dev/OJ:C:2022:123/sbd/OJ:C:2022:123:FULL.et.p-10.txt

ET
C 123/8
Euroopa Liidu Teataja
18.3.2022
Näide 4 Olukord.
Firma X korraldab orkestrikontserte ja muid klassikalise muusika üritusi.
Firma X heaks töötavad aastaste lepingute alusel mitmed muusikud kas siis töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Oma staatusest olenemata saavad need muusikud firma X kultuuridirektorilt juhiseid nende tehtava töö kohta, proovide ajakava ja toimumiskoha kohta ning ürituste kohta, kus nad peavad osalema.
Firma X on sõlminud kõigi muusikutega kollektiivlepingu.
Sellega on muusikutele ette nähtud iganädalaseks tööajaks maksimaalselt 45 töötundi ja üks päev eripuhkust pärast kolme kontserti, mis on toimunud samal nädalal.
Analüüs.
Füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevad muusikud on alluvussuhete ja ülesannete sarnasuse mõttes võrreldavas olukorras firma X töötajatega.
Nad täidavad samu ülesandeid nagu palgatud muusikud (s.t esitavad muusikat üritustel), nad järgivad samu firma X juhiseid etenduste sisu, toimumiskoha ja ajakavaga seoses ning nad on hõivatud palgatud muusikutega sama pika aja.
Neid asjaolusid arvesse võttes jääb muusikute töötingimusi reguleeriv kollektiivleping ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja.
c)
Füüsilisest isikust ettevõtjad, kes töötavad digitaalsete tööplatvormide kaudu
(28) Veebiplatvormimajanduse esilekerkimine ja tööjõu pakkumine digitaalsete tööplatvormide kaudu on tekitanud uue olukorra teatavate füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, kes on avastanud end võrreldavas olukorras töötajatega seoses digitaalsete tööplatvormidega, mille kaudu või millele nad oma teenuseid pakuvad.
Füüsilisest isikust ettevõtjad võivad olla sõltuvad digitaalsetest platvormidest, seda eelkõige oma klientide teavitamise mõttes, ning võivad sageli silmitsi seista „võta või jäta“ tööpakkumistega, kus puudub võimalus läbi rääkida töötingimuste, sealhulgas oma töötasu üle, või siis on see võimalus piiratud.
Digitaalsed tööplatvormid suudavad tavaliselt ühepoolselt kehtestada töösuhteid käsitlevaid tingimusi, ilma et füüsilisest isikust ettevõtjatega eelnevalt teavet vahetataks või konsulteeritaks.
(29) Hiljutine kohtupraktika ja õiguslikud suundumused riiklikul tasandil annavad täiendavalt märku füüsilisest isikust ettevõtjate võrreldavusest töötajatega.
Ümberliigitamise juhtumite puhul on siseriiklikud kohtud aina enam tunnistanud teatavat liiki platvormidel teenuse osutajate sõltuvust või isegi töösuhte olemasolu (26).
Samuti on mõned liikmesriigid vastu võtnud õigusakte, (27) millega on ette nähtud digitaalsetele platvormidele või nende platvormide kaudu teenuste osutajatele töösuhte eeldus või õigus pidada kollektiivläbirääkimisi.
(30) Käesolevates suunistes tähendab mõiste „digitaalne tööplatvorm“ mis tahes füüsilist või juriidilist isikut, kes osutab kõigile järgmistele tingimustele vastavat äriteenust: i) teenust osutatakse vähemalt osaliselt distantsilt elektroonilisel teel, näiteks veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu; ii) teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel; ja iii) teenus hõlmab vajaliku ja olulise komponendina üksikisikute tehtava töö korraldamist olenemata sellest, kas seda tööd tehakse veebi vahendusel või teatavas kindlas asukohas.
Platvormid, mis ei korralda üksikisikute tööd, vaid lihtsalt pakuvad võimalusi, mille abil füüsilisest isikust ettevõtja saab jõuda lõpptarbijani, ei kujuta endast digitaalseid tööplatvorme.
Näiteks platvormi, mis pelgalt koondab konkreetses piirkonnas kättesaadavaid teenuseosutajaid (nt torulukksepad) ja sisaldab nende andmeid, võimaldades seeläbi klientidel kasutada vajaduse korral nende teenuseid, ei käsitata digitaalse tööplatvormina, sest see platvorm ei korralda teenuseosutajate tööd.
(31) Neid kaalutlusi arvesse võttes jäävad kollektiivlepingud, mis on sõlmitud füüsilisest isikust ettevõtjate ja digitaalsete tööplatvormide vahel ning millega lepingu laadist ja eesmärgist tulenevalt soovitakse parandada töötingimusi, ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja isegi juhul, kui riigi ametiasutused/kohtud ei ole asjaomaseid füüsilisest isikust ettevõtjaid ümber liigitanud töötajateks.
(26) Üksikasjaliku ülevaate saamiseks üheksa ELi liikmesriigi, Šveitsi ja Ühendkuningriigi kohtupraktikast vt Hießl, C. „Case Law on the Classification of Platform Workers: Cross-European Comparative Analysis and Tentative Conclusions“, Comparative Labour Law & Policy Journal, 2.5.2021, https://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=3839603.
(27) Vt nt Hispaania 11. mai 2021. aasta kuninglik dekreet-seadus nr 9/2021, millega muudetakse töötajate seaduse ümbersõnastatud versiooni (heaks kiidetud 23. oktoobri 2015. aasta kuningliku seadusandliku dekreediga nr 2/2015) eesmärgiga tagada digitaalsete platvormide valdkonnas teenuste pakkumisega tegelevate isikute tööõigused (Hispaania ametlik väljaanne nr 113, 12. mai 2021, lk 56733–56738), või Kreeka puhul Kreeka Vabariigi seadus nr 4808/2021 tööjõu kaitseks – Sõltumatu ametiasutuse, nimelt tööinspektsiooni loomine – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 190 (vägivalla ja ahistamise vastu võitlemise kohta) ratifitseerimine – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 187 (tööohutuse ja töötervishoiu edendamise raamistiku kohta) ratifitseerimine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/1158 (töö- ja eraelu tasakaalu kohta) rakendamine, ning muud töö- ja sotsiaalministeeriumi sätted ja kiireloomulised korraldused (Kreeka ametlik väljaanne Α' 101/ 19-06-2021).