[","char_index":45,"name":"Keskonnatasude...","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Lühirajauisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel","wikicode":"[[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]]\n[[Pilt:Short track speed skating pictogram.svg|right|150px|Lühirajauisutamine]]\n[[Pilt:Pacificcoliseum.jpg|pisi|Pacific Coliseum]]\n'''[[Lühirajauisutamine]] [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimus [[13. veebruar|13.]]–[[26. veebruar]]ini [[Vancouver]]is [[Pacific Coliseum]]is.\n\n== Tulemused ==\n== Medalitabel ==\nLühirajauisutamises jagatud medalid riigiti.\n\n{|class=wikitable\n! '''Koht'''\n! '''Riik'''\n! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! '''Kokku'''\n|-\n|1.\n|{{PisiLipp|Hiina}}\n|4\n|0\n|0\n|4\n|-\n|2.\n|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}\n|2\n|4\n|2\n|8\n|-\n|3.\n|{{PisiLipp|Kanada}}\n|2\n|2\n|1\n|5\n|-\n|4.\n|{{PisiLipp|USA}}\n|0\n|2\n|4\n|6\n|-\n|5.\n|{{PisiLipp|Itaalia}}\n|0\n|0\n|1\n|1\n|-\n|'''5'''\n|'''Kokku'''\n|'''8'''\n|'''8'''\n|'''8'''\n|'''24'''\n|}\n\n=== Mehed ===\n==== 500 m ====\n]\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Charles Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||40,981||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Sung Si-Bak]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||41,340||+ 0,359\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Francois-Louis Tremblay]]||{{PisiLipp|Kanada}}||46,366||+ 5,385\n|-\n|8.||[[Apolo Anton Ohno]]||{{PisiLipp|USA}}||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|4.||[[Kwak Yoon-gy]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||42,123||\n|-\n|5.||[[Tyson Heung]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||42,307||+ 0,184\n|-\n|6.||[[Jon Eley]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||42,681||+ 0,558\n|-\n|7.||[[Lee Ho-suk]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||49,149||+ 7,026\n|}\n
\n
Finaal: [[26. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 32\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#500 m|Olümpiavõitja 2006]]: [[Apolo Anton Ohno]], [[USA]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408203314/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/mens-500-m-finals_stm005100FA.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n==== 1000 m ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Jung-Su]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||'''1.23,747 OR'''||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Ho-Suk]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.23,801||+ 0,054\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Apolo Anton Ohno]]||{{PisiLipp|USA}}||1.24,128||+ 0,381\n|-\n|4.||[[Charles Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.24,329||+ 0,582\n|-\n|5.||[[Francois Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.25,037||+ 0,582\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|6.||[[Jialiang Han]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1.32,023||\n|-\n|7.||[[Sung Si-Bak]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||||\n|-\n|8.||[[J.R. Celski]]||{{PisiLipp|USA}}||||\n|}\n
\n
Finaal: [[20. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 32\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#1000 m|Olümpiavõitja 2006]]: [[Ahn Hyun-Soo ]], [[Lõuna-Korea ]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408202038/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/mens-1000-m-finals_stm010100PA.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n==== 1500 m ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Jung-Su]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.17,611||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Apollo Anton Ohno]]||{{PisiLipp|USA}}||2.17,979||+ 0,368\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[J.R. Celski]]||{{PisiLipp|USA}}||2.18,053||+ 0,442\n|-\n|4.||[[Olivier Jean]]||{{PisiLipp|Kanada}}||2.18,806||+ 1,195\n|-\n|5.||[[Sung Si-Bak]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.45,010||+ 27,399\n|-\n|6.||[[Liang Wenhao]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2.48,192||+ 30,581\n|-\n|12.||[[Lee Ho-Suk]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal''' (osales 6 sportlast)\n|-\n|7.||[[Charles Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||2.18,243||\n|-\n|8.||[[Nicola Rodigari]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||2.18,422||+ 0,179\n|}\n
\n
Finaal: [[13. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 34\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#1500 m|Olümpiavõitja 2006]]: [[Ahn Hyun-Soo]], [[Lõuna-Korea]]\n
\n
Ametlikud tulemused: [http://web.archive.org/web/20100408234338/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/mens-1500-m-heats_stm015900pi.html Eelsõidud]-[http://web.archive.org/web/20100408205739/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/mens-1500-m-semifinals_stm015200Pp.html Poolfinaal]-[http://web.archive.org/web/20100408201829/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/mens-1500-m-finals_stm015100DK.html Finaal]\n
\n
A-finaalis osales seitse sportlast. Kuna Lõuna-Korea sportlane Lee Ho-Suk diskvalifitseeriti, siis ta sai 12. koha sest temast ettepoole tõsteti kõik B-finaali lõpetanud välja arvatud itaallane Yuri Confortola. Ka itaallane diskvalifitseeriti ja jäeti mõlema finaali arvestuses 13. kohale.\n
\n\n==== 5000 m teatevõistlus ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Riik\n!Sportlased\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Kanada}}||[[Charles Hamelin]]
[[François Hamelin]]
[[Olivier Jean]]
[[Francois-Louis Tremblay]]||6.44,224||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||[[Kwak Yoon-Gy]]
[[Lee Ho-Suk]]
[[Lee Jung-Su]]
[[Sung Si-Bak]]||6.44,446||+ 0,202\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|USA}}||[[J.R. Celski]]
[[Travis Jayner]]
[[Jordan Malone]]
[[Apolo Ohno]]||6.44,498||+ 0,274\n|-\n|4.||{{PisiLipp|Hiina}}||[[Han Jialiang]]
[[Liu Xianwei]]
[[Ma Yunfeng]]
[[Song Weilong]]||6.44,630||+ 0,406\n|-\n|5.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Maxime Chataignier]]
[[Thibaut Fauconnet]]
[[Jerermy Masson]]
[[Jean Charles Mattei]]||6.51,566||+ 7,342\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|6.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Anthony Douglas]]
[[Jon Eley]]
[[Jack Whelbourne]]
[[Paul Worth]]||6.50,045||\n|-\n|7.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Paul Herrmann]]
[[Tyson Heung]]
[[Sebastian Praus]]
[[Robert Seifert]]||6.50,119||+ 0,074\n|-\n|.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Nicolas Bean]]
[[Yuri Confortola]]
[[Claudio Rinaldi]]
[[Nicola Rodigari]]||diskv.||\n|}\n
\n
Finaal: [[26. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 8 võistkonda\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#5000 m teatevõistlus|Olümpiavõitja 2006]]: [[Lõuna-Korea]]\n
[[Ho-Jin Seo]],\n
[[Ahn Hyun-Soo]],\n
[[Ho-Suk Lee]],\n
[[Suk-Woo Song]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408201625/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/mens-5000-m-relay-finals_stm450100uK.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n=== Naised ===\n==== 500 m ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Wang Meng]]||{{PisiLipp|Hiina}}||43.048||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Marianne St-Gelais]]||{{PisiLipp|Kanada}}||43.707||+ 0,659\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Arianna Fontana]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||43,804||+ 0,756\n|-\n|4.||[[Jessica Gregg]]||{{PisiLipp|Kanada}}||44.204||+ 1,156\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|5.||[[Zhou Yang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||44.725||\n|-\n|6.||[[Kalyna Roberge]]||{{PisiLipp|Kanada}}||44.824||+ 0,089\n|-\n|7.||[[Kahterine Reutter]]||{{PisiLipp|USA}}||44.846||+ 0,121\n|-\n|8.||[[Eun-Byul Lee]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||44,860||+ 0,135\n|}\n
\n
Finaal: [[17. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 32\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#500 m 2|Olümpiavõitja 2006]]: [[Wang Meng]], [[Hiina ]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408203311/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/ladies-500-m-finals_stw005100cN.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n==== 1000 m ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Wang Meng]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:29.213||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Katherine Reutter]]||{{PisiLipp|USA}}||1.29,324||\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Park Seung-HI]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.29,379||\n|-\n|8.||[[Zhou Yang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|4.||[[Cho Ha-Ri]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.31,932||\n|-\n|5.||[[Kalyna Roberge]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.32,122||\n|-\n|6.||[[Jessica Gregg]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.32,333||\n|-\n|7.||[[Tatiana Borodulina]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||1.32,661||\n|}\n
\n
Finaal: [[26. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 32\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#1000 m 2|Olümpiavõitja 2006]]: [[Sun-Yu Jin ]], [[Lõuna-Korea ]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408202037/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/ladies-1000-m-finals_stw010100xB.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n==== 1500 m ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Zhou Yang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||'''2.16,993 OR'''||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Eun-Byu]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.17,849||+ 0,856\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Park Seung Hi]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.17,927||+ 0,934\n|-\n|4.||[[Katherine Reutter]]||{{PisiLipp|USA}}||2.18,396||+ 1,403\n|-\n|5.||[[Cho Ha-Ri]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.18,831||+ 1,838\n|-\n|6.||[[Erika Huszar]]||{{PisiLipp|Ungari}}||2.19,251||+ 2,258\n|-\n|7.||[[Evgenia Radanova]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}}||2.19,411||+ 2,418\n|-\n|8.||[[Tania Vicent]]||{{PisiLipp|Kanada}}||2.23,035||+ 6,042\n|}\n
\n
Finaal: [[20. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 36\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#1500 m 2|Olümpiavõitja 2006]]: [[Sun-Yu Jin ]], [[Lõuna-Korea]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408203809/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/ladies-1500-m-finals_stw015100lL.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n==== 3000 m teatevõistlus ====\n\n\n{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Riik\n!Sportlased\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Hiina}}||[[Sun Linlin]]
[[Wang Meng]]
[[Zhang Hui]]
[[Zhou Yang]]||'''4.06,610 MR'''||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Kanada}}||[[Jessica Gregg]]
[[Kalyna Roberge]]
[[Marianne St-Gelais]]
[[Tania Vicent]]||4.09,137||+ 2,527\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|USA}}||[[Allison Baver]]
[[Alyson Dudek]]
[[Lana Gehring]]
[[Katherine Reutter]]||4.14,081||+ 7,471\n|-\n|8.||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||[[Cho Ha-Ri]]
[[Kim Min-Jung]]
[[Lee Eun-Byul]]
[[Park Seung-Hi]]||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|4.||{{PisiLipp|Holland}}||[[Sanne van Kerkhof]]
[[Jorien ter Mors]]
[[Annita van Doorn]]
[[Maaike Vos]]||4.16,120||\n|-\n|5.||{{PisiLipp|Ungari}}||[[Rózsa Darázs]]
[[Bernadett Heidum]]
[[Erika Huszár]]
[[Andrea Keszler]]||4.17,487||+ 1,367\n|-\n|6.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Lucia Peretti]]
[[Cecilia Maffei]]
[[Martina Valcepina]]
[[Katia Zini]]||4.18,559||+ 2,439\n|-\n|7.||{{PisiLipp|Jaapan}}||[[Ayuko Ito]]
[[Hiroko Sadakane]]
[[Yui Sakai]]
[[Biba Sakurai]]||4.28,745||+\n|}\n
\n
Finaal: [[24. veebruar]]\n
Osavõtjaid: 8 võistkonda\n
[[Lühirajauisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#3000 m teatevõistlus|Olümpiavõitja 2006]]: [[Lõuna-Korea]]\n
[[ Chun-Sa Byun]],\n
[[ Eun-Kyung Choi]],\n
[[ Da-Hye Jeon]],\n
[[ Sun-Yu Jin]]\n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408201518/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/schedule-and-results/ladies-3000-m-relay-finals_stw430100jr.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n== Välislingid ==\n* [http://web.archive.org/web/20101226025611/http://www.vancouver2010.com/olympic-short-track-speed-skating/ Lähirajauisutamine OM-i leheküljel]\n\n{{Taliolümpia2010}}\n[[Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud]]\n[[Kategooria:Lühirajauisutamine olümpiamängudel]]","hash":"7392f7ecf8332aced5919b9d78b36a37dfca7d92189083823f757aaa727cee5d","last_revision":"2015-07-08T12:04:11Z","first_revision":"2010-02-10T18:41:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:18.158830","cross_lingual_links":{"bg":"Шорттрек на зимните олимпийски игри 2010","ca":"Patinatge de velocitat en pista curta als Jocs Olímpics d'hivern de 2010","cs":"Short track na Zimních olympijských hrách 2010","de":"Olympische Winterspiele 2010/Shorttrack","en":"Short-track speed skating at the 2010 Winter Olympics","es":"Anexo:Patinaje de velocidad en pista corta en los Juegos Olímpicos de Vancouver 2010","fi":"Kaukalopikaluistelu talviolympialaisissa 2010","fr":"Patinage de vitesse sur piste courte aux Jeux olympiques de 2010","fy":"Shorttrack op de Olympyske Winterspullen 2010","hr":"Brzo klizanje na kratkim stazama na ZOI 2010.","hu":"Rövidpályás gyorskorcsolya a 2010. évi téli olimpiai játékokon","it":"Short track ai XXI Giochi olimpici invernali","ja":"2010年バンクーバーオリンピックのショートトラックスピードスケート競技","ko":"2010년 동계 올림픽 쇼트트랙","lt":"Greitasis čiuožimas trumpuoju taku 2010 m. žiemos olimpinėse žaidynėse","lv":"Šorttreks 2010. gada ziemas olimpiskajās spēlēs","nl":"Shorttrack op de Olympische Winterspelen 2010","nb":"Kortbaneløp på skøyter under Vinter-OL 2010","pl":"Short track na Zimowych Igrzyskach Olimpijskich 2010","pt":"Patinação de velocidade em pista curta nos Jogos Olímpicos de Inverno de 2010","ru":"Шорт-трек на зимних Олимпийских играх 2010","sh":"Brzo klizanje na kratkim stazama na Zimskim olimpijskim igrama 2010.","sl":"Hitrostno drsanje na kratke proge na Zimskih olimpijskih igrah 2010","sr":"Брзо клизање на кратким стазама на Зимским олимпијским играма 2010.","sv":"Short track vid olympiska vinterspelen 2010","tr":"2010 Kış Olimpiyatları'nda kısa kulvar sürat pateni","uk":"Шорт-трек на зимових Олімпійських іграх 2010","zh":"2010年冬季奥林匹克运动会短道速滑比赛"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.049798","text":"Lühirajauisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 13.–26. veebruarini Vancouveris Pacific Coliseumis.\n\nLühirajauisutamises jagatud medalid riigiti.\n\nFinaal: 26. veebruar\n\nOsavõtjaid: 32\n\nOlümpiavõitja 2006: Apolo Anton Ohno, USA\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 20. veebruar\n\nOsavõtjaid: 32\n\nOlümpiavõitja 2006: Ahn Hyun-Soo , Lõuna-Korea\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 13. veebruar\n\nOsavõtjaid: 34\n\nOlümpiavõitja 2006: Ahn Hyun-Soo, Lõuna-Korea\n\nAmetlikud tulemused: Eelsõidud-Poolfinaal-Finaal\n\nA-finaalis osales seitse sportlast. Kuna Lõuna-Korea sportlane Lee Ho-Suk diskvalifitseeriti, siis ta sai 12. koha sest temast ettepoole tõsteti kõik B-finaali lõpetanud välja arvatud itaallane Yuri Confortola. Ka itaallane diskvalifitseeriti ja jäeti mõlema finaali arvestuses 13. kohale.\n\nFinaal: 26. veebruar\n\nOsavõtjaid: 8 võistkonda\n\nOlümpiavõitja 2006: Lõuna-Korea\n\nHo-Jin Seo,\n\nAhn Hyun-Soo,\n\nHo-Suk Lee,\n\nSuk-Woo Song\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 17. veebruar\n\nOsavõtjaid: 32\n\nOlümpiavõitja 2006: Wang Meng, Hiina\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 26. veebruar\n\nOsavõtjaid: 32\n\nOlümpiavõitja 2006: Sun-Yu Jin , Lõuna-Korea\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 20. veebruar\n\nOsavõtjaid: 36\n\nOlümpiavõitja 2006: Sun-Yu Jin , Lõuna-Korea\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 24. veebruar\n\nOsavõtjaid: 8 võistkonda\n\nOlümpiavõitja 2006: Lõuna-Korea\n\nChun-Sa Byun,\n\nEun-Kyung Choi,\n\nDa-Hye Jeon,\n\nSun-Yu Jin\n\nAmetlikud tulemused\n\nLähirajauisutamine OM-i leheküljel\n\nKategooria:2010. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Lühirajauisutamine olümpiamängudel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lühirajauisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 13.–26. veebruarini Vancouveris Pacific Coliseumis.","translated_text":"The 2010 Winter Olympics were held from 13 to 26 February at the Pacific Coliseum in Vancouver.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tulemused","translated_text":"The results","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Medalitabel","translated_text":"The medal table","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lühirajauisutamises jagatud medalid riigiti.","translated_text":"Medals awarded for short-term care to the State.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n! '''Koht'''\n! '''Riik'''\n! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! '''Kokku'''\n|-\n|1.\n|{{PisiLipp|Hiina}}\n|4\n|0\n|0\n|4\n|-\n|2.\n|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}\n|2\n|4\n|2\n|8\n|-\n|3.\n|{{PisiLipp|Kanada}}\n|2\n|2\n|1\n|5\n|-\n|4.\n|{{PisiLipp|USA}}\n|0\n|2\n|4\n|6\n|-\n|5.\n|{{PisiLipp|Itaalia}}\n|0\n|0\n|1\n|1\n|-\n|'''5'''\n|'''Kokku'''\n|'''8'''\n|'''8'''\n|'''8'''\n|'''24'''\n|}"},{"type":"heading","text":"Mehed","translated_text":"Men","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"500 m","translated_text":"500 m","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Charles Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||40,981||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Sung Si-Bak]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||41,340||+ 0,359\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Francois-Louis Tremblay]]||{{PisiLipp|Kanada}}||46,366||+ 5,385\n|-\n|8.||[[Apolo Anton Ohno]]||{{PisiLipp|USA}}||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|4.||[[Kwak Yoon-gy]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||42,123||\n|-\n|5.||[[Tyson Heung]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||42,307||+ 0,184\n|-\n|6.||[[Jon Eley]]||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||42,681||+ 0,558\n|-\n|7.||[[Lee Ho-suk]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||49,149||+ 7,026\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 26. veebruar","translated_text":"Final: 26 February","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 32","translated_text":"Participants: 32","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Apolo Anton Ohno, USA","translated_text":"2006 Olympic winner: Apolo Anton Ohno, USA","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1000 m","translated_text":"1000 m","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Jung-Su]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||'''1.23,747 OR'''||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Ho-Suk]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.23,801||+ 0,054\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Apolo Anton Ohno]]||{{PisiLipp|USA}}||1.24,128||+ 0,381\n|-\n|4.||[[Charles Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.24,329||+ 0,582\n|-\n|5.||[[Francois Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.25,037||+ 0,582\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|6.||[[Jialiang Han]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1.32,023||\n|-\n|7.||[[Sung Si-Bak]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||||\n|-\n|8.||[[J.R. Celski]]||{{PisiLipp|USA}}||||\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 20. veebruar","translated_text":"Final: February 20th","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 32","translated_text":"Participants: 32","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Ahn Hyun-Soo , Lõuna-Korea","translated_text":"2006 Olympic champion: Ahn Hyun-Soo , South Korea","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1500 m","translated_text":"1500 m","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Jung-Su]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.17,611||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Apollo Anton Ohno]]||{{PisiLipp|USA}}||2.17,979||+ 0,368\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[J.R. Celski]]||{{PisiLipp|USA}}||2.18,053||+ 0,442\n|-\n|4.||[[Olivier Jean]]||{{PisiLipp|Kanada}}||2.18,806||+ 1,195\n|-\n|5.||[[Sung Si-Bak]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.45,010||+ 27,399\n|-\n|6.||[[Liang Wenhao]]||{{PisiLipp|Hiina}}||2.48,192||+ 30,581\n|-\n|12.||[[Lee Ho-Suk]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal''' (osales 6 sportlast)\n|-\n|7.||[[Charles Hamelin]]||{{PisiLipp|Kanada}}||2.18,243||\n|-\n|8.||[[Nicola Rodigari]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||2.18,422||+ 0,179\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 13. veebruar","translated_text":"Final: 13 February","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 34","translated_text":"Participants: 34","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Ahn Hyun-Soo, Lõuna-Korea","translated_text":"2006 Olympic winner: Ahn Hyun-Soo, South Korea","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused: Eelsõidud-Poolfinaal-Finaal","translated_text":"Official results: Preliminary round of the semi-finals","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"A","translated_text":"A","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-finaalis osales seitse sportlast.","translated_text":"- Seven athletes took part in the final.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna Lõuna-Korea sportlane Lee Ho-Suk diskvalifitseeriti, siis ta sai 12. koha sest temast ettepoole tõsteti kõik B-finaali lõpetanud välja arvatud itaallane Yuri Confortola.","translated_text":"As the South Korean athlete Lee Ho-Suk was disqualified, he placed 12th because all B-finalists except Italian Yuri Confortola were promoted ahead of him.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka itaallane diskvalifitseeriti ja jäeti mõlema finaali arvestuses 13. kohale.","translated_text":"The Italian was also disqualified and placed 13th in both finals.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"5000 m teatevõistlus","translated_text":"5000m news competition","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Riik\n!Sportlased\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Kanada}}||[[Charles Hamelin]]
[[François Hamelin]]
[[Olivier Jean]]
[[Francois-Louis Tremblay]]||6.44,224||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||[[Kwak Yoon-Gy]]
[[Lee Ho-Suk]]
[[Lee Jung-Su]]
[[Sung Si-Bak]]||6.44,446||+ 0,202\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|USA}}||[[J.R. Celski]]
[[Travis Jayner]]
[[Jordan Malone]]
[[Apolo Ohno]]||6.44,498||+ 0,274\n|-\n|4.||{{PisiLipp|Hiina}}||[[Han Jialiang]]
[[Liu Xianwei]]
[[Ma Yunfeng]]
[[Song Weilong]]||6.44,630||+ 0,406\n|-\n|5.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||[[Maxime Chataignier]]
[[Thibaut Fauconnet]]
[[Jerermy Masson]]
[[Jean Charles Mattei]]||6.51,566||+ 7,342\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|6.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||[[Anthony Douglas]]
[[Jon Eley]]
[[Jack Whelbourne]]
[[Paul Worth]]||6.50,045||\n|-\n|7.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||[[Paul Herrmann]]
[[Tyson Heung]]
[[Sebastian Praus]]
[[Robert Seifert]]||6.50,119||+ 0,074\n|-\n|.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Nicolas Bean]]
[[Yuri Confortola]]
[[Claudio Rinaldi]]
[[Nicola Rodigari]]||diskv.||\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 26. veebruar","translated_text":"Final: 26 February","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 8 võistkonda","translated_text":"Participants: 8 teams","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Lõuna-Korea","translated_text":"2006 Olympic winner: South Korea","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ho","translated_text":"Hold it right there","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Jin Seo,","translated_text":"-Jin Seo, you know?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ahn Hyun-Soo,","translated_text":"Ahn Hyun-Soo,","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ho","translated_text":"Hold it right there","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Suk Lee,","translated_text":"- Shut up Lee,","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suk","translated_text":"Submersion","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Woo Song","translated_text":"- Wow song.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Naised","translated_text":"Women","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"500 m","translated_text":"500 m","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Wang Meng]]||{{PisiLipp|Hiina}}||43.048||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Marianne St-Gelais]]||{{PisiLipp|Kanada}}||43.707||+ 0,659\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Arianna Fontana]]||{{PisiLipp|Itaalia}}||43,804||+ 0,756\n|-\n|4.||[[Jessica Gregg]]||{{PisiLipp|Kanada}}||44.204||+ 1,156\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|5.||[[Zhou Yang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||44.725||\n|-\n|6.||[[Kalyna Roberge]]||{{PisiLipp|Kanada}}||44.824||+ 0,089\n|-\n|7.||[[Kahterine Reutter]]||{{PisiLipp|USA}}||44.846||+ 0,121\n|-\n|8.||[[Eun-Byul Lee]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||44,860||+ 0,135\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 17. veebruar","translated_text":"Final: 17 February","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 32","translated_text":"Participants: 32","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Wang Meng, Hiina","translated_text":"2006 Olympic winner: Wang Meng, China","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1000 m","translated_text":"1000 m","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Wang Meng]]||{{PisiLipp|Hiina}}||1:29.213||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Katherine Reutter]]||{{PisiLipp|USA}}||1.29,324||\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Park Seung-HI]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.29,379||\n|-\n|8.||[[Zhou Yang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|4.||[[Cho Ha-Ri]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||1.31,932||\n|-\n|5.||[[Kalyna Roberge]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.32,122||\n|-\n|6.||[[Jessica Gregg]]||{{PisiLipp|Kanada}}||1.32,333||\n|-\n|7.||[[Tatiana Borodulina]]||{{PisiLipp|Austraalia}}||1.32,661||\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 26. veebruar","translated_text":"Final: 26 February","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 32","translated_text":"Participants: 32","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Sun-Yu Jin , Lõuna-Korea","translated_text":"2006 Olympic winner: Sun-Yu Jin , South Korea","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1500 m","translated_text":"1500 m","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Sportlane\n!Riik\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||[[Zhou Yang]]||{{PisiLipp|Hiina}}||'''2.16,993 OR'''||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||[[Lee Eun-Byu]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.17,849||+ 0,856\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||[[Park Seung Hi]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.17,927||+ 0,934\n|-\n|4.||[[Katherine Reutter]]||{{PisiLipp|USA}}||2.18,396||+ 1,403\n|-\n|5.||[[Cho Ha-Ri]]||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||2.18,831||+ 1,838\n|-\n|6.||[[Erika Huszar]]||{{PisiLipp|Ungari}}||2.19,251||+ 2,258\n|-\n|7.||[[Evgenia Radanova]]||{{PisiLipp|Bulgaaria}}||2.19,411||+ 2,418\n|-\n|8.||[[Tania Vicent]]||{{PisiLipp|Kanada}}||2.23,035||+ 6,042\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 20. veebruar","translated_text":"Final: February 20th","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 36","translated_text":"Participants: 36","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Sun-Yu Jin , Lõuna-Korea","translated_text":"2006 Olympic winner: Sun-Yu Jin , South Korea","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"3000 m teatevõistlus","translated_text":"3000m news competition","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n|-\n!Koht\n!Riik\n!Sportlased\n!Tulemus\n!Kaotus
võitjale\n|-\n|colspan=\"6\"|'''A-finaal'''\n|-\n|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Hiina}}||[[Sun Linlin]]
[[Wang Meng]]
[[Zhang Hui]]
[[Zhou Yang]]||'''4.06,610 MR'''||\n|-\n|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|Kanada}}||[[Jessica Gregg]]
[[Kalyna Roberge]]
[[Marianne St-Gelais]]
[[Tania Vicent]]||4.09,137||+ 2,527\n|-\n|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]]||{{PisiLipp|USA}}||[[Allison Baver]]
[[Alyson Dudek]]
[[Lana Gehring]]
[[Katherine Reutter]]||4.14,081||+ 7,471\n|-\n|8.||{{PisiLipp|Lõuna-Korea}}||[[Cho Ha-Ri]]
[[Kim Min-Jung]]
[[Lee Eun-Byul]]
[[Park Seung-Hi]]||diskv.||\n|-\n|colspan=\"6\"|'''B-finaal'''\n|-\n|4.||{{PisiLipp|Holland}}||[[Sanne van Kerkhof]]
[[Jorien ter Mors]]
[[Annita van Doorn]]
[[Maaike Vos]]||4.16,120||\n|-\n|5.||{{PisiLipp|Ungari}}||[[Rózsa Darázs]]
[[Bernadett Heidum]]
[[Erika Huszár]]
[[Andrea Keszler]]||4.17,487||+ 1,367\n|-\n|6.||{{PisiLipp|Itaalia}}||[[Lucia Peretti]]
[[Cecilia Maffei]]
[[Martina Valcepina]]
[[Katia Zini]]||4.18,559||+ 2,439\n|-\n|7.||{{PisiLipp|Jaapan}}||[[Ayuko Ito]]
[[Hiroko Sadakane]]
[[Yui Sakai]]
[[Biba Sakurai]]||4.28,745||+\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 24. veebruar","translated_text":"Final: 24 February","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 8 võistkonda","translated_text":"Participants: 8 teams","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Lõuna-Korea","translated_text":"2006 Olympic winner: South Korea","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Chun","translated_text":"Chun","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Sa Byun,","translated_text":"- You Byun,","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eun","translated_text":"Eun","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Kyung Choi,","translated_text":"-Kyung Choi,","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Da","translated_text":"Yes, I did.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Hye Jeon,","translated_text":"- Hey, Jeon, what are you doing?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sun","translated_text":"You.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Yu Jin","translated_text":"- You know, Yu Jin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lähirajauisutamine OM-i leheküljel","translated_text":"Near-home care on the OM page","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Lühirajauisutamine olümpiamängudel","translated_text":"Category:2010 Summer Olympics Category:Short-distance swimming at the Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kahekroonine münt (1992)","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}\n{{Münt |\n maa = [[Eesti Vabariik]] |\n nimiväärtus = 2 krooni |\n väärtus = 2 |\n ühik = [[Eesti kroon|krooni]] |\n mass = 13 |\n läbimõõt = 30 |\n paksus = ? |\n serv = sile |\n materjal = ? |\n vermimisaastad = [[1992]] |\n tiraaž = ? |\n esikülje pilt = Ülikool1992-avers.jpg |\n esikülje kujundus = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti vapp|suur riigivapp]] |\n esikülje kujundaja = ? |\n tagakülje pilt = Ülikool1992-revers.jpg |\n tagakülje kujundus = [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli peahoone]] |\n tagakülje kujundaja = ?\n}}\n\n[[1992]]. aastal vermitud '''kahekroonine münt''' on üks [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] eraviisiliselt emiteeritud meenemüntidest. [[Münt]] on pühendatud [[Tartu Ülikool]]i asutamise 360. aastapäevale ning seda vermiti ebaseaduslikult eraisiku poolt teadmata hulk.\n\n__TOC__\n\nVäidetavalt müüdi neid münte 1992. aastal ühel Tallinna täikal, kuid kuna mündil oli ebaseaduslikult kasutatud [[Tartu Ülikool]]i kujutist ja sümboolikat ning sellele oli vermitud nimiväärtus \"2 krooni\", siis kinnitamata faktide kohaselt korjas [[Politseiamet]] neid võimalikult palju ringlusest ära.\n\n==Kujundus==\nMünt on hõbehalli värvi ja kaalub ~13 [[gramm]]i, läbimõõt on kolm [[Sentimeeter|sentimeetrit]] ning selle serv on sile.\n\n===Avers===\nMündi esiküljel on järele aimatud [[Günther Reindorff]]i kujundatud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti vapp|suurt riigivappi]], sõnu \"Eesti Vabariik\" ja aastaarvu \"1932\".\n\n===Revers===\nMündi tagaküljel on koopia [[Georg Westenberg]]i kujundatud [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli peahoone]] vaatest legendiga \"UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632–1992\" ning nimiväärtus \"2 krooni\".\n\n===Ajakirjandusest===\nVäljakirjutus 1992. aasta 3. novembri Postimehest:\n\n'''Ülikooli 360. aastapäeva toimkond pole tellinud juubelimünti'''\n\nTartu Ülikooli 360. aastapäeva toimkond saatis <> toimetusele kirja, milles öeldakse:\n<>\n\nUudisteteoimetus\n\nVäljakirjutus 1992. aasta 27. oktoobri Päevalehest:\n\n'''Kas jälle üks eraviisiline meenemünt?'''\n\n23. oktoobril tähistati Emajõelinnas Tartu Ülikooli 360. aastapäeva, aga juba järgmise päeva hommikul emiteeriti (s.t. \"lasti käibele\") Tallinna \"täikal\" seda sündmust tähistav juubelimünt- valgest metallisulamist 2-kroonine, üldkujundusega nagu 60 aastat tagasi. Selle esiküljel on hästi järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud vabariigi suurt riigivappi, kuigi lõvid on siledama selja ja kurjema näoga. Ka aastaarv 1932 on jäetud muutmata, kuna siis käis praeguse Rootsi kuninga vanaisa kunagise ülikooli asutaja Gustav II Adolfi ausammast avamas. Ka mündi teine pool on kujundatud kunagise autori [[Georg Vestenberg]]i pildi järellainetusena. Võrreldes originaalpildiga on ülikooli peahoone tarkusesambaid ja aknaraame tunduvalt tugevdatud ning tähetorni vaateplatvorm on saanud vedela pannkoogi kuju. Juubelit tähistav kiri on aga UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632-1992. Viimane aastaarv näitab aega, mil praegune Rootsi kuningas ülikooli asutaja ausamba taas avas.\n\nNumismaatikud on nõutud, sest sellised asjad rikuvad usaldust meie riigi raha vastu. Müntide vermimine peaks olema täielikult selleks riigi poolt volitatud asutuse ainuõiguseks. Mida arvab sellest Eesti Pank?\n\nJaan Niin\n\n==Vaata ka==\n* [[Kahekroonine münt (1930)|Toompea lossiga kahekroonine münt aastast 1930]]\n* [[Kümnekroonine münt (2002)|Tartu Ülikooli asutamise 370. ja taasavamise 200. aastapäevale pühendatud meenemünt]]\n* [[Eesti Vabariigi meenemündid]]\n* [[Eesti kroon]]\n* [[Kahekroonine münt (1932)]]\n\n[[Kategooria:Eesti Vabariigi mündid]]","hash":"98ed681fbd8028c0a7a6cfff48ab3523c831710d39d526d0512023ef4d2fb9b8","last_revision":"2019-11-01T16:46:19Z","first_revision":"2010-02-10T18:56:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:18.214556","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"1992. aastal vermitud kahekroonine münt on üks Eesti Vabariigis eraviisiliselt emiteeritud meenemüntidest. Münt on pühendatud Tartu Ülikooli asutamise 360. aastapäevale ning seda vermiti ebaseaduslikult eraisiku poolt teadmata hulk.\n\n__TOC__\n\nVäidetavalt müüdi neid münte 1992. aastal ühel Tallinna täikal, kuid kuna mündil oli ebaseaduslikult kasutatud Tartu Ülikooli kujutist ja sümboolikat ning sellele oli vermitud nimiväärtus \"2 krooni\", siis kinnitamata faktide kohaselt korjas Politseiamet neid võimalikult palju ringlusest ära.\n\nMünt on hõbehalli värvi ja kaalub ~13 grammi, läbimõõt on kolm sentimeetrit ning selle serv on sile.\n\nMündi esiküljel on järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud Eesti Vabariigi suurt riigivappi, sõnu \"Eesti Vabariik\" ja aastaarvu \"1932\".\n\nMündi tagaküljel on koopia Georg Westenbergi kujundatud Tartu Ülikooli peahoone vaatest legendiga \"UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632–1992\" ning nimiväärtus \"2 krooni\".\n\nVäljakirjutus 1992. aasta 3. novembri Postimehest:\n\nÜlikooli 360. aastapäeva toimkond pole tellinud juubelimünti\n\nTartu Ülikooli 360. aastapäeva toimkond saatis <> toimetusele kirja, milles öeldakse: <>\n\nUudisteteoimetus\n\nVäljakirjutus 1992. aasta 27. oktoobri Päevalehest:\n\nKas jälle üks eraviisiline meenemünt?\n\n23. oktoobril tähistati Emajõelinnas Tartu Ülikooli 360. aastapäeva, aga juba järgmise päeva hommikul emiteeriti (s.t. \"lasti käibele\") Tallinna \"täikal\" seda sündmust tähistav juubelimünt- valgest metallisulamist 2-kroonine, üldkujundusega nagu 60 aastat tagasi. Selle esiküljel on hästi järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud vabariigi suurt riigivappi, kuigi lõvid on siledama selja ja kurjema näoga. Ka aastaarv 1932 on jäetud muutmata, kuna siis käis praeguse Rootsi kuninga vanaisa kunagise ülikooli asutaja Gustav II Adolfi ausammast avamas. Ka mündi teine pool on kujundatud kunagise autori Georg Vestenbergi pildi järellainetusena. Võrreldes originaalpildiga on ülikooli peahoone tarkusesambaid ja aknaraame tunduvalt tugevdatud ning tähetorni vaateplatvorm on saanud vedela pannkoogi kuju. Juubelit tähistav kiri on aga UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632-1992. Viimane aastaarv näitab aega, mil praegune Rootsi kuningas ülikooli asutaja ausamba taas avas.\n\nNumismaatikud on nõutud, sest sellised asjad rikuvad usaldust meie riigi raha vastu. Müntide vermimine peaks olema täielikult selleks riigi poolt volitatud asutuse ainuõiguseks. Mida arvab sellest Eesti Pank?\n\nJaan Niin\n\nToompea lossiga kahekroonine münt aastast 1930 Tartu Ülikooli asutamise 370. ja taasavamise 200. aastapäevale pühendatud meenemünt Eesti Vabariigi meenemündid Eesti kroon Kahekroonine münt (1932)\n\nKategooria:Eesti Vabariigi mündid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Münt |\n maa = [[Eesti Vabariik]] |\n nimiväärtus = 2 krooni |\n väärtus = 2 |\n ühik = [[Eesti kroon|krooni]] |\n mass = 13 |\n läbimõõt = 30 |\n paksus = ? |\n serv = sile |\n materjal = ? |\n vermimisaastad = [[1992]] |\n tiraaž = ? |\n esikülje pilt = Ülikool1992-avers.jpg |\n esikülje kujundus = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti vapp|suur riigivapp]] |\n esikülje kujundaja = ? |\n tagakülje pilt = Ülikool1992-revers.jpg |\n tagakülje kujundus = [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli peahoone]] |\n tagakülje kujundaja = ?\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1992. aastal vermitud kahekroonine münt on üks Eesti Vabariigis eraviisiliselt emiteeritud meenemüntidest.","translated_text":"The two-krone coin minted in 1992 is one of the coins privately issued in the Republic of Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Münt on pühendatud Tartu Ülikooli asutamise 360. aastapäevale ning seda vermiti ebaseaduslikult eraisiku poolt teadmata hulk.","translated_text":"The coin is dedicated to the 360th anniversary of the founding of the University of Tartu and was minted illegally by an unknown number of private individuals.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"__TOC__","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väidetavalt müüdi neid münte 1992. aastal ühel Tallinna täikal, kuid kuna mündil oli ebaseaduslikult kasutatud Tartu Ülikooli kujutist ja sümboolikat ning sellele oli vermitud nimiväärtus \"2 krooni\", siis kinnitamata faktide kohaselt korjas Politseiamet neid võimalikult palju ringlusest ära.","translated_text":"These coins were allegedly sold in 1992 at a Tallinn store, but because the coin had an unlawfully used image and symbol of the University of Tartu and had a face value of 2 kroons, the Police Department removed them from circulation as much as possible.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kujundus","translated_text":"Design","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Münt on hõbehalli värvi ja kaalub ~13 grammi, läbimõõt on kolm sentimeetrit ning selle serv on sile.","translated_text":"The coin is silver-yellow in colour and weighs ~13 grams, has a diameter of three centimeters, and its edge is smooth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Avers","translated_text":"Avers","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mündi esiküljel on järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud Eesti Vabariigi suurt riigivappi, sõnu \"Eesti Vabariik\" ja aastaarvu \"1932\".","translated_text":"On the front of the coin is the large coat of arms of the Republic of Estonia, designed by Günther Reindorff, with the words \"Republic of Estonia\" and the year number \"1932\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Revers","translated_text":"Revers","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mündi tagaküljel on koopia Georg Westenbergi kujundatud Tartu Ülikooli peahoone vaatest legendiga \"UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632–1992\" ning nimiväärtus \"2 krooni\".","translated_text":"On the reverse side of the coin is a copy designed by Georg Westenberg from the University of Tartu's main building with the legend \"UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632 ⁇ 1992\" and the face value of \"2 kroner\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajakirjandusest","translated_text":"From the press","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väljakirjutus 1992. aasta 3. novembri Postimehest:","translated_text":"Letter from the Postman of 3 November 1992:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ülikooli 360. aastapäeva toimkond pole tellinud juubelimünti","translated_text":"The College's 360th anniversary committee has not ordered a jubilee coin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tartu Ülikooli 360. aastapäeva toimkond saatis <> toimetusele kirja, milles öeldakse: <>","translated_text":"The Board of Trustees of the 360th anniversary of the University of Tartu sent a letter to the editorial board stating: <>","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Uudisteteoimetus","translated_text":"The report shall be submitted to the Commission.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väljakirjutus 1992. aasta 27. oktoobri Päevalehest:","translated_text":"Excerpt from the newspaper of 27 October 1992:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kas jälle üks eraviisiline meenemünt?","translated_text":"Is that another private token?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"23. oktoobril tähistati Emajõelinnas Tartu Ülikooli 360. aastapäeva, aga juba järgmise päeva hommikul emiteeriti (s.t. \"lasti käibele\") Tallinna \"täikal\" seda sündmust tähistav juubelimünt- valgest metallisulamist 2-kroonine, üldkujundusega nagu 60 aastat tagasi.","translated_text":"On 23 October, the University of Tartu celebrated its 360th anniversary in the Mother City, but the following morning it was issued (i.e. \"on a free circulation\") in Tallinn in the \"fullness\" of the event.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle esiküljel on hästi järele aimatud Günther Reindorffi kujundatud vabariigi suurt riigivappi, kuigi lõvid on siledama selja ja kurjema näoga.","translated_text":"On its front is the well-known great coat of arms of the republic designed by Günther Reindorf, although the lions have their backs swayed and their faces worse.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka aastaarv 1932 on jäetud muutmata, kuna siis käis praeguse Rootsi kuninga vanaisa kunagise ülikooli asutaja Gustav II Adolfi ausammast avamas.","translated_text":"Also, the year 1932 has remained unchanged since the grandfather of today's King of Sweden, the founder of the former university, Gustav II Adolf, went to the opening ceremony.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka mündi teine pool on kujundatud kunagise autori Georg Vestenbergi pildi järellainetusena.","translated_text":"Also, the other side of the coin is modeled after a portrait by the late author Georg Vestenberg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võrreldes originaalpildiga on ülikooli peahoone tarkusesambaid ja aknaraame tunduvalt tugevdatud ning tähetorni vaateplatvorm on saanud vedela pannkoogi kuju.","translated_text":"Compared to the original image, the university's main building's smart windows and window frames have been significantly enhanced, and the viewing platform of the star tower has been transformed into a liquid pancake.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juubelit tähistav kiri on aga UNIVERSITAS TARTUENSIS 1632-1992.","translated_text":"However, a note commemorating the Jubilee is found at the University of Tartu from 1632 to 1992.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimane aastaarv näitab aega, mil praegune Rootsi kuningas ülikooli asutaja ausamba taas avas.","translated_text":"The latest year's figures show the time when the current King of Sweden reopened the university's founder's office.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Numismaatikud on nõutud, sest sellised asjad rikuvad usaldust meie riigi raha vastu.","translated_text":"Numismatics are required because these kinds of things destroy trust in our country's money.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Müntide vermimine peaks olema täielikult selleks riigi poolt volitatud asutuse ainuõiguseks.","translated_text":"The minting of coins should be wholly the exclusive right of the authority authorised by the State.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mida arvab sellest Eesti Pank?","translated_text":"What does the Bank of Estonia think?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jaan Niin","translated_text":"I'm going to share","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toompea lossiga kahekroonine münt aastast 1930 Tartu Ülikooli asutamise 370. ja taasavamise 200. aastapäevale pühendatud meenemünt Eesti Vabariigi meenemündid Eesti kroon Kahekroonine münt (1932)","translated_text":"Two-crowned coin with the castle of Toompea from 1930 Memorial coin dedicated to the 370th anniversary of the founding of the University of Tartu and the 200th anniversary of the restoration of the Republic of Estonia Memorial coin Estonian crown Two-crowned coin (1932)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti Vabariigi mündid","translated_text":":Coins of the Republic of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdurrahman Mahmand","wikicode":"#suuna[[Raḩmān Bābā]]","hash":"5c2dec77bc9fd52e2fd2f71cb68656105e86f07d348aed17816e91fa0c934656","last_revision":"2010-02-10T19:22:08Z","first_revision":"2010-02-10T19:22:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:18.284931","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaRaḩmān Bābā\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaRaḩmān","translated_text":"in the direction of","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bābā","translated_text":"Bābā","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Valeri Bezzubov","wikicode":"'''Valeri Bezzubov''' ([[8. oktoober]] [[1929]] [[Estonia (Abhaasia)|Estonia]] küla, [[Abhaasia]] – [[9. märts]] [[1991]] [[Tartu]]) oli eesti kirjandusteadlane. Tema sünnikuupäevaks määrati ametlikult [[7. november]] – [[Oktoobripööre|Oktoobripöörde]] aastapäev (nii on kirjas ka näiteks [[ENE]] 2. väljaande I köites [[1985]]), ent tegelik kuupäev oli varasem, 8. oktoober.[EE, 14. kd, lk 36] \n\nTa õppis [[1937]]–1940 Estonia algkoolis, [[1940]]–1943 [[Vladimirovka]] 7-klassilises koolis, [[1943]]–1945 [[Suhhumi]] 2. poeglaste koolis, [[1949]]–[[1950]] ja [[Prokopjevsk]]i 2. töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1950–1955 õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikooli]]s. \n\nTa kaitses [[1969]]. aastal kandidaadiväitekirja \"Leonid Andrejev ja vene realism XX sajandi algul\" (665 masinakirjalehekülge).\n\nTa oli [[1959]]. aastast Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse õppejõud, aastast [[1973]] dotsent, [[1977]]–[[1980|1080]] ka kateedrijuhataja. \n\n[[1988]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.\n\n==Looming==\nTa uuris 20. sajandi [[vene kirjandus]]t, eriti põhjalikult [[Leonid Andrejev]]i loomingut. Temalt on avaldatud ka ilukirjanduslikke proosapalasid (\"Lihtsad lood\" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2004]], nr 10, lk 2213–26).\n\n===Raamatud===\n*\"Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest\", [[Loomingu Raamatukogu]] [[1967]], nr 44/46\n*[[Maksim Gorki]], \"Kirjad kolleegidele\". Tõlkinud [[Georg Grünberg]], [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1968]]\n*\"Vene nõukogude novell\" (antoloogia, koos [[Naftoli Bassel]]iga), [[1974]] \n* \"Vene nõukogude kirjanduse õpik XI klassile\", kaasautorid [[Naftoli Bassel]] ja [[Kalju Leht]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Tallinn]] [[1976]], [[1978]], [[1980]], [[1982]]\n* \"Леонид Андреев и традиции русского реализма\" (monograafia), [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1984]], 336 lk; sisaldab 5 peatükki: Andrejev ja [[Lev Tolstoi|Tolstoi]], [[Fjodor Dostojevski|Dostojevski]], [[Anton Tšehhov]], [[Aleksandr Blok|Blok]], [[Maksim Gorki|Gorki]]\n\n===Artiklid=== \n* \"[[Maksim Gorki]] ja Leonid Andrejev\" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1968]], nr 3, lk 442–454 \n* \"Teatrimuljed Poola moodi\" – Looming [[1971]], nr 4, lk 616–623\n* \"Leonid Andrejevi retseptsioon Eestis\" (koos [[Sergei Issakov]]iga) – Looming [[1972]], nr 3, lk 469–493\n* \"Tõsise teadusmehe juubel\" (Sergei Issakov 50) – Looming [[1981]], nr 9, lk 1338–39\n* \"Leonid Andrejevi naer\" – Looming [[1983]], nr 5, lk 701–707\n* (pseudonüümiga '''Valeri Raid''') \"Tõeline rahvakirjanik\" ([[Mihhail Šolohhov]]) – [[Keel ja Kirjandus]] [[1984]], nr 7, lk 426–429\n* \"''Joie de vivre'' – rõõm elada\" ([[Issaak Babel]] 90) – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 11. 8. 1984\n* \"[[Richard Davies]] ja Vene Arhiiv [[Leeds]]is\" – Keel ja Kirjandus [[1991]], lk 319–320\n\n==Saatesõnad==\nValeri Bezzubov on kirjutanud saatesõnad mitme vene kirjaniku tõlketeostele: [[Fjodor Dostojevski]] (\"Ülestähendusi põranda alt\"), [[Ivan Bunin]] (\"Suure paastu esmaspäev\"), [[Leonid Andrejev]] (\"Saatana päevik\"), [[Mihhail Prišvin]] (\"Kaštšei kütked\"), [[Aleksander Malõškin]] (\"Kolkarahvas\"), [[Konstantin Fedin]] (\"Vennad\"), [[Vsevolod Ivanov]] (\"Niidermaad\"), [[Andrei Platonov]] (\"Gradovi linn\"), [[Juri Trifonov]] (\"Teine elu. Maja kaldapealsel. Vanamees\"), [[Fjodor Abramov]] (\"Kodumaja\").\n\n==Tsitaat==\n\"Leonid Andrejevi loominguga tutvusin esmakordselt ülikooli neljandal kursusel. Tahtsin teha temast kursusetöö ja siis ka diplomitöö, aga minu juhendaja arvas, et Andrejevist ei tohi kirjutada. Tol ajal arvati Andrejev veel kontrrevolutsiooniliste kirjanike hulka. Minus tekkis jonn, sest selline hinnang oli ilmselt ebaõiglane. Esimesed artiklid Andrejevi loomingust kirjutasingi suurel määral kirjaniku rehabiliteerimise soovist. Hiljem oli kahju uurimata teemast loobuda. Kui töö lõpuks kaitstud sai, tekkis suurem huvi 20-ndate aastate nõukogude kirjanduse vastu\" (Noorte Hääl 22. 4. 1984, vt Kirjandus). \n\n==Isiklikku==\nTema tütar on tõlkija, toimetaja ja raamatukogutöötaja [[Katrin Raid]] (sündinud [[1966]]).\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Kirjandus ==\n* [[Ann Malts]], \"Väitekiri Leonid Andrejevi kohta\" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1969]], nr 1, lk 62–63 \n* [[Väino Ilus]], \"Suur hulk head lühiproosat\" (kogumiku \"Vene nõukogude novell\" arvustus) – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1975]], nr 5, lk 867–871\n* \"Noorte Hääle\" küsimustele vastab Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse kateedri dotsent filoloogiakandidaat Valeri Bezzubov\" (rubriik \"Meie sõbrad, meie tuttavad\") – [[Noorte Hääl]] 22. 4. 1984, lk 2–3\n* [[Zara Mints]], raamatu \"Леонид Андреев ...\" arvustus – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 15. 9. 1984 \n* Valeri Bezzubov / [[Aksel Tamm]], Vestlused vene kirjandusest – [[Sirp ja Vasar]] [[1987]], nr 22–23 ja 33–34 ning [[1988]], nr 12, 13 ja 15\n* [[Aivar Kull]], \"Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel\" – [[Noorus]] [[1989]], nr 10 \n* [[Ene Veiper]], \"Estonkast, Eestist ja vene kirjandusest: jutuajamine Valeri Bezzuboviga\" – [[Sirp|Reede]] 3. 11. 1989, lk 4–5\n* [[Hando Runnel]], \"Valeri Bezzubovi lahkumine\" – [[Postimees]] 2. 4. 1991, lk 2 ja H. Runneli raamatus \"Jooksu pealt suudeldud\", [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1998]], lk 356–360\n* [[Aksel Tamm]], \"Valeri Bezzubov 1929–1991\" – Looming [[1991]], nr 5, lk 713\n* [[Peeter Olesk]], \"Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa. Valeri Bezzubovist mõeldes\" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 380–381 ja P. Oleski raamatus \"Filoloogia tõeline tähendus\", Ilmamaa, Tartu [[2008]], lk 263–266\n* [[Ülle Pärli]], \"Valeri Bezzubov ja vene kirjandus: ei semiootik ega teoreetik, vaid kirjandusloolane\" – [[Sirp|Kultuurileht]] 21. 10. 1994, lk 17–18\n* \"Он держался на мысли и на смелости\" – [[Võsgorod (ajakiri)|Вышгород]] [[1998]], nr 3, lk 201–207 – [[Juri Lotman]]i ja teiste mälestusi Valeri Bezzubovist\n* [[Eesti kirjanike leksikon]], Eesti Raamat, Tallinn [[2000]], lk 59, artikli autor [[Rein Kruus]]\n* Aksel Tamm, \"Valeri Bezzubov\" – Aksel Tamme raamatus \"Aga see oli üks mees: eluvisandeid\", [[Kuldsulg]] [[2003]], lk 32–43\n* Peeter Olesk, \"Toimetav õpetaja\" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2005]], nr 12, lk 2557–70; ka P. Oleski raamatus \"Filoloogia tõeline tähendus\", Ilmamaa, 2008, lk 373–387 \n\n==Välislingid==\n*[[Peeter Olesk]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/opetaja-lopuni/ \"Õpetaja lõpuni\"] – Sirp 6. november 2009\n\n{{DEFAULTSORT:Bezzubov, Valeri}}\n[[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1929]]\n[[Kategooria:Surnud 1991]]","hash":"0863f1f7638e378d2ae64b2ef55cb87b6f98a986df192da76f077474eaa4211e","last_revision":"2021-04-12T07:52:58Z","first_revision":"2010-02-10T19:29:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:18.338804","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Valeri Bezzubov (8. oktoober 1929 Estonia küla, Abhaasia – 9. märts 1991 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane. Tema sünnikuupäevaks määrati ametlikult 7. november – Oktoobripöörde aastapäev (nii on kirjas ka näiteks ENE 2. väljaande I köites 1985), ent tegelik kuupäev oli varasem, 8. oktoober.\n\nTa õppis 1937–1940 Estonia algkoolis, 1940–1943 Vladimirovka 7-klassilises koolis, 1943–1945 Suhhumi 2. poeglaste koolis, 1949–1950 ja Prokopjevski 2. töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1950–1955 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis.\n\nTa kaitses 1969. aastal kandidaadiväitekirja \"Leonid Andrejev ja vene realism XX sajandi algul\" (665 masinakirjalehekülge).\n\nTa oli 1959. aastast Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse õppejõud, aastast 1973 dotsent, 1977–1080 ka kateedrijuhataja.\n\n1988. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.\n\nTa uuris 20. sajandi vene kirjandust, eriti põhjalikult Leonid Andrejevi loomingut. Temalt on avaldatud ka ilukirjanduslikke proosapalasid (\"Lihtsad lood\" – Akadeemia 2004, nr 10, lk 2213–26).\n\n\"Kuidas sünnivad kurgaanid. Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest\", Loomingu Raamatukogu 1967, nr 44/46 Maksim Gorki, \"Kirjad kolleegidele\". Tõlkinud Georg Grünberg, Eesti Raamat, Tallinn 1968 \"Vene nõukogude novell\" (antoloogia, koos Naftoli Basseliga), 1974 \"Vene nõukogude kirjanduse õpik XI klassile\", kaasautorid Naftoli Bassel ja Kalju Leht, Valgus, Tallinn 1976, 1978, 1980, 1982 \"Леонид Андреев и традиции русского реализма\" (monograafia), Eesti Raamat, Tallinn 1984, 336 lk; sisaldab 5 peatükki: Andrejev ja Tolstoi, Dostojevski, Anton Tšehhov, Blok, Gorki\n\n\"Maksim Gorki ja Leonid Andrejev\" – Looming 1968, nr 3, lk 442–454 \"Teatrimuljed Poola moodi\" – Looming 1971, nr 4, lk 616–623 \"Leonid Andrejevi retseptsioon Eestis\" (koos Sergei Issakoviga) – Looming 1972, nr 3, lk 469–493 \"Tõsise teadusmehe juubel\" (Sergei Issakov 50) – Looming 1981, nr 9, lk 1338–39 \"Leonid Andrejevi naer\" – Looming 1983, nr 5, lk 701–707 (pseudonüümiga Valeri Raid) \"Tõeline rahvakirjanik\" (Mihhail Šolohhov) – Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 426–429 \"Joie de vivre – rõõm elada\" (Issaak Babel 90) – Edasi 11. 8. 1984 \"Richard Davies ja Vene Arhiiv Leedsis\" – Keel ja Kirjandus 1991, lk 319–320\n\nValeri Bezzubov on kirjutanud saatesõnad mitme vene kirjaniku tõlketeostele: Fjodor Dostojevski (\"Ülestähendusi põranda alt\"), Ivan Bunin (\"Suure paastu esmaspäev\"), Leonid Andrejev (\"Saatana päevik\"), Mihhail Prišvin (\"Kaštšei kütked\"), Aleksander Malõškin (\"Kolkarahvas\"), Konstantin Fedin (\"Vennad\"), Vsevolod Ivanov (\"Niidermaad\"), Andrei Platonov (\"Gradovi linn\"), Juri Trifonov (\"Teine elu. Maja kaldapealsel. Vanamees\"), Fjodor Abramov (\"Kodumaja\").\n\n\"Leonid Andrejevi loominguga tutvusin esmakordselt ülikooli neljandal kursusel. Tahtsin teha temast kursusetöö ja siis ka diplomitöö, aga minu juhendaja arvas, et Andrejevist ei tohi kirjutada. Tol ajal arvati Andrejev veel kontrrevolutsiooniliste kirjanike hulka. Minus tekkis jonn, sest selline hinnang oli ilmselt ebaõiglane. Esimesed artiklid Andrejevi loomingust kirjutasingi suurel määral kirjaniku rehabiliteerimise soovist. Hiljem oli kahju uurimata teemast loobuda. Kui töö lõpuks kaitstud sai, tekkis suurem huvi 20-ndate aastate nõukogude kirjanduse vastu\" (Noorte Hääl 22. 4. 1984, vt Kirjandus).\n\nTema tütar on tõlkija, toimetaja ja raamatukogutöötaja Katrin Raid (sündinud 1966).\n\nAnn Malts, \"Väitekiri Leonid Andrejevi kohta\" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 62–63 Väino Ilus, \"Suur hulk head lühiproosat\" (kogumiku \"Vene nõukogude novell\" arvustus) – Looming 1975, nr 5, lk 867–871 \"Noorte Hääle\" küsimustele vastab Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse kateedri dotsent filoloogiakandidaat Valeri Bezzubov\" (rubriik \"Meie sõbrad, meie tuttavad\") – Noorte Hääl 22. 4. 1984, lk 2–3 Zara Mints, raamatu \"Леонид Андреев ...\" arvustus – Edasi 15. 9. 1984 Valeri Bezzubov / Aksel Tamm, Vestlused vene kirjandusest – Sirp ja Vasar 1987, nr 22–23 ja 33–34 ning 1988, nr 12, 13 ja 15 Aivar Kull, \"Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel\" – Noorus 1989, nr 10 Ene Veiper, \"Estonkast, Eestist ja vene kirjandusest: jutuajamine Valeri Bezzuboviga\" – Reede 3. 11. 1989, lk 4–5 Hando Runnel, \"Valeri Bezzubovi lahkumine\" – Postimees 2. 4. 1991, lk 2 ja H. Runneli raamatus \"Jooksu pealt suudeldud\", Ilmamaa, Tartu 1998, lk 356–360 Aksel Tamm, \"Valeri Bezzubov 1929–1991\" – Looming 1991, nr 5, lk 713 Peeter Olesk, \"Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa. Valeri Bezzubovist mõeldes\" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 380–381 ja P. Oleski raamatus \"Filoloogia tõeline tähendus\", Ilmamaa, Tartu 2008, lk 263–266 Ülle Pärli, \"Valeri Bezzubov ja vene kirjandus: ei semiootik ega teoreetik, vaid kirjandusloolane\" – Kultuurileht 21. 10. 1994, lk 17–18 \"Он держался на мысли и на смелости\" – Вышгород 1998, nr 3, lk 201–207 – Juri Lotmani ja teiste mälestusi Valeri Bezzubovist Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 59, artikli autor Rein Kruus Aksel Tamm, \"Valeri Bezzubov\" – Aksel Tamme raamatus \"Aga see oli üks mees: eluvisandeid\", Kuldsulg 2003, lk 32–43 Peeter Olesk, \"Toimetav õpetaja\" – Akadeemia 2005, nr 12, lk 2557–70; ka P. Oleski raamatus \"Filoloogia tõeline tähendus\", Ilmamaa, 2008, lk 373–387\n\nPeeter Olesk, \"Õpetaja lõpuni\" – Sirp 6. november 2009\n\nKategooria:Eesti kirjandusteadlased Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud Kategooria:Sündinud 1929 Kategooria:Surnud 1991\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valeri Bezzubov (8. oktoober 1929 Estonia küla, Abhaasia – 9. märts 1991 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.","translated_text":"Valeri Bezzubov (born 8 October 1929 in Estonian village, Abkhazia ⁇ 9 March 1991 in Tartu) was an Estonian literary scholar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema sünnikuupäevaks määrati ametlikult 7. november – Oktoobripöörde aastapäev (nii on kirjas ka näiteks ENE 2. väljaande I köites 1985), ent tegelik kuupäev oli varasem, 8. oktoober.","translated_text":"His date of birth was officially fixed as 7 November ⁇ the anniversary of the October Pigeons (as is also stated, for example, in Volume I of the 2nd edition of ENE 1985), but the actual date was earlier, 8 October.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[EE, 14. kd, lk 36]","char_index":183,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta õppis 1937–1940 Estonia algkoolis, 1940–1943 Vladimirovka 7-klassilises koolis, 1943–1945 Suhhumi 2. poeglaste koolis, 1949–1950 ja Prokopjevski 2. töölisnoorte keskkoolis.","translated_text":"He was educated at the Estonian Primary School from 1937 to 1940, Vladimirovka 7th Grade School from 1940 to 1943, Suhum 2nd Boys' School from 1943 to 1945, and Prokopjevski 2nd Worker's High School from 1949 to 1950.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1950–1955 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis.","translated_text":"Between 1950 and 1955 he studied at the National University of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta kaitses 1969. aastal kandidaadiväitekirja \"Leonid Andrejev ja vene realism XX sajandi algul\" (665 masinakirjalehekülge).","translated_text":"In 1969, he defended his dissertation \"Leonids Andreyev and Russian Realism at the Beginning of the 20th Century\" (665 pages).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli 1959. aastast Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse õppejõud, aastast 1973 dotsent, 1977–1080 ka kateedrijuhataja.","translated_text":"He was a lecturer in Russian literature at the Tartu State University from 1959, an associate professor from 1973, and also chairman of the department from 1977-1080.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1988. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.","translated_text":"Since 1988 he has been a member of the Estonian Writers' Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Looming","translated_text":"Animals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta uuris 20. sajandi vene kirjandust, eriti põhjalikult Leonid Andrejevi loomingut.","translated_text":"He studied 20th-century Russian literature, particularly the works of Leonid Andreyev.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Temalt on avaldatud ka ilukirjanduslikke proosapalasid (\"Lihtsad lood\" – Akadeemia 2004, nr 10, lk 2213–26).","translated_text":"He has also published works of prose (\"Simple Stories\" ⁇ Academy 2004, No. 10, p. 2213 ⁇ 26).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Raamatud","translated_text":"Books","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Kuidas sünnivad kurgaanid.","translated_text":"\"How the Kurganes are born.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Novelle nõukogude kirjanduse algaastatest\", Loomingu Raamatukogu 1967, nr 44/46 Maksim Gorki, \"Kirjad kolleegidele\".","translated_text":"Novelle of the early years of Soviet literature\", The Book of Creation 1967, no. 44/46, by Maxim Gorky, \"Letters to colleagues\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tõlkinud Georg Grünberg, Eesti Raamat, Tallinn 1968 \"Vene nõukogude novell\" (antoloogia, koos Naftoli Basseliga), 1974 \"Vene nõukogude kirjanduse õpik XI klassile\", kaasautorid Naftoli Bassel ja Kalju Leht, Valgus, Tallinn 1976, 1978, 1980, 1982 \"Леонид Андреев и традиции русского реализма\" (monograafia), Eesti Raamat, Tallinn 1984, 336 lk; sisaldab 5 peatükki: Andrejev ja Tolstoi, Dostojevski, Anton Tšehhov, Blok, Gorki","translated_text":"Translated by Georg Grünberg, Eesti Raamat, Tallinn 1968 \"Russian Soviet novell\" (Antologia, with Naftoli Basselik), 1974 \"Russian Soviet literature study for class XI\", co-authors Naftoli Bassel and Kalju Leht, Light, Tallinn 1976, 1978, 1980, 1982 \"Léonid Andreev and traditions русского реализма\" (monograph), Estonia Book, Tallinn 1984, p. 336; contains 5 chapters: Andreyev and Tolstoy, Dostoyevsky, Anton Chekhov, Blok, Gorki","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Artiklid","translated_text":"Articles of association","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Maksim Gorki ja Leonid Andrejev\" – Looming 1968, nr 3, lk 442–454 \"Teatrimuljed Poola moodi\" – Looming 1971, nr 4, lk 616–623 \"Leonid Andrejevi retseptsioon Eestis\" (koos Sergei Issakoviga) – Looming 1972, nr 3, lk 469–493 \"Tõsise teadusmehe juubel\" (Sergei Issakov 50) – Looming 1981, nr 9, lk 1338–39 \"Leonid Andrejevi naer\" – Looming 1983, nr 5, lk 701–707 (pseudonüümiga Valeri Raid) \"Tõeline rahvakirjanik\" (Mihhail Šolohhov) – Keel ja Kirjandus 1984, nr 7, lk 426–429 \"Joie de vivre – rõõm elada\" (Issaak Babel 90) – Edasi 11. 8. 1984 \"Richard Davies ja Vene Arhiiv Leedsis\" – Keel ja Kirjandus 1991, lk 319–320","translated_text":"\"Maksim Gorki and Leonid Andreyev\" ⁇ Looming 1968, no. 3, p. 442 ⁇ 454 \"Theatrical performances in Polish style\" ⁇ Looming 1971, no. 4, p. 616 ⁇ 623 \"Leonid Andreyev's reception in Estonia\" (with Sergei Isakov) ⁇ Looming 1972, no. 3, p. 469 ⁇ 493 \"The Jubilee of a True Scientist\" (Sergei Isakov 50) ⁇ Looming 1981, no. 9, p. 1338 ⁇ 39 \"The Laughter of Leonid Andreyev\" ⁇ Looming 1983, no. 5, p. 701 ⁇ 707 (pseudonymously Valeri Raid) \"The True Writer\" (Mihhail Šolohov) ⁇ Language and Writing 1984, no. 7, p. 426 ⁇ \"The Joy of Living in the Economy of the Babylonian People\" (Richard Davies)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saatesõnad","translated_text":"Messages","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valeri Bezzubov on kirjutanud saatesõnad mitme vene kirjaniku tõlketeostele: Fjodor Dostojevski (\"Ülestähendusi põranda alt\"), Ivan Bunin (\"Suure paastu esmaspäev\"), Leonid Andrejev (\"Saatana päevik\"), Mihhail Prišvin (\"Kaštšei kütked\"), Aleksander Malõškin (\"Kolkarahvas\"), Konstantin Fedin (\"Vennad\"), Vsevolod Ivanov (\"Niidermaad\"), Andrei Platonov (\"Gradovi linn\"), Juri Trifonov (\"Teine elu.","translated_text":"Valeri Bezzubov has written the translations of several Russian writers: Fjodor Dostoevsky (\"Communications under the Floor\"), Ivan Bunin (\"Monday of the Great Fast\"), Leonid Andreyev (\"Diary of Satan\"), Mikhail Prišvin (\"The Pillars of the Kaštše\"), Aleksander Malõškin (\"The Pillar\"), Konstantin Fedin (\"Brothers\"), Vsevolod Ivanov (\"The Low Countries\"), Andrei Platonov (\"Gradov City\"), Yuri Trifonov (\"Second Life.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maja kaldapealsel.","translated_text":"On the side of the house.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vanamees\"), Fjodor Abramov (\"Kodumaja\").","translated_text":"In the case of the 'Old Man' ('Old Man'), the 'Fyodor Abramov' ('Home').","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tsitaat","translated_text":"The quote","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Leonid Andrejevi loominguga tutvusin esmakordselt ülikooli neljandal kursusel.","translated_text":"\"I was first introduced to Leonid Andreyev's work in my fourth year of university.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tahtsin teha temast kursusetöö ja siis ka diplomitöö, aga minu juhendaja arvas, et Andrejevist ei tohi kirjutada.","translated_text":"I wanted to make him a thesis and then a diploma, but my mentor didn't think I should write about Andreyev.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tol ajal arvati Andrejev veel kontrrevolutsiooniliste kirjanike hulka.","translated_text":"At the time, Andreyev was still considered a counterrevolutionary writer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Minus tekkis jonn, sest selline hinnang oli ilmselt ebaõiglane.","translated_text":"I was upset because that assessment was obviously unfair.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimesed artiklid Andrejevi loomingust kirjutasingi suurel määral kirjaniku rehabiliteerimise soovist.","translated_text":"The first articles I wrote about Andreyev's work were largely about the desire to rehabilitate the writer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem oli kahju uurimata teemast loobuda.","translated_text":"Later, it was a shame to abandon the subject without investigating it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui töö lõpuks kaitstud sai, tekkis suurem huvi 20-ndate aastate nõukogude kirjanduse vastu\" (Noorte Hääl 22. 4. 1984, vt Kirjandus).","translated_text":"When the work was finally preserved, there was increased interest in Soviet literature of the 1920's\". - Youth Voice, April 22, 1984.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema tütar on tõlkija, toimetaja ja raamatukogutöötaja Katrin Raid (sündinud 1966).","translated_text":"His daughter is the translator, editor and librarian Katrin Raid (born 1966).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ann Malts, \"Väitekiri Leonid Andrejevi kohta\" – Keel ja Kirjandus 1969, nr 1, lk 62–63 Väino Ilus, \"Suur hulk head lühiproosat\" (kogumiku \"Vene nõukogude novell\" arvustus) – Looming 1975, nr 5, lk 867–871 \"Noorte Hääle\" küsimustele vastab Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse kateedri dotsent filoloogiakandidaat Valeri Bezzubov\" (rubriik \"Meie sõbrad, meie tuttavad\") – Noorte Hääl 22. 4. 1984, lk 2–3 Zara Mints, raamatu \"Леонид Андреев ...\" arvustus – Edasi 15. 9","translated_text":"Ann Malts, \"A Commentary on Leonid Andreyev\" ⁇ Language and Literature 1969, no. 1, p. 62 ⁇ 63 Väino Ilus, \"A large number of good short prose\" (a review of the collection \"Russian Soviet novels\") ⁇ Creation 1975, no. 5, p. 867 ⁇ 871 \"The Voice of the Youth\" answers the questions of Professor of the Russian Literature Department at the State University of Tartu Valeri Bezzubov (subject \"Our Friends, We Know Zara\")","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". 1984 Valeri Bezzubov / Aksel Tamm, Vestlused vene kirjandusest – Sirp ja Vasar 1987, nr 22–23 ja 33–34 ning 1988, nr 12, 13 ja 15 Aivar Kull, \"Vestlus Valeri Bezzuboviga 20. sajandi vene kirjandusest, rõhuasetusega 1920.–30. aastatel\" – Noorus 1989, nr 10 Ene Veiper, \"Estonkast, Eestist ja vene kirjandusest: jutuajamine Valeri Bezzuboviga\" – Reede 3. 11. 1989, lk 4–5 Hando Runnel, \"Valeri Bezzubovi lahkumine\" – Postimees 2. 4. 1991, lk 2 ja H. Runneli raamatus \"Jooksu pealt suudeldud\", Ilmamaa, Tartu 1998, lk 356–360 Aksel Tamm, \"Valeri Bezzubov 1929–1991\" – Looming 1991, nr 5, lk 713 Peeter Olesk, \"Sõnad, mida ta enam lugeda ei saa.","translated_text":". 1984 Valeri Bezzubov / Aksel Tamm, Conversations on Russian literature ⁇ Sirp and Vasar 1987, no. 22 ⁇ 23 and 33 ⁇ 34 and 1988, no. 12, 13 and 15 Aivar Kull, \"Conversation with Valeri Bezzubov on 20th-century Russian literature, with emphasis on 1920s and 30s\" ⁇ Youth 1989, no. 10 Ene Veiper, \"Estonia, Estonia and Russian literature: Conversation with Valeri Bezzubov\" ⁇ Friday, 3 November 1989, p. 4 ⁇ 5 by Hando Rel, \"The story of Valeri Bezzubov\" ⁇ Postman, 2 April 1991, p. 2 and H. Runneli in his book \"Kissed by Jooks\", Ilmamaa, Tartu 1998, 356 ⁇ 360 by T. Ene Veiper, \"Talking with Valeri Bezzubov\" ⁇ Valeri Bezzubov ⁇ 1991, p. 5, which he can no longer read, p. 713 by Looming, 1991, p.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Valeri Bezzubovist mõeldes\" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 6, lk 380–381 ja P. Oleski raamatus \"Filoloogia tõeline tähendus\", Ilmamaa, Tartu 2008, lk 263–266 Ülle Pärli, \"Valeri Bezzubov ja vene kirjandus: ei semiootik ega teoreetik, vaid kirjandusloolane\" – Kultuurileht 21. 10. 1994, lk 17–18 \"Он держался на мысли и на смелости\" – Вышгород 1998, nr 3, lk 201–207 – Juri Lotmani ja teiste mälestusi Valeri Bezzubovist Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 59, artikli autor Rein Kruus Aksel Tamm, \"Valeri Bezzubov\" – Aksel Tamme raamatus \"Aga see oli üks mees: eluvisandeid\", Kuldsulg 2003, lk 32–43 Peeter Olesk, \"Toimetav õpetaja\" – Akadeemia 2005, nr 12, lk 2557–70; ka P. Oleski raamatus \"Filoloogia tõeline tähendus\", Ilmamaa, 2008, lk 373–387","translated_text":"In his book The True Meaning of Philology, Ilmamaa, Tartu 2008, p. 263 ⁇ 266 Ülle Pärli, \"Valeri Bezzubov and Russian Literature: not a semiotic or a theorist, but a literary creature\" ⁇ Cultural Law 21.10.1994, p. 17 ⁇ 18 \"He kept on his thoughts and his courage\" ⁇ Вышгород 1998, p.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peeter Olesk, \"Õpetaja lõpuni\" – Sirp 6. november 2009","translated_text":"This is the first time that the Commission has made a decision on this matter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti kirjandusteadlased Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud Kategooria:Sündinud 1929 Kategooria:Surnud 1991","translated_text":":Estonian literary scholars Category:Language historians of the University of Tartu Category:Professors of the University of Tartu Category:Born in 1929 Category:died in 1991","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Valeri Bezzubov (8. oktoober 1929 Estonia küla, Abhaasia – 9. märts 1991 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane. Tema sünnikuupäevaks määrati ametlikult 7. november – Oktoobripöörde aastapäev (nii on kirjas ka näiteks ENE 2. väljaande I köites 1985), ent tegelik kuupäev oli varasem, 8. oktoober.","translated_text":"Valeri Bezzubov (born 8 October 1929 in Estonian village, Abkhazia ⁇ 9 March 1991 in Tartu) was an Estonian literary scholar. His date of birth was officially fixed as 7 November ⁇ the anniversary of the October Pigeons (as is also stated, for example, in Volume I of the 2nd edition of ENE 1985), but the actual date was earlier, 8 October.","citations":[{"content":"[EE, 14. kd, lk 36]","char_index":292,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Sergei Eisenstein","wikicode":"[[Pilt:Sergei Eisenstein 03.jpg|thumb|Sergei Eisenstein]]\n'''Sergei Mihhailovitš Eisenstein''' [eisenštein] ([[vene keel]]es Сергей Михайлович Эйзенштейн; [[22. jaanuar]] ([[vkj]]. 10. jaanuar) [[1898]] [[Riia]] – [[11. veebruar]] [[1948]] [[Moskva]]) oli vene filmilavastaja, -stsenarist ja -teoreetik.\n\nSergei Eisensteini tuntumad filmid on \"[[Soomuslaev \"Potjomkin\"]]\" (1925), \"[[Otoober (film)|Oktoober]]\" (1927), \"[[Aleksander Nevski (film)|Aleksander Nevski]]\" (1938) ja \"[[Ivan Julm (film)|Ivan Julm]]\" (1944). \n\n== Elukäik ==\nSergei Eisenstein sündis [[22. jaanuar]]il ([[vkj]]. 10. jaanuaril) [[1898]] [[Riia]]s saksa-juudi päritolu inseneri ja arhitekti [[Mihhail Eisenstein]]i ning vene rahvusest Julija Eisensteini (neiupõlvenimi Konetskaja) ainsa lapsena. Tema vanemad lahutasid abielu 1909. aastal.\n\nEisenstein õppis Riia Humanitaargümnaasiumis süvendatult [[saksa keel|saksa]], [[inglise keel|inglise]] ja [[prantsuse keel]]t. Hiljem õppis Petrogradi Arhitektuuriinstituudis.\n\n[[1918]]. aastal astus vabatahtlikuna [[Punaarmee]]sse. [[http://lib.ru/CINEMA/kinolit/EJZENSHTEJN/s_avtobiografiya.txt Autobiograafia] (''vene keeles'')]\n}}\n\n== Välislingid ==\n* {{imdb nimi|id=0001178|nimi=Sergei Eisenstein}}\n\n{{JÄRJESTA:Eisenstein, Sergei}}\n[[Kategooria:Nõukogude Liidu filmilavastajad]]\n[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]\n[[Kategooria:Ordeni \"Austuse märk\" kavalerid]]\n[[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1898]]\n[[Kategooria:Surnud 1948]]","hash":"902f0b02d4e5245e1cae4518a77a4aac57a2498e05225419f2a75f4902efa249","last_revision":"2024-02-08T09:49:57Z","first_revision":"2010-02-10T19:32:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:18.404387","cross_lingual_links":{"af":"Sergei Eisenstein","als":"Sergei Michailowitsch Eisenstein","an":"Sergei Eisenstein","ar":"سيرجي آيزنشتاين","arz":"سيرجى ايزينشتاين","as":"ছেৰ্গেই আইজেনষ্টাইন","ast":"Serguéi Eisenstein","az":"Sergey Eyzenşteyn","azb":"سرگئی آیزنیشتاین","ba":"Эйзенштейн Сергей Михайлович","bar":"Sergei Eisenstein","bat-smg":"Sergiejos Eizenšteins","be":"Сяргей Міхайлавіч Эйзенштэйн","be-x-old":"Сяргей Эйзэнштэйн","bew":"Sarkis Ésenstén","bg":"Сергей Айзенщайн","bi":"Sergei Eisenstein","bn":"সের্গেই আইজেনস্টাইন","br":"Sergei Eisenstein","bs":"Sergej Ejzenštejn","btm":"Sergei Eisenstein","ca":"Serguei Eisenstein","ce":"Эйзенштейн, Сергей Михайлович","ckb":"سێرگەی ئایزنستاین","crh":"Sergey Eyzenşteyn","cs":"Sergej Michajlovič Ejzenštejn","cy":"Sergei Eisenstein","da":"Sergej Eisenstein","de":"Sergei Michailowitsch Eisenstein","diq":"Sergei Eisenstein","el":"Σεργκέι Αϊζενστάιν","en":"Sergei Eisenstein","eo":"Sergej Miĥajloviĉ Ejzenŝtejn","es":"Serguéi Eisenstein","eu":"Sergei Eisenstein","ext":"Sergei Eisenstein","fa":"سرگئی آیزنشتاین","fi":"Sergei Eisenstein","fr":"Sergueï Eisenstein","gl":"Sergei Eisenstein","gn":"Serguéi Eisenstein","he":"סרגיי אייזנשטיין","hi":"सेर्गे आइसेन्स्टाइन","hif":"Sergei Eisenstein","hr":"Sergej Ejzenštejn","ht":"Serguei Eisenstein","hu":"Szergej Mihajlovics Eisenstein","hy":"Սերգեյ Էյզենշտեյն","ia":"Sergei Eisenstein","id":"Sergei Eisenstein","ilo":"Sergei Eisenstein","io":"Sergei Eisenstein","is":"Sergei Eisenstein","it":"Sergej Michajlovič Ėjzenštejn","ja":"セルゲイ・エイゼンシュテイン","ka":"სერგეი ეიზენშტეინი","kk":"Сергей Михайлович Эйзенштейн","kn":"ಸಿರ್ಗೇ ಮಿಕೈಲೊವಿಚ್ ಐಸನ್ಷ್ಟೇನ್","ko":"세르게이 예이젠시테인","ksh":"Sergei Michailowitsch Eisenstein","kw":"Sergei Eisenstein","ky":"Сергей Эйзенштейн","la":"Sergius Eisenstein","lb":"Sergei Michailowitsch Eisenstein","li":"Sergei Eisenstein","lmo":"Sergej Michajlovič Ejzenštejn","lt":"Sergejus Eizenšteinas","lv":"Sergejs Eizenšteins","mg":"Sergei Eisenstein","mhr":"Эйзенштейн, Сергей Михайлович","min":"Sergei Eisenstein","mk":"Сергеј Ејзенштајн","ml":"സെർജി ഐസൻസ്റ്റീൻ","ms":"Sergei Eisenstein","nah":"Sergej Ėjzenštejn","nds":"Sergei Michailowitsch Eisenstein","nl":"Sergej Eisenstein","nn":"Sergej Eisenstein","nb":"Sergej Eisenstein","oc":"Sergei Eisenstein","pa":"ਸਰਗੇਈ ਆਈਜ਼ੇਨਸਤਾਈਨ","pam":"Sergei Eisenstein","pl":"Siergiej Eisenstein","pms":"Sergej Ejzenštejn","pnb":"سرجی آئیزنشٹائن","pt":"Serguei Eisenstein","ro":"Serghei Eisenstein","ru":"Эйзенштейн, Сергей Михайлович","rue":"Сергей Ейзенштейн","sa":"सेर्गे आइसेन्स्टाइन","sah":"Эйзенштейн Сергей Михайлович","scn":"Sergej Michajlovič Ėjzenštejn","sco":"Sergei Eisenstein","sh":"Sergej Ejzenštejn","simple":"Sergei Eisenstein","sk":"Sergej Michajlovič Ejzenštejn","sl":"Sergej Mihajlovič Eisenstein","sq":"Sergei Eisenstein","sr":"Сергеј Ајзенштајн","sv":"Sergej Eisenstein","sw":"Sergei Eisenstein","ta":"செர்கீ ஐசென்ஸ்டைன்","te":"సెర్గీ ఐసెన్స్టెయిన్","tg":"Сергей Эйзенштейн","th":"เซียร์เกย์ ไอเซนสไตน์","tr":"Sergey Ayzenştayn","tt":"Sergey Eyzenşteyn","udm":"Эйзенштейн, Сергей","uk":"Ейзенштейн Сергій Михайлович","ur":"سرجی آئزنٹائن","uz":"Sergey Eyzenshteyn","vep":"Eizenštein Sergei","vi":"Sergey Mikhailovich Eyzenshteyn","war":"Sergei Eisenstein","wuu":"谢尔盖·米哈依洛维奇·爱森斯坦","xmf":"სერგეი ეიზენშტეინი","yi":"סערגיי אייזנשטיין","zh":"谢尔盖·爱森斯坦","zh-min-nan":"Sergei Eisenstein","zh-yue":"沙治‧愛森斯坦"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.049798","text":"Sergei Mihhailovitš Eisenstein [eisenštein] (vene keeles Сергей Михайлович Эйзенштейн; 22. jaanuar (vkj. 10. jaanuar) 1898 Riia – 11. veebruar 1948 Moskva) oli vene filmilavastaja, -stsenarist ja -teoreetik.\n\nSergei Eisensteini tuntumad filmid on \"Soomuslaev \"Potjomkin\"\" (1925), \"Oktoober\" (1927), \"Aleksander Nevski\" (1938) ja \"Ivan Julm\" (1944).\n\nSergei Eisenstein sündis 22. jaanuaril (vkj. 10. jaanuaril) 1898 Riias saksa-juudi päritolu inseneri ja arhitekti Mihhail Eisensteini ning vene rahvusest Julija Eisensteini (neiupõlvenimi Konetskaja) ainsa lapsena. Tema vanemad lahutasid abielu 1909. aastal.\n\nEisenstein õppis Riia Humanitaargümnaasiumis süvendatult saksa, inglise ja prantsuse keelt. Hiljem õppis Petrogradi Arhitektuuriinstituudis.\n\n1918. aastal astus vabatahtlikuna Punaarmeesse.\n\n1920. aastal suunati Eisenstein õppima Kindralstaabi Akadeemiasse jaapani keelt. Seejärel töötas ta Proletkulti I töölisteatris algul kunstniku ja hiljem lavastajana.\n\nAastail 1921–1922 õppis lavastamist Vsevolod Meierholdi käe all. 1924. aastal valmis tema esimene täispikk mängufilm \"Statška\", mis võitis 1925. aasta Pariisi kunstinäitusel Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes hõbemedali.\n\n1925. aastal valmis filmistuudios Mosfilm tema teine film \"Soomuslaev \"Potjomkin\"\".\n\nSergei Eisenstein suri 11. veebruaril 1948 Moskvas, olles 50-aastane.\n\n1935 – Vene SFNV teeneline kunstitegelane 1941 – Stalini preemia filmi \"Aleksandr Nevski\" eest 1944 – Stalini preemia filmi \"Ivan Julm\" esimese osa eest\n\nKategooria:Nõukogude Liidu filmilavastajad Kategooria:Lenini ordeni kavalerid Kategooria:Ordeni \"Austuse märk\" kavalerid Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1898 Kategooria:Surnud 1948\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergei Mihhailovitš Eisenstein [eisenštein] (vene keeles Сергей Михайлович Эйзенштейн; 22. jaanuar (vkj.","translated_text":"He was also a member of the German delegation to the Council of Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"10. jaanuar) 1898 Riia – 11. veebruar 1948 Moskva) oli vene filmilavastaja, -stsenarist ja -teoreetik.","translated_text":"10 January 1898) was a Russian film director, screenwriter and theorist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergei Eisensteini tuntumad filmid on \"Soomuslaev \"Potjomkin\"\" (1925), \"Oktoober\" (1927), \"Aleksander Nevski\" (1938) ja \"Ivan Julm\" (1944).","translated_text":"The most famous films of Sergei Eisenstein are the Finnish ship \"Potjomkin\" (1925), \"October\" (1927), \"Aleksander Nevsky\" (1938) and \"Ivan Cruel\" (1944).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Elukäik","translated_text":"Life expectancy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergei Eisenstein sündis 22. jaanuaril (vkj.","translated_text":"Sergei Eisenstein was born on 22 January (v.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"10. jaanuaril) 1898 Riias saksa-juudi päritolu inseneri ja arhitekti Mihhail Eisensteini ning vene rahvusest Julija Eisensteini (neiupõlvenimi Konetskaja) ainsa lapsena.","translated_text":"January 10, 1898) was born in Riga as the only child of German-Jewish engineer and architect Mihhail Eisenstein and Russian national Julia Eisenstein (née Konetskaja).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema vanemad lahutasid abielu 1909. aastal.","translated_text":"Her parents divorced in 1909.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eisenstein õppis Riia Humanitaargümnaasiumis süvendatult saksa, inglise ja prantsuse keelt.","translated_text":"Eisenstein studied in-depth German, English and French at the Riga Humanities Gymnasium.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem õppis Petrogradi Arhitektuuriinstituudis.","translated_text":"He later studied at the Petrograd Institute of Architecture.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1918. aastal astus vabatahtlikuna Punaarmeesse.","translated_text":"In 1918, he volunteered for the Red Army.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=120|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=80|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Tulemus\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Kaotus
võitjale\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"| [[Jon Montgomery]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"|3.29,73 || align=\"center\"| \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"| [[Martins Dukurs]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Läti}}|| align=\"center\"|3.29,80 || align=\"center\"| + 0,07\n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"|[[Aleskandr Tretjakov]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align=\"center\"|3.30,75 || align=\"center\"|+ 1,02 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"|[[Tomass Dukurs]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Läti}}|| align=\"center\"|3.31,13 || align=\"center\"| + 1,40\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Zach Lund]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|USA}}|| align=\"center\"|3.31,27 || align=\"center\"|+ 1,54 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Kristan Bromley]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align=\"center\"|3.31,30 || align=\"center\"|+ 1,57 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Frank Rommel]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"|3.31,40 || align=\"center\"| + 1,67\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Mathias Guggenberger]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Austria}}|| align=\"center\"|3.31,81 || align=\"center\"|+ 2,08 \n|}\n
\n
Finaal: [[19. veebruar]] \n
Osavõtjaid: 28\n
[[Skeleton 2006. aasta taliolümpiamängudel#Meeste ühekelk|Olümpiavõitja 2006]]: [[Duff Gibson]], [[Kanada]] \n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408201516/http://www.vancouver2010.com/olympic-skeleton/schedule-and-results/mens-heat-4_snm001104kf.html Ametlikud tulemused] \n
\n\n==== Naised ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=120|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=80|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Tulemus\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Kaotus
võitjale\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"|[[Amy Williams]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align=\"center\"|3.35,64 || align=\"center\"| \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"|[[Kerstin Szymkowiak]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"|3.36,20 || align=\"center\"| + 0,56\n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"| [[Anja Huber]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"| 3.36,36|| align=\"center\"| + 0,72 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"|[[Noelle Pikus-Pace]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|USA}}|| align=\"center\"|3.36,46 || align=\"center\"|+ 0,82 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Mellisa Hollingsworth]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"|3.36,60 || align=\"center\"|+ 0,96 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"|[[Shelley Rudman]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align=\"center\"|3.36,69 || align=\"center\"| + 1,05 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"|[[Amy Gough]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"|3.37,01 || align=\"center\"| + 1,37\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Marion Trott]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"|3.37,11 || align=\"center\"|+ 1,47\n|} \n
\n
Finaal: [[19. veebruar]] \n
Osavõtjaid: 28\n
[[Skeleton 2006. aasta taliolümpiamängudel#Naiste ühekelk|Olümpiavõitja 2006]]: [[Maya Pedersen ]], [[Šveits ]] \n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408201823/http://www.vancouver2010.com/olympic-skeleton/schedule-and-results/womens-heat-4_snw001104Iv.html Ametlikud tulemused]\n
\n\n== Välislingid ==\n\n* [http://web.archive.org/web/20101226032836/http://www.vancouver2010.com/olympic-skeleton/ Skeleton OM-i leheküljel]\n\n{{Taliolümpia2010}}\n[[Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud]]\n[[Kategooria:Skeleton olümpiamängudel]]","hash":"eeff692c1531e64baaca9bffb11a3d069e5aa87268ec10e31f257e6a8bcaae49","last_revision":"2014-10-28T01:39:25Z","first_revision":"2010-02-10T20:51:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:18.995137","cross_lingual_links":{"bg":"Скелетон на зимните олимпийски игри 2010","ca":"Tobogan als Jocs Olímpics d'hivern de 2010","cs":"Skeleton na Zimních olympijských hrách 2010","de":"Olympische Winterspiele 2010/Skeleton","en":"Skeleton at the 2010 Winter Olympics","es":"Anexo:Skeleton en los Juegos Olímpicos de Vancouver 2010","fi":"Skeleton talviolympialaisissa 2010","fr":"Skeleton aux Jeux olympiques de 2010","fy":"Skeleton op de Olympyske Winterspullen 2010","hr":"Skeleton na ZOI 2010.","hu":"Szkeleton a 2010. évi téli olimpiai játékokon","it":"Skeleton ai XXI Giochi olimpici invernali","ja":"2010年バンクーバーオリンピックのスケルトン競技","ko":"2010년 동계 올림픽 스켈레톤","lt":"Skeletonas 2010 m. žiemos olimpinėse žaidynėse","lv":"Skeletons 2010. gada ziemas olimpiskajās spēlēs","mk":"Скелетон на Зимските олимписки игри 2010","nl":"Skeleton op de Olympische Winterspelen 2010","nb":"Skeleton under Vinter-OL 2010","pl":"Skeleton na Zimowych Igrzyskach Olimpijskich 2010","pt":"Skeleton nos Jogos Olímpicos de Inverno de 2010","ru":"Скелетон на зимних Олимпийских играх 2010","sk":"Skeleton na Zimných olympijských hrách 2010","sl":"Skeleton na Zimskih olimpijskih igrah 2010","sr":"Скелетон на Зимским олимпијским играма 2010.","sv":"Skeleton vid olympiska vinterspelen 2010","tr":"2010 Kış Olimpiyatları'nda skeleton","uk":"Скелетон на зимових Олімпійських іграх 2010","zh":"2010年冬季奥林匹克运动会钢架雪车比赛"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.049798","text":"Skeleton 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 19. ja 20. veebruaril Whistler Sliding Centre'is.\n\nSkeletoni võistlused toimusid samal rajal, kus selgitasid olümpiavõitja ka bobisõitjad ja kelgutajad. Skeleton on olümpiaprogrammis juba 1928. aastast ning olümpiavõitja selgitati sel alal ka 1948. aastal. Uuesti lülitati skeleton olümpiaprogrammi Salt Lake Citys 2002. aastal.\n\nSkeletonis jagatud medalid riigiti.\n\nFinaal: 19. veebruar\n\nOsavõtjaid: 28\n\nOlümpiavõitja 2006: Duff Gibson, Kanada\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 19. veebruar\n\nOsavõtjaid: 28\n\nOlümpiavõitja 2006: Maya Pedersen , Šveits\n\nAmetlikud tulemused\n\nSkeleton OM-i leheküljel\n\nKategooria:2010. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Skeleton olümpiamängudel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skeleton 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 19. ja 20. veebruaril Whistler Sliding Centre'is.","translated_text":"Skeleton at the 2010 Winter Olympics took place on 19 and 20 February at the Whistler Sliding Centre.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skeletoni võistlused toimusid samal rajal, kus selgitasid olümpiavõitja ka bobisõitjad ja kelgutajad.","translated_text":"Skeleton competitions took place on the same course as the Olympic champion, explained by bobsledders and swimmers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Skeleton on olümpiaprogrammis juba 1928. aastast ning olümpiavõitja selgitati sel alal ka 1948. aastal.","translated_text":"Skeleton has been on the Olympic program since 1928, and the Olympic winner was announced in 1948.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Uuesti lülitati skeleton olümpiaprogrammi Salt Lake Citys 2002. aastal.","translated_text":"The skeleton Olympic program was restarted in Salt Lake City in 2002.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tulemused","translated_text":"The results","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Medalitabel","translated_text":"The medal table","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skeletonis jagatud medalid riigiti.","translated_text":"The medals awarded in the skeleton were withdrawn.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\"\n|- bgcolor=\"#EFEFEF\"\n! width=50 |'''Koht'''\n! width=100 |'''Riik'''\n! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! width=50 | '''Kokku'''\n|- align=\"center\"\n| rowspan=2|1.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 1\n|- align=\"center\"\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Suurbritannia}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 1\n|- align=\"center\" \n| 3.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Saksamaa}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0 \n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1 \n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 1 \n| 2\n|- align=\"center\"\n| 4.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Läti}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0 \n| 1\n|- align=\"center\"\n| 5.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Venemaa}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0 \n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 1\n| 1\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=#E0FFFF\n| '''5'''\n|'''Kokku'''\n| align=center|'''2'''\n| align=center|'''2'''\n| align=center|'''2'''\n| align=center|'''6'''\n|}"},{"type":"heading","text":"Mehed","translated_text":"Men","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=120|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=80|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Tulemus\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Kaotus
võitjale\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"| [[Jon Montgomery]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"|3.29,73 || align=\"center\"| \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"| [[Martins Dukurs]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Läti}}|| align=\"center\"|3.29,80 || align=\"center\"| + 0,07\n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"|[[Aleskandr Tretjakov]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align=\"center\"|3.30,75 || align=\"center\"|+ 1,02 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"|[[Tomass Dukurs]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Läti}}|| align=\"center\"|3.31,13 || align=\"center\"| + 1,40\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Zach Lund]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|USA}}|| align=\"center\"|3.31,27 || align=\"center\"|+ 1,54 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Kristan Bromley]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align=\"center\"|3.31,30 || align=\"center\"|+ 1,57 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Frank Rommel]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"|3.31,40 || align=\"center\"| + 1,67\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Mathias Guggenberger]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Austria}}|| align=\"center\"|3.31,81 || align=\"center\"|+ 2,08 \n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 19. veebruar","translated_text":"Final: 19 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 28","translated_text":"Participants: 28","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Duff Gibson, Kanada","translated_text":"2006 Olympic champion: Duff Gibson, Canada","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Naised","translated_text":"Women","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=120|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=80|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Tulemus\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Kaotus
võitjale\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"|[[Amy Williams]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align=\"center\"|3.35,64 || align=\"center\"| \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"|[[Kerstin Szymkowiak]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"|3.36,20 || align=\"center\"| + 0,56\n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align=\"left\"| [[Anja Huber]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"| 3.36,36|| align=\"center\"| + 0,72 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"|[[Noelle Pikus-Pace]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|USA}}|| align=\"center\"|3.36,46 || align=\"center\"|+ 0,82 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Mellisa Hollingsworth]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"|3.36,60 || align=\"center\"|+ 0,96 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"|[[Shelley Rudman]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align=\"center\"|3.36,69 || align=\"center\"| + 1,05 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"|[[Amy Gough]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"|3.37,01 || align=\"center\"| + 1,37\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Marion Trott]] || align=\"left\"| {{PisiLipp|Saksamaa}}|| align=\"center\"|3.37,11 || align=\"center\"|+ 1,47\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 19. veebruar","translated_text":"Final: 19 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 28","translated_text":"Participants: 28","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Maya Pedersen , Šveits","translated_text":"2006 Olympic winner: Maya Pedersen , Switzerland","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skeleton OM-i leheküljel","translated_text":"The Skeleton OM page","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Skeleton olümpiamängudel","translated_text":"Category:2010 Summer Olympics Category:Skeleton at the Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Põltsamaa kihelkond","wikicode":"{{allikad}}\n[[Pilt:Põltsamaa kirik suvel.jpg|pisi|Põltsamaa kirik]]\n[[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-8.jpg|pisi|[[Pärnu kreis]] [[Liivimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1797)]]\n[[Pilt:Atlas von Liefland 7.tif|pisi|[[Viljandi kreis]] [[Liivimaa kubermang]]us. [[Liivimaa atlas]] (1798)]]\n[[File:Põltsamaa rahvariided, Lilienfeldt.jpg|pisi|Põltsamaa kihelkonna rahvariided]]\n[[File:Põltsamaa rahvariided, Lilienfeldt.jpg|pisi|Põltsamaa kihelkonna rahvariided 18. sajandi lõpul]]\n\n'''Põltsamaa kihelkond''' ([[lühend]] '''Plt'''; [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Oberpahlen'') oli [[kihelkond]] [[Viljandimaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi enamikus jääb kihelkonna maid [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonda]], vaid [[Loe|loodeosas]] [[Rutikvere mõis]]a ümbruses kuulub väike maa-ala [[Järva vald]]a tänapäevases [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. \n\nKihelkonnakirik on [[Põltsamaa kirik]].\n\n==Kihelkonna ajalugu==\nEsimest kirikut on esmamainitud 1234. aastal[, kui on nimetatud preester Eggehardus{{lisa viide}}.\n\nKirik hävis 17. sajandi alguse [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõdades]]{{lisa viide}}. Uue kiriku ehitamise algatas 1630. aastatel Põltsamaa linnuse ja mõisa uus omanik [[Herman Wrangel]]{{lisa viide}}.\n\nPõltsamaast lahutati 1630. aastal [[Pilistvere kihelkond]] ja 1639. aastal [[Kolga-Jaani kihelkond]]][. \n\n[[1773]]. aastal ühendati [[Tartu kreis]]ist lahutatud Põltsamaa kihelkond, [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond]] [[Pärnu kreis]]iga.\n\n==Põltsamaa kihelkonna mõisad==\n*[[Põltsamaa kirikumõis]] (''Pastorat Oberpahlen'') �� [[kirikumõis]]\n*[[Adavere mõis]] (''Addafer'') – rüütlimõis\n*[[Kaavere mõis]] (''Kawershof'') – Kurista kõrvalmõis\n*[[Lustivere mõis]] (''Lustifer'') – rüütlimõis\n**[[Kaliküla mõis]] (''Kalliküll'') – Lustivere kõrvalmõis\n*[[Pajusi mõis]] (''Pajus'') – rüütlimõis\n**[[Vorsti mõis (Põltsamaa)|Vorsti mõis]] (''Worsti'') – Pajusi karjamõis\n*[[Põltsamaa mõis]] (''Schloß Oberpahlen'') – rüütlimõis\n*[[Rutikvere mõis]] (''Ruttigfer'') – rüütlimõis\n*[[Tapiku mõis]] (''Tappik'') – rüütlimõis\n*[[Uue-Põltsamaa mõis]] (''Neu-Oberpahlen'') – rüütlimõis\n**[[Mällikvere mõis]] (''Melligfer'') – Uue-Põltsmaa kõrvalmõis\n\n==Põltsamaa kihelkonna vallad==\n[[19. sajand Eestis|19. sajand]]i keskpaiku oli Põltsamaa kihelkonnas üheksa valda][: \n*[[Adavere vald (Põltsamaa kihelkond)|Adavere vald]] \n*[[Kaavere vald]] \n*[[Kurista vald]] \n*[[Lustivere vald (Põltsamaa kihelkond)|Lustivere vald]] \n*[[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi vald]] \n*[[Rutikvere vald]] \n*[[Tapiku vald]]\n*[[Uue-Põltsamaa vald]]\n*[[Vana-Põltsamaa vald]] \n\n==Kihelkonnakool==\n*[[Põltsamaa kihelkonnakool]]\n==Põltsamaa kihelkonna kalmistud==\n*[[Adavere mõisa kalmistu]]\n*[[Ficki kabel]]\n*[[Kütimäe kalmistu]]\n*[[Lustivere II maailmasõja matmispaik]]\n*[[Maandi talu kalmistu]]\n*[[Pajusi mõisa kalmistu]]\n*[[Põltsamaa kalmistu]]\n*[[Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu]]\n*[[Põltsamaa saksa kalmistu]]\n*[[Põltsamaa II maailmasõja matmispaik]]\n*[[Põltsamaa uus õigeusu kalmistu]]\n*[[Põltsamaa vana õigeusu kalmistu]]\n*[[Pärnassaare kalmistu]]\n*[[Riivli II maailmasõja matmispaik]]\n*[[Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu]]\n*[[Võisiku hooldekodu kalmistu]]\n\n==Vaata ka==\n*[[Mõhu]]\n\n==Viited==\n{{Viited|allikad=\n][T. Jürgen. Põltsamaa rahvarõivad [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2008/jyrgen.pdf] (vaadatud 27.07.2012)]}}\n\n==Kirjandus==\n*{{Cite book|title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages=382 |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA382,M1 }}\n*{{Cite book|title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 299-308 |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA299,M1}}\n*Rudolf Stokeby. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/poltsamaa_1 Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926/27. aastal]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|folkloristika osakonna]] e-raamat. 2017\n*Agate Laurson. [http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/poltsamaa_2 Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926. aastal]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i [[Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond|folkloristika osakonna]] e-raamat. 2017\n*[[Juhan Vasar]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26507 \"Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel\". 1. osa]. Eesti Kirjandus 11/ 1931. Lk 549...567 (kaader 8...26)\n*[[Juhan Vasar]]. [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52867 \"Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel\". 2. osa]. Eesti Kirjandus 12/ 1931. Lk 639...652 (kaader 33...46)\n\n==Välislingid==\n*[http://www.mois.ee/kihel/poltsama.shtml Põltsamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis]\n\n{{Viljandimaa kihelkonnad}}\n{{Pärnu kreis}}\n\n[[Kategooria:Viljandimaa kihelkonnad]]\n[[Kategooria:Põltsamaa kihelkond| ]]","hash":"e3482e282eab3f414d2c38b2247164c3f43cc0af73db86179ebc9dea8e4c9cb4","last_revision":"2024-04-04T15:50:10Z","first_revision":"2010-02-10T21:34:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.045980","cross_lingual_links":{"fiu-vro":"Põltsamaa kihlkund"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.049798","text":"Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi enamikus jääb kihelkonna maid Jõgeva maakonda, vaid loodeosas Rutikvere mõisa ümbruses kuulub väike maa-ala Järva valda tänapäevases Järva maakonnas.\n\nKihelkonnakirik on Põltsamaa kirik.\n\nEsimest kirikut on esmamainitud 1234. aastal, kui on nimetatud preester Eggehardus.\n\nKirik hävis 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades. Uue kiriku ehitamise algatas 1630. aastatel Põltsamaa linnuse ja mõisa uus omanik Herman Wrangel.\n\nPõltsamaast lahutati 1630. aastal Pilistvere kihelkond ja 1639. aastal Kolga-Jaani kihelkond.\n\n1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Põltsamaa kihelkond, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond Pärnu kreisiga.\n\nPõltsamaa kirikumõis (Pastorat Oberpahlen) – kirikumõis Adavere mõis (Addafer) – rüütlimõis Kaavere mõis (Kawershof) – Kurista kõrvalmõis Lustivere mõis (Lustifer) – rüütlimõis Kaliküla mõis (Kalliküll) – Lustivere kõrvalmõis Pajusi mõis (Pajus) – rüütlimõis Vorsti mõis (Worsti) – Pajusi karjamõis Põltsamaa mõis (Schloß Oberpahlen) – rüütlimõis Rutikvere mõis (Ruttigfer) – rüütlimõis Tapiku mõis (Tappik) – rüütlimõis Uue-Põltsamaa mõis (Neu-Oberpahlen) – rüütlimõis Mällikvere mõis (Melligfer) – Uue-Põltsmaa kõrvalmõis\n\n19. sajandi keskpaiku oli Põltsamaa kihelkonnas üheksa valda: Adavere vald Kaavere vald Kurista vald Lustivere vald Pajusi vald Rutikvere vald Tapiku vald Uue-Põltsamaa vald Vana-Põltsamaa vald\n\nPõltsamaa kihelkonnakool\n\nAdavere mõisa kalmistu Ficki kabel Kütimäe kalmistu Lustivere II maailmasõja matmispaik Maandi talu kalmistu Pajusi mõisa kalmistu Põltsamaa kalmistu Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu Põltsamaa saksa kalmistu Põltsamaa II maailmasõja matmispaik Põltsamaa uus õigeusu kalmistu Põltsamaa vana õigeusu kalmistu Pärnassaare kalmistu Riivli II maailmasõja matmispaik Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu Võisiku hooldekodu kalmistu\n\nMõhu\n\nRudolf Stokeby. Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926/27. aastal. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna e-raamat. 2017 Agate Laurson. Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926. aastal. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna e-raamat. 2017 Juhan Vasar. \"Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel\". 1. osa. Eesti Kirjandus 11/ 1931. Lk 549...567 (kaader 8...26) Juhan Vasar. \"Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel\". 2. osa. Eesti Kirjandus 12/ 1931. Lk 639...652 (kaader 33...46)\n\nPõltsamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis\n\nKategooria:Viljandimaa kihelkonnad Kategooria:Põltsamaa kihelkond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal.","translated_text":"The Land of Plenty (abbreviated Plt; German: Kirchspiel Oberpahlen) was a land of Plenty.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäevase haldusjaotuse järgi enamikus jääb kihelkonna maid Jõgeva maakonda, vaid loodeosas Rutikvere mõisa ümbruses kuulub väike maa-ala Järva valda tänapäevases Järva maakonnas.","translated_text":"According to today's administrative division, most of the land of the couple remains in Røgeva County, but in the northern part of the area around Rutikvere Manor is a small area of land in the present Lake County.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kihelkonnakirik on Põltsamaa kirik.","translated_text":"It's the Church of the Wilderness.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kihelkonna ajalugu","translated_text":"History of the area","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimest kirikut on esmamainitud 1234. aastal, kui on nimetatud preester Eggehardus.","translated_text":"The first mention of the church dates back to 1234, when a priest named Eggehardus was named.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[","char_index":44,"name":"Tiina_Jürgen","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirik hävis 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades.","translated_text":"The church was destroyed in the Polish-Swedish wars of the early 17th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Uue kiriku ehitamise algatas 1630. aastatel Põltsamaa linnuse ja mõisa uus omanik Herman Wrangel.","translated_text":"The construction of the new church was started in the 1630s by Herman Wrangel, the new owner of the castle and mansion in Poland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põltsamaast lahutati 1630. aastal Pilistvere kihelkond ja 1639. aastal Kolga-Jaani kihelkond.","translated_text":"In 1630 the Pilistvere family and in 1639 the Kolga-Jaan family were separated from Poland.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":92,"name":"Tiina_Jürgen","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1773. aastal ühendati Tartu kreisist lahutatud Põltsamaa kihelkond, Pilistvere ja Kolga-Jaani kihelkond Pärnu kreisiga.","translated_text":"In 1773, the Põltsama, Pilistvere and Kolga-Jaan parishes, separated from the county of Tartu, were merged into the county of Pärnu.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Põltsamaa kihelkonna mõisad","translated_text":"Cottages of the landed gentry","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põltsamaa kirikumõis (Pastorat Oberpahlen) – kirikumõis Adavere mõis (Addafer) – rüütlimõis Kaavere mõis (Kawershof) – Kurista kõrvalmõis Lustivere mõis (Lustifer) – rüütlimõis Kaliküla mõis (Kalliküll) – Lustivere kõrvalmõis Pajusi mõis (Pajus) – rüütlimõis Vorsti mõis (Worsti) – Pajusi karjamõis Põltsamaa mõis (Schloß Oberpahlen) – rüütlimõis Rutikvere mõis (Ruttigfer) – rüütlimõis Tapiku mõis (Tappik) – rüütlimõis Uue-Põltsamaa mõis (Neu-Oberpahlen) – rüütlimõis Mällikvere mõis (Melligfer) – Uue-Põltsmaa kõrvalmõis","translated_text":"Priesthood (Pastorat Oberpahlen) ⁇ Priesthood in Adavere (Addafer) ⁇ Priesthood in Kaavere (Kawershof) ⁇ Priesthood in Lustivere (Lustifer) ⁇ Priesthood in Kalikilla (Rock) ⁇ Priesthood in Lustivere (Pajus) ⁇ Priesthood in Vorsti (Worsti) ⁇ Priesthood in Schloß Oberpahlen ⁇ Priesthood in Rutfer (Rutfer) ⁇ Priesthood in Tapik (Tappik) ⁇ Priesthood in Ure-Pit (O-Nepa) ⁇ Priesthood in Ure-Pit (O-Nepa) ⁇ Priesthood in Ure-Pit (O-Nepa) ⁇ ","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Põltsamaa kihelkonna vallad","translated_text":"Weddings of the land of origin","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"19. sajandi keskpaiku oli Põltsamaa kihelkonnas üheksa valda: Adavere vald Kaavere vald Kurista vald Lustivere vald Pajusi vald Rutikvere vald Tapiku vald Uue-Põltsamaa vald Vana-Põltsamaa vald","translated_text":"In the middle of the 19th century there were nine domains in the Polish-speaking part of Poland: Adavere's domain Kaavere's domain Kurista's domain Lustivere's domain Pajusi's domain Rutikver's domain Tapiku's domain New Poland's domain Old Poland's domain","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":60,"name":"Tiina_Jürgen","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kihelkonnakool","translated_text":"Environmental policy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põltsamaa kihelkonnakool","translated_text":"In the Netherlands, the legal profession","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Põltsamaa kihelkonna kalmistud","translated_text":"Groundbreaking of the marriage of the deceased","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Adavere mõisa kalmistu Ficki kabel Kütimäe kalmistu Lustivere II maailmasõja matmispaik Maandi talu kalmistu Pajusi mõisa kalmistu Põltsamaa kalmistu Põltsamaa kesk- ja uusaegne kalmistu Põltsamaa saksa kalmistu Põltsamaa II maailmasõja matmispaik Põltsamaa uus õigeusu kalmistu Põltsamaa vana õigeusu kalmistu Pärnassaare kalmistu Riivli II maailmasõja matmispaik Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu Võisiku hooldekodu kalmistu","translated_text":"Adavere manor house cemetery Fick's cable Cottage cemetery Lustivere World War II Cemetery Land farm cemetery Refuge manor house cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Middle and modern cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Germany Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery Cottage cemetery","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõhu","translated_text":"Flowers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rudolf Stokeby.","translated_text":"This is Rudolf Stokeby.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926/27. aastal.","translated_text":"Historical tradition of the Polish bride family in 1926/27.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna e-raamat.","translated_text":"E-book of the folklore department of the Estonian Museum of Literature.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2017 Agate Laurson.","translated_text":"2017 by Agate Laurson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ajalooline traditsioon Põltsamaa kihelkonnast 1926. aastal.","translated_text":"Historical tradition from the Polish wedding family in 1926.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna e-raamat.","translated_text":"E-book of the folklore department of the Estonian Museum of Literature.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2017 Juhan Vasar.","translated_text":"2017 is Juhan Vasar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel\".","translated_text":"\"From the settlement of Finland in Estonia in the mid-17th century\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1. osa.","translated_text":"Part one.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Kirjandus 11/ 1931.","translated_text":"Estonian Literature 11/ 1931.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 549...567 (kaader 8...26) Juhan Vasar.","translated_text":"Lk 549...567 (Figure 8...26) I'm going with Vasar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel\".","translated_text":"\"From the settlement of Finland in Estonia in the mid-17th century\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2. osa.","translated_text":"Part two.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Kirjandus 12/ 1931.","translated_text":"Estonian Literature 12/ 1931.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 639...652 (kaader 33...46)","translated_text":"Lk 639 to 652 (Figure 33 to 46)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põltsamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis","translated_text":"From the Estonian wedding venue in the Estonian household portal","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Viljandimaa kihelkonnad Kategooria:Põltsamaa kihelkond","translated_text":":Property of the farm Categories:Property of the farm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Esimest kirikut on esmamainitud 1234. aastal, kui on nimetatud preester Eggehardus.","translated_text":"The first mention of the church dates back to 1234, when a priest named Eggehardus was named.","citations":[{"content":"][","char_index":44,"name":"Tiina_Jürgen","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Põltsamaast lahutati 1630. aastal Pilistvere kihelkond ja 1639. aastal Kolga-Jaani kihelkond.","translated_text":"In 1630 the Pilistvere family and in 1639 the Kolga-Jaan family were separated from Poland.","citations":[{"content":"][","char_index":92,"name":"Tiina_Jürgen","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"19. sajandi keskpaiku oli Põltsamaa kihelkonnas üheksa valda: Adavere vald Kaavere vald Kurista vald Lustivere vald Pajusi vald Rutikvere vald Tapiku vald Uue-Põltsamaa vald Vana-Põltsamaa vald","translated_text":"In the middle of the 19th century there were nine domains in the Polish-speaking part of Poland: Adavere's domain Kaavere's domain Kurista's domain Lustivere's domain Pajusi's domain Rutikver's domain Tapiku's domain New Poland's domain Old Poland's domain","citations":[{"content":"][","char_index":60,"name":"Tiina_Jürgen","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Togolok Moldo","wikicode":"[[Pilt:KyrgyzstanP19-20Som-2002 a.jpg|pisi|Togolok Moldo Kõrgõzstani 20-[[Kõrgõzstani somm|somm]]isel rahatähel]]\n'''Togolok Moldo''' [togol'okk mold'oo] (Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti '''Baiõmbet Abdõrahmanov'''; [[10. juuni]] [[1860]] – [[4. jaanuar]] [[1942]]) oli [[kirgiisid|kirgiisi]] [[akõnn]] ([[rahvalaulik]]) ja [[luuletaja]].\n\n{{JÄRJESTA:Moldo, Togolok}}\n[[Kategooria:Kõrgõzstani lauljad]]\n[[Kategooria:Rahvalaulikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1860]]\n[[Kategooria:Surnud 1942]]","hash":"55a48f73b4a9e0c0502f2f62034d25bb03f456e11f22b3a855670479b1a7732d","last_revision":"2019-04-05T07:41:47Z","first_revision":"2010-02-10T21:54:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.096099","cross_lingual_links":{"de":"Togolok Moldo","en":"Togolok Moldo","fr":"Togolok Moldo","hu":"Togolok Moldo","kk":"Тоғылық Молда","ky":"Тоголок Молдо","ru":"Тоголок Молдо","zh":"托戈洛克·莫尔多"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.049798","text":"Togolok Moldo [togol'okk mold'oo] (Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti Baiõmbet Abdõrahmanov; 10. juuni 1860 – 4. jaanuar 1942) oli kirgiisi akõnn (rahvalaulik) ja luuletaja.\n\nKategooria:Kõrgõzstani lauljad Kategooria:Rahvalaulikud Kategooria:Sündinud 1860 Kategooria:Surnud 1942\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Togolok Moldo [togol'okk mold'oo] (Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti Baiõmbet Abdõrahmanov; 10. juuni 1860 – 4. jaanuar 1942) oli kirgiisi akõnn (rahvalaulik) ja luuletaja.","translated_text":"Togolok Moldo [togol'okk mold'oo] (Тоголок Молдо 'the immortal uneducated'; literally Baiõmbet Abdõrahmanov; 10 June 1860 ⁇ 4 January 1942) was a passionate poet and poet.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kõrgõzstani lauljad Kategooria:Rahvalaulikud Kategooria:Sündinud 1860 Kategooria:Surnud 1942","translated_text":"The following is a list of characters that first appeared in the American soap opera Neighbours, by order of first appearance.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Baiõmbet Abdõrahmanov","wikicode":"#suuna[[Togolok Moldo]]","hash":"34ac95754d5d9c5d46fce601702e41eea0c1106e4b3655c07a1bdb5dd7ba1663","last_revision":"2010-02-10T22:08:22Z","first_revision":"2010-02-10T22:07:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.146387","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTogolok Moldo\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTogolok Moldo","translated_text":"In the directionTogolok Moldo","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"ISO 14001","wikicode":"'''ISO 14001''' on rahvusvaheline [[keskkonnajuhtimine|keskkonnajuhtimise]] [[standard]], kus on määratletud [[keskkonnajuhtimissüsteem]]i nõuded. ISO 14001 standardit väljastab alates 2004. aastast [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]]. ISO 14001 standardi on [[Euroopa Komisjon]]i ja [[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]]i mandaadi alusel koostanud [[Euroopa Standardimiskomitee]] (CEN). Selle rakendamine on organisatsioonidele vabatahtlik.\n\nStandardi eesmärk on pakkuda organisatsioonidele keskkonnakaitset ja muutuvatele keskkonnatingimustele reageerimise raamistikku. Standard on mõeldud kasutamiseks organisatsioonidele, kes soovivad juhtida oma keskkonnaalaseid vastutusi süsteemsemalt, et aidata kaasa keskkonna-alase jätkusuutlikkuse tagamisele.][{{netiviide | URL = https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015 | Pealkiri = EVS-EN ISO 14001:2015 | Autor = Eesti Standardikeskus | Kasutatud = 26.10.2017 | Keel = eesti keel}}] ISO 14001 standardis loetletud keskkonnakaitsenõuded rajanevad seadusandlusel, ametlike määruste põhjal toimuval tegevusel ja keskkonnapoliitikaga ettevõtetele pandud kohustustel. Standard kohustab pidevalt parandama ettevõtte keskkonnakaitsetööd.[A. Tulvi ja A. Proos (2007). \"Logistika ja laondus.\" Õpik. PAC Training OÜ.]\n\n==ISO 14001 standardi olulisemad nõuded==\n* Juhtkond peab määrama ettevõtte keskkonnapoliitika ja tagama, et see ühilduks ettevõtte tegevustega. \n* Ettevõte peab määratlema, millist mõju selle tegevus keskkonnale avaldab.\n* Ettevõte peab tegema kindlaks, mis nõuded rakenduvad just selle ettevõtte keskkonnaaspektidele. \n* Ettevõte peab säilitama keskkonnatöö eesmärgid ja ülesanded vastavalt igale firmasisesele funktsioonile ja tasemele.\n* Ettevõte peab määratlema töötajate keskkonna hoidmiseks vajalikud ülesanded, volitused ja vastutuse, need dokumenteerima ja kõigile töötajatele teatavaks tegema.\n* Ettevõte peab kehtestama korra, et määratleda võimalikke õnnetusi ja eriolukordi ning tegutsemist nende puhul ning kuidas ennetada ja/või leevendada nendega kaasneda võivaid [[keskkonnamõju]]sid.\n* Ettevõte peab teostama mõõtmisi ja analüüse, mis võivad selle keskkonnale olulist mõju avaldada. \n* Ettevõte peab looma strateegia ja protseduurid perioodiliste [[keskkonnajuhtimissüsteem]]i auditite läbiviimiseks.\n* Juhtkond peab teostama kindla regulaarsusega [[keskkonnajuhtimissüsteem]]i ülevaatust ja hindamist.[{{netiviide | URL = https://www.bsigroup.com/LocalFiles/en-GB/iso-14001/resources/ISO-14001%20Implementing%20Guide.pdf | Pealkiri = ISO 14001 environmental management. It's your responsibility. Implementation guide | Autor = BSI | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 3 | Koht = Suurbritannia | Kasutatud = 26.10.2017 | Keel = inglise keel }}]\n\n==ISO 14001 rakendamise eelised==\nISO 14001 kasutamine pakub palju eeliseid [[keskkonnajuhtimissüsteem]]idega organisatsioonidele. Standardi kasutamine aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel teha järgmist:\n* parandada ressursitõhusust\n* vähendada jäätmeid\n* vähendada kulusid\n* tagada, et [[keskkonnamõju]] mõõdetakse\n* saada [[turuahela disain]]is konkurentsieelist\n* suurendada uusi ärivõimalusi\n* täita seaduslikke kohustusi\n* suurendada [[sidusrühm]]ade ja klientide usaldust\n* parandada organisatsiooni üldist [[keskkonnamõju]]\n* tagada keskkonnakohustuste järjepidevus [{{netiviide | URL = https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | Pealkiri = ISO 14001: Key benefits | Autor = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 4 | Aeg = 2015 | Koht = Šveits | Kasutatud = 26.10.2016 | Keel = inglise keel | arhiivimisaeg = 7.08.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | url-olek = ei tööta }}]\n\n== Vaata ka ==\n* [[ISO]] \n* [[ISO 9000]]\n* [[ISO 14000]]\n* [[Keskkonnajuhtimine]] \n* [[EMAS|Keskkonnajuhtimise ja –auditeerimise süsteem (EMAS)]] \n* [[Keskkonnajuhtimissüsteem]] \n* [[Keskkonnakorraldus]] \n* [[Keskkonnamajandus]] \n* [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]]\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Kirjandus ==\n*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=518] (vaadatud 6.02.2010)\n\n[[Kategooria:Keskkonnakorraldus]]\n[[Kategooria:ISO]]\n\n[[en:ISO 14001]]\n[[ja:ISO 14000#ISO 14001]]","hash":"8406ee0a7ec6fd200d330ad2c4b5aae3db886a37d56fb60aad3415bb5ae5dbb0","last_revision":"2023-03-30T01:55:56Z","first_revision":"2010-02-10T22:11:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.201851","cross_lingual_links":{"ar":"أيزو 14001","ca":"ISO 14001","cs":"ISO 14001","da":"ISO 14001","de":"ISO 14001","en":"ISO 14001","fi":"ISO 14001","fr":"ISO 14001","gl":"ISO 14001","hr":"ISO 14001","hu":"ISO 14001","it":"ISO 14001","ja":"ISO 14000#ISO 14001","nl":"ISO 14001","pl":"ISO 14001","pt":"ISO 14001","sl":"ISO 14001","sv":"ISO 14001","zh":"ISO 14001"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.049798","text":"ISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, kus on määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. ISO 14001 standardit väljastab alates 2004. aastast Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon. ISO 14001 standardi on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni mandaadi alusel koostanud Euroopa Standardimiskomitee (CEN). Selle rakendamine on organisatsioonidele vabatahtlik.\n\nStandardi eesmärk on pakkuda organisatsioonidele keskkonnakaitset ja muutuvatele keskkonnatingimustele reageerimise raamistikku. Standard on mõeldud kasutamiseks organisatsioonidele, kes soovivad juhtida oma keskkonnaalaseid vastutusi süsteemsemalt, et aidata kaasa keskkonna-alase jätkusuutlikkuse tagamisele. ISO 14001 standardis loetletud keskkonnakaitsenõuded rajanevad seadusandlusel, ametlike määruste põhjal toimuval tegevusel ja keskkonnapoliitikaga ettevõtetele pandud kohustustel. Standard kohustab pidevalt parandama ettevõtte keskkonnakaitsetööd.\n\nJuhtkond peab määrama ettevõtte keskkonnapoliitika ja tagama, et see ühilduks ettevõtte tegevustega. Ettevõte peab määratlema, millist mõju selle tegevus keskkonnale avaldab. Ettevõte peab tegema kindlaks, mis nõuded rakenduvad just selle ettevõtte keskkonnaaspektidele. Ettevõte peab säilitama keskkonnatöö eesmärgid ja ülesanded vastavalt igale firmasisesele funktsioonile ja tasemele. Ettevõte peab määratlema töötajate keskkonna hoidmiseks vajalikud ülesanded, volitused ja vastutuse, need dokumenteerima ja kõigile töötajatele teatavaks tegema. Ettevõte peab kehtestama korra, et määratleda võimalikke õnnetusi ja eriolukordi ning tegutsemist nende puhul ning kuidas ennetada ja/või leevendada nendega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Ettevõte peab teostama mõõtmisi ja analüüse, mis võivad selle keskkonnale olulist mõju avaldada. Ettevõte peab looma strateegia ja protseduurid perioodiliste keskkonnajuhtimissüsteemi auditite läbiviimiseks. Juhtkond peab teostama kindla regulaarsusega keskkonnajuhtimissüsteemi ülevaatust ja hindamist.\n\nISO 14001 praegu kehtiv versioon ISO 14001:2015 sisaldab mudelit Planeeri-Teosta-Kontrolli-Tegutse (PDCA), mis on keskkonnajuhtimissüsteemi lähenemisviisi alus. PDCA on järkjärguline protsess ja seda võib kirjeldada järgmiselt: Planeeri: tuleb koostada keskkonnaalased eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud tulemuste saavutamiseks vastavalt organisatsiooni keskkonnaalastele juhtpõhimõtetele. Teosta: protsessid tuleb vastavalt planeeritule ellu viia Kontrolli: protsesse tuleb kontrollida ja mõõta vastavalt keskkonnalastele eesmärkidele Tegutse: vajadusel tuleb võtta kasutusele meetmed järjepidevaks parendamiseks.\n\nISO 14001 kasutamine pakub palju eeliseid keskkonnajuhtimissüsteemidega organisatsioonidele. Standardi kasutamine aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel teha järgmist: parandada ressursitõhusust vähendada jäätmeid vähendada kulusid tagada, et keskkonnamõju mõõdetakse saada turuahela disainis konkurentsieelist suurendada uusi ärivõimalusi täita seaduslikke kohustusi suurendada sidusrühmade ja klientide usaldust parandada organisatsiooni üldist keskkonnamõju tagada keskkonnakohustuste järjepidevus\n\nISO ISO 9000 ISO 14000 Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimise ja –auditeerimise süsteem (EMAS) Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnakorraldus Keskkonnamajandus Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon\n\nSäästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 6.02.2010)\n\nKategooria:Keskkonnakorraldus Kategooria:ISO\n\nen:ISO 14001 ja:ISO 14000#ISO 14001\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, kus on määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded.","translated_text":"ISO 14001 is an international environmental management standard that defines the requirements of an environmental management system.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISO 14001 standardit väljastab alates 2004. aastast Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon.","translated_text":"ISO 14001 has been issued since 2004 by the International Organization for Standardization.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISO 14001 standardi on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni mandaadi alusel koostanud Euroopa Standardimiskomitee (CEN).","translated_text":"The ISO 14001 standard has been developed by the European Committee for Standardization (CEN) under the mandate of the European Commission and the European Free Trade Association.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle rakendamine on organisatsioonidele vabatahtlik.","translated_text":"Implementation is voluntary for organisations.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Standardi eesmärk on pakkuda organisatsioonidele keskkonnakaitset ja muutuvatele keskkonnatingimustele reageerimise raamistikku.","translated_text":"The objective of the standard is to provide organisations with a framework for protecting the environment and responding to changing environmental conditions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Standard on mõeldud kasutamiseks organisatsioonidele, kes soovivad juhtida oma keskkonnaalaseid vastutusi süsteemsemalt, et aidata kaasa keskkonna-alase jätkusuutlikkuse tagamisele.","translated_text":"The standard is intended for use by organisations wishing to manage their environmental responsibilities more systematically in order to contribute to environmental sustainability.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015 | Pealkiri = EVS-EN ISO 14001:2015 | Autor = Eesti Standardikeskus | Kasutatud = 26.10.2017 | Keel = eesti keel}}]","char_index":181,"name":null,"url":"https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:49:50.961645-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"ISO 14001 standardis loetletud keskkonnakaitsenõuded rajanevad seadusandlusel, ametlike määruste põhjal toimuval tegevusel ja keskkonnapoliitikaga ettevõtetele pandud kohustustel.","translated_text":"The environmental requirements listed in ISO 14001 are based on legislation, activities based on official regulations and environmental policy obligations of undertakings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Standard kohustab pidevalt parandama ettevõtte keskkonnakaitsetööd.","translated_text":"The standard commits itself to continuously improving the company's environmental performance.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[A. Tulvi ja A. Proos (2007). \"Logistika ja laondus.\" Õpik. PAC Training OÜ.]","char_index":67,"name":"A. Proos 2007","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"ISO 14001 standardi olulisemad nõuded","translated_text":"Key requirements of ISO 14001","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juhtkond peab määrama ettevõtte keskkonnapoliitika ja tagama, et see ühilduks ettevõtte tegevustega.","translated_text":"Management must define the company's environmental policy and ensure that it is aligned with the company's activities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab määratlema, millist mõju selle tegevus keskkonnale avaldab.","translated_text":"The company must define the environmental impact of its activities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab tegema kindlaks, mis nõuded rakenduvad just selle ettevõtte keskkonnaaspektidele.","translated_text":"An enterprise must determine which requirements apply to the environmental aspects of that enterprise.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab säilitama keskkonnatöö eesmärgid ja ülesanded vastavalt igale firmasisesele funktsioonile ja tasemele.","translated_text":"An enterprise shall maintain its environmental objectives and tasks in accordance with each internal function and level.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab määratlema töötajate keskkonna hoidmiseks vajalikud ülesanded, volitused ja vastutuse, need dokumenteerima ja kõigile töötajatele teatavaks tegema.","translated_text":"The company shall define the tasks, powers and responsibilities necessary to protect the environment of its employees, document them and make them known to all employees.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab kehtestama korra, et määratleda võimalikke õnnetusi ja eriolukordi ning tegutsemist nende puhul ning kuidas ennetada ja/või leevendada nendega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid.","translated_text":"An undertaking must establish a procedure for identifying and responding to possible accidents and emergency situations and how to prevent and/or mitigate their associated environmental impacts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab teostama mõõtmisi ja analüüse, mis võivad selle keskkonnale olulist mõju avaldada.","translated_text":"The company shall carry out measurements and analyses which may have a significant impact on its environment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte peab looma strateegia ja protseduurid perioodiliste keskkonnajuhtimissüsteemi auditite läbiviimiseks.","translated_text":"An entity shall establish a strategy and procedures for conducting periodic environmental management system audits.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juhtkond peab teostama kindla regulaarsusega keskkonnajuhtimissüsteemi ülevaatust ja hindamist.","translated_text":"The management shall review and evaluate the environmental management system on a regular basis.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[A. Tulvi ja A. Proos (2007). \"Logistika ja laondus.\" Õpik. PAC Training OÜ.]","char_index":95,"name":"A. Proos 2007","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Metodoloogia","translated_text":"The methodology","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ISO 14001 praegu kehtiv versioon ISO 14001:2015 sisaldab mudelit Planeeri-Teosta-Kontrolli-Tegutse (PDCA), mis on keskkonnajuhtimissüsteemi lähenemisviisi alus.","translated_text":"The current version of ISO 14001:2015 of ISO 14001 includes the Planer-Performance-Control Framework (PDCA) model, which is the basis for the approach to the environmental management system.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"PDCA on järkjärguline protsess ja seda võib kirjeldada järgmiselt: Planeeri: tuleb koostada keskkonnaalased eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud tulemuste saavutamiseks vastavalt organisatsiooni keskkonnaalastele juhtpõhimõtetele.","translated_text":"The PDCA is a step-by-step process and can be described as follows: Planner: the environmental objectives and processes necessary to achieve the results must be developed in accordance with the environmental guidelines of the organisation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teosta: protsessid tuleb vastavalt planeeritule ellu viia Kontrolli: protsesse tuleb kontrollida ja mõõta vastavalt keskkonnalastele eesmärkidele Tegutse: vajadusel tuleb võtta kasutusele meetmed järjepidevaks parendamiseks.","translated_text":"Action: processes must be implemented according to plan Control: processes must be monitored and measured according to environmental objectives Action: if necessary, measures must be put in place for continuous improvement.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.bsigroup.com/LocalFiles/en-GB/iso-14001/resources/ISO-14001%20Implementing%20Guide.pdf | Pealkiri = ISO 14001 environmental management. It's your responsibility. Implementation guide | Autor = BSI | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 3 | Koht = Suurbritannia | Kasutatud = 26.10.2017 | Keel = inglise keel }}]","char_index":224,"name":null,"url":"https://www.bsigroup.com/LocalFiles/en-GB/iso-14001/resources/ISO-14001%20Implementing%20Guide.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:00.994781-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"ISO 14001 rakendamise eelised","translated_text":"Advantages of the implementation of ISO 14001","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ISO 14001 kasutamine pakub palju eeliseid keskkonnajuhtimissüsteemidega organisatsioonidele.","translated_text":"The use of ISO 14001 offers many advantages to organisations with environmental management systems.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Standardi kasutamine aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel teha järgmist: parandada ressursitõhusust vähendada jäätmeid vähendada kulusid tagada, et keskkonnamõju mõõdetakse saada turuahela disainis konkurentsieelist suurendada uusi ärivõimalusi täita seaduslikke kohustusi suurendada sidusrühmade ja klientide usaldust parandada organisatsiooni üldist keskkonnamõju tagada keskkonnakohustuste järjepidevus","translated_text":"The use of the standard helps organisations and businesses to: improve resource efficiency to reduce waste to reduce costs to ensure that environmental impact is measured to become competitive in the design of the market chain to increase new business opportunities to meet legal obligations to increase stakeholder and customer confidence to improve the overall environmental impact of the organisation to ensure the sustainability of environmental commitments","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | Pealkiri = ISO 14001: Key benefits | Autor = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 4 | Aeg = 2015 | Koht = Šveits | Kasutatud = 26.10.2016 | Keel = inglise keel | arhiivimisaeg = 7.08.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | url-olek = ei tööta }}]","char_index":408,"name":null,"url":"https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":5443,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:01.655074-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (40 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | Pealkiri = ISO 14001: Key benefits | Autor = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 4 | Aeg = 2015 | Koht = Šveits | Kasutatud = 26.10.2016 | Keel = inglise keel | arhiivimisaeg = 7.08.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | url-olek = ei tööta }}]","char_index":408,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:01.970605-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ISO ISO 9000 ISO 14000 Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimise ja –auditeerimise süsteem (EMAS) Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnakorraldus Keskkonnamajandus Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon","translated_text":"ISO 9000 ISO 14000 Environmental management Environmental management and auditing system (EMAS) Environmental management system Environmental management Environmental management International organisation of standards","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Säästva arengu sõnaseletusi.","translated_text":"Sustainable development vocabulary.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn.","translated_text":"The Estonian Institute of Salvation, SEI Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(vaadatud 6.02.2010)","translated_text":"(see 6.2.2010)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Keskkonnakorraldus Kategooria:ISO","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"en:ISO 14001 ja:ISO 14000#ISO 14001","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Standardi eesmärk on pakkuda organisatsioonidele keskkonnakaitset ja muutuvatele keskkonnatingimustele reageerimise raamistikku. Standard on mõeldud kasutamiseks organisatsioonidele, kes soovivad juhtida oma keskkonnaalaseid vastutusi süsteemsemalt, et aidata kaasa keskkonna-alase jätkusuutlikkuse tagamisele.","translated_text":"The objective of the standard is to provide organisations with a framework for protecting the environment and responding to changing environmental conditions. The standard is intended for use by organisations wishing to manage their environmental responsibilities more systematically in order to contribute to environmental sustainability.","citations":[{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015 | Pealkiri = EVS-EN ISO 14001:2015 | Autor = Eesti Standardikeskus | Kasutatud = 26.10.2017 | Keel = eesti keel}}]","char_index":310,"name":null,"url":"https://www.evs.ee/tooted/evs-en-iso-14001-2015","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:49:50.961645-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Standard on mõeldud kasutamiseks organisatsioonidele, kes soovivad juhtida oma keskkonnaalaseid vastutusi süsteemsemalt, et aidata kaasa keskkonna-alase jätkusuutlikkuse tagamisele. ISO 14001 standardis loetletud keskkonnakaitsenõuded rajanevad seadusandlusel, ametlike määruste põhjal toimuval tegevusel ja keskkonnapoliitikaga ettevõtetele pandud kohustustel. Standard kohustab pidevalt parandama ettevõtte keskkonnakaitsetööd.","translated_text":"The standard is intended for use by organisations wishing to manage their environmental responsibilities more systematically in order to contribute to environmental sustainability. The environmental requirements listed in ISO 14001 are based on legislation, activities based on official regulations and environmental policy obligations of undertakings. The standard commits itself to continuously improving the company's environmental performance.","citations":[{"content":"[A. Tulvi ja A. Proos (2007). \"Logistika ja laondus.\" Õpik. PAC Training OÜ.]","char_index":429,"name":"A. Proos 2007","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ettevõte peab teostama mõõtmisi ja analüüse, mis võivad selle keskkonnale olulist mõju avaldada. Ettevõte peab looma strateegia ja protseduurid perioodiliste keskkonnajuhtimissüsteemi auditite läbiviimiseks. Juhtkond peab teostama kindla regulaarsusega keskkonnajuhtimissüsteemi ülevaatust ja hindamist.","translated_text":"The company shall carry out measurements and analyses which may have a significant impact on its environment. An entity shall establish a strategy and procedures for conducting periodic environmental management system audits. The management shall review and evaluate the environmental management system on a regular basis.","citations":[{"content":"[A. Tulvi ja A. Proos (2007). \"Logistika ja laondus.\" Õpik. PAC Training OÜ.]","char_index":303,"name":"A. Proos 2007","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"ISO 14001 praegu kehtiv versioon ISO 14001:2015 sisaldab mudelit Planeeri-Teosta-Kontrolli-Tegutse (PDCA), mis on keskkonnajuhtimissüsteemi lähenemisviisi alus. PDCA on järkjärguline protsess ja seda võib kirjeldada järgmiselt: Planeeri: tuleb koostada keskkonnaalased eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud tulemuste saavutamiseks vastavalt organisatsiooni keskkonnaalastele juhtpõhimõtetele. Teosta: protsessid tuleb vastavalt planeeritule ellu viia Kontrolli: protsesse tuleb kontrollida ja mõõta vastavalt keskkonnalastele eesmärkidele Tegutse: vajadusel tuleb võtta kasutusele meetmed järjepidevaks parendamiseks.","translated_text":"The current version of ISO 14001:2015 of ISO 14001 includes the Planer-Performance-Control Framework (PDCA) model, which is the basis for the approach to the environmental management system. The PDCA is a step-by-step process and can be described as follows: Planner: the environmental objectives and processes necessary to achieve the results must be developed in accordance with the environmental guidelines of the organisation. Action: processes must be implemented according to plan Control: processes must be monitored and measured according to environmental objectives Action: if necessary, measures must be put in place for continuous improvement.","citations":[{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.bsigroup.com/LocalFiles/en-GB/iso-14001/resources/ISO-14001%20Implementing%20Guide.pdf | Pealkiri = ISO 14001 environmental management. It's your responsibility. Implementation guide | Autor = BSI | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 3 | Koht = Suurbritannia | Kasutatud = 26.10.2017 | Keel = inglise keel }}]","char_index":621,"name":null,"url":"https://www.bsigroup.com/LocalFiles/en-GB/iso-14001/resources/ISO-14001%20Implementing%20Guide.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:00.994781-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"ISO 14001 kasutamine pakub palju eeliseid keskkonnajuhtimissüsteemidega organisatsioonidele. Standardi kasutamine aitab organisatsioonidel ja ettevõtetel teha järgmist: parandada ressursitõhusust vähendada jäätmeid vähendada kulusid tagada, et keskkonnamõju mõõdetakse saada turuahela disainis konkurentsieelist suurendada uusi ärivõimalusi täita seaduslikke kohustusi suurendada sidusrühmade ja klientide usaldust parandada organisatsiooni üldist keskkonnamõju tagada keskkonnakohustuste järjepidevus","translated_text":"The use of ISO 14001 offers many advantages to organisations with environmental management systems. The use of the standard helps organisations and businesses to: improve resource efficiency to reduce waste to reduce costs to ensure that environmental impact is measured to become competitive in the design of the market chain to increase new business opportunities to meet legal obligations to increase stakeholder and customer confidence to improve the overall environmental impact of the organisation to ensure the sustainability of environmental commitments","citations":[{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | Pealkiri = ISO 14001: Key benefits | Autor = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 4 | Aeg = 2015 | Koht = Šveits | Kasutatud = 26.10.2016 | Keel = inglise keel | arhiivimisaeg = 7.08.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | url-olek = ei tööta }}]","char_index":501,"name":null,"url":"https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":5443,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:01.655074-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (40 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{netiviide | URL = https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | Pealkiri = ISO 14001: Key benefits | Autor = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon | Failitüüp = PDF | Täpsustus = lk 4 | Aeg = 2015 | Koht = Šveits | Kasutatud = 26.10.2016 | Keel = inglise keel | arhiivimisaeg = 7.08.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf | url-olek = ei tööta }}]","char_index":501,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20170807213422/https://www.iso.org/files/live/sites/isoorg/files/standards/docs/en/iso_14001_key_benefits.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:01.970605-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kategooria:Keskkonnakorraldus","wikicode":"[[Kategooria:Keskkond]]","hash":"f5aa9475b8fa174924a73a55fb552668c6cbfa06930caaf020da5b435714c0a6","last_revision":"2015-02-24T13:03:51Z","first_revision":"2010-02-10T22:11:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.261588","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kategooria:Keskkond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Keskkond","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"ISO 14001 standard","wikicode":"#suuna [[ISO 14001]]","hash":"f466818c89b1abc67affb58a8e3f5e24208ef331d6e9319809c8af9fd598ab57","last_revision":"2010-02-10T22:16:01Z","first_revision":"2010-02-10T22:16:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.412708","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna ISO 14001\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna ISO 14001","translated_text":"the direction of ISO 14001","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Nuxa","wikicode":"#suuna[[Şəki]]","hash":"91c13008c143faa04364ad0976f39003b249ba78b0455a19e110cf369e4da9f1","last_revision":"2010-02-10T22:28:41Z","first_revision":"2010-02-10T22:28:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.463247","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaŞəki\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaŞəki","translated_text":"directionŞəki","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ikarus 280T","wikicode":"{{Infokast autobuss\n| tagapõhi = #0432C8\n| mudel = Ikarus 280T\n| pilt = Ikarus Trolleybus, Tallinn, Estonia May 1996.jpg\n| pildi allkiri = Ikarus-Ganz 280T Tallinnas Sõpruse puiesteel\n| tootja = [[Ikarus]]\n| aasta tootmine = 1975.–1992.\n| pikkus = 16 500\n| laius = 2500\n| kõrgus = 3460\n| tühimass = 14 000\n| mootori võimsus = \n| suurim kiirus = \n| istekohti = 34\n| seisukohti = 110\n| commons = Category:Ikarus 280T\n}}\n[[Pilt:Nosztalgiatroli_Budapest.jpg|thumb|250px|right|Trollibuss Ikarus 280T [[Ungari]]s [[Budapest]]is]]\n[[Pilt:Ikarus 280T in Sofia.jpg|thumb|250px|right|Ikarus 280T [[Bulgaaria]]s [[Sofia]]s]]\n'''Ikarus 280T''' on [[Ungari]] [[trollibuss|liigendtrollibussimudel]], mida firma [[Ikarus]] tootis autobussi [[Ikarus 280]] baasil aastatel [[1975]]–[[1992]]. Need trollibussid on või on olnud kasutusel [[Ungari]]s, [[SRÜ]]-s, [[Bulgaaria]]s, [[Ida-Saksamaa]]l ja [[Eesti]]s. Tallinna osteti [[1995]]. aastal kuus seda tüüpi kasutatud trolli [[Saksamaa]]lt [[Hoyerswerda]]st, kus trolliliiklus lõpetati. Numbrite 426–431 all sõitsid need kuni [[2004]]. aastani. Tegu oli modifikatsiooniga, mille valmistamisel kasutati firma [[Ganz]] veoajameid.[Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk. 142].\n\n== Tehnilised andmed ==\n\n* Pikkus: 16,5 m\n* Laius: 2,5 m\n* Kõrgus: 3,4 m\n\n== Modifikatsioonid ==\n\nTrollibusse Ikarus 280T valmistati mitme firma elektriseadmetega.\n\n*'''Ikarus 280.T1'''\n**tootmises: 1975\n**kasutusel: [[Budapest]]\n**elektrisüsteem: [[ZiU]]\n*'''Ikarus 280.T3'''\n**tootmises: [[1978]]\n**elektrisüsteem: BBC\n*'''Ikarus 280.T4'''\n**tootmises: [[1978]]\n**elektrisüsteem: Kiepe\n*'''Ikarus 280.T6'''\n**tootmises: [[1980]]\n**elektrisüsteem: [[Ganz]]\n*'''Ikarus 280.T7'''\n**tootmises: [[1980]]\n**elektrisüsteem: [[Hitachi]]\n*'''Ikarus 280.T8'''\n**tootmises: [[1981]]\n**kasutusel: Budapest\n**elektrisüsteem: BKV-VKI\n*'''Ikarus 280.91'''\n**kasutusel: Budapest, [[Debrecen]], [[Szeged]]\n**elektrisüsteem: ZiU või Kiepe-Obus\n*'''Ikarus 280.91D'''\n**kasutusel: [[SRÜ]]\n**elektrisüsteem: ZiU\n*'''Ikarus 280.92'''\n**tootmises: [[1985]]–1989\n**kasutusel: [[Bulgaaria]]\n**elektrisüsteem: Ganz\n**seisu- ja istekohti: 37+110\n*'''Ikarus 280.93'''\n**tootmises: 1985 ja 1989\n**kasutusel: [[Ida-Saksamaa]], hiljem [[Tallinn]]\n**elektrisüsteem: Ganz\n**seisu- ja istekohti: 35+110\n*'''Ikarus 280.94'''\n**tootmises: 1987–1989\n**kasutusel: Budapest\n**elektrisüsteem: Ganz\n**seisu- ja istekohti: 35+110\n\n== Viited ==\n\n{{Viited}}\n\n== Välislingid ==\n\n* [http://www.tallinnlt.ee/ettevottest/veerem/trollibussid/trolliveerem/ Ikarus 280T Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise kodulehel]\n* [http://villamosok.hu/troli/ik-280-100-as/e_index.html Ikaruse trollid Budapestis] (inglise keeles)\n\n{{commons|Category:Ikarus_trolleybuses|Ikaruse trollid}}\n\n{{Trollibussid}}\n\n[[Kategooria:Trollibussid]]","hash":"dda39f5f0b6d8702b95c6f43cad20fe6b6608805ae52aaa95efe72c66d9be945","last_revision":"2018-04-22T08:44:43Z","first_revision":"2010-02-10T22:54:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.520446","cross_lingual_links":{"be-x-old":"Ikarus 280T","bg":"Икарус 280.92Т","hu":"Ikarus 280T","it":"Ikarus-Ganz 280T","pl":"Ikarus 280T","ru":"Ikarus 280T"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Ikarus 280T on Ungari liigendtrollibussimudel, mida firma Ikarus tootis autobussi Ikarus 280 baasil aastatel 1975–1992. Need trollibussid on või on olnud kasutusel Ungaris, SRÜ-s, Bulgaarias, Ida-Saksamaal ja Eestis. Tallinna osteti 1995. aastal kuus seda tüüpi kasutatud trolli Saksamaalt Hoyerswerdast, kus trolliliiklus lõpetati. Numbrite 426–431 all sõitsid need kuni 2004. aastani. Tegu oli modifikatsiooniga, mille valmistamisel kasutati firma Ganz veoajameid..\n\nPikkus: 16,5 m Laius: 2,5 m Kõrgus: 3,4 m\n\nTrollibusse Ikarus 280T valmistati mitme firma elektriseadmetega.\n\nIkarus 280.T1 tootmises: 1975 kasutusel: Budapest elektrisüsteem: ZiU Ikarus 280.T3 tootmises: 1978 elektrisüsteem: BBC Ikarus 280.T4 tootmises: 1978 elektrisüsteem: Kiepe Ikarus 280.T6 tootmises: 1980 elektrisüsteem: Ganz Ikarus 280.T7 tootmises: 1980 elektrisüsteem: Hitachi Ikarus 280.T8 tootmises: 1981 kasutusel: Budapest elektrisüsteem: BKV-VKI Ikarus 280.91 kasutusel: Budapest, Debrecen, Szeged elektrisüsteem: ZiU või Kiepe-Obus Ikarus 280.91D kasutusel: SRÜ elektrisüsteem: ZiU Ikarus 280.92 tootmises: 1985–1989 kasutusel: Bulgaaria elektrisüsteem: Ganz seisu- ja istekohti: 37+110 Ikarus 280.93 tootmises: 1985 ja 1989 kasutusel: Ida-Saksamaa, hiljem Tallinn elektrisüsteem: Ganz seisu- ja istekohti: 35+110 Ikarus 280.94 tootmises: 1987–1989 kasutusel: Budapest elektrisüsteem: Ganz seisu- ja istekohti: 35+110\n\nIkarus 280T Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise kodulehel Ikaruse trollid Budapestis (inglise keeles)\n\nKategooria:Trollibussid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast autobuss\n| tagapõhi = #0432C8\n| mudel = Ikarus 280T\n| pilt = Ikarus Trolleybus, Tallinn, Estonia May 1996.jpg\n| pildi allkiri = Ikarus-Ganz 280T Tallinnas Sõpruse puiesteel\n| tootja = [[Ikarus]]\n| aasta tootmine = 1975.–1992.\n| pikkus = 16 500\n| laius = 2500\n| kõrgus = 3460\n| tühimass = 14 000\n| mootori võimsus = \n| suurim kiirus = \n| istekohti = 34\n| seisukohti = 110\n| commons = Category:Ikarus 280T\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ikarus 280T on Ungari liigendtrollibussimudel, mida firma Ikarus tootis autobussi Ikarus 280 baasil aastatel 1975–1992.","translated_text":"The Ikarus 280T is a Hungarian articulated trolley model produced by the Ikarus company on the Ikarus 280 bus base between 1975 and 1992.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Need trollibussid on või on olnud kasutusel Ungaris, SRÜ-s, Bulgaarias, Ida-Saksamaal ja Eestis.","translated_text":"These trolleybuses have been or have been used in Hungary, the USSR, Bulgaria, East Germany and Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinna osteti 1995. aastal kuus seda tüüpi kasutatud trolli Saksamaalt Hoyerswerdast, kus trolliliiklus lõpetati.","translated_text":"Tallinn was purchased in 1995 from Hoyerswerda, Germany, where the trolling was discontinued.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Numbrite 426–431 all sõitsid need kuni 2004. aastani.","translated_text":"They operated under numbers 426 ⁇ 431 until 2004.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tegu oli modifikatsiooniga, mille valmistamisel kasutati firma Ganz veoajameid..","translated_text":"This was a modification of the Ganz conveyor system.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk. 142]","char_index":79,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tehnilised andmed","translated_text":"Technical data","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pikkus: 16,5 m Laius: 2,5 m Kõrgus: 3,4 m","translated_text":"Height: 3,4 m","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Modifikatsioonid","translated_text":"Modifications to this Regulation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Trollibusse Ikarus 280T valmistati mitme firma elektriseadmetega.","translated_text":"The Ikarus 280T was manufactured with electrical equipment from several companies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ikarus 280.T1 tootmises: 1975 kasutusel: Budapest elektrisüsteem: ZiU Ikarus 280.T3 tootmises: 1978 elektrisüsteem: BBC Ikarus 280.T4 tootmises: 1978 elektrisüsteem: Kiepe Ikarus 280.T6 tootmises: 1980 elektrisüsteem: Ganz Ikarus 280.T7 tootmises: 1980 elektrisüsteem: Hitachi Ikarus 280.T8 tootmises: 1981 kasutusel: Budapest elektrisüsteem: BKV-VKI Ikarus 280.91 kasutusel: Budapest, Debrecen, Szeged elektrisüsteem: ZiU või Kiepe-Obus Ikarus 280.91D kasutusel: SRÜ elektrisüsteem: ZiU Ikarus 280.92 tootmises: 1985–1989 kasutusel: Bulgaaria elektrisüsteem: Ganz seisu- ja istekohti: 37+110 Ikarus 280.93 tootmises: 1985 ja 1989 kasutusel: Ida-Saksamaa, hiljem Tallinn elektrisüsteem: Ganz seisu- ja istekohti: 35+110 Ikarus 280.94 tootmises: 1987–1989 kasutusel: Budapest elektrisüsteem: Ganz seisu- ja istekohti: 35+110","translated_text":"Production of Ikarus 280.T1: 1975 in use: Budapest electrical system: ZiU Ikarus 280.T3: 1978 electrical system: BBC Ikarus 280.T4: 1978 electrical system: Kiepe Ikarus 280.T6: 1980 electrical system: Ganz Ikarus 280.T7: 1980 electrical system: Hitachi Ikarus 280.T8: 1981 in use: Budapest electrical system: BKV-VKI Ikarus 280.91 in use: Budapest, Debrecen, Szeged electrical system: ZiU or Kiepe-Obus Ikarus 280.91D in use: SR electrical system: ZiU Ikarus 280.92 in use: 1985 ⁇ 1989 electrical system: Bulga electrical system: seat: 37+110 Icarus: 35+110 and afterwards electrical system: 80+110 in use: East of the city of Budapest: 2890 and in the city of Ganzari:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ikarus 280T Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise kodulehel Ikaruse trollid Budapestis (inglise keeles)","translated_text":"Ikarus 280T on the website of the Tallinn Tram and Trolley Bus Company Ikarus trolls in Budapest (in English)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Trollibussid","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Tallinna osteti 1995. aastal kuus seda tüüpi kasutatud trolli Saksamaalt Hoyerswerdast, kus trolliliiklus lõpetati. Numbrite 426–431 all sõitsid need kuni 2004. aastani. Tegu oli modifikatsiooniga, mille valmistamisel kasutati firma Ganz veoajameid..","translated_text":"Tallinn was purchased in 1995 from Hoyerswerda, Germany, where the trolling was discontinued. They operated under numbers 426 ⁇ 431 until 2004. This was a modification of the Ganz conveyor system.","citations":[{"content":"[Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk. 142]","char_index":249,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Ikarus-Ganz 280T","wikicode":"#suuna[[Ikarus 280T]]","hash":"b82d0857f690d41552f6d76594b20615c7e6ac880ffbc1817be631611bf015f6","last_revision":"2010-02-12T17:44:53Z","first_revision":"2010-02-10T22:56:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.577173","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIkarus 280T\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIkarus 280T","translated_text":"Directional weight 280T","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"ZiU","wikicode":"#suuna[[Trolza]]","hash":"8dbc4a732013d3c134d03ca85c0a41eac0be7d57ba8a9d91bc674ae02665a39e","last_revision":"2010-02-10T22:57:06Z","first_revision":"2010-02-10T22:57:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.632687","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTrolza\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTrolza","translated_text":"In the direction of Trolza","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Karel Tammjärv","wikicode":"{{Sportlane\n| nimi = Karel Tammjärv\n| pilt =Карел Таммъярв.JPG \n| pildisuurus = \n| pildiallkiri =Karel Tammjärv 2014 Sotši \n| riik = Eesti\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|5|25}}\n| sünnikoht = Tartu, Eesti \n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| märkus_silt = \n| märkus = \n| medalid = \n}}\n'''Karel Tammjärv''' (sündinud [[25. mai]]l [[1989]] [[Tartu]]s) on endine [[eestlased|eesti]] [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusataja]].\n\n[[2010]]. aasta kuni 23-aastaste maailmameistrivõistlustel Hinterzartenis Saksamaal sai ta 15 km klassikastiilis sõidus viienda koha.\n\nTa on osalenud kolmedel olümpiamängudel ja neljadel maailmameistrivõistlustel.\n\n2011. aasta maailma karikasarja [[Otepää]] etapil sai Karel klassikasprindis 22. koha ja teenis oma karjääri esimesed MK-punktid.\n\n== 2019. aasta veredopinguskandaal ==\n{{Vaata|2019. aasta veredopinguskandaal}}\n2019. aasta 27. veebruaril korraldas [[Austria]] kriminaalpolitsei [[suusatamise maailmameistrivõistlused|suusaalade MM-i]] võistluslinnas [[Seefeld]]is [[doping]]uga seotud läbiotsimise, mille käigus peeti kinni Karel Tammjärv. Kokku vahistati Seefeldis viis sportlast, sealhulgas teine eestlane [[Andreas Veerpalu]], kasahh [[Aleksei Poltaranin]] ning kaks austerlast – [[Dominik Baldauf]] ja [[Max Hauke]]. Samal päeval vahistati [[Saksamaa]]l [[Erfurt|Erfurdis]] veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt. Viimast on juba varem kahtlustatud [[veredoping]]u vahendamises.[[https://sport.delfi.ee/artikkel/120151066/soome-meedia-karel-tammjarv-ajab-pohjanaabritega-ari Soome meedia: Karel Tammjärv ajab põhjanaabritega äri] Delfi, 2. märts 2023]\n\n== Saavutused ==\n===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===\n*[[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is\n** 46. koht [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#30 km suusavahetusega sõit (15 km kl + 15 km vaba)|suusavahetusega sõidus]]\n** 67. koht [[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#15 km vabastiilis|15 km vabatehnikas]]\n*[[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s\n** 49. koht [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#50 km ühisstardist vabastiilissõit|50 km vabatehnikas]]\n** 51. koht [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#15 km klassikastiilis|15 km klassikas]]\n** 10. koht [[Murdmaasuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#4x10 km teatesõit (kl.+vaba)|teatesõidus]]\n*[[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]]is '''''(dopingu abiga)'''''\n** 22. koht [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km vabatehnikas|15 km vabatehnikas]]\n** 32. koht [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega sõit|suusavahetusega sõidus]]\n** 52. koht [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Klassikasprint|klassikatehnikasprindis]]\n** 12. koht [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#4×10 km teatesõit (kl.+vaba)|4×10 km teatesõidus]]\n** 17. koht [[Murdmaasuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#Sprinditeatesõit vabatehnikas|sprinditeates]] (koos [[Marko Kilp|Marko Kilbiga]])\n\n=== [[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===\n*[[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]]s\n**26. koht [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km klassikat|15 km klassikas]]\n**38. koht [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika + vaba)|suusavahetusega sõidus]]\n**49. koht [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#50 km ühisstart (vaba)|50 km vabatehnikas]]\n**10. koht [[2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4x10 km (klassika/vaba)|teatesõidus]]\n*[[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Val di Fiemme]]s\n**39. koht [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#50 km klassikat|50 km klassikas]]\n**58. koht [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika+vaba)|suusavahetusega sõidus]]\n**15. koht [[2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#4×10 km teatesõit|teatesõidus]]\n*[[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2015]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Falun]]is\n**43. koht [[2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika+vaba)|suusavahetusega sõidus]]\n*[[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2017]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s '''''(dopingu abiga)'''''\n**36. koht [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika+vaba)|suusavahetusega sõidus]]\n**58. koht [[2017. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#Vabatehnikasprint|vabatehnikasprindis]]\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad=\n[{{Netiviide |URL=https://sport.err.ee/914829/austria-politsei-pidas-dopingukahtlustuse-tottu-kinni-kaks-eesti-sportlast |Pealkiri=Austria politsei pidas dopingukahtlustuse tõttu kinni kaks Eesti sportlast |Väljaanne=sport.err.ee}}]\n[{{Netiviide |URL=https://sport.err.ee/915660/tammjarv-ja-veerpalu-said-vabaks |Pealkiri=Tammjärv ja Veerpalu said vabaks |Väljaanne=sport.err.ee}}]\n[{{Netiviide |URL=https://sport.err.ee/915809/tammjar/v-veredoping-sai-alguse-aastal-2016-jutuajamisest-mati-alaveriga |Pealkiri=Tammjärv: veredoping sai alguse aastal 2016 jutuajamisest Mati Alaveriga |Väljaanne=sport.err.ee}}]\n}}\n\n== Välislingid ==\n* [https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=CC&competitorid=130666&type=result Tutvustus FIS-i lehel]\n* [https://web.archive.org/web/20100224081930/http://vancouver.postimees.ee/?id=220191 Tutvustus Postimehes], veebiarhiiv\n* {{ESBL|Karel_Tammjärv}}\n\n{{JÄRJESTA:Tammjärv, Karel}}\n[[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1989]]","hash":"1014e94413efcfb02be98d38998fbc18626cc51f7c312c1da578e23f63a4e176","last_revision":"2024-04-26T10:27:47Z","first_revision":"2010-02-11T00:30:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.689624","cross_lingual_links":{"de":"Karel Tammjärv","en":"Karel Tammjärv","fa":"کارل تامیارو","fi":"Karel Tammjärv","fr":"Karel Tammjärv","it":"Karel Tammjärv","nb":"Karel Tammjärv","pl":"Karel Tammjärv","ru":"Таммъярв, Карел"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Karel Tammjärv (sündinud 25. mail 1989 Tartus) on endine eesti murdmaasuusataja.\n\n2010. aasta kuni 23-aastaste maailmameistrivõistlustel Hinterzartenis Saksamaal sai ta 15 km klassikastiilis sõidus viienda koha.\n\nTa on osalenud kolmedel olümpiamängudel ja neljadel maailmameistrivõistlustel.\n\n2011. aasta maailma karikasarja Otepää etapil sai Karel klassikasprindis 22. koha ja teenis oma karjääri esimesed MK-punktid.\n\n2019. aasta 27. veebruaril korraldas Austria kriminaalpolitsei suusaalade MM-i võistluslinnas Seefeldis dopinguga seotud läbiotsimise, mille käigus peeti kinni Karel Tammjärv. Kokku vahistati Seefeldis viis sportlast, sealhulgas teine eestlane Andreas Veerpalu, kasahh Aleksei Poltaranin ning kaks austerlast – Dominik Baldauf ja Max Hauke. Samal päeval vahistati Saksamaal Erfurdis veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt. Viimast on juba varem kahtlustatud veredopingu vahendamises. Tammjärv ja Veerpalu vabanesid vahi alt 28. veebruaril, olles tunnistanud seotust dopinguga. Tammjärv tunnistas 1. märtsil, et ta on veredopingut tarvitanud alates 2016. aasta suvest ja et spordiarst Mark Schmidti kontakti andis talle endine Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver. Tammjärvele määrati 4-aasta pikkune võistluskeeld, mis lõppes 2023. aasta veebruari lõpus.\n\n2010 Vancouveris 46. koht suusavahetusega sõidus 67. koht 15 km vabatehnikas 2014 Sotšis 49. koht 50 km vabatehnikas 51. koht 15 km klassikas 10. koht teatesõidus 2018 Pyeongchangis (dopingu abiga) 22. koht 15 km vabatehnikas 32. koht suusavahetusega sõidus 52. koht klassikatehnikasprindis 12. koht 4×10 km teatesõidus 17. koht sprinditeates (koos Marko Kilbiga)\n\n2011 Oslos 26. koht 15 km klassikas 38. koht suusavahetusega sõidus 49. koht 50 km vabatehnikas 10. koht teatesõidus 2013 Val di Fiemmes 39. koht 50 km klassikas 58. koht suusavahetusega sõidus 15. koht teatesõidus 2015 Falunis 43. koht suusavahetusega sõidus 2017 Lahtis (dopingu abiga) 36. koht suusavahetusega sõidus 58. koht vabatehnikasprindis\n\nTutvustus FIS-i lehel Tutvustus Postimehes, veebiarhiiv\n\nKategooria:Eesti murdmaasuusatajad Kategooria:Sündinud 1989\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karel Tammjärv (sündinud 25. mail 1989 Tartus) on endine eesti murdmaasuusataja.","translated_text":"Karel Tammjärv (born 25 May 1989 in Tartus) is a former Estonian cross country skier.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010. aasta kuni 23-aastaste maailmameistrivõistlustel Hinterzartenis Saksamaal sai ta 15 km klassikastiilis sõidus viienda koha.","translated_text":"At the 2010 U-23 World Championships in Hinterzartenis, Germany, he finished fifth in the 15 km classical.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on osalenud kolmedel olümpiamängudel ja neljadel maailmameistrivõistlustel.","translated_text":"He has competed in three Olympic Games and four World Championships.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2011. aasta maailma karikasarja Otepää etapil sai Karel klassikasprindis 22. koha ja teenis oma karjääri esimesed MK-punktid.","translated_text":"At the Otepää stage of the 2011 World Cup, Karel took 22nd place in the classic sprint and earned his first career MK points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2019. aasta veredopinguskandaal","translated_text":"Blood doping scandal in 2019","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2019. aasta 27. veebruaril korraldas Austria kriminaalpolitsei suusaalade MM-i võistluslinnas Seefeldis dopinguga seotud läbiotsimise, mille käigus peeti kinni Karel Tammjärv.","translated_text":"On 27 February 2019, the Austrian Criminal Police carried out a doping investigation in the city of Seefeldis, which led to the detention of Karel Tammjärv.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kokku vahistati Seefeldis viis sportlast, sealhulgas teine eestlane Andreas Veerpalu, kasahh Aleksei Poltaranin ning kaks austerlast – Dominik Baldauf ja Max Hauke.","translated_text":"A total of five athletes were arrested in Seefeld, including the other Estonian, Andreas Veerpalu, Kasakh Aleksei Poltaranin and two Austrians, Dominik Baldauf and Max Hauke.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal päeval vahistati Saksamaal Erfurdis veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt.","translated_text":"On the same day, two other people were arrested in Erfurt, Germany, one of whom was sports doctor Mark Schmidt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimast on juba varem kahtlustatud veredopingu vahendamises.","translated_text":"The latter has previously been suspected of mediating a blood transfusion.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://sport.delfi.ee/artikkel/120151066/soome-meedia-karel-tammjarv-ajab-pohjanaabritega-ari Soome meedia: Karel Tammjärv ajab põhjanaabritega äri] Delfi, 2. märts 2023]","char_index":90,"name":null,"url":"https://sport.delfi.ee/artikkel/120151066/soome-meedia-karel-tammjarv-ajab-pohjanaabritega-ari","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":117181,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:02.041867-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.87060546875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Olümpiamängudel","translated_text":"Olympic Games","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 Vancouveris 46. koht suusavahetusega sõidus 67. koht 15 km vabatehnikas 2014 Sotšis 49. koht 50 km vabatehnikas 51. koht 15 km klassikas 10. koht teatesõidus 2018 Pyeongchangis (dopingu abiga) 22. koht 15 km vabatehnikas 32. koht suusavahetusega sõidus 52. koht klassikatehnikasprindis 12. koht 4×10 km teatesõidus 17. koht sprinditeates (koos Marko Kilbiga)","translated_text":"2010 in Vancouver 46th place in the sprint 67. place in the 15 km freestyle 2014 in Sochi 49th place in the 50 km freestyle 51st place in the 15 km classic 10th place in the sprint 2018 in Pyeongchang (with doping) 22nd place in the 15 km freestyle 32nd place in the sprint 52nd place in the classical sprint 12th place in the 4×10 km freestyle 17th place in the sprint (with Marko Kilbig)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Maailmameistrivõistlustel","translated_text":"World championships","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2011 Oslos 26. koht 15 km klassikas 38. koht suusavahetusega sõidus 49. koht 50 km vabatehnikas 10. koht teatesõidus 2013 Val di Fiemmes 39. koht 50 km klassikas 58. koht suusavahetusega sõidus 15. koht teatesõidus 2015 Falunis 43. koht suusavahetusega sõidus 2017 Lahtis (dopingu abiga) 36. koht suusavahetusega sõidus 58. koht vabatehnikasprindis","translated_text":"2011 26th place in Oslo 15 km classical, 38th place in oral sprint driving 49th place in 50 km freestyle driving 10th place in 2013 Val di Fiemmes 39th place in 50 km classical, 58th place in oral sprint driving 15th place in 2015 Falunnis 43rd place in oral sprint driving 2017 Lahti 36th place in oral sprint driving 58th place in oral sprint driving","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tutvustus FIS-i lehel Tutvustus Postimehes, veebiarhiiv","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Planning, Economic and Monetary Affairs and Industrial Policy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti murdmaasuusatajad Kategooria:Sündinud 1989","translated_text":":Estonian criminals Category:Born in 1989","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kokku vahistati Seefeldis viis sportlast, sealhulgas teine eestlane Andreas Veerpalu, kasahh Aleksei Poltaranin ning kaks austerlast – Dominik Baldauf ja Max Hauke. Samal päeval vahistati Saksamaal Erfurdis veel kaks inimest, kellest üks oli spordiarst Mark Schmidt. Viimast on juba varem kahtlustatud veredopingu vahendamises.","translated_text":"A total of five athletes were arrested in Seefeld, including the other Estonian, Andreas Veerpalu, Kasakh Aleksei Poltaranin and two Austrians, Dominik Baldauf and Max Hauke. On the same day, two other people were arrested in Erfurt, Germany, one of whom was sports doctor Mark Schmidt. The latter has previously been suspected of mediating a blood transfusion.","citations":[{"content":"[[https://sport.delfi.ee/artikkel/120151066/soome-meedia-karel-tammjarv-ajab-pohjanaabritega-ari Soome meedia: Karel Tammjärv ajab põhjanaabritega äri] Delfi, 2. märts 2023]","char_index":376,"name":null,"url":"https://sport.delfi.ee/artikkel/120151066/soome-meedia-karel-tammjarv-ajab-pohjanaabritega-ari","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":117181,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:02.041867-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.87060546875}]}]}
+{"title":"Sirli Hanni","wikicode":"{{Sportlane\n| nimi = Sirli Hanni\n| pilt = Sirli Hanni 1.jpg\n| pildisuurus = 180px\n| pildiallkiri = \n| riik = Eesti\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1985|10|27}}\n| sünnikoht = [[Vastseliina]], [[Eesti]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| märkus_silt = \n| märkus = \n| medalid = \n}}\n\n'''Sirli Hanni''' (sündinud [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1985]] [[Vastseliina]]s) on endine eesti [[laskesuusataja]].\n\nSirli Hanni treeneriteks on olnud Üllar Tähe, [[Tõnu Pääsuke]], Anatoli Hovantsev, [[Hillar Zahkna]], [[Kristjan Oja]] ja Maris Cakars.\n\n[[2004]]. aasta juunioride MM-il sai ta 10 km distantsil hõbemedali.\n\nTa kuulus 2003–12 Eesti koondisse, sealhulgas [[2010. aasta taliolümpiamängud|Vancouveri olümpiamängude]] koondisse.\n\n== Välislingid ==\n* [http://vancouver.postimees.ee/?id=220219 Tutvustus Postimehes]\n* [http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=659 Sirli Hanni alustas noorte MMi hõbedaga], Võrumaa Teataja, 27. jaanuar 2004\n* {{ESBL|Sirli_Hanni}}\n\n{{JÄRJESTA:Hanni, Sirli}}\n[[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1985]]","hash":"664a57b15d30717a5505441e3a16b947e95068dce5b377cce7e587b34291a6c3","last_revision":"2024-04-26T10:27:57Z","first_revision":"2010-02-11T00:46:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.746655","cross_lingual_links":{"be":"Сірлі Хані","de":"Sirli Hanni","en":"Sirli Hanni","fa":"سیریل هانی","nb":"Sirli Hanni","pl":"Sirli Hanni","ru":"Ханни, Сирли"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Sirli Hanni (sündinud 27. oktoobril 1985 Vastseliinas) on endine eesti laskesuusataja.\n\nSirli Hanni treeneriteks on olnud Üllar Tähe, Tõnu Pääsuke, Anatoli Hovantsev, Hillar Zahkna, Kristjan Oja ja Maris Cakars.\n\n2004. aasta juunioride MM-il sai ta 10 km distantsil hõbemedali.\n\nTa kuulus 2003–12 Eesti koondisse, sealhulgas Vancouveri olümpiamängude koondisse.\n\nTutvustus Postimehes Sirli Hanni alustas noorte MMi hõbedaga, Võrumaa Teataja, 27. jaanuar 2004\n\nKategooria:Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1985\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sirli Hanni (sündinud 27. oktoobril 1985 Vastseliinas) on endine eesti laskesuusataja.","translated_text":"Sirli Hanni (born 27 October 1985 in Vastelin) is a former Estonian ammunition diver.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sirli Hanni treeneriteks on olnud Üllar Tähe, Tõnu Pääsuke, Anatoli Hovantsev, Hillar Zahkna, Kristjan Oja ja Maris Cakars.","translated_text":"Sirl Hanne has been coached by Upper Star, True Saviour, Anatoly Hovantsev, Hillar Zahkna, Kristjan Oja and Maris Cakars.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004. aasta juunioride MM-il sai ta 10 km distantsil hõbemedali.","translated_text":"At the 2004 World Junior Championships, he won a silver medal in the 10 km event.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta kuulus 2003–12 Eesti koondisse, sealhulgas Vancouveri olümpiamängude koondisse.","translated_text":"He was a member of the 2003 ⁇ 12 Estonian national team, including the Vancouver Olympic team.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tutvustus Postimehes Sirli Hanni alustas noorte MMi hõbedaga, Võrumaa Teataja, 27. jaanuar 2004","translated_text":"Sirli Hann's introduction to the Postman was initiated by the young M.M. Silver, Foreigner, January 27, 2004.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1985","translated_text":":Estonian firearms category:Born in 1985","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kristel Viigipuu","wikicode":"{{Sportlane\n| nimi = Kristel Viigipuu\n| pilt = 20110120_Kristel_Viigipuu_1.jpg\n| pildisuurus = \n| pildiallkiri = \n| riik = Eesti\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1990|08|19}}\n| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| märkus_silt = \n| märkus = \n| medalid = \n}}\n\n'''Kristel Viigipuu''' (sündinud [[19. august]]il [[1990]]) on eesti [[laskesuusataja]].\n\nJaanuaris [[2010]] [[Torsby]]s toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel sai ta 7,5 km distantsil kuuenda ja 12,5 km distantsil seitsmenda koha.\n\nKristel Viigipuu esindab [[Elva Suusaklubi]]. Tema treenerid on [[Rein Pedaja]] ja [[Ants Orasson]].[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |url-olek=ei tööta }}]\n\nTa kuulus [[Eesti]] [[2010. aasta taliolümpiamängud|Vancouveri olümpiamängude]] koondisse. Ta sai sprindis 83. koha ega pääsenud jälitussõitu.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n* {{IBU|BTEST21908199001}}\n*{{ESBL|Kristel_Viigipuu}}\n* [http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/laskesuusatamine/article.php?id=28853359&l=wdelfi Laskesuusataja Kristel Viigipuu juunioride MMil kuues], Delfi sport, 30. jaanuar 2010\n\n{{JÄRJESTA:Viigipuu, Kristel}}\n[[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1990]]","hash":"369dc0559b13857f051a141c26f55be75a8d308dd93d9ba9c264deabb244fbe6","last_revision":"2024-04-26T10:28:07Z","first_revision":"2010-02-11T00:54:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.797785","cross_lingual_links":{"arz":"كريستل فييجيبو","de":"Kristel Viigipuu","en":"Kristel Viigipuu","fa":"کریستل ویگیپو","nb":"Kristel Eikeland","pl":"Kristel Viigipuu","ru":"Вийгипуу, Кристель"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Kristel Viigipuu (sündinud 19. augustil 1990) on eesti laskesuusataja.\n\nJaanuaris 2010 Torsbys toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel sai ta 7,5 km distantsil kuuenda ja 12,5 km distantsil seitsmenda koha.\n\nKristel Viigipuu esindab Elva Suusaklubi. Tema treenerid on Rein Pedaja ja Ants Orasson.\n\nTa kuulus Eesti Vancouveri olümpiamängude koondisse. Ta sai sprindis 83. koha ega pääsenud jälitussõitu.\n\nLaskesuusataja Kristel Viigipuu juunioride MMil kuues, Delfi sport, 30. jaanuar 2010\n\nKategooria:Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1990\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kristel Viigipuu (sündinud 19. augustil 1990) on eesti laskesuusataja.","translated_text":"Kristel Viipuuu (born 19 August 1990) is an Estonian shot putter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jaanuaris 2010 Torsbys toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel sai ta 7,5 km distantsil kuuenda ja 12,5 km distantsil seitsmenda koha.","translated_text":"At the 2010 World Junior Championships in Torsby in January 2010, she placed sixth in the 7.5 km and seventh in the 12.5 km.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kristel Viigipuu esindab Elva Suusaklubi.","translated_text":"Kristel Viipu Tree represents the Elva Mouth Club.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema treenerid on Rein Pedaja ja Ants Orasson.","translated_text":"His coaches are Rein Pedaja and Ants Orasson.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":46,"name":null,"url":"http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":353623,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:02.593442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.701171875},{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":46,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:04.606140-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta kuulus Eesti Vancouveri olümpiamängude koondisse.","translated_text":"He was part of the Estonian Olympic team in Vancouver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sai sprindis 83. koha ega pääsenud jälitussõitu.","translated_text":"He finished 83rd in the sprint and missed the pursuit.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Laskesuusataja Kristel Viigipuu juunioride MMil kuues, Delfi sport, 30. jaanuar 2010","translated_text":"Starting goalkeeper Kristel Vigipuu at the sixth World Junior Championships, Delphi, 30 January 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1990","translated_text":":Estonian firearms category:Born in 1990","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kristel Viigipuu esindab Elva Suusaklubi. Tema treenerid on Rein Pedaja ja Ants Orasson.","translated_text":"Kristel Viipu Tree represents the Elva Mouth Club. His coaches are Rein Pedaja and Ants Orasson.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":88,"name":null,"url":"http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":353623,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:02.593442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.701171875},{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":88,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100212002044/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/281","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:04.606140-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Priit Viks","wikicode":"{{Sportlane\n| nimi = Priit Viks\n| pilt = \n| pildisuurus = \n| pildiallkiri = \n| riik = Eesti\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1982|01|07}}\n| sünnikoht = [[Tartu]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| märkus_silt = \n| märkus = \n| medalid = \n}}\n\n'''Priit Viks''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1982]] [[Tartu]]s) on endine eesti [[laskesuusataja]].\n\nTa oli [[Elva Suusaklubi]] liige, tema [[treener]] oli [[Rein Pedaja]].[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |url-olek=ei tööta }}]\n\nTa kuulus [[Eesti]] [[2010. aasta taliolümpiamängud|Vancouveri olümpiamängude]] koondisse.\n\n==Isiklikku==\nPriit Viksi elukaaslane on endine laskesuusataja [[Eveli Saue]].\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://priitjaeveli.pri.ee/ Priit Viksi ja Eveli Saue blogi]\n* [http://vancouver.postimees.ee/?id=220255 Tutvustus Postimehes]\n* {{ESBL|Priit_Viks}}\n\n{{JÄRJESTA:Viks, Priit}}\n[[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1982]]","hash":"80ffc569a000e9ef28ad1a68a780d9a8d7be716674af5f043af8b8d469fa9787","last_revision":"2024-04-26T10:28:17Z","first_revision":"2010-02-11T01:04:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.855552","cross_lingual_links":{"be":"Прыйт Вікс","de":"Priit Viks","en":"Priit Viks","fr":"Priit Viks","pl":"Priit Viks","ru":"Викс, Прийт"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Priit Viks (sündinud 7. jaanuaril 1982 Tartus) on endine eesti laskesuusataja.\n\nTa oli Elva Suusaklubi liige, tema treener oli Rein Pedaja.\n\nTa kuulus Eesti Vancouveri olümpiamängude koondisse.\n\nPriit Viksi elukaaslane on endine laskesuusataja Eveli Saue.\n\nPriit Viksi ja Eveli Saue blogi Tutvustus Postimehes\n\nKategooria:Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1982\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Priit Viks (sündinud 7. jaanuaril 1982 Tartus) on endine eesti laskesuusataja.","translated_text":"Priit Viks (born 7 January 1982 in Tartus) is a former Estonian ammunition diver.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli Elva Suusaklubi liige, tema treener oli Rein Pedaja.","translated_text":"He was a member of the Elva Suusaklub, his coach was Rein Pedaja.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":59,"name":null,"url":"http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":353623,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:04.677564-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.701171875},{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":59,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:06.453473-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta kuulus Eesti Vancouveri olümpiamängude koondisse.","translated_text":"He was part of the Estonian Olympic team in Vancouver.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Priit Viksi elukaaslane on endine laskesuusataja Eveli Saue.","translated_text":"Priit Vicks' life partner is former gunner Eveli Saue.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Priit Viksi ja Eveli Saue blogi Tutvustus Postimehes","translated_text":"Priit Viks and Eveli Saue's blog introduction in the mail","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1982","translated_text":":Estonian firearms category:born in 1982","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Ta oli Elva Suusaklubi liige, tema treener oli Rein Pedaja.","translated_text":"He was a member of the Elva Suusaklub, his coach was Rein Pedaja.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":59,"name":null,"url":"http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":353623,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:04.677564-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.701171875},{"content":"[{{Netiviide |url=http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-11 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":59,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100212095412/http://err.ee/om/artikkel/varia/eesti_sportlased/283","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:06.453473-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Indrek Tobreluts","wikicode":"{{Sportlane\n| nimi = Indrek Tobreluts\n| pilt = Indrek_Tobreluts_001.jpg\n| pildisuurus = 250px \n| pildiallkiri = \n| riik = \n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1976|04|05}}\n| sünnikoht = [[Tartu]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| märkus_silt = \n| märkus = \n| medalid = \n}}\n\n'''Indrek Tobreluts''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1976]] [[Tartu]]s) on eesti laskesuusatamistreener ja endine [[Laskesuusatamine|laskesuusataja]]. \n\nTa on osalenud [[olümpiamängud]]el viis korda alates [[1998]]. aasta [[Nagano olümpiamängud|Nagano olümpiamängudest]]. [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši olümpiamängude]] avatseremoonial kandis ta [[Eesti]] lippu.\n\nTobreluts esindas [[Elva Suusaklubi]], tema [[treener]]iteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja [[Jüri Käen]].[[http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu Kaitseväe juhataja soovis Eesti laskesuusatajatele olümpial edu], 5. veebruar 2014] ning ta on töötanud kaitseväe staabi- ja sidepataljoni allohvitser-instruktorina.[[https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts Biograafia] [[ESBL]]-is]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* {{ESBL|Indrek_Tobreluts}}\n* {{Olympedia}}\n* [http://www.postimees.ee/020408/esileht/sport/321290.php Indrek Tobreluts sai sõjaväelaste MMil viienda koha], Postimees, 2. aprill 2008\n\n{{JÄRJESTA:Tobreluts, Indrek}}\n[[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1976]]","hash":"a90b5ecac1fffddb9de18c48fa79f79da4760608cafd9d015b6e26fb65e3d791","last_revision":"2024-04-26T10:28:27Z","first_revision":"2010-02-11T01:21:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.906563","cross_lingual_links":{"arz":"اندريك توبريلوتس","de":"Indrek Tobreluts","en":"Indrek Tobreluts","fa":"ایندرک توبرلوتس","fr":"Indrek Tobreluts","nb":"Indrek Tobreluts","pl":"Indrek Tobreluts","ru":"Тобрелутс, Индрек","uk":"Індрек Тобрелутс"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Indrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusatamistreener ja endine laskesuusataja.\n\nTa on osalenud olümpiamängudel viis korda alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest. Sotši olümpiamängude avatseremoonial kandis ta Eesti lippu.\n\nTobreluts esindas Elva Suusaklubi, tema treeneriteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja Jüri Käen.\n\n2016. aastal sai ta Eesti laskesuusatamise koondise lasketreeneriks ja oli seejärel 2018–2021 koondise peatreener.\n\nEesti kaitseväes on tal kaprali auaste ning ta on töötanud kaitseväe staabi- ja sidepataljoni allohvitser-instruktorina.\n\nIndrek Tobreluts sai sõjaväelaste MMil viienda koha, Postimees, 2. aprill 2008\n\nKategooria:Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1976\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Indrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusatamistreener ja endine laskesuusataja.","translated_text":"Indrek Tobreluts (born 5 April 1976 in Tartus) is an Estonian shot put trainer and former shot putter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on osalenud olümpiamängudel viis korda alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest.","translated_text":"He has competed in the Olympics five times since the 1998 Nagano Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sotši olümpiamängude avatseremoonial kandis ta Eesti lippu.","translated_text":"At the opening ceremony of the Olympic Games in Sochi, he carried the Estonian flag.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tobreluts esindas Elva Suusaklubi, tema treeneriteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja Jüri Käen.","translated_text":"Tobreluts represented the Elva Suusaklub, and his coaches were Rein Pedaja, Anatoly Hovantsev and Juri Käen.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts Biograafia] [[ESBL]]-is]","char_index":102,"name":"esbl","url":"https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:06.523239-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2016. aastal sai ta Eesti laskesuusatamise koondise lasketreeneriks ja oli seejärel 2018–2021 koondise peatreener.","translated_text":"In 2016, he became the head coach of the Estonian ammunition team and was then the head coach of the 2018 ⁇ 2021 team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste ning ta on töötanud kaitseväe staabi- ja sidepataljoni allohvitser-instruktorina.","translated_text":"He holds the rank of Corporal in the Estonian Defence Force and has served as a Deputy Officer-Instructor of the Defence Force Staff and Communications Battalion.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu Kaitseväe juhataja soovis Eesti laskesuusatajatele olümpial edu], 5. veebruar 2014]","char_index":38,"name":null,"url":"http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":105106,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:16.542514-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.935546875},{"content":"[[https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts Biograafia] [[ESBL]]-is]","char_index":120,"name":"esbl","url":"https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:06.523239-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Indrek Tobreluts sai sõjaväelaste MMil viienda koha, Postimees, 2. aprill 2008","translated_text":"Indrek Tobreluts took fifth place in the Military World Cup in Postimees, 2 April 2008.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1976","translated_text":":Estonian firearms category:Born in 1976","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Tobreluts esindas Elva Suusaklubi, tema treeneriteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja Jüri Käen.","translated_text":"Tobreluts represented the Elva Suusaklub, and his coaches were Rein Pedaja, Anatoly Hovantsev and Juri Käen.","citations":[{"content":"[[https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts Biograafia] [[ESBL]]-is]","char_index":102,"name":"esbl","url":"https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:06.523239-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste ning ta on töötanud kaitseväe staabi- ja sidepataljoni allohvitser-instruktorina.","translated_text":"He holds the rank of Corporal in the Estonian Defence Force and has served as a Deputy Officer-Instructor of the Defence Force Staff and Communications Battalion.","citations":[{"content":"[[http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu Kaitseväe juhataja soovis Eesti laskesuusatajatele olümpial edu], 5. veebruar 2014]","char_index":38,"name":null,"url":"http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":105106,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:16.542514-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.935546875},{"content":"[[https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts Biograafia] [[ESBL]]-is]","char_index":120,"name":"esbl","url":"https://www.esbl.ee/biograafia/Indrek_Tobreluts","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:06.523239-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Eesti Kunstnike Liit","wikicode":"{{See artikkel| räägib praegusest organisatsioonist; varasemate kohta vaata artikleid [[Eesti Kunstnikkude Liit]] ja [[Eesti Kunstnikkude Rühm]]}}\n'''Eesti Kunstnike Liit''' on [[Eesti]] [[kunstnik]]ke koondav organisatsioon, mis kaitseb oma liikmete erialaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve.\n\n[[4. jaanuar]]il [[1943]] asutati [[Jaroslavl]]is '''Eesti Nõukogude Kunstnike Liit''', mis aastatel [[1957]]–[[1990]] kandis nime '''Eesti NSV Kunstnike Liit''' ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.\n\nEesti Kunstnike Liit annab igal aastal koos [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna linnavalitsusega]] välja [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemiat]] ning koos [[Eesti Kultuurkapital]]i ja [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liiduga]] [[Konrad Mäe medal]]it.\n\nEesti Kunstnike Liidu kontor asub [[Tallinn]]as aadressil [[Vabaduse väljak]] 6. Aastatel 1957–[[1992]] oli liidul osakond [[Tartu]]s. Eesti Kunstnike Liidul on 20 alaliitu. \n\nEesti Kunstnike Liidule kuuluvad muu hulgas [[Hobusepea Galerii]] ja [[HOP galerii]] Tallinnas [[Hobusepea tänav]]al, [[Vabaduse galerii]] [[Vabaduse väljak]]ul ja [[Draakoni galerii]] Pikal tänaval. Samuti ARS Kunstilinnak Pärnu mnt 154 Tallinnas. \n\n== Juhatus ==\n1943–1944 oli esimeheks [[Adamson-Eric]], 1944–1945 [[Ferdi Sannamees]], 1945 [[Richard Sagrits]], 1945–1947 [[Priidu Aavik]], 1948–1950 [[Boris Lukats]], 1950–1957 [[Eduard Einmann|Eduard Einman]], 1957–1962 [[Arnold Alas]], 1962–1967 [[Jaan Jensen]] (kuni surmani), 1967–1985 [[Ilmar Torn]] (läks pensionile), 1985–1989 [[Enn Põldroos]] ning 1989–1992 [[Ando Keskküla]]. 1992–1995 oli Eesti Kunstnike Liidu presidendiks [[Mati Karmin]], 1995–1998 uuesti Enn Põldroos, 1998–1999 [[Signe Kivi]] (lahkus ametist, kui sai [[Kultuuriminister|kultuuriministriks]]),1999–2013 [[Jaan Elken]] ning 2013–2019 [[Vano Allsalu]]. 30. aprillil 2019 valiti Eesti Kunstnike Liidu presidendiks kolmeks aastaks senine asepresident [[Elin Kard]], asepresidendina jätkab Vano Allsalu.[{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi|Pealkiri=Kunstnike liit valis uueks presidendiks Elin Kardi|Väljaanne=err.ee|Aeg=2.05.2019|Kasutatud=2.05.2019}}] 2022. aastal valiti mõlemad teiseks ametiajaks tagasi.[{{Uudiseviide |perekonnanimi=Triisberg |eesnimi=Airi |kuupäev=29. aprill 2022 |pealkiri=Kuhu edasi? |väljaanne=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/ |vaadatud=8. veebruaril 2023}}]\n\n==Alaliidud==\n* [[AICA Eesti sektsioon]]\n* [[Eesti Akvarellistide Ühendus]]\n* [[Eesti Keraamikute Liit]]\n* [[Eesti Klaasikunstnike Ühendus]]\n* [[Eesti Kujundusgraafikute Liit]]\n* [[Eesti Kujunduskunstnike Ühendus]]\n* [[Eesti Kujurite Ühendus]]\n* [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]\n* [[Eesti Lavastuskunstnike Liit]]\n* [[Eesti Maalikunstnike Liit]]\n* [[Eesti Metallikunstnike Liit]]\n* [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]\n* [[Eesti Nahakunstnike Liit]]\n* [[Eesti Tekstiilikunstnike Liit]]\n* [[Eesti Vabagraafikute Ühendus]]\n* [[Fotokunstnike Ühendus]]\n* [[ON-Grupp]]\n* [[STUUDIO 22]]\n* [[Sõltumatute Ühendus]]\n* [[Tartu Kunstnike Liit]]\n\n==Vaata ka==\n* [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]] (EKKKÜ)\n* [[Eesti Kunstnikkude Liit]]\n*[[Www.arsfactory.ee|ARS Kunstilinnak]]\n\n== Viited ==\n\n\n==Välislingid==\n* [http://www.eaa.ee/ Koduleht]\n\n[[Kategooria:Eesti kunst]]\n[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]\n[[Kategooria:Eesti kutseühingud]]","hash":"12a9d4a19e24a3c1126cc08480047c9f9d68307ec1d3c6b75687c6d5460222e7","last_revision":"2023-02-08T15:32:08Z","first_revision":"2010-02-11T07:13:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:19.963643","cross_lingual_links":{"en":"Estonian Artists' Association"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Eesti Kunstnike Liit on Eesti kunstnikke koondav organisatsioon, mis kaitseb oma liikmete erialaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve.\n\n4. jaanuaril 1943 asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, mis aastatel 1957–1990 kandis nime Eesti NSV Kunstnike Liit ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.\n\nEesti Kunstnike Liit annab igal aastal koos Tallinna linnavalitsusega välja Kristjan Raua preemiat ning koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga Konrad Mäe medalit.\n\nEesti Kunstnike Liidu kontor asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6. Aastatel 1957–1992 oli liidul osakond Tartus. Eesti Kunstnike Liidul on 20 alaliitu.\n\nEesti Kunstnike Liidule kuuluvad muu hulgas Hobusepea Galerii ja HOP galerii Tallinnas Hobusepea tänaval, Vabaduse galerii Vabaduse väljakul ja Draakoni galerii Pikal tänaval. Samuti ARS Kunstilinnak Pärnu mnt 154 Tallinnas.\n\n1943–1944 oli esimeheks Adamson-Eric, 1944–1945 Ferdi Sannamees, 1945 Richard Sagrits, 1945–1947 Priidu Aavik, 1948–1950 Boris Lukats, 1950–1957 Eduard Einman, 1957–1962 Arnold Alas, 1962–1967 Jaan Jensen (kuni surmani), 1967–1985 Ilmar Torn (läks pensionile), 1985–1989 Enn Põldroos ning 1989–1992 Ando Keskküla. 1992–1995 oli Eesti Kunstnike Liidu presidendiks Mati Karmin, 1995–1998 uuesti Enn Põldroos, 1998–1999 Signe Kivi (lahkus ametist, kui sai kultuuriministriks),1999–2013 Jaan Elken ning 2013–2019 Vano Allsalu. 30. aprillil 2019 valiti Eesti Kunstnike Liidu presidendiks kolmeks aastaks senine asepresident Elin Kard, asepresidendina jätkab Vano Allsalu. 2022. aastal valiti mõlemad teiseks ametiajaks tagasi.\n\nAICA Eesti sektsioon Eesti Akvarellistide Ühendus Eesti Keraamikute Liit Eesti Klaasikunstnike Ühendus Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kujunduskunstnike Ühendus Eesti Kujurite Ühendus Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Maalikunstnike Liit Eesti Metallikunstnike Liit Eesti Moekunstnike Ühendus Eesti Nahakunstnike Liit Eesti Tekstiilikunstnike Liit Eesti Vabagraafikute Ühendus Fotokunstnike Ühendus ON-Grupp STUUDIO 22 Sõltumatute Ühendus Tartu Kunstnike Liit\n\nEesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) Eesti Kunstnikkude Liit ARS Kunstilinnak\n\nKoduleht\n\nKategooria:Eesti kunst Kategooria:Eesti mittetulundusühingud Kategooria:Eesti kutseühingud\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Kunstnike Liit on Eesti kunstnikke koondav organisatsioon, mis kaitseb oma liikmete erialaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve.","translated_text":"The Union of Estonian Artists is an organisation of Estonian artists which protects the professional, social and economic interests of its members.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"4. jaanuaril 1943 asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, mis aastatel 1957–1990 kandis nime Eesti NSV Kunstnike Liit ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.","translated_text":"On 4 January 1943 the Estonian Union of Soviet Artists was founded in Jaroslavl, which was renamed the Estonian Union of Artists of the USSR from 1957 to 1990 and was then renamed the Estonian Union of Artists.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Kunstnike Liit annab igal aastal koos Tallinna linnavalitsusega välja Kristjan Raua preemiat ning koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga Konrad Mäe medalit.","translated_text":"The Estonian Artists' Union annually awards the Kristjan Raua Prize together with the Tallinn Municipality and the Konrad Moe Medal together with the Estonian Capital of Culture and the Estonian Union of Painters.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Kunstnike Liidu kontor asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6. Aastatel 1957–1992 oli liidul osakond Tartus.","translated_text":"The office of the Estonian Union of Artists is located in Tallinn at Freedom Square.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Kunstnike Liidul on 20 alaliitu.","translated_text":"The Estonian Artists' Union has 20 permanent associations.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Kunstnike Liidule kuuluvad muu hulgas Hobusepea Galerii ja HOP galerii Tallinnas Hobusepea tänaval, Vabaduse galerii Vabaduse väljakul ja Draakoni galerii Pikal tänaval.","translated_text":"The Union of Estonian Artists includes the Horsehead Gallery and the HOP Gallery in Tallinn on Horsehead Street, the Freedom Gallery in Freedom Square and the Dragon Gallery in Pikal Street.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti ARS Kunstilinnak Pärnu mnt 154 Tallinnas.","translated_text":"In addition, the ARS Küntilstädt Pärnu no. 154 is located in Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Juhatus","translated_text":"Management team","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1943–1944 oli esimeheks Adamson-Eric, 1944–1945 Ferdi Sannamees, 1945 Richard Sagrits, 1945–1947 Priidu Aavik, 1948–1950 Boris Lukats, 1950–1957 Eduard Einman, 1957–1962 Arnold Alas, 1962–1967 Jaan Jensen (kuni surmani), 1967–1985 Ilmar Torn (läks pensionile), 1985–1989 Enn Põldroos ning 1989–1992 Ando Keskküla.","translated_text":"He was chairman from 1943 to 1944 of Adamson-Eric, from 1944 to 1945 of Ferdi Sannamees, from 1945 to 1945 of Richard Sagrits, from 1945 to 1947 of Priidu Desert, from 1948 to 1950 of Boris Lukats, from 1950 to 1957 of Eduard Einman, from 1957 to 1962 of Arnold Alas, from 1962 to 1967 of Jaan Jensen (until his death), from 1967 to 1985 of Ilmar Torn (retired), from 1985 to 1989 of Enn Põldroos and 1989 to 1992 of Ando Keskkilla.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1992–1995 oli Eesti Kunstnike Liidu presidendiks Mati Karmin, 1995–1998 uuesti Enn Põldroos, 1998–1999 Signe Kivi (lahkus ametist, kui sai kultuuriministriks),1999–2013 Jaan Elken ning 2013–2019 Vano Allsalu.","translated_text":"1992 ⁇ 1995 was the president of the Union of Estonian Artists, Mati Karmin, 1995 ⁇ 1998 again Enn Põldroos, 1998 ⁇ 1999 Signe Kivi (resigned as Minister of Culture), 1999 ⁇ 2013 Jaan Elken and 2013 ⁇ 2019 Vano Allsalu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"30. aprillil 2019 valiti Eesti Kunstnike Liidu presidendiks kolmeks aastaks senine asepresident Elin Kard, asepresidendina jätkab Vano Allsalu.","translated_text":"On 30 April 2019, former Vice President Elin Kard was elected President of the Union of Estonian Artists for a three-year term.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi|Pealkiri=Kunstnike liit valis uueks presidendiks Elin Kardi|Väljaanne=err.ee|Aeg=2.05.2019|Kasutatud=2.05.2019}}]","char_index":143,"name":null,"url":"https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":130256,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:18.938355-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92138671875}],"citations_needed":[]},{"text":"2022. aastal valiti mõlemad teiseks ametiajaks tagasi.","translated_text":"In 2022 they were both re-elected for a second term.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Uudiseviide |perekonnanimi=Triisberg |eesnimi=Airi |kuupäev=29. aprill 2022 |pealkiri=Kuhu edasi? |väljaanne=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/ |vaadatud=8. veebruaril 2023}}]","char_index":54,"name":null,"url":"https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:20.030436-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Alaliidud","translated_text":"Unwrought","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"AICA Eesti sektsioon Eesti Akvarellistide Ühendus Eesti Keraamikute Liit Eesti Klaasikunstnike Ühendus Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Kujunduskunstnike Ühendus Eesti Kujurite Ühendus Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Maalikunstnike Liit Eesti Metallikunstnike Liit Eesti Moekunstnike Ühendus Eesti Nahakunstnike Liit Eesti Tekstiilikunstnike Liit Eesti Vabagraafikute Ühendus Fotokunstnike ��hendus ON-Grupp STUUDIO 22 Sõltumatute Ühendus Tartu Kunstnike Liit","translated_text":"AICA Estonian Section Association of Estonian Aquarists Association of Estonian Ceramic Artists Association of Estonian Glass Artists Association of Estonian Graphic Designers Association of Estonian Graphic Designers Association of Estonian Craftsmen Association of Estonian Artists and Curators Association of Estonian Sculptors Association of Estonian Painters Association of Estonian Metal Artists Association of Estonian Sculptors Association of Estonian Leather Artists Association of Estonian Textile Artists Association of Estonian Freemasonry Artists Association of Photographers Association of ON-Group STUUDIO 22 Unrelated Artists Association","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) Eesti Kunstnikkude Liit ARS Kunstilinnak","translated_text":"Estonia's Central Society of Illustrated Artists (SCCA)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koduleht","translated_text":"The home page","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti kunst Kategooria:Eesti mittetulundusühingud Kategooria:Eesti kutseühingud","translated_text":":Estonian art Category:Estonian non-profit making associations Category:Estonian professional associations","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"1943–1944 oli esimeheks Adamson-Eric, 1944–1945 Ferdi Sannamees, 1945 Richard Sagrits, 1945–1947 Priidu Aavik, 1948–1950 Boris Lukats, 1950–1957 Eduard Einman, 1957–1962 Arnold Alas, 1962–1967 Jaan Jensen (kuni surmani), 1967–1985 Ilmar Torn (läks pensionile), 1985–1989 Enn Põldroos ning 1989–1992 Ando Keskküla. 1992–1995 oli Eesti Kunstnike Liidu presidendiks Mati Karmin, 1995–1998 uuesti Enn Põldroos, 1998–1999 Signe Kivi (lahkus ametist, kui sai kultuuriministriks),1999–2013 Jaan Elken ning 2013–2019 Vano Allsalu. 30. aprillil 2019 valiti Eesti Kunstnike Liidu presidendiks kolmeks aastaks senine asepresident Elin Kard, asepresidendina jätkab Vano Allsalu.","translated_text":"He was chairman from 1943 to 1944 of Adamson-Eric, from 1944 to 1945 of Ferdi Sannamees, from 1945 to 1945 of Richard Sagrits, from 1945 to 1947 of Priidu Desert, from 1948 to 1950 of Boris Lukats, from 1950 to 1957 of Eduard Einman, from 1957 to 1962 of Arnold Alas, from 1962 to 1967 of Jaan Jensen (until his death), from 1967 to 1985 of Ilmar Torn (retired), from 1985 to 1989 of Enn Põldroos and 1989 to 1992 of Ando Keskkilla. 1992 ⁇ 1995 was the president of the Union of Estonian Artists, Mati Karmin, 1995 ⁇ 1998 again Enn Põldroos, 1998 ⁇ 1999 Signe Kivi (resigned as Minister of Culture), 1999 ⁇ 2013 Jaan Elken and 2013 ⁇ 2019 Vano Allsalu. On 30 April 2019, former Vice President Elin Kard was elected President of the Union of Estonian Artists for a three-year term.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|Autor=|URL=https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi|Pealkiri=Kunstnike liit valis uueks presidendiks Elin Kardi|Väljaanne=err.ee|Aeg=2.05.2019|Kasutatud=2.05.2019}}]","char_index":666,"name":null,"url":"https://kultuur.err.ee/935345/kunstnike-liit-valis-uueks-presidendiks-elin-kardi","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":130256,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:18.938355-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92138671875}]},{"text":"1992–1995 oli Eesti Kunstnike Liidu presidendiks Mati Karmin, 1995–1998 uuesti Enn Põldroos, 1998–1999 Signe Kivi (lahkus ametist, kui sai kultuuriministriks),1999–2013 Jaan Elken ning 2013–2019 Vano Allsalu. 30. aprillil 2019 valiti Eesti Kunstnike Liidu presidendiks kolmeks aastaks senine asepresident Elin Kard, asepresidendina jätkab Vano Allsalu. 2022. aastal valiti mõlemad teiseks ametiajaks tagasi.","translated_text":"1992 ⁇ 1995 was the president of the Union of Estonian Artists, Mati Karmin, 1995 ⁇ 1998 again Enn Põldroos, 1998 ⁇ 1999 Signe Kivi (resigned as Minister of Culture), 1999 ⁇ 2013 Jaan Elken and 2013 ⁇ 2019 Vano Allsalu. On 30 April 2019, former Vice President Elin Kard was elected President of the Union of Estonian Artists for a three-year term. In 2022 they were both re-elected for a second term.","citations":[{"content":"[{{Uudiseviide |perekonnanimi=Triisberg |eesnimi=Airi |kuupäev=29. aprill 2022 |pealkiri=Kuhu edasi? |väljaanne=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/ |vaadatud=8. veebruaril 2023}}]","char_index":407,"name":null,"url":"https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kuhu-edasi/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:20.030436-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Eesti Nõukogude Kunstnike Liit","wikicode":"#suuna[[Eesti Kunstnike Liit]]","hash":"630eebe5079f85828028a204238116db4602d0a6b026ca4d2ba635c810767970","last_revision":"2010-02-11T07:16:47Z","first_revision":"2010-02-11T07:16:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.022704","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaEesti Kunstnike Liit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaEesti Kunstnike Liit","translated_text":"The Union of Artists of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eesti NSV Kunstnike Liit","wikicode":"#suuna[[Eesti Kunstnike Liit]]","hash":"630eebe5079f85828028a204238116db4602d0a6b026ca4d2ba635c810767970","last_revision":"2010-02-11T07:17:12Z","first_revision":"2010-02-11T07:17:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.080438","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaEesti Kunstnike Liit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaEesti Kunstnike Liit","translated_text":"The Union of Artists of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sekvoia","wikicode":"{{Taksonitabel\n| nimi = Sekvoia\n| värvus = taimed\n| seisund =\n| seisundi_süsteem =\n| seisundi_ref =\n| pilt = Redwood slope.jpg\n| pildi_seletus =\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Küpressilised]] ''Cupressaceae''\n| alamsugukond = [[Sooküpressilised]] ''Sequoioideae''\n| perekond = '''Sekvoia''' ''Sequoia''\n| perekonna_autor = [[Stephan Endlicher|Endl.]], ''nom. cons.''\n| alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]\n| alamrühmad = [[Ranniksekvoia]]\n}}\n'''Sekvoia''' (''Sequoia'') on [[küpressilised|küpressiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[igihaljus|igihaljaste]] [[puu]]de [[perekond (bioloogia)|perekond]].\n\nPerekonna ainuke [[liik (bioloogia)|liik]] on [[ranniksekvoia]] (''Sequoia sempervirens''), mis kasvab [[USA|Ameerika Ühendriikide]] lääneosas.\n\n[[Kategooria:Küpressilised]]","hash":"8a79e7b0baa7b49d03d822ecb2111fcb5eb2e38f267401f4c0c1abb1ce76fadf","last_revision":"2019-05-23T16:31:23Z","first_revision":"2010-02-11T07:24:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.132277","cross_lingual_links":{"als":"Mammutbaum","az":"Sekvoya","ceb":"Sequoia","da":"Rødtræ-slægten","el":"Σεκόια (γένος)","en":"Sequoia (genus)","fa":"سکویا (سرده)","fi":"Punapuut","fr":"Sequoia","hu":"Sequoia","id":"Sequoia (genus)","is":"Sequoia","it":"Sequoia (genere)","ka":"სეკვოია","ko":"세쿼이아속","lb":"Mammutbeem","lv":"Sekvojas","nl":"Sequoia (geslacht)","nb":"Redwoodslekten","pl":"Sekwoja","pt":"Sequoia","ro":"Sequoia (gen)","ru":"Секвойя","simple":"Sequoia (genus)","sk":"Sekvoja","sv":"Sequoia (släkte)","uk":"Секвоя (рід)","uz":"Mamont daraxti","zh":"北美红杉属"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Sekvoia (Sequoia) on küpressiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.\n\nPerekonna ainuke liik on ranniksekvoia (Sequoia sempervirens), mis kasvab Ameerika Ühendriikide lääneosas.\n\nKategooria:Küpressilised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel\n| nimi = Sekvoia\n| värvus = taimed\n| seisund =\n| seisundi_süsteem =\n| seisundi_ref =\n| pilt = Redwood slope.jpg\n| pildi_seletus =\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Küpressilised]] ''Cupressaceae''\n| alamsugukond = [[Sooküpressilised]] ''Sequoioideae''\n| perekond = '''Sekvoia''' ''Sequoia''\n| perekonna_autor = [[Stephan Endlicher|Endl.]], ''nom. cons.''\n| alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]\n| alamrühmad = [[Ranniksekvoia]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sekvoia (Sequoia) on küpressiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.","translated_text":"Sequoia is a genus of evergreen trees in the cypress family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Perekonna ainuke liik on ranniksekvoia (Sequoia sempervirens), mis kasvab Ameerika Ühendriikide lääneosas.","translated_text":"The only species in the family is the coastal squid (Sequoia sempervirens), which grows in the western United States.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Küpressilised","translated_text":"Categories:Cypriot products","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sequoia","wikicode":"#suuna[[Sekvoia]]","hash":"8579a2080f45584a69ebbc29e1c9819e91c0676a1dafacaf1832dba96f52fb6a","last_revision":"2010-02-11T07:25:19Z","first_revision":"2010-02-11T07:25:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.188545","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSekvoia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSekvoia","translated_text":"In the direction of Sequoia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem","wikicode":"'''Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem''' (sageli kasutatud ingliskeelset [[akronüüm]]i '''EMAS''', ''Eco-Management and Audit Scheme'') on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välja töötatud vabatahtlikele [[organisatsioon]]idele mõeldud [[keskkonnajuhtimissüsteem]]. EMASi abil saab organisatsioon süsteemselt hinnata organisatsiooni tulemuslikkust, täiustada [[juhtimine|juhtimist]] ja anda avalikkusele [[keskkonnaaruanne|keskkonnaaruande]] kaudu asjakohast infot. \n\nEMASi rakendamise ja administreerimise eeskirjad ja nõuded on kehtestatud [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja nõukogu 2001. aasta [[määrus (Euroopa)|määrusega]] nr 761. \n\nEMASi põhiseisukohad ühtivad suuresti keskkonnajuhtimisstandardi [[ISO 14001]] nõuetega.\n\n== Vaata ka ==\n*[[ISO 14001]]\n*[[Keskkonnajuhtimine]]\n\n== Kirjandus ==\n*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=534] (vaadatud 11.02.2010)\n\n[[Kategooria:Keskkonnakorraldus]]","hash":"29edffcd352be82c1d055dceb5a736f99e0dceb3f437e2f3e939775db8364cfa","last_revision":"2023-03-29T23:18:54Z","first_revision":"2010-02-11T07:54:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.344085","cross_lingual_links":{"ar":"خطة الإدارة والتدقيق البيئي","ca":"EMAS","cs":"EMAS","de":"Eco Management and Audit Scheme","en":"Eco-Management and Audit Scheme","es":"EMAS","fa":"طرح حسابرسی و مدیریت محیط زیست","fi":"EMAS","fr":"EMAS (règlement européen)","gl":"EMAS","hu":"EMAS","it":"EMAS","nb":"Eco-Management and Audit Scheme","oc":"Audit environamental","pl":"EMAS","sl":"EMAS (sistem ravnanja z okoljem)","sr":"ЕМАС","sv":"Eco Management and Audit Scheme","vi":"Quản lý sinh thái và Đề án Kiểm toán"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (sageli kasutatud ingliskeelset akronüümi EMAS, Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu välja töötatud vabatahtlikele organisatsioonidele mõeldud keskkonnajuhtimissüsteem. EMASi abil saab organisatsioon süsteemselt hinnata organisatsiooni tulemuslikkust, täiustada juhtimist ja anda avalikkusele keskkonnaaruande kaudu asjakohast infot.\n\nEMASi rakendamise ja administreerimise eeskirjad ja nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta määrusega nr 761.\n\nEMASi põhiseisukohad ühtivad suuresti keskkonnajuhtimisstandardi ISO 14001 nõuetega.\n\nISO 14001 Keskkonnajuhtimine\n\nSäästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 11.02.2010)\n\nKategooria:Keskkonnakorraldus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (sageli kasutatud ingliskeelset akronüümi EMAS, Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu välja töötatud vabatahtlikele organisatsioonidele mõeldud keskkonnajuhtimissüsteem.","translated_text":"The Environmental Management and Audit System (commonly abbreviated to EMAS, Eco-Management and Audit Scheme) is an environmental management system for voluntary organisations developed by the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"EMASi abil saab organisatsioon süsteemselt hinnata organisatsiooni tulemuslikkust, täiustada juhtimist ja anda avalikkusele keskkonnaaruande kaudu asjakohast infot.","translated_text":"EMAS enables an organisation to systematically assess its performance, improve management and provide the public with relevant information through an environmental report.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"EMASi rakendamise ja administreerimise eeskirjad ja nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta määrusega nr 761.","translated_text":"The rules and requirements for the implementation and administration of EMAS are laid down in Regulation No 761 of the European Parliament and of the Council of 2001.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"EMASi põhiseisukohad ühtivad suuresti keskkonnajuhtimisstandardi ISO 14001 nõuetega.","translated_text":"The EMAS headquarters are in full compliance with the requirements of ISO 14001 of the Environmental Management Standard.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ISO 14001 Keskkonnajuhtimine","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Säästva arengu sõnaseletusi.","translated_text":"Sustainable development vocabulary.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn.","translated_text":"The Estonian Institute of Salvation, SEI Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(vaadatud 11.02.2010)","translated_text":"(see 11.02.2010)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Keskkonnakorraldus","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"EMAS","wikicode":"#suuna[[Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem]]","hash":"cc818fb6b09745386f93808a0fcff759d20aa1eb1ccefdfad6467b22cfb58bac","last_revision":"2010-02-11T07:54:53Z","first_revision":"2010-02-11T07:54:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.403060","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKeskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKeskkonnajuhtimise","translated_text":"Directions for environmental management","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ja -auditeerimise süsteem","translated_text":"and -audit system","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Jorge Rafael Videla Redondo","wikicode":"#suuna[[Jorge Videla]]","hash":"ae4a2930719ed0d0c886ac4a0641f11775182d82e9548572be0662490cbab34b","last_revision":"2010-02-11T08:33:14Z","first_revision":"2010-02-11T08:33:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.459924","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaJorge Videla\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaJorge","translated_text":"I'm heading for George.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Videla","translated_text":"Flowers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Jorge Rafael Videla","wikicode":"#suuna[[Jorge Videla]]","hash":"ae4a2930719ed0d0c886ac4a0641f11775182d82e9548572be0662490cbab34b","last_revision":"2010-02-11T08:34:06Z","first_revision":"2010-02-11T08:34:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.515022","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaJorge Videla\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaJorge","translated_text":"I'm heading for George.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Videla","translated_text":"Flowers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eesti Teaduste Akadeemia seadus","wikicode":"{{See artikkel| räägib praegusest seadusest; 1938. aasta seaduse kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)]]}}\n'''Eesti Teaduste Akadeemia seadus''' on [[seadus]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] kohta.\n\n[[Riigikogu]] võttis seaduse vastu [[16. aprill]]il [[1997]] ja see jõustus [[19. mai]]l [[1997]].\n\n==Välislingid==\n*[http://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&meta=1&id=12803320 2009. aastani kehtinud versioon]\n\n[[Kategooria:Eesti seadused]]","hash":"15abd9b8283efe95338d42caffbab809d4c46ebd15c16d0a30d0860b942add00","last_revision":"2014-07-22T09:16:37Z","first_revision":"2010-02-11T09:36:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.570380","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Eesti Teaduste Akadeemia seadus on seadus Eesti Teaduste Akadeemia kohta.\n\nRiigikogu võttis seaduse vastu 16. aprillil 1997 ja see jõustus 19. mail 1997.\n\n2009. aastani kehtinud versioon\n\nKategooria:Eesti seadused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Teaduste Akadeemia seadus on seadus Eesti Teaduste Akadeemia kohta.","translated_text":"The Estonian Academy of Sciences Act is the Act on the Estonian Academy of Sciences.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Riigikogu võttis seaduse vastu 16. aprillil 1997 ja see jõustus 19. mail 1997.","translated_text":"The law was adopted by the Riigikogu on 16 April 1997 and entered into force on 19 May 1997.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009. aastani kehtinud versioon","translated_text":"Version in force until 2009","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eesti seadused","translated_text":"Category:Laws of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Otto Reinok","wikicode":"#suuna [[Otto Reinock]]","hash":"f7de0a233208c8befa5626c57ea53e6773d2c4760a9cd40d00fabd82e1797486","last_revision":"2010-02-11T10:30:25Z","first_revision":"2010-02-11T10:30:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.619292","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Otto Reinock\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Otto Reinock","translated_text":"In the direction of Otto Reinock","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Otto Georg Reinock","wikicode":"#suuna[[Otto Reinock]]","hash":"52d11a719c6ba42422f4c9515539827ec5e2c2495549df72ad8b1dd09683cf1f","last_revision":"2010-02-11T10:30:41Z","first_revision":"2010-02-11T10:30:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.667849","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaOtto Reinock\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaOtto Reinock","translated_text":"In the direction of Otto Reinock","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:Vikiprojekt Eripedagoogika","wikicode":"See [[Vikipeedia:Vikiprojekt|vikiprojekt]] on loodud, et korraldada [[eripedagoogika]]ga seotud artiklite kirjutamist.\n\n== Osavõtjad ==\n\n#[[Hälvik]] (algataja)\n#[[Kasutaja:Poodu|Poodu]] 1. märts 2010, kell 14:03 (UTC)\n\n==Teha==\n*[[Eripedagoogika harud]]\n*Kirjutada artiklid olulisematest eripedagoogilistest teemadest.\n*Kirjutada artiklid olulisematest eripedagoogika harude teemadest.\n*Anda ülevaade pedagoogilistest teraapiatest.\n*Kirjutada silmapaistvamatest eripedagoogidest.\n*Kirjutada eripedagoogilistest organisatsioonidest ja koolidest.\n*Katta eripedagoogika teminoloogia vastavate artiklitega.\n*Muuta eripedagoogilised artiklid sisukamateks.\n*[[Vikipeedia:Vikiprojekt_Eripedagoogika/Soovitud_artiklid|Soovitud artiklid]]\n*Luua abilehed ja mallid\n*Varustada kirjutatud artiklid viidetega\n\n==Seotud kategooriad==\n\nProjektiga seotud kategooriad:\n*[[:Kategooria:Autismipedagoogika]]\n*[[:Kategooria:Eripedagoogika]]\n*[[:Kategooria:Eripedagoogid]]\n*[[:Kategooria:Logopeedia]]\n*[[:Kategooria:Surdopedagoogika]]\n*[[:Kategooria:Tüflopedagoogika]]\n*[[:Kategooria:Vaegurlus]]\n*[[:Kategooria:Vaimupuudepedagoogika]]\n\n==Lingid Eripedagoogika naaberdistsipliinidele==\n*[[Vikipeedia:Vikiprojekt Meditsiin|Vikiprojekt Meditsiin]]\n*[[Vikipeedia:Vikiprojekt Psühholoogia|Vikiprojekt Psühholoogia]]\n\n==Mõisteid==\n*[[Eripedagoogika mõisteid]]\n\n== Artiklid ==\n\n===Kohendamist vajavad artiklid=== \n#[[Andekas laps]]\n#[[Eripedagoogika]]\n#[[Kakskeelsus]]\n#[[Piktogramm]]\n\n===Kirjutamist vajavad artiklid===\n*[[agraafia]] \n*[[agrammatism]]\n*[[alaalia]] \n*[[alakõne]] \n*[[alternatiivkommunikatsioon]] ehk AAC\n*[[düsfaagia]] \n*[[düsfoonia]] \n*[[düsfunktsioon]] \n*[[düsglossia]]\n*[[düskalkuulia]]\n*[[ergoteraapia]]\n*[[füsioteraapia]]\n*[[hipoteraapia]]\n*[[individuaalne ainekava]] \n*[[individuaalne arendamine]] \n*[[individuaalne lähenemine]] \n*[[individuaalne õppekava]]\n*[[intellektipuue]]\n*[[Kunstiteraapia]]\n*[[kõnepuue]]\n*[[meelepuue]]\n*[[muusikateraapia]]\n*[[sotsiaalteraapia]]\n*[[vaegkuulmine]]\n*[[vaegnägemine]] ehk [[nürmus]]\n*[[vibroakustiline teraapia]]\n\n[[Kategooria:Vikiprojektid|Eripedagoogika]]","hash":"61ff32b3bcf33fe9c2206cbdc8edafad00e95afc72ebceb5f9e217ca12381dc9","last_revision":"2018-03-08T06:47:36Z","first_revision":"2010-02-11T11:16:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.735150","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"See vikiprojekt on loodud, et korraldada eripedagoogikaga seotud artiklite kirjutamist.\n\nHälvik (algataja) Poodu 1. märts 2010, kell 14:03 (UTC)\n\nEripedagoogika harud Kirjutada artiklid olulisematest eripedagoogilistest teemadest. Kirjutada artiklid olulisematest eripedagoogika harude teemadest. Anda ülevaade pedagoogilistest teraapiatest. Kirjutada silmapaistvamatest eripedagoogidest. Kirjutada eripedagoogilistest organisatsioonidest ja koolidest. Katta eripedagoogika teminoloogia vastavate artiklitega. Muuta eripedagoogilised artiklid sisukamateks. Soovitud artiklid Luua abilehed ja mallid Varustada kirjutatud artiklid viidetega\n\nProjektiga seotud kategooriad: :Kategooria:Autismipedagoogika :Kategooria:Eripedagoogika :Kategooria:Eripedagoogid :Kategooria:Logopeedia :Kategooria:Surdopedagoogika :Kategooria:Tüflopedagoogika :Kategooria:Vaegurlus :Kategooria:Vaimupuudepedagoogika\n\nVikiprojekt Meditsiin Vikiprojekt Psühholoogia\n\nEripedagoogika mõisteid\n\nAndekas laps Eripedagoogika Kakskeelsus Piktogramm\n\nagraafia agrammatism alaalia alakõne alternatiivkommunikatsioon ehk AAC düsfaagia düsfoonia düsfunktsioon düsglossia düskalkuulia ergoteraapia füsioteraapia hipoteraapia individuaalne ainekava individuaalne arendamine individuaalne lähenemine individuaalne õppekava intellektipuue Kunstiteraapia kõnepuue meelepuue muusikateraapia sotsiaalteraapia vaegkuulmine vaegnägemine ehk nürmus vibroakustiline teraapia\n\nEripedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"See vikiprojekt on loodud, et korraldada eripedagoogikaga seotud artiklite kirjutamist.","translated_text":"This wiki project is designed to organize the writing of articles related to special education.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Osavõtjad","translated_text":"Participants","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hälvik (algataja)","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poodu 1. märts 2010, kell 14:03 (UTC)","translated_text":"Shop on 1 March 2010, at 14:03 (UTC)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teha","translated_text":"Factory","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eripedagoogika harud Kirjutada artiklid olulisematest eripedagoogilistest teemadest.","translated_text":"The branches of special education Write articles on more important special education topics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirjutada artiklid olulisematest eripedagoogika harude teemadest.","translated_text":"To write articles on more important topics in the branches of special education.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Anda ülevaade pedagoogilistest teraapiatest.","translated_text":"Give an overview of the pedagogical therapies.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirjutada silmapaistvamatest eripedagoogidest.","translated_text":"Writing about the most prominent special educationists.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirjutada eripedagoogilistest organisatsioonidest ja koolidest.","translated_text":"Write about special education organizations and schools.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Katta eripedagoogika teminoloogia vastavate artiklitega.","translated_text":"Cover articles related to special education theminology.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Muuta eripedagoogilised artiklid sisukamateks.","translated_text":"Transform special education articles into more meaningful ones.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Soovitud artiklid Luua abilehed ja mallid Varustada kirjutatud artiklid viidetega","translated_text":"Recommended articles Create marriage magazines and templates Provide articles with references","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Seotud kategooriad","translated_text":"Related categories","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Projektiga seotud kategooriad: :Kategooria:Autismipedagoogika :Kategooria:Eripedagoogika :Kategooria:Eripedagoogid :Kategooria:Logopeedia :Kategooria:Surdopedagoogika :Kategooria:Tüflopedagoogika :Kategooria:Vaegurlus :Kategooria:Vaimupuudepedagoogika","translated_text":"Categories related to the project: Categories:Autism pedagogy:Category:Special pedagogy:Category:Special pedagogy:Category:Logopedia:Category:Surdopedagogue:Category:Typopedagogue:Category:Poverty education:Category:Spiritual pedagogy","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Lingid Eripedagoogika naaberdistsipliinidele","translated_text":"Links to the Neighbourhood Practices of the Eripedagogic","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vikiprojekt Meditsiin Vikiprojekt Psühholoogia","translated_text":"This is the European Commission's report on the role of the European Union in the fight against terrorism.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mõisteid","translated_text":"Concepts","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eripedagoogika mõisteid","translated_text":"Concepts of Epigrapha","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Artiklid","translated_text":"Articles of association","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kohendamist vajavad artiklid","translated_text":"Articles to be adapted","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Andekas laps Eripedagoogika Kakskeelsus Piktogramm","translated_text":"A Gifted Child in Education Bilingualism Pictogram","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjutamist vajavad artiklid","translated_text":"Articles to be written","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"agraafia agrammatism alaalia alakõne alternatiivkommunikatsioon ehk AAC düsfaagia düsfoonia düsfunktsioon düsglossia düskalkuulia ergoteraapia füsioteraapia hipoteraapia individuaalne ainekava individuaalne arendamine individuaalne lähenemine individuaalne õppekava intellektipuue Kunstiteraapia kõnepuue meelepuue muusikateraapia sotsiaalteraapia vaegkuulmine vaegnägemine ehk nürmus vibroakustiline teraapia","translated_text":"Agraphy agrammatism minor dialect alternative communication or AAC dysphagia dysphonia dysfunction dysglossia dyscalculia ergotherapy physiotherapy hypotherapy individual material design individual development individual approach individual curriculum intellect tree art therapy speech tree mood tree music therapy social therapy","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eripedagoogika","translated_text":"Education and training","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sergius IV","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Sergius IV\n|pilt = \n|sünninimi = Pietro Bucca Porci\n|valitsemisaja algus= [[31. juuli]] [[1009]]\n|valitsemisaja lõpp= [[12. mai]] [[1012]]\n|eelkäija = [[Johannes XVIII]]\n|järeltulija = [[Benedictus VIII]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Rooma]]\n|surmakuupäev = [[12. mai]] [[1012]]\n|surmakoht = [[Rooma]]\n}}\n\n'''Sergius IV''' ('''Pietro Bucca Porci''' või '''Boccapecora''', ka '''Pietro Martino'''; [[970]] ? – [[12. mai]] [[1012]]) oli [[paavst]] [[1009]]–1012. Ta oli 142. paavst.\n\nPietro Bucca Porci (tõlkes: seakärss) sündis 970. aasta paiku [[Rooma]]s Ad Pinea linnaosas kingsepp Pietro ja Stephania pojana.\n\nSalvador Miranda andmetel astus Pietro [[benediktlased|benediktlaste ordusse]]. Ta sai [[1004]] Albano [[piiskop]]iks ([[kardinal|kardinalpiiskop]]).\n\n==Paavstiks saamine==\nSergius IV määrati paavstiks Rooma valitseja [[Giovanni II Crescenzi]] poolt ja ta pühitseti ametisse [[31. juuli]]l 1009.\n\n==Suhted Konstantinoopoli patriarhiga==\n[[Konstantinoopoli patriarh]] [[Sergios II]] eemaldas Sergius IV nime [[diptühhon]]ist.\n\n==Suhted Itaalia piiskoppidega==\nSergius IV kinnitas Salerno peapiiskopi staatuse [[metropoliit|metropoliidina]].\n\n==Suhted Saksa piiskoppidega==\nSergius IV kinnitas 1009 Merseburgi piiskopkonna piirid.\n\nTa saatis [[aprill]]is 1012 delegatsiooni Saksamaale Bambergi katedraali sisseõnnistamisele ja kinnitas piiskopkonna privileegid.\n\n==Munklus==\nSergius IV kinnitas [[1011]] Ripolli kloostri (Rivipullo), Canigó kloostri (Canigonensi), Montmajour'i kloostri (Montismajoris), Volturno San Vincenzo kloostri (Vulturnensi) ja 1012 Beaulieu kloostri (Bellilocensi) privileegid. Ta rajas 1011 Fenouillet' Saint-Pierre'i kloostri (Feniliotensis). Ta seadis Arles'i kloostri paavsti jurisdiktsiooni alla.\n\n==Uued kardinalid==\nSergius IV määras 10 uut kardinali.\n#Benedetto, piiskop\n#Benedetto, San Stefano al Monte Celi kardinalpreester\n#Giovanni, San Croce in Gerusalemme kardinalpreester\n#Giovanni, Santa Susanna kardinalpreester\n#Gregorio, kardinalpreester\n#Pietro, San Lorenzo in Damaso kardinalpreester\n#Pietro, San Marco kardinalpreester\n#Sebastiano, San Clemente kardinalpreester\n#Stefano, Santa Cecilia kardinalpreester\n#Vernerio, kardinalpreester\n\n==Entsüklika==\nSergius IV avaldas [[entsüklika]], milles ta kutsus Põhja-Itaalia kristlasi üles alustama [[ristisõda]] [[Jeruusalemm]]a vabastamiseks, kus kaliif [[Abū 'Alī al-Manṣūr al-Ḥākim bi-Amr Allāh]] oli 1009 hävitanud [[Püha Haua kirik]]u.\n\nAjaloolane [[Aleksander Gieysztor]] on selle entsüklika autorsuses kahelnud.\n\n==Surm==\nSergius IV suri [[12. mai]]l 1012 Roomas ja maeti [[Lateraani basiilika]]sse.\n\nKuna Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri [[18. mai]]l, siis on spekuleeritud, et nende surm ei pruukinud olla loomulik.\n\n==Kirjandus==\n*[[Carl Erdmann]]: ''Die Aufrufe Gerberts und Sergius' IV. für das Heilige Land''. \"Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken\" 23 (1931/1932): 1–21.\n*[[Aleksander Gieysztor]]: ''The Genesis of the Crusades: the Encyclical of Sergius IV''. \"Medievalia et Humanistica\" 5, 1948: 3–34.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n*[[Hans Martin Schaller]]: ''Zur Kreuzzugsenzyklika Papst Sergius' IV''. H. Mordek, \"Festschrift für Horst Fuhrmann\". Tübingen, 1991: 135–153.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/13729b.htm Artikkel Sergius IV kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/bios1004.htm#Pietro Artikkel Sergius IV kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1009-1012-_Sergius_IV.html Sergius IV dokumendid.]\n*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xi.htm#SergiusIV Sergius IV kardinalid.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/04484c.htm Artikkel Crescenzi suguvõsast.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Johannes XVIII]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1009]]–[[1012]]\n|järgnev = [[Benedictus VIII]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Surnud 1012]]","hash":"758ecf53ce4488b4e55921af072358f471efc67fa1ac949ad17783e862ccb42a","last_revision":"2021-03-14T19:10:34Z","first_revision":"2010-02-11T12:04:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.790474","cross_lingual_links":{"af":"Pous Sergius IV","als":"Sergius IV.","ar":"سرجيوس الرابع","arz":"سرجيوس الرابع","be":"Сергій IV","bg":"Сергий IV","br":"Serj IV","ca":"Sergi IV","cdo":"Gáu-huòng Sergius 4-sié","cs":"Sergius IV.","de":"Sergius IV.","diq":"Sergius IV","el":"Πάπας Σέργιος Δ΄","en":"Pope Sergius IV","es":"Sergio IV","eu":"Sergio IV.a","fa":"پاپ سرجیوس چهارم","fi":"Sergius IV","fr":"Serge IV","ga":"Pápa Sergius IV","gl":"Serxio IV, papa","hak":"Kau-fòng Sergius 4-sṳ","he":"סרגיוס הרביעי","hr":"Sergije IV.","hu":"IV. Szergiusz pápa","id":"Paus Sergius IV","ilo":"Papa Sergio IV","io":"Papo Sergius la 4ma","it":"Papa Sergio IV","ja":"セルギウス4世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Sergius IV","ka":"სერგიუს IV (პაპი)","ko":"교황 세르지오 4세","la":"Sergius IV","lt":"Sergijus IV","mk":"Папа Сергиј IV","mr":"पोप सर्जियस चौथा","ms":"Paus Sergius IV","mzn":"سرگیوس چارم","nl":"Paus Sergius IV","nb":"Sergius IV","oc":"Sèrgi IV","pl":"Sergiusz IV","pt":"Papa Sérgio IV","ro":"Papa Sergiu al IV-lea","ru":"Сергий IV","scn":"Sergiu IV","sh":"Sergije IV","sk":"Sergius IV.","sl":"Papež Sergij IV.","sq":"Serxhio IV","sr":"Папа Сергије IV","sv":"Sergius IV","sw":"Papa Sergio IV","tl":"Papa Sergio IV","uk":"Сергій IV","ur":"سرجیوس چہارم","vi":"Giáo hoàng Sergiô IV","war":"Papa Sergio IV","wuu":"色尔爵四世","yo":"Pópù Sergius 4k","zh":"思齊四世","zh-min-nan":"Kàu-hông Sergius 4-sè","zh-yue":"思齊四世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Sergius IV (Pietro Bucca Porci või Boccapecora, ka Pietro Martino; 970 ? – 12. mai 1012) oli paavst 1009–1012. Ta oli 142. paavst.\n\nPietro Bucca Porci (tõlkes: seakärss) sündis 970. aasta paiku Roomas Ad Pinea linnaosas kingsepp Pietro ja Stephania pojana.\n\nSalvador Miranda andmetel astus Pietro benediktlaste ordusse. Ta sai 1004 Albano piiskopiks (kardinalpiiskop).\n\nSergius IV määrati paavstiks Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi poolt ja ta pühitseti ametisse 31. juulil 1009.\n\nKonstantinoopoli patriarh Sergios II eemaldas Sergius IV nime diptühhonist.\n\nSergius IV kinnitas Salerno peapiiskopi staatuse metropoliidina.\n\nSergius IV kinnitas 1009 Merseburgi piiskopkonna piirid.\n\nTa saatis aprillis 1012 delegatsiooni Saksamaale Bambergi katedraali sisseõnnistamisele ja kinnitas piiskopkonna privileegid.\n\nSergius IV kinnitas 1011 Ripolli kloostri (Rivipullo), Canigó kloostri (Canigonensi), Montmajour'i kloostri (Montismajoris), Volturno San Vincenzo kloostri (Vulturnensi) ja 1012 Beaulieu kloostri (Bellilocensi) privileegid. Ta rajas 1011 Fenouillet' Saint-Pierre'i kloostri (Feniliotensis). Ta seadis Arles'i kloostri paavsti jurisdiktsiooni alla.\n\nSergius IV määras 10 uut kardinali. Benedetto, piiskop Benedetto, San Stefano al Monte Celi kardinalpreester Giovanni, San Croce in Gerusalemme kardinalpreester Giovanni, Santa Susanna kardinalpreester Gregorio, kardinalpreester Pietro, San Lorenzo in Damaso kardinalpreester Pietro, San Marco kardinalpreester Sebastiano, San Clemente kardinalpreester Stefano, Santa Cecilia kardinalpreester Vernerio, kardinalpreester\n\nSergius IV avaldas entsüklika, milles ta kutsus Põhja-Itaalia kristlasi üles alustama ristisõda Jeruusalemma vabastamiseks, kus kaliif Abū 'Alī al-Manṣūr al-Ḥākim bi-Amr Allāh oli 1009 hävitanud Püha Haua kiriku.\n\nAjaloolane Aleksander Gieysztor on selle entsüklika autorsuses kahelnud.\n\nSergius IV suri 12. mail 1012 Roomas ja maeti Lateraani basiilikasse.\n\nKuna Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri 18. mail, siis on spekuleeritud, et nende surm ei pruukinud olla loomulik.\n\nCarl Erdmann: Die Aufrufe Gerberts und Sergius' IV. für das Heilige Land. \"Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken\" 23 (1931/1932): 1–21. Aleksander Gieysztor: The Genesis of the Crusades: the Encyclical of Sergius IV. \"Medievalia et Humanistica\" 5, 1948: 3–34. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996. Hans Martin Schaller: Zur Kreuzzugsenzyklika Papst Sergius' IV. H. Mordek, \"Festschrift für Horst Fuhrmann\". Tübingen, 1991: 135–153.\n\nArtikkel Sergius IV kohta. (inglise keeles) Artikkel Sergius IV kohta. (inglise keeles) Sergius IV dokumendid. Sergius IV kardinalid. Artikkel Crescenzi suguvõsast. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Surnud 1012\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Sergius IV\n|pilt = \n|sünninimi = Pietro Bucca Porci\n|valitsemisaja algus= [[31. juuli]] [[1009]]\n|valitsemisaja lõpp= [[12. mai]] [[1012]]\n|eelkäija = [[Johannes XVIII]]\n|järeltulija = [[Benedictus VIII]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Rooma]]\n|surmakuupäev = [[12. mai]] [[1012]]\n|surmakoht = [[Rooma]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV (Pietro Bucca Porci või Boccapecora, ka Pietro Martino; 970 ?","translated_text":"Sergius IV (Pietro Bucca Porci or Boccapecora, also Pietro Martino; 970 ?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"– 12. mai 1012) oli paavst 1009–1012.","translated_text":" ⁇ May 12, 1012) was the pope of 1009 ⁇ 1012.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 142. paavst.","translated_text":"He was the 142nd pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pietro Bucca Porci (tõlkes: seakärss) sündis 970. aasta paiku Roomas Ad Pinea linnaosas kingsepp Pietro ja Stephania pojana.","translated_text":"Pietro Bucca Porci was born around 970 in Rome, in the town of Ad Pinea, the son of the shoemaker Pietro and Stephan.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Salvador Miranda andmetel astus Pietro benediktlaste ordusse.","translated_text":"According to Salvador Miranda, Pietro entered the Benedictine Order.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sai 1004 Albano piiskopiks (kardinalpiiskop).","translated_text":"In 1004, he was appointed bishop of Albano.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstiks saamine","translated_text":"Becoming a Pope","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV määrati paavstiks Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi poolt ja ta pühitseti ametisse 31. juulil 1009.","translated_text":"Sergius IV was appointed pope by Roman Emperor Giovanni II Crescenzi and was consecrated on July 31, 1009.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Konstantinoopoli patriarhiga","translated_text":"Relations with the Patriarch of Constantinople","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konstantinoopoli patriarh Sergios II eemaldas Sergius IV nime diptühhonist.","translated_text":"Patriarch Sergius II of Constantinople removed the name Sergius IV from the diptych.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Itaalia piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Italy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV kinnitas Salerno peapiiskopi staatuse metropoliidina.","translated_text":"Sergius IV confirmed the status of Archbishop of Salerno as metropolitan.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Saksa piiskoppidega","translated_text":"Relations with the German Bishops","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV kinnitas 1009 Merseburgi piiskopkonna piirid.","translated_text":"In 1009 Sergius IV confirmed the boundaries of the bishopric of Merseburg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta saatis aprillis 1012 delegatsiooni Saksamaale Bambergi katedraali sisseõnnistamisele ja kinnitas piiskopkonna privileegid.","translated_text":"In April 1012 he sent a delegation to Germany for the consecration of Bamberg Cathedral and confirmed the privileges of the diocese.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Munklus","translated_text":"The monastery","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV kinnitas 1011 Ripolli kloostri (Rivipullo), Canigó kloostri (Canigonensi), Montmajour'i kloostri (Montismajoris), Volturno San Vincenzo kloostri (Vulturnensi) ja 1012 Beaulieu kloostri (Bellilocensi) privileegid.","translated_text":"In 1011 Sergius IV confirmed the privileges of the monastery of Ripolli (Rivipullo), the monastery of Canigó (Canigonensi), the monastery of Montmajour (Montismajoris), the monastery of Volturno San Vincenzo (Vulturensi) and the monastery of Beaulieu (Bellilocensi).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta rajas 1011 Fenouillet' Saint-Pierre'i kloostri (Feniliotensis).","translated_text":"He founded the monastery of 1011 Fenouillet's Saint-Pierre (Feniliotensis).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta seadis Arles'i kloostri paavsti jurisdiktsiooni alla.","translated_text":"He placed the monastery of Arles under the jurisdiction of the Pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uued kardinalid","translated_text":"New Cardinals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV määras 10 uut kardinali.","translated_text":"Sergius IV appointed 10 new cardinals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedetto, piiskop Benedetto, San Stefano al Monte Celi kardinalpreester Giovanni, San Croce in Gerusalemme kardinalpreester Giovanni, Santa Susanna kardinalpreester Gregorio, kardinalpreester Pietro, San Lorenzo in Damaso kardinalpreester Pietro, San Marco kardinalpreester Sebastiano, San Clemente kardinalpreester Stefano, Santa Cecilia kardinalpreester Vernerio, kardinalpreester","translated_text":"Benedetto, Bishop Benedetto, Cardinal Priest of San Stefano al Monte Celi Giovanni, Cardinal Priest of San Croce in Jerusalem Giovanni, Cardinal Priest of Santa Susanna Gregorio, Cardinal Priest of Pietro, Cardinal Priest of San Lorenzo in Damaso Pietro, Cardinal Priest of San Marco Sebastiano, Cardinal Priest of San Clemente Stefano, Cardinal Priest of Santa Cecilia Vernerio, Cardinal Priest","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Entsüklika","translated_text":"Encyclic","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV avaldas entsüklika, milles ta kutsus Põhja-Itaalia kristlasi üles alustama ristisõda Jeruusalemma vabastamiseks, kus kaliif Abū 'Alī al-Manṣūr al-Ḥākim bi-Amr Allāh oli 1009 hävitanud Püha Haua kiriku.","translated_text":"Sergius IV published an encyclical calling on Christians in northern Italy to wage a crusade to liberate Jerusalem, where Caliph Abū 'Alī al-Manṣūr al-Ḥākim bi-Amr Allāh had destroyed the Church of the Holy Sepulchre in 1009.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ajaloolane Aleksander Gieysztor on selle entsüklika autorsuses kahelnud.","translated_text":"Historian Alexander Gieysztor has questioned the authorship of this encyclical.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV suri 12. mail 1012 Roomas ja maeti Lateraani basiilikasse.","translated_text":"Sergius IV died on 12 May 1012 in Rome and was buried in the Lateran Basilica.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuna Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri 18. mail, siis on spekuleeritud, et nende surm ei pruukinud olla loomulik.","translated_text":"Since Roman Emperor Giovanni II Crescenzi died on May 18, it has been speculated that their deaths may not have been natural.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Carl Erdmann:","translated_text":"What are you doing here?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Die Aufrufe Gerberts und Sergius' IV. für das Heilige Land.","translated_text":"This is the fourth edition of Die Aufrufe Gerberts und Sergius for the Holy Land.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken\" 23 (1931/1932): 1–21.","translated_text":"In addition, the Commission considers that, in the light of the above-mentioned findings, it is appropriate to take into consideration the compatibility of the aid with the internal market and the compatibility with the internal market.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aleksander Gieysztor: The Genesis of the Crusades: the Encyclical of Sergius IV.","translated_text":"Alexander Gieysztor: The Genesis of the Crusades: the Encyclical of Sergius IV","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Medievalia et Humanistica\" 5, 1948: 3–34. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"\"Medievalia and Humanism\" 5, 1948: 3 ⁇ 34. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hans Martin Schaller: Zur Kreuzzugsenzyklika Papst Sergius' IV.","translated_text":"It's not like I don't know what I'm doing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"H. Mordek, \"Festschrift für Horst Fuhrmann\".","translated_text":"It's the first book in the series.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tübingen, 1991: 135–153.","translated_text":"It is not necessary to take into account the fact that the provisions of this Regulation are in force.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Sergius IV kohta. (inglise keeles) Artikkel Sergius IV kohta. (inglise keeles) Sergius IV dokumendid.","translated_text":"Article on Sergius IV (in English) Article on Sergius IV (in English) Documents of Sergius IV","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sergius IV kardinalid.","translated_text":"The Cardinals of Sergius IV.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Crescenzi suguvõsast. (inglise keeles)","translated_text":"An article about the Crescenz family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Surnud 1012","translated_text":"See also: Category:Dead 1012","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Blombergi-Fritschi afäär","wikicode":"{{keeletoimeta}}\n[[File:Bundesarchiv Bild 102-01817A, v. Rundstedt, v. Fritsch, v. Blomberg.jpg|thumb|right|200px|Vasakult paremale [[Gerd von Rundstedt]], [[Werner von Fritsch]] ja [[Werner von Blomberg]] in 1934.]]\n'''Blombergi-Fritschi afäär''' on nimetus [[1938]]. aasta alguses aset leidnud skandaalile, mille peamisteks osapoolteks olid sõjaministrist kindral [[Werner von Blomberg]] ja nimekas [[Wehrmacht]]i ohvitser [[Werner von Fritsch]].\n\n== Blombergi abielu ==\n\nSkandaal sai alguse pärast sõjaministri Werner von Blombergi abielu sõlmimist 12. jaanuaril 1938. Ilmnes, et Blombergi noor pruut oli olnud prostituut ja peale selle oli ta poseerinud pornograafilise sisuga piltide jaoks. \n\nHitleri jaoks oli see täielik šokk, sest ta oli olnud abielu tunnistajaks ja Luftwaffe ülem Hermann Göring isamees. Hitler nõudis Blombergilt abielu tühistamist, et ära hoida skandaali ja säilitada sõjaväe maine. Blomberg keeldus abielu tühistamast ning taganes kõikidest ametitest 27. jaanuaril 1938.\n\n== Fritsch ==\n\n1937. aasta novembris läks sõjaväe ülemjuhataja Werner von Fritsch omal initsiatiivil Hitleri jutule, et hoiatada poliitika eest, mis võib provotseerida sõja puhkemise. \n\nBlombergi ümber aset leidnud sündmustest said innustust [[Hermann Göring]] ja [[Heinrich Himmler]]. Göring ei soovinud Fritschi näha Blombergi järeltulijana sõjaministeeriumi ametipositsioonil ning Himmler tahtis nõrgendada Wehrmachti autoriteeti, et suurendada [[SS]]-i ja [[Relva-SS]]i osatähtsust ning mõjuvõimu.\n\nPeagi süüdistas Himmler ja SS Fritschi homoseksuaalsuses ning viimasel ei jäänud muud üle kui 4. veebruaril 1938 tagasi astuda.\n\n== Tulemus ==\n\nBlomberg-Fritschi skandaali tulemusena asutas Hitler sõjaministeeriumi asemele uue kõrgema ametkonna [[Oberkommando der Wehrmacht|Oberkommando der Wehrmachti (OKW)]], mille juhiks määras Hitler iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest.[\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad=\n][John Keegan, ''Teine maailmasõda'' (Tallinn: Varrak, 2004), lk 47]\n\n}}\n\n[[Kategooria: Kolmas Riik]]\n[[Kategooria:1938]]\n[[Kategooria:Skandaalid]]","hash":"61cd7ce941fac81bd218323f9fccfee8164908af0fff11cf1f969ee08ef5c60d","last_revision":"2021-05-16T20:49:55Z","first_revision":"2010-02-11T12:50:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.848971","cross_lingual_links":{"ar":"بلومبرج-فريتش","bg":"Афера Бломберг-Фрич","da":"Blomberg-Fritsch-affæren","de":"Blomberg-Fritsch-Krise","en":"Blomberg–Fritsch affair","es":"Escándalo Blomberg-Fritsch","fi":"Blomberg–Fritsch-kriisi","fr":"Affaire Blomberg-Fritsch","he":"פרשת בלומברג-פריטש","id":"Skandal Blomberg–Fritsch","it":"Scandalo Fritsch-Blomberg","ja":"ブロンベルク罷免事件","ko":"블롬베르크-프리치 위기","ms":"Peristiwa Blomberg-Fritsch","nl":"Blomberg-Fritschaffaire","nb":"Blomberg-Fritsch-affæren","pl":"Afera Blomberga-Fritscha","pt":"Caso Blomberg-Fritsch","ru":"Дело Фрича — Бломберга","sv":"Blomberg–Fritsch-krisen","tr":"Blomberg-Fritsch krizi","uk":"Справа Бломберга — Фріча","zh":"勃洛姆堡-弗里奇事件"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Blombergi-Fritschi afäär on nimetus 1938. aasta alguses aset leidnud skandaalile, mille peamisteks osapoolteks olid sõjaministrist kindral Werner von Blomberg ja nimekas Wehrmachti ohvitser Werner von Fritsch.\n\nSkandaal sai alguse pärast sõjaministri Werner von Blombergi abielu sõlmimist 12. jaanuaril 1938. Ilmnes, et Blombergi noor pruut oli olnud prostituut ja peale selle oli ta poseerinud pornograafilise sisuga piltide jaoks.\n\nHitleri jaoks oli see täielik šokk, sest ta oli olnud abielu tunnistajaks ja Luftwaffe ülem Hermann Göring isamees. Hitler nõudis Blombergilt abielu tühistamist, et ära hoida skandaali ja säilitada sõjaväe maine. Blomberg keeldus abielu tühistamast ning taganes kõikidest ametitest 27. jaanuaril 1938.\n\n1937. aasta novembris läks sõjaväe ülemjuhataja Werner von Fritsch omal initsiatiivil Hitleri jutule, et hoiatada poliitika eest, mis võib provotseerida sõja puhkemise.\n\nBlombergi ümber aset leidnud sündmustest said innustust Hermann Göring ja Heinrich Himmler. Göring ei soovinud Fritschi näha Blombergi järeltulijana sõjaministeeriumi ametipositsioonil ning Himmler tahtis nõrgendada Wehrmachti autoriteeti, et suurendada SS-i ja Relva-SSi osatähtsust ning mõjuvõimu.\n\nPeagi süüdistas Himmler ja SS Fritschi homoseksuaalsuses ning viimasel ei jäänud muud üle kui 4. veebruaril 1938 tagasi astuda.\n\nBlomberg-Fritschi skandaali tulemusena asutas Hitler sõjaministeeriumi asemele uue kõrgema ametkonna Oberkommando der Wehrmachti (OKW), mille juhiks määras Hitler iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest.\n\nKategooria: Kolmas Riik Kategooria:1938 Kategooria:Skandaalid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Blombergi","translated_text":"Blomberg","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Fritschi afäär on nimetus 1938. aasta alguses aset leidnud skandaalile, mille peamisteks osapoolteks olid sõjaministrist kindral Werner von Blomberg ja nimekas Wehrmachti ohvitser Werner von Fritsch.","translated_text":"- The Fritsch Affair is the name given to a scandal that took place in early 1938. Its main participants were the Minister of War General Werner von Blomberg and the so-called Wehrmacht officer Werner von Fritsch.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Blombergi abielu","translated_text":"The marriage of Blomberg","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skandaal sai alguse pärast sõjaministri Werner von Blombergi abielu sõlmimist 12. jaanuaril 1938.","translated_text":"The scandal began after Secretary of War Werner von Blomberg married on January 12, 1938.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmnes, et Blombergi noor pruut oli olnud prostituut ja peale selle oli ta poseerinud pornograafilise sisuga piltide jaoks.","translated_text":"It turned out that Blomberg's young bride had been a prostitute, and besides, she had posed for pornographic images.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hitleri jaoks oli see täielik šokk, sest ta oli olnud abielu tunnistajaks ja Luftwaffe ülem Hermann Göring isamees.","translated_text":"It was a complete shock to Hitler, for he had been a marriage witness and the husband of Luftwaffe commander Hermann Göring.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hitler nõudis Blombergilt abielu tühistamist, et ära hoida skandaali ja säilitada sõjaväe maine.","translated_text":"Hitler demanded that Blomberg annul the marriage in order to avoid scandal and preserve the military's reputation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Blomberg keeldus abielu tühistamast ning taganes kõikidest ametitest 27. jaanuaril 1938.","translated_text":"Blomberg refused to annul the marriage and resigned from all posts on 27 January 1938.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Fritsch","translated_text":"Fritch","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1937. aasta novembris läks sõjaväe ülemjuhataja Werner von Fritsch omal initsiatiivil Hitleri jutule, et hoiatada poliitika eest, mis võib provotseerida sõja puhkemise.","translated_text":"In November 1937, military commander-in-chief Werner von Fritsch, on his own initiative, went to Hitler's case to warn against policies that might provoke the outbreak of war.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Blombergi ümber aset leidnud sündmustest said innustust Hermann Göring ja Heinrich Himmler.","translated_text":"The events surrounding Blomberg inspired Hermann Göring and Heinrich Himmler.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Göring ei soovinud Fritschi näha Blombergi järeltulijana sõjaministeeriumi ametipositsioonil ning Himmler tahtis nõrgendada Wehrmachti autoriteeti, et suurendada SS-i ja Relva-SSi osatähtsust ning mõjuvõimu.","translated_text":"Göring did not want Fritsch to be seen as Blomberg's successor to the War Ministry, and Himmler wanted to weaken the authority of the Wehrmacht in order to increase the importance and influence of the SS and the Relva-SS.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peagi süüdistas Himmler ja SS Fritschi homoseksuaalsuses ning viimasel ei jäänud muud üle kui 4. veebruaril 1938 tagasi astuda.","translated_text":"Soon Himmler and SS Fritsch were accused of homosexuality, and the latter had no choice but to resign on February 4, 1938.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tulemus","translated_text":"The result","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Blomberg","translated_text":"Blomberg","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Fritschi skandaali tulemusena asutas Hitler sõjaministeeriumi asemele uue kõrgema ametkonna Oberkommando der Wehrmachti (OKW), mille juhiks määras Hitler iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest.","translated_text":"As a result of the Fritsch scandal, Hitler replaced the War Ministry with a new higher office, the Oberkommando der Wehrmacht (OKW), headed by Hitler himself and responsible for planning the highest-level strategy.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[","char_index":235,"name":"K_WW2","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria: Kolmas Riik Kategooria:1938 Kategooria:Skandaalid","translated_text":"Category: Third country Category: 1938 Category: Scandals","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Blomberg -Fritschi skandaali tulemusena asutas Hitler sõjaministeeriumi asemele uue kõrgema ametkonna Oberkommando der Wehrmachti (OKW), mille juhiks määras Hitler iseenda ja mis pidi vastutama kõige kõrgema taseme strateegia planeerimise eest.","translated_text":"Blomberg As a result of the Fritsch scandal, Hitler replaced the War Ministry with a new higher office, the Oberkommando der Wehrmacht (OKW), headed by Hitler himself and responsible for planning the highest-level strategy.","citations":[{"content":"][","char_index":244,"name":"K_WW2","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kategooria:Logopeedia","wikicode":"[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Suuline kommunikatsioon]]","hash":"b9da1001bb05c1ec44d717f34ef884a286f5f93c2d99bd9f743e5241e3179ab5","last_revision":"2013-04-02T08:57:14Z","first_revision":"2010-02-11T13:11:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.900446","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:علم أمراض النطق واللغة","az":"Kateqoriya:Nitq və dil patologiyası","be":"Катэгорыя:Лагапедыя","be-x-old":"Катэгорыя:Лягапэдыя","bg":"Категория:Логопедия","bn":"বিষয়শ্রেণী:বাক ও ভাষা রোগবিজ্ঞান","ca":"Categoria:Trastorns de la parla i el llenguatge","cs":"Kategorie:Logopedie","de":"Kategorie:Logopädie","en":"Category:Speech and language pathology","eo":"Kategorio:Logopedio","es":"Categoría:Fonoaudiología","fa":"رده:آسیبشناسی زبان و تکلم","fr":"Catégorie:Orthophonie","fy":"Kategory:Logopedy","he":"קטגוריה:קלינאות תקשורת","hy":"Կատեգորիա:Լոգոպեդիա","id":"Kategori:Patologi wicara dan bahasa","it":"Categoria:Logopedia","kk":"Санат:Логопедия","ko":"분류:언어병리학","nl":"Categorie:Logopedie","nn":"Kategori:Logopedi og foniatri","nb":"Kategori:Logopedi","pl":"Kategoria:Logopedia","pt":"Categoria:Fonoaudiologia","ro":"Categorie:Logopedie","ru":"Категория:Логопедия","sq":"Kategoria:Patologjia e të folurit dhe e gjuhës","sr":"Категорија:Логопедија","sv":"Kategori:Logopedi och foniatri","tr":"Kategori:Konuşma ve dil patolojisi","uk":"Категорія:Логопедія","ur":"زمرہ:امراضیات زبان و تکلم","vec":"Categoria:Logopedia","vi":"Thể loại:Bệnh lý ngôn ngữ","zh":"Category:語言障礙疾病"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Suuline kommunikatsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogika Kategooria:Suuline kommunikatsioon","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development in the Member States.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Vaimupuudepedagoogika","wikicode":"[[Kategooria:Eripedagoogika]]","hash":"453ec7fe085157c463a5ec3447de7eace9e6a4ea92c2e04daa09ac0482b1e17e","last_revision":"2010-02-11T13:16:00Z","first_revision":"2010-02-11T13:16:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:20.953683","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kategooria:Eripedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eripedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Eripedagoogid","wikicode":"[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Pedagoogid]]","hash":"c39021b27f560a022e211b30efca4bea68aa3102c26d272286686ccf9331841d","last_revision":"2010-03-11T17:04:34Z","first_revision":"2010-02-11T13:45:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.019941","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:مربو التربية الخاصة","bg":"Категория:Специални педагози","de":"Kategorie:Sonderpädagoge","en":"Category:Special educators","eo":"Kategorio:Specialaj pedagogoj","he":"קטגוריה:מורים לחינוך מיוחד","hu":"Kategória:Gyógypedagógusok","ja":"Category:特殊教育専門家","pl":"Kategoria:Pedagodzy specjalni","zh":"Category:特殊教育家"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Pedagoogid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogika Kategooria:Pedagoogid","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hugo Valma","wikicode":"'''Hugo Valma''' (ka '''Hugo Walma'''; [[1. juuni]] [[1891]] [[Haapsalu]] – [[1. juuli]] [[1977]] [[Tallinn]]) oli eesti [[eripedagoog]] ja kirikutegelane, [[Sisemisjoni Selts]]i paranduskasvatusnõunik ja [[inspektor]]. \n\nLõpetas [[1912]] [[Johannese Selts]]i [[kehapuue|keha-]] ja [[vaimupuue]]tega laste hoolekande [[õppeasutus]]e. Täiendas end seejärel [[Saksamaa]]l ning [[Põhjamaad]]es. [[Paranduskasvatus]]e loojaid Eestis.\n\nTa töötas 1913–1915 [[Pärnu-Jaagupi]] nõrgamõistuslike laste [[koolkodu]] juhatajana. 1918–1922 töötas [[Lääne maavalitsus]]es ning 1922–1929 Udriku nõrgamõistuslike kodu juhatajana. Algatas 1936. aastal Kosejõe koolkodu kujundamise tütarlaste [[varjupaik|varjupaigaks]].\n\n1943. aastal rajati tema algatusel [[Kose-Uuemõisa mõis]]a härrastemajja erivajadustega laste koolkodu, mis eksisteeris kuni 2020. õppeaasta lõpuni ja kandis viimati nime [[Kosejõe Kool]]. Algselt oli koolkodu eesmärk aidata sõjas orvuks jäänud lapsi ja õpetada vaimselt alaarenenud lapsi, hiljem oli tegemist erivajadustega lastele mõeldud üldhariduskooliga.\n\nHugo Valma oli esimene, kes eestindas [[IQ]] testid ning töötas välja õpilaste [[vaatluspäevik]]u.\n\n[[25. märts]]il [[1945]] (koos [[August Eero]] ja [[Agu Põld|Agu Põlluga]]) ordineeriti Hugo Valma aseõpetajaks. Aastatel [[1945]]–[[1946]] oli ta [[Kose Püha Nikolause kogudus|Kose]] ja [[Tuhala Kaarli kogudus|Tuhala kogudus]]e õpetaja, aastatel [[1946]]–[[1950]] [[Hanila Pauluse kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja, lisaks hooldas ta aastatel [[1946]]–[[1948]] veel [[Varbla Püha Urbanuse kogudus]]t. Aastatel [[1951]]–[[1964]] oli ta [[Jüri kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1964]]–[[1965]] oli ta [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e hooldajaõpetaja. Aastatel [[1965]]–[[1975]] oli ta [[Harju-Jaani Ristija Johannese kogudus]]e hooldajaõpetaja.\n==Teosed==\n* Skout: Inglismaal ja mujal, Haapsalu, 1919 \n* Mõnda nõdramõistuslikkude laste eest hoolekandest ja nende kaswatusest, Haapsalu 1921\n* Püha kohus: Eesti Ev. Lut. Kiriku Sisemisjoni Seltsi lendleht Tallinn: Eesti Sisemisjoni Selts, 1923-1933 \n* Nõdramõistuslikkude laste kasvatusasutuste ja asutuskooli tegevuse, ehk, Paranduskasvatustöö põhijooned, Tartu 1926 \n* Vabadussõjas langenud läänlaste mälestusalbum 1918-1920, Haapsalu Kaunistamise Selts, 1926 \n* Isikuraamat: paranduskaswatuslik isiklikkude andmete ja waatluste kogu: [formular], Udriku 1925 ja Tallinn 1927 \n* Suur sõit: üks rannapoiste seiklusjutt, Tallinna 1930\n\n==Tõlkinud==\n* Sven Hedin, Polaarsõidud : kogust \"Poolusest pooluseni\". / I osa / Tallinn 1923\n* Sven Hedin, Polaarsõidud : kogust \"Poolusest pooluseni\". / II osa / Tallinn 1924\n* Intelligentsi-katseleht Binet-Simon-Bobertag'i järele, Tallinn 1928 (Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus)\n* Sven Hedin, Uue maailma avastuslugu : [Ameerika avastamisest], Tallinn 1929\n\n==Vaata ka==\n* [[Kosejõe Kool]]\n\n==Allikad==\n*[http://harju-jaani.eelk.ee/opetajadlabiaegade.htm Harju-Jaani kogudus]\n*[http://www.kosejoe.edu.ee Kosejõe Kool]\n*[http://tartu.ester.ee E-kataloog ESTER]\n*[http://www.metodistikirik.ee/koduteel/artikkel/728 Nad tegid nii, nagu varem polnud tehtud]\n*[http://www.kosevald.ee/?id=768 Kose vald]\n*[http://www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu/ajalugu.php EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse ajalugu]\n*[http://harju-jaani.eelk.ee/opetajadlabiaegade.htm EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetajad läbi aegade]\n\n==Välislingid==\n*{{ISIK|4040}}\n\n{{JÄRJESTA:Valma, Hugo}}\n[[Kategooria:Hanila Pauluse koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Jüri koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Kose Püha Nikolause koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Tallinna Püha Vaimu koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Tuhala Kaarli koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Varbla Püha Urbanuse koguduse vaimulikud]]\n[[Kategooria:Eripedagoogid]]\n[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1891]]\n[[Kategooria:Surnud 1977]]","hash":"fd3d2f331555012297174e7bed044c90e583db4cacf0da43c01c0dc02a2d0445","last_revision":"2021-04-18T17:04:04Z","first_revision":"2010-02-11T14:31:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.087769","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Hugo Valma (ka Hugo Walma; 1. juuni 1891 Haapsalu – 1. juuli 1977 Tallinn) oli eesti eripedagoog ja kirikutegelane, Sisemisjoni Seltsi paranduskasvatusnõunik ja inspektor.\n\nLõpetas 1912 Johannese Seltsi keha- ja vaimupuuetega laste hoolekande õppeasutuse. Täiendas end seejärel Saksamaal ning Põhjamaades. Paranduskasvatuse loojaid Eestis.\n\nTa töötas 1913–1915 Pärnu-Jaagupi nõrgamõistuslike laste koolkodu juhatajana. 1918–1922 töötas Lääne maavalitsuses ning 1922–1929 Udriku nõrgamõistuslike kodu juhatajana. Algatas 1936. aastal Kosejõe koolkodu kujundamise tütarlaste varjupaigaks.\n\n1943. aastal rajati tema algatusel Kose-Uuemõisa mõisa härrastemajja erivajadustega laste koolkodu, mis eksisteeris kuni 2020. õppeaasta lõpuni ja kandis viimati nime Kosejõe Kool. Algselt oli koolkodu eesmärk aidata sõjas orvuks jäänud lapsi ja õpetada vaimselt alaarenenud lapsi, hiljem oli tegemist erivajadustega lastele mõeldud üldhariduskooliga.\n\nHugo Valma oli esimene, kes eestindas IQ testid ning töötas välja õpilaste vaatluspäeviku.\n\n25. märtsil 1945 (koos August Eero ja Agu Põlluga) ordineeriti Hugo Valma aseõpetajaks. Aastatel 1945–1946 oli ta Kose ja Tuhala koguduse õpetaja, aastatel 1946–1950 Hanila Pauluse koguduse ja Lihula Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja, lisaks hooldas ta aastatel 1946–1948 veel Varbla Püha Urbanuse kogudust. Aastatel 1951–1964 oli ta Jüri koguduse õpetaja. Aastatel 1964–1965 oli ta Tallinna Püha Vaimu koguduse hooldajaõpetaja. Aastatel 1965–1975 oli ta Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse hooldajaõpetaja.\n\nSkout: Inglismaal ja mujal, Haapsalu, 1919 Mõnda nõdramõistuslikkude laste eest hoolekandest ja nende kaswatusest, Haapsalu 1921 Püha kohus: Eesti Ev. Lut. Kiriku Sisemisjoni Seltsi lendleht Tallinn: Eesti Sisemisjoni Selts, 1923-1933 Nõdramõistuslikkude laste kasvatusasutuste ja asutuskooli tegevuse, ehk, Paranduskasvatustöö põhijooned, Tartu 1926 Vabadussõjas langenud läänlaste mälestusalbum 1918-1920, Haapsalu Kaunistamise Selts, 1926 Isikuraamat: paranduskaswatuslik isiklikkude andmete ja waatluste kogu: [formular], Udriku 1925 ja Tallinn 1927 Suur sõit: üks rannapoiste seiklusjutt, Tallinna 1930\n\nSven Hedin, Polaarsõidud : kogust \"Poolusest pooluseni\". / I osa / Tallinn 1923 Sven Hedin, Polaarsõidud : kogust \"Poolusest pooluseni\". / II osa / Tallinn 1924 Intelligentsi-katseleht Binet-Simon-Bobertag'i järele, Tallinn 1928 (Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus) Sven Hedin, Uue maailma avastuslugu : [Ameerika avastamisest], Tallinn 1929\n\nKosejõe Kool\n\nHarju-Jaani kogudus Kosejõe Kool E-kataloog ESTER Nad tegid nii, nagu varem polnud tehtud Kose vald EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse ajalugu EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetajad läbi aegade\n\nKategooria:Hanila Pauluse koguduse vaimulikud Kategooria:Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse vaimulikud Kategooria:Jüri koguduse vaimulikud Kategooria:Kose Püha Nikolause koguduse vaimulikud Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud Kategooria:Tallinna Püha Vaimu koguduse vaimulikud Kategooria:Tuhala Kaarli koguduse vaimulikud Kategooria:Varbla Püha Urbanuse koguduse vaimulikud Kategooria:Eripedagoogid Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1891 Kategooria:Surnud 1977\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hugo Valma (ka Hugo Walma;","translated_text":"Hugo Valma (also Hugo Walma;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1. juuni 1891 Haapsalu – 1. juuli 1977 Tallinn) oli eesti eripedagoog ja kirikutegelane, Sisemisjoni Seltsi paranduskasvatusnõunik ja inspektor.","translated_text":"1 June 1891 Haapsalu ⁇ 1 July 1977 Tallinn) was an Estonian special educationist and ecclesiastical worker, counselor and inspector for correctional education at the Sisemision Society.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lõpetas 1912 Johannese Seltsi keha- ja vaimupuuetega laste hoolekande õppeasutuse.","translated_text":"Graduated in 1912 from the Johannese Seltz Institute for the Care of Children with Physical and Mental Disabilities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Täiendas end seejärel Saksamaal ning Põhjamaades.","translated_text":"He then expanded into Germany and the Nordic countries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paranduskasvatuse loojaid Eestis.","translated_text":"The founders of organic farming in Estonia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta töötas 1913–1915 Pärnu-Jaagupi nõrgamõistuslike laste koolkodu juhatajana.","translated_text":"From 1913 to 1915 she worked as the head of a school for children with intellectual disabilities in Pärnu-Jagup.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1918–1922 töötas Lääne maavalitsuses ning 1922–1929 Udriku nõrgamõistuslike kodu juhatajana.","translated_text":"From 1918 to 1922 he worked in the Western Land Government and from 1922 to 1929 as head of the Udriku House of Disability.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algatas 1936. aastal Kosejõe koolkodu kujundamise tütarlaste varjupaigaks.","translated_text":"In 1936, she began designing a Kosej River schoolhouse as a shelter for daughters.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1943. aastal rajati tema algatusel Kose-Uuemõisa mõisa härrastemajja erivajadustega laste koolkodu, mis eksisteeris kuni 2020.","translated_text":"In 1943, at his initiative, a school for children with special needs was built in the mansion of Kose-Uuemõisa, which existed until 2020.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"õppeaasta lõpuni ja kandis viimati nime Kosejõe Kool.","translated_text":"until the end of the school year and was last known as the Kosey River School.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algselt oli koolkodu eesmärk aidata sõjas orvuks jäänud lapsi ja õpetada vaimselt alaarenenud lapsi, hiljem oli tegemist erivajadustega lastele mõeldud üldhariduskooliga.","translated_text":"Originally, the purpose of the school was to help orphaned children and to educate spiritually disadvantaged children; later, it became a general school for children with special needs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hugo Valma oli esimene, kes eestindas IQ testid ning töötas välja õpilaste vaatluspäeviku.","translated_text":"Hugo Valma was the first to conduct IQ tests and develop a student diary.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"25. märtsil 1945 (koos August Eero ja Agu Põlluga) ordineeriti Hugo Valma aseõpetajaks.","translated_text":"On 25 March 1945 (together with August Eero and Agu Põlluga) Hugo was ordained as Assistant Master.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1945–1946 oli ta Kose ja Tuhala koguduse õpetaja, aastatel 1946–1950 Hanila Pauluse koguduse ja Lihula Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja, lisaks hooldas ta aastatel 1946–1948 veel Varbla Püha Urbanuse kogudust.","translated_text":"In the years 1945 ⁇ 1946 he was the teacher of the congregation of Kose and Tuhala, in the years 1946 ⁇ 1950 the tutor of the congregation of Hanila Paul and the congregation of Lihula Elizabeth, in addition, in the years 1946 ⁇ 1948 he also maintained the congregation of Varbla Holy Urbanus.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1951–1964 oli ta Jüri koguduse ��petaja.","translated_text":"Between 1951 and 1964 he was a teacher in the Jüri congregation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1964–1965 oli ta Tallinna Püha Vaimu koguduse hooldajaõpetaja.","translated_text":"Between 1964 and 1965 he was a tutor in the Congregation of the Holy Spirit in Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1965–1975 oli ta Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse hooldajaõpetaja.","translated_text":"Between 1965 and 1975 he was a tutor in the Congregation of St. John the Baptist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teosed","translated_text":"Works of art","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skout: Inglismaal ja mujal, Haapsalu, 1919 Mõnda nõdramõistuslikkude laste eest hoolekandest ja nende kaswatusest, Haapsalu 1921 Püha kohus: Eesti Ev.","translated_text":"Scott: In England and elsewhere, Haapsalu, 1919 For the care and upbringing of some disadvantaged children, Haapsalu 1921 Holy Court: Estonian Ev.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lut.","translated_text":"It's a lot.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kiriku Sisemisjoni Seltsi lendleht Tallinn: Eesti Sisemisjoni Selts, 1923-1933 Nõdramõistuslikkude laste kasvatusasutuste ja asutuskooli tegevuse, ehk, Paranduskasvatustöö põhijooned, Tartu 1926 Vabadussõjas langenud läänlaste mälestusalbum 1918-1920, Haapsalu Kaunistamise Selts, 1926 Isikuraamat: paranduskaswatuslik isiklikkude andmete ja waatluste kogu: [formular], Udriku 1925 ja Tallinn 1927 Suur sõit: üks rannapoiste seiklusjutt, Tallinna 1930","translated_text":"Flyer of the Society for the Internal Mission of the Church Tallinn: Society for the Internal Mission of Estonia, 1923-1933 Activities of the educational institutions and institutions of the Nursery Schools, i.e. the main lines of correctional work, Tartu 1926 Memorial to the Westerners who fell in the War of Independence 1918-1920, Society for the Beautification of Haapsalu, 1926 Isikuraamat: collection of correctional personal data and pledges: [form], Udriku 1925 and Tallinn 1927 Great journey: adventure story of the coastlines, Tallinn 1930","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tõlkinud","translated_text":"Translated","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sven Hedin, Polaarsõidud : kogust \"Poolusest pooluseni\".","translated_text":"Sven Hedin, Polar Rides: from half to half.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"/ I osa / Tallinn 1923 Sven Hedin, Polaarsõidud : kogust \"Poolusest pooluseni\".","translated_text":"/ Part I / Tallinn 1923 Sven Hedin, Polar journeys: collection from half to half.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"/ II osa / Tallinn 1924 Intelligentsi-katseleht Binet-Simon-Bobertag'i järele, Tallinn 1928 (Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus) Sven Hedin, Uue maailma avastuslugu : [Ameerika avastamisest], Tallinn 1929","translated_text":"/ Part II / Tallinn 1924 Intelligence Review by Binet-Simon-Bobertag, Tallinn 1928 (published by the Estonian Society of Tallinn) Sven Hedin, Story of the discovery of the New World: [The discovery of the Americas], Tallinn 1929","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kosejõe Kool","translated_text":"The Koose River School","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Allikad","translated_text":"Sources","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Harju","translated_text":"Routine","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Jaani kogudus Kosejõe Kool E-kataloog ESTER Nad tegid nii, nagu varem polnud tehtud Kose vald EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse ajalugu EELK Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetajad läbi aegade","translated_text":"They did what had never been done before in the domain of the Church of the Holy Spirit in Tallinn.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hanila Pauluse koguduse vaimulikud Kategooria:Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse vaimulikud Kategooria:Jüri koguduse vaimulikud Kategooria:Kose Püha Nikolause koguduse vaimulikud Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud Kategooria:Tallinna Püha Vaimu koguduse vaimulikud Kategooria:Tuhala Kaarli koguduse vaimulikud Kategooria:Varbla Püha Urbanuse koguduse vaimulikud Kategooria:Eripedagoogid Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1891 Kategooria:Surnud 1977","translated_text":"See also: Categories of priests of the Church of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St. John the Baptist:Catechism of St.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ühtivad sirged","wikicode":"'''Ühtivad sirged''' on [[sirge]]d, mis langevad omavahel kokku.\n\nSee tähendab, et neil sirgetel on lõpmata palju ühiseid punkte, mille koordinaadid rahuldavad mõlema [[sirge võrrand]]it ([[võrrandisüsteem]]il on lõpmatu hulk lahendeid).\n\n==Vaata ka==\n*[[Paralleelsed sirged]]\n*[[Lõikuvad sirged]]\n*[[Kiivsed sirged]]\n\n[[Kategooria:Geomeetria]]","hash":"043fa380fe5d0a194c2847a2748eed50f51f329fe22b85664f9cf2458aa63a0b","last_revision":"2022-03-31T10:47:57Z","first_revision":"2010-02-11T15:03:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.150274","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Ühtivad sirged on sirged, mis langevad omavahel kokku.\n\nSee tähendab, et neil sirgetel on lõpmata palju ühiseid punkte, mille koordinaadid rahuldavad mõlema sirge võrrandit (võrrandisüsteemil on lõpmatu hulk lahendeid).\n\nParalleelsed sirged Lõikuvad sirged Kiivsed sirged\n\nKategooria:Geomeetria\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ühtivad sirged on sirged, mis langevad omavahel kokku.","translated_text":"Joint lines are lines that collide with each other.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"See tähendab, et neil sirgetel on lõpmata palju ühiseid punkte, mille koordinaadid rahuldavad mõlema sirge võrrandit (võrrandisüsteemil on lõpmatu hulk lahendeid).","translated_text":"This means that these lines have an infinite number of points in common, the coordinates of which satisfy the equation of both lines (the equation system has an infinite number of solutions).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paralleelsed sirged Lõikuvad sirged Kiivsed sirged","translated_text":"The parallel lines cut the straight lines Rock straight lines","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Geomeetria","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to the implementation of the programme.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lihtmurd","wikicode":"#suuna[[Harilik murd]]","hash":"c3d409c3a9d9ea1e61a4839760b18ffd2cfc040b9b3f66bcb0f62916f60f4c27","last_revision":"2012-11-24T17:03:59Z","first_revision":"2010-02-11T15:06:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.230740","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHarilik murd\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHarilik murd","translated_text":"Other, of a thickness of not more than 10 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Liigmurd","wikicode":"#suuna[[Harilik murd]]","hash":"c3d409c3a9d9ea1e61a4839760b18ffd2cfc040b9b3f66bcb0f62916f60f4c27","last_revision":"2012-11-24T17:04:34Z","first_revision":"2010-02-11T15:08:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.282964","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHarilik murd\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHarilik murd","translated_text":"Other, of a thickness of not more than 10 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sirgete ühtimine","wikicode":"#suuna[[ühtivad sirged]]","hash":"d515eda76172e88243cdae6e5db3038e897ea79323a9e16f54c7d7768587ec48","last_revision":"2010-02-11T15:34:21Z","first_revision":"2010-02-11T15:34:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.346447","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaühtivad sirged\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaühtivad sirged","translated_text":"Directional straight lines","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alexandrine","wikicode":"'''Alexandrine''' on naisenimi.\n\n==Nime kandjaid==\n* [[Alexandrine Le Normant d'Étoilles]] (1744–1754), [[Madame de Pompadour]]i tütar\n* [[Alexandrine (Preisimaa printsess)|Alexandrine]] (1803–1892), [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] printsess, [[Mecklenburg-Schwerin]]i suurhertsoginna\n* [[Alexandrine (Badeni printsess)|Alexandrine]] (1820–1894), [[Badeni suurhertsogiriik|Badeni]] printsess\n* [[Alexandrine (Taani kuninganna)|Alexandrine]] (1879–1952), Mecklenburg-Schwerini printsess, Taani kuninganna\n* [[Alexandrine Tinné]] (1835–1869), hollandi maadeavastaja Aafrikas\n\n[[Kategooria:Naisenimed]]","hash":"8413cd34cf4d69790134650610142e273295fab401fb20af123c57ddc99f0f63","last_revision":"2018-05-20T18:45:19Z","first_revision":"2010-02-11T16:46:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.406970","cross_lingual_links":{"br":"Alexandrine","de":"Alexandrine","ro":"Alexandrine"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Alexandrine on naisenimi.\n\nAlexandrine Le Normant d'Étoilles (1744–1754), Madame de Pompadouri tütar Alexandrine (1803–1892), Preisimaa printsess, Mecklenburg-Schwerini suurhertsoginna Alexandrine (1820–1894), Badeni printsess Alexandrine (1879–1952), Mecklenburg-Schwerini printsess, Taani kuninganna Alexandrine Tinné (1835–1869), hollandi maadeavastaja Aafrikas\n\nKategooria:Naisenimed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alexandrine on naisenimi.","translated_text":"Alexandrine is a feminine name.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Nime kandjaid","translated_text":"Name carriers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alexandrine Le Normant d'Étoilles (1744–1754), Madame de Pompadouri tütar Alexandrine (1803–1892), Preisimaa printsess, Mecklenburg-Schwerini suurhertsoginna Alexandrine (1820–1894), Badeni printsess Alexandrine (1879–1952), Mecklenburg-Schwerini printsess, Taani kuninganna Alexandrine Tinné (1835–1869), hollandi maadeavastaja Aafrikas","translated_text":"Alexandrine Le Normant d'Étoilles (1744 ⁇ 1754), daughter of Madame de Pompadour Alexandrine (1803 ⁇ 1892), Princess of Prussia, Grand Duchess of Mecklenburg-Schwerin Alexandrine (1820 ⁇ 1894), Princess of Baden Alexandrine (1879 ⁇ 1952), Princess of Mecklenburg-Schwerin, Queen of Denmark Alexandrine Tinné (1835 ⁇ 1869), Dutch explorer in Africa","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Naisenimed","translated_text":"Category:Female names","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alexandrine Mecklenburg-Schwerin","wikicode":"#suuna [[Alexandrine (Taani kuninganna)]]","hash":"45caca5ffa7a2329eeaea96a5a316491ae6db866abdb7b94ed52041721325fd6","last_revision":"2010-02-11T16:46:44Z","first_revision":"2010-02-11T16:46:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.471651","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Alexandrine (Taani kuninganna)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Alexandrine (Taani kuninganna)","translated_text":"in the direction of Alexandra (Queen of Denmark)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Individuaalne õppekava","wikicode":"'''Individuaalne õppekava''' on [[Individuaalse õppekava järgi õppimise kord|Individuaalse õppekava järgi õppimise korra]] kohaselt [[Hariduslik erivajadus|hariduslike erivajadustega]] [[õpilane|õpilase]] jaoks koostatud [[õppekava]], mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks [[õppimine|õppimiseks]] ja [[inimese areng|arenemiseks]].\n\nIndividuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kellel on raskusi oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel töötada. Hariduslikeks erivajadusteks võivad olla õpilase eriline [[andekas laps|andekus]], [[õpiraskus|õpi-]] ja [[käitumisraskus]]ed, terviserikked, [[puue|puuded]] või pikemaaegne [[õpikeskkond|õpikeskkonnast]] eemal viibimine. \n\nIndividuaalse õppekava esitamiseks tehakse taotlus koolidirektorile. Taotluse võib teha õpilane või tema esindaja. Lastele, kes õpivad [[Põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava|põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riikliku õppekava]] või [[Toimetuleku Riiklik Õppekava|toimetuleku riikliku õppekava]] järgi, on individuaalne õppekava kohustuslik.\n\n== Välislingid ==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=824971 Individuaalse õppekava järgi õppimise kord]\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12743986 Põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava]\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790670 Toimetuleku Riiklik Õppekava]\n\n[[Kategooria:Haridus]]\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Õppekavad]]","hash":"88019f1b61ff9a8299fcd8471e08eaf7e322fed192417ca368da3b277d30c89a","last_revision":"2019-07-13T04:18:47Z","first_revision":"2010-02-11T17:05:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.545995","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Individuaalne õppekava on Individuaalse õppekava järgi õppimise korra kohaselt hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.\n\nIndividuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kellel on raskusi oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel töötada. Hariduslikeks erivajadusteks võivad olla õpilase eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine.\n\nIndividuaalse õppekava esitamiseks tehakse taotlus koolidirektorile. Taotluse võib teha õpilane või tema esindaja. Lastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava järgi, on individuaalne õppekava kohustuslik.\n\nIndividuaalse õppekava järgi õppimise kord Põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava Toimetuleku Riiklik Õppekava\n\nKategooria:Haridus Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Õppekavad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Individuaalne õppekava on Individuaalse õppekava järgi õppimise korra kohaselt hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.","translated_text":"An individual curriculum is a curriculum designed for students with special educational needs in accordance with the curriculum of an individual curriculum, which creates conditions for the student to learn and develop in an efficient way.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Individuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kellel on raskusi oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel töötada.","translated_text":"An individual curriculum shall be drawn up for a student who has difficulties working with his classmates simultaneously in the same room or on the basis of a curriculum designed for the corresponding class.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hariduslikeks erivajadusteks võivad olla õpilase eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine.","translated_text":"Special educational needs may include a student's special talent, learning and behavioural difficulties, health problems, disabilities, or long-term absence from the learning environment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Individuaalse õppekava esitamiseks tehakse taotlus koolidirektorile.","translated_text":"An application shall be submitted to the Director of Schools for the submission of an individual curriculum.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Taotluse võib teha õpilane või tema esindaja.","translated_text":"The application may be made by the student or his representative.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava järgi, on individuaalne õppekava kohustuslik.","translated_text":"Individual curriculum is compulsory for children attending primary school in accordance with the simplified national curriculum or the national curriculum of attendance.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava Toimetuleku Riiklik Õppekava","translated_text":"Individual curriculum learning procedure Primary school simplified (assisted learning) National curriculum Activity National curriculum","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Haridus Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Õppekavad","translated_text":"Education Category:Special education Category:Learning programmes","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kuressaare jahisadam","wikicode":"#suuna[[Kuressaare sadam]]","hash":"464229c2dfbc6ad66b48321f84f5081ec105af4f56e68d9e3a94febe57b61ad6","last_revision":"2010-02-11T17:24:18Z","first_revision":"2010-02-11T17:24:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.597609","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKuressaare sadam\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKuressaare sadam","translated_text":"in the direction of the port of Curaçao","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülaziz","wikicode":"[[Pilt:4f3bdb2b3891715176c6580e6ab6cb4b--ottoman-empire-sultan.jpg|thumb]]\n'''Abdülaziz''' ehk '''Abdülaziz I''' ([[8. veebruar]] [[1830]] [[İstanbul]] – [[4. juuni]] [[1876]]) oli 32. [[Türgi sultan]]. Ta valitses [[25. juuni]]st [[1861]] kuni [[30. mai]]ni 1876. \n\nAbdülaziz oli sultan [[Mahmut II]] teine poeg. Abdülazizi ema [[Pertevniyal]] oli [[tšerkessid|tšerkessi]] päritolu. Poiss kasvas üles sultanipalees avalikkusest isoleerituna. \n\nAbdülaziz astus troonile pärast oma venna [[Abdülmecit I]] surma. Ta jätkas oma eelkäijate reforme ja lähenemist Euroopale. Sõjaväe reformimiseks võeti palju laene. Aastal [[1864]] kaotati [[eeltsensuur]] ja võrdsustati välismaalaste õiguslik staatus Türgi alamate omaga. Aastal [[1868]] loodi kohtud Riiginõukogu ja Kassatsioonikohus. Juristide koolitamiseks loodi [[1870]] uus õppeasutus. Sultan külastas [[1867. aasta Pariisi maailmanäitus]]t ning [[London]]it ja [[Pariis]]i. Eksiilis viibivad [[noortürklased]] ei olnud reformide ulatusega rahul. \n\nAbdülazizi valitsemisajal leidsid aset mässud [[Kreeta]]l [[1866]]–[[1869]] ning [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[1875]] ja [[Bulgaaria aprillimäss]] [[1876]]. [[Serbia]] ja [[Rumeenia]] taotlesid täielikku iseseisvust. Aastal [[1869]] vallutati tagasi [[Jeemen]]. \n\nPoliitikat mõjutasid peamiselt [[Mehmet Fuat-paşa]] ja [[Mehmet Emin Âli-paşa]]. Pärast nende surma nimetas Abdülaziz [[suurvesiir]]iks [[Mahmud Nedim-paşa]]. \n\nSultan püüdis vanast troonijärgluskorrast mööda minnes nimetada pärijaks oma poja. Selleks pidas ta läbirääkimisi isegi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]]ga, kes pidi teda riigipöörde juures abistama.\n\nAastal 1875 oli riik sõjaväe reformimise ning ka sultani üha luksuslikuma elustiili tõttu jõudnud pankroti äärele. Bosnias ja Hertsegoviinas, 1876. aastal Bulgaarias toimus mäss. Pealinnas puhkes 11. mail 1876 Mahmud Nedim vastane mäss. Abdülaziz vallandas viimase, kuid ööl vastu 30. maid 1876 sundisid [[Hüseyin Avni-paşa]], [[Mithat-paşa]] ja veel kaks [[paša]]d sultani troonist loobuma. 4. juunil mõrvati Abdülaziz nende käsul [[Çırağani palee]]s. Ametlikult teatati, et ta on kääridega endal arteri avanud. \n\nAastal [[1881]] mõisteti kolm sultani kõrvaldamises osalenud pašat surma, kuid neid ei hukatud. Ühe nendest mõrvas kättemaksuks mõni päev pärast Abdülazizi mõrvamist Abdülazizi viienda abikaasa vend, sest ka tema õde oli Abdülazizi mõrvamise käigus hukkunud. \n \n\n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Abdülmecit]]|nimi=[[Türgi sultan]]|aeg=[[1861]]–[[1876]]|järgnev=[[Murat V]]}}\n\n{{lõpp}}\n[[Kategooria:Türgi sultanid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1830]]\n[[Kategooria:Surnud 1876]]\n[[Kategooria:Osmanid]]","hash":"da4d3a0f9b4bda13bf72df3e2420090f7aef125f0b50bba42cba4cb898056636","last_revision":"2021-04-16T10:04:58Z","first_revision":"2010-02-11T17:36:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.668014","cross_lingual_links":{"af":"Abdülaziz","ar":"عبد العزيز الأول","arz":"عبد العزيز الاول","az":"Əbdüləziz","azb":"بیرینجی عبدالعزیز","be":"Абдул-Азіз","bg":"Абдул Азис","bn":"আব্দুল আজিজ (উসমানীয় সুলতান)","br":"Abdülaziz (sultan)","bs":"Abdulaziz (sultan)","ca":"Abdülâziz","ckb":"عەبدولعەزیز (سوڵتان)","cs":"Abdulaziz","de":"Abdülaziz","diq":"Abdul Aziz","el":"Αμπντούλ Αζίζ","en":"Abdulaziz","eo":"Abd-ul-Aziz","es":"Abdülaziz I","eu":"Abdulaziz I.a","fa":"عبدالعزیز یکم","fi":"Abd-ul-Aziz (sulttaani)","fr":"Abdülaziz","frr":"Abdülasis","he":"אבדילאזיז","hi":"अब्दुल अज़ीज़ (उस्मानी साम्राज्य)","hr":"Abdul Aziz","hu":"Abdul-Aziz oszmán szultán","hy":"Աբդուլ Ազիզ","id":"Abdul Aziz","it":"Abdul Aziz","ja":"アブデュルアズィズ","jv":"Abdul Aziz","ka":"აბდულაზიზი","kk":"Әбділғазиз (Османлы сұлтаны)","ko":"압뒬라지즈","lv":"Abdulazizs","mk":"Абдул Азис","ml":"അബ്ദുൽ അസീസ്","mr":"अब्दुलअझीझ","ms":"Abd-ul-Aziz","mzn":"سلطون عبدالعزیز","nl":"Abdülaziz","nb":"Abdülâziz","pl":"Abdülaziz","pnb":"عبد العزیز اول","pt":"Abdulazize (sultão otomano)","ro":"Abdul-Aziz","ru":"Абдул-Азиз","sh":"Abdul Aziz","simple":"Abdülaziz","sk":"Abdülaziz","sq":"Abdyl Azizi","sr":"Абдул Азиз","sv":"Abd ül-Aziz","sw":"Abdulaziz I","th":"สุลต่านอับดุล อะซีซ","tk":"Abdulaziz","tr":"Abdülaziz","tt":"I Габделгазиз","uk":"Абдул-Азіз","ur":"عبد العزیز اول","uz":"Abdulaziz (Usmonlilar imperiyasi)","vi":"Abdul Aziz","wuu":"阿卜杜勒-阿齐兹一世","zh":"阿卜杜勒-阿齊茲一世","zh-min-nan":"Abdülaziz 1-sè","zh-yue":"阿卜杜拉-阿齊茲一世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Abdülaziz ehk Abdülaziz I (8. veebruar 1830 İstanbul – 4. juuni 1876) oli 32. Türgi sultan. Ta valitses 25. juunist 1861 kuni 30. maini 1876.\n\nAbdülaziz oli sultan Mahmut II teine poeg. Abdülazizi ema Pertevniyal oli tšerkessi päritolu. Poiss kasvas üles sultanipalees avalikkusest isoleerituna.\n\nAbdülaziz astus troonile pärast oma venna Abdülmecit I surma. Ta jätkas oma eelkäijate reforme ja lähenemist Euroopale. Sõjaväe reformimiseks võeti palju laene. Aastal 1864 kaotati eeltsensuur ja võrdsustati välismaalaste õiguslik staatus Türgi alamate omaga. Aastal 1868 loodi kohtud Riiginõukogu ja Kassatsioonikohus. Juristide koolitamiseks loodi 1870 uus õppeasutus. Sultan külastas 1867. aasta Pariisi maailmanäitust ning Londonit ja Pariisi. Eksiilis viibivad noortürklased ei olnud reformide ulatusega rahul.\n\nAbdülazizi valitsemisajal leidsid aset mässud Kreetal 1866–1869 ning Bosnias ja Hertsegoviinas 1875 ja Bulgaaria aprillimäss 1876. Serbia ja Rumeenia taotlesid täielikku iseseisvust. Aastal 1869 vallutati tagasi Jeemen.\n\nPoliitikat mõjutasid peamiselt Mehmet Fuat-paşa ja Mehmet Emin Âli-paşa. Pärast nende surma nimetas Abdülaziz suurvesiiriks Mahmud Nedim-paşa.\n\nSultan püüdis vanast troonijärgluskorrast mööda minnes nimetada pärijaks oma poja. Selleks pidas ta läbirääkimisi isegi Venemaa keisririigiga, kes pidi teda riigipöörde juures abistama.\n\nAastal 1875 oli riik sõjaväe reformimise ning ka sultani üha luksuslikuma elustiili tõttu jõudnud pankroti äärele. Bosnias ja Hertsegoviinas, 1876. aastal Bulgaarias toimus mäss. Pealinnas puhkes 11. mail 1876 Mahmud Nedim vastane mäss. Abdülaziz vallandas viimase, kuid ööl vastu 30. maid 1876 sundisid Hüseyin Avni-paşa, Mithat-paşa ja veel kaks pašad sultani troonist loobuma. 4. juunil mõrvati Abdülaziz nende käsul Çırağani palees. Ametlikult teatati, et ta on kääridega endal arteri avanud.\n\nAastal 1881 mõisteti kolm sultani kõrvaldamises osalenud pašat surma, kuid neid ei hukatud. Ühe nendest mõrvas kättemaksuks mõni päev pärast Abdülazizi mõrvamist Abdülazizi viienda abikaasa vend, sest ka tema õde oli Abdülazizi mõrvamise käigus hukkunud.\n\nKategooria:Türgi sultanid Kategooria:Sündinud 1830 Kategooria:Surnud 1876 Kategooria:Osmanid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülaziz ehk Abdülaziz I (8. veebruar 1830 İstanbul – 4. juuni 1876) oli 32. Türgi sultan.","translated_text":"Abdülaziz or Abdülaziz I (8 February 1830 İstanbul ⁇ 4 June 1876) was the 32nd Sultan of Turkey.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta valitses 25. juunist 1861 kuni 30. maini 1876.","translated_text":"He reigned from 25 June 1861 to 30 May 1876.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülaziz oli sultan Mahmut II teine poeg.","translated_text":"Abdulaziz was the second son of Sultan Mahmoud II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Abdülazizi ema Pertevniyal oli tšerkessi päritolu.","translated_text":"Abdelaziz's mother, Pertevnia, was of circus origins.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poiss kasvas üles sultanipalees avalikkusest isoleerituna.","translated_text":"The boy grew up in the Sultan's palace isolated from the public.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülaziz astus troonile pärast oma venna Abdülmecit I surma.","translated_text":"Abdulaziz ascended the throne after the death of his brother Abdülmezid I.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta jätkas oma eelkäijate reforme ja lähenemist Euroopale.","translated_text":"He continued his predecessor's reforms and approach to Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõjaväe reformimiseks võeti palju laene.","translated_text":"They borrowed a lot to reform the military.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1864 kaotati eeltsensuur ja võrdsustati välismaalaste õiguslik staatus Türgi alamate omaga.","translated_text":"In 1864, pre-censorship was abolished and the legal status of foreigners was equated with that of Turkish subjects.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1868 loodi kohtud Riiginõukogu ja Kassatsioonikohus.","translated_text":"In 1868, the courts of the State Council and the Court of Cassation were established.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juristide koolitamiseks loodi 1870 uus õppeasutus.","translated_text":"A new educational institution was established in 1870 to train lawyers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sultan külastas 1867. aasta Pariisi maailmanäitust ning Londonit ja Pariisi.","translated_text":"The Sultan visited the Paris World's Fair of 1867 and London and Paris.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eksiilis viibivad noortürklased ei olnud reformide ulatusega rahul.","translated_text":"Young Turks living in exile were not satisfied with the extent of the reforms.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülazizi valitsemisajal leidsid aset mässud Kreetal 1866–1869 ning Bosnias ja Hertsegoviinas 1875 ja Bulgaaria aprillimäss 1876.","translated_text":"During the reign of Abdulaziz there were revolts in Crete in 1866-1869, in Bosnia and Herzegovina in 1875 and in Bulgaria in April 1876.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Serbia ja Rumeenia taotlesid täielikku iseseisvust.","translated_text":"Serbia and Romania sought full independence.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1869 vallutati tagasi Jeemen.","translated_text":"In 1869, Yemen was recaptured.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poliitikat mõjutasid peamiselt Mehmet Fuat-paşa ja Mehmet Emin Âli-paşa.","translated_text":"The policy was mainly influenced by Mehmet Fuat-paşa and Mehmet Emin Ali-paşa.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast nende surma nimetas Abdülaziz suurvesiiriks Mahmud Nedim-paşa.","translated_text":"After their deaths, Abdülaziz named Mahmud Nedim-paşa the great water lion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sultan püüdis vanast troonijärgluskorrast mööda minnes nimetada pärijaks oma poja.","translated_text":"The Sultan attempted to pass the old line of succession to the throne by appointing his son as heir.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selleks pidas ta läbirääkimisi isegi Venemaa keisririigiga, kes pidi teda riigipöörde juures abistama.","translated_text":"To that end, he even negotiated with the Russian Empire, which was supposed to help him with coups.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1875 oli riik sõjaväe reformimise ning ka sultani üha luksuslikuma elustiili tõttu jõudnud pankroti äärele.","translated_text":"By 1875, the country was on the brink of bankruptcy because of military reforms and the Sultan's increasingly luxurious lifestyle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bosnias ja Hertsegoviinas, 1876. aastal Bulgaarias toimus mäss.","translated_text":"In Bosnia and Herzegovina, there was an uprising in Bulgaria in 1876.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pealinnas puhkes 11. mail 1876 Mahmud Nedim vastane mäss.","translated_text":"On May 11, 1876, a rebellion against Mahmud Nedim broke out in the capital.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Abdülaziz vallandas viimase, kuid ööl vastu 30. maid 1876 sundisid Hüseyin Avni-paşa, Mithat-paşa ja veel kaks pašad sultani troonist loobuma.","translated_text":"Abdülaziz dismissed the latter, but on the night of May 30, 1876, Hüseyin forced Avni-paşa, Mithat-paşa and two other pashas to abdicate the sultan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"4. juunil mõrvati Abdülaziz nende käsul Çırağani palees.","translated_text":"On June 4, Abdülaziz was murdered at Çırağan Palace on their orders.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ametlikult teatati, et ta on kääridega endal arteri avanud.","translated_text":"Officially, it was reported that he opened his own artery with bandages.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1881 mõisteti kolm sultani kõrvaldamises osalenud pašat surma, kuid neid ei hukatud.","translated_text":"In 1881, three Sultans who participated in the overthrow of the Pashto were sentenced to death, but they were not executed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ühe nendest mõrvas kättemaksuks mõni päev pärast Abdülazizi mõrvamist Abdülazizi viienda abikaasa vend, sest ka tema õde oli Abdülazizi mõrvamise käigus hukkunud.","translated_text":"In retaliation for one of these murders, a few days after the murder of Abdulaziz, the brother of Abdulaziz's fifth husband, because his sister had also died in the murder of Abdulaziz.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Türgi sultanid Kategooria:Sündinud 1830 Kategooria:Surnud 1876 Kategooria:Osmanid","translated_text":"The following is a list of Turkish sultans.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülaziz I","wikicode":"#suuna[[abdülaziz]]","hash":"1b4ba975c2d911c0acafafd178c5ffa331e0a95ba836698dd7f44803ad48b034","last_revision":"2010-02-11T17:37:41Z","first_revision":"2010-02-11T17:37:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.777988","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaabdülaziz\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaabdülaziz","translated_text":"Other, of a thickness of not more than 10 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdul Aziz","wikicode":"#suuna[[Abdülaziz]]","hash":"9cc42009df69a293e20f24c4011c70e2a25bd770757d33bd6f809c3470ca0ba0","last_revision":"2010-02-11T17:38:18Z","first_revision":"2010-02-11T17:38:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.832971","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülaziz\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülaziz","translated_text":"in the direction of Abdülaziz","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdul Aziz I","wikicode":"#suuna[[abdülaziz]]","hash":"1b4ba975c2d911c0acafafd178c5ffa331e0a95ba836698dd7f44803ad48b034","last_revision":"2010-02-11T17:39:00Z","first_revision":"2010-02-11T17:39:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.895708","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaabdülaziz\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaabdülaziz","translated_text":"Other, of a thickness of not more than 10 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alexandrine (eesnimi)","wikicode":"#suuna[[alexandrine]]","hash":"81c352144e093e75a76f04db331598dc9c57220084cafafa825c2ed3abf8f979","last_revision":"2010-02-11T17:44:15Z","first_revision":"2010-02-11T17:44:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:21.952435","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaalexandrine\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaalexandrine","translated_text":"For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ingrid Ylva","wikicode":"{{keeletoimeta}}\n'''Ingrid Ylva''' oli Birger jarli ema ja [[Magnus Minnesköld]]i lesk – ta oli ka [[Bjälbo suguvõsa]] esiema.\n\n[[Magnus Minnesköld]] sõlmis oma teise abieluga tähtsa [[dünastia|dünastilise]] ühenduse, kui ta abiellus [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Sverker]]i tütre Ingrid Ylvaga. Sellest abielust sündis Rootsi jaoks üks tähtsamaid mehi – [[Birger jarl]].\n \nIngrid Ylvast sai [[legend]] juba tema eluajal [[13. sajand]]i keskel. Ta oli üks mitmest mõjuvõimsast lesest, kes juhtisid [[Rootsi ajalugu|Rootsi riiki]] pärast verist võitu [[Gestilren]]i all (1210) Taani üle. \n\nRaudse tahtega kasvatas Ylva oma poegi armutul ajal, kus tugevama õigus oli ainus kehtiv seadus. Et just üks tema poegadest viimaks võitis võimuvõitluse, ei üllatanud kedagi. \n\nTa ei abiellunud uuesti ja suri lesena 1251. aastal. Rahva[[muistend]]id räägivad Ingrid Ylva kohta, et ta oskas salakunste. Nii kaua, kui ta suudab hoida oma pead püsti, ei juhtu midagi halba Folkunga suguvõsaga, räägib rahvapärimus. Seepärast olevat Ingrid Ylva surnukeha müüritud seisvas asendis [[Bjälbo]] kiriku ühte sambasse.\n\n[[Kategooria:Rootsi keskaeg]]\n[[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]]\n[[Kategooria:Folkunga suguvõsa]]","hash":"bd2a82dcac9e07a564ca5c1c5daa93e5a387a527546cde69499274812419af57","last_revision":"2017-12-30T22:26:33Z","first_revision":"2010-02-11T17:46:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.005638","cross_lingual_links":{"be":"Інгрыд Ільва","de":"Ingrid Ylva","el":"Ίνγκριντ Ύλβα","en":"Ingrid Ylva","es":"Ingrid Ylva","fr":"Ingrid Ylva","pt":"Ingrid Ylva","ru":"Ингрид Ильва","sv":"Ingrid Ylva","uk":"Інґрід Ільва"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Ingrid Ylva oli Birger jarli ema ja Magnus Minnesköldi lesk – ta oli ka Bjälbo suguvõsa esiema.\n\nMagnus Minnesköld sõlmis oma teise abieluga tähtsa dünastilise ühenduse, kui ta abiellus Rootsi kuninga Sverkeri tütre Ingrid Ylvaga. Sellest abielust sündis Rootsi jaoks üks tähtsamaid mehi – Birger jarl.\n\nIngrid Ylvast sai legend juba tema eluajal 13. sajandi keskel. Ta oli üks mitmest mõjuvõimsast lesest, kes juhtisid Rootsi riiki pärast verist võitu Gestilreni all (1210) Taani üle.\n\nRaudse tahtega kasvatas Ylva oma poegi armutul ajal, kus tugevama õigus oli ainus kehtiv seadus. Et just üks tema poegadest viimaks võitis võimuvõitluse, ei üllatanud kedagi.\n\nTa ei abiellunud uuesti ja suri lesena 1251. aastal. Rahvamuistendid räägivad Ingrid Ylva kohta, et ta oskas salakunste. Nii kaua, kui ta suudab hoida oma pead püsti, ei juhtu midagi halba Folkunga suguvõsaga, räägib rahvapärimus. Seepärast olevat Ingrid Ylva surnukeha müüritud seisvas asendis Bjälbo kiriku ühte sambasse.\n\nKategooria:Rootsi keskaeg Kategooria:Sündinud 12. sajandil Kategooria:Folkunga suguvõsa\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ingrid Ylva oli Birger jarli ema ja Magnus Minnesköldi lesk – ta oli ka Bjälbo suguvõsa esiema.","translated_text":"Ingrid Ylva was the mother of Earl Birger and the widow of Magnus Minnesköld. She was also the ancestress of the Bjälbo family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Magnus Minnesköld sõlmis oma teise abieluga tähtsa dünastilise ühenduse, kui ta abiellus Rootsi kuninga Sverkeri tütre Ingrid Ylvaga.","translated_text":"Magnus Minnesköld entered into an important dynastic union with his second marriage when he married Ingrid Ylva, the daughter of King Sveker of Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest abielust sündis Rootsi jaoks üks tähtsamaid mehi – Birger jarl.","translated_text":"This marriage produced one of Sweden's most important men, Earl Birger.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ingrid Ylvast sai legend juba tema eluajal 13. sajandi keskel.","translated_text":"Ingrid Ylv became a legend during his lifetime in the mid-13th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli üks mitmest mõjuvõimsast lesest, kes juhtisid Rootsi riiki pärast verist võitu Gestilreni all (1210) Taani üle.","translated_text":"She was one of several influential widows who led the Swedish state after a bloody victory under Gestilren (1210) over Denmark.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Raudse tahtega kasvatas","translated_text":"Raised by Will","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ylva oma poegi armutul ajal, kus tugevama õigus oli ainus kehtiv seadus.","translated_text":"Proud of his son in a time when the strongest law was the only law in force.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Et just üks tema poegadest viimaks võitis võimuvõitluse, ei üllatanud kedagi.","translated_text":"The fact that one of his sons finally won the battle for power didn't surprise anyone.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta ei abiellunud uuesti ja suri lesena 1251. aastal.","translated_text":"She never remarried and died a widow in 1251.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rahvamuistendid räägivad Ingrid Ylva kohta, et ta oskas salakunste.","translated_text":"National monuments say Ingrid Ylva was a master of the secret arts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nii kaua, kui ta suudab hoida oma pead püsti, ei juhtu midagi halba Folkunga suguvõsaga, räägib rahvapärimus.","translated_text":"As long as he can keep his head up, nothing bad will happen to the Folkung family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seepärast olevat Ingrid Ylva surnukeha müüritud seisvas asendis Bjälbo kiriku ühte sambasse.","translated_text":"That is why Ingrid Ylva's body was placed in a walled position on one of the steps of the Bjälbo Church.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi keskaeg Kategooria:Sündinud 12. sajandil Kategooria:Folkunga suguvõsa","translated_text":":Swedish Middle Ages Category:Born in the 12th century Category:Folkunga family","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alexandrine Auguste","wikicode":"#suuna[[Alexandrine (Taani kuninganna)]]","hash":"e6df4f600b4ffa91a298ca33cc29725c672622a6565d817776ef85b871e1b5e8","last_revision":"2010-02-11T17:50:58Z","first_revision":"2010-02-11T17:50:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.060091","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAlexandrine (Taani kuninganna)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAlexandrine (Taani kuninganna)","translated_text":"the direction of Alexander (Queen of Denmark)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"August Möller","wikicode":"#suuna[[August Mölder]]","hash":"ce552ac076bb010846c7baf17ecf9e0259e5552cefbaf3dc930adc98026c0284","last_revision":"2010-02-11T17:55:16Z","first_revision":"2010-02-11T17:55:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.171967","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAugust Mölder\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAugust","translated_text":"Directed August","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mölder","translated_text":"Modelling","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bjälbo","wikicode":"{{See artikkel| on Rootsi asulast; Rootsi suguvõsa kohta vaata [[Bjälbo suguvõsa]]}}\n\n{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}\n{{keeletoimeta}}\n\n[[File:Bjalbo kyrktorn.jpg|pisi|[[Bjälbo kirik]]u torn 12. sajandist.]]\n'''Bjälbo''' on asula [[Rootsi]]s [[Mjölby vald|Mjölby vallas]], [[Skänninge]]st läänes [[Östergötland]]is. \n\n==Ajalugu==\nKui tahetaks panna näpp Rootsi kõige kesksemale ja tähtsamale kohale, et tunda ajalooliste ja poliitiliste sündmuste südamelöökide algset päritolu, siis võiks osutada Bjälbole.\nEnne kui Rootsi hakkas sarnanema selle riigiga, mida me tunneme praegu, seisis võim Östergötlandis ja Västergötlandis nelja aadlisuguvõsa: Eriku, Stenkilska, Sverkeri ja Bjälbo (hiljem nimetatuna [[Folkungid]]e) vahel.\n\nBjälbos sündis XIII sajandil Bjälbo aadlisuguvõsa ajalooline suurkuju, [[Magnus Ladulås]]i isa, riigijarl [[Birger Jarl]], kes lõi rahu, ühendas Rootsi ja sutas [[Stockholm]]i linna.\nVõib häbenemata väita, et Bjälbo on Rootsi häll. Bjälbo aadlisuguvõsa neli kuningat rajasid üheskoos tee rootsi rahvusriigile. Nendest said ka [[Taani]] ja [[Norra]] kuningad. Bjälbo kui folkungide aadlisuguvõsa maaomand oli Rootsi riigi esmane kuninga elukoht.\n\n[[1173]]. aastal langes Bjälbo lahingus [[Östergötland]]i kuningas [[Kol Sverkersson]] ([[Sverkerite suguvõsa]]st; kui ta üritas võtta võimu kogu toonases Rootsis, võideldes [[Knut Eriksson]]iga [[Eriku suguvõsa|Eriku suguvõsast]]). \n\n==Bjälbo mõis==\nMõisa algsest elumajast pole nähtavaid säilmeid järel kuid arvatakse, et see asus [[Kirik (pühakoda)|kirikust]] otse vasakul. Kiriku ja mõisa ümber kerkis XIII sajandil küla mis koosnes vähemalt 14. talumajapidamist. Bjälbo mõis oli [[Folkunga suguvõsa]] vanim teadaolev maaomand ja seepärast nimetatakse suguvõsa tihti Bjälbo suguvõsaks. Mõisa on teiste sas omanud [[Birger jarl]] ja tema onu jarl [[Birger Brosa]].\n\nViimane ilmalik Bjälbo mõisa omanik oli [[Magnus Eriksson]] (Rootsi ja Norra kuningas 1319–1364), kes annetas 1353. aastal Bjälbo Skänninge nunnakloostrile. \n\n===Mõisa omanikud===\n*[[Birger Brosa]]\n*[[Magnus Minnisköld]]\n*[[Birger jarl]]\n*[[Magnus Birgersson]]\n\n==Bjälbo kirik==\nBjälbo kirik ehitati aastal 1100, [[Birger Brosa]] korraldusel. Kirik domineerib oma suure torniga, mis oli arvatavasti Bjälbo suguvõsa elu- ja kogunemiskoht. Torn on Rootsi ehituskunstis ainulaadne. Torniruumi kasutati ajutise varjupaigana. Rahvamuistendites räägitakse, et Birger jarli ema, [[Ingrid Ylva]], oli elanud selles tornis ja nii nimetatakse ühte kambrit tornis ”kuninganna Ylva kambriks”. Räägitakse veel, et Ingrid Ylva annetas Bjälbo kiriku suure tornikella [[1240]] ja seda kasutatakse tänini. Loomulikult kutsutakse tornikella Ingrid Ylva kellaks. \n\n== Välislingid ==\n{{Commonscat|Bjälbo kyrka|Bjälbo}}\n\n{{Coordinate|NS=58.366667|EW=15|type=city|region=SE}}\n\n[[Kategooria:Östergötlandi lään]]\n[[Kategooria:Rootsi asulad]]","hash":"81557376ca9990a5d4244e6a197c7bbbf9f2b34ebed6d938af335d94676aea48","last_revision":"2018-06-04T12:13:22Z","first_revision":"2010-02-11T17:55:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.272570","cross_lingual_links":{"en":"Bjälbo","pt":"Bjälbo","sv":"Bjälbo"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Bjälbo on asula Rootsis Mjölby vallas, Skänningest läänes Östergötlandis.\n\nKui tahetaks panna näpp Rootsi kõige kesksemale ja tähtsamale kohale, et tunda ajalooliste ja poliitiliste sündmuste südamelöökide algset päritolu, siis võiks osutada Bjälbole. Enne kui Rootsi hakkas sarnanema selle riigiga, mida me tunneme praegu, seisis võim Östergötlandis ja Västergötlandis nelja aadlisuguvõsa: Eriku, Stenkilska, Sverkeri ja Bjälbo (hiljem nimetatuna Folkungide) vahel.\n\nBjälbos sündis XIII sajandil Bjälbo aadlisuguvõsa ajalooline suurkuju, Magnus Ladulåsi isa, riigijarl Birger Jarl, kes lõi rahu, ühendas Rootsi ja sutas Stockholmi linna. Võib häbenemata väita, et Bjälbo on Rootsi häll. Bjälbo aadlisuguvõsa neli kuningat rajasid üheskoos tee rootsi rahvusriigile. Nendest said ka Taani ja Norra kuningad. Bjälbo kui folkungide aadlisuguvõsa maaomand oli Rootsi riigi esmane kuninga elukoht.\n\n1173. aastal langes Bjälbo lahingus Östergötlandi kuningas Kol Sverkersson (Sverkerite suguvõsast; kui ta üritas võtta võimu kogu toonases Rootsis, võideldes Knut Erikssoniga Eriku suguvõsast).\n\nMõisa algsest elumajast pole nähtavaid säilmeid järel kuid arvatakse, et see asus kirikust otse vasakul. Kiriku ja mõisa ümber kerkis XIII sajandil küla mis koosnes vähemalt 14. talumajapidamist. Bjälbo mõis oli Folkunga suguvõsa vanim teadaolev maaomand ja seepärast nimetatakse suguvõsa tihti Bjälbo suguvõsaks. Mõisa on teiste sas omanud Birger jarl ja tema onu jarl Birger Brosa.\n\nViimane ilmalik Bjälbo mõisa omanik oli Magnus Eriksson (Rootsi ja Norra kuningas 1319–1364), kes annetas 1353. aastal Bjälbo Skänninge nunnakloostrile.\n\nBirger Brosa Magnus Minnisköld Birger jarl Magnus Birgersson\n\nBjälbo kirik ehitati aastal 1100, Birger Brosa korraldusel. Kirik domineerib oma suure torniga, mis oli arvatavasti Bjälbo suguvõsa elu- ja kogunemiskoht. Torn on Rootsi ehituskunstis ainulaadne. Torniruumi kasutati ajutise varjupaigana. Rahvamuistendites räägitakse, et Birger jarli ema, Ingrid Ylva, oli elanud selles tornis ja nii nimetatakse ühte kambrit tornis \"kuninganna Ylva kambriks\". Räägitakse veel, et Ingrid Ylva annetas Bjälbo kiriku suure tornikella 1240 ja seda kasutatakse tänini. Loomulikult kutsutakse tornikella Ingrid Ylva kellaks.\n\nKategooria:Östergötlandi lään Kategooria:Rootsi asulad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bjälbo on asula Rootsis Mjölby vallas, Skänningest läänes Östergötlandis.","translated_text":"Bjälbo is based in Mjölby valley, west of Skänning in Östergötland, Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kui tahetaks panna näpp Rootsi kõige kesksemale ja tähtsamale kohale, et tunda ajalooliste ja poliitiliste sündmuste südamelöökide algset päritolu, siis võiks osutada Bjälbole.","translated_text":"If you wanted to put a button in the most central and important place in Sweden to know the origin of the heartbeat of historical and political events, you could point to Bjälbo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enne kui Rootsi hakkas sarnanema selle riigiga, mida me tunneme praegu, seisis võim Östergötlandis ja Västergötlandis nelja aadlisuguvõsa: Eriku, Stenkilska, Sverkeri ja Bjälbo (hiljem nimetatuna Folkungide) vahel.","translated_text":"Before Sweden came to resemble the country we know today, power in Östergötland and Västergötland lay between four noble families: Eriku, Stenkilska, Sverkeri, and Bjälbo (later known as the Folkung).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bjälbos sündis XIII sajandil Bjälbo aadlisuguvõsa ajalooline suurkuju, Magnus Ladulåsi isa, riigijarl Birger Jarl, kes lõi rahu, ühendas Rootsi ja sutas Stockholmi linna.","translated_text":"Born in Bjälbos in the 13th century, the historical figure of the Bjälbo noble family, the father of Magnus Ladulås, statesman Birger Jarl, established peace, united Sweden and annexed Stockholm.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võib häbenemata väita, et Bjälbo on Rootsi häll.","translated_text":"I'm not ashamed to say that Bjälbo is Swedish.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bjälbo aadlisuguvõsa neli kuningat rajasid üheskoos tee rootsi rahvusriigile.","translated_text":"Together, the four kings of the Bjälbo nobility built the Swedish nation-state.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nendest said ka Taani ja Norra kuningad.","translated_text":"They also became kings of Denmark and Norway.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bjälbo kui folkungide aadlisuguvõsa maaomand oli Rootsi riigi esmane kuninga elukoht.","translated_text":"Bjälbo, a country estate of the folk nobility, was the home of the first king of Sweden.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1173. aastal langes Bjälbo lahingus Östergötlandi kuningas Kol Sverkersson (Sverkerite suguvõsast; kui ta üritas võtta võimu kogu toonases Rootsis, võideldes Knut Erikssoniga Eriku suguvõsast).","translated_text":"In 1173, Bjälbo was defeated at the Battle of Östergötland by King Kol Sverkersson (of the House of Sverkers; when he tried to seize power in all of Sweden by fighting Knut Erikson of the House of Erik).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Bjälbo mõis","translated_text":"In the village of Bjälbo","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõisa algsest elumajast pole nähtavaid säilmeid järel kuid arvatakse, et see asus kirikust otse vasakul.","translated_text":"There are no visible remains of the manor's original residence, but it is believed to have been built directly to the left of the church.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kiriku ja mõisa ümber kerkis XIII sajandil küla mis koosnes vähemalt 14. talumajapidamist.","translated_text":"In the 13th century, a village surrounding the church and the manor was built, consisting of at least 14 farmhouses.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bjälbo mõis oli Folkunga suguvõsa vanim teadaolev maaomand ja seepärast nimetatakse suguvõsa tihti Bjälbo suguvõsaks.","translated_text":"The Bjälbo Manor was the oldest known estate of the Folkunga family and is therefore often referred to as the Bjälbo family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõisa on teiste sas omanud Birger jarl ja tema onu jarl Birger Brosa.","translated_text":"The mansion is owned by the Earl of Birger and his uncle, the Earl of Birger Brosa.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viimane ilmalik Bjälbo mõisa omanik oli Magnus Eriksson (Rootsi ja Norra kuningas 1319–1364), kes annetas 1353. aastal Bjälbo Skänninge nunnakloostrile.","translated_text":"The last secular owner of Bjälbo Manor was Magnus Eriksson (King of Sweden and Norway 1319 ⁇ 1364), who donated it to the Bjälbo Skänninge nunnery in 1353.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mõisa omanikud","translated_text":"Reasonable Owners","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Birger Brosa Magnus Minnisköld Birger jarl Magnus Birgersson","translated_text":"I'm not going to lie. I'm not going to lie.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Bjälbo kirik","translated_text":"The Church of Bjälbo","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bjälbo kirik ehitati aastal 1100, Birger Brosa korraldusel.","translated_text":"The church of Bjälbo was built in 1100, ordered by Birger Brosa.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirik domineerib oma suure torniga, mis oli arvatavasti Bjälbo suguvõsa elu- ja kogunemiskoht.","translated_text":"The church is dominated by its large tower, which was probably the residence and meeting place of the Bjälbo family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Torn on Rootsi ehituskunstis ainulaadne.","translated_text":"The tower is unique in Swedish architecture.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Torniruumi kasutati ajutise varjupaigana.","translated_text":"The tower room was used as a temporary shelter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rahvamuistendites räägitakse, et Birger jarli ema, Ingrid Ylva, oli elanud selles tornis ja nii nimetatakse ühte kambrit tornis \"kuninganna Ylva kambriks\".","translated_text":"According to folklore, the Birger Earl's mother, Ingrid Ylva, lived in this tower and so one chamber in the tower is called \"Queen Ylva's Chamber\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Räägitakse veel, et Ingrid Ylva annetas Bjälbo kiriku suure tornikella 1240 ja seda kasutatakse tänini.","translated_text":"It is also said that Ingrid Ylva donated Bjälbo Church's large tower clock in 1240 and it is still used today.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Loomulikult kutsutakse tornikella Ingrid Ylva kellaks.","translated_text":"Of course, the tower clock is called the Ingrid Ylva Clock.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Östergötlandi lään Kategooria:Rootsi asulad","translated_text":":Western Gothland Category:Sweden residents","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Wolf-Rüdiger Walburg","wikicode":"'''Wolf-Rüdiger Walburg''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1939]] [[Oranienburg]]is [[Berliin]]i lähedal) on saksa [[eripedagoog]].\n\nWalburg lõpetas [[Lübeck]]is 1959. aastal gümnaasiumi. Eripedagoogi [[kutseeksam]]i sooritas ta [[Kieli Christian Albrechti Ülikool|Kieli Christian Albrechti ülikoolis]] 1967. aastal ning vaimupuudega laste õpetaja kutseeksami sealsamas 1971. aastal. 1961–1967 töötas Walburg algkooli ja [[erikool]]i õpetajana Lübeckis. Seejärel 1969–1975 oli ta Kieli Christian Albrechti ülikooli [[eripedagoogika]] osakonna [[Assistent (abiõppejõud)|assistent]]. 1975. aastast on ta [[pedagoogikadoktor]] (''Dr Paed''). Alates 2004. aasta oktoobrist on Walburg Kieli Christian Albrechti ülikooli [[emeriitprofessor]].\n\nAastatel 1979–2004 oli Walburg [[Kieli Ülikool|Kieli ülikool]]i eripedagoogika osakonna õppejõud. \n\nWalburg on külastanud korduvalt ka [[Eesti]]t, [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i ning mõningaid erikoole (sh [[Tartu Maarja Kool|Tartu Maarja kool]]i). Ta on pidanud üliõpilastele loenguid [[vaimupuudepedagoogika]]st ning nõustanud Eesti tegevõpetajaid. Tunnustuseks siinse tegevuse eest promoveeriti Walburg 2001. aastal [[Tartu ülikooli audoktorite loend|Tartu ülikooli audoktorik]]s][{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}] (''Doctorem paedagogicae honoris causa'').\n\n==Uurimused==\n* Oktoober 2004 – oktoober 2007: uurimus \"Dementia of old people with mental handicaps 2007\".\n* Aprill 2007 – veebruar 2008: vaimupuudega inimeste kunstinäituse ettevalmistus [[Kiel]]is ja [[Poznan]]is koos [[Poznani Ülikool]]iga.\n\n==Kirjandus== \n* \"Vaimupuudepedagoogika alused\" Tartu, 1998\n\n==Viited==\n\n\n==Välislingid==\n*[http://www.ut.ee/ep-konverents/cv_walburg.htm CV]\n*Risto Mets. [https://tartu.postimees.ee/1821139/tu-eripedagoogika-osakond-tahistab-40-aastapaeva TÜ eripedagoogika osakond tähistab 40. aastapäeva] Tartu Postimees, 31. oktoober 2008\n\n{{JÄRJESTA:Walburg, Wolf-Rüdiger}}\n[[Kategooria:Eripedagoogid]]\n[[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1939]]","hash":"39e0e8986214aadab9a61851aa58c7c1000cca4fec6b1f6d4e801dedfff05359","last_revision":"2023-12-28T22:05:06Z","first_revision":"2010-02-11T17:59:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.323634","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Wolf-Rüdiger Walburg (sündinud 20. aprillil 1939 Oranienburgis Berliini lähedal) on saksa eripedagoog.\n\nWalburg lõpetas Lübeckis 1959. aastal gümnaasiumi. Eripedagoogi kutseeksami sooritas ta Kieli Christian Albrechti ülikoolis 1967. aastal ning vaimupuudega laste õpetaja kutseeksami sealsamas 1971. aastal. 1961–1967 töötas Walburg algkooli ja erikooli õpetajana Lübeckis. Seejärel 1969–1975 oli ta Kieli Christian Albrechti ülikooli eripedagoogika osakonna assistent. 1975. aastast on ta pedagoogikadoktor (Dr Paed). Alates 2004. aasta oktoobrist on Walburg Kieli Christian Albrechti ülikooli emeriitprofessor.\n\nAastatel 1979–2004 oli Walburg Kieli ülikooli eripedagoogika osakonna õppejõud.\n\nWalburg on külastanud korduvalt ka Eestit, Tartu ülikooli ning mõningaid erikoole (sh Tartu Maarja kooli). Ta on pidanud üliõpilastele loenguid vaimupuudepedagoogikast ning nõustanud Eesti tegevõpetajaid. Tunnustuseks siinse tegevuse eest promoveeriti Walburg 2001. aastal Tartu ülikooli audoktoriks (Doctorem paedagogicae honoris causa).\n\nOktoober 2004 – oktoober 2007: uurimus \"Dementia of old people with mental handicaps 2007\". Aprill 2007 – veebruar 2008: vaimupuudega inimeste kunstinäituse ettevalmistus Kielis ja Poznanis koos Poznani Ülikooliga.\n\n\"Vaimupuudepedagoogika alused\" Tartu, 1998\n\nCV Risto Mets. TÜ eripedagoogika osakond tähistab 40. aastapäeva Tartu Postimees, 31. oktoober 2008\n\nKategooria:Eripedagoogid Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid Kategooria:Sündinud 1939\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Wolf","translated_text":"The Wolf","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Rüdiger Walburg (sündinud 20. aprillil 1939 Oranienburgis Berliini lähedal) on saksa eripedagoog.","translated_text":"-Rüdiger Walburg (born 20 April 1939 in Oranienburg near Berlin) is a German special education teacher.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Walburg lõpetas Lübeckis 1959. aastal gümnaasiumi.","translated_text":"Walburg graduated from high school in Lübeck in 1959.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eripedagoogi kutseeksami sooritas ta Kieli Christian Albrechti ülikoolis 1967. aastal ning vaimupuudega laste õpetaja kutseeksami sealsamas 1971. aastal.","translated_text":"In 1967, he took the teacher's examination at Kieli Christian Albrecht University and in 1971, he took the teacher's examination there for children with intellectual disabilities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1961–1967 töötas Walburg algkooli ja erikooli õpetajana Lübeckis.","translated_text":"From 1961 to 1967, Walburg worked as a primary and special school teacher in Lübeck.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejärel 1969–1975 oli ta Kieli Christian Albrechti ülikooli eripedagoogika osakonna assistent. 1975. aastast on ta pedagoogikadoktor (Dr Paed).","translated_text":"From 1969 to 1975 he was assistant professor of special education at Kieli Christian Albrecht University. Since 1975 he has been a doctor of education (Dr Paed).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 2004. aasta oktoobrist on Walburg Kieli Christian Albrechti ülikooli emeriitprofessor.","translated_text":"Since October 2004, Walburg has been Professor Emeritus at the Christian Albrecht University.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 1979–2004 oli Walburg Kieli ülikooli eripedagoogika osakonna õppejõud.","translated_text":"Between 1979 and 2004 he was a lecturer at the Department of Special Education at Walburg University.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Walburg on külastanud korduvalt ka Eestit, Tartu ülikooli ning mõningaid erikoole (sh Tartu Maarja kooli).","translated_text":"Walburg has also visited Estonia, the University of Tartu and a number of special schools (including the Mary of Tartu School).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on pidanud üliõpilastele loenguid vaimupuudepedagoogikast ning nõustanud Eesti tegevõpetajaid.","translated_text":"He has lectured to students on spirituality pedagogy and advised Estonian entrepreneurs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tunnustuseks siinse tegevuse eest promoveeriti Walburg 2001. aastal Tartu ülikooli audoktoriks (Doctorem paedagogicae honoris causa).","translated_text":"In recognition of this work, Walburg was promoted to Doctor of the University of Tartu (Doctorem paedagogicae honoris causa) in 2001.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}]","char_index":94,"name":null,"url":"https://ut.ee/et/sisu/audoktorid","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":469754,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:30.050164-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92431640625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uurimused","translated_text":"Conditions of investigation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oktoober 2004 – oktoober 2007: uurimus \"Dementia of old people with mental handicaps 2007\".","translated_text":"October 2004 ⁇ October 2007: Dementia of elderly people with mental disabilities 2007.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aprill 2007 – veebruar 2008: vaimupuudega inimeste kunstinäituse ettevalmistus Kielis ja Poznanis koos Poznani Ülikooliga.","translated_text":"April 2007 ⁇ February 2008: Preparation of an art exhibition for people with intellectual disabilities in Kiel and Poznan with the University of Poznan.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Vaimupuudepedagoogika alused\" Tartu, 1998","translated_text":"\"The Basics of Spiritual Teaching\" by Tartu, 1998","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"CV Risto Mets.","translated_text":"My CV is Cross Forest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"TÜ eripedagoogika osakond tähistab 40. aastapäeva Tartu Postimees, 31. oktoober 2008","translated_text":"The Department of Special Education of the University of Tartu is celebrating its 40th anniversary in Postimees, 31 October 2008.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogid Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid Kategooria:Sündinud 1939","translated_text":"This is a list of notable people who were born in the United Kingdom.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Walburg on külastanud korduvalt ka Eestit, Tartu ülikooli ning mõningaid erikoole (sh Tartu Maarja kooli). Ta on pidanud üliõpilastele loenguid vaimupuudepedagoogikast ning nõustanud Eesti tegevõpetajaid. Tunnustuseks siinse tegevuse eest promoveeriti Walburg 2001. aastal Tartu ülikooli audoktoriks (Doctorem paedagogicae honoris causa).","translated_text":"Walburg has also visited Estonia, the University of Tartu and a number of special schools (including the Mary of Tartu School). He has lectured to students on spirituality pedagogy and advised Estonian entrepreneurs. In recognition of this work, Walburg was promoted to Doctor of the University of Tartu (Doctorem paedagogicae honoris causa) in 2001.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}]","char_index":299,"name":null,"url":"https://ut.ee/et/sisu/audoktorid","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":469754,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:30.050164-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92431640625}]}]}
+{"title":"Kategooria:Autismipedagoogika","wikicode":"[[Kategooria:Eripedagoogika]]","hash":"453ec7fe085157c463a5ec3447de7eace9e6a4ea92c2e04daa09ac0482b1e17e","last_revision":"2010-02-11T18:14:10Z","first_revision":"2010-02-11T18:14:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.380776","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kategooria:Eripedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eripedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Surdopedagoogika","wikicode":"[[Kategooria:Eripedagoogika]]","hash":"453ec7fe085157c463a5ec3447de7eace9e6a4ea92c2e04daa09ac0482b1e17e","last_revision":"2013-04-05T08:47:42Z","first_revision":"2010-02-11T18:42:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.430545","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:تعليم للصم","ast":"Categoría:Educación pa sordos","de":"Kategorie:Gehörlosenpädagogik","en":"Category:Deaf education","es":"Categoría:Educación para sordos","eu":"Kategoria:Gorren irakaskuntza","fa":"رده:آموزش و پرورش ناشنوایان","ru":"Категория:Сурдопедагогика","zh":"Category:聾教育"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.120128","text":"Kategooria:Eripedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eripedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Tüflopedagoogika","wikicode":"[[Kategooria:Eripedagoogika]]","hash":"453ec7fe085157c463a5ec3447de7eace9e6a4ea92c2e04daa09ac0482b1e17e","last_revision":"2010-02-11T18:42:55Z","first_revision":"2010-02-11T18:42:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.492827","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kategooria:Eripedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eripedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Balti- ja Põhjamaade Laulufestival","wikicode":"#suuna [[Põhjamaade üliõpilaskooride festival]]","hash":"fe70f71a3cf49cb7788ec319c36c8c581e5fb660631f7ef7acc07dd65e9085a2","last_revision":"2015-11-07T07:51:59Z","first_revision":"2010-02-11T18:47:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.553521","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Põhjamaade üliõpilaskooride festival\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Põhjamaade üliõpilaskooride festival","translated_text":"direction of the Nordic Festival of Student Choirs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mihkel Eduard Usai","wikicode":"#suuna[[Mihkel Usai]]","hash":"7dcf72f1721298eec476968ea65290c3ff2ab6d83b1cfb8e5eaadf411dd9abbf","last_revision":"2010-02-11T19:23:57Z","first_revision":"2010-02-11T19:23:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.616000","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMihkel Usai\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMihkel Usai","translated_text":"In the direction of Usai","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"David Brown","wikicode":"{{täpsustus}}\n\n'''David Brown''' on mitme tuntud inimese nimi:\n\n*[[David Brown (ettevõtja)|David Brown]] ([[1904]]–[[1993]]) oli USA ettevõtja\n*[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]] (1916–2010) oli USA filmiprodutsent\n*[[David Brown (sõudja)|David Brown]] ([[1923]]–[[1986]]) oli USA sõudja\n*[[David Brown (muusik)|David Brown]] ([[1947]]–[[2000]]) oli USA muusik, ansambli [[Santana]] basskitarrist","hash":"7cd5e3496cdd544b5a83aa58d50b8c4ca516a53a68ecdc8fe8bf9b7bab449a83","last_revision":"2013-03-14T17:16:03Z","first_revision":"2010-02-11T19:24:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.669513","cross_lingual_links":{"ar":"ديفيد براون (توضيح)","da":"David Brown","de":"David Brown","en":"David Brown","es":"David Brown","fr":"David Brown","hu":"David Brown (egyértelműsítő lap)","it":"David Brown","ja":"デイビッド・ブラウン","ko":"데이비드 브라운","nl":"David Brown","nb":"David Brown","pl":"David Brown","ru":"Браун, Дэвид","sk":"David Brown","sv":"David Brown","zh":"戴维·布朗"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"David Brown on mitme tuntud inimese nimi:\n\nDavid Brown (1904–1993) oli USA ettevõtja David Brown (1916–2010) oli USA filmiprodutsent David Brown (1923–1986) oli USA sõudja David Brown (1947–2000) oli USA muusik, ansambli Santana basskitarrist\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"David Brown on mitme tuntud inimese nimi:","translated_text":"David Brown is the name of several famous people:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"David Brown (1904–1993) oli USA ettevõtja David Brown (1916–2010) oli USA filmiprodutsent David Brown (1923–1986) oli USA sõudja David Brown (1947–2000) oli USA muusik, ansambli Santana basskitarrist","translated_text":"David Brown (1904 ⁇ 1993) was an American businessman David Brown (1916 ⁇ 2010) was an American film producer David Brown (1923 ⁇ 1986) was an American rapper David Brown (1947 ⁇ 2000) was an American musician, best known as the bass guitarist for the band Santana","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"David Brown (filmiprodutsent)","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''David Brown''' ([[28. juuli]] [[1916]] – [[1. veebruar]] [[2010]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmiprodutsent.\n\nDavid Browni on kuulsust kogunud selliste filmidega nagu \"[[Sugarlandi ekspress]]\" (1974), \"[[Lõuad]]\" (1975), \"[[Cocoon (film)|Cocoon]]\" (1985), \"[[Angela tuhk (film)|Angela tuhk]]\" (1999) ja \"[[Armas kodu Alabamas]]\" (2002).\n\n{{JÄRJESTA:Brown, David}}\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1916]]\n[[Kategooria:Surnud 2010]]","hash":"5fd9d22d35039775f93a7156ca35f195b5769768e0da7b341abb1e6a974b5ee9","last_revision":"2021-07-07T11:28:55Z","first_revision":"2010-02-11T19:45:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.724812","cross_lingual_links":{"ar":"ديفيد براون (كاتب)","arz":"دايفيد براون (صحفى)","ca":"David Brown","da":"David Brown (producent)","de":"David Brown (Produzent)","en":"David Brown (producer)","es":"David Brown Baren","fa":"دیوید براون (تهیهکننده)","fr":"David Brown (producteur)","hu":"David Brown (producer)","id":"David Brown","it":"David Brown (produttore)","ja":"デイヴィッド・ブラウン (映画プロデューサー)","ko":"데이비드 브라운 (프로듀서)","nl":"David Brown (producer)","pl":"David Brown (producent)","pt":"David Brown (produtor de cinema)","ru":"Браун, Дэвид (продюсер)","simple":"David Brown","sv":"David Brown (filmproducent)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"David Brown (28. juuli 1916 – 1. veebruar 2010) oli Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent.\n\nDavid Browni on kuulsust kogunud selliste filmidega nagu \"Sugarlandi ekspress\" (1974), \"Lõuad\" (1975), \"Cocoon\" (1985), \"Angela tuhk\" (1999) ja \"Armas kodu Alabamas\" (2002).\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid Kategooria:Sündinud 1916 Kategooria:Surnud 2010\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"David Brown (28. juuli 1916 – 1. veebruar 2010) oli Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent.","translated_text":"David Brown (July 28, 1916 - February 1, 2010) was an American film producer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"David Browni on kuulsust kogunud selliste filmidega nagu \"Sugarlandi ekspress\" (1974), \"Lõuad\" (1975), \"Cocoon\" (1985), \"Angela tuhk\" (1999) ja \"Armas kodu Alabamas\" (2002).","translated_text":"David Brown is known for such films as The Sugarland Express (1974), The Shadows (1975), The Cocoon (1985), The Ashes of an Angel (1999), and Love at Home in Alabama (2002).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid Kategooria:Sündinud 1916 Kategooria:Surnud 2010","translated_text":"Category:Film producers of the United States of America Category:Born in 1916 Category:Dead in 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Papagoilased","wikicode":"{{Taksonitabel\n| nimi = Papagoilased\n| fossiilide_leiud = \n| pilt = Neophema chrysogaster male - Melaleuca.jpg\n| pildi_seletus = [[Tasmaania rohupapagoi]] (''Neophema chrysogaster'')\n| pildi_laius = 250px\n| värvus = loomad\n| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' \n| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''\n| klass = [[Linnud]] ''Aves''\n| selts = [[Papagoilised]] ''Psittaciformes''\n| sugukond = '''Papagoilased''' ''Psittacidae''\n| sugukonna_autor = [[Johann Karl Wilhem Illiger|Illiger]], 1811\n}}\n'''Papagoilased''' (''Psittacidae'') on [[lind]]ude [[sugukond (bioloogia)|sugukond]], mis kuulub [[papagoilised|papagoiliste]] (''Psittaciformes'') seltsi. Üks kolmest ''[[Psittacoidea]]'' ülemsugukonda kuuluvast sugukonnast ''[[Psittrichasiidae]]'' ja ''[[Psittaculidae]]'' kõrval.\n\n== Süstemaatika ==\n[[Pilt:Ara ararauna Luc Viatour.jpg|300px|pisi|[[Ararauna]] ]]\n* alamsugukond ''[[Psittacinae]]'' – vana maailma papagoid, 11 liiki 2 perekonnas\n*** perekond ''[[Bavaripsitta]]'' (välja surnud)\n*** perekond ''[[Psittacus]]''\n*** perekond ''[[Poicephalus]]''\n* alamsugukond ''[[Arinae]]'' – neotroopika papagoid, 150 liiki 32 perekonnas\n** triibus ''[[Arini]]'' – 18 perekonda\n*** perekond ''[[Cyanoliseus]]''\n*** perekond ''[[Enicognathus]]''\n*** perekond ''[[Rhynchopsitta]]''\n*** perekond ''[[Pyrrhura]]''\n*** perekond ''[[Anodorhynchus]]''\n*** perekond ''[[Leptosittaca]]''\n*** perekond ''[[Ognorhynchus]]''\n*** perekond ''[[Diopsittaca]]''\n*** perekond ''[[Guaruba]]''\n*** perekond ''[[Conuropsis]]''\n*** perekond ''[[Cyanopsitta]]''\n*** perekond ''[[Orthopsittaca]]''\n*** perekond ''Ara'' – [[aara]]\n*** perekond ''[[Primolius]]''\n*** perekond ''[[Aratinga]]''\n*** perekond ''[[Eupsittula]]''\n*** perekond ''[[Psittacara]]''\n*** perekond ''[[Thectocercus]]''\n** triibus ''[[Androglossini]]'' – 7 perekonda\n*** perekond ''[[Pionopsitta]]''\n*** perekond ''[[Triclaria]]''\n*** perekond ''[[Pyrilia]]''\n*** perekond ''[[Pionus]]''\n*** perekond ''[[Graydidascalus]]''\n*** perekond ''[[Alipiopsitta]]''\n*** perekond ''Amazona'' – [[amatsoonpapagoi]]\n** klaad (võimalik triibus ''Amoropsittacini'')\n*** perekond ''[[Nannopsittaca]]''\n*** perekond ''[[Psilopsiagon]]''\n*** perekond ''[[Bolborhynchus]]''\n*** perekond ''[[Touit]]''\n** triibus ''Forpini''\n*** perekond ''[[Forpus]]''\n** klaad\n*** perekond ''[[Pionites]]''\n*** perekond ''[[Deroptyus]]''\n** klaad\n*** perekond ''[[Hapalopsittaca]]''\n*** perekond ''[[Brotogeris]]''\n*** perekond ''[[Myiopsitta]]''\n*** perekond ''[[Eupsittula]]''\n\n== Välislingid ==\n{{Vikitsitaadid|Papagoi}}\n* [https://novaator.err.ee/883668/papagoid-on-targad-sest-nende-ajud-arenesid-sarnaselt-inimeste-omadele \"Papagoid on targad, sest nende ajud arenesid sarnaselt inimeste omadele\"] ERR Novaator, 10. detsember 2018\n\n[[Kategooria:Papagoilased| ]]","hash":"7cdd1058b87262a4dbc3c0d28e9a1932a17b15b6ce5fb183366c0cc1f5c3a365","last_revision":"2022-01-17T21:42:30Z","first_revision":"2010-02-02T21:08:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.814474","cross_lingual_links":{"af":"Psittacidae","ar":"ببغائية","arz":"ببغائيه","avk":"Zertek (Psittacidae)","ay":"K'allalla","az":"Tutuquşular","bg":"Папагалови","br":"Psittacidae","bs":"Papagaji","ca":"Psitàcids","ce":"Тотеш","ceb":"Psittacidae","ckb":"تووتی","cs":"Papouškovití","de":"Eigentliche Papageien","en":"Psittacidae","eo":"Papagedoj","es":"Psittacidae","eu":"Papagai","fa":"طوطیان راستین","fi":"Papukaijat","fr":"Psittacidae","frr":"Waastelk Popegein","gl":"Papagaio","gn":"Tu'ĩ","he":"תוכיים","hi":"सिटासिडाए","hr":"Papige","hu":"Papagájfélék","hy":"Թութակներ (կարգ)","id":"Bayan sejati","io":"Papagayo","it":"Psittacidae","ja":"インコ","kaa":"Totı qus","ko":"앵무과","lt":"Papūginiai","mrj":"Кого попугайвлӓ","ms":"Psittacidae","nl":"Papegaaien van Afrika en de Nieuwe Wereld","nn":"Papegøyefamilien","nb":"Parakitter","pl":"Papugowate","pnb":"طوطا ٹبر","pt":"Psittacidae","qu":"Luru","ro":"Psittacidae","ru":"Попугаевые","scn":"Psittaciformes","sco":"Psittacidae","sh":"Papige","si":"ගිරවු","simple":"True parrots","sk":"Papagájovité","sr":"Psittacidae","sv":"Västpapegojor","tl":"Psittacidae","tr":"Psittacidae","uk":"Папугові","vi":"Họ Vẹt","war":"Psittacidae","wuu":"鹦鹉科","zh":"金刚鹦鹉科","zh-yue":"新世界鸚鵡科"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Papagoilased (Psittacidae) on lindude sugukond, mis kuulub papagoiliste (Psittaciformes) seltsi. Üks kolmest Psittacoidea ülemsugukonda kuuluvast sugukonnast Psittrichasiidae ja Psittaculidae kõrval.\n\nalamsugukond Psittacinae – vana maailma papagoid, 11 liiki 2 perekonnas perekond Bavaripsitta (välja surnud) perekond Psittacus perekond Poicephalus alamsugukond Arinae – neotroopika papagoid, 150 liiki 32 perekonnas triibus Arini – 18 perekonda perekond Cyanoliseus perekond Enicognathus perekond Rhynchopsitta perekond Pyrrhura perekond Anodorhynchus perekond Leptosittaca perekond Ognorhynchus perekond Diopsittaca perekond Guaruba perekond Conuropsis perekond Cyanopsitta perekond Orthopsittaca perekond Ara – aara perekond Primolius perekond Aratinga perekond Eupsittula perekond Psittacara perekond Thectocercus triibus Androglossini – 7 perekonda perekond Pionopsitta perekond Triclaria perekond Pyrilia perekond Pionus perekond Graydidascalus perekond Alipiopsitta perekond Amazona – amatsoonpapagoi klaad (võimalik triibus Amoropsittacini) perekond Nannopsittaca perekond Psilopsiagon perekond Bolborhynchus perekond Touit triibus Forpini perekond Forpus klaad perekond Pionites perekond Deroptyus klaad perekond Hapalopsittaca perekond Brotogeris perekond Myiopsitta perekond Eupsittula\n\n\"Papagoid on targad, sest nende ajud arenesid sarnaselt inimeste omadele\" ERR Novaator, 10. detsember 2018\n\nKategooria:Papagoilased\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel\n| nimi = Papagoilased\n| fossiilide_leiud = \n| pilt = Neophema chrysogaster male - Melaleuca.jpg\n| pildi_seletus = [[Tasmaania rohupapagoi]] (''Neophema chrysogaster'')\n| pildi_laius = 250px\n| värvus = loomad\n| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' \n| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''\n| klass = [[Linnud]] ''Aves''\n| selts = [[Papagoilised]] ''Psittaciformes''\n| sugukond = '''Papagoilased''' ''Psittacidae''\n| sugukonna_autor = [[Johann Karl Wilhem Illiger|Illiger]], 1811\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Papagoilased (Psittacidae) on lindude sugukond, mis kuulub papagoiliste (Psittaciformes) seltsi.","translated_text":"Parrots (Psittacidae) are a family of birds belonging to the order Psittaciformes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üks kolmest Psittacoidea ülemsugukonda kuuluvast sugukonnast Psittrichasiidae ja Psittaculidae kõrval.","translated_text":"One of the three members of the superfamily Psittacoidae, along with Psittrichasiidae and Psittaculidae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Süstemaatika","translated_text":"The systematic methodology","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"alamsugukond Psittacinae – vana maailma papagoid, 11 liiki 2 perekonnas perekond Bavaripsitta (välja surnud) perekond Psittacus perekond Poicephalus alamsugukond Arinae – neotroopika papagoid, 150 liiki 32 perekonnas triibus Arini – 18 perekonda perekond Cyanoliseus perekond Enicognathus perekond Rhynchopsitta perekond Pyrrhura perekond Anodorhynchus perekond Leptosittaca perekond Ognorhynchus perekond Diopsittaca perekond Guaruba perekond Conuropsis perekond Cyanopsitta perekond Orthopsittaca perekond Ara – aara perekond Primolius perekond Aratinga perekond Eupsittula perekond Psittacara perekond Thectocercus triibus Androglossini – 7 perekonda perekond Pionopsitta perekond Triclaria perekond Pyrilia perekond Pionus perekond Graydidascalus perekond Alipiopsitta perekond Amazona – amatsoonpapagoi klaad (võimalik triibus Amoropsittacini) perekond Nannopsittaca perekond Psilopsiagon perekond Bolborhynchus perekond Touit triibus Forpini perekond Forpus klaad perekond Pionites perekond Deroptyus klaad perekond Hapalopsittaca perekond Brotogeris perekond Myiopsitta perekond Eupsittula","translated_text":"subfamily Psittacinae ⁇ old world parrots, 11 species in 2 family family Bavaripsitta family Ognorhynchus family Diopsittaca family Poicephalus subfamily Arinae ⁇ neotropical parrots, 150 species in 32 family Tribus Arini ⁇ 18 family Cyanoliseus family Enicognathus family Rhynchopsitta family Pyrrhorus family Anodorhynchus family Leptosittaca family Ognorhynchus family Diopsittaca family Guaruba family Conctouropsis family Cyanopsitta family Orthopsitta family Aracalia ⁇ a family Prynopsitta family Aratinga family Eupsitta family Grynopsitta family The Andorhynchus family Piopsitta family Piopsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsitta family Foropsit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Papagoid on targad, sest nende ajud arenesid sarnaselt inimeste omadele\" ERR Novaator, 10. detsember 2018","translated_text":"\"Parrots are smart because their brains evolved similarly to those of humans\". ERR Novaator, December 10, 2018","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Papagoilased","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Artiklid","wikicode":"\n\n== Muudatused ==\n{| class=\"wikitable sortable\"\n!Artiklinimi\n|-\n|[[DesktopBSD]]\n|-\n|[[Ruuter]]\n|-\n|[[Kohtvõrgu kommutaator]]\n|-\n|[[IP-aadress]]\n|-\n|[[OpenStreetMap]]\n|-\n|[[Valiksortimine]]\n|-\n|[[Vaba tarkvara]]\n|-\n|[[GNU GPL]]\n|-\n|[[Tehisintellekt]]\n|-\n|[[Jaan Tallinn]]\n|-\n|[[SOAP]]\n|-\n|[[Mullsortimine]]\n|-\n|[[Informaatika]]\n|-\n|[[IEEE 802.11]]\n|-\n|[[Ahti Heinla]]\n|-\n|[[Paarsuskontroll]]\n|-\n|[[OpenBSD]]\n|-\n|[[Alamprogramm]]\n|-\n|[[NPC]]\n|-\n|[[C (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[Hello world]]\n|-\n|[[PHP]]\n|-\n|[[Protsessor]]\n|-\n|[[Half-Life 2]]\n|-\n|[[GSM]]\n|-\n|[[Brauser]]\n|-\n|[[JavaScript]]\n|-\n|[[Operatsioonisüsteem]]\n|-\n|[[Ubuntu]]\n|-\n|[[Kubuntu]]\n|-\n|[[Tim Berners-Lee]]\n|-\n|[[KDE]]\n|-\n|[[Host]]\n|-\n|[[FIFA (mängude seeria)]]\n|-\n|[[Edastusohje protokoll]]\n|-\n|[[Internet]]\n|-\n|[[Linux (tuum)]]\n|-\n|[[Kübersõda]]\n|-\n|[[Eestit tabanud 2007. aasta küberrünnakud]]\n|-\n|[[ActionScript]]\n|-\n|[[Kolmanda põlvkonna mobiilside]]\n|-\n|[[GNU Vähem Üldine Avalik Litsents]]\n|-\n|[[OSI raammudel]]\n|-\n|[[EDGE]]\n|-\n|[[Trooja hobune (informaatika)]]\n|-\n|[[Tulemüür (informaatika)]]\n|-\n|[[Nutifon]]\n|-\n|[[Bitikiirus]]\n|-\n|[[Estobuntu]]\n|-\n|[[Windows 98]]\n|-\n|[[Failiviirus]]\n|-\n|[[Päringutarkvara]]\n|-\n|[[LimeWire]]\n|-\n|[[C++ Standard Template Library]]\n|-\n|[[Traadita rakenduste protokoll]]\n|-\n|[[Arvutikaitse]]\n|-\n|[[Extensible Messaging and Presence Protocol]]\n|-\n|[[Intel 8080]]\n|-\n|[[Kõnesüntesaator]]\n|-\n|[[Universaalne järjestiksiin]]\n|-\n|[[Mac OS X]]\n|-\n|[[WiMAX]]\n|-\n|[[Kompilaator]]\n|-\n|[[Assemblerkeel]]\n|-\n|[[GPRS]]\n|-\n|[[Google]]\n|-\n|[[Intel 8085]]\n|-\n|[[Kermit]]\n|-\n|[[Telnet]]\n|-\n|[[Tulipunkt]]\n|-\n|[[Free Software Foundation]]\n|-\n|[[Elisa]]\n|-\n|[[John Backus]]\n|-\n|[[Ken Thompson]]\n|-\n|[[Rändlusteenus]]\n|-\n|[[Arvutiviirus]]\n|-\n|[[Virtuaalmasin]]\n|-\n|[[Uss (programm)]]\n|-\n|[[Kräkker]]\n|-\n|[[Internetipettus]]\n|-\n|[[WiFi]]\n|-\n|[[Edsger Wybe Dijkstra]]\n|-\n|[[Vahelepanemisega sortimine]]\n|-\n|[[Shortest Job Next]]\n|-\n|[[XOR vahetus algoritm]]\n|-\n|[[Lempel-Ziv-Welch]]\n|-\n|[[LZ77]]\n|-\n|[[Huffmani kodeerimine]]\n|-\n|[[RSA (algoritm)]]\n|-\n|[[Algoritmide loend]]\n|-\n|[[Algoritm]]\n|-\n|[[Teenusetõkestamise rünne]]\n|-\n|[[Otsingumootori optimeerimine]]\n|-\n|[[ARPANET]]\n|-\n|[[Arvutispetsialist]]\n|-\n|[[Wine]]\n|-\n|[[Modem]]\n|-\n|[[FireWire]]\n|-\n|[[Riistvara]]\n|-\n|[[Kõvaketas]]\n|-\n|[[Mälu (arvuti)]]\n|-\n|[[Shortest Remaining Time Next]]\n|-\n|[[Infosüsteem]]\n|-\n|[[Arvutihiir]]\n|-\n|[[Infoarhitektuur]]\n|-\n|[[Internetiprotokoll]]\n|-\n|[[Veeb 2.0]]\n|-\n|[[Ajaveeb]]\n|-\n|[[Digitaalallkiri]]\n|-\n|[[Failinime laiend]]\n|-\n|[[Personaalarvuti]]\n|-\n|[[Atom (standard)]]\n|-\n|[[Hüperteksti edastusprotokoll]]\n|-\n|[[Opera]]\n|-\n|[[Demilitariseeritud tsoon (informaatika)]]\n|-\n|[[Mozilla Firefox]]\n|-\n|[[Mängukoobas]]\n|-\n|[[Kohtvõrk]]\n|-\n|[[Veebisait]]\n|-\n|[[Mozilla raamat]]\n|-\n|[[Aadressisiin]]\n|-\n|[[Gentoo]]\n|-\n|[[MediaWiki]]\n|-\n|[[Toimesüsteem]]\n|-\n|[[Microsoft Windows]]\n|-\n|[[Fortran]]\n|-\n|[[Windows NT 3.1]]\n|-\n|[[Windows 1.0]]\n|-\n|[[Windows 3.x]]\n|-\n|[[Windows 2000]]\n|-\n|[[Kiudoptiline kaabel]]\n|-\n|[[Uncyclopedia]]\n|-\n|[[Windows XP]]\n|-\n|[[Windows Server 2003]]\n|-\n|[[Windows Vista]]\n|-\n|[[Windows 7]]\n|-\n|[[Diskett]]\n|-\n|[[Mälupulk]]\n|-\n|[[Corel WordPerfect Office]]\n|-\n|[[MPEG-4]]\n|-\n|[[Tekstiredaktor]]\n|-\n|[[Microsoft Office]]\n|-\n|[[vi]]\n|-\n|[[Perl]]\n|-\n|[[R (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[OpenOffice.org]]\n|-\n|[[KOffice]]\n|-\n|[[IBM Lotus Symphony]]\n|-\n|[[Grand Theft Auto 2]]\n|-\n|[[MPlayer]]\n|-\n|[[Python (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[NeoOffice]]\n|-\n|[[Sun StarOffice]]\n|-\n|[[Vim]]\n|-\n|[[Citizendium]]\n|-\n|[[Programmeerimiskeel]]\n|-\n|[[Asus Eee]]\n|-\n|[[Muutmälu]]\n|-\n|[[Bill Gates]]\n|-\n|[[Intel 4040]]\n|-\n|[[Intel 4004]]\n|-\n|[[Echelon]]\n|-\n|[[Dekompilaator]]\n|-\n|[[Signaalluure]]\n|-\n|[[RuneScape]]\n|-\n|[[Socket A]]\n|-\n|[[Vikisõnastik]]\n|-\n|[[Mobiiltelefon]]\n|-\n|[[Masinõppimine]]\n|-\n|[[Lisp]]\n|-\n|[[Emacs]]\n|-\n|[[Ajajaotusega hulgipöördus]]\n|-\n|[[Skriptimiskeel]]\n|-\n|[[Microsoft]]\n|-\n|[[C++]]\n|-\n|[[Java]]\n|-\n|[[Prolog]]\n|-\n|[[BASIC]]\n|-\n|[[Brainfuck]]\n|-\n|[[Pascal]]\n|-\n|[[PostScript]]\n|-\n|[[Visual Basic]]\n|-\n|[[Turbo Pascal]]\n|-\n|[[REALbasic]]\n|-\n|[[Visual Basic 2005]]\n|-\n|[[Masinkood]]\n|-\n|[[Visual FoxPro]]\n|-\n|[[FreeBASIC]]\n|-\n|[[Meetod (programmeerimine)]]\n|-\n|[[Klass (programmeerimine)]]\n|-\n|[[Algoritmiline keerukus]]\n|-\n|[[Andmebaas]]\n|-\n|[[POSIX]]\n|-\n|[[Alglaadur]]\n|-\n|[[Google Chrome]]\n|-\n|[[HTML5]]\n|-\n|[[Linux]]\n|-\n|[[HTML]]\n|-\n|[[Internet Explorer]]\n|-\n|[[CSS]]\n|-\n|[[Tarkvara]]\n|-\n|[[MIDI]]\n|-\n|[[Larry Ewing]]\n|-\n|[[Linus Torvalds]]\n|-\n|[[Larry Wall]]\n|-\n|[[Webmedia]]\n|-\n|[[GNU]]\n|-\n|[[GNOME]]\n|-\n|[[Wolfenstein: Enemy Territory]]\n|-\n|[[Max Payne]]\n|-\n|[[Call of Duty 2]]\n|-\n|[[Hearts of Iron]]\n|-\n|[[Hearts of Iron II]]\n|-\n|[[Silkroad Online]]\n|-\n|[[Blu-ray Disc]]\n|-\n|[[DVD]]\n|-\n|[[MMORPG]]\n|-\n|[[Tippdomeenide loend]]\n|-\n|[[Solaris (operatsioonisüsteem)]]\n|-\n|[[Küljendustarkvara]]\n|-\n|[[Vektorgraafikatarkvara]]\n|-\n|[[Xfce]]\n|-\n|[[Venekeelne Vikipeedia]]\n|-\n|[[Arvuti]]\n|-\n|[[Kiirsuhtlus]]\n|-\n|[[UPIC]]\n|-\n|[[Larry Wall]]\n|-\n|[[Kommentaarinõue]]\n|-\n|[[Tarkvaraarendus]]\n|-\n|[[Kontrollsumma]]\n|-\n|[[Täisarv (andmetüüp)]]\n|-\n|[[Ontoloogia (informaatika)]]\n|-\n|[[E-kiri]]\n|-\n|[[Teek]]\n|-\n|[[Interpretaator]]\n|-\n|[[Emulaator]]\n|-\n|[[Intel i486]]\n|-\n|[[Webware 100]]\n|-\n|[[Google Docs]]\n|-\n|[[KHTML]]\n|-\n|[[Desktopper]]\n|-\n|[[.no]]\n|-\n|[[Skype]]\n|}\n\nVõistluse käigus täiendati-parandatati 243 artiklit.\n
\n\n\n== Uued artiklid ==\n{| class=\"wikitable sortable\"\n!Artiklinimi\n|-\n|[[Apache HTTP Server]]\n|-\n|[[PC-BSD]]\n|-\n|[[Bioinformaatika]]\n|-\n|[[Sony Ericsson XPERIA X10]]\n|-\n|[[SVG]]\n|-\n|[[Inkscape]]\n|-\n|[[PS/2]]\n|-\n|[[RGBA]]\n|-\n|[[LXDE]]\n|-\n|[[Linnavõrk]]\n|-\n|[[IEEE LAN/MAN Standardite Komitee]]\n|-\n|[[EDE]]\n|-\n|[[Arne Ansper]]\n|-\n|[[Allalaadimine]]\n|-\n|[[Maido Remm]]\n|-\n|[[Ad hoc võrk]]\n|-\n|[[Android (operatsioonisüsteem)]]\n|-\n|[[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut]]\n|-\n|[[Veebiserver]]\n|-\n|[[Half-Life]]\n|-\n|[[Fedora]]\n|-\n|[[WorldWideWeb]]\n|-\n|[[iLife]]\n|-\n|[[VEDIT]]\n|-\n|[[Ventura Publisher]]\n|-\n|[[Bluetooth]]\n|-\n|[[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit]]\n|-\n|[[Kasutajadatagrammi protokoll]]\n|-\n|[[Turvakest]]\n|-\n|[[PCMan File Manager]]\n|-\n|[[Fluxbox]]\n|-\n|[[Openbox]]\n|-\n|[[Ülo Jaaksoo]]\n|-\n|[[CrunchBang Linux]]\n|-\n|[[LG Group]]\n|-\n|[[Failiedastusprotokoll]]\n|-\n|[[Struktuurpäringukeel]]\n|-\n|[[Sony]]\n|-\n|[[Internetiprotokollistik]]\n|-\n|[[Ajax]]\n|-\n|[[Philips]]\n|-\n|[[Histrodamus]]\n|-\n|[[HD DVD]]\n|-\n|[[MILNET]]\n|-\n|[[Universaalne mobiilsidesüsteem]]\n|-\n|[[IBM]]\n|-\n|[[Sortimisalgoritm]]\n|-\n|[[Viirusetõrjetarkvara]]\n|-\n|[[Arvutiviiruste ajalugu]]\n|-\n|[[Transpordikihi turbeprotokoll]]\n|-\n|[[Apple]]\n|-\n|[[Windows 95]]\n|-\n|[[CDMA2000]]\n|-\n|[[Henrik Roonemaa]]\n|-\n|[[Andmekaeve]]\n|-\n|[[iPod]]\n|-\n|[[Short Code]]\n|-\n|[[Objektorienteeritud programmeerimine]]\n|-\n|[[Dennis Ritchie]]\n|-\n|[[Arvutikorpus]]\n|-\n|[[Kommentaar (programmeerimine)]]\n|-\n|[[Turingi auhind]]\n|-\n|[[Kohalik host]]\n|-\n|[[Kaartide sorteerimine]]\n|-\n|[[DOCSIS]]\n|-\n|[[Passiivne optiline võrk]]\n|-\n|[[DVB-T]]\n|-\n|[[Sinine surmaekraan]]\n|-\n|[[VDSL2]]\n|-\n|[[EVDO]]\n|-\n|[[ADSL2+]]\n|-\n|[[W-CDMA]]\n|-\n|[[IP-kõne]]\n|-\n|[[Internetitelefon]]\n|-\n|[[HSPA]]\n|-\n|[[LTE]]\n|-\n|[[HSDPA]]\n|-\n|[[HSUPA]]\n|-\n|[[HSPA+]]\n|-\n|[[Edubuntu]]\n|-\n|[[Botnet]]\n|-\n|[[Pakettandmeside]]\n|-\n|[[Mobiil-märgistuskeel]]\n|-\n|[[EstWin]]\n|-\n|[[ELASA]]\n|-\n|[[Digitaalne abonendiliin]]\n|-\n|[[Arvutitehnika]]\n|-\n|[[Üleslaadimine]]\n|-\n|[[Dijkstra algoritm]]\n|-\n|[[Kõnepost]]\n|-\n|[[Alamvõrgumask]]\n|-\n|[[Puuteekraan]]\n|-\n|[[Kahendarv]]\n|-\n|[[Graafikaprotsessor]]\n|-\n|[[Nintendo DS]]\n|-\n|[[Videokoodek]]\n|-\n|[[Praktiline informaatika]]\n|-\n|[[DVB-C]]\n|-\n|[[Positsioneerimisteenus]]\n|-\n|[[Kahendfail]]\n|-\n|[[Voogedastus]]\n|-\n|[[Multiedastus]]\n|-\n|[[IPTV]]\n|-\n|[[Pääsupunkt]]\n|-\n|[[Väljund]]\n|-\n|[[Sisend]]\n|-\n|[[FreeBSD]]\n|-\n|[[Mobiil-ID]]\n|-\n|[[MINIX]]\n|-\n|[[Andrew Tanenbaum]]\n|-\n|[[Sagedushüplemine]]\n|-\n|[[SIM]]\n|-\n|[[Kuueteistkümnendarv]]\n|-\n|[[Seadmedraiver]]\n|-\n|[[Regressioonitestimine]]\n|-\n|[[Võrguaja protokoll]]\n|-\n|[[Partitsioon]]\n|-\n|[[Kaheksandarv]]\n|-\n|[[Sõne (andmetüüp)]]\n|-\n|[[Server]]\n|-\n|[[XviD]]\n|-\n|[[Nimeserver]]\n|-\n|[[Kiipkaart]]\n|-\n|[[XAML]]\n|-\n|[[Funktsionaalsed nõuded]]\n|-\n|[[Silverlight]]\n|-\n|[[Veebidisain]]\n|-\n|[[HTTPS]]\n|-\n|[[Siin]]\n|-\n|[[Paralleelsiin]]\n|-\n|[[Jadasiin]]\n|-\n|[[IPv6]]\n|-\n|[[Virtuaalne üllatusmuna]]\n|-\n|[[Intel]]\n|-\n|[[Mikroprotsessor]]\n|-\n|[[Puhverserver]]\n|-\n|[[Baasvahetussüsteem]]\n|-\n|[[Intel Atom]]\n|-\n|[[Esisiin]]\n|-\n|[[LGA 775]]\n|-\n|[[iPad]]\n|-\n|[[.bl]]\n|-\n|[[Socket 478]]\n|-\n|[[Seansialustusprotokoll]]\n|-\n|[[A-GPS]]\n|-\n|[[Windows Fundamentals for Legacy PCs]]\n|-\n|[[Port]]\n|-\n|[[Lihtne meiliedastusprotokoll]]\n|-\n|[[Taskuhääling]]\n|-\n|[[Taskuhäälingu ajalugu]]\n|-\n|[[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]]\n|-\n|[[Puhvertoiteallikas]]\n|-\n|[[Sõltumatute ketaste liiasmassiiv]]\n|-\n|[[Taskuhäälingu tarkvara]]\n|-\n|[[Uudisteagregaator]]\n|-\n|[[Adobe Premier Pro]]\n|-\n|[[Masinõpe]]\n|-\n|[[gedit]]\n|-\n|[[GSM Data]]\n|-\n|[[Juku (arvuti)]]\n|-\n|[[Buudilaadur]]\n|-\n|[[Buutimine]]\n|-\n|[[Windows Me]]\n|-\n|[[Tomboy (tarkvara)]]\n|-\n|[[Tcl]]\n|-\n|[[Failihaldur]]\n|-\n|[[Vahemälu]]\n|-\n|[[Makro]]\n|-\n|[[Katkestusetöötleja]]\n|-\n|[[Katkestus (informaatika)]]\n|-\n|[[Mac OS]]\n|-\n|[[Failihaldur]]\n|-\n|[[Programmeerija]]\n|-\n|[[Protokoll (andmeside)]]\n|-\n|[[Mobiilne Internet]]\n|-\n|[[Jaak Lippmaa]]\n|-\n|[[World Wide Web Foundation]]\n|-\n|[[Hüpertekst]]\n|-\n|[[HSCSD]]\n|-\n|[[Ada Lovelace]]\n|-\n|[[Hüperlink]]\n|-\n|[[Malwarebytes' Anti-Malware]]\n|-\n|[[Dünaamiline veebileht]]\n|-\n|[[Mobiilside]]\n|-\n|[[Mobiiltelefonside]]\n|-\n|[[Satelliit-mobiiltelefon]]\n|-\n|[[Esimese põlvkonna mobiilside]]\n|-\n|[[Tarkvara väljalaske elutsükkel]]\n|-\n|[[AWK]]\n|-\n|[[NMT]]\n|-\n|[[Ada (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[Digiretsept]]\n|-\n|[[MP3 mängija]]\n|-\n|[[GarageBand]]\n|-\n|[[GNU Emacs]]\n|-\n|[[Taavi Kotka]]\n|-\n|[[IKT Demokeskus]]\n|-\n|[[Google Maps]]\n|-\n|[[Teoreetiline informaatika]]\n|-\n|[[Haskell]]\n|-\n|[[Ruby (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[APL]]\n|-\n|[[COBOL]]\n|-\n|[[Erlang]]\n|-\n|[[Unlambda]]\n|-\n|[[Scheme]]\n|-\n|[[C Sharp]]\n|-\n|[[Kirjutuskaitstud]]\n|-\n|[[Befunge]]\n|-\n|[[Bash]]\n|-\n|[[Autentimine]]\n|-\n|[[Parool (informaatika)]]\n|-\n|[[Kasutajakonto kontroll]]\n|-\n|[[Funktsionaalne programmeerimine]]\n|-\n|[[Smalltalk]]\n|-\n|[[Common Lisp]]\n|-\n|[[Guido van Rossum]]\n|-\n|[[PL/I]]\n|-\n|[[Radio Data System]]\n|-\n|[[ECMAScript]]\n|-\n|[[Brendan Eich]]\n|-\n|[[Matemaatiline modelleerimine]]\n|-\n|[[Matemaatiline mudel]]\n|-\n|[[JScript]]\n|-\n|[[Ecma International]]\n|-\n|[[XSL]]\n|-\n|[[Tarkvara prototüüp]]\n|-\n|[[Firebug]]\n|-\n|[[World Wide Web Consortium]]\n|-\n|[[Dokumendi tüübi definitsioon]]\n|-\n|[[Sulund (informaatika)]]\n|-\n|[[Proksi]]\n|-\n|[[JSON]]\n|-\n|[[Douglas Crockford]]\n|-\n|[[Kõrgemat järku funktsioon]]\n|-\n|[[Anonüümne funktsioon]]\n|-\n|[[Tõeväärtus (andmetüüp)]]\n|-\n|[[Imperatiivne programmeerimine]]\n|-\n|[[Programmeerimise paradigma]]\n|-\n|[[Loogiline programmeerimine]]\n|-\n|[[Safari (brauser)]]\n|-\n|[[iPod Classic]]\n|-\n|[[iPod Nano]]\n|-\n|[[iPod Touch]]\n|-\n|[[Andmetüüp]]\n|-\n|[[Metaprogrammeerimine]]\n|-\n|[[Kasutajaliides]]\n|-\n|[[Moore'i seadus]]\n|-\n|[[Tingimuslause]]\n|-\n|[[Pakkfail]]\n|-\n|[[Notepad]]\n|-\n|[[Factor]]\n|-\n|[[XBRL]]\n|-\n|[[Lindiseade]]\n|-\n|[[Algol-60]]\n|-\n|[[Bluefish]]\n|}\n\nVõistluse käigus kirjutati 256 uut artiklit.\n
\n\n[[Kategooria:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus|Artiklid]]","hash":"c0dca2229e8b67646cc1003c54fe39fdc686b1b18cad2744ab9de010bfdae916","last_revision":"2013-05-06T12:00:26Z","first_revision":"2010-02-11T20:16:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.863608","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Võistluse käigus täiendati-parandatati 243 artiklit.\n\nVõistluse käigus kirjutati 256 uut artiklit.\n\nArtiklid\n","elements":[{"type":"heading","text":"Muudatused","translated_text":"Amendments to this Regulation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\"\n!Artiklinimi\n|-\n|[[DesktopBSD]]\n|-\n|[[Ruuter]]\n|-\n|[[Kohtvõrgu kommutaator]]\n|-\n|[[IP-aadress]]\n|-\n|[[OpenStreetMap]]\n|-\n|[[Valiksortimine]]\n|-\n|[[Vaba tarkvara]]\n|-\n|[[GNU GPL]]\n|-\n|[[Tehisintellekt]]\n|-\n|[[Jaan Tallinn]]\n|-\n|[[SOAP]]\n|-\n|[[Mullsortimine]]\n|-\n|[[Informaatika]]\n|-\n|[[IEEE 802.11]]\n|-\n|[[Ahti Heinla]]\n|-\n|[[Paarsuskontroll]]\n|-\n|[[OpenBSD]]\n|-\n|[[Alamprogramm]]\n|-\n|[[NPC]]\n|-\n|[[C (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[Hello world]]\n|-\n|[[PHP]]\n|-\n|[[Protsessor]]\n|-\n|[[Half-Life 2]]\n|-\n|[[GSM]]\n|-\n|[[Brauser]]\n|-\n|[[JavaScript]]\n|-\n|[[Operatsioonisüsteem]]\n|-\n|[[Ubuntu]]\n|-\n|[[Kubuntu]]\n|-\n|[[Tim Berners-Lee]]\n|-\n|[[KDE]]\n|-\n|[[Host]]\n|-\n|[[FIFA (mängude seeria)]]\n|-\n|[[Edastusohje protokoll]]\n|-\n|[[Internet]]\n|-\n|[[Linux (tuum)]]\n|-\n|[[Kübersõda]]\n|-\n|[[Eestit tabanud 2007. aasta küberrünnakud]]\n|-\n|[[ActionScript]]\n|-\n|[[Kolmanda põlvkonna mobiilside]]\n|-\n|[[GNU Vähem Üldine Avalik Litsents]]\n|-\n|[[OSI raammudel]]\n|-\n|[[EDGE]]\n|-\n|[[Trooja hobune (informaatika)]]\n|-\n|[[Tulemüür (informaatika)]]\n|-\n|[[Nutifon]]\n|-\n|[[Bitikiirus]]\n|-\n|[[Estobuntu]]\n|-\n|[[Windows 98]]\n|-\n|[[Failiviirus]]\n|-\n|[[Päringutarkvara]]\n|-\n|[[LimeWire]]\n|-\n|[[C++ Standard Template Library]]\n|-\n|[[Traadita rakenduste protokoll]]\n|-\n|[[Arvutikaitse]]\n|-\n|[[Extensible Messaging and Presence Protocol]]\n|-\n|[[Intel 8080]]\n|-\n|[[Kõnesüntesaator]]\n|-\n|[[Universaalne järjestiksiin]]\n|-\n|[[Mac OS X]]\n|-\n|[[WiMAX]]\n|-\n|[[Kompilaator]]\n|-\n|[[Assemblerkeel]]\n|-\n|[[GPRS]]\n|-\n|[[Google]]\n|-\n|[[Intel 8085]]\n|-\n|[[Kermit]]\n|-\n|[[Telnet]]\n|-\n|[[Tulipunkt]]\n|-\n|[[Free Software Foundation]]\n|-\n|[[Elisa]]\n|-\n|[[John Backus]]\n|-\n|[[Ken Thompson]]\n|-\n|[[Rändlusteenus]]\n|-\n|[[Arvutiviirus]]\n|-\n|[[Virtuaalmasin]]\n|-\n|[[Uss (programm)]]\n|-\n|[[Kräkker]]\n|-\n|[[Internetipettus]]\n|-\n|[[WiFi]]\n|-\n|[[Edsger Wybe Dijkstra]]\n|-\n|[[Vahelepanemisega sortimine]]\n|-\n|[[Shortest Job Next]]\n|-\n|[[XOR vahetus algoritm]]\n|-\n|[[Lempel-Ziv-Welch]]\n|-\n|[[LZ77]]\n|-\n|[[Huffmani kodeerimine]]\n|-\n|[[RSA (algoritm)]]\n|-\n|[[Algoritmide loend]]\n|-\n|[[Algoritm]]\n|-\n|[[Teenusetõkestamise rünne]]\n|-\n|[[Otsingumootori optimeerimine]]\n|-\n|[[ARPANET]]\n|-\n|[[Arvutispetsialist]]\n|-\n|[[Wine]]\n|-\n|[[Modem]]\n|-\n|[[FireWire]]\n|-\n|[[Riistvara]]\n|-\n|[[Kõvaketas]]\n|-\n|[[Mälu (arvuti)]]\n|-\n|[[Shortest Remaining Time Next]]\n|-\n|[[Infosüsteem]]\n|-\n|[[Arvutihiir]]\n|-\n|[[Infoarhitektuur]]\n|-\n|[[Internetiprotokoll]]\n|-\n|[[Veeb 2.0]]\n|-\n|[[Ajaveeb]]\n|-\n|[[Digitaalallkiri]]\n|-\n|[[Failinime laiend]]\n|-\n|[[Personaalarvuti]]\n|-\n|[[Atom (standard)]]\n|-\n|[[Hüperteksti edastusprotokoll]]\n|-\n|[[Opera]]\n|-\n|[[Demilitariseeritud tsoon (informaatika)]]\n|-\n|[[Mozilla Firefox]]\n|-\n|[[Mängukoobas]]\n|-\n|[[Kohtvõrk]]\n|-\n|[[Veebisait]]\n|-\n|[[Mozilla raamat]]\n|-\n|[[Aadressisiin]]\n|-\n|[[Gentoo]]\n|-\n|[[MediaWiki]]\n|-\n|[[Toimesüsteem]]\n|-\n|[[Microsoft Windows]]\n|-\n|[[Fortran]]\n|-\n|[[Windows NT 3.1]]\n|-\n|[[Windows 1.0]]\n|-\n|[[Windows 3.x]]\n|-\n|[[Windows 2000]]\n|-\n|[[Kiudoptiline kaabel]]\n|-\n|[[Uncyclopedia]]\n|-\n|[[Windows XP]]\n|-\n|[[Windows Server 2003]]\n|-\n|[[Windows Vista]]\n|-\n|[[Windows 7]]\n|-\n|[[Diskett]]\n|-\n|[[Mälupulk]]\n|-\n|[[Corel WordPerfect Office]]\n|-\n|[[MPEG-4]]\n|-\n|[[Tekstiredaktor]]\n|-\n|[[Microsoft Office]]\n|-\n|[[vi]]\n|-\n|[[Perl]]\n|-\n|[[R (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[OpenOffice.org]]\n|-\n|[[KOffice]]\n|-\n|[[IBM Lotus Symphony]]\n|-\n|[[Grand Theft Auto 2]]\n|-\n|[[MPlayer]]\n|-\n|[[Python (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[NeoOffice]]\n|-\n|[[Sun StarOffice]]\n|-\n|[[Vim]]\n|-\n|[[Citizendium]]\n|-\n|[[Programmeerimiskeel]]\n|-\n|[[Asus Eee]]\n|-\n|[[Muutmälu]]\n|-\n|[[Bill Gates]]\n|-\n|[[Intel 4040]]\n|-\n|[[Intel 4004]]\n|-\n|[[Echelon]]\n|-\n|[[Dekompilaator]]\n|-\n|[[Signaalluure]]\n|-\n|[[RuneScape]]\n|-\n|[[Socket A]]\n|-\n|[[Vikisõnastik]]\n|-\n|[[Mobiiltelefon]]\n|-\n|[[Masinõppimine]]\n|-\n|[[Lisp]]\n|-\n|[[Emacs]]\n|-\n|[[Ajajaotusega hulgipöördus]]\n|-\n|[[Skriptimiskeel]]\n|-\n|[[Microsoft]]\n|-\n|[[C++]]\n|-\n|[[Java]]\n|-\n|[[Prolog]]\n|-\n|[[BASIC]]\n|-\n|[[Brainfuck]]\n|-\n|[[Pascal]]\n|-\n|[[PostScript]]\n|-\n|[[Visual Basic]]\n|-\n|[[Turbo Pascal]]\n|-\n|[[REALbasic]]\n|-\n|[[Visual Basic 2005]]\n|-\n|[[Masinkood]]\n|-\n|[[Visual FoxPro]]\n|-\n|[[FreeBASIC]]\n|-\n|[[Meetod (programmeerimine)]]\n|-\n|[[Klass (programmeerimine)]]\n|-\n|[[Algoritmiline keerukus]]\n|-\n|[[Andmebaas]]\n|-\n|[[POSIX]]\n|-\n|[[Alglaadur]]\n|-\n|[[Google Chrome]]\n|-\n|[[HTML5]]\n|-\n|[[Linux]]\n|-\n|[[HTML]]\n|-\n|[[Internet Explorer]]\n|-\n|[[CSS]]\n|-\n|[[Tarkvara]]\n|-\n|[[MIDI]]\n|-\n|[[Larry Ewing]]\n|-\n|[[Linus Torvalds]]\n|-\n|[[Larry Wall]]\n|-\n|[[Webmedia]]\n|-\n|[[GNU]]\n|-\n|[[GNOME]]\n|-\n|[[Wolfenstein: Enemy Territory]]\n|-\n|[[Max Payne]]\n|-\n|[[Call of Duty 2]]\n|-\n|[[Hearts of Iron]]\n|-\n|[[Hearts of Iron II]]\n|-\n|[[Silkroad Online]]\n|-\n|[[Blu-ray Disc]]\n|-\n|[[DVD]]\n|-\n|[[MMORPG]]\n|-\n|[[Tippdomeenide loend]]\n|-\n|[[Solaris (operatsioonisüsteem)]]\n|-\n|[[Küljendustarkvara]]\n|-\n|[[Vektorgraafikatarkvara]]\n|-\n|[[Xfce]]\n|-\n|[[Venekeelne Vikipeedia]]\n|-\n|[[Arvuti]]\n|-\n|[[Kiirsuhtlus]]\n|-\n|[[UPIC]]\n|-\n|[[Larry Wall]]\n|-\n|[[Kommentaarinõue]]\n|-\n|[[Tarkvaraarendus]]\n|-\n|[[Kontrollsumma]]\n|-\n|[[Täisarv (andmetüüp)]]\n|-\n|[[Ontoloogia (informaatika)]]\n|-\n|[[E-kiri]]\n|-\n|[[Teek]]\n|-\n|[[Interpretaator]]\n|-\n|[[Emulaator]]\n|-\n|[[Intel i486]]\n|-\n|[[Webware 100]]\n|-\n|[[Google Docs]]\n|-\n|[[KHTML]]\n|-\n|[[Desktopper]]\n|-\n|[[.no]]\n|-\n|[[Skype]]\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistluse käigus täiendati-parandatati 243 artiklit.","translated_text":"Article 243 was amended during the competition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uued artiklid","translated_text":"New articles","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\"\n!Artiklinimi\n|-\n|[[Apache HTTP Server]]\n|-\n|[[PC-BSD]]\n|-\n|[[Bioinformaatika]]\n|-\n|[[Sony Ericsson XPERIA X10]]\n|-\n|[[SVG]]\n|-\n|[[Inkscape]]\n|-\n|[[PS/2]]\n|-\n|[[RGBA]]\n|-\n|[[LXDE]]\n|-\n|[[Linnavõrk]]\n|-\n|[[IEEE LAN/MAN Standardite Komitee]]\n|-\n|[[EDE]]\n|-\n|[[Arne Ansper]]\n|-\n|[[Allalaadimine]]\n|-\n|[[Maido Remm]]\n|-\n|[[Ad hoc võrk]]\n|-\n|[[Android (operatsioonisüsteem)]]\n|-\n|[[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut]]\n|-\n|[[Veebiserver]]\n|-\n|[[Half-Life]]\n|-\n|[[Fedora]]\n|-\n|[[WorldWideWeb]]\n|-\n|[[iLife]]\n|-\n|[[VEDIT]]\n|-\n|[[Ventura Publisher]]\n|-\n|[[Bluetooth]]\n|-\n|[[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit]]\n|-\n|[[Kasutajadatagrammi protokoll]]\n|-\n|[[Turvakest]]\n|-\n|[[PCMan File Manager]]\n|-\n|[[Fluxbox]]\n|-\n|[[Openbox]]\n|-\n|[[Ülo Jaaksoo]]\n|-\n|[[CrunchBang Linux]]\n|-\n|[[LG Group]]\n|-\n|[[Failiedastusprotokoll]]\n|-\n|[[Struktuurpäringukeel]]\n|-\n|[[Sony]]\n|-\n|[[Internetiprotokollistik]]\n|-\n|[[Ajax]]\n|-\n|[[Philips]]\n|-\n|[[Histrodamus]]\n|-\n|[[HD DVD]]\n|-\n|[[MILNET]]\n|-\n|[[Universaalne mobiilsidesüsteem]]\n|-\n|[[IBM]]\n|-\n|[[Sortimisalgoritm]]\n|-\n|[[Viirusetõrjetarkvara]]\n|-\n|[[Arvutiviiruste ajalugu]]\n|-\n|[[Transpordikihi turbeprotokoll]]\n|-\n|[[Apple]]\n|-\n|[[Windows 95]]\n|-\n|[[CDMA2000]]\n|-\n|[[Henrik Roonemaa]]\n|-\n|[[Andmekaeve]]\n|-\n|[[iPod]]\n|-\n|[[Short Code]]\n|-\n|[[Objektorienteeritud programmeerimine]]\n|-\n|[[Dennis Ritchie]]\n|-\n|[[Arvutikorpus]]\n|-\n|[[Kommentaar (programmeerimine)]]\n|-\n|[[Turingi auhind]]\n|-\n|[[Kohalik host]]\n|-\n|[[Kaartide sorteerimine]]\n|-\n|[[DOCSIS]]\n|-\n|[[Passiivne optiline võrk]]\n|-\n|[[DVB-T]]\n|-\n|[[Sinine surmaekraan]]\n|-\n|[[VDSL2]]\n|-\n|[[EVDO]]\n|-\n|[[ADSL2+]]\n|-\n|[[W-CDMA]]\n|-\n|[[IP-kõne]]\n|-\n|[[Internetitelefon]]\n|-\n|[[HSPA]]\n|-\n|[[LTE]]\n|-\n|[[HSDPA]]\n|-\n|[[HSUPA]]\n|-\n|[[HSPA+]]\n|-\n|[[Edubuntu]]\n|-\n|[[Botnet]]\n|-\n|[[Pakettandmeside]]\n|-\n|[[Mobiil-märgistuskeel]]\n|-\n|[[EstWin]]\n|-\n|[[ELASA]]\n|-\n|[[Digitaalne abonendiliin]]\n|-\n|[[Arvutitehnika]]\n|-\n|[[Üleslaadimine]]\n|-\n|[[Dijkstra algoritm]]\n|-\n|[[Kõnepost]]\n|-\n|[[Alamvõrgumask]]\n|-\n|[[Puuteekraan]]\n|-\n|[[Kahendarv]]\n|-\n|[[Graafikaprotsessor]]\n|-\n|[[Nintendo DS]]\n|-\n|[[Videokoodek]]\n|-\n|[[Praktiline informaatika]]\n|-\n|[[DVB-C]]\n|-\n|[[Positsioneerimisteenus]]\n|-\n|[[Kahendfail]]\n|-\n|[[Voogedastus]]\n|-\n|[[Multiedastus]]\n|-\n|[[IPTV]]\n|-\n|[[Pääsupunkt]]\n|-\n|[[Väljund]]\n|-\n|[[Sisend]]\n|-\n|[[FreeBSD]]\n|-\n|[[Mobiil-ID]]\n|-\n|[[MINIX]]\n|-\n|[[Andrew Tanenbaum]]\n|-\n|[[Sagedushüplemine]]\n|-\n|[[SIM]]\n|-\n|[[Kuueteistkümnendarv]]\n|-\n|[[Seadmedraiver]]\n|-\n|[[Regressioonitestimine]]\n|-\n|[[Võrguaja protokoll]]\n|-\n|[[Partitsioon]]\n|-\n|[[Kaheksandarv]]\n|-\n|[[Sõne (andmetüüp)]]\n|-\n|[[Server]]\n|-\n|[[XviD]]\n|-\n|[[Nimeserver]]\n|-\n|[[Kiipkaart]]\n|-\n|[[XAML]]\n|-\n|[[Funktsionaalsed nõuded]]\n|-\n|[[Silverlight]]\n|-\n|[[Veebidisain]]\n|-\n|[[HTTPS]]\n|-\n|[[Siin]]\n|-\n|[[Paralleelsiin]]\n|-\n|[[Jadasiin]]\n|-\n|[[IPv6]]\n|-\n|[[Virtuaalne üllatusmuna]]\n|-\n|[[Intel]]\n|-\n|[[Mikroprotsessor]]\n|-\n|[[Puhverserver]]\n|-\n|[[Baasvahetussüsteem]]\n|-\n|[[Intel Atom]]\n|-\n|[[Esisiin]]\n|-\n|[[LGA 775]]\n|-\n|[[iPad]]\n|-\n|[[.bl]]\n|-\n|[[Socket 478]]\n|-\n|[[Seansialustusprotokoll]]\n|-\n|[[A-GPS]]\n|-\n|[[Windows Fundamentals for Legacy PCs]]\n|-\n|[[Port]]\n|-\n|[[Lihtne meiliedastusprotokoll]]\n|-\n|[[Taskuhääling]]\n|-\n|[[Taskuhäälingu ajalugu]]\n|-\n|[[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]]\n|-\n|[[Puhvertoiteallikas]]\n|-\n|[[Sõltumatute ketaste liiasmassiiv]]\n|-\n|[[Taskuhäälingu tarkvara]]\n|-\n|[[Uudisteagregaator]]\n|-\n|[[Adobe Premier Pro]]\n|-\n|[[Masinõpe]]\n|-\n|[[gedit]]\n|-\n|[[GSM Data]]\n|-\n|[[Juku (arvuti)]]\n|-\n|[[Buudilaadur]]\n|-\n|[[Buutimine]]\n|-\n|[[Windows Me]]\n|-\n|[[Tomboy (tarkvara)]]\n|-\n|[[Tcl]]\n|-\n|[[Failihaldur]]\n|-\n|[[Vahemälu]]\n|-\n|[[Makro]]\n|-\n|[[Katkestusetöötleja]]\n|-\n|[[Katkestus (informaatika)]]\n|-\n|[[Mac OS]]\n|-\n|[[Failihaldur]]\n|-\n|[[Programmeerija]]\n|-\n|[[Protokoll (andmeside)]]\n|-\n|[[Mobiilne Internet]]\n|-\n|[[Jaak Lippmaa]]\n|-\n|[[World Wide Web Foundation]]\n|-\n|[[Hüpertekst]]\n|-\n|[[HSCSD]]\n|-\n|[[Ada Lovelace]]\n|-\n|[[Hüperlink]]\n|-\n|[[Malwarebytes' Anti-Malware]]\n|-\n|[[Dünaamiline veebileht]]\n|-\n|[[Mobiilside]]\n|-\n|[[Mobiiltelefonside]]\n|-\n|[[Satelliit-mobiiltelefon]]\n|-\n|[[Esimese põlvkonna mobiilside]]\n|-\n|[[Tarkvara väljalaske elutsükkel]]\n|-\n|[[AWK]]\n|-\n|[[NMT]]\n|-\n|[[Ada (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[Digiretsept]]\n|-\n|[[MP3 mängija]]\n|-\n|[[GarageBand]]\n|-\n|[[GNU Emacs]]\n|-\n|[[Taavi Kotka]]\n|-\n|[[IKT Demokeskus]]\n|-\n|[[Google Maps]]\n|-\n|[[Teoreetiline informaatika]]\n|-\n|[[Haskell]]\n|-\n|[[Ruby (programmeerimiskeel)]]\n|-\n|[[APL]]\n|-\n|[[COBOL]]\n|-\n|[[Erlang]]\n|-\n|[[Unlambda]]\n|-\n|[[Scheme]]\n|-\n|[[C Sharp]]\n|-\n|[[Kirjutuskaitstud]]\n|-\n|[[Befunge]]\n|-\n|[[Bash]]\n|-\n|[[Autentimine]]\n|-\n|[[Parool (informaatika)]]\n|-\n|[[Kasutajakonto kontroll]]\n|-\n|[[Funktsionaalne programmeerimine]]\n|-\n|[[Smalltalk]]\n|-\n|[[Common Lisp]]\n|-\n|[[Guido van Rossum]]\n|-\n|[[PL/I]]\n|-\n|[[Radio Data System]]\n|-\n|[[ECMAScript]]\n|-\n|[[Brendan Eich]]\n|-\n|[[Matemaatiline modelleerimine]]\n|-\n|[[Matemaatiline mudel]]\n|-\n|[[JScript]]\n|-\n|[[Ecma International]]\n|-\n|[[XSL]]\n|-\n|[[Tarkvara prototüüp]]\n|-\n|[[Firebug]]\n|-\n|[[World Wide Web Consortium]]\n|-\n|[[Dokumendi tüübi definitsioon]]\n|-\n|[[Sulund (informaatika)]]\n|-\n|[[Proksi]]\n|-\n|[[JSON]]\n|-\n|[[Douglas Crockford]]\n|-\n|[[Kõrgemat järku funktsioon]]\n|-\n|[[Anonüümne funktsioon]]\n|-\n|[[Tõeväärtus (andmetüüp)]]\n|-\n|[[Imperatiivne programmeerimine]]\n|-\n|[[Programmeerimise paradigma]]\n|-\n|[[Loogiline programmeerimine]]\n|-\n|[[Safari (brauser)]]\n|-\n|[[iPod Classic]]\n|-\n|[[iPod Nano]]\n|-\n|[[iPod Touch]]\n|-\n|[[Andmetüüp]]\n|-\n|[[Metaprogrammeerimine]]\n|-\n|[[Kasutajaliides]]\n|-\n|[[Moore'i seadus]]\n|-\n|[[Tingimuslause]]\n|-\n|[[Pakkfail]]\n|-\n|[[Notepad]]\n|-\n|[[Factor]]\n|-\n|[[XBRL]]\n|-\n|[[Lindiseade]]\n|-\n|[[Algol-60]]\n|-\n|[[Bluefish]]\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistluse käigus kirjutati 256 uut artiklit.","translated_text":"A total of 256 new articles were written during the competition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artiklid","translated_text":"Articles of association","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Pisum","wikicode":"#suuna [[Hernes (perekond)]]","hash":"3500892dd733ebaa0973bd498a5cdb94156534bf32f11fa300d67e843d0c45b5","last_revision":"2011-04-23T16:50:17Z","first_revision":"2010-02-11T20:16:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.920383","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Hernes (perekond)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Hernes (perekond)","translated_text":"in the direction of Hernes (family)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tinamidae","wikicode":"#suuna[[Tinamulased]]","hash":"ecba4b42f38d7077d138a94718cc17066651717245b844d482a5bb54c7d60579","last_revision":"2010-02-11T20:28:26Z","first_revision":"2010-02-11T20:28:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:22.977873","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTinamulased\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTinamulased","translated_text":"DirectionsTinamulas","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Angela tuhk","wikicode":"'''\"Angela tuhk\"''' ([[inglise keel]]es \"Angela's Ashes\") on [[Frank McCourt]]i autobiograafiline romaan, mis ilmus [[1996]]. aastal. [[Eesti keel]]es ilmus see [[Lia Rajandi]] tõlkes 1999. aastal kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]].\n\nAastal [[1997]] võitis McCourt teose eest [[Pulitzeri auhind|Pulitzeri preemia]].\n\n1999. aastal valmis raamatu põhjal film \"[[Angela tuhk (film)|Angela tuhk]]\". Filmi lavastas [[Alan Parker]], peaosades [[Emily Watson]], [[Robert Carlyle]], [[Michael Legge]], [[Ciaran Owens]] ja [[Joe Breen]]. \n\nAastal [[1999]] ilmus teosele järg \"[[Jah, on küll]]\" (\"'Tis\"). \n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]]\n[[Kategooria:1996. aasta kirjandusteosed]]","hash":"428d28511f2090bb67ea79ac9cd926cece278134088f6adc708e04b858752c69","last_revision":"2019-06-21T13:14:25Z","first_revision":"2010-02-11T20:47:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.035803","cross_lingual_links":{"ca":"Les cendres d'Àngela","de":"Die Asche meiner Mutter","en":"Angela's Ashes","es":"Las cenizas de Ángela","eu":"Angela's Ashes","fa":"خاکسترهای آنجلا","fi":"Seitsemännen portaan enkeli","fr":"Les Cendres d'Angela (roman)","ga":"Angela's Ashes","he":"האפר של אנג'לה","hyw":"Angela's Ashes","id":"Angela's Ashes","it":"Le ceneri di Angela (romanzo)","ja":"アンジェラの灰","ky":"Анжеланын топурагы","nl":"De as van mijn moeder","ru":"Прах Анджелы","tr":"Angela'nın Külleri","uk":"Прах Анджели (книга)","zh":"安琪拉的灰燼"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"\"Angela tuhk\" (inglise keeles \"Angela's Ashes\") on Frank McCourti autobiograafiline romaan, mis ilmus 1996. aastal. Eesti keeles ilmus see Lia Rajandi tõlkes 1999. aastal kirjastuses Varrak.\n\nAastal 1997 võitis McCourt teose eest Pulitzeri preemia.\n\n1999. aastal valmis raamatu põhjal film \"Angela tuhk\". Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens ja Joe Breen.\n\nAastal 1999 ilmus teosele järg \"Jah, on küll\" (\"'Tis\").\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid Kategooria:1996. aasta kirjandusteosed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Angela tuhk\" (inglise keeles \"Angela's Ashes\") on Frank McCourti autobiograafiline romaan, mis ilmus 1996. aastal.","translated_text":"\"Angela's Ashes\" is a 1996 autobiographical novel by Frank McCourt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti keeles ilmus see Lia Rajandi tõlkes 1999. aastal kirjastuses Varrak.","translated_text":"It appeared in the Estonian translation by Lia Rajand in the 1999 edition of Varrak.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1997 võitis McCourt teose eest Pulitzeri preemia.","translated_text":"In 1997, McCourt won the Pulitzer Prize for his work.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1999. aastal valmis raamatu põhjal film \"Angela tuhk\".","translated_text":"In 1999, the movie \"Angela's Ashes\" was based on a book.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens ja Joe Breen.","translated_text":"It was directed by Alan Parker, starring Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens and Joe Breen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1999 ilmus teosele järg \"Jah, on küll\" (\"'Tis\").","translated_text":"In 1999, a follow-up to \"Yes, Yes\" (\"Tis\") appeared.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid Kategooria:1996. aasta kirjandusteosed","translated_text":"Categories: Romance novels of the United States of America Categories: works of literature from 1996","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tutik","wikicode":"{{Taksonitabel \n | nimi = Tutik\n | värvus = taimed\n | seisund = \n | seisundi_süsteem = \n | seisundi_ref = \n | pilt = \n | pildi_seletus = [[Harilik hallsamblik]] ja tüvetutik\n | riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n | hõimkond = [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta''\n | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida''\n | selts = [[Tutikulaadsed]] ''Orthotrichales''\n | sugukond = [[Tutikulised]] ''Orthotrichaceae''\n | perekond = '''Tutik''' ''Orthotrichum''\n }}\n\n'''Tutik''' (''Orthotrichum'') on perekond [[sammaltaimed|samblaid]] [[tutikulised|tutikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].\n\nKokku on perekonnas umbes 200 liiki, neist Euroopas kasvab 33.\n\n==Eesti liigid==\nEestis kasvab tutikuid 12 liiki.\n*''Orthotrichum affine'' Brid. – [[sarnastutik]] (sage)\n*''Orthotrichum anomalum'' Hedw. – [[kivitutik]] (sage)\n*''Orthotrichum cupulatum'' Brid. — [[tume tutik]] (üsna harva)\n*''Orthotrichum diaphanum'' Brid. — [[karvtutik]] (harva)\n*''Orthotrichum gymnostomum'' Brid. — [[hambutu tutik]] (üsna harva)\n*''Orthotrichum lyellii'' Hook. & Taylor — [[Lyelli tutik]] (väga harva)\n*''Orthotrichum obtusifolium'' Brid. — [[tömbilehine tutik]] (sage)\n*''Orthotrichum pallens'' Brid. — [[kahkjas tutik]] (pillatult)\n*''Orthotrichum pumilum'' Anon. — [[kääbustutik]] (sage)\n*''Orthotrichum rupestre'' Schwaerg. — [[kaljututik]] (sage)\n*''Orthotrichum speciosum'' Nees — [[tüvetutik]] (väga sage)\n*''Orthotrichum stramineum'' Hornsch. — [[kollakas tutik]] (väga harva)\n\n\n[[Kategooria:Tutikulaadsed]]","hash":"00ece54dfc722e7107c3ce81ce87e7042b7b0ee7e264a4649df87f01513cb684","last_revision":"2024-02-11T19:37:03Z","first_revision":"2010-02-11T20:52:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.094865","cross_lingual_links":{"arz":"ارثوتريشوم","ceb":"Orthotrichum","da":"Furehætte","de":"Orthotrichum","en":"Orthotrichum","es":"Orthotrichum","fi":"Hiippasammalet","fr":"Orthotrichum","kk":"Жатаған ортотрихум","lt":"Šepšė","nl":"Haarmuts","pl":"Szurpek","ru":"Ортотрихум","sv":"Hättemossor","uk":"Прямоволосник","vi":"Orthotrichum","zh":"木灵藓属"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Tutik (Orthotrichum) on perekond samblaid tutikuliste sugukonnast.\n\nKokku on perekonnas umbes 200 liiki, neist Euroopas kasvab 33.\n\nEestis kasvab tutikuid 12 liiki. Orthotrichum affine Brid. – sarnastutik (sage) Orthotrichum anomalum Hedw. – kivitutik (sage) Orthotrichum cupulatum Brid. — tume tutik (üsna harva) Orthotrichum diaphanum Brid. — karvtutik (harva) Orthotrichum gymnostomum Brid. — hambutu tutik (üsna harva) Orthotrichum lyellii Hook. & Taylor — Lyelli tutik (väga harva) Orthotrichum obtusifolium Brid. — tömbilehine tutik (sage) Orthotrichum pallens Brid. — kahkjas tutik (pillatult) Orthotrichum pumilum Anon. — kääbustutik (sage) Orthotrichum rupestre Schwaerg. — kaljututik (sage) Orthotrichum speciosum Nees — tüvetutik (väga sage) Orthotrichum stramineum Hornsch. — kollakas tutik (väga harva)\n\nKategooria:Tutikulaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n | nimi = Tutik\n | värvus = taimed\n | seisund = \n | seisundi_süsteem = \n | seisundi_ref = \n | pilt = \n | pildi_seletus = [[Harilik hallsamblik]] ja tüvetutik\n | riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n | hõimkond = [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta''\n | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida''\n | selts = [[Tutikulaadsed]] ''Orthotrichales''\n | sugukond = [[Tutikulised]] ''Orthotrichaceae''\n | perekond = '''Tutik''' ''Orthotrichum''\n }}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tutik (Orthotrichum) on perekond samblaid tutikuliste sugukonnast.","translated_text":"The orthotrichum is a family of specimens belonging to the order orthotrichum.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kokku on perekonnas umbes 200 liiki, neist Euroopas kasvab 33.","translated_text":"In total, there are about 200 species in the family, 33 of which grow in Europe.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Eesti liigid","translated_text":"Estonian species","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis kasvab tutikuid 12 liiki.","translated_text":"In Estonia there are 12 species of termites.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum affine Brid.","translated_text":"The Orthotrichum affine Brid.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"– sarnastutik (sage)","translated_text":" ⁇ Similarity (often)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum anomalum Hedw. – kivitutik (sage)","translated_text":"Orthotrichum anomalum Hedw. ⁇ Crushed stone (same)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum cupulatum Brid. — tume tutik (üsna harva)","translated_text":"Orthotrichum cupulatum Brid. ⁇ dark support (rarely seen)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum diaphanum Brid.","translated_text":"It's called Orthotrichum diaphanum Brid.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"— karvtutik (harva)","translated_text":" ⁇ Hair follicle (rare)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum gymnostomum Brid. — hambutu tutik (üsna harva)","translated_text":"Orthotrichum gymnostomum Brid. ⁇ Toothless support (rarely used)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum lyellii Hook.","translated_text":"The hook of the orthotrichum lyel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"& Taylor — Lyelli tutik (väga harva)","translated_text":"& Taylor ⁇ Lyell support (very rare)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum obtusifolium Brid. — tömbilehine tutik (sage)","translated_text":"Orthotrichum obtusifolium Brid. ⁇ seed leaf support (sage)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum pallens Brid. — kahkjas tutik (pillatult)","translated_text":"Orthotrichum pallens Brid. ⁇ broken support (free of charge)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum pumilum Anon. — kääbustutik (sage)","translated_text":"Anon orthotrichum pumilum","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum rupestre Schwaerg.","translated_text":"It's called orthotrichum rupestre Schwaerg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"— kaljututik (sage)","translated_text":" ⁇ Crushed stone (often)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum speciosum Nees — tüvetutik (väga sage)","translated_text":"Orthotrichum speciosum Nees ⁇ offspring (very young)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orthotrichum stramineum Hornsch.","translated_text":"The orthotrichum stramineum Hornsch.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"— kollakas tutik (väga harva)","translated_text":" ⁇ yellow support (very rare)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Tutikulaadsed","translated_text":"Categories:Friends of tobacco","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Orthotrichum","wikicode":"#suuna[[tutik]]","hash":"f9f0ec5ea6b0aef61840575c09e5276f3819e70f5bd9e3038b1d62bcd25cad67","last_revision":"2010-02-11T20:56:16Z","first_revision":"2010-02-11T20:56:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.150163","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunatutik\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunatutik","translated_text":"Other, not further worked than hot-rolled","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Angela tuhk (film)","wikicode":"'''\"Angela tuhk\"''' ([[inglise keel]]es \"Angela's Ashes\") on [[1999]]. aastal Ameerika Ühendriikide ja Iirimaa koostöös valminud [[film]]. See põhineb [[Frank McCourt]]i autobiograafilisel romaanil \"[[Angela tuhk]]\", mis ilmus [[1996]]. aastal.\n\nFilmi lavastas [[Alan Parker]]. Peaosades [[Emily Watson]], [[Robert Carlyle]], [[Michael Legge]], [[Ciaran Owens]] ja [[Joe Breen]]. Filmi muusika kirjutas [[John Williams]]. \n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]\n[[Kategooria:1999. aasta filmid]]","hash":"0856c7fb4070cf5ee48e71018e13d3aa27efa54ed825bc12820e3be3ae44ffd6","last_revision":"2013-03-14T17:11:50Z","first_revision":"2010-02-11T21:06:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.211568","cross_lingual_links":{"ca":"Angela's Ashes","cy":"Angela's Ashes","de":"Die Asche meiner Mutter (Film)","en":"Angela's Ashes (film)","es":"Las cenizas de Ángela (película)","eu":"Angela's Ashes (filma)","fa":"خاکسترهای آنجلا (فیلم)","fi":"Seitsemännen portaan enkeli (elokuva)","fr":"Les Cendres d'Angela (film)","gl":"Angela's Ashes (filme)","he":"האפר של אנג'לה (סרט)","ht":"Les Cendres d'Angela (fim)","id":"Angela's Ashes (film)","it":"Le ceneri di Angela (film)","ja":"アンジェラの灰 (映画)","ko":"안젤라스 애쉬스","mk":"Пепелта на Ангела (филм)","nl":"Angela's Ashes","pl":"Prochy Angeli","pt":"As Cinzas de Ângela","ru":"Прах Анджелы (фильм)","simple":"Angela's Ashes","sv":"Ängeln på sjunde trappsteget","tr":"Angela'nın Külleri (film)","uk":"Прах Анджели (фільм)","zh":"天使的孩子"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"\"Angela tuhk\" (inglise keeles \"Angela's Ashes\") on 1999. aastal Ameerika Ühendriikide ja Iirimaa koostöös valminud film. See põhineb Frank McCourti autobiograafilisel romaanil \"Angela tuhk\", mis ilmus 1996. aastal.\n\nFilmi lavastas Alan Parker. Peaosades Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens ja Joe Breen. Filmi muusika kirjutas John Williams.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1999. aasta filmid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Angela tuhk\" (inglise keeles \"Angela's Ashes\") on 1999. aastal Ameerika Ühendriikide ja Iirimaa koostöös valminud film.","translated_text":"\"Angela's Ashes\" is a 1999 co-production between the United States and Ireland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See põhineb Frank McCourti autobiograafilisel romaanil \"Angela tuhk\", mis ilmus 1996. aastal.","translated_text":"It's based on Frank McCourt's autobiographical novel \"Angela's Ashes\", which came out in 1996.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmi lavastas Alan Parker.","translated_text":"The film was directed by Alan Parker.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peaosades Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens ja Joe Breen.","translated_text":"It stars Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens and Joe Breen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Filmi muusika kirjutas John Williams.","translated_text":"The music for the film was written by John Williams.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1999. aasta filmid","translated_text":"Category:Movies from the United States of America Category:Movies from 1999","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mary von Teck","wikicode":"#suuna [[Mary (Tecki printsess)]]","hash":"b8b531810d0781c86f1a08d3d968378639f5229aa64a6bcaa74bd03c5acf7088","last_revision":"2010-02-11T21:55:25Z","first_revision":"2010-02-11T21:55:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.289471","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Mary (Tecki printsess)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Mary (Tecki printsess)","translated_text":"In the direction of Mary (Princess of Teck)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hâmit","wikicode":"[[File:Abdulhak Hamid Bey.jpg|thumb|220px|right|Abdülhak Hâmit]]\n'''Abdülhak Hâmit''' ([[1934]]. aastast '''Abdülhak Hâmit Tarhan'''[ENE 1. väljaanne, kd 1, 1969, lk 34]\n[[http://www.answers.com/topic/abd-lhak-hamit-tarhan-4 Mideast & N. Africa Encyclopedia]]\n[[http://www.osmanli700.gen.tr/english/individuals/a19.html osmanli700.gen.tr]]\n[[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/927/Abdulhak-Hamid Britannica]]\n[[http://www.turkishculture.org/pages.php?ChildID=125&ParentID=6&ID=4&ChildID1=662&miMore=1 turkishculture.org]]\n[''Fremdsprachige Schriftsteller'', Leipzig 1972, lk 20]\n}}\n\n==Välislingid==\n*[http://www.answers.com/topic/abd-lhak-hamit-tarhan-4 Entsüklopeediaartikkel] (''inglise keeles'') \n*[http://www.osmanli700.gen.tr/english/individuals/a19.html Elulugu Türgi saidil] (''inglise keeles'') \n*[http://www.biyografi.net/kisiayrinti.asp?kisiid=1645 Elulugu] (''türgi keeles'')\n*[http://www.turkishculture.org/pages.php?ChildID=125&ParentID=6&ID=4&ChildID1=662&miMore=1 Tutvustus saidil turkishculture.org]\n\n[[Kategooria:Türgi poliitikud]]\n[[Kategooria:Türgi kirjanikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1852]]\n[[Kategooria:Surnud 1937]]","hash":"4a796fdc537494db9bfa19e70e64d2967ab8a98083e78185e26331153f7a45fd","last_revision":"2021-04-16T09:58:38Z","first_revision":"2010-02-11T22:24:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.341934","cross_lingual_links":{"ar":"عبد الحق حامد","arz":"عبد الحق حامد","az":"Əbdülhaq Hamid Tərxan","ca":"Abdülhak Hamit Tarhan","de":"Abdülhak Hâmid Tarhan","diq":"Abdülhak Hamit Tarhan","en":"Abdülhak Hâmid Tarhan","es":"Tarhan Abdulhak Hamid","eu":"Abdülhak Hâmit","fi":"Abdülhak Hâmid Tarhan","hy":"Աբդուլհաք Համիդ Թարհան","id":"Abdülhak Hamit Tarhan","it":"Abdülhak Hâmid Tarhan","ka":"აბდულჰაქ ჰამიდ თარჰანი","kk":"Абдулхақ Хамид Тархан","ro":"Abdulhak Hamid Tarhan","ru":"Тархан, Абдулхак Хамид","sl":"Hamit Tarhan Abdülhak","tk":"Abdylhak Hamit Tarhan","tr":"Abdülhak Hamit Tarhan"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Abdülhak Hâmit (1934. aastast Abdülhak Hâmit Tarhan; 2. veebruar 1852 İstanbul – 12. aprill 1937 İstanbul) oli türgi näitekirjanik ja luuletaja ning diplomaat ja poliitik.\n\nTa sündis jõukas İstanbuli perekonnas. Tema vanaisa oli sultan Abdülhamit II ihuarst ning luuletaja Abdülhak Molla, isa oli ajaloolane ja diplomaat Hayrullah Efendi. Tema ema oli tšerkessi päritolu orjatar. Poiss sai koduõpetust ning õppis prantsuse koolis, võttes eratunde Yanyalı Tahsin Hocalt ja Edremitli Bahaddin Hocalt. Augustis 1863 saabus ta koos oma venna Yasuhiga Pariisi, kus tema isa oli diplomaadiks. Pariisis õppis ta poolteist aastat. Pärast Euroopa-reisi sai ta ühena esimestest muslimitest õppida Robert College'is İstanbulis. Samal ajal töötas ta tõlkebüroos, et täiustada oma prantsuse keelt. Aasta pärast läks ta Teherani, kuhu tema isa oli diplomaadiks määratud, ning õppis seal pärsia keelt ning araabia ja pärsia luulet. Pärast isa surma naasis ta 1867 İstanbuli ning astus riigiteenistusse.\n\nAastal 1871 abiellus ta aristokraatlikku päritolu neiu Fatmaga ning asus diplomaatilisele tööle Pariisis. Aastatel 1876–1878 oli ta saadik Pariisis, kus ta õppis tundma prantsuse kirjandust, mis tema loomingut mõjutas. Näidendi \"Nestren\" (1878) pärast, mida peeti õõnestavaks, sest ta kujutas võitlust türanliku valitseja vastu, pidi ta Abdülhamit II viha tõttu diplomaatilisest teenistusest lahkuma. Hiljem, pärast teenistusse ennistamist 1881 töötas ta 1921. aastani diplomaadina muu hulgas Phothis (1881), Vóloses (1882), Londonis, Haagis (kaks aastat), Brüsselis (1906) ja Bombays (1883). Tema diplomaatilist tegevust katkestasid ametist vabastamised ka näidendite \"Zeynep\" (1908) ja \"Finten\" (1916) ilmumise ajendil. Oma mõjukate sidemete abil õnnestus luuletajal iga kord saavutada teenistusse ennistamine. Pärast \"Zeynepi\" kirjutamist pidi ta tõotama, et ta rohkem ei kirjuta. Diplomaaditöö aeg oli tema aktiivseima kirjandusliku tegevuse periood.\n\nAastal 1885 pidi ta abikaasa haiguse tõttu Indiast ära tulema. Aastal 1885 suri tema armastatud abikaasa Fatma koduteel Beirutis tuberkuloosi ning ta maeti sinna. Selle mõjul ta kirjutas ta luuleteose \"Makber\", mida peetakse üheks tema tähtteoseks.\n\nSuur osa tema loomingust sündis tansimati ajal. Ta püüdis kasutusele võtta rahvapärast süllaabilist värsisüsteemi.\n\nAastal 1908 sai ta Osmanite riigi Senati liikmeks[]. Ta vastustas noortürklaste revolutsiooni. Aastal 1914 määrati ta Riiginõukogu liikmeks. Esimese maailmasõja järel elas ta lühikest aega Viinis ning aastast 1922 Türgis. Alates 1928. aastast kuni surmani oli ta İstanbuli esindajana Türgi parlamendi liige.\n\nTema teine abikaasa Nelly oli inglanna. Aastal 1900 pidi ta abikaasa haiguse tõttu ajutiselt Türgisse naasma. Nelly suri 1911. Kolmas abikaasa oli belglanna Lucienne.\n\nTa on maetud Zincirlikuyu kalmistule İstanbuli Şişli linnaosas.\n\nOmal ajal oli Abdülhak Hâmit ülistatud romantiline kirjanik, keda on nimetatud Suureks Luuletajaks \"Şair-i Azam\" ka Suureks Geeniuseks \"Dahi-i Azam\"; tänapäeval teda palju ei loeta. Tema näidendeid pole palju lavastatud, sest nad on raskesti lavale toodavad. Näiteks näidendis \"Tarık\" (1879) on 47 tegelast ja näidend \"Finten\" (1916) on 500 lehekülge paks.\n\nYusuf Mardin on kirjutanud Abdülhak Hâmiti Londonis veedetud ajast romaani \"Abdülhak Hamid'in Londrası\" (\"Abdülhak Hamidi London\").\n\n\"Macera-yı Aşk\" (\"Armastuslugu\"; 1873; proosanäidend; värssides 1910) \"Sabr-u Sebat\" (\"Kannatlikkus\"; 1875; näidend; lavastatud İstanbuli linnateatris 1961) \"İçli Kız\" (\"Ülitundlik tüdruk\"; 1875; näidend) \"Duhter-i Hindu\" (\"Hindu tütar; 1876; näidend) \"Nazife\" (1876; näidend; koos Abdüllahü's-Sağiriga 1917) \"Nesteren\" (\"Nartsissid\"; 1878; näidend) \"Sahra\" (\"Kõrb\"; 1879; luule) \"Tarık yahut Endülüs'ün fethi\" (Tarık ehk Hispaania vallutamine; 1879; näidend; lihtsustatud Sadi Irmaki ja Behçet Kemal Çağlari poolt, lavastatud İstanbuli linnateatris 1962) \"Eşber\" (1880; näidend) \"Tezer yahut Abdurrahman-ı Salis\" (\"Tezer ehk Abdurrahman III\"; 1880; näidend) \"Makber\" (\"Haud\"; 1885; luule) \"Ölü\" (\"Surnukeha\"; 1885; luule) \"Hacle\" (1886; luule) \"Bunlar odur\" (1885; luule) \"Divaneliklerim yahut belde\" (1885; luule) \"Bir sefirenin hasbihali\" (\"Lobisemine saadikuprouaga\"; 1886; luule) \"Zeynep\" (1908; näidend) \"Bala'dan Bir Ses\" (\"Hääl Balast\"; 1912; luule) \"Liberte\" (\"Vabadus\"; 1913; näidend) \"Validem\" (\"Minu ema\"; 1913; luule) \"İlhan\" (1913; näidend) \"Finten\" (1916; näidend) \"İlham-ı vatan\" (\"Inspiratsioon kodumaast\"; 1916; luule) \"Mektuplar\" (\"Kirjad\", kogunud Süleyman Nazif, kaks köidet, 1916) \"Tayflar geçidi\" (\"Kummituste paraad\"; 1917; luule) \"İbn-i Musa yahut Zadülcemal\" (\"İbn-i Musa ehk Zadülcemal; 1917; näidend) \"Sardanapal\" (1917; näidend) \"Abdüllahi's sağir\" (\"Väike Abdüllah; 1917) \"Yadigar-ı harb\" (1917; näidend) \"Cünun-ı Aşk\" (\"Armuhullus\"; 1917) \"Ruhlar\" (\"Vaimud\"; 1922; luule) \"Garam\" (\"Minu kirg\"; 1923; luule) \"Hatırat\" (\"Mälestused\", järjejutud ajalehtedes İkdam ja Vakit; 1924–1925) \"Hakan\" (1935; näidend) \"Kanuni'nin Vicdan Azabı\" (\"Süleyman Toreda kahetsus\"; 1937; avaldamata)\n\nİnci Enginün tõlkis tema näidendid tänapäeva türgi keelde. Need on avaldatud seitsmes köites (1998–2002).\n\nEntsüklopeediaartikkel (inglise keeles) Elulugu Türgi saidil (inglise keeles) Elulugu (türgi keeles) Tutvustus saidil turkishculture.org\n\nKategooria:Türgi poliitikud Kategooria:Türgi kirjanikud Kategooria:Sündinud 1852 Kategooria:Surnud 1937\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülhak Hâmit (1934. aastast Abdülhak Hâmit Tarhan;","translated_text":"Abdelhak Hamit (born 1934);","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{cite web | url = http://www.ville-ge.ch/musinfo/bd/cjb/africa/recherche.php| title = African flowering plants database | accessdate = 07.11.2008| publisher = Conservatoire et Jardin Botaniques Ville de Genève }}]\n*''Zantedeschia aethiopica'' – [[harilik kalla]]\n*''Zantedeschia albomaculata'' – [[täpikkalla]]\n*''Zantedeschia elliottiana'' – [[kollane kalla]]\n*''[[Zantedeschia jucunda]]'' \n*''[[Zantedeschia odorata]]'' \n*''[[Zantedeschia pentlandii]]'' \n*''Zantedeschia rehmannii'' – [[roosa kalla]]\n*''[[Zantedeschia valida]]''\n\n[[Pilt:Zantedeschia - Calla Lilly1.jpg|pisi|tühi|''[[Zantedeschia elliottiana]]'']]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Võhalised]]","hash":"82f279e055c82c56f0359f97eaf0bd656394a0a0f6eaac6f048440d4c5a1ca12","last_revision":"2023-07-14T23:20:06Z","first_revision":"2010-02-11T23:41:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.460306","cross_lingual_links":{"af":"Zantedeschia","ar":"الكالا","arz":"الكالا","bo":"རྡོ་པད་མ།","ca":"Zantedeschia","ceb":"Zantedeschia","de":"Zantedeschien","en":"Zantedeschia","eo":"Zantedesĥio","es":"Zantedeschia","fa":"گل شیپوری","fi":"Huonevehkat","fr":"Zantedeschia","gl":"Zantedeschia","hr":"Zantedešija","hsb":"Zantedeschia","hu":"Tölcsérvirágok","id":"Bakung arum","it":"Zantedeschia","ja":"オランダカイウ属","ko":"칼라속","lt":"Kalija","nn":"Kalaslekta","pl":"Cantedeskia","pnb":"زینتیدسکیا","pt":"Zantedeschia","ro":"Zantedeschia","ru":"Зантедеския","sv":"Kallasläktet","tr":"Zantedeschia","uk":"Зантедескія","uz":"Zantedeschia","vi":"Chi Vân môn","war":"Zantedeschia","zh":"馬蹄蓮屬"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Kalla (Zantedeschia) on võhaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n\nKallade looduslikuks levilaks on piirkond Lõuna-Aafrikast Malawini. Ladinakeelse nime on perekond saanud Itaalia botaaniku Giovanni Zantedeschi (1773–1846) auks. Ristiisaks oli saksa botaanik Kurt Sprengel (1766–1833).\n\nKallad on risoomiga rohtsed mitmeaastased taimed, mis kasvavad 1–2,5 meetri kõrgusteks. Lehed võivad olla 15–45 cm pikad. Õisik koosneb säravvalgest, kollasest või roosast lehterja kujuga kandelehest ning kollasest tõlvikust.\n\nEestis kasvatatakse kasvuhoones, ta on hinnatud lõike- ja potilill.\n\nNüüdisajal loetakse perekonda kuuluvaks kaheksa liiki: Zantedeschia aethiopica – harilik kalla Zantedeschia albomaculata – täpikkalla Zantedeschia elliottiana – kollane kalla Zantedeschia jucunda Zantedeschia odorata Zantedeschia pentlandii Zantedeschia rehmannii – roosa kalla Zantedeschia valida\n\nKategooria:Võhalised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n | nimi = Kalla\n | värvus = taimed\n | seisund = \n | seisundi_süsteem = \n | seisundi_ref = \n | pilt = Zantedeschia rehmannii CBM.png\n | pildi_seletus = [[Roosa kalla]] (''Zantedeschia rehmannii'')\n | riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n | klass = [[Üheidulehelised]] ''Liliopsida''\n | selts = [[Konnarohulaadsed]] ''Alismatales''\n | sugukond = [[Võhalised]] ''Araceae''\n | perekond = [[Kalla]] ''Zantedeschia''\n | liik = \n | binaarne = \n | binaarse_autor = \n | levikukaart = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kalla (Zantedeschia) on võhaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.","translated_text":"Calla (Zantedeschia) is a genus of herbaceous plants.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kallade looduslikuks levilaks on piirkond Lõuna-Aafrikast Malawini.","translated_text":"The natural range of the rocks is the region from South Africa to Malawi.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ladinakeelse nime on perekond saanud Itaalia botaaniku Giovanni Zantedeschi (1773–1846) auks.","translated_text":"The family's Latin name is in honor of the Italian botanist Giovanni Zantedeschi (1773 ⁇ 1846).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ristiisaks oli saksa botaanik Kurt Sprengel (1766–1833).","translated_text":"It was crucified by the German botanist Kurt Sprengel (1766-1833).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kallad on risoomiga rohtsed mitmeaastased taimed, mis kasvavad 1–2,5 meetri kõrgusteks.","translated_text":"The cauliflower is a rhizomatous perennial plant that grows to a height of 1 ⁇ 2.5 meters.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lehed võivad olla 15–45 cm pikad.","translated_text":"The leaves can be 15 ⁇ 45 cm long.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õisik koosneb säravvalgest, kollasest või roosast lehterja kujuga kandelehest ning kollasest tõlvikust.","translated_text":"The cover shall consist of a bright white, yellow or pink leaf-shaped cover and a yellow transcript.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis kasvatatakse kasvuhoones, ta on hinnatud lõike- ja potilill.","translated_text":"In Estonia, it is grown in greenhouses and is rated as a pest.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liigid","translated_text":"Species","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nüüdisajal loetakse perekonda kuuluvaks kaheksa liiki: Zantedeschia aethiopica – harilik kalla Zantedeschia albomaculata – täpikkalla Zantedeschia elliottiana – kollane kalla Zantedeschia jucunda Zantedeschia odorata Zantedeschia pentlandii Zantedeschia rehmannii – roosa kalla Zantedeschia valida","translated_text":"Currently, the family includes eight species: Zantedeschia aethiopica ⁇ common name Zantedeschia albomaculata ⁇ specific name Zantedeschia elliottiana ⁇ yellow name Zantedeschia jucunda Zantedeschia odorata Zantedeschia pentlandii Zantedeschia rehmannii ⁇ pink name Zantedeschia choose","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{cite web | url = http://www.ville-ge.ch/musinfo/bd/cjb/africa/recherche.php| title = African flowering plants database | accessdate = 07.11.2008| publisher = Conservatoire et Jardin Botaniques Ville de Genève }}]","char_index":54,"name":null,"url":"http://www.ville-ge.ch/musinfo/bd/cjb/africa/recherche.php","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":2426,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:31.246234-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Võhalised","translated_text":"Categories:Governments and agencies","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Nüüdisajal loetakse perekonda kuuluvaks kaheksa liiki: Zantedeschia aethiopica – harilik kalla Zantedeschia albomaculata – täpikkalla Zantedeschia elliottiana – kollane kalla Zantedeschia jucunda Zantedeschia odorata Zantedeschia pentlandii Zantedeschia rehmannii – roosa kalla Zantedeschia valida","translated_text":"Currently, the family includes eight species: Zantedeschia aethiopica ⁇ common name Zantedeschia albomaculata ⁇ specific name Zantedeschia elliottiana ⁇ yellow name Zantedeschia jucunda Zantedeschia odorata Zantedeschia pentlandii Zantedeschia rehmannii ⁇ pink name Zantedeschia choose","citations":[{"content":"[{{cite web | url = http://www.ville-ge.ch/musinfo/bd/cjb/africa/recherche.php| title = African flowering plants database | accessdate = 07.11.2008| publisher = Conservatoire et Jardin Botaniques Ville de Genève }}]","char_index":54,"name":null,"url":"http://www.ville-ge.ch/musinfo/bd/cjb/africa/recherche.php","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":2426,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:31.246234-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Eddo Rigotti","wikicode":"'''Eddo Rigotti''' (sündinud [[25. mai]]l [[1944]]) on Itaaliast pärit Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik.\n\nAastail 1981–2002 oli ta Milano Katoliku Ülikooli üldlingvistika professor. Samas ülikoolis oli ta ka aastail 1964–1968 õppinud ning kaitsnud väitekirja vene semiootika teemal, uurides eriti [[Sebastian Šaumjan]]i töid. 1996. aastast töötab ta [[Lugano]]s.\n\nTa on tegelenud argumentatsiooniteooriaga.\n\n==Teosed==\n*Rigotti, Eddo 2005. Towards a typology of manipulative processes. In: Saussure, Louis de; Schulz, Peter (eds.), ''Manipulation and ideologies in the twentieth century: discourse, language, mind''. Amsterdam: Benjamins, 61–83.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.usi.ch/personal-info?id=299 Biograafia]\n\n{{JÄRJESTA:Rigotti, Eddo}}\n[[Kategooria:Šveitsi teadlased]]\n[[Kategooria:Itaalia semiootikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1944]]","hash":"2e2b1e034f119537ad8265b5cd76c95697a34f4d0c45193861d386fcbb39ee7c","last_revision":"2023-01-02T12:35:53Z","first_revision":"2010-02-12T05:59:35Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.514214","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Eddo Rigotti (sündinud 25. mail 1944) on Itaaliast pärit Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik.\n\nAastail 1981–2002 oli ta Milano Katoliku Ülikooli üldlingvistika professor. Samas ülikoolis oli ta ka aastail 1964–1968 õppinud ning kaitsnud väitekirja vene semiootika teemal, uurides eriti Sebastian Šaumjani töid. 1996. aastast töötab ta Luganos.\n\nTa on tegelenud argumentatsiooniteooriaga.\n\nRigotti, Eddo 2005. Towards a typology of manipulative processes. In: Saussure, Louis de; Schulz, Peter (eds.), Manipulation and ideologies in the twentieth century: discourse, language, mind. Amsterdam: Benjamins, 61–83.\n\nBiograafia\n\nKategooria:Šveitsi teadlased Kategooria:Itaalia semiootikud Kategooria:Sündinud 1944\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eddo Rigotti (sündinud 25. mail 1944) on Itaaliast pärit Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik.","translated_text":"Eddo Rigotti (born 25 May 1944) is a Swiss communication scientist and semiotic from Italy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastail 1981–2002 oli ta Milano Katoliku Ülikooli üldlingvistika professor.","translated_text":"From 1981 to 2002 he was Professor of General Linguistics at the Catholic University of Milan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas ülikoolis oli ta ka aastail 1964–1968 õppinud ning kaitsnud väitekirja vene semiootika teemal, uurides eriti Sebastian Šaumjani töid. 1996. aastast töötab ta Luganos.","translated_text":"At the same university, he also studied and defended a dissertation on Russian semiotics in 1964-1968, studying in particular the works of Sebastian Schaumjan.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on tegelenud argumentatsiooniteooriaga.","translated_text":"He's been dealing with argument theory.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teosed","translated_text":"Works of art","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rigotti, Eddo 2005.","translated_text":"Rigotti, Eddo in the year 2005.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Towards a typology of manipulative processes.","translated_text":"Towards a typology of manipulative processes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"In: Saussure, Louis de; Schulz, Peter (eds.), Manipulation and ideologies in the twentieth century: discourse, language, mind.","translated_text":"In: Saussure, Louis de; Schulz, Peter (eds.), Manipulation and ideologies in the twentieth century: discourse, language, me.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Amsterdam: Benjamins, 61–83.","translated_text":"I'm going to go with you.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Biograafia","translated_text":"His biography","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Šveitsi teadlased Kategooria:Itaalia semiootikud Kategooria:Sündinud 1944","translated_text":":Swiss scientists Category:Italian semiotics Category:Born in 1944","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lugano","wikicode":"{{linn\n| nimi = Lugano\n| nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Lugano\n| pilt = Lugano (Ticino) View on Lake Lugano and Monte San Salvatore.jpg\n| lipp = CHE_Lugano_Flag_var_3.svg\n| lipu_link = [[Lugano lipp]]\n| vapp = CHE Lugano COA.svg\n| vapi_link = [[Lugano vapp]]\n| pindala = 32\n| elanikke = \n}}\n\n'''Lugano''' (lombardi ''Lügann'') on linn [[Šveits]]is [[Ticino kanton]]is. Asub [[Lugano järv]]e ääres. See on rahvaarvu suuruselt üheksas linn Šveitsis.\n\n[[1956]]. aastal toimus linnas esimene [[1956. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlus]] ja [[1968]] [[maleolümpia]].\n\n== Rahvastik ==\nLugano on suurima elanike arvuga linn [[Ticino kanton]]is.\n\n{| class=\"wikitable\"\n|+ Lugano elanike arv[[https://web.archive.org/web/20110607024556/http://www.ti.ch/dfe/ustat/dati_comuni/010202_010/T_5192_010202_010.html Popolazione residente, secondo la nazionalità, il sesso e la classe d'età decennale, nel 2000, e complessivamente dal 1970]. Vaadatud 28.11.2010.]\n! 1970 !! 1980 !! 1990 !! 2000 !! 2008\n|-\n| 41 331 || 45 422 || 46 113 || 50 857 || 54 437{{lisa viide}}\n|-\n|}\n[[Pilt:Lugano-kliima.svg|pisi|püsti|tühi|Lugano kliimadiagramm]]\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.lugano.ch/ Lugano koduleht]\n\n[[Kategooria:Šveitsi linnad]]\n[[Kategooria:Ticino kanton]]","hash":"cbdf2e006f1ca60604371607531a73b193fa01ba2a211a1ffd8f1b673abc44e4","last_revision":"2023-08-28T10:02:59Z","first_revision":"2010-02-12T06:06:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.578753","cross_lingual_links":{"als":"Lugano","ar":"لوغانو","arz":"لوجانو","azb":"لوگنو","ban":"Lugano","be":"Лугана","be-x-old":"Люгана","bg":"Лугано","bo":"ལུ་ག་ནོ།","br":"Lugano","bs":"Lugano","ca":"Lugano","ceb":"Lugano (munisipyo)","cs":"Lugano","cv":"Лугано","cy":"Lugano","da":"Lugano","de":"Lugano","el":"Λουγκάνο","en":"Lugano","eo":"Lugano","es":"Lugano","eu":"Lugano","ext":"Lugano","fa":"لوگانو","fi":"Lugano","fr":"Lugano","frr":"Lugano","ga":"Lugano","gd":"Lugano","gl":"Lugano","he":"לוגאנו","hr":"Lugano","hu":"Lugano","hy":"Լուգանո","ia":"Lugano","id":"Lugano","io":"Lugano","is":"Lugano","it":"Lugano","ja":"ルガーノ","ka":"ლუგანო","kk":"Лугано","ko":"루가노","ku":"Lugano","la":"Luganum","lmo":"Lügan","lt":"Luganas","lv":"Lugāno","mdf":"Лугано","ml":"ലുഗാനോ","mr":"लुगानो","ms":"Lugano","nap":"Lugano","nl":"Lugano (stad)","nn":"Lugano","nb":"Lugano","os":"Лугано","pl":"Lugano","pms":"Lugan (Tesin)","pnb":"لوگانو","pt":"Lugano","rm":"Lugano","ro":"Lugano","ru":"Лугано","sc":"Luganu","scn":"Luganu","sco":"Lugano","sh":"Lugano","simple":"Lugano","sk":"Lugano","sl":"Lugano","smn":"Lugano","sq":"Lugano","sr":"Лугано","sv":"Lugano","sw":"Lugano","szl":"Lugano","th":"ลูกาโน","tr":"Lugano","tt":"Лугано","uk":"Лугано","ur":"لوگانو","uz":"Lugano","vec":"Ługàn","vi":"Lugano","vls":"Lugano","vo":"Lugano","war":"Lugano","wuu":"卢加诺","xmf":"ლუგანო","yi":"לוגאנא","zh":"盧加諾","zh-min-nan":"Lugano","zh-yue":"盧加諾"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Lugano (lombardi Lügann) on linn Šveitsis Ticino kantonis. Asub Lugano järve ääres. See on rahvaarvu suuruselt üheksas linn Šveitsis.\n\n1956. aastal toimus linnas esimene Eurovisiooni lauluvõistlus ja 1968 maleolümpia.\n\nLugano on suurima elanike arvuga linn Ticino kantonis.\n\nLugano koduleht\n\nKategooria:Šveitsi linnad Kategooria:Ticino kanton\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lugano (lombardi Lügann) on linn Šveitsis Ticino kantonis.","translated_text":"Lugano is a city in the canton of Ticino, Switzerland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Asub Lugano järve ääres.","translated_text":"He lives by Lugano Lake.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See on rahvaarvu suuruselt üheksas linn Šveitsis.","translated_text":"It is the ninth most populous city in Switzerland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1956. aastal toimus linnas esimene","translated_text":"In 1956, the city hosted the first","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eurovisiooni lauluvõistlus ja 1968 maleolümpia.","translated_text":"The Eurovision Song Contest and the 1968 Summer Olympics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rahvastik","translated_text":"Population","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lugano on suurima elanike arvuga linn Ticino kantonis.","translated_text":"Lugano is the most populous city in the canton of Ticino.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\"\n|+ Lugano elanike arv[[https://web.archive.org/web/20110607024556/http://www.ti.ch/dfe/ustat/dati_comuni/010202_010/T_5192_010202_010.html Popolazione residente, secondo la nazionalità, il sesso e la classe d'età decennale, nel 2000, e complessivamente dal 1970]. Vaadatud 28.11.2010.]\n! 1970 !! 1980 !! 1990 !! 2000 !! 2008\n|-\n| 41 331 || 45 422 || 46 113 || 50 857 || 54 437{{lisa viide}}\n|-\n|}"},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lugano koduleht","translated_text":"The homepage of Lugano","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Šveitsi linnad Kategooria:Ticino kanton","translated_text":"This is a list of cities in the canton of Ticino.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sebastian Šaumjan","wikicode":"'''Sebastian Konstantinovitš Šaumjan''' ([[vene keel|vene]] Себастиан Константинович Шаумян; [[27. veebruar]] [[1916]] [[Thbilisi]] – [[21. jaanuar]] [[2007]] [[New Haven]]) oli vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik.\n\nAlates 1975. aastast elas Ameerika Ühendriikides, töötades [[Yale'i Ülikool]]is.\n\n{{JÄRJESTA:Šaumjan, Sebastian}}\n[[Kategooria:Vene semiootikud]]\n[[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1916]]\n[[Kategooria:Surnud 2007]]\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide keeleteadlased]]\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide semiootikud]]","hash":"56dce9386a779f3edd3e0544cfe6e3f09b238744cf6663c16200348154861e1a","last_revision":"2015-06-24T12:53:20Z","first_revision":"2010-02-12T06:42:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.635528","cross_lingual_links":{"arz":"سيباستيان شاوميان","bg":"Себастиан Шаумян","en":"Sebastian Shaumyan","fa":"سباستیان شاهومیان","hy":"Սեբաստիան Շահումյան","ru":"Шаумян, Себастиан Константинович"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Sebastian Konstantinovitš Šaumjan (vene Себастиан Константинович Шаумян; 27. veebruar 1916 Thbilisi – 21. jaanuar 2007 New Haven) oli vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik.\n\nAlates 1975. aastast elas Ameerika Ühendriikides, töötades Yale'i Ülikoolis.\n\nKategooria:Vene semiootikud Kategooria:Venemaa keeleteadlased Kategooria:Sündinud 1916 Kategooria:Surnud 2007 Kategooria:Ameerika Ühendriikide keeleteadlased Kategooria:Ameerika Ühendriikide semiootikud\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sebastian Konstantinovitš Šaumjan (vene Себастиан Константинович Шаумян; 27. veebruar 1916 Thbilisi – 21. jaanuar 2007 New Haven) oli vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik.","translated_text":"Sebastian Konstantinovich Shaumyan (Russian: Себастьян Константинович Шаумян; 27 February 1916 in Thbilisi ⁇ 21 January 2007 in New Haven) was a Russian and American linguist and semiotic.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1975. aastast elas Ameerika Ühendriikides, töötades Yale'i Ülikoolis.","translated_text":"Since 1975, he has lived in the United States, working at Yale University.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Vene semiootikud Kategooria:Venemaa keeleteadlased Kategooria:Sündinud 1916 Kategooria:Surnud 2007 Kategooria:Ameerika Ühendriikide keeleteadlased Kategooria:Ameerika Ühendriikide semiootikud","translated_text":"Russian linguists Category:Russian linguists Category:Born in 1916 Category:Dead in 2007 Category:Linguists from the United States Category:Linguists from the United States","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"S. K. Šaumjan","wikicode":"#suuna [[Sebastian Šaumjan]]","hash":"28a9d119bbd7dfcc4cb40c16ed97775ea7f393f04463b7e522a6bc2bbcc1f650","last_revision":"2010-02-12T06:43:06Z","first_revision":"2010-02-12T06:43:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.695912","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Sebastian Šaumjan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Sebastian Šaumjan","translated_text":"In the direction of Sebastian Schaumjan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Meremuuseum","wikicode":"[[Pilt:Tallinna vesilennukite angaarid, 1916-1917.a*.jpg|pisi|[[Tallinna vesilennukite angaar]] kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile]]\n'''Meremuuseum''' on [[muuseum]] ja [[teadusasutus]], mille tegevusväli hõlmab [[merendus]]e [[ajalugu]] ja inimese liikumist [[veetee]]del ning selleks vajalike [[alus (merendus)|aluste]] ja muu tehnika näitamist ja uurimist.\n\nMeremuuseume Eestis:\n*[[Eesti Meremuuseum]]\n*[[Käsmu Meremuuseum]]\n\n[[Läänemeri|Läänemere]]-äärseid meremuuseume:\n*[[Heinaste merekooli muuseum]]\n*[[Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum]]\n*[[Leedu Meremuuseum]]\n*[[Vasa Muuseum]]\n*Mereväemuuseum [[Karlskrona]]s\n\n==Välislingid==\n*[http://www.meremuuseum.ee/et/muuseumi-tegevusalad Eesti Meremuuseum: muuseumi tegevusalad]\n*[http://www.rmg.co.uk/national-maritime-museum/view-all-galleries National Maritime Museum: Galleries & exhibitions]\n*[http://www.dsm.museum/forschung/forschungsschwerpunkte.61.de.html Deutsches Schiffahrtsmuseum: Forschungsschwerpunkte]\n*[http://www.merikeskusvellamo.fi/Tietokeskus Merikeskus Vellamo: Sukella tiedon maailmaan. Sopivassa suhteessa faktoja ja tarinoita]\n\n[[Kategooria:Merendus]]\n[[Kategooria:Muuseumid]]","hash":"05805c699fb44250638e982f44e0fedb4e3763e5ada9c5fd82924fd276849670","last_revision":"2022-03-28T14:29:45Z","first_revision":"2010-02-12T06:57:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.752480","cross_lingual_links":{"ar":"متحف بحري","de":"Schifffahrtsmuseum","en":"Maritime museum","es":"Museo marítimo","eu":"Ontzi museo","fr":"Musée maritime","hr":"Pomorski muzej","ja":"海事博物館","ko":"해양박물관","nl":"Scheepvaartmuseum","sh":"Pomorski muzej","tr":"Denizcilik müzesi","zh":"海事博物館"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Meremuuseum on muuseum ja teadusasutus, mille tegevusväli hõlmab merenduse ajalugu ja inimese liikumist veeteedel ning selleks vajalike aluste ja muu tehnika näitamist ja uurimist.\n\nMeremuuseume Eestis: Eesti Meremuuseum Käsmu Meremuuseum\n\nLäänemere-äärseid meremuuseume: Heinaste merekooli muuseum Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum Leedu Meremuuseum Vasa Muuseum Mereväemuuseum Karlskronas\n\nEesti Meremuuseum: muuseumi tegevusalad National Maritime Museum: Galleries & exhibitions Deutsches Schiffahrtsmuseum: Forschungsschwerpunkte Merikeskus Vellamo: Sukella tiedon maailmaan. Sopivassa suhteessa faktoja ja tarinoita\n\nKategooria:Merendus Kategooria:Muuseumid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Meremuuseum on muuseum ja teadusasutus, mille tegevusväli hõlmab merenduse ajalugu ja inimese liikumist veeteedel ning selleks vajalike aluste ja muu tehnika näitamist ja uurimist.","translated_text":"The Maritime Museum is a museum and research institution whose activities cover the history of maritime affairs and human movement on waterways, as well as the demonstration and exploration of the basics and other techniques necessary for this purpose.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Meremuuseume Eestis: Eesti Meremuuseum Käsmu Meremuuseum","translated_text":"Maritime museums in Estonia: Estonian Maritime Museum","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Läänemere-äärseid meremuuseume: Heinaste merekooli muuseum Riia Ajaloo- ja Laevandusmuuseum Leedu Meremuuseum Vasa Muuseum Mereväemuuseum Karlskronas","translated_text":"Maritime museums of the Baltic Sea: Museum of the Heinaste Maritime School in Riga History and Shipping Museum of Lithuania Maritime Museum Vasa Museum Maritime Museum in Karlskron","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Meremuuseum: muuseumi tegevusalad National Maritime Museum: Galleries & exhibitions Deutsches Schiffahrtsmuseum: Forschungsschwerpunkte Merikeskus Vellamo: Sukella tiedon maailmaan.","translated_text":"Estonian Maritime Museum: areas of activity of the museum National Maritime Museum: Galleries & exhibitions Deutsches Schiffahrtsmuseum: Forschungsschwerpunkte Maritime Centre Vellamo: Immersion in the world of knowledge.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sopivassa suhteessa faktoja ja tarinoita","translated_text":"Facts and Stories in Suitable Relation","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Merendus Kategooria:Muuseumid","translated_text":"See also: Category:Museums","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bogachieli tipp","wikicode":"{{Mägi\n | nimi = Bogachieli tipp\n | pilt = Bogachiel Peak.jpg\n | pildiallkiri = \n | kõrgus = 1668 m\n | asukoht = [[Clallami maakond]], [[Washingtoni osariik]]\n | mäeahelik = \n | suhteline kõrgus = \n | laiuskoord = \n | pikkuskoord = \n | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Washingtoni osariik\n}}\n'''Bogachieli tipp''' on mäetipp [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Olympicu mäed|Olympicu mäestikus]]. Tipu kõrgus on 1668 meetrit.\n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide mäed]]","hash":"3672920f0bf14d4b473534e6cba773457a1a9b49ba0eae985b099c7d5112ef4f","last_revision":"2022-04-13T10:29:06Z","first_revision":"2010-02-12T07:15:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.802579","cross_lingual_links":{"arz":"جبل بوجاكيل پياك","ceb":"Bogachiel Peak","en":"Bogachiel Peak","lld":"Bogachiel Peak","ur":"بوگاچیئل پیک"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Bogachieli tipp on mäetipp Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Olympicu mäestikus. Tipu kõrgus on 1668 meetrit.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide mäed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Mägi\n | nimi = Bogachieli tipp\n | pilt = Bogachiel Peak.jpg\n | pildiallkiri = \n | kõrgus = 1668 m\n | asukoht = [[Clallami maakond]], [[Washingtoni osariik]]\n | mäeahelik = \n | suhteline kõrgus = \n | laiuskoord = \n | pikkuskoord = \n | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Washingtoni osariik\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bogachieli tipp on mäetipp Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Olympicu mäestikus.","translated_text":"Bogachiel Peak is a mountain peak in the U.S. state of Washington in the Olympic Mountains.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tipu kõrgus on 1668 meetrit.","translated_text":"The summit is 1,668 meters high.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide mäed","translated_text":"Category:Mountains of the United States of America","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ulf Fase","wikicode":"'''Ulf Karlsson''', ka '''Ulf Fase''' või '''Fasi''' (surnud [[1248]]) oli [[Rootsi]] [[jarl]]. \n\nTa oli [[Karl Kurt|Karl Kurdi]] poeg. \n\nUlf Fase oli [[jarl]]iks kuningas [[Knut Långe|Knut Pika]] ja hiljem ka kuningas [[Erik Eriksson]]i valitsusajal. Ulfil olevat olnud isiklik müntimisõigus, tema münte on tänaseni säilinud. \n\nUlf Faset kohta arvatakse, et ta olevat osalenud [[Olustra lahing]]us kuningas Knut Långe poolel.\n\n==Perekond==\nVõimalik, et Ulf Fase oli abielus oma [[nõbu|nõo]] [[Folke jarl]]i tütre [[Katarina Folkesdotter]]iga. Ulfi lastest on teada üks poeg:\n*[[Karl Ulfsson]] (langes 13. juunil [[1260]] [[Kuramaa]]l), [[Liivi ordu]] rüütel\n\n[[Kategooria:Rootsi jarlid]]\n[[Kategooria:Folkungid]]\n[[Kategooria:Surnud 1248]]","hash":"d77d812f75adf19765ec0db1dcada7bbd6d9433514bf6937716951b34418262c","last_revision":"2013-03-14T17:15:14Z","first_revision":"2010-02-12T07:19:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.871344","cross_lingual_links":{"da":"Ulf Fase","el":"Ουλφ Φάσε","en":"Ulf Fase","fr":"Ulf Karlsson","ja":"ウルフ・フォース","ru":"Ульф Фасе","sv":"Ulf Fase","uk":"Ульф Фасе"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Ulf Karlsson, ka Ulf Fase või Fasi (surnud 1248) oli Rootsi jarl.\n\nTa oli Karl Kurdi poeg.\n\nUlf Fase oli jarliks kuningas Knut Pika ja hiljem ka kuningas Erik Erikssoni valitsusajal. Ulfil olevat olnud isiklik müntimisõigus, tema münte on tänaseni säilinud.\n\nUlf Faset kohta arvatakse, et ta olevat osalenud Olustra lahingus kuningas Knut Långe poolel.\n\nVõimalik, et Ulf Fase oli abielus oma nõo Folke jarli tütre Katarina Folkesdotteriga. Ulfi lastest on teada üks poeg: Karl Ulfsson (langes 13. juunil 1260 Kuramaal), Liivi ordu rüütel\n\nKategooria:Rootsi jarlid Kategooria:Folkungid Kategooria:Surnud 1248\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulf Karlsson, ka Ulf Fase või Fasi (surnud 1248) oli Rootsi jarl.","translated_text":"Ulf Karlsson, also Ulf Fase or Fasi (died 1248) was a Swedish earl.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli Karl Kurdi poeg.","translated_text":"He was the son of Karl Kurd.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulf Fase oli jarliks kuningas Knut Pika ja hiljem ka kuningas Erik Erikssoni valitsusajal.","translated_text":"Ulf Fase was a duke of King Knut Pika and later King Erik Ericsson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ulfil olevat olnud isiklik müntimisõigus, tema münte on tänaseni säilinud.","translated_text":"Ulfi may have had personal coinage rights, but his coin has survived to this day.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulf Faset kohta arvatakse, et ta olevat osalenud Olustra lahingus kuningas Knut Långe poolel.","translated_text":"Ulf Faset is believed to have fought at the Battle of Olustra on the side of King Knut Långe.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Perekond","translated_text":"Family","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võimalik, et Ulf Fase oli abielus oma nõo Folke jarli tütre Katarina Folkesdotteriga.","translated_text":"It is possible that Ulf Fase was married to his cousin Catherine Folkesdotter, daughter of the Earl of Folke.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ulfi lastest on teada üks poeg: Karl Ulfsson (langes 13. juunil 1260 Kuramaal), Liivi ordu rüütel","translated_text":"The children of Ulf are known to have one son: Karl Ulfsson (died 13 June 1260 in F***ing England), knight of the Livonian Order","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi jarlid Kategooria:Folkungid Kategooria:Surnud 1248","translated_text":"See also: List of Swedish counts","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sebastian Konstantinovitš Šaumjan","wikicode":"#suuna [[Sebastian Šaumjan]]","hash":"28a9d119bbd7dfcc4cb40c16ed97775ea7f393f04463b7e522a6bc2bbcc1f650","last_revision":"2010-02-12T07:22:14Z","first_revision":"2010-02-12T07:22:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.932907","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Sebastian Šaumjan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Sebastian Šaumjan","translated_text":"In the direction of Sebastian Schaumjan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Antisemitism","wikicode":"Sellesse kategooriasse kuuluvad artiklid, mis räägivad antisemiitlikest ehk juutide kui rahvuse vastu suunatud sündmustest, mõttevooludest ning poliitilistest ja ühiskondlikest nähtustest.\n\n[[Kategooria:Juudid]]\n[[Kategooria:Ksenofoobia]]","hash":"1ae44006717621a2ade8c673cf95707052a9e93065e0a127b85649cc4cbf6baa","last_revision":"2013-05-08T12:56:57Z","first_revision":"2010-02-12T07:29:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:23.991776","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:Антисемитизм","af":"Kategorie:Antisemitisme","als":"Kategorie:Antisemitismus","an":"Categoría:Antisemitismo","ar":"تصنيف:معاداة السامية","arz":"تصنيف:معاداه الساميه","ast":"Categoría:Antisemitismu","az":"Kateqoriya:Antisemitizm","ba":"Категория:Антисемитизм","bar":"Kategorie:Antisemitismus","be":"Катэгорыя:Антысемітызм","be-x-old":"Катэгорыя:Антысэмітызм","bg":"Категория:Антисемитизъм","bn":"বিষয়শ্রেণী:ইহুদি-বিদ্বেষ","br":"Rummad:Enepyuzevegezh","bs":"Kategorija:Antisemitizam","ca":"Categoria:Antisemitisme","ceb":"Kategoriya:Antisemitismo","cs":"Kategorie:Antisemitismus","cv":"Категори:Антисемитизм","cy":"Categori:Gwrth-Semitiaeth","da":"Kategori:Antisemitisme","de":"Kategorie:Antisemitismus","el":"Κατηγορία:Αντισημιτισμός","en":"Category:Antisemitism","eo":"Kategorio:Antisemitismo","es":"Categoría:Antisemitismo","eu":"Kategoria:Antisemitismoa","fa":"رده:یهودستیزی","fi":"Luokka:Antisemitismi","fo":"Bólkur:Antisemitisma","fr":"Catégorie:Antisémitisme","fy":"Kategory:Antysemitisme","ga":"Catagóir:Frith-Sheimíteachas","gl":"Categoría:Antisemitismo","he":"קטגוריה:אנטישמיות","hr":"Kategorija:Antisemitizam","hu":"Kategória:Antiszemitizmus","hy":"Կատեգորիա:Հակասեմականություն","id":"Kategori:Antisemitisme","io":"Kategorio:Anti-Semidismo","is":"Flokkur:Gyðingahatur","it":"Categoria:Antisemitismo","ja":"Category:反ユダヤ主義","ka":"კატეგორია:ანტისემიტიზმი","kk":"Санат:Антисемитизм","ko":"분류:반유대주의","la":"Categoria:Antisemitismus","lad":"Kateggoría:Antisemitizmo","lt":"Kategorija:Antisemitizmas","lv":"Kategorija:Antisemītisms","mdf":"Категорие:Антисемитизмась","mk":"Категорија:Антисемитизам","ml":"വർഗ്ഗം:ജൂതവിരോധം","mn":"Ангилал:Антисемитизм","nl":"Categorie:Antisemitisme","nn":"Kategori:Antisemittisme","nb":"Kategori:Antisemittisme","oc":"Categoria:Antisemitisme","pl":"Kategoria:Antysemityzm","pt":"Categoria:Antissemitismo","ro":"Categorie:Antisemitism","ru":"Категория:Антисемитизм","scn":"Catigurìa:Antisimitismu","sco":"Category:Antisemitism","sh":"Kategorija:Antisemitizam","simple":"Category:Antisemitism","sk":"Kategória:Antisemitizmus","sl":"Kategorija:Antisemitizem","sr":"Категорија:Антисемитизам","sv":"Kategori:Antisemitism","szl":"Kategoryjo:Antysymityzm","tg":"Гурӯҳ:Яҳудситезӣ","th":"หมวดหมู่:การต่อต้านยิว","tl":"Kategorya:Antisemitismo","tr":"Kategori:Antisemitizm","uk":"Категорія:Антисемітизм","ur":"زمرہ:ضد سامیت","uz":"Turkum:Antisemitizm","vi":"Thể loại:Chủ nghĩa bài Do Thái","yi":"קאַטעגאָריע:אנטיסעמיטיזם","zh":"Category:反犹太主义"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Sellesse kategooriasse kuuluvad artiklid, mis räägivad antisemiitlikest ehk juutide kui rahvuse vastu suunatud sündmustest, mõttevooludest ning poliitilistest ja ühiskondlikest nähtustest.\n\nKategooria:Juudid Kategooria:Ksenofoobia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sellesse kategooriasse kuuluvad artiklid, mis räägivad antisemiitlikest ehk juutide kui rahvuse vastu suunatud sündmustest, mõttevooludest ning poliitilistest ja ühiskondlikest nähtustest.","translated_text":"This category includes articles dealing with anti-Semitic events, ideologies, and political and social phenomena directed against Jews as a nation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Juudid Kategooria:Ksenofoobia","translated_text":"I'm going to tell you something.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hâmit Tarhan","wikicode":"#suuna [[Abdülhak Hâmit]]","hash":"ffb112de849295c5dbc2bae20701b02f7d34bd92e40e0303a89462c3d83103e3","last_revision":"2010-02-12T07:49:48Z","first_revision":"2010-02-12T07:49:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.051675","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Abdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Abdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hamit Tarhan","wikicode":"#suuna [[Abdülhak Hâmit]]","hash":"ffb112de849295c5dbc2bae20701b02f7d34bd92e40e0303a89462c3d83103e3","last_revision":"2010-02-12T07:57:17Z","first_revision":"2010-02-12T07:57:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.105102","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Abdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Abdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hamit","wikicode":"#suuna [[Abdülhak Hâmit]]","hash":"ffb112de849295c5dbc2bae20701b02f7d34bd92e40e0303a89462c3d83103e3","last_revision":"2010-02-12T07:57:43Z","first_revision":"2010-02-12T07:57:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.163020","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Abdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Abdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Venno Laul","wikicode":"'''Venno Laul''' ([[11. september]] [[1938]] [[Kuressaare]]s – [[14. oktoober]] [[2018]]) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.\n\nLõpetas koorijuhtimise erialal [[1956]] [[Tartu Muusikakool]]i ja [[1961]] [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]]. Aastatel 1968–1971 stažeeris [[Leningradi konservatoorium]]i assistentuuris. \n\nTa töötas 1960–1966 muusikaõpetajana [[Tallinna 22. Keskkool]]is, kus algatas 1965. aastal keskkoolis muusika süvaklassi, ja 1966–1972 koormeistrina Estonias. \n\n1972. aastast oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud (alates [[1987]] professor, [[1974]]–[[1981]] dekaan, 1981–[[1982]] prorektor ja 1982–1992 rektor). \n\n[[1969]]. aastast oli ta [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM)]] stuudio juhataja ja [[dirigent]], asutas [[1971]]. aastal samas [[RAMi poistekoor|poistekoori]], oli selle kunstiline juht ja peadirigent (kuni 1990). \n\nTa oli ka 1977., 1982. ja 1987. aasta koolinoorte laulupeo ning [[XIX üldlaulupidu|XIX]], [[XX üldlaulupidu|XX]], [[XXI üldlaulupidu|XXI]], [[XXII üldlaulupidu|XXII]] ja [[XXIII üldlaulupidu|XXIII üldlaulupeo]] üldjuhte.\n\nAastatel 1986–1996 oli ta [[Eesti Kooriühing]]u esimees.[{{Netiviide |url=http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |pealkiri=Eesti Kooriühing |vaadatud=2017-04-10 |arhiivimisaeg=2016-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |url-olek=ei tööta }}]\n\n[[1985]]–[[1990]] oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis]]u liige. Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i liige.\n\nAlates 2005. aastast töötas Venno Laul [[Estonia Klaverivabrik]]u juhatajana. \n\nVenno Laul on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]]. \n\n==Tunnustus==\n*1985 [[Eesti NSV rahvakunstnik]] \n*1996 [[Gustav Ernesaksa Fond|Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia]]\n*2001 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe II klassi teenetemärk]][{{EVkavaler|3397}}]\n\n==Isiklikku==\nVenno Laulu lesk [[Reet Laul]] on pianist. Nende tütar Meeli Hirvonen on arst ja pianistist poeg [[Indrek Laul]] on ettevõtja.[[https://arhiiv.err.ee/vaata/touse-ja-sara-15/similar-167868 Tõuse ja sära]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[[Kadri Paas]], [https://www.ohtuleht.ee/125531 \"Dirigent ja Kesklinna juht Venno Laul hirmutas kunstnikke trahviga?\"], Õhtuleht, 17. juuli 2002\n*[http://www.epl.ee/artikkel/440810 Venno Laul (70) – poistekoori ja uue muusikaakadeemiamaja rajaja], Eesti Päevaleht, 6. september 2008\n\n{{JÄRJESTA:Laul, Venno}}\n[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]\n[[Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid]]\n[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]\n[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]]\n[[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]]\n[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]\n[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]\n[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]\n[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1938]]\n[[Kategooria:Surnud 2018]]","hash":"4c080f25c616ff5d212b6c3689038aa39fad45d18bf4bd897b65726b312a0d63","last_revision":"2022-07-01T08:03:59Z","first_revision":"2010-02-12T08:31:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.220968","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Venno Laul (11. september 1938 Kuressaares – 14. oktoober 2018) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.\n\nLõpetas koorijuhtimise erialal 1956 Tartu Muusikakooli ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1968–1971 stažeeris Leningradi konservatooriumi assistentuuris.\n\nTa töötas 1960–1966 muusikaõpetajana Tallinna 22. Keskkoolis, kus algatas 1965. aastal keskkoolis muusika süvaklassi, ja 1966–1972 koormeistrina Estonias.\n\n1972. aastast oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud (alates 1987 professor, 1974–1981 dekaan, 1981–1982 prorektor ja 1982–1992 rektor).\n\n1969. aastast oli ta Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) stuudio juhataja ja dirigent, asutas 1971. aastal samas poistekoori, oli selle kunstiline juht ja peadirigent (kuni 1990).\n\nTa oli ka 1977., 1982. ja 1987. aasta koolinoorte laulupeo ning XIX, XX, XXI, XXII ja XXIII üldlaulupeo üldjuhte.\n\nAastatel 1986–1996 oli ta Eesti Kooriühingu esimees.\n\n1985–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige. Ta oli ka Eesti Kongressi liige.\n\nAlates 2005. aastast töötas Venno Laul Estonia Klaverivabriku juhatajana.\n\nVenno Laul on maetud Tallinna Metsakalmistule.\n\n1985 Eesti NSV rahvakunstnik 1996 Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia 2001 Valgetähe II klassi teenetemärk\n\nVenno Laulu lesk Reet Laul on pianist. Nende tütar Meeli Hirvonen on arst ja pianistist poeg Indrek Laul on ettevõtja.\n\nKadri Paas, \"Dirigent ja Kesklinna juht Venno Laul hirmutas kunstnikke trahviga?\", Õhtuleht, 17. juuli 2002 Venno Laul (70) – poistekoori ja uue muusikaakadeemiamaja rajaja, Eesti Päevaleht, 6. september 2008\n\nKategooria:Eesti koorijuhid Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid Kategooria:Eesti muusikapedagoogid Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed Kategooria:Eesti Kongressi liikmed Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid Kategooria:Metsakalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1938 Kategooria:Surnud 2018\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Venno Laul (11. september 1938 Kuressaares – 14. oktoober 2018) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.","translated_text":"Venno Laul (born 11 September 1938 in Kuressaares ⁇ 14 October 2018) was an Estonian choral conductor and music educator.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lõpetas koorijuhtimise erialal 1956 Tartu Muusikakooli ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi.","translated_text":"He graduated as a choral conductor in 1956 from the Tartu School of Music and in 1961 from the Tallinn State Conservatory.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1968–1971 stažeeris Leningradi konservatooriumi assistentuuris.","translated_text":"Between 1968 and 1971 he worked as an assistant at the Leningrad Conservatory.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta töötas 1960–1966 muusikaõpetajana Tallinna 22.","translated_text":"He worked as a music teacher in Tallinn from 1960 to 1966.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkoolis, kus algatas 1965. aastal keskkoolis muusika süvaklassi, ja 1966–1972 koormeistrina Estonias.","translated_text":"High school, where she started a music class in high school in 1965, and in 1966-1972 as a choirmaster in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1972. aastast oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud (alates 1987 professor, 1974–1981 dekaan, 1981–1982 prorektor ja 1982–1992 rektor).","translated_text":"Since 1972 he has been a professor of choral conducting at the Tallinn State Conservatory (since 1987 professor, 1974 ⁇ 1981 dean, 1981 ⁇ 1982 pro-rector and 1982 ⁇ 1992 rector).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1969. aastast oli ta Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) stuudio juhataja ja dirigent, asutas 1971. aastal samas poistekoori, oli selle kunstiline juht ja peadirigent (kuni 1990).","translated_text":"From 1969 he was the studio director and conductor of the National Academic Men's Choir (RAM), founded the same boys' choir in 1971, and was its artistic director and principal conductor (until 1990).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli ka 1977., 1982. ja 1987. aasta koolinoorte laulupeo ning XIX, XX, XXI, XXII ja XXIII üldlaulupeo üldjuhte.","translated_text":"He was also the general director of the school choirs of 1977, 1982 and 1987, and of the general choirs of the XIX, XX, XXI, XXII and XXIII.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 1986–1996 oli ta Eesti Kooriühingu esimees.","translated_text":"Between 1986 and 1996 he was president of the Estonian Choral Society.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |pealkiri=Eesti Kooriühing |vaadatud=2017-04-10 |arhiivimisaeg=2016-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:31.900794-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |pealkiri=Eesti Kooriühing |vaadatud=2017-04-10 |arhiivimisaeg=2016-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:41.923532-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1985–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige.","translated_text":"From 1985 to 1990, he was a member of the XI Constituent Assembly of the Estonian Supreme Soviet.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli ka Eesti Kongressi liige.","translated_text":"He was also a member of the Estonian Congress.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 2005. aastast töötas Venno Laul Estonia Klaverivabriku juhatajana.","translated_text":"Since 2005, Venno Laul has been the head of the Estonian Piano Factory.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Venno Laul on maetud Tallinna Metsakalmistule.","translated_text":"Venno's Song is buried in Tallinn's Forest Fire.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1985 Eesti NSV rahvakunstnik 1996 Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia 2001 Valgetähe II klassi teenetemärk","translated_text":"1985 People's Artist of the Estonian SSR 1996 Gustav Ernesak Choir Music Prize 2001 Order of Merit of the Second Class of the White Star","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{EVkavaler|3397}}]","char_index":108,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Venno Laulu lesk Reet Laul on pianist.","translated_text":"The widow of Venno Song, Treet Song, is a pianist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende tütar Meeli Hirvonen on arst ja pianistist poeg Indrek Laul on ettevõtja.","translated_text":"Their daughter Meeli Hirvonen is a doctor and the son of the pianist Indrek Laul is an entrepreneur.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://arhiiv.err.ee/vaata/touse-ja-sara-15/similar-167868 Tõuse ja sära]]","char_index":79,"name":null,"url":"https://arhiiv.err.ee/vaata/touse-ja-sara-15/similar-167868","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":21998,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:41.993479-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kadri Paas, \"Dirigent ja Kesklinna juht Venno Laul hirmutas kunstnikke trahviga?\", Õhtuleht, 17. juuli 2002 Venno Laul (70) – poistekoori ja uue muusikaakadeemiamaja rajaja, Eesti Päevaleht, 6. september 2008","translated_text":"Kadri Paas, \"Did the conductor and the head of the Central City, Venno Laul, intimidate the artists with a fine?\", Evening Post, 17 July 2002 Venno Laul (70) ⁇ Founder of the boys' choir and the new music academy, Estonian daily, 6 September 2008","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti koorijuhid Kategooria:Eesti Rahvusmeeskoori dirigendid Kategooria:Eesti muusikapedagoogid Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed Kategooria:Eesti Kongressi liikmed Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid Kategooria:Metsakalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1938 Kategooria:Surnud 2018","translated_text":":Estonian choral conductors Category:Estonian National Choir conductors Category:Estonian music educators Category:Estonian Academy of Music and Theatre professors Category:Estonian SSR XI Supreme Council members Category:Estonian Congress members Category:Estonian Academy of Music and Theatre fellows Category:White Star II class knights of the Order of Merit Category:Born 1938 Category:Deceased 2018","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Aastatel 1986–1996 oli ta Eesti Kooriühingu esimees.","translated_text":"Between 1986 and 1996 he was president of the Estonian Choral Society.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |pealkiri=Eesti Kooriühing |vaadatud=2017-04-10 |arhiivimisaeg=2016-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:31.900794-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |pealkiri=Eesti Kooriühing |vaadatud=2017-04-10 |arhiivimisaeg=2016-09-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20160913190245/http://www.kooriyhing.ee/est/1638/ajalooline-%C3%BClevaade","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:41.923532-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1985 Eesti NSV rahvakunstnik 1996 Gustav Ernesaksa koorimuusika preemia 2001 Valgetähe II klassi teenetemärk","translated_text":"1985 People's Artist of the Estonian SSR 1996 Gustav Ernesak Choir Music Prize 2001 Order of Merit of the Second Class of the White Star","citations":[{"content":"[{{EVkavaler|3397}}]","char_index":108,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Venno Laulu lesk Reet Laul on pianist. Nende tütar Meeli Hirvonen on arst ja pianistist poeg Indrek Laul on ettevõtja.","translated_text":"The widow of Venno Song, Treet Song, is a pianist. Their daughter Meeli Hirvonen is a doctor and the son of the pianist Indrek Laul is an entrepreneur.","citations":[{"content":"[[https://arhiiv.err.ee/vaata/touse-ja-sara-15/similar-167868 Tõuse ja sära]]","char_index":118,"name":null,"url":"https://arhiiv.err.ee/vaata/touse-ja-sara-15/similar-167868","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":21998,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:41.993479-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Knut Holmgersson","wikicode":"[[Pilt:Canute II of Sweden coin 1905.jpg|thumb|Münt kuningas Knuti pildiga]]\n[[File:Canute II of Sweden & Hollinger of Sweden (1240s) probable grave site 2009 Sko Bålsta.jpg|thumb|200px|Knut Holmgersoni haud Sko kloostris]]\n'''Knut Holmgersson''' ehk '''Knut II''' ehk '''Knut Långe''' ([[eesti keel]]es '''Knut Pikk'''; suri [[1234]]) oli [[Rootsi kuningas]] [[1229]]. aastast kuni surmani. \n\nTema isa oli [[Holmger Filipsson]] ja isapoolne vanaisa oli [[Filip Eriksson]], [[Erik Püha]] noorem poeg.\n \nKnut Holmgersson kuulus aastatel [[1222]]–[[1229]] valitsusnõukogusse, mis langetas otsuseid alaealise kuninga [[Erik Eriksson]]i eest. Erik tõugati troonilt pärast mässuliste võitu [[Olustra lahing]]us 1229. aastal, misjärel haaras kuningatrooni Knut. Aastal [[1230]] lasi ta enda nimel vermida münte [[Östra Aros]]i linnas. Ta lasi rajada [[Sko klooster|Sko kloostri]] [[Uppland]]is, kuhu ta on ka maetud. Ta suri aastal [[1234]].\n\n==Perekond==\n\nKnut Holmgersson oli abielus [[Helena Pedersdatter Strange|Helena (Helene) Pedersdotter Strange]]ga, kes oli Taani rüütli Peter Strangessoni tütar.\n\nNeil olid lapsed\n*[[Holmger Knutsson]] (hukati [[1248]]) ja\n*[[Filip Knutsson]] (hukati [[1251]]).\n\nMõlemad hukati [[Birger Jarl]]i vastu suunatud folkungide ülestõusust osavõtmise pärast.\n\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]\n[[Kategooria:Surnud 1234]]","hash":"da2d94c71d9d6792bdb6cf1e36a0269f0abee788e9ef9b3d664288e51f1f2c23","last_revision":"2023-10-20T14:36:54Z","first_revision":"2010-02-12T08:37:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.271776","cross_lingual_links":{"be":"Кнут II (кароль Швецыі)","br":"Knut II Sveden","cs":"Knut II.","da":"Knut Holmgersson Lange","de":"Knut II. (Schweden)","el":"Κνούτος Β΄ της Σουηδίας","en":"Knut Långe","es":"Canuto II de Suecia","fi":"Knuut Pitkä","fr":"Knut II de Suède","he":"קנוט השני, מלך שוודיה","hu":"II. Knut svéd király","is":"Knútur langi","it":"Canuto II di Svezia","ja":"クヌート2世 (スウェーデン王)","ko":"크누트 2세 (스웨덴)","nl":"Knoet II van Zweden","nb":"Knut Holmgersson Lange","pl":"Knut Długi","pt":"Canuto II da Suécia","ru":"Кнут II (король Швеции)","sh":"Knut II od Švedske","sv":"Knut Långe","uk":"Кнут II Довгий","zh":"克努特二世 (瑞典)","zh-min-nan":"Knut Långe"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Knut Holmgersson ehk Knut II ehk Knut Långe (eesti keeles Knut Pikk; suri 1234) oli Rootsi kuningas 1229. aastast kuni surmani.\n\nTema isa oli Holmger Filipsson ja isapoolne vanaisa oli Filip Eriksson, Erik Püha noorem poeg.\n\nKnut Holmgersson kuulus aastatel 1222–1229 valitsusnõukogusse, mis langetas otsuseid alaealise kuninga Erik Erikssoni eest. Erik tõugati troonilt pärast mässuliste võitu Olustra lahingus 1229. aastal, misjärel haaras kuningatrooni Knut. Aastal 1230 lasi ta enda nimel vermida münte Östra Arosi linnas. Ta lasi rajada Sko kloostri Upplandis, kuhu ta on ka maetud. Ta suri aastal 1234.\n\nKnut Holmgersson oli abielus Helena (Helene) Pedersdotter Strangega, kes oli Taani rüütli Peter Strangessoni tütar.\n\nNeil olid lapsed Holmger Knutsson (hukati 1248) ja Filip Knutsson (hukati 1251).\n\nMõlemad hukati Birger Jarli vastu suunatud folkungide ülestõusust osavõtmise pärast.\n\nKategooria:Rootsi monarhid Kategooria:Surnud 1234\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut Holmgersson ehk Knut II ehk Knut Långe (eesti keeles Knut Pikk; suri 1234) oli Rootsi kuningas 1229. aastast kuni surmani.","translated_text":"Knut Holmgersson or Knut II or Knut Långe (died 1234) was king of Sweden from 1229 until his death.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema isa oli Holmger Filipsson ja isapoolne vanaisa oli Filip Eriksson, Erik Püha noorem poeg.","translated_text":"His father was Holmger Filipsson and his paternal grandfather was Filip Eriksson, the younger son of Erik the Holy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut Holmgersson kuulus aastatel 1222–1229 valitsusnõukogusse, mis langetas otsuseid alaealise kuninga Erik Erikssoni eest.","translated_text":"From 1222 to 1229, Knut Holmgersson was a member of the Council of State, which made decisions on behalf of the minor king Erik Erikson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erik tõugati troonilt pärast mässuliste võitu Olustra lahingus 1229. aastal, misjärel haaras kuningatrooni Knut.","translated_text":"Eric was removed from the throne after the rebellious victory at the Battle of Olstra in 1229, after which Knut took the throne.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1230 lasi ta enda nimel vermida münte Östra Arosi linnas.","translated_text":"In 1230 he had coins minted in his own name in the town of Östra Aros.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta lasi rajada Sko kloostri Upplandis, kuhu ta on ka maetud.","translated_text":"He had a Sko monastery built in Uppland, where he is also buried.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta suri aastal 1234.","translated_text":"He died in 1234.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Perekond","translated_text":"Family","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut Holmgersson oli abielus Helena (Helene) Pedersdotter Strangega, kes oli Taani rüütli Peter Strangessoni tütar.","translated_text":"Knut Holmgersson was married to Helena (Helene) Pedersdotter Strange, who was the daughter of the Danish knight Peter Strangeson.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Neil olid lapsed Holmger Knutsson (hukati 1248) ja Filip Knutsson (hukati 1251).","translated_text":"They had children Holmger Knutsson (died 1248) and Filip Knutsson (died 1251).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõlemad hukati Birger Jarli vastu suunatud folkungide ülestõusust osavõtmise pärast.","translated_text":"They were both executed for participating in the popular uprising against Birger Jarl.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi monarhid Kategooria:Surnud 1234","translated_text":": Swedish monarchs Category:Dead 1234","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Surnud 1234","wikicode":"{{Surmaaa|123|4}}","hash":"94dfefb124ba40fb3d4f3f593e35d6233d7ac966562df5e02a812dd3ccb95cb9","last_revision":"2013-03-14T17:12:45Z","first_revision":"2010-02-12T08:41:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.325438","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:1234 шықәсазы иԥсыз","an":"Categoría:1234 (muertes)","ar":"تصنيف:وفيات 1234","ary":"تصنيف:وفيات 1234","ast":"Categoría:Persones finaes en 1234","az":"Kateqoriya:1234-cü ildə vəfat edənlər","azb":"بؤلمه:۱۲۳۴-جو میلادی ایلده اؤلنلر","be":"Катэгорыя:Памерлі ў 1234 годзе","be-x-old":"Катэгорыя:Памерлі ў 1234 годзе","bg":"Категория:Починали през 1234 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:১২৩৪-এ মৃত্যু","bpy":"থাক:মারি ১২৩৪-এ মরিসিতা (দৌ ইসিতা)","br":"Rummad:Marvioù 1234","bs":"Kategorija:Umrli 1234.","cdo":"分類:1234 nièng guó-sié","ckb":"پۆل:مردووانی ١٢٣٤","cs":"Kategorie:Úmrtí v roce 1234","cy":"Categori:Marwolaethau 1234","da":"Kategori:Døde i 1234","de":"Kategorie:Gestorben 1234","en":"Category:1234 deaths","eo":"Kategorio:Mortintoj en 1234","es":"Categoría:Fallecidos en 1234","eu":"Kategoria:1234ko heriotzak","fa":"رده:درگذشتگان ۱۲۳۴ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuonna 1234 kuolleet","fr":"Catégorie:Décès en 1234","fy":"Kategory:Persoan stoarn yn 1234","gan":"分類:1234年過世","gl":"Categoría:Finados en 1234","he":"קטגוריה:נפטרים ב-1234","hu":"Kategória:1234-ben elhunyt személyek","hy":"Կատեգորիա:1234 մահեր","id":"Kategori:Kematian 1234","is":"Flokkur:Fólk dáið árið 1234","it":"Categoria:Morti nel 1234","ja":"Category:1234年没","ka":"კატეგორია:გარდაცვლილი 1234","ko":"분류:1234년 사망","ku":"Kategorî:Mirin 1234","la":"Categoria:Mortui 1234","lb":"Kategorie:Gestuerwen 1234","mk":"Категорија:Починати во 1234 година","mn":"Ангилал:1234 онд өнгөрсөн","mr":"वर्ग:इ.स. १२३४ मधील मृत्यू","my":"ကဏ္ဍ:၁၂၃၄ ကွယ်လွန်သူများ","nn":"Kategori:Døde i 1234","nb":"Kategori:Dødsfall i 1234","oc":"Categoria:Decès en 1234","pl":"Kategoria:Zmarli w 1234","pnb":"گٹھ:1234 دیاں موتاں","pt":"Categoria:Mortos em 1234","ro":"Categorie:Decese în 1234","ru":"Категория:Умершие в 1234 году","sa":"वर्गः:१२३४ मरणम्","sh":"Kategorija:Umrli 1234.","shn":"ပိူင်ထၢၼ်ႈ:ၵူၼ်းၸိူဝ်းသဵင်ႈၵၢမ်ႇ ပီ 1234","simple":"Category:1234 deaths","sk":"Kategória:Úmrtia v 1234","sl":"Kategorija:Umrli leta 1234","sr":"Категорија:Умрли 1234.","sv":"Kategori:Avlidna 1234","sw":"Jamii:Waliofariki 1234","tg":"Гурӯҳ:Даргузаштагони соли 1234","th":"หมวดหมู่:บุคคลที่เสียชีวิตในปี พ.ศ. 1777","tr":"Kategori:1234 yılında ölenler","tt":"Төркем:1234 елда вафатлар","uk":"Категорія:Померли 1234","ur":"زمرہ:1234ء کی وفیات","uz":"Turkum:1234-yilda vafot etganlar","vi":"Thể loại:Mất năm 1234","zh":"Category:1234年逝世","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:1234 nî kòe-sin","zh-yue":"Category:1234年死"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hâmid","wikicode":"#suuna[[Abdülhak Hâmit]]","hash":"a5fecf528c8114442c42c4fa4f5e6c394dd3af68a41178662c706e55f84f208d","last_revision":"2010-02-12T09:57:15Z","first_revision":"2010-02-12T09:57:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.377825","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hâmid Tarhan","wikicode":"#suuna[[Abdülhak Hâmit]]","hash":"a5fecf528c8114442c42c4fa4f5e6c394dd3af68a41178662c706e55f84f208d","last_revision":"2010-02-12T09:58:12Z","first_revision":"2010-02-12T09:58:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.434607","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hamid","wikicode":"#suuna[[Abdülhak Hâmit]]","hash":"a5fecf528c8114442c42c4fa4f5e6c394dd3af68a41178662c706e55f84f208d","last_revision":"2010-02-12T09:58:42Z","first_revision":"2010-02-12T09:58:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.486511","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülhak Hamid Tarhan","wikicode":"#suuna[[Abdülhak Hâmit]]","hash":"a5fecf528c8114442c42c4fa4f5e6c394dd3af68a41178662c706e55f84f208d","last_revision":"2010-02-12T09:59:15Z","first_revision":"2010-02-12T09:59:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.549923","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdulhak Hamit Tarhan","wikicode":"#suuna[[Abdülhak Hâmit]]","hash":"a5fecf528c8114442c42c4fa4f5e6c394dd3af68a41178662c706e55f84f208d","last_revision":"2010-02-12T10:10:07Z","first_revision":"2010-02-12T10:10:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.608647","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülhak Hâmit\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülhak Hâmit","translated_text":"in the direction of Abdülhak Hamit","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Benedictus VIII","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Benedictus VIII\n|pilt = \n|sünninimi = Teofilatto Tuscolost (Teofilatto di Tuscolo)\n|valitsemisaja algus= [[17. mai]] või [[18. mai]] [[1012]]\n|valitsemisaja lõpp= [[9. aprill]] [[1024]]\n|eelkäija = [[Sergius IV]]\n|järeltulija = [[Johannes XIX]]\n|sünnikuupäev = 980 ?\n|sünnikoht = [[Rooma]]\n|surmakuupäev = [[9. aprill]] [[1024]]\n|surmakoht = [[Rooma]]\n}}\n\n'''Benedictus VIII''' ('''Teofilatto Tuscolost''', '''Giovanni Tuscolost''', '''Teofilatto di Tuscolo''', '''Giovanni di Tuscolo''', '''Theophylactus'''; [[980]] ? – [[9. aprill]] [[1024]]) oli [[paavst]] [[1012]]–1024. Ta oli 143. paavst.\n\nTeofilatto sündis 980. aasta paiku [[Rooma]]s [[Tuscolo krahv]]i Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres teise pojana.\n\nKirikuloolase [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] ja \"[[Catholic Encyclopedia]]\" andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras [[Silvester II]] ta [[1001]] Porto piiskopiks ([[kardinal|kardinalpiiskop]]) ning ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[22. juuni]]l 1001 piiskopiks.\n\n==Paavstiks saamine==\nBenedictus VIII sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks [[17. mai]]l 1012, Salvador Miranda järgi aga [[18. mai]]l, kui Tuscolo suguvõsa seadis ta ametisse.\n\n==Skisma==\n[[Sergius IV]] surma järel [[12. mai]]l 1012 puhkesid Roomas rahutused. Kui Tuscolo suguvõsa määras paavstiks Benedictus VIII, siis Roomat seni valitsenud [[Crescenzi suguvõsa]] seadis ametisse [[vaimulik]] [[Gregorius VI (vastupaavst)|Gregoriuse]].\n\nRooma valitseja [[Giovanni II Crescenzi]] suri 18. mail. Benedictus VIII suutis Crescenzi suguvõsa ja vastupaavsti toetajad Roomast [[juuli]]ks 1012 välja tõrjuda.\n\n==Suhted Saksamaaga==\n[[Saksa kuningas]] [[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]] tunnustas [[detsember|detsembris]] 1012 paavstina Benedictust. Kuningas saabus paavsti kutsel [[1014]] Rooma, kus paavst kroonis ta [[14. veebruar]]il [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]].\n\nBenedictus VIII oli esimene paavst, kes käis [[Saksamaa]]l pastoraalsel visiidil. Enne teda sattus Saksamaale [[Benedictus V]], kes viidi sinna vangina. Benedictus VIII kohtus [[1020]] [[ülestõusmispühad]]e ajal [[Bamberg]]is Heinrich II-ga, kes kinnitas keiserlikud privileegid ja lubas anda paavstile sõjalist abi. Keiser sätestas, et paavst tuleb valida Rooma kodanike ja vaimulike poolt. Paavst külastas visiidi käigus Fulda kloostrit.\n\n[[1022]] tungis Heinrich II [[Itaalia]]sse, et võidelda [[Bütsants]]iga.\n\n==Suhted Bütsantsiga==\nBenedictus VIII toetas [[viikingid|viikingeid]] võitluses Bütsantsi võimu vastu Lõuna-Itaalias, kuid Bütsantsi väed lõid [[1019]] [[Cannae]]s viikingite rünnaku tagasi.\n\n==Suhted araablastega==\nBenedictus VIII sõlmis [[Pisa]] ja [[Genova]]ga liidu araablaste vastu, kellega sõditi Põhja-Itaalias.\n\nPaavst osales [[1016]] merelahingus, kus araablased said lüüa, mille tulemusena vabastati [[Sardiinia]] araablastest.\n\n==Kirikuriigi laiendamine==\nBenedictus VIII vallutas sõjakäikudega [[Campagna]] ja [[Toscana]].\n\n==Suhted Konstantinoopoli patriarhiga==\n[[Konstantinoopoli patriarh]] [[Sergios II]] eemaldas Benedictus VIII nime [[diptühhon]]ist.\n\n==Suhted Briti piiskoppidega==\nBenedictus VIII kohtus Roomas [[Canterbury peapiiskop]]i Æthelnothiga.\n\n==Suhted Itaalia piiskoppidega==\nBenedictus VIII pühitses 1014 ametisse Ravenna peapiiskopi Arnoldo.\n\nTa vahendas Grado ja Aquileia patriarhide vahelist tüli.\n\nTa rajas Bobbio piiskopkonna.\n\n==Suhted Saksa piiskoppidega==\nBenedictus VIII kinnitas Bambergi piiskopkonna privileegid ja seadis 1020 selle paavsti protektsiooni alla.\n\nTa andis 1014 [[pallium]]i [[Mainzi peapiiskop]]ile Erkanbaldile.\n\nTa taunis 1023 Mainzi uut peapiiskoppi Aribot, kes otsustas keelustada vaimulike apelleerimised Rooma.\n\nPassau piiskop Pilgrim saatis paavstile kirja.\n\n==Reformid==\nBenedictus VIII sätestas 1014 vaimulike ordineerimiste minimaalsed vanusemäärad.\n\nTa keelas [[1. august]]il 1022 [[Pavia]]s toimunud [[sinod]]il vaimulike abielud ja [[konkubinaat|konkubinaadi]] ning sätestas, et taolistest kooseludest sündinud lapsed on määratud [[pärisorjus]]esse.\n\nTa taunis [[simoonia]]t.\n\n==Liturgilised otsused==\nBenedictus VIII sätestas 1014, et [[missa]]l tuleb [[usutunnistus]]t palvetada lauldes.\n\n==Munklus==\nBenedictus VIII kinnitas Hildesheimi kloostri privileegid.\n\n==Polirone Simeoni kanoniseerimine==\nBenedictus VIII kanoniseeris [[1016]] [[Polirone Simeon]]i.\n\n==Suhted juutidega==\n1021 kevadel tabas Roomat [[maavärin]] ja torm, mistõttu Benedictus VIII käskis hukata [[juudid]], keda peeti õnnetuse eest vastutavateks.\n\n==Uued kardinalid==\nBenedictus VIII määras 21 [[kardinal]]i. Tema ajal said Salvador Miranda andmetel kardinaliks ka hilisemad paavstid [[Johannes XIX]], [[Benedictus IX]] ja [[Gregorius VI]], kuid kirikuloolase J. N. D. Kelly ning Catholic Encyclopedia andmetel olid kaks esimest ilmikud.\n\n#Azzone, Ostia piiskop\n#Benedetto, Labico piiskop\n#Benedetto, diakon\n#Benedetto de Patio\n#Bosone, Tivoli piiskop\n#Crescenzio, San Stefano al Monte Celio kardinalpreester\n#Crescenzio, diakon\n#Crescenzio, diakon\n#Giovanni, San Marcello kardinalpreester\n#Giovanni, diakon\n#Giovanni Graziano (Gregorius VI)\n#Gregorio, piiskop\n#Lotario di Segni, diakon\n#Pietro, Ostia piiskop\n#Pietro, San Sisto kardinalpreester\n#Pietro, diakon\n#Raniero, Sabina piiskop\n#Roberto, San Clemente kardinalpreester\n#Romano (Johannes XIX)\n#Teobaldo, Albano piiskop\n#Teofilatto (Benedictus IX)\n\n==Onupojapoliitika==\nBenedictus VIII vend [[Johannes XIX|Romano]] sai Rooma konsuliks. Romano ja paavsti vennapoeg [[Benedictus IX|Teofilatto]] said Salvador Miranda andmetel kardinaliks.\n\n==Surm==\nBenedictus VIII suri [[9. aprill]]il 1024 Roomas ja maeti [[Rooma Peetri kirik]]usse.\n\n==Kirjandus==\n*[[Mario Fornasari]]: ''Enrico II e Benedetto VIII e i canonici del presunto concilio di Ravenna del 1014''. \"Rivista di storia della chiesa in Italia\" 18, 1964: 46–55.\n*[[Aleceste Giorgetti]]: ''Bolla inedita di papa Benedetto VIII''. \"Archivio storico italiano\" 11, 1893: 104–110.\n*[[Klaus Jürgen Herrmann]]: ''Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046''. Stuttgart, 1973.\n*[[Hermann Jakobs]]: ''Anmerkungen zur Urkunde Benedikts VIII. für Bernward von Hildesheim (JL. 4036) und zu den Anfängen von St. Michael''. \"Niedersächsisches Jahrbuch für Landesgeschichte\" 66, 1994: 199–214.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n*[[Heinrich Schmidinger]]: ''Die Palliumverleihung Benedikts VIII. für Ragusa''. \"Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung\" 58, 1950: 31–49.\n*[[Paul Georg Wappler]]: ''Papst Benedikt VIII''. Leipzig, 1897.\n*[[Ludwig Weiland]]: ''Zum Paktum K. Heinrich II. mit Papst Benedict VIII''. \"Forschungen zur deutschen Geschichte\" 19, 1879: 625.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02428e.htm Artikkel Benedictus VIII kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/bios1001.htm#Teofilatto Artikkel Benedictus VIII kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1012-1024-_Benedictus_VIII.html Benedictus VIII dokumendid.]\n*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xi.htm#BenedictVIII Benedictus VIII kardinalid.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/08429b.htm Artikkel Johannes XIX-st.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/12290a.htm Artikkel Portost.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/09790b.htm Artikkel missaliturgiast.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02605b.htm Artikkel Bobbio piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/11247a.htm Artikkel Olomoucist.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/06073a.htm Artikkel Filioquest.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02242c.htm Artikkel Bambergist.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/06791b.htm Artikkel vastupaavst Gregorius VI-st.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.jewishencyclopedia.com/view.jsp?artid=688&letter=B Artikkel juutidest.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Sergius IV]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1012]]–[[1024]]\n|järgnev = [[Johannes XIX]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Surnud 1024]]\n[[Kategooria:Sündinud 10. sajandil]]","hash":"4c7a46ef8880a8dce2578a4fd742bb28ed43a15341c9157ef41119586786c45c","last_revision":"2021-03-14T19:08:12Z","first_revision":"2010-02-12T11:21:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.662859","cross_lingual_links":{"af":"Pous Benedictus VIII","als":"Benedikt VIII.","ar":"بندكت الثامن","arz":"بنديكتوس التامن","az":"VIII Benedikt","be":"Бенедыкт VIII","be-x-old":"Бэнэдыкт VIII","bg":"Бенедикт VIII (папа)","br":"Benead VIII","ca":"Benet VIII","cdo":"Gáu-huòng Benedictus 8-sié","cs":"Benedikt VIII.","da":"Pave Benedikt 8.","de":"Benedikt VIII.","diq":"Benedictus VIII","el":"Πάπας Βενέδικτος Η΄","en":"Pope Benedict VIII","eo":"Benedikto la 8-a","es":"Benedicto VIII","eu":"Benedikto VIII.a","fa":"بندیکت هشتم","fi":"Benedictus VIII","fr":"Benoît VIII","ga":"Pápa Beinidict VIII","gl":"Bieito VIII, papa","hak":"Kau-fòng Benedictus 8-sṳ","he":"בנדיקטוס השמיני","hr":"Benedikt VIII.","hu":"VIII. Benedek pápa","id":"Paus Benediktus VIII","ilo":"Papa Benedicto VIII","io":"Papo Benedictus la 8ma","it":"Papa Benedetto VIII","ja":"ベネディクトゥス8世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Benediktus VIII","ka":"ბენედიქტე VIII","ko":"교황 베네딕토 8세","la":"Benedictus VIII","lt":"Benediktas VIII","lv":"Benedikts VIII","mk":"Папа Бенедикт VIII","ms":"Paus Benedictus VIII","mzn":"بندیکت هشتم","nl":"Paus Benedictus VIII","nb":"Benedikt VIII","oc":"Beneset VIII","pl":"Benedykt VIII","pt":"Papa Bento VIII","qu":"Binidiktu VIII","ro":"Papa Benedict al VIII-lea","ru":"Бенедикт VIII","scn":"Binidittu VIII","sh":"Benedikt VIII","simple":"Pope Benedict VIII","sk":"Benedikt VIII.","sl":"Papež Benedikt VIII.","sq":"Benedikti VIII","sr":"Папа Бенедикт VIII","sv":"Benedictus VIII","sw":"Papa Benedikto VIII","tl":"Papa Benedicto VIII","tr":"VIII. Benedictus","uk":"Бенедикт VIII","ur":"بندکت ہشتم","vi":"Giáo hoàng Biển Đức VIII","war":"Papa Benedicto VIII","wuu":"本笃八世","yo":"Pópù Benedict 8k","zh":"本篤八世","zh-min-nan":"Kàu-hông Benedictus 8-sè","zh-yue":"本篤八世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024. Ta oli 143. paavst.\n\nTeofilatto sündis 980. aasta paiku Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres teise pojana.\n\nKirikuloolase J. N. D. Kelly ja \"Catholic Encyclopedia\" andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Silvester II ta 1001 Porto piiskopiks (kardinalpiiskop) ning ta ordineeriti 22. juunil 1001 piiskopiks.\n\nBenedictus VIII sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks 17. mail 1012, Salvador Miranda järgi aga 18. mail, kui Tuscolo suguvõsa seadis ta ametisse.\n\nSergius IV surma järel 12. mail 1012 puhkesid Roomas rahutused. Kui Tuscolo suguvõsa määras paavstiks Benedictus VIII, siis Roomat seni valitsenud Crescenzi suguvõsa seadis ametisse vaimulik Gregoriuse.\n\nRooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri 18. mail. Benedictus VIII suutis Crescenzi suguvõsa ja vastupaavsti toetajad Roomast juuliks 1012 välja tõrjuda.\n\nSaksa kuningas Heinrich II tunnustas detsembris 1012 paavstina Benedictust. Kuningas saabus paavsti kutsel 1014 Rooma, kus paavst kroonis ta 14. veebruaril Saksa-Rooma keisriks.\n\nBenedictus VIII oli esimene paavst, kes käis Saksamaal pastoraalsel visiidil. Enne teda sattus Saksamaale Benedictus V, kes viidi sinna vangina. Benedictus VIII kohtus 1020 ülestõusmispühade ajal Bambergis Heinrich II-ga, kes kinnitas keiserlikud privileegid ja lubas anda paavstile sõjalist abi. Keiser sätestas, et paavst tuleb valida Rooma kodanike ja vaimulike poolt. Paavst külastas visiidi käigus Fulda kloostrit.\n\n1022 tungis Heinrich II Itaaliasse, et võidelda Bütsantsiga.\n\nBenedictus VIII toetas viikingeid võitluses Bütsantsi võimu vastu Lõuna-Itaalias, kuid Bütsantsi väed lõid 1019 Cannaes viikingite rünnaku tagasi.\n\nBenedictus VIII sõlmis Pisa ja Genovaga liidu araablaste vastu, kellega sõditi Põhja-Itaalias.\n\nPaavst osales 1016 merelahingus, kus araablased said lüüa, mille tulemusena vabastati Sardiinia araablastest.\n\nBenedictus VIII vallutas sõjakäikudega Campagna ja Toscana.\n\nKonstantinoopoli patriarh Sergios II eemaldas Benedictus VIII nime diptühhonist.\n\nBenedictus VIII kohtus Roomas Canterbury peapiiskopi Æthelnothiga.\n\nBenedictus VIII pühitses 1014 ametisse Ravenna peapiiskopi Arnoldo.\n\nTa vahendas Grado ja Aquileia patriarhide vahelist tüli.\n\nTa rajas Bobbio piiskopkonna.\n\nBenedictus VIII kinnitas Bambergi piiskopkonna privileegid ja seadis 1020 selle paavsti protektsiooni alla.\n\nTa andis 1014 palliumi Mainzi peapiiskopile Erkanbaldile.\n\nTa taunis 1023 Mainzi uut peapiiskoppi Aribot, kes otsustas keelustada vaimulike apelleerimised Rooma.\n\nPassau piiskop Pilgrim saatis paavstile kirja.\n\nBenedictus VIII sätestas 1014 vaimulike ordineerimiste minimaalsed vanusemäärad.\n\nTa keelas 1. augustil 1022 Pavias toimunud sinodil vaimulike abielud ja konkubinaadi ning sätestas, et taolistest kooseludest sündinud lapsed on määratud pärisorjusesse.\n\nTa taunis simooniat.\n\nBenedictus VIII sätestas 1014, et missal tuleb usutunnistust palvetada lauldes.\n\nBenedictus VIII kinnitas Hildesheimi kloostri privileegid.\n\nBenedictus VIII kanoniseeris 1016 Polirone Simeoni.\n\n1021 kevadel tabas Roomat maavärin ja torm, mistõttu Benedictus VIII käskis hukata juudid, keda peeti õnnetuse eest vastutavateks.\n\nBenedictus VIII määras 21 kardinali. Tema ajal said Salvador Miranda andmetel kardinaliks ka hilisemad paavstid Johannes XIX, Benedictus IX ja Gregorius VI, kuid kirikuloolase J. N. D. Kelly ning Catholic Encyclopedia andmetel olid kaks esimest ilmikud.\n\nAzzone, Ostia piiskop Benedetto, Labico piiskop Benedetto, diakon Benedetto de Patio Bosone, Tivoli piiskop Crescenzio, San Stefano al Monte Celio kardinalpreester Crescenzio, diakon Crescenzio, diakon Giovanni, San Marcello kardinalpreester Giovanni, diakon Giovanni Graziano (Gregorius VI) Gregorio, piiskop Lotario di Segni, diakon Pietro, Ostia piiskop Pietro, San Sisto kardinalpreester Pietro, diakon Raniero, Sabina piiskop Roberto, San Clemente kardinalpreester Romano (Johannes XIX) Teobaldo, Albano piiskop Teofilatto (Benedictus IX)\n\nBenedictus VIII vend Romano sai Rooma konsuliks. Romano ja paavsti vennapoeg Teofilatto said Salvador Miranda andmetel kardinaliks.\n\nBenedictus VIII suri 9. aprillil 1024 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.\n\nMario Fornasari: Enrico II e Benedetto VIII e i canonici del presunto concilio di Ravenna del 1014. \"Rivista di storia della chiesa in Italia\" 18, 1964: 46–55. Aleceste Giorgetti: Bolla inedita di papa Benedetto VIII. \"Archivio storico italiano\" 11, 1893: 104–110. Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046. Stuttgart, 1973. Hermann Jakobs: Anmerkungen zur Urkunde Benedikts VIII. für Bernward von Hildesheim (JL. 4036) und zu den Anfängen von St. Michael. \"Niedersächsisches Jahrbuch für Landesgeschichte\" 66, 1994: 199–214. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996. Heinrich Schmidinger: Die Palliumverleihung Benedikts VIII. für Ragusa. \"Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung\" 58, 1950: 31–49. Paul Georg Wappler: Papst Benedikt VIII. Leipzig, 1897. Ludwig Weiland: Zum Paktum K. Heinrich II. mit Papst Benedict VIII. \"Forschungen zur deutschen Geschichte\" 19, 1879: 625.\n\nArtikkel Benedictus VIII kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus VIII kohta. (inglise keeles) Benedictus VIII dokumendid. Benedictus VIII kardinalid. Artikkel Johannes XIX-st. (inglise keeles) Artikkel Portost. (inglise keeles) Artikkel missaliturgiast. (inglise keeles) Artikkel Bobbio piiskopkonnast. (inglise keeles) Artikkel Olomoucist. (inglise keeles) Artikkel Filioquest. (inglise keeles) Artikkel Bambergist. (inglise keeles) Artikkel vastupaavst Gregorius VI-st. (inglise keeles) Artikkel juutidest. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Surnud 1024 Kategooria:Sündinud 10. sajandil\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Benedictus VIII\n|pilt = \n|sünninimi = Teofilatto Tuscolost (Teofilatto di Tuscolo)\n|valitsemisaja algus= [[17. mai]] või [[18. mai]] [[1012]]\n|valitsemisaja lõpp= [[9. aprill]] [[1024]]\n|eelkäija = [[Sergius IV]]\n|järeltulija = [[Johannes XIX]]\n|sünnikuupäev = 980 ?\n|sünnikoht = [[Rooma]]\n|surmakuupäev = [[9. aprill]] [[1024]]\n|surmakoht = [[Rooma]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ?","translated_text":"Benedict VIII (Theofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Theofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"– 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024.","translated_text":" ⁇ 9 April 1024) was Pope 1012 ⁇ 1024.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 143. paavst.","translated_text":"He was the 143rd pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teofilatto sündis 980. aasta paiku Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres teise pojana.","translated_text":"Theophilus was born in about 980 in Rome as the second son of Count Gregory I of Tuscolo and his wife, Maria.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirikuloolase J. N. D. Kelly ja \"Catholic Encyclopedia\" andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Silvester II ta 1001 Porto piiskopiks (kardinalpiiskop) ning ta ordineeriti 22. juunil 1001 piiskopiks.","translated_text":"According to theologian J. N. D. Kelly and the \"Catholic Encyclopedia\", Theophilus remained a key figure in his election to the papacy, according to Salvador Miranda, Silvester II appointed him bishop of Porto in 1001, and he was ordained bishop on June 22, 1001.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstiks saamine","translated_text":"Becoming a Pope","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks 17. mail 1012, Salvador Miranda järgi aga 18. mail, kui Tuscolo suguvõsa seadis ta ametisse.","translated_text":"Benedict VIII, according to J. N. D. Kelly, was made pope on May 17, 1012, and Salvador Miranda on May 18, when he was inaugurated by the Tuscolo family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Skisma","translated_text":"For the purposes of this Regulation:","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sergius IV surma järel 12. mail 1012 puhkesid Roomas rahutused.","translated_text":"After the death of Sergius IV on May 12, 1012, unrest broke out in Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui Tuscolo suguvõsa määras paavstiks Benedictus VIII, siis Roomat seni valitsenud Crescenzi suguvõsa seadis ametisse vaimulik Gregoriuse.","translated_text":"When the Tuscolo family appointed Benedict VIII as pope, the Crescenzi family, the Roman ruler, appointed Gregory the Clergyman.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi suri 18. mail.","translated_text":"The Roman emperor Giovanni II Crescenzi died on May 18.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus VIII suutis Crescenzi suguvõsa ja vastupaavsti toetajad Roomast juuliks 1012 välja tõrjuda.","translated_text":"Benedict VIII was able to expel the Crescenzi family and their supporters from Rome by July 1012.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Saksamaaga","translated_text":"Relations with Germany","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa kuningas Heinrich II tunnustas detsembris 1012 paavstina Benedictust.","translated_text":"In December 1012, King Heinrich II of Germany recognized Benedict as pope.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuningas saabus paavsti kutsel 1014 Rooma, kus paavst kroonis ta 14. veebruaril Saksa-Rooma keisriks.","translated_text":"The king arrived at Rome in 1014 at the invitation of the pope, who crowned him Emperor of the Holy Roman Empire on February 14.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII oli esimene paavst, kes käis Saksamaal pastoraalsel visiidil.","translated_text":"Benedict VIII was the first pope to make a pastoral visit to Germany.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enne teda sattus Saksamaale Benedictus V, kes viidi sinna vangina.","translated_text":"He was preceded by Benedict V, who was taken prisoner in Germany.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus VIII kohtus 1020 ülestõusmispühade ajal Bambergis Heinrich II-ga, kes kinnitas keiserlikud privileegid ja lubas anda paavstile sõjalist abi.","translated_text":"Benedict VIII met Heinrich II in Bamberg during the Easter Rising of 1020, who affirmed imperial privileges and promised to provide military assistance to the pope.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keiser sätestas, et paavst tuleb valida Rooma kodanike ja vaimulike poolt.","translated_text":"The emperor decreed that the pope be elected by the citizens and clergy of Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paavst külastas visiidi käigus Fulda kloostrit.","translated_text":"The Pope visited Fulda Monastery during his visit.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1022 tungis Heinrich II Itaaliasse, et võidelda Bütsantsiga.","translated_text":"In 1022, Henry II invaded Italy to fight the Byzantines.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Bütsantsiga","translated_text":"Relations with Byzantium","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII toetas viikingeid võitluses Bütsantsi võimu vastu Lõuna-Itaalias, kuid Bütsantsi väed lõid 1019 Cannaes viikingite rünnaku tagasi.","translated_text":"Benedict VIII supported the Vikings in their fight against Byzantine rule in southern Italy, but Byzantine forces repulsed the Viking attack at Cannae in 1019.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted araablastega","translated_text":"Relations with the Arabs","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII sõlmis Pisa ja Genovaga liidu araablaste vastu, kellega sõditi Põhja-Itaalias.","translated_text":"Benedict VIII made an alliance with Pisa and Genoa against the Arabs who fought in northern Italy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavst osales 1016 merelahingus, kus araablased said lüüa, mille tulemusena vabastati Sardiinia araablastest.","translated_text":"The pope participated in 1016 naval campaigns in which the Arabs were defeated, resulting in the liberation of Sardinia from the Arabs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirikuriigi laiendamine","translated_text":"Expansion of the Church Country","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII vallutas sõjakäikudega Campagna ja Toscana.","translated_text":"Benedict VIII conquered Campagna and Tuscany with his troops.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Konstantinoopoli patriarhiga","translated_text":"Relations with the Patriarch of Constantinople","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konstantinoopoli patriarh Sergios II eemaldas Benedictus VIII nime diptühhonist.","translated_text":"Patriarch Sergius II of Constantinople removed Benedict VIII's name from the diptych.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Briti piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Britain","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII kohtus Roomas Canterbury peapiiskopi Æthelnothiga.","translated_text":"Benedict VIII met with Æthelnoth, Archbishop of Canterbury, in Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Itaalia piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Italy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII pühitses 1014 ametisse Ravenna peapiiskopi Arnoldo.","translated_text":"In 1014, Benedict VIII consecrated Arnoldo, archbishop of Ravenna.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta vahendas Grado ja Aquileia patriarhide vahelist tüli.","translated_text":"He mediated a dispute between the patriarchs of Grado and Aquileia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta rajas Bobbio piiskopkonna.","translated_text":"He founded the diocese of Bobbio.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Saksa piiskoppidega","translated_text":"Relations with the German Bishops","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII kinnitas Bambergi piiskopkonna privileegid ja seadis 1020 selle paavsti protektsiooni alla.","translated_text":"Benedict VIII affirmed the privileges of the diocese of Bamberg and placed it under the protection of the pope in 1020.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta andis 1014 palliumi Mainzi peapiiskopile Erkanbaldile.","translated_text":"He gave 1,014 pallium to Archbishop Erkanbal of Mainz.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta taunis 1023 Mainzi uut peapiiskoppi Aribot, kes otsustas keelustada vaimulike apelleerimised Rooma.","translated_text":"In 1023, he defeated the new archbishop of Mainz, Aribot, who decided to ban religious appeals to Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Passau piiskop Pilgrim saatis paavstile kirja.","translated_text":"The bishop of Passau, Pilgrim, sent a letter to the pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Reformid","translated_text":"The reforms","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII sätestas 1014 vaimulike ordineerimiste minimaalsed vanusemäärad.","translated_text":"Benedict VIII set the minimum ages for 1014 religious orders.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta keelas 1. augustil 1022 Pavias toimunud sinodil vaimulike abielud ja konkubinaadi ning sätestas, et taolistest kooseludest sündinud lapsed on määratud pärisorjusesse.","translated_text":"At the council of Pavia on August 1, 1022, he prohibited clerical marriages and concubinage and stipulated that children born of such unions be ordained to the priesthood.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta taunis simooniat.","translated_text":"He was eating a chimney.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liturgilised otsused","translated_text":"Legislative Decisions","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII sätestas 1014, et missal tuleb usutunnistust palvetada lauldes.","translated_text":"In 1014, Benedict VIII ordered that a confession be prayed at the Mass in song.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Munklus","translated_text":"The monastery","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII kinnitas Hildesheimi kloostri privileegid.","translated_text":"Benedict VIII confirmed the privileges of the Hildesheim monastery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Polirone Simeoni kanoniseerimine","translated_text":"Canonization of Polirone Simeon","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII kanoniseeris 1016 Polirone Simeoni.","translated_text":"Benedict VIII canonized Simeon Polirone in 1016.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted juutidega","translated_text":"Relations with the Jews","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1021 kevadel tabas Roomat maavärin ja torm, mistõttu Benedictus VIII käskis hukata juudid, keda peeti õnnetuse eest vastutavateks.","translated_text":"In the spring of 1021, an earthquake and a storm struck Rome, and Benedict VIII ordered the execution of the Jews who were held responsible for the disaster.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uued kardinalid","translated_text":"New Cardinals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII määras 21 kardinali.","translated_text":"Benedict VIII appointed 21 cardinals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema ajal said Salvador Miranda andmetel kardinaliks ka hilisemad paavstid Johannes XIX, Benedictus IX ja Gregorius VI, kuid kirikuloolase J. N. D. Kelly ning Catholic Encyclopedia andmetel olid kaks esimest ilmikud.","translated_text":"Later popes, John XIX, Benedict IX, and Gregory VI, also became cardinals during his time, according to Salvador Miranda, but J. N. D. Kelly, a churchman, and the Catholic Encyclopedia, say the first two were the cardinals.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Azzone, Ostia piiskop Benedetto, Labico piiskop Benedetto, diakon Benedetto de Patio Bosone, Tivoli piiskop Crescenzio, San Stefano al Monte Celio kardinalpreester Crescenzio, diakon Crescenzio, diakon Giovanni, San Marcello kardinalpreester Giovanni, diakon Giovanni Graziano (Gregorius VI) Gregorio, piiskop Lotario di Segni, diakon Pietro, Ostia piiskop Pietro, San Sisto kardinalpreester Pietro, diakon Raniero, Sabina piiskop Roberto, San Clemente kardinalpreester Romano (Johannes XIX) Teobaldo, Albano piiskop Teofilatto (Benedictus IX)","translated_text":"In addition to the above, it is necessary to ensure that the competent authorities of the Member States of the Member States concerned are able to carry out their tasks in accordance with the provisions of this Regulation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Onupojapoliitika","translated_text":"Policy on grandchildren","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII vend Romano sai Rooma konsuliks.","translated_text":"Benedict VIII's brother Romano became consul in Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Romano ja paavsti vennapoeg Teofilatto said Salvador Miranda andmetel kardinaliks.","translated_text":"Romano and the pope's nephew Theophilus were made cardinals by Salvador Miranda.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus VIII suri 9. aprillil 1024 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.","translated_text":"Benedict VIII died in Rome on April 9, 1024, and was buried in the church of St. Peter in Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mario Fornasari: Enrico II e Benedetto VIII e i canonici del presunto concilio di Ravenna del 1014.","translated_text":"This is the first book in a series of books by Mario Fornasari: Enrico II e Benedetto VIII e canonici del presunto concilio di Ravenna del 1014.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Rivista di storia della chiesa in Italia\" 18, 1964: 46–55.","translated_text":"This is the case in the case of the Italian Republic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aleceste Giorgetti: Bolla inedita di papa Benedetto VIII.","translated_text":"It's the first time I've ever been to the Vatican, and it's the second time I've been to the Vatican.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Archivio storico italiano\" 11, 1893: 104–110.","translated_text":"In the case of the 'Archivio storico italiano' 11, 1893: 104 ⁇ 110.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046.","translated_text":"I'm not sure I'm going to be able to do that.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stuttgart, 1973.","translated_text":"It was Stuttgart, 1973.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hermann Jakobs: Anmerkungen zur Urkunde Benedikts VIII.","translated_text":"This is the first time that the European Parliament has voted in favour of this resolution.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"für Bernward von Hildesheim (JL. 4036) und zu den Anfängen von St. Michael.","translated_text":"In addition, the Commission considers that, in the light of the findings of the preliminary ruling of the Court of Justice of the European Union, the Commission is not in a position to take any further steps to ensure that, in the light of the findings of the preliminary ruling of the Court of Justice of the European Union, the Court of Justice of the European Union is not in a position to impose an administrative burden on the applicant.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Niedersächsisches Jahrbuch für Landesgeschichte\" 66, 1994: 199–214.","translated_text":"This appropriation is intended to cover the expenditure incurred in connection with the implementation of the programme.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heinrich Schmidinger:","translated_text":"I'm not going to lie to you.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Die Palliumverleihung Benedikts VIII.","translated_text":"The bloodshed of Pope Benedict VIII.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"für Ragusa.","translated_text":"I'm going to go to Ragusa.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung\" 58, 1950: 31–49.","translated_text":"In addition, the Commission considers that, in the light of the above, it is necessary to establish that the aid is compatible with the internal market and that it is compatible with the internal market.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paul Georg Wappler: Papst Benedikt VIII.","translated_text":"Paul Georg Wappler by Pope Benedict VIII.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leipzig, 1897.","translated_text":"It was Leipzig, 1897.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ludwig Weiland: Zum Paktum K. Heinrich II.","translated_text":"Ludwig Weiland: Zum Paktum by K. Heinrich II","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"mit Papst Benedict VIII.","translated_text":"Not Pope Benedict VIII.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Forschungen zur deutschen Geschichte\" 19, 1879: 625.","translated_text":"In the case of the German Government, the Commission considers that it is necessary to take the necessary measures to ensure that the measures taken are implemented in a timely manner.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Benedictus VIII kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus VIII kohta. (inglise keeles)","translated_text":"Article on Benedictus VIII. (in English) Article on Benedictus VIII","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus VIII dokumendid.","translated_text":"The documents of Benedict VIII.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus VIII kardinalid.","translated_text":"The Cardinals of Benedict VIII.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Johannes XIX-st. (inglise keeles) Artikkel Portost.","translated_text":"Article from John XIX. Article from Port.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel missaliturgiast. (inglise keeles) Artikkel Bobbio piiskopkonnast. (inglise keeles) Artikkel Olomoucist.","translated_text":"(English) An article on liturgy. (English) An article on the Bishopric of Bobbio. (English) An article on Olomouc.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel Filioquest.","translated_text":"(in English) The article in Filioquest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel Bambergist.","translated_text":"This is an article about Bamberg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles)","translated_text":"(in English)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel vastupaavst Gregorius VI-st. (inglise keeles) Artikkel juutidest. (inglise keeles)","translated_text":"Article on Pope Gregory VI. Article on the Jews.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Surnud 1024 Kategooria:Sündinud 10. sajandil","translated_text":"Popes Category:Dead 1024 Category:Born in the 10th century","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Gustav Otto von Douglas","wikicode":"#suuna[[Gustav Otto Douglas]]","hash":"6af620a686722ce5bb01c15a36ea3faef3401a59f840bce5f3e406c54f9fc025","last_revision":"2010-02-12T11:26:06Z","first_revision":"2010-02-12T11:26:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.715198","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaGustav Otto Douglas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaGustav","translated_text":"Direction","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Otto Douglas","translated_text":"I'm not going to lie.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Heinrich Christoph Wrede","wikicode":"#suuna[[Heinrich Christopher Wrede]]","hash":"e5293742b449cafe89f7ffd74d07e57ba6933b7d1e67005782af73e4a0e8c9a0","last_revision":"2010-02-12T11:30:42Z","first_revision":"2010-02-12T11:30:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.769896","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHeinrich Christopher Wrede\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHeinrich","translated_text":"In the direction of Heinrich","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Christopher Wrede","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with Article 21 of this Regulation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sooräts","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Sooräts\n| värvus = linnud\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref = \n| pilt = Asio-flammeus-001.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250px\n| riik = [[Loomad]] ''Animalia''\n| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''\n| klass = [[Linnud]] ''Aves''\n| selts = [[Kakulised]] ''Strigiformes''\n| sugukond = [[Kaklased]] ''Strigidae''\n| perekond = [[Räts]] ''Asio''\n| liik = '''Sooräts''' \n| binaarne = ''Asio flammeus''\n| binaarse_autor = [[Erik Pontoppidan|Pontoppidan]], [[1763]]\n| levikukaart = AsioFlammeusIUCN.svg\n| levikukaardi_seletus = \n}}\n[[File:Asio flammeus flammeus MHNT.ZOO.2010.11.155.1.jpg|thumb|''Asio flammeus flammeus'']]\n'''Sooräts''' (''Asio flammeus'') on [[kaklased|kaklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[räts]]u [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[lind]].\n\nSoorätsu üldpikkus on 34–42 cm, [[tiib]]ade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]. [[Sulgkõrv]]ad on lühikesed[{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}]\n}}\n\n==Välislingid==\n{{commons|Asio flammeus}}\n* {{Elurikkus}}\n\n*[[Ulvar Käärt]]. [http://www.epl.ee/artikkel/487800 Sel talvel tabas Eestit üllatav soorätsu-uputus] Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2010\n\n[[Kategooria:Kaklased]]\n[[Kategooria:Eesti linnud]]\n[[Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid]]","hash":"ae3b8dad8e8cfe2d085b0ef1e62abe4826dd3284eef7be21160d81d6cf041f79","last_revision":"2023-11-11T13:42:50Z","first_revision":"2010-02-12T11:31:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.828893","cross_lingual_links":{"ar":"بومة صمعاء","arz":"بومه قصيرة الاذن","ast":"Asio flammeus","az":"Bataqlıq bayquşu","ba":"Һаҙ ябалағы","be":"Сава балотная","bg":"Блатна сова","br":"Toud-lann","ca":"Mussol emigrant","ceb":"Asio flammeus","co":"Asio flammeus","cs":"Kalous pustovka","cv":"Шурлăх тăмани","cy":"Tylluan glustiog","da":"Mosehornugle","de":"Sumpfohreule","el":"Βαλτόμπουφος","en":"Short-eared owl","eo":"Marĉostrigo","es":"Asio flammeus","eu":"Zingira-hontz","fa":"جغد تالابی","fi":"Suopöllö","fo":"Uglubóndi","fr":"Hibou des marais","frr":"Kadüül","ga":"Ulchabhán réisc","gl":"Bufo das xunqueiras","he":"ינשוף שדות","hr":"Sova močvarica","hu":"Réti fülesbagoly","hy":"Ճահճային բու","id":"Burung hantu telinga pendek","is":"Brandugla","it":"Asio flammeus","ja":"コミミズク","ka":"ბაიყუში","kbd":"КӀукӀумяугъуэ","kk":"Саз жапалағы","ko":"쇠부엉이","ku":"Kundê goran","ky":"Жапалак үкү","lt":"Balinė pelėda","lv":"Purva pūce","mk":"Блатен був","ml":"പൂച്ചമൂങ്ങ","mn":"Хулгар гуйванга","ms":"Burung-Hantu Telinga-Pendek Biasa","my":"ဇီးကွက��နားတို","ne":"लघुकर्ण लाटोकोसेरो","nl":"Velduil","nn":"Jordugle","nb":"Jordugle","nv":"Haʼaʼaahdę́ę́ʼ néʼéshjaaʼ yázhí","pl":"Uszatka błotna","pms":"Asio flammeus","pt":"Coruja-do-nabal","ro":"Ciuf de câmp","ru":"Болотная сова","sah":"Түлүрбэх","scn":"Varvaianni","sco":"Asio flammeus","se":"Loađgu","sk":"Myšiarka močiarna","sl":"Močvirska uharica","smn":"Jeggiluátku","sr":"Ритска сова","sv":"Jorduggla","ta":"குட்டைக்காது ஆந்தை","th":"นกเค้าแมวหูสั้น","tr":"Asio flammeus","uk":"Сова болотяна","vi":"Cú lửa","wa":"Houprale di fagne","war":"Asio flammeus","wuu":"短耳鸮","zh":"短耳鸮"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Sooräts (Asio flammeus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.\n\nSoorätsu üldpikkus on 34–42 cm, tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g. Sulgkõrvad on lühikesed, mis on andnud talle ka näiteks ingliskeelse nime short-eared owl ('lühikõrvaline öökull').\n\nVanalindude ülapool on ookrivärvi või ruske pruuni pikimustriga. Hoo- ja tüürsuled on pruuni põikmustriga. Alapool on samuti ookerpruun, ruske või valkjas ja seal on pruunid pikilaigud. Vikerkest on kollane, nokk ja küünised mustad. Mõlemad sugupooled on väliselt sarnased, ainult emane on suurem.\n\nSooräts elab põhjapoolkeral. Tema levila ulatub lõunas Vahemere maade, Palestiina, Iraagi, Kesk-Aasia, Mongoolia, Karoliinide, Hawaii, Galápagose saarte, Peruu, Boliivia ja Brasiiliani. Ta elab ka Sahhalinil, Kamtšatkal ja Antillidel. Levila põhjaosas elab ta kuni tundrani, aga Alaskal ja Euroopas ka tundras. Ta eelistab tasandikke, aga näiteks Altais ja Kaukaasias tõuseb kuni 2300 m kõrgusele. Levila põhjaosas on ta rändlind, mujal hulgulind.\n\nSoorätsul on kirjeldatud 10 alamliiki.\n\nEestis kuulub sooräts kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elab soodel, luhtadel, rannaniitudel ja meresaartel. Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 10–300 paarile.\n\nSooräts sööb põhiliselt närilisi. Lindudel ja putukatel on tema toidus teisejärguline osa. Täheldatud on soorätsu kala püüdmas. Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval. Päevane aktiivsus langeb kokku tema peamiste saakloomade, näriliste omaga. Sooräts lendab väga madalal maapinna kohal, vähem kui poole meetri kõrgusel, ja kui kohtab saaklooma, napsab selle kinni. Samal maa-alal võib jahti pidada mitu soorätsu.\n\nSuguküpsus saabub soorätsudel aastavanuselt. Kevaditi toimub mängulend, mille käigus isaslinnud sööstavad maapinna poole, imiteerides rünnakut saakloomadele, ja plaksutavad tiibu. Soorätsudele on omased ebaühtlased tiivalöögid, mistõttu on öeldud, et ta lendab nagu liblikas või nahkhiir. Sooräts on üldiselt monogaamne.\n\nSooräts erineb teistest kakulistest selle poolest, et ta ehitab ise maapinnale lihtsa pesa. Tema sigimisaeg sõltub pesitsusala asukohast. Euraasias muneb ta levila lõunaosas aprilli keskpaiku, aga Siberis mai alguses või hiljemgi. Munade arv kurnas sõltub toitumisoludest: tavaliselt on neid 3–5, aga headel hiireaastatel 7–10. Aastas on tavaliselt üks kurn, aga kui toitu on eriti palju, siis on täheldatud teist kurna sügisel või isegi talvel. Mune haub ainult emaslind. Ta alustab haudumist esimese muna munemise järel ja sellepärast on pojad perekonnas eri vanusega. Haudumine kestab 24–30 päeva. Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga pesast väljuvad nad veel lennuvõimetutena.\n\nTeaduslikult kirjeldas soorätsu esimesena Erik Pontoppidan 1763.\n\nUlvar Käärt. Sel talvel tabas Eestit üllatav soorätsu-uputus Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2010\n\nKategooria:Kaklased Kategooria:Eesti linnud Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Sooräts\n| värvus = linnud\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref = \n| pilt = Asio-flammeus-001.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250px\n| riik = [[Loomad]] ''Animalia''\n| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''\n| klass = [[Linnud]] ''Aves''\n| selts = [[Kakulised]] ''Strigiformes''\n| sugukond = [[Kaklased]] ''Strigidae''\n| perekond = [[Räts]] ''Asio''\n| liik = '''Sooräts''' \n| binaarne = ''Asio flammeus''\n| binaarse_autor = [[Erik Pontoppidan|Pontoppidan]], [[1763]]\n| levikukaart = AsioFlammeusIUCN.svg\n| levikukaardi_seletus = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sooräts (Asio flammeus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.","translated_text":"The fox (Asio flammeus) is a species of bird in the peacock family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Soorätsu üldpikkus on 34–42 cm, tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g.","translated_text":"The total length of the straight line is 34 ⁇ 42 cm, the width of the wings 85 ⁇ 110 cm, the length of the wing 28 ⁇ 34 cm and the weight 320 ⁇ 430 g.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":101,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sulgkõrvad on lühikesed, mis on andnud talle ka näiteks ingliskeelse nime short-eared owl ('lühikõrvaline öökull').","translated_text":"Its ears are short, which has given it the English name short-eared owl.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":23,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vanalindude ülapool on ookrivärvi või ruske pruuni pikimustriga.","translated_text":"The top of the old birds is oak or brownish brown in color.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hoo- ja tüürsuled on pruuni põikmustriga.","translated_text":"They're brown in color.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alapool on samuti ookerpruun, ruske või valkjas ja seal on pruunid pikilaigud.","translated_text":"It is also dark brown, brown or white below, and has brown spines.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vikerkest on kollane, nokk ja küünised mustad.","translated_text":"The raccoon is yellow, the nose is black, and the claws are black.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõlemad sugupooled on väliselt sarnased, ainult emane on suurem.","translated_text":"Both sexes are similar on the outside, except the female is larger.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":64,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sooräts elab põhjapoolkeral.","translated_text":"It lives in the northern hemisphere.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema levila ulatub lõunas Vahemere maade, Palestiina, Iraagi, Kesk-Aasia, Mongoolia, Karoliinide, Hawaii, Galápagose saarte, Peruu, Boliivia ja Brasiiliani.","translated_text":"Its range extends south to the Mediterranean, Palestine, Iraq, Central Asia, Mongolia, the Carolinas, Hawaii, the Galapagos Islands, Peru, Bolivia, and Brazil.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta elab ka Sahhalinil, Kamtšatkal ja Antillidel.","translated_text":"She also lives in the Sahel, Kamchatka and the Antilles.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Levila põhjaosas elab ta kuni tundrani, aga Alaskal ja Euroopas ka tundras.","translated_text":"It lives up to the tundra in northern Levila, but it also thrives in Alaska and Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta eelistab tasandikke, aga näiteks Altais ja Kaukaasias tõuseb kuni 2300 m kõrgusele.","translated_text":"It prefers the plains, but in Altai and the Caucasus, for example, it rises to an altitude of 2,300 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Levila põhjaosas on ta rändlind, mujal hulgulind.","translated_text":"It's a migratory bird in the northern part of Levila.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":49,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Soorätsul on kirjeldatud 10 alamliiki.","translated_text":"There are 10 subspecies described in the guide.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis kuulub sooräts kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse.","translated_text":"In Estonia, the caterpillar belongs to the protection category II of protected species.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elab soodel, luhtadel, rannaniitudel ja meresaartel.","translated_text":"It's a common, but small-scale sepulchre that lives on marshes, wrecks, beaches, and sea islands.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":109,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 10–300 paarile.","translated_text":"Her breeding season in Estonia is estimated at 10 ⁇ 300 pairs.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":32,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Lindudel ja putukatel on tema toidus teisejärguline osa.","translated_text":"Birds and insects are a secondary part of its diet.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":55,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Täheldatud on soorätsu kala püüdmas.","translated_text":"The target is a right-wing fisherman.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval.","translated_text":"He's not only active at night, he's active during the day.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":50,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Päevane aktiivsus langeb kokku tema peamiste saakloomade, näriliste omaga.","translated_text":"Day-to-day activity coincides with that of its main predators, rodents.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sooräts lendab väga madalal maapinna kohal, vähem kui poole meetri kõrgusel, ja kui kohtab saaklooma, napsab selle kinni.","translated_text":"It flies very low above the ground, at a height of less than half a meter, and when it encounters a predator, it grabs it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal maa-alal võib jahti pidada mitu soorätsu.","translated_text":"The same area of land can be used for hunting several seagulls.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suguküpsus saabub soorätsudel aastavanuselt.","translated_text":"Puberty begins at a very young age.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kevaditi toimub mängulend, mille käigus isaslinnud sööstavad maapinna poole, imiteerides rünnakut saakloomadele, ja plaksutavad tiibu.","translated_text":"In the spring, a game flight takes place in which the male birds flock to the ground, imitating an attack on prey, and flapping their wings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Soorätsudele on omased ebaühtlased tiivalöögid, mistõttu on öeldud, et ta lendab nagu liblikas või nahkhiir.","translated_text":"They have their own unusual wings, which is why they are said to fly like a butterfly or a skin mouse.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sooräts on üldiselt monogaamne.","translated_text":"The straw is generally monogamous.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sooräts erineb teistest kakulistest selle poolest, et ta ehitab ise maapinnale lihtsa pesa.","translated_text":"It differs from other cockroaches in that it builds a simple nest on the ground itself.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema sigimisaeg sõltub pesitsusala asukohast.","translated_text":"Its incubation period depends on the location of the habitat.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Euraasias muneb ta levila lõunaosas aprilli keskpaiku, aga Siberis mai alguses või hiljemgi.","translated_text":"In Eurasia, it hatches in the southern part of the range in mid-April, but in Siberia in early May or later.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Munade arv kurnas sõltub toitumisoludest: tavaliselt on neid 3–5, aga headel hiireaastatel 7–10.","translated_text":"The number of eggs in a litter depends on the diet: usually 3 ⁇ 5, but in good rat years 7 ⁇ 10.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastas on tavaliselt üks kurn, aga kui toitu on eriti palju, siis on täheldatud teist kurna sügisel või isegi talvel.","translated_text":"There is usually one fever a year, but if there is too much food, a second fever is observed in autumn or even winter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mune haub ainult emaslind.","translated_text":"The egg only hatches the mother.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta alustab haudumist esimese muna munemise järel ja sellepärast on pojad perekonnas eri vanusega.","translated_text":"She starts burying after the first egg is laid, and that's why there are sons of different ages in the family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Haudumine kestab 24–30 päeva.","translated_text":"The burial lasts 24 to 30 days.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga pesast väljuvad nad veel lennuvõimetutena.","translated_text":"The boys start flying at the age of six, but they still leave the nest unable to fly.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":82,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teaduslikult kirjeldas soorätsu esimesena Erik Pontoppidan 1763.","translated_text":"It was first scientifically described by Erik Pontoppidan in 1763.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulvar Käärt.","translated_text":"It's called Ulvar Kärt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel talvel tabas Eestit üllatav soorätsu-uputus Eesti Päevaleht, 12. veebruar 2010","translated_text":"This winter, Estonia was hit by a surprising strawberry outbreak","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kaklased Kategooria:Eesti linnud Kategooria:II kaitsekategooria loomaliigid","translated_text":"Categories: Birds of Estonia Categories:Species of animals of protected category II","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Soorätsu üldpikkus on 34–42 cm, tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g.","translated_text":"The total length of the straight line is 34 ⁇ 42 cm, the width of the wings 85 ⁇ 110 cm, the length of the wing 28 ⁇ 34 cm and the weight 320 ⁇ 430 g.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":101,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Soorätsu üldpikkus on 34–42 cm, tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g. Sulgkõrvad on lühikesed, mis on andnud talle ka näiteks ingliskeelse nime short-eared owl ('lühikõrvaline öökull').","translated_text":"The total length of the straight line is 34 ⁇ 42 cm, the width of the wings 85 ⁇ 110 cm, the length of the wing 28 ⁇ 34 cm and the weight 320 ⁇ 430 g. Its ears are short, which has given it the English name short-eared owl.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":126,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Alapool on samuti ookerpruun, ruske või valkjas ja seal on pruunid pikilaigud. Vikerkest on kollane, nokk ja küünised mustad. Mõlemad sugupooled on väliselt sarnased, ainult emane on suurem.","translated_text":"It is also dark brown, brown or white below, and has brown spines. The raccoon is yellow, the nose is black, and the claws are black. Both sexes are similar on the outside, except the female is larger.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":190,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Levila põhjaosas elab ta kuni tundrani, aga Alaskal ja Euroopas ka tundras. Ta eelistab tasandikke, aga näiteks Altais ja Kaukaasias tõuseb kuni 2300 m kõrgusele. Levila põhjaosas on ta rändlind, mujal hulgulind.","translated_text":"It lives up to the tundra in northern Levila, but it also thrives in Alaska and Europe. It prefers the plains, but in Altai and the Caucasus, for example, it rises to an altitude of 2,300 m. It's a migratory bird in the northern part of Levila.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":212,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eestis kuulub sooräts kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elab soodel, luhtadel, rannaniitudel ja meresaartel.","translated_text":"In Estonia, the caterpillar belongs to the protection category II of protected species. It's a common, but small-scale sepulchre that lives on marshes, wrecks, beaches, and sea islands.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":175,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eestis kuulub sooräts kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elab soodel, luhtadel, rannaniitudel ja meresaartel. Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 10–300 paarile.","translated_text":"In Estonia, the caterpillar belongs to the protection category II of protected species. It's a common, but small-scale sepulchre that lives on marshes, wrecks, beaches, and sea islands. Her breeding season in Estonia is estimated at 10 ⁇ 300 pairs.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":32,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Sooräts sööb põhiliselt närilisi. Lindudel ja putukatel on tema toidus teisejärguline osa.","translated_text":"The caterpillar primarily eats rodents. Birds and insects are a secondary part of its diet.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":89,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Lindudel ja putukatel on tema toidus teisejärguline osa. Täheldatud on soorätsu kala püüdmas. Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval.","translated_text":"Birds and insects are a secondary part of its diet. The target is a right-wing fisherman. He's not only active at night, he's active during the day.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":144,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta alustab haudumist esimese muna munemise järel ja sellepärast on pojad perekonnas eri vanusega. Haudumine kestab 24–30 päeva. Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga pesast väljuvad nad veel lennuvõimetutena.","translated_text":"She starts burying after the first egg is laid, and that's why there are sons of different ages in the family. The burial lasts 24 to 30 days. The boys start flying at the age of six, but they still leave the nest unable to fly.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 291-292]","char_index":210,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Manuk Abegjan","wikicode":"#suuna[[Manuk Abeghjan]]","hash":"8bbd9b6a9ab23b174371f7badc1d4db9e86686c3ba4147add259bad935911160","last_revision":"2010-02-12T11:34:25Z","first_revision":"2010-02-12T11:34:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.887213","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaManuk Abeghjan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaManuk Abeghjan","translated_text":"In the direction of Manuk Abeghjan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Manuk Abeghjan","wikicode":"[[Pilt:USSR stamp M.Abegyan 1965 4k.jpg|pisi|Manuk Abeghjanile pühendatud NSV Liidu postmark]]\n'''Manuk Abeghjan''' (Մանուկ Աբեղյան; venepäraselt '''Manuk Hatšaturovitš Abegjan''' (Манук Хачатурович Абегян); [[29. märts]] [[1865]] [[Nahhitševan]] – [[25. september]] [[1944]]) oli [[armeenlased|armeenia]] [[kirjandusteadlane]], [[folklorist]], [[kirjanduskriitik]] ja [[keeleteadlane]].\n\nTa õppis [[1876]]–[[1885]] [[Vagharšapat|Etšhmiadzin]]is vaimulikus seminaris, hiljem [[Jena]]s, [[Leipzig]]is, [[Berliin]]is ja [[Pariis]]is.\n\nAlates [[1923]] õpetas ta [[Jerevani Riiklik Ülikool|Jerevani Riiklikus Ülikoolis]].\n\nTa on kirjutanud [[monograafia]] \"Armeenia rahva [[müüt|müüdid]] [[Movses Horenatsi]] \"[[Armeenia ajalugu (Horenatsi)|Armeenia ajaloos]]\"\", mille avaldas [[1899]] ja mille põhjal ta [[1898]] kaitses Jenas [[väitekiri|väitekirja]]. Küsimuses, kas Movses Horenatsi on tõesti talle omistatava \"Armeenia ajaloo\" autor, pooldas Abeghjan seisukohta, et on küll, ja [[20. sajand]]il on ilmnenud asjaolusid, mis räägivad selle kasuks, ehkki see pole tänapäevani üldtunnustatud seisukoht.\n\nAbeghjani [[keeleteadus]]likud tööd on osaliselt läinud [[1931]] ilmunud raamatusse \"[[Armeenia keel]]e teooria\".\n\nOma elu viimastel aastatel kirjutas ta [[vanaarmeenia kirjandus]]e ajaloo, mille jõudis viia [[15. sajand]]ini (ilmus 2 köites surmajärgselt [[1944]]–[[1946]]), monograafia [[armeenia rahvausund]]ist ja monograafia armeenia värsiõpetusest. Tema toimetamisel anti välja \"[[Sassuni Davith]]i\" variantide kogu ([[1936]]).\n\nTa oli [[1943]]. aastast [[Armeenia NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik. Tema nime kannab Armeenia Teaduste Akadeemia kirjandusinstituut.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.ysu.am/userfiles/gallery/945_Manuk%20Abexyan.jpg Foto Jerevani ülikooli saidil]\n\n{{JÄRJESTA: Abeghjan, Manuk}}\n[[Kategooria:Armeenia teadlased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1865]]\n[[Kategooria:Surnud 1944]]\n[[Kategooria:Akadeemikud]]","hash":"8aa3ebdc3f103e570dc7b5353610b47ce3b35e3bb3a98401a77b97f1dd9dbb42","last_revision":"2019-03-27T13:07:24Z","first_revision":"2010-02-12T11:53:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:24.951671","cross_lingual_links":{"arz":"مانوك ابيجيان","az":"Manuk Abeqyan","be":"Манук Хачатуравіч Абегян","de":"Manuk Abeghjan","en":"Manuk Abeghyan","fa":"مانوک آبقیان","hy":"Մանուկ Աբեղյան","hyw":"Մանուկ Աբեղեան","ka":"მანუკ აბეღიანი","kk":"Манук Хачатурович Абегян","ru":"Абегян, Манук Хачатурович","tt":"Манук Абегян","uk":"Манук Абегян"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Manuk Abeghjan (Մանուկ Աբեղյան; venepäraselt Manuk Hatšaturovitš Abegjan (Манук Хачатурович Абегян); 29. märts 1865 Nahhitševan – 25. september 1944) oli armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane.\n\nTa õppis 1876–1885 Etšhmiadzinis vaimulikus seminaris, hiljem Jenas, Leipzigis, Berliinis ja Pariisis.\n\nAlates 1923 õpetas ta Jerevani Riiklikus Ülikoolis.\n\nTa on kirjutanud monograafia \"Armeenia rahva müüdid Movses Horenatsi \"Armeenia ajaloos\"\", mille avaldas 1899 ja mille põhjal ta 1898 kaitses Jenas väitekirja. Küsimuses, kas Movses Horenatsi on tõesti talle omistatava \"Armeenia ajaloo\" autor, pooldas Abeghjan seisukohta, et on küll, ja 20. sajandil on ilmnenud asjaolusid, mis räägivad selle kasuks, ehkki see pole tänapäevani üldtunnustatud seisukoht.\n\nAbeghjani keeleteaduslikud tööd on osaliselt läinud 1931 ilmunud raamatusse \"Armeenia keele teooria\".\n\nOma elu viimastel aastatel kirjutas ta vanaarmeenia kirjanduse ajaloo, mille jõudis viia 15. sajandini (ilmus 2 köites surmajärgselt 1944–1946), monograafia armeenia rahvausundist ja monograafia armeenia värsiõpetusest. Tema toimetamisel anti välja \"Sassuni Davithi\" variantide kogu (1936).\n\nTa oli 1943. aastast Armeenia NSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema nime kannab Armeenia Teaduste Akadeemia kirjandusinstituut.\n\nFoto Jerevani ülikooli saidil\n\nKategooria:Armeenia teadlased Kategooria:Sündinud 1865 Kategooria:Surnud 1944 Kategooria:Akadeemikud\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Manuk Abeghjan (Մանուկ Աբեղյան; venepäraselt Manuk Hatšaturovitš Abegjan (Манук Хачатурович Абегян); 29. märts 1865 Nahhitševan – 25. september 1944) oli armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane.","translated_text":"Manuk Abeghyan (Մանուկ Աբեղյան; Russian: Манук Хачатурович Абегян; 29 March 1865 - 25 September 1944) was an Armenian literary scholar, folklorist, literary critic and linguist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta õppis 1876–1885 Etšhmiadzinis vaimulikus seminaris, hiljem Jenas, Leipzigis, Berliinis ja Pariisis.","translated_text":"From 1876 to 1885 he studied at the Etchmiadzin seminary, later in Jena, Leipzig, Berlin, and Paris.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1923 õpetas ta Jerevani Riiklikus Ülikoolis.","translated_text":"From 1923 he taught at Yerevan State University.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on kirjutanud monograafia \"Armeenia rahva müüdid Movses Horenatsi \"Armeenia ajaloos\"\", mille avaldas 1899 ja mille põhjal ta 1898 kaitses Jenas väitekirja.","translated_text":"He is the author of the monograph \"The Myths of the Armenian People\" by Movses Horenaz \"In the History of Armenia\", published in 1899 and on the basis of which he defended the Jena dissertation in 1898.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küsimuses, kas Movses Horenatsi on tõesti talle omistatava \"Armeenia ajaloo\" autor, pooldas Abeghjan seisukohta, et on küll, ja 20. sajandil on ilmnenud asjaolusid, mis räägivad selle kasuks, ehkki see pole tänapäevani üldtunnustatud seisukoht.","translated_text":"When asked if Movses Horenats was actually the author of the \"History of Armenia\", Abeghjan argued that he was, and in the 20th century there have been evidence to support this view, although it is not widely accepted to this day.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abeghjani keeleteaduslikud tööd on osaliselt läinud 1931 ilmunud raamatusse \"Armeenia keele teooria\".","translated_text":"Some of Abeghyan's linguistic work was published in the book The Theory of the Armenian Language in 1931.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oma elu viimastel aastatel kirjutas ta vanaarmeenia kirjanduse ajaloo, mille jõudis viia 15. sajandini (ilmus 2 köites surmajärgselt 1944–1946), monograafia armeenia rahvausundist ja monograafia armeenia värsiõpetusest.","translated_text":"In the last years of his life, he wrote a history of ancient Armenian literature, which was extended to the 15th century (published posthumously in 2 volumes 1944 ⁇ 1946), a monograph on Armenian nationalism and a monograph on the modern teachings of Armenia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema toimetamisel anti välja \"Sassuni Davithi\" variantide kogu (1936).","translated_text":"During his editorship, a collection of variants of \"Sassun David\" was published (1936).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli 1943. aastast Armeenia NSV Teaduste Akadeemia akadeemik.","translated_text":"He was an academician of the Academy of Sciences of the USSR in Armenia from 1943.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema nime kannab Armeenia Teaduste Akadeemia kirjandusinstituut.","translated_text":"The Institute of Literature of the Armenian Academy of Sciences is named after him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Foto Jerevani ülikooli saidil","translated_text":"Photo from the website of the University of Jerevan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Armeenia teadlased Kategooria:Sündinud 1865 Kategooria:Surnud 1944 Kategooria:Akadeemikud","translated_text":"For the purposes of this article, please refer to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ulvar Käärt","wikicode":"[[Pilt:Ulvar Käärt.JPG|pisi|Ulvar Käärt 2009. aastal]]\n[[Pilt:Ulvar Käärt (Horisont), Enn Tõugu, Janar Holm.jpg|pisi|Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märgi üleandmine Horisondi peatoimetajale Ulvar Käärtile (2015)]]\n'''Ulvar Käärt''' (sündinud [[1. juuni]]l [[1982]] [[Siberi]] külas) on eesti [[loodusajakirjanik]], ajakirja [[Horisont (ajakiri)|Horisont]] peatoimetaja. \n\nUlvar Käärt õppis [[Sonda Kool|Sonda Põhikoolis]], keskkoolis käis [[Kiviõli]]s ja ülikoolis Tallinnas (lõpetas [[Tallinna Ülikool]]i [[Keskkonnajuhtimine|keskkonnajuhtimise]] erialal[).][[http://ilmajaam.postimees.ee/251550/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-ajakirjanik-ulvar-kaart \"Noore Looduskaitsja Auhinna pälvis ajakirjanik Ulvar Käärt\"] ilmajaam.ee, 18.04.2010] [[Bakalaureus]]etöö kaitses ta 2003. aastal teemal \"Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel\".[[https://web.archive.org/web/20131003022644/http://www.elfond.ee/et/uudised/29-loodusharidusuudis/964-noore-looduskaitsja-auhinna-sai-ulvar-kaeaert \"Noore Looduskaitsja Auhinna sai Ulvar Käärt\"] Eestimaa Looduse Fond]\n\nAastatel 2005–2014 töötas ta [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] uudistetoimetuse reporterina.\n\nUlvar Käärt kuulub [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]i juhatusse.[[https://web.archive.org/web/20170204085426/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/meist Meist] Eesti Teadusajakirjanike Selts]\n\nTa on näituse „[[Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017]]“ üks korraldajatest.[{{Netiviide|autor=|url=https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|pealkiri=Teletorni uus näitus tutvustab Eesti parimaid teadusfotosid|väljaanne=[[Tallinna teletorn]]|väljaandja=[[SA Tallinna Teletorn]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|arhiivimisaeg=2018-12-22}}]\n\n==Tunnustus==\n* 2010 – [[Noore looduskaitsja auhind]][[http://www.eestiloodus.ee/artikkel3282_3277.html \"Noore looduskaitsja auhinna sai Ulvar Käärt\"] Eesti Loodus, 2010/5]\n* 2018 – [[Vikipeedia sõber]][[https://wikimedia.ee/vikipeedia-sober-2018-ulvar-kaart/ \"Vikipeedia sõber 2018: Ulvar Käärt\"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 16. jaanuar 2019]\n\n==Viited==\n{{viited|allikad=\n[[https://web.archive.org/web/20170809214422/http://www.tlu.ee/et/Loodus-ja-terviseteaduste-instituut/Keskkonnakorraldus-MA/Kuhu-edasi Kuhu edasi?]. tlu.ee]\n}}\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Ulvar Käärt}}\n* [http://www.greengate.ee/?page=246 \"Intervjuu: Loodusajakirjanik säästab ka habemeajamisvett\"] Roheline Värav, 13. juuni 2008\n\n\n{{JÄRJESTA:Käärt, Ulvar}}\n[[Kategooria:Eesti loodusajakirjanikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1982]]","hash":"ed9a9240d7188d4ac7a177479de1c3a4e5f21c746b702e256a8bb2c39732b1f2","last_revision":"2022-07-16T13:28:56Z","first_revision":"2010-02-12T12:00:35Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.009452","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Ulvar Käärt (sündinud 1. juunil 1982 Siberi külas) on eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja.\n\nUlvar Käärt õppis Sonda Põhikoolis, keskkoolis käis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas (lõpetas Tallinna Ülikooli keskkonnajuhtimise erialal). Bakalaureusetöö kaitses ta 2003. aastal teemal \"Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel\".\n\nAastatel 2005–2014 töötas ta Eesti Päevalehe uudistetoimetuse reporterina.\n\nUlvar Käärt kuulub Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatusse.\n\nTa on näituse \"Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017\" üks korraldajatest.\n\n2010 – Noore looduskaitsja auhind 2018 – Vikipeedia sõber\n\n\"Intervjuu: Loodusajakirjanik säästab ka habemeajamisvett\" Roheline Värav, 13. juuni 2008\n\nKategooria:Eesti loodusajakirjanikud Kategooria:Sündinud 1982\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulvar Käärt (sündinud 1. juunil 1982 Siberi külas) on eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja.","translated_text":"Ulvar Käärt (born 1 June 1982 in the Siberian village) is an Estonian nature journalist, editor-in-chief of Horizon magazine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulvar Käärt õppis Sonda Põhikoolis, keskkoolis käis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas (lõpetas Tallinna Ülikooli keskkonnajuhtimise erialal).","translated_text":"Ulvar Käärt studied at Sonda North School, at the secondary school in Kivioli and at the university in Tallinn (he graduated from the University of Tallinn with a degree in environmental management).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[","char_index":137,"name":"tlu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][[http://ilmajaam.postimees.ee/251550/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-ajakirjanik-ulvar-kaart \"Noore Looduskaitsja Auhinna pälvis ajakirjanik Ulvar Käärt\"] ilmajaam.ee, 18.04.2010]","char_index":139,"name":null,"url":"http://ilmajaam.postimees.ee/251550/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-ajakirjanik-ulvar-kaart","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":135582,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:42.830585-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.93212890625}],"citations_needed":[]},{"text":"Bakalaureusetöö kaitses ta 2003. aastal teemal \"Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel\".","translated_text":"In 2003, he defended his undergraduate thesis entitled 'Choosing the location of an object of social importance for environmental impact assessment'.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20131003022644/http://www.elfond.ee/et/uudised/29-loodusharidusuudis/964-noore-looduskaitsja-auhinna-sai-ulvar-kaeaert \"Noore Looduskaitsja Auhinna sai Ulvar Käärt\"] Eestimaa Looduse Fond]","char_index":121,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20131003022644/http://www.elfond.ee/et/uudised/29-loodusharidusuudis/964-noore-looduskaitsja-auhinna-sai-ulvar-kaeaert","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:43.626768-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 2005–2014 töötas ta Eesti Päevalehe uudistetoimetuse reporterina.","translated_text":"Between 2005 and 2014, she worked as a reporter for the news service of the Estonian daily.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ulvar Käärt kuulub Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatusse.","translated_text":"Ulvar Käärt is a member of the board of the Society of Estonian Science Journalists.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20170204085426/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/meist Meist] Eesti Teadusajakirjanike Selts]","char_index":61,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20170204085426/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/meist","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:43.696774-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on näituse \"Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017\" üks korraldajatest.","translated_text":"He is one of the organizers of the exhibition \"Best scientific photographs of Estonia 2015 & 2017\".","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|pealkiri=Teletorni uus näitus tutvustab Eesti parimaid teadusfotosid|väljaanne=[[Tallinna teletorn]]|väljaandja=[[SA Tallinna Teletorn]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|arhiivimisaeg=2018-12-22}}]","char_index":73,"name":null,"url":"https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:43.764761-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|pealkiri=Teletorni uus näitus tutvustab Eesti parimaid teadusfotosid|väljaanne=[[Tallinna teletorn]]|väljaandja=[[SA Tallinna Teletorn]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|arhiivimisaeg=2018-12-22}}]","char_index":73,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:53.899773-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 – Noore looduskaitsja auhind 2018 – Vikipeedia sõber","translated_text":"2010 ⁇ Young Conservationist Award 2018 ⁇ Wikipedia friend","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.eestiloodus.ee/artikkel3282_3277.html \"Noore looduskaitsja auhinna sai Ulvar Käärt\"] Eesti Loodus, 2010/5]","char_index":33,"name":null,"url":"http://www.eestiloodus.ee/artikkel3282_3277.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:53.970459-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://wikimedia.ee/vikipeedia-sober-2018-ulvar-kaart/ \"Vikipeedia sõber 2018: Ulvar Käärt\"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 16. jaanuar 2019]","char_index":57,"name":null,"url":"https://wikimedia.ee/vikipeedia-sober-2018-ulvar-kaart/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":72683,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:03.998503-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.93017578125}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Intervjuu: Loodusajakirjanik säästab ka habemeajamisvett\" Roheline Värav, 13. juuni 2008","translated_text":"\"Interview: The Nature Journalist is also saving bearding water\". Green Gate, June 13, 2008","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti loodusajakirjanikud Kategooria:Sündinud 1982","translated_text":":Estonian nature journalists Category:Born in 1982","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Ulvar Käärt õppis Sonda Põhikoolis, keskkoolis käis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas (lõpetas Tallinna Ülikooli keskkonnajuhtimise erialal).","translated_text":"Ulvar Käärt studied at Sonda North School, at the secondary school in Kivioli and at the university in Tallinn (he graduated from the University of Tallinn with a degree in environmental management).","citations":[{"content":"[","char_index":137,"name":"tlu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][[http://ilmajaam.postimees.ee/251550/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-ajakirjanik-ulvar-kaart \"Noore Looduskaitsja Auhinna pälvis ajakirjanik Ulvar Käärt\"] ilmajaam.ee, 18.04.2010]","char_index":139,"name":null,"url":"http://ilmajaam.postimees.ee/251550/noore-looduskaitsja-auhinna-palvis-ajakirjanik-ulvar-kaart","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":135582,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:42.830585-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.93212890625}]},{"text":"Ulvar Käärt õppis Sonda Põhikoolis, keskkoolis käis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas (lõpetas Tallinna Ülikooli keskkonnajuhtimise erialal). Bakalaureusetöö kaitses ta 2003. aastal teemal \"Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel\".","translated_text":"Ulvar Käärt studied at Sonda North School, at the secondary school in Kivioli and at the university in Tallinn (he graduated from the University of Tallinn with a degree in environmental management). In 2003, he defended his undergraduate thesis entitled 'Choosing the location of an object of social importance for environmental impact assessment'.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20131003022644/http://www.elfond.ee/et/uudised/29-loodusharidusuudis/964-noore-looduskaitsja-auhinna-sai-ulvar-kaeaert \"Noore Looduskaitsja Auhinna sai Ulvar Käärt\"] Eestimaa Looduse Fond]","char_index":261,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20131003022644/http://www.elfond.ee/et/uudised/29-loodusharidusuudis/964-noore-looduskaitsja-auhinna-sai-ulvar-kaeaert","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:43.626768-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ulvar Käärt kuulub Eesti Teadusajakirjanike Seltsi juhatusse.","translated_text":"Ulvar Käärt is a member of the board of the Society of Estonian Science Journalists.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20170204085426/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/meist Meist] Eesti Teadusajakirjanike Selts]","char_index":61,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20170204085426/http://www.teadusajakirjanik.ee/selts/index.php/meist","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:43.696774-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta on näituse \"Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017\" üks korraldajatest.","translated_text":"He is one of the organizers of the exhibition \"Best scientific photographs of Estonia 2015 & 2017\".","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|pealkiri=Teletorni uus näitus tutvustab Eesti parimaid teadusfotosid|väljaanne=[[Tallinna teletorn]]|väljaandja=[[SA Tallinna Teletorn]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|arhiivimisaeg=2018-12-22}}]","char_index":73,"name":null,"url":"https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:43.764761-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|pealkiri=Teletorni uus näitus tutvustab Eesti parimaid teadusfotosid|väljaanne=[[Tallinna teletorn]]|väljaandja=[[SA Tallinna Teletorn]]|aeg=|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/|arhiivimisaeg=2018-12-22}}]","char_index":73,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20181222112806/https://www.teletorn.ee/event/teletorni-uus-naeitus-tutvustab-eesti-parimaid-teadusfotosid/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:53.899773-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2010 – Noore looduskaitsja auhind 2018 – Vikipeedia sõber","translated_text":"2010 ⁇ Young Conservationist Award 2018 ⁇ Wikipedia friend","citations":[{"content":"[[http://www.eestiloodus.ee/artikkel3282_3277.html \"Noore looduskaitsja auhinna sai Ulvar Käärt\"] Eesti Loodus, 2010/5]","char_index":33,"name":null,"url":"http://www.eestiloodus.ee/artikkel3282_3277.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:53.970459-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://wikimedia.ee/vikipeedia-sober-2018-ulvar-kaart/ \"Vikipeedia sõber 2018: Ulvar Käärt\"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 16. jaanuar 2019]","char_index":57,"name":null,"url":"https://wikimedia.ee/vikipeedia-sober-2018-ulvar-kaart/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":72683,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:03.998503-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.93017578125}]}]}
+{"title":"Manuk Hatšaturovitš Abegjan","wikicode":"#suuna[[Manuk Abeghjan]]","hash":"8bbd9b6a9ab23b174371f7badc1d4db9e86686c3ba4147add259bad935911160","last_revision":"2010-02-12T12:03:03Z","first_revision":"2010-02-12T12:03:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.066880","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaManuk Abeghjan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaManuk Abeghjan","translated_text":"In the direction of Manuk Abeghjan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tšuktši mägismaa","wikicode":"'''Tšuktši mägismaa''' ([[vene keel]]es Чукотское нагорье) on [[mägismaa]] [[Euraasia]] kirdeosas [[Venemaa]]l.\n\nKoosneb mitmest mäeahelikust ja mäemassiivist (sealhulgas [[Šelagski ahelik|Šelagski ahelikust]] kõrgusega 1105 m, [[Ekiatapski ahelik|Ekiatapski ahelikust]] (1522 m), [[Pegtõmelski ahelik|Pegtõmelski ahelikust]] (1810 m)) ning [[Amguema]] jõest ida pool kõrgustikest ja seljakutest kõrgusega 500–1000 m. Mägismaa pikkus on umbes 450 km. Põhjaahelikud koosnevad peamiselt [[liivakivi]]st ja [[Kildad|kiltkivist]] [[graniit|graniidi]] [[intrusioon]]idega, lõunaosas on vulkaanilised setted.\n\nTšuktši mägismaal on [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]] ja [[Beringi meri|Beringi mere]] vesikondade jõgesid.\n\nKliima on karm, talv on pikk (7–8 kuud), suvi on lühike ja jahe. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −15 °С kaguosas kuni −30 °С loodeosas, juuli keskmine õhutemperatuur on alates +3 °С põhjaosas kuni +10 °С lõunaosas. Sademete hulk on 250–400 mm aastas. Mägismaa idaosas esineb tihti [[udu]]. \n \nRannikualadel on levinud niisked [[tarn]]a ja [[tupp-villpea]]ga mätlikud [[tundra]]d ja [[madalsoo]]d, mäenõlvade alaosas on [[mägitundra]]taimestik. Nõlvade ülaosas on [[igilume ja -jää vöönd]].\n\nTšuktši mägismaal on [[tina]], [[elavhõbe]]da ja [[kivisüsi|kivisöe]] leiukohti.\n\n{{Coordinate |NS=67.0 |EW=176.0 |type=mountain |region=RU |dim=20000}}\n\n[[Kategooria:Venemaa geograafia]]\n[[Kategooria:Aasia mägismaad]]","hash":"b87ebe77c4bcb29d4ac2cc5e264edb08daecc274033c03923e0f7eb377e083eb","last_revision":"2021-07-13T14:20:37Z","first_revision":"2010-02-12T12:14:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.124969","cross_lingual_links":{"arz":"جبال تشوكوتكا","be":"Чукоцкае нагор’е","bg":"Чукотска планинска земя","ceb":"Chukotskoye Nagor'ye","ckb":"زنجیرەچیاکانی چوکۆتکا","cs":"Čukotské pohoří","de":"Hochland von Tschukotka","en":"Chukotka Mountains","es":"Cordillera de Chukotka","fa":"کوههای چوکوتکا","fi":"Tšukotkan ylänkö","fr":"Hauts-Plateaux tchouktches","he":"הרי צ'וקוטקה","it":"Altopiano dei Ciukci","ja":"チュクチ高地","ka":"ჩუკოტკის მთიანეთი","lld":"Crëps de Chukotka","lt":"Čiukčių kalnynas","lv":"Čukču kalniene","nl":"Hoogland van Tsjoekotka","pl":"Góry Czukockie","ru":"Чукотское нагорье","uk":"Чукотське нагір'я","zh":"楚科奇高原"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Tšuktši mägismaa (vene keeles Чукотское нагорье) on mägismaa Euraasia kirdeosas Venemaal.\n\nKoosneb mitmest mäeahelikust ja mäemassiivist (sealhulgas Šelagski ahelikust kõrgusega 1105 m, Ekiatapski ahelikust (1522 m), Pegtõmelski ahelikust (1810 m)) ning Amguema jõest ida pool kõrgustikest ja seljakutest kõrgusega 500–1000 m. Mägismaa pikkus on umbes 450 km. Põhjaahelikud koosnevad peamiselt liivakivist ja kiltkivist graniidi intrusioonidega, lõunaosas on vulkaanilised setted.\n\nTšuktši mägismaal on Põhja-Jäämere ja Beringi mere vesikondade jõgesid.\n\nKliima on karm, talv on pikk (7–8 kuud), suvi on lühike ja jahe. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −15 °С kaguosas kuni −30 °С loodeosas, juuli keskmine õhutemperatuur on alates +3 °С põhjaosas kuni +10 °С lõunaosas. Sademete hulk on 250–400 mm aastas. Mägismaa idaosas esineb tihti udu.\n\nRannikualadel on levinud niisked tarna ja tupp-villpeaga mätlikud tundrad ja madalsood, mäenõlvade alaosas on mägitundrataimestik. Nõlvade ülaosas on igilume ja -jää vöönd.\n\nTšuktši mägismaal on tina, elavhõbeda ja kivisöe leiukohti.\n\nKategooria:Venemaa geograafia Kategooria:Aasia mägismaad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tšuktši mägismaa (vene keeles Чукотское нагорье) on mägismaa Euraasia kirdeosas Venemaal.","translated_text":"The Chukchi Mountains (Russian: Чукотское нагорье) are mountainous regions in northern Eurasia in Russia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koosneb mitmest mäeahelikust ja mäemassiivist (sealhulgas Šelagski ahelikust kõrgusega 1105 m, Ekiatapski ahelikust (1522 m), Pegtõmelski ahelikust (1810 m)) ning Amguema jõest ida pool kõrgustikest ja seljakutest kõrgusega 500–1000 m.","translated_text":"It consists of several mountain ranges and mountain ranges (including the Šelagski chain at an altitude of 1105 m, the Ekiatapski chain at 1522 m, the Pegtömelski chain at 1810 m) and the Amguema river at an altitude of 500 ⁇ 1000 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mägismaa pikkus on umbes 450 km.","translated_text":"The length of the mountain range is about 450 kilometers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Põhjaahelikud koosnevad peamiselt liivakivist ja kiltkivist graniidi intrusioonidega, lõunaosas on vulkaanilised setted.","translated_text":"The northern hemispheres are composed mainly of sandstone and limestone with granite intrusions, with volcanic settings in the south.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tšuktši mägismaal on Põhja-Jäämere ja Beringi mere vesikondade jõgesid.","translated_text":"The Chukchi Mountains are the rivers of the waters of the North Sea and the Bering Sea.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kliima on karm, talv on pikk (7–8 kuud), suvi on lühike ja jahe.","translated_text":"The climate is harsh, the winter is long (7 ⁇ 8 months), the summer is short and cold.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −15 °С kaguosas kuni −30 °С loodeosas, juuli keskmine õhutemperatuur on alates +3 °С põhjaosas kuni +10 °С lõunaosas.","translated_text":"The average air temperature in January is from −15 °C in the south to −30 °C in the north, and the average air temperature in July is from +3 °C in the north to +10 °C in the south.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sademete hulk on 250–400 mm aastas.","translated_text":"The rainfall is 250 ⁇ 400 mm per year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mägismaa idaosas esineb tihti udu.","translated_text":"There's often fog in the eastern highlands.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rannikualadel on levinud niisked tarna ja tupp-villpeaga mätlikud tundrad ja madalsood, mäenõlvade alaosas on mägitundrataimestik.","translated_text":"The coastal areas are characterized by wet dunes and muddy slopes and lowlands, with a mountainous terrain at the bottom of the hills.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nõlvade ülaosas on igilume ja -jää vöönd.","translated_text":"At the top of the columns is an ice and ice belt.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tšuktši mägismaal on tina, elavhõbeda ja kivisöe leiukohti.","translated_text":"The Chukchi Mountains are home to plains, sand dunes, and sand dunes.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Venemaa geograafia Kategooria:Aasia mägismaad","translated_text":":Geography of Russia Category:Mountainous countries of Asia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mger Abegjan","wikicode":"#suuna[[Mher Abeghjan]]","hash":"9a6fd68a67ab66d62848edf6d672cb6c48333a7d958a89813df58f535b4b3d3f","last_revision":"2010-02-12T12:21:13Z","first_revision":"2010-02-12T12:21:13Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.183658","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMher Abeghjan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMher Abeghjan","translated_text":"In the direction of Mher Abeghjan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mher Abeghjan","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Mher Abeghjan''' (Մհեր Աբեղյան; venepäraselt ''Mger Manukovitš Abegjan'' (Мгер Манукович Абегян); [[26. jaanuar]] [[1909]] [[Etšhmiadzin]] – [[1978]]) oli [[armeenlased|armeenia]] [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik]]. \n\nTa õppis muu hulgas [[Leningrad]]is [[Sergei Gerassimov]]i juures. \n\n{{JÄRJESTA:Abeghjan, Mher}}\n[[Kategooria:Armeenia maalikunstnikud]]\n[[Kategooria:Graafikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1909]]\n[[Kategooria:Surnud 1978]]","hash":"0d6b11d8175e03da80773353bcc5af623099f918a53e0d11a15c9ed5c9525cef","last_revision":"2022-07-06T22:41:59Z","first_revision":"2010-02-12T12:27:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.258754","cross_lingual_links":{"az":"Mqer Abeqyan","hy":"Մհեր Աբեղյան","ka":"მჰერ აბეღიანი","ru":"Абегян, Мгер Манукович","uk":"Абегян Мгер Манукович"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Mher Abeghjan (Մհեր Աբեղյան; venepäraselt Mger Manukovitš Abegjan (Мгер Манукович Абегян); 26. jaanuar 1909 Etšhmiadzin – 1978) oli armeenia maalikunstnik ja graafik.\n\nTa õppis muu hulgas Leningradis Sergei Gerassimovi juures.\n\nKategooria:Armeenia maalikunstnikud Kategooria:Graafikud Kategooria:Sündinud 1909 Kategooria:Surnud 1978\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mher Abeghjan (Մհեր Աբեղյան; venepäraselt Mger Manukovitš Abegjan (Мгер Манукович Абегян); 26. jaanuar 1909 Etšhmiadzin – 1978) oli armeenia maalikunstnik ja graafik.","translated_text":"Mher Abeghjan (Մհեր Աբեղյան; Russian: Мгер Манукович Абегян; 26 January 1909 - Etšhmiadzin ⁇ 1978) was an Armenian painter and graphic artist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta õppis muu hulgas Leningradis Sergei Gerassimovi juures.","translated_text":"Among other things, he studied under Sergei Gerassimov in Leningrad.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Armeenia maalikunstnikud Kategooria:Graafikud Kategooria:Sündinud 1909 Kategooria:Surnud 1978","translated_text":"Artist:Armenian painters Category:Graphics Category:Born in 1909 Category:died in 1978","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mger Manukovitš Abegjan","wikicode":"#suuna[[Mher Abeghjan]]","hash":"9a6fd68a67ab66d62848edf6d672cb6c48333a7d958a89813df58f535b4b3d3f","last_revision":"2010-02-12T12:33:37Z","first_revision":"2010-02-12T12:33:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.324803","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMher Abeghjan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMher Abeghjan","translated_text":"In the direction of Mher Abeghjan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abe Komei","wikicode":"#suuna[[Kōmei Abe]]","hash":"6c2c886a4b852eaadc8fab8a28a96b5edbbf16d3eb86637c15f67537ffa420b9","last_revision":"2010-02-12T12:45:21Z","first_revision":"2010-02-12T12:45:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.388138","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKōmei Abe\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKōmei Abe","translated_text":"In the direction of Kōmei Abe","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kōmei Abe","wikicode":"'''Kōmei Abe''' (安部幸明 (''Abe Kōmei''); [[1. september]] [[1911]] [[Hiroshima]] – [[28. detsember]] [[2006]] [[Tōkyō]]) oli [[jaapanlased|jaapani]] [[helilooja]], [[dirigent]], [[tšellist]] ja [[klarnetist]].\n\nTema isa oli ohvitser. Koos isaga rändas ta linnast linna. Kui nad kord nädala Tōkyōs elasid, avaldas Kōmeile muljet [[viiul]]i kõla. Ta otsustas hakata muusikuks. \n\nTa õppis Tōkyō Muusikakoolis (praegu [[Tōkyō Kunstide Ülikool]]. Algul õppis ta [[Heinrich Werkmeister]]i juures [[tšello]]t. Ta mängis [[Klaus Pringsheim]]i juhatatud orkestris tšellot ning sai lõpuks Pringsheimi assistendiks. Ta hakkas Pringsheimi juures saksa harmooniat ja [[kontrapunkt]]i õppima. Alates [[1937]]. aastast õppis ta seitse aastat [[Joseph Rosenstock]]i juures [[orkestridirigeerimine|orkestridirigeerimist]]. Temalt õppis ta eriti [[Ludwig van Beethoven]]i sümfooniate interpreteerimist. \n\nAastatel 1948–1954 oli Abe keiserliku orkestri dirigent. \n\nTa on kirjutanud [[sümfoonia]]id, [[kontsert]]e ja 15 [[keelpillikvartett]]e. \n\n15. keelpillikvarteti kirjutas ta 1993. \n\nTema muusikat on levitanud muu hulgas [[Naxos (ettevõte)|Naxos]]. \n\n==Välislingid==\n*[http://www.naxos.com/composerinfo/komei_abe/17985.htm Tutvustus Naxose lehel] \n\n{{JÄRJESTA:Abe, Komei}}\n[[Kategooria:Jaapani heliloojad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1911]]\n[[Kategooria:Surnud 2006]]","hash":"5057f6c94cc5e01a9c77eac8a2dafe47da9defda0478887b024f0d23b133014c","last_revision":"2013-03-14T17:16:19Z","first_revision":"2010-02-12T13:08:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.439664","cross_lingual_links":{"af":"Komei Abe","arz":"كومى اب","da":"Komei Abe","de":"Abe Kōmei","en":"Kōmei Abe","es":"Kōmei Abe","fi":"Kōmei Abe","fr":"Komei Abe","ja":"安部幸明","nl":"Komei Abe","ro":"Kōmei Abe","sv":"Kōmei Abe"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.250240","text":"Kōmei Abe (安部幸明 (Abe Kōmei); 1. september 1911 Hiroshima – 28. detsember 2006 Tōkyō) oli jaapani helilooja, dirigent, tšellist ja klarnetist.\n\nTema isa oli ohvitser. Koos isaga rändas ta linnast linna. Kui nad kord nädala Tōkyōs elasid, avaldas Kōmeile muljet viiuli kõla. Ta otsustas hakata muusikuks.\n\nTa õppis Tōkyō Muusikakoolis (praegu Tōkyō Kunstide Ülikool. Algul õppis ta Heinrich Werkmeisteri juures tšellot. Ta mängis Klaus Pringsheimi juhatatud orkestris tšellot ning sai lõpuks Pringsheimi assistendiks. Ta hakkas Pringsheimi juures saksa harmooniat ja kontrapunkti õppima. Alates 1937. aastast õppis ta seitse aastat Joseph Rosenstocki juures orkestridirigeerimist. Temalt õppis ta eriti Ludwig van Beethoveni sümfooniate interpreteerimist.\n\nAastatel 1948–1954 oli Abe keiserliku orkestri dirigent.\n\nTa on kirjutanud sümfooniaid, kontserte ja 15 keelpillikvartette.\n\n15. keelpillikvarteti kirjutas ta 1993.\n\nTema muusikat on levitanud muu hulgas Naxos.\n\nTutvustus Naxose lehel\n\nKategooria:Jaapani heliloojad Kategooria:Sündinud 1911 Kategooria:Surnud 2006\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kōmei Abe (安部幸明 (Abe Kōmei);","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Planning and Zoning in accordance with the opinion of the Standing Committee on Planning and Zoning.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1. september 1911 Hiroshima – 28. detsember 2006 Tōkyō) oli jaapani helilooja, dirigent, tšellist ja klarnetist.","translated_text":"September 1, 1911 Hiroshima ⁇ December 28, 2006 Tōkyō) was a Japanese composer, conductor, cello and clarinetist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema isa oli ohvitser.","translated_text":"His father was an officer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koos isaga rändas ta linnast linna.","translated_text":"He traveled from town to town with his father.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui nad kord nädala Tōkyōs elasid, avaldas Kōmeile muljet viiuli kõla.","translated_text":"Once, when they lived in Tokyo for a week, the voice of the violin impressed Komi.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta otsustas hakata muusikuks.","translated_text":"He decided to become a musician.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta õppis Tōkyō Muusikakoolis (praegu Tōkyō Kunstide Ülikool.","translated_text":"He studied at the Tokyo School of Music (now Tokyo University of the Arts).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algul õppis ta Heinrich Werkmeisteri juures tšellot.","translated_text":"At first, he studied cello with Heinrich Werkmeister.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta mängis Klaus Pringsheimi juhatatud orkestris tšellot ning sai lõpuks Pringsheimi assistendiks.","translated_text":"He played the cello in Klaus Prinsheim's orchestra and eventually became Prinsheim's assistant.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta hakkas Pringsheimi juures saksa harmooniat ja kontrapunkti õppima.","translated_text":"He started studying German harmony and counterpoint at Prinsheim.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 1937. aastast õppis ta seitse aastat Joseph Rosenstocki juures orkestridirigeerimist.","translated_text":"Beginning in 1937, he studied orchestral conducting under Joseph Rosenstock for seven years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Temalt õppis ta eriti Ludwig van Beethoveni sümfooniate interpreteerimist.","translated_text":"From him he learned to interpret the symphonies of Ludwig van Beethoven in particular.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 1948–1954 oli Abe keiserliku orkestri dirigent.","translated_text":"From 1948 to 1954, Abe was conductor of the Imperial Orchestra.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on kirjutanud sümfooniaid, kontserte ja 15 keelpillikvartette.","translated_text":"He has written symphonies, concerts and 15 flute quartets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"15. keelpillikvarteti kirjutas ta 1993.","translated_text":"He wrote his 15th Quartet in 1993.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema muusikat on levitanud muu hulgas Naxos.","translated_text":"His music has been distributed by Naxos, among others.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tutvustus Naxose lehel","translated_text":"Introduced on the website of Naxose","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Jaapani heliloojad Kategooria:Sündinud 1911 Kategooria:Surnud 2006","translated_text":":Japanese composers Category:Born in 1911 Category:died in 2006","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Komei Abe","wikicode":"#suuna[[Kōmei Abe]]","hash":"6c2c886a4b852eaadc8fab8a28a96b5edbbf16d3eb86637c15f67537ffa420b9","last_revision":"2010-02-12T13:09:36Z","first_revision":"2010-02-12T13:09:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.502272","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKōmei Abe\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKōmei Abe","translated_text":"In the direction of Kōmei Abe","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Arthur Korjus","wikicode":"#SUUNA [[Artur Korjus]]","hash":"d60b8f99aeaca7ef226a998d2cef61f212745d817e19ce09e69ca62a2f71be1e","last_revision":"2010-02-12T13:24:37Z","first_revision":"2010-02-12T13:24:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.553906","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA Artur Korjus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA Artur Korjus","translated_text":"The Art of Harvesting","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Artur Korjus","wikicode":"'''Artur Christian Korjus''' ([[1. detsember]] [[1870]] [[Tallinn]] – [[22. märts]] [[1936]] Tallinn) oli Eesti sõjaväelane ([[kolonel]]).\n\nTa oli [[Sõjakool]]i lektor ja kuni 1926. aastani sõjaministri käskudetäitja ohvitser.\n\n==Isiklikku==\nTema tütar oli laulja [[Miliza Korjus]].\n\n==Kirjandus==\nKolonel A. Korjus †. Vaba Maa, 23. märts 1936, nr 67, lk 5\n\n==Välislingid==\n*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20484 Artur Korjus Eesti ohvitseride andmekogus]\n\n{{JÄRJESTA:Korjus, Artur}}\n[[Kategooria:Eesti kolonelid]]\n[[Kategooria:Kopli kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1870]]\n[[Kategooria:Surnud 1936]]","hash":"543e62488cfbe41c13864c478c1b4d82801a4d9f9cab9cc6d453678ff331c831","last_revision":"2023-01-16T11:04:10Z","first_revision":"2010-02-12T13:28:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.611545","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Artur Christian Korjus (1. detsember 1870 Tallinn – 22. märts 1936 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nTa oli Sõjakooli lektor ja kuni 1926. aastani sõjaministri käskudetäitja ohvitser.\n\nTema tütar oli laulja Miliza Korjus.\n\nKolonel A. Korjus †. Vaba Maa, 23. märts 1936, nr 67, lk 5\n\nArtur Korjus Eesti ohvitseride andmekogus\n\nKategooria:Eesti kolonelid Kategooria:Kopli kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1870 Kategooria:Surnud 1936\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artur Christian Korjus (1. detsember 1870 Tallinn – 22. märts 1936 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).","translated_text":"Artur Christian Korjus (born 1 December 1870 in Tallinn ⁇ 22 March 1936 in Tallinn) was an Estonian military officer (colonel).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli Sõjakooli lektor ja kuni 1926. aastani sõjaministri käskudetäitja ohvitser.","translated_text":"He was a lecturer at the Military Academy and an officer in command of the Ministry of War until 1926.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema tütar oli laulja Miliza Korjus.","translated_text":"His daughter was the singer Miliza Koryu.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kolonel A. Korjus †. Vaba Maa, 23. märts 1936, nr 67, lk 5","translated_text":"Col. A. Korjus †. The Free Land, March 23, 1936, No. 67, p. 5","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artur Korjus Eesti ohvitseride andmekogus","translated_text":"Artur Korjus in the database of Estonian officers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti kolonelid Kategooria:Kopli kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1870 Kategooria:Surnud 1936","translated_text":":Estonian colonists Category:Cople buried in the cemetery Category:Born in 1870 Category:died in 1936","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Karl Uurmann","wikicode":"'''Karl Uurmann''' ([[26. märts]] [[1886]] Kopli talu, [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]], [[Harjumaa]] – ?) oli [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu]] vallavanem.\n\nTa määrati Kõnnu vallavanemaks 1. maist 1935, kuna senine vallavalitsus oli koolimajade ehitamise laenuga muutumas maksujõuetuks.\n\n== Kirjandus ==\n\n* Kõnnu vallavanema juubel. Vaba Maa, 25. märts 1936, nr. 69, lk. 6.\n\n{{JÄRJESTA:Uurmann, Karl}}\n[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1886]]\n[[Kategooria:Surmaaeg puudub]]","hash":"7b5efb532af917d5e62494adc0e895b03c6390256f7711648087f1385c344031","last_revision":"2016-11-27T21:39:40Z","first_revision":"2010-02-12T13:42:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.666639","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Karl Uurmann (26. märts 1886 Kopli talu, Kõnnu vald, Harjumaa – ?) oli Kõnnu vallavanem.\n\nTa määrati Kõnnu vallavanemaks 1. maist 1935, kuna senine vallavalitsus oli koolimajade ehitamise laenuga muutumas maksujõuetuks.\n\nKõnnu vallavanema juubel. Vaba Maa, 25. märts 1936, nr. 69, lk. 6.\n\nKategooria:Eesti vallavanemad Kategooria:Sündinud 1886 Kategooria:Surmaaeg puudub\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karl Uurmann (26. märts 1886 Kopli talu, Kõnnu vald, Harjumaa – ?) oli Kõnnu vallavanem.","translated_text":"Karl Uurmann (born 26 March 1886 in Kopli Farm, in the Voenveld, Harjumaa ⁇ ?) was the grandfather of Voen.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta määrati Kõnnu vallavanemaks 1. maist 1935, kuna senine vallavalitsus oli koolimajade ehitamise laenuga muutumas maksujõuetuks.","translated_text":"On May 1, 1935, he was appointed a deputy governor of the district, as the former municipality was becoming insolvent on a loan to build schoolhouses.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõnnu vallavanema juubel.","translated_text":"Speak at the grandmother's wedding.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vaba Maa, 25. märts 1936, nr. 69, lk. 6.","translated_text":"The Land of the Free, March 25, 1936, No. 69, page 6.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti vallavanemad Kategooria:Sündinud 1886 Kategooria:Surmaaeg puudub","translated_text":":Estonian single parents Category:Born 1886 Category:There is no time of death","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Konrad Lorenzi Instituut","wikicode":"[[Fail:Kremsmuensterhof.jpg|pisi|Instituudi hoone Klosterneuburgis]]\n'''Konrad Lorenzi Instituut''' (KLI, täieliku nimetusega ''Konrad Lorenz Institute for Evolution and Cognition Research'') on [[teoreetiline bioloogia|teoreetilise bioloogia]] alasele tööle ning [[Konrad Lorenz]]i teaduslikule pärandile spetsialiseerunud teadusinstituut [[Austria]]s.\n\nInstituudi rajas 1990. aastal [[Rupert Riedl]].\n\nInstituut asus pikka aega [[Viin]]i lähedal [[Altenberg]]is, endises [[Konrad Lorenz]]i perekonna majas. 2013. aastast asub instituut [[Klosterneuburg]]is. Instituudi kauane direktor on olnud [[Gerd B. Müller]]. \n\n==Vaata ka==\n*[[Vienna series in theoretical biology]]\n\n==Välislingid==\n*[http://www.kli.ac.at/ Instituudi koduleht]\n\n[[Kategooria:Teoreetiline bioloogia]]\n[[Kategooria:Austria]]","hash":"d06cc4e9c6bdbdb9502c7ee2cf17aee216a9e7fd225699f92ab1d2324ef8817a","last_revision":"2023-01-08T06:19:13Z","first_revision":"2010-02-12T14:02:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.727771","cross_lingual_links":{"de":"Konrad-Lorenz-Institut für Evolutions- und Kognitionsforschung","en":"Konrad Lorenz Institute for Evolution and Cognition Research"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Konrad Lorenzi Instituut (KLI, täieliku nimetusega Konrad Lorenz Institute for Evolution and Cognition Research) on teoreetilise bioloogia alasele tööle ning Konrad Lorenzi teaduslikule pärandile spetsialiseerunud teadusinstituut Austrias.\n\nInstituudi rajas 1990. aastal Rupert Riedl.\n\nInstituut asus pikka aega Viini lähedal Altenbergis, endises Konrad Lorenzi perekonna majas. 2013. aastast asub instituut Klosterneuburgis. Instituudi kauane direktor on olnud Gerd B. Müller.\n\nVienna series in theoretical biology\n\nInstituudi koduleht\n\nKategooria:Teoreetiline bioloogia Kategooria:Austria\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konrad Lorenzi Instituut (KLI, täieliku nimetusega Konrad Lorenz Institute for Evolution and Cognition Research) on teoreetilise bioloogia alasele tööle ning Konrad Lorenzi teaduslikule pärandile spetsialiseerunud teadusinstituut Austrias.","translated_text":"The Konrad Lorenzi Institute (KLI, full name Konrad Lorenz Institute for Evolution and Cognition Research) is a research institute in Austria specialising in theoretical biology and the scientific heritage of Konrad Lorenzi.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Instituudi rajas 1990. aastal Rupert Riedl.","translated_text":"The Institute was founded in 1990 by Rupert Riedl.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Instituut asus pikka aega Viini lähedal Altenbergis, endises Konrad Lorenzi perekonna majas.","translated_text":"For a long time, the institute was located near Vienna in Altenberg, in the former home of the Konrad Lorenzi family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2013. aastast asub instituut Klosterneuburgis.","translated_text":"Since 2013, the Institute has been located in Klosterneuburg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Instituudi kauane direktor on olnud Gerd B. Müller.","translated_text":"The Institute's longtime director has been Gerd B. Müller.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vienna series in theoretical biology","translated_text":"Vienna series in theoretical biology","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Instituudi koduleht","translated_text":"The homepage of the Institute","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Teoreetiline bioloogia Kategooria:Austria","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological developments in the field of biotechnology.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kullamaa linnus","wikicode":"'''Kullamaa linnamägi''' ehk '''Rohumägi''' on [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] [[linnamägi]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Kullamaa]] külas.\n[[Fail:Rohumägi Kullamaal.jpg|pisi|Rohumägi]]\nSee on registreeritud kultuurimälestisena.\n\n==Mälestise kirjeldus==\nMuinaslinnus on rajatud 8–9 m kõrgusele mäekünkale, mis on praeguseks kruusavõtmise tõttu osaliselt lõhutud. Ovaalse kujuga õueala pindala on umbes 2000 ruutmeetrit. Praeguseks laialivarisenud ringvalli õuepoolsed ääred on veidi kõrgemad. Vall oli ehitatud kividest, liivast ja kruusast ning toestatud palkkonstruktsioonidega.\n\n==Ajalugu==\nLinnamäel on tuvastatud üsna paks kultuurkiht, mis sisaldab sütt, tukke, loomaluid, savinõukilde ja 11.-12. sajandi leide. Varem olevat mäelt leitud käärid, mäe lähedusest aga paar [[hoburaudsõlg]]e, pronkskaalud ja odaots. Sellise paksusega kultuurikihi tõttu on arvatud, et seal võidi ka paikselt elada. Välimuse ja leidude järgi otsustades on linnus oma lõpliku kuju saanud II aastatuhande alguses. Linnus võis olla kasutuses kuni muinasaja lõpuni.\n[/https://web.archive.org/web/20181228082925/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kullamaa-linnus],\n\n==Viited==\n{{Viited}}\n\n==Välislingid==\n\n* {{Kultuurimälestis|ID=9928}}\n\n{{koord|NS=58/52/58.79/N|EW=24/04/24.62/E|tüüp=landmark|piirkond=EE}}\n\n[[Kategooria:Eesti muinaslinnused]]\n[[Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised]]","hash":"660cb795efd368d522825c65cc7690ca758d084ec28add50017ed981a5d3f939","last_revision":"2023-05-14T04:13:36Z","first_revision":"2010-02-12T14:02:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.783494","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kullamaa linnamägi ehk Rohumägi on muinaseestlaste linnamägi Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.\n\nSee on registreeritud kultuurimälestisena.\n\nMuinaslinnus on rajatud 8–9 m kõrgusele mäekünkale, mis on praeguseks kruusavõtmise tõttu osaliselt lõhutud. Ovaalse kujuga õueala pindala on umbes 2000 ruutmeetrit. Praeguseks laialivarisenud ringvalli õuepoolsed ääred on veidi kõrgemad. Vall oli ehitatud kividest, liivast ja kruusast ning toestatud palkkonstruktsioonidega.\n\nLinnamäel on tuvastatud üsna paks kultuurkiht, mis sisaldab sütt, tukke, loomaluid, savinõukilde ja 11.-12. sajandi leide. Varem olevat mäelt leitud käärid, mäe lähedusest aga paar hoburaudsõlge, pronkskaalud ja odaots. Sellise paksusega kultuurikihi tõttu on arvatud, et seal võidi ka paikselt elada. Välimuse ja leidude järgi otsustades on linnus oma lõpliku kuju saanud II aastatuhande alguses. Linnus võis olla kasutuses kuni muinasaja lõpuni. ,\n\nKategooria:Eesti muinaslinnused Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kullamaa linnamägi ehk Rohumägi on muinaseestlaste linnamägi Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.","translated_text":"The town of Kullamaa, also known as Rohumägi, is a town in the village of Kullamaa in the Western Province of Western Nigeria.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"See on registreeritud kultuurimälestisena.","translated_text":"It's registered as a cultural monument.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mälestise kirjeldus","translated_text":"Description of the memorial","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Muinaslinnus on rajatud 8–9 m kõrgusele mäekünkale, mis on praeguseks kruusavõtmise tõttu osaliselt lõhutud.","translated_text":"The ancient city is built on a hilltop 8 ⁇ 9 m high, which has now been partially demolished due to cruising.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ovaalse kujuga õueala pindala on umbes 2000 ruutmeetrit.","translated_text":"The area of the oval-shaped outdoor area is about 2000 square metres.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Praeguseks laialivarisenud ringvalli õuepoolsed ääred on veidi kõrgemad.","translated_text":"At present, the outer edges of the widespread circular wall are slightly higher.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vall oli ehitatud kividest, liivast ja kruusast ning toestatud palkkonstruktsioonidega.","translated_text":"The wall was constructed of stone, sand and gravel and supported by wage structures.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnamäel on tuvastatud üsna paks kultuurkiht, mis sisaldab sütt, tukke, loomaluid, savinõukilde ja 11.-12. sajandi leide.","translated_text":"A rather thick cultural layer has been identified in the town square, containing charcoal, logs, animal artifacts, saffron seeds, and 11th-12th-century finds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varem olevat mäelt leitud käärid, mäe lähedusest aga paar hoburaudsõlge, pronkskaalud ja odaots.","translated_text":"Earlier, there were cords found on the hill, but near the hill, there were a couple of horse-drawn carriages, bronze scales, and oats.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellise paksusega kultuurikihi tõttu on arvatud, et seal võidi ka paikselt elada.","translated_text":"Because of the thickness of the cultural layer, it has been suggested that it could also be lived locally.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Välimuse ja leidude järgi otsustades on linnus oma lõpliku kuju saanud II aastatuhande alguses.","translated_text":"Judging by its appearance and finds, the bird reached its final form at the beginning of the second millennium.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnus võis olla kasutuses kuni muinasaja lõpuni. ,","translated_text":"The bird may have been in use until the end of the last millennium.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[/https://web.archive.org/web/20181228082925/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kullamaa-linnus]","char_index":50,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20181228082925/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kullamaa-linnus","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:04.690760-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti muinaslinnused Kategooria:Lääne maakonna kultuurimälestised","translated_text":":Estonian historic cities Category:Cultural monuments of the Western Province","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Sellise paksusega kultuurikihi tõttu on arvatud, et seal võidi ka paikselt elada. Välimuse ja leidude järgi otsustades on linnus oma lõpliku kuju saanud II aastatuhande alguses. Linnus võis olla kasutuses kuni muinasaja lõpuni. ,","translated_text":"Because of the thickness of the cultural layer, it has been suggested that it could also be lived locally. Judging by its appearance and finds, the bird reached its final form at the beginning of the second millennium. The bird may have been in use until the end of the last millennium.","citations":[{"content":"[/https://web.archive.org/web/20181228082925/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kullamaa-linnus]","char_index":228,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20181228082925/http://laanemaa.arheoloogia.info/muistised/kullamaa-linnus","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:04.690760-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kategooria:Teoreetiline bioloogia","wikicode":"[[Kategooria:Matemaatiline ja teoreetiline bioloogia]]","hash":"17fa42a22075ddc9bf44c5052b1e36765d7b052fea8d50cc4c6ce2b6cde0670f","last_revision":"2019-04-20T12:15:37Z","first_revision":"2010-02-12T14:03:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.850562","cross_lingual_links":{"bar":"Kategorie:Theoretische Biologie","de":"Kategorie:Theoretische Biologie","eo":"Kategorio:Teoria biologio","es":"Categoría:Biología teórica","mn":"Ангилал:Онолын биологи"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Kategooria:Matemaatiline ja teoreetiline bioloogia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Matemaatiline ja teoreetiline bioloogia","translated_text":":Mathematical and theoretical biology","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ad acta","wikicode":"{{DISPLAYTITLE:''{{lcfirst:Ad acta}}''}}\n\n'''''ad acta''''' ('[[Akt (dokument)|aktide]] juurde'; lühendid '''''a. a.''''', '''''ad a.''''') on [[ladina keel|ladinakeelne]] väljend, mida on kantseleiasjaajamises kasutatud otsustamist enam mittevajavate ja arhiivi suunatavate [[avaldus]]te tähistamiseks. \n\n==Välislingid==\n{{vikisõnastikus|ad acta}}\n\n[[Kategooria:Ladinakeelsed väljendid]]","hash":"d2944e253d0277e33d2ad4bfa5b93dc2131964a198492536f317310abd61f321","last_revision":"2021-06-02T19:00:21Z","first_revision":"2010-02-12T14:25:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.905670","cross_lingual_links":{"de":"Ad acta","fi":"Ad acta","sk":"Ad acta"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"ad acta ('aktide juurde'; lühendid a. a., ad a.) on ladinakeelne väljend, mida on kantseleiasjaajamises kasutatud otsustamist enam mittevajavate ja arhiivi suunatavate avalduste tähistamiseks.\n\nKategooria:Ladinakeelsed väljendid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ad acta ('aktide juurde'; lühendid a. a., ad a.) on ladinakeelne väljend, mida on kantseleiasjaajamises kasutatud otsustamist enam mittevajavate ja arhiivi suunatavate avalduste tähistamiseks.","translated_text":"ad acta ('to the acts'; abbreviations a. a., ad a.) is a Latin phrase used in the Office to denote applications to the archives which no longer require a decision to be taken.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ladinakeelsed väljendid","translated_text":"Category:Latin-language expressions","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"A. a.","wikicode":"#suuna[[ad acta]]","hash":"17356b7308bee280fd27ce50f696d03f03a1ca30ab13765c68d054d49334f6fa","last_revision":"2010-02-12T14:25:51Z","first_revision":"2010-02-12T14:25:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:25.960269","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaad acta\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaad acta","translated_text":"Directions acta","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ad a.","wikicode":"#suuna[[ad acta]]","hash":"17356b7308bee280fd27ce50f696d03f03a1ca30ab13765c68d054d49334f6fa","last_revision":"2010-02-12T14:26:21Z","first_revision":"2010-02-12T14:26:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.022861","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaad acta\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaad acta","translated_text":"Directions acta","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eero Aarnio","wikicode":"[[Pilt:Eero Aarnio2.jpg|pisi|Eero Aarnio (2011)]]\n[[Pilt:Ngv design, eero aarnio, globe chair 1963-65 01.JPG|thumb|[[Pallitool]]]]\n[[Pilt:Bubble Chair Eero Aarnio.jpg|thumb|[[Mullitool]]]]\n'''Eero Alvar Aarnio''' (sündinud [[21. juuli]]l [[1932]] [[Helsingi]]s) on [[soomlased|soome]] sisearhitekt ja [[mööblidisainer]]. \n\nTa on tuntud eriti oma plast- ja kiudklaastoolidega, millest kõige menukamaks kujunesid 1960. aastatel loodud futuristlikus stiilis pallitool (\"Pallotuoli\"; 1963), mullitool (\"Kuplatuoli\" või \"Kupla\") ja pastillitool (\"Pastilli\"). \n\n{{JÄRJESTA:Aarnio, Eero}}\n[[Kategooria:Soome kunstnikud]]\n[[Kategooria:Mööblidisainerid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1932]]\n[[Kategooria:Sisearhitektid]]","hash":"cd77b5454ba028b1cabf78e615bea6c801d4a64a81515ebbf33511f062fb1b4b","last_revision":"2021-05-16T09:43:53Z","first_revision":"2010-02-12T14:35:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.103778","cross_lingual_links":{"arz":"ايرو ارنيو","cs":"Eero Aarnio","de":"Eero Aarnio","en":"Eero Aarnio","es":"Eero Aarnio","fa":"ارو آرنیو","fi":"Eero Aarnio","fr":"Eero Aarnio","gl":"Eero Aarnio","ha":"Irin Aarnio","he":"אירו ארניו","hu":"Eero Arnio","hy":"Էերո Աարնիո","it":"Eero Aarnio","nl":"Eero Aarnio","pl":"Eero Aarnio","pt":"Eero Aarnio","ro":"Eero Aarnio","ru":"Аарнио, Ээро","sv":"Eero Aarnio","tr":"Eero Aarnio","uk":"Ееро Аарніо","zh":"埃羅·阿尼奧"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Eero Alvar Aarnio (sündinud 21. juulil 1932 Helsingis) on soome sisearhitekt ja mööblidisainer.\n\nTa on tuntud eriti oma plast- ja kiudklaastoolidega, millest kõige menukamaks kujunesid 1960. aastatel loodud futuristlikus stiilis pallitool (\"Pallotuoli\"; 1963), mullitool (\"Kuplatuoli\" või \"Kupla\") ja pastillitool (\"Pastilli\").\n\nKategooria:Soome kunstnikud Kategooria:Mööblidisainerid Kategooria:Sündinud 1932 Kategooria:Sisearhitektid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eero Alvar Aarnio (sündinud 21. juulil 1932 Helsingis) on soome sisearhitekt ja mööblidisainer.","translated_text":"Eero Alvar Aarnio (born 21 July 1932 in Helsinki) is a Finnish interior designer and furniture designer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on tuntud eriti oma plast- ja kiudklaastoolidega, millest kõige menukamaks kujunesid 1960. aastatel loodud futuristlikus stiilis pallitool (\"Pallotuoli\"; 1963), mullitool (\"Kuplatuoli\" või \"Kupla\") ja pastillitool (\"Pastilli\").","translated_text":"He is particularly known for his plastic and fiberglass chairs, the most luxurious of which were the futuristic-style ball chair (\"Ball Chair\"; 1963), mullitol (\"Cupla Chair\" or \"Cupla\") and pastillitol (\"Pastille\") created in the 1960s.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Soome kunstnikud Kategooria:Mööblidisainerid Kategooria:Sündinud 1932 Kategooria:Sisearhitektid","translated_text":":Finnish artists Categories:Furniture designers Categories:Born in 1932 Categories:Interior architects","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aav (kuu)","wikicode":"'''Aav''' ([[heebrea keel|heebrea]] אָב (''av''), [[akadi keel|akadi]] sõnast ''abu'') on [[juudi kalender|juudi kalendris]] tsiviilaasta 11. ja sakraalaasta 5. kuu. Kuus on 30 päeva. [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendris]] langeb ta tänapäeval enamasti [[juuli]]le ja [[august]]ile. \n\nNimi on pärit [[kaldea kalender|kaldea kalendrist]], kus ''[[ab (kuu)|ab]]'' oli esimene kuu. Aav on ainus kuu, mida [[Piibel|Piiblis]] ei mainita; seda on kirjalikult esmamainitud [[talmud]]is [[3. sajand]]il. \n\n[[Judaism]]is peetakse seda kuud kõige saatuslikumaks, sest selle 9. kuupäeval ''[[Tisha B'Av]]'' on kaks korda hävitatud [[Jeruusalemma tempel]] ([[586 eKr]] ja [[70]] pKr) ning [[135]] pKr [[Bethar]]i linn, juutide viimane kindlustus Rooma okupatsiooni vastu [[Bar Kochba]] ajal. Peale selle aeti sel kuupäeval [[1290]] kõik [[juudid]] peaaegu neljaks sajandiks [[Inglismaa]]lt välja. \n\nKuu 15. päeva peetakse paljude positiivsete ajaloosündmuste tõttu rõõmupäevaks. Mõlemad päevad on pühad. \n\n[[Kategooria:Juudi kalender]]","hash":"1c230f0df471058dd99d802af77d96df141d94cf8fca279dafaafe06018944b9","last_revision":"2022-11-26T19:52:16Z","first_revision":"2010-02-12T15:03:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.156653","cross_lingual_links":{"ar":"آب","be":"Аў","bn":"আভ","ca":"Av","ceb":"Av","cs":"Av (měsíc)","de":"Aw (Monat)","diq":"Ab","en":"Av (month)","eo":"Abo","es":"Av","eu":"Av","fa":"آو (عبری)","fr":"Av","gl":"Ab","he":"אב","hr":"Ab","ia":"Ab","id":"Ab (bulan)","it":"Av (mese)","ja":"アブ (ユダヤ暦)","mg":"Ava (volana hebreo)","mk":"Ав","ms":"Ab","nl":"Av (joodse maand)","nn":"Månaden ab","nb":"Ab","pl":"Aw (miesiąc)","pt":"Ab","ro":"Av","ru":"Ав","sh":"Av","sk":"Av","sl":"Ab","sv":"Ab (månad)","tl":"Av","tr":"Av (İbrani takvimi)","uk":"Ав","uz":"AV","yi":"אב","zh":"埃波月"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Aav (heebrea אָב (av), akadi sõnast abu) on juudi kalendris tsiviilaasta 11. ja sakraalaasta 5. kuu. Kuus on 30 päeva. Gregoriuse kalendris langeb ta tänapäeval enamasti juulile ja augustile.\n\nNimi on pärit kaldea kalendrist, kus ab oli esimene kuu. Aav on ainus kuu, mida Piiblis ei mainita; seda on kirjalikult esmamainitud talmudis 3. sajandil.\n\nJudaismis peetakse seda kuud kõige saatuslikumaks, sest selle 9. kuupäeval Tisha B'Av on kaks korda hävitatud Jeruusalemma tempel (586 eKr ja 70 pKr) ning 135 pKr Bethari linn, juutide viimane kindlustus Rooma okupatsiooni vastu Bar Kochba ajal. Peale selle aeti sel kuupäeval 1290 kõik juudid peaaegu neljaks sajandiks Inglismaalt välja.\n\nKuu 15. päeva peetakse paljude positiivsete ajaloosündmuste tõttu rõõmupäevaks. Mõlemad päevad on pühad.\n\nKategooria:Juudi kalender\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aav (heebrea אָב (av), akadi sõnast abu) on juudi kalendris tsiviilaasta 11. ja sakraalaasta 5. kuu.","translated_text":"Av (Hebrew אָב (av), from the Akkadian word abu) is the 11th month of the civil year and the 5th month of the sacred year in the Jewish calendar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuus on 30 päeva.","translated_text":"Six is 30 days.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Gregoriuse kalendris langeb ta tänapäeval enamasti juulile ja augustile.","translated_text":"In the Gregorian calendar today, it falls mostly on July and August.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nimi on pärit kaldea kalendrist, kus ab oli esimene kuu.","translated_text":"The name is derived from the calendar of the Chaldeans, where the first moon was named.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aav on ainus kuu, mida Piiblis ei mainita; seda on kirjalikult esmamainitud talmudis 3. sajandil.","translated_text":"Snake is the only moon not mentioned in the Bible; it was first mentioned in written calligraphy in the 3rd century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Judaismis peetakse seda kuud kõige saatuslikumaks, sest selle 9. kuupäeval Tisha B'Av on kaks korda hävitatud Jeruusalemma tempel (586 eKr ja 70 pKr) ning 135 pKr Bethari linn, juutide viimane kindlustus Rooma okupatsiooni vastu Bar Kochba ajal.","translated_text":"In Judaism, this month is considered the most auspicious, because on this 9th, Tisha B'Av, the Temple of Jerusalem was destroyed twice (586 BC and 70 AD) and the city of Bethar in 135 AD, the last assurance of the Jews against the Roman occupation at Bar Kochba.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peale selle aeti sel kuupäeval 1290 kõik juudid peaaegu neljaks sajandiks Inglismaalt välja.","translated_text":"Besides, on this date in 1290, all Jews were expelled from England for almost a quarter of a century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuu 15. päeva peetakse paljude positiivsete ajaloosündmuste tõttu rõõmupäevaks.","translated_text":"The 15th day of the month is considered a day of rejoicing because of many positive historical events.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõlemad päevad on pühad.","translated_text":"Both days are holy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Juudi kalender","translated_text":"Category:Jewish calendar","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kiivsed sirged","wikicode":"[[Pilt:Rectangular parallelepiped.png|pisi|Risttahuka servadeks olevad sirged AD ja B1B on kiivsed]]\n'''Kiivsed sirged''' on [[sirge]]d, mis ei asu samal [[tasapind|tasapinnal]]. Kiivsed sirged ei [[lõikuvad sirged|lõiku]] ega ole ka [[paralleelsed sirged|paralleelsed]].\n\nKiivsed sirged on näiteks [[korrapärane tetraeeder|korrapärase tetraeedri]] vastasservad.\n\n[[Kategooria:Geomeetria]]","hash":"d21bc2a2f4217b6382cd768f014e2405459818841d02d0de4a18ce4e37633cf4","last_revision":"2022-01-04T17:48:10Z","first_revision":"2010-02-12T15:08:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.222682","cross_lingual_links":{"ar":"مستقيمات متخالفة","bg":"Кръстосани прави","ca":"Rectes que es creuen","cs":"Mimoběžka","cv":"Чармак тӳрĕ йĕрсем","de":"Windschiefe","el":"Ασύμβατες ευθείες","en":"Skew lines","es":"Rectas que se cruzan","eu":"Gurutzatzen diren zuzenak","fa":"خطوط متنافر","hu":"Kitérés","ja":"ねじれの位置","ko":"꼬인 위치","nn":"Vindskeiv linje","nb":"Vindskjev linje","pl":"Proste skośne","pt":"Retas reversas","ro":"Drepte necoplanare","ru":"Скрещивающиеся прямые","simple":"Skew lines","sv":"Skeva linjer","ta":"வெட்டாக் கோடுகள்","uk":"Мимобіжні прямі","zh":"异面直线"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Kiivsed sirged on sirged, mis ei asu samal tasapinnal. Kiivsed sirged ei lõiku ega ole ka paralleelsed.\n\nKiivsed sirged on näiteks korrapärase tetraeedri vastasservad.\n\nKategooria:Geomeetria\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kiivsed sirged on sirged, mis ei asu samal tasapinnal.","translated_text":"Rock straights are straights that are not on the same level.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kiivsed sirged ei lõiku ega ole ka paralleelsed.","translated_text":"Stony lines don't cut, and they're not parallel.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kiivsed sirged on näiteks korrapärase tetraeedri vastasservad.","translated_text":"Stony lines, for example, are the opposites of a regular tetrahedron.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Geomeetria","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to the implementation of the programme.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Éamon de Valera","wikicode":"[[Pilt:Eamon de Valera c 1922-30.jpg|thumb|Éamon de Valera [[1920. aastad|1920. aastatel]]]]\n'''Éamon de Valera''' (sünninimi '''George De Valero'''; [[14. oktoober]] [[1882]] [[New York]] – [[29. august]] [[1975]] [[Blackrock (Dublin)|Blackrock]]) oli [[Iirimaa]] poliitik, riigi mitmekordne peaminister ([[Taoiseach]]) ja president aastatel [[1921]]–[[1922]] ja [[1959]]–[[1973]].\n\n== Elukäik ==\n=== Noorus, minek Iirimaale ===\n\nDe Valera sündis New Yorgis iirlannast ema ja Kuuba immigrandist isa lapsena. Tema isa suri juba [[1885]]. aastal ning ema ja laps elasid suures vaesuses. Seetõttu viis de Valera onu ta Iirimaale. Seal õppis ta Blackrocki kolledžis, kus asus tegelema ka [[ragbi]]ga, mängides hiljem [[Munster]]i koondises. Samuti omandas ta matemaatikaõpetaja elukutse ning töötas sellena mitmetes Iirimaa koolides. Kuni [[1910. aastad|1910. aastateni]] kasutas de Valera nimekuju ''Edward de Valera''.\n\n[[20. sajand]]i alguses sai de Valerast [[iiri keel]]e kasutamise ja leviku eest võitleja ning ta kuulus ka rahvuslikku organisatsiooni [[Conradh na Gaeilge]] (Gaeli liiga). Seal tutvus ta endast neli aastat vanema [[Sinéad de Valera|Sinéad Flanagan]]iga, kellega [[8. jaanuar]]il [[1910]] ka abiellus. De Valeradel oli viis last, kolm poega ja kaks tütart.\n\n=== Võitlus Iirimaa vabaduse eest ja selle saavutamine ===\nAlates [[1913]]. aastast osales de Valera poliitikas, kuuludes Iiri Vabatahtlikute hulka, kes toetasid Iirimaale autonoomia andmist ning vastandasid endid Ulsteri Vabatahtlikele, kes olid Suurbritannia osaks olemise poolt. [[1916]]. aastal toimunud [[Lihavõtteülestõus]]u ajal oli de Valera ühe rühma komandöriks, mis pidas ülestõusnutest vastu kõige kauem. Ta vangistati inglaste poolt ja mõisteti esialgu riigireeturina surma, kuid hiljem asendati see eluaegse vangistusega. Teised rühmakomandörid hukati aga eranditult. De Valera elu päästis ilmselt see, et ta vangistati teistest hiljem, paigutati teise vanglasse ja pealegi oli tal [[Ameerika Ühendriikide kodakondsus]], mis tegi tema hukkamise rahvusvaheliseks probleemiks. Inglased ei soovinud ameeriklasi nende kodaniku hukkamisega pahandada, sest lootsid USA peatsele sekkumisele [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]]. [[1917]]. aasta juunis vabastati de Valera ja tema kaaslased amnestiaga vangistusest.\n\n1917. aasta juulis valiti de Valera Suurbritannia parlamendi liikmeks, millega algas tema tipp-poliitiku karjäär. Samal ajal sai temast ka Iiri mõjukaima partei, [[Sinn Féin]]i juht. [[1918]]. aastal valiti ta uuesti parlamendi liikmeks, kuid vangistati sama aasta mais. Sündmused Iirimaal muutusid üha pingelisemateks ning [[1919]]. aasta jaanuaris tuli kokku Sinn Féini liikmetest koosnev [[Dáil Éireann]] (Iirimaa assamblee), mis kuulutas Iirimaa iseseisvaks. Sellele järgnes [[Iirimaa Vabadussõda]] Suurbritanniaga. Sel ajal de Valera vabanes, kuid rändas Ameerikasse Iirimaa iseseisvusele tunnustust otsima. Seetõttu jäi Iirimaa juhtimine [[Michael Collins (Iiri vabadusvõitleja)|Michael Collinsi]] õlgadele, kes seetõttu ka sai Iirimaa vabadusvõitluse juhtfiguuriks. Ameerikas õnnestus de Valeral saada rahalist, kuid mitte poliitilist toetust. \n\n[[1920]]. aastal naasis de Valera Iirimaale, kus temast sai riigi juht, [[1921]]. aastal [[Iiri Vaba Riik|Iiri Vaba Riigi]] esimene president. Samal ajal jätkus aga sõda inglastega, mis oli mõlemale poolele küllaltki ohvriterohke. 1921. aasta lõpus sõlmiti viimaks [[Briti-Iiri leping|rahuleping]], millega Iirimaa sai iseseisvuse [[dominioon]]i õigustes, seega jäi riigipeaks jätkuvalt Suurbritannia kuningas ja teda pidi Iirimaal esindama ka kindralkuberner, kuid sisemistes asjades sai Iirimaa sõltumatuse. [[Põhja-Iirimaa]] aga, kus domineeris protestantlik elanikkond, jäi Suurbritannia osaks. De Valera oli rahulepingu sõlmimise vastu, sest tema ideaaliks oli kogu Iirimaa iseseisvus.\n\n[[1922]]. aastal puhkes Iirimaal [[Iirimaa kodusõda|kodusõda]], sest rahulepinguga mitte rahul olevad, kelle nominaalseks juhiks oli de Valera, haarasid enda kätte mitmeid strateegilisi valitsusasutusi ja nõudsid rahulepingu tühistamist. Iirimaa valitsus, mida juhtis Michael Collins, otsustas aga neile relva jõul vastu astuda. Siiski läks valitsusvägedel tükk aega, enne kui nad suutsid rahulepingu vastased, kelle relvajõududeks oli [[Iiri Vabariiklik Armee]] (IRA), alla andma sundida. Kodusõja käigus hukkus mitmeid silmapaistvaid riigitegelasi, sealhulgas ka Collins. De Valera jäi ellu, kuid oli [[1923]]–[[1924]] vangistuses.\n\n=== Tegevus poliitikuna iseseisval Iirimaal ===\nPärast vangistusest vabanemist jätkas de Valera poliitikukarjääri. [[1926]]. aastal rajas ta uue partei [[Fianna Fàil]] ('saatuse sõdalased'), mis vastandas end valitsevale parteile [[Cumann na nGaedhael]]ile ja keeldus parlamenti saades truudust vanduma Iiri Vabariigi konstitutsioonile, kuna see sisaldas kuulekusvannet ka Suurbritannia kuninga ees. 1932. aastal sai de Valerast aga valitsusjuht (Täidesaatva Komitee esimees), kellena tegutses ta kuni [[1948]]. aastani. [[1937]]. aastal võeti vastu tema koostatud põhiseadus, millega kaotati kuulekusvanne Suurbritannia monarhi ees ning seati sisse presidendi ja valitsusjuhi (Taoiseachi) ametid. Sellega sai Iirimaa lõplikult Suurbritanniast sõltumatuks ning nõnda jäi riik kõrvale ka [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]]. Siiski ei saanud Iirimaast ametlikult vabariiki enne, kui [[1949]]. aastal, mil Taoiseach [[John A. Costello]] katkestas kõik sidemed Suurbritanniaga, astudes välja ka [[Rahvaste Ühendus]]est. \n\nDe Valera oli Iirimaa Taoiseach aastatel [[1937]]–[[1948]], [[1951]]–[[1954]] ja [[1957]]–[[1959]]. Ta paistis silma konservatiivse ja põllumajandust toetava poliitikaga, mis aga ei suutnud peatada pidevat emigratsiooni Iirimaalt. Seetõttu vähenes riigi elanikkond pidevalt. [[1959]]. aastal andis de Valera valitsusohjad ja ka partei juhtimise üle [[Seàn Lemass]]ile ja ta ise valiti presidendiks. Iirimaa presidendina oli ta ametis kaks 7-aastast ametiaega ehk kuni [[1973]]. aastani, mil ta oli 90-aastane. Alles siis jäi ta pensionile ja kaks aastat hiljem suri.\n\n== Tunnustus ==\n* 1968 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks\n\n== Välislingid ==\n{{Commonskat|Éamon de Valera}}\n\n{{JÄRJESTA:Valera, Éamon de}}\n[[Kategooria:Iirimaa presidendid]]\n[[Kategooria:Iirimaa peaministrid]]\n[[Kategooria:Ragbimängijad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1882]]\n[[Kategooria:Surnud 1975]]","hash":"6cf9194f8b9b1c7c6eeb369b581f3ec96816724479669eeb3d82afa99aaa781e","last_revision":"2024-02-22T22:20:17Z","first_revision":"2010-02-12T15:16:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.273075","cross_lingual_links":{"af":"Éamon de Valera","ar":"إيمون دي فاليرا","arz":"ايمون دى فاليرا","ast":"Éamon de Valera","be":"Эйман дэ Валера","be-x-old":"Эйман дэ Валера","bg":"Еймън де Валера","br":"Éamon de Valera","ca":"Éamonn de Valera","cs":"Éamon de Valera","cy":"Éamon de Valera","da":"Éamon de Valera","de":"Éamon de Valera","el":"Έιμαν ντε Βαλέρα","en":"Éamon de Valera","eo":"Éamon de Valera","es":"Éamon de Valera","eu":"Éamon de Valera","fa":"ایمون دو والرا","fi":"Éamon de Valera","fr":"Éamon de Valera","fy":"Éamon de Valera","ga":"Éamon de Valera","gd":"Éamon de Valera","gl":"Éamon de Valera","gv":"Éamon de Valera","he":"איימון דה ואלירה","hr":"Éamon de Valera","hu":"Éamon de Valera","hy":"Իմոն դե Վալերա","id":"Éamon de Valera","io":"Éamon de Valera","is":"Éamon de Valera","it":"Éamon de Valera","ja":"エイモン・デ・ヴァレラ","ka":"იმონ დე ვალერა","kk":"Имон де Валера","ko":"에이먼 데 벌레라","kw":"Éamon de Valera","la":"Edmundus de Valera","ml":"യേമൻ ഡി വലേറ","ms":"Éamon de Valera","nl":"Éamon de Valera","nn":"Éamon de Valera","nb":"Éamon de Valera","oc":"Eamon de Valera","pl":"Éamon de Valera","ps":"ایمون دو والرا","pt":"Éamon de Valera","qu":"Éamon de Valera","ro":"Éamon de Valera","ru":"Де Валера, Имон","sco":"Éamon de Valera","sh":"Éamon de Valera","simple":"Éamon de Valera","sk":"Éamon de Valera","sr":"Ејмон де Валера","sv":"Éamon de Valera","th":"เอมัน เดฟเลอรา","tr":"Éamon de Valera","uk":"Еймон де Валера","ur":"ڈی ولیرا","uz":"Éamon de Valera","vi":"Éamon de Valera","war":"Éamon de Valera","wuu":"埃蒙·德·瓦莱拉","zh":"埃蒙·德瓦莱拉","zh-classical":"埃蒙·德·瓦萊拉","zh-yue":"伊蒙·德維利拉"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Éamon de Valera (sünninimi George De Valero; 14. oktoober 1882 New York – 29. august 1975 Blackrock) oli Iirimaa poliitik, riigi mitmekordne peaminister (Taoiseach) ja president aastatel 1921–1922 ja 1959–1973.\n\nDe Valera sündis New Yorgis iirlannast ema ja Kuuba immigrandist isa lapsena. Tema isa suri juba 1885. aastal ning ema ja laps elasid suures vaesuses. Seetõttu viis de Valera onu ta Iirimaale. Seal õppis ta Blackrocki kolledžis, kus asus tegelema ka ragbiga, mängides hiljem Munsteri koondises. Samuti omandas ta matemaatikaõpetaja elukutse ning töötas sellena mitmetes Iirimaa koolides. Kuni 1910. aastateni kasutas de Valera nimekuju Edward de Valera.\n\n20. sajandi alguses sai de Valerast iiri keele kasutamise ja leviku eest võitleja ning ta kuulus ka rahvuslikku organisatsiooni Conradh na Gaeilge (Gaeli liiga). Seal tutvus ta endast neli aastat vanema Sinéad Flanaganiga, kellega 8. jaanuaril 1910 ka abiellus. De Valeradel oli viis last, kolm poega ja kaks tütart.\n\nAlates 1913. aastast osales de Valera poliitikas, kuuludes Iiri Vabatahtlikute hulka, kes toetasid Iirimaale autonoomia andmist ning vastandasid endid Ulsteri Vabatahtlikele, kes olid Suurbritannia osaks olemise poolt. 1916. aastal toimunud Lihavõtteülestõusu ajal oli de Valera ühe rühma komandöriks, mis pidas ülestõusnutest vastu kõige kauem. Ta vangistati inglaste poolt ja mõisteti esialgu riigireeturina surma, kuid hiljem asendati see eluaegse vangistusega. Teised rühmakomandörid hukati aga eranditult. De Valera elu päästis ilmselt see, et ta vangistati teistest hiljem, paigutati teise vanglasse ja pealegi oli tal Ameerika Ühendriikide kodakondsus, mis tegi tema hukkamise rahvusvaheliseks probleemiks. Inglased ei soovinud ameeriklasi nende kodaniku hukkamisega pahandada, sest lootsid USA peatsele sekkumisele Esimesse maailmasõtta. 1917. aasta juunis vabastati de Valera ja tema kaaslased amnestiaga vangistusest.\n\n1917. aasta juulis valiti de Valera Suurbritannia parlamendi liikmeks, millega algas tema tipp-poliitiku karjäär. Samal ajal sai temast ka Iiri mõjukaima partei, Sinn Féini juht. 1918. aastal valiti ta uuesti parlamendi liikmeks, kuid vangistati sama aasta mais. Sündmused Iirimaal muutusid üha pingelisemateks ning 1919. aasta jaanuaris tuli kokku Sinn Féini liikmetest koosnev Dáil Éireann (Iirimaa assamblee), mis kuulutas Iirimaa iseseisvaks. Sellele järgnes Iirimaa Vabadussõda Suurbritanniaga. Sel ajal de Valera vabanes, kuid rändas Ameerikasse Iirimaa iseseisvusele tunnustust otsima. Seetõttu jäi Iirimaa juhtimine Michael Collinsi õlgadele, kes seetõttu ka sai Iirimaa vabadusvõitluse juhtfiguuriks. Ameerikas õnnestus de Valeral saada rahalist, kuid mitte poliitilist toetust.\n\n1920. aastal naasis de Valera Iirimaale, kus temast sai riigi juht, 1921. aastal Iiri Vaba Riigi esimene president. Samal ajal jätkus aga sõda inglastega, mis oli mõlemale poolele küllaltki ohvriterohke. 1921. aasta lõpus sõlmiti viimaks rahuleping, millega Iirimaa sai iseseisvuse dominiooni õigustes, seega jäi riigipeaks jätkuvalt Suurbritannia kuningas ja teda pidi Iirimaal esindama ka kindralkuberner, kuid sisemistes asjades sai Iirimaa sõltumatuse. Põhja-Iirimaa aga, kus domineeris protestantlik elanikkond, jäi Suurbritannia osaks. De Valera oli rahulepingu sõlmimise vastu, sest tema ideaaliks oli kogu Iirimaa iseseisvus.\n\n1922. aastal puhkes Iirimaal kodusõda, sest rahulepinguga mitte rahul olevad, kelle nominaalseks juhiks oli de Valera, haarasid enda kätte mitmeid strateegilisi valitsusasutusi ja nõudsid rahulepingu tühistamist. Iirimaa valitsus, mida juhtis Michael Collins, otsustas aga neile relva jõul vastu astuda. Siiski läks valitsusvägedel tükk aega, enne kui nad suutsid rahulepingu vastased, kelle relvajõududeks oli Iiri Vabariiklik Armee (IRA), alla andma sundida. Kodusõja käigus hukkus mitmeid silmapaistvaid riigitegelasi, sealhulgas ka Collins. De Valera jäi ellu, kuid oli 1923–1924 vangistuses.\n\nPärast vangistusest vabanemist jätkas de Valera poliitikukarjääri. 1926. aastal rajas ta uue partei Fianna Fàil ('saatuse sõdalased'), mis vastandas end valitsevale parteile Cumann na nGaedhaelile ja keeldus parlamenti saades truudust vanduma Iiri Vabariigi konstitutsioonile, kuna see sisaldas kuulekusvannet ka Suurbritannia kuninga ees. 1932. aastal sai de Valerast aga valitsusjuht (Täidesaatva Komitee esimees), kellena tegutses ta kuni 1948. aastani. 1937. aastal võeti vastu tema koostatud põhiseadus, millega kaotati kuulekusvanne Suurbritannia monarhi ees ning seati sisse presidendi ja valitsusjuhi (Taoiseachi) ametid. Sellega sai Iirimaa lõplikult Suurbritanniast sõltumatuks ning nõnda jäi riik kõrvale ka Teisest maailmasõjast. Siiski ei saanud Iirimaast ametlikult vabariiki enne, kui 1949. aastal, mil Taoiseach John A. Costello katkestas kõik sidemed Suurbritanniaga, astudes välja ka Rahvaste Ühendusest.\n\nDe Valera oli Iirimaa Taoiseach aastatel 1937–1948, 1951–1954 ja 1957–1959. Ta paistis silma konservatiivse ja põllumajandust toetava poliitikaga, mis aga ei suutnud peatada pidevat emigratsiooni Iirimaalt. Seetõttu vähenes riigi elanikkond pidevalt. 1959. aastal andis de Valera valitsusohjad ja ka partei juhtimise üle Seàn Lemassile ja ta ise valiti presidendiks. Iirimaa presidendina oli ta ametis kaks 7-aastast ametiaega ehk kuni 1973. aastani, mil ta oli 90-aastane. Alles siis jäi ta pensionile ja kaks aastat hiljem suri.\n\n1968 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks\n\nKategooria:Iirimaa presidendid Kategooria:Iirimaa peaministrid Kategooria:Ragbimängijad Kategooria:Sündinud 1882 Kategooria:Surnud 1975\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Éamon de Valera (sünninimi George De Valero; 14. oktoober 1882 New York – 29. august 1975 Blackrock) oli Iirimaa poliitik, riigi mitmekordne peaminister (Taoiseach) ja president aastatel 1921–1922 ja 1959–1973.","translated_text":"Éamon de Valera (born George De Valero; 14 October 1882 New York ⁇ 29 August 1975 Blackrock) was an Irish politician who served as Prime Minister (Taoiseach) and President of Ireland from 1921 to 1922 and from 1959 to 1973.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Elukäik","translated_text":"Life expectancy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Noorus, minek Iirimaale","translated_text":"Youth, go to Ireland","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"De Valera sündis New Yorgis iirlannast ema ja Kuuba immigrandist isa lapsena.","translated_text":"De Valera was born in New York to an Irish mother and a Cuban immigrant father.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema isa suri juba 1885. aastal ning ema ja laps elasid suures vaesuses.","translated_text":"His father died in 1885, and his mother and child lived in extreme poverty.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu viis de Valera onu ta Iirimaale.","translated_text":"That's why Uncle de Valera took him to Ireland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal õppis ta Blackrocki kolledžis, kus asus tegelema ka ragbiga, mängides hiljem Munsteri koondises.","translated_text":"There he studied at Blackrock College, where he also played rugby, later playing for Munster.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti omandas ta matemaatikaõpetaja elukutse ning töötas sellena mitmetes Iirimaa koolides.","translated_text":"He also pursued a career as a mathematics teacher and worked as such in several schools in Ireland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuni 1910. aastateni kasutas de Valera nimekuju Edward de Valera.","translated_text":"Until the 1910s, de Valera was known as Edward de Valera.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"20. sajandi alguses sai de Valerast iiri keele kasutamise ja leviku eest võitleja ning ta kuulus ka rahvuslikku organisatsiooni Conradh na Gaeilge (Gaeli liiga).","translated_text":"At the beginning of the 20th century, de Valera became an advocate for the use and spread of the Irish language and was also a member of the national organisation Conradh na Gaeilge (the Gaelic League).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal tutvus ta endast neli aastat vanema Sinéad Flanaganiga, kellega 8. jaanuaril 1910 ka abiellus.","translated_text":"There he met his four-year-old sister, Sinéad Flanagan, whom he married on January 8, 1910.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"De Valeradel oli viis last, kolm poega ja kaks tütart.","translated_text":"De Valerad had five children, three sons and two daughters.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Võitlus Iirimaa vabaduse eest ja selle saavutamine","translated_text":"The struggle for and achievement of Irish freedom","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1913. aastast osales de Valera poliitikas, kuuludes Iiri Vabatahtlikute hulka, kes toetasid Iirimaale autonoomia andmist ning vastandasid endid Ulsteri Vabatahtlikele, kes olid Suurbritannia osaks olemise poolt.","translated_text":"From 1913, de Valera was involved in politics as part of the Irish Volunteers, who supported the granting of autonomy to Ireland and opposed the Ulster Volunteers, who were part of Great Britain.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1916. aastal toimunud Lihavõtteülestõusu ajal oli de Valera ühe rühma komandöriks, mis pidas ülestõusnutest vastu kõige kauem.","translated_text":"During the 1916 Rising of the Flesh, de Valera was the commander of one of the groups that held out against the rebels the longest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta vangistati inglaste poolt ja mõisteti esialgu riigireeturina surma, kuid hiljem asendati see eluaegse vangistusega.","translated_text":"He was imprisoned by the British and initially sentenced to death as a traitor, but this was later commuted to life imprisonment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teised rühmakomandörid hukati aga eranditult.","translated_text":"The other group commanders, however, were executed exceptionally.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"De Valera elu päästis ilmselt see, et ta vangistati teistest hiljem, paigutati teise vanglasse ja pealegi oli tal Ameerika Ühendriikide kodakondsus, mis tegi tema hukkamise rahvusvaheliseks probleemiks.","translated_text":"De Valera's life was probably saved by the fact that he was later imprisoned by the others, transferred to another prison, and he also had U.S. citizenship, which made his execution an international problem.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Inglased ei soovinud ameeriklasi nende kodaniku hukkamisega pahandada, sest lootsid USA peatsele sekkumisele Esimesse maailmasõtta.","translated_text":"The British did not want to disturb the Americans by executing their citizens because they hoped the United States would intervene in the First World War.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1917. aasta juunis vabastati de Valera ja tema kaaslased amnestiaga vangistusest.","translated_text":"In June 1917, de Valera and his associates were released from prison under an amnesty.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1917. aasta juulis valiti de Valera Suurbritannia parlamendi liikmeks, millega algas tema tipp-poliitiku karjäär.","translated_text":"In July 1917, de Valera was elected to the Parliament of Great Britain, beginning his career as a leading politician.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal ajal sai temast ka Iiri mõjukaima partei, Sinn Féini juht. 1918. aastal valiti ta uuesti parlamendi liikmeks, kuid vangistati sama aasta mais.","translated_text":"At the same time, he also became the leader of Ireland's most influential party, Sinn Féin. In 1918, he was re-elected as a member of parliament, but was imprisoned in May of that year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sündmused Iirimaal muutusid üha pingelisemateks ning 1919. aasta jaanuaris tuli kokku Sinn Féini liikmetest koosnev Dáil Éireann (Iirimaa assamblee), mis kuulutas Iirimaa iseseisvaks.","translated_text":"Events in Ireland became increasingly tense, and in January 1919 the Dáil Éireann (Irish Assembly) of Sinn Féin met to declare Ireland's independence.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellele järgnes Iirimaa Vabadussõda Suurbritanniaga.","translated_text":"This was followed by the Irish War of Independence against Great Britain.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel ajal de Valera vabanes, kuid rändas Ameerikasse Iirimaa iseseisvusele tunnustust otsima.","translated_text":"At that time de Valera was free, but emigrated to America in search of recognition of Irish independence.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu jäi Iirimaa juhtimine Michael Collinsi õlgadele, kes seetõttu ka sai Iirimaa vabadusvõitluse juhtfiguuriks.","translated_text":"As a result, the leadership of Ireland fell to Michael Collins, who became a leading figure in Ireland's struggle for freedom.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ameerikas õnnestus de Valeral saada rahalist, kuid mitte poliitilist toetust.","translated_text":"In America, de Valera was able to gain financial but not political support.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1920. aastal naasis de Valera Iirimaale, kus temast sai riigi juht, 1921. aastal Iiri Vaba Riigi esimene president.","translated_text":"In 1920, de Valera returned to Ireland, where he became head of state, the first president of the Irish Free State in 1921.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal ajal jätkus aga sõda inglastega, mis oli mõlemale poolele küllaltki ohvriterohke.","translated_text":"At the same time, however, the war with the English continued, and both sides suffered heavy casualties.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1921. aasta lõpus sõlmiti viimaks rahuleping, millega Iirimaa sai iseseisvuse dominiooni õigustes, seega jäi riigipeaks jätkuvalt Suurbritannia kuningas ja teda pidi Iirimaal esindama ka kindralkuberner, kuid sisemistes asjades sai Iirimaa sõltumatuse.","translated_text":"Finally, at the end of 1921, a peace treaty was signed, granting Ireland independence under the dominion rights, thus keeping the British monarch as head of state and having to be represented in Ireland by a governor-general, but granting Ireland independence in internal affairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Põhja","translated_text":"North","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Iirimaa aga, kus domineeris protestantlik elanikkond, jäi Suurbritannia osaks.","translated_text":"But Ireland, dominated by the Protestant population, remained part of Britain.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"De Valera oli rahulepingu sõlmimise vastu, sest tema ideaaliks oli kogu Iirimaa iseseisvus.","translated_text":"De Valera was against the peace treaty because his ideal was the independence of the whole of Ireland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1922. aastal puhkes Iirimaal kodusõda, sest rahulepinguga mitte rahul olevad, kelle nominaalseks juhiks oli de Valera, haarasid enda kätte mitmeid strateegilisi valitsusasutusi ja nõudsid rahulepingu tühistamist.","translated_text":"In 1922, civil war broke out in Ireland, and dissatisfied with the peace treaty, led by de Valera, seized several strategic government offices and demanded that the peace treaty be cancelled.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Iirimaa valitsus, mida juhtis Michael Collins, otsustas aga neile relva jõul vastu astuda.","translated_text":"But the Irish government, led by Michael Collins, decided to take up arms against them.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski läks valitsusvägedel tükk aega, enne kui nad suutsid rahulepingu vastased, kelle relvajõududeks oli Iiri Vabariiklik Armee (IRA), alla andma sundida.","translated_text":"However, it took the government forces some time before they were able to force the peace treaty opponents, whose armed forces were the Irish Republican Army (IRA), to surrender.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kodusõja käigus hukkus mitmeid silmapaistvaid riigitegelasi, sealhulgas ka Collins.","translated_text":"During the Civil War, several prominent statesmen died, including Collins.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"De Valera jäi ellu, kuid oli 1923–1924 vangistuses.","translated_text":"De Valera survived but was imprisoned from 1923 to 1924.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tegevus poliitikuna iseseisval Iirimaal","translated_text":"Activities as a politician in the Independent Republic of Ireland","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast vangistusest vabanemist jätkas de Valera poliitikukarjääri.","translated_text":"After his release from prison, de Valera pursued a political career.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1926. aastal rajas ta uue partei Fianna Fàil ('saatuse sõdalased'), mis vastandas end valitsevale parteile Cumann na nGaedhaelile ja keeldus parlamenti saades truudust vanduma Iiri Vabariigi konstitutsioonile, kuna see sisaldas kuulekusvannet ka Suurbritannia kuninga ees. 1932. aastal sai de Valerast aga valitsusjuht (Täidesaatva Komitee esimees), kellena tegutses ta kuni 1948. aastani.","translated_text":"In 1926, he formed a new party, Fianna Fàil ('Warriors of the Constitution'), which opposed the ruling party Cumann na nGaedhael and refused to take an oath of allegiance to the Constitution of the Republic of Ireland, which included an oath of allegiance to the King of Great Britain. In 1932, de Valera became head of government (chairman of the Executive Committee), a position he held until 1948.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1937. aastal võeti vastu tema koostatud põhiseadus, millega kaotati kuulekusvanne Suurbritannia monarhi ees ning seati sisse presidendi ja valitsusjuhi (Taoiseachi) ametid.","translated_text":"In 1937, the constitution he drafted abolished the monarchy of Great Britain and established the offices of president and head of government (Taoiseach).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellega sai Iirimaa lõplikult Suurbritanniast sõltumatuks ning nõnda jäi riik kõrvale ka Teisest maailmasõjast.","translated_text":"With this, Ireland finally gained its independence from Great Britain, and the country stayed out of World War II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski ei saanud Iirimaast ametlikult vabariiki enne, kui 1949. aastal, mil Taoiseach John A. Costello katkestas kõik sidemed Suurbritanniaga, astudes välja ka Rahvaste Ühendusest.","translated_text":"However, Ireland did not officially become a republic until 1949, when Taoiseach John A. Costello severed all ties with Britain and withdrew from the Commonwealth of Nations.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"De Valera oli Iirimaa Taoiseach aastatel 1937–1948, 1951–1954 ja 1957–1959.","translated_text":"De Valera was Taoiseach of Ireland from 1937 to 1948, 1951 to 1954 and 1957 to 1959.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta paistis silma konservatiivse ja põllumajandust toetava poliitikaga, mis aga ei suutnud peatada pidevat emigratsiooni Iirimaalt.","translated_text":"He appeared to have a conservative and farming-friendly policy, but it failed to stop continued emigration from Ireland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu vähenes riigi elanikkond pidevalt. 1959. aastal andis de Valera valitsusohjad ja ka partei juhtimise üle Seàn Lemassile ja ta ise valiti presidendiks.","translated_text":"As a result, the country's population declined steadily. In 1959, de Valera handed over the governorship and leadership of the party to Seàn Lemas and he was elected president himself.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Iirimaa presidendina oli ta ametis kaks 7-aastast ametiaega ehk kuni 1973. aastani, mil ta oli 90-aastane.","translated_text":"He served as President of Ireland for two seven-year terms, until 1973, when he was 90.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles siis jäi ta pensionile ja kaks aastat hiljem suri.","translated_text":"That's when he retired and died two years later.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1968 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks","translated_text":"1968 ⁇ Elected a Fellow of the Royal Society of London","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Iirimaa presidendid Kategooria:Iirimaa peaministrid Kategooria:Ragbimängijad Kategooria:Sündinud 1882 Kategooria:Surnud 1975","translated_text":"Former President of the Republic of Ireland Category:Prime Ministers of Ireland Category:Rugby players Category:Born in 1882 Category:died in 1975","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sirgete kiivsus","wikicode":"#suuna[[kiivsed sirged]]","hash":"00c05a5ae66b914187b955c7699eb711d38e85df1a72d551f356f2717f696e74","last_revision":"2010-02-12T15:16:48Z","first_revision":"2010-02-12T15:16:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.330680","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunakiivsed sirged\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunakiivsed sirged","translated_text":"For the purposes of headings 8703 to 8704, the following applies:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kiivsus","wikicode":"#suuna[[kiivsed sirged]]","hash":"00c05a5ae66b914187b955c7699eb711d38e85df1a72d551f356f2717f696e74","last_revision":"2010-02-12T15:17:12Z","first_revision":"2010-02-12T15:17:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.392172","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunakiivsed sirged\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunakiivsed sirged","translated_text":"Directional rocks","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"‘abā'ah","wikicode":"#suuna[[‘Abā'ah]]","hash":"349f9581f165d8fb4fd48de0d28b70b771f44f21f660ca045c7f819046e0bb05","last_revision":"2010-02-12T15:21:13Z","first_revision":"2010-02-12T15:21:13Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.492704","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna'Abā'ah\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna'Abā'ah","translated_text":"in the direction of 'Abā'ah","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eamon de Valera","wikicode":"#suuna[[Éamon de Valera]]","hash":"03dc53894d687ee82092bb250157d51e712d99b54de22f173c68588f2380055f","last_revision":"2010-02-12T15:49:13Z","first_revision":"2010-02-12T15:49:13Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.546488","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaÉamon de Valera\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaÉamon de Valera","translated_text":"This Decision shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Diasüsteem","wikicode":"'''Diasüsteemiks''' nimetatakse [[dialektoloogia]]s lähedaste [[murre]]te rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri [[kirjakeel]]i tarvitavat kogukonda.\n\n# Erineda võib kiri. Näiteks [[hindi keel]]t kirjutatakse [[devanaagari kiri|devanaagari]], [[urdu keel]]t [[araabia kiri|araabia kirjas]].\n# Erinevusi võib olla ka sõnavaras. Näiteks [[oksitaani keel]]t on mõjutanud [[prantsuse keel]], [[katalaani keelt]] [[hispaania keel]].\n# Mõnel juhul ei ole suuri erinevusi ei kõnes, kirjas ega sõnavaras, kuid ometi eristatakse ametlikult mitut keelt, näiteks [[katalaani keel|katalaani]] ja [[valencia keel]].\n\n[[Kategooria:Dialektoloogia]]","hash":"fe9a5777e55a3d5e690af371ae402393b7904b44585a330f9540e7ee4d6bef89","last_revision":"2019-04-04T07:31:21Z","first_revision":"2010-02-12T16:06:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.598463","cross_lingual_links":{"ast":"Diasistema","br":"Daousistem","ca":"Diasistema","en":"Diasystem","es":"Diasistema","fr":"Diasystème","gl":"Diasistema","hu":"Diarendszer","it":"Diasistema","li":"Diasysteem","nl":"Diasysteem","pl":"Diasystem","pt":"Diassistema","ro":"Diasistem","sr":"Дијасистем","wa":"Betchfessî scrijha","zh":"通變系統"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Diasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda.\n\nErineda võib kiri. Näiteks hindi keelt kirjutatakse devanaagari, urdu keelt araabia kirjas. Erinevusi võib olla ka sõnavaras. Näiteks oksitaani keelt on mõjutanud prantsuse keel, katalaani keelt hispaania keel. Mõnel juhul ei ole suuri erinevusi ei kõnes, kirjas ega sõnavaras, kuid ometi eristatakse ametlikult mitut keelt, näiteks katalaani ja valencia keel.\n\nKategooria:Dialektoloogia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Diasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda.","translated_text":"In dialectology, the diasystem refers to a group of closely related dialects that, for historical reasons, have several distinct language-using communities.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erineda võib kiri.","translated_text":"Letters can be different.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks hindi keelt kirjutatakse devanaagari, urdu keelt araabia kirjas.","translated_text":"For example, Hindi is spelled devanagari, Urdu is written in Arabic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erinevusi võib olla ka sõnavaras.","translated_text":"Differences can also be a vocabulary.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks oksitaani keelt on mõjutanud prantsuse keel, katalaani keelt hispaania keel.","translated_text":"For example, Occitan has been influenced by French and Catalan by Spanish.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõnel juhul ei ole suuri erinevusi ei kõnes, kirjas ega sõnavaras, kuid ometi eristatakse ametlikult mitut keelt, näiteks katalaani ja valencia keel.","translated_text":"In some cases, there is little difference in speech, letter or vocabulary, but there is an official distinction between several languages, such as Catalan and Valencian.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Dialektoloogia","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Paul Perron","wikicode":"'''Paul Perron''' (sündinud 1940 [[Saint Anne des Chênes]]'is [[Manitoba provints]]is) on Kanada semiootik ja narratoloog.\n\nTa on töötanud pikka aega [[Toronto Ülikool]]is.\n\n==Teosed eesti keeles==\n*[[Marcel Danesi|Danesi, Marcel]]; Perron, Paul 2005 [1999]. ''Kultuuride analüüs''. (Tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]].) Tallinn: Valgus.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.french-future.org/en/paul-perron-bio Biograafia]\n\n{{JÄRJESTA:Perron, Paul}}\n[[Kategooria:Kanada teadlased]]\n[[Kategooria:Kanada semiootikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1940]]","hash":"fc0eaad3c905ada642dd6d8c20ee0b9e4f083bd8971982429753fdb85e9e7199","last_revision":"2023-04-06T17:26:12Z","first_revision":"2010-02-12T17:02:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.651129","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Paul Perron (sündinud 1940 Saint Anne des Chênes'is Manitoba provintsis) on Kanada semiootik ja narratoloog.\n\nTa on töötanud pikka aega Toronto Ülikoolis.\n\nDanesi, Marcel; Perron, Paul 2005 [1999]. Kultuuride analüüs. (Tõlkinud Ene-Reet Soovik.) Tallinn: Valgus.\n\nBiograafia\n\nKategooria:Kanada teadlased Kategooria:Kanada semiootikud Kategooria:Sündinud 1940\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paul Perron (sündinud 1940 Saint Anne des Chênes'is Manitoba provintsis) on Kanada semiootik ja narratoloog.","translated_text":"Paul Perron (born 1940 in Saint Anne des Chênes, Manitoba) is a Canadian semiotic and narrator.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on töötanud pikka aega Toronto Ülikoolis.","translated_text":"He's worked at the University of Toronto for a long time.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teosed eesti keeles","translated_text":"Works in Estonian","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Danesi, Marcel; Perron, Paul 2005 [1999].","translated_text":"In addition, the Commission considers that the aid is compatible with the internal market and is compatible with the internal market.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kultuuride analüüs.","translated_text":"The analysis of cultures.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(Tõlkinud Ene-Reet Soovik.)","translated_text":"(Translated by Ene-Reet Soovik.)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: Valgus.","translated_text":"Tallinn: The light.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Biograafia","translated_text":"His biography","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kanada teadlased Kategooria:Kanada semiootikud Kategooria:Sündinud 1940","translated_text":"Canadian scientists Category:Canadian semiotics Category:born in 1940","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Serbia-horvaadi keel","wikicode":"{{keeletoimeta}}{{tõlkida}}\n[[Pilt:Serbo croatian language2005.png|pisi|Serbohorvaadi keeleala (2005)]]\n[[Pilt:Serbo croatian languages2006.png|pisi|Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)]]\n'''Serbia-horvaadi keel''' (varem ka '''serbokroaadi keel''' ja '''serbohorvaadi keel''';
järjekorras\n|-\n!'''Ladina kirjas '''\n!Vaste kirillitsas\n|-\n|Ina\n|Ина\n| rowspan=\"4\" | Ина
Инверзија
Инјекција
Иње\n|-\n|Injekcija\n|И'''нј'''екција\n|-\n|Inverzija\n|Инверзија\n|-\n|Inje\n|И'''њ'''е\n|}\n\n''Lj'', ''Nj'' ja ''Dž'' märgivad [[foneeme]] mitte [[häälikuühend]]eid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti '''ļ, ń''' ja '''ǵ'''.[[http://www.eki.ee/knab/lgv/ies1.htm#98001387 Keelte nimetuste andmebaas LINGUAE]]\n[{{Netiviide |url=http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml |pealkiri=Bosnian/Croatian/Serbian (BCS) |vaadatud=2010-02-12 |arhiivimisaeg=2013-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130521214915/http://www.seelrc.org/webliography/bcs.ptml |url-olek=ei tööta }}]\n[[http://sh.wikipedia.org/wiki/Ekavski_izgovor Pored ekavskog, u srpskom jeziku je dozvoljena upotreba još i ijekavskog, dok je ikavski izgovor samo pravilan za upotrebu u hrvatskom jeziku.]]\n[[http://en.wikipedia.org/wiki/Kaykavian_dialect The Kajkavian dialect area is closely related to neighbouring Slovene dialects.]]\n[[http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%8Cakavian_dialect#.C4.8Cakavian_literary_language Monuments of literacy began to appear in the 11th and 12th centuries, and artistic literature in the 15th.]]\n[[http://bg.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D1%80%D0%B5%D1%85%D0%BE%D0%B4%D0%BD%D0%B8_%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B8#.D0.A1.D1.80.D1.8A.D0.B1.D1.81.D0.BA.D0.B8_.D0.BB.D0.B8.D0.BD.D0.B3.D0.B2.D0.B8.D1.81.D1.82.D0.B8 Преходни говори, класифицирани понякога не съвсем точно за Торлашки диалекти.]]\n[[http://sr.wikipedia.org/wiki/%D0%A6%D1%80%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D1%80%D1%81%D0%BA%D0%B8_%D1%98%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%BA Црногорски језик је усвајањем устава Црне Горе 19. октобра 2007. постао њен службени језик.]]\n[[http://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/1996/1/23307.SUM.php Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal]]\n[[http://hr.wikisource.org/wiki/Be%C4%8Dki_knji%C5%BEevni_dogovor Bečki književni dogovor]]\n[Greenberg, Robert David. [http://books.google.com/books?id=3ZvDJQHaUZkC&pg=PA115&dq=Serbo-Croatian+or+Croato-Serbian&lr=#PPA115,M1 Language and identity in the Balkans] Oxford University Press, 2004, p 115 (ISBN 0199258155)]\n[Odluka o objavljivanju odluka i proglasa Antifašističkog vijeća narodnog oslobođenja Jugoslavije, njegovog Predsjedništva i Nacionalnog komiteta na srpskom, hrvatskom, slovenskom i makedonskom jeziku (»Službeni list Demokratske Federativne Jugoslavije«, br. 1/45, No. 10, p. 5)]\n[{{Netiviide |url=http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm |pealkiri=Ustav Crne Gore |vaadatud=2010-02-12 |arhiivimisaeg=2010-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100201140310/http://desguin.net/ced/MofCG/Crnogorski/Regulations/Ustav.htm |url-olek=ei tööta }}]\n[[http://govori.tripod.com/slovo.htm ''Slovo o srpskom jeziku'' / Serbiakeeleseadus]]\n[S. Zekovic & B. Cimeša: Elementa montenegrina, Chrestomatia 1/90. CIP, Zagreb 1991]\n[[http://en.wikipedia.org/wiki/Glagolitic_alphabet Nowadays, Glagolitic is only used for Church Slavic (Croatian and Czech recensions)]]\n[\"Rječnik hrvatskog ili srpskog jezika\", ([[Jugoslavenska akademija znanosti i umjetnosti]]), [[Zagreb]]]\n[Gramatika hrvatskosrpskoga jezika, ([[Ivan Brabec]], [[Mate Hraste]] ja [[Sreten Živković]]), Zagreb, 1968.]\n}}\n\n[[Kategooria:Lõunaslaavi keeled]]","hash":"2c82b05a16883272a6429d2e64c61e6dbd25222cd6933bd5abdfd349ce64df75","last_revision":"2023-04-10T22:09:30Z","first_revision":"2010-02-12T17:25:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:26.710983","cross_lingual_links":{"af":"Serwo-Kroaties","an":"Idioma serbocroata","ar":"اللغة الصربية الكرواتية","arz":"صربى- كرواتى","ast":"Idioma serbocroata","az":"Serb-xorvat dili","azb":"صرب-کرووات دیلی","ba":"Серб-хорват теле","be":"Сербскахарвацкая мова","be-x-old":"Сэрбскахарвацкая мова","bg":"Сърбохърватски език","bn":"সার্বো-ক্রোয়েশীয়-বসনীয় ভাষা","br":"Serbeg-ha-kroateg","bs":"Srpskohrvatski jezik","ca":"Serbocroat","cs":"Srbochorvatština","csb":"Serbòchòrwacczi jãzëk","cu":"Срьбьскохръватьско ѩꙁꙑчьно събраниѥ","cy":"Serbo-Croateg","da":"Serbokroatisk","de":"Serbokroatische Sprache","dsb":"Serbisko-chorwatska rěc","el":"Σερβοκροατική γλώσσα","eml":"Sèrb-Cruàt","en":"Serbo-Croatian","eo":"Serbokroata lingvo","es":"Serbocroata","eu":"Serbokroaziera","fa":"زبان صربیکرواتی","fi":"Serbokroaatin kieli","fr":"Serbo-croate","frr":"Serbokroatisk spriak","ga":"An tSeirbea-Chróitis","gl":"Lingua serbocroata","hak":"Serbia-Croatia-ngî","he":"סרבו-קרואטית","hi":"सर्बी क्रोएशियन भाषा","hif":"Serbo-Croatian","hr":"Srpskohrvatski jezik","hsb":"Serbiskochorwatšćina","hu":"Szerbhorvát nyelv","hy":"Սերբախորվաթերեն","ia":"Lingua serbocroate","id":"Bahasa Serbo-Kroasia","ilo":"Pagsasao a Serbo-Kroata","is":"Serbókróatíska","it":"Lingua serbo-croata","ja":"セルビア・クロアチア語","jv":"Basa Srêbiyah Khrêvatskah","ka":"სერბულ-ხორვატული ენა","kge":"Bahasa Serbi-Kroasia","ko":"세르보크로아트어","kv":"Серб-хорват кыв","ky":"Серб-хорват тили","la":"Lingua Serbocroatica","lad":"Lingua Serbo-Kroatia","lfn":"Bosnian, corvatsce e serbsce","li":"Servo-Kroatisch","lmo":"Lengua serbo-croatta","lt":"Serbų-kroatų kalba","lv":"Serbhorvātu valoda","mg":"Fiteny serbô-krôatiana","mk":"Српскохрватски јазик","ml":"സെർബോ-ക്രൊയേഷ്യൻ","mni":"ꯁꯔꯕꯣ-ꯀ꯭ꯔꯣꯑꯦꯁꯤꯌꯥꯟ ꯂꯣꯟ","mr":"सर्बो-क्रोएशियन भाषा","ms":"Bahasa Serbo-Croatia","nds":"Serbokroaatsche Spraak","new":"सर्बियन क्रोएशियन भाषा","nl":"Servo-Kroatisch","nn":"Serbokroatisk","nb":"Serbokroatisk","oc":"Sèrbocroat","pa":"ਸਰਬੋ-ਕ੍ਰੋਏਸ਼ੀਆਈ","pl":"Język serbsko-chorwacki","pnb":"سرب کروشیائی","ps":"سربي کرواتي ژبه","pt":"Língua servo-croata","qu":"Sirpu-hurwat simi","ro":"Limba sârbocroată","ru":"Сербохорватский язык","rue":"Сербохорватьскый язык","sat":"ᱥᱟᱨᱵᱳ-ᱠᱨᱳᱭᱮᱥᱤᱭᱟᱱ","sc":"Limba serbocroata","sco":"Serbo-Croatie","se":"Serbokroatiagiella","sh":"Srpskohrvatski jezik","simple":"Serbo-Croatian","sk":"Srbochorvátčina","sl":"Srbohrvaščina","sq":"Gjuha serbokroate","sr":"Српскохрватски језик","sv":"Serbokroatiska","sw":"Kiserbokroatia","szl":"Serbskochorwackŏ gŏdka","ta":"செருபோகுரோவாசிய மொழி","tg":"Забони сербу хорватӣ","th":"ภาษาบอสเนีย-โครเอเชีย-มอนเตเนโกร-เซอร์เบีย","tr":"Sırp-Hırvatça","tt":"Сербохорват теле","udm":"Сербохорват кыл","ug":"سېربو-كرودىيىلىكلەر تىلى","uk":"Сербохорватська мова","ur":"سربی کرویئشائی","uz":"Serb-xorvat tili","vi":"Tiếng Serbia-Croatia","wa":"Yougoslåve (lingaedje)","wuu":"塞尔维亚-克罗地亚语","zh":"塞尔维亚-克罗地亚语","zh-yue":"塞爾維亞-克羅地亞文"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).\n\nSelle nimetusega on tähistatud eelkõige endises Jugoslaavias 1954–1990 kehtinud ametlikku kirjakeelt (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka sloveeni ja makedoonia keel), aga ka kõiki tänapäeva Serbia, Montenegro, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alal kõneldud murdeid ühtekokku.\n\nSel štokavština murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: ijekavski, ekavski ja ikavski, millest kaht esimest tarvitasid serblased ja viimast horvaadid. Mitteametlikult kasutati õieti \"ida\" ja \"lääne\" kirjaviisi, mis seostuvad vastavalt Serbia ning Horvaatia-Bosnia kirjakeeltega.\n\nSageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast kajkavštinat ja iidsete kirjamälestistega tšakavština murret. Bulgaariapärastel torlački murdeil polnud mingisugust tunnustust.\n\nJugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka horvaadi, serbia ja bosnia keel kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. 2007. a sai riigikeeleks isegi varem serbia keeleks peetud montenegro keel.\n\nJuba on serbohorvaadi keele nimetus ka dialektoloogias asendumas kesk-lõunaslaavi murderühma mõistega.\n\nHoidumaks rahvuslikest ja keeleteaduslikest väitlustest, on serbohorvaadi keele kõnelejad nimetanud oma keelt ise ka poliitiliselt korrektse nimetusega Naš jezik ('meie keel').\n\nISO märgib käsitletud keeli erinevate UDC (Universal Decimal Classification) numbritega: serbia keelt UDC 861, tunnusega sr horvaadi keelt UDC 862, tunnusega hr serbohorvaadi keelt UDC 861/862, tunnusega sh Bosnia keelt märgib ISO 639 standard tunnustega bos ja bs.\n\nRahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal käsitleb kõigi süüaluste emakeelena \"bosnia-horvaadi-serbia\" (ehk bosansko-hrvatsko-srpski) keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole õigekeelsusnorme.\n\n19. sajandi eelne rikkalik lõunaslaavi vaimulik, ametlik ja rahvalik kirjandus loodi paljudes reeglistamata kohalikes kõne- ja kirjakeeltes, mida nimetati illüüri, slaavi, slavooni, bosnia, serbia või horvaadi keeleks.\n\nTeadaolevalt esimesena tarvitas serbia-horvaadi keele mõistet sloveeni keeleteadlane Jernej Kopitar 1836. aastal. Selle võis ta leida ka slovaki keelemehe Pavol Jozef Šafáriki 1837 trükis ilmunud teose \"Slovanské starožitnosti\" käsikirjast.\n\n19. sajandi keskel tuli mõte rajada ühine kirjakeel kõige levinuma murde štokavština põhjal. Iseõppinud Serbia kirjanik ja rahvaluuleteadlane Vuk Stefanović Karadžić ühtlustas Serbia kirillitsa. Horvaatia illürismi liikumise juhid Ljudevit Gaj ja Đuro Daničić korrastasid ladina tähestikul põhineva Gaj kirjaviisi vastavaks kõnekeele hääldusele.\n\n1850 kirjutasid Serbia ja Horvaatia kirjanikud ja keeleteadlased alla Viini kirjaleppele ühise kirjakeele loomiseks. Tegelikult arenes ühendatud kirjakeele kumbki pool erinevalt (eriti sõnaloomes ja stilistikas).\n\n1918–1929 serblasi, sloveene ja horvaate ühendanud Jugoslaavia kuningriigis oli see srpsko-hrvatsko-slovenski nime all riigikeel.\n\n15. jaanuaril 1944 andis Jugoslaavia Rahvusliku Vabastamise Antifašistlik Veetše AVNOJ horvaadi, serbia, sloveeni ja makedoonia keelele võrdsed õigused kogu Jugoslaavias. See otsus avaldati uuesti 1945.\n\n1954 sõlmisid \"Matica srpska\" (Serbia keele sõnaraamat) ja \"Matica hrvatska\" volitatud serbia ja horvaadi keeleteadlased ja kirjanikud Novi Sadi leppe, mille esimeses lõigus väidetakse: \"Serblastel, horvaatidel ja montenegrolastel on ühine emakeel. Kahes keskuses, Belgradis ja Zagrebis arendatud keel on nüüdseks ühendatud. Sel on kaks hääldusviisi: ijekavski ja ekavski.\"\n\nNovi Sadi lepe sai ka Jugoslaavia keelepoliitika aluseks, kuigi Miroslav Krleža ja teised 1967. aasta Horvaadi kirjakeele nime ja seisundi deklaratsiooni alla kirjutanud horvaadi haritlased väitsid, et see sõlmiti poliitilise surve all.\n\nPaljud horvaadid nägid selles keelesegamises võõrapäraste sõnade ja väljendite abil oma keele serbistamist. Serbialikud väljendid asendasid horvaadi päritolu keelendeid ka Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanduses ja ametikeeles ning tasapisi isegi kõnekeeles. Ühelt poolt nähti selles tõendeid serblaste ülemvõimust Jugoslaavias, teisalt käsitleti seda keele loomuliku arenguna.\n\nHorvaatia kevadrahutustele järgnenud 1970. aastate rahvustülide, 1990. aastail nõrgenenud poliitilise surve ja Jugoslaavia poliitilise süsteemi demokratiseerimise järel lõpetati keelte vägivaldne ühendamine ja keeletarvitajad võisid oma keelt nimetada milleks tahes.\n\nHorvaadid taastasid oma keele endise nimetuse (hrvatski), mida nad olid kasutanud 1970. aastate keskpaigani.\n\nSerblased loobusid serbohorvaadi keele nimetusest (српскохрватски) 1997, kui ilmus \"Matica srpska\". Ametlikult nimetas 1990–2006 kehtinud Serbia põhiseadus riigikeelt serbohorvaadi keeleks, samal ajal Montenegro põhiseaduses (1993–2007) nimetati seda ijekavski hääldusega serbia keeleks.\n\nEnamik Bosnia keeleteadlasi väidab tänini käibivat serbohorvaadi keelt põhinevat Bosnia keeletarvitusel. Harva süüdistatakse horvaate ja serblasi ka bosnia keele kuritarvitamistes kultuurilisel ja poliitilistel eesmärkidel.\n\nEnamik Serbia keeleteadlasi peab nii serbia kui horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi (srpskohrvatski ehk hrvatskosrpski) keeleks. Vähem arvatakse, et kunagine serbohorvaadi keel on nüüdseks lagunenud. Vähesed on väitnud ka (pärast Jugoslaavia sõdu aga ka enne 20. sajandit), et serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud ja see mõiste märgib serbia keele Horvaatia teisendit.\n\nVähemik Horvaatia keeleteadlasi eitab horvaadi keele allikana štokavština murderühma. Üksikud peavad bosnia, serbia ja horvaadi keelt ühtseks serbohorvaadi keeleks. Enamik Horvaatia keeleteadlasi usub, et ühist serbohorvaadi keelt pole kunagi olnud, vaid serbia ja horvaadi keel on mõnikord ajutiselt teineteisele lähenenud.\n\nNimelt: 16. ja 17. sajandil kirjutatud Marin Držići ja Ivan Gundulići töödes ülestähendatud horvaadi keel ei erine oluliselt tänapäeva Horvaatia kirjakeelest, kui vananenud keelendid välja arvata. Niisiis ei kaasnenud 19. sajandi keelekorraldusega järsku pööret keele arengus – erinevalt serbia keelest, mille varasem rahvalik kuju polnud sugugi nii sarnane horvaadi keelele, kui see on praegu. Seega horvaadi ja serbia keele normimine sattus ühele ajajärgule ja oli ajendatud sarnasest meelsusest, kuid tagajärjeks ei olnud ühise keele teke.\n\nEi kirjutanud serbohorvaadi keeles Ivan Gundulić ega August Šenoa. Marko Marulić ja Marin Držić kirjutasid arenenud horvaadi keeles vähemalt 300 aastat enne serbohorvaadi liikumise teket. Marulić ütleb 1501. aastal, et on loonud oma tšakavštinakeelse Judita horvaadi värssides (u uersih haruacchi slosena). 1604. aastal Bartol Kašići kirjutatud štokavština grammatikast ja sõnaraamatust selgub üheselt, et slaavi ja illüüria rahvaks nimetab ta horvaate.\n\nTeisalt vastandus 19. sajandi Dubrovnikis ja teistes Dalmaatsia linnriikides enne kõike romaani päritolu elanikkond slaavlastele. Vähem eristati horvaate serblastest, mis on andnud alust väidetele, et sealsete meistrite looming pole ainuüksi horvaadi pärand ega ole nende (vanahorvaadi) keel ka Horvaatia riigikeele eelkäija.\n\n16. sajandi eelsed Dubrovniki ja Montenegro kirjatööd polnud õieti isegi štokavština ammugi serbiakeelsed, vaid kohalikus tšakavština-ijekavski teisendis, lähedases Horvaatia Aadria mere saarerahva keelele.\n\nAja jooksul on olnud tarvitusel mitu tähestikku: nurgeline, ümar ja kolmnurkne glagoolitsa (mida Balkanil on tarvitatud peamiselt Horvaatias) käibelt kadunud kreeka tähestik arebica (on Bosnia moslemeil tarvitusel jumalateenistusel) kirillitsa (Serbia kirillitsa korrastas 19. sajandil Vuk Stefanović Karadžić) glagoolitsa ja kirillitsa vahevorm bosančica (mis loodi Bosnias ja levis ka Dalmaatsiasse) ladina tähestiku teisendid. Horvaatia tähestiku korrastas 19. sajandil Ljudevit Gaj, lisades viis diakriitiliste lisanditega (ilmselt tšehhi ja poola päritolu) tähte ning täheühendid \"lj\", \"nj\" ja \"dž\"\n\nVanimad kirjutised pärinevad 11. sajandist ja kasutavad glagoolitsat.\n\nEsimene täielikult ladina tähestikus kirjutatud tekst \"Red i zakon sestara reda Svetog Dominika\" pärineb 1345. aastast.\n\nSerbia ja bosnia keeled tarvitavad tänaseni nii ladina tähestikul kui kirillitsal põhinevat kirjaviisi, kuid horvaadi keelt kirjutatakse ainult Gaj ladina kirjas. Sestap on serbohorvaadi keel ainus slaavi keel, mis ametlikult kasutab nii ladina tähestikku kui kirillitsat, kuigi ladina tähestik on ülekaalus.\n\nMõlema tähestiku kõik tähed on teineteisega ja serbohorvaadi foneemidega üksüheses vastavuses:\n\nLadina tähestiku järjekorras\n\nKirillitsa järjekorras\n\nLj, Nj ja Dž märgivad foneeme mitte häälikuühendeid ja neid peetakse üksiktähtedeks. Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti ļ, ń ja ǵ. Ristsõnades pannakse nad samasse ruutu. Järjestamisel tuleb lj pärast l-i, nj pärast n-i jne, väljaarvatud juhud, kui kumbki täht kuulub eri sõnaossa ja nad häälduvad eraldi näiteks: \"nadživ(j)eti\" (ellu jääma), mis koosneb eesliitest nad- ja tegusõnast živ(j)eti. Kirillitsas vastab igale häälikule eraldi täht.\n\nĐ asemel trükiti vanadel kirjutusmasinail Dj, kuid see põhjustas liialt segadust. Sellist asendust esineb siiski autode numbrimärkidel ja serbohorvaadi klaviatuuride puuduse tõttu ka internetis.\n\nKategooria:Lõunaslaavi keeled\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Serbia","translated_text":"Serbs and Serbs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).","translated_text":"- the Croatian language (formerly also Serbo-Croatian and Serbo-Horvatic language; proper name srpskohrvatski, hrvatskosrpski or bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски or босанско-хрватско-српски језик) is a South Slavic language or murder group (diasystem).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"
järjekorras\n|-\n!'''Ladina kirjas '''\n!Vaste kirillitsas\n|-\n|Ina\n|Ина\n| rowspan=\"4\" | Ина
Инверзија
Инјекција
Иње\n|-\n|Injekcija\n|И'''нј'''екција\n|-\n|Inverzija\n|Инверзија\n|-\n|Inje\n|И'''њ'''е\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lj, Nj ja Dž märgivad foneeme mitte häälikuühendeid ja neid peetakse üksiktähtedeks.","translated_text":"Lj, Nj and J identify phones as non-voicing units and are considered to be individual stars.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neile on kunagi edutult üritatud pakkuda vasteiks eritähti ļ, ń ja ǵ.","translated_text":"They have once been unsuccessfully attempted to offer the special stars ⁇ , ⁇ and ⁇ in response.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20140824172524/http://www.finance.utoronto.ca/Assets/Finance+Digital+Assets/reports/financial/2013.pdf University of Toronto Endowments Annual Financial Report]. Financial Services Department, University of Toronto, 2013.]\n | rektor = \n | juht1 = \n | juhi_nimetus1 = \n | juht2 = \n | juhi_nimetus2 = \n | kantsler = \n | akadeemilisi_töötajaid = 2547[[https://web.archive.org/web/20140203001424/http://www.utoronto.com/__shared/assets/UofT_2012_FactFiguresReport_G4842.pdf University of Toronto Facts and Figures]. Office of Government, Institutional and Community Relations, 2012.]\n | tugitöötajaid = 4590[[https://web.archive.org/web/20140824172524/http://www.finance.utoronto.ca/Assets/Finance+Digital+Assets/reports/financial/2013.pdf University of Toronto Endowments Annual Financial Report]. Financial Services Department, University of Toronto, 2013.]\n | rektor = \n | juht1 = \n | juhi_nimetus1 = \n | juht2 = \n | juhi_nimetus2 = \n | kantsler = \n | akadeemilisi_töötajaid = 2547[[https://web.archive.org/web/20140203001424/http://www.utoronto.com/__shared/assets/UofT_2012_FactFiguresReport_G4842.pdf University of Toronto Facts and Figures]. Office of Government, Institutional and Community Relations, 2012.]\n | tugitöötajaid = 4590[https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu] Varem asus seal ka uhke [[Konstantīns Pēkšēns]]i projekteeritud kirik, kuid [[Punaarmee]] pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka [[Lejasciemsi kirik]].[[http://www.gulbene.lv/lv/nvd/ppt/191-ljp Gulbenes novads]] Asulas on Lejasciemsi[[https://www.atd.lv/pieturvietas/2780 Autotransporta direcija]] ja Miera iela bussipeatus.[[https://www.atd.lv/pieturvietas/2781 Autotransporta direcija]] \n\nSeal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.[[https://is.mantojums.lv/836 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]] Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, [[Alamõisa kirikumõis]]a elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.[[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Lejasciema+pagasts®ion= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]]\n\nLejasciemsis on sündinud kirjanikud [[Zenta Mauriņa]] ja [[Anna Sakse]], NSV Liidu sõjaväelane [[Roberts Eidemanis]] ja Riia peapiiskop [[Zbigņevs Stankevičs]].\n\n2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.[[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2230 Vietvārdu datubāze]]\n\n==Viited==\n\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n{{commonskat|Lejasciems}}\n{{Lejasciemsi vald}}\n\n[[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]]\n[[Kategooria:Läti endised linnad]]","hash":"4bcf5c937b6077b7aa434db6dea0da27fdce1f0282523f59d75ad2e8b9e9449c","last_revision":"2022-12-17T09:12:23Z","first_revision":"2010-02-13T00:42:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.300106","cross_lingual_links":{"arz":"ليچاسيمس","be":"Лэясцыемс","ceb":"Lejasciems","de":"Lejasciems","en":"Lejasciems","fa":"لیاستسیمس","fr":"Lejasciems","lv":"Lejasciems","ru":"Леясциемс","sv":"Lejasciems"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Lejasciems () (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus. Asub Koiva jõe ääres Tirza suubumiskohas, 22 km Gulbenest loode pool.\n\n1873. aastast oli Lejasciems alev, 1928–1939 oli Lejasciems linn.\n\nKüla ajalooline saksakeelne nimi on Aahof.\n\nKülas on keskkool ja raamatukogu. Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik. Asulas on Lejasciemsi ja Miera iela bussipeatus.\n\nSeal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Alamõisa kirikumõisa elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.\n\nLejasciemsis on sündinud kirjanikud Zenta Mauriņa ja Anna Sakse, NSV Liidu sõjaväelane Roberts Eidemanis ja Riia peapiiskop Zbigņevs Stankevičs.\n\n2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.\n\nKategooria:Gulbene piirkonna külad Kategooria:Läti endised linnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lejasciems () (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus.","translated_text":"Lejasciems is a village (lielciems) in the Gulbene region of Latvia, the administrative centre of the municipality of Lejasciems.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Asub Koiva jõe ääres Tirza suubumiskohas, 22 km Gulbenest loode pool.","translated_text":"Located on the banks of the River Kowa at the Tirza junction, 22 km north of Gulbenkian.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1873. aastast oli Lejasciems alev, 1928–1939 oli Lejasciems linn.","translated_text":"From 1873 onwards, Lejascim was the village of Lejascim, from 1928 ⁇ 1939 Lejascim was the town.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Küla ajalooline saksakeelne nimi on Aahof.","translated_text":"The historical German name of the village is Aahof.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Külas on keskkool ja raamatukogu.","translated_text":"The village has a high school and a library.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu]","char_index":33,"name":null,"url":"https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":174897,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:04.766300-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.30908203125}],"citations_needed":[]},{"text":"Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik.","translated_text":"It used to house a church designed by Konstantīns Pēkšēns, but during the Red Army's invasion in 1944, much of the historic center of Lejasciemsi was destroyed, including the church of Lejasciemsi.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.gulbene.lv/lv/nvd/ppt/191-ljp Gulbenes novads]]","char_index":195,"name":null,"url":"http://www.gulbene.lv/lv/nvd/ppt/191-ljp","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:05.562433-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Asulas on Lejasciemsi ja Miera iela bussipeatus.","translated_text":"There's a bus stop on Lejastiams and Mira Street.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://www.atd.lv/pieturvietas/2780 Autotransporta direcija]]","char_index":21,"name":null,"url":"https://www.atd.lv/pieturvietas/2780","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":56528,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:15.922359-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (34 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://www.atd.lv/pieturvietas/2781 Autotransporta direcija]]","char_index":48,"name":null,"url":"https://www.atd.lv/pieturvietas/2781","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":56538,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:16.780680-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (34 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.","translated_text":"The Ceļmalnikov Mountains are protected as a national monument.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://is.mantojums.lv/836 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]]","char_index":80,"name":null,"url":"https://is.mantojums.lv/836","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:17.588540-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Alamõisa kirikumõisa elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.","translated_text":"Locally protected, the ruins are located at the Lejasciems lake, at the address of the church building and residence in the village of Alamojisa, Rīgas iela 3.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Lejasciema+pagasts®ion= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]]","char_index":127,"name":null,"url":"https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Lejasciema+pagasts®ion=","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:18.176719-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lejasciemsis on sündinud kirjanikud Zenta Mauriņa ja Anna Sakse, NSV Liidu sõjaväelane Roberts Eidemanis ja Riia peapiiskop Zbigņevs Stankevičs.","translated_text":"Writers Zenta Mauriņa and Anna Sakse, the Soviet Union soldier Roberts Eideman and the Archbishop of Riga Zbigņevs Stankevičs were born in Lejasciems.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.","translated_text":"The village had 514 inhabitants in 2015, 493 in 2017 and 437 in 2022.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2230 Vietvārdu datubāze]]","char_index":72,"name":null,"url":"https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2230","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":11480,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:21.386586-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (1 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Gulbene piirkonna külad Kategooria:Läti endised linnad","translated_text":":Gulbene region villages Categories:Former cities of Latvia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Külas on keskkool ja raamatukogu.","translated_text":"The village has a high school and a library.","citations":[{"content":"[https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu]","char_index":33,"name":null,"url":"https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":174897,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:04.766300-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.30908203125}]},{"text":"Külas on keskkool ja raamatukogu. Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik.","translated_text":"The village has a high school and a library. It used to house a church designed by Konstantīns Pēkšēns, but during the Red Army's invasion in 1944, much of the historic center of Lejasciemsi was destroyed, including the church of Lejasciemsi.","citations":[{"content":"[[http://www.gulbene.lv/lv/nvd/ppt/191-ljp Gulbenes novads]]","char_index":229,"name":null,"url":"http://www.gulbene.lv/lv/nvd/ppt/191-ljp","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:05.562433-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Külas on keskkool ja raamatukogu. Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik. Asulas on Lejasciemsi ja Miera iela bussipeatus.","translated_text":"The village has a high school and a library. It used to house a church designed by Konstantīns Pēkšēns, but during the Red Army's invasion in 1944, much of the historic center of Lejasciemsi was destroyed, including the church of Lejasciemsi. There's a bus stop on Lejastiams and Mira Street.","citations":[{"content":"[[https://www.atd.lv/pieturvietas/2780 Autotransporta direcija]]","char_index":251,"name":null,"url":"https://www.atd.lv/pieturvietas/2780","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":56528,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:15.922359-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (34 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://www.atd.lv/pieturvietas/2781 Autotransporta direcija]]","char_index":278,"name":null,"url":"https://www.atd.lv/pieturvietas/2781","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":56538,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:16.780680-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (34 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Seal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.","translated_text":"The Ceļmalnikov Mountains are protected as a national monument.","citations":[{"content":"[[https://is.mantojums.lv/836 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]]","char_index":80,"name":null,"url":"https://is.mantojums.lv/836","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:17.588540-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Seal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Alamõisa kirikumõisa elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.","translated_text":"The Ceļmalnikov Mountains are protected as a national monument. Locally protected, the ruins are located at the Lejasciems lake, at the address of the church building and residence in the village of Alamojisa, Rīgas iela 3.","citations":[{"content":"[[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Lejasciema+pagasts®ion= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija]]","char_index":208,"name":null,"url":"https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Lejasciema+pagasts®ion=","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:18.176719-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.","translated_text":"The village had 514 inhabitants in 2015, 493 in 2017 and 437 in 2022.","citations":[{"content":"[[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2230 Vietvārdu datubāze]]","char_index":72,"name":null,"url":"https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2230","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":11480,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:21.386586-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (1 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Aahof","wikicode":"{{täpsustus}}\n'''Aahof''' on mitme koha ajalooline nimi:\n\n*Aahof – [[Ādaži]], linn Lätis\n*Aahof – [[Lejasciems]], Lejas muiža, Lejas kroņa muiža, [[kroonumõis]], [[Valga kreis]]is, [[Liivimaa kubermang]]us\n*Aahof – Saulaine, Kuramaa kubermangus\n*Aahof – MaišeĮi, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus\t\t\t\t\n*Aahof – Jaunā muiža, Jaunamuiža, [[Bauska kreis]]is, [[Kuramaa kubermang]]us\t\n*Aahof – Ānes muiža, [[Jelgava kreis]]is, Kuramaa kubermangus\t\t\n*Aahof – Ādažu muiža, [[Riia kreis]]is, [[Liivimaa kubermang]]us\n*Aahof – Auguliena, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus\t\n*Aahof – Tetelmindes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus\t\t\t\n\n==Vaata ka==\n*[[Eesti mõisate loend]]\n*[[Läti mõisate loend]]","hash":"82f3e3f82865fed63d7f79d8f32adfd23bf0dfe50a8ef5751b01759db04599ed","last_revision":"2013-10-27T13:28:51Z","first_revision":"2010-02-13T00:45:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.356573","cross_lingual_links":{"lv":"Aahof"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Aahof on mitme koha ajalooline nimi:\n\nAahof – Ādaži, linn Lätis Aahof – Lejasciems, Lejas muiža, Lejas kroņa muiža, kroonumõis, Valga kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Saulaine, Kuramaa kubermangus Aahof – MaišeĮi, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Jaunā muiža, Jaunamuiža, Bauska kreisis, Kuramaa kubermangus Aahof – Ānes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus Aahof – Ādažu muiža, Riia kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Auguliena, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Tetelmindes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus\n\nEesti mõisate loend Läti mõisate loend\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aahof on mitme koha ajalooline nimi:","translated_text":"Aahof is the historical name of several places:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aahof – Ādaži, linn Lätis Aahof – Lejasciems, Lejas muiža, Lejas kroņa muiža, kroonumõis, Valga kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Saulaine, Kuramaa kubermangus Aahof – MaišeĮi, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Jaunā muiža, Jaunamuiža, Bauska kreisis, Kuramaa kubermangus Aahof – Ānes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus Aahof – Ādažu muiža, Riia kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Auguliena, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Tetelmindes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus","translated_text":"Aahof ⁇ Ādaži, city in Latvia Aahof ⁇ Lejasciems, Lejas muiža, Lejas kroņa muiža, krónumóis, Valga county, capital city of Aahof ⁇ Saulaine, capital city of Aahof ⁇ MaišeĮi, Vonu county, capital city of Aahof ⁇ Jaunā muiža, Jaunamuiža, county of Bauska, capital city of Aahof ⁇ Ānes muiža, county of Jelgava, capital city of Kurmangus Aahof ⁇ Ādažuža, county of Riga, capital city of Aahof ⁇ Aahof ⁇ Auguliena, capital city of Vonu county, capital city of Aahof ⁇ Jaunā muiža, county of Jelgava, capital city of Kurmangus","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti mõisate loend Läti mõisate loend","translated_text":"List of Estonian castles List of Latvian castles","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Asio flammeus","wikicode":"#suuna[[Sooräts]]","hash":"9ab6c26f75cfa84733ab114991f84fbb21a85cfc13c69ccda15cba7cc57e7930","last_revision":"2010-02-13T01:26:01Z","first_revision":"2010-02-13T01:26:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.546440","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSooräts\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSooräts","translated_text":"In the direction","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Erjon Tola","wikicode":"[[Pilt:Erjon Tola.jpg|thumb|right|Erjon Tola]]\n'''Erjon Tola''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1986]]) on [[Albaania]] [[mäesuusatamine|mäesuusataja]]. \n\nTa oli ainuke [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006.]] ja [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el osalenud Albaania sportlane. \n\nTa elab [[Itaalia]]s [[Breuil-Cervinia]]s.\n\n{{JÄRJESTA:Tola, Erjon}}\n[[Kategooria:Albaania sportlased]]\n[[Kategooria:Mäesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1986]]","hash":"d8f109ad0104b80f581f5d252f7b7248206974a4745cda3a6a53d04abfcf5a65","last_revision":"2013-03-14T17:10:20Z","first_revision":"2010-02-13T02:32:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.618093","cross_lingual_links":{"arz":"ارچون تولا","de":"Erjon Tola","en":"Erjon Tola","es":"Erjon Tola","fi":"Erjon Tola","fr":"Erjon Tola","it":"Erjon Tola","ja":"エルヨン・トラ","lt":"Erjon Tola","lv":"Erjons Tola","mk":"Ерјон Тола","nl":"Erjon Tola","nb":"Erjon Tola","pl":"Erjon Tola","ru":"Тола, Эрён","sl":"Erjon Tola","sq":"Erjon Tola","sv":"Erjon Tola","zh":"艾莊·托拉"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Erjon Tola (sündinud 15. detsembril 1986) on Albaania mäesuusataja.\n\nTa oli ainuke 2006. ja 2010. aasta taliolümpiamängudel osalenud Albaania sportlane.\n\nTa elab Itaalias Breuil-Cervinias.\n\nKategooria:Albaania sportlased Kategooria:Mäesuusatajad Kategooria:Sündinud 1986\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erjon Tola (sündinud 15. detsembril 1986) on Albaania mäesuusataja.","translated_text":"Erjon Tola (born 15 December 1986) is an Albanian mountaineer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli ainuke 2006. ja 2010. aasta taliolümpiamängudel osalenud Albaania sportlane.","translated_text":"He was the only Albanian athlete to compete in the 2006 and 2010 Summer Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta elab Itaalias Breuil-Cervinias.","translated_text":"He lives in Breuil-Cervini, Italy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Albaania sportlased Kategooria:Mäesuusatajad Kategooria:Sündinud 1986","translated_text":"Categories:Albanian athletes Categories:Footballers Categories:Born in 1986","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Albaania sportlased","wikicode":"[[Kategooria:Albaania inimesed|sportlased]]\n[[Kategooria:Sportlased riigiti]]\n[[Kategooria:Albaania sport]]","hash":"f3a9c3669f4fa5f1c07d6b64a37b0d3cba9819a7b81a650a17723652154023a1","last_revision":"2017-08-23T09:30:29Z","first_revision":"2010-02-13T02:34:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.682283","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:رياضيون ألبان","az":"Kateqoriya:Albaniya idmançıları","azb":"بؤلمه:آلبانیلی ایدمانچیلار","be":"Катэгорыя:Спартсмены Албаніі","bg":"Категория:Албански спортисти","bn":"বিষয়শ্রেণী:আলবেনীয় ক্রীড়াবিদ","ca":"Categoria:Esportistes albanesos","cs":"Kategorie:Albánští sportovci","cy":"Categori:Chwaraewyr o Albania","da":"Kategori:Sportsfolk fra Albanien","de":"Kategorie:Sportler (Albanien)","el":"Κατηγορία:Αλβανοί αθλητές","en":"Category:Albanian sportspeople","es":"Categoría:Deportistas de Albania","eu":"Kategoria:Albaniako kirolariak","fa":"رده:ورزشکاران اهل آلبانی","fi":"Luokka:Albanialaiset urheilijat","fy":"Kategory:Albaneesk sporter","gl":"Categoría:Deportistas de Albania","he":"קטגוריה:ספורטאים אלבנים","hr":"Kategorija:Albanski športaši","hu":"Kategória:Albán sportolók","hy":"Կատեգորիա:Ալբանացի մարզիկներ","id":"Kategori:Olahragawan Albania","it":"Categoria:Sportivi albanesi","ja":"Category:アルバニアのスポーツ選手","kk":"Санат:Албания спортшылары","ko":"분류:알바니아의 스포츠 선수","lt":"Kategorija:Albanijos sportininkai","lv":"Kategorija:Albānijas sportisti","mk":"Категорија:Албански спортисти","mn":"Ангилал:Албанийн тамирчин","nl":"Categorie:Albanees sporter","nn":"Kategori:Albanske idrettsutøvarar","nb":"Kategori:Albanske sportsutøvere","pl":"Kategoria:Albańscy sportowcy","pt":"Categoria:Desportistas da Albânia","ru":"Категория:Спортсмены Албании","sh":"Kategorija:Albanski sportisti","sk":"Kategória:Albánski športovci","sl":"Kategorija:Albanski športniki","sq":"Kategoria:Sportistë shqiptarë","sr":"Категорија:Албански спортисти","sv":"Kategori:Albanska idrottare","tr":"Kategori:Arnavut sporcular","uk":"Категорія:Албанські спортсмени","ur":"زمرہ:البانوی کھلاڑی","uz":"Turkum:Albaniya sportchilari","vi":"Thể loại:Vận động viên Albania","zh":"Category:阿尔巴尼亚运动员"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"sportlased Kategooria:Sportlased riigiti Kategooria:Albaania sport\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"sportlased Kategooria:Sportlased riigiti Kategooria:Albaania sport","translated_text":"Members of the European Parliament and of the Council","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Deyvid Oprja","wikicode":"'''Deyvid Oprja''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1982]] [[Tallinn]]as[{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |pealkiri=sports-reference.com |vaadatud=2010-02-13 |arhiivimisaeg=2010-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |url-olek=ei tööta }}]) on eesti endine [[mäesuusataja]].\n\nTa lõpetas aastal [[2001]] [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]i[{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2013-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |url-olek=ei tööta }}]. \n\nTa osales [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el Torinos (suurslaalomis katkestas ja slaalomis vigastuse tõttu ei startinud) ja [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is (suurslaalomis sai 66. koha ja slaalomis katkestas). \n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [https://archive.today/20130106142032/http://www.vancouver.eok.ee/361728 Tutvustus Eesti Olümpiakomitee lehel](arhiveeritud leht)\n* {{Olympedia}}\n* {{ESBL|Deyvid_Oprja}}\n\n{{JÄRJESTA:Oprja, Deyvid}}\n[[Kategooria:Eesti mäesuusatajad]]\n[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1982]]","hash":"b8bf3cd0a1bef3774a819e626abaa53422b4adfb2bb0a26203e7865f8fe59a16","last_revision":"2023-09-13T11:26:30Z","first_revision":"2010-02-13T03:07:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.734071","cross_lingual_links":{"arz":"ديڤيد اوپرچا","en":"Deyvid Oprja","fr":"Deyvid Oprja","nb":"Deyvid Oprja","pl":"Deyvid Oprja"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.\n\nTa lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi.\n\nTa osales 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos (suurslaalomis katkestas ja slaalomis vigastuse tõttu ei startinud) ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris (suurslaalomis sai 66. koha ja slaalomis katkestas).\n\nTutvustus Eesti Olümpiakomitee lehel(arhiveeritud leht)\n\nKategooria:Eesti mäesuusatajad Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Sündinud 1982\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.","translated_text":"Deyvid Oprja (born 17 February 1982 in Tallinn) is an Estonian former mountaineer.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |pealkiri=sports-reference.com |vaadatud=2010-02-13 |arhiivimisaeg=2010-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":39684,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:21.875532-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.69140625},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |pealkiri=sports-reference.com |vaadatud=2010-02-13 |arhiivimisaeg=2010-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:22.112245-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi.","translated_text":"He graduated from Gustav Adolf High School in 2001.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2013-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":48,"name":null,"url":"http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:25.236647-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2013-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":48,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:25.257684-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta osales 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos (suurslaalomis katkestas ja slaalomis vigastuse tõttu ei startinud) ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris (suurslaalomis sai 66. koha ja slaalomis katkestas).","translated_text":"He competed at the 2006 Winter Olympics in Torino (where he was disqualified in weightlifting and did not start in slalom due to injury) and the 2010 Winter Olympics in Vancouver (where he finished 66th in weightlifting and was disqualified in slalom).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tutvustus Eesti Olümpiakomitee lehel(arhiveeritud leht)","translated_text":"See page of the Estonian Olympic Committee (Archived page)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti mäesuusatajad Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Sündinud 1982","translated_text":":Estonian mountaineers Category:Adolf High School students Category:Born in 1982","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Deyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.","translated_text":"Deyvid Oprja (born 17 February 1982 in Tallinn) is an Estonian former mountaineer.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |pealkiri=sports-reference.com |vaadatud=2010-02-13 |arhiivimisaeg=2010-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":39684,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:21.875532-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.69140625},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |pealkiri=sports-reference.com |vaadatud=2010-02-13 |arhiivimisaeg=2010-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html |url-olek=ei tööta }}]","char_index":52,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100303153345/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/op/deyvid-oprja-1.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:22.112245-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi.","translated_text":"He graduated from Gustav Adolf High School in 2001.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2013-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":48,"name":null,"url":"http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:25.236647-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-12-29 |arhiivimisaeg=2013-07-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001 |url-olek=ei tööta }}]","char_index":48,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20130705125058/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1991_-:2001","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:25.257684-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kauri Kõiv","wikicode":"{{Sportlane\n| nimi = Kauri Kõiv\n| pilt = Kauri_Koiv_001.jpg\n| pildisuurus = 250px\n| pildiallkiri = \n| riik = Eesti\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|07|25}}\n| sünnikoht = [[Elva]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| märkus_silt = \n| märkus = \n| medalid = \n}}\n\n'''Kauri Kõiv''' (sündinud [[25. juuli]]l [[1983]]) on Eesti endine laskesuusataja.\n\nTa esindas [[Elva Suusaklubi]]; tema treener oli [[Hillar Zahkna]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta märtsis 2019.\n\n[[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] on tal [[seersant|seersandi]] auaste[[http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu Kaitseväe juhataja soovis Eesti laskesuusatajatele olümpial edu], 5. veebruar 2014].\n\n==Saavutused==\n===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===\n[[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s\n* 54. koht 10 km sprindis\n* 46. koht jälitussõidus\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.vancouver.eok.ee/361797 Tutvustus Eesti Olümpiakomitee lehel]\n* [https://www.ohtuleht.ee/358835 Hillar Zahkna tiimivõistlusest: \"Kauri Kõiv oli päeva nimi.\"], Õhtuleht, 14. detsember 2009\n* {{ESBL|Kauri_Kõiv}}\n\n{{JÄRJESTA:Kõiv, Kauri}}\n[[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1983]]","hash":"aafaebf5214a9759d0e030c48aeead47e772eb5b5cf491bb630f3d6492a0994b","last_revision":"2024-04-26T10:28:38Z","first_revision":"2010-02-13T03:19:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.797412","cross_lingual_links":{"de":"Kauri Kõiv","en":"Kauri Kõiv","fr":"Kauri Kõiv","nb":"Kauri Kõiv","pl":"Kauri Kõiv","ru":"Кыйв, Каури"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.377235","text":"Kauri Kõiv (sündinud 25. juulil 1983) on Eesti endine laskesuusataja.\n\nTa esindas Elva Suusaklubi; tema treener oli Hillar Zahkna. Tippsportlase karjääri lõpetas ta märtsis 2019.\n\nEesti kaitseväes on tal seersandi auaste.\n\n2014 Sotšis 54. koht 10 km sprindis 46. koht jälitussõidus\n\nTutvustus Eesti Olümpiakomitee lehel Hillar Zahkna tiimivõistlusest: \"Kauri Kõiv oli päeva nimi.\", Õhtuleht, 14. detsember 2009\n\nKategooria:Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1983\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kauri Kõiv (sündinud 25. juulil 1983) on Eesti endine laskesuusataja.","translated_text":"Kauri Kõiv (born 25 July 1983) is an Estonian former shot putter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta esindas Elva Suusaklubi; tema treener oli Hillar Zahkna.","translated_text":"He represented the Elva Suusaklub; his coach was Hillar Zahkna.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tippsportlase karjääri lõpetas ta märtsis 2019.","translated_text":"He finished his career as a top-flight athlete in March 2019.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti kaitseväes on tal seersandi auaste.","translated_text":"He has the rank of Sergeant in the Estonian Defence Forces.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu Kaitseväe juhataja soovis Eesti laskesuusatajatele olümpial edu], 5. veebruar 2014]","char_index":40,"name":null,"url":"http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":105106,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:16.542514-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.935546875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Olümpiamängudel","translated_text":"Olympic Games","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2014 Sotšis 54. koht 10 km sprindis 46. koht jälitussõidus","translated_text":"2014 54th place in Sochi in the 10 km sprint","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tutvustus Eesti Olümpiakomitee lehel Hillar Zahkna tiimivõistlusest: \"Kauri Kõiv oli päeva nimi.\", Õhtuleht, 14. detsember 2009","translated_text":"On the website of the Estonian Olympic Committee, I read about the team competition of Hillar Zahkna: \"Kauri Kõiv was the name of the day\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1983","translated_text":":Estonian firearms category:born in 1983","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Eesti kaitseväes on tal seersandi auaste.","translated_text":"He has the rank of Sergeant in the Estonian Defence Forces.","citations":[{"content":"[[http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu Kaitseväe juhataja soovis Eesti laskesuusatajatele olümpial edu], 5. veebruar 2014]","char_index":40,"name":null,"url":"http://www.mil.ee/et/uudised/8033/kaitsevae-juhataja-soovis-eesti-laskesuusatajatele-olumpial-edu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":105106,"source_download_date":"2024-12-05T17:50:16.542514-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.935546875}]}]}
+{"title":"Assoori saared","wikicode":"#suuna[[Assoorid]]","hash":"d82930ba5966b877de1d5da76dc748dda4ce47965d3b67afb3297bfa3aebb479","last_revision":"2010-02-13T03:24:17Z","first_revision":"2010-02-13T03:24:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.866862","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAssoorid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAssoorid","translated_text":"For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"TV3 (Taani)","wikicode":"'''TV3 Taani''' on [[Taani]] [[telekanal]].\n\nTelekanali omanik on [[Viasat]], mis kuulub Rootsi meediakontsernile [[Modern Times Group]]. Sõsarkanalid on TV3+ ja TV2 Sport.\n\nNäidatava programmi hulgas on palju USA ja Suurbritannia telesaateid ja -sarju. Näiteks \"[[Extreme Makeover: Home Edition]]\", \"[[NCIS: Kriminalistid]]\", \"[[Las Vegas (seriaal)|Las Vegas]]\", \"[[Kondid]]\", \"[[Kaks ja pool meest]]\", \"[[Põgenemine (seriaal)|Põgenemine]]\", \"[[American Idol]]\" ja \"[[Dr. Phil]]\". Eetris on ka mõned Taani omasaated, näiteks äsja alanud seebiooper \"2900 Hapiness\" ja komöödiasari \"Gu'skelov du kom\".\n\n==Välislingid==\n*[http://tv3.dk/ TV3 Taani koduleht]\n\n[[Kategooria:Taani telekanalid]]","hash":"799513c725551a23f6303a888abe08f2db8c8ba3bc6c9996b3db04eb800ad79d","last_revision":"2023-11-21T15:18:43Z","first_revision":"2010-02-13T09:29:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.927859","cross_lingual_links":{"de":"TV3 (Dänemark)","en":"TV3 (Danish TV channel)","he":"TV3 (דנמרק)","ro":"TV3 (Danemarca)","sv":"TV3 Danmark"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"TV3 Taani on Taani telekanal.\n\nTelekanali omanik on Viasat, mis kuulub Rootsi meediakontsernile Modern Times Group. Sõsarkanalid on TV3+ ja TV2 Sport.\n\nNäidatava programmi hulgas on palju USA ja Suurbritannia telesaateid ja -sarju. Näiteks \"Extreme Makeover: Home Edition\", \"NCIS: Kriminalistid\", \"Las Vegas\", \"Kondid\", \"Kaks ja pool meest\", \"Põgenemine\", \"American Idol\" ja \"Dr. Phil\". Eetris on ka mõned Taani omasaated, näiteks äsja alanud seebiooper \"2900 Hapiness\" ja komöödiasari \"Gu'skelov du kom\".\n\nTV3 Taani koduleht\n\nKategooria:Taani telekanalid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"TV3 Taani on Taani telekanal.","translated_text":"TV3 Denmark is a Danish television channel.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Telekanali omanik on Viasat, mis kuulub Rootsi meediakontsernile Modern Times Group.","translated_text":"The channel is owned by Viasat, which is owned by the Swedish media conglomerate Modern Times Group.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõsarkanalid on TV3+ ja TV2 Sport.","translated_text":"Military channels are TV3+ and TV2 Sport.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Näidatava programmi hulgas on palju USA ja Suurbritannia telesaateid ja -sarju.","translated_text":"Among the programmes to be shown are a number of U.S. and British TV shows and series.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks \"Extreme Makeover: Home Edition\", \"NCIS: Kriminalistid\", \"Las Vegas\", \"Kondid\", \"Kaks ja pool meest\", \"Põgenemine\", \"American Idol\" ja \"Dr. Phil\".","translated_text":"Examples include \"Extreme Makeover: Home Edition\", \"NCIS: Criminals\", \"Las Vegas\", \"Bones\", \"Two and a Half Men\", \"Fleeing\", \"American Idol\", and \"Dr. Phil\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eetris on ka mõned Taani omasaated, näiteks äsja alanud seebiooper \"2900 Hapiness\" ja komöödiasari \"Gu'skelov du kom\".","translated_text":"Also on the air are some Danish shows, such as the newly launched soap opera \"2900 Hapiness\" and the comedy series \"Gu'skelov du kom\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"TV3 Taani koduleht","translated_text":"Homepage of TV3 in Denmark","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Taani telekanalid","translated_text":"Danish TV channels","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Begunitsõ","wikicode":"{{linn\n| nimi = Begunitsõ\n| hääldus = \n| omakeelne_nimi_1 = vene | Бегуницы |\n| omakeelne_nimi_2 = soome | Pekunitsa |\n| pilt = Begunici.jpg\n| lipu_pilt = \n| lipu_link = \n| vapi_pilt = \n| vapi_link = \n| pindala = \n| elanikke = 4190 (2017)\n| asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast \n}}\n'''Begunitsõ''' on küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volossovo rajoon]]is, [[Begunitsõ külaasundus]]e keskus. Asub [[Isuri kõrgustik]]ul 55 km kaugusel [[Peterburi]]st.\n\nKülas on peamiselt 5-korruselised kortermajad.\n\nKülas asub [[1812]]. aastal ehitatud Peaingel Miikaeli kirik.\n\nBegunitsõt läbib [[Peterburi-Narva maantee]] ([[E20]]).\n\n[[Kategooria:Leningradi oblasti külad]]\n[[Kategooria:Volossovo rajoon]]","hash":"cc6cd6e92a487cd8f619ed343fa67d7bd6ffad7161f6d8a712474a71af36dec8","last_revision":"2022-12-25T14:39:33Z","first_revision":"2010-02-13T09:29:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:28.985539","cross_lingual_links":{"ar":"بيغونيتسي","ca":"Begúnitsi","ce":"Бегуницы","ceb":"Begunitsy","fi":"Pekunitsa","hy":"Բեգունիցի","ru":"Бегуницы","uk":"Бегуниці"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Begunitsõ on küla Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis, Begunitsõ külaasunduse keskus. Asub Isuri kõrgustikul 55 km kaugusel Peterburist.\n\nKülas on peamiselt 5-korruselised kortermajad.\n\nKülas asub 1812. aastal ehitatud Peaingel Miikaeli kirik.\n\nBegunitsõt läbib Peterburi-Narva maantee (E20).\n\nKategooria:Leningradi oblasti külad Kategooria:Volossovo rajoon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Begunitsõ on küla Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis, Begunitsõ külaasunduse keskus.","translated_text":"Begunitsø is a village in the Volossovo District of Leningrad Oblast, Russia, the center of the Begunitsø village.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Asub Isuri kõrgustikul 55 km kaugusel Peterburist.","translated_text":"He lives in the Isur Highlands, 55 km from St. Petersburg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Külas on peamiselt 5-korruselised kortermajad.","translated_text":"The village consists mainly of five-story apartment buildings.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Külas asub 1812. aastal ehitatud Peaingel Miikaeli kirik.","translated_text":"The village is home to the Church of St. Michael the Archangel, built in 1812.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Begunitsõt läbib Peterburi-Narva maantee (E20).","translated_text":"The start line passes through the St. Petersburg-Narva highway (E20).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Leningradi oblasti külad Kategooria:Volossovo rajoon","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to the implementation of the budget of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Maria Faust","wikicode":"{{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=september}}\n[[Pilt:Maria-faust_DSC00622.jpg|pisi|Maria Faust (2016)]]\n'''Maria Faust''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1979]] [[Kuressaare]]s) on eesti [[saksofon]]ist ja [[helilooja]].\n\nTa õppis aastatel 1986–1997 [[Kuressaare Muusikakool]]is [[klaver]]it, [[laul]]u ja saksofoni ning 1997–2001 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]]. Ühe aasta õppis ta [[Eesti Muusikaakadeemia]]s orkestridirigeerimist. [[2002]]. aastast õppis [[Esbjergi Konservatoorium]]is (''Syddansk Musikkonservatorium'') [[altsaksofon]]i ja [[džäss]]i, magistrikraadi sai 2008. aastal. 2016. aastal lõpetas ta [[Kopenhaageni konservatoorium]]i (''Det Rytmiske Musikkonservatorium i København'') kompositsioonieriala doktorikraadiga.\n\nTa on plaadifirma [[Barefoot Records]] asutajaliige.{{lisa viide}} \n\nFausti nime seostatakse peamiselt mittetraditsiooniliste džässivoolude ja vabaimprovisatsiooniga. \n\nTa on olnud [[Kopenhaageni eesti koor]]i dirigent.\n\n2022. aasta oktoobris esilinastus temast dokumentaalfilm „[[Machina Faust]]“ ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Kaupo Kruusiauk]]).[{{Netiviide|autor=Maria Ulfsak|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120082922/filmiarvustus-onneks-pole-rezissoor-faustist-uleliia-lummatud-ega-puua-temast-ebamaist-kangelannat-konstrueerida|pealkiri=FILMIARVUSTUS {{!}} Õnneks pole režissöör Faustist üleliia lummatud ega püüa temast ebamaist kangelannat konstrueerida|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=22. oktoober 2022|vaadatud=22.10.2022}}]\n\n==Auhinnad== \n*Danish Music Awards Jazz 2014 – võitja kategooriates \"Aasta helilooja\" ja \"Aasta cross-over album\"\n*Danske Jazziauhind 2016\n*NIELS prisen. Niels Mattiaseni kultuuripreemia 2016\n*Danish Music Awards 2017 – võitja kategooriates \"Aasta helilooja\" ja \"Aasta vokaalalbum\" albumi eest \"In the beginning\" koostöös Kira Skoviga\n*Steppeulven (Taani muusikakriitikute auhind) 2018 – \"Aasta helilooja\"\n*2022 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Kaupo Kruusiauk|Kaupo Kruusiauguga]]; vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis \"[[Machina Faust]]\")\n\n===Auhinnanominatsioonid===\n*Danish Music Awards 2013 – nominatsioon kategoorias \"Aasta helilooja\" albumi eest \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" \n*[[Eesti Muusikaauhinnad]] 2014 ja 2015 – nominatsioon kategoorias \"Aasta jazzialbum\" albumi eest \"Maria Faust Jazz Catastrophe\"\n*Carl Prisen (Taani heliloojate auhinnad) – nominatsioon\n*Danish Music Awards 2018 – nominatsioon \"Aasta helilooja\" albumi \"Machina\" eest\n*[[Eesti Muusikaauhinnad]] 2019 – nominatsioon \"Aasta naisartist\"\n\n==Albumid==\n*\"Bitchslap Boogie\" Maria Faust Group 2008\n*\"Warrior Horse\" Maria Faust Group 2010\n*\"Fest på Amager\" Pistol Nr. 9 2012 \n*\"Ears on/Socks off\" Live at Copenhagen Jazz Festival. Barefoot Records compilation. 2013 \n*\"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Maria Faust Jazz Catastrophe 2013 \n*\"Maria Faust Sacrum Facere\" Maria Faust Sacrum Facere 2014 \n*\"Earth Core\" Shitney. ILK records – 2017\n*Kira Skov/Maria Faust \"In the Beginning\". Stunt Records – 2017\n*\"Machina\" Maria Faust. Stunt Records – 2018\n\n==Isiklikku==\nTa ema on venelanna ja isa Ukraina volgasakslane[Kais Allikivi, [https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus], Õhtuleht, 8. september 2012]. 2017. aastal abiellus ta USA muusiku Ned Fermiga[[https://web.archive.org/web/20210921022340/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/15/dzassmuusik-maria-faust-abiellus/ Džässmuusik Maria Faust abiellus], Saarte Hääl, 15. juuni 2017].\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n{{Vikitsitaadid}}\n*[http://www.mariafaust.com Koduleht]\n*[http://www.sakala.ajaleht.ee/100207/esileht/uudised/5024961.php?&Y=2007&M=4 \"Maria Faust annab jõulise kontserdi\"]. Sakala, 10. veebruar 2007 \n*[[Madis Taras]]. [http://www.epl.ee/artikkel/374030 \"Maria Faust Group alustab täna kontsertidega Eestis\"]. Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2007\n*[[Svea Aavik]]. [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=15399 \"Maria Faust käis kodulinnas jazzutamas\"]. Meie Maa, 16. veebruar 2007\n*[[Erki Hõbe]]. [http://www.postimees.ee/?id=29919 \"Maria Faust, jazzisaadik Taanis\"]. Postimees, 30. august 2008\n*[https://www.ohtuleht.ee/315750 \"Muusik Maria Faust: eestlast on välismaal kerge ära tunda\"]. Õhtuleht, 11. veebruar 2009\n*Aldo Maksimov. [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=46&artid=44406 \"Ka üks on lahinguväljal sõdur: Maria Faust meeste mängumaal\"]. Meie Maa, 17. september 2011\n*Joosep Sang. [http://issuu.com/ajakirimuusika/docs/m__rts_2013 \"Maria Faust. Kuressaarest Kopenhaagenisse\"]. Muusika, märts 2013\n*Siim Nestor. [http://ekspress.delfi.ee/areen/maria-faust-olen-tudinud-suutundest-et-akki-ma-pole-ikka-piisavalt-geniaalne?id=77456768 \"Maria Faust: Olen tüdinud süütundest, et äkki ma pole ikka piisavalt geniaalne\"]. Eesti Ekspress, 8. märts 2017\n*Ivo Heinloo. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kolm-malupilti-seoses-maria-faustiga \"Kolm mälupilti seoses Maria Faustiga\"]. Sirp, 21. aprill 2017\n* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120087872/maria-faust-ole-hea-inimene-ara-ole-m-n \"Maria Faust: ole hea inimene, ära ole m**n!\"] Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2022 \n\n{{JÄRJESTA:Faust, Maria}}\n[[Kategooria:Eesti saksofonistid]]\n[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]\n[[Kategooria:Eestlased Taanis]]\n[[Kategooria:Sündinud 1979]]","hash":"668aca3f257212a7578aa54cc7f6fe3e4765581157319fe99bc7c214b999fd6a","last_revision":"2023-09-25T21:46:45Z","first_revision":"2010-02-13T09:29:20Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.050831","cross_lingual_links":{"ar":"ماريا فاوست","de":"Maria Faust","en":"Maria Faust","nb":"Maria Faust"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Maria Faust (sündinud 18. aprillil 1979 Kuressaares) on eesti saksofonist ja helilooja.\n\nTa õppis aastatel 1986–1997 Kuressaare Muusikakoolis klaverit, laulu ja saksofoni ning 1997–2001 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ühe aasta õppis ta Eesti Muusikaakadeemias orkestridirigeerimist. 2002. aastast õppis Esbjergi Konservatooriumis (Syddansk Musikkonservatorium) altsaksofoni ja džässi, magistrikraadi sai 2008. aastal. 2016. aastal lõpetas ta Kopenhaageni konservatooriumi (Det Rytmiske Musikkonservatorium i København) kompositsioonieriala doktorikraadiga.\n\nTa on plaadifirma Barefoot Records asutajaliige.\n\nFausti nime seostatakse peamiselt mittetraditsiooniliste džässivoolude ja vabaimprovisatsiooniga.\n\nTa on olnud Kopenhaageni eesti koori dirigent.\n\n2022. aasta oktoobris esilinastus temast dokumentaalfilm \"Machina Faust\" (režissöör Kaupo Kruusiauk).\n\nDanish Music Awards Jazz 2014 – võitja kategooriates \"Aasta helilooja\" ja \"Aasta cross-over album\" Danske Jazziauhind 2016 NIELS prisen. Niels Mattiaseni kultuuripreemia 2016 Danish Music Awards 2017 – võitja kategooriates \"Aasta helilooja\" ja \"Aasta vokaalalbum\" albumi eest \"In the beginning\" koostöös Kira Skoviga Steppeulven (Taani muusikakriitikute auhind) 2018 – \"Aasta helilooja\" 2022 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Kaupo Kruusiauguga; vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis \"Machina Faust\")\n\nDanish Music Awards 2013 – nominatsioon kategoorias \"Aasta helilooja\" albumi eest \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Eesti Muusikaauhinnad 2014 ja 2015 – nominatsioon kategoorias \"Aasta jazzialbum\" albumi eest \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Carl Prisen (Taani heliloojate auhinnad) – nominatsioon Danish Music Awards 2018 – nominatsioon \"Aasta helilooja\" albumi \"Machina\" eest Eesti Muusikaauhinnad 2019 – nominatsioon \"Aasta naisartist\"\n\n\"Bitchslap Boogie\" Maria Faust Group 2008 \"Warrior Horse\" Maria Faust Group 2010 \"Fest på Amager\" Pistol Nr. 9 2012 \"Ears on/Socks off\" Live at Copenhagen Jazz Festival. Barefoot Records compilation. 2013 \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Maria Faust Jazz Catastrophe 2013 \"Maria Faust Sacrum Facere\" Maria Faust Sacrum Facere 2014 \"Earth Core\" Shitney. ILK records – 2017 Kira Skov/Maria Faust \"In the Beginning\". Stunt Records – 2017 \"Machina\" Maria Faust. Stunt Records – 2018\n\nTa ema on venelanna ja isa Ukraina volgasakslane. 2017. aastal abiellus ta USA muusiku Ned Fermiga.\n\nKoduleht \"Maria Faust annab jõulise kontserdi\". Sakala, 10. veebruar 2007 Madis Taras. \"Maria Faust Group alustab täna kontsertidega Eestis\". Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2007 Svea Aavik. \"Maria Faust käis kodulinnas jazzutamas\". Meie Maa, 16. veebruar 2007 Erki Hõbe. \"Maria Faust, jazzisaadik Taanis\". Postimees, 30. august 2008 \"Muusik Maria Faust: eestlast on välismaal kerge ära tunda\". Õhtuleht, 11. veebruar 2009 Aldo Maksimov. \"Ka üks on lahinguväljal sõdur: Maria Faust meeste mängumaal\". Meie Maa, 17. september 2011 Joosep Sang. \"Maria Faust. Kuressaarest Kopenhaagenisse\". Muusika, märts 2013 Siim Nestor. \"Maria Faust: Olen tüdinud süütundest, et äkki ma pole ikka piisavalt geniaalne\". Eesti Ekspress, 8. märts 2017 Ivo Heinloo. \"Kolm mälupilti seoses Maria Faustiga\". Sirp, 21. aprill 2017 \"Maria Faust: ole hea inimene, ära ole m**n!\" Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2022\n\nKategooria:Eesti saksofonistid Kategooria:Eesti koorijuhid Kategooria:Eestlased Taanis Kategooria:Sündinud 1979\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maria Faust (sündinud 18. aprillil 1979 Kuressaares) on eesti saksofonist ja helilooja.","translated_text":"Maria Faust (born 18 April 1979 in Kuressaares) is an Estonian saxophonist and composer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta õppis aastatel 1986–1997 Kuressaare Muusikakoolis klaverit, laulu ja saksofoni ning 1997–2001 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.","translated_text":"He studied piano, singing and saxophone at the Kuressaare School of Music from 1986 to 1997 and at the Georg Otsa School of Music in Tallinn from 1997 to 2001.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ühe aasta õppis ta Eesti Muusikaakadeemias orkestridirigeerimist.","translated_text":"For a year he studied orchestral conducting at the Estonian Academy of Music.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2002. aastast õppis Esbjergi Konservatooriumis (Syddansk Musikkonservatorium) altsaksofoni ja džässi, magistrikraadi sai 2008. aastal.","translated_text":"Since 2002, he has studied saxophone and jazz at the Esbjerg Conservatory (Syddansk Music Conservatory), obtaining his master's degree in 2008.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2016. aastal lõpetas ta Kopenhaageni konservatooriumi (Det Rytmiske Musikkonservatorium i København) kompositsioonieriala doktorikraadiga.","translated_text":"In 2016, he graduated with a doctorate in composition at the Det Rytmiske Musikkonservatorium i København.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on plaadifirma Barefoot Records asutajaliige.","translated_text":"He's a founding member of Barefoot Records.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Fausti nime seostatakse peamiselt mittetraditsiooniliste džässivoolude ja vabaimprovisatsiooniga.","translated_text":"The name Faust is mainly associated with non-traditional jazz influences and free improvisation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on olnud Kopenhaageni eesti koori dirigent.","translated_text":"He has been conductor of the Estonian choir in Copenhagen.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2022. aasta oktoobris esilinastus temast dokumentaalfilm \"Machina Faust\" (režissöör Kaupo Kruusiauk).","translated_text":"In October 2022 he made his debut in the documentary \"Machina Faust\" (directed by Kaupo Kruusiauk).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Maria Ulfsak|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120082922/filmiarvustus-onneks-pole-rezissoor-faustist-uleliia-lummatud-ega-puua-temast-ebamaist-kangelannat-konstrueerida|pealkiri=FILMIARVUSTUS {{!}} Õnneks pole režissöör Faustist üleliia lummatud ega püüa temast ebamaist kangelannat konstrueerida|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=22. oktoober 2022|vaadatud=22.10.2022}}]","char_index":101,"name":":0","url":"https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120082922/filmiarvustus-onneks-pole-rezissoor-faustist-uleliia-lummatud-ega-puua-temast-ebamaist-kangelannat-konstrueerida","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":81122,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:28.437543-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (75 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auhinnad","translated_text":"Prices","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Danish Music Awards Jazz 2014 – võitja kategooriates \"Aasta helilooja\" ja \"Aasta cross-over album\" Danske Jazziauhind 2016 NIELS prisen.","translated_text":"Danish Music Awards Jazz 2014 ⁇ winner in the categories \"Songwriter of the Year\" and \"Cross-over Album of the Year\" of the Danske Jazz Awards 2016 NIELS Prize.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Niels Mattiaseni kultuuripreemia 2016 Danish Music Awards 2017 – võitja kategooriates \"Aasta helilooja\" ja \"Aasta vokaalalbum\" albumi eest \"In the beginning\" koostöös Kira Skoviga Steppeulven (Taani muusikakriitikute auhind) 2018 – \"Aasta helilooja\" 2022 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Kaupo Kruusiauguga; vahetu ekraanikeemia eest dokumentaalfilmis \"Machina Faust\")","translated_text":"Niels Mattiasen Culture Award 2016 Danish Music Awards 2017 ⁇ winner in the categories \"Songwriter of the Year\" and \"Vokalbum of the Year\" for the album \"In the beginning\" in collaboration with Kira Skoviga Steppeulven (Danish Music Critics' Award) 2018 ⁇ \"Songwriter of the Year\" 2022 ⁇ Estonian Capital of Culture's Audiovisual Arts Fellowship Award (together with Kaupo Kruusiaugu; for direct screen chemistry in the documentary film \"Machina Faust\")","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auhinnanominatsioonid","translated_text":"Award nominations","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Danish Music Awards 2013 – nominatsioon kategoorias \"Aasta helilooja\" albumi eest \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Eesti Muusikaauhinnad 2014 ja 2015 – nominatsioon kategoorias \"Aasta jazzialbum\" albumi eest \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Carl Prisen (Taani heliloojate auhinnad) – nominatsioon Danish Music Awards 2018 – nominatsioon \"Aasta helilooja\" albumi \"Machina\" eest Eesti Muusikaauhinnad 2019 – nominatsioon \"Aasta naisartist\"","translated_text":"Danish Music Awards 2013 ⁇ nomination for Album of the Year \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Estonian Music Awards 2014 and 2015 ⁇ nomination for Album of the Year \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Carl Prisen (Danish Music Awards) ⁇ nomination for Danish Music Awards 2018 ⁇ nomination for Album of the Year \"Machina\" Estonian Music Awards 2019 ⁇ nomination for Female Artist of the Year","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Albumid","translated_text":"For the purposes of this Regulation:","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Bitchslap Boogie\" Maria Faust Group 2008 \"Warrior Horse\" Maria Faust Group 2010 \"Fest på Amager\" Pistol Nr. 9 2012 \"Ears on/Socks off\" Live at Copenhagen Jazz Festival.","translated_text":"\"Bitchslap Boogie\" Maria Faust Group 2008 \"Warrior Horse\" Maria Faust Group 2010 \"Fest on Amager\" Pistol No. 9 2012 \"Ears on/Socks off\" Live at the Copenhagen Jazz Festival.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Barefoot Records compilation.","translated_text":"The Barefoot Records compilation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2013 \"Maria Faust Jazz Catastrophe\" Maria Faust Jazz Catastrophe 2013 \"Maria Faust Sacrum Facere\" Maria Faust Sacrum Facere 2014 \"Earth Core\" Shitney.","translated_text":"It was the first album to be released in the United Kingdom, and the second album to be released in the United Kingdom.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ILK records – 2017 Kira Skov/Maria Faust \"In the Beginning\".","translated_text":"It's the first time I've ever heard of this song.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stunt Records – 2017 \"Machina\" Maria Faust.","translated_text":"Stunt Records ⁇ 2017 \"Machina\" by Maria Faust.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stunt Records – 2018","translated_text":"It's the first time I've ever heard of this.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta ema on venelanna ja isa Ukraina volgasakslane.","translated_text":"His mother is Russian and his father is Ukrainian-Volga-German.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Kais Allikivi, [https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus], Õhtuleht, 8. september 2012]","char_index":48,"name":null,"url":"https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":80862,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:28.947146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.8974609375}],"citations_needed":[]},{"text":"2017. aastal abiellus ta USA muusiku Ned Fermiga.","translated_text":"In 2017, she married American musician Ned Fermi.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20210921022340/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/15/dzassmuusik-maria-faust-abiellus/ Džässmuusik Maria Faust abiellus], Saarte Hääl, 15. juuni 2017]","char_index":48,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20210921022340/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/15/dzassmuusik-maria-faust-abiellus/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:29.816264-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koduleht \"Maria Faust annab jõulise kontserdi\".","translated_text":"\"Maria Faust gives a powerful concert\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sakala, 10. veebruar 2007 Madis Taras.","translated_text":"Fish, February 10, 2007 in the Madis Taras.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Maria Faust Group alustab täna kontsertidega Eestis\".","translated_text":"\"The Maria Faust Group is starting today with concerts in Estonia\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2007 Svea Aavik.","translated_text":"The following is a summary of the results of the evaluation:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Maria Faust käis kodulinnas jazzutamas\".","translated_text":"\"Maria Faust was playing jazz in her hometown\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Meie Maa, 16. veebruar 2007 Erki Hõbe.","translated_text":"Our Earth, February 16, 2007 Early Silver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Maria Faust, jazzisaadik Taanis\".","translated_text":"\"Maria Faust, the jazz master in Denmark\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Postimees, 30. august 2008 \"Muusik Maria Faust: eestlast on välismaal kerge ära tunda\".","translated_text":"Postman, 30 August 2008 \"Musician Maria Faust: Estonian is easy to recognize abroad\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õhtuleht, 11. veebruar 2009 Aldo Maksimov.","translated_text":"In the evening of 11 February 2009, Aldo Maksimov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Ka üks on lahinguväljal sõdur: Maria Faust meeste mängumaal\".","translated_text":"\"There's also a soldier on the battlefield, Maria Faust's men's playground\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Meie Maa, 17. september 2011 Joosep Sang.","translated_text":"Our Earth, September 17, 2011 by Joseph Sang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Maria Faust.","translated_text":"\"Mary Faust.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuressaarest Kopenhaagenisse\".","translated_text":"From the motherfucker to Copenhagen\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Muusika, märts 2013 Siim Nestor.","translated_text":"Music from March 2013 by Siem Nestor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Maria Faust:","translated_text":"\"Mary Faust:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Olen tüdinud süütundest, et äkki ma pole ikka piisavalt geniaalne\".","translated_text":"I'm tired of feeling guilty that maybe I'm not genius enough\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Ekspress, 8. märts 2017 Ivo Heinloo.","translated_text":"Estonia Express, 8 March 2017 by Ivo Heinloo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Kolm mälupilti seoses Maria Faustiga\".","translated_text":"\"Three memoirs of Maria Faust\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sirp, 21. aprill 2017 \"Maria Faust: ole hea inimene, ära ole m**n!\"","translated_text":"\"Maria Faust: be a good person, don't be a motherfucker!\"","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Päevaleht, 28. oktoober 2022","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti saksofonistid Kategooria:Eesti koorijuhid Kategooria:Eestlased Taanis Kategooria:Sündinud 1979","translated_text":":Estonian saxophonists Category:Estonian choral conductors Category:Estonians in Denmark Category:born 1979","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"2022. aasta oktoobris esilinastus temast dokumentaalfilm \"Machina Faust\" (režissöör Kaupo Kruusiauk).","translated_text":"In October 2022 he made his debut in the documentary \"Machina Faust\" (directed by Kaupo Kruusiauk).","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Maria Ulfsak|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120082922/filmiarvustus-onneks-pole-rezissoor-faustist-uleliia-lummatud-ega-puua-temast-ebamaist-kangelannat-konstrueerida|pealkiri=FILMIARVUSTUS {{!}} Õnneks pole režissöör Faustist üleliia lummatud ega püüa temast ebamaist kangelannat konstrueerida|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=22. oktoober 2022|vaadatud=22.10.2022}}]","char_index":101,"name":":0","url":"https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120082922/filmiarvustus-onneks-pole-rezissoor-faustist-uleliia-lummatud-ega-puua-temast-ebamaist-kangelannat-konstrueerida","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":81122,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:28.437543-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (75 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta ema on venelanna ja isa Ukraina volgasakslane.","translated_text":"His mother is Russian and his father is Ukrainian-Volga-German.","citations":[{"content":"[Kais Allikivi, [https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus Maria Faust: loobusin laulmisest, sest saksofon on minu kodu ja kindlus], Õhtuleht, 8. september 2012]","char_index":48,"name":null,"url":"https://elu.ohtuleht.ee/491484/maria-faust-loobusin-laulmisest-sest-saksofon-on-minu-kodu-ja-kindlus","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":80862,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:28.947146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.8974609375}]},{"text":"Ta ema on venelanna ja isa Ukraina volgasakslane. 2017. aastal abiellus ta USA muusiku Ned Fermiga.","translated_text":"His mother is Russian and his father is Ukrainian-Volga-German. In 2017, she married American musician Ned Fermi.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20210921022340/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/15/dzassmuusik-maria-faust-abiellus/ Džässmuusik Maria Faust abiellus], Saarte Hääl, 15. juuni 2017]","char_index":98,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20210921022340/https://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/15/dzassmuusik-maria-faust-abiellus/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:29.816264-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Maria Faust-Melbye","wikicode":"#suuna [[Maria Faust]]","hash":"c713b00a14821f169fcc355c4813298d3aa5d33120b6c218752842348d795d08","last_revision":"2010-02-13T09:29:49Z","first_revision":"2010-02-13T09:29:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.115267","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Maria Faust\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Maria Faust","translated_text":"In the direction of Maria Faust","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Pekunitsa","wikicode":"#suuna[[Begunitsõ]]","hash":"c34a5012617b4b404368bc9fcff0581738f90bbbb1d1bdd2e2e32082edc34ff8","last_revision":"2010-02-13T09:49:31Z","first_revision":"2010-02-13T09:49:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.169673","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaBegunitsõ\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaBegunitsõ","translated_text":"DirectionBegunite seed","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anjō","wikicode":"{{linn\n| nimi = Anjō\n| hääldus = \n| nimi1_keel = jaapani | nimi1 =愛西市 | nimi1_latin = Anjō-shi\n| pilt = Pedestrian_deck_at_the_south_exit_of_Anjo_Station.jpg\n| lipp = Flag of Anjo, Aichi.svg\n| lipu_link = Anjō lipp\n| pindala = 86,01\n| elanikke = \n| asendikaardi_pilt = Anjo in Aichi Prefecture Ja.svg\n| asendikaardi_pilt_seletus = Asend [[Aichi prefektuur]]is\n| asendikaardi_pilt_laius = 200px\n}}\n'''Anjō''' on linn [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is [[Honshū]] saarel.\n\nLinnas asuvad Denso ja Aisini autotööstuse tehased. Tähtsal kohal on ka teravilja- ja puuviljakasvatus.\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.city.anjo.aichi.jp/ Anjō koduleht] ''(jaapani keeles)''\n\n[[Kategooria:Jaapani linnad]]\n[[Kategooria:Aichi prefektuur]]","hash":"347ae092dd015e6954c1cf0cf6d9aa5884651c1331b855f3a1c9490e132344f8","last_revision":"2023-04-08T02:26:12Z","first_revision":"2010-02-13T10:41:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.221485","cross_lingual_links":{"ar":"أنجو (آيتشي)","azb":"آنجو، آیچی","ca":"Anjō","ce":"Андзё","ceb":"Anjō (lungsod sa Hapon)","ckb":"ئانجۆ","cs":"Andžó","de":"Anjō","en":"Anjō","eo":"Anĝo","es":"Anjō","fa":"آنجو، آیچی","fi":"Anjō","fr":"Anjō","gl":"Anjō","hu":"Andzsó","hy":"Անձյո","id":"Anjō, Aichi","it":"Anjō","ja":"安城市","ko":"안조시","lt":"Andžijas","mdf":"Андзё","mg":"Anjō","mzn":"آنجو، آیچی","nl":"Anjo","nb":"Anjō","pl":"Anjō","pnb":"اینجو","pt":"Anjo (Aichi)","ro":"Anjō","ru":"Андзё","sh":"Anjō","sr":"Анџо","sv":"Anjo, Japan","tg":"Анҷо","th":"อันโจ","tl":"Anjō","tr":"Anjō","tt":"Андзё","tum":"Anjō","uk":"Андзьо","ur":"آنجو، ایچی","uz":"Anjō","vi":"Anjō, Aichi","war":"Anjō, Aichi","zh":"安城市 (日本)","zh-classical":"安城市","zh-min-nan":"Anzyô-chhī","zh-yue":"安城"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Anjō on linn Jaapanis Aichi prefektuuris Honshū saarel.\n\nLinnas asuvad Denso ja Aisini autotööstuse tehased. Tähtsal kohal on ka teravilja- ja puuviljakasvatus.\n\nAnjō koduleht (jaapani keeles)\n\nKategooria:Jaapani linnad Kategooria:Aichi prefektuur\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anjō on linn Jaapanis Aichi prefektuuris Honshū saarel.","translated_text":"Anjō is a city in Aichi Prefecture, Japan, on the island of Honshū.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnas asuvad Denso ja Aisini autotööstuse tehased.","translated_text":"The city has the factories of Denso and Aisin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tähtsal kohal on ka teravilja- ja puuviljakasvatus.","translated_text":"Grain and fruit farming is also important.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anjō koduleht (jaapani keeles)","translated_text":"Anjō homepage (in Japanese)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Jaapani linnad Kategooria:Aichi prefektuur","translated_text":"Japanese cities Category:Aichi Prefecture","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anjo","wikicode":"#suuna[[Anjō]]","hash":"d6171a97685465fda8969dc93126a36aadd52100c9556b2111b0e9606c25e6d0","last_revision":"2010-02-13T10:41:52Z","first_revision":"2010-02-13T10:41:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.276489","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAnjō\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAnjō","translated_text":"in the direction of Anjo","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abiko","wikicode":"{{linn\n| nimi = Abiko\n| hääldus = \n| nimi1_keel = jaapani | nimi1 = 我孫子市 | nimi1_latin = Abiko-shi \n| nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = \n| vapp = \n| vapi_link = \n| pindala = 43,19\n| elanikke = \n| pilt = Abiko city hall.JPG\n| asendikaardi_pilt = Abiko in Chiba Prefecture Ja.svg\n| asendikaardi_pilt_seletus = Asend [[Chiba prefektuur]]is\n| asendikaardi_pilt_laius = 200px\n}}\n'''Abiko''' on linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is. Piirneb põhjas [[Ibaraki prefektuur]]iga. Linna läbib [[Tone]] jõgi.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.city.abiko.chiba.jp/ Abiko koduleht]\n\n[[Kategooria:Jaapani linnad]]\n[[Kategooria:Chiba prefektuur]]","hash":"e1b961a469b30a0b4d60eb6afe61674f6d2de61742bde65261d7fd1a12836a60","last_revision":"2024-03-06T10:10:52Z","first_revision":"2010-02-13T10:54:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.335500","cross_lingual_links":{"ar":"آبيكو (تشيبا)","arz":"آبيكو","azb":"آبیکو، چیبا","be":"Абіка","ca":"Abiko","ce":"Абико","ceb":"Abiko-shi","cs":"Abiko","de":"Abiko (Chiba)","en":"Abiko, Chiba","es":"Abiko (Chiba)","fa":"آبیکو، چیبا","fi":"Abiko","fr":"Abiko","gl":"Abiko","hak":"Abiko-sṳ","id":"Abiko, Chiba","is":"Abiko","it":"Abiko","ja":"我孫子市","ka":"აბიკო","ko":"아비코시","mg":"Abiko","mzn":"آبیکو، چیبا","nl":"Abiko","nb":"Abiko","pl":"Abiko","pt":"Abiko","ro":"Abiko","ru":"Абико","sh":"Abiko","simple":"Abiko, Chiba","sr":"Абико","sv":"Abiko","sw":"Abiko, Chiba","tg":"Абико","th":"อาบิโกะ","tl":"Abiko, Chiba","tr":"Abiko","tt":"Абико","uk":"Абіко (Тіба)","ur":"آبیکو، چیبا","uz":"Abiko (Chiba)","vi":"Abiko, Chiba","war":"Abiko, Chiba","zh":"我孫子市","zh-classical":"我孫子市","zh-min-nan":"Abiko-chhī","zh-yue":"我孫子"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Abiko on linn Jaapanis Chiba prefektuuris. Piirneb põhjas Ibaraki prefektuuriga. Linna läbib Tone jõgi.\n\nAbiko koduleht\n\nKategooria:Jaapani linnad Kategooria:Chiba prefektuur\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abiko on linn Jaapanis Chiba prefektuuris.","translated_text":"Abiko is a city in Chiba Prefecture, Japan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Piirneb põhjas Ibaraki prefektuuriga.","translated_text":"It borders Ibaraki Prefecture to the north.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linna läbib Tone jõgi.","translated_text":"The city crosses the Tone River.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abiko koduleht","translated_text":"The Homepage of Help","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Jaapani linnad Kategooria:Chiba prefektuur","translated_text":"Japanese cities Category:Chiba prefecture","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Linnavald","wikicode":"'''Linnavald''' oli 1816. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseaduses]] ettenähtud [[seisus]]lik [[omavalitsusüksus]].\n\nSeaduse § 112, 113 ja 115 alusel oli [[Eestimaa]] linnades elavatel [[talupoeg]]adel õigus asutada seisusliku omavalitsusüksusena linnavald (Linna-Koggodus). Seda õigust ei tühistatud ka 1858. aasta talurahvaseadusega.\n\nLinnavalla asutamiseks kutsus [[Tallinna politseimeister]] 30. juulil/[[11. august]]il [[1817]] enda juurde [[Tallinn]]as ja [[Toompea]]l elavad talupojad ja laskis neil endi hulgast valida kogukonna vanemaiks [[Madis Adamson]]i ja tema abiliseks Jüri Hansoni ning kogukonna [[eestseisja]]iks (''Vorsteher'') Johann Hindrichsoni, Andres Larsoni ja Hans Jürgensoni. Sel ajal koosnes Tallinna talurahva [[kogukond]] 239 täisealisest maksukohuslikust meesisikust[Paberile jäänud omavalitsus. Eesti Sõna, 21. juuli 1944, nr. 167, lk. 4.].\n\n[[20. sajand]]i algul elas [[Tallinn]]as kümneid tuhandeid talupoegi, kes seisid vallaliikmete nimekirjades ja maksid makse päritolu[[vald]]adele, millega neil mingit muud seost ei olnud. [[Linnaelanik]]eks ei saanud nad astuda kõrge sisseastumismaksu tõttu, seetõttu puudus neil linnas [[omavalitsus]]lik toetus.\n\nNende olukorra parandamiseks koostas [[Konstantin Päts]] 1911. aastal palvekirja [[Eestimaa kuberner]]ile [[Tallinna linnavald|Tallinna linnavalla]] asutamiseks, millele koguti tuhandeid allkirju. \n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Kirjandus ==\n\n* J. Reinthal. Linnavald. Vaba Maa, 4. aprill 1934, nr. 77, lk. 4.\n\n[[Kategooria:Eesti varauusaeg]]\n[[Kategooria:Haldusüksused]]\n[[Kategooria:Eestimaa kubermang]]\n[[Kategooria:19. sajand Tallinnas]]","hash":"7be3039ac985bd9d8a3bf09f924ef72bd0f824b69e2f7d1f8f3784b008cecdb6","last_revision":"2022-06-04T18:16:02Z","first_revision":"2010-02-13T11:26:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.396363","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Linnavald oli 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses ettenähtud seisuslik omavalitsusüksus.\n\nSeaduse § 112, 113 ja 115 alusel oli Eestimaa linnades elavatel talupoegadel õigus asutada seisusliku omavalitsusüksusena linnavald (Linna-Koggodus). Seda õigust ei tühistatud ka 1858. aasta talurahvaseadusega.\n\nLinnavalla asutamiseks kutsus Tallinna politseimeister 30. juulil/11. augustil 1817 enda juurde Tallinnas ja Toompeal elavad talupojad ja laskis neil endi hulgast valida kogukonna vanemaiks Madis Adamsoni ja tema abiliseks Jüri Hansoni ning kogukonna eestseisjaiks (Vorsteher) Johann Hindrichsoni, Andres Larsoni ja Hans Jürgensoni. Sel ajal koosnes Tallinna talurahva kogukond 239 täisealisest maksukohuslikust meesisikust.\n\n20. sajandi algul elas Tallinnas kümneid tuhandeid talupoegi, kes seisid vallaliikmete nimekirjades ja maksid makse päritoluvaldadele, millega neil mingit muud seost ei olnud. Linnaelanikeks ei saanud nad astuda kõrge sisseastumismaksu tõttu, seetõttu puudus neil linnas omavalitsuslik toetus.\n\nNende olukorra parandamiseks koostas Konstantin Päts 1911. aastal palvekirja Eestimaa kubernerile Tallinna linnavalla asutamiseks, millele koguti tuhandeid allkirju.\n\nJ. Reinthal. Linnavald. Vaba Maa, 4. aprill 1934, nr. 77, lk. 4.\n\nKategooria:Eesti varauusaeg Kategooria:Haldusüksused Kategooria:Eestimaa kubermang Kategooria:19. sajand Tallinnas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnavald oli 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses ettenähtud seisuslik omavalitsusüksus.","translated_text":"The municipality was a statutory municipality provided for in the Estonian Agricultural Law of 1816.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seaduse § 112, 113 ja 115 alusel oli Eestimaa linnades elavatel talupoegadel õigus asutada seisusliku omavalitsusüksusena linnavald (Linna-Koggodus).","translated_text":"On the basis of Sections 112, 113 and 115 of the Act, farmers living in Estonian cities were entitled to establish a municipality (Linna-Koggodus) as a constituent municipality.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda õigust ei tühistatud ka 1858. aasta talurahvaseadusega.","translated_text":"This right was also not abolished by the Agricultural Act 1858.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnavalla asutamiseks kutsus Tallinna politseimeister 30. juulil/11. augustil 1817 enda juurde Tallinnas ja Toompeal elavad talupojad ja laskis neil endi hulgast valida kogukonna vanemaiks Madis Adamsoni ja tema abiliseks Jüri Hansoni ning kogukonna eestseisjaiks (Vorsteher) Johann Hindrichsoni, Andres Larsoni ja Hans Jürgensoni.","translated_text":"On 30 July and 11 August 1817, the Mayor of Tallinn invited the farmers living in Tallinn and Toomopel to join him and asked them to choose from among themselves Madis Adamson and his assistant Jüri Hanson as the community elder and Johann Hindrichson, Andres Larsson and Hans Jürgenson as the community steward (Vorsteher).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel ajal koosnes Tallinna talurahva kogukond 239 täisealisest maksukohuslikust meesisikust.","translated_text":"At the time, Tallinn's farming community consisted of 239 full-time taxable men.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Paberile jäänud omavalitsus. Eesti Sõna, 21. juuli 1944, nr. 167, lk. 4.]","char_index":90,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"20. sajandi algul elas Tallinnas kümneid tuhandeid talupoegi, kes seisid vallaliikmete nimekirjades ja maksid makse päritoluvaldadele, millega neil mingit muud seost ei olnud.","translated_text":"At the beginning of the 20th century, there were tens of thousands of peasants living in Tallinn who were on the lists of landlords and paid taxes to the land of origin with which they had no other connection.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnaelanikeks ei saanud nad astuda kõrge sisseastumismaksu tõttu, seetõttu puudus neil linnas omavalitsuslik toetus.","translated_text":"They were unable to become citizens because of the high tax on admission and therefore lacked local support in the city.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nende olukorra parandamiseks koostas Konstantin Päts 1911. aastal palvekirja Eestimaa kubernerile Tallinna linnavalla asutamiseks, millele koguti tuhandeid allkirju.","translated_text":"In order to improve their situation, Konstantin Päts drafted a petition to the governor of Estonia in 1911 for the establishment of the Tallinn City Hall, which received thousands of signatures.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"J. Reinthal.","translated_text":"It was J. Reintal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnavald.","translated_text":"The city.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vaba Maa, 4. aprill 1934, nr. 77, lk. 4.","translated_text":"Free Land, April 4, 1934, No. 77, page 4.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eesti varauusaeg Kategooria:Haldusüksused Kategooria:Eestimaa kubermang Kategooria:19.","translated_text":"Category:Early age of Estonia Category:Administrative units Category:Government of the Republic of Estonia","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"sajand Tallinnas","translated_text":"century in Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Linnavalla asutamiseks kutsus Tallinna politseimeister 30. juulil/11. augustil 1817 enda juurde Tallinnas ja Toompeal elavad talupojad ja laskis neil endi hulgast valida kogukonna vanemaiks Madis Adamsoni ja tema abiliseks Jüri Hansoni ning kogukonna eestseisjaiks (Vorsteher) Johann Hindrichsoni, Andres Larsoni ja Hans Jürgensoni. Sel ajal koosnes Tallinna talurahva kogukond 239 täisealisest maksukohuslikust meesisikust.","translated_text":"On 30 July and 11 August 1817, the Mayor of Tallinn invited the farmers living in Tallinn and Toomopel to join him and asked them to choose from among themselves Madis Adamson and his assistant Jüri Hanson as the community elder and Johann Hindrichson, Andres Larsson and Hans Jürgenson as the community steward (Vorsteher). At the time, Tallinn's farming community consisted of 239 full-time taxable men.","citations":[{"content":"[Paberile jäänud omavalitsus. Eesti Sõna, 21. juuli 1944, nr. 167, lk. 4.]","char_index":423,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Priit Pajusaar","wikicode":"'''Priit Pajusaar''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1964]]) on eesti [[helilooja]].\n\nLauluvõistlusel \"[[Eurolaul 2005]]\" saavutas 6946 häälega kolmanda koha Pajusaare muusika ja sõnadega laul \"11\", mille esitas [[Cardinals]].[\"[[Kes? Mis? Kus?]]\" [[2006]], lk. 434]\n\n[[2005]]. aasta sügisel kuulus Pajusaar [[Eesti Televisioon]]i saate \"[[Kaks takti ette]]\" žüriisse.[\"Kes? Mis? Kus?\" 2006, lk. 445]\n\nVõistluse \"[[Eurolaul 2007]]\" lugusid ei valitud avalikul konkursil, vaid Eesti Televisioon tellis 10 lugu valitud autoritelt, ühe sealhulgas Priit Pajusaarelt koos [[Glen Pilvre]]ga.[\"Kes? Mis? Kus?\" 2008, lk. 434]\n\nVõistluse \"[[Eurolaul 2008]]\" jaoks muudeti taas reglementi. 10 loost 4 selgusid avalikul konkursil, aga 6 lugu telliti otse, neist üks Pajusaarelt.[\"Kes? Mis? Kus?\" 2008, lk. 435] Pajusaare ja Pilvre lugu \"[[Leto svet]]\", mida esitas [[Kreisiraadio]], võitis ja sõitis Eurovisioonile, kus jäi poolfinaalis eelviimaseks.\n\n26. jaanuaril 2013 esietendus Pajusaare esimene ooper \"Prints ja kerjus\".\n\n==Teoseid==\n*\"Lastelaulud fonogrammidega\", Talmar ja Põhi 2005, ISBN 9799013450414\n*\"Väikese viguriga lastelaulud\", Talmar & Põhi 2006, ISBN 9790901345065\n*\"Hiigelsoojad pilvelambad\", Talmar ja Põhi 2009, ISBN 9790901345423 (kahasse [[Evelin Samuel]]iga)\n*\"Kama üks ja kama kaks\", Menu 2009, ISBN 9789985996515 (kahasse [[Leelo Tungal|Leelo Tunglaga]])\n*\"Priit Pajusaare parimad lastelaulud\", Menu 2009, ISBN 9790540021214\n\n== Tunnustus ==\n\n* 2013 [[Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium]]\n\n==Isiklikku==\nTema hobi on [[golf]][[[Ingrid Tähismaa]], [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3999 \"Priit Pajusaare sajandi löök\"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kroonika, 30. aprill 2007].\n\nTal on tütred Kadi, Liisa Piret ja Greta[[[Tiiu Suvi]], [http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=8749 \"Priit Pajusaare elu edetabelid\"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Naine, aprill 2006].\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[[Signe Lahtein]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50840254 \"Priit Pajusaare säästlik turvasüsteem\"], Eesti Päevaleht, 15. september 2000\n*[[Jaanus Kulli]], [https://www.ohtuleht.ee/249198 \"Priit Pajusaar kogub Eesti muusika internetti\"], Õhtuleht, 9. oktoober 2007\n\n{{JÄRJESTA:Pajusaar, Priit}}\n[[Kategooria:Eesti heliloojad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1964]]","hash":"481e36f79ff5a0bc9821745636ead6c0efaf6898adc0e09220afa960433b2bab","last_revision":"2024-03-31T19:16:07Z","first_revision":"2010-02-13T11:29:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.451041","cross_lingual_links":{"de":"Priit Pajusaar"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Priit Pajusaar (sündinud 6. aprillil 1964) on eesti helilooja.\n\nLauluvõistlusel \"Eurolaul 2005\" saavutas 6946 häälega kolmanda koha Pajusaare muusika ja sõnadega laul \"11\", mille esitas Cardinals.\n\n2005. aasta sügisel kuulus Pajusaar Eesti Televisiooni saate \"Kaks takti ette\" žüriisse.\n\nVõistluse \"Eurolaul 2007\" lugusid ei valitud avalikul konkursil, vaid Eesti Televisioon tellis 10 lugu valitud autoritelt, ühe sealhulgas Priit Pajusaarelt koos Glen Pilvrega.\n\nVõistluse \"Eurolaul 2008\" jaoks muudeti taas reglementi. 10 loost 4 selgusid avalikul konkursil, aga 6 lugu telliti otse, neist üks Pajusaarelt. Pajusaare ja Pilvre lugu \"Leto svet\", mida esitas Kreisiraadio, võitis ja sõitis Eurovisioonile, kus jäi poolfinaalis eelviimaseks.\n\n26. jaanuaril 2013 esietendus Pajusaare esimene ooper \"Prints ja kerjus\".\n\n\"Lastelaulud fonogrammidega\", Talmar ja Põhi 2005, ISBN 9799013450414 \"Väikese viguriga lastelaulud\", Talmar & Põhi 2006, ISBN 9790901345065 \"Hiigelsoojad pilvelambad\", Talmar ja Põhi 2009, ISBN 9790901345423 (kahasse Evelin Samueliga) \"Kama üks ja kama kaks\", Menu 2009, ISBN 9789985996515 (kahasse Leelo Tunglaga) \"Priit Pajusaare parimad lastelaulud\", Menu 2009, ISBN 9790540021214\n\n2013 Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium\n\nTema hobi on golf.\n\nTal on tütred Kadi, Liisa Piret ja Greta.\n\nSigne Lahtein, \"Priit Pajusaare säästlik turvasüsteem\", Eesti Päevaleht, 15. september 2000 Jaanus Kulli, \"Priit Pajusaar kogub Eesti muusika internetti\", Õhtuleht, 9. oktoober 2007\n\nKategooria:Eesti heliloojad Kategooria:Sündinud 1964\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Priit Pajusaar (sündinud 6. aprillil 1964) on eesti helilooja.","translated_text":"Priit Pajusaar (born 6 April 1964) is an Estonian composer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lauluvõistlusel \"Eurolaul 2005\" saavutas 6946 häälega kolmanda koha Pajusaare muusika ja sõnadega laul \"11\", mille esitas Cardinals.","translated_text":"In the Eurovision Song Contest 2005, Pajusaare's music and lyrics of the song \"11\", performed by Cardinals, took third place with 6946 votes.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Kes? Mis? Kus?]]\" [[2006]], lk. 434]","char_index":132,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005. aasta sügisel kuulus Pajusaar Eesti Televisiooni saate \"Kaks takti ette\" žüriisse.","translated_text":"In the autumn of 2005, Pajusaar was a member of the judging panel of the \"Two Tactics Ahead\" programme of Estonian Television.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"Kes? Mis? Kus?\" 2006, lk. 445]","char_index":88,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistluse \"Eurolaul 2007\" lugusid ei valitud avalikul konkursil, vaid Eesti Televisioon tellis 10 lugu valitud autoritelt, ühe sealhulgas Priit Pajusaarelt koos Glen Pilvrega.","translated_text":"The stories of the Eurolaul 2007 competition were not selected in a public competition, but Estonian Television ordered 10 stories from selected authors, including one from Priit Pajusaar together with Glen Pilvrega.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"Kes? Mis? Kus?\" 2008, lk. 434]","char_index":175,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistluse \"Eurolaul 2008\" jaoks muudeti taas reglementi.","translated_text":"The rules for the Eurolaul 2008 competition were amended again.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"10 loost 4 selgusid avalikul konkursil, aga 6 lugu telliti otse, neist üks Pajusaarelt.","translated_text":"Four of the 10 stories appeared in a public competition, but six were ordered live, one of them from Pajusaar.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"Kes? Mis? Kus?\" 2008, lk. 435]","char_index":87,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Pajusaare ja Pilvre lugu \"Leto svet\", mida esitas Kreisiraadio, võitis ja sõitis Eurovisioonile, kus jäi poolfinaalis eelviimaseks.","translated_text":"Pajusaare and Pilvre's song \"Leto svet\", which was broadcast by Kreisradio, won and went to Eurovision, where they finished as runners-up in the semi-finals.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"26. jaanuaril 2013 esietendus Pajusaare esimene ooper \"Prints ja kerjus\".","translated_text":"On 26 January 2013, Pajusaare premiered the opera Prince and the Beggar.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teoseid","translated_text":"Works of art","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Lastelaulud fonogrammidega\", Talmar ja Põhi 2005, ISBN 9799013450414 \"Väikese viguriga lastelaulud\", Talmar & Põhi 2006, ISBN 9790901345065 \"Hiigelsoojad pilvelambad\", Talmar ja Põhi 2009, ISBN 9790901345423 (kahasse Evelin Samueliga) \"Kama üks ja kama kaks\", Menu 2009, ISBN 9789985996515 (kahasse Leelo Tunglaga) \"Priit Pajusaare parimad lastelaulud\", Menu 2009, ISBN 9790540021214","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union and shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2013 Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium","translated_text":"2013 Scholarship of the Riho Pets School Music Fund","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema hobi on golf.","translated_text":"His hobby is golf.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[[Ingrid Tähismaa]], [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3999 \"Priit Pajusaare sajandi löök\"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kroonika, 30. aprill 2007]","char_index":17,"name":null,"url":"http://www.kroonika.ee/index.php?id=3999","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":52070,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:29.887255-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (21 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tal on tütred Kadi, Liisa Piret ja Greta.","translated_text":"He has daughters, Kadi, Lisa Piret and Greta.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[[Tiiu Suvi]], [http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=8749 \"Priit Pajusaare elu edetabelid\"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Naine, aprill 2006]","char_index":40,"name":null,"url":"http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=8749","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":141246,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:31.776235-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.320556640625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Signe Lahtein, \"Priit Pajusaare säästlik turvasüsteem\", Eesti Päevaleht, 15. september 2000 Jaanus Kulli, \"Priit Pajusaar kogub Eesti muusika internetti\", Õhtuleht, 9. oktoober 2007","translated_text":"Signe Lahtein, \"Priit Pajusaare's sustainable security system\", Estonian daily newspaper, 15 September 2000 Jaanus Kulli, \"Priit Pajusaar is collecting Estonian music on the Internet\", Evening newspaper, 9 October 2007","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti heliloojad Kategooria:Sündinud 1964","translated_text":":Estonian composers Category:Born in 1964","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Lauluvõistlusel \"Eurolaul 2005\" saavutas 6946 häälega kolmanda koha Pajusaare muusika ja sõnadega laul \"11\", mille esitas Cardinals.","translated_text":"In the Eurovision Song Contest 2005, Pajusaare's music and lyrics of the song \"11\", performed by Cardinals, took third place with 6946 votes.","citations":[{"content":"[\"[[Kes? Mis? Kus?]]\" [[2006]], lk. 434]","char_index":132,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2005. aasta sügisel kuulus Pajusaar Eesti Televisiooni saate \"Kaks takti ette\" žüriisse.","translated_text":"In the autumn of 2005, Pajusaar was a member of the judging panel of the \"Two Tactics Ahead\" programme of Estonian Television.","citations":[{"content":"[\"Kes? Mis? Kus?\" 2006, lk. 445]","char_index":88,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Võistluse \"Eurolaul 2007\" lugusid ei valitud avalikul konkursil, vaid Eesti Televisioon tellis 10 lugu valitud autoritelt, ühe sealhulgas Priit Pajusaarelt koos Glen Pilvrega.","translated_text":"The stories of the Eurolaul 2007 competition were not selected in a public competition, but Estonian Television ordered 10 stories from selected authors, including one from Priit Pajusaar together with Glen Pilvrega.","citations":[{"content":"[\"Kes? Mis? Kus?\" 2008, lk. 434]","char_index":175,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Võistluse \"Eurolaul 2008\" jaoks muudeti taas reglementi. 10 loost 4 selgusid avalikul konkursil, aga 6 lugu telliti otse, neist üks Pajusaarelt.","translated_text":"The rules for the Eurolaul 2008 competition were amended again. Four of the 10 stories appeared in a public competition, but six were ordered live, one of them from Pajusaar.","citations":[{"content":"[\"Kes? Mis? Kus?\" 2008, lk. 435]","char_index":144,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tema hobi on golf.","translated_text":"His hobby is golf.","citations":[{"content":"[[[Ingrid Tähismaa]], [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3999 \"Priit Pajusaare sajandi löök\"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kroonika, 30. aprill 2007]","char_index":17,"name":null,"url":"http://www.kroonika.ee/index.php?id=3999","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":52070,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:29.887255-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (21 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tal on tütred Kadi, Liisa Piret ja Greta.","translated_text":"He has daughters, Kadi, Lisa Piret and Greta.","citations":[{"content":"[[[Tiiu Suvi]], [http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=8749 \"Priit Pajusaare elu edetabelid\"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Eesti Naine, aprill 2006]","char_index":40,"name":null,"url":"http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=8749","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":141246,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:31.776235-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.320556640625}]}]}
+{"title":"Alampolkovnik","wikicode":"[[Fail:UAAF shoulder mark 16.svg|pisi|Ukraina õhuväe alampolkovniku õlak]]\n\n'''Alampolkovnik''' ([[vene keel]]es ''подполковник'') on [[sõjaväeline auaste]], mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes. \n\n== Näited ==\nTavaliselt loetakse teda vastavaks [[kolonelleitnant|kolonelleitnandi]] auastmele ning ta asetseb [[polkovnik]]u ja [[major]]i vahel.\n\n{| class=\"wikitable\"\n|+ Maaväe auastmed\n|-\n! Riik !! Riigikeelne nimetus !! Õlak \n|-\n| {{Pisilipp|Bulgaaria}} || ''подполковник'' || [[Pilt:Rank insignia of Подполковник of the Bulgarian Army.png|25px]] \n|-\n| {{Pisilipp|Gruusia}} || ''vitse-polkovniki'' || \n|-\n| {{Pisilipp|Põhja-Makedoonia}} || ''потполковник'' (''potpolkovnik'') || [[Pilt:13-APM-LTC.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Poola}} || ''podpułkownik'' || [[Pilt:Army-POL-OF-04.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Serbia}} || ''потпуковник'' || [[Pilt:13-Serbian Army-LTC.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Sloveenia}} || ''podpolkovnik'' || [[Pilt:16-Slovenian Army-LTC.svg|25px]] \n|-\n| {{Pisilipp|Slovakkia}} || ''podplukovník'' || [[Pilt:Army-SVK-OF-04.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Tšehhi}} || ''podplukovník'' || [[Pilt:CzArmy 2011 OF4-Podplukovnik shoulder.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Ukraina}} || ''підполковник'' || [[Pilt:UA shoulder mark 16.svg|25px]] \n|-\n| {{Pisilipp|Venemaa}} || ''подполковник'' || [[Pilt:Russia-Army-OF-4-2010.svg|25px]] \n|} \n\n=== Endised kasutajad ===\n* {{Pisilipp|Eesti}} - alampolkovnik oli [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväes]] [[major|kapten]]ist kõrgem ja [[polkovnik]]ust madalam [[sõjaväeline auaste]]. Hiljem nimetati alampolkovniku [[sõjaväeline auaste|auaste]] ümber kolonelleitnandiks{{lisa viide}} ning see vastab ka tänapäeva [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväes]] kolonelleitnandi [[sõjaväeline auaste|auastmele]]{{lisa viide}}.\n* {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} - [[Punaarmee]] ja [[Nõukogude Armee]]\n* {{Pisilipp|Venemaa}} - [[Venemaa Keisririik]] \n\n[[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]]","hash":"821475af2d2a3f4d135a5e14fbae7df47b152155a8c99c2d238ac63ac46ee1a6","last_revision":"2023-09-18T14:45:11Z","first_revision":"2010-02-13T11:51:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.511579","cross_lingual_links":{"be":"Падпалкоўнік","be-x-old":"Падпалкоўнік","bg":"Подполковник","bs":"Potpukovnik","cs":"Podplukovník","cv":"Кĕçĕн полковник","en":"Podpolkovnik","fr":"Podpolkovnik","hr":"Potpukovnik","it":"Podpolkovnik","kk":"Подполковник","ky":"Подполковник","lt":"Papulkininkis","pl":"Podpułkownik","ru":"Подполковник","sh":"Potpukovnik","sk":"Podplukovník","sl":"Podpolkovnik","sr":"Потпуковник","uk":"Підполковник","uz":"Podpolkovnik"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.\n\nTavaliselt loetakse teda vastavaks kolonelleitnandi auastmele ning ta asetseb polkovniku ja majori vahel.\n\n- alampolkovnik oli Eesti Vabadussõja ajal Eesti Rahvaväes kaptenist kõrgem ja polkovnikust madalam sõjaväeline auaste. Hiljem nimetati alampolkovniku auaste ümber kolonelleitnandiks ning see vastab ka tänapäeva Eesti Kaitseväes kolonelleitnandi auastmele. - Punaarmee ja Nõukogude Armee - Venemaa Keisririik\n\nKategooria:Sõjaväelised auastmed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.","translated_text":"A lieutenant colonel (Russian: подполковник) is a military rank that has been and continues to be used in the military of several countries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Näited","translated_text":"Examples","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tavaliselt loetakse teda vastavaks kolonelleitnandi auastmele ning ta asetseb polkovniku ja majori vahel.","translated_text":"He is usually considered to be of the rank of lieutenant colonel and sits between the colonel and the major.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\"\n|+ Maaväe auastmed\n|-\n! Riik !! Riigikeelne nimetus !! Õlak \n|-\n| {{Pisilipp|Bulgaaria}} || ''подполковник'' || [[Pilt:Rank insignia of Подполковник of the Bulgarian Army.png|25px]] \n|-\n| {{Pisilipp|Gruusia}} || ''vitse-polkovniki'' || \n|-\n| {{Pisilipp|Põhja-Makedoonia}} || ''потполковник'' (''potpolkovnik'') || [[Pilt:13-APM-LTC.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Poola}} || ''podpułkownik'' || [[Pilt:Army-POL-OF-04.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Serbia}} || ''потпуковник'' || [[Pilt:13-Serbian Army-LTC.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Sloveenia}} || ''podpolkovnik'' || [[Pilt:16-Slovenian Army-LTC.svg|25px]] \n|-\n| {{Pisilipp|Slovakkia}} || ''podplukovník'' || [[Pilt:Army-SVK-OF-04.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Tšehhi}} || ''podplukovník'' || [[Pilt:CzArmy 2011 OF4-Podplukovnik shoulder.svg|25px]]\n|-\n| {{Pisilipp|Ukraina}} || ''підполковник'' || [[Pilt:UA shoulder mark 16.svg|25px]] \n|-\n| {{Pisilipp|Venemaa}} || ''подполковник'' || [[Pilt:Russia-Army-OF-4-2010.svg|25px]] \n|}"},{"type":"heading","text":"Endised kasutajad","translated_text":"Former users","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"- alampolkovnik oli Eesti Vabadussõja ajal Eesti Rahvaväes kaptenist kõrgem ja polkovnikust madalam sõjaväeline auaste.","translated_text":"- the lieutenant colonel was in the Estonian People's Army during the Estonian War of Independence higher than a captain and lower than a colonel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem nimetati alampolkovniku auaste ümber kolonelleitnandiks ning see vastab ka tänapäeva Eesti Kaitseväes kolonelleitnandi auastmele.","translated_text":"Subsequently, the rank of lieutenant colonel was renamed to the rank of lieutenant colonel, which corresponds to the rank of lieutenant colonel in the modern Estonian Defence Force.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Punaarmee ja Nõukogude Armee - Venemaa Keisririik","translated_text":"- Red Army and Soviet Army - Russian Empire","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sõjaväelised auastmed","translated_text":"Category:Military honours","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kogudus","wikicode":"{{see artikkel|räägib usulisest ühendusest, ansambli kohta vaata artiklit [[Kogudus (ansambel)]].}}\n{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}\n\n'''Kogudus''' (harva ka '''kirikukogudus''') on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige [[kristlik]]u usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna \"kogudus\" tarvitavad Eestis oma nimes ka [[islam]]i, [[judaism|juudi]], [[krišnaiidid|krišna]], [[bahai]] ja [[budism]]i usuühendused. \n\n[[Sanskrit]]ikeelse [[termin]]i ''[[sangha]]'' (millega traditsiooniliselt on tähistatud [[Buddha]] õpetuse [[järgijaskond]]a) [[tähendus]]lik [[sisu]] vastab üsna täpselt eestikeelsele [[sõna]]le \"kogudus\".\n\nEesti [[kirikute ja koguduste seadus]]e järgi on koguduse moodustamiseks tarvis vähemalt 12 inimest. Kolm kogudust võivad moodustada [[koguduste liit|koguduste liidu]], episkopaalse juhtimise korral ka [[Kirik (institutsioon)|kiriku]].\n\n==Vaata ka==\n*[[abikogudus]]\n\n[[Kategooria:Usulised ühendused]]\n[[Kategooria:Kristlikud asutused]]\n[[Kategooria:Kogudused| ]]","hash":"dc4adb178383a2de0941c1b2db1b41003f0eff1594772fd62d2f20220bc08159","last_revision":"2021-05-07T12:36:57Z","first_revision":"2010-02-13T12:15:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.567628","cross_lingual_links":{"ca":"Congregació","da":"Menighed","eo":"Kongregacio","es":"Congregación","gl":"Congregación","nb":"Menighet","pt":"Congregação","simple":"Congregation","sv":"Kongregation"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna \"kogudus\" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.\n\nSanskritikeelse termini sangha (millega traditsiooniliselt on tähistatud Buddha õpetuse järgijaskonda) tähenduslik sisu vastab üsna täpselt eestikeelsele sõnale \"kogudus\".\n\nEesti kirikute ja koguduste seaduse järgi on koguduse moodustamiseks tarvis vähemalt 12 inimest. Kolm kogudust võivad moodustada koguduste liidu, episkopaalse juhtimise korral ka kiriku.\n\nabikogudus\n\nKategooria:Usulised ühendused Kategooria:Kristlikud asutused Kategooria:Kogudused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna \"kogudus\" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.","translated_text":"The word \"congregation\" (sometimes also \"church\") has historically been used in Estonia primarily in the sense of a Christian religious community, but the word \"congregation\" is also used in Estonia in its name by associations of the faiths of Islam, Judaism, Krishna, Baha'i and Buddhism.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sanskritikeelse termini sangha (millega traditsiooniliselt on tähistatud Buddha õpetuse järgijaskonda) tähenduslik sisu vastab üsna täpselt eestikeelsele sõnale \"kogudus\".","translated_text":"The meaningful content of the Sanskrit term sangha (traditionally denoted to the followers of Buddha's teachings) corresponds quite precisely to the Estonian word for \"congregation\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti kirikute ja koguduste seaduse järgi on koguduse moodustamiseks tarvis vähemalt 12 inimest.","translated_text":"According to the Estonian Law on Churches and Congregations, it takes at least 12 people to form a congregation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kolm kogudust võivad moodustada koguduste liidu, episkopaalse juhtimise korral ka kiriku.","translated_text":"Three congregations may form a union of congregations, including a church under episcopal administration.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"abikogudus","translated_text":"Sub-accounting","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Usulised ühendused Kategooria:Kristlikud asutused Kategooria:Kogudused","translated_text":"Categories:Religious communities Categories:Christian institutions Categories:Communities","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Johannes XIX","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Johannes XIX\n|pilt = B Johannes XIX.jpg\n|sünninimi = Romano Tuscolost (Romano di Tuscolo)\n|valitsemisaja algus= [[19. aprill]] [[1024]]\n|valitsemisaja lõpp= [[20. oktoober]] [[1032]] ?\n|eelkäija = [[Benedictus VIII]]\n|järeltulija = [[Benedictus IX]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Rooma]] ?\n|surmakuupäev = [[20. oktoober]] [[1032]] ?\n|surmakoht = [[Rooma]]\n}}\n\n'''Johannes XIX''', ladinapäraselt '''Ioannes XIX''' ('''Romano Tuscolost''', '''Romano di Tuscolo''', '''Romanus''') oli [[paavst]] [[1024]]–[[1032]]. Ta oli 144. paavst.\n\nRomano sündis arvatavasti [[Rooma]]s [[Tuscolo krahv]]i Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres. Kui vend Teofilatto sai [[1012]] [[Benedictus VIII]] nime all paavstiks, sai Romanost Rooma valitseja, konsul, hertsog ja senaator.\n\nKirikuloolase [[J. N. D. Kelly]] ja \"[[Catholic Encyclopedia]]\" andmetel jäi Romano kuni paavstiks valimiseni ilmikuks ja sai siis vajalikud [[ordinatsioon]]id ühe päeva jooksul, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta [[kardinal|kardinaldiakoniks]], kuid teda ei ordineeritud.\n\n==Paavstiks saamine==\nJohannes XIX sai paavstiks [[19. aprill]]il 1024 Tuscolo suguvõsa toetusel ja pühitseti ametisse millalgi ajavahemikul [[24. juuni]]st [[15. juuli]]ni. Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel võis ta paavstiks saamiseks anda valimisprotseduuri läbiviijatele [[altkäemaks]]u.\n\n==Suhted Saksa-Rooma keisriga==\nJohannes XIX kroonis [[26. märts]]il [[1027]] [[Rooma Peetri kirik]]us [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]]. Kroonimisel viibisid ka [[Burgundia kuningas]] [[Rodolphe III]] ning Inglismaa ja [[Taani kuningas]] [[Knud Suur]].\n\nKonrad II ei andnud paavstile tavapärast vannet, mille alusel olid eelmised Saksa-Rooma keisrid lubanud kaitsta Roomat.\n\nKui paavst andis [[Reichenau klooster|Reichenau kloostri]] [[abt]]ile privileegi kanda missal paavstlikke rõivaid, siis pidi abt keisri käsul andma vastava bulla Konstanzi piiskopile Warmannile, kes selle põletas.\n\n==Suhted Konstantinoopoli patriarhiga==\nKroonik [[Rodulphus Glaber]]i andmetel saatsid [[Bütsantsi keiser]] [[Basileios II]] ja [[Konstantinoopoli patriarh]] [[Evstathios]] 1024 Rooma delegatsiooni, et saada paavstilt nõusolek oikumeenilise patriarhi tiitli määramiseks Konstantinoopoli patriarhile.\n\nKrooniku teatel tõi delegatsioon kaasa rikkalikult kingitusi ja paavst oli patriarhi nõudmisele valmis järele andma, kuid siis taunisid seda mitmed mõjukad vaimulikud, kes tema kavatsusest teada said. Nende vaimulike hulgas oli ka Dijoni kloostri abt Guillaume. Paavst loobus oma kavatsusest, mistõttu Konstantinoopoli patriarh eemaldas tema nime [[diptühhon]]ist.\n\n==Suhted Briti piiskoppidega==\nJohannes XIX kinnitas Inglismaa ja Taani kuningale Knud Suurele, et Inglismaa ja Taani peapiiskopid ei pea tasuma [[pallium]]ite saamiseks liiga suurt maksu.\n\n==Suhted Itaalia piiskoppidega==\nJohannes XIX sätestas [[6. aprill]]il 1027, et Grado piiskop allub Aquileia patriarhi jurisdiktsiooni alla. Ta sätestas [[september|septembris]] 1027, et Aquileia patriarh on [[Itaalia]] [[metropoliit]] ja andis talle palliumi.\n\nPaavst tühistas [[1029]] Aquileia patriarhile antud privileegid ja taastas Grado patriarhi õigused patriarhina.\n\nTa lahendas Milano ja Ravenna peapiiskoppide vahelise vaidluse.\n\n==Sisepoliitika==\nJohannes XIX saavutas lepituse [[Crescenzi suguvõsa]]ga, mille liikmed olid 1012 Roomast minema aetud.\n\n==Liturgilised otsused==\nJohannes XIX sätestas, et Silva Candida piiskop võib kindlatel päevadel läbi viia Peetruse [[missa]]t.\n\nTeda peetakse esimeseks paavstiks, kes sätestas [[indulgents]]e [[almus]]te andmise asemel.\n\n==Munklus==\nJohannes XIX kinnitas [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] privileegid ja noomis Mâconi piiskoppi Goselini (Gouzlin), kes taunis kloostri tegevust. Ta pakkus Cluny abtile [[Odilon]]ile Lyoni piiskopi ametit.\n\nTa andis Reichenau kloostri abtile privileegi, mille alusel võis too kanda missal paavstlikke rõivaid.\n\n==Kanoniseerimised==\nJohannes XIX kanoniseeris 1024 [[Adalard]]i ja [[1026]] [[Bononius]]e. Ta tunnustas [[mai]]s [[1031]] Limogesi kirikukogu otsust ja kuulutas selle esimese piiskopi [[Martial]]i [[apostel|apostliks]].\n\n==Uued kardinalid==\nJohannes XIX määras 10 uut kardinali.\n\n#Benedetto, preester\n#Dodone\n#Giovanni, Porto piiskop\n#Giovanni, San Crisogono kardinalpreester\n#Giovanni, Santa Maria in Trastevere kardinalpreester\n#Giovanni, Santa Agata in Suburra kardinaldiakon\n#Giovanni Ponzio\n#Pietro, Palestrina piiskop\n#Pietro, piiskop\n#Rodolfo\n\n==Onupojapoliitika==\nJohannes XIX määras oma venna Tuscolo krahvi Alberico III [[Lateraani palee]] ametnikuks.\n\n==Johannes XIX kultuuriloos==\nJohannes XIX kutsus Rooma muusiku [[Guido Arezzost]]. Ta andis [[1026]] korralduse uue [[neumad|noodikirja]] kasutusele võtmiseks.\n\n==Surm==\nJohannes XIX suri kirikuloolase Kelly andmetel [[20. oktoober|20. oktoobril]] 1032 Roomas ja maeti [[Rooma Peetri kirik]]usse. Catholic Encyclopedia andmetel võis ta surra [[6. november|6. novembril]].\n\n==Kirjandus==\n*[[Klaus Jürgen Herrmann]]: ''Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046''. Stuttgart, 1973.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n*[[Leo Santifaller]]: ''Chronologisches Verzeichnis der Urkunden Papst Johannes XIX''. \"Römische Historische Mitteilungen\" 1, 1958: 35–73.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/08429b.htm Artikkel Johannes XIX kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/biosunknowndate1012-1024.htm#Romano Artikkel Johannes XIX kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1024-1032-_Ioannes_XIX.html Johannes XIX dokumendid.]\n*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xi.htm#JohnXIX Johannes XIX kardinalid.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/11207c.htm Artikkel abt Odilonist.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/07065a.htm Artikkel Guido d'Arezzost.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Benedictus VIII]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1024]]–[[1032]]\n|järgnev = [[Benedictus IX]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Surnud 1032]]","hash":"f2013d502bacac84deb3c86c166c0a884740643db7f641c224f7cfab603e3371","last_revision":"2023-10-01T17:22:49Z","first_revision":"2010-02-13T12:55:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.621844","cross_lingual_links":{"af":"Pous Johannes XIX","als":"Johannes XIX. (Papst)","ar":"يوحنا التاسع عشر (بابا روما)","arz":"يوحنا التسعتاشر","be":"Ян XIX","bg":"Йоан XIX (папа)","br":"Yann XIX","ca":"Joan XIX","cdo":"Gáu-huòng Ioannes 19-sié","cs":"Jan XIX.","de":"Johannes XIX. (Papst)","diq":"Johannes XIX","el":"Πάπας Ιωάννης ΙΘ΄","en":"Pope John XIX","eo":"Johano la 19-a","es":"Juan XIX","eu":"Joan XIX.a","fa":"ژان نوزدهم","fi":"Johannes XIX","fr":"Jean XIX","ga":"Pápa Eoin XIX","gl":"Xoán XIX, papa","hak":"Kau-fòng Ioannes 19-sṳ","he":"יוחנן התשעה-עשר","hr":"Ivan XIX.","hu":"XIX. János pápa","id":"Paus Yohanes XIX","ilo":"Papa Juan XIX","io":"Papo Ioannes la 19ma","it":"Papa Giovanni XIX","ja":"ヨハネス19世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Yohanes XIX","ka":"იოანე XIX (პაპი)","ko":"교황 요한 19세","la":"Ioannes XIX","lt":"Jonas XIX","mk":"Папа Јован XIX","mr":"पोप जॉन एकोणिसावा","ms":"Paus Ioannes XIX","mzn":"ژان نوزدهم","nl":"Paus Johannes XIX","oc":"Joan XIX","pl":"Jan XIX","pt":"Papa João XIX","qu":"Huwan XIX","ro":"Papa Ioan al XIX-lea","ru":"Иоанн XIX","scn":"Giuvanni XIX","sh":"Ivan XIX","simple":"Pope John XIX","sk":"Ján XIX.","sl":"Papež Janez XIX.","sq":"Xhovani XIX","sr":"Папа Јован XIX","sv":"Johannes XIX","sw":"Papa Yohane XIX","tl":"Papa Juan XIX","tr":"XIX. Ioannes","uk":"Іван XIX","ur":"جان نوزدہم","vi":"Giáo hoàng Gioan XIX","war":"Papa Juan XIX","wuu":"若望十九世","yo":"Pópù Jòhánù 19k","zh":"若望十九世","zh-min-nan":"Kàu-hông Ioannes 19-sè","zh-yue":"若望十九世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Johannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 1024–1032. Ta oli 144. paavst.\n\nRomano sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres. Kui vend Teofilatto sai 1012 Benedictus VIII nime all paavstiks, sai Romanost Rooma valitseja, konsul, hertsog ja senaator.\n\nKirikuloolase J. N. D. Kelly ja \"Catholic Encyclopedia\" andmetel jäi Romano kuni paavstiks valimiseni ilmikuks ja sai siis vajalikud ordinatsioonid ühe päeva jooksul, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.\n\nJohannes XIX sai paavstiks 19. aprillil 1024 Tuscolo suguvõsa toetusel ja pühitseti ametisse millalgi ajavahemikul 24. juunist 15. juulini. Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel võis ta paavstiks saamiseks anda valimisprotseduuri läbiviijatele altkäemaksu.\n\nJohannes XIX kroonis 26. märtsil 1027 Rooma Peetri kirikus Saksa-Rooma keisriks Konrad II. Kroonimisel viibisid ka Burgundia kuningas Rodolphe III ning Inglismaa ja Taani kuningas Knud Suur.\n\nKonrad II ei andnud paavstile tavapärast vannet, mille alusel olid eelmised Saksa-Rooma keisrid lubanud kaitsta Roomat.\n\nKui paavst andis Reichenau kloostri abtile privileegi kanda missal paavstlikke rõivaid, siis pidi abt keisri käsul andma vastava bulla Konstanzi piiskopile Warmannile, kes selle põletas.\n\nKroonik Rodulphus Glaberi andmetel saatsid Bütsantsi keiser Basileios II ja Konstantinoopoli patriarh Evstathios 1024 Rooma delegatsiooni, et saada paavstilt nõusolek oikumeenilise patriarhi tiitli määramiseks Konstantinoopoli patriarhile.\n\nKrooniku teatel tõi delegatsioon kaasa rikkalikult kingitusi ja paavst oli patriarhi nõudmisele valmis järele andma, kuid siis taunisid seda mitmed mõjukad vaimulikud, kes tema kavatsusest teada said. Nende vaimulike hulgas oli ka Dijoni kloostri abt Guillaume. Paavst loobus oma kavatsusest, mistõttu Konstantinoopoli patriarh eemaldas tema nime diptühhonist.\n\nJohannes XIX kinnitas Inglismaa ja Taani kuningale Knud Suurele, et Inglismaa ja Taani peapiiskopid ei pea tasuma palliumite saamiseks liiga suurt maksu.\n\nJohannes XIX sätestas 6. aprillil 1027, et Grado piiskop allub Aquileia patriarhi jurisdiktsiooni alla. Ta sätestas septembris 1027, et Aquileia patriarh on Itaalia metropoliit ja andis talle palliumi.\n\nPaavst tühistas 1029 Aquileia patriarhile antud privileegid ja taastas Grado patriarhi õigused patriarhina.\n\nTa lahendas Milano ja Ravenna peapiiskoppide vahelise vaidluse.\n\nJohannes XIX saavutas lepituse Crescenzi suguvõsaga, mille liikmed olid 1012 Roomast minema aetud.\n\nJohannes XIX sätestas, et Silva Candida piiskop võib kindlatel päevadel läbi viia Peetruse missat.\n\nTeda peetakse esimeseks paavstiks, kes sätestas indulgentse almuste andmise asemel.\n\nJohannes XIX kinnitas Cluny kloostri privileegid ja noomis Mâconi piiskoppi Goselini (Gouzlin), kes taunis kloostri tegevust. Ta pakkus Cluny abtile Odilonile Lyoni piiskopi ametit.\n\nTa andis Reichenau kloostri abtile privileegi, mille alusel võis too kanda missal paavstlikke rõivaid.\n\nJohannes XIX kanoniseeris 1024 Adalardi ja 1026 Bononiuse. Ta tunnustas mais 1031 Limogesi kirikukogu otsust ja kuulutas selle esimese piiskopi Martiali apostliks.\n\nJohannes XIX määras 10 uut kardinali.\n\nBenedetto, preester Dodone Giovanni, Porto piiskop Giovanni, San Crisogono kardinalpreester Giovanni, Santa Maria in Trastevere kardinalpreester Giovanni, Santa Agata in Suburra kardinaldiakon Giovanni Ponzio Pietro, Palestrina piiskop Pietro, piiskop Rodolfo\n\nJohannes XIX määras oma venna Tuscolo krahvi Alberico III Lateraani palee ametnikuks.\n\nJohannes XIX kutsus Rooma muusiku Guido Arezzost. Ta andis 1026 korralduse uue noodikirja kasutusele võtmiseks.\n\nJohannes XIX suri kirikuloolase Kelly andmetel 20. oktoobril 1032 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse. Catholic Encyclopedia andmetel võis ta surra 6. novembril.\n\nKlaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046. Stuttgart, 1973. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996. Leo Santifaller: Chronologisches Verzeichnis der Urkunden Papst Johannes XIX. \"Römische Historische Mitteilungen\" 1, 1958: 35–73.\n\nArtikkel Johannes XIX kohta. (inglise keeles) Artikkel Johannes XIX kohta. (inglise keeles) Johannes XIX dokumendid. Johannes XIX kardinalid. Artikkel abt Odilonist. (inglise keeles) Artikkel Guido d'Arezzost. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Surnud 1032\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Johannes XIX\n|pilt = B Johannes XIX.jpg\n|sünninimi = Romano Tuscolost (Romano di Tuscolo)\n|valitsemisaja algus= [[19. aprill]] [[1024]]\n|valitsemisaja lõpp= [[20. oktoober]] [[1032]] ?\n|eelkäija = [[Benedictus VIII]]\n|järeltulija = [[Benedictus IX]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Rooma]] ?\n|surmakuupäev = [[20. oktoober]] [[1032]] ?\n|surmakoht = [[Rooma]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 1024–1032.","translated_text":"John XIX, Latin for Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) was Pope from 1024 to 1032.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 144. paavst.","translated_text":"He was the 144th pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Romano sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres.","translated_text":"Romano was probably born in Rome to Count Gregory I of Tuscolo and his wife Maria.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui vend Teofilatto sai 1012 Benedictus VIII nime all paavstiks, sai Romanost Rooma valitseja, konsul, hertsog ja senaator.","translated_text":"When Brother Theophilus became pope in 1012 under the name of Benedict VIII, Roman became Roman governor, consul, duke, and senator.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirikuloolase J. N. D. Kelly ja \"Catholic Encyclopedia\" andmetel jäi Romano kuni paavstiks valimiseni ilmikuks ja sai siis vajalikud ordinatsioonid ühe päeva jooksul, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.","translated_text":"According to J. N. D. Kelly of the Church and the Catholic Encyclopedia, Romano remained a bishop until his election and received the necessary ordinations within a day. According to Salvador Miranda, Benedict VIII made him a cardinal deacon, but he was not ordained.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstiks saamine","translated_text":"Becoming a Pope","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX sai paavstiks 19. aprillil 1024 Tuscolo suguvõsa toetusel ja pühitseti ametisse millalgi ajavahemikul 24. juunist 15. juulini.","translated_text":"John XIX became pope on April 19, 1024, with the support of the Tuscolo family, and was consecrated sometime between June 24 and July 15.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel võis ta paavstiks saamiseks anda valimisprotseduuri läbiviijatele altkäemaksu.","translated_text":"According to J. N. D. Kelly, a churchgoer, he may have paid a small fee to those conducting the election process in order to become a pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Saksa-Rooma keisriga","translated_text":"Relations with the German-Roman Emperor","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX kroonis 26. märtsil 1027 Rooma Peetri kirikus Saksa-Rooma keisriks Konrad II.","translated_text":"John XIX was crowned on March 26, 1027, in the church of Peter in Rome by the German-Roman Emperor Conrad II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kroonimisel viibisid ka Burgundia kuningas Rodolphe III ning Inglismaa ja Taani kuningas Knud Suur.","translated_text":"The coronation was also attended by King Rodolphe III of Burgundy and King Clement the Great of England and Denmark.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konrad II ei andnud paavstile tavapärast vannet, mille alusel olid eelmised Saksa-Rooma keisrid lubanud kaitsta Roomat.","translated_text":"Conrad II did not give the pope the usual oath under which the previous German-Roman emperors had promised to defend Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kui paavst andis Reichenau kloostri abtile privileegi kanda missal paavstlikke rõivaid, siis pidi abt keisri käsul andma vastava bulla Konstanzi piiskopile Warmannile, kes selle põletas.","translated_text":"When the pope granted the abbot of the Reichenau monastery the privilege of wearing papal robes at the Mass, the abbot was ordered by the emperor to give the corresponding bull to Bishop Constance Warmann, who burned it.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Konstantinoopoli patriarhiga","translated_text":"Relations with the Patriarch of Constantinople","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kroonik Rodulphus Glaberi andmetel saatsid Bütsantsi keiser Basileios II ja Konstantinoopoli patriarh Evstathios 1024 Rooma delegatsiooni, et saada paavstilt nõusolek oikumeenilise patriarhi tiitli määramiseks Konstantinoopoli patriarhile.","translated_text":"According to the chronicler Rodulphus Glaber, Byzantine Emperor Basil II and Patriarch Eustatius of Constantinople sent a delegation to Rome in 1024 to obtain papal approval to appoint the title of Ecumenical Patriarch to the Patriarch of Constantinople.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Krooniku teatel tõi delegatsioon kaasa rikkalikult kingitusi ja paavst oli patriarhi nõudmisele valmis järele andma, kuid siis taunisid seda mitmed mõjukad vaimulikud, kes tema kavatsusest teada said.","translated_text":"According to the Chronicle, the delegation brought rich gifts, and the pope was willing to yield to the patriarch's demands, but it was then crushed by several influential clergymen who learned of his plan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende vaimulike hulgas oli ka Dijoni kloostri abt Guillaume.","translated_text":"Among these priests was the abbot of the Convent of Dion, Guillaume.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paavst loobus oma kavatsusest, mistõttu Konstantinoopoli patriarh eemaldas tema nime diptühhonist.","translated_text":"The pope renounced his intention, so the Patriarch of Constantinople removed his name from the diptych.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Briti piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Britain","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX kinnitas Inglismaa ja Taani kuningale Knud Suurele, et Inglismaa ja Taani peapiiskopid ei pea tasuma palliumite saamiseks liiga suurt maksu.","translated_text":"John XIX assured King Clement the Great of England and Denmark that the archbishops of England and Denmark did not have to pay too much tax to obtain the pallium.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Itaalia piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Italy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX sätestas 6. aprillil 1027, et Grado piiskop allub Aquileia patriarhi jurisdiktsiooni alla.","translated_text":"On April 6, 1027, John XIX made the bishop of Grado subject to the jurisdiction of the Patriarch of Aquileia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sätestas septembris 1027, et Aquileia patriarh on Itaalia metropoliit ja andis talle palliumi.","translated_text":"In September 1027, he decreed that the Patriarch of Aquileia be the capital of Italy and gave him a pallium.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavst tühistas 1029 Aquileia patriarhile antud privileegid ja taastas Grado patriarhi õigused patriarhina.","translated_text":"In 1029, the pope revoked the privileges granted to Patriarch Aquileia and restored the rights of Patriarch Grado as patriarch.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lahendas Milano ja Ravenna peapiiskoppide vahelise vaidluse.","translated_text":"He settled a dispute between the archbishops of Milan and Ravenna.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Sisepoliitika","translated_text":"Internal policy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX saavutas lepituse Crescenzi suguvõsaga, mille liikmed olid 1012 Roomast minema aetud.","translated_text":"John XIX made a compromise with the Crescenzi family, whose members had been exiled from Rome in 1012.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liturgilised otsused","translated_text":"Legislative Decisions","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX sätestas, et Silva Candida piiskop võib kindlatel päevadel läbi viia Peetruse missat.","translated_text":"John XIX stipulated that the bishop of Silva Candida may hold the Mass of Peter on certain days.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teda peetakse esimeseks paavstiks, kes sätestas indulgentse almuste andmise asemel.","translated_text":"He is believed to be the first pope to prescribe indulgences instead of indulgences.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Munklus","translated_text":"The monastery","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX kinnitas Cluny kloostri privileegid ja noomis Mâconi piiskoppi Goselini (Gouzlin), kes taunis kloostri tegevust.","translated_text":"John XIX confirmed the privileges of the Cluny monastery and appointed the Bishop of Mâcon to Goselin (Gouzlin), who suppressed the monastery's activities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta pakkus Cluny abtile Odilonile Lyoni piiskopi ametit.","translated_text":"He offered Cluny Abbot Odilon the office of Bishop of Lyon.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta andis Reichenau kloostri abtile privileegi, mille alusel võis too kanda missal paavstlikke rõivaid.","translated_text":"He privileged the abbot of the Reichenau monastery to wear papal robes at Mass.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kanoniseerimised","translated_text":"Canonization","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX kanoniseeris 1024 Adalardi ja 1026 Bononiuse.","translated_text":"John XIX canonized 1024 Adalard and 1026 Bononius.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta tunnustas mais 1031 Limogesi kirikukogu otsust ja kuulutas selle esimese piiskopi Martiali apostliks.","translated_text":"In May 1031, he recognized the decision of the Council of Limoges and proclaimed the first bishop an apostle of Martial.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uued kardinalid","translated_text":"New Cardinals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX määras 10 uut kardinali.","translated_text":"John XIX appointed 10 new cardinals.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedetto, preester Dodone Giovanni, Porto piiskop Giovanni, San Crisogono kardinalpreester Giovanni, Santa Maria in Trastevere kardinalpreester Giovanni, Santa Agata in Suburra kardinaldiakon Giovanni Ponzio Pietro, Palestrina piiskop Pietro, piiskop Rodolfo","translated_text":"Benedetto, Priest of Dodone Giovanni, Bishop of Porto Giovanni, Cardinal of San Crisogono Giovanni, Cardinal of Santa Maria in Trastevere Giovanni, Cardinal of Santa Agata in Suburra Giovanni Ponzio Pietro, Bishop of Palestrina Pietro, Bishop of Rodolfo","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Onupojapoliitika","translated_text":"Policy on grandchildren","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX määras oma venna Tuscolo krahvi Alberico III Lateraani palee ametnikuks.","translated_text":"John XIX appointed his brother, Count of Tuscolo, as the official of the Lateran Palace, Alberico III.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Johannes XIX kultuuriloos","translated_text":"The cultural life of John XIX","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX kutsus Rooma muusiku Guido Arezzost.","translated_text":"John XIX summoned the Roman musician Guido Arezzo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta andis 1026 korralduse uue noodikirja kasutusele võtmiseks.","translated_text":"He ordered 1026 for the introduction of a new code.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes XIX suri kirikuloolase Kelly andmetel 20. oktoobril 1032 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.","translated_text":"John XIX died on October 20, 1032, in Rome, according to scholar Kelly, and was buried in the church of Peter in Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Catholic Encyclopedia andmetel võis ta surra 6. novembril.","translated_text":"According to the Catholic Encyclopedia, he may have died on November 6.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046.","translated_text":"I'm not sure I'm going to be able to do that.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stuttgart, 1973.","translated_text":"It was Stuttgart, 1973.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leo Santifaller: Chronologisches Verzeichnis der Urkunden Papst Johannes XIX.","translated_text":"This is the first book in a series of books by Leo Santifaller.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Römische Historische Mitteilungen\" 1, 1958: 35–73.","translated_text":"It is therefore necessary to take into account the fact that, in the present case, the Commission considers that the measures in question constitute State aid within the meaning of Article 107 (1) of the Treaty.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Johannes XIX kohta. (inglise keeles) Artikkel Johannes XIX kohta. (inglise keeles) Johannes XIX dokumendid.","translated_text":"The article on John XIX. The article on John XIX. The documents of John XIX.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johannes XIX kardinalid.","translated_text":"The cardinals of John XIX.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel abt Odilonist.","translated_text":"The article is about Odilon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel Guido d'Arezzost.","translated_text":"(English) An article by Guido d'Arezzo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles)","translated_text":"(in English)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Surnud 1032","translated_text":"Categories of Popes:Dead 1032","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Nowy Dwór Królewski","wikicode":"{{linn\n|pilt = Nowy Dwór Królewski.jpg\n}}\n'''Nowy Dwór Królewski''' ([[saksa keel|saksa]] ''Königlich Neudorf'') on [[küla]] [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chełmno maakond|Chełmno maakonnas]] [[Papowo Biskupie vald|Papowo Biskupie vallas]].\n\n2011. aastal elas seal 172 inimest.\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna külad]]","hash":"07df69ae858be142d1dd6bd524518f9037de9d49d5d1160ff91f3444ed65db51","last_revision":"2023-01-07T07:58:12Z","first_revision":"2010-02-13T13:08:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.684507","cross_lingual_links":{"ace":"Nowy Dwór Królewski","af":"Nowy Dwór Królewski","als":"Nowy Dwór Królewski","am":"ኖቪ ድቩር ክሩለፍስኪ","an":"Nowy Dwór Królewski","ang":"Nowy Dwór Królewski","ar":"نوفي دفور كروليفسكي","arc":"ܢܐܘܝ ܕܘܪ ܟܪܘܠܣܟܝ","ast":"Nowy Dwór Królewski","ay":"Nowy Dwór Królewski","az":"Novı Dvor Krolevski","ba":"Новы Двур Крулевски","bat-smg":"Krulevskė Naudvars","be":"Новы Двур Крулеўскі","be-x-old":"Новы Двор Крулеўскі","bg":"Нови Двур Крулевски","bh":"नया रॉयल कोर्ट","ca":"Nowy Dwór Królewski","cbk-zam":"Nowy Dwór Królewski","ce":"Нови Двур Крулевски","ceb":"Nowy Dwór Królewski","ch":"Nohi Dhoir Khroilehski","co":"Nowy Dwór Królewski","cs":"Nowy Dwór Królewski","cv":"Новый Двор Кролевски","cy":"Nowy Dwór Królewski","da":"Nowy Dwór Królewski","de":"Nowy Dwór Królewski","diq":"Nowy Dwór Królewski","dsb":"Nowy Dwór Królewski","dv":"Nowy Dwór Królewski","el":"Νόβι Ντβουρ Κρουλέφσκι","en":"Nowy Dwór Królewski","eo":"Nowy Dwór Królewski","es":"Nowy Dwór Królewski","eu":"Nowy Dwór Królewski","ext":"Nowy Dwór Królewski","fa":"نوی دور کرولیوسکی","ff":"Nowy Dwór Królewski","fi":"Nowy Dwór Królewski","fo":"Nowy Dwór Królewski","fr":"Nowy Dwór Królewski","frp":"Nowy Dwór Królewski","frr":"Nowy Dwór Królewski","fur":"Nowy Dwór Królewski","fy":"Nowy Dwór Królewski","ga":"Nowy Dwór Królewski","gd":"Nowy Dwór Królewski","gn":"Nowy Dwór Królewski","gv":"Nowy Dwór Królewski","hif":"Nowy Dwór Królewski","hr":"Nowy Dwór Królewski","hu":"Nowy Dwór Królewski","id":"Nowy Dwór Królewski","it":"Nowy Dwór Królewski","ja":"ノヴィ・ドゥヴル・クルレフスキ","krc":"Новы-Двор-Кролевски","la":"Nowy Dwór Królewski","lg":"Nowy Dwór Królewski","lt":"Novi Dvur Krulevskis","lv":"Novi Dvura Krulevska","ms":"Nowy Dwór Królewski","ng":"Nowy Dwór Królewski","nl":"Nowy Dwór Królewski","nn":"Nowy Dwór Królewski","nb":"Nowy Dwór Królewski","pcd":"Nowy Dwór Królewski","pdc":"Nowy Dwór Królewski","pl":"Nowy Dwór Królewski","pt":"Nowy Dwór Królewski","ro":"Nowy Dwór Królewski","roa-rup":"Nowy Dwór Królewski","ru":"Новы-Двур-Крулевски","sg":"Nowy Dwór Królewski","simple":"Nowy Dwór Królewski","sk":"Nowy Dwór Królewski","sn":"Nowy Dwór Królewski","sq":"Nowy Dwór Królewski","sr":"Нови Двор Кролевски","st":"Nowy Dwór Królewski","sv":"Nowy Dwór Królewski","szl":"Nowy Dwůr Krůlewski","tt":"Novı Dvur Krulevski","uk":"Нови ��вур Крулєвскі","vi":"Nowy Dwór Królewski","vo":"Nowy Dwór Królewski","wuu":"克鲁莱夫斯基新庄园","zea":"Nowy Dwór Królewski","zh":"克鲁莱夫斯基新庄园","zh-min-nan":"Nowy Dwór Królewski","zh-yue":"Nowy Dwór Królewski"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Nowy Dwór Królewski (saksa Königlich Neudorf) on küla Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Chełmno maakonnas Papowo Biskupie vallas.\n\n2011. aastal elas seal 172 inimest.\n\nKategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna külad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nowy Dwór Królewski (saksa Königlich Neudorf) on küla Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Chełmno maakonnas Papowo Biskupie vallas.","translated_text":"Nowy Dwór Królewski (German: Königlich Neudorf) is a village in the Kujawy-Pomorze water catchment area of Chełmno County, Poland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2011. aastal elas seal 172 inimest.","translated_text":"In 2011, there were 172 people living there.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna külad","translated_text":"Category:Villages of the Kujawy-Pomorze watershed","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"San Siro","wikicode":"\n'''Stadio Giuseppe Meazza''' tuntud kui '''Stadio San Siro''' või ka hüüdnimega \"La Scala del Calcio\" (\"[[jalgpall]]i [[La Scala]]\") on [[jalgpallistaadion]] [[Itaalia]]s [[Milano]]s. Staadion on jalgpalliklubide [[AC Milan]] ja [[Milano Internazionale]] kodustaadion. Staadionil peetakse ka [[ragbi]]matše ning [[kontsert]]e.\n\nStaadion, algse nimega '''Nuovo Stadio Calcistico San Siro''' (San Siro uus jalgpallistaadion), valmis [[1925]]. aastal ja avati [[19. september|19. septembril]] [[1926]] [[AC Milan]]i ja [[Milano Internazionale]] kohtumisega. Algselt oli staadion AC Milani omanduses, aastast [[1947]] on omanikuks ka Milano Internazionale. [[Giuseppe Meazza]] nime sai staadion [[1980]]. aastal. Giuseppe Meazza oli kahekordne maailmameister ([[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]] ja [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]]), kes mängis peamiselt [[Associazione Sportiva Ambrosiana-Inter|AS Ambrosiana-Inter]], aga lühikest aega ka AC Milanis. \n\nMurukattega mänguväljak on 105 meetrit pikk ja 68 meetrit lai. Staadionit on renoveeritud [[1956]] ja [[1990]]. Viimase uuendamise käigus kõrvaldati staadionilt kõik seisukohad. Praegusel ajal on staadionil on 80 074 pealtvaatajakohta. Võimalike tulevaste laiendamiste jaoks peab staadion aga maad vahetult staadioni taga asuvalt [[hipodroom]]ilt juurde ostma. San Sirol on UEFA 5-tähe standard. \n\nSan Sirol peeti [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta maailmameistrivõistluste]] veerandfinaal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] ning poolfinaalmatš [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] ja [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] vahel ning [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990. aasta maailmameistrivõistluste]] avamäng [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] ja [[Kameruni jalgpallikoondis|Kameruni]] vahel. 1990. aasta maailmameistrivõistlustel peeti staadionil veel 5 mängu. Kuulsad mängud on veel toimunud [[1939]]. aastal Itaalia ja [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (2:0), [[1940]]. aastal Itaalia ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] ning [[1956]]. aastal Itaalia ja [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] koondise vahel (3:0).\n\nSan Sirol on peetud ka kontserte. Seal on esinenud näiteks [[U2]], [[Bob Marley]], [[Michael Jackson]], [[Depeche Mode]], [[Bruce Springsteen]], [[David Bowie]], [[Robbie Williams]], [[Madonna (laulja)|Madonna]] ja [[The Rolling Stones]].\n\n== Panoraampilt ==\n{{panoraampilt|San Siro wide.jpg |1300px|San Siro}}\n\n== Välislingid ==\n*[http://www.sansiro.net/index.asp Staadioni ametlik veebileht]\n\n{{Coordinate |NS=45.47815833 |EW=9.1237 |type=landmark |region=IT-MI |dim=5000}}\n\n[[Kategooria:Itaalia jalgpallistaadionid]]\n[[Kategooria:Milano ehitised]]","hash":"77a6c3e6f7cdbb4b02aad10be1f45c29e25b83e9c1eb58c4f0f7b7838ce65291","last_revision":"2014-07-29T12:57:27Z","first_revision":"2010-02-13T13:39:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.761131","cross_lingual_links":{"ar":"سان سيرو","arz":"سان سيرو","ast":"Estadiu Giuseppe Meazza","az":"San Siro","azb":"سن سیرو ایستادیومو","ban":"San Siro","bg":"Джузепе Меаца (стадион)","bn":"সান সিরো","bs":"San Siro","ca":"Estadi Giuseppe Meazza","ckb":"سان سیرۆ","cs":"Stadio Giuseppe Meazza","da":"San Siro","de":"Giuseppe-Meazza-Stadion","el":"Στάδιο Τζουζέπε Μεάτσα","en":"San Siro","es":"Estadio Giuseppe Meazza","eu":"Giuseppe Meazza estadioa","fa":"ورزشگاه سن سیرو","fi":"Stadio Giuseppe Meazza","fr":"Stade San Siro","fur":"Stadi Giuseppe Meazza","ga":"San Siro","gl":"Stadio Giuseppe Meazza","he":"סן סירו","hi":"सैन सिरो","hr":"Stadio San Siro","hu":"Giuseppe Meazza Stadion","hy":"Ջուզեպպե Մեացցա մարզադաշտ","id":"San Siro","ie":"Giuseppe-Meazza-Stadion","is":"San Siro","it":"Stadio Giuseppe Meazza","ja":"スタディオ・ジュゼッペ・メアッツァ","jv":"Stadion San Siro","ka":"სან სირო","kk":"Джузеппе Меацца (стадион)","ko":"스타디오 주세페 메아차","lb":"Stadio Giuseppe Meazza","lmo":"Stadi de San Sir","lt":"San Siro stadionas","lv":"Sansiro","mk":"Сан Сиро","mr":"ज्युझेप्पे मेआत्सा स्टेडियम","ms":"Stadium San Siro","mt":"Stadio Giuseppe Meazza","nl":"Stadio Giuseppe Meazza","nb":"San Siro","pa":"ਸਨ ਸੀਰੋ (ਸਟੇਡੀਅਮ)","pl":"Stadion Giuseppego Meazzy","pt":"Estádio Giuseppe Meazza","ro":"Stadionul Giuseppe Meazza","ru":"Джузеппе Меацца (стадион)","sco":"San Siro","simple":"San Siro","sk":"Stadio Giuseppe Meazza","sl":"Stadion San Siro","sq":"San Siro","sr":"Стадион Ђузепе Меаца","sv":"Stadio Giuseppe Meazza","sw":"San Siro","th":"ซานซีโร","tr":"Giuseppe Meazza Stadyumu","tt":"Сан-Сиро (стадион)","uk":"Сан-Сіро","ur":"سان سیرو","uz":"San Siro","vi":"San Siro","wuu":"圣西罗球场","zh":"聖西路球場","zh-yue":"聖西路球場"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Stadio Giuseppe Meazza tuntud kui Stadio San Siro või ka hüüdnimega \"La Scala del Calcio\" (\"jalgpalli La Scala\") on jalgpallistaadion Itaalias Milanos. Staadion on jalgpalliklubide AC Milan ja Milano Internazionale kodustaadion. Staadionil peetakse ka ragbimatše ning kontserte.\n\nStaadion, algse nimega Nuovo Stadio Calcistico San Siro (San Siro uus jalgpallistaadion), valmis 1925. aastal ja avati 19. septembril 1926 AC Milani ja Milano Internazionale kohtumisega. Algselt oli staadion AC Milani omanduses, aastast 1947 on omanikuks ka Milano Internazionale. Giuseppe Meazza nime sai staadion 1980. aastal. Giuseppe Meazza oli kahekordne maailmameister (1934 ja 1938), kes mängis peamiselt AS Ambrosiana-Inter, aga lühikest aega ka AC Milanis.\n\nMurukattega mänguväljak on 105 meetrit pikk ja 68 meetrit lai. Staadionit on renoveeritud 1956 ja 1990. Viimase uuendamise käigus kõrvaldati staadionilt kõik seisukohad. Praegusel ajal on staadionil on 80 074 pealtvaatajakohta. Võimalike tulevaste laiendamiste jaoks peab staadion aga maad vahetult staadioni taga asuvalt hipodroomilt juurde ostma. San Sirol on UEFA 5-tähe standard.\n\nSan Sirol peeti 1934. aasta maailmameistrivõistluste veerandfinaal Saksamaa ja Rootsi ning poolfinaalmatš Itaalia ja Austria vahel ning 1990. aasta maailmameistrivõistluste avamäng Argentina ja Kameruni vahel. 1990. aasta maailmameistrivõistlustel peeti staadionil veel 5 mängu. Kuulsad mängud on veel toimunud 1939. aastal Itaalia ja Inglismaa (2:0), 1940. aastal Itaalia ja Saksamaa ning 1956. aastal Itaalia ja Brasiilia koondise vahel (3:0).\n\nSan Sirol on peetud ka kontserte. Seal on esinenud näiteks U2, Bob Marley, Michael Jackson, Depeche Mode, Bruce Springsteen, David Bowie, Robbie Williams, Madonna ja The Rolling Stones.\n\nStaadioni ametlik veebileht\n\nKategooria:Itaalia jalgpallistaadionid Kategooria:Milano ehitised\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stadio Giuseppe Meazza tuntud kui Stadio San Siro või ka hüüdnimega \"La Scala del Calcio\" (\"jalgpalli La Scala\") on jalgpallistaadion Itaalias Milanos.","translated_text":"The Stadio Giuseppe Meazza, also known as Stadio San Siro or \"La Scala del Calcio\" (football La Scala), is a football stadium in Milan, Italy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion on jalgpalliklubide AC Milan ja Milano Internazionale kodustaadion.","translated_text":"The stadium is the home stadium of AC Milan and Milano Internazionale.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadionil peetakse ka ragbimatše ning kontserte.","translated_text":"The stadium also hosts rugby matches and concerts.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Staadion, algse nimega Nuovo Stadio Calcistico San Siro (San Siro uus jalgpallistaadion), valmis 1925. aastal ja avati 19. septembril 1926 AC Milani ja Milano Internazionale kohtumisega.","translated_text":"The stadium, originally named Nuovo Stadio Calcistico San Siro (the new San Siro football stadium), was completed in 1925 and opened on 19 September 1926 with the meeting of AC Milan and Milano Internazionale.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algselt oli staadion AC Milani omanduses, aastast 1947 on omanikuks ka Milano Internazionale.","translated_text":"Originally owned by AC Milan, the stadium has been owned by Milano Internazionale since 1947.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Giuseppe Meazza nime sai staadion 1980. aastal.","translated_text":"The stadium was named after Giuseppe Meazza in 1980.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Giuseppe Meazza oli kahekordne maailmameister (1934 ja 1938), kes mängis peamiselt AS Ambrosiana-Inter, aga lühikest aega ka AC Milanis.","translated_text":"Giuseppe Meazza was a two-time world champion (1934 and 1938) who played mainly for AS Ambrosiana-Inter but also briefly for AC Milan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Murukattega mänguväljak on 105 meetrit pikk ja 68 meetrit lai.","translated_text":"The pitch is 105 metres long and 68 metres wide.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadionit on renoveeritud 1956 ja 1990.","translated_text":"The stadium was renovated in 1956 and 1990.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimase uuendamise käigus kõrvaldati staadionilt kõik seisukohad.","translated_text":"During the last renovation, all views were removed from the stadium.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Praegusel ajal on staadionil on 80 074 pealtvaatajakohta.","translated_text":"At present, the stadium has 80,074 seats.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võimalike tulevaste laiendamiste jaoks peab staadion aga maad vahetult staadioni taga asuvalt hipodroomilt juurde ostma.","translated_text":"However, for possible future expansions, the stadium must acquire the land directly behind the stadium from the racetrack.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"San Sirol on UEFA 5-tähe standard.","translated_text":"San Siro is a UEFA 5-star standard.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"San Sirol peeti 1934. aasta maailmameistrivõistluste veerandfinaal Saksamaa ja Rootsi ning poolfinaalmatš Itaalia ja Austria vahel ning 1990. aasta maailmameistrivõistluste avamäng Argentina ja Kameruni vahel. 1990. aasta maailmameistrivõistlustel peeti staadionil veel 5 mängu.","translated_text":"San Siro hosted the quarter-finals of the 1934 World Cup between Germany and Sweden and the semi-finals between Italy and Austria, and the opening match of the 1990 World Cup between Argentina and Cameroon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuulsad mängud on veel toimunud 1939. aastal Itaalia ja Inglismaa (2:0), 1940. aastal Itaalia ja Saksamaa ning 1956. aastal Itaalia ja Brasiilia koondise vahel (3:0).","translated_text":"Famous games have also been played in 1939 between Italy and England (2:0), 1940 between Italy and Germany, and 1956 between Italy and Brazil (3:0).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"San Sirol on peetud ka kontserte.","translated_text":"There are also concerts in San Siro.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal on esinenud näiteks U2, Bob Marley, Michael Jackson, Depeche Mode, Bruce Springsteen, David Bowie, Robbie Williams, Madonna ja The Rolling Stones.","translated_text":"It has featured U2, Bob Marley, Michael Jackson, Depeche Mode, Bruce Springsteen, David Bowie, Robbie Williams, Madonna and the Rolling Stones.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Panoraampilt","translated_text":"Panoramic lamps","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Staadioni ametlik veebileht","translated_text":"Official website of the stadium","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Itaalia jalgpallistaadionid Kategooria:Milano ehitised","translated_text":"Italian football stadiums Category:Buildings in Milan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abbay","wikicode":"#suuna[[Sinine Niilus]]","hash":"4621a59d2c75496ed5e38894e2965df1b551b0112bd5050b34957d3ce0342f5d","last_revision":"2010-02-13T14:15:03Z","first_revision":"2010-02-13T14:15:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.835189","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSinine Niilus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSinine","translated_text":"Direction Blue","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Niilus","translated_text":"It's very nice.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Usundi kuus dimensiooni","wikicode":"#suuna [[usundi seitse dimensiooni]]","hash":"1a0fe37a5b7954b02c70c6151cf139a1f601a8f692b67ffa7b331f571f001df0","last_revision":"2010-02-13T14:16:52Z","first_revision":"2010-02-13T14:16:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.892097","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna usundi seitse dimensiooni\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna usundi seitse dimensiooni","translated_text":"direction to the seven dimensions of the belief","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdullahi","wikicode":"#suuna [[‘Abd Allāh ibn Sayyid Muḩammad Khalīfah]]","hash":"27a2181279a95c0cd181eff13d35d5981b88f3bddaabdebc412929ed953da822","last_revision":"2014-07-22T21:57:01Z","first_revision":"2010-02-13T15:11:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:29.955004","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna 'Abd Allāh ibn Sayyid Muḩammad Khalīfah\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna 'Abd Allāh ibn Sayyid Muḩammad Khalīfah","translated_text":"the direction of 'Abd Allah ibn Sayyid Mu ⁇ ammad Khalīfah","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kristiaania","wikicode":"#suuna[[oslo]]","hash":"b82d753aac0c2503bfb41b50f39c41df51ce607a12441826376f0274f55fbf71","last_revision":"2010-02-13T16:03:05Z","first_revision":"2010-02-13T16:03:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.051354","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaoslo\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaoslo","translated_text":"Directional position","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Stadio Olimpico","wikicode":"{{ Staadion \n| nimi = Stadio Olimpico\n| hüüdnimi = Olimpico\n| pilt = Stadio Olimpico 2008.JPG|pildisuurus=250px\n| pildiallkiri = [[UEFA staadionikategooriad|UEFA]] {{rating|4|4}}\n| täisnimi = \n| endised_nimed = \n| asukoht = Viale dei Gladiatori, 00135
[[Rooma]], [[Itaalia]] \n| NS = \n| EW = \n| ehitati = 1928\n| avati = 1937\n| renoveeriti = 1953\n| laiendati = 1990\n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = [[Itaalia Olümpiakomitee]]\n| operaator = \n| kate = Murukate
105 × 28 m\n| tabloo = \n| maksumus = \n| arhitekt = [[Annibale Vitellozzi]]\n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| mahutavus = 70 634\n| sviidid = \n| rekord_pealtvaatajaid = \n| staadioniraja_pikkus = \n| mõõtmed = \n| pindala = \n| meeskonnad = [[AS Roma]] (1953-)
[[Rooma Lazio]] (1953-)
[[Itaalia jalgpallikoondis]] (1953-)
[[Itaalia ragbikoondis]] (2012-)\n| koduleht = \n}}\n'''Stadio Olimpico''' ehk '''Rooma olümpiastaadion''' (algselt '''Stadio dei Cipressi''', pärast staadioni renoveerimist 100 000 pealtvaataja jaoks kutsuti ka '''Stadio dei Centomila''' ning 1960. aastast '''Stadio Olimpico''') on staadion [[Itaalia]]s [[Rooma]]s. \n\nStaadioni hakati ehitama [[1933]]. aastal ning see valmis 1938. aastaks, kuid seal võisteldi esimest korda alles [[1953]]. aastal. Avavõistluseks oli [[Itaalia]]-[[Ungari]] kohtumine [[jalgpall]]is, milles võidu said tulemusega 3:0 ungarlased. Samal staadionil peeti [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused ja [[ratsasport|ratsutamise]] võistkondlikud hüpped.\n\nEelkõige ongi staadion loodud jalgpalli ja kergejõustiku jaoks.\n\nOlümpiastaadionil on toimunud [[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]], [[1981. aasta maailma karika finaal kergejõustikus]] ja [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Viimase tarvis staadion renoveeriti. 2008. aastal toimus seal [[UEFA Meistrite liiga|UEFA Meistrite Liiga]] finaal. Igal aastal peetakse seal [[Coppa Italia]] finaal.\n\nStaadion kuulub [[Itaalia Olümpiakomitee]]le. Olümpiastaadion mahutab tänapäeval 72 698 pealtvaatajat. Staadion on [[Serie A]] klubide [[S.S. Lazio]] ja [[A.S. Roma]] kodustaadion.\n\n{{Coordinate |NS=41.93388889 |EW=12.45472222 |type=landmark |region=IT |dim=5000}}\n\n[[Kategooria:Staadionid]]\n[[Kategooria:AS Roma]]\n[[Kategooria:Rooma Lazio]]\n[[Kategooria:Rooma]]","hash":"444ce1be9920a507af3156d086069c81f87cee205622ebfeaeb3a33c56b7e45e","last_revision":"2020-05-13T18:36:24Z","first_revision":"2010-02-13T17:43:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.118656","cross_lingual_links":{"ar":"ملعب أولمبيكو","arz":"ستاد اولمبيكو","az":"Olimpiko","azb":"روم اولمپیک ایستادیومو","ban":"Stadio Olimpico","be":"Стадыа Алімпіка","be-x-old":"Стадыё Алімпіка","bg":"Стадио Олимпико","bs":"Stadion \"Olimpico\"","ca":"Estadi Olímpic de Roma","ckb":"یاریگای ئۆڵمپیکو","cs":"Stadio Olimpico","cy":"Stadiwm Olympaidd Rhufain","da":"Stadio Olimpico (Rom)","de":"Olympiastadion Rom","el":"Ολυμπιακό Στάδιο Ρώμης","en":"Stadio Olimpico","es":"Estadio Olímpico de Roma","eu":"Stadio Olimpico","fa":"ورزشگاه المپیک رم","fi":"Rooman olympiastadion","fr":"Stade olympique de Rome","ga":"Stadio Olimpico","gl":"Stadio Olimpico","he":"סטאדיו אולימפיקו","hi":"स्टेडियो ऑलिम्पिको","hr":"Stadio Olimpico","hu":"Olimpiai Stadion (Róma)","hy":"Օլիմպիական մարզադաշտ (Հռոմ)","id":"Stadion Olimpiade (Roma)","it":"Stadio Olimpico (Roma)","ja":"スタディオ・オリンピコ・ディ・ローマ","jv":"Stadion Olimpico","ka":"სტადიო ოლიმპიკო","kk":"Олимпико (стадион, Рим)","ko":"스타디오 올림피코","lb":"Stadio Olimpico di Roma","lt":"Romos olimpinis stadionas","lv":"Romas olimpiskais stadions","mk":"Стадион Олимпико","mni":"ꯁ꯭ꯇꯥꯗꯤꯑꯣ ꯑꯣꯂꯤꯝꯄꯤꯀꯣ","mr":"स्तादियो ऑलिंपिको","ms":"Stadio Olimpico","nl":"Olympisch Stadion (Rome)","nn":"Stadio Olimpico","nb":"Stadio Olimpico","pa":"ਸਟੇਡੀਓ ਓਲੰਪਿਕੋ","pl":"Stadio Olimpico (Rzym)","pt":"Estádio Olímpico de Roma","ro":"Stadionul Olimpic din Roma","ru":"Олимпийский стадион (Рим)","simple":"Stadio Olimpico","sk":"Stadio Olimpico","sl":"Stadio Olimpico","sq":"Stadio Olimpico","sr":"Стадион Олимпико","sv":"Roms Olympiastadion","sw":"Stadio Olimpico","th":"สตาดีโอโอลิมปีโก","tl":"Stadio Olimpico","tr":"Olimpiyat Stadyumu (Roma)","tt":"Стадио Олимпико","uk":"Олімпійський стадіон (Рим)","ur":"استادیو اولمپیکو","uz":"Olimpiya stadioni (Rim)","vi":"Sân vận động Olimpico","wuu":"罗马奥林匹克体育场","zh":"羅馬奧林匹克體育場","zh-yue":"羅馬奧林匹克體育場"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Stadio Olimpico ehk Rooma olümpiastaadion (algselt Stadio dei Cipressi, pärast staadioni renoveerimist 100 000 pealtvaataja jaoks kutsuti ka Stadio dei Centomila ning 1960. aastast Stadio Olimpico) on staadion Itaalias Roomas.\n\nStaadioni hakati ehitama 1933. aastal ning see valmis 1938. aastaks, kuid seal võisteldi esimest korda alles 1953. aastal. Avavõistluseks oli Itaalia-Ungari kohtumine jalgpallis, milles võidu said tulemusega 3:0 ungarlased. Samal staadionil peeti 1960. aasta suveolümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused ja ratsutamise võistkondlikud hüpped.\n\nEelkõige ongi staadion loodud jalgpalli ja kergejõustiku jaoks.\n\nOlümpiastaadionil on toimunud 1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, 1981. aasta maailma karika finaal kergejõustikus ja 1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Viimase tarvis staadion renoveeriti. 2008. aastal toimus seal UEFA Meistrite Liiga finaal. Igal aastal peetakse seal Coppa Italia finaal.\n\nStaadion kuulub Itaalia Olümpiakomiteele. Olümpiastaadion mahutab tänapäeval 72 698 pealtvaatajat. Staadion on Serie A klubide S.S. Lazio ja A.S. Roma kodustaadion.\n\nKategooria:Staadionid Kategooria:AS Roma Kategooria:Rooma Lazio Kategooria:Rooma\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{ Staadion \n| nimi = Stadio Olimpico\n| hüüdnimi = Olimpico\n| pilt = Stadio Olimpico 2008.JPG|pildisuurus=250px\n| pildiallkiri = [[UEFA staadionikategooriad|UEFA]] {{rating|4|4}}\n| täisnimi = \n| endised_nimed = \n| asukoht = Viale dei Gladiatori, 00135
[[Rooma]], [[Itaalia]] \n| NS = \n| EW = \n| ehitati = 1928\n| avati = 1937\n| renoveeriti = 1953\n| laiendati = 1990\n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = [[Itaalia Olümpiakomitee]]\n| operaator = \n| kate = Murukate
105 × 28 m\n| tabloo = \n| maksumus = \n| arhitekt = [[Annibale Vitellozzi]]\n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| mahutavus = 70 634\n| sviidid = \n| rekord_pealtvaatajaid = \n| staadioniraja_pikkus = \n| mõõtmed = \n| pindala = \n| meeskonnad = [[AS Roma]] (1953-)
[[Rooma Lazio]] (1953-)
[[Itaalia jalgpallikoondis]] (1953-)
[[Itaalia ragbikoondis]] (2012-)\n| koduleht = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stadio Olimpico ehk Rooma olümpiastaadion (algselt Stadio dei Cipressi, pärast staadioni renoveerimist 100 000 pealtvaataja jaoks kutsuti ka Stadio dei Centomila ning 1960. aastast Stadio Olimpico) on staadion Itaalias Roomas.","translated_text":"The Stadio Olimpico or Rome Olympic Stadium (originally the Stadio dei Cipressi, after the renovation of the stadium for 100,000 spectators it was also called the Stadio dei Centomila and since 1960 the Stadio Olimpico) is a stadium in Rome, Italy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Staadioni hakati ehitama 1933. aastal ning see valmis 1938. aastaks, kuid seal võisteldi esimest korda alles 1953. aastal.","translated_text":"Construction of the stadium began in 1933 and was completed by 1938, but it was not until 1953 that the first competition was held there.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Avavõistluseks oli Itaalia-Ungari kohtumine jalgpallis, milles võidu said tulemusega 3:0 ungarlased.","translated_text":"The opening match was a football match between Italy and Hungary, which was won 3-0 by the Hungarians.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal staadionil peeti 1960. aasta suveolümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused ja ratsutamise võistkondlikud hüpped.","translated_text":"The same stadium hosted the opening and closing ceremonies of the 1960 Summer Olympics, the athletics competitions, and the equestrian competitive jumps.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eelkõige ongi staadion loodud jalgpalli ja kergejõustiku jaoks.","translated_text":"In particular, the stadium is designed for football and athletics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiastaadionil on toimunud 1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, 1981. aasta maailma karika finaal kergejõustikus ja 1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.","translated_text":"The Olympic Stadium hosted the 1974 European Championships in Athletics, the 1981 World Cup Final in Athletics and the 1990 World Cup in Football.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimase tarvis staadion renoveeriti. 2008. aastal toimus seal UEFA Meistrite Liiga finaal.","translated_text":"In 2008, the stadium was renovated for the final of the UEFA Champions League.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Igal aastal peetakse seal Coppa Italia finaal.","translated_text":"It's the final of the Coppa Italia every year.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Staadion kuulub Itaalia Olümpiakomiteele.","translated_text":"The stadium belongs to the Italian Olympic Committee.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Olümpiastaadion mahutab tänapäeval 72 698 pealtvaatajat.","translated_text":"The Olympic Stadium currently holds 72,698 spectators.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion on Serie A klubide S.S. Lazio ja A.S. Roma kodustaadion.","translated_text":"The stadium is the home stadium of Serie A clubs S.S. Lazio and A.S. Roma.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Staadionid Kategooria:AS Roma Kategooria:Rooma Lazio Kategooria:Rooma","translated_text":"This appropriation is intended to cover the expenditure of the European Parliament and of the Council in accordance with Article 21 of the Financial Regulation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Koluvere järv","wikicode":"{{Järv \n| järve_nimi = Koluvere järv\n| pildi_nimi = Koluvere mõisa turbiinihoone 2014.jpg\n| pildi_link = Koluvere järv koos mõisa turbiinihoonega\n| valgala_riigid = [[Eesti]]\n| suubuvad = [[Liivi jõgi]]\n| voolab_välja = Liivi jõgi\n| järve_pindala = 6,5 ha, s.h. 1,6 ha saared\n| kõrgus_merepinnast = \n| suurim_pikkus = 740 m\n| suurim_laius = 120 m\n| keskmine_sügavus =\n| suurim_sügavus = \n| vee_maht = \n| laiuskoord = 58/54/28\n| pikkuskoord = 24/06/18\n| asendikaart = Eesti\n}}\n\n'''Koluvere järv''' (ka ''Koluvere paisjärv'' või ''Kolovere paisjärv'') on [[paisjärv]] Liivi jõel [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluvere]] külas.\n\nPaisjärve [[valgala]] pindala on 42 km². Kaldajoone pikkus on 2818 m. Järv on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m. Järve kaldal on kaitsealune [[Koluvere mõisa park]].\n\nKoluvere järve [[keskkonnaregistri kood]] on VEE2034210.\n\n[[Pilt:Tamm Koluvere järve kaldal.jpg|pisi|Tamm Koluvere järve kaldal]]\n==Vaata ka==\n*[[Eesti järvede loend]]\n\n== Välislingid ==\n\n*[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2034210&mount=view Koluvere järv Keskkonnaregistri lehel]\n\n[[Kategooria:Lääne-Nigula valla järved]]\n[[Kategooria:Matsalu alamvesikond]]","hash":"d7c8b41403dbe1205d1565ad4a6f48d4edd5ddf1d339d8972e942e9cd7d658f3","last_revision":"2020-08-09T09:19:34Z","first_revision":"2010-02-13T18:05:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.174967","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Koluvere järv (ka Koluvere paisjärv või Kolovere paisjärv) on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas.\n\nPaisjärve valgala pindala on 42 km². Kaldajoone pikkus on 2818 m. Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m. Järve kaldal on kaitsealune Koluvere mõisa park.\n\nKoluvere järve keskkonnaregistri kood on VEE2034210.\n\nEesti järvede loend\n\nKoluvere järv Keskkonnaregistri lehel\n\nKategooria:Lääne-Nigula valla järved Kategooria:Matsalu alamvesikond\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Järv \n| järve_nimi = Koluvere järv\n| pildi_nimi = Koluvere mõisa turbiinihoone 2014.jpg\n| pildi_link = Koluvere järv koos mõisa turbiinihoonega\n| valgala_riigid = [[Eesti]]\n| suubuvad = [[Liivi jõgi]]\n| voolab_välja = Liivi jõgi\n| järve_pindala = 6,5 ha, s.h. 1,6 ha saared\n| kõrgus_merepinnast = \n| suurim_pikkus = 740 m\n| suurim_laius = 120 m\n| keskmine_sügavus =\n| suurim_sügavus = \n| vee_maht = \n| laiuskoord = 58/54/28\n| pikkuskoord = 24/06/18\n| asendikaart = Eesti\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koluvere järv (ka Koluvere paisjärv või Kolovere paisjärv) on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas.","translated_text":"Lake Koluver (also known as Lake Koluver or Lake Kolovere) is a lake on the River Livi in the village of Koluver on the West Nigula River in the Western Province.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paisjärve valgala pindala on 42 km².","translated_text":"The lake's white area is 42 square kilometers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaldajoone pikkus on 2818 m.","translated_text":"The length of the shoreline is 2818 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.","translated_text":"The lake is a public body of water with a catchment area of 50 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järve kaldal on kaitsealune Koluvere mõisa park.","translated_text":"On the shore of the lake is a protected Coluver Manor Park.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koluvere järve keskkonnaregistri kood on VEE2034210.","translated_text":"The code of the Lake Calvary Environmental Register is VEE2034210.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti järvede loend","translated_text":"List of lakes of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koluvere järv Keskkonnaregistri lehel","translated_text":"Lake Calvary on the page of the Environmental Register","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lääne-Nigula valla järved Kategooria:Matsalu alamvesikond","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and innovation in the field of fisheries and aquaculture.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Liivi järv","wikicode":"{{Järv \n| järve_nimi = Liivi järv\n| pildi_nimi = \n| pildi_link = \n| valgala_riigid = Eesti\n| suubuvad = [[Liivi jõgi]]\n| voolab_välja = Liivi jõgi\n| järve_pindala = 1 ha\n| kõrgus_merepinnast = \n| suurim_pikkus = \n| suurim_laius = \n| keskmine_sügavus = 1,5 m\n| suurim_sügavus = 2,5 m\n| vee_maht = \n| laiuskoord = 58/50/56\n| pikkuskoord = 23/58/00\n| asendikaart = Eesti\n}}\n\n'''Liivi järv''' on [[paisjärv]] Liivi jõel [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Liivi]] külas.\n\nPaisjärve [[valgala]] pindala on 160 km². Kaldajoone pikkus on 576 m. Järv on [[avalik veekogu]], mille [[piiranguvöönd]] on 50 m.\n\nLiivi järve [[keskkonnaregistri kood]] on VEE2034220.\n\n==Vaata ka==\n*[[Eesti järvede loend]]\n\n== Välislingid ==\n\n*[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE2034220&mount=view Liivi järv Keskkonnaregistri lehel]\n\n[[Kategooria:Lääne-Nigula valla järved]]\n[[Kategooria:Matsalu alamvesikond]]","hash":"29d2dcf8f41d2a154f711aa341e92d1695b848645f9a1b8f3d5d5953e337a1cb","last_revision":"2020-08-09T09:02:31Z","first_revision":"2010-02-13T18:35:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.229592","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Liivi järv on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Liivi külas.\n\nPaisjärve valgala pindala on 160 km². Kaldajoone pikkus on 576 m. Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nLiivi järve keskkonnaregistri kood on VEE2034220.\n\nEesti järvede loend\n\nLiivi järv Keskkonnaregistri lehel\n\nKategooria:Lääne-Nigula valla järved Kategooria:Matsalu alamvesikond\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Järv \n| järve_nimi = Liivi järv\n| pildi_nimi = \n| pildi_link = \n| valgala_riigid = Eesti\n| suubuvad = [[Liivi jõgi]]\n| voolab_välja = Liivi jõgi\n| järve_pindala = 1 ha\n| kõrgus_merepinnast = \n| suurim_pikkus = \n| suurim_laius = \n| keskmine_sügavus = 1,5 m\n| suurim_sügavus = 2,5 m\n| vee_maht = \n| laiuskoord = 58/50/56\n| pikkuskoord = 23/58/00\n| asendikaart = Eesti\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liivi järv on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Liivi külas.","translated_text":"Lake Livi is a shallow lake on the Livi River in the West Nigula valley in the village of Livi.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paisjärve valgala pindala on 160 km².","translated_text":"The white area of Lake Pasay is 160 square kilometers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaldajoone pikkus on 576 m.","translated_text":"The length of the shoreline is 576 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.","translated_text":"The lake is a public body of water with a catchment area of 50 m.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liivi järve keskkonnaregistri kood on VEE2034220.","translated_text":"The code of the Environmental Register of Lake Livi is VEE2034220.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti järvede loend","translated_text":"List of lakes of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liivi järv Keskkonnaregistri lehel","translated_text":"Lake Livi on the page of the Environmental Register","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lääne-Nigula valla järved Kategooria:Matsalu alamvesikond","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and innovation in the field of fisheries and aquaculture.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Wilhelm Keitel","wikicode":"{{Sõjaväelane\n| Taustavärv = #EEDD82\n| Nimi = Wilhelm Keitel\n| Pilt = Bundesarchiv Bild 183-L18173, Wilhelm Keitel.jpg\n| Pildisuurus = 225px\n| Sünniaeg = [[22. september]] [[1882]]\n| Sünnikoht = [[Saksamaa]]\n| Surmaaeg = [[16. oktoober]] [[1946]]\n| Surmakoht = [[Nürnberg]], [[Saksamaa]]\n| Teenistused = Saksamaa 1914–1945\n| Auaste = [[Kindralfeldmarssal]]\n| Juhitud üksused= [[Oberkommando der Wehrmacht]]\n| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]], [[Teine maailmasõda]]\n| Autasud = [[Raudristi Rüütlirist]]\n}}\n'''Wilhelm Bodewin Gustav Keitel''' ([[22. september]] [[1882]] – [[16. oktoober]] [[1946]]) oli Saksamaa kindralfeldmarssal ja [[OKW|Relvajõudude ülemjuhatuse]] esimees. Mõisteti [[Nürnbergi protsess]]il surma.\n\n==Relvajõudude ülemjuhatus ja Teine maailmasõda ==\n[[Image:Field Marshall Keitel signs German surrender terms in Berlin 8 May 1945 - Restoration.jpg|thumb|left|Keitel allkirjastamas Saksamaa ülemjuhatuse nimel kapituleerumisakti Berliinis 8. mail 1945]]\n\n1937. aastal ülendati Keitel [[kindral]]iks. Pärast [[Blombergi-Fritschi afäär]]i asendati sõjaministeerium (''Reichskriegsministerium'') [[OKW|Relvajõudude ülemjuhatus]]ega (''Oberkommande der Wehrmacht'', mille etteotsa nimetati Wilhelm Keitel.\n\nOktoobris 1938 oli Keitel mõnda aega [[Sudeedimaa]] sõjakuberner. Veebruaris 1939 hakkas ta taas tegutsema OKW ülemjuhatajana. Sellel ametipositsioonil püsis ta Teise maailmasõja lõpuni.\n\nTeise maailmasõja ajal oli Keitel üks peamisi [[Wehrmacht]]i kampaaniate organisaatoreid. \n\nPärast sissetungi Prantsusmaale 1940. aastal ülendati Keitel koos veel mitme kindraliga feldmarssaliks. Samal ajal sai ta ka oma kõrge autasu – [[Raudristi Rüütlirist]]i.\n\nTa ei vaielnud ühelegi Hitleri otsusele vastu, mistõttu kutsusid kaasohvitserid teda \"väikeseks lakeiks\" ([[saksa keel]]es ''Lakeitel'').\n\n8. mail 1945 andis Karl Dönitz Keitelile volituse allkirjastada [[Saksa Riigi kapitulatsiooniakt|Saksamaa tingimusteta kapituleerumine]]. Kuigi Saksamaa oli juba päev varem [[Lääneliitlased|lääneliitlastele]] (kuhu kuulus muu hulgas ka [[Nõukogude Liit]]) kapituleerunud, siis Stalini nõudmisel – Saksamaa peab alistuma Berliinis – tuli Keitelil Saksa ülemjuhatuse ja kogu Saksamaa nimel kapituleeruda ka teist korda.\n\n== Surm ==\nWilhelm Keitel anti [[Nürnbergi protsess|Nürnbergi tribunali]] ette. Kuigi Keitel kinnitas protsessil, et ta vaid kuuletus füüreri käskudele, ent kohtunikud sellega ei nõustunud. Ta mõisteti surma ning ta poodi [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1946]]. aastal. Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjankik Howard K. Smith kirjeldas hukkamist nii: \"Wilhelm Keitel sisenes ruumi kaks minutit pärast seda, kui luuk oli avanenud [[Joachim von Ribbentrop|von Ribbentropi]] all, kes ikka veel oma köie otsas rippus. Näha oli ainult pingul köit. Keitel ei paistnud nii suurs pinges olevat nagu von Ribbentrop. Ta langetas pea, kui ta käsi seoti, ja läks sõjaväelaslikult sirge seljaga võlla juurde. Kui küsiti tema nime, vastas Keitel viivitamatult valjusti ja selgelt ning tõusi tapalavale, nagu olnuks see tribüün, mille ees seistes ta oli vastu võtnud Saksa armee auavaldusi. Kui ta ümber pööras, silmitses ta kokkutulnuid Preisi ohvitseri kõigutamatu ülbusega. Tema viimased, selge võimsa häälega öeldud sõnad olid: \"Ma palun kõikvõimsat jumalat, et ta näitaks üles halastust saksa rahva vastu. Kaks miljonit Saksa sõdurit suri enne mind oma kodumaa eest. Nüüd järgnen mina oma poegadele. Kõik Saksamaa eest!\"[{{Raamatuviide|autor=Rasch, Ebbe|pealkiri=Imeline Ajalugu|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Äripäev|lehekülg=39, 41|trükk=5/2022|keel=eesti|artikkel=Hukkamised Nürnbergis}}]{{KFMjaSA}}\n\n{{DEFAULTSORT:Keitel, Wilhelm}}\n[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas]]\n[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas]]\n[[Kategooria:Preisi sõjaväelased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1882]]\n[[Kategooria:Surnud 1946]]","hash":"bfd268c80e7fb6f20ab0eb63dfbcf337670f8e9c5c6ab576273d817e3f1549b9","last_revision":"2023-03-25T17:56:57Z","first_revision":"2010-02-13T19:14:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.292032","cross_lingual_links":{"af":"Wilhelm Keitel","ar":"فيلهلم كايتل","arz":"فيلهلم كايتل","az":"Vilhelm Keytel","be":"Вільгельм Кейтэль","bg":"Вилхелм Кайтел","br":"Wilhelm Keitel","ca":"Wilhelm Keitel","cs":"Wilhelm Keitel","da":"Wilhelm Keitel","de":"Wilhelm Keitel","el":"Βίλχελμ Κάιτελ","en":"Wilhelm Keitel","eo":"Wilhelm Keitel","es":"Wilhelm Keitel","eu":"Wilhelm Keitel","fa":"ویلهلم کایتل","fi":"Wilhelm Keitel","fr":"Wilhelm Keitel","gl":"Wilhelm Keitel","he":"וילהלם קייטל","hr":"Wilhelm Keitel","hu":"Wilhelm Keitel","hy":"Վիլհելմ Քայտել","id":"Wilhelm Keitel","io":"Wilhelm Keitel","is":"Wilhelm Keitel","it":"Wilhelm Keitel","ja":"ヴィルヘルム・カイテル","ka":"ვილჰელმ კაიტელი","kaa":"Wilhelm Keitel","kk":"Вильгельм Кейтель","ko":"빌헬름 카이텔","la":"Gulielmus Keitel","lt":"Wilhelm Keitel","lv":"Vilhelms Keitels","mk":"Вилхелм Кајтел","mr":"विल्हेम कायटेल","ms":"Wilhelm Keitel","nds":"Willem Keitel","nl":"Wilhelm Keitel","nb":"Wilhelm Keitel","oc":"Wilhelm Keitel","pl":"Wilhelm Keitel","pnb":"ولہلم کیٹل","pt":"Wilhelm Keitel","ro":"Wilhelm Keitel","ru":"Кейтель, Вильгельм","sh":"Wilhelm Keitel","simple":"Wilhelm Keitel","sk":"Wilhelm Keitel","sl":"Wilhelm Keitel","sr":"Вилхелм Кајтел","sv":"Wilhelm Keitel","th":"วิลเฮ็ล์ม ไคเทิล","tr":"Wilhelm Keitel","tt":"Вилһелм Кейтел","uk":"Вільгельм Кейтель","uz":"Wilhelm Keitel","vi":"Wilhelm Keitel","wuu":"威廉·凯特尔","xmf":"ვილჰელმ კაიტელი","zh":"威廉·凱特爾"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Wilhelm Bodewin Gustav Keitel (22. september 1882 – 16. oktoober 1946) oli Saksamaa kindralfeldmarssal ja Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi protsessil surma.\n\n1937. aastal ülendati Keitel kindraliks. Pärast Blombergi-Fritschi afääri asendati sõjaministeerium (Reichskriegsministerium) Relvajõudude ülemjuhatusega (Oberkommande der Wehrmacht, mille etteotsa nimetati Wilhelm Keitel.\n\nOktoobris 1938 oli Keitel mõnda aega Sudeedimaa sõjakuberner. Veebruaris 1939 hakkas ta taas tegutsema OKW ülemjuhatajana. Sellel ametipositsioonil püsis ta Teise maailmasõja lõpuni.\n\nTeise maailmasõja ajal oli Keitel üks peamisi Wehrmachti kampaaniate organisaatoreid.\n\nPärast sissetungi Prantsusmaale 1940. aastal ülendati Keitel koos veel mitme kindraliga feldmarssaliks. Samal ajal sai ta ka oma kõrge autasu – Raudristi Rüütliristi.\n\nTa ei vaielnud ühelegi Hitleri otsusele vastu, mistõttu kutsusid kaasohvitserid teda \"väikeseks lakeiks\" (saksa keeles Lakeitel).\n\n8. mail 1945 andis Karl Dönitz Keitelile volituse allkirjastada Saksamaa tingimusteta kapituleerumine. Kuigi Saksamaa oli juba päev varem lääneliitlastele (kuhu kuulus muu hulgas ka Nõukogude Liit) kapituleerunud, siis Stalini nõudmisel – Saksamaa peab alistuma Berliinis – tuli Keitelil Saksa ülemjuhatuse ja kogu Saksamaa nimel kapituleeruda ka teist korda.\n\nWilhelm Keitel anti Nürnbergi tribunali ette. Kuigi Keitel kinnitas protsessil, et ta vaid kuuletus füüreri käskudele, ent kohtunikud sellega ei nõustunud. Ta mõisteti surma ning ta poodi 16. oktoobril 1946. aastal. Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjankik Howard K. Smith kirjeldas hukkamist nii: \"Wilhelm Keitel sisenes ruumi kaks minutit pärast seda, kui luuk oli avanenud von Ribbentropi all, kes ikka veel oma köie otsas rippus. Näha oli ainult pingul köit. Keitel ei paistnud nii suurs pinges olevat nagu von Ribbentrop. Ta langetas pea, kui ta käsi seoti, ja läks sõjaväelaslikult sirge seljaga võlla juurde. Kui küsiti tema nime, vastas Keitel viivitamatult valjusti ja selgelt ning tõusi tapalavale, nagu olnuks see tribüün, mille ees seistes ta oli vastu võtnud Saksa armee auavaldusi. Kui ta ümber pööras, silmitses ta kokkutulnuid Preisi ohvitseri kõigutamatu ülbusega. Tema viimased, selge võimsa häälega öeldud sõnad olid: \"Ma palun kõikvõimsat jumalat, et ta näitaks üles halastust saksa rahva vastu. Kaks miljonit Saksa sõdurit suri enne mind oma kodumaa eest. Nüüd järgnen mina oma poegadele. Kõik Saksamaa eest!\"\n\nKategooria:Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas Kategooria:Preisi sõjaväelased Kategooria:Sündinud 1882 Kategooria:Surnud 1946\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Wilhelm Bodewin Gustav Keitel (22. september 1882 – 16. oktoober 1946) oli Saksamaa kindralfeldmarssal ja Relvajõudude ülemjuhatuse esimees.","translated_text":"Wilhelm Bodewin Gustav Keitel (22 September 1882 - 16 October 1946) was a German general in the Field Marshal and chairman of the Supreme Command of the Armed Forces.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõisteti Nürnbergi protsessil surma.","translated_text":"He was sentenced to death at the Nuremberg trials.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Relvajõudude ülemjuhatus ja Teine maailmasõda","translated_text":"The Supreme Command of the Armed Forces and World War II","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1937. aastal ülendati Keitel kindraliks.","translated_text":"In 1937, Keitel was promoted to General.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast Blombergi-Fritschi afääri asendati sõjaministeerium (Reichskriegsministerium) Relvajõudude ülemjuhatusega (Oberkommande der Wehrmacht, mille etteotsa nimetati Wilhelm Keitel.","translated_text":"Following the Blomberg-Fritz affair, the Reichskriegsministerium was replaced by the Oberkommande der Wehrmacht, which was headed by Wilhelm Keitel.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oktoobris 1938 oli Keitel mõnda aega Sudeedimaa sõjakuberner.","translated_text":"In October 1938, Keitel served for a time as a war colonel in Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Veebruaris 1939 hakkas ta taas tegutsema OKW ülemjuhatajana.","translated_text":"In February 1939, he resumed his duties as head of the OKW.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellel ametipositsioonil püsis ta Teise maailmasõja lõpuni.","translated_text":"He remained in that position until the end of World War II.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teise maailmasõja ajal oli Keitel üks peamisi Wehrmachti kampaaniate organisaatoreid.","translated_text":"During World War II, Keitel was one of the main organizers of the Wehrmacht campaigns.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast sissetungi Prantsusmaale 1940. aastal ülendati Keitel koos veel mitme kindraliga feldmarssaliks.","translated_text":"After the invasion of France in 1940, Keitel was promoted to field marshal along with several other generals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal ajal sai ta ka oma kõrge autasu – Raudristi Rüütliristi.","translated_text":"At the same time, he also received his highest honor, the Knight's Cross of the Iron Cross.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta ei vaielnud ühelegi Hitleri otsusele vastu, mistõttu kutsusid kaasohvitserid teda \"väikeseks lakeiks\" (saksa keeles Lakeitel).","translated_text":"He did not object to Hitler's decision, so his fellow officers called him \"Little Lake\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8. mail 1945 andis Karl Dönitz Keitelile volituse allkirjastada Saksamaa tingimusteta kapituleerumine.","translated_text":"On May 8, 1945, Karl Dönitz authorized Keitel to sign the unconditional surrender of Germany.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuigi Saksamaa oli juba päev varem lääneliitlastele (kuhu kuulus muu hulgas ka Nõukogude Liit) kapituleerunud, siis Stalini nõudmisel – Saksamaa peab alistuma Berliinis – tuli Keitelil Saksa ülemjuhatuse ja kogu Saksamaa nimel kapituleeruda ka teist korda.","translated_text":"Although Germany had already surrendered to the Western Allies (which included the Soviet Union) the day before, at Stalin's request ⁇ Germany must surrender in Berlin ⁇ Germany's supreme leadership came to Keitel and capitulated a second time on behalf of Germany as a whole.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Wilhelm Keitel anti Nürnbergi tribunali ette.","translated_text":"Wilhelm Keitel was brought before the Nuremberg Tribunal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuigi Keitel kinnitas protsessil, et ta vaid kuuletus füüreri käskudele, ent kohtunikud sellega ei nõustunud.","translated_text":"Although Keitel asserted at trial that he was merely obeying the Führer's orders, the judges did not agree.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta mõisteti surma ning ta poodi 16. oktoobril 1946. aastal.","translated_text":"He was sentenced to death and hanged on October 16, 1946.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjankik Howard K. Smith kirjeldas hukkamist nii: \"Wilhelm Keitel sisenes ruumi kaks minutit pärast seda, kui luuk oli avanenud von Ribbentropi all, kes ikka veel oma köie otsas rippus.","translated_text":"U.S. journalist Howard K. Smith, who was present at the execution, described the execution as follows: \"Wilhelm Keitel entered the room two minutes after the hole had opened under von Ribbentropi, who was still hanging from his rope.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näha oli ainult pingul köit.","translated_text":"The sight was just a tense rope.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keitel ei paistnud nii suurs pinges olevat nagu von Ribbentrop.","translated_text":"Keitel didn't seem as tense as von Ribbentrop.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta langetas pea, kui ta käsi seoti, ja läks sõjaväelaslikult sirge seljaga võlla juurde.","translated_text":"He dropped his head when his arm was tied, and went military straight back to the debt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui küsiti tema nime, vastas Keitel viivitamatult valjusti ja selgelt ning tõusi tapalavale, nagu olnuks see tribüün, mille ees seistes ta oli vastu võtnud Saksa armee auavaldusi.","translated_text":"When asked for his name, Keitel immediately responded loud and clear, rising to the floor as if he were the tribune in front of which he had received the orders of the German army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui ta ümber pööras, silmitses ta kokkutulnuid Preisi ohvitseri kõigutamatu ülbusega.","translated_text":"When he turned around, he faced the stubborn arrogance of a Prussian officer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema viimased, selge võimsa häälega öeldud sõnad olid: \"Ma palun kõikvõimsat jumalat, et ta näitaks üles halastust saksa rahva vastu.","translated_text":"His final words, uttered in a clear, powerful voice, were: \"I implore the Almighty God to show mercy to the German people.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaks miljonit Saksa sõdurit suri enne mind oma kodumaa eest.","translated_text":"Two million German soldiers died for their country before I did.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nüüd järgnen mina oma poegadele.","translated_text":"Now I follow my sons.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kõik Saksamaa eest!\"","translated_text":"All for Germany!\"","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Rasch, Ebbe|pealkiri=Imeline Ajalugu|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Äripäev|lehekülg=39, 41|trükk=5/2022|keel=eesti|artikkel=Hukkamised Nürnbergis}}]","char_index":20,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Saksamaa sõjaväelased Teises maailmasõjas Kategooria:Saksamaa sõjaväelased Esimeses maailmasõjas Kategooria:Preisi sõjaväelased Kategooria:Sündinud 1882 Kategooria:Surnud 1946","translated_text":"German soldiers in the Second World War Category: German soldiers in the First World War Category: French soldiers Category: Born in 1882 Category: Died in 1946","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kaks miljonit Saksa sõdurit suri enne mind oma kodumaa eest. Nüüd järgnen mina oma poegadele. Kõik Saksamaa eest!\"","translated_text":"Two million German soldiers died for their country before I did. Now I follow my sons. All for Germany!\"","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Rasch, Ebbe|pealkiri=Imeline Ajalugu|aasta=2022|koht=Tallinn|kirjastus=Äripäev|lehekülg=39, 41|trükk=5/2022|keel=eesti|artikkel=Hukkamised Nürnbergis}}]","char_index":114,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Werner von Fritsch","wikicode":"[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R16862, Werner von Fritsch.jpg|thumb|Werner von Fritsch 1932. aastal]]\n'''Thomas Ludwig Werner Freiherr von Fritsch''' ([[4. august]] [[1880]] – [[22. september]] [[1939]]) oli nimekas [[Wehrmacht]]i ohvitser, Saksa ülemjuhatuse liige ja teine Saksa kindral, kes sai surma [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].\n\n== Vaata ka ==\n*[[Blombergi-Fritschi afäär]]\n\n== Kirjandus ==\n* Saksa väejuhi suured matused. [[Uus Eesti]], 27. september 1939, nr. 263, lk. 3.\n\n\n{{JÄRJESTA:Fritsch, Werner von}}\n[[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]]\n[[Kategooria:Preisi sõjaväelased]]\n[[Kategooria:Hamburgi Hansaristi kavalerid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1880]]\n[[Kategooria:Surnud 1939]]","hash":"e584c601d9e6986a0e16313c56f878f05390f6227d900e0751e7e09c61800f43","last_revision":"2023-07-15T10:22:23Z","first_revision":"2010-02-13T19:57:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.350732","cross_lingual_links":{"af":"Werner von Fritsch","ar":"فيرنر فون فريتش","arz":"فيرنر فون فريتش","az":"Verner fon Frits","be":"Вернер фон Фрыч","bg":"Вернер фон Фрич","cs":"Werner von Fritsch","da":"Werner von Fritsch","de":"Werner von Fritsch","en":"Werner von Fritsch","es":"Werner von Fritsch","fa":"ورنر فون فریچ","fi":"Werner von Fritsch","fr":"Werner von Fritsch","he":"ורנר פון פריטש","hu":"Werner von Fritsch","hy":"Վեռներ ֆոն Ֆրիչ","id":"Werner von Fritsch","it":"Werner von Fritsch","ja":"ヴェルナー・フォン・フリッチュ","ka":"ვერნერ ფონ ფრიჩი","ms":"Werner von Fritsch","nl":"Werner von Fritsch","nb":"Werner von Fritsch","pl":"Werner von Fritsch","pt":"Werner von Fritsch","ru":"Фрич, Вернер фон","sh":"Werner von Fritsch","sl":"Werner von Fritsch","sr":"Вернер фон Фрич","sv":"Werner von Fritsch","th":"แวร์เนอร์ ฟ็อน ฟริทช์","tr":"Werner von Fritsch","uk":"Вернер фон Фріч","uz":"Verner fon Fritsch","zh":"維爾納·馮·弗里奇"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Thomas Ludwig Werner Freiherr von Fritsch (4. august 1880 – 22. september 1939) oli nimekas Wehrmachti ohvitser, Saksa ülemjuhatuse liige ja teine Saksa kindral, kes sai surma Teises maailmasõjas.\n\nBlombergi-Fritschi afäär\n\nSaksa väejuhi suured matused. Uus Eesti, 27. september 1939, nr. 263, lk. 3.\n\nKategooria:Saksamaa sõjaväelased Kategooria:Preisi sõjaväelased Kategooria:Hamburgi Hansaristi kavalerid Kategooria:Sündinud 1880 Kategooria:Surnud 1939\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Thomas Ludwig Werner Freiherr von Fritsch (4. august 1880 – 22. september 1939) oli nimekas Wehrmachti ohvitser, Saksa ülemjuhatuse liige ja teine Saksa kindral, kes sai surma Teises maailmasõjas.","translated_text":"Thomas Ludwig Werner Freiherr von Fritsch (August 4, 1880 - September 22, 1939) was a prominent Wehrmacht officer, member of the German High Command, and the second German general to die in World War II.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Blombergi","translated_text":"Blomberg","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Fritschi afäär","translated_text":"- The Fritz thing.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa väejuhi suured matused.","translated_text":"Great funeral of the German commander.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Uus Eesti, 27. september 1939, nr. 263, lk. 3.","translated_text":"New Estonia, 27 September 1939, No. 263, p. 3.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Saksamaa sõjaväelased Kategooria:Preisi sõjaväelased Kategooria:Hamburgi Hansaristi kavalerid Kategooria:Sündinud 1880 Kategooria:Surnud 1939","translated_text":"German soldiers Category:Price soldiers Category:Hamburg Hansarist knights Category:Born in 1880 Category:died in 1939","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Veneto maakond","wikicode":"#suuna[[Veneto]]","hash":"b4bda5bc02dd78a1e3558f740c814cc67e6aed6d69e442bba19e5028233cca5f","last_revision":"2010-02-13T21:02:38Z","first_revision":"2010-02-13T21:02:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.455597","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVeneto\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVeneto","translated_text":"In the direction of Venice","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"New England","wikicode":"#suuna[[Uus-Inglismaa]]","hash":"601497084cf7a14f061051fb393ba9966f30d75268a8b8d6401ac0008d69aab5","last_revision":"2010-02-13T21:38:07Z","first_revision":"2010-02-13T21:38:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.519801","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaUus-Inglismaa\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaUus","translated_text":"In the direction New","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Inglismaa","translated_text":"- England.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Jasz-Nagykun-Szolnoki komitaat","wikicode":"#suuna[[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat]]","hash":"4aab94b9635c6cd5af668209bce0e55c814a08ca468d4f6ae79e7055fbb037b9","last_revision":"2010-02-13T21:58:53Z","first_revision":"2010-02-13T21:58:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.586498","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaJász-Nagykun-Szolnoki komitaat\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaJász","translated_text":"In the direction of Jász","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Nagykun-Szolnoki komitaat","translated_text":"- The Nagykyn-Szolnok committee.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abano Terme","wikicode":"{{linn\n| nimi = Abano Terme\n| asendikaart = Itaalia\n}}\n[[Pilt:Abano Terme 026.jpg|thumb|Abano Terme jalakäijate ala]]\n\n'''Abano Terme vald''' ['aabano t'erme] ([[1924]]. aastani ''Abano Bagni vald'') on [[vald (Itaalia)|vald]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Padova provints]]is umbes 10 km [[Padova]]st edelas ja 40 km kaugusel [[Veneetsia]]st.\n\nNaabervallad on [[Albignasego vald]] ja [[Maserà di Padova vald]] idas, [[Due Carrare vald]] kagus, [[Montegrotto Terme vald]] lõunas, [[Torreglia vald]] edelas, [[Teolo vald]] läänes, [[Selvazzano Dentro vald]] põhjas ja [[Padova]] kirdes.\n\nValla pindala on 21,57 km², elanike arv 19 594 seisuga 30. aprill 2009 (908 in/km²).\n\nVald on tervisveekuurort.\n\n== Pinnamood ==\nVald paikneb [[Colli Euganei]] jalamil. Pinnamood on valdavalt tasane. Kõrgus merepinnast on keskmiselt 14 m[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]], Abano Termes umbes 21 m[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]. [[Mont'Irone]] künkalt Abano Termes lähtuvad kuumaveeallikad. Küngaste seas on veel [[Monte San Daniele]] ja [[Monte Ortone]] (168 m).\n\n== Kliima ==\nAbano kliima on suurema osa aastast mahe. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 14 °C. Enamasti paistab päike; sajab peamiselt sügisel ja kevadel.[\n\n== Rahvastik ==\n=== Elanike arv ===\nRahvaloendustel registreeritud elanike arv on muutunud järgmiselt:\n\n* 1871: 3372\n* 1881: 3901\n* 1901: 4541\n* 1911: 5450\n* 1921: 6082\n* 1931: 6763\n* 1936: 7062\n* 1951: 8377\n* 1961: 11 024\n* 1971: 13 693\n* 1981: 16 405\n* 1991: 17 735\n* 2001: 18 206\n\n=== Asustus ===\nValla keskus on Abano Terme linn. Seda ümbritsevad [[Guazzi]] ja [[Ponte Fabbrica]] idas, [[Giarre]] kagus, [[Levante Ferrovia]], [[Sabbioni]] ja [[Santa Maria di Abano]] kagus, [[San Daniele]] edelas, [[Feriole]] loodes ning [[Monteortone]] ja [[Monterosso]] läänes.][[http://italia.indettaglio.it/eng/veneto/padova_abanoterme_gottardo.html indettaglio.it]][[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html geonames.org]]\n\n== Tervisveed ==\nVald on [[Terme Euganee]] keskus. Koos [[Montegrotto Terme vald|Montegrotto Terme vallaga]] moodustab ta Euroopa tähtsaima ja vanima kuumade tervisvete keskuse.[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]]","char_index":37,"name":"stoecklin.ch","url":"http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":32266,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:33.455978-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (68 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]","char_index":62,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Küngaste seas on veel Monte San Daniele ja Monte Ortone (168 m).","translated_text":"Between the corners are Monte San Daniele and Monte Ortone (168 m).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kliima","translated_text":"Air conditioning","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abano kliima on suurema osa aastast mahe.","translated_text":"The Abano climate is wet most of the year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aasta keskmine õhutemperatuur on 14 °C.","translated_text":"The annual average air temperature is 14 °C.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enamasti paistab päike; sajab peamiselt sügisel ja kevadel.","translated_text":"The sun shines most often; it rains mainly in autumn and spring.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]]","char_index":59,"name":"stoecklin.ch","url":"http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":32266,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:33.455978-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (68 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rahvastik","translated_text":"Population","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Elanike arv","translated_text":"Population","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rahvaloendustel registreeritud elanike arv on muutunud järgmiselt:","translated_text":"The number of registered inhabitants in the censuses has changed as follows:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1871: 3372 1881: 3901 1901: 4541 1911: 5450 1921: 6082 1931: 6763 1936: 7062 1951: 8377 1961: 11 024 1971: 13 693 1981: 16 405 1991: 17 735 2001: 18 206","translated_text":"In the case of the Commission, the Commission considers that it is appropriate to take the necessary measures in order to ensure that such measures are implemented within the meaning of Article 107 (1) TFEU.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Asustus","translated_text":"Housing","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valla keskus on Abano Terme linn.","translated_text":"The centre of the valley is the town of Abano Terme.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda ümbritsevad Guazzi ja Ponte Fabbrica idas, Giarre kagus, Levante Ferrovia, Sabbioni ja Santa Maria di Abano kagus, San Daniele edelas, Feriole loodes ning Monteortone ja Monterosso läänes.","translated_text":"It is surrounded by the Guazzi and Ponte Fabbrica to the east, the Giarre estuary, the Levante Ferrovia, the Sabbion and Santa Maria di Abano estuaries, the San Daniele estuary, the Feriole to the north and Monteortone and Monterosso to the west.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://italia.indettaglio.it/eng/veneto/padova_abanoterme_gottardo.html indettaglio.it]]","char_index":193,"name":null,"url":"http://italia.indettaglio.it/eng/veneto/padova_abanoterme_gottardo.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:35.657442-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html geonames.org]]","char_index":193,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tervisveed","translated_text":"Health water","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vald on Terme Euganee keskus.","translated_text":"The field is the center of Terme Euganee.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koos Montegrotto Terme vallaga moodustab ta Euroopa tähtsaima ja vanima kuumade tervisvete keskuse.","translated_text":"Together with Montegrotto Terme, it forms the most important and oldest hot water centre in Europe.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]]","char_index":99,"name":"stoecklin.ch","url":"http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":32266,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:33.455978-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (68 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kergelt radioaktiivne kuumaveeallikas temperatuuriga 87 °C broomi ja joodi sooli sisaldava veega lähtub Mont'Irone künkast.","translated_text":"A lightly radioactive hot water source with a temperature of 87 °C with water containing bromine and iodine salt comes from the Mont'Irone basin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuumaveeallikate külastajate teenindamine on valla peamine sissetulekuallikas.","translated_text":"Serving visitors from hot springs is the main source of income.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 1990ndatest külastab kuurorti umbes 2 miljonit turisti aastast.","translated_text":"Since the 1990s, the resort has attracted about 2 million tourists a year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vallas on üle 80 hotelli, millest enamik pakub tervisvee-, fango- jm teraapiat.","translated_text":"There are more than 80 hotels in the area, most of which offer health water, water, and other treatments.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Transport","translated_text":"Transportation of goods","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valda läbib Padova–Bologna raudtee.","translated_text":"The Valda passes through the railway of Padova and Bologna.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Antiikajal oli piirkond asustatud Euganei rahva poolt, kelle venetid hiljem lähedal asuvatesse Alpi orgudesse tõrjusid.","translated_text":"In ancient times, the region was inhabited by the Euganean people, whose Venetians later banished it to the nearby Alpine organs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leidudest nähtub, et juba need rahvad kasutasid sooja vett ja fangot.","translated_text":"The finds indicate that these peoples already used hot water and fungi.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuumaveeallikad olid tuntud ka roomlastele Fons Aponi (valu ära võtva jumala Aponuse allikas) või Aquae Patavinae nime all.","translated_text":"The hot springs were also known to the Romans as Fons Aponi (the fountain of Aponus, the god who takes away pain) or Aquae Patavinae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"6","translated_text":"6","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". sajandil purustasid langobardid rooma termid.","translated_text":"In the 19th century, the Lombards broke the Roman terms.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest toibuti alles 12. sajandil.","translated_text":"It wasn't until the 12th century.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1405. aastast oli Abano Veneetsia vabariigi võimu all.","translated_text":"From 1405, Abano was under the rule of the Venetian Republic.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1866 läks koht Itaalia kuningriigi koosseisu.","translated_text":"In 1866 it became part of the Kingdom of Italy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1866 avati ka Padova–Bologna raudteeliin, mis tegi Abano arvukatele külastajatele Euroopast paremini kättesaadavaks.","translated_text":"In 1866 the railway line of Padova ⁇ Bologna was also opened, which made Abano more accessible to the numerous visitors from Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siis oli vallas seitse hotelli 228 toaga.","translated_text":"Then there were seven hotels with 228 rooms.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1911 avati trammiliin Padovast Abanosse; seda enam ei eksisteeri.","translated_text":"In 1911, a tram line was opened from Padua to Abanos; it no longer exists.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimese maailmasõja ajal sai linnast Itaalia vägede ülemjuhatuse residents.","translated_text":"During World War I, the city became the residence of the commander-in-chief of the Italian army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"3. novembril 1918 sõlmiti läheduses Villa Giusti relvarahu.","translated_text":"On 3 November 1918, an armistice was signed near Villa Giusti.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1927 kuulutati Abano Bagni ühena esimestest Itaalia linnadest kuumaveekuurordiks.","translated_text":"In 1927, Abano Bagni was declared one of the first Italian cities to have a hot water resort.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1930 sai vald praeguse nime.","translated_text":"In 1930, the property was given its present name.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teise maailmasõja ajal asus seal Luftwaffe juhatus Itaalias.","translated_text":"During World War II, the Luftwaffe was headquartered in Italy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimastel sõjakuudel oli Abano Terme Città Ospedaliera (laatsaretilinn)","translated_text":"In the last months of the war, Abano Terme Città Ospedaliera (the hospital town)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Punase Risti kaitse all.","translated_text":"Under the protection of the Red Cross.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1947. aastast ehitati arvukalt uusi hotelle kuurordikülastajate majutamiseks.","translated_text":"Since 1947, a number of new hotels have been built to accommodate regular visitors.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1973 sai vald linna nime.","translated_text":"In 1973, the area was named after the city.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tuntud abanolasi","translated_text":"Known abanolas","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pietro d'Abano, filosoof ja arst (13.–14. sajand) Gigi Cameroni, korvpallur, korvpalli toetaja ning spordijuht (1932–2006) Otello Pighin, partisan (1912–1945; langes Abano Terme vallas)","translated_text":"Pietro d'Abano, philosopher and physician (13th-14th century) Gigi Cameron, basketball player, basketball supporter and sports director (1932 ⁇ 2006) Otello Pighin, partisan (1912 ⁇ 1945; under Abano Terme)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tähised","translated_text":"Highlights","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sihtnumber on 35031.","translated_text":"Target number is 35031.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Sõprusvald","translated_text":"The field of friendship","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõprusvald on Bad Flüssingi vald.","translated_text":"Friendship is in the hands of Bad Flushing.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Veneto maakonna vallad","translated_text":":County of the Veneto","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Vald paikneb Colli Euganei jalamil. Pinnamood on valdavalt tasane. Kõrgus merepinnast on keskmiselt 14 m, Abano Termes umbes 21 m. Mont'Irone künkalt Abano Termes lähtuvad kuumaveeallikad.","translated_text":"The field lies at the foot of Coll Eugène. The surface is overwhelmingly flat. The average altitude is 14 m above sea level, the Abano Terme is about 21 m above the slope of Mont'Irone and the Abano Terme is the source of hot water.","citations":[{"content":"[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]]","char_index":104,"name":"stoecklin.ch","url":"http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":32266,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:33.455978-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (68 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]","char_index":129,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Abano kliima on suurema osa aastast mahe. Aasta keskmine õhutemperatuur on 14 °C. Enamasti paistab päike; sajab peamiselt sügisel ja kevadel.","translated_text":"The Abano climate is wet most of the year. The annual average air temperature is 14 °C. The sun shines most often; it rains mainly in autumn and spring.","citations":[{"content":"[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]]","char_index":141,"name":"stoecklin.ch","url":"http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":32266,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:33.455978-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (68 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Valla keskus on Abano Terme linn. Seda ümbritsevad Guazzi ja Ponte Fabbrica idas, Giarre kagus, Levante Ferrovia, Sabbioni ja Santa Maria di Abano kagus, San Daniele edelas, Feriole loodes ning Monteortone ja Monterosso läänes.","translated_text":"The centre of the valley is the town of Abano Terme. It is surrounded by the Guazzi and Ponte Fabbrica to the east, the Giarre estuary, the Levante Ferrovia, the Sabbion and Santa Maria di Abano estuaries, the San Daniele estuary, the Feriole to the north and Monteortone and Monterosso to the west.","citations":[{"content":"[[http://italia.indettaglio.it/eng/veneto/padova_abanoterme_gottardo.html indettaglio.it]]","char_index":227,"name":null,"url":"http://italia.indettaglio.it/eng/veneto/padova_abanoterme_gottardo.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:35.657442-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html geonames.org]]","char_index":227,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vald on Terme Euganee keskus. Koos Montegrotto Terme vallaga moodustab ta Euroopa tähtsaima ja vanima kuumade tervisvete keskuse.","translated_text":"The field is the center of Terme Euganee. Together with Montegrotto Terme, it forms the most important and oldest hot water centre in Europe.","citations":[{"content":"[[http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1 stoecklin.ch]]","char_index":129,"name":"stoecklin.ch","url":"http://www.stoecklin.ch/?navistring=4010&contentstring=210&cont_page_id=1","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":32266,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:33.455978-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (68 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Abano Bagni","wikicode":"#suuna [[Abano Terme]]","hash":"32c6b4a9a40abaa917ced84b9bdeb215393cce0387c7204e44807ecccdf0913b","last_revision":"2018-05-26T02:27:14Z","first_revision":"2010-02-13T22:15:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.707499","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Abano Terme\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Abano Terme","translated_text":"In the direction of Abano Terme","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee","wikicode":"#suuna [[Kuressaare–Kihelkonna–Veere tee]]","hash":"917b99dbe1f5bfc90cd39ebd2c2c3d28d8b1a3969051146beb7f7594046c38bc","last_revision":"2024-04-25T00:59:37Z","first_revision":"2010-02-13T23:32:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.767165","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kuressaare–Kihelkonna–Veere tee\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kuressaare–Kihelkonna–Veere tee","translated_text":"In the direction of Kuressaare ⁇ Location ⁇ Waterway","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kordese tänav","wikicode":"#suuna [[Kevade tänav (Tallinn)]]","hash":"93152388bc52cdbc86feb76cbb2ff19d3d3a385fd271c27e8b9b83c67fc71906","last_revision":"2010-02-16T00:04:12Z","first_revision":"2010-02-13T23:32:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.824543","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kevade tänav (Tallinn)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kevade tänav (Tallinn)","translated_text":"in the direction of Spring Street (Tallinn)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Upa-Leisi maantee","wikicode":"#suuna [[Upa–Leisi tee]]","hash":"3ad071a876165f0023e749923b441b0d8b1cba073c85d8949330b0da5dae2ca1","last_revision":"2024-04-25T00:59:32Z","first_revision":"2010-02-13T23:42:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.886300","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Upa–Leisi tee\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Upa–Leisi tee","translated_text":"In the direction of the old road","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Æbleskiver","wikicode":"{{italic title}}\n[[Pilt:Aebleskiver.jpg|pisi]]\n[[Pilt:IMGLiivikaÆbleskiver2010.JPG|pisi]]\n'''Æbleskiver''' ([[taani keel]]es 'õunaviilud', ainsuses ''æbleskive'') on traditsioonilised kerakujulised [[taani]] [[pannkook|pannkoogid]]. Tekstuurilt on need tavalise pannkoogi sarnased, kuid õhulisemad ja kohevamad.\n\n==Æbleskiveri pann==\nÆbleskiveri pannkooke küpsetatakse pliidiplaadil, spetsiaalse mitme poolkerakujulise auguga pannil. Toodetakse nii gaasi- kui ka elektripliitidele mõeldud panne (viimased on tasase põhjaga). Pannid on reeglina [[malm]]ist, mis on hea soojusjuhtivusega. Traditsioonilisi [[vask|vasest]] panne kasutatakse tänapäeval vaid dekoratiivsetel eesmärkidel.\n\n==Valmistamine==\nÆbleskiveri [[tainas]] sisaldab tavaliselt [[nisujahu]], mis on segatud [[pett|peti]], [[piim]]a või [[piima koor|koorega]], ning [[kanamunad|mune]], [[suhkur|suhkrut]] ja näpuotsatäit [[keedusool|soola]]. Mõned retseptid sisaldavad rasva (tavaliselt [[või]]d), [[kardemon]]i ja [[sidrun]]ikoort. Kergitusainena kasutatakse kõige sagedamini [[küpsetuspulber|küpsetuspulbrit]], kuid vahel ka [[pärm]]i.\n\nTainas valatakse õliga määritud aukudesse ja kui pannkoogid hakkavad küpsema, pööratakse need puidust orgi või kahvli abil ümber, et koogid võtaksid neile omase kerakujulise vormi. Et saada ilusad ümmargused pannkoogid, tuleb neid keerata kolm-neli korda. Traditsiooniliselt lisati kookidele õunatükke või -keedist. Mujal maailmas küpsetatakse neid pannkooke ka täidisega, ent tänapäeva Taanis kasutatakse lisandeid harva.\n\nKooke süüakse [[moos]]ide, värskete marjade, puuviljade ning ka soolaste täidistega. Peale puistatakse tuhksuhkrut.\n\n==Traditsioonid==\nTaanis on neid tavaks küpsetada enne [[jõulud|jõule]]. Detsembris serveeritakse neid tihti koos [[glögi]] – Skandinaavia hõõgveiniga. Taanis ei sööda æbleskiversi pannkooke hommikusöögiks.\n\n{{JÄRJESTA:Aebleskiver}}\n[[Kategooria:Küpsetised]]\n[[Kategooria:Taani köök]]","hash":"8e59b3835f1904c02d916faf3d43e7fe395e9490d25f72fff511a55faf0f2d75","last_revision":"2020-10-23T21:16:42Z","first_revision":"2010-02-13T23:59:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:30.962119","cross_lingual_links":{"cs":"Æbleskiver","da":"Æbleskiver","de":"Æbleskiver","en":"Æbleskiver","es":"Æbleskiver","fa":"ابلسکیور","fr":"Æbleskiver","it":"Æbleskiver","ja":"エイブルスキーバー","jv":"Æbleskiver","ko":"에블레스키베","mk":"Еблескивер","nl":"Æbleskiver","nb":"Munker (bakverk)","pt":"Æbleskiver","ru":"Эблескивер","sv":"Æbleskiver","uk":"Ейблсківер","zh":"松饼球"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Æbleskiver (taani keeles 'õunaviilud', ainsuses æbleskive) on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid. Tekstuurilt on need tavalise pannkoogi sarnased, kuid õhulisemad ja kohevamad.\n\nÆbleskiveri pannkooke küpsetatakse pliidiplaadil, spetsiaalse mitme poolkerakujulise auguga pannil. Toodetakse nii gaasi- kui ka elektripliitidele mõeldud panne (viimased on tasase põhjaga). Pannid on reeglina malmist, mis on hea soojusjuhtivusega. Traditsioonilisi vasest panne kasutatakse tänapäeval vaid dekoratiivsetel eesmärkidel.\n\nÆbleskiveri tainas sisaldab tavaliselt nisujahu, mis on segatud peti, piima või koorega, ning mune, suhkrut ja näpuotsatäit soola. Mõned retseptid sisaldavad rasva (tavaliselt võid), kardemoni ja sidrunikoort. Kergitusainena kasutatakse kõige sagedamini küpsetuspulbrit, kuid vahel ka pärmi.\n\nTainas valatakse õliga määritud aukudesse ja kui pannkoogid hakkavad küpsema, pööratakse need puidust orgi või kahvli abil ümber, et koogid võtaksid neile omase kerakujulise vormi. Et saada ilusad ümmargused pannkoogid, tuleb neid keerata kolm-neli korda. Traditsiooniliselt lisati kookidele õunatükke või -keedist. Mujal maailmas küpsetatakse neid pannkooke ka täidisega, ent tänapäeva Taanis kasutatakse lisandeid harva.\n\nKooke süüakse mooside, värskete marjade, puuviljade ning ka soolaste täidistega. Peale puistatakse tuhksuhkrut.\n\nTaanis on neid tavaks küpsetada enne jõule. Detsembris serveeritakse neid tihti koos glögi – Skandinaavia hõõgveiniga. Taanis ei sööda æbleskiversi pannkooke hommikusöögiks.\n\nKategooria:Küpsetised Kategooria:Taani köök\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Æbleskiver (taani keeles 'õunaviilud', ainsuses æbleskive) on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid.","translated_text":"Æbleskiver (Danish for \"wine rolls\", only æbleskive) are traditional hard-boiled Danish pancakes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tekstuurilt on need tavalise pannkoogi sarnased, kuid õhulisemad ja kohevamad.","translated_text":"They look like regular pancakes, but they're more airy and instantaneous.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Æbleskiveri pann","translated_text":"Other, of a thickness of not more than 10 mm","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Æbleskiveri pannkooke küpsetatakse pliidiplaadil, spetsiaalse mitme poolkerakujulise auguga pannil.","translated_text":"Æbleskiver pancakes are baked on a lead plate, a special multi-square-hole pan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Toodetakse nii gaasi- kui ka elektripliitidele mõeldud panne (viimased on tasase põhjaga).","translated_text":"Both gas and electrical panels are produced (the latter having a flat bottom).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pannid on reeglina malmist, mis on hea soojusjuhtivusega.","translated_text":"Panels are usually made of ore with good heat management.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Traditsioonilisi vasest panne kasutatakse tänapäeval vaid dekoratiivsetel eesmärkidel.","translated_text":"Traditional castings are now used for decorative purposes only.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Valmistamine","translated_text":"Manufacture","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Æbleskiveri tainas sisaldab tavaliselt nisujahu, mis on segatud peti, piima või koorega, ning mune, suhkrut ja näpuotsatäit soola.","translated_text":"Æbleskiver dough usually contains wheat flour mixed with butter, milk or corn, and eggs, sugar and salt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõned retseptid sisaldavad rasva (tavaliselt võid), kardemoni ja sidrunikoort.","translated_text":"Some recipes contain fat (usually butter), cardamom, and lemon juice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kergitusainena kasutatakse kõige sagedamini küpsetuspulbrit, kuid vahel ka pärmi.","translated_text":"Cooking powder is the most commonly used flavoring ingredient, but sometimes also peas.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tainas valatakse õliga määritud aukudesse ja kui pannkoogid hakkavad küpsema, pööratakse need puidust orgi või kahvli abil ümber, et koogid võtaksid neile omase kerakujulise vormi.","translated_text":"The dough is poured into oil-filled holes, and when the pancakes start to ripen, they are rolled around the wood using an orgy or a shovel to give the pancakes their own rough shape.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Et saada ilusad ümmargused pannkoogid, tuleb neid keerata kolm-neli korda.","translated_text":"To make beautiful round pancakes, you have to twist them three or four times.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Traditsiooniliselt lisati kookidele õunatükke või -keedist.","translated_text":"Traditionally, apples or beans were added to cakes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mujal maailmas küpsetatakse neid pannkooke ka täidisega, ent tänapäeva Taanis kasutatakse lisandeid harva.","translated_text":"In other parts of the world, these pancakes are also baked with filling, but in modern-day Denmark, additives are rarely used.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kooke süüakse mooside, värskete marjade, puuviljade ning ka soolaste täidistega.","translated_text":"Cakes are eaten with mussels, fresh berries, fruits, and even salt fillings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peale puistatakse tuhksuhkrut.","translated_text":"It's followed by the ashes sugar.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Traditsioonid","translated_text":"Traditions","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Taanis on neid tavaks küpsetada enne jõule.","translated_text":"In Denmark, it's customary to bake them before Christmas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Detsembris serveeritakse neid tihti koos glögi – Skandinaavia hõõgveiniga.","translated_text":"In December, they are often served with glog ⁇ Scandinavian sparkling wine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Taanis ei sööda æbleskiversi pannkooke hommikusöögiks.","translated_text":"In Denmark, you don't eat an ebelskiver for breakfast.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Küpsetised Kategooria:Taani köök","translated_text":"Categories:Danish cuisine","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kick-Ass","wikicode":"{{See artikkel| räägib koomiksist; filmi kohta vaata artiklit [[Kick-Ass (film)]].}}\n\"'''Kick-Ass'''\" on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[koomiks]]isari, mille kirjutas [[Mark Millar]] ja joonistas [[John Romita]].\n\nKoomiksi andis välja [[Marvel Comics]]. 2008. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini ilmus 29 väljaannet.\n\nKoomiksi esimese osa põhjal valmis 2010. aastal film \"[[Kick-Ass (film)|Kick-Ass]]\". Teise ja kolmanda osa põhjal tehtud filmi valmis 2013. aastal.\n\nKoomiksi peategelane on teismeline Dave Lizewski, kellest saab superkangelane Kick-Ass.\n\n[[Kategooria:Koomiksid]]","hash":"d73628819241b5447bba067239c6b681171c3fa538f5091c50d09bd5dd6afe5d","last_revision":"2022-04-12T18:52:53Z","first_revision":"2010-02-14T00:27:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.027317","cross_lingual_links":{"de":"Kick-Ass (Comic)","en":"Kick-Ass – The Dave Lizewski Years","es":"Kick-Ass","fa":"کیک-اس (کمیک)","fr":"Kick-Ass (comics)","it":"Kick-Ass","ja":"キック・アス","ms":"Kick-Ass (komik)","pl":"Kick-Ass (seria komiksów)","pt":"Kick-Ass","ru":"Мордобой (комикс)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"\"Kick-Ass\" on Ameerika Ühendriikide koomiksisari, mille kirjutas Mark Millar ja joonistas John Romita.\n\nKoomiksi andis välja Marvel Comics. 2008. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini ilmus 29 väljaannet.\n\nKoomiksi esimese osa põhjal valmis 2010. aastal film \"Kick-Ass\". Teise ja kolmanda osa põhjal tehtud filmi valmis 2013. aastal.\n\nKoomiksi peategelane on teismeline Dave Lizewski, kellest saab superkangelane Kick-Ass.\n\nKategooria:Koomiksid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Kick-Ass\" on Ameerika Ühendriikide koomiksisari, mille kirjutas Mark Millar ja joonistas John Romita.","translated_text":"\"Kick-Ass\" is an American comic book series written by Mark Millar and drawn by John Romita.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koomiksi andis välja Marvel Comics.","translated_text":"It was published by Marvel Comics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2008. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini ilmus 29 väljaannet.","translated_text":"Between February 2008 and August 2014, 29 issues were published.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koomiksi esimese osa põhjal valmis 2010. aastal film \"Kick-Ass\".","translated_text":"Based on the first part of the comic, the movie \"Kick-Ass\" came out in 2010.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teise ja kolmanda osa põhjal tehtud filmi valmis 2013. aastal.","translated_text":"The film, based on the second and third installments, was completed in 2013.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koomiksi peategelane on teismeline Dave Lizewski, kellest saab superkangelane Kick-Ass.","translated_text":"The main character of the comic is teenage Dave Lizewski, who becomes a superhero, Kick-Ass.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Koomiksid","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Æbleskive","wikicode":"#suuna[[Æbleskiver]]","hash":"2f400cfc95f25fb1934af7aa6b11cfbe78f3dbc719387b262526cdc2f191fa80","last_revision":"2010-02-14T00:33:37Z","first_revision":"2010-02-14T00:33:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.083270","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaÆbleskiver\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaÆbleskiver","translated_text":"Directional shaft","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aebleskiver","wikicode":"#suuna[[Æbleskiver]]","hash":"2f400cfc95f25fb1934af7aa6b11cfbe78f3dbc719387b262526cdc2f191fa80","last_revision":"2010-02-14T00:34:04Z","first_revision":"2010-02-14T00:34:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.139487","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaÆbleskiver\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaÆbleskiver","translated_text":"Directional shaft","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Perisoreus infaustus","wikicode":"#suuna[[Laanenäär]]","hash":"9c7c1494895dc401580460377367515cc7ca404d112d4c004238396a76e39b84","last_revision":"2010-02-14T01:23:09Z","first_revision":"2010-02-14T01:23:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.196190","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaLaanenäär\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaLaanenäär","translated_text":"the direction of the curve","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mirko Vučinic","wikicode":"#suuna[[Mirko Vučinić]]","hash":"198161df9e90680d29380c0c6c5618bf878ae755d6af3501b76a50ced046f055","last_revision":"2010-02-14T01:26:11Z","first_revision":"2010-02-14T01:26:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.256362","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMirko Vučinić\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMirko","translated_text":"DirectionMirko","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vučinić","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Wilhelm Bodewin Gustav Keitel","wikicode":"#suuna [[Wilhelm Keitel]]","hash":"de880a57bc02043b9fba8ceb0f673a3ed03e28ed2d0175b25ddd1d3031c8f16e","last_revision":"2010-02-14T01:50:47Z","first_revision":"2010-02-14T01:50:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.309595","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Wilhelm Keitel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Wilhelm Keitel","translated_text":"In the direction of Wilhelm Keitel","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Nowy Dwor Krolewski","wikicode":"#suuna[[Nowy Dwór Królewski]]","hash":"1e4e7d981863cdcb025e98eaea476b5c9176903673286a286260c5ff3d25388b","last_revision":"2010-02-14T02:12:49Z","first_revision":"2010-02-14T02:12:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.369569","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaNowy Dwór Królewski\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaNowy Dwór Królewski","translated_text":"In the direction of Nowy Dwór Królewski","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Stadio Giuseppe Meazza","wikicode":"#suuna[[San Siro]]","hash":"37f79fb6ae2401ef4e1c20044bf75ede4ab6cfce619d2a6ba069b297ece8b88c","last_revision":"2010-02-14T02:16:22Z","first_revision":"2010-02-14T02:16:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.428320","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSan Siro\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSan Siro","translated_text":"In the direction of San Siro","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Rooma olümpiastaadion","wikicode":"#suuna[[Stadio Olimpico]]","hash":"612fb1a78cba316482d0753df11bfbc2d43168d6dd6aba423589d4e849dd8ada","last_revision":"2010-02-14T02:21:39Z","first_revision":"2010-02-14T02:21:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.494324","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaStadio Olimpico\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaStadio Olimpico","translated_text":"In the direction ofStadio Olimpico","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Koluvere paisjärv","wikicode":"#suuna[[Koluvere järv]]","hash":"fc5e5cffb05710fc5e2933934823a1858545bad4cd3a53762949c58b1fb6a9a7","last_revision":"2010-02-14T02:23:24Z","first_revision":"2010-02-14T02:23:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.555783","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKoluvere järv\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKoluvere järv","translated_text":"Direction Lake Calvary","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kolovere paisjärv","wikicode":"#suuna[[Koluvere järv]]","hash":"fc5e5cffb05710fc5e2933934823a1858545bad4cd3a53762949c58b1fb6a9a7","last_revision":"2010-02-14T02:23:49Z","first_revision":"2010-02-14T02:23:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.629285","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKoluvere järv\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKoluvere järv","translated_text":"Direction Lake Calvary","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Stade de France","wikicode":"{{ Staadion \n| nimi = Stade de France\n| hüüdnimi = \n| pilt = Germany_vs_Poland_0-0_(27103531294).jpg|pildisuurus=300px\n| pildiallkiri = \n| täisnimi = \n| endised_nimed = \n| asukoht = [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]], [[Prantsusmaa]]\n| ehitati = 2. mail 1995\n| avati = 28. jaanuaril 1998\n| renoveeriti = \n| laiendati = \n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = \n| operaator = \n| kate = muru\n| tabloo = \n| maksumus = 290 mln [[€]]\n| arhitekt = Michel Macary
Aymeric Zublena
Michel Regembal
Claude Constantini\n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| peatöövõtja = \n| üldtöövõtja = \n| mahutavus = 81 338[[https://web.archive.org/web/20120312041913/http://www.rwc2007.irb.com/destinationFrance/venues/venue=2022/stadium.html The Stade de France] välja otsitud 16.11.10]\n| sviidid = \n| rekord_pealtvaatajaid = \n| mõõtmed = 119 × 75 m\n| pindala = \n| meeskonnad = \n| koduleht = \n}}\n\n'''Stade de France''' on [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]ist põhja pool [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis's]] asuv [[staadion]], kus toimuvad mitmesugused spordi- ja kultuuriüritused. See mahutab 81 338 pealtvaatajat ja on [[Prantsusmaa]] suurim ning Euroopas suuruselt kuues staadion. Staadion valmis [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks]] ja seal peeti ka [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Staadioni tippsündmuseks võib pidada [[1998]]. aasta jalgpalli MM-i finaalmängu, kui kodumeeskond [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] võitis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliat]] 3-0 [[Zinédine Zidane]] (2) ja [[Emmanuel Petit]]' väravatega.\n\nStade de France tähendab otsetõlkes \"Prantsusmaa staadion\", kuid sõna \"France\" selles tähenduses ei seostu mitte Prantsusmaaga, vaid Pariisi lähedal asuva piirkonnaga [[Île-de-France]].\n \nStade de France on suurema osa aastast kasutamata, kuna seda ei kasuta ametlikult ükski spordiklubi. Staadionil korraldatakse kontserte ja üksikuid spordivõistlusi. Näiteks seal toimub iga-aastane [[Race Of Champions]] võistlus, kus aasta parimad ringraja- ja rallisõitjad võistlevad omavahel. [[2006]]. aasta [[UEFA Meistrite Liiga]] finaalis kohtusid staadionil [[FC Barcelona]] – [[Arsenal FC]]. Jalgpalliklubi [[Lille OSC]] mängis 2005–2006 hooaja Meistrite liiga kodumängu seal, kuna klubi kodustaadionil [[Stade Félix Bollaert]]il mängis samal ajal Lensi RC [[UEFA Euroopa liiga]] mängu.\n\n== Stade de France'il toimunud kontserdid ==\n\n* [[The Rolling Stones]] – 25. juuli 1998\n* [[Johnny Hallyday]] – 5. 6. ja 11. september 1998\n* [[Céline Dion]] – 19. ja 20. juuni 1999\n* [[Tina Turner]] – 5. juuli 2000\n* [[AC/DC]] – 22. juuni 2001\n* [[Bruce Springsteen]] – 24. mai 2003\n* [[Paul McCartney]] – 24. juuni 2004\n* [[U2]] – 9. ja 10. juuli 2005\n* [[The Rolling Stones]] – 28. juuli 2006\n* The Rolling Stones – 16. juuni 2007\n* [[George Michael]] – 22. juuni 2007\n* [[The Police]] – 29. ja 30. september 2007\n* [[André Rieu]] – 29. august 2008\n* [[Madonna (laulja)|Madonna]] – 20. ja 21. september 2008\n* [[Johnny Hallyday]] – 29. 30. ja 31. mai 2009\n* [[AC/DC]] – 12. juuni 2009\n* [[Depeche Mode]] – 27. juuni 2009\n* [[U2]] – 11. ja 12. juuli 2009\n* [[Mylène Farmer]] – 11. ja 12. september 2009\n* [[Muse]] – 11. ja 12. juuni 2010\n* [[AC/DC]] – 18. juuni 2010\n* [[Indochine]] – 26. juuni 2010\n* [[U2]] – 18. september 2010\n* [[Yannick Noah]] – 25. september 2010\n* [[Manu Dibango]] – 11. juuni 2011\n* [[Petit Pays]] – 11. juuni 2011\n* [[Fally Ipupa]] – 11. juuni 2011\n* [[Jessy Matador]] – 11. juuni 2011\n* [[Passi (räppar)|Passi]] – 11. juuni 2011\n* [[Werrason]] – 11. juuni 2011\n* [[Patience Dabany]] – 11. juuni 2011\n* [[Sekouba Bambino]] – 11. juuni 2011\n* [[Mory Kanté]] – 11. juuni 2011\n* [[Alpha Blondy]] – 11. juuni 2011\n* [[Magic System]] – 11. juuni 2011\n* [[Meiway]] – 11. juuni 2011\n* [[Mokobé]] – 11. juuni 2011\n* [[Oumou Sangaré]] – 11. juuni 2011\n* [[Negro pou la vi]] – 11. juuni 2011\n* [[Coumba Gawlo]] – 11. juuni 2011\n* [[Baaba Maal]] – 11. juuni 2011\n* [[The Black Eyed Peas]] – 22. 24. ja 25. juuni 2011\n* [[Prince]] – 30. juuni 2011\n* [[Metallica]] – 12. mai 2012\n* [[Johnny Hallyday]] – 15. 16. ja 17. juuni 2012\n* [[Red Hot Chili Peppers]] – 30. juuni 2012\n* [[Madonna (laulja)|Madonna]] – 14. juuli 2012\n* [[Coldplay]] – 2. september 2012\n* [[Lady Gaga]] – 22. september 2012\n* [[Rihanna]] – 8. juuni 2013\n* [[Depeche Mode]] – 15. juuni 2013\n* [[Muse]] – 21. ja 22. juuni 2013\n* [[Bruce Springsteen]] – 29. juuni 2013\n* [[Eminem]] – 22. august 2013\n* [[Roger Waters]] – 21. september 2013\n* [[Sexion d'Assaut]] – 28. september 2013\n* [[Justin Timberlake]] – 26. aprill 2014\n* [[The Rolling Stones]] – 13. juuni 2014\n* [[One Direction]] – 20. ja 21. juuni 2014\n* [[Indochine]] – 27. ja 28. juuni 2014\n* [[Beyoncé Knowles]] koos [[Jay-Z]]'ga – 12. ja 13. september 2014\n* [[AC/DC]] – 23. ja 26. mai 2015\n* [[Paul McCartney]] – 11. juuni 2015\n* [[Beyoncé Knowles]] – 21. juuli 2016\n* [[Rihanna]] – 30. juuli 2016\n* [[Depeche Mode]] – 1. juuli 2017\n* [[Guns N' Roses]] – 7. juuli 2017\n* [[Coldplay]] – 15. 16. ja 18. juuli 2017\n* [[U2]] – 25. ja 26. juuli 2017\n* [[Les Insus]] – 15. ja 16. September 2017\n* [[Ed Sheeran]] – 6. ja 7. juuli 2018\n\n== Ligipääs ==\nKuigi staadion asub maanteede [[A1 (Prantsusmaa)|A1]] ja [[A86]] ristumiskoha lähedal, on ligipääs autoga raskendatud, parkimiskohtade arv on piiratud. Saab kasutada ühistransporti ja [[Saint-Denis' kanal]]it.\n\n=== Ühistransport ===\n{| class=\"wikitable\"\n!Marsruut\n!Liin\n|-\n|Stade de France – Saint-Denis\n|RER D\n|-\n|Saint-Denis – Porte de Paris\n|RATP 153, 154, 168, 170, 239, 253, 254, 255, 256, 268\n|-\n|Saint-Denis – Porte de Paris\n|Paris Métro Line 13\n|-\n|La Plaine – Stade de France\n|RER B\n|-\n|La Plaine – Stade de France\n|RATP 139, 153, 173, 239, 253\n|-\n|Delaunay-Rimet\n|RATP 239, 253\n|}\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.stadefrance.com/interstitiel_4jchrono.html?redir=/index.php?option=com_wrapper&Itemid=47 Stade de France'i koduleht] \n\n{{Coordinate |NS=48.92444444 |EW=2.36 |type=landmark |region=FR-93 |dim=5000}}\n\n{{UEFA Euro 2016 staadionid}}\n\n[[Kategooria:Prantsusmaa staadionid]]\n[[Kategooria:Jalgpallistaadionid]]","hash":"0a4c31b9c719488173b8ce32fa411758a31aae63ce3be79db9e71ee992888457","last_revision":"2022-11-27T19:59:34Z","first_revision":"2010-02-14T07:49:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.690373","cross_lingual_links":{"af":"Stade de France","ar":"ملعب فرنسا","arz":"ستاد فرنسا","ast":"Stade de France","az":"Stad de Frans","ban":"Stade de France","be":"Стад дэ Франс","bg":"Стад дьо Франс","bn":"স্তাদ দ্য ফ্রঁস","bs":"Stade de France","ca":"Stade de France","ckb":"یاریگای فەڕەنسا","cs":"Stade de France","cy":"Stadiwm Ffrainc","da":"Stade de France","de":"Stade de France","el":"Σταντ ντε Φρανς","en":"Stade de France","eo":"Stadiono de Francio","es":"Estadio de Francia","eu":"Stade de France","fa":"ورزشگاه استاد دو فرانس","fi":"Stade de France","fr":"Stade de France","ga":"Stade de France","gl":"Stade de France","he":"סטאד דה פראנס","hr":"Stade de France","hu":"Stade de France","hy":"Ստադ դը Ֆրանս","id":"Stade de France","ie":"Stade de France","is":"Stade de France","it":"Stade de France","ja":"スタッド・ド・フランス","jv":"Stade de France","ka":"სტად დე ფრანსი","kk":"Стад де Франс","ko":"스타드 드 프랑스","la":"Stadium Franciae","lt":"Stade de France","lv":"Stade de France","mr":"स्ताद दा फ्रान्स","ms":"Stade de France","nl":"Stade de France","nn":"Stade de France","nb":"Stade de France","oc":"Stade de France","pl":"Stade de France","pt":"Stade de France","ro":"Stade de France","ru":"Стад де Франс","sh":"Stade de France","simple":"Stade de France","sk":"Stade de France","sl":"Stade de France","sr":"Стад де Франс","sv":"Stade de France","th":"สตาดเดอฟร็องส์","tr":"Fransa Stadyumu","tt":"Stad de Frans","uk":"Стад-де-Франс","ur":"استد دے فرانس","vi":"Stade de France","wuu":"法兰西体育场","xmf":"სტად დე ფრანსი","zh":"法蘭西體育場","zh-yue":"法蘭西運動場"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.509702","text":"Stade de France on Prantsusmaal Pariisist põhja pool Saint-Denis's asuv staadion, kus toimuvad mitmesugused spordi- ja kultuuriüritused. See mahutab 81 338 pealtvaatajat ja on Prantsusmaa suurim ning Euroopas suuruselt kuues staadion. Staadion valmis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks ja seal peeti ka 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Staadioni tippsündmuseks võib pidada 1998. aasta jalgpalli MM-i finaalmängu, kui kodumeeskond Prantsusmaa võitis Brasiiliat 3-0 Zinédine Zidane (2) ja Emmanuel Petit' väravatega.\n\nStade de France tähendab otsetõlkes \"Prantsusmaa staadion\", kuid sõna \"France\" selles tähenduses ei seostu mitte Prantsusmaaga, vaid Pariisi lähedal asuva piirkonnaga Île-de-France.\n\nStade de France on suurema osa aastast kasutamata, kuna seda ei kasuta ametlikult ükski spordiklubi. Staadionil korraldatakse kontserte ja üksikuid spordivõistlusi. Näiteks seal toimub iga-aastane Race Of Champions võistlus, kus aasta parimad ringraja- ja rallisõitjad võistlevad omavahel. 2006. aasta UEFA Meistrite Liiga finaalis kohtusid staadionil FC Barcelona – Arsenal FC. Jalgpalliklubi Lille OSC mängis 2005–2006 hooaja Meistrite liiga kodumängu seal, kuna klubi kodustaadionil Stade Félix Bollaertil mängis samal ajal Lensi RC UEFA Euroopa liiga mängu.\n\nThe Rolling Stones – 25. juuli 1998 Johnny Hallyday – 5. 6. ja 11. september 1998 Céline Dion – 19. ja 20. juuni 1999 Tina Turner – 5. juuli 2000 AC/DC – 22. juuni 2001 Bruce Springsteen – 24. mai 2003 Paul McCartney – 24. juuni 2004 U2 – 9. ja 10. juuli 2005 The Rolling Stones – 28. juuli 2006 The Rolling Stones – 16. juuni 2007 George Michael – 22. juuni 2007 The Police – 29. ja 30. september 2007 André Rieu – 29. august 2008 Madonna – 20. ja 21. september 2008 Johnny Hallyday – 29. 30. ja 31. mai 2009 AC/DC – 12. juuni 2009 Depeche Mode – 27. juuni 2009 U2 – 11. ja 12. juuli 2009 Mylène Farmer – 11. ja 12. september 2009 Muse – 11. ja 12. juuni 2010 AC/DC – 18. juuni 2010 Indochine – 26. juuni 2010 U2 – 18. september 2010 Yannick Noah – 25. september 2010 Manu Dibango – 11. juuni 2011 Petit Pays – 11. juuni 2011 Fally Ipupa – 11. juuni 2011 Jessy Matador – 11. juuni 2011 Passi – 11. juuni 2011 Werrason – 11. juuni 2011 Patience Dabany – 11. juuni 2011 Sekouba Bambino – 11. juuni 2011 Mory Kanté – 11. juuni 2011 Alpha Blondy – 11. juuni 2011 Magic System – 11. juuni 2011 Meiway – 11. juuni 2011 Mokobé – 11. juuni 2011 Oumou Sangaré – 11. juuni 2011 Negro pou la vi – 11. juuni 2011 Coumba Gawlo – 11. juuni 2011 Baaba Maal – 11. juuni 2011 The Black Eyed Peas – 22. 24. ja 25. juuni 2011 Prince – 30. juuni 2011 Metallica – 12. mai 2012 Johnny Hallyday – 15. 16. ja 17. juuni 2012 Red Hot Chili Peppers – 30. juuni 2012 Madonna – 14. juuli 2012 Coldplay – 2. september 2012 Lady Gaga – 22. september 2012 Rihanna – 8. juuni 2013 Depeche Mode – 15. juuni 2013 Muse – 21. ja 22. juuni 2013 Bruce Springsteen – 29. juuni 2013 Eminem – 22. august 2013 Roger Waters – 21. september 2013 Sexion d'Assaut – 28. september 2013 Justin Timberlake – 26. aprill 2014 The Rolling Stones – 13. juuni 2014 One Direction – 20. ja 21. juuni 2014 Indochine – 27. ja 28. juuni 2014 Beyoncé Knowles koos Jay-Z'ga – 12. ja 13. september 2014 AC/DC – 23. ja 26. mai 2015 Paul McCartney – 11. juuni 2015 Beyoncé Knowles – 21. juuli 2016 Rihanna – 30. juuli 2016 Depeche Mode – 1. juuli 2017 Guns N' Roses – 7. juuli 2017 Coldplay – 15. 16. ja 18. juuli 2017 U2 – 25. ja 26. juuli 2017 Les Insus – 15. ja 16. September 2017 Ed Sheeran – 6. ja 7. juuli 2018\n\nKuigi staadion asub maanteede A1 ja A86 ristumiskoha lähedal, on ligipääs autoga raskendatud, parkimiskohtade arv on piiratud. Saab kasutada ühistransporti ja Saint-Denis' kanalit.\n\nStade de France'i koduleht\n\nKategooria:Prantsusmaa staadionid Kategooria:Jalgpallistaadionid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{ Staadion \n| nimi = Stade de France\n| hüüdnimi = \n| pilt = Germany_vs_Poland_0-0_(27103531294).jpg|pildisuurus=300px\n| pildiallkiri = \n| täisnimi = \n| endised_nimed = \n| asukoht = [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]], [[Prantsusmaa]]\n| ehitati = 2. mail 1995\n| avati = 28. jaanuaril 1998\n| renoveeriti = \n| laiendati = \n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = \n| operaator = \n| kate = muru\n| tabloo = \n| maksumus = 290 mln [[€]]\n| arhitekt = Michel Macary
Aymeric Zublena
Michel Regembal
Claude Constantini\n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| peatöövõtja = \n| üldtöövõtja = \n| mahutavus = 81 338[[https://web.archive.org/web/20120312041913/http://www.rwc2007.irb.com/destinationFrance/venues/venue=2022/stadium.html The Stade de France] välja otsitud 16.11.10]\n| sviidid = \n| rekord_pealtvaatajaid = \n| mõõtmed = 119 × 75 m\n| pindala = \n| meeskonnad = \n| koduleht = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stade de France on Prantsusmaal Pariisist põhja pool Saint-Denis's asuv staadion, kus toimuvad mitmesugused spordi- ja kultuuriüritused.","translated_text":"Stade de France is a stadium in Saint-Denis, north of Paris, France, that hosts a variety of sporting and cultural events.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See mahutab 81 338 pealtvaatajat ja on Prantsusmaa suurim ning Euroopas suuruselt kuues staadion.","translated_text":"With a capacity of 81,338 spectators, it is the largest stadium in France and the sixth largest in Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion valmis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks ja seal peeti ka 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused.","translated_text":"The stadium was built for the 1998 FIFA World Cup and hosted the 2003 World Championships in Athletics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadioni tippsündmuseks võib pidada 1998. aasta jalgpalli MM-i finaalmängu, kui kodumeeskond Prantsusmaa võitis Brasiiliat 3-0 Zinédine Zidane (2) ja Emmanuel Petit' väravatega.","translated_text":"The stadium's highlight can be seen in the 1998 FIFA World Cup final, when the home team of France beat Brazil 3-0 with the goalkeepers Zinédine Zidane (2) and Emmanuel Petit.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stade de France tähendab otsetõlkes \"Prantsusmaa staadion\", kuid sõna \"France\" selles tähenduses ei seostu mitte Prantsusmaaga, vaid Pariisi lähedal asuva piirkonnaga Île-de-France.","translated_text":"Stade de France literally means 'Stadion of France', but the word 'France' in this sense is not linked to France but to the Île-de-France region near Paris.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stade de France on suurema osa aastast kasutamata, kuna seda ei kasuta ametlikult ükski spordiklubi.","translated_text":"The Stade de France is unused for most of the year as it is not officially used by any sports club.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadionil korraldatakse kontserte ja üksikuid spordivõistlusi.","translated_text":"The stadium hosts concerts and individual sports competitions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks seal toimub iga-aastane Race Of Champions võistlus, kus aasta parimad ringraja- ja rallisõitjad võistlevad omavahel.","translated_text":"For example, it hosts the annual Race Of Champions competition, where the year's best cyclists and rally drivers compete against each other.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta UEFA Meistrite Liiga finaalis kohtusid staadionil FC Barcelona – Arsenal FC.","translated_text":"The 2006 UEFA Champions League final was hosted by FC Barcelona ⁇ Arsenal FC.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jalgpalliklubi Lille OSC mängis 2005–2006 hooaja Meistrite liiga kodumängu seal, kuna klubi kodustaadionil Stade Félix Bollaertil mängis samal ajal Lensi RC UEFA Euroopa liiga mängu.","translated_text":"Football club Lille OSC played their home matches of the Champions League in the 2005-06 season there, as the club's home stadium, Stade Félix Bollaert, was also home to Lens RC's UEFA Europa League match.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Stade de France'il toimunud kontserdid","translated_text":"Concerts at the Stade de France","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"The Rolling Stones – 25. juuli 1998 Johnny Hallyday – 5. 6. ja 11. september 1998 Céline Dion – 19. ja 20. juuni 1999 Tina Turner – 5. juuli 2000 AC/DC – 22. juuni 2001 Bruce Springsteen – 24. mai 2003 Paul McCartney – 24. juuni 2004 U2 – 9. ja 10. juuli 2005 The Rolling Stones – 28. juuli 2006 The Rolling Stones – 16. juuni 2007 George Michael – 22. juuni 2007 The Police – 29. ja 30. september 2007 André Rieu – 29. august 2008 Madonna – 20. ja 21. september 2008 Johnny Hallyday – 29. 30. ja 31. mai 2009 AC/DC – 12. juuni 2009 Depeche Mode – 27. juuni 2009 U2 – 11. ja 12. juuli 2009 Mylène Farmer – 11. ja 12. september 2009 Muse – 11. ja 12. juuni 2010 AC/DC – 18. juuni 2010 Indochine – 26. juuni 2010 U2 – 18. september 2010 Yannick Noah – 25. september 2010 Manu Dibango – 11. juuni 2011 Petit Pays – 11. juuni 2011 Fally Ipupa – 11. juuni 2011 Jessy Matador – 11. juuni 2011 Passi – 11. juuni 2011 Werrason – 11. juuni 2011 Patience Dabany – 11. juuni 2011 Sekouba Bambino – 11. juuni 2011 Mory Kanté – 11. juuni 2011 Alpha Blondy – 11. juuni 2011 Magic System – 11. juuni 2011 Meiway – 11. juuni 2011 Mokobé – 11. juuni 2011 Oumou Sangaré – 11. juuni 2011 Negro pou la vi – 11. juuni 2011 Coumba Gawlo – 11. juuni 2011 Baaba Maal – 11. juuni 2011 The Black Eyed Peas – 22. 24. ja 25. juuni 2011 Prince – 30. juuni 2011 Metallica – 12. mai 2012 Johnny Hallyday – 15. 16. ja 17. juuni 2012 Red Hot Chili Peppers – 30. juuni 2012 Madonna – 14. juuli 2012 Coldplay – 2. september 2012 Lady Gaga – 22. september 2012 Rihanna – 8. juuni 2013 Depeche Mode – 15. juuni 2013 Muse – 21. ja 22. juuni 2013 Bruce Springsteen – 29. juuni 2013 Eminem – 22. august 2013 Roger Waters – 21. september 2013 Sexion d'Assaut – 28. september 2013 Justin Timberlake – 26. aprill 2014 The Rolling Stones – 13. juuni 2014","translated_text":"The Rolling Stones ⁇ 25 July 1998 Johnny Hallyday ⁇ 5 June 6 and 11 September 1998 Céline Dion ⁇ 19 and 30 September 2007 André Rieu ⁇ 19 and 20 August 1999 Tina Turner ⁇ 5 July 2000 AC/DC ⁇ 22 June 2001 Bruce Springsteen ⁇ 22 May 2003 Paul McCartney ⁇ 24 June 2004 U2 ⁇ 9 and 10 July 2005 The Rolling Stones ⁇ 28 July 2006 The Rolling Stones ⁇ 16 June 2007 George Michael ⁇ 22 August 2007 The Police ⁇ 29 and 30 September 2007 André Rieu ⁇ 29 August 2008 Tina Turner ⁇ 29 June 2008 AC/DC ⁇ 22 June 2009 Paul McCartney ⁇ 24 June 2009 U2 ⁇ 9 and 10 July 2005 The Rolling Stones ⁇ 28 July 2006 The Rolling Stones ⁇ 16 June 2007 George Michael ⁇ 22 June 2007 The Police ⁇ 29 and 30 September 2007 John Rieu ⁇ 29 August 2008 Johnny Rieu ⁇ 20 and 21 September 2008 ⁇ 29 June 2008 ⁇ 29 June 2009 AC/DC ⁇ 22 June 2009 Depeche Mode ⁇ 27 June 2009 ⁇ 11 and 12 July 2009 The Rolling Stones ⁇ 12 July 2009 ⁇ ","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"One Direction – 20. ja 21. juuni 2014 Indochine – 27. ja 28. juuni 2014 Beyoncé Knowles koos Jay-Z'ga – 12. ja 13. september 2014 AC/DC – 23. ja 26. mai 2015 Paul McCartney – 11. juuni 2015 Beyoncé Knowles – 21. juuli 2016 Rihanna – 30. juuli 2016 Depeche Mode – 1. juuli 2017 Guns N' Roses – 7. juuli 2017 Coldplay – 15. 16. ja 18. juuli 2017 U2 – 25. ja 26. juuli 2017 Les Insus – 15. ja 16.","translated_text":"One Direction ⁇ 20 and 21 June 2014 Indochine ⁇ 27 and 28 June 2014 Beyoncé Knowles with Jay-Z ⁇ 12 and 13 September 2014 AC/DC ⁇ 23 and 26 May 2015 Paul McCartney ⁇ 11 June 2015 Beyoncé Knowles ⁇ 21 July 2016 Rihanna ⁇ 30 July 2016 Depeche Mode ⁇ 1 July 2017 Guns N' Roses ⁇ 7 July 2017 Coldplay ⁇ 15 16 and 18 July 2017 U2 ⁇ 25 and 26 July 2017 Les Insus ⁇ 15 and 16","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"September 2017 Ed Sheeran – 6. ja 7. juuli 2018","translated_text":"September 2017 Ed Sheeran ⁇ 6 and 7 July 2018","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ligipääs","translated_text":"Approaching","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuigi staadion asub maanteede A1 ja A86 ristumiskoha lähedal, on ligipääs autoga raskendatud, parkimiskohtade arv on piiratud.","translated_text":"Although the stadium is located near the junction of the A1 and A86, access by car is restricted and parking is limited.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saab kasutada ühistransporti ja Saint-Denis' kanalit.","translated_text":"You can use public transport and the Saint-Denis Canal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ühistransport","translated_text":"Common transport","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\"\n!Marsruut\n!Liin\n|-\n|Stade de France – Saint-Denis\n|RER D\n|-\n|Saint-Denis – Porte de Paris\n|RATP 153, 154, 168, 170, 239, 253, 254, 255, 256, 268\n|-\n|Saint-Denis – Porte de Paris\n|Paris Métro Line 13\n|-\n|La Plaine – Stade de France\n|RER B\n|-\n|La Plaine – Stade de France\n|RATP 139, 153, 173, 239, 253\n|-\n|Delaunay-Rimet\n|RATP 239, 253\n|}"},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stade de France'i koduleht","translated_text":"The homepage of the Stade de France","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Prantsusmaa staadionid Kategooria:Jalgpallistaadionid","translated_text":":Stadions in France Categories:Football stadiums","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anu Ivask","wikicode":"'''Anu Ivask''' ([[4. november]] [[1933]] – [[30. jaanuar]] [[2010]]) oli [[eesti]] keraamik ja portselanikunstnik.\n\nTa lõpetas [[1958]] [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] keraamika eriala ja töötas suure osa aktiivsest kunstnikuelust kunstikombinaadis [[Ars]].\n\n==Isiklikku==\nTema abikaasa oli arhitekt ja disainer [[Udo Ivask]].\n\n== Kirjandus ==\n*Anu Ivask. Nekroloog. // Sirp, 12. veebruar 2010. Lk 21\n\n{{JÄRJESTA:Ivask, Anu}}\n[[Kategooria:Eesti keraamikud]]\n[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]]\n[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1933]]\n[[Kategooria:Surnud 2010]]","hash":"4925d18cb36255b52fa00fff64386425dd0b5741439cecdec6afe194f42fb446","last_revision":"2021-02-14T14:00:40Z","first_revision":"2010-02-14T08:57:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.749668","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Anu Ivask (4. november 1933 – 30. jaanuar 2010) oli eesti keraamik ja portselanikunstnik.\n\nTa lõpetas 1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis keraamika eriala ja töötas suure osa aktiivsest kunstnikuelust kunstikombinaadis Ars.\n\nTema abikaasa oli arhitekt ja disainer Udo Ivask.\n\nAnu Ivask. Nekroloog. // Sirp, 12. veebruar 2010. Lk 21\n\nKategooria:Eesti keraamikud Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Kategooria:Metsakalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1933 Kategooria:Surnud 2010\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anu Ivask (4. november 1933 – 30. jaanuar 2010) oli eesti keraamik ja portselanikunstnik.","translated_text":"Anu Ivask (November 4, 1933 - January 30, 2010) was an Estonian ceramic and porcelain artist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas 1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis keraamika eriala ja töötas suure osa aktiivsest kunstnikuelust kunstikombinaadis Ars.","translated_text":"He graduated in ceramics from the Estonian National Art Institute in 1958 and spent much of his active artistic life in Ars.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema abikaasa oli arhitekt ja disainer Udo Ivask.","translated_text":"Her husband was architect and designer Udo Ivask.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anu Ivask.","translated_text":"This is Anu Ivask.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nekroloog.","translated_text":"He's a necrologist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"// Sirp, 12. veebruar 2010.","translated_text":"// Sirp, February 12, 2010","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 21","translated_text":"Lk 21","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti keraamikud Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Kategooria:Metsakalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1933 Kategooria:Surnud 2010","translated_text":"Category:Estonian ceramics Category:Estonian academy of arts graduates Category:buried in a forest fire Category:born 1933 Category:died 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aleksandr Basihhin","wikicode":"'''Aleksandr Basihhin''' ([[1. veebruar]] [[1949]] [[Moskva]] – [[8. veebruar]] [[2010]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] balletitantsija ja tantsupedagoog.\n\nLõpetanud [[1968]]. aastal Moskva koreograafiakooli, asus Basihhin balletisolistina tööle Eesti NSV-s [[Estonia (teater)|Estonia teatris]]. Selle teatriga jäi tema elu ja töö seotuks enam kui kahekümneks aastaks.\n\nAastatel [[1970]]–[[2003]] töötas ta vaheaegadega ka [[Tallinna Balletikool|Tallinna Koreograafiakooli]] ja mitme tantsustuudio õpetajana. Tema õpilased olid teiste seas [[Ervin Green]] ja [[Linnar Looris]].\n\n[[1987]]. aastal omandas Basihhin Moskvas [[GITIS]]es veel teatri planeerimise ja organiseerimise eriala.\n\n==Tuntud osatäitmised==\n\nBalletisolistina on Aleksandr Basihhin silma paistnud järgmistes Estonia teatri lavastustes:\n\n*\"Don Quijote\" – Basilio\n*\"Uinuv kaunitar\" – Désiré\n*\"Luikede järv\" – Siegfried\n*\"Anna Karenina\" – Vronski\n*\"Kadunud poeg\" – isa\n*\"Antonius ja Kleopatra\" – Caesar\n*\"Pihtimus\" – Desgenais\n*\"Võlumandariin\" – härrasmees\n*\"Maailma loomine\" – Jumal\n\n==Kirjandus==\n\n*Aleksandr Basihhin : [nekroloog]. – '''Sirp''', 12. veebruar 2010, lk 21.\n\n{{JÄRJESTA:Basihhin, Aleksandr}}\n[[Kategooria:Eesti balletitantsijad]]\n[[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1949]]\n[[Kategooria:Surnud 2010]]","hash":"891af247d113cfbe08b208a8a936756e97ab04b9e5b27a3b566691bd0b643abd","last_revision":"2021-03-14T16:32:51Z","first_revision":"2010-02-14T09:11:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.824615","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Aleksandr Basihhin (1. veebruar 1949 Moskva – 8. veebruar 2010 Tallinn) oli Eesti balletitantsija ja tantsupedagoog.\n\nLõpetanud 1968. aastal Moskva koreograafiakooli, asus Basihhin balletisolistina tööle Eesti NSV-s Estonia teatris. Selle teatriga jäi tema elu ja töö seotuks enam kui kahekümneks aastaks.\n\nAastatel 1970–2003 töötas ta vaheaegadega ka Tallinna Koreograafiakooli ja mitme tantsustuudio õpetajana. Tema õpilased olid teiste seas Ervin Green ja Linnar Looris.\n\n1987. aastal omandas Basihhin Moskvas GITISes veel teatri planeerimise ja organiseerimise eriala.\n\nBalletisolistina on Aleksandr Basihhin silma paistnud järgmistes Estonia teatri lavastustes:\n\n\"Don Quijote\" – Basilio \"Uinuv kaunitar\" – Désiré \"Luikede järv\" – Siegfried \"Anna Karenina\" – Vronski \"Kadunud poeg\" – isa \"Antonius ja Kleopatra\" – Caesar \"Pihtimus\" – Desgenais \"Võlumandariin\" – härrasmees \"Maailma loomine\" – Jumal\n\nAleksandr Basihhin : [nekroloog]. – Sirp, 12. veebruar 2010, lk 21.\n\nKategooria:Eesti balletitantsijad Kategooria:Eesti tantsupedagoogid Kategooria:Sündinud 1949 Kategooria:Surnud 2010\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aleksandr Basihhin (1. veebruar 1949 Moskva – 8. veebruar 2010 Tallinn) oli Eesti balletitantsija ja tantsupedagoog.","translated_text":"Aleksandr Basihhin (born 1 February 1949 in Moscow ⁇ 8 February 2010 in Tallinn) was an Estonian ballet dancer and dance teacher.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lõpetanud 1968. aastal Moskva koreograafiakooli, asus Basihhin balletisolistina tööle Eesti NSV-s Estonia teatris.","translated_text":"After graduating from the Moscow Choreography School in 1968, Basihhin started working as a ballet dancer in the Estonian theatre in the Estonian SSR.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle teatriga jäi tema elu ja töö seotuks enam kui kahekümneks aastaks.","translated_text":"For more than twenty years, his life and work were intertwined with that theater.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 1970–2003 töötas ta vaheaegadega ka Tallinna Koreograafiakooli ja mitme tantsustuudio õpetajana.","translated_text":"Between 1970 and 2003 she also worked as a teacher at the Tallinn School of Choreography and several dance studios.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema õpilased olid teiste seas Ervin Green ja Linnar Looris.","translated_text":"Her students included Ervin Green and Linnar Looris.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1987. aastal omandas Basihhin Moskvas GITISes veel teatri planeerimise ja organiseerimise eriala.","translated_text":"In 1987, Basihhin acquired another area of theatre planning and organization at GITIS in Moscow.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tuntud osatäitmised","translated_text":"Known features","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Balletisolistina on Aleksandr Basihhin silma paistnud järgmistes Estonia teatri lavastustes:","translated_text":"As a ballet dancer, Aleksandr Basihhin has appeared in the following Estonian theatre productions:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Don Quijote\" – Basilio \"Uinuv kaunitar\" – Désiré \"Luikede järv\" – Siegfried \"Anna Karenina\" – Vronski \"Kadunud poeg\" – isa \"Antonius ja Kleopatra\" – Caesar \"Pihtimus\" – Desgenais \"Võlumandariin\" – härrasmees \"Maailma loomine\" – Jumal","translated_text":"\"Don Quixote\" ⁇ Basilio \"Sleeping Beauty\" ⁇ Désiré \"Lake of Lies\" ⁇ Siegfried \"Anna Karenina\" ⁇ Vronski \"The Lost Son\" ⁇ Father \"Antonius and Cleopatra\" ⁇ Caesar \"Beauty\" ⁇ Desgenesis \"Mandarin of Liberty\" ⁇ Gentleman \"The creation of the world\" ⁇ God","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aleksandr Basihhin : [nekroloog].","translated_text":"Alexander Basihhin: [necrologist]","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"– Sirp, 12. veebruar 2010, lk 21.","translated_text":" ⁇ Sirp, February 12, 2010, p. 21.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti balletitantsijad Kategooria:Eesti tantsupedagoogid Kategooria:Sündinud 1949 Kategooria:Surnud 2010","translated_text":"Category:Estonian ballet dancers Category:Estonian dance teachers Category:Born in 1949 Category:died in 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Laniidae","wikicode":"#suuna[[Õgijalased]]","hash":"f896ef36e2d15a6d364838d3c18a5a7d359724c96acc48d935cddb34a450b0af","last_revision":"2010-02-14T09:21:42Z","first_revision":"2010-02-14T09:21:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.879365","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaÕgijalased\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaÕgijalased","translated_text":"Directional trackers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anouk Aimee","wikicode":"#suuna[[Anouk Aimée]]","hash":"7ce97db0bd3398409e0d148ea73c3d01c5fd2b1430406be81b8580a9d6db7956","last_revision":"2010-02-14T09:26:32Z","first_revision":"2010-02-14T09:26:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.942110","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAnouk Aimée\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAnouk","translated_text":"Directional area","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aimée","translated_text":"Aimée","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Francoise Sorya Dreyfus","wikicode":"#suuna[[Anouk Aimée]]","hash":"7ce97db0bd3398409e0d148ea73c3d01c5fd2b1430406be81b8580a9d6db7956","last_revision":"2010-02-14T09:27:30Z","first_revision":"2010-02-14T09:27:30Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:31.997139","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAnouk Aimée\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAnouk","translated_text":"Directional area","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aimée","translated_text":"Aimée","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Werner Freiherr von Fritsch","wikicode":"#suuna [[Werner von Fritsch]]","hash":"749819690e6556cce4941fc2821d816913a3bf79c2258a9f227f70a9d71596c0","last_revision":"2010-02-14T09:42:32Z","first_revision":"2010-02-14T09:42:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:32.049831","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Werner von Fritsch\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Werner von Fritsch","translated_text":"In the direction of Werner von Fritsch","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alan Parker","wikicode":"[[Pilt:Alan Parker by Kubik.JPG|thumb|Alan Parker (2005)]]\n'''Alan William Parker''' (sündinud [[14. veebruar]]il [[1944]] [[London]] – [[31. juuli]] [[2020]]) oli Briti [[režissöör]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]].\n\nAlan Parker sündis töölisperes: tema isa William Leslie oli [[maaler]], ema Elsie Ellen [[õmbleja]].\n\nAlan Parkeri esimene amet oli [[reklaamikirjanik]], ta võitis parimate reklaamide eest mitu auhinda.\n\n[[1971]]. aastal valmis esimene film, millele Parker oli [[stsenaarium]]i kirjutanud. See kandis pealkirja \"[[Melody]]\" ja see rääkis kahest lapsest, kes soovivad omavahel [[abielu|abielluda]]. Film ei võitnud auhindu, kuid sai rahvusvaheliseks kassahitiks, näiteks [[Ladina-Ameerika]]s ja [[Jaapan]]is. Mitmes filmis töötas Parker koos produtsent [[David Puttnam]]iga.\n\nAlan Parker on tuntust kogunud filmide ja [[muusikal]]idega \"[[Kesköine ekspress]]\" ([[1978]]), \"[[Pink Floyd: The Wall]]\" ([[1982]]), \"[[Linnuke]]\" ([[1984]]), \"[[Ingli süda]]\" ([[1987]]), \"[[Mississippi tules]]\" ([[1988]]), \"[[Evita]]\" ([[1996]]), \"[[Angela tuhk (film)|Angela tuhk]]\" ([[1999]]) ja \"[[David Gale'i elu]]\" ([[2003]]).\n\nParker [[rüütlikslöömine|löödi]] [[2002]] rüütliks. [[2005]] sai ta [[Sunderlandi ülikool]]i [[audoktor]]iks (selle ülikooli kantsler oli tema kauaaegne töökaaslane Puttnam, kes löödi rüütliks [[1995]]).\n\n== Tunnustus ==\n[[Cannes'i filmifestival]]\n* 1985. aastal auhind \"Grand Prize of the Jury\" filmi \"[[Linnuke]]\" eest\n\n[[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind]]\n* 1977 parima stsenaariumi auhind filmi \"[[Bugsy Malone]]\" eest\n* 1979 parima lavastaja auhind filmi \"[[Kesköine ekspress]]\" eest\n* 1992 parima lavastaja auhind filmi \"[[The Commitments (film)|The Commitments]]\" eest\n* 1992 parima filmi auhind filmi \"The Commitments\" eest\n\n== Välislingid ==\n*{{imdb nimi|id=0000570|nimi=Alan Parker}}\n\n{{JÄRJESTA:Parker, Alan}}\n[[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1944]]\n[[Kategooria:Surnud 2020]]","hash":"5154075c200c323cda2750f96acc4c82b253f906159e41632ff32e307ad2ed3d","last_revision":"2020-07-31T16:05:28Z","first_revision":"2010-02-14T10:14:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:32.107821","cross_lingual_links":{"an":"Alan Parker","ar":"آلان باركر","arz":"آلان باركر","ast":"Alan Parker","be":"Алан Паркер","bg":"Алън Паркър","ca":"Alan Parker","cs":"Alan Parker","cy":"Alan Parker","da":"Alan Parker","de":"Alan Parker","el":"Άλαν Πάρκερ","en":"Alan Parker","eo":"Alan Parker","es":"Alan Parker","eu":"Alan Parker","fa":"آلن پارکر","fi":"Alan Parker","fr":"Alan Parker","ga":"Alan Parker","gl":"Alan Parker","he":"אלן פארקר","ht":"Alan Parker","hu":"Alan Parker","hy":"Ալան Փարքեր","ia":"Alan Parker","id":"Alan Parker","it":"Alan Parker","ja":"アラン・パーカー","ka":"ალან პარკერი","ko":"앨런 파커","la":"Alanus Parker","lb":"Alan Parker","lv":"Alans Pārkers","mg":"Alan Parker","ms":"Alan Parker","nl":"Alan Parker","nb":"Alan Parker","pa":"ਐਲਨ ਪਾਰਕਰ","pl":"Alan Parker","pt":"Alan Parker","qu":"Alan Parker","ro":"Alan Parker","ru":"Паркер, Алан","simple":"Alan Parker","sk":"Alan Parker","sr":"Alan Parker","sv":"Alan Parker (regissör)","te":"అలాన్ పార్కర్","tr":"Alan Parker","uk":"Алан Паркер","vi":"Alan Parker","vo":"Alan Parker (rejidan)","war":"Alan Parker","zh":"亞倫·帕克","zh-yue":"阿倫柏加"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Alan William Parker (sündinud 14. veebruaril 1944 London – 31. juuli 2020) oli Briti režissöör, filmiprodutsent ja stsenarist.\n\nAlan Parker sündis töölisperes: tema isa William Leslie oli maaler, ema Elsie Ellen õmbleja.\n\nAlan Parkeri esimene amet oli reklaamikirjanik, ta võitis parimate reklaamide eest mitu auhinda.\n\n1971. aastal valmis esimene film, millele Parker oli stsenaariumi kirjutanud. See kandis pealkirja \"Melody\" ja see rääkis kahest lapsest, kes soovivad omavahel abielluda. Film ei võitnud auhindu, kuid sai rahvusvaheliseks kassahitiks, näiteks Ladina-Ameerikas ja Jaapanis. Mitmes filmis töötas Parker koos produtsent David Puttnamiga.\n\nAlan Parker on tuntust kogunud filmide ja muusikalidega \"Kesköine ekspress\" (1978), \"Pink Floyd: The Wall\" (1982), \"Linnuke\" (1984), \"Ingli süda\" (1987), \"Mississippi tules\" (1988), \"Evita\" (1996), \"Angela tuhk\" (1999) ja \"David Gale'i elu\" (2003).\n\nParker löödi 2002 rüütliks. 2005 sai ta Sunderlandi ülikooli audoktoriks (selle ülikooli kantsler oli tema kauaaegne töökaaslane Puttnam, kes löödi rüütliks 1995).\n\nCannes'i filmifestival 1985. aastal auhind \"Grand Prize of the Jury\" filmi \"Linnuke\" eest\n\nBriti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind 1977 parima stsenaariumi auhind filmi \"Bugsy Malone\" eest 1979 parima lavastaja auhind filmi \"Kesköine ekspress\" eest 1992 parima lavastaja auhind filmi \"The Commitments\" eest 1992 parima filmi auhind filmi \"The Commitments\" eest\n\nKategooria:Suurbritannia filmilavastajad Kategooria:Sündinud 1944 Kategooria:Surnud 2020\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alan William Parker (sündinud 14. veebruaril 1944 London – 31. juuli 2020) oli Briti režissöör, filmiprodutsent ja stsenarist.","translated_text":"Alan William Parker (born 14 February 1944 in London ⁇ 31 July 2020) was a British film director, producer and screenwriter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alan Parker sündis töölisperes: tema isa William Leslie oli maaler, ema Elsie Ellen õmbleja.","translated_text":"Alan Parker was born into a working-class family: his father William Leslie was a painter, and his mother Elsie Ellen was a carpenter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alan Parkeri esimene amet oli reklaamikirjanik, ta võitis parimate reklaamide eest mitu auhinda.","translated_text":"Alan Parker's first job was as an advertising copywriter, winning several awards for best commercials.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1971. aastal valmis esimene film, millele Parker oli stsenaariumi kirjutanud.","translated_text":"1971 was the year Parker wrote the script for the first film.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See kandis pealkirja \"Melody\" ja see rääkis kahest lapsest, kes soovivad omavahel abielluda.","translated_text":"It was called \"Melody\", and it was about two kids who want to get married.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Film ei võitnud auhindu, kuid sai rahvusvaheliseks kassahitiks, näiteks Ladina-Ameerikas ja Jaapanis.","translated_text":"The film did not win any awards, but became an international box office hit, such as in Latin America and Japan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mitmes filmis töötas Parker koos produtsent David Puttnamiga.","translated_text":"Parker worked with producer David Putnam on several films.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alan Parker on tuntust kogunud filmide ja muusikalidega \"Kesköine ekspress\" (1978), \"Pink Floyd: The Wall\" (1982), \"Linnuke\" (1984), \"Ingli süda\" (1987), \"Mississippi tules\" (1988), \"Evita\" (1996), \"Angela tuhk\" (1999) ja \"David Gale'i elu\" (2003).","translated_text":"Alan Parker is known for his films and musicals The Midnight Express (1978), Pink Floyd: The Wall (1982), The Bird (1984), The Heart of England (1987), The Fire of Mississippi (1988), Evita (1996), The Ashes of Angela (1999) and The Life of David Gale (2003).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Parker löödi 2002 rüütliks.","translated_text":"Parker was knighted in 2002.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2005 sai ta Sunderlandi ülikooli audoktoriks (selle ülikooli kantsler oli tema kauaaegne töökaaslane Puttnam, kes löödi rüütliks 1995).","translated_text":"In 2005 he was made an Honorary Doctor of the University of Sunderland (his longtime colleague Puttnam was Chancellor of that university, having been knighted in 1995).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cannes'i filmifestival 1985. aastal auhind \"Grand Prize of the Jury\" filmi \"Linnuke\" eest","translated_text":"The 1985 Cannes Film Festival \"Grand Prize of the Jury\" for the film \"Bird\"","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind 1977 parima stsenaariumi auhind filmi \"Bugsy Malone\" eest 1979 parima lavastaja auhind filmi \"Kesköine ekspress\" eest 1992 parima lavastaja auhind filmi \"The Commitments\" eest 1992 parima filmi auhind filmi \"The Commitments\" eest","translated_text":"1977 British Academy of Film and Television Arts Award for Best Screenplay for Bugsy Malone 1979 Best Director Award for Midnight Express 1992 Best Director Award for The Commitments 1992 Best Film Award for The Commitments","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad Kategooria:Sündinud 1944 Kategooria:Surnud 2020","translated_text":"Category:British filmmakers Category:Born 1944 Category:Dead 2020","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alan William Parker","wikicode":"#suuna[[Alan Parker]]","hash":"bf617d69a5c2bb403561ca52d709c5e1b0c2869a625048a198f4d3cc9a46ace0","last_revision":"2010-02-14T10:15:55Z","first_revision":"2010-02-14T10:15:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:32.162398","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAlan Parker\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAlan Parker","translated_text":"I'm on my way to Alan Parker","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Fülogeneetiline taksonoomia","wikicode":"#suuna [[Fülogeneetiline süstemaatika]]","hash":"5f8ee81c7f3ef97df53b79ffe4fcf3d343ba8211603d0cea1f2bb1990f3f0875","last_revision":"2010-02-14T10:46:04Z","first_revision":"2010-02-14T10:46:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:32.218021","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Fülogeneetiline süstemaatika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Fülogeneetiline süstemaatika","translated_text":"Direction Fylogenetic injection method","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kesköine ekspress","wikicode":"{{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=aprill}}\n'''\"Kesköine ekspress\"''' ([[inglise keel]]es \"Midnight Express\") on [[1978]]. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mängufilm]].\n\nFilm põhineb [[Billy Hayes]]i tõsielulisel romaanil \"[[Midnight Express]]\". Stsenaariumi kirjutas [[Oliver Stone]].\n\nFilmi lavastas [[Alan Parker]], peaosades on [[Brad Davis]], [[Randy Quaid]], [[John Hurt]] ja [[Irene Miracle]].\n\nFilmiti [[Malta saar]]el Püha Elmo kindluses pärast seda, kui [[Türgi valitsus]] ei andnud luba filmimiseks [[İstanbul]]is, viidates Türgi ja türklaste negatiivses valguses kujutamisele filmis.\n\n== Sisu ==\n[[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1970]] vahistatakse [[İstanbul]]is Ameerika tudeng Billy Hayes (Brad Davis), kui ta üritab [[Türgi]]st lahkuda kahe kilogrammi [[hašiš]]iga. Üks nimeta ameeriklane, keda filmis kutsutakse Texiks tema [[Texas]]e aktsendi tõttu, viib Billy politseijaoskonda. Billy ütleb Türgi politseile, et ta ostis hašiši ühelt taksojuhilt, ning lubab politsei juhatada enda vabakslaskmise eest taksojuhini. Kui aga taksojuht vahistatakse, rikub politsei kokkulepet ja Billy saadetakse vanglasse.\n\nEsimesel ööl, kui on külm, hiilib Billy kongist välja ja varastab teki, mille eest ülemvangivalvur Hamidou talle peksa annab.\n\nMõni päev hiljem ärkab Billy vanglas, kus ta kohtub ameeriklase Jimmy Boothiga (Randy Quaid), kes sattus vanglasse kolme aasta eest [[mošee]]st kahe küünlajala varastamise eest, [[Inglased|inglise]] heroiinisõltlase Maxi (John Hurt) ja [[Rootslased|rootslase]] Erichiga, kes mõisteti 12 aastaks vangi 100 grammi hašiši salakaubaveokatse eest. Jimmy näitab Billyle vanglat, ja soovitab tal vanglas olevaid [[Türklased|türklasi]] mitte usaldada. Kuigi Erich arvab, et Billy vajaks head advokaati, siis Max ei usalda Türgi õigussüsteemi, kuid juhatab nad siiski advokaat Yesilini, kes äsja kaitses edukalt ühte [[Prantslased|prantslast]] Türgi kohtus. Yesil on nõus teda kaitsma, koostöös USA konsulaadi töötaja Stanley Danielsiga. Kohtus mõistetakse Billy süüdi [[Uimasti|narkootikumide]] omamise eest ja saadetakse 4 aastaks ja 2 kuuks Sağmalcılari vanglasse, kuigi prokurör olevat tahtnud teda süüdi mõista [[Salakaubavedu|salakaubaveo]] eest, mille eest on ette nähtud karmimad karistused.\n\n[[1972]]. aastal üritab Jimmy kaasata Billyt ja Maxi põgenema vangla-aluste [[katakomb]]ide kaudu, kuid Billy ei taha riskida suurema vanglakaristusega, ning Maxil pole plaani usku, mispeale Jimmy põgeneb üksinda, kuid tabatakse ja karistuseks peksab Hamidou teda julmalt.\n\n[[1974]]. aasta juunis deporteeritakse Erich koju [[Rootsi]], kus ta ilmselt Rootsi leebete seaduste tõttu vabastataks ruttu. Mõni kuu hiljem otsustab Türgi ülemkohus Billy kohtuasja uuesti üle vaadata, kuid seekord tahab prokurör ta uuesti süüdi mõista esialgse narkootikumide omamise asemel salakaubaveo eest, kuna Türgis on lubatud süüdimõistetut mitu korda süüdi mõista. Kohtus mõistetaksegi Billyle salakaubaveo eest minimaalselt 30 aastat vabadusekaotust.\n\nNüüd otsustab Billy minna kaasa Jimmy põgenemisplaaniga, kuid viimase kahe aasta jooksul on tunnel juba blokeeritud. Kuid kaasvang Rifki, kes on vanglas nuhk, teatab nende ebaõnnestunud põgenemiskatsest Hamidoule. Pidades Jimmyt taas vastutavaks, saab ta Hamidoult jälle jõhkralt peksa.\n\nBilly ja Max otsustavad kätte maksta. Varastanud Rifki nuhkimise eest teenitud raha, põletavad nad sellest poole, ja teise poole keedavad ära. Rifki tasub kätte, lavastades Maxi süüdi hašiši omamises. Kui Hamidou karistab Maxi samamoodi nagu ka Jimmyt, ründab Billy Rifkit pesuruumis ja peaaegu tapab ta. Pärast seda saadetakse Billy vangla vaimuhaiglasse.\n\n[[1975]]. aastal külastab Billyt vanglas tema tüdruksõber Susan (Irene Miracle), kes soovitab tal põgeneda vanglast, kui ta tahab ellu jääda. Susan annab Billyle fotoalbumi, kuhu sisse on peidetud 2000 [[dollar]]it sularahas. Saanud Susani külastusest tuge, otsustab Billy põgeneda. Ta pakub saadud raha Hamidoule altkäemaksuks, et Hamidou viiks ta haiglasse, kus ei ole valvureid, kuid Hamidou viib Billy hoopis riietusruumi. Ruumis on vangivalvurite vormirõivad ja seina küljes ripuvad riidenagid. Hamidou üritab Billyt vägistada, kuid Billy tõukab teda, mispeale Hamidou maandub riidenagi otsa ja sureb. Pannud selga valvuri vormirõivad, õnnestub Billyl vanglast põgeneda.\n\n[[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1975]] õnnestus Billyl pääseda [[Kreeka]]sse, kolm nädalat hiljem jõudis ta [[New York]]i.\n\n== Auhinnad ==\n[[Oscar]] (1979)\n*parim originaalmuusika – [[Giorgio Moroder]]\n*parim stsenaarium – [[Oliver Stone]]\n\n[[Kuldgloobus]] (1979)\n*parim draamafilm – \"Kesköine ekspress\"\n*parim naisnäitleja – [[Irene Miracle]]\n*parim meesnäitleja – [[Brad Davis]]\n*parim meeskõrvalosatäitja – [[John Hurt]]\n*parim muusika – [[Giorgio Moroder]]\n*parim filmistsenaarium – [[Oliver Stone]]\n\n[[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind]] (1979)\n*parim filmilavastaja – [[Alan Parker]]\n*parim meeskõrvalosatäitja – [[John Hurt]]\n*parim montaaž – [[Gerry Hambling]]\n\n== Erinevus tegelikest sündmustest ==\nTõsielus saadeti Billy Hayes Bakırköy psühhiaatriahaiglasse juba 1972. aastal.\n\nTegelikult mõisteti Hayes eluks ajaks vangi, kui tema algselt 4 aasta ja 2 kuu pikkune vanglakaristus hakkas lõppema. [[12. mai]]l 1975 andis Türgi ülemkohus kõikide narkokuritegude eest amnestia, mispeale lühendati Hayesi eluaegset vanglakaristust 30 aastani. [[11. juuli]]l viidi ta aga üle [[Marmara]] meres asuvasse İmralı saarvanglasse, kust ta põgenes aga [[2. oktoober|2. oktoobril]] sõudepaadiga Bandırmasse. Sealt põgenes ta edasi [[Kreeka]]sse, kus teda aga veidi aega kinnipidamisasutuses hoiti ja üle kuulati, enne kui ta [[20. oktoober|20. oktoobril]] maalt välja saadeti [[Frankfurt]]i.\n\nHamidou, keda on filmis kujutatud peamise antagonistina, oli küll sama julm nagu filmis, kuid ei üritanud Hayesi vägistada. Ta tapeti juba 1973. aastal äsja tingimisi vabastatud vangi poolt, kelle perekonda oli Hamidou vangi peksmise ajal mõnitanud. Eksvang olevat Hamidoud märganud ühes vanglalähedases kohvikus teed joomas, mispeale ta tulistas Hamidoud kaheksa korda.\n\nHiljem avalikustatud telegrammides Ameerika saatkonna ja Türgi konsulaarasjade juhataja Vahap Aşıroğlu vahel oleks Aşıroğlu arvates Hayes vanglast tingimisi vabastatud oktoobris [[1978]], mis oleks suure tõenäosusega tähendanud, et prokurör oleks Hayesi kuulutanud ''[[persona non grata]]'''ks ja ta maalt välja saatnud.\n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]\n[[Kategooria:1978. aasta filmid]]","hash":"8eefa8b422816b28dafa10603e49ddd267a3405504feae49c7a3ed619b814550","last_revision":"2022-04-22T15:56:58Z","first_revision":"2010-02-14T11:12:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.149704","cross_lingual_links":{"ar":"قطار منتصف الليل (فيلم)","arz":"قطار منتصف الليل","ast":"Midnight Express","az":"Gecəyarısı Ekspresi (film, 1978)","bg":"Среднощен експрес","ca":"L'Exprés de Mitjanit","cy":"Midnight Express","da":"Midnight Express","de":"12 Uhr nachts – Midnight Express","el":"Το εξπρές του μεσονυχτίου (ταινία)","eml":"Fuga di mezzanotte","en":"Midnight Express (film)","eo":"Midnight Express (filmo)","es":"Midnight Express","eu":"Midnight Express (filma)","fa":"قطار سریعالسیر نیمهشب","fi":"Keskiyön pikajuna","fr":"Midnight Express","gl":"Expreso de medianoite","he":"אקספרס של חצות","hr":"Ponoćni ekspres (1978.)","ht":"Midnight Express","hu":"Éjféli expressz","hy":"Կեսգիշերային ճեպընթաց","id":"Midnight Express (film)","it":"Fuga di mezzanotte","ja":"ミッドナイト・エクスプレス (映画)","ko":"미드나잇 익스프레스","mk":"Полноќен експрес","nl":"Midnight Express","nb":"Midnight Express","pl":"Midnight Express (film)","pt":"O Expresso da Meia-Noite","ro":"Expresul de la miezul nopții (film)","ru":"Полуночный экспресс","sh":"Midnight Express","simple":"Midnight Express","sv":"Midnight Express","ta":"மிட்னைட் எக்ஸ்பிரஸ் (திரைப்படம்)","tr":"Geceyarısı Ekspresi","uk":"Опівнічний експрес","zh":"午夜快車"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"\"Kesköine ekspress\" (inglise keeles \"Midnight Express\") on 1978. aasta Ameerika Ühendriikide mängufilm.\n\nFilm põhineb Billy Hayesi tõsielulisel romaanil \"Midnight Express\". Stsenaariumi kirjutas Oliver Stone.\n\nFilmi lavastas Alan Parker, peaosades on Brad Davis, Randy Quaid, John Hurt ja Irene Miracle.\n\nFilmiti Malta saarel Püha Elmo kindluses pärast seda, kui Türgi valitsus ei andnud luba filmimiseks İstanbulis, viidates Türgi ja türklaste negatiivses valguses kujutamisele filmis.\n\n6. oktoobril 1970 vahistatakse İstanbulis Ameerika tudeng Billy Hayes (Brad Davis), kui ta üritab Türgist lahkuda kahe kilogrammi hašišiga. Üks nimeta ameeriklane, keda filmis kutsutakse Texiks tema Texase aktsendi tõttu, viib Billy politseijaoskonda. Billy ütleb Türgi politseile, et ta ostis hašiši ühelt taksojuhilt, ning lubab politsei juhatada enda vabakslaskmise eest taksojuhini. Kui aga taksojuht vahistatakse, rikub politsei kokkulepet ja Billy saadetakse vanglasse.\n\nEsimesel ööl, kui on külm, hiilib Billy kongist välja ja varastab teki, mille eest ülemvangivalvur Hamidou talle peksa annab.\n\nMõni päev hiljem ärkab Billy vanglas, kus ta kohtub ameeriklase Jimmy Boothiga (Randy Quaid), kes sattus vanglasse kolme aasta eest mošeest kahe küünlajala varastamise eest, inglise heroiinisõltlase Maxi (John Hurt) ja rootslase Erichiga, kes mõisteti 12 aastaks vangi 100 grammi hašiši salakaubaveokatse eest. Jimmy näitab Billyle vanglat, ja soovitab tal vanglas olevaid türklasi mitte usaldada. Kuigi Erich arvab, et Billy vajaks head advokaati, siis Max ei usalda Türgi õigussüsteemi, kuid juhatab nad siiski advokaat Yesilini, kes äsja kaitses edukalt ühte prantslast Türgi kohtus. Yesil on nõus teda kaitsma, koostöös USA konsulaadi töötaja Stanley Danielsiga. Kohtus mõistetakse Billy süüdi narkootikumide omamise eest ja saadetakse 4 aastaks ja 2 kuuks Sağmalcılari vanglasse, kuigi prokurör olevat tahtnud teda süüdi mõista salakaubaveo eest, mille eest on ette nähtud karmimad karistused.\n\n1972. aastal üritab Jimmy kaasata Billyt ja Maxi põgenema vangla-aluste katakombide kaudu, kuid Billy ei taha riskida suurema vanglakaristusega, ning Maxil pole plaani usku, mispeale Jimmy põgeneb üksinda, kuid tabatakse ja karistuseks peksab Hamidou teda julmalt.\n\n1974. aasta juunis deporteeritakse Erich koju Rootsi, kus ta ilmselt Rootsi leebete seaduste tõttu vabastataks ruttu. Mõni kuu hiljem otsustab Türgi ülemkohus Billy kohtuasja uuesti üle vaadata, kuid seekord tahab prokurör ta uuesti süüdi mõista esialgse narkootikumide omamise asemel salakaubaveo eest, kuna Türgis on lubatud süüdimõistetut mitu korda süüdi mõista. Kohtus mõistetaksegi Billyle salakaubaveo eest minimaalselt 30 aastat vabadusekaotust.\n\nNüüd otsustab Billy minna kaasa Jimmy põgenemisplaaniga, kuid viimase kahe aasta jooksul on tunnel juba blokeeritud. Kuid kaasvang Rifki, kes on vanglas nuhk, teatab nende ebaõnnestunud põgenemiskatsest Hamidoule. Pidades Jimmyt taas vastutavaks, saab ta Hamidoult jälle jõhkralt peksa.\n\nBilly ja Max otsustavad kätte maksta. Varastanud Rifki nuhkimise eest teenitud raha, põletavad nad sellest poole, ja teise poole keedavad ära. Rifki tasub kätte, lavastades Maxi süüdi hašiši omamises. Kui Hamidou karistab Maxi samamoodi nagu ka Jimmyt, ründab Billy Rifkit pesuruumis ja peaaegu tapab ta. Pärast seda saadetakse Billy vangla vaimuhaiglasse.\n\n1975. aastal külastab Billyt vanglas tema tüdruksõber Susan (Irene Miracle), kes soovitab tal põgeneda vanglast, kui ta tahab ellu jääda. Susan annab Billyle fotoalbumi, kuhu sisse on peidetud 2000 dollarit sularahas. Saanud Susani külastusest tuge, otsustab Billy põgeneda. Ta pakub saadud raha Hamidoule altkäemaksuks, et Hamidou viiks ta haiglasse, kus ei ole valvureid, kuid Hamidou viib Billy hoopis riietusruumi. Ruumis on vangivalvurite vormirõivad ja seina küljes ripuvad riidenagid. Hamidou üritab Billyt vägistada, kuid Billy tõukab teda, mispeale Hamidou maandub riidenagi otsa ja sureb. Pannud selga valvuri vormirõivad, õnnestub Billyl vanglast põgeneda.\n\n4. oktoobril 1975 õnnestus Billyl pääseda Kreekasse, kolm nädalat hiljem jõudis ta New Yorki.\n\nOscar (1979) parim originaalmuusika – Giorgio Moroder parim stsenaarium – Oliver Stone\n\nKuldgloobus (1979) parim draamafilm – \"Kesköine ekspress\" parim naisnäitleja – Irene Miracle parim meesnäitleja – Brad Davis parim meeskõrvalosatäitja – John Hurt parim muusika – Giorgio Moroder parim filmistsenaarium – Oliver Stone\n\nBriti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind (1979) parim filmilavastaja – Alan Parker parim meeskõrvalosatäitja – John Hurt parim montaaž – Gerry Hambling\n\nTõsielus saadeti Billy Hayes Bakırköy psühhiaatriahaiglasse juba 1972. aastal.\n\nTegelikult mõisteti Hayes eluks ajaks vangi, kui tema algselt 4 aasta ja 2 kuu pikkune vanglakaristus hakkas lõppema. 12. mail 1975 andis Türgi ülemkohus kõikide narkokuritegude eest amnestia, mispeale lühendati Hayesi eluaegset vanglakaristust 30 aastani. 11. juulil viidi ta aga üle Marmara meres asuvasse İmralı saarvanglasse, kust ta põgenes aga 2. oktoobril sõudepaadiga Bandırmasse. Sealt põgenes ta edasi Kreekasse, kus teda aga veidi aega kinnipidamisasutuses hoiti ja üle kuulati, enne kui ta 20. oktoobril maalt välja saadeti Frankfurti.\n\nHamidou, keda on filmis kujutatud peamise antagonistina, oli küll sama julm nagu filmis, kuid ei üritanud Hayesi vägistada. Ta tapeti juba 1973. aastal äsja tingimisi vabastatud vangi poolt, kelle perekonda oli Hamidou vangi peksmise ajal mõnitanud. Eksvang olevat Hamidoud märganud ühes vanglalähedases kohvikus teed joomas, mispeale ta tulistas Hamidoud kaheksa korda.\n\nHiljem avalikustatud telegrammides Ameerika saatkonna ja Türgi konsulaarasjade juhataja Vahap Aşıroğlu vahel oleks Aşıroğlu arvates Hayes vanglast tingimisi vabastatud oktoobris 1978, mis oleks suure tõenäosusega tähendanud, et prokurör oleks Hayesi kuulutanud persona non grata'ks ja ta maalt välja saatnud.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1978. aasta filmid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Kesköine ekspress\" (inglise keeles \"Midnight Express\") on 1978. aasta Ameerika Ühendriikide mängufilm.","translated_text":"\"Midnight Express\" is a 1978 American comedy film.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Film põhineb Billy Hayesi tõsielulisel romaanil \"Midnight Express\".","translated_text":"The movie is based on the true story of Billy Hayes' novel \"Midnight Express\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stsenaariumi kirjutas Oliver Stone.","translated_text":"The script was written by Oliver Stone.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmi lavastas Alan Parker, peaosades on Brad Davis, Randy Quaid, John Hurt ja Irene Miracle.","translated_text":"The film was directed by Alan Parker and stars Brad Davis, Randy Quaid, John Hurt and Irene Miracle.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmiti Malta saarel Püha Elmo kindluses pärast seda, kui Türgi valitsus ei andnud luba filmimiseks İstanbulis, viidates Türgi ja türklaste negatiivses valguses kujutamisele filmis.","translated_text":"It was filmed on the island of Malta in the Fortress of Saint Elmo after the Turkish government refused permission to film in Istanbul, referring to the negative lighting of Turks and Turks in the film.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Sisu","translated_text":"Content","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"6. oktoobril 1970 vahistatakse İstanbulis Ameerika tudeng Billy Hayes (Brad Davis), kui ta üritab Türgist lahkuda kahe kilogrammi hašišiga.","translated_text":"On October 6, 1970, American student Billy Hayes (Brad Davis) is arrested in Istanbul for trying to leave Turkey with two kilograms of hashish.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üks nimeta ameeriklane, keda filmis kutsutakse Texiks tema Texase aktsendi tõttu, viib Billy politseijaoskonda.","translated_text":"An American named, who in the movie is called Tex because of his Texas accent, takes Billy to the police station.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Billy ütleb Türgi politseile, et ta ostis hašiši ühelt taksojuhilt, ning lubab politsei juhatada enda vabakslaskmise eest taksojuhini.","translated_text":"Billy tells the Turkish police that he bought hashish from a taxi driver, and he allows the police to lead him to a taxi driver for his release.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui aga taksojuht vahistatakse, rikub politsei kokkulepet ja Billy saadetakse vanglasse.","translated_text":"But if the taxi driver is arrested, the police will break the agreement and Billy will be sent to prison.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimesel ööl, kui on külm, hiilib Billy kongist välja ja varastab teki, mille eest ülemvangivalvur Hamidou talle peksa annab.","translated_text":"On the first night, when it's cold, Billy sneaks out of jail and steals a blanket for which Chief Warden Hamidou beats him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõni päev hiljem ärkab Billy vanglas, kus ta kohtub ameeriklase Jimmy Boothiga (Randy Quaid), kes sattus vanglasse kolme aasta eest mošeest kahe küünlajala varastamise eest, inglise heroiinisõltlase Maxi (John Hurt) ja rootslase Erichiga, kes mõisteti 12 aastaks vangi 100 grammi hašiši salakaubaveokatse eest.","translated_text":"A few days later, Billy wakes up in prison, where he meets American Jimmy Booth (Randy Quaid), who was jailed three years ago for stealing two candles from a mosque, English heroin addict Max (John Hurt), and Swedish Eric, who was sentenced to 12 years in prison for smuggling 100 grams of hashish.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jimmy näitab Billyle vanglat, ja soovitab tal vanglas olevaid türklasi mitte usaldada.","translated_text":"Jimmy shows Billy the prison and tells him not to trust the Turks in prison.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuigi Erich arvab, et Billy vajaks head advokaati, siis Max ei usalda Türgi õigussüsteemi, kuid juhatab nad siiski advokaat Yesilini, kes äsja kaitses edukalt ühte prantslast Türgi kohtus.","translated_text":"Although Erich thinks Billy needs a good lawyer, Max doesn't trust the Turkish legal system, but they still lead a lawyer to Yesilin, who just successfully defended a Frenchman in a Turkish court.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Yesil on nõus teda kaitsma, koostöös USA konsulaadi töötaja Stanley Danielsiga.","translated_text":"Yes has agreed to defend him in cooperation with Stanley Daniel, an employee of the US consulate.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kohtus mõistetakse Billy süüdi narkootikumide omamise eest ja saadetakse 4 aastaks ja 2 kuuks Sağmalcılari vanglasse, kuigi prokurör olevat tahtnud teda süüdi mõista salakaubaveo eest, mille eest on ette nähtud karmimad karistused.","translated_text":"The court finds Billy guilty of drug possession and sends him to Sağmalcılari Prison for four years and two months, despite the prosecutor's desire to convict him of smuggling, which carries harsher penalties.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1972. aastal üritab Jimmy kaasata Billyt ja Maxi põgenema vangla-aluste katakombide kaudu, kuid Billy ei taha riskida suurema vanglakaristusega, ning Maxil pole plaani usku, mispeale Jimmy põgeneb üksinda, kuid tabatakse ja karistuseks peksab Hamidou teda julmalt.","translated_text":"In 1972, Jimmy tries to get Billy and Max to escape through the underground catacombs, but Billy doesn't want to risk a bigger prison sentence, and Max doesn't have faith in a plan where Jimmy escapes alone, but is caught and punished by Hamidou beating him violently.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1974. aasta juunis deporteeritakse Erich koju Rootsi, kus ta ilmselt Rootsi leebete seaduste tõttu vabastataks ruttu.","translated_text":"In June 1974, Erich was deported back to Sweden, where he was likely to be released early due to soft Swedish laws.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõni kuu hiljem otsustab Türgi ülemkohus Billy kohtuasja uuesti üle vaadata, kuid seekord tahab prokurör ta uuesti süüdi mõista esialgse narkootikumide omamise asemel salakaubaveo eest, kuna Türgis on lubatud süüdimõistetut mitu korda süüdi mõista.","translated_text":"A few months later, the Turkish Supreme Court decided to re-examine Billy's case, but this time the prosecutor wants to convict him again for smuggling drugs instead of possessing the original drugs, since Turkey has allowed a convicted person to be convicted several times.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kohtus mõistetaksegi Billyle salakaubaveo eest minimaalselt 30 aastat vabadusekaotust.","translated_text":"Billy will be sentenced to a minimum of 30 years in prison for smuggling.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nüüd otsustab Billy minna kaasa Jimmy põgenemisplaaniga, kuid viimase kahe aasta jooksul on tunnel juba blokeeritud.","translated_text":"Now Billy decides to go along with Jimmy's escape plan, but for the past two years, the tunnel has been blocked.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid kaasvang Rifki, kes on vanglas nuhk, teatab nende ebaõnnestunud põgenemiskatsest Hamidoule.","translated_text":"But fellow prisoner Rifki, a wimp in prison, reports their failed escape attempt to Hamidou.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pidades Jimmyt taas vastutavaks, saab ta Hamidoult jälle jõhkralt peksa.","translated_text":"By holding Jimmy accountable again, he'll be brutally beaten by Hamido again.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Billy ja Max otsustavad kätte maksta.","translated_text":"Billy and Max decide to take revenge.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varastanud Rifki nuhkimise eest teenitud raha, põletavad nad sellest poole, ja teise poole keedavad ära.","translated_text":"The money stolen from beating up Rifk, they'll burn half of it and boil the other half.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rifki tasub kätte, lavastades Maxi süüdi hašiši omamises.","translated_text":"Rifki's gonna get his revenge by framing Max for possession of hashish.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui Hamidou karistab Maxi samamoodi nagu ka Jimmyt, ründab Billy Rifkit pesuruumis ja peaaegu tapab ta.","translated_text":"If Hamidou punishes Max the same way he punishes Jimmy, he attacks Billy Rifk in the laundry room and almost kills him.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast seda saadetakse Billy vangla vaimuhaiglasse.","translated_text":"After that, Billy will be sent to a prison mental hospital.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1975. aastal külastab Billyt vanglas tema tüdruksõber Susan (Irene Miracle), kes soovitab tal põgeneda vanglast, kui ta tahab ellu jääda.","translated_text":"In 1975, Billy is visited in prison by his girlfriend Susan (Irene Miracle), who advises him to escape prison if he wants to survive.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Susan annab Billyle fotoalbumi, kuhu sisse on peidetud 2000 dollarit sularahas.","translated_text":"Susan gives Billy a photo album with $2,000 in cash hidden in it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saanud Susani külastusest tuge, otsustab Billy põgeneda.","translated_text":"With the support of Susan's visit, Billy decides to run away.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta pakub saadud raha Hamidoule altkäemaksuks, et Hamidou viiks ta haiglasse, kus ei ole valvureid, kuid Hamidou viib Billy hoopis riietusruumi.","translated_text":"He's offering the money he's earned to Hamidou as a down payment so Hamidou can take him to a hospital where there are no guards, but Hamidou takes Billy to the dressing room instead.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ruumis on vangivalvurite vormirõivad ja seina küljes ripuvad riidenagid.","translated_text":"There's prison guards' uniforms in the room and clothes hanging from the wall.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hamidou üritab Billyt vägistada, kuid Billy tõukab teda, mispeale Hamidou maandub riidenagi otsa ja sureb.","translated_text":"Hamidou tries to rape Billy, but Billy pushes him, and Hamidou lands on his clothes and dies.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pannud selga valvuri vormirõivad, õnnestub Billyl vanglast põgeneda.","translated_text":"Dressed in the uniforms of a guard, Billy manages to escape from prison.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"4. oktoobril 1975 õnnestus Billyl pääseda Kreekasse, kolm nädalat hiljem jõudis ta New Yorki.","translated_text":"On October 4, 1975, Billy made his way to Greece, and three weeks later he arrived in New York.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auhinnad","translated_text":"Prices","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oscar (1979) parim originaalmuusika – Giorgio Moroder parim stsenaarium – Oliver Stone","translated_text":"Oscar (1979) for best original music ⁇ Giorgio Moroder best screenplay ⁇ Oliver Stone","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuldgloobus (1979) parim draamafilm – \"Kesköine ekspress\" parim naisnäitleja – Irene Miracle parim meesnäitleja – Brad Davis parim meeskõrvalosatäitja – John Hurt parim muusika – Giorgio Moroder parim filmistsenaarium – Oliver Stone","translated_text":"The Golden Globe (1979) Best Drama Film ⁇ \"The Middle Express\" Best Actress ⁇ Irene Miracle Best Male Actor ⁇ Brad Davis Best Male Supporting Actor ⁇ John Hurt Best music ⁇ Giorgio Moroder Best screenplay ⁇ Oliver Stone","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhind (1979) parim filmilavastaja – Alan Parker parim meeskõrvalosatäitja – John Hurt parim montaaž – Gerry Hambling","translated_text":"British Academy of Film and Television Arts Award (1979) for best director Alan Parker for best male supporting actor John Hurt for best editing Gerry Hambling","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Erinevus tegelikest sündmustest","translated_text":"Difference from actual events","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tõsielus saadeti Billy Hayes Bakırköy psühhiaatriahaiglasse juba 1972. aastal.","translated_text":"In fact, Billy Hayes Bakırköy was sent to a mental hospital back in 1972.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tegelikult mõisteti Hayes eluks ajaks vangi, kui tema algselt 4 aasta ja 2 kuu pikkune vanglakaristus hakkas lõppema.","translated_text":"In fact, Hayes was sentenced to life in prison when his initial four-year, two-month sentence began to expire.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"12. mail 1975 andis Türgi ülemkohus kõikide narkokuritegude eest amnestia, mispeale lühendati Hayesi eluaegset vanglakaristust 30 aastani.","translated_text":"On May 12, 1975, the Supreme Court of Turkey granted an amnesty for all drug offences, reducing Hayes' life sentence to 30 years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"11. juulil viidi ta aga üle Marmara meres asuvasse İmralı saarvanglasse, kust ta põgenes aga 2. oktoobril sõudepaadiga Bandırmasse.","translated_text":"On July 11, however, he was transferred to İmralı Island Prison in the Sea of Marmara, from where he escaped on October 2 on a warship to Bandırmas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sealt põgenes ta edasi Kreekasse, kus teda aga veidi aega kinnipidamisasutuses hoiti ja üle kuulati, enne kui ta 20. oktoobril maalt välja saadeti Frankfurti.","translated_text":"From there, he fled to Greece, where he was detained and interrogated for some time before being deported to Frankfurt on October 20.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hamidou, keda on filmis kujutatud peamise antagonistina, oli küll sama julm nagu filmis, kuid ei üritanud Hayesi vägistada.","translated_text":"Hamidou, portrayed as the film's main antagonist, was as cruel as the film, but he didn't try to rape Hayes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta tapeti juba 1973. aastal äsja tingimisi vabastatud vangi poolt, kelle perekonda oli Hamidou vangi peksmise ajal mõnitanud.","translated_text":"As early as 1973, he was murdered by a newly paroled prisoner whose family had been beaten by Hamidou.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eksvang olevat Hamidoud märganud ühes vanglalähedases kohvikus teed joomas, mispeale ta tulistas Hamidoud kaheksa korda.","translated_text":"Ex-convict reportedly spotted Hamidoud drinking tea at a cafe near the prison, in the head of which he shot Hamidoud eight times.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hiljem avalikustatud telegrammides Ameerika saatkonna ja Türgi konsulaarasjade juhataja Vahap Aşıroğlu vahel oleks Aşıroğlu arvates Hayes vanglast tingimisi vabastatud oktoobris 1978, mis oleks suure tõenäosusega tähendanud, et prokurör oleks Hayesi kuulutanud persona non grata'ks ja ta maalt välja saatnud.","translated_text":"In subsequent telegrams published between the American Embassy and the Turkish Consular Director, Vahap Aşıroğlu, Aşıroğlu claimed that Hayes would have been released on parole in October 1978, which would most likely have meant that the Prosecutor would have declared Hayes persona non grata and expelled him from the country.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1978. aasta filmid","translated_text":"Category:Movies from the United States of America Category:Movies from 1978","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Midnight Express","wikicode":"{{See artikkel|on raamatust; filmi kohta vaata artiklit \"[[Kesköine ekspress]]\"}}\n'''\"Midnight Express\"''' on [[Billy Hayes]]i ja [[William Hoffer]]i raamat aastast [[1977]]. \n\nRaamatu põhjal on valminud film \"[[Kesköine ekspress]]\", mille lavastas [[Alan Parker]].\n\n[[Kategooria:Autobiograafiad]]","hash":"b33d8f3bc693f550a404e6c9a02f6813f018ed66e7f4befae7a241d2756753c5","last_revision":"2013-03-14T17:10:58Z","first_revision":"2010-02-14T11:32:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.216051","cross_lingual_links":{"ar":"قطار منتصف الليل (كتاب)","en":"Midnight Express (book)","es":"Midnight Express (libro)","it":"Fuga di mezzanotte (saggio)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"\"Midnight Express\" on Billy Hayesi ja William Hofferi raamat aastast 1977.\n\nRaamatu põhjal on valminud film \"Kesköine ekspress\", mille lavastas Alan Parker.\n\nKategooria:Autobiograafiad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Midnight Express\" on Billy Hayesi ja William Hofferi raamat aastast 1977.","translated_text":"\"Midnight Express\" is a 1977 book by Billy Hayes and William Hoffer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Raamatu põhjal on valminud film \"Kesköine ekspress\", mille lavastas Alan Parker.","translated_text":"Based on the book, there's a movie called Midnight Express directed by Alan Parker.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Autobiograafiad","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological developments.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anastassija Kuzmina","wikicode":"{{Olümpiavõitja\n| nimi = Anastassija Kuzmina\n| pilt = Kuzmina-2015.jpg \n| pildisuurus = 200px\n| riik = Slovakkia\n| sünniaeg = {{süv|1984|08|28}}\n| sünnikoht = [[Tjumen]], [[Venemaa]]\n| medalid = \n{{Olümpia1}} \n{{Kuldmedal|[[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]]|[[Laskesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel #7,5 km sprint|7,5 km sprint]]}}\n{{Kuldmedal|[[2014. aasta taliolümpiamängud|2014]]|[[Laskesuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel #7,5 km sprint|7,5 km sprint]]}}\n{{Kuldmedal|[[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]]|[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel #12,5 km ühisstardiga sõit|12,5 km ühisstardiga sõit]]}}\n{{Hõbemedal|[[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]]|[[Laskesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel #10 km jälitussõit|10 km jälitussõit]]}}\n{{Hõbemedal|[[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]]|[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel #10 km jälitussõit|10 km jälitussõit]]}}\n{{Hõbemedal|[[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]]|[[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel #15 km eraldistardist|15 km eraldistardist]]}}\n{{Olümpia2|[[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}\n{{Kuldmedal|[[2019. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2019]]|[[2019. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#Sprint 7,5 km|7,5 km sprint]]}}\n{{Hõbemedal|[[2009. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2009]]|[[2009. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#12,5 km ühisstardiga sõit|12,5 km ühisstardiga sõit]]}} \n{{Pronksmedal|[[2011. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2011]]|[[2011. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#7,5 km sprint|7,5 km sprint]]}} \n}}\n\n'''Anastassija Vladimirovna Kuzmina''' ([[slovaki keel]]es Anastasia Vladimirovna Kuzminová, [[vene keel]]es Анастасия Владимировна Кузьмина, sünninimi Šipulina slovaki keeles Šipulinová, vene keeles Шипулина), sündinud [[28. august]]il [[1984]] [[Tjumen]]is, [[Vene NFSV]]-s, endises [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]) on [[Slovakkia]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]], kahekordne olümpiavõitja. Alates [[2008]]. aastast esindab ta Slovakkiat.\n\nKuzmina tuli [[Venemaa]] koondise koosseisus juunioride maailmameistrivõistlustel nii [[2003]]. aastal kui ka [[2005]]. aastal 3x6 km teatevõistluses maailmameistriks. Lisaks sai ta neli hõbemedalit: 2003. aastal nii 10 km eraldistardiga sõidus kui ka 7,5 km jälitussõidus ning 2002. ja 2004. aastal teatevõistluses. 2005. aastast on tal pronksmedal 7,5 km sprindis.\n\nTäiskasvanute rahvusvahelisel tippvõistlusel võistles Kuzmina esimest korda [[2009. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Pyeongchang]]is, kus sai 12,5 km ühisstardiga sõidus [[Olga Zaitseva]] järel hõbemedali. Enne seda oli tema parim tulemus olnud [[Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused|maailma karikasarjas]] saadud 13. koht. Detsembris [[2009.–2010. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2009 MK-etapil]] [[Pokljuka]]s jõudis ta esimest korda poodiumile 15 km eraldistardiga sõidus, kui oli kolmas.\n\n[[Laskesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010. aasta taliolümpiamängudel]] [[Vancouver]]is tuli Kuzmina 7,5 km sprindis olümpiavõitjaks. See kuldmedal oli [[Slovakkia]]le esimene [[taliolümpiamängud]]el.[[https://web.archive.org/web/20100410051750/http://www.vancouver2010.com/olympic-news/n/news/afp-news/biathlon--unheralded-kuzmina-makes-slovakia-breakthrough_275162dM.html Biathlon: Unheralded Kuzmina makes Slovakia breakthrough] ROK-i kodulehel]\n\nKuzminal on üks poeg. Tema vend [[Anton Šipulin]] on ka laskesuusataja.\n\n== Saavutused ==\n===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===\n* [[Laskesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is\n** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Laskesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km sprint|7,5 km sprindis]]\n** {{Hõbe}} hõbemedal [[Laskesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#10 km jälitussõit|10 km jälitussõit]]\n* [[Laskesuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s\n** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Laskesuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#7,5 km sprint|7,5 km sprindis]]\n* [[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel|2018]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]]is\n** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#12,5 km ühistardist sõit|12,5 km ühisstardist]]\n** {{Hõbe}} hõbemedal [[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#15 km eraldistardist sõit|15 km eraldistardist]]\n** {{Hõbe}} hõbemedal [[Laskesuusatamine 2018. aasta taliolümpiamängudel#10 km jälitussõit|10 km jälitussõit]]\n\n=== [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===\n* [[2009. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2009]] {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]]is \n** {{Hõbe}} hõbemedal [[2009. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused#12,5 km ühisstardist sõit|12,5 km ühisstardist]]\n\n=== [[Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused|Maailma karikasarjas]] ===\n\n==== Maailma karikasarja etapivõidud====\n\nAnastazia Kuzmina on (seisuga 20. jaanuar 2018) maailma karikasarja etappidel jõudnud poodiumile 26 korda, millest 9 korral kõige kõrgemale astmele.\n\n{| class=\"wikitable\"\n|-\n!Jrk-nr\n!Aasta\n!Kuupäev\n!Koht\n!Ala\n|-\n|1.\n| rowspan=\"2\" |[[2010.–2011. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|'''2010/11''']]\n|10. detsember 2011\n|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|2.\n|19. märts 2011\n|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Holmenkollen]]\n|10 km jälitussõit\n|-\n|3.\n|[[2012.–2013. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|'''2012/13''']]\n|17. jaanuar 2013\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rasun Anterselva vald|Antholz-Anterselva]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|4.\n| rowspan=\"2\" |'''[[2013.–2014. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2013/14]]'''\n|22. märts 2014\n|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Holmenkollen]]\n|10 km jälitussõit\n|-\n|5.\n|23. märts 2014\n|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Holmenkollen]]\n|12,5 km ühisstart\n|-\n|6.\n| rowspan=\"4\" |'''[[2017.–2018. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2017/18]]'''\n|9. detsember 2017\n|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]\n|10 km jälitussõit\n|-\n|7.\n|14. detsember 2017\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Le Grand-Bornand]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|8.\n|4. jaanuar 2018\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberhof]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|9.\n|6. jaanuar 2018\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberhof]]\n|10 km jälitussõit\n|}\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* {{IBU|BTRUS22808198401}}\n\n{{JÄRJESTA:Kuzmina, Anastasija}}\n[[Kategooria:Slovakkia laskesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1984]]","hash":"0c7dba85a86fb17d5d3a4946fcb957bd5d6736244435b4931e6201ad3c83c947","last_revision":"2024-04-26T10:28:48Z","first_revision":"2010-02-14T11:38:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.269176","cross_lingual_links":{"arz":"اناستاسيا كوزمينا","ast":"Anastasiya Kuzmina","ba":"Кузьмина Анастасия Владимировна","be":"Анастасія Уладзіміраўна Кузьміна","be-x-old":"Анастасія Кузьміна","bg":"Анастасия Кузмина","cs":"Anastasia Kuzminová","da":"Anastasiya Kuzmina","de":"Anastasiya Kuzmina","en":"Anastasiya Kuzmina","es":"Anastasiya Kuzmina","fa":"آناستازیا کوزمینا","fi":"Anastasija Kuzmina","fr":"Anastasia Kuzmina","hr":"Anastasija Kuzmina","it":"Anastasija Kuz'mina","ja":"アナスタシア・クズミナ","ka":"ანასტასია კუზმინა","kk":"Анастасия Кузьмина","ko":"아나스타시야 쿠즈미나","lt":"Anastasija Kuzmina","lv":"Anastasija Kuzmina","mn":"Анастасия Кузьмина","nds":"Anastasiya Kuzmina","nl":"Anastasiya Kuzmina","nn":"Anastasija Kuzmina","nb":"Anastasija Kuzmina","pl":"Anastasija Kuźmina","pt":"Anastasiya Kuzmina","ro":"Anastasia Kuzmina","ru":"Кузьмина, Анастасия Владимировна","sk":"Anastasiya Kuzmina","sr":"Анастасија Кузмина","sv":"Anastasija Kuzmina","tr":"Anastasiya Kuzmina","uk":"Кузьміна Анастасія Володимирівна","uz":"Anastasiya Kuzmina","zh":"阿娜斯塔西婭·庫茲米娜"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Anastassija Vladimirovna Kuzmina (slovaki keeles Anastasia Vladimirovna Kuzminová, vene keeles Анастасия Владимировна Кузьмина, sünninimi Šipulina slovaki keeles Šipulinová, vene keeles Шипулина), sündinud 28. augustil 1984 Tjumenis, Vene NFSV-s, endises Nõukogude Liidus) on Slovakkia laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja. Alates 2008. aastast esindab ta Slovakkiat.\n\nKuzmina tuli Venemaa koondise koosseisus juunioride maailmameistrivõistlustel nii 2003. aastal kui ka 2005. aastal 3x6 km teatevõistluses maailmameistriks. Lisaks sai ta neli hõbemedalit: 2003. aastal nii 10 km eraldistardiga sõidus kui ka 7,5 km jälitussõidus ning 2002. ja 2004. aastal teatevõistluses. 2005. aastast on tal pronksmedal 7,5 km sprindis.\n\nTäiskasvanute rahvusvahelisel tippvõistlusel võistles Kuzmina esimest korda 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Pyeongchangis, kus sai 12,5 km ühisstardiga sõidus Olga Zaitseva järel hõbemedali. Enne seda oli tema parim tulemus olnud maailma karikasarjas saadud 13. koht. Detsembris 2009 MK-etapil Pokljukas jõudis ta esimest korda poodiumile 15 km eraldistardiga sõidus, kui oli kolmas.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris tuli Kuzmina 7,5 km sprindis olümpiavõitjaks. See kuldmedal oli Slovakkiale esimene taliolümpiamängudel.\n\nKuzminal on üks poeg. Tema vend Anton Šipulin on ka laskesuusataja.\n\n2010 Vancouveris olümpiavõitja 7,5 km sprindis hõbemedal 10 km jälitussõit 2014 Sotšis olümpiavõitja 7,5 km sprindis 2018 Pyeongchangis olümpiavõitja 12,5 km ühisstardist hõbemedal 15 km eraldistardist hõbemedal 10 km jälitussõit\n\n2009 Pyeongchangis hõbemedal 12,5 km ühisstardist\n\nAnastazia Kuzmina on (seisuga 20. jaanuar 2018) maailma karikasarja etappidel jõudnud poodiumile 26 korda, millest 9 korral kõige kõrgemale astmele.\n\nKategooria:Slovakkia laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1984\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anastassija Vladimirovna Kuzmina (slovaki keeles Anastasia Vladimirovna Kuzminová, vene keeles Анастасия Владимировна Кузьмина, sünninimi ��ipulina slovaki keeles Šipulinová, vene keeles Шипулина), sündinud 28. augustil 1984 Tjumenis, Vene NFSV-s, endises Nõukogude Liidus) on Slovakkia laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja.","translated_text":"Anastasia Vladimirovna Kuzmina (Slovak: Anastasia Vladimirovna Kuzminová, Russian: Анастасия Владимировна Кузьмина, Slovak: Шипулина, Russian: Шипулина), born 28 August 1984 in Tyumen, Russian NFSV, former Soviet Union, is a Slovak shot putter and two-time Olympian.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 2008. aastast esindab ta Slovakkiat.","translated_text":"He has represented Slovakia since 2008.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuzmina tuli Venemaa koondise koosseisus juunioride maailmameistrivõistlustel nii 2003. aastal kui ka 2005. aastal 3x6 km teatevõistluses maailmameistriks.","translated_text":"Kuzmina became a member of the Russian team at both the 2003 and 2005 World Junior Championships in the 3x6 km relay.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks sai ta neli hõbemedalit: 2003. aastal nii 10 km eraldistardiga sõidus kui ka 7,5 km jälitussõidus ning 2002. ja 2004. aastal teatevõistluses.","translated_text":"In addition, he won four silver medals: in 2003 in both the 10 km individual time trial and the 7.5 km pursuit, and in 2002 and 2004 in the news competition.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2005. aastast on tal pronksmedal 7,5 km sprindis.","translated_text":"Since 2005, he has won a bronze medal in the 7.5 km sprint.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Täiskasvanute rahvusvahelisel tippvõistlusel võistles Kuzmina esimest korda 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Pyeongchangis, kus sai 12,5 km ühisstardiga sõidus Olga Zaitseva järel hõbemedali.","translated_text":"Kuzmina competed for the first time at the 2009 World Championships in Pyeongchang, where she won a silver medal with Olga Zaitseva in the 12.5 km team time trial.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enne seda oli tema parim tulemus olnud maailma karikasarjas saadud 13. koht.","translated_text":"Before that, his best finish was a tie for 13th at the world championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Detsembris 2009 MK-etapil Pokljukas jõudis ta esimest korda poodiumile 15 km eraldistardiga sõidus, kui oli kolmas.","translated_text":"In December 2009 at the MK stage in Pokljukas, he reached the podium for the first time with a 15 km separation when he was third.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris tuli Kuzmina 7,5 km sprindis olümpiavõitjaks.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, Kuzmina was the Olympic champion in the 7.5 km sprint.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See kuldmedal oli Slovakkiale esimene taliolümpiamängudel.","translated_text":"This gold medal was Slovakia's first gold medal at the Olympic Games.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20100410051750/http://www.vancouver2010.com/olympic-news/n/news/afp-news/biathlon--unheralded-kuzmina-makes-slovakia-breakthrough_275162dM.html Biathlon: Unheralded Kuzmina makes Slovakia breakthrough] ROK-i kodulehel]","char_index":58,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100410051750/http://www.vancouver2010.com/olympic-news/n/news/afp-news/biathlon--unheralded-kuzmina-makes-slovakia-breakthrough_275162dM.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:36.086645-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuzminal on üks poeg.","translated_text":"Kuzmin has a son.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema vend Anton Šipulin on ka laskesuusataja.","translated_text":"His brother Anton Šipulin is also a gunner.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Olümpiamängudel","translated_text":"Olympic Games","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 Vancouveris olümpiavõitja 7,5 km sprindis hõbemedal 10 km jälitussõit 2014 Sotšis olümpiavõitja 7,5 km sprindis 2018 Pyeongchangis olümpiavõitja 12,5 km ühisstardist hõbemedal 15 km eraldistardist hõbemedal 10 km jälitussõit","translated_text":"2010 Vancouver Olympic champion 7.5 km sprint in the silver medal 10 km track race 2014 Sochi Olympic champion 7.5 km sprint in 2018 Pyeongchang Olympic champion 12.5 km in the coxed fours 15 km in the individual fours 10 km","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Maailmameistrivõistlustel","translated_text":"World championships","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 Pyeongchangis hõbemedal 12,5 km ühisstardist","translated_text":"2009 Pyeongchang silver medal 12,5 km from the common star","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Maailma karikasarjas","translated_text":"The World Series of Sheep","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Maailma karikasarja etapivõidud","translated_text":"World series winners","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anastazia Kuzmina on (seisuga 20. jaanuar 2018) maailma karikasarja etappidel jõudnud poodiumile 26 korda, millest 9 korral kõige kõrgemale astmele.","translated_text":"Anastazia Kuzmina has reached the podium 26 times (as of 20 January 2018) on the stages of the world championship, 9 of which were the highest.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\"\n|-\n!Jrk-nr\n!Aasta\n!Kuupäev\n!Koht\n!Ala\n|-\n|1.\n| rowspan=\"2\" |[[2010.–2011. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|'''2010/11''']]\n|10. detsember 2011\n|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|2.\n|19. märts 2011\n|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Holmenkollen]]\n|10 km jälitussõit\n|-\n|3.\n|[[2012.–2013. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|'''2012/13''']]\n|17. jaanuar 2013\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rasun Anterselva vald|Antholz-Anterselva]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|4.\n| rowspan=\"2\" |'''[[2013.–2014. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2013/14]]'''\n|22. märts 2014\n|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Holmenkollen]]\n|10 km jälitussõit\n|-\n|5.\n|23. märts 2014\n|{{Riigi ikoon|Norra}} [[Holmenkollen]]\n|12,5 km ühisstart\n|-\n|6.\n| rowspan=\"4\" |'''[[2017.–2018. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2017/18]]'''\n|9. detsember 2017\n|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]\n|10 km jälitussõit\n|-\n|7.\n|14. detsember 2017\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Le Grand-Bornand]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|8.\n|4. jaanuar 2018\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberhof]]\n|7,5 km sprint\n|-\n|9.\n|6. jaanuar 2018\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberhof]]\n|10 km jälitussõit\n|}"},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Slovakkia laskesuusatajad Kategooria:Sündinud 1984","translated_text":":Slovak firefighters Category:born in 1984","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris tuli Kuzmina 7,5 km sprindis olümpiavõitjaks. See kuldmedal oli Slovakkiale esimene taliolümpiamängudel.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, Kuzmina was the Olympic champion in the 7.5 km sprint. This gold medal was Slovakia's first gold medal at the Olympic Games.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20100410051750/http://www.vancouver2010.com/olympic-news/n/news/afp-news/biathlon--unheralded-kuzmina-makes-slovakia-breakthrough_275162dM.html Biathlon: Unheralded Kuzmina makes Slovakia breakthrough] ROK-i kodulehel]","char_index":148,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100410051750/http://www.vancouver2010.com/olympic-news/n/news/afp-news/biathlon--unheralded-kuzmina-makes-slovakia-breakthrough_275162dM.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:36.086645-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Bryan Adams","wikicode":"[[Pilt:Bryan Adams Hamburg MG 0631 flickr.jpg|thumb|Bryan Adams (2007)]]\n[[Pilt:Bryan Adams Hamburg MG 0685 flickr.jpg|thumb|Bryan Adams (2007)]]\n[[Pilt:Flickr Bryan Adams in Peterborough 2009 (05).jpg|thumb|Bryan Adams (2009)]]\n'''Bryan Guy Adams''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1959]] [[Kingston (Kanada)|Kingstonis]]) on [[Kanada]] laulja, [[kitarr]]ist, muusikaprodutsent ja [[fotograaf]]. \n\n2002. aasta veebruaris esines ta [[Saku Suurhall]]is. Ta külastas [[Eesti]]t ka [[5. detsember|5. detsembril]] [[2007]][\"[[Kes? Mis? Kus?]]\" [[2008]], lk 438.].\n\nMuusika alal on ta olulise auhinna kandidaadiks nimetatud 2010. aasta juuli seisuga 94 korda ja 23 korral on ta selle auhinna ka võitnud.\n\nEnamik nendest nominatsioonidest ja auhindadest on seotud Kanada muusikaauhinnaga [[Juno auhind|Juno]]. Selle kandidaadiks nimetati ta esimesi kordi [[1980]]. ja [[1981]]. aastal, mõlemal korral aasta kõige lootustandvama meeslaulja kategoorias. Esimest korda võitis ta Juno auhinna 1983. aastal parima meeslaulja kategoorias. Aasta meeslauljaks valiti Adams viiel aastal järjest ([[1983]]–[[1987]]). Ta on olnud nomineeritud Kanada aasta parima laulja auhinnale kümme korda, viimati [[2009]]. aastal, ja seitse korda on ta selle auhinna ka võitnud. Kokku on ta olnud Juno auhinnale nomineeritud 56 korda, seda enam kui kümnes kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda.\n\n[[Oscar (auhind)|Oscari]] kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda, alati parima laulu kategoorias: [[1992]]. aastal lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\", [[1996]]. aastal lauluga \"Have You Ever Really Loved a Woman?\" ja [[1997]]. aastal lauluga \"I Finally Found Someone\". Ta ei võitnud ühelgi korral.\n\n[[Kuldgloobus]]e kandidaadiks nimetati ta viis korda, alati parima laulu kategoorias: lisaks neile kolmele, millega ta Oscari kandidaadiks nimetati, [[2003]]. aastal lauluga \"Here I Am\" ja [[2007]]. aastal lauluga \"Never Gonna Break My Faith\". Ta ei võitnud ühelgi korral.\n\n[[Grammy]] kandidaadiks on ta nimetatud 15 korda, neist seitse korda 1992. aastal ja neist omakorda neli korda lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\": aasta salvestise, aasta laulu, aasta meeslaulja ning parima filmi- või telelaulu kategoorias. Neist viimase ta võitis ja see ongi ta ainus Grammy.\n\n[[MTV]] videomuusika auhinna kandidaadiks on ta nimetatud kümme korda, neist kuus korda [[1985]]. aastal ja neist omakorda viis korda lauluga \"Run to You\". MTV videomuusika auhinna on ta võitnud ühel korral: [[1986]]. aastal lauluga \"It's Only Love\" parima lavalise esituse video kategoorias.\n\n[[Ameerika muusikaauhind|Ameerika muusikaauhinna]] kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda: 1992. ja 1997. aastal pop-rokk-meesmuusiku kategoorias (ei võitnud kummalgi korral) ja 1992 pop-rokk-singli kategoorias lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\" (selle ta võitis).\n\nAdamsi laul \"(Everything I Do) I Do It for You\" kirjutati filmi \"[[Robin Hood: varaste prints]]\" jaoks. Seda laulu saatis tohutu rahvusvaheline menu. [[Suurbritannia]] singlite edetabelis püstitas ta rekordi, juhtides seda pretsedenditult 16 nädalat järjest. USA [[Billboard]]i edetabeli tipus oli ta üheksa ja Kanada edetabeli tipus seitse nädalat. [[Euroopa]]s tõusis ta tippu vähemalt 13 riigis, sealhulgas kõigis [[Skandinaavia]] maades.\n\n[[2006]]. aastal autasustati Adamsit [[Kanada orden]]i keskmise, ohvitseri klassiga. Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest. Samal aastal pälvis ta [[Briti Columbia orden|Briti Columbia ordeni]]. Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikud seda autasu ei pälvi.\n\n== Viited ==\n\n\n{{Commons}}\n\n{{JÄRJESTA:Adams, Bryan}}\n[[Kategooria:Kanada lauljad]]\n[[Kategooria:Poplauljad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1959]]","hash":"0ef06167d193e4d8c89edd52955a5f3b56d10688e0fb3dbf76128f59d49f199b","last_revision":"2023-03-12T15:54:24Z","first_revision":"2010-02-14T11:47:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.325006","cross_lingual_links":{"af":"Bryan Adams","ar":"براين آدمز","arz":"براين آدمز","ast":"Bryan Adams","azb":"برایان ادامز","be":"Браян Адамс","bg":"Брайън Адамс","bn":"ব্রায়ান অ্যাডামস","bs":"Bryan Adams","ca":"Bryan Adams","co":"Bryan Adams","cs":"Bryan Adams","cv":"Брайан Адамс","da":"Bryan Adams","de":"Bryan Adams","el":"Μπράιαν Άνταμς","en":"Bryan Adams","eo":"Bryan Adams","es":"Bryan Adams","eu":"Bryan Adams","fa":"برایان آدامز","fi":"Bryan Adams","fr":"Bryan Adams","ga":"Bryan Adams","he":"בריאן אדמס","hi":"ब्रायन एडम्स","hr":"Bryan Adams","hu":"Bryan Adams","hy":"Բրայան Ադամս","id":"Bryan Adams","io":"Bryan Adams","it":"Bryan Adams","ja":"ブライアン・アダムス","ka":"ბრაიან ადამსი","kn":"ಬ್ರಿಯಾನ್ ಆಡಮ್ಸ್","ko":"브라이언 애덤스","la":"Bryan Adams","lt":"Bryan Adams","lv":"Braians Adamss","mai":"ब्रायन एडम्स","mk":"Брајан Адамс","ml":"ബ്രയാൻ ആഡംസ്","mr":"ब्रायन ॲडम्स","ne":"ब्रायन एडम्स","nl":"Bryan Adams","nn":"Bryan Adams","nb":"Bryan Adams","oc":"Bryan Adams","pa":"ਬ੍ਰਾਇਨ ਐਡਮਜ਼","pam":"Bryan Adams","pl":"Bryan Adams","pt":"Bryan Adams","ro":"Bryan Adams","ru":"Адамс, Брайан","scn":"Bryan Adams","sh":"Bryan Adams","si":"බ්රයන් ඇඩම්ස්","simple":"Bryan Adams","sk":"Bryan Adams","sl":"Bryan Adams","sq":"Bryan Adams","sr":"Брајан Адамс","sv":"Bryan Adams","sw":"Bryan Adams","ta":"பிரையன் ஆடம்ஸ்","th":"ไบรอัน อดัมส์","tl":"Bryan Adams","tr":"Bryan Adams","tum":"Bryan Adams","uk":"Браян Адамс","uz":"Bryan Adams","vec":"Bryan Adams","vep":"Adams Brajan","vi":"Bryan Adams","war":"Bryan Adams","wuu":"布莱恩·亚当斯","zh":"布莱恩·亚当斯","zh-yue":"拜仁·亞當斯"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Bryan Guy Adams (sündinud 5. novembril 1959 Kingstonis) on Kanada laulja, kitarrist, muusikaprodutsent ja fotograaf.\n\n2002. aasta veebruaris esines ta Saku Suurhallis. Ta külastas Eestit ka 5. detsembril 2007.\n\nMuusika alal on ta olulise auhinna kandidaadiks nimetatud 2010. aasta juuli seisuga 94 korda ja 23 korral on ta selle auhinna ka võitnud.\n\nEnamik nendest nominatsioonidest ja auhindadest on seotud Kanada muusikaauhinnaga Juno. Selle kandidaadiks nimetati ta esimesi kordi 1980. ja 1981. aastal, mõlemal korral aasta kõige lootustandvama meeslaulja kategoorias. Esimest korda võitis ta Juno auhinna 1983. aastal parima meeslaulja kategoorias. Aasta meeslauljaks valiti Adams viiel aastal järjest (1983–1987). Ta on olnud nomineeritud Kanada aasta parima laulja auhinnale kümme korda, viimati 2009. aastal, ja seitse korda on ta selle auhinna ka võitnud. Kokku on ta olnud Juno auhinnale nomineeritud 56 korda, seda enam kui kümnes kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda.\n\nOscari kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda, alati parima laulu kategoorias: 1992. aastal lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\", 1996. aastal lauluga \"Have You Ever Really Loved a Woman?\" ja 1997. aastal lauluga \"I Finally Found Someone\". Ta ei võitnud ühelgi korral.\n\nKuldgloobuse kandidaadiks nimetati ta viis korda, alati parima laulu kategoorias: lisaks neile kolmele, millega ta Oscari kandidaadiks nimetati, 2003. aastal lauluga \"Here I Am\" ja 2007. aastal lauluga \"Never Gonna Break My Faith\". Ta ei võitnud ühelgi korral.\n\nGrammy kandidaadiks on ta nimetatud 15 korda, neist seitse korda 1992. aastal ja neist omakorda neli korda lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\": aasta salvestise, aasta laulu, aasta meeslaulja ning parima filmi- või telelaulu kategoorias. Neist viimase ta võitis ja see ongi ta ainus Grammy.\n\nMTV videomuusika auhinna kandidaadiks on ta nimetatud kümme korda, neist kuus korda 1985. aastal ja neist omakorda viis korda lauluga \"Run to You\". MTV videomuusika auhinna on ta võitnud ühel korral: 1986. aastal lauluga \"It's Only Love\" parima lavalise esituse video kategoorias.\n\nAmeerika muusikaauhinna kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda: 1992. ja 1997. aastal pop-rokk-meesmuusiku kategoorias (ei võitnud kummalgi korral) ja 1992 pop-rokk-singli kategoorias lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\" (selle ta võitis).\n\nAdamsi laul \"(Everything I Do) I Do It for You\" kirjutati filmi \"Robin Hood: varaste prints\" jaoks. Seda laulu saatis tohutu rahvusvaheline menu. Suurbritannia singlite edetabelis püstitas ta rekordi, juhtides seda pretsedenditult 16 nädalat järjest. USA Billboardi edetabeli tipus oli ta üheksa ja Kanada edetabeli tipus seitse nädalat. Euroopas tõusis ta tippu vähemalt 13 riigis, sealhulgas kõigis Skandinaavia maades.\n\n2006. aastal autasustati Adamsit Kanada ordeni keskmise, ohvitseri klassiga. Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest. Samal aastal pälvis ta Briti Columbia ordeni. Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikud seda autasu ei pälvi.\n\nKategooria:Kanada lauljad Kategooria:Poplauljad Kategooria:Sündinud 1959\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bryan Guy Adams (sündinud 5. novembril 1959 Kingstonis) on Kanada laulja, kitarrist, muusikaprodutsent ja fotograaf.","translated_text":"Bryan Guy Adams (born November 5, 1959 in Kingston) is a Canadian singer, guitarist, music producer and photographer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002. aasta veebruaris esines ta Saku Suurhallis.","translated_text":"In February 2002, he performed at the Great Hall of Saku.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta külastas Eestit ka 5. detsembril 2007.","translated_text":"He also visited Estonia on 5 December 2007.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Kes? Mis? Kus?]]\" [[2008]], lk 438.]","char_index":40,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Muusika alal on ta olulise auhinna kandidaadiks nimetatud 2010. aasta juuli seisuga 94 korda ja 23 korral on ta selle auhinna ka võitnud.","translated_text":"As of July 2010, he has been nominated 94 times for an important award in the field of music and has also won the award 23 times.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enamik nendest nominatsioonidest ja auhindadest on seotud Kanada muusikaauhinnaga Juno.","translated_text":"Most of these nominations and awards are related to the Juno Music Awards of Canada.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle kandidaadiks nimetati ta esimesi kordi 1980. ja 1981. aastal, mõlemal korral aasta kõige lootustandvama meeslaulja kategoorias.","translated_text":"He was nominated for this award for the first time in 1980 and 1981, both times in the category of Most Promising Male Vocalist of the Year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimest korda võitis ta Juno auhinna 1983. aastal parima meeslaulja kategoorias.","translated_text":"He won his first Juno Award in 1983 for Best Male Vocal Performance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aasta meeslauljaks valiti Adams viiel aastal järjest (1983–1987).","translated_text":"Adams was named Male Vocalist of the Year for five consecutive years (1983 ⁇ 1987).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on olnud nomineeritud Kanada aasta parima laulja auhinnale kümme korda, viimati 2009. aastal, ja seitse korda on ta selle auhinna ka võitnud.","translated_text":"She has been nominated for the Canadian Songwriter of the Year Award ten times, most recently in 2009, and has won it seven times.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kokku on ta olnud Juno auhinnale nomineeritud 56 korda, seda enam kui kümnes kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda.","translated_text":"In total, he has been nominated for a Juno Award 56 times, winning it more than ten times in categories (singer of the year, album, single, composer, producer, songwriter, entertainer, achievement, etc.).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oscari kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda, alati parima laulu kategoorias: 1992. aastal lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\", 1996. aastal lauluga \"Have You Ever Really Loved a Woman?\" ja 1997. aastal lauluga \"I Finally Found Someone\".","translated_text":"She has been nominated for an Oscar three times, always in the best song category: in 1992 for \"Everything I Do) I Do It for You\", in 1996 for \"Have You Ever Really Loved a Woman?\" and in 1997 for \"I Finally Found Someone\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ei võitnud ühelgi korral.","translated_text":"He didn't win a single one.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuldgloobuse kandidaadiks nimetati ta viis korda, alati parima laulu kategoorias: lisaks neile kolmele, millega ta Oscari kandidaadiks nimetati, 2003. aastal lauluga \"Here I Am\" ja 2007. aastal lauluga \"Never Gonna Break My Faith\".","translated_text":"She has been nominated for a Golden Globe five times, always in the Best Song category: in addition to three Oscar nominations, in 2003 for \"Here I Am\" and in 2007 for \"Never Gonna Break My Faith\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ei võitnud ühelgi korral.","translated_text":"He didn't win a single one.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grammy kandidaadiks on ta nimetatud 15 korda, neist seitse korda 1992. aastal ja neist omakorda neli korda lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\": aasta salvestise, aasta laulu, aasta meeslaulja ning parima filmi- või telelaulu kategoorias.","translated_text":"He has been nominated for the Grammy Awards 15 times, including seven times in 1992 and four times for \"Everything I Do) I Do It for You\": Record of the Year, Song of the Year, Male Vocalist of the Year, and Best Film or Television Song.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neist viimase ta võitis ja see ongi ta ainus Grammy.","translated_text":"The last one he won, and it's his only Grammy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"MTV videomuusika auhinna kandidaadiks on ta nimetatud kümme korda, neist kuus korda 1985. aastal ja neist omakorda viis korda lauluga \"Run to You\".","translated_text":"She has been nominated for the MTV Video Music Award ten times, six times in 1985 and five times for her song \"Run to You\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"MTV videomuusika auhinna on ta võitnud ühel korral: 1986. aastal lauluga \"It's Only Love\" parima lavalise esituse video kategoorias.","translated_text":"He has won the MTV Video Music Award once: in 1986 for the song \"It's Only Love\" in the category of Best Stage Performance Video.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ameerika muusikaauhinna kandidaadiks on ta nimetatud kolm korda: 1992. ja 1997. aastal pop-rokk-meesmuusiku kategoorias (ei võitnud kummalgi korral) ja 1992 pop-rokk-singli kategoorias lauluga \"(Everything I Do) I Do It for You\" (selle ta võitis).","translated_text":"He has been nominated for the American Music Award three times: in 1992 and 1997 in the category of pop rock singer (not winning either time) and in 1992 in the category of pop rock single with the song \"Everything I Do) I Do It for You\" (which he won).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Adamsi laul \"(Everything I Do) I Do It for You\" kirjutati filmi \"Robin Hood: varaste prints\" jaoks.","translated_text":"Adams' song \"Everything I Do) I Do It for You\" was written for the movie \"Robin Hood: Prince of Thieves\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda laulu saatis tohutu rahvusvaheline menu.","translated_text":"This song was sent to a huge international menu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suurbritannia singlite edetabelis püstitas ta rekordi, juhtides seda pretsedenditult 16 nädalat järjest.","translated_text":"In the UK Singles Chart, he held the record for 16 consecutive weeks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"USA Billboardi edetabeli tipus oli ta üheksa ja Kanada edetabeli tipus seitse nädalat.","translated_text":"It topped the US Billboard charts for nine weeks and topped the Canadian charts for seven weeks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Euroopas tõusis ta tippu vähemalt 13 riigis, sealhulgas kõigis Skandinaavia maades.","translated_text":"In Europe, it topped the charts in at least 13 countries, including all Scandinavian countries.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006. aastal autasustati Adamsit Kanada ordeni keskmise, ohvitseri klassiga.","translated_text":"In 2006, Adams was awarded the Officer's Medal of the Order of Canada.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest.","translated_text":"The Order of Canada is awarded annually to an average of 132 people.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal pälvis ta Briti Columbia ordeni.","translated_text":"That same year, he was awarded the Order of British Columbia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikud seda autasu ei pälvi.","translated_text":"The Order rewards an average of 1.5 people a year, and executive politicians do not receive this award.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kanada lauljad Kategooria:Poplauljad Kategooria:Sündinud 1959","translated_text":"Canadian singers Category:Popular singers Category:Born in 1959","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"2002. aasta veebruaris esines ta Saku Suurhallis. Ta külastas Eestit ka 5. detsembril 2007.","translated_text":"In February 2002, he performed at the Great Hall of Saku. He also visited Estonia on 5 December 2007.","citations":[{"content":"[\"[[Kes? Mis? Kus?]]\" [[2008]], lk 438.]","char_index":90,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Bryan Guy Adams","wikicode":"#suuna [[Bryan Adams]]","hash":"d18004c7d97ec45cc7993c8912cf70605f7416b5cfa0b224ae6129caae7f2b72","last_revision":"2010-02-14T11:48:26Z","first_revision":"2010-02-14T11:48:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.390622","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Bryan Adams\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Bryan Adams","translated_text":"In the direction of Bryan Adams","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"John Hurt","wikicode":"[[Pilt:John Hurt at the 2009 Tribeca Film Festival.jpg|thumb|John Hurt (2009)]]\n'''John Vincent Hurt''' ([[22. jaanuar]] [[1940]] [[Chesterfield]], [[Derbyshire]] – [[27. jaanuar]] [[2017]] [[London]]) oli Briti filminäitleja. \n\nJohn Hurti isa Arnould Herbert Hurt oli endine matemaatik, kellest sai [[anglikaani kirik]]u vaimulik. Ta töötas [[vikaar]]ina kuni [[1952]] ja asutas skaudirühma. Johnil oli vanem vend Michael, kes pöördus [[katoliiklus]]se ja sai [[munk|mungaks]] vend Anselmi nime all. Lisaks oli neil kasuõde Monica. Ema Phyllis (sündinud Massey) oli [[insener]] ja harrastusnäitleja.\n\nIsa kasvatas lapsi rangelt. Näiteks elasid nad [[kino]] vastas, aga kinno minna isa ei lubanud. Isa keelas ka teiste lastega seltsida, sest isa arvates olid nad liiga tavalised.\n\nKui John oli kaheksa-aastane, saatsid vanemad ta [[Kent]]is [[Otford]]is olevasse kooli. Seal avastas ta huvi näitlemise vastu. Tema esimene roll oli tüdruk [[Maurice Maeterlinck]]i \"[[Sinilind|Sinilinnus]]\". Vanemad püüdsid tema soovi näitlejaks saada maha teha ja nende soovitusel astus ta [[Lincolnshire]]'is [[Grimsby]]s kunstikooli, et saada kunstiõpetajaks. [[1960]]. aastal sai ta [[stipendium]]i, et õppida näitlejaks. [[1962]]. aastast töötas ta näitlejana.\n\nHurt mängis sellistes filmides nagu \"[[Kesköine ekspress]]\", \"[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]\", \"[[Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik]]\" ning \"[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]\".\n\n== Tunnustus ==\n\n[[1971]] mängis Hurt Timothy John Evansit filmis \"[[10 Rillington Place]]\" ning nimetati [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (BAFTA) auhinna]] kandidaadiks parima kõrvalosatäitja kategoorias, aga ei võitnud seda.\n\n[[1978]] mängis Hurt filmis \"Kesköine ekspress\" Maxi ning nimetati selle rolliga [[Oscar (auhind)|Oscari]], BAFTA auhinna ja [[Kuldgloobus]]e kandidaadiks parima meeskõrvalosatäitja kategoorias. Neist kaks viimast ta võitis.\n\n[[1980]] mängis Hurt [[Joseph Merrick]]it filmis \"[[Elevantmees]] (\"The Elephant Man\") ning nimetati selle rolliga BAFTA auhinna, Oscari ja Kuldgloobuse kandidaadiks parima meespeaosa kategoorias. Neist esimese ta võitis.\n\n[[1990]] mängis ta Bird O'Donnelit filmis \"[[The Field]]\" ja kandideeris sellega BAFTA auhinnale meeskõrvalosa kategoorias, aga ei võitnud seda.\n\n[[2005]] mängis ta Jellon Lambi filmis \"[[Ettepanek]]\" (\"The Proposition\") ja kandideeris sellega [[Austraalia Filmiinstituudi auhinnad|Austraalia Filmiinstituudi auhinnale]] meeskõrvalosa kategoorias, aga ei võitnud seda.\n\n[[2009]] pälvis ta [[Berliini filmifestival]]i auhinna telefilmi \"[[An Englishman in New York]]\" eest parima meespeaosa kategoorias ja nimetati ka BAFTA auhinna kandidaadiks, aga ei võitnud seda.\n\n== Filmograafia ==\n{| class=wikitable\n! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri\n|-\n| 1962 || \"[[The Wild and the Willing]]\" ||\n|-\n| 1963 || \"[[This Is My Street]]\" ||\n|-\n| 1966 || \"A Man for All Seasons\" || \"[[Mees igaks hooajaks]]\"\n|-\n| 1967 || \"[[The Sailor from Gibraltar]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 1969 || \"[[In Search of Gregory]]\" ||\n|-\n| \"[[Sinful Davey]]\" ||\n|-\n| \"[[Before Winter Comes]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1971 || \"[[Mr. Forbush and the Penguins]]\" ||\n|-\n| \"[[10 Rillington Place]]\" ||\n|-\n| 1972 || \"[[The Pied Piper]]\" ||\n|-\n| 1974 || \"[[Little Malcolm]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1975 || \"[[The Ghoul]]\" ||\n|-\n| \"[[La Linea del fiume]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 1977 || \"[[East of Elephant Rock]]\" ||\n|-\n| \"[[Three Dangerous Ladies]]\" ||\n|-\n| \"[[The Disappearance]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1978 || \"[[Watership Down]]\" (hääl) ||\n|-\n| \"[[The Shout]]\" || \n|-\n| \"Midnight Express\" || \"[[Kesköine ekspress]]\"\n|-\n| \"The Lord of the Rings\" || \"[[Sõrmuste Isand (film 1978)|Sõrmuste isand]]\" (hääl)\n|-\n| 1979 || \"Alien\" || \"[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1980 || \"The Elephant Man\" || \"[[Elevantmees]]\"\n|-\n| \"[[Heaven's Gate]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1981 || \"[[Night Crossing]]\" ||\n|-\n| \"[[History of the World, Part I]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1982 || \"[[Partners]]\" ||\n|-\n| \"[[The Plague Dogs]]\" ||\n|-\n| 1983 || \"[[The Osterman Weekend]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1984 || \"[[Champions]]\" || \n|-\n| \"[[Success Is the Best Revenge]]\" ||\n|-\n| \"[[The Hit]]\" || \n|-\n| \"Nineteen Eighty-Four\" || \"[[1984 (film)|1984]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1985 || \"[[After Darkness]]\" || \n|-\n| \"The Black Cauldron\" || \"[[Must pada (joonisfilm)|Must pada]]\" (hääl)\n|-\n| 1986 || \"[[Jake Speed]]\" || \n|-\n| rowspan=\"7\"| 1987 || \"[[The Hunting of the Snark]]\" (hääl) || \n|-\n| \"[[Rocinante]]\" ||\n|-\n| \"[[From the Hip]]\" || \n|-\n| \"Spaceballs\" || \"[[Kosmosekerad]]\" (''cameo'' filmist \"Alien\") \n|-\n| \"[[Aria]]\" (segment \"I pagliacci\") ||\n|-\n| \"Vincent\" (hääl) ||\n|-\n| \"[[White Mischief]]\" ||\n|-\n| 1988 || \"[[The Bengali Night]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1989 || \"[[Scandal (film)|Scandal]]\" || \n|-\n| \"[[Little Sweetheart]]\" || \n|-\n| rowspan=\"4\"| 1990 || \"[[Romeo-Juliet]]\" ||\n|-\n| \"[[Windprints]]\" ||\n|-\n| \"[[The Field]]\" ||\n|-\n| \"Frankenstein Unbound\" || \"[[Aheldamata Frankenstein]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1991 || \"[[I Dreamt I Woke Up]]\" ||\n|-\n| \"King Ralph\" || \"[[Kuningas Ralph]]\"\n|-\n| 1992 || \"[[Lapse of Memory]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1993 || \"[[Kölcsönkapott idő]]\" ||\n|-\n| \"[[L'Oeil qui ment]]\" || \n|-\n| \"[[Monolith]]\" ||\n|-\n| \"[[Even Cowgirls Get the Blues]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 1994 || \"[[Rabbit Ears: Aladdin and the Magic Lamp]]\" ||\n|-\n| \"Thumbelina\" || \"[[Pöial-Liisi (film 1994)|Pöial-Liisi]]\" (hääl) \n|-\n| \"[[Second Best]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"5\"| 1995 || \"[[Two Nudes Bathing]]\" ||\n|-\n| \"[[Saigon Baby]]\" ||\n|-\n| \"Rob Roy\" || \"[[Rob Roy]]\"\n|-\n| \"Dead Man\" || \"[[Surnud mees]]\"\n|-\n| \"Wild Bill\" || \"[[Metsik Bill]]\"\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1997 || \"[[Tender Loving Care]]\" ||\n|-\n| \"Love and Death on Long Island\" || \"[[Armastus ja surm Long Islandil]]\"\n|-\n| \"Contact\" || \"[[Kontakt (film 1997)|Kontakt]]\"\n|-\n| \"[[Bandyta]]\" || \n|-\n| rowspan=\"3\"| 1998 || \"[[The Commissioner]]\" ||\n|-\n| \"[[Night Train]]\" || \n|-\n| \"All the Little Animals\" || \"[[Kõik need vaesed loomad]]\"\n|-\n| rowspan=\"5\"| 1999 || \"[[The Climb]]\" ||\n|-\n| \"[[New Blood]]\" ||\n|-\n| \"[[A Monkey's Tale]]\" ||\n|-\n| \"[[If... Dog... Rabbit...]]\" ||\n|-\n| \"[[You're Dead...]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2000 || \"The Tigger Movie\" || \"[[Tiigrifilm]]\" (hääl)\n|-\n| \"Lost Souls\" || \"[[Kadunud hinged]]\"\n|-\n| rowspan=\"3\"| 2001 || \"[[Tabloid (film)|Tabloid]]\" ||\n|-\n| \"Captain Corelli's Mandolin\" || \"[[Kapten Corelli mandoliin (film)|Kapten Corelli mandoliin]]\"\n|-\n| \"Harry Potter and Philosopher's Stone\" || \"[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2002 || \"[[Miranda (film)|Miranda]]\" || \n|-\n| \"Crime and Punishment\" || \"[[Kuritöö ja karistus (film)|Kuritöö ja karistus]]\"\n|-\n| rowspan=\"3\"| 2003 || \"[[Meeting Che Guevara & the Man from Maybury Hill]]\" ||\n|-\n| \"Owning Mahowny\" || \"[[Mängukire kütkes]]\"\n|-\n| \"Dogville\" || \"[[Dogville]]\" (hääl)\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2004 || \"Hellboy\" || \"[[Hellboy – kangelane põrgust]]\"\n|-\n| \"[[Pride (film)|Pride]]\" (hääl) ||\n|-\n| rowspan=\"6\"| 2005 || \"[[Short Order]]\" ||\n|-\n| \"Valiant\" (hääl) || \"[[Valiant, vapper kirjatuvi]]\"\n|-\n| \"The Proposition\" || \"[[Ettepanek]]\"\n|-\n| \"Shooting Dogs\" || \"[[Lõksus]]\"\n|-\n| \"Manderlay\" || \"[[Manderlay]]\" (hääl)\n|-\n| \"The Skeleton Key\" || \"[[Luukerevõti]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2006 || \"Perfume: The Story of a Murderer\" || \"[[Parfüüm: Ühe mõrva lugu]]\"\n|-\n| \"V for Vendetta\" || \"[[V nagu veritasu]]\"\n|-\n| 2007 || \"[[Boxes (film)|Boxes]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"5\"| 2008 || \"Outlander\" || \"[[Võõramaalane (film)|Võõramaalane]]\"\n|-\n| \"The Oxford Murders\" || \"[[Oxfordi mõrvad]]\"\n|-\n| \"Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull\" || \"[[Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik]]\"\n|-\n|| \"Hellboy II: The Golden Army\" || \"[[Hellboy: Kuldne armee]]\"\n|-\n| \"[[Lecture 21]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 2009 || \"The Limits of Control\" || \"[[Võimu piirid]]\"\n|-\n| \"New York, I Love You\" || \"[[New York, ma armastan sind]]\"\n|-\n| \"[[44 Inch Chest]]\" || \n|-\n| rowspan=\"4\"| 2010 || \"[[Lou]]\" ||\n|-\n| \"[[Ultramarines: The Movie]]\" (hääl) ||\n|-\n| \"Brighton Rock\" || \"[[Brighton Rock (film 2010)|Brighton Rock]]\"\n|-\n| \"Harry Potter and the Deathly Hallows – Part 1\" || \"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]\"\n|-\n| rowspan=\"4\"| 2011 || \"Harry Potter and the Deathly Hallows – Part 2\" || \"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]\"\n|-\n| \"Melancholia\" || \"[[Melanhoolia (film 2011)|Melanhoolia]]\"\n|-\n| \"Tinker Tailor Soldier Spy\" || \"[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film)|Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]]\"\n|-\n| \"Immortals\" || \"[[Surematud (film)|Surematud]]\"\n|-\n| 2012 || \"[[Jayne Mansfield's Car]]\" || \n|-\n| rowspan=\"2\"| 2013 || \"Only Lovers Left Alive\" || \"[[Armastajate igavene elu]]\"\n|-\n| \"Snowpiercer\" || \"[[Snowpiercer]]\"\n|-\n| 2014 || \"Hercules\" || \"[[Herakles (film 2014)|Herakles]]\"\n|-\n| 2016 || \"Jackie\" || \"[[Jackie]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2017 || \"Darkest Hour\" || \"[[Süngeim tund]]\"\n|-\n| \"[[My Name Is Lenny]]\" ||\n|}\n\n== Välislingid ==\n*{{imdb nimi|id=0000457|nimi=John Hurt}}\n\n{{JÄRJESTA:Hurt, John}}\n[[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1940]]\n[[Kategooria:Surnud 2017]]","hash":"55009a1e282b6c2e2e99990ac46f2ff8540a493615e0793a47e91716b4eaaaed","last_revision":"2023-11-25T22:32:13Z","first_revision":"2010-02-14T12:06:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.449769","cross_lingual_links":{"af":"John Hurt","an":"John Hurt","ar":"جون هرت","arz":"چون هيرت","azb":"جان هرت","be":"Джон Хёрт","bg":"Джон Хърт","bn":"জন হার্ট","br":"John Hurt","ca":"John Hurt","cs":"John Hurt","cy":"John Hurt","da":"John Hurt","de":"John Hurt","el":"Τζον Χερτ","en":"John Hurt","eo":"John Hurt","es":"John Hurt","eu":"John Hurt","fa":"جان هرت","fi":"John Hurt","fr":"John Hurt","ga":"John Hurt","gl":"John Hurt","gv":"John Hurt","he":"ג'ון הרט","hu":"John Hurt","hy":"Ջոն Հըրթ","id":"John Hurt","io":"John Hurt","it":"John Hurt","ja":"ジョン・ハート (俳優)","ka":"ჯონ ჰარტი","ko":"존 허트","la":"Ioannes Hurt","lb":"John Hurt","lv":"Džons Hērts","mk":"Џон Херт","mn":"Жон Хёрт","ms":"John Hurt","nl":"John Hurt","nb":"John Hurt","pl":"John Hurt","pt":"John Hurt","qu":"John Hurt","ro":"John Hurt","ru":"Хёрт, Джон","sco":"John Hurt","sh":"John Hurt","simple":"John Hurt","sk":"John Hurt","sr":"Џон Херт","sv":"John Hurt","tr":"John Hurt","uk":"Джон Герт","vi":"John Hurt","wuu":"约翰·赫特","xmf":"ჯონ ჰარტი","yi":"דזשאן הערט","zh":"尊·赫","zh-yue":"尊赫"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"John Vincent Hurt (22. jaanuar 1940 Chesterfield, Derbyshire – 27. jaanuar 2017 London) oli Briti filminäitleja.\n\nJohn Hurti isa Arnould Herbert Hurt oli endine matemaatik, kellest sai anglikaani kiriku vaimulik. Ta töötas vikaarina kuni 1952 ja asutas skaudirühma. Johnil oli vanem vend Michael, kes pöördus katoliiklusse ja sai mungaks vend Anselmi nime all. Lisaks oli neil kasuõde Monica. Ema Phyllis (sündinud Massey) oli insener ja harrastusnäitleja.\n\nIsa kasvatas lapsi rangelt. Näiteks elasid nad kino vastas, aga kinno minna isa ei lubanud. Isa keelas ka teiste lastega seltsida, sest isa arvates olid nad liiga tavalised.\n\nKui John oli kaheksa-aastane, saatsid vanemad ta Kentis Otfordis olevasse kooli. Seal avastas ta huvi näitlemise vastu. Tema esimene roll oli tüdruk Maurice Maeterlincki \"Sinilinnus\". Vanemad püüdsid tema soovi näitlejaks saada maha teha ja nende soovitusel astus ta Lincolnshire'is Grimsbys kunstikooli, et saada kunstiõpetajaks. 1960. aastal sai ta stipendiumi, et õppida näitlejaks. 1962. aastast töötas ta näitlejana.\n\nHurt mängis sellistes filmides nagu \"Kesköine ekspress\", \"Tulnukas\", \"Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik\" ning \"Harry Potter ja tarkade kivi\".\n\n1971 mängis Hurt Timothy John Evansit filmis \"10 Rillington Place\" ning nimetati Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (BAFTA) auhinna kandidaadiks parima kõrvalosatäitja kategoorias, aga ei võitnud seda.\n\n1978 mängis Hurt filmis \"Kesköine ekspress\" Maxi ning nimetati selle rolliga Oscari, BAFTA auhinna ja Kuldgloobuse kandidaadiks parima meeskõrvalosatäitja kategoorias. Neist kaks viimast ta võitis.\n\n1980 mängis Hurt Joseph Merrickit filmis \"Elevantmees (\"The Elephant Man\") ning nimetati selle rolliga BAFTA auhinna, Oscari ja Kuldgloobuse kandidaadiks parima meespeaosa kategoorias. Neist esimese ta võitis.\n\n1990 mängis ta Bird O'Donnelit filmis \"The Field\" ja kandideeris sellega BAFTA auhinnale meeskõrvalosa kategoorias, aga ei võitnud seda.\n\n2005 mängis ta Jellon Lambi filmis \"Ettepanek\" (\"The Proposition\") ja kandideeris sellega Austraalia Filmiinstituudi auhinnale meeskõrvalosa kategoorias, aga ei võitnud seda.\n\n2009 pälvis ta Berliini filmifestivali auhinna telefilmi \"An Englishman in New York\" eest parima meespeaosa kategoorias ja nimetati ka BAFTA auhinna kandidaadiks, aga ei võitnud seda.\n\nKategooria:Suurbritannia filminäitlejad Kategooria:Sündinud 1940 Kategooria:Surnud 2017\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"John Vincent Hurt (22. jaanuar 1940 Chesterfield, Derbyshire – 27. jaanuar 2017 London) oli Briti filminäitleja.","translated_text":"John Vincent Hurt (22 January 1940 Chesterfield, Derbyshire ⁇ 27 January 2017 London) was a British film actor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"John Hurti isa Arnould Herbert Hurt oli endine matemaatik, kellest sai anglikaani kiriku vaimulik.","translated_text":"John Hurt's father, Arnould Herbert Hurt, was a former mathematician who became an Anglican clergyman.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta töötas vikaarina kuni 1952 ja asutas skaudirühma.","translated_text":"He worked as a scout until 1952 and started a scouting group.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johnil oli vanem vend Michael, kes pöördus katoliiklusse ja sai mungaks vend Anselmi nime all.","translated_text":"John had an older brother, Michael, who converted to Catholicism and became a monk under the name Brother Anselm.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks oli neil kasuõde Monica.","translated_text":"Besides, they had a half-sister, Monica.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ema Phyllis (sündinud Massey) oli insener ja harrastusnäitleja.","translated_text":"Her mother, Phyllis (née Massey), was an engineer and actress.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Isa kasvatas lapsi rangelt.","translated_text":"My father raised his children very strictly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks elasid nad kino vastas, aga kinno minna isa ei lubanud.","translated_text":"For example, they lived next door to a movie theater, but my father wouldn't let them go to the movies.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isa keelas ka teiste lastega seltsida, sest isa arvates olid nad liiga tavalised.","translated_text":"My father also forbade me to associate with other children because he thought they were too ordinary.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kui John oli kaheksa-aastane, saatsid vanemad ta Kentis Otfordis olevasse kooli.","translated_text":"When John was eight years old, his parents sent him to school in Otford, Kent.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal avastas ta huvi näitlemise vastu.","translated_text":"That's where he discovered his interest in acting.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema esimene roll oli tüdruk Maurice Maeterlincki \"Sinilinnus\".","translated_text":"Her first role was as the girl Maurice Maeterlinck in Blue Bird.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vanemad püüdsid tema soovi näitlejaks saada maha teha ja nende soovitusel astus ta Lincolnshire'is Grimsbys kunstikooli, et saada kunstiõpetajaks.","translated_text":"His parents tried to make up for his desire to become an actor, and at their suggestion, he enrolled at the Grimsby School of Art in Lincolnshire to become an art teacher.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1960. aastal sai ta stipendiumi, et õppida näitlejaks.","translated_text":"In 1960, he got a scholarship to study acting.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1962. aastast töötas ta näitlejana.","translated_text":"Since 1962, he has been working as an actor.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hurt mängis sellistes filmides nagu \"Kesköine ekspress\", \"Tulnukas\", \"Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik\" ning \"Harry Potter ja tarkade kivi\".","translated_text":"Hurt starred in such films as The Midnight Express, The Alien, Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull, and Harry Potter and the Philosopher's Stone.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1971 mängis Hurt Timothy John Evansit filmis \"10 Rillington Place\" ning nimetati Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (BAFTA) auhinna kandidaadiks parima kõrvalosatäitja kategoorias, aga ei võitnud seda.","translated_text":"In 1971, Hurt played Timothy John Evans in \"10 Rillington Place\" and was nominated for the British Academy of Film and Television Arts (BAFTA) Award for Best Supporting Actor, but did not win.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1978 mängis Hurt filmis \"Kesköine ekspress\" Maxi ning nimetati selle rolliga Oscari, BAFTA auhinna ja Kuldgloobuse kandidaadiks parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.","translated_text":"In 1978, Hurt starred as Max in the film Midnight Express, for which he was nominated for an Oscar, a BAFTA Award and a Golden Globe Award for Best Supporting Actor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neist kaks viimast ta võitis.","translated_text":"He won the last two.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1980 mängis Hurt Joseph Merrickit filmis \"Elevantmees (\"The Elephant Man\") ning nimetati selle rolliga BAFTA auhinna, Oscari ja Kuldgloobuse kandidaadiks parima meespeaosa kategoorias.","translated_text":"In 1980, Hurt played Joseph Merrick in The Elephant Man, for which he was nominated for a BAFTA Award, an Oscar, and a Golden Globe for Best Supporting Actor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neist esimese ta võitis.","translated_text":"He won the first one.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1990 mängis ta Bird O'Donnelit filmis \"The Field\" ja kandideeris sellega BAFTA auhinnale meeskõrvalosa kategoorias, aga ei võitnud seda.","translated_text":"In 1990, he starred as Bird O'Donnell in The Field and was nominated for a BAFTA Award in the male category, but did not win.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005 mängis ta Jellon Lambi filmis \"Ettepanek\" (\"The Proposition\") ja kandideeris sellega Austraalia Filmiinstituudi auhinnale meeskõrvalosa kategoorias, aga ei võitnud seda.","translated_text":"In 2005, he starred in Jellon Lamb's The Proposition and was nominated for an Australian Film Institute Award in the male category, but did not win it.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 pälvis ta Berliini filmifestivali auhinna telefilmi \"An Englishman in New York\" eest parima meespeaosa kategoorias ja nimetati ka BAFTA auhinna kandidaadiks, aga ei võitnud seda.","translated_text":"In 2009, he won the Berlin Film Festival Award for Best Actor in a Television Film for An Englishman in New York and was also nominated for a BAFTA Award, but did not win it.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Filmograafia","translated_text":"Filmography","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable\n! Aasta !! Pealkiri !! Eestikeelne pealkiri\n|-\n| 1962 || \"[[The Wild and the Willing]]\" ||\n|-\n| 1963 || \"[[This Is My Street]]\" ||\n|-\n| 1966 || \"A Man for All Seasons\" || \"[[Mees igaks hooajaks]]\"\n|-\n| 1967 || \"[[The Sailor from Gibraltar]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 1969 || \"[[In Search of Gregory]]\" ||\n|-\n| \"[[Sinful Davey]]\" ||\n|-\n| \"[[Before Winter Comes]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1971 || \"[[Mr. Forbush and the Penguins]]\" ||\n|-\n| \"[[10 Rillington Place]]\" ||\n|-\n| 1972 || \"[[The Pied Piper]]\" ||\n|-\n| 1974 || \"[[Little Malcolm]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1975 || \"[[The Ghoul]]\" ||\n|-\n| \"[[La Linea del fiume]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 1977 || \"[[East of Elephant Rock]]\" ||\n|-\n| \"[[Three Dangerous Ladies]]\" ||\n|-\n| \"[[The Disappearance]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1978 || \"[[Watership Down]]\" (hääl) ||\n|-\n| \"[[The Shout]]\" || \n|-\n| \"Midnight Express\" || \"[[Kesköine ekspress]]\"\n|-\n| \"The Lord of the Rings\" || \"[[Sõrmuste Isand (film 1978)|Sõrmuste isand]]\" (hääl)\n|-\n| 1979 || \"Alien\" || \"[[Tulnukas (film 1979)|Tulnukas]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1980 || \"The Elephant Man\" || \"[[Elevantmees]]\"\n|-\n| \"[[Heaven's Gate]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1981 || \"[[Night Crossing]]\" ||\n|-\n| \"[[History of the World, Part I]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1982 || \"[[Partners]]\" ||\n|-\n| \"[[The Plague Dogs]]\" ||\n|-\n| 1983 || \"[[The Osterman Weekend]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1984 || \"[[Champions]]\" || \n|-\n| \"[[Success Is the Best Revenge]]\" ||\n|-\n| \"[[The Hit]]\" || \n|-\n| \"Nineteen Eighty-Four\" || \"[[1984 (film)|1984]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1985 || \"[[After Darkness]]\" || \n|-\n| \"The Black Cauldron\" || \"[[Must pada (joonisfilm)|Must pada]]\" (hääl)\n|-\n| 1986 || \"[[Jake Speed]]\" || \n|-\n| rowspan=\"7\"| 1987 || \"[[The Hunting of the Snark]]\" (hääl) || \n|-\n| \"[[Rocinante]]\" ||\n|-\n| \"[[From the Hip]]\" || \n|-\n| \"Spaceballs\" || \"[[Kosmosekerad]]\" (''cameo'' filmist \"Alien\") \n|-\n| \"[[Aria]]\" (segment \"I pagliacci\") ||\n|-\n| \"Vincent\" (hääl) ||\n|-\n| \"[[White Mischief]]\" ||\n|-\n| 1988 || \"[[The Bengali Night]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1989 || \"[[Scandal (film)|Scandal]]\" || \n|-\n| \"[[Little Sweetheart]]\" || \n|-\n| rowspan=\"4\"| 1990 || \"[[Romeo-Juliet]]\" ||\n|-\n| \"[[Windprints]]\" ||\n|-\n| \"[[The Field]]\" ||\n|-\n| \"Frankenstein Unbound\" || \"[[Aheldamata Frankenstein]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 1991 || \"[[I Dreamt I Woke Up]]\" ||\n|-\n| \"King Ralph\" || \"[[Kuningas Ralph]]\"\n|-\n| 1992 || \"[[Lapse of Memory]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1993 || \"[[Kölcsönkapott idő]]\" ||\n|-\n| \"[[L'Oeil qui ment]]\" || \n|-\n| \"[[Monolith]]\" ||\n|-\n| \"[[Even Cowgirls Get the Blues]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 1994 || \"[[Rabbit Ears: Aladdin and the Magic Lamp]]\" ||\n|-\n| \"Thumbelina\" || \"[[Pöial-Liisi (film 1994)|Pöial-Liisi]]\" (hääl) \n|-\n| \"[[Second Best]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"5\"| 1995 || \"[[Two Nudes Bathing]]\" ||\n|-\n| \"[[Saigon Baby]]\" ||\n|-\n| \"Rob Roy\" || \"[[Rob Roy]]\"\n|-\n| \"Dead Man\" || \"[[Surnud mees]]\"\n|-\n| \"Wild Bill\" || \"[[Metsik Bill]]\"\n|-\n| rowspan=\"4\"| 1997 || \"[[Tender Loving Care]]\" ||\n|-\n| \"Love and Death on Long Island\" || \"[[Armastus ja surm Long Islandil]]\"\n|-\n| \"Contact\" || \"[[Kontakt (film 1997)|Kontakt]]\"\n|-\n| \"[[Bandyta]]\" || \n|-\n| rowspan=\"3\"| 1998 || \"[[The Commissioner]]\" ||\n|-\n| \"[[Night Train]]\" || \n|-\n| \"All the Little Animals\" || \"[[Kõik need vaesed loomad]]\"\n|-\n| rowspan=\"5\"| 1999 || \"[[The Climb]]\" ||\n|-\n| \"[[New Blood]]\" ||\n|-\n| \"[[A Monkey's Tale]]\" ||\n|-\n| \"[[If... Dog... Rabbit...]]\" ||\n|-\n| \"[[You're Dead...]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2000 || \"The Tigger Movie\" || \"[[Tiigrifilm]]\" (hääl)\n|-\n| \"Lost Souls\" || \"[[Kadunud hinged]]\"\n|-\n| rowspan=\"3\"| 2001 || \"[[Tabloid (film)|Tabloid]]\" ||\n|-\n| \"Captain Corelli's Mandolin\" || \"[[Kapten Corelli mandoliin (film)|Kapten Corelli mandoliin]]\"\n|-\n| \"Harry Potter and Philosopher's Stone\" || \"[[Harry Potter ja tarkade kivi (film)|Harry Potter ja tarkade kivi]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2002 || \"[[Miranda (film)|Miranda]]\" || \n|-\n| \"Crime and Punishment\" || \"[[Kuritöö ja karistus (film)|Kuritöö ja karistus]]\"\n|-\n| rowspan=\"3\"| 2003 || \"[[Meeting Che Guevara & the Man from Maybury Hill]]\" ||\n|-\n| \"Owning Mahowny\" || \"[[Mängukire kütkes]]\"\n|-\n| \"Dogville\" || \"[[Dogville]]\" (hääl)\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2004 || \"Hellboy\" || \"[[Hellboy – kangelane põrgust]]\"\n|-\n| \"[[Pride (film)|Pride]]\" (hääl) ||\n|-\n| rowspan=\"6\"| 2005 || \"[[Short Order]]\" ||\n|-\n| \"Valiant\" (hääl) || \"[[Valiant, vapper kirjatuvi]]\"\n|-\n| \"The Proposition\" || \"[[Ettepanek]]\"\n|-\n| \"Shooting Dogs\" || \"[[Lõksus]]\"\n|-\n| \"Manderlay\" || \"[[Manderlay]]\" (hääl)\n|-\n| \"The Skeleton Key\" || \"[[Luukerevõti]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2006 || \"Perfume: The Story of a Murderer\" || \"[[Parfüüm: Ühe mõrva lugu]]\"\n|-\n| \"V for Vendetta\" || \"[[V nagu veritasu]]\"\n|-\n| 2007 || \"[[Boxes (film)|Boxes]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"5\"| 2008 || \"Outlander\" || \"[[Võõramaalane (film)|Võõramaalane]]\"\n|-\n| \"The Oxford Murders\" || \"[[Oxfordi mõrvad]]\"\n|-\n| \"Indiana Jones and the Kingdom of the Crystal Skull\" || \"[[Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik]]\"\n|-\n|| \"Hellboy II: The Golden Army\" || \"[[Hellboy: Kuldne armee]]\"\n|-\n| \"[[Lecture 21]]\" ||\n|-\n| rowspan=\"3\"| 2009 || \"The Limits of Control\" || \"[[Võimu piirid]]\"\n|-\n| \"New York, I Love You\" || \"[[New York, ma armastan sind]]\"\n|-\n| \"[[44 Inch Chest]]\" || \n|-\n| rowspan=\"4\"| 2010 || \"[[Lou]]\" ||\n|-\n| \"[[Ultramarines: The Movie]]\" (hääl) ||\n|-\n| \"Brighton Rock\" || \"[[Brighton Rock (film 2010)|Brighton Rock]]\"\n|-\n| \"Harry Potter and the Deathly Hallows – Part 1\" || \"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 1]]\"\n|-\n| rowspan=\"4\"| 2011 || \"Harry Potter and the Deathly Hallows – Part 2\" || \"[[Harry Potter ja surma vägised: osa 2]]\"\n|-\n| \"Melancholia\" || \"[[Melanhoolia (film 2011)|Melanhoolia]]\"\n|-\n| \"Tinker Tailor Soldier Spy\" || \"[[Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk (film)|Plekksepp, rätsep, sõdur, nuhk]]\"\n|-\n| \"Immortals\" || \"[[Surematud (film)|Surematud]]\"\n|-\n| 2012 || \"[[Jayne Mansfield's Car]]\" || \n|-\n| rowspan=\"2\"| 2013 || \"Only Lovers Left Alive\" || \"[[Armastajate igavene elu]]\"\n|-\n| \"Snowpiercer\" || \"[[Snowpiercer]]\"\n|-\n| 2014 || \"Hercules\" || \"[[Herakles (film 2014)|Herakles]]\"\n|-\n| 2016 || \"Jackie\" || \"[[Jackie]]\"\n|-\n| rowspan=\"2\"| 2017 || \"Darkest Hour\" || \"[[Süngeim tund]]\"\n|-\n| \"[[My Name Is Lenny]]\" ||\n|}"},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad Kategooria:Sündinud 1940 Kategooria:Surnud 2017","translated_text":"Category:British film actors Category:Born in 1940 Category:Dead in 2017","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"John Vincent Hurt","wikicode":"#suuna[[John Hurt]]","hash":"2ce2a6bd3405c98ead57d533e93a061d146898363b2d2b092b99b165dea94261","last_revision":"2010-02-14T12:08:22Z","first_revision":"2010-02-14T12:08:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.544456","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaJohn Hurt\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaJohn Hurt","translated_text":"In the direction of John Hurt","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anastazia Vladimirovna Kuzmina","wikicode":"#suuna [[Anastassija Kuzmina]]","hash":"5c880d1fe1f05b2d03081525331163c1d20f56886eed56521fb719e08ab0e078","last_revision":"2010-02-14T14:58:01Z","first_revision":"2010-02-14T12:19:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.597246","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Anastassija Kuzmina\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Anastassija Kuzmina","translated_text":"In the direction of Anastasia Kuzmina","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Atsteegid","wikicode":"#suuna[[asteegid]]","hash":"5442355827ec898b713ed2cffff3e749f4481cbe496d0d90e905cb7e21a245d3","last_revision":"2010-02-14T12:37:07Z","first_revision":"2010-02-14T12:37:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.663784","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaasteegid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaasteegid","translated_text":"Directional times","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:Nädala pildid/7 (2010)","wikicode":"[[Pilt:Metsatöll-2006-2.jpg|right|390px|Raivo Piirsalu, Metsatöll]]\n'''[[Raivo Piirsalu]]''' on ansambli [[Metsatöll]] [[basskitarrist]] ja laulja.\n\nPilt: [[Indrek Galetin]]
Vaata ka: [[Vikipeedia:Nädala pildid 2010|Nädala piltide arhiiv]]","hash":"4e004e2a1a061f63e8f77781815e6fe57607885298f42182e8be7991f46ab81d","last_revision":"2010-02-14T12:51:35Z","first_revision":"2010-02-14T12:51:35Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.723055","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Raivo Piirsalu on ansambli Metsatöll basskitarrist ja laulja.\n\nPilt: Indrek Galetin Vaata ka: Nädala piltide arhiiv\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Raivo Piirsalu on ansambli Metsatöll basskitarrist ja laulja.","translated_text":"Raivo Piirsalu is the bass guitarist and singer of the band Metsatöll.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pilt: Indrek Galetin Vaata ka: Nädala piltide arhiiv","translated_text":"Picture by Indrek Galetin See also: Archive of photos of the week","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hendriksoni küür","wikicode":"#suuna[[Pärnu maantee viadukt]]","hash":"6f5eeabe0f5fe24e8616d58f9049505a32b61f3a2d29a7902b2d2254baec3467","last_revision":"2010-02-14T13:02:37Z","first_revision":"2010-02-14T13:02:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.789639","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaPärnu maantee viadukt\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaPärnu maantee viadukt","translated_text":"The main road viaduct","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Gallioni teletorn","wikicode":"#suuna[[Tallinna teletorn]]","hash":"5baf1f21b964833d0547dd02d35af20ba3cf37e60316e5aed218a496d10346a8","last_revision":"2010-02-14T13:02:59Z","first_revision":"2010-02-14T13:02:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.847026","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTallinna teletorn\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTallinna teletorn","translated_text":"directionTallinn telegraph tower","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:Nädala artiklid/8 (2010)","wikicode":"[[Pilt:Balti_jaam_04.jpg|left|160px|Balti jaama tänane peahoone koos hotelli \"Go Hotel Shnelli\" vaatega Toompuiesteelt. Paremal pool on jalakäijate tunnel.]]\n'''[[Balti jaam]]''' (ka '''Tallinna reisijaam''') on [[raudteejaam]] [[Tallinn]]as [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla asumis]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[raudtee]] ääres. Jaam piirneb [[Tallinna vanalinn]]aga ja asub aadressil [[Toompuiestee]] 37.\n\nJaamast väljuvate [[rong]]ide esimesed peatused eri suundades on [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]], [[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]] ja [[Tallinn-Väikse raudteejaam|Tallinn-Väike]]. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam. Jaamas asub 12 [[raudtee]]d.\n\nBalti jaam on nii linnalähi- kui [[kaugrong]]ide lõppjaam. Samas asuvad linnalähiliinide [[bussijaam]] ning linnaliinide [[bussipeatus|bussi-]], [[trammipeatus|trammi-]] ja [[trollipeatus]].\n\n[[Go Hotel Shnelli]] ja [[Eesti Raudtee]] peahoone vahel asub [[1953]] [[Kolomna]] tehases ehitatud [[auruvedur]] L-2317.\n\nJaamast [[Tallinna vanalinn|vanalinna]] pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. Paari aasta eest avati üle Toompuiestee ka [[valgusfoor|foor]]iga jalakäijate ülekäik. '''[[Balti jaam|Loe edasi ...]]''' • '''[[Vikipeedia:Nädala artiklid 2010|Arhiiv]]'''","hash":"975dace16077bd27512c038d6be56df1f8c62a4330dffcbd269ed31ba4a39e99","last_revision":"2010-02-14T13:17:54Z","first_revision":"2010-02-14T13:17:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.907824","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Balti jaam (ka Tallinna reisijaam) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.\n\nJaamast väljuvate rongide esimesed peatused eri suundades on Lilleküla, Kitseküla ja Tallinn-Väike. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam. Jaamas asub 12 raudteed.\n\nBalti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam. Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.\n\nGo Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953 Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.\n\nJaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. Paari aasta eest avati üle Toompuiestee ka fooriga jalakäijate ülekäik. Loe edasi ... • Arhiiv\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Balti jaam (ka Tallinna reisijaam) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres.","translated_text":"The Baltic Station (also known as Tallinn Passenger Station) is a railway station in Tallinn, in the North Tallinn urban area, next to the broad gauge railway at Kelmiküla.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.","translated_text":"The station borders the old town of Tallinn and is located at Toompuiestee 37.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused eri suundades on Lilleküla, Kitseküla ja Tallinn-Väike.","translated_text":"The first stops of trains leaving the station in different directions are Lillekylä, Kitsekylä and Tallinn-Väike.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam.","translated_text":"Initially, it was a transit station. Today, the Baltic station is a stopover.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jaamas asub 12 raudteed.","translated_text":"There are 12 railroads at the station.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam.","translated_text":"The Baltic station is the terminus of both suburban and long-distance trains.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.","translated_text":"There are also suburban bus stations and bus, tram and trolley stops on the city lines.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953 Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.","translated_text":"Between Go Hotel Shnell and the main building of the Estonian Railways is the steam locomotive L-2317, built at Kolomna in 1953.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu.","translated_text":"Toompuiestee is accessed from the station through a pedestrian tunnel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paari aasta eest avati üle Toompuiestee ka fooriga jalakäijate ülekäik.","translated_text":"A few years ago, the Toompuiestee was also opened as a pedestrian crossing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Loe edasi ...","translated_text":"Keep reading.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"• Arhiiv","translated_text":"• The archives","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anastazia Kuzmina","wikicode":"#suuna [[Anastassija Kuzmina]]","hash":"5c880d1fe1f05b2d03081525331163c1d20f56886eed56521fb719e08ab0e078","last_revision":"2010-02-14T13:29:03Z","first_revision":"2010-02-14T13:29:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:33.978514","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Anastassija Kuzmina\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Anastassija Kuzmina","translated_text":"In the direction of Anastasia Kuzmina","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anastassija Vladimirovna Kuzmina","wikicode":"#suuna[[Anastassija Kuzmina]]","hash":"47b20a0687346bc6d8f6c0ca5acab1439ce8b1f37cb6dc4b871b48c2a190ba07","last_revision":"2010-02-14T13:31:15Z","first_revision":"2010-02-14T13:31:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.079434","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAnastassija Kuzmina\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAnastassija Kuzmina","translated_text":"In the direction of Anastasia Kuzmina","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Giovanni Caboto","wikicode":"[[Pilt:JohnCabotPainting.jpg|pisi|Giovanni Caboto]]\n'''Giovanni Caboto''' (ingliskeelse nimega '''John Cabot'''; [[1450]]–[[1508]]) oli [[Itaalia]] tüürimees ja maadeavastaja. Tema [[1497]]. aasta avastusretk [[Põhja-Ameerika]]sse oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses. [[Kanada]] ja [[Suurbritannia]] valitsuste arvamuse järgi jõudis ta [[Newfoundland]]i saarele.\n[[Pilt:The \"Mathew\" off Ilfracombe Harbour - geograph.org.uk - 938804.jpg|pisi|vasakul|Koopia laevast, mida [[Giovanni Caboto]] kasutas oma teisel reisil Põhja-Ameerikasse]]\n\n{{JÄRJESTA:Caboto, Giovanni}}\n[[Kategooria:Sündinud 1450]]\n[[Kategooria:Surnud 1508]]\n[[Kategooria:Itaalia maadeavastajad]]","hash":"3409e425e154c6738145e28f7285aa4f7d2b1e458cace5c8fb4af5be07a624d0","last_revision":"2024-01-13T00:57:09Z","first_revision":"2010-02-14T13:32:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.152650","cross_lingual_links":{"af":"John Cabot","ar":"جون كابوت","arz":"جون كابوت","ast":"Giovanni Caboto","avk":"John Cabot","be":"Джон Кабат","bg":"Джон Кабот","br":"John Cabot","bs":"Giovanni Caboto","ca":"John Cabot","cs":"John Cabot","cy":"Giovanni Caboto","da":"Giovanni Caboto","de":"Giovanni Caboto","el":"Τζοβάννι Καμπότο","en":"John Cabot","eo":"Giovanni Caboto","es":"Juan Caboto","eu":"Joan Caboto","fa":"جان کابوت","fi":"Giovanni Caboto","fr":"Jean Cabot","ga":"Giovanni Caboto","gd":"Iain Cabot","gl":"Xoán Caboto","he":"ג'ון קבוט","hr":"John Cabot","hu":"John Cabot","hy":"Ջոն Քեբոտ","id":"Giovanni Caboto","io":"Giovanni Caboto","it":"Giovanni Caboto","ja":"ジョン・カボット","ka":"ჯონ კაბოტი","kk":"Джон Кабот","ko":"존 캐벗","la":"Ioannes Cabottus","lt":"Giovanni Caboto","mg":"John Cabot","mk":"Џон Кабот","ml":"ജോൺ കാബട്ട്","ms":"John Cabot","nl":"John Cabot","nb":"Giovanni Caboto","oc":"John Cabot","pl":"Giovanni Caboto","pms":"Gioann Caboto","pt":"Giovanni Caboto","ro":"John Cabot","ru":"Кабот, Джон","sc":"Giovanni Caboto","sh":"Giovanni Caboto","simple":"John Cabot","sk":"John Cabot","sl":"Giovanni Caboto","sr":"Џон Кабот","sv":"John Cabot","sw":"John Cabot","ta":"ஜான் கபோட்","th":"จอห์น แคบอต","tr":"John Cabot","uk":"Джон Кабот","vi":"Giovanni Caboto","war":"John Cabot","wuu":"乔瓦尼·卡博托","zh":"乔瓦尼·卡博托","zh-yue":"喬瓦尼·卡博托"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Giovanni Caboto (ingliskeelse nimega John Cabot; 1450–1508) oli Itaalia tüürimees ja maadeavastaja. Tema 1497. aasta avastusretk Põhja-Ameerikasse oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses. Kanada ja Suurbritannia valitsuste arvamuse järgi jõudis ta Newfoundlandi saarele.\n\nKategooria:Sündinud 1450 Kategooria:Surnud 1508 Kategooria:Itaalia maadeavastajad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giovanni Caboto (ingliskeelse nimega John Cabot; 1450–1508) oli Itaalia tüürimees ja maadeavastaja.","translated_text":"Giovanni Caboto (in English John Cabot; 1450 ⁇ 1508) was an Italian surveyor and surveyor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema 1497. aasta avastusretk Põhja-Ameerikasse oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses.","translated_text":"His 1497 expedition to North America was the first European expedition to the continent since the Norse expedition in the early 11th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kanada ja Suurbritannia valitsuste arvamuse järgi jõudis ta Newfoundlandi saarele.","translated_text":"According to the Canadian and British governments, he landed on the island of Newfoundland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sündinud 1450 Kategooria:Surnud 1508 Kategooria:Itaalia maadeavastajad","translated_text":"Category:Born in 1450 Category:died in 1508 Category:Italian explorers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"John Cabot","wikicode":"#suuna[[Giovanni Caboto]]","hash":"4f28a3a108e84a79999935825101196154f4705735fa4bd3dd76d5f3cdfd38a6","last_revision":"2010-02-14T13:34:37Z","first_revision":"2010-02-14T13:34:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.214245","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaGiovanni Caboto\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaGiovanni","translated_text":"In the direction of Giovanni","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Caboto","translated_text":"Caboto","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Jüri Orn","wikicode":"'''Jüri Orn''' (sündinud [[20. märts]]il [[1938]] [[Otepää]]l) on eesti kasvatusteadlane.\n\n== Haridus ja töö ==\nJüri Orn lõpetas 1957. aastal [[Valga 1. Keskkool|Valga 1. Keskkooli]] ja 1962. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogina. 1964–1968 õppis TRÜ aspirantuuris. Pedagoogikakandidaat (1975, TRÜ), väitekiri \"Interpersonaalsete suhete hindamine õpilaste poolt kui pedagoogiline probleem\".\n\nAlustas tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedri vanemlaborandina (1962–1964), oli 1968–1975 sama kateedri assistent ja vanemõpetaja; 1975–1991 Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri vanemõpetaja ja dotsent, 1976–1981 ka sama kateedri juhataja; 1991–1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduse õppetooli juhataja, dotsent; 1993. aastast kasvatusteaduse korraline professor, õppetooli juhataja, ühtlasi 1996–1999 kasvatusteaduste teaduskonna dekaan, 1999–2002 kasvatusteaduste osakonna juhataja, 2004 aastast emeriitprofessor. Osales 1980.–1990. Eesti haridusuuenduses, [[Eesti Haridusfoorum]]i töös, oli üheks hariduskontseptsiooni lähtekohtade koostajaks.[Eesti hariduskontseptsiooni lähtekohad : eelnõu Eesti Hariduskonverentsile '95 / Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeerium ; [koostajad Olav Aarna (töögrupi juht) ... jt. Tln, 1995] Olnud paljude vabariiklike, ülikooliliste ja teaduskondlike nõukogude ja komisjonide liige.\n\n== Teadustegevus ==\nKuulub akadeemik [[Heino Liimets]]a koolkonda[Haridusleksikon, A Liimets. Elustiil, lk 57], esindab eesti kasvatusteadustes selle seisukohti ja vaateid. Uurimistööd alustas H. Liimetsa juhendamisel koolielu sotsiaal-psühholoogiliste aspektide ja õpilaste eluviisi uurimisega, tegeles kasvatusteaduse teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega, viimastel aastatel eesti haridus- ja pedagoogilise mõtte ajaloo uurimisega. On olnud seotud juhi või täitjana [[Eesti Teadusfond]]i või [[HTM]] sihtfinantseeritavate projektidega (Eesti kooli ajalugu, Õppiva inimese ja kasvatustegelikkuse areng kultuuriruumis, Õpistiil kui antropoloogiline ja esteetiline fenomen, Organisatsioonikultuuri mõju pedagoogide rahulolule jt.[ERIS. https://www.eris.ee/person.php?id=3406] Õppejõuna lugenud pedagoogika ja kasvatusteaduse põhikursusi, kursust kooliklassi sotsiaalpsühholoogiast, erikursusi, juhendanud kõigi tasemete üliõpilastöid. Olnud külalisõppejõud Saksa DV-s Güstrowi ja Magdeburgi pedagoogikakõrgkoolides ja Tampere Ülikoolis Soomes.\n\nJüri Orn on [[Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts|Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi]] (EAPS) taasasutaja, olnud juhatuse liige, 2013. auliige.\n\nJüri Orn on avaldanud üle 70 teadusartikli ning hulgaliselt artikleid Õpetajate Lehes, koostanud ja toimetanud raamatuid, sh \"Eesti põhikooli lõpetaja ja tema eakaaslane teistes riikides\" (Tallinn, 1995), olnud raamatute retsensent ja saatesõnade autor, \"Haridusleksikoni\" (Tallinn, 2013) koostamise töögrupi liige. \n\n== Tunnustus ==\n* 1994 – EAPS-i ja HTM teaduspreemia kasvatusteaduslike teadustööde konkursil\n* 1999 – EAPS-i ja HTM teaduspreemia kasvatusteaduslike teadustööde konkursil\n\n== Publikatsioone ==\n*Õpilastevaheliste isiklike suhete uurimise metoodikast. // Nõuk Ped ja Kool II (1966) \n*Orn, J. 1968. Sotsiomeetriline test inimestevaheliste suhete uurimiseks. - ''Psühholoogia ja kaasaeg''. Tallinn: Valgus.\n*Interpersonaalsete suhete hindamise sotsiaalpsühholoogilisi ja pedagoogilisi probleeme. // Nõuk Ped ja Kool XIX (1978) \n*Личностные ресурсы индивида и взаймодействие. // Взаимодействие коллектива и личности. Тлн, 1982\n*Orn, J. 1983. Õpilase isiksuslikud ressursid ja õppetund. - ''Nüüdistund.'' Koost. H. Tiits. Tallinn. \n*Orn, J. 1985. Kooliklassi sotsiaalpsühholoogia - mis? ja milleks? - ''Noorele õpetajale.'' Koost. R. Virkus. Tallinn: Valgus.\n*Grupitaju õpilaste elutegevuse peegeldaja ja reguleerijana. // Õpilase isiksuse arengu determinatsiooni probleeme. Tln, 1987 \n*Orn, J. 1987. Grupitaju õpilase elutegevuse peegeldaja ja reguleerijana. - ''Õpilase isiksuse arengu determinatsiooni probleeme.'' Koost. H. Liimets''.'' Tallinn.\n*Orn, J. 1992. Lähtekohaks kasvatustegelikkus. - ''Haridusuuendus - mis'', ''miks ja kuidas''. Koost. M. Sööt. Tallinn: Harjumaa Hariduse Arenduskeskus, 77-89. \n*Orn, J. 1993. Aktuelle Fragen des estnischen Bidungssystems. - ''Bildungsreport aus Estland'' Hrsg. K. Altermann, T. Kaasik. Tallinn\n*Orn, J. 1995. Õpilaste väärtushinnangud. - ''Eesti põhikooli lõpetaja ja tema'' ''eakaaslane teistes riikides''. Koost. ja toim. J. Orn. Tallinn, 7-47.\n*Orn, J. 1995. Erziehungswissenshaftliche Reflexion gegenwärtiger Bildungsprobleme in Estland. - ''Reformpädagogik und pädagogische Reformen in Mittel- und Osteuropa.'' Hrsg. L. Böttcher, R. Golz. ''Texte zur Theorie und Geschichte der Bildung.'' Hrsg. F. Brüggen, K.-H. Göstemeyer. Band 5. Münster: Lit., 44-49.\n*Orn, J. 1998. Meie kasvatustegelikkuse väärtusest. - ''Õpilane ja õpetaja Eesti'' ''kasvatustegelikkuses''. Toim. T. Kuurme, M.-L. Laherand. - Tallinn. (Acta Universitatis Scientiarum Socialum et Artis Educandi Tallinnensis. A 9 Humaniora.)\n*Orn, J. 1998. Zum Problem des Erziehungsbewustsein. - ''Erziehungswissenschaft als eine integrative'' Wissenschaft''. Integrationsprobleme in der Erziehung''. Tallinn: TPÜ Kirjastus. \n*Orn, J. 1999. Matti Koskenniemen merkitys Viron Kasvatustieteessä. - ''Opetuksen tutkimuksen'' ''suuntaviivoja.'' Pertti Kansanen & Jukka Husu (toim.). Helsinki (Helsingin yliopiston opettajankoulutuslaitos. Tutkimuksia 203). \n*Orn, J. 2000. Kasvatustegelikkus kui võimalikkus. – ''Haridus ja sotsiaalne'' ''tegelikkus''. Artiklite kogumik. Tartu. \n*Orn, J. 2010. Heino Liimets und seine Zeit in meinen Erinnerungen. - ''Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen, Erziehungskulturen. Festschrift für Professor Dr.Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets.'' Herausgeben von Airi Liimets. Peter Lang international Verlag der Wissenschaften. (Baltische Studien zur Erziehungs- und Sozialwissenschaften. Band 18.) \n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Kirjandus ==\n* Juurak, R., Liimets, A. (Intervjueeritav), Orn, J. (Intervjueeritav) (2008). Valgusvihk uudishimulikule inimesele. Õpetajate Leht, 2008.\n* Jüri Orn. (2013). Mõned uitmõtted akadeemilisest identiteedist ja selle kujunemisest. - Õpiobjekt Ene-Silvia Sarv. Akadeemiline habitus, akadeemiline identiteet.https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/akadeemilisest_identiteedist/jri_orn_mned_uitmtted_akadeemilisest_identiteedist_ja_selle_kujunemisest.html\n* Jüri Orn. (2006). Mälestusi ei saa valida. Õpetajate Leht, 4. juuni.\n* Liimets, A. (2008). Eesti kasvatusteadusliku mõtte hoidja Jüri Orn. Õpetajate Leht, 2008.\n* Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap (http://www.bahps.org/etbl) TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013\n\n{{JÄRJESTA:Orn, Jüri}}\n[[Kategooria:Eesti kasvatusteadlased]]\n[[Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1938]]","hash":"eb72f67fa19fc1bd32871f5bd85a5542baa9d35c08e9948264bff918df546e29","last_revision":"2023-06-21T16:11:36Z","first_revision":"2010-02-14T13:53:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.269257","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Jüri Orn (sündinud 20. märtsil 1938 Otepääl) on eesti kasvatusteadlane.\n\nJüri Orn lõpetas 1957. aastal Valga 1. Keskkooli ja 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. 1964–1968 õppis TRÜ aspirantuuris. Pedagoogikakandidaat (1975, TRÜ), väitekiri \"Interpersonaalsete suhete hindamine õpilaste poolt kui pedagoogiline probleem\".\n\nAlustas tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedri vanemlaborandina (1962–1964), oli 1968–1975 sama kateedri assistent ja vanemõpetaja; 1975–1991 Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri vanemõpetaja ja dotsent, 1976–1981 ka sama kateedri juhataja; 1991–1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduse õppetooli juhataja, dotsent; 1993. aastast kasvatusteaduse korraline professor, õppetooli juhataja, ühtlasi 1996–1999 kasvatusteaduste teaduskonna dekaan, 1999–2002 kasvatusteaduste osakonna juhataja, 2004 aastast emeriitprofessor. Osales 1980.–1990. Eesti haridusuuenduses, Eesti Haridusfoorumi töös, oli üheks hariduskontseptsiooni lähtekohtade koostajaks. Olnud paljude vabariiklike, ülikooliliste ja teaduskondlike nõukogude ja komisjonide liige.\n\nKuulub akadeemik Heino Liimetsa koolkonda, esindab eesti kasvatusteadustes selle seisukohti ja vaateid. Uurimistööd alustas H. Liimetsa juhendamisel koolielu sotsiaal-psühholoogiliste aspektide ja õpilaste eluviisi uurimisega, tegeles kasvatusteaduse teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega, viimastel aastatel eesti haridus- ja pedagoogilise mõtte ajaloo uurimisega. On olnud seotud juhi või täitjana Eesti Teadusfondi või HTM sihtfinantseeritavate projektidega (Eesti kooli ajalugu, Õppiva inimese ja kasvatustegelikkuse areng kultuuriruumis, Õpistiil kui antropoloogiline ja esteetiline fenomen, Organisatsioonikultuuri mõju pedagoogide rahulolule jt. Õppejõuna lugenud pedagoogika ja kasvatusteaduse põhikursusi, kursust kooliklassi sotsiaalpsühholoogiast, erikursusi, juhendanud kõigi tasemete üliõpilastöid. Olnud külalisõppejõud Saksa DV-s Güstrowi ja Magdeburgi pedagoogikakõrgkoolides ja Tampere Ülikoolis Soomes.\n\nJüri Orn on Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi (EAPS) taasasutaja, olnud juhatuse liige, 2013. auliige.\n\nJüri Orn on avaldanud üle 70 teadusartikli ning hulgaliselt artikleid Õpetajate Lehes, koostanud ja toimetanud raamatuid, sh \"Eesti põhikooli lõpetaja ja tema eakaaslane teistes riikides\" (Tallinn, 1995), olnud raamatute retsensent ja saatesõnade autor, \"Haridusleksikoni\" (Tallinn, 2013) koostamise töögrupi liige.\n\n1994 – EAPS-i ja HTM teaduspreemia kasvatusteaduslike teadustööde konkursil 1999 – EAPS-i ja HTM teaduspreemia kasvatusteaduslike teadustööde konkursil\n\nÕpilastevaheliste isiklike suhete uurimise metoodikast. // Nõuk Ped ja Kool II (1966) Orn, J. 1968. Sotsiomeetriline test inimestevaheliste suhete uurimiseks. - Psühholoogia ja kaasaeg. Tallinn: Valgus. Interpersonaalsete suhete hindamise sotsiaalpsühholoogilisi ja pedagoogilisi probleeme. // Nõuk Ped ja Kool XIX (1978) Личностные ресурсы индивида и взаймодействие. // Взаимодействие коллектива и личности. Тлн, 1982 Orn, J. 1983. Õpilase isiksuslikud ressursid ja õppetund. - Nüüdistund. Koost. H. Tiits. Tallinn. Orn, J. 1985. Kooliklassi sotsiaalpsühholoogia - mis? ja milleks? - Noorele õpetajale. Koost. R. Virkus. Tallinn: Valgus. Grupitaju õpilaste elutegevuse peegeldaja ja reguleerijana. // Õpilase isiksuse arengu determinatsiooni probleeme. Tln, 1987 Orn, J. 1987. Grupitaju õpilase elutegevuse peegeldaja ja reguleerijana. - Õpilase isiksuse arengu determinatsiooni probleeme. Koost. H. Liimets. Tallinn. Orn, J. 1992. Lähtekohaks kasvatustegelikkus. - Haridusuuendus - mis, miks ja kuidas. Koost. M. Sööt. Tallinn: Harjumaa Hariduse Arenduskeskus, 77-89. Orn, J. 1993. Aktuelle Fragen des estnischen Bidungssystems. - Bildungsreport aus Estland Hrsg. K. Altermann, T. Kaasik. Tallinn Orn, J. 1995. Õpilaste väärtushinnangud. - Eesti põhikooli lõpetaja ja tema eakaaslane teistes riikides. Koost. ja toim. J. Orn. Tallinn, 7-47. Orn, J. 1995. Erziehungswissenshaftliche Reflexion gegenwärtiger Bildungsprobleme in Estland. - Reformpädagogik und pädagogische Reformen in Mittel- und Osteuropa. Hrsg. L. Böttcher, R. Golz. Texte zur Theorie und Geschichte der Bildung. Hrsg. F. Brüggen, K.-H. Göstemeyer. Band 5. Münster: Lit., 44-49. Orn, J. 1998. Meie kasvatustegelikkuse väärtusest. - Õpilane ja õpetaja Eesti kasvatustegelikkuses. Toim. T. Kuurme, M.-L. Laherand. - Tallinn. (Acta Universitatis Scientiarum Socialum et Artis Educandi Tallinnensis. A 9 Humaniora.) Orn, J. 1998. Zum Problem des Erziehungsbewustsein. - Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft. Integrationsprobleme in der Erziehung. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Orn, J. 1999. Matti Koskenniemen merkitys Viron Kasvatustieteessä. - Opetuksen tutkimuksen suuntaviivoja. Pertti Kansanen & Jukka Husu (toim.). Helsinki (Helsingin yliopiston opettajankoulutuslaitos. Tutkimuksia 203). Orn, J. 2000. Kasvatustegelikkus kui võimalikkus. – Haridus ja sotsiaalne tegelikkus. Artiklite kogumik. Tartu. Orn, J. 2010. Heino Liimets und seine Zeit in meinen Erinnerungen. - Denkkulturen. Selbstwerdung des Menschen, Erziehungskulturen. Festschrift für Professor Dr.Dr.h.c. Dr.h.c. Heino Liimets. Herausgeben von Airi Liimets. Peter Lang international Verlag der Wissenschaften. (Baltische Studien zur Erziehungs- und Sozialwissenschaften. Band 18.)\n\nJuurak, R., Liimets, A. (Intervjueeritav), Orn, J. (Intervjueeritav) (2008). Valgusvihk uudishimulikule inimesele. Õpetajate Leht, 2008. Jüri Orn. (2013). Mõned uitmõtted akadeemilisest identiteedist ja selle kujunemisest. - Õpiobjekt Ene-Silvia Sarv. Akadeemiline habitus, akadeemiline identiteet. Jüri Orn. (2006). Mälestusi ei saa valida. Õpetajate Leht, 4. juuni. Liimets, A. (2008). Eesti kasvatusteadusliku mõtte hoidja Jüri Orn. Õpetajate Leht, 2008. Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap () TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013\n\nKategooria:Eesti kasvatusteadlased Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud Kategooria:Sündinud 1938\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jüri Orn (sündinud 20. märtsil 1938 Otepääl) on eesti kasvatusteadlane.","translated_text":"Jüri Orn (born 20 March 1938) is an Estonian breeding scientist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Haridus ja töö","translated_text":"Education and employment","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jüri","translated_text":"The jury","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn lõpetas 1957. aastal Valga 1. Keskkooli ja 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina.","translated_text":"Orn graduated from the White First High School in 1957 and from the National University of Tartu in 1962 as an Estonian philologist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1964–1968 õppis TRÜ aspirantuuris.","translated_text":"From 1964 to 1968 he studied as a graduate student at TRU.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pedagoogikakandidaat (1975, TRÜ), väitekiri \"Interpersonaalsete suhete hindamine õpilaste poolt kui pedagoogiline probleem\".","translated_text":"The teaching candidate (1975, TRE), thesis entitled 'The assessment of interpersonal relationships by students as a pedagogical problem'.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alustas tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedri vanemlaborandina (1962–1964), oli 1968–1975 sama kateedri assistent ja vanemõpetaja; 1975–1991 Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri vanemõpetaja ja dotsent, 1976–1981 ka sama kateedri juhataja; 1991–1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduse õppetooli juhataja, dotsent; 1993. aastast kasvatusteaduse korraline professor, õppetooli juhataja, ühtlasi 1996–1999 kasvatusteaduste teaduskonna dekaan, 1999–2002 kasvatusteaduste osakonna juhataja, 2004 aastast emeriitprofessor.","translated_text":"Started his career as a Senior Lecturer in the Department of Pedagogy at Tartu State University (1962 ⁇ 1964), was Assistant and Senior Lecturer in the same department in 1968 ⁇ 1975; 1975 ⁇ 1991 Senior Lecturer and Professor in the Department of Pedagogy and Psychology at the Tallinn Pedagogical Institute, 1976 ⁇ 1981 also Head of the same department; 1991 ⁇ 1993 Head of the Department of Education at the Tallinn Pedagogical University, Professor; since 1993 regular Professor of Education, Head of the Department of Education, as well as 1996 ⁇ 1999 Dean of the Faculty of Education Sciences, 1999 ⁇ 2002 Head of the Department of Education Sciences, since 2004 Emeritus Professor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Osales 1980.–1990.","translated_text":"Participated in the 1980s and 1990s.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti haridusuuenduses, Eesti Haridusfoorumi töös, oli üheks hariduskontseptsiooni lähtekohtade koostajaks.","translated_text":"In the Estonian education reform, the work of the Estonian Education Forum, was one of the starting points of the education concept.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Eesti hariduskontseptsiooni lähtekohad : eelnõu Eesti Hariduskonverentsile '95 / Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeerium ; [koostajad Olav Aarna (töögrupi juht) ... jt. Tln, 1995]","char_index":107,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Olnud paljude vabariiklike, ülikooliliste ja teaduskondlike nõukogude ja komisjonide liige.","translated_text":"I have been a member of many councils and committees of republics, universities and academia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teadustegevus","translated_text":"Research activities","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuulub akadeemik Heino Liimetsa koolkonda, esindab eesti kasvatusteadustes selle seisukohti ja vaateid.","translated_text":"Academician Heino Liimetsa belongs to the school and represents its positions and views in the Estonian agricultural sciences.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Haridusleksikon, A Liimets. Elustiil, lk 57]","char_index":41,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Uurimistööd alustas H. Liimetsa juhendamisel koolielu sotsiaal-psühholoogiliste aspektide ja õpilaste eluviisi uurimisega, tegeles kasvatusteaduse teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega, viimastel aastatel eesti haridus- ja pedagoogilise mõtte ajaloo uurimisega.","translated_text":"The research began under the guidance of H. Liimetsa with the study of the social-psychological aspects of school life and the way of life of students, dealing with theoretical and methodological problems of education science, and in recent years with the study of the history of educational and pedagogical thought in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"On olnud seotud juhi või täitjana Eesti Teadusfondi või HTM sihtfinantseeritavate projektidega (Eesti kooli ajalugu, Õppiva inimese ja kasvatustegelikkuse areng kultuuriruumis, Õpistiil kui antropoloogiline ja esteetiline fenomen, Organisatsioonikultuuri mõju pedagoogide rahulolule jt.","translated_text":"He has been involved as a director or executive in projects funded by the Estonian Science Foundation or HTM (history of the Estonian school, development of learning and educational skills in the cultural space, Teacher as an anthropological and aesthetic phenomenon, impact of organisational culture on teacher satisfaction, etc.).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[ERIS. https://www.eris.ee/person.php?id=3406]","char_index":286,"name":null,"url":"https://www.eris.ee/person.php?id=3406","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:36.158635-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Õppejõuna lugenud pedagoogika ja kasvatusteaduse põhikursusi, kursust kooliklassi sotsiaalpsühholoogiast, erikursusi, juhendanud kõigi tasemete üliõpilastöid.","translated_text":"As a teacher, she has taken basic courses in pedagogy and education, a classroom course in social psychology, special courses, she has supervised student workshops at all levels.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Olnud külalisõppejõud Saksa DV-s Güstrowi ja Magdeburgi pedagoogikakõrgkoolides ja Tampere Ülikoolis Soomes.","translated_text":"Former guest lecturer at the German DV Güstrowi and Magdeburg Pedagogical Colleges and the University of Tampere in Finland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jüri","translated_text":"The jury","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn on Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi (EAPS) taasasutaja, olnud juhatuse liige, 2013. auliige.","translated_text":"Orn is a re-founder of the Estonian Academic Pedagogical Society (EAPS), a former board member, an honorary member in 2013.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jüri","translated_text":"The jury","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn on avaldanud üle 70 teadusartikli ning hulgaliselt artikleid Õpetajate Lehes, koostanud ja toimetanud raamatuid, sh \"Eesti põhikooli lõpetaja ja tema eakaaslane teistes riikides\" (Tallinn, 1995), olnud raamatute retsensent ja saatesõnade autor, \"Haridusleksikoni\" (Tallinn, 2013) koostamise töögrupi liige.","translated_text":"Orn has published over 70 research papers and numerous articles in Teachers' Magazine, authored and edited books, including \"An Estonian High School Graduate and His Peer in Other Countries\" (Tallinn, 1995), was a book reviewer and author of translations, and a member of the working group for the \"Educational Lexicon\" (Tallinn, 2013).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1994 – EAPS-i ja HTM teaduspreemia kasvatusteaduslike teadustööde konkursil 1999 – EAPS-i ja HTM teaduspreemia kasvatusteaduslike teadustööde konkursil","translated_text":"1994 ⁇ EAPS and HTM science prize in 1999 ⁇ EAPS and HTM science prize in 1999","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Publikatsioone","translated_text":"Other publications","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Õpilastevaheliste isiklike suhete uurimise metoodikast.","translated_text":"The methodology for studying personal relationships between students.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"// Nõuk Ped ja Kool II (1966)","translated_text":"// Advice Ped and School II (1966)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1968.","translated_text":"This is Orn, J. 1968.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sotsiomeetriline test inimestevaheliste suhete uurimiseks.","translated_text":"It's a sociometric test to study human relationships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Psühholoogia ja kaasaeg.","translated_text":"- Psychology and modernity.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: Valgus.","translated_text":"Tallinn: The light.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Interpersonaalsete suhete hindamise sotsiaalpsühholoogilisi ja pedagoogilisi probleeme.","translated_text":"Social psychological and pedagogical problems in the evaluation of interpersonal relationships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"// Nõuk Ped ja Kool XIX (1978)","translated_text":"// Advice from Ped and School XIX (1978)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Личностные ресурсы индивида и взаймодействие.","translated_text":"The individual's personal resources and interaction.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"// Взаимодействие коллектива и личности.","translated_text":"// The interaction of the collective and the individual.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Тлн, 1982 Orn, J. 1983.","translated_text":"I'm going to tell you, 1982 Orn, J.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpilase isiksuslikud ressursid ja õppetund.","translated_text":"The student's personal resources and lessons.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Nüüdistund.","translated_text":"- The current hour.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koost.","translated_text":"It's all right.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"H. Tiits.","translated_text":"H. Tits.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn.","translated_text":"It's Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1985.","translated_text":"Orn, J. in the year 1985.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kooliklassi sotsiaalpsühholoogia - mis? ja milleks?","translated_text":"School-class social psychology - what? And why?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Noorele õpetajale.","translated_text":"- To the young teacher.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koost.","translated_text":"It's all right.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"R. Virkus.","translated_text":"R. Flow.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: Valgus.","translated_text":"Tallinn: The light.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grupitaju õpilaste elutegevuse peegeldaja ja reguleerijana.","translated_text":"Group perception as a reflector and regulator of student life.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"// Õpilase isiksuse arengu determinatsiooni probleeme.","translated_text":"// Problems with the determination of student personality development.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tln, 1987 Orn, J. 1987.","translated_text":"I'm not going to lie to you.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grupitaju õpilase elutegevuse peegeldaja ja reguleerijana.","translated_text":"Group knowledge as a reflector and regulator of student life.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Õpilase isiksuse arengu determinatsiooni probleeme.","translated_text":"- Problems with the student's personality development determination.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koost.","translated_text":"It's all right.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"H. Liimets.","translated_text":"H. Glue Forest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn.","translated_text":"It's Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1992.","translated_text":"Orn, J. in the year 1992.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lähtekohaks kasvatustegelikkus.","translated_text":"It's an upbringing activity.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Haridusuuendus - mis, miks ja kuidas.","translated_text":"- Education reform - what, why and how.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koost.","translated_text":"It's all right.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"M. Sööt.","translated_text":"M. Have a meal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: Harjumaa Hariduse Arenduskeskus, 77-89.","translated_text":"Tallinn: Centre for the Development of Vocational Education, 77-89.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1993.","translated_text":"Orn, J. in the year 1993.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aktuelle Fragen des estnischen Bidungssystems.","translated_text":"This is the current question of the Estonian Bidungssystems.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Bildungsreport aus Estland Hrsg.","translated_text":"- The Bildungsreport of the Estonian Court of Justice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"K. Altermann, T. Kaasik.","translated_text":"K. Altermann and T. Kaasik.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn Orn, J. 1995.","translated_text":"Tallinn Orn, J. 1995.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpilaste väärtushinnangud.","translated_text":"Values of the students.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Eesti põhikooli lõpetaja ja tema eakaaslane teistes riikides.","translated_text":"- Estonian primary school graduate and his partner in other countries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koost.","translated_text":"It's all right.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ja toim.","translated_text":"and act.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. Orn.","translated_text":"It's J. Orn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn, 7-47.","translated_text":"Tallinn, seven to 47.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1995.","translated_text":"Orn, J. in the year 1995.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erziehungswissenshaftliche Reflexion gegenwärtiger Bildungsprobleme in Estland.","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development in the Member States.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Reformpädagogik und pädagogische Reformen in Mittel- und Osteuropa.","translated_text":"- reform of education and training in central and eastern Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hrsg.","translated_text":"- Thank you.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"L. Böttcher, R. Golz.","translated_text":"L. Böttcher and R. Golz.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Texte zur Theorie und Geschichte der Bildung.","translated_text":"This is the first of a series of articles on the subject.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hrsg.","translated_text":"- Thank you.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"F. Brüggen, K.-H. Göstemeyer.","translated_text":"F. Brüggen and K.H. Göstemeyer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Band 5. Münster: Lit., 44-49.","translated_text":"Band 5 Münster: Lit., 44 to 49.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1998.","translated_text":"Orn, J. in the year 1998.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Meie kasvatustegelikkuse väärtusest.","translated_text":"The value of our upbringing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Õpilane ja õpetaja Eesti kasvatustegelikkuses.","translated_text":"- Student and teacher in Estonian educational activities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Toim.","translated_text":"Let's move.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"T. Kuurme, M.-L. Laherand.","translated_text":"T. Kuurme and M. L. Laherand.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Tallinn.","translated_text":"- It's Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(Acta Universitatis Scientiarum Socialum et Artis Educandi Tallinnensis.","translated_text":"(Acta Universitatis Scientiarum Socialum et Artis Educandi in Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"A 9 Humaniora.)","translated_text":"A 9 Humanities.)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1998.","translated_text":"Orn, J. in the year 1998.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zum Problem des Erziehungsbewustsein.","translated_text":"To the problem of consciousness.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Erziehungswissenschaft als eine integrative Wissenschaft.","translated_text":"- Erziehungswissenschaft is an integral part of the Wissenschaft.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Integrationsprobleme in der Erziehung.","translated_text":"Integration problems in the Erziehung.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: TPÜ Kirjastus.","translated_text":"This is a list of airports in the United Kingdom.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 1999.","translated_text":"Orn, J. 1999.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Matti Koskenniemen merkitys Viron Kasvatustieteessä.","translated_text":"Matti Koskennymen was a figure in the Viron Plantation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Opetuksen tutkimuksen suuntaviivoja.","translated_text":"- Guidelines for the investigation of the appeal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pertti Kansanen & Jukka Husu (toim.).","translated_text":"In addition, the Commission considers that there is a need to ensure that the measures are implemented within the meaning of Article 107 (1) TFEU.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Helsinki (Helsingin yliopiston opettajankoulutuslaitos.","translated_text":"Helsinki (institute for teacher training at the University of Helsinki.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tutkimuksia 203).","translated_text":"203) of which:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 2000.","translated_text":"Orn, J. 2000.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kasvatustegelikkus kui võimalikkus.","translated_text":"Cultivation as far as possible.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"– Haridus ja sotsiaalne tegelikkus.","translated_text":" ⁇ Education and social reality.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artiklite kogumik.","translated_text":"A collection of articles.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tartu.","translated_text":"You got it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Orn, J. 2010.","translated_text":"Orn, J. in the year 2010.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heino Liimets und seine Zeit in meinen Erinnerungen.","translated_text":"Heino Limets dreamt of a time in my memory.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Denkkulturen.","translated_text":"- It's a flooring culture.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selbstwerdung des Menschen, Erziehungskulturen.","translated_text":"It is a self-fulfilling prophecy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Festschrift für Professor Dr.Dr.h.c. Dr.h.c.","translated_text":"It shall be deemed necessary to take into account the provisions of this Regulation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heino Liimets.","translated_text":"The Heino Glue Forest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Herausgeben von Airi Liimets.","translated_text":"It's called Herausgeben von Airy's Limestone.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peter Lang international Verlag der Wissenschaften.","translated_text":"It is the international Verlag der Wissenschaften of Peter Lang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(Baltische Studien zur Erziehungs- und Sozialwissenschaften.","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development in the Member States.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Band 18.)","translated_text":"(Band 18.)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juurak, R., Liimets, A. (Intervjueeritav), Orn, J. (Intervjueeritav) (2008).","translated_text":"In addition, the Commission considers that, in the light of the information provided by the applicant, it is appropriate to take into account the fact that the applicant has not yet received any information from the applicant.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Valgusvihk uudishimulikule inimesele.","translated_text":"A flash of light for a curious person.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpetajate Leht, 2008.","translated_text":"Teachers' magazine, 2008.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jüri Orn.","translated_text":"Jury orn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(2013).","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the Committee.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõned uitmõtted akadeemilisest identiteedist ja selle kujunemisest.","translated_text":"Some ideas about academic identity and how it's shaped.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Õpiobjekt Ene-Silvia Sarv.","translated_text":"- This is Ene-Silvia Horv.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Akadeemiline habitus, akadeemiline identiteet.","translated_text":"Academic mockery, academic identity.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jüri Orn.","translated_text":"Jury orn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(2006).","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mälestusi ei saa valida.","translated_text":"You can't choose memories.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpetajate Leht, 4. juuni.","translated_text":"Teachers' Magazine, June 4th.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liimets, A. (2008).","translated_text":"It is not possible to calculate the value of the assets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti kasvatusteadusliku mõtte hoidja Jüri Orn.","translated_text":"Jüri Orn, the custodian of the Estonian educational philosophy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpetajate Leht, 2008.","translated_text":"Teachers' magazine, 2008.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti teaduse biograafiline leksikon.","translated_text":"The biographical lexicon of Estonian science.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"3. köide: N–Sap () TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013","translated_text":"String 3: N ⁇ Sap () TTE, published electronically in 2013","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti kasvatusteadlased Kategooria:Tallinna Ülikooli professorid Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud Kategooria:Sündinud 1938","translated_text":":Estonian educational scientists Category:Professors of Tallinn University Category:Professors of the University of Tartu Category:born in 1938","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Alustas tööd Tartu Riikliku Ülikooli pedagoogika kateedri vanemlaborandina (1962–1964), oli 1968–1975 sama kateedri assistent ja vanemõpetaja; 1975–1991 Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoogika ja psühholoogia kateedri vanemõpetaja ja dotsent, 1976–1981 ka sama kateedri juhataja; 1991–1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduse õppetooli juhataja, dotsent; 1993. aastast kasvatusteaduse korraline professor, õppetooli juhataja, ühtlasi 1996–1999 kasvatusteaduste teaduskonna dekaan, 1999–2002 kasvatusteaduste osakonna juhataja, 2004 aastast emeriitprofessor. Osales 1980.–1990. Eesti haridusuuenduses, Eesti Haridusfoorumi töös, oli üheks hariduskontseptsiooni lähtekohtade koostajaks.","translated_text":"Started his career as a Senior Lecturer in the Department of Pedagogy at Tartu State University (1962 ⁇ 1964), was Assistant and Senior Lecturer in the same department in 1968 ⁇ 1975; 1975 ⁇ 1991 Senior Lecturer and Professor in the Department of Pedagogy and Psychology at the Tallinn Pedagogical Institute, 1976 ⁇ 1981 also Head of the same department; 1991 ⁇ 1993 Head of the Department of Education at the Tallinn Pedagogical University, Professor; since 1993 regular Professor of Education, Head of the Department of Education, as well as 1996 ⁇ 1999 Dean of the Faculty of Education Sciences, 1999 ⁇ 2002 Head of the Department of Education Sciences, since 2004 Emeritus Professor. Participated in the 1980s and 1990s. In the Estonian education reform, the work of the Estonian Education Forum, was one of the starting points of the education concept.","citations":[{"content":"[Eesti hariduskontseptsiooni lähtekohad : eelnõu Eesti Hariduskonverentsile '95 / Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeerium ; [koostajad Olav Aarna (töögrupi juht) ... jt. Tln, 1995]","char_index":699,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kuulub akadeemik Heino Liimetsa koolkonda, esindab eesti kasvatusteadustes selle seisukohti ja vaateid.","translated_text":"Academician Heino Liimetsa belongs to the school and represents its positions and views in the Estonian agricultural sciences.","citations":[{"content":"[Haridusleksikon, A Liimets. Elustiil, lk 57]","char_index":41,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kuulub akadeemik Heino Liimetsa koolkonda, esindab eesti kasvatusteadustes selle seisukohti ja vaateid. Uurimistööd alustas H. Liimetsa juhendamisel koolielu sotsiaal-psühholoogiliste aspektide ja õpilaste eluviisi uurimisega, tegeles kasvatusteaduse teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega, viimastel aastatel eesti haridus- ja pedagoogilise mõtte ajaloo uurimisega. On olnud seotud juhi või täitjana Eesti Teadusfondi või HTM sihtfinantseeritavate projektidega (Eesti kooli ajalugu, Õppiva inimese ja kasvatustegelikkuse areng kultuuriruumis, Õpistiil kui antropoloogiline ja esteetiline fenomen, Organisatsioonikultuuri mõju pedagoogide rahulolule jt.","translated_text":"Academician Heino Liimetsa belongs to the school and represents its positions and views in the Estonian agricultural sciences. The research began under the guidance of H. Liimetsa with the study of the social-psychological aspects of school life and the way of life of students, dealing with theoretical and methodological problems of education science, and in recent years with the study of the history of educational and pedagogical thought in Estonia. He has been involved as a director or executive in projects funded by the Estonian Science Foundation or HTM (history of the Estonian school, development of learning and educational skills in the cultural space, Teacher as an anthropological and aesthetic phenomenon, impact of organisational culture on teacher satisfaction, etc.).","citations":[{"content":"[ERIS. https://www.eris.ee/person.php?id=3406]","char_index":662,"name":null,"url":"https://www.eris.ee/person.php?id=3406","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:36.158635-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Meri-Liis Laherand","wikicode":"'''Meri-Liis Laherand''' (sündinud [[20. november|20. novembril]] [[1951]]) on eesti psühholoog, lastekirjanik ja tõlkija.\n\nTa on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina.\n\n==Teosed==\nLaherand, Meri-Liis 2008. ''Kvalitatiivne uurimisviis''. ([[Jüri Orn]], saateks.) Tallinn.\n\n==Välislingid==\n*{{ETIS}}\n\n{{JÄRJESTA:Laherand, Meri-Liis}}\n[[Kategooria:Eesti psühholoogid]]\n[[Kategooria:Eesti sotsioloogid]]\n[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1951]]","hash":"78c3beb7d90b47c35b65b35312c463c844911db38ce0517a7a561f29931ef6ff","last_revision":"2016-08-10T18:22:18Z","first_revision":"2010-02-14T14:02:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.329723","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Meri-Liis Laherand (sündinud 20. novembril 1951) on eesti psühholoog, lastekirjanik ja tõlkija.\n\nTa on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina.\n\nLaherand, Meri-Liis 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. (Jüri Orn, saateks.) Tallinn.\n\nKategooria:Eesti psühholoogid Kategooria:Eesti sotsioloogid Kategooria:Eesti tõlkijad Kategooria:Sündinud 1951\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Meri","translated_text":"Sea","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Liis Laherand (sündinud 20. novembril 1951) on eesti psühholoog, lastekirjanik ja tõlkija.","translated_text":"- Lis Laherand (born 20 November 1951) is an Estonian psychologist, children's writer and translator.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina.","translated_text":"She graduated from the University of Tartu as a psychologist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teosed","translated_text":"Works of art","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Laherand, Meri-Liis 2008.","translated_text":"It's the Gulf of Mexico.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kvalitatiivne uurimisviis.","translated_text":"A qualitative method of investigation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(Jüri Orn, saateks.)","translated_text":"(Jury Orn, forwarded)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn.","translated_text":"It's Tallinn.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti psühholoogid Kategooria:Eesti sotsioloogid Kategooria:Eesti tõlkijad Kategooria:Sündinud 1951","translated_text":":Estonian psychologists Category:Estonian sociologists Category:Estonian translators Category:Born in 1951","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Giorgio Moroder","wikicode":"[[Pilt:Giorgio Moroder Melt! 2015 02.jpg|pisi|Giorgio Moroder esinemas [[Melt! festival]]il 2015. aastal]]\n'''Giorgio Moroder''' (kodanikunimega '''Hansjörg Moroder'''; sündinud [[26. aprill]]il [[1940]] [[Urtijëi]]s) on [[Itaalia]] [[muusik]] ja [[helilooja]].\n\nKarjääri alustas ta [[1965]]. aastal [[tantsulokaal]]is [[Scotch-Club]] [[Aachen]]is [[Saksamaa]]l.\n\nGiorgio Moroder on üks 1970. aastate lõpu elektroonilise diskomuusika pioneere. Tuntuse saavutas tehes koostööd [[Donna Summer]]iga (laul \"[[I Feel Love]]\").\n\nOn kirjutanud filmimuusika sellistele filmidele nagu \"[[Kesköine ekspress]]\", \"[[Ameerika gigolo]]\", \"[[Flashdance]]\" ja \"[[Scarface]]\".\n\nGiorgio Moroder kirjutas muusika [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984.]] aasta [[olümpialaul]]ule \"[[Reach Out]]\" ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]. aasta olümpialaulule \"[[Hand in Hand]]\".\n\n== Albumid ==\n\n*\"[[That's Bubblegum - That's Giorgio]]\" (1969)\n*\"[[Giorgio]]\" (1970)\n*\"[[Son of My Father]]\" (1972)\n*\"[[Giorgio's Music]]\" (1973)\n*\"[[Einzelgänger]]\" (1975)\n*\"[[Knights in White Satin]]\" (1976)\n*\"[[From Here to Eternity (Giorgio Moroderi album)|From Here to Eternity]]\" (1977)\n*\"[[Love's in You, Love's in Me]]\" (1978)\n*\"[[E=MC²]]\" (1979)\n*\"[[Solitary Men]]\" (1983)\n*\"[[Innovisions]]\" (1985)\n*\"[[Philip Oakey & Giorgio Moroder]]\" (1985)\n*\"[[To Be Number One]]\" (1990)\n*\"[[Forever Dancing]]\" (1992)\n*\"[[Déjà Vu (Giorgio Moroderi album)|Déjà Vu]]\" (2015)\n\n== Tunnustus ==\n*[[Oscar]]\n*1979. aastal parima muusika kategoorias filmi \"[[Kesköine ekspress]]\" eest\n*1984. aastal parima originaallaulu kategoorias filmi \"[[Flashdance]]\" laulu \"[[Flashdance...What a Feeling]]\" eest (koos [[Keith Forsey]]', [[Irene Cara]]ga)\n*1987. aastal parima originaallaulu kategoorias filmi \"[[Tippkutt]]\" laulu \"[[Take My Breath Away]]\" eest (koos [[Tom Whitlock]]iga)\n\n== Välislingid ==\n*{{imdb nimi|id=0002380|nimi=Giorgio Moroder}}\n*[http://www.giorgiomoroder.com/ Ametlik koduleht]\n* http://www.facebook.com/GiorgioMoroderOfficial\n* http://www.twitter.com/giorgiomoroder\n* http://www.soundcloud.com/giorgiomoroder\n\n{{JÄRJESTA:Moroder, Giorgio}}\n[[Kategooria:Itaalia muusikud]]\n[[Kategooria:Itaalia heliloojad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1940]]","hash":"a14e7f258ed3698d468ed94de4d27ee1fc017a55a83c170907c8481b275c7e14","last_revision":"2021-12-16T15:58:50Z","first_revision":"2010-02-14T14:04:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.404923","cross_lingual_links":{"ar":"جيورجيو مورودر","arz":"جيورجيو مورودر","azb":"جورجو مورودر","bg":"Джорджо Мородер","ca":"Giorgio Moroder","cs":"Giorgio Moroder","da":"Giorgio Moroder","de":"Giorgio Moroder","el":"Τζόρτζιο Μορόντερ","en":"Giorgio Moroder","es":"Giorgio Moroder","fa":"جورجو مورودر","fi":"Giorgio Moroder","fr":"Giorgio Moroder","he":"ג'ורג'ו מורודר","hu":"Giorgio Moroder","id":"Giorgio Moroder","io":"Giorgio Moroder","is":"Giorgio Moroder","it":"Giorgio Moroder","ja":"ジョルジオ・モロダー","ko":"조르조 모로더","lld":"Giorgio Moroder","lmo":"Giorgio Moroder","lt":"Giorgio Moroder","mk":"Џорџо Мородер","ms":"Giorgio Moroder","nl":"Giorgio Moroder","nn":"Giorgio Moroder","nb":"Giorgio Moroder","oc":"Giorgio Moroder","pl":"Giorgio Moroder","pt":"Giorgio Moroder","ro":"Giorgio Moroder","ru":"Мородер, Джорджо","simple":"Giorgio Moroder","sk":"Giorgio Moroder","sr":"Ђорђо Мородер","sv":"Giorgio Moroder","th":"จอร์โจ มอโรเดร์","tr":"Giorgio Moroder","uk":"Джорджо Мородер","vi":"Giorgio Moroder","xh":"Giorgio Moroder","zh":"乔治·莫罗德尔"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Giorgio Moroder (kodanikunimega Hansjörg Moroder; sündinud 26. aprillil 1940 Urtijëis) on Itaalia muusik ja helilooja.\n\nKarjääri alustas ta 1965. aastal tantsulokaalis Scotch-Club Aachenis Saksamaal.\n\nGiorgio Moroder on üks 1970. aastate lõpu elektroonilise diskomuusika pioneere. Tuntuse saavutas tehes koostööd Donna Summeriga (laul \"I Feel Love\").\n\nOn kirjutanud filmimuusika sellistele filmidele nagu \"Kesköine ekspress\", \"Ameerika gigolo\", \"Flashdance\" ja \"Scarface\".\n\nGiorgio Moroder kirjutas muusika 1984. aasta olümpialaulule \"Reach Out\" ja 1988. aasta olümpialaulule \"Hand in Hand\".\n\n\"That's Bubblegum - That's Giorgio\" (1969) \"Giorgio\" (1970) \"Son of My Father\" (1972) \"Giorgio's Music\" (1973) \"Einzelgänger\" (1975) \"Knights in White Satin\" (1976) \"From Here to Eternity\" (1977) \"Love's in You, Love's in Me\" (1978) \"E=MC²\" (1979) \"Solitary Men\" (1983) \"Innovisions\" (1985) \"Philip Oakey & Giorgio Moroder\" (1985) \"To Be Number One\" (1990) \"Forever Dancing\" (1992) \"Déjà Vu\" (2015)\n\nOscar 1979. aastal parima muusika kategoorias filmi \"Kesköine ekspress\" eest 1984. aastal parima originaallaulu kategoorias filmi \"Flashdance\" laulu \"Flashdance...What a Feeling\" eest (koos Keith Forsey', Irene Caraga) 1987. aastal parima originaallaulu kategoorias filmi \"Tippkutt\" laulu \"Take My Breath Away\" eest (koos Tom Whitlockiga)\n\nAmetlik koduleht\n\nKategooria:Itaalia muusikud Kategooria:Itaalia heliloojad Kategooria:Sündinud 1940\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giorgio Moroder (kodanikunimega Hansjörg Moroder; sündinud 26. aprillil 1940 Urtijëis) on Itaalia muusik ja helilooja.","translated_text":"Giorgio Moroder (born 26 April 1940 in Urtijë) is an Italian musician and composer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karjääri alustas ta 1965. aastal tantsulokaalis Scotch-Club Aachenis Saksamaal.","translated_text":"She began her career in 1965 at the Scotch-Club in Aachen, Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giorgio Moroder on üks 1970. aastate lõpu elektroonilise diskomuusika pioneere.","translated_text":"Giorgio Moroder is one of the pioneers of electronic disco music in the late 1970s.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuntuse saavutas tehes koostööd Donna Summeriga (laul \"I Feel Love\").","translated_text":"He gained fame for his collaboration with Donna Summer (the song \"I Feel Love\").","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"On kirjutanud filmimuusika sellistele filmidele nagu \"Kesköine ekspress\", \"Ameerika gigolo\", \"Flashdance\" ja \"Scarface\".","translated_text":"He's written film music for movies like Midnight Express, American Gigolo, Flashdance, and Scarface.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giorgio Moroder kirjutas muusika 1984. aasta olümpialaulule \"Reach Out\" ja 1988. aasta olümpialaulule \"Hand in Hand\".","translated_text":"Giorgio Moroder wrote the music for the 1984 Olympic song \"Reach Out\" and the 1988 Olympic song \"Hand in Hand\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Albumid","translated_text":"For the purposes of this Regulation:","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"That's Bubblegum - That's Giorgio\" (1969) \"Giorgio\" (1970) \"Son of My Father\" (1972) \"Giorgio's Music\" (1973) \"Einzelgänger\" (1975) \"Knights in White Satin\" (1976) \"From Here to Eternity\" (1977) \"Love's in You, Love's in Me\" (1978) \"E=MC²\" (1979) \"Solitary Men\" (1983) \"Innovisions\" (1985) \"Philip Oakey & Giorgio Moroder\" (1985) \"To Be Number One\" (1990) \"Forever Dancing\" (1992) \"Déjà Vu\" (2015)","translated_text":"\"That's Bubblegum - That's Giorgio\" (1969) \"Giorgio\" (1970) \"Son of My Father\" (1972) \"Giorgio's Music\" (1973) \"Einzelgänger\" (1975) \"Knights in White Satin\" (1976) \"From Here to Eternity\" (1977) \"Love's in You, Love's in Me\" (1978) \"E=MC2\" (1979) \"Solitary Men\" (1983) \"Innovisions\" (1985) \"Philip Oakey & Giorgio Moroder\" (1985) \"To Be Number One\" (1990) \"Forever Dancing\" (1992) \"Déjà Vu\" (2015)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oscar 1979. aastal parima muusika kategoorias filmi \"Kesköine ekspress\" eest 1984. aastal parima originaallaulu kategoorias filmi \"Flashdance\" laulu \"Flashdance...What a Feeling\" eest (koos Keith Forsey', Irene Caraga) 1987. aastal parima originaallaulu kategoorias filmi \"Tippkutt\" laulu \"Take My Breath Away\" eest (koos Tom Whitlockiga)","translated_text":"Oscar in 1979 for best original song in the film Midnight Express (1984) for the song \"Flashdance...What a Feeling\" (with Keith Forsey, Irene Caraga) and best original song in the film Tippkutt (1987) for the song \"Take My Breath Away\" (with Tom Whitlock).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlik koduleht","translated_text":"Official homepage","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Itaalia muusikud Kategooria:Itaalia heliloojad Kategooria:Sündinud 1940","translated_text":"Italian musicians Category:Italian composers Category:Born in 1940","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hansjörg Moroder","wikicode":"#suuna[[Giorgio Moroder]]","hash":"69218a2eeb27eceb172b4347fee2a36b37f13416dd0d3da2d1ac0f0c0d23b971","last_revision":"2010-02-14T14:08:47Z","first_revision":"2010-02-14T14:08:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.458984","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaGiorgio Moroder\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaGiorgio Moroder","translated_text":"In the direction of Giorgio Moroder","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sotsiaalteadus","wikicode":"#suuna [[sotsiaalteadused]]","hash":"f3e2b9a7ff9885d134a866dfba92106ec33f1fcd7300d44e78c09490140dd307","last_revision":"2010-02-14T14:14:02Z","first_revision":"2010-02-14T14:14:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.509681","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna sotsiaalteadused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna sotsiaalteadused","translated_text":"the direction of social sciences","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Colli Euganei","wikicode":"[[Pilt:Particolare dei Colli Euganei.JPG|pisi|Vaade [[Monte Gemola]]le [[Monte Rusta]]lt]]\n'''Colli Euganei''' on vulkaanilise päritoluga [[küngas]]te ahelik [[Itaalia]]s keset [[Po madalik]]ku mõne kilomeetri kaugusel [[Padova]]st.\n\nAastal [[1989]] rajati [[Veneto]] maakonna esimene [[looduspark]] ''[[Parco regionale dei Colli Euganei]]'' pindalaga 18 694 [[hektar]]it.\n\nKüngaste ahelik on umbes 15 km pikkune ja umbes 12 km laiune. Kõrgeim küngas on [[Monte Venda]] (601 m).\n\nKüngastik on saanud nime poolmüütilise rahva ''[[Euganei]]'' järgi, kes olevat piirkonnas enne [[veneedid|veneete]] elanud.\n\nPiirkond on tänapäeval tuntud eelkõige [[geotermiline aktiivsus|geotermilise aktiivsuse]] järgi, mille tõttu on [[Abano Terme]], [[Montegrotto Terme]] ja [[Galzignano Terme]] saanud tähtsateks [[kuurort]]ideks.\n\n{{Coordinate |NS=45.31666667 |EW=11.66666667 |type=mountain |region=IT}}\n\n[[Kategooria:Itaalia geograafia]]\n[[Kategooria:Veneto maakond]]","hash":"a997c636ffc900df230461a404373d4439401cfc806a2de5793c71b29b631e92","last_revision":"2019-04-30T07:25:42Z","first_revision":"2010-02-14T14:14:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.564392","cross_lingual_links":{"af":"Euganese Heuwels","arz":"تلال يوجانيان","ca":"Colli Euganei","ceb":"Colli Euganei","cs":"Euganejské vrchy","de":"Euganeische Hügel","en":"Euganean Hills","es":"Colinas Euganeas","fi":"Colli Euganei","fr":"Monts Euganéens","it":"Colli Euganei","la":"Euganei colles","lld":"Euganean Hills","nl":"Euganische Heuvels","pt":"Colinas Eugâneas","sh":"Euganejska brda","vec":"Cołi Eugànei"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Colli Euganei on vulkaanilise päritoluga küngaste ahelik Itaalias keset Po madalikku mõne kilomeetri kaugusel Padovast.\n\nAastal 1989 rajati Veneto maakonna esimene looduspark Parco regionale dei Colli Euganei pindalaga 18 694 hektarit.\n\nKüngaste ahelik on umbes 15 km pikkune ja umbes 12 km laiune. Kõrgeim küngas on Monte Venda (601 m).\n\nKüngastik on saanud nime poolmüütilise rahva Euganei järgi, kes olevat piirkonnas enne veneete elanud.\n\nPiirkond on tänapäeval tuntud eelkõige geotermilise aktiivsuse järgi, mille tõttu on Abano Terme, Montegrotto Terme ja Galzignano Terme saanud tähtsateks kuurortideks.\n\nKategooria:Itaalia geograafia Kategooria:Veneto maakond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Colli Euganei on vulkaanilise päritoluga küngaste ahelik Itaalias keset","translated_text":"Colli Euganei is a chain of corners of volcanic origin in central Italy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Po madalikku mõne kilomeetri kaugusel Padovast.","translated_text":"It's a low-lying area a few miles from Padua.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1989 rajati Veneto maakonna esimene looduspark Parco regionale dei Colli Euganei pindalaga 18 694 hektarit.","translated_text":"In 1989, the first natural park in the province of Veneto, Parco regionale dei Colli Euganei, was established on 18 694 hectares.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Küngaste ahelik on umbes 15 km pikkune ja umbes 12 km laiune.","translated_text":"The chain of corners is about 15 km long and about 12 km wide.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kõrgeim küngas on Monte Venda (601 m).","translated_text":"The highest point is Monte Venda (601 m).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Küngastik on saanud nime poolmüütilise rahva Euganei järgi, kes olevat piirkonnas enne veneete elanud.","translated_text":"It's named after the semi-mythical Euganei people who lived in the area before the Russians.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Piirkond on tänapäeval tuntud eelkõige geotermilise aktiivsuse järgi, mille tõttu on Abano Terme, Montegrotto Terme ja Galzignano Terme saanud tähtsateks kuurortideks.","translated_text":"The area is nowadays particularly renowned for its geothermal activity, which has made Abano Terme, Montegrotto Terme and Galzignano Terme important resorts.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Itaalia geograafia Kategooria:Veneto maakond","translated_text":"Italian geography Category:County of Venice","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Metseenlus","wikicode":"'''Metseenlus''' on [[kunst]]i ja [[teadus]]e toetamine ning selle edasiarendamine.\nKunsti ja teaduse toetajat nimetatakse '''metseeniks''' (roomlase [[Maecenas]]e järgi, kes [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] oli kuulus [[kirjandus]]e toetajana).\n\n[[Kategooria:Kultuur]]","hash":"32ac43a50f40063fc16501ecfa1acc2e398f0f5ebc4141357bed9504c1c746e3","last_revision":"2011-05-28T14:10:19Z","first_revision":"2010-02-14T14:17:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.619852","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine. Kunsti ja teaduse toetajat nimetatakse metseeniks (roomlase Maecenase järgi, kes 1. sajandil eKr oli kuulus kirjanduse toetajana).\n\nKategooria:Kultuur\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine.","translated_text":"Attitudes are about supporting and advancing art and science.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kunsti ja teaduse toetajat nimetatakse metseeniks (roomlase Maecenase järgi, kes 1. sajandil eKr oli kuulus kirjanduse toetajana).","translated_text":"A patron of the arts and sciences is called a forest (after the Roman Maecenas, who was a prominent patron of literature in the 1st century B.C.).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kultuur","translated_text":":Culture","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kvalitatiivsed meetodid","wikicode":"#suuna [[Kvalitatiivsed uurimismeetodid]]","hash":"7325aeac2c6413c04f75571ed0c232f74280b6b808b7c9a7833cb8da8a379e55","last_revision":"2010-02-14T14:17:57Z","first_revision":"2010-02-14T14:17:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.671956","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kvalitatiivsed uurimismeetodid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kvalitatiivsed uurimismeetodid","translated_text":"Direction Qualitative research methods","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kvalitatiivne meetod","wikicode":"#suuna [[Kvalitatiivsed uurimismeetodid]]","hash":"7325aeac2c6413c04f75571ed0c232f74280b6b808b7c9a7833cb8da8a379e55","last_revision":"2010-02-14T14:18:42Z","first_revision":"2010-02-14T14:18:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.726468","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kvalitatiivsed uurimismeetodid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kvalitatiivsed uurimismeetodid","translated_text":"Direction Qualitative research methods","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kvalitatiivne uurimismeetod","wikicode":"#suuna [[Kvalitatiivsed uurimismeetodid]]","hash":"7325aeac2c6413c04f75571ed0c232f74280b6b808b7c9a7833cb8da8a379e55","last_revision":"2010-02-14T14:19:35Z","first_revision":"2010-02-14T14:19:35Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.780482","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kvalitatiivsed uurimismeetodid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kvalitatiivsed uurimismeetodid","translated_text":"Direction Qualitative research methods","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kvantitatiivne meetod","wikicode":"#suuna [[Kvantitatiivsed uurimismeetodid]]","hash":"c2cf9c60ac59755d2038276cab6d4cc26f68f18aa3f146c543a7d28fa7497982","last_revision":"2010-02-14T14:21:19Z","first_revision":"2010-02-14T14:21:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.837544","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kvantitatiivsed uurimismeetodid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kvantitatiivsed uurimismeetodid","translated_text":"Direction Quantitative research methods","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kvantitatiivne uurimismeetod","wikicode":"#suuna [[Kvantitatiivsed uurimismeetodid]]","hash":"c2cf9c60ac59755d2038276cab6d4cc26f68f18aa3f146c543a7d28fa7497982","last_revision":"2010-02-14T14:22:03Z","first_revision":"2010-02-14T14:22:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.900560","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kvantitatiivsed uurimismeetodid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kvantitatiivsed uurimismeetodid","translated_text":"Direction Quantitative research methods","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus","wikicode":"[[Pilt:Crystal Project computer.png|right|200px|Informaatika on lahe!]]\n'''Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus''' oli [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses]] ja [[võrukeelne Vikipeedia|võrukeelses Vikipeedias]] 1. märtsist kuni 14. aprillini 2010 läbiviidud artiklikirjutamise võistlus, mille käigus kirjutati või täiendati-parandati umbes 500 IT valdkonna artiklit.\n\nHinnati nii uute artiklite kirjutamist kui ka olemasolevate täiustamist, toimetamist ja süstematiseerimist. Auhinnaraha pani välja [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit]], millele lisandusid eriauhinnad [[Elisa]]lt, [[Skype]]'ilt ja [[Webmedia]]lt.\n\n==Reeglid==\n* Töö käis eestikeelse Vikipeedia [[:Kategooria:Informaatika|informaatika-alaste artiklite]] kallal. Valdkondadena oli välja toodud näiteks [[riistvara|arvutiriistvara]], [[arvutivõrk|arvutivõrgud]], [[infosüsteemid]], [[infotöötlus]]e, [[Internet]]i, [[krüptograafia]], [[tarkvaraarendus]]e ja [[tarkvara]].\n* Võistlus toimus 1. märtsist 2010 kell 00.00 kuni 14. aprillini 2010 kell 23.59 Eesti aja järgi. Arvesse läksid k��ik muudatused antud valdkonna artiklites, mis selle ajaperioodi sees tehti.\n* Võistlusega võis liituda igal ajamomendil selle perioodi jooksul. \n* Auhindadele said võistelda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu \"Logi sisse / registreeru kasutajaks\". \n* Võistlusele endale ei olnud vaja eraldi registreeruda, kuna võistlejateks loeti kõik Vikipeedia kasutajad (va. žürii liikmed), kes võistlusperioodi jooksul informaatika-teemalisi artikleid kirjutasid või toimetasid. \n* Kirjutamine toimus Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. \n* Hinnati iga konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti antud ajaperioodi jooksul. \n* Hinnati eeskätt oskust koostada sidusat ja arusaadavalt sõnastatud ning korrektselt vormistatud, põhjalikku ja samas ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel.\n\n== Eesmärgid ==\nVõistluse peamised eesmärgid olid:\n* suurendada informaatika-alase usaldusväärse info hulka Vikipeedias ning seeläbi ka tasuta ja hõlpsasti kättesaadava informaatika-alase teabe hulka eesti keeles;\n* luua eeldused e-Eesti alaste artiklite loomiseks muukeelsetesse Vikipeediatesse;\n* parandada eestikeelse Vikipeedia artiklite sisulist ja illustratiivset taset;\n* saada juurde uusi [[Vikipeedia:Head artiklid|häid artikleid]];\n* tõsta inimeste teadlikkust Vikipeediast – eriti eesti- ja võrukeelsest;\n* saada eestikeelsesse ja võrukeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ning toimetajaid.\n\n== Koolitused ==\nEnne võistluse algust toimusid [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as Vikipeediat ning antud võistlust tutvustavad koolitused. Nendest osavõtt oli tasuta ja kõigile avatud.\n\n'''Tartu koolitus''' toimus 22. veebruaril kell 14.15–16.00 [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna]] hoones (Liivi 2) ruumis 122.\n\n'''Tallinna koolitused''' toimusid 23. veebruaril kell 16.00–17.30 [[IT Kolledž]]i ruumis 316 ja 26. veebruaril algusega kell 12.00 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ruumis VII-226\n\n== Auhinnad ==\n'''Jagamisele läks kolm 3000-kroonist põhiauhinda:'''\n*parimale artiklite koostajale\n*parimale artiklite täiendajale\n*parimale artiklite toimetajale\n\nKõigis kategooriates hinnati nii töö mahtu kui ka kvaliteeti. \n\nArtikli koostamiseks loeti kogu töö enda alustatud artikli kallal. Artikli täiendamiseks loeti sisulised täiendused artiklisse. Artikli toimetamiseks loeti teiste alustatud artiklite sisuvigade ja -ebatäpsuste parandamist ning artiklite ülesehituse, Vikipeedia tervikusse sobivuse, sõnastuse, terminikasutuse, õigekirja, linkide, viidete, vorminduse ja muude vormiliste külgede paremaks muutmist. Arvesse läks ka tegevus arutelulehtedel.\n\nVastavalt žürii otsusele võis teha muudatusi põhiauhindade suuruses ning saajate arvus. Seejuures võis üks inimene pälvida rohkem kui ühe auhinna. \n\n=== Eriauhinnad ===\n\n[[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus]] pani välja eriauhinna isikule, kes panustas informaatika valdkonnas antud perioodi jooksul enim [[võrukeelne Vikipeedia|võrukeelsesse Vikipeediasse]].\n\n[[Webmedia]] poolt oli eriauhinnana välja pandud langevarjuhüpe parima tarkvaraarendust käsitleva artikli eest.\n\n[[Elisa]] jagas välja nutitelefoni [[Sony Ericsson XPERIA X10]]. See oli mõeldud parimale [[:Kategooria:Internet|internetiteemaliste]] artiklite kirjutajale (eriti mobiilse interneti temaatika).\n\n[[Skype]] andis oma logoga sülearvuti koti suurima panuse eest internetikommunikatsiooni kirjeldavate artiklite seas.\n\n=== Auhinnasaajad ===\n*koostaja auhind – [[Kasutaja:Eilish|Eilish]]\n*täiendaja auhind – [[Kasutaja:Nene|Nene]] ja [[Kasutaja:Kyng|Kyng]]\n*toimetaja auhind – [[Kasutaja:Taivo|Taivo]]\n*Elisa auhind – [[Kasutaja:Chiller|Chiller]]\n*Skype'i auhind – [[Kasutaja:ValC|ValC]]\n*Webmedia auhind – [[Kasutaja:Nene|Nene]]\n\nZürii poolt sai veel ära märgitud kasutajate [[Kasutaja:Pelmeenisupp|Pelmeenisupp]] ja [[Kasutaja:Timgluz|Timgluz]] panus.\n\nVõistluse parimaks kaastööliseks pidas žürii [[Kasutaja:Nene|Nenet]].\n\n== Žürii ==\nŽüriis olid Vikipeedia esindajatena [[Andres Luure]] ja [[Ivo Kruusamägi]] ning [[Tartu Ülikool]]ist [[Varmo Vene]] ja [[Eero Vainikko]]. Võrukeelse Vikipeedia poolt abistas [[Sulev Iva]]. Eriauhindade jagamisel aitasid väärilisi kandidaate leida ettevõtete esindajad.\n\n== Võistluse jälgimine ==\n\nVõistlusartiklite pealkirjad loetleti üles leheküljel [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Artiklid|Informaatika-alase võistluse artiklid]]. Eraldi nimekirjadesse koguti uued (mille seast otsiti parimaid) ning varem olemas olnud artiklid (mis võistlusperioodi jooksul täienesid).\n\nVõistlusartiklite järgimise lihtsustamiseks soovitati võistlejatel oma muudatusi kindlasti resümee-kastis (paikneb redigeerimisakna all) kirjeldada.\n\n== Vastused küsimustele ==\n\nKüsimuste tarbeks sai loodud selline lehekülg nagu [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/KKK|Korduma Kippuvad Küsimused]]. Kui sealt ei olnud võimalik vastust leida siis võis esitada täiendavaid küsimusi siinse lehekülje [[Vikipeedia arutelu:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus|arutelusse]].\n\n== Küsitlus ==\n[[Pilt:Gedit.svg|right|90px|Küsitlus]]\nOn küll üsnagi hõlbus leida, mitu artiklit loodi, mitut kohendati ja kui palju materjali lisati, kuid palju raskem on hinnata, kuidas see töö osalejaid mõjutas. Seetõttu pandi võistlusest osavõtnutele kokku järgnev '''[http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dEM1anNwR2pBek5SY1Jaczg1QVEycFE6MQ küsitlus]'''. Täitmine oli vabatahtlik, aga soovitasime seda siiski teha. Loodetavasti aitas see hinnata võistluse otsest mõju osavõtjatele ning võimaldab tulevikus sarnaseid üritusi paremini läbi viia. '''[[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Küsitlus|Küsitluse tulemused on välja toodud siin]]'''.\n\n== Vaata ka ==\n* [[Portaal:Informaatika]]\n* [[Vikipeedia:Vormistusreeglid]]\n\n=== Võistlusega seotud materjalid ===\n* [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Artiklid]]\n* [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/KKK]]\n* [[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Soovitud artiklid]]\n\n=== Teised artiklikirjutamise võistlused ===\n* [[Vikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus]]\n* [[Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest]]\n* [[Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud]]\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.itl.ee/?op=body&id=14&art=369 \"Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse\"] (pressiteade)\n* [http://www.itl.ee/?op=body&id=14&art=446 \"Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid\"] (pressiteade)\n\n[[Kategooria:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus| ]]","hash":"acfc7a7480540f61a104543c83610e79608c14cfd7d2639ac8892989cd583a98","last_revision":"2011-03-22T13:27:58Z","first_revision":"2010-02-14T15:37:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:34.957798","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus oli eestikeelses ja võrukeelses Vikipeedias 1. märtsist kuni 14. aprillini 2010 läbiviidud artiklikirjutamise võistlus, mille käigus kirjutati või täiendati-parandati umbes 500 IT valdkonna artiklit.\n\nHinnati nii uute artiklite kirjutamist kui ka olemasolevate täiustamist, toimetamist ja süstematiseerimist. Auhinnaraha pani välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, millele lisandusid eriauhinnad Elisalt, Skype'ilt ja Webmedialt.\n\nTöö käis eestikeelse Vikipeedia informaatika-alaste artiklite kallal. Valdkondadena oli välja toodud näiteks arvutiriistvara, arvutivõrgud, infosüsteemid, infotöötluse, Interneti, krüptograafia, tarkvaraarenduse ja tarkvara. Võistlus toimus 1. märtsist 2010 kell 00.00 kuni 14. aprillini 2010 kell 23.59 Eesti aja järgi. Arvesse läksid kõik muudatused antud valdkonna artiklites, mis selle ajaperioodi sees tehti. Võistlusega võis liituda igal ajamomendil selle perioodi jooksul. Auhindadele said võistelda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu \"Logi sisse / registreeru kasutajaks\". Võistlusele endale ei olnud vaja eraldi registreeruda, kuna võistlejateks loeti kõik Vikipeedia kasutajad (va. žürii liikmed), kes võistlusperioodi jooksul informaatika-teemalisi artikleid kirjutasid või toimetasid. Kirjutamine toimus Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnati iga konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti antud ajaperioodi jooksul. Hinnati eeskätt oskust koostada sidusat ja arusaadavalt sõnastatud ning korrektselt vormistatud, põhjalikku ja samas ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel.\n\nVõistluse peamised eesmärgid olid: suurendada informaatika-alase usaldusväärse info hulka Vikipeedias ning seeläbi ka tasuta ja hõlpsasti kättesaadava informaatika-alase teabe hulka eesti keeles; luua eeldused e-Eesti alaste artiklite loomiseks muukeelsetesse Vikipeediatesse; parandada eestikeelse Vikipeedia artiklite sisulist ja illustratiivset taset; saada juurde uusi häid artikleid; tõsta inimeste teadlikkust Vikipeediast – eriti eesti- ja võrukeelsest; saada eestikeelsesse ja võrukeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ning toimetajaid.\n\nEnne võistluse algust toimusid Tartus ja Tallinnas Vikipeediat ning antud võistlust tutvustavad koolitused. Nendest osavõtt oli tasuta ja kõigile avatud.\n\nTartu koolitus toimus 22. veebruaril kell 14.15–16.00 Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna hoones (Liivi 2) ruumis 122.\n\nTallinna koolitused toimusid 23. veebruaril kell 16.00–17.30 IT Kolledži ruumis 316 ja 26. veebruaril algusega kell 12.00 Tallinna Tehnikaülikooli ruumis VII-226\n\nJagamisele läks kolm 3000-kroonist põhiauhinda: parimale artiklite koostajale parimale artiklite täiendajale parimale artiklite toimetajale\n\nKõigis kategooriates hinnati nii töö mahtu kui ka kvaliteeti.\n\nArtikli koostamiseks loeti kogu töö enda alustatud artikli kallal. Artikli täiendamiseks loeti sisulised täiendused artiklisse. Artikli toimetamiseks loeti teiste alustatud artiklite sisuvigade ja -ebatäpsuste parandamist ning artiklite ülesehituse, Vikipeedia tervikusse sobivuse, sõnastuse, terminikasutuse, õigekirja, linkide, viidete, vorminduse ja muude vormiliste külgede paremaks muutmist. Arvesse läks ka tegevus arutelulehtedel.\n\nVastavalt žürii otsusele võis teha muudatusi põhiauhindade suuruses ning saajate arvus. Seejuures võis üks inimene pälvida rohkem kui ühe auhinna.\n\nTartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus pani välja eriauhinna isikule, kes panustas informaatika valdkonnas antud perioodi jooksul enim võrukeelsesse Vikipeediasse.\n\nWebmedia poolt oli eriauhinnana välja pandud langevarjuhüpe parima tarkvaraarendust käsitleva artikli eest.\n\nElisa jagas välja nutitelefoni Sony Ericsson XPERIA X10. See oli mõeldud parimale internetiteemaliste artiklite kirjutajale (eriti mobiilse interneti temaatika).\n\nSkype andis oma logoga sülearvuti koti suurima panuse eest internetikommunikatsiooni kirjeldavate artiklite seas.\n\nkoostaja auhind – Eilish täiendaja auhind – Nene ja Kyng toimetaja auhind – Taivo Elisa auhind – Chiller Skype'i auhind – ValC Webmedia auhind – Nene\n\nZürii poolt sai veel ära märgitud kasutajate Pelmeenisupp ja Timgluz panus.\n\nVõistluse parimaks kaastööliseks pidas žürii Nenet.\n\nŽüriis olid Vikipeedia esindajatena Andres Luure ja Ivo Kruusamägi ning Tartu Ülikoolist Varmo Vene ja Eero Vainikko. Võrukeelse Vikipeedia poolt abistas Sulev Iva. Eriauhindade jagamisel aitasid väärilisi kandidaate leida ettevõtete esindajad.\n\nVõistlusartiklite pealkirjad loetleti üles leheküljel Informaatika-alase võistluse artiklid. Eraldi nimekirjadesse koguti uued (mille seast otsiti parimaid) ning varem olemas olnud artiklid (mis võistlusperioodi jooksul täienesid).\n\nVõistlusartiklite järgimise lihtsustamiseks soovitati võistlejatel oma muudatusi kindlasti resümee-kastis (paikneb redigeerimisakna all) kirjeldada.\n\nKüsimuste tarbeks sai loodud selline lehekülg nagu Korduma Kippuvad Küsimused. Kui sealt ei olnud võimalik vastust leida siis võis esitada täiendavaid küsimusi siinse lehekülje arutelusse.\n\nOn küll üsnagi hõlbus leida, mitu artiklit loodi, mitut kohendati ja kui palju materjali lisati, kuid palju raskem on hinnata, kuidas see töö osalejaid mõjutas. Seetõttu pandi võistlusest osavõtnutele kokku järgnev küsitlus. Täitmine oli vabatahtlik, aga soovitasime seda siiski teha. Loodetavasti aitas see hinnata võistluse otsest mõju osavõtjatele ning võimaldab tulevikus sarnaseid üritusi paremini läbi viia. Küsitluse tulemused on välja toodud siin.\n\nPortaal:Informaatika Vikipeedia:Vormistusreeglid\n\nVikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Artiklid Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/KKK Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Soovitud artiklid\n\nVikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud\n\n\"Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse\" (pressiteade) \"Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid\" (pressiteade)\n\nKategooria:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Informaatika","translated_text":"Information and communication technology","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-alaste artiklite kirjutamise võistlus oli eestikeelses ja võrukeelses Vikipeedias 1. märtsist kuni 14. aprillini 2010 läbiviidud artiklikirjutamise võistlus, mille käigus kirjutati või täiendati-parandati umbes 500 IT valdkonna artiklit.","translated_text":"-the contest for writing articles in Dutch was a competition for writing articles in Estonian and online on Wikipedia from 1 March to 14 April 2010, during which some 500 articles in the IT field were written or improved.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hinnati nii uute artiklite kirjutamist kui ka olemasolevate täiustamist, toimetamist ja süstematiseerimist.","translated_text":"Both the writing of new articles and the improvement, editing and automation of existing ones were evaluated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Auhinnaraha pani välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, millele lisandusid eriauhinnad Elisalt, Skype'ilt ja Webmedialt.","translated_text":"The prize money was issued by the Estonian Information Technology and Telecommunications Union, to which the special prizes from Elisa, Skype and Webmedia were added.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Reeglid","translated_text":"The rules","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Töö käis eestikeelse Vikipeedia informaatika-alaste artiklite kallal.","translated_text":"The work was carried out on the information-related articles of the Estonian Wikipedia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Valdkondadena oli välja toodud näiteks arvutiriistvara, arvutivõrgud, infosüsteemid, infotöötluse, Interneti, krüptograafia, tarkvaraarenduse ja tarkvara.","translated_text":"These fields included computer hardware, computer networks, information systems, information processing, the Internet, cryptography, software development and software.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võistlus toimus 1. märtsist 2010 kell 00.00 kuni 14. aprillini 2010 kell 23.59 Eesti aja järgi.","translated_text":"The competition was held from 1 March 2010 at 00.00 to 14 April 2010 at 23.59 EST.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Arvesse läksid kõik muudatused antud valdkonna artiklites, mis selle ajaperioodi sees tehti.","translated_text":"Any changes made to the articles in this field during that period were taken into account.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võistlusega võis liituda igal ajamomendil selle perioodi jooksul.","translated_text":"The competition could be joined at any time during this period.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Auhindadele said võistelda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete.","translated_text":"The awards were open to all registered users of Wikipedia except the members of the jury.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu \"Logi sisse / registreeru kasutajaks\".","translated_text":"To register, use the \"Login in/Register as a user\" button at the top of the Wikipedia page.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võistlusele endale ei olnud vaja eraldi registreeruda, kuna võistlejateks loeti kõik Vikipeedia kasutajad (va. žürii liikmed), kes võistlusperioodi jooksul informaatika-teemalisi artikleid kirjutasid või toimetasid.","translated_text":"There was no need to register separately for the competition, as all Wikipedians (except members of the jury) who wrote or edited information-related articles during the competition period were included as contestants.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirjutamine toimus Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös.","translated_text":"It was written in collaboration with users on the basis of Wikipedia's principles and rules.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hinnati iga konkreetse kirjutaja panust artikli(te) kvaliteeti antud ajaperioodi jooksul.","translated_text":"Each individual author's contribution to the quality of the articles was assessed over a given period.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hinnati eeskätt oskust koostada sidusat ja arusaadavalt sõnastatud ning korrektselt vormistatud, põhjalikku ja samas ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel.","translated_text":"The emphasis was on the ability to produce a coherent and understandable and correctly formatted, comprehensive yet comprehensive encyclical text based on reliable cited sources.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Eesmärgid","translated_text":"Objectives","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistluse peamised eesmärgid olid: suurendada informaatika-alase usaldusväärse info hulka Vikipeedias ning seeläbi ka tasuta ja hõlpsasti kättesaadava informaatika-alase teabe hulka eesti keeles; luua eeldused e-Eesti alaste artiklite loomiseks muukeelsetesse Vikipeediatesse; parandada eestikeelse Vikipeedia artiklite sisulist ja illustratiivset taset; saada juurde uusi häid artikleid; tõsta inimeste teadlikkust Vikipeediast – eriti eesti- ja võrukeelsest; saada eestikeelsesse ja võrukeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ning toimetajaid.","translated_text":"The main objectives of the competition were: to increase the availability of reliable information in the field of information on Wikipedia and thus also the availability of free and easily available information in Estonian; to create the prerequisites for the creation of articles in the field of e-Estonian in foreign languages on Wikipedia; to improve the content and illustrative level of Estonian Wikipedia articles; to obtain new good articles; to raise public awareness of Wikipedia ⁇ especially Estonian and online; to get new collaborators and editors on Estonian and Estonian Wikipedia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Koolitused","translated_text":"Training","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enne võistluse algust toimusid Tartus ja Tallinnas Vikipeediat ning antud võistlust tutvustavad koolitused.","translated_text":"Prior to the start of the competition, Wikipedia took place in Tartu and Tallinn, and the training courses introduced to this competition.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nendest osavõtt oli tasuta ja kõigile avatud.","translated_text":"Participation was free and open to all.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tartu koolitus toimus 22. veebruaril kell 14.15–16.00 Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna hoones (Liivi 2) ruumis 122.","translated_text":"The Tartu training took place on 22 February at 14.15 ⁇ 16.00 in the building of the Faculty of Mathematics and Informatics of the University of Tartu (Liivi 2) in room 122.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tallinna koolitused toimusid 23. veebruaril kell 16.00–17.30 IT Kolledži ruumis 316 ja 26. veebruaril algusega kell 12.00 Tallinna Tehnikaülikooli ruumis VII-226","translated_text":"Tallinn training took place on 23 February at 16.00 ⁇ 17.30 in IT College room 316 and on 26 February starting at 12.00 in Tallinn Technical University room VII-226","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auhinnad","translated_text":"Prices","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jagamisele läks kolm 3000-kroonist põhiauhinda: parimale artiklite koostajale parimale artiklite täiendajale parimale artiklite toimetajale","translated_text":"The main prize of 3000 crowns was divided into three parts: the best author, the best supplier, the best editor.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõigis kategooriates hinnati nii töö mahtu kui ka kvaliteeti.","translated_text":"In all categories, both the quantity and the quality of the work were assessed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikli koostamiseks loeti kogu töö enda alustatud artikli kallal.","translated_text":"In order to draw up the article, the entire work was read on the article itself.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikli täiendamiseks loeti sisulised täiendused artiklisse.","translated_text":"In order to supplement the article, substantive additions were made to the article.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikli toimetamiseks loeti teiste alustatud artiklite sisuvigade ja -ebatäpsuste parandamist ning artiklite ülesehituse, Vikipeedia tervikusse sobivuse, sõnastuse, terminikasutuse, õigekirja, linkide, viidete, vorminduse ja muude vormiliste külgede paremaks muutmist.","translated_text":"The article was edited to correct errors and omissions in the content of other articles started and to improve the structure of the articles, the integrity of the Wikipedia, wording, terminology, spelling, links, references, wording and other formal aspects.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Arvesse läks ka tegevus arutelulehtedel.","translated_text":"The activity was also taken into account in the discussion papers.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vastavalt žürii otsusele võis teha muudatusi põhiauhindade suuruses ning saajate arvus.","translated_text":"According to the decision of the jury, changes could be made to the size of the basic prices and the number of recipients.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejuures võis üks inimene pälvida rohkem kui ühe auhinna.","translated_text":"In doing so, one person could win more than one prize.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Eriauhinnad","translated_text":"Special prices","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus pani välja eriauhinna isikule, kes panustas informaatika valdkonnas antud perioodi jooksul enim võrukeelsesse Vikipeediasse.","translated_text":"The Centre for Languages and Cultures of the University of Tartu in Southern Estonia has awarded a special prize to the person who has contributed the most to the online Wikipedia in the field of information during the period.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Webmedia poolt oli eriauhinnana välja pandud langevarjuhüpe parima tarkvaraarendust käsitleva artikli eest.","translated_text":"Webmedia had offered a special prize for the best software development article.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Elisa jagas välja nutitelefoni Sony Ericsson XPERIA X10.","translated_text":"Elisa has shared the Sony Ericsson XPERIA X10 smartphone.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli mõeldud parimale internetiteemaliste artiklite kirjutajale (eriti mobiilse interneti temaatika).","translated_text":"It was intended for the best Internet-related authors (especially mobile Internet subjects).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Skype andis oma logoga sülearvuti koti suurima panuse eest internetikommunikatsiooni kirjeldavate artiklite seas.","translated_text":"Skype gave its logo to a laptop bag for the largest contribution among the articles describing Internet communication.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auhinnasaajad","translated_text":"Recipients of awards","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"koostaja auhind – Eilish täiendaja auhind – Nene ja Kyng toimetaja auhind – Taivo Elisa auhind – Chiller Skype'i auhind – ValC Webmedia auhind – Nene","translated_text":"Editor's Award ⁇ Eilish Supplemental Award ⁇ Nene and Kyng Editor's Award ⁇ Taivo Elisa Award ⁇ Chiller Skype Award ⁇ ValC Webmedia Award ⁇ Nene","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zürii poolt sai veel ära märgitud kasutajate Pelmeenisupp ja Timgluz panus.","translated_text":"Furthermore, the users marked by Zurich received the bets of Pelmenisup and Timgluz.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistluse parimaks kaastööliseks pidas žürii Nenet.","translated_text":"The jury considered Nenet to be the best co-worker in the competition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Žürii","translated_text":"The Jury","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Žüriis olid Vikipeedia esindajatena Andres Luure ja Ivo Kruusamägi ning Tartu Ülikoolist Varmo Vene ja Eero Vainikko.","translated_text":"The jury was represented by Andres Luure and Ivo Kruusamägi from the University of Tartu, Varmo Russian and Eero Vainikko.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võrukeelse Vikipeedia poolt abistas Sulev Iva.","translated_text":"From Wikipedia, the free encyclopedia, Sulev Iva was assisted.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eriauhindade jagamisel aitasid väärilisi kandidaate leida ettevõtete esindajad.","translated_text":"When the special prizes were awarded, representatives of companies helped to find worthy candidates.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Võistluse jälgimine","translated_text":"Monitoring the Competition","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlusartiklite pealkirjad loetleti üles leheküljel Informaatika-alase võistluse artiklid.","translated_text":"The titles of the competition articles were listed on the page Articles of the competition in the field of information.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eraldi nimekirjadesse koguti uued (mille seast otsiti parimaid) ning varem olemas olnud artiklid (mis võistlusperioodi jooksul täienesid).","translated_text":"Separate lists were compiled of new (best sought) and previously existing articles (which were supplemented during the competition period).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlusartiklite järgimise lihtsustamiseks soovitati võistlejatel oma muudatusi kindlasti resümee-kastis (paikneb redigeerimisakna all) kirjeldada.","translated_text":"In order to facilitate compliance with the competition articles, competitors were advised to clearly describe their changes in the resume box (located under the editing window).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vastused küsimustele","translated_text":"Answers to Questions","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Küsimuste tarbeks sai loodud selline lehekülg nagu Korduma Kippuvad Küsimused.","translated_text":"For questions, a page like Frequently Asked Questions was created.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui sealt ei olnud võimalik vastust leida siis võis esitada täiendavaid küsimusi siinse lehekülje arutelusse.","translated_text":"If no answer could be found there, additional questions could be asked for discussion on this page.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Küsitlus","translated_text":"Inquiry","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"On küll üsnagi hõlbus leida, mitu artiklit loodi, mitut kohendati ja kui palju materjali lisati, kuid palju raskem on hinnata, kuidas see töö osalejaid mõjutas.","translated_text":"Although it is easy to find out how many articles were created, how many were revised, and how much material was added, it is much harder to estimate the effect this work had on the participants.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu pandi võistlusest osavõtnutele kokku järgnev küsitlus.","translated_text":"Consequently, the following survey of the contestants was conducted.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Täitmine oli vabatahtlik, aga soovitasime seda siiski teha.","translated_text":"The fulfillment was voluntary, but we nevertheless recommended it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Loodetavasti aitas see hinnata võistluse otsest mõju osavõtjatele ning võimaldab tulevikus sarnaseid üritusi paremini läbi viia.","translated_text":"Hopefully, this helped to assess the direct impact of the competition on the participants and will allow for better conduct of similar events in the future.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küsitluse tulemused on välja toodud siin.","translated_text":"The results of the survey are presented here.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Portaal:Informaatika Vikipeedia:Vormistusreeglid","translated_text":"This is a list of official languages of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Võistlusega seotud materjalid","translated_text":"Competition related materials","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Artiklid Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/KKK Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus/Soovitud artiklid","translated_text":"Wikipedia:Competition for writing information/Articles Wikipedia:Competition for writing information/CCC Wikipedia:Competition for writing information/Recommended articles","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teised artiklikirjutamise võistlused","translated_text":"Other articles writing competitions","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vikipeedia:Norra-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste artiklite talgud","translated_text":"Wikipedia:Competition for writing articles on Norwegian Wikipedia:Certificate Award for writing articles on contemporary music Wikipedia:Articles on geography","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Vikipeedia kuulutas välja IT-teemaliste artiklite võistluse\" (pressiteade) \"Selgusid Eesti parimad IT-vikipedistid\" (pressiteade)","translated_text":"\"Wikipedia announced a competition for articles on IT\" (press release)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus","translated_text":"Category:Competition for writing articles in the field of information technology","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vigursuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel","wikicode":"[[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngas]]\n[[Pilt:Freestyle skiing pictogram.svg|right|150px|Vigursuusatamine]]\n'''[[Vigursuusatamine]] [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el''' [[Vancouver]]is toimus [[13. veebruar|13.]]–[[25. veebruar]]ini.\n\nVigursuusatamises oli olümpiamängudel mängus kuus medalikomplekti. Küngaslaskumisele ja vigurhüpetele lisaks tegi olümpiadebüüdi suusakross.\n\n== Medalitabel ==\n\nVigursuusatamises jagatud medalid riigiti.\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\"\n|- bgcolor=\"#EFEFEF\"\n! width=50 |'''Koht'''\n! width=100 |'''Riik'''\n! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! width=50 | '''Kokku'''\n|- align=\"center\"\n| 1.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 2\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0 \n| 3\n|- align=\"center\" \n| 2.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1 \n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1 \n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 2 \n| 4\n|- align=\"center\"\n| 3.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Austraalia}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 2\n|- align=\"center\"\n| rowspan=\"2\"|4.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Šveits}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 1\n|- align=\"center\"\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Valgevene}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0 \n| 1\n|- align=\"center\"\n| 6.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Hiina}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 2\n| 3\n|- align=\"center\"\n| 7.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Norra}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 1\n| 2\n|- align=\"center\"\n| 8.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Austria}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 1\n|- align=\"center\"\n| 9.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 1\n| 1\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=#E0FFFF\n| '''9'''\n|'''Kokku'''\n| align=center|'''6'''\n| align=center|'''6'''\n| align=center|'''6'''\n| align=center|'''18'''\n|}\n\n== Tulemused ==\n\n=== Mehed ===\n\n==== Küngaslaskumine ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=100|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=80|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Alexandre Bilodeau ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 26,75 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dale Begg-Smith ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Austraalia}} || align=\"center\"| 26,58 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Bryon Wilson ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 26,08 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Vincent Marquis ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 25,88 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Pierre-Alexandre Rousseau ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 25,83 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[ Guilbaut Golas]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=\"center\"| 25,74 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Sho Endo ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Jaapan}} || align=\"center\"| 25,38 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Jesper Björnlund ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Rootsi}} || align=\"center\"| 25,12\n|} \n
\n
Finaal: [[14. veebruar ]] \n
Osavõtjaid: 30\n
[[Vigursuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#Meeste küngaslaskumine|Olümpiavõitja 2006]]: [[Dale Begg-Smith]], [[Austraalia]] \n
\n
Ametlikud tulemused: [http://web.archive.org/web/20100408204249/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/mens-moguls-qualification_frm020901RS.html Kvalifikatsioon] -[http://web.archive.org/web/20100408201608/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/mens-moguls-final_frm020101oP.html Finaal]\n
\n\n==== Vigurhüpped ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=147|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=123|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aleksei Grišin ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Valgevene}} || align=\"center\"| 248,41 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jeret Peterson ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 247,21 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[ Zhongqing Liu]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Hiina}} || align=\"center\"| 242,53 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[ Ryan St. Onge]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|USA}}|| align=\"center\"| 239,93 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Kyle Nilssen ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"| 239,31 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Zongyang Lia ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"|237,57 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[ Guangpu Qi]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 234,85 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[ Steve Omischl]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"| 233,66\n|} \n
\n
Finaal: [[25. veebruar ]] \n
Osavõtjaid: 25\n
[[Vigursuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#Meeste vigurhüpped |Olümpiavõitja 2006]]: [[Han Xiaopeng]], [[Hiina]] \n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408202512/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/mens-aerials-final_frm030100cJ.html Ametlikud tulemused] \n
\n\n==== Suusakross ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=157|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=138|Riik\n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| ''' Suur finaal'''\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Schmid ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Šveits}} \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Andreas Matt ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austria}} \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[ Audun Grönvold]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Norra}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Christopher Delbosco ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| '''Väike finaal'''\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Enak Cavaggio ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Davey Barr ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Scott Kneller ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austraalia}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[ Filip Flisar]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Sloveenia}} \n|} \n
\n
Finaal: [[21. veebruar ]] \n
Osavõtjaid: 33 \n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408203047/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/mens-ski-cross-finals_frm740100bF.html Ametlikud tulemused] \n
\n\n=== Naised ===\n\n==== Küngaslaskumine ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=147|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=130|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Hannah Kearney ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 26,43 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jennifer Heil ]] || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 25.69 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Bahrke]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 25,43 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Aiko Uemura]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Jaapan}} || align=\"center\"| 24,68\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Chloe Dufour-Lapointe]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 23,87 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Margarita Marbler]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austria}}|| align=\"center\"|23,69 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Jekaterina Stoljarova]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Venemaa}}|| align=\"center\"|23,55 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Arisa Murata]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Jaapan}}|| align=\"center\"| 23,22\n|}\n
\n
Finaal: [[13. veebruar ]] \n
Osavõtjaid: 27 \n
[[Vigursuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#Naiste küngaslaskumine |Olümpiavõitja 2006]]: [[Jennifer Heil]], [[Kanada]] \n
\n
Ametlikud tulemused: [http://web.archive.org/web/20100408234117/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/ladies-moguls-qualification_frw020901RL.html Kvalifikatsioon]-[http://web.archive.org/web/20100408201506/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/ladies-moguls-final_frw020101GA.html Finaal]\n
\n\n==== Vigurhüpped ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=147|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=130|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lydia Lassila ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austraalia}} || align=\"center\"| 214,74 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[ Nina Li]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 207,23 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Xinxin Guo ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 205,22 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Assoli Slivets ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Valgevene}}|| align=\"center\"| 198,69 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Jacqui Cooper ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austraalia}}|| align=\"center\"|194,29 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Mengtao Xu ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 191,61 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Shuang Cheng ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 187,87\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[ Alla Tsuper]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Valgevene}}|| align=\"center\"| 181,84\n|} \n
\n
Finaal: [[24. veebruar ]] \n
Osavõtjaid: 23\n
[[Vigursuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#Naiste vigurhüpped |Olümpiavõitja 2006]]: [[Evelyne Leu]], [[Šveits]] \n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408202437/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/ladies-aerials-final_frw030100Ei.html Ametlikud tulemused] \n
\n\n==== Suusakross ====\n\n\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=157|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=138|Riik\n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| ''' Suur finaal'''\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashleigh McIvor ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hedda Berntsen ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Norra}}\n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Marion Josserand ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Karin Huttary ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austria}}\n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| '''Väike finaal'''\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[ Kelsey Serwa]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[ Anna Holmlund]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Rootsi}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[ Fanny Smith]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Šveits}}\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Julie Brendengen Jensen ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Norra}} \n|} \n
\n
Finaal: [[23. veebruar ]] \n
Osavõtjaid: 35 \n
\n
[http://web.archive.org/web/20100408201507/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/schedule-and-results/ladies-ski-cross-finals_frw740100ju.html Ametlikud tulemused] \n
\n\n== Välislingid ==\n\n* [http://web.archive.org/web/20101226053945/http://www.vancouver2010.com/olympic-freestyle-skiing/ Vigursuusatamine OM-i kodulehel]\n\n{{Taliolümpia2010}}\n[[Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud]]\n[[Kategooria:Vigursuusatamine olümpiamängudel]]","hash":"989b432b0c3439187e3142ab6ca1ff1a613943d04964937c360f6d313d290eee","last_revision":"2023-03-06T16:23:28Z","first_revision":"2010-02-14T15:59:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.018831","cross_lingual_links":{"bg":"Ски свободен стил на зимните олимпийски игри 2010","ca":"Esquí acrobàtic als Jocs Olímpics d'hivern de 2010","cs":"Akrobatické lyžování na Zimních olympijských hrách 2010","da":"Freestyle skiløb under vinter-OL 2010","de":"Olympische Winterspiele 2010/Freestyle-Skiing","el":"Ελεύθερη χιονοδρομία στους Χειμερινούς Ολυμπιακούς Αγώνες 2010","en":"Freestyle skiing at the 2010 Winter Olympics","es":"Anexo:Esquí acrobático en los Juegos Olímpicos de Vancouver 2010","fi":"Freestylehiihto talviolympialaisissa 2010","fr":"Ski acrobatique aux Jeux olympiques de 2010","fy":"Freestyleskyen op de Olympyske Winterspullen 2010","hr":"Slobodno skijanje na ZOI 2010.","hu":"Síakrobatika a 2010. évi téli olimpiai játékokon","it":"Freestyle ai XXI Giochi olimpici invernali","ja":"2010年バンクーバーオリンピックのフリースタイルスキー競技","ko":"2010년 동계 올림픽 프리스타일","lt":"Akrobatinis slidinėjimas 2010 m. žiemos olimpinėse žaidynėse","lv":"Frīstaila slēpošana 2010. gada ziemas olimpiskajās spēlēs","mk":"Слободно скијање на Зимските олимписки игри 2010","nl":"Freestyleskiën op de Olympische Winterspelen 2010","nb":"Freestyle under Vinter-OL 2010","pl":"Narciarstwo dowolne na Zimowych Igrzyskach Olimpijskich 2010","pt":"Esqui estilo livre nos Jogos Olímpicos de Inverno de 2010","ru":"Фристайл на зимних Олимпийских играх 2010","sl":"Smučanje prostega sloga na Zimskih olimpijskih igrah 2010","sv":"Freestyle vid olympiska vinterspelen 2010","tr":"2010 Kış Olimpiyatları'nda serbest stil kayak","uk":"Фристайл на зимових Олімпійських іграх 2010","zh":"2010年冬季奥林匹克运动会自由式滑雪比赛"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Vigursuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris toimus 13.–25. veebruarini.\n\nVigursuusatamises oli olümpiamängudel mängus kuus medalikomplekti. Küngaslaskumisele ja vigurhüpetele lisaks tegi olümpiadebüüdi suusakross.\n\nVigursuusatamises jagatud medalid riigiti.\n\nFinaal: 14. veebruar\n\nOsavõtjaid: 30\n\nOlümpiavõitja 2006: Dale Begg-Smith, Austraalia\n\nAmetlikud tulemused: Kvalifikatsioon -Finaal\n\nFinaal: 25. veebruar\n\nOsavõtjaid: 25\n\nOlümpiavõitja 2006: Han Xiaopeng, Hiina\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 21. veebruar\n\nOsavõtjaid: 33\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 13. veebruar\n\nOsavõtjaid: 27\n\nOlümpiavõitja 2006: Jennifer Heil, Kanada\n\nAmetlikud tulemused: Kvalifikatsioon-Finaal\n\nFinaal: 24. veebruar\n\nOsavõtjaid: 23\n\nOlümpiavõitja 2006: Evelyne Leu, Šveits\n\nAmetlikud tulemused\n\nFinaal: 23. veebruar\n\nOsavõtjaid: 35\n\nAmetlikud tulemused\n\nVigursuusatamine OM-i kodulehel\n\nKategooria:2010. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Vigursuusatamine olümpiamängudel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vigursuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris toimus 13.–25. veebruarini.","translated_text":"Figure skating at the 2010 Winter Olympics in Vancouver took place from 13 to 25 February.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vigursuusatamises oli olümpiamängudel mängus kuus medalikomplekti.","translated_text":"There were six medals in figure skating at the Olympic Games.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küngaslaskumisele ja vigurhüpetele lisaks tegi olümpiadebüüdi suusakross.","translated_text":"In addition to the cross-country skiing and wrestling, she made her Olympic debut in the sprint.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Medalitabel","translated_text":"The medal table","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vigursuusatamises jagatud medalid riigiti.","translated_text":"The medals awarded in figure skating were awarded to the country.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\"\n|- bgcolor=\"#EFEFEF\"\n! width=50 |'''Koht'''\n! width=100 |'''Riik'''\n! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! width=50 | '''Kokku'''\n|- align=\"center\"\n| 1.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 2\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0 \n| 3\n|- align=\"center\" \n| 2.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1 \n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1 \n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 2 \n| 4\n|- align=\"center\"\n| 3.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Austraalia}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 2\n|- align=\"center\"\n| rowspan=\"2\"|4.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Šveits}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 1\n|- align=\"center\"\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Valgevene}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 1\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0 \n| 1\n|- align=\"center\"\n| 6.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Hiina}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 2\n| 3\n|- align=\"center\"\n| 7.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Norra}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 1\n| 2\n|- align=\"center\"\n| 8.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Austria}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 1\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 0\n| 1\n|- align=\"center\"\n| 9.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n| style=\"background:#F7F6A8;\" | 0\n| style=\"background:#DCE5E5;\" | 0\n| style=\"background:#FFDAB9;\" | 1\n| 1\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=#E0FFFF\n| '''9'''\n|'''Kokku'''\n| align=center|'''6'''\n| align=center|'''6'''\n| align=center|'''6'''\n| align=center|'''18'''\n|}"},{"type":"heading","text":"Tulemused","translated_text":"The results","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Mehed","translated_text":"Men","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Küngaslaskumine","translated_text":"In the event of a collision","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=100|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=80|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Alexandre Bilodeau ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 26,75 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dale Begg-Smith ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Austraalia}} || align=\"center\"| 26,58 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Bryon Wilson ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 26,08 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Vincent Marquis ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 25,88 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Pierre-Alexandre Rousseau ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 25,83 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[ Guilbaut Golas]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=\"center\"| 25,74 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Sho Endo ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Jaapan}} || align=\"center\"| 25,38 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Jesper Björnlund ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Rootsi}} || align=\"center\"| 25,12\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 14. veebruar","translated_text":"Final: 14 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 30","translated_text":"Participants: 30","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Dale Begg-Smith, Austraalia","translated_text":"2006 Olympic winner: Dale Begg-Smith, Australia","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon -Finaal","translated_text":"Official results: Qualification -Final","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vigurhüpped","translated_text":"Figurine leaps","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=147|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=123|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aleksei Grišin ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Valgevene}} || align=\"center\"| 248,41 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jeret Peterson ]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 247,21 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[ Zhongqing Liu]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Hiina}} || align=\"center\"| 242,53 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[ Ryan St. Onge]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|USA}}|| align=\"center\"| 239,93 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Kyle Nilssen ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"| 239,31 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Zongyang Lia ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"|237,57 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[ Guangpu Qi]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 234,85 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[ Steve Omischl]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}}|| align=\"center\"| 233,66\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 25. veebruar","translated_text":"Final: 25 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 25","translated_text":"Participants: 25","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006:","translated_text":"The 2006 Olympic champion:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Han Xiaopeng, Hiina","translated_text":"The following is the list of airports in China:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suusakross","translated_text":"Mouth cross","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=157|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=138|Riik\n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| ''' Suur finaal'''\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Schmid ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Šveits}} \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Andreas Matt ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austria}} \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[ Audun Grönvold]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Norra}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Christopher Delbosco ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| '''Väike finaal'''\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Enak Cavaggio ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Davey Barr ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Scott Kneller ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austraalia}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[ Filip Flisar]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Sloveenia}} \n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 21. veebruar","translated_text":"Final: 21 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 33","translated_text":"Participants: 33","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Naised","translated_text":"Women","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Küngaslaskumine","translated_text":"In the event of a collision","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=147|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=130|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Hannah Kearney ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 26,43 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jennifer Heil ]] || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 25.69 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Bahrke]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}} || align=\"center\"| 25,43 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Aiko Uemura]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Jaapan}} || align=\"center\"| 24,68\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Chloe Dufour-Lapointe]]|| align=\"left\" |{{PisiLipp|Kanada}} || align=\"center\"| 23,87 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Margarita Marbler]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austria}}|| align=\"center\"|23,69 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Jekaterina Stoljarova]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Venemaa}}|| align=\"center\"|23,55 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Arisa Murata]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Jaapan}}|| align=\"center\"| 23,22\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 13. veebruar","translated_text":"Final: 13 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 27","translated_text":"Participants: 27","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Jennifer Heil, Kanada","translated_text":"2006 Olympic winner: Jennifer Heil, Canada","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused: Kvalifikatsioon-Finaal","translated_text":"Official results: Qualifying final","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vigurhüpped","translated_text":"Figurine leaps","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=147|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=130|Riik\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=40|Punktid\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lydia Lassila ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austraalia}} || align=\"center\"| 214,74 \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[ Nina Li]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 207,23 \n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Xinxin Guo ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 205,22 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Assoli Slivets ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Valgevene}}|| align=\"center\"| 198,69 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[Jacqui Cooper ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austraalia}}|| align=\"center\"|194,29 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[Mengtao Xu ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 191,61 \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[Shuang Cheng ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Hiina}}|| align=\"center\"| 187,87\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[ Alla Tsuper]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Valgevene}}|| align=\"center\"| 181,84\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 24. veebruar","translated_text":"Final: 24 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 23","translated_text":"Participants: 23","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiavõitja 2006: Evelyne Leu, Šveits","translated_text":"2006 Olympic winner: Evelyne Leu, Switzerland","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suusakross","translated_text":"Mouth cross","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\" \n|-bgcolor=\"#E4E4E4\"\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=30|Koht\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=157|Sportlane\n!style=\"border-bottom:1px solid #AAAAAA\" width=138|Riik\n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| ''' Suur finaal'''\n|- bgcolor=\"#F7F6A8\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashleigh McIvor ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|- bgcolor=\"#DCE5E5\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hedda Berntsen ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Norra}}\n|- bgcolor=\"#FFDAB9\"\n| align=\"center\"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Marion Josserand ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|4. || align=\"left\"| [[Karin Huttary ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Austria}}\n|-\n|colspan=\"6\" align=\"left\" style=\"background: #eeeecc\"| '''Väike finaal'''\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|5. || align=\"left\"| [[ Kelsey Serwa]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Kanada}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|6. || align=\"left\"| [[ Anna Holmlund]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Rootsi}} \n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|7. || align=\"left\"| [[ Fanny Smith]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Šveits}}\n|- align=\"center\" valign=\"top\" bgcolor=\"#FFFFFF\"\n| align=\"center\"|8. || align=\"left\"| [[Julie Brendengen Jensen ]]|| align=\"left\" | {{PisiLipp|Norra}} \n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Finaal: 23. veebruar","translated_text":"Final: 23 February","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osavõtjaid: 35","translated_text":"Participants: 35","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ametlikud tulemused","translated_text":"Official results","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vigursuusatamine OM-i kodulehel","translated_text":"Fingerprinting on the website of the OM","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Vigursuusatamine olümpiamängudel","translated_text":"Category:2010 Summer Olympics Category:Swimming at the Olympic Games","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Linnuke","wikicode":"'''\"Linnuke\"''' ([[inglise keel]]es \"Birdy\") on [[1984]]. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[film]]. See põhineb [[William Wharton]]i allegoorilisel romaanil \"[[Birdy]]\".\n\nFilmi lavastas [[Alan Parker]], peaosades [[Matthew Modine]] ja [[Nicolas Cage]].\n\n[[1985]]. aastal võitis Alan Parker filmi eest [[Cannes'i filmifestival]]il žürii eriauhinna (''[[Grand Prize of the Jury]]'').\n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]\n[[Kategooria:1984. aasta filmid]]","hash":"e4d2d038460ad1776793552c3195d11980f29ee21ce2bf89c1132b6482c833a9","last_revision":"2013-03-14T17:14:50Z","first_revision":"2010-02-14T16:09:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.073462","cross_lingual_links":{"ar":"بيردي (فيلم)","arz":"بيردى (فيلم 1984)","bg":"Пилето (филм)","ca":"Birdy (pel·lícula)","cy":"Birdy","da":"Birdy (film)","de":"Birdy (Film)","eml":"Birdy - Le ali della libertà","en":"Birdy (film)","es":"Birdy (película)","fa":"بردی (فیلم)","fi":"Birdy (elokuva)","fr":"Birdy (film)","he":"בירדי","id":"Birdy (film)","it":"Birdy - Le ali della libertà","ja":"バーディ (映画)","ko":"버디 (1984년 영화)","nl":"Birdy (film)","nb":"Birdy (film)","pl":"Ptasiek (film)","pt":"Birdy (filme)","ru":"Птаха (фильм)","sl":"Birdy","sv":"Birdy","uk":"Пташка (фільм, 1984)","zh":"鳥人 (1984年電影)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"\"Linnuke\" (inglise keeles \"Birdy\") on 1984. aasta Ameerika Ühendriikide film. See põhineb William Whartoni allegoorilisel romaanil \"Birdy\".\n\nFilmi lavastas Alan Parker, peaosades Matthew Modine ja Nicolas Cage.\n\n1985. aastal võitis Alan Parker filmi eest Cannes'i filmifestivalil žürii eriauhinna (Grand Prize of the Jury).\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1984. aasta filmid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Linnuke\" (inglise keeles \"Birdy\") on 1984. aasta Ameerika Ühendriikide film.","translated_text":"\"Birdy\" is a 1984 American film.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See põhineb William Whartoni allegoorilisel romaanil \"Birdy\".","translated_text":"It's based on the allegorical novel \"Birdy\" by William Wharton.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Matthew Modine ja Nicolas Cage.","translated_text":"It was directed by Alan Parker, starring Matthew Modine and Nicolas Cage.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1985. aastal võitis Alan Parker filmi eest Cannes'i filmifestivalil žürii eriauhinna (Grand Prize of the Jury).","translated_text":"In 1985, Alan Parker won the Grand Prize of the Jury at the Cannes Film Festival.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1984. aasta filmid","translated_text":"Category:Movies from the United States of America Category:Movies from 1894","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Terme Euganee","wikicode":"'''Terme Euganee''' on [[tervisveed|tervisvete]] piirkond [[Itaalia]]s [[Padova]] lähedal [[Colli Euganei]] jalamil. \n\nTervisveeallikad asuvad [[Abano Terme]], [[Montegrotto Terme]], [[Galzignano Terme]], [[Battaglia Terme]] ja [[Teolo]] vallas. \n \n[[Kategooria:Itaalia geograafia]]\n[[Kategooria:Veneto maakond]]","hash":"8371ce8731428aac5267fdcbfdd65c4368e98e5e074fa4dfa88b353e76c161c3","last_revision":"2018-05-25T06:13:58Z","first_revision":"2010-02-14T16:29:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.134535","cross_lingual_links":{"it":"Terme Euganee"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Terme Euganee on tervisvete piirkond Itaalias Padova lähedal Colli Euganei jalamil.\n\nTervisveeallikad asuvad Abano Terme, Montegrotto Terme, Galzignano Terme, Battaglia Terme ja Teolo vallas.\n\nKategooria:Itaalia geograafia Kategooria:Veneto maakond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Terme Euganee on tervisvete piirkond Itaalias Padova lähedal Colli Euganei jalamil.","translated_text":"Terme Euganee is an area of fresh water in Italy near Padua at the foot of the Eugane Hill.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tervisveeallikad asuvad Abano Terme, Montegrotto Terme, Galzignano Terme, Battaglia Terme ja Teolo vallas.","translated_text":"The wells are situated in the areas of Abano Terme, Montegrotto Terme, Galzignano Terme, Battaglia Terme and Teolo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Itaalia geograafia Kategooria:Veneto maakond","translated_text":"Italian geography Category:County of Venice","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Fail:1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk, UnorthodoxY.jpg","wikicode":"*allikas: http://www.flickr.com/photos/unorthodoxy/3163335441/in/set-72157612059449111/\n*autor: [http://www.flickr.com/photos/unorthodoxy/ UnorthodoxY]\n\n1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk\nskulptor [[Lembit Paluteder]] ning arhitekt [[Mart Port]]\n\n{{cc-by-sa-2.0}}\n{{KunstiteoseFoto}}","hash":"b41b1674e163e28c09bfff51c1775da38ceea7f507b5b4f39e031649229217da","last_revision":"2019-05-31T18:12:04Z","first_revision":"2010-02-14T16:32:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.191754","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"allikas: autor: UnorthodoxY\n\n1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk skulptor Lembit Paluteder ning arhitekt Mart Port\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"allikas: autor: UnorthodoxY","translated_text":"Source: author: UnorthodoxY","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk skulptor Lembit Paluteder ning arhitekt Mart Port","translated_text":"Memorial to the 1905 revolution by sculptor Lembit Paluteder and architect Mart Port","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Birdy","wikicode":"{{See artikkel|on romaanist; filmi kohta vaata artiklit \"[[Linnuke]]\"; lavastuse kohta vaata artiklit [[Birdy (lavastus)]]; laulja kohta vaata artiklit [[Birdy (laulja)]].}}\n'''\"Birdy\"''' on [[William Wharton]]i [[allegooria|allegooriline]] [[romaan]], mis ilmus [[1978]]. aastal.\n\n[[1984]]. aastal valmis raamatu põhjal film \"[[Linnuke]]\". Filmi lavastas [[Alan Parker]], peaosades [[Matthew Modine]] ja [[Nicolas Cage]].\n\n[[Rikard Bergqvist|Rikard Bergqvisti]] sama romaani ainelist [[näidend]]it on lavastatud ka Eesti teatris. [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]] lavastas näidendi [[Eva Klemets]]. Peaosades [[Indrek Ojari]] ja [[Bert Raudsep]]. \n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]]\n[[Kategooria:1978. aasta kirjandusteosed]]","hash":"0a46178a50b01d2d6bc6351976de3f56e87005e7df202e4ae076b399b816406f","last_revision":"2021-10-16T12:20:08Z","first_revision":"2010-02-14T17:07:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.244912","cross_lingual_links":{"bg":"Пилето","da":"Birdy (roman)","en":"Birdy (novel)","pl":"Ptasiek","pt":"Birdy (romance)","ru":"Пташка"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"\"Birdy\" on William Whartoni allegooriline romaan, mis ilmus 1978. aastal.\n\n1984. aastal valmis raamatu põhjal film \"Linnuke\". Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Matthew Modine ja Nicolas Cage.\n\nRikard Bergqvisti sama romaani ainelist näidendit on lavastatud ka Eesti teatris. Tallinna Linnateatris lavastas näidendi Eva Klemets. Peaosades Indrek Ojari ja Bert Raudsep.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid Kategooria:1978. aasta kirjandusteosed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Birdy\" on William Whartoni allegooriline romaan, mis ilmus 1978. aastal.","translated_text":"\"Birdy\" is an allegorical novel by William Wharton, published in 1978.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1984. aastal valmis raamatu põhjal film \"Linnuke\".","translated_text":"Based on the 1984 book, the movie \"Bird\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Matthew Modine ja Nicolas Cage.","translated_text":"It was directed by Alan Parker, starring Matthew Modine and Nicolas Cage.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rikard Bergqvisti sama romaani ainelist näidendit on lavastatud ka Eesti teatris.","translated_text":"The substantive play of the same novel by Rikard Bergqvist has also been staged at the Estonian Theatre.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinna Linnateatris lavastas näidendi Eva Klemets.","translated_text":"At the Tallinn City Theatre, the play was directed by Eva Klemets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peaosades Indrek Ojari ja Bert Raudsep.","translated_text":"Starring Indrek Ojari and Bert Raudsep.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid Kategooria:1978. aasta kirjandusteosed","translated_text":"Categories: Romance novels of the United States of America Categories: literary works from 1898","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Insomnia","wikicode":"#suuna [[Unetus]]","hash":"4a0ad5f3717d42dec40f5edb3bc4add7a7e9271926fbc7b38f1a44942acceaee","last_revision":"2010-02-14T17:09:21Z","first_revision":"2010-02-14T17:09:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.308838","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Unetus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Unetus","translated_text":"In the direction of sleep","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Höralaid","wikicode":"#SUUNA [[Hõralaid]]","hash":"a08a506448250282752b2326372743261fd93cb2205118a7b6312044cd8251ca","last_revision":"2010-02-14T17:50:10Z","first_revision":"2010-02-14T17:50:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.372660","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA Hõralaid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA Hõralaid","translated_text":"Fresh Pigs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ingli süda","wikicode":"'''\"Ingli süda\"''' ([[inglise keel]]es \"Angel Heart\") on [[1987]]. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[film]], mis põhineb [[William Hjortsberg]]i romaanil \"[[Falling Angel]]\".\n\nFilmi lavastas [[Alan Parker]], peaosades [[Mickey Rourke]], [[Robert De Niro]] ja [[Lisa Bonet]].\n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]\n[[Kategooria:1987. aasta filmid]]","hash":"f35aea66e516ef8040e0e6502fbe6ae19d464a4a9ebef49e9da4fdc4c7ef2001","last_revision":"2013-03-14T17:13:20Z","first_revision":"2010-02-14T17:54:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.434098","cross_lingual_links":{"ar":"أينجل هارت","arz":"اينجل هارت","bg":"Ангелско сърце","ca":"El cor de l'àngel","cs":"Angel Heart","cy":"Angel Heart","de":"Angel Heart","el":"Δαιμονισμένος άγγελος","eml":"Angel Heart - Ascensore per l'inferno","en":"Angel Heart","es":"Angel Heart (película)","eu":"Angel Heart","fa":"قلب فرشته","fi":"Noiduttu sydän","fr":"Angel Heart (film)","he":"ליבו של אנג'ל","ht":"Angel Heart","hu":"Angyalszív","it":"Angel Heart - Ascensore per l'inferno","ja":"エンゼル・ハート","ko":"엔젤 하트 (영화)","lv":"Eņģeļa sirds","nds":"Angel Heart","nl":"Angel Heart (film)","nb":"Angel Heart","pl":"Harry Angel","pt":"Angel Heart","ro":"Înger și demon (film din 1987)","ru":"Сердце Ангела","sat":"ᱮᱱᱡᱮᱞ ᱦᱟᱨᱴ","sv":"Angel Heart","tr":"Şeytan Çıkmazı","uk":"Янгольське серце","zh":"天使心 (美國電影)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"\"Ingli süda\" (inglise keeles \"Angel Heart\") on 1987. aasta Ameerika Ühendriikide film, mis põhineb William Hjortsbergi romaanil \"Falling Angel\".\n\nFilmi lavastas Alan Parker, peaosades Mickey Rourke, Robert De Niro ja Lisa Bonet.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1987. aasta filmid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Ingli süda\" (inglise keeles \"Angel Heart\") on 1987. aasta Ameerika Ühendriikide film, mis põhineb William Hjortsbergi romaanil \"Falling Angel\".","translated_text":"\"Angel Heart\" is a 1987 American film based on the novel \"Falling Angel\" by William Hjortsberg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Mickey Rourke, Robert De Niro ja Lisa Bonet.","translated_text":"The film was directed by Alan Parker, starring Mickey Rourke, Robert De Niro and Lisa Bonet.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1987. aasta filmid","translated_text":"Category:Movies from the United States of America Category:Movies from 1897","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Angel Heart","wikicode":"#suuna[[Ingli süda]]","hash":"ac22b49d28e76e17bfb2fa8bebe1b86490e9fddb82b85b8087b7eac2fbfdd8d2","last_revision":"2010-02-14T17:55:47Z","first_revision":"2010-02-14T17:55:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.484908","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIngli süda\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIngli süda","translated_text":"♪ To the heart of the Angel ♪","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Christjan Arro","wikicode":"#suuna [[Kristjan Arro]]","hash":"70815f100266a29f5a64ae0f8edb3af41b7d75db4dcaf114c7229f33ed7f97fc","last_revision":"2010-02-14T18:05:59Z","first_revision":"2010-02-14T18:05:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.542021","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kristjan Arro\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kristjan Arro","translated_text":"In the direction of Kristjan Arro","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Monteortone","wikicode":"[[Fail:Monteortone Santuario della Madonna della Salute 1.jpg|pisi]]\n'''Monteortone''' (ka ''Monte Ortone''[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]) on asula [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Abano Terme]] vallas.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 41 m.[ Vahetult asulast idas on [[Monte Ortone]] küngas (168 m).][\n\nAsulast ning Monte Ortonest lõunas kulgeb [[Via Monteortone]], millelt algab asulat läbiv põhja suunas kulgev [[Via delle Terme]]. Asula sees on veel [[Via dei Castagni]].][\n\nMonte Ortone idaserval on palverännukirik [[Madonna della Salute]]. \n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[http://www.mariadinazareth.it/www2008/Apparizioni2008/Apparizione%20Monteortone2.htm]\n\n{{koord|NS=45/21//N|EW=11/44//E|tüüp=linn}}\n\n[[Kategooria:Itaalia asulad]]\n[[Kategooria:Veneto maakond]]","hash":"87f20413adfc2692d0f7b929241019a33c6250e1f421011f3ee865685d1e5b48","last_revision":"2022-09-23T10:35:16Z","first_revision":"2010-02-14T18:07:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.597746","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Monteortone (ka Monte Ortone) on asula Itaalias Veneto maakonnas Abano Terme vallas.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 41 m. Vahetult asulast idas on Monte Ortone küngas (168 m).\n\nAsulast ning Monte Ortonest lõunas kulgeb Via Monteortone, millelt algab asulat läbiv põhja suunas kulgev Via delle Terme. Asula sees on veel Via dei Castagni.\n\nMonte Ortone idaserval on palverännukirik Madonna della Salute.\n\nKategooria:Itaalia asulad Kategooria:Veneto maakond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monteortone (ka Monte Ortone) on asula Itaalias Veneto maakonnas Abano Terme vallas.","translated_text":"Monteortone (also Monte Ortone) is a village in the Abano Terme region of the Veneto region of Italy.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":28,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskmine kõrgus merepinnast on 41 m.","translated_text":"The average elevation above sea level is 41 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":36,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Vahetult asulast idas on Monte Ortone küngas (168 m).","translated_text":"To the east of the settlement lies the slope of Monte Ortone (168 m).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":53,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Asulast ning Monte Ortonest lõunas kulgeb Via Monteortone, millelt algab asulat läbiv põhja suunas kulgev Via delle Terme.","translated_text":"South of Asula and Monte Orton is the Via Monteortone, from which the Via delle Terme passes north through the settlement.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Asula sees on veel Via dei Castagni.","translated_text":"There's still a Via dei Castagni inside the house.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":36,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monte Ortone idaserval on palverännukirik Madonna della Salute.","translated_text":"On the eastern slope of Monte Ortone is the Madonna della Salute.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Itaalia asulad Kategooria:Veneto maakond","translated_text":":Italy's inhabitants Category:County of Venice","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Monteortone (ka Monte Ortone) on asula Itaalias Veneto maakonnas Abano Terme vallas.","translated_text":"Monteortone (also Monte Ortone) is a village in the Abano Terme region of the Veneto region of Italy.","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":28,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Keskmine kõrgus merepinnast on 41 m.","translated_text":"The average elevation above sea level is 41 m.","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":36,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Keskmine kõrgus merepinnast on 41 m. Vahetult asulast idas on Monte Ortone küngas (168 m).","translated_text":"The average elevation above sea level is 41 m. To the east of the settlement lies the slope of Monte Ortone (168 m).","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":90,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Asulast ning Monte Ortonest lõunas kulgeb Via Monteortone, millelt algab asulat läbiv põhja suunas kulgev Via delle Terme. Asula sees on veel Via dei Castagni.","translated_text":"South of Asula and Monte Orton is the Via Monteortone, from which the Via delle Terme passes north through the settlement. There's still a Via dei Castagni inside the house.","citations":[{"content":"[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html]","char_index":159,"name":"geonames","url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Eugen Buss","wikicode":"#suuna [[Eugen Büss]]","hash":"025a1944d8eccf00a0973b8be24223b1a5c9478006f2e56d933b4581dcaca275","last_revision":"2010-02-14T18:17:51Z","first_revision":"2010-02-14T18:17:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.655775","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Eugen Büss\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Eugen Büss","translated_text":"In the direction of Eugen Büss","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Monte Ortone","wikicode":"{{See artikkel| räägib künkast; asula kohta vaata artiklit [[Monteortone]]}}\n'''Monte Ortone''' on [[küngas]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Padova provints]]is [[Abano Terme]] vallas.\n\nKõrgus merepinnast on 168 m[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]].\n\nKünkast läänes on [[Monteortone]], lõunas [[Fornace Laterizi]], idas [[Bernardi Pedron]]. Lõunas möödub künkast [[Via Monteortone]].[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]\n\nKünka idaserval on palverännukirik [[Madonna della Salute]]. \n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n{{koord|NS=45.352119|EW=11.752704|tüüp=maamärk}}\n[[Kategooria:Veneto maakond]]","hash":"09244d4c3d3e4ce91b4e7d3071bf3a6d167365d098845a1397d26d3321223ef5","last_revision":"2018-05-25T06:15:12Z","first_revision":"2010-02-14T18:20:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.719343","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Monte Ortone on küngas Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.\n\nKõrgus merepinnast on 168 m.\n\nKünkast läänes on Monteortone, lõunas Fornace Laterizi, idas Bernardi Pedron. Lõunas möödub künkast Via Monteortone.\n\nKünka idaserval on palverännukirik Madonna della Salute.\n\nKategooria:Veneto maakond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monte Ortone on küngas Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.","translated_text":"Monte Ortone is a hill in the Italian province of Veneto, in the province of Padua, in the Abano Terme valley.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõrgus merepinnast on 168 m.","translated_text":"The altitude is 168 meters above sea level.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]","char_index":27,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Künkast läänes on Monteortone, lõunas Fornace Laterizi, idas Bernardi Pedron.","translated_text":"To the west of the coin is Monteortone, to the south the Fornace Lateris, to the east Bernard Pedron.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lõunas möödub künkast Via Monteortone.","translated_text":"To the south passes the Via Monteortone.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]","char_index":38,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Künka idaserval on palverännukirik Madonna della Salute.","translated_text":"On the eastern side of the square is a pilgrimage to the Madonna della Salute.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Veneto maakond","translated_text":"County of Veneto","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kõrgus merepinnast on 168 m.","translated_text":"The altitude is 168 meters above sea level.","citations":[{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]","char_index":27,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Künkast läänes on Monteortone, lõunas Fornace Laterizi, idas Bernardi Pedron. Lõunas möödub künkast Via Monteortone.","translated_text":"To the west of the coin is Monteortone, to the south the Fornace Lateris, to the east Bernard Pedron. To the south passes the Via Monteortone.","citations":[{"content":"[[http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html Geonames]]","char_index":116,"name":null,"url":"http://www.geonames.org/maps/google_45.361_11.791.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":78967,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:34.470401-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (23 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Madonna della Salute","wikicode":"[[Pilt:AbanoCampanile.jpg|thumb|Kiriku kellatorn (1428)]]\n'''Madonna della Salute''' ehk '''Beata Vergine della Salute''' on palverännukirik [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas [[Padova provints]]is [[Abano Terme]] vallas.\n\nKirik asub kohas, kus legendi järgi [[Jumalaema]] ilmus [[Pietro Falco]]le ja tervendas tema haavad. \n\nKirik on [[ladina rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga. Tal on [[pealööv]], kaks [[külglööv]]i ja kolm [[apsiid]]i, mis on kaunistatud [[friis]]iga. \n\nKirikul on [[barokk]][[portaal (arhitektuur)|portaal]] ([[1667]]), märkimisväärne [[kellatorn]]. [[Altariruum]]is on [[Jacopo da Mantagnana]] [[fresko]]d, mis kujutavad [[Peetrus]]e ja [[Maarja]] lugusid, ning [[Palma Noorem]]a [[altarimaal]], mis kujutab [[Ristilöödu]]t [[Augustinus]]e ja [[Hieronymus]]e vahel. \n\n==Tervisveed==\nKirikus on väike [[Terme Euganee]] tervisveeallikas. Kuni 2003. aastani osutati kõrval asuvas kloostris teraapiateenust. \n\n==Ajalugu==\nKirik rajati 1428–1435. \n\n20. sajandil tuli see varisemisohtlikkuse tõttu korduvalt sulgeda, kuid pärast põhjalikku restaureerimist on see [[1976]]. aastast hinnatud kontserdipaik. \n\n==Välislingid==\n*[http://old.diweb.it/pd/monteortone/ Monteortone kihelkond]\n\n[[Kategooria:Itaalia kirikud]]\n[[Kategooria:Veneto maakond]]","hash":"65cb319ecb9875d2dea9a05c0ccc02e56fa10be951ab1c6222b2b310603a1df4","last_revision":"2018-05-25T06:15:57Z","first_revision":"2010-02-14T18:43:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.774471","cross_lingual_links":{"it":"Santuario della Beata Vergine della Salute (Abano Terme)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Madonna della Salute ehk Beata Vergine della Salute on palverännukirik Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.\n\nKirik asub kohas, kus legendi järgi Jumalaema ilmus Pietro Falcole ja tervendas tema haavad.\n\nKirik on ladina risti kujulise põhiplaaniga. Tal on pealööv, kaks külglöövi ja kolm apsiidi, mis on kaunistatud friisiga.\n\nKirikul on barokkportaal (1667), märkimisväärne kellatorn. Altariruumis on Jacopo da Mantagnana freskod, mis kujutavad Peetruse ja Maarja lugusid, ning Palma Noorema altarimaal, mis kujutab Ristilöödut Augustinuse ja Hieronymuse vahel.\n\nKirikus on väike Terme Euganee tervisveeallikas. Kuni 2003. aastani osutati kõrval asuvas kloostris teraapiateenust.\n\nKirik rajati 1428–1435.\n\n20. sajandil tuli see varisemisohtlikkuse tõttu korduvalt sulgeda, kuid pärast põhjalikku restaureerimist on see 1976. aastast hinnatud kontserdipaik.\n\nMonteortone kihelkond\n\nKategooria:Itaalia kirikud Kategooria:Veneto maakond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Madonna della Salute ehk Beata Vergine della Salute on palverännukirik Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.","translated_text":"The Madonna della Salute or Beata Vergine della Salute is a religious building in the Abano Terme area of the Italian province of Padua, in the province of Veneto.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirik asub kohas, kus legendi järgi Jumalaema ilmus Pietro Falcole ja tervendas tema haavad.","translated_text":"The church is located where, according to legend, the Mother of God appeared to Pietro Falcole and healed his wounds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirik on ladina risti kujulise põhiplaaniga.","translated_text":"The church has a Latin cross-shaped plan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tal on pealööv, kaks külglöövi ja kolm apsiidi, mis on kaunistatud friisiga.","translated_text":"It has a headrest, two side blows and three apses decorated with fries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirikul on barokkportaal (1667), märkimisväärne kellatorn.","translated_text":"The church has a Baroque portal (1667), a remarkable bell tower.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Altariruumis on Jacopo da Mantagnana freskod, mis kujutavad Peetruse ja Maarja lugusid, ning Palma Noorema altarimaal, mis kujutab Ristilöödut Augustinuse ja Hieronymuse vahel.","translated_text":"The altarpiece contains frescoes by Jacopo da Mantagnana, depicting the stories of Peter and Mary, and the altarpiece by Palma the Younger, depicting the Crusade between Augustine and Jerome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tervisveed","translated_text":"Health water","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirikus on väike Terme Euganee tervisveeallikas.","translated_text":"There's a little fountain of Terme Euganee in the church.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuni 2003. aastani osutati kõrval asuvas kloostris teraapiateenust.","translated_text":"Until 2003, the monastery next door provided therapeutic services.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirik rajati 1428–1435.","translated_text":"The church was built in 1428-1435.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"20. sajandil tuli see varisemisohtlikkuse tõttu korduvalt sulgeda, kuid pärast põhjalikku restaureerimist on see 1976. aastast hinnatud kontserdipaik.","translated_text":"In the 20th century, it was closed several times due to the possibility of excavation, but after extensive restoration, it has been a prized concert venue since 1976.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monteortone kihelkond","translated_text":"The Monteortone family","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Itaalia kirikud Kategooria:Veneto maakond","translated_text":"Italian Churches Category:County of Venice","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alsergrund","wikicode":"{{linn\n| nimi = Alsergrund\n| nimi1_keel = | nimi1 = \n| lipp = \n| lipu_link = \n| vapp = Wien - Bezirk Alsergrund, Wappen.svg\n| vapi_link = Alsergrundi vapp\n| pindala = 2,99\n| elanikke = \n| asendikaardi_pilt = Vienna subdivisions (9).svg\n}}\n\n'''Alsergrund''' on Austria pealinna [[Viin]]i 9. [[ringkond (Viin)|ringkond]] (''Bezirk''). Asub kesklinna põhjaosas.\n\nPiirneb [[Döbling]]iga põhjas, [[Währing]]i ja [[Hernals]]iga läänes ning [[Josefstadt]]i ja [[Innere Stadt]]iga lõunas. Idas eraldab [[Donaukanal]] Alsergrundi [[Brigittenau]]st ja [[Leopoldstadt]]ist.\n\nAlsergrundi ringkond moodustati 1850. aastal seitsmest eeslinnast, mis on tänapäeval linnaosad: [[Alservorstadt]], [[Althangrund]], [[Himmelpfortgrund]], [[Lichtental]], [[Michelbeuern]], [[Roßau]] ja [[Thurygrund]].\n\n2005. aastal oli 22,5% elanikest mitteausterlased.\n\nAlsergrundis asuvad [[Votivkirche]] kirik, Viini [[Volksoper]], [[Liechtensteini muuseum]] ja Austria keskpank [[Oesterreichische Nationalbank]]. Seal asuvad ka mitmed [[Viini Ülikool]]i teaduskonnad.\n\nAlsergrundis majas Berggasse 19 elas [[Sigmund Freud]].\n\n\nKarte Bezirksteile Alsergrund.png|Alsergrundi linnaosad\nAlsergrund (Wien) - Palais Liechtenstein (Fürstengasse).JPG|Liechtensteini muuseum\n\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n{{commonskat|Alsergrund}}\n* [https://www.wien.gv.at/bezirke/alsergrund/ Alsergrundi koduleht]\n\n{{Viin}}\n\n[[Kategooria:Viini ringkonnad]]","hash":"c277c852ab46068ee6ca9633f3c9a5d0f143cb4ebed6a471ffbca09d14084158","last_revision":"2023-09-19T18:33:40Z","first_revision":"2010-02-14T18:43:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.840718","cross_lingual_links":{"bar":"Oisagrund","bg":"Алзергрунд","ceb":"Gemeindebezirk Alsergrund","cs":"Alsergrund","da":"Alsergrund (Wien)","de":"Alsergrund","en":"Alsergrund","eo":"Alsergrund","es":"Alsergrund","fa":"آلزرگروند","fr":"Alsergrund","he":"אלזרגרונד","hu":"Alsergrund","hy":"Ալզերգրունդ","hyw":"Ալզէրկրունտ","id":"Alsergrund","it":"Alsergrund","ko":"알저그룬트","la":"Alsergrund","lb":"Alsergrund","mk":"Алзергрунд","nl":"Alsergrund","pl":"Alsergrund","ru":"Альзергрунд","sk":"Alsergrund","sr":"Алзергрунд","sv":"Alsergrund","tr":"Alsergrund","uk":"Альзергрунд","vec":"Alsergrund","zh":"阿尔瑟格伦德"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.651927","text":"Alsergrund on Austria pealinna Viini 9. ringkond (Bezirk). Asub kesklinna põhjaosas.\n\nPiirneb Döblingiga põhjas, Währingi ja Hernalsiga läänes ning Josefstadti ja Innere Stadtiga lõunas. Idas eraldab Donaukanal Alsergrundi Brigittenaust ja Leopoldstadtist.\n\nAlsergrundi ringkond moodustati 1850. aastal seitsmest eeslinnast, mis on tänapäeval linnaosad: Alservorstadt, Althangrund, Himmelpfortgrund, Lichtental, Michelbeuern, Roßau ja Thurygrund.\n\n2005. aastal oli 22,5% elanikest mitteausterlased.\n\nAlsergrundis asuvad Votivkirche kirik, Viini Volksoper, Liechtensteini muuseum ja Austria keskpank Oesterreichische Nationalbank. Seal asuvad ka mitmed Viini Ülikooli teaduskonnad.\n\nAlsergrundis majas Berggasse 19 elas Sigmund Freud.\n\nAlsergrundi koduleht\n\nKategooria:Viini ringkonnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alsergrund on Austria pealinna Viini 9. ringkond (Bezirk).","translated_text":"Alsergrund is the capital of Vienna's 9th district (Bezirk).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Asub kesklinna põhjaosas.","translated_text":"It's north of downtown.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Piirneb Döblingiga põhjas, Währingi ja Hernalsiga läänes ning Josefstadti ja Innere Stadtiga lõunas.","translated_text":"It borders Dublin to the north, Währing and Hernals to the west and Josefstad and Innerestad to the south.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Idas eraldab Donaukanal Alsergrundi Brigittenaust ja Leopoldstadtist.","translated_text":"To the east, the Danube separates Alsergrund from Brigittena and Leopoldstadt.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alsergrundi ringkond moodustati 1850. aastal seitsmest eeslinnast, mis on tänapäeval linnaosad: Alservorstadt, Althangrund, Himmelpfortgrund, Lichtental, Michelbeuern, Roßau ja Thurygrund.","translated_text":"The district of Alsergrund was formed in 1850 from seven suburbs, which are now urban areas: Alservorstadt, Althangrund, Himmelpfortgrund, Lichtental, Michelbeuern, Roßau and Thurygrund.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005. aastal oli 22,5% elanikest mitteausterlased.","translated_text":"In 2005, 22.5% of the population were non-Australian.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alsergrundis asuvad Votivkirche kirik, Viini Volksoper, Liechtensteini muuseum ja Austria keskpank Oesterreichische Nationalbank.","translated_text":"Alsergrund is home to the church of the Votivkirche, the Vienna Volksoper, the Museum of Liechtenstein and the Austrian central bank Oesterreichische Nationalbank.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal asuvad ka mitmed Viini Ülikooli teaduskonnad.","translated_text":"There are also several faculties of the University of Vienna.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alsergrundis majas Berggasse 19 elas Sigmund Freud.","translated_text":"In the Alsergrund house in Berggasse 19 lived Sigmund Freud.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alsergrundi koduleht","translated_text":"The homepage of Alsergrund","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Viini ringkonnad","translated_text":":Wine areas","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Beata Vergine della Salute","wikicode":"#suuna[[Madonna della Salute]]","hash":"1208b53d0a2cc9822fc1a00a9f0d5de9674711b17acace3157c1c0d822033e89","last_revision":"2010-02-14T18:44:05Z","first_revision":"2010-02-14T18:44:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.896119","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMadonna della Salute\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMadonna","translated_text":"The direction of Madonna","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"della Salute","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Johan Sverkersson","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Johan Sverkersson''' (ka '''Johan I''', vanemates allikates tihti '''Jon'''; [[1201]] – [[10. märts]] [[1222]]) oli [[Rootsi ajalugu#Põhjala ristisõjad|Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] aastatel [[1216]]–[[1222]]. \n\nJohan oli kuningas [[Sverker Karlsson noorem]]a ja [[Ingegärd Birgersdotter]]i poeg. \n\nJohani ema oli mõjuvõimsa [[Bjälbo suguvõsa]]st pärineva jarli [[Birger Brosa]] tütar. See oli ilmselt ka põhjus, miks Johan [[Erik Knutsson]]i surma järel [[1216]]. aastal kuningaks valiti. Johan krooniti [[1219]]. aastal [[Linköping]]is. \n[[File:Scandinavia1219.png|pisi|Skandinaavia 1219. Rootsi alad sinisega]]\n\"[[Västgötalagens kungalängd]]\" kirjutab Johani kohta, et oma vanuse kohta oli ta lapsik ja heatahtlik. Veel saab sealt teada, et ta valitses kolm talve ja suri [[1222]]. aastal \"loomulikku\" surma [[Visningsö]]l ning maeti [[Alvastra klooster|Alvastra kloostrisse]]. \n\nJohan jõudis oma lühikesel valitsemisajal korraldada sõjaretke ka Eestisse. Johani vägi sai [[1220]]. aasta suvel enda kätte [[Lihula linnus]]e ja selle ümbruse. Varsti pärast Lihula vallutamist naasis Johan Rootsi, kuid seejärel tungisid linnuse alla saarlased. Järgnenud [[Lihula lahing]]us [[8. august]]il [[1220]] said rootslased lüüa ning langesid ka Johani sugulane jarl [[Karl Kurt]] ja tema kantsler, [[Linköpingi piiskop]] [[Karl Magnusson]].\n\nJohan oli heades suhetes kirikuga ja laiendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi [[paavst]] soovis Rootsi troonil näha [[Erik Eriksson]]i.\n\nVallalise ja lastetu Johan Sverkersoni surmaga hääbus ka [[Sverkeri dünastia|Sverkeri kuningasuguvõsa]].\n\nVanemates allikates kasutati Johani kohta nime '''Jon''', mistõttu on teda tihti segi aetud [[Jon jarl]]iga. \n\n==Vaata ka==\n* [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Taani ja Rootsi sõtta sekkumine]], [[Lihula lahing]]\n\n[[Kategooria:sündinud 1201]]\n[[Kategooria:surnud 1222]]\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]","hash":"41bbd6b4f58c1152894610216228439bee1e8da22f539270cf35dec5b361783f","last_revision":"2023-07-27T20:17:28Z","first_revision":"2010-02-14T19:02:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:35.953994","cross_lingual_links":{"be":"Юхан I","ca":"Johan Sverkersson","cs":"Jan I. Sverkersson","da":"Johan 1. Sverkersson af Sverige","de":"Johann I. (Schweden)","el":"Ιωάννης Α΄ της Σουηδίας","en":"Johan Sverkersson","es":"Juan I Sverkersson","fi":"Juhana Sverkerinpoika","fr":"Jean Ier (roi de Suède)","he":"יוהאן הראשון, מלך שוודיה","hu":"I. János svéd király","is":"Jóhann Sörkvisson","it":"Giovanni I di Svezia","ja":"ヨハン1世 (スウェーデン王)","ko":"요한 1세 (스웨덴)","lv":"Jūhans I Sverkersons","nl":"Johan I van Zweden","nb":"Johan Sverkersson","pl":"Jan I Sverkersson","pt":"João I da Suécia","ru":"Юхан I","sh":"Johan I od Švedske","simple":"Johan Sverkersson","sl":"Ivan I. Švedski","sr":"Јуан I од Шведске","sv":"Johan Sverkersson","uk":"Юган I Сверкерссон","zh":"約翰一世 (瑞典)","zh-min-nan":"Johan Sverkersson"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.\n\nJohan oli kuningas Sverker Karlsson noorema ja Ingegärd Birgersdotteri poeg.\n\nJohani ema oli mõjuvõimsa Bjälbo suguvõsast pärineva jarli Birger Brosa tütar. See oli ilmselt ka põhjus, miks Johan Erik Knutssoni surma järel 1216. aastal kuningaks valiti. Johan krooniti 1219. aastal Linköpingis.\n\n\"Västgötalagens kungalängd\" kirjutab Johani kohta, et oma vanuse kohta oli ta lapsik ja heatahtlik. Veel saab sealt teada, et ta valitses kolm talve ja suri 1222. aastal \"loomulikku\" surma Visningsöl ning maeti Alvastra kloostrisse.\n\nJohan jõudis oma lühikesel valitsemisajal korraldada sõjaretke ka Eestisse. Johani vägi sai 1220. aasta suvel enda kätte Lihula linnuse ja selle ümbruse. Varsti pärast Lihula vallutamist naasis Johan Rootsi, kuid seejärel tungisid linnuse alla saarlased. Järgnenud Lihula lahingus 8. augustil 1220 said rootslased lüüa ning langesid ka Johani sugulane jarl Karl Kurt ja tema kantsler, Linköpingi piiskop Karl Magnusson.\n\nJohan oli heades suhetes kirikuga ja laiendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi paavst soovis Rootsi troonil näha Erik Erikssoni.\n\nVallalise ja lastetu Johan Sverkersoni surmaga hääbus ka Sverkeri kuningasuguvõsa.\n\nVanemates allikates kasutati Johani kohta nime Jon, mistõttu on teda tihti segi aetud Jon jarliga.\n\nEestlaste muistne vabadusvõitlus#Taani ja Rootsi sõtta sekkumine, Lihula lahing\n\nKategooria:sündinud 1201 Kategooria:surnud 1222 Kategooria:Rootsi monarhid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.","translated_text":"Johan Sverkersson (also Johan I, often referred to as Jon in older sources; 1201 10 March 1222) was King of Sweden from 1216 to 1222.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johan oli kuningas Sverker Karlsson noorema ja Ingegärd Birgersdotteri poeg.","translated_text":"Johan was the son of King Sverker Karlsson the Younger and Ingegard Birgersdotter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johani ema oli mõjuvõimsa Bjälbo suguvõsast pärineva jarli Birger Brosa tütar.","translated_text":"John's mother was the daughter of Earl Birger Brosa of the influential Bjälbo family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli ilmselt ka põhjus, miks Johan Erik Knutssoni surma järel 1216. aastal kuningaks valiti.","translated_text":"This was probably also the reason why Johan Erik Knutson was elected king in 1216 after his death.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johan krooniti 1219. aastal Linköpingis.","translated_text":"Johan was crowned in 1219 in Linköping.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Västgötalagens kungalängd\" kirjutab Johani kohta, et oma vanuse kohta oli ta lapsik ja heatahtlik.","translated_text":"The Västgotallagens King's Game tells us that John was childish and kind at his age.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Veel saab sealt teada, et ta valitses kolm talve ja suri 1222. aastal \"loomulikku\" surma","translated_text":"It also reveals that he ruled for three winters and died a \"natural\" death in 1222.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Visningsöl ning maeti Alvastra kloostrisse.","translated_text":"On the night of his disappearance, he was buried in the Alvastra Monastery.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johan jõudis oma lühikesel valitsemisajal korraldada sõjaretke ka Eestisse.","translated_text":"During his short reign, Johan managed to organize military expeditions to Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johani vägi sai 1220. aasta suvel enda kätte Lihula linnuse ja selle ümbruse.","translated_text":"In the summer of 1220, the forces of John captured Lihula Castle and its surroundings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varsti pärast Lihula vallutamist naasis Johan Rootsi, kuid seejärel tungisid linnuse alla saarlased.","translated_text":"Shortly after Lihula's conquest, Johan returned to Sweden, but then the islanders invaded the castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnenud Lihula lahingus 8. augustil 1220 said rootslased lüüa ning langesid ka Johani sugulane jarl Karl Kurt ja tema kantsler, Linköpingi piiskop Karl Magnusson.","translated_text":"Following the Battle of Lihula on 8 August 1220, the Swedes defeated John's cousin, Earl Karl Kurt, and his chancellor, the Bishop of Linköping, Karl Magnusson.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johan oli heades suhetes kirikuga ja laiendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi paavst soovis Rootsi troonil näha Erik Erikssoni.","translated_text":"Johan had good relations with the church and extended the privileges of ecclesiastical institutions, although the pope wanted to see Erik Erikson on the Swedish throne.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vallalise ja lastetu Johan Sverkersoni surmaga hääbus ka Sverkeri kuningasuguvõsa.","translated_text":"With the death of the vassal and childless Johan Sverkerson, Sverkers's royal legacy disappeared.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vanemates allikates kasutati Johani kohta nime Jon, mistõttu on teda tihti segi aetud Jon jarliga.","translated_text":"In older sources, John was called Jon, so he is often confused with Earl Jon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Taani ja Rootsi sõtta sekkumine, Lihula lahing","translated_text":"Ancient Estonian struggle for freedom# Denmark's involvement in the Swedish war, the Battle of Lihula","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:sündinud 1201 Kategooria:surnud 1222 Kategooria:Rootsi monarhid","translated_text":"Category:born 1201 Category:died 1222 Category:Swedish monarchs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ortone","wikicode":"#suuna[[Monte Ortone]]","hash":"6848feb9e2a332eed2be2e746422d9680e0d9367a38b75a5437640aa2bcfea11","last_revision":"2010-02-14T19:54:32Z","first_revision":"2010-02-14T19:54:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.008282","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMonte Ortone\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMonte","translated_text":"in the direction of Monte","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ortone","translated_text":"Ortone","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Erik Knutsson","wikicode":"[[Pilt:Eric the Survivor of Sweden grave detail 2009.jpg|thumb|200px|Kuningas Erik Knutssoni portree hauaplaadil Varnhemi kirikus]]\n[[Pilt:Eric the Survivor of Sweden grave 2009.jpg|thumb|200px|Kuningas Erik Knutssoni haud Varnhemi kirikus]]\n'''Erik Knutsson''' ehk '''Erik X''' (sünniaasta teadmata, surnud [[10. aprill]]il [[1216]]) oli [[Rootsi kuningas]] alates [[1208]] kuni surmani.\n\nErik oli kuningas [[Knut Eriksson]]i poeg. Tema ema nimi on teadmata.\n\nErik pääses eluga [[Älgaråsi lahing]]ust ([[1205]]), kus hukkusid tema kolm venda. Ta viibis seejärel paguluses oma sugulaste juures [[Norra]]s, pöördus tagasi Rootsi [[1208]] ja võitis kuningas [[Sverker Karlsson noorem]]a [[Lena lahingus]]. Erik valiti samal aastal kuningaks, kuid kroonimine toimus alles novembris [[1210]], pärast [[Gestilreni lahing]]ut, kus Sverker Karlsson noorema väed taas lüüa said ja Sverker ise langes. Eriku kroonimine on varaseim teadaolev kroonimine Rootsis. Teda kroonis [[piiskop]] Valerius, kes varem oli Sverker Karlsson noorema pooldaja.\n\nTeda nimetatakse tänapäeval ka Erik X-ks, kuigi eluajal nimetati teda Erik II-ks [Sten Carlsson, \"''Folkungarna – en släktkonfederation''\", Personhistorisk tidskrift [[1953]], lk. 92].\n\nKuningas Eriku esimeseks [[jarl]]iks oli [[Folke]]. Just tema toetajaid [[kõrgaadel|kõrgaadli]] seast hakati hiljem nimetama [[folkungar]]ideks. Seda poliitilist rühma või erakonda ei tohi segi ajada [[folkung]]ite ehk [[Bjälbo]] suguvõsaga. Folke langes ise juba [[Gestilren]]i lahingus juulis 1210. \n\nPaavst [[Innocentius III]] saatis 1216. aastal kuningas Erikule kirja, milles teatas, et on võtnud Rootsi oma kaitse alla, ja kinnitas Erikule valitsemisõiguse mitte üksnes Rootsis, vaid ka nendes maades, mis olid vallutatud [[pagan]]atelt. Varem oli Innocentius III olnud kuningas Sverker Karlsson noorema poolel. Paavsti kirja ei jõudnud aga Erik lugeda, kuna ta suri enne kirja saabumist [[10. aprill]]il 1216 [[Näs]]i kindluses [[Visingsö]]l äkilisse [[palavik]]ku. Ta on maetud [[Varnhemi kloostrikirik]]usse.\n\nKuningas Eriku valitsemisajast on vähe teada, kuid Västgöta seaduste kuningaraamatus seisab, et Erik oli ”hea aasta kuningas”. See tähendab, et tema valitsemise ajal olid head saagiaastad. Lippu, mida Erik kasutas lahingus Gestilreni all, säilitas [[seadusekuulutaja]] [[Eskil Magnusson]] [[Skara]]s. Eskil kinkis lipu [[1219]] austusavaldusena teda külastanud [[Island]]i seadusekuulutajale [[Snorri Sturluson]]ile.\n\n== Naine ja lapsed ==\n\nTa abiellus [[1210]] [[Taani]] printsessi [[Rikissa]]ga, kes oli kuninga [[Valdemar I (Taani)|Valdemar I]] ja [[Novgorodi Sofia]] tütar. [Brenner, S. Otto: \"''Nachkommen Gorms des Alten''\", lk. 24. Dansk Historisk Haandbogsforlag, [[1978]]].\n\nNende ühised lapsed:\n#Sofia Eriksdotter (surnud enne [[24. aprill]]i [[1241]]), abielus [[vürst]] [[Heinrich Burwin III von Mecklenburg]]iga (surnud 1277/1278)\n#[[Marianne Eriksdotter]] ehk Mariana ehk Marina, [[Pommeri]] vürstinna[Lars Lagerqvist ja Nils Åberg \"''Litet lexikon över Sveriges regenter''\". Vincent förlag, Boda kyrkby [[2004]] [[ISBN]]: 9187-064-43-X s. 16][Wilhelm Karl von Isenburg \"''Stammtafeln zur Geschichte der Europäischen Staaten II''\". [[Marburg]] [[1965]], tabel nr. 77]\n#[[Ingeborg Eriksdotter]], abielus [[Birger jarl]]iga.\n#[[Erik Eriksson]], sobimatult nimetatud lombakaks ja kokutajaks (sündinud 1216 pärast oma isa surma).\n\nKarli kroonikas seisab, et Erik lombakal ja kokutajal oli õde [[Märta Bonde]], mis tähendab, et ka tema pidi olema Erik Knutssoni tütar. Ajaloolane Dick Harrison aga väidab, et tegemist oli Märta sugulase Karl Knutssoni (Bonde) vassimisega, et seeläbi näidata oma kuuluvust Eriku suguvõsasse.\n\n== Allikad ==\n\n\n[[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]]\n[[Kategooria:Surnud 1216]]\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]","hash":"2a4b12be4c37d16bc5dbd72d88ec4f1e8edc13b4442f251d14e45190a4f80158","last_revision":"2016-06-14T14:04:36Z","first_revision":"2010-02-14T20:29:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.098465","cross_lingual_links":{"azb":"اوْنونجو اریک (سوئد)","be":"Эрык X Кнутсан","br":"Erik X","ca":"Èric X","cs":"Erik X. Knutsson","da":"Erik Knutsson af Sverige","de":"Erik X.","el":"Ερρίκος Ι΄ της Σουηδίας","en":"Erik Knutsson","es":"Erico X Knutsson","fa":"اریک دهم","fi":"Eerik X Knuutinpoika","fr":"Éric X de Suède","he":"אריק העשירי, מלך שוודיה","hu":"X. Erik svéd király","is":"Eiríkur Knútsson","it":"Erik X di Svezia","ja":"エリク10世 (スウェーデン王)","ko":"에리크 10세","nl":"Erik X van Zweden","nb":"Erik Knutsson","pl":"Eryk X Knutsson","pt":"Érico X da Suécia","ru":"Эрик X (король Швеции)","sh":"Erik X od Švedske","simple":"Eric X of Sweden","sv":"Erik Knutsson","uk":"Ерік X Кнутссон","zh":"埃里克·克努特松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Erik Knutsson ehk Erik X (sünniaasta teadmata, surnud 10. aprillil 1216) oli Rootsi kuningas alates 1208 kuni surmani.\n\nErik oli kuningas Knut Erikssoni poeg. Tema ema nimi on teadmata.\n\nErik pääses eluga Älgaråsi lahingust (1205), kus hukkusid tema kolm venda. Ta viibis seejärel paguluses oma sugulaste juures Norras, pöördus tagasi Rootsi 1208 ja võitis kuningas Sverker Karlsson noorema Lena lahingus. Erik valiti samal aastal kuningaks, kuid kroonimine toimus alles novembris 1210, pärast Gestilreni lahingut, kus Sverker Karlsson noorema väed taas lüüa said ja Sverker ise langes. Eriku kroonimine on varaseim teadaolev kroonimine Rootsis. Teda kroonis piiskop Valerius, kes varem oli Sverker Karlsson noorema pooldaja.\n\nTeda nimetatakse tänapäeval ka Erik X-ks, kuigi eluajal nimetati teda Erik II-ks .\n\nKuningas Eriku esimeseks jarliks oli Folke. Just tema toetajaid kõrgaadli seast hakati hiljem nimetama folkungarideks. Seda poliitilist rühma või erakonda ei tohi segi ajada folkungite ehk Bjälbo suguvõsaga. Folke langes ise juba Gestilreni lahingus juulis 1210.\n\nPaavst Innocentius III saatis 1216. aastal kuningas Erikule kirja, milles teatas, et on võtnud Rootsi oma kaitse alla, ja kinnitas Erikule valitsemisõiguse mitte üksnes Rootsis, vaid ka nendes maades, mis olid vallutatud paganatelt. Varem oli Innocentius III olnud kuningas Sverker Karlsson noorema poolel. Paavsti kirja ei jõudnud aga Erik lugeda, kuna ta suri enne kirja saabumist 10. aprillil 1216 Näsi kindluses Visingsöl äkilisse palavikku. Ta on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.\n\nKuningas Eriku valitsemisajast on vähe teada, kuid Västgöta seaduste kuningaraamatus seisab, et Erik oli \"hea aasta kuningas\". See tähendab, et tema valitsemise ajal olid head saagiaastad. Lippu, mida Erik kasutas lahingus Gestilreni all, säilitas seadusekuulutaja Eskil Magnusson Skaras. Eskil kinkis lipu 1219 austusavaldusena teda külastanud Islandi seadusekuulutajale Snorri Sturlusonile.\n\nTa abiellus 1210 Taani printsessi Rikissaga, kes oli kuninga Valdemar I ja Novgorodi Sofia tütar. .\n\nNende ühised lapsed: Sofia Eriksdotter (surnud enne 24. aprilli 1241), abielus vürst Heinrich Burwin III von Mecklenburgiga (surnud 1277/1278) Marianne Eriksdotter ehk Mariana ehk Marina, Pommeri vürstinna Ingeborg Eriksdotter, abielus Birger jarliga. Erik Eriksson, sobimatult nimetatud lombakaks ja kokutajaks (sündinud 1216 pärast oma isa surma).\n\nKarli kroonikas seisab, et Erik lombakal ja kokutajal oli õde Märta Bonde, mis tähendab, et ka tema pidi olema Erik Knutssoni tütar. Ajaloolane Dick Harrison aga väidab, et tegemist oli Märta sugulase Karl Knutssoni (Bonde) vassimisega, et seeläbi näidata oma kuuluvust Eriku suguvõsasse.\n\nKategooria:Sündinud 12. sajandil Kategooria:Surnud 1216 Kategooria:Rootsi monarhid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik Knutsson ehk Erik X (sünniaasta teadmata, surnud 10. aprillil 1216) oli Rootsi kuningas alates 1208 kuni surmani.","translated_text":"Erik Knutsson or Erik X (died 10 April 1216) was King of Sweden from 1208 until his death.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik oli kuningas Knut Erikssoni poeg.","translated_text":"Erik was the son of King Knut Erikson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema ema nimi on teadmata.","translated_text":"Her mother's name is unknown.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik pääses eluga Älgaråsi lahingust (1205), kus hukkusid tema kolm venda.","translated_text":"Erik survived the Battle of Älgarås (1205), in which three of his brothers were killed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta viibis seejärel paguluses oma sugulaste juures Norras, pöördus tagasi Rootsi 1208 ja võitis kuningas Sverker Karlsson noorema Lena lahingus.","translated_text":"He then went into exile with his relatives in Norway, returned to Sweden in 1208, and defeated King Sverker Karlsson the Younger at the Battle of Lena.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erik valiti samal aastal kuningaks, kuid kroonimine toimus alles novembris 1210, pärast Gestilreni lahingut, kus Sverker Karlsson noorema väed taas lüüa said ja Sverker ise langes.","translated_text":"Erik was elected king the same year, but the coronation did not take place until November 1210, after the Battle of Gestilren, where Sverker Karlsson's younger forces were again defeated and Sverker himself fell.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eriku kroonimine on varaseim teadaolev kroonimine Rootsis.","translated_text":"The special coronation is the earliest known coronation in Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda kroonis piiskop Valerius, kes varem oli Sverker Karlsson noorema pooldaja.","translated_text":"He was crowned by Bishop Valerius, a former supporter of Sverker Karlsson the Younger.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teda nimetatakse tänapäeval ka Erik X-ks, kuigi eluajal nimetati teda Erik II-ks .","translated_text":"He is also known today as Erik X, although during his lifetime he was known as Erik II.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Sten Carlsson, \"''Folkungarna – en släktkonfederation''\", Personhistorisk tidskrift [[1953]], lk. 92]","char_index":81,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuningas Eriku esimeseks jarliks oli Folke.","translated_text":"The first Earl of King Erik was Folke.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Just tema toetajaid kõrgaadli seast hakati hiljem nimetama folkungarideks.","translated_text":"It was his supporters among the elite who later came to be known as the Folklorists.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda poliitilist rühma või erakonda ei tohi segi ajada folkungite ehk Bjälbo suguvõsaga.","translated_text":"This political group or party must not be confused with the Folkung or Bjälbo family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Folke langes ise juba Gestilreni lahingus juulis 1210.","translated_text":"Folke himself fell at the Battle of Gestilren in July 1210.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavst Innocentius III saatis 1216. aastal kuningas Erikule kirja, milles teatas, et on võtnud","translated_text":"In 1216, Pope Innocent III sent a letter to King Eric announcing that he had","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rootsi oma kaitse alla, ja kinnitas Erikule valitsemisõiguse mitte üksnes Rootsis, vaid ka nendes maades, mis olid vallutatud paganatelt.","translated_text":"Sweden under its own protection, and it asserted the right to rule not only in Sweden but also in lands conquered by pagans.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varem oli Innocentius III olnud kuningas Sverker Karlsson noorema poolel.","translated_text":"Previously, Innocentius III was the younger half of King Sverker Karlsson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paavsti kirja ei jõudnud aga Erik lugeda, kuna ta suri enne kirja saabumist 10. aprillil 1216 Näsi kindluses Visingsöl äkilisse palavikku.","translated_text":"However, Eric could not read the pope's letter because he died before the letter arrived on April 10, 1216, of a sudden fever in Visigothic Castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.","translated_text":"He is buried in the monastery of Varnhem.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuningas Eriku valitsemisajast on vähe teada, kuid Västgöta seaduste kuningaraamatus seisab, et Erik oli \"hea aasta kuningas\".","translated_text":"Little is known about the reign of King Erik, but the Royal Book of the Laws of the West Indies says that Erik was \"the king of the good year\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See tähendab, et tema valitsemise ajal olid head saagiaastad.","translated_text":"That means that during his reign there were good saga years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lippu, mida Erik kasutas lahingus Gestilreni all, säilitas seadusekuulutaja Eskil Magnusson Skaras.","translated_text":"The flag that Erik used in the Battle of Gestilren was kept by law enforcement official Eskil Magnusson Skaras.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eskil kinkis lipu 1219 austusavaldusena teda külastanud Islandi seadusekuulutajale Snorri Sturlusonile.","translated_text":"In 1219, Eskil presented the flag as a tribute to Snorri Sturluson, an Icelandic lawyer who visited him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Naine ja lapsed","translated_text":"Women and children","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta abiellus 1210 Taani printsessi Rikissaga, kes oli kuninga Valdemar I ja Novgorodi Sofia tütar. .","translated_text":"In 1210 he married Princess Rikissa of Denmark, daughter of King Valdemar I and Sofia of Novgorod.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Brenner, S. Otto: \"''Nachkommen Gorms des Alten''\", lk. 24. Dansk Historisk Haandbogsforlag, [[1978]]]","char_index":98,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nende ühised lapsed: Sofia Eriksdotter (surnud enne 24. aprilli 1241), abielus vürst Heinrich Burwin III von Mecklenburgiga (surnud 1277/1278) Marianne Eriksdotter ehk Mariana ehk Marina, Pommeri vürstinna Ingeborg Eriksdotter, abielus Birger jarliga.","translated_text":"Their common children: Sofia Eriksdotter (died before 24 April 1241), married to Prince Heinrich Burwin III von Mecklenburg (died 1277/1278) Marianne Eriksdotter or Mariana or Marina, Princess Ingeborg Eriksdotter of Pomerania, married to Earl Birger.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Lars Lagerqvist ja Nils Åberg \"''Litet lexikon över Sveriges regenter''\". Vincent förlag, Boda kyrkby [[2004]] [[ISBN]]: 9187-064-43-X s. 16]","char_index":205,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Wilhelm Karl von Isenburg \"''Stammtafeln zur Geschichte der Europäischen Staaten II''\". [[Marburg]] [[1965]], tabel nr. 77]","char_index":205,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Erik Eriksson, sobimatult nimetatud lombakaks ja kokutajaks (sündinud 1216 pärast oma isa surma).","translated_text":"Erik Eriksson, incorrectly referred to as a baker and cooker (born 1216 after his father's death).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karli kroonikas seisab, et Erik lombakal ja kokutajal oli õde Märta Bonde, mis tähendab, et ka tema pidi olema Erik Knutssoni tütar.","translated_text":"Karl's chronicle says that Erik Lombak and Koktaja had a sister, Märta Bonde, which means that she too must have been Erik Knutson's daughter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ajaloolane Dick Harrison aga väidab, et tegemist oli Märta sugulase Karl Knutssoni (Bonde) vassimisega, et seeläbi näidata oma kuuluvust Eriku suguvõsasse.","translated_text":"Historian Dick Harrison, on the other hand, claims that it was Martha's cousin Karl Knutson (Bonde) who was kidnapped in order to demonstrate his belonging to the Erik family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Allikad","translated_text":"Sources","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sündinud 12. sajandil Kategooria:Surnud 1216 Kategooria:Rootsi monarhid","translated_text":"Category:Born in the 12th century Category:died in 1216 Category:Monarchs of Sweden","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Teda nimetatakse tänapäeval ka Erik X-ks, kuigi eluajal nimetati teda Erik II-ks .","translated_text":"He is also known today as Erik X, although during his lifetime he was known as Erik II.","citations":[{"content":"[Sten Carlsson, \"''Folkungarna – en släktkonfederation''\", Personhistorisk tidskrift [[1953]], lk. 92]","char_index":81,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta abiellus 1210 Taani printsessi Rikissaga, kes oli kuninga Valdemar I ja Novgorodi Sofia tütar. .","translated_text":"In 1210 he married Princess Rikissa of Denmark, daughter of King Valdemar I and Sofia of Novgorod.","citations":[{"content":"[Brenner, S. Otto: \"''Nachkommen Gorms des Alten''\", lk. 24. Dansk Historisk Haandbogsforlag, [[1978]]]","char_index":98,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Nende ühised lapsed: Sofia Eriksdotter (surnud enne 24. aprilli 1241), abielus vürst Heinrich Burwin III von Mecklenburgiga (surnud 1277/1278) Marianne Eriksdotter ehk Mariana ehk Marina, Pommeri vürstinna Ingeborg Eriksdotter, abielus Birger jarliga.","translated_text":"Their common children: Sofia Eriksdotter (died before 24 April 1241), married to Prince Heinrich Burwin III von Mecklenburg (died 1277/1278) Marianne Eriksdotter or Mariana or Marina, Princess Ingeborg Eriksdotter of Pomerania, married to Earl Birger.","citations":[{"content":"[Lars Lagerqvist ja Nils Åberg \"''Litet lexikon över Sveriges regenter''\". Vincent förlag, Boda kyrkby [[2004]] [[ISBN]]: 9187-064-43-X s. 16]","char_index":205,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Wilhelm Karl von Isenburg \"''Stammtafeln zur Geschichte der Europäischen Staaten II''\". [[Marburg]] [[1965]], tabel nr. 77]","char_index":205,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Sven Kramer","wikicode":"[[Pilt:Sven Kramer (2006).jpg|pisi|Sven Kramer]]\n'''Sven Kramer''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1986]] [[Heerenveen]]is) on [[Holland]]i [[kiiruisutamine|kiiruisutaja]], kes on valitsenud kiiruisutamise pikkadel distantsidel alates [[2007]]. aastast. \n\n== Saavutused ==\n===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===\n\n* [[Kiiruisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is\n** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kiiruisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#5000 m|5000 m]]\n** [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] pronksmedal [[Kiiruisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#Võistkondlik jälitussõit|võistkondlikus jälitussõidus]]\n\n* [[Kiiruisutamine 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s\n** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kiiruisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#5000 m|5000 m]]\n\n==Isiklikud rekordid==\n[[Pilt:Sven Kramer 2007.jpg|pisi|Kramer 2007. aasta MM-il]]\n*500 m: 36,17\n*1000 m: 1.10,60\n*1500 m: 1.43,54\n*3000 m: 3.41,48\n*5000 m: 6.03,32 MR\n*10 000 m: 12.41,69 MR\n\n==Välislingid==\n* [http://www.svenkramer.nl/ Sven Krameri koduleht] \n\n{{JÄRJESTA:Kramer, Sven}}\n[[Kategooria:Hollandi kiiruisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1986]]","hash":"d6bd4f1e0e952d6c20086d1412399dfba2357b90b0032dbe232126357f231eb5","last_revision":"2014-05-06T13:09:51Z","first_revision":"2010-02-14T20:48:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.154495","cross_lingual_links":{"ar":"سفين كرامر","arz":"سفين كرامر","be":"Свен Крамер","bg":"Свен Крамер","cs":"Sven Kramer","da":"Sven Kramer","de":"Sven Kramer (Eisschnellläufer)","en":"Sven Kramer","es":"Sven Kramer","fa":"سون کرامر","fi":"Sven Kramer","fo":"Sven Kramer","fr":"Sven Kramer","fy":"Sven Kramer","gl":"Sven Kramer","he":"סוון קרמר","hr":"Sven Kramer","it":"Sven Kramer","ja":"スベン・クラマー","ko":"스벤 크라머르","li":"Sven Kramer","lt":"Sven Kramer","lv":"Svens Kramers","mk":"Свен Крамер","mn":"Свен Крамер","nds":"Sven Kramer","nl":"Sven Kramer","nn":"Sven Kramer","nb":"Sven Kramer","pl":"Sven Kramer","pt":"Sven Kramer","ro":"Sven Kramer","ru":"Крамер, Свен","sco":"Sven Kramer","sl":"Sven Kramer","sr":"Свен Крамер","sv":"Sven Kramer","uk":"Свен Крамер","uz":"Sven Kramer","zh":"斯文·克雷默"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Sven Kramer (sündinud 23. aprillil 1986 Heerenveenis) on Hollandi kiiruisutaja, kes on valitsenud kiiruisutamise pikkadel distantsidel alates 2007. aastast.\n\n2010 Vancouveris olümpiavõitja 5000 m pronksmedal võistkondlikus jälitussõidus\n\n2014 Sotšis olümpiavõitja 5000 m\n\n500 m: 36,17 1000 m: 1.10,60 1500 m: 1.43,54 3000 m: 3.41,48 5000 m: 6.03,32 MR 10 000 m: 12.41,69 MR\n\nSven Krameri koduleht\n\nKategooria:Hollandi kiiruisutajad Kategooria:Sündinud 1986\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sven Kramer (sündinud 23. aprillil 1986 Heerenveenis) on Hollandi kiiruisutaja, kes on valitsenud kiiruisutamise pikkadel distantsidel alates 2007. aastast.","translated_text":"Sven Kramer (born 23 April 1986 in Heerenveen) is a Dutch long-distance runner who has competed since 2007.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Olümpiamängudel","translated_text":"Olympic Games","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 Vancouveris olümpiavõitja 5000 m pronksmedal võistkondlikus jälitussõidus","translated_text":"2010 Vancouver Olympic champion 5000m bronze medalist in track and field","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2014","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sotšis olümpiavõitja 5000 m","translated_text":"Olympic champion in Sochi 5000m","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikud rekordid","translated_text":"Personal records","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"500 m: 36,17 1000 m: 1.10,60 1500 m: 1.43,54 3000 m: 3.41,48 5000 m: 6.03,32 MR 10 000 m: 12.41,69 MR","translated_text":"500 m: 36.17 1000 m: 1.10.60 1500 m: 1.43.54 3000 m: 3.41.48 5000 m: 6.03.32 MR 10 000 m: 12.41.69 MR","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sven Krameri koduleht","translated_text":"The homepage of Sven Kramer","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hollandi kiiruisutajad Kategooria:Sündinud 1986","translated_text":":Holland speedway operators Category:Born in 1986","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hüvasti, Mary Poppins","wikicode":"'''\"Hüvasti, Mary Poppins\"''' ([[vene keel]]es \"Мэри Поппинс, до свидания\") on [[1983]]. aasta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] muusikafilm [[P. L. Travers]]i jutustuste ainetel.\n\nFilmi, mille peaosa mängis [[Natalja Andreitšenko]], lavastas [[Leonid Kvinihidze]]. Filmis tegi kaasa ka eesti näitleja [[Lembit Ulfsak]].\n\nFilm valmis filmistuudios [[Mosfilm]].\n\n[[Kategooria:Nõukogude Liidu filmid]]\n[[Kategooria:1983. aasta filmid]]","hash":"3e0e973e2f8da981a795e52b354ca4768cae0bba50d3fdeebdad51da0df2b2d3","last_revision":"2021-06-20T19:57:24Z","first_revision":"2010-02-14T21:11:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.214341","cross_lingual_links":{"crh":"Meri Poppins, do svidaniya","da":"Meri Poppins, do svidanija!","en":"Mary Poppins, Goodbye","fr":"Mary Poppins, au revoir","hy":"Ցտեսություն, Մերի Փոփինս","nb":"Meri Poppins, do svidanija!","ru":"Мэри Поппинс, до свидания","uk":"Мері Поппінс, до побачення"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"\"Hüvasti, Mary Poppins\" (vene keeles \"Мэри Поппинс, до свидания\") on 1983. aasta Nõukogude Liidu muusikafilm P. L. Traversi jutustuste ainetel.\n\nFilmi, mille peaosa mängis Natalja Andreitšenko, lavastas Leonid Kvinihidze. Filmis tegi kaasa ka eesti näitleja Lembit Ulfsak.\n\nFilm valmis filmistuudios Mosfilm.\n\nKategooria:Nõukogude Liidu filmid Kategooria:1983. aasta filmid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Hüvasti, Mary Poppins\" (vene keeles \"Мэри Поппинс, до свидания\") on 1983. aasta Nõukogude Liidu muusikafilm P. L. Traversi jutustuste ainetel.","translated_text":"\"Goodbye, Mary Poppins\" (Russian: \"Mary Poppins, до свидания\") is a 1983 Soviet musical film based on the short stories by P. L. Travers.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmi, mille peaosa mängis Natalja Andreitšenko, lavastas Leonid Kvinihidze.","translated_text":"The film, starring Natalya Andreitschenko, was directed by Leonid Kvinhidze.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Filmis tegi kaasa ka eesti näitleja Lembit Ulfsak.","translated_text":"The film also starred Estonian actor Lembit Ulfsak.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Film valmis filmistuudios Mosfilm.","translated_text":"The film was made at Mosfilm Studios.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõukogude Liidu filmid Kategooria:1983. aasta filmid","translated_text":"Category:Movies of the Soviet Union Category:Movies from 1893","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hüvasti Mary Poppins","wikicode":"#suuna [[Hüvasti, Mary Poppins]]","hash":"0a006becaa447b7d61a3721be52de381df14df9f280b25f3cefc1061796c11b1","last_revision":"2010-02-14T21:13:33Z","first_revision":"2010-02-14T21:13:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.266585","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Hüvasti, Mary Poppins\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Hüvasti, Mary Poppins","translated_text":"I'm on my way. Bye, Mary Poppins.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Nõukogude Liidu filmid","wikicode":"[[Kategooria:Nõukogude Liidu kultuur]]\n[[Kategooria:Filmid riigiti]]","hash":"672863ab6bd66c3838fde47e3646ba5425b96663c4f36f47af49f111477462f3","last_revision":"2019-03-20T15:46:53Z","first_revision":"2010-02-14T21:15:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.329684","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:أفلام سوفيتية","ast":"Categoría:Películes de la Xunión Soviética","az":"Kateqoriya:SSRİ filmləri","azb":"بؤلمه:شوروی فیملری","ba":"Категория:СССР фильмдары","be":"Катэгорыя:Фільмы СССР","be-x-old":"Катэгорыя:Савецкія фільмы","bg":"Категория:Съветски филми","bn":"বিষয়শ্রেণী:সোভিয়েত চলচ্চিত্র","bs":"Kategorija:Sovjetski filmovi","ca":"Categoria:Pel·lícules de la Unió Soviètica","ckb":"پۆل:فیلمە سۆڤیەتییەکان","cs":"Kategorie:Sovětské filmy","cv":"Категори:ССРП фильмĕсем","cy":"Categori:Ffilmiau o'r Undeb Sofietaidd","da":"Kategori:Film fra Sovjetunionen","de":"Kategorie:Sowjetischer Film","el":"Κατηγορία:Σοβιετικές ταινίες","en":"Category:Soviet films","eo":"Kategorio:Sovetiaj filmoj","es":"Categoría:Películas de Unión Soviética","eu":"Kategoria:Sobietar Batasuneko filmak","fa":"رده:فیلمهای ساخت اتحاد شوروی","fi":"Luokka:Neuvostoliittolaiset elokuvat","fr":"Catégorie:Film soviétique","fy":"Kategory:Film út de Sovjet-Uny","gl":"Categoría:Filmes da Unión Soviética","he":"קטגוריה:סרטים סובייטיים","hi":"श्रेणी:सोवियत फ़िल्में","hu":"Kategória:Szovjet filmek","hy":"Կատեգորիա:Խորհրդային ֆիլմեր","id":"Kategori:Film Uni Soviet","is":"Flokkur:Sovéskar kvikmyndir","it":"Categoria:Film sovietici","ja":"Category:ソビエト連邦の映画作品","ka":"კატეგორია:სსრკ-ის ფილმები","kk":"Санат:КСРО фильмдері","ko":"분류:소련의 영화 작품","ky":"Категория:СССР тасмалары","la":"Categoria:Pelliculae Sovieticae","lb":"Kategorie:Sowjetesch Filmer","lt":"Kategorija:TSRS filmai","lv":"Kategorija:PSRS filmas","ml":"വർഗ്ഗം:സോവിയറ്റ് ചലച്ചിത്രങ്ങൾ","mn":"Ангилал:Зөвлөлтийн кино","ms":"Kategori:Filem Kesatuan Soviet","nn":"Kategori:Sovjetisk film","nb":"Kategori:Sovjetiske filmer","pa":"ਸ਼੍ਰੇਣੀ:ਸੋਵੀਅਤ ਫਿਲਮਾਂ","pl":"Kategoria:Radzieckie filmy","pt":"Categoria:Filmes da União Soviética","ro":"Categorie:Filme sovietice","ru":"Категория:Фильмы СССР","sah":"Категория:ССРХ киинэлэрэ","sh":"Kategorija:Sovjetski filmovi","simple":"Category:Soviet movies","sk":"Kategória:Sovietske filmy","sl":"Kategorija:Sovjetski filmi","sr":"Категорија:Совјетски филмови","sv":"Kategori:Sovjetiska filmer","tg":"Гурӯҳ:Филмҳои ИҶШС","th":"หมวดหมู่:ภาพยนตร์โซเวียต","tr":"Kategori:Sovyetler Birliği'nin filmleri","tt":"Төркем:ССРБ фильмнары","uk":"Категорія:Фільми СРСР","ur":"زمرہ:سوویتی فلمیں","uz":"Turkum:Sovet Ittifoqi filmlari","vep":"Kategorii:NSTÜ:n fil'mad","vi":"Thể loại:Phim Liên Xô","xmf":"კატეგორია:სსრრ-იშ ფილმეფი","zh":"Category:苏联电影作品","zh-yue":"Category:蘇聯電影"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Kategooria:Nõukogude Liidu kultuur Kategooria:Filmid riigiti\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõukogude Liidu kultuur Kategooria:Filmid riigiti","translated_text":"Category:Culture of the Soviet Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vilmos Aba-Novák","wikicode":"[[Pilt:Aba-Novák Self-portrait 1926.jpg|pisi|Autoportree (1926)]]\n'''Vilmos Aba-Novák''' (1912. aastani '''Vilmos Novák'''; [[15. märts]] [[1894]] [[Budapest]] – [[29. september]] [[1941]] Budapest) oli [[ungarlased|ungari]] [[maalikunstnik]] ja [[Graafik (kunstnik)|graafik]]. \n\n==Välislingid==\n{{commonskat}}\n*[http://www.aba-novak.hu/ Aba-Nováki galerii] (''ungari keeles'')\n*[http://www.hung-art.hu/frames.html?/magyar/a/aba_nova/muvek/index.html Aba-Nováki tööd] (''ungari ja inglise keeles'')\n*[http://www.bibl.u-szeged.hu/ha/muveszet/aba/aba2.html Valik Aba-Nováki maale]\n\n{{JÄRJESTA:Abanovak, Vilmos}}\n[[Kategooria:Ungari maalikunstnikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1894]]\n[[Kategooria:Surnud 1941]]","hash":"f42bda23cf93c2ec8746234c4eb808ef26fa08557cabef58abccd3d7b8bf832a","last_revision":"2017-12-16T15:18:16Z","first_revision":"2010-02-14T21:40:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.401391","cross_lingual_links":{"arz":"فيلموس ابا نوفاك","az":"Vilmoş Aba-Novak","cs":"Vilmos Aba-Novák","da":"Vilmos Aba-Novák","de":"Vilmos Aba-Novák","el":"Βίλμος Άμπα-Νόβακ","en":"Vilmos Aba-Novák","eo":"Vilmos Aba-Novák","es":"Vilmos Aba Novák","fr":"Vilmos Aba-Novák","hr":"Vilmos Aba-Novák","hu":"Aba-Novák Vilmos","hy":"Վիլմոշ Աբա-Նովակ","it":"Vilmos Aba Novák","ja":"アバ＝ノヴァク・ヴィルモス","nl":"Vilmos Aba-Novák","pl":"Vilmos Aba-Novák","ro":"Aba Novak Vilmos","ru":"Аба-Новак, Вильмош","sl":"Vilmos Aba Novák","uz":"Vilmos Aba-Novák","zh":"奥鲍-诺瓦克·维尔莫什","zh-min-nan":"Aba-Novák Vilmos"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Vilmos Aba-Novák (1912. aastani Vilmos Novák; 15. märts 1894 Budapest – 29. september 1941 Budapest) oli ungari maalikunstnik ja graafik.\n\nAba-Nováki galerii (ungari keeles) Aba-Nováki tööd (ungari ja inglise keeles) Valik Aba-Nováki maale\n\nKategooria:Ungari maalikunstnikud Kategooria:Sündinud 1894 Kategooria:Surnud 1941\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vilmos Aba-Novák (1912. aastani Vilmos Novák; 15. märts 1894 Budapest – 29. september 1941 Budapest) oli ungari maalikunstnik ja graafik.","translated_text":"Vilmos Aba-Novák (Hungarian: Vilmos Aba-Novák; 15 March 1894 Budapest ⁇ 29 September 1941 Budapest) was a Hungarian painter and graphic artist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aba","translated_text":"I'm going to help.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Nováki galerii (ungari keeles) Aba-Nováki tööd (ungari ja inglise keeles) Valik Aba-Nováki maale","translated_text":"-Nováki Gallery (in Hungarian) Aba-Nováki's work (in Hungarian and English)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Ungari maalikunstnikud Kategooria:Sündinud 1894 Kategooria:Surnud 1941","translated_text":"Hungarian painters Category:born 1894 Category:died 1941","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Ungari kunstnikud","wikicode":"[[Kategooria:Ungari inimesed|Kunstnikud]]\n[[Kategooria:Kunstnikud riigiti]]","hash":"9890b3992340ceb291ca82d574413f3b4624c5715f68334f923001603e1ee80d","last_revision":"2010-02-14T21:44:02Z","first_revision":"2010-02-14T21:43:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.461857","cross_lingual_links":{"af":"Kategorie:Hongaarse kunstenaars","an":"Categoría:Artistas d'Hongría","ar":"تصنيف:فنانون هنغاريون","ca":"Categoria:Artistes hongaresos","cs":"Kategorie:Maďarští umělci","cy":"Categori:Arlunwyr Hwngaraidd","da":"Kategori:Kunstnere fra Ungarn","de":"Kategorie:Künstler (Ungarn)","diq":"Kategori:Senatkarê Macarıstani","el":"Κατηγορία:Ούγγροι καλλιτέχνες","en":"Category:Hungarian artists","eo":"Kategorio:Hungaraj artistoj","es":"Categoría:Artistas de Hungría","eu":"Kategoria:Hungariako artistak","fa":"رده:هنرمندان اهل مجارستان","fi":"Luokka:Unkarilaiset taiteilijat","fr":"Catégorie:Artiste hongrois","fy":"Kategory:Hongaarsk keunstner","gl":"Categoría:Personalidades da arte de Hungría","gv":"Ronney:Ellyneyryn Ungaaragh","he":"קטגוריה:אמנים הונגרים","hr":"Kategorija:Mađarski umjetnici","hu":"Kategória:Magyar képzőművészek","hy":"Կատեգորիա:Հունգարացի արվեստագետներ","id":"Kategori:Seniman Hungaria","is":"Flokkur:Ungverskir listamenn","it":"Categoria:Artisti ungheresi","ja":"Category:ハンガリーの芸術家","ko":"분류:헝가리의 미술가","la":"Categoria:Artifices Hungariae","lb":"Kategorie:Ungaresch Kënschtler","lt":"Kategorija:Vengrijos menininkai","lv":"Kategorija:Ungāru mākslinieki","mn":"Ангилал:Унгарын уран бүтээлч","mt":"Kategorija:Artisti Ungeriżi","nl":"Categorie:Hongaars kunstenaar","nb":"Kategori:Ungarske kunstnere","pl":"Kategoria:Węgierscy artyści","pt":"Categoria:Artistas da Hungria","ro":"Categorie:Artiști maghiari","ru":"Категория:Деятели искусства Венгрии","se":"Kategoriija:Ungáralaš dáiddárat","sh":"Kategorija:Mađarski umjetnici","sk":"Kategória:Maďarskí umelci","sl":"Kategorija:Madžarski umetniki","sr":"Категорија:Мађарски уметници","sv":"Kategori:Ungerska konstnärer","sw":"Jamii:Wasanii wa Hungaria","tr":"Kategori:Macar sanatçılar","uk":"Категорія:Митці Угорщини","ur":"زمرہ:مجارستانی فنکار","zh":"Category:匈牙利艺术家"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Kunstnikud Kategooria:Kunstnikud riigiti\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kunstnikud Kategooria:Kunstnikud riigiti","translated_text":"Artists Category:Artists from abroad","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Keraamikud","wikicode":"[[Kategooria:Tarbekunstnikud]]\n[[Kategooria:Keraamika]]","hash":"fd0d6b397408a9a72fa2326b50d8c78759fee6af97176eb9907122641a03b71f","last_revision":"2011-09-20T07:08:30Z","first_revision":"2010-02-14T21:47:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.524249","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:خزفيون","az":"Kateqoriya:Keramika sənətçiləri","be":"Катэгорыя:Мастакі-керамісты","be-x-old":"Катэгорыя:Мастакі-керамісты","bg":"Категория:Керамици","ca":"Categoria:Ceramistes","cs":"Kategorie:Keramici","da":"Kategori:Keramikere","de":"Kategorie:Keramiker","el":"Κατηγορία:Κεραμίστες","en":"Category:Ceramists","eo":"Kategorio:Ceramikistoj","es":"Categoría:Alfareros y ceramistas","eu":"Kategoria:Zeramikariak","fi":"Luokka:Keramiikkataiteilijat","fr":"Catégorie:Céramiste","fy":"Kategory:Keramist","hr":"Kategorija:Keramičari","it":"Categoria:Ceramisti","ja":"Category:セラミック工芸家","lb":"Kategorie:Keramiker","mk":"Категорија:Керами��ари","mn":"Ангилал:Керамикч","nl":"Categorie:Keramist","nn":"Kategori:Keramikarar","nb":"Kategori:Keramikere","oc":"Categoria:Ceramista","pl":"Kategoria:Ceramicy","pt":"Categoria:Ceramistas","ro":"Categorie:Ceramiști","ru":"Категория:Художники-керамисты","simple":"Category:Ceramists","sk":"Kategória:Keramikári","smn":"Luokka:Keramikkáreh","sv":"Kategori:Keramiker","tr":"Kategori:Seramik sanatçıları","uk":"Категорія:Художники-керамісти","zh":"Category:陶瓷家"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Kategooria:Tarbekunstnikud Kategooria:Keraamika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Tarbekunstnikud Kategooria:Keraamika","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological developments in the field of biotechnology.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"P. L. Travers","wikicode":"[[Pilt:PL Travers.jpg|thumb|P. L. Travers (siis veel Helen Lyndon Goffi nime all) [[Shakespeare]]'i näidendis \"[[Suveöö unenägu]]\" [[Titania (haldjakuninganna)|Titania]] rollis (umbes 1924)]]\n'''Pamela Lyndon Travers''' (kodanikunimega '''Helen Lyndon Goff'''; [[9. august]] [[1899]] [[Queensland]], [[Maryborough]] – [[23. aprill]] [[1996]] [[London]]) oli [[Austraalia]] päritolu inglise kirjanik, Mary Poppinsi tegelaskuju looja.[[https://www.youtube.com/watch?v=m9MBbN9Ebow& Who Was The Real Mary Poppins?]]\n\nTraversi [[luuletus|luuletusi]] hakati avaldama juba siis, kui autor ise oli teismeline. Seejärel esines ta [[näitleja]]na Austraalias ja [[Uus-Meremaa]]l ringi reisivas ning [[Shakespeare]]'i teoseid mängivas näitetrupis.\n\n[[1924]]. aastal naasis ta Inglismaale ja pühendus kirjanduslikule tegevusele [[varjunimi|varjunime]] all P. L. Travers. Initsiaale kasutas ta sellepärast, et oleks raskem aru saada, et ta naine on.\n\nTravers on [[Mary Poppins]]i raamatusarja \"[[Mary Poppins (raamatusari)|Mary Poppins]]\" autor. Selle esimene romaan \"[[Mary Poppins (romaan)|Mary Poppins]]\" ilmus [[1934]] ja sai kohe väga menukaks. Travers kirjutas sellele seitse järge, millest viimane ilmus [[1988]].\n\n[[1964]] valmis [[Disney]] stuudios [[film]] \"[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]\", milles peaosa mängis [[Julie Andrews]]. See valmis peamiselt sarja esimese raamatu põhjal, kuid pisut kasutati ka hilisemaid raamatuid. Film oli nomineeritud 13 [[Oscar (auhind)|Oscari]] kandidaadiks ja võitis neist viis: parim naispeaosaline (Andrews), [[režissöör]], algupärane [[muusika]], [[laul]] ja eriefektid. Seitse korda kaotas ta filmile \"[[Minu veetlev leedi (film)|Minu veetlev leedi]]\", mis oli nomineeritud 12 Oscari kandidaadiks ja võitis neist kaheksa. Kuid Traversile enesele ei meeldinud film üldse ja ta keeldus kõigist hilisematest pakkumistest filmile järg teha.\n\n[[1983]]. aastal valmis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] muusikafilm \"[[Hüvasti, Mary Poppins]]\".\n\nTraversi sallimatus filmi ja eriti Disney stuudio vastu oli nii suur, et kui ta oli juba üle 90 aasta vana ning Briti teatriprodutsent [[Cameron Mackintosh]] soovis luua [[muusikal]]i \"[[Mary Poppins (muusikal)|Mary Poppins]]\", nõustus Travers üksnes tingimusel, et ainult Inglismaal sündinud isikud (ja kindlasti mitte ameeriklased) tohivad selle valmimises osaleda ja mitte keegi neist ei tohi olla filmide tegemisega seotud. See välistas muu hulgas [[vennad Shermanid|vendadel Shermanitel]] muusikali jaoks uute laulude kirjutamise. Siiski tohtis muusikalis kasutada olemasolevaid, juba filmis kõlanud laule. Need tingimused kirjutas ta sisse ka oma [[testament]]i.\n\n[[1977]]. aastal tõsteti Travers aadliseisusse.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n\n{{JÄRJESTA:Travers, P. L.}}\n[[Kategooria:Austraalia kirjanikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1899]]\n[[Kategooria:Surnud 1996]]","hash":"40cb4be31be746a4f3b7bd647195da3d7f6f9b463096c42dd4fa8cf4bc88c092","last_revision":"2024-03-13T16:52:57Z","first_revision":"2010-02-14T21:50:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.581414","cross_lingual_links":{"ar":"باميلا ليندون ترافرز","arz":"بى. ال. ترافرز","ast":"Pamela Lyndon Travers","bg":"Памела Травърз","bn":"পি. এল. ট্র্যাভার্স","br":"Pamela L. Travers","ca":"Pamela Lyndon Travers","cs":"Pamela Lyndon Travers","cy":"P. L. Travers","da":"P.L. Travers","de":"P. L. Travers","el":"Πάμελα Λύντον Τράβερς","en":"P. L. Travers","eo":"P. L. Travers","es":"Pamela Lyndon Travers","eu":"P. L. Travers","fa":"پی. ال. تراورس","fi":"P. L. Travers","fr":"Pamela L. Travers","he":"פמלה לינדן טרוורס","hu":"Pamela Lyndon Travers","hy":"Պամելա Թրևերս","id":"Pamela Lyndon Travers","it":"P. L. Travers","ja":"パメラ・トラバース","ka":"პამელა ლინდონ ტრევერსი","ko":"패멀라 린던 트래버스","lt":"Pamela Travers","ml":"പി.എൽ. ട്രാവേർസ്","ms":"P. L. Travers","nl":"Pamela Lyndon Travers","nn":"P.L. Travers","nb":"P.L. Travers","pl":"Pamela Lyndon Travers","pt":"Pamela Lyndon Travers","ru":"Памела Линдон Трэверс","sh":"P. L. Travers","simple":"P. L. Travers","sk":"Pamela Lyndon Travers","sr":"П. Л. Траверс","sv":"Pamela L. Travers","uk":"Памела Ліндон Треверс","zh":"P·L·卓華斯"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Pamela Lyndon Travers (kodanikunimega Helen Lyndon Goff; 9. august 1899 Queensland, Maryborough – 23. aprill 1996 London) oli Austraalia päritolu inglise kirjanik, Mary Poppinsi tegelaskuju looja.\n\nTraversi luuletusi hakati avaldama juba siis, kui autor ise oli teismeline. Seejärel esines ta näitlejana Austraalias ja Uus-Meremaal ringi reisivas ning Shakespeare'i teoseid mängivas näitetrupis.\n\n1924. aastal naasis ta Inglismaale ja pühendus kirjanduslikule tegevusele varjunime all P. L. Travers. Initsiaale kasutas ta sellepärast, et oleks raskem aru saada, et ta naine on.\n\nTravers on Mary Poppinsi raamatusarja \"Mary Poppins\" autor. Selle esimene romaan \"Mary Poppins\" ilmus 1934 ja sai kohe väga menukaks. Travers kirjutas sellele seitse järge, millest viimane ilmus 1988.\n\n1964 valmis Disney stuudios film \"Mary Poppins\", milles peaosa mängis Julie Andrews. See valmis peamiselt sarja esimese raamatu põhjal, kuid pisut kasutati ka hilisemaid raamatuid. Film oli nomineeritud 13 Oscari kandidaadiks ja võitis neist viis: parim naispeaosaline (Andrews), režissöör, algupärane muusika, laul ja eriefektid. Seitse korda kaotas ta filmile \"Minu veetlev leedi\", mis oli nomineeritud 12 Oscari kandidaadiks ja võitis neist kaheksa. Kuid Traversile enesele ei meeldinud film üldse ja ta keeldus kõigist hilisematest pakkumistest filmile järg teha.\n\n1983. aastal valmis Nõukogude Liidus muusikafilm \"Hüvasti, Mary Poppins\".\n\nTraversi sallimatus filmi ja eriti Disney stuudio vastu oli nii suur, et kui ta oli juba üle 90 aasta vana ning Briti teatriprodutsent Cameron Mackintosh soovis luua muusikali \"Mary Poppins\", nõustus Travers üksnes tingimusel, et ainult Inglismaal sündinud isikud (ja kindlasti mitte ameeriklased) tohivad selle valmimises osaleda ja mitte keegi neist ei tohi olla filmide tegemisega seotud. See välistas muu hulgas vendadel Shermanitel muusikali jaoks uute laulude kirjutamise. Siiski tohtis muusikalis kasutada olemasolevaid, juba filmis kõlanud laule. Need tingimused kirjutas ta sisse ka oma testamenti.\n\n1977. aastal tõsteti Travers aadliseisusse.\n\nKategooria:Austraalia kirjanikud Kategooria:Sündinud 1899 Kategooria:Surnud 1996\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pamela Lyndon Travers (kodanikunimega Helen Lyndon Goff; 9. august 1899 Queensland, Maryborough – 23. aprill 1996 London) oli Austraalia päritolu inglise kirjanik, Mary Poppinsi tegelaskuju looja.","translated_text":"Pamela Lyndon Travers (born Helen Lyndon Goff; 9 August 1899 in Maryborough, Queensland ⁇ 23 April 1996 in London) was an Australian-born English writer, the creator of the character Mary Poppins.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www.youtube.com/watch?v=m9MBbN9Ebow& Who Was The Real Mary Poppins?]]","char_index":196,"name":"2019_05_24","url":"https://www.youtube.com/watch?v=m9MBbN9Ebow&","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":970198,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:46.404535-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Traversi luuletusi hakati avaldama juba siis, kui autor ise oli teismeline.","translated_text":"Travert's poems began to be published when the author himself was a teenager.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejärel esines ta näitlejana Austraalias ja Uus-Meremaal ringi reisivas ning Shakespeare'i teoseid mängivas näitetrupis.","translated_text":"He then performed as an actor, traveling around Australia and New Zealand and playing Shakespeare's plays in a drama troupe.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1924. aastal naasis ta Inglismaale ja pühendus kirjanduslikule tegevusele varjunime all P. L. Travers.","translated_text":"In 1924, he returned to England and devoted himself to literary pursuits under the pseudonym P. L. Travers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Initsiaale kasutas ta sellepärast, et oleks raskem aru saada, et ta naine on.","translated_text":"He used the initials to make it harder to tell if his wife was.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Travers on Mary Poppinsi raamatusarja \"Mary Poppins\" autor.","translated_text":"Travers is the author of the Mary Poppins book series.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle esimene romaan \"Mary Poppins\" ilmus 1934 ja sai kohe väga menukaks.","translated_text":"Her first novel, \"Mary Poppins\", was published in 1934 and became an instant classic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Travers kirjutas sellele seitse järge, millest viimane ilmus 1988.","translated_text":"Travers wrote seven sequels to this, the last of which appeared in 1988.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1964 valmis Disney stuudios film \"Mary Poppins\", milles peaosa mängis Julie Andrews.","translated_text":"In 1964, the Disney studio produced the film \"Mary Poppins\", starring Julie Andrews.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See valmis peamiselt sarja esimese raamatu põhjal, kuid pisut kasutati ka hilisemaid raamatuid.","translated_text":"It was primarily based on the first book in the series, but later books were also used to a lesser extent.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Film oli nomineeritud 13 Oscari kandidaadiks ja võitis neist viis: parim naispeaosaline (Andrews), režissöör, algupärane muusika, laul ja eriefektid.","translated_text":"The film was nominated for 13 Oscars, winning five: Best Actress (Andrews), Director, Original Music, Song and Special Effects.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seitse korda kaotas ta filmile \"Minu veetlev leedi\", mis oli nomineeritud 12 Oscari kandidaadiks ja võitis neist kaheksa.","translated_text":"He lost seven times to \"The Lying Lady\", which was nominated for 12 Oscars and won eight of them.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Traversile enesele ei meeldinud film üldse ja ta keeldus kõigist hilisematest pakkumistest filmile järg teha.","translated_text":"But Travers himself didn't like the film at all, and he refused any later offers to follow the film.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1983. aastal valmis Nõukogude Liidus muusikafilm \"Hüvasti, Mary Poppins\".","translated_text":"In 1983, the Soviet Union produced the musical \"Goodbye, Mary Poppins\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Traversi sallimatus filmi ja eriti Disney stuudio vastu oli nii suur, et kui ta oli juba üle 90 aasta vana ning Briti teatriprodutsent Cameron Mackintosh soovis luua muusikali \"Mary Poppins\", nõustus Travers üksnes tingimusel, et ainult Inglismaal sündinud isikud (ja kindlasti mitte ameeriklased) tohivad selle valmimises osaleda ja mitte keegi neist ei tohi olla filmide tegemisega seotud.","translated_text":"Travers' disapproval of the film and especially the Disney studio was so great that when he was already in his 90s and British theatre producer Cameron Mackintosh wanted to create the musical \"Mary Poppins\", Travers agreed only on the condition that only people born in England (and certainly not Americans) were allowed to participate in its production and that none of them should be involved in the making of the films.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See välistas muu hulgas vendadel Shermanitel muusikali jaoks uute laulude kirjutamise.","translated_text":"This prevented, among other things, the Sherman brothers from writing new songs for the musical.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski tohtis muusikalis kasutada olemasolevaid, juba filmis kõlanud laule.","translated_text":"However, the music could use existing songs that had already been played in the film.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Need tingimused kirjutas ta sisse ka oma testamenti.","translated_text":"He also wrote down these terms in his will.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1977. aastal tõsteti Travers aadliseisusse.","translated_text":"In 1977, Travers was elevated to the peerage.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Austraalia kirjanikud Kategooria:Sündinud 1899 Kategooria:Surnud 1996","translated_text":"Category:Australian writers Category:Born in 1899 Category:died in 1996","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Pamela Lyndon Travers (kodanikunimega Helen Lyndon Goff; 9. august 1899 Queensland, Maryborough – 23. aprill 1996 London) oli Austraalia päritolu inglise kirjanik, Mary Poppinsi tegelaskuju looja.","translated_text":"Pamela Lyndon Travers (born Helen Lyndon Goff; 9 August 1899 in Maryborough, Queensland ⁇ 23 April 1996 in London) was an Australian-born English writer, the creator of the character Mary Poppins.","citations":[{"content":"[[https://www.youtube.com/watch?v=m9MBbN9Ebow& Who Was The Real Mary Poppins?]]","char_index":196,"name":"2019_05_24","url":"https://www.youtube.com/watch?v=m9MBbN9Ebow&","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":970198,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:46.404535-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Pamela Lyndon Travers","wikicode":"#suuna[[P. L. Travers]]","hash":"a9e45f4af8a485e669070ef77143aadceab56904f1283f56dd3d2e078fcb6fdf","last_revision":"2010-02-14T21:51:23Z","first_revision":"2010-02-14T21:51:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.652913","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaP. L. Travers\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaP. L. Travers","translated_text":"In the direction of P. L. Travers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Helen Lyndon Goff","wikicode":"#suuna[[P. L. Travers]]","hash":"a9e45f4af8a485e669070ef77143aadceab56904f1283f56dd3d2e078fcb6fdf","last_revision":"2010-02-14T21:52:41Z","first_revision":"2010-02-14T21:52:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.707589","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaP. L. Travers\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaP. L. Travers","translated_text":"In the direction of P. L. Travers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kosei Matsui","wikicode":"#suuna [[Kōsei Matsui]]","hash":"74d0550fa42eb8233e240e4dc78e8bb0cbaef1017791711d6edd928a428fb1bf","last_revision":"2010-02-14T22:21:37Z","first_revision":"2010-02-14T22:21:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.762094","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Kōsei Matsui\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Kōsei Matsui","translated_text":"In the direction of Kōsei Matsui","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vilmos Novák","wikicode":"#suuna[[Vilmos Aba-Novák]]","hash":"4de5cd329f2cba5903c853e45b9f3944f3b8202983e2c7b40c4dbefc6bbb1e70","last_revision":"2010-02-14T23:01:17Z","first_revision":"2010-02-14T23:01:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.826396","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVilmos Aba-Novák\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVilmos Aba-Novák","translated_text":"In the direction of Vilmos Aba-Novák","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vilmos Aba-Novak","wikicode":"#suuna[[Vilmos Aba-Novák]]","hash":"4de5cd329f2cba5903c853e45b9f3944f3b8202983e2c7b40c4dbefc6bbb1e70","last_revision":"2010-02-14T23:01:43Z","first_revision":"2010-02-14T23:01:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.878603","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVilmos Aba-Novák\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVilmos Aba-Novák","translated_text":"In the direction of Vilmos Aba-Novák","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vilmos Novak","wikicode":"#suuna[[Vilmos Aba-Novák]]","hash":"4de5cd329f2cba5903c853e45b9f3944f3b8202983e2c7b40c4dbefc6bbb1e70","last_revision":"2010-02-14T23:02:23Z","first_revision":"2010-02-14T23:02:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.928220","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVilmos Aba-Novák\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVilmos Aba-Novák","translated_text":"In the direction of Vilmos Aba-Novák","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Prioniturus mada","wikicode":"#suuna[[Buru lapatspapagoi]]","hash":"8ef0b1a16dce07d3d31399ae2592ce6c59653c53768541c3a63a668c93ce8c72","last_revision":"2010-02-15T00:20:20Z","first_revision":"2010-02-15T00:20:20Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:36.983132","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaBuru lapatspapagoi\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaBuru lapatspapagoi","translated_text":"In the direction of Buru lapats parrots","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ibrahim Abbud","wikicode":"#suuna[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]","hash":"4dd2f9197f46f50f011501cfff352d32cf33cf7bb0ff35f9b9f003878c095f9e","last_revision":"2010-02-15T03:57:03Z","first_revision":"2010-02-15T03:57:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.043913","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIbrāhīm 'Abbūd\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIbrāhīm","translated_text":"in the direction of Ibrahim","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"'Abbūd","translated_text":"'Abboud","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)","wikicode":"[[Pilt:Hamad bin Isa Al Khalifa (1872–1942).png|pisi|Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]]\n[[Šeik]] '''Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah''' ([[araabia keel]]es حمد بن عيسى آل خليفة; elas [[6. veebruar]] [[1872]] – [[20. veebruar]] [[1942]] {{kas|Hawalli kubermang}}) oli [[Bahrein]]i monarh (''[[ḩākim]]'') alates [[1932]] kuni surmani.\n\nTa oli eelmise valitseja [[‘Īsá ibn ‘Alī Āl Khalīfah]]' teine poeg (vanem vend suri [[1893]]) ning nimetati troonipärijaks ja asevalitsejaks ametlikult [[26. mai]]l [[1923]]. Troonile tõusis Ḩamad pärast isa surma [[9. detsember|9. detsembril]] [[1932]] ja krooniti [[9. veebruar]]il [[1933]].\n\n[[7. veebruar]]il [[1940]] asutas ta Bahreini kõrgeima autasu, kolmeklassilise [[Āl Khalīfah' orden]]i.\n\nHariduse omandas ta eraõpetajate juhendamisel. Enne valitsejaks saamist oli ta [[1920]]–[[1929]] [[Al-Manāmah]]' kuberner.\n\n[[Suurbritannia]] autasustas teda kahe ordeniga: [[3. juuni]]l [[1921]] [[India impeeriumi orden]]iga, mis andis talle õiguse kanda tiitlit [[Sir]], ja [[1. jaanuar]]il [[1935]] [[India tähe orden]]iga.\n\nTal oli neli abikaasat, neist esimene oli tema vanema venna lesk. Nendest abieludest sündis arvukalt järeltulijaid, sealhulgas 10 poega. Ḩamadi surma järel tõusis Bahreini troonile tema vanim poeg [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān]].\n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[‘Īsá ibn ‘Alī Āl Khalīfah]]|nimi=[[Bahreini ḩākim]]|aeg=[[1932]]–[[1942]]|järgnev=[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)|Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]}}\n{{lõpp}}\n\n{{JÄRJESTA:Hamad ibn Isa Al Khalifah (1872)}}\n[[Kategooria:Bahreini monarhid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1872]]\n[[Kategooria:Surnud 1942]]","hash":"3251c5dfa9b0b9326faf33e1ca987016cc414ca111df887eeb3e0bb58b920fa1","last_revision":"2016-02-20T09:58:38Z","first_revision":"2010-02-15T07:58:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.094096","cross_lingual_links":{"ar":"حمد بن عيسى بن علي آل خليفة","arz":"حمد بن عيسى بن على ال خليفه","azb":"حمد بن عیسی بن علی آل خلیفه","en":"Hamad bin Isa Al Khalifa (1872–1942)","fa":"حمد بن عیسی بن علی آل خلیفه","it":"Hamad ibn Isa Al Khalifa (1872-1942)","ru":"Хамад ибн Иса Аль Халифа (хаким)","tg":"Ҳамад ибни Исо ал-Халифа","uk":"Хамад ібн Іса аль-Халіфа (хакім)","zh":"哈马德·本·伊萨·阿勒哈利法 (1872年)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Šeik Ḩamad ibn 'Īsá Āl Khalīfah (araabia keeles حمد بن عيسى آل خليفة; elas 6. veebruar 1872 – 20. veebruar 1942 ) oli Bahreini monarh (ḩākim) alates 1932 kuni surmani.\n\nTa oli eelmise valitseja 'Īsá ibn 'Alī Āl Khalīfah' teine poeg (vanem vend suri 1893) ning nimetati troonipärijaks ja asevalitsejaks ametlikult 26. mail 1923. Troonile tõusis Ḩamad pärast isa surma 9. detsembril 1932 ja krooniti 9. veebruaril 1933.\n\n7. veebruaril 1940 asutas ta Bahreini kõrgeima autasu, kolmeklassilise Āl Khalīfah' ordeni.\n\nHariduse omandas ta eraõpetajate juhendamisel. Enne valitsejaks saamist oli ta 1920–1929 Al-Manāmah' kuberner.\n\nSuurbritannia autasustas teda kahe ordeniga: 3. juunil 1921 India impeeriumi ordeniga, mis andis talle õiguse kanda tiitlit Sir, ja 1. jaanuaril 1935 India tähe ordeniga.\n\nTal oli neli abikaasat, neist esimene oli tema vanema venna lesk. Nendest abieludest sündis arvukalt järeltulijaid, sealhulgas 10 poega. Ḩamadi surma järel tõusis Bahreini troonile tema vanim poeg Salmān.\n\nKategooria:Bahreini monarhid Kategooria:Sündinud 1872 Kategooria:Surnud 1942\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Šeik Ḩamad ibn 'Īsá Āl Khalīfah (araabia keeles حمد بن عيسى آل خليفة; elas 6. veebruar 1872 – 20. veebruar 1942 ) oli Bahreini monarh (ḩākim) alates 1932 kuni surmani.","translated_text":"Sheikh ⁇ amad ibn 'Īsá Āl Khalīfah (Arabic: حمد بن عيسى آل خليفة; 6 February 1872 ⁇ 20 February 1942) was the monarch of Bahrain ( ⁇ ākim) from 1932 until his death.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli eelmise valitseja 'Īsá ibn 'Alī Āl Khalīfah' teine poeg (vanem vend suri 1893) ning nimetati troonipärijaks ja asevalitsejaks ametlikult 26. mail 1923.","translated_text":"He was the second son of the previous ruler 'Īsá ibn 'Alī Āl Khalīfah (elder brother died in 1893) and was officially named heir to the throne and deputy ruler on 26 May 1923.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Troonile tõusis Ḩamad pärast isa surma 9. detsembril 1932 ja krooniti 9. veebruaril 1933.","translated_text":"He ascended the throne on the death of his father on December 9, 1932, and was crowned on February 9, 1933.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"7","translated_text":"7","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". veebruaril 1940 asutas ta Bahreini kõrgeima autasu, kolmeklassilise Āl Khalīfah' ordeni.","translated_text":"In February 1940, he established the highest honour in Bahrain, the third class of the Order of the Khalīfah.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hariduse omandas ta eraõpetajate juhendamisel.","translated_text":"He was educated as a private tutor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enne valitsejaks saamist oli ta 1920–1929 Al-Manāmah' kuberner.","translated_text":"Before becoming ruler, he was governor of Al-Manāmah from 1920 to 1929.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suurbritannia autasustas teda kahe ordeniga: 3. juunil 1921 India impeeriumi ordeniga, mis andis talle õiguse kanda tiitlit Sir, ja 1. jaanuaril 1935 India tähe ordeniga.","translated_text":"Britain honoured him with two orders: the Order of the Indian Empire on 3 June 1921, which entitled him to the title of Sir, and the Order of the Star of India on 1 January 1935.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tal oli neli abikaasat, neist esimene oli tema vanema venna lesk.","translated_text":"He had four wives, the first being the widow of his older brother.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nendest abieludest sündis arvukalt järeltulijaid, sealhulgas 10 poega.","translated_text":"From these marriages, numerous descendants were born, including 10 sons.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ḩamadi surma järel tõusis Bahreini troonile tema vanim poeg Salmān.","translated_text":"After Hamad's death, his eldest son Salman ascended the throne of Bahrain.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Bahreini monarhid Kategooria:Sündinud 1872 Kategooria:Surnud 1942","translated_text":"The following is a list of the heads of state and government of Bahrain.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kiirendussõit","wikicode":"#suuna [[Drag racing]]","hash":"dbf158d534a595d231be3493cfe486bd960fe3d236b3ef2b851e0c1ee052eb49","last_revision":"2012-11-07T17:52:28Z","first_revision":"2010-02-15T08:40:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.148586","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Drag racing\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Drag racing","translated_text":"Direction Drag racing","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Haldur Õim","wikicode":"[[Pilt:Haldur Õim, 2008.jpg|thumb|Haldur Õim (2008)]]\n'''Haldur Õim''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1942]] [[Helme vald (1939)|Helme vallas]] [[Valgamaa]]l) on eesti [[keeleteadlane]] ja [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 1994). \n\n== Haridus ==\n\nHaldur Õim on lõpetanud 1960. aastal [[Tõrva Keskkool]]i ja 1965. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]]. Ta omandas filoloogiakandidaadi kraadi TRÜ juures [[1970]]. aastal (kandidaaditöö teema oli \"Семантическая структура словесных групп, связанных с понятием лица в эстонском языке\") ja filoloogiadoktori kraadi samas [[1983]]. aastal (doktoritöö teema oli \"Семантика и теория понимания языка: анализ лексики и текстов директивного общения эстонского языка\").\n\n== Töökäik ==\n\nTa on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli [[kriminoloogia]] laboratooriumi õigusinformatsiooni töörühma vanemteadurina (hiljem nimetati see õigus- ja majandusinformatsiooni probleemgrupiks ja seejärel tehisintellekti laboratooriumiks) 1969–1977, TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetajana 1977–1983, [[Helsingi Ülikool]]is eesti keele lektorina 1981–1984, Tartu Ülikooli eesti keele kateedri dotsendina 1983–1985 ja professorina 1986–1992, külalisprofessorina [[Koblenzi-Landau ülikool|Koblenzi-Landau ülikooli]] arvutilingvistika instituudis [[Saksamaa]]l 1991–1992 ning Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professorina 1992–2007. [[2007]]. aastast on ta Tartu Ülikooli [[emeriitprofessor]].\n\n== Teadustöö ==\nHaldur Õimu teadustöös saab eristada kaht peamist suunda:\n\n* tähenduse uurimine: semantika ja pragmaatika, algul formaalsema, hiljem pigem kognitiivse paradigma raames\n* arvutilingvistika: dialoogi modelleerimine, freimisemantika rakendused jms.\n\nHaldur Õimu võib pidada arvutilingvistika ja kognitiivse keeleteaduse töörühmade alusepanijaks, samas ka muljetavaldavalt paljude populaarteaduslike tekstide autor. Paljud tema teoreetilistest artiklitest on pikka aega olnud oluliseks õppematerjaliks mitmele keeleteaduse üliõpilaste põlvkonnale.[[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/ta_aastaraamat_2017.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) 2017. Tallinn, 2018, lk 176-177]]\n\n== Liikmesus ==\n\nÕim on [[Emakeele Selts]]i liige ning alates [[2005]] [[Eesti Rakenduslingvistika Ühing]]u liige. Ta on [[Keel ja Kirjandus|Keele ja Kirjanduse]] toimetuse liige. Ta on Internationale [[Cognitive Linguistic Association]]i liige alates 1993, [[Association for Computational Linguistics]]i liige alates 1993. aastast, [[International society of the Study of Argumentation]] ([[Amsterdam]]is) liige alates 2004 ning [[Deutsche Gesellschaft für Kognitive Linguistik]] liige alates 2005. 7. aprillist 1983 NLKP liige.[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1983/04/15/13] \n\n23. novembril 1994 valiti Haldur Õim [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.\n\n== Töid ==\n\n* Semantika. Tallinn, Valgus, 1974, 168 lk. ISBN 9789949266241\n* Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika. Tallinn, Valgus, 1983, 141 lk. ISBN 9789949266234\n* Eesti keele tehnoloogilised ressursid ja vahendid : arvutikorpused, arvutisõnastikud, keeletehnoloogiline tarkvara / Kadri Muischnek, Heili Orav, Heiki-Jaan Kaalep, Haldur Õim ; Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu. Tallinn, 2003, 85 lk. ISBN 9985790537\n\n== Tunnustus ==\n*[[2001]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] \n* [[2005]] [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]\n* [[2007]] [[Tartu Ülikooli suur medal]][{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}] \n* [[2007]] [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]]\n* [[2020]] [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|teenetemärk \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\"]][{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}]\n\n== Viited ==\n{{viited}} \n\n== Kirjandus ==\n* Tähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 = ''Catcher of the meaning: festschrift for Professor Haldur Õim on the occasion of his 60th birthday /'' toimetajad [[Renate Pajusalu]] ja [[Tiit Hennoste]], [[Tartu Ülikool]], [[Tartu]] [[2002]], 388 lk; \n* Haldur Õimu tööde bibliograafia lk 370–388; ISBN 9985402308\n* Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1993-1998. Tallinn, 1998, lk 138-139.\n* Margus Maidla. Akadeemik Haldur Õim, mees, kes keelt arvutisse paneb. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 389-395.\n\n== Välislingid ==\n\n* [https://www.etis.ee/CV/Haldur_%C3%95im/est/ Haldur Õim] Eesti Teadusinfosüsteemis\n\n* [https://www.akadeemia.ee/member/oim/ Haldur Õim] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel\n* [http://www.cl.ut.ee/inimesed/hoim/haldur60.pdf Haldur Õimu tööde bibliograafia 1964–2001]\n* Haldur Õim ja [[Erkki Luuk]] saates \"[[Keelekõrv]]\": evolutsioonist ja universaalsest grammatikast, [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1226791 1. osa, 17.10.2009], [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1234851 2. osa, 31.10.2009], [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1244381 3. osa, 07.11.2009]\n* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101589 Semantika].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR\n* [http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=101574 Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR\n\n\n{{JÄRJESTA:Õim, Haldur}}\n[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]]\n[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Riikliku Ülikooli organisatsiooni liikmed]]\n[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]\n[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]\n[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1942]]","hash":"683f95b801f87b75fa85e6afbb8cd2b8902a2c3fa3009c8c3660453f235f8427","last_revision":"2024-03-29T09:20:44Z","first_revision":"2010-02-15T09:16:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.212635","cross_lingual_links":{"en":"Haldur Õim","pl":"Haldur Õim"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Haldur Õim (sündinud 22. jaanuaril 1942 Helme vallas Valgamaal) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).\n\nHaldur Õim on lõpetanud 1960. aastal Tõrva Keskkooli ja 1965. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Ta omandas filoloogiakandidaadi kraadi TRÜ juures 1970. aastal (kandidaaditöö teema oli \"Семантическая структура словесных групп, связанных с понятием лица в эстонском языке\") ja filoloogiadoktori kraadi samas 1983. aastal (doktoritöö teema oli \"Семантика и теория понимания языка: анализ лексики и текстов директивного общения эстонского языка\").\n\nTa on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli kriminoloogia laboratooriumi õigusinformatsiooni töörühma vanemteadurina (hiljem nimetati see õigus- ja majandusinformatsiooni probleemgrupiks ja seejärel tehisintellekti laboratooriumiks) 1969–1977, TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetajana 1977–1983, Helsingi Ülikoolis eesti keele lektorina 1981–1984, Tartu Ülikooli eesti keele kateedri dotsendina 1983–1985 ja professorina 1986–1992, külalisprofessorina Koblenzi-Landau ülikooli arvutilingvistika instituudis Saksamaal 1991–1992 ning Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professorina 1992–2007. 2007. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.\n\nHaldur Õimu teadustöös saab eristada kaht peamist suunda:\n\ntähenduse uurimine: semantika ja pragmaatika, algul formaalsema, hiljem pigem kognitiivse paradigma raames arvutilingvistika: dialoogi modelleerimine, freimisemantika rakendused jms.\n\nHaldur Õimu võib pidada arvutilingvistika ja kognitiivse keeleteaduse töörühmade alusepanijaks, samas ka muljetavaldavalt paljude populaarteaduslike tekstide autor. Paljud tema teoreetilistest artiklitest on pikka aega olnud oluliseks õppematerjaliks mitmele keeleteaduse üliõpilaste põlvkonnale.\n\nÕim on Emakeele Seltsi liige ning alates 2005 Eesti Rakenduslingvistika Ühingu liige. Ta on Keele ja Kirjanduse toimetuse liige. Ta on Internationale Cognitive Linguistic Associationi liige alates 1993, Association for Computational Linguisticsi liige alates 1993. aastast, International society of the Study of Argumentation (Amsterdamis) liige alates 2004 ning Deutsche Gesellschaft für Kognitive Linguistik liige alates 2005. 7. aprillist 1983 NLKP liige.\n\n23. novembril 1994 valiti Haldur Õim Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.\n\nSemantika. Tallinn, Valgus, 1974, 168 lk. ISBN 9789949266241 Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika. Tallinn, Valgus, 1983, 141 lk. ISBN 9789949266234 Eesti keele tehnoloogilised ressursid ja vahendid : arvutikorpused, arvutisõnastikud, keeletehnoloogiline tarkvara / Kadri Muischnek, Heili Orav, Heiki-Jaan Kaalep, Haldur Õim ; Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu. Tallinn, 2003, 85 lk. ISBN 9985790537\n\n2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 2007 Tartu Ülikooli suur medal 2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal 2020 teenetemärk \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\"\n\nTähendusepüüdja. Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 = Catcher of the meaning: festschrift for Professor Haldur Õim on the occasion of his 60th birthday / toimetajad Renate Pajusalu ja Tiit Hennoste, Tartu Ülikool, Tartu 2002, 388 lk; Haldur Õimu tööde bibliograafia lk 370–388; ISBN 9985402308 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1993-1998. Tallinn, 1998, lk 138-139. Margus Maidla. Akadeemik Haldur Õim, mees, kes keelt arvutisse paneb. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 389-395.\n\nHaldur Õim Eesti Teadusinfosüsteemis\n\nHaldur Õim Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel Haldur Õimu tööde bibliograafia 1964–2001 Haldur Õim ja Erkki Luuk saates \"Keelekõrv\": evolutsioonist ja universaalsest grammatikast, 1. osa, 17.10.2009, 2. osa, 31.10.2009, 3. osa, 07.11.2009 Semantika.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR\n\nKategooria:Eesti keeleteadlased Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Riikliku Ülikooli organisatsiooni liikmed Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Kategooria:Sündinud 1942\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Haldur Õim (sündinud 22. jaanuaril 1942 Helme vallas Valgamaal) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).","translated_text":"Haldur Õim (born 22 January 1942 in Valgamaal, Helme) is an Estonian linguist and a member of the Estonian Academy of Sciences (since 1994).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Haridus","translated_text":"Education","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Haldur Õim on lõpetanud 1960. aastal Tõrva Keskkooli ja 1965. aastal Tartu Riikliku Ülikooli.","translated_text":"Haldur Õim graduated from the secondary school in 1960 and the University of Tartu in 1965.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta omandas filoloogiakandidaadi kraadi TRÜ juures 1970. aastal (kandidaaditöö teema oli \"Семантическая структура словесных групп, связанных с понятием лица в эстонском языке\") ja filoloogiadoktori kraadi samas 1983. aastal (doktoritöö teema oli \"Семантика и теория понимания языка: анализ лексики и текстов директивного общения эстонского языка\").","translated_text":"He obtained his Ph.D. degree from the TRÜ in 1970 (the subject of his doctoral thesis was \"Semantic structure of sloves groups related to the concept of a person in the Estonian language\") and his Ph.D. degree in 1983 (the subject of his doctoral thesis was \"Semantics and the theory of understanding language: analysis of the lexicon and texts of the direct communication of the Estonian language\").","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Töökäik","translated_text":"Working hours","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on töötanud Tartu Riikliku Ülikooli kriminoloogia laboratooriumi õigusinformatsiooni töörühma vanemteadurina (hiljem nimetati see õigus- ja majandusinformatsiooni probleemgrupiks ja seejärel tehisintellekti laboratooriumiks) 1969–1977, TRÜ eesti keele kateedri vanemõpetajana 1977–1983, Helsingi Ülikoolis eesti keele lektorina 1981–1984, Tartu Ülikooli eesti keele kateedri dotsendina 1983–1985 ja professorina 1986–1992, külalisprofessorina Koblenzi-Landau ülikooli arvutilingvistika instituudis Saksamaal 1991–1992 ning Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professorina 1992–2007. 2007. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.","translated_text":"He has worked as a Senior Lecturer in the Legal Information Working Group of the Criminology Laboratory of the Tartu State University (hereinafter referred to as the Legal and Economic Information Problem Group and later as the Artificial Intelligence Laboratory) 1969 ⁇ 1977, as a Senior Lecturer in the Department of Estonian Language at TRÜ from 1977 ⁇ 1983, as a Lecturer in Estonian Language at the University of Helsinki from 1981 ⁇ 1984, as an Associate Professor in the Department of Estonian Language at the University of Tartu from 1983 ⁇ 1985 and as a Professor in 1986 ⁇ 1992, as a Visiting Professor in Computer Language at the University of Koblenz-Landau in Germany from 1991 ⁇ 1992 and as a Professor in General Law at the University of Tartu from 1992 ⁇ 2007.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teadustöö","translated_text":"Research work","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Haldur Õimu teadustöös saab eristada kaht peamist suunda:","translated_text":"In the field of management research, two main areas can be distinguished:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"tähenduse uurimine: semantika ja pragmaatika, algul formaalsema, hiljem pigem kognitiivse paradigma raames arvutilingvistika: dialoogi modelleerimine, freimisemantika rakendused jms.","translated_text":"the study of meaning: semantics and pragmatics, initially in a more formal, later in a more cognitive paradigm, computational linguistics: modelling of dialogue, applications of freemasonry, etc.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Haldur Õimu võib pidada arvutilingvistika ja kognitiivse keeleteaduse töörühmade alusepanijaks, samas ka muljetavaldavalt paljude populaarteaduslike tekstide autor.","translated_text":"Haldur Õimu may be considered the founder of the computer linguistics and cognitive linguistics working groups, while also being the author of an impressive number of popular scientific texts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paljud tema teoreetilistest artiklitest on pikka aega olnud oluliseks õppematerjaliks mitmele keeleteaduse üliõpilaste põlvkonnale.","translated_text":"Many of his theoretical papers have long been important teaching materials for generations of linguistics students.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/ta_aastaraamat_2017.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) 2017. Tallinn, 2018, lk 176-177]]","char_index":131,"name":null,"url":"https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/ta_aastaraamat_2017.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:46.851804-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liikmesus","translated_text":"Membership","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Õim on Emakeele Seltsi liige ning alates 2005 Eesti Rakenduslingvistika Ühingu liige.","translated_text":"Õim is a member of the Amakeele Society and a member of the Estonian Association of Applied Linguistics since 2005.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on Keele ja Kirjanduse toimetuse liige.","translated_text":"She's a member of the Editorial Board of Language and Literature.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on Internationale Cognitive Linguistic Associationi liige alates 1993, Association for Computational Linguisticsi liige alates 1993. aastast, International society of the Study of Argumentation (Amsterdamis) liige alates 2004 ning Deutsche Gesellschaft für Kognitive Linguistik liige alates 2005.","translated_text":"He has been a member of the International Cognitive Linguistic Association since 1993, a member of the Association for Computational Linguistics since 1993, a member of the International society of the Study of Argumentation (Amsterdam) since 2004 and a member of the Deutsche Gesellschaft für Cognitive Linguistics since 2005.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"7. aprillist 1983 NLKP liige.","translated_text":"Member of the CCP from 7 April 1983.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1983/04/15/13]","char_index":29,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1983/04/15/13","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":93549,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:56.993750-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"23. novembril 1994 valiti Haldur Õim Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaar- ja sotsiaalteaduste alal.","translated_text":"On 23 November 1994 Haldur Õim was elected a member of the Estonian Academy of Sciences in the field of humanities and social sciences.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.","translated_text":"He's a member of the humanities and social sciences department at the academy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Töid","translated_text":"Work","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Semantika.","translated_text":"It's the semantics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn, Valgus, 1974, 168 lk.","translated_text":"This article is intended to provide a summary of the results of the study.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 9789949266241 Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika.","translated_text":"ISBN 9789949266241 Man, language and computer or computer language.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn, Valgus, 1983, 141 lk.","translated_text":"This is the case in the case of the Italian Republic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 9789949266234 Eesti keele tehnoloogilised ressursid ja vahendid : arvutikorpused, arvutisõnastikud, keeletehnoloogiline tarkvara / Kadri Muischnek, Heili Orav, Heiki-Jaan Kaalep, Haldur Õim ; Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu.","translated_text":"ISBN 9789949266234 Estonian language technological resources and tools: computer bodies, computer dictionaries, language technology software / Kadri Muischnek, Heili Orav, Heiki-Jaan Kaalep, Haldur Õim; Ministry of Education and Science, Estonian Language Council.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn, 2003, 85 lk.","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Planning and Zoning.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 9985790537","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 2007 Tartu Ülikooli suur medal 2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal 2020 teenetemärk \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\"","translated_text":"2001 White Star IV Class Award 2005 Ferdinand Johann Wiedemann Language Award 2007 Grand medal of the University of Tartu 2007 Medal of the Estonian Academy of Sciences 2020 Award \"100 semesters at the University of Tartu\"","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}]","char_index":112,"name":null,"url":"https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:49:08.554368-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}]","char_index":197,"name":null,"url":"https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:58.149428-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tähendusepüüdja.","translated_text":"The Pursuit of Meaning.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 = Catcher of the meaning: festschrift for Professor Haldur Õim on the occasion of his 60th birthday / toimetajad Renate Pajusalu ja Tiit Hennoste, Tartu Ülikool, Tartu 2002, 388 lk; Haldur Õimu tööde bibliograafia lk 370–388; ISBN 9985402308 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1993-1998.","translated_text":"Consecration of Professor Haldur Õimu on the occasion of his 60th birthday on 22 January 2002 = Catcher of the meaning: festschrift for Professor Haldur Õim on the occasion of his 60th birthday / editors Renate Pajusalu and Tiit Hennoste, University of Tartu, Tartu 2002, p. 388; bibliography of Haldur Õimu's works p. 370 ⁇ 388; ISBN 9985402308 Membership of the Estonian Academy of Sciences 1993-1998.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn, 1998, lk 138-139.","translated_text":"This article is intended to provide a summary of the results of the study.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Margus Maidla.","translated_text":"Margus Mailda is here.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Akadeemik Haldur Õim, mees, kes keelt arvutisse paneb.","translated_text":"Academic Haldur Oim, a man who puts his tongue in a computer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"- Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju.","translated_text":"- The Academy of Sciences - the Estonian collective brain.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn, 2014, lk 389-395.","translated_text":"This article is intended to provide an overview of the main activities of the association.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Haldur Õim Eesti Teadusinfosüsteemis","translated_text":"Manager Õim in the Estonian Scientific Information System","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Haldur Õim Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel Haldur Õimu tööde bibliograafia 1964–2001 Haldur Õim ja Erkki Luuk saates \"Keelekõrv\": evolutsioonist ja universaalsest grammatikast, 1. osa, 17.10.2009, 2. osa, 31.10.2009, 3. osa, 07.11.2009 Semantika.","translated_text":"Haldur Õim on the website of the Estonian Academy of Sciences The bibliography of the works of Haldur Õim 1964 ⁇ 2001 Haldur Õim and Erkki Luuk in the program \"Language ear\": evolution and universal grammar, part 1, 17.10.2009, part 2, 31.10.2009, part 3, 07.11.2009 Semantics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR Inimene, keel ja arvuti ehk kompuuterlingvistika.","translated_text":"The work has been digitized in the digital archive of DIGAR Human, Language and Computer Language.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR","translated_text":"Work digitized in the digital archive DIGAR","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti keeleteadlased Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Riikliku Ülikooli organisatsiooni liikmed Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid Kategooria:Sündinud 1942","translated_text":":Estonian linguists Category:Professors of the Faculty of Philosophy of the University of Tartu Category:Members of the National University of Tartu organization of the Communist Party of Estonia Category:Learned members of the Estonian Society Category:Linguists of the Faculty of History of the University of Tartu Category:White Star of the Fourth Class Knights of the Order of Merit Category:Ferdinand Johann Wiedemann Language Award laureates Category:Born 1942","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Haldur Õimu võib pidada arvutilingvistika ja kognitiivse keeleteaduse töörühmade alusepanijaks, samas ka muljetavaldavalt paljude populaarteaduslike tekstide autor. Paljud tema teoreetilistest artiklitest on pikka aega olnud oluliseks õppematerjaliks mitmele keeleteaduse üliõpilaste põlvkonnale.","translated_text":"Haldur Õimu may be considered the founder of the computer linguistics and cognitive linguistics working groups, while also being the author of an impressive number of popular scientific texts. Many of his theoretical papers have long been important teaching materials for generations of linguistics students.","citations":[{"content":"[[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/ta_aastaraamat_2017.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat XXIII (50) 2017. Tallinn, 2018, lk 176-177]]","char_index":296,"name":null,"url":"https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/ta_aastaraamat_2017.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:46.851804-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta on Keele ja Kirjanduse toimetuse liige. Ta on Internationale Cognitive Linguistic Associationi liige alates 1993, Association for Computational Linguisticsi liige alates 1993. aastast, International society of the Study of Argumentation (Amsterdamis) liige alates 2004 ning Deutsche Gesellschaft für Kognitive Linguistik liige alates 2005. 7. aprillist 1983 NLKP liige.","translated_text":"She's a member of the Editorial Board of Language and Literature. He has been a member of the International Cognitive Linguistic Association since 1993, a member of the Association for Computational Linguistics since 1993, a member of the International society of the Study of Argumentation (Amsterdam) since 2004 and a member of the Deutsche Gesellschaft für Cognitive Linguistics since 2005. Member of the CCP from 7 April 1983.","citations":[{"content":"[https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1983/04/15/13]","char_index":372,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1983/04/15/13","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":93549,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:56.993750-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}]},{"text":"2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2005 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 2007 Tartu Ülikooli suur medal 2007 Eesti Teaduste Akadeemia medal 2020 teenetemärk \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\"","translated_text":"2001 White Star IV Class Award 2005 Ferdinand Johann Wiedemann Language Award 2007 Grand medal of the University of Tartu 2007 Medal of the Estonian Academy of Sciences 2020 Award \"100 semesters at the University of Tartu\"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}]","char_index":112,"name":null,"url":"https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:49:08.554368-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis|pealkiri=Teenetemärgi \"100 semestrit Tartu Ülikoolis\" kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}]","char_index":197,"name":null,"url":"https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:51:58.149428-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Sugarlandi ekspress","wikicode":"{{filmi info\n | filmi_nimi = Sugarlandi ekspress\n | originaalnimi = The Sugarland Express\n | pilt = \n | pildiallkiri = \n | žanr = [[Draamafilm|draama]]\n | lavastaja = [[Steven Spielberg]]\n | produtsent = [[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]]
[[Richard D. Zanuck]]\n | stsenaarium = [[Steven Spielberg]]
[[Hal Barwood]] (filmistsenaarium)
[[Matthew Robbins]] (filmistsenaarium)\n | jutustaja = \n | peaosades = [[Goldie Hawn]]
[[Ben Johnson (näitleja)|Ben Johnson]]
[[William Atherton]]\n | helilooja = [[John Williams]]\n | operaator = [[Vilmos Zsigmond]]\n | toimetaja = \n | montaaž = \n | filmistuudio = \n | levitaja = \n | aasta = [[1974]]\n | esilinastus = \n | kestus = 110 minutit\n | riik = [[USA]]\n | keel = [[inglise keel|inglise]]\n | eelarve = \n | piletitulu = \n | eelnev = \n | järgnev = \n | koduleht = \n | amg_id = \n | imdb_id = 0072226\n | movies.ee_id = \n}}\n'''\"Sugarlandi ekspress\"''' on [[1974]]. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[film]].\n\nFilmi lavastas [[Steven Spielberg]], peaosades [[Goldie Hawn]], [[Ben Johnson (näitleja)|Ben Johnson]] ja [[William Atherton]]. \n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]]\n[[Kategooria:1974. aasta filmid]]","hash":"507fdf685c5df2c20e9008476e033dd2b165ff6d12a29f3810ab1128e6c621f3","last_revision":"2013-03-14T17:12:13Z","first_revision":"2010-02-15T10:23:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.268436","cross_lingual_links":{"bg":"Шугърланд Експрес","ca":"Boja evasió","cs":"Sugarlandský expres","cy":"The Sugarland Express","de":"Sugarland Express","en":"The Sugarland Express","eo":"The Sugarland Express","es":"The Sugarland Express","eu":"The Sugarland Express","fa":"شوگرلند اکسپرس","fr":"Sugarland Express","gl":"Viaxe a Sugarland","he":"שוגרלנד אקספרס","hu":"Sugarlandi hajtóvadászat","it":"Sugarland Express","ja":"続・激突!/カージャック","ka":"შუგარლენდის ექსპრესი","ko":"슈가랜드 특급","lv":"Šugarlendas ekspresis","ms":"The Sugarland Express","nl":"The Sugarland Express","nb":"The Sugarland Express","pl":"Sugarland Express","pt":"The Sugarland Express","ro":"Drumul spre Sugarland","ru":"Шугарлендский экспресс","sh":"The Sugarland Express","sv":"Sugarland Express","uk":"Шугарлендський експрес","zh":"橫衝直撞大逃亡"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"\"Sugarlandi ekspress\" on 1974. aasta Ameerika Ühendriikide film.\n\nFilmi lavastas Steven Spielberg, peaosades Goldie Hawn, Ben Johnson ja William Atherton.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1974. aasta filmid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Sugarlandi ekspress\" on 1974. aasta Ameerika Ühendriikide film.","translated_text":"The Sugarland Express is a 1974 American film.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmi lavastas Steven Spielberg, peaosades Goldie Hawn, Ben Johnson ja William Atherton.","translated_text":"It was directed by Steven Spielberg and stars Goldie Hawn, Ben Johnson and William Atherton.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid Kategooria:1974. aasta filmid","translated_text":"Category:Movies from the United States of America Category:Movies from 1974","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)","wikicode":"#suuna [[Eesti kutsealased omavalitsused]]","hash":"2ce908b51d0f334c339e95f5cbe7d4d1f3441fa3ebfa3897fea71e9f04b9da50","last_revision":"2010-02-15T11:03:34Z","first_revision":"2010-02-15T11:03:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.322610","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Eesti kutsealased omavalitsused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Eesti kutsealased omavalitsused","translated_text":"vocational governments of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Knut Eriksson","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Knut Eriksson''', (sündinud arvatavasti [[1140]], surnud [[1195]] või [[1196]]), oli Rootsi kuningas alates aastast [[1167]], kuningas [[Erik Püha]] ja [[Kristina Björnsdotter|Taani Kristina]] poeg.\n\n==Elulugu==\nPärast seda, kui Knuti isa, kuningas (umbes 1150–1160) [[Erik Püha]] mõrvati (1160), sai Knut võimuvõitluses lüüa ja oli sunnitud riigist põgenema. Hilisemate kroonikate kohaselt ([[15. sajand]]ist) oli Knut viibinud kolm aastat [[Norra]]s. Seda ei kinnita Norra kroonikad ning põhjuseks arvatakse olevat asjaolu, et Knuti aeti segamini tema poja Erikuga.\n\nKnut tuli tagasi Rootsi 1167, kus ta tappis [[Visningö]]l kuningas [[Karl Sverkersson]]i. Sellele järgnesid verised võitlused Karl Sverkerssoni sugulastest troonipretendentide [[Kol Sverkersson|Kol]]i ja [[Burislev Sverkersson|Burislev]]iga kellel oli Taani toetus. Peale konkurentide võitmist ja tapmist (umbes [[1172]]-[[1173]]) oli Knut Rootsi troonil kõigutamatult 23 aastat.\n\n[[Sverre saga]] kohaselt said Knut ja teised Põhjamaade kuningad 1195. aastal [[bütsants]]i [[Bütsantsi keiser|keisri]] (1195–1203) [[Alexios III]] kirja [[Bütsantsi ajalugu#Komnenoste dünastia allakäik ja Angeloste dünastia võimuletulek|milles taotleti sõjalist abi]]. Knut hoidis häid suhteid Norra kuninga [[Sverre av Norge|Sverre]]ga, kes abiellus Knuti õe Margaretaga. Seevastu Taani kuningaga olid suhted pingestatud.\n[[Pilt:Canute I of Sweden grave 2009.jpg|pisi|Knuti haud Varnhemis]]\nEriku kroonika kohaselt ründasid ja põletasid Knuti valitsemise ajal [[1187]]. aastal Läänemere idakaldalt pärit meresõitjad (täpne päritolu on ebaselge vo. [[Eesti esiaeg#12. sajand kronoloogiliselt|eestlased]]) röövretkes Rootsi idarannikul [[Sigtuna]], tapeti 2. [[Uppsala peapiiskop]] Johannes ning riisuti ja hävitati kaubalinn [[Sigtuna]], mille järel linna tähtsus kaubanduslinnana hääbus ning tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus [[Visby]] [[Ojamaa]]l. Uuemad arheoloogilised väljakaevamised seavad aga Sigtuna põletamise väite kahtluse alla, kuna väljakaevamistel ei tähendatud põlengukihti, mida annaks seostada kroonikas väidetuga.\n\nKnut Erikssoni ajast pärineb vanim Rootsis teada olev kaubandusleping teise riigiga – [[Lübeck]]iga. Leping on sõlmitud kuningas Knut Erikssoni ja [[jarl]] [[Birger Brosa]] poolt [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ([[1154]]–[[1195]]) ja [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] ([[1142]]–[[1195]]) hertsogi [[Heinrich Lõvi]]ga. Knut seadis 1185 aastal sisse diplomaatilised suhted [[Inglismaa kuningriik|Inglismaaga]] ja sai sellega seoses [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuningalt]] (1154–1189) [[Henry II]]-ga muude kingituste seas ka [[raudrüü]].\n\nRootsi vanimad säilinud kuninga originaalkirjad on väljastatud Knuti poolt. Üheksast säilinud originaalkirjast puudutavad kaheks Sigtuna juures asuvat [[Viby kloostrit]]. Knuti valitsemise ajal vermiti ohtralt [[münt]]e.\n\nKnut suri loomulikku surma 1195 või 1196 ning maeti [[Varnhem]]i kloostrikirikusse. Mitusada aastat hiljem lasi [[Magnus Gabriel De la Gardie]] püstitada Knutile hauakivi.\n\nÜldisel hinnangul hakkas Knuti pika võimuloleku aja jooksul Rootsi riigivõim kohanduma euroopalikele mallidele. Tekkis keskvõimu kirjalik administratsioon. Loodi dokumenteeritud diplomaatilised sidemed teiste riikidega. Kuidas need saavutused jagada toonaste liidrite kuningas Knuti ja jarl Birger Brosa vahel, olemasolevatest allikatest selgust ei saa.\n\nPärast Knuti surma tuli võimule tema eelkäija poeg [[Sverker Karlsson noorem]].\n\n==Perekond==\nKnut oli abielus Rootsist pärit naisega, kelle nimi ja sugupuu on teadmata. Küll on aga teada, et naisel oli vend Knut. Samuti on tänu [[paavst]]i [[Coelestinus III]] kirja (1193) protokollile teada, et Knuti naine oli andnud lubaduse end kloostrile pühendada, kui ta paraneb oma surmavast haigusest. Hiljem taotles kuningas Knut paavstilt naise antud lubaduse tühistamist.\n\n===Järglased===\n*Jon, langes [[1205]] lahingus [[Älgarås]]i all\n*Knut, langes 1205 lahingus Älgaråsi all\n*Joar, langes 1205 lahingus Älgaråsi all\n*[[Erik Knutsson|Erik]], Rootsi kuningas 1208–1216 Erik Knutsson ehk Erik X\n*Sigrid, abielus Magnus Brokaga\n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Magnus Henriksson]]|nimi = [[Rootsi kuningas]]|aeg=[[1167]]–[[1195]] või [[1196]]|järgnev=[[Sverker Karlsson noorem]]}}\n{{lõpp}}\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]","hash":"5047bf0479636bdbb6025d23165d64bb2e17341f1cb4b5382782b5e9bde06de0","last_revision":"2021-04-03T20:07:30Z","first_revision":"2010-02-15T11:12:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.374784","cross_lingual_links":{"be":"Кнут I Эрыксан","br":"Knut Eriksson","ca":"Canut I de Suècia","cs":"Knut I. Švédský","da":"Knut Eriksson af Sverige","de":"Knut I. (Schweden)","el":"Κνούτος Α΄ της Σουηδίας","en":"Knut Eriksson","es":"Canuto I de Suecia","fi":"Knuut Eerikinpoika","fr":"Knut Ier de Suède","he":"קנוט הראשון, מלך שוודיה","hu":"I. Knut svéd király","is":"Knútur Eiríksson","it":"Canuto I di Svezia","ja":"クヌート1世 (スウェーデン王)","ko":"크누트 1세 (스웨덴)","lv":"Knuts I","nl":"Knoet I van Zweden","nb":"Knut Eriksson","pl":"Knut Eriksson","pt":"Canuto I da Suécia","ru":"Кнут I Эрикссон","sh":"Knut I od Švedske","simple":"Knut Eriksson","sv":"Knut Eriksson","uk":"Кнут I Ерікссон","zh":"克努特·埃里克松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.\n\nPärast seda, kui Knuti isa, kuningas (umbes 1150–1160) Erik Püha mõrvati (1160), sai Knut võimuvõitluses lüüa ja oli sunnitud riigist põgenema. Hilisemate kroonikate kohaselt (15. sajandist) oli Knut viibinud kolm aastat Norras. Seda ei kinnita Norra kroonikad ning põhjuseks arvatakse olevat asjaolu, et Knuti aeti segamini tema poja Erikuga.\n\nKnut tuli tagasi Rootsi 1167, kus ta tappis Visningöl kuningas Karl Sverkerssoni. Sellele järgnesid verised võitlused Karl Sverkerssoni sugulastest troonipretendentide Koli ja Burisleviga kellel oli Taani toetus. Peale konkurentide võitmist ja tapmist (umbes 1172-1173) oli Knut Rootsi troonil kõigutamatult 23 aastat.\n\nSverre saga kohaselt said Knut ja teised Põhjamaade kuningad 1195. aastal bütsantsi keisri (1195–1203) Alexios III kirja milles taotleti sõjalist abi. Knut hoidis häid suhteid Norra kuninga Sverrega, kes abiellus Knuti õe Margaretaga. Seevastu Taani kuningaga olid suhted pingestatud.\n\nEriku kroonika kohaselt ründasid ja põletasid Knuti valitsemise ajal 1187. aastal Läänemere idakaldalt pärit meresõitjad (täpne päritolu on ebaselge vo. eestlased) röövretkes Rootsi idarannikul Sigtuna, tapeti 2. Uppsala peapiiskop Johannes ning riisuti ja hävitati kaubalinn Sigtuna, mille järel linna tähtsus kaubanduslinnana hääbus ning tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus Visby Ojamaal. Uuemad arheoloogilised väljakaevamised seavad aga Sigtuna põletamise väite kahtluse alla, kuna väljakaevamistel ei tähendatud põlengukihti, mida annaks seostada kroonikas väidetuga.\n\nKnut Erikssoni ajast pärineb vanim Rootsis teada olev kaubandusleping teise riigiga – Lübeckiga. Leping on sõlmitud kuningas Knut Erikssoni ja jarl Birger Brosa poolt Baieri (1154–1195) ja Saksimaa (1142–1195) hertsogi Heinrich Lõviga. Knut seadis 1185 aastal sisse diplomaatilised suhted Inglismaaga ja sai sellega seoses Inglismaa kuningalt (1154–1189) Henry II-ga muude kingituste seas ka raudrüü.\n\nRootsi vanimad säilinud kuninga originaalkirjad on väljastatud Knuti poolt. Üheksast säilinud originaalkirjast puudutavad kaheks Sigtuna juures asuvat Viby kloostrit. Knuti valitsemise ajal vermiti ohtralt münte.\n\nKnut suri loomulikku surma 1195 või 1196 ning maeti Varnhemi kloostrikirikusse. Mitusada aastat hiljem lasi Magnus Gabriel De la Gardie püstitada Knutile hauakivi.\n\nÜldisel hinnangul hakkas Knuti pika võimuloleku aja jooksul Rootsi riigivõim kohanduma euroopalikele mallidele. Tekkis keskvõimu kirjalik administratsioon. Loodi dokumenteeritud diplomaatilised sidemed teiste riikidega. Kuidas need saavutused jagada toonaste liidrite kuningas Knuti ja jarl Birger Brosa vahel, olemasolevatest allikatest selgust ei saa.\n\nPärast Knuti surma tuli võimule tema eelkäija poeg Sverker Karlsson noorem.\n\nKnut oli abielus Rootsist pärit naisega, kelle nimi ja sugupuu on teadmata. Küll on aga teada, et naisel oli vend Knut. Samuti on tänu paavsti Coelestinus III kirja (1193) protokollile teada, et Knuti naine oli andnud lubaduse end kloostrile pühendada, kui ta paraneb oma surmavast haigusest. Hiljem taotles kuningas Knut paavstilt naise antud lubaduse tühistamist.\n\nJon, langes 1205 lahingus Älgaråsi all Knut, langes 1205 lahingus Älgaråsi all Joar, langes 1205 lahingus Älgaråsi all Erik, Rootsi kuningas 1208–1216 Erik Knutsson ehk Erik X Sigrid, abielus Magnus Brokaga\n\nKategooria:Rootsi monarhid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.","translated_text":"Knut Eriksson, probably born 1140, died 1195 or 1196), was King of Sweden from 1167, the son of King Erik the Saint and Christina of Denmark.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Elulugu","translated_text":"My life story","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast seda, kui Knuti isa, kuningas (umbes 1150–1160) Erik Püha mõrvati (1160), sai Knut võimuvõitluses lüüa ja oli sunnitud riigist põgenema.","translated_text":"After the murder of Knut's father, King Erik the Saint (c. 1150 ⁇ 1160), Knut was defeated in a power struggle and forced to flee the country.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hilisemate kroonikate kohaselt (15. sajandist) oli Knut viibinud kolm aastat Norras.","translated_text":"According to later chronicles (from the 15th century), Knut had spent three years in Norway.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda ei kinnita Norra kroonikad ning põhjuseks arvatakse olevat asjaolu, et Knuti aeti segamini tema poja Erikuga.","translated_text":"This is not confirmed by the Norwegian Chronicles and is believed to be due to the fact that Knut was mistaken for his son Erik.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut tuli tagasi Rootsi 1167, kus ta tappis Visningöl kuningas Karl Sverkerssoni.","translated_text":"Knut returned to Sweden in 1167, where he killed King Charles Sverkersson at Visno.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellele järgnesid verised võitlused Karl Sverkerssoni sugulastest troonipretendentide Koli ja Burisleviga kellel oli Taani toetus.","translated_text":"This was followed by bloody battles with Karl Sverkersson's relatives, the Pretenseers of the Throne Koli and Burislev, who had the support of Denmark.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peale konkurentide võitmist ja tapmist (umbes 1172-1173) oli Knut Rootsi troonil kõigutamatult 23 aastat.","translated_text":"After defeating and killing his rivals (around 1172-1173), Knut remained on the Swedish throne unchanged for 23 years.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sverre saga kohaselt said Knut ja teised Põhjamaade kuningad 1195. aastal bütsantsi keisri (1195–1203) Alexios III kirja milles taotleti sõjalist abi.","translated_text":"According to the Sverre saga, in 1195, Knut and other Norse kings received a letter from the Byzantine emperor Alexios III (1195 ⁇ 1203) requesting military assistance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Knut hoidis häid suhteid Norra kuninga Sverrega, kes abiellus Knuti õe Margaretaga.","translated_text":"Knut had a good relationship with King Sverre of Norway, who married Knut's sister Margaret.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seevastu Taani kuningaga olid suhted pingestatud.","translated_text":"On the other hand, relations with the king of Denmark were strained.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eriku kroonika kohaselt ründasid ja põletasid Knuti valitsemise ajal 1187. aastal Läänemere idakaldalt pärit meresõitjad (täpne päritolu on ebaselge vo. eestlased) röövretkes Rootsi idarannikul Sigtuna, tapeti 2. Uppsala peapiiskop Johannes ning riisuti ja hävitati kaubalinn Sigtuna, mille järel linna tähtsus kaubanduslinnana hääbus ning tähtsamaks kaubanduskeskuseks muutus Visby Ojamaal.","translated_text":"According to a special chronicle, in 1187, during the reign of Knut, pirates from the eastern Baltic Sea (the exact origin is unclear among the Estonians) attacked and burned Sigtuna on the east coast of Sweden, killing Archbishop Johannes II of Uppsala, and plundering and destroying the trading town of Sigtuna.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Uuemad arheoloogilised väljakaevamised seavad aga Sigtuna põletamise väite kahtluse alla, kuna väljakaevamistel ei tähendatud põlengukihti, mida annaks seostada kroonikas väidetuga.","translated_text":"However, recent archaeological excavations call into question the claim that Sigtuna was burned, since the excavations did not imply a burning moment that would be associated with a chronic legend.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut Erikssoni ajast pärineb vanim Rootsis teada olev kaubandusleping teise riigiga – Lübeckiga.","translated_text":"The oldest trade agreement known in Sweden dates from the time of Knut Ericsson with another country ⁇ Lübeck.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leping on sõlmitud kuningas Knut Erikssoni ja jarl Birger Brosa poolt Baieri (1154–1195) ja Saksimaa (1142–1195) hertsogi Heinrich Lõviga.","translated_text":"The treaty was signed by King Knut Ericsson and Earl Birger Brosa (1154 ⁇ 1195) with Heinrich the Lion, Duke of Bavaria and Saxony (1142 ⁇ 1195).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Knut seadis 1185 aastal sisse diplomaatilised suhted Inglismaaga ja sai sellega seoses Inglismaa kuningalt (1154–1189) Henry II-ga muude kingituste seas ka raudrüü.","translated_text":"Knut established diplomatic relations with England in 1185 and received the Iron Cross from King Henry II of England (1154 ⁇ 1189), among other gifts.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rootsi vanimad säilinud kuninga originaalkirjad on väljastatud Knuti poolt.","translated_text":"The oldest surviving original letters of the king of Sweden are issued by Knut.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üheksast säilinud originaalkirjast puudutavad kaheks Sigtuna juures asuvat Viby kloostrit.","translated_text":"Two of the nine surviving original letters concern the Viby Monastery near Sigtuna.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Knuti valitsemise ajal vermiti ohtralt münte.","translated_text":"During the reign of Knut, vermite was a dangerous coin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut suri loomulikku surma 1195 või 1196 ning maeti Varnhemi kloostrikirikusse.","translated_text":"Knut died a natural death in 1195 or 1196 and was buried in the monastery of Varnhem.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mitusada aastat hiljem lasi Magnus Gabriel De la Gardie püstitada Knutile hauakivi.","translated_text":"Hundreds of years later, Magnus had Gabriel De la Gardie erect a tombstone for the Knights.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Üldisel hinnangul hakkas Knuti pika võimuloleku aja jooksul Rootsi riigivõim kohanduma euroopalikele mallidele.","translated_text":"In general, it is estimated that during Knut's long tenure in power, the Swedish state began to adapt to European models.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tekkis keskvõimu kirjalik administratsioon.","translated_text":"Written administration was provided by the Central Power.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Loodi dokumenteeritud diplomaatilised sidemed teiste riikidega.","translated_text":"It established documented diplomatic relations with other countries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuidas need saavutused jagada toonaste liidrite kuningas Knuti ja jarl Birger Brosa vahel, olemasolevatest allikatest selgust ei saa.","translated_text":"How these achievements could be divided between King Knut and Earl Birger Brosa of the Tone Leaders is unclear from the available sources.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Knuti surma tuli võimule tema eelkäija poeg Sverker Karlsson noorem.","translated_text":"After Knut's death, the son of his predecessor, Sverker Karlsson the Younger, took power.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Perekond","translated_text":"Family","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Knut oli abielus Rootsist pärit naisega, kelle nimi ja sugupuu on teadmata.","translated_text":"Knut was married to a Swedish woman whose name and family name is unknown.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küll on aga teada, et naisel oli vend Knut.","translated_text":"It is known that the woman had a brother, Knut.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti on tänu paavsti Coelestinus III kirja (1193) protokollile teada, et Knuti naine oli andnud lubaduse end kloostrile pühendada, kui ta paraneb oma surmavast haigusest.","translated_text":"It is also known from the Protocol of Pope Coelestinus III (1193) that the wife of Knut had vowed to dedicate herself to the monastery when she recovered from her terminal illness.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem taotles kuningas Knut paavstilt naise antud lubaduse tühistamist.","translated_text":"Later, King Knut asked the pope to revoke the woman's promise.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Järglased","translated_text":"Followers","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jon","translated_text":"Jon, please.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":", langes 1205 lahingus Älgaråsi all Knut, langes 1205 lahingus Älgaråsi all Joar, langes 1205 lahingus Älgaråsi all Erik, Rootsi kuningas 1208–1216 Erik Knutsson ehk Erik X Sigrid, abielus Magnus Brokaga","translated_text":", fell in 1205 at the Battle of Älgarås under Knut, fell in 1205 at the Battle of Älgarås under the River, fell in 1205 at the Battle of Älgarås under Erik, King of Sweden 1208 ⁇ 1216 Erik Knutsson or Erik X Sigrid, married to Magnus Broka","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi monarhid","translated_text":": Swedish monarchs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Goldie Hawn","wikicode":"[[Pilt:Goldie Hawn cropped.jpg|thumb|Goldie Hawn 1989. aastal Oscari galal]]\n'''Goldie Jeanne Hawn''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1945]] [[Washington]]is) on [[USA]] filminäitleja.\n\nTema isa Edward Rutledge Hawn põlvnes [[Edward Rutledge]]'ist, kes oli üks [[USA iseseisvusdeklaratsioon]]ile allakirjutanutest. Tema emale Laurale (sündinud Steinhoff) kuulusid juveelipood ja tantsukool. Goldiel oli vend Edward, kes suri enne tema sündimist, ja õde Patricia.\n\nIsa oli presbüterlane ja ema oli [[Ungari]]st pärit [[juudid|juut]]. Lapsi kasvatati [[judaism]]i vaimus.\n\nGoldie hakkas tantsimist õppima kolmeaastaselt. [[1955]] debüteeris ta tantsijana balleti \"[[Pähklipureja (ballett)|Pähklipureja]]\" taustatantsijana. Näitlejana debüteeris ta [[1961]] Julia rollis [[Shakespeare]]'i [[Romeo ja Julia|Romeos ja Julias]]\". [[1964]] hakkas ta elukutseliseks tantsijaks, debüteerides [[muusikal]]is \"[[Kankaan]]\". [[1967]] hakkas ta näitlejaks, debüteerides läbivas kõrvalosas teleseriaalis \"Good Morning, World\" (\"Tere hommikust, maailm\"). Filmis debüteeris ta [[1968]] muusikalfilmis \"The One and Only, Genuine, Original Family Band\".\n\n== Tunnustus ==\n\nHawn on nimetatud [[Oscar]]i kandidaadiks kahel korral: [[1970]] parima naiskõrvalosatäitja kategoorias filmiga \"[[Kaktuslill]]\" ja [[1980]] parima naispeaosatäitjana kategoorias filmiga \"[[Reamees Benjamin]]\". Neist esimese ta võitis.\n\n[[Kuldgloobus]]e kandidaadiks on ta nimetatud kaheksa korda: ühe korra parima naiskõrvalosatäitja kategoorias filmiga \"Kaktuslill\" (1970, selle ta võitis) ning seitse korda parima komöödia- või muusikafilmi naisnäitleja kategoorias filmidega \"[[Liblikad on vabad]]\" ([[1972]]), \"Shampoo\" ([[1975]]), \"The Duchess and the Dirtwater Fox\" ([[1976]]), \"Foul Play\" ([[1978]]), \"Reamees Benjamin\" (1980), \"Best Friends\" ([[1982]]) ja \"[[Õed metsikud]]\" ([[2002]]), neist ei võitnud ta ühtki).\n\n1968–1970 mängis ta [[televisioon|televisiooni]] [[komöödia|komöödiasarjas]] \"Rowan & Martin's Laugh-In\" naeru kihistavat [[loll blondiin|lolli blondiini]]. Selle rolli eest nimetati ta [[1969]] ja 1970 [[Emmy]] kandidaadiks väljapaistva individuaalse saavutuse kategoorias. Ta ei võitnud kummalgi korral.\n\n[[2001]] nimetati ta auhinna [[Kuldne Vaarikas]] kandidaadiks kõige halvema naiskõrvalosatäitja kategoorias rolli eest filmis \"Town & Country\". Ta ei võitnud seda.\n\n== Isiklikku ==\n\nGoldie Hawn on olnud kaks korda abielus. Teisest abielust Bill Hudsoniga on tal poeg [[Oliver Hudson]] ja tütar [[Kate Hudson]]. Mõlemad lapsed on filminäitlejad. Kooselust [[Kurt Russell]]iga on tal poeg [[Wyatt Russell]].\n\n==Filmid==\n{| border=\"2\" cellpadding=\"4\" cellspacing=\"0\" style=\"margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;\" \n|- bgcolor=\"#B0C4DE\" align=\"center\"\n! Aasta\n! Originaal pealkiri\n! Eestikeelne pealkiri\n! Roll\n|-\n| 1968 || ''The One and Only, Genuine, Original Family Band'' || || \n|-\n| 1969 || ''Cactus Flower'' || [[Kaktuslill]] || Toni Simmons\n|-\n| 1970 || ''There's a Girl in My Soup'' || || Marion\n|-\n| 1971 || ''$'' || || Dawn Divine\n|-\n| 1972 || ''Butterflies Are Free'' || [[Liblikad on vabad]] || Jill Tanner \n|-\n|rowspan=\"2\"| 1974 || ''The Sugarland Express'' || [[Sugarlandi ekspress]] || Lou Jean Poplin \n|-\n| ''The Girl from Petrovka'' || || Oktjabrina \n|-\n| 1975 || ''Shampoo'' || || Jill \n|-\n| 1976 || ''The Duchess and the Dirtwater Fox'' || || Amanda Quaid / Duchess Swansbury \n|-\n| 1978 || ''Foul Play'' || || Gloria Mundy \n|-\n| 1979|| ''Lovers and Liars'' |||| Anita\n|-\n|rowspan=\"2\"| 1980 || ''Private Benjamin'' || [[Reamees Benjamin]] || reamees Judy Benjamin / Goodman \n|-\n| ''Seems Like Old Times'' || || Glenda Gardenia Parks \n|-\n| 1982 || ''Best Friends'' || || Paula McCullen \n|-\n|rowspan=\"2\"| 1984 || ''Swing Shift'' || || Kay Walsh \n|-\n| ''Protocol'' || || Sunny Davis \n|-\n| 1986 || ''Wildcats'' || || Molly McGrath \n|-\n| 1987 || ''Overboard'' || [[Üle parda]] || Joanna Stayton / Annie Proffitt \n|-\n| 1990 || ''Bird on a Wire'' || [[Nagu linnuke oksal]] || Marianne Graves \n|-\n| 1991 || ''Deceived'' || || Adrienne Saunders \n|-\n|rowspan=\"3\"| 1992 || ''CrissCross'' || || Tracy Cross \n|-\n| ''HouseSitter'' || [[Majavalvur]] || Gwen Phillips \n|-\n| ''Death Becomes Her'' || [[Surm sobib talle]] || Helen Sharp \n|-\n|rowspan=\"2\"| 1996 || ''The First Wives Club'' || [[Petetud naiste klubi]] || Elise Elliot \n|-\n| ''Everyone Says I Love You'' || || Steffi Dandridge \n|-\n| 1999 || ''The Out-of-Towners'' || || Nancy Clark \n|-\n| 2001 || ''Town & Country'' || || Mona Miller \n|-\n| 2002 || ''The Banger Sisters'' || [[Õed metsikud]] || Suzette \n|-\n| 2010 || ''Ashes to Ashes'' || || \n|}\n\n== Välislingid ==\n{{Commonskat}}\n{{Vikitsitaadid}}\n*{{imdb nimi|id=0000443|nimi=Goldie Hawn}}\n\n{{JÄRJESTA:Hawn, Goldie}}\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1945]]","hash":"e66dbd78662415d0c5c00a9b6107084cc87ecb01adcb96b4dfe7229f903ebac6","last_revision":"2022-12-07T05:38:17Z","first_revision":"2010-02-15T11:16:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.438072","cross_lingual_links":{"af":"Goldie Hawn","an":"Goldie Hawn","ar":"غولدي هاون","arz":"جولدى هون","ast":"Goldie Hawn","azb":"قلدی هان","bg":"Голди Хоун","bn":"গোল্ডি হন","ca":"Goldie Hawn","co":"Goldie Hawn","cs":"Goldie Hawnová","cy":"Goldie Hawn","da":"Goldie Hawn","de":"Goldie Hawn","el":"Γκόλντι Χον","en":"Goldie Hawn","eo":"Goldie Hawn","es":"Goldie Hawn","eu":"Goldie Hawn","fa":"گلدی هان","fi":"Goldie Hawn","fr":"Goldie Hawn","ga":"Goldie Hawn","gl":"Goldie Hawn","he":"גולדי הון","hr":"Goldie Hawn","hu":"Goldie Hawn","hy":"Գոլդի Հոուն","id":"Goldie Hawn","ie":"Goldie Hawn","io":"Goldie Hawn","it":"Goldie Hawn","ja":"ゴールディ・ホーン","ka":"გოლდი ჰონი","ko":"골디 혼","ks":"گولڈی ہان","ku":"Goldie Hawn","lb":"Goldie Hawn","lv":"Goldija Hona","mg":"Goldie Hawn","ml":"ഗോൾഡി ഹോൺ","ms":"Goldie Hawn","nl":"Goldie Hawn","nn":"Goldie Hawn","nb":"Goldie Hawn","oc":"Goldie Hawn","pl":"Goldie Hawn","pms":"Goldie Hawn","pt":"Goldie Hawn","ro":"Goldie Hawn","ru":"Хоун, Голди","sc":"Goldie Hawn","scn":"Goldie Hawn","sh":"Goldie Hawn","simple":"Goldie Hawn","sk":"Goldie Hawnová","sr":"Голди Хон","sv":"Goldie Hawn","th":"โกลดี ฮอว์น","tl":"Goldie Hawn","tr":"Goldie Hawn","uk":"Голді Гоун","ur":"گولڈی ہان","uz":"Goldie Hawn","war":"Goldie Hawn","wuu":"戈尔迪·霍恩","yo":"Goldie Hawn","zh":"歌蒂·韓","zh-min-nan":"Goldie Hawn","zh-yue":"高蒂韓"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Goldie Jeanne Hawn (sündinud 21. novembril 1945 Washingtonis) on USA filminäitleja.\n\nTema isa Edward Rutledge Hawn põlvnes Edward Rutledge'ist, kes oli üks USA iseseisvusdeklaratsioonile allakirjutanutest. Tema emale Laurale (sündinud Steinhoff) kuulusid juveelipood ja tantsukool. Goldiel oli vend Edward, kes suri enne tema sündimist, ja õde Patricia.\n\nIsa oli presbüterlane ja ema oli Ungarist pärit juut. Lapsi kasvatati judaismi vaimus.\n\nGoldie hakkas tantsimist õppima kolmeaastaselt. 1955 debüteeris ta tantsijana balleti \"Pähklipureja\" taustatantsijana. Näitlejana debüteeris ta 1961 Julia rollis Shakespeare'i Romeos ja Julias\". 1964 hakkas ta elukutseliseks tantsijaks, debüteerides muusikalis \"Kankaan\". 1967 hakkas ta näitlejaks, debüteerides läbivas kõrvalosas teleseriaalis \"Good Morning, World\" (\"Tere hommikust, maailm\"). Filmis debüteeris ta 1968 muusikalfilmis \"The One and Only, Genuine, Original Family Band\".\n\nHawn on nimetatud Oscari kandidaadiks kahel korral: 1970 parima naiskõrvalosatäitja kategoorias filmiga \"Kaktuslill\" ja 1980 parima naispeaosatäitjana kategoorias filmiga \"Reamees Benjamin\". Neist esimese ta võitis.\n\nKuldgloobuse kandidaadiks on ta nimetatud kaheksa korda: ühe korra parima naiskõrvalosatäitja kategoorias filmiga \"Kaktuslill\" (1970, selle ta võitis) ning seitse korda parima komöödia- või muusikafilmi naisnäitleja kategoorias filmidega \"Liblikad on vabad\" (1972), \"Shampoo\" (1975), \"The Duchess and the Dirtwater Fox\" (1976), \"Foul Play\" (1978), \"Reamees Benjamin\" (1980), \"Best Friends\" (1982) ja \"Õed metsikud\" (2002), neist ei võitnud ta ühtki).\n\n1968–1970 mängis ta televisiooni komöödiasarjas \"Rowan & Martin's Laugh-In\" naeru kihistavat lolli blondiini. Selle rolli eest nimetati ta 1969 ja 1970 Emmy kandidaadiks väljapaistva individuaalse saavutuse kategoorias. Ta ei võitnud kummalgi korral.\n\n2001 nimetati ta auhinna Kuldne Vaarikas kandidaadiks kõige halvema naiskõrvalosatäitja kategoorias rolli eest filmis \"Town & Country\". Ta ei võitnud seda.\n\nGoldie Hawn on olnud kaks korda abielus. Teisest abielust Bill Hudsoniga on tal poeg Oliver Hudson ja tütar Kate Hudson. Mõlemad lapsed on filminäitlejad. Kooselust Kurt Russelliga on tal poeg Wyatt Russell.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad Kategooria:Sündinud 1945\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Goldie Jeanne Hawn (sündinud 21. novembril 1945 Washingtonis) on USA filminäitleja.","translated_text":"Goldie Jeanne Hawn (born November 21, 1945 in Washington) is an American film actress.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema isa Edward Rutledge Hawn põlvnes Edward Rutledge'ist, kes oli üks USA iseseisvusdeklaratsioonile allakirjutanutest.","translated_text":"His father, Edward Rutledge Hawn, was a descendant of Edward Rutledge, one of the signers of the United States Declaration of Independence.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema emale Laurale (sündinud Steinhoff) kuulusid juveelipood ja tantsukool.","translated_text":"His mother Laura (née Steinhoff) owned a jewelry store and dance school.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Goldiel oli vend Edward, kes suri enne tema sündimist, ja õde Patricia.","translated_text":"Goldie had a brother, Edward, who died before he was born, and a sister, Patricia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Isa oli presbüterlane ja ema oli Ungarist pärit juut.","translated_text":"My father was a Presbyterian minister and my mother was a Hungarian Jew.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lapsi kasvatati judaismi vaimus.","translated_text":"The children were brought up in a spirit of Judaism.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Goldie hakkas tantsimist õppima kolmeaastaselt.","translated_text":"Goldie started dancing at the age of three.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1955 debüteeris ta tantsijana balleti \"Pähklipureja\" taustatantsijana.","translated_text":"In 1955, she debuted as a dancer in the background of the ballet \"The Peanut Butterfly\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näitlejana debüteeris ta 1961 Julia rollis Shakespeare'i Romeos ja Julias\".","translated_text":"She made her acting debut in 1961 as Julia in Shakespeare's Romeo and Juliet\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1964 hakkas ta elukutseliseks tantsijaks, debüteerides muusikalis \"Kankaan\".","translated_text":"In 1964, she became a professional dancer, debuting in the musical \"Kankaan\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1967 hakkas ta näitlejaks, debüteerides läbivas kõrvalosas teleseriaalis \"Good Morning, World\" (\"Tere hommikust, maailm\").","translated_text":"In 1967, she became an actress, debuting in a supporting role in the television series \"Good Morning, World\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Filmis debüteeris ta 1968 muusikalfilmis \"The One and Only, Genuine, Original Family Band\".","translated_text":"He made his film debut in the 1968 musical The One and Only, Genuine, Original Family Band.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hawn on nimetatud Oscari kandidaadiks kahel korral: 1970 parima naiskõrvalosatäitja kategoorias filmiga \"Kaktuslill\" ja 1980 parima naispeaosatäitjana kategoorias filmiga \"Reamees Benjamin\".","translated_text":"Hawn has been nominated for two Oscars: for Best Actress in a Leading Role in 1970 for \"Caktuslill\" and for Best Actress in a Leading Role in 1980 for \"Reamees Benjamin\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neist esimese ta võitis.","translated_text":"He won the first one.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuldgloobuse kandidaadiks on ta nimetatud kaheksa korda: ühe korra parima naiskõrvalosatäitja kategoorias filmiga \"Kaktuslill\" (1970, selle ta võitis) ning seitse korda parima komöödia- või muusikafilmi naisnäitleja kategoorias filmidega \"Liblikad on vabad\" (1972), \"Shampoo\" (1975), \"The Duchess and the Dirtwater Fox\" (1976), \"Foul Play\" (1978), \"Reamees Benjamin\" (1980), \"Best Friends\" (1982) ja \"Õed metsikud\" (2002), neist ei võitnud ta ühtki).","translated_text":"She has been nominated for a Golden Globe Award eight times: once for Best Actress in a Leading Role for \"Caktuslill\" (1970, which she won) and seven times for Best Actress in a Comedy or Musical for \"Friends Are Free\" (1972), \"Shampoo\" (1975), \"The Duchess and the Dirtwater Fox\" (1976), \"Foul Play\" (1978), \"Reamees Benjamin\" (1980), \"Best Friends\" (1982) and \"Friends Are Wild\" (2002), none of which she won.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1968–1970 mängis ta televisiooni komöödiasarjas \"Rowan & Martin's Laugh-In\" naeru kihistavat lolli blondiini.","translated_text":"From 1968 to 1970, she starred in the television comedy series \"Rowan & Martin's Laugh-In\" as a laughable stupid blonde.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle rolli eest nimetati ta 1969 ja 1970 Emmy kandidaadiks väljapaistva individuaalse saavutuse kategoorias.","translated_text":"For this role, he was nominated for an Emmy in 1969 and 1970 for Outstanding Individual Achievement.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ei võitnud kummalgi korral.","translated_text":"He didn't win either time.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 nimetati ta auhinna Kuldne Vaarikas kandidaadiks kõige halvema naiskõrvalosatäitja kategoorias rolli eest filmis \"Town & Country\".","translated_text":"In 2001, she was nominated for a Golden Globe Award in the category of Worst Supporting Actress for her role in Town & Country.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ei võitnud seda.","translated_text":"He didn't win it.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Goldie","translated_text":"Goldie","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hawn on olnud kaks korda abielus.","translated_text":"Hawn's been married twice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teisest abielust Bill Hudsoniga on tal poeg Oliver Hudson ja tütar Kate Hudson.","translated_text":"From her second marriage to Bill Hudson, she has a son, Oliver Hudson, and a daughter, Kate Hudson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõlemad lapsed on filminäitlejad.","translated_text":"Both kids are movie actors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kooselust Kurt Russelliga on tal poeg Wyatt Russell.","translated_text":"With Kurt Russell, she has a son, Wyatt Russell.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Filmid","translated_text":"Movies","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| border=\"2\" cellpadding=\"4\" cellspacing=\"0\" style=\"margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;\" \n|- bgcolor=\"#B0C4DE\" align=\"center\"\n! Aasta\n! Originaal pealkiri\n! Eestikeelne pealkiri\n! Roll\n|-\n| 1968 || ''The One and Only, Genuine, Original Family Band'' || || \n|-\n| 1969 || ''Cactus Flower'' || [[Kaktuslill]] || Toni Simmons\n|-\n| 1970 || ''There's a Girl in My Soup'' || || Marion\n|-\n| 1971 || ''$'' || || Dawn Divine\n|-\n| 1972 || ''Butterflies Are Free'' || [[Liblikad on vabad]] || Jill Tanner \n|-\n|rowspan=\"2\"| 1974 || ''The Sugarland Express'' || [[Sugarlandi ekspress]] || Lou Jean Poplin \n|-\n| ''The Girl from Petrovka'' || || Oktjabrina \n|-\n| 1975 || ''Shampoo'' || || Jill \n|-\n| 1976 || ''The Duchess and the Dirtwater Fox'' || || Amanda Quaid / Duchess Swansbury \n|-\n| 1978 || ''Foul Play'' || || Gloria Mundy \n|-\n| 1979|| ''Lovers and Liars'' |||| Anita\n|-\n|rowspan=\"2\"| 1980 || ''Private Benjamin'' || [[Reamees Benjamin]] || reamees Judy Benjamin / Goodman \n|-\n| ''Seems Like Old Times'' || || Glenda Gardenia Parks \n|-\n| 1982 || ''Best Friends'' || || Paula McCullen \n|-\n|rowspan=\"2\"| 1984 || ''Swing Shift'' || || Kay Walsh \n|-\n| ''Protocol'' || || Sunny Davis \n|-\n| 1986 || ''Wildcats'' || || Molly McGrath \n|-\n| 1987 || ''Overboard'' || [[Üle parda]] || Joanna Stayton / Annie Proffitt \n|-\n| 1990 || ''Bird on a Wire'' || [[Nagu linnuke oksal]] || Marianne Graves \n|-\n| 1991 || ''Deceived'' || || Adrienne Saunders \n|-\n|rowspan=\"3\"| 1992 || ''CrissCross'' || || Tracy Cross \n|-\n| ''HouseSitter'' || [[Majavalvur]] || Gwen Phillips \n|-\n| ''Death Becomes Her'' || [[Surm sobib talle]] || Helen Sharp \n|-\n|rowspan=\"2\"| 1996 || ''The First Wives Club'' || [[Petetud naiste klubi]] || Elise Elliot \n|-\n| ''Everyone Says I Love You'' || || Steffi Dandridge \n|-\n| 1999 || ''The Out-of-Towners'' || || Nancy Clark \n|-\n| 2001 || ''Town & Country'' || || Mona Miller \n|-\n| 2002 || ''The Banger Sisters'' || [[Õed metsikud]] || Suzette \n|-\n| 2010 || ''Ashes to Ashes'' || || \n|}"},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad Kategooria:Sündinud 1945","translated_text":"Category:American film actors Category:Born in 1945","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Goldie Jeanne Hawn","wikicode":"#suuna[[Goldie Hawn]]","hash":"abf8f5cc50a6c74c2daf875bf643a82db7acda54e83d065fdd49c42fe2ec05ad","last_revision":"2010-02-15T11:19:59Z","first_revision":"2010-02-15T11:19:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.499504","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaGoldie Hawn\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaGoldie","translated_text":"In the direction of Goldie","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hawn","translated_text":"Hawn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:1983. aasta filmid","wikicode":"[[Kategooria:1983|Filmid]]\n[[Kategooria:Filmid aastati|1983]]","hash":"e7bcc022d4f44917cc2cce7139228e73a34b282fa42426466373f62ee7186883","last_revision":"2013-03-14T17:11:49Z","first_revision":"2010-02-15T11:35:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.576688","cross_lingual_links":{"an":"Categoría:Cintas de 1983","ar":"تصنيف:أفلام إنتاج 1983","arz":"تصنيف:افلام 1983","as":"শ্ৰেণী:১৯৮৩ বৰ্ষৰ চলচ্চিত্ৰ","ast":"Categoría:Películes de 1983","az":"Kateqoriya:1983-cü ilin filmləri","azb":"بؤلمه:۱۹۸۳-جو ایل فیلملری","be":"Катэгорыя:Фільмы 1983 года","be-x-old":"Катэгорыя:Фільмы 1983 году","bg":"Категория:Филми от 1983 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:১৯৮৩-এর চলচ্চিত্র","br":"Rummad:Filmoù 1983","bs":"Kategorija:Filmovi iz 1983.","ca":"Categoria:Pel·lícules del 1983","ce":"Категори:1983 шеран фильмаш","ckb":"پۆل:فیلمەکانی ١٩٨٣","cs":"Kategorie:Filmy z roku 1983","cv":"Категори:1983 çулхи фильмсем","cy":"Categori:Ffilmiau 1983","da":"Kategori:Film fra 1983","de":"Kategorie:Filmtitel 1983","el":"Κατηγορία:Ταινίες του 1983","en":"Category:1983 films","eo":"Kategorio:Filmoj aperintaj en 1983","es":"Categoría:Películas de 1983","eu":"Kategoria:1983ko filmak","fa":"رده:فیلمهای ۱۹۸۳ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuoden 1983 elokuvat","fr":"Catégorie:Film sorti en 1983","fy":"Kategory:Film út 1983","gl":"Categoría:Filmes de 1983","he":"קטגוריה:סרטי 1983","hi":"श्रेणी:1983 की फ़िल्में","hu":"Kategória:1983 filmjei","hy":"Կատեգորիա:1983 ֆիլմեր","id":"Kategori:Film tahun 1983","is":"Flokkur:Kvikmyndir frumsýndar 1983","it":"Categoria:Film del 1983","ja":"Category:1983年の映画","ka":"კატეგორია:1983 წლის ფილმები","kk":"Санат:1983 жылғы фильмдер","ko":"분류:1983년 영화","la":"Categoria:Pelliculae 1983","lb":"Kategorie:Filmer 1983","lt":"Kategorija:1983 filmai","lv":"Kategorija:1983. gada filmas","mk":"Категорија:Филмови од 1983 година","ml":"വർഗ്ഗം:1983-ൽ പുറത്തിറങ്ങിയ ചലച്ചിത്രങ്ങൾ","mn":"Ангилал:1983 оны кино","mr":"वर्ग:इ.स. १९८३ मधील चित्रपट","ms":"Kategori:Filem 1983","nds":"Kategorie:Film ut dat Johr 1983","nl":"Categorie:Film uit 1983","nn":"Kategori:Filmar frå 1983","nb":"Kategori:Filmer fra 1983","oc":"Categoria:Filme sortit en 1983","pl":"Kategoria:Filmy z 1983 roku","pt":"Categoria:Filmes de 1983","ro":"Categorie:Filme din 1983","ru":"Категория:Фильмы 1983 года","sh":"Kategorija:Filmovi 1983.","si":"ප්රවර්ගය:1983 චිත්රපට","simple":"Category:1983 movies","sk":"Kategória:Filmy z 1983","sl":"Kategorija:Filmi leta 1983","sq":"Kategoria:Filma 1983","sr":"Категорија:Филмови 1983.","sv":"Kategori:Filmer 1983","sw":"Jamii:Filamu za 1983","ta":"பகுப்பு:1983 திரைப்படங்கள்","te":"వర్గం:1983 సినిమాలు","th":"หมวดหมู่:ภาพยนตร์ที่ออกฉายในปี พ.ศ. 2526","tl":"Kategorya:Mga pelikula ng 1983","tr":"Kategori:1983 çıkışlı filmler","tt":"Төркем:1983 елның фильмнары","uk":"Категорія:Фільми 1983","ur":"زمرہ:1983ء کی فلمیں","vep":"Kategorii:Vn 1983 fil'mad","vi":"Thể loại:Phim năm 1983","xmf":"კატეგორია:1983 წანაშ ფილმეფი","zh":"Category:1983年電影作品","zh-yue":"Category:1983年電影"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Filmid 1983\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filmid 1983","translated_text":"Movies from 1983","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hillar Mets","wikicode":"[[Pilt:Mets, Hillar.IMG 1269.JPG|pisi|Hillar Mets 5. aprillil 2014 [[Nukitsa konkurss|Nukitsa konkursi]] auhinnatseremoonial]]\n'''Hillar Mets''' (sündinud [[15. august]]il [[1954]]) on [[eestlased|eesti]] karikaturist, illustraator ja animaator.\n\n== Töö ==\nHillar Mets on töötanud aastatel 1975–1976 filmistuudios [[Tallinnfilm]] helitehnikuna, 1976–1979 teatris [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] kunstnikuna ja 1979–1985 stuudios [[Joonisfilm]] animaatorina. Aastatel 1985–1990 oli ta ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] peakunstnik.\n\n1990–1998 töötas Hillar Mets vabakutselise illustraatorina ning alates 1998. aastast on ta ametis illustraatori-karikaturistina AS-is [[Eesti Päevaleht]].\n\n== Looming ==\nHillar Metsa esimene karikatuur ilmus ajakirjanduses 1978. aastal[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Raha ajab naerma|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Pank|lehekülg=16}}] ja alates sellest ajast on ta joonistanud karikatuure ja illustratsioone. \n\nTema illustratsioone on ilmunud väljaannetes [[Eesti Päevaleht]], [[Noorus]], [[Täheke]], [[Põhjanael (ajakiri)|Põhjanael]], [[Pikker (ajakiri)|Pikker]], [[City Paper]], [[Eesti Naine]] ja [[Toiduproff]] ning avaldatud kirjastustes [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], [[Perioodika]], [[Avita]], [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], [[Egmont (kirjastus)|Egmont]], [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tänapäev]], [[Draakon ja Kuu]] ja [[Tammerraamat]].\n\nTema teoste hulgas on üle 30 kaaneillustratsiooni [[Terry Pratchett]]i [[Kettamaailm]]a sarjale (kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]). Samuti on ta loonud illustratsioonid [[Louis Sachar]]i Pahupidikooli lugudele (kirjastus [[Draakon & Kuu|Draakon ja Kuu]]). Koostööpartnerite hulgas on olnud [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis]], [[Eesti Instituut]], [[Riigikantselei]], [[Tartu Ülikool]], [[Sotsiaalministeerium]], [[Tervise Arengu Instituut]], [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] Eesti infobüroo, Soome suursaatkond Tallinnas jpt.\n\nMets on osalenud rahvusvahelistel karikatuurinäitustel [[Soome]]s, [[Norra]]s, [[Belgia]]s, [[Holland]]is, [[Itaalia]]s, [[Ungari]]s, [[Leedu]]s, [[Kreeka]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Jaapan]]is ja mujal.\n\nHillar Mets on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige.\n\n== Näitused ==\n* 1983 aprill – isikunäitus [[Kinomaja]]s\n\n==Teoseid==\n=== Raamatud (mittetäielik loetelu) ===\n* [[Toomas Kall]]. Karikatuurikogumik \"Kuueteistkümnemäng\", karikatuurid: [[Hugo Hiibus]], [[Edgar Valter]], [[Olimar Kallas]], [[Elle Tikerpäe]], [[Heinz Valk|Heinrich Valk]], [[Kurti Vool]], [[Jüri Kerem]], [[Kaja Põder]], [[Rein Lauks]], [[Priit Pärn]], [[Mati Kütt]], [[Toomas Kall]], [[Ülo Emmus]], [[Ilja Popovitš]], Hillar Mets, [[Andrus Peegel]]. [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1982\n* [[Mart Juur]]. \"Eesti ajakirjanduse kogutud pärlid Vol. 2\", karikatuurid [[Rein Lauks]], Hillar Mets ja [[Urmas Nemvalts]]. BNS Kirjastus, 1998. ISBN 9985883071\n* [[Edgar Spriit]]. Karikatuurikogumik \"Homo Novus\", kujundaja [[Rein Lauks]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988. ISBN 5797901358\n* [[Linnar Priimägi]]. Karikatuurikogumik \"Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar\", karikatuurid joonistanud [[Hugo Hiibus]], [[Aimar Juuse]], [[Jüri Kerem]], [[Rein Lauks]], Hillar Mets, [[Urmas Nemvalts]], [[Rein Pakk]], [[Andrus Peegel]], [[Alfred Saldre]], [[Rainer Sarnet]], [[Marek Strandberg]], [[Indrek Tegelmann]]. Kujundus [[Artur Borissenko]], [[Andrus Peegel]]. [[Eesti Keskerakond]], 1999\n* Kataloog \"Raha ajab naerma: ([[Hugo Hiibus]]e, [[Aimar Juuse]], Hillar Metsa, [[Urmas Nemvalts]]i ja [[Eduard Tüür]]i karikatuuride näitus) [[Eesti Panga muuseum]]is naljakuul 2003\"\n* [[Ilmar Tomusk]]. Kriminalistide sari (\"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\", Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\"), illustraator Hillar Mets. [[Tammerraamat]], 2012–2015\n* [[Ilmar Tomusk]]. \"Algaja ajaränduri seiklused\", illustraator Hillar Mets. [[Tammerraamat]], 2016. ISBN 9789949565573\n* [[Ilmar Tomusk]]. \"Seiklused paralleelmaailmas\", illustraator Hillar Mets. [[Tammerraamat]], 2017. ISBN 9789949565894\n\n== Tunnustus ==\n*2015 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]][{{EVkavaler|19262}}]\n\n===Auhinnad===\n*1981 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Eesti NSV Ajakirjanike Liidu parima töö auhind[Kodumaa nr 31, 5. august 1981 \"Naljanäitus\"]\n*1981 – karikatuurivõistlus \"Homo Sapiens 3\", Leedu NSV noorsooajakirja Jaunimo Gretos eriauhind[Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981]\n*1984 – [[Sirp ja Vasar (ajaleht)|Sirbi ja Vasara]] karikatuurivõistlus, I koht\n*1985 – VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal\n*1986 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni preemia[Sirp ja Vasar, nr. 26, 27 juuni 1986]\n*1989 – ajalehe [[Sirp ja Vasar]] karikatuurivõistlus, III koht[Pikker 1989 nr 13]\n*1990 – Witty World karikatuurivõistlus [[Budapest]]is, II koht\n*1991 – [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupanga]] ja Soome Hoiupankade Liidu korraldatud karikatuurivõistlus \"Raha ja pangandus\", peapreemia ja ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] eripreemia[Pikker 1991 nr 17/18 - Raha ja pangandus] \n*1992 – Knokke Heist (Belgia,) Bronzen Hoed\n*1992 – rahateemaliste karikatuuride võistlus, Soome SKOP-panga peapreemia \n*1993 – Knokke Heist (Belgia), Bronzen Hoed\n*1993 – XII Mostra Internazionale del Disegno [[Ancona]] (Itaalia), hõbemedal\n*1995 – Yomiuri International Cartoon Contest ([[Tokyo]]), medal\n*2014 – [[Nukitsa konkurss]], 3. koht kunstnike kategoorias: \"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\" (kriminalistide sari: 2012–2013, teksti autor Ilmar Tomusk)\n*2016 – [[Nukitsa konkurss]], 2. koht kunstnike kategoorias: \"Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\" (kriminalistide sari: 2014–2015, teksti autor Ilmar Tomusk)\n*2018 – [[Nukitsa konkurss]], 1. koht kunstnike kategoorias: \"Algaja ajaränduri seiklused\", \"Seiklused paralleelmaailmas\" (teksti autor Ilmar Tomusk)[{{Netiviide|autor=|url=http://www.elk.ee/?m=2018|pealkiri=Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Hillar Mets|väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus|aeg=11.04.2018|vaadatud=14.04.2018}}]\n\n== Viited ==\n{{Viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [http://hillarmets.blogspot.com Blogi]\n* [http://www.elk.ee/?illustrator=hillar-mets Näitused Eesti Lastekirjanduse Keskuses]\n*Liis Auväärt [http://www.naistemaailm.ee/?id=31738 \"Argitsirkuse sõbralik kloun\"] Eesti Naine, 5. oktoober 2009\n*Ilona Martson [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/20960640 \"Viis aastat Tähekese jutumulle\"] Täheke, 20. jaanuar 2009\n*Tanel Veenre [http://www.epl.ee/artikkel/487337 \"Pliiats, mis räägib anekdoote\"] Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010\n\n{{JÄRJESTA:Mets, Hillar}}\n[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]\n[[Kategooria:Eesti illustraatorid]]\n[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1954]]","hash":"0be98a6ccb6cf2218f0b97ed80341d614b769369de8a4de1c71117c2a8a194fc","last_revision":"2023-07-27T18:53:51Z","first_revision":"2010-02-15T11:37:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.659021","cross_lingual_links":{"en":"Hillar Mets"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Hillar Mets (sündinud 15. augustil 1954) on eesti karikaturist, illustraator ja animaator.\n\nHillar Mets on töötanud aastatel 1975–1976 filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, 1976–1979 teatris Vanemuine kunstnikuna ja 1979–1985 stuudios Joonisfilm animaatorina. Aastatel 1985–1990 oli ta ajakirja Pikker peakunstnik.\n\n1990–1998 töötas Hillar Mets vabakutselise illustraatorina ning alates 1998. aastast on ta ametis illustraatori-karikaturistina AS-is Eesti Päevaleht.\n\nHillar Metsa esimene karikatuur ilmus ajakirjanduses 1978. aastal ja alates sellest ajast on ta joonistanud karikatuure ja illustratsioone.\n\nTema illustratsioone on ilmunud väljaannetes Eesti Päevaleht, Noorus, Täheke, Põhjanael, Pikker, City Paper, Eesti Naine ja Toiduproff ning avaldatud kirjastustes Valgus, Perioodika, Avita, Koolibri, Egmont, Pegasus, Varrak, Tänapäev, Draakon ja Kuu ja Tammerraamat.\n\nTema teoste hulgas on üle 30 kaaneillustratsiooni Terry Pratchetti Kettamaailma sarjale (kirjastus Varrak). Samuti on ta loonud illustratsioonid Louis Sachari Pahupidikooli lugudele (kirjastus Draakon ja Kuu). Koostööpartnerite hulgas on olnud Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Instituut, Riigikantselei, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, EAS, Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo, Soome suursaatkond Tallinnas jpt.\n\nMets on osalenud rahvusvahelistel karikatuurinäitustel Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Itaalias, Ungaris, Leedus, Kreekas, Rootsis, Saksamaal, Jaapanis ja mujal.\n\nHillar Mets on Eesti Kunstnike Liidu liige.\n\n1983 aprill – isikunäitus Kinomajas\n\nToomas Kall. Karikatuurikogumik \"Kuueteistkümnemäng\", karikatuurid: Hugo Hiibus, Edgar Valter, Olimar Kallas, Elle Tikerpäe, Heinrich Valk, Kurti Vool, Jüri Kerem, Kaja Põder, Rein Lauks, Priit Pärn, Mati Kütt, Toomas Kall, Ülo Emmus, Ilja Popovitš, Hillar Mets, Andrus Peegel. Kunst, 1982 Mart Juur. \"Eesti ajakirjanduse kogutud pärlid Vol. 2\", karikatuurid Rein Lauks, Hillar Mets ja Urmas Nemvalts. BNS Kirjastus, 1998. ISBN 9985883071 Edgar Spriit. Karikatuurikogumik \"Homo Novus\", kujundaja Rein Lauks. Perioodika, 1988. ISBN 5797901358 Linnar Priimägi. Karikatuurikogumik \"Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar\", karikatuurid joonistanud Hugo Hiibus, Aimar Juuse, Jüri Kerem, Rein Lauks, Hillar Mets, Urmas Nemvalts, Rein Pakk, Andrus Peegel, Alfred Saldre, Rainer Sarnet, Marek Strandberg, Indrek Tegelmann. Kujundus Artur Borissenko, Andrus Peegel. Eesti Keskerakond, 1999 Kataloog \"Raha ajab naerma: (Hugo Hiibuse, Aimar Juuse, Hillar Metsa, Urmas Nemvaltsi ja Eduard Tüüri karikatuuride näitus) Eesti Panga muuseumis naljakuul 2003\" Ilmar Tomusk. Kriminalistide sari (\"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\", Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\"), illustraator Hillar Mets. Tammerraamat, 2012–2015 Ilmar Tomusk. \"Algaja ajaränduri seiklused\", illustraator Hillar Mets. Tammerraamat, 2016. ISBN 9789949565573 Ilmar Tomusk. \"Seiklused paralleelmaailmas\", illustraator Hillar Mets. Tammerraamat, 2017. ISBN 9789949565894\n\n2015 – Valgetähe V klassi teenetemärk\n\n1981 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Eesti NSV Ajakirjanike Liidu parima töö auhind 1981 – karikatuurivõistlus \"Homo Sapiens 3\", Leedu NSV noorsooajakirja Jaunimo Gretos eriauhind 1984 – Sirbi ja Vasara karikatuurivõistlus, I koht 1985 – VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal 1986 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni preemia 1989 – ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistlus, III koht 1990 – Witty World karikatuurivõistlus Budapestis, II koht 1991 – Eesti Hoiupanga ja Soome Hoiupankade Liidu korraldatud karikatuurivõistlus \"Raha ja pangandus\", peapreemia ja ajakirja Pikker eripreemia 1992 – Knokke Heist (Belgia,) Bronzen Hoed 1992 – rahateemaliste karikatuuride võistlus, Soome SKOP-panga peapreemia 1993 – Knokke Heist (Belgia), Bronzen Hoed 1993 – XII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal 1995 – Yomiuri International Cartoon Contest (Tokyo), medal 2014 – Nukitsa konkurss, 3. koht kunstnike kategoorias: \"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\" (kriminalistide sari: 2012–2013, teksti autor Ilmar Tomusk) 2016 – Nukitsa konkurss, 2. koht kunstnike kategoorias: \"Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\" (kriminalistide sari: 2014–2015, teksti autor Ilmar Tomusk) 2018 – Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias: \"Algaja ajaränduri seiklused\", \"Seiklused paralleelmaailmas\" (teksti autor Ilmar Tomusk)\n\nBlogi Näitused Eesti Lastekirjanduse Keskuses Liis Auväärt \"Argitsirkuse sõbralik kloun\" Eesti Naine, 5. oktoober 2009 Ilona Martson \"Viis aastat Tähekese jutumulle\" Täheke, 20. jaanuar 2009 Tanel Veenre \"Pliiats, mis räägib anekdoote\" Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010\n\nKategooria:Eesti karikaturistid Kategooria:Eesti illustraatorid Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid Kategooria:Sündinud 1954\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hillar Mets (sündinud 15. augustil 1954) on eesti karikaturist, illustraator ja animaator.","translated_text":"Hillar Mets (born 15 August 1954) is an Estonian cartoonist, illustrator and animator.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Töö","translated_text":"Employment","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hillar Mets on töötanud aastatel 1975–1976 filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, 1976–1979 teatris Vanemuine kunstnikuna ja 1979–1985 stuudios Joonisfilm animaatorina.","translated_text":"Hillar Mets worked as a sound engineer in the Tallinnfilm film studio from 1975 to 1976, as an artist in the Elder Theatre from 1976 to 1979 and as an animator in the Joonisfilm studio from 1979 to 1985.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1985–1990 oli ta ajakirja Pikker peakunstnik.","translated_text":"Between 1985 and 1990, he was the editor-in-chief of Pikker magazine.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1990–1998 töötas Hillar Mets vabakutselise illustraatorina ning alates 1998. aastast on ta ametis illustraatori-karikaturistina AS-is Eesti Päevaleht.","translated_text":"From 1990 to 1998, Hillar Mets worked as a freelance illustrator and since 1998 he has been working as an illustrator-cartoonist at AS Eesti Päevaleht.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Looming","translated_text":"Animals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hillar Metsa esimene karikatuur ilmus ajakirjanduses 1978. aastal ja alates sellest ajast on ta joonistanud karikatuure ja illustratsioone.","translated_text":"Hillar Metsa's first cartoon appeared in a magazine in 1978 and since then he has drawn cartoons and illustrations.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Raha ajab naerma|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Pank|lehekülg=16}}]","char_index":65,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema illustratsioone on ilmunud väljaannetes Eesti Päevaleht, Noorus, Täheke, Põhjanael, Pikker, City Paper, Eesti Naine ja Toiduproff ning avaldatud kirjastustes Valgus, Perioodika, Avita, Koolibri, Egmont, Pegasus, Varrak, Tänapäev, Draakon ja Kuu ja Tammerraamat.","translated_text":"His illustrations have appeared in the publications of the daily newspaper of Estonia, Youth, Stars, Nordjanael, Pikker, City Paper, Estonian Woman and Toiduproff and published in the publications Light, Periodika, Avita, Koolibri, Egmont, Pegasus, Varrak, Today, Dragon and Moon and Tammerbook.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema teoste hulgas on üle 30 kaaneillustratsiooni Terry Pratchetti Kettamaailma sarjale (kirjastus Varrak).","translated_text":"His works include more than 30 canvas illustrations for Terry Pratchett's Earthquake series.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti on ta loonud illustratsioonid Louis Sachari Pahupidikooli lugudele (kirjastus Draakon ja Kuu).","translated_text":"He has also illustrated the stories of Louis Sachar's School of Evil (The Dragon and the Moon).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koostööpartnerite hulgas on olnud Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Instituut, Riigikantselei, Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, EAS, Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo, Soome suursaatkond Tallinnas jpt.","translated_text":"The cooperation partners included the European Commission's representation in Estonia, the Estonian Institute, the Riigikogu, the University of Tartu, the Ministry of Social Affairs, the Institute for Health Development, the EAS, the Estonian Information Office of the European Parliament, the Finnish Embassy in Tallinn, etc.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mets on osalenud rahvusvahelistel karikatuurinäitustel Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Itaalias, Ungaris, Leedus, Kreekas, Rootsis, Saksamaal, Jaapanis ja mujal.","translated_text":"Forest has participated in international cartoon exhibitions in Finland, Norway, Belgium, the Netherlands, Italy, Hungary, Lithuania, Greece, Sweden, Germany, Japan and elsewhere.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hillar Mets on Eesti Kunstnike Liidu liige.","translated_text":"Hillar Mets is a member of the Estonian Union of Artists.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Näitused","translated_text":"Examples","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1983 aprill – isikunäitus Kinomajas","translated_text":"April 1983 ⁇ Performance at the Cinema","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teoseid","translated_text":"Works of art","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Raamatud (mittetäielik loetelu)","translated_text":"Books (including incomplete list)","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toomas Kall.","translated_text":"Bring the Cull.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karikatuurikogumik \"Kuueteistkümnemäng\", karikatuurid: Hugo Hiibus, Edgar Valter, Olimar Kallas, Elle Tikerpäe, Heinrich Valk, Kurti Vool, Jüri Kerem, Kaja Põder, Rein Lauks, Priit Pärn, Mati Kütt, Toomas Kall, Ülo Emmus, Ilja Popovitš, Hillar Mets, Andrus Peegel.","translated_text":"The following cartoons are included: Hugo Hiibus, Edgar Valter, Olimar Kallas, Elle Tikerpäe, Heinrich Valk, Kurti Vool, Jüri Kerem, Kaja Põder, Rein Lauks, Priit Pärn, Mati Kütt, Toomas Kall, Ulo Emmus, Ilja Popovich, Hillar Mets, and Andrus Peegel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kunst, 1982 Mart Juur.","translated_text":"Art, March of '82.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Eesti ajakirjanduse kogutud pärlid Vol. 2\", karikatuurid Rein Lauks, Hillar Mets ja Urmas Nemvalts.","translated_text":"\"Pearls Collected by the Estonian Press Vol. 2\", cartoons by Rein Lauks, Hillar Mets and Urmas Nemvalts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"BNS Kirjastus, 1998.","translated_text":"BNS, published in 1998.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 9985883071 Edgar Spriit.","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karikatuurikogumik \"Homo Novus\", kujundaja Rein Lauks.","translated_text":"The cartoon collection \"Homo Novus\", by designer Rein Lauks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Perioodika, 1988.","translated_text":"The period, 1988.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 5797901358 Linnar Priimägi.","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karikatuurikogumik \"Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar\", karikatuurid joonistanud Hugo Hiibus, Aimar Juuse, Jüri Kerem, Rein Lauks, Hillar Mets, Urmas Nemvalts, Rein Pakk, Andrus Peegel, Alfred Saldre, Rainer Sarnet, Marek Strandberg, Indrek Tegelmann.","translated_text":"A collection of cartoons by Hugo Hiibus, Aimar Juuse, Jüri Kerem, Rein Lauks, Hillar Mets, Urmas Nemvalts, Rein Pakk, Andrus Peegel, Alfred Saldre, Rainer Sarnet, Marek Strandberg and Indrek Tegelmann.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kujundus Artur Borissenko, Andrus Peegel.","translated_text":"Designed by Artur Borissenko and Andrus Miregel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Keskerakond, 1999 Kataloog \"Raha ajab naerma: (Hugo Hiibuse, Aimar Juuse, Hillar Metsa, Urmas Nemvaltsi ja Eduard Tüüri karikatuuride näitus) Eesti Panga muuseumis naljakuul 2003\" Ilmar Tomusk.","translated_text":"Estonian Central Bank, 1999 Catalogue \"Money makes me laugh: (exhibition of cartoons by Hugo Hiibuse, Aimar Juuse, Hillar Metsa, Urmas Nemwaltz and Eduard Tyri) at the Estonian Bank Museum in July 2003\" by Ilmar Tomusk.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kriminalistide sari (\"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\", Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\"), illustraator Hillar Mets.","translated_text":"The series of criminals (\"Third A criminals\", \"Criminal wine lovers\", \"Criminal school pupils\", \"Criminal summer vacation\", \"Criminal automata players\", \"Criminal bank president\"), illustrator Hillar Mets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tammerraamat, 2012–2015 Ilmar Tomusk.","translated_text":"This is the first book in a trilogy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Algaja ajaränduri seiklused\", illustraator Hillar Mets.","translated_text":"\"The adventures of the beginner snowman\" by illustrator Hillar Mets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tammerraamat, 2016.","translated_text":"The Tammer novel, 2016.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 9789949565573 Ilmar Tomusk.","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Seiklused paralleelmaailmas\", illustraator Hillar Mets.","translated_text":"\"Adventures in a parallel world\" by illustrator Hillar Mets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tammerraamat, 2017.","translated_text":"The Tammer novel, 2017.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ISBN 9789949565894","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2015 – Valgetähe V klassi teenetemärk","translated_text":"2015 ⁇ Order of Merit of Class V of the White Star","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{EVkavaler|19262}}]","char_index":37,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auhinnad","translated_text":"Prices","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1981 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Eesti NSV Ajakirjanike Liidu parima töö auhind 1981 – karikatuurivõistlus \"Homo Sapiens 3\", Leedu NSV noorsooajakirja Jaunimo Gretos eriauhind 1984 – Sirbi ja Vasara karikatuurivõistlus, I koht 1985 – VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal 1986 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni preemia 1989 – ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistlus, III koht 1990 – Witty World karikatuurivõistlus Budapestis, II koht 1991 – Eesti Hoiupanga ja Soome Hoiupankade Liidu korraldatud karikatuurivõistlus \"Raha ja pangandus\", peapreemia ja ajakirja Pikker eripreemia 1992 – Knokke Heist (Belgia,) Bronzen Hoed 1992 – rahateemaliste karikatuuride võistlus, Soome SKOP-panga peapreemia 1993 – Knokke Heist (Belgia), Bronzen Hoed 1993 – XII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal 1995 – Yomiuri International Cartoon Contest (Tokyo), medal 2014 – Nukitsa konkurss, 3. koht kunstnike kategoorias: \"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\" (kriminalistide sari: 2012–2013, teksti autor Ilmar Tomusk) 2016 – Nukitsa konkurss, 2. koht kunstnike kategoorias: \"Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\" (kriminalistide sari: 2014–2015, teksti autor Ilmar Tomusk) 2018 – Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias: \"Algaja ajaränduri seiklused\", \"Seiklused paralleelmaailmas\" (teksti autor Ilmar Tomusk)","translated_text":"1981 ⁇ Cartoon Competition \"What's Laughing Here?\", Prize of the Estonian NSV Union of Journalists 1981 ⁇ Cartoon Competition \"Homo Sapiens 3\" ⁇ Cartoon Competition \"Homo Sapiens 3\" ⁇ Cartoon Competition \"Jaunimo Gretos\" 1984 ⁇ Cartoon Competition \"Sirbi and Vasara\" 1984 ⁇ Cartoon Competition \"Sirbi and Vasara\", I place 1985 ⁇ VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Italy), silver medal 1986 ⁇ Cartoon Competition \"What's happening here?\", Prize of the Directorate of Fine Arts of Tallinn 1989 ⁇ Cartoon Competition \"Homo Sapiens 3\" in Lithuania ⁇ Cartoon Competition \"Jaunimo Gretos\" 1984 ⁇ Witty World Cartoon Competition for Criminal Justice in Budapest, II 1991 ⁇ Judges of the Court of the Court of Justice of the Republic of Estonia\" 1985 ⁇ VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Italy), silver medal 1986 ⁇ Cartoon Competition \"What's happening here?\", competition \"What's happening here","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Kodumaa nr 31, 5. august 1981 \"Naljanäitus\"]","char_index":96,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981]","char_index":192,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Sirp ja Vasar, nr. 26, 27 juuni 1986]","char_index":410,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Pikker 1989 nr 13]","char_index":469,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Pikker 1991 nr 17/18 - Raha ja pangandus]","char_index":672,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://www.elk.ee/?m=2018|pealkiri=Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Hillar Mets|väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus|aeg=11.04.2018|vaadatud=14.04.2018}}]","char_index":1510,"name":null,"url":"http://www.elk.ee/?m=2018","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:08.178153-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Blogi Näitused Eesti Lastekirjanduse Keskuses Liis Auväärt \"Argitsirkuse sõbralik kloun\" Eesti Naine, 5. oktoober 2009 Ilona Martson \"Viis aastat Tähekese jutumulle\" Täheke, 20. jaanuar 2009 Tanel Veenre \"Pliiats, mis räägib anekdoote\" Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2010","translated_text":"Blog examples in the center of Estonian children's literature Liis Honourable \"Friendly Clown of Argitsirkus\" Estonian woman, 5 October 2009 Ilona Martson \"Five years to the story of a star\" Täheke, 20 January 2009 Tanel Veenre \"Pliiats, which speaks anecdotes\" Estonian daily, 3 February 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti karikaturistid Kategooria:Eesti illustraatorid Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid Kategooria:Sündinud 1954","translated_text":":Estonian cartoonists Category:Estonian illustrators Category:White Star Class V awarded to knights Category:Born in 1954","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Hillar Metsa esimene karikatuur ilmus ajakirjanduses 1978. aastal ja alates sellest ajast on ta joonistanud karikatuure ja illustratsioone.","translated_text":"Hillar Metsa's first cartoon appeared in a magazine in 1978 and since then he has drawn cartoons and illustrations.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Raha ajab naerma|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Pank|lehekülg=16}}]","char_index":65,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2015 – Valgetähe V klassi teenetemärk","translated_text":"2015 ⁇ Order of Merit of Class V of the White Star","citations":[{"content":"[{{EVkavaler|19262}}]","char_index":37,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1981 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Eesti NSV Ajakirjanike Liidu parima töö auhind 1981 – karikatuurivõistlus \"Homo Sapiens 3\", Leedu NSV noorsooajakirja Jaunimo Gretos eriauhind 1984 – Sirbi ja Vasara karikatuurivõistlus, I koht 1985 – VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal 1986 – karikatuurivõistlus \"Mis siin naerda on?\", Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni preemia 1989 – ajalehe Sirp ja Vasar karikatuurivõistlus, III koht 1990 – Witty World karikatuurivõistlus Budapestis, II koht 1991 – Eesti Hoiupanga ja Soome Hoiupankade Liidu korraldatud karikatuurivõistlus \"Raha ja pangandus\", peapreemia ja ajakirja Pikker eripreemia 1992 – Knokke Heist (Belgia,) Bronzen Hoed 1992 – rahateemaliste karikatuuride võistlus, Soome SKOP-panga peapreemia 1993 – Knokke Heist (Belgia), Bronzen Hoed 1993 – XII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Itaalia), hõbemedal 1995 – Yomiuri International Cartoon Contest (Tokyo), medal 2014 – Nukitsa konkurss, 3. koht kunstnike kategoorias: \"Kolmanda A kriminalistid\", \"Kriminaalsed viineripirukad\", \"Kriminaalne koolipapa\" (kriminalistide sari: 2012–2013, teksti autor Ilmar Tomusk) 2016 – Nukitsa konkurss, 2. koht kunstnike kategoorias: \"Kriminaalne suvevaheaeg\", \"Kriminaalsed automatkajad\", \"Kriminaalne pangapresident\" (kriminalistide sari: 2014–2015, teksti autor Ilmar Tomusk) 2018 – Nukitsa konkurss, 1. koht kunstnike kategoorias: \"Algaja ajaränduri seiklused\", \"Seiklused paralleelmaailmas\" (teksti autor Ilmar Tomusk)","translated_text":"1981 ⁇ Cartoon Competition \"What's Laughing Here?\", Prize of the Estonian NSV Union of Journalists 1981 ⁇ Cartoon Competition \"Homo Sapiens 3\" ⁇ Cartoon Competition \"Homo Sapiens 3\" ⁇ Cartoon Competition \"Jaunimo Gretos\" 1984 ⁇ Cartoon Competition \"Sirbi and Vasara\" 1984 ⁇ Cartoon Competition \"Sirbi and Vasara\", I place 1985 ⁇ VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Italy), silver medal 1986 ⁇ Cartoon Competition \"What's happening here?\", Prize of the Directorate of Fine Arts of Tallinn 1989 ⁇ Cartoon Competition \"Homo Sapiens 3\" in Lithuania ⁇ Cartoon Competition \"Jaunimo Gretos\" 1984 ⁇ Witty World Cartoon Competition for Criminal Justice in Budapest, II 1991 ⁇ Judges of the Court of the Court of Justice of the Republic of Estonia\" 1985 ⁇ VIII Mostra Internazionale del Disegno Ancona (Italy), silver medal 1986 ⁇ Cartoon Competition \"What's happening here?\", competition \"What's happening here","citations":[{"content":"[Kodumaa nr 31, 5. august 1981 \"Naljanäitus\"]","char_index":96,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981]","char_index":192,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Sirp ja Vasar, nr. 26, 27 juuni 1986]","char_index":410,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Pikker 1989 nr 13]","char_index":469,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Pikker 1991 nr 17/18 - Raha ja pangandus]","char_index":672,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://www.elk.ee/?m=2018|pealkiri=Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Hillar Mets|väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus|aeg=11.04.2018|vaadatud=14.04.2018}}]","char_index":1510,"name":null,"url":"http://www.elk.ee/?m=2018","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:08.178153-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Benedictus IX","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Benedictus IX\n|pilt = \n|sünninimi = Teofilatto Tuscolost (Teofilatto di Tuscolo)\n|valitsemisaja algus= [[21. oktoober]] [[1032]] ?, [[10. märts]] [[1045]] ja [[8. november]] [[1047]]\n|valitsemisaja lõpp= [[September]] [[1044]], [[1. mai]] [[1045]] ja [[16. juuli]] [[1048]]\n|eelkäija = [[Johannes XIX]], [[Silvester III]] ja [[Clemens II]]\n|järeltulija = [[Silvester III]], [[Gregorius VI]] ja [[Damasus II]]\n|sünnikuupäev = umbes 1012\n|sünnikoht = [[Rooma]] ?\n|surmakuupäev = [[1055]] või [[1056]]\n|surmakoht = [[Grottaferrata]]\n}}\n\n'''Benedictus IX''' ('''Teofilatto Tuscolost''', '''Teofilatto di Tuscolo''', '''Teofilatto Conti di Segni''', '''Theophylactus''') oli [[paavst]] [[1032]]–[[1044]], [[märts]]ist [[mai]]ni [[1045]] ja [[1047]]–[[1048]]. Ta on ainus paavst, kes on valitsenud mitu valitsemisaega. [[Annuario Pontificio]] käsitleb tema valitsemisaegu eraldi, ehkki tegu on sama isikuga, mistõttu ta on 145., 147. ja 150. paavst.\n\nTeofilatto sündis arvatavasti [[Rooma]]s [[Tuscolo krahv]]i Alberico III ja tema abikaasa Ermilina peres. Tal oli kolm venda, tema onud olid paavstid [[Benedictus VIII]] ja [[Johannes XIX]], tema ristiisa oli hilisem paavst [[Gregorius VI]] (Giovanni Graziano).\n\nTeofilatto täpne sünnikuupäev pole teada. Mõned [[kroonik]]ud on märkinud, et ta oli paavstiks saades 10- või 12-aastane (nt [[Rodulfus Glaber]]), kuid tänapäeval eeldavad kirikuloolased, et ta võis olla 20. eluaastates.\n\nKirikuloolase [[J. N. D. Kelly]] ja [[Catholic Encyclopedia]] andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta [[kardinal]]diakoniks, kuid teda ei [[ordinatsioon|ordineeritud]].\n\n==Esimene valitsemisaeg==\nBenedictus IX sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks [[21. oktoober|21. oktoobril]] 1032, kui tema isa Tuscolo krahv Alberico III olevat andnud valijatele [[altkäemaks]]u.\n\n[[September|Septembris]] 1044 puhkesid Roomas rahutused, mistõttu Benedictus IX siirdus [[Trastevere]]sse. Ta võib olla noorim paavst pärast [[Gregorius V]]-t, hiljem pole ükski isik nii noorelt paavstiks saanud.\n\n==Teine valitsemisaeg==\n[[Crescenzi suguvõsa]] seadis Roomas puhkenud rahutuste järel [[20. jaanuar]]il 1045 paavstiks [[Silvester III]]. Kuna Benedictust ei tagandatud ametist, siis pidas ta end legitiimseks paavstiks, [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[veebruar]]is Silvesteri ja pürgis oma toetajate abil [[10. märts]]il 1045 taas ametisse.\n\nBenedictus IX otsustas [[1. mai]]l 1045 paavstiametist loobuda ja müüs ameti ([[simoonia]]) suure summa (1500 naela [[kuld]]a) eest oma ristiisale piiskop [[Gregorius VI|Grazianole]], siirdudes ise [[Tuscolo]]sse. Catholic Encyclopedia järgi võis tema tagasiastumist ajendada võimalik soov abielluda, aga tema tagandamist võisid nõuda ning teda selleks veenda kirikureformi soovivad [[vaimulik]]ud, sealhulgas Graziano.\n\n==Kolmas valitsemisaeg==\nBenedictus IX kahetses peatselt, et ta oli ametist loobunud ja tema toetajad hakkasid nõudma tema volituste taastamist Roomas. [[Saksa kuningas]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] soovis saada [[Saksa-Rooma keiser|keisriks]] ja tuli [[1046]] Rooma. Ta kutsus Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI [[20. detsember|20. detsembril]] 1046 [[Sutri]]s peetud [[sinod]]ile, kuid Benedictus ei ilmunud kohale. Seejärel lasi kuningas Benedictuse [[24. detsember|24. detsembril]] 1046 Roomas peetud sinodil ametlikult tagandada ja paavstiks valida [[Clemens II]].\n\nBenedictus IX toetajaid on seostatud Clemens II surmaga 1047. Kirikuloolase Kelly järgi õnnestus Benedictusel [[8. november|8. novembril]] 1047 taas paavstiks saada, andes väidetavalt valijatele altkäemaksu. Vahepeal Saksa-Rooma keisriks kroonitud Heinrich III määras paavstiks piiskop [[Damasus II|Poppo]], kuid [[Toscana krahv]] Bonifacio ei lubanud teda Rooma. Heinrich III nõudel tagandas Bonifacio aga [[16. juuli]]l 1048 Benedictuse ametist, kuna keiser ähvardas vastasel korral tulla ise [[Itaalia]]sse korda looma.\n\nTuscolosse siirdunud Benedictus pidas end surmani legitiimseks paavstiks. Teda kutsuti [[aprill]]is [[1049]] [[Lateraani basiilika]]s toimunud sinodile, kuid ta ei ilmunud kohale, mistõttu ta ekskommunitseeriti süüdistatuna simoonias, kuid hiljem vabastas [[Leo IX]] ta kirikuvande alt.\n\n==Suhted Itaalia piiskoppidega==\nSaksa-Rooma keiser [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] nõudis [[1037]] paavstilt, et too tunnustaks Milano peapiiskopi Ariberto tagandamist. Benedictus IX ekskommunitseeris [[märts]]is [[1038]] Ariberto.\n\nTa kinnitas [[aprill]]is 1044 Grado piiskopi staatuse [[patriarh]]ina.\n\n==Kuuria==\nBenedictus IX viis 1037 läbi [[kuuria]] reformi.\n\n==Munklus==\nBenedictus IX seadis [[1. juuli]]l [[1038]] [[Monte Cassino klooster|Monte Cassino kloostri]] paavsti [[protektsioon]]i alla.\n\nTa saatis [[1040]] Marseille Saint-Victori kloostri abtile kiriku pühitsemise puhul kirja.\n\nTa nõudis Böömi hertsogilt Břetislav I-t kloostri rajamist.\n\nTa toetas Chaise-Dieu kloostri abti Roberti tegevust ja pakkus [[Cluny klooster|Cluny]] abtile [[Odilon]]ile Lyoni piiskopi ametit.\n\nTa tegi koos vendadega [[18. september|18. septembril]] või [[19. september|19. septembril]] [[1055]] annetuse Rooma Santi Cosma e Damiano kloostrile.\n\n==Kanoniseerimised==\nBenedictus IX kanoniseeris [[1037]] [[Beverley John]]i ja [[25. detsember|25. detsembril]] [[1041]] [[Trieri Simon]]i.\n\n==Uued kardinalid==\nBenedictus IX määras 39 uut [[kardinal]]i. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Silvester III]].\n\n==Surm==\nBenedictus IX suri [[1055]] või [[1056]] [[Grottaferrata]] kloostris ja maeti samas kohas. [[9. jaanuar]]il 1056 palusid vennad tema mälestuseks [[missa]]t pidada.\n\nGrottaferrata kloostri abti Luca andmetel sai Benedictusest enne surma [[munk]]. Kui ta oli läinud oma sooviga Grottaferrata abti Bartolomeo juurde, siis kohustas abt teda paavsti ametikoha nõudlemisest loobuma, mille järel asus ta kloostrisse elama.\n\n==Hinnang==\n[[Petrus Damianus]] kirjeldab Benedictus IX-t teoses \"Liber Gomorrhianus\" kui „[[deemon]]it [[põrgus]]t, kes oli maskeerunud [[preester|preestriks]].“ Ta süüdistas Benedictust [[sodoomia]]s ja [[orgia]]te korraldamises.\n\nPlacenta piiskop Bruno on Benedictust süüdistanud abielurikkumistes ja [[mõrv]]ades, paavst [[Victor III]] teoses \"Dialogues\" mõrvades ja [[vägistamine|vägistamistes]].\n\n==Kirjandus==\n*[[Lino Ghirardini]]. ''Il papa fanciullo. Benedetto 9''. Parma, 1980.\n*[[Georg Grandauer]]. ''Berichtigung der Chronologie Benedicts IX. und Silvesters III''. Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde 5, 1880: 200–201.\n*[[Klaus Jürgen Herrmann]]: ''Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046''. Stuttgart, 1973.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02429a.htm Artikkel Benedictus IX kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/biosunknowndate1012-1024.htm#Teofilatto Artikkel Benedictus IX kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1032-1045-_Benedictus_IX.html Benedictus IX dokumendid.]\n*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xi.htm#BenedictIX Benedictus IX kardinalid.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/04017a.htm Artikkel Clemens II kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/06791a.htm Artikkel Gregorius VI kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/09715b.htm Artikkel Marseillest.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/13095c.htm Artikkel abt Robert'ist.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/11207c.htm Artikkel abt Odilonist.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/08469b.htm Artikkel Beverley John'ist.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/07264b.htm Artikkel piiskop Aribertost.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/04z/z_1007-1072__Petrus_Damianus__Opusculum_07._Liber_Gomorrhianus__MLT.pdf.html Liber Gomorrhianus.] ''(ladina keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Johannes XIX]], [[Silvester III]], [[Clemens II]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1032]]–[[1044]], [[1045]] ja [[1047]]–[[1048]]\n|järgnev = [[Silvester III]], [[Gregorius VI]], [[Damasus II]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1010. aastatel]]\n[[Kategooria:Surnud 1050. aastatel]]","hash":"5b82403b3a38a3dabeb545d24efdd4c2b9ce498fc4c8007b52df78ab05485adb","last_revision":"2021-03-14T18:34:18Z","first_revision":"2010-02-15T12:06:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.711987","cross_lingual_links":{"af":"Pous Benedictus IX","ar":"بندكت التاسع","arz":"بنديكت التاسع","be":"��енедыкт IX","be-x-old":"Бэнэдыкт IX (папа рымскі)","bg":"Бенедикт IX (папа)","br":"Benead IX","ca":"Benet IX","cdo":"Gáu-huòng Benedictus 9-sié","cs":"Benedikt IX.","da":"Pave Benedikt 9.","de":"Benedikt IX.","diq":"Benedictus IX","el":"Πάπας Βενέδικτος Θ΄","en":"Pope Benedict IX","eo":"Benedikto la 9-a","es":"Benedicto IX","eu":"Benedikto IX.a","fa":"پاپ بندیکت نهم","fi":"Benedictus IX","fr":"Benoît IX","ga":"Pápa Beinidict IX","gl":"Bieito IX, papa","hak":"Kau-fòng Benedictus 9-sṳ","he":"בנדיקטוס התשיעי","hr":"Benedikt IX.","hu":"IX. Benedek pápa","id":"Paus Benediktus IX","ilo":"Papa Benedicto IX","io":"Papo Benedictus la 9ma","it":"Papa Benedetto IX","ja":"ベネディクトゥス9世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Benediktus IX","ka":"ბენედიქტე IX","ko":"교황 베네딕토 9세","la":"Benedictus IX","lt":"Benediktas IX","lv":"Benedikts IX","mk":"Папа Бенедикт IX","mr":"पोप बेनेडिक्ट नववा","ms":"Paus Benedictus IX","mzn":"بندیکت نهم","nl":"Paus Benedictus IX","nb":"Benedikt IX","oc":"Beneset IX","pl":"Benedykt IX","pt":"Papa Bento IX","qu":"Binidiktu IX","ro":"Papa Benedict al IX-lea","ru":"Бенедикт IX","scn":"Binidittu IX","sco":"Pape Benedict IX","sh":"Benedikt IX","simple":"Pope Benedict IX","sk":"Benedikt IX.","sl":"Papež Benedikt IX.","sr":"Папа Бенедикт IX","sv":"Benedictus IX","sw":"Papa Benedikto IX","tl":"Papa Benedicto IX","tr":"IX. Benedictus","uk":"Бенедикт IX","ur":"پوپ بندکت نہم","vi":"Giáo hoàng Biển Đức IX","war":"Papa Benedicto IX","wuu":"本笃九世","yo":"Pópù Benedict 9k","zh":"本篤九世","zh-min-nan":"Kàu-hông Benedictus 9-sè","zh-yue":"本篤九世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Benedictus IX (Teofilatto Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Teofilatto Conti di Segni, Theophylactus) oli paavst 1032–1044, märtsist maini 1045 ja 1047–1048. Ta on ainus paavst, kes on valitsenud mitu valitsemisaega. Annuario Pontificio käsitleb tema valitsemisaegu eraldi, ehkki tegu on sama isikuga, mistõttu ta on 145., 147. ja 150. paavst.\n\nTeofilatto sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Alberico III ja tema abikaasa Ermilina peres. Tal oli kolm venda, tema onud olid paavstid Benedictus VIII ja Johannes XIX, tema ristiisa oli hilisem paavst Gregorius VI (Giovanni Graziano).\n\nTeofilatto täpne sünnikuupäev pole teada. Mõned kroonikud on märkinud, et ta oli paavstiks saades 10- või 12-aastane (nt Rodulfus Glaber), kuid tänapäeval eeldavad kirikuloolased, et ta võis olla 20. eluaastates.\n\nKirikuloolase J. N. D. Kelly ja Catholic Encyclopedia andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.\n\nBenedictus IX sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks 21. oktoobril 1032, kui tema isa Tuscolo krahv Alberico III olevat andnud valijatele altkäemaksu.\n\nSeptembris 1044 puhkesid Roomas rahutused, mistõttu Benedictus IX siirdus Trasteveresse. Ta võib olla noorim paavst pärast Gregorius V-t, hiljem pole ükski isik nii noorelt paavstiks saanud.\n\nCrescenzi suguvõsa seadis Roomas puhkenud rahutuste järel 20. jaanuaril 1045 paavstiks Silvester III. Kuna Benedictust ei tagandatud ametist, siis pidas ta end legitiimseks paavstiks, ekskommunitseeris veebruaris Silvesteri ja pürgis oma toetajate abil 10. märtsil 1045 taas ametisse.\n\nBenedictus IX otsustas 1. mail 1045 paavstiametist loobuda ja müüs ameti (simoonia) suure summa (1500 naela kulda) eest oma ristiisale piiskop Grazianole, siirdudes ise Tuscolosse. Catholic Encyclopedia järgi võis tema tagasiastumist ajendada võimalik soov abielluda, aga tema tagandamist võisid nõuda ning teda selleks veenda kirikureformi soovivad vaimulikud, sealhulgas Graziano.\n\nBenedictus IX kahetses peatselt, et ta oli ametist loobunud ja tema toetajad hakkasid nõudma tema volituste taastamist Roomas. Saksa kuningas Heinrich III soovis saada keisriks ja tuli 1046 Rooma. Ta kutsus Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI 20. detsembril 1046 Sutris peetud sinodile, kuid Benedictus ei ilmunud kohale. Seejärel lasi kuningas Benedictuse 24. detsembril 1046 Roomas peetud sinodil ametlikult tagandada ja paavstiks valida Clemens II.\n\nBenedictus IX toetajaid on seostatud Clemens II surmaga 1047. Kirikuloolase Kelly järgi õnnestus Benedictusel 8. novembril 1047 taas paavstiks saada, andes väidetavalt valijatele altkäemaksu. Vahepeal Saksa-Rooma keisriks kroonitud Heinrich III määras paavstiks piiskop Poppo, kuid Toscana krahv Bonifacio ei lubanud teda Rooma. Heinrich III nõudel tagandas Bonifacio aga 16. juulil 1048 Benedictuse ametist, kuna keiser ähvardas vastasel korral tulla ise Itaaliasse korda looma.\n\nTuscolosse siirdunud Benedictus pidas end surmani legitiimseks paavstiks. Teda kutsuti aprillis 1049 Lateraani basiilikas toimunud sinodile, kuid ta ei ilmunud kohale, mistõttu ta ekskommunitseeriti süüdistatuna simoonias, kuid hiljem vabastas Leo IX ta kirikuvande alt.\n\nSaksa-Rooma keiser Konrad II nõudis 1037 paavstilt, et too tunnustaks Milano peapiiskopi Ariberto tagandamist. Benedictus IX ekskommunitseeris märtsis 1038 Ariberto.\n\nTa kinnitas aprillis 1044 Grado piiskopi staatuse patriarhina.\n\nBenedictus IX viis 1037 läbi kuuria reformi.\n\nBenedictus IX seadis 1. juulil 1038 Monte Cassino kloostri paavsti protektsiooni alla.\n\nTa saatis 1040 Marseille Saint-Victori kloostri abtile kiriku pühitsemise puhul kirja.\n\nTa nõudis Böömi hertsogilt Břetislav I-t kloostri rajamist.\n\nTa toetas Chaise-Dieu kloostri abti Roberti tegevust ja pakkus Cluny abtile Odilonile Lyoni piiskopi ametit.\n\nTa tegi koos vendadega 18. septembril või 19. septembril 1055 annetuse Rooma Santi Cosma e Damiano kloostrile.\n\nBenedictus IX kanoniseeris 1037 Beverley Johni ja 25. detsembril 1041 Trieri Simoni.\n\nBenedictus IX määras 39 uut kardinali. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Silvester III.\n\nBenedictus IX suri 1055 või 1056 Grottaferrata kloostris ja maeti samas kohas. 9. jaanuaril 1056 palusid vennad tema mälestuseks missat pidada.\n\nGrottaferrata kloostri abti Luca andmetel sai Benedictusest enne surma munk. Kui ta oli läinud oma sooviga Grottaferrata abti Bartolomeo juurde, siis kohustas abt teda paavsti ametikoha nõudlemisest loobuma, mille järel asus ta kloostrisse elama.\n\nPetrus Damianus kirjeldab Benedictus IX-t teoses \"Liber Gomorrhianus\" kui \"deemonit põrgust, kes oli maskeerunud preestriks.\" Ta süüdistas Benedictust sodoomias ja orgiate korraldamises.\n\nPlacenta piiskop Bruno on Benedictust süüdistanud abielurikkumistes ja mõrvades, paavst Victor III teoses \"Dialogues\" mõrvades ja vägistamistes.\n\nLino Ghirardini. Il papa fanciullo. Benedetto 9. Parma, 1980. Georg Grandauer. Berichtigung der Chronologie Benedicts IX. und Silvesters III. Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde 5, 1880: 200–201. Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046. Stuttgart, 1973. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.\n\nArtikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Benedictus IX dokumendid. Benedictus IX kardinalid. Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Artikkel Gregorius VI kohta. (inglise keeles) Artikkel Marseillest. (inglise keeles) Artikkel abt Robert'ist. (inglise keeles) Artikkel abt Odilonist. (inglise keeles) Artikkel Beverley John'ist. (inglise keeles) Artikkel piiskop Aribertost. (inglise keeles) Liber Gomorrhianus. (ladina keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Sündinud 1010. aastatel Kategooria:Surnud 1050. aastatel\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Benedictus IX\n|pilt = \n|sünninimi = Teofilatto Tuscolost (Teofilatto di Tuscolo)\n|valitsemisaja algus= [[21. oktoober]] [[1032]] ?, [[10. märts]] [[1045]] ja [[8. november]] [[1047]]\n|valitsemisaja lõpp= [[September]] [[1044]], [[1. mai]] [[1045]] ja [[16. juuli]] [[1048]]\n|eelkäija = [[Johannes XIX]], [[Silvester III]] ja [[Clemens II]]\n|järeltulija = [[Silvester III]], [[Gregorius VI]] ja [[Damasus II]]\n|sünnikuupäev = umbes 1012\n|sünnikoht = [[Rooma]] ?\n|surmakuupäev = [[1055]] või [[1056]]\n|surmakoht = [[Grottaferrata]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX (Teofilatto Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Teofilatto Conti di Segni, Theophylactus) oli paavst 1032–1044, märtsist maini 1045 ja 1047–1048.","translated_text":"Benedict IX (Theofilatto di Tuscolo, Theofilatto Conti di Segni, Theophylactus) was Pope from 1032 ⁇ 1044, from March to May 1045 and from 1047 ⁇ 1048.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on ainus paavst, kes on valitsenud mitu valitsemisaega.","translated_text":"He is the only pope to have reigned for more than a century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Annuario Pontificio käsitleb tema valitsemisaegu eraldi, ehkki tegu on sama isikuga, mistõttu ta on 145., 147. ja 150. paavst.","translated_text":"The Annuario Pontificio deals with his reign separately, although it is the same person, making him the 145th, 147th, and 150th pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teofilatto sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Alberico III ja tema abikaasa Ermilina peres.","translated_text":"Theophilatto was probably born in Rome to Count Alberico III of Tuscolo and his wife Ermilina.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tal oli kolm venda, tema onud olid paavstid Benedictus VIII ja Johannes XIX, tema ristiisa oli hilisem paavst Gregorius VI (Giovanni Graziano).","translated_text":"He had three brothers, his uncles were the popes Benedict VIII and John XIX, and his godfather was later Pope Gregory VI (Giovanni Graziano).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teofilatto täpne sünnikuupäev pole teada.","translated_text":"The exact date of Theophilus' birth is unknown.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõned kroonikud on märkinud, et ta oli paavstiks saades 10- või 12-aastane (nt Rodulfus Glaber), kuid tänapäeval eeldavad kirikuloolased, et ta võis olla 20. eluaastates.","translated_text":"Some chroniclers have noted that he was 10 or 12 years old when he became pope (e.g., Rodulfus Glaber), but today churchmen assume that he may have been in his 20's.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirikuloolase J. N. D. Kelly ja Catholic Encyclopedia andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.","translated_text":"According to theologian J. N. D. Kelly and the Catholic Encyclopedia, Theophilus remained a key figure in the election of the pope; according to Salvador Miranda, Benedict VIII made him a cardinal deacon, but he was not ordained.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Esimene valitsemisaeg","translated_text":"The First Reign","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX sai kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi paavstiks 21. oktoobril 1032, kui tema isa Tuscolo krahv Alberico III olevat andnud valijatele altkäemaksu.","translated_text":"Benedict IX was elected pope on October 21, 1032, according to J. N. D. Kelly, a churchman, after his father, Count Alberico III of Tuscolo, had paid tribute to the electorate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Septembris 1044 puhkesid Roomas rahutused, mistõttu Benedictus IX siirdus Trasteveresse.","translated_text":"In September 1044, unrest broke out in Rome, and Benedict IX was transferred to the Treasury.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võib olla noorim paavst pärast Gregorius V-t, hiljem pole ükski isik nii noorelt paavstiks saanud.","translated_text":"He may be the youngest pope since Gregory V. Later, no person has become pope so young.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teine valitsemisaeg","translated_text":"Second Reign","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Crescenzi suguvõsa seadis Roomas puhkenud rahutuste järel 20. jaanuaril 1045 paavstiks Silvester III.","translated_text":"After the riots in Rome on January 20, 1045, the Crescenzi were elevated to the papacy by Pope Silvester III.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna Benedictust ei tagandatud ametist, siis pidas ta end legitiimseks paavstiks, ekskommunitseeris veebruaris Silvesteri ja pürgis oma toetajate abil 10. märtsil 1045 taas ametisse.","translated_text":"Since Benedict was not removed from office, he considered himself the legitimate pope, excommunicated Sylvester in February, and, with his supporters, was re-elected on March 10, 1045.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX otsustas 1. mail 1045 paavstiametist loobuda ja müüs ameti (simoonia) suure summa (1500 naela kulda) eest oma ristiisale piiskop Grazianole, siirdudes ise Tuscolosse.","translated_text":"On May 1, 1045, Benedict IX decided to resign and sold the office (the simony) for a large sum of £1,500 to his father-in-law, Bishop Graziano, moving himself to Tuscany.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Catholic Encyclopedia järgi võis tema tagasiastumist ajendada võimalik soov abielluda, aga tema tagandamist võisid nõuda ning teda selleks veenda kirikureformi soovivad vaimulikud, sealhulgas Graziano.","translated_text":"According to the Catholic Encyclopedia, her resignation may have been motivated by a possible desire to marry, but her resignation may have been demanded and persuaded by church reformers, including Graziano.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kolmas valitsemisaeg","translated_text":"The Third Regime","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX kahetses peatselt, et ta oli ametist loobunud ja tema toetajad hakkasid nõudma tema volituste taastamist Roomas.","translated_text":"Benedict IX soon regretted that he had resigned, and his supporters began demanding that his powers be restored in Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saksa kuningas Heinrich III soovis saada keisriks ja tuli 1046 Rooma.","translated_text":"King Heinrich III of Germany wanted to be emperor and came to Rome in 1046.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta kutsus Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI 20. detsembril 1046 Sutris peetud sinodile, kuid Benedictus ei ilmunud kohale.","translated_text":"He invited Benedict IX, Silvester III, and Gregory VI to a council held at Sutris on 20 December 1046, but Benedict did not appear.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejärel lasi kuningas Benedictuse 24. detsembril 1046 Roomas peetud sinodil ametlikult tagandada ja paavstiks valida Clemens II.","translated_text":"Then, on December 24, 1046, at the Council of Rome, King Benedict had Clemens II be formally deposed and elected pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX toetajaid on seostatud Clemens II surmaga 1047.","translated_text":"The supporters of Benedict IX have been linked to the death of Clemens II in 1047.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirikuloolase Kelly järgi õnnestus Benedictusel 8. novembril 1047 taas paavstiks saada, andes väidetavalt valijatele altkäemaksu.","translated_text":"According to the churchman Kelly, Benedict succeeded in being reappointed pope on November 8, 1047, allegedly by paying tribute to the electorate.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vahepeal Saksa-Rooma keisriks kroonitud Heinrich III määras paavstiks piiskop Poppo, kuid Toscana krahv Bonifacio ei lubanud teda Rooma.","translated_text":"Meanwhile, the crowned German-Roman Emperor Henry III appointed Bishop Poppo as pope, but Count Bonifacio of Tuscany did not allow him to Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heinrich III nõudel tagandas Bonifacio aga 16. juulil 1048 Benedictuse ametist, kuna keiser ähvardas vastasel korral tulla ise Itaaliasse korda looma.","translated_text":"However, on July 16, 1048, at the request of Henry III, Bonifacio resigned as Benedict because the emperor had threatened to return to Italy on his own.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tuscolosse siirdunud Benedictus pidas end surmani legitiimseks paavstiks.","translated_text":"Benedict, who moved to Tuscaloosa, considered himself the rightful pope to die.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda kutsuti aprillis 1049 Lateraani basiilikas toimunud sinodile, kuid ta ei ilmunud kohale, mistõttu ta ekskommunitseeriti süüdistatuna simoonias, kuid hiljem vabastas Leo IX ta kirikuvande alt.","translated_text":"He was summoned to the synod of the Lateran Basilica in April 1049, but he did not appear, so he was excommunicated on charges of simony, but was later freed by Leo IX.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Itaalia piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Italy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa","translated_text":"German","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Rooma keiser Konrad II nõudis 1037 paavstilt, et too tunnustaks Milano peapiiskopi Ariberto tagandamist.","translated_text":"- Roman Emperor Conrad II demanded from the Pope in 1037 that it acknowledge the return of Archbishop Ariberto of Milan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus IX ekskommunitseeris märtsis 1038 Ariberto.","translated_text":"In March 1038, Benedict IX excommunicated Ariberto.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta kinnitas aprillis 1044 Grado piiskopi staatuse patriarhina.","translated_text":"In April 1044, he confirmed Grado's status as bishop.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kuuria","translated_text":"Cory","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX viis 1037 läbi kuuria reformi.","translated_text":"Benedict IX reformed the choir in 1037.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Munklus","translated_text":"The monastery","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX seadis 1. juulil 1038 Monte Cassino kloostri paavsti protektsiooni alla.","translated_text":"On July 1, 1038, Benedict IX placed the monastery of Monte Cassino under the protection of the pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta saatis 1040 Marseille Saint-Victori kloostri abtile kiriku pühitsemise puhul kirja.","translated_text":"He sent a letter to the abbot of 1040 Marseille Saint-Victor for the consecration of the church.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta nõudis Böömi hertsogilt Břetislav I-t kloostri rajamist.","translated_text":"He demanded that the Duke of Bohemia, Břetislav I, establish a monastery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta toetas Chaise-Dieu kloostri abti Roberti tegevust ja pakkus Cluny abtile Odilonile Lyoni piiskopi ametit.","translated_text":"He supported the work of Robert, abbot of the Monastery of Chaise-Dieu, and offered Abbot Cluny the office of Bishop of Lyon.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta tegi koos vendadega 18. septembril või 19. septembril 1055 annetuse Rooma Santi Cosma e Damiano kloostrile.","translated_text":"On September 18 or 19, 1055, he and his brothers donated to the convent of Santi Cosma e Damiano in Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kanoniseerimised","translated_text":"Canonization","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX kanoniseeris 1037 Beverley Johni ja 25. detsembril 1041 Trieri Simoni.","translated_text":"Benedict IX canonized John Beverley in 1037, and Simon of Trier on 25 December 1041.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uued kardinalid","translated_text":"New Cardinals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX määras 39 uut kardinali.","translated_text":"Benedict IX appointed 39 new cardinals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Silvester III.","translated_text":"During his time, the late Pope Silvester III became cardinal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX suri 1055 või 1056 Grottaferrata kloostris ja maeti samas kohas.","translated_text":"Benedict IX died in 1055 or 1056 at the monastery of Grottaferrata and was buried in the same place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"9. jaanuaril 1056 palusid vennad tema mälestuseks missat pidada.","translated_text":"On January 9, 1056, the brothers asked for a mass in his memory.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grottaferrata kloostri abti Luca andmetel sai Benedictusest enne surma munk.","translated_text":"According to Luca, abbot of the monastery of Grottaferrata, Benedictus became a monk before his death.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui ta oli läinud oma sooviga Grottaferrata abti Bartolomeo juurde, siis kohustas abt teda paavsti ametikoha nõudlemisest loobuma, mille järel asus ta kloostrisse elama.","translated_text":"When he had visited the abbot of Grottaferrata, Bartolomeo, on his own initiative, the abbot ordered him to renounce his claim to the papacy, after which he moved to live in a monastery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Hinnang","translated_text":"Assessment","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Petrus Damianus kirjeldab Benedictus IX-t teoses \"Liber Gomorrhianus\" kui \"deemonit põrgust, kes oli maskeerunud preestriks.\"","translated_text":"Petrus Damianus describes Benedict IX in Liber Gomorrhianus as \"a demon from hell who disguised himself as a priest\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta süüdistas Benedictust sodoomias ja orgiate korraldamises.","translated_text":"He accused Benedict of sodomy and orchestrating orgies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Placenta piiskop Bruno on Benedictust süüdistanud abielurikkumistes ja mõrvades, paavst Victor III teoses \"Dialogues\" mõrvades ja vägistamistes.","translated_text":"Bishop Bruno of the Placenta has accused Benedict of adultery and murder, and Pope Victor III of murdering and raping in his Dialogues.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lino Ghirardini.","translated_text":"This is Lino Ghirardini.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Il papa fanciullo.","translated_text":"There's a fanciullo from Dad.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedetto 9. Parma, 1980.","translated_text":"Benedetto 9th, left, 1980.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Georg Grandauer.","translated_text":"It was Georg Grandauer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Berichtigung der Chronologie Benedicts IX.","translated_text":"This is the first of a series of articles on the history of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"und Silvesters III.","translated_text":"The dream of Silvester III.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde 5, 1880: 200–201.","translated_text":"In the new archives of the Society for the Elderly German History 5, 1880: 200 ⁇ 201.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Klaus Jürgen Herrmann: Das Tuskulanerpapsttum 1012–1046.","translated_text":"I'm not sure I'm going to be able to do that.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stuttgart, 1973.","translated_text":"It was Stuttgart, 1973.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Benedictus IX dokumendid.","translated_text":"Article on Benedictus IX. (in English) Article on Benedictus IX. (in English) Documents of Benedictus IX.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus IX kardinalid.","translated_text":"The Cardinals of Benedict IX.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Artikkel Gregorius VI kohta. (inglise keeles) Artikkel Marseillest.","translated_text":"Article on Clemens II (in English) Article on Gregory VI (in English) Article on Marseilles","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel abt Robert'ist.","translated_text":"This article is about Robert.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel abt Odilonist.","translated_text":"(English) This article is about Odilon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel Beverley John'ist.","translated_text":"It's an article about Beverley John.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel piiskop Aribertost.","translated_text":"This is an article by Bishop Aribert.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Liber Gomorrhianus.","translated_text":"(in English) Liber Gomorrhianus.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(ladina keeles)","translated_text":"(in Latin)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Sündinud 1010. aastatel Kategooria:Surnud 1050. aastatel","translated_text":":Papers Category:Born in the 1010s Category:died in the 1050s","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Viljandi Kesklinna Kool","wikicode":"'''Viljandi Kesklinna Kool''' on [[üldharidus]]lik [[põhikool]] [[Viljandi]]s [[Uueveski (Viljandi)|Uueveski]] linnaosas.\n\nViljandi Kesklinna Kooli algklasside (1.- 4. kl) õppehoone asub [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 42/42a, põhikooli õppehoone asub [[Uueveski tee]] 1. \n\nKuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga.\n[[Pilt:Viljandi maagümnaasiumi hoone.jpg|pisi|Viljandi Kesklinna Kooli hoone Uueveski tee 1]]\n== Ajalugu ==\n\nKooli eelkäija on [[15. veebruar]]il [[1844]] Viljandis tegevust alustanud [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]], mille rajas [[Gustav Max Schmidt]]. Kool oli [[saksa keel|saksakeelne]] poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidti surma [[1874]]. aastal juhtis kooli mõnda aega Liborius Krüger. [[1875]]. aastal ostis kooli [[Liivimaa rüütelkond]].\n\nLiivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber [[Liivimaa Maagümnaasium]]iks ning ehitati uus koolihoone, kus kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris [[Riia]] [[arhitekt]] [[Robert Häusermann]] ja see valmis 1877. aasta lõpul.[[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/ Viljandi maagümnaasium]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Näitus \"Koolimajad Eestis\"] Kooli tegevuse lõpetas keiser [[Aleksander III]] [[venestamispoliitika]], kuna uus kord nägi ette, et kõik muukeelsed koolid tuli sulgeda või viia üle vene [[õppekeel]]ele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti [[22. juuni]]l [[1892]].\n\nKoolimaja seisis tühjalt aastani [[1906]], kuni seal alustasid tegevust [[erakool]]id [[Deutsche Schule zu Fellin]], mis oli poistekool, ja [[Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool]]. Esimese maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal [[1918]] avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool [[Deutsche Schule zu Fellin]], kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.\n\nAastatel [[1995]]–[[2012]] oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium. Seoses koolireformiga muudeti kool alates 1. juulist 2012 põhikooliks ja see hakkas kandma nime Viljandi Kesklinna Kool.\n\n== Traditsioonid ==\nKool tegutses aastaid poistekoolina. Alles aastast [[1952]] õpivad koolis ka tütarlapsed. [[1976|1976. aastal]] avati koolis [[ajalugu|ajaloo]] [[eriklass]]id ja [[1979]] [[kunstiõpetus]]e eriklassid.\n\nIlmub [[kooliajaleht]] [[Oma Sõna]].\n\n== Kooli eelkäijad ==\n* [[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] [[1844]]–1875\n* [[Liivimaa Maagümnaasium]] [[1875]]–[[1892]] ehk ''Livländischen Landesgymnasium zu Fellin''\n* Viljandi Eesti Reaalgümnaasium [[1917]]\n* Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium [[1918]]–[[1919]]\n* Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium [[1920]]–[[1923]]\n* Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium [[1924]]–1940\n* Viljandi 2. Keskkool [[1940]]–1941\n* Viljandi 2. Gümnaasium [[1941]]–1944\n* Viljandi 2. Keskkool [[1944]]–1962\n* Viljandi 4. 8-klassiline Kool [[1962]]–1976\n* Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool [[1976]]–1995\n* Viljandi Maagümnaasium [[1995]]–2012\n* Viljandi Kesklinna Kool [[2012]]– ...\n\n== Koolijuhid ==\n* [[Gustav Max Schmidt]] 1844–1874\n* [[Liborius Gustav Wilhelm Krüger|Liborius Krüger]] 1875\n* [[Karl Hoheisel]] 1875–1877\n* [[Heinrich Seesemann]] 1877–1883\n* [[Franz Waldmann]] 1884–1892\n* [[Paul Samon]] 1917–1918\n* [[Mihkel Varrik]] 1918–1919\n* [[Theodor Koik]] 1919–1940[[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940]\n* [[Anton Härma]] 1940–1949\n* [[Artur Reemer]] 1949–1952\n* [[Sulev Jänes]] 1952–1955\n* [[Harald Tekko]] 1955–1960\n* [[Velli Kivistik]] 1960–1962\n* [[Alfred Pukk]] 1962–1970\n* [[Asta Moora]] 1970–1978\n* [[Aavo Soopa]] 1978–2022\n* [[Kaija Kits]] 2022–...\n\n== Tuntud õpetajaid ==\n* [[Boris Henrichson]] matemaatikaõpetaja\n* [[Carl Hoffmann]] saksa ja ladina keele õpetaja\n* [[Eero Järvekülg]] füüsikaõpetaja\n* [[Paul Krigul]] muusikaõpetaja\n* [[Küllo Arjakas]] ajalooõpetaja\n* [[Julius Mager]] kunstiõpetaja\n* [[Jaan Meos]] matemaatikaõpetaja\n* [[Raimond Ranna]] võimlemisõpetaja\n* [[Theodor Schiemann]] ajalooõpetaja\n* [[Heldur Valgmäe]] maleõpetaja\n* [[August Oswald Westren-Doll]] ajaloo-, geograafia- ja ladina keele õpetaja\n\n== Tuntud vilistlasi ==\n{{veergude loend|laius=22em|\n* [[Karlo Mäger]] impronäitleja\n* [[Meelis Aasmäe]] suusataja\n* [[Jaan Adamson (kirikuõpetaja)|Jaan Adamson]] vaimulik\n* [[Indrek Allmann]] arhitekt\n* [[Argo Arbeiter]] jalgpallur\n* [[Eero Bergmann]] treener\n* [[Johannes Fuks]] arhitekt\n* [[Karl August Hindrey]] (ei lõpetanud) kirjanik\n* [[Jüri Jaanson]] sõudja\n* [[Piret Jamnes]] sportlane\n* [[Valter Kalam]] kehakultuuri õppejõud\n* [[Kärt Karpa]] ajakirjanik\n* [[Tõnis Kask]] režissöör\n* [[Gert Kiiler]] ajakirjanik ja stsenarist\n* [[Urmas Kirs]] jalgpallur\n* [[Anti Kobin]] näitleja\n* [[Heinrich Koppel]] (ei lõpetanud) Tartu Ülikooli rektor\n* [[Kaido Kreen]] (ei lõpetanud) võrkpallur\n* [[Märt Kubo]] poliitik\n* [[Küllo Kõiv]] maadleja\n* [[Ants Kõverjalg]] pedagoogikateadlane\n* [[Udo Margna]] akadeemik\n* [[Arne Mikk]] muusika- ja teatritegelane\n* [[Piret Mürk]] ajakirjanik\n* [[Pent Nurmekund]] keeleteadlane\n* [[Olev Oja]] dirigent\n* [[Raul Orav]] motosportlane\n* [[Erich Pehap]] kunstnik\n* [[Hubert Pärnakivi]] jooksja\n* [[Hugo Raudsepp (keemik)|Hugo Raudsepp]] keemik\n* [[Evald Reier]] šaržist\n* [[Ants Saar]] ajakirjanik\n* [[Heldur Saarsoo]] õigusteadlane\n* [[Erik Salumäe]] jurist ja poliitik\n* [[Indrek Sammul]] näitleja\n* [[Erko Saviauk]] (ei lõpetanud) jalgpallur\n* [[Johannes Tetsmann]] ajakirjanik\n* [[Edmund Valtman]] (ei lõpetanud) karikaturist\n* [[Heljo Vanamõisa]] kunstnik\n* [[Rain Vessenberg]] (ei lõpetanud) jalgpallur\n* [[Atko Viru|Atko Meeme Viru]] sporditeadlane\n* [[Valdeko Viru]] helilooja\n* [[Raoul Üksvärav]] majandusteadlane\n* [[Saara Orav]] tennisist\n* [[Kärolyn Mäesaar]] sõudja\n* [[Aarne Saluveer]] koorijuht\n* [[Indrek Taalmaa]] näitleja\n* [[Mark Orav]] ettevõtja\n* [[Madis Timpson]] Viljandi linnapea\n}}\n\n== Viljandi Kesklinna Kooli muuseum ==\nKooli ajaloo tutvustamiseks on asutatud kooli muuseum.{{lisa viide}}\n\n== Vaata ka ==\n* [[Viljandi Kirjanduslik Selts]]\n\n== Viited ==\n{{Viited}}\n\n== Kirjandus ==\n*Dr. F. Waldmann. ''Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875–1885 des livl. Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885''. Fellin 1885 (Feldt)\n*''Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact''. Fellin 1886 (Fellin : Feldt)\n*''Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt''. Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)n\n*''Friedrich Gustav Bieneman. In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh: zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt''. Riga: Druck Häcker, 1892\n*\"Viljandi Maagümnaasium 1877–1997\". Koostaja [[Tiiu Luik]]. Viljandi 1998. 256 lk\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.klk.vil.ee Viljandi Kesklinna Kooli veebileht]\n\n[[Kategooria:Viljandi koolid]]\n[[Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool| ]]","hash":"7805d51c4b343081f861bb54b42c29df308776cfad71b06e74722e76f7f6f962","last_revision":"2024-04-18T13:10:45Z","first_revision":"2010-02-15T12:25:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.766872","cross_lingual_links":{"lv":"Vīlandes ģimnāzija"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Viljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.\n\nViljandi Kesklinna Kooli algklasside (1.- 4. kl) õppehoone asub Carl Robert Jakobsoni tänav 42/42a, põhikooli õppehoone asub Uueveski tee 1.\n\nKuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga.\n\nKooli eelkäija on 15. veebruaril 1844 Viljandis tegevust alustanud Gustav Max Schmidti Eragümnaasium, mille rajas Gustav Max Schmidt. Kool oli saksakeelne poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane. Pärast Schmidti surma 1874. aastal juhtis kooli mõnda aega Liborius Krüger. 1875. aastal ostis kooli Liivimaa rüütelkond.\n\nLiivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber Liivimaa Maagümnaasiumiks ning ehitati uus koolihoone, kus kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris Riia arhitekt Robert Häusermann ja see valmis 1877. aasta lõpul. Kooli tegevuse lõpetas keiser Aleksander III venestamispoliitika, kuna uus kord nägi ette, et kõik muukeelsed koolid tuli sulgeda või viia üle vene õppekeelele. Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda. Viimane aktus peeti 22. juunil 1892.\n\nKoolimaja seisis tühjalt aastani 1906, kuni seal alustasid tegevust erakoolid Deutsche Schule zu Fellin, mis oli poistekool, ja Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool. Esimese maailmasõja ajal koolid suleti. Saksa okupatsiooni ajal 1918 avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool Deutsche Schule zu Fellin, kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.\n\nAastatel 1995–2012 oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium. Seoses koolireformiga muudeti kool alates 1. juulist 2012 põhikooliks ja see hakkas kandma nime Viljandi Kesklinna Kool.\n\nKool tegutses aastaid poistekoolina. Alles aastast 1952 õpivad koolis ka tütarlapsed. 1976. aastal avati koolis ajaloo eriklassid ja 1979 kunstiõpetuse eriklassid.\n\nIlmub kooliajaleht Oma Sõna.\n\nGustav Max Schmidti Eragümnaasium 1844–1875 Liivimaa Maagümnaasium 1875–1892 ehk Livländischen Landesgymnasium zu Fellin Viljandi Eesti Reaalgümnaasium 1917 Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium 1918–1919 Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium 1920–1923 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium 1924–1940 Viljandi 2. Keskkool 1940–1941 Viljandi 2. Gümnaasium 1941–1944 Viljandi 2. Keskkool 1944–1962 Viljandi 4. 8-klassiline Kool 1962–1976 Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool 1976–1995 Viljandi Maagümnaasium 1995–2012 Viljandi Kesklinna Kool 2012– ...\n\nGustav Max Schmidt 1844–1874 Liborius Krüger 1875 Karl Hoheisel 1875–1877 Heinrich Seesemann 1877–1883 Franz Waldmann 1884–1892 Paul Samon 1917–1918 Mihkel Varrik 1918–1919 Theodor Koik 1919–1940 Anton Härma 1940–1949 Artur Reemer 1949–1952 Sulev Jänes 1952–1955 Harald Tekko 1955–1960 Velli Kivistik 1960–1962 Alfred Pukk 1962–1970 Asta Moora 1970–1978 Aavo Soopa 1978–2022 Kaija Kits 2022–...\n\nBoris Henrichson matemaatikaõpetaja Carl Hoffmann saksa ja ladina keele õpetaja Eero Järvekülg füüsikaõpetaja Paul Krigul muusikaõpetaja Küllo Arjakas ajalooõpetaja Julius Mager kunstiõpetaja Jaan Meos matemaatikaõpetaja Raimond Ranna võimlemisõpetaja Theodor Schiemann ajalooõpetaja Heldur Valgmäe maleõpetaja August Oswald Westren-Doll ajaloo-, geograafia- ja ladina keele õpetaja\n\nKooli ajaloo tutvustamiseks on asutatud kooli muuseum.\n\nViljandi Kirjanduslik Selts\n\nDr. F. Waldmann. Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875–1885 des livl. Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885. Fellin 1885 (Feldt) Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact. Fellin 1886 (Fellin : Feldt) Einladungs-Programm zu dem am 20. December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt. Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)n Friedrich Gustav Bieneman. In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh: zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt. Riga: Druck Häcker, 1892 \"Viljandi Maagümnaasium 1877–1997\". Koostaja Tiiu Luik. Viljandi 1998. 256 lk\n\nViljandi Kesklinna Kooli veebileht\n\nKategooria:Viljandi koolid Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.","translated_text":"Viljandi Central City School is a public primary school in Viljandi, a city in the province of Nova Scotia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viljandi Kesklinna Kooli algklasside (1.- 4. kl) õppehoone asub Carl Robert Jakobsoni tänav 42/42a, põhikooli õppehoone asub Uueveski tee 1.","translated_text":"The primary school building of Viljandi Central City School (1-4 hours) is located on Carl Robert Jakobson Street 42/42a, the primary school building is located on Uueveski road 1.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga.","translated_text":"Until the school was converted into a primary school on 1 July 2012, it was the oldest operating secondary school in Vilnius.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kooli eelkäija on 15. veebruaril 1844 Viljandis tegevust alustanud Gustav Max Schmidti Eragümnaasium, mille rajas Gustav Max Schmidt.","translated_text":"The school's predecessor, the Gustav Max Schmidt Eragymnazium, was founded in Vilnius on 15 February 1844 by Gustav Max Schmidt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kool oli saksakeelne poistekool, läbi ajaloo õppis seal vaid mõni eestlane.","translated_text":"The school was a German-language boys' school. Throughout history only a few Estonians studied there.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast Schmidti surma 1874. aastal juhtis kooli mõnda aega Liborius Krüger.","translated_text":"After Schmidt's death in 1874, Liborius Krüger headed the school for a time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1875. aastal ostis kooli Liivimaa rüütelkond.","translated_text":"In 1875, the school was purchased by the Libyan Knights.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber Liivimaa Maagümnaasiumiks ning ehitati uus koolihoone, kus kool tegutseb siiani.","translated_text":"The Libyan Knights renamed the school the Libyan Magnumarium and a new school building was constructed where the school still operates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koolimaja hoone projekteeris Riia arhitekt Robert Häusermann ja see valmis 1877. aasta lõpul.","translated_text":"The schoolhouse was designed by the architect Robert Häusermann of Riga and completed in late 1877.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/ Viljandi maagümnaasium]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Näitus \"Koolimajad Eestis\"]","char_index":93,"name":null,"url":"https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:18.305929-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kooli tegevuse lõpetas keiser Aleksander III venestamispoliitika, kuna uus kord nägi ette, et kõik muukeelsed koolid tuli sulgeda või viia üle vene õppekeelele.","translated_text":"Emperor Alexander III's policy of Russian assimilation ended the school's activities, as the new regime provided for the closure or transfer of all foreign-language schools to the Russian language.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liivimaa rüütelkond otsustas kooli sulgeda.","translated_text":"The Libyan cavalry decided to close the school.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimane aktus peeti 22. juunil 1892.","translated_text":"The last act was passed on June 22, 1892.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koolimaja seisis tühjalt aastani 1906, kuni seal alustasid tegevust erakoolid Deutsche Schule zu Fellin, mis oli poistekool, ja Knüpfferi Kõrgem Tütarlastekool.","translated_text":"The schoolhouse stood empty until 1906, when the private schools Deutsche Schule zu Fellin, a boys' school, and Knüpfer's Higher Girls' School began operating there.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimese maailmasõja ajal koolid suleti.","translated_text":"During World War I, the schools were closed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saksa okupatsiooni ajal 1918 avati Liivimaa Maagümnaasiumi hoones uuesti saksa kool Deutsche Schule zu Fellin, kuid see kolis ümber pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist.","translated_text":"During the German occupation in 1918, the German school Deutsche Schule zu Fellin was reopened in the building of the Maagymnasium of Livia, but it was relocated after the proclamation of the Republic of Estonia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 1995–2012 oli kooli nimi Viljandi Maagümnaasium.","translated_text":"Between 1995 and 2012, the school was known as Viljandi Magymnazium.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seoses koolireformiga muudeti kool alates 1. juulist 2012 põhikooliks ja see hakkas kandma nime Viljandi Kesklinna Kool.","translated_text":"In connection with the school reform, the school was converted from 1 July 2012 to a primary school and it became known as Viljandi Central City School.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Traditsioonid","translated_text":"Traditions","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kool tegutses aastaid poistekoolina.","translated_text":"The school operated as a boys' school for years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles aastast 1952 õpivad koolis ka tütarlapsed.","translated_text":"It wasn't until 1952 that girls started attending the school.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1976. aastal avati koolis ajaloo eriklassid ja 1979 kunstiõpetuse eriklassid.","translated_text":"In 1976 the school opened special classes in history and in 1979 special classes in art education.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ilmub kooliajaleht Oma Sõna.","translated_text":"There's a school newspaper called The Word.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kooli eelkäijad","translated_text":"Pre-schoolers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gustav Max Schmidti Eragümnaasium 1844–1875 Liivimaa Maagümnaasium 1875–1892 ehk Livländischen Landesgymnasium zu Fellin Viljandi Eesti Reaalgümnaasium 1917 Viljandi Eesti Hariduse Seltsi Reaalgümnaasium 1918–1919 Viljandi Maakonna Reaalgümnaasium 1920–1923 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium 1924–1940 Viljandi 2. Keskkool 1940–1941 Viljandi 2. Gümnaasium 1941–1944 Viljandi 2. Keskkool 1944–1962 Viljandi 4. 8-klassiline Kool 1962–1976 Johann Köleri nimeline Viljandi 4. Keskkool 1976–1995 Viljandi Maagümnaasium 1995–2012 Viljandi Kesklinna Kool 2012– ...","translated_text":"Gustav Max Schmidti Eragumnasium 1844 ⁇ 1875 Livia Maagumnasium 1875 ⁇ 1892 or Livländischen Landesgymnasium zu Fellin Viljandi Estonian Real Gymnasium 1917 Viljandi Estonian Education Society Real Gymnasium 1918 ⁇ 1919 Viljandi County Real Gymnasium 1920 ⁇ 1923 Viljandi County Boys' Gymnasium 1924 ⁇ 1940 Viljandi Secondary School 1940 ⁇ 1941 Viljandi Secondary School 1941 ⁇ 1944 Viljandi Secondary School 1944 ⁇ 1962 Viljandi 4th 8th grade School 1962 ⁇ 1976 Collegiate School 1976 ⁇ 1995 Central School 1995 ⁇ 2012 Viljandi Central School 2012 ...","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Koolijuhid","translated_text":"School administrators","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gustav Max Schmidt 1844–1874 Liborius Krüger 1875 Karl Hoheisel 1875–1877 Heinrich Seesemann 1877–1883 Franz Waldmann 1884–1892 Paul Samon 1917–1918 Mihkel Varrik 1918–1919 Theodor Koik 1919–1940 Anton Härma 1940–1949 Artur Reemer 1949–1952 Sulev Jänes 1952–1955 Harald Tekko 1955–1960 Velli Kivistik 1960–1962 Alfred Pukk 1962–1970 Asta Moora 1970–1978 Aavo Soopa 1978–2022 Kaija Kits 2022–...","translated_text":"Gustav Max Schmidt 1844 ⁇ 1874 Liborius Krüger 1875 Karl Hoheisel 1875 ⁇ 1877 Heinrich Seesemann 1877 ⁇ 1883 Franz Waldmann 1884 ⁇ 1892 Paul Samon 1917 ⁇ 1918 Mihkel Varrik 1918 ⁇ 1919 Theodor Koik 1919 ⁇ 1940 Anton Härma 1940 ⁇ 1949 Artur Reemer 1949 ⁇ 1952 Sulev Jänes 1952 ⁇ 1955 Harald Tekko 1955 ⁇ 1960 Velli Stonecutter 1960 ⁇ 1962 Alfred Pukk 1962 ⁇ 1970 Asta Moora 1970 ⁇ 1978 Aavo Soopa 1978 ⁇ 2022 Kaija Kits 2022 ⁇ ...","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940]","char_index":195,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":53078,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:28.459835-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tuntud õpetajaid","translated_text":"Famous Teachers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Boris Henrichson matemaatikaõpetaja Carl Hoffmann saksa ja ladina keele õpetaja Eero Järvekülg füüsikaõpetaja Paul Krigul muusikaõpetaja Küllo Arjakas ajalooõpetaja Julius Mager kunstiõpetaja Jaan Meos matemaatikaõpetaja Raimond Ranna võimlemisõpetaja Theodor Schiemann ajalooõpetaja Heldur Valgmäe maleõpetaja August Oswald Westren-Doll ajaloo-, geograafia- ja ladina keele õpetaja","translated_text":"Boris Henrichson teacher of mathematics Carl Hoffmann teacher of German and Latin Eero Lakefront teacher of physics Paul Krigul teacher of music Küllo Arjakas teacher of history Julius Mager teacher of art Jaan Meos teacher of mathematics Raimond Ranna teacher of enabling teacher Theodor Schiemann teacher of history Heldur Valgmäe teacher August Oswald Westren-Doll teacher of history, geography and Latin","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tuntud vilistlasi","translated_text":"Known Fillies","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Viljandi Kesklinna Kooli muuseum","translated_text":"Museum of the Viljandi Central School","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kooli ajaloo tutvustamiseks on asutatud kooli muuseum.","translated_text":"A school museum has been set up to showcase the history of the school.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viljandi Kirjanduslik Selts","translated_text":"The Literary Society of Viljandi","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Dr","translated_text":"Dr.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". F. Waldmann.","translated_text":"F. Waldmann.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vorgeschichte und Geschichte des ersten Jahrzehntes 1875–1885 des livl.","translated_text":"In the years from 1875 to 1885 in the course of the first decade.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Landesgymnasiums zu Fellin nebst Bericht über den Bestand und Thätigkeit der Erziehungsanstalt im Jahre 1885.","translated_text":"In addition, it is important to note that the Commission's decision to initiate proceedings on the basis of Article 2 of Regulation (EC) No 1907/2006 does not preclude the adoption by the Member States of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Member States of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Member States of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the European Parliament and of a decision on the adoption by the Commission of a decision on the adoption by the Council of a decision on a decision on the adoption by the European Parliament and of a decision on the adoption by the European Parliament and of a decision on a decision on the adoption by the European Parliament and of a decision on a decision on a decision on a decision on the grounds of an appeal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Fellin 1885 (Feldt) Einladungs-Programm zu dem am 20.","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"December 1886 im Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact.","translated_text":"In December 1886 the Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeact was founded.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Fellin 1886 (Fellin : Feldt) Einladungs-Programm zu dem am 20.","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"December 1888 im livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt.","translated_text":"In December 1888 the Livländischen Landesgymnasium zu Fellin stattfindenden festlichen Redeakt was established.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Dorpat 1888 (Dorpat : H. Laakmann)n Friedrich Gustav Bieneman.","translated_text":"In the case of Dorpat 1888 (Dorpat: H. Laakmann) Friedrich Gustav Bieneman.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh: zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt.","translated_text":"In memoriam : Rückblicke auf das livländische Landesgymnasium Kaiser Alexander II zu Birkenruh: zugleich als letzter Bericht über den Bestand der Anstalt, which was published in the German newspaper.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Riga: Druck Häcker, 1892 \"Viljandi Maagümnaasium 1877–1997\".","translated_text":"This is the first of a series of articles on the history of the Soviet Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koostaja Tiiu Luik.","translated_text":"I'm the one who made it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viljandi 1998.","translated_text":"In the year 1998.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"256 lk","translated_text":"It shall be published in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viljandi Kesklinna Kooli veebileht","translated_text":"Web site of Viljandi Central School","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Viljandi koolid Kategooria:Viljandi Kesklinna Kool","translated_text":":Viljandi schools Categories:Viljandi Central City Schools","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Liivimaa rüütelkond nimetas kooli ümber Liivimaa Maagümnaasiumiks ning ehitati uus koolihoone, kus kool tegutseb siiani. Koolimaja hoone projekteeris Riia arhitekt Robert Häusermann ja see valmis 1877. aasta lõpul.","translated_text":"The Libyan Knights renamed the school the Libyan Magnumarium and a new school building was constructed where the school still operates. The schoolhouse was designed by the architect Robert Häusermann of Riga and completed in late 1877.","citations":[{"content":"[[https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/ Viljandi maagümnaasium]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Näitus \"Koolimajad Eestis\"]","char_index":214,"name":null,"url":"https://muinsuskaitsepaevad.ee/exhibitions_post/viljandi-maagumnaasium/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:18.305929-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Gustav Max Schmidt 1844–1874 Liborius Krüger 1875 Karl Hoheisel 1875–1877 Heinrich Seesemann 1877–1883 Franz Waldmann 1884–1892 Paul Samon 1917–1918 Mihkel Varrik 1918–1919 Theodor Koik 1919–1940 Anton Härma 1940–1949 Artur Reemer 1949–1952 Sulev Jänes 1952–1955 Harald Tekko 1955–1960 Velli Kivistik 1960–1962 Alfred Pukk 1962–1970 Asta Moora 1970–1978 Aavo Soopa 1978–2022 Kaija Kits 2022–...","translated_text":"Gustav Max Schmidt 1844 ⁇ 1874 Liborius Krüger 1875 Karl Hoheisel 1875 ⁇ 1877 Heinrich Seesemann 1877 ⁇ 1883 Franz Waldmann 1884 ⁇ 1892 Paul Samon 1917 ⁇ 1918 Mihkel Varrik 1918 ⁇ 1919 Theodor Koik 1919 ⁇ 1940 Anton Härma 1940 ⁇ 1949 Artur Reemer 1949 ⁇ 1952 Sulev Jänes 1952 ⁇ 1955 Harald Tekko 1955 ⁇ 1960 Velli Stonecutter 1960 ⁇ 1962 Alfred Pukk 1962 ⁇ 1970 Asta Moora 1970 ⁇ 1978 Aavo Soopa 1978 ⁇ 2022 Kaija Kits 2022 ⁇ ...","citations":[{"content":"[[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6 1103. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 261.], Riigi Teataja, nr. 108, 23 august 1940]","char_index":195,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/23/6","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":53078,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:28.459835-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}]}]}
+{"title":"Madli Vitismann","wikicode":"'''Madli Vitismann''' (sündinud [[1950]]) on eesti ajakirjanik. \n\nTa on lõpetanud 1968. aastal [[Tallinna 22. Keskkool]]i[Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Tallinn, 1998.] ja 1978. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[eripedagoogika]] erialal[https://web.archive.org/web/20100518100123/http://www.ht.ut.ee/122463 (vaadatud 02.12.2015).]. \n\nAastatel 1976–1978 töötas ta ajakirja [[Nõukogude Õigus]] [[keeletoimetaja]]na ning 1982–1989 [[Haridus- ja Teadusministeerium|haridusministeeriumi]] eripedagoogika kabineti õpiku[[toimetaja]] ja -[[tõlkija]]na.\n\nMadli Vitismann on olnud pikka aega ajakirja [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] [[peatoimetaja]] (1989–2000[[http://tartu.ester.ee/record=b1037067*est Sissekanne Tartu e-kataloogis]] ja 2018–2020) ning töötanud Rootsi laevandusajakirja [[Svensk Sjöfarts Tidning]] (praegu Sjöfartstidningen[ [http://www.sjofartstidningen.se/ Svensk Sjöfarts Tidning] ] / [[Scandinavian Shipping Gazette]][{{Netiviide |url=http://www.shipgaz.com/old/ |pealkiri=Scandinavian Shipping Gazette |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2009-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/ |url-olek=ei tööta }}] (hiljem [[Shipgaz]]) osakonnatoimetajana (2001–2009).[[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremees veebis]]\n\n2010. aasta jaanuarist on ta [[Merekeele nõukoda|Merekeele nõukoja]] liige[[http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_50.pdf Merekeele nõukoda]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}][[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev]]. \n\nAlates 2011. aastast on ta [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] juhatuse liige ja 2022. aastast liidu auliige.[[http://www.eal.ee/juhatus.html Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht]]\n\n==Tunnustus==\n* 2020 [[Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus]]e missioonipreemia töö eest merekultuuri hoidmisel\n* 2022 [[Eesti Mereakadeemia]] teenetemärk eesti merekultuuri ja -keele pikaajalise ja silmapaistva talletamise, edendamise ning vankumatu kaitsmise eest\n* 2022 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige[[https://www.eal.ee/auliikmed.html Auliikmed] Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 26.19.2023.]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n{{JÄRJESTA:Vitismann, Madli}}\n[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]\n[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1950]]","hash":"02915a5083756dee0af7662d1a2624337884e236090594c650089f673014dc94","last_revision":"2023-11-26T15:25:15Z","first_revision":"2010-02-15T12:28:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.831624","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Madli Vitismann (sündinud 1950) on eesti ajakirjanik.\n\nTa on lõpetanud 1968. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eripedagoogika erialal.\n\nAastatel 1976–1978 töötas ta ajakirja Nõukogude Õigus keeletoimetajana ning 1982–1989 haridusministeeriumi eripedagoogika kabineti õpikutoimetaja ja -tõlkijana.\n\nMadli Vitismann on olnud pikka aega ajakirja Meremees peatoimetaja (1989–2000 ja 2018–2020) ning töötanud Rootsi laevandusajakirja Svensk Sjöfarts Tidning (praegu Sjöfartstidningen / Scandinavian Shipping Gazette (hiljem Shipgaz) osakonnatoimetajana (2001–2009).\n\n2010. aasta jaanuarist on ta Merekeele nõukoja liige.\n\nAlates 2011. aastast on ta Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige ja 2022. aastast liidu auliige.\n\n2020 Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse missioonipreemia töö eest merekultuuri hoidmisel 2022 Eesti Mereakadeemia teenetemärk eesti merekultuuri ja -keele pikaajalise ja silmapaistva talletamise, edendamise ning vankumatu kaitsmise eest 2022 Eesti Ajakirjanike Liidu auliige\n\nKategooria:Eesti ajakirjanikud Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased Kategooria:Sündinud 1950\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Madli Vitismann (sündinud 1950) on eesti ajakirjanik.","translated_text":"Madli Vitismann (born 1950) is an Estonian journalist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on lõpetanud 1968. aastal Tallinna 22.","translated_text":"He graduated from Tallinn 22 in 1968.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eripedagoogika erialal.","translated_text":"High school and in 1978 special education at Tartu State University.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Tallinn, 1998.]","char_index":9,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://web.archive.org/web/20100518100123/http://www.ht.ut.ee/122463 (vaadatud 02.12.2015).]","char_index":72,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100518100123/http://www.ht.ut.ee/122463","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:29.504451-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastatel 1976–1978 töötas ta ajakirja Nõukogude Õigus keeletoimetajana ning 1982–1989 haridusministeeriumi eripedagoogika kabineti õpikutoimetaja ja -tõlkijana.","translated_text":"From 1976 to 1978 he worked as a language editor for the magazine Soviet Law and from 1982 to 1989 as a lecturer and translator in the Department of Special Education of the Ministry of Education.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Madli Vitismann on olnud pikka aega ajakirja Meremees peatoimetaja (1989–2000 ja 2018–2020) ning töötanud Rootsi laevandusajakirja Svensk Sjöfarts Tidning (praegu Sjöfartstidningen / Scandinavian Shipping Gazette (hiljem Shipgaz) osakonnatoimetajana (2001–2009).","translated_text":"Madli Vitismann has long been the editor-in-chief of Meremees magazine (1989 ⁇ 2000 and 2018 ⁇ 2020) and worked as a sub-editor of the Swedish shipping magazine Svensk Sjöfarts Tidning (now Sjöfartstidningen / Scandinavian Shipping Gazette (hereafter Shipgaz) (2001 ⁇ 2009).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://tartu.ester.ee/record=b1037067*est Sissekanne Tartu e-kataloogis]]","char_index":77,"name":null,"url":"http://tartu.ester.ee/record=b1037067*est","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":83198,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:32.629633-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[ [http://www.sjofartstidningen.se/ Svensk Sjöfarts Tidning] ]","char_index":180,"name":null,"url":"http://www.sjofartstidningen.se/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":296715,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:33.848023-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.shipgaz.com/old/ |pealkiri=Scandinavian Shipping Gazette |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2009-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":212,"name":null,"url":"http://www.shipgaz.com/old/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":4516,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:35.003462-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (80 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.shipgaz.com/old/ |pealkiri=Scandinavian Shipping Gazette |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2009-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":212,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:35.083951-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremees veebis]]","char_index":262,"name":null,"url":"https://issuu.com/ajakirimeremees","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":0,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:36.213097-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010. aasta jaanuarist on ta Merekeele nõukoja liige.","translated_text":"Since January 2010, he has been a member of the Council of Merekeele.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_50.pdf Merekeele nõukoda]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}]","char_index":52,"name":null,"url":"http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_50.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:36.257611-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev]]","char_index":52,"name":"TOLLSIRP","url":"http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:46.288616-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 2011. aastast on ta Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige ja 2022. aastast liidu auliige.","translated_text":"Since 2011 he has been a member of the Board of the Union of Journalists of Estonia and an honorary member of the Union since 2022.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.eal.ee/juhatus.html Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht]]","char_index":98,"name":null,"url":"http://www.eal.ee/juhatus.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:56.310036-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2020 Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse missioonipreemia töö eest merekultuuri hoidmisel 2022 Eesti Mereakadeemia teenetemärk eesti merekultuuri ja -keele pikaajalise ja silmapaistva talletamise, edendamise ning vankumatu kaitsmise eest 2022 Eesti Ajakirjanike Liidu auliige","translated_text":"2020 Kapten Uno Lauri Maritime Culture Foundation Mission Prize for work in conservation of maritime culture 2022 Estonian Maritime Academy Award for the long-term and outstanding conservation, promotion and indelible protection of maritime culture and language in Estonia 2022 Estonian Journalists' Union Honorary Member","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www.eal.ee/auliikmed.html Auliikmed] Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 26.19.2023.]","char_index":281,"name":null,"url":"https://www.eal.ee/auliikmed.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:06.573901-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti ajakirjanikud Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased Kategooria:Sündinud 1950","translated_text":":Estonian journalists Category:James Westholm High School graduates Category:Tartu University of History graduates Category:Born in 1950","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Ta on lõpetanud 1968. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eripedagoogika erialal.","translated_text":"He graduated from Tallinn 22 in 1968. High school and in 1978 special education at Tartu State University.","citations":[{"content":"[Jakob Westholmi Gümnaasium 100. Tallinn, 1998.]","char_index":51,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://web.archive.org/web/20100518100123/http://www.ht.ut.ee/122463 (vaadatud 02.12.2015).]","char_index":114,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20100518100123/http://www.ht.ut.ee/122463","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:29.504451-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Madli Vitismann on olnud pikka aega ajakirja Meremees peatoimetaja (1989–2000 ja 2018–2020) ning töötanud Rootsi laevandusajakirja Svensk Sjöfarts Tidning (praegu Sjöfartstidningen / Scandinavian Shipping Gazette (hiljem Shipgaz) osakonnatoimetajana (2001–2009).","translated_text":"Madli Vitismann has long been the editor-in-chief of Meremees magazine (1989 ⁇ 2000 and 2018 ⁇ 2020) and worked as a sub-editor of the Swedish shipping magazine Svensk Sjöfarts Tidning (now Sjöfartstidningen / Scandinavian Shipping Gazette (hereafter Shipgaz) (2001 ⁇ 2009).","citations":[{"content":"[[http://tartu.ester.ee/record=b1037067*est Sissekanne Tartu e-kataloogis]]","char_index":77,"name":null,"url":"http://tartu.ester.ee/record=b1037067*est","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":83198,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:32.629633-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[ [http://www.sjofartstidningen.se/ Svensk Sjöfarts Tidning] ]","char_index":180,"name":null,"url":"http://www.sjofartstidningen.se/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":296715,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:33.848023-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.shipgaz.com/old/ |pealkiri=Scandinavian Shipping Gazette |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2009-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":212,"name":null,"url":"http://www.shipgaz.com/old/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":4516,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:35.003462-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (80 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.shipgaz.com/old/ |pealkiri=Scandinavian Shipping Gazette |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2009-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":212,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20091215154621/http://www.shipgaz.com/old/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:35.083951-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://issuu.com/ajakirimeremees Meremees veebis]]","char_index":262,"name":null,"url":"https://issuu.com/ajakirimeremees","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":0,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:36.213097-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2010. aasta jaanuarist on ta Merekeele nõukoja liige.","translated_text":"Since January 2010, he has been a member of the Council of Merekeele.","citations":[{"content":"[[http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_50.pdf Merekeele nõukoda]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}]","char_index":52,"name":null,"url":"http://www.vta.ee/atp/public/Teokiri_nr_50.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:36.257611-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/ Suur Tõll on pikem kui laev]]","char_index":52,"name":"TOLLSIRP","url":"http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/suur-toll-on-pikem-kui-laev/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:46.288616-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Alates 2011. aastast on ta Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige ja 2022. aastast liidu auliige.","translated_text":"Since 2011 he has been a member of the Board of the Union of Journalists of Estonia and an honorary member of the Union since 2022.","citations":[{"content":"[[http://www.eal.ee/juhatus.html Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht]]","char_index":98,"name":null,"url":"http://www.eal.ee/juhatus.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:52:56.310036-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2020 Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse missioonipreemia töö eest merekultuuri hoidmisel 2022 Eesti Mereakadeemia teenetemärk eesti merekultuuri ja -keele pikaajalise ja silmapaistva talletamise, edendamise ning vankumatu kaitsmise eest 2022 Eesti Ajakirjanike Liidu auliige","translated_text":"2020 Kapten Uno Lauri Maritime Culture Foundation Mission Prize for work in conservation of maritime culture 2022 Estonian Maritime Academy Award for the long-term and outstanding conservation, promotion and indelible protection of maritime culture and language in Estonia 2022 Estonian Journalists' Union Honorary Member","citations":[{"content":"[[https://www.eal.ee/auliikmed.html Auliikmed] Eesti Ajakirjanike Liidu koduleht. Vaadatud 26.19.2023.]","char_index":281,"name":null,"url":"https://www.eal.ee/auliikmed.html","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:06.573901-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Karl Sverkersson","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Karl Sverkersson''' ([[1130]] – [[12. aprill]] [[1167]] [[Visingsö]]l) oli aastast [[1158]] [[Götamaa kuningas]] ja [[1161]]–[[1167]] [[Rootsi kuningas]].\n\nKarl oli [[Sverker vanem]]a ja [[Ulvhild Håkansdotter]]i poeg. Ta abiellus [[1163]] [[Kristina Hvide|Kristina]]ga, kes oli Skåne maakonna suuraadliku [[Stig Tokesen|Stig Hvitaled]]i ja [[Valdemar I (Taani)|Valdemar I]] õe Margareta tütar. Neil sündis kolm last: [[Sverker Karlsson noorem]] ja Kristina (nunn).\n\nKarl Sverkersson oli Sverker vanema poeg. Isa mõrvati 1155 või 1156. Pärast isa surma sai Karlist [[Götaland|Götamaa]] kuningas. Pärast [[Örebro lahing]]ut ([[1161]]), mille Karl võitis, tappis ta troonile pürginud [[Svealand|Sveamaad]] valitsenud [[Taani]] printsi [[Magnus Henriksson]]i. Sellega laienes Karli võim Sveamaa üle ning ta hakkas ennast nimetama Sveamaa ja Götamaa kuningaks. \n\nPaavsti säilinud kirjade järgi sai Rootsi Karli, jarl Ulfi ja piiskoppide soovil [[1164]] esimese [[peapiiskop]]i. Selleks sai [[Alvastra]] munk Stefan. [[Alvastra klooster|Alvastra kloostri]] olid asutanud Karli vanemad. Ise soosis ta [[Vreta klooster|Vreta kloostrit]] ja [[Nydala klooster|Nydala kloostrit]] lahkete annetustega.\n\nVene kroonikute kohaselt korraldas Karl 1164 ebaõnnestunud sõjakäigu Venemaale.\n\nKevadel [[1167]] tappis Karli [[Visingsö]]l [[Erik Püha]] poeg [[Knut Eriksson]], kes seejärel tõusis ise Rootsi troonile. Karl maeti Alvastra kloostrisse.\n[[Pilt:Karl Sverkerssons sigill.jpg|thumb|left|Karl Sverkerssoni pitser]]\nKarl Sverkerssoni [[pitsat]], millel on kujutatud kuningat troonil istuvana, on vanim teadaolev ja säilinud kuninglik pitsat (rootsi keeles: sigill). Karli valitsemise ajast pärineb ka Rootsi vanim säilinud tõend. Selle väljastas peapiiskop Stefan.\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Magnus Henriksson]]|nimi = [[Rootsi kuningas]]|aeg=[[1161]]–[[1167]]|järgnev=[[Knut Eriksson]]}}\n{{lõpp}}\n[[Kategooria:sündinud 1130]]\n[[Kategooria:surnud 1167]]\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]","hash":"ab7a24d6d48b0fd81d5b930c53fec6f21a96d16903163c213ef2d752422e615a","last_revision":"2021-04-04T13:45:56Z","first_revision":"2010-02-15T12:42:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.887114","cross_lingual_links":{"an":"Carlos VII de Suecia","ar":"كارل سفيركرسون","be":"Карл Сверкерсан","br":"Karl VII","ca":"Carles VII Sverkersson","cs":"Karel VII. Švédský","da":"Karl Sverkersson af Sverige","de":"Karl VII. (Schweden)","el":"Κάρολος Ζ΄ της Σουηδίας","en":"Karl Sverkersson","es":"Carlos VII Sverkersson","fi":"Kaarle Sverkerinpoika","fr":"Karl Sverkersson","he":"קרל השביעי, מלך שוודיה","hu":"VII. Károly svéd király","is":"Karl Sörkvisson","it":"Carlo VII di Svezia","ja":"カール7世 (スウェーデン王)","ko":"칼 7세","lv":"Kārlis VII","nl":"Karel VII van Zweden","nb":"Karl Sverkersson","pl":"Karol Sverkersson","pt":"Carlos VII da Suécia","ru":"Карл Сверкерссон","sh":"Karl VII od Švedske","simple":"Karl Sverkersson","sr":"Карл VII Све��керсон","sv":"Karl Sverkersson","uk":"Карл VII Сверкерссон","zh":"卡爾七世 (瑞典)","zh-yue":"卡爾七世 (瑞典)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Karl Sverkersson (1130 – 12. aprill 1167 Visingsöl) oli aastast 1158 Götamaa kuningas ja 1161–1167 Rootsi kuningas.\n\nKarl oli Sverker vanema ja Ulvhild Håkansdotteri poeg. Ta abiellus 1163 Kristinaga, kes oli Skåne maakonna suuraadliku Stig Hvitaledi ja Valdemar I õe Margareta tütar. Neil sündis kolm last: Sverker Karlsson noorem ja Kristina (nunn).\n\nKarl Sverkersson oli Sverker vanema poeg. Isa mõrvati 1155 või 1156. Pärast isa surma sai Karlist Götamaa kuningas. Pärast Örebro lahingut (1161), mille Karl võitis, tappis ta troonile pürginud Sveamaad valitsenud Taani printsi Magnus Henrikssoni. Sellega laienes Karli võim Sveamaa üle ning ta hakkas ennast nimetama Sveamaa ja Götamaa kuningaks.\n\nPaavsti säilinud kirjade järgi sai Rootsi Karli, jarl Ulfi ja piiskoppide soovil 1164 esimese peapiiskopi. Selleks sai Alvastra munk Stefan. Alvastra kloostri olid asutanud Karli vanemad. Ise soosis ta Vreta kloostrit ja Nydala kloostrit lahkete annetustega.\n\nVene kroonikute kohaselt korraldas Karl 1164 ebaõnnestunud sõjakäigu Venemaale.\n\nKevadel 1167 tappis Karli Visingsöl Erik Püha poeg Knut Eriksson, kes seejärel tõusis ise Rootsi troonile. Karl maeti Alvastra kloostrisse.\n\nKarl Sverkerssoni pitsat, millel on kujutatud kuningat troonil istuvana, on vanim teadaolev ja säilinud kuninglik pitsat (rootsi keeles: sigill). Karli valitsemise ajast pärineb ka Rootsi vanim säilinud tõend. Selle väljastas peapiiskop Stefan.\n\nKategooria:sündinud 1130 Kategooria:surnud 1167 Kategooria:Rootsi monarhid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karl Sverkersson (1130 – 12. aprill 1167 Visingsöl) oli aastast 1158 Götamaa kuningas ja 1161–1167 Rootsi kuningas.","translated_text":"Karl Sverkersson (1130 ⁇ 12 April 1167 in Visigoth) was king of Gotham from 1158 and king of Sweden from 1161 ⁇ 1167.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karl oli Sverker vanema ja Ulvhild Håkansdotteri poeg.","translated_text":"Karl was the son of Sverker's father and Ulvhild Håkansdotter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta abiellus 1163 Kristinaga, kes oli Skåne maakonna suuraadliku Stig Hvitaledi ja Valdemar I õe Margareta tütar.","translated_text":"In 1163, he married Kristina, daughter of Stig Hvital of the county of Skåne and Margaret, sister of Valdemar I.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neil sündis kolm last: Sverker Karlsson noorem ja Kristina (nunn).","translated_text":"They had three children: Sverker Karlsson Jr. and Kristina (a nun).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karl Sverkersson oli Sverker vanema poeg.","translated_text":"Karl Sverkersson was the eldest son of Sverker.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isa mõrvati 1155 või 1156.","translated_text":"My father was murdered in 1155 or 1156.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast isa surma sai Karlist Götamaa kuningas.","translated_text":"After his father's death, Charles became king of Gotham.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast Örebro lahingut (1161), mille Karl võitis, tappis ta troonile pürginud Sveamaad valitsenud Taani printsi Magnus Henrikssoni.","translated_text":"After Charles' victory at the Battle of Örebro (1161), he killed Magnus Henrikson, the ruling Danish prince of Sweden, who had ascended to the throne.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellega laienes Karli võim Sveamaa üle ning ta hakkas ennast nimetama Sveamaa ja Götamaa kuningaks.","translated_text":"With this, Charles' power spread over Swaziland and he began to call himself the king of Swaziland and Gotham.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavsti säilinud kirjade järgi sai Rootsi Karli, jarl Ulfi ja piiskoppide soovil 1164 esimese peapiiskopi.","translated_text":"According to the papal records, the first archbishop was granted in 1164 at the request of Charles of Sweden, Earl Ulf, and the bishops.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selleks sai Alvastra munk Stefan.","translated_text":"That's what Alvastra got for Stefan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alvastra kloostri olid asutanud Karli vanemad.","translated_text":"The Alvastra Monastery was founded by Karl's parents.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ise soosis ta Vreta kloostrit ja Nydala kloostrit lahkete annetustega.","translated_text":"He personally favored the Vreta Monastery and the Nydala Monastery with generous donations.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vene kroonikute kohaselt korraldas Karl 1164 ebaõnnestunud sõjakäigu Venemaale.","translated_text":"According to Russian chroniclers, in 1164, Charles organized an unsuccessful campaign against Russia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kevadel 1167 tappis Karli Visingsöl Erik Püha poeg Knut Eriksson, kes seejärel tõusis ise Rootsi troonile.","translated_text":"In the spring of 1167, Charles of Visigoth was killed by Erik the Holy, son of Knut Eriksson, who then ascended to the Swedish throne.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karl maeti Alvastra kloostrisse.","translated_text":"Karl was buried in the Alvastra Monastery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Karl Sverkerssoni pitsat, millel on kujutatud kuningat troonil istuvana, on vanim teadaolev ja säilinud kuninglik pitsat (rootsi keeles: sigill).","translated_text":"Karl Sverkersson's pizza, which depicts a king sitting on a throne, is the oldest known and surviving royal pizza (Swedish: sigill).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karli valitsemise ajast pärineb ka Rootsi vanim säilinud tõend.","translated_text":"Sweden's oldest surviving evidence also dates back to the reign of Charles.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle väljastas peapiiskop Stefan.","translated_text":"It was issued by Archbishop Stefan.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:sündinud 1130 Kategooria:surnud 1167 Kategooria:Rootsi monarhid","translated_text":"Categories:born 1130 Categories:died 1167 Categories:Monarchs of Sweden","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Albin Strutzkin","wikicode":"'''Albin Strutzkin''' ([[10. august]] [[1878]] [[Mäetaguse mõis]], [[Virumaa]] – [[28. november]] [[1962]]) oli eesti laulja (tenor).\n\n==Välislingid==\n*[http://www.piritaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=52 Albin Strutzkini kultuuriloolisest tähendusest Piritale] Pirita Selts\n\n{{JÄRJESTA:Strutzkin, Albin}}\n[[Kategooria:Sündinud 1878]]\n[[Kategooria:Surnud 1962]]\n[[Kategooria:Eesti lauljad]]","hash":"50ec2d59fd2e249d9eb28b10220a1b8c4870b1f1f5a630c864c803b0bf9f1bfe","last_revision":"2014-09-27T12:06:39Z","first_revision":"2010-02-15T12:48:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:37.943880","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Albin Strutzkin (10. august 1878 Mäetaguse mõis, Virumaa – 28. november 1962) oli eesti laulja (tenor).\n\nAlbin Strutzkini kultuuriloolisest tähendusest Piritale Pirita Selts\n\nKategooria:Sündinud 1878 Kategooria:Surnud 1962 Kategooria:Eesti lauljad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Albin Strutzkin (10. august 1878 Mäetaguse mõis, Virumaa – 28. november 1962) oli eesti laulja (tenor).","translated_text":"Albin Strutzkin (born 10 August 1878 in Montego Bay, Virumaa ⁇ 28 November 1962) was an Estonian singer (tenor).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Albin Strutzkini kultuuriloolisest tähendusest Piritale Pirita Selts","translated_text":"From the cultural significance of Albin Strutzkini to the Pirates","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sündinud 1878 Kategooria:Surnud 1962 Kategooria:Eesti lauljad","translated_text":"Category:Born in 1878 Category:died in 1962 Category:Estonian singers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Olena Savtšenko","wikicode":"{{keeletoimeta}}\n\n{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:2017-11-02 DOSB Einkleidung Winterolympiade-4103.jpg|200px]]
Bruno Massot ja Olena Savtšenko
2017\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld|| [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2016. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2016]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2010]] || paarissõit\n|}\n'''Olena Savtšenko''' ([[ukraina keel]]es Олена Савченко; sündinud [[19. jaanuar]]il [[1984]] [[Kiievi oblast]]is) on [[ukrainlased|ukraina]] päritolu [[Saksamaa]] [[iluuisutamine|iluuisutaja]]. Saksamaa kodakondsuse sai ta 2005. aastal. Ta võistleb [[paarissõit|paarissõidus]], kus tema partner on alates [[2014]]. aastast [[Bruno Massot]]. Enne seda oli ta partner [[Robin Szolkowy]].\n\nSavtšenko hakkas uisutama kolmeaastaselt. Isa harjutas temaga [[järv]]el. Kui ta oli viieaastane, pani isa ta iluuisutamiskooli.\n\n== Sportlaskarjäär Ukrainas ==\n\nTema esimene partner oli Dmitri Bojenko, koos saavutati 13. koht juunioride maailmameistrivõistlustel.\n\nTema teine paariline oli [[Stanislav Morozov]]. Nende treener oli Galina Kuhhar. [[1999]]. aastal tulid nad Ukraina meistrivõistlustel juba teiseks, neid edestasid [[Julia Obertas]] ja [[Dmitri Palamartšuk]]. Juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad sel aastal 13.\n\n[[2000]]. aastal tulid Savtšenko ja Morozov juba Obertase ja Palamartšuki ees Ukraina meistriteks. Juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad 12. [[Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Viin]]is saavutasid nad Obertasi ja Palamartšuki järel 7. koha, tõustes sellele lühikava 11. kohalt.\n\n[[2001]] tulid Savtšenko ja Morozov taas Ukraina meistriteks. Euroopa meistrivõistlustel [[Bratislava]]s saavutasid nad juba 6. koha ja [[Maailmameistrivõistlused iluuisutamises|maailmameistrivõistlustel]] [[Vancouver]]is 9. koha.\n\n[[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s saavutasid Savtšenko ja Morozov 15. koha vahetult teise Ukraina paari [[Tatjana Tšuvajeva]] ja Dmitri Palomartšuki ees. Lühikava järel oli nende paremusjärjestus veel vastupidine.\n\n== 2003–2004 ==\n\nSavtšenko ja Morozovi partnerlus lõppes pärast olümpiamänge. Järgmisel aastal kutsus [[Ingo Steuer]] Savtšenko elama [[Saksamaa]]le ja otsis talle uue partneri [[Robin Szolkowy]].\n\nVeel 5 kuud hiljem tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees. See oli nende ainus võistlus hooajal [[2003]]/[[2004|04]].\n\n== 2005 ==\n\n[[2005]]. aastal tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks, Euroopa meistrivõistlustel [[Torino]]s 158,73 punktiga 4. kohale. Kolmikvõit läks [[Venemaa]]le, võitsid [[Tatjana Totmjanina]] ja [[Maksim Marinin]] 196,28 punktiga.\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Moskva]]s jäid Savtšenko ja Szolkowy 169,02 punktiga 6. kohale, kaotades kõigile Venemaa ja [[Hiina]] paaridele. Võitsid Totmjanina ja Marinin 198,49 punktiga. Savtšenko endine paariline Morozov jäi koos oma uue partneri [[Tatjana Volossožar]]iga 10. kohale.\n\nAasta lõpul [[Tokio]]s toimunud [[Grand Prix' finaal]]is, kuhu kutsutakse hooaja kuus parimat paari, saavutasid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa rekordiga 180,10 kolmanda koha. Võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 193,60 punktiga.\n\n== 2006 ==\n[[Pilt:SawtschenkoSzolkowy 2.jpg|thumb|Savtšenko-Szolkowy tulid 2006 Saksamaa meistriteks.]]\n[[2006]]. aastal tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Lyon]]is saavutasid nad kahe Venemaa paari ees Saksamaa rekordi 188,08 punktiga hõbemedali, kaotades üksnes Totmjaninale ja Marininile.\n\nSeejärel omandas Savtšenko Saksamaa [[kodakondsus]]e, mis võimaldas neil võistelda olümpiamängudel. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s saavutasid Savtšenko ja Szolkowy 180,15 punktiga 6. koha, kaotades taas üksnes Venemaa ja Hiina paaridele. Totmjanina ja Marinin tulid 204,48 punktiga [[olümpiavõitja]]teks.\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Calgary]]s olid Savtšenko ja Szolkowy 170,08 punktiga jälle 6. kohal, ehkki Hiinal oli ainult kaks paari ning Totmjanina-Marinin olid spordist loobunud. Maailmameistriteks tulid 189,20 punktiga [[Pang Qing]] ja [[Tong Jian]], Volossožar-Morozov olid 10. kohal.\n\nGrand Prix' finaal toimus [[Peterburi]]s. [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] võitsid 203,19 punktiga, Savtšenko ja Szolkowy olid 180,67-ga teised.\n\n== 2007 ==\n\n[[2007]] tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Varssavi]]s saavutasid nad Saksamaa rekordi 199,39 punktiga esikoha, võites kindlalt nii lühi- kui vabakava, kuigi Savtšenko lühikavas kukkus. Nad olid esimesed Saksamaa esindajad 12-aastase vaheaja järel, kes iluuisutamises Euroopa meistriks tulid. Volossožar-Morozov olid 5. kohal.\n\nMaailmameistrivõistlustel Tokios saavutasid Savtšenko ja Szolkowy oma esimese MM-medali, kahe Hiina paari järel ja Volossožari-Morozovi ees pronksi 187,39 punktiga. Lühikava järel olid nad isegi teised. Maailmameistriteks tulid Shen Xue ja Zhao Hongbo (203,50) Pang Qingi ja Tong Jiani (188,46) ees.\n\nGrand Prix' finaalis Torinos kogusid Savtšenko ja Szolkowy 199,23 punkti, millega võitsid selle võistluse.\n\n[[Pilt:Savchenko Szolkowy GER NH2008 SP 1.jpg|thumb|Savtšenko-Szolkowy (2008)]]\n== 2008 ==\n\n[[2008]] tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks juba viiendat korda.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Zagreb]]is tulid nad teist korda Euroopa meistriteks, püstitades Saksamaa rekordi 202,39. Järgmist paari edestasid nad enam kui 30 punktiga. (Volossožar-Morozov said 4. koha).\n[[Pilt:Aliona Savchenko & Robin Szolkowy Podium 2008 Worlds.jpg|pisi|Robin Szolkowy ja Olena Savtšenko 2008. aasta MM-il]]\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Göteborg]]is tulid nad esimest korda maailmameistriteks, püstitades uue Saksamaa rekordi 202,86 punkti. Qing-Jian olid 5., Volossožar-Morozov 9. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis [[Lõuna-Korea]]s [[Goyang]]is kogusid Savtšenko ja Szolkowy 185,09 punkti, millega jäid kahe Hiina paari järel kolmandaks. Järgnesid Volossožar-Morozov ja Kawaguchi-Smirnov.\n\n== 2009 ==\n[[Pilt:Aliona Savchenko & Robin Szolkowy 2009 Europeans.jpg|thumb|Paar Savtšenko-Szolkowy tuli 2009 Euroopa meistriks]]\n[[2009]] tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks 6. korda järjest.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Helsingi]]s tulid nad kolmandat korda Euroopa meistriteks, kogudes 199,07 punkti. Volossožar-Morozov olid 4. kohal.\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Los Angeles]]es püstitasid Savtšenko ja Szolkowy uue Saksamaa rekordi 203,48 punkti ja tulid teist korda maailmameistriteks. Qing ja Jian olid 4., Volossožar ja Morozov 6. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis Tokios läks kaksikvõit Hiinasse. Xue-Hongbo võitsid 214,25-ga, järgnesid Qing-Jian 201,86 ja Savtšenko-Szolkowy 200,38-ga.\n\n== 2010 ==\n\n[[2010]] Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistrivõistlustel ei osalenud. Euroopa meistrivõistlustel [[Tallinn]]as võitsid nad lühikava napilt [[Yuko Kawaguchi]] ja [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnovi]] ees, aga kaotasid neile vabakavas ja jäid Saksamaa rekordi 211,72 püstitamisest hoolimata teiseks. Kawaguchi ja Smirnov kogusid 213,15 punkti.\n\n[[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is olid Savtšenko ja Szolkowy pärast lühikava Xue ja Hongbo järel teised ja langesid lõpuks kolmandaks, sest neist möödusid ka vabakavas maailmarekordi 141,81 püstitanud Qing ja Jian. Võitsid Xue-Hongbo (216,57), järgnesid Qing-Jian (213,31), Savtšenko-Szolkowy (210,60) ja Kawaguchi-Smirnov (194,77).\n\nMaailmameistriteks (võistlused toimusid Torinos) tulid Qing-Jian (211,39), järgnesid Savtšenko-Szolkowy (204,74) ja Kawaguchi-Smirnov (203,79).\n\n== Vaata ka ==\n*[[Iluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel]]\n\n{{commonscat|Aliona Savchenko}}\n\n{{JÄRJESTA:Savtšenko, Olena}}\n[[Kategooria:Ukraina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Saksamaa iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1984]]","hash":"9eb4fe1e0dfe1a7ac14429cdf55040d60fa3b4a5f87f125c7ea414ed21416a51","last_revision":"2023-05-30T11:05:07Z","first_revision":"2010-02-15T12:55:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.000861","cross_lingual_links":{"ar":"أليونا سافتشنكو","arz":"اليونا سافتشنكو","be":"Алёна Валянцінаўна Саўчанка","bg":"Альона Савченко","cs":"Aljona Savčenková","de":"Aljona Savchenko","en":"Aljona Savchenko","es":"Aliona Savchenko","fa":"آلیونا ساوچنکو","fi":"Aliona Savchenko","fr":"Aljona Savchenko","hy":"Ալյոնա Սավչենկո","it":"Aljona Savchenko","ja":"アリオナ・サフチェンコ","ko":"알리오나 사브첸코","lv":"Aļona Savčenko","nl":"Aliona Savchenko","nb":"Aljona Savchenko","pl":"Alona Sawczenko","pt":"Aljona Savchenko","ro":"Aliona Savcenko","ru":"Савченко, Алёна Валентиновна","sk":"Aljona Savchenková","sv":"Aljona Savchenko","tr":"Aljona Savchenko","uk":"Альона Савченко","uz":"Alyona Savchenko","zh":"阿廖娜·薩夫琴科"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Olena Savtšenko (ukraina keeles Олена Савченко; sündinud 19. jaanuaril 1984 Kiievi oblastis) on ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja. Saksamaa kodakondsuse sai ta 2005. aastal. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on alates 2014. aastast Bruno Massot. Enne seda oli ta partner Robin Szolkowy.\n\nSavtšenko hakkas uisutama kolmeaastaselt. Isa harjutas temaga järvel. Kui ta oli viieaastane, pani isa ta iluuisutamiskooli.\n\nTema esimene partner oli Dmitri Bojenko, koos saavutati 13. koht juunioride maailmameistrivõistlustel.\n\nTema teine paariline oli Stanislav Morozov. Nende treener oli Galina Kuhhar. 1999. aastal tulid nad Ukraina meistrivõistlustel juba teiseks, neid edestasid Julia Obertas ja Dmitri Palamartšuk. Juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad sel aastal 13.\n\n2000. aastal tulid Savtšenko ja Morozov juba Obertase ja Palamartšuki ees Ukraina meistriteks. Juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad 12. Euroopa meistrivõistlustel Viinis saavutasid nad Obertasi ja Palamartšuki järel 7. koha, tõustes sellele lühikava 11. kohalt.\n\n2001 tulid Savtšenko ja Morozov taas Ukraina meistriteks. Euroopa meistrivõistlustel Bratislavas saavutasid nad juba 6. koha ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 9. koha.\n\n2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutasid Savtšenko ja Morozov 15. koha vahetult teise Ukraina paari Tatjana Tšuvajeva ja Dmitri Palomartšuki ees. Lühikava järel oli nende paremusjärjestus veel vastupidine.\n\nSavtšenko ja Morozovi partnerlus lõppes pärast olümpiamänge. Järgmisel aastal kutsus Ingo Steuer Savtšenko elama Saksamaale ja otsis talle uue partneri Robin Szolkowy.\n\nVeel 5 kuud hiljem tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees. See oli nende ainus võistlus hooajal 2003/04.\n\n2005. aastal tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks, Euroopa meistrivõistlustel Torinos 158,73 punktiga 4. kohale. Kolmikvõit läks Venemaale, võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 196,28 punktiga.\n\nMaailmameistrivõistlustel Moskvas jäid Savtšenko ja Szolkowy 169,02 punktiga 6. kohale, kaotades kõigile Venemaa ja Hiina paaridele. Võitsid Totmjanina ja Marinin 198,49 punktiga. Savtšenko endine paariline Morozov jäi koos oma uue partneri Tatjana Volossožariga 10. kohale.\n\nAasta lõpul Tokios toimunud Grand Prix' finaalis, kuhu kutsutakse hooaja kuus parimat paari, saavutasid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa rekordiga 180,10 kolmanda koha. Võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 193,60 punktiga.\n\n2006. aastal tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Lyonis saavutasid nad kahe Venemaa paari ees Saksamaa rekordi 188,08 punktiga hõbemedali, kaotades üksnes Totmjaninale ja Marininile.\n\nSeejärel omandas Savtšenko Saksamaa kodakondsuse, mis võimaldas neil võistelda olümpiamängudel. 2006. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutasid Savtšenko ja Szolkowy 180,15 punktiga 6. koha, kaotades taas üksnes Venemaa ja Hiina paaridele. Totmjanina ja Marinin tulid 204,48 punktiga olümpiavõitjateks.\n\nMaailmameistrivõistlustel Calgarys olid Savtšenko ja Szolkowy 170,08 punktiga jälle 6. kohal, ehkki Hiinal oli ainult kaks paari ning Totmjanina-Marinin olid spordist loobunud. Maailmameistriteks tulid 189,20 punktiga Pang Qing ja Tong Jian, Volossožar-Morozov olid 10. kohal.\n\nGrand Prix' finaal toimus Peterburis. Shen Xue ja Zhao Hongbo võitsid 203,19 punktiga, Savtšenko ja Szolkowy olid 180,67-ga teised.\n\n2007 tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Varssavis saavutasid nad Saksamaa rekordi 199,39 punktiga esikoha, võites kindlalt nii lühi- kui vabakava, kuigi Savtšenko lühikavas kukkus. Nad olid esimesed Saksamaa esindajad 12-aastase vaheaja järel, kes iluuisutamises Euroopa meistriks tulid. Volossožar-Morozov olid 5. kohal.\n\nMaailmameistrivõistlustel Tokios saavutasid Savtšenko ja Szolkowy oma esimese MM-medali, kahe Hiina paari järel ja Volossožari-Morozovi ees pronksi 187,39 punktiga. Lühikava järel olid nad isegi teised. Maailmameistriteks tulid Shen Xue ja Zhao Hongbo (203,50) Pang Qingi ja Tong Jiani (188,46) ees.\n\nGrand Prix' finaalis Torinos kogusid Savtšenko ja Szolkowy 199,23 punkti, millega võitsid selle võistluse.\n\n2008 tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks juba viiendat korda.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Zagrebis tulid nad teist korda Euroopa meistriteks, püstitades Saksamaa rekordi 202,39. Järgmist paari edestasid nad enam kui 30 punktiga. (Volossožar-Morozov said 4. koha).\n\nMaailmameistrivõistlustel Göteborgis tulid nad esimest korda maailmameistriteks, püstitades uue Saksamaa rekordi 202,86 punkti. Qing-Jian olid 5., Volossožar-Morozov 9. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis Lõuna-Koreas Goyangis kogusid Savtšenko ja Szolkowy 185,09 punkti, millega jäid kahe Hiina paari järel kolmandaks. Järgnesid Volossožar-Morozov ja Kawaguchi-Smirnov.\n\n2009 tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks 6. korda järjest.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Helsingis tulid nad kolmandat korda Euroopa meistriteks, kogudes 199,07 punkti. Volossožar-Morozov olid 4. kohal.\n\nMaailmameistrivõistlustel Los Angeleses püstitasid Savtšenko ja Szolkowy uue Saksamaa rekordi 203,48 punkti ja tulid teist korda maailmameistriteks. Qing ja Jian olid 4., Volossožar ja Morozov 6. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis Tokios läks kaksikvõit Hiinasse. Xue-Hongbo võitsid 214,25-ga, järgnesid Qing-Jian 201,86 ja Savtšenko-Szolkowy 200,38-ga.\n\n2010 Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistrivõistlustel ei osalenud. Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas võitsid nad lühikava napilt Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Smirnovi ees, aga kaotasid neile vabakavas ja jäid Saksamaa rekordi 211,72 püstitamisest hoolimata teiseks. Kawaguchi ja Smirnov kogusid 213,15 punkti.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid Savtšenko ja Szolkowy pärast lühikava Xue ja Hongbo järel teised ja langesid lõpuks kolmandaks, sest neist möödusid ka vabakavas maailmarekordi 141,81 püstitanud Qing ja Jian. Võitsid Xue-Hongbo (216,57), järgnesid Qing-Jian (213,31), Savtšenko-Szolkowy (210,60) ja Kawaguchi-Smirnov (194,77).\n\nMaailmameistriteks (võistlused toimusid Torinos) tulid Qing-Jian (211,39), järgnesid Savtšenko-Szolkowy (204,74) ja Kawaguchi-Smirnov (203,79).\n\nIluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nKategooria:Ukraina iluuisutajad Kategooria:Saksamaa iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1984\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:2017-11-02 DOSB Einkleidung Winterolympiade-4103.jpg|200px]]
Bruno Massot ja Olena Savtšenko
2017\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld|| [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2016. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2016]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2010]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olena Savtšenko (ukraina keeles Олена Савченко; sündinud 19. jaanuaril 1984 Kiievi oblastis) on ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja.","translated_text":"Olena Savchenko (Ukrainian: Олена Савченко; born 19 January 1984 in Kiev Oblast) is a Ukrainian-born German beauty pageant titleholder.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saksamaa kodakondsuse sai ta 2005. aastal.","translated_text":"He became a German citizen in 2005.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on alates 2014. aastast Bruno Massot.","translated_text":"He competes in pairs, where his partner has been Bruno Massot since 2014.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enne seda oli ta partner Robin Szolkowy.","translated_text":"Before that, he was partnered with Robin Szolkowy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Savtšenko hakkas uisutama kolmeaastaselt.","translated_text":"Savtchenko started swimming at the age of three.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isa harjutas temaga järvel.","translated_text":"My dad practiced with her at the lake.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui ta oli viieaastane, pani isa ta iluuisutamiskooli.","translated_text":"When she was five, her father put her in beauty school.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Sportlaskarjäär Ukrainas","translated_text":"Sports career in Ukraine","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema esimene partner oli Dmitri Bojenko, koos saavutati 13. koht juunioride maailmameistrivõistlustel.","translated_text":"His first partner was Dmitri Bojenko, with whom he finished 13th at the World Junior Championships.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema teine paariline oli Stanislav Morozov.","translated_text":"His other partner was Stanislav Morozov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende treener oli Galina Kuhhar.","translated_text":"Their coach was Galina Kuhhar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1999. aastal tulid nad Ukraina meistrivõistlustel juba teiseks, neid edestasid Julia Obertas ja Dmitri Palamartšuk.","translated_text":"In 1999, they finished second in the Ukrainian championships, followed by Julia Obertas and Dmitri Palamarchuk.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad sel aastal 13.","translated_text":"They were 13th at the Junior World Championships this year.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2000. aastal tulid Savtšenko ja Morozov juba Obertase ja Palamartšuki ees Ukraina meistriteks.","translated_text":"In 2000, Savtchenko and Morozov had already won the Ukrainian championship in front of Obertas and Palamarchuk.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride maailmameistrivõistlustel olid nad 12. Euroopa meistrivõistlustel Viinis saavutasid nad Obertasi ja Palamartšuki järel 7. koha, tõustes sellele lühikava 11. kohalt.","translated_text":"At the World Junior Championships, they were 12th at the European Championships in Vienna, finishing 7th behind Obertz and Palamarchuk, rising to 11th in the short-lived competition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 tulid Savtšenko ja Morozov taas Ukraina meistriteks.","translated_text":"In 2001, Savtchenko and Morozov became Ukrainian champions again.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Bratislavas saavutasid nad juba 6. koha ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 9. koha.","translated_text":"At the European Championships in Bratislava, they finished sixth and at the World Championships in Vancouver, they finished ninth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutasid Savtšenko ja Morozov 15. koha vahetult teise Ukraina paari Tatjana Tšuvajeva ja Dmitri Palomartšuki ees.","translated_text":"At the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, Savtchenko and Morozov finished in 15th place, just ahead of other Ukrainian couples Tatjana Chvayeva and Dmitry Palomarchuk.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lühikava järel oli nende paremusjärjestus veel vastupidine.","translated_text":"After the brief, their order of precedence was still the opposite.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2003–2004","translated_text":"2003 ⁇ 2004","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Savtšenko ja Morozovi partnerlus lõppes pärast olümpiamänge.","translated_text":"Savtchenko and Morozov's partnership ended after the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgmisel aastal kutsus Ingo Steuer Savtšenko elama Saksamaale ja otsis talle uue partneri Robin Szolkowy.","translated_text":"The following year, Ingo Steuer invited Savtchenko to Germany and sought a new partner, Robin Szolkowy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Veel 5 kuud hiljem tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees.","translated_text":"Five months later, Savtchenko and Szolkowy were crowned champions of Germany by last year's champions Eva-Maria Fitze and Rico Rex.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli nende ainus võistlus hooajal 2003/04.","translated_text":"It was their only match of the 2003/04 season.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2005","translated_text":"2005","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005. aastal tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks, Euroopa meistrivõistlustel Torinos 158,73 punktiga 4. kohale.","translated_text":"In 2005, Savtchenko and Szolkowy were the German champions, and finished fourth at the European Championships in Torino with 158.73 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kolmikvõit läks Venemaale, võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 196,28 punktiga.","translated_text":"The triple went to Russia, won by Tatjana Totmjanina and Maksim Marin with 196.28 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Moskvas jäid Savtšenko ja Szolkowy 169,02 punktiga 6. kohale, kaotades kõigile Venemaa ja Hiina paaridele.","translated_text":"At the World Championships in Moscow, Savtchenko and Szolkowy finished sixth with 169.02 points, losing to all Russian and Chinese pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina ja Marinin 198,49 punktiga.","translated_text":"You beat Totmjanina and Marin by 198,49 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Savtšenko endine paariline Morozov jäi koos oma uue partneri Tatjana Volossožariga 10. kohale.","translated_text":"Savtchenko's former partner Morozov and his new partner Tatjana Volossožari finished in 10th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aasta lõpul Tokios toimunud Grand Prix' finaalis, kuhu kutsutakse hooaja kuus parimat paari, saavutasid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa rekordiga 180,10 kolmanda koha.","translated_text":"At the end of the year, at the Grand Prix final in Tokyo, where the six-month season's best pairs are invited, Savtchenko and Szolkowy of Germany finished in third place with a record of 180.10.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 193,60 punktiga.","translated_text":"You beat Tatjana Totmjanina and Maksim Marin by 193.60 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2006","translated_text":"2006","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006. aastal tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks.","translated_text":"In 2006, Savtchenko and Szolkowy became German champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Lyonis saavutasid nad kahe Venemaa paari ees Saksamaa rekordi 188,08 punktiga hõbemedali, kaotades üksnes Totmjaninale ja Marininile.","translated_text":"At the European Championships in Lyon, they took the silver medal ahead of two Russian pairs, Germany's record 188.08 points, losing only to Totmjanin and Marin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seejärel omandas Savtšenko Saksamaa kodakondsuse, mis võimaldas neil võistelda olümpiamängudel.","translated_text":"Savtchenko then acquired German citizenship, which enabled them to compete in the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutasid Savtšenko ja Szolkowy 180,15 punktiga 6. koha, kaotades taas üksnes Venemaa ja Hiina paaridele.","translated_text":"At the 2006 Winter Olympics in Salt Lake City, Savtchenko and Szolkowy finished in 6th place with 180.15 points, again losing only to Russia and China.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Totmjanina ja Marinin tulid 204,48 punktiga olümpiavõitjateks.","translated_text":"Totmjanina and Marin were Olympic champions with 204.48 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Calgarys olid Savtšenko ja Szolkowy 170,08 punktiga jälle 6. kohal, ehkki Hiinal oli ainult kaks paari ning Totmjanina-Marinin olid spordist loobunud.","translated_text":"At the World Championships in Calgary, Savtchenko and Szolkowy were again sixth with 170.08 points, although China had only two pairs and Totmjanina-Marinin had retired from the sport.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistriteks tulid 189,20 punktiga Pang Qing ja Tong Jian, Volossožar-Morozov olid 10. kohal.","translated_text":"Pang Qing and Tong Jian were world champions with 189.20 points, while Volossožar-Morozov was 10th.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaal toimus Peterburis.","translated_text":"The Grand Prix final was held in St. Petersburg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen Xue ja Zhao Hongbo võitsid 203,19 punktiga, Savtšenko ja Szolkowy olid 180,67-ga teised.","translated_text":"Shen Xue and Zhao Hongbo won by 203.19 points, Savtchenko and Szolkowy were the others by 180.67.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2007","translated_text":"2007","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007 tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks.","translated_text":"In 2007, Savtchenko and Szolkowy became German champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Varssavis saavutasid nad Saksamaa rekordi 199,39 punktiga esikoha, võites kindlalt nii lühi- kui vabakava, kuigi Savtšenko lühikavas kukkus.","translated_text":"At the European Championships in Warsaw, they led Germany with a record 199.39 points, winning both the short and the long jump despite Savtchenko's brief defeat.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad olid esimesed Saksamaa esindajad 12-aastase vaheaja järel, kes iluuisutamises Euroopa meistriks tulid.","translated_text":"They were the first German representatives after a 12-year hiatus to become European beautician champions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Volossožar-Morozov olid 5. kohal.","translated_text":"Volossožar-Morozov was in fifth place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Tokios saavutasid Savtšenko ja Szolkowy oma esimese MM-medali, kahe Hiina paari järel ja Volossožari-Morozovi ees pronksi 187,39 punktiga.","translated_text":"At the World Championships in Tokyo, Savtchenko and Szolkowy won their first World Cup medals, behind two Chinese pairs and ahead of Volossožari-Morozov with 187.39 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lühikava järel olid nad isegi teised.","translated_text":"After the brief, they were even different.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistriteks tulid Shen Xue ja Zhao Hongbo (203,50) Pang Qingi ja Tong Jiani (188,46) ees.","translated_text":"Shen Xue and Zhao Hongbo (203.50) were crowned world champions ahead of Pang Qing and Tong Jian (188.46).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaalis Torinos kogusid Savtšenko ja Szolkowy 199,23 punkti, millega võitsid selle võistluse.","translated_text":"In the Grand Prix final in Torino, Savtšenko and Szolkowy scored 199.23 points to win the race.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2008","translated_text":"2008","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks juba viiendat korda.","translated_text":"In 2008, Savtchenko and Szolkowy won the German championship for the fifth time.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Zagrebis tulid nad teist korda Euroopa meistriteks, püstitades Saksamaa rekordi 202,39.","translated_text":"At the European Championships in Zagreb, they became European champions for the second time, setting a German record of 202.39.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgmist paari edestasid nad enam kui 30 punktiga.","translated_text":"The next couple, they led by more than 30 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(Volossožar-Morozov said 4. koha).","translated_text":"(Volossožar-Morozov took fourth place).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Göteborgis tulid nad esimest korda maailmameistriteks, püstitades uue Saksamaa rekordi 202,86 punkti.","translated_text":"At the World Championships in Gothenburg they became world champions for the first time, setting a new German record of 202.86 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Qing","translated_text":"Qing","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Jian olid 5., Volossožar-Morozov 9. kohal.","translated_text":"They were in fifth place, Volossožar-Morozov in ninth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaalis Lõuna-Koreas Goyangis kogusid Savtšenko ja Szolkowy 185,09 punkti, millega jäid kahe Hiina paari järel kolmandaks.","translated_text":"In the Grand Prix final in Goyang, South Korea, Savtchenko and Szolkowy scored 185.09 points, placing third behind two Chinese pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Volossožar-Morozov ja Kawaguchi-Smirnov.","translated_text":"Volossožar-Morozov and Kawaguchi-Smirnov followed.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2009","translated_text":"2009","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 tulid Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistriteks 6. korda järjest.","translated_text":"In 2009, Savtchenko and Szolkowy won the German championship for the sixth time in a row.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Helsingis tulid nad kolmandat korda Euroopa meistriteks, kogudes 199,07 punkti.","translated_text":"At the European Championships in Helsinki, they became European Champions for the third time, scoring 199.07 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Volossožar-Morozov olid 4. kohal.","translated_text":"Volossožar-Morozov was in fourth place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Los Angeleses püstitasid Savtšenko ja Szolkowy uue Saksamaa rekordi 203,48 punkti ja tulid teist korda maailmameistriteks.","translated_text":"At the World Championships in Los Angeles, Savtchenko and Szolkowy set a new German record of 203.48 points and became world champions for the second time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Qing ja Jian olid 4., Volossožar ja Morozov 6. kohal.","translated_text":"Qing and Jian came in fourth, Volossožar and Morozov came in sixth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaalis Tokios läks kaksikvõit Hiinasse.","translated_text":"The Grand Prix final in Tokyo went to China in a double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Xue","translated_text":"Xue","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Hongbo võitsid 214,25-ga, järgnesid Qing-Jian 201,86 ja Savtšenko-Szolkowy 200,38-ga.","translated_text":"Hongbo won by 214.25, followed by Qing-Jian by 201.86 and Savtchenko-Szolkoy by 200.38.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2010","translated_text":"2010","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 Savtšenko ja Szolkowy Saksamaa meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"2010 Savtchenko and Szolkowy did not participate in the German Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas võitsid nad lühikava napilt Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Smirnovi ees, aga kaotasid neile vabakavas ja jäid Saksamaa rekordi 211,72 püstitamisest hoolimata teiseks.","translated_text":"At the European Championships in Tallinn, they narrowly defeated Yuko Kawaguchi and Aleksandr Smirnov, but lost to them on free time and remained second despite setting Germany's record of 211.72.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kawaguchi ja Smirnov kogusid 213,15 punkti.","translated_text":"Kawaguchi and Smirnov scored 213.15 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid Savtšenko ja Szolkowy pärast lühikava Xue ja Hongbo järel teised ja langesid lõpuks kolmandaks, sest neist möödusid ka vabakavas maailmarekordi 141,81 püstitanud Qing ja Jian.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, Savtchenko and Szolkowy were second after short-lived Xue and Hongbo and eventually dropped to third, as they were also overtaken by Qing and Jian, who set a free world record of 141.81.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Xue-Hongbo (216,57), järgnesid Qing-Jian (213,31), Savtšenko-Szolkowy (210,60) ja Kawaguchi-Smirnov (194,77).","translated_text":"Xue-Hongbo won (216.57), followed by Qing-Jian (213.31), Savtchenko-Szolkowy (210.60) and Kawaguchi-Smirnov (194.77).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistriteks (võistlused toimusid Torinos) tulid Qing-Jian (211,39), järgnesid Savtšenko-Szolkowy (204,74) ja Kawaguchi-Smirnov (203,79).","translated_text":"Qing-Jian (211.39), followed by Savtchenko-Szolkowy (204.74) and Kawaguchi-Smirnov (203.79) became world champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel","translated_text":"Decorating at the 2002 Summer Olympics Decorating at the 2006 Summer Olympics Decorating at the 2010 Summer Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Ukraina iluuisutajad Kategooria:Saksamaa iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1984","translated_text":":Ukraine Beauty Designers Category:Germany Beauty Designers Category:Born in 1984","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mihhail Rodzjanko","wikicode":"[[Pilt:MijaílRodizianko--russiainrevolut00jone.jpg|pisi|Mihhail Rodzjanko]]\n'''Mihhail Vladimirovitš Rodzjanko''' ([[vene keel]]es ''Михаил Владимирович Родзянко''; [[21. veebruar]] (vkj. 9. veebruar) [[1859]] [[Jekaterinoslav]] – [[24. jaanuar]] [[1924]] [[Belgrad]] [[Jugoslaavia]]) oli Venemaa poliitik – [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi III Riigiduuma|III Riigiduuma]] ja [[Riigiduuma Ajutine Komisjon|Riigiduuma Ajutise Komisjon]]i esimees.\n{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}\nMihhail Rodzjanko teenis [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes ja pärast erruminekut astus poliitikasse.\n\nPoliitikas liitus Rozdjanko [[17. Oktoobri Liit|17. Oktoobri Liidu]] poliitikutega. [[1911]]. aastal valiti ta III Riigiduuma esimeheks, kellena tegutses kuni 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]ini.\n\n==Tegevus I maailmasõja ajal==\n[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal tegutses Rodzjanko alates 1915. aastast Venemaa sõjatööstust ja riigikaitsetööstust juhtivas ning era- ja riiklikke struktuure ühendavas Sõjalises Majanduskomitees.\n\n==Tegevus 1917. aastal==\nPärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i ja keiser [[Nikolai II]] troonist loobumist valiti Rodzjanko [[Riigiduuma Ajutine Komisjon|Riigiduuma Ajutise Komisjon]]i esimeheks, kellena ta tegutses [[27. veebruar]]ist kuni [[2. märts]]ini [[1917]].\n\n===Emigratsioon pärast oktoobrirevolutsiooni===\nPärast 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i emigreerus Rodzjanko [[1920]]. aastal Jugoslaaviasse ja suri [[Belgrad]]is [[24. jaanuar]]il [[1924]].\n\n== Isiklikku ==\nTema vend oli sõjaväelane [[Aleksandr Rodzjanko]][[[Aadu Must]] Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda. Tartu 2016. Lk. 127].\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n{{JÄRJESTA:RODZJANKO, MIHHAIL}}\n[[Kategooria:Venemaa poliitikud]]\n[[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]]\n[[Kategooria:Vene Riigiduuma liikmed]]\n[[Kategooria:Sündinud 1859]]\n[[Kategooria:Surnud 1924]]","hash":"aaf0483b99c98729c7588bb9511ff685733d4c2f650ca9e9b25afd1256f1df59","last_revision":"2022-04-01T12:39:26Z","first_revision":"2010-02-15T13:01:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.073697","cross_lingual_links":{"el":"Μιχαήλ Ροντζιάνκο","en":"Mikhail Rodzianko","es":"Mijaíl Rodzianko","eu":"Mikhail Rodzianko","fi":"Mihail Rodzjanko","fr":"Mikhaïl Rodzianko","he":"מיכאיל רודזיאנקו","hy":"Միխայիլ Ռոձյանկո","it":"Michail Vladimirovič Rodzjanko","ja":"ミハイル・ロジャンコ","la":"Michael Rodzjanko","nl":"Michail Rodzjanko","nb":"Mikhail Rodzianko","pl":"Michaił Rodzianko","ru":"Родзянко, Михаил Владимирович","sv":"Michail Rodzianko","uk":"Родзянко Михайло Володимирович","zh":"米哈伊尔·弗拉基米洛维奇·罗将柯"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Mihhail Vladimirovitš Rodzjanko (vene keeles Михаил Владимирович Родзянко; 21. veebruar (vkj. 9. veebruar) 1859 Jekaterinoslav – 24. jaanuar 1924 Belgrad Jugoslaavia) oli Venemaa poliitik – Venemaa Keisririigi III Riigiduuma ja Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimees.\n\nMihhail Rodzjanko teenis Venemaa Keisririigi sõjaväes ja pärast erruminekut astus poliitikasse.\n\nPoliitikas liitus Rozdjanko 17. Oktoobri Liidu poliitikutega. 1911. aastal valiti ta III Riigiduuma esimeheks, kellena tegutses kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.\n\nEsimese maailmasõja ajal tegutses Rodzjanko alates 1915. aastast Venemaa sõjatööstust ja riigikaitsetööstust juhtivas ning era- ja riiklikke struktuure ühendavas Sõjalises Majanduskomitees.\n\nPärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja keiser Nikolai II troonist loobumist valiti Rodzjanko Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimeheks, kellena ta tegutses 27. veebruarist kuni 2. märtsini 1917.\n\nPärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni emigreerus Rodzjanko 1920. aastal Jugoslaaviasse ja suri Belgradis 24. jaanuaril 1924.\n\nTema vend oli sõjaväelane Aleksandr Rodzjanko.\n\nKategooria:Venemaa poliitikud Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud Kategooria:Vene Riigiduuma liikmed Kategooria:Sündinud 1859 Kategooria:Surnud 1924\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mihhail Vladimirovitš Rodzjanko (vene keeles Михаил Владимирович Родзянко; 21. veebruar (vkj.","translated_text":"He is also a member of the Russian Academy of Sciences.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"9. veebruar) 1859 Jekaterinoslav – 24. jaanuar 1924 Belgrad Jugoslaavia) oli Venemaa poliitik – Venemaa Keisririigi III Riigiduuma ja Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimees.","translated_text":"9 February 1859 - 24 January 1924 in Belgrade, Yugoslavia) was a Russian politician and Chairman of the Provisional Commission of the Third Russian Empire.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mihhail Rodzjanko teenis Venemaa Keisririigi sõjaväes ja pärast erruminekut astus poliitikasse.","translated_text":"Mikhail Rodzyanko served in the Imperial Russian Army and entered politics after his discharge.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poliitikas liitus Rozdjanko 17.","translated_text":"In politics, Rozdjanko joined 17.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Oktoobri Liidu poliitikutega.","translated_text":"With the politicians of the October Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1911. aastal valiti ta III Riigiduuma esimeheks, kellena tegutses kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.","translated_text":"In 1911, he was elected president of the Third Reich, serving until the February Revolution of 1917.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tegevus I maailmasõja ajal","translated_text":"Activities during World War I","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimese maailmasõja ajal tegutses Rodzjanko alates 1915. aastast Venemaa sõjatööstust ja riigikaitsetööstust juhtivas ning era- ja riiklikke struktuure ühendavas Sõjalises Majanduskomitees.","translated_text":"During the First World War, Rodzjanko served as a member of the Military Economic Committee, which from 1915 led the Russian war and national defense industries and integrated the private and public structures.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tegevus 1917. aastal","translated_text":"Operations in 1917","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja keiser Nikolai II troonist loobumist valiti Rodzjanko Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimeheks, kellena ta tegutses 27. veebruarist kuni 2. märtsini 1917.","translated_text":"After the February Revolution of 1917 and the abdication of Emperor Nicholas II, Rodzjanko was elected chairman of the Provisional Commission of the Russian Empire, serving from 27 February to 2 March 1917.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Emigratsioon pärast oktoobrirevolutsiooni","translated_text":"Emigration after the October Revolution","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni emigreerus Rodzjanko 1920. aastal Jugoslaaviasse ja suri Belgradis 24. jaanuaril 1924.","translated_text":"After the October Revolution of 1917, Rodzjanko emigrated to Yugoslavia in 1920 and died in Belgrade on 24 January 1924.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema vend oli sõjaväelane Aleksandr Rodzjanko.","translated_text":"His brother was a soldier, Alexander Rodzjanko.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[[Aadu Must]] Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda. Tartu 2016. Lk. 127]","char_index":45,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Venemaa poliitikud Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud Kategooria:Vene Riigiduuma liikmed Kategooria:Sündinud 1859 Kategooria:Surnud 1924","translated_text":":Russian politicians Category:Politicians of the Russian Empire Category:Members of the Russian Empire Category:Born in 1859 Category:died in 1924","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Tema vend oli sõjaväelane Aleksandr Rodzjanko.","translated_text":"His brother was a soldier, Alexander Rodzjanko.","citations":[{"content":"[[[Aadu Must]] Muutugu ja kadugu! Baltisakslased ja Esimene maailmasõda. Tartu 2016. Lk. 127]","char_index":45,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Halogeenimine","wikicode":"[[File:Chlorierung radikalische Addition.svg|thumb|350px|[[Etüleen]]i [[radikaalreaktsioon]] [[kloor]]iga]]\n\n[[File:HBr-addition.svg|thumb|350px|[[Vesinikbromiid]]i liitumine [[alkeenid|alkeeniga]]]]\n\n[[File:BenzeneHalogenation.png|thumb|350px|[[Benseen]]i halogeenimine, X = Br, Cl, I]]\n\n[[File:AlcoholThionylChlorideReaction.svg|thumb|350px|[[Alkoholid]]e kloorimine [[tionüülkloriid]]iga (SNi mehhanism)]]\n\n[[File:Halogenierung Übersicht.svg|thumb|350px|[[Aldehüüdid]]e ja [[ketoonid]]e halogeenimine]]\n\n'''Halogeenimine''' on [[keemiline reaktsioon]], mille käigus viiakse [[halogeen]]i [[aatom]](id) aine [[molekul]]i koostisesse. Tavaliselt on tegemist [[orgaaniline ühend|orgaaniliste ühendite]] halogeenimisega kas [[liitumisreaktsioon]]i või [[asendusreaktsioon]]i abil.\n\nOlenevalt halogeenist eristatakse [[fluorimine|fluorimist]], [[kloorimine (keemia)|kloorimist]], [[broomimine|broomimist]] ja [[joodimine|joodimist]]. Vastupidist keemilist reaktsiooni, milles halogeeni aatom eraldub mingi ühendi molekulist, nimetatakse '''dehalogeenimiseks'''.\n\nHalogeenimiseks kasutatakse vaba [[kloor]]i ja [[broom]]i, vesinik- ja fosfor halogeniide, sulfonüül- ja sulfinüülkloriidi, [[N-bromosuksiinimiid]]i, koobalt- ja antimonfluoriidi jm.\n\nHalogeenimine on vahestaadium paljude [[plastid]]e, [[pesemisvahend]]ite jm tootmisel.\n\n==Näiteid==\n*[[Alkaanid]]e [[Radikaalreaktsioon|radikaalhalogeenimine]]\n*[[Alkeenid]]e ja [[alküünid]]e [[Elektrofiilne liitumine|elektrofiilne halogeenimine]]\n*[[Isoalkeen]]ide [[allüülne kloorimine]]\n*[[Areenid]]e [[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon|elektrofiilne halogeenimine]]\n*[[Alkoholid]]e [[asendusreaktsioon]]id\n\n==Vaata ka==\n*[[Radikaalreaktsioon]]\n*[[Ahelreaktsioon (keemia)]]\n*[[Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon]]\n*[[Elektrofiilne liitumine]]\n*[[Hüdrohalogeenimine]]\n*[[Asendusreaktsioon]]\n*[[Halogeniidid]]\n*[[Broomiarv]]\n{{commonskat|Halogenation reactions|Halogeenimisreaktsioonid}}\n\n[[Kategooria:Keemilised reaktsioonid]]\n[[Kategooria:Halogeniidid]]","hash":"d869f26e551e6ae32e108a40c71407fedf51299a80ae4b28499926b3644f150e","last_revision":"2021-10-31T19:19:58Z","first_revision":"2010-02-15T13:21:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.166231","cross_lingual_links":{"ar":"هلجنة","bn":"হ্যালোজেন সংযোগ বিক্রিয়া","ca":"Halogenació","cs":"Halogenace","de":"Halogenierung","en":"Halogenation","es":"Halogenación","eu":"Halogenazio","fa":"هالوژندار کردن","fi":"Halogenointi","fr":"Halogénation","he":"הלוגנציה","hi":"हैलोजनन","hr":"Halogeniranje","hu":"Halogénezés","id":"Halogenasi","it":"Alogenazione","ja":"ハロゲン化","kk":"Галогендеу","lb":"Halogenatioun","lv":"Halogenēšana","ms":"Penghalogenan","nl":"Halogenering","nb":"Halogenering","pl":"Halogenowanie","pt":"Halogenação","ro":"Halogenare","ru":"Галогенирование","sh":"Halogenacija","sk":"Halogenácia","sl":"Kloriranje","sr":"Халогенација","sv":"Halogenering","ta":"ஆலசனேற்றம்","tg":"Ҳолужендор кардан","tr":"Halojenleme","uk":"Галогенування","zh":"鹵化"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse. Tavaliselt on tegemist orgaaniliste ühendite halogeenimisega kas liitumisreaktsiooni või asendusreaktsiooni abil.\n\nOlenevalt halogeenist eristatakse fluorimist, kloorimist, broomimist ja joodimist. Vastupidist keemilist reaktsiooni, milles halogeeni aatom eraldub mingi ühendi molekulist, nimetatakse dehalogeenimiseks.\n\nHalogeenimiseks kasutatakse vaba kloori ja broomi, vesinik- ja fosfor halogeniide, sulfonüül- ja sulfinüülkloriidi, N-bromosuksiinimiidi, koobalt- ja antimonfluoriidi jm.\n\nHalogeenimine on vahestaadium paljude plastide, pesemisvahendite jm tootmisel.\n\nAlkaanide radikaalhalogeenimine Alkeenide ja alküünide elektrofiilne halogeenimine Isoalkeenide allüülne kloorimine Areenide elektrofiilne halogeenimine Alkoholide asendusreaktsioonid\n\nRadikaalreaktsioon Ahelreaktsioon (keemia) Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon Elektrofiilne liitumine Hüdrohalogeenimine Asendusreaktsioon Halogeniidid Broomiarv\n\nKategooria:Keemilised reaktsioonid Kategooria:Halogeniidid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Halogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse.","translated_text":"Halogenation is a chemical reaction in which the halogenated atoms are transferred to the molecular composition of the substance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tavaliselt on tegemist orgaaniliste ühendite halogeenimisega kas liitumisreaktsiooni või asendusreaktsiooni abil.","translated_text":"It is usually the halogenation of organic compounds by either a binding reaction or a substitution reaction.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olenevalt halogeenist eristatakse fluorimist, kloorimist, broomimist ja joodimist.","translated_text":"Depending on the halogen, fluoridation, chlorination, broomization and drying are distinguished.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vastupidist keemilist reaktsiooni, milles halogeeni aatom eraldub mingi ühendi molekulist, nimetatakse dehalogeenimiseks.","translated_text":"In contrast, a chemical reaction in which a halogen atom separates from a molecule of some kind is called dehalogenation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Halogeenimiseks kasutatakse vaba kloori ja broomi, vesinik- ja fosfor halogeniide, sulfonüül- ja sulfinüülkloriidi, N-bromosuksiinimiidi, koobalt- ja antimonfluoriidi jm.","translated_text":"Free chlorine and bromine, hydrogen and phosphorus halogens, sulphonyl and sulphonyl chloride, N-bromosaccharide, cobalt and antimonfluoride, etc. are used for halogenation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Halogeenimine on vahestaadium paljude plastide, pesemisvahendite jm tootmisel.","translated_text":"Halogenation is an intermediate stage in the production of many plastics, detergents, etc.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Näiteid","translated_text":"Examples","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alkaanide radikaalhalogeenimine Alkeenide ja alküünide elektrofiilne halogeenimine Isoalkeenide allüülne kloorimine Areenide elektrofiilne halogeenimine Alkoholide asendusreaktsioonid","translated_text":"Radial halogenation of alkenes Electrophilic halogenation of alkenes and alkenes Sub-chlorination of isoalkenes Electrophilic halogenation of arene Alcohol substitution reactions","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Radikaalreaktsioon Ahelreaktsioon (keemia)","translated_text":"Radical reaction A chemical reaction","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Elektrofiilne aromaatne asendusreaktsioon Elektrofiilne liitumine Hüdrohalogeenimine Asendusreaktsioon Halogeniidid Broomiarv","translated_text":"Electrolytic aromatic replacement reaction Electrolytic bonding Hydrohalogenation Replacement reaction Halogens Broom count","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Keemilised reaktsioonid Kategooria:Halogeniidid","translated_text":":Chemical reactions Category:Hallogens","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Robin Szolkowy","wikicode":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Aliona Savchenko & Robin Szolkowy Podium 2008 Worlds.jpg|200px]]
Robin Szolkowy ja Olena Savtšenko
2008. aasta MM-il\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2010]] || paarissõit\n|}\n'''Robin Szolkowy''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1979]] [[Greifswald]]is) on [[Saksamaa]] [[iluuisutamine|iluuisutaja]]. Ta võistleb [[paarissõit|paarissõidus]], kus tema partner on [[Olena Savtšenko]].\n\nSzolkowy sündis [[Saksa DV]]-s [[Mecklenburg-Vorpommern]]is. Tema ema oli [[meditsiiniõde]] ja isa oli [[Tansaania]]st pärist [[arst]], kes sel ajal Greifswaldis õppis. Robin oli oma isast küll [[foto]]sid näinud, kuid kohtus temaga alles [[2008]]. aasta märtsis [[Viin]]is.\n\nSzolkowy hakkas uisutama 4-aastaselt. Algul oli ta [[üksiksõit]]ja, 16-aastaselt läks üle paarissõidule. Tema esimene partner oli Johanna Otto, kellega ta tuli [[1997]]. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 13. kohale.\n\n1997. aastal vahetas Szolkowy partnerit. Uus partner [[Claudia Rauschenbach]] oli [[1980. aasta taliolümpiamängud|1980. aasta olümpiavõitja]] [[Anett Pötzsch]]i tütar. Nende treener oli Monika Scheibe. Szolkowy ja Rauschenbach tulid [[1999]] ja [[2000]] Saksamaa meistriks juunioride ja [[2001]] täiskasvanute seas. Juunioride maailmameistrivõistlustel tulid nad 2000. aastal 10. ja 2001 9. kohale.\n\nPärast Rauschenbachi loobumist spordist osales Szolkowy ühe aasta jooksul [[sünkroonuisutamine|sünkroonuisutamises]], püüdes oma oskusi säilitada. Alles [[2003]]. aasta mais suutis Szolkowy treener [[Ingo Steuer]] talle uue paarilise leida. See oli 2000. aasta juunioride maailmameister (siis koos [[Stanislav Morozov]]iga) Olena Savtšenko. Kolm kuud hiljem kolis Savtšenko Saksamaale.\n\nVeel 5 kuud hiljem tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees. See oli nende ainus võistlus hooajal 2003/[[2004|04]].\n\n== 2005 ==\n\n[[2005]] tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks, [[Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Torino]]s 158,73 punktiga 4. kohale. Kolmikvõit läks [[Venemaa]]le, võitsid [[Tatjana Totmjanina]] ja [[Maksim Marinin]] 196,28 punktiga.\n\n[[Maailmameistrivõistlused iluuisutamises|Maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s jäid Szolkowy ja Savtšenko 169,02 punktiga 6. kohale, kaotades kõigile Venemaa ja [[Hiina]] paaridele. Võitsid Totmjanina ja Marinin 198,49 punktiga.\n\nAasta lõpul [[Tokio]]s toimunud [[Grand Prix' finaal]]is, kuhu kutsutakse hooaja 6 parimat paari, saavutasid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa rekordiga 180,10 kolmanda koha. Võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 193,60 punktiga.\n\n== 2006 ==\n[[Pilt:SawtschenkoSzolkowy 2.jpg|thumb|Savtšenko-Szolkowy tulid [[2006]]. aastal Saksamaa meistriteks]]\n[[2006]] tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Lyon]]is saavutasid nad kahe Venemaa paari ees Saksamaa rekordi 188,08 punktiga hõbemedali, kaotades üksnes Totmjaninale ja Marininile.\n\nSeejärel omandas Savtšenko Saksamaa [[kodakondsus]]e, mis võimaldas neil võistelda olümpiamängudel. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s saavutasid nad 180,15 punktiga 6. koha, kaotades taas üksnes Venemaa ja Hiina paaridele. Totmjanina ja Marinin tulid 204,48 punktiga [[olümpiavõitja]]teks.\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Calgary]]s olid Szolkowy ja Savtšenko 170,08 punktiga jälle 6. kohal, ehkki Hiinal oli ainult 2 paari ning Totmjanina-Marinin olid spordist loobunud. Maailmameistriteks tulid 189,20 punktiga [[Pang Qing]] ja [[Tong Jian]].\n\nGrand Prix' finaal toimus [[Peterburi]]s. [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] võitsid 203,19 punktiga, Savtšenko ja Szolkowy olid 180,67-ga teised.\n\n== 2007 ==\n\n[[2007]] tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Varssavi]]s saavutasid nad Saksamaa rekordi 199,39 punktiga esikoha, võites kindlalt nii lühi- kui vabakava, kuigi Savtšenko lühikavas kukkus. Nad olid esimesed Saksamaa esindajad 12-aastase vaheaja järel, kes iluuisutamises Euroopa meistriks tulid.\n\nMaailmameistrivõistlustel Tokios saavutasid Szolkowy ja Savtšenko oma esimese MM-medali, kahe Hiina paari järel ning [[Tatjana Volossožar]]i ja Stanislav Morozovi (Savtšenko endine partner) ees pronksi 187,39 punktiga. Lühikava järel olid nad isegi teised. Maailmameistriteks tulid Shen Xue ja Zhao Hongbo (203,50) Pang Qingi ja Tong Jiani (188,46) ees.\n\nGrand Prix' finaalis Torinos kogusid Szolkowy ja Savtšenko 199,23 punkti, millega võitsid selle võistluse.\n\n[[Pilt:Savchenko Szolkowy GER NH2008 SP 1.jpg|thumb|Savtšenko-Szolkowy (2008)]]\n== 2008 ==\n\n[[2008]] tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks juba viiendat korda.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Zagreb]]is tulid nad teist korda Euroopa meistriteks, püstitades Saksamaa rekordi 202,39. Järgmist paari edestasid nad enam kui 30 punktiga.\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Göteborg]]is tulid nad esimest korda maailmameistriteks, püstitades uue Saksamaa rekordi 202,86 punkti. Qing-Jian olid 5. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis [[Lõuna-Korea]]s [[Goyang]]is kogusid Szolkowy ja Savtšenko 185,09 punkti, millega jäid kahe Hiina paari järel kolmandaks. Järgnesid Volossožar-Morozov ja Kawaguchi-Smirnov.\n\n== 2009 ==\n[[Pilt:Aliona Savchenko & Robin Szolkowy 2009 Europeans.jpg|thumb|Savtšenko-Szolkowy tulid 2009 Euroopa meistriteks]]\n[[2009]] tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks 6. korda järjest.\n\nEuroopa meistrivõistlustel [[Helsingi]]s tulid nad kolmandat korda Euroopa meistriteks, kogudes 199,07 punkti.\n\nMaailmameistrivõistlustel [[Los Angeles]]es püstitasid Szolkowy ja Savtšenko uue Saksamaa rekordi 203,48 punkti ja tulid teist korda maailmameistriteks. Qing ja Jian olid 4. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis Tokios läks kaksikvõit Hiinasse. Xue-Hongbo võitsid 214,25-ga, järgnesid Qing-Jian 201,86 ja Savtšenko-Szolkowy 200,38-ga.\n\n== 2010 ==\n\n[[2010]] Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistrivõistlustel ei osalenud. Euroopa meistrivõistlustel [[Tallinn]]as võitsid nad lühikava napilt [[Yuko Kawaguchi]] ja [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnovi]] ees, aga kaotasid neile vabakavas ja jäid Saksamaa rekordi 211,72 püstitamisest hoolimata teiseks. Kawaguchi ja Smirnov kogusid 213,15 punkti.\n\n[[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is olid Szolkowy ja Savtšenko pärast lühikava Xue ja Hongbo järel teised ja langesid lõpuks kolmandaks, sest neist möödusid ka vabakavas maailmarekordi 141,81 püstitanud Qing ja Jian. Võitsid Xue-Hongbo (216,57), järgnesid Qing-Jian (213,31), Savtšenko-Szolkowy (210,60) ja Kawaguchi-Smirnov (194,77).\n\nMaailmameistriteks (võistlused toimusid Torinos) tulid Qing-Jian (211,39), järgnesid Savtšenko-Szolkowy (204,74) ja Kawaguchi-Smirnov (203,79).\n\n== Vaata ka ==\n*[[Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel]]\n\n{{commonscat}}\n\n{{JÄRJESTA:Szolkowy, Robin}}\n[[Kategooria:Saksamaa iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1979]]","hash":"fbd8e0d6c9cd431f34689c6eb01574a848f91f40522dd98f3b41ee1550fc0208","last_revision":"2019-12-09T06:25:50Z","first_revision":"2010-02-15T13:29:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.220472","cross_lingual_links":{"arz":"روبن سولكوى","de":"Robin Szolkowy","en":"Robin Szolkowy","es":"Robin Szolkowy","fa":"رابین سالکووی","fi":"Robin Szolkowy","fr":"Robin Szolkowy","hy":"Ռոբին Շոլկովի","it":"Robin Szolkowy","ja":"ロビン・ゾルコーヴィ","ko":"로빈 숄코비","mn":"Робин Шолкови","nl":"Robin Szolkowy","nb":"Robin Szolkowy","pl":"Robin Szolkowy","pt":"Robin Szolkowy","ro":"Robin Szolkowy","ru":"Шолковы, Робин","sk":"Robin Szolkowy","sv":"Robin Szolkowy","tr":"Robin Szolkowy","uk":"Робін Шолкови","uz":"Robin Szolkowy"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Robin Szolkowy (sündinud 17. juulil 1979 Greifswaldis) on Saksamaa iluuisutaja. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on Olena Savtšenko.\n\nSzolkowy sündis Saksa DV-s Mecklenburg-Vorpommernis. Tema ema oli meditsiiniõde ja isa oli Tansaaniast pärist arst, kes sel ajal Greifswaldis õppis. Robin oli oma isast küll fotosid näinud, kuid kohtus temaga alles 2008. aasta märtsis Viinis.\n\nSzolkowy hakkas uisutama 4-aastaselt. Algul oli ta üksiksõitja, 16-aastaselt läks üle paarissõidule. Tema esimene partner oli Johanna Otto, kellega ta tuli 1997. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 13. kohale.\n\n1997. aastal vahetas Szolkowy partnerit. Uus partner Claudia Rauschenbach oli 1980. aasta olümpiavõitja Anett Pötzschi tütar. Nende treener oli Monika Scheibe. Szolkowy ja Rauschenbach tulid 1999 ja 2000 Saksamaa meistriks juunioride ja 2001 täiskasvanute seas. Juunioride maailmameistrivõistlustel tulid nad 2000. aastal 10. ja 2001 9. kohale.\n\nPärast Rauschenbachi loobumist spordist osales Szolkowy ühe aasta jooksul sünkroonuisutamises, püüdes oma oskusi säilitada. Alles 2003. aasta mais suutis Szolkowy treener Ingo Steuer talle uue paarilise leida. See oli 2000. aasta juunioride maailmameister (siis koos Stanislav Morozoviga) Olena Savtšenko. Kolm kuud hiljem kolis Savtšenko Saksamaale.\n\nVeel 5 kuud hiljem tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees. See oli nende ainus võistlus hooajal 2003/04.\n\n2005 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks, Euroopa meistrivõistlustel Torinos 158,73 punktiga 4. kohale. Kolmikvõit läks Venemaale, võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 196,28 punktiga.\n\nMaailmameistrivõistlustel Moskvas jäid Szolkowy ja Savtšenko 169,02 punktiga 6. kohale, kaotades kõigile Venemaa ja Hiina paaridele. Võitsid Totmjanina ja Marinin 198,49 punktiga.\n\nAasta lõpul Tokios toimunud Grand Prix' finaalis, kuhu kutsutakse hooaja 6 parimat paari, saavutasid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa rekordiga 180,10 kolmanda koha. Võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 193,60 punktiga.\n\n2006 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Lyonis saavutasid nad kahe Venemaa paari ees Saksamaa rekordi 188,08 punktiga hõbemedali, kaotades üksnes Totmjaninale ja Marininile.\n\nSeejärel omandas Savtšenko Saksamaa kodakondsuse, mis võimaldas neil võistelda olümpiamängudel. 2006. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutasid nad 180,15 punktiga 6. koha, kaotades taas üksnes Venemaa ja Hiina paaridele. Totmjanina ja Marinin tulid 204,48 punktiga olümpiavõitjateks.\n\nMaailmameistrivõistlustel Calgarys olid Szolkowy ja Savtšenko 170,08 punktiga jälle 6. kohal, ehkki Hiinal oli ainult 2 paari ning Totmjanina-Marinin olid spordist loobunud. Maailmameistriteks tulid 189,20 punktiga Pang Qing ja Tong Jian.\n\nGrand Prix' finaal toimus Peterburis. Shen Xue ja Zhao Hongbo võitsid 203,19 punktiga, Savtšenko ja Szolkowy olid 180,67-ga teised.\n\n2007 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Varssavis saavutasid nad Saksamaa rekordi 199,39 punktiga esikoha, võites kindlalt nii lühi- kui vabakava, kuigi Savtšenko lühikavas kukkus. Nad olid esimesed Saksamaa esindajad 12-aastase vaheaja järel, kes iluuisutamises Euroopa meistriks tulid.\n\nMaailmameistrivõistlustel Tokios saavutasid Szolkowy ja Savtšenko oma esimese MM-medali, kahe Hiina paari järel ning Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi (Savtšenko endine partner) ees pronksi 187,39 punktiga. Lühikava järel olid nad isegi teised. Maailmameistriteks tulid Shen Xue ja Zhao Hongbo (203,50) Pang Qingi ja Tong Jiani (188,46) ees.\n\nGrand Prix' finaalis Torinos kogusid Szolkowy ja Savtšenko 199,23 punkti, millega võitsid selle võistluse.\n\n2008 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks juba viiendat korda.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Zagrebis tulid nad teist korda Euroopa meistriteks, püstitades Saksamaa rekordi 202,39. Järgmist paari edestasid nad enam kui 30 punktiga.\n\nMaailmameistrivõistlustel Göteborgis tulid nad esimest korda maailmameistriteks, püstitades uue Saksamaa rekordi 202,86 punkti. Qing-Jian olid 5. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis Lõuna-Koreas Goyangis kogusid Szolkowy ja Savtšenko 185,09 punkti, millega jäid kahe Hiina paari järel kolmandaks. Järgnesid Volossožar-Morozov ja Kawaguchi-Smirnov.\n\n2009 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks 6. korda järjest.\n\nEuroopa meistrivõistlustel Helsingis tulid nad kolmandat korda Euroopa meistriteks, kogudes 199,07 punkti.\n\nMaailmameistrivõistlustel Los Angeleses püstitasid Szolkowy ja Savtšenko uue Saksamaa rekordi 203,48 punkti ja tulid teist korda maailmameistriteks. Qing ja Jian olid 4. kohal.\n\nGrand Prix' finaalis Tokios läks kaksikvõit Hiinasse. Xue-Hongbo võitsid 214,25-ga, järgnesid Qing-Jian 201,86 ja Savtšenko-Szolkowy 200,38-ga.\n\n2010 Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistrivõistlustel ei osalenud. Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas võitsid nad lühikava napilt Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Smirnovi ees, aga kaotasid neile vabakavas ja jäid Saksamaa rekordi 211,72 püstitamisest hoolimata teiseks. Kawaguchi ja Smirnov kogusid 213,15 punkti.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid Szolkowy ja Savtšenko pärast lühikava Xue ja Hongbo järel teised ja langesid lõpuks kolmandaks, sest neist möödusid ka vabakavas maailmarekordi 141,81 püstitanud Qing ja Jian. Võitsid Xue-Hongbo (216,57), järgnesid Qing-Jian (213,31), Savtšenko-Szolkowy (210,60) ja Kawaguchi-Smirnov (194,77).\n\nMaailmameistriteks (võistlused toimusid Torinos) tulid Qing-Jian (211,39), järgnesid Savtšenko-Szolkowy (204,74) ja Kawaguchi-Smirnov (203,79).\n\nIluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nKategooria:Saksamaa iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1979\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Aliona Savchenko & Robin Szolkowy Podium 2008 Worlds.jpg|200px]]
Robin Szolkowy ja Olena Savtšenko
2008. aasta MM-il\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2009. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2010]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Robin Szolkowy (sündinud 17. juulil 1979 Greifswaldis) on Saksamaa iluuisutaja.","translated_text":"Robin Szolkowy (born 17 July 1979 in Greifswald) is a German beauty pageant titleholder.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on Olena Savtšenko.","translated_text":"She's competing in a pair race where her partner is Olena Savtchenko.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Szolkowy sündis Saksa DV-s Mecklenburg-Vorpommernis.","translated_text":"Szolkowy was born in Mecklenburg-Vorpommern, Germany.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema ema oli meditsiiniõde ja isa oli Tansaaniast pärist arst, kes sel ajal Greifswaldis õppis.","translated_text":"His mother was a nurse, and his father was a Tanzanian doctor who was studying in Greifswald at the time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Robin oli oma isast küll fotosid näinud, kuid kohtus temaga alles 2008. aasta märtsis Viinis.","translated_text":"Robin had seen pictures of his father, but she did not meet him until March 2008 in Vienna.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Szolkowy hakkas uisutama 4-aastaselt.","translated_text":"Szolkowy started swimming at the age of 4.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algul oli ta üksiksõitja, 16-aastaselt läks üle paarissõidule.","translated_text":"He started out as a solo rider. At the age of 16, he went over for a couple ride.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema esimene partner oli Johanna Otto, kellega ta tuli 1997. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 13. kohale.","translated_text":"Her first partner was Johanna Otto, with whom she finished 13th at the 1997 World Junior Championships.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1997. aastal vahetas Szolkowy partnerit.","translated_text":"In 1997, Szolkowy switched partners.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Uus partner Claudia Rauschenbach oli 1980. aasta olümpiavõitja Anett Pötzschi tütar.","translated_text":"Claudia Rauschenbach's new partner was the daughter of 1980 Olympic champion Anett Poetzsche.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende treener oli Monika Scheibe.","translated_text":"Their coach was Monica Scheibe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Szolkowy ja Rauschenbach tulid 1999 ja 2000 Saksamaa meistriks juunioride ja 2001 täiskasvanute seas.","translated_text":"Szolkowy and Rauschenbach won the 1999 and 2000 German junior championships and the 2001 German adult championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride maailmameistrivõistlustel tulid nad 2000. aastal 10. ja 2001 9. kohale.","translated_text":"At the World Junior Championships, they finished 10th in 2000 and 9th in 2001.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Rauschenbachi loobumist spordist osales Szolkowy ühe aasta jooksul sünkroonuisutamises, püüdes oma oskusi säilitada.","translated_text":"After Rauschenbach's retirement from the sport, Szolkowy took part in synchronization for a year, trying to maintain his skills.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles 2003. aasta mais suutis Szolkowy treener Ingo Steuer talle uue paarilise leida.","translated_text":"It was not until May 2003 that Szolkowy's coach, Ingo Steuer, found him a new mate.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli 2000. aasta juunioride maailmameister (siis koos Stanislav Morozoviga) Olena Savtšenko.","translated_text":"It was the 2000 world junior champion (now with Stanislav Morozov) Olena Savchenko.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kolm kuud hiljem kolis Savtšenko Saksamaale.","translated_text":"Three months later, Savtchenko moved to Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Veel 5 kuud hiljem tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees.","translated_text":"Five months later, Szolkowy and Savtchenko were crowned German champions by last year's champions Eva-Maria Fitze and Rico Rex.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli nende ainus võistlus hooajal 2003/04.","translated_text":"It was their only match of the 2003/04 season.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2005","translated_text":"2005","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks, Euroopa meistrivõistlustel Torinos 158,73 punktiga 4. kohale.","translated_text":"In 2005, Szolkowy and Savtchenko were German champions, and finished fourth at the European Championships in Torino with 158.73 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kolmikvõit läks Venemaale, võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 196,28 punktiga.","translated_text":"The triple went to Russia, won by Tatjana Totmjanina and Maksim Marin with 196.28 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Moskvas jäid Szolkowy ja Savtšenko 169,02 punktiga 6. kohale, kaotades kõigile Venemaa ja Hiina paaridele.","translated_text":"At the World Championships in Moscow, Szolkowy and Savtchenko finished sixth with 169.02 points, losing to all Russian and Chinese pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina ja Marinin 198,49 punktiga.","translated_text":"You beat Totmjanina and Marin by 198,49 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aasta lõpul Tokios toimunud Grand Prix' finaalis, kuhu kutsutakse hooaja 6 parimat paari, saavutasid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa rekordiga 180,10 kolmanda koha.","translated_text":"At the end of the year, at the Grand Prix final in Tokyo, where the six best pairs of the season were invited, Szolkowy and Savtšenko of Germany finished in third place with a record of 180.10.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin 193,60 punktiga.","translated_text":"You beat Tatjana Totmjanina and Maksim Marin by 193.60 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2006","translated_text":"2006","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks.","translated_text":"In 2006, Szolkowy and Savtchenko became German champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Lyonis saavutasid nad kahe Venemaa paari ees Saksamaa rekordi 188,08 punktiga hõbemedali, kaotades üksnes Totmjaninale ja Marininile.","translated_text":"At the European Championships in Lyon, they took the silver medal ahead of two Russian pairs, Germany's record 188.08 points, losing only to Totmjanin and Marin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seejärel omandas Savtšenko Saksamaa kodakondsuse, mis võimaldas neil võistelda olümpiamängudel.","translated_text":"Savtchenko then acquired German citizenship, which enabled them to compete in the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutasid nad 180,15 punktiga 6. koha, kaotades taas üksnes Venemaa ja Hiina paaridele.","translated_text":"At the 2006 Winter Olympics in Salt Lake City, they finished sixth with 180.15 points, again losing to Russia and China.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Totmjanina ja Marinin tulid 204,48 punktiga olümpiavõitjateks.","translated_text":"Totmjanina and Marin were Olympic champions with 204.48 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Calgarys olid Szolkowy ja Savtšenko 170,08 punktiga jälle 6. kohal, ehkki Hiinal oli ainult 2 paari ning Totmjanina-Marinin olid spordist loobunud.","translated_text":"At the World Championships in Calgary, Szolkowy and Savtšenko were again in sixth place with 170.08 points, although China had only 2 pairs and Totmjanina-Marinin had retired from the sport.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistriteks tulid 189,20 punktiga Pang Qing ja Tong Jian.","translated_text":"Pang Qing and Tong Jian won the world championship with 189.20 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaal toimus Peterburis.","translated_text":"The Grand Prix final was held in St. Petersburg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen Xue ja Zhao Hongbo võitsid 203,19 punktiga, Savtšenko ja Szolkowy olid 180,67-ga teised.","translated_text":"Shen Xue and Zhao Hongbo won by 203.19 points, Savtchenko and Szolkowy were the others by 180.67.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2007","translated_text":"2007","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks.","translated_text":"In 2007, Szolkowy and Savtchenko became German champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Varssavis saavutasid nad Saksamaa rekordi 199,39 punktiga esikoha, võites kindlalt nii lühi- kui vabakava, kuigi Savtšenko lühikavas kukkus.","translated_text":"At the European Championships in Warsaw, they led Germany with a record 199.39 points, winning both the short and the long jump despite Savtchenko's brief defeat.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad olid esimesed Saksamaa esindajad 12-aastase vaheaja järel, kes iluuisutamises Euroopa meistriks tulid.","translated_text":"They were the first German representatives after a 12-year hiatus to become European beautician champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Tokios saavutasid Szolkowy ja Savtšenko oma esimese MM-medali, kahe Hiina paari järel ning Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi (Savtšenko endine partner) ees pronksi 187,39 punktiga.","translated_text":"At the World Championships in Tokyo, Szolkowy and Savtchenko won their first World Cup medals, behind two Chinese pairs and ahead of Tatjana Volossožar and Stanislav Morozov (Savtchenko's former partner) with 187.39 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lühikava järel olid nad isegi teised.","translated_text":"After the brief, they were even different.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistriteks tulid Shen Xue ja Zhao Hongbo (203,50) Pang Qingi ja Tong Jiani (188,46) ees.","translated_text":"Shen Xue and Zhao Hongbo (203.50) were crowned world champions ahead of Pang Qing and Tong Jian (188.46).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaalis Torinos kogusid Szolkowy ja Savtšenko 199,23 punkti, millega võitsid selle võistluse.","translated_text":"In the Grand Prix final in Torino, Szolkowy and Savtšenko scored 199.23 points to win the race.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2008","translated_text":"2008","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks juba viiendat korda.","translated_text":"In 2008, Szolkowy and Savtšenko won the German championship for the fifth time.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Zagrebis tulid nad teist korda Euroopa meistriteks, püstitades Saksamaa rekordi 202,39.","translated_text":"At the European Championships in Zagreb, they became European champions for the second time, setting a German record of 202.39.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgmist paari edestasid nad enam kui 30 punktiga.","translated_text":"The next couple, they led by more than 30 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Göteborgis tulid nad esimest korda maailmameistriteks, püstitades uue Saksamaa rekordi 202,86 punkti.","translated_text":"At the World Championships in Gothenburg they became world champions for the first time, setting a new German record of 202.86 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Qing","translated_text":"Qing","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Jian olid 5. kohal.","translated_text":"-Jian was in fifth place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaalis Lõuna-Koreas Goyangis kogusid Szolkowy ja Savtšenko 185,09 punkti, millega jäid kahe Hiina paari järel kolmandaks.","translated_text":"In the Grand Prix final in Goyang, South Korea, Szolkowy and Savtchenko scored 185.09 points, placing third behind two Chinese pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Volossožar-Morozov ja Kawaguchi-Smirnov.","translated_text":"Volossožar-Morozov and Kawaguchi-Smirnov followed.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2009","translated_text":"2009","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks 6. korda järjest.","translated_text":"In 2009, Szolkowy and Savtchenko won the German championship for the sixth time in a row.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Helsingis tulid nad kolmandat korda Euroopa meistriteks, kogudes 199,07 punkti.","translated_text":"At the European Championships in Helsinki, they became European Champions for the third time, scoring 199.07 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistrivõistlustel Los Angeleses püstitasid Szolkowy ja Savtšenko uue Saksamaa rekordi 203,48 punkti ja tulid teist korda maailmameistriteks.","translated_text":"At the World Championships in Los Angeles, Szolkowy and Savtchenko set a new German record of 203.48 points and became world champions for the second time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Qing ja Jian olid 4. kohal.","translated_text":"Qing and Jian came in fourth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Grand Prix' finaalis Tokios läks kaksikvõit Hiinasse.","translated_text":"The Grand Prix final in Tokyo went to China in a double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Xue","translated_text":"Xue","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Hongbo võitsid 214,25-ga, järgnesid Qing-Jian 201,86 ja Savtšenko-Szolkowy 200,38-ga.","translated_text":"Hongbo won by 214.25, followed by Qing-Jian by 201.86 and Savtchenko-Szolkoy by 200.38.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2010","translated_text":"2010","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"In 2010, Szolkowy and Savtšenko did not participate in the German Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas võitsid nad lühikava napilt Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Smirnovi ees, aga kaotasid neile vabakavas ja jäid Saksamaa rekordi 211,72 püstitamisest hoolimata teiseks.","translated_text":"At the European Championships in Tallinn, they narrowly defeated Yuko Kawaguchi and Aleksandr Smirnov, but lost to them on free time and remained second despite setting Germany's record of 211.72.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kawaguchi ja Smirnov kogusid 213,15 punkti.","translated_text":"Kawaguchi and Smirnov scored 213.15 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid Szolkowy ja Savtšenko pärast lühikava Xue ja Hongbo järel teised ja langesid lõpuks kolmandaks, sest neist möödusid ka vabakavas maailmarekordi 141,81 püstitanud Qing ja Jian.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, Szolkowy and Savtchenko were second after short-lived Xue and Hongbo and eventually dropped to third, as they were also overtaken by Qing and Jian, who set a free world record of 141.81.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Xue-Hongbo (216,57), järgnesid Qing-Jian (213,31), Savtšenko-Szolkowy (210,60) ja Kawaguchi-Smirnov (194,77).","translated_text":"Xue-Hongbo won (216.57), followed by Qing-Jian (213.31), Savtchenko-Szolkowy (210.60) and Kawaguchi-Smirnov (194.77).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmameistriteks (võistlused toimusid Torinos) tulid Qing-Jian (211,39), järgnesid Savtšenko-Szolkowy (204,74) ja Kawaguchi-Smirnov (203,79).","translated_text":"Qing-Jian (211.39), followed by Savtchenko-Szolkowy (204.74) and Kawaguchi-Smirnov (203.79) became world champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel","translated_text":"Decorating at the 2006 Summer Olympics Decorating at the 2010 Summer Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Saksamaa iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1979","translated_text":":Germany Beauty Producers Category:Born in 1979","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hugo Linde","wikicode":"'''Hugo Linde''' ([[19. august]] [[1886]] [[Uue-Vändra vald]] – [[26. mai]] [[1936]]) oli eesti [[metsateadlane]].\n\nTa lõpetas [[1911]]. aastal kiitusega (I järgu õpetatud metsateadlane) [[Keiserlik Metsanduse Instituut|Keiserliku Metsanduse Instituudi]] ja töötas [[Venemaa|Vene]] riigiteenistuses.\n\n[[1921]]. aastal [[opteerumine|opteerus]] ta Eestisse, tegutses algul ettevõtjana [[metsamaterjal]]ide ümbertöötamise alal, oli alates [[1927]]. aastast [[Puurmanni]] metsaülem ja revident-metsaülem.\n\n== Kirjandus ==\n* [[Bernhard Linde]]. Õpetatud metsateadlane Hugo Linde †. [[Eesti Mets]], 22. august 1936, nr. 8, lk. 291.\n\n{{JÄRJESTA:Linde, Hugo}}\n[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1886]]\n[[Kategooria:Surnud 1936]]","hash":"280175f8d8cd1afd616f800e8de796d58c612ba5f17d926acc6934789eaeaf64","last_revision":"2017-07-20T03:06:19Z","first_revision":"2010-02-15T13:32:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.277743","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Hugo Linde (19. august 1886 Uue-Vändra vald – 26. mai 1936) oli eesti metsateadlane.\n\nTa lõpetas 1911. aastal kiitusega (I järgu õpetatud metsateadlane) Keiserliku Metsanduse Instituudi ja töötas Vene riigiteenistuses.\n\n1921. aastal opteerus ta Eestisse, tegutses algul ettevõtjana metsamaterjalide ümbertöötamise alal, oli alates 1927. aastast Puurmanni metsaülem ja revident-metsaülem.\n\nBernhard Linde. Õpetatud metsateadlane Hugo Linde †. Eesti Mets, 22. august 1936, nr. 8, lk. 291.\n\nKategooria:Eesti metsaülemad Kategooria:Sündinud 1886 Kategooria:Surnud 1936\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hugo Linde (19. august 1886 Uue-Vändra vald – 26. mai 1936) oli eesti metsateadlane.","translated_text":"Hugo Linde (born 19 August 1886 in the Netherlands ⁇ 26 May 1936) was an Estonian forest scientist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas 1911. aastal kiitusega (I järgu õpetatud metsateadlane)","translated_text":"He graduated with honors in 1911.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keiserliku Metsanduse Instituudi ja töötas Vene riigiteenistuses.","translated_text":"Imperial Forestry Institute and worked for the Russian Civil Service.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1921. aastal opteerus ta Eestisse, tegutses algul ettevõtjana metsamaterjalide ümbertöötamise alal, oli alates 1927. aastast Puurmanni metsaülem ja revident-metsaülem.","translated_text":"In 1921 he moved to Estonia, initially working as an entrepreneur in the field of forestry recycling.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bernhard Linde.","translated_text":"This is Bernhard Linde.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpetatud metsateadlane Hugo Linde †. Eesti Mets, 22. august 1936, nr. 8, lk. 291.","translated_text":"Educated forest scientist Hugo Linde †. Estonian Mets, 22 August 1936, no. 8, p. 291.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti metsaülemad Kategooria:Sündinud 1886 Kategooria:Surnud 1936","translated_text":"Forests of Estonia Category:Born in 1886 Category:Dead in 1936","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Amadeus","wikicode":"{{See artikkel|räägib näidendist; filmi kohta vaata artiklit [[Amadeus (film)]]; kino kohta vaata artiklit [[Amadeus (kino)]]}}\n\n'''\"Amadeus\"''' on [[Peter Shaffer]]i 1979. aastal kirjutatud näidend. \n\n[[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]] elust ja tema suhetest rivaal [[Antonio Salieri]]ga rääkivat näidendit innustas autorit kirjutama [[Aleksander Puškin]]i lühinäidend \"[[Mozart ja Salieri]]\".\n\n1984. aastal tehti näidendi põhjal [[Amadeus (film)|film]].\n\n[[Kategooria:Näidendid]]\n[[Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart]]\n[[Kategooria:1979. aasta kirjandusteosed]]","hash":"e92638c795688ba4b769bf347051f1294a90bdedc52d2be8781b2339b7c20fc0","last_revision":"2022-12-26T11:11:36Z","first_revision":"2010-02-15T13:47:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.333626","cross_lingual_links":{"ca":"Amadeus (obra de teatre)","cy":"Amadeus (drama)","de":"Amadeus (Drama)","en":"Amadeus (play)","es":"Amadeus (obra de teatro)","fa":"آمادئوس","fr":"Amadeus (pièce de théâtre)","he":"אמדאוס (מחזה)","it":"Amadeus (opera teatrale)","ja":"アマデウス","nb":"Amadeus (teaterstykke)","pl":"Amadeusz (dramat)","pt":"Amadeus (peça)","ru":"Амадей (пьеса)","tr":"Amadeus (oyun)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"\"Amadeus\" on Peter Shafferi 1979. aastal kirjutatud näidend.\n\nMozarti elust ja tema suhetest rivaal Antonio Salieriga rääkivat näidendit innustas autorit kirjutama Aleksander Puškini lühinäidend \"Mozart ja Salieri\".\n\n1984. aastal tehti näidendi põhjal film.\n\nKategooria:Näidendid Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart Kategooria:1979. aasta kirjandusteosed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Amadeus\" on Peter Shafferi 1979. aastal kirjutatud näidend.","translated_text":"\"Amadeus\" is a play written by Peter Shaffer in 1979.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mozarti elust ja tema suhetest rivaal Antonio Salieriga rääkivat näidendit innustas autorit kirjutama Aleksander Puškini lühinäidend \"Mozart ja Salieri\".","translated_text":"A play about Mozart's life and his relationship with rival Antonio Salier inspired the author to write Alexander Pushkin's short film \"Mozart and Salier\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1984. aastal tehti näidendi põhjal film.","translated_text":"In 1984, a movie based on the play was made.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Näidendid Kategooria:Wolfgang Amadeus Mozart Kategooria:1979. aasta kirjandusteosed","translated_text":"This is a list of films produced, co-produced, co-produced, co-produced, co-produced, co-produced, co-produced or co-produced by Wolfgang Amadeus Mozart.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vainurästas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Vainurästas\n| värvus = linnud\n| seisund = LC\n| seisundi_süsteem = IUCN3.1\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=BirdLife International|aasta=2009|ID=147263|nimi=Turdus iliacus|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Cotoneaster frigidus Turdus iliacus 9.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250px\n| riik = [[Loomad]] ''Animalia''\n| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''\n| klass = [[Linnud]] ''Aves''\n| selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes''\n| sugukond = [[Rästaslased]] ''Turdidae''\n| perekond = [[Rästas]] ''Turdus''\n| liik = '''Vainurästas'''\n| binaarne = ''Turdus iliacus''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1766\n| sünonüümid = ''Turdus musicus'' [[Carl von Linné|L.]]\n| levikukaart =\n}}\n\n'''Vainurästas''' (''Turdus iliacus'') on [[rästaslased|rästaslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[rästas|rästa]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[lind]].\n\nRahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi '''viinrästas''', '''täristilind''', '''rägistaja'''.[M. Mäger. \"Linnud rahva keeles ja meeles\". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1969]].]\n\n== Levila ==\n\nVainurästas on levinud [[Euraasia]] põhjaosas alates [[Island]]ist ja [[Šotimaa]]st kuni [[Kolõma]]ni Kirde-[[Siber]]is.[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368] Ta on [[tundra]]s tavaline lind.\n\nEestis on ta üldlevinud tavaline haudelind. Üksikud isendid võivad Eestis talvitada. Vainurästa pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 0–25 isendile[L. Rootsmäe, H. Veroman. \"Eesti laululinnud\". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn [[1974]]]\n\n\n== Toitumine ==\n\nVainurästas on segatoiduline. Putukate ja vihmausside kõrval toitub ta marjadest, süües talvel eriti [[pihlakas|pihlaka]] ja [[viirpuu]] marju.\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad\n[{{netiviide| url = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| pealkiri = Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = [[Hirundo]]| aeg = 2009| koht = | väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| vaadatud = 2011-10-27| arhiivimisaeg = 2011-12-14| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111214104226/http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| url-olek = ei tööta}}]\n}}\n\n==Välislingid==\n* {{Elurikkus}}\n\n*[http://atlas.postimees.ee/4202961/norras-leiti-jaast-4200-aasta-vanune-vainurastas?_ga=2.260566216.436268502.1502109910-1750293588.1467277196 Norras leiti jääst 4200 aasta vanune vainurästas], Atlas, 7. august 2017\n\n[[Kategooria:Rästaslased]]\n[[Kategooria:Eesti värvulised]]","hash":"957b2e0556e69be135a0c0a954f92a465c7979e81fe34b6de0887fac2f0eb81c","last_revision":"2023-05-03T16:54:45Z","first_revision":"2010-02-15T13:49:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.393626","cross_lingual_links":{"an":"Turdus iliacus","ar":"سمنة حمراء الجناح","arz":"سمنه حمراء الجناح","ast":"Turdus iliacus","az":"Turdus iliacus","ba":"Ҡыҙылбауыр барҡылдаҡ","be":"Дрозд белабровы","bg":"Беловежд дрозд","br":"Drask-lann","ca":"Tord ala-roig","ceb":"Turdus iliacus","cs":"Drozd cvrčala","cy":"Coch dan adain","da":"Vindrossel","de":"Rotdrossel","en":"Redwing","eo":"Ruĝaksela turdo","es":"Turdus iliacus","eu":"Birigarro hegal gorri","fa":"توکای پهلوسرخ","fi":"Punakylkirastas","fo":"Óðinshani","fr":"Grive mauvis","ga":"Deargán sneachta","gl":"Tordo rubio","he":"קיכלי לבן-גבה","hu":"Szőlőrigó","hy":"Սպիտակահոնք կեռնեխ","is":"Skógarþröstur","it":"Turdus iliacus","ja":"ワキアカツグミ","kbd":"Бзуущхъуэнабдзэху","kk":"Аққабақ сайрақ","lt":"Baltabruvis strazdas","lv":"Plukšķis","mk":"Лисест дрозд","nap":"Marvizzo","nds-nl":"Schatliester (Turdus iliacus)","nl":"Koperwiek","nn":"Raudvengtrast","nb":"Rødvingetrost","nv":"Téél halkizhii bitʼaʼ łichíʼígíí","olo":"Ruskeikylgiračoi","pl":"Droździk","pms":"Turdus iliacus","pt":"Turdus iliacus","ru":"Белобровик","rue":"Дрозд виноградник","sah":"Өрүөстээх чаччыгыныар","sco":"Turdus iliacus","se":"Ruksessoadjá","sk":"Drozd červenkavý","smn":"Veigilodde","sv":"Rödvingetrast","tr":"Kızıl ardıç kuşu","tt":"Ак кашлы баркылдык","uk":"Дрізд білобровий","vi":"Turdus iliacus","war":"Turdus iliacus","wuu":"白眉歌鸫","zh":"白眉歌鶇"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Vainurästas (Turdus iliacus) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.\n\nRahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi viinrästas, täristilind, rägistaja.\n\nVainurästas on levinud Euraasia põhjaosas alates Islandist ja Šotimaast kuni Kolõmani Kirde-Siberis. Ta on tundras tavaline lind.\n\nEestis on ta üldlevinud tavaline haudelind. Üksikud isendid võivad Eestis talvitada. Vainurästa pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 0–25 isendile.\n\nVainurästa üldpikkus on 19–23 cm. Ta on Eesti väikseim rästas. Sugupooled on sarnased. Muidu on vainurästas üsna laulurästa moodi, kuid sellest eristavad teda valge või ruuge kulmutriip, rusked tiivaalused ja roostepunased kehaküljed. Vanalinnu ülapool on ühtlaselt tumepruun, alapool on põhiliselt valge, laiade tumepruunide triipudega rinnal ja kõhu külgedel. Tiivad ja saba on tumepruunid. Nokk on tumepruun, alanoka tüvik on kollane, jalad pruunid. Lennul eristavad teda laulurästast roostepunased tiivaalused ja kõrge venitatud häälitsus tzii.\n\nVainurästa laul koosneb kahest osast – kõlavast vilereast ja kriginast. Laul varieerub piirkonniti. Hommikul alustab ta laulmist ühe esimese laululinnuna lepalinnu järel. Tundras annab see valju, ehkki lühida lauluga lind endast juba kaugelt teada.\n\nEestis asustab ta igasuguseid lehtmetsi, puisniite, salukuusikuid, parke ja kalmistuid.\n\nVainurästas ehitab pesa igasuguste puude-põõsaste otsa. Pesakoha valimisel on ta kohanemisvõimeline: pesi on leitud ka puuriidas, taral ja redelil. Eestis on vainurästa pesi leitud ka heinaküünides. Mõnikord on pesa lihtsalt maapinnal.\n\nPesa väliskiht koosneb kõrtest, kuivadest puulehtedest ja vähestest raagudest, keskkihis on kõvendatud muld ja sisekihis on peenematest kõrtest vooderdus.\n\nKurnas on keskmiselt 4–5 muna, mida hauvad mõlemad vanemad. Poegi toidetakse peamiselt putukate, vihmausside, nälkjate ja marjadega.\n\nVainurästas on segatoiduline. Putukate ja vihmausside kõrval toitub ta marjadest, süües talvel eriti pihlaka ja viirpuu marju.\n\nNorras leiti jääst 4200 aasta vanune vainurästas, Atlas, 7. august 2017\n\nKategooria:Rästaslased Kategooria:Eesti värvulised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Vainurästas\n| värvus = linnud\n| seisund = LC\n| seisundi_süsteem = IUCN3.1\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=BirdLife International|aasta=2009|ID=147263|nimi=Turdus iliacus|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Cotoneaster frigidus Turdus iliacus 9.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250px\n| riik = [[Loomad]] ''Animalia''\n| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''\n| klass = [[Linnud]] ''Aves''\n| selts = [[Värvulised]] ''Passeriformes''\n| sugukond = [[Rästaslased]] ''Turdidae''\n| perekond = [[Rästas]] ''Turdus''\n| liik = '''Vainurästas'''\n| binaarne = ''Turdus iliacus''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1766\n| sünonüümid = ''Turdus musicus'' [[Carl von Linné|L.]]\n| levikukaart =\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vainurästas (Turdus iliacus) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.","translated_text":"Turdus iliacus is a species of bird in the pea family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi viinrästas, täristilind, rägistaja.","translated_text":"In the national news, the name of the vine has come to be known as the vine, the bird of prey, the bird of prey.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[M. Mäger. \"Linnud rahva keeles ja meeles\". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1969]].]","char_index":78,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Levila","translated_text":"For the purposes of this Regulation:","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vainurästas on levinud Euraasia põhjaosas alates Islandist ja Šotimaast kuni Kolõmani Kirde-Siberis.","translated_text":"It is found in northern Eurasia from Iceland and Scotland to northern Siberia.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":100,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on tundras tavaline lind.","translated_text":"He's a very ordinary bird.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind.","translated_text":"In Estonia, it's a common burial ground.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksikud isendid võivad Eestis talvitada.","translated_text":"Individuals can winter in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vainurästa pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 0–25 isendile.","translated_text":"The number of breeding pairs is estimated at ⁇ 150,000 to ⁇ 200 000 pairs, the number in winter is estimated at ⁇ 25 individuals.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":146,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Vanalinnu ülapool on ühtlaselt tumepruun, alapool on põhiliselt valge, laiade tumepruunide triipudega rinnal ja kõhu külgedel.","translated_text":"The upper part of the bird is uniformly dark brown, the lower part is mainly white, with broad dark brown stripes on the chest and abdominal sides.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tiivad ja saba on tumepruunid.","translated_text":"Wings and tail are dark brown.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nokk on tumepruun, alanoka tüvik on kollane, jalad pruunid.","translated_text":"The tip is dark brown, the tip is yellow, the legs are brown.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lennul eristavad teda laulurästast roostepunased tiivaalused ja kõrge venitatud häälitsus tzii.","translated_text":"On the flight, he is distinguished from the singer by his reddish-brown underpants and a high-pitched voice tzi.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vainurästa laul koosneb kahest osast – kõlavast vilereast ja kriginast.","translated_text":"The song is composed of two parts ⁇ a vocal vibrator and a Kognina.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Laul varieerub piirkonniti.","translated_text":"The song varies by region.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hommikul alustab ta laulmist ühe esimese laululinnuna lepalinnu järel.","translated_text":"In the morning, she starts singing as one of the first songbirds after the night.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tundras annab see valju, ehkki lühida lauluga lind endast juba kaugelt teada.","translated_text":"The tundra makes noises, although the bird with its short song has long known itself.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":76,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Elupaik","translated_text":"Residence","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis asustab ta igasuguseid lehtmetsi, puisniite, salukuusikuid, parke ja kalmistuid.","translated_text":"In Estonia, he establishes all sorts of leafy forests, porcupines, slums, parks and herds.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pesitsemine","translated_text":"Washing","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vainurästas ehitab pesa igasuguste puude-põõsaste otsa.","translated_text":"The hedgehog builds a nest on all kinds of tree trunks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pesakoha valimisel on ta kohanemisvõimeline: pesi on leitud ka puuriidas, taral ja redelil.","translated_text":"When choosing a nesting site, it is adaptable: fish have also been found in cages, grasshoppers and reeds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eestis on vainurästa pesi leitud ka heinaküünides.","translated_text":"In Estonia, there have also been findings of poultry poultry.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":49,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Mõnikord on pesa lihtsalt maapinnal.","translated_text":"Sometimes the nest is just on the ground.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":35,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pesa väliskiht koosneb kõrtest, kuivadest puulehtedest ja vähestest raagudest, keskkihis on kõvendatud muld ja sisekihis on peenematest kõrtest vooderdus.","translated_text":"The outer layer of the bark is made up of cloves, dried leaves and a few stems, the middle layer is hardened soil and the inner layer is covered with a layer of thinner cloves.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kurnas on keskmiselt 4–5 muna, mida hauvad mõlemad vanemad.","translated_text":"An average of 4 ⁇ 5 eggs are buried by both parents.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poegi toidetakse peamiselt putukate, vihmausside, nälkjate ja marjadega.","translated_text":"The son is mainly fed insects, raindrops, starvers, and berries.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[L. Rootsmäe, H. Veroman. \"Eesti laululinnud\". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn [[1974]]]","char_index":72,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Toitumine","translated_text":"Nutrition","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vainurästas on segatoiduline.","translated_text":"It's very confusing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Putukate ja vihmausside kõrval toitub ta marjadest, süües talvel eriti pihlaka ja viirpuu marju.","translated_text":"In addition to insects and raindrops, it feeds on berries, especially peaches and figs in winter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Norras leiti jääst 4200 aasta vanune vainurästas, Atlas, 7. august 2017","translated_text":"In Norway, a 4,200-year-old iceberg was found, Atlas, August 7, 2017.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rästaslased Kategooria:Eesti värvulised","translated_text":":Russian Category:Estonian in colour","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Rahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi viinrästas, täristilind, rägistaja.","translated_text":"In the national news, the name of the vine has come to be known as the vine, the bird of prey, the bird of prey.","citations":[{"content":"[M. Mäger. \"Linnud rahva keeles ja meeles\". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1969]].]","char_index":78,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vainurästas on levinud Euraasia põhjaosas alates Islandist ja Šotimaast kuni Kolõmani Kirde-Siberis.","translated_text":"It is found in northern Eurasia from Iceland and Scotland to northern Siberia.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":100,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind. Üksikud isendid võivad Eestis talvitada. Vainurästa pesitsusaegset arvukust hinnatakse 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 0–25 isendile.","translated_text":"In Estonia, it's a common burial ground. Individuals can winter in Estonia. The number of breeding pairs is estimated at ⁇ 150,000 to ⁇ 200 000 pairs, the number in winter is estimated at ⁇ 25 individuals.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":199,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Laul varieerub piirkonniti. Hommikul alustab ta laulmist ühe esimese laululinnuna lepalinnu järel. Tundras annab see valju, ehkki lühida lauluga lind endast juba kaugelt teada.","translated_text":"The song varies by region. In the morning, she starts singing as one of the first songbirds after the night. The tundra makes noises, although the bird with its short song has long known itself.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":175,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vainurästas ehitab pesa igasuguste puude-põõsaste otsa. Pesakoha valimisel on ta kohanemisvõimeline: pesi on leitud ka puuriidas, taral ja redelil. Eestis on vainurästa pesi leitud ka heinaküünides.","translated_text":"The hedgehog builds a nest on all kinds of tree trunks. When choosing a nesting site, it is adaptable: fish have also been found in cages, grasshoppers and reeds. In Estonia, there have also been findings of poultry poultry.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":197,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Pesakoha valimisel on ta kohanemisvõimeline: pesi on leitud ka puuriidas, taral ja redelil. Eestis on vainurästa pesi leitud ka heinaküünides. Mõnikord on pesa lihtsalt maapinnal.","translated_text":"When choosing a nesting site, it is adaptable: fish have also been found in cages, grasshoppers and reeds. In Estonia, there have also been findings of poultry poultry. Sometimes the nest is just on the ground.","citations":[{"content":"[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 367–368]","char_index":178,"name":"Loomade elu","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kurnas on keskmiselt 4–5 muna, mida hauvad mõlemad vanemad. Poegi toidetakse peamiselt putukate, vihmausside, nälkjate ja marjadega.","translated_text":"An average of 4 ⁇ 5 eggs are buried by both parents. The son is mainly fed insects, raindrops, starvers, and berries.","citations":[{"content":"[L. Rootsmäe, H. Veroman. \"Eesti laululinnud\". [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], Tallinn [[1974]]]","char_index":132,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Vokaalne düslaalia","wikicode":"'''Vokaalne düslaalia''' on [[düslaalia]] juhtum, mille korral on tegemist [[täishäälik]]ute väära [[hääldamine|hääldamisega]]. \n\n[[Eesti keel]]es kahjustuvad sellisel juhul kõige enam [[häälik]]ud [[Õ (häälik)|õ]], [[Ä (häälik)|ä]], [[Ö (Ö (häälik)|ö]] ja [[Ü (häälik)|ü]]. \n\nEsineb väga harva. \n\n[[Prognoos (meditsiin)|Prognoos]] on hea.\n\n==Kirjandus==\n*[[Reet Laanisto]], [[Katrin Pentšuk]], [[Ulvi Raidla]]. ''Õpime hääldama: Ä, Ö, Ü, Õ'', Tallinn: TEA Kirjastus, 2004.\n\n[[Kategooria:Logopeedia]]","hash":"2d7b630a52b5fc50b8edf05522d621a8d0799f49092d31223b355df341334093","last_revision":"2012-07-16T17:50:49Z","first_revision":"2010-02-15T14:02:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.446427","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Vokaalne düslaalia on düslaalia juhtum, mille korral on tegemist täishäälikute väära hääldamisega.\n\nEesti keeles kahjustuvad sellisel juhul kõige enam häälikud õ, ä, ö ja ü.\n\nEsineb väga harva.\n\nPrognoos on hea.\n\nReet Laanisto, Katrin Pentšuk, Ulvi Raidla. Õpime hääldama: Ä, Ö, Ü, Õ, Tallinn: TEA Kirjastus, 2004.\n\nKategooria:Logopeedia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vokaalne düslaalia on düslaalia juhtum, mille korral on tegemist täishäälikute väära hääldamisega.","translated_text":"Vocal dyslalia is a case of dyslalia in which the full vowels are pronounced incorrectly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti keeles kahjustuvad sellisel juhul kõige enam häälikud õ, ä, ö ja ü.","translated_text":"In Estonian, the vowels ah, ah, ö and u are the most frequently used.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esineb väga harva.","translated_text":"It rarely happens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Prognoos on hea.","translated_text":"The prognosis is good.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Reet Laanisto, Katrin Pentšuk, Ulvi Raidla.","translated_text":"Betrayed by Laanisto, Katrin Penchuk, Ulvi Raidla.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpime hääldama: Ä, Ö, Ü, Õ, Tallinn: TEA Kirjastus, 2004.","translated_text":"Let's learn how to pronounce: Ah, Ö, Ö, Õ, Tallinn: TEA publication, 2004.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Logopeedia","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Julius Bernakoff","wikicode":"'''Julius Bernakoff''' ([[7. märts]] [[1881]] [[Palupera vald (Otepää kihelkond)|Palupera vald]], [[Tartumaa]] – [[16. mai]] [[1937]]) oli [[Karula metskond|Karula]] metsaülem.\n\nTa oli 1905–1918 [[Taheva mõis]]a metsaülem, osales Esimeses maailmasõjas, seejärel [[Karula mõis]]a hoolekande-metsaülem ja [[Kütteainete Keskkomitee|kütteainete keskkomitee]] volinik Tartumaal. Pärast erametsade riigistamist määrati ta [[Kaagjärve metskond|Kaagjärve]] metsaülemaks, milline metskond nimetati hiljem ümber Karula metskonnaks. Ta töötas 1905. aastast kuni surmani samas piirkonnas.\n\n==Kirjandus==\n* A. Küng. Julius Bernakoff †. [[Eesti Mets]], 21. juuni 1937, nr. 6, lk. 225.\n\n{{JÄRJESTA:Bernakoff, Julius}}\n[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]\n[[Kategooria:Liivimaa inimesed]]\n[[Kategooria:Sündinud 1881]]\n[[Kategooria:Surnud 1937]]","hash":"473c57b73ac09ce5cf960f7e7bc1ee2dbeb33db6efa538fe785a50e3b9f65529","last_revision":"2018-01-28T21:17:49Z","first_revision":"2010-02-15T14:04:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.503165","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Julius Bernakoff (7. märts 1881 Palupera vald, Tartumaa – 16. mai 1937) oli Karula metsaülem.\n\nTa oli 1905–1918 Taheva mõisa metsaülem, osales Esimeses maailmasõjas, seejärel Karula mõisa hoolekande-metsaülem ja kütteainete keskkomitee volinik Tartumaal. Pärast erametsade riigistamist määrati ta Kaagjärve metsaülemaks, milline metskond nimetati hiljem ümber Karula metskonnaks. Ta töötas 1905. aastast kuni surmani samas piirkonnas.\n\nA. Küng. Julius Bernakoff †. Eesti Mets, 21. juuni 1937, nr. 6, lk. 225.\n\nKategooria:Eesti metsaülemad Kategooria:Liivimaa inimesed Kategooria:Sündinud 1881 Kategooria:Surnud 1937\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Julius Bernakoff (7. märts 1881 Palupera vald, Tartumaa – 16. mai 1937) oli Karula metsaülem.","translated_text":"Julius Bernakoff (born 7 March 1881 in Palupera, Tartumaa ⁇ 16 May 1937) was a forest chief of Karula.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli 1905–1918 Taheva mõisa metsaülem, osales Esimeses maailmasõjas, seejärel Karula mõisa hoolekande-metsaülem ja kütteainete keskkomitee volinik Tartumaal.","translated_text":"From 1905 to 1918 he was the forest manager of the Taheva Manor, participated in the First World War, then the forest manager of the Karula Manor and the commissioner of the Central Committee of Forestry and Fisheries in Tartuma.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast erametsade riigistamist määrati ta Kaagjärve metsaülemaks, milline metskond nimetati hiljem ümber Karula metskonnaks.","translated_text":"Following the nationalization of the early forests, he was appointed forest manager of Lake Kaagare, which was later renamed Karula Forest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta töötas 1905. aastast kuni surmani samas piirkonnas.","translated_text":"He worked in the same area from 1905 until his death.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"A. Küng.","translated_text":"A. The corner.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Julius Bernakoff †. Eesti Mets, 21. juuni 1937, nr. 6, lk. 225.","translated_text":"It is therefore appropriate to take into account that the provisions of this Regulation do not preclude the adoption of measures which are incompatible with the functioning of the internal market.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti metsaülemad Kategooria:Liivimaa inimesed Kategooria:Sündinud 1881 Kategooria:Surnud 1937","translated_text":"Forests of Estonia Category:Libya people Category:Born in 1881 Category:died in 1937","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mustela vison","wikicode":"#suuna[[Mink]]","hash":"0160fba63b9b2daef64fd25bfa1fb245a67a8f23d4e5a6f6d3e5203f3f83930c","last_revision":"2010-02-15T14:09:49Z","first_revision":"2010-02-15T14:09:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.571514","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMink\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMink","translated_text":"In the directionMink","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Neovison vison","wikicode":"#suuna[[Mink]]","hash":"0160fba63b9b2daef64fd25bfa1fb245a67a8f23d4e5a6f6d3e5203f3f83930c","last_revision":"2010-02-15T14:10:12Z","first_revision":"2010-02-15T14:10:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.667100","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMink\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMink","translated_text":"In the directionMink","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Voldemar Luik","wikicode":"{{See artikkel| räägib metsaülemast; jalgpalluri kohta vaata artiklit [[Voldemar Luik (jalgpallur)]]}} \n\n'''Voldemar Luik''' [[VR II/3]] (1. mai ([[vkj]])/ [[13. mai]] [[1897]] [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi vald]], [[Põltsamaa kihelkond]], [[Viljandimaa]] – [[14. juuli]] [[1938]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[ohvitseri asetäitja]]) ja metsandustegelane.\n\nTa osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[3. Üksik Jalaväepataljon|3. jalaväepolgu]] koosseisus.\n\nTa lõpetas [[Tartu Ülikool]]i juures korraldatavad lühiajalised metsaülemate ettevalmistamise kursused, sai 1921 Purila abimetsaülemaks, 1922 Triigi abimetsaülemaks ja 1925 metsaülemaks. \n\nOli juhtivalt tegev [[Kaitseliidu Harju malev]]a Kose malevkonnas ja [[Vabaduse Risti Vendade Ühendus]]e Tallinna osakonna liige 1934–1938.\n\n==Tunnustus==\n*1920, 24. juuli – [[priikooli õigus]] kõrghariduse omandamiseni\n*1920, 14. september – [[VR II/3|Vabaduse Rist II/3]], lisandusid 15 000 marka\n*1921, 27. juuli – [[tasuta maa]] normaaltalu mõõdus (hilisem Mikkuri talu (18,57 [[Hektar|ha]]) Pajusi mõisast Põltsamaa kihelkonnast Viljandimaalt) \n*[[Vabadussõja mälestusmärk]] haavatulindiga\n*1928 [[Läti]] iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal\n\n==Isiklikku==\nTema tütar oli Põltsamaa kooliõpetaja ja kogudusetegelane [[Asta Kuurme]] ning tütremees kirikuõpetaja [[Herbert Kuurme]]; tema poeg oli looduskaitsja [[Heino Luik]].\n\n==Kirjandust==\n*Voldemar Luik †. Eesti Mets nr 8, 16. august 1938. Lk 307\n*[[Jaak Pihlak]]. \"Põltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad\". [[Viljandi Muuseum]]i aastaraamat 2006. Viljandi 2007. Lk 158–159\n\n==Välislingid==\n*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21640 Eesti ohvitseride andmekogu]\n*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=nWVr8GjA0gBm Haud Põltsamaa uuel kalmistul]\n\n{{JÄRJESTA:Luik, Voldemar}}\n[[Kategooria:Eesti metsaülemad]]\n[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]\n[[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]]\n[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]\n[[Kategooria:Vabaduse Risti Vendade Ühenduse liikmed]]\n[[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]]\n[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]\n[[Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1897]]\n[[Kategooria:Surnud 1938]]","hash":"a8e1be0674d17e8487593beacc70f4951af2b827cfa77ff8ba9f813868046f78","last_revision":"2021-09-26T11:00:13Z","first_revision":"2010-02-15T14:25:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.721567","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Voldemar Luik VR II/3 (1. mai (vkj)/ 13. mai 1897 Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 14. juuli 1938 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (ohvitseri asetäitja) ja metsandustegelane.\n\nTa osales Vabadussõjas 3. jalaväepolgu koosseisus.\n\nTa lõpetas Tartu Ülikooli juures korraldatavad lühiajalised metsaülemate ettevalmistamise kursused, sai 1921 Purila abimetsaülemaks, 1922 Triigi abimetsaülemaks ja 1925 metsaülemaks.\n\nOli juhtivalt tegev Kaitseliidu Harju maleva Kose malevkonnas ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige 1934–1938.\n\n1920, 24. juuli – priikooli õigus kõrghariduse omandamiseni 1920, 14. september – Vabaduse Rist II/3, lisandusid 15 000 marka 1921, 27. juuli – tasuta maa normaaltalu mõõdus (hilisem Mikkuri talu (18,57 ha) Pajusi mõisast Põltsamaa kihelkonnast Viljandimaalt) Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga 1928 Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal\n\nTema tütar oli Põltsamaa kooliõpetaja ja kogudusetegelane Asta Kuurme ning tütremees kirikuõpetaja Herbert Kuurme; tema poeg oli looduskaitsja Heino Luik.\n\nVoldemar Luik †. Eesti Mets nr 8, 16. august 1938. Lk 307 Jaak Pihlak. \"Põltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad\". Viljandi Muuseumi aastaraamat 2006. Viljandi 2007. Lk 158–159\n\nEesti ohvitseride andmekogu Haud Põltsamaa uuel kalmistul\n\nKategooria:Eesti metsaülemad Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid Kategooria:Vabaduse Risti Vendade Ühenduse liikmed Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis Kategooria:Vabadussõja veteranid Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1897 Kategooria:Surnud 1938\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Voldemar Luik VR II/3 (1. mai (vkj)/ 13. mai 1897 Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 14. juuli 1938 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (ohvitseri asetäitja) ja metsandustegelane.","translated_text":"Voldemar Luik VR II/3 (1 May 1897 - 13 May 1897) was an Estonian military officer and forestry worker.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta osales Vabadussõjas 3. jalaväepolgu koosseisus.","translated_text":"He fought in the War of Independence with the 3rd Infantry Division.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas Tartu Ülikooli juures korraldatavad lühiajalised metsaülemate ettevalmistamise kursused, sai 1921 Purila abimetsaülemaks, 1922 Triigi abimetsaülemaks ja 1925 metsaülemaks.","translated_text":"After completing short-term forestry training courses at the University of Tartu, he was appointed Assistant Forest Manager of Purila in 1921, Assistant Forest Manager of Trigg in 1922, and Forest Manager in 1925.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Oli juhtivalt tegev Kaitseliidu Harju maleva Kose malevkonnas ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige 1934–1938.","translated_text":"He was a member of the Tallinn branch of the Society of Friars of the Cross of Liberty from 1934 to 1938.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1920, 24. juuli – priikooli õigus kõrghariduse omandamiseni 1920, 14. september – Vabaduse Rist II/3, lisandusid 15 000 marka 1921, 27. juuli – tasuta maa normaaltalu mõõdus (hilisem Mikkuri talu (18,57 ha) Pajusi mõisast Põltsamaa kihelkonnast Viljandimaalt)","translated_text":"1920, 24 July ⁇ right to higher education, 1920 14 September ⁇ Freedom Cross II/3, added 15 000 marks, 1921 27 July ⁇ free land normal wage measure (later Mikkuri farm (18.57 ha)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vabadussõja mälestusmärk haavatulindiga 1928 Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal","translated_text":"War memorial with wounded plaque 1928 Medal for the 10th anniversary of Latvia's independence","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema tütar oli Põltsamaa kooliõpetaja ja kogudusetegelane Asta Kuurme ning tütremees kirikuõpetaja Herbert Kuurme; tema poeg oli looduskaitsja Heino Luik.","translated_text":"Her daughter was Asta Kuurme, a school teacher and church worker in Poland, and her daughter was Herbert Kuurme, a church teacher; her son was Heino Luik, a conservationist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandust","translated_text":"In the field of literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Voldemar Luik †. Eesti Mets nr 8, 16. august 1938.","translated_text":"Voldemar Luik †. Estonian Mets no. 8, 16 August 1938.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 307 Jaak Pihlak.","translated_text":"It's the 307 Jack the Ripper.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Põltsamaa kihelkond ja Vabaduse Risti vennad\".","translated_text":"\"Friendship of the Land and Brothers of the Cross of Liberty\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viljandi Muuseumi aastaraamat 2006.","translated_text":"The yearbook of the Viljandi Museum 2006.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viljandi 2007.","translated_text":"In the year 2007.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 158–159","translated_text":"Lk 158 ⁇ 159","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti ohvitseride andmekogu Haud Põltsamaa uuel kalmistul","translated_text":"Database of Estonian officers Tomb on the new farm of Põltsamaa","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti metsaülemad Kategooria:3.","translated_text":"Forests of Estonia Category 3.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksiku Jalaväepataljoni koosseis Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid Kategooria:Vabaduse Risti Vendade Ühenduse liikmed Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis Kategooria:Vabadussõja veteranid Kategooria:Põltsamaa kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1897 Kategooria:Surnud 1938","translated_text":"Members of a single infantry battalion made up of the following categories:Members of the Order of the Garrison of the Defence Forces Category:Freedom Cross Class II 3rd rank Cavalry Category:Members of the Freedom Cross Community Category:Veteranes of the First World War in Estonia Category:Veteranes of the War of Independence Category:Born 1897 Category:Dead 1938","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Turdus iliacus","wikicode":"#suuna[[Vainurästas]]","hash":"1f1aa0d68c63b2cc35dd84612e994970cf0bcfe255688c631b4fa4853d66927b","last_revision":"2010-02-15T14:44:01Z","first_revision":"2010-02-15T14:44:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.782464","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVainurästas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVainurästas","translated_text":"In the direction","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alaalia","wikicode":"'''Alaalia''', ka ''Alalia idiopathica'' on [[kõnepuue]], mis avaldub [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] täielikus või osalises puudumises normaalse [[intellekt]]i ja [[kuulmine|kuulmise]] juures. Alaaliaga inimest nimetatakse [[tumm]]aks.\n\n[[RHK-10]] järgi liigitatakse süsteemsete ehk polümorfsete kõnepuuete hulka.\n\nAlaalia põhjusteks peetakse [[ajukoor]]e [[kõnekeskus]]te [[orgaaniline kahjustus|orgaanilist kahjustust]] kõne-eelses eas. Selle tõttu esineb kõne üldine alaareng ehk alakõne.\n\nAlaalia on alakõne raskeim vorm. Tumma kõnepuue avaldub eelkõige enese [[väljenduspuue|verbaalses väljendamises]] ([[ekspressiivne kõne]]). Sõltuvalt raskusastmest võib kõne kas üldse puududa või mõningal määral siiski olemas olla. Kõne mõistmisega probleeme ei esine.\n\nAlaalia alaliigid on [[sensoorne alaalia]] ja [[motoorne alaalia]].\n\n==Vaata ka==\n*[[afaasia]]\n*[[ekspressiivne kõnehäire]] ehk väljenduspuue\n*[[eripedagoogika]]\n*[[impressiivne kõne]]\n*[[logopeedia]]\n\n==Kirjandus==\n*Triin Saar, Alaalia diagnoosiga laste töömälu iseärasused võrreldes eakohase kõnearenguga lastega, Tartu Ülikool 2006\n*Н.И. Кузьмина, В.И. Рождественская, Воспитание речи неговорящих детей-алаликов : пособие для учителей-логопедов, Москва: Просвещение, 1966\n\n[[Kategooria:Puuded]]\n[[Kategooria:Logopeedia]]","hash":"40a76c28422b468328d49db2ec0974903c1336f97e6b077a0d9803cc26083897","last_revision":"2013-08-30T02:59:36Z","first_revision":"2010-02-15T14:48:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.843356","cross_lingual_links":{"ar":"تأخر النطق","az":"Alaliya","be":"Немата","ca":"Alàlia","de":"Alalie","en":"Speech delay","eo":"Malfrua parolevoluo","es":"Alalia","hu":"Megkésett beszédfejlődés","id":"Gangguan terlambat berbicara","ms":"Kelambatan pertuturan","nl":"Alalie","pl":"Alalia (zaburzenie mowy)","ru":"Алалия","tg":"Гунгӣ","uk":"Алалія","uz":"Alaliya","zh":"語音發展遲緩"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Alaalia, ka Alalia idiopathica on kõnepuue, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalse intellekti ja kuulmise juures. Alaaliaga inimest nimetatakse tummaks.\n\nRHK-10 järgi liigitatakse süsteemsete ehk polümorfsete kõnepuuete hulka.\n\nAlaalia põhjusteks peetakse ajukoore kõnekeskuste orgaanilist kahjustust kõne-eelses eas. Selle tõttu esineb kõne üldine alaareng ehk alakõne.\n\nAlaalia on alakõne raskeim vorm. Tumma kõnepuue avaldub eelkõige enese verbaalses väljendamises (ekspressiivne kõne). Sõltuvalt raskusastmest võib kõne kas üldse puududa või mõningal määral siiski olemas olla. Kõne mõistmisega probleeme ei esine.\n\nAlaalia alaliigid on sensoorne alaalia ja motoorne alaalia.\n\nafaasia ekspressiivne kõnehäire ehk väljenduspuue eripedagoogika impressiivne kõne logopeedia\n\nTriin Saar, Alaalia diagnoosiga laste töömälu iseärasused võrreldes eakohase kõnearenguga lastega, Tartu Ülikool 2006 Н.И. Кузьмина, В.И. Рождественская, Воспитание речи неговорящих детей-алаликов : пособие для учителей-логопедов, Москва: Просвещение, 1966\n\nKategooria:Puuded Kategooria:Logopeedia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alaalia, ka Alalia idiopathica on kõnepuue, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalse intellekti ja kuulmise juures.","translated_text":"Alalia, also Alalia idiopathica, is a speech disorder characterized by a complete or partial absence of speech in normal intelligence and hearing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alaaliaga inimest nimetatakse tummaks.","translated_text":"A person with a constant is called a dark one.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"RHK-10 järgi liigitatakse süsteemsete ehk polümorfsete kõnepuuete hulka.","translated_text":"According to RHK-10, they are classified as systemic or polymorphic speech disorders.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alaalia põhjusteks peetakse ajukoore kõnekeskuste orgaanilist kahjustust kõne-eelses eas.","translated_text":"The reason for the delay is considered to be the pre-speech age of organic damage to the brain's speech centers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle tõttu esineb kõne üldine alaareng ehk alakõne.","translated_text":"As a result, there is a general understatement of speech.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alaalia on alakõne raskeim vorm.","translated_text":"Alalia is the most difficult form of subversion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tumma kõnepuue avaldub eelkõige enese verbaalses väljendamises (ekspressiivne kõne).","translated_text":"A dark spoken word is expressed primarily in verbal expression (expressive speech).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõltuvalt raskusastmest võib kõne kas üldse puududa või mõningal määral siiski olemas olla.","translated_text":"Depending on the degree of difficulty, speech may either be absent at all or still exist to some extent.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kõne mõistmisega probleeme ei esine.","translated_text":"There's no problem with the speech.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alaalia alaliigid on sensoorne alaalia ja motoorne alaalia.","translated_text":"The subspecies of alalia are sensory and motor alalia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"afaasia ekspressiivne kõnehäire ehk väljenduspuue eripedagoogika impressiivne kõne logopeedia","translated_text":"Aphasia expressive speech disorder or special pedagogy of the expression tree impressive speech speech speech therapy","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Triin Saar, Alaalia diagnoosiga laste töömälu iseärasused võrreldes eakohase kõnearenguga lastega, Tartu Ülikool 2006 Н.И. Кузьмина, В.И. Рождественская, Воспитание речи неговорящих детей-алаликов : пособие для учителей-логопедов, Москва: Просвещение, 1966","translated_text":"Triin Saar, peculiarities of the working memory of children diagnosed with Alalia compared to children with age-related speech development, University of Tartu 2006 N.I. Kuzmina, V.I. Рождественская, Воспитание речи неговорящих детей-алаликов: пособие для учителей-логопедов, Moscow: Просвещение, 1966","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Puuded Kategooria:Logopeedia","translated_text":"This is a list of official languages of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hans von Seeckt","wikicode":"{{keeletoimeta}}\n{{Sõjaväelane\n| Taustavärv = #EEDD82\n| Pilt = Hans von Seeckt 1930.jpg\n| Pildisuurus = 200px\n| Pildi info = von Seeckt, 1930\n| Nimi = Hans von Seeckt\n| Täisnimi = Johannes Friedrich Leopold von Seeckt\n| Hüüdnimi = \"Sfinks\"\n| Sünniaeg = [[22. aprill]] [[1866]]\n| Sünnikoht = [[Schleswig]], [[Schleswigi hertsogkond]], [[Saksa Liit]]\n| Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1936|12|27|1866|4|22}}\n| Surmakoht = [[Berliin]], [[Preisimaa Vaba Riik]], [[Natsi-Saksamaa]]\n| Truudusvanded = {{Lihtne loend|\n* [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] [[Saksa keisririik]]\n* [[Pilt:Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg|23px]] [[Weimari vabariik]]\n* [[Pilt:Flag of the German Reich (1935–1945).svg|23px]] [[Natsi-Saksamaa]]\n}}\n| Teenistused = {{Lihtne loend|\n* [[Pilt:Flag of Germany (1867–1919).svg|23px]] [[Keiserlik Saksa armee]]\n* [[Pilt:Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg|23px]] [[Reichswehr]]\n* [[Pilt:WMacht Heeresfahne Infanterie.png|20px]] [[Wehrmach Heer]]\n}}\n| Teenistusaeg = 1885–1926, 1933–1935\n| Auaste = [[Generaloberst]]\n| Juhitud üksused = [[11. armee (Saksa keisririik)|11. armee]]\n| Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]\n| Autasud = [[Hans von Seeckt#Ordenid ja autasud|Nimekiri]]\n| Abikaasa(d) = \n| Allkiri =\n}}\n[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10883, Hans von Seeckt und Otto Geßler.jpg|thumb|right|Hans von Seeckt (vasakul) koos Otto Geßleriga]]\n'''Johannes Friedrich Leopold von Seeckt''' ([[22. aprill]] [[1866]] – [[27. detsember]] [[1936]]) oli Saksamaa sõjaväelane; [[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.\n\nHans von Seeckt alustas teenistust [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] sõjaväes [[1885]]. aastal 18-aastaselt. Tema sõjaväejuhtimise annet ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba [[1899]]. aastal edutati ta juba [[leitnant|leitnandi]] auastmes [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägede [[Kindralstaap]]i.\n\nKuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta [[ooberst]]iks. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse [[Läänerinne (Saksamaa Keisririik)|läänerindele]] Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus [[Alexander von Kluck]]i juhitud [[1. armee (Saksamaa Keisririik)|1. armee]] koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt [[Prantsusmaa]] vallutamise strateegilise sõjaplaani[[http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm Who's Who - Hans von Seeckt]].\n\nPärast [[kindralmajor]]iks edutamist suunati von Seeckt [[August von Mackensen]]i juhitava [[11. armee Saksamaa Keisririik|11. armee]] staabiülemaks [[Idarinne (Saksamaa Keisririik)|idarindele]]. Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede [[Gorlice]] [[pealetung]]ioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati [[Pour le Merite]] ordeniga.\n\n1915. aasta sügisel kavandas ta ka [[Serbia]] pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral [[Aleksei Brussilov]]i juhitava Venemaa vägede eduka [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]] tulemusena [[Austria-Ungari]] vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.\n\nPärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase [[Ottomani impeerium]]i vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.\n\n==Pärast I maailmasõda==\nPärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist [[Versailles' rahu]] sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhataja [[Paul von Hindenburg]] tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seeckt.\n\nVersailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seeckt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku [[Nõukogude Venemaa]]ga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.\n\nVon Seeckt lahkus Reichswehri staabiülema kohalt [[1926]]. aastal.\n\n1934. aastast osales von Seeckt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.\n\nHans von Seeckt suri 1936. aastal.\n\n== Ordenid ja autasud ==\n* [[Raudrist]] (1914), 1. ja 2. klass\n* [[Pour le Mérite]] tammelehtedega\n* [[Punase Kotka orden]], 4. klass\n* [[Preisi Krooniorden]], 3. klass\n* [[Max Jospehi Sõjaline Ordu|Max Josephi sõjalise ordu]] komandör\n* [[Leopoldi orden]], 1. klass (Austria)\n* [[Raudkrooni orden]], 1. klass\n* [[Osmaniehi orden]], 1. klass mõõkadega (Osmanite riik)\n* [[Medjidie orden]], 1. klass mõõkadega (Osmanite riik)\n* [[Gallipoli täht]] (Osmanite riik)\n* Preisi teenistusrist\n* Hesseni vaprusmedal\n* [[Hansarist]] (Hamburg)\n* [[Sõjaliste teenete orden (Mecklenburg-Schwerin)]], 1. klass\n* [[Sõjaliste teenete orden (Austria-Ungari)]], 2. klass\n* [[Sõjaliste teenete orden (Baieri)]], 2. klass\n* [[Sõjaliste teenete orden (Bulgaaria)]], suurrist\n* [[Ungari Püha Stefanuse orden]], komandör\n* [[Friedrich Augusti Rist]], 1. klass\n* [[Autasu teenete eest Punasele Ristile]]\n* [[Alberti orden]]i rüütlirist, 2. klass mõõkadega\n* [[Saxe-Ernestinini dünastia orden]] mõõkadega, samuti ordu komandör\n* [[Krooniordu (Württemberg)]] komandör\n* [[Imtiyazi medal]], kullast (Osmanite riik)\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n{{JÄRJESTA:Seeckt von, Hans}}\n[[Kategooria:Preisi sõjaväelased]]\n[[Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid]]\n[[Kategooria:Hamburgi Hansaristi kavalerid]]\n[[Kategooria:Saksamaa kindralid Esimeses maailmasõjas]]\n[[Kategooria:Sündinud 1866]]\n[[Kategooria:Surnud 1936]]","hash":"b725aa3e67a0be1dcfe42c405fd63a8abe9f9e2c4013cc878a7fd5443c2eae36","last_revision":"2023-06-14T22:04:57Z","first_revision":"2010-02-15T15:06:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.900805","cross_lingual_links":{"ar":"هانز فون سيكت","arz":"هانز فون سيكت","az":"Hans fon Sekt","bg":"Ханс фон Зеект","cs":"Hans von Seeckt","da":"Hans von Seeckt","de":"Hans von Seeckt","en":"Hans von Seeckt","eo":"Hans von Seeckt","es":"Hans von Seeckt","eu":"Hans von Seeckt","fa":"هانس فون زکت","fi":"Hans von Seeckt","fr":"Hans von Seeckt","he":"הנס פון זקט","hr":"Hans von Seeckt","it":"Hans von Seeckt","ja":"ハンス・フォン・ゼークト","ka":"ჰანს ფონ სექტი","ko":"한스 폰 젝트","la":"Ioannes de Seeckt","lv":"Hanss fon Zēkts","mk":"Ханс фон Сект","nl":"Hans von Seeckt","nb":"Hans von Seeckt","pl":"Hans von Seeckt","pt":"Hans von Seeckt","ru":"Сект, Ханс фон","sr":"Ханс фон Сект","sv":"Hans von Seeckt","th":"ฮันส์ ฟ็อน เซคท์","tr":"Hans von Seeckt","uk":"Ганс фон Зект","vi":"Hans von Seeckt","zh":"汉斯·冯·塞克特","zh-classical":"漢斯·馮·塞克特"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.799499","text":"Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.\n\nHans von Seeckt alustas teenistust Saksamaa Keisririigi sõjaväes 1885. aastal 18-aastaselt. Tema sõjaväejuhtimise annet ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba 1899. aastal edutati ta juba leitnandi auastmes Saksa keisririigi sõjavägede Kindralstaapi.\n\nKuni Esimese maailmasõja 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta ooberstiks. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse läänerindele Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus Alexander von Klucki juhitud 1. armee koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt Prantsusmaa vallutamise strateegilise sõjaplaani.\n\nPärast kindralmajoriks edutamist suunati von Seeckt August von Mackenseni juhitava 11. armee staabiülemaks idarindele. Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede Gorlice pealetungioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati Pour le Merite ordeniga.\n\n1915. aasta sügisel kavandas ta ka Serbia pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral Aleksei Brussilovi juhitava Venemaa vägede eduka Brussilovi läbimurde tulemusena Austria-Ungari vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.\n\nPärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase Ottomani impeeriumi vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.\n\nPärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist Versailles' rahu sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhataja Paul von Hindenburg tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seeckt.\n\nVersailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seeckt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku Nõukogude Venemaaga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.\n\nVon Seeckt lahkus Reichswehri staabiülema kohalt 1926. aastal.\n\n1934. aastast osales von Seeckt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.\n\nHans von Seeckt suri 1936. aastal.\n\nRaudrist (1914), 1. ja 2. klass Pour le Mérite tammelehtedega Punase Kotka orden, 4. klass Preisi Krooniorden, 3. klass Max Josephi sõjalise ordu komandör Leopoldi orden, 1. klass (Austria) Raudkrooni orden, 1. klass Osmaniehi orden, 1. klass mõõkadega (Osmanite riik) Medjidie orden, 1. klass mõõkadega (Osmanite riik) Gallipoli täht (Osmanite riik) Preisi teenistusrist Hesseni vaprusmedal Hansarist (Hamburg) Sõjaliste teenete orden (Mecklenburg-Schwerin), 1. klass Sõjaliste teenete orden (Austria-Ungari), 2. klass Sõjaliste teenete orden (Baieri), 2. klass Sõjaliste teenete orden (Bulgaaria), suurrist Ungari Püha Stefanuse orden, komandör Friedrich Augusti Rist, 1. klass Autasu teenete eest Punasele Ristile Alberti ordeni rüütlirist, 2. klass mõõkadega Saxe-Ernestinini dünastia orden mõõkadega, samuti ordu komandör Krooniordu (Württemberg) komandör Imtiyazi medal, kullast (Osmanite riik)\n\nKategooria:Preisi sõjaväelased Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid Kategooria:Hamburgi Hansaristi kavalerid Kategooria:Saksamaa kindralid Esimeses maailmasõjas Kategooria:Sündinud 1866 Kategooria:Surnud 1936\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane;","translated_text":"Johannes Friedrich Leopold von Seeckt (22 April 1866 - 27 December 1936) was a German military officer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.","translated_text":"Chief of Staff of the Armed Forces of the Weimar Republic from 1919 to 1926.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hans von Seeckt alustas teenistust Saksamaa Keisririigi sõjaväes 1885. aastal 18-aastaselt.","translated_text":"Hans von Seeckt began his service in the Imperial German Army in 1885 at the age of 18.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema sõjaväejuhtimise annet ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba 1899. aastal edutati ta juba leitnandi auastmes Saksa keisririigi sõjavägede Kindralstaapi.","translated_text":"His gift for military leadership and strategic leadership skills were noted early, and by 1899 he had already been promoted to lieutenant in the General Staff of the Imperial German Army.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuni Esimese maailmasõja 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta ooberstiks.","translated_text":"Until World War I in August 1914, he served on the staffs, where he was promoted to the rank of major.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse läänerindele Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks.","translated_text":"During World War I, he was assigned to the Western Front as chief of staff of the Third Corps of the German Army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"III korpus kuulus Alexander von Klucki juhitud 1. armee koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt Prantsusmaa vallutamise strateegilise sõjaplaani.","translated_text":"The III Corps was composed of the 1st Army under the command of Alexander von Kluck, and as chief of staff von Seeck developed a strategic war plan for the conquest of France.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm Who's Who - Hans von Seeckt]]","char_index":153,"name":null,"url":"http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":11498,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:16.596897-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.82177734375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast kindralmajoriks edutamist suunati von Seeckt August von Mackenseni juhitava 11. armee staabiülemaks idarindele.","translated_text":"After being promoted to major general, von Seeckt was assigned to command the 11th Army, commanded by August von Mackensen, in the east.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede Gorlice pealetungioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati Pour le Merite ordeniga.","translated_text":"Von Seeck participated in the successful German invasion of Gorlis in May 1915, for which he was awarded the Order of Merit.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1915. aasta sügisel kavandas ta ka Serbia pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral Aleksei Brussilovi juhitava Venemaa vägede eduka Brussilovi läbimurde tulemusena Austria-Ungari vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.","translated_text":"In the autumn of 1915, he also planned an offensive against Serbia, but after the successful breakthrough of the Russian forces led by General Alexei Brusilov, the withdrawal of Austro-Hungarian troops and the chaos led to his being assigned to the headquarters of various troops to restore the fighting ability of the forces.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase","translated_text":"After the reorganization of the Austro-Hungarian forces, von Seeckt was appointed Germany's second ally.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ottomani impeeriumi vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.","translated_text":"To rebuild their combat capabilities and active participation in the war effort, but due to the end of the war and the defeat of the Ottoman Empire, the task remained unfulfilled.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pärast I maailmasõda","translated_text":"After World War I","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Saksamaa poolset sõjakaotust ning rahulepingu sõlmimist Versailles' rahu sõlmimist astus Saksamaa kindralstaabi ülemjuhataja Paul von Hindenburg tagasi ning rahulepingu alusel lubatud Saksamaa 100 000 sõjaväe staabiülemaks määrati Hans von Seeckt.","translated_text":"Following Germany's defeat in the war and the signing of the Treaty of Versailles, the Chief of the General Staff of Germany, Paul von Hindenburg, resigned and Hans von Seeckt was appointed Chief of Staff of the 100,000 German troops authorized by the peace treaty.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Versailles' rahulepingu tingimustest kõrvale hiilides sõlmis von Seeckt sõjalise arengu ja koostöö kokkuleppe samuti rahvusvahelises isolatsioonis oleva bolševistliku Nõukogude Venemaaga, sõjaväelaste ettevalmistamiseks NSV Liidus asuvates sõjakoolides ning sõjatoodangu arendamisteks ja väljatöötamiseks sõjatehastes.","translated_text":"By way of derogation from the terms of the Treaty of Versailles, von Seeck concluded an agreement on military development and cooperation with Bolshevik Soviet Russia, also in international isolation, for the training of military personnel in the Soviet Union, and for the development and production of military products in war factories.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Von Seeckt lahkus Reichswehri staabiülema kohalt 1926. aastal.","translated_text":"Von Seeckt left the Reichswehr as chief of staff in 1926.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1934. aastast osales von Seeckt Hiina sõjaväe moderniseerimisprotsessis nõunikuna.","translated_text":"From 1934, von Seeckt was involved in the modernization process of the Chinese military as an advisor.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hans von Seeckt suri 1936. aastal.","translated_text":"Hans von Seeckt died in 1936.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ordenid ja autasud","translated_text":"Orders and awards","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Raudrist (1914), 1. ja 2. klass Pour le Mérite tammelehtedega Punase Kotka orden, 4. klass Preisi Krooniorden, 3. klass Max Josephi sõjalise ordu komandör Leopoldi orden, 1. klass (Austria) Raudkrooni orden, 1. klass Osmaniehi orden, 1. klass mõõkadega (Osmanite riik) Medjidie orden, 1. klass mõõkadega (Osmanite riik) Gallipoli täht (Osmanite riik)","translated_text":"Order of the Red Eagle, 1st and 2nd class Pour le Mérite, Order of the Red Eagle, 4th class Order of the Crown of Prussia, 3rd class Order of Commander of the Military Order of Max Joseph Leopold, 1st class Order of the Iron Crown (Austria), 1st class Order of the Ottoman Empire, 1st class Order of Medjidie with swords (Ottoman Empire), 1st class Order of the Star of Gallipoli (Ottoman Empire)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Preisi teenistusrist Hesseni vaprusmedal Hansarist (Hamburg)","translated_text":"Hessen Medal for Bravery from Hansar (Hamburg)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõjaliste teenete orden (Mecklenburg-Schwerin), 1. klass Sõjaliste teenete orden (Austria-Ungari), 2. klass Sõjaliste teenete orden (Baieri), 2. klass Sõjaliste teenete orden (Bulgaaria), suurrist Ungari Püha Stefanuse orden, komandör Friedrich Augusti Rist, 1. klass Autasu teenete eest Punasele Ristile Alberti ordeni rüütlirist, 2. klass mõõkadega Saxe-Ernestinini dünastia orden mõõkadega, samuti ordu komandör Krooniordu (Württemberg) komandör Imtiyazi medal, kullast (Osmanite riik)","translated_text":"Order of Military Merit (Mecklenburg-Schwerin), 1st class Order of Military Merit (Austria-Hungary), 2nd class Order of Military Merit (Bavaria), 2nd class Order of Military Merit (Bulgaria), Order of St. Stephen the Great of Hungary, Commander Friedrich August Cross, 1st class Knight of the Order of the Red Cross of the Order of Albert, 2nd class with swords of the Order of the Saxe-Ernstein Dynasty, as well as Order of the Order of the Crown (Württemberg) Commander Imtiya Medal, gold (Ottoman State)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Preisi sõjaväelased Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid Kategooria:Hamburgi Hansaristi kavalerid Kategooria:Saksamaa kindralid Esimeses maailmasõjas Kategooria:Sündinud 1866 Kategooria:Surnud 1936","translated_text":"He was awarded the Order of the Red Eagle in the 4th class, Knight of the Order of the Red Eagle in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order in the 4th class, Knight of the Order of the Red Eagle in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order in the 4th class, Knight of the Order of the Red Eagle in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order in the 4th class, Knight of the Order of the Hanseatic Order, Knight of the Order of the Hanseatic Order, Knight of the Order of the Hanseatic Order, and Knight of the Order of the Order of the Hanseatic Order of the 1st World War, Knight of the 1st Class, Born in 1866.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kuni Esimese maailmasõja 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta ooberstiks. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse läänerindele Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus Alexander von Klucki juhitud 1. armee koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt Prantsusmaa vallutamise strateegilise sõjaplaani.","translated_text":"Until World War I in August 1914, he served on the staffs, where he was promoted to the rank of major. During World War I, he was assigned to the Western Front as chief of staff of the Third Corps of the German Army. The III Corps was composed of the 1st Army under the command of Alexander von Kluck, and as chief of staff von Seeck developed a strategic war plan for the conquest of France.","citations":[{"content":"[[http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm Who's Who - Hans von Seeckt]]","char_index":384,"name":null,"url":"http://www.firstworldwar.com/bio/seeckt.htm","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":11498,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:16.596897-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.82177734375}]}]}
+{"title":"Jon jarl","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}\n\n'''Jon jarl'''. Tõenäoliselt on [[Rootsi]]s eksisteerinud pea üheaegselt kolm sellenimelist [[jarl]]i.[[[Hans Gillingstam]]. \"Jon jarl\". \"''Svenskt biografiskt lexikon''\". 20. köide. [[1975]]]\n\n'''Jon jarl''' (1). [[Ericus Olais]]e kroonika ([[1206]]) kohaselt lõid Jon jarli maha karjala või vene [[mereröövlid]] [[Mälar]]i järve ääres asuva Asknäsi juures. Selle kroonika järgi olevat Jon jarl olnud Rootsi jarl idas, kelle ülesandeks oli kaitsta riiki venelaste ja ingerlaste eest. \n\nMõned allikad (Tunberg) peavad usutavaks, et Jon jarl kuulus [[Sverkeri suguvõsa]]sse ja et ta oli kuningas [[Sverker Karlsson noorem]]a \"soomejarl\" 9 aastat. Ilmselt just temale on [[Linköpingi toomkirik]]us aastaarvuta hauakivi kirjaga \"Johannes dux\" ja \"paganate hirm\". Teda on varasemates allikates ja kirjanduses pidevalt ära vahetatud kuningas [[Johan Sverkersson]]iga.\n\n'''Jon jarl''' (2) oli kuninga [[Magnus Henriksson]]i jarli [[Ragvald jarl]]i oletatav vend. See Jon jarl olevat surnud enne Ragvaldi ja on ilmselt seesamune, kes [[Saxo Grammaticus]]e andmetel olevat kohtus talupoegade poolt maha löödud (umbes 1150).\n\n'''Jon jarl''' (3) on ära mainitud [[Skáldatal]]is kuningas [[Sverker vanem]]a pojana. Enamus andmeid tema kohta pärineb Saxo Grammaticuselt, kus teda mainitakse ilma igasuguse tiitlita. Jon olevat kirjutanud ühe pilalaulu taanlase [[Knut Magnusson]]i kohta, kes olevat olnud Sverkeri väimees. Vahest oli see just see Jon, kes kohtus maha löödi? On andmeid, et tema olevat olnud kuningas [[Kol]]i isa.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Rootsi jarlid]]","hash":"cea550f10a2cc5973b0692dc8a97b65ef771ba47e4b3cefe1882d6a3bd3bf5c4","last_revision":"2019-08-28T15:57:30Z","first_revision":"2010-02-15T15:14:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:38.956364","cross_lingual_links":{"en":"Jon Jarl","es":"Jon Jarl","ja":"ヨーン・ヤール","sv":"Jon jarl"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Jon jarl. Tõenäoliselt on Rootsis eksisteerinud pea üheaegselt kolm sellenimelist jarli.\n\nJon jarl (1). Ericus Olaise kroonika (1206) kohaselt lõid Jon jarli maha karjala või vene mereröövlid Mälari järve ääres asuva Asknäsi juures. Selle kroonika järgi olevat Jon jarl olnud Rootsi jarl idas, kelle ülesandeks oli kaitsta riiki venelaste ja ingerlaste eest.\n\nMõned allikad (Tunberg) peavad usutavaks, et Jon jarl kuulus Sverkeri suguvõsasse ja et ta oli kuningas Sverker Karlsson noorema \"soomejarl\" 9 aastat. Ilmselt just temale on Linköpingi toomkirikus aastaarvuta hauakivi kirjaga \"Johannes dux\" ja \"paganate hirm\". Teda on varasemates allikates ja kirjanduses pidevalt ära vahetatud kuningas Johan Sverkerssoniga.\n\nJon jarl (2) oli kuninga Magnus Henrikssoni jarli Ragvald jarli oletatav vend. See Jon jarl olevat surnud enne Ragvaldi ja on ilmselt seesamune, kes Saxo Grammaticuse andmetel olevat kohtus talupoegade poolt maha löödud (umbes 1150).\n\nJon jarl (3) on ära mainitud Skáldatalis kuningas Sverker vanema pojana. Enamus andmeid tema kohta pärineb Saxo Grammaticuselt, kus teda mainitakse ilma igasuguse tiitlita. Jon olevat kirjutanud ühe pilalaulu taanlase Knut Magnussoni kohta, kes olevat olnud Sverkeri väimees. Vahest oli see just see Jon, kes kohtus maha löödi? On andmeid, et tema olevat olnud kuningas Koli isa.\n\nKategooria:Rootsi jarlid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jon jarl.","translated_text":"It's Earl Jon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tõenäoliselt on Rootsis eksisteerinud pea üheaegselt kolm sellenimelist jarli.","translated_text":"It is likely that there have been three Earls of the same name in Sweden at the same time.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[[Hans Gillingstam]]. \"Jon jarl\". \"''Svenskt biografiskt lexikon''\". 20. köide. [[1975]]]","char_index":78,"name":"SBL","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jon jarl (1).","translated_text":"Sir Jon (1).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ericus Olaise kroonika (1206) kohaselt lõid Jon jarli maha karjala või vene mereröövlid Mälari järve ääres asuva Asknäsi juures.","translated_text":"According to the chronicle of Ericus Olais (1206), the earl was killed by a herd or Russian pirates near the lake of Melar, near Ashkenaz.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle kroonika järgi olevat Jon jarl olnud Rootsi jarl idas, kelle ülesandeks oli kaitsta riiki venelaste ja ingerlaste eest.","translated_text":"According to this chronicle, Earl Jon was a Swedish earl in the east who was tasked with protecting the country from the Russians and English.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõned allikad (Tunberg) peavad usutavaks, et Jon jarl kuulus Sverkeri suguvõsasse ja et ta oli kuningas Sverker Karlsson noorema \"soomejarl\" 9 aastat.","translated_text":"Some sources (Tunberg) believe that Earl Jon belonged to the family of Sverker and that he was the younger \"Finnish Earl\" of King Sverker Karlsson for 9 years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt just temale on Linköpingi toomkirikus aastaarvuta hauakivi kirjaga \"Johannes dux\" ja \"paganate hirm\".","translated_text":"Apparently, he is the one who has the yearly tombstone \"John the Baptist\" and \"Fear of the Heathen\" on his LinkedIn page.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda on varasemates allikates ja kirjanduses pidevalt ära vahetatud kuningas Johan Sverkerssoniga.","translated_text":"He has been constantly exchanged with King Johan Sverkersson in earlier sources and literature.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jon jarl (2) oli kuninga Magnus Henrikssoni jarli Ragvald jarli oletatav vend.","translated_text":"Earl Jon (2) was the alleged brother of King Magnus Henrikson's Earl Ragvald.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See Jon jarl olevat surnud enne Ragvaldi ja on ilmselt seesamune, kes Saxo Grammaticuse andmetel olevat kohtus talupoegade poolt maha löödud (umbes 1150).","translated_text":"This Earl Jon is said to have died before Ragwald and is probably the same person who, according to the Saxo Grammatic, was beaten to death by peasants in court (c. 1150).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jon jarl (3) on ära mainitud Skáldatalis kuningas Sverker vanema pojana.","translated_text":"Earl Jon (3) is mentioned in Skáldatal as the eldest son of King Sverker.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enamus andmeid tema kohta pärineb Saxo Grammaticuselt, kus teda mainitakse ilma igasuguse tiitlita.","translated_text":"Most of the information about him comes from Saxo Grammaticus, where he is mentioned without any title.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jon olevat kirjutanud ühe pilalaulu taanlase Knut Magnussoni kohta, kes olevat olnud Sverkeri väimees.","translated_text":"Jon said he wrote a song about the Danish Knut Magnuson, who was said to be Sverkers boy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vahest oli see just see Jon, kes kohtus maha löödi?","translated_text":"Maybe it was the same Jon who was shot at the meeting?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"On andmeid, et tema olevat olnud kuningas Koli isa.","translated_text":"There are reports that he was the father of King Cole.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi jarlid","translated_text":": Swedish barons","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Jon jarl. Tõenäoliselt on Rootsis eksisteerinud pea üheaegselt kolm sellenimelist jarli.","translated_text":"It's Earl Jon. It is likely that there have been three Earls of the same name in Sweden at the same time.","citations":[{"content":"[[[Hans Gillingstam]]. \"Jon jarl\". \"''Svenskt biografiskt lexikon''\". 20. köide. [[1975]]]","char_index":88,"name":"SBL","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"The Sugarland Express","wikicode":"#suuna[[Sugarlandi ekspress]]","hash":"7916c1a9cd348eb1db82e2a8b1e56d3703f443433960cfd52d6183b8c6e389eb","last_revision":"2010-02-15T15:18:17Z","first_revision":"2010-02-15T15:18:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.010669","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSugarlandi ekspress\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSugarlandi ekspress","translated_text":"In the direction of the Sugarland Express","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ernst Habicht","wikicode":"{{See artikkel|räägib põllumehest; poliitiku kohta vaata artiklit [[Ernst Haabpiht]]}}\n'''Ernst Habicht''' ([[14. august]] [[1873]] Solli talu, [[Patküla]] – [[29. detsember]] [[1937]] Solli talu, Patküla) oli eesti põllumees, aastail 1924–1934 [[Patküla vald (Helme kihelkond)|Patküla]] vallavanem.[{{Raamatuviide |url=https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211 |pealkiri=Eesti avalikud tegelased |kirjastus=[[Eesti Kirjanduse Selts]] |aasta=1932 |koht=Tartu |keel=eesti |via=[[Eesti Kirjandusmuuseum]] |lehekülg=47}}]\n\n==Isiklikku==\nTema poeg oli [[Ernst Johannes Habicht]] (1907-1942) hukati [[Sevurallag]]i vangilaagris [[Venemaa]]l.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n{{JÄRJESTA:Habichtsen, Ernst}}\n[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1873]]\n[[Kategooria:Surnud 1937]]","hash":"9323c53b8f1bf22e7b54be4c88bfbae0814c6138e051ad307180f4442b43dbe6","last_revision":"2024-01-07T12:18:43Z","first_revision":"2010-02-15T15:23:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.071370","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Ernst Habicht (14. august 1873 Solli talu, Patküla – 29. detsember 1937 Solli talu, Patküla) oli eesti põllumees, aastail 1924–1934 Patküla vallavanem.\n\nTema poeg oli Ernst Johannes Habicht (1907-1942) hukati Sevurallagi vangilaagris Venemaal.\n\nKategooria:Eesti vallavanemad Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ernst Habicht (14. august 1873 Solli talu, Patküla – 29. detsember 1937 Solli talu, Patküla) oli eesti põllumees, aastail 1924–1934 Patküla vallavanem.","translated_text":"Ernst Habicht (born 14 August 1873 in Solli Farm, Patküla ⁇ 29 December 1937 in Solli Farm, Patküla) was an Estonian farmer, the only grandfather of Patküla from 1924 to 1934.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide |url=https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211 |pealkiri=Eesti avalikud tegelased |kirjastus=[[Eesti Kirjanduse Selts]] |aasta=1932 |koht=Tartu |keel=eesti |via=[[Eesti Kirjandusmuuseum]] |lehekülg=47}}]","char_index":151,"name":null,"url":"https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":105984,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:17.014195-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5791015625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema poeg oli Ernst Johannes Habicht (1907-1942) hukati Sevurallagi vangilaagris Venemaal.","translated_text":"Her son, Ernst Johannes Habicht (1907-1942) was executed in the Sevurag prison camp in Russia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti vallavanemad Kategooria:Sündinud 1873 Kategooria:Surnud 1937","translated_text":"Estonia's single parents Category:Born in 1873 Category:died in 1937","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Ernst Habicht (14. august 1873 Solli talu, Patküla – 29. detsember 1937 Solli talu, Patküla) oli eesti põllumees, aastail 1924–1934 Patküla vallavanem.","translated_text":"Ernst Habicht (born 14 August 1873 in Solli Farm, Patküla ⁇ 29 December 1937 in Solli Farm, Patküla) was an Estonian farmer, the only grandfather of Patküla from 1924 to 1934.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide |url=https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211 |pealkiri=Eesti avalikud tegelased |kirjastus=[[Eesti Kirjanduse Selts]] |aasta=1932 |koht=Tartu |keel=eesti |via=[[Eesti Kirjandusmuuseum]] |lehekülg=47}}]","char_index":151,"name":null,"url":"https://galerii.kirmus.ee/grafo/raamat.php?id=211","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":105984,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:17.014195-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5791015625}]}]}
+{"title":"Aljona Sawtschenko","wikicode":"#suuna [[Olena Savtšenko]]","hash":"a05349dac03fef0b66daddb3049e73be2985f6a4270252592ff7a3a920dfb3f9","last_revision":"2010-02-15T15:29:27Z","first_revision":"2010-02-15T15:29:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.126938","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Olena Savtšenko\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Olena Savtšenko","translated_text":"In the direction of Olena Savtchenko","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mõhhailo Gruševski","wikicode":"#suuna [[Mõhhailo Hruševskõi]]","hash":"bff7d63725944c9716e2c78e9c8cfce8c1ec1d2a78426d4d9491e21022060c73","last_revision":"2023-01-04T12:18:50Z","first_revision":"2010-02-15T15:37:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.189479","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Mõhhailo Hruševskõi\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Mõhhailo Hruševskõi","translated_text":"In the direction of Mohhailo Hruševskõi","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sverkeri suguvõsa","wikicode":"'''Sverkeri suguvõsa''' oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis [[1130]]–[[1250]] võideldes [[Eriku suguvõsa]]ga aastail [[1150]]–[[1220]]. Suguvõsa nimi pärineb esimese kuninga suguvõsast, [[Sverker vanem]]ast. Sverkerite suguvõsa suri välja [[1222]]. aastal, kui suri viimane Sverker – [[Johan Sverkersson]].\n\nKuningas Sverker vanema ajal lõppesid Rootsis paganlikud kombetalitused. Rajati mitu kloostrit: [[Alvastra klooster|Alvastra]] Ida-Götamaal, [[Nydala klooster|Nydala]] [[Småland]]is, samuti [[Varnhems klooster|Varnhem]] ja [[Gudhem]] Lääne-Götamaal. \n\nSverkeri ajal seati Rootsis sisse piiskopkonnad. Paavsti saadik, [[kardinal]] [[Hadrianus IV|Nicolaus Albanus]], tuli aastal [[1153]] Rootsi, et sisse õnnistada [[peapiiskop]]. [[Svealased]] ja [[götalased]] ei suutnud aga kokkuleppele jõuda selles, kas [[peapiiskopkond]] peaks asuma [[Linköping]]is või [[Gamla Uppsala|Vanas Uppsala]]s. Seepärast jättis kardinal enne kodureisi 1103. aastal [[Taani kuningriik|Taani kuningriigile]] kuulunud Lõuna-Skandinaavias [[Skåne maakond|Skåne maakonnas]] moodustatud [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[Lundi peapiiskop]]i juurde [[Pallium|palliet]]i (peapiiskopkonna [[kaplan]]i).\n\nSverkeritest valitsejad:\n*[[Sverker vanem]], kuningas 1130. aastatest kuni ca 1156), kuninganna [[Ulvhild]];\n*[[Karl Sverkersson]] (1160–1167);\n*[[Sverker Karlsson]] (1196–1208);\n*[[Johan Sverkersson]], 1216–1222.\n==Vaata ka==\n*[[Folkungid]], [[Folkunga suguvõsa]]\n*[[Eriku suguvõsa]], [[Erik Püha]]\n*[[Örebro lahing]] (1161)\n*[[Älgaråsi lahing]] (1205)\n\n[[Kategooria: Rootsi monarhid]]\n[[Kategooria:Rootsi keskaeg]]","hash":"8cff7b322fc4b528c7e6ce0b8c76dcc2146f23ae11e16bb98c0a61eb7d4f9afc","last_revision":"2015-02-26T20:54:11Z","first_revision":"2010-02-15T15:42:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.246434","cross_lingual_links":{"az":"Sverker sülaləsi","cs":"Sverkerové","da":"Sverkerslægten","de":"Sverkergeschlecht","el":"Οίκος του Σβέρκερ","en":"House of Sverker","es":"Casa de Sverker","fi":"Sverkerin suku","fr":"Maison de Sverker","hu":"Sverker-ház","it":"Casato di Sverker","ja":"スヴェルケル家","mk":"Сверкер (династија)","nb":"Sverkerætten","pl":"Swerkerydzi","pt":"Casa de Suérquero","ru":"Дом Сверкеров","sh":"Sverker (dinastija)","sv":"Sverkerska ätten","tr":"Sverker Hanedanı","uk":"Династія Сверкерів","zh":"斯渥克爾王朝"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Sverkeri suguvõsa oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis 1130–1250 võideldes Eriku suguvõsaga aastail 1150–1220. Suguvõsa nimi pärineb esimese kuninga suguvõsast, Sverker vanemast. Sverkerite suguvõsa suri välja 1222. aastal, kui suri viimane Sverker – Johan Sverkersson.\n\nKuningas Sverker vanema ajal lõppesid Rootsis paganlikud kombetalitused. Rajati mitu kloostrit: Alvastra Ida-Götamaal, Nydala Smålandis, samuti Varnhem ja Gudhem Lääne-Götamaal.\n\nSverkeri ajal seati Rootsis sisse piiskopkonnad. Paavsti saadik, kardinal Nicolaus Albanus, tuli aastal 1153 Rootsi, et sisse õnnistada peapiiskop. Svealased ja götalased ei suutnud aga kokkuleppele jõuda selles, kas peapiiskopkond peaks asuma Linköpingis või Vanas Uppsalas. Seepärast jättis kardinal enne kodureisi 1103. aastal Taani kuningriigile kuulunud Lõuna-Skandinaavias Skåne maakonnas moodustatud Lundi peapiiskopkonna Lundi peapiiskopi juurde pallieti (peapiiskopkonna kaplani).\n\nSverkeritest valitsejad: Sverker vanem, kuningas 1130. aastatest kuni ca 1156), kuninganna Ulvhild; Karl Sverkersson (1160–1167); Sverker Karlsson (1196–1208); Johan Sverkersson, 1216–1222.\n\nFolkungid, Folkunga suguvõsa Eriku suguvõsa, Erik Püha Örebro lahing (1161) Älgaråsi lahing (1205)\n\nKategooria: Rootsi monarhid Kategooria:Rootsi keskaeg\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sverkeri suguvõsa oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis 1130–1250 võideldes Eriku suguvõsaga aastail 1150–1220.","translated_text":"The House of Sverkeri was one of the two royal families that ruled Sweden from 1130 to 1250 in battle with the House of Erik in 1150 to 1220.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suguvõsa nimi pärineb esimese kuninga suguvõsast, Sverker vanemast.","translated_text":"The family name comes from the first king's family, Sverker's grandfather.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sverkerite suguvõsa suri välja 1222. aastal, kui suri viimane Sverker – Johan Sverkersson.","translated_text":"The Sverker family died out in 1222, with the death of the last Sverker, Johan Sverkersson.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuningas Sverker vanema ajal lõppesid Rootsis paganlikud kombetalitused.","translated_text":"In the time of King Sverker's old age, pagan pagan practices ended in Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rajati mitu kloostrit: Alvastra Ida-Götamaal, Nydala Smålandis, samuti Varnhem ja Gudhem Lääne-Götamaal.","translated_text":"Several monasteries were established: in Alvastra East Gotland, Nydala Småland, as well as in Varnhem and Gudhem West Gotland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sverkeri ajal seati Rootsis sisse piiskopkonnad.","translated_text":"During the Sverkers, bishops were established in Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paavsti saadik, kardinal Nicolaus Albanus, tuli aastal 1153 Rootsi, et sisse õnnistada peapiiskop.","translated_text":"The pope's envoy, Cardinal Nicholas Albanus, came to Sweden in 1153 to bless the archbishop.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Svealased ja götalased ei suutnud aga kokkuleppele jõuda selles, kas peapiiskopkond peaks asuma Linköpingis või Vanas Uppsalas.","translated_text":"However, the Slavs and Goths could not agree on whether the archdiocese should be located in Linköping or Old Uppsala.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seepärast jättis kardinal enne kodureisi 1103. aastal Taani kuningriigile kuulunud Lõuna-Skandinaavias Skåne maakonnas moodustatud Lundi peapiiskopkonna Lundi peapiiskopi juurde pallieti (peapiiskopkonna kaplani).","translated_text":"Prior to his 1103 trip home, the cardinal therefore left a pallet (a papal chapel) with the archbishop of Lund in the southern Scandinavian province of Skåne, then part of the Kingdom of Denmark.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sverkeritest valitsejad: Sverker vanem, kuningas 1130. aastatest kuni ca 1156), kuninganna Ulvhild;","translated_text":"Sverker's rulers: Sverker the Elder, king from 1130 to c. 1156), Queen Ulvhild;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karl Sverkersson (1160–1167);","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sverker Karlsson (1196–1208);","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johan Sverkersson, 1216–1222.","translated_text":"I'm going to see you. Johan Sverkersson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Folkungid, Folkunga suguvõsa Eriku suguvõsa, Erik Püha Örebro lahing (1161)","translated_text":"The Folkunges, the House of Folkung, the House of Erik, the Battle of St. Orebro (1161)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Älgaråsi lahing (1205)","translated_text":"The Battle of Aggarås (1205)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria: Rootsi monarhid Kategooria:Rootsi keskaeg","translated_text":"Category:Monarchs of Sweden Category:Middle Ages of Sweden","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Mary Poppins (täpsustus)","wikicode":"{{täpsustuslehekülg}}\n'''Mary Poppins''' võib tähendada:\n*'''[[Mary Poppins]]''' on [[P. L. Travers]]i väljamõeldud tegelane.\n*'''\"[[Mary Poppins (raamat)|Mary Poppins]]\"''' on sellest tegelasest kirjutatud [[raamat]].\n*'''\"[[Mary Poppins (raamatusari)|Mary Poppins]]\"''' on raamatusari.\n*'''\"[[Mary Poppins (muusikal)|Mary Poppins]]\"''' on [[muusikal]].\n*'''\"[[Mary Poppins (Kilvet)|Mary Poppins]]\"''' on [[Kaarel Kilvet]]i lavastus.\n*'''\"[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]\"''' on [[USA]] film.\n*'''\"[[Hüvasti, Mary Poppins]]\"''' on [[NSV Liit|NSV Liidu]] film.","hash":"a941cf759d66106b84c2eebf6f3255979f938fc51ee6d7204368d0ece626ee94","last_revision":"2020-05-27T20:44:24Z","first_revision":"2010-02-15T15:45:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.298835","cross_lingual_links":{"cs":"Mary Poppins (rozcestník)","de":"Mary Poppins (Begriffsklärung)","en":"Mary Poppins","es":"Mary Poppins","fr":"Mary Poppins","fy":"Mary Poppins","he":"מרי פופינס (פירושונים)","it":"Mary Poppins","ja":"メリー・ポピンズ (曖昧さ回避)","ko":"메리 포핀스 (동음이의)","nl":"Mary Poppins (doorverwijspagina)","ru":"Мэри Поппинс (значения)","tr":"Mary Poppins (anlam ayrımı)","uk":"Мері Поппінс (значення)","uz":"Mary Poppins"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Mary Poppins võib tähendada: Mary Poppins on P. L. Traversi väljamõeldud tegelane. \"Mary Poppins\" on sellest tegelasest kirjutatud raamat. \"Mary Poppins\" on raamatusari. \"Mary Poppins\" on muusikal. \"Mary Poppins\" on Kaarel Kilveti lavastus. \"Mary Poppins\" on USA film. \"Hüvasti, Mary Poppins\" on NSV Liidu film.\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mary Poppins võib tähendada: Mary Poppins on P. L. Traversi väljamõeldud tegelane.","translated_text":"Mary Poppins may refer to: Mary Poppins is a fictional character of P. L. Travers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Mary Poppins\" on sellest tegelasest kirjutatud raamat.","translated_text":"\"Mary Poppins\" is a book written by this character.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Mary Poppins\" on raamatusari.","translated_text":"\"Mary Poppins\" is a book.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Mary Poppins\" on muusikal.","translated_text":"\"Mary Poppins\" is in the music.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Mary Poppins\" on Kaarel Kilveti lavastus.","translated_text":"\"Mary Poppins\" is directed by Kaarel Kilvet.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Mary Poppins\" on USA film.","translated_text":"Mary Poppins is an American movie.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Hüvasti, Mary Poppins\" on NSV Liidu film.","translated_text":"\"Goodbye, Mary Poppins\" is a Soviet film.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Rootsi jarlid","wikicode":"Tiitel '''jarl''' oli varakeskajal ametinimetus kõrgülikule, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (”parem käsi”)\n\n[[Kategooria:Rootsi inimesed|Jarlid]]\n[[Kategooria:Jarlid]]\n[[Kategooria:Rootsi keskaeg]]\n[[Kategooria:Keskaja inimesed]]","hash":"cae06409d74bf84d3e8ce35c52b1ae9aa7a07ea48e90102c49ce182f9afc2159","last_revision":"2019-02-27T21:07:22Z","first_revision":"2010-02-15T15:49:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.367526","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Tiitel jarl oli varakeskajal ametinimetus kõrgülikule, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (\"parem käsi\")\n\nJarlid Kategooria:Jarlid Kategooria:Rootsi keskaeg Kategooria:Keskaja inimesed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tiitel jarl oli varakeskajal ametinimetus kõrgülikule, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (\"parem käsi\")","translated_text":"The title Earl was an early title for a nobleman who governed a large area or was the king's closest man (\"right-handed\")","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jarlid Kategooria:Jarlid Kategooria:Rootsi keskaeg Kategooria:Keskaja inimesed","translated_text":"The following is a list of notable people who were born in Sweden during the Middle Ages.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Shen Xue","wikicode":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Cup of China 2009 Xue SHEN Hongbo ZHAO.jpg|200px]]
Shen ja Zhao Hiina
karikavõistlustel (2009)\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2002. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[1999. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2000. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2000]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2001. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2001]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1996. aasta Aasia talimängud|1996]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1999. aasta Aasia talimängud|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta Aasia talimängud|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Aasia talimängud|2007]] || paarissõit\n|}\n'''Shen Xue''' (sündinud [[13. november|13. novembril]] [[1978]] [[Harbiin]]is) on [[Hiina]] endine iluuisutaja, [[paarissõit]]ja. Tema partner oli abikaasa [[Zhao Hongbo]]. Nad on [[olümpiavõitja]]d.\n\nShen ja Zhao hakkasid koos sõitma [[1992]]. aastal. Hiina ulatuses saabus edu kiiresti. Aastail [[1993]]–99 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult [[1995]] jäid teiseks. Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk. [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel]] saavutasid nad [[1994. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1994]] 21., [[1996. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1996]] 15. ja [[1997. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1997]] 11. koha. Nad võitsid ka [[1996. aasta Aasia talimängud]] ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate. [[1997]] saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil [[Lõuna-Korea]]s [[Muju]]s, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.\n\n[[1998]]. aastal jõudsid Shen–Zhao maailma tippklassi. Nad tulid Hiina meistriteks, [[1998. aasta taliolümpiamängud]]el [[Nagano]]s 5. kohale ja [[1998. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|MM-il]] [[Minneapolis]]es 4. kohale. Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen–Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpial edestasid.\n\n[[1999]]. aastal tulid Shen–Zhao 6. korda Hiina meistriteks. Samuti võitsid nad [[1999. aasta Aasia talimängud]], mis toimusid Lõuna-Koreas [[Gangwoni provints]]is – tõsi, neil oli ainult 2 konkurenti. Sel aastal peeti [[Kanada]]s [[Halifax]]is esimesed [[nelja maailmajao meistrivõistlused]], kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Shen ja Zhao võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas. [[1999. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustelt]] [[Helsingi]]st said Shen ja Zhao esimese medali: hõbeda [[Jelena Berežnaja]] ja [[Anton Sihharulidze]] järel, kuid teise [[Venemaa]] paari [[Maria Petrova]] – [[Aleksei Tihhonov]] ees. Kuid sellesama hooaja lõpul [[iluuisutamise Grand Prix' finaal]]is [[Peterburi]]s, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ja võistlus võita.\n\n[[2000]]. aastal tulid Shen–Zhao [[Nizza]]s peetud [[2000. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|MM-il]] taas teiseks. Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas. Hooaja lõpul [[Lyon]]is toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja–Sihharulidze jäid 3. ja Petrova–Tihhonov 4. kohale.\n\n[[2001]]. aastal tulid Shen–Zhao 7. korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil [[Salt Lake City]]s tulla: nad kaotasid nii lühi- kui vabakavas Kanada paarile [[Jamie Sale]] – [[David Pelletier]]. Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees [[Vancouver]]is ka [[2001. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistriteks]], järgnesid Berežnaja–Sihharulidze ja Shen–Zhao. Neljandaks jäid Petrova–Tihhonov. Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka [[Tokio]]s toimunud Grand Prix' finaalis.\n\n[[2002]]. aastal tulid Shen–Zhao 8. korda Hiina meistriteks. Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Salt Lake Citys toimunud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale–Pelletier kui Berežnaja–Sihharulidze. Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades [[Tatjana Totmjanina]]t ja [[Maksim Marinin]]it. Petrova–Tihhonov jäid 6. kohale. Shen–Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali. Sellele järgnenud [[2002. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]], mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen–Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina–Marinini ees, Petrova–Tihhonov olid 4. kohal. Kanadas [[Kitchener]]is toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale–Pelletier lühikava ja Berežnaja–Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased. Shen–Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.\n\n[[Pilt:Shen zhao.jpg|thumb|Shen ja Zhao 2001. aasta Grand Prix' finaalis]]\n[[2003]]. aastal võitsid Shen–Zhao Jaapanis [[Aomori]]s toimunud [[2003. aasta Aasia talimängud]], kus neil oli 3 konkurenti. Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid. [[2003. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Washington]]is tulid Shen–Zhao teist korda maailmameistriteks. Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas. Petrova–Tihhonov olid pronksil. Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina–Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova–Tihhonov olid kolmandad.\n\n[[2004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004. aasta MM-il]] [[Dortmund]]is ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal. Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel. Kuid Grand Prix' finaalis USA-s [[Colorado Springs]]is saavutasid Shen–Zhao 196,08 punktiga Totmjanina–Marinini (177,30) ees kindla esikoha. Petrova–Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.\n\n[[2005. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] [[Moskva]]s jäid Shen–Zhao lühikavas Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama. Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha. Ent [[Peking]]is toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen–Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui kokkuvõttes (206,54). Petrova–Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina–Marinin ei osalenud.\n\nZhao vigastas uuesti [[Achilleuse kõõlus]]t ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma. Alles mõned nädalad enne [[Torino]]s toimunud [[2006. aasta taliolümpiamängud|olümpiat]] said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpial. Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile. Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali. Võitsid Totmjanina–Marinin [[Zhang Dan]]i ja [[Zhang Hao]] ees.\n\n[[2007]]. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud. Nad tulid esimeseks Hiinas [[Changchun]]is toimunud [[2007. aasta Aasia talimängud]]el (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|MM-il]] (Hiinale kaksikvõit) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis. Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.\n\n[[Pilt:Shen Xue and Zhao Hongbo Olympics 2010.jpg|thumb|Shen ja Zhao olümpiakulda võitmas (2010)]]\nKaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud [[2010. aasta taliolümpiamängud]]e ajaks tulid nad sporti tagasi. Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud. Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui vabakava arvestuses. Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga. Hiina sai kaksikvõidu ja sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus. Pärast olümpiat teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.\n\n{{commonscat}}\n\n[[Kategooria:Hiina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1973]]","hash":"a708fe2fd4c76f80820f56cc33db44fc71d54c3ce9fa734f87247835902566fa","last_revision":"2013-03-14T17:15:17Z","first_revision":"2010-02-15T16:00:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.423417","cross_lingual_links":{"arz":"شين شيويه","ca":"Shen Xue","cs":"Šen Süe","de":"Shen Xue","en":"Shen Xue","fa":"شن شوئه","fi":"Shen Xue","fr":"Shen Xue","it":"Shen Xue","ja":"申雪","ko":"선쉐","nl":"Shen Xue","nb":"Shen Xue","pl":"Shen Xue","pt":"Shen Xue","ro":"Shen Xue","ru":"Шэнь Сюэ","sk":"Šen Süe","sv":"Shen Xue","tr":"Shen Xue","uk":"Шень Сюе","zh":"申雪"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Shen Xue (sündinud 13. novembril 1978 Harbiinis) on Hiina endine iluuisutaja, paarissõitja. Tema partner oli abikaasa Zhao Hongbo. Nad on olümpiavõitjad.\n\nShen ja Zhao hakkasid koos sõitma 1992. aastal. Hiina ulatuses saabus edu kiiresti. Aastail 1993–99 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult 1995 jäid teiseks. Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutasid nad 1994 21., 1996 15. ja 1997 11. koha. Nad võitsid ka 1996. aasta Aasia talimängud ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate. 1997 saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil Lõuna-Koreas Mujus, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.\n\n1998. aastal jõudsid Shen–Zhao maailma tippklassi. Nad tulid Hiina meistriteks, 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos 5. kohale ja MM-il Minneapolises 4. kohale. Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen–Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpial edestasid.\n\n1999. aastal tulid Shen–Zhao 6. korda Hiina meistriteks. Samuti võitsid nad 1999. aasta Aasia talimängud, mis toimusid Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis – tõsi, neil oli ainult 2 konkurenti. Sel aastal peeti Kanadas Halifaxis esimesed nelja maailmajao meistrivõistlused, kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Shen ja Zhao võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas. Maailmameistrivõistlustelt Helsingist said Shen ja Zhao esimese medali: hõbeda Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze järel, kuid teise Venemaa paari Maria Petrova – Aleksei Tihhonov ees. Kuid sellesama hooaja lõpul iluuisutamise Grand Prix' finaalis Peterburis, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ja võistlus võita.\n\n2000. aastal tulid Shen–Zhao Nizzas peetud MM-il taas teiseks. Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas. Hooaja lõpul Lyonis toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja–Sihharulidze jäid 3. ja Petrova–Tihhonov 4. kohale.\n\n2001. aastal tulid Shen–Zhao 7. korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil Salt Lake Citys tulla: nad kaotasid nii lühi- kui vabakavas Kanada paarile Jamie Sale – David Pelletier. Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees Vancouveris ka maailmameistriteks, järgnesid Berežnaja–Sihharulidze ja Shen–Zhao. Neljandaks jäid Petrova–Tihhonov. Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka Tokios toimunud Grand Prix' finaalis.\n\n2002. aastal tulid Shen–Zhao 8. korda Hiina meistriteks. Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale–Pelletier kui Berežnaja–Sihharulidze. Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades Tatjana Totmjaninat ja Maksim Marininit. Petrova–Tihhonov jäid 6. kohale. Shen–Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali. Sellele järgnenud maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen–Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina–Marinini ees, Petrova–Tihhonov olid 4. kohal. Kanadas Kitcheneris toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale–Pelletier lühikava ja Berežnaja–Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased. Shen–Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.\n\n2003. aastal võitsid Shen–Zhao Jaapanis Aomoris toimunud 2003. aasta Aasia talimängud, kus neil oli 3 konkurenti. Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Shen–Zhao teist korda maailmameistriteks. Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas. Petrova–Tihhonov olid pronksil. Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina–Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova–Tihhonov olid kolmandad.\n\n2004. aasta MM-il Dortmundis ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal. Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel. Kuid Grand Prix' finaalis USA-s Colorado Springsis saavutasid Shen–Zhao 196,08 punktiga Totmjanina–Marinini (177,30) ees kindla esikoha. Petrova–Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.\n\n2005. aasta MM-il Moskvas jäid Shen–Zhao lühikavas Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama. Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha. Ent Pekingis toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen–Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui kokkuvõttes (206,54). Petrova–Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina–Marinin ei osalenud.\n\nZhao vigastas uuesti Achilleuse kõõlust ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma. Alles mõned nädalad enne Torinos toimunud olümpiat said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpial. Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile. Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali. Võitsid Totmjanina–Marinin Zhang Dani ja Zhang Hao ees.\n\n2007. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud. Nad tulid esimeseks Hiinas Changchunis toimunud 2007. aasta Aasia talimängudel (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud MM-il (Hiinale kaksikvõit) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis. Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.\n\nKaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud 2010. aasta taliolümpiamängude ajaks tulid nad sporti tagasi. Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud. Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui vabakava arvestuses. Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga. Hiina sai kaksikvõidu ja sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus. Pärast olümpiat teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.\n\nKategooria:Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1973\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Cup of China 2009 Xue SHEN Hongbo ZHAO.jpg|200px]]
Shen ja Zhao Hiina
karikavõistlustel (2009)\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2002. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[1999. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2000. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2000]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2001. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2001]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1996. aasta Aasia talimängud|1996]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1999. aasta Aasia talimängud|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta Aasia talimängud|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Aasia talimängud|2007]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Shen Xue (sündinud 13. novembril 1978 Harbiinis) on Hiina endine iluuisutaja, paarissõitja.","translated_text":"Shen Xue (born November 13, 1978 in Harbin) is a Chinese former beauty pageant titleholder.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema partner oli abikaasa Zhao Hongbo.","translated_text":"Her partner was her husband Zhao Hongbo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad on olümpiavõitjad.","translated_text":"They're Olympic champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Shen ja Zhao hakkasid koos sõitma 1992. aastal.","translated_text":"Shen and Zhao started riding together in 1992.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiina ulatuses saabus edu kiiresti.","translated_text":"China's progress was rapid.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastail 1993–99 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult 1995 jäid teiseks.","translated_text":"In 1993-99, they became Chinese champions every year, only in 1995 they finished second.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk.","translated_text":"At first, however, the level of beauty in China was still low.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutasid nad 1994 21., 1996 15. ja 1997 11. koha.","translated_text":"In 1994, they finished 21st, 15th in 1996 and 11th in 1997.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad võitsid ka 1996. aasta Aasia talimängud ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate.","translated_text":"They also won the 1996 Asian Games, and it was no wonder, because in the same year and the following year, they beat all the other Asian nations.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1997 saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil Lõuna-Koreas Mujus, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.","translated_text":"Their first major victory came in 1997 at the backstroke championships in South Korea, but many well-known sports nations competed in this competition with a sub-division team.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1998. aastal jõudsid Shen–Zhao maailma tippklassi.","translated_text":"In 1998, Shen ⁇ Zhao reached the top of the world.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad tulid Hiina meistriteks, 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos 5. kohale ja MM-il Minneapolises 4. kohale.","translated_text":"They became Chinese champions, finishing fifth at the 1998 Winter Olympics in Naganos and fourth at the World Championships in Minneapolis.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen–Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpial edestasid.","translated_text":"The Olympics have to be better judged because there was a stronger squad and Shen ⁇ Zhao lost to two pairs in the Olympics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1999. aastal tulid Shen–Zhao 6. korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 1999, ShenZhao became the Chinese champion for the sixth time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti võitsid nad 1999. aasta Aasia talimängud, mis toimusid Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis – tõsi, neil oli ainult 2 konkurenti.","translated_text":"They also won the 1999 Asian Games held in Gangwon Province, South Korea ⁇ True, they had only 2 competitors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel aastal peeti Kanadas Halifaxis esimesed nelja maailmajao meistrivõistlused, kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste.","translated_text":"This year, the first of the four world championships was held in Halifax, Canada, with the best beauty pageants from every continent except Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen ja Zhao võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas.","translated_text":"Shen and Zhao won, but the U.S. and Canada weren't out with the strongest pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustelt Helsingist said Shen ja Zhao esimese medali: hõbeda Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze järel, kuid teise Venemaa paari Maria Petrova – Aleksei Tihhonov ees.","translated_text":"At the World Championships in Helsinki, Shen and Zhao won the first medal: silver behind Yelena Berežnaja and Anton Sihharulidze, but second to Russia's Maria Petrova ⁇ Aleksei Tihhonov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid sellesama hooaja lõpul iluuisutamise Grand Prix' finaalis Peterburis, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ja võistlus võita.","translated_text":"However, by the end of that season, they were the only Chinese athletes to reach the final of the decorating Grand Prix in St. Petersburg, advancing Berežnaj and Sihharulidze and winning the competition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2000. aastal tulid Shen–Zhao Nizzas peetud MM-il taas teiseks.","translated_text":"In 2000, Shen ⁇ Zhao came second at the World Championships in Nice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas.","translated_text":"They lost to Petrova and Tihonov. They advanced short, but lost in the free.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooaja lõpul Lyonis toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja–Sihharulidze jäid 3. ja Petrova–Tihhonov 4. kohale.","translated_text":"At the end of the season, in the Grand Prix final in Lyon, Zhao and Shen defended last year's victory, with Berežnaja ⁇ Sihharulidze finishing third and Petrova ⁇ Tihhonov fourth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001. aastal tulid Shen–Zhao 7. korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2001, ShenZhao became the Chinese champion for the seventh time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil Salt Lake Citys tulla: nad kaotasid nii lühi- kui vabakavas Kanada paarile Jamie Sale – David Pelletier.","translated_text":"They failed to qualify for the four world championships in Salt Lake City: they lost to Canadian couple Jamie Sale ⁇ David Pelletier, both short and short.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees Vancouveris ka maailmameistriteks, järgnesid Berežnaja–Sihharulidze ja Shen–Zhao. Neljandaks jäid Petrova–Tihhonov.","translated_text":"In the same year, Sale and Pelletier were also crowned world champions in Vancouver, followed by Berežnaja ⁇ Sihharulidze and Shen ⁇ Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka Tokios toimunud Grand Prix' finaalis.","translated_text":"For the first quarter, the same was true for the Grand Prix final in Tokyo.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002. aastal tulid Shen–Zhao 8. korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2002, ShenZhao won the Chinese championship for the eighth time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"They could have done it further, but later they didn't participate in the Chinese championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale–Pelletier kui Berežnaja–Sihharulidze.","translated_text":"At the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, there was a scandal over the unbiased evaluation of the judges, which resulted in the award of two gold medals: Sale ⁇ Pelletier and Berežnaja ⁇ Sihharulidze.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades Tatjana Totmjaninat ja Maksim Marininit.","translated_text":"They were followed by Zhao and Shen in third place, ahead of Tatjana Totmjaninat and Maksim Marinin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova–Tihhonov jäid 6. kohale.","translated_text":"Petrova ⁇ Tihhonov remained in sixth place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen–Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali.","translated_text":"Shen ⁇ Zhao was the first Chinese couple to win an Olympic medal in show jumping.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellele järgnenud maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen–Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina–Marinini ees, Petrova–Tihhonov olid 4. kohal.","translated_text":"In the subsequent World Championships held in Naganos, neither Olympic couple participated and Shen ⁇ Zhao became world champions before Totmjanina ⁇ Marinin, Petrova ⁇ Tihhonov came in 4th place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kanadas Kitcheneris toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale–Pelletier lühikava ja Berežnaja–Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased.","translated_text":"The Grand Prix of Canada in Kitchener was won by Sale ⁇ Pelletier's short and Berežnaja ⁇ Sihharulidze's free.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen–Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.","translated_text":"Shen ⁇ Zhao was in third place in all the drives.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2003. aastal võitsid Shen–Zhao Jaapanis Aomoris toimunud 2003. aasta Aasia talimängud, kus neil oli 3 konkurenti.","translated_text":"In 2003, Shen ⁇ Zhao won the 2003 Asian Games in Aomori, Japan with 3 competitors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid.","translated_text":"At the four world championships in Beijing, China won three times in the pair race, Shen ⁇ Zhao won.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Shen–Zhao teist korda maailmameistriteks.","translated_text":"At the World Championships in Washington, ShenZhao became world champion for the second time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas.","translated_text":"In doing so, they lost to Totmjanin and Marin in a short period of time, but advanced them on free time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova–Tihhonov olid pronksil.","translated_text":"Petrova ⁇ Tihhonov was on the loose.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina–Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova–Tihhonov olid kolmandad.","translated_text":"However, in the final of the Grand Prix in St. Petersburg, Totmjanina ⁇ Marinin overtook them in both races, with Petrova ⁇ Tihhonov finishing third.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004. aasta MM-il Dortmundis ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal.","translated_text":"At the 2004 World Cup in Dortmund, they failed to win their third consecutive world title because Zhao fell short and they finished fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel.","translated_text":"They were clearly the best in the free zone, but that was enough for a silver medal after Totmjanin and Marin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Grand Prix' finaalis USA-s Colorado Springsis saavutasid Shen–Zhao 196,08 punktiga Totmjanina–Marinini (177,30) ees kindla esikoha.","translated_text":"However, in the Grand Prix final at Colorado Springs in the United States, Shen ⁇ Zhao took a solid lead ahead of Totmjanina ⁇ Marinin (177.30) with 196.08 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova–Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.","translated_text":"Petrova ⁇ Tihhonov was third with 166.76.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005. aasta MM-il Moskvas jäid Shen–Zhao lühikavas Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama.","translated_text":"At the 2005 World Championships in Moscow, Shen ⁇ Zhao was briefly third behind Totmjanina ⁇ Marinin and Petrova ⁇ Tihhonov, but Zhao was injured and they had to stop.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha.","translated_text":"However, China came third and fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ent Pekingis toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen–Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui kokkuvõttes (206,54).","translated_text":"However, in the Grand Prix final in Beijing, Shen ⁇ Zhao set world records in both short (70.52), free (136.02) and short (206.54).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova–Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina–Marinin ei osalenud.","translated_text":"Petrova ⁇ Tihhonov finished second with 187.32, Totmjanina ⁇ Marinin did not participate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhao vigastas uuesti Achilleuse kõõlust ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma.","translated_text":"Zhao injured Achilleus' throat again, and as a result, he had to miss most of the Olympic Games.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles mõned nädalad enne Torinos toimunud olümpiat said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpial.","translated_text":"Only a few weeks before the Olympic Games in Turin, they were able to start practicing on ice, and that left a mark on their Olympic performance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile.","translated_text":"They were only in fifth place shortly afterwards, but with free rein, they managed to climb to the medal table.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali.","translated_text":"This is their second consecutive bronze medal in the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina–Marinin Zhang Dani ja Zhang Hao ees.","translated_text":"You beat the Marines Zhang Dani and Zhang Hao.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud.","translated_text":"In 2007, Shen and Zhao were undefeated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad tulid esimeseks Hiinas Changchunis toimunud 2007. aasta Aasia talimängudel (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud MM-il (Hiinale kaksikvõit) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis.","translated_text":"They finished first at the 2007 Asian Games in Changchun, China, 203.05 points at the four World Championships in Colorado Springs, 203.50 points at the World Championships in Tokyo, and 203.19 points at the Grand Prix Final in St. Petersburg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.","translated_text":"At the end of the season, Zhao and Shen married and announced their retirement from the sport.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud 2010. aasta taliolümpiamängude ajaks tulid nad sporti tagasi.","translated_text":"After two years of absence, they returned to the sport for the 2010 Winter Olympics in Vancouver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud.","translated_text":"They were unbeaten that season, too.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui vabakava arvestuses.","translated_text":"In the Grand Prix final in Tokyo, they scored a world record 214.25 points (China won the double), setting world records in both the short and the long jump.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga.","translated_text":"At the Summer Olympics, they also set world records in both the short-lived 76.66, the free throw 139.91, and the total 216.57.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiina sai kaksikvõidu ja sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus.","translated_text":"China won the double, ending Russia and the Soviet Union's 46-year reign in pairs at the Olympic Games.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast olümpiat teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.","translated_text":"After the Olympics, Shen and Zhao announced their second, and this time final, resignation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1973","translated_text":"Chinese beauty pageants Category:Born in 1973","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Xue Shen","wikicode":"#suuna [[Shen Xue]]","hash":"eefbb375bfd865909bb0506b44fba5fcfadb79fe039e1bb7b65fc83bb68b7f02","last_revision":"2010-02-15T16:00:42Z","first_revision":"2010-02-15T16:00:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.474786","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Shen Xue\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Shen Xue","translated_text":"in the direction of Shen Xue","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Björkö","wikicode":"#suuna[[Primorsk (Leningradi oblast)]]","hash":"8e5cd838c0fc97c2fec0d4b0ff629586dd8d532aaf26ab90de636b7421d88453","last_revision":"2010-02-15T16:02:57Z","first_revision":"2010-02-15T16:02:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.529934","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaPrimorsk (Leningradi oblast)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaPrimorsk (Leningradi oblast)","translated_text":"in the direction of Primorsk (Leningrad Oblast)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Birger Brosa","wikicode":"[[pilt: Birger_Brosa.png|thumb|Jarl Birger Brosa kujutis|right]]\n'''Birger Brosa''' (surnud [[9. jaanuar]]il [[1202]] [[Visingsö]]l) oli Rootsi [[jarl]] aastatel [[1174]]–[[1202]].\n\nBrosa tähendab 'naeratav' ja seda lisanime kasutatakse Lääne-Skandinaavia allikates alates 13.-14. sajandist. [[1180. aastad|1180. aastatel]] tituleeriti teda kui ''dux Sweorum'' (Rootsi hertsog)[{{Netiviide |url=http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |pealkiri=Svenskt diplomatariums huvudkartotek över medeltidsbreven nr 245 |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |url-olek=ei tööta }}].\n\nBirger Brosa oli [[Bengt Snivil]]i ja [[Birgitta Haraldsdotter Gille]] poeg. Üks tema vendadest oli [[Magnus Minnesköld]], [[Birger Jarl]]i isa.\n\nTa oli oma aja võimukaim mees [[Östergötlandi maakond|Östergötland]]is, sest ta omas lisaks oma suguvõsa mõisale [[Bjälbo]]s veel mitut mõisa Östergötlandis, [[Närke]]s ja [[Värmland]]is. Tõenäoliselt omas ta mõisaid ka [[Södermanland]]is. Birger Brosa oli [[Riseberga klooster|Riseberga kloostri]] suur rahaline toetaja.\n\nTema suur võim aitas Rootsis pikka aega rahu hoida. Pärast tema surma puhkes kohe verine võimuvõitlus.\n\nBirger kasutas oma [[vapp|vapil]] [[liilia (heraldika)|liilia]]t. \n\n==Lapsed==\n*[[Filip Birgersson|Filip]], Norra kuninga [[Sverre]] jarl, langes jaanuaris [[1200]]\n*[[Knut jarl|Knut]], Rootsi jarl, langes [[31. jaanuar]]il [[1208]] [[Lena lahing]]us\n*[[Folke jarl|Folke]], Rootsi jarl, langes [[17. juuli]]l [[1210]] [[Gestilreni lahing]]us\n*[[Magnus Birgersson|Magnus]]\n*[[Ingegärd Birgersdotter|Ingegärd]], Rootsi kuninganna, abiellus [[Sverker Karlsson noorem]]aga.\n*[[Kristina Birgersdotter|Kristina]]\n*[[Margareta Birgersdotter|Margareta]]\n\n==Kujutamine kirjanduses==\n\nRootsi kirjaniku [[Jan Guillou]] triloogias [[Arn Magnusson]]ist on Birger Brosa Arni isa Magnuse poolvend. Teda kehastab filmides \"[[Arn – templirüütel]]\" ja \"[[Arn – Riik tee lõpus]]\" [[Stellan Skarsgård]].\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Rootsi jarlid]]\n[[Kategooria:Folkungid]]\n[[kategooria:Surnud 1202]]","hash":"fc119a3c85aaa08a90dac7cf1d03bf807b3dff443de9bfe10c446367c3e0eeae","last_revision":"2022-07-02T17:12:42Z","first_revision":"2010-02-15T16:24:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.592580","cross_lingual_links":{"da":"Birger Brosa","de":"Birger Brosa","el":"Μπίργκερ Μπρόσα","en":"Birger Brosa","es":"Birger Brosa","fi":"Birger Brosa","fr":"Birger Brosa","it":"Birger Brosa","ja":"ビルイェル・ブローサ","lv":"Birgers Brūsa","nl":"Birger Brosa","nb":"Birger Brosa","pt":"Birger, o Sorridente","ru":"Биргер Броса","sq":"Birger Brosa","sv":"Birger Brosa","uk":"Бірґер Броса"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Birger Brosa (surnud 9. jaanuaril 1202 Visingsöl) oli Rootsi jarl aastatel 1174–1202.\n\nBrosa tähendab 'naeratav' ja seda lisanime kasutatakse Lääne-Skandinaavia allikates alates 13.-14. sajandist. 1180. aastatel tituleeriti teda kui dux Sweorum (Rootsi hertsog).\n\nBirger Brosa oli Bengt Snivili ja Birgitta Haraldsdotter Gille poeg. Üks tema vendadest oli Magnus Minnesköld, Birger Jarli isa.\n\nTa oli oma aja võimukaim mees Östergötlandis, sest ta omas lisaks oma suguvõsa mõisale Bjälbos veel mitut mõisa Östergötlandis, Närkes ja Värmlandis. Tõenäoliselt omas ta mõisaid ka Södermanlandis. Birger Brosa oli Riseberga kloostri suur rahaline toetaja.\n\nTema suur võim aitas Rootsis pikka aega rahu hoida. Pärast tema surma puhkes kohe verine võimuvõitlus.\n\nBirger kasutas oma vapil liiliat.\n\nFilip, Norra kuninga Sverre jarl, langes jaanuaris 1200 Knut, Rootsi jarl, langes 31. jaanuaril 1208 Lena lahingus Folke, Rootsi jarl, langes 17. juulil 1210 Gestilreni lahingus Magnus Ingegärd, Rootsi kuninganna, abiellus Sverker Karlsson nooremaga. Kristina Margareta\n\nRootsi kirjaniku Jan Guillou triloogias Arn Magnussonist on Birger Brosa Arni isa Magnuse poolvend. Teda kehastab filmides \"Arn – templirüütel\" ja \"Arn – Riik tee lõpus\" Stellan Skarsgård.\n\nKategooria:Rootsi jarlid Kategooria:Folkungid kategooria:Surnud 1202\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Birger Brosa (surnud 9. jaanuaril 1202 Visingsöl) oli Rootsi jarl aastatel 1174–1202.","translated_text":"Birger Brosa (died 9 January 1202 in Visigoth) was a Swedish earl from 1174 to 1202.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Brosa tähendab 'naeratav' ja seda lisanime kasutatakse Lääne-Skandinaavia allikates alates 13.-14. sajandist.","translated_text":"Brosa means 'laughable' and this additive name has been used in Western Scandinavian sources since the 13th-14th centuries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1180. aastatel tituleeriti teda kui dux Sweorum (Rootsi hertsog).","translated_text":"In the 1180s, he was titled dux Sweorum (Duke of Sweden).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |pealkiri=Svenskt diplomatariums huvudkartotek över medeltidsbreven nr 245 |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |url-olek=ei tööta }}]","char_index":64,"name":null,"url":"http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find=","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:17.725589-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |pealkiri=Svenskt diplomatariums huvudkartotek över medeltidsbreven nr 245 |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |url-olek=ei tööta }}]","char_index":64,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find=","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:27.739809-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Birger Brosa oli Bengt Snivili ja Birgitta Haraldsdotter Gille poeg.","translated_text":"Birger Brosa was the son of Bengt Snivel and Birgitta Haraldsdotter Gille.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üks tema vendadest oli Magnus Minnesköld, Birger Jarli isa.","translated_text":"One of his brothers was Magnus Minnesköld, father of Birger Jarl.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli oma aja võimukaim mees Östergötlandis, sest ta omas lisaks oma suguvõsa mõisale Bjälbos veel mitut mõisa Östergötlandis, Närkes ja Värmlandis.","translated_text":"He was the most powerful man in Östergötland of his time, owning several mansions in Östergötland, Närkes and Värmland in addition to his family mansion in Bjälbos.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tõenäoliselt omas ta mõisaid ka Södermanlandis.","translated_text":"He probably owned mansions in Södermanland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Birger Brosa oli Riseberga kloostri suur rahaline toetaja.","translated_text":"Birger Brosa was a major financial supporter of the Riseber convent.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema suur võim aitas Rootsis pikka aega rahu hoida.","translated_text":"His great power helped to maintain peace in Sweden for a long time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast tema surma puhkes kohe verine võimuvõitlus.","translated_text":"Immediately after his death, a bloody power struggle broke out.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Birger kasutas oma vapil liiliat.","translated_text":"Birger used his shiny lily.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Lapsed","translated_text":"Children","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filip, Norra kuninga Sverre jarl, langes jaanuaris 1200 Knut, Rootsi jarl, langes 31. jaanuaril 1208 Lena lahingus Folke, Rootsi jarl, langes 17. juulil 1210 Gestilreni lahingus Magnus Ingegärd, Rootsi kuninganna, abiellus Sverker Karlsson nooremaga.","translated_text":"Philip, Earl of Sverre, King of Norway, fell in January 1200 Knut, Earl of Sweden, fell on 31 January 1208 at the Battle of Lena in Folke, Earl of Sweden, fell on 17 July 1210 at the Battle of Gestilren, Magnus Ingegärd, Queen of Sweden, married Sverker Karlsson the Younger.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kristina Margareta","translated_text":"It is not possible to do so without the consent of the European Parliament.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kujutamine kirjanduses","translated_text":"Illustration in the literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rootsi kirjaniku Jan Guillou triloogias Arn Magnussonist on Birger Brosa Arni isa Magnuse poolvend.","translated_text":"In the trilogy Arn Magnusson by the Swedish writer Jan Guillou, Birger Brosa is the half-brother of Arn's father Magnus.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda kehastab filmides \"Arn – templirüütel\" ja \"Arn – Riik tee lõpus\" Stellan Skarsgård.","translated_text":"She is portrayed in the films \"Arn ⁇ Temple Knights\" and \"Arn ⁇ State at the End of the Road\" by Stellan Skarsgård.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi jarlid Kategooria:Folkungid kategooria:Surnud 1202","translated_text":":Swedish Earls Category:Folks Category:Deceased 1202","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Brosa tähendab 'naeratav' ja seda lisanime kasutatakse Lääne-Skandinaavia allikates alates 13.-14. sajandist. 1180. aastatel tituleeriti teda kui dux Sweorum (Rootsi hertsog).","translated_text":"Brosa means 'laughable' and this additive name has been used in Western Scandinavian sources since the 13th-14th centuries. In the 1180s, he was titled dux Sweorum (Duke of Sweden).","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |pealkiri=Svenskt diplomatariums huvudkartotek över medeltidsbreven nr 245 |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |url-olek=ei tööta }}]","char_index":174,"name":null,"url":"http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find=","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:17.725589-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |pealkiri=Svenskt diplomatariums huvudkartotek över medeltidsbreven nr 245 |vaadatud=2010-02-15 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find= |url-olek=ei tööta }}]","char_index":174,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20070927191035/http://62.20.57.212/ra/medeltid/FMPro?-db=hk.fp5&-format=detail.html&-lay=webb&-sortfield=brevnummer&-op=cn&Personnamn=birger&-max=10&-recid=32885&-find=","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:27.739809-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Aljona Savtšenko","wikicode":"#suuna[[Olena Savtšenko]]","hash":"6f3da3ea73f4fd4cccea6e9462b3873c67bbabefb281b6dade8d3a241f008924","last_revision":"2010-02-15T16:52:38Z","first_revision":"2010-02-15T16:52:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.674814","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaOlena Savtšenko\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaOlena Savtšenko","translated_text":"in the direction of Olena Savtšenko","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Juan Martín del Potro","wikicode":"[[Pilt:Juan Martin del Potro at the 2008 US Open5.jpg|pisi|Juan Martín del Potro]]\n'''Juan Martín del Potro''' (sündinud [[23. september|23. septembril]] [[1988]]) on [[Argentina]] [[tennis]]ist.\n\nElukutseliseks tennisistiks sai ta [[2005]]. aastal. Delpo on paremakäeline mängija, kes on tuntud tugeva servi ja hea eeskäe poolest.\n\n13. augustil 2018 jõudis ta [[Association of Tennis Professionals|ATP]] edetabelis karjääri parimale kohale – oli maailma kolmas meestennisist. \n\nJuan Martín del Potro parim saavutus on [[2009]]. aasta [[US Open|Ameerika lahtiste meistrivõistluste]] võit. Kokku on ta (2020. aasta seisuga) võitnud 22 ATP turniiri.\n\n[[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is [[Wimbledon]]i väljakutel võitis del Potro pronksmedali.\n\n2014.–2015. aastal oli randmevigastuse tõttu paariaastasel vigastuspausil.\n\n[[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta hõbemedali, kaotades finaalis [[Andy Murray]]le.\n\n2017. aastal jõudis ta USA lahtistel meistrivõistlustel poolfinaali. \n\n2018. aastal võitis ATP aastalõputurniiri ja jõudis USA lahtistel meistrivõistlustel finaali. Ka tema karjääri kõrgeim ATP edetabeli koht on pärit samast aastast. Kuid oktoobris toimunud Shanghai turniiril vigastas ta põlve ja 2019. aastal enam aasta varasemat mängutaset ei saavutanud, vaid pidi taas vigastuse ja sellest tingitud operatsioonide tõttu profitennisest kauaks eemale jääma. \n\n2020. aasta detsembri seisuga on ta ATP edetabelis 154. kohal.\n\n== Isiklikku ==\nJuan Martín del Potro (hüüdnimi Delpo) on 198 cm pikk. \n\n{{JÄRJESTA:Potro, Juan Martín}}\n[[Kategooria:Tennisistid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1988]]\n[[Kategooria:Argentina sportlased]]","hash":"28ac15a5e619a03c5d635b3571496e0d0a0ca4f66fab9f404773dc202b25fc01","last_revision":"2022-09-26T14:24:34Z","first_revision":"2010-02-15T16:58:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.728668","cross_lingual_links":{"ar":"خوان مارتن ديل بوترو","arz":"خوان مارتين ديل بوترو","ast":"Juan Martín del Potro","be":"Хуан Марцін Дэль Потра","bg":"Хуан Мартин дел Потро","br":"Juan Martín del Potro","bs":"Juan Martín del Potro","ca":"Juan Martín del Potro","cs":"Juan Martín del Potro","da":"Juan Martín del Potro","de":"Juan Martín del Potro","en":"Juan Martín del Potro","es":"Juan Martín del Potro","eu":"Juan Martín del Potro","fa":"خوآن مارتین دل پوترو","fi":"Juan Martín del Potro","fr":"Juan Martín del Potro","ga":"Juan Martín del Potro","he":"חואן מרטין דל פוטרו","hi":"हुआन मार्टिन डेल पोट्रो","hr":"Juan Martín del Potro","hu":"Juan Martín del Potro","hy":"Խուան Մարտին դել Պոտրո","id":"Juan Martín del Potro","it":"Juan Martín del Potro","ja":"フアン・マルティン・デル・ポトロ","ka":"ხუან მარტინ დელ პოტრო","kk":"Хуан Мартин дель Потро","ko":"후안 마르틴 델 포트로","lt":"Juan Martín del Potro","lv":"Huans Martins del Potro","mk":"Хуан Мартин дел Потро","mr":"हुआन मार्तिन देल पोत���रो","nl":"Juan Martín del Potro","nb":"Juan Martín del Potro","pl":"Juan Martín del Potro","pt":"Juan Martín del Potro","qu":"Juan Martín Del Potro","ro":"Juan Martín del Potro","ru":"Дель Потро, Хуан Мартин","scn":"Juan Martin Del Potro","sco":"Juan Martín del Potro","sh":"Juan Martín del Potro","simple":"Juan Martín del Potro","sk":"Juan Martín del Potro","sr":"Хуан Мартин дел Потро","sv":"Juan Martín del Potro","ta":"டெல் போட்ரோ","th":"ฆวน มาร์ติน เดล โปโตร","tr":"Juan Martín del Potro","uk":"Хуан Мартін дель Потро","vi":"Juan Martín del Potro","zh":"胡安·馬丁·德爾波特羅"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Juan Martín del Potro (sündinud 23. septembril 1988) on Argentina tennisist.\n\nElukutseliseks tennisistiks sai ta 2005. aastal. Delpo on paremakäeline mängija, kes on tuntud tugeva servi ja hea eeskäe poolest.\n\n13. augustil 2018 jõudis ta ATP edetabelis karjääri parimale kohale – oli maailma kolmas meestennisist.\n\nJuan Martín del Potro parim saavutus on 2009. aasta Ameerika lahtiste meistrivõistluste võit. Kokku on ta (2020. aasta seisuga) võitnud 22 ATP turniiri.\n\n2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis Wimbledoni väljakutel võitis del Potro pronksmedali.\n\n2014.–2015. aastal oli randmevigastuse tõttu paariaastasel vigastuspausil.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta hõbemedali, kaotades finaalis Andy Murrayle.\n\n2017. aastal jõudis ta USA lahtistel meistrivõistlustel poolfinaali.\n\n2018. aastal võitis ATP aastalõputurniiri ja jõudis USA lahtistel meistrivõistlustel finaali. Ka tema karjääri kõrgeim ATP edetabeli koht on pärit samast aastast. Kuid oktoobris toimunud Shanghai turniiril vigastas ta põlve ja 2019. aastal enam aasta varasemat mängutaset ei saavutanud, vaid pidi taas vigastuse ja sellest tingitud operatsioonide tõttu profitennisest kauaks eemale jääma.\n\n2020. aasta detsembri seisuga on ta ATP edetabelis 154. kohal.\n\nJuan Martín del Potro (hüüdnimi Delpo) on 198 cm pikk.\n\nKategooria:Tennisistid Kategooria:Sündinud 1988 Kategooria:Argentina sportlased\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juan Martín del Potro (sündinud 23. septembril 1988) on Argentina tennisist.","translated_text":"Juan Martín del Potro (born 23 September 1988) is an Argentine tennis player.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Elukutseliseks tennisistiks sai ta 2005. aastal.","translated_text":"He became a professional tennis player in 2005.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Delpo on paremakäeline mängija, kes on tuntud tugeva servi ja hea eeskäe poolest.","translated_text":"Delpo is a right-handed batsman who is known for his strong serve and good forearm.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"13. augustil 2018 jõudis ta ATP edetabelis karjääri parimale kohale – oli maailma kolmas meestennisist.","translated_text":"On 13 August 2018, he reached a career-high ATP singles ranking of world No. 3 in men's tennis.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juan Martín del Potro parim saavutus on 2009. aasta Ameerika lahtiste meistrivõistluste võit.","translated_text":"Juan Martín del Potro's greatest achievement was winning the 2009 U.S. Open.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kokku on ta (2020. aasta seisuga) võitnud 22 ATP turniiri.","translated_text":"In total, he has won 22 ATP titles (as of 2020).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis Wimbledoni väljakutel võitis del Potro pronksmedali.","translated_text":"At the 2012 Summer Olympics in London, at Wimbledon, del Potro won the bronze medal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2014.–2015. aastal oli randmevigastuse tõttu paariaastasel vigastuspausil.","translated_text":"In 2014 ⁇ 2015, he was in an injured position for a couple of years due to a wrist injury.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta hõbemedali, kaotades finaalis Andy Murrayle.","translated_text":"At the 2016 Summer Olympics in Rio de Janeiro, he won a silver medal, losing in the final to Andy Murray.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2017. aastal jõudis ta USA lahtistel meistrivõistlustel poolfinaali.","translated_text":"In 2017, he reached the semi-finals of the US Open.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2018. aastal võitis ATP aastalõputurniiri ja jõudis USA lahtistel meistrivõistlustel finaali.","translated_text":"In 2018, he won the ATP Grand Slam and reached the final of the US Open.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka tema karjääri kõrgeim ATP edetabeli koht on pärit samast aastast.","translated_text":"His career-high ATP singles ranking is also from the same year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid oktoobris toimunud Shanghai turniiril vigastas ta põlve ja 2019. aastal enam aasta varasemat mängutaset ei saavutanud, vaid pidi taas vigastuse ja sellest tingitud operatsioonide tõttu profitennisest kauaks eemale jääma.","translated_text":"However, he suffered a knee injury at the Shanghai tournament in October, and in 2019 did not play more than a year earlier, but was forced to stay away from profiting for a long time due to his injury and the resulting surgeries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2020. aasta detsembri seisuga on ta ATP edetabelis 154. kohal.","translated_text":"As of December 2020, he is ranked 154th in the ATP rankings.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juan Martín del Potro (hüüdnimi Delpo) on 198 cm pikk.","translated_text":"Juan Martín del Potro (nicknamed Delpo) is 198 cm tall.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Tennisistid Kategooria:Sündinud 1988 Kategooria:Argentina sportlased","translated_text":":Tennis players Category:Born in 1988 Category:Argentine athletes","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Operatsioon Moshtarak","wikicode":"{{Sõjaline konflikt\n| konflikt = Operatsioon Moshtarak\n| osa = [[Afganistani sõda (2001)|Afganistani sõjast]]\n| pilt = 1st Battalion 3rd Marines near Marja.jpg\n| pildiallkiri = USA merejalaväelased hõivamas võtmetähtsusega teedesõlme Marjah' lähistel.\n| aeg = 13. veebruar 2010 – 7. detsember 2010\n| koht = [[Helmandi provints]], [[Afganistan]]\n| koordinaadid =\n| kaart = \n| laiuskraad = \n| pikkuskraad = \n| kaardisuurus = \n| kaardiallkiri = \n| ala = \n| tulemus = Koalitsioonivägede võit\n| seis = \n| osaline1 = {{PisiLipp|Afganistan}}
[[Pilt:Seal of the International Security Assistance Force.svg|25px]] [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]]:\n*{{PisiLipp|Austraalia}}\n*{{PisiLipp|Eesti}}\n*{{PisiLipp|Kanada}}\n*{{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n*{{PisiLipp|Suurbritannia}}\n*{{PisiLipp|Taani}}\n*{{PisiLipp|USA}}\n| osaline2 = [[Pilt:Flag of Taliban.svg|border|25x15px|Taliban]] [[Taliban|Talibani mässulised]]\n| osaline3 = \n| väejuht1 = {{Riigi ikoon|Afganistan}} Mohammad Zazai
{{Riigi ikoon|USA}} [[Stanley McChrystal]]
{{Riigi ikoon|USA}} Lawrence Nicholson
{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} James Cowan
{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Nick Carter\n| väejuht2 = ?\n| väejuht3 = \n| jõud1 = '''Koalitsiooniväed'''
üle 15 000\n*{{Riigi ikoon|USA}} 4000\n*{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 1200 (kuni 4200)\n*{{Riigi ikoon|Afganistan}} 2500\n*{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ~70\n*{{Riigi ikoon|Kanada}} ~61\n| jõud2 = '''Mässulised'''
2000 (Talibani väide)
400–1000 (USA hinnang)\n| jõud3 = \n| kaotused1 = '''Koalitsiooniväed'''
Kokku: vähemalt 37 langenut\n*{{Riigi ikoon|Afganistan}} vähemalt 2 langenut\n*{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} vähemalt 9 langenut\n*{{Riigi ikoon|USA}} vähemalt 26 langenut\n| kaotused2 = '''Mässulised'''
üle 120 langenu, 56 vangistatut
(esimesel nädalal)\n| kaotused3 = '''Tsiviilohvrid'''
28 hukkunut, 70 vigastatut\n| märkused = \n}}\n'''Operatsioon Moshtarak''' ([[dari keel]]es ''Üheskoos'') oli [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is toimunud [[Taliban]]i-vastane sõjaline operatsioon. Selles osalesid [[USA]], [[Suurbritannia|Briti]], [[Afganistan]]i, [[Kanada]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]], [[Austraalia]] ja [[Estcoy-9]]s teeninud [[Eesti]] sõdurid. Operatsioon oli [[NATO]] suurim alates Talibani kukutamisest [[2001]]. aastal.\n\nOperatsiooni eesmärgiks oli võtta oma kontrolli alla [[Marjah]]' linn – viimane Talibani tugipunkt Helmandi provintsis – ning kogu Helmandi provints, mida peeti nii mässuliste tegevuse kui ka [[narkokaubandus]]e poolest Afganistani üheks kriitilisemaks piirkonnaks.[[https://web.archive.org/web/20100214112624/http://afganistan.postimees.ee/?id=224387 Afganistanis algas NATO juhitud suurpealetung]. Postimees, 13.02.2010]\n[[http://uudised.err.ee/index.php?06194386 NATO on Afganistani suuroperatsiooni käiguga rahul]. ERR, 14.02.2010]\n[[http://uudised.err.ee/index.php?06194512 Eesti sõduritel on Afganistani rahvaarmeega hea koostöö]. ERR, 15.02.2010]\n[[http://www.epl.ee/artikkel/487955 NATO hoiatas vastast aegsasti ette]. Eesti Päevaleht, 15.02.2010]\n[[http://www.postimees.ee/?id=228911 Brigaadikindral Väli: Afganistani suuroperatsioon kulgeb plaanipäraselt]. Postimees, 23.02.2010]\n[[http://uuseesti.ee/27680 NATO suurpealetung Talibanile kulgeb edukalt]. Uus Eesti, 13.02.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100216044241/http://afganistan.postimees.ee/?id=224634 Marjah' pealetungi aeglustavad pommid ja snaiprituli]. Postimees, 14.02.2010]\n[[http://uudised.err.ee/index.php?06194408 Afganistanis hukkus NATO raketirünnakus 12 tsiviilisikut]. ERR, 14.02.2010]\n[[http://www.epl.ee/artikkel/488003 Taliban võib olla koalitsiooni surve all Pakistani põgenenud]. Eesti Päevaleht, 15.02.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100218000811/http://afganistan.postimees.ee/?id=224963 Marjah' piirkonnas käivad veel üksikud tulevahetused]. Postimees, 15.02.2010]\n[[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/afghanistan/7237175/British-troops-destroy-Taliban-bomb-making-factories.html British troops destroy Taliban bomb making factories] (inglise keeles)]\n[[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/afghanistan/7254661/Operation-Moshtarak-missiles-that-killed-civilians-hit-correct-target.html Operation Moshtarak: missiles that killed civilians 'hit correct target'] (inglise keeles)]\n[[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/afghanistan/7243964/Operation-Moshtarak-Gen-Stanley-McChrystal-visits-subdued-former-Taliban-capital.html Operation Moshtarak: Gen Stanley McChrystal visits subdued former Taliban capital] (inglise keeles)]\n[[https://web.archive.org/web/20100218000154/http://afganistan.postimees.ee/?id=225590 Galerii: olukord Marjah's]. Postimees, 16.02.2010]\n[[http://www.nytimes.com/2010/02/16/world/asia/16afghan.html Half of Town’s Taliban Flee or Are Killed, Allies Say] (inglise keeles)]\n[[https://web.archive.org/web/20100224075624/http://afganistan.postimees.ee/?id=227151 Eile langes Moshtarakil kuus NATO sõdurit]. Postimees, 19.02.2010]\n[[http://news.smh.com.au/breaking-news-world/afghan-flag-raised-over-town-at-centre-of-major-assault-20100225-p5ph.html Afghan flag raised over town at centre of major assault] (inglise keeles)]\n[[https://web.archive.org/web/20100227021202/http://afganistan.postimees.ee/?id=229596 Marjah' kohale heisati Afganistani lipp] Postimees, 25.02.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100218000134/http://afganistan.postimees.ee/?id=224902 Kuku raadio: eestlased ei osale Marjah' linna puhastamises]. Postimees, 15.02.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100220044700/http://afganistan.postimees.ee/?id=226145 Video: Eesti sõdurid Afganistani suuroperatsioonil]. Postimees, 17.02.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100218000139/http://afganistan.postimees.ee/?id=225120 Estcoy-9 aitab afgaanidel külasid valitsuse kontrolli alla võtta]. Postimees, 15.02.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100303230226/http://afganistan.postimees.ee/?id=231122 NATO TV sari: eestlased operatsioon Moshtarakil, 1. osa]. Postimees, 01.03.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100303230846/http://afganistan.postimees.ee/?id=231138 NATO TV sari: eestlased operatsioon Moshtarakil, 2. osa]. Postimees, 01.03.2010]\n[[https://web.archive.org/web/20100222201602/http://afganistan.postimees.ee/?id=227180 Afganistanis sai viga Eesti sõdur]. Postimees, 19.02.2010]\n[[http://www.postimees.ee/?id=247309 Estcoy-9 pidas kinni isevalmistatud lõhkekehade paigaldajad]. Postimees, 08.04.10]\n}}\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Operation Moshtarak}}\n*[http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album771 Kaitseväe Peastaabi fotod: Operatsioon MOSHTAREK]\n*[http://uudised.err.ee/index.php?06194308 OM-iga samal ajal algas NATO suurrünnak Afganistanis]. ERR, 13. veebruar 2010\n*[http://uudised.err.ee/index.php?06194330 NATO alustas teist etappi Talibani vastu]. ERR, 13. veebruar 2010\n*[http://afganistan.postimees.ee/?id=224494 NATO TV video: Marjah' operatsiooni algus]. Postimees, 13. veebruar 2010\n*[http://afganistan.postimees.ee/?id=225137 Moshtaraki tõsiseim oht: mässuliste pommid]. Postimees, 15. veebruar 2010\n*[http://afganistan.postimees.ee/?id=226018 Taliban varjub inimkilbi taha]. Postimees, 17. veebruar 2010\n*[http://uudised.err.ee/?06194993 Eksperdid: Afganistani suuroperatsioon kujuneb edukaks]. ERR, 19. veebruar 2010\n*[http://afganistan.postimees.ee/?id=227434 Afganistani on lubatud tuhandeid lisasõdureid]. Postimees, 19. veebruar 2010\n*[http://afganistan.postimees.ee/?id=227439 Afganistanis langes veel kaks liitlasvägede sõdurit]. Postimees, 19. veebruar 2010\n*[http://www.epl.ee/artikkel/493052 Jumala poolt hüljatud oaas keset mooni- ja miiniväljasid]. Eesti Päevaleht, 4. märts 2010\n*[http://www.postimees.ee/?id=239560 Estcoy vastutusalale on jäänud umbes 15 aktiivset taliibi]. Postimees, 20. märts 2010\n*[http://afganistan.postimees.ee/?id=239773 Väli nimetas suuroperatsiooni tulemusi lootustandvateks]. Postimees, 21. märts 2010\n\n[[Kategooria:Afganistani sõda (2001–2021)]]\n[[Kategooria:Terrorism]]\n[[Kategooria:Sõjalised operatsioonid]]","hash":"989099e40f3ee581fdf18cc9aa8e7c7c81326d0d893ce4cd8a2952ec0d64e24c","last_revision":"2023-03-20T10:21:05Z","first_revision":"2010-02-15T17:10:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.789721","cross_lingual_links":{"azb":"موشترک عملیاتی","be":"Аперацыя «Mаштарак»","ca":"Operació Moshtarak","cy":"Ymgyrch Moshtarak","de":"Operation Muschtarak","en":"Operation Moshtarak","eo":"Operaco Muŝtarak","es":"Operación Moshtarak","fa":"عملیات مشترک","fr":"Bataille de Marjah","he":"מבצע מושתראק","hu":"Mostarak hadművelet","ms":"Operasi Moshtarak","nl":"Operatie Mushtarak","nb":"Operasjon Moshtarak","pl":"Operacja Musztarak","ps":"شریک عملیات","pt":"Operação Moshtarak","ru":"Моштарак","uk":"Операція «Моштарак»","vi":"Chiến dịch Mushtarak"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Operatsioon Moshtarak (dari keeles Üheskoos) oli Afganistanis Helmandi provintsis toimunud Talibani-vastane sõjaline operatsioon. Selles osalesid USA, Briti, Afganistani, Kanada, Prantsuse, Austraalia ja Estcoy-9s teeninud Eesti sõdurid. Operatsioon oli NATO suurim alates Talibani kukutamisest 2001. aastal.\n\nOperatsiooni eesmärgiks oli võtta oma kontrolli alla Marjah' linn – viimane Talibani tugipunkt Helmandi provintsis – ning kogu Helmandi provints, mida peeti nii mässuliste tegevuse kui ka narkokaubanduse poolest Afganistani üheks kriitilisemaks piirkonnaks. Operatsioon pidi looma kontrolli 320 kilomeetri pikkusel lõigul piki Helmandi jõge kuni Pakistani piirini.\n\nSuuroperatsiooniks Moshtarak valmistudes pidasid NATO esindajad maha terve hulga nõupidamisi kohalike külavanemate ja muude esindajatega, et veenda neid toetama NATO vägede edenemist. Senisest enam kasutasid Afganistani ja NATO jõud kohalike elanike teavitamist algavast operatsioonist, eesmärgiga vältida tsiviilkahjusid. Enne pealetungi algust levitati piirkonnas lendlehti, millel olid kohalike sõnul üles loetletud keskvõimu vastaste sõjapealike nimed.\n\n13. veebruaril paisati keset Helmandi provintsi 15 000 liitlasvägede sõdurit, esmalt 4000 ameeriklast Marjah' alla ja siis sama palju britte Nad Ali piirkonda. BBC hinnangul on Talibanil Helmandis NATO-le vastu panna vaid 400 kuni 1000 võitlejat.\n\nVaid mõni tund pärast operatsiooni algust pidasid USA merejalaväelased Marjah' linna lähedal lahingu Talibani mässulistega, püüdes samal ajal vältida linnas üles seatud lõkse ja pomme. Helikopterid toimetasid merejalaväelased linna lähedale ning sõdurid tulistasid vähemalt neli raketti mässuliste pihta, kes neid hoonetest ründasid. Vähemalt üks merejalaväelane sai šrapnellist haavata. Kaks tundi hiljem jätkus piirkonnas tulevahetus. USA vägede esimene ülesanne oli hõivata Marjah' kesklinn.\n\nOperatsioonil Afganistani vägesid juhtiva kindral Sher Mohammad Zazai teatel sai pealetungi esimeste tundide jooksul surma vähemalt 20 Talibani võitlejat ja võeti vangi 11. BBC andmeil oli tapetud taliibidest vähemalt kuus pärit väljastpoolt Afganistani. Kuigi koalitsiooniväed esimese päeva õhtuks väga tugevat vastupanu ei kohanud, hukkus tulevahetuses üks USA merejalaväelane ja isevalmistatud lõhkekeha plahvatustes kaks sõdurit.\n\n14. veebruaril teatas NATO, et operatsiooni Moshtarak algsed eesmärgid olevat saavutatud. Afganistani sõjaväeallikate teatel olid koalitsiooniväed saavutanud peaaegu täieliku kontrolli Marjah' ja Nad Ali piirkonna üle. Merejalaväelaste esindaja kapten Abe Sipe teatel hoidis Taliban aga mõningates Marjah' ümbruse külades jätkuvalt positsioone ning koalitsiooniväed olid tule all. Sama kirjeldas ka uudisteagentuuri AFP fotograaf. Tema sõnul oli vägede edasiliikumine väga vaevaline protsess, mida iseloomustas Talibani tuli ja pommide otsingud.\n\nOperatsiooni teisel päeval tungisid Briti väed Showali – linna, mis viimased kaks aastat oli olnud mässuliste kontrolli all ning mida oli kasutatud tugipunktina lõhkeseadeldiste valmistamiseks ja neid paigaldavate võitlejate väljaõpetamiseks. Hoonetesse korraldatud haarangu käigus konfiskeeriti hulgaliselt lõhkekehade valmistamiseks kasutatud lõhkeainet, püssirohtu ja kemikaale.\n\nKaks Talibani võitlejate pihta suunatud raketti kaldusid sihtmärgist umbes 300 meetrit kõrvale ning tabasid ühe perekonna elumaja Marjah's, tappes 12 tsiviilisikut. ISAF-i ülem kindral Stanley McChrystal avaldas süütute inimeste hukkumise puhul sügavat kahetsust. Briti kindralmajor Nick Carter kinnitas siiski, et raketid tabasid õiget sihtmärki ja raketitabamuse saanud hoonet kasutas Taliban rünnakute korraldamiseks.\n\n15. veebruari hommikul külastas kindral McChrystal endist \"mässuliste pealinna\" Showali, kus pärast kaht aastat asendati Talibani valge lipp Afganistani rahvuslipuga. Lipu heiskamise au sai endale 22-aastane Afganistani armee reamees Aziz Watandosd. Briti sektor Nad Ali piirkonna põhjaosas langes koalitsioonivägede kätte pea ühegi lasuta, ent ameeriklased jätkasid pealetungi Marjah' lähistel, kus mässulised osutasid viimast vastupanu.\n\nUSA ja Afganistani väeülemate andmetel oli operatsiooni kolmandaks päevaks Talibani mässuliste arv Marjah' piirkonnas langenud umbes poole võrra. Operatsiooni algul Marjah's viibinud hinnanguliselt 400-st mässulisest oli tapetud ligikaudu veerand. Samaväärne hulk Talibani võitlejaid, nende seas enamik mässuliste juhte, oli piirkonnast põgenenud. Marjah's jätkus lahingutegevus regiooni põhja- ja keskosas.\n\n18. veebruaril sai pealetungis surma kuus koalitsioonivägede esindajat. NATO vägede pressiteenistuse teatel sai kolm langenud sõdurit surma tulevahetuses ja kolm mässuliste isevalmistatud pommi plahvatuses.\n\n25. veebruaril heiskas Helmandi provintsi tsiviilkuberner Golab Mangal Lõuna-Afganistanis USA merejalaväelasi juhtiva brigaadikindral Larry Nicholsoni juuresolekul Marjah' basaaril Afganistani riigilipu. Tseremoonial osales mitusada linna elanikku, keda turvasid hoonete katustele paigutatud USA merejalaväe snaiprid. Brigaadikindral Nicholson nimetas päeva ajalooliseks, kuid hoidus veel võitu välja kuulutamast, vahendas AFP uudisteagentuur. Associated Pressi teatel takistasid USA liitlasvägede vaba edasiliikumist veel miiniväljad, kuid 25. veebruari hommikul enam laskmist kuulda polnud. Ka eelmised kaks päeva möödusid võrdlemisi rahulikult.\n\nHelmandi pealinnas Lashkar Gah's viibinud provintsivõimude pressiesindaja kinnitas, et tsiviilvalitsus oli Marjah' linna üle vastutuse võtnud. Kuid mõnes piirkonnas tegutsesid veel aktiivselt ka Talibani sissid ning lõpliku võidu kaugus Nad Ali piirkonnas jäi ebaselgeks. Marjah' linna olid sisenenud ameeriklaste koolitatud eliitpolitseipataljonid ning provintsi võimud lubasid peagi avalikult välja kuulutada arengu- ja taasülesehitusplaanid.\n\nEesti jalaväekompanii Estcoy-9 osales operatsioonil Moshtarak Helmandi provintsis oma vastutusalas ja viis läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas. Eestlased puhastasid mässulistest Nad Ali piirkonna külasid patrullbaasi Wahid ümbruses, kus nad olid kogu aja teeninud. Pealetungi ajaks toodi varemgi selles keerulises kohas tegutsenud Estcoy-9-le appi ka Afganistani rahvusarmee kompanii.\n\nMissioonile eelnenud päevadel harjutasid Eesti ja Afganistani sõdurid operatsiooniks, millesarnast polnud kumbki pool varem läbi viinud. Selleks, et nad heidetakse õhust põllule ning peavad seejärel puhastama kahe kilomeetri jagu võimalikku vaenlase territooriumi seni, kuni nad ühinevad Eesti kompanii teise poolega, kes ootab neid soomukitega. Et üritusega oli seotud palju helikoptereid ja sõdureid, oli tähtis, et ei tehtaks ühtki viga. Arvestades võimalikku vastupanu, mida vaenlane võiks osutada, anti eesti ja afgaani sõduritele eesmärgini – milleks oli üks hoonetekompleks Luchecki külas – jõudmiseks 48 tundi. Nad täitsid kava ära kolme tunniga.\n\n19. veebruari hommikul sai isetehtud pommi plahvatuse tagajärjel vigastada üks Esctoy-9 kaitseväelane. Kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Neeme Väli sõnul ei plahvatanud õnneks selle pommi pealaeng, mistõttu sõduri vigastused olid väiksemad kui tavaliselt sellistel juhtudel.\n\n8. aprillil pidasid Estcoy-9 kaitseväelased kinni kaks isikut, keda kahtlustati isevalmistatud lõhkekehade paigaldamises. Kahtlusalused anti üle ISAF-i uurimisorganitele. Sama operatsiooni käigus leidsid kaitseväelased hulgaliselt lõhekehade valmistamiseks vajalikke komponente ja tegid kahjutuks kolm isevalmistatud lõhkekeha.\n\nKuna pikaleveninud sõda Talibaniga Afganistanis on tekitanud mõistmatust ning mõningat vastuseisu Ameerika ja Euroopa riikide tsiviilelanikkonna seas, siis kasutas NATO operatsiooni kajastamiseks NATO TV veebipõhisel kodulehel ajakohaseid olustikureportaaže, milles kajastati operatsiooni edukat kulgu ning toimunud positiivseid muudatusi.\n\nNATO TV sari: eestlased operatsioon Moshtarakil, 1. osa NATO TV sari: eestlased operatsioon Moshtarakil, 2. osa NATO TV sari: eestlased operatsioon Moshtarakil, 3. osa\n\nPsühholoogiline sõda\n\nKaitseväe Peastaabi fotod: Operatsioon MOSHTAREK OM-iga samal ajal algas NATO suurrünnak Afganistanis. ERR, 13. veebruar 2010 NATO alustas teist etappi Talibani vastu. ERR, 13. veebruar 2010 NATO TV video: Marjah' operatsiooni algus. Postimees, 13. veebruar 2010 Moshtaraki tõsiseim oht: mässuliste pommid. Postimees, 15. veebruar 2010 Taliban varjub inimkilbi taha. Postimees, 17. veebruar 2010 Eksperdid: Afganistani suuroperatsioon kujuneb edukaks. ERR, 19. veebruar 2010 Afganistani on lubatud tuhandeid lisasõdureid. Postimees, 19. veebruar 2010 Afganistanis langes veel kaks liitlasvägede sõdurit. Postimees, 19. veebruar 2010 Jumala poolt hüljatud oaas keset mooni- ja miiniväljasid. Eesti Päevaleht, 4. märts 2010 Estcoy vastutusalale on jäänud umbes 15 aktiivset taliibi. Postimees, 20. märts 2010 Väli nimetas suuroperatsiooni tulemusi lootustandvateks. Postimees, 21. märts 2010\n\nKategooria:Afganistani sõda (2001–2021) Kategooria:Terrorism Kategooria:Sõjalised operatsioonid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Operatsioon Moshtarak (dari keeles Üheskoos) oli Afganistanis Helmandi provintsis toimunud Talibani-vastane sõjaline operatsioon.","translated_text":"Operation Moshtarak was an anti-Taliban military operation in Helmand Province, Afghanistan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selles osalesid USA, Briti, Afganistani, Kanada, Prantsuse, Austraalia ja Estcoy-9s teeninud Eesti sõdurid.","translated_text":"It included Estonian soldiers from the United States, Britain, Afghanistan, Canada, France, Australia and Estcoy-9.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Operatsioon oli NATO suurim alates Talibani kukutamisest 2001. aastal.","translated_text":"The operation was NATO's largest since the overthrow of the Taliban in 2001.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Operatsiooni eesmärgiks oli võtta oma kontrolli alla Marjah' linn – viimane Talibani tugipunkt Helmandi provintsis – ning kogu Helmandi provints, mida peeti nii mässuliste tegevuse kui ka narkokaubanduse poolest Afganistani üheks kriitilisemaks piirkonnaks.","translated_text":"The objective of the operation was to take control of the city of Marjah, the last Taliban stronghold in Helmand Province and the entire Helmand Province, which was considered one of the most critical areas of Afghanistan for both insurgent activity and drug trafficking.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://kwese.espn.com/football/palmeiras/story/3576067/ex-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-returns-to-country-to-coach-palmeiras \"Ex-Brazil coach Luiz Felipe Scolari returns to country to coach Palmeiras\"]. kwese.espn.com. 27.7.2018. Vaadatud 31.7.2018] Tema juhendamisel tuli Palmeiras 2018. aastal kümnendat korda Brasiilia meistriks. Pärast seda, kui Scolari oli määratud Palmeirase peatreeneriks, võitis Palmeiras sel hooajal 23 allesjäänud Brasiilia kõrgliigast mängust koguni 17 ega kaotanud neist ühtegi. Scolari valiti hooaja lõppedes Brasiilia kõrgliiga hooaja parimaks peatreeneriks.\n\nTa vallandati Palmeirase peatreeneri kohalt 2019. aasta septembris pärast seda, kui klubi oli püsinud Brasiilia kõrgliigas võiduta seitse mängu järjest.[[https://www1.folha.uol.com.br/esporte/2019/09/palmeiras-demite-felipao-por-desempenho-pos-copa-america.shtml \"Palmeiras demite Felipão e faz proposta para Mano\"]. folha.uol.com.br. 2.9.2019. Vaadatud 12.9.2019]\n\n=== 2020: Cruzeiro ===\n2020. aasta oktoobris sai ta Brasiilia esiliigas mängiva Cruzeiro peatreeneriks.[[https://www.reuters.com/article/soccer-brazil-scolari/soccer-cruzeiro-hire-former-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-idUKL1N2H70FG \"Soccer-Cruzeiro hire former Brazil coach Luiz Felipe Scolari\"]. reuters.com. 16.10.2020. Vaadatud 21.10.2020] Cruzeirot oli ta varem juhendanud aastatel 2000–2001. Cruzeiro oli 2019. aastal langenud esmakordselt klubi ajaloos kõrgliigast välja ja paiknes 16 vooru järel Brasiilia esiliigas väljalangemistsoonis. Tema leping lõpetati 2021. aasta jaanuaris osapoolte kokkuleppel.\n\n=== 2021–: Grêmio ===\n2021. aasta juulis alustas ta neljandat ametiaega Grêmio peatreenerina.[[https://ge.globo.com/rs/futebol/times/gremio/noticia/gremio-anuncia-retorno-do-tecnico-felipao-apos-seis-anos.ghtml \"Grêmio oficializa retorno do técnico Felipão após seis anos\"]. ge.globo.com. 7.7.2021. Vaadatud 13.7.2021] Grêmio paiknes ajal, kui Scolari ametisse asus, Brasiilia kõrgliigas viimasel kohal.\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n{{Brasiilia - 2002. aasta FIFA maailmameistrid}}\n{{FIFA World Cup 2014 Brasiilia koondis}}\n{{Navmallid\n| päis = Portugali koosseisud\n| bg = #900020\n| fg = gold\n| bordercolor =\n| loend1 = \n{{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}}\n{{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}}\n{{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}}\n}}\n\n{{JÄRJESTA:Scolari, Luiz Felipe}}\n[[Kategooria:Brasiilia jalgpallitreenerid]]\n[[Kategooria:Chelsea FC peatreenerid]]\n[[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase peatreenerid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1948]]","hash":"a68102e499f0ab40f4f86e3ab76e7a8a9d0c0f0c7d32e30ed55ecb484c888262","last_revision":"2024-02-17T11:37:01Z","first_revision":"2010-02-15T17:23:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.920420","cross_lingual_links":{"ar":"لويس فيليبي سكولاري","arz":"لويس فيليبى سكولارى","ast":"Luiz Felipe Scolari","az":"Luis Felipe Skolari","be":"Луіс Феліпі Скалары","be-x-old":"Луіс Фэліпэ Скалары","bg":"Луиш Фелипе Сколари","bn":"লুইজ ফেলিপে স্কলারি","br":"Luiz Felipe Scolari","ca":"Luiz Felipe Scolari","ckb":"لویس فلیپی سکۆلاری","cs":"Luiz Felipe Scolari","da":"Luiz Felipe Scolari","de":"Luiz Felipe Scolari","el":"Λουίς Φελίπε Σκολάρι","en":"Luiz Felipe Scolari","eo":"Luiz Felipe Scolari","es":"Luiz Felipe Scolari","eu":"Luiz Felipe Scolari","fa":"فیلیپه اسکولاری","fi":"Luiz Felipe Scolari","fr":"Luiz Felipe Scolari","gl":"Luiz Felipe Scolari","he":"לואיס פליפה סקולארי","hr":"Luiz Felipe Scolari","hu":"Luiz Felipe Scolari","id":"Luiz Felipe Scolari","it":"Luiz Felipe Scolari","ja":"ルイス・フェリペ・スコラーリ","kk":"Луиз Фелипе Сколари","ko":"루이스 펠리피 스콜라리","lt":"Luiz Felipe Scolari","lv":"Luišs Felipe Skolari","mg":"Luiz Felipe Scolari","mk":"Луис Фелипе Сколари","ml":"ലൂയിസ് ഫിലിപ്പി സ്കൊളാരി","mr":"लुइझ फेलीपे स्कोलारी","ms":"Luiz Felipe Scolari","nl":"Luiz Felipe Scolari","nn":"Luiz Felipe Scolari","nb":"Luiz Felipe Scolari","pl":"Luiz Felipe Scolari","pt":"Felipão (treinador de futebol)","ro":"Luiz Felipe Scolari","ru":"Сколари, Луис Фелипе","sco":"Luiz Felipe Scolari","simple":"Luiz Felipe Scolari","sr":"Луиз Фелипе Сколари","sv":"Luiz Felipe Scolari","tg":"Луиз Филип Cколари","tr":"Luiz Felipe Scolari","uk":"Луїс Феліпе Сколарі","uz":"Luiz Felipe Scolari","vi":"Luiz Felipe Scolari","wuu":"路易斯·菲利佩·斯科拉里","zh":"路易斯·菲利佩·斯科拉里","zh-yue":"路易斯·菲聶皮·史高拉利"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Luiz Felipe Scolari (sündinud 9. novembril 1948 Passo Fundos) on Brasiilia jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Tema juhendamisel tuli Brasiilia koondis 2002. aasta MM-il maailmameistriks ning Portugali koondis jõudis 2004. aasta EM-il finaali.\n\nTema vanemad emigreerusid Brasiiliasse Veneetsiast. Seetõttu on tal Brasiilia ja Itaalia topeltkodakondsus.\n\nScolari jalgpallurina kuulsaks ei saanud. Ta mängis Brasiilia meistriliiga klubides. 1981. aastal tuli ta klubiga CSA Alagoase osariigi meistriks.\n\nTreeneritööd alustas Scolari 1982. aastal CSA-s. Kuni 2001. aastani juhendas ta Brasiilia, Kuveidi ja Jaapani klubisid.\n\n1987 tõstis ta Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense Brasiilia meistriliigas Série A 5. kohale eelmise aasta 14. kohalt.\n\n1988 sai tema juhendatav klubi Goiás Esporte Clube Goiási osariigi meistrivõistlustel teise koha, mida peeti ebaõnnestumiseks, sest aastatel 1971–2010 on klubi enam kui pooltel aastatel meistriks tulnud ja ainult kuus korda finaalist välja jäänud.\n\n1990 võitis tema juhendatud meeskond Kuveidi karika. Samal aastal oli ta Kuveidi jalgpallikoondise peatreener, koondis võitis Kuveidis peetud Pärsia lahe meistrivõistlused jalgpallis.\n\n1991 tuli ta klubiga Criciúma Esporte Clube Santa Catarina osariigi meistriks ja ainsal korral klubi ajaloos Brasiilia karikavõistlused jalgpallis.\n\n1993–1996 oli Scolari taas Grêmio peatreener. Vahepeal Brasiilia Série A-st välja kukkunud klubi tõstis ta 1996. aastaks Brasiilia meistriks – teist ja seni viimast korda Grêmio ajaloos. 1993, 1995 ja 1996 tuli klubi Rio Grande do Suli osariigi meistriks.\n\n1994 võitis Grêmio Brasiilia karika, jõudis 1993 ja 1995 finaali ning 1996 poolfinaali, saades ainsaks klubiks Brasiilia karikavõistluste ajaloos, kes jõudnud 3 korda järjest finaali, samuti ainsaks, kes jõudnud 5 korda järjest poolfinaali.\n\n1995 võitis Grêmio Libertadorese karika, alistades veerandfinaalis teise Brasiilia klubi Palmeirase kodus 5:0 (võõrsil kaotati pärast 1:5). Finaalis alistati Colombia klubi Atlético Nacional kodus 3:1 ja siis tehti võõrsil 1:1 viik. Kontinentidevahelist karikat ei suutnud Grêmio siiski võita, kaotades Tokios Amsterdami Ajaxile 0:0 lõppenud mängu järel penaltiseerias 3:4 (selle 3 esimest penaltit jäid realiseerimata ja 7 järgmist realiseeriti).\n\n1997 tuli Scolari Jaapani klubiga Jubiro Iwata Jaapani meistriks (esimest korda) ja jõudis maa karikavõistlustel finaali.\n\n1997–2000 oli Scolari klubi Sociedade Esportiva Palmeiras peatreener.\n\n1998 oli Palmeiras Brasiilia meistrivõistlustel 5. Kuid see-eest võitis ta Mercosuri karika. Alagrupis võitis Palmeiras kõik 6 kohtumist väravate vahega 16:3, veerandfinaalis alistas Boca Juniorsi Argentinast (kodus 3:1, võõrsil 1:1), poolfinaalis Asuncióni Olimpia Paraguayst (kodus 2:0, võõrsil 1:0) ja finaalis Cruzeiro (võõrsil 1:2, kodus 3:1). Samal aastal võitis Palmeiras ka Brasiilia karika, alistades poolfinaalis Santose (1:1 ja 2:2) ning finaalis Cruzeiro (0:1 ja 2:0).\n\n1999 oli Palmeiras Brasiilia meistrivõistlustel 10. Brasiilia karikavõistluste veerandfinaalis alistas ta Flamengo (võõrsil 1:2, kodus 4:2), kuid kaotas poolfinaalis Botafogole (1:1, 1:1, penaltid 2:4). Samal aastal Mercosuri karikal jäi Palmeiras alagrupis Cruzeiro järel teiseks, kuid alistas sama klubi veerandfinaalis kodus 7:3 ja kaotas võõrsil 0:2. Poolfinaalis oli Palmeiras üle Argentina klubist San Lorenzost (võõrsil 0:1, kodus 3:0. Finaalis kaotas ta Flamengole (võõrsil 3:4, kodus 3:3, Flamengo lõi viigivärava 83. minutil). Samal aastal pälvis Palmeiras Libertadorese karika. Alagrupis jäi ta Corinthiansi järel teiseks, seejärel alistas tiitlikaitsja Vasco da Gama (kodus 1:1, võõrsil 4:2), veerandfinaalis Corinthiansi (kodus 2:0, võõrsil 0:2, penaltid 4:2), poolfinaalis River Plate Argentinast (võõrsil 0:1, kodus 3:0) ja finaalis Cali Deportivo (Colombia, võõrsil 0:1, kodus 2:1, penaltid 4:3, kusjuures Palmeiras jättis realiseerimata esimese penalti ja Deportivo kaks viimast). Tokios peetud mängus Kontinentidevahelistel karikavõistlustel kaotas Palmeiras Manchester Unitedile 0:1.\n\n2000 jõudis Palmeiras Brasiilia meistrivõistlustel veerandfinaali. Brasiilia karikavõistlustel jõudis ta sama kaugele ja kaotas veerandfinaalis São Paulole võõrsil 1:2 ja kodus 2:3. Kuid Mercosuri ja Libertadorese karikavõistlustel esines ta märksa edukamalt. Mercosuri karikavõistlustel jäi ta alagrupis Cruzeiro järel teiseks, kuid alistas sama klubi veerandfinaalis kodus 3:2 ja võõrsil 2:1, poolfinaalis Atlético Mineiro kodus 4:1 ja võõrsil 0:2 ning kaotas alles finaalis Vasco da Gamale (võõrsil 0:2, kodus 1:0). Libertadorese karikavõistlustel võitis ta alagrupi, siis Uruguay klubi Peñarol (0:2 ja 3:1, penaltid 3:2), veerandfinaalis Mehhiko klubi Guadalajara Atlase (2:0 ja 3:2) ning poolfinaalis Corinthiansi (3:4 ja 3:2, penaltid 5:4). Finaalis kaotas ta Boca Juniorsile pärast 2:2 ja 0:0 lõppenud mänge penaltitega 2:4.\n\nScolari juhendamise perioodil langes Cruzeiro Brasiilia meistrivõistlustel 2000. aasta pronksikohalt 2001. aastal 21. kohale, mis on klubi halvim koht pärast 1994. aastat. Karikavõistlustel ei osaletud.\n\n2001. aastal sai temast Brasiilia jalgpallikoondise peatreener. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel tuli Brasiilia koondis Scolari juhendamisel maailmameistriks.\n\nJuba järgmisel aastal oli ta Portugali jalgpallikoondise peatreener. 2004. aasta EM-il pääses Portugal finaali, kuid kaotas seal Kreeka jalgpallikoondisele. 2006. aasta MM-il jõudis Portugal poolfinaali, kus tuli alla vanduda Prantsusmaa jalgpallikoondisele. 2008. aasta EM-il juhendas Scolari Portugali veerandfinaali. Sama aasta lõpus loobus ta Portugali juhendamisest.\n\n2008 sai temast Chelsea FC peatreener. Oma sõnul võttis ta selle pakkumise vastu suuresti raha pärast, aga mitte ainult. Kehvade tulemuste tõttu vallandati ta juba poole aasta pärast.\n\nSeejärel läks Scolari Usbekistani meistri FC Bunyodkori treeneriks. Temast sai kõige kallim jalgpallitreener; talle maksti 13 miljonit eurot aastas.\n\n2018. aasta juulis määrati ta taas Brasiilia kõrgliiga klubi Palmeirase peatreeneriks. See oli juba kolmas kord, kui ta Palmeirast juhendas (varem aastatel 1998–2000 ja 2010–2012). Tema juhendamisel tuli Palmeiras 2018. aastal kümnendat korda Brasiilia meistriks. Pärast seda, kui Scolari oli määratud Palmeirase peatreeneriks, võitis Palmeiras sel hooajal 23 allesjäänud Brasiilia kõrgliigast mängust koguni 17 ega kaotanud neist ühtegi. Scolari valiti hooaja lõppedes Brasiilia kõrgliiga hooaja parimaks peatreeneriks.\n\nTa vallandati Palmeirase peatreeneri kohalt 2019. aasta septembris pärast seda, kui klubi oli püsinud Brasiilia kõrgliigas võiduta seitse mängu järjest.\n\n2020. aasta oktoobris sai ta Brasiilia esiliigas mängiva Cruzeiro peatreeneriks. Cruzeirot oli ta varem juhendanud aastatel 2000–2001. Cruzeiro oli 2019. aastal langenud esmakordselt klubi ajaloos kõrgliigast välja ja paiknes 16 vooru järel Brasiilia esiliigas väljalangemistsoonis. Tema leping lõpetati 2021. aasta jaanuaris osapoolte kokkuleppel.\n\n2021. aasta juulis alustas ta neljandat ametiaega Grêmio peatreenerina. Grêmio paiknes ajal, kui Scolari ametisse asus, Brasiilia kõrgliigas viimasel kohal.\n\nKategooria:Brasiilia jalgpallitreenerid Kategooria:Chelsea FC peatreenerid Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase peatreenerid Kategooria:Sündinud 1948\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Luiz Felipe Scolari (sündinud 9. novembril 1948 Passo Fundos) on Brasiilia jalgpallitreener ja endine jalgpallur.","translated_text":"Luiz Felipe Scolari (born 9 November 1948 in Passo Fundos) is a Brazilian football coach and former player.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema juhendamisel tuli Brasiilia koondis 2002. aasta MM-il maailmameistriks ning Portugali koondis jõudis 2004. aasta EM-il finaali.","translated_text":"Under his guidance, the Brazilian team won the 2002 World Cup and the Portuguese team reached the final of the 2004 European Championship.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema vanemad emigreerusid Brasiiliasse Veneetsiast.","translated_text":"Her parents emigrated to Brazil from Venice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu on tal Brasiilia ja Itaalia topeltkodakondsus.","translated_text":"He is therefore a dual citizen of Brazil and Italy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Scolari jalgpallurina kuulsaks ei saanud.","translated_text":"Scolar didn't make a name for himself as a footballer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta mängis Brasiilia meistriliiga klubides.","translated_text":"He played in the Brazilian Premier League.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1981. aastal tuli ta klubiga CSA Alagoase osariigi meistriks.","translated_text":"In 1981, he joined the CSA Alagoas State Championship.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Treenerikarjäär","translated_text":"His coaching career","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Esimesed aastad treenerina","translated_text":"Early years as a coach","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Treeneritööd alustas Scolari 1982. aastal CSA-s. Kuni 2001. aastani juhendas ta Brasiilia, Kuveidi ja Jaapani klubisid.","translated_text":"Scolari began his coaching career at CSA in 1982 and managed clubs in Brazil, Kuwait and Japan until 2001.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1987 tõstis ta Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense Brasiilia meistriliigas Série A 5. kohale eelmise aasta 14. kohalt.","translated_text":"In 1987 he promoted Grêmio Foot-Ball Porto Alegre to 5th place in the Brazilian champions league Série A from 14th place the previous year.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1988 sai tema juhendatav klubi Goiás Esporte Clube Goiási osariigi meistrivõistlustel teise koha, mida peeti ebaõnnestumiseks, sest aastatel 1971–2010 on klubi enam kui pooltel aastatel meistriks tulnud ja ainult kuus korda finaalist välja jäänud.","translated_text":"In 1988, his coaching club, Goiás Esporte Clube Goiás, finished second in the Goiás State Championships, which was considered a failure, as between 1971 and 2010, the club has won the championship for more than half a year and only missed out on the final six times.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1990 võitis tema juhendatud meeskond Kuveidi karika.","translated_text":"In 1990, his team won the Kuwaiti Cup.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal oli ta Kuveidi jalgpallikoondise peatreener, koondis võitis Kuveidis peetud Pärsia lahe meistrivõistlused jalgpallis.","translated_text":"In the same year, he was the head coach of the Kuwaiti football team, which won the Persian Gulf championship in football held in Kuwait.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1991 tuli ta klubiga Criciúma Esporte Clube Santa Catarina osariigi meistriks ja ainsal korral klubi ajaloos Brasiilia karikavõistlused jalgpallis.","translated_text":"In 1991, he joined Criciúma Esporte Clube Santa Catarina as state champion and for the only time in the club's history the Brazilian championship in football.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1993–1996: Grêmio","translated_text":"1993 to 1996: Grêmio","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1993–1996 oli Scolari taas Grêmio peatreener.","translated_text":"From 1993 to 1996, Scolari was again the head coach of the Grêmio.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vahepeal Brasiilia Série A-st välja kukkunud klubi tõstis ta 1996. aastaks Brasiilia meistriks – teist ja seni viimast korda Grêmio ajaloos.","translated_text":"Meanwhile, the club dropped out of the Brazilian Série A and was promoted to the Brazilian championship for the second and so far last time in Grêmio's history in 1996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1993, 1995 ja 1996 tuli klubi Rio Grande do Suli osariigi meistriks.","translated_text":"In 1993, 1995 and 1996, the club won the Rio Grande do Sul state championship.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1994 võitis Grêmio Brasiilia karika, jõudis 1993 ja 1995 finaali ning 1996 poolfinaali, saades ainsaks klubiks Brasiilia karikavõistluste ajaloos, kes jõudnud 3 korda järjest finaali, samuti ainsaks, kes jõudnud 5 korda järjest poolfinaali.","translated_text":"In 1994, Grêmio won the Brazilian Cup, reached the 1993 and 1995 finals and the 1996 semi-finals, becoming the only club in the history of Brazilian cup competitions to reach the final three times in a row, as well as the only club to reach the semi-finals five times in a row.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1995 võitis Grêmio Libertadorese karika, alistades veerandfinaalis teise Brasiilia klubi Palmeirase kodus 5:0 (võõrsil kaotati pärast 1:5).","translated_text":"In 1995, Grêmio won the Libertadores' championship, beating Brazil's second club Palmeira 5:0 in the quarter-finals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Finaalis alistati Colombia klubi Atlético Nacional kodus 3:1 ja siis tehti võõrsil 1:1 viik.","translated_text":"In the final, Colombian club Atlético Nacional were defeated at home 3-1, and then a 1-1 draw was made overseas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kontinentidevahelist karikat ei suutnud Grêmio siiski võita, kaotades Tokios Amsterdami Ajaxile 0:0 lõppenud mängu järel penaltiseerias 3:4 (selle 3 esimest penaltit jäid realiseerimata ja 7 järgmist realiseeriti).","translated_text":"However, Grêmio were unable to win the Intercontinental Championship, losing to Amsterdam Ajax in a penalty shoot-out after a 0-0 draw in Tokyo 3:4 (the first 3 penalties were not realised and the next 7 were realised).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1996–1997: Jubiro Iwata","translated_text":"1996 ⁇ 1997: Jubiro Iwata","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1997 tuli Scolari Jaapani klubiga Jubiro Iwata Jaapani meistriks (esimest korda) ja jõudis maa karikavõistlustel finaali.","translated_text":"In 1997, Scolari won the Japanese championship (for the first time) with the Japanese club Jubiro Iwata and reached the final of the national championships.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1997–2000: Palmeiras","translated_text":"1997 ⁇ 2000: Palmeiras","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1997–2000 oli Scolari klubi Sociedade Esportiva Palmeiras peatreener.","translated_text":"From 1997 to 2000, he was the head coach of Scolari Club in Sociedade Esportiva Palmeiras.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1998 oli Palmeiras Brasiilia meistrivõistlustel 5. Kuid see-eest võitis ta Mercosuri karika.","translated_text":"In 1998, Palmeiras was fifth in the Brazilian championships, but from then on, he won the Mercosur trophy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alagrupis võitis Palmeiras kõik 6 kohtumist väravate vahega 16:3, veerandfinaalis alistas Boca Juniorsi Argentinast (kodus 3:1, võõrsil 1:1), poolfinaalis Asuncióni Olimpia Paraguayst (kodus 2:0, võõrsil 1:0) ja finaalis Cruzeiro (võõrsil 1:2, kodus 3:1).","translated_text":"In the group stage, Palmeiras won all 6 meetings by a score of 16:3, losing to Boca Juniors in the quarter-finals to Argentina (3:1 at home and 3:1 away), the semi-finals to Asunción Olimpia Paraguay (2:0 at home and 1:0 away) and the final to Cruzeiro (1:2 away and 3:1 away).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal võitis Palmeiras ka Brasiilia karika, alistades poolfinaalis Santose (1:1 ja 2:2) ning finaalis Cruzeiro (0:1 ja 2:0).","translated_text":"In the same year, Palmeiras also won the Brazilian championship, defeating Santos in the semifinals (1:1 and 2:2) and Cruzeiro in the final (0:1 and 2:0).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1999 oli Palmeiras Brasiilia meistrivõistlustel 10.","translated_text":"In 1999, Palmeiras was 10th at the Brazilian Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Brasiilia karikavõistluste veerandfinaalis alistas ta Flamengo (võõrsil 1:2, kodus 4:2), kuid kaotas poolfinaalis Botafogole (1:1, 1:1, penaltid 2:4).","translated_text":"In the quarter-finals of the Brazilian championships, he defeated Flamengo (1:2 away, home 4:2) but lost to Botafogo (1:1, 1:1, penalties 2:4).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal Mercosuri karikal jäi Palmeiras alagrupis Cruzeiro järel teiseks, kuid alistas sama klubi veerandfinaalis kodus 7:3 ja kaotas võõrsil 0:2.","translated_text":"In the same year, the Mercosur team finished second to Cruzeiro in the Palmeiras sub-group, but beat the same club at home in the quarter-finals 7-3 and lost 0-2 on penalties.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poolfinaalis oli Palmeiras üle Argentina klubist San Lorenzost (võõrsil 0:1, kodus 3:0.","translated_text":"In the semi-final, Palmeiras defeated Argentine club San Lorenzo (0:1 away, 3:0 at home).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Finaalis kaotas ta Flamengole (võõrsil 3:4, kodus 3:3, Flamengo lõi viigivärava 83. minutil).","translated_text":"In the final, he lost to Flamengo (3:4 on goal, 3:3 at home, Flamengo scored the winning goal in the 83rd minute).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal pälvis Palmeiras Libertadorese karika.","translated_text":"In the same year, Palmeiras was awarded the Order of the Libertadores.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alagrupis jäi ta Corinthiansi järel teiseks, seejärel alistas tiitlikaitsja Vasco da Gama (kodus 1:1, võõrsil 4:2), veerandfinaalis Corinthiansi (kodus 2:0, võõrsil 0:2, penaltid 4:2), poolfinaalis River Plate Argentinast (võõrsil 0:1, kodus 3:0) ja finaalis Cali Deportivo (Colombia, võõrsil 0:1, kodus 2:1, penaltid 4:3, kusjuures Palmeiras jättis realiseerimata esimese penalti ja Deportivo kaks viimast).","translated_text":"In the group stage, he finished second to Corinthians, then defeated defender Vasco da Gama (home 1:1, away 4:2), in the quarter-finals to Corinthians (home 2:0, away 0:2, penalties 4:2), in the semi-finals to River Plate Argentina (away 0:1, away 3:0) and in the final to Cali Deportivo (Colombia, away 0:1, away 2:1, away 4:3, with Palmeiras missing the first penalty and Deportivo the last two).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tokios peetud mängus Kontinentidevahelistel karikavõistlustel kaotas Palmeiras Manchester Unitedile 0:1.","translated_text":"At the Intercontinental Cup in Tokyo, Palmeiras lost to Manchester United 0-1.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2000 jõudis Palmeiras Brasiilia meistrivõistlustel veerandfinaali.","translated_text":"In 2000, Palmeiras reached the quarterfinals of the Brazilian Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Brasiilia karikavõistlustel jõudis ta sama kaugele ja kaotas veerandfinaalis São Paulole võõrsil 1:2 ja kodus 2:3.","translated_text":"In the Brazilian championships, he reached the same distance, losing to São Paulo in the quarter-finals 1:2 away and 2:3 at home.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Mercosuri ja Libertadorese karikavõistlustel esines ta märksa edukamalt.","translated_text":"But in the championships of Mercosur and Libertadores, he was far more successful.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mercosuri karikavõistlustel jäi ta alagrupis Cruzeiro järel teiseks, kuid alistas sama klubi veerandfinaalis kodus 3:2 ja võõrsil 2:1, poolfinaalis Atlético Mineiro kodus 4:1 ja võõrsil 0:2 ning kaotas alles finaalis Vasco da Gamale (võõrsil 0:2, kodus 1:0).","translated_text":"In the championship matches of Mercosur, he finished second in the sub-group after Cruzeiro, but defeated the same club in the quarter-finals at home 3:2 and away 2:1, in the semi-finals at Atlético Mineiro 4:1 and away 0:2 and only lost in the final to Vasco da Gama (away 0:2, away 1:0).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Libertadorese karikavõistlustel võitis ta alagrupi, siis Uruguay klubi Peñarol (0:2 ja 3:1, penaltid 3:2), veerandfinaalis Mehhiko klubi Guadalajara Atlase (2:0 ja 3:2) ning poolfinaalis Corinthiansi (3:4 ja 3:2, penaltid 5:4).","translated_text":"In the Libertadores championship, he won the lower division, then Uruguay's Peñarol (0:2 and 3:1, penalties 3:2), Mexico's Guadalajara Atlas (2:0 and 3:2) in the quarterfinals, and the Corinthians (3:4 and 3:2, penalties 5:4) in the semifinals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Finaalis kaotas ta Boca Juniorsile pärast 2:2 ja 0:0 lõppenud mänge penaltitega 2:4.","translated_text":"In the final, he lost to Boca Juniors 2-2 and 0-0 on penalties of 2:4.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2000–2001: Cruzeiro","translated_text":"2000 ⁇ 2001: Cruzeiro","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Scolari juhendamise perioodil langes Cruzeiro Brasiilia meistrivõistlustel 2000. aasta pronksikohalt 2001. aastal 21. kohale, mis on klubi halvim koht pärast 1994. aastat.","translated_text":"During his time at Scolari, Cruzeiro dropped from the 2000 Brazilian Championship to 21st place in 2001, the club's worst finish since 1994.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karikavõistlustel ei osaletud.","translated_text":"Didn't take part in any championships.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2001–2002: Brasiilia jalgpallikoondis","translated_text":"2001 ⁇ 2002: Brazilian football team","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001. aastal sai temast Brasiilia jalgpallikoondise peatreener.","translated_text":"In 2001, he became head coach of the Brazilian national football team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel tuli Brasiilia koondis Scolari juhendamisel maailmameistriks.","translated_text":"At the 2002 World Cup, the Brazilian team became world champions under the guidance of Scolari.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2003–2008: Portugali jalgpallikoondis","translated_text":"2003 ⁇ 2008: Portuguese football team","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juba järgmisel aastal oli ta Portugali jalgpallikoondise peatreener.","translated_text":"Already the following year, he was the head coach of the Portuguese national football team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2004. aasta EM-il pääses Portugal finaali, kuid kaotas seal Kreeka jalgpallikoondisele.","translated_text":"At the 2004 EM, Portugal reached the final but lost to the Greek national football team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta MM-il jõudis Portugal poolfinaali, kus tuli alla vanduda Prantsusmaa jalgpallikoondisele. 2008. aasta EM-il juhendas Scolari Portugali veerandfinaali.","translated_text":"At the 2006 World Cup, Portugal reached the semi-finals, where they were drawn to the French football team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sama aasta lõpus loobus ta Portugali juhendamisest.","translated_text":"At the end of that year, he resigned from the Portuguese leadership.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2008–2009: Chelsea","translated_text":"2008 ⁇ 2009: Chelsea","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 sai temast Chelsea FC peatreener.","translated_text":"In 2008, he became head coach of Chelsea FC.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Oma sõnul võttis ta selle pakkumise vastu suuresti raha pärast, aga mitte ainult.","translated_text":"He said he accepted the offer largely because of the money, but not only.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kehvade tulemuste tõttu vallandati ta juba poole aasta pärast.","translated_text":"Because of his poor results, he was fired after six months.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seejärel läks Scolari Usbekistani meistri FC Bunyodkori treeneriks.","translated_text":"Then Scolari became the coach of the Uzbek champion FC Bunyodkor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Temast sai kõige kallim jalgpallitreener; talle maksti 13 miljonit eurot aastas.","translated_text":"He became the world's most expensive football coach, earning 13 million euros a year.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2018–2019: Palmeiras","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2018. aasta juulis määrati ta taas Brasiilia kõrgliiga klubi Palmeirase peatreeneriks.","translated_text":"In July 2018, he was again appointed head coach of the Brazilian club Palmeiras.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli juba kolmas kord, kui ta Palmeirast juhendas (varem aastatel 1998–2000 ja 2010–2012).","translated_text":"This was his third time in charge of Palmeira (previous years 1998 ⁇ 2000 and 2010 ⁇ 2012).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://kwese.espn.com/football/palmeiras/story/3576067/ex-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-returns-to-country-to-coach-palmeiras \"Ex-Brazil coach Luiz Felipe Scolari returns to country to coach Palmeiras\"]. kwese.espn.com. 27.7.2018. Vaadatud 31.7.2018]","char_index":93,"name":null,"url":"http://kwese.espn.com/football/palmeiras/story/3576067/ex-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-returns-to-country-to-coach-palmeiras","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":919,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:34.903553-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (75 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tema juhendamisel tuli Palmeiras 2018. aastal kümnendat korda Brasiilia meistriks.","translated_text":"Under his guidance, Palmeiras became Brazilian champion for the tenth time in 2018.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast seda, kui Scolari oli määratud Palmeirase peatreeneriks, võitis Palmeiras sel hooajal 23 allesjäänud Brasiilia kõrgliigast mängust koguni 17 ega kaotanud neist ühtegi.","translated_text":"After Scolari was named Palmeiras' head coach, Palmeiras won 17 of Brazil's remaining 23 games that season without losing a single one.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Scolari valiti hooaja lõppedes Brasiilia kõrgliiga hooaja parimaks peatreeneriks.","translated_text":"At the end of the season, Scolari was voted Brazil's top head coach of the season.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta vallandati Palmeirase peatreeneri kohalt 2019. aasta septembris pärast seda, kui klubi oli püsinud Brasiilia kõrgliigas võiduta seitse mängu järjest.","translated_text":"He was sacked as Palmeiras' head coach in September 2019 after the club remained undefeated in the Brazilian top flight for seven consecutive games.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www1.folha.uol.com.br/esporte/2019/09/palmeiras-demite-felipao-por-desempenho-pos-copa-america.shtml \"Palmeiras demite Felipão e faz proposta para Mano\"]. folha.uol.com.br. 2.9.2019. Vaadatud 12.9.2019]","char_index":152,"name":null,"url":"https://www1.folha.uol.com.br/esporte/2019/09/palmeiras-demite-felipao-por-desempenho-pos-copa-america.shtml","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":311567,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:34.942415-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.70458984375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2020: Cruzeiro","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2020. aasta oktoobris sai ta Brasiilia esiliigas mängiva Cruzeiro peatreeneriks.","translated_text":"In October 2020, he became head coach of Cruzeiro in the Brazilian Elite.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://www.reuters.com/article/soccer-brazil-scolari/soccer-cruzeiro-hire-former-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-idUKL1N2H70FG \"Soccer-Cruzeiro hire former Brazil coach Luiz Felipe Scolari\"]. reuters.com. 16.10.2020. Vaadatud 21.10.2020]","char_index":80,"name":null,"url":"https://www.reuters.com/article/soccer-brazil-scolari/soccer-cruzeiro-hire-former-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-idUKL1N2H70FG","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:35.588645-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (8 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Cruzeirot oli ta varem juhendanud aastatel 2000–2001.","translated_text":"He had previously managed Cruzeiro between 2000 and 2001.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cruzeiro oli 2019. aastal langenud esmakordselt klubi ajaloos kõrgliigast välja ja paiknes 16 vooru järel Brasiilia esiliigas väljalangemistsoonis.","translated_text":"Cruzeiro had dropped out of the top flight for the first time in the club's history in 2019, finishing 16th in the Brazilian Elite Eight.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema leping lõpetati 2021. aasta jaanuaris osapoolte kokkuleppel.","translated_text":"Its contract was terminated by mutual agreement of the parties in January 2021.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"2021–: Grêmio","translated_text":"2021 ⁇ : Grêmio","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2021. aasta juulis alustas ta neljandat ametiaega Grêmio peatreenerina.","translated_text":"In July 2021, he began his fourth term as head coach of Grêmio.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://ge.globo.com/rs/futebol/times/gremio/noticia/gremio-anuncia-retorno-do-tecnico-felipao-apos-seis-anos.ghtml \"Grêmio oficializa retorno do técnico Felipão após seis anos\"]. ge.globo.com. 7.7.2021. Vaadatud 13.7.2021]","char_index":71,"name":null,"url":"https://ge.globo.com/rs/futebol/times/gremio/noticia/gremio-anuncia-retorno-do-tecnico-felipao-apos-seis-anos.ghtml","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:35.650873-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Grêmio paiknes ajal, kui Scolari ametisse asus, Brasiilia kõrgliigas viimasel kohal.","translated_text":"At the time of Scolari's inauguration, Grêmio was ranked last in the Brazilian highlands.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Brasiilia jalgpallitreenerid Kategooria:Chelsea FC peatreenerid Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase peatreenerid Kategooria:Sündinud 1948","translated_text":"The following is a list of football clubs and clubs in Brazil.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"2018. aasta juulis määrati ta taas Brasiilia kõrgliiga klubi Palmeirase peatreeneriks. See oli juba kolmas kord, kui ta Palmeirast juhendas (varem aastatel 1998–2000 ja 2010–2012).","translated_text":"In July 2018, he was again appointed head coach of the Brazilian club Palmeiras. This was his third time in charge of Palmeira (previous years 1998 ⁇ 2000 and 2010 ⁇ 2012).","citations":[{"content":"[[http://kwese.espn.com/football/palmeiras/story/3576067/ex-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-returns-to-country-to-coach-palmeiras \"Ex-Brazil coach Luiz Felipe Scolari returns to country to coach Palmeiras\"]. kwese.espn.com. 27.7.2018. Vaadatud 31.7.2018]","char_index":180,"name":null,"url":"http://kwese.espn.com/football/palmeiras/story/3576067/ex-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-returns-to-country-to-coach-palmeiras","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":919,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:34.903553-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (75 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta vallandati Palmeirase peatreeneri kohalt 2019. aasta septembris pärast seda, kui klubi oli püsinud Brasiilia kõrgliigas võiduta seitse mängu järjest.","translated_text":"He was sacked as Palmeiras' head coach in September 2019 after the club remained undefeated in the Brazilian top flight for seven consecutive games.","citations":[{"content":"[[https://www1.folha.uol.com.br/esporte/2019/09/palmeiras-demite-felipao-por-desempenho-pos-copa-america.shtml \"Palmeiras demite Felipão e faz proposta para Mano\"]. folha.uol.com.br. 2.9.2019. Vaadatud 12.9.2019]","char_index":152,"name":null,"url":"https://www1.folha.uol.com.br/esporte/2019/09/palmeiras-demite-felipao-por-desempenho-pos-copa-america.shtml","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":311567,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:34.942415-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.70458984375}]},{"text":"2020. aasta oktoobris sai ta Brasiilia esiliigas mängiva Cruzeiro peatreeneriks.","translated_text":"In October 2020, he became head coach of Cruzeiro in the Brazilian Elite.","citations":[{"content":"[[https://www.reuters.com/article/soccer-brazil-scolari/soccer-cruzeiro-hire-former-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-idUKL1N2H70FG \"Soccer-Cruzeiro hire former Brazil coach Luiz Felipe Scolari\"]. reuters.com. 16.10.2020. Vaadatud 21.10.2020]","char_index":80,"name":null,"url":"https://www.reuters.com/article/soccer-brazil-scolari/soccer-cruzeiro-hire-former-brazil-coach-luiz-felipe-scolari-idUKL1N2H70FG","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:35.588645-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (8 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2021. aasta juulis alustas ta neljandat ametiaega Grêmio peatreenerina.","translated_text":"In July 2021, he began his fourth term as head coach of Grêmio.","citations":[{"content":"[[https://ge.globo.com/rs/futebol/times/gremio/noticia/gremio-anuncia-retorno-do-tecnico-felipao-apos-seis-anos.ghtml \"Grêmio oficializa retorno do técnico Felipão após seis anos\"]. ge.globo.com. 7.7.2021. Vaadatud 13.7.2021]","char_index":71,"name":null,"url":"https://ge.globo.com/rs/futebol/times/gremio/noticia/gremio-anuncia-retorno-do-tecnico-felipao-apos-seis-anos.ghtml","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:35.650873-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Ekiti osariik","wikicode":"{{Provints\n| nimi = Ekiti osariik\n| omakeelne_nimi_1 = inglise | |\n| omakeelne_nimi_2 = | |\n| lipu_pilt = \n| lipu_link = \n| vapi_pilt = \n| vapi_link = \n| pindala = \n| elanikke = \n| elanikke_seis = \n| keskuse_nimi = [[Ado Ekiti]]\n| haldusüksuse tüüp = Q3330995\n| asendikaart = Nigeeria\n}}\n'''Ekiti osariik''' on 1. järgu haldusüksus ([[osariik (Nigeeria)|osariik]]) [[Nigeeria]] lõunaosas.\n\nOsariigi pealinn on [[Ado Ekiti]].\n\nOsariigi pindala on 6353 km².\n\n{{NGR}}\n\n{{koord |NS=7.66666667 |EW=5.25 |type=adm1st |region=NG}}\n\n[[Kategooria:Nigeeria osariigid]]","hash":"05dee8019819f14c5d7b7c71fbd542b3b6048329c7b7227629b887cdaf5cb314","last_revision":"2018-08-17T17:38:27Z","first_revision":"2010-02-15T17:43:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:39.975060","cross_lingual_links":{"ann":"Ekiti","ar":"ولاية إكيتي","az":"Ekiti ştatı","azb":"اکیتی ایالتی","bg":"Екити","ca":"Estat Ekiti","ceb":"Ekiti State","da":"Ekiti","de":"Ekiti","en":"Ekiti State","eo":"Ekiti","es":"Estado de Ekiti","fa":"ایالت اکیتی","ff":"Diiwal Ekiti","fi":"Ekiti","fr":"État d'Ekiti","frr":"Ekiti (Bundesstoot)","gl":"Estado de Ekiti","guw":"Ayimatẹn Ekiti Tọn","ha":"Ekiti","hi":"एकिटि राज्य","id":"Ekiti","ig":"Ȯra Ekiti","igl":"Ekiti State","it":"Ekiti","ja":"エキティ州","ka":"ეკიტის შტატი","kcg":"Si̱tet Ikiti","ko":"에키티주","mrj":"Экити (штат)","nl":"Ekiti","nb":"Ekiti","pcm":"Ekiti State","pl":"Ekiti","pnb":"عکیتی ریاست","pt":"Equiti (estado)","ro":"Statul Ekiti","ru":"Экити","si":"එකිති ප්රාන්තය (නයිජීරියාව)","simple":"Ekiti State","sr":"Екити","sv":"Ekiti","sw":"Jimbo la Ekiti","tr":"Ekiti (eyalet)","uk":"Екіті","ur":"عکیتی ریاست","war":"Ekiti (estado)","yo":"Ìpínlẹ̀ Èkìtì","zh":"埃基蒂州","zh-min-nan":"Ekiti Chiu"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Ekiti osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria lõunaosas.\n\nOsariigi pealinn on Ado Ekiti.\n\nOsariigi pindala on 6353 km².\n\nKategooria:Nigeeria osariigid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Provints\n| nimi = Ekiti osariik\n| omakeelne_nimi_1 = inglise | |\n| omakeelne_nimi_2 = | |\n| lipu_pilt = \n| lipu_link = \n| vapi_pilt = \n| vapi_link = \n| pindala = \n| elanikke = \n| elanikke_seis = \n| keskuse_nimi = [[Ado Ekiti]]\n| haldusüksuse tüüp = Q3330995\n| asendikaart = Nigeeria\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ekiti osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria lõunaosas.","translated_text":"Ekiti State is the administrative unit (province) of Tier 1 in the southern part of Nigeria.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osariigi pealinn on Ado Ekiti.","translated_text":"The capital of the state is Ado Ekiti.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osariigi pindala on 6353 km².","translated_text":"The area of the state is 6,353 km2.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nigeeria osariigid","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ekiti","wikicode":"#suuna [[Ekiti osariik]]","hash":"019dabb1217c1cae70ce8696a9198f4fc4b8e570d12d282bd48b21a9ae7a509c","last_revision":"2010-02-15T17:44:59Z","first_revision":"2010-02-15T17:44:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.029165","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Ekiti osariik\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Ekiti osariik","translated_text":"towards the State of Ekiti","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anartria","wikicode":"'''Anartria''' on [[kõnepuue]], mille korral [[kõnelihas]]te [[halvatus]]e tõttu puudub [[artikulatsioon|artikuleeritud]] [[Kõne (keeleteadus)|kõne]]. \n\nSee on [[düsartria]] raskeim vorm. Esineb [[lihas]]te [[innervatsioonihäire]]id eriti [[pseudobulbaarne halvatus|(pseudo-)]] [[bulbaarne halvatus|bulbaarse halvatuse]] korral.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.gesundheit.de/roche/ro00000/r01431.000.html Anartriast] (''saksa keeles'')\n*[http://www.foepaed.net/index.php/author/47-meyer-marion19/118-unterstuetzte-kommunikation-in-der-fruehfoerderung-von-kindern-mit-schwerer-dysarthrie-bzw-anarthrie Unterstützte Kommunikation ...aus Marion Meyer (PDF-fail)]\n\n[[Kategooria:Puuded]]\n[[Kategooria:Logopeedia]]","hash":"d335ee4bb2cfc701784e84200201bc1f5d5a697a4a8172f3f84ca71bcc311018","last_revision":"2020-01-19T17:29:13Z","first_revision":"2010-02-15T18:03:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.089258","cross_lingual_links":{"ca":"Anàrtria","de":"Anarthrie","es":"Anartria","fr":"Anarthrie","it":"Sindrome anartrica","pl":"Anartria","sv":"Anartri"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Anartria on kõnepuue, mille korral kõnelihaste halvatuse tõttu puudub artikuleeritud kõne.\n\nSee on düsartria raskeim vorm. Esineb lihaste innervatsioonihäireid eriti (pseudo-) bulbaarse halvatuse korral.\n\nAnartriast (saksa keeles) Unterstützte Kommunikation ...aus Marion Meyer (PDF-fail)\n\nKategooria:Puuded Kategooria:Logopeedia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anartria on kõnepuue, mille korral kõnelihaste halvatuse tõttu puudub artikuleeritud kõne.","translated_text":"Anartria is a speech disorder in which there is no articulated speech due to paralysis of the speech muscles.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"See on düsartria raskeim vorm.","translated_text":"It's the most difficult form of dysarthria.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esineb lihaste innervatsioonihäireid eriti (pseudo-) bulbaarse halvatuse korral.","translated_text":"Muscle innervation disorders are particularly common in (pseudo-bulbar) paralysis.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anartriast (saksa keeles) Unterstützte Kommunikation ...aus Marion Meyer (PDF-fail)","translated_text":"Support for the communication of information and communication ... open Marion Meyer (PDF)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Puuded Kategooria:Logopeedia","translated_text":"This is a list of official languages of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ilja Prigogine","wikicode":"#suuna[[Ilya Prigogine]]","hash":"81b94365d9a1c1d7ff686da44780be5fc17619b57125a78b27a61da4d04c2869","last_revision":"2010-02-15T18:33:26Z","first_revision":"2010-02-15T18:33:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.147490","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIlya Prigogine\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIlya Prigogine","translated_text":"In the direction of Ilya Prigogine","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Braille klaviatuur","wikicode":"[[Pilt:Brno, Universal Learning Design, Braille laptop 2 - detail.JPG|pisi]]\n'''Braille klaviatuur''' on üks liik [[Sõrmistik|klaviatuure]], kus [[klahv]]idele on paigutatud [[Braille kiri|Braille kirja]] [[märk|märgid]]. Selliseid klaviatuure kasutavad [[pime]]dad arvutikasutajad.\n\n== Vaata ka ==\n*[[Braille kiri]]\n*[[Braille kirjutusmasin]]\n*[[Braille kuvar]]\n*[[Braille printer]]\n\n==Välislingid==\n*[https://handytech.de/de/produkte/braille-und-notizgeraete/brailletastaturen/brailletastatur Modular Evolution USB Brailletastatur (saksa)]\n*[http://www.papenmeier.de/de/rehatechnik/produkte/hilfsmittel-fuer-blinde/braille-tastatur.html Brailletastatur BrailleIn (saksa)]\n*[http://www.computer-fuer-behinderte.de/produkte/2tast-brailletastatur.htm Punktschrift-Tastatur T8braille (saksa)]\n\n[[Kategooria:Sõrmistik]]\n[[Kategooria:Tüflopedagoogika]]\n[[Kategooria:Rehabilitatsioon]]","hash":"6a690bb546329d2c92d861db58c5d9dbed82b4d87ecd5dc295636f93b5a87270","last_revision":"2015-11-15T22:10:05Z","first_revision":"2010-02-15T18:37:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.202622","cross_lingual_links":{"es":"Teclado Braille"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Braille klaviatuur on üks liik klaviatuure, kus klahvidele on paigutatud Braille kirja märgid. Selliseid klaviatuure kasutavad pimedad arvutikasutajad.\n\nBraille kiri Braille kirjutusmasin Braille kuvar Braille printer\n\nModular Evolution USB Brailletastatur (saksa) Brailletastatur BrailleIn (saksa) Punktschrift-Tastatur T8braille (saksa)\n\nKategooria:Sõrmistik Kategooria:Tüflopedagoogika Kategooria:Rehabilitatsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Braille klaviatuur on üks liik klaviatuure, kus klahvidele on paigutatud Braille kirja märgid.","translated_text":"A Braille keyboard is a type of keyboard where the keys are marked with Braille letters.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selliseid klaviatuure kasutavad pimedad arvutikasutajad.","translated_text":"Such keyboards are used by blind computer users.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Braille kiri Braille kirjutusmasin Braille kuvar Braille printer","translated_text":"Braille writing Braille typewriter Braille image Braille printer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Modular Evolution USB Brailletastatur (saksa) Brailletastatur BrailleIn (saksa) Punktschrift-Tastatur T8braille (saksa)","translated_text":"Modular Evolution USB Braille recorder (German) Braille recorder BrailleIn (German) Point writing recorder T8braille (German)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Sõrmistik Kategooria:Tüflopedagoogika Kategooria:Rehabilitatsioon","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development in the Member States.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alpi ristik","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Alpi ristik\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Alpenklee.jpg\n| pildi_seletus = Alpi ristik\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Ristik]] ''Trifolium''\n| liik = '''Alpi ristik'''\n| binaarne = ''Trifolium alpestre''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Alpi ristik''' (''Trifolium alpestre'') on [[rohttaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[ristik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Trifolium alpestre}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Ristik]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"12ee337e2e6dcc8ca72495ceef71936c4a726697d26c8a96562ef8a6c4e26a44","last_revision":"2023-06-29T15:54:54Z","first_revision":"2010-02-15T18:49:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.387061","cross_lingual_links":{"ast":"Trifolium alpestre","az":"Trifolium alpestre","be":"Канюшына альпійская","ceb":"Trifolium alpestre","cs":"Jetel alpínský","de":"Hügel-Klee","en":"Trifolium alpestre","es":"Trifolium alpestre","fi":"Ruusuapila","fr":"Trèfle alpestre","hsb":"Lěsny dźećel","is":"Fellasmári","it":"Trifolium alpestre","ka":"მაღალმთის სამყურა","lv":"Alpu āboliņš","nl":"Alpenklaver","os":"Уæлхохаг æртæсыфон","pl":"Koniczyna dwukłosowa","ru":"Клевер альпийский","sv":"Alpklöver","uk":"Конюшина альпійська","vi":"Trifolium alpestre","war":"Trifolium alpestre"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Alpi ristik (Trifolium alpestre) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.\n\nKategooria:Ristik Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Alpi ristik\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Alpenklee.jpg\n| pildi_seletus = Alpi ristik\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Ristik]] ''Trifolium''\n| liik = '''Alpi ristik'''\n| binaarne = ''Trifolium alpestre''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alpi ristik (Trifolium alpestre) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast ristiku perekonnast.","translated_text":"The alpine cross (Trifolium alpestre) is an herbaceous plant in the family Crusidae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ristik Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure related to the implementation of the programme.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Trifolium alpestre","wikicode":"#suuna[[Alpi ristik]]","hash":"18316996e5018fc1a318299fb76b49b255f94c664d3d780acc230a90fa9da5e1","last_revision":"2010-02-15T18:49:39Z","first_revision":"2010-02-15T18:49:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.440331","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAlpi ristik\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAlpi ristik","translated_text":"Cross of the Alps","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Braille kuvar","wikicode":"{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}}\n[[Pilt:Refreshable Braille display.jpg|thumb|Braille kuvar]]\n'''Braille kuvar''' ([[inglise keel|inglise]] ''refreshable braille display'') ehk '''Braille punktkirjaekraan''' on arvuti eri[[seade]] [[info]] jooksvaks väljastamiseks [[Braille kiri|Braille kirjana]]. \n\nReeglina väljastab korraga ühe tekstirea – umbes 40 märki. Kuvar koosneb [[lugemisriba]]st ja [[juhtklahv]]idest. Lugemisreal väljastatakse tekst Braille kirjas (ehk punktkirjas ehk pimedate kirjas). Teksti väljastamisel tõusevad ühe märgi puhul vajalikud [[tihvt]]id. Üks märk koosneb üldjuhul kuuest kuni kaheksast punktist. Braille kuvarit saavad kasutada nägemispuudega inimesed, kes ei ole võimelised kasutama tavapärast [[monitor]]i. Isik saab tunnetada lugemisreal olevaid märke sarnaselt paberilt Braille kirja lugemisega. Seadet saab kasutada koos [[kõnesüntesaator]]iga või ilma. \n\n== Mehaaniline informatsioon ==\nVärskendava punktkirjakuvari põhi integreerib puhast [[Braille klaviatuur|punktkirjaklaviatuuri]]. Sarnaselt Perkinsi Brailleriga ([[Braille kirjutusmasin]]) on kuvari sisendiks kaks paari nelja klahvilist paneeli mõlemal pool seadet. Seadme väljundiks on värskendatav punktkirjaekraan, mis koosneb elektromehaanilistest märkidest, millest igaühe puhul saab tõsta või langetada kaheksat ümara otsaga tihvti. Olemas on ka teisi variatsioone seadmest, mis kasutavad tavapärast [[QWERTY|QWERTY-klaviatuuri]] sisendi jaoks ja punktkirja tihvte väljundi jaoks. Samuti on olemas aga ka ainult sisend- ja väljundseadmeid.\n\nMehhanism, mis tõstab tihvte, kasutab piesoelektrilist efekti, mis tähendab, et tihvt paisub, kui rakendada sellele pinget. [[Piesoelekter|Piesoelektrilise efektiga]] kristall on ühendatud kangiga, mis omakorda tõstab tihvti kuvari pinnalt üles poole. Kuvari iga tihvti jaoks peab olema oma kristall, ehk kuus kuni kaheksa kristalli iga märgi kohta.\nSelliseid kuvareid on keeruline toota, lisaks peab seade vastu pidama iga päevasele kasutamisele, mis tähendab, et kuvarid on kalli hinnaga. Enamus kuvareid koosnevad 40- või 80-märgilisest reast. Kuvarid koos klaviatuuriga, mis on mõeldud kaasas kandmiseks ja märkmete tegemiseks, võivad koosneda ka 18–40-märgilisest reast.\nMõnel mudelil tähistatakse kursori asukohta punktide vibreerimisega ja mõnel mudelil on iga lahtriga seotud lüliti, mis liigutab kursori otse vajalikku lahtrisse.\n\n== Tarkvara ==\nTarkvara, mis kontrollib kuvarit, kutsutakse [[ekraaniluger]]iks. See tarkvara kogub vajaliku informatsiooni ekraanilt operatsioonisüsteemi abil. Seejärel muudetakse saadud informatsioon Braille märkideks ning saadetakse edasi kuvarile, mis märgid väljastab lugemisreal.\n\nEkraanilugerid, mida kasutatakse graafiliste operatsioonisüsteemide puhul, on eriti keerulised. Seda põhjusel, et graafilised elemendid, näiteks aknad, vahelehed või liugurid, on vaja interpreteerida ja tõlgendada teksti vormi. Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on tavaliselt olemas API, mis aitab ekraanilugeritel vajalikku teavet kätte saada. Sellised rakendustarkvara liidesed on näiteks kasutajaliidese automatiseerimine (UIA) Microsoft Windowsi jaoks, [[VoiceOver]] macOS-i ja iOS-i jaoks ning AT-SPI GNOME-i jaoks.\n\n== Pöörleva rattaga punktkirjaekraan ==\nPöörleva rattaga Braille kuvar töötati välja 2000. aastal Riikliku Standardi- ja Tehnoloogiainstituudi poolt (NIST – National Institute of Standards and Technology). Teine sarnane seade töötati välja Belgia Leuveni Ülikoolis. Sellise kuvari puhul on asetatud Braille punktid pöörleva ratta servale. Inimene, kes seadet kasutab, saab pidevalt lugeda hoides oma sõrme ühe koha peal, samal ajal kui ratas pöörleb valitud kiirusel. Punktkirja täpid on seatud rattale lihtsas skaneerimise stiilis, kuna rattal olevad punktid pöörlevad mööda statsionaarsest aktuaartorist ehk [[täitur]]ist, mis määrab Braille märgid. Selle tulemusena väheneb oluliselt tootmise keerukus. Pöörleva rattaga punktkirjaekraanid peaksid seetõttu reaalses tootmises olema odavamad kui traditsioonilised Braille kuvarid. \n\n== BrailleNote ==\n[[BrailleNote]] on seade, mis on välja töötatud HumanWare’i poolt märkmete tegemiseks nägemispuudega inimestele[https://nfb.org//sites/default/files/images/nfb/publications/fr/fr28/fr280109.htm Vaadatud 01.05.2022]\n[https://futurism.com/mits-portable-translator-can-convert-text-to-braille-in-real-time]\n[https://www.humanware.com/microsite/bntouch/index.php]\n}}\n\n== Välislingid ==\n*[http://www.flusoft.de/produkte/brz/index.html tootevalik (saksa)]\n*[http://free.pages.at/coffeemanslife/html/braillezeile.html Braillezeilen (Braile-Display)]\n*[http://libbraille.org Portable Library for Braille Displays]\n*[https://eandt.theiet.org/content/articles/2014/04/wax-based-braille-display-makes-e-reading-available-to-blind/ Wax-based Braille display makes e-reading available to blind]\n*[https://web.archive.org/web/20080411152930/http://www.lssproducts.com/category/assistive_technology Assistive Technology Products]\n\n\n[[Kategooria:Arvuti väljundseadmed]]\n[[Kategooria:Tüflopedagoogika]]\n[[Kategooria:Rehabilitatsioon]]","hash":"e3df5a2dcdd45aee05d9bb74ed9eaaf94405ba6945f629918216d78579033175","last_revision":"2022-05-11T14:28:17Z","first_revision":"2010-02-15T18:54:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:40.499981","cross_lingual_links":{"ca":"Dispositiu Braille","cs":"Braillský řádek","de":"Braillezeile","en":"Refreshable braille display","eo":"Brajla linio","es":"Línea braille","fa":"صفحه نمایش بریل","fi":"Pistenäyttö","fr":"Plage braille","hu":"Frissíthető Braille-kijelző","it":"Schermo braille","ja":"点字ディスプレイ","kk":"Брайль дисплейі","ko":"재생 가능 점자 디스플레이","nl":"Brailleleesregel","nb":"Leselist","pl":"Monitor brajlowski","ro":"Afișaj Braille actualizabil","ru":"Брайлевский дисплей","ur":"قابل تجدید بریل نمائش","uz":"Brayl displey","zh":"盲文显示机","zh-yue":"點字顯示器"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Braille kuvar (inglise refreshable braille display) ehk Braille punktkirjaekraan on arvuti eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille kirjana.\n\nReeglina väljastab korraga ühe tekstirea – umbes 40 märki. Kuvar koosneb lugemisribast ja juhtklahvidest. Lugemisreal väljastatakse tekst Braille kirjas (ehk punktkirjas ehk pimedate kirjas). Teksti väljastamisel tõusevad ühe märgi puhul vajalikud tihvtid. Üks märk koosneb üldjuhul kuuest kuni kaheksast punktist. Braille kuvarit saavad kasutada nägemispuudega inimesed, kes ei ole võimelised kasutama tavapärast monitori. Isik saab tunnetada lugemisreal olevaid märke sarnaselt paberilt Braille kirja lugemisega. Seadet saab kasutada koos kõnesüntesaatoriga või ilma.\n\nVärskendava punktkirjakuvari põhi integreerib puhast punktkirjaklaviatuuri. Sarnaselt Perkinsi Brailleriga (Braille kirjutusmasin) on kuvari sisendiks kaks paari nelja klahvilist paneeli mõlemal pool seadet. Seadme väljundiks on värskendatav punktkirjaekraan, mis koosneb elektromehaanilistest märkidest, millest igaühe puhul saab tõsta või langetada kaheksat ümara otsaga tihvti. Olemas on ka teisi variatsioone seadmest, mis kasutavad tavapärast QWERTY-klaviatuuri sisendi jaoks ja punktkirja tihvte väljundi jaoks. Samuti on olemas aga ka ainult sisend- ja väljundseadmeid.\n\nMehhanism, mis tõstab tihvte, kasutab piesoelektrilist efekti, mis tähendab, et tihvt paisub, kui rakendada sellele pinget. Piesoelektrilise efektiga kristall on ühendatud kangiga, mis omakorda tõstab tihvti kuvari pinnalt üles poole. Kuvari iga tihvti jaoks peab olema oma kristall, ehk kuus kuni kaheksa kristalli iga märgi kohta. Selliseid kuvareid on keeruline toota, lisaks peab seade vastu pidama iga päevasele kasutamisele, mis tähendab, et kuvarid on kalli hinnaga. Enamus kuvareid koosnevad 40- või 80-märgilisest reast. Kuvarid koos klaviatuuriga, mis on mõeldud kaasas kandmiseks ja märkmete tegemiseks, võivad koosneda ka 18–40-märgilisest reast. Mõnel mudelil tähistatakse kursori asukohta punktide vibreerimisega ja mõnel mudelil on iga lahtriga seotud lüliti, mis liigutab kursori otse vajalikku lahtrisse.\n\nTarkvara, mis kontrollib kuvarit, kutsutakse ekraanilugeriks. See tarkvara kogub vajaliku informatsiooni ekraanilt operatsioonisüsteemi abil. Seejärel muudetakse saadud informatsioon Braille märkideks ning saadetakse edasi kuvarile, mis märgid väljastab lugemisreal.\n\nEkraanilugerid, mida kasutatakse graafiliste operatsioonisüsteemide puhul, on eriti keerulised. Seda põhjusel, et graafilised elemendid, näiteks aknad, vahelehed või liugurid, on vaja interpreteerida ja tõlgendada teksti vormi. Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on tavaliselt olemas API, mis aitab ekraanilugeritel vajalikku teavet kätte saada. Sellised rakendustarkvara liidesed on näiteks kasutajaliidese automatiseerimine (UIA) Microsoft Windowsi jaoks, VoiceOver macOS-i ja iOS-i jaoks ning AT-SPI GNOME-i jaoks.\n\nPöörleva rattaga Braille kuvar töötati välja 2000. aastal Riikliku Standardi- ja Tehnoloogiainstituudi poolt (NIST – National Institute of Standards and Technology). Teine sarnane seade töötati välja Belgia Leuveni Ülikoolis. Sellise kuvari puhul on asetatud Braille punktid pöörleva ratta servale. Inimene, kes seadet kasutab, saab pidevalt lugeda hoides oma sõrme ühe koha peal, samal ajal kui ratas pöörleb valitud kiirusel. Punktkirja täpid on seatud rattale lihtsas skaneerimise stiilis, kuna rattal olevad punktid pöörlevad mööda statsionaarsest aktuaartorist ehk täiturist, mis määrab Braille märgid. Selle tulemusena väheneb oluliselt tootmise keerukus. Pöörleva rattaga punktkirjaekraanid peaksid seetõttu reaalses tootmises olema odavamad kui traditsioonilised Braille kuvarid.\n\nBrailleNote on seade, mis on välja töötatud HumanWare'i poolt märkmete tegemiseks nägemispuudega inimestele. BrailleNote'is on koos Braille klaviatuur, Braille kuvar ja ekraaniluger. Sarnane seadeldis on ka VoiceNote, millel aga punktkirja kuvarit ei ole. BrailleNote GPS on BrailleNote seade, koos välise GPS-mooduliga. BrailleNote seadme seeria sai alguse aastal 2000, olles sel ajal esimene taoline seade.\n\nBraille e-raamat on värskendatav punktkirja kuvar, mis kasutab ekraanil punktkirjapunktide tõstmiseks elektroaktiivseid polümeere või kuumutatud vaha, mitte mehaanilisi tihvte. Kuigi need pole oma olemuselt kallid, ei ole need väikese tootmismahu tõttu osutunud ökonoomseks. Punktkirjaraamatud kirjutati algselt paberil, 1951. aastal leiutatud Perkinsi Brailleri kirjutusmasinaga, mida täiustati 2008. aastal, teine viis punktkirjaraamatute tootmiseks oli punktkirjaprinterid või reljeefid.\n\n2016. aastal leiutasid kuus Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) naisüliõpilast prototüüpseadme, mis võimaldab paberil olevat teksti tõlkida reaalajas punktkirjaks. Kaasaskantav seade tõlgib paberil (näiteks raamatus) olevat teksti sisemise kaamera ja Braille kuvari abil. See seade ei ole veel müügil ning vajab veel uuringuid, kuid saaks olla tulevikus alternatiiv Braille e-raamatule ja võimaldada nägemispuudega isikutel lugeda tavapäraseid raamatuid reaalajas.\n\nPapenmeier Reha alustas arendusprogrammi koos Dr Werner Boldtiga, kes töötas Saksamaal Dortmundi ülikoolis ja tootis 1975. aastal värskendatava punktkirjaekraaniga elektroonilise seadme BRAILLEX.\n\nAastal 1982 tootis Telesensory esimese Ameerika Ühendriikides saada oleva VersaBraille kuvari.\n\nUSA patent kursori suunamiseks väljastati 1991. aastal Arend Arendsile ja Jaap Breiderile, Hollandi punktkirjaekraanide tootja Alva B.V. presidendile. Algne Hollandi patent esitati 1987. aastal. Kursori suunamisest sai kiiresti värskendatavate punktkirjaseadmete oodatud funktsioon.\n\nPulseData International ja HumanWa andsid aastal 2000. välja BrailleNote'i märkmetegijate sarja, millel on punktkirja- ja QWERTY-klaviatuurid ning sünteesitud kõne ja värskendatav punktkirjaekraan. 2005. aastal andis HumanWare välja BrailleNote'i sarja teise põlvkonna, mPoweri seeria.\n\nPapenmeier andis 2001. aastal välja oma Elba märkmekirjutaja, esimese Linuxi-põhise märkmekirjutaja, millel on punktkirja- ja QWERTY-klaviatuur ning värskendatav punktkirjaekraan.\n\nFreedom Scientific alustas 2003. aastal oma Windowsi-põhise PAC Mate märkmiku tarnimist. Seade oli saadaval punktkirjaklaviatuuri ja QWERTY-klaviatuuriga (ilma värskendatava punktkirjaekraanita). Selle seadme versioonid 20- ja 40-lahtrilise punktkirjaekraaniga ilmusid 2003. aasta lõpus. PAC Mate Omni, teise põlvkonna PAC Mate märkmikud, ilmusid 2007. aastal. Alva Mobile Phone Organizer tuli 2003. aastal turule, mis oli esimene ja ainus mobiiltelefonide ja märkmike hübriid. Toimides kui mobiiltelefon ja isiklik korraldaja, mis pakkus 20-lahtrit punktkirjaekraani, punktkirjaklaviatuuri ja kõnesüntesaatorit.\n\nNFB konverentsil 2004. aastal andis HumanWare välja BrailleNote PK, mis oli USA väikseim saadaolev märkmik, millel on 18-lahtriline värskendatav punktkirjaekraan ja kõnesüntesaator. HumanWare, varasem PulseData, tõi 2004. aastal turule Brailliant 20 ja 40, esimesed värskendatavad Bluetoothiga punktkirjaekraanid. G. W. Micro kuulutas 2006. aastal välja oma esimese märkmiku Braille Sense'i, millel on värskendatav punktkiri, sünteesitud kõneväljund ja punktkirja klaviatuur. BrailleSense'il on LCD-aken, MP3-mängija, DAISY-mängija ja välise monitori tugi. 2008. aastal G.W. Micro täiustas Braille Sense'i, et millest sai Braille Sense +. Märkmetegijate ritta lisandus ka Voice Sense.\n\nBraille kiri Braille kirjutusmasin Braille klaviatuur Braille printer\n\nKaido Kikkas. Infotehnoloogiasõnastik eripedagoogidele. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool, 1998.\n\ntootevalik (saksa) Braillezeilen (Braile-Display) Portable Library for Braille Displays Wax-based Braille display makes e-reading available to blind Assistive Technology Products\n\nKategooria:Arvuti väljundseadmed Kategooria:Tüflopedagoogika Kategooria:Rehabilitatsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Braille kuvar (inglise refreshable braille display) ehk Braille punktkirjaekraan on arvuti eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille kirjana.","translated_text":"A refreshable braille display, also known as a braille dot display, is a computer device for running information in braille.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Reeglina väljastab korraga ühe tekstirea – umbes 40 märki.","translated_text":"As a rule, ⁇ will output about 40 characters per word.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuvar koosneb lugemisribast ja juhtklahvidest.","translated_text":"The image consists of a reading stick and a keyboard.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lugemisreal väljastatakse tekst Braille kirjas (ehk punktkirjas ehk pimedate kirjas).","translated_text":"ReadReal is printed in Braille (perhaps in bold).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teksti väljastamisel tõusevad ühe märgi puhul vajalikud tihvtid.","translated_text":"When the text is published, the frequencies required for one sign shall be increased.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üks märk koosneb üldjuhul kuuest kuni kaheksast punktist.","translated_text":"A sign usually consists of six to eight points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Braille kuvarit saavad kasutada nägemispuudega inimesed, kes ei ole võimelised kasutama tavapärast monitori.","translated_text":"Braille imaging can be used by people with visual impairments who are unable to use a regular monitor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isik saab tunnetada lugemisreal olevaid märke sarnaselt paberilt Braille kirja lugemisega.","translated_text":"A person can sense the signs in the reading realm in a similar way to reading Braille on paper.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadet saab kasutada koos kõnesüntesaatoriga või ilma.","translated_text":"The device can be used with or without a speech detector.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mehaaniline informatsioon","translated_text":"Mechanical information","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Värskendava punktkirjakuvari põhi integreerib puhast punktkirjaklaviatuuri.","translated_text":"The core of the refreshing punctuation chart integrates a clean punctuation chart.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sarnaselt Perkinsi Brailleriga (Braille kirjutusmasin) on kuvari sisendiks kaks paari nelja klahvilist paneeli mõlemal pool seadet.","translated_text":"Similar to the Perkins Braille typewriter, there are two pairs of four-key panels on either side of the device to insert the image.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadme väljundiks on värskendatav punktkirjaekraan, mis koosneb elektromehaanilistest märkidest, millest igaühe puhul saab tõsta või langetada kaheksat ümara otsaga tihvti.","translated_text":"The output of the device shall be a refreshable dot display consisting of electromechanical signs, each of which can be raised or lowered in eight circles in a straight line.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Olemas on ka teisi variatsioone seadmest, mis kasutavad tavapärast QWERTY-klaviatuuri sisendi jaoks ja punktkirja tihvte väljundi jaoks.","translated_text":"There are also other variations of the device that use a standard QWERTY keyboard for input and a dashboard for output.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti on olemas aga ka ainult sisend- ja väljundseadmeid.","translated_text":"However, there are also only input and output devices.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mehhanism, mis tõstab tihvte, kasutab piesoelektrilist efekti, mis tähendab, et tihvt paisub, kui rakendada sellele pinget.","translated_text":"The mechanism that elevates the densities uses the piezoelectric effect, which means that the density increases when applied to it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Piesoelektrilise efektiga kristall on ühendatud kangiga, mis omakorda tõstab tihvti kuvari pinnalt üles poole.","translated_text":"With the small-electric effect, the crystal is connected to a string, which in turn elevates the image from the surface.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuvari iga tihvti jaoks peab olema oma kristall, ehk kuus kuni kaheksa kristalli iga märgi kohta.","translated_text":"Each density of the statue must have its own crystal, or six to eight crystals per sign.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selliseid kuvareid on keeruline toota, lisaks peab seade vastu pidama iga päevasele kasutamisele, mis tähendab, et kuvarid on kalli hinnaga.","translated_text":"Such images are difficult to produce and must be resistant to everyday use, which means that the images are expensive.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enamus kuvareid koosnevad 40- või 80-märgilisest reast.","translated_text":"Most of the images consist of a 40- or 80-digit line.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuvarid koos klaviatuuriga, mis on mõeldud kaasas kandmiseks ja märkmete tegemiseks, võivad koosneda ka 18–40-märgilisest reast.","translated_text":"Images with a keyboard for carrying and making notes may also consist of a strip of 18 ⁇ 40.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõnel mudelil tähistatakse kursori asukohta punktide vibreerimisega ja mõnel mudelil on iga lahtriga seotud lüliti, mis liigutab kursori otse vajalikku lahtrisse.","translated_text":"In some models, the location of the cursor is indicated by vibration of the points, and in some models, each switch is connected to the bar, which moves the cursor directly to the required bar.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tarkvara","translated_text":"Manufacture from materials of any heading","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tarkvara, mis kontrollib kuvarit, kutsutakse ekraanilugeriks.","translated_text":"The software that controls the image is called a screen monitor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See tarkvara kogub vajaliku informatsiooni ekraanilt operatsioonisüsteemi abil.","translated_text":"This software collects the necessary information from the screen using the operating system.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejärel muudetakse saadud informatsioon Braille märkideks ning saadetakse edasi kuvarile, mis märgid väljastab lugemisreal.","translated_text":"The information received is then converted into Braille characters and sent to the image which produces the read-real characters.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ekraanilugerid, mida kasutatakse graafiliste operatsioonisüsteemide puhul, on eriti keerulised.","translated_text":"The screensavers used in graphical operating systems are particularly complex.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda põhjusel, et graafilised elemendid, näiteks aknad, vahelehed või liugurid, on vaja interpreteerida ja tõlgendada teksti vormi.","translated_text":"This is because graphic elements, such as windows, spreadsheets or sliders, need to be interpreted and interpreted in text form.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on tavaliselt olemas API, mis aitab ekraanilugeritel vajalikku teavet kätte saada.","translated_text":"Today's operating systems typically have an API that helps screensavers get the information they need.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellised rakendustarkvara liidesed on näiteks kasutajaliidese automatiseerimine (UIA) Microsoft Windowsi jaoks, VoiceOver macOS-i ja iOS-i jaoks ning AT-SPI GNOME-i jaoks.","translated_text":"Such software add-ons include user interface automation (UIA) for Microsoft Windows, VoiceOver for macOS and iOS, and AT-SPI for GNOME.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pöörleva rattaga punktkirjaekraan","translated_text":"Screens with a rotating wheel","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pöörleva rattaga Braille kuvar töötati välja 2000. aastal Riikliku Standardi- ja Tehnoloogiainstituudi poolt (NIST – National Institute of Standards and Technology).","translated_text":"The rotating wheel Braille was developed in 2000 by the National Institute of Standards and Technology (NIST ⁇ National Institute of Standards and Technology).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teine sarnane seade töötati välja Belgia Leuveni Ülikoolis.","translated_text":"Another similar device was developed at the University of Leuven in Belgium.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellise kuvari puhul on asetatud Braille punktid pöörleva ratta servale.","translated_text":"In such an image, braille points are placed on the edge of the rotating wheel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Inimene, kes seadet kasutab, saab pidevalt lugeda hoides oma sõrme ühe koha peal, samal ajal kui ratas pöörleb valitud kiirusel.","translated_text":"A person using the device can continuously read by holding his finger in one place while the wheel spins at a chosen speed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Punktkirja täpid on seatud rattale lihtsas skaneerimise stiilis, kuna rattal olevad punktid pöörlevad mööda statsionaarsest aktuaartorist ehk täiturist, mis määrab Braille märgid.","translated_text":"The dots are placed on the wheel in a simple scanning style because the dots on the wheel rotate along a stationary actuator, or filler, that determines the Braille characters.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle tulemusena väheneb oluliselt tootmise keerukus.","translated_text":"As a result, the complexity of production is significantly reduced.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pöörleva rattaga punktkirjaekraanid peaksid seetõttu reaalses tootmises olema odavamad kui traditsioonilised Braille kuvarid.","translated_text":"Therefore, in real production, point-to-point screens with a rotating wheel should be cheaper than traditional Braille screens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"BrailleNote","translated_text":"Braille Notes","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"BrailleNote on seade, mis on välja töötatud HumanWare'i poolt märkmete tegemiseks nägemispuudega inimestele.","translated_text":"BrailleNote is a device developed by HumanWare for making notes for visually impaired people.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx scb.se]] Saar asub järve lõunaosas, 30 km [[Jönköping]]ist põhja pool ja 6 km [[Gränna]]st lääne pool. Mõlemal asulal on saarega laevaühendus. Visingsö kuulub administratiivselt [[Jönköpingi vald]]a.\n\nVisingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks [[Näsi linnus]] ja teisi varemeid. Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa.\n\nVisingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata. Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada. Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju.\n\n[[12. sajand|12.]] ja [[13. sajand]]il oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus. Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele. Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: [[Karl Sverkersson]], [[Erik Knutsson]], [[Johan Sverkersson]] ja [[Magnus Aidalukk]].\n\n[[17. sajand]]il rajati Visingsö idakaldale [[Visingborgi loss]], kus elas mõjukas [[Brahe]] pere. Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis.\n\n17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele [[tamm]]ed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat [[puit]]u. Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja. Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud [[tammik]]uga.\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n{{Commonscat}}\n* [http://www.visingso.net Visingsö.net]\n\n{{koord |NS=58.05 |EW=14.33333333 |type=isle |region=SE}}\n\n[[Kategooria:Rootsi saared]]\n[[Kategooria:Järvesaared]]\n[[Kategooria:Jönköpingi lään]]","hash":"3f9f158ff93f834be597d7a90308407b7a9983cc7d209c0ceb847b92622b2cbd","last_revision":"2022-01-28T16:08:14Z","first_revision":"2010-02-15T19:32:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.279907","cross_lingual_links":{"be":"Вісінгсё","bg":"Висингсьо","ceb":"Visingsö (pulo)","cs":"Visingsö","da":"Visingsö","de":"Visingsö","en":"Visingsö","es":"Visingsö","eu":"Visingsö","fi":"Visingsö","fr":"Visingsö","it":"Visingsö","lv":"Visingse","mk":"Висингсе","nl":"Visingsö","nn":"Visingsö","nb":"Visingsö","pl":"Visingsö","pt":"Visingsö","ru":"Висингсё","sh":"Visingsö","simple":"Visingsö","sv":"Visingsö","tr":"Visingsö","uk":"Вісінгсьо"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Visingsö on saar Rootsis Vätterni järves.\n\nVisingsö on Vätterni suurim saar. Ta on 14 km pikk ja 3 km lai. Saare pindala on 25 km². Saar asub järve lõunaosas, 30 km Jönköpingist põhja pool ja 6 km Grännast lääne pool. Mõlemal asulal on saarega laevaühendus. Visingsö kuulub administratiivselt Jönköpingi valda.\n\nVisingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks Näsi linnus ja teisi varemeid. Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa.\n\nVisingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata. Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada. Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju.\n\n12. ja 13. sajandil oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus. Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele. Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: Karl Sverkersson, Erik Knutsson, Johan Sverkersson ja Magnus Aidalukk.\n\n17. sajandil rajati Visingsö idakaldale Visingborgi loss, kus elas mõjukas Brahe pere. Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis.\n\n17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele tammed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat puitu. Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja. Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud tammikuga.\n\nVisingsö.net\n\nKategooria:Rootsi saared Kategooria:Järvesaared Kategooria:Jönköpingi lään\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Visingsö on saar Rootsis Vätterni järves.","translated_text":"Visingsö is an island in Lake Vettern in Sweden.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Visingsö on Vätterni suurim saar.","translated_text":"Visingsö is the largest island in Vettern.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on 14 km pikk ja 3 km lai.","translated_text":"It's 14 km long and 3 km wide.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saare pindala on 25 km².","translated_text":"The area of the island is 25 km2.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx scb.se]]","char_index":24,"name":null,"url":"http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":11501,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:36.146761-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (80 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Saar asub järve lõunaosas, 30 km Jönköpingist põhja pool ja 6 km Grännast lääne pool.","translated_text":"The island is located in the southern part of the lake, 30 km north of Jönköping and 6 km west of Grenada.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõlemal asulal on saarega laevaühendus.","translated_text":"Both settlements have a naval connection to the island.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Visingsö kuulub administratiivselt Jönköpingi valda.","translated_text":"Visingsö is administratively owned by Jönköping.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Visingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks Näsi linnus ja teisi varemeid.","translated_text":"Visingsö is a popular tourist destination with many attractions, such as the Castle of Nevis and other attractions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa.","translated_text":"Thanks to its central position and protected location, Visngsö has played an important part in Swedish history.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Visingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata.","translated_text":"According to folklore, the giant Visz threw a large hole into the water so that his wife could rest on her feet as she crossed the lake.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada.","translated_text":"Vistal only needed to take one step to cross the lake.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju.","translated_text":"There is now a statue of the giant Vista in Visigoth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"12. ja 13. sajandil oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus.","translated_text":"In the 12th and 13th centuries, Visingsö was still a weak centre of Swedish royal power.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele.","translated_text":"The castle was built on the south side of the island.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: Karl Sverkersson, Erik Knutsson, Johan Sverkersson ja Magnus Aidalukk.","translated_text":"Four Swedish kings have died on the night of the wedding: Karl Sverkersson, Erik Knutsson, Johan Sverkersson and Magnus Aidalukk.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"17. sajandil rajati Visingsö idakaldale Visingborgi loss, kus elas mõjukas Brahe pere.","translated_text":"In the 17th century, the castle of Visingborg was built on the eastern side of the city, where the influential Brahe family lived.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis.","translated_text":"Today, both Nesse and Visingborg Castle are in ruins.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele tammed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat puitu.","translated_text":"In the 17th century, the Swedish Navy planted dams on the island to make strategically important timber for future shipbuilding.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja.","translated_text":"Today, the dams are ripe for harvesting, but wood is no longer needed for shipbuilding.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud tammikuga.","translated_text":"As a result, Visingsö is partly farmland and partly covered with copper.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Visingsö.net","translated_text":"The following information shall be provided:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi saared Kategooria:Järvesaared Kategooria:Jönköpingi lään","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Visingsö on Vätterni suurim saar. Ta on 14 km pikk ja 3 km lai. Saare pindala on 25 km².","translated_text":"Visingsö is the largest island in Vettern. It's 14 km long and 3 km wide. The area of the island is 25 km2.","citations":[{"content":"[[http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx scb.se]]","char_index":88,"name":null,"url":"http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":11501,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:36.146761-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (80 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Braille noodikiri","wikicode":"'''Braille noodikiri''' on [[Louis Braille]] poolt [[1828]]. aastal [[pime]]date jaoks loodud viis [[muusika]]t kirja panna.\n\nNüüdseks on see noodikiri kasutusel kogu maailmas. Tema väljatöötatud [[noodikiri|noodikirjas]] on võimalik märkida nii [[noot (muusika)|noot]]e, [[oktav]]eid, [[harmoonia]]- kui ka muid [[sümbol]]eid.\n\n== Vaata ka ==\n*[[Braille kiri]]\n*[[Braille kirjutusmasin]]\n*[[Braille klaviatuur]]\n*[[Braille kuvar]]\n*[[Braille printer]]\n\n==Välislingid==\n*[http://www.fakoo.de/braille-music.html Braille-Musikschrift]\n*[http://www.braille.ch/musik/kap05.html Handbuch der Braillenotenschrift]\n*[http://www.dbsv.org/infothek/tour-de-braille/brailleschrift/blindenschrift-heute/braille-notenschrift Musik mit allen Sinnen]\n\n[[Kategooria:Tüflopedagoogika]]\n[[Kategooria:Rehabilitatsioon]]\n[[Kategooria:Noodikiri]]","hash":"b4641ba442fc674a50759e75f9825d13d2b32e771f1f42a209f2406104a8432b","last_revision":"2019-05-10T06:08:38Z","first_revision":"2010-02-15T19:36:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.338755","cross_lingual_links":{"de":"Braille-Musikschrift","el":"Μουσική Μπράιγ","en":"Braille music","eo":"Brajla notskribo","es":"Musicografía Braille","fr":"Braille musical","it":"Codice musicale Braille","ja":"点字楽譜","pt":"Musicografia Braille","zh":"點字樂譜","zh-yue":"音樂點字"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Braille noodikiri on Louis Braille poolt 1828. aastal pimedate jaoks loodud viis muusikat kirja panna.\n\nNüüdseks on see noodikiri kasutusel kogu maailmas. Tema väljatöötatud noodikirjas on võimalik märkida nii noote, oktaveid, harmoonia- kui ka muid sümboleid.\n\nBraille kiri Braille kirjutusmasin Braille klaviatuur Braille kuvar Braille printer\n\nBraille-Musikschrift Handbuch der Braillenotenschrift Musik mit allen Sinnen\n\nKategooria:Tüflopedagoogika Kategooria:Rehabilitatsioon Kategooria:Noodikiri\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Braille noodikiri on Louis Braille poolt 1828. aastal pimedate jaoks loodud viis muusikat kirja panna.","translated_text":"Braille notation is a method of recording music created by Louis Braille in 1828 for the blind.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nüüdseks on see noodikiri kasutusel kogu maailmas.","translated_text":"It is now widely used throughout the world.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema väljatöötatud noodikirjas on võimalik märkida nii noote, oktaveid, harmoonia- kui ka muid sümboleid.","translated_text":"The notes, octaves, harmonies, and other symbols can be seen in his notebook.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Braille kiri Braille kirjutusmasin Braille klaviatuur Braille kuvar Braille printer","translated_text":"Braille type Braille typewriter Braille keyboard Braille image Braille printer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Braille-Musikschrift Handbuch der Braillenotenschrift Musik mit allen Sinnen","translated_text":"In addition to this, it is also possible to use the following techniques:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Tüflopedagoogika Kategooria:Rehabilitatsioon Kategooria:Noodikiri","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development in the Member States.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Teeme ära!","wikicode":"{{ajakohasta}}\n'''\"Teeme ära!\"''' oli [[3. mai]]l [[2008]] alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni [[prügi]].[[http://www.teeme2008.ee/ Aktsiooni teave.]]\n\nEesti aktsiooni eeskujul on järgnevalt toimunud analoogsed ühiskondlikud koristusaktsioonid enam kui sajas maailma riigis ning aktsioonides on osalenud ligi 20 miljonit inimest. Sellest on kujunenud rahvusvaheline aktsioon \"[[Let's Do It! World]]\".[[http://www.letsdoitworld.org/ Let's do it world! koduleht]] 15. septembril 2018 toimus esimene [[World Cleanup Day]] 2018, mille eestvedajaks oli Teeme Ära SA. \n\n\"Teeme ära!\" eestvedaja oli [[Rainer Nõlvak]].\n\n[[David Vseviov]] andis 12. augustil [[Arvamusfestival]]il korraldajatele üle 2017. aasta [[Euroopa kodanik]]u auhinna[[http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised2017/juuni-2017/pr-2017-juuni-08.html Sihtasutus Teeme ära saab Euroopa Parlamendi 2017. aasta Euroopa Kodaniku auhinna],\n 21. juuni 2017].\n\n==Peakorraldajad==\nInitsiatiivgrupis, kes alustas 29. augustil 2007, olid\n* [[Rainer Nõlvak]]\n* [[Toomas Trapido]]\n* [[Kadri Allikmäe]]\n* [[Henri Laupmaa]]\n\nPeakorraldajate hulka kuulusid veel\n* [[Ahti Heinla]]\n* [[Eva Truuverk]]\n* [[Tiina Urm]] – aktsiooni meediajuht\n* [[Eneli Kristenbrun]] – meediajuht\n* [[Anneli Ohvril]] – aktsiooni turundusjuht\n* [[Jüri-Ott Salm]]\n\n==Vaata ka==\n*[[Let's Do It! World|Teeme ära! Maailmakoristus]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* [https://medium.com/@henrilaupmaa/l%C3%A4htekood-teeme-%C3%A4ra-2007-c69b1eee5257#.xp86nksis Teeme ära lähtekood - esimese kohtumise protokoll]\n* [http://www.ilm.ee/index.php?44490 Teeme ära: Koristuspäeval osales 50 000 eestimaalast], ilm.ee\n* [http://www.ilm.ee/index.php?44491 Teeme Ära 2008 numbrites], ilm.ee\n* [http://teeme2008.ee/ Teeme Ära 2008 koduleht]\n* [http://blog.dreamstime.com/2008/05/04/nationwide-clean-up-campaign-in-estonia_art26267 Nationwide Clean-Up Campaign in Estonia (Reuters news)]\n* [http://www.economist.com/node/21542395 Effluence of affluence: Collecting global garbage.] [[Economist]], Jan 7th 2012. \n* [http://web.archive.org/web/20121016093521/http://www.google.com/hostednews/afp/article/ALeqM5ge6onzhd7bl14hqpgdNTMEjI_E3Q?docId=CNG.fbb6b5d8cc16006248a60ddac904bf1f.51 Global cyber anti-garbage drive aims to muster millions]. [[AFP]], 12.01.2011.\n\n[[Kategooria:Keskkonnakaitse]]\n[[Kategooria:2008. aasta Eestis]]","hash":"66779d6663e52ee1593cd25a516b1229c29be207bd9008aa90b712854ebb3c6f","last_revision":"2022-11-30T21:45:26Z","first_revision":"2010-02-15T20:18:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.396671","cross_lingual_links":{"en":"Let's Do It 2008","lt":"Darom","ru":"Сделаем!","uk":"Зробімо!"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"\"Teeme ära!\" oli 3. mail 2008 alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi.\n\nEesti aktsiooni eeskujul on järgnevalt toimunud analoogsed ühiskondlikud koristusaktsioonid enam kui sajas maailma riigis ning aktsioonides on osalenud ligi 20 miljonit inimest. Sellest on kujunenud rahvusvaheline aktsioon \"Let's Do It! World\". 15. septembril 2018 toimus esimene World Cleanup Day 2018, mille eestvedajaks oli Teeme Ära SA.\n\n\"Teeme ära!\" eestvedaja oli Rainer Nõlvak.\n\nDavid Vseviov andis 12. augustil Arvamusfestivalil korraldajatele üle 2017. aasta Euroopa kodaniku auhinna.\n\nInitsiatiivgrupis, kes alustas 29. augustil 2007, olid Rainer Nõlvak Toomas Trapido Kadri Allikmäe Henri Laupmaa\n\nPeakorraldajate hulka kuulusid veel Ahti Heinla Eva Truuverk Tiina Urm – aktsiooni meediajuht Eneli Kristenbrun – meediajuht Anneli Ohvril – aktsiooni turundusjuht Jüri-Ott Salm\n\nTeeme ära! Maailmakoristus\n\nTeeme ära lähtekood - esimese kohtumise protokoll Teeme ära: Koristuspäeval osales 50 000 eestimaalast, ilm.ee Teeme Ära 2008 numbrites, ilm.ee Teeme Ära 2008 koduleht Nationwide Clean-Up Campaign in Estonia (Reuters news) Effluence of affluence: Collecting global garbage. Economist, Jan 7th 2012. Global cyber anti-garbage drive aims to muster millions. AFP, 12.01.2011.\n\nKategooria:Keskkonnakaitse Kategooria:2008. aasta Eestis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Teeme ära!\" oli 3. mail 2008 alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi.","translated_text":"On 3 May 2008, an over-Estonian clean-up campaign called \"Let's Do It!\" was launched, in which some 50,000 volunteers cleared nearly 10,000 tonnes of waste from all over Estonia.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.teeme2008.ee/ Aktsiooni teave.]]","char_index":186,"name":null,"url":"http://www.teeme2008.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:36.785716-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti aktsiooni eeskujul on järgnevalt toimunud analoogsed ühiskondlikud koristusaktsioonid enam kui sajas maailma riigis ning aktsioonides on osalenud ligi 20 miljonit inimest.","translated_text":"Following the example of the Estonian action, similar social clean-up actions have taken place in more than 100 countries around the world, involving nearly 20 million people.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest on kujunenud rahvusvaheline aktsioon \"Let's Do It!","translated_text":"It has become an international campaign, \"Let's Do It!","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"World\".","translated_text":"The world\".","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.letsdoitworld.org/ Let's do it world! koduleht]]","char_index":7,"name":null,"url":"http://www.letsdoitworld.org/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:46.811513-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"15. septembril 2018 toimus esimene World Cleanup Day 2018, mille eestvedajaks oli Teeme Ära SA.","translated_text":"On 15 September 2018, the first World Cleanup Day 2018 was organised by Tememe Ära SA.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Teeme ära!\" eestvedaja oli Rainer Nõlvak.","translated_text":"\"Let's do it!\" was led by Rainer Nõlvak.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"David Vseviov andis 12. augustil Arvamusfestivalil korraldajatele üle 2017. aasta Euroopa kodaniku auhinna.","translated_text":"On 12 August, David Vseviov presented the European Citizen Award for 2017 to the organisers of the Festival.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised2017/juuni-2017/pr-2017-juuni-08.html Sihtasutus Teeme ära saab Euroopa Parlamendi 2017. aasta Euroopa Kodaniku auhinna], 21. juuni 2017]","char_index":106,"name":null,"url":"http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised2017/juuni-2017/pr-2017-juuni-08.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":112287,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:57.060729-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.74169921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Peakorraldajad","translated_text":"Head officers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Initsiatiivgrupis, kes alustas 29. augustil 2007, olid Rainer Nõlvak Toomas Trapido Kadri Allikmäe Henri Laupmaa","translated_text":"The initiative group, which started on 29 August 2007, included Rainer Nõlvak Toomas Trapido Kadri Fountain Mountain Henri Laupmaa","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakorraldajate hulka kuulusid veel Ahti Heinla Eva Truuverk Tiina Urm – aktsiooni meediajuht Eneli Kristenbrun – meediajuht Anneli Ohvril – aktsiooni turundusjuht Jüri-Ott Salm","translated_text":"Other executives included Ahti Heinla Eva Truuverk Tiina Urm ⁇ Media Manager of the action Eneli Kristenbrun ⁇ Media Manager of the action Anneli Vicvril ⁇ Marketing Manager of the action Jüri-Ott Salm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teeme ära!","translated_text":"Let's get this done!","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmakoristus","translated_text":"Exploitation of the Earth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teeme ära lähtekood - esimese kohtumise protokoll Teeme ära: Koristuspäeval osales 50 000 eestimaalast, ilm.ee Teeme Ära 2008 numbrites, ilm.ee Teeme Ära 2008 koduleht Nationwide Clean-Up Campaign in Estonia (Reuters news) Effluence of affluence: Collecting global garbage.","translated_text":"Let's do the starting code - the protocol of the first meeting Let's do it: 50 000 Estonians participated in Cleanup Day, see Let's Do It in the 2008 numbers, see Let's Do It in the 2008 Nationwide Clean-Up Campaign in Estonia (Reuters news) Effluence of affluence: Collecting global garbage.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Economist, Jan 7th 2012.","translated_text":"The Economist, January 7th 2012.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Global cyber anti-garbage drive aims to muster millions.","translated_text":"The global cyber anti-garbage drive aims to model millions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"AFP, 12.01.2011.","translated_text":"This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Keskkonnakaitse Kategooria:2008.","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"aasta Eestis","translated_text":"year in Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"\"Teeme ära!\" oli 3. mail 2008 alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi.","translated_text":"On 3 May 2008, an over-Estonian clean-up campaign called \"Let's Do It!\" was launched, in which some 50,000 volunteers cleared nearly 10,000 tonnes of waste from all over Estonia.","citations":[{"content":"[[http://www.teeme2008.ee/ Aktsiooni teave.]]","char_index":186,"name":null,"url":"http://www.teeme2008.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:36.785716-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eesti aktsiooni eeskujul on järgnevalt toimunud analoogsed ühiskondlikud koristusaktsioonid enam kui sajas maailma riigis ning aktsioonides on osalenud ligi 20 miljonit inimest. Sellest on kujunenud rahvusvaheline aktsioon \"Let's Do It! World\".","translated_text":"Following the example of the Estonian action, similar social clean-up actions have taken place in more than 100 countries around the world, involving nearly 20 million people. It has become an international campaign, \"Let's Do It! The world\".","citations":[{"content":"[[http://www.letsdoitworld.org/ Let's do it world! koduleht]]","char_index":244,"name":null,"url":"http://www.letsdoitworld.org/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:46.811513-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"David Vseviov andis 12. augustil Arvamusfestivalil korraldajatele üle 2017. aasta Euroopa kodaniku auhinna.","translated_text":"On 12 August, David Vseviov presented the European Citizen Award for 2017 to the organisers of the Festival.","citations":[{"content":"[[http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised2017/juuni-2017/pr-2017-juuni-08.html Sihtasutus Teeme ära saab Euroopa Parlamendi 2017. aasta Euroopa Kodaniku auhinna], 21. juuni 2017]","char_index":106,"name":null,"url":"http://www.europarl.europa.eu/estonia/et/uudised-ja-sundmused/uudised/uudised2017/juuni-2017/pr-2017-juuni-08.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":112287,"source_download_date":"2024-12-05T17:53:57.060729-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.74169921875}]}]}
+{"title":"Teeme ära 2008","wikicode":"#suuna [[Teeme ära!]]","hash":"2ba9c585a133bf0ac76b14998cd83fdaafde09ce059227a668c73b1a6ef2708c","last_revision":"2010-02-15T20:27:34Z","first_revision":"2010-02-15T20:27:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.471653","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Teeme ära!\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Teeme ära!","translated_text":"Let's get out of here!","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Teeme ära","wikicode":"#suuna[[Teeme ära!]]","hash":"5484a3a7c47feccac03ed94e17a811e814ef851aca2c57e7d6510dd1505cce0c","last_revision":"2010-02-15T20:28:00Z","first_revision":"2010-02-15T20:28:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.528056","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTeeme ära!\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTeeme ära!","translated_text":"Let's get out of here!","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Zhao Hongbo","wikicode":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Cup of China 2009 Xue SHEN Hongbo ZHAO.jpg|200px]]
Shen ja Zhao Hiina karikavõistlustel
(2009)\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2002. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[1999. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2000. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2000]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2001. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2001]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1996. aasta Aasia talimängud|1996]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1999. aasta Aasia talimängud|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta Aasia talimängud|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Aasia talimängud|2007]] || paarissõit\n|}\n'''Zhao Hongbo''' ([[Hiina lihtsustatud kiri|hiina lihtsustanud kirjas]] 赵宏博, [[hiina traditsiooniline kiri|hiina traditsioonilise kirjas]] 趙宏博, ''[[pinyin]]'''is ''Zhào Hóngbó''; sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1973]] [[Harbiin]]is) on [[Hiina]] endine iluuisutaja, [[paarissõit]]ja. Tema partner oli abikaasa [[Shen Xue]]. Nad on [[olümpiavõitja]]d.\n\nNooruses sõitis Zhao koos Xie Maomaoga. Nad saavutasid [[1991]]. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 11. koha. Alates [[1992]] sõitis ta koos Shen Xuega, kes on temast 5 aastat noorem.\n\nHiina ulatuses saabus edu kiiresti. Aastail [[1993]]–[[1999]] tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult [[1995]] jäid teiseks. Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk. [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel]] saavutasid nad [[1994. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1994]] 21., [[1996. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1996]] 15. ja [[1997. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1997]] 11. koha. Nad võitsid ka [[1996. aasta Aasia talimängud]] ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate. [[1997]] saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil [[Lõuna-Korea]]s [[Muju]]s, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise v��istkonnaga.\n\n[[1998]]. aastal jõudsid Shen-Zhao maailma tippklassi. Nad tulid Hiina meistriteks, [[1998. aasta taliolümpiamängud]]el [[Nagano]]s 5. kohale ja [[1998. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|MM-il]] [[Minneapolis]]es 4. kohale. Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen-Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpiamängudel edestasid.\n\n[[1999]]. aastal tulid Shen-Zhao 6. korda Hiina meistriteks. Samuti võitsid nad [[1999. aasta Aasia talimängud]], mis toimusid Lõuna-Koreas [[Gangwoni provints]]is – tõsi, neil oli ainult kaks konkurenti. Sel aastal peeti [[Kanada]]s [[Halifax]]is esimesed [[nelja maailmajao meistrivõistlused]], kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Zhao ja Shen võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas. [[1999. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustelt]] [[Helsingi]]st said Zhao ja Shen esimese medali: hõbeda [[Jelena Berežnaja]] ja [[Anton Sihharulidze]] järel, kuid teise [[Venemaa]] paari [[Maria Petrova]] – [[Aleksei Tihhonov]] ees. Kuid sellesama hooaja lõpul [[iluuisutamise Grand Prix' finaal]]is [[Peterburi]]s, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ning võistlus võita.\n\n[[2000]]. aastal tulid Shen-Zhao [[Nizza]]s peetud [[2000. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|MM-il]] taas teiseks. Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas. Hooaja lõpul [[Lyon]]is toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja-Sihharulidze jäid 3. ja Petrova-Tihhonov 4. kohale.\n\n[[2001]]. aastal tulid Shen-Zhao 7. korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil [[Salt Lake City]]s tulla: nad kaotasid nii lühi- kui ka vabakavas Kanada paarile [[Jamie Sale]] – [[David Pelletier]]. Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees [[Vancouver]]is ka [[2001. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistriteks]], järgnesid Berežnaja-Sihharulidze ja Shen-Zhao. Neljandaks jäid Petrova-Tihhonov. Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka [[Tokio]]s toimunud Grand Prix' finaalis.\n\n[[2002]]. aastal tulid Shen-Zhao 8. korda Hiina meistriteks. Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Salt Lake Citys toimunud [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale-Pelletier kui ka Berežnaja-Sihharulidze. Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades [[Tatjana Totmjanina]]t ja [[Maksim Marinin]]it. Petrova-Tihhonov jäid 6. kohale. Shen-Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali. Sellele järgnenud [[2002. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]], mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen-Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina-Marinini ees, Petrova-Tihhonov olid 4. kohal. Kanadas [[Kitchener]]is toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale-Pelletier lühikava ja Berežnaja-Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased. Shen-Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.\n\n[[Pilt:Shen zhao.jpg|thumb|Shen ja Zhao [[2001]]. aasta Grand Prix' finaalis]]\n[[2003]]. aastal võitsid Shen-Zhao Jaapanis [[Aomori]]s toimunud [[2003. aasta Aasia talimängud]], kus neil oli 3 konkurenti. Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid. [[2003. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Washington]]is tulid Shen-Zhao teist korda maailmameistriteks. Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas. Petrova-Tihhonov olid pronksil. Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina-Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova-Tihhonov olid kolmandad.\n\n[[2004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004. aasta MM-il]] [[Dortmund]]is ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal. Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel. Kuid Grand Prix' finaalis USA-s [[Colorado Springs]]is saavutasid Shen-Xue 196,08 punktiga Totmjanina-Marinini (177,30) ees kindla esikoha. Petrova-Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.\n\n[[2005. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2005. aasta MM-il]] [[Moskva]]s jäid Zhao-Shen lühikavas Totmjanina-Marinini ja Petrova-Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama. Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha. Ent [[Peking]]is toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen-Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui ka kokkuvõttes (206,54). Petrova-Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina-Marinin ei osalenud.\n\nZhao vigastas uuesti [[Achilleuse kõõlus]]t ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma. Alles mõned nädalad enne [[Torino]]s toimunud [[2006. aasta taliolümpiamängud|olümpiat]] said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpiamängudel. Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile. Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali. Võitsid Totmjanina-Marinin [[Zhang Dan]]i ja [[Zhang Hao]] ees.\n\n[[2007]]. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud. Nad tulid esimeseks Hiinas [[Changchun]]is toimunud [[2007. aasta Aasia talimängud]]el (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|MM-il]] (kaksikvõit Hiinale) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis. Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.\n\n[[Pilt:Shen Xue and Zhao Hongbo Olympics 2010.jpg|thumb|Shen-Zhao olümpiakulda võitmas (2010)]]\nKaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud [[2010. aasta taliolümpiamängud]]e ajaks tulid nad sporti tagasi. Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud. Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui ka vabakava arvestuses. Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga. Hiina sai kaksikvõidu ning sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus. Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.\n\n{{commonscat}}\n\n[[Kategooria:Hiina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1973]]","hash":"e63767fd387dabbdce97bd87ba24bee15d4a8cc1256885d2bd021fe8a2d202d0","last_revision":"2023-10-06T14:30:46Z","first_revision":"2010-02-15T20:30:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.590783","cross_lingual_links":{"arz":"تشاو هونجبو","ca":"Zhao Hongbo","cs":"Čao Chung-po","de":"Zhao Hongbo","en":"Zhao Hongbo","fa":"ژائو هونگبو","fi":"Zhao Hongbo","fr":"Zhao Hongbo","it":"Zhao Hongbo","ja":"趙宏博","ko":"자오훙보","nl":"Zhao Hongbo","nb":"Zhao Hongbo","pl":"Zhao Hongbo","pt":"Zhao Hongbo","ro":"Zhao Hongbo","ru":"Чжао Хунбо","sk":"Čao Chung-po","sv":"Zhao Hongbo","tr":"Zhao Hongbo","uk":"Чжао Хунбо","zh":"趙宏博"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Zhao Hongbo (hiina lihtsustanud kirjas 赵宏博, hiina traditsioonilise kirjas 趙宏博, pinyin'is Zhào Hóngbó; sündinud 22. septembril 1973 Harbiinis) on Hiina endine iluuisutaja, paarissõitja. Tema partner oli abikaasa Shen Xue. Nad on olümpiavõitjad.\n\nNooruses sõitis Zhao koos Xie Maomaoga. Nad saavutasid 1991. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 11. koha. Alates 1992 sõitis ta koos Shen Xuega, kes on temast 5 aastat noorem.\n\nHiina ulatuses saabus edu kiiresti. Aastail 1993–1999 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult 1995 jäid teiseks. Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutasid nad 1994 21., 1996 15. ja 1997 11. koha. Nad võitsid ka 1996. aasta Aasia talimängud ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate. 1997 saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil Lõuna-Koreas Mujus, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.\n\n1998. aastal jõudsid Shen-Zhao maailma tippklassi. Nad tulid Hiina meistriteks, 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos 5. kohale ja MM-il Minneapolises 4. kohale. Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen-Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpiamängudel edestasid.\n\n1999. aastal tulid Shen-Zhao 6. korda Hiina meistriteks. Samuti võitsid nad 1999. aasta Aasia talimängud, mis toimusid Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis – tõsi, neil oli ainult kaks konkurenti. Sel aastal peeti Kanadas Halifaxis esimesed nelja maailmajao meistrivõistlused, kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Zhao ja Shen võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas. Maailmameistrivõistlustelt Helsingist said Zhao ja Shen esimese medali: hõbeda Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze järel, kuid teise Venemaa paari Maria Petrova – Aleksei Tihhonov ees. Kuid sellesama hooaja lõpul iluuisutamise Grand Prix' finaalis Peterburis, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ning võistlus võita.\n\n2000. aastal tulid Shen-Zhao Nizzas peetud MM-il taas teiseks. Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas. Hooaja lõpul Lyonis toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja-Sihharulidze jäid 3. ja Petrova-Tihhonov 4. kohale.\n\n2001. aastal tulid Shen-Zhao 7. korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil Salt Lake Citys tulla: nad kaotasid nii lühi- kui ka vabakavas Kanada paarile Jamie Sale – David Pelletier. Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees Vancouveris ka maailmameistriteks, järgnesid Berežnaja-Sihharulidze ja Shen-Zhao. Neljandaks jäid Petrova-Tihhonov. Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka Tokios toimunud Grand Prix' finaalis.\n\n2002. aastal tulid Shen-Zhao 8. korda Hiina meistriteks. Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale-Pelletier kui ka Berežnaja-Sihharulidze. Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades Tatjana Totmjaninat ja Maksim Marininit. Petrova-Tihhonov jäid 6. kohale. Shen-Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali. Sellele järgnenud maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen-Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina-Marinini ees, Petrova-Tihhonov olid 4. kohal. Kanadas Kitcheneris toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale-Pelletier lühikava ja Berežnaja-Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased. Shen-Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.\n\n2003. aastal võitsid Shen-Zhao Jaapanis Aomoris toimunud 2003. aasta Aasia talimängud, kus neil oli 3 konkurenti. Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Shen-Zhao teist korda maailmameistriteks. Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas. Petrova-Tihhonov olid pronksil. Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina-Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova-Tihhonov olid kolmandad.\n\n2004. aasta MM-il Dortmundis ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal. Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel. Kuid Grand Prix' finaalis USA-s Colorado Springsis saavutasid Shen-Xue 196,08 punktiga Totmjanina-Marinini (177,30) ees kindla esikoha. Petrova-Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.\n\n2005. aasta MM-il Moskvas jäid Zhao-Shen lühikavas Totmjanina-Marinini ja Petrova-Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama. Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha. Ent Pekingis toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen-Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui ka kokkuvõttes (206,54). Petrova-Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina-Marinin ei osalenud.\n\nZhao vigastas uuesti Achilleuse kõõlust ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma. Alles mõned nädalad enne Torinos toimunud olümpiat said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpiamängudel. Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile. Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali. Võitsid Totmjanina-Marinin Zhang Dani ja Zhang Hao ees.\n\n2007. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud. Nad tulid esimeseks Hiinas Changchunis toimunud 2007. aasta Aasia talimängudel (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud MM-il (kaksikvõit Hiinale) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis. Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.\n\nKaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud 2010. aasta taliolümpiamängude ajaks tulid nad sporti tagasi. Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud. Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui ka vabakava arvestuses. Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga. Hiina sai kaksikvõidu ning sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus. Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.\n\nKategooria:Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1973\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Cup of China 2009 Xue SHEN Hongbo ZHAO.jpg|200px]]
Shen ja Zhao Hiina karikavõistlustel
(2009)\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2002. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2002]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[1999. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2000. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2000]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2001. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2001]] || paarissõit\n|-\n|colspan=3 align=center | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1996. aasta Aasia talimängud|1996]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[1999. aasta Aasia talimängud|1999]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2003. aasta Aasia talimängud|2003]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2007. aasta Aasia talimängud|2007]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhao Hongbo (hiina lihtsustanud kirjas 赵宏博, hiina traditsioonilise kirjas 趙宏博, pinyin'is Zhào Hóngbó; sündinud 22. septembril 1973 Harbiinis) on Hiina endine iluuisutaja, paarissõitja.","translated_text":"Zhao Hongbo (simplified Chinese: ⁇ 宏博; traditional Chinese: ⁇ 宏博; pinyin: Zhào Hóngbó; born 22 September 1973 in Harbin) is a Chinese former beauty pageant titleholder.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema partner oli abikaasa Shen Xue.","translated_text":"Her partner was her husband Shen Xue.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad on olümpiavõitjad.","translated_text":"They're Olympic champions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nooruses sõitis Zhao koos Xie Maomaoga.","translated_text":"As a young man, Zhao traveled with Xie Maomao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad saavutasid 1991. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 11. koha.","translated_text":"They finished 11th at the 1991 World Junior Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 1992 sõitis ta koos Shen Xuega, kes on temast 5 aastat noorem.","translated_text":"Since 1992, he's been riding with Shen Xue, who's five years younger than him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hiina ulatuses saabus edu kiiresti.","translated_text":"China's progress was rapid.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastail 1993–1999 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult 1995 jäid teiseks.","translated_text":"Between 1993 and 1999, they became Chinese champions every year, only to finish second in 1995.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk.","translated_text":"At first, however, the level of beauty in China was still low.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutasid nad 1994 21., 1996 15. ja 1997 11. koha.","translated_text":"They finished 21st in the 1994, 15th in 1996 and 11th in 1997.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad võitsid ka 1996. aasta Aasia talimängud ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate.","translated_text":"They also won the 1996 Asian Games, and it was no wonder, because in the same year and the following year, they beat all the other Asian nations.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1997 saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil Lõuna-Koreas Mujus, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.","translated_text":"Their first major victory came in 1997 at the backstroke championships in South Korea, but many well-known sports nations competed in this competition with a sub-division team.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1998. aastal jõudsid Shen-Zhao maailma tippklassi.","translated_text":"In 1998, Shen-Zhao reached the top of the world.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad tulid Hiina meistriteks, 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos 5. kohale ja MM-il Minneapolises 4. kohale.","translated_text":"They became Chinese champions, finishing fifth at the 1998 Winter Olympics in Naganos and fourth at the World Championships in Minneapolis.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen-Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpiamängudel edestasid.","translated_text":"The Olympics have to be better judged because there was a stronger squad, and Shen-Zhao lost to two pairs at the Olympics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1999. aastal tulid Shen-Zhao 6. korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 1999, Shen-Zhao became Chinese champion for the sixth time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti võitsid nad 1999. aasta Aasia talimängud, mis toimusid Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis – tõsi, neil oli ainult kaks konkurenti.","translated_text":"They also won the 1999 Asian Games held in Gangwon Province, South Korea ⁇ True, they had only two competitors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel aastal peeti Kanadas Halifaxis esimesed nelja maailmajao meistrivõistlused, kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste.","translated_text":"This year, the first of the four world championships was held in Halifax, Canada, with the best beauty pageants from every continent except Europe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhao ja Shen võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas.","translated_text":"Zhao and Shen won, but the U.S. and Canada weren't out with the strongest pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustelt Helsingist said Zhao ja Shen esimese medali: hõbeda Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze järel, kuid teise Venemaa paari Maria Petrova – Aleksei Tihhonov ees.","translated_text":"At the World Championships in Helsinki, Zhao and Shen won the first medal: silver behind Yelena Berežnaja and Anton Sihharulidze, but second to Russia's Maria Petrova ⁇ Aleksei Tihhonov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid sellesama hooaja lõpul iluuisutamise Grand Prix' finaalis Peterburis, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ning võistlus võita.","translated_text":"However, at the end of that season, they were the only Chinese athletes to reach the final of the decorating Grand Prix in St. Petersburg, where they already managed to advance Berežnaj and Sihharulidze and win the competition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2000. aastal tulid Shen-Zhao Nizzas peetud MM-il taas teiseks.","translated_text":"In 2000, Shen-Zhao came second at the World Championships in Nice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas.","translated_text":"They lost to Petrova and Tihonov. They advanced short, but lost in the free.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooaja lõpul Lyonis toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja-Sihharulidze jäid 3. ja Petrova-Tihhonov 4. kohale.","translated_text":"At the end of the season, in the Grand Prix final in Lyon, Zhao and Shen defended last year's victory, with Berežnaja-Sihharulidze finishing third and Petrova-Tihhonov fourth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001. aastal tulid Shen-Zhao 7. korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2001, Shen-Zhao became the Chinese champion for the seventh time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil Salt Lake Citys tulla: nad kaotasid nii lühi- kui ka vabakavas Kanada paarile Jamie Sale – David Pelletier.","translated_text":"They failed to qualify for the four world championships in Salt Lake City: they lost both the short and the short to Canadian couple Jamie Sale ⁇ David Pelletier.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees Vancouveris ka maailmameistriteks, järgnesid Berežnaja-Sihharulidze ja Shen-Zhao. Neljandaks jäid Petrova-Tihhonov.","translated_text":"In the same year, Sale and Pelletier were also crowned world champions in Vancouver, followed by Berežnaja-Sihharulidze and Shen-Zhao, while Petrova-Tihhonov finished fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka Tokios toimunud Grand Prix' finaalis.","translated_text":"For the first quarter, the same was true for the Grand Prix final in Tokyo.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002. aastal tulid Shen-Zhao 8. korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2002, Shen-Zhao became Chinese champion for the eighth time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"They could have done it further, but later they didn't participate in the Chinese championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale-Pelletier kui ka Berežnaja-Sihharulidze.","translated_text":"At the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, there was a scandal involving an unbiased evaluation of the judges, which resulted in the award of two gold medals: Sale-Pelletier and Berežnaja-Sihharulidze.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades Tatjana Totmjaninat ja Maksim Marininit.","translated_text":"They were followed by Zhao and Shen in third place, ahead of Tatjana Totmjaninat and Maksim Marinin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova","translated_text":"Oil and gas","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Tihhonov jäid 6. kohale.","translated_text":"-Tihhonov is in sixth place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen","translated_text":"Shen","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali.","translated_text":"- Zhao was the first Chinese couple to win an Olympic medal in beauty.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellele järgnenud maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen-Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina-Marinini ees, Petrova-Tihhonov olid 4. kohal.","translated_text":"In the subsequent World Championships held in Naganos, neither Olympic couple participated and Shen-Zhao became world champions before Totmjanina-Marinin, Petrova-Tihhonov came in fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kanadas Kitcheneris toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale-Pelletier lühikava ja Berežnaja-Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased.","translated_text":"At the Grand Prix of Canada in Kitchener, Sale-Pelletier won the short and Berežnaja-Sihharulidze won the free.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen","translated_text":"Shen","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.","translated_text":"Zhao was in third place in all the drives.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2003. aastal võitsid Shen-Zhao Jaapanis Aomoris toimunud 2003. aasta Aasia talimängud, kus neil oli 3 konkurenti.","translated_text":"In 2003, Shen-Zhao won the 2003 Asian Games in Aomori, Japan, with 3 competitors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid.","translated_text":"At the four world championships in Beijing, China won three times in the pair race, Shen-Zhao won.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Shen-Zhao teist korda maailmameistriteks.","translated_text":"At the World Championships in Washington, Shen-Zhao became world champion for the second time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas.","translated_text":"In doing so, they lost to Totmjanin and Marin in a short period of time, but advanced them on free time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova","translated_text":"Oil and gas","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Tihhonov olid pronksil.","translated_text":"-Tihhonov was on the loose.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina-Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova-Tihhonov olid kolmandad.","translated_text":"However, in the Grand Prix final in St. Petersburg, Totmjanina-Marinin overtook them in both races, with Petrova-Tihhonov finishing third.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004. aasta MM-il Dortmundis ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal.","translated_text":"At the 2004 World Cup in Dortmund, they failed to win their third consecutive world title because Zhao fell short and they finished fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel.","translated_text":"They were clearly the best in the free zone, but that was enough for a silver medal after Totmjanin and Marin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Grand Prix' finaalis USA-s Colorado Springsis saavutasid Shen-Xue 196,08 punktiga Totmjanina-Marinini (177,30) ees kindla esikoha.","translated_text":"However, in the Grand Prix final at Colorado Springs in the United States, Shen-Xue took a solid lead ahead of Totmjanina-Marinin (177.30) with 196.08 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova","translated_text":"Oil and gas","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.","translated_text":"-Tihhonov was third with 166.76.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005. aasta MM-il Moskvas jäid Zhao-Shen lühikavas Totmjanina-Marinini ja Petrova-Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama.","translated_text":"At the 2005 World Championships in Moscow, Zhao-Shen finished third behind Totmjanina-Marinin and Petrova-Tihhonov, but Zhao was injured and they had to stop.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha.","translated_text":"However, China came third and fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ent Pekingis toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen-Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui ka kokkuvõttes (206,54).","translated_text":"However, at the Grand Prix final in Beijing, Shen-Zhao set world records in both short (70.52), free (136.02) and short (206.54).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova","translated_text":"Oil and gas","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina-Marinin ei osalenud.","translated_text":"-Tihhonov finished second with 187.32, Totmjanina-Marinin did not participate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhao vigastas uuesti Achilleuse kõõlust ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma.","translated_text":"Zhao injured Achilleus' throat again, and as a result, he had to miss most of the Olympic Games.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles mõned nädalad enne Torinos toimunud olümpiat said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpiamängudel.","translated_text":"Only a few weeks before the Olympic Games in Turin, they were able to start practicing on ice, and that left a mark on their Olympic appearances.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile.","translated_text":"They were only in fifth place shortly afterwards, but with free rein, they managed to climb to the medal table.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali.","translated_text":"This is their second consecutive bronze medal in the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina-Marinin Zhang Dani ja Zhang Hao ees.","translated_text":"You defeated Totmjanina-Marinin Zhang Dani and Zhang Hao.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud.","translated_text":"In 2007, Shen and Zhao were undefeated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad tulid esimeseks Hiinas Changchunis toimunud 2007. aasta Aasia talimängudel (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud MM-il (kaksikvõit Hiinale) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis.","translated_text":"They finished first at the 2007 Asian Games in Changchun, China, 203.05 points at the four world championships in Colorado Springs, 203.50 points at the World Championships in Tokyo, and 203.19 points at the Grand Prix final in St. Petersburg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.","translated_text":"At the end of the season, Zhao and Shen married and announced their retirement from the sport.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud 2010. aasta taliolümpiamängude ajaks tulid nad sporti tagasi.","translated_text":"After two years of absence, they returned to the sport for the 2010 Winter Olympics in Vancouver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud.","translated_text":"They were unbeaten that season, too.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui ka vabakava arvestuses.","translated_text":"At the Grand Prix final in Tokyo, they scored a world record 214.25 points (China won the double), setting world records in both the short and the long jump.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga.","translated_text":"At the Summer Olympics, they also set world records in both the short-lived 76.66, the free throw 139.91, and the total 216.57.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiina sai kaksikvõidu ning sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus.","translated_text":"China won the double, ending Russia and the Soviet Union's 46-year reign in pairs at the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.","translated_text":"After the Olympics, Shen and Zhao announced their second, and this time final, resignation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1973","translated_text":"Chinese beauty pageants Category:Born in 1973","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Hiina iluuisutajad","wikicode":"[[Kategooria:Hiina sportlased|Iluuisutajad, Hiina]]\n[[Kategooria:Iluuisutajad]]","hash":"dc0cc4b21c7ef7bbf4cb8c7dc76ac18e8cd68023da8ac8f02ef67fd236ccaa13","last_revision":"2010-02-15T20:31:17Z","first_revision":"2010-02-15T20:31:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.648819","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:متزلجون فنيون صينيون","az":"Kateqoriya:Çin fiqurlu konkisürənləri","cs":"Kategorie:Čínští krasobruslaři","de":"Kategorie:Eiskunstläufer (Volksrepublik China)","en":"Category:Chinese figure skaters","es":"Categoría:Patinadores artísticos de la República Popular China","fi":"Luokka:Kiinalaiset taitoluistelijat","it":"Categoria:Pattinatori di figura cinesi","ja":"Category:中国のフィギュアスケート選手","kk":"Санат:Қытай мәнерлеп сырғанаушылары","ko":"분류:중국의 피겨스케이팅 선수","nl":"Categorie:Chinees kunstrijder","nb":"Kategori:Kinesiske kunstløpere","pl":"Kategoria:Chińscy łyżwiarze figurowi","pt":"Categoria:Patinadores artísticos da China","ru":"Категория:Фигуристы Китая","sk":"Kategória:Čínski krasokorčuliari","sv":"Kategori:Kinesiska konståkare","tr":"Kategori:Çinli buz patencileri","uk":"Категорія:Китайські фігуристи","uz":"Turkum:Xitoylik figurali uchuvchilar","zh":"Category:中國花樣滑冰運動員"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Iluuisutajad, Hiina Kategooria:Iluuisutajad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iluuisutajad, Hiina Kategooria:Iluuisutajad","translated_text":"This is the list of official languages of the Republic of China.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Saksamaa iluuisutajad","wikicode":"[[Kategooria:Saksamaa sportlased|Iluuisutajad, Saksamaa]]\n[[Kategooria:Iluuisutajad]]","hash":"af506f11cf587c26053c93627ee9e41f6fbdcf7b623d276a28b404eed2bb3e97","last_revision":"2010-02-15T20:32:27Z","first_revision":"2010-02-15T20:32:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.722687","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:متزلجون فنيون ألمان","be":"Катэгорыя:Фігурысты Германіі","bg":"Категория:Германски фигуристи","cs":"Kategorie:Němečtí krasobruslaři","de":"Kategorie:Eiskunstläufer (Deutschland)","en":"Category:German figure skaters","es":"Categoría:Patinadores artísticos de Alemania","fi":"Luokka:Saksalaiset taitoluistelijat","gl":"Categoría:Patinadores artísticos de Alemaña","he":"קטגוריה:מחליקים אמנותיים על קרח גרמנים","hu":"Kategória:Német műkorcsolyázók","it":"Categoria:Pattinatori di figura tedeschi","ja":"Category:ドイツのフィギュアスケート選手","kk":"Санат:Германия мәнерлеп сырғанаушылары","ko":"분류:독일의 피겨스케이팅 선수","lb":"Kategorie:Däitsch Äiskonschtleefer","lt":"Kategorija:Vokietijos dailiojo čiuožimo sportininkai","lv":"Kategorija:Vācijas daiļslidotāji","mn":"Ангилал:Германы уран гулгагч","nl":"Categorie:Duits kunstrijder","nn":"Kategori:Tyske kunstløparar","nb":"Kategori:Tyske kunstløpere","pl":"Kategoria:Niemieccy łyżwiarze figurowi","pt":"Categoria:Patinadores artísticos da Alemanha","ro":"Categorie:Patinatori germani","ru":"Категория:Фигуристы Германии","simple":"Category:German figure skaters","sk":"Kategória:Nemeckí krasokorčuliari","sr":"Категорија:Немачки клизачи (уметничко клизање)","sv":"Kategori:Tyska konståkare","tr":"Kategori:Alman buz patencileri","uk":"Категорія:Німецькі фігуристи","zh":"Category:德国花样滑冰运动员"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Iluuisutajad, Saksamaa Kategooria:Iluuisutajad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iluuisutajad, Saksamaa Kategooria:Iluuisutajad","translated_text":"This is a list of the countries of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hongbo Zhao","wikicode":"#suuna[[Zhao Hongbo]]","hash":"a507af9c4053ce5908248272c2bcfb2daf226f4de5c3115b53af4d68ba7e2b3d","last_revision":"2010-02-15T20:33:46Z","first_revision":"2010-02-15T20:33:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.777778","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaZhao Hongbo\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaZhao Hongbo","translated_text":"in the direction of Zhao Hongbo","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hal Wallis","wikicode":"#suuna [[Hal B. Wallis]]","hash":"fe455e18ad2b756755d1e4aaf6227e15f84ae9d0df90920ecf4ff439eb201791","last_revision":"2010-02-15T21:00:18Z","first_revision":"2010-02-15T21:00:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.832491","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Hal B. Wallis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Hal B. Wallis","translated_text":"direction of Hal B. Wallis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tamme malevkond","wikicode":"[[Fail:Tamme-kotkas.jpg|pisi|Tammetõru tuleneb otseselt malevkonna nimest, mis sümboliseerib vaimset tarkust ja küpsust ning seemet (tammest valminud tõru), millest sirgub tugev kuulsust ja vastupidavust tootev viljakas allüksus Tartu malevale ja Kaitseliidule (põhja kotkas).]]\n'''Tamme malevkond''' on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Tartu malev|Tartu maleva]] vanuselt teine, [[29. märts]]il [[1990]]. aastal alguse saanud üksus, mis asutati Tartu KEKi ehk Tartu Kolhooside Ehituskontori Kaitseliidu rühmana. Tamme malevkonna eestvedaja ja esimene pealik oli [[Harri Henn]].\n\nHarri Hennu eestvõtmisel võttis Tamme malevkond 23. augustil 1990 Tartus maha Lenini ausamba.[Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6–7.]\n\nMalevkonda kuulusid Tamme ja Veeriku kompanii, Kõrveküla üksikrühm Tartu vallast, Puhja ja Võnnu üksikrühm.\n\n==Malevkonna pealikud==\n\nMalevkonna pealikud on olnud:\n* [[1990]] – aprill 1992 [[Harri Henn]]\n* aprill [[1992]] – oktoober 1999 [[Edgar Leppik]]\n* oktoober [[1999]] – 2005 [[Avo Oja]]\n* [[2005]] – detsember 2005 [[Marko Ferents]]\n* 20. detsembrist [[2006|2005]] - 09. november 2015 [[Tarmo Pihlik]]\n* 10. november 2015 - 31.12.2015 malevkonnapealiku kt Tenno Mätlik\n* 08. aprill 2016 - 29.01.2020 Madis Kask\n* 30. jaanuar 2020 - 02.11.2023 Airit Kalmet (end. Alumets)\n* 03. november 2023 - Gerro Avarlaid\n\n==Praegused allüksused==\n\nTamme malevkonda kuulub praegu Tamme kompanii, Veeriku kompanii ja [[Sisevete divisjon|sisevete üksikrühm]]. Kokku on malevkonnas üle 220 liikme.\n\n==Liikmed==\n* Tamme malevkonda kuulub alates [[2009]]. aasta [[10. november|10. novembrist]] peaminister [[Andrus Ansip]].[[https://web.archive.org/web/20110720130408/http://www.neljas.ee/est/tallinn/?news=994059 Andrus Ansip sai kätte Kaitseliidu liikmepileti]. Neljas.ee, [[29. märts]] [[2010]].]\n* [[Neinar Seli]]\n* [[Lui Jaanson]]\n* [[Riho Ühtegi]]\n* Toivo Suuroja\n* Artur Lillenurm\n* Margus Koplimägi\n* Kaupo Kiis\n\n==Viited==\n\n{{viited}}\n\n\n== Välislingid ==\n\n* [http://www.tammemalevkond.ee Tamme malevkonna koduleht]\n\n[[Kategooria:Kaitseliidu Tartu malev]]","hash":"a9f35586d0dac014aad767d2c6bd405818da3c5f3b1f983bf3bd4c64abea0d69","last_revision":"2024-03-05T18:47:21Z","first_revision":"2010-02-15T21:32:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.908368","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Tamme malevkond on Kaitseliidu Tartu maleva vanuselt teine, 29. märtsil 1990. aastal alguse saanud üksus, mis asutati Tartu KEKi ehk Tartu Kolhooside Ehituskontori Kaitseliidu rühmana. Tamme malevkonna eestvedaja ja esimene pealik oli Harri Henn.\n\nHarri Hennu eestvõtmisel võttis Tamme malevkond 23. augustil 1990 Tartus maha Lenini ausamba.\n\nMalevkonda kuulusid Tamme ja Veeriku kompanii, Kõrveküla üksikrühm Tartu vallast, Puhja ja Võnnu üksikrühm.\n\nMalevkonna pealikud on olnud: 1990 – aprill 1992 Harri Henn aprill 1992 – oktoober 1999 Edgar Leppik oktoober 1999 – 2005 Avo Oja 2005 – detsember 2005 Marko Ferents 20. detsembrist 2005 - 09. november 2015 Tarmo Pihlik 10. november 2015 - 31.12.2015 malevkonnapealiku kt Tenno Mätlik 08. aprill 2016 - 29.01.2020 Madis Kask 30. jaanuar 2020 - 02.11.2023 Airit Kalmet (end. Alumets) 03. november 2023 - Gerro Avarlaid\n\nTamme malevkonda kuulub praegu Tamme kompanii, Veeriku kompanii ja sisevete üksikrühm. Kokku on malevkonnas üle 220 liikme.\n\nTamme malevkonda kuulub alates 2009. aasta 10. novembrist peaminister Andrus Ansip. Neinar Seli Lui Jaanson Riho Ühtegi Toivo Suuroja Artur Lillenurm Margus Koplimägi Kaupo Kiis\n\nTamme malevkonna koduleht\n\nKategooria:Kaitseliidu Tartu malev\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tamme malevkond on Kaitseliidu Tartu maleva vanuselt teine, 29. märtsil 1990. aastal alguse saanud üksus, mis asutati Tartu KEKi ehk Tartu Kolhooside Ehituskontori Kaitseliidu rühmana.","translated_text":"The Tamme mountain community is the second oldest of the Tartu Conservation Union, having been founded on 29 March 1990 as a group of the Tartu KEK or the Tartu Colloquial Construction Office Conservation Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tamme malevkonna eestvedaja ja esimene pealik oli Harri Henn.","translated_text":"The head of the Tamme painting department and the first chief was Harry Henn.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Harri Hennu eestvõtmisel võttis Tamme malevkond 23. augustil 1990 Tartus maha Lenini ausamba.","translated_text":"On August 23, 1990, after Harry Hennu's assassination, Tamme's painting team took down Lenin's honorary wife, Tartu.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6–7.]","char_index":93,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Malevkonda kuulusid Tamme ja Veeriku kompanii, Kõrveküla üksikrühm Tartu vallast, Puhja ja Võnnu üksikrühm.","translated_text":"The land was owned by the Tamme and Veerick Company, the Ear Village Unit of the Tartu Valley, the Clean and Dry Unit of the Ear Village.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Malevkonna pealikud","translated_text":"Leaders of the painting","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Malevkonna pealikud on olnud: 1990 – aprill 1992 Harri Henn aprill 1992 – oktoober 1999 Edgar Leppik oktoober 1999 – 2005 Avo Oja 2005 – detsember 2005 Marko Ferents 20. detsembrist 2005 - 09. november 2015 Tarmo Pihlik 10. november 2015 - 31.12.2015 malevkonnapealiku kt Tenno Mätlik 08. aprill 2016 - 29.01.2020 Madis Kask 30. jaanuar 2020 - 02.11.2023 Airit Kalmet (end.","translated_text":"Heads of state have been: 1990 ⁇ April 1992 Harri Henn April 1992 ⁇ October 1999 Edgar Leppik October 1999 ⁇ 2005 Avo Oja 2005 ⁇ December 2005 Marko Ferents from 20 December 2005 - 09 November 2015 Tarmo Pihlik 10 November 2015 - 31 December 2015 the head of state kt Tenno Métlik 08. April 2016 - 29.01.2020 Madis Kask 30 January 2020 - 02.11.2023 Airit Kalmet (end.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alumets) 03. november 2023 - Gerro Avarlaid","translated_text":"This Decision shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Praegused allüksused","translated_text":"Current subsidiaries","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tamme malevkonda kuulub praegu Tamme kompanii, Veeriku kompanii ja sisevete üksikrühm.","translated_text":"The dam painting now belongs to the Tamme Company, the Veerik Company and the Inland Water Unit.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kokku on malevkonnas üle 220 liikme.","translated_text":"In total, there are over 220 members in the Mountain Club.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liikmed","translated_text":"Members","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tamme malevkonda kuulub alates 2009. aasta 10. novembrist peaminister Andrus Ansip.","translated_text":"Since 10 November 2009, the dam has been owned by Prime Minister Andrus Ansip.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20110720130408/http://www.neljas.ee/est/tallinn/?news=994059 Andrus Ansip sai kätte Kaitseliidu liikmepileti]. Neljas.ee, [[29. märts]] [[2010]].]","char_index":83,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20110720130408/http://www.neljas.ee/est/tallinn/?news=994059","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:00.440568-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Neinar Seli Lui Jaanson Riho Ühtegi Toivo Suuroja Artur Lillenurm Margus Koplimägi Kaupo Kiis","translated_text":"I'm going to tell you what I'm going to do.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tamme malevkonna koduleht","translated_text":"Home page of the Tammy Maple","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kaitseliidu Tartu malev","translated_text":":Painting of the Tartu Defence Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Harri Hennu eestvõtmisel võttis Tamme malevkond 23. augustil 1990 Tartus maha Lenini ausamba.","translated_text":"On August 23, 1990, after Harry Hennu's assassination, Tamme's painting team took down Lenin's honorary wife, Tartu.","citations":[{"content":"[Tähistame väärikalt ja tulevikku vaadates Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. [[Kaitse Kodu!]], nr 1 (93/539), 2010, lk 6–7.]","char_index":93,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tamme malevkonda kuulub alates 2009. aasta 10. novembrist peaminister Andrus Ansip.","translated_text":"Since 10 November 2009, the dam has been owned by Prime Minister Andrus Ansip.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20110720130408/http://www.neljas.ee/est/tallinn/?news=994059 Andrus Ansip sai kätte Kaitseliidu liikmepileti]. Neljas.ee, [[29. märts]] [[2010]].]","char_index":83,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20110720130408/http://www.neljas.ee/est/tallinn/?news=994059","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:00.440568-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Zaanstadi vald","wikicode":"{{linn\n| nimi = Zaanstad\n| hääldus =\n| nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Zaanstad\n| lipp = Flag_of_Zaanstad.svg\n| lipu_link = [[Zaanstadi lipp]]\n| vapp = Zaanstad wapen 1974 VNG.svg\n| vapi_link = [[Zaanstadi vapp]]\n| pindala = 83,04\n| elanikke = 143 837 (2008)\n| asendikaardi_pilt = LocatieZaanstad.png\n}}\n'''Zaanstadi vald''' on vald [[Holland]]is [[Põhja-Holland]]i provintsis [[Zaani jõgi|Zaani jõe]] ääres. Vald moodustati [[1974]], kui liideti [[Zaandam]]i linn ja selle lähivallad.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Zaanstad}}\n*[http://www.zaanstad.nl Zaanstadi koduleht] ''(hollandi ja inglise keeles)''\n[[Kategooria:Põhja-Hollandi provints]]\n[[Kategooria:Hollandi vallad]]","hash":"116cfbee82f62a9d20e710d6146874c47ae12c86280dc4800fe542f5aeefe472","last_revision":"2023-12-26T21:54:29Z","first_revision":"2010-02-15T21:33:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:41.967525","cross_lingual_links":{"af":"Zaanstad","an":"Zaanstad","ar":"زانستاد","ast":"Zaanstad","ban":"Zaanstad","be":"Занстад","be-x-old":"Заанстад","br":"Zaanstad","ca":"Zaanstad","ceb":"Gemeente Zaanstad","cs":"Zaanstad","cy":"Zaanstad","da":"Zaanstad","de":"Zaanstad","en":"Zaanstad","eo":"Zaanstad","es":"Zaanstad","eu":"Zaanstad","fa":"زاناستاد","fi":"Zaanstad","fr":"Zaanstad","fy":"Saanstêd","ga":"Zaanstad","gd":"Zaanstad","he":"זאנסטאט","hy":"Զանստադ","id":"Zaanstad","it":"Zaanstad","ja":"ザーンスタット","ko":"잔스타트","ku":"Zaanstad","lb":"Zaanstad","li":"Zaanstad","mk":"Занстад","ms":"Zaanstad","nds-nl":"Zaanstad","nl":"Zaanstad","nn":"Zaanstad","nb":"Zaanstad","pl":"Zaanstad","pt":"Zaanstad","ro":"Zaanstad","ru":"Занстад","sh":"Zaanstad","simple":"Zaanstad","sq":"Zaanstad","sr":"Занстад","stq":"Zaanstad","sv":"Zaanstad","sw":"Zaanstad","szl":"Zaanstad","th":"ซานสตัด","tr":"Zaanstad","uk":"Занстад","ur":"زانستات","vec":"Zaanstad","vi":"Zaanstad","vo":"Zaanstad","war":"Zaanstad","wuu":"赞斯塔德","zea":"Zaenstad","zh":"赞斯塔德","zh-min-nan":"Zaanstad"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Zaanstadi vald on vald Hollandis Põhja-Hollandi provintsis Zaani jõe ääres. Vald moodustati 1974, kui liideti Zaandami linn ja selle lähivallad.\n\nZaanstadi koduleht (hollandi ja inglise keeles) Kategooria:Põhja-Hollandi provints Kategooria:Hollandi vallad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zaanstadi vald on vald Hollandis Põhja-Hollandi provintsis Zaani jõe ääres.","translated_text":"The land of Zaanstad is an estate in the Netherlands, in the province of North Holland, on the Zaan River.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vald moodustati 1974, kui liideti Zaandami linn ja selle lähivallad.","translated_text":"It was formed in 1974 by the merger of the city of Zaandam and its surrounding areas.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zaanstadi koduleht (hollandi ja inglise keeles) Kategooria:Põhja-Hollandi provints Kategooria:Hollandi vallad","translated_text":"Home page of the Zaanstad (in Dutch and English) Category:Province of the Northern Netherlands Category:Counties of the Netherlands","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Palmi","wikicode":"{{linn\n| nimi = Palmi\n| hääldus = \n| nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Palmi\n| pindala = 31\n| elanikke = \n| asendikaart = Itaalia \n}}\n\n'''Palmi''' on linn [[Itaalia]]s [[Calabria|Calabria maakonnas]].\n\n[[Pilt:Monte Sant'Elia01.jpg|thumb|270px|Vaade linnale]]\n\n==Viited==\n{{Viited}}\n\n== Välislingid ==\n{{Commonscat|Palmi}}\n* [http://www.comunedipalmi.it/ Palmi koduleht]\n\n[[Kategooria:Itaalia linnad]]","hash":"ab4f2eb742dfd28d7e32a120b5a5b28389ca6b25fa9fe2edd9c03516e42b396e","last_revision":"2023-09-19T16:38:42Z","first_revision":"2010-02-15T22:35:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.024913","cross_lingual_links":{"ar":"بالمي","azb":"پالمی","bar":"Palmi","bcl":"Palmi","bg":"Палми (Италия)","br":"Palmi","ca":"Palmi","ce":"Палми","ceb":"Palmi (munisipyo)","cs":"Palmi","de":"Palmi","diq":"Palmi","en":"Palmi, Calabria","eo":"Palmi","es":"Palmi","eu":"Palmi","ext":"Palmi","fa":"پالمی","fr":"Palmi","hu":"Palmi","hy":"Պալմի","ia":"Palmi","it":"Palmi","ja":"パルミ","jv":"Palmi","kk":"Палми","ko":"팔미","ku":"Palmi, Calabria","la":"Palmae","lld":"Palmi","lmo":"Palmi","ms":"Palmi","nap":"Palmi","nl":"Palmi","pl":"Palmi","pms":"Palmi","pt":"Palmi","ro":"Palmi","roa-tara":"Palmi","ru":"Пальми","sc":"Palmi","scn":"Parmi (Riggiu Calabria)","sco":"Palmi","sh":"Palmi, Reggio Calabria","sr":"Палми","sv":"Palmi","szl":"Palmi","tl":"Palmi, Calabria","tr":"Palmi","tt":"Палми","uk":"Пальмі","vec":"Palmi","vi":"Palmi","vo":"Palmi","war":"Palmi","xh":"Palmi (kumasipala)","zh":"帕尔米","zh-min-nan":"Palmi"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:13.922477","text":"Palmi on linn Itaalias Calabria maakonnas.\n\nPalmi koduleht\n\nKategooria:Itaalia linnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Palmi on linn Itaalias Calabria maakonnas.","translated_text":"Palmi is a city in Calabria, Italy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Palmi koduleht","translated_text":"Home page of the palm tree","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Itaalia linnad","translated_text":"Category:Cities of Italy","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Juan Martin del Potro","wikicode":"#suuna[[Juan Martín del Potro]]","hash":"14d309b036628c791ea17c084a9721fdbabe6013bdbc3000c01a7e13431b54e2","last_revision":"2010-02-16T00:22:39Z","first_revision":"2010-02-16T00:22:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.089118","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaJuan Martín del Potro\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaJuan Martín del Potro","translated_text":"In the direction of Juan Martín del Potro","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Cortland","wikicode":"{{See artikkel|räägib linnast USA New Yorgi osariigis; Ohio osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Cortland (Ohio)]]; õunasordi kohta vaata artiklit [[Cortland (õunasort)]]}}\n{{Linn\n| asendikaart = New Yorgi osariik\n| asendikaardi_seletus = Asend New Yorgi osariigis\n}}\n'''Cortland''' on [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Cortlandi maakond|Cortlandi maakonna]] halduskeskus. Linna [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dms|42|36|2|N|76|10|53|W}}.\n\nCortlandi elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 17 556.\n\nCortlandis asub ülikool, mille ametlik nimi on [[State University of New York at Cortland]].\n\n[[Pilt:Cortland NY.jpg|pisi|left|Vaade Cortlandile]]\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n* http://www.cortland.org/\n\n[[Kategooria:New Yorgi osariigi linnad]]","hash":"eb31acb56f7e42f1304ab467815134e7d455fe66f1b840f5130e414e1a12b51e","last_revision":"2023-02-01T13:01:49Z","first_revision":"2010-02-16T05:16:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.144683","cross_lingual_links":{"ar":"كورتلاند (نيويورك)","azb":"کورتلند، نیویورک","ca":"Cortland (Nova York)","ce":"Кортленд (Нью-Йорк)","ceb":"Cortland (kapital sa kondado)","cy":"Cortland, Efrog Newydd","dag":"Cortland","de":"Cortland (New York)","en":"Cortland, New York","eo":"Cortland","es":"Cortland (Nueva York)","eu":"Cortland (New York)","fa":"کورتلند (نیویورک)","fr":"Cortland (New York)","glk":"کؤرتلند (نيۊیؤرک)","hr":"Cortland (New York)","ht":"Cortland, New York","it":"Cortland (New York)","ja":"コートランド (ニューヨーク州)","lld":"Cortland (New York)","mg":"Cortland, New York","nl":"Cortland (New York)","pl":"Cortland (Nowy Jork)","pt":"Cortland (Nova Iorque)","ru":"Кортленд (Нью-Йорк)","sh":"Cortland, New York","simple":"Cortland, New York","sr":"Кортланд (Њујорк)","sv":"Cortland, New York","szl":"Cortland (Nowy Jork)","tg":"Куртленд,Ню-Йорк","tr":"Cortland, New York","tt":"Кортленд (Нью-Йорк)","uk":"Кортленд (Нью-Йорк)","war":"Cortland, New York","zh":"科特兰","zh-min-nan":"Cortland (New York)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Cortland on linn Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis, Cortlandi maakonna halduskeskus. Linna geograafilised koordinaadid on .\n\nCortlandi elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 17 556.\n\nCortlandis asub ülikool, mille ametlik nimi on State University of New York at Cortland.\n\nKategooria:New Yorgi osariigi linnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cortland on linn Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis, Cortlandi maakonna halduskeskus.","translated_text":"Cortland is a city in the U.S. state of New York, the county seat of Cortland County.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linna geograafilised koordinaadid on .","translated_text":"There are geographic coordinates of the city .","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cortlandi elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 17 556.","translated_text":"The population of Cortland was 17,556 at the 2020 census.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cortlandis asub ülikool, mille ametlik nimi on State University of New York at Cortland.","translated_text":"Cortland is home to a university, officially the State University of New York at Cortland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:New Yorgi osariigi linnad","translated_text":"Category:Cities in the State of New York","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis","wikicode":"'''State University of New York at Cortland''' on ülikool Ameerika Ühendriikides, [[Cortland]]is.\n\nÜlikooli kasutatavad lühendnimed on '''SUNY Cortland''' ja '''Cortland State'''.\n\nÜlikoolina tegutseb aastast 1948, mil oli ''[[State University of New York]]'' asutajaliikmeks, kolledžina aga juba aastast 1868.\n\nÜlikool paikneb [[Syracuse]]'i ja [[Binghamton]]i linna vahel.\n\n\n{{Coordinate |NS=42.597 |EW=-76.18938333 |type=landmark |region=None}}\n\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid]]\n[[Kategooria:New Yorgi osariik]]","hash":"3cf59dfb3b258ead51c9801b7fde481362ed32a5b1f151803acb3fdec28d6c55","last_revision":"2013-03-27T02:55:34Z","first_revision":"2010-02-16T05:27:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.214052","cross_lingual_links":{"en":"State University of New York at Cortland"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"State University of New York at Cortland on ülikool Ameerika Ühendriikides, Cortlandis.\n\nÜlikooli kasutatavad lühendnimed on SUNY Cortland ja Cortland State.\n\nÜlikoolina tegutseb aastast 1948, mil oli State University of New York asutajaliikmeks, kolledžina aga juba aastast 1868.\n\nÜlikool paikneb Syracuse'i ja Binghamtoni linna vahel.\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid Kategooria:New Yorgi osariik\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"State University of New York at Cortland on ülikool Ameerika Ühendriikides, Cortlandis.","translated_text":"The State University of New York at Cortland is a university in the United States, located in Cortland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ülikooli kasutatavad lühendnimed on SUNY Cortland ja Cortland State.","translated_text":"The abbreviations used for the university are SUNY Cortland and Cortland State.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ülikoolina tegutseb aastast 1948, mil oli State University of New York asutajaliikmeks, kolledžina aga juba aastast 1868.","translated_text":"The university has been in operation since 1948, when it was a founding member of the State University of New York, but as a college as early as 1868.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ülikool paikneb Syracuse'i ja Binghamtoni linna vahel.","translated_text":"The university is located between Syracuse and Binghamton.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid Kategooria:New Yorgi osariik","translated_text":"Category:Universities of the United States of America Category:State of New York","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"SUNY Cortland","wikicode":"#suuna [[New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis]]","hash":"310650d66199d55544b3a6994e802e20832904e26436381d1ab93e0bfed31a9c","last_revision":"2010-02-17T01:27:33Z","first_revision":"2010-02-16T05:28:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.273557","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis","translated_text":"the State University of New York at Cortland","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Cortland State","wikicode":"#suuna [[New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis]]","hash":"310650d66199d55544b3a6994e802e20832904e26436381d1ab93e0bfed31a9c","last_revision":"2010-02-17T01:27:38Z","first_revision":"2010-02-16T05:28:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.331819","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis","translated_text":"the State University of New York at Cortland","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"EMA Kõrgem Lavakunstikool","wikicode":"#suuna[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]","hash":"a1bcf5187df74c728742086e098e118141a5243f21b2481ebfbbcd08bd41cb43","last_revision":"2010-02-16T07:04:52Z","first_revision":"2010-02-16T07:04:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.384098","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaEesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaEesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool","translated_text":"School of Performing Arts of the Estonian Academy of Music and Theatre","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eesti posti ajalugu","wikicode":"[[Pilt:Postisaan Mustjõe kõrtsitalus Järvamaal, 5. august 2011.jpg|pisi|Vanaaegne postisaan [[Mustjõe]] kõrtsitalus]]\n{{toimeta}}\nEesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud [[1636]]. aastal asutatud [[Rootsi]] riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja [[Liivimaa]]l viidi kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse postimäärus ellu [[1638]]. aastal.\n[[Pilt:Saue postijaam, 19.saj (1).jpg|pisi|[[Saue postijaam]], 19. sajand]]\n[[Pilt:Ruunavere postijaama peahoone1.jpg|pisi|[[Ruunavere postijaam]]a peahoone]]\n[[Pilt:Valga postijaam.jpg|pisi|[[Valga postijaam]]]]\n[[Pilt:Pikaristi postijaama peahoone.jpg|pisi|[[Pikaristi postijaam]]]]\n[[Pilt:Väike-Pungerja postijaam1.JPG|pisi|[[Väike-Pungerja postijaam]]]]\n==Postitraktid==\nPostiliiklust [[Eestimaa kubermang]]us korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Eestimaa rüütelkond]]. [[Liivimaa kindralkuberner]] (1629—1634) [[Johan Skytte]] andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). [[Eestimaa kubermang]]u läbis kolm [[postitee]]d ([[trakt]]i: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja [[Kuramaa kubermang]]u [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigiga]]; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna [[Riia]]), mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.[Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176#v=onepage&q&f=false lk.26–27]]\n*[[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Narva–Peterburi postimaantee]] – 202 [[verst]]a 9 postijaamaga: Reval ← 21 [[verst]]a → [[Jõelähtme]] → 23 ← [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] → 22 ← [[Loobu]] → 21 ← [[Põdruse]] → 23 ← [[Pikaristi]] → 24 ← [[Varja]] → 24 ← [[Jõhvi]] → 20 ← [[Voka]] → 11 ← [[Vaivara]] → 17 (sealhulgas ka [[Peterburi kubermang]]u piir) ← [[Narva]] → ([[Tallinna–Peterburi postimaantee]])\n*\"Suur postitee\", mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]u suunal [[Miitavi]] – [[Riia]] – 46 [[verst]]a 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← [[Rannapungerja]] → 24 ← [[Väike-Pungerja postijaam]]→ 24 ← [[Jõhvi]] \n*Tallinn–[[Pärnu]] – 97 [[verst]]a 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← [[Saue postijaam]] (''Friedrichshof'') → 29 ← [[Ruunavere postijaam]] → 24 ← [[Sõtke]] → 22 ← [[Jädivere]] → 4 ← Liivimaa kubermangu piir ([[Tallinna–Riia postimaantee]])\n\nPostiliiklust [[Liivimaa kubermang]]u, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Liivimaa rüütelkond]], 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli [[postitee]]d, mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.[Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk.176–178]],[Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee]\n*[[Miitavi]]–[[Riia–Peterburi postimaantee]] ehk \"Suur postitee\" – 335 [[verst]]a 17 postijaamaga: [[Kuramaa]] piirilt ← 2 [[verst]]a → [[Olaine]] (Olai) → 20 ← [[Riia]] (Riga) → 11 ← [[Ādaži]] (Neuermühlen) → 15 ← [[Iļķene]] (Hilchensfähr) → 18 ← [[Englārte]] (Engelhardshof) → 20 ← [[Straupe]] (Roop) → 21 ← [[Lenči]] (Lenzenhof) → 18 ← [[Valmiera]] (Wolmar) → 18 ← [[Strenči]] (Stakeln) → 20 ← [[Gulbene]] (Gulben) ← 17 → [[Tõlliste]] (Teilizz) → 22 ← [[Kuigatsi]] (Kuikazz) → 24 ← [[Uderna]] (Uddern) → 25 ← [[Tartu]] (Dorpat) → 23 ← [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (Iggafer) → 23 ← [[Torma]] (Torma) → 25 ← [[Ninasi]] (Nennal) → 12 ← [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] piir.\n*[[Riia–Tallinna postimaantee|Riia–Pärnu–Tallinna postimaantee]] – mööda \"Suurt postiteed\" kuni [[Valmiera]]ni, siis 163 versta 7 postijaamaga: [[Valmiera]] (Wolmar) → 23 ← [[Rencēni]] (Ranzen) → 22 ← [[Ruhja]] (Rujen) → 21 ← [[Mõisaküla]] (Moiseküll) → 20 ← [[Kilingi]] (Kurkund) → 22 ← [[Surju]] (Surri) → 17 ← [[Pärnu]] (Pernau) → 25 ← [[Halinga]] (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.\n*[[Riia–Pihkva postimaantee]] – mööda \"Suurt postiteed\" kuni [[Gulbene]]ni, siis 116 versta 5 postijaamaga: [[Gulbene]] (Gulben) → 20 ← [[Hargla|Lipi]] (Lips) → 20 ← [[Mõniste]] (Menzen) → 20 ← [[Sänna]] (Sennen) → 29 ← [[Võru]] (Werro) → 27 ← [[Vastseliina]] (Neuhausen) (piirijaam)\n*[[Riia–Moskva postimaantee]] – 114 versta 5 postijaamaga: [[Riia]] (Riga) → 14 ← [[Salaspils]] (Kirchholm) → 21 ← [[Ogre]] (Ogershof) → 23 ← [[Jumprava]] (Jungfernhof) → 16 ← [[Skrīveri]] (Römershof) → 21 ← [[Koknese]] (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja [[Viciebsk]]i (Witebsk) kaudu Moskvasse\n\nEnne [[1917]]. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.\n\n25. veebruaril [[1918]] võtsid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi. Postiteenuseid okupatsioonivõimudele osutas Saksa sõjaväe välipost. Alates 1. maist 1918 lubati elanikel taas posti- ja telegraafiteenuste kasutamine.\n\nEesti Posti sünnipäevaks loetakse [[13. november|13. novembrit]] 1918, kui [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem kolonel [[Johann Unt]] määras oma käskkirjaga [[Hindrek Rikand]]i Tallinna posti-telegraafikontori komandandiks. Alustati posti-, telegraafi- ja telefoniasutuste ülevõtmist lahkuvatelt Saksa okupatsioonivõimudelt ning Eesti riigi postiametkonna loomisega. Tallinna postkontor võeti üle 15.-19. novembril. Tallinna peapostkontor tegutses tol ajal [[Vene tänav]] 9 majas. Lisaks [[Teedeministeerium]]i [[Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsus]]ele asus seal majas veel riigi pea[[telegraaf]]. [[Hindrek Rikand]] oli 1917-1918 Tallinna postkontori ülem ja 1918-1924 [[Postivalitsus]]e looja ja esimene ülem.\n\nEestil asuvate postkontorite varade sakslastelt ülevõtmisteks ja postkontorite avamiste korraldamiseks nimetati ametisse instruktorid: [[Konstantin Bõstrov]] – Harjumaa, [[Eduard Kepp]] – Järvamaa, [[Gustav Kuldsepp]] – Lihula, [[Martin Riimaste|Martin Riiman]] (Riimaste) – Läänemaa, [[Paul Tomson]] – Pärnumaa, [[Mihkel Savendi|Mihkel Saveljev]] (Savendi) – Saaremaa, [[Ado Siidam]] – Tartumaa, [[Oskar Pull]] – Viljandimaa, V. Krooni – Virumaa.\n\n1920. aasta lõpuks oli Eestis: 107 [[postkontor]]it ja 30 [[postiagentuur]]i (endisaegne lühend p.-ag.) ning 81 kirja- või [[postitalu]]. Esimesed postiagentuurid avati 1918. aastal, 21.03.1922. aastal võeti Riigikogus vastu “Postiagentuuride seadus” ning postiagentuurid avati kohtades, kus oli vähem tööd kui 2,5 postiametniku töönorm. Postiagentuuri konkreetne töötegija sai postitöö eest tasu vastavalt töömahule.\n\n1938. aastal oli Eestis: 122 [[postkontor]]it ja 603 [[postiagentuur]]i (endisaegne lühend p.-ag.) ning 2944 kirja- või [[postitalu]].\n\n==Eesti postmargid==\nEsimesed Eesti [[postmark|postmargid]] ilmusid müügile 22. novembril 1918 – [[Lillemustriga postmargid|lillemuster]] (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).\n{{vaata|Eesti postmargid}}\n===Eesti kohalikud postmargid===\n{{Vaata| Eesti kohalikud postmargid}}\n\n== Vaata ka ==\n* [[Eesti Post]]\n* [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum]]\n* [[Eesti postijaamade loend]]\n* [[Postipoiss]]\n* [[Postisaan]]\n* [[Postitalu]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n== Välislingid ==\n{{commonskat|Post of Estonia}}\n* [http://www.post.ee/?id=1095 Ajalugu - Eesti Post]\n* [http://www.filateelia.ee/ filateelia.ee]\n* [http://viki.filateelia.ee/index.php?title=Esileht viki.filateelia]\n* [http://www.algonet.se/~bert/estica/index.html Estonian Postal History]\n* [http://www.postalhistory.org/sites/estonia.htm Estonia Postal History Resources]\n* [[:ru:Категория:Изображения:Эстонские марки|Pilte Eesti postmarkidest vene Vikipeedias]]\n* [http://post.ee/?id=1595&product_id=8560&c_tpl=1019 Eesti postmark: Regulaarseid postiteenuseid Eestimaal 375, 2013]\n\n[[Kategooria:Post Eestis| ]]\n[[Kategooria:Eesti ajalugu]]","hash":"d5262ef6100cc87a3a10cea5bcff68eaff79e40af998e6ca3363819ca54cca1b","last_revision":"2022-10-29T14:40:52Z","first_revision":"2010-02-16T07:47:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.450507","cross_lingual_links":{"be-x-old":"Гісторыя пошты і паштовых марак Эстоніі","en":"Postage stamps and postal history of Estonia","hy":"Էստոնիայի փոստի և նամականիշերի պատմություն","ru":"История почты и почтовых марок Эстонии","uk":"Історія пошти і поштових марок Естонії"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.\n\nPostiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Liivimaa kindralkuberner (1629—1634) Johan Skytte andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik. Tallinna–Narva–Peterburi postimaantee – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 23 ← Pikaristi → 24 ← Varja → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 (sealhulgas ka Peterburi kubermangu piir) ← Narva → (Tallinna–Peterburi postimaantee) \"Suur postitee\", mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt Kuramaa ja Liivimaa kubermangu suunal Miitavi – Riia – 46 versta 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← Rannapungerja → 24 ← Väike-Pungerja postijaam→ 24 ← Jõhvi Tallinn–Pärnu – 97 versta 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← Saue postijaam (Friedrichshof) → 29 ← Ruunavere postijaam → 24 ← Sõtke → 22 ← Jädivere → 4 ← Liivimaa kubermangu piir (Tallinna–Riia postimaantee)\n\nPostiliiklust Liivimaa kubermangu, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik., Miitavi–Riia–Peterburi postimaantee ehk \"Suur postitee\" – 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Gulbene (Gulben) ← 17 → Tõlliste (Teilizz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikazz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Ninasi (Nennal) → 12 ← Eestimaa piir. Riia–Pärnu–Tallinna postimaantee – mööda \"Suurt postiteed\" kuni Valmierani, siis 163 versta 7 postijaamaga: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisaküla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir. Riia–Pihkva postimaantee – mööda \"Suurt postiteed\" kuni Gulbeneni, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbene (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Mõniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastseliina (Neuhausen) (piirijaam) Riia–Moskva postimaantee – 114 versta 5 postijaamaga: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 ← Jumprava (Jungfernhof) → 16 ← Skrīveri (Römershof) → 21 ← Koknese (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja Viciebski (Witebsk) kaudu Moskvasse\n\nEnne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.\n\n25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi. Postiteenuseid okupatsioonivõimudele osutas Saksa sõjaväe välipost. Alates 1. maist 1918 lubati elanikel taas posti- ja telegraafiteenuste kasutamine.\n\nEesti Posti sünnipäevaks loetakse 13. novembrit 1918, kui Kaitseliidu ülem kolonel Johann Unt määras oma käskkirjaga Hindrek Rikandi Tallinna posti-telegraafikontori komandandiks. Alustati posti-, telegraafi- ja telefoniasutuste ülevõtmist lahkuvatelt Saksa okupatsioonivõimudelt ning Eesti riigi postiametkonna loomisega. Tallinna postkontor võeti üle 15.-19. novembril. Tallinna peapostkontor tegutses tol ajal Vene tänav 9 majas. Lisaks Teedeministeeriumi Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsusele asus seal majas veel riigi peatelegraaf. Hindrek Rikand oli 1917-1918 Tallinna postkontori ülem ja 1918-1924 Postivalitsuse looja ja esimene ülem.\n\nEestil asuvate postkontorite varade sakslastelt ülevõtmisteks ja postkontorite avamiste korraldamiseks nimetati ametisse instruktorid: Konstantin Bõstrov – Harjumaa, Eduard Kepp – Järvamaa, Gustav Kuldsepp – Lihula, Martin Riiman (Riimaste) – Läänemaa, Paul Tomson – Pärnumaa, Mihkel Saveljev (Savendi) – Saaremaa, Ado Siidam – Tartumaa, Oskar Pull – Viljandimaa, V. Krooni – Virumaa.\n\n1920. aasta lõpuks oli Eestis: 107 postkontorit ja 30 postiagentuuri (endisaegne lühend p.-ag.) ning 81 kirja- või postitalu. Esimesed postiagentuurid avati 1918. aastal, 21.03.1922. aastal võeti Riigikogus vastu \"Postiagentuuride seadus\" ning postiagentuurid avati kohtades, kus oli vähem tööd kui 2,5 postiametniku töönorm. Postiagentuuri konkreetne töötegija sai postitöö eest tasu vastavalt töömahule.\n\n1938. aastal oli Eestis: 122 postkontorit ja 603 postiagentuuri (endisaegne lühend p.-ag.) ning 2944 kirja- või postitalu.\n\nEsimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).\n\nEesti Post Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum Eesti postijaamade loend Postipoiss Postisaan Postitalu\n\nAjalugu - Eesti Post filateelia.ee viki.filateelia Estonian Postal History Estonia Postal History Resources Pilte Eesti postmarkidest vene Vikipeedias Eesti postmark: Regulaarseid postiteenuseid Eestimaal 375, 2013\n\nKategooria:Post Eestis Kategooria:Eesti ajalugu\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist.","translated_text":"The Estonian State Postal Service has grown out of the Swedish State Postal System established in 1636.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.","translated_text":"In Estonia and Lithuania, a postal order for the patronage of Queen Christina was implemented in 1638.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Postitraktid","translated_text":"Postal tracts","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond.","translated_text":"From the middle of the 17th century, the Estonian Knights organized postal services in the Estonian city-states.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liivimaa kindralkuberner (1629—1634) Johan Skytte andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km).","translated_text":"In December 1630, Lieutenant Governor-General Johan Skytte issued the Postal Order Act, requiring post stations to be established on the main roads (war roads) every 2 miles (14.8 km).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.","translated_text":"The Estonian government passed through three postal routes (tract: linking the city of Tallinn and the capital of the Empire, St. Petersburg; the capital, St. Petersburg, through the Kingdom of Lithuania and the Kingdom of Curaçao and the Kingdom of Prussia; postal route linking the city of Tallinn and the city of Riyadh), along which a network of post stations was built.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176#v=onepage&q&f=false lk.26–27]]","char_index":325,"name":null,"url":"http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49548,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:10.457014-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (62 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinna–Narva–Peterburi postimaantee – 202 versta 9 postijaamaga: Reval ← 21 versta → Jõelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Põdruse → 23 ← Pikaristi → 24 ← Varja → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 (sealhulgas ka Peterburi kubermangu piir) ← Narva → (Tallinna–Peterburi postimaantee) \"Suur postitee\", mis algas riigipiirist ja läbis eelnevalt Kuramaa ja Liivimaa kubermangu suunal Miitavi – Riia – 46 versta 2 postijaamaga: Liivimaa kubermangu piirilt → 2 ← Rannapungerja → 24 ← Väike-Pungerja postijaam→ 24 ← Jõhvi Tallinn–Pärnu – 97 versta 4 postijaamaga: Tallinn → 18 ← Saue postijaam (Friedrichshof) → 29 ← Ruunavere postijaam → 24 ← Sõtke → 22 ← Jädivere → 4 ← Liivimaa kubermangu piir (Tallinna–Riia postimaantee)","translated_text":"Tallinn ⁇ Narva ⁇ Petersburg postal route ⁇ 202 versta 9 post stations: Reval ← 21 versta → Jöelähtme → 23 ← Kahala → 22 ← Loobu → 21 ← Nord → 23 ← Pikaristi → 24 ← Shara → 24 ← Jõhvi → 20 ← Voka → 11 ← Vaivara → 17 (including the border of the governorate of St. Petersburg) ← Narva → (Tallinna ⁇ Peterburi postimaantee) \"Great postal route\", which started from the state border and passed previously along the border of Miitavi ⁇ Riya ⁇ 46 versta 2 post stations:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Postiliiklust Liivimaa kubermangu, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus.","translated_text":"From the middle of the 17th century, the Libyan cavalry organized postal services in the areas of the Libyan governorate in southern Estonia, and from the 19th century, the Libyan government.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik., Miitavi–Riia–Peterburi postimaantee ehk \"Suur postitee\" – 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Gulbene (Gulben) ← 17 → Tõlliste (Teilizz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikazz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Ninasi (Nennal) → 12 ← Eestimaa piir.","translated_text":"Kubermangu was crossed by four postal routes along which a network of post stations had been built, Miitavi ⁇ Riia ⁇ Peterbur postway or \"Great Postway\" ⁇ 335 versta to 17 post stations: from the border of Kuramaa ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Hilchensfähr) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 Valmiera (Wolmar) 18 ← Strenči (Stak) 20 → Gulben → 17 → The Realists (Tezz) 22 (Deggen) 24 → Tarnazz → 25 → 25 ← Uttemberg → 23 → Kuurma → 25 ← Uttemberg → 25 → 25 → Kuurma → 23 → Kuurma → 23 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 23 →","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk.176–178]]","char_index":80,"name":null,"url":"http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49548,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:10.457014-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (62 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee]","char_index":81,"name":null,"url":"http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":69540,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:10.743995-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.87451171875},{"content":"[Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee]","char_index":81,"name":null,"url":"http://www.filateelia.ee","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":58288,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:11.587118-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (62 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Riia–Pärnu–Tallinna postimaantee – mööda \"Suurt postiteed\" kuni Valmierani, siis 163 versta 7 postijaamaga: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisaküla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.","translated_text":"Riia ⁇ Pärnu ⁇ Tallinna postal route ⁇ along the \"Great Post Road\" to Valmier, then 163 to compare to 7 post stations: Valmiera (Wolmar) → 23 ← Rencēni (Ranzen) → 22 ← Ruhja (Rujen) → 21 ← Mõisakilla (Moiseküll) → 20 ← Kilingi (Kurkund) → 22 ← Surju (Surri) → 17 ← Pärnu (Pernau) → 25 ← Halinga (Hallik) → 13 ← border with Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Riia–Pihkva postimaantee – mööda \"Suurt postiteed\" kuni Gulbeneni, siis 116 versta 5 postijaamaga: Gulbene (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Mõniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastseliina (Neuhausen) (piirijaam) Riia–Moskva postimaantee – 114 versta 5 postijaamaga: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 ← Jumprava (Jungfernhof) → 16 ← Skrīveri (Römershof) → 21 ← Koknese (Kokenhusen) → 19 versta piirini ja Viciebski (Witebsk) kaudu Moskvasse","translated_text":"Riia ⁇ Pihkva postal route ⁇ along the \"Great Postway\" to Gulbenen, then 116 to 5 post stations: Gulbene (Gulben) → 20 ← Lipi (Lips) → 20 ← Monniste (Menzen) → 20 ← Sänna (Sennen) → 29 ← Võru (Werro) → 27 ← Vastzelina (Neuhausen) (border station) Riia ⁇ Moskva postal route ⁇ 114 to 5 post stations: Riia (Riga) → 14 ← Salaspils (Kirchholm) → 21 ← Ogre (Ogershof) → 23 Jumprava (Jungfernhof) 16 → Skrebrava (Römershof) → 21 ← Konnva (Kokenen) → 19 to the Victorian border (Weski → Moscow) ←","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.","translated_text":"Before 1917, the territory of the Republic of Estonia had 157 post offices, in addition to three independent state telephone stations.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.","translated_text":"On 25 February 1918, the German occupying powers seized the post office in Tallinn and liquidated the existing postal system.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Postiteenuseid okupatsioonivõimudele osutas Saksa sõjaväe välipost.","translated_text":"Postal services were provided to the occupying powers from the perspective of the German army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 1. maist 1918 lubati elanikel taas posti- ja telegraafiteenuste kasutamine.","translated_text":"From May 1, 1918, residents were again allowed to use postal and telegraph services.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Posti sünnipäevaks loetakse 13. novembrit 1918, kui Kaitseliidu ülem kolonel Johann Unt määras oma käskkirjaga Hindrek Rikandi Tallinna posti-telegraafikontori komandandiks.","translated_text":"The birthday of the Estonian Post is considered to be 13 November 1918, when Colonel Johann Unt, Commander-in-Chief of the Defence League, appointed Hindrek as Commander of the Postal and Telegraph Office in Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alustati posti-, telegraafi- ja telefoniasutuste ülevõtmist lahkuvatelt Saksa okupatsioonivõimudelt ning Eesti riigi postiametkonna loomisega.","translated_text":"The takeover of postal, telegraphic and telephone services from the departing German occupying powers and the establishment of the Estonian State Post Office were initiated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinna postkontor võeti üle 15.-19. novembril.","translated_text":"The Tallinn post office was taken over on 15-19 November.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinna peapostkontor tegutses tol ajal Vene tänav 9 majas.","translated_text":"The main post office in Tallinn at the time was located at 9 Russian Street.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks Teedeministeeriumi Posti-Telegraafi-Telefoni Peavalitsusele asus seal majas veel riigi peatelegraaf.","translated_text":"In addition to the Post-Telegraphic-Telephone Headquarters of the Ministry of Transport, the head of state also lived in the house.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hindrek Rikand oli 1917-1918 Tallinna postkontori ülem ja 1918-1924 Postivalitsuse looja ja esimene ülem.","translated_text":"Hindrek Rikand was the head of the Tallinn Post Office from 1917 to 1918 and the founder and first head of the Postal Government from 1918 to 1924.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestil asuvate postkontorite varade sakslastelt ülevõtmisteks ja postkontorite avamiste korraldamiseks nimetati ametisse instruktorid: Konstantin Bõstrov – Harjumaa, Eduard Kepp – Järvamaa, Gustav Kuldsepp – Lihula, Martin Riiman (Riimaste) – Läänemaa, Paul Tomson – Pärnumaa, Mihkel Saveljev (Savendi) – Saaremaa, Ado Siidam – Tartumaa, Oskar Pull – Viljandimaa, V. Krooni – Virumaa.","translated_text":"The following instructors were appointed for the acquisition of Estonian post office assets from the Germans and the opening of the post offices: Konstantin Bõstrov ⁇ Harjumaa, Eduard Kepp ⁇ Järvumaa, Gustav Kuldsepp ⁇ Lihula, Martin Riiman (Rome) ⁇ Westland, Paul Tomson ⁇ Pärnumaa, Mihkel Saveljev (Savendi) ⁇ Saaremaa, Ado Siidam ⁇ Tartumaa, Oskar Pull ⁇ Viljandimaa, V. Krooni ⁇ Virumaa.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1920. aasta lõpuks oli Eestis: 107 postkontorit ja 30 postiagentuuri (endisaegne lühend p.-ag.) ning 81 kirja- või postitalu.","translated_text":"By the end of 1920, Estonia had 107 post offices and 30 post offices (currently abbreviated as p.g.) and 81 post offices.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimesed postiagentuurid avati 1918. aastal, 21.03.1922. aastal võeti Riigikogus vastu \"Postiagentuuride seadus\" ning postiagentuurid avati kohtades, kus oli vähem tööd kui 2,5 postiametniku tö��norm.","translated_text":"The first post offices were opened in 1918. On 21 March 1922, the Riigikogu adopted the Post Office Act and post offices were opened in places with fewer than 2.5 post officers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Postiagentuuri konkreetne töötegija sai postitöö eest tasu vastavalt töömahule.","translated_text":"The postal agency's specific worker was paid for his postal work according to the volume of work.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1938. aastal oli Eestis: 122 postkontorit ja 603 postiagentuuri (endisaegne lühend p.-ag.) ning 2944 kirja- või postitalu.","translated_text":"In 1938, Estonia had 122 post offices and 603 post offices (currently abbreviated as p.g.) and 2944 post offices.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Eesti postmargid","translated_text":"Estonian postage stamps","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimesed Eesti postmargid ilmusid müügile 22. novembril 1918 – lillemuster (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).","translated_text":"The first Estonian postage stamps appeared for sale on 22 November 1918 ⁇ Flower Model (5 copies) and on 30 November Flower Model (15 copies).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Eesti kohalikud postmargid","translated_text":"Local postage stamps of Estonia","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Post Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum Eesti postijaamade loend Postipoiss Postisaan Postitalu","translated_text":"List of postal stations of Estonia Post Office of the Estonian People's Museum","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ajalugu - Eesti Post filateelia.ee viki.filateelia Estonian Postal History Estonia Postal History Resources Pilte Eesti postmarkidest vene Vikipeedias Eesti postmark: Regulaarseid postiteenuseid Eestimaal 375, 2013","translated_text":"History - Estonia Post filateelia.ee viki.filateelia Estonian Postal History Estonia Postal History Resources Pictures from the Estonian postage stamps in the Russian Wikipedia Estonian postmark: Regular postal services in Estonia 375, 2013","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Post Eestis Kategooria:Eesti ajalugu","translated_text":"Category:History of Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Postiliiklust Eestimaa kubermangus korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Eestimaa rüütelkond. Liivimaa kindralkuberner (1629—1634) Johan Skytte andis detsembris 1630 välja postikorraldusseaduse, millega pidi põhimaanteede (sõjamaanteede) juurde loodama postijaamad iga 2 miili tagant (14,8 km). Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti: mis ühendasid kubermangulinna, Tallinna ja keisririigi pealinna, Peterburi; pealinna Peterburi läbi Liivi- ja Kuramaa kubermangu Preisimaa kuningriigiga; postitee, mis ühendas kubermangulinna, Tallinna ja kubermangulinna Riia), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik.","translated_text":"From the middle of the 17th century, the Estonian Knights organized postal services in the Estonian city-states. In December 1630, Lieutenant Governor-General Johan Skytte issued the Postal Order Act, requiring post stations to be established on the main roads (war roads) every 2 miles (14.8 km). The Estonian government passed through three postal routes (tract: linking the city of Tallinn and the capital of the Empire, St. Petersburg; the capital, St. Petersburg, through the Kingdom of Lithuania and the Kingdom of Curaçao and the Kingdom of Prussia; postal route linking the city of Tallinn and the city of Riyadh), along which a network of post stations was built.","citations":[{"content":"[Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176#v=onepage&q&f=false lk.26–27]]","char_index":623,"name":null,"url":"http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49548,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:10.457014-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (62 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Postiliiklust Liivimaa kubermangu, Lõuna-Eesti aladel korraldas alates 17. sajandi keskpaigast Liivimaa rüütelkond, 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli postiteed, mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik., Miitavi–Riia–Peterburi postimaantee ehk \"Suur postitee\" – 335 versta 17 postijaamaga: Kuramaa piirilt ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Engelhardshof) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 ← Valmiera (Wolmar) → 18 ← Strenči (Stakeln) → 20 ← Gulbene (Gulben) ← 17 → Tõlliste (Teilizz) → 22 ← Kuigatsi (Kuikazz) → 24 ← Uderna (Uddern) → 25 ← Tartu (Dorpat) → 23 ← Igavere (Iggafer) → 23 ← Torma (Torma) → 25 ← Ninasi (Nennal) → 12 ← Eestimaa piir.","translated_text":"From the middle of the 17th century, the Libyan cavalry organized postal services in the areas of the Libyan governorate in southern Estonia, and from the 19th century, the Libyan government. Kubermangu was crossed by four postal routes along which a network of post stations had been built, Miitavi ⁇ Riia ⁇ Peterbur postway or \"Great Postway\" ⁇ 335 versta to 17 post stations: from the border of Kuramaa ← 2 versta → Olaine (Olai) → 20 ← Riia (Riga) → 11 ← Ādaži (Neuermühlen) → 15 ← Iļķene (Hilchensfähr) → 18 ← Englārte (Hilchensfähr) → 20 ← Straupe (Roop) → 21 ← Lenči (Lenzenhof) → 18 Valmiera (Wolmar) 18 ← Strenči (Stak) 20 → Gulben → 17 → The Realists (Tezz) 22 (Deggen) 24 → Tarnazz → 25 → 25 ← Uttemberg → 23 → Kuurma → 25 ← Uttemberg → 25 → 25 → Kuurma → 23 → Kuurma → 23 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 25 → 23 →","citations":[{"content":"[Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk.176–178]]","char_index":234,"name":null,"url":"http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49548,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:10.457014-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (62 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee]","char_index":235,"name":null,"url":"http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":69540,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:10.743995-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.87451171875},{"content":"[Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee]","char_index":235,"name":null,"url":"http://www.filateelia.ee","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":58288,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:11.587118-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (62 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Rahvuslik Kontakt","wikicode":"'''Rahvuslik Kontakt''' on eesti- ja rootsikeelne [[ajakiri]], mis ilmub [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is. See on [[Rootsi Eestlaste Liit|Rootsi Eestlaste Liidu]] väljaanne.\n\nAjakiri asutati [[1957]]. aastal eestikeelsena esialgse nimega Kontakt. Peatselt selgus, et Rootsis juba on samanimeline ajakiri, misjärel sai ajakirja uueks nimeks Rahvuslik Kontakt. Ajakiri ilmus neli korda aastas. 2014. aasta lõpuni oli vastutav toimetaja [[Rein Asu]]. Tegevtoimetaja oli 1987. aastani [[Ahti Pae]] ja aastail 1987–2014 [[Mai Raud-Pähn]]. Kaastoimetaja on olnud [[Uno Schultz]], keeletoimetaja oli [[Silvi Nemvalts]][Ajakiri Rahvuslik KONTAKT muutub uuest aastast digitaalseks. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 26. november 2014]. Toimetus asub [[Stockholmi Eesti Maja]]s.\n\n2014-2016 oli ajakirja peatoimetajaks Filip Laurits [[[Mai Raud-Pähn]]. Lõpetuseks. Rahvuslik Kontakt 2014, nr 4]. Alates 2016. aastast on peatoimetajaks Sirle Sööt. Rahvusliku Kontakti toimetusse kuuluvad veel [[Aho Rebas]], [[Mai Raud-Pähn]], Taave Sööt Vahermägi, Kätlin Aare, Evelin Tamm, Liine Jaanivald. \n\nAlates 2015. aastast ilmub ajakiri kord aastas. Ajakiri on eesti- ja rootsikeelne, värviline ning digitaalselt loetav Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel www.sverigeesterna.se. \n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n* [http://sverigeesterna.se/rahvuslik-kontakt/ Rahvuslik Kontakt Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel]\n* [http://www.neljas.ee/est/parnu/parnu/?news=972865&category=14 Ilmus ajakirja Rahvuslik Kontakt kahesajas number], neljas.ee, 19. detsember 2008\n\n[[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]]\n[[Kategooria:Rootsi ajakirjad]]","hash":"6acaebe2e7c2f477420681afbf36c7a962b4cff95b282556132a2e449b21c28f","last_revision":"2020-01-03T23:10:10Z","first_revision":"2010-02-16T08:20:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.511389","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Rahvuslik Kontakt on eesti- ja rootsikeelne ajakiri, mis ilmub Rootsis Stockholmis. See on Rootsi Eestlaste Liidu väljaanne.\n\nAjakiri asutati 1957. aastal eestikeelsena esialgse nimega Kontakt. Peatselt selgus, et Rootsis juba on samanimeline ajakiri, misjärel sai ajakirja uueks nimeks Rahvuslik Kontakt. Ajakiri ilmus neli korda aastas. 2014. aasta lõpuni oli vastutav toimetaja Rein Asu. Tegevtoimetaja oli 1987. aastani Ahti Pae ja aastail 1987–2014 Mai Raud-Pähn. Kaastoimetaja on olnud Uno Schultz, keeletoimetaja oli Silvi Nemvalts. Toimetus asub Stockholmi Eesti Majas.\n\n2014-2016 oli ajakirja peatoimetajaks Filip Laurits . Alates 2016. aastast on peatoimetajaks Sirle Sööt. Rahvusliku Kontakti toimetusse kuuluvad veel Aho Rebas, Mai Raud-Pähn, Taave Sööt Vahermägi, Kätlin Aare, Evelin Tamm, Liine Jaanivald.\n\nAlates 2015. aastast ilmub ajakiri kord aastas. Ajakiri on eesti- ja rootsikeelne, värviline ning digitaalselt loetav Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel www.sverigeesterna.se.\n\nRahvuslik Kontakt Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel Ilmus ajakirja Rahvuslik Kontakt kahesajas number, neljas.ee, 19. detsember 2008\n\nKategooria:Väliseesti ajakirjad Kategooria:Rootsi ajakirjad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rahvuslik Kontakt on eesti- ja rootsikeelne ajakiri, mis ilmub Rootsis Stockholmis.","translated_text":"National Contact is an Estonian and Swedish language magazine published in Stockholm, Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See on Rootsi Eestlaste Liidu väljaanne.","translated_text":"This is an edition of the Swedish Estonian Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ajakiri asutati 1957. aastal eestikeelsena esialgse nimega Kontakt.","translated_text":"The journal was founded in 1957 under the original Estonian name of Kontakt.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peatselt selgus, et Rootsis juba on samanimeline ajakiri, misjärel sai ajakirja uueks nimeks Rahvuslik Kontakt.","translated_text":"It soon became clear that there was already a magazine of the same name in Sweden, which was renamed National Contact.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ajakiri ilmus neli korda aastas.","translated_text":"The paper appeared four times a year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2014. aasta lõpuni oli vastutav toimetaja Rein Asu.","translated_text":"As of the end of 2014, the editor-in-chief was Rein Asu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tegevtoimetaja oli 1987. aastani Ahti Pae ja aastail 1987–2014 Mai Raud-Pähn.","translated_text":"The editor-in-chief was Ahti Pae until 1987 and Mai Raud-Pähn from 1987 to 2014.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaastoimetaja on olnud Uno Schultz, keeletoimetaja oli Silvi Nemvalts.","translated_text":"The co-editor has been Uno Schultz, the language editor was Silvi Nemvalts.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Ajakiri Rahvuslik KONTAKT muutub uuest aastast digitaalseks. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 26. november 2014]","char_index":69,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Toimetus asub Stockholmi Eesti Majas.","translated_text":"The service is based at the Estonian House in Stockholm.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2014","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-2016 oli ajakirja peatoimetajaks Filip Laurits .","translated_text":"-In 2016, Filip Laurits was the magazine's editor-in-chief.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[[Mai Raud-Pähn]]. Lõpetuseks. Rahvuslik Kontakt 2014, nr 4]","char_index":48,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 2016. aastast on peatoimetajaks Sirle Sööt.","translated_text":"Since 2016, Sirle Söd has been the editor-in-chief.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rahvusliku Kontakti toimetusse kuuluvad veel Aho Rebas, Mai Raud-Pähn, Taave Sööt Vahermägi, Kätlin Aare, Evelin Tamm, Liine Jaanivald.","translated_text":"The national contact also includes Aho Rebas, Mai Raud-Pähn, Taave Sööt Vahermägi, Kätlin Aare, Evelin Tamm, Liine Jaanivald.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 2015. aastast ilmub ajakiri kord aastas.","translated_text":"Since 2015, the magazine has been published annually.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ajakiri on eesti- ja rootsikeelne, värviline ning digitaalselt loetav Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel www.sverigeesterna.se.","translated_text":"The journal is available in Estonian and Swedish, in colour and digitally on the Swedish Estonian Union website www.sverigeesterna.se.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rahvuslik Kontakt Rootsi Eestlaste Liidu kodulehel Ilmus ajakirja Rahvuslik Kontakt kahesajas number, neljas.ee, 19. detsember 2008","translated_text":"National Contact on the website of the Swedish Union of Estonians Published in the journal National Contact in two volumes, 4as.ee, 19 December 2008","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Väliseesti ajakirjad Kategooria:Rootsi ajakirjad","translated_text":":Foreign magazines Category:Swedish magazines","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"2014. aasta lõpuni oli vastutav toimetaja Rein Asu. Tegevtoimetaja oli 1987. aastani Ahti Pae ja aastail 1987–2014 Mai Raud-Pähn. Kaastoimetaja on olnud Uno Schultz, keeletoimetaja oli Silvi Nemvalts.","translated_text":"As of the end of 2014, the editor-in-chief was Rein Asu. The editor-in-chief was Ahti Pae until 1987 and Mai Raud-Pähn from 1987 to 2014. The co-editor has been Uno Schultz, the language editor was Silvi Nemvalts.","citations":[{"content":"[Ajakiri Rahvuslik KONTAKT muutub uuest aastast digitaalseks. [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]], 26. november 2014]","char_index":199,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2014 -2016 oli ajakirja peatoimetajaks Filip Laurits .","translated_text":"This appropriation is intended to cover: -In 2016, Filip Laurits was the magazine's editor-in-chief.","citations":[{"content":"[[[Mai Raud-Pähn]]. Lõpetuseks. Rahvuslik Kontakt 2014, nr 4]","char_index":53,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Beira (Mosambiik)","wikicode":"{{linn\n| nimi = Beira\n| hääldus = \n| omakeelne_nimi_1 = | |\n| lipu_pilt = \n| lipu_link = \n| vapi_pilt = \n| vapi_link = \n| pindala = \n| elanikke = 533 825 (2017)\n| laius = 19/50//S\n| pikkus = 34/51//E\n| asendikaart = Mosambiik\n}}\n\n'''Beira''' on [[linn]] [[Mosambiik|Mosambiigis]], [[Sofala provints]]i halduskeskus. \n\nBeira on [[Maputo]] järel Mosambiigi suuruselt teine linn.\n\n== Ajalugu ==\n\nBeira asutasid [[portugal]]lased [[1890]] [[Chiveve jõgi|Chiveve jõe]] [[suue|suudmesse]] ja kandis algul '''Chiveve''' nime. Peatselt sai sellest Mosambiigi suurim [[sadam]] varem sellel kohal olnud [[Sofala]] asemel. [[Kolonisaator]]id hakkasid kolima Chivevesse ja alustasid seal majandustegevust.\n\nPortugallased rajasid Chivevesse juba samal 1890. aastal [[raudtee]] [[Rodeesia]]st. Esialgu oli raudtee [[rööpmelaius]] 610 mm, aga [[1900]]. aastal ehitati see ümber uue rööpmalaiusega 1067 mm.\n\n[[Pilt:Beira-c1905.jpg|pisi|vasakul|Beira aastal 1905]]\n[[Pilt:Beira center 2000.jpg|pisi|vasakul|Beira kesklinn]]\n\n[[1907]] külastas Beirat Portugali kroonprints Luís Filipe, kes oli esimene Mosambiiki külastanud kuningaperekonna liige. Teda saatis suur menu ja tema järgi nimetati Chiveve linn ümber Beiraks – [[Beira vürst]] oli Portugali kroonprints(ess)i traditsiooniline tiitel. 1907 andis Portugal Beirale linna staatuse.\n\nAlates [[1891]] asus Chiveves (hiljem Beiras) [[Mosambiigi Kompanii]] (''Companhia de Moçambique'') peakorter. Kompanii ühtlasi haldas linna kuni [[1942]], mil linna haldus läks Portugali võimude kätte.\n\nEnne Mosambiigi iseseisvumist oli Beira tuntud Ida-Aafrika kohta hea [[sadam]]a poolest, samuti [[turism]]i-, [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]keskusena. Linn oli paljurahvuseline, seal elasid ja töötasid nii eurooplased, [[hiinlased]], [[indialased]] kui aafriklastest pärismaalased. Rodeesial puudus merepiir ja Beira toimis Rodeesia sadamana. Sel põhjusel oli Beiras suur ingliskeelne kogukond. 1970. aastal elas Beiras 113 770 elanikku.\n\n[[1975]] andis Portugal kõigile oma [[koloonia]]tele [[iseseisvus]]e. Enamik portugallasi lahkus maalt. Võimu haaras [[marksism|marksistlik]] [[FRELIMO]], kes moodustas valitsuse. Seevastu Rodeesia ja [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] valitsused hakkasid rahastama valitsusvastast relvastatud organisatsiooni [[RENAMO]], kes algatas kodusõja. See kestis kuni [[1992]]. aastani ja lükkas riigi peaaegu täielikku kaosesse. Väliskaubandus ja turism kukkusid kokku, levisid nälg, haigused ja vaesus. [[2000. aasta Mosambiigi uputus]] laastas Beirat ja ümberkaudseid alasid, jättes miljonid kodutuks ja kahjustades tugevalt veel säilinud majandust.\n\nBeira on üks väheseid Mosambiigi sadamaid, kus on raudtee. [[Zimbabwe]] jaoks on raudteeühendus Beira sadamaga niivõrd oluline, et tema eellase [[Lõuna-Rodeesia]] väed turvasid kodusõja ajal Beirasse viivat raudteed ja sellega paralleelselt kulgevat [[maantee]]d.\n\n== Välislingid ==\n{{commonskat-tekstina|Beira|Beira}}\n\n[[Kategooria:Mosambiigi linnad]]\n[[Kategooria:Sadamalinnad]]","hash":"c184acf41dc52a9ab533a7402f94f4152095adb47e124c0425a7588825c6072c","last_revision":"2023-03-03T16:33:02Z","first_revision":"2010-02-16T09:16:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.581027","cross_lingual_links":{"af":"Beira","ar":"بيرا (موزمبيق)","arz":"بيرا (مدينه فى بيرا ديستريكت)","azb":"بیرا، موزامبیک","be":"Бейра","bg":"Бейра","br":"Beira (Mozambik)","ca":"Beira","ceb":"Beira (kapital sa lalawigan)","cs":"Beira (Mosambik)","da":"Beira","de":"Beira (Mosambik)","el":"Μπέιρα","en":"Beira, Mozambique","eo":"Beira","es":"Beira (Mozambique)","eu":"Beira (Mozambike)","fa":"بیرا، موزامبیک","fi":"Beira","fr":"Beira (Mozambique)","frr":"Beira (Steed uun Mosambik)","ha":"Beira","he":"ביירה (מוזמביק)","hr":"Beira","hu":"Beira","hy":"Բեյրա (Մոզամբիկ)","id":"Beira, Mozambik","it":"Beira (Mozambico)","ja":"ベイラ (モザンビーク)","ka":"ბეირა","kk":"Бейра","ko":"베이라","lt":"Beira","mdf":"Бэйра","mi":"Beira, Mozambique","nl":"Beira (stad)","nb":"Beira","pl":"Beira (miasto)","pt":"Beira (Moçambique)","ro":"Beira, Mozambic","ru":"Бейра (Мозамбик)","sk":"Beira (Mozambik)","sr":"Беира","sv":"Beira","sw":"Beira (Msumbiji)","th":"ไบรา","tr":"Beira, Mozambik","uk":"Бейра (Мозамбік)","ur":"بیئرا، موزمبیق","uz":"Beyra","war":"Beira, Mozambique","zh":"贝拉","zu":"Beira"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Beira on linn Mosambiigis, Sofala provintsi halduskeskus.\n\nBeira on Maputo järel Mosambiigi suuruselt teine linn.\n\nBeira asutasid portugallased 1890 Chiveve jõe suudmesse ja kandis algul Chiveve nime. Peatselt sai sellest Mosambiigi suurim sadam varem sellel kohal olnud Sofala asemel. Kolonisaatorid hakkasid kolima Chivevesse ja alustasid seal majandustegevust.\n\nPortugallased rajasid Chivevesse juba samal 1890. aastal raudtee Rodeesiast. Esialgu oli raudtee rööpmelaius 610 mm, aga 1900. aastal ehitati see ümber uue rööpmalaiusega 1067 mm.\n\n1907 külastas Beirat Portugali kroonprints Luís Filipe, kes oli esimene Mosambiiki külastanud kuningaperekonna liige. Teda saatis suur menu ja tema järgi nimetati Chiveve linn ümber Beiraks – Beira vürst oli Portugali kroonprints(ess)i traditsiooniline tiitel. 1907 andis Portugal Beirale linna staatuse.\n\nAlates 1891 asus Chiveves (hiljem Beiras) Mosambiigi Kompanii (Companhia de Moçambique) peakorter. Kompanii ühtlasi haldas linna kuni 1942, mil linna haldus läks Portugali võimude kätte.\n\nEnne Mosambiigi iseseisvumist oli Beira tuntud Ida-Aafrika kohta hea sadama poolest, samuti turismi-, kalapüügi ja kaubanduskeskusena. Linn oli paljurahvuseline, seal elasid ja töötasid nii eurooplased, hiinlased, indialased kui aafriklastest pärismaalased. Rodeesial puudus merepiir ja Beira toimis Rodeesia sadamana. Sel põhjusel oli Beiras suur ingliskeelne kogukond. 1970. aastal elas Beiras 113 770 elanikku.\n\n1975 andis Portugal kõigile oma kolooniatele iseseisvuse. Enamik portugallasi lahkus maalt. Võimu haaras marksistlik FRELIMO, kes moodustas valitsuse. Seevastu Rodeesia ja Lõuna-Aafrika valitsused hakkasid rahastama valitsusvastast relvastatud organisatsiooni RENAMO, kes algatas kodusõja. See kestis kuni 1992. aastani ja lükkas riigi peaaegu täielikku kaosesse. Väliskaubandus ja turism kukkusid kokku, levisid nälg, haigused ja vaesus. 2000. aasta Mosambiigi uputus laastas Beirat ja ümberkaudseid alasid, jättes miljonid kodutuks ja kahjustades tugevalt veel säilinud majandust.\n\nBeira on üks väheseid Mosambiigi sadamaid, kus on raudtee. Zimbabwe jaoks on raudteeühendus Beira sadamaga niivõrd oluline, et tema eellase Lõuna-Rodeesia väed turvasid kodusõja ajal Beirasse viivat raudteed ja sellega paralleelselt kulgevat maanteed.\n\nKategooria:Mosambiigi linnad Kategooria:Sadamalinnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Beira on linn Mosambiigis, Sofala provintsi halduskeskus.","translated_text":"Beira is a city in Mozambique, the administrative centre of the province of Sofala.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Beira on Maputo järel Mosambiigi suuruselt teine linn.","translated_text":"Beira is the second largest city in Mozambique after Maputo.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Beira asutasid portugallased 1890 Chiveve jõe suudmesse ja kandis algul Chiveve nime.","translated_text":"Beira was founded by the Portuguese in 1890 at the mouth of the Chiveve River and was originally named Chiveve.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peatselt sai sellest Mosambiigi suurim sadam varem sellel kohal olnud Sofala asemel.","translated_text":"It soon became the largest port in Mozambique, replacing the previous port of Sofala.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kolonisaatorid hakkasid kolima Chivevesse ja alustasid seal majandustegevust.","translated_text":"The colonists began to move to Chiveve and started economic activity there.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Portugallased rajasid Chivevesse juba samal 1890. aastal raudtee Rodeesiast.","translated_text":"The Portuguese had already built a railway in Chiveve in 1890.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esialgu oli raudtee rööpmelaius 610 mm, aga 1900. aastal ehitati see ümber uue rööpmalaiusega 1067 mm.","translated_text":"Originally, the railway was 610 mm wide, but in 1900 it was rebuilt with a new track gauge of 1067 mm.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1907 külastas Beirat Portugali kroonprints Luís Filipe, kes oli esimene Mosambiiki külastanud kuningaperekonna liige.","translated_text":"In 1907, Beirut was visited by Portuguese Crown Prince Luís Filipe, who was the first member of the royal family to visit Mozambique.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda saatis suur menu ja tema järgi nimetati Chiveve linn ümber Beiraks – Beira vürst oli Portugali kroonprints(ess)i traditsiooniline tiitel.","translated_text":"He was sent a large menu and after him the city of Chiveve was named Beira.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1907 andis Portugal Beirale linna staatuse.","translated_text":"In 1907 Beira was granted city status by Portugal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1891 asus Chiveves (hiljem Beiras) Mosambiigi Kompanii (Companhia de Moçambique) peakorter.","translated_text":"From 1891, the headquarters of the Companhia de Moçambique was located in Chiveves (later Beiras).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kompanii ühtlasi haldas linna kuni 1942, mil linna haldus läks Portugali võimude kätte.","translated_text":"The company also controlled the city until 1942, when the city was taken over by Portuguese authorities.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enne Mosambiigi iseseisvumist oli Beira tuntud Ida-Aafrika kohta hea sadama poolest, samuti turismi-, kalapüügi ja kaubanduskeskusena.","translated_text":"Before Mozambique's independence, Beira was known for its good port in East Africa, as well as its tourism, fishing and trade centers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linn oli paljurahvuseline, seal elasid ja töötasid nii eurooplased, hiinlased, indialased kui aafriklastest pärismaalased.","translated_text":"The city was multi-ethnic, with Europeans, Chinese, Indians, and indigenous Africans living and working there.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rodeesial puudus merepiir ja Beira toimis Rodeesia sadamana.","translated_text":"Rhodesia lacked a maritime boundary and Beira acted as the port of Rhodesia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel põhjusel oli Beiras suur ingliskeelne kogukond.","translated_text":"For this reason there was a large English-speaking community in Beira.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1970. aastal elas Beiras 113 770 elanikku.","translated_text":"In 1970, Beiras had a population of 113,770.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1975 andis Portugal kõigile oma kolooniatele iseseisvuse.","translated_text":"In 1975, Portugal granted independence to all its colonies.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enamik portugallasi lahkus maalt.","translated_text":"Most Portuguese left the country.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võimu haaras marksistlik FRELIMO, kes moodustas valitsuse.","translated_text":"The power was seized by the Marxist FRELIMO, who formed the government.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seevastu Rodeesia ja Lõuna-Aafrika valitsused hakkasid rahastama valitsusvastast relvastatud organisatsiooni RENAMO, kes algatas kodusõja.","translated_text":"In contrast, the governments of Rhodesia and South Africa began funding the anti-government armed organization RENAMO, which started the civil war.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See kestis kuni 1992. aastani ja lükkas riigi peaaegu täielikku kaosesse.","translated_text":"This lasted until 1992, plunging the country into almost complete chaos.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Väliskaubandus ja turism kukkusid kokku, levisid nälg, haigused ja vaesus. 2000. aasta Mosambiigi uputus laastas Beirat ja ümberkaudseid alasid, jättes miljonid kodutuks ja kahjustades tugevalt veel säilinud majandust.","translated_text":"Foreign trade and tourism collapsed, famine, disease, and poverty spread. The 2000 Mozambique flood devastated Beirut and the surrounding areas, leaving millions homeless and severely damaging the economy that still survives.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Beira on üks väheseid Mosambiigi sadamaid, kus on raudtee.","translated_text":"Beira is one of the few ports in Mozambique with a railway.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zimbabwe jaoks on raudteeühendus Beira sadamaga niivõrd oluline, et tema eellase Lõuna-Rodeesia väed turvasid kodusõja ajal Beirasse viivat raudteed ja sellega paralleelselt kulgevat maanteed.","translated_text":"For Zimbabwe, the rail link with the port of Beira is so important that its forces in former Southern Rhodesia secured the railways to Beira and the parallel roads during the civil war.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Mosambiigi linnad Kategooria:Sadamalinnad","translated_text":"The following is a list of cities in Mozambique:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Surnud 1202","wikicode":"{{surmaaa|120|2}}","hash":"dd1501aa948a864a708121441cd1d23c8315f05a003380655d85e85f148c0ab5","last_revision":"2013-03-14T17:15:31Z","first_revision":"2010-02-16T09:20:20Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.648001","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:1202 шықәсазы иԥсыз","af":"Kategorie:Sterftes in 1202","ar":"تصنيف:وفيات 1202","ast":"Categoría:Persones finaes en 1202","az":"Kateqoriya:1202-ci ildə vəfat edənlər","azb":"بؤلمه:۱۲۰۲-جی میلادی ایلده اؤلنلر","be":"Катэгорыя:Памерлі ў 1202 годзе","be-x-old":"Катэгорыя:Памерлі ў 1202 годзе","bg":"Категория:Починали през 1202 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:১২০২-এ মৃত্যু","bpy":"থাক:মারি ১২০২-এ মরিসিতা (দৌ ইসিতা)","br":"Rummad:Marvioù 1202","bs":"Kategorija:Umrli 1202.","cdo":"分類:1202 nièng guó-sié","ckb":"پۆل:مردووانی ١٢٠٢","cs":"Kategorie:Úmrtí v roce 1202","da":"Kategori:Døde i 1202","de":"Kategorie:Gestorben 1202","en":"Category:1202 deaths","eo":"Kategorio:Mortintoj en 1202","es":"Categoría:Fallecidos en 1202","eu":"Kategoria:1202ko heriotzak","fa":"رده:درگذشتگا�� ۱۲۰۲ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuonna 1202 kuolleet","fr":"Catégorie:Décès en 1202","ga":"Catagóir:Básanna i 1202","gan":"分類:1202年過世","gl":"Categoría:Finados en 1202","he":"קטגוריה:נפטרים ב-1202","hu":"Kategória:1202-ben elhunyt személyek","hy":"Կատեգորիա:1202 մահեր","id":"Kategori:Kematian 1202","is":"Flokkur:Fólk dáið árið 1202","it":"Categoria:Morti nel 1202","ja":"Category:1202年没","ko":"분류:1202년 사망","ku":"Kategorî:Mirin 1202","la":"Categoria:Mortui 1202","lb":"Kategorie:Gestuerwen 1202","lv":"Kategorija:1202. gadā mirušie","mk":"Категорија:Починати во 1202 година","mn":"Ангилал:1202 онд өнгөрсөн","mr":"वर्ग:इ.स. १२०२ मधील मृत्यू","ms":"Kategori:Kematian 1202","my":"ကဏ္ဍ:၁၂၀၂ ကွယ်လွန်သူများ","nn":"Kategori:Døde i 1202","nb":"Kategori:Dødsfall i 1202","oc":"Categoria:Decès en 1202","pl":"Kategoria:Zmarli w 1202","pnb":"گٹھ:1202 دیاں موتاں","pt":"Categoria:Mortos em 1202","ro":"Categorie:Decese în 1202","ru":"Категория:Умершие в 1202 году","sa":"वर्गः:१२०२ मरणम्","sh":"Kategorija:Umrli 1202.","shn":"ပိူင်ထၢၼ်ႈ:ၵူၼ်းၸိူဝ်းသဵင်ႈၵၢမ်ႇ ပီ 1202","sk":"Kategória:Úmrtia v 1202","sl":"Kategorija:Umrli leta 1202","sr":"Категорија:Умрли 1202.","sv":"Kategori:Avlidna 1202","sw":"Jamii:Waliofariki 1202","szl":"Kategoryjo:Umarći we 1202","tg":"Гурӯҳ:Даргузаштагони соли 1202","th":"หมวดหมู่:บุคคลที่เสียชีวิตในปี พ.ศ. 1745","tr":"Kategori:1202 yılında ölenler","tt":"Төркем:1202 елда вафатлар","uk":"Категорія:Померли 1202","ur":"زمرہ:1202ء کی وفیات","uz":"Turkum:1202-yilda vafot etganlar","vi":"Thể loại:Mất năm 1202","zh":"Category:1202年逝世","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:1202 nî kòe-sin","zh-yue":"Category:1202年死"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Folkungid","wikicode":"[[Kategooria:Dünastiate kategooriad]]","hash":"f4f4f792955f82de6d9fb4d06ac15e84a66269a7ccf809afa7d3dab540026253","last_revision":"2023-05-02T19:18:09Z","first_revision":"2010-02-16T09:21:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.701590","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kategooria:Dünastiate kategooriad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Dünastiate kategooriad","translated_text":"Category:Categories of dynasties","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Must mänd","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Must mänd\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref =
2: Pinus nigra salzmannii (2a – P. n. s. salzmannii, 2b – P. n. s. corsicana, 2c – P. n. s. mauretanica)\n| sünonüümid = *''Pinus austriaca'' Höss (1830)\n*''Pinus banatica'' (Georgescu & Ionescu) Georgescu & Ionescu (1936)\n*''Pinus laricio'' subsp. ''austriaca'' (Höss) Endl. (1847)\n*''Pinus laricio'' var. ''austriaca'' (Höss) Loudon (1838)\n*''Pinus laricio'' var. ''nigra'' (J.F. Arnold) Engelm. (1880)\n*''Pinus laricio'' subsp. ''nigra'' (J.F. Arnold) K. Richt. (1890)\n*''Pinus laricio'' var. ''nigricans'' (Host) Parl. (1868)\n*''Pinus nigra'' Link ((1830)\n*''Pinus nigra'' var. ''austriaca'' (Höss) Badoux (1910)\n*''Pinus nigra'' var. ''banatica'' Georgescu & Ionescu (1935)\n*''Pinus nigra'' subsp. ''croatica'' Lovric (1972)\n*''Pinus nigra'' var. ''gocensis'' Georgev. (1931)\n*''Pinus nigricans'' Host (1831)
niiskussisalduse 12% korral[{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus nigra|aasta=1998|ID=42386|IUCN_aasta=2010}}]\n[{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648399| pealkiri = Conifer database: \"Pinus nigra\".| väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise}}]\n[[[Endel Laas]]. \"Dendroloogia\", Tallinn: Valgus, 1987]\n[{{netiviide| url = http://www.euforgen.org/fileadmin/templates/euforgen.org/upload/Publications/Technical_guidelines/1035_Technical_guidelines_for_genetic_conservation_and_use_for_European_black_pine__Pinus_nigra_.pdf| pealkiri = Technical guidelines for genetic conservation and use European black pine ''Pinus nigra''| autor = V. Isajev, B. Fady, H. Semerci, V. Andonovski| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.ecolab.bas.bg| aeg = 2004| koht = Rome, Italy| väljaandja = International Plant Genetic Resources Institute| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 26.11.2016| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20161126002219/http://www.euforgen.org/fileadmin//templates/euforgen.org/upload/Publications/Technical_guidelines/1035_Technical_guidelines_for_genetic_conservation_and_use_for_European_black_pine__Pinus_nigra_.pdf| url-olek = ei tööta}}]\n[{{netiviide| url = http://bioforrest.wordpress.com/2011/07/25/black-pine/| pealkiri = Black Pine| väljaanne = bioforrest.wordpress.com| vaadatud = 05.08.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 10.12.2012| arhiivimisurl = https://archive.today/20121210113024/http://bioforrest.wordpress.com/2011/07/25/black-pine/| url-olek = robot: teadmata}}]\n[{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/Pinus_nigra.php| pealkiri = Pinus nigra| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise}}]\n[The Forestry Compendium. \"Pines of Silvicultural Importance\", CABI, 2004. ISBN 085199539X, ISBN 978-0851995397]\n[{{netiviide| url = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/pinus/nigra.htm| pealkiri = European Black Pine| väljaanne = www.na.fs.fed.us| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.11.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20111107235943/http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/pinus/nigra.htm| url-olek = ei tööta}}]\n[{{netiviide | url = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/pinnig/all.html| pealkiri = Pinus nigra| väljaanne = www.fs.fed.us| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise}}]\n[G. Tsoumis. \"''Science and technology of wood: Structure, properties, utilization''\". New York: Van Nostrand Reinhold, 1991]\n[{{netiviide | url = http://uq.academia.edu/YvonneBuckley/Papers/202370/Slowing_Down_a_Pine_Invasion_Despite_Uncertainty_In_Demography_and_Dispersal| pealkiri = Slowing Down a Pine Invasion Despite Uncertainty In Demography and Dispersal | väljaanne = uq.academia.edu| vaadatud = 05.08.2011| keel = inglise}}]\n[{{netiviide | url = http://davesgarden.com/guides/pf/go/81190/| pealkiri = PlantFiles: \"European Black Pine\".| väljaanne = davesgarden.com| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise}}]\n[{{netiviide | url = https://www.researchgate.net/publication/286928183_Eesti_voorokaspuud_1950_ja_1960_aastatel_Aleksei_Paiveli_kasitluses_Exotic_Conifers_Trees_in_Estonia_end_of_the_1960-ies_on_the_Basis_of_A_Paivel_Manuscript| pealkiri = Eesti võõrokaspuud Aleksei Paiveli käsitluses 1950. ja 1960. aastatel | autor = [[Heldur Sander]]| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = mivana.emu.ee| aeg = 2006| koht = | väljaandja = [[Eesti Maaülikool]]| vaadatud = 06.09.2010| keel = eesti}}]\n[{{netiviide | url = http://www.postimees.ee/1804227/kiirelt-leviv-punavoeoetaud-suretab-eesti-maennikuid| pealkiri = Kiirelt leviv punavöötaud suretab Eesti männikuid| väljaanne = www.postimees.ee| vaadatud = 04.09.2010| keel = eesti}}]\n[[[Eino Laas]]. \"Okaspuud\", Tartu: Atlex, 2004.]\n}}\n\n== Välislingid ==\n{{commons|Pinus nigra}}\n* {{Elurikkus}}\n\n*[http://www.conifers.org/pi/pin/nigra.htm The Gymnosperm Database:\"Pinus nigra\"]\n\n[[Kategooria:Männilised]]","hash":"0e0a6b9baff1902387d0d974662cd56b3851a882045912c836ecc1e54dff6a5d","last_revision":"2023-06-29T15:01:14Z","first_revision":"2010-02-16T09:26:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:42.766775","cross_lingual_links":{"an":"Pinus nigra","ar":"صنوبر أسود","arz":"صنوبر اسود","az":"Avstriya şamı","azb":"اوتریش قارا شامی","be":"Хвоя чорная","bg":"Черен бор","bs":"Crni bor","ca":"Pinus nigra","ceb":"Pinus nigra","co":"Large","cs":"Borovice černá","csb":"Czôrnô sosna","da":"Sortfyr","de":"Schwarzkiefer","dsb":"Carna chójca","el":"Μαύρη πεύκη","en":"Pinus nigra","eo":"Nigra pino","es":"Pinus nigra","eu":"Larizio pinu","fa":"کاج سیاه","fi":"Euroopanmustamänty","fr":"Pinus nigra","gl":"Piñeiro negral","hr":"Crni bor","hsb":"Čorna chójna","hu":"Feketefenyő","id":"Tusam hitam","is":"Svartfura","it":"Pinus nigra","ja":"ヨーロッパクロマツ","ka":"შავი ფიჭვი","ko":"유럽흑송","koi":"Европаись сьӧд пожум","lt":"Juodoji pušis","nl":"Zwarte den","nn":"Svartfuru","nb":"Svartfuru","pl":"Sosna czarna","pms":"Pinus nigra","pt":"Pinheiro-larício","ro":"Pin negru","ru":"Сосна чёрная","sh":"Crni bor","sk":"Borovica čierna","sl":"Črni bor","sr":"Црни бор","sv":"Svarttall","tr":"Karaçam","udm":"Европаысь сьӧд пужым","uk":"Сосна чорна європейська","vi":"Pinus nigra","war":"Pinus nigra","zh":"欧洲黑松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Must mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).\n\nMust mänd on levinud ulatuslikul maa-alal, kus mitmekesine kliima ja mullastik on esile kutsunud liigi suure varieeruvuse. See on tinginud musta männi jagamise mitmeks alamliigiks. Austria mänd (Pinus nigra nigra) kasvab Austriast Kesk-Itaaliani, Kreekas ja Balkani poolsaarel lubjastel ja kivistel muldadel. Levila suurus on ligi 8000 km². Dalmaatsia mänd (Pinus nigra dalmatica) on musta männi alamliikidest kõige haruldasem ning kasvab mõnel Horvaatiale kuuluvatel Dalmaatsia saartel. Krimmi mänd (Pinus nigra pallasiana) kasvab Krimmi poolsaare mägedes ja Kaukaasia lääneosas. Balkani poolsaarel, Lõuna-Karpaatides ja Väike-Aasias. Selle võra on lai, munajas ja tihe. Levila suurus on ligi 25 tuhat km². Korsika mänd ehk kalaabria mänd (Pinus nigra laricio) on levinud Lõuna-Itaalias, Sitsiilias ja Korsikal. Levila suurus on üle 220 km². Pürenee mänd (Pinus nigra salzmannii) on levinud Ida-Püreneedes ja Lõuna-Prantsusmaa mägedes. Levila suurus on üle 350 km². Selle alamliigi hulka on arvatud ka mõne botaaniku poolt alamliigi teisendiks loetav var. mauretanica, mille mõne hektari suurune levila asub hajutatud populatsioonidena Atlase mäestikus Er-Rifi ja Kabylie mägedes Alžeerias ja Marokos.\n\nMust mänd on üldjuhul sihvakas puu, kõrgus on tavaliselt 20–30, harva kuni 45 m. Tüve läbimõõt on 1–1,8 m. Võra on laiuv juba noorel puul, vanemas eas vihmavarju meenutav. Tüve koor on noorel puul pruunikas, hiljem hallikasmust, pikisuunas lõhenenud korbaga.\n\nMust mänd kasvab mõõdukalt kiiresti, 30–70 cm aastas. Noorelt on võra korrapärasem, ümarkoonusjas, vanemas eas ebakorrapärasem. Ta on üsna pika eaga: leidub üle 500 aasta vanuseid puid.\n\nOksad on korrapärastes männastes, ülespoole suunduvate tippudega. Pungad on üsna pikad (kuni 2,5 cm), punakaspruunid, terava tipuga, vaigused. Noored võrsed on läikivad, rohelised, siledad, vanemad kollakaspruunid. Okkad on kahekaupa kimbus, tumerohelised, 8–15 (18) cm pikkused, enamasti sirged (mõnikord kõverad), harva veidi keerdunud, tipuosa veidi heledam, püsivad võrsetel 4–7 aastat.\n\nIsasõisikud on kollakasrohelised kuni kollased, pikkus 10–15 mm. Käbid on üksikult või 2–4 kaupa, 6–10 cm pikad, läikivad, noorena rohekad või kollakaspunakad, valminult helepruunid. Seemne mass sõltub täisteralisusest ja on keskmiselt 9–15 (24) mg. Seemned on punakaspruunid, tihti kirjud, nende kest on 5–6 mm pikk, tiivake 15–22 mm pikk.\n\nMust männi levila suurus on rohkem kui 35 tuhat km². Ta kasvab peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes: Alpides, Karpaatides, Püreneedes, Lõuna-Prantsusmaa ja Lõuna-Itaalia mägedes, Balkani poolsaarel, Väike-Aasias, Krimmis ja Kaukaasias.\n\nKasvukoha optimaalne kõrgus merepinnast on 800–1500 m. Samas erinevad kasvupiirkondade kõrgused üsna suures ulatuses: 350–1000 m Itaalias (austria mänd) ja Horvaatia rannikupiirkonnas (dalmaatsia mänd), 500–900 m Prantsuse Püreneedes ja 1600–2000 m Hispaania Püreneedes (pürenee mänd), 1000–1600 m Korsikal (korsika mänd), 1000–2200 m Tauruse mäestikus ja 1400–1800 m Küprosel (krimmi mänd) ning 1600–1800 m Põhja-Aafrikas. Levila põhjaosas kasvab lõunasuunalistel ja lõunaosas põhjasuunalistel mäenõlvadel.\n\nPeaaegu kõik musta männi alamliigid kasvavad vahemerelise kliimaga piirkondades, Austria mänd aga rohkem parasvöötme kliimas. Sademeid esineb Anatoolias 400–600, Küprosel 600–800 ja Maroko põhjaosas 800–1000 mm. Levila põhjaosas võivad talvel õhu miinimumtemperatuurid langeda kuni −30 °C, lõunaosas vaid kuni −7 °C. Levila aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 6...13 °C, juulis on keskmised õhutemperatuurid 16...23 °C ja jaanuaris −4...2 °C.\n\nAustria mänd kasvab muldadel, mille lähtekivimiks on lubjakivi, dolomiit, mergel ja serpentiin (viimane esineb laialdaselt Albaanias ja Kreekas). Samuti kasvab pürenee mänd peamiselt karbonaatsetest mineraalidest moodustunud muldadel. Korskia mänd kasvab saartel peamiselt graniidist, liivakivist või vulkaanilistest kivimitest (Sitsiilias) moodustunud muldadel ja Lõuna-Itaalias lubjakivist moodustunud muldadel. Krimmi must mänd kasvab magneesiumirikastel muldadel ning dolomiidist ja serpentiinist moodustunud muldadel. See alamliik vajab kultiveerimisel viljakamat mulda, sest ta kasvab väljaspool oma looduslikku levilat üsna kehvasti.\n\nMust mänd kasvab tihti puhaspuistus, segametsades aga segunenult järgmiste puuliikidega: harilik mänd (Pinus sylvestris), kreeta mänd (Pinus brutia), merimänd (Pinus pinaster), mägimänd (Pinus mugo), piinia (Pinus pinea), pitsunda mänd (Pinus brutia var. pityusa), rumeelia mänd (Pinus peuce), soomusmänd (Pinus heldreichii), süüria mänd (Pinus halepensis).\n\nMust mänd on ühekojaline okaspuu ja paljuneb seemnete abil. Puud hakkavad viljuma valgusküllases kasvukohas 15–20 aasta vanuselt, puistus 30–35 aasta vanuselt.\n\nTolmlemine toimub kolme päeva jooksul mais-juunis. Teise kasvuperioodi alguses on käbid vaid ligi 2 cm pikkused. Viljastumine toimub kevade lõpus või suve alguses, umbes 13 kuud pärast tolmlemist. Käbid arenevad seejärel kiiresti kuni nende valmimiseni sügisel, mis toimub ilmastikutingimustest sõltuvalt septembrist novembrini. Head seemneaastad esinevad 2–5 aasta järel. Ühes käbis on 30–40 täisteralist seemet, mille idanevus on keskmiselt 50%. Alamliikidest on raskeimad seemned on krimmi mustal männil ja kergeimad korsika mustal männil.\n\nKäbid avanevad talvel, detsembrist aprillini, ja seemned levivad tuule abil.\n\nMusta männi puit on umbes samasugune kui harilikul ja vaigumännil, aga kiirema kasvu tõttu on ta pisut pehmem. Kõige rohkem kasutatakse musta männi puitu üldehitustöödel, küttepuudena ja paberi toorainena.\n\nMajanduslikult on musta männi alamliikidest kõige tähtsam korsika must mänd, mille 100 aasta vanuse puistu tagavara on 450–900 (1000) tm/ha ja puude tihedus on seejuures 350–700 puud hektaril. Aastane juurdekasv on looduslikes puistutes tavaliselt 4–6, parimates puistutes 7–10 tm/ha, kultiveerituna viljakatel muldadel kuni 20 tm/ha. Seda alamliiki on kultiveeritud ka Uus-Meremaal, kus metsade majandamisel on saadud puistu tagavaraks kuni 600 tm/ha.\n\nMusta männi puit on keskmise kvaliteediga, kergesti töödeldav ja vaigurikas ning seda kasutatakse peamiselt puitkonstruktsioonides, küttepuuna, saematerjalina, immutatuna postide, mastide ja raudteeliiprite tootmiseks, tselluloosi, vineeri, saepuruplaatide, puitvilla jm valmistamisel. Ajaloo jooksul on kuni 300-aastaste mändide puitu kasutatud laevade valmistamisel, kuna vanem puu sisaldab rohkem vastupidavat lülipuitu. Mõnel pool (Balkani poolsaar, Venemaa lõunaosa, Itaalia lõunaosa ja Türgi) kasutati musta mändi vaigu saamiseks, millest toodeti (destilleerimisega) tärpentini ja kampolit. Tänapäeval sellist tootmist praktiliselt ei toimu. USA-s, Kreekas ja Saksamaal kasvatatakse musta mändi mõningal määral jõulupuudeks.\n\n19. ja 20. sajandil kasutati musta mändi laialdaselt Prantsuse Alpides pinnase erosiooni tõkestamiseks, Inglismaal metsade rekultiveerimiseks ning USA-s liivaluidete metsastamiseks ja looduslike tuuletõkete kasvatamiseks. Tänapäeval on must mänd Inglismaal ja Prantsusmaal oluline mõne piirkonna metsade rekultiveerimisel. Samuti kasvatatakse musta mändi ilupuuna parkides ja haljasaladel ning kasutatakse maastike ja saastunud õhuga piirkondade haljastamisel. Ta talub hästi osooni ja tänavate soolatamiseks tarvitatavat soola-liivasegu. Põuda talub ta mõõdukalt. USA-s on must mänd üks kõige levinumaid introdutseeritud ilupuid.\n\nKuna puu kasvab meelsasti karbonaatsetest kivimitest moodustunud muldadel, siis kasutatakse musta mändi tihti karstialade metsastamisel.\n\nUus-Meremaal loetakse must mänd koos hariliku ja keerdmänniga invasiivseks liigiks, sest tõrjub kõrvale kohalikke taimi, eelistades kasvada mättalistel aasadel.\n\nEestis saab edukalt kasvatada austria mändi, mis talub talvel külmakraade kuni −29...−34 °C. Must mänd eelistab sooja ja kuiva kasvukohta, kuna teda esineb kõige rohkem mägede lõunanõlvadel. Lääne-Eesti rannikul ja saartel on ta meil külmakindel, sisemaal on kõige karmimatel talvedel esinenud külmakahjustusi. Ta kasvab hästi lubjarikastel ja liivakatel muldadel. Põuda ja kevadist hiliskülma talub ta hästi, samuti heitgaase ja tahma, mistõttu teda võib edukalt kasvatada tööstuspiirkondades ja maanteede ääres. Ta pole nii valgusenõudlik kui harilik mänd ja on väga hea pinnaseparandaja. Ta õitseb harilikust männist üks-kaks nädalat hiljem. Siiski ohustab meie musta männi puistuid uus kiirelt leviv seenhaigus punavöötaud. Selle haiguse tõttu on Järvseljal ja veel mitmes metsataimlas musta männi puistud ja nakatunud istikud hävitatud.\n\nKõige rohkem kasvab musti mände meil Muhu saarel Pädastes, kuhu rajati 1901–1902 0,7 ha suurune metsakultuur. Puud on seal madalad ja jämedad, kuna ei kasva tihedalt koos. Samuti kasvab mitu puud Hellamaa pargis (kõrgus kuni 18 m). Vanu musti mände võib leida veel Pärnus, Varblas, Tallinnas, Tartus jm.\n\nThe Gymnosperm Database:\"Pinus nigra\"\n\nKategooria:Männilised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Must mänd\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref =
2: Pinus nigra salzmannii (2a – P. n. s. salzmannii, 2b – P. n. s. corsicana, 2c – P. n. s. mauretanica)\n| sünonüümid = *''Pinus austriaca'' Höss (1830)\n*''Pinus banatica'' (Georgescu & Ionescu) Georgescu & Ionescu (1936)\n*''Pinus laricio'' subsp. ''austriaca'' (Höss) Endl. (1847)\n*''Pinus laricio'' var. ''austriaca'' (Höss) Loudon (1838)\n*''Pinus laricio'' var. ''nigra'' (J.F. Arnold) Engelm. (1880)\n*''Pinus laricio'' subsp. ''nigra'' (J.F. Arnold) K. Richt. (1890)\n*''Pinus laricio'' var. ''nigricans'' (Host) Parl. (1868)\n*''Pinus nigra'' Link ((1830)\n*''Pinus nigra'' var. ''austriaca'' (Höss) Badoux (1910)\n*''Pinus nigra'' var. ''banatica'' Georgescu & Ionescu (1935)\n*''Pinus nigra'' subsp. ''croatica'' Lovric (1972)\n*''Pinus nigra'' var. ''gocensis'' Georgev. (1931)\n*''Pinus nigricans'' Host (1831)
niiskussisalduse 12% korral[{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgar |eesnimi=Laura |autor-link=Laura Jõgar |kuupäev=20. juuli 2023 |pealkiri=„Puudu on sellistest meestest, kes mõtleks!“ Oskustöölisi on endiselt ülikeeruline leida |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |url-ligipääs=tellimus |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |arhiivimisaeg=2023-07-20 |vaadatud=2023-07-20 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}] Liit on aastast 1991 Euroopa Eripedagoogide Assotsiatsiooni ([[European Association for Special Education]]) liige. Liit annab välja ajakirja [[Eripedagoogika (ajakiri)|Eripedagoogika]]. [[Koduleht|Kodulehe]] andmeil (2009 aasta) on liidul 144 liiget.\n\nLiidu auliiget nimetatakse '''Vanapaganaks'''. Aunimetuse on saanud järgmised inimesed:\n*1999 [[Karl Karlep]] – Vanapagan I\n*2000 [[Eha Vihm]] – Vanapagan II\n*2001 [[Viivi Neare]] – Vanapagan III\n*2004 [[Vello Saliste]] – Vanapagan IV\n*2005 [[Eha Viitar]] – Vanapagan V\n*2010 [[Ana Kontor]] – Vanapagan VI\n*2013 [[Tiina Kangro]] – Vanapagan VII\n*2016 [[Kaja Plado]] – Vanapagan VIII\n*2019 [[Krista Sunts]] – Vanapagan IX.[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23 (vaadatud 28.03.2021)]\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[http://www.eripedaliit.ee Liidu koduleht]\n\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]","hash":"7ae25405ffbd8c8cd8c753f353ed522f1e132d8996a2f3f7e26fd5b4e4f73729","last_revision":"2023-07-19T22:50:47Z","first_revision":"2010-02-16T11:53:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.463718","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Eesti Eripedagoogide Liit on 1990. aastal asutatud eripedagooge ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on tagada erivajadustega lastele parim võimalik haridus ja elukäik, milleks omakorda esindatakse ja kaitstakse eripedagoogide kutsehuve, osaletakse eripedagoogide ettevalmistuses ja täiendõppes koostöös eripedagooge ettevalmistavate kõrgkoolidega ning osaletakse Eesti hariduspoliitika ja vastava õigusruumi kujundamisel.\n\nEripedagoogide liitu juhib president. Esimeseks presidendiks valiti Kosejõe Kooli direktor Vello Saliste. Praegu on presidendiks Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppealajuhataja Liina Õmblus. Liit on aastast 1991 Euroopa Eripedagoogide Assotsiatsiooni (European Association for Special Education) liige. Liit annab välja ajakirja Eripedagoogika. Kodulehe andmeil (2009 aasta) on liidul 144 liiget.\n\nLiidu auliiget nimetatakse Vanapaganaks. Aunimetuse on saanud järgmised inimesed: 1999 Karl Karlep – Vanapagan I 2000 Eha Vihm – Vanapagan II 2001 Viivi Neare – Vanapagan III 2004 Vello Saliste – Vanapagan IV 2005 Eha Viitar – Vanapagan V 2010 Ana Kontor – Vanapagan VI 2013 Tiina Kangro – Vanapagan VII 2016 Kaja Plado – Vanapagan VIII 2019 Krista Sunts – Vanapagan IX.\n\nLiidu koduleht\n\nKategooria:Eripedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eesti Eripedagoogide Liit on 1990. aastal asutatud eripedagooge ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on tagada erivajadustega lastele parim võimalik haridus ja elukäik, milleks omakorda esindatakse ja kaitstakse eripedagoogide kutsehuve, osaletakse eripedagoogide ettevalmistuses ja täiendõppes koostöös eripedagooge ettevalmistavate kõrgkoolidega ning osaletakse Eesti hariduspoliitika ja vastava õigusruumi kujundamisel.","translated_text":"The Association of Special Education Educators of Estonia is a special education association established in 1990 with the aim of ensuring the best possible education and quality of life for children with special needs, which in turn represents and protects the professional interests of special education educators, participates in the preparation and further education of special education educators in cooperation with the higher education institutes prepared by special education educators, and participates in the development of Estonian education policy and the corresponding legal framework.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eripedagoogide liitu juhib president.","translated_text":"It's run by the president.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimeseks presidendiks valiti Kosejõe Kooli direktor Vello Saliste.","translated_text":"Vello Saliste was elected as the first president of the Kosej River School.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Praegu on presidendiks Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppealajuhataja Liina Õmblus.","translated_text":"Currently, the President is Liina Õmblus, Head of Education at Pärnu King Street North School.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgar |eesnimi=Laura |autor-link=Laura Jõgar |kuupäev=20. juuli 2023 |pealkiri=„Puudu on sellistest meestest, kes mõtleks!“ Oskustöölisi on endiselt ülikeeruline leida |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |url-ligipääs=tellimus |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |arhiivimisaeg=2023-07-20 |vaadatud=2023-07-20 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}]","char_index":83,"name":null,"url":"https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":85742,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:12.324314-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (67 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgar |eesnimi=Laura |autor-link=Laura Jõgar |kuupäev=20. juuli 2023 |pealkiri=„Puudu on sellistest meestest, kes mõtleks!“ Oskustöölisi on endiselt ülikeeruline leida |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |url-ligipääs=tellimus |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |arhiivimisaeg=2023-07-20 |vaadatud=2023-07-20 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}]","char_index":83,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:13.153592-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Liit on aastast 1991 Euroopa Eripedagoogide Assotsiatsiooni (European Association for Special Education) liige.","translated_text":"The Union has been a member of the European Association for Special Education since 1991.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liit annab välja ajakirja Eripedagoogika.","translated_text":"The League publishes the magazine Eripedagogika.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kodulehe andmeil (2009 aasta) on liidul 144 liiget.","translated_text":"According to the Homepage (2009), the Union has 144 members.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liidu auliiget nimetatakse Vanapaganaks.","translated_text":"The honorary society of the Union is called the Old Pagan.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aunimetuse on saanud järgmised inimesed: 1999 Karl Karlep – Vanapagan I 2000 Eha Vihm – Vanapagan II 2001 Viivi Neare – Vanapagan III 2004 Vello Saliste – Vanapagan IV 2005 Eha Viitar – Vanapagan V 2010 Ana Kontor – Vanapagan VI 2013 Tiina Kangro – Vanapagan VII 2016 Kaja Plado – Vanapagan VIII 2019 Krista Sunts – Vanapagan IX.","translated_text":"The following people have received the title: 1999 Karl Karlep ⁇ Old Pagan I 2000 Eha Vihm ⁇ Old Pagan II 2001 Viivi Neare ⁇ Old Pagan III 2004 Vello Saliste ⁇ Old Pagan IV 2005 Eha Viitar ⁇ Old Pagan V 2010 Ana Kontor ⁇ Old Pagan VI 2013 Tiina Kangro ⁇ Old Pagan VII 2016 Kaja Plado ⁇ Old Pagan VIII 2019 Krista Sunts ⁇ Old Pagan IX.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23 (vaadatud 28.03.2021)]","char_index":329,"name":"eripedaliit.ee","url":"http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:13.222267-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liidu koduleht","translated_text":"The Union's home page","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Eripedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Eripedagoogide liitu juhib president. Esimeseks presidendiks valiti Kosejõe Kooli direktor Vello Saliste. Praegu on presidendiks Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppealajuhataja Liina Õmblus.","translated_text":"It's run by the president. Vello Saliste was elected as the first president of the Kosej River School. Currently, the President is Liina Õmblus, Head of Education at Pärnu King Street North School.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgar |eesnimi=Laura |autor-link=Laura Jõgar |kuupäev=20. juuli 2023 |pealkiri=„Puudu on sellistest meestest, kes mõtleks!“ Oskustöölisi on endiselt ülikeeruline leida |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |url-ligipääs=tellimus |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |arhiivimisaeg=2023-07-20 |vaadatud=2023-07-20 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}]","char_index":189,"name":null,"url":"https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":85742,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:12.324314-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (67 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgar |eesnimi=Laura |autor-link=Laura Jõgar |kuupäev=20. juuli 2023 |pealkiri=„Puudu on sellistest meestest, kes mõtleks!“ Oskustöölisi on endiselt ülikeeruline leida |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |url-ligipääs=tellimus |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida |arhiivimisaeg=2023-07-20 |vaadatud=2023-07-20 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}]","char_index":189,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20230719225004/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120217825/puudu-on-sellistest-meestest-kes-motleks-oskustoolisi-on-endiselt-ulikeeruline-leida","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:13.153592-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Liidu auliiget nimetatakse Vanapaganaks. Aunimetuse on saanud järgmised inimesed: 1999 Karl Karlep – Vanapagan I 2000 Eha Vihm – Vanapagan II 2001 Viivi Neare – Vanapagan III 2004 Vello Saliste – Vanapagan IV 2005 Eha Viitar – Vanapagan V 2010 Ana Kontor – Vanapagan VI 2013 Tiina Kangro – Vanapagan VII 2016 Kaja Plado – Vanapagan VIII 2019 Krista Sunts – Vanapagan IX.","translated_text":"The honorary society of the Union is called the Old Pagan. The following people have received the title: 1999 Karl Karlep ⁇ Old Pagan I 2000 Eha Vihm ⁇ Old Pagan II 2001 Viivi Neare ⁇ Old Pagan III 2004 Vello Saliste ⁇ Old Pagan IV 2005 Eha Viitar ⁇ Old Pagan V 2010 Ana Kontor ⁇ Old Pagan VI 2013 Tiina Kangro ⁇ Old Pagan VII 2016 Kaja Plado ⁇ Old Pagan VIII 2019 Krista Sunts ⁇ Old Pagan IX.","citations":[{"content":"[http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23 (vaadatud 28.03.2021)]","char_index":370,"name":"eripedaliit.ee","url":"http://www.eripedaliit.ee/?page_id=23","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:13.222267-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Silvester III","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Silvester III\n|pilt = Pope Sylvester III – Nuremberg chronicles f 188v 1.jpg\n|sünninimi = Giovanni de' Crescenzi Ottaviani\n|valitsemisaja algus= [[20. jaanuar]] ? [[1045]]\n|valitsemisaja lõpp= [[10. märts]] [[1045]]\n|eelkäija = [[Benedictus IX]]\n|järeltulija = [[Benedictus IX]]\n|sünnikuupäev = 1000 ?\n|sünnikoht = [[Rooma]] ?\n|surmakuupäev = [[1063]] ?\n|surmakoht = [[Sabina]] ?\n}}\n\n'''Silvester III''', ka '''Sylvester III''' ('''Giovanni de' Crescenzi Ottaviani''') oli [[paavst]] [[jaanuar]]ist [[märts]]ini [[1045]]. Ta oli 146. paavst. Varasemates [[paavstide loend]]ites on teda sageli peetud [[vastupaavst]]iks, kuid alates [[1947]] tunnustatakse teda paavstina.\n\nGiovanni de' Crescenzi Ottaviani sündis 1000. aasta paiku arvatavasti [[Rooma]]s. Ta võis olla seotud [[Crescenzi suguvõsa]]ga, mis oli [[10. sajand]]i lõpus Roomas võimul. Ta sai [[1044]]. aasta paiku Sabina piiskopiks ja [[Benedictus IX]] ajal [[kardinal]]iks.\n\n==Paavstiks saamine==\n[[September|Septembris]] 1044 põgenes Benedictus IX Roomas puhkenud rahutuste tõttu linnast. Kirikuloolase [[J. N. D. Kelly]] andmetel määras Crescenzi suguvõsa [[20. jaanuar]]il 1045 uueks paavstiks Silvester III, Salvador Miranda andmetel sai ta paavstiks [[13. jaanuar]]il. Väidetavalt oli ta valimisprotseduuri läbiviimiseks andnud [[altkäemaks]]u.\n\n==Tagandamine==\nBenedictus IX [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[veebruar]]is 1045 Silvester III ja saabus oma toetajate abiga [[10. märts]]il 1045 taas Rooma. Silvester III siirdus [[Sabina]]sse, kus ta tegutses Crescenzi suguvõsa [[protektsioon]]i all piiskopina edasi, kuid tema toetajad nõudsid Roomas tema volituste taastamist paavstina.\n\n[[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] nõudel pidi Silvester ilmuma [[20. detsember|20. detsembril]] [[1046]] [[Sutri]]s toimunud [[sinod]]ile, kus ta tagandati ametlikult ametist. Sinodi otsuse alusel pidi Silvester loobuma oma ametitunnustest ja minema [[klooster|kloostrisse]] pagendusse, kuid tema karistus tühistati peatselt ja tal võimaldati tegutseda Sabina piiskopina.\n\n== Tegevus Sabina piiskopina ==\n[[Leo IX]] ajal koostas Silvester III [[traktaat|traktaadi]] \"Libellum reclamationis\", milles ta süüdistas [[Farfa klooster|Farfa kloostri]] abti Bernardot piiskoplike õiguste usurpeerimises ja piiskopi vastases tegevuses.\n\nTeda on mainitud vastupaavst [[Benedictus X]] [[bulla]]des [[august]]is [[1058]] ja [[28. november|28. novembril]] 1058; [[Nicolaus II]] bullades [[aprill]]is [[1059]], [[9. mai]]l 1059, [[detsember|detsembris]] 1059 ja [[jaanuar]]is [[1061]] ning [[Aleksander II (paavst)|Aleksander II]] bullades [[oktoober|oktoobris]] 1061, jaanuaris [[1062]], [[15. aprill]]il 1062 ja [[juuni]]s 1062.\n\n==Surm==\nSilvester III-t on viimati mainitud juunis 1062 paavst Aleksander II bullas ja ta suri enne oktoobrit [[1063]], kui Sabina piiskopina on mainitud tema järglast Ubaldot.\n\n==Kirjandus==\n*[[Georg Grandauer]]: ''Berichtigung der Chronologie Benedicts IX. und Silvesters III''. \"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde\" 5, 1880: 200–201.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n\n==Välislingid==\n*[https://cardinals.fiu.edu/bios1044.htm#Giovanni Artikkel Silvester III kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/07228a.htm Artikkel Heinrich III kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02429a.htm Artikkel Benedictus IX kohta.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Benedictus IX]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1045]]\n|järgnev = [[Benedictus IX]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]","hash":"6b02f65e9da8a5d2708520b113746fbb9fe8c683d1213dab51ac53c8b29ff256","last_revision":"2022-09-26T00:16:02Z","first_revision":"2010-02-16T11:57:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.525317","cross_lingual_links":{"af":"Pous Silvester III","als":"Silvester III.","ar":"سلفستر الثالث","arz":"سلفستر التالت","be":"Сільвестр III","be-x-old":"Сыльвэстар III (папа рымскі)","bg":"Силвестър III","br":"Jelvestr III","ca":"Silvestre III","cdo":"Gáu-huòng Silvester 3-sié","cs":"Silvestr III.","de":"Silvester III.","diq":"Silvester III","el":"Πάπας Σίλβεστρος Γ΄","en":"Pope Sylvester III","es":"Silvestre III","eu":"Silvestre III.a","fa":"سیلوستر سوم","fi":"Sylvester III","fr":"Sylvestre III","ga":"Pápa Sailbheastar III","gl":"Silvestre III, papa","hak":"Kau-fòng Silvester 3-sṳ","he":"סילבסטר השלישי","hr":"Silvestar III.","hu":"III. Szilveszter pápa","id":"Paus Silvester III","ilo":"Papa Silvestre III","it":"Papa Silvestro III","ja":"シルウェステル3世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Silvester III","ka":"სილვესტერ III","ko":"교황 실베스테르 3세","la":"Silvester III","lt":"Silvestras III","mk":"Папа Силвестер III","ms":"Paus Silvester III","mzn":"سیلوستر سوم","nl":"Paus Silvester III","oc":"Silvèstre III","pl":"Sylwester III","pt":"Papa Silvestre III","qu":"Silvistri III","ro":"Papa Silvestru al III-lea","ru":"Сильвестр III","scn":"Silvestru III","sh":"Silvestar III","sk":"Silvester III.","sl":"Papež Silvester III.","sq":"Silvesteri III","sr":"Папа Силвестар III","sv":"Silvester III","sw":"Papa Silvester III","tl":"Papa Silvestre III","tr":"III. Silvester","uk":"Сильвестр III","vi":"Giáo hoàng Sylvestrô III","war":"Papa Silvestre III","wuu":"西尔维斯特三世","yo":"Pópù Sylvester 3k","zh":"思維三世","zh-min-nan":"Kàu-hông Silvester 3-sè","zh-yue":"思維三世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Silvester III, ka Sylvester III (Giovanni de' Crescenzi Ottaviani) oli paavst jaanuarist märtsini 1045. Ta oli 146. paavst. Varasemates paavstide loendites on teda sageli peetud vastupaavstiks, kuid alates 1947 tunnustatakse teda paavstina.\n\nGiovanni de' Crescenzi Ottaviani sündis 1000. aasta paiku arvatavasti Roomas. Ta võis olla seotud Crescenzi suguvõsaga, mis oli 10. sajandi lõpus Roomas võimul. Ta sai 1044. aasta paiku Sabina piiskopiks ja Benedictus IX ajal kardinaliks.\n\nSeptembris 1044 põgenes Benedictus IX Roomas puhkenud rahutuste tõttu linnast. Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel määras Crescenzi suguvõsa 20. jaanuaril 1045 uueks paavstiks Silvester III, Salvador Miranda andmetel sai ta paavstiks 13. jaanuaril. Väidetavalt oli ta valimisprotseduuri läbiviimiseks andnud altkäemaksu.\n\nBenedictus IX ekskommunitseeris veebruaris 1045 Silvester III ja saabus oma toetajate abiga 10. märtsil 1045 taas Rooma. Silvester III siirdus Sabinasse, kus ta tegutses Crescenzi suguvõsa protektsiooni all piiskopina edasi, kuid tema toetajad nõudsid Roomas tema volituste taastamist paavstina.\n\nSaksa kuninga Heinrich III nõudel pidi Silvester ilmuma 20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodile, kus ta tagandati ametlikult ametist. Sinodi otsuse alusel pidi Silvester loobuma oma ametitunnustest ja minema kloostrisse pagendusse, kuid tema karistus tühistati peatselt ja tal võimaldati tegutseda Sabina piiskopina.\n\nLeo IX ajal koostas Silvester III traktaadi \"Libellum reclamationis\", milles ta süüdistas Farfa kloostri abti Bernardot piiskoplike õiguste usurpeerimises ja piiskopi vastases tegevuses.\n\nTeda on mainitud vastupaavst Benedictus X bullades augustis 1058 ja 28. novembril 1058; Nicolaus II bullades aprillis 1059, 9. mail 1059, detsembris 1059 ja jaanuaris 1061 ning Aleksander II bullades oktoobris 1061, jaanuaris 1062, 15. aprillil 1062 ja juunis 1062.\n\nSilvester III-t on viimati mainitud juunis 1062 paavst Aleksander II bullas ja ta suri enne oktoobrit 1063, kui Sabina piiskopina on mainitud tema järglast Ubaldot.\n\nGeorg Grandauer: Berichtigung der Chronologie Benedicts IX. und Silvesters III. \"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde\" 5, 1880: 200–201. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.\n\nArtikkel Silvester III kohta. (inglise keeles) Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Silvester III\n|pilt = Pope Sylvester III – Nuremberg chronicles f 188v 1.jpg\n|sünninimi = Giovanni de' Crescenzi Ottaviani\n|valitsemisaja algus= [[20. jaanuar]] ? [[1045]]\n|valitsemisaja lõpp= [[10. märts]] [[1045]]\n|eelkäija = [[Benedictus IX]]\n|järeltulija = [[Benedictus IX]]\n|sünnikuupäev = 1000 ?\n|sünnikoht = [[Rooma]] ?\n|surmakuupäev = [[1063]] ?\n|surmakoht = [[Sabina]] ?\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Silvester III, ka Sylvester III (Giovanni de' Crescenzi Ottaviani) oli paavst jaanuarist märtsini 1045.","translated_text":"Silvester III, also known as Sylvester III (Giovanni de' Crescenzi Ottavian), was pope from January to March 1045.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 146. paavst.","translated_text":"He was the 146th pope.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varasemates paavstide loendites on teda sageli peetud vastupaavstiks, kuid alates 1947 tunnustatakse teda paavstina.","translated_text":"In earlier papal lists, he has often been considered an antipope, but since 1947 he has been recognized as a pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giovanni de' Crescenzi Ottaviani sündis 1000. aasta paiku arvatavasti Roomas.","translated_text":"Giovanni de' Crescenzi Ottaviani was born probably around the year 1000 in Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võis olla seotud Crescenzi suguvõsaga, mis oli 10. sajandi lõpus Roomas võimul.","translated_text":"He may have been related to the Crescenzi family, who ruled Rome in the late 10th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sai 1044. aasta paiku Sabina piiskopiks ja Benedictus IX ajal kardinaliks.","translated_text":"He was made bishop of Sabina in 1044, and cardinal under Benedict IX.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstiks saamine","translated_text":"Becoming a Pope","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Septembris 1044 põgenes Benedictus IX Roomas puhkenud rahutuste tõttu linnast.","translated_text":"In September 1044, Benedict IX fled the city because of the unrest in Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirikuloolase J. N. D. Kelly andmetel määras Crescenzi suguvõsa 20. jaanuaril 1045 uueks paavstiks Silvester III, Salvador Miranda andmetel sai ta paavstiks 13. jaanuaril.","translated_text":"According to J. N. D. Kelly of the Church, on January 20, 1045, the Crescenzi family appointed Silvester III as the new pope. According to Salvador Miranda, he became pope on January 13.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Väidetavalt oli ta valimisprotseduuri läbiviimiseks andnud altkäemaksu.","translated_text":"He had allegedly paid a down payment to conduct the election procedure.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tagandamine","translated_text":"Refunds","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX ekskommunitseeris veebruaris 1045 Silvester III ja saabus oma toetajate abiga 10. märtsil 1045 taas Rooma.","translated_text":"Benedict IX excommunicated Silvester III in February 1045 and, with the help of his supporters, returned to Rome on March 10, 1045.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Silvester III siirdus Sabinasse, kus ta tegutses Crescenzi suguvõsa protektsiooni all piiskopina edasi, kuid tema toetajad nõudsid Roomas tema volituste taastamist paavstina.","translated_text":"Silvester III transferred to Sabina, where he continued to serve as bishop under the protection of the Crescenzi family, but his supporters demanded that he be reinstated as pope in Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa kuninga Heinrich III nõudel pidi Silvester ilmuma 20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodile, kus ta tagandati ametlikult ametist.","translated_text":"At the request of King Heinrich III of Germany, Silvester was to appear at the council of Sutris on December 20, 1046, where he was formally removed from office.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sinodi otsuse alusel pidi Silvester loobuma oma ametitunnustest ja minema kloostrisse pagendusse, kuid tema karistus tühistati peatselt ja tal võimaldati tegutseda Sabina piiskopina.","translated_text":"Silvester was ordered to give up his profession and go into monastic exile, but his sentence was quickly overturned and he was allowed to serve as bishop of Sabina.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tegevus Sabina piiskopina","translated_text":"Activity as Bishop of Sabina","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Leo IX ajal koostas Silvester III traktaadi \"Libellum reclamationis\", milles ta süüdistas Farfa kloostri abti Bernardot piiskoplike õiguste usurpeerimises ja piiskopi vastases tegevuses.","translated_text":"During the reign of Leo IX, Silvester III compiled a tract entitled \"Libellum reclamationis\", in which he accused Bernard, abbot of the monastery of Farfa, of violating the rights of bishops and of acting against the bishop.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teda on mainitud vastupaavst Benedictus X bullades augustis 1058 ja 28. novembril 1058; Nicolaus II bullades aprillis 1059, 9. mail 1059, detsembris 1059 ja jaanuaris 1061 ning Aleksander II bullades oktoobris 1061, jaanuaris 1062, 15. aprillil 1062 ja juunis 1062.","translated_text":"He is mentioned in the bulls of Pope Benedict X in August 1058 and November 28, 1058; the bulls of Nicholas II in April 1059, May 9, 1059, December 1059, and January 1061; and the bulls of Alexander II in October 1061, January 1062, April 15, 1062, and June 1062.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Silvester III-t on viimati mainitud juunis 1062 paavst Aleksander II bullas ja ta suri enne oktoobrit 1063, kui Sabina piiskopina on mainitud tema järglast Ubaldot.","translated_text":"Silvester III is last mentioned in the bull of Pope Alexander II in June 1062, and he died before October 1063, when his successor Ubaldo is mentioned as bishop of Sabina.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Georg Grandauer: Berichtigung der Chronologie Benedicts IX.","translated_text":"I'm going to tell you a little bit about that.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"und Silvesters III.","translated_text":"The dream of Silvester III.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde\" 5, 1880: 200–201.","translated_text":"In the case of the 'Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde', which was published on 5 January 1880: 200 ⁇ 201.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Silvester III kohta. (inglise keeles) Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles)","translated_text":"Article on Silvester III. (in English) Article on Heinrich III. (in English) Article on Benedict IX.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Paavstid","translated_text":"Categories:Food and feed","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Gregorius VI","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Gregorius VI\n|pilt = \n|sünninimi = Giovanni Graziano\n|valitsemisaja algus= [[1. mai]] [[1045]]\n|valitsemisaja lõpp= [[20. detsember]] [[1046]]\n|eelkäija = [[Benedictus IX]]\n|järeltulija = [[Clemens II]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Rooma]]\n|surmakuupäev = [[1047]]\n|surmakoht = [[Köln]] ?\n}}\n\n'''Gregorius VI''' ('''Giovanni Graziano''', '''Giangraziano Pierleoni''') oli [[paavst]] [[1045]]–[[1046]]. Ta oli 148. paavst.\n\nGiovanni Graziano sündis arvatavasti [[Rooma]]s ja võis olla seotud Pierleoni suguvõsaga. Ta sai Rooma [[San Giovanni a Porta Latina kirik]]u [[preester|ülempreestriks]] ja [[Benedictus VIII]] ajal [[1012]]. aasta paiku [[kardinal|kardinalpreestriks]].\n\nGraziano oli hilisema paavsti [[Benedictus IX]] ristiisa, teistel andmetel ka pihiisa.\n\n==Paavstiks saamine==\nBenedictus IX otsustas [[1. mai]]l 1045 paavstiametist loobuda ja müüs selle suure summa (1500 naela [[kuld]]a või umbes 2000 ''libra'') eest Grazianole, teistel andmetel loobus ta ametist reformimeelsete [[vaimulik]]e ja Graziano veenmise järel.\n\nGraziano sai Salvador Miranda andmetel paavstiks [[5. mai]]l 1045 ja võttis rahvahulga nõudel endale nimeks Gregorius.\n\nTema valitsemisajal nõudsid Benedictus IX ja [[Silvester III]] enda toetajate abil oma volituste taastamist.\n\n==Suhted Itaalia vaimulikega==\nGregorius VI saatis kirja [[Firenze]] vaimulikule Rolandole.\n\n==Munklus==\nGregorius VI [[kaplan]]iks oli [[munk]] Ildebrando (hilisem paavst [[Gregorius VII]]). Ta saatis [[bulla]] [[Farfa klooster|Farfa kloostri]] abtile Almericole. Ta saatis bulla Rooma [[San Quintino de Monte]] kloostri abtile.\n\n==Uued kardinalid==\nGregorius VI määras 4 uut kardinali. Ta kohustas Rooma vaimulikke ja kodanikke andma vannet, et nad ei vali uut paavsti seni, kuni ta elab.\n\n#Giorgio, Porto piiskop\n#Giovanni, Labico piiskop\n#Pietro, preester\n#Pietro, diakon\n\n==Gregorius VI kultuuriloos==\nGregorius VI paavstiks saamist tervitas keskaja õpetlane [[Petrus Damianus]], kes saatis paavstile kirja. Kaasaegsed tunnustasid teda haritud ja reformimeelse vaimulikuna.\n\n==Tagandamine==\n[[Saksa kuningas]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] ihaldas [[Saksa-Rooma keiser|keisri]]krooni ja läks [[sügis]]el 1046 [[Itaalia]]sse, kus hulk vaimulikke ja ilmikuid olid eemaldunud kolme rivaalitseva paavsti osadusest. Gregorius VI kohtus kuningaga [[Piacenza]]s. [[20. detsember|20. detsembril]] 1046 [[Sutri]]s toimunud [[sinod]]il tagandati Gregorius VI [[simoonia]]s süüdistatuna ametist ja saadeti [[kevad]]el [[1047]] pagendusse [[Rein]]i äärde (''ad ripas Rheni''), kirikuloolaste arvates [[Köln]]i, kuna [[Kölni peapiiskop]]ist Hermannist sai tema ülevaataja. Teistel andmetel võis Gregorius VI ise ametist loobuda.\n\nPärast [[Clemens II]] surma [[9. oktoober|9. oktoobril]] 1047 pakkus Liège piiskop Wazon (Wazo), et uueks paavstiks määrataks Gregorius, kuid Heinrich III ei soostunud tema ettepanekuga.\n\n==Surm==\nGregorius VI suri 1047. aasta lõpus kusagil Reini ääres, tõenäoliselt Kölnis. Ta oli [[Benedictus V]] järel teine paavst, kes suri [[Saksamaa]]l pagenduses.\n\n==Kirjandus==\n*[[Giovanni Battista Borino]]: ''L'elezione e la deposizione di Gregorio VI''. \"Archivio della Società Romana di Storia Patria\" 39, 1916: 142–252, 295–410.\n*[[Karl Augustin Frech]]: ''Die vielen Tode Papst Gregors VI''. W. Hartmann, \"Die Faszination der Papstgeschichte: Neue Zugänge zum frühen und hohen Mittelalter.\" Köln, 2008: 109–132.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n*[[Franz-Josef Schmale]]: ''Die Absetzung Gregors VI. in Sutri und die synodale Tradition''. \"Annuarium Historiae Conciliorum\" 11, 1979: 55–103.\n*[[Karl Schmid]]: ''Heinrich III. und Gregor VI. im Gebetsgedächtnis von Piacenza des Jahres 1046''. K. Schmid, \"Gebetsgedenken und adliges Selbstverständnis im Mittelalter\". Sigmaringen, 1983: 598–619.\n*[[Ole Widding]]: ''An Old Norse version of a pamphlet on the papacy of Gregor VI''. \"Analecta Romana Instituti Danici\" 15, 1986: 51–65.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/06791a.htm Artikkel Gregorius VI kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/bios1012-ii.htm#Graziano Artikkel Gregorius VI kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1045-1046-_Gregorius_VI.html Gregorius VI dokumendid.]\n*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xi.htm#GregoryVI Gregorius VI kardinalid.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/07228a.htm Artikkel Heinrich III kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02429a.htm Artikkel Benedictus IX kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/04017a.htm Artikkel Clemens II kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/06791c.htm Artikkel Gregorius VII kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/11764a.htm Artikkel Petrus Damianusest.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/01031a.htm Artikkel ametist tagasiastumisest.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Benedictus IX]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1045]]–[[1046]]\n|järgnev = [[Clemens II]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Surnud 1047]]","hash":"bdde3dfe58b938fa4cd7d6eafedc37919088f82e158598fbeacd4859a62f790b","last_revision":"2021-03-14T19:09:04Z","first_revision":"2010-02-16T11:58:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.585319","cross_lingual_links":{"af":"Pous Gregorius VI","als":"Gregor VI. (Papst)","ar":"غريغوري السادس","arz":"جريجورى السادس","be":"Грыгорый VI (Папа Рымскі)","be-x-old":"Грыгорыюс VI (папа рымскі)","bg":"Григорий VI (папа)","br":"Gregor VI","ca":"Papa Gregori VI","cdo":"Gáu-huòng Gregorius 6-sié","cs":"Řehoř VI.","de":"Gregor VI. (Papst)","diq":"Gregorius VI","el":"Πάπας Γρηγόριος ΣΤ΄","en":"Pope Gregory VI","eo":"Gregorio la 6-a","es":"Gregorio VI","eu":"Gregorio VI.a","fa":"پاپ گریگوری ششم","fi":"Gregorius VI","fr":"Grégoire VI","ga":"Pápa Gréagóir VI","gl":"Gregorio VI, papa","hak":"Kau-fòng Gregorius 6-sṳ","he":"גרגוריוס השישי","hr":"Grgur VI.","hu":"VI. Gergely pápa","id":"Paus Gregorius VI","ilo":"Papa Gregorio VI","io":"Papo Gregorius la 6ma","it":"Papa Gregorio VI","ja":"グレゴリウス6世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Gregorius VI","ka":"გრიგოლ VI (პაპი)","ko":"교황 그레고리오 6세","la":"Gregorius VI","mk":"Папа Григориј VI","mr":"पोप ग्रेगोरी सहावा","ms":"Paus Gregorius VI","mzn":"گرگوری شیشم","nl":"Paus Gregorius VI","oc":"Gregòri VI","pl":"Grzegorz VI (papież)","pt":"Papa Gregório VI","qu":"Griguryu VI","ro":"Papa Grigore al VI-lea","ru":"Григорий VI (папа римский)","scn":"Grigoriu VI","sh":"Grgur VI","simple":"Pope Gregory VI","sk":"Gregor VI. (pápež)","sl":"Papež Gregor VI.","sq":"Gregori VI","sr":"Папа Гргур VI","sv":"Gregorius VI","sw":"Papa Gregori VI","tl":"Papa Gregorio VI","tr":"VI. Gregorius","uk":"Григорій VI","vi":"Giáo hoàng Grêgôriô VI","war":"Papa Gregorio VI","wuu":"额我略六世","yo":"Pópù Gregory 6k","zh":"額我略六世","zh-min-nan":"Kàu-hông Gregorius 6-sè","zh-yue":"國瑞六世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Gregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 1045–1046. Ta oli 148. paavst.\n\nGiovanni Graziano sündis arvatavasti Roomas ja võis olla seotud Pierleoni suguvõsaga. Ta sai Rooma San Giovanni a Porta Latina kiriku ülempreestriks ja Benedictus VIII ajal 1012. aasta paiku kardinalpreestriks.\n\nGraziano oli hilisema paavsti Benedictus IX ristiisa, teistel andmetel ka pihiisa.\n\nBenedictus IX otsustas 1. mail 1045 paavstiametist loobuda ja müüs selle suure summa (1500 naela kulda või umbes 2000 libra) eest Grazianole, teistel andmetel loobus ta ametist reformimeelsete vaimulike ja Graziano veenmise järel.\n\nGraziano sai Salvador Miranda andmetel paavstiks 5. mail 1045 ja võttis rahvahulga nõudel endale nimeks Gregorius.\n\nTema valitsemisajal nõudsid Benedictus IX ja Silvester III enda toetajate abil oma volituste taastamist.\n\nGregorius VI saatis kirja Firenze vaimulikule Rolandole.\n\nGregorius VI kaplaniks oli munk Ildebrando (hilisem paavst Gregorius VII). Ta saatis bulla Farfa kloostri abtile Almericole. Ta saatis bulla Rooma San Quintino de Monte kloostri abtile.\n\nGregorius VI määras 4 uut kardinali. Ta kohustas Rooma vaimulikke ja kodanikke andma vannet, et nad ei vali uut paavsti seni, kuni ta elab.\n\nGiorgio, Porto piiskop Giovanni, Labico piiskop Pietro, preester Pietro, diakon\n\nGregorius VI paavstiks saamist tervitas keskaja õpetlane Petrus Damianus, kes saatis paavstile kirja. Kaasaegsed tunnustasid teda haritud ja reformimeelse vaimulikuna.\n\nSaksa kuningas Heinrich III ihaldas keisrikrooni ja läks sügisel 1046 Itaaliasse, kus hulk vaimulikke ja ilmikuid olid eemaldunud kolme rivaalitseva paavsti osadusest. Gregorius VI kohtus kuningaga Piacenzas. 20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodil tagandati Gregorius VI simoonias süüdistatuna ametist ja saadeti kevadel 1047 pagendusse Reini äärde (ad ripas Rheni), kirikuloolaste arvates Kölni, kuna Kölni peapiiskopist Hermannist sai tema ülevaataja. Teistel andmetel võis Gregorius VI ise ametist loobuda.\n\nPärast Clemens II surma 9. oktoobril 1047 pakkus Liège piiskop Wazon (Wazo), et uueks paavstiks määrataks Gregorius, kuid Heinrich III ei soostunud tema ettepanekuga.\n\nGregorius VI suri 1047. aasta lõpus kusagil Reini ääres, tõenäoliselt Kölnis. Ta oli Benedictus V järel teine paavst, kes suri Saksamaal pagenduses.\n\nGiovanni Battista Borino: L'elezione e la deposizione di Gregorio VI. \"Archivio della Società Romana di Storia Patria\" 39, 1916: 142–252, 295–410. Karl Augustin Frech: Die vielen Tode Papst Gregors VI. W. Hartmann, \"Die Faszination der Papstgeschichte: Neue Zugänge zum frühen und hohen Mittelalter.\" Köln, 2008: 109–132. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996. Franz-Josef Schmale: Die Absetzung Gregors VI. in Sutri und die synodale Tradition. \"Annuarium Historiae Conciliorum\" 11, 1979: 55–103. Karl Schmid: Heinrich III. und Gregor VI. im Gebetsgedächtnis von Piacenza des Jahres 1046. K. Schmid, \"Gebetsgedenken und adliges Selbstverständnis im Mittelalter\". Sigmaringen, 1983: 598–619. Ole Widding: An Old Norse version of a pamphlet on the papacy of Gregor VI. \"Analecta Romana Instituti Danici\" 15, 1986: 51–65.\n\nArtikkel Gregorius VI kohta. (inglise keeles) Artikkel Gregorius VI kohta. (inglise keeles) Gregorius VI dokumendid. Gregorius VI kardinalid. Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Artikkel Gregorius VII kohta. (inglise keeles) Artikkel Petrus Damianusest. (inglise keeles) Artikkel ametist tagasiastumisest. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Surnud 1047\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Gregorius VI\n|pilt = \n|sünninimi = Giovanni Graziano\n|valitsemisaja algus= [[1. mai]] [[1045]]\n|valitsemisaja lõpp= [[20. detsember]] [[1046]]\n|eelkäija = [[Benedictus IX]]\n|järeltulija = [[Clemens II]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Rooma]]\n|surmakuupäev = [[1047]]\n|surmakoht = [[Köln]] ?\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 1045–1046.","translated_text":"Gregory VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) was Pope from 1045 to 1046.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 148. paavst.","translated_text":"He was the 148th pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giovanni Graziano sündis arvatavasti Roomas ja võis olla seotud Pierleoni suguvõsaga.","translated_text":"Giovanni Graziano was probably born in Rome and may have been related to the Pierleoni family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sai Rooma San Giovanni a Porta Latina kiriku ülempreestriks ja Benedictus VIII ajal 1012. aasta paiku kardinalpreestriks.","translated_text":"He became High Priest of the Church of San Giovanni a Porta Latina in Rome and Cardinal Priest of Rome in 1012 under Benedict VIII.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Graziano oli hilisema paavsti Benedictus IX ristiisa, teistel andmetel ka pihiisa.","translated_text":"Graziano was later the godfather of Pope Benedict IX, according to other sources.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstiks saamine","translated_text":"Becoming a Pope","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Benedictus IX otsustas 1. mail 1045 paavstiametist loobuda ja müüs selle suure summa (1500 naela kulda või umbes 2000 libra) eest Grazianole, teistel andmetel loobus ta ametist reformimeelsete vaimulike ja Graziano veenmise järel.","translated_text":"On May 1, 1045, Benedict IX decided to resign from the papacy and sold the large sum (1500 pounds of gold, or about 2,000 pounds) to Graziano, who, according to other sources, resigned after being persuaded by Reformed clergy and Graziano.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Graziano sai Salvador Miranda andmetel paavstiks 5. mail 1045 ja võttis rahvahulga nõudel endale nimeks Gregorius.","translated_text":"According to Salvador Miranda, Graziano became pope on May 5, 1045, and by popular demand adopted the name Gregory.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema valitsemisajal nõudsid Benedictus IX ja Silvester III enda toetajate abil oma volituste taastamist.","translated_text":"During his reign, Benedict IX and Silvester III, with their supporters, demanded that their powers be restored.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Itaalia vaimulikega","translated_text":"Relations with the Italian Clergy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius VI saatis kirja Firenze vaimulikule Rolandole.","translated_text":"Gregory VI sent a letter to the priest of Florence, Rolando.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Munklus","translated_text":"The monastery","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius VI kaplaniks oli munk Ildebrando (hilisem paavst Gregorius VII).","translated_text":"The chaplain of Gregory VI was the monk Ildebrando (later Pope Gregory VII).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta saatis bulla Farfa kloostri abtile Almericole.","translated_text":"He sent a bulla to the abbot of the monastery of Farfa, Almerico.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta saatis bulla Rooma San Quintino de Monte kloostri abtile.","translated_text":"He sent a bull to the abbey of the monastery of San Quintino de Monte in Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Uued kardinalid","translated_text":"New Cardinals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius VI määras 4 uut kardinali.","translated_text":"Gregory VI appointed four new cardinals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta kohustas Rooma vaimulikke ja kodanikke andma vannet, et nad ei vali uut paavsti seni, kuni ta elab.","translated_text":"He ordered the clergy and citizens of Rome to swear that they would not elect a new pope while he was alive.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giorgio, Porto piiskop Giovanni, Labico piiskop Pietro, preester Pietro, diakon","translated_text":"Giorgio, Bishop of Porto Giovanni, Bishop of Labico Pietro, Priest Pietro, Deacon","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Gregorius VI kultuuriloos","translated_text":"The Cultural Heritage of Gregory VI","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius VI paavstiks saamist tervitas keskaja õpetlane Petrus Damianus, kes saatis paavstile kirja.","translated_text":"Gregory VI was greeted by a medieval scholar, Petrus Damianus, who sent a letter to the pope.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaasaegsed tunnustasid teda haritud ja reformimeelse vaimulikuna.","translated_text":"His contemporaries recognized him as an educated and reform-minded clergyman.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tagandamine","translated_text":"Refunds","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa kuningas Heinrich III ihaldas keisrikrooni ja läks sügisel 1046 Itaaliasse, kus hulk vaimulikke ja ilmikuid olid eemaldunud kolme rivaalitseva paavsti osadusest.","translated_text":"In the autumn of 1046, King Heinrich III of Germany desired the throne and went to Italy, where a large number of clergy and laity had been removed from the ranks of the three rival popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Gregorius VI kohtus kuningaga Piacenzas.","translated_text":"Gregory VI met with the king at Piacenza.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodil tagandati Gregorius VI simoonias süüdistatuna ametist ja saadeti kevadel 1047 pagendusse Reini äärde (ad ripas Rheni), kirikuloolaste arvates Kölni, kuna Kölni peapiiskopist Hermannist sai tema ülevaataja.","translated_text":"At the Synod of Sutris on 20 December 1046, Gregory VI was deposed on charges of simony, and in the spring of 1047 was sent into exile near the Rhine (he was hanged by the Rhine), in the opinion of the clerics, to Cologne, because Hermann, the Archbishop of Cologne, became his overseer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teistel andmetel võis Gregorius VI ise ametist loobuda.","translated_text":"According to other sources, Gregory VI himself may have resigned.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Clemens II surma 9. oktoobril 1047 pakkus Liège piiskop Wazon (Wazo), et uueks paavstiks määrataks Gregorius, kuid Heinrich III ei soostunud tema ettepanekuga.","translated_text":"After the death of Clemens II on October 9, 1047, the bishop of Liège, Wazon (Wazo), offered to appoint Gregory as the new pope, but Heinrich III disagreed.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius VI suri 1047. aasta lõpus kusagil Reini ääres, tõenäoliselt Kölnis.","translated_text":"Gregory VI died in late 1047, somewhere near the Rhine, probably in Cologne.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli Benedictus V järel teine paavst, kes suri Saksamaal pagenduses.","translated_text":"He was the second pope after Benedict V, who died in exile in Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Giovanni Battista Borino: L'elezione e la deposizione di Gregorio VI.","translated_text":"This is the first of a two-part series, entitled \"Government of the People\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Archivio della Società Romana di Storia Patria\" 39, 1916: 142–252, 295–410.","translated_text":"In addition, it is necessary to ensure that the competent authorities of the Member States are able to take appropriate measures in order to ensure that the competent authorities of the Member States are able to fulfil their obligations under this Regulation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karl Augustin Frech:","translated_text":"I'm going to tell you something.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Die vielen Tode Papst Gregors VI.","translated_text":"The death of Pope Gregory VI.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"W. Hartmann, \"Die Faszination der Papstgeschichte: Neue Zugänge zum frühen und hohen Mittelalter.\"","translated_text":"W. Hartmann, \"Die Faszination der Papstgeschichte: Neue Zugänge zum frühen dream of the early Middle Ages\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Köln, 2008: 109–132.","translated_text":"Cologne, 2008: 109 to 132.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Franz-Josef Schmale: Die Absetzung Gregors VI. in Sutri und die synodale Tradition.","translated_text":"This is the first of a series of books by Franz-Josef Schmale: Die Absetzung Gregors VI. in Sutri und die Synod Tradition.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Annuarium Historiae Conciliorum\" 11, 1979: 55–103.","translated_text":"It is not necessary to make a declaration of conformity with the requirements of this Regulation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karl Schmid: Heinrich III.","translated_text":"I'm not going to tell you what to do.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"und Gregor VI.","translated_text":"The dream of Gregor VI.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"im Gebetsgedächtnis von Piacenza des Jahres 1046.","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"K. Schmid, \"Gebetsgedenken und adliges Selbstverständnis im Mittelalter\".","translated_text":"This is the case in the case of the 'Gebetsgedenken dream adliges Selbstverständnis im Mittelalter'.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sigmaringen, 1983: 598–619.","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ole Widding: An Old Norse version of a pamphlet on the papacy of Gregor VI.","translated_text":"Ole Widding: An Old Norse version of a pamphlet is the papacy of Gregor VI.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Analecta Romana Instituti Danici\" 15, 1986: 51–65.","translated_text":"It is therefore necessary to take into account the fact that, in the present case, the Commission has not yet adopted a proposal for a regulation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Gregorius VI kohta. (inglise keeles) Artikkel Gregorius VI kohta. (inglise keeles) Gregorius VI dokumendid.","translated_text":"Article on Gregory VI (in English) Article on Gregory VI (in English) Documents by Gregory VI","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Gregorius VI kardinalid.","translated_text":"The Cardinals of Gregory VI.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Artikkel Gregorius VII kohta. (inglise keeles)","translated_text":"Article on Henry III. Article on Benedict IX. Article on Clemens II. Article on Gregory VII.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Petrus Damianusest.","translated_text":"This is an article by Petrus Damian.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles)","translated_text":"(in English)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel ametist tagasiastumisest.","translated_text":"Article of resignation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles)","translated_text":"(in English)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Surnud 1047","translated_text":"Category:Papers who died 1047","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sylvester III","wikicode":"#suuna[[Silvester III]]","hash":"92930489564ebb422ed87e1268f754f4ea534282b26e9562258340d5303a370a","last_revision":"2010-02-16T11:58:27Z","first_revision":"2010-02-16T11:58:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.645698","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSilvester III\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSilvester","translated_text":"Direction Silvester","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"III","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"August Orav","wikicode":"'''August Orav''' [[VR II/3]] ([[7. september]] [[1895]] [[Helme kihelkond]] – [[4. jaanuar]] [[1961]]) oli Eesti sõjaväelane ([[veebel]]).\n\nTa osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] ratsaväes. Rahuajal oli ta Kapermäe A 5 talu peremees ja [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]a [[Alatskivi kompanii]] [[rühmapealik]].\n\n==Välislingid==\n*[http://www.alatskivi.ee/files/doc/Ajaleht%20Alatskivi/veebruar%20%20%20lk.%20%20%203.pdf Uudo Jõgi, Alatskivi valla Vabadusristi kavalerid] Alatskivi Vallaleht, 11. veebruar 2010\n\n{{JÄRJESTA:Orav, August}}\n[[Kategooria:Eesti ratsaväeosade koosseis]]\n[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]\n[[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed]]\n[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1895]]\n[[Kategooria:Surnud 1961]]\n[[Kategooria:Alatskivi kalmistule maetud]]","hash":"87e6d46becd62897b8f278d01b1bda0d37495701829c91b725d3c9c3120dba2b","last_revision":"2021-05-13T11:40:57Z","first_revision":"2010-02-16T12:04:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.706651","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"August Orav VR II/3 (7. september 1895 Helme kihelkond – 4. jaanuar 1961) oli Eesti sõjaväelane (veebel).\n\nTa osales Vabadussõjas ratsaväes. Rahuajal oli ta Kapermäe A 5 talu peremees ja Kaitseliidu Tartumaa maleva Alatskivi kompanii rühmapealik.\n\nUudo Jõgi, Alatskivi valla Vabadusristi kavalerid Alatskivi Vallaleht, 11. veebruar 2010\n\nKategooria:Eesti ratsaväeosade koosseis Kategooria:Vabadussõja veteranid Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid Kategooria:Sündinud 1895 Kategooria:Surnud 1961 Kategooria:Alatskivi kalmistule maetud\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"August Orav VR II/3 (7. september 1895 Helme kihelkond – 4. jaanuar 1961) oli Eesti sõjaväelane (veebel).","translated_text":"August Orav VR II/3 (born 7 September 1895 in Helme, Estonia ⁇ 4 January 1961) was an Estonian military officer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta osales Vabadussõjas ratsaväes.","translated_text":"He fought in the War of Independence in the cavalry.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rahuajal oli ta Kapermäe A 5 talu peremees ja Kaitseliidu Tartumaa maleva Alatskivi kompanii rühmapealik.","translated_text":"In peacetime, he was the owner of a farm in Cape Town A5 and the head of a company in the Lowland Underground of the Conservation Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Uudo Jõgi, Alatskivi valla Vabadusristi kavalerid Alatskivi Vallaleht, 11. veebruar 2010","translated_text":"Uudo River, the Knights of the Cross of Freedom in the valley of Alatskiv","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti ratsaväeosade koosseis Kategooria:Vabadussõja veteranid Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva liikmed Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid Kategooria:Sündinud 1895 Kategooria:Surnud 1961 Kategooria:Alatskivi kalmistule maetud","translated_text":":Composition of the Estonian cavalry:Veterans of the War of Independence:Category:Members of the Armed Forces of the Republic of Estonia:Civilties of the Third Order of the Croix de Libération II Category:Born in 1895 Category:Dead in 1961 Category:buried in a limestone quarry","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Sündinud 731","wikicode":"{{synniaa|73|1}}","hash":"09eeaad90233abb7953000d9901a217535e1b6aaca80c03cd3e32dc349685724","last_revision":"2013-03-14T17:14:23Z","first_revision":"2010-02-16T12:08:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.767878","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:731 шықәсазы ииз","an":"Categoría:731 (naixencias)","ar":"تصنيف:مواليد 731","arz":"تصنيف:مواليد 731","ast":"Categoría:Persones nacíes en 731","az":"Kateqoriya:731-ci ildə doğulanlar","azb":"بؤلمه:۷۳۱-جی میلادی ایلده دوغولانلار","be":"Катэгорыя:Нарадзіліся ў 731 годзе","be-x-old":"Катэгорыя:Нарадзіліся ў 731 годзе","bg":"Категория:Родени през 731 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:৭৩১-এ জন্ম","bpy":"থাক:মারি ৭৩১-এ উজ্জিসিতা","br":"Rummad:Ganedigezhioù 731","bs":"Kategorija:Rođeni 731.","cdo":"分類:731 nièng chók-sié","ckb":"پۆل:لەدایکبووانی ٧٣١","da":"Kategori:Født i 731","de":"Kategorie:Geboren 731","en":"Category:731 births","eo":"Kategorio:Naskiĝintoj en 731","es":"Categoría:Nacidos en 731","eu":"Kategoria:731ko jaiotzak","fa":"رده:زادگان ۷۳۱ (میلادی)","fr":"Catégorie:Naissance en 731","gan":"分類:731年出世","gl":"Categoría:Nados en 731","he":"קטגוריה:ילידי 731","hu":"Kategória:731-ben született személyek","hy":"Կատեգորիա:731 ծնունդներ","id":"Kategori:Kelahiran 731","it":"Categoria:Nati nel 731","ja":"Category:731年生","ka":"კატეგორია:დაბადებული 731","ko":"분류:731년 출생","lb":"Kategorie:Gebuer 731","mk":"Категорија:Родени во 731 година","mr":"वर्ग:इ.स. ७३१ मधील जन्म","nb":"Kategori:Fødsler i 731","pl":"Kategoria:Urodzeni w 731","pnb":"گٹھ:731 دے جم","pt":"Categoria:Nascidos em 731","ro":"Categorie:Nașteri în 731","ru":"Категория:Родившиеся в 731 году","sa":"वर्गः:७३१ जननम्","sh":"Kategorija:Rođeni 731.","shn":"ပိူင်ထၢၼ်ႈ:ၵူၼ်းၸိူဝ်းၵိူတ်ႇ ပီ 731","sk":"Kategória:Narodenia v 731","sl":"Kategorija:Rojeni leta 731","sr":"Категорија:Рођени 731.","sv":"Kategori:Födda 731","tg":"Гурӯҳ:Зодагони соли 731","tr":"Kategori:731 doğumlular","tt":"Төркем:731 елда туганнар","uk":"Категорія:Народились 731","ur":"زمرہ:731ء کی پیدائشیں","uz":"Turkum:731-yilda tugʻilganlar","vi":"Thể loại:Sinh năm 731","zh":"Category:731年出生","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:731 nî chhut-sì","zh-yue":"Category:731年出世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Surnud 788","wikicode":"{{surmaaa|78|8}}","hash":"55f92a492a0188fdba4642499bd4a77064089411d14b602a17415eb014a7d2cd","last_revision":"2013-03-14T17:14:24Z","first_revision":"2010-02-16T12:10:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.829943","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:788 шықәсазы иԥсыз","an":"Categoría:788 (muertes)","ar":"تصنيف:وفيات 788","ast":"Categoría:Persones finaes en 788","az":"Kateqoriya:788-ci ildə vəfat edənlər","be":"Катэгорыя:Памерлі ў 788 годзе","bg":"Категория:Починали през 788 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:৭৮৮-এ মৃত্যু","bpy":"থাক:মারি ৭৮৮-এ মরিসিতা (দৌ ইসিতা)","br":"Rummad:Marvioù 788","bs":"Kategorija:Umrli 788.","cdo":"分類:788 nièng guó-sié","ckb":"پۆل:مردووانی ٧٨٨","da":"Kategori:Døde i 788","de":"Kategorie:Gestorben 788","en":"Category:788 deaths","eo":"Kategorio:Mortintoj en 788","es":"Categoría:Fallecidos en 788","eu":"Kategoria:788ko heriotzak","fa":"رده:درگذشتگان ۷۸۸ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuonna 788 kuolleet","fr":"Catégorie:Décès en 788","gan":"分類:788年過世","gl":"Categoría:Finados en 788","he":"קטגוריה:נפטרים ב-788","hu":"Kategória:788-ban elhunyt személyek","hy":"Կատեգորիա:788 մահեր","id":"Kategori:Kematian 788","it":"Categoria:Morti nel 788","ja":"Category:788年没","ka":"კატეგორია:გარდაცვლილი 788","ko":"분류:788년 사망","lb":"Kategorie:Gestuerwen 788","mk":"Категорија:Починати во 788 година","ms":"Kategori:Kematian 788","nb":"Kategori:Dødsfall i 788","pl":"Kategoria:Zmarli w 788","pnb":"گٹھ:788ء دیاں موتاں","pt":"Categoria:Mortos em 788","ro":"Categorie:Decese în 788","ru":"Категория:Умершие в 788 году","sa":"वर्गः:७८८ मरणम्","sh":"Kategorija:Umrli 788.","shn":"ပိူင်ထၢၼ်ႈ:ၵူၼ်းၸိူဝ်းသဵင်ႈၵၢမ်ႇ ပီ 788","sk":"Kategória:Úmrtia v 788","sl":"Kategorija:Umrli leta 788","sr":"Категорија:Умрли 788.","sv":"Kategori:Avlidna 788","tg":"Гурӯҳ:Даргузаштагони соли 788","th":"หมวดหมู่:บุคคลที่เสียชีวิตในปี พ.ศ. 1331","tr":"Kategori:788 yılında ölenler","tt":"Төркем:788 елда вафатлар","uk":"Категорія:Померли 788","ur":"زمرہ:788ء کی وفیات","uz":"Turkum:788-yilda vafot etganlar","vi":"Thể loại:Mất năm 788","zh":"Category:788年逝世","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:788 nî kòe-sin","zh-yue":"Category:788年死"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Surnud 780. aastatel","wikicode":"{{SurnudDekaad|7|8|8}}","hash":"577c277641fa3c35077bf376e23646eba76024cc34d9ba7146176e7fd9df9c1f","last_revision":"2013-03-27T02:55:38Z","first_revision":"2010-02-16T12:12:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.893716","cross_lingual_links":{"af":"Kategorie:Sterftes in die 780's","ar":"تصنيف:وفيات عقد 780","ast":"Categoría:Persones finaes nos años 780","az":"Kateqoriya:780-ci illərdə vəfat edənlər","be":"Катэгорыя:Памерлі ў 780-я гады","bg":"Категория:Починали през 780-те години","bn":"বিষয়শ্রেণী:৭৮০-এর দশকে মৃত্যু","br":"Rummad:Marvioù ar bloavezhioù 780","cdo":"分類:780 nièng-dâi guó-sié","cy":"Categori:Marwolaethau'r 780au","en":"Category:780s deaths","eo":"Kategorio:Mortintoj en 780-789","es":"Categoría:Fallecidos en los años 780","eu":"Kategoria:780ko hamarkadako heriotzak","fa":"رده:درگذشتگان دهه ۷۸۰ (میلادی)","fi":"Luokka:780-luvulla kuolleet","gan":"分類:780年代過世","hu":"Kategória:A 780-as években elhunyt személyek","hy":"Կատեգորիա:780-ականների մահեր","id":"Kategori:Kematian 780-an","ja":"Category:780年代没","ka":"კატეგორია:გარდაცვლილი 780-იანები","ko":"분류:780년대 사망","mk":"Категорија:Починати во 780-тите","ml":"വർഗ്ഗം:780-കളിൽ മരിച്ചവർ","mn":"Ангилал:780-д онд өнгөрсөн","nb":"Kategori:Dødsfall i 780-årene","pt":"Categoria:Mortos na década de 780","ro":"Categorie:Decese în anii 780","ru":"Категория:Умершие в 780-е годы","sh":"Kategorija:Umrli 780-ih","simple":"Category:780s deaths","sk":"Kategória:Úmrtia v 80. rokoch 8. storočia","sl":"Kategorija:Umrli v 780. letih","sr":"Категорија:Умрли 780-их","sv":"Kategori:Avlidna 780-talet","th":"หมวดหมู่:บุคคลที่เสียชีวิตในคริสต์ทศวรรษ 780","tr":"Kategori:780'lerde ölenler","tt":"Төркем:780-елларда вафатлар","ur":"زمرہ:780ء کی دہائی کی وفیات","vi":"Thể loại:Mất thập niên 780","war":"Kaarangay:Mga namatay han 780 nga dekada","zh":"Category:780年代逝世","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:780 nî-tāi kòe-sin","zh-yue":"Category:780年代死"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Sündinud 730. aastatel","wikicode":"{{SyndinudDekaad|7|3|8}}","hash":"5c666eb805be8149f27da103934389812ea76c44c05ac169a4a8058c84818c3c","last_revision":"2013-03-14T17:14:26Z","first_revision":"2010-02-16T12:15:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:43.955918","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:مواليد عقد 730","ast":"Categoría:Persones nacíes nos años 730","az":"Kateqoriya:730-cu illərdə doğulanlar","be":"Катэгорыя:Нарадзіліся ў 730-я гады","be-x-old":"Катэгорыя:Нарадзіліся ў 730-я гады","bg":"Категория:Родени през 730-те години","bn":"বিষয়শ্রেণী:৭৩০-এর দশকে জন্ম","br":"Rummad:Ganedigezhioù ar bloavezhioù 730","cdo":"分類:730 nièng-dâi chók-sié","cy":"Categori:Genedigaethau'r 730au","en":"Category:730s births","eo":"Kategorio:Naskiĝintoj en 730-739","es":"Categoría:Nacidos en los años 730","eu":"Kategoria:730eko hamarkadako jaiotzak","fa":"رده:زادگان دهه ۷۳۰ (میلادی)","fi":"Luokka:730-luvulla syntyneet","gan":"分類:730年代出世","hu":"Kategória:A 730-as években született személyek","hy":"Կատեգորիա:730-ականների ծնունդներ","id":"Kategori:Kelahiran 730-an","ja":"Category:730年代生","ka":"კატეგორია:დაბადებული 730-იანები","kk":"Санат:730 жж. туғандар","ko":"분류:730년대 출생","mk":"Категорија:Родени во 730-тите","ms":"Kategori:Kelahiran 730-an","nb":"Kategori:Fødsler i 730-årene","pt":"Categoria:Nascidos na década de 730","ro":"Categorie:Nașteri în anii 730","ru":"Категория:Родившиеся в 730-е годы","sh":"Kategorija:Rođeni 730-ih","simple":"Category:730s births","sk":"Kategória:Narodenia v 30. rokoch 8. storočia","sl":"Kategorija:Rojeni v 730. letih","sq":"Kategoria:Lindje - Vitet 730","sr":"Категорија:Рођени 730-их","sv":"Kategori:Födda 730-talet","th":"หมวดหมู่:บุคคลที่เกิดในคริสต์ทศวรรษ 730","tl":"Kategorya:Ipinanganak noong Dekada 730","tr":"Kategori:730'larda doğanlar","tt":"Төркем:730-елларда туганнар","ur":"زمرہ:730ء کی دہائی کی پیدائشیں","vi":"Thể loại:Sinh thập niên 730","war":"Kaarangay:Mga natawo han 730 nga dekada","zh":"Category:730年代出生","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:730 nî-tāi chhut-sì","zh-yue":"Category:730年代出世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Uļi Kīnkamäg","wikicode":"'''Uļi Kīnkamäg''' (ka '''Uldrik Kahperg''', ametliku nimega '''Uldriķis Kāpbergs'''; lätipäraselt ka '''Uļi Kīnkamegs''' ([[25. märts]] [[1869]] [[Pizā]] – [[1. juuni]] [[1932]] [[Ventspils]]i vangla) oli [[liivlased|liivi]] luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud kui \"Liivi kuningas\".\n\nUldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli [[piibel]], mille ta oli läbi lugenud mitu korda[Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr. 250, lk. 6.].Ta ei tunnustanud [[Läti]] riigi võimu [[liivlased|liivlaste]] üle, pidades end \"jumala kuningriigi kodanikuks\"[\"Liivlaste kuningas\". Kaja, 14. oktoober 1928, nr. 242, lk. 7]. Ta ei maksnud makse ja keeldus oma poega Läti sõjaväkke ajateenistusse saatmast. \n\nMais 1932 ta vangistati. Ta suri Ventspilsi vanglas südamerabandusse. Ta on maetud [[Pizā]] kalmistule.\n\nLiivi kuningaks nimetas teda [[ajakirjandus]], ise ta ennast kuningaks ei nimetanud.\n\nTema luuletusi avaldati ajalehes [[Līvli]].\n\n==Isiklikku==\nTema poeg [[Pētõr Kīnkamäg]] oli samuti luuletaja.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Kirjandus==\n*\"Liivi kuningas ja tema järglased\". [[Vaba Maa]] nr 250, 25. oktoober 1933. Lk 6\n\n==Välislingid==\n*[http://www.livones.lv/libiesi/literatura/literati/?raksts=95 UĻI KĪNKAMEGS] [http://www.livones.lv livones.lv]\n{{JÄRJESTA:Kinkamäg, Uli}}\n[[Kategooria:Liivlased]]\n[[Kategooria:Liivi kirjanikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1869]]\n[[Kategooria:Surnud 1932]]","hash":"b91b1a8e57220afb71e5c9b6ffd4181dba531143632bcf7bc9d972b5ff085cdc","last_revision":"2019-04-15T17:36:35Z","first_revision":"2010-02-16T12:17:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.008748","cross_lingual_links":{"en":"Uļi Kīnkamäg","fi":"Uldriķis Kāpbergs","lt":"Uļi Kīnkamäg","lv":"Uļi Kīnkamegs","ru":"Капбергс, Улдрикис","uk":"Улдрікіс Капберґс"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Uļi Kīnkamäg (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud kui \"Liivi kuningas\".\n\nUldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu korda.Ta ei tunnustanud Läti riigi võimu liivlaste üle, pidades end \"jumala kuningriigi kodanikuks\". Ta ei maksnud makse ja keeldus oma poega Läti sõjaväkke ajateenistusse saatmast.\n\nMais 1932 ta vangistati. Ta suri Ventspilsi vanglas südamerabandusse. Ta on maetud Pizā kalmistule.\n\nLiivi kuningaks nimetas teda ajakirjandus, ise ta ennast kuningaks ei nimetanud.\n\nTema luuletusi avaldati ajalehes Līvli.\n\nTema poeg Pētõr Kīnkamäg oli samuti luuletaja.\n\n\"Liivi kuningas ja tema järglased\". Vaba Maa nr 250, 25. oktoober 1933. Lk 6\n\nUĻI KĪNKAMEGS livones.lv\n\nKategooria:Liivlased Kategooria:Liivi kirjanikud Kategooria:Sündinud 1869 Kategooria:Surnud 1932\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Uļi Kīnkamäg (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud kui \"Liivi kuningas\".","translated_text":"Uļi Kīnkamäg (also Uldrik Kahperg, officially Uldriķis Kāpbergs; also spelled Uļi Kīnkamegs (25 March 1869 Pizā ⁇ 1 June 1932 in Ventspils prison) was a Lithuanian poet and nationalist known as the \"King of Lithuania\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu korda.","translated_text":"Ulrich Kahperg was an ordinary low-literate farmer, whose only reading aid was the Bible, which he had read through several times.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr. 250, lk. 6.]","char_index":141,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ei tunnustanud Läti riigi võimu liivlaste üle, pidades end \"jumala kuningriigi kodanikuks\".","translated_text":"He refused to acknowledge the authority of the Latvian state over the Armenians, considering himself a \"citizen of the kingdom of God\".","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[\"Liivlaste kuningas\". Kaja, 14. oktoober 1928, nr. 242, lk. 7]","char_index":93,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ei maksnud makse ja keeldus oma poega Läti sõjaväkke ajateenistusse saatmast.","translated_text":"He did not pay taxes and refused to send his son into the Latvian army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mais 1932 ta vangistati.","translated_text":"In May 1932, he was imprisoned.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta suri Ventspilsi vanglas südamerabandusse.","translated_text":"He died of a heart attack in Ventspils prison.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on maetud Pizā kalmistule.","translated_text":"He's buried in the cemetery at Pisa.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liivi kuningaks nimetas teda ajakirjandus, ise ta ennast kuningaks ei nimetanud.","translated_text":"The press called him the king of Libya, he didn't call himself a king.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema luuletusi avaldati ajalehes Līvli.","translated_text":"His poems were published in the Liverpool newspaper.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema poeg Pētõr Kīnkamäg oli samuti luuletaja.","translated_text":"His son, Petter Kīnkamäg, was also a poet.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Liivi kuningas ja tema järglased\".","translated_text":"\"The king of the living and his descendants\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vaba Maa nr 250, 25. oktoober 1933.","translated_text":"Free Land No. 250, Oct. 25, 1933.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 6","translated_text":"Lk 6","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"UĻI KĪNKAMEGS livones.lv","translated_text":"I'm going to take a look at this.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Liivlased Kategooria:Liivi kirjanikud Kategooria:Sündinud 1869 Kategooria:Surnud 1932","translated_text":"Category:Living writers Category:Born in 1869 Category:died in 1932","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu korda.","translated_text":"Ulrich Kahperg was an ordinary low-literate farmer, whose only reading aid was the Bible, which he had read through several times.","citations":[{"content":"[Liivi kuningas ja tema järglased. Vaba Maa, 25. oktoober 1933, nr. 250, lk. 6.]","char_index":141,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Uldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu korda. Ta ei tunnustanud Läti riigi võimu liivlaste üle, pidades end \"jumala kuningriigi kodanikuks\".","translated_text":"Ulrich Kahperg was an ordinary low-literate farmer, whose only reading aid was the Bible, which he had read through several times. He refused to acknowledge the authority of the Latvian state over the Armenians, considering himself a \"citizen of the kingdom of God\".","citations":[{"content":"[\"Liivlaste kuningas\". Kaja, 14. oktoober 1928, nr. 242, lk. 7]","char_index":236,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Toimetuleku riiklik õppekava","wikicode":"'''Toimetuleku riiklik õppekava''' on [[haridus- ja teadusministeerium|haridusministri]] poolt [[15. detsember|15. detsembril]] [[1999]] kinnitatud riiklik [[õppekava]], mille järgi õpetatakse [[mõõdukas vaimne alaareng|mõõduka]] ja [[raske vaimne alaareng|raske vaimse alaarenguga]] [[õpilane|õpilasi]].\n\nToimetulekuõppekava koosneb erinevatest eneseteostusele suunduvatest hierarhilistest astmetest: teadmised iseendast, [[eneseteenindus]], keskkonnaga kohanemine, [[orienteerumine]] sotsiaalsetes suhetes, oma keskkonna kujundamine.\n\n==Õppeained toimetulekuõppes==\n*[[emakeel (õppeaine)|emakeel]]\n*[[orienteerumisained]]\n*[[matemaatika (õppeaine)|matemaatika]]\n*[[kunst ja käeline tegevus]]\n*[[muusikaõpetus]]\n*[[tööõpetus]]\n*[[kehaline kasvatus]]\n*[[rütmika]]\n\n==Vaata ka==\n*[[eripedagoogika]]\n*[[toimetulekuklass]]\n*[[toimetulekukool]]\n*[[vaimupuudepedagoogika]]\n*[[õppekava]]\n\n== Välislingid ==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790670 Toimetuleku riiklik õppekava]\n\n[[Kategooria:Haridus]]\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Vaimupuudepedagoogika]]\n[[Kategooria:Õppekavad]]","hash":"60367c83b031ef4459720471b993d81c6bc00c120c1ca52cdd6faee0012453fe","last_revision":"2019-07-13T04:52:29Z","first_revision":"2010-02-16T12:32:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.066593","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Toimetuleku riiklik õppekava on haridusministri poolt 15. detsembril 1999 kinnitatud riiklik õppekava, mille järgi õpetatakse mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilasi.\n\nToimetulekuõppekava koosneb erinevatest eneseteostusele suunduvatest hierarhilistest astmetest: teadmised iseendast, eneseteenindus, keskkonnaga kohanemine, orienteerumine sotsiaalsetes suhetes, oma keskkonna kujundamine.\n\nemakeel orienteerumisained matemaatika kunst ja käeline tegevus muusikaõpetus tööõpetus kehaline kasvatus rütmika\n\neripedagoogika toimetulekuklass toimetulekukool vaimupuudepedagoogika õppekava\n\nToimetuleku riiklik õppekava\n\nKategooria:Haridus Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika Kategooria:Õppekavad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetuleku riiklik õppekava on haridusministri poolt 15. detsembril 1999 kinnitatud riiklik õppekava, mille järgi õpetatakse mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilasi.","translated_text":"The National Curriculum for Returns is a national curriculum approved by the Minister of Education on 15 December 1999 to teach students with moderate and severe intellectual disabilities.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetulekuõppekava koosneb erinevatest eneseteostusele suunduvatest hierarhilistest astmetest: teadmised iseendast, eneseteenindus, keskkonnaga kohanemine, orienteerumine sotsiaalsetes suhetes, oma keskkonna kujundamine.","translated_text":"The curriculum consists of different hierarchical levels of self-realization: self-knowledge, self-service, adaptation to the environment, orientation to social relationships, shaping your environment.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Õppeained toimetulekuõppes","translated_text":"Teaching materials in attendance training","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"emakeel orienteerumisained matemaatika kunst ja käeline tegevus muusikaõpetus tööõpetus kehaline kasvatus rütmika","translated_text":"native language instructional materials mathematics art and hands-on activities music education vocational education physical education rhythm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"eripedagoogika toimetulekuklass toimetulekukool vaimupuudepedagoogika õppekava","translated_text":"Special education curriculum of the School of Spiritual Education","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetuleku riiklik õppekava","translated_text":"National curriculum of income","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Haridus Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika Kategooria:Õppekavad","translated_text":"Education Category:Professional Education Category:Professional Education Category:Professional Education Category:Professional education Category:Professional education and training","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Surnud 961","wikicode":"{{surmaaa|96|1}}","hash":"dd3dc4dd7cf257559bf568762d3e1d0ecd900fd4d398e237e867038bbed24ab2","last_revision":"2013-03-14T17:16:25Z","first_revision":"2010-02-16T12:49:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.126655","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:961 шықәсазы иԥсыз","af":"Kategorie:Sterftes in 961","ar":"تصنيف:وفيات 961","ast":"Categoría:Persones finaes en 961","az":"Kateqoriya:961-ci ildə vəfat edənlər","azb":"بؤلمه:۹۶۱-جی میلادی ایلده اؤلنلر","be":"Катэгорыя:Памерлі ў 961 годзе","bg":"Категория:Починали през 961 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:৯৬১-এ মৃত্যু","bpy":"থাক:মারি ৯৬১-এ মরিসিতা (দৌ ইসিতা)","br":"Rummad:Marvioù 961","bs":"Kategorija:Umrli 961.","cdo":"分類:961 nièng guó-sié","ckb":"پۆل:مردووانی ٩٦١","cs":"Kategorie:Úmrtí v roce 961","da":"Kategori:Døde i 961","de":"Kategorie:Gestorben 961","en":"Category:961 deaths","eo":"Kategorio:Mortintoj en 961","es":"Categoría:Fallecidos en 961","eu":"Kategoria:961eko heriotzak","fa":"رده:درگذشتگان ۹۶۱ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuonna 961 kuolleet","fr":"Catégorie:Décès en 961","gan":"分類:961年過世","gl":"Categoría:Finados en 961","he":"קטגוריה:נפטרים ב-961","hu":"Kategória:961-ben elhunyt személyek","hy":"Կատեգորիա:961 մահեր","id":"Kategori:Kematian 961","it":"Categoria:Morti nel 961","ja":"Category:961年没","ka":"კატეგორია:გარდაცვლილი 961","kk":"Санат:961 жылы қайтыс болғандар","ko":"분류:961년 사망","la":"Categoria:Mortui 961","lb":"Kategorie:Gestuerwen 961","mk":"Категорија:Починати во 961 година","ms":"Kategori:Kematian 961","my":"ကဏ္ဍ:၉၆၁ ကွယ်လွန်သူများ","nb":"Kategori:Dødsfall i 961","pl":"Kategoria:Zmarli w 961","pnb":"گٹھ:961 دیاں موتاں","pt":"Categoria:Mortos em 961","ro":"Categorie:Decese în 961","ru":"Категория:Умершие в 961 году","sa":"वर्गः:९६१ मरणम्","sh":"Kategorija:Umrli 961.","shn":"ပိူင်ထၢၼ်ႈ:ၵူၼ်းၸိူဝ်းသဵင်ႈၵၢမ်ႇ ပီ 961","sk":"Kategória:Úmrtia v 961","sl":"Kategorija:Umrli leta 961","sr":"Категорија:Умрли 961.","sv":"Kategori:Avlidna 961","ta":"பகுப்பு:961 இறப்புகள்","tg":"Гурӯҳ:Даргузаштагони соли 961","th":"หมวดหมู่:บุคคลที่เสียชีวิตในปี พ.ศ. 1504","tr":"Kategori:961 yılında ölenler","tt":"Төркем:961 елда вафатлар","uk":"Категорія:Померли 961","ur":"زمرہ:961ء کی وفیات","uz":"Turkum:961-yilda vafot etganlar","vi":"Thể loại:Mất năm 961","zh":"Category:961年逝世","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:961 nî kòe-sin","zh-yue":"Category:961年死"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Toimetulekukool","wikicode":"'''Toimetulekukooliks''' nimetatakse [[kool]]i, kus õpetatakse [[mõõdukas vaimne alaareng|mõõduka]] ja [[raske vaimne alaareng|raske vaimse alaarenguga]] [[õpilane|õpilasi]] ning rakendatakse [[Toimetuleku riiklik õppekava|toimetuleku riiklikku õppekava]].\n\n==Toimetulekukoolid Eestis==\n*[[Hilariuse Kool]]\n*[[Jaagu Lasteaed-Põhikool]]\n*[[Käo Põhikool]]\n*[[Mihkli Kool]]\n*[[Põlva Roosi Kool]]\n*[[Pärnu Päikese kool]]\n*[[Tartu Maarja Kool]]\n*[[Türi Kevade Kool]]\n*[[Võru Järve Kool]]\n*[[Salu Kool]]\n\n==Vaata ka==\n*[[eripedagoogika]]\n*[[toimetulekuklass]]\n*[[toimetuleku riiklik õppekava]]\n*[[vaimupuudepedagoogika]]\n\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Vaimupuudepedagoogika]]\n[[Kategooria:Koolid]]","hash":"8934bd037d6de39f0f51b803ecf3eb898214a280105f86f6a35dc42e2c5597f3","last_revision":"2021-03-29T10:38:53Z","first_revision":"2010-02-16T12:50:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.183729","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Toimetulekukooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilasi ning rakendatakse toimetuleku riiklikku õppekava.\n\nHilariuse Kool Jaagu Lasteaed-Põhikool Käo Põhikool Mihkli Kool Põlva Roosi Kool Pärnu Päikese kool Tartu Maarja Kool Türi Kevade Kool Võru Järve Kool Salu Kool\n\neripedagoogika toimetulekuklass toimetuleku riiklik õppekava vaimupuudepedagoogika\n\nKategooria:Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika Kategooria:Koolid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetulekukooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilasi ning rakendatakse toimetuleku riiklikku õppekava.","translated_text":"A school of education is a school where students with moderate and severe intellectual disabilities are taught and a national curriculum of education is implemented.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Toimetulekukoolid Eestis","translated_text":"Revenue schools in Estonia","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hilariuse Kool Jaagu Lasteaed-Põhikool Käo Põhikool Mihkli Kool Põlva Roosi Kool Pärnu Päikese kool Tartu Maarja Kool Türi Kevade Kool Võru Järve Kool Salu Kool","translated_text":"Hilary's School South Pre-school North Hands School Michal's School The Flower Rose School The Sunshine School The Sunshine School The Virgin Mary's School The Spring School The Salt Lake School","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"eripedagoogika toimetulekuklass toimetuleku riiklik õppekava vaimupuudepedagoogika","translated_text":"National curriculum for special education curriculum for special education curriculum","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika Kategooria:Koolid","translated_text":"This appropriation is intended to cover the expenditure of the European Parliament and of the Council in accordance with the opinion of the Economic and Social Committee.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Toimetulekuklass","wikicode":"'''Toimetulekuklass''' on [[Klass (pedagoogika)|klass]] [[mõõdukas vaimne alaareng|mõõduka]] ja [[raske vaimne alaareng|raske vaimse alaarenguga]] [[õpilane|õpilaste]] õpetamiseks, järgides [[toimetuleku riiklik õppekava|toimetuleku riiklikku õppekava]].\n\nToimetulekuklass võib asuda [[toimetulekukool]]is, [[tavakool]]is või [[abikool]]is.\n\n== Välislingid ==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790670 Toimetuleku õppekava]\n\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Vaimupuudepedagoogika]]","hash":"3b68f61e87a36222ed248efb7f5040fc7b1b6e3d070dd1919b79945115d63758","last_revision":"2019-07-13T04:52:39Z","first_revision":"2010-02-16T12:56:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.258643","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Toimetulekuklass on klass mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks, järgides toimetuleku riiklikku õppekava.\n\nToimetulekuklass võib asuda toimetulekukoolis, tavakoolis või abikoolis.\n\nToimetuleku õppekava\n\nKategooria:Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetulekuklass on klass mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks, järgides toimetuleku riiklikku õppekava.","translated_text":"A working class is a class for teaching students with moderate and severe intellectual disabilities, following the national curriculum for working.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetulekuklass võib asuda toimetulekukoolis, tavakoolis või abikoolis.","translated_text":"A working class may be in a working school, a normal school or an auxiliary school.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toimetuleku õppekava","translated_text":"The curriculum of income","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava","wikicode":"'''Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava''' (ka '''põhikooli abiõppe riiklik õppekava''') on [[haridus- ja teadusministeerium|haridusministri]] [[24. märts]]il [[1999]] kinnitatud riiklik [[õppekava]], mille järgi õpetatakse [[kerge vaimne alaareng|kerge vaimse alaarenguga]] [[õpilane|õpilasi]].\n\nSelle [[õppekava]] järgi õpetavaid [[kool]]e kutsutakse [[abikool]]ideks.\n\n[[Abiõpe|Abiõppe]] põhiülesanne on korrigeerida [[inimese areng|arengut]] ja aidata kujuneda [[isiksus]]el, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja [[kodanik]]una. Korrigeeriva õpetamise eesmärk on vähendada mahajäämust arengus: kujundada psühhofüsioloogilisi kompensatsioonimehhanisme, et soodustada õpilase [[kognitiivne areng|kognitiivset]] ja [[motoorne areng|motoorset arengut]], tunde- ja tahtevalla kujunemist, [[sotsialiseerumine|sotsialiseerumist]] ja [[adapteerumine|adapteerumist]], sh adekvaatse [[minapilt|minapildi]] kujunemist. \n\n==Õppeained abikoolis==\n*[[Emakeel (õppeaine)|Emakeel]]\n*[[A-võõrkeel]]\n*[[Matemaatika (õppeaine)|Matemaatika]]\n*[[Füüsika]] ja [[keemia]] elementaarkursus\n*[[Ajalugu]], [[kodanikuõpetus]]\n*[[Geograafia]]\n*[[Kodulugu]] hiljem [[Loodusõpetus]]\n*[[Muusika]]\n*[[Kunst]]\n*[[Tööõpetus]]/[[käsitöö]]\n*[[Kehaline kasvatus]] ja [[rütmika]]\n*[[eluõpe|Elu-]] ja [[Olustikuõpe]]\n\n== Välislingid ==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12743986 Põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava]\n\n\n[[Kategooria:Eesti haridus]]\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Õppekavad]]","hash":"a29b6642853278f3415a9df6a2d4777944dbd62a4567f2f3a8dcdb3a8c2094ad","last_revision":"2023-04-24T18:56:48Z","first_revision":"2010-02-16T13:23:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.324920","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (ka põhikooli abiõppe riiklik õppekava) on haridusministri 24. märtsil 1999 kinnitatud riiklik õppekava, mille järgi õpetatakse kerge vaimse alaarenguga õpilasi.\n\nSelle õppekava järgi õpetavaid koole kutsutakse abikoolideks.\n\nAbiõppe põhiülesanne on korrigeerida arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja kodanikuna. Korrigeeriva õpetamise eesmärk on vähendada mahajäämust arengus: kujundada psühhofüsioloogilisi kompensatsioonimehhanisme, et soodustada õpilase kognitiivset ja motoorset arengut, tunde- ja tahtevalla kujunemist, sotsialiseerumist ja adapteerumist, sh adekvaatse minapildi kujunemist.\n\nEmakeel A-võõrkeel Matemaatika Füüsika ja keemia elementaarkursus Ajalugu, kodanikuõpetus Geograafia Kodulugu hiljem Loodusõpetus Muusika Kunst Tööõpetus/käsitöö Kehaline kasvatus ja rütmika Elu- ja Olustikuõpe\n\nPõhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava\n\nKategooria:Eesti haridus Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Õppekavad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (ka põhikooli abiõppe riiklik õppekava) on haridusministri 24. märtsil 1999 kinnitatud riiklik õppekava, mille järgi õpetatakse kerge vaimse alaarenguga õpilasi.","translated_text":"The Simplified National Curriculum for Primary Schools (also known as the National Curriculum for Primary School Assistance) is a national curriculum approved by the Minister of Education on 24 March 1999 to teach students with mild intellectual disabilities.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Selle õppekava järgi õpetavaid koole kutsutakse abikoolideks.","translated_text":"Under this curriculum, schools that teach are called auxiliary schools.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abiõppe põhiülesanne on korrigeerida arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja kodanikuna.","translated_text":"The main task of secondary education is to correct development and to help shape a person who manages life as independently as possible, works as efficiently as possible, defines himself as a member of his people and as a citizen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Korrigeeriva õpetamise eesmärk on vähendada mahajäämust arengus: kujundada psühhofüsioloogilisi kompensatsioonimehhanisme, et soodustada õpilase kognitiivset ja motoorset arengut, tunde- ja tahtevalla kujunemist, sotsialiseerumist ja adapteerumist, sh adekvaatse minapildi kujunemist.","translated_text":"The aim of corrective teaching is to reduce developmental backwardness: to develop psychophysiological compensatory mechanisms to promote cognitive and motor development, the development of emotional and will power, socialization and adaptation, including the development of an adequate minaplay.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Õppeained abikoolis","translated_text":"Teaching materials in a school","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Emakeel A-võõrkeel Matemaatika Füüsika ja keemia elementaarkursus Ajalugu, kodanikuõpetus Geograafia Kodulugu hiljem Loodusõpetus Muusika Kunst Tööõpetus/käsitöö Kehaline kasvatus ja rütmika Elu- ja Olustikuõpe","translated_text":"A-language Mathematics Elementary course Physics and chemistry History, citizen education Geography Family history later Natural education Music Art Vocational education/manual education Physical education and rhythm Life and state education","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riiklik õppekava","translated_text":"State curriculum for primary school simplified (education)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti haridus Kategooria:Eripedagoogika Kategooria:Õppekavad","translated_text":":Education in Estonia Categories:Special education Categories:Educational programmes","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tavakool","wikicode":"'''Tavakool''' on [[kool]], kus õppivatel [[õpilane|õpilastel]] pole [[hariduslik erivajadus|hariduslikke erivajadusi]] või ei takista need kehtiva õppekava täitmist. Tavakooli vastand on kas '''[[erikool]]''' (erivajadustega õpilastele) või '''[[süvakool]]''' (mingis aines süvendatud õpe)[ Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 401 ja 100].\n\nEestis on tavakoolis õpetamise aluseks 2002. aastal kinnitatud [[põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]].\n\n==Vaata ka==\n*[[abikool]]\n*[[hoolduskool]]\n*[[üldhariduskool]]\n*[[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]]\n*[[toimetulekukool]]\n*[[õppekava]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888846 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]\n\n[[Kategooria:Pedagoogika]]","hash":"4a159feb3f041ae94aac26214c45835450412643291502db91c5dd7300fb695b","last_revision":"2014-10-13T11:19:08Z","first_revision":"2010-02-16T13:49:30Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.382713","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Tavakool on kool, kus õppivatel õpilastel pole hariduslikke erivajadusi või ei takista need kehtiva õppekava täitmist. Tavakooli vastand on kas erikool (erivajadustega õpilastele) või süvakool (mingis aines süvendatud õpe).\n\nEestis on tavakoolis õpetamise aluseks 2002. aastal kinnitatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.\n\nabikool hoolduskool üldhariduskool Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava toimetulekukool õppekava\n\nPõhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava\n\nKategooria:Pedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tavakool on kool, kus õppivatel õpilastel pole hariduslikke erivajadusi või ei takista need kehtiva õppekava täitmist.","translated_text":"A normal school is a school in which the pupils do not have special educational needs or are not prevented from completing an existing curriculum.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tavakooli vastand on kas erikool (erivajadustega õpilastele) või süvakool (mingis aines süvendatud õpe).","translated_text":"The opposite of a normal school is either a special school (for pupils with special needs) or an in-depth school (in other words, in-depth learning).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 401 ja 100]","char_index":103,"name":"Hariduse sõnaraamat, 2014","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis on tavakoolis õpetamise aluseks 2002. aastal kinnitatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.","translated_text":"In Estonia, the national curriculum for primary and secondary schools was approved in 2002 as the basis for teaching in ordinary schools.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"abikool hoolduskool üldhariduskool Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava toimetulekukool õppekava","translated_text":"Primary school and upper secondary school","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava","translated_text":"State curriculum for primary school and secondary school","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Pedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Tavakool on kool, kus õppivatel õpilastel pole hariduslikke erivajadusi või ei takista need kehtiva õppekava täitmist. Tavakooli vastand on kas erikool (erivajadustega õpilastele) või süvakool (mingis aines süvendatud õpe).","translated_text":"A normal school is a school in which the pupils do not have special educational needs or are not prevented from completing an existing curriculum. The opposite of a normal school is either a special school (for pupils with special needs) or an in-depth school (in other words, in-depth learning).","citations":[{"content":"[ Autorite kollektiiv, 2014. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 401 ja 100]","char_index":222,"name":"Hariduse sõnaraamat, 2014","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Bahreini ḩākim","wikicode":"'''Bahreini ''ḩākim''''' ([[araabia keel]]es ''ḩākim al-Baḩrayn'') oli [[Bahrein]]i [[monarh]]ide tiitel aastatel [[1783]]–[[1971]]. \n\nSeda tiitlit hakkasid Bahreinis kasutama [[Āl Khalīfah]]' dünastia esindajad pärast oma võimu kehtestamist. Aastani [[1880]] olid nad saare suveräänsed valitsejad, pärast seda [[Suurbritannia]] protektsiooni all. Tiitli likvideeris pärast Bahreini iseseisvumist [[16. august]]il [[1971]] [[‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah]], tituleerides ennast edaspidi [[Bahreini emiir]]iks.\n\n==Vaata ka==\n\n*[[Bahreini emiir]]\n*[[Bahreini kuningas]]\n*[[Bahreini riigipeade loend]]\n*''[[Ḩākim]]''\n\n[[Kategooria:Bahreini monarhid| ]]","hash":"836244c3da4283096af0c38afcd40da3a49a996254fd87d62fee7e55c7e3ce3a","last_revision":"2012-05-21T16:48:35Z","first_revision":"2010-02-16T13:56:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.437363","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Bahreini ḩākim (araabia keeles ḩākim al-Baḩrayn) oli Bahreini monarhide tiitel aastatel 1783–1971.\n\nSeda tiitlit hakkasid Bahreinis kasutama Āl Khalīfah' dünastia esindajad pärast oma võimu kehtestamist. Aastani 1880 olid nad saare suveräänsed valitsejad, pärast seda Suurbritannia protektsiooni all. Tiitli likvideeris pärast Bahreini iseseisvumist 16. augustil 1971 'Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah, tituleerides ennast edaspidi Bahreini emiiriks.\n\nBahreini emiir Bahreini kuningas Bahreini riigipeade loend Ḩākim\n\nKategooria:Bahreini monarhid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bahreini ḩākim (araabia keeles ḩākim al-Baḩrayn) oli Bahreini monarhide tiitel aastatel 1783–1971.","translated_text":" ⁇ ākim of Bahrain (Arabic: ⁇ ākim al-Ba ⁇ rayn) was the title of the monarch of Bahrain from 1783 to 1971.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seda tiitlit hakkasid Bahreinis kasutama Āl Khalīfah' dünastia esindajad pärast oma võimu kehtestamist.","translated_text":"This title began to be used in Bahrain by representatives of the Āl Khalīfah dynasty after the establishment of their power.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastani 1880 olid nad saare suveräänsed valitsejad, pärast seda Suurbritannia protektsiooni all.","translated_text":"Until 1880, they were sovereign rulers of the island, then under British protection.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tiitli likvideeris pärast Bahreini iseseisvumist 16. augustil 1971 'Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah, tituleerides ennast edaspidi Bahreini emiiriks.","translated_text":"After the independence of Bahrain on 16 August 1971, the title was abolished by 'Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah, who subsequently titled himself Emir of Bahrain.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bahreini emiir Bahreini kuningas Bahreini riigipeade loend Ḩākim","translated_text":"List of heads of state of Bahrain ⁇ ākim","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Bahreini monarhid","translated_text":"Category:Monarchs of Bahrain","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Handan Shi","wikicode":"{{linn\n| nimi = Handan\n| omakeelne_nimi_1 = hiina | 邯郸 | Hándān\n| omakeelne_nimi_2 = | |\n| lipu_pilt = \n| lipu_link = \n| vapi_pilt = \n| vapi_link = \n| pindala = 12 087\n| elanikke = 9 174 683 (2010)\n| laius = \n| pikkus = \n| asendikaardi_pilt = Location of Handan Prefecture within Hebei (China).png\n}}\n\n'''Handan''' on [[ringkonna õigustega linn]] Hiinas [[Hebei|Hebei provintsi]] lõunaosas.\n\nLinn jaguneb 14 maakonnaks, 3 linnarajooniks ning 1 maakonna õigustega linnaks ja 1 kaevandusrajooniks (''kuàngqū'').\n\n[[Pilt:Handan3.jpg|thumb|tühi|Handan]]\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.hd.gov.cn Koduleht]\n\n[[Kategooria:Hiina ringkonna õigustega linnad]]\n[[Kategooria:Hebei]]","hash":"cc4d8199c5f4d3c3a0dfddbbcdbe55874e3206b7fd8509ca8fce50578272c8fc","last_revision":"2020-02-05T19:46:10Z","first_revision":"2010-02-16T14:10:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.494365","cross_lingual_links":{"af":"Handan","ar":"هاندان","bg":"Хандан","ca":"Handan","cdo":"Hàng-dăng","ceb":"Handan Shi","cs":"Chan-tan","da":"Handan","de":"Handan","en":"Handan","eo":"Handano","es":"Handan","eu":"Handan","fa":"هاندان","fi":"Handan","fr":"Handan","gl":"Handan","he":"האנדאן","id":"Handan","it":"Handan","ja":"邯鄲市","ka":"ხანტანი","ki":"Handan","ko":"한단시","ku":"Handan","la":"Handan","lt":"Handanas","mg":"Handan","mni":"ꯍꯥꯟꯗꯥꯟ","nl":"Handan","nn":"Handan","nb":"Handan","os":"Ханьдань","pam":"Handan","pl":"Handan","pt":"Handan","ru":"Ханьдань","sh":"Handan","simple":"Handan","sl":"Handan","sr":"Хандан","sv":"Handan","th":"หานตาน","tr":"Handan (şehir)","ug":"خەندەن شەھىرى","uk":"Ханьдань","ur":"ہاندان","vi":"Hàm Đan","war":"Handan","wuu":"邯郸市","zh":"邯郸市","zh-min-nan":"Hân-tan-chhī","zh-yue":"邯鄲"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Handan on ringkonna õigustega linn Hiinas Hebei provintsi lõunaosas.\n\nLinn jaguneb 14 maakonnaks, 3 linnarajooniks ning 1 maakonna õigustega linnaks ja 1 kaevandusrajooniks (kuàngqū).\n\nKoduleht\n\nKategooria:Hiina ringkonna õigustega linnad Kategooria:Hebei\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Handan on ringkonna õigustega linn Hiinas Hebei provintsi lõunaosas.","translated_text":"Handan is a city with district rights in southern Hebei province of China.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linn jaguneb 14 maakonnaks, 3 linnarajooniks ning 1 maakonna õigustega linnaks ja 1 kaevandusrajooniks (kuàngqū).","translated_text":"The city is divided into 14 districts, 3 urban districts and 1 county-owned city and 1 mining district (kuàngqū).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koduleht","translated_text":"The home page","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina ringkonna õigustega linnad Kategooria:Hebei","translated_text":"Cities with regional rights in China Category:Hebei","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Knut Långe","wikicode":"#suuna [[Knut Holmgersson]]","hash":"980948b3de435efe5210952270db9751839ce538a412726417750af3e4d1add6","last_revision":"2010-02-16T15:22:32Z","first_revision":"2010-02-16T15:22:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.548169","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Knut Holmgersson\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Knut Holmgersson","translated_text":"In the direction of Knut Holmgersson","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Knut II","wikicode":"#suuna[[Knut Holmgersson]]","hash":"e4a116d7d83885c5d4154ebb526f60a0fd31fc258f4b9633e7fc54b9723d2838","last_revision":"2010-02-16T15:23:55Z","first_revision":"2010-02-16T15:23:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.605232","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKnut Holmgersson\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKnut Holmgersson","translated_text":"In the direction ofKnut Holmgersson","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Knut Pikk","wikicode":"#suuna[[Knut Holmgersson]]","hash":"e4a116d7d83885c5d4154ebb526f60a0fd31fc258f4b9633e7fc54b9723d2838","last_revision":"2010-02-16T15:24:49Z","first_revision":"2010-02-16T15:24:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.660662","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKnut Holmgersson\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKnut Holmgersson","translated_text":"In the direction ofKnut Holmgersson","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kameruni jalgpallikoondis","wikicode":"{{Jalgpallikoondis\n| pilt = \n| pildi allkiri =\n| hüüdnimi = ''Les Lions Indomitables''
('Järeleandmatud Lõvid')\n| jalgpalliliit = [[Kameruni Jalgpalliliit]]\n| liit_asutatud = 1959\n| konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon|CAF]]\n| peatreener = [[Rigobert Song]]\n| abitreener =\n| kapten = [[Vincent Aboubakar]]\n| rekordinternatsionaal = [[Rigobert Song]]\n| rekord_mänge = 137\n| parim väravakütt = [[Samuel Eto'o]]\n| parim_väravaid = 56\n| noorim koondislane =\n| kodustaadion = [[Paul Biya staadion]]\n| FIFA edetabeli koht = 43.\n| FIFA edetabeli aeg = oktoober 2022\n| FIFA kõrgeim koht = 11.\n| FIFA kõrgeima aeg = november 2006\n| FIFA madalaim koht = 79.\n| FIFA madalaima aeg = veebruar 2013\n\n |muster_la1=_cameroon14h|muster_b1=_cameroon14h|muster_ra1=_cameroon14h|muster_s1=_long_cameroon14h\n |vasakkäsi1=17603E|kere1=17603E|paremkäsi1=17603E|püksid1=D01124|sokid1=FFFF00|\n |muster_la2=_cameroon14a|muster_b2=_cameroon14a|muster_ra2=_cameroon14a|muster_s2=_long_cameroon14a\n |vasakkäsi2=FFFF00|kere2=FFFF00|paremkäsi2=FFFF00|püksid2=17603E|sokid2=D01124|\n\n| esimene kohtumine = [[Pilt:Flag_of_Congo_Free_State.svg|23px]] [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Belgia Kongo]] – [[Pilt:Flag_of_France.svg|23px]] Prantsuse Kamerun 3:2\n| esimene koht- ja aeg = [[Belgia Kongo]], september 1956\n| suurim võit = {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun – {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Tšaadi jalgpallikoondis|Tšaad]] 9:0\n| suurim võit koht- ja aeg = [[Kongo Vabariik (Léopoldville)|Kongo Vabariik]], aprill 1965\n| suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] – {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun 6:1 ([[Oslo]], 31. oktoober 1990)
{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] – {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun 6:1 ([[Palo Alto]], [[California]], 28. juuni 1994)
{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] – {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun 5:0\n| suurim kaotus koht- ja aeg = [[San José]], 9. märts 1997\n\n| MM-ile kvalifitseerunud = 8\n| esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1982\n| parim tulemus MM-il = veerandfinaal ([[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]])\n\n| maailmajao meistrivõistlused = [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]\n| MV-le kvalifitseerunud = 19\n| esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1970\n| parim tulemus MV-l = Võitja (1984, 1988, 2000, 2002, 2017)\n\n| OM_saavutused = 1. koht ([[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]])\n}}\n'''Kameruni jalgpallikoondis''' on [[Kamerun]]i rahvuskoondis [[jalgpall]]is.\n\nKameruni koondis on osalenud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] kaheksa korda, esimest korda [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aastal]]. Väljalangemismängudele on Kamerun jõudnud vaid korra, [[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990. aastal]], mil toonase tähtmängija [[Roger Milla]] juhtimisel jõuti esimese Aafrika koondisena veerandfinaali, kus kaotati lisaajal [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaale]].\n\n[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]] on Kamerun võitnud viis korda, millega ollakse [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptuse]] järel paremuselt teine koondis Aafrikas.\n\n{{puhasta}}\n== Mängijad ==\nKameruni koondis [[2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]:\n\n*'''Väravavahid''': [[Jean Efala]], [[Devis Epassy]], [[Simon Omossola]], [[André Onana]]\n*'''Kaitsjad''': [[Enzo Ebosse]], [[Harold Moukoudi]], [[Michael Ngadeu-Ngadjui]], [[Ambroise Oyongo]], [[Olivier Mbaizo]], [[Collins Fai]], [[Jean-Charles Castelletto]], [[Jérôme Onguéné]], [[Nouhou Tolo]]\n*'''Poolkaitsjad''': [[André-Frank Zambo Anguissa]], [[Samuel Gouet]], [[Pierre Kunde]], [[Martin Hongla]], [[Jean Onana]], [[James Léa Siliki]], [[Yvan Neyou]]\n*'''Ründajad''': [[Moumi Ngamaleu]], [[Clinton N'Jie]], [[Stéphane Bahoken]], [[Vincent Aboubakar]], [[Christian Bassogog]], [[Karl Toko Ekambi]], [[Eric Maxim Choupo-Moting]], [[Ignatius Ganago]]\n\n===Varasemaid koosseise===\n\n;[[FIFA World Cup 2014|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]]\nSeisuga 12. juuni 2014\n\n{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center;\" width=\"1000px\"\n|-\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Nr.\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Pos.\n! width=200px align=\"left\" style=\"background:#C0C0FF\" | Mängija\n! width=200px align=\"left\" style=\"background:#C0C0FF\" | Klubi\n! width=100px style=\"background:#C0C0FF\" | Sünnikuupäev\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Mänge\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Väravaid\n|-\n| {{0}}1 || [[Väravavaht (jalgpall)|VV]] || style=\"text-align:left;\" | [[Loïc Feudjou]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Cotonsport Garoua|Coton Sport]] || 14.04.1992 || 2 || 0 \n|-\n| {{0}}2 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Benoît Assou-Ekotto]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]] || 24.03.1984 || 22 || 0 \n|-\n| {{0}}3 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Nicolas N'Koulou]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseille Olympique|Marseille]] || 27.03.1990 || 48 || 0 \n|-\n| {{0}}4 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Cédric Djeugoué]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Cotonsport Garoua|Coton Sport]] || 28.08.1992 || 3 || 0 \n|-\n| {{0}}5 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Dany Nounkeu]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Beşiktaş JK|Beşiktaş]] || 11.04.1986 || 16 || 0 \n|-\n| {{0}}6 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Alex Song]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] || 09.09.1987 || 47 || 0 \n|-\n| {{0}}7 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Landry N'Guémo]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bordeaux' Girondins|Bordeaux]] || 28.11.1985 || 40 || 3 \n|-\n| {{0}}8 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Benjamin Moukandjo]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[AS Nancy|Nancy]] || 12.11.1988 || 17 || 2 \n|-\n| {{0}}9 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Samuel Eto'o]] {{Kapten}} || style=\"text-align:left;\" | ''[[Vabaagent]]'' || 10.03.1981 || 117 || 56\n|-\n| 10 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Vincent Aboubakar]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[FC Lorient|Lorient]] || 22.01.1992 || 24 || 2 \n|-\n| 11 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Jean Makoun]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rennes'i Stade|Rennes]] || 29.05.1983 || 66 || 5\n|-\n| 12 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Henri Bedimo]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lyoni Olympique|Lyon]] || 04.06.1984 || 31 || 0 \n|-\n| 13 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Maxim Choupo-Moting]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]] || 23.03.1989 || 26 || 12 \n|-\n| 14 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Aurélien Chedjou]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbuli Galatasaray|Galatasaray]] || 20.06.1985 || 31 || 1\n|-\n| 15 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Pierre Webó]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] || 20.01.1982 || 56 || 18 \n|-\n| 16 || [[Väravavaht (jalgpall)|VV]] || style=\"text-align:left;\" | [[Charles Itandje]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Torku Konyaspor|Konyaspor]] || 02.11.1982 || 9 || 0 \n|-\n| 17 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Stéphane Mbia]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]] || 20.05.1986 || 49 || 3\n|-\n| 18 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Eyong Enoh]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Antalyaspor]] || 23.03.1986 || 38 || 2 \n|-\n| 19 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Fabrice Olinga]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[SV Zulte Waregem|Zulte Waregem]] || 12.05.1996 || 8 || 1 \n|-\n| 20 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Edgar Salli]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[RC Lens|Lens]] || 17.08.1992 || 9 || 1 \n|-\n| 21 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Joël Matip]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[FC Schalke 04|Schalke 04]] || 08.08.1991 || 23 || 0 \n|-\n| 22 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Allan Nyom]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Granada CF|Granada]] || 10.05.1988 || 10 || 0 \n|-\n| 23 || [[Väravavaht (jalgpall)|VV]] || style=\"text-align:left;\" | [[Sammy N'Djock]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fethiyespor]] || 25.02.1990 || 3 || 0 \n|}\n\n== Saavutused ==\n* [[Aafrika rahvaste karikas|Aafrika rahvaste karika]] võitja (5): 1984, 1988, 2000, 2002, 2017\n* [[2000. aasta suveolümpiamängud]]: kuldmedal\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.rsssf.com/tablesk/kam-intres.html Rahvusvahelised mängud 1960–]\n\n{{FIFA World Cup 2022 Kameruni koondis}}\n[[Kategooria:Kameruni jalgpall]]\n[[Kategooria:Jalgpallikoondised]]","hash":"af989d52232999729c6b64db2c7de1344a294435bee16debb284f22a6041d789","last_revision":"2022-11-28T02:12:55Z","first_revision":"2010-02-16T15:33:35Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.722969","cross_lingual_links":{"ar":"منتخب الكاميرون لكرة القدم","ary":"لمنتخب لوطني لكاميروني د لكورة","arz":"منتخب الكاميرون لكره القدم","az":"Kamerun milli futbol komandası","azb":"کامرون میلّی فوتبال تیمی","ban":"Tim nasional sépakbola Kamerun","be":"Зборная Камеруна па футболе","be-x-old":"Зборная Камэруну па футболе","bg":"Национален отбор по футбол на Камерун","bn":"ক্যামেরুন জাতীয় ফুটবল দল","bs":"Nogometna reprezentacija Kameruna","ca":"Selecció de futbol del Camerun","ckb":"ھەڵبژاردەی تۆپی پێی کامیروون","cs":"Kamerunská fotbalová reprezentace","cy":"Tîm pêl-droed cenedlaethol Camerŵn","da":"Camerouns fodboldlandshold","de":"Kamerunische Fußballnationalmannschaft","el":"Εθνική Καμερούν (ποδόσφαιρο ανδρών)","en":"Cameroon national football team","eo":"Kameruna nacia teamo de futbalo","es":"Selección de fútbol de Camerún","eu":"Kamerungo futbol selekzio nazionala","fa":"تیم ملی فوتبال کامرون","fi":"Kamerunin jalkapallomaajoukkue","fr":"Équipe du Cameroun de football","gl":"Selección de fútbol do Camerún","ha":"Ƙungiyar kwallon kafar Kamaru","he":"נבחרת קמרון בכדורגל","hr":"Kamerunska nogometna reprezentacija","hu":"Kameruni labdarúgó-válogatott","hy":"Կամերունի ֆուտբոլի ազգային հավաքական","id":"Tim nasional sepak bola Kamerun","is":"Kamerúnska karlalandsliðið í knattspyrnu","it":"Nazionale maschile di calcio del Camerun","ja":"サッカーカメルーン代表","jv":"Tim nasional bal-balan Kamerun","ka":"კამერუნის ეროვნული საფეხბურთო ნაკრები","kk":"Камерун Ұлттық футбол құрамасы","ko":"카메룬 축구 국가대표팀","ku":"Tîma neteweyî ya futbolê ya Kamerûnê","la":"Turma Pediludica Nationalis Cameronensis","li":"Kameroenees hierevoetbalèlftal","lt":"Kamerūno vyrų futbolo rinktinė","lv":"Kamerūnas futbola izlase","ml":"കാമറൂൺ ദേശീയ ഫുട്ബോൾ ടീം","mr":"कामेरून राष्ट्रीय फुटबॉल संघ","ms":"Pasukan bola sepak kebangsaan Cameroon","nap":"Nazionale 'e pallone d\"o Camerun","ne":"क्यामेरून राष्ट्रिय फुटबल टोली","nl":"Kameroens voetbalelftal (mannen)","nb":"Kameruns herrelandslag i fotball","pl":"Reprezentacja Kamerunu w piłce nożnej mężczyzn","pt":"Seleção Camaronesa de Futebol","ro":"Echipa națională de fotbal a Camerunului","ru":"Сборная Камеруна по футболу","simple":"Cameroon national football team","sk":"Kamerunské národné futbalové mužstvo","sr":"Фудбалска репрезентација Камеруна","sv":"Kameruns herrlandslag i fotboll","ta":"கமரூன் தேசிய காற்பந்து அணி","th":"ฟุตบอลทีมชาติแคเมอรูน","tr":"Kamerun millî futbol takımı","uk":"Збірна Камеруну з футболу","ur":"کیمرون قومی فٹ بال ٹیم","uz":"Kamerun milliy futbol terma jamoasi","vi":"Đội tuyển bóng đá quốc gia Cameroon","wuu":"喀麦隆国家足球队","zh":"喀麥隆國家足球隊","zh-min-nan":"Cameroon kok-ka kha-kiû-tūi","zh-yue":"喀麥隆足球代表隊"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Kameruni jalgpallikoondis on Kameruni rahvuskoondis jalgpallis.\n\nKameruni koondis on osalenud maailmameistrivõistlustel kaheksa korda, esimest korda 1982. aastal. Väljalangemismängudele on Kamerun jõudnud vaid korra, 1990. aastal, mil toonase tähtmängija Roger Milla juhtimisel jõuti esimese Aafrika koondisena veerandfinaali, kus kaotati lisaajal Inglismaale.\n\nAafrika rahvaste karikavõistlused on Kamerun võitnud viis korda, millega ollakse Egiptuse järel paremuselt teine koondis Aafrikas.\n\nKameruni koondis 2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel:\n\nVäravavahid: Jean Efala, Devis Epassy, Simon Omossola, André Onana Kaitsjad: Enzo Ebosse, Harold Moukoudi, Michael Ngadeu-Ngadjui, Ambroise Oyongo, Olivier Mbaizo, Collins Fai, Jean-Charles Castelletto, Jérôme Onguéné, Nouhou Tolo Poolkaitsjad: André-Frank Zambo Anguissa, Samuel Gouet, Pierre Kunde, Martin Hongla, Jean Onana, James Léa Siliki, Yvan Neyou Ründajad: Moumi Ngamaleu, Clinton N'Jie, Stéphane Bahoken, Vincent Aboubakar, Christian Bassogog, Karl Toko Ekambi, Eric Maxim Choupo-Moting, Ignatius Ganago\n\n2014. aasta maailmameistrivõistlustel Seisuga 12. juuni 2014\n\nAafrika rahvaste karika võitja (5): 1984, 1988, 2000, 2002, 2017 2000. aasta suveolümpiamängud: kuldmedal\n\nRahvusvahelised mängud 1960–\n\nKategooria:Kameruni jalgpall Kategooria:Jalgpallikoondised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Jalgpallikoondis\n| pilt = \n| pildi allkiri =\n| hüüdnimi = ''Les Lions Indomitables''
('Järeleandmatud Lõvid')\n| jalgpalliliit = [[Kameruni Jalgpalliliit]]\n| liit_asutatud = 1959\n| konföderatsioon = [[Aafrika Jalgpallikonföderatsioon|CAF]]\n| peatreener = [[Rigobert Song]]\n| abitreener =\n| kapten = [[Vincent Aboubakar]]\n| rekordinternatsionaal = [[Rigobert Song]]\n| rekord_mänge = 137\n| parim väravakütt = [[Samuel Eto'o]]\n| parim_väravaid = 56\n| noorim koondislane =\n| kodustaadion = [[Paul Biya staadion]]\n| FIFA edetabeli koht = 43.\n| FIFA edetabeli aeg = oktoober 2022\n| FIFA kõrgeim koht = 11.\n| FIFA kõrgeima aeg = november 2006\n| FIFA madalaim koht = 79.\n| FIFA madalaima aeg = veebruar 2013\n\n |muster_la1=_cameroon14h|muster_b1=_cameroon14h|muster_ra1=_cameroon14h|muster_s1=_long_cameroon14h\n |vasakkäsi1=17603E|kere1=17603E|paremkäsi1=17603E|püksid1=D01124|sokid1=FFFF00|\n |muster_la2=_cameroon14a|muster_b2=_cameroon14a|muster_ra2=_cameroon14a|muster_s2=_long_cameroon14a\n |vasakkäsi2=FFFF00|kere2=FFFF00|paremkäsi2=FFFF00|püksid2=17603E|sokid2=D01124|\n\n| esimene kohtumine = [[Pilt:Flag_of_Congo_Free_State.svg|23px]] [[Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallikoondis|Belgia Kongo]] – [[Pilt:Flag_of_France.svg|23px]] Prantsuse Kamerun 3:2\n| esimene koht- ja aeg = [[Belgia Kongo]], september 1956\n| suurim võit = {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun – {{Riigi ikoon|Tšaad}} [[Tšaadi jalgpallikoondis|Tšaad]] 9:0\n| suurim võit koht- ja aeg = [[Kongo Vabariik (Léopoldville)|Kongo Vabariik]], aprill 1965\n| suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Norra}} [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] – {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun 6:1 ([[Oslo]], 31. oktoober 1990)
{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] – {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun 6:1 ([[Palo Alto]], [[California]], 28. juuni 1994)
{{Riigi ikoon|Costa Rica}} [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] – {{Riigi ikoon|Kamerun}} Kamerun 5:0\n| suurim kaotus koht- ja aeg = [[San José]], 9. märts 1997\n\n| MM-ile kvalifitseerunud = 8\n| esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1982\n| parim tulemus MM-il = veerandfinaal ([[1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1990]])\n\n| maailmajao meistrivõistlused = [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]\n| MV-le kvalifitseerunud = 19\n| esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1970\n| parim tulemus MV-l = Võitja (1984, 1988, 2000, 2002, 2017)\n\n| OM_saavutused = 1. koht ([[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]])\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kameruni jalgpallikoondis on Kameruni rahvuskoondis jalgpallis.","translated_text":"The Cameroon national football team is the national team of Cameroon.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kameruni koondis on osalenud maailmameistrivõistlustel kaheksa korda, esimest korda 1982. aastal.","translated_text":"The Cameroonian national team has competed in the World Cup eight times, the first being in 1982.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Väljalangemismängudele on Kamerun jõudnud vaid korra, 1990. aastal, mil toonase tähtmängija Roger Milla juhtimisel jõuti esimese Aafrika koondisena veerandfinaali, kus kaotati lisaajal Inglismaale.","translated_text":"Cameroon have only reached the knockout stages once, in 1990, when they became the first African team to reach the quarter-finals, losing to England in extra time.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aafrika rahvaste karikavõistlused on Kamerun võitnud viis korda, millega ollakse Egiptuse järel paremuselt teine koondis Aafrikas.","translated_text":"Cameroon has won the Africa Cup of Nations five times, ranking second only to Egypt in Africa.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mängijad","translated_text":"Players","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kameruni koondis 2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel:","translated_text":"Cameroon competed in the 2022 Africa Cup of Nations:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väravavahid: Jean Efala, Devis Epassy, Simon Omossola, André Onana Kaitsjad: Enzo Ebosse, Harold Moukoudi, Michael Ngadeu-Ngadjui, Ambroise Oyongo, Olivier Mbaizo, Collins Fai, Jean-Charles Castelletto, Jérôme Onguéné, Nouhou Tolo Poolkaitsjad: André-Frank Zambo Anguissa, Samuel Gouet, Pierre Kunde, Martin Hongla, Jean Onana, James Léa Siliki, Yvan Neyou Ründajad: Moumi Ngamaleu, Clinton N'Jie, Stéphane Bahoken, Vincent Aboubakar, Christian Bassogog, Karl Toko Ekambi, Eric Maxim Choupo-Moting, Ignatius Ganago","translated_text":"The following players were selected: Jean Efala, Devis Epassy, Simon Omossola, André Onana Defenders: Enzo Ebosse, Harold Moukoudi, Michael Ngadeu-Ngadjui, Ambroise Oyongo, Olivier Mbaizo, Collins Fai, Jean-Charles Castelletto, Jérôme Onguéné, Nouhou Tolo Defenders: André-Frank Zambo Anguissa, Samuel Gouet, Pierre Kunde, Martin Hongla, Jean Onana, James Léa Siliki, Yvan Neyou Defenders: Moumi Ngamaleu, Clinton N'Jie, Stéphane Bahie, Vincent Aboubakar, Christian Bassogog, Karl Ekambi, Eric Choupo-Moting, Maxim Ignatius Ganago","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Varasemaid koosseise","translated_text":"Former composition","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2014. aasta maailmameistrivõistlustel Seisuga 12. juuni 2014","translated_text":"At the 2014 World Championships Standing on 12 June 2014","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center;\" width=\"1000px\"\n|-\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Nr.\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Pos.\n! width=200px align=\"left\" style=\"background:#C0C0FF\" | Mängija\n! width=200px align=\"left\" style=\"background:#C0C0FF\" | Klubi\n! width=100px style=\"background:#C0C0FF\" | Sünnikuupäev\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Mänge\n! width=50px style=\"background:#C0C0FF\" | Väravaid\n|-\n| {{0}}1 || [[Väravavaht (jalgpall)|VV]] || style=\"text-align:left;\" | [[Loïc Feudjou]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Cotonsport Garoua|Coton Sport]] || 14.04.1992 || 2 || 0 \n|-\n| {{0}}2 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Benoît Assou-Ekotto]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangers]] || 24.03.1984 || 22 || 0 \n|-\n| {{0}}3 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Nicolas N'Koulou]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Marseille Olympique|Marseille]] || 27.03.1990 || 48 || 0 \n|-\n| {{0}}4 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Cédric Djeugoué]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Kamerun}} [[Cotonsport Garoua|Coton Sport]] || 28.08.1992 || 3 || 0 \n|-\n| {{0}}5 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Dany Nounkeu]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Beşiktaş JK|Beşiktaş]] || 11.04.1986 || 16 || 0 \n|-\n| {{0}}6 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Alex Song]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] || 09.09.1987 || 47 || 0 \n|-\n| {{0}}7 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Landry N'Guémo]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bordeaux' Girondins|Bordeaux]] || 28.11.1985 || 40 || 3 \n|-\n| {{0}}8 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Benjamin Moukandjo]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[AS Nancy|Nancy]] || 12.11.1988 || 17 || 2 \n|-\n| {{0}}9 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Samuel Eto'o]] {{Kapten}} || style=\"text-align:left;\" | ''[[Vabaagent]]'' || 10.03.1981 || 117 || 56\n|-\n| 10 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Vincent Aboubakar]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[FC Lorient|Lorient]] || 22.01.1992 || 24 || 2 \n|-\n| 11 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Jean Makoun]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rennes'i Stade|Rennes]] || 29.05.1983 || 66 || 5\n|-\n| 12 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Henri Bedimo]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Lyoni Olympique|Lyon]] || 04.06.1984 || 31 || 0 \n|-\n| 13 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Maxim Choupo-Moting]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[1. FSV Mainz 05|Mainz 05]] || 23.03.1989 || 26 || 12 \n|-\n| 14 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Aurélien Chedjou]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbuli Galatasaray|Galatasaray]] || 20.06.1985 || 31 || 1\n|-\n| 15 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Pierre Webó]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fenerbahçe SK|Fenerbahçe]] || 20.01.1982 || 56 || 18 \n|-\n| 16 || [[Väravavaht (jalgpall)|VV]] || style=\"text-align:left;\" | [[Charles Itandje]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Torku Konyaspor|Konyaspor]] || 02.11.1982 || 9 || 0 \n|-\n| 17 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Stéphane Mbia]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]] || 20.05.1986 || 49 || 3\n|-\n| 18 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Eyong Enoh]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Antalyaspor]] || 23.03.1986 || 38 || 2 \n|-\n| 19 || [[Ründaja (jalgpall)|R]] || style=\"text-align:left;\" | [[Fabrice Olinga]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Belgia}} [[SV Zulte Waregem|Zulte Waregem]] || 12.05.1996 || 8 || 1 \n|-\n| 20 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Edgar Salli]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[RC Lens|Lens]] || 17.08.1992 || 9 || 1 \n|-\n| 21 || [[Poolkaitsja|PK]] || style=\"text-align:left;\" | [[Joël Matip]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[FC Schalke 04|Schalke 04]] || 08.08.1991 || 23 || 0 \n|-\n| 22 || [[Kaitsja (jalgpall)|K]] || style=\"text-align:left;\" | [[Allan Nyom]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Granada CF|Granada]] || 10.05.1988 || 10 || 0 \n|-\n| 23 || [[Väravavaht (jalgpall)|VV]] || style=\"text-align:left;\" | [[Sammy N'Djock]] || style=\"text-align:left;\" | {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Fethiyespor]] || 25.02.1990 || 3 || 0 \n|}"},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aafrika rahvaste karika võitja (5): 1984, 1988, 2000, 2002, 2017 2000. aasta suveolümpiamängud: kuldmedal","translated_text":"Winner of the African Cup of Nations (5): 1984, 1988, 2000, 2002, 2017 and 2000 Summer Olympics: gold medalist","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rahvusvahelised mängud 1960–","translated_text":"International games of 1960 ⁇ ","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kameruni jalgpall Kategooria:Jalgpallikoondised","translated_text":"Cameroon football Category:Football teams","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Komissar Rex","wikicode":"{{Infokast seriaal\n | nimi =\n | pilt = Kaspar Capparoni Rex.jpg\n | pildi_suurus = \n | pildi_skaleering = \n | pildiallkiri = Rex ja [[Kaspar Capparoni]]\n | alt_tekst =\n | nimi2 = \n | originaalnimi =\n \n | žanr = \n | autor = \n | põhineb = \n | kohandanud = \n | kaasstsenarist = \n | skript = \n | stsenarist = \n | lavastaja = \n | loominguline_juht = \n | saatejuht = \n | peaosades = \n | kohtunikud = \n | dubleerija = \n | jutustaja = \n | üldhelilooja = \n | tunnusmuusika = \n | algusmuusika = \n | lõpumuusika = \n | helilooja = \n | esitaja = \n | riik = \n | keel = \n | hooaegu = \n | jagusid = \n | jagude_loend = \n\n | peaprodutsent = \n | produtsent = \n | tegevprodutsent = \n | võttekoht = \n | kaamera = \n | kestus = \n | uudistetoimetaja = \n | operaator = \n | montaaž = \n | tootja = \n | levitaja = \n | eelarve = \n\n | kanal = \n | eesti_kanal = \n | pildiformaat = \n | heliformaat = \n | esmalinastuspaik = \n | originaal = \n | esmalinastus = \n | viimane_linastus = \n\n | eelnev = \n | järgnev = \n | seotud = \n\n | koduleht = \n | promoleht =\n | kodulehe_pealkiri = \n | promolehe_pealkiri = \n | imdb_id = \n}}\n'''\"Komissar Rex\"''' on [[Austria]]-[[Itaalia]] krimisari, mida toodeti aastatel 1994–2015 ja mille peategelane on [[koer]] Rex. \n\nSari algas [[1994]]. aastal. [[2010]]. aasta veebruari seisuga oli tehtud 137 osa.{{lisa viide}} \n\nAlguses tegutsesid Rex ja tema peremees [[Viin]]is, kuid 2008. aastal siirduti [[Rooma]]. \n\n2004. aastal katkestati sarja tootmine 8. ja 9. hooaja kasina vaadatavuse tõttu. 10. hooaega küll alustati, kuid toodeti ainult neli jagu, jättes palju lahtisi otsi. Kuna sari oli Itaalias (ja ka Austraalias) endiselt väga populaarne, ostis Itaalia rahvusringhääling RAI 2007. aastal Austria ringhäälingult ORFilt õiguse sarja taastootmiseks. Kui esimese \"uue\" (11.) hooaja tootmine toimus nii Austrias kui ka Itaalias, siis 12. hooajast alates toodetakse sarja ainult Itaalias. \n\nEsimesed 10, Austrias tehtud hooaega (1994-2004) oli sari saksakeelne (Viini murrakus), alates 11. hooajast (2008-2015) oli sari itaaliakeelne. \n\nEestis on \"Komissar Rexi\" näidanud TV1, [[Kanal 2]], Duo 5, Kanal 7+ ja Duo 3.\n\n[[Kategooria:Austria kultuur]]\n[[Kategooria:Itaalia telesarjad]]\n[[Kategooria:Kriminaalsarjad]]\n[[Kategooria:Kanal 2]]","hash":"848378a8ab41edbf27c67c8061b683a8ff23f89c8444005cc24cbed466561e0c","last_revision":"2024-03-10T16:24:31Z","first_revision":"2010-02-16T15:56:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.776870","cross_lingual_links":{"be-x-old":"Камісар Рэкс","bg":"Комисар Рекс","ca":"Comissari Rex","cs":"Komisař Rex","da":"Kommissær Rex","de":"Kommissar Rex","el":"Υπαστυνόμος Ρεξ","en":"Inspector Rex","es":"Kommissar Rex","eu":"Kommissar Rex","fa":"کمیسر رکس","fi":"Poliisikoira Rex","fo":"Rex","fr":"Rex, chien flic","gl":"Rex, un policía diferente","he":"המפקח רקס","hr":"Inspektor Rex","hu":"Rex felügyelő","hy":"Կոմիսար Ռեքս","is":"Lögregluhundurinn Rex","it":"Il commissario Rex","kk":"Комиссар Рекс","lv":"Komisārs Reksis","nl":"Commissaris Rex","nb":"Rex (TV-serie)","pl":"Komisarz Rex","pt":"Kommissar Rex","ro":"Comisarul Rex","ru":"Комиссар Рекс","scn":"Kommissar Rex","sk":"Komisár Rex","sl":"Komisar Rex","sr":"Inspektor Reks","sv":"Kommissarie Rex","uk":"Комісар Рекс","vi":"Rex - Chú chó thám tử","zh":"最佳搭档雷克斯"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"\"Komissar Rex\" on Austria-Itaalia krimisari, mida toodeti aastatel 1994–2015 ja mille peategelane on koer Rex.\n\nSari algas 1994. aastal. 2010. aasta veebruari seisuga oli tehtud 137 osa.\n\nAlguses tegutsesid Rex ja tema peremees Viinis, kuid 2008. aastal siirduti Rooma.\n\n2004. aastal katkestati sarja tootmine 8. ja 9. hooaja kasina vaadatavuse tõttu. 10. hooaega küll alustati, kuid toodeti ainult neli jagu, jättes palju lahtisi otsi. Kuna sari oli Itaalias (ja ka Austraalias) endiselt väga populaarne, ostis Itaalia rahvusringhääling RAI 2007. aastal Austria ringhäälingult ORFilt õiguse sarja taastootmiseks. Kui esimese \"uue\" (11.) hooaja tootmine toimus nii Austrias kui ka Itaalias, siis 12. hooajast alates toodetakse sarja ainult Itaalias.\n\nEsimesed 10, Austrias tehtud hooaega (1994-2004) oli sari saksakeelne (Viini murrakus), alates 11. hooajast (2008-2015) oli sari itaaliakeelne.\n\nEestis on \"Komissar Rexi\" näidanud TV1, Kanal 2, Duo 5, Kanal 7+ ja Duo 3.\n\nKategooria:Austria kultuur Kategooria:Itaalia telesarjad Kategooria:Kriminaalsarjad Kategooria:Kanal 2\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast seriaal\n | nimi =\n | pilt = Kaspar Capparoni Rex.jpg\n | pildi_suurus = \n | pildi_skaleering = \n | pildiallkiri = Rex ja [[Kaspar Capparoni]]\n | alt_tekst =\n | nimi2 = \n | originaalnimi =\n \n | žanr = \n | autor = \n | põhineb = \n | kohandanud = \n | kaasstsenarist = \n | skript = \n | stsenarist = \n | lavastaja = \n | loominguline_juht = \n | saatejuht = \n | peaosades = \n | kohtunikud = \n | dubleerija = \n | jutustaja = \n | üldhelilooja = \n | tunnusmuusika = \n | algusmuusika = \n | lõpumuusika = \n | helilooja = \n | esitaja = \n | riik = \n | keel = \n | hooaegu = \n | jagusid = \n | jagude_loend = \n\n | peaprodutsent = \n | produtsent = \n | tegevprodutsent = \n | võttekoht = \n | kaamera = \n | kestus = \n | uudistetoimetaja = \n | operaator = \n | montaaž = \n | tootja = \n | levitaja = \n | eelarve = \n\n | kanal = \n | eesti_kanal = \n | pildiformaat = \n | heliformaat = \n | esmalinastuspaik = \n | originaal = \n | esmalinastus = \n | viimane_linastus = \n\n | eelnev = \n | järgnev = \n | seotud = \n\n | koduleht = \n | promoleht =\n | kodulehe_pealkiri = \n | promolehe_pealkiri = \n | imdb_id = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Komissar Rex\" on Austria-Itaalia krimisari, mida toodeti aastatel 1994–2015 ja mille peategelane on koer Rex.","translated_text":"'Commissar Rex' is an Austrian-Italian crime car produced between 1994 and 2015 and starring the dog Rex.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sari algas 1994. aastal.","translated_text":"The series started in 1994.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2010. aasta veebruari seisuga oli tehtud 137 osa.","translated_text":"As of February 2010, 137 episodes had been produced.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alguses tegutsesid Rex ja tema peremees Viinis, kuid 2008. aastal siirduti Rooma.","translated_text":"Initially, Rex and his employer worked in Vienna, but in 2008 they moved to Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004. aastal katkestati sarja tootmine 8. ja 9. hooaja kasina vaadatavuse tõttu.","translated_text":"In 2004, the series was discontinued due to the high ratings of the 8th and 9th seasons.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"10. hooaega küll alustati, kuid toodeti ainult neli jagu, jättes palju lahtisi otsi.","translated_text":"Season 10 did start, but only four episodes were produced, leaving a lot to look for.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna sari oli Itaalias (ja ka Austraalias) endiselt väga populaarne, ostis Itaalia rahvusringhääling RAI 2007. aastal Austria ringhäälingult ORFilt õiguse sarja taastootmiseks.","translated_text":"Since the series was still very popular in Italy (and also in Australia), the Italian national broadcaster RAI purchased rights to the series from Austrian broadcaster ORF in 2007.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui esimese \"uue\" (11.) hooaja tootmine toimus nii Austrias kui ka Itaalias, siis 12. hooajast alates toodetakse sarja ainult Itaalias.","translated_text":"If the production of the first 'new' (11th) season took place in both Austria and Italy, from the 12th season onwards the series will be produced only in Italy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimesed 10, Austrias tehtud hooaega (1994-2004) oli sari saksakeelne (Viini murrakus), alates 11. hooajast (2008-2015) oli sari itaaliakeelne.","translated_text":"The first 10 seasons in Austria (1994-2004) were in German (Vienna break), and from the 11th season (2008-2015) were in Italian.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis on \"Komissar Rexi\" näidanud TV1, Kanal 2, Duo 5, Kanal 7+ ja Duo 3.","translated_text":"In Estonia, Commissioner Rex has been shown on TV1, Channel 2, Duo 5, Channel 7+ and Duo 3.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Austria kultuur Kategooria:Itaalia telesarjad Kategooria:Kriminaalsarjad Kategooria:Kanal 2","translated_text":"This is a list of television series broadcast by the European Broadcasting Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Christoph II","wikicode":"{{täpsustus}}\n'''Christoph II''' nime on kandnud mitmed valitsejad:\n*'''[[Christoffer II|Christoph II]]''' (1276–1332), [[Taani kuningas]] 1320–1326 ja 1329–1332\n*'''[[Christoph von Zach|Christoph II]]''' (1474–1508), [[Seckau piiskop]] 1502–1508\n*'''[[Christoph von Mecklenburg|Christoph II]]''' (1537–1592), Ratzeburgi administraator 1554–1592\n*'''[[Christoph II (Baden-Rodemachern)|Christoph II]]''' (1537–1575), [[Baden-Rodemachern]]i markkrahv 1556–1575\n*'''[[Christoph II (Dohna-Schlodien)|Christoph II]]''' (1702–1762), [[Dohna-Schlodien]]i linnusekrahv ja krahv, Preisi kindral","hash":"634a8837e24a4088cef4221b7d63edc229ede9960c65803c35c2a90c48351df4","last_revision":"2022-05-04T06:55:54Z","first_revision":"2010-02-16T15:58:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.832969","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Christoph II nime on kandnud mitmed valitsejad: Christoph II (1276–1332), Taani kuningas 1320–1326 ja 1329–1332 Christoph II (1474–1508), Seckau piiskop 1502–1508 Christoph II (1537–1592), Ratzeburgi administraator 1554���1592 Christoph II (1537–1575), Baden-Rodemacherni markkrahv 1556–1575 Christoph II (1702–1762), Dohna-Schlodieni linnusekrahv ja krahv, Preisi kindral\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Christoph II nime on kandnud mitmed valitsejad: Christoph II (1276–1332), Taani kuningas 1320–1326 ja 1329–1332 Christoph II (1474–1508), Seckau piiskop 1502–1508 Christoph II (1537–1592), Ratzeburgi administraator 1554–1592 Christoph II (1537–1575), Baden-Rodemacherni markkrahv 1556–1575 Christoph II (1702–1762), Dohna-Schlodieni linnusekrahv ja krahv, Preisi kindral","translated_text":"Several rulers have borne the name: Christoph II (1276 ⁇ 1332), King of Denmark 1320 ⁇ 1326 and 1329 ⁇ 1332 Christoph II (1474 ⁇ 1508), Bishop of Seckau 1502 ⁇ 1508 Christoph II (1537 ⁇ 1592), Administrator of Ratzeburg 1554 ⁇ 1592 Christoph II (1537 ⁇ 1575), Marshal of Baden-Rodemachern 1556 ⁇ 1575 Christoph II (1702 ⁇ 1762), Duke and Count of Dohna-Schloden, and General of Prussia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kurbangulõ Berdõmuhhamedov","wikicode":"#suuna [[Gurbanguly Berdimuhamedow]]","hash":"df12d24349548ff9e9e09b565cab050b92e3b09600c8ca489f8a6e4d513afe4c","last_revision":"2022-03-17T05:35:41Z","first_revision":"2010-02-16T16:01:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.895958","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Gurbanguly Berdimuhamedow\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Gurbanguly Berdimuhamedow","translated_text":"in the direction of Gurbanguly Berdimuhamedow","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kuuramaa","wikicode":"#suuna[[Kuramaa]]","hash":"a22181962696e1b44f99017fd4d62a8aa973b4b2b2a2b60a64a024fa152441d0","last_revision":"2010-02-16T16:11:11Z","first_revision":"2010-02-16T16:11:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:44.958473","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKuramaa\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKuramaa","translated_text":"in the direction of Kurama","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Filip Eriksson","wikicode":"'''Filip Eriksson''' (sündis 1140. aastatel) oli [[Rootsi]] [[prints (järeltulija)|prints]]. Ta oli kuningas [[Erik Püha]] (1120–1160) ja Christina Björnsdotteri (sündis 1122) noorem poeg. \n\n==Lapsed==\n*[[Holmger Filipsson]]\n\n{{JÄRJESTA:Eriksson, Filip}}\n[[Kategooria:Rootsi inimesed]]\n[[Kategooria:Sündinud 1140. aastatel]]","hash":"ab92f3c64b39daee7e2f37b78db69d1afe18633532f78c14ed9c65de150babb1","last_revision":"2016-06-14T14:15:02Z","first_revision":"2010-02-16T16:17:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.012793","cross_lingual_links":{"sv":"Filip Eriksson (erikska ätten)","zh":"菲里普·埃里克松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Filip Eriksson (sündis 1140. aastatel) oli Rootsi prints. Ta oli kuningas Erik Püha (1120–1160) ja Christina Björnsdotteri (sündis 1122) noorem poeg.\n\nHolmger Filipsson\n\nKategooria:Rootsi inimesed Kategooria:Sündinud 1140. aastatel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filip Eriksson (sündis 1140. aastatel) oli Rootsi prints.","translated_text":"Philip Eriksson (born about 1140) was a Swedish prince.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli kuningas Erik Püha (1120–1160) ja Christina Björnsdotteri (sündis 1122) noorem poeg.","translated_text":"He was the younger son of King Erik the Saint (1120 ⁇ 1160) and Christina Björnsdotter (born 1122).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Lapsed","translated_text":"Children","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Holmger Filipsson","translated_text":"Holmger Filipsson","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi inimesed Kategooria:Sündinud 1140. aastatel","translated_text":": Swedish people Category:Born in the 1140s","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Toimetuleku Riiklik Õppekava","wikicode":"#suuna [[Toimetuleku riiklik õppekava]]","hash":"b7e1bd833c8501038b26b98bcd1fc3b791ebc0e6c85808f6f1d4f3da312b4020","last_revision":"2010-02-16T16:18:46Z","first_revision":"2010-02-16T16:18:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.069762","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Toimetuleku riiklik õppekava\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Toimetuleku riiklik õppekava","translated_text":"Direction of the National Curriculum for Accessibility","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bastia","wikicode":"{{linn\n| nimi = Bastia\n| hääldus = \n| nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Bastia\n| nimi2_keel = korsika | nimi2 = Bastia\n| lipp = \n| lipu_link = \n| vapp = Blason Ville fr Bastia.svg\n| vapi_link = [[Bastia vapp]]\n| pindala = 19,38\n| elanikke = \n| asendikaart = Prantsusmaa\n}}\n\n'''Bastia''' on sadamalinn Prantsusmaal [[Korsika]] kirdeosas.\n\n[[Pilt:VP-nuit.jpg|pisi|tühi|Bastia sadam]]\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n{{Commonskat-tekstina}}\n* [http://www.bastia.fr Bastia ametlik koduleht] (''prantsuse keeles'')\n\n[[Kategooria:Prantsusmaa linnad]]\n[[Kategooria:Prantsusmaa vallad]]\n[[Kategooria:Haute-Corse'i departemang]]\n[[Kategooria:Sadamalinnad]]","hash":"61d8c0166cc98bf039c51e2807b33160d6fe41499a42313fa627a0851e6723e4","last_revision":"2019-11-23T18:55:49Z","first_revision":"2010-02-16T16:45:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.133704","cross_lingual_links":{"an":"Bastia","ar":"باستيا","arz":"باستيا","ast":"Bastia","az":"Bastiya","azb":"باستیا","be":"Бастыя","br":"Bastìa","ca":"Bastia","ce":"Бастия","ceb":"Bastia","co":"Bastìa","cs":"Bastia","cv":"Бастия","cy":"Bastia","da":"Bastia","de":"Bastia","el":"Μπαστιά","en":"Bastia","eo":"Bastia","es":"Bastia","eu":"Bastia","fa":"باستیا","fi":"Bastia","fr":"Bastia","gl":"Bastia","he":"בסטיה","hr":"Bastia","hu":"Bastia","id":"Bastia","io":"Bastia","it":"Bastia","ja":"バスティア","kk":"Бастия","ko":"바스티아","ku":"Bastia","la":"Mantinum","lb":"Bastia","lld":"Bastia","lmo":"Bastia","lt":"Bastija","lv":"Bastiā","mk":"Бастија","mr":"बास्तिया","ms":"Bastia","mzn":"بستیا","nl":"Bastia","nn":"Bastia","nb":"Bastia","oc":"Bastia","os":"Басти","pl":"Bastia","pms":"Bastia","pt":"Bastia","ro":"Bastia","ru":"Бастия","sc":"Bastia","scn":"Bastìa","sh":"Bastia, Korzika","simple":"Bastia","sk":"Bastia","sl":"Bastia","sq":"Bastia","sr":"Бастија","sv":"Bastia","sw":"Bastia","th":"บัสตียา","tr":"Bastia","tt":"Бастия","tw":"Bastia","uk":"Бастія","ur":"باستیا","vec":"Bastia","vi":"Bastia","vo":"Bastia","war":"Bastia","wuu":"巴斯蒂亚","zh":"巴斯蒂亚","zh-min-nan":"Bastia","zh-yue":"巴斯提亞"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.124744","text":"Bastia on sadamalinn Prantsusmaal Korsika kirdeosas.\n\nBastia ametlik koduleht (prantsuse keeles)\n\nKategooria:Prantsusmaa linnad Kategooria:Prantsusmaa vallad Kategooria:Haute-Corse'i departemang Kategooria:Sadamalinnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bastia on sadamalinn Prantsusmaal Korsika kirdeosas.","translated_text":"Bastia is a port city in northern France.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bastia ametlik koduleht (prantsuse keeles)","translated_text":"Official website of the Republic of Bastia (in French)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Prantsusmaa linnad Kategooria:Prantsusmaa vallad Kategooria:Haute-Corse'i departemang Kategooria:Sadamalinnad","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Älgaråsi lahing","wikicode":"\n[[File:Elgarås slaget1.JPG|thumb]]\n'''Älgaråsi lahing''' toimus novembris [[1205]] [[Rootsi]]s [[Götaland|Lääne-Götamaa]] [[Älgarås]]i kuningamõisa lähedal kuningas [[Sverker Karlsson noorem]]a ja [[Knut Eriksson]]i poegade toetajate vahel.[Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8] Lahingu toimumise taustaks oli [[Sverkeri suguvõsa|Sverkeri]] ja [[Eriku suguvõsa]] 50 aastat kestnud võimuvõitlus trooni pärast.\n\nKuningas [[Sverker Karlsson noorem]] võitis lahingu ning kolm [[Knut Eriksson]]i poega; Jon, Joar ja Knut langesid selles lahingus.[ Neljandal vennal, [[Erik Knutsson]]il õnnestus põgeneda Norrasse, kust ta hiljem naasis ning sai revanši [[Lena lahing|Lena]] ja [[Gestilreni lahing]]us.][Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8]","char_index":166,"name":"Harrison","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Lahingu toimumise taustaks oli Sverkeri ja Eriku suguvõsa 50 aastat kestnud võimuvõitlus trooni pärast.","translated_text":"The battle was the backdrop of a 50-year power struggle between the Sverkers and the Eriks for the throne.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuningas Sverker Karlsson noorem võitis lahingu ning kolm Knut Erikssoni poega;","translated_text":"King Sverker Karlsson Jr. won the battle and three sons of Knut Erikson;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jon, Joar ja Knut langesid selles lahingus.","translated_text":"Jon, Joar and Knut fell in that battle.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8]","char_index":43,"name":"Harrison","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Neljandal vennal, Erik Knutssonil õnnestus põgeneda Norrasse, kust ta hiljem naasis ning sai revanši Lena ja Gestilreni lahingus.","translated_text":"The fourth brother, Erik Knutsson, managed to flee to Norway, from where he later returned and took revenge at the battles of Lena and Gestilren.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8]","char_index":129,"name":"Harrison","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lahingu toimumist mainitakse esimest korda \"Chronologia Vetuses\" (1260).","translated_text":"The battle is first mentioned in the \"Chronologie Vetus\" (1260).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peale andmete, et lahing toimus 1205 Älgaråsis, seal muud teavet selle kohta pole.","translated_text":"In addition to the information that the battle took place in 1205 Älgarås, there is no other information about it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"XIV sajandi alguses on kirjutatud, et kuningas Karli pojad langesid selles lahingus.","translated_text":"In the early 14th century, it was written that the sons of King Charles were killed in this battle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ülejäänud andmed Älgaråsi lahingu kohta pärinevad juba hilisematest ajast.","translated_text":"The remaining data on the Battle of Älgarås date from later times.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:1205 Kategooria:Lahingud Rootsis Kategooria:Rootsi keskaeg","translated_text":"Categories:1205 Categories:Living in Sweden Categories:Medieval Sweden","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Älgaråsi lahing toimus novembris 1205 Rootsis Lääne-Götamaa Älgaråsi kuningamõisa lähedal kuningas Sverker Karlsson noorema ja Knut Erikssoni poegade toetajate vahel.","translated_text":"The Battle of Älgarås was fought in November 1205 near the Royal Palace of Älgarås in Western Gotland, Sweden, between the supporters of King Sverker Karlsson the Younger and the sons of Knut Erikson.","citations":[{"content":"[Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8]","char_index":166,"name":"Harrison","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kuningas Sverker Karlsson noorem võitis lahingu ning kolm Knut Erikssoni poega; Jon, Joar ja Knut langesid selles lahingus.","translated_text":"King Sverker Karlsson Jr. won the battle and three sons of Knut Erikson; Jon, Joar and Knut fell in that battle.","citations":[{"content":"[Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8]","char_index":123,"name":"Harrison","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kuningas Sverker Karlsson noorem võitis lahingu ning kolm Knut Erikssoni poega; Jon, Joar ja Knut langesid selles lahingus. Neljandal vennal, Erik Knutssonil õnnestus põgeneda Norrasse, kust ta hiljem naasis ning sai revanši Lena ja Gestilreni lahingus.","translated_text":"King Sverker Karlsson Jr. won the battle and three sons of Knut Erikson; Jon, Joar and Knut fell in that battle. The fourth brother, Erik Knutsson, managed to flee to Norway, from where he later returned and took revenge at the battles of Lena and Gestilren.","citations":[{"content":"[Dick Harrison. \"''Jarlens sekel''\", Ordfront förlag: Stockholm: [[2002]], lk 109–110, ISBN 91-7324-999-8]","char_index":253,"name":"Harrison","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Älgarasi lahing","wikicode":"#suuna[[Älgaråsi lahing]]","hash":"9db38f0381bf7c52429580f9289ccd0bc5720636f1b2d0b105fa9ba6ed9e081a","last_revision":"2010-02-16T17:46:46Z","first_revision":"2010-02-16T17:46:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.259091","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaÄlgaråsi lahing\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaÄlgaråsi lahing","translated_text":"The Battle of the Bulge","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Harilik koldrohi","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Harilik koldrohi\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Anthyllis vulneraria inflorescence - Niitvälja.jpg\n| pildi_seletus = Harilik koldrohi\n| pildi_laius = 275 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Koldrohi]] ''Anthyllis''\n| liik = '''Harilik koldrohi'''\n| binaarne = ''Anthyllis vulneraria''\n| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Harilik koldrohi''' (''Anthyllis vulneraria'') on [[rohttaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[koldrohi|koldrohu]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\n==Kirjeldus==\nVarred lamavad või tõusvad. [[Sulgjagune leht|Sulgjagused]] [[liitleht|liitlehed]]. [[Leheroots]]ud karvased. Kollased, oranžid või punased õied on koondunud kerajatesse [[nutt]]idesse. Õitseb juulist augustini. \n\n==Levila ja kasvukoht==\nKasvab sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Eelistab looduslikke rohumaid ning loopealseid karjamaid. Hea meetaim.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Anthyllis vulneraria}}\n* {{Elurikkus}}\n \n\n[[Kategooria:Liblikõielised]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"2e4863ace870877378fdcbcff0975f4b8c9be44fcafc808bf1ef6ef34faae32a","last_revision":"2023-06-29T15:55:34Z","first_revision":"2010-02-16T18:06:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.319047","cross_lingual_links":{"ar":"حشيشة الدب","arz":"حشيشة الدب","ast":"Anthyllis vulneraria","ca":"Vulnerària","ceb":"Anthyllis vulneraria","co":"Anthyllis vulneraria","cs":"Úročník bolhoj","cy":"Plucen felen","da":"Rundbælg (art)","de":"Echter Wundklee","en":"Anthyllis vulneraria","es":"Anthyllis vulneraria","fi":"Masmalo","fr":"Anthyllide vulnéraire","ga":"Méara Muire","hsb":"Wšědny wuwróćenc","hu":"Nyúlszapuka","io":"Vulnerario","is":"Gullkollur","it":"Anthyllis vulneraria","lt":"Paprastasis perluotis","lv":"Brūču pērkonamoliņš","nap":"Contrerva","nl":"Wondklaver","nn":"Rundskolm","nb":"Rundbelg","pl":"Przelot pospolity","pt":"Anthyllis vulneraria","ru":"Язвенник обыкновенный","sco":"Craw-nebs","sl":"Pravi ranjak","sr":"Детелина камењарка","sv":"Getväppling","tr":"Çobangülü","uk":"Заяча конюшина багатолиста","vi":"Anthyllis vulneraria","war":"Anthyllis vulneraria"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast koldrohu perekonnast.\n\nVarred lamavad või tõusvad. Sulgjagused liitlehed. Leherootsud karvased. Kollased, oranžid või punased õied on koondunud kerajatesse nuttidesse. Õitseb juulist augustini.\n\nKasvab sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Eelistab looduslikke rohumaid ning loopealseid karjamaid. Hea meetaim.\n\nKategooria:Liblikõielised Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Harilik koldrohi\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Anthyllis vulneraria inflorescence - Niitvälja.jpg\n| pildi_seletus = Harilik koldrohi\n| pildi_laius = 275 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Koldrohi]] ''Anthyllis''\n| liik = '''Harilik koldrohi'''\n| binaarne = ''Anthyllis vulneraria''\n| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast koldrohu perekonnast.","translated_text":"Anthyllis vulneraria is an herbaceous plant belonging to the family of butterflies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjeldus","translated_text":"Description of the product","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Varred lamavad või tõusvad.","translated_text":"The roots are falling or rising.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sulgjagused liitlehed.","translated_text":"Closed leaflets.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leherootsud karvased.","translated_text":"It's a bunch of hair.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kollased, oranžid või punased õied on koondunud kerajatesse nuttidesse.","translated_text":"Yellow, orange, or red flowers are concentrated in the crystals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õitseb juulist augustini.","translated_text":"It runs from July to August.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Levila ja kasvukoht","translated_text":"Spread and area of growth","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kasvab sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti.","translated_text":"It grows more frequently in northern and western Estonia, elsewhere.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eelistab looduslikke rohumaid ning loopealseid karjamaid.","translated_text":"He prefers natural grasslands and fertile pasture.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hea meetaim.","translated_text":"That's a good idea.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Liblikõielised Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Living birds Categories:Living animals from Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Anthyllis vulneraria","wikicode":"#suuna[[Harilik koldrohi]]","hash":"4bf15d1b63302e5abb69193dacab9d901bd8788fce9deed40d15ea6a1c70ff59","last_revision":"2010-02-16T18:07:17Z","first_revision":"2010-02-16T18:07:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.380307","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHarilik koldrohi\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHarilik koldrohi","translated_text":"Other, of a width of not more than 30 mm, but not more than 30 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aas-hundihammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Aas-hundihammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Astragalus danicus - aas-hundihammas.jpg\n| pildi_seletus = Aas-hundihammas looniidul [[Käesalu]]s\n| pildi_laius = \n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Hundihammas]] ''Astragalus''\n| liik = '''Aas-hundihammas'''\n| binaarne = ''Astragalus danicus''\n| binaarse_autor = [[Anders Jahan Retzius|Retz.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Aas-hundihammas''' (''Astragalus danicus'') on [[rohttaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[hundihammas|hundihamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Astragalus danicus}}\n* {{Elurikkus}}\n \n\n[[Kategooria:Hundihammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"a5b7730962e6cf4fa2a90a9fabf0df9ff3043cbe08eec27a18a02473515fa545","last_revision":"2023-06-29T15:54:34Z","first_revision":"2010-02-16T18:24:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.446309","cross_lingual_links":{"arz":"استراجالوس دانيكوس","ast":"Astragalus danicus","ceb":"Astragalus danicus","cs":"Kozinec dánský","da":"Dansk astragel","de":"Dänischer Tragant","en":"Astragalus danicus","es":"Astragalus danicus","fi":"Arokurjenherne","fr":"Astragalus danicus","hsb":"Łučny kozync","id":"Astragalus danicus","lv":"Dānijas tragantzirnis","nb":"Strandmjelt","pl":"Traganek duński","ru":"Астрагал датский","sv":"Strandvedel","tr":"Astragalus danicus","tt":"Тургай борчагы","uk":"Астрагал данський","vi":"Astragalus danicus","war":"Astragalus danicus","zh":"丹黄耆"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Aas-hundihammas (Astragalus danicus) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.\n\nKategooria:Hundihammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Aas-hundihammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Astragalus danicus - aas-hundihammas.jpg\n| pildi_seletus = Aas-hundihammas looniidul [[Käesalu]]s\n| pildi_laius = \n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Hundihammas]] ''Astragalus''\n| liik = '''Aas-hundihammas'''\n| binaarne = ''Astragalus danicus''\n| binaarse_autor = [[Anders Jahan Retzius|Retz.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aas","translated_text":"The Ace","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-hundihammas (Astragalus danicus) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.","translated_text":"- the wolf tooth (Astragalus danicus) is an herb belonging to the family of butterflies in the family wolves.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Hundihammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"This appropriation is intended to cover the expenditure of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Astragalus danicus","wikicode":"#suuna[[Aas-hundihammas]]","hash":"b2f92fe7985c625d466801d1d70578434035aec2dffb3a7cb1285426052b7a6e","last_revision":"2010-02-16T18:27:14Z","first_revision":"2010-02-16T18:27:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.505851","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAas-hundihammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAas-hundihammas","translated_text":"In the direction of the wolf tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Magus hundihammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Magus hundihammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Astragalus glycyphyllos01.jpg\n| pildi_seletus = Magus hundihammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Hundihammas]] ''Astragalus''\n| liik = '''Magus hundihammas'''\n| binaarne = ''Astragalus glycyphyllos''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1753\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n[[File:Astragalus glycyphyllos MHNT.BOT.2011.3.62.jpg|thumb|Viljad]]\n\n'''Magus hundihammas''' (''Astragalus glycyphyllos'') on [[rohttaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[hundihammas|hundihamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Astragalus glycyphyllos}}\n* {{Elurikkus}}\n \n\n[[Kategooria:Hundihammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"ad419a6c3b534613a24d8bc2b3d63a999e58da233a2b8b9867b5873509d4bd22","last_revision":"2023-06-29T15:58:46Z","first_revision":"2010-02-16T18:31:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.577146","cross_lingual_links":{"arz":"استراجالوس جليسيفيلوس","ast":"Astragalus glycyphyllos","az":"Biyanyarpaq gəvən","bg":"Клинавиче","ca":"Astragalus glycyphyllos","ceb":"Astragalus glycyphyllos","cs":"Kozinec sladkolistý","cy":"Llaethwyg licoris","da":"Sød astragel","de":"Bärenschote","en":"Astragalus glycyphyllos","es":"Astragalus glycyphyllos","fi":"Imeläkurjenherne","fr":"Astragalus glycyphyllos","hsb":"Lěsny kozync","id":"Astragalus glycyphyllos","it":"Astragalus glycyphyllos","kk":"Мияжапырақ таспа","lt":"Saldžialapė kulkšnė","lv":"Saldlapu tragantzirnis","nl":"Hokjespeul","nb":"Lakrismjelt","pl":"Traganek szerokolistny","pt":"Astragalus glycyphyllos","ru":"Астрагал солодколистный","sl":"Sladki grahovec","sv":"Sötvedel","tr":"Astragalus glycyphyllos","tt":"Татлытамыр яфраклы дөя сеңере","uk":"Астрагал солодколистий","vi":"Astragalus glycyphyllos","war":"Astragalus glycyphyllos"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Magus hundihammas (Astragalus glycyphyllos) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.\n\nKategooria:Hundihammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Magus hundihammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Astragalus glycyphyllos01.jpg\n| pildi_seletus = Magus hundihammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Hundihammas]] ''Astragalus''\n| liik = '''Magus hundihammas'''\n| binaarne = ''Astragalus glycyphyllos''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1753\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Magus hundihammas (Astragalus glycyphyllos) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.","translated_text":"Sweet wolf tooth (Astragalus glycyphyllos) is an herb belonging to the wolf tooth family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Hundihammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"This appropriation is intended to cover the expenditure of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Pang Qing","wikicode":"{{ajakohasta}}\n\n{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:PangTong 084CC by Carmichael.jpg|200px]]
Pang Qing ja Tong Jian nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2008)\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[1004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|colspan=3 | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta Aasia meistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|}\n'''Pang Qing''' (sündinud [[24. detsember|24. detsembril]] [[1979]] [[Harbin]]is) on [[Hiina]] [[iluuisutamine|iluuisutaja]]. Ta võistleb [[paarissõit|paarissõidus]], kus tema partneriks on [[Tong Jian]].\n\nNad on [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrid]] ([[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]]) ja [[Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]]. aasta [[Vancouver]]i olümpiamängude hõbemedaliomanikud.\n\nSamuti on Pang ja Tong [[Iluuisutamise nelja maailmajao meistrivõistlused|nelja maailmajao meistrivõistluste]] võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.\n\nPang hakkas iluuisutama 6-aastaselt. Esialgu oli ta üksiksõitja, aga [[1993]] pani treener [[Yao Bin]] ta paari koos Tong Jianiga ja sellest ajast võistlevad nad koos. Kui Yao kolis [[Peking]]isse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.\n\n[[1997]] tulid nad Hiina meistrivõistlustel [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel [[Söul]]is 14. kohale.\n\n[[1998]] tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks. Juunioride MM-il [[Kanada]]s [[Saint John]]is saavutasid nad 9. koha.\n\n[[1999]] tulid nad Hiina meistrivõistlustel jällegi Sheni ja Zhao järel teiseks. [[Taliuniversiaad]]il [[Slovakkia]]s [[Poprad]]is saavutasid nad samuti teise koha. Esimest korda korraldati [[nelja maailmajao meistrivõiastlused]], kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad. Võistlused toimusid [[Kanada]]s [[Halifax]]is ning Pang–Tong tulid 5. kohale (Shen–Hongbo võitsid). [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s said nad 14. koha (Shen–Zhao olid teised). Juunioride MM-il [[Zagreb]]is saavutasid Pang–Tong 8. koha.\n\n[[2000]] tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Osaka]]s tulid nad 5. kohale (Shen–Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel [[Prantsusmaa]]l [[Nizza]]s 15. kohale (Shen–Zhao olid teised).\n\n[[2001]] tulid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Salt Lake City]]s tulid nad 4. kohale (Shen–Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel [[Vancouver]]is 10. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad).\n\n[[2002]] tulid Pang–Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Lõuna-Korea]]s [[Jeonju]]s tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks. See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega. [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el Salt Lake Citys jäid Pang–Tong 9. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad). Järgnenud maailmameistrivõistlustel [[Nagano]]s olid nad 5. kohal (Shen–Zhao võitsid).\n\n[[2003]] nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Peking]]is saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ees. Maailmameistrivõistlustel [[Washington]]is tulid Pang–Tong juba 4. kohale (Shen–Zhao võitsid).\n\n[[Pilt:Pang tong.jpg|thumb|Pang ja Tong tulid [[2004]] [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]is esimest korda nelja maailmajao meistriteks.]]\n[[2004]] tulid Pang–Tong Shen–Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]is esimest korda nelja maailmajao meistriteks. Maailmameistrivõistlustelt [[Dortmundis]]t said nad oma esimese medali, pronksi [[Tatjana Totmjanina]] ja [[Maksim Marinin]]i ning Sheni ja Zhao järel. Hooaja lõpul [[Colorado Springs]]is toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang–Tong jäid 5. kohale. Võitsid Shen–Zhao Totmjanina–Marinini ees.\n\n[[2005]] Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Gangneung]]is jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus [[Zhang Dan]]ile ja [[Zhang Hao]]le (177,8 punkti 181,61 vastu). Maailmameistrivõistlustel [[Moskva]]s kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud. Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina–Marinin, Shen–Zhao katkestasid. Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang–Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning [[Maria Petrova]]le ja [[Aleksei Tihhonov]]ile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).\n\n[[2006]] ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma. Võitsid Totmjanina–Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen–Zhao (186,91) ees. Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina–Marinini ja Shen–Zhao puudumisel. Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang–Zhang 186,42-ga Petrova–Tihhonovi ees. Kuid Grand Prix' finaalis [[Tokio]]s jäid Pang–Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga. Võitsid Totmjanina–Marinin (193,60) Zhangide ees.\n\n[[2007]] tulid Pang–Tong kolmandat korda Hiina meistriteks (Sheni ja Zhao puudumisel). [[2007. aasta Aasia talimängud]]el Hiinas [[Changchun]]is sai Hiina kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid 195,55-ga Pang–Tongi 181,47 ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen–Zhao (203,05) Pang–Tongi ees (185,33). Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen–Zhao 203,5, Pang–Tong 188,46. Grand Prix' finaalis Pang–Tong ei osalenud.\n\n[[Pilt:Pang Qing & Tong Jian Lift EX 2008 4CC.jpg|thumb|Pang ja Tong tulid [[2008]] Goyangis nelja maailmajao meistriteks.]]\n[[2008]] saavutasid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Goyang]]is oli nende järjestus vastupidine: Pang–Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84). Kuid maailmameistrivõistlustel [[Göteborg]]is jäid Pang–Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali). Maailmameistriteks tulid [[Aljona Savtšenko]] ja [[Robin Szolkowy]]. Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko–Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang–Tong olid seekord kolmandad (185,13).\n\n[[2009]] Pang–Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Vancouver]]is. Kuid [[Los Angeles]]es toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks. Võitsid Savtšenko–Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees. Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang–Tong (191,49), teine Zhang–Zhang (188,22), kolmas Savtšenko–Szolkowy (185,09).\n\n[[2010]] ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga. Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali. Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita. Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali. Grand Prix' finaalis võitsid Shen–Zhao 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees.\n\n{{commonskat}}\n\n[[Kategooria:Hiina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1979]]","hash":"3bab75ad85097c337dba11287d13651d6490fe124c88c7d8dcb38c1c5c76d296","last_revision":"2015-03-30T20:44:36Z","first_revision":"2010-02-16T18:31:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.637198","cross_lingual_links":{"de":"Pang Qing","en":"Pang Qing","fa":"پانگ چینگ","fi":"Pang Qing","fr":"Pang Qing","it":"Pang Qing","ja":"龐清","ko":"팡칭","nl":"Pang Qing","nb":"Pang Qing","pl":"Pang Qing","pt":"Pang Qing","ro":"Pang Qing","ru":"Пан Цин","sk":"Pchang Čching","tr":"Pang Qing","uk":"Пан Цін","zh":"龐清"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Pang Qing (sündinud 24. detsembril 1979 Harbinis) on Hiina iluuisutaja. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partneriks on Tong Jian.\n\nNad on maailmameistrid (2006) ja 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude hõbemedaliomanikud.\n\nSamuti on Pang ja Tong nelja maailmajao meistrivõistluste võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.\n\nPang hakkas iluuisutama 6-aastaselt. Esialgu oli ta üksiksõitja, aga 1993 pani treener Yao Bin ta paari koos Tong Jianiga ja sellest ajast võistlevad nad koos. Kui Yao kolis Pekingisse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.\n\n1997 tulid nad Hiina meistrivõistlustel Shen Xue ja Zhao Hongbo järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel Söulis 14. kohale.\n\n1998 tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks. Juunioride MM-il Kanadas Saint Johnis saavutasid nad 9. koha.\n\n1999 tulid nad Hiina meistrivõistlustel jällegi Sheni ja Zhao järel teiseks. Taliuniversiaadil Slovakkias Popradis saavutasid nad samuti teise koha. Esimest korda korraldati nelja maailmajao meistrivõiastlused, kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad. Võistlused toimusid Kanadas Halifaxis ning Pang–Tong tulid 5. kohale (Shen–Hongbo võitsid). Maailmameistrivõistlustel Helsingis said nad 14. koha (Shen–Zhao olid teised). Juunioride MM-il Zagrebis saavutasid Pang–Tong 8. koha.\n\n2000 tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Osakas tulid nad 5. kohale (Shen–Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Nizzas 15. kohale (Shen–Zhao olid teised).\n\n2001 tulid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Salt Lake Citys tulid nad 4. kohale (Shen–Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 10. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad).\n\n2002 tulid Pang–Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks. See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys jäid Pang–Tong 9. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad). Järgnenud maailmameistrivõistlustel Naganos olid nad 5. kohal (Shen–Zhao võitsid).\n\n2003 nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Pekingis saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ees. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Pang–Tong juba 4. kohale (Shen–Zhao võitsid).\n\n2004 tulid Pang–Tong Shen–Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas Hamiltonis esimest korda nelja maailmajao meistriteks. Maailmameistrivõistlustelt Dortmundist said nad oma esimese medali, pronksi Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinini ning Sheni ja Zhao järel. Hooaja lõpul Colorado Springsis toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang–Tong jäid 5. kohale. Võitsid Shen–Zhao Totmjanina–Marinini ees.\n\n2005 Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus Zhang Danile ja Zhang Haole (177,8 punkti 181,61 vastu). Maailmameistrivõistlustel Moskvas kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud. Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina–Marinin, Shen–Zhao katkestasid. Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang–Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning Maria Petrovale ja Aleksei Tihhonovile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).\n\n2006 ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma. Võitsid Totmjanina–Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen–Zhao (186,91) ees. Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina–Marinini ja Shen–Zhao puudumisel. Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang–Zhang 186,42-ga Petrova–Tihhonovi ees. Kuid Grand Prix' finaalis Tokios jäid Pang–Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga. Võitsid Totmjanina–Marinin (193,60) Zhangide ees.\n\n2007 tulid Pang–Tong kolmandat korda Hiina meistriteks (Sheni ja Zhao puudumisel). 2007. aasta Aasia talimängudel Hiinas Changchunis sai Hiina kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid 195,55-ga Pang–Tongi 181,47 ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen–Zhao (203,05) Pang–Tongi ees (185,33). Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen–Zhao 203,5, Pang–Tong 188,46. Grand Prix' finaalis Pang–Tong ei osalenud.\n\n2008 saavutasid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Goyangis oli nende järjestus vastupidine: Pang–Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84). Kuid maailmameistrivõistlustel Göteborgis jäid Pang–Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali). Maailmameistriteks tulid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy. Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko–Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang–Tong olid seekord kolmandad (185,13).\n\n2009 Pang–Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel Vancouveris. Kuid Los Angeleses toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks. Võitsid Savtšenko–Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees. Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang–Tong (191,49), teine Zhang–Zhang (188,22), kolmas Savtšenko–Szolkowy (185,09).\n\n2010 ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga. Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali. Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita. Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali. Grand Prix' finaalis võitsid Shen–Zhao 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees.\n\nKategooria:Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1979\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:PangTong 084CC by Carmichael.jpg|200px]]
Pang Qing ja Tong Jian nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2008)\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[1004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|colspan=3 | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta Aasia meistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pang Qing (sündinud 24. detsembril 1979 Harbinis) on Hiina iluuisutaja.","translated_text":"Pang Qing (born 24 December 1979 in Harbin) is a Chinese beauty pageant titleholder.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võistleb paarissõidus, kus tema partneriks on Tong Jian.","translated_text":"He's competing in a pair race with Tong Jian as his partner.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nad on maailmameistrid (2006) ja 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude hõbemedaliomanikud.","translated_text":"They are world champions (2006) and silver medallists at the 2010 Vancouver Olympics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Samuti on Pang ja Tong nelja maailmajao meistrivõistluste võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.","translated_text":"Pang and Tong have also won the world championships in 2002, 2004, 2008 and 2009.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pang hakkas iluuisutama 6-aastaselt.","translated_text":"The bank started beautifying at the age of 6.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esialgu oli ta üksiksõitja, aga 1993 pani treener Yao Bin ta paari koos Tong Jianiga ja sellest ajast võistlevad nad koos.","translated_text":"Initially, he was a solo rider, but in 1993, coach Yao Bin paired him with Tong Jian and they've been competing together ever since.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui Yao kolis Pekingisse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.","translated_text":"When Yao moved to Beijing, they worked without a trainer for a while, then started practicing under Yao's hand again.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1997 tulid nad Hiina meistrivõistlustel Shen Xue ja Zhao Hongbo järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel Söulis 14. kohale.","translated_text":"In 1997, they finished second at the Chinese Championships behind Shen Xue and Zhao Hongbo and 14th at the World Junior Championships in Seoul.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1998 tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 1998, they again finished second in the Chinese Championships, behind Sheni and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride MM-il Kanadas Saint Johnis saavutasid nad 9. koha.","translated_text":"At the Junior World Championships in Canada, they finished ninth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1999 tulid nad Hiina meistrivõistlustel jällegi Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 1999, they again finished second in the Chinese championships, behind Shen and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Taliuniversiaadil Slovakkias Popradis saavutasid nad samuti teise koha.","translated_text":"At the University of Tallinn in Poprad, Slovakia, they also finished second.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimest korda korraldati nelja maailmajao meistrivõiastlused, kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad.","translated_text":"For the first time, four world championships were organised, with beauty contestants from all over Europe competing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võistlused toimusid Kanadas Halifaxis ning Pang–Tong tulid 5. kohale (Shen–Hongbo võitsid).","translated_text":"The competition was held in Halifax, Canada and Pang ⁇ Tong came in 5th place (Shen ⁇ Hongbo won).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Helsingis said nad 14. koha (Shen–Zhao olid teised).","translated_text":"At the World Championships in Helsinki, they finished 14th (Shen ⁇ Zhao were the others).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride MM-il Zagrebis saavutasid Pang–Tong 8. koha.","translated_text":"At the Junior World Championships in Zagreb, Pang ⁇ Tong finished 8th.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2000 tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2000, in the absence of Sheni and Zhao, they became Chinese champions for the first time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Osakas tulid nad 5. kohale (Shen–Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Nizzas 15. kohale (Shen–Zhao olid teised).","translated_text":"At the four World Championships in Osaka, they came 5th (Shen ⁇ Zhao did not participate) and at the World Championships in Nice, France, 15th (Shen ⁇ Zhao were the others).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 tulid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 2001, Pang ⁇ Tong came second in the Chinese Championships after Shen and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Salt Lake Citys tulid nad 4. kohale (Shen–Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 10. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad).","translated_text":"At the four World Championships in Salt Lake City, they came 4th (Shen ⁇ Zhao were the others) and at the World Championships in Vancouver, they came 10th (Shen ⁇ Zhao was third).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002 tulid Pang–Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 2002, Pang ⁇ Tong, as usual, came second in the Chinese Championships after Shen and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks.","translated_text":"At the four world championships in Jeonjul, South Korea, they finished first without Shene and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega.","translated_text":"That's partly because nations didn't usually come there with an Olympic team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys jäid Pang–Tong 9. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad).","translated_text":"At the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, Pang ⁇ Tong finished ninth (Shen ⁇ Zhao was third).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnenud maailmameistrivõistlustel Naganos olid nad 5. kohal (Shen–Zhao võitsid).","translated_text":"At the following World Championships in Naganos, they placed 5th (Shen ⁇ Zhao won).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2003 nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"In 2003, they did not participate in the Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Pekingis saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ees.","translated_text":"In the four world championships in Beijing, China achieved a triple victory: Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Pang–Tong juba 4. kohale (Shen–Zhao võitsid).","translated_text":"At the World Championships in Washington, Pang ⁇ Tong came in 4th place (Shen ⁇ Zhao won).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004 tulid Pang–Tong Shen–Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas Hamiltonis esimest korda nelja maailmajao meistriteks.","translated_text":"In 2004, in the absence of Pang ⁇ Tong Shen ⁇ Zhao, they won the Chinese championship for the second time and the Canadian Championships for the first time in the four world divisions in Hamilton.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustelt Dortmundist said nad oma esimese medali, pronksi Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinini ning Sheni ja Zhao järel.","translated_text":"At the World Championships in Dortmund, they won their first medal after bronze medalists Tatjana Totmjanina and Maksim Marin and Shane and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooaja lõpul Colorado Springsis toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang–Tong jäid 5. kohale.","translated_text":"At the end of the season, three Chinese couples took part in the Grand Prix final in Colorado Springs and Pang ⁇ Tong finished in fifth place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Shen–Zhao Totmjanina–Marinini ees.","translated_text":"You defeated Shen ⁇ Zhao Totmjanina ⁇ Marinin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005 Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"In 2005, Pang ⁇ Tong did not participate in the Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus Zhang Danile ja Zhang Haole (177,8 punkti 181,61 vastu).","translated_text":"In the four world championships in Gangneung, South Korea, they finished second, losing for the first time in their lives to Zhang Dani and Zhang Haole (177.8 points to 181.61).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Moskvas kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud.","translated_text":"At the World Championships in Moscow, they collected the same amount (177.33), but it was not enough for a medal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina–Marinin, Shen–Zhao katkestasid.","translated_text":"The double was won by Russia's Zhangis (180.22), defeated by Totmjanina ⁇ Marinin, and Shen ⁇ Zhao was eliminated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang–Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning Maria Petrovale ja Aleksei Tihhonovile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).","translated_text":"In the Grand Prix final in Beijing, Pang ⁇ Tong was third with 173.66, losing decisively to Shane and Zhao (206.54) and Maria Petrova and Aleksei Tihhonov (187.32) and narrowly overtaking the other Russian pair and Zhange (172.5).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006 ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel.","translated_text":"In 2006, Pang ⁇ Tong did not participate in the Chinese or the four world championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma.","translated_text":"At the 2006 Winter Olympics in Torino, they set a personal best of 186.67 points, but still narrowly missed out on a medal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina–Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen–Zhao (186,91) ees.","translated_text":"He defeated Totmjanina Marinin (204.48) Zhangide (189.73) and Shen ⁇ Zhao (186.91).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina–Marinini ja Shen–Zhao puudumisel.","translated_text":"In the subsequent World Championships, however, they managed to improve their result (189.2) and become world champions for the first time, despite the absence of Totmjanina ⁇ Marin and Shen ⁇ Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang–Zhang 186,42-ga Petrova–Tihhonovi ees.","translated_text":"The double was won by Zhang Zhang with a score of 186.42 in front of Petrova Tihonov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Grand Prix' finaalis Tokios jäid Pang–Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga.","translated_text":"However, in the Grand Prix final in Tokyo, Pang ⁇ Tong finished sixth with 168.34 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina–Marinin (193,60) Zhangide ees.","translated_text":"You defeated Totmjanina Marin (193,60) and Zhang.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007 tulid Pang–Tong kolmandat korda Hiina meistriteks (Sheni ja Zhao puudumisel).","translated_text":"In 2007, Pang ⁇ Tong became Chinese champions for the third time (in the absence of Shen and Zhao).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2007. aasta Aasia talimängudel Hiinas Changchunis sai Hiina kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid 195,55-ga Pang–Tongi 181,47 ees.","translated_text":"At the 2007 Asian Games in Changchun, China won the Triple Crown, Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong 181.47 by 195.55.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen–Zhao (203,05) Pang–Tongi ees (185,33).","translated_text":"In the four world championships held in Colorado Springs, the order of precedence was the same: Shen ⁇ Zhao (203.05) defeated Pang ⁇ Tong (185.33).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen–Zhao 203,5, Pang–Tong 188,46.","translated_text":"And the same was true at the World Championships in Tokyo: Shen ⁇ Zhao 203.5, Pang ⁇ Tong 188.46.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Pang–Tong ei osalenud.","translated_text":"Pang ⁇ Tong did not participate in the Grand Prix final.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 saavutasid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali.","translated_text":"In 2008, Pang ⁇ Tong won their sixth silver medal and ninth medal at the Chinese Championships after Zhang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Goyangis oli nende järjestus vastupidine: Pang–Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84).","translated_text":"The four world championships in Goyang, South Korea were in opposite order: Pang ⁇ Tong won (187.33), Zhang was the other (181.84).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid maailmameistrivõistlustel Göteborgis jäid Pang–Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali).","translated_text":"However, at the World Championships in Gothenburg, Pang ⁇ Tong finished in 5th place with 186.78 points (Zhangs won the silver medal).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistriteks tulid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy.","translated_text":"Aljona Savchenko and Robin Szolkowy became world champions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko–Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang–Tong olid seekord kolmandad (185,13).","translated_text":"In the final of the Torino Grand Prix, again Savtchenko ⁇ Szolkowy (199,23) defeated Zhangis (191,2), with Pang ⁇ Tong third this time (185,13).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 Pang–Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel Vancouveris.","translated_text":"2009 Pang ⁇ Tong did not compete at the Chinese Championships but won a personal best of 194.94 at the four World Championships in Vancouver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Los Angeleses toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks.","translated_text":"However, at the World Championships in Los Angeles, they scored 181.08 points, placing only fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Savtšenko–Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees.","translated_text":"You defeated Savtchenko Szolkowy (203.48) and Zhang (186.52).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang–Tong (191,49), teine Zhang–Zhang (188,22), kolmas Savtšenko–Szolkowy (185,09).","translated_text":"In the Grand Prix final in Goyang, the order of precedence was the opposite: first Pang ⁇ Tong (191.49), second Zhang ⁇ Zhang (188.22), third Savtchenko ⁇ Szolkowy (185.09).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel.","translated_text":"In 2010, Pang ⁇ Tong did not participate in the Chinese or the Four World Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, they were short-lived runners-up, finishing fourth, but won the free-kick with a world-record 141.81.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali.","translated_text":"However, that was not enough for the Olympics: an outstanding personal record of 213.31 was followed by Sheni and Zhao (216.57) and a silver medal by Savtšenko and Szolkowy (210.6).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita.","translated_text":"At the next World Cup in Torino, however, they were able to win by 211.39 in the absence of Shane and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali.","translated_text":"Savchenko and Szolkowy won the silver medal with 204.74.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis võitsid Shen–Zhao 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees.","translated_text":"In the Grand Prix final, Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong (201,86) and Savtchenko ⁇ Szolkowy (200,38) by 214.25 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1979","translated_text":"Chinese beauticians Category:Born in 1979","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Qing Pang","wikicode":"#suuna[[Pang Qing]]","hash":"e64b8d5d9fa8375f54b1d2d0929943c925a0899414fed9461cc1e63cce43d81b","last_revision":"2010-02-16T18:32:01Z","first_revision":"2010-02-16T18:32:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.691587","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaPang Qing\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaPang Qing","translated_text":"DirectionBank of Qing","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Astragalus glycyphyllos","wikicode":"#suuna[[Magus hundihammas]]","hash":"483bee701653d55febc2a937437b5485bba19c9737c427d667e975db44f0bada","last_revision":"2010-02-16T18:34:09Z","first_revision":"2010-02-16T18:34:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.751745","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMagus hundihammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMagus","translated_text":"directionMagus","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"hundihammas","translated_text":"in the wolf's tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Pakistani luuletajad","wikicode":"[[Kategooria:Pakistani kirjanikud]]\n[[Kategooria:Luuletajad]]","hash":"e80a542d9094ac3c38783a07f085d06b79738dfd0ff2bcfcf4a3fa5dbaa3a6e9","last_revision":"2014-05-22T17:18:07Z","first_revision":"2010-02-16T18:56:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.812368","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:شعراء وشاعرات باكستانيون","az":"Kateqoriya:Pakistan şairləri","bg":"Категория:Пакистански поети","bn":"বিষয়শ্রেণী:পাকিস্তানি কবি","cy":"Categori:Beirdd o Bacistan","da":"Kategori:Digtere fra Pakistan","en":"Category:Pakistani poets","es":"Categoría:Poetas de Pakistán","fa":"رده:شاعران اهل پاکستان","fr":"Catégorie:Poète pakistanais","it":"Categoria:Poeti pakistani","ja":"Category:パキスタンの詩人","ko":"분류:파키스탄의 시인","la":"Categoria:Poetae Pakistaniae","lv":"Kategorija:Pakistānas dzejnieki","nl":"Categorie:Pakistaans dichter","pa":"ਸ਼੍ਰੇਣੀ:ਪਾਕਿਸਤਾਨੀ ਕਵੀ","pt":"Categoria:Poetas do Paquistão","ru":"Категория:Поэты Пакистана","sco":"Category:Pakistani poets","sd":"زمرو:پاڪستاني شاعر","simple":"Category:Pakistani poets","sl":"Kategorija:Pakistanski pesniki","sv":"Kategori:Pakistanska poeter","ur":"زمرہ:پاکستانی شعرا","zh":"Category:巴基斯坦诗人"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Kategooria:Pakistani kirjanikud Kategooria:Luuletajad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Pakistani kirjanikud Kategooria:Luuletajad","translated_text":":Pakistani writers Category:Fans","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Harry Potteri tegelaste loend","wikicode":"''Eraldi on [[Harry Potteri kõrvaltegelaste loend]]\n\n{{Sisukord paremale}}\n===B===\n* [[Sirius Black]] – [[Harry Potter]]i ristiisa\n* [[Regulus Black|Regulus Arcturus Black]] – [[Sirius Black]]i vend\n\n===C===\n*[[Cho Chang]] – [[Harry Potter|Harry Potteri]] tüdruksõber 5. klassis, [[Ravenclaw]]' [[lendluudpall]]i meeskonna püüdja\n\n===D===\n*[[Cedric Diggory]] – [[Hufflepuff]]i [[lendluudpall]]i meeskonna kapten\n*[[Aberforth Dumbledore]] – [[Albus Dumbledore]]'i vend\n*[[Albus Dumbledore|Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore]] – [[Sigatüüka]] direktor\n*[[Ariana Dumbledore]] – [[Albus Dumbledore]]'i õde\n*[[Dudley Dursley]] – [[Harry Potter]]i nõbu.\n*[[Petunia Dursley]] – [[Harry Potter]]i tädi, [[Lily Evans]]i õde.\n*[[Vernon Dursley]] – [[Harry Potter]]i onu.\n\n===G===\n*[[Hermione Granger|Hermione Jean Granger]] – [[Gryffindor]]i prefekt, Harry ja Roni väga hea \nsõber.\n*[[Vincet Grabbe]] - Draco Malfoy sõber, surmasööja poeg\n*[[Fenrir Greyback]] – surmasööja, libahunt, muutis Remus Lupini libahundiks.\n\n===H===\n*[[Rubeus Hagrid]] – [[Sigatüügas|Sigatüüka]] metsavaht, pool-[[hiiglane]].\n\n===K===\n\n*[[Igor Karkaroff]] – [[Durmstrangi kool]]i direktor; [[Surmasööjad|surmasööja]]\n*[[Kihv]] – [[Rubeus Hagrid]]i koer\n*[[Viktor Krum]] – Bulgaaria [[lendluudpall]]i püüdja; [[Durmstrangi kool]]i õpilane\n\n===L===\n*[[Bellatrix Lestrange]] – [[Surmasööjad|surmasööja]]; [[Narcissa Malfoy]] õde; tappis (5. osas) [[Sirius Black]]i\n*[[Gilderoy Lockhart]] – [[Mustade jõudude vastane kaitse|mustade jõudude vastase kaitse]] õpetaja teises raamatus.\n*[[Neville Longbottom]] – [[Harry Potter|Harry]] sõber\n*[[Frank Longbottom]] – [[Neville Longbottom]]i isa, [[auror]], [[Fööniksi ordu]] liige\n*[[Alice Longbottom]] – [[Neville Longbottom]]i ema, auror, [[Fööniksi ordu]] liige\n*[[Luna Lovegood]] – [[Harry Potter|Harry]] sõber, ajakirja Norija toimetaja tütar\n*[[Remus Lupin|Remus John Lupin]] – [[Mustade jõudude vastane kaitse|mustade jõudude vastase kaitse]] õpetaja kolmandas raamatus; [[libahunt]]; [[Harry Potter|Harry]] sõber, [[Nymphadora Tonks]]i abikaasa, [[Teddy Lupin]]i isa.\n*[[Teddy Lupin]] – [[Remus Lupin]]i ja [[Nymphadora Tonks]]i poeg, [[Harry Potter]]i ristipoeg.\n\n===M===\n*[[Draco Malfoy]] – [[Slytherin]]i [[lendluudpall]]i meeskonna püüdja, prefekt; [[Lucius Malfoy]] poeg; [[Harry Potter|Harry]] vihavaenlane koolis.\n*[[Lucius Malfoy]] – [[Draco Malfoy]] isa; [[Surmasööjad|surmasööja]].\n*[[Narcissa Malfoy]] – [[Lucius Malfoy|Luciuse]] abikaasa, [[Draco Malfoy|Draco]] ema, [[Surmasööjad|surmasööja]]. \n*[[Madam Maxime]] – [[Beauxbatonsi kool]]i direktriss; väga suurt kasvu, [[Rubeus Hagrid|Hagrid]]i sõbranna.\n*[[Minerva McGonagall]] – [[Albus Dumbledore]]'i asetäitja, [[Fööniksi ordu]] liige, [[Gryffindor]]i majajuhataja.\n*[[Alastor Moody|Alastor \"Hullsilm\" Moody]] – [[auror]], [[Fööniksi ordu]] liige.\n\n===P===\n*[[Peter Pettigrew]], [[Surmasööjad|surmasööja]], reetis [[Harry Potter|Harry]] vanemad Lord [[Voldemort]]ile, kooliaja üks [[James Potter|Jamesi]], [[Sirius Black|Siriuse]] ja [[Remus Lupin]]i \"hea\" sõber.\n\n*[[Albus Severus Potter]] – [[Harry Potter]]i ja [[Ginny Weasley]] poeg.\n\n*[[Harry James Potter]] – [[James Potter|James]] ja [[Lily Potter]]i poeg, raamatu peategelane.\n\n*[[James Potter]] – [[Harry Potter]]i isa.\n\n*[[James Sirius Potter]] – [[Harry Potter]]i ja [[Ginny Weasley]] poeg\n\n*[[Lily Potter]] – [[Harry Potter]]i ema\n\n*[[Lily Luna Potter]] – [[Harry Potter]]i ja [[Ginny Weasley]] tütar\n\n===Q===\n*[[Quirinus Quirrell]] – [[Mustade jõudude vastane kaitse|mustade jõudude vastase kaitse]] õpetaja (1. osas), üritas varastada Tarkade kivi olles Lord [[Voldemort]]i poolt seestatud.\n\n===S===\n*[[Severus Snape]] – nõiajookide õpetaja; sai [[Sigatüügas|Sigatüüka]] direktoriks,\n\n*[[Pomona Sprout]] – [[Hufflepuff]]i majavanem, taimeteaduse õpetaja.\n\n===T===\n*[[Nymphadora Tonks]] – [[auror]], [[Fööniksi ordu]] liige, [[Remus Lupin]]i abikaasa (7. osa), Andromeda ja Ted Tonksi tütar, [[Teddy Lupin]]i ema.\n\n===U===\n*[[Dolores Jane Umbridge]] – [[Võlukunsti Ministeerium]]i töötaja, ajutiselt oli [[Sigatüügas|Sigatüüka]] direktor ja üleminkvisiitor.\n\n===V===\n*[[Voldemort|Lord Voldemort/Tom Marvolo Riddle]] – üks peategelastest, üritab tappa Harryt, kõige kurjem tegelane\n\n===W===\n*[[Arthur Weasley]] – [[Fööniksi ordu]] liige, [[Ron Weasley]] isa, töötab Võlukunstiministeeriumis.\n\n*[[Ginny Weasley]] – [[Harry Potter]]i tüdruksõber, hiljem abikaasa.\n\n*[[Ron Weasley]] – [[Harry Potter|Harry]] parim sõber. sigatüüka prefekt\n\n*[[George Weasley]] – [[Harry Potter|Harry]] sõber; Fred'i kaksikvend.\n\n*[[Fred Weasley]] – [[Harry Potter|Harry]] sõber; George'i kaksikvend.\n\n*[[Molly Weasley]] – [[Arthur Weasley]] abikaasa; Roni, Billi, Charlie, Ginny, Percy, Fredi & George'i ema.\n\n*[[Bill Weasley]] – Weasley'de vanim poeg, Gringottsi needusemurdja.\n\n*[[Charlie Weasley]] – Weasley'de vanuselt teine poeg; lohekasvataja Rumeenias.\n\n*[[Percy Weasley]] – Weasley'de vanuselt kolmas poeg; [[Sigatüügas|Sigatüüka]] prefekt; hiljem töötab [[Võlukunsti Ministeerium]]is.\n\n[[Kategooria:Harry Potteri tegelased]]\n[[Kategooria:Kirjanduse loendid]]","hash":"e8ee9cecbbde155fe3f84dfc03dcd4f2037985fa4a2e409284f2de87cc42bc8c","last_revision":"2024-02-09T21:31:32Z","first_revision":"2010-02-16T18:56:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.872526","cross_lingual_links":{"ar":"قائمة شخصيات هاري بوتر","az":"Harri Potter dünyasındakı obrazların siyahısı","be":"Спіс асноўных персанажаў серыі раманаў пра Гары Потэра","bg":"Списък с герои от „Хари Потър“","bn":"হ্যারি পটার বইয়ে উল্লিখিত চরিত্র","bs":"Spisak likova u knjigama o Harryju Potteru","ca":"Llista de personatges en els llibres de Harry Potter","cs":"Seznam postav z Harryho Pottera","da":"Figurer i Harry Potter-universet","de":"Figuren der Harry-Potter-Romane","el":"Χαρακτήρες της σειράς Χάρι Πότερ","eml":"Elèinc ed personâǵ 'd Harry Potter","en":"List of Harry Potter characters","es":"Anexo:Personajes de Harry Potter","fa":"فهرست شخصیتهای هری پاتر","fi":"Luettelo Harry Potter -sarjan hahmoista","fr":"Liste des personnages du monde des sorciers de J. K. Rowling","gl":"Lista de personaxes de Harry Potter","he":"הארי פוטר - דמויות","hr":"Dodatak:Popis likova u knjigama o Harryju Potteru","hu":"A Harry Potter szereplőinek listája","hy":"Հարի Փոթեր վիպաշարի հիմնական կերպարների ցանկ","id":"Daftar karakter Harry Potter","is":"Persónur í söguheimi Harry Potter-bókanna","it":"Personaggi di Harry Potter","ja":"ハリー・ポッターシリーズの登場人物一覧","kk":"Хәрри Поттер хикаясының кейіпкерлері","ko":"해리 포터의 등장인물 목록","lb":"Personnagen aus den Harry-Potter-Romaner","lt":"Sąrašas:Hario Poterio personažai","mk":"Список на ликови од Хари Потер","mr":"हॅरी पॉटर कथानकातील पात्रे","ms":"Senarai watak siri Harry Potter","nl":"Lijst van personages uit Harry Potter","nn":"Karakterar i Harry Potter-serien","nb":"Liste over figurer i Harry Potter-bøkene","pl":"Lista postaci cyklu Harry Potter","ru":"Список персонажей серии романов о Гарри Поттере","sh":"Lista likova iz serijala o Harryju Potteru","sl":"Liki v Harryju Potterju","sr":"Списак ликова у књигама о Харију Потеру","sv":"Lista över rollfigurer i Harry Potter","th":"รายชื่อตัวละครในแฮร์รี่ พอตเตอร์","tr":"Harry Potter karakterleri listesi","uk":"Список персонажів серії романів про Гаррі Поттера","vi":"Danh sách nhân vật trong truyện Harry Potter","zh":"哈利波特角色列表"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"''Eraldi on Harry Potteri kõrvaltegelaste loend\n\nSirius Black – Harry Potteri ristiisa Regulus Arcturus Black – Sirius Blacki vend\n\nCho Chang – Harry Potteri tüdruksõber 5. klassis, Ravenclaw' lendluudpalli meeskonna püüdja\n\nCedric Diggory – Hufflepuffi lendluudpalli meeskonna kapten Aberforth Dumbledore – Albus Dumbledore'i vend Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore – Sigatüüka direktor Ariana Dumbledore – Albus Dumbledore'i õde Dudley Dursley – Harry Potteri nõbu. Petunia Dursley – Harry Potteri tädi, Lily Evansi õde. Vernon Dursley – Harry Potteri onu.\n\nHermione Jean Granger – Gryffindori prefekt, Harry ja Roni väga hea sõber. Vincet Grabbe - Draco Malfoy sõber, surmasööja poeg Fenrir Greyback – surmasööja, libahunt, muutis Remus Lupini libahundiks.\n\nRubeus Hagrid – Sigatüüka metsavaht, pool-hiiglane.\n\nIgor Karkaroff – Durmstrangi kooli direktor; surmasööja Kihv – Rubeus Hagridi koer Viktor Krum – Bulgaaria lendluudpalli püüdja; Durmstrangi kooli õpilane\n\nBellatrix Lestrange – surmasööja; Narcissa Malfoy õde; tappis (5. osas) Sirius Blacki Gilderoy Lockhart – mustade jõudude vastase kaitse õpetaja teises raamatus. Neville Longbottom – Harry sõber Frank Longbottom – Neville Longbottomi isa, auror, Fööniksi ordu liige Alice Longbottom – Neville Longbottomi ema, auror, Fööniksi ordu liige Luna Lovegood – Harry sõber, ajakirja Norija toimetaja tütar Remus John Lupin – mustade jõudude vastase kaitse õpetaja kolmandas raamatus; libahunt; Harry sõber, Nymphadora Tonksi abikaasa, Teddy Lupini isa. Teddy Lupin – Remus Lupini ja Nymphadora Tonksi poeg, Harry Potteri ristipoeg.\n\nDraco Malfoy – Slytherini lendluudpalli meeskonna püüdja, prefekt; Lucius Malfoy poeg; Harry vihavaenlane koolis. Lucius Malfoy – Draco Malfoy isa; surmasööja. Narcissa Malfoy – Luciuse abikaasa, Draco ema, surmasööja. Madam Maxime – Beauxbatonsi kooli direktriss; väga suurt kasvu, Hagridi sõbranna. Minerva McGonagall – Albus Dumbledore'i asetäitja, Fööniksi ordu liige, Gryffindori majajuhataja. Alastor \"Hullsilm\" Moody – auror, Fööniksi ordu liige.\n\nPeter Pettigrew, surmasööja, reetis Harry vanemad Lord Voldemortile, kooliaja üks Jamesi, Siriuse ja Remus Lupini \"hea\" sõber.\n\nAlbus Severus Potter – Harry Potteri ja Ginny Weasley poeg.\n\nHarry James Potter – James ja Lily Potteri poeg, raamatu peategelane.\n\nJames Potter – Harry Potteri isa.\n\nJames Sirius Potter – Harry Potteri ja Ginny Weasley poeg\n\nLily Potter – Harry Potteri ema\n\nLily Luna Potter – Harry Potteri ja Ginny Weasley tütar\n\nQuirinus Quirrell – mustade jõudude vastase kaitse õpetaja (1. osas), üritas varastada Tarkade kivi olles Lord Voldemorti poolt seestatud.\n\nSeverus Snape – nõiajookide õpetaja; sai Sigatüüka direktoriks,\n\nPomona Sprout – Hufflepuffi majavanem, taimeteaduse õpetaja.\n\nNymphadora Tonks – auror, Fööniksi ordu liige, Remus Lupini abikaasa (7. osa), Andromeda ja Ted Tonksi tütar, Teddy Lupini ema.\n\nDolores Jane Umbridge – Võlukunsti Ministeeriumi töötaja, ajutiselt oli Sigatüüka direktor ja üleminkvisiitor.\n\nLord Voldemort/Tom Marvolo Riddle – üks peategelastest, üritab tappa Harryt, kõige kurjem tegelane\n\nArthur Weasley – Fööniksi ordu liige, Ron Weasley isa, töötab Võlukunstiministeeriumis.\n\nGinny Weasley – Harry Potteri tüdruksõber, hiljem abikaasa.\n\nRon Weasley – Harry parim sõber. sigatüüka prefekt\n\nGeorge Weasley – Harry sõber; Fred'i kaksikvend.\n\nFred Weasley – Harry sõber; George'i kaksikvend.\n\nMolly Weasley – Arthur Weasley abikaasa; Roni, Billi, Charlie, Ginny, Percy, Fredi & George'i ema.\n\nBill Weasley – Weasley'de vanim poeg, Gringottsi needusemurdja.\n\nCharlie Weasley – Weasley'de vanuselt teine poeg; lohekasvataja Rumeenias.\n\nPercy Weasley – Weasley'de vanuselt kolmas poeg; Sigatüüka prefekt; hiljem töötab Võlukunsti Ministeeriumis.\n\nKategooria:Harry Potteri tegelased Kategooria:Kirjanduse loendid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"''Eraldi on Harry Potteri kõrvaltegelaste loend","translated_text":"'Eraldi is a list of Harry Potter sidekicks.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"B","translated_text":"B","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sirius Black – Harry Potteri ristiisa Regulus Arcturus Black – Sirius Blacki vend","translated_text":"Sirius Black is the brother of Harry Potter's father Regulus Arcturus Black","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"C","translated_text":"C","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cho Chang – Harry Potteri tüdruksõber 5. klassis, Ravenclaw' lendluudpalli meeskonna püüdja","translated_text":"Cho Chang is Harry Potter's girlfriend in fifth grade, Ravenclaw's flyball team catcher.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"D","translated_text":"D","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cedric Diggory – Hufflepuffi lendluudpalli meeskonna kapten Aberforth Dumbledore – Albus Dumbledore'i vend Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore – Sigatüüka direktor Ariana Dumbledore – Albus Dumbledore'i õde Dudley Dursley – Harry Potteri nõbu.","translated_text":"Cedric Diggory ⁇ Captain of the Hufflepuff volleyball team Aberforth Dumbledore ⁇ Brother of Albus Dumbledore ⁇ Brother of Albus Percival Wulfric Brian Dumbledore ⁇ Director of the Box Office Ariana Dumbledore ⁇ Brother of Albus Dumbledore's sister Dudley Dursley ⁇ Cousin of Harry Potter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petunia Dursley – Harry Potteri tädi, Lily Evansi õde.","translated_text":"Petunia Dursley is the aunt of Harry Potter, the sister of Lily Evans.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vernon Dursley – Harry Potteri onu.","translated_text":"Vernon Dursley is Harry Potter's uncle.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"G","translated_text":"G","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hermione Jean Granger – Gryffindori prefekt, Harry ja Roni väga hea sõber.","translated_text":"Hermione Jean Granger, prefect of Gryffindor, a very good friend of Harry and Ron.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vincet Grabbe - Draco Malfoy sõber, surmasööja poeg Fenrir Greyback – surmasööja, libahunt, muutis Remus Lupini libahundiks.","translated_text":"Vincet Grabbe - friend of Draco Malfoy, son of the cannibal Fenrir Greyback ⁇ cannibal, turned Remus Lupin into a cannibal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"H","translated_text":"H","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rubeus Hagrid – Sigatüüka metsavaht, pool-hiiglane.","translated_text":"The Rage Hagrid, the pig-like ranger, the half-giant.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"K","translated_text":"K","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Igor Karkaroff – Durmstrangi kooli direktor; surmasööja Kihv – Rubeus Hagridi koer Viktor Krum – Bulgaaria lendluudpalli püüdja;","translated_text":"Igor Karkaroff ⁇ Director of the Durmstrang School; Kihv ⁇ Rubeus Hagrid's dog Viktor Krum ⁇ Bulgarian flyball catcher;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Durmstrangi kooli õpilane","translated_text":"A student at Durmstrang School","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"L","translated_text":"L","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bellatrix Lestrange – surmasööja;","translated_text":"Bellatrix Lestrange ⁇ is a death eater;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Narcissa Malfoy õde; tappis (5. osas) Sirius Blacki Gilderoy Lockhart – mustade jõudude vastase kaitse õpetaja teises raamatus.","translated_text":"Narcissa Malfoy's sister; killed by Sirius Black's Gilderoy Lockhart in his second book, Teacher Defense Against Black Forces.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neville Longbottom – Harry sõber Frank Longbottom – Neville Longbottomi isa, auror, Fööniksi ordu liige Alice Longbottom – Neville Longbottomi ema, auror, Fööniksi ordu liige Luna Lovegood – Harry sõber, ajakirja Norija toimetaja tütar Remus John Lupin – mustade jõudude vastase kaitse õpetaja kolmandas raamatus; libahunt;","translated_text":"Neville Longbottom ⁇ Harry's friend Frank Longbottom ⁇ Neville Longbottom's father, auror, member of the Phoenix Order Alice Longbottom ⁇ Neville Longbottom's mother, auror, member of the Phoenix Order Luna Lovegood ⁇ ","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Harry sõber, Nymphadora Tonksi abikaasa, Teddy Lupini isa.","translated_text":"A friend of Harry's, the husband of Nymphadora Tonk, the father of Teddy Lupin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teddy Lupin – Remus Lupini ja Nymphadora Tonksi poeg, Harry Potteri ristipoeg.","translated_text":"Teddy Lupin is the son of Remus Lupin and Nymphadora Tonk, the son of Harry Potter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"M","translated_text":"M","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Draco Malfoy – Slytherini lendluudpalli meeskonna püüdja, prefekt; Lucius Malfoy poeg;","translated_text":"Draco Malfoy ⁇ Slytherin's flyball team catcher, prefect; Lucius Malfoy's son;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Harry vihavaenlane koolis.","translated_text":"Harry's enemy at school.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lucius Malfoy – Draco Malfoy isa; surmasööja.","translated_text":"Lucius Malfoy is the father of Draco Malfoy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Narcissa Malfoy – Luciuse abikaasa, Draco ema, surmasööja.","translated_text":"Narcissa Malfoy, the wife of Lucius, the mother of Draco, the murderer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Madam Maxime – Beauxbatonsi kooli direktriss; väga suurt kasvu, Hagridi sõbranna.","translated_text":"Madam Maxime ⁇ Director of Beaux-Bonts School; very tall, Hagrid's friend.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Minerva McGonagall – Albus Dumbledore'i asetäitja, Fööniksi ordu liige, Gryffindori majajuhataja.","translated_text":"Minerva McGonagall ⁇ Deputy of Albus Dumbledore, member of the Order of the Phoenix, head of the House of Gryffindor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alastor \"Hullsilm\" Moody – auror, Fööniksi ordu liige.","translated_text":"Alstor \"Mad Eye\" Moody is an auror, a member of the Phoenix Order.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"P","translated_text":"P","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peter Pettigrew, surmasööja, reetis Harry vanemad Lord Voldemortile, kooliaja üks Jamesi, Siriuse ja Remus Lupini \"hea\" sõber.","translated_text":"Peter Pettigrew, the Death Eaters, betrayed Harry's parents to Lord Voldemort, a schoolboy friend of James, Sirius and Remus Lupin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Albus Severus Potter – Harry Potteri ja Ginny Weasley poeg.","translated_text":"Albus Severus Potter is the son of Harry Potter and Ginny Weasley.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Harry James Potter – James ja Lily Potteri poeg, raamatu peategelane.","translated_text":"Harry James Potter is the son of James and Lily Potter, the main character of the book.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"James Potter – Harry Potteri isa.","translated_text":"James Potter is the father of Harry Potter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"James Sirius Potter – Harry Potteri ja Ginny Weasley poeg","translated_text":"James Sirius Potter ⁇ Son of Harry Potter and Ginny Weasley","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lily Potter – Harry Potteri ema","translated_text":"Lily Potter ⁇ Harry Potter's mother","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lily Luna Potter – Harry Potteri ja Ginny Weasley tütar","translated_text":"Lily Luna Potter daughter of Harry Potter and Ginny Weasley","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Q","translated_text":"Q","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Quirinus Quirrell – mustade jõudude vastase kaitse õpetaja (1. osas), üritas varastada Tarkade kivi olles Lord Voldemorti poolt seestatud.","translated_text":"Quirinus Quirrell ⁇ a teacher of defence against the black forces (part 1), attempted to steal the Stone of Wisdom while being ambushed by Lord Voldemort.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"S","translated_text":"S","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Severus Snape – nõiajookide õpetaja; sai Sigatüüka direktoriks,","translated_text":"Severus Snape ⁇ teacher of witchcraft; became director of the Pigsty,","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pomona Sprout – Hufflepuffi majavanem, taimeteaduse õpetaja.","translated_text":"Pomona Sprout is the housewife of Hufflepuff, a botany teacher.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"T","translated_text":"T","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nymphadora Tonks – auror, Fööniksi ordu liige, Remus Lupini abikaasa (7. osa), Andromeda ja Ted Tonksi tütar, Teddy Lupini ema.","translated_text":"Nymphadora Tonks ⁇ auror, member of the Order of the Phoenix, wife of Remus Lupin (part 7), daughter of Andromeda and Ted Tonks, mother of Teddy Lupin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"U","translated_text":"U","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Dolores Jane Umbridge – Võlukunsti Ministeeriumi töötaja, ajutiselt oli Sigatüüka direktor ja üleminkvisiitor.","translated_text":"Dolores Jane Umbridge ⁇ Employee of the Ministry of Witchcraft, temporary director and chief inspector of the Pigsty.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"V","translated_text":"V","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lord Voldemort/Tom Marvolo Riddle – üks peategelastest, üritab tappa Harryt, kõige kurjem tegelane","translated_text":"Lord Voldemort/Tom Marvolo Riddle, one of the main characters, tries to kill Harry, the most evil character.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"W","translated_text":"W","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Arthur Weasley – Fööniksi ordu liige, Ron Weasley isa, töötab Võlukunstiministeeriumis.","translated_text":"Arthur Weasley, a member of the Order of the Phoenix, father of Ron Weasley, works for the Ministry of Magic.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ginny Weasley – Harry Potteri tüdruksõber, hiljem abikaasa.","translated_text":"Ginny Weasley was Harry Potter's girlfriend, later her husband.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ron Weasley – Harry parim sõber. sigatüüka prefekt","translated_text":"Ron Weasley is Harry's best friend.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"George Weasley – Harry sõber; Fred'i kaksikvend.","translated_text":"George Weasley is a friend of Harry's, Fred's twin brother.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Fred Weasley – Harry sõber; George'i kaksikvend.","translated_text":"Fred Weasley is a friend of Harry's, George's twin brother.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Molly Weasley – Arthur Weasley abikaasa; Roni, Billi, Charlie, Ginny, Percy, Fredi & George'i ema.","translated_text":"Molly Weasley, wife of Arthur Weasley, mother of Ron, Bill, Charlie, Ginny, Percy, Fred and George.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bill Weasley – Weasley'de vanim poeg, Gringottsi needusemurdja.","translated_text":"Bill Weasley, the eldest son of the Weasleys, the curse-breaker of the Gringots.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Charlie Weasley – Weasley'de vanuselt teine poeg; lohekasvataja Rumeenias.","translated_text":"Charlie Weasley ⁇ The second son of the Weasleys, a dragon farmer in Romania.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Percy Weasley – Weasley'de vanuselt kolmas poeg;","translated_text":"Percy Weasley ⁇ Third son of the Weasleys;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sigatüüka prefekt; hiljem töötab Võlukunsti Ministeeriumis.","translated_text":"Prefect of the pigsty, later working in the Ministry of Witchcraft.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Harry Potteri tegelased Kategooria:Kirjanduse loendid","translated_text":":Harry Potter characters Category:Lists of books","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Pakistani kirjanikud","wikicode":"[[Kategooria:Pakistani kirjandus|K]]\n[[Kategooria:Kirjanikud riigiti]]","hash":"b9ef4e1044120c3430837b4ffab7590471dcb70fbd7c4c8fc66fb6a1a27ac706","last_revision":"2018-06-09T22:20:51Z","first_revision":"2010-02-16T18:56:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.926010","cross_lingual_links":{"af":"Kategorie:Pakistanse skrywers","ar":"تصنيف:كتاب وكاتبات باكستانيون","ast":"Categoría:Escritores de Paquistán","bg":"Категория:Пакистански писатели","bh":"श्रेणी:पाकिस्तानी लेखक","bn":"বিষয়শ্রেণী:পাকিস্তানি লেখক","ca":"Categoria:Escriptors pakistanesos","cs":"Kategorie:Pákistánští spisovatelé","cy":"Categori:Llenorion o Bacistan","da":"Kategori:Forfattere fra Pakistan","el":"Κατηγορία:Πακιστανοί συγγραφείς","en":"Category:Pakistani writers","eo":"Kategorio:Pakistanaj verkistoj","es":"Categoría:Escritores de Pakistán","fa":"رده:نویسندگان اهل پاکستان","fi":"Luokka:Pakistanilaiset kirjailijat","fr":"Catégorie:Écrivain pakistanais","fy":"Kategory:Pakistaansk skriuwer","gl":"Categoría:Escritores de Paquistán","hi":"श्रेणी:पाकिस्तानी लेखक","hy":"Կատեգորիա:Պակիստանցի գրողներ","id":"Kategori:Penulis Pakistan","io":"Kategorio:Pakistanana skriptisti","it":"Categoria:Scrittori pakistani","ja":"Category:パキスタンの著作家","ko":"분류:파키스탄의 작가","ky":"Категория:Пакистан жазуучулары","la":"Categoria:Scriptores Pakistaniae","lv":"Kategorija:Pakistānas rakstnieki","mk":"Категорија:Пакистански писатели","ml":"വർഗ്ഗം:പാകിസ്താനി എഴുത്തുകാർ","nl":"Categorie:Pakistaans schrijver","nn":"Kategori:Pakistanske forfattarar","nb":"Kategori:Pakistanske forfattere","pa":"ਸ਼੍ਰੇਣੀ:ਪਾਕਿਸਤਾਨੀ ਲੇਖਕ","pl":"Kategoria:Pakistańscy pisarze","pnb":"گٹھ:پاکستانی لکھاری","pt":"Categoria:Escritores do Paquistão","ro":"Categorie:Scriitori pakistanezi","ru":"Категория:Писатели Пакистана","sco":"Category:Pakistani writers","sd":"زمرو:پاڪستاني ليکڪ","simple":"Category:Pakistani writers","sl":"Kategorija:Pakistanski književniki","sv":"Kategori:Pakistanska författare","ta":"பகுப்பு:பாக்கித்தானிய எழுத்தாளர்கள்","th":"หมวดหมู่:��ักเขียนชาวปากีสถาน","tr":"Kategori:Pakistanlı yazarlar","uk":"Категорія:Пакистанські письменники","ur":"زمرہ:پاکستانی مصنفین","zh":"Category:巴基斯坦作家"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"K Kategooria:Kirjanikud riigiti\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"K Kategooria:Kirjanikud riigiti","translated_text":"K Category:Writers expelled","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Sufid","wikicode":"[[Kategooria: Sufism]]\n[[Kategooria:Inimesed]]","hash":"d555f55a88a892a98391beebd028823bb9854d8f768b3b3ef024fd5d8546a357","last_revision":"2019-05-18T14:15:21Z","first_revision":"2010-02-16T18:59:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:45.981713","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kategooria: Sufism Kategooria:Inimesed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria: Sufism Kategooria:Inimesed","translated_text":"Subtitles and subtitles by Subtitles","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Sufism","wikicode":"[[Kategooria: Islam]]","hash":"f821d8f7f7b1fb4d70ff5e02ddba0fafa4d91cda31e4f23fb2eca16158207cff","last_revision":"2013-04-02T08:58:02Z","first_revision":"2010-02-16T19:00:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.044492","cross_lingual_links":{"af":"Kategorie:Soefisme","an":"Categoría:Sufismo","ar":"تصنيف:تصوف","az":"Kateqoriya:Təsəvvüf","ba":"Категория:Суфыйлыҡ","be":"Катэгорыя:Суфізм","be-x-old":"Катэгорыя:Суфізм","bg":"Категория:Суфизъм","bh":"श्रेणी:सूफ़ी मत","bn":"বিষয়শ্রেণী:সুফিবাদ","ca":"Categoria:Sufisme","ckb":"پۆل:سۆفیگەری","cs":"Kategorie:Súfismus","cy":"Categori:Swffïaeth","da":"Kategori:Sufisme","de":"Kategorie:Sufismus","el":"Κατηγορία:Σουφισμός","en":"Category:Sufism","eo":"Kategorio:Sufiismo","es":"Categoría:Sufismo","eu":"Kategoria:Sufismoa","fa":"رده:تصوف","fi":"Luokka:Suufilaisuus","fr":"Catégorie:Soufisme","fy":"Kategory:Soefisme","ha":"Rukuni:Sufiyya","he":"קטגוריה:סופיות","hi":"श्रेणी:सूफ़ीवाद","hy":"Կատեգորիա:Սուֆիզմ","id":"Kategori:Sufisme","ilo":"Kategoria:Supismo","it":"Categoria:Sufismo","ja":"Category:スーフィズム","ka":"კატეგორია:სუფიზმი","kk":"Санат:Сопылық","ko":"분류:수피파","ku":"Kategorî:Sofîtî","la":"Categoria:Sufismus","lfn":"Categoria:Sufisme","li":"Categorie:Soefisme","lt":"Kategorija:Sufizmas","mk":"Категорија:Суфизам","ml":"വർഗ്ഗം:സൂഫിമാർഗ്ഗം","mr":"वर्ग:सूफी पंथ","ms":"Kategori:Kesufian","nl":"Categorie:Soefisme","nn":"Kategori:Sufisme","nb":"Kategori:Sufisme","pa":"ਸ਼੍ਰੇਣੀ:ਸੂਫ਼ੀਵਾਦ","pl":"Kategoria:Sufizm","ps":"وېشنيزه:تصوف","pt":"Categoria:Sufismo","ro":"Categorie:Sufism","ru":"Категория:Суфизм","sh":"Kategorija:Sufizam","simple":"Category:Sufism","sk":"Kategória:Sufizmus","sl":"Kategorija:Sufizem","sq":"Kategoria:Sufizmi","sr":"Категорија:Суфизам","sv":"Kategori:Sufism","ta":"பகுப்பு:சூபியம்","tg":"Гурӯҳ:Тасаввуф","th":"หมวดหมู่:ลัทธิศูฟี","tr":"Kategori:Tasavvuf","tt":"Төркем:Суфичылык","uk":"Категорія:Суфізм","ur":"زمرہ:تصوف","uz":"Turkum:Soʻfiylik","wa":"Categoreye:Soufisse","zh":"Category:蘇非主義"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Kategooria: Islam\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria: Islam","translated_text":"Category: Muslims and Muslims","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"RAI","wikicode":"[[File:Rai - Logo 2016.svg|thumb|Rai logo]]\n'''Rai (''Radiotelevisione Italiana'')''' on [[Itaalia]] avalik-õiguslik televisioon.\n\n== Ajalugu ==\n[[1934]] tehti esimesed katselised telesaated. \n\n[[3. jaanuar]]il [[1954]] hakkas RAI edastama regulaarseid telesaateid. Kaks aastat hiljem oli televisioonisignaaliga kaetud kogu Itaalia territoorium.\n\n== Välislingid ==\n{{commonscat|Radiotelevisione Italiana}}\n* http://www.rai.it\n\n{{Coordinate |NS=41.91777778 |EW=12.46638889 |type=landmark |region=IT}}\n\n[[Kategooria:Itaalia telekanalid]]","hash":"08445436c18d7b925ebbef4de14cc0c6d85f5f98c658b1355a41cc70ba369769","last_revision":"2024-01-04T12:58:18Z","first_revision":"2010-02-16T19:00:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.108887","cross_lingual_links":{"ar":"راي (راديو تلفزيون إيطاليا)","ast":"RAI","az":"RAİ","azb":"رای (مدیا)","bg":"Rai","bn":"রাদিওতে��েভিজিয়োনে ইতালিয়ানা","br":"Rai","bs":"Radiotelevisione Italiana","ca":"Rai - Radiotelevisione Italiana","cs":"Rai","da":"Rai - Radiotelevisione Italiana","de":"Rai – Radiotelevisione Italiana","el":"Rai","eml":"Rai","en":"RAI","eo":"RAI - Radiotelevisione Italiana","es":"RAI","eu":"RAI","fa":"رای (شبکه رادیو تلویزیونی)","fi":"Radiotelevisione Italiana","fr":"Rai (audiovisuel)","gl":"RAI","he":"RAI","hr":"Radiotelevisione Italiana","hu":"Radiotelevisione Italiana","hy":"RAI","id":"RAI","it":"Rai","ja":"イタリア放送協会","ko":"이탈리아 방송 협회","la":"RAI","lij":"Rai","ms":"Radiotelevisione Italiana","nl":"Radiotelevisione Italiana","nb":"Radiotelevisione italiana","pl":"Rai – Radiotelevisione italiana","pms":"RAI","pt":"RAI","ro":"RAI","ru":"RAI","sc":"Rai","scn":"RAI","sh":"Radiotelevisione Italiana","simple":"RAI","sl":"Rai","sr":"RAI","sv":"Radiotelevisione Italiana","th":"สถานีวิทยุโทรทัศน์แห่งชาติอิตาลี","tr":"RAI","uk":"Rai","vec":"RAI – Radiotełevizion Itałiana","vi":"RAI","wuu":"意大利广播电视","zh":"意大利广播电视公司"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Rai (Radiotelevisione Italiana) on Itaalia avalik-õiguslik televisioon.\n\n1934 tehti esimesed katselised telesaated.\n\n3. jaanuaril 1954 hakkas RAI edastama regulaarseid telesaateid. Kaks aastat hiljem oli televisioonisignaaliga kaetud kogu Itaalia territoorium.\n\nKategooria:Itaalia telekanalid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rai (Radiotelevisione Italiana) on Itaalia avalik-õiguslik televisioon.","translated_text":"Rai (Radiotelevisione Italiana) is an Italian public television channel.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1934 tehti esimesed katselised telesaated.","translated_text":"In 1934, the first experimental television shows were made.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"3","translated_text":"3","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". jaanuaril 1954 hakkas RAI edastama regulaarseid telesaateid.","translated_text":"In January 1954, RAI began broadcasting regular television programmes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaks aastat hiljem oli televisioonisignaaliga kaetud kogu Itaalia territoorium.","translated_text":"Two years later, the entire territory of Italy was covered by a television signal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Itaalia telekanalid","translated_text":"Category:Italian television channels","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Pakistani kirjandus","wikicode":"[[Kategooria:Kirjandus riigiti]]\n[[Kategooria:Pakistan|Kirjandus]]","hash":"cf359c9bfb6eed3ab8ed5dd8c0874bb844bde35de084d32a1c59cdb19fcec19e","last_revision":"2018-12-04T09:10:40Z","first_revision":"2010-02-16T19:02:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.164788","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:أدب باكستاني","az":"Kateqoriya:Pakistan ədəbiyyatı","bn":"বিষয়শ্রেণী:পাকিস্তানি সাহিত্য","cy":"Categori:Llên Pacistan","de":"Kategorie:Literatur (Pakistan)","en":"Category:Pakistani literature","eo":"Kategorio:Literaturo de Pakistano","es":"Categoría:Literatura de Pakistán","fa":"رده:ادبیات پاکستان","fi":"Luokka:Pakistanin kirjallisuus","fr":"Catégorie:Littérature pakistanaise","gl":"Categoría:Literatura de Paquistán","hi":"श्रेणी:पाकिस्तानी साहित्य","it":"Categoria:Letteratura pakistana","ja":"Category:パキスタン文学","ko":"분류:파키스탄 문학","mk":"Категорија:Пакистанска книжевност","ml":"വർഗ്ഗം:പാകിസ്താനി സാഹിത്യം","nl":"Categorie:Literatuur in Pakistan","pa":"ਸ਼੍ਰੇਣੀ:ਪਾਕਿਸਤਾਨੀ ਸਾਹਿਤ","pnb":"گٹھ:پاکستانی ادب","pt":"Categoria:Literatura do Paquistão","ru":"Категория:Литература Пакистана","sd":"زمرو:پاڪستاني ادب","simple":"Category:Pakistani literature","sk":"Kategória:Literatúra v Pakistane","ta":"பகுப்பு:பாக்கித்தானிய இலக்கியம்","tr":"Kategori:Pakistan edebiyatı","tt":"Төркем:Пакьстан әдәбияты","uk":"Категорія:Пакистанська література","ur":"زمرہ:پاکستانی ادب","vi":"Thể loại:Văn học Pakistan","zh":"Category:巴基斯坦文学"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Kategooria:Kirjandus riigiti Kirjandus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kirjandus riigiti Kirjandus","translated_text":":Governmental literature","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Afganistani kultuur","wikicode":"[[Kategooria: Aasia kultuur]]\n[[Kategooria: Kultuur riigiti]]\n[[Kategooria:Afganistan|Kultuur]]","hash":"352ea071b5090efeaa9586c3751de662a59506dd46197d73bdc38adb02ebb6bf","last_revision":"2021-02-27T16:21:10Z","first_revision":"2010-02-16T19:05:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.221896","cross_lingual_links":{"an":"Categoría:Cultura d'Afganistán","ar":"تصنيف:ثقافة أفغانية","ast":"Categoría:Cultura d'Afganistán","az":"Kateqoriya:Əfqanıstan incəsənəti","ba":"Категория:Афғанстан мәҙәниәте","be":"Катэгорыя:Культура Афганістана","be-x-old":"Катэгорыя:Аўганістанская культура","bg":"Категория:Култура на Афганистан","bn":"বিষয়শ্রেণী:আফগানিস্তানের সংস্কৃতি","bs":"Kategorija:Kultura Afganistana","ca":"Categoria:Cultura de l'Afganistan","ceb":"Kategoriya:Kultura sa Nasod nga Afghano","ckb":"پۆل:چاندی ئەفغانی","cs":"Kategorie:Afghánská kultura","cv":"Категори:Афганистан культури","cy":"Categori:Diwylliant Affganistan","da":"Kategori:Kultur i Afghanistan","de":"Kategorie:Kultur (Afghanistan)","el":"Κατηγορία:Πολιτισμός του Αφγανιστάν","en":"Category:Culture of Afghanistan","eo":"Kategorio:Kulturo de Afganio","es":"Categoría:Cultura de Afganistán","eu":"Kategoria:Afganistango kultura","fa":"رده:فرهنگ در افغانستان","fi":"Luokka:Afganistanilainen kulttuuri","fr":"Catégorie:Culture en Afghanistan","fy":"Kategory:Kultuer yn Afganistan","gl":"Categoría:Cultura de Afganistán","he":"קטגוריה:אפגניסטן: תרבות","hi":"श्रेणी:अफ़्गानिस्तान की संस्कृति","hy":"Կատեգորիա:Աֆղանստանի մշակույթ","id":"Kategori:Budaya Afganistan","is":"Flokkur:Afgönsk menning","it":"Categoria:Cultura dell'Afghanistan","ja":"Category:アフガニスタンの文化","ka":"კატეგორია:ავღანური კულტურა","kk":"Санат:Ауғанстан мәдениеті","ko":"분류:아프가니스탄의 문화","ku":"Kategorî:Çanda Efxanistanê","lv":"Kategorija:Afganistānas kultūra","mk":"Категорија:Авганистанска култура","mn":"Ангилал:Афганистаны соёл","my":"ကဏ္ဍ:အာဖဂန် ယဉ်ကျေးမှု","nl":"Categorie:Cultuur in Afghanistan","nn":"Kategori:Afghansk kultur","nb":"Kategori:Afghansk kultur","pl":"Kategoria:Kultura w Afganistanie","ps":"وېشنيزه:افغاني هڅوب","pt":"Categoria:Cultura do Afeganistão","ru":"Категория:Культура Афганистана","sd":"زمرو:افغان ثقافت","sh":"Kategorija:Afganistanska kultura","sk":"Kategória:Kultúra v Afganistane","sl":"Kategorija:Afganistanska kultura","sr":"Категорија:Авганистанска култура","sv":"Kategori:Kultur i Afghanistan","ta":"பகுப்பு:ஆப்கானித்தான் பண்பாடு","tg":"Гурӯҳ:Фарҳанги Афғонистон","th":"หมวดหมู่:วัฒนธรรมอัฟกานิสถาน","tl":"Kategorya:Kultura ng Afghanistan","tr":"Kategori:Afganistan'da kültür","tt":"Төркем:Әфганстан мәдәнияте","uk":"Категорія:Культура Афганістану","ur":"زمرہ:افغان ثقافت","vep":"Kategorii:Afganistanan kul'tur","vi":"Thể loại:Văn hóa Afghanistan","zh":"Category:阿富汗文化"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Kategooria: Aasia kultuur Kategooria: Kultuur riigiti Kultuur\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria: Aasia kultuur Kategooria: Kultuur riigiti Kultuur","translated_text":"Category: Asian culture Category: Culture by country Culture by country","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Liiv-hundihammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Liiv-hundihammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Astragalus spp Sturm22.jpg\n| pildi_seletus = Liiv-hundihammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Hundihammas]] ''Astragalus''\n| liik = '''Liiv-hundihammas'''\n| binaarne = ''Astragalus arenarius''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1753\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Liiv-hundihammas''' (''Astragalus arenarius'') on [[rohttaim]] [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[hundihammas|hundihamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Hundihammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]\n[[Kategooria:I kaitsekategooria taimeliigid]]","hash":"2be58b68e0287b7fc33206d71b012dfeced097baa15ac5550097f3f1bf1171d9","last_revision":"2023-06-29T15:58:10Z","first_revision":"2010-02-16T19:11:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.284657","cross_lingual_links":{"arz":"استراجالوس اريناريوس","ast":"Astragalus arenarius","be":"Куравай пясчаны","ceb":"Astragalus arenarius","cs":"Kozinec písečný","de":"Sand-Tragant","en":"Astragalus arenarius","es":"Astragalus arenarius","fi":"Hietakurjenherne","fr":"Astragalus arenarius","hsb":"Pěskowy kozync","id":"Astragalus arenarius","lt":"Smiltyninė kulkšnė","lv":"Smiltāja tragantzirnis","pl":"Traganek piaskowy","ru":"Астрагал песчаный","sv":"Sandvedel","tr":"Astragalus arenarius","tt":"Комлык дөя сеңере","uk":"Астрагал піщаний","vi":"Astragalus arenarius","war":"Astragalus arenarius"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Liiv-hundihammas (Astragalus arenarius) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.\n\nKategooria:Hundihammas Kategooria:Eesti oalaadsed Kategooria:I kaitsekategooria taimeliigid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Liiv-hundihammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Astragalus spp Sturm22.jpg\n| pildi_seletus = Liiv-hundihammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Hundihammas]] ''Astragalus''\n| liik = '''Liiv-hundihammas'''\n| binaarne = ''Astragalus arenarius''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]], 1753\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liiv-hundihammas (Astragalus arenarius) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.","translated_text":"The wolf tooth (Astragalus arenarius) is an herbaceous plant in the wolf tooth family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Hundihammas Kategooria:Eesti oalaadsed Kategooria:I kaitsekategooria taimeliigid","translated_text":"Categories:Dogs' tooth Categories:Estonian endemic species Categories:I protected species","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Astragalus arenarius","wikicode":"#suuna[[Liiv-hundihammas]]","hash":"e9711ad6b58e8d514ac2e10cba563b2a0e0eb599281ddab35b176a0dbd0ed4f7","last_revision":"2010-02-16T19:11:28Z","first_revision":"2010-02-16T19:11:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.340172","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaLiiv-hundihammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaLiiv","translated_text":"DirectionAlgae","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-hundihammas","translated_text":"- in the tooth of a wolf.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bengt Snivil","wikicode":"'''Bengt Folkesson''', enam tuntud nime all '''Bengt Snivil''' või '''Bengt Snivel''', oli [[Rootsi]] kõrgaadlik [[Folkungid|Folkungide suguvõsast]], kes elas [[12. sajand]]il.\n\n[[Taani]] kroonikakirjutaja [[Saxo Grammaticus]]e andmetel oli Bengt Snivil [[Folke Paks]]u ja Taani printsessi [[Ingegärd Knutsdotter]]i poeg.\n\n=== Lapsed ===\n*Birger Bengtsson ehk jarl [[Birger Brosa]]\n*Magnus Bengtsson ehk [[Magnus Minnesköld]] - [[Birger Jarl]]i isa\n*Karl Bengtsson ehk jarl [[Karl Döve]]\n\n[[Kategooria:Folkungid]]\n[[Kategooria:Sündinud 12. sajandil]]\n[[Kategooria:Surnud 12. sajandil]]","hash":"41de1eb3931221feec92b6932fe18779a5a7e5acf2a0b7b3e36220f81ee234e2","last_revision":"2022-07-07T00:32:43Z","first_revision":"2010-02-16T19:16:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.404824","cross_lingual_links":{"de":"Bengt Snivil","el":"Μπενγκτ Σνίβιλ","en":"Bengt Snivil","ru":"Бенгт Снивиль","sv":"Bengt snivil","uk":"Бенґт Снівіль"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Bengt Folkesson, enam tuntud nime all Bengt Snivil või Bengt Snivel, oli Rootsi kõrgaadlik Folkungide suguvõsast, kes elas 12. sajandil.\n\nTaani kroonikakirjutaja Saxo Grammaticuse andmetel oli Bengt Snivil Folke Paksu ja Taani printsessi Ingegärd Knutsdotteri poeg.\n\nBirger Bengtsson ehk jarl Birger Brosa Magnus Bengtsson ehk Magnus Minnesköld - Birger Jarli isa Karl Bengtsson ehk jarl Karl Döve\n\nKategooria:Folkungid Kategooria:Sündinud 12. sajandil Kategooria:Surnud 12. sajandil\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bengt Folkesson, enam tuntud nime all Bengt Snivil või Bengt Snivel, oli Rootsi kõrgaadlik Folkungide suguvõsast, kes elas 12. sajandil.","translated_text":"Bengt Folkesson, better known as Bengt Snivel or Bengt Snivel, was a Swedish noble family of the Folkung family who lived in the 12th century.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Taani kroonikakirjutaja Saxo Grammaticuse andmetel oli Bengt Snivil Folke Paksu ja Taani printsessi Ingegärd Knutsdotteri poeg.","translated_text":"According to the Danish chronicler Saxo Grammaticus, Bengt Snivil was the son of Folke Paksu and the Danish princess Ingegard Knutsdotter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Lapsed","translated_text":"Children","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Birger Bengtsson ehk jarl Birger Brosa Magnus Bengtsson ehk Magnus Minnesköld - Birger Jarli isa Karl Bengtsson ehk jarl Karl Döve","translated_text":"Birger Bengtsson or Earl Birger Brosa Magnus Bengtsson or Magnus Minnesköld - father of Birger Jarl Karl Bengtsson or Earl Karl Döve","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Folkungid Kategooria:Sündinud 12. sajandil Kategooria:Surnud 12. sajandil","translated_text":":Folks Category:Born in the 12th century Category:died in the 12th century","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aleksandr Möller-Zakomelski","wikicode":"[[File:Alexander Nikolajewitsch Möller-Sakomelski (retuschiert).jpg|thumb|right|250px|Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski]]\n[[Parun]] '''Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski''' ([[vene keel]]es ''Александр Николаевич Меллер-Закомельский'', [[saksa keel]]es ''Alexander Möller-Sakomelsky'', [[läti keel]]es ''Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis'') (1. (ukj [[13. november|13.]]) november [[1844]] [[Peterburi]] – [[14. aprill]] [[1928]] [[Nice]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. [[Jalaväekindral]] (1906). Aastatel [[1906]]−[[1909]] oli ta Balti kubermangude ajutine kindralkuberner.\n\n[[1905. aasta revolutsioon]]i ajal oli ta [[7. armeekorpus]]e ülemana [[Musta mere laevastik]]u rahutuste mahasuruja [[Sevastopol]]is[[[New York Times]], 28. november 1905, [http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9C0CE6DC143DE733A2575BC2A9679D946497D6CF lk.1] ], seejärel [[5. armeekorpus]]e ülem [[Varssavi]]s[[[New York Times]], 13. september 1906, [http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9803E5DD1E3BE631A25750C1A96F9C946797D6CF lk.4] ], [[jalaväekindral]] (6. detsember 1906), [[30. oktoober|30. oktoobrist]] [[1906]] – [[28. aprill]]ini [[1909]] ajutine [[Balti kubermangud]]e kindralkuberner [[Riia]]s ja 12. juulist 1909 [[Riiginõukogu (Venemaa Keisririik)|Riiginõukogu]] liige.[[http://regiment.ru/bio/M/83.htm regiment.ru: барон Меллер-Закомельский Александр Николаевич]]\n\n==Perekond==\n[[Pilt:Kherson-28102009(092).jpg|thumb|250px|[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõja]] [[Kilija]] piiramisel hukkunud vanavanaisa [[Ivan Ivanovitš Möller-Zakomelski|Johann Möller-Zakomelski]] (1725–1790) hauaplaat [[Herson]]is [[Odessa oblast]]is [[Ukraina]]s]]\nTema isa, parun [[Nikolai Ivanovitš Möller-Zakomelski|Nikolai Möller-Zakomelski]] (1813–1887; [[:pl:Nikołaj Iwanowicz Meller-Zakomelski|pl]]) oli [[Žemaitija]] polgu polkovnik, hiljem jalaväekindral, kindraladjutant ja sõjanõukogu liige, vend [[Sergei Nikolajevitš Möller-Zakomelski|Sergei Möller-Zakomelski]] (1848–1899) oli kindralleitnant, ning vanavanaisa [[Ivan Ivanovitš Möller-Zakomelski|Johann Möller]] (1725–1790; [[:ru:Меллер-Закомельский, Иван Иванович|ru]]) oli vene kindral, kes 30. juunil 1789 sai Venemaa parunitiitli ja [[Püha Andrease orden]]i kavaleriks, uueks perekonnanimeks [[Möller-Zakomelski]], ning [[Katariina II]]-lt kingituseks 1793 Skujene (Schujen) ja Bānuži (Kudling) [[mõis]]a [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] [[Skujene kihelkond|Skujene kihelkonnas]].[''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=1016 lk.246]][[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1 . Riga: Eduard Frantzen 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA3-PA205#v=onepage&q=&f=false lk.205]]\n\nAleksandr Möller-Zakomelski tütar Nadežda Möller-Zakomelski (1889 Varssavi – ) abiellus 1912 Londonis [[Konstantin von Hahn]]iga ja 1916 Peterburis [[Järvamaa]]lt [[Nõmmküla mõis]]ast pärit mereväelase [[Boris von Dehn]]iga (1895–1956).[''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=83 lk.74]]\n\n==Auastmed==\n{| class=\"wikitable\"\n|-\n! Aasta\n! Kuupäev\n! Õlak\n! Auaste\n|-\n| 1862\n| 13. juuni\n| [[File:1904ic-p02.png|20px]]\n| [[kornet]]\n|-\n| 1863\n| 17. aprill\n| [[File:1904ic-p03.png|20px]]\n| [[porutšik]]\n|-\n| 1866\n| 27. märts\n| [[File:1904ic-p04.png|20px]]\n| [[staabirittmeister]]\n|-\n| 1869\n| 4. veebruar\n| [[File:1880iac-06.png|20px]]\n| [[major]]\n|-\n| 1870\n| 14. august\n| [[File:1904-a-p14.png|20px]]\n| [[alampolkovnik]]\n|-\n| 1873\n| 3. november\n| [[File:1904-a-p15.png|20px]]\n| [[polkovnik]]\n|-\n| 1889\n| 3. jaanuar\n| [[File:1904ic-p08.png|20px]]\n| [[kindralmajor]]\n|-\n| 1898\n| 6. detsember\n| [[File:1904ic-p09.png|20px]]\n| [[kindralleitnant]]\n|-\n| 1906\n| 6. detsember\n| [[File:Imperial Russian Army 1904ic-p10.png|20px]]\n| [[jalaväekindral]]\n|}\n\n==Autasud==\n===Venemaa autasud===\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] [[Püha Stanislavi orden]]i III klass koos mõõkade ja lindiga (1863)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] [[Püha Anna orden]]i III klass koos mõõkade ja lindiga (1863)\n*[[File:Order of Glory Ribbon Bar.png|40px]] [[Georgi kuldmõõk]] (9. jaanuar 1874)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] Püha Stanislavi ordeni II klass koos mõõkadega (1875)\n*[[File:RUS Order of Saint George 4th class ribbon 2000.svg|40px]] [[Püha Georgi orden]]i IV klass (19. veebruar 1876)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] Püha Anna ordeni II klass koos mõõkadega (1877)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] [[Püha Vladimiri orden]]i IV klass koos mõõkade ja lindiga (1879)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Stanislaus ribbon.svg|40px]] Püha Stanislavi ordeni I klass (1894)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Anna ribbon.svg|40px]] Püha Anna ordeni I klass (1898)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Vladimir ribbon.svg|40px]] Püha Vladimiri ordeni II klass (1902)\n*[[File:RUS Imperial Order of the White Eagle ribbon.svg|40px|]] [[Valge Kotka orden (Venemaa keisririik)|Valge Kotka orden]] (1906)\n*[[File:RUS Imperial Order of Saint Alexander Nevsky ribbon.svg|40px]] [[Püha Aleksander Nevski orden]] (1909, briljandid 1912)\n\n===Välismaa autasud===\n*[[File:UK Royal Victorian Order honorary member ribbon.svg|40px]] Suurbritannia [[Kuningliku Victoria Ordu]] suurrist (auliige) (10. juuni 1908)[The Edinburgh Gazette. 19. juuni 1908, lk 663.]\n\n==Vaata ka==\n*[[Möller-Zakomelski]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Kirjandus==\n*Алекаев, Александр. ''Генерал Меллер-Закомельский и революция''. 22.12.2005 [https://rusk.ru/st.php?idar=424174].\n*''Endine Baltimaa kindralkuberneri parun Möller-Sakomelski poeg on enese elu lõpetanud''. Peterburi Teataja. 31.12.1909. Lk 2 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vanapeterburi19091231.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------].\n*Erik Amburgeri andmebaas. Nr 35453 [https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=35453&mode=1].\n*''[[Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin|Vürst Kropotkin]]i teenistusmälestusi''. − Postimees. Nr 341. 15.12.1930. Lk 4 [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19301215.2.33&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------].\n\n==Välislingid==\n*[http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=2616 Aleksandr Möller-Zakomelski teenistuskäik] saidil grwar.ru\n*[http://regiment.ru/bio/M/83.htm Aleksandr Möller-Zakomelski teenistuskäik] saidil regiment.ru\n\n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vassili Sollogub]] | nimi=Ajutine [[Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] | aeg=[[1906]]–[[1909]]| järgnev= Ametikoht kaotati}}\n{{lõpp}}\n\n{{JÄRJESTA:Möller-Zakomelski, Aleksandr}}\n[[Kategooria:Kuramaa kindralkubernerid]]\n[[Kategooria:Liivimaa kindralkubernerid]]\n[[Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid]]\n[[Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid]]\n[[Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid]]\n[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]\n[[Kategooria:Venemaa keisririigi jalaväekindralid]]\n[[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]]\n[[Kategooria:Vene Eestimaa kindralkubernerid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1844]]\n[[Kategooria:Surnud 1928]]","hash":"baf2c59514cb2b97a96ba103826c0532a6ef6f57f2a9f8b62c487bf94404bbb9","last_revision":"2024-03-14T12:24:28Z","first_revision":"2010-02-16T19:37:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.468966","cross_lingual_links":{"arz":"اليكساندر ميلير زاكوميلسكى","de":"Alexander Nikolajewitsch Möller-Sakomelski","en":"Alexander Meller-Zakomelsky","nb":"Alexander Möller-Zakomelski","ru":"Меллер-Закомельский, Александр Николаевич","uz":"Aleksandr Meller-Zakomelskiy"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane. Jalaväekindral (1906). Aastatel 1906−1909 oli ta Balti kubermangude ajutine kindralkuberner.\n\n1905. aasta revolutsiooni ajal oli ta 7. armeekorpuse ülemana Musta mere laevastiku rahutuste mahasuruja Sevastopolis, seejärel 5. armeekorpuse ülem Varssavis, jalaväekindral (6. detsember 1906), 30. oktoobrist 1906 – 28. aprillini 1909 ajutine Balti kubermangude kindralkuberner Riias ja 12. juulist 1909 Riiginõukogu liige.\n\nTema isa, parun Nikolai Möller-Zakomelski (1813–1887; pl) oli Žemaitija polgu polkovnik, hiljem jalaväekindral, kindraladjutant ja sõjanõukogu liige, vend Sergei Möller-Zakomelski (1848–1899) oli kindralleitnant, ning vanavanaisa Johann Möller (1725–1790; ru) oli vene kindral, kes 30. juunil 1789 sai Venemaa parunitiitli ja Püha Andrease ordeni kavaleriks, uueks perekonnanimeks Möller-Zakomelski, ning Katariina II-lt kingituseks 1793 Skujene (Schujen) ja Bānuži (Kudling) mõisa Riia asehaldurkonna Skujene kihelkonnas.\n\nAleksandr Möller-Zakomelski tütar Nadežda Möller-Zakomelski (1889 Varssavi – ) abiellus 1912 Londonis Konstantin von Hahniga ja 1916 Peterburis Järvamaalt Nõmmküla mõisast pärit mereväelase Boris von Dehniga (1895–1956).\n\nPüha Stanislavi ordeni III klass koos mõõkade ja lindiga (1863) Püha Anna ordeni III klass koos mõõkade ja lindiga (1863) Georgi kuldmõõk (9. jaanuar 1874) Püha Stanislavi ordeni II klass koos mõõkadega (1875) Püha Georgi ordeni IV klass (19. veebruar 1876) Püha Anna ordeni II klass koos mõõkadega (1877) Püha Vladimiri ordeni IV klass koos mõõkade ja lindiga (1879) Püha Stanislavi ordeni I klass (1894) Püha Anna ordeni I klass (1898) Püha Vladimiri ordeni II klass (1902) Valge Kotka orden (1906) Püha Aleksander Nevski orden (1909, briljandid 1912)\n\nSuurbritannia Kuningliku Victoria Ordu suurrist (auliige) (10. juuni 1908)\n\nMöller-Zakomelski\n\nАлекаев, Александр. Генерал Меллер-Закомельский и революция. 22.12.2005 . Endine Baltimaa kindralkuberneri parun Möller-Sakomelski poeg on enese elu lõpetanud. Peterburi Teataja. 31.12.1909. Lk 2 . Erik Amburgeri andmebaas. Nr 35453 . Vürst Kropotkini teenistusmälestusi. − Postimees. Nr 341. 15.12.1930. Lk 4 .\n\nAleksandr Möller-Zakomelski teenistuskäik saidil grwar.ru Aleksandr Möller-Zakomelski teenistuskäik saidil regiment.ru\n\nKategooria:Kuramaa kindralkubernerid Kategooria:Liivimaa kindralkubernerid Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid Kategooria:Venemaa keisririigi jalaväekindralid Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud Kategooria:Vene Eestimaa kindralkubernerid Kategooria:Sündinud 1844 Kategooria:Surnud 1928\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Parun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.","translated_text":"Baron Aleksandr Nikolayevich Möller-Zakomelski (Russian: Александар Николаевич Меллер-Закомельский, German: Alexander Möller-Sakomelsky, Latvian: Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1 November 1844 in St. Petersburg ⁇ 14 April 1928 in Nice) was a military officer of the Russian Empire.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jalaväekindral (1906).","translated_text":"In the infantry (1906).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1906−1909 oli ta Balti kubermangude ajutine kindralkuberner.","translated_text":"Between 1906 and 1909 he was the Provisional Governor-General of the Baltic States.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1905. aasta revolutsiooni ajal oli ta 7. armeekorpuse ülemana Musta mere laevastiku rahutuste mahasuruja Sevastopolis, seejärel 5. armeekorpuse ülem Varssavis, jalaväekindral (6. detsember 1906), 30. oktoobrist 1906 – 28. aprillini 1909 ajutine Balti kubermangude kindralkuberner Riias ja 12. juulist 1909 Riiginõukogu liige.","translated_text":"During the 1905 revolution, he was commander of the 7th Army Corps in the Black Sea Fleet's riot barracks in Sevastopol, then commander of the 5th Army Corps in Warsaw, Infantry Division (December 6, 1906), from October 30, 1906 to April 28, 1909, acting Governor-General of the Provisional Baltic Governorates in Riga, and a member of the State Council from July 12, 1909.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[[New York Times]], 28. november 1905, [http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9C0CE6DC143DE733A2575BC2A9679D946497D6CF lk.1] ]","char_index":117,"name":null,"url":"http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9C0CE6DC143DE733A2575BC2A9679D946497D6CF","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:23.472991-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (8 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[[New York Times]], 13. september 1906, [http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9803E5DD1E3BE631A25750C1A96F9C946797D6CF lk.4] ]","char_index":158,"name":null,"url":"http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9803E5DD1E3BE631A25750C1A96F9C946797D6CF","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:23.624054-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (8 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://regiment.ru/bio/M/83.htm regiment.ru: барон Меллер-Закомельский Александр Николаевич]]","char_index":325,"name":null,"url":"http://regiment.ru/bio/M/83.htm","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:23.784524-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Perekond","translated_text":"Family","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema isa, parun Nikolai Möller-Zakomelski (1813–1887; pl) oli Žemaitija polgu polkovnik, hiljem jalaväekindral, kindraladjutant ja sõjanõukogu liige, vend Sergei Möller-Zakomelski (1848–1899) oli kindralleitnant, ning vanavanaisa Johann Möller (1725–1790; ru) oli vene kindral, kes 30. juunil 1789 sai Venemaa parunitiitli ja Püha Andrease ordeni kavaleriks, uueks perekonnanimeks Möller-Zakomelski, ning Katariina II-lt kingituseks 1793 Skujene (Schujen) ja Bānuži (Kudling) mõisa Riia asehaldurkonna Skujene kihelkonnas.","translated_text":"His father, Baron Nikolai Möller-Zakomelski (1813 ⁇ 1887; pl) was a Polish colonel, later an infantry officer, general adjutant and member of the military council, his brother Sergei Möller-Zakomelski (1848 ⁇ 1899) was a lieutenant general, and his grandfather, Johann Möller (1725 ⁇ 1790; ru) was a Russian general who on 30 June 1789 received the title of Baron of Russia and Knight of the Order of St. Andrew, the new surname Möller-Zakomelski, and a gift from Catherine II in 1793 to the Skujene (Schuia) and Banu (Kudling) princely states.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=1016 lk.246]]","char_index":522,"name":null,"url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1 . Riga: Eduard Frantzen 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA3-PA205#v=onepage&q=&f=false lk.205]]","char_index":522,"name":null,"url":"http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA3-PA205","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":62580,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.904398-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (100 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aleksandr Möller-Zakomelski tütar Nadežda Möller-Zakomelski (1889 Varssavi – ) abiellus 1912 Londonis Konstantin von Hahniga ja 1916 Peterburis Järvamaalt Nõmmküla mõisast pärit mereväelase Boris von Dehniga (1895–1956).","translated_text":"Alexander Möller-Zakomelski's daughter Nadezhda Möller-Zakomelski (1889 in Warsaw ⁇ ) married Konstantin von Hahn in London in 1912 and Boris von Dehn (1895 ⁇ 1956), a sailor from the Castle of Nõmmküla in the Lake District in St. Petersburg in 1916.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=83 lk.74]]","char_index":220,"name":null,"url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Auastmed","translated_text":"Degrees","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\"\n|-\n! Aasta\n! Kuupäev\n! Õlak\n! Auaste\n|-\n| 1862\n| 13. juuni\n| [[File:1904ic-p02.png|20px]]\n| [[kornet]]\n|-\n| 1863\n| 17. aprill\n| [[File:1904ic-p03.png|20px]]\n| [[porutšik]]\n|-\n| 1866\n| 27. märts\n| [[File:1904ic-p04.png|20px]]\n| [[staabirittmeister]]\n|-\n| 1869\n| 4. veebruar\n| [[File:1880iac-06.png|20px]]\n| [[major]]\n|-\n| 1870\n| 14. august\n| [[File:1904-a-p14.png|20px]]\n| [[alampolkovnik]]\n|-\n| 1873\n| 3. november\n| [[File:1904-a-p15.png|20px]]\n| [[polkovnik]]\n|-\n| 1889\n| 3. jaanuar\n| [[File:1904ic-p08.png|20px]]\n| [[kindralmajor]]\n|-\n| 1898\n| 6. detsember\n| [[File:1904ic-p09.png|20px]]\n| [[kindralleitnant]]\n|-\n| 1906\n| 6. detsember\n| [[File:Imperial Russian Army 1904ic-p10.png|20px]]\n| [[jalaväekindral]]\n|}"},{"type":"heading","text":"Autasud","translated_text":"Benefits","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Venemaa autasud","translated_text":"Russian aid","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Püha Stanislavi ordeni III klass koos mõõkade ja lindiga (1863) Püha Anna ordeni III klass koos mõõkade ja lindiga (1863) Georgi kuldmõõk (9. jaanuar 1874) Püha Stanislavi ordeni II klass koos mõõkadega (1875) Püha Georgi ordeni IV klass (19. veebruar 1876)","translated_text":"Order of St. Stanislav III class with swords and flags (1863) Order of St. Anne III class with swords and flags (1863) Order of St. George's Golden Fleece (9 January 1874) Order of St. Stanislav II class with swords (1875) Order of St. George IV class (19 February 1876)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Püha Anna ordeni II klass koos mõõkadega (1877) Püha Vladimiri ordeni IV klass koos mõõkade ja lindiga (1879) Püha Stanislavi ordeni I klass (1894) Püha Anna ordeni I klass (1898) Püha Vladimiri ordeni II klass (1902) Valge Kotka orden (1906) Püha Aleksander Nevski orden (1909, briljandid 1912)","translated_text":"Order of Saint Anne II class with swords (1877) Order of Saint Vladimir IV class with swords and flags (1879) Order of Saint Stanislav I class (1894) Order of Saint Anne I class (1898) Order of Saint Vladimir II class (1902) Order of the White Eagle (1906) Order of Saint Alexander Nevsky (1909, brilliants 1912)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välismaa autasud","translated_text":"Foreign aid","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suurbritannia Kuningliku Victoria Ordu suurrist (auliige) (10. juuni 1908)","translated_text":"Grand Officer of the Royal Victorian Order (Member of the Order of the British Empire) (June 10, 1908)","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[The Edinburgh Gazette. 19. juuni 1908, lk 663.]","char_index":74,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Möller-Zakomelski","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Алекаев, Александр.","translated_text":"Alekaev, this is Alexander.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Генерал Меллер-Закомельский и революция.","translated_text":"General Meller-Zacomelsky and the revolution.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"22.12.2005 .","translated_text":"This Regulation shall enter into force on 22 December 2005 .","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Endine Baltimaa kindralkuberneri parun Möller-Sakomelski poeg on enese elu lõpetanud.","translated_text":"The son of former Baltimore Governor-General Baron Möller-Sakomelski has taken his own life.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Peterburi Teataja.","translated_text":"The St. Petersburg whistleblower.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"31.12.1909.","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 2 .","translated_text":"Lk two .","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erik Amburgeri andmebaas.","translated_text":"This is Eric Amber's database.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nr 35453 .","translated_text":"No . 35453 .","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vürst Kropotkini teenistusmälestusi.","translated_text":"Memories of the service of Prince Kropotkin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"− Postimees.","translated_text":"- The mailman.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nr 341.","translated_text":"No. 341, please.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"15.12.1930.","translated_text":"It was December 15th, 1930.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 4 .","translated_text":"Lk four .","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aleksandr Möller-Zakomelski teenistuskäik saidil grwar.ru Aleksandr Möller-Zakomelski teenistuskäik saidil regiment.ru","translated_text":"Service by Alexander Möller-Zakomelski on the site grwar.ru Service by Alexander Möller-Zakomelski on the site regiment.ru","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kuramaa kindralkubernerid Kategooria:Liivimaa kindralkubernerid Kategooria:Püha Aleksander Nevski ordeni kavalerid Kategooria:Püha Georgi IV klassi ordeni kavalerid Kategooria:Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid Kategooria:Venemaa keisririigi jalaväekindralid Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud Kategooria:Vene Eestimaa kindralkubernerid Kategooria:Sündinud 1844 Kategooria:Surnud 1928","translated_text":"General of the Order of St. George IV: Knight of the Order of St. Vladimir II: Knight of the Order of St. Vladimir IV: Knight of the Order of St. Vladimir IV: Knight of the Order of the Russian Empire","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"1905. aasta revolutsiooni ajal oli ta 7. armeekorpuse ülemana Musta mere laevastiku rahutuste mahasuruja Sevastopolis, seejärel 5. armeekorpuse ülem Varssavis, jalaväekindral (6. detsember 1906), 30. oktoobrist 1906 – 28. aprillini 1909 ajutine Balti kubermangude kindralkuberner Riias ja 12. juulist 1909 Riiginõukogu liige.","translated_text":"During the 1905 revolution, he was commander of the 7th Army Corps in the Black Sea Fleet's riot barracks in Sevastopol, then commander of the 5th Army Corps in Warsaw, Infantry Division (December 6, 1906), from October 30, 1906 to April 28, 1909, acting Governor-General of the Provisional Baltic Governorates in Riga, and a member of the State Council from July 12, 1909.","citations":[{"content":"[[[New York Times]], 28. november 1905, [http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9C0CE6DC143DE733A2575BC2A9679D946497D6CF lk.1] ]","char_index":117,"name":null,"url":"http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9C0CE6DC143DE733A2575BC2A9679D946497D6CF","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:23.472991-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (8 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[[New York Times]], 13. september 1906, [http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9803E5DD1E3BE631A25750C1A96F9C946797D6CF lk.4] ]","char_index":158,"name":null,"url":"http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=9803E5DD1E3BE631A25750C1A96F9C946797D6CF","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:23.624054-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (8 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://regiment.ru/bio/M/83.htm regiment.ru: барон Меллер-Закомельский Александр Николаевич]]","char_index":325,"name":null,"url":"http://regiment.ru/bio/M/83.htm","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:23.784524-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tema isa, parun Nikolai Möller-Zakomelski (1813–1887; pl) oli Žemaitija polgu polkovnik, hiljem jalaväekindral, kindraladjutant ja sõjanõukogu liige, vend Sergei Möller-Zakomelski (1848–1899) oli kindralleitnant, ning vanavanaisa Johann Möller (1725–1790; ru) oli vene kindral, kes 30. juunil 1789 sai Venemaa parunitiitli ja Püha Andrease ordeni kavaleriks, uueks perekonnanimeks Möller-Zakomelski, ning Katariina II-lt kingituseks 1793 Skujene (Schujen) ja Bānuži (Kudling) mõisa Riia asehaldurkonna Skujene kihelkonnas.","translated_text":"His father, Baron Nikolai Möller-Zakomelski (1813 ⁇ 1887; pl) was a Polish colonel, later an infantry officer, general adjutant and member of the military council, his brother Sergei Möller-Zakomelski (1848 ⁇ 1899) was a lieutenant general, and his grandfather, Johann Möller (1725 ⁇ 1790; ru) was a Russian general who on 30 June 1789 received the title of Baron of Russia and Knight of the Order of St. Andrew, the new surname Möller-Zakomelski, and a gift from Catherine II in 1793 to the Skujene (Schuia) and Banu (Kudling) princely states.","citations":[{"content":"[''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=1016 lk.246]]","char_index":522,"name":null,"url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Teil 1 . Riga: Eduard Frantzen 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA3-PA205#v=onepage&q=&f=false lk.205]]","char_index":522,"name":null,"url":"http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA3-PA205","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":62580,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.904398-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (100 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Aleksandr Möller-Zakomelski tütar Nadežda Möller-Zakomelski (1889 Varssavi – ) abiellus 1912 Londonis Konstantin von Hahniga ja 1916 Peterburis Järvamaalt Nõmmküla mõisast pärit mereväelase Boris von Dehniga (1895–1956).","translated_text":"Alexander Möller-Zakomelski's daughter Nadezhda Möller-Zakomelski (1889 in Warsaw ⁇ ) married Konstantin von Hahn in London in 1912 and Boris von Dehn (1895 ⁇ 1956), a sailor from the Castle of Nõmmküla in the Lake District in St. Petersburg in 1916.","citations":[{"content":"[''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Bd.:3'', Görlitz, 1930 [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000601/images/index.html?seite=83 lk.74]]","char_index":220,"name":null,"url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Suurbritannia Kuningliku Victoria Ordu suurrist (auliige) (10. juuni 1908)","translated_text":"Grand Officer of the Royal Victorian Order (Member of the Order of the British Empire) (June 10, 1908)","citations":[{"content":"[The Edinburgh Gazette. 19. juuni 1908, lk 663.]","char_index":74,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski","wikicode":"#suuna[[Aleksandr Möller-Zakomelski]]","hash":"8771118d87145a75151f1d3f5fc3eaeb43675f4a1a41f8a5120224bffbcb788c","last_revision":"2010-02-16T19:42:18Z","first_revision":"2010-02-16T19:42:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.531214","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAleksandr Möller-Zakomelski\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAleksandr","translated_text":"In the direction Alexander","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Möller-Zakomelski","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alexander Möller-Sakomelsky","wikicode":"#suuna[[Aleksandr Möller-Zakomelski]]","hash":"8771118d87145a75151f1d3f5fc3eaeb43675f4a1a41f8a5120224bffbcb788c","last_revision":"2010-02-16T19:42:56Z","first_revision":"2010-02-16T19:42:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.584924","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAleksandr Möller-Zakomelski\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAleksandr","translated_text":"In the direction Alexander","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Möller-Zakomelski","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alexander Möller-Sakomelski","wikicode":"#suuna[[Aleksandr Möller-Zakomelski]]","hash":"8771118d87145a75151f1d3f5fc3eaeb43675f4a1a41f8a5120224bffbcb788c","last_revision":"2010-02-16T19:43:23Z","first_revision":"2010-02-16T19:43:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.643148","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAleksandr Möller-Zakomelski\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAleksandr","translated_text":"In the direction Alexander","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Möller-Zakomelski","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kunshan","wikicode":"{{linn\n| nimi = Kunshan\n| nimi1_keel = hiina | nimi1 = 昆山市 | nimi1_latin = Kunshan-shi\n| lipp = \n| lipu_link = \n| vapp = \n| vapi_link = \n| pindala = 927,7\n| elanikke = 650 000 (2006)\n| asendikaardi_pilt = \n}}\n[[Pilt:Kunshan.jpg|thumb|270px]]\n'''Kunshan''' (hiina 昆山) on [[maakonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Jiangsu]] provintsis [[Suzhou (Jiangsu)|Suzhou]] ringkonna õigustega linnas.\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.ks.gov.cn/ Linna koduleht] \n\n[[Kategooria:Jiangsu]]\n[[Kategooria:Hiina linnad]]","hash":"f973132f03bce6523cd8258ce67a2736b19a953ab80ee68d70d43c0655387bcd","last_revision":"2019-12-31T14:07:17Z","first_revision":"2010-02-16T19:46:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.701055","cross_lingual_links":{"bg":"Куншан","ca":"Kunshan","ceb":"Kunshan (kapital sa gatos sa Pangmasang Republika sa Tśina)","cs":"Kchun-šan","de":"Kunshan","en":"Kunshan","es":"Kunshan","fi":"Kunshan","fr":"Kunshan","it":"Kunshan","ja":"崑山市","ki":"Kunshan","ko":"쿤산시","ku":"Kunshan","lt":"Kunšanas","lv":"Kuņšaņa","mg":"Kunshan","nl":"Kunshan","nb":"Kunshan","pl":"Kunshan","ru":"Куньшань","sv":"Kunshan","tl":"Kunshan","tr":"Kunshan","uk":"Куньшань","ur":"کونشان","vi":"Côn Sơn, Tô Châu","war":"Kunshan","wuu":"昆山","zh":"昆山市","zh-classical":"崑山市","zh-min-nan":"Khun-san-chhī","zh-yue":"崑山"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Kunshan (hiina 昆山) on maakonna õigustega linn Hiinas Jiangsu provintsis Suzhou ringkonna õigustega linnas.\n\nLinna koduleht\n\nKategooria:Jiangsu Kategooria:Hiina linnad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kunshan (hiina 昆山) on maakonna õigustega linn Hiinas Jiangsu provintsis Suzhou ringkonna õigustega linnas.","translated_text":"Kunshan (Chinese: 昆山) is a county-level city in Suzhou District, Jiangsu Province, China.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linna koduleht","translated_text":"Home page of the city","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Jiangsu Kategooria:Hiina linnad","translated_text":"Category:Cities of China","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Zaanstad","wikicode":"#suuna [[Zaanstadi vald]]","hash":"f30a2a8bf0c8bfb8642dac7898a6eefea135a4631b393657d2089c60d3162ffc","last_revision":"2010-02-16T20:00:45Z","first_revision":"2010-02-16T20:00:45Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.762401","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Zaanstadi vald\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Zaanstadi vald","translated_text":"In the direction of Zaanstad","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tong Jian","wikicode":"{{ajakohasta}}\n\n{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:PangTong 084CC by Carmichael.jpg|200px]]
Pang Qing ja Tong Jian nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2008)\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[1004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|colspan=3 | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta Aasia meistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|}\n'''Tong Jian''' (sündinud [[15. august]]il [[1979]] [[Harbin]]is) on [[Hiina]] [[iluuisutamine|iluuisutaja]]. Ta võistleb [[paarissõit|paarissõidus]], kus tema partner on [[Pang Qing]].\n\nNad on tulnud kaks korda [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] ([[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]], 2010) ja võitnud [[Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]]. aasta [[Vancouver]]i olümpiamängude hõbemedali.\n\nSamuti on Pang ja Tong [[Iluuisutamise nelja maailmajao meistrivõistlused|nelja maailmajao meistrivõistluste]] võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.\n\nTong hakkas iluuisutama kuueaastaselt. Esialgu oli ta üksiksõitja, aga [[1993]] pani treener [[Yao Bin]] ta paari koos Pang Qingiga ja sellest ajast võistlevad nad koos. Kui Yao kolis [[Peking]]isse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.\n\n[[1997]] tulid nad Hiina meistrivõistlustel [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel [[Soul|Soulis]] 14. kohale.\n\n[[1998]] tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks. Juunioride MM-il [[Kanada]]s [[Saint John]]is saavutasid nad 9. koha.\n\n[[1999]] tulid nad Hiina meistrivõistlustel jälle Sheni ja Zhao järel teiseks. [[Taliuniversiaad]]il [[Slovakkia]]s [[Poprad]]is saavutasid nad samuti teise koha. Esimest korda korraldati [[nelja maailmajao meistrivõistlused]], kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad. Võistlused toimusid [[Kanada]]s [[Halifax]]is ning Pang-Tong tulid 5. kohale (Shen-Hongbo võitsid). [[Iluuisutamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s said nad 14. koha (Shen-Zhao olid teised). Juunioride MM-il [[Zagreb]]is saavutasid Pang-Tong 8. koha.\n\n[[2000]] tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Osaka]]s tulid nad 5. kohale (Shen-Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel [[Prantsusmaa]]l [[Nice|Nice'is]] 15. kohale (Shen-Zhao olid teised).\n\n[[2001]] tulid Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Salt Lake City]]s tulid nad 4. kohale (Shen-Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel [[Vancouver]]is 10. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad).\n\n[[2002]] tulid Pang-Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Lõuna-Korea]]s [[Jeonju]]s tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks. See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega. [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el Salt Lake Citys jäid Pang-Tong 9. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad). Järgnenud maailmameistrivõistlustel [[Nagano]]s olid nad 5. kohal (Shen-Zhao võitsid).\n\n[[2003]] nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Peking]]is saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen-Zhao võitsid Pang-Tongi ees. Maailmameistrivõistlustel [[Washington]]is tulid Pang-Tong juba 4. kohale (Shen-Zhao võitsid).\n\n[[Pilt:Pang tong.jpg|thumb|Pang ja Tong tulid [[2004]] [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]is esimest korda nelja maailmajao meistriteks]]\n[[2004]] tulid Pang-Tong Shen-Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]is esimest korda nelja maailmajao meistriteks. Maailmameistrivõistlustelt [[Dortmund]]ist said nad oma esimese medali, pronksi [[Tatjana Totmjanina]] ja [[Maksim Marinin]]i ning Sheni ja Zhao järel. Hooaja lõpul [[Colorado Springs]]is toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang-Tong jäid 5. kohale. Võitsid Shen-Zhao Totmjanina-Marinini ees.\n\n[[2005]] Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Gangneung]]is jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus [[Zhang Dan]]ile ja [[Zhang Hao]]le (177,8 punkti 181,61 vastu). Maailmameistrivõistlustel [[Moskva]]s kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud. Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina-Marinin, Shen-Zhao katkestasid. Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang-Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning [[Maria Petrova]]le ja [[Aleksei Tihhonov]]ile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).\n\n[[2006]] ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma. Võitsid Totmjanina-Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen-Zhao (186,91) ees. Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina-Marinini ja Shen-Zhao puudumisel. Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang-Zhang 186,42-ga Petrova-Tihhonovi ees. Kuid Grand Prix' finaalis [[Tokio]]s jäid Pang-Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga. Võitsid Totmjanina-Marinin (193,60) Zhangide ees.\n\n[[2007]] tuli paar Pang-Tong kolmandat korda Hiina meistriks (Sheni ja Zhao puudumisel). [[2007. aasta Aasia talimängud]]el Hiinas [[Changchun]]is sai Hiina kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid 195,55-ga Pang-Tongi 181,47 ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen-Zhao (203,05) Pang-Tongi ees (185,33). Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen-Zhao 203,5, Pang-Tong 188,46. Grand Prix' finaalis Pang-Tong ei osalenud.\n\n[[Pilt:Pang Qing & Tong Jian Lift EX 2008 4CC.jpg|thumb|Pang ja Tong tulid [[2008]] Goyangis nelja maailmajao meistriteks]]\n[[2008]] võitis paar Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Goyang]]is oli nende järjestus vastupidine: Pang-Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84). Kuid maailmameistrivõistlustel [[Göteborg]]is jäid Pang-Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali). Maailmameistriteks tulid [[Aljona Savtšenko]] ja [[Robin Szolkowy]]. Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko-Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang-Tong olid seekord kolmandad (185,13).\n\n[[2009]] Pang-Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Vancouver]]is. Kuid [[Los Angeles]]es toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks. Võitsid Savtšenko-Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees. Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang-Tong (191,49), teine Zhang-Zhang (188,22), kolmas Savtšenko-Szolkowy (185,09).\n\n[[2010]] ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga. Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali. Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita. Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali. Grand Prix' finaalis võitsid Shen-Zhao 214,25 punktiga Pang-Tongi (201,86) ja Savtšenko-Szolkowy (200,38) ees.\n\n{{commonskat}}\n\n[[Kategooria:Hiina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1979]]","hash":"8d866b424bd99f5f3f4995d44828bb349019dcabe0d768aa73b3b0a04ca852b0","last_revision":"2024-01-09T12:23:56Z","first_revision":"2010-02-16T20:06:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.827566","cross_lingual_links":{"ar":"تونغ جيان","arz":"تونج جيان","de":"Tong Jian","en":"Tong Jian","fa":"تونگ جیان","fi":"Tong Jian","fr":"Tong Jian","it":"Tong Jian","ja":"佟健","ko":"퉁젠","nl":"Tong Jian","nb":"Tong Jian","pl":"Tong Jian","pt":"Tong Jian","ro":"Tong Jian","ru":"Тун Цзянь","sk":"Tchung Ťien","tr":"Tong Jian","uk":"Тун Цзянь","zh":"佟健"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Tong Jian (sündinud 15. augustil 1979 Harbinis) on Hiina iluuisutaja. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on Pang Qing.\n\nNad on tulnud kaks korda maailmameistriks (2006, 2010) ja võitnud 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude hõbemedali.\n\nSamuti on Pang ja Tong nelja maailmajao meistrivõistluste võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.\n\nTong hakkas iluuisutama kuueaastaselt. Esialgu oli ta üksiksõitja, aga 1993 pani treener Yao Bin ta paari koos Pang Qingiga ja sellest ajast võistlevad nad koos. Kui Yao kolis Pekingisse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.\n\n1997 tulid nad Hiina meistrivõistlustel Shen Xue ja Zhao Hongbo järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel Soulis 14. kohale.\n\n1998 tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks. Juunioride MM-il Kanadas Saint Johnis saavutasid nad 9. koha.\n\n1999 tulid nad Hiina meistrivõistlustel jälle Sheni ja Zhao järel teiseks. Taliuniversiaadil Slovakkias Popradis saavutasid nad samuti teise koha. Esimest korda korraldati nelja maailmajao meistrivõistlused, kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad. Võistlused toimusid Kanadas Halifaxis ning Pang-Tong tulid 5. kohale (Shen-Hongbo võitsid). Maailmameistrivõistlustel Helsingis said nad 14. koha (Shen-Zhao olid teised). Juunioride MM-il Zagrebis saavutasid Pang-Tong 8. koha.\n\n2000 tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Osakas tulid nad 5. kohale (Shen-Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Nice'is 15. kohale (Shen-Zhao olid teised).\n\n2001 tulid Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Salt Lake Citys tulid nad 4. kohale (Shen-Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 10. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad).\n\n2002 tulid Pang-Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks. See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys jäid Pang-Tong 9. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad). Järgnenud maailmameistrivõistlustel Naganos olid nad 5. kohal (Shen-Zhao võitsid).\n\n2003 nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Pekingis saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen-Zhao võitsid Pang-Tongi ees. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Pang-Tong juba 4. kohale (Shen-Zhao võitsid).\n\n2004 tulid Pang-Tong Shen-Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas Hamiltonis esimest korda nelja maailmajao meistriteks. Maailmameistrivõistlustelt Dortmundist said nad oma esimese medali, pronksi Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinini ning Sheni ja Zhao järel. Hooaja lõpul Colorado Springsis toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang-Tong jäid 5. kohale. Võitsid Shen-Zhao Totmjanina-Marinini ees.\n\n2005 Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus Zhang Danile ja Zhang Haole (177,8 punkti 181,61 vastu). Maailmameistrivõistlustel Moskvas kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud. Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina-Marinin, Shen-Zhao katkestasid. Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang-Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning Maria Petrovale ja Aleksei Tihhonovile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).\n\n2006 ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma. Võitsid Totmjanina-Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen-Zhao (186,91) ees. Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina-Marinini ja Shen-Zhao puudumisel. Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang-Zhang 186,42-ga Petrova-Tihhonovi ees. Kuid Grand Prix' finaalis Tokios jäid Pang-Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga. Võitsid Totmjanina-Marinin (193,60) Zhangide ees.\n\n2007 tuli paar Pang-Tong kolmandat korda Hiina meistriks (Sheni ja Zhao puudumisel). 2007. aasta Aasia talimängudel Hiinas Changchunis sai Hiina kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid 195,55-ga Pang-Tongi 181,47 ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen-Zhao (203,05) Pang-Tongi ees (185,33). Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen-Zhao 203,5, Pang-Tong 188,46. Grand Prix' finaalis Pang-Tong ei osalenud.\n\n2008 võitis paar Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Goyangis oli nende järjestus vastupidine: Pang-Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84). Kuid maailmameistrivõistlustel Göteborgis jäid Pang-Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali). Maailmameistriteks tulid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy. Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko-Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang-Tong olid seekord kolmandad (185,13).\n\n2009 Pang-Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel Vancouveris. Kuid Los Angeleses toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks. Võitsid Savtšenko-Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees. Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang-Tong (191,49), teine Zhang-Zhang (188,22), kolmas Savtšenko-Szolkowy (185,09).\n\n2010 ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga. Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali. Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita. Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali. Grand Prix' finaalis võitsid Shen-Zhao 214,25 punktiga Pang-Tongi (201,86) ja Savtšenko-Szolkowy (200,38) ees.\n\nKategooria:Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1979\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:PangTong 084CC by Carmichael.jpg|200px]]
Pang Qing ja Tong Jian nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2008)\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"gold\"| Kuld || [[2010. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2010]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[1004. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2004]] || paarissõit\n|- align=center\n|colspan=3 | [[Pilt:AsiaContour.svg|60px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2007. aasta Aasia meistrivõistlused|2007]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tong Jian (sündinud 15. augustil 1979 Harbinis) on Hiina iluuisutaja.","translated_text":"Tong Jian (born August 15, 1979 in Harbin) is a Chinese beauty pageant titleholder.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on Pang Qing.","translated_text":"He's competing in a pair race where his partner is Pang Qing.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nad on tulnud kaks korda maailmameistriks (2006, 2010) ja võitnud 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude hõbemedali.","translated_text":"They have been world champions twice (2006, 2010) and won the silver medal at the 2010 Vancouver Olympics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Samuti on Pang ja Tong nelja maailmajao meistrivõistluste võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.","translated_text":"Pang and Tong have also won the world championships in 2002, 2004, 2008 and 2009.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tong hakkas iluuisutama kuueaastaselt.","translated_text":"Tong started beauty at the age of six.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esialgu oli ta üksiksõitja, aga 1993 pani treener Yao Bin ta paari koos Pang Qingiga ja sellest ajast võistlevad nad koos.","translated_text":"Initially, he was a solo rider, but in 1993, coach Yao Bin paired him with Pang Qing and they've been competing together ever since.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui Yao kolis Pekingisse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.","translated_text":"When Yao moved to Beijing, they worked without a trainer for a while, then started practicing under Yao's hand again.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1997 tulid nad Hiina meistrivõistlustel Shen Xue ja Zhao Hongbo järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel Soulis 14. kohale.","translated_text":"In 1997, they finished second at the Chinese Championships behind Shen Xue and Zhao Hongbo and 14th at the World Junior Championships in Seoul.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1998 tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 1998, they again finished second in the Chinese Championships, behind Sheni and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride MM-il Kanadas Saint Johnis saavutasid nad 9. koha.","translated_text":"At the Junior World Championships in Canada, they finished ninth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1999 tulid nad Hiina meistrivõistlustel jälle Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 1999, they again finished second at the Chinese Championships, behind Sheni and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Taliuniversiaadil Slovakkias Popradis saavutasid nad samuti teise koha.","translated_text":"At the University of Tallinn in Poprad, Slovakia, they also finished second.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimest korda korraldati nelja maailmajao meistrivõistlused, kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad.","translated_text":"For the first time, four world championships were held, with beauty pageants from all over Europe competing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võistlused toimusid Kanadas Halifaxis ning Pang-Tong tulid 5. kohale (Shen-Hongbo võitsid).","translated_text":"The competition was held in Halifax, Canada and Pang-Tong came in 5th place (Shen-Hongbo won).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Helsingis said nad 14. koha (Shen-Zhao olid teised).","translated_text":"At the World Championships in Helsinki, they finished 14th (Shen-Zhao was the other).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride MM-il Zagrebis saavutasid Pang-Tong 8. koha.","translated_text":"At the Junior World Championships in Zagreb, Pang-Tong finished eighth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2000 tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2000, in the absence of Sheni and Zhao, they became Chinese champions for the first time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Osakas tulid nad 5. kohale (Shen-Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Nice'is 15. kohale (Shen-Zhao olid teised).","translated_text":"At the four World Championships in Osaka, they came 5th (Shen-Zhao did not participate) and at the World Championships in Nice, France, they came 15th (Shen-Zhao were the others).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 tulid Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 2001, Pang-Tong came second in the Chinese Championships, behind Sheni and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Salt Lake Citys tulid nad 4. kohale (Shen-Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 10. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad).","translated_text":"At the four World Championships in Salt Lake City, they came 4th (Shen-Zhao were the others) and at the World Championships in Vancouver, they came 10th (Shen-Zhao was third).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002 tulid Pang-Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks.","translated_text":"In 2002, Pang-Tong, as usual, came second in the Chinese championships after Shen and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks.","translated_text":"At the four world championships in Jeonjul, South Korea, they finished first without Shene and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega.","translated_text":"That's partly because nations didn't usually come there with an Olympic team.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys jäid Pang-Tong 9. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad).","translated_text":"At the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, Pang-Tong finished in ninth place (Shen-Zhao was third).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnenud maailmameistrivõistlustel Naganos olid nad 5. kohal (Shen-Zhao võitsid).","translated_text":"At the following World Championships in Naganos, they placed 5th (Shen-Zhao won).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2003 nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"In 2003, they did not participate in the Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Pekingis saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen-Zhao võitsid Pang-Tongi ees.","translated_text":"At the Four World Championships in Beijing, China achieved a triple victory: Shen-Zhao defeated Pang-Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Pang-Tong juba 4. kohale (Shen-Zhao võitsid).","translated_text":"At the World Championships in Washington, D.C., Pang-Tong came in 4th place (Shen-Zhao won).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004 tulid Pang-Tong Shen-Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas Hamiltonis esimest korda nelja maailmajao meistriteks.","translated_text":"In 2004, in the absence of Pang-Tong Shen-Zhao, they became the Chinese champions for the second time and the Canadian champions for the first time in the four world divisions in Hamilton.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustelt Dortmundist said nad oma esimese medali, pronksi Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinini ning Sheni ja Zhao järel.","translated_text":"At the World Championships in Dortmund, they won their first medal after bronze medalists Tatjana Totmjanina and Maksim Marin and Shane and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooaja lõpul Colorado Springsis toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang-Tong jäid 5. kohale.","translated_text":"At the end of the season, three Chinese couples took part in the Grand Prix final in Colorado Springs, and Pang-Tong finished fifth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Shen-Zhao Totmjanina-Marinini ees.","translated_text":"You beat Shen-Zhao to Totmjanina-Marin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005 Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"In 2005, Pang-Tong did not participate in the Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus Zhang Danile ja Zhang Haole (177,8 punkti 181,61 vastu).","translated_text":"In the four world championships in Gangneung, South Korea, they finished second, losing for the first time in their lives to Zhang Dani and Zhang Haole (177.8 points to 181.61).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlustel Moskvas kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud.","translated_text":"At the World Championships in Moscow, they collected the same amount (177.33), but it was not enough for a medal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina-Marinin, Shen-Zhao katkestasid.","translated_text":"The double was won by Russia's Zhangs (180.22), defeated by Totmjanina-Marinin, and Shen-Zhao was eliminated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang-Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning Maria Petrovale ja Aleksei Tihhonovile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).","translated_text":"In the Grand Prix final in Beijing, Pang-Tong was third with 173.66, losing decisively to Sheni and Zhao (206.54) and Maria Petrova and Aleksei Tihonov (187.32) and narrowly overtaking the other Russian pair and Zhange (172.5).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006 ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel.","translated_text":"In 2006, Pang-Tong did not compete in the World Championships in China or the Four Continents.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma.","translated_text":"At the 2006 Winter Olympics in Torino, they set a personal best of 186.67 points, but still narrowly missed out on a medal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina-Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen-Zhao (186,91) ees.","translated_text":"They defeated Totmjanina-Marinin (204.48) Zhangis (189.73) and Shen-Zhao (186.91).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina-Marinini ja Shen-Zhao puudumisel.","translated_text":"In the subsequent World Championships, however, they managed to improve their result (189.2) and become world champions for the first time, although Totmjanina-Marin and Shen-Zhao were absent.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang-Zhang 186,42-ga Petrova-Tihhonovi ees.","translated_text":"Zhang-Zhang returned the double to China with a score of 186.42 against Petrova-Tihhonov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Grand Prix' finaalis Tokios jäid Pang-Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga.","translated_text":"But in the Grand Prix final in Tokyo, Pang-Tong finished sixth with 168.34 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Totmjanina-Marinin (193,60) Zhangide ees.","translated_text":"You defeated Totmjanina-Marinin (193,60) to the Zhangs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007 tuli paar Pang-Tong kolmandat korda Hiina meistriks (Sheni ja Zhao puudumisel).","translated_text":"In 2007, the Pang-Tong couple became Chinese champions for the third time (in the absence of Shen and Zhao).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2007. aasta Aasia talimängudel Hiinas Changchunis sai Hiina kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid 195,55-ga Pang-Tongi 181,47 ees.","translated_text":"At the 2007 Asian Games in Changchun, China won the Triple Crown, Shen-Zhao defeated Pang-Tong 181.47 by 195.55.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen-Zhao (203,05) Pang-Tongi ees (185,33).","translated_text":"In the four world championships in Colorado Springs, the order of precedence was the same: Shen-Zhao (203.05) defeated Pang-Tong (185.33).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen-Zhao 203,5, Pang-Tong 188,46.","translated_text":"And the same was true at the World Championships in Tokyo: Shen-Zhao 203.5, Pang-Tong 188.46.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Pang-Tong ei osalenud.","translated_text":"Pang-Tong did not participate in the Grand Prix final.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 võitis paar Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali.","translated_text":"In 2008, a pair of Pang-Tongs won their sixth silver medal and ninth medal at the Chinese Championships after Zhang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Goyangis oli nende järjestus vastupidine: Pang-Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84).","translated_text":"In the four World Championships in Goyang, South Korea, they were in the opposite order: Pang-Tong won (187.33), Zhang was the other (181.84).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid maailmameistrivõistlustel Göteborgis jäid Pang-Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali).","translated_text":"At the World Championships in Gothenburg, however, Pang-Tong finished in fifth place with 186.78 points (the Zhangs won the silver medal).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistriteks tulid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy.","translated_text":"Aljona Savchenko and Robin Szolkowy became world champions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko-Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang-Tong olid seekord kolmandad (185,13).","translated_text":"In the final of the Grand Prix in Turin, Savtšenko-Szolkowy (199,23) again defeated Zhang (191,2) and Pang-Tong came third (185,13).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 Pang-Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel Vancouveris.","translated_text":"In 2009, Pang-Tong did not compete at the Chinese Championships, but won a personal best of 194.94 at the four World Championships in Vancouver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Los Angeleses toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks.","translated_text":"However, at the World Championships in Los Angeles, they scored 181.08 points, placing only fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitsid Savtšenko-Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees.","translated_text":"You defeated Savtchenko-Szolkowy (203.48) and Zhang (186.52).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang-Tong (191,49), teine Zhang-Zhang (188,22), kolmas Savtšenko-Szolkowy (185,09).","translated_text":"In the Grand Prix final in Goyang, the order of precedence was the opposite: first Pang-Tong (191.49), second Zhang-Zhang (188.22), third Savtchenko-Szolkowy (185.09).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel.","translated_text":"In 2010, Pang-Tong did not participate in the World Championships in China or the Four Continents.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, they were short-lived runners-up, finishing fourth, but won the free-kick with a world-record 141.81.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali.","translated_text":"However, that was not enough for the Olympics: an outstanding personal record of 213.31 was followed by Sheni and Zhao (216.57) and a silver medal by Savtšenko and Szolkowy (210.6).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita.","translated_text":"At the next World Cup in Torino, however, they were able to win by 211.39 in the absence of Shane and Zhao.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali.","translated_text":"Savchenko and Szolkowy won the silver medal with 204.74.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis võitsid Shen-Zhao 214,25 punktiga Pang-Tongi (201,86) ja Savtšenko-Szolkowy (200,38) ees.","translated_text":"In the Grand Prix final, Shen-Zhao defeated Pang-Tong (201,86) and Savtchenko-Szolkowy (200,38) by 214.25 points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1979","translated_text":"Chinese beauticians Category:Born in 1979","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Jian Tong","wikicode":"#suuna[[Tong Jian]]","hash":"8376ddd1e32d1e347447bb4b1564b2725e514d3aa0e95c91972bafe151cadbd7","last_revision":"2010-02-16T20:10:00Z","first_revision":"2010-02-16T20:10:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.880303","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTong Jian\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTong","translated_text":"directionTong","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jian","translated_text":"You know, Jian.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"ÜK(b)P KK","wikicode":"#suuna [[NLKP Keskkomitee]]","hash":"9459faf49a4869a26d1a9f28342e02fa9588baea6d61a889d4637e7d6e486ff2","last_revision":"2019-08-06T10:45:58Z","first_revision":"2010-02-16T20:22:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:46.994077","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna NLKP Keskkomitee\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna NLKP Keskkomitee","translated_text":"Direction of the Central Committee of the CFSP","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Nikolai Krestinski","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}\n[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-08858, Nikolai Nikolajewitsch Krestinski.jpg|thumb|right|Nikolai Krestinski]]\n'''Nikolai Krestinski''' ([[vene keel]]es ''Николай Николаевич Крестинский''; [[25. oktoober]] ([[vkj]] 13. oktoober) [[1883]] [[Mahiloŭ]] – [[15. märts]] [[1938]] [[Moskva]]) oli [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigiametnik ja [[NLKP|kommunistliku partei]] funktsionäär.\n\nNikolai Krestinski oli aastail [[1918]]–[[1921]] [[Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi]] [[rahvakomissar]]; aastail [[1921]]–[[1930]] oli ta Vene SFNV ja NSV Liidu volitatud esindaja Saksamaal [[Weimari vabariik|Weimari vabariigis]]. [[1930]]. aastast oli ta [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi]] [[Nõukogude Liidu välisministrite loend|rahvakomissari]] asetäitja; 1937. aasta märtsis- mais oli ta [[NSV Liidu Justiitsrahvakomissariaat|NSV Liidu Justiitsrahvakomissariaadi]] rahvakomissari asetäitja.\n\n[[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei]] siseses võimuvõitluses toetas Krestinski [[Lev Trotski]] juhitud opositsiooni ning vahistati [[1937]]. aastal.\n\nNikolai Krestinski hukati [[1938]]. aastal [[Nõukogudevastane parempoolne trotskistlik blokk|Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki]] süüasjas süüdimõistetuna.\n\nNikolai Krestinski oli kommunistlikus parteis:\n* aastail [[1917]]–1921, [[ÜK(b)P KK]] liige;\n* aastatel [[1919]]–[[1921]] [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] liige ja [[ÜK(b)P KK]] sekretär. \n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Issidor Gukovski]]|nimi=[[Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar|aeg=1918–1922|järgnev=[[Grigori Sokolnikov]]}}\n{{lõpp}}\n\n{{JÄRJESTA:KRESTINSKI, NIKOLAI}}\n[[Kategooria:Nõukogude Liidu täievolilised esindajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1883]]\n[[Kategooria:Surnud 1938]]","hash":"b4cd62efe8191bd94bd1f03162387a7d69a880c9e922a6f8f5d98c6b31869b7c","last_revision":"2017-01-12T13:57:43Z","first_revision":"2010-02-16T20:39:35Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.055243","cross_lingual_links":{"arz":"نيكولاى كريستينسكى","ca":"Nikolai Krestinski","cs":"Nikolaj Krestinskij","de":"Nikolai Nikolajewitsch Krestinski","el":"Νικολάι Κρεστίνσκι","en":"Nikolay Krestinsky","es":"Nikolái Krestinski","eu":"Nikolai Krestinski","fa":"نیکولای کرستینسکی","fi":"Nikolai Krestinski","fr":"Nikolaï Krestinski","he":"ניקולאי קרסטינסקי","id":"Nikolay Krestinsky","it":"Nikolaj Nikolaevič Krestinskij","ja":"ニコライ・クレスチンスキー","ka":"ნიკოლაი კრესტინსკი","nl":"Nikolaj Krestinski","nb":"Nikolaj Krestinskij","pl":"Nikołaj Krestinski","pt":"Nikolai Krestinski","ru":"Крестинский, Николай Николаевич","sk":"Nikolaj Nikolajevič Krestinskij","sv":"Nikolaj Krestinskij","th":"นีโคไล เครสตินสกี","tr":"Nikolay Krestinski","uk":"Крестинський Микола Миколайович","vi":"Nikolay Nikolayevich Krestinsky","zh":"尼古拉·克列斯京斯基"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Nikolai Krestinski (vene keeles Николай Николаевич Крестинский; 25. oktoober (vkj 13. oktoober) 1883 Mahiloŭ – 15. märts 1938 Moskva) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu riigiametnik ja kommunistliku partei funktsionäär.\n\nNikolai Krestinski oli aastail 1918–1921 Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi rahvakomissar; aastail 1921–1930 oli ta Vene SFNV ja NSV Liidu volitatud esindaja Saksamaal Weimari vabariigis. 1930. aastast oli ta NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja; 1937. aasta märtsis- mais oli ta NSV Liidu Justiitsrahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja.\n\nNõukogude Liidu Kommunistliku Partei siseses võimuvõitluses toetas Krestinski Lev Trotski juhitud opositsiooni ning vahistati 1937. aastal.\n\nNikolai Krestinski hukati 1938. aastal Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki süüasjas süüdimõistetuna.\n\nNikolai Krestinski oli kommunistlikus parteis: aastail 1917–1921, ÜK(b)P KK liige; aastatel 1919–1921 ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige ja ÜK(b)P KK sekretär.\n\nKategooria:Nõukogude Liidu täievolilised esindajad Kategooria:Sündinud 1883 Kategooria:Surnud 1938\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nikolai Krestinski (vene keeles Николай Николаевич Крестинский; 25. oktoober (vkj 13. oktoober) 1883 Mahiloŭ – 15. märts 1938 Moskva) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu riigiametnik ja kommunistliku partei funktsionäär.","translated_text":"Nikolai Krestinski (Russian: Николай Николаевич Крестинский; 25 October 1883 - 15 March 1938 in Moscow) was a state official and Communist Party official of Soviet Russia and the Soviet Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nikolai Krestinski oli aastail 1918–1921 Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi rahvakomissar; aastail 1921–1930 oli ta Vene SFNV ja NSV Liidu volitatud esindaja Saksamaal Weimari vabariigis.","translated_text":"Nikolai Krestinski was the People's Commissar of the Russian SFNV People's Commissariat for Finance from 1918 to 1921; from 1921 to 1930 he was the authorized representative of the Russian SFNV and the USSR in the German state of Weimar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1930. aastast oli ta NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja; 1937. aasta märtsis- mais oli ta NSV Liidu Justiitsrahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja.","translated_text":"From 1930 he was Deputy People's Commissar for Foreign Affairs of the USSR; from March to May 1937 he was Deputy People's Commissar for Justice of the USSR.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei siseses võimuvõitluses toetas Krestinski Lev Trotski juhitud opositsiooni ning vahistati 1937. aastal.","translated_text":"In the struggle for power within the Communist Party of the Soviet Union, Krestinski supported the opposition led by Lev Trotsky and was arrested in 1937.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nikolai Krestinski hukati 1938. aastal Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki süüasjas süüdimõistetuna.","translated_text":"Nikolai Krestinski was executed in 1938 as a convicted felon in the Soviet right-wing Trotskyist bloc.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nikolai Krestinski oli kommunistlikus parteis: aastail 1917–1921, ÜK(b)P KK liige; aastatel 1919–1921 ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige ja ÜK(b)P KK sekretär.","translated_text":"Nikolai Krestinski was a member of the Communist Party: in 1917-1921, a member of the Communist Party; in 1919-1921 a member of the Communist Party Politburo and a secretary of the Communist Party.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõukogude Liidu täievolilised esindajad Kategooria:Sündinud 1883 Kategooria:Surnud 1938","translated_text":"Category:Full-time representatives of the Soviet Union Category:Born in 1883 Category:died in 1938","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Põllumeeste Kogu","wikicode":"#suuna [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]]","hash":"ae407020708126c194f7d75bb9c158cdcd68eaf59ed9476a240d726673fb31f7","last_revision":"2011-07-07T00:48:28Z","first_revision":"2010-02-16T21:48:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.115585","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu","translated_text":"In the direction of the Freedom Party ⁇ The Farmers' Party","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Hollandi vallad","wikicode":"[[Kategooria:Hollandi geograafia|Vallad]]\n[[Kategooria:2. järgu haldusüksused]]","hash":"79a797e04a6c6b807b1a48f2746567f336881ad9b5c021e3e3ddcfd070d48238","last_revision":"2014-02-28T18:20:34Z","first_revision":"2010-02-16T22:28:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.182138","cross_lingual_links":{"af":"Kategorie:Munisipaliteite in Nederland","ar":"تصنيف:بلديات هولندا","az":"Kateqoriya:Niderland bələdiyyələri","bar":"Kategorie:Gemeinde in den Niederlanden","be":"Катэгорыя:Абшчыны Нідэрландаў","be-x-old":"Катэгорыя:Грамады Нідэрляндаў","bg":"Категория:Общини в Нидерландия","bn":"বিষয়শ্রেণী:নেদারল্যান্ডসের পৌরসভা","br":"Rummad:Kumunioù an Izelvroioù","bs":"Kategorija:Općine u Nizozemskoj","ca":"Categoria:Municipis dels Països Baixos","cs":"Kategorie:Obce v Nizozemsku","da":"Kategori:Kommuner i Nederlandene","de":"Kategorie:Gemeinde in den Niederlanden","eml":"Categoria:Sitä adl'Ulànda","en":"Category:Municipalities of the Netherlands","eo":"Kategorio:Municipoj de Nederlando","es":"Categoría:Municipios de los Países Bajos","fa":"رده:شهرداریهای هلند","fi":"Luokka:Alankomaiden kunnat","fo":"Bólkur:Kommunur í Niðurlondum","fr":"Catégorie:Commune aux Pays-Bas","fy":"Kategory:Gemeente yn Nederlân","gl":"Categoría:Concellos dos Países Baixos","gv":"Ronney:Baljaghtyn 'sy Çheer Injil","he":"קטגוריה:הולנד: רשויות מקומיות","hr":"Kategorija:Općine u Nizozemskoj","hu":"Kategória:Hollandia közs��gei","hy":"Կատեգորիա:Նիդերլանդների համայնքներ","id":"Kategori:Munisipalitas di Belanda","it":"Categoria:Comuni dei Paesi Bassi","ja":"Category:オランダの基礎自治体","jv":"Kategori:Gemeente ing Walanda","ka":"კატეგორია:ნიდერლანდების მუნიციპალიტეტები","ku":"Kategorî:Şaredariyên Holendayê","lb":"Kategorie:Gemengen an Holland","li":"Categorie:Gemeintes in Nederlandj","lld":"Categoria:Chemun di Paejes Basc","mk":"Категорија:Општини во Холандија","mn":"Ангилал:Нидерландын коммун","ms":"Kategori:Kawasan perbandaran di Belanda","nds-nl":"Kategorie:Gemeente in Nederlaand","nl":"Categorie:Gemeente in Nederland","nn":"Kategori:Kommunar i Nederland","nb":"Kategori:Kommuner i Nederland","pl":"Kategoria:Gminy w Holandii","pt":"Categoria:Municípios dos Países Baixos","ro":"Categorie:Comune din Țările de Jos","ru":"Категория:Общины Нидерландов","sco":"Category:Municipalities o the Netherlands","sh":"Kategorija:Opštine u Nizozemskoj","simple":"Category:Municipalities of the Netherlands","sl":"Kategorija:Občine Nizozemske","smn":"Luokka:Vuáládâhenâmij kieldah","srn":"Guru:Minti fu Bakrakondre","sv":"Kategori:Nederländernas kommuner","szl":"Kategoryjo:Gminy Ńiderlandůw","tr":"Kategori:Hollanda'nın belediyeleri","uk":"Категорія:Громади Нідерландів","ur":"زمرہ:نیدرلینڈز کی بلدیات","vi":"Thể loại:Đô thị Hà Lan","vls":"Categorie:Gemêente in Holland","zea":"Categorie:Gemeênte in Nederland","zh":"Category:荷兰市镇"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Vallad Kategooria:2. järgu haldusüksused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vallad Kategooria:2. järgu haldusüksused","translated_text":"Governments of Category 2: Administrative units of the order","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Brian Adams","wikicode":"{{täpsustus}}\n'''Brian Adams''' on mitme tuntud isiku nimi: \n*'''[[Brian Adams (kergejõustiklane)|Brian Adams]]''', Briti käija (1949–)\n*'''[[Brian Adams (maadleja)|Brian Adams]]''', Ameerika Ühendriikide maadleja (1964–2007)\n\n==Vaata ka==\n*[[Bryan Adams]]","hash":"3968e561153cffc332b26f6978b7add74f90c808358aa75756f2606d1bb54bfd","last_revision":"2014-02-23T07:49:27Z","first_revision":"2010-02-16T22:28:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.242402","cross_lingual_links":{"de":"Brian Adams","en":"Brian Adams","nl":"Brian Adams","ru":"Адамс, Брайан (значения)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Brian Adams on mitme tuntud isiku nimi: Brian Adams, Briti käija (1949–) Brian Adams, Ameerika Ühendriikide maadleja (1964–2007)\n\nBryan Adams\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Brian Adams on mitme tuntud isiku nimi: Brian Adams, Briti käija (1949–) Brian Adams, Ameerika Ühendriikide maadleja (1964–2007)","translated_text":"Brian Adams is the name of several notable people: Brian Adams, British wrestler (1949 ⁇ ) Brian Adams, United States wrestler (1964 ⁇ 2007)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bryan Adams","translated_text":"This is Bryan Adams.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"State University of New York at Cortland","wikicode":"#suuna [[New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis]]","hash":"310650d66199d55544b3a6994e802e20832904e26436381d1ab93e0bfed31a9c","last_revision":"2010-02-16T22:36:08Z","first_revision":"2010-02-16T22:36:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.297984","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis","translated_text":"the State University of New York at Cortland","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Zhang Dan","wikicode":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Zhang Dan & Zhang Hao Podium 2009 4CC.jpg|200px]]
Zhang Dan ja Zhang Hao nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2009)\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2005. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2005]] || paarissõit\n|}\n'''Zhang Dan''' (张丹 ([[hiina traditsiooniline kiri|traditsioonilises kirjas]] 張丹, ''[[pinyin]]'''is ''Zhāng Dān''; sündinud [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1985]] [[Harbin]]is) on [[Hiina]] naisiluuisutaja, [[paarissõit]]ja, kelle partner on [[Zhang Hao]].\n\nZhang Dan hakkas Zhang Haoga paaris uisutama [[1997]]. Nad ei ole omavahel sugulased.\n\nJuba esimesel hooajal, [[2000]] tulid nad [[Hiina meistrivõistlused iluuisutamises|Hiina meistrivõistlustel]] hõbemedalile [[Pang Qing]]i ja [[Tong Jian]]i järel (Hiina tugevaim paar [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] ei osalenud) ning [[Saksamaa]]l [[Oberstdorf]]is toimunud [[juunioride maailmameistrivõistlused iluuisutamises|juunioride MM-il]] kahe [[Ukraina]] ja ühe [[Venemaa]] paari järel neljandaks.\n\n[[2001]] tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Sheni–Zhao ja Pangi–Tongi järel kolmandaks. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid [[Sofia]]s ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks [[Yuko Kawaguchi]] ja Aleksandr Markuntsovi ees.\n\n[[2002]] oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal. Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse [[nelja maailmajao meistrivõistlused|nelja maailmajao meistrivõistlusteks]], kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Need toimusid [[Lõuna-Korea]]s [[Jeonju]]s. Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid). Järgnesid [[2002. aasta taliolümpiamängud]] [[USA]]-s [[Salt Lake City]]s, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale. Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi. Järgnesid maailmameistrivõistlused [[Jaapan]]is [[Nagano]]s, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.\n\n[[2003]] tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid [[Peking]]is ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu. Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees. Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused [[Tšehhi]]maal [[Ostrava]]s, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks. Seejärel tuli täiskasvanute MM [[Washington]]is, kus Zhangid saavutasid 6. koha. Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees ([[Tatjana Totmjanina]] ja [[Maksim Marinin]] ning [[Maria Petrova]] ja [[Aleksei Tihhonov]]), Pang–Tong olid 4. kohal.\n\n[[Pilt:ZhangZhang.jpg|thumb|Zhangid tulid 2004. aasta MM-il 4. kohale.]]\n[[2004]] tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud). Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Kanada]]s [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]is saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu. [[Iluuisutamise 2004. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid Saksamaal [[Dortmund]]is ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees. Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid. Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka [[Grand Prix' finaal]]i USA-sse [[Colorado Springs]]i, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.\n\n[[2005]]–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Küll läksid nad [[2005. aasta taliuniversiaad]]ile, kus osales 6 paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks. Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks [[Tatjana Volossožar]]i ja [[Stanislav Morozov]]i ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Gangneung]]is osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu. Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada. [[Iluuisutamise 2005. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21). Shen–Zhao katkestasid. Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33). Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66). Zhangid jäid 5. kohale (172,50).\n\n[[Pilt:Dan ZHANG Hao ZHANG Skate Canada 2006.jpg|thumb|Zhangid võitsid 2007 Skate Canada.]]\n[[2006]]. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12). Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Itaalia]]s [[Torino]]s tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga. Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67). Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid. Kohe pärast olümpiat Totmjanina ja Marinin loobusid spordist. Kanadas [[Calgary]]s tulid [[Iluuisutamise 2006. aasta maailmameistrivõistlused|maailmameistriteks]] Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.\n\n[[2007]]. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid [[Aljona Savtšenko]] ja [[Robin Szolkowy]] (180,67) ning Zhangid (175,93). [[2007. aasta taliuniversiaad]] korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari. Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga. [[Iluuisutamise 2007. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid [[Tokio]]s ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees. Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39). Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.\n\n[[2008]] tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks. Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas [[Goyang]]is tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees. [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is tulid [[Iluuisutamise 2008. aasta maailmameistrivõistlused|maailmameistriteks]] Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.\n\n[[Pilt:Zhang and Zhang 2009 Festa On Ice.JPG|thumb|Zhang Dan ja Zhang Hao (2009)]]\n[[2009]] ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. [[2009. aasta taliuniversiaad]] peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks. Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga). Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast. Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit. Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas [[Vancouver]]is ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid [[Jessica Dube]]'ile ja [[Bryce Davison]]ile Kanadast. [[Iluuisutamise 2009. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid USA-s [[Los Angeles]]es ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees. Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.\n\n[[2010]] toimus Grand Prix' finaal Tokios. Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale. Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Jeonju]]s oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu. [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast. Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60). Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud [[Iluuisutamise 2010. aasta maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] Torinos neid ei olnud. Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees. Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)\n\n== Vaata ka ==\n*[[Iluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel]]\n\n{{Commonscat}}\n\n[[Kategooria:Hiina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1985]]","hash":"4d3bb349ef2467db370592a614f8fc7735225bf38c7df6338e9498378cc8d6bd","last_revision":"2023-08-25T18:52:27Z","first_revision":"2010-02-16T23:58:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.359689","cross_lingual_links":{"ar":"تشانغ دان","arz":"تشانج دان (متزلجه فنيه من الصين)","de":"Zhang Dan","en":"Zhang Dan","fa":"ژانگ دان","fr":"Zhang Dan","hy":"Չժան Դան","it":"Zhang Dan","ja":"張丹","ko":"장단 (피겨스케이팅 선수)","nl":"Zhang Dan","nb":"Zhang Dan","pl":"Zhang Dan","pt":"Zhang Dan","ro":"Zhang Dan","ru":"Чжан Дань","sk":"Čang Tan","sr":"Džang Dan","sv":"Zhang Dan","tr":"Dan Zhang","uk":"Чжан Дань","uz":"Zhang Dan","zh":"張丹 (花樣滑冰運動員)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Zhang Dan (张丹 (traditsioonilises kirjas 張丹, pinyin'is Zhāng Dān; sündinud 4. oktoobril 1985 Harbinis) on Hiina naisiluuisutaja, paarissõitja, kelle partner on Zhang Hao.\n\nZhang Dan hakkas Zhang Haoga paaris uisutama 1997. Nad ei ole omavahel sugulased.\n\nJuba esimesel hooajal, 2000 tulid nad Hiina meistrivõistlustel hõbemedalile Pang Qingi ja Tong Jiani järel (Hiina tugevaim paar Shen Xue ja Zhao Hongbo ei osalenud) ning Saksamaal Oberstdorfis toimunud juunioride MM-il kahe Ukraina ja ühe Venemaa paari järel neljandaks.\n\n2001 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Sheni–Zhao ja Pangi–Tongi järel kolmandaks. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Sofias ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Markuntsovi ees.\n\n2002 oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal. Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse nelja maailmajao meistrivõistlusteks, kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Need toimusid Lõuna-Koreas Jeonjus. Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid). Järgnesid 2002. aasta taliolümpiamängud USA-s Salt Lake Citys, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale. Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi. Järgnesid maailmameistrivõistlused Jaapanis Naganos, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.\n\n2003 tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Pekingis ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu. Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees. Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused Tšehhimaal Ostravas, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks. Seejärel tuli täiskasvanute MM Washingtonis, kus Zhangid saavutasid 6. koha. Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees (Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin ning Maria Petrova ja Aleksei Tihhonov), Pang–Tong olid 4. kohal.\n\n2004 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud). Nelja maailmajao meistrivõistlustel Kanadas Hamiltonis saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu. Maailmameistrivõistlused toimusid Saksamaal Dortmundis ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees. Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid. Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka Grand Prix' finaali USA-sse Colorado Springsi, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.\n\n2005–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Küll läksid nad 2005. aasta taliuniversiaadile, kus osales 6 paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks. Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu. Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada. Maailmameistrivõistlused toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21). Shen–Zhao katkestasid. Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33). Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66). Zhangid jäid 5. kohale (172,50).\n\n2006. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12). Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha. 2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga. Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67). Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid. Kohe pärast olümpiat Totmjanina ja Marinin loobusid spordist. Kanadas Calgarys tulid maailmameistriteks Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.\n\n2007. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (180,67) ning Zhangid (175,93). 2007. aasta taliuniversiaad korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari. Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga. Maailmameistrivõistlused toimusid Tokios ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees. Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39). Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.\n\n2008 tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks. Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas Goyangis tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees. Rootsis Göteborgis tulid maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.\n\n2009 ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. 2009. aasta taliuniversiaad peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks. Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga). Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast. Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit. Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas Vancouveris ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid Jessica Dube'ile ja Bryce Davisonile Kanadast. Maailmameistrivõistlused toimusid USA-s Los Angeleses ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees. Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.\n\n2010 toimus Grand Prix' finaal Tokios. Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale. Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast. Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60). Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud maailmameistrivõistlustel Torinos neid ei olnud. Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees. Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)\n\nIluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nKategooria:Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1985\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Zhang Dan & Zhang Hao Podium 2009 4CC.jpg|200px]]
Zhang Dan ja Zhang Hao nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2009)\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2005. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2005]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhang Dan (张丹 (traditsioonilises kirjas 張丹, pinyin'is Zhāng Dān; sündinud 4. oktoobril 1985 Harbinis) on Hiina naisiluuisutaja, paarissõitja, kelle partner on Zhang Hao.","translated_text":"Zhang Dan (张丹, born 4 October 1985 in Harbin) is a Chinese female equestrian, couple rider with a partner Zhang Hao.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhang Dan hakkas Zhang Haoga paaris uisutama 1997.","translated_text":"Zhang Dan started flirting with Zhang Haog in 1997.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad ei ole omavahel sugulased.","translated_text":"They're not related.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juba esimesel hooajal, 2000 tulid nad Hiina meistrivõistlustel hõbemedalile Pang Qingi ja Tong Jiani järel (Hiina tugevaim paar Shen Xue ja Zhao Hongbo ei osalenud) ning Saksamaal Oberstdorfis toimunud juunioride MM-il kahe Ukraina ja ühe Venemaa paari järel neljandaks.","translated_text":"Already in the first season, in 2000, they won the silver medal at the Chinese Championships behind Pang Qing and Tong Jian (China's strongest pair Shen Xue and Zhao Hongbo did not participate) and finished fourth at the Junior World Championships in Oberstdorf, Germany, behind two Ukrainian and one Russian pairs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Sheni–Zhao ja Pangi–Tongi järel kolmandaks.","translated_text":"In 2001, Zhang finished third at the Chinese Championships, behind Sheni ⁇ Zhao and Pangi ⁇ Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Sofias ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Markuntsovi ees.","translated_text":"The junior world championships were held in Sofia and Zhang arrived there as the junior world champion in front of Yuko Kawaguchi and Alexander Markuntsov.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002 oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal.","translated_text":"In 2002, the Chinese championship in pairs was in the same order of precedence as last year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse nelja maailmajao meistrivõistlusteks, kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste.","translated_text":"Zhang did not compete in the junior world championships, but the Chinese team was considered to be one of the four world championships with the world's finest beauty contenders after the Europeans.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Need toimusid Lõuna-Koreas Jeonjus.","translated_text":"They took place in Jeonjul, South Korea.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid).","translated_text":"The North Americans were not among the strongest, and Zhang managed to secure third place (Pang and Tong won).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid 2002. aasta taliolümpiamängud USA-s Salt Lake Citys, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale.","translated_text":"This was followed by the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, USA, where Zhang finished third out of the Chinese pair and 11th overall.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi.","translated_text":"Shen and Zhao won bronze medals, while Pang and Tong placed ninth, while Zhang followed shortly after Pang and Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid maailmameistrivõistlused Jaapanis Naganos, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.","translated_text":"The World Championships followed in Naganos, Japan, where Shen and Zhao became world champions, Pang and Tong came fifth, and Zhang and Zhang came ninth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2003 tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud.","translated_text":"In 2003, the Zhangs became Chinese champions without two stronger pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Pekingis ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu.","translated_text":"The four world championships were held in Beijing and China won three times in the pair race.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees.","translated_text":"Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong and Zhang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused Tšehhimaal Ostravas, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks.","translated_text":"The junior world championships followed in the Czech Republic in Ostrava, where China won the double and Zhang became world champion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejärel tuli täiskasvanute MM Washingtonis, kus Zhangid saavutasid 6. koha.","translated_text":"Then came the adult world championship in Washington, D.C., where Zhang finished sixth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees (Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin ning Maria Petrova ja Aleksei Tihhonov), Pang–Tong olid 4. kohal.","translated_text":"Taking Shen ⁇ Zhao in front of two Russian pairs (Tatjana Totmjanina and Maksim Marin and Maria Petrova and Aleksei Tihhonov), Pang ⁇ Tong came in 4th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud).","translated_text":"In 2004, Zhang finished second to Pang ⁇ Tong in the Chinese Championships (Shen ⁇ Zhao did not participate).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Kanadas Hamiltonis saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu.","translated_text":"At the four world championships in Hamilton, Canada, Pang ⁇ Tong and Zhang won double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid Saksamaal Dortmundis ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees.","translated_text":"The World Championships were held in Dortmund, Germany and were won by Totmjanina ⁇ Marinin Shen ⁇ Zhao and Pang ⁇ Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid.","translated_text":"It was followed by Petrova ⁇ Tihhonov and Zhang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka Grand Prix' finaali USA-sse Colorado Springsi, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.","translated_text":"This year, Zhang was also invited for the first time to the Grand Prix final in the USA at Colorado Springs, where the order of precedence was slightly different: Shen ⁇ Zhao defeated Totmjanina ⁇ Marinin and Petrova ⁇ Tihhonov, Zhang was last behind Pang ⁇ Tong, sixth, although ahead of Pang ⁇ Tong shortly after.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"2005 ⁇ 2007 Zhang did not participate in the Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küll läksid nad 2005. aasta taliuniversiaadile, kus osales 6 paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks.","translated_text":"Then they went to the 2005 Tallinn Olympics, where six couples took part: two each from China, Russia and Ukraine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi ees.","translated_text":"Zhang came to be the student world champion before Tatjana Volossozar and Stanislav Morozov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu.","translated_text":"At the four world championships in Gangneung, South Korea, eight pairs competed and China won the double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada.","translated_text":"In Zhang, they managed to score 181.61 points, and for the first time, they led the Bank and Tong (177.80).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21).","translated_text":"The World Championships were held in Moscow, where Russia won a double: Totmjanina ⁇ Marinin (198,49) and Petrova ⁇ Tihhonov (188,21).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen–Zhao katkestasid.","translated_text":"ShenZhao has interrupted.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33).","translated_text":"The Zhangs were again able to outperform the Pang ⁇ Tong and claim bronze medals (180,22 and 177,33, respectively).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66).","translated_text":"In the Grand Prix final in Beijing, Shan ⁇ Zhao won with 206.54, followed by Petrova ⁇ Tihhonov (187.32) and Pang ⁇ Tong (173.66).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid jäid 5. kohale (172,50).","translated_text":"The Zhangs finished in fifth place (172.50).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12).","translated_text":"The 2006 Grand Prix final was won by Totmjanina ⁇ Marinin (193.60), followed by Zhang (186.12).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha.","translated_text":"Petrova ⁇ Tihhonov took 4th place and Pang ⁇ Tong took 6th place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga.","translated_text":"At the 2006 Winter Olympics in Torino, Italy, Totmjanina ⁇ Marinin was the Olympic champion with a score of 204.48.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67).","translated_text":"The following places went to China and for the first time in his life Zhang (189,73) managed to advance both Shen ⁇ Zhaod (186,91) and Pang ⁇ Tong (186,67).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid.","translated_text":"This was followed by Petrova ⁇ Tihhonov (181.69), who was freed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kohe pärast olümpiat Totmjanina ja Marinin loobusid spordist.","translated_text":"Soon after the Olympics, Totmjanina and Marin quit the sport.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kanadas Calgarys tulid maailmameistriteks Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.","translated_text":"In Canada, Calgary won the world championship ahead of Pang ⁇ Tong (189,20) and Zhang (186,42), while the bronze medal went to Petrova and Tihhonov (186,22), Shen and Zhao did not participate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (180,67) ning Zhangid (175,93).","translated_text":"The 2007 Grand Prix final was won by Shen ⁇ Zhao with 203.19, followed by Aljona Savtšenko and Robin Szolkowy (180.67) and Zhang (175.93).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2007. aasta taliuniversiaad korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari.","translated_text":"The 2007 European Rowing Championships were held in Turin and only 5 couples took part.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga.","translated_text":"The Zhangs secured the title with 181.87 points, followed by Tatjana Volossožar and Stanislav Morozov with 150.20.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid Tokios ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees.","translated_text":"The World Championships were held in Tokyo and China won double: Shen and Zhao won 203.50 against Pang ⁇ Tong (188.46) and Savtchenko ⁇ Szolkowy (187.39).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39).","translated_text":"Volossožar ⁇ Morozov (173.62) followed, while Zhang was only fifth (173.39).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.","translated_text":"They failed completely in the short run, and after that they were only in 10th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2008, Zhangis came in front of Pang ⁇ Tong to become Chinese champions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees.","translated_text":"In the Grand Prix final, Savtchenko and Szolkowy (199,23) defeated Zhang (191,20) and Pang ⁇ Tong (185,13).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas Goyangis tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees.","translated_text":"Four world championships were held in Goyang, South Korea came to China in a double and Pang ⁇ Tong won 187.33 against Zhang (181.84).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rootsis Göteborgis tulid maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.","translated_text":"In Gothenburg, Sweden, Savtchenko Szolkowy won the world championship with 202.86 points ahead of Zhang (197.82), but Volossožar and Morozov were 9.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"Zhang did not participate in the 2009 and 2010 Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2009. aasta taliuniversiaad peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks.","translated_text":"The 2009 Taly University was held in Zhang's hometown of Harbin and they won the Student World Championship for the third time in a row.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga).","translated_text":"Their success was preceded by a mountain climb (Zhangid 195.32, silver medal with 146.10 points).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast.","translated_text":"There were three pairs from China and four from around the world.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit.","translated_text":"The Grand Prix final was held in Goyang and China came in double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti.","translated_text":"Pang ⁇ Tong scored 191.49, Zhang 188.22, Savtchenko ⁇ Szolkowy, who won the short program, 185.09 and Volossožar ⁇ Morozov 175.83.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas Vancouveris ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid Jessica Dube'ile ja Bryce Davisonile Kanadast.","translated_text":"The four world championships were held in Vancouver, Canada, and Pang ⁇ Tong won with a score of 194.94, but China did not win a double, as Zhang (174.98) lost to Jessica Dube and Bryce Davison of Canada.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid USA-s Los Angeleses ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees.","translated_text":"The World Championships were held in Los Angeles, USA, and Savtchenko Szolkowy won by 203.48 points ahead of Zhang (186.52).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.","translated_text":"Bank Tong took 4th place and Volossožar Morozov took 6th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 toimus Grand Prix' finaal Tokios.","translated_text":"The 2010 Grand Prix Final was held in Tokyo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale.","translated_text":"The Zhangs finished surprisingly in sixth place with a score of 180.25.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees.","translated_text":"However, China won the double: Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong (201,86) and Savtchenko ⁇ Szolkowy (200,38) by 214.25 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu.","translated_text":"In the four world championships in Jeonjun, South Korea, the squad was much weaker, and Zhangs achieved a decisive victory of 192.22.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, Canada, Zhang's score was even better (194.34), but it did not yield more than 5th place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60).","translated_text":"The double was won by Shen ⁇ Zhao (216.57) and Pang ⁇ Tong (213.31), while the bronze medal went to Germany (Savchenko ⁇ Szolkowy 210.60).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud maailmameistrivõistlustel Torinos neid ei olnud.","translated_text":"After the Olympics, Shen and Zhao announced their retirement from top-flight sport and did not attend the following World Championships in Torino.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees.","translated_text":"Bank ⁇ Tong won the world championship with a score of 211.39 against Savtchenko ⁇ Szolkowy (204.74).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)","translated_text":"Zhang's score improved further (195,78), but the place did not (previously 5.)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel","translated_text":"Decorating at the 2002 Summer Olympics Decorating at the 2006 Summer Olympics Decorating at the 2010 Summer Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1985","translated_text":"Chinese beauticians Category:Born in 1985","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Dan Zhang","wikicode":"#suuna [[Zhang Dan]]","hash":"64f2e292bed0286868ed3c7d0eb44520c1ad082eef4527b70bedfd7f55880c5f","last_revision":"2010-02-16T23:58:37Z","first_revision":"2010-02-16T23:58:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.418377","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Zhang Dan\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Zhang Dan","translated_text":"in the direction of Zhang Dan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Zhang Hao","wikicode":"{{See artikkel| räägib iluuisutajast; genoomiku kohta vaata artiklit [[Zhang Hao (genoomik)]]}}\n{{ajakohasta}}\n{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Zhang Dan & Zhang Hao Podium 2009 4CC.jpg|200px]]
Zhang Dan ja Zhang Hao nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2009)\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2005. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2005]] || paarissõit\n|}\n'''Zhang Hao''' (张昊 ([[hiina traditsiooniline kiri|traditsioonilises kirjas]] 張昊, ''pinyin'''is ''Zhāng Hào''); sündinud [[6. juuli]]s [[1984]] [[Harbin]]is) on [[Hiina]] meesiluuisutaja, [[paarissõit]]ja, kelle partner on [[Zhang Dan]].\n\nZhang Hao hakkas Zhang Daniga paaris uisutama [[1997]]. Nad ei ole omavahel sugulased.\n\nJuba esimesel hooajal, [[2000]] tulid nad [[Hiina meistrivõistlused iluuisutamises|Hiina meistrivõistlustel]] hõbemedalile [[Pang Qing]]i ja [[Tong Jian]]i järel (Hiina tugevaim paar [[Shen Xue]] ja [[Zhao Hongbo]] ei osalenud) ning [[Saksamaa]]l [[Oberstdorf]]is toimunud [[juunioride maailmameistrivõistlused iluuisutamises|juunioride MM-il]] kahe [[Ukraina]] ja ühe [[Venemaa]] paari järel neljandaks.\n\n[[2001]] tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Shen–Zhao ja Pang–Tongi järel kolmandad. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid [[Sofia]]s ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks [[Yuko Kawaguchi]] ja Aleksandr Markuntsovi ees.\n\n[[2002]] oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal. Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse [[nelja maailmajao meistrivõistlused|nelja maailmajao meistrivõistlusteks]], kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Need toimusid [[Lõuna-Korea]]s [[Jeonju]]s. Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid). Järgnesid [[2002. aasta taliolümpiamängud]] [[USA]]-s [[Salt Lake City]]s, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale. Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi. Järgnesid maailmameistrivõistlused [[Jaapan]]is [[Nagano]]s, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.\n\n[[2003]] tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid [[Peking]]is ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu. Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees. Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused [[Tšehhi]]maal [[Ostrava]]s, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks. Seejärel tuli täiskasvanute MM [[Washington]]is, kus Zhangid saavutasid 6. koha. Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees ([[Tatjana Totmjanina]] ja [[Maksim Marinin]] ning [[Maria Petrova]] ja [[Aleksei Tihhonov]]), Pang–Tong olid 4. kohal.\n\n[[Pilt:ZhangZhang.jpg|thumb|Zhangid tulid 2004. aasta MM-il 4. kohale.]]\n[[2004]] tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud). Nelja maailmajao meistrivõistlustel [[Kanada]]s [[Hamilton (Ontario)|Hamilton]]is saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu. [[Iluuisutamise 2004. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid Saksamaal [[Dortmund]]is ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees. Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid. Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka [[Grand Prix' finaal]]i USA-sse [[Colorado Springs]]i, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.\n\n[[2005]]–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Küll läksid nad [[2005. aasta taliuniversiaad]]ile, kus osales kuus paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks. Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks [[Tatjana Volossožar]]i ja [[Stanislav Morozov]]i ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Gangneung]]is osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu. Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada. [[Iluuisutamise 2005. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21). Shen–Zhao katkestasid. Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33). Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66). Zhangid jäid 5. kohale (172,50).\n\n[[Pilt:Dan ZHANG Hao ZHANG Skate Canada 2006.jpg|thumb|Zhangid võitsid 2007 Skate Canada.]]\n[[2006]]. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12). Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Itaalia]]s [[Torino]]s tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga. Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67). Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid. Kohe pärast olümpiamänge loobusid Totmjanina ja Marinin tippspordist. Kanadas [[Calgary]]s tulid [[Iluuisutamise 2006. aasta maailmameistrivõistlused|maailmameistriteks]] Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.\n\n[[2007]]. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid [[Aljona Savtšenko]] ja [[Robin Szolkowy]] (180,67) ning Zhangid (175,93). [[2007. aasta taliuniversiaad]] korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari. Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga. [[Iluuisutamise 2007. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid [[Tokio]]s ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees. Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39). Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.\n\n[[2008]] tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks. Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas [[Goyang]]is tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees. [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is tulid [[Iluuisutamise 2008. aasta maailmameistrivõistlused|maailmameistriteks]] Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.\n\n[[Pilt:Zhang and Zhang 2009 Festa On Ice.JPG|thumb|Zhang Dan ja Zhang Hao (2009)]]\n[[2009]] ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. [[2009. aasta taliuniversiaad]] peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks. Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga). Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast. Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit. Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas [[Vancouver]]is ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid [[Jessica Dube]]'ile ja [[Bryce Davison]]ile Kanadast. [[Iluuisutamise 2009. aasta maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] toimusid USA-s [[Los Angeles]]es ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees. Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.\n\n[[2010]] toimus Grand Prix' finaal Tokios. Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale. Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas [[Jeonju]]s oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu. [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast. Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60). Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud [[Iluuisutamise 2010. aasta maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] Torinos neid ei olnud. Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees. Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)\n\n== Vaata ka ==\n*[[Iluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel]]\n*[[Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel]]\n\n{{Commonscat}}\n\n[[Kategooria:Hiina iluuisutajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1985]]","hash":"9dae41027c417bbc34232aa77bd1b6df20faaa72ad54e0594985607f3b1d2195","last_revision":"2023-08-25T18:51:59Z","first_revision":"2010-02-17T00:14:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.473995","cross_lingual_links":{"ar":"تشانغ هاو","arz":"تشانج هاو (متزلج فنى من الصين)","de":"Zhang Hao (Eiskunstläufer)","en":"Zhang Hao (figure skater)","fa":"ژانگ هاو (اسکیتباز نمایشی)","fr":"Zhang Hao","it":"Zhang Hao","ja":"張昊","ko":"장하오 (피겨스케이팅 선수)","nl":"Zhang Hao","nb":"Zhang Hao","pl":"Zhang Hao","pt":"Zhang Hao (patinador)","ro":"Zhang Hao","ru":"Чжан Хао","sk":"Čang Chao","sr":"Džang Hao","sv":"Zhang Hao","tr":"Hao Zhang","uk":"Чжан Хао","zh":"張昊"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Zhang Hao (张昊 (traditsioonilises kirjas 張昊, pinyin'is Zhāng Hào); sündinud 6. juulis 1984 Harbinis) on Hiina meesiluuisutaja, paarissõitja, kelle partner on Zhang Dan.\n\nZhang Hao hakkas Zhang Daniga paaris uisutama 1997. Nad ei ole omavahel sugulased.\n\nJuba esimesel hooajal, 2000 tulid nad Hiina meistrivõistlustel hõbemedalile Pang Qingi ja Tong Jiani järel (Hiina tugevaim paar Shen Xue ja Zhao Hongbo ei osalenud) ning Saksamaal Oberstdorfis toimunud juunioride MM-il kahe Ukraina ja ühe Venemaa paari järel neljandaks.\n\n2001 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Shen–Zhao ja Pang–Tongi järel kolmandad. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Sofias ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Markuntsovi ees.\n\n2002 oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal. Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse nelja maailmajao meistrivõistlusteks, kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Need toimusid Lõuna-Koreas Jeonjus. Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid). Järgnesid 2002. aasta taliolümpiamängud USA-s Salt Lake Citys, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale. Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi. Järgnesid maailmameistrivõistlused Jaapanis Naganos, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.\n\n2003 tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Pekingis ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu. Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees. Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused Tšehhimaal Ostravas, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks. Seejärel tuli täiskasvanute MM Washingtonis, kus Zhangid saavutasid 6. koha. Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees (Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin ning Maria Petrova ja Aleksei Tihhonov), Pang–Tong olid 4. kohal.\n\n2004 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud). Nelja maailmajao meistrivõistlustel Kanadas Hamiltonis saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu. Maailmameistrivõistlused toimusid Saksamaal Dortmundis ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees. Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid. Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka Grand Prix' finaali USA-sse Colorado Springsi, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.\n\n2005–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Küll läksid nad 2005. aasta taliuniversiaadile, kus osales kuus paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks. Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu. Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada. Maailmameistrivõistlused toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21). Shen–Zhao katkestasid. Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33). Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66). Zhangid jäid 5. kohale (172,50).\n\n2006. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12). Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha. 2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga. Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67). Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid. Kohe pärast olümpiamänge loobusid Totmjanina ja Marinin tippspordist. Kanadas Calgarys tulid maailmameistriteks Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.\n\n2007. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (180,67) ning Zhangid (175,93). 2007. aasta taliuniversiaad korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari. Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga. Maailmameistrivõistlused toimusid Tokios ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees. Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39). Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.\n\n2008 tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks. Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas Goyangis tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees. Rootsis Göteborgis tulid maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.\n\n2009 ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. 2009. aasta taliuniversiaad peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks. Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga). Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast. Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit. Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas Vancouveris ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid Jessica Dube'ile ja Bryce Davisonile Kanadast. Maailmameistrivõistlused toimusid USA-s Los Angeleses ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees. Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.\n\n2010 toimus Grand Prix' finaal Tokios. Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale. Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast. Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60). Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud maailmameistrivõistlustel Torinos neid ei olnud. Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees. Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)\n\nIluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nKategooria:Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1985\n","elements":[{"type":"table","content":"{| align=right border=1\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Zhang Dan & Zhang Hao Podium 2009 4CC.jpg|200px]]
Zhang Dan ja Zhang Hao nelja
maailmajao meistrivõistlustel (2009)\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || [[paarissõit]]\n|- align=center\n|colspan=3 align=center| [[Pilt:Continents.svg|80px]]\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2008. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2008]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"silver\"| Hõbe || [[2009. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2009]] || paarissõit\n|- align=center\n|bgcolor=\"#cc9966\"| Pronks || [[2005. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2005]] || paarissõit\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhang Hao (张昊 (traditsioonilises kirjas 張昊, pinyin'is Zhāng Hào); sündinud 6. juulis 1984 Harbinis) on Hiina meesiluuisutaja, paarissõitja, kelle partner on Zhang Dan.","translated_text":"Zhang Hao (张 ⁇ (張 ⁇ , pinyin Zhāng Hào; born 6 July 1984 in Harbin) is a Chinese male equestrian, pair rider with partner Zhang Dan.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Zhang Hao hakkas Zhang Daniga paaris uisutama 1997.","translated_text":"Zhang Hao started flirting with Zhang Dani in 1997.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad ei ole omavahel sugulased.","translated_text":"They're not related.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juba esimesel hooajal, 2000 tulid nad Hiina meistrivõistlustel hõbemedalile Pang Qingi ja Tong Jiani järel (Hiina tugevaim paar Shen Xue ja Zhao Hongbo ei osalenud) ning Saksamaal Oberstdorfis toimunud juunioride MM-il kahe Ukraina ja ühe Venemaa paari järel neljandaks.","translated_text":"Already in the first season, in 2000, they won the silver medal at the Chinese Championships behind Pang Qing and Tong Jian (China's strongest pair Shen Xue and Zhao Hongbo did not participate) and finished fourth at the Junior World Championships in Oberstdorf, Germany, behind two Ukrainian and one Russian pairs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2001 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Shen–Zhao ja Pang–Tongi järel kolmandad.","translated_text":"In 2001, Zhang came third at the Chinese Championships, behind Shen ⁇ Zhao and Pang ⁇ Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Sofias ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Markuntsovi ees.","translated_text":"The junior world championships were held in Sofia and Zhang arrived there as the junior world champion in front of Yuko Kawaguchi and Alexander Markuntsov.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2002 oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal.","translated_text":"In 2002, the Chinese championship in pairs was in the same order of precedence as last year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse nelja maailmajao meistrivõistlusteks, kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste.","translated_text":"Zhang did not compete in the junior world championships, but the Chinese team was considered to be one of the four world championships with the world's finest beauty contenders after the Europeans.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Need toimusid Lõuna-Koreas Jeonjus.","translated_text":"They took place in Jeonjul, South Korea.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid).","translated_text":"The North Americans were not among the strongest, and Zhang managed to finish third (Pang and Tong won).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid 2002. aasta taliolümpiamängud USA-s Salt Lake Citys, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale.","translated_text":"This was followed by the 2002 Winter Olympics in Salt Lake City, USA, where Zhang finished third out of the Chinese pair and 11th overall.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi.","translated_text":"Shen and Zhao won bronze medals, while Pang and Tong placed ninth, while Zhang followed shortly after Pang and Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid maailmameistrivõistlused Jaapanis Naganos, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.","translated_text":"The World Championships followed in Naganos, Japan, where Shen and Zhao became world champions, Pang and Tong came fifth, and Zhang and Zhang came ninth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2003 tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud.","translated_text":"In 2003, the Zhangs became Chinese champions without two stronger pairs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Pekingis ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu.","translated_text":"The four world championships were held in Beijing and China won three times in the pair race.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees.","translated_text":"Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong and Zhang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused Tšehhimaal Ostravas, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks.","translated_text":"The junior world championships followed in the Czech Republic in Ostrava, where China won the double and Zhang became world champion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seejärel tuli täiskasvanute MM Washingtonis, kus Zhangid saavutasid 6. koha.","translated_text":"Then came the adult world championship in Washington, D.C., where Zhang finished sixth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees (Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin ning Maria Petrova ja Aleksei Tihhonov), Pang–Tong olid 4. kohal.","translated_text":"Taking Shen ⁇ Zhao in front of two Russian pairs (Tatjana Totmjanina and Maksim Marin and Maria Petrova and Aleksei Tihhonov), Pang ⁇ Tong came in 4th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2004 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud).","translated_text":"In 2004, Zhang finished second to Pang ⁇ Tong in the Chinese Championships (Shen ⁇ Zhao did not participate).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Kanadas Hamiltonis saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu.","translated_text":"At the four world championships in Hamilton, Canada, Pang ⁇ Tong and Zhang won double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid Saksamaal Dortmundis ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees.","translated_text":"The World Championships were held in Dortmund, Germany and were won by Totmjanina ⁇ Marinin Shen ⁇ Zhao and Pang ⁇ Tong.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid.","translated_text":"It was followed by Petrova ⁇ Tihhonov and Zhang.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka Grand Prix' finaali USA-sse Colorado Springsi, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.","translated_text":"This year, Zhang was also invited for the first time to the Grand Prix final in the USA at Colorado Springs, where the order of precedence was slightly different: Shen ⁇ Zhao defeated Totmjanina ⁇ Marinin and Petrova ⁇ Tihhonov, Zhang was last behind Pang ⁇ Tong, sixth, although ahead of Pang ⁇ Tong shortly after.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"2005 ⁇ 2007 Zhang did not participate in the Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küll läksid nad 2005. aasta taliuniversiaadile, kus osales kuus paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks.","translated_text":"Then they went to the 2005 Tallinn Olympics, where six couples took part: two each from China, Russia, and Ukraine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi ees.","translated_text":"Zhang came to be the student world champion before Tatjana Volossozar and Stanislav Morozov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu.","translated_text":"At the four world championships in Gangneung, South Korea, eight pairs competed and China won the double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada.","translated_text":"In Zhang, they managed to score 181.61 points, and for the first time, they led the Bank and Tong (177.80).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21).","translated_text":"The World Championships were held in Moscow, where Russia won a double: Totmjanina ⁇ Marinin (198,49) and Petrova ⁇ Tihhonov (188,21).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shen–Zhao katkestasid.","translated_text":"ShenZhao has interrupted.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33).","translated_text":"The Zhangs were again able to outperform the Pang ⁇ Tong and claim bronze medals (180,22 and 177,33, respectively).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66).","translated_text":"In the Grand Prix final in Beijing, Shan ⁇ Zhao won with 206.54, followed by Petrova ⁇ Tihhonov (187.32) and Pang ⁇ Tong (173.66).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid jäid 5. kohale (172,50).","translated_text":"The Zhangs finished in fifth place (172.50).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12).","translated_text":"The 2006 Grand Prix final was won by Totmjanina ⁇ Marinin (193.60), followed by Zhang (186.12).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha.","translated_text":"Petrova ⁇ Tihhonov took 4th place and Pang ⁇ Tong took 6th place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga.","translated_text":"At the 2006 Winter Olympics in Torino, Italy, Totmjanina ⁇ Marinin was the Olympic champion with a score of 204.48.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67).","translated_text":"The following places went to China and for the first time in his life Zhang (189,73) managed to advance both Shen ⁇ Zhaod (186,91) and Pang ⁇ Tong (186,67).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid.","translated_text":"This was followed by Petrova ⁇ Tihhonov (181.69), who was freed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kohe pärast olümpiamänge loobusid Totmjanina ja Marinin tippspordist.","translated_text":"Immediately after the Olympics, Totmjanina and Marin dropped out of top sports.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kanadas Calgarys tulid maailmameistriteks Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.","translated_text":"In Canada, Calgary won the world championship ahead of Pang ⁇ Tong (189,20) and Zhang (186,42), while the bronze medal went to Petrova and Tihhonov (186,22), Shen and Zhao did not participate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2007. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (180,67) ning Zhangid (175,93).","translated_text":"The 2007 Grand Prix final was won by Shen ⁇ Zhao with 203.19, followed by Aljona Savtšenko and Robin Szolkowy (180.67) and Zhang (175.93).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2007. aasta taliuniversiaad korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari.","translated_text":"The 2007 European Rowing Championships were held in Turin and only 5 couples took part.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga.","translated_text":"The Zhangs secured the title with 181.87 points, followed by Tatjana Volossožar and Stanislav Morozov with 150.20.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid Tokios ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees.","translated_text":"The World Championships were held in Tokyo and China won double: Shen and Zhao won 203.50 against Pang ⁇ Tong (188.46) and Savtchenko ⁇ Szolkowy (187.39).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39).","translated_text":"Volossožar ⁇ Morozov (173.62) followed, while Zhang was only fifth (173.39).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.","translated_text":"They failed completely in the short run, and after that they were only in 10th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2008 tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks.","translated_text":"In 2008, Zhangis came in front of Pang ⁇ Tong to become Chinese champions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees.","translated_text":"In the Grand Prix final, Savtchenko and Szolkowy (199,23) defeated Zhang (191,20) and Pang ⁇ Tong (185,13).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas Goyangis tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees.","translated_text":"Four world championships were held in Goyang, South Korea came to China in a double and Pang ⁇ Tong won 187.33 against Zhang (181.84).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rootsis Göteborgis tulid maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.","translated_text":"In Gothenburg, Sweden, Savtchenko Szolkowy won the world championship with 202.86 points ahead of Zhang (197.82), but Volossožar and Morozov were 9.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009 ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud.","translated_text":"Zhang did not participate in the 2009 and 2010 Chinese Championships.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2009. aasta taliuniversiaad peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks.","translated_text":"The 2009 Taly University was held in Zhang's hometown of Harbin and they won the Student World Championship for the third time in a row.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga).","translated_text":"Their success was preceded by a mountain climb (Zhangid 195.32, silver medal with 146.10 points).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast.","translated_text":"There were three pairs from China and four from around the world.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit.","translated_text":"The Grand Prix final was held in Goyang and China came in double.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti.","translated_text":"Pang ⁇ Tong scored 191.49, Zhang 188.22, Savtchenko ⁇ Szolkowy, who won the short program, 185.09 and Volossožar ⁇ Morozov 175.83.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas Vancouveris ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid Jessica Dube'ile ja Bryce Davisonile Kanadast.","translated_text":"The four world championships were held in Vancouver, Canada, and Pang ⁇ Tong won with a score of 194.94, but China did not win a double, as Zhang (174.98) lost to Jessica Dube and Bryce Davison of Canada.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maailmameistrivõistlused toimusid USA-s Los Angeleses ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees.","translated_text":"The World Championships were held in Los Angeles, USA, and Savtchenko Szolkowy won by 203.48 points ahead of Zhang (186.52).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.","translated_text":"Bank Tong took 4th place and Volossožar Morozov took 6th place.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2010 toimus Grand Prix' finaal Tokios.","translated_text":"The 2010 Grand Prix Final was held in Tokyo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale.","translated_text":"The Zhangs finished surprisingly in sixth place with a score of 180.25.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees.","translated_text":"However, China won the double: Shen ⁇ Zhao defeated Pang ⁇ Tong (201,86) and Savtchenko ⁇ Szolkowy (200,38) by 214.25 points.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu.","translated_text":"In the four world championships in Jeonjun, South Korea, the squad was much weaker, and Zhangs achieved a decisive victory of 192.22.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast.","translated_text":"At the 2010 Winter Olympics in Vancouver, Canada, Zhang's score was even better (194.34), but it did not yield more than 5th place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60).","translated_text":"The double was won by Shen ⁇ Zhao (216.57) and Pang ⁇ Tong (213.31), while the bronze medal went to Germany (Savchenko ⁇ Szolkowy 210.60).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud maailmameistrivõistlustel Torinos neid ei olnud.","translated_text":"After the Olympics, Shen and Zhao announced their retirement from top-flight sport and did not attend the following World Championships in Torino.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees.","translated_text":"Bank ⁇ Tong won the world championship with a score of 211.39 against Savtchenko ⁇ Szolkowy (204.74).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)","translated_text":"Zhang's score improved further (195,78), but the place did not (previously 5.)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iluuisutamine 2002. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2006. aasta taliolümpiamängudel Iluuisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel","translated_text":"Decorating at the 2002 Summer Olympics Decorating at the 2006 Summer Olympics Decorating at the 2010 Summer Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hiina iluuisutajad Kategooria:Sündinud 1985","translated_text":"Chinese beauticians Category:Born in 1985","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hao Zhang","wikicode":"#suuna[[Zhang Hao]]","hash":"817f892c9f99813c231890ff9560b99e9475dfd88b668ed78411ccede77063b7","last_revision":"2010-02-17T00:15:22Z","first_revision":"2010-02-17T00:15:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.538543","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaZhang Hao\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaZhang","translated_text":"in the directionZhang","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hao","translated_text":"How about you?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Alvar Reinumägi","wikicode":"'''Alvar Reinumägi''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1970]]) on eesti filmiprodutsent.\n\nTa lõpetas aastal [[1987]] [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja õppis seejärel aastatel [[1987]]–[[1991]] Luua Kõrgemas Metsakoolis. Aastatel [[1993]]–[[1994]] õppis ta Sisekaitseakadeemia Ohvitseride Koolis.\n\n \n\n==Isiklikku==\nTema vend on [[René Reinumägi]]. Tema abikaasa on näitleja [[Külli Reinumägi]], neil on poeg ja tütar.[[http://www.kroonika.ee/artiklid/43578/kulli_reinumagi__toolt_lahkumisest_sai_elu_murdepunkt.html?art_magaz=13 \"Külli Reinumägi: töölt lahkumisest sai elu murdepunkt\"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kroonika, 19. november 2010]\n\n==Filme==\n* \"[[Jan Uuspõld läheb Tartusse]]\"\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n* [http://www.imdb.com/name/nm1637239/ Alvar Reinumägi andmebaasis IMDb]\n* [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/4479/ Alvar Reinumägi Eesti Filmi andmebaasis]\n\n{{JÄRJESTA:Reinumägi, Alvar}}\n[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1970]]","hash":"9ad4d0364355e9ec2bc4487ccd8dcee885cb8a86c20b0df633e2d1dd71b575b1","last_revision":"2022-07-02T06:03:28Z","first_revision":"2010-02-17T01:38:13Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.596234","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Alvar Reinumägi (sündinud 12. oktoobril 1970) on eesti filmiprodutsent.\n\nTa lõpetas aastal 1987 Tallinna 21. Keskkooli ja õppis seejärel aastatel 1987–1991 Luua Kõrgemas Metsakoolis. Aastatel 1993–1994 õppis ta Sisekaitseakadeemia Ohvitseride Koolis.\n\nTema vend on René Reinumägi. Tema abikaasa on näitleja Külli Reinumägi, neil on poeg ja tütar.\n\n\"Jan Uuspõld läheb Tartusse\"\n\nAlvar Reinumägi andmebaasis IMDb Alvar Reinumägi Eesti Filmi andmebaasis\n\nKategooria:Eesti filmiprodutsendid Kategooria:Sündinud 1970\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alvar Reinumägi (sündinud 12. oktoobril 1970) on eesti filmiprodutsent.","translated_text":"Alvar Reinumägi (born 12 October 1970) is an Estonian film producer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas aastal 1987 Tallinna 21.","translated_text":"He graduated in 1987 from Tallinn 21.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkooli ja õppis seejärel aastatel 1987–1991 Luua Kõrgemas Metsakoolis.","translated_text":"High school and then studied at Luua Higher Forest School from 1987 to 1991.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1993–1994 õppis ta Sisekaitseakadeemia Ohvitseride Koolis.","translated_text":"Between 1993 and 1994 he studied at the Civil Defence Academy Officer's School.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Isiklikku","translated_text":"Personal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema vend on René Reinumägi.","translated_text":"His brother is René the Red-eyed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema abikaasa on näitleja Külli Reinumägi, neil on poeg ja tütar.","translated_text":"Her husband is the actor Colin Reynaugh, and they have a son and a daughter.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.kroonika.ee/artiklid/43578/kulli_reinumagi__toolt_lahkumisest_sai_elu_murdepunkt.html?art_magaz=13 \"Külli Reinumägi: töölt lahkumisest sai elu murdepunkt\"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kroonika, 19. november 2010]","char_index":65,"name":null,"url":"http://www.kroonika.ee/artiklid/43578/kulli_reinumagi__toolt_lahkumisest_sai_elu_murdepunkt.html?art_magaz=13","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":50830,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:25.140041-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (22 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Filme","translated_text":"Movies","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Jan Uuspõld läheb Tartusse\"","translated_text":"\"Jan the New Field goes to Tartus\"","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alvar Reinumägi andmebaasis IMDb Alvar Reinumägi Eesti Filmi andmebaasis","translated_text":"Alvar Reinumag in the database of IMDb Alvar Reinumag in the database of the Estonian Film","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti filmiprodutsendid Kategooria:Sündinud 1970","translated_text":":Estonian film producers Category:Born in 1970","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Tema vend on René Reinumägi. Tema abikaasa on näitleja Külli Reinumägi, neil on poeg ja tütar.","translated_text":"His brother is René the Red-eyed. Her husband is the actor Colin Reynaugh, and they have a son and a daughter.","citations":[{"content":"[[http://www.kroonika.ee/artiklid/43578/kulli_reinumagi__toolt_lahkumisest_sai_elu_murdepunkt.html?art_magaz=13 \"Külli Reinumägi: töölt lahkumisest sai elu murdepunkt\"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Kroonika, 19. november 2010]","char_index":94,"name":null,"url":"http://www.kroonika.ee/artiklid/43578/kulli_reinumagi__toolt_lahkumisest_sai_elu_murdepunkt.html?art_magaz=13","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":50830,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:25.140041-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (22 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Salman ibn Hamad Al Khalifah","wikicode":"#suuna[[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]","hash":"14259d010308d9d4190b523170fb9a95e92ddc5d8fd506cfd2f93f9285f53353","last_revision":"2010-02-17T03:55:41Z","first_revision":"2010-02-17T03:55:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.653207","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSalmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSalmān","translated_text":"in the direction of Salmon","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"ibn Ḩamad Āl Khalīfah","translated_text":"The following is a list of the official languages of the Republic of Moldova:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Sirp. Pealelend 19.3.2010. Nüüdismuusika oskuskeele projekt","wikicode":"'''Aili Künstler: Selle aasta teisel päeval määras Vikipeedia hulga tunnustusauhindu (ka rahalisi preemiaid) nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest. Sisuline külg on üks asi, kuid faktide kõrval on vägagi olulised ka sõnastus, terminoloogia ja kirjapilt. On ju Vikipeedia koht, kuhu iga arvutikasutaja paratamatult vaatab, kui midagi teada tahab. Kuivõrd arvestati tunnustamisel ka oskuskeele-pädevust? Kuidas annab tõsta Vikipeedia oskuskeelse teabe usaldusväärsust?'''\n\nVastus:\n\n“Kus viga näed laita, seal tule ja aita.” Selle vanasõna jaoks pole vist sobivamat näidet kui Vikipeedia, mille autorid võivad olla kõik soovijad. Seepärast käib Vikipeedia puhul iga kriitika ka kritiseerija enda kohta. Vabatahtlike autorite koostöös kujuneb lõpuks suurim, kättesaadavaim ja rikkaim entsüklopeedia.\n\nVikipeediat koostades on kokku lepitud, et oskuskeele terminite kasutamine peab olema kooskõlas vastava eriala terminikasutusega. Kui on olemas autoriteetne oskussõnastik, siis tuleb juhinduda sellest. Kui aga oskussõnastik puudub, siis tuleb kasutada muid allikaid: erialakirjandust, õigekeelsussõnaraamatut ja teisi üldsõnaraamatuid, üldentsüklopeediat. \n\nVikipeedia võimaldab koguda erinevate allikate terminikasutust mahupiiranguteta, kajastades erinevaid traditsioone üha põhjalikumalt. Enamik trükiväljaandeid seda teha ei saa.\n\nKirjutades valdkonnas, milles eestikeelne terminoloogia puudub, annab Vikipeedia hea võimaluse algatada terminoloogia väljatöötamist. Autoriteetse algallika puudumisel on võimalik viidata ka vähemautoriteetsetele allikatele. \n\nVikipeedia usaldusväärsus kasvab koos Vikipeedia laienemisega kolmes suunas: (a) artiklite mahu suurenemine; (b) viidete arvu suurenemine; (c) vastava eriala professionaalide liitumine autorite ringiga. \n\nMida enam asjatundjaid kaastööd teeb, seda usaldusväärsemaks terminoloogiaallikaks Vikipeedia kujuneb. Samas on selge, et Vikipeedia ei kujune kunagi lõplikuks terminoloogiliseks autoriteediks. Samuti peab kasutaja alati silmas pidama, et Vikipeedia, nagu iga teinegi entsüklopeedia, on nö teisene allikas, milles sisalduvasse infosse tuleb suhtuda kriitiliselt.\n \nNüüdismuusika artiklite kirjutamise võistluse preemiaid anti seekord eelkõige heade algatuste eest. Konkursi eesmärk oli tõmmata nüüdismuusika oskuskeele probleemidele üldsuse laiemat tähelepanu ning ärgitada kaastööle muusikaprofessionaale.\n\n==Välislingid==\n[http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10378:pealelend&catid=18:varamu&Itemid=15&issue=3291 PEALELEND, Aili Künstler, Sirp 19.03.2010]","hash":"26bb4dc03c0a9b8cf97ccdc8e0cfc923c0174fd64e75705f9d9b2e2c179f7cc3","last_revision":"2010-03-20T08:40:00Z","first_revision":"2010-02-17T05:56:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.713142","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Aili Künstler: Selle aasta teisel päeval määras Vikipeedia hulga tunnustusauhindu (ka rahalisi preemiaid) nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest. Sisuline külg on üks asi, kuid faktide kõrval on vägagi olulised ka sõnastus, terminoloogia ja kirjapilt. On ju Vikipeedia koht, kuhu iga arvutikasutaja paratamatult vaatab, kui midagi teada tahab. Kuivõrd arvestati tunnustamisel ka oskuskeele-pädevust? Kuidas annab tõsta Vikipeedia oskuskeelse teabe usaldusväärsust?\n\nVastus:\n\n\"Kus viga näed laita, seal tule ja aita.\" Selle vanasõna jaoks pole vist sobivamat näidet kui Vikipeedia, mille autorid võivad olla kõik soovijad. Seepärast käib Vikipeedia puhul iga kriitika ka kritiseerija enda kohta. Vabatahtlike autorite koostöös kujuneb lõpuks suurim, kättesaadavaim ja rikkaim entsüklopeedia.\n\nVikipeediat koostades on kokku lepitud, et oskuskeele terminite kasutamine peab olema kooskõlas vastava eriala terminikasutusega. Kui on olemas autoriteetne oskussõnastik, siis tuleb juhinduda sellest. Kui aga oskussõnastik puudub, siis tuleb kasutada muid allikaid: erialakirjandust, õigekeelsussõnaraamatut ja teisi üldsõnaraamatuid, üldentsüklopeediat.\n\nVikipeedia võimaldab koguda erinevate allikate terminikasutust mahupiiranguteta, kajastades erinevaid traditsioone üha põhjalikumalt. Enamik trükiväljaandeid seda teha ei saa.\n\nKirjutades valdkonnas, milles eestikeelne terminoloogia puudub, annab Vikipeedia hea võimaluse algatada terminoloogia väljatöötamist. Autoriteetse algallika puudumisel on võimalik viidata ka vähemautoriteetsetele allikatele.\n\nVikipeedia usaldusväärsus kasvab koos Vikipeedia laienemisega kolmes suunas: (a) artiklite mahu suurenemine; (b) viidete arvu suurenemine; (c) vastava eriala professionaalide liitumine autorite ringiga.\n\nMida enam asjatundjaid kaastööd teeb, seda usaldusväärsemaks terminoloogiaallikaks Vikipeedia kujuneb. Samas on selge, et Vikipeedia ei kujune kunagi lõplikuks terminoloogiliseks autoriteediks. Samuti peab kasutaja alati silmas pidama, et Vikipeedia, nagu iga teinegi entsüklopeedia, on nö teisene allikas, milles sisalduvasse infosse tuleb suhtuda kriitiliselt.\n\nNüüdismuusika artiklite kirjutamise võistluse preemiaid anti seekord eelkõige heade algatuste eest. Konkursi eesmärk oli tõmmata nüüdismuusika oskuskeele probleemidele üldsuse laiemat tähelepanu ning ärgitada kaastööle muusikaprofessionaale.\n\nPEALELEND, Aili Künstler, Sirp 19.03.2010\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aili Künstler: Selle aasta teisel päeval määras Vikipeedia hulga tunnustusauhindu (ka rahalisi preemiaid) nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest.","translated_text":"Aili Künstler: On the second day of this year, Wikipedia set a number of awards (including monetary prizes) for writing articles on contemporary music.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sisuline külg on üks asi, kuid faktide kõrval on vägagi olulised ka sõnastus, terminoloogia ja kirjapilt.","translated_text":"The substance is one thing, but in addition to the facts, the wording, terminology and spelling are also very important.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"On ju Vikipeedia koht, kuhu iga arvutikasutaja paratamatult vaatab, kui midagi teada tahab.","translated_text":"There's a place on Wikipedia where every computer user has to look when they want to know something.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuivõrd arvestati tunnustamisel ka oskuskeele-pädevust?","translated_text":"To what extent was proficiency taken into account in the recognition?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuidas annab tõsta Vikipeedia oskuskeelse teabe usaldusväärsust?","translated_text":"How can the reliability of Wikipedia's official language information be improved?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vastus:","translated_text":"The answer is:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Kus viga näed laita, seal tule ja aita.\"","translated_text":"\"Wherever you see a wound, come and help\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle vanasõna jaoks pole vist sobivamat näidet kui Vikipeedia, mille autorid võivad olla kõik soovijad.","translated_text":"I don't think there's a more appropriate example for this old saying than Wikipedia, whose authors can all be aspiring.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seepärast käib Vikipeedia puhul iga kriitika ka kritiseerija enda kohta.","translated_text":"Therefore, in the case of Wikipedia, every critic is also a critic of himself.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vabatahtlike autorite koostöös kujuneb lõpuks suurim, kättesaadavaim ja rikkaim entsüklopeedia.","translated_text":"The collaboration of the volunteer authors will eventually create the largest, most accessible and richest encyclopedia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vikipeediat koostades on kokku lepitud, et oskuskeele terminite kasutamine peab olema kooskõlas vastava eriala terminikasutusega.","translated_text":"In preparing the Wikipedia, it has been agreed that the use of skilled language terminology must be consistent with the terminology used in the relevant field.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui on olemas autoriteetne oskussõnastik, siis tuleb juhinduda sellest.","translated_text":"If there's an authoritative vocabulary, you have to follow it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui aga oskussõnastik puudub, siis tuleb kasutada muid allikaid: erialakirjandust, õigekeelsussõnaraamatut ja teisi üldsõnaraamatuid, üldentsüklopeediat.","translated_text":"However, in the absence of a professional dictionary, other sources should be used: professional literature, the right-language dictionary and other general dictionaries, the general encyclopedia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vikipeedia võimaldab koguda erinevate allikate terminikasutust mahupiiranguteta, kajastades erinevaid traditsioone üha põhjalikumalt.","translated_text":"Wikipedia makes it possible to collect terminology from different sources without any restrictions on scope, reflecting different traditions more and more thoroughly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enamik trükiväljaandeid seda teha ei saa.","translated_text":"Most printing presses can't do that.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirjutades valdkonnas, milles eestikeelne terminoloogia puudub, annab Vikipeedia hea võimaluse algatada terminoloogia väljatöötamist.","translated_text":"By writing in an area where there is no Estonian terminology, Wikipedia provides a good opportunity to start developing the terminology.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Autoriteetse algallika puudumisel on võimalik viidata ka vähemautoriteetsetele allikatele.","translated_text":"In the absence of initial authorisation, reference may also be made to low-authority sources.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vikipeedia usaldusväärsus kasvab koos Vikipeedia laienemisega kolmes suunas: (a) artiklite mahu suurenemine; (b) viidete arvu suurenemine; (c) vastava eriala professionaalide liitumine autorite ringiga.","translated_text":"The credibility of Wikipedia will increase with the expansion of Wikipedia in three directions: (a) increasing the volume of articles; (b) increasing the number of references; (c) linking relevant professionals with the circle of authors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mida enam asjatundjaid kaastööd teeb, seda usaldusväärsemaks terminoloogiaallikaks Vikipeedia kujuneb.","translated_text":"The more experts collaborate, the more reliable Wikipedia terminology becomes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas on selge, et Vikipeedia ei kujune kunagi lõplikuks terminoloogiliseks autoriteediks.","translated_text":"However, it is clear that Wikipedia never becomes a definitive terminological authority.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti peab kasutaja alati silmas pidama, et Vikipeedia, nagu iga teinegi entsüklopeedia, on nö teisene allikas, milles sisalduvasse infosse tuleb suhtuda kriitiliselt.","translated_text":"The user should also always keep in mind that Wikipedia, like any other encyclopedia, is a second source of critical information.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nüüdismuusika artiklite kirjutamise võistluse preemiaid anti seekord eelkõige heade algatuste eest.","translated_text":"The awards in the Contest for Contemporary Music articles were awarded for good initiatives.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Konkursi eesmärk oli tõmmata nüüdismuusika oskuskeele probleemidele üldsuse laiemat tähelepanu ning ärgitada kaastööle muusikaprofessionaale.","translated_text":"The aim of the competition was to draw the wider public's attention to the problems of contemporary music proficiency and to stimulate collaboration among music professionals.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"PEALELEND, Aili Künstler, Sirp 19.03.2010","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Plants, Animals and Food.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Veebimeil","wikicode":"'''Veebimeil''' on [[e-post]]i teenus, mis ei nõua spetsiaalset [[e-posti klient]]programmi, vaid mille korral pääseb [[e-kiri|e-kirjade]] juurde peaasjalikult [[brauser]]i kaudu.\n\nVeebimeil on näiteks [[Gmail]]. Veel veebimeile: [[AOL Mail]], [[Mailfence]], [[Outlook.com]] (Hotmail), [[Yahoo! Mail]].\n\nPaljud [[internetiteenuste pakkuja]]d ja veebimajutuse pakkujad pakuvad veebimeili teenust osana oma teenusepaketist.\n\nVeebimeili eelis arvutis oleva spetsiaalse klientprogrammi ees on võimalus meile lugeda ja saata mis tahes internetiühendusega seadmest. Puuduseks on kasutamise ajal vajalik internetiühenduse olemasolu.\n\n[[Kategooria:Meilikliendid]]\n[[Kategooria:Veeb]]","hash":"771888b0c2cebabae20c316e0d10025b5cda969d0ffefd57b6ca88f1c0ce8a60","last_revision":"2022-08-17T07:52:28Z","first_revision":"2010-02-17T06:26:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.779155","cross_lingual_links":{"ar":"بريد ويب","bg":"Уеб поща","ca":"Correu web","cs":"Webmail","da":"Webmail","de":"Webmail","en":"Webmail","eo":"Retkesto","es":"Webmail","eu":"Webmail","fi":"Selainposti","fr":"Messagerie web","ga":"Ríomhphost gréasáin","he":"דואר מבוסס רשת","hi":"वेबमेल","hr":"Webmail","it":"Webmail","ja":"Webメール","ko":"웹 메일","lv":"Tīmekļa e-pasts","ml":"വെബ്മെയിൽ","nl":"Webmail","pl":"Webmail","pt":"Servidor webmail","ru":"Веб-почта","simple":"Webmail","sv":"Webbmejl","th":"เว็บเมล","tr":"Web postası","uk":"Вебпошта","vi":"Email trên nền web","zh":"網頁郵件"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Veebimeil on e-posti teenus, mis ei nõua spetsiaalset e-posti klientprogrammi, vaid mille korral pääseb e-kirjade juurde peaasjalikult brauseri kaudu.\n\nVeebimeil on näiteks Gmail. Veel veebimeile: AOL Mail, Mailfence, Outlook.com (Hotmail), Yahoo! Mail.\n\nPaljud internetiteenuste pakkujad ja veebimajutuse pakkujad pakuvad veebimeili teenust osana oma teenusepaketist.\n\nVeebimeili eelis arvutis oleva spetsiaalse klientprogrammi ees on võimalus meile lugeda ja saata mis tahes internetiühendusega seadmest. Puuduseks on kasutamise ajal vajalik internetiühenduse olemasolu.\n\nKategooria:Meilikliendid Kategooria:Veeb\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Veebimeil on e-posti teenus, mis ei nõua spetsiaalset e-posti klientprogrammi, vaid mille korral pääseb e-kirjade juurde peaasjalikult brauseri kaudu.","translated_text":"Webmail has an e-mail service that does not require a special e-mail client program, but which mainly accesses e-mails through a browser.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Veebimeil on näiteks Gmail.","translated_text":"The web site, for example, has Gmail.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Veel veebimeile: AOL Mail, Mailfence, Outlook.com (Hotmail), Yahoo!","translated_text":"Other websites include AOL Mail, Mailfence, Outlook.com (Hotmail), Yahoo!","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mail.","translated_text":"It's a mail.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paljud internetiteenuste pakkujad ja veebimajutuse pakkujad pakuvad veebimeili teenust osana oma teenusepaketist.","translated_text":"Many Internet service providers and web hosting providers offer webmail as part of their service package.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Veebimeili eelis arvutis oleva spetsiaalse klientprogrammi ees on võimalus meile lugeda ja saata mis tahes internetiühendusega seadmest.","translated_text":"The advantage of e-mail over a special client program on a computer is that it can be read and sent to us from any internet-connected device.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puuduseks on kasutamise ajal vajalik internetiühenduse olemasolu.","translated_text":"The shortcoming is the availability of the necessary internet connection during use.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Meilikliendid Kategooria:Veeb","translated_text":"This item is intended to provide information on:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hiina mardustõlvik","wikicode":"{{Taksonitabel\n| värvus = seened\n| nimi = Hiina mardustõlvik\n| pilt = Cordyceps Sinensis.jpg\n| pildi_laius = 250px\n| pildi_seletus = Tõugud hiina mardustõlviku viljakehadega\n| riik = [[Seened]] ''Fungi'' \n| hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota''\n| alamhõimkond = ''Pezizomycotina''\n| klass = ''[[Sordariomycetes]]''\n| selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales''\n| sugukond = [[Mardustõlvikulised]] ''Ophiocordycipitaceae''\n| perekond = [[Mardustõlvik]] ''Ophiocordyceps''\n| liik = '''Hiina mardustõlvik''' ''Ophiocordyceps sinensis''\n}}\n\n'''Hiina mardustõlvik''' ([[ladina keel]]es ''Ophiocordyceps sinensis'') on [[mardustõlvik]]u perekonda kuuluv [[parasiitseen]], mis nakatab oma [[eos]]tega [[muld|mullas]] elava [[liblikas|liblika]] [[vastne|vastse]] ([[tõuk|tõugu]]). [[Seeneniidistik]] kasvab [[putukas|putuka]] kehas elumahladest [[toitumine|toitudes]], kuni lõpuks sunnib peremehe maapinnale roomama ja [[surm|surema]]. Mumifitseerunud putukast võrsub peenike seene [[viljakeha]], millest lendavad laiali uued eosed.\n\nHiina mardustõlviku kasutamisel on pikk ajalugu [[tiibeti meditsiin|Tiibeti]] ja [[Hiina meditsiin]]is.\n\n[[Kategooria:Helekottseenelaadsed]]","hash":"10274a2768ddaac10e0c7c4816bcd66825ead04dda9498b2fdb32562734944fa","last_revision":"2023-06-29T19:17:07Z","first_revision":"2010-02-17T06:34:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.835345","cross_lingual_links":{"arz":"اوفيوكورديسيبس سينينسيس","az":"Tırtıl göbələyi","bo":"དབྱར་རྩྭ་དགུན་འབུ་","ca":"Ophiocordyceps sinensis","cdo":"Tè̤ng-chō̤","ceb":"Ophiocordyceps sinensis","cs":"Housenice čínská","da":"Kinesisk snyltekølle","de":"Chinesischer Raupenpilz","en":"Ophiocordyceps sinensis","eo":"Ophiocordyceps sinensis","es":"Ophiocordyceps sinensis","fa":"قارچ کرم ابریشم","fi":"Kiinanloisikka","fr":"Ophiocordyceps sinensis","hi":"कीड़ाजड़ी","id":"Yartsa gunbu","is":"Ophiocordyceps sinensis","ja":"冬虫夏草","lt":"Kininis kordicepsas","lv":"Ķīnas miltene","mai":"यार्सा गुम्बा","my":"ရှီးပဒီး","ne":"यार्चागुम्बा","nl":"Ophiocordyceps sinensis","nb":"Larvesopp","pl":"Ophiocordyceps sinensis","pt":"Ophiocordyceps sinensis","ro":"Ophiocordyceps sinensis","ru":"Кордицепс китайский","sat":"ᱭᱟᱨᱥᱟᱜᱩᱢᱵᱟ","sv":"Larvsvamp","th":"ถั่งเช่า","tr":"Cordyceps sinensis","ug":"قۇرتئوت","uk":"Ophiocordyceps sinensis","ur":"کیڑا جڑی","vi":"Đông trùng hạ thảo","war":"Ophiocordyceps sinensis","wuu":"冬虫夏草","zh":"冬虫夏草","zh-min-nan":"Tong-thiông hā-chhó","zh-yue":"冬蟲夏草"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Hiina mardustõlvik (ladina keeles Ophiocordyceps sinensis) on mardustõlviku perekonda kuuluv parasiitseen, mis nakatab oma eostega mullas elava liblika vastse (tõugu). Seeneniidistik kasvab putuka kehas elumahladest toitudes, kuni lõpuks sunnib peremehe maapinnale roomama ja surema. Mumifitseerunud putukast võrsub peenike seene viljakeha, millest lendavad laiali uued eosed.\n\nHiina mardustõlviku kasutamisel on pikk ajalugu Tiibeti ja Hiina meditsiinis.\n\nKategooria:Helekottseenelaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel\n| värvus = seened\n| nimi = Hiina mardustõlvik\n| pilt = Cordyceps Sinensis.jpg\n| pildi_laius = 250px\n| pildi_seletus = Tõugud hiina mardustõlviku viljakehadega\n| riik = [[Seened]] ''Fungi'' \n| hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota''\n| alamhõimkond = ''Pezizomycotina''\n| klass = ''[[Sordariomycetes]]''\n| selts = [[Helekottseenelaadsed]] ''Hypocreales''\n| sugukond = [[Mardustõlvikulised]] ''Ophiocordycipitaceae''\n| perekond = [[Mardustõlvik]] ''Ophiocordyceps''\n| liik = '''Hiina mardustõlvik''' ''Ophiocordyceps sinensis''\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hiina mardustõlvik (ladina keeles Ophiocordyceps sinensis) on mardustõlviku perekonda kuuluv parasiitseen, mis nakatab oma eostega mullas elava liblika vastse (tõugu).","translated_text":"The Chinese moth (Latin: Ophiocordyceps sinensis) is a parasite of the moth family that infects the ground-dwelling butterfly with its sting.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seeneniidistik kasvab putuka kehas elumahladest toitudes, kuni lõpuks sunnib peremehe maapinnale roomama ja surema.","translated_text":"Insect germination grows in the insect's body by feeding on the living organisms until it finally forces the host to crumble to the ground and die.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mumifitseerunud putukast võrsub peenike seene viljakeha, millest lendavad laiali uued eosed.","translated_text":"From the mummified insect, a fine mushroom emerges into the fruit body, from which new tissues fly.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hiina mardustõlviku kasutamisel on pikk ajalugu Tiibeti ja Hiina meditsiinis.","translated_text":"The use of Chinese breastmilk has a long history in Tibetan and Chinese medicine.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Helekottseenelaadsed","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bahreini hakim","wikicode":"#suuna [[Bahreini ḩākim]]","hash":"75c16fe9a899afe06deafe96bcd7fa7f3c9161ae7ed6fe1e1ec8cc9785e8807d","last_revision":"2010-02-17T07:25:55Z","first_revision":"2010-02-17T07:25:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.899345","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Bahreini ḩākim\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Bahreini ḩākim","translated_text":"direction of Bahrain ⁇ ākim","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Yartsa gunbu","wikicode":"#suuna [[Hiina mardustõlvik]]","hash":"8da1e7717b65821c36609abe650586cf1ef8691b17917b70421f703e15dd2106","last_revision":"2022-11-29T21:12:17Z","first_revision":"2010-02-17T08:04:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:47.950981","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Hiina mardustõlvik\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Hiina mardustõlvik","translated_text":"Direction of the Chinese marsh","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Retentsiooniindeks","wikicode":"'''Retentsiooniindeks''' ehk '''Kovatsi indeks''' on [[orgaaniline ühend|orgaanilist ühendit]] iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine [[gaasikromatograafia|gaasikromatograafilise]] kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise '''retentsiooniaja''') põhjal. Põhineb see asjaolul, et [[süsinik]]u [[aatom]]ite arv [[molekul]]is on lineaarselt seotud ''log(t’r)'' väärtusega. [[Isoterm]]ilise gaasikromatograafia korral määratava komponendi (''x'') Kovatsi retentsiooniindeks (''I'') on leitav järgmisest võrrandist:\n\n , kus\n\n''n'' – määratava komponendi ees väljuva [[alkaan]]i süsiniku aatomite arv
\n''N'' – määratava komponendi järel väljuva alkaani süsiniku aatomite arv
\n''t’r'' – retentsiooniaeg alates nullpiigi väljumisest\n\nGaasikromatograafilise kolonni [[temperatuur]]i programmeerimise korral on retentsiooniindeks (''I'') leitav järgmisest võrrandist:\n\n , kus\n\n''tr(x)'' - määratava komponendi retentsiooniaeg
\n''tr(n)'' – määratava komponendi ees väljuva alkaani retentsiooniaeg
\n''tr(N)'' – määratava komponendi järel väljuva alkaani retentsiooniaeg
\n''z'' – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nAinete identifitseerimiseks võrreldakse retentsiooniindeksite (soovitatavalt määratuna nii mittepolaarse kui ka polaarse kolonniga) väärtuste vastavust kirjanduses esitatud andmetega ja standardühenditele saadud väärtustega. Ainete identifitseerimiseks on need andmed vajalikud, kuid tihti mitte piisavad.\n\n==Vaata ka==\n*[[Kromatograafia]]\n\n[[Kategooria:Analüütiline keemia]]\n[[Kategooria:Kromatograafia]]","hash":"e5beb130b9c87ac4768dc5d6b2ddd7e20c5097a6641f767c6dfc389a40b56cb4","last_revision":"2023-01-10T15:16:37Z","first_revision":"2010-02-17T08:23:40Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.009748","cross_lingual_links":{"ca":"Índex de retenció de Kováts","de":"Retentionsindex","en":"Kovats retention index","es":"Índice de retención de Kovats","fr":"Indice de rétention de Kovats","it":"Indice di ritenzione di Kovats","nl":"Retentie-index van Kováts"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.250104","text":"Retentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal. Põhineb see asjaolul, et süsiniku aatomite arv molekulis on lineaarselt seotud log(t'r) väärtusega. Isotermilise gaasikromatograafia korral määratava komponendi (x) Kovatsi retentsiooniindeks (I) on leitav järgmisest võrrandist:\n\nI = 100 * \\left [ n + ( N - n ) \\frac{log (t_{r (x)} ') - log (t_{r (n)} ')}{log (t_{r (N)} ') - log (t_{r (n)} ')} \\right ] , kus\n\nn – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nN – määratava komponendi järel väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nt'r – retentsiooniaeg alates nullpiigi väljumisest\n\nGaasikromatograafilise kolonni temperatuuri programmeerimise korral on retentsiooniindeks (I) leitav järgmisest võrrandist:\n\nI = 100z + 100 * \\left [ \\frac{t_{r (x)} - t_{r (n)} )}{t_{r (N)} - t_{r (n)} } \\right ] , kus\n\ntr(x) - määratava komponendi retentsiooniaeg\n\ntr(n) – määratava komponendi ees väljuva alkaani retentsiooniaeg\n\ntr(N) – määratava komponendi järel väljuva alkaani retentsiooniaeg\n\nz – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nAinete identifitseerimiseks võrreldakse retentsiooniindeksite (soovitatavalt määratuna nii mittepolaarse kui ka polaarse kolonniga) väärtuste vastavust kirjanduses esitatud andmetega ja standardühenditele saadud väärtustega. Ainete identifitseerimiseks on need andmed vajalikud, kuid tihti mitte piisavad.\n\nKromatograafia\n\nKategooria:Analüütiline keemia Kategooria:Kromatograafia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Retentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal.","translated_text":"The retention index, or Kovats index, is a quantity characteristic of an organic compound calculated on the basis of the relative time (relative retention time) of passage of the gas chromatographic column of that substance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Põhineb see asjaolul, et süsiniku aatomite arv molekulis on lineaarselt seotud log(t'r) väärtusega.","translated_text":"This is due to the fact that the number of carbon atoms in the molecule is linearly related to the log(t'r) value.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isotermilise gaasikromatograafia korral määratava komponendi (x) Kovatsi retentsiooniindeks (I) on leitav järgmisest võrrandist:","translated_text":"In the case of isothermal gas chromatography, the Kovats retention index (I) of the component (x) is found in the following equation:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"I = 100 * \\left [ n + ( N - n ) \\frac{log (t_{r (x)} ') - log (t_{r (n)} ')}{log (t_{r (N)} ') - log (t_{r (n)} ')} \\right ] , kus","translated_text":"I = 100 * \\left [ n + (N - n ) \\frac{log (t_{r (x)} ') - log (t_{r (n)} ')}{log (t_{r (N)} ') - log (t_{r (n)} ')} \\right ] , where","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"n – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv","translated_text":"n ⁇ Number of carbon atoms of alkane emitted in front of the specified component","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"N – määratava komponendi järel väljuva alkaani süsiniku aatomite arv","translated_text":"N ⁇ Number of carbon atoms of alkane released after the specified component","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"t'r – retentsiooniaeg alates nullpiigi väljumisest","translated_text":"t'r ⁇ retention period from exit to zero","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gaasikromatograafilise kolonni temperatuuri programmeerimise korral on retentsiooniindeks (I) leitav järgmisest võrrandist:","translated_text":"In the case of a gas chromatographic column temperature programming, the retention index (I) is found in the following equation:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"I = 100z + 100 * \\left [ \\frac{t_{r (x)} - t_{r (n)} )}{t_{r (N)} - t_{r (n)} } \\right ] , kus","translated_text":"I = 100z + 100 * \\left [ \\frac{t_{r (x)} - t_{r (n)} )}{t_{r (N)} - t_{r (n)} } \\right ] where","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"tr(x) - määratava komponendi retentsiooniaeg","translated_text":"tr(x) - retention time of the component to be determined","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"tr(n) – määratava komponendi ees väljuva alkaani retentsiooniaeg","translated_text":"tr(n) ⁇ Retention time of the alkane outflow in front of the specified component","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"tr(N) – määratava komponendi järel väljuva alkaani retentsiooniaeg","translated_text":"tr(N) ⁇ Retention time of the alkane discharged after the specified component","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"z – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv","translated_text":"z ⁇ Number of carbon atoms of alkane emitted in front of the specified component","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ainete identifitseerimiseks võrreldakse retentsiooniindeksite (soovitatavalt määratuna nii mittepolaarse kui ka polaarse kolonniga) väärtuste vastavust kirjanduses esitatud andmetega ja standardühenditele saadud väärtustega.","translated_text":"For the identification of substances, the correspondence of the values of the retention indices (preferably defined by both non-polar and polar columns) shall be compared with the data in the literature and the values obtained for standard compounds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ainete identifitseerimiseks on need andmed vajalikud, kuid tihti mitte piisavad.","translated_text":"These data are necessary but often insufficient to identify substances.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kromatograafia","translated_text":"Chromatography","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Analüütiline keemia Kategooria:Kromatograafia","translated_text":":Analytical chemistry Category:chromatography","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tõnis Loit","wikicode":"'''Tõnis Loit''' ([[10. detsember]] [[1929]] [[Tallinn]] – [[25. mai]] [[2006]]) oli eesti filosoof.\n\nTa lõpetas 1948. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i hõbemedaliga ning 1953. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] geoloogia osakonna.\n\nTa töötas õppejõuna [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ja [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s, kus ta oli ka filosoofia kateedri juhataja[{{Netiviide |pealkiri=EFA.392.0.109811 |url=https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=412918 |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=www.ra.ee}}] ja maasotsioloogia uurimisrühma juht.[{{Netiviide |pealkiri=EGS aastaraamat 2016 |url=http://egs.ee/wp-content/uploads/2016/12/EGS_Aastaraamat_2016.pdf}}]\n\nTa avaldas rea kirjutisi [[bioloogia filosoofia]] vallas. \n\n== Viited ==\n\n{{JÄRJESTA:Loit,Tõnis}}\n[[Kategooria:Eesti filosoofid]]\n[[Kategooria:Eesti geoloogid]]\n[[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]]\n[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Eesti Põllumajanduse Akadeemia organisatsiooni liikmed]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]\n[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1929]]\n[[Kategooria:Surnud 2006]]","hash":"4b5ee184f9db7ecbdf8daa5519ebb013a60ae249d15362bb31fa535ec43a5f6f","last_revision":"2023-10-08T20:58:34Z","first_revision":"2010-02-17T08:25:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.063794","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Tõnis Loit (10. detsember 1929 Tallinn – 25. mai 2006) oli eesti filosoof.\n\nTa lõpetas 1948. aastal Tallinna 2. Keskkooli hõbemedaliga ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia osakonna.\n\nTa töötas õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus ta oli ka filosoofia kateedri juhataja ja maasotsioloogia uurimisrühma juht.\n\nTa avaldas rea kirjutisi bioloogia filosoofia vallas.\n\nKategooria:Eesti filosoofid Kategooria:Eesti geoloogid Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Eesti Põllumajanduse Akadeemia organisatsiooni liikmed Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1929 Kategooria:Surnud 2006\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tõnis Loit (10. detsember 1929 Tallinn – 25. mai 2006) oli eesti filosoof.","translated_text":"Tõnis Loit (10 December 1929 in Tallinn ⁇ 25 May 2006) was an Estonian philosopher.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas 1948. aastal Tallinna 2.","translated_text":"He graduated from Tallinn II in 1948.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkooli hõbemedaliga ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia osakonna.","translated_text":"He graduated with a silver medal from high school and in 1953 from the Department of Geology at Tartu State University.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta töötas õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus ta oli ka filosoofia kateedri juhataja ja maasotsioloogia uurimisrühma juht.","translated_text":"He worked as a lecturer at the National University of Tartu and at the Estonian Agricultural Academy, where he was also head of the Department of Philosophy and head of the research group in soil zoology.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=EFA.392.0.109811 |url=https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=412918 |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=www.ra.ee}}]","char_index":124,"name":null,"url":"https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=412918","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":19713,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:26.231445-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (90 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=EGS aastaraamat 2016 |url=http://egs.ee/wp-content/uploads/2016/12/EGS_Aastaraamat_2016.pdf}}]","char_index":162,"name":null,"url":"http://egs.ee/wp-content/uploads/2016/12/EGS_Aastaraamat_2016.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:27.341267-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta avaldas rea kirjutisi bioloogia filosoofia vallas.","translated_text":"He published a number of papers in the philosophy of biology.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti filosoofid Kategooria:Eesti geoloogid Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei Eesti Põllumajanduse Akadeemia organisatsiooni liikmed Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased Kategooria:Sündinud 1929 Kategooria:Surnud 2006","translated_text":":Estonian philosophers Category:Estonian geologists Category:Teachers of the Estonian Agricultural University Category:Communist Party of Estonia Members of the Estonian Agricultural Academy Category:Teachers of the University of Tartu Category:Teachers of the Faculty of Mathematics and Natural Sciences at the University of Tartu Category:Teachers of the Tallinn Real School Category:born 1929 Category:died 2006","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Ta töötas õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus ta oli ka filosoofia kateedri juhataja ja maasotsioloogia uurimisrühma juht.","translated_text":"He worked as a lecturer at the National University of Tartu and at the Estonian Agricultural Academy, where he was also head of the Department of Philosophy and head of the research group in soil zoology.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=EFA.392.0.109811 |url=https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=412918 |vaadatud=2023-07-30 |väljaanne=www.ra.ee}}]","char_index":124,"name":null,"url":"https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=412918","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":19713,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:26.231445-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (90 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=EGS aastaraamat 2016 |url=http://egs.ee/wp-content/uploads/2016/12/EGS_Aastaraamat_2016.pdf}}]","char_index":162,"name":null,"url":"http://egs.ee/wp-content/uploads/2016/12/EGS_Aastaraamat_2016.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:27.341267-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"ERNA","wikicode":"#suuna [[Erna]]","hash":"29a822365b965b9652c09af663a976e328ac6e890b8b5abc43f25bfe1485438c","last_revision":"2010-02-17T08:25:15Z","first_revision":"2010-02-17T08:25:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.125635","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Erna\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Erna","translated_text":"In the direction of Erna","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Esimese maailmasõja väejuhtide loend","wikicode":"Siin on ülevaade [[Esimene maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.\n\nEsimeses maailmasõjas osalevate [[monarhia|monarhistliku riigikorraga]] riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi [[monarh]] või tema lähisugulane:\n* [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]], [[Venemaa keiser]] – [[Nikolai II]] ja [[suurvürst]] [[Nikolai Nikolajevitš]], kes oli esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915 sõjavägede ülemjuhataja;\n* [[Austria-Ungari]]s, [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ülemjuhataja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Těšíni hertsog [[Friedrich (ertshertsog)|Friedrich]], (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli Austria-Ungari kaksikmonarhiaga riigi Sõjavägede Kindralstaabi ülem;\n* [[Saksamaa Keisririik]], sõjavägede ülemjuhatajaks keiser [[Wilhelm II]], kuid sõjavägede Kindralstaabi ülemaks Preisi sõjaväelaste seast professionaalsed sõjaväelased;\n* [[Suurbritannia|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis]], kus oli monarhia võim piiratud [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] tingimustesse, olid Impeeriumi Kindralstaabi ülemaks professionaalsed sõjaväelased;\n\n== Sõdivate riikide sõjaline juhtkond ==\n=== Keskriigid ===\n[[Fail:Von Hindenburg.jpg|pisi|püsti|Paul von Hindenburg]]\n==== Saksa Keisririik ====\n* [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] Kindralstaabi ülem [[Helmuth Johannes Ludwig von Moltke]] (1906–1914); [[Erich von Falkenhayn]] (1914–1916), [[Paul von Hindenburg]] (1916–1918)\n* [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]: juhataja [[Maximilian von Prittwitz]], [[Paul von Hindenburg]], [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints [[Leopold, Baieri prints|Leopold]], [[Hermann von Eichhorn]]\n** Staabiülem [[Erich Ludendorff]], [[Wilhelm Groener]]\n** [[8. armee (Saksamaa keisririik)|8. armee]], [[Maximilian von Prittwitz]], [[Paul von Hindenburg]], [[Oskar von Hutier]]\n*** Staabiülem [[Max Hoffmann]]\n** 9. armee, [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints [[Leopold, Baieri prints|Leopold]]\n** 10. armee, [[Hermann von Eichhorn]]\n** 11. armee, [[Max von Gallwitz]]\n** 12. armee\n* [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerinne]]:\n** 1. armee, [[Alexander von Kluck]]\n** 2. armee, [[Karl von Bulow|Karl von Bülow]], [[Max von Gallwitz]], [[Georg von der Marwitz]]\n*** Staabiülem [[Erich Ludendorff]]\n** 3. armee, [[Max Klemens von Hausen]], [[Karl von Einem]]\n** 4. armee, [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] hertsog [[Albrecht (Württemberg)|Albrecht]]\n** 5. armee, Saksamaa [[kroonprints]] [[Friedrich Wilhelm Victor August Ernst von Hohenzollern|Wilhelm]] (august 1914 – september 1916); [[Max von Gallwitz]], [[Georg von der Marwitz]]\n** 6. armee, [[Ferdinand von Quast]]\n** 7. armee, [[Josias von Heeringen]]\n** 9. armee, [[August von Mackensen]] (1914)\n** 11. armee, [[August von Mackensen]] (aprill 1915–)\n** 18. armee, [[Oskar von Hutier]]\n* [[Armeegrupp Albrecht]], [[Württembergi kuningriik|Württembergi]] hertsog [[Albrecht (Württemberg)|Albrecht]]\n* [[Armeegrupp Linsingen]], [[Alexander von Linsingen]]\n* [[Armeegrupp Kroonprints]], Saksamaa [[kroonprints]] [[Friedrich Wilhelm Victor August Ernst von Hohenzollern|Wilhelm]] (september 1916 – november 1918)\n* [[Armeegrupp Woyrsch]], [[Remus von Woyrsch]]\n* [[Armeegrupp Mackensen]], [[August von Mackensen]]\n* [[Armeegrupp Doonau]], [[August von Mackensen]]\n* Saksa ekspeditsiooniväed [[Saksamaa Ida-Aafrika kolooniad|Saksamaa Ida-Aafrika kolooniates]], juht [[Paul von Lettow-Vorbeck]]\n===== Saksamaa merevägi =====\n* Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku ([[saksa keel]]es Kaiserliche Marine) juht [[Wilhelm II]]\n* Sõjalaevastiku staabi (saksa keeles Admiralstab) ülem Admiral [[Hugo von Pohl]] (1913–1915); [[Gustav Bachmann]] (veebruar–september 1915); [[Henning von Holtzendorff]] (1915–1918); [[Reinhardt Scheer]] (august 1918 – september 1918)\n** Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku [[Avamerelaevastik]], ([[saksa keel]]es Hochseeflotte, [[inglise keel]]es High Seas Fleet) ülem [[Frederich von Ingenohl]] (1913 – 2. veebruar 1915); [[Hugo von Pohl]] (1915–1916); [[Reinhardt Scheer]] (jaanuar 1916 – august 1918); [[Franz von Hipper]] (1918)\n[[Fail:Karl of Austria.jpg|pisi|püsti|Austria keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]]]]\n\n==== Austria-Ungari ====\n* [[Austria-Ungari]] sõjavägede ülemjuhataja [[suurhertsog Friedrich]], keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]]\n** Staabiülem [[Conrad von Hotzendorf|Conrad von Hötzendorf]]\n** 1. armee\n** 2. armee\n** 3. armee, suurhertsog Josef Ferdinand\n** 4. armee, [[Moritz von Auffenberg-Komarow]] (1914); suurhertsog Josef Ferdinand\n** 5. armee, [[Arz von Straussenberg]]\n** 6. armee\n** 7. armee, [[Karl von Pflanzer-Baltin]]\n*** Staabiülem [[Hans von Seeckt]]\n** 8. armee\n** 9. armee\n** 10. armee, [[Alexander von Krobatin]]\n==== Osmanite riik ====\n* Sõjaminister ja sõjaväe ülemjuhataja [[Enver Pasha]]\n** 1. armee, [[Otto Liman von Sanders]]\n** 2. armee, [[Mustafa Kemal]] Paša\n** 3. armee, Khalil Paša\n** 4. armee, [[Ahmed Djemal]] Paša\n** 5. armee, [[Otto Liman von Sanders]]\n** 6. armee\n** 7. armee, [[Mustafa Kemal]] Paša\n** 8. armee, [[Kress von Kressenstein]]\n\n==== Bulgaaria kuningriik ====\n* Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikola Žekov]] (1916–1918)\n** 1. armee\n\n==== Itaalia kuningriik ====\n* Sõjavägede ülemjuhataja\n* Staabiülem [[Luigi Cadorna]]\n** 1. armee\n** 2. armee\n** 3. armee juhataja [[Emmanuel Philibert Aosta]], [[Aosta hertsog]]\n===== Itaalia sõjalaevastik =====\nItaalia sõjalaevastiku juht [[Amedeo di Savoia-Aosta]], Abruzzi hertsog (1914–1917); [[Paolo Thaon di Revel]] (1917–\n* Staabiülem [[Paolo Thaon di Revel]]\nItaalia sõjaväejuhid pärast Itaalia liitumist [[Antant|Antandi]] riikidega\n* 10. armee, [[Frederick Rudolf Lambart]], Briti [[välimarssal]]\n\n=== Antant ===\n* Liitlasvägede ülemjuhataja (Allied Supreme Commander) [[Philippe Petain]], [[Ferdinand Foch]] (aprill–november 1918)\n\n==== Venemaa Keisririik ====\n[[Fail:Nikolaus II. (Russland).jpg|pisi|püsti|Endine Venemaa keiser ja Venemaa relvajõudude Kõrgeim ülemjuhataja Nikolai Aleksandrovitš Romanov, pärast [[Venemaa troon]]ist loobumist 1917. aasta märtsis]]\n\n[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Sõjavägede Kõrgeim ülemjuhataja\n* [[suurvürst]] ratsaväekindral [[Nikolai Nikolajevitš]] 29. juuli 1914 – 23. august 1915;\n* keiser [[Nikolai II]] 23. august 1915 – 2. märts 1917;\n* [[suurvürst]] ratsaväekindral [[Nikolai Nikolajevitš]] 2. märts – 11. märts 1917;\n* jalaväekindral [[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]] 1. aprill 1917 – 21. mai 1917;\n* ratsaväekindral [[Aleksei Brussilov]] 22. mai – 19. juuli 1917;\n* jalaväekindral [[Lavr Kornilov]] 19. juuli – 27. august 1917;\n* [[Aleksandr Kerenski]] 30. august – 3. november 1917;\n* kindralleitnant [[Nikolai Duhhonin]] 3. november – 9. november 1917;\n* [[praporštšik]] [[Nikolai Krõlenko]] 9. november 1917 – 5. märts 1918.\nSõjavägede Kõrgeima ülemjuhataja Ülemjuhatuse ''[[STAVKA]]'' staabiülem:\n* jalaväekindral [[Nikolai Januškevitš]] 19. juuli 1914 – 18. august 1915;\n* jalaväekindral [[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]] 18. august 1915 – 1. aprill 1917;\n** kohusetäitja ratsaväekindral [[Vassili Gurko]] 10. november 1916 – 17. veebruar 1917;\n* jalaväekindral [[Vladislav Klembovski]] 11. märts 1917 – 5. aprill 1917;\n* kindralleitnant [[Anton Denikin]] 5. aprill 1917 – 31. mai 1917;\n* kindralleitnant [[Aleksandr Lukomski]] 2. juuni 1917 – 30. august 1917;\n* jalaväekindral [[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]] 30. august 1917 – 9. september 1917;\n* kindralleitnant [[Nikolai Duhhonin]] 10. oktoober – 3. november 1917; 29. aprill – 1. juuni 1917\n* kindralmajor [[Mihhail Bontš-Brujevitš]] 20. november (3.12 [[ukj]]) 1917 – 21. veebruar 1918;\n* kindralmajor [[Mihhail Zagju]] 4. märts 1918 – 16. märts 1918.\n\n* [[Põhjarinne (Venemaa keisririik)|Põhjarinne]], jalaväekindral [[Nikolai Russki]] (18. august – 6. detsember 1915); ratsaväekindral [[Wenzel von Plehve]] (venepäraselt [[Pavel von Plehve]]) (6. detsember 1915 – 6. veebruar 1916); jalaväekindral [[Aleksei Kuropatkin]] (6. veebruar – 22. juuli 1916); jalaväekindral [[Nikolai Russki]] (1. august – 24. aprill 1917); ratsaväekindral [[Abram Dragomirov]] (29. aprill – 1. juuni 1917); jalaväekindral [[Vladislav Klembovski]] (1. juuni – 29. august 1917); kohusetäitja kindralmajor [[Mihhail Bontš-Brujevitš]] (29. august – 9. september 1917); jalaväekindral [[Vladimir Tšeremissov]] (9. september – 14. november 1917).\n* [[Looderinne (Venemaa keisririik)|Looderinne]], ratsaväekindral [[Jakov Žilinski]] (19. juuli – 3. september 1914); jalaväekindral [[Nikolai Russki]] (3. september 1914 – 17. märts 1915); jalaväekindral [[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]] (17. märts 1915 – 4. august 1915); ratsaväekindral [[Aleksei Brussilov]].\n* [[Läänerinne (Venemaa keisririik)|Läänerinne]], jalaväekindral [[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]] (4. august – 18. august 1915); jalaväekindral [[Aleksei Evert]] (23. august 1915 – 11. märts 1917); jalaväekindral [[Vladimir Smirnov (1849-1918)|Vladimir Smirnov]] (märtsis 1917); ratsaväekindral [[Vassili Gurko]] (31. märts – 23. mai 1917); kindralleitnant [[Anton Denikin]] (31. mai – 30. juuli 1917); kohusetäitja kindralleitnant [[Pjotr Lomnovski]] (31. juuli – 5. august 1917); jalaväekindral [[Pjotr Balujev]] (5. august – 12. november 1917).\n* [[Edelarinne (Venemaa keisririik)|Edelarinne]], suurtükiväekindral [[Nikolai Ivanov (1851-1919)|Nikolai Ivanov]] (9. juuli 1914 – 17. märts 1916); ratsaväekindral [[Aleksei Brussilov]] (17. märts 1916 – 21. mai 1917); kindralleitnant [[Aleksei Gutor]] (22. mai – 10. juuli 1917); jalaväekindral [[Lavr Kornilov]] (10. juuli – 18. juuli 1917); jalaväekindral [[Pjotr Balujev]] (24. juuli – 31. juuni 1917); kindralleitnant [[Anton Denikin]] (2. august – 29. august 1917); kindralleitnant [[Fjodor Ogorodnikov]] (29. august – 9. september 1917); kindralleitnant [[Nikolai Volodtšenko]] (9. september – 24. november 1917). (Rinde staabiülem [[Vladislav Klembovski]] (detsember 1915 – oktoober 1916), [[kindralkortermeister]] [[Nikolai Duhhonin]]).\n* [[Rumeenia rinne (Venemaa keisririik)|Rumeenia rinne]], rinde juhataja oli nominaalselt [[Rumeenia kuningas]] [[Ferdinand (Rumeenia)|Ferdinand I]], ülemjuhataja abid: ratsaväekindral [[Vladimir Sahharov]] (12. detsember 1916 – 1. aprill 1917); jalaväekindral [[Dmitri Štšerbatšev]] (11. aprill 1917 – 25. märts 1918).\n* [[Kaukaasia rinne (Esimene maailmasõda)|Kaukaasia rinne]], [[suurvürst]] [[Nikolai Nikolajevitš]] (september 1915 –), jalaväekindral [[Nikolai Judenitš]] (3. aprill – 31. mai 1917); jalaväekindral [[Mihhail Prževalski]] (31. mai – 28. detsember 1917).\n** Kaukaasia rinde staabiülem [[Nikolai Judenitš]] (1907 – veebruar 1917)\n* [[Põhja-Kaukaasia armee]]\n* 1. armee, ratsaväekindral [[Paul von Rennenkampf]] (19. juuli 1914 – 18. november 1914); ratsaväekindral Aleksandr Litvinov (5. detsember 1914 – 2. aprill 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. aprill 1917 – 24. aprill 1917); kindralleitnant Mihhail Sokovnin (22. aprill 1917 – 30. juuli 1917); kindralleitnant Gleb Vannovski (31. juuli 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Vladimir von Notbek (9. september 1917 – november 1917)\n* 2. armee, ratsaväekindral [[Aleksandr Samsonov]] (19. juuli 1914 – 17. august 1914); ratsaväekindral Sergei Šeideman (23. august 1914 – 5. detsember 1914); jalaväekindral Vladimir Smirnov (5. detsember 1914 – 8. aprill 1917); kindralleitnant Antonii Veselovski (8. aprill 1917 – 12. juuli 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (12. juuli 1917 – 7. august 1917); P. Telešnikov (7. august 1917 – 22. august 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (22. august 1917 – 20. november 1917)\n* 3. armee, jalaväekindral Nikolai Russki, (19. juuli 1914 – 3. september 1914); jalaväekindral [[Radko Dimitriev]] (3. september 1914 – 20. mai 1915); jalaväekindral Leonid Leš (3. juuni 1915 – 3. august 1917); kindralleitnant Mihhail Kvetsinski (3. august 1917 – 11. august 1917); kindralleitnant Januari Tsihhovitš (11. august 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. september 1917 – 9. oktoober 1917); kindralleitnant [[Dmitri Parski]] (oktoober–november 1917)\n* 4. armee\n* 5. armee, [[Vladislav Klembovski]], [[Aleksei Kuropatkin]], [[Wenzel von Plehve]]\n* 6. armee\n* 7. armee\n* 8. armee\n* 9. armee\n* 10. armee\n* 11. armee, [[Vladislav Klembovski]] (oktoober 1916)\n* 12. armee, [[Wenzel von Plehve]]\n\n==== Briti impeerium ====\n* [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] Kindralstaabi ülem (alates jaanuarist 1915 [[Briti impeerium|Impeeriumi]] Kindralstaabi ülem) Sir [[Archibald Murray]] (august–detsember 1915); Sir [[William Robertson]] (jaanuar 1915 –1918), Sir [[Henry Wilson]] (1918)\n* Briti ekspeditsioonivägede (British Expeditionary Force (BEF)) ülemjuhataja Sir [[John French]] (1911 – detsember 1915); Sir [[Douglas Haig]] (detsember 1915 –)\n** Ekspeditsioonivägede staabiülem Sir [[Archibald Murray]] (august 1914 – jaanuar 1915); [[William Robertson]] (1914 – jaanuar 1915 Quartermaster-General); Sir [[Launcelot Kiggell]]\n** [[India ekspeditsiooniväed]] Ida-Aafrikas, ülem [[Arthur Aitken]]\n** [[Kanada ekspeditsiooniväed]] Prantsusmaal, ülem Sir [[Edwin Alderson]]\n** Briti ekspeditsiooniväed [[Egiptus]]es ja Palestiinas, ülem Sir [[Archibald Murray]] (jaanuar 1916 – 1917), Sir [[Edmund Allenby]] (1917–)\n** Austraalia ekspeditsiooniväed, ülem Sir [[William Birdwood]]\n** Briti ekspeditsiooniväed Vahemere piirkonnas, ülem Sir [[Ian Hamilton]], Sir [[Charles Monro]]\n** Austraalia ja Uus-Meremaa väed (Australian and New Zealand Forces (ANZAC)), juht Sir [[John Monash]]\n* [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerinne]]\n* [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinne]]\n* Itaalia rinne, juhataja [[Frederick Rudolf Lambart]]\n* Gallipoli rinne\n* Palestiina rinne\n* Mesopotaamia rinne\n** 1. armee, Sir[[ Henry Horne]]\n** 2. armee\n** 3. armee, Sir [[Edmund Allenby]] (1914–1917)\n** 4. armee, [[kindralleitnant]] Sir [[Henry Rawlinson]]\n** 5. armee, [[Hubert Gough]], Sir [[Brudenell White]] (mai 1918 –)\n** [[Kanada Korpus]], Sir [[Edwin Alderson]] (september 1915 – 1916)\n===== Suurbritannia sõjamerelaevastik =====\nSuurbritannia Sõjamereministeerium ehk [[Admiraliteet]], mille juhi ja samas ka staabiülema ametinimetus oli inglispäraselt [[First Sea Lord]] ([[:en:First Sea Lord|en]]). [[Louis Mountbatten, esimene Milford Haveni markii|Louis Alexander Mountbatten, Battenbergi prints]] 1912–1914; [[Jackie Fisher, esimene parun Fisher|Lord Fisher]] 1914–1915; [[Henry Bradwardine Jackson|Sir Henry Jackson]] 1915–1916; [[John Jellicoe, esimene Earl Jellicoe|Sir John Jellicoe]] 1916–1917; [[Rosslyn Erskine-Wemyss, esimene parun Wester Wemyss|Sir Rosslyn Wemyss]] 1917–1919\n* [[Suurlaevastik]] ([[:en:Grand Fleet|Grand Fleet]]), oli Suurbritannia Põhjamere sadamatesse koondatud laevastik, mis oli moodustatud Saksa sõjamerelaevastiku vastaseks võitluses [[Põhjameri|Põhjameres]] ja ka [[Atlandi ookean]]il. Juhatajad Sir [[John Jellicoe]] (1914–1916); Sir [[David Beatty]] (1916–1919).\n\n==== Prantsusmaa ====\n[[Fail:Joseph Joffre.jpg|pisi|püsti|Joseph Jacques Césaire Joffre]]\n\n* [[Prantsusmaa]] sõjavägede ülemjuhataja [[Joseph Joffre]], [[Robert Nivelle]], [[Philippe Petain|Philippe Pétain]]\n** Staabiülem [[Henri Berthelot]], [[Francois Anthoine|François Anthoine]] (november 1917 –), [[Ferdinand Foch]] (− aprill 1918); [[Maxime Weygand]] (aprill – november 1918)\n** 1. armee, [[Francois Anthoine|François Anthoine]]\n** 2. armee\n** 3. armee, [[Georges Humbert]]\n** 4. armee, [[Fernand de Langle de Cary]]\n** 5. armee, [[Charles Lanrezac]], [[Louis Franchet d'Esperey]], [[Joseph Alfred Micheler]]\n** 6. armee, [[Charles Mangin]], [[Paul Maistre]], [[Denis Auguste Duchene|Denis Auguste Duchêne]]\n** 7. armee\n** 8. armee\n** 9. armee, [[Ferdinand Foch]]\n*** Staabiülem [[Maxime Weygand]]\n** 10. armee, [[Paul Maistre]], [[Joseph Alfred Micheler]]\n* Prantsusmaa Vahemere piirkonna sõjajõudude ülemjuhataja [[Dartige du Fournet]], [[Dominique-Marie Gauchet]]\n\n==== Serbia kuningriik ====\n* [[Serbia kuningriik|Serbia kuningriigi]] sõjav��gede juhataja kuningas [[Aleksandar I Karađorđević]]\n** Kindralstaabi Staabiülem [[Radomir Putnik]] (1914–1915); [[Zivojin Misic|Živojin Mišić]] (1915–)\n\n==== Ameerika Ühendriigid ====\n* Sõjavägede juhataja [[Hugh L. Scott]], [[Tasker Bliss]]\n** Staabiülem [[Tasker Bliss]]\n* Ameerika ekspeditsioonivägede ülemjuhataja [[John Pershing]]\n** Staabiülem [[James Harbord]], [[Peyton March]], [[James Harbord]]\n\n==== Belgia ====\nKindralstaabi staabiülem [[Cyriaque Gillain]]\n* [[Liege|Liège]] strateegilise piirkonna kaitse ülem [[Gerard Leman|Gérard Leman]]\n\n==== Rumeenia kuningriik ====\n* [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] vägede ülemjuhataja [[Constantine Prezan]]\n** 1. armee\n** 2. armee\n** 3. armee, [[Alexandru Averescu]]\n** 4. armee, [[Constantin Prezan|Constantine Prezan]]\n\n== Vaata ka ==\n* [[Teise maailmasõja väejuhid]]\n\n== Välislingid ==\n* [http://www.firstworldwar.com/bio/commanders.htm First World War Commanders]\n* [http://www.generals.dk/generals.php Generals.dk]\n\n[[Kategooria:Esimese maailmasõja väejuhid| ]]\n[[Kategooria:Biograafiate loendid]]","hash":"7334fe31fd83fd9312f582b6c555b972c099e3e8b1579ce8f86fafcc5a246ba3","last_revision":"2023-09-22T19:32:40Z","first_revision":"2010-02-17T08:28:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.239334","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Siin on ülevaade esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.\n\nEsimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane: Venemaa Keisririigis, Venemaa keiser – Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevitš, kes oli esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915 sõjavägede ülemjuhataja; Austria-Ungaris, Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhataja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Těšíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli Austria-Ungari kaksikmonarhiaga riigi Sõjavägede Kindralstaabi ülem; Saksamaa Keisririik, sõjavägede ülemjuhatajaks keiser Wilhelm II, kuid sõjavägede Kindralstaabi ülemaks Preisi sõjaväelaste seast professionaalsed sõjaväelased; Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis, kus oli monarhia võim piiratud konstitutsioonilise monarhia tingimustesse, olid Impeeriumi Kindralstaabi ülemaks professionaalsed sõjaväelased;\n\nSaksa Keisririigi Kindralstaabi ülem Helmuth Johannes Ludwig von Moltke (1906–1914); Erich von Falkenhayn (1914–1916), Paul von Hindenburg (1916–1918) Idarinne: juhataja Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Baieri prints Leopold, Hermann von Eichhorn Staabiülem Erich Ludendorff, Wilhelm Groener 8. armee, Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Oskar von Hutier Staabiülem Max Hoffmann 9. armee, Baieri prints Leopold 10. armee, Hermann von Eichhorn 11. armee, Max von Gallwitz 12. armee Läänerinne: 1. armee, Alexander von Kluck 2. armee, Karl von Bülow, Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz Staabiülem Erich Ludendorff 3. armee, Max Klemens von Hausen, Karl von Einem 4. armee, Württembergi hertsog Albrecht 5. armee, Saksamaa kroonprints Wilhelm (august 1914 – september 1916); Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz 6. armee, Ferdinand von Quast 7. armee, Josias von Heeringen 9. armee, August von Mackensen (1914) 11. armee, August von Mackensen (aprill 1915–) 18. armee, Oskar von Hutier Armeegrupp Albrecht, Württembergi hertsog Albrecht Armeegrupp Linsingen, Alexander von Linsingen Armeegrupp Kroonprints, Saksamaa kroonprints Wilhelm (september 1916 – november 1918) Armeegrupp Woyrsch, Remus von Woyrsch Armeegrupp Mackensen, August von Mackensen Armeegrupp Doonau, August von Mackensen Saksa ekspeditsiooniväed Saksamaa Ida-Aafrika kolooniates, juht Paul von Lettow-Vorbeck\n\nSaksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (saksa keeles Kaiserliche Marine) juht Wilhelm II Sõjalaevastiku staabi (saksa keeles Admiralstab) ülem Admiral Hugo von Pohl (1913–1915); Gustav Bachmann (veebruar–september 1915); Henning von Holtzendorff (1915–1918); Reinhardt Scheer (august 1918 – september 1918) Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku Avamerelaevastik, (saksa keeles Hochseeflotte, inglise keeles High Seas Fleet) ülem Frederich von Ingenohl (1913 – 2. veebruar 1915); Hugo von Pohl (1915–1916); Reinhardt Scheer (jaanuar 1916 – august 1918); Franz von Hipper (1918)\n\nAustria-Ungari sõjavägede ülemjuhataja suurhertsog Friedrich, keiser Karl I Staabiülem Conrad von Hötzendorf 1. armee 2. armee 3. armee, suurhertsog Josef Ferdinand 4. armee, Moritz von Auffenberg-Komarow (1914); suurhertsog Josef Ferdinand 5. armee, Arz von Straussenberg 6. armee 7. armee, Karl von Pflanzer-Baltin Staabiülem Hans von Seeckt 8. armee 9. armee 10. armee, Alexander von Krobatin\n\nSõjaminister ja sõjaväe ülemjuhataja Enver Pasha 1. armee, Otto Liman von Sanders 2. armee, Mustafa Kemal Paša 3. armee, Khalil Paša 4. armee, Ahmed Djemal Paša 5. armee, Otto Liman von Sanders 6. armee 7. armee, Mustafa Kemal Paša 8. armee, Kress von Kressenstein\n\nSõjavägede ülemjuhataja Nikola Žekov (1916–1918) 1. armee\n\nSõjavägede ülemjuhataja Staabiülem Luigi Cadorna 1. armee 2. armee 3. armee juhataja Emmanuel Philibert Aosta, Aosta hertsog\n\nItaalia sõjalaevastiku juht Amedeo di Savoia-Aosta, Abruzzi hertsog (1914–1917); Paolo Thaon di Revel (1917– Staabiülem Paolo Thaon di Revel Itaalia sõjaväejuhid pärast Itaalia liitumist Antandi riikidega 10. armee, Frederick Rudolf Lambart, Briti välimarssal\n\nLiitlasvägede ülemjuhataja (Allied Supreme Commander) Philippe Petain, Ferdinand Foch (aprill–november 1918)\n\nVenemaa Keisririigi Sõjavägede Kõrgeim ülemjuhataja suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 29. juuli 1914 – 23. august 1915; keiser Nikolai II 23. august 1915 – 2. märts 1917; suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 2. märts – 11. märts 1917; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 1. aprill 1917 – 21. mai 1917; ratsaväekindral Aleksei Brussilov 22. mai – 19. juuli 1917; jalaväekindral Lavr Kornilov 19. juuli – 27. august 1917; Aleksandr Kerenski 30. august – 3. november 1917; kindralleitnant Nikolai Duhhonin 3. november – 9. november 1917; praporštšik Nikolai Krõlenko 9. november 1917 – 5. märts 1918. Sõjavägede Kõrgeima ülemjuhataja Ülemjuhatuse STAVKA staabiülem: jalaväekindral Nikolai Januškevitš 19. juuli 1914 – 18. august 1915; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 18. august 1915 – 1. aprill 1917; kohusetäitja ratsaväekindral Vassili Gurko 10. november 1916 – 17. veebruar 1917; jalaväekindral Vladislav Klembovski 11. märts 1917 – 5. aprill 1917; kindralleitnant Anton Denikin 5. aprill 1917 – 31. mai 1917; kindralleitnant Aleksandr Lukomski 2. juuni 1917 – 30. august 1917; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 30. august 1917 – 9. september 1917; kindralleitnant Nikolai Duhhonin 10. oktoober – 3. november 1917; 29. aprill – 1. juuni 1917 kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš 20. november (3.12 ukj) 1917 – 21. veebruar 1918; kindralmajor Mihhail Zagju 4. märts 1918 – 16. märts 1918.\n\nPõhjarinne, jalaväekindral Nikolai Russki (18. august – 6. detsember 1915); ratsaväekindral Wenzel von Plehve (venepäraselt Pavel von Plehve) (6. detsember 1915 – 6. veebruar 1916); jalaväekindral Aleksei Kuropatkin (6. veebruar – 22. juuli 1916); jalaväekindral Nikolai Russki (1. august – 24. aprill 1917); ratsaväekindral Abram Dragomirov (29. aprill – 1. juuni 1917); jalaväekindral Vladislav Klembovski (1. juuni – 29. august 1917); kohusetäitja kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš (29. august – 9. september 1917); jalaväekindral Vladimir Tšeremissov (9. september – 14. november 1917). Looderinne, ratsaväekindral Jakov Žilinski (19. juuli – 3. september 1914); jalaväekindral Nikolai Russki (3. september 1914 – 17. märts 1915); jalaväekindral Mihhail Aleksejev (17. märts 1915 – 4. august 1915); ratsaväekindral Aleksei Brussilov. Läänerinne, jalaväekindral Mihhail Aleksejev (4. august – 18. august 1915); jalaväekindral Aleksei Evert (23. august 1915 – 11. märts 1917); jalaväekindral Vladimir Smirnov (märtsis 1917); ratsaväekindral Vassili Gurko (31. märts – 23. mai 1917); kindralleitnant Anton Denikin (31. mai – 30. juuli 1917); kohusetäitja kindralleitnant Pjotr Lomnovski (31. juuli – 5. august 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (5. august – 12. november 1917). Edelarinne, suurtükiväekindral Nikolai Ivanov (9. juuli 1914 – 17. märts 1916); ratsaväekindral Aleksei Brussilov (17. märts 1916 – 21. mai 1917); kindralleitnant Aleksei Gutor (22. mai – 10. juuli 1917); jalaväekindral Lavr Kornilov (10. juuli – 18. juuli 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (24. juuli – 31. juuni 1917); kindralleitnant Anton Denikin (2. august – 29. august 1917); kindralleitnant Fjodor Ogorodnikov (29. august – 9. september 1917); kindralleitnant Nikolai Volodtšenko (9. september – 24. november 1917). (Rinde staabiülem Vladislav Klembovski (detsember 1915 – oktoober 1916), kindralkortermeister Nikolai Duhhonin). Rumeenia rinne, rinde juhataja oli nominaalselt Rumeenia kuningas Ferdinand I, ülemjuhataja abid: ratsaväekindral Vladimir Sahharov (12. detsember 1916 – 1. aprill 1917); jalaväekindral Dmitri Štšerbatšev (11. aprill 1917 – 25. märts 1918). Kaukaasia rinne, suurvürst Nikolai Nikolajevitš (september 1915 –), jalaväekindral Nikolai Judenitš (3. aprill – 31. mai 1917); jalaväekindral Mihhail Prževalski (31. mai – 28. detsember 1917). Kaukaasia rinde staabiülem Nikolai Judenitš (1907 – veebruar 1917) Põhja-Kaukaasia armee 1. armee, ratsaväekindral Paul von Rennenkampf (19. juuli 1914 – 18. november 1914); ratsaväekindral Aleksandr Litvinov (5. detsember 1914 – 2. aprill 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. aprill 1917 – 24. aprill 1917); kindralleitnant Mihhail Sokovnin (22. aprill 1917 – 30. juuli 1917); kindralleitnant Gleb Vannovski (31. juuli 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Vladimir von Notbek (9. september 1917 – november 1917) 2. armee, ratsaväekindral Aleksandr Samsonov (19. juuli 1914 – 17. august 1914); ratsaväekindral Sergei Šeideman (23. august 1914 – 5. detsember 1914); jalaväekindral Vladimir Smirnov (5. detsember 1914 – 8. aprill 1917); kindralleitnant Antonii Veselovski (8. aprill 1917 – 12. juuli 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (12. juuli 1917 – 7. august 1917); P. Telešnikov (7. august 1917 – 22. august 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (22. august 1917 – 20. november 1917) 3. armee, jalaväekindral Nikolai Russki, (19. juuli 1914 – 3. september 1914); jalaväekindral Radko Dimitriev (3. september 1914 – 20. mai 1915); jalaväekindral Leonid Leš (3. juuni 1915 – 3. august 1917); kindralleitnant Mihhail Kvetsinski (3. august 1917 – 11. august 1917); kindralleitnant Januari Tsihhovitš (11. august 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. september 1917 – 9. oktoober 1917); kindralleitnant Dmitri Parski (oktoober–november 1917) 4. armee 5. armee, Vladislav Klembovski, Aleksei Kuropatkin, Wenzel von Plehve 6. armee 7. armee 8. armee 9. armee 10. armee 11. armee, Vladislav Klembovski (oktoober 1916) 12. armee, Wenzel von Plehve\n\nSuurbritannia Kindralstaabi ülem (alates jaanuarist 1915 Impeeriumi Kindralstaabi ülem) Sir Archibald Murray (august–detsember 1915); Sir William Robertson (jaanuar 1915 –1918), Sir Henry Wilson (1918) Briti ekspeditsioonivägede (British Expeditionary Force (BEF)) ülemjuhataja Sir John French (1911 – detsember 1915); Sir Douglas Haig (detsember 1915 –) Ekspeditsioonivägede staabiülem Sir Archibald Murray (august 1914 – jaanuar 1915); William Robertson (1914 – jaanuar 1915 Quartermaster-General); Sir Launcelot Kiggell India ekspeditsiooniväed Ida-Aafrikas, ülem Arthur Aitken Kanada ekspeditsiooniväed Prantsusmaal, ülem Sir Edwin Alderson Briti ekspeditsiooniväed Egiptuses ja Palestiinas, ülem Sir Archibald Murray (jaanuar 1916 – 1917), Sir Edmund Allenby (1917–) Austraalia ekspeditsiooniväed, ülem Sir William Birdwood Briti ekspeditsiooniväed Vahemere piirkonnas, ülem Sir Ian Hamilton, Sir Charles Monro Austraalia ja Uus-Meremaa väed (Australian and New Zealand Forces (ANZAC)), juht Sir John Monash Läänerinne Idarinne Itaalia rinne, juhataja Frederick Rudolf Lambart Gallipoli rinne Palestiina rinne Mesopotaamia rinne 1. armee, Sir Henry Horne 2. armee 3. armee, Sir Edmund Allenby (1914–1917) 4. armee, kindralleitnant Sir Henry Rawlinson 5. armee, Hubert Gough, Sir Brudenell White (mai 1918 –) Kanada Korpus, Sir Edwin Alderson (september 1915 – 1916)\n\nSuurbritannia Sõjamereministeerium ehk Admiraliteet, mille juhi ja samas ka staabiülema ametinimetus oli inglispäraselt First Sea Lord (en). Louis Alexander Mountbatten, Battenbergi prints 1912–1914; Lord Fisher 1914–1915; Sir Henry Jackson 1915–1916; Sir John Jellicoe 1916–1917; Sir Rosslyn Wemyss 1917–1919 Suurlaevastik (Grand Fleet), oli Suurbritannia Põhjamere sadamatesse koondatud laevastik, mis oli moodustatud Saksa sõjamerelaevastiku vastaseks võitluses Põhjameres ja ka Atlandi ookeanil. Juhatajad Sir John Jellicoe (1914–1916); Sir David Beatty (1916–1919).\n\nPrantsusmaa sõjavägede ülemjuhataja Joseph Joffre, Robert Nivelle, Philippe Pétain Staabiülem Henri Berthelot, François Anthoine (november 1917 –), Ferdinand Foch (− aprill 1918); Maxime Weygand (aprill – november 1918) 1. armee, François Anthoine 2. armee 3. armee, Georges Humbert 4. armee, Fernand de Langle de Cary 5. armee, Charles Lanrezac, Louis Franchet d'Esperey, Joseph Alfred Micheler 6. armee, Charles Mangin, Paul Maistre, Denis Auguste Duchêne 7. armee 8. armee 9. armee, Ferdinand Foch Staabiülem Maxime Weygand 10. armee, Paul Maistre, Joseph Alfred Micheler Prantsusmaa Vahemere piirkonna sõjajõudude ülemjuhataja Dartige du Fournet, Dominique-Marie Gauchet\n\nSerbia kuningriigi sõjavägede juhataja kuningas Aleksandar I Karađorđević Kindralstaabi Staabiülem Radomir Putnik (1914–1915); Živojin Mišić (1915–)\n\nSõjavägede juhataja Hugh L. Scott, Tasker Bliss Staabiülem Tasker Bliss Ameerika ekspeditsioonivägede ülemjuhataja John Pershing Staabiülem James Harbord, Peyton March, James Harbord\n\nKindralstaabi staabiülem Cyriaque Gillain Liège strateegilise piirkonna kaitse ülem Gérard Leman\n\nRumeenia kuningriigi vägede ülemjuhataja Constantine Prezan 1. armee 2. armee 3. armee, Alexandru Averescu 4. armee, Constantine Prezan\n\nTeise maailmasõja väejuhid\n\nFirst World War Commanders Generals.dk\n\nKategooria:Esimese maailmasõja väejuhid Kategooria:Biograafiate loendid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siin on ülevaade esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.","translated_text":"This is an overview of the leaders of the countries involved in the First World War and the main military formations from 1914 to 1918.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane: Venemaa Keisririigis, Venemaa keiser – Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevitš, kes oli esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915 sõjavägede ülemjuhataja; Austria-Ungaris, Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhataja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Těšíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli Austria-Ungari kaksikmonarhiaga riigi Sõjavägede Kindralstaabi ülem; Saksamaa Keisririik, sõjavägede ülemjuhatajaks keiser Wilhelm II, kuid sõjavägede Kindralstaabi ülemaks Preisi sõjaväelaste seast professionaalsed sõjaväelased;","translated_text":"The formal head of the armed forces of the monarchical states participating in World War I was usually the monarch or his close relative: in the Russian Empire, Emperor Nicholas II of Russia and Grand Duke Nikolai Nikolayevich, who was the commander-in-chief of the armed forces from the beginning of World War I in August 1914 until 5 September 1915; in Austria-Hungary, the commander-in-chief of the Austrian Emperor Franz Joseph I and the Grand Duke and Prince of the Austrian Empire; in the Kingdom of Hungary and Bohemia, the Prince of Hungary and Bohemia, the Duke of Těšín (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm), who was the commander-in-chief of the armed forces in Austria-Hungary from the beginning of World War I until 5 September 1915; in the Kingdom of Germany, the commander-in-chief of the armed forces, but the chief of the professional military forces of the Kingdom of Austria-Hungary;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis, kus oli monarhia võim piiratud konstitutsioonilise monarhia tingimustesse, olid Impeeriumi Kindralstaabi ülemaks professionaalsed sõjaväelased;","translated_text":"In the United Kingdom of Great Britain and Ireland, where the power of the monarchy was limited to the terms of the constitutional monarchy, the Chief of the Imperial General Staff was a professional military officer;","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Sõdivate riikide sõjaline juhtkond","translated_text":"Military Command of the Warring States","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Keskriigid","translated_text":"Central Greeks","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Saksa Keisririik","translated_text":"The German Empire","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa Keisririigi Kindralstaabi ülem Helmuth Johannes Ludwig von Moltke (1906–1914);","translated_text":"He is also the head of the General Staff of the German Empire, Helmuth Johannes Ludwig von Moltke (1906 ⁇ 1914).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erich von Falkenhayn (1914–1916), Paul von Hindenburg (1916–1918)","translated_text":"He is also the founder of the International Monetary Fund (IMF) and of the International Monetary Fund.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Idarinne: juhataja Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Baieri prints Leopold, Hermann von Eichhorn Staabiülem Erich Ludendorff, Wilhelm Groener 8. armee, Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Oskar von Hutier Staabiülem Max Hoffmann 9. armee, Baieri prints Leopold 10. armee, Hermann von Eichhorn 11. armee, Max von Gallwitz 12. armee Läänerinne: 1. armee, Alexander von Kluck 2. armee, Karl von Bülow, Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz Staabiülem Erich Ludendorff 3. armee, Max Klemens von Hausen, Karl von Einem 4. armee, Württembergi hertsog Albrecht 5. armee, Saksamaa kroonprints Wilhelm (august 1914 – september 1916);","translated_text":"East: commander Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Prince Leopold of Bavaria, Hermann von Eichhorn Staff Member Erich Ludendorff, Wilhelm Groener 8th Army, Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Oskar von Hutier Staff Member Max Hoffmann 9th Army, Prince Leopold of Bavaria 10th Army, Hermann von Eichhorn 11th Army, Max von Gallwitz 12th Army West: 1st Army, Alexander von Gallwitz 2nd Army, Karl von Bülow, Max von Gallwitz, Georg von der Mar Staff Member Erich Ludendor 3rd Army, Max Klemens von Hausen, von von Einbrecht 4th Army, Duke of Württemberg Wilhelm Albrecht 5th Army, German Crown Prince (born 6 August 1916);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz 6. armee, Ferdinand von Quast 7. armee, Josias von Heeringen 9. armee, August von Mackensen (1914) 11. armee, August von Mackensen (aprill 1915–) 18. armee, Oskar von Hutier Armeegrupp Albrecht, Württembergi hertsog Albrecht Armeegrupp Linsingen, Alexander von Linsingen Armeegrupp Kroonprints, Saksamaa kroonprints Wilhelm (september 1916 – november 1918) Armeegrupp Woyrsch, Remus von Woyrsch Armeegrupp Mackensen, August von Mackensen Armeegrupp Doonau, August von Mackensen Saksa ekspeditsiooniväed Saksamaa Ida-Aafrika kolooniates, juht Paul von Lettow-Vorbeck","translated_text":"Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz 6th Army, Ferdinand von Quast 7th Army, Josias von Heeringen 9th Army, August von Mackensen (1914) 11th Army, August von Mackensen (April 1915 ⁇ ) 18th Army, Oskar von Hutier Army Group Albrecht, Duke of Württemberg Albrecht Army Group Linsingen, Alexander von Linsingen Army Group Crown Prince, German Crown Prince Wilhelm (September 1916 ⁇ November 1918) Army Group Woyrsch, German Remus von Woyrsch Army Group Mackensen, August von Mackensen Army Group Doonau, August von Mackensen and the leader of the expeditionary forces in the East African colonies of Germany and Latvia, Paul von Wortowbeck","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saksamaa merevägi","translated_text":"German Navy","level":5,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (saksa keeles Kaiserliche Marine) juht Wilhelm II Sõjalaevastiku staabi (saksa keeles Admiralstab) ülem Admiral Hugo von Pohl (1913–1915); Gustav Bachmann (veebruar–september 1915);","translated_text":"Chief of Staff of the German Imperial Navy (German: Kaiserliche Marine) Chief of Staff of the German Imperial Navy (German: Admiralstab) Admiral Hugo von Pohl (1913 ⁇ 1915); Gustav Bachmann (February ⁇ September 1915)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Henning von Holtzendorff (1915–1918);","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Reinhardt Scheer (august 1918 – september 1918)","translated_text":"Reinhardt Scheer (August 1918 to September 1918)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku Avamerelaevastik, (saksa keeles Hochseeflotte, inglise keeles High Seas Fleet) ülem Frederich von Ingenohl (1913 – 2. veebruar 1915);","translated_text":"Commander Frederich von Ingenohl (1913 ⁇ 2 February 1915) of the High Seas Fleet of the German Imperial Navy;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hugo von Pohl (1915–1916);","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Reinhardt Scheer (jaanuar 1916 – august 1918);","translated_text":"Reinhardt Scheer (January 1916 to August 1918);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Franz von Hipper (1918)","translated_text":"He is also the author of the book \"From the Heart to the Heart\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Austria-Ungari","translated_text":"Austria-Hungary","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Austria","translated_text":"Austria","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Ungari sõjavägede ülemjuhataja suurhertsog Friedrich, keiser Karl I Staabiülem Conrad von Hötzendorf 1. armee 2. armee 3. armee, suurhertsog Josef Ferdinand 4. armee, Moritz von Auffenberg-Komarow (1914); suurhertsog Josef Ferdinand 5. armee, Arz von Straussenberg 6. armee 7. armee, Karl von Pflanzer-Baltin Staabiülem Hans von Seeckt 8. armee 9. armee 10. armee, Alexander von Krobatin","translated_text":"-Hungarian army commander-in-chief Grand Duke Friedrich, Chief of Staff of Emperor Karl I Conrad von Hötzendorf 1st Army 2nd Army 3rd Army, Grand Duke Josef Ferdinand 4th Army, Moritz von Auffenberg-Komarow (1914); Grand Duke Josef Ferdinand 5th Army, Arz von Straussenberg 6th Army 7th Army, Karl von Pflanzer-Baltin Chief of Staff of the 8th Army 9th Army 10th Army, Alexander von Krobatin","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Osmanite riik","translated_text":"The Ottoman Empire","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõjaminister ja sõjaväe ülemjuhataja Enver Pasha 1. armee, Otto Liman von Sanders 2. armee, Mustafa Kemal Paša 3. armee, Khalil Paša 4. armee, Ahmed Djemal Paša 5. armee, Otto Liman von Sanders 6. armee 7. armee, Mustafa Kemal Paša 8. armee, Kress von Kressenstein","translated_text":"Minister of War and Commander-in-Chief of the Armed Forces Enver Pasha 1st Army, Otto Liman von Sanders 2nd Army, Mustafa Kemal Pasha 3rd Army, Khalil Pasha 4th Army, Ahmed Djemal Pasha 5th Army, Otto Liman von Sanders 6th Army 7th Army, Mustafa Kemal Pasha 8th Army, Kress von Kressenstein","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Bulgaaria kuningriik","translated_text":"Kingdom of Bulgaria","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõjavägede ülemjuhataja Nikola Žekov (1916–1918) 1. armee","translated_text":"Commander in Chief of the Armed Forces Nikola Žekov (1916 ⁇ 1918) 1st Army","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Itaalia kuningriik","translated_text":"Kingdom of Italy","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõjavägede ülemjuhataja Staabiülem Luigi Cadorna 1. armee 2. armee 3. armee juhataja Emmanuel Philibert Aosta, Aosta hertsog","translated_text":"Commander in Chief of the Armed Forces General of Staff Luigi Cadorna 1st Army 2nd Army 3rd Army commander Emmanuel Philibert Aosta, Duke of Aosta","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Itaalia sõjalaevastik","translated_text":"Italian warship","level":5,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Itaalia sõjalaevastiku juht Amedeo di Savoia-Aosta, Abruzzi hertsog (1914–1917); Paolo Thaon di Revel (1917– Staabiülem Paolo Thaon di Revel Itaalia sõjaväejuhid pärast Itaalia liitumist Antandi riikidega 10. armee, Frederick Rudolf Lambart, Briti välimarssal","translated_text":"Commander of the Italian naval fleet Amedeo di Savoia-Aosta, Duke of Abruzzi (1914 ⁇ 1917); Paolo Thaon di Revel (1917 ⁇ Chief of Staff Paolo Thaon di Revel Italian commanders of the 10th Army after Italy joined the Allies, Frederick Rudolf Lambart, British Foreign Marshal","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Antant","translated_text":"Antant","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liitlasvägede ülemjuhataja (Allied Supreme Commander) Philippe Petain, Ferdinand Foch (aprill–november 1918)","translated_text":"Allied Supreme Commander Philippe Petain, Ferdinand Foch (April and November 1918)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Venemaa Keisririik","translated_text":"The Russian Empire","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Venemaa Keisririigi Sõjavägede Kõrgeim ülemjuhataja suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 29. juuli 1914 – 23. august 1915; keiser Nikolai II 23. august 1915 – 2. märts 1917; suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 2. märts – 11. märts 1917; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 1. aprill 1917 – 21. mai 1917; ratsaväekindral Aleksei Brussilov 22. mai – 19. juuli 1917; jalaväekindral Lavr Kornilov 19. juuli – 27. august 1917; Aleksandr Kerenski 30. august – 3. november 1917; kindralleitnant Nikolai Duhhonin 3. november – 9. november 1917; praporštšik Nikolai Krõlenko 9. november 1917 – 5. märts 1918.","translated_text":"The Supreme Commander-in-Chief of the Imperial Armed Forces of Russia, Grand Duke Nikolai Nikolayevich 29 July 1914 ⁇ 23 August 1915; Emperor Nikolai II 23 August 1915 ⁇ 2 March 1917; Grand Duke Nikolai Nikolayevich 2 March 1917 ⁇ 11 March 1917; General of the Infantry Mikhail Alekseyev 1 April 1917 ⁇ 21 May 1917; General of the Infantry Aleksei Krilov 22 May 1917 ⁇ 19 July 1917; General of the Infantry Lavr Kornilov 19 July 1917 ⁇ 27 August 1917; Alexandersky 30 August 1917 ⁇ 3 November 1917; General of the Infantry Nikolayevich 3 November 1917 ⁇ 9 November 1917; General of the Infantry Nikolai Krilov 9 November 1917 ⁇ 5 March 1918.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõjavägede Kõrgeima ülemjuhataja Ülemjuhatuse STAVKA staabiülem: jalaväekindral Nikolai Januškevitš 19. juuli 1914 – 18. august 1915; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 18. august 1915 – 1. aprill 1917; kohusetäitja ratsaväekindral Vassili Gurko 10. november 1916 – 17. veebruar 1917; jalaväekindral Vladislav Klembovski 11. märts 1917 – 5. aprill 1917; kindralleitnant Anton Denikin 5. aprill 1917 – 31. mai 1917; kindralleitnant Aleksandr Lukomski 2. juuni 1917 – 30. august 1917; jalaväekindral Mihhail Aleksejev 30. august 1917 – 9. september 1917; kindralleitnant Nikolai Duhhonin 10. oktoober – 3. november 1917; 29. aprill – 1. juuni 1917 kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš 20. november (3.12 ukj) 1917 – 21. veebruar 1918; kindralmajor Mihhail Zagju 4. märts 1918 – 16. märts 1918.","translated_text":"General Staff of the Supreme Commander-in-Chief of the Armed Forces Staff of the Supreme Command: Infantry General Nikolai Januškevich 19 July 1914 ⁇ 18 August 1915; Infantry General Mikhail Alekseyev 18 August 1915 ⁇ 1 April 1917; Infantry General Vasily Gurko 10 November 1916 ⁇ 17 February 1917; Infantry General Vladislav Klembovski 11 March 1917 ⁇ 5 April 1917; Lieutenant General Anton Denikin 5 April 1917 ⁇ 31 May 1917; Lieutenant General Aleksandromski 2 June 1917 ⁇ 30 August 1917; Infantry General Mikhail Alekseyev 30 August 1917 ⁇ 9 September 1917; Lieutenant General Nikolai Zaghonin 10 October 1918 ⁇ 29 November 1917 ⁇ 1 July 1917 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 November 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 November 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 January 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 March 1918 ⁇ 3 January 1918 ⁇ 3 January 1918 ⁇ 3 January 1918 ⁇ 3 January 1918 ⁇ 3 January 1918 ⁇ 3 January 1918 ","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhjarinne, jalaväekindral Nikolai Russki (18. august – 6. detsember 1915); ratsaväekindral Wenzel von Plehve (venepäraselt Pavel von Plehve) (6. detsember 1915 – 6. veebruar 1916); jalaväekindral Aleksei Kuropatkin (6. veebruar – 22. juuli 1916); jalaväekindral Nikolai Russki (1. august – 24. aprill 1917); ratsaväekindral Abram Dragomirov (29. aprill – 1. juuni 1917); jalaväekindral Vladislav Klembovski (1. juuni – 29. august 1917); kohusetäitja kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš (29. august – 9. september 1917); jalaväekindral Vladimir Tšeremissov (9. september – 14. november 1917).","translated_text":"General of the Infantry Nikolai Russk (18 August ⁇ 6 December 1915); General of the Infantry Wenzel von Plehve (6 December 1915 ⁇ 6 February 1916); General of the Infantry Aleksei Kuropatkin (6 February ⁇ 22 July 1916); General of the Infantry Nikolai Russk (1 August ⁇ 24 April 1917); General of the Infantry Abram Dragomirov (29 April ⁇ 1 June 1917); General of the Infantry Vladislav Kolovlembsky (1 June ⁇ 29 August 1917); Major General of the Infantry Mihhail Bontš-Brujevich (29 August ⁇ 9 September 1917); General of the Infantry Vladimir Bontšov (14 September ⁇ 14 November 1917).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Looderinne, ratsaväekindral Jakov Žilinski (19. juuli – 3. september 1914); jalaväekindral Nikolai Russki (3. september 1914 – 17. märts 1915); jalaväekindral Mihhail Aleksejev (17. märts 1915 – 4. august 1915); ratsaväekindral Aleksei Brussilov.","translated_text":"Looderinne, General of the cavalry Jakov Žilinski (19 July ⁇ 3 September 1914); General of the infantry Nikolai Ruski (3 September 1914 ⁇ 17 March 1915); General of the infantry Mikhail Alekseyev (17 March 1915 ⁇ 4 August 1915); General of the cavalry Aleksei Brusilov.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Läänerinne, jalaväekindral Mihhail Aleksejev (4. august – 18. august 1915); jalaväekindral Aleksei Evert (23. august 1915 – 11. märts 1917); jalaväekindral Vladimir Smirnov (märtsis 1917); ratsaväekindral Vassili Gurko (31. märts – 23. mai 1917); kindralleitnant Anton Denikin (31. mai – 30. juuli 1917); kohusetäitja kindralleitnant Pjotr Lomnovski (31. juuli – 5. august 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (5. august – 12. november 1917).","translated_text":"He was also a member of the Russian Army during World War II. He was the commander-in-chief of the Russian Armed Forces during World War II. He was the commander-in-chief of the Russian Armed Forces during World War II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Edelarinne, suurtükiväekindral Nikolai Ivanov (9. juuli 1914 – 17. märts 1916); ratsaväekindral Aleksei Brussilov (17. märts 1916 – 21. mai 1917); kindralleitnant Aleksei Gutor (22. mai – 10. juuli 1917); jalaväekindral Lavr Kornilov (10. juuli – 18. juuli 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (24. juuli – 31. juuni 1917); kindralleitnant Anton Denikin (2. august – 29. august 1917); kindralleitnant Fjodor Ogorodnikov (29. august – 9. september 1917); kindralleitnant Nikolai Volodtšenko (9. september – 24. november 1917).","translated_text":"Edelarinne, General of the Artillery Nikolai Ivanov (9 July 1914 ⁇ 17 March 1916); General of the Cavalry Aleksei Brusilov (17 March 1916 ⁇ 21 May 1917); Lieutenant General Aleksei Gutor (22 May ⁇ 10 July 1917); General of the Infantry Lavr Kornilov (10 July ⁇ 18 July 1917); General of the Infantry Pjotr Balujev (24 July ⁇ 31 June 1917); Lieutenant General Anton Denikin (2 August ⁇ 29 August 1917); Lieutenant General Fjodor Ogodnikov (29 August ⁇ 9 September 1917); Lieutenant General Nikolai Volodchenko (9 September ⁇ 24 November 1917).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(Rinde staabiülem Vladislav Klembovski (detsember 1915 – oktoober 1916), kindralkortermeister Nikolai Duhhonin).","translated_text":"(Rinde Chief of Staff Vladislav Klembovski (December 1915 - October 1916), General Counsel Nikolai Duhhonin).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rumeenia rinne, rinde juhataja oli nominaalselt Rumeenia kuningas Ferdinand I, ülemjuhataja abid: ratsaväekindral Vladimir Sahharov (12. detsember 1916 – 1. aprill 1917); jalaväekindral Dmitri Štšerbatšev (11. aprill 1917 – 25. märts 1918).","translated_text":"The head of the Romanian ranks was nominally King Ferdinand I of Romania, aide-de-camp to the commander-in-chief: General of the cavalry Vladimir Sahharov (12 December 1916 ⁇ 1 April 1917); General of the infantry Dmitri Štšerbatšev (11 April 1917 ⁇ 25 March 1918).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaukaasia rinne, suurvürst Nikolai Nikolajevitš (september 1915 –), jalaväekindral Nikolai Judenitš (3. aprill – 31. mai 1917); jalaväekindral Mihhail Prževalski (31. mai – 28. detsember 1917).","translated_text":"The Grand Duke of the Caucasus Nikolai Nikolayevich (September 1915 ⁇ ), General of the Infantry Nikolai Judenitch (April 3 ⁇ May 31, 1917); General of the Infantry Mikhail Prževalski (May 31 ⁇ December 28, 1917).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaukaasia rinde staabiülem Nikolai Judenitš (1907 – veebruar 1917) Põhja-Kaukaasia armee 1. armee, ratsaväekindral Paul von Rennenkampf (19. juuli 1914 – 18. november 1914); ratsaväekindral Aleksandr Litvinov (5. detsember 1914 – 2. aprill 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. aprill 1917 – 24. aprill 1917); kindralleitnant Mihhail Sokovnin (22. aprill 1917 – 30. juuli 1917); kindralleitnant Gleb Vannovski (31. juuli 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Vladimir von Notbek (9. september 1917 – november 1917) 2. armee, ratsaväekindral Aleksandr Samsonov (19. juuli 1914 – 17. august 1914); ratsaväekindral Sergei Šeideman (23. august 1914 – 5. detsember 1914); jalaväekindral Vladimir Smirnov (5. detsember 1914 – 8. aprill 1917); kindralleitnant Antonii Veselovski (8. aprill 1917 – 12. juuli 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (12. juuli 1917 – 7. august 1917); P. Telešnikov (7. august 1917 – 22. august 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (22. august 1917 – 20. november 1917) 3. armee, jalaväekindral Nikolai Russki, (19. juuli 1914 – 3. september 1914); jalaväekindral Radko Dimitriev (3. september 1914 – 20. mai 1915); jalaväekindral Leonid Leš (3. juuni 1915 – 3. august 1917); kindralleitnant Mihhail Kvetsinski (3. august 1917 – 11. august 1917); kindralleitnant Januari Tsihhovitš (11. august 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. september 1917 – 9. oktoober 1917); kindralleitnant Dmitri Parski (oktoober–november 1917) 4. armee 5. armee, Vladislav Klembovski, Aleksei Kuropatkin, Wenzel von Plehve 6. armee 7. armee 8. armee 9. armee 10. armee 11. armee, Vladislav Klembovski (oktoober 1916) 12. armee, Wenzel von Plehve","translated_text":"General of the Caucasian Coast Staff Nikolai Judenitsch (1907 - 24 April 1917); General of the Army of the North Caucasus Sohailovnin (22 April 1917 - 30 July 1917); General of the Cavalry Paul von Rennenkampf (19 July 1914 - 18 November 1914); General of the Cavalry Alexander Litvinov (5 December 1914 - 2 April 1917); General of the Army Ilya Odišelidze (12 April 1917 - 24 April 1917); General of the Army Sohailovnin (22 April 1917 - 30 July 1917); General of the Cavalry Paul von Rennenkampf (31 July 1917 - 9 September 1917); General of the Cavalry Vladimir von Nottsov (9 September 1917 - 9 November 1917); General of the Cavalry Alexander Samsonov (1 September 1919); General of the Armed Forces Sergei Penzekov (17 August 1914); General of the Armed Forces Sergei Penzekov (3 August 1917); General of the Armed Forces Sergei Mikhailov (3 August 1917); General of the Armed Forces of the Russian Armed Forces (July 9, 1917); General","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Briti impeerium","translated_text":"The British Empire","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suurbritannia Kindralstaabi ülem (alates jaanuarist 1915 Impeeriumi Kindralstaabi ülem) Sir Archibald Murray (august–detsember 1915);","translated_text":"Chief of the General Staff of the United Kingdom (as of January 1915) Sir Archibald Murray (August ⁇ December 1915);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir William Robertson (jaanuar 1915 –1918), Sir Henry Wilson (1918)","translated_text":"Sir William Robertson (January 1915 ⁇ 1918), Sir Henry Wilson (1918)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Briti ekspeditsioonivägede (British Expeditionary Force (BEF)) ülemjuhataja Sir John French (1911 – detsember 1915);","translated_text":"Commander-in-Chief of the British Expeditionary Force (BEF) Sir John French (1911 - December 1915);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir Douglas Haig (detsember 1915 –) Ekspeditsioonivägede staabiülem Sir Archibald Murray (august 1914 – jaanuar 1915); William Robertson (1914 – jaanuar 1915 Quartermaster-General);","translated_text":"Sir Douglas Haig (December 1915 ⁇ ) Chief of Staff of the Expeditionary Force Sir Archibald Murray (August 1914 ⁇ January 1915); William Robertson (1914 ⁇ January 1915 Quartermaster-General);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir Launcelot Kiggell India ekspeditsiooniväed Ida-Aafrikas, ülem Arthur Aitken Kanada ekspeditsiooniväed Prantsusmaal, ülem Sir Edwin Alderson Briti ekspeditsiooniväed Egiptuses ja Palestiinas, ülem Sir Archibald Murray (jaanuar 1916 – 1917), Sir Edmund Allenby (1917–) Austraalia ekspeditsiooniväed, ülem Sir William Birdwood Briti ekspeditsiooniväed Vahemere piirkonnas, ülem Sir Ian Hamilton, Sir Charles Monro Austraalia ja Uus-Meremaa väed (Australian and New Zealand Forces (ANZAC)), juht Sir John Monash Läänerinne Idarinne Itaalia rinne, juhataja Frederick Rudolf Lambart Gallipoli rinne Palestiina rinne Mesopotaamia rinne 1. armee, Sir Henry Horne 2. armee 3. armee, Sir Edmund Allenby (1914–1917) 4. armee, kindralleitnant Sir Henry Rawlinson 5. armee, Hubert Gough, Sir Brudenell White (mai 1918 –) Kanada Korpus, Sir Edwin Alderson (september 1915 – 1916)","translated_text":"Sir Launcelot Kiggell Indian Expeditionary Force in East Africa, Commander Arthur Aitken Canadian Expeditionary Force in France, Commander Sir Edwin Alderson British Expeditionary Force in Egypt and Palestine, Commander Sir Archibald Murray (January 1916 ⁇ 1917), Commander Sir Edmund Allenby (1917 ⁇ ) Australian Expeditionary Force, Commander Sir William Birdwood British Expeditionary Force in the Mediterranean, Commander Sir Ian Hamilton, Commander Sir Charles Monro of the Australian and New Zealand Forces (ANZAC), Commander Sir John Monash of the Western Italian Expeditionary Force, Commander Sir Frederick Rudolf Lambart of the Gallipolitical Expeditionary Force, Commander Sir Henry Horne of the 2nd Army, Commander Sir Edmund Edwin (1914 ⁇ 1917) of the Australian and New Zealand Forces (ANZAC), Commander Sir Sir John Monash of the Western Italian Expeditionary Force, Commander Sir Sir Frederick Rudolf Lambart of the Palestinian Mesopotamian Expeditionary Force, Commander Sir Sir Henry Horne of the 2nd Army, Commander Sir Sir Sir Sir Sir Sir Sir","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suurbritannia sõjamerelaevastik","translated_text":"British naval fleet","level":5,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suurbritannia Sõjamereministeerium ehk Admiraliteet, mille juhi ja samas ka staabiülema ametinimetus oli inglispäraselt First Sea Lord (en).","translated_text":"The United Kingdom's Ministry of War, or Admiralty, whose head and chief of staff was the English First Sea Lord.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Louis Alexander Mountbatten, Battenbergi prints 1912–1914; Lord Fisher 1914–1915;","translated_text":"Louis Alexander Mountbatten, Prince of Battenberg from 1912 to 1914; Lord Fisher from 1914 to 1915;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir Henry Jackson 1915–1916;","translated_text":"Sir Henry Jackson from 1915 to 1916.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir John Jellicoe 1916–1917;","translated_text":"Sir John Jellicoe 1916 to 1917.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir Rosslyn Wemyss 1917–1919 Suurlaevastik (Grand Fleet), oli Suurbritannia Põhjamere sadamatesse koondatud laevastik, mis oli moodustatud Saksa sõjamerelaevastiku vastaseks võitluses Põhjameres ja ka Atlandi ookeanil.","translated_text":"Sir Rosslyn Wemyss 1917-1919 The Grand Fleet was a fleet of British North Sea ports formed to fight against the German naval fleet in the North Sea and the Atlantic Ocean.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juhatajad Sir John Jellicoe (1914–1916);","translated_text":"Directors Sir John Jellicoe (1914~1916);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sir David Beatty (1916–1919).","translated_text":"Sir David Beatty from 1916 to 1919.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Prantsusmaa","translated_text":"France","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Prantsusmaa sõjavägede ülemjuhataja Joseph Joffre, Robert Nivelle, Philippe Pétain Staabiülem Henri Berthelot, François Anthoine (november 1917 –), Ferdinand Foch (− aprill 1918);","translated_text":"French Army Chief of Staff Joseph Joffre, Robert Nivelle, Philippe Pétain Chief of Staff Henri Berthelot, François Anthoine (November 1917 ⁇ ), Ferdinand Foch (−April 1918);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maxime Weygand (aprill – november 1918) 1. armee, François Anthoine 2. armee 3. armee, Georges Humbert 4. armee, Fernand de Langle de Cary 5. armee, Charles Lanrezac, Louis Franchet d'Esperey, Joseph Alfred Micheler 6. armee, Charles Mangin, Paul Maistre, Denis Auguste Duchêne 7. armee 8. armee 9. armee, Ferdinand Foch Staabiülem Maxime Weygand 10. armee, Paul Maistre, Joseph Alfred Micheler Prantsusmaa Vahemere piirkonna sõjajõudude ülemjuhataja Dartige du Fournet, Dominique-Marie Gauchet","translated_text":"Maxime Weygand (April ⁇ November 1918) 1st army, François Anthoine 2nd army 3rd army, Georges Humbert 4th army, Fernand de Langle de Cary 5th army, Charles Lanrezac, Louis Franchet d'Esperey, Joseph Alfred Micheler 6th army, Charles Mangin, Paul Maistre, Denis Auguste Duchêne 7th army 8th army 9th army, Ferdinand Foch Chief of Staff Maxime Weygand 10th army, Paul Maistre, Joseph Alfred Micheler commander of the French Mediterranean forces Dartige du Fournet, Dominique-Marie Gauchet","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Serbia kuningriik","translated_text":"Kingdom of Serbia","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Serbia kuningriigi sõjavägede juhataja kuningas Aleksandar I Karađorđević Kindralstaabi Staabiülem Radomir Putnik (1914–1915);","translated_text":"King Alexander I Karađorđević, Commander of the Armed Forces of the Kingdom of Serbia, Chief of Staff Radomir Putnik (1914 ⁇ 1915);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Živojin Mišić (1915–)","translated_text":"He is also a member of the Swedish Academy of Sciences.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ameerika Ühendriigid","translated_text":"The United States of America","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõjavägede juhataja Hugh L. Scott, Tasker Bliss Staabiülem Tasker Bliss Ameerika ekspeditsioonivägede ülemjuhataja John Pershing Staabiülem James Harbord, Peyton March, James Harbord","translated_text":"Chief of Staff Hugh L. Scott, Tasker Bliss Chief of Staff Tasker Bliss Chief of Staff of the American Expeditionary Force John Pershing Chief of Staff James Harbord, Peyton March, James Harbord","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Belgia","translated_text":"Belgium","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kindralstaabi staabiülem Cyriaque Gillain Liège strateegilise piirkonna kaitse ülem Gérard Leman","translated_text":"Chief of Staff of the Adjutant General Cyriaque Gillain Head of the Defence of the Strategic Area of Liège Gérard Leman","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rumeenia kuningriik","translated_text":"The Kingdom of Romania","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rumeenia kuningriigi vägede ülemjuhataja Constantine Prezan 1. armee 2. armee 3. armee, Alexandru Averescu 4. armee, Constantine Prezan","translated_text":"Commander-in-Chief of the Armed Forces of the Kingdom of Romania Constantine Prezan 1st Army 2nd Army 3rd Army Alexandru Averescu 4th Army Constantine Prezan","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teise maailmasõja väejuhid","translated_text":"Commanders of World War II","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"First World War Commanders Generals.dk","translated_text":"First World War Commanders Generals.dk","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Esimese maailmasõja väejuhid Kategooria:Biograafiate loendid","translated_text":":First world war commanders Category:Biographical lists","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ühikkuup","wikicode":"[[Pilt:Unitcube.svg|pisi]]\n'''Ühikkuup''' on [[kuup]], mille [[serv]]a [[pikkus (matemaatika)|pikkus]] on 1 [[pikkusühik]]. Sellise kuubi ruumala on üks [[kuupühik]], külgede kogupindala 6 [[ruutühik]]ut, tahu [[diagonaal]] on √2 ja kuubi diagonaal on √3. Kuubi läbilõige mööda tahu diagonaali annab[[A4 (formaat)| A4]]-formaadi proportsioonidega [[ristkülik]]u. \n\n[[Kategooria:Hulktahukad]]","hash":"40f17ef35641afaaa6a7e5e4909d7bdd889bfc5c5ee7ffd94bdff660f21dd531","last_revision":"2015-04-17T13:37:47Z","first_revision":"2010-02-17T08:38:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.374036","cross_lingual_links":{"be":"Адзінкавы куб","cv":"Пĕрчĕлле куб","el":"Μοναδιαίος κύβος","en":"Unit cube","es":"Cubo unitario","fr":"Cube unité","he":"קו��יית יחידה","id":"Kubus satuan","it":"Cubo unitario","ko":"단위정육면체","mk":"Единична коцка","nl":"Eenheidskubus","pl":"Sześcian jednostkowy","pt":"Cubo unitário","ro":"Cub unitate","ru":"Единичный куб","sl":"Enotska kocka","sv":"Enhetskub","tr":"Birim küp","vi":"Hình lập phương đơn vị","zh":"单位立方体"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Ühikkuup on kuup, mille serva pikkus on 1 pikkusühik. Sellise kuubi ruumala on üks kuupühik, külgede kogupindala 6 ruutühikut, tahu diagonaal on √2 ja kuubi diagonaal on √3. Kuubi läbilõige mööda tahu diagonaali annab A4-formaadi proportsioonidega ristküliku.\n\nKategooria:Hulktahukad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ühikkuup on kuup, mille serva pikkus on 1 pikkusühik.","translated_text":"A conical cup is a cup whose length is 1 unit of length.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellise kuubi ruumala on üks kuupühik, külgede kogupindala 6 ruutühikut, tahu diagonaal on √2 ja kuubi diagonaal on √3.","translated_text":"The area of such a cube is one cube, the total area of the sides is six square units, the diagonal of the base is √2 and the diagonal of the cube is √3.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuubi läbilõige mööda tahu diagonaali annab A4-formaadi proportsioonidega ristküliku.","translated_text":"The diameter of the cube along the diagonal of the rod gives a rectangle in A4 proportions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Hulktahukad","translated_text":"Categories:Purple and yellow","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abaton","wikicode":"[[Fail:Peripteros-Plan-Adyton-bjs.png|pisi|Abatoni asukoht templis]]\n'''Abaton''' on kreeka kultuuriruumis püha koht, kuhu kõigile või enamikule inimestele on sissepääs keelatud. \n\nVana-Kreeka templis olid abatoniks [[adüüton]], kuhu võis siseneda ainult preester. \n\nVana-Kreekas oli ka vabas õhus paiknevaid abatone, kuhu inimestel oli minek keelatud kas koha rüvetamise vältimiseks või kaitseks jumalate viha eest. \n\nKreeka [[õigeusu kirik]]us nimetatakse abatoniks [[altariruum]]i, kuhu võivad siseneda ainult vastava pühitsuse saanud inimesed ning meessoost ristitavad. \n\n[[Kategooria:Kreeka kultuur]]\n[[Kategooria:Pühapaigad]]","hash":"c66b365b016806fb851935ff4be5cc362b0444ac39b745726920c2e38438bf7f","last_revision":"2021-05-04T20:27:46Z","first_revision":"2010-02-17T09:48:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.432059","cross_lingual_links":{"de":"Abaton","es":"Ábaton","fr":"Abaton","it":"Abato","pl":"Abaton","sv":"Abaton","tr":"Abaton"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Abaton on kreeka kultuuriruumis püha koht, kuhu kõigile või enamikule inimestele on sissepääs keelatud.\n\nVana-Kreeka templis olid abatoniks adüüton, kuhu võis siseneda ainult preester.\n\nVana-Kreekas oli ka vabas õhus paiknevaid abatone, kuhu inimestel oli minek keelatud kas koha rüvetamise vältimiseks või kaitseks jumalate viha eest.\n\nKreeka õigeusu kirikus nimetatakse abatoniks altariruumi, kuhu võivad siseneda ainult vastava pühitsuse saanud inimesed ning meessoost ristitavad.\n\nKategooria:Kreeka kultuur Kategooria:Pühapaigad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abaton on kreeka kultuuriruumis püha koht, kuhu kõigile või enamikule inimestele on sissepääs keelatud.","translated_text":"An abbey is a sacred place in Greek culture to which all or most people are forbidden to enter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vana","translated_text":"Old man","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Kreeka templis olid abatoniks adüüton, kuhu võis siseneda ainult preester.","translated_text":"- In the Greek temple, the abbot was an adyton, where only a priest could enter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vana","translated_text":"Old man","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Kreekas oli ka vabas õhus paiknevaid abatone, kuhu inimestel oli minek keelatud kas koha rüvetamise vältimiseks või kaitseks jumalate viha eest.","translated_text":"- There were also open-air abattoirs in Greece where people were forbidden to go either to avoid desecration or to protect themselves from the wrath of the gods.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kreeka õigeusu kirikus nimetatakse abatoniks altariruumi, kuhu võivad siseneda ainult vastava pühitsuse saanud inimesed ning meessoost ristitavad.","translated_text":"In the Greek Orthodox Church, the altar is called an abattoir, where only consecrated persons and male baptisers can enter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kreeka kultuur Kategooria:Pühapaigad","translated_text":":Greek culture Category:Sacred places","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lambivari","wikicode":"[[Pilt:Nightstandlamp.jpg|pisi|Lambivarjuga [[öölamp]]]]\n[[Pilt:Lampshades.jpg|pisi|Lambivarjuga öölamp]]\n'''Lambivari''' ehk '''abažuur''' on [[valgusti]] osa – [[elektripirn]]i, harvem [[küünal|küünlaid]] või muid [[valgusallikas|valgusallikaid]] ümbritsev kate, mille peaülesanne on silmade kaitse otsese valguse eest.\n\nLambivari peegeldab valgust tagasi, suunab seda, vähendab valgusallika [[soojuskiirgus]]e mõju ning tasakaalustab selle domineerivat värvust. Lambivarjudel on ka dekoratiivne tähtsus.\n\nLambivarju kuju võib olla väga mitmesugune. Levinud on [[kelluke]]se-, [[taldrik]]u- või [[lehter|lehtri]]kujulised, samuti [[koonus]]e-, [[kera]]- või [[silinder|silindri]]kujulised lambivarjud.\n\nLambivarje valmistatakse mitmesugusest materjalist, peamiselt [[mattklaas]]ist, [[piimklaas]]ist, [[vilgud|vilgust]], [[plast]]ist, [[paber]]ist, [[tekstiil]]ist ja [[metall]]ist.\n\n==Ajalugu==\nEsimesed avalikud õlilambid paigaldati [[Milano]]sse [[1785]]. Neid rahastati riiklikest [[loterii]]dest. Need laternad koosnesid õlilambist ja mitmest [[taht|tahist]]. Lambi peal oli poolkerakujuline peegel, mis suunas valguse allapoole, ning teine, mis paiknes otse lambi all ja oli pisut nõgus, suunas valguse külgsuunas laiali.\n\n==Vaata ka==\n* [[Valgusreostus]]\n\n==Välislingid==\n{{commonscat|Lampshade|Lampshade}}\n{{vikitsitaadid}}\n\n[[Kategooria:Valgustus]]","hash":"62cbf35e1a2440b24ad7aa27234a69df6cb14ef43f61f5b2760caa5aa972bdd4","last_revision":"2023-05-05T20:03:43Z","first_revision":"2010-02-17T10:41:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.488578","cross_lingual_links":{"ab":"Ацәашьхагыла","ar":"ظلة المصباح (أداة)","az":"Abajur","be":"Абажур","bg":"Абажур","ca":"Pantalla","ce":"Абажур","cv":"Абажур","da":"Lampeskærm","de":"Lampenschirm","el":"Αμπαζούρ","en":"Lampshade","eo":"Lampŝirmilo","fa":"آباژور","fr":"Abat-jour","he":"אהיל","hy":"Լուսամփոփ","is":"Skermur","it":"Abat-jour","kaa":"Abajur","kk":"Абажур","lez":"Абажур","nl":"Lampenkap","nb":"Lampeskjerm","pl":"Klosz","pt":"Abajur","ru":"Абажур","scn":"Abbaciù","si":"පහන් එළිවරුව","sq":"Abazhuri","sr":"Абажур","sv":"Lampskärm","tk":"Abažur","tr":"Abajur","uk":"Абажур","uz":"Abajur","yi":"אבאזשור","zh":"燈罩","zh-yue":"燈罩"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Lambivari ehk abažuur on valgusti osa – elektripirni, harvem küünlaid või muid valgusallikaid ümbritsev kate, mille peaülesanne on silmade kaitse otsese valguse eest.\n\nLambivari peegeldab valgust tagasi, suunab seda, vähendab valgusallika soojuskiirguse mõju ning tasakaalustab selle domineerivat värvust. Lambivarjudel on ka dekoratiivne tähtsus.\n\nLambivarju kuju võib olla väga mitmesugune. Levinud on kellukese-, taldriku- või lehtrikujulised, samuti koonuse-, kera- või silindrikujulised lambivarjud.\n\nLambivarje valmistatakse mitmesugusest materjalist, peamiselt mattklaasist, piimklaasist, vilgust, plastist, paberist, tekstiilist ja metallist.\n\nEsimesed avalikud õlilambid paigaldati Milanosse 1785. Neid rahastati riiklikest loteriidest. Need laternad koosnesid õlilambist ja mitmest tahist. Lambi peal oli poolkerakujuline peegel, mis suunas valguse allapoole, ning teine, mis paiknes otse lambi all ja oli pisut nõgus, suunas valguse külgsuunas laiali.\n\nValgusreostus\n\nKategooria:Valgustus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lambivari ehk abažuur on valgusti osa – elektripirni, harvem küünlaid või muid valgusallikaid ümbritsev kate, mille peaülesanne on silmade kaitse otsese valguse eest.","translated_text":"A lampshade or lampshade is a piece of luminaire enclosing an electric arc, a rarer candle or other light source, the main function of which is to protect the eyes from direct light.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lambivari peegeldab valgust tagasi, suunab seda, vähendab valgusallika soojuskiirguse mõju ning tasakaalustab selle domineerivat värvust.","translated_text":"Lambivar reflects back the light, directs it, reduces the effect of heat radiation from the light source and balances its dominant colour.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lambivarjudel on ka dekoratiivne tähtsus.","translated_text":"Lamb umbrellas also have decorative significance.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lambivarju kuju võib olla väga mitmesugune.","translated_text":"The shape of the umbrella can vary greatly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Levinud on kellukese-, taldriku- või lehtrikujulised, samuti koonuse-, kera- või silindrikujulised lambivarjud.","translated_text":"Clock, plate or leaf umbrellas as well as conical, ceramic or cylindrical umbrellas are widespread.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lambivarje valmistatakse mitmesugusest materjalist, peamiselt mattklaasist, piimklaasist, vilgust, plastist, paberist, tekstiilist ja metallist.","translated_text":"The umbrella is made of a variety of materials, mainly matte glass, milk glass, glass, plastic, paper, textile and metal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimesed avalikud õlilambid paigaldati Milanosse 1785.","translated_text":"The first public oil lamps were installed in Milan in 1785.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neid rahastati riiklikest loteriidest.","translated_text":"They were funded by state lotteries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Need laternad koosnesid õlilambist ja mitmest tahist.","translated_text":"These lamps were made of an oil lamp and a variety of materials.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lambi peal oli poolkerakujuline peegel, mis suunas valguse allapoole, ning teine, mis paiknes otse lambi all ja oli pisut nõgus, suunas valguse külgsuunas laiali.","translated_text":"On top of the lamp was a semi-circular mirror that pointed downward toward the light, and the other mirror, which lay directly under the lamp and was slightly slanted, scattered toward the side of the light.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valgusreostus","translated_text":"Light exposure","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Valgustus","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abažuur","wikicode":"#suuna[[lambivari]]","hash":"21fe86f572a599ab00cee4a4cd5017185256ef496064f59e1bb4c753ac20889e","last_revision":"2010-02-17T10:43:53Z","first_revision":"2010-02-17T10:43:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.544378","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunalambivari\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunalambivari","translated_text":"Directional lamp","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Walter Bauer","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Walter Bauer''' ([[4. november]] [[1904]] [[Merseburg]] – [[23. detsember]] [[1976]] [[Toronto]]) oli saksa kirjanik.\n\nNatside võimuletulekuga Saksamaal keelati tema luule ning ta hakkas algkooliõpetajaks. 1953. aastal emigreerus ta Kanadasse, kus järgmisel aastal sai saksa keele professoriks [[Toronto Ülikool]]is.\n\nTa kirjutas kuus romaani, kaks luulekogu, neli biograafiat, näidendeid ja esseid.\n\n{{JÄRJESTA:Bauer, Walter}}\n[[Kategooria:Saksa kirjanikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1904]]\n[[Kategooria:Surnud 1976]]","hash":"0956f7fad5602c8e0662f493e711f5e7933c97b66af8108a4593a757f0c7f5d8","last_revision":"2022-07-09T17:12:32Z","first_revision":"2010-02-17T10:51:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.599603","cross_lingual_links":{"ar":"والتر باور (كاتب)","arz":"والتر باور (مؤلف)","de":"Walter Bauer (Schriftsteller, 1904)","en":"Walter Bauer (writer)","sv":"Walter Bauer (författare)"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Walter Bauer (4. november 1904 Merseburg – 23. detsember 1976 Toronto) oli saksa kirjanik.\n\nNatside võimuletulekuga Saksamaal keelati tema luule ning ta hakkas algkooliõpetajaks. 1953. aastal emigreerus ta Kanadasse, kus järgmisel aastal sai saksa keele professoriks Toronto Ülikoolis.\n\nTa kirjutas kuus romaani, kaks luulekogu, neli biograafiat, näidendeid ja esseid.\n\nKategooria:Saksa kirjanikud Kategooria:Sündinud 1904 Kategooria:Surnud 1976\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Walter Bauer (4. november 1904 Merseburg – 23. detsember 1976 Toronto) oli saksa kirjanik.","translated_text":"Walter Bauer (4 November 1904 in Merseburg ⁇ 23 December 1976 in Toronto) was a German writer.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Natside võimuletulekuga Saksamaal keelati tema luule ning ta hakkas algkooliõpetajaks.","translated_text":"With the rise of the Nazis in Germany, his poetry was banned and he became an elementary school teacher.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1953. aastal emigreerus ta Kanadasse, kus järgmisel aastal sai saksa keele professoriks Toronto Ülikoolis.","translated_text":"In 1953, he emigrated to Canada, where the following year he became professor of German at the University of Toronto.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta kirjutas kuus romaani, kaks luulekogu, neli biograafiat, näidendeid ja esseid.","translated_text":"He wrote six novels, two collections of poetry, four biographies, plays, and essays.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Saksa kirjanikud Kategooria:Sündinud 1904 Kategooria:Surnud 1976","translated_text":":German writers Category:Born in 1904 Category:Dead in 1976","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hanns Heinz Ewers","wikicode":"[[Pilt:Hanns Heinz Ewers.JPG|pisi|Hanns Heinz Ewers]]\n'''Hanns Heinz Ewers''' ([[3. november]] [[1871]] [[Düsseldorf]] – [[12. juuni]] [[1943]] [[Berliin]]) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, filmitegija, maailmarändur ja filosoof.\n\nTänapäeval teatakse Ewersit peamiselt tänu tema õudusjuttudele ja romaanidele, neist tuntuim \"Alraune\" (1911, e.k. 1929 ja 1994).\n\nTema kirjanduslikeks eeskujudeks olid [[Heinrich Heine]], [[E. T. A. Hoffmann]] ja [[Oscar Wilde]].\n\nFilosoofidest mõjutas teda enim [[Max Stirner]].\n\n{{DEFAULTSORT:Ewers, Hanns Heinz}}\n[[Kategooria:Sündinud 1871]]\n[[Kategooria:Surnud 1943]]\n[[Kategooria:Saksa kirjanikud]]","hash":"30b2c8bc6f1496f327444ed667c3fd86bef1e6a220838f6a5fa9839767b2507f","last_revision":"2021-02-10T18:19:59Z","first_revision":"2010-02-17T11:07:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.656060","cross_lingual_links":{"ar":"هانز هاينز إيورز","arz":"هانس هينز اويرس","be":"Ганс Гайнц Эверс","bg":"Ханс Хайнц Еверс","cs":"Hanns Heinz Ewers","de":"Hanns Heinz Ewers","en":"Hanns Heinz Ewers","eo":"Hanns Heinz Ewers","es":"Hanns Heinz Ewers","fi":"Hanns Heinz Ewers","fr":"Hanns Heinz Ewers","id":"Hanns Heinz Ewers","io":"Hanns Heinz Ewers","it":"Hanns Heinz Ewers","pl":"Hanns Heinz Ewers","pt":"Hanns Heinz Ewers","ru":"Эверс, Ганс Гейнц","sh":"Hanns Heinz Ewers","sv":"Hanns Heinz Ewers","uk":"Ганс Гайнц Еверс"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Hanns Heinz Ewers (3. november 1871 Düsseldorf – 12. juuni 1943 Berliin) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, filmitegija, maailmarändur ja filosoof.\n\nTänapäeval teatakse Ewersit peamiselt tänu tema õudusjuttudele ja romaanidele, neist tuntuim \"Alraune\" (1911, e.k. 1929 ja 1994).\n\nTema kirjanduslikeks eeskujudeks olid Heinrich Heine, E. T. A. Hoffmann ja Oscar Wilde.\n\nFilosoofidest mõjutas teda enim Max Stirner.\n\nKategooria:Sündinud 1871 Kategooria:Surnud 1943 Kategooria:Saksa kirjanikud\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hanns Heinz Ewers (3. november 1871 Düsseldorf – 12. juuni 1943 Berliin) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, filmitegija, maailmarändur ja filosoof.","translated_text":"Hanns Heinz Ewers (3 November 1871 Düsseldorf ⁇ 12 June 1943 Berlin) was a German prose writer, poet, filmmaker, traveller and philosopher.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tänapäeval teatakse Ewersit peamiselt tänu tema õudusjuttudele ja romaanidele, neist tuntuim \"Alraune\" (1911, e.k. 1929 ja 1994).","translated_text":"Ewers is best known today for his horror stories and novels, most notably \"Alraune\" (1911, 1929 and 1994).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema kirjanduslikeks eeskujudeks olid Heinrich Heine, E. T. A. Hoffmann ja Oscar Wilde.","translated_text":"His literary examples included Heinrich Heine, E. T. A. Hoffmann, and Oscar Wilde.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Filosoofidest mõjutas teda enim Max Stirner.","translated_text":"Among philosophers, he was most influenced by Max Stirner.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sündinud 1871 Kategooria:Surnud 1943 Kategooria:Saksa kirjanikud","translated_text":"Category:Born in 1871 Category:died in 1943 Category:German writers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vao linnus","wikicode":"#suuna[[Vao vasallilinnus]]","hash":"886ef6c7b6dc2751578ccc96c4700976fc1292376fb1551f151dace1c31fa17b","last_revision":"2010-02-17T11:08:41Z","first_revision":"2010-02-17T11:08:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.716321","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVao vasallilinnus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVao vasallilinnus","translated_text":"directionVao's fowl","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vao torn","wikicode":"#suuna[[Vao vasallilinnus]]","hash":"886ef6c7b6dc2751578ccc96c4700976fc1292376fb1551f151dace1c31fa17b","last_revision":"2010-02-17T11:08:57Z","first_revision":"2010-02-17T11:08:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.773732","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVao vasallilinnus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVao vasallilinnus","translated_text":"directionVao's fowl","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kavilda vasallilinnus","wikicode":"'''Kavilda vasallilinnus''' ([[saksa keel]]es ''Kawelecht'') oli [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnas]] asunud kivist [[vasallilinnus]], mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb [[Tartumaa]]l [[Kavilda ürgorg|Kavilda ürgoru]] läänenõlval, praeguse [[Elva vald|Elva valla]] territooriumil[https://balticmaps.eu/lv/c___2923347.56-8035316.83-10/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl Lõuna-Eesti kaart].\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 13.jpg|thumb|Vaade loodest linnuse maa-alale ja sinna viivale ühendusteele]]\n==Nimekujud==\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 3.jpg|thumb|Arheoloogiamälestise teabetahvel linnuse maa-ala lõuna-kagunurgas]]\nMuinasajal nimetati seda piirkonda Püha, Põhja või Puhja kihelkonnaks (''Puha, Pohja''[Napiersky I, lk. 79]), XVI–XVII sajandil tuli kasutusele Kavilda nimi ilmselt sellenimelise linnuse ja mõisa järgi. XX sajandil võeti taas kasutusele vana Puhja nimi kiriku asukohaküla järgi. Linnusekoha juures olevat mõisat kutsuti hiljem ka Vana-Kavildaks (Alt-Cawelecht). \n* 1397 – Puyen[Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch VI, F. G. von Bunge, Riga 1873, nr. 2941],\n* 1449 – Pujen,\n* 1495 – Pugen, Puigen[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69], Cawelecht[Brieflade I, nr. 475],\n* 1543 – Puggen, Kawelecht[Brieflade I, nr. 1220],\n* 1564 – Gorod Kawlet[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471],\n* 1573 – Kauelinge[Theatrum Orbis Terrarum, Abraham Ortelius; LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO, Joanne Portantio, Antwerpen 1573-1598, vasegravüür],\n* 1582 – Kaulicht[ Inventar der Starostei Dorpat, koopia TA Kirjandusmuuseumis, lk. 20],\n* 1585 – Bochia, Puia[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital],\n* 1610 – Cawelet[Dionysius Fabricius, \"Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1611\", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 52, ISBN 978-9985-876-83-1],\n* 1636 – Cawelecht[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=schloss%20randen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 205; samuti Tartumaa, lk. 363],\n* 1638 – Poyhakyll[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital],\n* 1656 – Kannelerks, Kannelicht[Regnorum Sueciae, Gothiae, magnique ducatus Finlandiae, ut et Livoniae, Bremensis ducatus, partis Pomeraniae ad Suecos pertinentis, et urbis Wismariae, descriptio nõva, Martin Zeiler, 1656],\n* 1782 – Kawelti mõis,\n* 1839 – Puchja[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital].\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 1.jpg|thumb|Vaade edelast linnuse maa-ala lääne-edelanurgale]]\n==Asukoht ja paiknemine==\nKavilda vasallilinnus asetseb vana muinasaegse [[Ugandi maakond|Ugandi maakonna]] lääneosas, kunagise suurema Puhja kihelkonna põhjaosas, paiknedes täpselt selle asustuspiirkonna keskel. Sealne kõrgustik on kolmest küljest ümbritsetud suurte sooalade, jõgede ja rabadega – umbes 5 km jääb nii läänes paikneva Puhja rabani, kui ka põhja pool asuva Soova soo ja Emajõeni ning idas asuva Keeri soo ja Elva jõeni (saksa ''Elbe Fluss''[Der Dörptsche Kreis No VI, L. A. Graf Mellin, 1796, AS Regio 1991]). Sama kaugele kirdesse jääb ka suur Laugesoo. Kunagise keskuse – [[Tartu piiskopilinnus]]eni tuleb otsejoones ida suunas 21 km (u 3 Saksa miili), põhja pool voolava Emajõeni 6 km ning Võrtsjärv jääb 12 km läände. Puhja põllumajanduspiirkonda ja suuremat osa kihelkonda poolitab võimsas ürgorus lõunast põhja Emajõkke voolav Kavilda ehk Soova jõgi (''Sova'')[https://balticmaps.eu/lv/c___2936408.84-8037047.20-12/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl Puhja piirkonna kaart]. Linnusease paiknebki selle ürgoru läänenõlva lael, 71 m üle merepinna, Emajõe veetase jääb 33–35 m kõrgusele merepinnast. Linnuseaset kaitses idaküljelt Soova/Kavilda ürgorg, lõunast ja põhjast aga selle kõrvalsälkorud, lääne poolt pidi keskajal olema kaitseks läbi tõmmatud vallikraav. [[Puhja kirik|Puhja Püha Dionysiuse Kihelkonnakirik]] seisab ligi 3 km kaugusel linnusekohast läänes. Linnuseala ja väheste müüripiirjoonte järgi arvates võis nelinurkne linnus asetseda nurkadega põhiilmakaarte suundades, kerge nihkega vastupäeva. Lõunapoolsest sälkorust jookseb tänapäeval läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee nr 92.[https://balticmaps.eu/lv/c___2934544.30-8039955.78-17/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___pl Kavilda kaart]\n\n==Ajalugu==\n[[File:BuxhoevedenWappen.jpg|120px|pisi|Buxhoevdenite aadlivapp]]\n\n===Linnuse ajalugu kuni Liivi sõjani===\nEnne ristisõdijate ekspansiooni XIII sajandi algul olevat hilisema vasallilinnuse asemel olnud kohalike paganate muinaslinnus, mida kutsuti Siidrelinnaks või lihtsalt Siidreks[Die mittelalterlichen Bischofs- und Vasallburgen im Bistum Tartu, Armin Neumann, Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Instituut, Tartu 1934, lk. 48]. Arheoloogiliste uuringutega ei ole seda veel tõestatud.\n\n[[1223]][https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA5-PA22&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Hagemeisters Geschichte II, Riga 1836, lk 22], kui [[Tartu piiskop]] [[Hermann von Buxhövden|Hermann I]] oma kaaskonnaga [[Otepää muinaslinnus]]es viibis ja Tartusse edasi liikuda ei saanud, hakkas ta temale valitseda antud [[Ugandi maakond|Ugandi maakonnast]] tähtsamatele abilistele maid välja jagama. 5 kihelkonda läksid tema õukonna suursugustele rüütlitele – oma vennale [[Theoderich de Ropa]]le [[Otepää]], õemehele [[Engelbert von Tiesenhausen]]ile [[Puhja]], [[Johann von Dolen]]ile [[Rannu]], Helmoldile [[Lüneburg]]ist (arvatavasti hilisemad [[Rosen]]id) [[Sangaste]] ja [[Karula]] ning endale ja oma toompraostist vennale [[Rothmar von Buxhövden]]ile jättis [[Tartu|Tarbatu]][Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 253–255]. Suured läänistused andsid võimaluse linnuste tekkeks. Esialgu elasid Tiesenhausenid koos teiste vasallidega tõenäoliselt [[Otepää piiskopilinnus]]e tugipunktis[Verfassungsgeschichte des Bistums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände, Reval 1836].\n\n[[File:POL COA Bawół I.svg|120px|pisi|Tiesenhausenite rüütliperekonna väikese vapi rekonstruktsioon]]\nÜrikute järgi kuulus [[Puhja kihelkond]] [[1224]]. aastal [[Tiesenhausen]]itele. Linnuselääni (''Borchsokinge'') moodustas kogu hilisem Puhja kihelkond, kuhu kuulusid keskajal Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski[https://books.google.ee/books?id=7BFYAAAAcAAJ&pg=PA266&lpg=PA266&dq=Cawelecht&source=bl&ots=IQ8czhYtw8&sig=ACfU3U1yHC9Dk8WckVt5PX24R7Y5Civ6cQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBnoECAkQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false) Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III, August Wilhelm Hupel, Riga 1782, lk. 271]) ja Hellenurme mõis (''Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm'')[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 15]. Ilmselt markeerisid need Tiesenhausenite mõisavaldused ka enam-vähem kunagise muinaskihelkonna piire[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 111, ISBN 978-9949-38-861-5].\n\n[[1260]]. aastat peavad baltisaksa ajaloolased Konguta vasallilinnuse (Kongota) rajamisdaatumiks [[Wolter von Tiesenhausen]]i poolt[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#v=onepage&q=Congota&f=false Die gegenwärtige Verfassung..., August W. Hupel, lk 471], kes oli arvatavasti piiskopkonna esimese läänisaaja Engelberti poeg. Kavilda tugipunkti rajamiseni kihelkonna põhjaossa jõuti pea sada aastat hiljem. Tiesenhausenite piirkonna keskusest Kongutast jäi Kavilda otsejoones 13,5 km kaugusele, maanteed mööda tuli üle 16 km, mis on enam-vähem hobuse poole päeva teekond.\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 5.jpg|thumb|Vaade ida suunast linnuse kagukülje sisehoovi vundamentidele]]\n[[1354]]. aastal alustas mõnedel andmetel linnuse ehitust ühtlasi ka Lätis asuva [[Berzaune vasallilinnus]]e omanik Bartholomäus von [[Tiesenhausen]][https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10; samuti Gadebusch I, lk. 13]. Siinkohal tuleb märkida, et Bartholomeus oli küll Riia peapiiskopi vasall, kuid samaaegselt võis ta olla ka Tartu piiskopi teenistuses. Samas on Tiesenhausenite osalus linnuseehituse algetapis selgusetu[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Randen, lk. 69].\n\n[[1361]]. aastat loevad baltisaksa ajaloolased Kavilda vasallilinnuse (''Kawelecht'') rajamisdaatumiks ordumeister [[Arnold von Vietinghoff]]i korraldusel[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#v=snippet&q=Cawelecht&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen…, August W. Hupel, Riga 1789, lk 471; samuti Arndt II, lk. 342], \"et kaitsta piiskopkonna piire\" ilmselt siis põhja poolt lähtuvast ohust. Alles 15 aastat tagasi oli raskustega maha surutud [[Jüriöö ülestõus]]. Linnuse ehitamist võisid mõjutada kindlasti sisepoliitilised olud, [[1362]] korraldas Vietinghoff Tartus ordu nõupidamise, millel osalesid piiskopid, linnakodanikud, rüütlid ja sõjasulased kogu Vana-Liivimaalt. Seal süüdistas meister Tartu piiskoppi [[Johannes I Fünfhausen]]it (Viffhusen) enda vastu vaenu õhutamises ja salakaebustes ordu kohta Euroopa kuningatele ja vürstidele, samuti ordu mittetoetamises ajal, kui tema ja ordu pidasid rasket võitlust [[Leedu]] vastu. Meister käis peaaegu kogu oma ametiaja Leedus sõjaretkedel. Tartu piiskop vastas, et temal on ordu suhtes ainult lojaalne hoiak, mida küll alati ei mõisteta ja lubas anda ordule abivägesid võitluseks leedulaste vastu. Hiljem aga kaebas siiski ordu ja maameister Arnoldi peale paavst [[Urbanus V]]. Linnus oli ehitatud [[Puhja kihelkond]]a (Kavilda), Tiesenhausenite maadele ja läks hiljem selle vasalliperekonna omandusse. Ka vasallid tegid Vana-Liivimaal sageli orduga koostööd just oma senjööride vastu, millised nende eesmärgid siis ka polnud. Tollal kahtlustatakse ordu abi teistegi Tartu piiskopkonna linnuste ehituste algatamisel ja läbiviimisel – 25. märtsil 1342, Maarja kuulutamise päeval alustati teadaolevatel andmetel [[Vastseliina piiskopilinnus]]e ehitamist 24. ordumeistri [[Burchard von Dreileben]]i isiklikul juhtimisel, keda toetas ilmselt ka 1341–1345 [[Viljandi komtuur]]iks olnud [[Goswin von Herike]]. Samas oletab A. W. Hupel, et Kavilda linnuse ehituse algatajaks piiskopkonda võis olla pigem siiski piiskop Fünfhausen[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 109]. Kavilda linnuse vapil olevat olnud aastaarv 1361[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital].\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 6.jpg|thumb|Vaade idast linnuse sisehoovi alale]]\n[[1362]]. aastat on peetud varemalt Puhja puitkiriku rajamisajaks, [[1862]]. aastal tähistati 500 aasta möödumist nimetatud sündmusest. Varem arvati, et linnus ja kirik ehitati sinna samal ajal, kuigi Puhja kivikirikut peetakse kolme kõige vanema Lõuna-Eesti maakiriku hulka kuuluvaks, mis tähendab, et see pidi püstitatama juba XIII sajandil. Puhja on olnud vana muinasaegne kihelkond ja saksa ristisõdijad ehitasid vallutatud aladel kirikuid igasse kihelkonda. Tavapäraselt algatasid kihelkonnakiriku rajamise või aitasid piiskopil seda sinna ehitada piirkonda suurima lääni saanud vasallisuguvõsa, kellest sai n-ö kiriku patroon. Puhja puhul siis Tiesenhausenid. Kabel oli aga ka Kavilda linnuses[101 Eesti pühakoda, Kaur Alttoa, kirjastus Varrak, Tallinn 2015, lk. 182, ISBN 978-9985-3-3531-4].\n\nKavildas võis olla varem kasutusel ka puidust muinaslinnus, kuid poliitilised mõjutegurid kivilinnuste väljaehituseks kulmineerusid XIV sajandi lõpuks. Piiskopkondadel oli lisaks välisvaenlasele vaja kaitsta end ka [[Liivi ordu]] ambitsioonide eest. Viimane püüdis [[Liivimaa konföderatsioon]]is toimunud pidevas võimuvõitluses piiskoppe endale allutada ja piiskopkondi ordumaadega liidendada. Kogu XIV sajandi jooksul toimus pidev pingete kruvimine, mis tipnes [[1396]] ordumeister [[Wennemar von Brüggenei]] sissetungiga [[Tartu piiskopkond]]a, selle linnuste vallutamisega ja viimase piiskopi [[Dietrich III Damerow]]i alistumisega ordu nõudmistele. Piiskopkonna läänepiiri kaitseks oli neljast vasallilinnusest koosnev grupp: Rõngu, Konguta, Rannu ja Kavilda; lõuna pool seisis samuti neli suuremat: Antsla, Vaabina, Sõmerpalu ja Kirumpää; mida juhtisid piiskopkonna mõjukamad vasallisuguvõsad: Tiesenhausenid, Üxküllid ja Dolenid[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 262]. Paljud neist vallutati, või kas vasallilinnuseid üldse puututi, ei ole täpsemalt teada, küll aga purustasid orduväed [[Otepää piiskopilinnus]]e.\n\n[[1397]]. aastal on Bartholomeus Tiesenhauseni (Koknese rüütel, kes asutas 1354 Berzaune) testamendis annetuse tegemisel kirjalikult esmamainitud Puhja kirikut (''der kerke to Puyen'')[Livländische Güterurkunden I, lk. 147], mis pidi siis ilmselt juba kivist eksisteerima. Võimalik, et Puhja kirik ja piirkond sai kannatada venelaste [[1481]]. aasta sõjaretke käigus. Aastatel 1495–[[1499]] käisid ilmselt kiriku taastamistööd[101 Eesti pühakoda, Kaur Alttoa, kirjastus Varrak, Tallinn 2015, lk. 182, ISBN 978-9985-3-3531-4]. Kirik asus linnusest 3 km lääne pool ja läbi viis seal neid töid tookordne Kavilda valdaja Fromhold von Tiesenhausen[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6458 KRR, Puhja kirik kirikaiaga. Arhitektuurimälestise pass, Villem Raam, Kaur Alttoa, 1983]. Ehitajana või taastajana on tema nimi ka Puhja kiriku kroonikas.[Kurze Chronik der Sankt-Dionysius - Kirche zu Kawelecht 1834-1891, RAKA, fond 1262, säilik 48]\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 7.jpg|thumb|Vaade lõunast linnuse maa-ala sisehoovi loodekülje müüridele]]\n[[1449]] on mainitud Puhjat (''Pujen'')[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5517 KRR, Puhja kirik, väliuurimistööd 1984, Kaur Alttoa, lk. 10, samuti Urkundenbuch X, lk. 573] Siis läänistati Kavilda linnus koos poole Konguta linnusega ning Tänassilma ja Ängu küladega Dietrich von Tiesenhausenile (''...mit Schloss Congental auch Dorf Tynsilme und Dorf Enge dem Diedrich von Tisenhusen verlehnt'')[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=schloss%20randen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 66, 589, ISBN 3-412-07183-8; samuti Brieflade I, lk. 198]. Tegemist peaks olema esmakordse linnuse kirjaliku mainimisega. Ergli suguvõsaharru kuuluvalt Dietrichilt läks Kavilda pärimisõigus mingil ajajärgul Berzaune Bartholomeusile, mõlemad surid [[1486]].\n\nKindlamaid teateid linnusest on [[1495]]. aastast, kui Bartholomäus von Tiesenhausen müüs oma õe ja naise soovil 30. märtsil linnuse, mõisa (''das Stenwerk und den Hof Cawelecht'' – ''stenwerk mit dem have'') ja lähedal oleva Sova veski (''Söwenmöle'') 16 500 Riia marga eest oma sugulasele Frommholdi pojale Vromholdile (Frommhold von Tiesenhausen)[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69; samuti Livländische Brieflade I, lk. 475] Berzaunest. Müüja isa oli samuti rüütel Bartholomäus, kellele oletatav linnuse asutaja Bartholomäus oli omakorda vanaonu (Urenkel). Lisaks kuulusid kauba sisse: Puhja kihelkonnast Nasja (''Nassye''), ''Womel''i, Puhja (''Pugen'') ja Kobelu (''Kobbelitz'') külad, ''Kode'' väikelään ja ordule kuulunud Palupõhja (''Pallenpe'') talu; Rõngu kihelkonnast ''Lappentücken''i küla, ''Hohenheide''s asuv ''Harpenland''i mõisakoht koos ''Mühlenlande'' maatükiga, kus elasid koos saksa ja eesti rentnikud; ning Otepää kihelkonnast ''Waynell'' (''Wayvel''), ''Heidene'' ja ''Beybatz''i külad, ''Gossehof''i mõisakoht Otepää külje all ja maja Otepääl[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10]. Sellest ja ka järgnevatest pärimisürikutest on näha, et võimsatel Tiesenhausenitel oli pidevalt ka n-ö alamvasalle, kellele mõni küla välja läänistati.\n\nTeistel andmetel müüsid Bartholomäusi (Berzaune Peter Tiesenhauseni poeg) pojad Bartholomäum ja Reinhold Tiesenhausenid juba [[1493]]. aasta paiku Tartu stiftis oleva Kavilda (''Haus Kawlecht'') koos selle alla kuuluvate mõisatega oma nõole Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausenile (Vromholdile). Lisaks kuulusid vendadele mõned mõisad ka Riia peastiftis. Varsti pärast müügikokkulepet suri Reinhold pärijateta[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 63; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)], mõni aeg hiljem ka Bartholomäum.\n\nKastellilaadne torniga ja ligi 1,5m paksuste müüridega linnus asetses kõrgel künkal Kavilda ürgoru lääneserval ja selle tornist pidi olema avar vaade suurte kauguste taha. Kavilda puhul paistab silma Tiesenhausenite suguvõsa Berzaune haru seotus selle ajalooga. \n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 9.jpg|thumb|Vaade põhjast linnuse maa-ala põhja-loodenurgale]]\n[[1515]] ja [[1546]] on Kavilda linnust mainitud Tiesenhausenite omandusena[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]. Tiesenhausenitel olid suured ja sageli lasterikkad suguvõsaharud ning mõnikord tuli ette ka lähisugulaste abielusid. Paljud linnused ja mõisad olid jaotatud kinnispäranditeks või rahalisteks kohustusteks, mida siis omavahel vahetati, panditi ja kus ka koos elati ning seetõttu võis ühel linnusel või mõisal olla pärandi tõttu samaaegselt ka mitu omanikku.\n\n[[1522]]. aastal omandas Kavilda Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausen[https://www.geni.com/people/Fromhold-von-Tiesenhausen/6000000010141793460?through=6000000001272069278 Geni, Fromhold von Tiesenhausen], kes kinkis ka Puhja kirikule 2 adramaad valdusi[Kurze Chronik der Sankt-Dionysius - Kirche zu Kawelecht 1834-1891, RAKA, fond 1262, säilik 48]. Lisaks kuulusid talle Riia stiftis Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnus ja ''Fehden''i mõis ning Tartu stiftis peale Kavilda [[Vaabina vasallilinnus]] ja Restu, Uderna, Teedla ja ''Korwelshofi'' mõis. 1522 surnud vanem Fromhold oli abielus Straupe (''Roop'') Kersten von [[Rosen]]i tütre Gertrudiga ja neil oli 9 last: 5 poega ja 4 tütart[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 80; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]. 9. septembril väljastatud ürikus on juttu teisele pojale Fabian von Tiesenhausenile (''Fabiann vann Tysenhusen'')[https://www.geni.com/people/Fabian-von-Tiesenhausen-of-Jerwakant/6000000010141586473?through=6000000010141793460 Geni Fabian von Tiesenhausen] kuuluvast päranduseosast Kavildas ja Vaabinas, milles linnust mainitakse, kui \"Hus\" ehk tavapärase tolleaegse linnusemärksõnaga. Lepingu järgi sai Fabian Vaabina (''Ültzen'') linnuse, vaidlusalused Kavilda ja Uderna jäid Fromholdile[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11].\n\n[[1543]]. aasta 7. veebruaril välja antud ürikus müüs Fromhold (abielus Anna Maydelliga) linnusmõisa (''Haus und Steinwerk zu Kawelechti'' linnus ja kaitsetorn) oma vennale Jacob von Tiesenhausenile (Berzaune Fromholdi poeg) Kalsnavast[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 111, ISBN 978-9949-38-861-5; samuti Livländische Brieflade I, lk. 1220] (''Kalzenau''-''Bersohn''-''Erlaa'' – Tiesenhausenite suured valdused kunagise Riia peapiiskopkonna kaguosas.) koos mõisate ja küladega 60 000 Riia marga eest: Puhja, Nasja ja Kobilu külad (''Puggen'', ''Nasja'' ja ''Kobbelep'') ning Sova veski[Est- und Livländische Brieflade I, F. G. von Bunge ja R. von Toll, Reval (Tallinn) 1856, lk. 677]. Teise loendi järgi olid lepingu objektiks: Puhja (''Pugen'') küla ''Sonle'' veskiga, Nasja (''Naesgen'') küla ''Waemel''i ja ''Konde'' taludega, Kobilu (''Kobbelys'') küla, ''Lappentuck''i küla veskiga ja ''Waugell''i ja ''Heide'' külad veskiga[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11].\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 10.jpg|thumb|Vaade põhja suunast linnuse maa-ala kirde-idanurgale. Taamal on Kavilda (Soova) jõe ürgorg]]\n[[1550]]. aasta paiku jaotasid Fromhold Tiesenhausen (eelmise vennapoeg), kes abiellus Elisabeth Fahrensbachiga, koos oma \"vennapoegade\" Bruno ja Detlofiga endi vahel kihelkonna linnuseid ja mõisaid (tõenäoliselt olid Bruno ja Detlof siiski Tiesenhausenite Ergli suguvõsaharust pärit Konguta Dietrichi pojapojad). Fromhold jättis omale Kavilda linnuse ja Uderna mõisa, Konguta sai Bruno, ning Detlofile jäi palju külasid kihelkonna lõunaosas, mille hulgas olid näiteks Nausküla või Napsküla (''Nawskülla''), Hellenurme (''Hellenorm'') ja Väike-Uderna (''Klein-Uddern''). ''Napskülla'' asemele rajas omanik mõisa (''Wartz''), mida hiljem hakati tema nime järgi Teedlaks kutsuma (''Detla-Moisa'')[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 16].\n\n===Kavilda Liivi sõjast tänapäevani===\n\n[[1558]]. aastal algas [[Liivi sõda]], 18. juulil alistus Tartu Pjotr Šuiski juhitud Vene vägedele. Järgnevalt võttis vaenlane ära Rõngu, Konguta ja Rannu vasallilinnused. Aadlikud olid põgenenud ega kaitsnud omi linnuseid. Ilmselt hõivati sama aktsiooni käigus ka Kavilda. Oktoobris vallutas ordumeistri koadjuutor Gotthard Kettler eespool mainitud kolm linnust tagasi. Viimaseid põletati ja lõhuti[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 57-74]. Kõige põhjapoolsemat, Kavildat, pole mainitud, arvatavasti jäi see purustamata.\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 11.jpg|thumb| Vaade idast linnuse maa-ala ida-kirdenurgale]]\n[[1564]]. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas nimetanud ka Kavilda linnust (''Gorod Kawlet'')[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]; ja seda ilmselt koos asulaga.\n\n[[1568]] suri Kavilda Fromhold Riias ja ta maeti Riia toomkirikusse, sealsesse Tiesenhausenite hauakambrisse. Abikaasa Anna Maydelliga oli neil üks laps, kes aga suri noorelt. Kavilda pärandas ta oma vennale Jacobile ja tolle järglastele, kuid määras oma testamendis kindlaks põhjalikud pärimistingimused ja õiguste ülemineku ühe meesliini katkemise puhul teisele[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 86-87; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]. Kuna aga testament oli tehtud varem ja Jacob suri samuti lastetult enne Fromholdi, siis jõudis viimane teha uue testamendi oma järgneva venna Reinholdi pojale Heinrichile[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]. Ka Fromholdi enda poeg Fromhold suri enne oma isa – 1564.\n\n[[1582]] paavsti legaadi [[Antonio Possevino]] vahendusel sõlmitud [[Jam Zapolski vaherahu]]ga said [[Rzeczpospolita]] poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad omale. Omandatud varade üle, mille hulgas oli üles märgitud jälle ka Kavilda linnus (taas \"Gorod Kawlet\"), korraldati otsekohe revisjone. Märgitakse, et väike linnus, mis varemalt (Liivi sõja algul enne venelaste kätte langemist) kuulus Fromhold Tiesenhausenile, on nüüd peaaegu täielikult purustatud (''bis auf den Grund zerstört''); kuid siiski leidis [[1587]]. aastal veel vähemalt osa ruume kasutust[Hefte zur Landeskunde Estlands V, Polnische Akten I 1582-1591, O. Roslavlev, München 1970, lk. 201, 294]. Kuna varasemas Liivi sõjas ei ole linnuse purustamist mainitud, kuid poolakate kätte minnes see seda juba oli, siis võib oletada, et venelased lõhkusid linnuse enne üleandmist varemeteks. [[Poola kuningas]] [[Stephan Bathory]] muutis Kavilda krooni majandusmõisaks (folvark). \n\n[[1584]] on Kavildat mainitud mõisana (''Hof Kavlicht'')[Polnische Akten I, lk. 125]\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 12.jpg|thumb|Vaade lõunakagust linnuse maa-ala kaguküljel oletatavalt asetsenud väravakohale]]\n[[1588]] läänistati (tagastati) Rannu kihelkonna mõisad (Rannu vasallilinnuse piirkond) koos Kavilda, Konguta (\"Kavilda-Konguta mõisad\" Puhja kihelkonnast) ja Vaabina linnustega (mõisad-majandusüksused) kuningas [[Zygmunt III Waza]] poolt tänapäeval Lätis asuva [[Berzaune vasallilinnus]]e omanikule [[Heinrich von Tiesenhausen zu Berson]]ile[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 14]. Tiesenhausenitel olid ulatuslikud maavaldused ka kunagise Riia Peapiiskopkonna ida- ja keskosas. Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja. [[1577]] põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused, ning ilmselt andsid poolakad talle kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused kompensatsiooniks. Heinrich suri aastal [[1600]]. Samas märgitakse ka, et Kavilda oli 1590 küll veel eraomand, aga ei kuulunud siis enam Heinrichile[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69].\n\n[[1590]]. aasta 21. jaanuaril määras Heinrich Kavilda linnuse ja mõisa pärijaks, juhul kui ta ise on sunnitud jälle maalt lahkuma või muude õnnetuste korral, oma poja Johann von Tiesenhauseni; tingimusel, et viimane maksab igal järgneval aastal igaühele oma kuuest vennast 2000 Riia marka. Johanni vennad olid: Heinrich, Fromhold, Fabian, Georg, Christoff ja Engelbrecht. Ühe osalise surma puhul pidid teised tema osa omavahel võrdselt jagama. Kas ja kuipalju Johann enne selle rootslaste kätte minekut Kavildat pidada ja valitseda jõudis, ei ole teada[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11].\n\n[[1591]]. aastal pidi linnus olema veel kasutus- ja elukõlbulik, kuna seda mainiti tollal Heinrich von Tiesenhauseni testamendis[Des Bannerherrn Heinrich von Tiesenhausen des Aelteren von Berson\nAusgewählte Schriften und Aufzeichnungen. Leipzig 1890, lk. 180, (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)].\n\n[[File:Kavilda vasallilinnus 14.jpg|thumb|Vaade loodest linnuse maa-ala põhjaküljest piiravale sälkorule]]\nKavilda vasallilinnus purustati lõplikult [[1600]] alanud Poola-Rootsi sõja käigus[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 114, ISBN 978-9949-38-861-5]. Kuna see Tiesenhausenite suguvõsaharu hoidis poolakate poole, siis rootslaste saabudes viimased põgenesid maalt ja jäid oma valdustest ilma.\n\n[[1626]]. aasta 16. veebruaril annetas [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] \"Kavilda-Konguta mõisad\" (koos Teedla (''Detlofmoisa'') ja ''Taydelma'' mõisatega) riiginõunikule, maamarssalile ja vabahärrale [[Lars Eriksson Sparre]]le, kes rentis 1628 Kavilda ja Konguta 2000 taalri eest välja[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 16-17].\n\n[[1627]] on Puhja kirikust vaid neli seina järel. [[1634]] oli kivikirikul laudkatus, [[1649]]. aastaks oli jõutud ehitada ka juba uus torn (ilmselt puidust)[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10]. Kiriku taastamine pidi toimuma vanade traditsioonide järgi kas Kavilda või Konguta omanike eestvõttel. \n\n[[1628]]. aasta rootslaste revisjoniprotokollis on Kavilda mõisas (ilmselt linnuse kohal) mainitud elamut kambri ja eeskojaga ning sauna, 3 rehehoonet ja ühte hobusetalli, mis on olnud arvatavasti puithooned. Linnuse juures on olnud 6 kaevatud tiiki, millest veel 2 on alles. Töötab ka linnusele kuulunud Sova veski (''Sowa Wessky'')[Hefte zur Landeskunde Estlands I, Das Dorpater Land 1624/27, O. Roslavlev, Wolfratshausen-Waldram 1965, lk. 141]. Võimalik, et elamu tähenduses on kasutatud endist linnusetorni-elumaja, kuid enamus linnusekompleksi varemeid on ilmselt täiesti kasutuskõlbmatud. Linnusekompleksides oli tavaliselt kõige paksemate seintega ja kõige hoolikamalt ehitatud kesksed elutornid või elumajad, mis pidasid sõjategevusele hästi vastu ja mis \"Rootsi ajal\" kohandati mõisate peahooneteks, kuna pärast kurnavat sõjategevust enamikul mõisnikel uute häärberite ehituseks lihtsalt vahendeid ei jätkunud.\n\n[[1649]] oli Kavilda omanik ja ka ühtlasi Puhja kiriku patroon Rootsis Gotlandil elav Erich Sparre, kes annetas siis kirikule 1/2 adramaad[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]. \n\n[[1655]] kuulusid need mõisad Tartu õuekohtunikule [[Lars Claesson Flemming]]ule[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11].\n\n[[1656]]–[[1658]] kestnud Vene-Rootsi sõjas kannatas ka Puhja-Kavilda piirkond. Kirik põletati uuesti maha. Veel [[1670]]. aastaks ei oldud seda jõutud täielikult taastada. Kavilda läks mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpus jälle Rootsi kroonile tagasi[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 17]. Vana pärimisõiguse järgi kuulus Kavilda küll Berzaune Heinrich von Tiesenhauseni järglastele, kuid viimased elasid Poolas maapaos.\n\nTsaariajal jäi Kavilda samuti riigi kätte – kroonumõisaks.\n\n[[1781]]. aastal koostatud Kavilda ja Ulila mõisa vahelisel piiriplaanil on peale Uue-Kavilda mõisa veel märgitud hoone Cawelecht Schlossi nime all ka endise Kavilda linnuse asukohas[Grenz-Delineation von Ullila und Neu-Kawelecht 1781, O. G. Dreijer, RAKA, fond 2072, säilik 40]. Ei saa kinnitada, kas seal siis ka reaalselt eluks sobilik mõisahoone leidus.\n\n[[1789]] mainib A. W. Hupel oma kirjelduses, et üht-teist varemetest on veel säilinud ja selle järgi saavat öelda, et tegemist ei ole olnud väga suure rajatisega.[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA445&lpg=PA445&dq=Cawelecht&source=bl&ots=yhJQCO_T76&sig=ACfU3U0JCtEyh1QRe_2y2A9RG_KsFRCI0Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATAQegQIChAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]\n\nXVIII sajandi lõpuks olid linnusemüürid peaaegu täielikult laiali kantud [[Kavilda mõis]]a majandushoonete püstitamiseks[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399 KRR, Kavilda linnus, ajalooline ülevaade, Uno Hermann, Tallinn 1973, lk. 7].\n\n[[1802]] kirjeldab tollane muinsusteuurija [[Eduard Philipp Körber]] Kavilda linnuseaset kui kohta, kus ainult kraavid on säilinud, ning et varemalt olla see olnud Tiesenhausenite nelinurkne linnus müüride, vallide ja kraavidega[käsikiri Vaterländische Merkvürdigkeiten I, E. P. Körber, 1802].\n\n==Ehitus==\nKunstiajaloolase Armin Tuulse määratlusel, kes 1930. aastatel linnuseala uuris, oli tegemist vabakujulise laager[[kastell]]ilaadse rajatisega[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431], mille juures asus ka [[torn]]ilaadne eluhoone. Linnuseala suurimad mõõtmed on 57*72 meetrit ehk 4100 m2. Täpsemalt ei saa seda öelda, sest suuremaid väljakaevamisi ei ole seal toimunud ja ehkki linnusehoovi piirkonnas on näha mõnda 1,6 m paksust ohtra mördiga laotud vundamendimüürijuppi, siis linnuse väliskaitsemüüri asukoht on umbmäärane[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399 KRR, Kavilda linnus, ajalooline ülevaade, Uno Hermann, Tallinn 1973, lk. 8]. Rusuala väikseimad üldmõõtmed on 40*40 meetrit[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 112, ISBN 978-9949-38-861-5]. Tuulse arvates ääristasid nelinurkset kastellimüüri kolmest küljest majandushooned, mis moodustasid linnuse keskele siseõue. Ida-kaguküljele jäi väravaehitis, mis avanes ürgoru suunas ja raskendas sissetungi linnusesse. 1495. aastal mainitud \"Steinwerk\" viitab ka linnuses seisnud kõrgele paksude seintega ja tugevate võlvkorrustega elutornile, mille areng selleks ajaks oma kõrgtipu oli saavutanud. Selline bergfried-tüüpi elamu kaitses omanikku hästi nii tulekahju korral, pakkus viimset pelgupaika sõjaolukorras ja oli ka heaks vaatluspunktiks. Sellist tüüpi kaitserajatis oli selleks ajaks ka maapiirkondade mõisates edukalt kasutusele võetud[Die bürgerliche Baukunst Niedersachsens I, K. Eicke, Strassburg 1919, lk 41] – seda eriti Põhja-Eestis. (Aga kõrgem \"bergfried\" rajati ka näiteks Vastseliina piiskopilinnusesse – ja seda esmase ehitisena.). Arvatavasti müügitehingu tärmini ajaks XV sajandi lõpus oli linnus lõplikul kujul välja ehitatud ning sama meister võis jätkata lähedaloleva Kavilda kiriku (Puhja) taastamist. Tollal selles kirikus uuest üleslaotud läänefassaadi petiknišisüsteem ja kooriruumi tähtvõlv kuuluvad samasse ajajärku[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 264-265]. Linnuseasemest lääne poole, põllule oletatakse ka keskaegse Kavilda aleviku asukohta[käsikiri Vaterländische Merkvürdigkeiten I, E. P. Körber, 1802, lk. 135]\n\n==Seisukord tänapäeval==\n[[2019]]. aasta seisuga on linnusest säilinud rusukuhjas vaid poolteist korrust, mis asuvad peamiselt maapinnast allpool. Linnuseala on tugevasti võsastunud, ümberringi on põllumaa. Linnuseala serva on majandite ajal ilmselt kallatud ka kivikoristamisel põllukive. Võimalikust läänepoolsest vallikraavist ei ole maapinnal mingit märki. Juurdepääsutee ligineb loodest kohalikult Mõisanurme–Kasumetsa külateelt.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Kirjandus==\n*[[Kalvi Aluve]]. ''Eesti keskaegsed linnused''. Tallinn: Valgus, [[1993]]. Lk 59.\n\n==Välislingid==\n*{{kultuurimälestis|ID=7246}}\n*[https://web.archive.org/web/20120425194704/http://www.tartumaamuuseum.ee/?285 Kavilda õigeusukoguduse ajaloost]\n\n[[Kategooria:Eesti linnused]]\n[[Kategooria:Elva vald]]\n[[Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused]]\n[[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]]\n[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]","hash":"f167e6ed2c7cc9b5c8647a31673a7101d0fed5b02d2f895033f44e3f97aa940c","last_revision":"2024-01-30T22:12:37Z","first_revision":"2010-02-17T11:40:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.840678","cross_lingual_links":{"de":"Burg Kawelecht","en":"Kavilda stronghold","lv":"Kavildas pils"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.\n\nMuinasajal nimetati seda piirkonda Püha, Põhja või Puhja kihelkonnaks (Puha, Pohja), XVI–XVII sajandil tuli kasutusele Kavilda nimi ilmselt sellenimelise linnuse ja mõisa järgi. XX sajandil võeti taas kasutusele vana Puhja nimi kiriku asukohaküla järgi. Linnusekoha juures olevat mõisat kutsuti hiljem ka Vana-Kavildaks (Alt-Cawelecht). 1397 – Puyen, 1449 – Pujen, 1495 – Pugen, Puigen, Cawelecht, 1543 – Puggen, Kawelecht, 1564 – Gorod Kawlet, 1573 – Kauelinge, 1582 – Kaulicht, 1585 – Bochia, Puia, 1610 – Cawelet, 1636 – Cawelecht, 1638 – Poyhakyll, 1656 – Kannelerks, Kannelicht, 1782 – Kawelti mõis, 1839 – Puchja.\n\nKavilda vasallilinnus asetseb vana muinasaegse Ugandi maakonna lääneosas, kunagise suurema Puhja kihelkonna põhjaosas, paiknedes täpselt selle asustuspiirkonna keskel. Sealne kõrgustik on kolmest küljest ümbritsetud suurte sooalade, jõgede ja rabadega – umbes 5 km jääb nii läänes paikneva Puhja rabani, kui ka põhja pool asuva Soova soo ja Emajõeni ning idas asuva Keeri soo ja Elva jõeni (saksa Elbe Fluss). Sama kaugele kirdesse jääb ka suur Laugesoo. Kunagise keskuse – Tartu piiskopilinnuseni tuleb otsejoones ida suunas 21 km (u 3 Saksa miili), põhja pool voolava Emajõeni 6 km ning Võrtsjärv jääb 12 km läände. Puhja põllumajanduspiirkonda ja suuremat osa kihelkonda poolitab võimsas ürgorus lõunast põhja Emajõkke voolav Kavilda ehk Soova jõgi (Sova). Linnusease paiknebki selle ürgoru läänenõlva lael, 71 m üle merepinna, Emajõe veetase jääb 33–35 m kõrgusele merepinnast. Linnuseaset kaitses idaküljelt Soova/Kavilda ürgorg, lõunast ja põhjast aga selle kõrvalsälkorud, lääne poolt pidi keskajal olema kaitseks läbi tõmmatud vallikraav. Puhja Püha Dionysiuse Kihelkonnakirik seisab ligi 3 km kaugusel linnusekohast läänes. Linnuseala ja väheste müüripiirjoonte järgi arvates võis nelinurkne linnus asetseda nurkadega põhiilmakaarte suundades, kerge nihkega vastupäeva. Lõunapoolsest sälkorust jookseb tänapäeval läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee nr 92.\n\nEnne ristisõdijate ekspansiooni XIII sajandi algul olevat hilisema vasallilinnuse asemel olnud kohalike paganate muinaslinnus, mida kutsuti Siidrelinnaks või lihtsalt Siidreks. Arheoloogiliste uuringutega ei ole seda veel tõestatud.\n\n1223, kui Tartu piiskop Hermann I oma kaaskonnaga Otepää muinaslinnuses viibis ja Tartusse edasi liikuda ei saanud, hakkas ta temale valitseda antud Ugandi maakonnast tähtsamatele abilistele maid välja jagama. 5 kihelkonda läksid tema õukonna suursugustele rüütlitele – oma vennale Theoderich de Ropale Otepää, õemehele Engelbert von Tiesenhausenile Puhja, Johann von Dolenile Rannu, Helmoldile Lüneburgist (arvatavasti hilisemad Rosenid) Sangaste ja Karula ning endale ja oma toompraostist vennale Rothmar von Buxhövdenile jättis Tarbatu. Suured läänistused andsid võimaluse linnuste tekkeks. Esialgu elasid Tiesenhausenid koos teiste vasallidega tõenäoliselt Otepää piiskopilinnuse tugipunktis.\n\nÜrikute järgi kuulus Puhja kihelkond 1224. aastal Tiesenhausenitele. Linnuselääni (Borchsokinge) moodustas kogu hilisem Puhja kihelkond, kuhu kuulusid keskajal Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) ja Hellenurme mõis (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm). Ilmselt markeerisid need Tiesenhausenite mõisavaldused ka enam-vähem kunagise muinaskihelkonna piire.\n\n1260. aastat peavad baltisaksa ajaloolased Konguta vasallilinnuse (Kongota) rajamisdaatumiks Wolter von Tiesenhauseni poolt, kes oli arvatavasti piiskopkonna esimese läänisaaja Engelberti poeg. Kavilda tugipunkti rajamiseni kihelkonna põhjaossa jõuti pea sada aastat hiljem. Tiesenhausenite piirkonna keskusest Kongutast jäi Kavilda otsejoones 13,5 km kaugusele, maanteed mööda tuli üle 16 km, mis on enam-vähem hobuse poole päeva teekond.\n\n1354. aastal alustas mõnedel andmetel linnuse ehitust ühtlasi ka Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanik Bartholomäus von Tiesenhausen. Siinkohal tuleb märkida, et Bartholomeus oli küll Riia peapiiskopi vasall, kuid samaaegselt võis ta olla ka Tartu piiskopi teenistuses. Samas on Tiesenhausenite osalus linnuseehituse algetapis selgusetu.\n\n1361. aastat loevad baltisaksa ajaloolased Kavilda vasallilinnuse (Kawelecht) rajamisdaatumiks ordumeister Arnold von Vietinghoffi korraldusel, \"et kaitsta piiskopkonna piire\" ilmselt siis põhja poolt lähtuvast ohust. Alles 15 aastat tagasi oli raskustega maha surutud Jüriöö ülestõus. Linnuse ehitamist võisid mõjutada kindlasti sisepoliitilised olud, 1362 korraldas Vietinghoff Tartus ordu nõupidamise, millel osalesid piiskopid, linnakodanikud, rüütlid ja sõjasulased kogu Vana-Liivimaalt. Seal süüdistas meister Tartu piiskoppi Johannes I Fünfhausenit (Viffhusen) enda vastu vaenu õhutamises ja salakaebustes ordu kohta Euroopa kuningatele ja vürstidele, samuti ordu mittetoetamises ajal, kui tema ja ordu pidasid rasket võitlust Leedu vastu. Meister käis peaaegu kogu oma ametiaja Leedus sõjaretkedel. Tartu piiskop vastas, et temal on ordu suhtes ainult lojaalne hoiak, mida küll alati ei mõisteta ja lubas anda ordule abivägesid võitluseks leedulaste vastu. Hiljem aga kaebas siiski ordu ja maameister Arnoldi peale paavst Urbanus V. Linnus oli ehitatud Puhja kihelkonda (Kavilda), Tiesenhausenite maadele ja läks hiljem selle vasalliperekonna omandusse. Ka vasallid tegid Vana-Liivimaal sageli orduga koostööd just oma senjööride vastu, millised nende eesmärgid siis ka polnud. Tollal kahtlustatakse ordu abi teistegi Tartu piiskopkonna linnuste ehituste algatamisel ja läbiviimisel – 25. märtsil 1342, Maarja kuulutamise päeval alustati teadaolevatel andmetel Vastseliina piiskopilinnuse ehitamist 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel, keda toetas ilmselt ka 1341–1345 Viljandi komtuuriks olnud Goswin von Herike. Samas oletab A. W. Hupel, et Kavilda linnuse ehituse algatajaks piiskopkonda võis olla pigem siiski piiskop Fünfhausen. Kavilda linnuse vapil olevat olnud aastaarv 1361.\n\n1362. aastat on peetud varemalt Puhja puitkiriku rajamisajaks, 1862. aastal tähistati 500 aasta möödumist nimetatud sündmusest. Varem arvati, et linnus ja kirik ehitati sinna samal ajal, kuigi Puhja kivikirikut peetakse kolme kõige vanema Lõuna-Eesti maakiriku hulka kuuluvaks, mis tähendab, et see pidi püstitatama juba XIII sajandil. Puhja on olnud vana muinasaegne kihelkond ja saksa ristisõdijad ehitasid vallutatud aladel kirikuid igasse kihelkonda. Tavapäraselt algatasid kihelkonnakiriku rajamise või aitasid piiskopil seda sinna ehitada piirkonda suurima lääni saanud vasallisuguvõsa, kellest sai n-ö kiriku patroon. Puhja puhul siis Tiesenhausenid. Kabel oli aga ka Kavilda linnuses.\n\nKavildas võis olla varem kasutusel ka puidust muinaslinnus, kuid poliitilised mõjutegurid kivilinnuste väljaehituseks kulmineerusid XIV sajandi lõpuks. Piiskopkondadel oli lisaks välisvaenlasele vaja kaitsta end ka Liivi ordu ambitsioonide eest. Viimane püüdis Liivimaa konföderatsioonis toimunud pidevas võimuvõitluses piiskoppe endale allutada ja piiskopkondi ordumaadega liidendada. Kogu XIV sajandi jooksul toimus pidev pingete kruvimine, mis tipnes 1396 ordumeister Wennemar von Brüggenei sissetungiga Tartu piiskopkonda, selle linnuste vallutamisega ja viimase piiskopi Dietrich III Damerowi alistumisega ordu nõudmistele. Piiskopkonna läänepiiri kaitseks oli neljast vasallilinnusest koosnev grupp: Rõngu, Konguta, Rannu ja Kavilda; lõuna pool seisis samuti neli suuremat: Antsla, Vaabina, Sõmerpalu ja Kirumpää; mida juhtisid piiskopkonna mõjukamad vasallisuguvõsad: Tiesenhausenid, Üxküllid ja Dolenid. Paljud neist vallutati, või kas vasallilinnuseid üldse puututi, ei ole täpsemalt teada, küll aga purustasid orduväed Otepää piiskopilinnuse.\n\n1397. aastal on Bartholomeus Tiesenhauseni (Koknese rüütel, kes asutas 1354 Berzaune) testamendis annetuse tegemisel kirjalikult esmamainitud Puhja kirikut (der kerke to Puyen), mis pidi siis ilmselt juba kivist eksisteerima. Võimalik, et Puhja kirik ja piirkond sai kannatada venelaste 1481. aasta sõjaretke käigus. Aastatel 1495–1499 käisid ilmselt kiriku taastamistööd. Kirik asus linnusest 3 km lääne pool ja läbi viis seal neid töid tookordne Kavilda valdaja Fromhold von Tiesenhausen. Ehitajana või taastajana on tema nimi ka Puhja kiriku kroonikas.\n\n1449 on mainitud Puhjat (Pujen) Siis läänistati Kavilda linnus koos poole Konguta linnusega ning Tänassilma ja Ängu küladega Dietrich von Tiesenhausenile (...mit Schloss Congental auch Dorf Tynsilme und Dorf Enge dem Diedrich von Tisenhusen verlehnt). Tegemist peaks olema esmakordse linnuse kirjaliku mainimisega. Ergli suguvõsaharru kuuluvalt Dietrichilt läks Kavilda pärimisõigus mingil ajajärgul Berzaune Bartholomeusile, mõlemad surid 1486.\n\nKindlamaid teateid linnusest on 1495. aastast, kui Bartholomäus von Tiesenhausen müüs oma õe ja naise soovil 30. märtsil linnuse, mõisa (das Stenwerk und den Hof Cawelecht – stenwerk mit dem have) ja lähedal oleva Sova veski (Söwenmöle) 16 500 Riia marga eest oma sugulasele Frommholdi pojale Vromholdile (Frommhold von Tiesenhausen) Berzaunest. Müüja isa oli samuti rüütel Bartholomäus, kellele oletatav linnuse asutaja Bartholomäus oli omakorda vanaonu (Urenkel). Lisaks kuulusid kauba sisse: Puhja kihelkonnast Nasja (Nassye), Womeli, Puhja (Pugen) ja Kobelu (Kobbelitz) külad, Kode väikelään ja ordule kuulunud Palupõhja (Pallenpe) talu; Rõngu kihelkonnast Lappentückeni küla, Hohenheides asuv Harpenlandi mõisakoht koos Mühlenlande maatükiga, kus elasid koos saksa ja eesti rentnikud; ning Otepää kihelkonnast Waynell (Wayvel), Heidene ja Beybatzi külad, Gossehofi mõisakoht Otepää külje all ja maja Otepääl. Sellest ja ka järgnevatest pärimisürikutest on näha, et võimsatel Tiesenhausenitel oli pidevalt ka n-ö alamvasalle, kellele mõni küla välja läänistati.\n\nTeistel andmetel müüsid Bartholomäusi (Berzaune Peter Tiesenhauseni poeg) pojad Bartholomäum ja Reinhold Tiesenhausenid juba 1493. aasta paiku Tartu stiftis oleva Kavilda (Haus Kawlecht) koos selle alla kuuluvate mõisatega oma nõole Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausenile (Vromholdile). Lisaks kuulusid vendadele mõned mõisad ka Riia peastiftis. Varsti pärast müügikokkulepet suri Reinhold pärijateta, mõni aeg hiljem ka Bartholomäum.\n\nKastellilaadne torniga ja ligi 1,5m paksuste müüridega linnus asetses kõrgel künkal Kavilda ürgoru lääneserval ja selle tornist pidi olema avar vaade suurte kauguste taha. Kavilda puhul paistab silma Tiesenhausenite suguvõsa Berzaune haru seotus selle ajalooga.\n\n1515 ja 1546 on Kavilda linnust mainitud Tiesenhausenite omandusena. Tiesenhausenitel olid suured ja sageli lasterikkad suguvõsaharud ning mõnikord tuli ette ka lähisugulaste abielusid. Paljud linnused ja mõisad olid jaotatud kinnispäranditeks või rahalisteks kohustusteks, mida siis omavahel vahetati, panditi ja kus ka koos elati ning seetõttu võis ühel linnusel või mõisal olla pärandi tõttu samaaegselt ka mitu omanikku.\n\n1522. aastal omandas Kavilda Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausen, kes kinkis ka Puhja kirikule 2 adramaad valdusi. Lisaks kuulusid talle Riia stiftis Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnus ja Fehdeni mõis ning Tartu stiftis peale Kavilda Vaabina vasallilinnus ja Restu, Uderna, Teedla ja Korwelshofi mõis. 1522 surnud vanem Fromhold oli abielus Straupe (Roop) Kersten von Roseni tütre Gertrudiga ja neil oli 9 last: 5 poega ja 4 tütart. 9. septembril väljastatud ürikus on juttu teisele pojale Fabian von Tiesenhausenile (Fabiann vann Tysenhusen) kuuluvast päranduseosast Kavildas ja Vaabinas, milles linnust mainitakse, kui \"Hus\" ehk tavapärase tolleaegse linnusemärksõnaga. Lepingu järgi sai Fabian Vaabina (Ültzen) linnuse, vaidlusalused Kavilda ja Uderna jäid Fromholdile.\n\n1543. aasta 7. veebruaril välja antud ürikus müüs Fromhold (abielus Anna Maydelliga) linnusmõisa (Haus und Steinwerk zu Kawelechti linnus ja kaitsetorn) oma vennale Jacob von Tiesenhausenile (Berzaune Fromholdi poeg) Kalsnavast (Kalzenau-Bersohn-Erlaa – Tiesenhausenite suured valdused kunagise Riia peapiiskopkonna kaguosas.) koos mõisate ja küladega 60 000 Riia marga eest: Puhja, Nasja ja Kobilu külad (Puggen, Nasja ja Kobbelep) ning Sova veski. Teise loendi järgi olid lepingu objektiks: Puhja (Pugen) küla Sonle veskiga, Nasja (Naesgen) küla Waemeli ja Konde taludega, Kobilu (Kobbelys) küla, Lappentucki küla veskiga ja Waugelli ja Heide külad veskiga.\n\n1550. aasta paiku jaotasid Fromhold Tiesenhausen (eelmise vennapoeg), kes abiellus Elisabeth Fahrensbachiga, koos oma \"vennapoegade\" Bruno ja Detlofiga endi vahel kihelkonna linnuseid ja mõisaid (tõenäoliselt olid Bruno ja Detlof siiski Tiesenhausenite Ergli suguvõsaharust pärit Konguta Dietrichi pojapojad). Fromhold jättis omale Kavilda linnuse ja Uderna mõisa, Konguta sai Bruno, ning Detlofile jäi palju külasid kihelkonna lõunaosas, mille hulgas olid näiteks Nausküla või Napsküla (Nawskülla), Hellenurme (Hellenorm) ja Väike-Uderna (Klein-Uddern). Napskülla asemele rajas omanik mõisa (Wartz), mida hiljem hakati tema nime järgi Teedlaks kutsuma (Detla-Moisa).\n\n1558. aastal algas Liivi sõda, 18. juulil alistus Tartu Pjotr Šuiski juhitud Vene vägedele. Järgnevalt võttis vaenlane ära Rõngu, Konguta ja Rannu vasallilinnused. Aadlikud olid põgenenud ega kaitsnud omi linnuseid. Ilmselt hõivati sama aktsiooni käigus ka Kavilda. Oktoobris vallutas ordumeistri koadjuutor Gotthard Kettler eespool mainitud kolm linnust tagasi. Viimaseid põletati ja lõhuti. Kõige põhjapoolsemat, Kavildat, pole mainitud, arvatavasti jäi see purustamata.\n\n1564. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas nimetanud ka Kavilda linnust (Gorod Kawlet); ja seda ilmselt koos asulaga.\n\n1568 suri Kavilda Fromhold Riias ja ta maeti Riia toomkirikusse, sealsesse Tiesenhausenite hauakambrisse. Abikaasa Anna Maydelliga oli neil üks laps, kes aga suri noorelt. Kavilda pärandas ta oma vennale Jacobile ja tolle järglastele, kuid määras oma testamendis kindlaks põhjalikud pärimistingimused ja õiguste ülemineku ühe meesliini katkemise puhul teisele. Kuna aga testament oli tehtud varem ja Jacob suri samuti lastetult enne Fromholdi, siis jõudis viimane teha uue testamendi oma järgneva venna Reinholdi pojale Heinrichile. Ka Fromholdi enda poeg Fromhold suri enne oma isa – 1564.\n\n1582 paavsti legaadi Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad omale. Omandatud varade üle, mille hulgas oli üles märgitud jälle ka Kavilda linnus (taas \"Gorod Kawlet\"), korraldati otsekohe revisjone. Märgitakse, et väike linnus, mis varemalt (Liivi sõja algul enne venelaste kätte langemist) kuulus Fromhold Tiesenhausenile, on nüüd peaaegu täielikult purustatud (bis auf den Grund zerstört); kuid siiski leidis 1587. aastal veel vähemalt osa ruume kasutust. Kuna varasemas Liivi sõjas ei ole linnuse purustamist mainitud, kuid poolakate kätte minnes see seda juba oli, siis võib oletada, et venelased lõhkusid linnuse enne üleandmist varemeteks. Poola kuningas Stephan Bathory muutis Kavilda krooni majandusmõisaks (folvark).\n\n1584 on Kavildat mainitud mõisana (Hof Kavlicht)\n\n1588 läänistati (tagastati) Rannu kihelkonna mõisad (Rannu vasallilinnuse piirkond) koos Kavilda, Konguta (\"Kavilda-Konguta mõisad\" Puhja kihelkonnast) ja Vaabina linnustega (mõisad-majandusüksused) kuningas Zygmunt III Waza poolt tänapäeval Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanikule Heinrich von Tiesenhausen zu Bersonile. Tiesenhausenitel olid ulatuslikud maavaldused ka kunagise Riia Peapiiskopkonna ida- ja keskosas. Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja. 1577 põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused, ning ilmselt andsid poolakad talle kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused kompensatsiooniks. Heinrich suri aastal 1600. Samas märgitakse ka, et Kavilda oli 1590 küll veel eraomand, aga ei kuulunud siis enam Heinrichile.\n\n1590. aasta 21. jaanuaril määras Heinrich Kavilda linnuse ja mõisa pärijaks, juhul kui ta ise on sunnitud jälle maalt lahkuma või muude õnnetuste korral, oma poja Johann von Tiesenhauseni; tingimusel, et viimane maksab igal järgneval aastal igaühele oma kuuest vennast 2000 Riia marka. Johanni vennad olid: Heinrich, Fromhold, Fabian, Georg, Christoff ja Engelbrecht. Ühe osalise surma puhul pidid teised tema osa omavahel võrdselt jagama. Kas ja kuipalju Johann enne selle rootslaste kätte minekut Kavildat pidada ja valitseda jõudis, ei ole teada.\n\n1591. aastal pidi linnus olema veel kasutus- ja elukõlbulik, kuna seda mainiti tollal Heinrich von Tiesenhauseni testamendis.\n\nKavilda vasallilinnus purustati lõplikult 1600 alanud Poola-Rootsi sõja käigus. Kuna see Tiesenhausenite suguvõsaharu hoidis poolakate poole, siis rootslaste saabudes viimased põgenesid maalt ja jäid oma valdustest ilma.\n\n1626. aasta 16. veebruaril annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf \"Kavilda-Konguta mõisad\" (koos Teedla (Detlofmoisa) ja Taydelma mõisatega) riiginõunikule, maamarssalile ja vabahärrale Lars Eriksson Sparrele, kes rentis 1628 Kavilda ja Konguta 2000 taalri eest välja.\n\n1627 on Puhja kirikust vaid neli seina järel. 1634 oli kivikirikul laudkatus, 1649. aastaks oli jõutud ehitada ka juba uus torn (ilmselt puidust). Kiriku taastamine pidi toimuma vanade traditsioonide järgi kas Kavilda või Konguta omanike eestvõttel.\n\n1628. aasta rootslaste revisjoniprotokollis on Kavilda mõisas (ilmselt linnuse kohal) mainitud elamut kambri ja eeskojaga ning sauna, 3 rehehoonet ja ühte hobusetalli, mis on olnud arvatavasti puithooned. Linnuse juures on olnud 6 kaevatud tiiki, millest veel 2 on alles. Töötab ka linnusele kuulunud Sova veski (Sowa Wessky). Võimalik, et elamu tähenduses on kasutatud endist linnusetorni-elumaja, kuid enamus linnusekompleksi varemeid on ilmselt täiesti kasutuskõlbmatud. Linnusekompleksides oli tavaliselt kõige paksemate seintega ja kõige hoolikamalt ehitatud kesksed elutornid või elumajad, mis pidasid sõjategevusele hästi vastu ja mis \"Rootsi ajal\" kohandati mõisate peahooneteks, kuna pärast kurnavat sõjategevust enamikul mõisnikel uute häärberite ehituseks lihtsalt vahendeid ei jätkunud.\n\n1649 oli Kavilda omanik ja ka ühtlasi Puhja kiriku patroon Rootsis Gotlandil elav Erich Sparre, kes annetas siis kirikule 1/2 adramaad.\n\n1655 kuulusid need mõisad Tartu õuekohtunikule Lars Claesson Flemmingule.\n\n1656–1658 kestnud Vene-Rootsi sõjas kannatas ka Puhja-Kavilda piirkond. Kirik põletati uuesti maha. Veel 1670. aastaks ei oldud seda jõutud täielikult taastada. Kavilda läks mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpus jälle Rootsi kroonile tagasi. Vana pärimisõiguse järgi kuulus Kavilda küll Berzaune Heinrich von Tiesenhauseni järglastele, kuid viimased elasid Poolas maapaos.\n\nTsaariajal jäi Kavilda samuti riigi kätte – kroonumõisaks.\n\n1781. aastal koostatud Kavilda ja Ulila mõisa vahelisel piiriplaanil on peale Uue-Kavilda mõisa veel märgitud hoone Cawelecht Schlossi nime all ka endise Kavilda linnuse asukohas. Ei saa kinnitada, kas seal siis ka reaalselt eluks sobilik mõisahoone leidus.\n\n1789 mainib A. W. Hupel oma kirjelduses, et üht-teist varemetest on veel säilinud ja selle järgi saavat öelda, et tegemist ei ole olnud väga suure rajatisega.\n\nXVIII sajandi lõpuks olid linnusemüürid peaaegu täielikult laiali kantud Kavilda mõisa majandushoonete püstitamiseks.\n\n1802 kirjeldab tollane muinsusteuurija Eduard Philipp Körber Kavilda linnuseaset kui kohta, kus ainult kraavid on säilinud, ning et varemalt olla see olnud Tiesenhausenite nelinurkne linnus müüride, vallide ja kraavidega.\n\nKunstiajaloolase Armin Tuulse määratlusel, kes 1930. aastatel linnuseala uuris, oli tegemist vabakujulise laagerkastellilaadse rajatisega, mille juures asus ka tornilaadne eluhoone. Linnuseala suurimad mõõtmed on 57*72 meetrit ehk 4100 m². Täpsemalt ei saa seda öelda, sest suuremaid väljakaevamisi ei ole seal toimunud ja ehkki linnusehoovi piirkonnas on näha mõnda 1,6 m paksust ohtra mördiga laotud vundamendimüürijuppi, siis linnuse väliskaitsemüüri asukoht on umbmäärane. Rusuala väikseimad üldmõõtmed on 40*40 meetrit. Tuulse arvates ääristasid nelinurkset kastellimüüri kolmest küljest majandushooned, mis moodustasid linnuse keskele siseõue. Ida-kaguküljele jäi väravaehitis, mis avanes ürgoru suunas ja raskendas sissetungi linnusesse. 1495. aastal mainitud \"Steinwerk\" viitab ka linnuses seisnud kõrgele paksude seintega ja tugevate võlvkorrustega elutornile, mille areng selleks ajaks oma kõrgtipu oli saavutanud. Selline bergfried-tüüpi elamu kaitses omanikku hästi nii tulekahju korral, pakkus viimset pelgupaika sõjaolukorras ja oli ka heaks vaatluspunktiks. Sellist tüüpi kaitserajatis oli selleks ajaks ka maapiirkondade mõisates edukalt kasutusele võetud – seda eriti Põhja-Eestis. (Aga kõrgem \"bergfried\" rajati ka näiteks Vastseliina piiskopilinnusesse – ja seda esmase ehitisena.). Arvatavasti müügitehingu tärmini ajaks XV sajandi lõpus oli linnus lõplikul kujul välja ehitatud ning sama meister võis jätkata lähedaloleva Kavilda kiriku (Puhja) taastamist. Tollal selles kirikus uuest üleslaotud läänefassaadi petiknišisüsteem ja kooriruumi tähtvõlv kuuluvad samasse ajajärku. Linnuseasemest lääne poole, põllule oletatakse ka keskaegse Kavilda aleviku asukohta\n\n2019. aasta seisuga on linnusest säilinud rusukuhjas vaid poolteist korrust, mis asuvad peamiselt maapinnast allpool. Linnuseala on tugevasti võsastunud, ümberringi on põllumaa. Linnuseala serva on majandite ajal ilmselt kallatud ka kivikoristamisel põllukive. Võimalikust läänepoolsest vallikraavist ei ole maapinnal mingit märki. Juurdepääsutee ligineb loodest kohalikult Mõisanurme–Kasumetsa külateelt.\n\nKalvi Aluve. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: Valgus, 1993. Lk 59.\n\nKavilda õigeusukoguduse ajaloost\n\nKategooria:Eesti linnused Kategooria:Elva vald Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised Kategooria:Tiesenhausenite mõisad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.","translated_text":"The Cathedral of Kavilda (German: Kawelecht) was a stone cathedral in the diocese of Tartu, located in the modern administrative division of Tartuma on the west bank of Kavilda, in the territory of present-day Elva valley.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2923347.56-8035316.83-10/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl Lõuna-Eesti kaart]","char_index":216,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2923347.56-8035316.83-10/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.504751-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Nimekujud","translated_text":"Notwithstanding the provisions of this Regulation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Muinasajal nimetati seda piirkonda Püha, Põhja või Puhja kihelkonnaks (Puha, Pohja), XVI–XVII sajandil tuli kasutusele Kavilda nimi ilmselt sellenimelise linnuse ja mõisa järgi.","translated_text":"In ancient times, the area was called the Holy, Northern or Pure Worship (Puha, Pohja), and in the 16th-17th centuries, the name Kavilda came into use, probably after the castle and manor of the same name.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Napiersky I, lk. 79]","char_index":82,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"XX sajandil võeti taas kasutusele vana Puhja nimi kiriku asukohaküla järgi.","translated_text":"In the 20th century, the old name \"Puja\" was reused after the village where the church was located.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnusekoha juures olevat mõisat kutsuti hiljem ka Vana-Kavildaks (Alt-Cawelecht).","translated_text":"The mansion next to the bird sanctuary was later called Alt-Cawelecht.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1397 – Puyen, 1449 – Pujen, 1495 – Pugen, Puigen, Cawelecht, 1543 – Puggen, Kawelecht, 1564 – Gorod Kawlet, 1573 – Kauelinge, 1582 – Kaulicht, 1585 – Bochia, Puia, 1610 – Cawelet, 1636 – Cawelecht, 1638 – Poyhakyll, 1656 – Kannelerks, Kannelicht, 1782 – Kawelti mõis, 1839 – Puchja.","translated_text":"This is the case in the case of Bochia, Puia, 1610 ⁇ Cawelet, 1636 ⁇ Poyhakyll, 1656 ⁇ Kannelerks, Kannelicht, 1782 ⁇ Kawelti Castle, 1839 ⁇ Puchja.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch VI, F. G. von Bunge, Riga 1873, nr. 2941]","char_index":12,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]","char_index":48,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Brieflade I, nr. 475]","char_index":59,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Brieflade I, nr. 1220]","char_index":85,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]","char_index":106,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Theatrum Orbis Terrarum, Abraham Ortelius; LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO, Joanne Portantio, Antwerpen 1573-1598, vasegravüür]","char_index":124,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[ Inventar der Starostei Dorpat, koopia TA Kirjandusmuuseumis, lk. 20]","char_index":141,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":162,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Dionysius Fabricius, \"Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1611\", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 52, ISBN 978-9985-876-83-1]","char_index":178,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=schloss%20randen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 205; samuti Tartumaa, lk. 363]","char_index":196,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":51505,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.453959-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":214,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Regnorum Sueciae, Gothiae, magnique ducatus Finlandiae, ut et Livoniae, Bremensis ducatus, partis Pomeraniae ad Suecos pertinentis, et urbis Wismariae, descriptio nõva, Martin Zeiler, 1656]","char_index":245,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":281,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Asukoht ja paiknemine","translated_text":"Location and location","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kavilda vasallilinnus asetseb vana muinasaegse Ugandi maakonna lääneosas, kunagise suurema Puhja kihelkonna põhjaosas, paiknedes täpselt selle asustuspiirkonna keskel.","translated_text":"The Kavilda vassal bird is located in the western part of the ancient Mine-era province of Uganda, in the northern part of the former larger Purja peninsula, right in the middle of that settlement.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sealne kõrgustik on kolmest küljest ümbritsetud suurte sooalade, jõgede ja rabadega – umbes 5 km jääb nii läänes paikneva Puhja rabani, kui ka põhja pool asuva Soova soo ja Emajõeni ning idas asuva Keeri soo ja Elva jõeni (saksa Elbe Fluss).","translated_text":"The hill is surrounded on three sides by large salt marshes, rivers and reefs. About 3 miles (5 km) to the west lies the Pure River, to the north lies the Soova River and the Mother River, and to the east lies the Keeri River and the Elbe River (German Elbe Fluss).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Der Dörptsche Kreis No VI, L. A. Graf Mellin, 1796, AS Regio 1991]","char_index":239,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sama kaugele kirdesse jääb ka suur Laugesoo.","translated_text":"Just as far away is the great Laugesoo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kunagise keskuse – Tartu piiskopilinnuseni tuleb otsejoones ida suunas 21 km (u 3 Saksa miili), põhja pool voolava Emajõeni 6 km ning Võrtsjärv jääb 12 km läände.","translated_text":"The historic centre ⁇ to the bishopric of Tartu lies 21 km to the east, the Mother River 6 km to the north, and Lake Würzburg 12 km to the west.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puhja põllumajanduspiirkonda ja suuremat osa kihelkonda poolitab võimsas ürgorus lõunast põhja Emajõkke voolav Kavilda ehk Soova jõgi (Sova).","translated_text":"The pure agricultural area and much of the surrounding area is dominated by the powerful Kavilda River (Sova), which flows from the south to the north of the Mother River.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2936408.84-8037047.20-12/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl Puhja piirkonna kaart]","char_index":140,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2936408.84-8037047.20-12/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.682257-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Linnusease paiknebki selle ürgoru läänenõlva lael, 71 m üle merepinna, Emajõe veetase jääb 33–35 m kõrgusele merepinnast.","translated_text":"Located on the western slope of the island, 71 m above sea level, the water level of the Emaj River remains 33 ⁇ 35 m above sea level.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuseaset kaitses idaküljelt Soova/Kavilda ürgorg, lõunast ja põhjast aga selle kõrvalsälkorud, lääne poolt pidi keskajal olema kaitseks läbi tõmmatud vallikraav.","translated_text":"The bird's nest was protected on the eastern side by the Sova/Kavilda oyster, on the south and north by its flanks, and on the western side by an undulating valley in the middle ages.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puhja Püha Dionysiuse Kihelkonnakirik seisab ligi 3 km kaugusel linnusekohast läänes.","translated_text":"The Sanctuary of the Sacred Dionysius stands about three kilometers west of the site.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuseala ja väheste müüripiirjoonte järgi arvates võis nelinurkne linnus asetseda nurkadega põhiilmakaarte suundades, kerge nihkega vastupäeva.","translated_text":"According to the aviary and the few lines on the walls, the rectangular bird may have been positioned at the corners of the main air maps, with a slight tilt opposite.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lõunapoolsest sälkorust jookseb tänapäeval läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee nr 92.","translated_text":"Today, the southern slope runs through Tartu ⁇ Viljandi ⁇ Kilingi-Nömme Highway 92.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2934544.30-8039955.78-17/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___pl Kavilda kaart]","char_index":95,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2934544.30-8039955.78-17/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___pl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.039199-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Linnuse ajalugu kuni Liivi sõjani","translated_text":"History of the Bird to the War in Libya","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enne ristisõdijate ekspansiooni XIII sajandi algul olevat hilisema vasallilinnuse asemel olnud kohalike paganate muinaslinnus, mida kutsuti Siidrelinnaks või lihtsalt Siidreks.","translated_text":"Before the expansion of the Crusaders, in the early 13th century, the site of the later Vasalite was probably occupied by a local pagan ancient city, known as the Crusader City, or simply Crusader City.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Die mittelalterlichen Bischofs- und Vasallburgen im Bistum Tartu, Armin Neumann, Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Instituut, Tartu 1934, lk. 48]","char_index":175,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Arheoloogiliste uuringutega ei ole seda veel tõestatud.","translated_text":"Archaeological studies have yet to prove this.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1223, kui Tartu piiskop Hermann I oma kaaskonnaga Otepää muinaslinnuses viibis ja Tartusse edasi liikuda ei saanud, hakkas ta temale valitseda antud Ugandi maakonnast tähtsamatele abilistele maid välja jagama.","translated_text":"In 1223, when Bishop Hermann I of Tartu and his companions were in the ancient city of Oteppi and could not move on to Tartu, he began to distribute land from the province of Uganda given to him to more important auxiliaries.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA5-PA22&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Hagemeisters Geschichte II, Riga 1836, lk 22]","char_index":4,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA5-PA22&redir_esc=y","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57969,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.398100-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (48 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"5 kihelkonda läksid tema õukonna suursugustele rüütlitele – oma vennale Theoderich de Ropale Otepää, õemehele Engelbert von Tiesenhausenile Puhja, Johann von Dolenile Rannu, Helmoldile Lüneburgist (arvatavasti hilisemad Rosenid)","translated_text":"5 marriages were made to the great knights of his court ⁇ to his brother Theoderich de Ropale Otepää, to his brother Engelbert von Tiesenhausen Puhja, to Johann von Dolen Rannu, to Helmold of Lüneburg (presumably later Rosen)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sangaste ja Karula ning endale ja oma toompraostist vennale Rothmar von Buxhövdenile jättis Tarbatu.","translated_text":"Sangaste and Karula, and to himself and his half-brother, Rothmar von Buxhövden, left Tarbatu.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 253–255]","char_index":99,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Suured läänistused andsid võimaluse linnuste tekkeks.","translated_text":"The great westernization allowed for the formation of birds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esialgu elasid Tiesenhausenid koos teiste vasallidega tõenäoliselt Otepää piiskopilinnuse tugipunktis.","translated_text":"The Tiesenhausen family, along with other vassals, probably originally lived at the base of the bishopric of Oteppi.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Verfassungsgeschichte des Bistums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände, Reval 1836]","char_index":101,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ürikute järgi kuulus Puhja kihelkond 1224. aastal Tiesenhausenitele.","translated_text":"According to the records, in 1224 the house of Pure belonged to the Tiesenhausen family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuselääni (Borchsokinge) moodustas kogu hilisem Puhja kihelkond, kuhu kuulusid keskajal Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) ja Hellenurme mõis (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm).","translated_text":"The Borchsokinge constituted the whole of the later Purja clan, which in the Middle Ages included the Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) and the Hellenorm (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=7BFYAAAAcAAJ&pg=PA266&lpg=PA266&dq=Cawelecht&source=bl&ots=IQ8czhYtw8&sig=ACfU3U1yHC9Dk8WckVt5PX24R7Y5Civ6cQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBnoECAkQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false) Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III, August Wilhelm Hupel, Riga 1782, lk. 271]","char_index":147,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=7BFYAAAAcAAJ&pg=PA266&lpg=PA266&dq=Cawelecht&source=bl&ots=IQ8czhYtw8&sig=ACfU3U1yHC9Dk8WckVt5PX24R7Y5Civ6cQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBnoECAkQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":66057,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.555429-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (50 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 15]","char_index":228,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt markeerisid need Tiesenhausenite mõisavaldused ka enam-vähem kunagise muinaskihelkonna piire.","translated_text":"Apparently, these Tiesenhausen mansions also marked more or less the boundaries of the ancient city district.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 111, ISBN 978-9949-38-861-5]","char_index":100,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1260. aastat peavad baltisaksa ajaloolased Konguta vasallilinnuse (Kongota) rajamisdaatumiks Wolter von Tiesenhauseni poolt, kes oli arvatavasti piiskopkonna esimese läänisaaja Engelberti poeg.","translated_text":"The year 1260 is considered by Baltic historians to be the date of the founding of the House of Commons of the Congo (Congota) by Wolter von Tiesenhausen, presumably the son of Engelbert, the first westerner of the diocese.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#v=onepage&q=Congota&f=false Die gegenwärtige Verfassung..., August W. Hupel, lk 471]","char_index":123,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65057,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.919850-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (63 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kavilda tugipunkti rajamiseni kihelkonna põhjaossa jõuti pea sada aastat hiljem.","translated_text":"Nearly a hundred years later, the northern part of the fortress became the base of the fortress.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tiesenhausenite piirkonna keskusest Kongutast jäi Kavilda otsejoones 13,5 km kaugusele, maanteed mööda tuli üle 16 km, mis on enam-vähem hobuse poole päeva teekond.","translated_text":"From the centre of the Tiesenhausen region to the Congo, Kavilda remained in a straight line for 13.5 km, with roads reaching over 16 km, which is about half a day's journey on horseback.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1354. aastal alustas mõnedel andmetel linnuse ehitust ühtlasi ka Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanik Bartholomäus von Tiesenhausen.","translated_text":"In 1354, according to some sources, the construction of the castle was also started by Bartholomäus von Tiesenhausen, the owner of the Berzaune Vassal Castle in Latvia.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10; samuti Gadebusch I, lk. 13]","char_index":137,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Siinkohal tuleb märkida, et Bartholomeus oli küll Riia peapiiskopi vasall, kuid samaaegselt võis ta olla ka Tartu piiskopi teenistuses.","translated_text":"It should be noted here that although Bartholomew was a vassal of the Archbishop of Riyadh, he may have also been in the service of the bishop of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas on Tiesenhausenite osalus linnuseehituse algetapis selgusetu.","translated_text":"However, Tiesenhausen's involvement in early bird building is unclear.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Randen, lk. 69]","char_index":66,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1361. aastat loevad baltisaksa ajaloolased Kavilda vasallilinnuse (Kawelecht) rajamisdaatumiks ordumeister Arnold von Vietinghoffi korraldusel, \"et kaitsta piiskopkonna piire\" ilmselt siis põhja poolt lähtuvast ohust.","translated_text":"According to Baltic historians, the year 1361 was the year of the establishment of the Kawelecht Order, under the direction of ordermaster Arnold von Vietinghoff, \"to protect the borders of the diocese\", presumably because of the threat from the north.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#v=snippet&q=Cawelecht&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen…, August W. Hupel, Riga 1789, lk 471; samuti Arndt II, lk. 342]","char_index":142,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65057,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.919850-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (63 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Alles 15 aastat tagasi oli raskustega maha surutud Jüriöö ülestõus.","translated_text":"It wasn't until 15 years ago that the hard-pressed Jury revolt took place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuse ehitamist võisid mõjutada kindlasti sisepoliitilised olud, 1362 korraldas Vietinghoff Tartus ordu nõupidamise, millel osalesid piiskopid, linnakodanikud, rüütlid ja sõjasulased kogu Vana-Liivimaalt.","translated_text":"The construction of the castle was certainly influenced by internal political circumstances. In 1362, Vietinghoff Tartus organized a meeting of the Order, which was attended by bishops, townspeople, knights and fellow warriors from all over Old Lithuania.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal süüdistas meister Tartu piiskoppi Johannes I Fünfhausenit (Viffhusen) enda vastu vaenu õhutamises ja salakaebustes ordu kohta Euroopa kuningatele ja vürstidele, samuti ordu mittetoetamises ajal, kui tema ja ordu pidasid rasket võitlust Leedu vastu.","translated_text":"There, the Master accused Bishop John I of Tartu of inciting hatred against himself and raising accusations against the Order of European kings and princes, as well as failing to deliver the Order when he and the Order fought a heavy battle against Lithuania.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Meister käis peaaegu kogu oma ametiaja Leedus sõjaretkedel.","translated_text":"The Master spent most of his career in Lithuania on military expeditions.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tartu piiskop vastas, et temal on ordu suhtes ainult lojaalne hoiak, mida küll alati ei mõisteta ja lubas anda ordule abivägesid võitluseks leedulaste vastu.","translated_text":"The bishop of Tartu replied that he had only a loyal attitude toward the Order, which was not always understood, and promised to give the Order auxiliary forces to fight against the Lithuanians.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem aga kaebas siiski ordu ja maameister Arnoldi peale paavst Urbanus V. Linnus oli ehitatud Puhja kihelkonda (Kavilda), Tiesenhausenite maadele ja läks hiljem selle vasalliperekonna omandusse.","translated_text":"Later, however, the Order and Master Complained against Pope Urban V. The castle had been built on the lands of the Tiesenhausen family in the Purja (Kavilda) area and later passed into the possession of the vassal family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka vasallid tegid Vana-Liivimaal sageli orduga koostööd just oma senjööride vastu, millised nende eesmärgid siis ka polnud.","translated_text":"Even in Old Livonia, the vassals often cooperated with the Order against their own ancestors, whatever their goals were then.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tollal kahtlustatakse ordu abi teistegi Tartu piiskopkonna linnuste ehituste algatamisel ja läbiviimisel – 25. märtsil 1342, Maarja kuulutamise päeval alustati teadaolevatel andmetel Vastseliina piiskopilinnuse ehitamist 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel, keda toetas ilmselt ka 1341–1345 Viljandi komtuuriks olnud Goswin von Herike.","translated_text":"At the time, it was suspected that the Order had assisted others in starting and carrying out the construction of castles in the diocese of Tartu. ⁇ On 25 March 1342, on the day of the Annunciation of Mary, it is known that the construction of the diocese of Vastzelina was started under the personal direction of the 24th Archbishop Burchard von Dreileben, who was probably supported by Goswin von Herike, who was also count of Viljandi in 1341 ⁇ 1345.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas oletab A. W. Hupel, et Kavilda linnuse ehituse algatajaks piiskopkonda võis olla pigem siiski piiskop Fünfhausen.","translated_text":"However, A. W. Hupel suggests that the bishop of Fünfhausen may have initiated the construction of the Kavilda castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 109]","char_index":118,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kavilda linnuse vapil olevat olnud aastaarv 1361.","translated_text":"The year 1361 is believed to have been recorded at the castle of Kavilda.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":48,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1362. aastat on peetud varemalt Puhja puitkiriku rajamisajaks, 1862. aastal tähistati 500 aasta möödumist nimetatud sündmusest.","translated_text":"The year 1362 was previously considered the year of the construction of the Church of the Immaculate Conception. In 1862, 500 years passed since that event.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varem arvati, et linnus ja kirik ehitati sinna samal ajal, kuigi Puhja kivikirikut peetakse kolme kõige vanema Lõuna-Eesti maakiriku hulka kuuluvaks, mis tähendab, et see pidi püstitatama juba XIII sajandil.","translated_text":"It was previously thought that the castle and the church were built there at the same time, although the Pure Stone Church is considered to be among the three oldest mainland churches in South Estonia, which means that it had to be built as early as the 13th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puhja on olnud vana muinasaegne kihelkond ja saksa ristisõdijad ehitasid vallutatud aladel kirikuid igasse kihelkonda.","translated_text":"Pureja has been an ancient Minotaur community, and German crusaders built churches in the conquered areas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tavapäraselt algatasid kihelkonnakiriku rajamise või aitasid piiskopil seda sinna ehitada piirkonda suurima lääni saanud vasallisuguvõsa, kellest sai n-ö kiriku patroon.","translated_text":"Traditionally, they initiated the construction of a monastic church or helped a bishop build it there by a monastic tribe that became the largest in the West and became the patron saint of the church.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puhja puhul siis Tiesenhausenid.","translated_text":"In the case of the holidays, the Tiesenhausen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kabel oli aga ka Kavilda linnuses.","translated_text":"But the cable was also in Kavilda Castle.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[101 Eesti pühakoda, Kaur Alttoa, kirjastus Varrak, Tallinn 2015, lk. 182, ISBN 978-9985-3-3531-4]","char_index":33,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kavildas võis olla varem kasutusel ka puidust muinaslinnus, kuid poliitilised mõjutegurid kivilinnuste väljaehituseks kulmineerusid XIV sajandi lõpuks.","translated_text":"Wood may have been used in the ancient city of Kavildas earlier, but political factors culminated in the expansion of stone castles by the end of the 14th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Piiskopkondadel oli lisaks välisvaenlasele vaja kaitsta end ka Liivi ordu ambitsioonide eest.","translated_text":"In addition to the foreign enemy, the bishoprics had to defend themselves against the ambitions of the Order of Libya.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimane püüdis Liivimaa konföderatsioonis toimunud pidevas võimuvõitluses piiskoppe endale allutada ja piiskopkondi ordumaadega liidendada.","translated_text":"The latter sought to subjugate the bishops and unite the bishoprics with the Ordoans in a continuing power struggle in the Confederation of Libya.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kogu XIV sajandi jooksul toimus pidev pingete kruvimine, mis tipnes 1396 ordumeister Wennemar von Brüggenei sissetungiga Tartu piiskopkonda, selle linnuste vallutamisega ja viimase piiskopi Dietrich III Damerowi alistumisega ordu nõudmistele.","translated_text":"Throughout the 14th century, there was a continual escalation of tensions that led to the 1396 invasion of the Archdiocese of Tartu by ordermaster Wennemar von Brüggenei, the capture of its castles, and the submission of the last bishop, Dietrich III Damerow, to the demands of the Order.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Piiskopkonna läänepiiri kaitseks oli neljast vasallilinnusest koosnev grupp: Rõngu, Konguta, Rannu ja Kavilda; lõuna pool seisis samuti neli suuremat: Antsla, Vaabina, Sõmerpalu ja Kirumpää; mida juhtisid piiskopkonna mõjukamad vasallisuguvõsad: Tiesenhausenid, Üxküllid ja Dolenid.","translated_text":"The western border of the diocese was defended by a group of four vassals: Rõngu, Konguta, Rannu, and Kavilda; and four larger ones: Antsla, Vaabina, Fingerpalu, and Kirumpää, led by the most influential vassal tribes of the diocese: Tiesenhausen, Üxküllid, and Dolen.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 262]","char_index":281,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Paljud neist vallutati, või kas vasallilinnuseid üldse puututi, ei ole täpsemalt teada, küll aga purustasid orduväed Otepää piiskopilinnuse.","translated_text":"It is not known exactly how many were conquered or whether the vassals were even touched, but the forces of the Order crushed the bishopric of Otepapi.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1397. aastal on Bartholomeus Tiesenhauseni (Koknese rüütel, kes asutas 1354 Berzaune) testamendis annetuse tegemisel kirjalikult esmamainitud Puhja kirikut (der kerke to Puyen), mis pidi siis ilmselt juba kivist eksisteerima.","translated_text":"In 1397, when Bartholomew made a testament to Tiesenhausen (the knights of the Knights of Pythias, who founded 1354 Berzaune), the first written mention of the Church of the Purity (der kerke to Puyen) was made.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Livländische Güterurkunden I, lk. 147]","char_index":176,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Võimalik, et Puhja kirik ja piirkond sai kannatada venelaste 1481. aasta sõjaretke käigus.","translated_text":"It is possible that the Church and the region of Purja suffered during the Russian campaign of 1481.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1495–1499 käisid ilmselt kiriku taastamistööd.","translated_text":"Between 1495 and 1499, the church was probably rebuilt.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[101 Eesti pühakoda, Kaur Alttoa, kirjastus Varrak, Tallinn 2015, lk. 182, ISBN 978-9985-3-3531-4]","char_index":54,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kirik asus linnusest 3 km lääne pool ja läbi viis seal neid töid tookordne Kavilda valdaja Fromhold von Tiesenhausen.","translated_text":"The church was located three kilometres west of the castle, and the work was carried out there by the then Kavilda owner Fromhold von Tiesenhausen.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6458 KRR, Puhja kirik kirikaiaga. Arhitektuurimälestise pass, Villem Raam, Kaur Alttoa, 1983]","char_index":116,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6458","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:42.842285-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ehitajana või taastajana on tema nimi ka Puhja kiriku kroonikas.","translated_text":"As a builder or repairman, his name is also on the Church of the Immaculate Conception.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Kurze Chronik der Sankt-Dionysius - Kirche zu Kawelecht 1834-1891, RAKA, fond 1262, säilik 48]","char_index":64,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1449 on mainitud Puhjat (Pujen)","translated_text":"1449 is mentioned in Pooja (Puyjen)","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5517 KRR, Puhja kirik, väliuurimistööd 1984, Kaur Alttoa, lk. 10, samuti Urkundenbuch X, lk. 573]","char_index":31,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5517","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.316532-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Siis läänistati Kavilda linnus koos poole Konguta linnusega ning Tänassilma ja Ängu küladega Dietrich von Tiesenhausenile (...mit Schloss Congental auch Dorf Tynsilme und Dorf Enge dem Diedrich von Tisenhusen verlehnt).","translated_text":"The castle of Kavilda was then turned over to Dietrich von Tiesenhausen with half the Konguta castle and the villages of Tanassilma and Ańngu (...with Schloss Congental auch Dorf Tynsilme und Dorf Enge dem Diedrich von Tisenhusen's blood).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=schloss%20randen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 66, 589, ISBN 3-412-07183-8; samuti Brieflade I, lk. 198]","char_index":218,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":51505,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.453959-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tegemist peaks olema esmakordse linnuse kirjaliku mainimisega.","translated_text":"This should be the first written mention of a bird.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ergli suguvõsaharru kuuluvalt Dietrichilt läks Kavilda pärimisõigus mingil ajajärgul Berzaune Bartholomeusile, mõlemad surid 1486.","translated_text":"From Dietrich of the Ergle family, the right to inherit the Kavilda passed at some point to Berzaune Bartholomew, both of whom died in 1486.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kindlamaid teateid linnusest on 1495. aastast, kui Bartholomäus von Tiesenhausen müüs oma õe ja naise soovil 30. märtsil linnuse, mõisa (das Stenwerk und den Hof Cawelecht – stenwerk mit dem have) ja lähedal oleva Sova veski (Söwenmöle) 16 500 Riia marga eest oma sugulasele Frommholdi pojale Vromholdile (Frommhold von Tiesenhausen) Berzaunest.","translated_text":"The earliest records of the castle date from 1495, when Bartholomäus von Tiesenhausen sold the castle, the mansion (das Stenwerk und den Hof Cawelecht ⁇ stenwerk mit dem have) and the nearby Sova castle (Söwenmöle) on 30 March, at the request of his sister and wife, to Vrommhold von Tiesenhausen, a son of his cousin from Berzaun, for a 16 500-acre plot of land.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69; samuti Livländische Brieflade I, lk. 475]","char_index":333,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Müüja isa oli samuti rüütel Bartholomäus, kellele oletatav linnuse asutaja Bartholomäus oli omakorda vanaonu (Urenkel).","translated_text":"The seller's father was also knight Bartholomäus, for whom the supposed founder of the castle was his grandmother (Urenkel).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks kuulusid kauba sisse: Puhja kihelkonnast Nasja (Nassye), Womeli, Puhja (Pugen) ja Kobelu (Kobbelitz) külad, Kode väikelään ja ordule kuulunud Palupõhja (Pallenpe) talu;","translated_text":"In addition, the goods included: the villages of Nasja (Nassye), Womeli, Pugen (Pugen) and Kobbelitz (Kobbelitz) in the Pure District, the small village of Kode and the farm of Palupėna (Pallenpe) belonging to the Order;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rõngu kihelkonnast Lappentückeni küla, Hohenheides asuv Harpenlandi mõisakoht koos Mühlenlande maatükiga, kus elasid koos saksa ja eesti rentnikud; ning Otepää kihelkonnast Waynell (Wayvel), Heidene ja Beybatzi külad, Gossehofi mõisakoht Otepää külje all ja maja Otepääl.","translated_text":"From the village of Lappentücken, the Harpenland monastery in Hohenheid with the land of Mühlenlande, where German and Estonian tenants lived together; and from the village of Waynell (Wayvel), Heidene and Beybatz in Otepää, the village of Gossehof under Otepää side and the house Otepääl.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10]","char_index":270,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest ja ka järgnevatest pärimisürikutest on näha, et võimsatel Tiesenhausenitel oli pidevalt ka n-ö alamvasalle, kellele mõni küla välja läänistati.","translated_text":"From this and from the successive hereditary movements, it can be seen that the powerful Tiesenhausen were also constantly on the lower slopes, to whom some village was westernized.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teistel andmetel müüsid Bartholomäusi (Berzaune Peter Tiesenhauseni poeg) pojad Bartholomäum ja Reinhold Tiesenhausenid juba 1493. aasta paiku Tartu stiftis oleva Kavilda (Haus Kawlecht) koos selle alla kuuluvate mõisatega oma nõole Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausenile (Vromholdile).","translated_text":"According to other sources, the sons of Bartholomäus (son of Berzaune Peter Tiesenhausen) Bartholomäum and Reinhold Tiesenhausen sold the Kavilda (Haus Kawlecht) and the mansions under it to his cousin Fromhold's son Fromhold Tiesenhausen (Vromholt) in 1493.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks kuulusid vendadele mõned mõisad ka Riia peastiftis.","translated_text":"In addition, the brothers owned some mansions in Riya's main estate.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varsti pärast müügikokkulepet suri Reinhold pärijateta, mõni aeg hiljem ka Bartholomäum.","translated_text":"Shortly after the sale, Reinhold died without an heir, and Bartholomew died a short time later.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 63; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":54,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kastellilaadne torniga ja ligi 1,5m paksuste müüridega linnus asetses kõrgel künkal Kavilda ürgoru lääneserval ja selle tornist pidi olema avar vaade suurte kauguste taha.","translated_text":"With a castle-shaped tower and walls nearly 1.5 m thick, the castle was built on a high hill in the western part of Kavilda, and its tower was to have a wide view beyond great distances.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kavilda puhul paistab silma Tiesenhausenite suguvõsa Berzaune haru seotus selle ajalooga.","translated_text":"In the case of Kavilda, the connection between the Berzaune branch of the Tiesenhausen family and this history is evident.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1515 ja 1546 on Kavilda linnust mainitud Tiesenhausenite omandusena.","translated_text":"In 1515 and 1546, Kavilda Castle is mentioned as the property of the Tiesenhausen family.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]","char_index":67,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tiesenhausenitel olid suured ja sageli lasterikkad suguvõsaharud ning mõnikord tuli ette ka lähisugulaste abielusid.","translated_text":"The Tiesenhausen had large and often vicious family ties, and sometimes close relatives were married.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paljud linnused ja mõisad olid jaotatud kinnispäranditeks või rahalisteks kohustusteks, mida siis omavahel vahetati, panditi ja kus ka koos elati ning seetõttu võis ühel linnusel või mõisal olla pärandi tõttu samaaegselt ka mitu omanikku.","translated_text":"Many castles and mansions were subdivided into estates or financial bonds, which were then exchanged, bonded, and lived together, and therefore a city or mansion could have multiple owners at the same time because of inheritance.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1522. aastal omandas Kavilda Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausen, kes kinkis ka Puhja kirikule 2 adramaad valdusi.","translated_text":"In 1522, Kavilda Fromold's son acquired Fromhold Tiesenhausen, who also donated 2 acres of land to the Church of the Pure.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://www.geni.com/people/Fromhold-von-Tiesenhausen/6000000010141793460?through=6000000001272069278 Geni, Fromhold von Tiesenhausen]","char_index":65,"name":null,"url":"https://www.geni.com/people/Fromhold-von-Tiesenhausen/6000000010141793460?through=6000000001272069278","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":73405,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.783392-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (76 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Kurze Chronik der Sankt-Dionysius - Kirche zu Kawelecht 1834-1891, RAKA, fond 1262, säilik 48]","char_index":114,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks kuulusid talle Riia stiftis Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnus ja Fehdeni mõis ning Tartu stiftis peale Kavilda Vaabina vasallilinnus ja Restu, Uderna, Teedla ja Korwelshofi mõis.","translated_text":"In addition, he owned the Berzaune, Kalsnava and Tirza monasteries in Riia, and the Fehden monastery in Tartu, besides the Kavilda Vaabina monastery, and the Restu, Uderna, Teedla and Korwelshoff monasteries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1522 surnud vanem Fromhold oli abielus Straupe (Roop) Kersten von Roseni tütre Gertrudiga ja neil oli 9 last: 5 poega ja 4 tütart.","translated_text":"Fromhold, who died in 1522, was married to Gertrude, daughter of Straup (Roop) Kersten von Rosen, and they had 9 children: 5 sons and 4 daughters.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 80; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":129,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"9. septembril väljastatud ürikus on juttu teisele pojale Fabian von Tiesenhausenile (Fabiann vann Tysenhusen) kuuluvast päranduseosast Kavildas ja Vaabinas, milles linnust mainitakse, kui \"Hus\" ehk tavapärase tolleaegse linnusemärksõnaga.","translated_text":"The cover, published on 9 September, tells the story of the second son of Fabian von Tiesenhaus (Fabiann vann Tysenhusen)'s inheritance in Kavildas and Vaabinas, in which the bird is referred to as \"Hus\", or the usual bird mark of the time.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://www.geni.com/people/Fabian-von-Tiesenhausen-of-Jerwakant/6000000010141586473?through=6000000010141793460 Geni Fabian von Tiesenhausen]","char_index":109,"name":null,"url":"https://www.geni.com/people/Fabian-von-Tiesenhausen-of-Jerwakant/6000000010141586473?through=6000000010141793460","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":95914,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.880615-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7197265625}],"citations_needed":[]},{"text":"Lepingu järgi sai Fabian Vaabina (Ültzen) linnuse, vaidlusalused Kavilda ja Uderna jäid Fromholdile.","translated_text":"Under the terms of the agreement, Fabian was given the castle of Vaabina (Ültzen), while the disputed Kavilda and Uderna remained with Fromholt.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":99,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1543. aasta 7. veebruaril välja antud ürikus müüs Fromhold (abielus Anna Maydelliga) linnusmõisa (Haus und Steinwerk zu Kawelechti linnus ja kaitsetorn) oma vennale Jacob von Tiesenhausenile (Berzaune Fromholdi poeg) Kalsnavast (Kalzenau-Bersohn-Erlaa – Tiesenhausenite suured valdused kunagise Riia peapiiskopkonna kaguosas.) koos mõisate ja küladega 60 000 Riia marga eest: Puhja, Nasja ja Kobilu külad (Puggen, Nasja ja Kobbelep) ning Sova veski.","translated_text":"On 7 February 1543, Fromhold (married to Anna Maydel) sold the birdhouse (Haus und Steinwerk zu Kawelecht castle and protective tower) to his brother Jacob von Tiesenhausen (son of Berzaune Fromholt) of Kalsnav (the large estates of the Kalzenau-Bersohn-Erlaa ⁇ Tiesenhausen in the heart of the former Archdiocese of Riga) along with the mansions and villages for 60,000 Rija grassland: the villages of Pura, Nasja and Kobilu (Puggen, Nasja and Kobbelep) and Sova veski.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 111, ISBN 978-9949-38-861-5; samuti Livländische Brieflade I, lk. 1220]","char_index":227,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Est- und Livländische Brieflade I, F. G. von Bunge ja R. von Toll, Reval (Tallinn) 1856, lk. 677]","char_index":448,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Teise loendi järgi olid lepingu objektiks: Puhja (Pugen) küla Sonle veskiga, Nasja (Naesgen) küla Waemeli ja Konde taludega, Kobilu (Kobbelys) küla, Lappentucki küla veskiga ja Waugelli ja Heide külad veskiga.","translated_text":"According to the second census, the objects of the agreement were: the village of Pura (Pugen) with the village of Sonle, the village of Nasja (Naesgen) with the villages of Waem and Konde, the village of Kobilu (Kobbelys), the village of Lappentucki with the village of Lappentuc and the villages of Waugelli and Heide with the village of Waem.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":208,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1550. aasta paiku jaotasid Fromhold Tiesenhausen (eelmise vennapoeg), kes abiellus Elisabeth Fahrensbachiga, koos oma \"vennapoegade\" Bruno ja Detlofiga endi vahel kihelkonna linnuseid ja mõisaid (tõenäoliselt olid Bruno ja Detlof siiski Tiesenhausenite Ergli suguvõsaharust pärit Konguta Dietrichi pojapojad).","translated_text":"In 1550, Fromhold Tiesenhausen (an ex-nephew), who married Elisabeth Fahrensbach, and his \"nephews\" Bruno and Detlof divided the castles and mansions of the marriage between themselves (probably, however, Bruno and Detlof were the grandsons of Konguta Dietrich of the Tiesenhausen Ergli family line).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Fromhold jättis omale Kavilda linnuse ja Uderna mõisa, Konguta sai Bruno, ning Detlofile jäi palju külasid kihelkonna lõunaosas, mille hulgas olid näiteks Nausküla või Napsküla (Nawskülla), Hellenurme (Hellenorm) ja Väike-Uderna (Klein-Uddern).","translated_text":"Fromhold left the castle of Kavilda and the mansion of Uderna, Konguta took Bruno, and Detlof left many visitors in the southern part of the estate, including Nauskylla or Napskylla (Nawskylla), Hellenurme (Hellenorm) and Klein-Uderna (Klein-Uddern).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Napskülla asemele rajas omanik mõisa (Wartz), mida hiljem hakati tema nime järgi Teedlaks kutsuma (Detla-Moisa).","translated_text":"Instead of the bell tower, the owner built a mansion (Wartz), which later came to be called Teedlaks (Detla-Moisa).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 16]","char_index":111,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kavilda Liivi sõjast tänapäevani","translated_text":"From the Libyan War to the Present","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1558. aastal algas Liivi sõda, 18. juulil alistus Tartu Pjotr Šuiski juhitud Vene vägedele.","translated_text":"In 1558, the Battle of Livy began, and on July 18, Tartu surrendered to Russian forces led by Pyotr Šuisk.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgnevalt võttis vaenlane ära Rõngu, Konguta ja Rannu vasallilinnused.","translated_text":"Next, the enemy took away the vassals of Rõngu, Konguta, and Rannu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aadlikud olid põgenenud ega kaitsnud omi linnuseid.","translated_text":"The nobles had fled without protecting their own birds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt hõivati sama aktsiooni käigus ka Kavilda.","translated_text":"Apparently, Kavilda was captured during the same operation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Oktoobris vallutas ordumeistri koadjuutor Gotthard Kettler eespool mainitud kolm linnust tagasi.","translated_text":"In October, commander-in-chief Gotthard Kettler recaptured the three birds mentioned above.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimaseid põletati ja lõhuti.","translated_text":"The last ones were burned and torn apart.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 57-74]","char_index":28,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kõige põhjapoolsemat, Kavildat, pole mainitud, arvatavasti jäi see purustamata.","translated_text":"The northernmost, Kavildat, is not mentioned. It was probably left untouched.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1564. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut.","translated_text":"In September 1564, a seven-year Treaty of Tartus was signed between Russia and Sweden, recognizing the Swedish conquest of Tallinn, Pärnu, Paide and other areas and towns in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas nimetanud ka Kavilda linnust (Gorod Kawlet); ja seda ilmselt koos asulaga.","translated_text":"One of the drafters of the treaty has also been Schafirov, a Russian who has also named the Kavilda Castle (Gorod Kawlet) among the castles and most important points; and probably to live together.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]","char_index":144,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1568 suri Kavilda Fromhold Riias ja ta maeti Riia toomkirikusse, sealsesse Tiesenhausenite hauakambrisse.","translated_text":"In 1568, Kavilda Fromhold died in Riga and was buried in the Cathedral of Riga, in the Tiesenhausen cemetery.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Abikaasa Anna Maydelliga oli neil üks laps, kes aga suri noorelt.","translated_text":"They had one child with their second wife, Anna Maydel, who died young.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kavilda pärandas ta oma vennale Jacobile ja tolle järglastele, kuid määras oma testamendis kindlaks põhjalikud pärimistingimused ja õiguste ülemineku ühe meesliini katkemise puhul teisele.","translated_text":"He inherited Kavilda from his brother Jacob and his descendants, but his will set out detailed terms of inheritance and the transfer of rights for the breaking of one male line to another.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 86-87; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":187,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna aga testament oli tehtud varem ja Jacob suri samuti lastetult enne Fromholdi, siis jõudis viimane teha uue testamendi oma järgneva venna Reinholdi pojale Heinrichile.","translated_text":"However, since the will was made earlier, and Jacob died childless before Fromold, the latter was able to make a new will to Heinrich, the son of his next brother Reinhold.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":170,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ka Fromholdi enda poeg Fromhold suri enne oma isa – 1564.","translated_text":"Fromold's own son Fromhold also died before his father ⁇ 1564.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1582 paavsti legaadi Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad omale.","translated_text":"In 1582, by a treaty signed by the legate of the Pope Antonio Possevino, the Poles of Rzeczpospolita received from the Grand Duchy of Moscow the territory of the former diocese of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Omandatud varade üle, mille hulgas oli üles märgitud jälle ka Kavilda linnus (taas \"Gorod Kawlet\"), korraldati otsekohe revisjone.","translated_text":"Immediate audits were carried out on the assets acquired, including those re-marked in Kavilda Castle (hereinafter referred to as 'Gorod Kawlet').","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Märgitakse, et väike linnus, mis varemalt (Liivi sõja algul enne venelaste kätte langemist) kuulus Fromhold Tiesenhausenile, on nüüd peaaegu täielikult purustatud (bis auf den Grund zerstört); kuid siiski leidis 1587. aastal veel vähemalt osa ruume kasutust.","translated_text":"It is noted that the small castle that formerly belonged to Fromhold Tiesenhausen (before it fell to the Russians at the beginning of the Livonian War) has now been almost completely demolished (bis auf den Grund zerstört); however, in 1587 at least part of the room was still in use.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Hefte zur Landeskunde Estlands V, Polnische Akten I 1582-1591, O. Roslavlev, München 1970, lk. 201, 294]","char_index":257,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna varasemas Liivi sõjas ei ole linnuse purustamist mainitud, kuid poolakate kätte minnes see seda juba oli, siis võib oletada, et venelased lõhkusid linnuse enne üleandmist varemeteks.","translated_text":"Since there is no mention of the destruction of the castle in the previous Libyan war, but it was already there when it fell to the Poles, it can be assumed that the Russians broke the castle down before the surrender.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poola kuningas Stephan Bathory muutis Kavilda krooni majandusmõisaks (folvark).","translated_text":"King Stephan Bathory of Poland made Kawilda a crown jewel (folvark).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1584 on Kavildat mainitud mõisana (Hof Kavlicht)","translated_text":"1584 is Kavildat mentioned as a monastery (Hof Kavlicht)","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Polnische Akten I, lk. 125]","char_index":48,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1588 läänistati (tagastati)","translated_text":"1588 reconstructed (returned)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rannu kihelkonna mõisad (Rannu vasallilinnuse piirkond) koos Kavilda, Konguta (\"Kavilda-Konguta mõisad\" Puhja kihelkonnast) ja Vaabina linnustega (mõisad-majandusüksused) kuningas Zygmunt III Waza poolt tänapäeval Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanikule Heinrich von Tiesenhausen zu Bersonile.","translated_text":"The castles of the Rannu estate (Rannu vassal estate area) together with Kavilda, Konguta (the \"Castles of Kavilda-Konguta\" from the Pure estate) and Vaabina castles (mostly economic units) by King Zygmunt III Waza to Heinrich von Tiesenhausen zu Bersone, the current owner of the Berzaune estate in Latvia.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 14]","char_index":298,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tiesenhausenitel olid ulatuslikud maavaldused ka kunagise Riia Peapiiskopkonna ida- ja keskosas.","translated_text":"The Tiesenhausen also had extensive land holdings in the eastern and central parts of the former Archdiocese of Riya.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja.","translated_text":"Heinrich had great services to the Polish crown ⁇ he had been an adviser to Bishop Wilhelm and a strong supporter of the secularisation of the order and a strong Polish orientation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1577 põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused, ning ilmselt andsid poolakad talle kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused kompensatsiooniks.","translated_text":"In 1577, the Russians burned down Heinrich's mansions and castles in the Archdiocese of Riga, and the Poles apparently gave him the former lands of the Archdiocese of Tartu in Tiesenhausen as compensation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heinrich suri aastal 1600.","translated_text":"Heinrich died in 1600.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas märgitakse ka, et Kavilda oli 1590 küll veel eraomand, aga ei kuulunud siis enam Heinrichile.","translated_text":"At the same time, it is noted that although Kavilda was still privately owned in 1590, it was no longer owned by Heinrich.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]","char_index":98,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1590. aasta 21. jaanuaril määras Heinrich Kavilda linnuse ja mõisa pärijaks, juhul kui ta ise on sunnitud jälle maalt lahkuma või muude õnnetuste korral, oma poja Johann von Tiesenhauseni; tingimusel, et viimane maksab igal järgneval aastal igaühele oma kuuest vennast 2000 Riia marka.","translated_text":"On 21 January 1590, Heinrich Kavilda appointed his son Johann von Tiesenhaus as heir to the castle and manor, if he himself was forced to leave the country again or in the event of other accidents, provided that the latter paid each of his six brothers 2,000 Riya marks each year thereafter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johanni vennad olid: Heinrich, Fromhold, Fabian, Georg, Christoff ja Engelbrecht.","translated_text":"Johann's brothers included Heinrich, Fromhold, Fabian, Georg, Christoff, and Engelbrecht.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ühe osalise surma puhul pidid teised tema osa omavahel võrdselt jagama.","translated_text":"In the case of a partial death, others had to share his part equally among themselves.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kas ja kuipalju Johann enne selle rootslaste kätte minekut Kavildat pidada ja valitseda jõudis, ei ole teada.","translated_text":"It is not known whether or how long John held and ruled Kavild before it fell to the Swedes.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":108,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1591. aastal pidi linnus olema veel kasutus- ja elukõlbulik, kuna seda mainiti tollal Heinrich von Tiesenhauseni testamendis.","translated_text":"In 1591, the castle was still to be used and liveable, as was mentioned in Heinrich von Tiesenhausen's will.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Des Bannerherrn Heinrich von Tiesenhausen des Aelteren von Berson Ausgewählte Schriften und Aufzeichnungen. Leipzig 1890, lk. 180, (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":124,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kavilda vasallilinnus purustati lõplikult 1600 alanud Poola-Rootsi sõja käigus.","translated_text":"The castle was finally destroyed during the Polish-Swedish War of 1600.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 114, ISBN 978-9949-38-861-5]","char_index":78,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna see Tiesenhausenite suguvõsaharu hoidis poolakate poole, siis rootslaste saabudes viimased põgenesid maalt ja jäid oma valdustest ilma.","translated_text":"Because the Tiesenhausen family clan sided with the Poles, the Swedes fled the country and lost their lands when they arrived.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1626. aasta 16. veebruaril annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf \"Kavilda-Konguta mõisad\" (koos Teedla (Detlofmoisa) ja Taydelma mõisatega) riiginõunikule, maamarssalile ja vabahärrale Lars Eriksson Sparrele, kes rentis 1628 Kavilda ja Konguta 2000 taalri eest välja.","translated_text":"On 16 February 1626, King Gustav II Adolf of Sweden donated the \"Kavilda-Konguta Mansions\" (along with the mansions of Detlofmoisa and Taydelma) to state councillor, land marshal and freeman Lars Eriksson Sparre, who rented 1628 Kavilda and Konguta for 2,000 talents.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 16-17]","char_index":268,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1627 on Puhja kirikust vaid neli seina järel.","translated_text":"1627 is just four walls from the Church of the Immaculate Conception.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1634 oli kivikirikul laudkatus, 1649. aastaks oli jõutud ehitada ka juba uus torn (ilmselt puidust).","translated_text":"In 1634 there was a stone church, and by 1649 a new tower (presumably made of wood) had been built.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10]","char_index":99,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kiriku taastamine pidi toimuma vanade traditsioonide järgi kas Kavilda või Konguta omanike eestvõttel.","translated_text":"According to ancient traditions, the restoration of the church was to be carried out either by the owners of Kavilda or Konguta.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1628. aasta rootslaste revisjoniprotokollis on Kavilda mõisas (ilmselt linnuse kohal) mainitud elamut kambri ja eeskojaga ning sauna, 3 rehehoonet ja ühte hobusetalli, mis on olnud arvatavasti puithooned.","translated_text":"In the Swedish revision protocol of 1628, the Kavilda Manor (presumably above the castle) is mentioned as a residence with a chamber and a front and a sauna, 3 breeding houses and one horse stable, which were probably wooden houses.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuse juures on olnud 6 kaevatud tiiki, millest veel 2 on alles.","translated_text":"There have been six excavated ticks near the bird, of which two remain.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Töötab ka linnusele kuulunud Sova veski (Sowa Wessky).","translated_text":"Sowa Wessky, which belonged to the bird, also operates.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Hefte zur Landeskunde Estlands I, Das Dorpater Land 1624/27, O. Roslavlev, Wolfratshausen-Waldram 1965, lk. 141]","char_index":53,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Võimalik, et elamu tähenduses on kasutatud endist linnusetorni-elumaja, kuid enamus linnusekompleksi varemeid on ilmselt täiesti kasutuskõlbmatud.","translated_text":"It is possible that a former bird tower residence may have been used for the purpose of living, but most of the remains of the bird complex are apparently completely unusable.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnusekompleksides oli tavaliselt kõige paksemate seintega ja kõige hoolikamalt ehitatud kesksed elutornid või elumajad, mis pidasid sõjategevusele hästi vastu ja mis \"Rootsi ajal\" kohandati mõisate peahooneteks, kuna pärast kurnavat sõjategevust enamikul mõisnikel uute häärberite ehituseks lihtsalt vahendeid ei jätkunud.","translated_text":"Bird complexes usually had the thickest walls and most carefully constructed central residential towers or residences, which withstood the war effort well and which were adapted as the headquarters of the mansions in the \"Swedish era\" because after the devastating war, most of the mansions simply did not have the means to build new mansions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1649 oli Kavilda omanik ja ka ühtlasi Puhja kiriku patroon Rootsis Gotlandil elav Erich Sparre, kes annetas siis kirikule 1/2 adramaad.","translated_text":"In 1649, Erich Sparre, owner of the Kavilda and also patron of the Church of the Immaculate Conception in Gotland, Sweden, donated a half-damn to the church.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":134,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1655 kuulusid need mõisad Tartu õuekohtunikule Lars Claesson Flemmingule.","translated_text":"In 1655, these mansions were owned by the Judge Lars Claesson Flemming of Tartu.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":72,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1656–1658 kestnud Vene-Rootsi sõjas kannatas ka Puhja-Kavilda piirkond.","translated_text":"In the Russo-Swedish war of 1656-1658, the region of Pushka Kavilda also suffered.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirik põletati uuesti maha.","translated_text":"The church was burned down again.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Veel 1670. aastaks ei oldud seda jõutud täielikult taastada.","translated_text":"It was not until 1670 that it was fully restored.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kavilda läks mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpus jälle Rootsi kroonile tagasi.","translated_text":"At the end of the 17th century, Kavilda returned to the Swedish throne with the reduction of the mansions.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 17]","char_index":83,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Vana pärimisõiguse järgi kuulus Kavilda küll Berzaune Heinrich von Tiesenhauseni järglastele, kuid viimased elasid Poolas maapaos.","translated_text":"According to ancient inheritance law, Kavilda belonged to the descendants of Berzaune Heinrich von Tiesenhaus, but the latter lived in rural Poland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tsaariajal jäi Kavilda samuti riigi kätte – kroonumõisaks.","translated_text":"At the time of the Tsar's rule, Kavilda also fell to the state as a crown prince.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1781. aastal koostatud Kavilda ja Ulila mõisa vahelisel piiriplaanil on peale Uue-Kavilda mõisa veel märgitud hoone Cawelecht Schlossi nime all ka endise Kavilda linnuse asukohas.","translated_text":"The border plan between Kavilda and Ulila Castle, drawn up in 1781, includes a building named Cawelecht Schloss on the site of the former Kavilda Castle, in addition to the New Kavilda Palace.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Grenz-Delineation von Ullila und Neu-Kawelecht 1781, O. G. Dreijer, RAKA, fond 2072, säilik 40]","char_index":178,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ei saa kinnitada, kas seal siis ka reaalselt eluks sobilik mõisahoone leidus.","translated_text":"I can't confirm if there was a real mansion found there.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1789 mainib A. W. Hupel oma kirjelduses, et üht-teist varemetest on veel säilinud ja selle järgi saavat öelda, et tegemist ei ole olnud väga suure rajatisega.","translated_text":"In his description of 1789 A. W. Hupel mentions that some of the earliest surviving examples indicate that it was not a very large structure.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA445&lpg=PA445&dq=Cawelecht&source=bl&ots=yhJQCO_T76&sig=ACfU3U0JCtEyh1QRe_2y2A9RG_KsFRCI0Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATAQegQIChAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]","char_index":158,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA445&lpg=PA445&dq=Cawelecht&source=bl&ots=yhJQCO_T76&sig=ACfU3U0JCtEyh1QRe_2y2A9RG_KsFRCI0Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATAQegQIChAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":67965,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.964211-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"XVIII sajandi lõpuks olid linnusemüürid peaaegu täielikult laiali kantud Kavilda mõisa majandushoonete püstitamiseks.","translated_text":"By the end of the 18th century, the castle walls had been almost completely demolished to make way for the economic development of Kavilda Castle.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399 KRR, Kavilda linnus, ajalooline ülevaade, Uno Hermann, Tallinn 1973, lk. 7]","char_index":116,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:44.175904-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1802 kirjeldab tollane muinsusteuurija Eduard Philipp Körber Kavilda linnuseaset kui kohta, kus ainult kraavid on säilinud, ning et varemalt olla see olnud Tiesenhausenite nelinurkne linnus müüride, vallide ja kraavidega.","translated_text":"In 1802, the Cuban archaeologist Eduard Philipp Körber described the Kavilda castle as a place where only the counts have survived, and that it used to be the Tiesenhausen's square castle with walls, valleys and counts.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[käsikiri Vaterländische Merkvürdigkeiten I, E. P. Körber, 1802]","char_index":220,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ehitus","translated_text":"Construction","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kunstiajaloolase Armin Tuulse määratlusel, kes 1930. aastatel linnuseala uuris, oli tegemist vabakujulise laagerkastellilaadse rajatisega, mille juures asus ka tornilaadne eluhoone.","translated_text":"Armin Winds, an art historian who explored the aviary in the 1930's, defined the construction of an open-air camping area that included a tower-shaped residential building.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431]","char_index":137,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuseala suurimad mõõtmed on 57*72 meetrit ehk 4100 m².","translated_text":"The largest dimensions of the aviary are 57*72 meters, or 4,100 square meters.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Täpsemalt ei saa seda öelda, sest suuremaid väljakaevamisi ei ole seal toimunud ja ehkki linnusehoovi piirkonnas on näha mõnda 1,6 m paksust ohtra mördiga laotud vundamendimüürijuppi, siis linnuse väliskaitsemüüri asukoht on umbmäärane.","translated_text":"This cannot be said precisely because no major excavations have taken place there, and although the area of the aviary is marked by some 1.6 m thick layer of hazardous bark-covered foundation wall, the location of the outer wall of the aviary is unclear.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399 KRR, Kavilda linnus, ajalooline ülevaade, Uno Hermann, Tallinn 1973, lk. 8]","char_index":235,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:44.175904-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Rusuala väikseimad üldmõõtmed on 40*40 meetrit.","translated_text":"The smallest overall dimensions of the field are 40*40 meters.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 112, ISBN 978-9949-38-861-5]","char_index":46,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tuulse arvates ääristasid nelinurkset kastellimüüri kolmest küljest majandushooned, mis moodustasid linnuse keskele siseõue.","translated_text":"According to the wind, the foursomes bordered the three sides of the watermill, forming an inner courtyard in the center of the castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ida","translated_text":"East","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-kaguküljele jäi väravaehitis, mis avanes ürgoru suunas ja raskendas sissetungi linnusesse.","translated_text":"- on the left side was a gate building that opened in the direction of an opening and made it harder to enter the castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1495. aastal mainitud \"Steinwerk\" viitab ka linnuses seisnud kõrgele paksude seintega ja tugevate võlvkorrustega elutornile, mille areng selleks ajaks oma kõrgtipu oli saavutanud.","translated_text":"Mentioned in 1495, the \"Steinwerk\" also refers to the tower of life in the castle, which at that time had reached its height.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selline bergfried-tüüpi elamu kaitses omanikku hästi nii tulekahju korral, pakkus viimset pelgupaika sõjaolukorras ja oli ka heaks vaatluspunktiks.","translated_text":"This type of bergfried protected its owner well in the event of such a fire, provided a last resort in a wartime situation, and was also a good point of observation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellist tüüpi kaitserajatis oli selleks ajaks ka maapiirkondade mõisates edukalt kasutusele võetud – seda eriti Põhja-Eestis.","translated_text":"This type of shelter was also successfully implemented in rural villages at the time, particularly in northern Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Die bürgerliche Baukunst Niedersachsens I, K. Eicke, Strassburg 1919, lk 41]","char_index":98,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"(Aga kõrgem \"bergfried\" rajati ka näiteks Vastseliina piiskopilinnusesse – ja seda esmase ehitisena.).","translated_text":"(However, the higher \"bergfried\" was also built, for example, in the bishopric of Vastzelina ⁇ and this as the first building.)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Arvatavasti müügitehingu tärmini ajaks XV sajandi lõpus oli linnus lõplikul kujul välja ehitatud ning sama meister võis jätkata lähedaloleva Kavilda kiriku (Puhja) taastamist.","translated_text":"Presumably at the height of the fur trade at the end of the 15th century, the castle was completed, and the same master may have continued the restoration of the nearby Kavilda church (Puhja).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tollal selles kirikus uuest üleslaotud läänefassaadi petiknišisüsteem ja kooriruumi tähtvõlv kuuluvad samasse ajajärku.","translated_text":"At that time, the western façade of the newly erected church and the nave belonged to the same period.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 264-265]","char_index":118,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuseasemest lääne poole, põllule oletatakse ka keskaegse Kavilda aleviku asukohta","translated_text":"West of the aviary, the field is also presumed to be the location of the medieval Kavilda fossil","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[käsikiri Vaterländische Merkvürdigkeiten I, E. P. Körber, 1802, lk. 135]","char_index":84,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Seisukord tänapäeval","translated_text":"Standards Today","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2019. aasta seisuga on linnusest säilinud rusukuhjas vaid poolteist korrust, mis asuvad peamiselt maapinnast allpool.","translated_text":"As of 2019, only one and a half floors of the castle have survived in the ruins, located mainly below the ground.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuseala on tugevasti võsastunud, ümberringi on põllumaa.","translated_text":"The aviary is heavily developed, surrounded by farmland.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuseala serva on majandite ajal ilmselt kallatud ka kivikoristamisel põllukive.","translated_text":"Bird feathers may have also been used in agricultural quarrying during the colonial period.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võimalikust läänepoolsest vallikraavist ei ole maapinnal mingit märki.","translated_text":"There's no sign of a possible westernized gravity on Earth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juurdepääsutee ligineb loodest kohalikult Mõisanurme–Kasumetsa külateelt.","translated_text":"The access road is close to the fairy tale locally.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kalvi Aluve.","translated_text":"The bottom of the rock.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti keskaegsed linnused.","translated_text":"The medieval castles of Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: Valgus, 1993.","translated_text":"Tallinn: The light, 1993.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 59.","translated_text":"It's 59.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kavilda õigeusukoguduse ajaloost","translated_text":"Drawing on the History of the Orthodox Church","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti linnused Kategooria:Elva vald Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised Kategooria:Tiesenhausenite mõisad","translated_text":"Fortress of the Diocese of Tartu Cultural Monuments of the Diocese of Tartu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.","translated_text":"The Cathedral of Kavilda (German: Kawelecht) was a stone cathedral in the diocese of Tartu, located in the modern administrative division of Tartuma on the west bank of Kavilda, in the territory of present-day Elva valley.","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2923347.56-8035316.83-10/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl Lõuna-Eesti kaart]","char_index":216,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2923347.56-8035316.83-10/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.504751-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Muinasajal nimetati seda piirkonda Püha, Põhja või Puhja kihelkonnaks (Puha, Pohja), XVI–XVII sajandil tuli kasutusele Kavilda nimi ilmselt sellenimelise linnuse ja mõisa järgi.","translated_text":"In ancient times, the area was called the Holy, Northern or Pure Worship (Puha, Pohja), and in the 16th-17th centuries, the name Kavilda came into use, probably after the castle and manor of the same name.","citations":[{"content":"[Napiersky I, lk. 79]","char_index":82,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"XX sajandil võeti taas kasutusele vana Puhja nimi kiriku asukohaküla järgi. Linnusekoha juures olevat mõisat kutsuti hiljem ka Vana-Kavildaks (Alt-Cawelecht). 1397 – Puyen, 1449 – Pujen, 1495 – Pugen, Puigen, Cawelecht, 1543 – Puggen, Kawelecht, 1564 – Gorod Kawlet, 1573 – Kauelinge, 1582 – Kaulicht, 1585 – Bochia, Puia, 1610 – Cawelet, 1636 – Cawelecht, 1638 – Poyhakyll, 1656 – Kannelerks, Kannelicht, 1782 – Kawelti mõis, 1839 – Puchja.","translated_text":"In the 20th century, the old name \"Puja\" was reused after the village where the church was located. The mansion next to the bird sanctuary was later called Alt-Cawelecht. This is the case in the case of Bochia, Puia, 1610 ⁇ Cawelet, 1636 ⁇ Poyhakyll, 1656 ⁇ Kannelerks, Kannelicht, 1782 ⁇ Kawelti Castle, 1839 ⁇ Puchja.","citations":[{"content":"[Liv-, Est- und Curländisches Urkundenbuch VI, F. G. von Bunge, Riga 1873, nr. 2941]","char_index":171,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]","char_index":207,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Brieflade I, nr. 475]","char_index":218,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Brieflade I, nr. 1220]","char_index":244,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]","char_index":265,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Theatrum Orbis Terrarum, Abraham Ortelius; LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO, Joanne Portantio, Antwerpen 1573-1598, vasegravüür]","char_index":283,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[ Inventar der Starostei Dorpat, koopia TA Kirjandusmuuseumis, lk. 20]","char_index":300,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":321,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Dionysius Fabricius, \"Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1611\", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 52, ISBN 978-9985-876-83-1]","char_index":337,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=schloss%20randen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 205; samuti Tartumaa, lk. 363]","char_index":355,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":51505,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.453959-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":373,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Regnorum Sueciae, Gothiae, magnique ducatus Finlandiae, ut et Livoniae, Bremensis ducatus, partis Pomeraniae ad Suecos pertinentis, et urbis Wismariae, descriptio nõva, Martin Zeiler, 1656]","char_index":404,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":440,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kavilda vasallilinnus asetseb vana muinasaegse Ugandi maakonna lääneosas, kunagise suurema Puhja kihelkonna põhjaosas, paiknedes täpselt selle asustuspiirkonna keskel. Sealne kõrgustik on kolmest küljest ümbritsetud suurte sooalade, jõgede ja rabadega – umbes 5 km jääb nii läänes paikneva Puhja rabani, kui ka põhja pool asuva Soova soo ja Emajõeni ning idas asuva Keeri soo ja Elva jõeni (saksa Elbe Fluss).","translated_text":"The Kavilda vassal bird is located in the western part of the ancient Mine-era province of Uganda, in the northern part of the former larger Purja peninsula, right in the middle of that settlement. The hill is surrounded on three sides by large salt marshes, rivers and reefs. About 3 miles (5 km) to the west lies the Pure River, to the north lies the Soova River and the Mother River, and to the east lies the Keeri River and the Elbe River (German Elbe Fluss).","citations":[{"content":"[Der Dörptsche Kreis No VI, L. A. Graf Mellin, 1796, AS Regio 1991]","char_index":407,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Sama kaugele kirdesse jääb ka suur Laugesoo. Kunagise keskuse – Tartu piiskopilinnuseni tuleb otsejoones ida suunas 21 km (u 3 Saksa miili), põhja pool voolava Emajõeni 6 km ning Võrtsjärv jääb 12 km läände. Puhja põllumajanduspiirkonda ja suuremat osa kihelkonda poolitab võimsas ürgorus lõunast põhja Emajõkke voolav Kavilda ehk Soova jõgi (Sova).","translated_text":"Just as far away is the great Laugesoo. The historic centre ⁇ to the bishopric of Tartu lies 21 km to the east, the Mother River 6 km to the north, and Lake Würzburg 12 km to the west. The pure agricultural area and much of the surrounding area is dominated by the powerful Kavilda River (Sova), which flows from the south to the north of the Mother River.","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2936408.84-8037047.20-12/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl Puhja piirkonna kaart]","char_index":348,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2936408.84-8037047.20-12/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.682257-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Puhja Püha Dionysiuse Kihelkonnakirik seisab ligi 3 km kaugusel linnusekohast läänes. Linnuseala ja väheste müüripiirjoonte järgi arvates võis nelinurkne linnus asetseda nurkadega põhiilmakaarte suundades, kerge nihkega vastupäeva. Lõunapoolsest sälkorust jookseb tänapäeval läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee nr 92.","translated_text":"The Sanctuary of the Sacred Dionysius stands about three kilometers west of the site. According to the aviary and the few lines on the walls, the rectangular bird may have been positioned at the corners of the main air maps, with a slight tilt opposite. Today, the southern slope runs through Tartu ⁇ Viljandi ⁇ Kilingi-Nömme Highway 92.","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2934544.30-8039955.78-17/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___pl Kavilda kaart]","char_index":327,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2934544.30-8039955.78-17/f___p-VntR0RcUV6/fmob___p-2934527.39,8039965.52/bl___pl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.039199-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Enne ristisõdijate ekspansiooni XIII sajandi algul olevat hilisema vasallilinnuse asemel olnud kohalike paganate muinaslinnus, mida kutsuti Siidrelinnaks või lihtsalt Siidreks.","translated_text":"Before the expansion of the Crusaders, in the early 13th century, the site of the later Vasalite was probably occupied by a local pagan ancient city, known as the Crusader City, or simply Crusader City.","citations":[{"content":"[Die mittelalterlichen Bischofs- und Vasallburgen im Bistum Tartu, Armin Neumann, Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Instituut, Tartu 1934, lk. 48]","char_index":175,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1223, kui Tartu piiskop Hermann I oma kaaskonnaga Otepää muinaslinnuses viibis ja Tartusse edasi liikuda ei saanud, hakkas ta temale valitseda antud Ugandi maakonnast tähtsamatele abilistele maid välja jagama.","translated_text":"In 1223, when Bishop Hermann I of Tartu and his companions were in the ancient city of Oteppi and could not move on to Tartu, he began to distribute land from the province of Uganda given to him to more important auxiliaries.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA5-PA22&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Hagemeisters Geschichte II, Riga 1836, lk 22]","char_index":4,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA5-PA22&redir_esc=y","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57969,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.398100-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (48 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1223, kui Tartu piiskop Hermann I oma kaaskonnaga Otepää muinaslinnuses viibis ja Tartusse edasi liikuda ei saanud, hakkas ta temale valitseda antud Ugandi maakonnast tähtsamatele abilistele maid välja jagama. 5 kihelkonda läksid tema õukonna suursugustele rüütlitele – oma vennale Theoderich de Ropale Otepää, õemehele Engelbert von Tiesenhausenile Puhja, Johann von Dolenile Rannu, Helmoldile Lüneburgist (arvatavasti hilisemad Rosenid) Sangaste ja Karula ning endale ja oma toompraostist vennale Rothmar von Buxhövdenile jättis Tarbatu.","translated_text":"In 1223, when Bishop Hermann I of Tartu and his companions were in the ancient city of Oteppi and could not move on to Tartu, he began to distribute land from the province of Uganda given to him to more important auxiliaries. 5 marriages were made to the great knights of his court ⁇ to his brother Theoderich de Ropale Otepää, to his brother Engelbert von Tiesenhausen Puhja, to Johann von Dolen Rannu, to Helmold of Lüneburg (presumably later Rosen) Sangaste and Karula, and to himself and his half-brother, Rothmar von Buxhövden, left Tarbatu.","citations":[{"content":"[Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982, lk 253–255]","char_index":538,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Sangaste ja Karula ning endale ja oma toompraostist vennale Rothmar von Buxhövdenile jättis Tarbatu. Suured läänistused andsid võimaluse linnuste tekkeks. Esialgu elasid Tiesenhausenid koos teiste vasallidega tõenäoliselt Otepää piiskopilinnuse tugipunktis.","translated_text":"Sangaste and Karula, and to himself and his half-brother, Rothmar von Buxhövden, left Tarbatu. The great westernization allowed for the formation of birds. The Tiesenhausen family, along with other vassals, probably originally lived at the base of the bishopric of Oteppi.","citations":[{"content":"[Verfassungsgeschichte des Bistums Dorpat bis zur Ausbildung der Landstände, Reval 1836]","char_index":256,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ürikute järgi kuulus Puhja kihelkond 1224. aastal Tiesenhausenitele. Linnuselääni (Borchsokinge) moodustas kogu hilisem Puhja kihelkond, kuhu kuulusid keskajal Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) ja Hellenurme mõis (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm).","translated_text":"According to the records, in 1224 the house of Pure belonged to the Tiesenhausen family. The Borchsokinge constituted the whole of the later Purja clan, which in the Middle Ages included the Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) and the Hellenorm (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm).","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=7BFYAAAAcAAJ&pg=PA266&lpg=PA266&dq=Cawelecht&source=bl&ots=IQ8czhYtw8&sig=ACfU3U1yHC9Dk8WckVt5PX24R7Y5Civ6cQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBnoECAkQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false) Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III, August Wilhelm Hupel, Riga 1782, lk. 271]","char_index":216,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=7BFYAAAAcAAJ&pg=PA266&lpg=PA266&dq=Cawelecht&source=bl&ots=IQ8czhYtw8&sig=ACfU3U1yHC9Dk8WckVt5PX24R7Y5Civ6cQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBnoECAkQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":66057,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.555429-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (50 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 15]","char_index":297,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ürikute järgi kuulus Puhja kihelkond 1224. aastal Tiesenhausenitele. Linnuselääni (Borchsokinge) moodustas kogu hilisem Puhja kihelkond, kuhu kuulusid keskajal Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) ja Hellenurme mõis (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm). Ilmselt markeerisid need Tiesenhausenite mõisavaldused ka enam-vähem kunagise muinaskihelkonna piire.","translated_text":"According to the records, in 1224 the house of Pure belonged to the Tiesenhausen family. The Borchsokinge constituted the whole of the later Purja clan, which in the Middle Ages included the Konguta, Kavilda, Teilma (Ulila), Teedla, Uderna (Piuski) and the Hellenorm (Congota, Cawelecht, Theomal, Detlamoise, Uddern, Hellenorm). Apparently, these Tiesenhausen mansions also marked more or less the boundaries of the ancient city district.","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 111, ISBN 978-9949-38-861-5]","char_index":399,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1260. aastat peavad baltisaksa ajaloolased Konguta vasallilinnuse (Kongota) rajamisdaatumiks Wolter von Tiesenhauseni poolt, kes oli arvatavasti piiskopkonna esimese läänisaaja Engelberti poeg.","translated_text":"The year 1260 is considered by Baltic historians to be the date of the founding of the House of Commons of the Congo (Congota) by Wolter von Tiesenhausen, presumably the son of Engelbert, the first westerner of the diocese.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#v=onepage&q=Congota&f=false Die gegenwärtige Verfassung..., August W. Hupel, lk 471]","char_index":123,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65057,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.919850-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (63 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1354. aastal alustas mõnedel andmetel linnuse ehitust ühtlasi ka Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanik Bartholomäus von Tiesenhausen.","translated_text":"In 1354, according to some sources, the construction of the castle was also started by Bartholomäus von Tiesenhausen, the owner of the Berzaune Vassal Castle in Latvia.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10; samuti Gadebusch I, lk. 13]","char_index":137,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1354. aastal alustas mõnedel andmetel linnuse ehitust ühtlasi ka Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanik Bartholomäus von Tiesenhausen. Siinkohal tuleb märkida, et Bartholomeus oli küll Riia peapiiskopi vasall, kuid samaaegselt võis ta olla ka Tartu piiskopi teenistuses. Samas on Tiesenhausenite osalus linnuseehituse algetapis selgusetu.","translated_text":"In 1354, according to some sources, the construction of the castle was also started by Bartholomäus von Tiesenhausen, the owner of the Berzaune Vassal Castle in Latvia. It should be noted here that although Bartholomew was a vassal of the Archbishop of Riyadh, he may have also been in the service of the bishop of Tartu. However, Tiesenhausen's involvement in early bird building is unclear.","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Randen, lk. 69]","char_index":341,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1361. aastat loevad baltisaksa ajaloolased Kavilda vasallilinnuse (Kawelecht) rajamisdaatumiks ordumeister Arnold von Vietinghoffi korraldusel, \"et kaitsta piiskopkonna piire\" ilmselt siis põhja poolt lähtuvast ohust.","translated_text":"According to Baltic historians, the year 1361 was the year of the establishment of the Kawelecht Order, under the direction of ordermaster Arnold von Vietinghoff, \"to protect the borders of the diocese\", presumably because of the threat from the north.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#v=snippet&q=Cawelecht&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen…, August W. Hupel, Riga 1789, lk 471; samuti Arndt II, lk. 342]","char_index":142,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=ISO-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65057,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.919850-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (63 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ka vasallid tegid Vana-Liivimaal sageli orduga koostööd just oma senjööride vastu, millised nende eesmärgid siis ka polnud. Tollal kahtlustatakse ordu abi teistegi Tartu piiskopkonna linnuste ehituste algatamisel ja läbiviimisel – 25. märtsil 1342, Maarja kuulutamise päeval alustati teadaolevatel andmetel Vastseliina piiskopilinnuse ehitamist 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel, keda toetas ilmselt ka 1341–1345 Viljandi komtuuriks olnud Goswin von Herike. Samas oletab A. W. Hupel, et Kavilda linnuse ehituse algatajaks piiskopkonda võis olla pigem siiski piiskop Fünfhausen.","translated_text":"Even in Old Livonia, the vassals often cooperated with the Order against their own ancestors, whatever their goals were then. At the time, it was suspected that the Order had assisted others in starting and carrying out the construction of castles in the diocese of Tartu. ⁇ On 25 March 1342, on the day of the Annunciation of Mary, it is known that the construction of the diocese of Vastzelina was started under the personal direction of the 24th Archbishop Burchard von Dreileben, who was probably supported by Goswin von Herike, who was also count of Viljandi in 1341 ⁇ 1345. However, A. W. Hupel suggests that the bishop of Fünfhausen may have initiated the construction of the Kavilda castle.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 109]","char_index":603,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tollal kahtlustatakse ordu abi teistegi Tartu piiskopkonna linnuste ehituste algatamisel ja läbiviimisel – 25. märtsil 1342, Maarja kuulutamise päeval alustati teadaolevatel andmetel Vastseliina piiskopilinnuse ehitamist 24. ordumeistri Burchard von Dreilebeni isiklikul juhtimisel, keda toetas ilmselt ka 1341–1345 Viljandi komtuuriks olnud Goswin von Herike. Samas oletab A. W. Hupel, et Kavilda linnuse ehituse algatajaks piiskopkonda võis olla pigem siiski piiskop Fünfhausen. Kavilda linnuse vapil olevat olnud aastaarv 1361.","translated_text":"At the time, it was suspected that the Order had assisted others in starting and carrying out the construction of castles in the diocese of Tartu. ⁇ On 25 March 1342, on the day of the Annunciation of Mary, it is known that the construction of the diocese of Vastzelina was started under the personal direction of the 24th Archbishop Burchard von Dreileben, who was probably supported by Goswin von Herike, who was also count of Viljandi in 1341 ⁇ 1345. However, A. W. Hupel suggests that the bishop of Fünfhausen may have initiated the construction of the Kavilda castle. The year 1361 is believed to have been recorded at the castle of Kavilda.","citations":[{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":529,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tavapäraselt algatasid kihelkonnakiriku rajamise või aitasid piiskopil seda sinna ehitada piirkonda suurima lääni saanud vasallisuguvõsa, kellest sai n-ö kiriku patroon. Puhja puhul siis Tiesenhausenid. Kabel oli aga ka Kavilda linnuses.","translated_text":"Traditionally, they initiated the construction of a monastic church or helped a bishop build it there by a monastic tribe that became the largest in the West and became the patron saint of the church. In the case of the holidays, the Tiesenhausen. But the cable was also in Kavilda Castle.","citations":[{"content":"[101 Eesti pühakoda, Kaur Alttoa, kirjastus Varrak, Tallinn 2015, lk. 182, ISBN 978-9985-3-3531-4]","char_index":236,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Viimane püüdis Liivimaa konföderatsioonis toimunud pidevas võimuvõitluses piiskoppe endale allutada ja piiskopkondi ordumaadega liidendada. Kogu XIV sajandi jooksul toimus pidev pingete kruvimine, mis tipnes 1396 ordumeister Wennemar von Brüggenei sissetungiga Tartu piiskopkonda, selle linnuste vallutamisega ja viimase piiskopi Dietrich III Damerowi alistumisega ordu nõudmistele. Piiskopkonna läänepiiri kaitseks oli neljast vasallilinnusest koosnev grupp: Rõngu, Konguta, Rannu ja Kavilda; lõuna pool seisis samuti neli suuremat: Antsla, Vaabina, Sõmerpalu ja Kirumpää; mida juhtisid piiskopkonna mõjukamad vasallisuguvõsad: Tiesenhausenid, Üxküllid ja Dolenid.","translated_text":"The latter sought to subjugate the bishops and unite the bishoprics with the Ordoans in a continuing power struggle in the Confederation of Libya. Throughout the 14th century, there was a continual escalation of tensions that led to the 1396 invasion of the Archdiocese of Tartu by ordermaster Wennemar von Brüggenei, the capture of its castles, and the submission of the last bishop, Dietrich III Damerow, to the demands of the Order. The western border of the diocese was defended by a group of four vassals: Rõngu, Konguta, Rannu, and Kavilda; and four larger ones: Antsla, Vaabina, Fingerpalu, and Kirumpää, led by the most influential vassal tribes of the diocese: Tiesenhausen, Üxküllid, and Dolen.","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 262]","char_index":664,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1397. aastal on Bartholomeus Tiesenhauseni (Koknese rüütel, kes asutas 1354 Berzaune) testamendis annetuse tegemisel kirjalikult esmamainitud Puhja kirikut (der kerke to Puyen), mis pidi siis ilmselt juba kivist eksisteerima.","translated_text":"In 1397, when Bartholomew made a testament to Tiesenhausen (the knights of the Knights of Pythias, who founded 1354 Berzaune), the first written mention of the Church of the Purity (der kerke to Puyen) was made.","citations":[{"content":"[Livländische Güterurkunden I, lk. 147]","char_index":176,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1397. aastal on Bartholomeus Tiesenhauseni (Koknese rüütel, kes asutas 1354 Berzaune) testamendis annetuse tegemisel kirjalikult esmamainitud Puhja kirikut (der kerke to Puyen), mis pidi siis ilmselt juba kivist eksisteerima. Võimalik, et Puhja kirik ja piirkond sai kannatada venelaste 1481. aasta sõjaretke käigus. Aastatel 1495–1499 käisid ilmselt kiriku taastamistööd.","translated_text":"In 1397, when Bartholomew made a testament to Tiesenhausen (the knights of the Knights of Pythias, who founded 1354 Berzaune), the first written mention of the Church of the Purity (der kerke to Puyen) was made. It is possible that the Church and the region of Purja suffered during the Russian campaign of 1481. Between 1495 and 1499, the church was probably rebuilt.","citations":[{"content":"[101 Eesti pühakoda, Kaur Alttoa, kirjastus Varrak, Tallinn 2015, lk. 182, ISBN 978-9985-3-3531-4]","char_index":371,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Võimalik, et Puhja kirik ja piirkond sai kannatada venelaste 1481. aasta sõjaretke käigus. Aastatel 1495–1499 käisid ilmselt kiriku taastamistööd. Kirik asus linnusest 3 km lääne pool ja läbi viis seal neid töid tookordne Kavilda valdaja Fromhold von Tiesenhausen.","translated_text":"It is possible that the Church and the region of Purja suffered during the Russian campaign of 1481. Between 1495 and 1499, the church was probably rebuilt. The church was located three kilometres west of the castle, and the work was carried out there by the then Kavilda owner Fromhold von Tiesenhausen.","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6458 KRR, Puhja kirik kirikaiaga. Arhitektuurimälestise pass, Villem Raam, Kaur Alttoa, 1983]","char_index":263,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=6458","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:42.842285-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Aastatel 1495–1499 käisid ilmselt kiriku taastamistööd. Kirik asus linnusest 3 km lääne pool ja läbi viis seal neid töid tookordne Kavilda valdaja Fromhold von Tiesenhausen. Ehitajana või taastajana on tema nimi ka Puhja kiriku kroonikas.","translated_text":"Between 1495 and 1499, the church was probably rebuilt. The church was located three kilometres west of the castle, and the work was carried out there by the then Kavilda owner Fromhold von Tiesenhausen. As a builder or repairman, his name is also on the Church of the Immaculate Conception.","citations":[{"content":"[Kurze Chronik der Sankt-Dionysius - Kirche zu Kawelecht 1834-1891, RAKA, fond 1262, säilik 48]","char_index":238,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1449 on mainitud Puhjat (Pujen)","translated_text":"1449 is mentioned in Pooja (Puyjen)","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5517 KRR, Puhja kirik, väliuurimistööd 1984, Kaur Alttoa, lk. 10, samuti Urkundenbuch X, lk. 573]","char_index":31,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=5517","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.316532-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1449 on mainitud Puhjat (Pujen) Siis läänistati Kavilda linnus koos poole Konguta linnusega ning Tänassilma ja Ängu küladega Dietrich von Tiesenhausenile (...mit Schloss Congental auch Dorf Tynsilme und Dorf Enge dem Diedrich von Tisenhusen verlehnt).","translated_text":"1449 is mentioned in Pooja (Puyjen) The castle of Kavilda was then turned over to Dietrich von Tiesenhausen with half the Konguta castle and the villages of Tanassilma and Ańngu (...with Schloss Congental auch Dorf Tynsilme und Dorf Enge dem Diedrich von Tisenhusen's blood).","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB#v=onepage&q=schloss%20randen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 66, 589, ISBN 3-412-07183-8; samuti Brieflade I, lk. 198]","char_index":250,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA482&lpg=PA482&dq=schloss+randen&source=bl&ots=kNws95nwsG&sig=ACfU3U3f-TyV4OGXrMBPyULE9WOihr8nbQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwj41ujSuZroAhWp16YKHcOhBqM4ChDoATAAegQIBxAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":51505,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.453959-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kindlamaid teateid linnusest on 1495. aastast, kui Bartholomäus von Tiesenhausen müüs oma õe ja naise soovil 30. märtsil linnuse, mõisa (das Stenwerk und den Hof Cawelecht – stenwerk mit dem have) ja lähedal oleva Sova veski (Söwenmöle) 16 500 Riia marga eest oma sugulasele Frommholdi pojale Vromholdile (Frommhold von Tiesenhausen) Berzaunest.","translated_text":"The earliest records of the castle date from 1495, when Bartholomäus von Tiesenhausen sold the castle, the mansion (das Stenwerk und den Hof Cawelecht ⁇ stenwerk mit dem have) and the nearby Sova castle (Söwenmöle) on 30 March, at the request of his sister and wife, to Vrommhold von Tiesenhausen, a son of his cousin from Berzaun, for a 16 500-acre plot of land.","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69; samuti Livländische Brieflade I, lk. 475]","char_index":333,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Müüja isa oli samuti rüütel Bartholomäus, kellele oletatav linnuse asutaja Bartholomäus oli omakorda vanaonu (Urenkel). Lisaks kuulusid kauba sisse: Puhja kihelkonnast Nasja (Nassye), Womeli, Puhja (Pugen) ja Kobelu (Kobbelitz) külad, Kode väikelään ja ordule kuulunud Palupõhja (Pallenpe) talu; Rõngu kihelkonnast Lappentückeni küla, Hohenheides asuv Harpenlandi mõisakoht koos Mühlenlande maatükiga, kus elasid koos saksa ja eesti rentnikud; ning Otepää kihelkonnast Waynell (Wayvel), Heidene ja Beybatzi külad, Gossehofi mõisakoht Otepää külje all ja maja Otepääl.","translated_text":"The seller's father was also knight Bartholomäus, for whom the supposed founder of the castle was his grandmother (Urenkel). In addition, the goods included: the villages of Nasja (Nassye), Womeli, Pugen (Pugen) and Kobbelitz (Kobbelitz) in the Pure District, the small village of Kode and the farm of Palupėna (Pallenpe) belonging to the Order; From the village of Lappentücken, the Harpenland monastery in Hohenheid with the land of Mühlenlande, where German and Estonian tenants lived together; and from the village of Waynell (Wayvel), Heidene and Beybatz in Otepää, the village of Gossehof under Otepää side and the house Otepääl.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10]","char_index":566,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Teistel andmetel müüsid Bartholomäusi (Berzaune Peter Tiesenhauseni poeg) pojad Bartholomäum ja Reinhold Tiesenhausenid juba 1493. aasta paiku Tartu stiftis oleva Kavilda (Haus Kawlecht) koos selle alla kuuluvate mõisatega oma nõole Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausenile (Vromholdile). Lisaks kuulusid vendadele mõned mõisad ka Riia peastiftis. Varsti pärast müügikokkulepet suri Reinhold pärijateta, mõni aeg hiljem ka Bartholomäum.","translated_text":"According to other sources, the sons of Bartholomäus (son of Berzaune Peter Tiesenhausen) Bartholomäum and Reinhold Tiesenhausen sold the Kavilda (Haus Kawlecht) and the mansions under it to his cousin Fromhold's son Fromhold Tiesenhausen (Vromholt) in 1493. In addition, the brothers owned some mansions in Riya's main estate. Shortly after the sale, Reinhold died without an heir, and Bartholomew died a short time later.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 63; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":401,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1515 ja 1546 on Kavilda linnust mainitud Tiesenhausenite omandusena.","translated_text":"In 1515 and 1546, Kavilda Castle is mentioned as the property of the Tiesenhausen family.","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]","char_index":67,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1522. aastal omandas Kavilda Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausen, kes kinkis ka Puhja kirikule 2 adramaad valdusi.","translated_text":"In 1522, Kavilda Fromold's son acquired Fromhold Tiesenhausen, who also donated 2 acres of land to the Church of the Pure.","citations":[{"content":"[https://www.geni.com/people/Fromhold-von-Tiesenhausen/6000000010141793460?through=6000000001272069278 Geni, Fromhold von Tiesenhausen]","char_index":65,"name":null,"url":"https://www.geni.com/people/Fromhold-von-Tiesenhausen/6000000010141793460?through=6000000001272069278","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":73405,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.783392-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (76 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Kurze Chronik der Sankt-Dionysius - Kirche zu Kawelecht 1834-1891, RAKA, fond 1262, säilik 48]","char_index":114,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1522. aastal omandas Kavilda Fromholdi poeg Fromhold Tiesenhausen, kes kinkis ka Puhja kirikule 2 adramaad valdusi. Lisaks kuulusid talle Riia stiftis Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnus ja Fehdeni mõis ning Tartu stiftis peale Kavilda Vaabina vasallilinnus ja Restu, Uderna, Teedla ja Korwelshofi mõis. 1522 surnud vanem Fromhold oli abielus Straupe (Roop) Kersten von Roseni tütre Gertrudiga ja neil oli 9 last: 5 poega ja 4 tütart.","translated_text":"In 1522, Kavilda Fromold's son acquired Fromhold Tiesenhausen, who also donated 2 acres of land to the Church of the Pure. In addition, he owned the Berzaune, Kalsnava and Tirza monasteries in Riia, and the Fehden monastery in Tartu, besides the Kavilda Vaabina monastery, and the Restu, Uderna, Teedla and Korwelshoff monasteries. Fromhold, who died in 1522, was married to Gertrude, daughter of Straup (Roop) Kersten von Rosen, and they had 9 children: 5 sons and 4 daughters.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 80; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":439,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Lisaks kuulusid talle Riia stiftis Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnus ja Fehdeni mõis ning Tartu stiftis peale Kavilda Vaabina vasallilinnus ja Restu, Uderna, Teedla ja Korwelshofi mõis. 1522 surnud vanem Fromhold oli abielus Straupe (Roop) Kersten von Roseni tütre Gertrudiga ja neil oli 9 last: 5 poega ja 4 tütart. 9. septembril väljastatud ürikus on juttu teisele pojale Fabian von Tiesenhausenile (Fabiann vann Tysenhusen) kuuluvast päranduseosast Kavildas ja Vaabinas, milles linnust mainitakse, kui \"Hus\" ehk tavapärase tolleaegse linnusemärksõnaga.","translated_text":"In addition, he owned the Berzaune, Kalsnava and Tirza monasteries in Riia, and the Fehden monastery in Tartu, besides the Kavilda Vaabina monastery, and the Restu, Uderna, Teedla and Korwelshoff monasteries. Fromhold, who died in 1522, was married to Gertrude, daughter of Straup (Roop) Kersten von Rosen, and they had 9 children: 5 sons and 4 daughters. The cover, published on 9 September, tells the story of the second son of Fabian von Tiesenhaus (Fabiann vann Tysenhusen)'s inheritance in Kavildas and Vaabinas, in which the bird is referred to as \"Hus\", or the usual bird mark of the time.","citations":[{"content":"[https://www.geni.com/people/Fabian-von-Tiesenhausen-of-Jerwakant/6000000010141586473?through=6000000010141793460 Geni Fabian von Tiesenhausen]","char_index":434,"name":null,"url":"https://www.geni.com/people/Fabian-von-Tiesenhausen-of-Jerwakant/6000000010141586473?through=6000000010141793460","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":95914,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.880615-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7197265625}]},{"text":"1522 surnud vanem Fromhold oli abielus Straupe (Roop) Kersten von Roseni tütre Gertrudiga ja neil oli 9 last: 5 poega ja 4 tütart. 9. septembril väljastatud ürikus on juttu teisele pojale Fabian von Tiesenhausenile (Fabiann vann Tysenhusen) kuuluvast päranduseosast Kavildas ja Vaabinas, milles linnust mainitakse, kui \"Hus\" ehk tavapärase tolleaegse linnusemärksõnaga. Lepingu järgi sai Fabian Vaabina (Ültzen) linnuse, vaidlusalused Kavilda ja Uderna jäid Fromholdile.","translated_text":"Fromhold, who died in 1522, was married to Gertrude, daughter of Straup (Roop) Kersten von Rosen, and they had 9 children: 5 sons and 4 daughters. The cover, published on 9 September, tells the story of the second son of Fabian von Tiesenhaus (Fabiann vann Tysenhusen)'s inheritance in Kavildas and Vaabinas, in which the bird is referred to as \"Hus\", or the usual bird mark of the time. Under the terms of the agreement, Fabian was given the castle of Vaabina (Ültzen), while the disputed Kavilda and Uderna remained with Fromholt.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":469,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1543. aasta 7. veebruaril välja antud ürikus müüs Fromhold (abielus Anna Maydelliga) linnusmõisa (Haus und Steinwerk zu Kawelechti linnus ja kaitsetorn) oma vennale Jacob von Tiesenhausenile (Berzaune Fromholdi poeg) Kalsnavast (Kalzenau-Bersohn-Erlaa – Tiesenhausenite suured valdused kunagise Riia peapiiskopkonna kaguosas.) koos mõisate ja küladega 60 000 Riia marga eest: Puhja, Nasja ja Kobilu külad (Puggen, Nasja ja Kobbelep) ning Sova veski.","translated_text":"On 7 February 1543, Fromhold (married to Anna Maydel) sold the birdhouse (Haus und Steinwerk zu Kawelecht castle and protective tower) to his brother Jacob von Tiesenhausen (son of Berzaune Fromholt) of Kalsnav (the large estates of the Kalzenau-Bersohn-Erlaa ⁇ Tiesenhausen in the heart of the former Archdiocese of Riga) along with the mansions and villages for 60,000 Rija grassland: the villages of Pura, Nasja and Kobilu (Puggen, Nasja and Kobbelep) and Sova veski.","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 111, ISBN 978-9949-38-861-5; samuti Livländische Brieflade I, lk. 1220]","char_index":227,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Est- und Livländische Brieflade I, F. G. von Bunge ja R. von Toll, Reval (Tallinn) 1856, lk. 677]","char_index":448,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1543. aasta 7. veebruaril välja antud ürikus müüs Fromhold (abielus Anna Maydelliga) linnusmõisa (Haus und Steinwerk zu Kawelechti linnus ja kaitsetorn) oma vennale Jacob von Tiesenhausenile (Berzaune Fromholdi poeg) Kalsnavast (Kalzenau-Bersohn-Erlaa – Tiesenhausenite suured valdused kunagise Riia peapiiskopkonna kaguosas.) koos mõisate ja küladega 60 000 Riia marga eest: Puhja, Nasja ja Kobilu külad (Puggen, Nasja ja Kobbelep) ning Sova veski. Teise loendi järgi olid lepingu objektiks: Puhja (Pugen) küla Sonle veskiga, Nasja (Naesgen) küla Waemeli ja Konde taludega, Kobilu (Kobbelys) küla, Lappentucki küla veskiga ja Waugelli ja Heide külad veskiga.","translated_text":"On 7 February 1543, Fromhold (married to Anna Maydel) sold the birdhouse (Haus und Steinwerk zu Kawelecht castle and protective tower) to his brother Jacob von Tiesenhausen (son of Berzaune Fromholt) of Kalsnav (the large estates of the Kalzenau-Bersohn-Erlaa ⁇ Tiesenhausen in the heart of the former Archdiocese of Riga) along with the mansions and villages for 60,000 Rija grassland: the villages of Pura, Nasja and Kobilu (Puggen, Nasja and Kobbelep) and Sova veski. According to the second census, the objects of the agreement were: the village of Pura (Pugen) with the village of Sonle, the village of Nasja (Naesgen) with the villages of Waem and Konde, the village of Kobilu (Kobbelys), the village of Lappentucki with the village of Lappentuc and the villages of Waugelli and Heide with the village of Waem.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":658,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1550. aasta paiku jaotasid Fromhold Tiesenhausen (eelmise vennapoeg), kes abiellus Elisabeth Fahrensbachiga, koos oma \"vennapoegade\" Bruno ja Detlofiga endi vahel kihelkonna linnuseid ja mõisaid (tõenäoliselt olid Bruno ja Detlof siiski Tiesenhausenite Ergli suguvõsaharust pärit Konguta Dietrichi pojapojad). Fromhold jättis omale Kavilda linnuse ja Uderna mõisa, Konguta sai Bruno, ning Detlofile jäi palju külasid kihelkonna lõunaosas, mille hulgas olid näiteks Nausküla või Napsküla (Nawskülla), Hellenurme (Hellenorm) ja Väike-Uderna (Klein-Uddern). Napskülla asemele rajas omanik mõisa (Wartz), mida hiljem hakati tema nime järgi Teedlaks kutsuma (Detla-Moisa).","translated_text":"In 1550, Fromhold Tiesenhausen (an ex-nephew), who married Elisabeth Fahrensbach, and his \"nephews\" Bruno and Detlof divided the castles and mansions of the marriage between themselves (probably, however, Bruno and Detlof were the grandsons of Konguta Dietrich of the Tiesenhausen Ergli family line). Fromhold left the castle of Kavilda and the mansion of Uderna, Konguta took Bruno, and Detlof left many visitors in the southern part of the estate, including Nauskylla or Napskylla (Nawskylla), Hellenurme (Hellenorm) and Klein-Uderna (Klein-Uddern). Instead of the bell tower, the owner built a mansion (Wartz), which later came to be called Teedlaks (Detla-Moisa).","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 16]","char_index":666,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ilmselt hõivati sama aktsiooni käigus ka Kavilda. Oktoobris vallutas ordumeistri koadjuutor Gotthard Kettler eespool mainitud kolm linnust tagasi. Viimaseid põletati ja lõhuti.","translated_text":"Apparently, Kavilda was captured during the same operation. In October, commander-in-chief Gotthard Kettler recaptured the three birds mentioned above. The last ones were burned and torn apart.","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, lk 57-74]","char_index":175,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1564. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas nimetanud ka Kavilda linnust (Gorod Kawlet); ja seda ilmselt koos asulaga.","translated_text":"In September 1564, a seven-year Treaty of Tartus was signed between Russia and Sweden, recognizing the Swedish conquest of Tallinn, Pärnu, Paide and other areas and towns in Estonia. One of the drafters of the treaty has also been Schafirov, a Russian who has also named the Kavilda Castle (Gorod Kawlet) among the castles and most important points; and probably to live together.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]","char_index":354,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1568 suri Kavilda Fromhold Riias ja ta maeti Riia toomkirikusse, sealsesse Tiesenhausenite hauakambrisse. Abikaasa Anna Maydelliga oli neil üks laps, kes aga suri noorelt. Kavilda pärandas ta oma vennale Jacobile ja tolle järglastele, kuid määras oma testamendis kindlaks põhjalikud pärimistingimused ja õiguste ülemineku ühe meesliini katkemise puhul teisele.","translated_text":"In 1568, Kavilda Fromhold died in Riga and was buried in the Cathedral of Riga, in the Tiesenhausen cemetery. They had one child with their second wife, Anna Maydel, who died young. He inherited Kavilda from his brother Jacob and his descendants, but his will set out detailed terms of inheritance and the transfer of rights for the breaking of one male line to another.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 86-87; samuti (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":359,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&lpg=PA109&dq=Cawelecht&source=bl&ots=Xy3XGb4GgA&sig=ACfU3U2hGu_jdwKXDkTe2vNK12cQief64g&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATASegQIBhAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":34615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.518853-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Abikaasa Anna Maydelliga oli neil üks laps, kes aga suri noorelt. Kavilda pärandas ta oma vennale Jacobile ja tolle järglastele, kuid määras oma testamendis kindlaks põhjalikud pärimistingimused ja õiguste ülemineku ühe meesliini katkemise puhul teisele. Kuna aga testament oli tehtud varem ja Jacob suri samuti lastetult enne Fromholdi, siis jõudis viimane teha uue testamendi oma järgneva venna Reinholdi pojale Heinrichile.","translated_text":"They had one child with their second wife, Anna Maydel, who died young. He inherited Kavilda from his brother Jacob and his descendants, but his will set out detailed terms of inheritance and the transfer of rights for the breaking of one male line to another. However, since the will was made earlier, and Jacob died childless before Fromold, the latter was able to make a new will to Heinrich, the son of his next brother Reinhold.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":425,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1582 paavsti legaadi Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad omale. Omandatud varade üle, mille hulgas oli üles märgitud jälle ka Kavilda linnus (taas \"Gorod Kawlet\"), korraldati otsekohe revisjone. Märgitakse, et väike linnus, mis varemalt (Liivi sõja algul enne venelaste kätte langemist) kuulus Fromhold Tiesenhausenile, on nüüd peaaegu täielikult purustatud (bis auf den Grund zerstört); kuid siiski leidis 1587. aastal veel vähemalt osa ruume kasutust.","translated_text":"In 1582, by a treaty signed by the legate of the Pope Antonio Possevino, the Poles of Rzeczpospolita received from the Grand Duchy of Moscow the territory of the former diocese of Tartu. Immediate audits were carried out on the assets acquired, including those re-marked in Kavilda Castle (hereinafter referred to as 'Gorod Kawlet'). It is noted that the small castle that formerly belonged to Fromhold Tiesenhausen (before it fell to the Russians at the beginning of the Livonian War) has now been almost completely demolished (bis auf den Grund zerstört); however, in 1587 at least part of the room was still in use.","citations":[{"content":"[Hefte zur Landeskunde Estlands V, Polnische Akten I 1582-1591, O. Roslavlev, München 1970, lk. 201, 294]","char_index":563,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1584 on Kavildat mainitud mõisana (Hof Kavlicht)","translated_text":"1584 is Kavildat mentioned as a monastery (Hof Kavlicht)","citations":[{"content":"[Polnische Akten I, lk. 125]","char_index":48,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1588 läänistati (tagastati) Rannu kihelkonna mõisad (Rannu vasallilinnuse piirkond) koos Kavilda, Konguta (\"Kavilda-Konguta mõisad\" Puhja kihelkonnast) ja Vaabina linnustega (mõisad-majandusüksused) kuningas Zygmunt III Waza poolt tänapäeval Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanikule Heinrich von Tiesenhausen zu Bersonile.","translated_text":"1588 reconstructed (returned) The castles of the Rannu estate (Rannu vassal estate area) together with Kavilda, Konguta (the \"Castles of Kavilda-Konguta\" from the Pure estate) and Vaabina castles (mostly economic units) by King Zygmunt III Waza to Heinrich von Tiesenhausen zu Bersone, the current owner of the Berzaune estate in Latvia.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 14]","char_index":326,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1577 põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused, ning ilmselt andsid poolakad talle kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused kompensatsiooniks. Heinrich suri aastal 1600. Samas märgitakse ka, et Kavilda oli 1590 küll veel eraomand, aga ei kuulunud siis enam Heinrichile.","translated_text":"In 1577, the Russians burned down Heinrich's mansions and castles in the Archdiocese of Riga, and the Poles apparently gave him the former lands of the Archdiocese of Tartu in Tiesenhausen as compensation. Heinrich died in 1600. At the same time, it is noted that although Kavilda was still privately owned in 1590, it was no longer owned by Heinrich.","citations":[{"content":"[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Kawelecht, lk. 69]","char_index":325,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Johanni vennad olid: Heinrich, Fromhold, Fabian, Georg, Christoff ja Engelbrecht. Ühe osalise surma puhul pidid teised tema osa omavahel võrdselt jagama. Kas ja kuipalju Johann enne selle rootslaste kätte minekut Kavildat pidada ja valitseda jõudis, ei ole teada.","translated_text":"Johann's brothers included Heinrich, Fromhold, Fabian, Georg, Christoff, and Engelbrecht. In the case of a partial death, others had to share his part equally among themselves. It is not known whether or how long John held and ruled Kavild before it fell to the Swedes.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":262,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1591. aastal pidi linnus olema veel kasutus- ja elukõlbulik, kuna seda mainiti tollal Heinrich von Tiesenhauseni testamendis.","translated_text":"In 1591, the castle was still to be used and liveable, as was mentioned in Heinrich von Tiesenhausen's will.","citations":[{"content":"[Des Bannerherrn Heinrich von Tiesenhausen des Aelteren von Berson Ausgewählte Schriften und Aufzeichnungen. Leipzig 1890, lk. 180, (Berzaune Heinrich von Tiesenhausen Vanema poolt väljavalitud kirjad ja joonistused - sealhulgas Geschlechts-Deduction 1575)]","char_index":124,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kavilda vasallilinnus purustati lõplikult 1600 alanud Poola-Rootsi sõja käigus.","translated_text":"The castle was finally destroyed during the Polish-Swedish War of 1600.","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 114, ISBN 978-9949-38-861-5]","char_index":78,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1626. aasta 16. veebruaril annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf \"Kavilda-Konguta mõisad\" (koos Teedla (Detlofmoisa) ja Taydelma mõisatega) riiginõunikule, maamarssalile ja vabahärrale Lars Eriksson Sparrele, kes rentis 1628 Kavilda ja Konguta 2000 taalri eest välja.","translated_text":"On 16 February 1626, King Gustav II Adolf of Sweden donated the \"Kavilda-Konguta Mansions\" (along with the mansions of Detlofmoisa and Taydelma) to state councillor, land marshal and freeman Lars Eriksson Sparre, who rented 1628 Kavilda and Konguta for 2,000 talents.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 16-17]","char_index":268,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1627 on Puhja kirikust vaid neli seina järel. 1634 oli kivikirikul laudkatus, 1649. aastaks oli jõutud ehitada ka juba uus torn (ilmselt puidust).","translated_text":"1627 is just four walls from the Church of the Immaculate Conception. In 1634 there was a stone church, and by 1649 a new tower (presumably made of wood) had been built.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 10]","char_index":145,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1628. aasta rootslaste revisjoniprotokollis on Kavilda mõisas (ilmselt linnuse kohal) mainitud elamut kambri ja eeskojaga ning sauna, 3 rehehoonet ja ühte hobusetalli, mis on olnud arvatavasti puithooned. Linnuse juures on olnud 6 kaevatud tiiki, millest veel 2 on alles. Töötab ka linnusele kuulunud Sova veski (Sowa Wessky).","translated_text":"In the Swedish revision protocol of 1628, the Kavilda Manor (presumably above the castle) is mentioned as a residence with a chamber and a front and a sauna, 3 breeding houses and one horse stable, which were probably wooden houses. There have been six excavated ticks near the bird, of which two remain. Sowa Wessky, which belonged to the bird, also operates.","citations":[{"content":"[Hefte zur Landeskunde Estlands I, Das Dorpater Land 1624/27, O. Roslavlev, Wolfratshausen-Waldram 1965, lk. 141]","char_index":325,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1649 oli Kavilda omanik ja ka ühtlasi Puhja kiriku patroon Rootsis Gotlandil elav Erich Sparre, kes annetas siis kirikule 1/2 adramaad.","translated_text":"In 1649, Erich Sparre, owner of the Kavilda and also patron of the Church of the Immaculate Conception in Gotland, Sweden, donated a half-damn to the church.","citations":[{"content":"[EELK Puhja koguduse infovoldik - Puhja, Liina Lõhmus, KÜSK-Kodanikuühiskonna Sihtkapital]","char_index":134,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1655 kuulusid need mõisad Tartu õuekohtunikule Lars Claesson Flemmingule.","translated_text":"In 1655, these mansions were owned by the Judge Lars Claesson Flemming of Tartu.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil - Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Cawelecht lk. 11]","char_index":72,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=26&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30243,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.039186-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kirik põletati uuesti maha. Veel 1670. aastaks ei oldud seda jõutud täielikult taastada. Kavilda läks mõisate reduktsiooniga XVII sajandi lõpus jälle Rootsi kroonile tagasi.","translated_text":"The church was burned down again. It was not until 1670 that it was fully restored. At the end of the 17th century, Kavilda returned to the Swedish throne with the reduction of the mansions.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 17]","char_index":172,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1781. aastal koostatud Kavilda ja Ulila mõisa vahelisel piiriplaanil on peale Uue-Kavilda mõisa veel märgitud hoone Cawelecht Schlossi nime all ka endise Kavilda linnuse asukohas.","translated_text":"The border plan between Kavilda and Ulila Castle, drawn up in 1781, includes a building named Cawelecht Schloss on the site of the former Kavilda Castle, in addition to the New Kavilda Palace.","citations":[{"content":"[Grenz-Delineation von Ullila und Neu-Kawelecht 1781, O. G. Dreijer, RAKA, fond 2072, säilik 40]","char_index":178,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1789 mainib A. W. Hupel oma kirjelduses, et üht-teist varemetest on veel säilinud ja selle järgi saavat öelda, et tegemist ei ole olnud väga suure rajatisega.","translated_text":"In his description of 1789 A. W. Hupel mentions that some of the earliest surviving examples indicate that it was not a very large structure.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA445&lpg=PA445&dq=Cawelecht&source=bl&ots=yhJQCO_T76&sig=ACfU3U0JCtEyh1QRe_2y2A9RG_KsFRCI0Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATAQegQIChAB#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 471]","char_index":158,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA445&lpg=PA445&dq=Cawelecht&source=bl&ots=yhJQCO_T76&sig=ACfU3U0JCtEyh1QRe_2y2A9RG_KsFRCI0Q&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwimppv6tMDoAhWRuIsKHa-4BsQ4ChDoATAQegQIChAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":67965,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:43.964211-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"XVIII sajandi lõpuks olid linnusemüürid peaaegu täielikult laiali kantud Kavilda mõisa majandushoonete püstitamiseks.","translated_text":"By the end of the 18th century, the castle walls had been almost completely demolished to make way for the economic development of Kavilda Castle.","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399 KRR, Kavilda linnus, ajalooline ülevaade, Uno Hermann, Tallinn 1973, lk. 7]","char_index":116,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:44.175904-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1802 kirjeldab tollane muinsusteuurija Eduard Philipp Körber Kavilda linnuseaset kui kohta, kus ainult kraavid on säilinud, ning et varemalt olla see olnud Tiesenhausenite nelinurkne linnus müüride, vallide ja kraavidega.","translated_text":"In 1802, the Cuban archaeologist Eduard Philipp Körber described the Kavilda castle as a place where only the counts have survived, and that it used to be the Tiesenhausen's square castle with walls, valleys and counts.","citations":[{"content":"[käsikiri Vaterländische Merkvürdigkeiten I, E. P. Körber, 1802]","char_index":220,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kunstiajaloolase Armin Tuulse määratlusel, kes 1930. aastatel linnuseala uuris, oli tegemist vabakujulise laagerkastellilaadse rajatisega, mille juures asus ka tornilaadne eluhoone.","translated_text":"Armin Winds, an art historian who explored the aviary in the 1930's, defined the construction of an open-air camping area that included a tower-shaped residential building.","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431]","char_index":137,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kunstiajaloolase Armin Tuulse määratlusel, kes 1930. aastatel linnuseala uuris, oli tegemist vabakujulise laagerkastellilaadse rajatisega, mille juures asus ka tornilaadne eluhoone. Linnuseala suurimad mõõtmed on 57*72 meetrit ehk 4100 m². Täpsemalt ei saa seda öelda, sest suuremaid väljakaevamisi ei ole seal toimunud ja ehkki linnusehoovi piirkonnas on näha mõnda 1,6 m paksust ohtra mördiga laotud vundamendimüürijuppi, siis linnuse väliskaitsemüüri asukoht on umbmäärane.","translated_text":"Armin Winds, an art historian who explored the aviary in the 1930's, defined the construction of an open-air camping area that included a tower-shaped residential building. The largest dimensions of the aviary are 57*72 meters, or 4,100 square meters. This cannot be said precisely because no major excavations have taken place there, and although the area of the aviary is marked by some 1.6 m thick layer of hazardous bark-covered foundation wall, the location of the outer wall of the aviary is unclear.","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399 KRR, Kavilda linnus, ajalooline ülevaade, Uno Hermann, Tallinn 1973, lk. 8]","char_index":475,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4399","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:44.175904-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Linnuseala suurimad mõõtmed on 57*72 meetrit ehk 4100 m². Täpsemalt ei saa seda öelda, sest suuremaid väljakaevamisi ei ole seal toimunud ja ehkki linnusehoovi piirkonnas on näha mõnda 1,6 m paksust ohtra mördiga laotud vundamendimüürijuppi, siis linnuse väliskaitsemüüri asukoht on umbmäärane. Rusuala väikseimad üldmõõtmed on 40*40 meetrit.","translated_text":"The largest dimensions of the aviary are 57*72 meters, or 4,100 square meters. This cannot be said precisely because no major excavations have taken place there, and although the area of the aviary is marked by some 1.6 m thick layer of hazardous bark-covered foundation wall, the location of the outer wall of the aviary is unclear. The smallest overall dimensions of the field are 40*40 meters.","citations":[{"content":"[Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk 112, ISBN 978-9949-38-861-5]","char_index":341,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1495. aastal mainitud \"Steinwerk\" viitab ka linnuses seisnud kõrgele paksude seintega ja tugevate võlvkorrustega elutornile, mille areng selleks ajaks oma kõrgtipu oli saavutanud. Selline bergfried-tüüpi elamu kaitses omanikku hästi nii tulekahju korral, pakkus viimset pelgupaika sõjaolukorras ja oli ka heaks vaatluspunktiks. Sellist tüüpi kaitserajatis oli selleks ajaks ka maapiirkondade mõisates edukalt kasutusele võetud – seda eriti Põhja-Eestis.","translated_text":"Mentioned in 1495, the \"Steinwerk\" also refers to the tower of life in the castle, which at that time had reached its height. This type of bergfried protected its owner well in the event of such a fire, provided a last resort in a wartime situation, and was also a good point of observation. This type of shelter was also successfully implemented in rural villages at the time, particularly in northern Estonia.","citations":[{"content":"[Die bürgerliche Baukunst Niedersachsens I, K. Eicke, Strassburg 1919, lk 41]","char_index":426,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"(Aga kõrgem \"bergfried\" rajati ka näiteks Vastseliina piiskopilinnusesse – ja seda esmase ehitisena.). Arvatavasti müügitehingu tärmini ajaks XV sajandi lõpus oli linnus lõplikul kujul välja ehitatud ning sama meister võis jätkata lähedaloleva Kavilda kiriku (Puhja) taastamist. Tollal selles kirikus uuest üleslaotud läänefassaadi petiknišisüsteem ja kooriruumi tähtvõlv kuuluvad samasse ajajärku.","translated_text":"(However, the higher \"bergfried\" was also built, for example, in the bishopric of Vastzelina ⁇ and this as the first building.) Presumably at the height of the fur trade at the end of the 15th century, the castle was completed, and the same master may have continued the restoration of the nearby Kavilda church (Puhja). At that time, the western façade of the newly erected church and the nave belonged to the same period.","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 264-265]","char_index":397,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Arvatavasti müügitehingu tärmini ajaks XV sajandi lõpus oli linnus lõplikul kujul välja ehitatud ning sama meister võis jätkata lähedaloleva Kavilda kiriku (Puhja) taastamist. Tollal selles kirikus uuest üleslaotud läänefassaadi petiknišisüsteem ja kooriruumi tähtvõlv kuuluvad samasse ajajärku. Linnuseasemest lääne poole, põllule oletatakse ka keskaegse Kavilda aleviku asukohta","translated_text":"Presumably at the height of the fur trade at the end of the 15th century, the castle was completed, and the same master may have continued the restoration of the nearby Kavilda church (Puhja). At that time, the western façade of the newly erected church and the nave belonged to the same period. West of the aviary, the field is also presumed to be the location of the medieval Kavilda fossil","citations":[{"content":"[käsikiri Vaterländische Merkvürdigkeiten I, E. P. Körber, 1802, lk. 135]","char_index":380,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kavilda linnus","wikicode":"#suuna[[Kavilda vasallilinnus]]","hash":"5f6e826edbf9ea0c6805f20b871b79dbc1f5c3751598899442b5bdb3a6f4ed50","last_revision":"2010-02-17T11:42:33Z","first_revision":"2010-02-17T11:42:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.922743","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKavilda vasallilinnus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKavilda vasallilinnus","translated_text":"DirectionA bird of prey","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Valipe mõis","wikicode":"'''Valipe mõis''' (ka '''Vallipää mõis''') oli [[keskaeg]]ne [[mõis]] [[Hiiumaa]]l [[Valipe]]s.\n\nValipe mõisahoone rajati tõenäoliselt [[15. sajand]]i alguses ja see täitis ka kaitsefunktsiooni, olles seega üks väheseid Hiiumaa teadaolevaid keskaegseid kaitserajatisi. [[16. sajand]]i alguses on seda ka kirjalikes allikates mainitud kindlustatud kohana. Siiski olid selle müürid tunduvalt õhemad kui [[vasallilinnus]]tel, olles vaid 1–1,5 meetri paksused. Seetõttu pole seda linnuste hulka otseselt arvatud. Valipe mõisahoonet uuriti arheoloogilistel kaevamistel aastatel [[1974]]–[[1975]]. Selle tulemusel selgus, et hoone oli kasutusel [[15. sajand|15.]]–[[18. sajand]]ini.\n\nOn oletatud, et Valipe mõisahoone kohal võis varem asuda muinaslinnus, kuid see pole leidnud kinnitust.\n\n==Kirjandus==\n*[[Kalvi Aluve]]. ''Eesti keskaegsed linnused''. Tallinn: Valgus, 1993. Lk 57.\n\n==Välislingid==\n*{{kultuurimälestis|ID=23654}}\n\n{{Coordinate|NS=58.854507|EW=22.966608|type=landmark|region=EE}}\n\n[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]\n[[Kategooria:Hiiumaa vald]]\n[[Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised]]","hash":"da88880e3f4743a72aa9c39674f1dbc3f14d32a59ae4987377602ce8fd9452dd","last_revision":"2017-11-05T07:44:28Z","first_revision":"2010-02-17T12:29:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:48.982823","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Valipe mõis (ka Vallipää mõis) oli keskaegne mõis Hiiumaal Valipes.\n\nValipe mõisahoone rajati tõenäoliselt 15. sajandi alguses ja see täitis ka kaitsefunktsiooni, olles seega üks väheseid Hiiumaa teadaolevaid keskaegseid kaitserajatisi. 16. sajandi alguses on seda ka kirjalikes allikates mainitud kindlustatud kohana. Siiski olid selle müürid tunduvalt õhemad kui vasallilinnustel, olles vaid 1–1,5 meetri paksused. Seetõttu pole seda linnuste hulka otseselt arvatud. Valipe mõisahoonet uuriti arheoloogilistel kaevamistel aastatel 1974–1975. Selle tulemusel selgus, et hoone oli kasutusel 15.–18. sajandini.\n\nOn oletatud, et Valipe mõisahoone kohal võis varem asuda muinaslinnus, kuid see pole leidnud kinnitust.\n\nKalvi Aluve. Eesti keskaegsed linnused. Tallinn: Valgus, 1993. Lk 57.\n\nKategooria:Läänemaa mõisad Kategooria:Hiiumaa vald Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valipe mõis (ka Vallipää mõis) oli keskaegne mõis Hiiumaal Valipes.","translated_text":"Valipe Manor (also known as Vallipää Manor) was a medieval manor in Hiiumaal Valipes.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Valipe mõisahoone rajati tõenäoliselt 15. sajandi alguses ja see täitis ka kaitsefunktsiooni, olles seega üks väheseid Hiiumaa teadaolevaid keskaegseid kaitserajatisi.","translated_text":"Selepe Castle was probably built in the early 15th century and also served as a defensive structure, thus being one of the few medieval defensive structures known in Hiiumaa.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"16. sajandi alguses on seda ka kirjalikes allikates mainitud kindlustatud kohana.","translated_text":"At the beginning of the 16th century, it is also mentioned in written sources as a fortified place.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski olid selle müürid tunduvalt õhemad kui vasallilinnustel, olles vaid 1–1,5 meetri paksused.","translated_text":"However, its walls were considerably thinner than those of the vassals, being only 5 feet [1.5 m] thick.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu pole seda linnuste hulka otseselt arvatud.","translated_text":"Therefore, it is not directly included in the list of birds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Valipe mõisahoonet uuriti arheoloogilistel kaevamistel aastatel 1974–1975.","translated_text":"The selepe manor house was explored during archaeological excavations in 1974-1975.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle tulemusel selgus, et hoone oli kasutusel 15.–18. sajandini.","translated_text":"As a result, the building was in use until the 15th-18th centuries.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"On oletatud, et Valipe mõisahoone kohal võis varem asuda muinaslinnus, kuid see pole leidnud kinnitust.","translated_text":"It is assumed that above the Valipe mansion there may have been a historic town, but this has not been confirmed.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kalvi Aluve.","translated_text":"The bottom of the rock.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti keskaegsed linnused.","translated_text":"The medieval castles of Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tallinn: Valgus, 1993.","translated_text":"Tallinn: The light, 1993.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 57.","translated_text":"It's 57.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Läänemaa mõisad Kategooria:Hiiumaa vald Kategooria:Hiiu maakonna kultuurimälestised","translated_text":":Western castles Category:Hiiuma area Category:Cultural monuments of the province of Hiiu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vallipää mõis","wikicode":"#suuna[[Valipe mõis]]","hash":"151e931ec889efb8b89c84e3ac9fe24f0e59e088705cf2a3d90bef88f7488b00","last_revision":"2010-02-17T12:30:22Z","first_revision":"2010-02-17T12:30:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.038411","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaValipe mõis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaValipe mõis","translated_text":"Direction to the Palace of Alipe","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Valipe kindlustatud elamu","wikicode":"#suuna[[Valipe mõis]]","hash":"151e931ec889efb8b89c84e3ac9fe24f0e59e088705cf2a3d90bef88f7488b00","last_revision":"2010-02-17T12:30:41Z","first_revision":"2010-02-17T12:30:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.100205","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaValipe mõis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaValipe mõis","translated_text":"Direction to the Palace of Alipe","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vallipää kindlustatud elamu","wikicode":"#suuna[[Valipe mõis]]","hash":"151e931ec889efb8b89c84e3ac9fe24f0e59e088705cf2a3d90bef88f7488b00","last_revision":"2010-02-17T12:31:01Z","first_revision":"2010-02-17T12:31:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.162470","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaValipe mõis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaValipe mõis","translated_text":"Direction to the Palace of Alipe","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Clemens II","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Clemens II\n|pilt = Pope Clement II.jpg\n|sünninimi = Suidger Morslebenist (Suidger von Morsleben und Hornburg)\n|valitsemisaja algus= [[24. detsember]] või [[25. detsember]] [[1046]]\n|valitsemisaja lõpp= [[9. oktoober]] [[1047]]\n|eelkäija = [[Gregorius VI]]\n|järeltulija = [[Benedictus IX]]\n|sünnikuupäev = 1005 ?\n|sünnikoht = [[Hornburg]]\n|surmakuupäev = [[9. oktoober]] 1047\n|surmakoht = [[Pesaro]]\n}}\n\n'''Clemens II''' ('''Suidger Morslebenist''', '''Suidger von Morsleben und Hornburg''', '''Sindagero''', '''Ruggiero''') oli [[paavst]] aastatel [[1046]]–[[1047]]. Ta oli 149. paavst.\n\nSuidger sündis [[1005]]. aasta paiku [[Alam-Saksimaa]]l [[Hornburg]]is Morslebeni ja Hornburgi krahvi Konradi ja Padbergi krahvi tütre Amulrada peres. Tema ema vend Waltard sai [[1012]] [[Magdeburgi peapiiskop]]iks.\n\nSuidger oli [[Halberstadt]]i [[kanoonik]] ja ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[diakon]]iks. Salvador Miranda andmetel määras [[Gregorius V]] ta [[996]] [[kardinal]]preestriks. Suidger sai [[1032]] Hamburg-Bremeni peapiiskopi Hermanni [[kaplan]]iks ja siirdus tema surma järel [[1035]] [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] õukonda õuekaplaniks.\n\nSaksa kuningas [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]] määras Suidgeri [[1040]] Bambergi piiskopiks ja ta ordineeriti [[28. detsember|28. detsembril]] 1040 [[Mainzi peapiiskop]]i Bardo poolt. Ta rajas [[1045]] Theresi kloostri. Suidger läks koos Heinrich III-ga 1046 [[Itaalia]]sse.\n\n==Paavstiks saamine==\n[[Pilt:Clemens_II_Grab_1_Diözesanmuseum_Bamberg.jpg|pisi|Clemens II hauas leidunud esemeid Bambergi piiskopkonna muuseumis, samuti tema juuksekiharad (foto alumises osas)]]\nSaksa kuninga Heinrich III korraldusel tagandati [[20. detsember|20. detsembril]] 1046 [[Sutri]]s toimunud [[sinod]]il ametist [[Silvester III]] ja [[Gregorius VI]]. [[Benedictus IX]] tagandati ametist [[jõulud|jõululaupäeval]] [[24. detsember|24. detsembril]] [[Rooma]]s toimunud sinodil, kus kuninga korraldusel määrati samal päeval uueks paavstiks Clemens II, kes pühitseti ametisse esimesel jõulupühal [[25. detsember|25. detsembril]].\n\nHeinrich III soovis esmalt paavstiks määrata Hamburg-Bremeni piiskopi Adalbert I, kuid too keeldus.\n\nClemens II oli Gregorius V järel teine saksa soost paavst. Ta võttis nime [[Clemens I]] järgi.\n\n==Suhted Saksa-Rooma keisriga==\nClemens II sai paavstiks Saksa kuninga Heinrich III korraldusel, kelle ta kroonis 25. detsembril 1046 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Ta pidas koos keisriga [[5. jaanuar]]il 1047 Roomas sinodi ja käis keisri saatel 1047 Lõuna-Itaalias.\n\n==Reformid==\nClemens II taunis 5. jaanuaril 1047 Roomas toimunud sinodil [[simoonia]]t ja lubas [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]] iga [[vaimulik]]u, kes tegeleb simooniaga. Ta kohustas vaimulikke, kes olid ordineeritud simooniaga tegelenud [[piiskop]]pide poolt, kahetsema 40 päeva jooksul oma patte.\n\nHeinrich III nõudis Rooma kodanikelt ja vaimulikelt, et nad ei valiks uut paavsti ilma tema nõusolekuta.\n\n[[Petrus Damianus]] tundis muret reformide rakendumise viibimise pärast.\n\n==Visiidid==\n#[[Salerno]], [[Benevento]] [[jaanuar]]–[[veebruar]] 1047\n#[[Marches]], [[Pesaro]], [[suvi]]–[[sügis]] 1047\n\n==Suhted Itaalia piiskoppidega==\nClemens II kinnitas [[18. veebruar]]il 1047 Salerno peapiiskopiks Johannes III.\n\nTa pani Benevento [[interdikt]]i alla, kuna linn ei avanud Heinrich III-le väravaid.\n\nTa lahendas Ravenna ja Milano peapiiskopi ning Aquileia patriarhi vahelise vaidluse Ravenna kasuks.\n\n==Suhted Saksa piiskoppidega==\nClemens II kinnitas [[24. september|24. septembril]] 1047 Bambergi piiskopkonna privileegid.\n\n==Munklus==\nClemens II kohtus 1047 Roomas [[Cluny klooster|Cluny]] abti Odiloniga, kellega ta pidas nõu.\n\n==Wiborada kanoniseerimine==\nClemens II kanoniseeris 1047 [[nunn]] [[Wiborada]].\n\n==Clemens II kultuuriloos==\n[[Pilt:Hornburg_Clemens_II.jpg|vasakul|pisi| Clemens II monument [[Hornburg]]is]]\nClemens II mälestuseks avati Hornburgis [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[2005]] monument, mille autor on skulptor Sabine Hoppe. Samal aastal tähistati Hornburgis Clemens II 1000. sünniaastapäeva.\n\nHildesheimi piiskop Heinrich Maria Janssen pühitses [[15. juuni]]l [[1973]] Hornburgi koduloomuuseumi ruumid, kus avati Clemens II ekspositsioon. Clemens II ekspositsioon asub ka Bambergi piiskopkonna muuseumis.\n\n==Surm==\n[[Pilt:Papstgrab.jpg|pisi| Clemens II haud [[Bamberg]]i katedraalis]]\nClemens II suri [[9. oktoober|9. oktoobril]] 1047 [[Pesaro]] lähistel Montelabbates San Tommaso kloostris ja ta maeti Bambergi katedraali.\n\nClemens II surmas on kahtlustatud Benedictus IX toetajaid, kes võisid ta mürgitada.\n\nClemens II haud avati [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1731]] ja taas [[3. juuni]]l [[1942]]. Säilmete põhjal on järeldatud, et ta oli 1,8 meetrit ehk 6 jalga pikk ja et tal olid kollakad või blondid juuksed. Hilisem säilmete uurimine on tuvastanud, et ta võis surra pliimürgistusse.\n\n==Kirjandus==\n*[[Michael Dolley]]: ''Some neglected evid. from Irish chronicles concerning the alleged poisoning of Pope Clement II''. \"Frühmittelalterliche Studien\" 3, 1969: 343–346.\n*[[Luitgar Göller]]: ''Clemens II. der Papst aus Bamberg''. Bamberg, 1997.\n*[[Karl Hauck]]: ''Zum Tode Papst Clemens II''. \"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 19, 1959: 265–274.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n*[[Sigrid Müller-Christensen]]: ''Das Grab des Papstes Clemens II. im Dom zu Bamberg''. München, 1960.\n*[[Wilhelm Georg Neukam]]: ''Eine zeitgenössische Tradition der verschollenen Urkunde des Papstes Clemens II. für Kloster Theres vom 1047 Okt. 1''. \"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 23, 1963: 225–238.\n*[[Julius von Pflugk-Harttung]]: ''Das Breve Papst Clemens II. für Romainmôtier''. \"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde\" 11, 1886: 590–594.\n*[[Ingeborg Schröbler]]: ''Zur Ikonographie des Clemensgrabes im Bamberger Dom''. H. Fromm, \"Verbum et signum. Friedrich Ohly zum 60. Geburtstag\" I. München, 1975: 341–353.\n*[[Walter Specht]]: ''Der Tod des Papstes Clemens II. Eine chemisch-toxikolog. Studie''. \"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 19, 1959: 261–264.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/04017a.htm Artikkel Clemens II kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/bios996-ii.htm#Morsleben Artikkel Clemens II kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://hornburg.samtgemeinde-schladen.de/content/hornburg/tourismus/sehenswuerdigkeiten/papst_clemens_ii Clemens II elulugu.] ''(saksa keeles)''\n*[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1046-1047-_Clemens_II.html Clemens II dokumendid.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/07228a.htm Artikkel Heinrich III kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02429a.htm Artikkel Benedictus IX kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/11764a.htm Artikkel Petrus Damianusest.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/11738b.htm Artikkel Pesaro piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02242c.htm Artikkel Bambergi piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Gregorius VI]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1046]]–[[1047]]\n|järgnev = [[Benedictus IX]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Surnud 1047]]","hash":"7de5ee874ec12d22e8d275c4a0c3930636727e1fbbe413a8db60644c9818f9c6","last_revision":"2023-10-05T17:41:28Z","first_revision":"2010-02-17T12:40:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.242075","cross_lingual_links":{"af":"Pous Clemens II","ar":"كليمنت الثاني","arz":"كلمنت التانى","be":"Клімент II (Папа Рымскі)","bg":"Климент II (папа)","br":"Klemañs II","bs":"Papa Klement II","ca":"Climent II","cdo":"Gáu-huòng Clemens 2-sié","cs":"Klement II.","de":"Clemens II.","diq":"Clemens II","el":"Πάπας Κλήμης Β΄","en":"Pope Clement II","eo":"Klemento la 2-a","es":"Clemente II","eu":"Klemente II.a","fa":"کلمنت دوم","fi":"Klemens II","fr":"Clément II","ga":"Pápa Cléimeans II","gl":"Clemente II, papa","hak":"Kau-fòng Clemens 2-sṳ","he":"קלמנס השני","hr":"Klement II.","hu":"II. Kelemen pápa","id":"Paus Klemens II","ilo":"Papa Clemente II","io":"Papo Klemens la 2ma","it":"Papa Clemente II","ja":"クレメンス2世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Clemens II","ka":"კლემენტ II","ko":"교황 클레멘스 2세","la":"Clemens II","lt":"Klemensas II","mk":"Папа Климент II","mr":"पोप क्लेमेंट दुसरा","ms":"Paus Clemens II","mzn":"کلمنت دوم","nl":"Paus Clemens II","nb":"Klemens II","oc":"Clamenç II","pl":"Klemens II","pt":"Papa Clemente II","qu":"Climinti II","ro":"Papa Clement al II-lea","ru":"Климент II","scn":"Climenti II","sh":"Klement II","simple":"Pope Clement II","sk":"Klement II.","sl":"Papež Klemen II.","sq":"Klementi II","sr":"Папа Климент II","sv":"Clemens II","sw":"Papa Klementi II","tl":"Papa Clemente II","tr":"II. Clemens","uk":"Климент II","vi":"Giáo hoàng Clêmentê II","war":"Papa Clemente II","wuu":"克莱孟二世","yo":"Pópù Clement 2k","zh":"克勉二世","zh-min-nan":"Kàu-hông Clemens 2-sè","zh-yue":"克勉二世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Clemens II (Suidger Morslebenist, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) oli paavst aastatel 1046–1047. Ta oli 149. paavst.\n\nSuidger sündis 1005. aasta paiku Alam-Saksimaal Hornburgis Morslebeni ja Hornburgi krahvi Konradi ja Padbergi krahvi tütre Amulrada peres. Tema ema vend Waltard sai 1012 Magdeburgi peapiiskopiks.\n\nSuidger oli Halberstadti kanoonik ja ta ordineeriti diakoniks. Salvador Miranda andmetel määras Gregorius V ta 996 kardinalpreestriks. Suidger sai 1032 Hamburg-Bremeni peapiiskopi Hermanni kaplaniks ja siirdus tema surma järel 1035 Saksa kuninga õukonda õuekaplaniks.\n\nSaksa kuningas Heinrich III määras Suidgeri 1040 Bambergi piiskopiks ja ta ordineeriti 28. detsembril 1040 Mainzi peapiiskopi Bardo poolt. Ta rajas 1045 Theresi kloostri. Suidger läks koos Heinrich III-ga 1046 Itaaliasse.\n\nSaksa kuninga Heinrich III korraldusel tagandati 20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodil ametist Silvester III ja Gregorius VI. Benedictus IX tagandati ametist jõululaupäeval 24. detsembril Roomas toimunud sinodil, kus kuninga korraldusel määrati samal päeval uueks paavstiks Clemens II, kes pühitseti ametisse esimesel jõulupühal 25. detsembril.\n\nHeinrich III soovis esmalt paavstiks määrata Hamburg-Bremeni piiskopi Adalbert I, kuid too keeldus.\n\nClemens II oli Gregorius V järel teine saksa soost paavst. Ta võttis nime Clemens I järgi.\n\nClemens II sai paavstiks Saksa kuninga Heinrich III korraldusel, kelle ta kroonis 25. detsembril 1046 Saksa-Rooma keisriks. Ta pidas koos keisriga 5. jaanuaril 1047 Roomas sinodi ja käis keisri saatel 1047 Lõuna-Itaalias.\n\nClemens II taunis 5. jaanuaril 1047 Roomas toimunud sinodil simooniat ja lubas ekskommunitseerida iga vaimuliku, kes tegeleb simooniaga. Ta kohustas vaimulikke, kes olid ordineeritud simooniaga tegelenud piiskoppide poolt, kahetsema 40 päeva jooksul oma patte.\n\nHeinrich III nõudis Rooma kodanikelt ja vaimulikelt, et nad ei valiks uut paavsti ilma tema nõusolekuta.\n\nPetrus Damianus tundis muret reformide rakendumise viibimise pärast.\n\nSalerno, Benevento jaanuar–veebruar 1047 Marches, Pesaro, suvi–sügis 1047\n\nClemens II kinnitas 18. veebruaril 1047 Salerno peapiiskopiks Johannes III.\n\nTa pani Benevento interdikti alla, kuna linn ei avanud Heinrich III-le väravaid.\n\nTa lahendas Ravenna ja Milano peapiiskopi ning Aquileia patriarhi vahelise vaidluse Ravenna kasuks.\n\nClemens II kinnitas 24. septembril 1047 Bambergi piiskopkonna privileegid.\n\nClemens II kohtus 1047 Roomas Cluny abti Odiloniga, kellega ta pidas nõu.\n\nClemens II kanoniseeris 1047 nunn Wiborada.\n\nClemens II mälestuseks avati Hornburgis 9. oktoobril 2005 monument, mille autor on skulptor Sabine Hoppe. Samal aastal tähistati Hornburgis Clemens II 1000. sünniaastapäeva.\n\nHildesheimi piiskop Heinrich Maria Janssen pühitses 15. juunil 1973 Hornburgi koduloomuuseumi ruumid, kus avati Clemens II ekspositsioon. Clemens II ekspositsioon asub ka Bambergi piiskopkonna muuseumis.\n\nClemens II suri 9. oktoobril 1047 Pesaro lähistel Montelabbates San Tommaso kloostris ja ta maeti Bambergi katedraali.\n\nClemens II surmas on kahtlustatud Benedictus IX toetajaid, kes võisid ta mürgitada.\n\nClemens II haud avati 22. oktoobril 1731 ja taas 3. juunil 1942. Säilmete põhjal on järeldatud, et ta oli 1,8 meetrit ehk 6 jalga pikk ja et tal olid kollakad või blondid juuksed. Hilisem säilmete uurimine on tuvastanud, et ta võis surra pliimürgistusse.\n\nMichael Dolley: Some neglected evid. from Irish chronicles concerning the alleged poisoning of Pope Clement II. \"Frühmittelalterliche Studien\" 3, 1969: 343–346. Luitgar Göller: Clemens II. der Papst aus Bamberg. Bamberg, 1997. Karl Hauck: Zum Tode Papst Clemens II. \"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 19, 1959: 265–274. J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996. Sigrid Müller-Christensen: Das Grab des Papstes Clemens II. im Dom zu Bamberg. München, 1960. Wilhelm Georg Neukam: Eine zeitgenössische Tradition der verschollenen Urkunde des Papstes Clemens II. für Kloster Theres vom 1047 Okt. 1. \"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 23, 1963: 225–238. Julius von Pflugk-Harttung: Das Breve Papst Clemens II. für Romainmôtier. \"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde\" 11, 1886: 590–594. Ingeborg Schröbler: Zur Ikonographie des Clemensgrabes im Bamberger Dom. H. Fromm, \"Verbum et signum. Friedrich Ohly zum 60. Geburtstag\" I. München, 1975: 341–353. Walter Specht: Der Tod des Papstes Clemens II. Eine chemisch-toxikolog. Studie. \"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 19, 1959: 261–264.\n\nArtikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Clemens II elulugu. (saksa keeles) Clemens II dokumendid. Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles) Artikkel Petrus Damianusest. (inglise keeles) Artikkel Pesaro piiskopkonnast. (inglise keeles) Artikkel Bambergi piiskopkonnast. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Surnud 1047\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Clemens II\n|pilt = Pope Clement II.jpg\n|sünninimi = Suidger Morslebenist (Suidger von Morsleben und Hornburg)\n|valitsemisaja algus= [[24. detsember]] või [[25. detsember]] [[1046]]\n|valitsemisaja lõpp= [[9. oktoober]] [[1047]]\n|eelkäija = [[Gregorius VI]]\n|järeltulija = [[Benedictus IX]]\n|sünnikuupäev = 1005 ?\n|sünnikoht = [[Hornburg]]\n|surmakuupäev = [[9. oktoober]] 1047\n|surmakoht = [[Pesaro]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II (Suidger Morslebenist, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) oli paavst aastatel 1046–1047.","translated_text":"Clemens II (Suidger of Morsleben, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) was Pope from 1046 to 1047.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 149. paavst.","translated_text":"He was the 149th pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suidger sündis 1005. aasta paiku Alam-Saksimaal Hornburgis Morslebeni ja Hornburgi krahvi Konradi ja Padbergi krahvi tütre Amulrada peres.","translated_text":"Suidger was born in 1005 in Hornburg, Lower Germany, into the family of Amulrada, daughter of Konrad, Count of Morsleben and Hornburg and Count of Padberg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema ema vend Waltard sai 1012 Magdeburgi peapiiskopiks.","translated_text":"His mother's brother Waltard became Archbishop of Magdeburg in 1012.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suidger oli Halberstadti kanoonik ja ta ordineeriti diakoniks.","translated_text":"Suidger was a canon of Halberstadt and was ordained a deacon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Salvador Miranda andmetel määras Gregorius V ta 996 kardinalpreestriks.","translated_text":"According to Salvador Miranda, Gregory V made him a cardinal priest in 996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suidger sai 1032 Hamburg-Bremeni peapiiskopi Hermanni kaplaniks ja siirdus tema surma järel 1035 Saksa kuninga õukonda õuekaplaniks.","translated_text":"Suidger became Chaplain to Hermann, Archbishop of Hamburg-Bremen in 1032, and was transferred to the court of the King of Germany after his death in 1035.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa kuningas Heinrich III määras Suidgeri 1040 Bambergi piiskopiks ja ta ordineeriti 28. detsembril 1040 Mainzi peapiiskopi Bardo poolt.","translated_text":"King Heinrich III of Germany appointed Süeger bishop of Bamberg in 1040 and he was ordained on 28 December 1040 by Archbishop Bardo of Mainz.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta rajas 1045 Theresi kloostri.","translated_text":"He built 1045 Therese Monastery.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suidger läks koos Heinrich III-ga 1046 Itaaliasse.","translated_text":"Suidger went with Heinrich III to Italy in 1046.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstiks saamine","translated_text":"Becoming a Pope","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksa kuninga Heinrich III korraldusel tagandati 20. detsembril 1046 Sutris toimunud sinodil ametist Silvester III ja Gregorius VI.","translated_text":"By order of King Henry III of Germany, Silvester III and Gregory VI were dismissed at the Synod of Sutre on 20 December 1046.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Benedictus IX tagandati ametist jõululaupäeval 24. detsembril Roomas toimunud sinodil, kus kuninga korraldusel määrati samal päeval uueks paavstiks Clemens II, kes pühitseti ametisse esimesel jõulupühal 25. detsembril.","translated_text":"Benedict IX was deposed on Christmas Eve, December 24, at a council in Rome, where, on the same day, Clemens II was consecrated as the new pope on the first Christmas Eve, December 25.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Heinrich III soovis esmalt paavstiks määrata Hamburg-Bremeni piiskopi Adalbert I, kuid too keeldus.","translated_text":"At first, Henry III wanted to appoint the bishop of Hamburg-Bremen, Adalbert I, but he refused.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II oli Gregorius V järel teine saksa soost paavst.","translated_text":"Clemens II was the second German pope after Gregory V.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võttis nime Clemens I järgi.","translated_text":"He took the name Clemens I.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Saksa-Rooma keisriga","translated_text":"Relations with the German-Roman Emperor","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II sai paavstiks Saksa kuninga Heinrich III korraldusel, kelle ta kroonis 25. detsembril 1046 Saksa-Rooma keisriks.","translated_text":"Clemens II became pope on the orders of King Heinrich III of Germany, who crowned him Emperor of the German Empire on December 25, 1046.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta pidas koos keisriga 5. jaanuaril 1047 Roomas sinodi ja käis keisri saatel 1047 Lõuna-Itaalias.","translated_text":"He attended the council of Rome with the emperor on January 5, 1047, and attended the emperor's visit to southern Italy in 1047.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Reformid","translated_text":"The reforms","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II taunis 5. jaanuaril 1047 Roomas toimunud sinodil simooniat ja lubas ekskommunitseerida iga vaimuliku, kes tegeleb simooniaga.","translated_text":"On January 5, 1047, at the Synod in Rome, Clement II excommunicated any clergy who engaged in simony.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta kohustas vaimulikke, kes olid ordineeritud simooniaga tegelenud piiskoppide poolt, kahetsema 40 päeva jooksul oma patte.","translated_text":"He ordered clergy who had been ordained by the bishops to practice simony to repent of their sins for 40 days.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Heinrich III nõudis Rooma kodanikelt ja vaimulikelt, et nad ei valiks uut paavsti ilma tema nõusolekuta.","translated_text":"Henry III demanded that the citizens and clergy of Rome not elect a new pope without his consent.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Petrus Damianus tundis muret reformide rakendumise viibimise pärast.","translated_text":"Petrus Damianus was concerned about the delay in implementing the reforms.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Visiidid","translated_text":"Visits","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Salerno, Benevento jaanuar–veebruar 1047 Marches, Pesaro, suvi–sügis 1047","translated_text":"Salerno, Benevento January February 1047 Marches, Pesaro, autumn 1047","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Itaalia piiskoppidega","translated_text":"Relations with the Bishops of Italy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II kinnitas 18. veebruaril 1047 Salerno peapiiskopiks Johannes III.","translated_text":"On February 18, 1047, John III was confirmed Archbishop of Salerno by Clement II.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta pani Benevento interdikti alla, kuna linn ei avanud Heinrich III-le väravaid.","translated_text":"He signed the Benevento Interdict because the city did not open its gates to Heinrich III.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lahendas Ravenna ja Milano peapiiskopi ning Aquileia patriarhi vahelise vaidluse Ravenna kasuks.","translated_text":"He settled a dispute between the Archbishop of Ravenna and the Archbishop of Milan and the Patriarch of Aquileia in favor of Ravenna.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suhted Saksa piiskoppidega","translated_text":"Relations with the German Bishops","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II kinnitas 24. septembril 1047 Bambergi piiskopkonna privileegid.","translated_text":"On September 24, 1047, Clement II confirmed the privileges of the Bishopric of Bamberg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Munklus","translated_text":"The monastery","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II kohtus 1047 Roomas Cluny abti Odiloniga, kellega ta pidas nõu.","translated_text":"In 1047 Clemens II met Cluny Abbot Odilon in Rome, with whom he consulted.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Wiborada kanoniseerimine","translated_text":"Canonization of Wiborada","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II kanoniseeris 1047 nunn Wiborada.","translated_text":"Clement II canonized 1047 nuns in Wiborada.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Clemens II kultuuriloos","translated_text":"Clemens II cultural heritage","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II mälestuseks avati Hornburgis 9. oktoobril 2005 monument, mille autor on skulptor Sabine Hoppe.","translated_text":"A monument to Clemens II was opened in Hornburg on 9 October 2005 by the sculptor Sabine Hoppe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal tähistati Hornburgis Clemens II 1000. sünniaastapäeva.","translated_text":"In the same year, the 1000th birthday of Clemens II was celebrated in Hornburg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hildesheimi piiskop Heinrich Maria Janssen pühitses 15. juunil 1973 Hornburgi koduloomuuseumi ruumid, kus avati Clemens II ekspositsioon.","translated_text":"On June 15, 1973, the Bishop of Hildesheim, Heinrich Maria Janssen, consecrated the rooms of the Hornburg Pet Museum, where the Clemens II Exhibition was opened.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Clemens II ekspositsioon asub ka Bambergi piiskopkonna muuseumis.","translated_text":"The Clemens II exhibition is also in the Museum of the Diocese of Bamberg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Surm","translated_text":"The Death","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II suri 9. oktoobril 1047 Pesaro lähistel Montelabbates San Tommaso kloostris ja ta maeti Bambergi katedraali.","translated_text":"Clemens II died on October 9, 1047, at the Monastery of San Tommaso in Montelabbate, near Pesaro, and was buried in Bamber Cathedral.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II surmas on kahtlustatud Benedictus IX toetajaid, kes võisid ta mürgitada.","translated_text":"The death of Clemens II is suspected by supporters of Benedict IX who may have poisoned him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Clemens II haud avati 22. oktoobril 1731 ja taas 3. juunil 1942.","translated_text":"Clemens II's tomb was opened on October 22, 1731, and again on June 3, 1942.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Säilmete põhjal on järeldatud, et ta oli 1,8 meetrit ehk 6 jalga pikk ja et tal olid kollakad või blondid juuksed.","translated_text":"Evidence suggests that he was six feet (1.8 m) tall and that he had blond or blond hair.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hilisem säilmete uurimine on tuvastanud, et ta võis surra pliimürgistusse.","translated_text":"Later remains have revealed that he may have died of lead poisoning.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Michael Dolley: Some neglected evid. from Irish chronicles concerning the alleged poisoning of Pope Clement II.","translated_text":"Some neglected evid. from Irish chronicles concerning the alleged poisoning of Pope Clement II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Frühmittelalterliche Studien\" 3, 1969: 343–346.","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Plants, Animals and Food.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Luitgar Göller: Clemens II.","translated_text":"This is Clemens II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"der Papst aus Bamberg.","translated_text":"The Pope's honest Bamberg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bamberg, 1997.","translated_text":"Bamberg in the year 1997.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Karl Hauck: Zum Tode Papst Clemens II.","translated_text":"I'm going to tell you what I'm doing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 19, 1959: 265–274.","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological developments in the field of biotechnology.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sigrid Müller-Christensen: Das Grab des Papstes Clemens II.","translated_text":"I'm going to tell you what I'm gonna do.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"im Dom zu Bamberg.","translated_text":"It's called Dom zu Bamberg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"München, 1960.","translated_text":"Munich in the 1960s.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Wilhelm Georg Neukam: Eine zeitgenössische Tradition der verschollenen Urkunde des Papstes Clemens II.","translated_text":"This is the first of a two-part series entitled Wilhelm Georg Neukam: Eine zeitgenössische Tradition der schollenen Urkunde des Papstes Clemens II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"für Kloster Theres vom 1047 Okt. 1.","translated_text":"For the Clergy of Theres vom 1047 1 October.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 23, 1963: 225–238.","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure in the form of additional appropriations in accordance with Article 21 of the Financial Regulation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Julius von Pflugk-Harttung: Das Breve Papst Clemens II. für Romainmôtier.","translated_text":"This is the first book in a trilogy by Julius von Pflugk-Harttung.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde\" 11, 1886: 590–594.","translated_text":"In addition, the Commission considers that, in the light of the above, it is appropriate to take the necessary measures to ensure that, in the light of the provisions of Article 107 (1) of the Treaty, the Member State concerned is able to fulfil its obligations under Article 107 (1) TFEU.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ingeborg Schröbler: Zur Ikonographie des Clemensgrabes im Bamberger Dom. H. Fromm, \"Verbum et signum.","translated_text":"It is also important to keep in mind that, in order to achieve this objective, it is necessary to take into account the principles laid down in the Treaty on European Union and the Treaty on European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Friedrich Ohly zum 60.","translated_text":"This is Friedrich Ohly zum 60.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Geburtstag\" I. München, 1975: 341–353.","translated_text":"In the case of the European Union, the Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Walter Specht:","translated_text":"What are you doing?","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Der Tod des Papstes Clemens II.","translated_text":"This is the second edition of \"Der Tod des Papstes Clemens II\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eine chemisch-toxikolog.","translated_text":"A food chemist and toxicologist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Studie.","translated_text":"I'm going to study.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Jahrbuch für fränkische Landesforschung\" 19, 1959: 261–264.","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological developments in the field of biotechnology.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Artikkel Clemens II kohta. (inglise keeles) Clemens II elulugu.","translated_text":"This article is about Clemens II. This article is about Clemens II. This is about Clemens II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(saksa keeles) Clemens II dokumendid.","translated_text":"(in German) Documents of Clemens II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles)","translated_text":"Article about Heinrich III. Article about Benedict IX.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Petrus Damianusest.","translated_text":"This is an article by Petrus Damian.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(inglise keeles) Artikkel Pesaro piiskopkonnast. (inglise keeles) Artikkel Bambergi piiskopkonnast. (inglise keeles)","translated_text":"(English) Article from the Diocese of Pesaro (English) Article from the Diocese of Bamberg (English)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Surnud 1047","translated_text":"Category:Papers who died 1047","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Damasus II","wikicode":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Damasus II\n|pilt = B Damasus II1.jpg\n|pildisuurus = 150px\n|sünninimi = Poppo Brixenist (Poppo von Brixen)\n|valitsemisaja algus= [[17. juuli]] [[1048]]\n|valitsemisaja lõpp= [[9. august]] [[1048]]\n|eelkäija = [[Benedictus IX]]\n|järeltulija = [[Leo IX]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Pildenau]]\n|surmakuupäev = [[9. august]] [[1048]]\n|surmakoht = [[Palestrina]]\n}}\n\n'''Damasus II''' ('''Poppo Brixenist''', '''Poppo von Brixen''') oli [[paavst]] [[juuli]]st [[august]]ini 1048. Ta oli 151. paavst.\n\nPoppo sündis Alam-Baieris [[Ering]]i lähistel [[Pildenau]]s. Tema isa oli kas Rotti krahv Poppo II või Benediktbeuerni kloostri [[foogt]] Chuno.\n\nPoppot on mainitud [[16. jaanuar]]il [[1040]] dateeritud ürikus Brixeni piiskopina. Ta läks [[1046]] koos [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]]-ga [[Itaalia]]sse ning osales [[Pavia]]s toimunud [[sinod]]il ja [[5. jaanuar]]il [[1047]] [[Rooma]]s toimunud sinodil. [[Mai]]s 1047 läks ta tagasi [[Saksamaa]]le.\n\nHeinrich III sai [[Clemens II]] surmast teada [[Pöhlde]]sse saabunud Rooma saadikutelt. Liège piiskop Wazon (Wazo) soovitas tal paavstiks määrata pagenduses viibinud [[Gregorius VI]], Rooma saadikud pakkusid paavstina Lyoni piiskoppi Halinardi, kuid Heinrich III määras ametisse Poppo.\n\nPoppo siirdus Itaaliasse, kuid Roomas oli taas võimul [[Benedictus IX]] ja Toscana krahv Bonifacio ei lubanud Poppot Rooma. Alles Heinrich III nõudmisel tagandas Bonifacio [[16. juuli]]l 1048 Benedictus IX ja pühitses [[17. juuli]]l Poppo Damasus II nime all ametisse. Ta võttis nime [[Damasus I]] järgi.\n\nDamasus II määras Salvador Miranda andmetel [[kardinal]]iks [[preester]] Altwini.\n\nDamasus II siirdus suvekuumuse eest [[Palestrina]]sse, kus ta [[9. august]]il 1048 suri [[malaaria]]sse, kuid on kahtlustatud ka, et ta võidi mürgitada. Ta maeti Rooma San Lorenzo fuori le Mura kirikusse.\n\nDamasus II valitses 23 päeva. See oli lühim valitsemisaeg pärast [[Theodorus II]]. Pärast teda on veel vähem valitsenud vaid [[Urbanus VII]], [[Coelestinus IV]] ja [[Marcellus II]].\n\n==Kirjandus==\n*[[Wilhelm Dies]]. ''Papst Damasus II. Ein bairischer Papst des 11. Jahrhunderts''. Festgabe für Wilhelm Hausenstein. München, 1952: 160–169.\n*[[Hans Göttler]]. ''Spurensuche nach Papst Damasus II. in Pildenau am Inn''. Tiefenbach, 2005.\n*[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]. ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.newadvent.org/cathen/04614a.htm Artikkel Damasus II kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xi.htm#DamasusII Damasus II määratud kardinal.]\n*[http://www.newadvent.org/cathen/07228a.htm Artikkel Heinrich III kohta.] ''(inglise keeles)''\n*[http://www.newadvent.org/cathen/02429a.htm Artikkel Benedictus IX kohta.] ''(inglise keeles)''\n\n{{algus}}\n{{Eelnev-järgnev |\n|eelnev = [[Benedictus IX]]\n|nimi = [[Rooma paavst]]\n|aeg = [[1048]]\n|järgnev = [[Leo IX]]\n}}\n{{lõpp}}\n\n{{Paavstid}}\n\n[[Kategooria:Paavstid]]\n[[Kategooria:Surnud 1048]]","hash":"4291dd007516b7570f4686c08c445774b76974c741589e46941aaadde3d9deb5","last_revision":"2021-03-14T18:37:35Z","first_revision":"2010-02-17T12:40:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.296474","cross_lingual_links":{"af":"Pous Damasus II","als":"Damasus II.","ar":"داماسوس الثاني","arz":"داماسوس التانى","be":"Дамасій II","bg":"Дамас II","br":"Damasus II","ca":"Papa Damas II","cdo":"Gáu-huòng Damasus 2-sié","cs":"Damasus II.","de":"Damasus II.","diq":"Damasus II","el":"Πάπας Δάμασος Β΄","en":"Pope Damasus II","eo":"Damaso la 2-a","es":"Dámaso II","eu":"Damaso II.a","fa":"پاپ داماسوس دوم","fi":"Damasus II","fr":"Damase II","ga":"Pápa Damasus II","gl":"Dámaso II, papa","hak":"Kau-fòng Damasus 2-sṳ","he":"דמסוס השני","hr":"Damaz II.","hu":"II. Damáz pápa","id":"Paus Damasus II","ilo":"Papa Damaso II","io":"Papo Damasus la 2ma","it":"Papa Damaso II","ja":"ダマスス2世 (ローマ教皇)","jv":"Paus Damasus II","ka":"დამასუს II","ko":"교황 다마소 2세","la":"Damasus II","lt":"Damasas II","mk":"Папа Дамас II","mr":"पोप दमासस दुसरा","ms":"Paus Damasus II","mzn":"دامازوس دوم","nl":"Paus Damasus II","nb":"Damasus II","oc":"Damàs II","pl":"Damazy II","pt":"Papa Dâmaso II","ro":"Papa Damasus al II-lea","ru":"Дамасий II","scn":"Damasu II","sh":"Damaz II","simple":"Pope Damasus II","sk":"Damazus II.","sl":"Papež Damaz II.","sq":"Damasi II","sr":"Папа Дамас II","sv":"Damasus II","sw":"Papa Damaso II","tl":"Papa Dámaso II","uk":"Дамасій II","ur":"داماسوس دوم","vi":"Giáo hoàng Đamasô II","war":"Papa Damaso II","wuu":"达玛稣二世","yo":"Pópù Damasus 2k","zh":"達瑪穌二世","zh-min-nan":"Kàu-hông Damasus 2-sè","zh-yue":"達甦二世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Damasus II (Poppo Brixenist, Poppo von Brixen) oli paavst juulist augustini 1048. Ta oli 151. paavst.\n\nPoppo sündis Alam-Baieris Eringi lähistel Pildenaus. Tema isa oli kas Rotti krahv Poppo II või Benediktbeuerni kloostri foogt Chuno.\n\nPoppot on mainitud 16. jaanuaril 1040 dateeritud ürikus Brixeni piiskopina. Ta läks 1046 koos Saksa kuninga Heinrich III-ga Itaaliasse ning osales Pavias toimunud sinodil ja 5. jaanuaril 1047 Roomas toimunud sinodil. Mais 1047 läks ta tagasi Saksamaale.\n\nHeinrich III sai Clemens II surmast teada Pöhldesse saabunud Rooma saadikutelt. Liège piiskop Wazon (Wazo) soovitas tal paavstiks määrata pagenduses viibinud Gregorius VI, Rooma saadikud pakkusid paavstina Lyoni piiskoppi Halinardi, kuid Heinrich III määras ametisse Poppo.\n\nPoppo siirdus Itaaliasse, kuid Roomas oli taas võimul Benedictus IX ja Toscana krahv Bonifacio ei lubanud Poppot Rooma. Alles Heinrich III nõudmisel tagandas Bonifacio 16. juulil 1048 Benedictus IX ja pühitses 17. juulil Poppo Damasus II nime all ametisse. Ta võttis nime Damasus I järgi.\n\nDamasus II määras Salvador Miranda andmetel kardinaliks preester Altwini.\n\nDamasus II siirdus suvekuumuse eest Palestrinasse, kus ta 9. augustil 1048 suri malaariasse, kuid on kahtlustatud ka, et ta võidi mürgitada. Ta maeti Rooma San Lorenzo fuori le Mura kirikusse.\n\nDamasus II valitses 23 päeva. See oli lühim valitsemisaeg pärast Theodorus II. Pärast teda on veel vähem valitsenud vaid Urbanus VII, Coelestinus IV ja Marcellus II.\n\nWilhelm Dies. Papst Damasus II. Ein bairischer Papst des 11. Jahrhunderts. Festgabe für Wilhelm Hausenstein. München, 1952: 160–169. Hans Göttler. Spurensuche nach Papst Damasus II. in Pildenau am Inn. Tiefenbach, 2005. J. N. D. Kelly. The Oxford Dictionary of Popes. 1996.\n\nArtikkel Damasus II kohta. (inglise keeles) Damasus II määratud kardinal. Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles)\n\nKategooria:Paavstid Kategooria:Surnud 1048\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast paavst\n|paavstinimi = Damasus II\n|pilt = B Damasus II1.jpg\n|pildisuurus = 150px\n|sünninimi = Poppo Brixenist (Poppo von Brixen)\n|valitsemisaja algus= [[17. juuli]] [[1048]]\n|valitsemisaja lõpp= [[9. august]] [[1048]]\n|eelkäija = [[Benedictus IX]]\n|järeltulija = [[Leo IX]]\n|sünnikuupäev = \n|sünnikoht = [[Pildenau]]\n|surmakuupäev = [[9. august]] [[1048]]\n|surmakoht = [[Palestrina]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Damasus II (Poppo Brixenist, Poppo von Brixen) oli paavst juulist augustini 1048.","translated_text":"Damasus II (Poppo of Brixen, Poppo von Brixen) was pope from July to August 1048.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli 151. paavst.","translated_text":"He was the 151st pope.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poppo sündis Alam-Baieris Eringi lähistel Pildenaus.","translated_text":"Poppo was born in Lower Bavaria near Pildenaus, Ering.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema isa oli kas Rotti krahv Poppo II või Benediktbeuerni kloostri foogt Chuno.","translated_text":"His father was either Count Poppo II of Rott or the founder of the Benedictine monastery of Chuno.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poppot on mainitud 16. jaanuaril 1040 dateeritud ürikus Brixeni piiskopina.","translated_text":"Poppot is mentioned in a document dated 16 January 1040 as the Bishop of Brixen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta läks 1046 koos Saksa kuninga Heinrich III-ga Itaaliasse ning osales Pavias toimunud sinodil ja 5. jaanuaril 1047 Roomas toimunud sinodil.","translated_text":"He accompanied King Henry III of Germany to Italy in 1046 and attended the Council of Pavia and the Council of Rome on January 5, 1047.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mais 1047 läks ta tagasi Saksamaale.","translated_text":"In May 1047, he returned to Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Heinrich III sai Clemens II surmast teada Pöhldesse saabunud Rooma saadikutelt.","translated_text":"Henry III learned of Clemens II's death from Roman envoys arriving in Pöhlds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liège piiskop Wazon (Wazo) soovitas tal paavstiks määrata pagenduses viibinud Gregorius VI, Rooma saadikud pakkusid paavstina Lyoni piiskoppi Halinardi, kuid Heinrich III määras ametisse Poppo.","translated_text":"Pope Gregory VI, who was in exile, was recommended by the minor bishop of Wazon (Wazo), and Roman envoys offered Halinard, bishop of Lyon, as pope, but Henry III appointed Poppo.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poppo siirdus Itaaliasse, kuid Roomas oli taas võimul Benedictus IX ja Toscana krahv Bonifacio ei lubanud Poppot Rooma.","translated_text":"Poppo was transferred to Italy, but in Rome Benedict IX was back in power and Count Bonifacio of Tuscany did not allow Poppo to Rome.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles Heinrich III nõudmisel tagandas Bonifacio 16. juulil 1048 Benedictus IX ja pühitses 17. juulil Poppo Damasus II nime all ametisse.","translated_text":"It was only at the request of Henry III that Boniface restored Benedict IX on July 16, 1048, and consecrated him on July 17 under the name of Pope Damasus II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta võttis nime Damasus I järgi.","translated_text":"He took the name Damasus I.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Damasus II määras Salvador Miranda andmetel kardinaliks preester Altwini.","translated_text":"According to Salvador Miranda, Damasus II appointed priest Altwin as cardinal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Damasus II siirdus suvekuumuse eest Palestrinasse, kus ta 9. augustil 1048 suri malaariasse, kuid on kahtlustatud ka, et ta võidi mürgitada.","translated_text":"Damasus II was transferred from the summer heat to Palestrina, where he died of malaria on August 9, 1048, but he is also suspected of being poisoned.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta maeti Rooma San Lorenzo fuori le Mura kirikusse.","translated_text":"He was buried in the church of San Lorenzo fuori le Mura in Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Damasus II valitses 23 päeva.","translated_text":"Damasus II ruled for 23 days.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli lühim valitsemisaeg pärast Theodorus II.","translated_text":"It was the shortest reign since Theodorus II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast teda on veel vähem valitsenud vaid Urbanus VII, Coelestinus IV ja Marcellus II.","translated_text":"After him, even fewer have ruled than Urbanus VII, Coelestinus IV, and Marcellus II.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Wilhelm Dies.","translated_text":"This is Wilhelm Dies.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Papst Damasus II.","translated_text":"The Pope Damasus II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ein bairischer Papst des 11. Jahrhunderts.","translated_text":"A barrister from the papst of the 11th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Festgabe für Wilhelm Hausenstein.","translated_text":"I'm going to the Festgabe für Wilhelm Hausenstein.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"München, 1952: 160–169.","translated_text":"It's not just about you, it's about you.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hans Göttler.","translated_text":"It was Hans Gottler.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Spurensuche nach Papst Damasus II. in Pildenau am Inn.","translated_text":"It is also the official residence of the President of the Council of Ministers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tiefenbach, 2005.","translated_text":"Tiefenbach, in the year 2005.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"J. N. D. Kelly.","translated_text":"This is J.N.D. Kelly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"The Oxford Dictionary of Popes.","translated_text":"The Oxford Dictionary of Popes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1996.","translated_text":"It's 1996.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Artikkel Damasus II kohta. (inglise keeles) Damasus II määratud kardinal.","translated_text":"Article on Damasus II. Named by Cardinal Damasus II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Artikkel Heinrich III kohta. (inglise keeles) Artikkel Benedictus IX kohta. (inglise keeles)","translated_text":"Article about Heinrich III. Article about Benedict IX.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Paavstid Kategooria:Surnud 1048","translated_text":"Popes Category:Deceased 1048","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava","wikicode":"'''Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava''' on [[Vabariigi Valitsus]]e poolt [[25. jaanuar]]il [[2002]] kinnitatud [[õppekava]], mis määrab kindlaks [[põhikool]]i ja [[gümnaasium]]i [[õppetegevus|õppe-]] ja [[kasvatustegevu]]se [[eesmärk|eesmärgid]], riikliku õppekava [[põhimõte|põhimõtted]], omandatavad [[pädevus]]ed, [[õppekorraldus]]e alused, kohustuslikud [[õppeaine]]d ja [[tunnijaotusplaan]]i, nõuded [[kooliaste|kooliastmete]] ja kooli lõpetamiseks ning [[kooliõppekava]] ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata [[kool]]i õiguslikust seisundist.\n\nRiikliku õppekava alusel koostab iga [[kool]] [[kooliõppekava]], mille alusel koostatakse omakorda [[klassiõppekava]]d.\n\nRiiklik õppekava koosneb üldosast, [[ainekava]]dest ja [[õppeaine]]id läbivatest [[teema]]dest.\n\n==Vaata ka==\n*[[ainekava]]\n*[[algkool]]\n*[[gümnaasium]]\n*[[kasvatusteadus]]\n*[[kool]]\n*[[põhikool]]\n*[[õppekava]]\n\n==Välislingid==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888846 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]\n\n[[Kategooria:Haridus]]\n[[Kategooria:Pedagoogika]]\n[[Kategooria:Õppekavad]]","hash":"085329469cc9edd51305003195d4a003aa97f2e943d6bf5d9da45775b5f2d624","last_revision":"2018-05-04T20:46:00Z","first_revision":"2010-02-17T12:48:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.360824","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava on Vabariigi Valitsuse poolt 25. jaanuaril 2002 kinnitatud õppekava, mis määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist.\n\nRiikliku õppekava alusel koostab iga kool kooliõppekava, mille alusel koostatakse omakorda klassiõppekavad.\n\nRiiklik õppekava koosneb üldosast, ainekavadest ja õppeaineid läbivatest teemadest.\n\nainekava algkool gümnaasium kasvatusteadus kool põhikool õppekava\n\nPõhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava\n\nKategooria:Haridus Kategooria:Pedagoogika Kategooria:Õppekavad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava on Vabariigi Valitsuse poolt 25. jaanuaril 2002 kinnitatud õppekava, mis määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist.","translated_text":"The national curriculum for primary schools and secondary schools is a curriculum approved by the Government of the Republic on 25 January 2002 that sets out the objectives of primary school and secondary school education and training, the principles of the national curriculum, the competences to be acquired, the basis of the curriculum, the compulsory subjects and the hourly schedule, the requirements for school leaving and school leaving, and the principles for the design and preparation of the school curriculum, irrespective of the legal status of the school.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Riikliku õppekava alusel koostab iga kool kooliõppekava, mille alusel koostatakse omakorda klassiõppekavad.","translated_text":"On the basis of the national curriculum, each school shall draw up a school curriculum on the basis of which class curricula shall be drawn up.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Riiklik õppekava koosneb üldosast, ainekavadest ja õppeaineid läbivatest teemadest.","translated_text":"The national curriculum consists of general sections, curricula and topics covered by the curriculum.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"ainekava algkool gümnaasium kasvatusteadus kool põhikool õppekava","translated_text":"elementary school, secondary school education, primary school curriculum","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava","translated_text":"State curriculum for primary school and secondary school","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Haridus Kategooria:Pedagoogika Kategooria:Õppekavad","translated_text":"Education Category:Pedagogy Category:Learning schemes","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hoolduskool","wikicode":"'''Hoolduskooliks''' nimetatakse [[kool]]i, kus õpetatakse [[raske vaimne alaareng|raske]] ja [[sügav vaimne alaareng|sügava vaimse alaarenguga]] lapsi. \n\nTervikuna hoolduskoole [[Eesti]]s praegu ei ole. On olemas [[hooldusklass]]id, mis on integreeritud [[toimetulekukool]]i, [[abikool]]i või [[tavakool]]i juurde.\n\nPraegu ei toimu [[õppetöö]] ka riiklikult kinnitatud [[õppekava]] järgi, vaid [[Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus]]e välja töötatud [[tööversioon]]i järgi [[Katseprojekt|katseprojektina]].\n\n==Vaata ka==\n*[[Eripedagoogika]]\n*[[hooldusklass]]\n*[[hooldusõpe]]\n*[[toimetulekuõpe]]\n*[[Vaimupuudepedagoogika]]\n\n==Kirjandus==\n*[[Kati Kiiver]], [[Maret Lill]], [[Viivi Neare]], [[Riina Vikman]], Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002\n\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Vaimupuudepedagoogika]]\n[[Kategooria:Koolid]]","hash":"66550ba43db07adf8bdc24850c298d6317b0e967695a85a1c86d824ee0b27d96","last_revision":"2019-01-01T23:50:53Z","first_revision":"2010-02-17T13:41:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.417517","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Hoolduskooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse raske ja sügava vaimse alaarenguga lapsi.\n\nTervikuna hoolduskoole Eestis praegu ei ole. On olemas hooldusklassid, mis on integreeritud toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juurde.\n\nPraegu ei toimu õppetöö ka riiklikult kinnitatud õppekava järgi, vaid Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni järgi katseprojektina.\n\nEripedagoogika hooldusklass hooldusõpe toimetulekuõpe Vaimupuudepedagoogika\n\nKati Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002\n\nKategooria:Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika Kategooria:Koolid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hoolduskooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse raske ja sügava vaimse alaarenguga lapsi.","translated_text":"A nursing school is a school that teaches children with severe and profound mental disorders.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tervikuna hoolduskoole Eestis praegu ei ole.","translated_text":"There are currently no nursing schools in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"On olemas hooldusklassid, mis on integreeritud toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juurde.","translated_text":"There are nursing classes that are integrated with a nursing school, a nursing school or a normal school.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Praegu ei toimu õppetöö ka riiklikult kinnitatud õppekava järgi, vaid Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni järgi katseprojektina.","translated_text":"Currently, the study is not carried out according to a nationally approved curriculum, but according to a working version developed by the University of Tartu's Curriculum Development Centre as a pilot project.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eripedagoogika hooldusklass hooldusõpe toimetulekuõpe Vaimupuudepedagoogika","translated_text":"Primary school care class Primary school care training","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kati Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002","translated_text":"Kat Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, RÕK of Schools of Nursing (working version), Centre for the Development of Curricula at the University of Tartu 2002","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika Kategooria:Koolid","translated_text":"This appropriation is intended to cover the expenditure of the European Parliament and of the Council in accordance with the opinion of the Committee on Budgets.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Nigeeria jalgpallikoondis","wikicode":"{{Jalgpallikoondis\n| pilt = \n| pildi allkiri = \n| hüüdnimi =\n| jalgpalliliit = [[Nigeeria jalgpalliliit]]\n| liit_asutatud = 1945\n| konföderatsioon = \n| peatreener = [[Paul Le Guen]]\n| abitreener = \n| kapten = [[John Obi Mikel]]\n| rekordinternatsionaal = [[Joseph Yobo]]\n| rekord_mänge = 100\n| parim väravakütt = [[Rashidi Yekini]]\n| parim_väravaid = 37\n| noorim koondislane = \n| kodustaadion = [[Abuja staadion]]\n| FIFA edetabeli koht = 45.\n| FIFA edetabeli aeg = juuni 2019\n| FIFA kõrgeim koht = 5.\n| FIFA kõrgeima aeg = aprill 1994\n| FIFA madalaim koht = 82.\n| FIFA madalaima aeg = november 1999\n\n| muster_la1=_nigeria15h |muster_b1=_nigeria15h |muster_ra1= |muster_sh1= | muster_so1 = _nigeria15h\n| vasakkäsi1= 008751 |kere1= 008751 |paremkäsi1= 008751 |püksid1= 008751 |sokid1= 008751\n| muster_la2=_borderonwhite |muster_b2=_nike classic |muster_ra2=_borderonwhite |muster_sh2=| muster_so2 = _nigeria15h\n| vasakkäsi2= 008751 |kere2= FFFFFF |paremkäsi2= 008751 |püksid2= FFFFFF |sokid2= 008751\n\n| esimene kohtumine = \n| esimene koht- ja aeg = \n| suurim võit = \n| suurim võit koht- ja aeg = \n| suurim kaotus = \n| suurim kaotus koht- ja aeg = \n\n| MM-ile kvalifitseerunud = 5\n| esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994\n| parim tulemus MM-il = Kaheksandikfinaali (1994, 1998, 2014)\n\n| maailmajao meistrivõistlused = [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]\n| MV-le kvalifitseerunud = 17\n| esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1963\n| parim tulemus MV-l = Meister (1980, 1994, 2013)\n\n| OM_saavutused = \n}}\n'''Nigeeria jalgpallikoondis''' on [[Nigeeria]] rahvuskoondis [[jalgpall]]is.\n\n== Praegune koosseis ==\nNigeeria jalgpallikoondis [[2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel]].\n*'''Väravavahid''': [[Ikechukwu Ezenwa]], [[Francis Uzoho]], [[Daniel Akpeyi]]\n*'''Kaitsjad''': [[Kenneth Omeruo]], [[Shehu Abdullahi]], [[William Troost-Ekong]], [[Leon Balogun]], [[Ola Aina]], [[Jamilu Collins]], [[Chidozie Awaziem]]\n*'''Poolkaitsjad''': [[John Obi Mikel]] (''[[kapten (jalgpall)|kapten]]''), [[Ahmed Musa]], [[Alex Iwobi]], [[Wilfred Ndidi]], [[Peter Etebo]], [[Moses Simon]], [[John Ogu]], [[Henry Onyekuru]], [[Samuel Kalu]], [[Samuel Chukwueze]]\n*'''Ründajad''': [[Odion Ighalo]], [[Victor Osimhen]], [[Paul Onuachu]]\n\n==Saavutused==\n* Olümpiamängude kuldmedal: 1 (Atlanta 1996)\n* Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis: 3-kordne meister (1980, 1994, 2013)\n\n== Vaata ka ==\n*[[Nigeeria jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]\n*[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste meeskonnad#Nigeeria|Nigeeria jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]]\n\n{{FIFA World Cup 2018 Nigeeria koondis}}\n\n[[Kategooria:Nigeeria jalgpall]]\n[[Kategooria:Jalgpallikoondised]]","hash":"34f744563294711290caa7f3818a4f456a3448713c9d5070fbeb10eede9b440c","last_revision":"2019-07-10T06:47:53Z","first_revision":"2010-02-17T13:48:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.473254","cross_lingual_links":{"ar":"منتخب نيجيريا لكرة القدم","ary":"لمنتخب لوطني النيجيري د لكورة","arz":"فريق نايجيريا لكورة القدم","ast":"Seleición masculina de fútbol de Nixeria","az":"Nigeriya milli futbol komandası","azb":"نیجریه میلّی فوتبال تیمی","ban":"Tim nasional sépakbola Nigeria","be":"Зборная Нігерыі па футболе","be-x-old":"Зборная Нігерыі па футболе","bg":"Национален отбор по футбол на Нигерия","bn":"নাইজেরিয়া জাতীয় ফুটবল দল","bs":"Nogometna reprezentacija Nigerije","ca":"Selecció de futbol de Nigèria","ckb":"ھەڵبژاردەی تۆپی پێی نێجیریا","cs":"Nigerijská fotbalová reprezentace","cy":"Tîm pêl-droed cenedlaethol Nigeria","da":"Nigerias fodboldlandshold","de":"Nigerianische Fußballnationalmannschaft","el":"Εθνική Νιγηρίας (ποδόσφαιρο ανδρών)","en":"Nigeria national football team","eo":"Niĝeria nacia teamo de futbalo","es":"Selección de fútbol de Nigeria","eu":"Nigeriako futbol selekzio nazionala","fa":"تیم ملی فوتبال نیجریه","fi":"Nigerian jalkapallomaajoukkue","fr":"Équipe du Nigeria de football","gl":"Selección de fútbol de Nixeria","ha":"Ƙungiyar ƙwallon ƙafar Najeriya","he":"נבחרת ניגריה בכדורגל","hi":"नाईजीरिया राष्ट्रीय फुटबॉल टीम","hr":"Nigerijska nogometna reprezentacija","hu":"Nigériai labdarúgó-válogatott","hy":"Նիգերիայի ֆուտբոլի ազգային հավաքական","id":"Tim nasional sepak bola Nigeria","ig":"Nigeria national football team","is":"Nígeríska karlalandsliðið í knattspyrnu","it":"Nazionale maschile di calcio della Nigeria","ja":"サッカーナイジェリア代表","jv":"Tim nasional bal-balan Nigeria","ka":"ნიგერიის ეროვნული საფეხბურთო ნაკრები","kk":"Нигерия Ұлттық футбол құрамасы","ko":"나이지리아 축구 국가대표팀","la":"Turma Pediludica Nationalis Nigeriana","lt":"Nigerijos vyrų futbolo rinktinė","lv":"Nigērijas futbola izlase","mr":"नायजेरिया राष्ट्रीय फुटबॉल संघ","ms":"Pasukan bola sepak kebangsaan Nigeria","ne":"नाइजेरिया राष्ट्रिय फुटबल टोली","nl":"Nigeriaans voetbalelftal (mannen)","nb":"Nigerias herrelandslag i fotball","pl":"Reprezentacja Nigerii w piłce nożnej mężczyzn","pt":"Seleção Nigeriana de Futebol","ro":"Echipa națională de fotbal a Nigeriei","ru":"Сборная Нигерии по футболу","simple":"Nigeria national football team","sk":"Nigérijské národné futbalové mužstvo","sr":"Фудбалска репрезентација Нигерије","sv":"Nigerias herrlandslag i fotboll","ta":"நைஜீரிய தேசிய காற்பந்து அணி","th":"ฟุตบอลทีมชาติไนจีเรีย","tr":"Nijerya millî futbol takımı","tt":"Нигерия милли футбол җыелмасы","uk":"Збірна Нігерії з футболу","ur":"نائجیریا قومی فٹ بال ٹیم","uz":"Nigeriya milliy futbol terma jamoasi","vi":"Đội tuyển bóng đá quốc gia Nigeria","wuu":"尼日利亚国家足球队","xmf":"ნიგერიაშ ერუანული ოკუჩხბურთე ნაკორობა","yo":"Ẹgbẹ́ agbábọ́ọ̀lù-ẹlẹ́sẹ̀ ọmọorílẹ̀-èdè Nàìjíríà","zh":"尼日利亞國家足球隊","zh-min-nan":"Nigeria kok-ka kha-kiû-tūi","zh-yue":"尼日利亞足球代表隊"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Nigeeria jalgpallikoondis on Nigeeria rahvuskoondis jalgpallis.\n\nNigeeria jalgpallikoondis 2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel. Väravavahid: Ikechukwu Ezenwa, Francis Uzoho, Daniel Akpeyi Kaitsjad: Kenneth Omeruo, Shehu Abdullahi, William Troost-Ekong, Leon Balogun, Ola Aina, Jamilu Collins, Chidozie Awaziem Poolkaitsjad: John Obi Mikel (kapten), Ahmed Musa, Alex Iwobi, Wilfred Ndidi, Peter Etebo, Moses Simon, John Ogu, Henry Onyekuru, Samuel Kalu, Samuel Chukwueze Ründajad: Odion Ighalo, Victor Osimhen, Paul Onuachu\n\nOlümpiamängude kuldmedal: 1 (Atlanta 1996) Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis: 3-kordne meister (1980, 1994, 2013)\n\nNigeeria jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel Nigeeria jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel\n\nKategooria:Nigeeria jalgpall Kategooria:Jalgpallikoondised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Jalgpallikoondis\n| pilt = \n| pildi allkiri = \n| hüüdnimi =\n| jalgpalliliit = [[Nigeeria jalgpalliliit]]\n| liit_asutatud = 1945\n| konföderatsioon = \n| peatreener = [[Paul Le Guen]]\n| abitreener = \n| kapten = [[John Obi Mikel]]\n| rekordinternatsionaal = [[Joseph Yobo]]\n| rekord_mänge = 100\n| parim väravakütt = [[Rashidi Yekini]]\n| parim_väravaid = 37\n| noorim koondislane = \n| kodustaadion = [[Abuja staadion]]\n| FIFA edetabeli koht = 45.\n| FIFA edetabeli aeg = juuni 2019\n| FIFA kõrgeim koht = 5.\n| FIFA kõrgeima aeg = aprill 1994\n| FIFA madalaim koht = 82.\n| FIFA madalaima aeg = november 1999\n\n| muster_la1=_nigeria15h |muster_b1=_nigeria15h |muster_ra1= |muster_sh1= | muster_so1 = _nigeria15h\n| vasakkäsi1= 008751 |kere1= 008751 |paremkäsi1= 008751 |püksid1= 008751 |sokid1= 008751\n| muster_la2=_borderonwhite |muster_b2=_nike classic |muster_ra2=_borderonwhite |muster_sh2=| muster_so2 = _nigeria15h\n| vasakkäsi2= 008751 |kere2= FFFFFF |paremkäsi2= 008751 |püksid2= FFFFFF |sokid2= 008751\n\n| esimene kohtumine = \n| esimene koht- ja aeg = \n| suurim võit = \n| suurim võit koht- ja aeg = \n| suurim kaotus = \n| suurim kaotus koht- ja aeg = \n\n| MM-ile kvalifitseerunud = 5\n| esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = 1994\n| parim tulemus MM-il = Kaheksandikfinaali (1994, 1998, 2014)\n\n| maailmajao meistrivõistlused = [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]\n| MV-le kvalifitseerunud = 17\n| esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = 1963\n| parim tulemus MV-l = Meister (1980, 1994, 2013)\n\n| OM_saavutused = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nigeeria jalgpallikoondis on Nigeeria rahvuskoondis jalgpallis.","translated_text":"The Nigerian football team is the Nigerian national football team.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Praegune koosseis","translated_text":"Current composition","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nigeeria jalgpallikoondis 2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel.","translated_text":"He played for the Nigeria national football team in the 2019 Africa Cup of Nations.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Väravavahid: Ikechukwu Ezenwa, Francis Uzoho, Daniel Akpeyi Kaitsjad: Kenneth Omeruo, Shehu Abdullahi, William Troost-Ekong, Leon Balogun, Ola Aina, Jamilu Collins, Chidozie Awaziem Poolkaitsjad: John Obi Mikel (kapten), Ahmed Musa, Alex Iwobi, Wilfred Ndidi, Peter Etebo, Moses Simon, John Ogu, Henry Onyekuru, Samuel Kalu, Samuel Chukwueze Ründajad: Odion Ighalo, Victor Osimhen, Paul Onuachu","translated_text":"He is also known for his role in the creation of the World Trade Center, which is the world's largest and most prestigious international trade fair. He is also known for his role in the creation of the World Trade Center.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olümpiamängude kuldmedal: 1 (Atlanta 1996)","translated_text":"Olympic gold medalist: 1 (Atlanta 1996)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis: 3-kordne meister (1980, 1994, 2013)","translated_text":"African national championships in football: 3-time champion (1980, 1994, 2013)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nigeeria jalgpallikoondis 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel Nigeeria jalgpallikoondis 2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel","translated_text":"For the Nigerian football team in the 2002 FIFA World Cup, for the Nigerian football team in the 2014 FIFA World Cup","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Nigeeria jalgpall Kategooria:Jalgpallikoondised","translated_text":"Nigerian football Category:Football teams","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Simon von der Borch","wikicode":"[[File:BM09108Am.jpg|pisi|[[Tallinna piiskop]]i Simon von der Borchi vapp Porkuni piiskopilinnuses. [[Johann Christoph Brotze]] joonistekogust]]\n\n'''Simon von der Borch''' (surnud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1492]]) oli [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] [[Tallinna piiskop|piiskop]] aastatel [[1477]]–1492.\n\nSimonit on esmamainitud [[1445]]. aastal, mil ta polnud veel vaimulik. [[1452]]. aastal oli ta saanud [[Hildesheim]]i [[toomhärra]]ks, aastatel [[1476]]–[[1477]] on teda nimetatud aga Saare-Lääne ja Lippe [[toompraost]]iks, Hildesheimi [[skolastik]]uks ja Tartu [[toomhärra]]ks. 1477. aastal valiti ta aga Tallinna piiskopiks ning kinnitati [[Rooma paavst]]i poolt sama aasta 16. juunil. \n\n[[1479]]. aastal esitas [[Liivimaa ordu]] Simoni enda kandidaadiks [[Riia peapiiskop]]i kohale, kuid Rooma paavst eelistas piiskopiks teha [[Stefan Grube]]. Siiski oli ka Borch paavsti soosikuks: [[1487]]. aastal reisis ta [[Rooma]] ning sai järgmisel aastal paavsti [[legaat|legaadiks]] [[Skandinaavia]]s, [[Vestfaal]]is ja [[Preisimaa]]l. Mõni aeg hiljem tõi Borch Tallinna 4 [[nunn]]a, et panna alus uuele nunna[[klooster|kloostrile]]. Sellest plaanist ei saanud siiski asja: [[1498]]. aastaks oli üks nunn surnud ja ülejäänud 3 pöördusid tagasi Saksamaale.\n[[Pilt:Porkuni E.Piirisild 2007.jpg|thumb|Porkuni linnuse rekonstruktsioon.]]\nSimon von der Borch on tuntud [[Porkuni piiskopilinnus]]e väljaehitajana, see sai tema järgi ka nime (''Borkholm'').\n\n[[Liivimaa ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Bernhard von der Borch]] oli tema [[nõbu]]. Sellest hoolimata ei astunud Borch kunagi [[Saksa ordu]] liikmeks.\n\n==Kirjandus==\n*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Lk 131.\n*[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert''.\n\n==Välislingid==\n*[[Tiina Kala]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/1999/1/1999-1-Tiina_Kala-Bulla_lk4-7.pdf Bulla confraternitatius], Tuna, 1999 nr. 1\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Iwan Stoltevoet]]|nimi=[[Tallinna piiskop]]|aeg=[[1477]]–[[1492]]|järgnev=[[Nikolaus Roddendorp]]}}\n\n{{JÄRJESTA:Borch, Simon von der}}\n[[Kategooria:Tallinna piiskopid]]\n[[Kategooria:Tartu toomhärrad]]\n[[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]]\n[[Kategooria:Borchid]]\n[[Kategooria:Surnud 1492]]","hash":"ab879f1089ec3c5032354d74d4142355a68569f36ffb88f617dd49cfb87fd867","last_revision":"2022-11-26T17:23:50Z","first_revision":"2010-02-17T13:56:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.539153","cross_lingual_links":{"de":"Simon von der Borch","fr":"Simon von der Borch"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Simon von der Borch (surnud 22. oktoobril 1492) oli Tallinna piiskopkonna piiskop aastatel 1477–1492.\n\nSimonit on esmamainitud 1445. aastal, mil ta polnud veel vaimulik. 1452. aastal oli ta saanud Hildesheimi toomhärraks, aastatel 1476–1477 on teda nimetatud aga Saare-Lääne ja Lippe toompraostiks, Hildesheimi skolastikuks ja Tartu toomhärraks. 1477. aastal valiti ta aga Tallinna piiskopiks ning kinnitati Rooma paavsti poolt sama aasta 16. juunil.\n\n1479. aastal esitas Liivimaa ordu Simoni enda kandidaadiks Riia peapiiskopi kohale, kuid Rooma paavst eelistas piiskopiks teha Stefan Grube. Siiski oli ka Borch paavsti soosikuks: 1487. aastal reisis ta Rooma ning sai järgmisel aastal paavsti legaadiks Skandinaavias, Vestfaalis ja Preisimaal. Mõni aeg hiljem tõi Borch Tallinna 4 nunna, et panna alus uuele nunnakloostrile. Sellest plaanist ei saanud siiski asja: 1498. aastaks oli üks nunn surnud ja ülejäänud 3 pöördusid tagasi Saksamaale.\n\nSimon von der Borch on tuntud Porkuni piiskopilinnuse väljaehitajana, see sai tema järgi ka nime (Borkholm).\n\nLiivimaa ordu maameister Bernhard von der Borch oli tema nõbu. Sellest hoolimata ei astunud Borch kunagi Saksa ordu liikmeks.\n\nRitterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Lk 131. Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert.\n\nTiina Kala, Bulla confraternitatius, Tuna, 1999 nr. 1\n\nKategooria:Tallinna piiskopid Kategooria:Tartu toomhärrad Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud Kategooria:Borchid Kategooria:Surnud 1492\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Simon von der Borch (surnud 22. oktoobril 1492) oli Tallinna piiskopkonna piiskop aastatel 1477–1492.","translated_text":"Simon von der Borch (died 22 October 1492) was bishop of the diocese of Tallinn from 1477 to 1492.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Simonit on esmamainitud 1445. aastal, mil ta polnud veel vaimulik. 1452. aastal oli ta saanud Hildesheimi toomhärraks, aastatel 1476–1477 on teda nimetatud aga Saare-Lääne ja Lippe toompraostiks, Hildesheimi skolastikuks ja Tartu toomhärraks.","translated_text":"Simon was first mentioned in 1445, when he was not yet a clergyman. In 1452, he was made a baron of Hildesheim, but in 1476 ⁇ 1477 he is mentioned as a baron of the Western Isles and Lippe, a scholastic of Hildesheim, and a baron of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1477. aastal valiti ta aga Tallinna piiskopiks ning kinnitati Rooma paavsti poolt sama aasta 16. juunil.","translated_text":"In 1477, however, he was elected bishop of Tallinn and confirmed by the pope of Rome on June 16 of that year.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1479. aastal esitas Liivimaa ordu Simoni enda kandidaadiks Riia peapiiskopi kohale, kuid Rooma paavst eelistas piiskopiks teha Stefan Grube.","translated_text":"In 1479, the Libyan Order nominated Simon as its candidate for Archbishop of Riyadh, but the Pope of Rome chose Stefan Grube as bishop.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski oli ka Borch paavsti soosikuks: 1487. aastal reisis ta Rooma ning sai järgmisel aastal paavsti legaadiks Skandinaavias, Vestfaalis ja Preisimaal.","translated_text":"However, Borch was also a patron of the pope: in 1487 he traveled to Rome, and the following year he became a papal legate in Scandinavia, Westphalia, and Prussia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõni aeg hiljem tõi Borch Tallinna 4 nunna, et panna alus uuele nunnakloostrile.","translated_text":"Some time later, Borch brought four nuns to Tallinn to lay the foundation for a new convent.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest plaanist ei saanud siiski asja: 1498. aastaks oli üks nunn surnud ja ülejäänud 3 pöördusid tagasi Saksamaale.","translated_text":"However, this plan failed: By 1498, one nun had died, and the remaining three returned to Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Simon von der Borch on tuntud Porkuni piiskopilinnuse väljaehitajana, see sai tema järgi ka nime (Borkholm).","translated_text":"Simon von der Borch is best known as the architect of the episcopal see of Porkuni, which was named after him (Borkholm).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liivimaa ordu maameister Bernhard von der Borch oli tema nõbu.","translated_text":"The Grand Master of the Order of the Lion, Bernhard von der Borch, was his cousin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest hoolimata ei astunud Borch kunagi Saksa ordu liikmeks.","translated_text":"Nevertheless, Borch never became a member of the German Order.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","translated_text":"He is a member of the Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Köln: Böhlau, 1993.","translated_text":"Cologne: Böhhlau, 1993","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 131.","translated_text":"It's number 131.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leonid Arbusow vanem.","translated_text":"Leonid Arbusow is older.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16.","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Plants, Animals and Food.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jahrhundert.","translated_text":"The Jahrhundert.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tiina Kala, Bulla confraternitatius, Tuna, 1999 nr.","translated_text":"In the case of Tina Fish, the Bulla confraternity, Tuna, 1999 No.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1","translated_text":"1","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Tallinna piiskopid Kategooria:Tartu toomhärrad Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud Kategooria:Borchid Kategooria:Surnud 1492","translated_text":"See also: Archbishops of Tallinn Category:Dead in 1492","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hooldusõpe","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2013}}\n\n'''Hooldusõppeks''' nimetatakse [[raske vaimne alaareng|raske]] ja [[sügav vaimne alaareng|sügava intellektipuudega]] lastele orienteeritud õpet. \n\nKuni aastani 2010 toimus õppetöö [[Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus]]e välja töötatud tööversiooni alusel, mis toimis [[pilootprojekt]]ina. Aastal 2010 kinnitati hooldusõppe õppekava põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osana.[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa3.pdf] Hooldusõppe põhiülesanne on sügava ja raske intellektipuudega lapsel olemasolevate funktsioonide ja oskuste säilitamine ja arendamine, et tagada harjumuspärases keskkonnas tema potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine. Erinevalt olemasolevatest õppekavadest ei jagune hooldusõppe õppekava [[ainekava]]deks. [[Õppeaine]]id ei ole. Seatud on eesmärgid [[kooliaste|kooliastmeti]] ning [[arenguvaldkond|arenguvaldkonniti]]: [[kommunikatsioon]], [[motoorika]], [[igapäevaoskused]], [[sotsiaalsed oskused]] ja [[kognitiivsed oskused]].\n\n==Vaata ka==\n*[[basaalkommunikatsioon]]\n*[[basaalstimulatsioon]]\n*[[Eripedagoogika]]\n*[[hooldusklass]]\n*[[hoolduskool]]\n*[[toimetulekukool]]\n*[[vaimupuudepedagoogika]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Kirjandust==\n*[[Kati Kiiver]], [[Maret Lill]], [[Viivi Neare]], [[Riina Vikman]], Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002\n\n==Välislingid==\n* [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa3.pdf Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava] (2010). Riigi Teataja I, 28.12.2010, 14.","hash":"83291e11588a0a54295fc6f863da626d8efa84c5df6895b5f0b8279983b1fb54","last_revision":"2018-05-25T07:59:10Z","first_revision":"2010-02-17T14:02:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.611708","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Hooldusõppeks nimetatakse raske ja sügava intellektipuudega lastele orienteeritud õpet.\n\nKuni aastani 2010 toimus õppetöö Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni alusel, mis toimis pilootprojektina. Aastal 2010 kinnitati hooldusõppe õppekava põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osana. Hooldusõppe põhiülesanne on sügava ja raske intellektipuudega lapsel olemasolevate funktsioonide ja oskuste säilitamine ja arendamine, et tagada harjumuspärases keskkonnas tema potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine. Erinevalt olemasolevatest õppekavadest ei jagune hooldusõppe õppekava ainekavadeks. Õppeaineid ei ole. Seatud on eesmärgid kooliastmeti ning arenguvaldkonniti: kommunikatsioon, motoorika, igapäevaoskused, sotsiaalsed oskused ja kognitiivsed oskused.\n\nbasaalkommunikatsioon basaalstimulatsioon Eripedagoogika hooldusklass hoolduskool toimetulekukool vaimupuudepedagoogika\n\nKati Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002\n\nPõhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (2010). Riigi Teataja I, 28.12.2010, 14.\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hooldusõppeks nimetatakse raske ja sügava intellektipuudega lastele orienteeritud õpet.","translated_text":"Caregiver training is called difficult and profound instruction for children with intellectual disabilities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuni aastani 2010 toimus õppetöö Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni alusel, mis toimis pilootprojektina.","translated_text":"Until 2010, the study was carried out on the basis of a working version developed by the Centre for the Development of Curricula at the University of Tartu, which acted as a pilot project.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 2010 kinnitati hooldusõppe õppekava põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osana.","translated_text":"In 2010, the curriculum for nursing education was approved as part of the simplified national curriculum for primary schools.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa3.pdf]","char_index":90,"name":null,"url":"https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa3.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":5377,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:44.655272-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Hooldusõppe põhiülesanne on sügava ja raske intellektipuudega lapsel olemasolevate funktsioonide ja oskuste säilitamine ja arendamine, et tagada harjumuspärases keskkonnas tema potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine.","translated_text":"The main task of nursing education is to preserve and develop the existing functions and skills of a child with deep and severe intellectual disabilities in order to ensure an increasingly independent functioning that meets their potential in a routine environment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erinevalt olemasolevatest õppekavadest ei jagune hooldusõppe õppekava ainekavadeks.","translated_text":"Unlike existing curricula, nursing education is not divided into curricula.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õppeaineid ei ole.","translated_text":"There are no lessons.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seatud on eesmärgid kooliastmeti ning arenguvaldkonniti: kommunikatsioon, motoorika, igapäevaoskused, sotsiaalsed oskused ja kognitiivsed oskused.","translated_text":"Objectives are set at school level and in the areas of development: communication, motor skills, everyday skills, social skills and cognitive skills.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"basaalkommunikatsioon basaalstimulatsioon Eripedagoogika hooldusklass hoolduskool toimetulekukool vaimupuudepedagoogika","translated_text":"basic communication basic stimulation Special education care class school of care school of mental health education","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandust","translated_text":"In the field of literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kati Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002","translated_text":"Kat Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, RÕK of Schools of Nursing (working version), Centre for the Development of Curricula at the University of Tartu 2002","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (2010).","translated_text":"A simplified national curriculum for primary schools (2010).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Riigi Teataja I, 28.12.2010, 14.","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kuni aastani 2010 toimus õppetöö Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni alusel, mis toimis pilootprojektina. Aastal 2010 kinnitati hooldusõppe õppekava põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osana.","translated_text":"Until 2010, the study was carried out on the basis of a working version developed by the Centre for the Development of Curricula at the University of Tartu, which acted as a pilot project. In 2010, the curriculum for nursing education was approved as part of the simplified national curriculum for primary schools.","citations":[{"content":"[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa3.pdf]","char_index":229,"name":null,"url":"https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2201/0014/VV182_lisa3.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":5377,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:44.655272-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Hooldusklass","wikicode":"'''Hooldusklass''' on klass [[raske vaimne alaareng|raske-]] ja [[sügav vaimne alaareng|sügava vaimse alaarenguga]] [[õpilane|õpilaste]] õpetamiseks. Hooldusklass võib asuda [[toimetulekukool]]i, [[abikool]]i või [[tavakool]]i juures.\n\n==Vaata ka==\n*[[basaalkommunikatsioon]]\n*[[basaalstimulatsioon]]\n*[[Eripedagoogika]]\n*[[hoolduskool]]\n*[[hooldusõpe]]\n*[[toimetulekukool]]\n*[[vaimupuudepedagoogika]]\n\n==Kirjandust==\n*[[Kati Kiiver]], [[Maret Lill]], [[Viivi Neare]], [[Riina Vikman]], Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002\n\n[[Kategooria:Eripedagoogika]]\n[[Kategooria:Vaimupuudepedagoogika]]","hash":"bfb2b3b60715d9b6dbf49ead63c88476d0a0f6d81983bf7455edb0a94f18146b","last_revision":"2010-02-17T14:15:37Z","first_revision":"2010-02-17T14:15:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.668045","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Hooldusklass on klass raske- ja sügava vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks. Hooldusklass võib asuda toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juures.\n\nbasaalkommunikatsioon basaalstimulatsioon Eripedagoogika hoolduskool hooldusõpe toimetulekukool vaimupuudepedagoogika\n\nKati Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002\n\nKategooria:Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hooldusklass on klass raske- ja sügava vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks.","translated_text":"A nursery class is a class for students with severe and profound mental retardation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hooldusklass võib asuda toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juures.","translated_text":"A nursing class may be held at a nursing school, a nursing school or a normal school.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"basaalkommunikatsioon basaalstimulatsioon Eripedagoogika hoolduskool hooldusõpe toimetulekukool vaimupuudepedagoogika","translated_text":"basic communication basic stimulation special education school of nursing school of nursing school of nursing school","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandust","translated_text":"In the field of literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kati Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, Hoolduskoolide RÕK (tööversioon), Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskus 2002","translated_text":"Kat Kiiver, Maret Lill, Viivi Neare, Riina Vikman, RÕK of Schools of Nursing (working version), Centre for the Development of Curricula at the University of Tartu 2002","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eripedagoogika Kategooria:Vaimupuudepedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure relating to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Šani mägismaa","wikicode":"[[Fail:Shan Hills-Southeast asia.jpg|pisi|Šani mägismaa asend]]\n[[Fail:Landscape of Southern Shan State.jpg|pisi|Šani mägismaa lõunaosa maastik]]\n'''Šani mägismaa''' on [[mägismaa]] [[Euraasia]] kaguosas [[Myanmar]]i idaosas, osaliselt ka [[Hiina]], [[Laos]]e ja [[Tai]] territooriumil. Pindala umbes 150 000 km². Koosneb [[gneiss|gneis]]ist, [[kiltkivi]]st ja [[lubjakivi]]st.\n\nMägismaa lääneosas on lainjad tasandikud kõrgusega umbes 900 m, idaosas kurdpangasahelikud kõrgusega kuni 2693 m, mida eraldavad [[Salween]]i, [[Mekong]]i jt jõgede kitsad orud ja [[kanjon]]id.\n\nŠani mägismaal kasvavad [[heitlehisus|heitlehised]] ja [[igihaljus|igihaljad]] [[mets]]ad ning on levinud [[savann]]id.\n\n[[Kategooria:Aasia mägismaad]]\n[[Kategooria:Myanmari geograafia]]","hash":"7661e8921c9d892bc91c469ba96e5661c2070ea27e382f178214bb42987e7080","last_revision":"2019-09-20T15:54:57Z","first_revision":"2010-02-17T14:16:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.737456","cross_lingual_links":{"ar":"تلال شان","be":"Шанскае нагор’е","bg":"Шанска планинска земя","bn":"শান পাহাড়ি অঞ্চল","ca":"Altiplà Shan","en":"Shan Hills","es":"Montañas Shan","fr":"Plateau Shan","hi":"शान पहाड़ियाँ","hu":"San-fennsík","id":"Perbukitan Shan","it":"Altopiano Shan","ka":"შანის მთიანეთი","lt":"Šano kalnynas","ml":"ഷാൻ മലനിരകൾ","my":"ရှမ်းရိုးမ","nl":"Hoogland van Shan","pl":"Szan (góry)","ru":"Шанское нагорье","sv":"Chinbergen","uk":"Шанське нагір'я","uz":"Shan togʻligi","vi":"Cao nguyên Shan","zh":"掸邦高原"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Šani mägismaa on mägismaa Euraasia kaguosas Myanmari idaosas, osaliselt ka Hiina, Laose ja Tai territooriumil. Pindala umbes 150 000 km². Koosneb gneisist, kiltkivist ja lubjakivist.\n\nMägismaa lääneosas on lainjad tasandikud kõrgusega umbes 900 m, idaosas kurdpangasahelikud kõrgusega kuni 2693 m, mida eraldavad Salweeni, Mekongi jt jõgede kitsad orud ja kanjonid.\n\nŠani mägismaal kasvavad heitlehised ja igihaljad metsad ning on levinud savannid.\n\nKategooria:Aasia mägismaad Kategooria:Myanmari geograafia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Šani mägismaa on mägismaa Euraasia kaguosas Myanmari idaosas, osaliselt ka Hiina, Laose ja Tai territooriumil.","translated_text":"The Shan Mountains are a mountainous region of Eurasia in eastern Myanmar, partly in China, Laos, and Thailand.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pindala umbes 150 000 km².","translated_text":"It covers an area of about 150,000 square kilometres.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koosneb gneisist, kiltkivist ja lubjakivist.","translated_text":"It's made up of gneese, limestone and limestone.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mägismaa lääneosas on lainjad tasandikud kõrgusega umbes 900 m, idaosas kurdpangasahelikud kõrgusega kuni 2693 m, mida eraldavad Salweeni, Mekongi jt jõgede kitsad orud ja kanjonid.","translated_text":"In the western part of the highlands there are waves of a height of about 900 m, in the eastern part there are waves of up to 2693 m, separated by the narrow valleys and canyons of the Salween, Mekong, etc. rivers.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Šani mägismaal kasvavad heitlehised ja igihaljad metsad ning on levinud savannid.","translated_text":"In the Shan Mountains, green forests and savannas are spreading.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Aasia mägismaad Kategooria:Myanmari geograafia","translated_text":"Category:Mountainous countries of Asia Category:Geography of Myanmar","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)","wikicode":"'''Välisriikide aukonsulite''' loendis on riikide kaupa loetletud '''välisriikide aukonsulid Eestis''' 1938. aastal:\n{{Sisukord paremale}}\n== Argentina ==\n\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Richard Rank]], [[Valli tänav]] 10 [[Tallinn]]\n\n== Belgia ==\n\n* Konsul [[Michel Edouard Nicaise]], [[Jüri Vilmsi tänav]] 11 Tallinn\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Hugo Vihalem]], [[Ülikooli tänav]] 30 [[Tartu]]\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Erich Rosenberg]], [[Riia maantee (Pärnu)|Riia maantee]] 16 [[Pärnu]]\n\n== [[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaaria]] ==\n\n* Konsul[[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/01/22 Nimetati Bulgaaria konsuliks.], Päewaleht, nr. 1, 1 jaanuar 1935] ([[Aukonsul|hon]]) [[Nikolai Wöhrmann-Hill]], [[Väike-Karja tänav]] 1 Tallinn\n\n== Holland == \n\n* Peakonsul Arie van den Bosch, Tallinn\n* Peakonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Gerhard Lukk]], [[Peeter Süda tänav]] 1 Tallinn\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Iemke Greve]], Tallinn\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Victor Lange]], [[Kauba tänav (Kuressaare)|Kauba tänav]] 6 [[Kuressaare]]\n* Konsul [[Adolf Alexander Rodde]], Pärnu\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Johann Peter Dorff]], [[Suur-Jõe tänav]] 40 Pärnu\n* Asekonsul [[Jan Bok]], Tartu\n* Asekonsul [[Willem Westenberg]], Narva\n* Asekonsul [[Willem Nicolaas Heyink]], Narva\n* Asekonsul [[Rudolf Peltzer]], Narva\n* Asekonsul [[Napoleon Heinrich Hermann Peltzer]], Narva\n* Asekonsul kandidaat [[Emil Eduard Bruno Luchsinger]], Narva\n\n== Kreeka ==\n\n* Peakonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Oskar Kerson]], [[Suur-Karja tänav]] 18 Tallinn\n\n== Läti ==\n\n* Peakonsul [[Romulus Aavakivi]], Tallinn\n* Asekonsul [[Jaan Salmann]], Tallinn\n* Konsul [[August Pahla]], [[Narva]]\n* Asekonsul [[Aleksander Schmidt]], Pärnu\n\n== Norra ==\n\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Richard Kinghorn]], [[Pärnu maantee]] 6 Tallinn\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Reinhold Schmidt]], [[Kuninga tänav (Pärnu)|Kuninga tänav]] 28 Pärnu\n\n==Poola ==\n\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[August Merits]], [[Paldiski maantee]] 19 Tallinn\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Peeter Varest]], Kuressaare\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Oskar Tuisk]], Narva\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Johan Sepp]], Tartu\n\n== Portugal ==\n\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Richard Uritam]], [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula tänav]] 17 Tallinn\n\n== Prantsusmaa ==\n\n* Konsulaaragent ([[Aukonsul|hon]]) [[Boris Dultz]], Narva\n* Konsulaaragent ([[Aukonsul|hon]]) [[Jaan Leesment]], Pärnu\n* Konsulaaragent ([[Aukonsul|hon]]) [[August Jõudu]], Tartu\n\n== Rootsi ==\n\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Reinhold Buxhoeveden]], [[Tolli tänav (Kuressaare)|Tolli tänav]] 2 Kuressaare\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Jakob Simenson]], [[Kreenholmi tänav]] 42 Narva\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]])[[Heinrich Rambach]], [[Kuninga tänav]] 28 Pärnu\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Julius Lill]], [[Aleksandri tänav]] 44 Tartu\n\n== Rumeenia ==\n\n* Peakonsul [[Arthur Hüüs]], Tallinn\n\n== Saksa ==\n\n* Aukonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Hellmuth Witte]], [[Olevimägi|Suur-Olevimägi]] 14, Tallinn\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Otto Hermann (konsul)]], [[Tähe tänav]] 16 Tartu\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Robert Schmidt]], [[Kalda tänav (Pärnu)|Kalda tänav]] 6 Pärnu\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Ernst Bertram]], Narva\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Aleksander Allik]], [[Turu tänav (Kuressaare)|Turu tänav]] 2 Kuressaare\n\n== Soome ==\n\n* Peakonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Joakim Puhk]], [[Vabaduse väljak|Vabaduse plats]] 5 Tallinn\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Alfred Kõva]], Tartu\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Taavet Akermann]], [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Wiedemanni tänav]] 15 Haapsalu\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Carl Bergmann]], [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]] 5 Kuressaare\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Jaan Lust]], [[Vestervalli tänav]] 35 Narva\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Aleksander Treugut]], [[Paldiski]]\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) A. Martinson, [[Hospidali tänav (Pärnu)|Hospidali tänav]] 22 Pärnu\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Karl O. Uibopuu]], [[Valga]]\n\n== Šveits ==\n\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Charles Bosshardt]], [[August Weizenbergi tänav]] 14, Tallinn\n\n== Taani ==\n\n* Asekonsul [[Theodor Hansen]], Narva ja [[Narva-Jõesuu]]\n* Asekonsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Jaak Jakobson (majandusühisuse juhataja)|Jaak Jakobson]], [[Jänesselja tänav]] 8 Pärnu\n\n== Tšiili ==\n\n* Konsul ([[Aukonsul|hon]]) [[Juhan Nihtig]], [[Pikk tänav]] 40 Tallinn\n\n== Ungari ==\n\n* Peakonsul [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], [[Valli tänav]] 4 Tallinn\n\n== Vaata ka ==\n*[[Välisriikide esindajad Eestis 1938]] \n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n*[http://193.40.192.80/viewer/et/nlib-digar:305308/275345/page/54 Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Välisriikide esindajad Eestis], lk 110–113\n\n[[Kategooria:Biograafiate loendid]]\n[[Kategooria:Diplomaatia loendid]]\n[[Kategooria:Eesti välispoliitika loendid]]\n[[Kategooria:1938. aasta Eestis]]\n[[Kategooria:Eesti välispoliitika]]","hash":"d6744cdbd89d767d835b6c77ca53e904b6835c8fe59fe7922d304a0a4314455b","last_revision":"2023-02-08T05:57:42Z","first_revision":"2010-02-17T15:02:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.795946","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Välisriikide aukonsulite loendis on riikide kaupa loetletud välisriikide aukonsulid Eestis 1938. aastal:\n\nAsekonsul (hon) Richard Rank, Valli tänav 10 Tallinn\n\nKonsul Michel Edouard Nicaise, Jüri Vilmsi tänav 11 Tallinn Asekonsul (hon) Hugo Vihalem, Ülikooli tänav 30 Tartu Konsul (hon) Erich Rosenberg, Riia maantee 16 Pärnu\n\nKonsul (hon) Nikolai Wöhrmann-Hill, Väike-Karja tänav 1 Tallinn\n\nPeakonsul Arie van den Bosch, Tallinn Peakonsul (hon) Gerhard Lukk, Peeter Süda tänav 1 Tallinn Asekonsul (hon) Iemke Greve, Tallinn Asekonsul (hon) Victor Lange, Kauba tänav 6 Kuressaare Konsul Adolf Alexander Rodde, Pärnu Asekonsul (hon) Johann Peter Dorff, Suur-Jõe tänav 40 Pärnu Asekonsul Jan Bok, Tartu Asekonsul Willem Westenberg, Narva Asekonsul Willem Nicolaas Heyink, Narva Asekonsul Rudolf Peltzer, Narva Asekonsul Napoleon Heinrich Hermann Peltzer, Narva Asekonsul kandidaat Emil Eduard Bruno Luchsinger, Narva\n\nPeakonsul (hon) Oskar Kerson, Suur-Karja tänav 18 Tallinn\n\nPeakonsul Romulus Aavakivi, Tallinn Asekonsul Jaan Salmann, Tallinn Konsul August Pahla, Narva Asekonsul Aleksander Schmidt, Pärnu\n\nKonsul (hon) Richard Kinghorn, Pärnu maantee 6 Tallinn Asekonsul (hon) Reinhold Schmidt, Kuninga tänav 28 Pärnu\n\nKonsul (hon) August Merits, Paldiski maantee 19 Tallinn Asekonsul (hon) Peeter Varest, Kuressaare Konsul (hon) Oskar Tuisk, Narva Konsul (hon) Johan Sepp, Tartu\n\nKonsul (hon) Richard Uritam, Lydia Koidula tänav 17 Tallinn\n\nKonsulaaragent (hon) Boris Dultz, Narva Konsulaaragent (hon) Jaan Leesment, Pärnu Konsulaaragent (hon) August Jõudu, Tartu\n\nAsekonsul (hon) Reinhold Buxhoeveden, Tolli tänav 2 Kuressaare Asekonsul (hon) Jakob Simenson, Kreenholmi tänav 42 Narva Asekonsul (hon)Heinrich Rambach, Kuninga tänav 28 Pärnu Asekonsul (hon) Julius Lill, Aleksandri tänav 44 Tartu\n\nPeakonsul Arthur Hüüs, Tallinn\n\nAukonsul (hon) Hellmuth Witte, Suur-Olevimägi 14, Tallinn Konsul (hon) Otto Hermann (konsul), Tähe tänav 16 Tartu Konsul (hon) Robert Schmidt, Kalda tänav 6 Pärnu Konsul (hon) Ernst Bertram, Narva Konsul (hon) Aleksander Allik, Turu tänav 2 Kuressaare\n\nPeakonsul (hon) Joakim Puhk, Vabaduse plats 5 Tallinn Konsul (hon) Alfred Kõva, Tartu Konsul (hon) Taavet Akermann, Wiedemanni tänav 15 Haapsalu Konsul (hon) Carl Bergmann, Lossi tänav 5 Kuressaare Konsul (hon) Jaan Lust, Vestervalli tänav 35 Narva Konsul (hon) Aleksander Treugut, Paldiski Konsul (hon) A. Martinson, Hospidali tänav 22 Pärnu Konsul (hon) Karl O. Uibopuu, Valga\n\nKonsul (hon) Charles Bosshardt, August Weizenbergi tänav 14, Tallinn\n\nAsekonsul Theodor Hansen, Narva ja Narva-Jõesuu Asekonsul (hon) Jaak Jakobson, Jänesselja tänav 8 Pärnu\n\nKonsul (hon) Juhan Nihtig, Pikk tänav 40 Tallinn\n\nPeakonsul Märt Raud, Valli tänav 4 Tallinn\n\nVälisriikide esindajad Eestis 1938\n\nAadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939. Välisriikide esindajad Eestis, lk 110–113\n\nKategooria:Biograafiate loendid Kategooria:Diplomaatia loendid Kategooria:Eesti välispoliitika loendid Kategooria:1938. aasta Eestis Kategooria:Eesti välispoliitika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Välisriikide aukonsulite loendis on riikide kaupa loetletud välisriikide aukonsulid Eestis 1938. aastal:","translated_text":"In the list of foreign honorary consulates, foreign honorary consulates in Estonia in 1938 are listed by country:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Argentina","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Asekonsul (hon) Richard Rank, Valli tänav 10 Tallinn","translated_text":"Consul (s) Richard Rank, Valli street 10 Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Belgia","translated_text":"Belgium","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul Michel Edouard Nicaise, Jüri Vilmsi tänav 11 Tallinn Asekonsul (hon) Hugo Vihalem, Ülikooli tänav 30 Tartu Konsul (hon) Erich Rosenberg, Riia maantee 16 Pärnu","translated_text":"Consul Michel Edouard Nicaise, Juri Vilms Street 11 Tallinn Asekonsul (hon) Hugo Anghalem, University Street 30 Tartu Consul (hon) Erich Rosenberg, Riia highway 16 Pärnu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Bulgaaria","translated_text":"Bulgaria","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul (hon) Nikolai Wöhrmann-Hill, Väike-Karja tänav 1 Tallinn","translated_text":"Consul (hon) Nikolai Wöhrmann-Hill, small carriage street 1 Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/01/22 Nimetati Bulgaaria konsuliks.], Päewaleht, nr. 1, 1 jaanuar 1935]","char_index":6,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/01/22","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":100615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:45.132987-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Holland","translated_text":"The Netherlands","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakonsul Arie van den Bosch, Tallinn Peakonsul (hon) Gerhard Lukk, Peeter Süda tänav 1 Tallinn Asekonsul (hon) Iemke Greve, Tallinn Asekonsul (hon) Victor Lange, Kauba tänav 6 Kuressaare Konsul Adolf Alexander Rodde, Pärnu Asekonsul (hon) Johann Peter Dorff, Suur-Jõe tänav 40 Pärnu Asekonsul Jan Bok, Tartu Asekonsul Willem Westenberg, Narva Asekonsul Willem Nicolaas Heyink, Narva Asekonsul Rudolf Peltzer, Narva Asekonsul Napoleon Heinrich Hermann Peltzer, Narva Asekonsul kandidaat Emil Eduard Bruno Luchsinger, Narva","translated_text":"High Consul Arie van den Bosch, Tallinn High Consul (hon) Gerhard Lukk, Peeter Süda Street 1 Tallinn High Consul (hon) Iemke Strike, Tallinn High Consul (hon) Victor Lange, Kauba Street 6 Kuressaare Consul Adolf Alexander Rodde, High Consul (hon) Johann Peter Dorff, High River Street 40 Pärnu High Consul Jan Bok, High Consul Willem Westenberg, High Consul of Narva Willem Nicolaas Heyink, High Consul of Narva Rudolf Peltzer, High Consul of Narva Napoleon Heinrich Hermann Peltzer, High Consul of Narva Emard Bruno Luchsinger, High Commissioner of Narva","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kreeka","translated_text":"Greek","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakonsul (hon) Oskar Kerson, Suur-Karja tänav 18 Tallinn","translated_text":"Consul-in-Office Oskar Kerson, 18th Street in Greater Karachi, Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Läti","translated_text":"Latvian","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakonsul Romulus Aavakivi, Tallinn Asekonsul Jaan Salmann, Tallinn Konsul August Pahla, Narva Asekonsul Aleksander Schmidt, Pärnu","translated_text":"He is also a member of the Council of Ministers.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Norra","translated_text":"Norway","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul (hon) Richard Kinghorn, Pärnu maantee 6 Tallinn Asekonsul (hon) Reinhold Schmidt, Kuninga tänav 28 Pärnu","translated_text":"Consul (hon) Richard Kinghorn, Pärnu highway 6 Tallinn Asekonsul (hon) Reinhold Schmidt, King Street 28 Pärnu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Poola","translated_text":"Polish","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul (hon) August Merits, Paldiski maantee 19 Tallinn Asekonsul (hon) Peeter Varest, Kuressaare Konsul (hon) Oskar Tuisk, Narva Konsul (hon) Johan Sepp, Tartu","translated_text":"Consul (hon) August Merits, Paldiski highway 19 Tallinn Asekonsul (hon) Peeter Varest, Consul (hon) Kuressaare Oskar Tuisk, Consul (hon) Narva Johan Sepp, Tartu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Portugal","translated_text":"Portugal","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul (hon) Richard Uritam, Lydia Koidula tänav 17 Tallinn","translated_text":"Consul (hon) Richard Uritam, Lydia Koidula street 17 Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Prantsusmaa","translated_text":"France","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsulaaragent (hon) Boris Dultz, Narva Konsulaaragent (hon) Jaan Leesment, Pärnu Konsulaaragent (hon) August Jõudu, Tartu","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rootsi","translated_text":"Swedish","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Asekonsul (hon) Reinhold Buxhoeveden, Tolli tänav 2 Kuressaare Asekonsul (hon) Jakob Simenson, Kreenholmi tänav 42 Narva Asekonsul (hon)Heinrich Rambach, Kuninga tänav 28 Pärnu Asekonsul (hon) Julius Lill, Aleksandri tänav 44 Tartu","translated_text":"He has been appointed to the position of Vice-Chancellor of the Federal Republic of Germany and to the position of Vice-Chancellor of Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rumeenia","translated_text":"Romania","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakonsul Arthur Hüüs, Tallinn","translated_text":"The High Consul Arthur Cries, Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saksa","translated_text":"German","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aukonsul (hon) Hellmuth Witte, Suur-Olevimägi 14, Tallinn Konsul (hon) Otto Hermann (konsul), Tähe tänav 16 Tartu Konsul (hon) Robert Schmidt, Kalda tänav 6 Pärnu Konsul (hon) Ernst Bertram, Narva Konsul (hon) Aleksander Allik, Turu tänav 2 Kuressaare","translated_text":"He is also a member of the Council of Ministers of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Soome","translated_text":"Finnish","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakonsul (hon) Joakim Puhk, Vabaduse plats 5 Tallinn Konsul (hon) Alfred Kõva, Tartu Konsul (hon) Taavet Akermann, Wiedemanni tänav 15 Haapsalu Konsul (hon) Carl Bergmann, Lossi tänav 5 Kuressaare Konsul (hon) Jaan Lust, Vestervalli tänav 35 Narva Konsul (hon) Aleksander Treugut, Paldiski Konsul (hon) A. Martinson, Hospidali tänav 22 Pärnu Konsul (hon) Karl O. Uibopuu, Valga","translated_text":"High Consul (hon) Joakim Puhk, Freedom Place 5 Tallinn Consul (hon) Alfred Kõva, Tartu Consul (hon) David Akermann, Wiedemann Street 15 Haapsalu Consul (hon) Carl Bergmann, Lossi Street 5 Kuressaare Consul (hon) Jaan Lust, Westervalli Street 35 Narva Consul (hon) Alexander Treugut, Paldiski Consul (hon) A. Martinson, Hospital Street 22 Pärnu Consul (hon) Karl O. Uibopuu, White","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Šveits","translated_text":"Switzerland","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul (hon) Charles Bosshardt, August Weizenbergi tänav 14, Tallinn","translated_text":"Consul (hon) Charles Bosshardt, August Weizenberg Street 14, Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Taani","translated_text":"Denmark","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Asekonsul Theodor Hansen, Narva ja Narva-Jõesuu Asekonsul (hon) Jaak Jakobson, Jänesselja tänav 8 Pärnu","translated_text":"Admiral Theodor Hansen, Admiral of Narva and Admiral of the Narva River","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tšiili","translated_text":"Chile","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konsul (hon) Juhan Nihtig, Pikk tänav 40 Tallinn","translated_text":"Consul (hon) Juhan Nihtig, High Street 40 Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ungari","translated_text":"Hungarian","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peakonsul Märt Raud, Valli tänav 4 Tallinn","translated_text":"Consul General Märt Raud, 4th Street in Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Välisriikide esindajad Eestis 1938","translated_text":"Foreign representatives in Estonia 1938","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aadressraamatud > Eesti aadress-raamat 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Адресный указатель Эстонии 1938-1939.","translated_text":"Address books > Estonian address book 1938-1939 = Directory for Estonia 1938-1939 = Adressbuch für Estland 1938-1939 = Adresný указатель Estonia 1938-1939.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Välisriikide esindajad Eestis, lk 110–113","translated_text":"Foreign representatives in Estonia, p. 110 ⁇ 113","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Biograafiate loendid Kategooria:Diplomaatia loendid Kategooria:Eesti välispoliitika loendid Kategooria:1938.","translated_text":"Category:Lists of biographies Category:Lists of diplomacy Category:Lists of Estonian foreign policy Category:1938.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"aasta Eestis Kategooria:Eesti välispoliitika","translated_text":"year in Estonia Category:Estonian foreign policy","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Konsul (hon) Nikolai Wöhrmann-Hill, Väike-Karja tänav 1 Tallinn","translated_text":"Consul (hon) Nikolai Wöhrmann-Hill, small carriage street 1 Tallinn","citations":[{"content":"[[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/01/22 Nimetati Bulgaaria konsuliks.], Päewaleht, nr. 1, 1 jaanuar 1935]","char_index":6,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1935/01/01/22","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":100615,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:45.132987-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}]}]}
+{"title":"Shani mägismaa","wikicode":"#suuna[[Šani mägismaa]]","hash":"e037512931d3eb72faafce0e6626c7e1905f00571c86008a3480d138583b2463","last_revision":"2010-02-17T15:20:12Z","first_revision":"2010-02-17T15:20:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.851514","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaŠani mägismaa\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaŠani mägismaa","translated_text":"in the southern highlands","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tallinn ja Teine maailmasõda","wikicode":"#suuna [[Tallinn teise maailmasõja ajal]]","hash":"14247aec3532c242a9c60a346935ad51dca7e6a8d804939c7d2be627da6ec482","last_revision":"2020-12-14T16:03:16Z","first_revision":"2010-02-17T15:25:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.943198","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Tallinn teise maailmasõja ajal\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Tallinn teise maailmasõja ajal","translated_text":"in the direction of Tallinn during World War II","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Süsiniku jalajälg","wikicode":"'''Süsiniku jalajälg''' (ingl.k. ''carbon footprint'') on üksikisiku, organisatsiooni, masina või seadme, operatsiooni, protsessi jms süsinikuemissiooni mõõdik. Mõõdetakse toodetud/eraldunud kasvuhoonegaaside emissiooni määra fossiilsete kütuste põletamisel elektrienergia saamiseks, kütmiseks, põllumajandussaaduste tootmiseks, transpordiks jms otstarbeks. See on indiviidi või organisatsiooni poolt teatud perioodil ühel või teisel viisil fossiilseid kütuseid kasutades toodetud süsinikdioksiidi kogus. [{{Raamatuviide |pealkiri=Logistikasõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960066}}]\n\nSüsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud [[kasvuhoonegaasid]]e [[heide|heite]] koguhulk, mis tekib inimese, [[ettevõte|ettevõtte]] vm üksuse või mingi [[toode|toote]]/[[teenus]]e [[olelusring]]i jooksul.\nSaadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti [[kliimamuutus]]tele.\n\n== Mõiste päritolu ==\nMõiste lõi naftatöötlusettevõtte [[British Petroleum]] palgatud [[Suhtekorraldus|suhtekorraldusettevõte]] [[Ogilvy & Mather]], et lükata kliimamuutuse vastutus naftaettevõttelt üksikisikutele. Ettevõte avaldas 2004. aastal süsiniku jalajälje kalkulaatori, mis lasi arvutada, kuidas inimese argitegevus (näiteks tööl käimine, reisimine ja toidu hankimine) süsinikku tekitavad.[{{cite web|last=Solnit|first=Rebecca|url=http://www.theguardian.com/commentisfree/2021/aug/23/big-oil-coined-carbon-footprints-to-blame-us-for-their-greed-keep-them-on-the-hook|title=Big oil coined ‘carbon footprints’ to blame us for their greed. Keep them on the hook|website=the Guardian|date=23 August 2021|access-date=16 April 2023}}][{{cite web|last=Bergan|first=Brad|url=https://interestingengineering.com/culture/carbon-footprint-coined-by-big-oil-to-blame-you-for-climate-change|title=Surprise! The Term ‘Carbon Footprint’ Was Coined by Big Oil to Blame You for Climate Change|website=Interesting Engineering|date=26 August 2021|access-date=16 April 2023}}][{{cite web|last=Kaufman|first=Mark|url=https://mashable.com/feature/carbon-footprint-pr-campaign-sham|title=The devious fossil fuel propaganda we all use|website=Mashable|date=9 July 2021|access-date=16 April 2023}}]\n\n== Vaata ka ==\n*[[Ökoloogiline jalajälg]]\n\n== Kirjandus ==\n*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=630] (vaadatud 16.02.2010)\n\n== Viited ==\n[[Kategooria:Keskkonnakaitse]]\n[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]]","hash":"bb17ed22c6ac003b39352f97d8e3decbe49caa857ef44d473f927bd41dc72b00","last_revision":"2024-04-14T10:15:37Z","first_revision":"2010-02-17T15:46:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:49.997193","cross_lingual_links":{"ar":"بصمة كربونية","as":"কাৰ্বন পদাংক","bg":"Въглероден отпечатък","bn":"কার্বন পদচিহ্ন","ca":"Petjada de carboni","cs":"Uhlíková stopa","cy":"Ôl troed carbon","da":"Klimaaftryk","de":"CO2-Bilanz","el":"Αποτύπωμα άνθρακα","en":"Carbon footprint","es":"Huella de carbono","eu":"Karbono aztarna","fa":"ردپای کربنی","fi":"Hiilijalanjälki","fr":"Empreinte carbone","he":"טביעת רגל פחמנית","hr":"Ugljični otisak","hu":"Karbonlábnyom","hy":"Ածխածնի հետք","id":"Jejak karbon","it":"Carbon footprint","ja":"カーボンフットプリント","ko":"탄소 발자국","lv":"Oglekļa pēdas nospiedums","ml":"കാർബൺ ഫൂട്ട്പ്രിന്റ്","mr":"कर्बभार","ms":"Jejak karbon","pl":"Ślad węglowy","pt":"Pegada de carbono","ro":"Amprentă de carbon","ru":"Углеродный след","simple":"Carbon footprint","sl":"Ogljični odtis","sr":"Угљенични отисак","sv":"Koldioxidavtryck","ta":"கார்பன் அடிச்சுவடு","th":"รอยเท้าคาร์บอน","tr":"Karbon ayak izi","uk":"Вуглецевий слід","vi":"Vết carbon","zh":"碳足跡","zh-yue":"碳��印"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Süsiniku jalajälg (ingl.k. carbon footprint) on üksikisiku, organisatsiooni, masina või seadme, operatsiooni, protsessi jms süsinikuemissiooni mõõdik. Mõõdetakse toodetud/eraldunud kasvuhoonegaaside emissiooni määra fossiilsete kütuste põletamisel elektrienergia saamiseks, kütmiseks, põllumajandussaaduste tootmiseks, transpordiks jms otstarbeks. See on indiviidi või organisatsiooni poolt teatud perioodil ühel või teisel viisil fossiilseid kütuseid kasutades toodetud süsinikdioksiidi kogus.\n\nSüsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele.\n\nMõiste lõi naftatöötlusettevõtte British Petroleum palgatud suhtekorraldusettevõte Ogilvy & Mather, et lükata kliimamuutuse vastutus naftaettevõttelt üksikisikutele. Ettevõte avaldas 2004. aastal süsiniku jalajälje kalkulaatori, mis lasi arvutada, kuidas inimese argitegevus (näiteks tööl käimine, reisimine ja toidu hankimine) süsinikku tekitavad.\n\nÖkoloogiline jalajälg\n\nSäästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 16.02.2010)\n\nKategooria:Keskkonnakaitse Kategooria:Jätkusuutlik areng\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Süsiniku jalajälg (ingl.k. carbon footprint) on üksikisiku, organisatsiooni, masina või seadme, operatsiooni, protsessi jms süsinikuemissiooni mõõdik.","translated_text":"A carbon footprint is a measurement of the carbon emissions of an individual, organisation, machine or device, operation, process, etc.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõõdetakse toodetud/eraldunud kasvuhoonegaaside emissiooni määra fossiilsete kütuste põletamisel elektrienergia saamiseks, kütmiseks, põllumajandussaaduste tootmiseks, transpordiks jms otstarbeks.","translated_text":"The amount of greenhouse gas emissions produced/discharged from the burning of fossil fuels for electricity, heating, agricultural production, transport, etc. shall be measured.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See on indiviidi või organisatsiooni poolt teatud perioodil ühel või teisel viisil fossiilseid kütuseid kasutades toodetud süsinikdioksiidi kogus.","translated_text":"This is the amount of carbon dioxide produced by an individual or an organization using fossil fuels in one way or another over a period of time.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide |pealkiri=Logistikasõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960066}}]","char_index":146,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul.","translated_text":"The carbon footprint is the quantitatively expressed total amount of greenhouse gas emissions generated during the life cycle of a person, entity, enterprise or product/service.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele.","translated_text":"Based on the values obtained, it is possible to assess the impact of human activities on the environment and, in particular, on climate change.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mõiste päritolu","translated_text":"Origin of the term","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõiste lõi naftatöötlusettevõtte British Petroleum palgatud suhtekorraldusettevõte Ogilvy & Mather, et lükata kliimamuutuse vastutus naftaettevõttelt üksikisikutele.","translated_text":"The term was coined by the relationship management company Ogilvy & Mather, hired by British Petroleum, to shift responsibility for climate change from the oil company to individuals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ettevõte avaldas 2004. aastal süsiniku jalajälje kalkulaatori, mis lasi arvutada, kuidas inimese argitegevus (näiteks tööl käimine, reisimine ja toidu hankimine) süsinikku tekitavad.","translated_text":"In 2004, the company published a carbon footprint calculator that calculated how human activities (such as going to work, traveling, and buying food) produce carbon.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Solnit|first=Rebecca|url=http://www.theguardian.com/commentisfree/2021/aug/23/big-oil-coined-carbon-footprints-to-blame-us-for-their-greed-keep-them-on-the-hook|title=Big oil coined ‘carbon footprints’ to blame us for their greed. Keep them on the hook|website=the Guardian|date=23 August 2021|access-date=16 April 2023}}]","char_index":182,"name":"Solnit 2021","url":"http://www.theguardian.com/commentisfree/2021/aug/23/big-oil-coined-carbon-footprints-to-blame-us-for-their-greed-keep-them-on-the-hook","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":310090,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:46.320875-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.93359375},{"content":"[{{cite web|last=Bergan|first=Brad|url=https://interestingengineering.com/culture/carbon-footprint-coined-by-big-oil-to-blame-you-for-climate-change|title=Surprise! The Term ‘Carbon Footprint’ Was Coined by Big Oil to Blame You for Climate Change|website=Interesting Engineering|date=26 August 2021|access-date=16 April 2023}}]","char_index":182,"name":"Bergan 2021","url":"https://interestingengineering.com/culture/carbon-footprint-coined-by-big-oil-to-blame-you-for-climate-change","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:46.384782-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|last=Kaufman|first=Mark|url=https://mashable.com/feature/carbon-footprint-pr-campaign-sham|title=The devious fossil fuel propaganda we all use|website=Mashable|date=9 July 2021|access-date=16 April 2023}}]","char_index":182,"name":"Kaufman 2021","url":"https://mashable.com/feature/carbon-footprint-pr-campaign-sham","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":159540,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:48.536003-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.8544921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ökoloogiline jalajälg","translated_text":"Ecological footprint","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Säästva arengu sõnaseletusi.","translated_text":"Sustainable development vocabulary.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn.","translated_text":"The Estonian Institute of Salvation, SEI Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(vaadatud 16.02.2010)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Keskkonnakaitse Kategooria:Jätkusuutlik areng","translated_text":"Environmental protection Category:Sustainable development","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Süsiniku jalajälg (ingl.k. carbon footprint) on üksikisiku, organisatsiooni, masina või seadme, operatsiooni, protsessi jms süsinikuemissiooni mõõdik. Mõõdetakse toodetud/eraldunud kasvuhoonegaaside emissiooni määra fossiilsete kütuste põletamisel elektrienergia saamiseks, kütmiseks, põllumajandussaaduste tootmiseks, transpordiks jms otstarbeks. See on indiviidi või organisatsiooni poolt teatud perioodil ühel või teisel viisil fossiilseid kütuseid kasutades toodetud süsinikdioksiidi kogus.","translated_text":"A carbon footprint is a measurement of the carbon emissions of an individual, organisation, machine or device, operation, process, etc. The amount of greenhouse gas emissions produced/discharged from the burning of fossil fuels for electricity, heating, agricultural production, transport, etc. shall be measured. This is the amount of carbon dioxide produced by an individual or an organization using fossil fuels in one way or another over a period of time.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide |pealkiri=Logistikasõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960066}}]","char_index":494,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Mõiste lõi naftatöötlusettevõtte British Petroleum palgatud suhtekorraldusettevõte Ogilvy & Mather, et lükata kliimamuutuse vastutus naftaettevõttelt üksikisikutele. Ettevõte avaldas 2004. aastal süsiniku jalajälje kalkulaatori, mis lasi arvutada, kuidas inimese argitegevus (näiteks tööl käimine, reisimine ja toidu hankimine) süsinikku tekitavad.","translated_text":"The term was coined by the relationship management company Ogilvy & Mather, hired by British Petroleum, to shift responsibility for climate change from the oil company to individuals. In 2004, the company published a carbon footprint calculator that calculated how human activities (such as going to work, traveling, and buying food) produce carbon.","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Solnit|first=Rebecca|url=http://www.theguardian.com/commentisfree/2021/aug/23/big-oil-coined-carbon-footprints-to-blame-us-for-their-greed-keep-them-on-the-hook|title=Big oil coined ‘carbon footprints’ to blame us for their greed. Keep them on the hook|website=the Guardian|date=23 August 2021|access-date=16 April 2023}}]","char_index":348,"name":"Solnit 2021","url":"http://www.theguardian.com/commentisfree/2021/aug/23/big-oil-coined-carbon-footprints-to-blame-us-for-their-greed-keep-them-on-the-hook","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":310090,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:46.320875-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.93359375},{"content":"[{{cite web|last=Bergan|first=Brad|url=https://interestingengineering.com/culture/carbon-footprint-coined-by-big-oil-to-blame-you-for-climate-change|title=Surprise! The Term ‘Carbon Footprint’ Was Coined by Big Oil to Blame You for Climate Change|website=Interesting Engineering|date=26 August 2021|access-date=16 April 2023}}]","char_index":348,"name":"Bergan 2021","url":"https://interestingengineering.com/culture/carbon-footprint-coined-by-big-oil-to-blame-you-for-climate-change","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:46.384782-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|last=Kaufman|first=Mark|url=https://mashable.com/feature/carbon-footprint-pr-campaign-sham|title=The devious fossil fuel propaganda we all use|website=Mashable|date=9 July 2021|access-date=16 April 2023}}]","char_index":348,"name":"Kaufman 2021","url":"https://mashable.com/feature/carbon-footprint-pr-campaign-sham","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":159540,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:48.536003-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.8544921875}]}]}
+{"title":"Andy Bolton","wikicode":"'''Andy Bolton''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1970]]) on [[Suurbritannia]] [[jõutõstmine|jõutõstja]].\n\nTema käes on [[maailmarekord]] kükis (550 kg) ja eksrekordiomanik jõutõmbes (457,5 kg).\n\n{{JÄRJESTA:Bolton, Andy}}\n[[Kategooria:Suurbritannia sportlased]]\n[[Kategooria:Jõutõstjad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1970]]","hash":"4e5adff6e4f9bd820dff6a387d5a61dc1e591f81dbfabdb8e3d8b1727db4a6f9","last_revision":"2021-05-02T04:35:24Z","first_revision":"2010-02-17T16:03:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.056705","cross_lingual_links":{"ar":"أندي بولتون","cs":"Andy Bolton","en":"Andy Bolton","es":"Andy Bolton","fr":"Andy Bolton","pl":"Andy Bolton","pt":"Andy Bolton"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Andy Bolton (sündinud 22. jaanuaril 1970) on Suurbritannia jõutõstja.\n\nTema käes on maailmarekord kükis (550 kg) ja eksrekordiomanik jõutõmbes (457,5 kg).\n\nKategooria:Suurbritannia sportlased Kategooria:Jõutõstjad Kategooria:Sündinud 1970\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Andy Bolton (sündinud 22. jaanuaril 1970) on Suurbritannia jõutõstja.","translated_text":"Andy Bolton (born 22 January 1970) is a British powerlifter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema käes on maailmarekord kükis (550 kg) ja eksrekordiomanik jõutõmbes (457,5 kg).","translated_text":"He holds the world record in the weight class (550 kg) and the former world record in the weight class (457.5 kg).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Suurbritannia sportlased Kategooria:Jõutõstjad Kategooria:Sündinud 1970","translated_text":":Great Britain athletes Category:Wrestlers Category:Born in 1970","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Säästev tehnoloogia","wikicode":"{{liita|Keskkonnatehnoloogia}}\n'''Säästev tehnoloogia''' ehk '''keskkonnahoidlik tehnoloogia''' on [[tehnoloogia]], mille kasutamisel ei ületata [[keskkonna taluvusvõime]]t, kuid mis tagab inimeste vajaduste rahuldamise.\n\nSäästvad tootmistehnoloogiad on võimalikult vähese energiamahukusega ning kasutatav [[tooraine]] või ressurss pärineb kas kasutatud materjalist, [[taastuv energiaressurss|taastuvast energiaallikast]] vms. Sageli on need tooted ka omakorda taaskasutatavad. \n\nTüüpilised säästva tehnoloogia abil loodud tooted on näiteks [[taastuvenergia]], põletamata savist ehitusmaterjalid.\n\n==Vaata ka==\n* [[Keskkonnatehnoloogia]]\n* [[Ökotehnoloogia]]\n== Kirjandus ==\n*Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=294] (vaadatud 3.02.2010)\n\n[[Kategooria:Jätkusuutlik areng]]\n[[Kategooria:Tehnika]]","hash":"4a503844175c5c1bf86d432724bf9655fc504d95939945f26223b2bada34cb19","last_revision":"2023-03-29T23:18:19Z","first_revision":"2010-02-17T16:13:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.119870","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Säästev tehnoloogia ehk keskkonnahoidlik tehnoloogia on tehnoloogia, mille kasutamisel ei ületata keskkonna taluvusvõimet, kuid mis tagab inimeste vajaduste rahuldamise.\n\nSäästvad tootmistehnoloogiad on võimalikult vähese energiamahukusega ning kasutatav tooraine või ressurss pärineb kas kasutatud materjalist, taastuvast energiaallikast vms. Sageli on need tooted ka omakorda taaskasutatavad.\n\nTüüpilised säästva tehnoloogia abil loodud tooted on näiteks taastuvenergia, põletamata savist ehitusmaterjalid.\n\nKeskkonnatehnoloogia Ökotehnoloogia\n\nSäästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 3.02.2010)\n\nKategooria:Jätkusuutlik areng Kategooria:Tehnika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Säästev tehnoloogia ehk keskkonnahoidlik tehnoloogia on tehnoloogia, mille kasutamisel ei ületata keskkonna taluvusvõimet, kuid mis tagab inimeste vajaduste rahuldamise.","translated_text":"Sustainable technology, or environmentally sound technology, is a technology that does not exceed the resilience of the environment but ensures that human needs are met.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Säästvad tootmistehnoloogiad on võimalikult vähese energiamahukusega ning kasutatav tooraine või ressurss pärineb kas kasutatud materjalist, taastuvast energiaallikast vms.","translated_text":"Saving production technologies shall be energy-efficient and the raw material or resource used shall be either used, renewable energy, etc.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sageli on need tooted ka omakorda taaskasutatavad.","translated_text":"Often these products are also recyclable.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tüüpilised säästva tehnoloogia abil loodud tooted on näiteks taastuvenergia, põletamata savist ehitusmaterjalid.","translated_text":"Typical products produced using sustainable technology are, for example, renewable, non-combustible building materials.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnatehnoloogia Ökotehnoloogia","translated_text":"Environmental technology Ecological technology","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Säästva arengu sõnaseletusi.","translated_text":"Sustainable development vocabulary.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn.","translated_text":"The Estonian Institute of Salvation, SEI Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"(vaadatud 3.02.2010)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the date of its adoption.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Jätkusuutlik areng Kategooria:Tehnika","translated_text":":Sustainable development Category:Technology","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Keskkonnahoidlik tehnoloogia","wikicode":"#suuna[[Säästev tehnoloogia]]","hash":"5531ced3a6370d84d405d09b9cd6ea218d6efaeda79808196d81cbfe09ace9f2","last_revision":"2010-02-17T16:14:08Z","first_revision":"2010-02-17T16:14:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.179691","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSäästev tehnoloogia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSäästev tehnoloogia","translated_text":"Direction Sustainable technology","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdest","wikicode":"[[Pilt:Ablution area inside Eastern wall of Badshahi mosque.JPG|thumb|Rituaalne pesemine enne palvetamist [[mošee]] territooriumil [[Lahore]]'is]]\n'''Abdest''' ehk '''''wuḑū' ''''' ([[araabia keel]]es وضوء , [[pärsia keel]]es آبدست , [[türgi keel]]es ''abdest'') on [[islam]]is [[pesemine|pesemis]][[rituaal]], mis on kohustuslik [[rituaalne puhtus|rituaalse puhtuse]] (''[[ţahārah]]'') saavutamiseks enne [[palve]]t (''[[şalāt]]'') ja enne [[koraan]]i puudutamist.\n\n====Välislingid====\n{{vikisõnastikus|abdest}}\n\n[[Kategooria:Islam]]","hash":"7da6dc575c6247260c4c946114db29bc012bdf621ac5cb34f486c9db69117965","last_revision":"2015-07-19T18:38:05Z","first_revision":"2010-02-17T16:17:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.232724","cross_lingual_links":{"ar":"وضوء","arz":"وضوء","az":"Dəstəmaz","bcl":"Wudu","bg":"Абдест","bn":"অযু","bs":"Abdest","ckb":"دەستنوێژ","da":"Abdest","dag":"Aliwalla","de":"Wudū'","en":"Wudu","eo":"Vozuo","es":"Wudu","fa":"وضو","fi":"Wudu","fr":"Wodzū","gu":"વુઝૂ","ha":"Alwala","he":"וודוא","hi":"वुज़ू","hr":"Abdest","id":"Wudu","it":"Wuḍūʾ","ja":"ウドゥ","jv":"Wudu","kk":"Дәрет","ko":"우두 (의식)","ku":"Destnimêj","lbe":"Иссаву","mk":"Абдест","ml":"വുദു","mr":"वुजू","ms":"Wuduk","nl":"Woedoe","nb":"Wudu","pa":"ਵੁਜ਼ੂ","pl":"Wudu (ablucja)","pnb":"وضو","ps":"اودس","pt":"Abdesto","ro":"Abluțiunea în Islam","ru":"Вуду (омовение)","sh":"Abdest","simple":"Wudu","skr":"وضو دا طریقہ","sq":"Abdesi","sr":"Абдест","su":"Abdas","sv":"Wudu (islam)","tg":"Вузӯ","tr":"Abdest","uk":"Вуду (омовіння)","ur":"وضو","zh":"小淨"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Abdest ehk wuḑū' (araabia keeles وضوء , pärsia keeles آبدست , türgi keeles abdest) on islamis pesemisrituaal, mis on kohustuslik rituaalse puhtuse (ţahārah) saavutamiseks enne palvet (şalāt) ja enne koraani puudutamist.\n\nKategooria:Islam\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdest ehk wuḑū' (araabia keeles وضوء , pärsia keeles آبدست , türgi keeles abdest) on islamis pesemisrituaal, mis on kohustuslik rituaalse puhtuse (ţahārah) saavutamiseks enne palvet (şalāt) ja enne koraani puudutamist.","translated_text":"Abdest or wu ⁇ ū (Arabic: وضوء , Persian: آبدست , Turkish: abdest) is an Islamic ritual of washing, which is obligatory for achieving ritual purity (ţahārah) before prayer (şalāt) and before touching the Qur'an.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Islam","translated_text":"Category:Muslims and Muslims","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Wuḑū'","wikicode":"#suuna[[abdest]]","hash":"776ac316433f7fdfb72697f08bc10a147a45e2b9ca15b25d52e1caa44402751c","last_revision":"2010-02-17T16:19:36Z","first_revision":"2010-02-17T16:19:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.297317","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaabdest\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaabdest","translated_text":"of a width of not more than 15 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Wudu","wikicode":"#suuna[[abdest]]","hash":"776ac316433f7fdfb72697f08bc10a147a45e2b9ca15b25d52e1caa44402751c","last_revision":"2010-02-17T16:20:10Z","first_revision":"2010-02-17T16:20:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.354863","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaabdest\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaabdest","translated_text":"of a width of not more than 15 mm","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Harilik esparsett","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Harilik esparsett\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Sainfoin1.jpg\n| pildi_seletus = Harilik esparsett\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Esparsett]] ''Onobrychis''\n| liik = '''Harilik esparsett'''\n| binaarne = ''Onobrychis viciifolia''\n| binaarse_autor = [[Giovanni Antonio Scopoli|Scop.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = *''Onobrychis sativa'' \n*''Hedysarum onobrychis''\n}}\n\n'''Harilik esparsett''' (''Onobrychis viciifolia'') on taim [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[esparsett|esparseti]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\n==Kirjeldus==\n30–70 cm kõrgune, püstise või tõusva, ülemises osas haruneva [[vars|varrega]]. [[Sulgjagune leht|Sulgjagused]] [[liitleht|liitlehed]] koosnevad 6–14 paarist [[leheke]]stest. Õied on helepunased, 10–13 mm pikkused.\n\n==Kasvukoht==\nEestis [[kultuurtaim]]. Kasvab metsistunult [[liivik]]uil, hõredates [[männik|männimetsades]], põlluservades, söötis maadel. Harv.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Onobrychis viciifolia}}\n* {{Elurikkus}}\n \n\n[[Kategooria:Liblikõielised]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"50784fe67026bc41539d365331a0335096d9106011cafb6be1a27bd6e9530a59","last_revision":"2023-06-29T15:55:24Z","first_revision":"2010-02-17T16:44:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.420499","cross_lingual_links":{"an":"Onobrychis viciifolia","ar":"عنبريس بيقي الأوراق","arz":"عنبريس بيقى الاوراق","be":"Эспарцэт пасяўны","ca":"Onobrychis viciifolia","ceb":"Onobrychis viciifolia","cs":"Vičenec ligrus","cy":"Y godog","da":"Foderesparsette","de":"Saat-Esparsette","en":"Onobrychis viciifolia","es":"Onobrychis viciifolia","eu":"Astorki","fa":"اسپرس ویکیفولیا","fi":"Esparsetti","fr":"Sainfoin cultivé","hsb":"Sywny turkowski dźećel","hu":"Takarmánybaltacim","lt":"Sėjamasis esparcetas","lv":"Vīķlapu esparsete","nl":"Esparcette","pl":"Sparceta siewna","pt":"Onobrychis viciifolia","ro":"Sparcetă","ru":"Эспарцет виколистный","sl":"Navadna turška detelja","sv":"Esparsett","uk":"Еспарцет сійний","vi":"Onobrychis viciifolia","war":"Onobrychis viciifolia","zh":"驴食草"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Harilik esparsett (Onobrychis viciifolia) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.\n\n30–70 cm kõrgune, püstise või tõusva, ülemises osas haruneva varrega. Sulgjagused liitlehed koosnevad 6–14 paarist lehekestest. Õied on helepunased, 10–13 mm pikkused.\n\nEestis kultuurtaim. Kasvab metsistunult liivikuil, hõredates männimetsades, põlluservades, söötis maadel. Harv.\n\nKategooria:Liblikõielised Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Harilik esparsett\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Sainfoin1.jpg\n| pildi_seletus = Harilik esparsett\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Esparsett]] ''Onobrychis''\n| liik = '''Harilik esparsett'''\n| binaarne = ''Onobrychis viciifolia''\n| binaarse_autor = [[Giovanni Antonio Scopoli|Scop.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = *''Onobrychis sativa'' \n*''Hedysarum onobrychis''\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Harilik esparsett (Onobrychis viciifolia) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.","translated_text":"The common spurs (Onobrychis viciifolia) is a plant of the family Esparsaceae, a genus of butterflies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjeldus","translated_text":"Description of the product","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"30–70 cm kõrgune, püstise või tõusva, ülemises osas haruneva varrega.","translated_text":"30 ⁇ 70 cm in height, with a vertical or ascending rod, adjusted to the upper part.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sulgjagused liitlehed koosnevad 6–14 paarist lehekestest.","translated_text":"Closed leaflets shall consist of 6 ⁇ 14 pairs of leaves.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õied on helepunased, 10–13 mm pikkused.","translated_text":"The flowers are bright red, 10 ⁇ 13 mm long.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kasvukoht","translated_text":"Area of growth","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis kultuurtaim.","translated_text":"It's a cultural herb in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kasvab metsistunult liivikuil, hõredates männimetsades, põlluservades, söötis maadel.","translated_text":"It grows wild on sand dunes, in pine forests, in field grasses, in feeding fields.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Harv.","translated_text":"It's rare.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Liblikõielised Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Living birds Categories:Living animals from Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Onobrychis viciifolia","wikicode":"#suuna[[Harilik esparsett]]","hash":"2c09d58b3514877001890589447bd8d7f71d5d53c0150f0aa610921cf0325da5","last_revision":"2010-02-17T16:46:29Z","first_revision":"2010-02-17T16:46:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.485021","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHarilik esparsett\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHarilik esparsett","translated_text":"Other, not elsewhere specified or included","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Liiv-esparsett","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Liiv-esparsett\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Onobrychis arenaria 06.JPG\n| pildi_seletus = Liiv-esparsett\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Esparsett]] ''Onobrychis''\n| liik = '''Liiv-esparsett'''\n| binaarne = ''Onobrychis arenaria''\n| binaarse_autor = \n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n'''Liiv-esparsett''' (''Onobrychis arenaria'') on taim [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[esparsett|esparseti]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].\n\nEestis [[pärismaine elustik|pärismaine]], kuid väga haruldane. Üksikud leiukohad Kagu- ja Kirde-Eestis. \n\n==Välislingid==\n* {{Elurikkus}}\n\n*[https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kuiva_kasvukoha_taimed.pdf Liigi seisundist Eestis.]\n\n{{Commons|Category:Onobrychis arenaria}} \n\n[[Kategooria:Liblikõielised]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]\n[[Kategooria:II kaitsekategooria taimeliigid]]","hash":"b0e76f9070cd557eda7d20681a866a3906501c7996a7975d5a35fe85dd83d645","last_revision":"2023-06-29T15:58:09Z","first_revision":"2010-02-17T16:52:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.555009","cross_lingual_links":{"be":"Эспарцэт пясчаны","ceb":"Onobrychis arenaria","de":"Sand-Esparsette","fr":"Onobrychis arenaria","hsb":"Pěskowy turkowski dźećel","lt":"Smiltyninis esparcetas","lv":"Smiltāja esparsete","pl":"Sparceta piaskowa","ru":"Эспарцет песчаный","sv":"Onobrychis arenaria","uk":"Еспарцет пісковий","vi":"Onobrychis arenaria","war":"Onobrychis arenaria"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Liiv-esparsett (Onobrychis arenaria) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.\n\nEestis pärismaine, kuid väga haruldane. Üksikud leiukohad Kagu- ja Kirde-Eestis.\n\nLiigi seisundist Eestis.\n\nKategooria:Liblikõielised Kategooria:Eesti oalaadsed Kategooria:II kaitsekategooria taimeliigid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Liiv-esparsett\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Onobrychis arenaria 06.JPG\n| pildi_seletus = Liiv-esparsett\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Esparsett]] ''Onobrychis''\n| liik = '''Liiv-esparsett'''\n| binaarne = ''Onobrychis arenaria''\n| binaarse_autor = \n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liiv-esparsett (Onobrychis arenaria) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.","translated_text":"Sand esparagus (Onobrychis arenaria) is a plant in the butterfly family, Esparsaceae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis pärismaine, kuid väga haruldane.","translated_text":"Native to Estonia, but very rare.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksikud leiukohad Kagu- ja Kirde-Eestis.","translated_text":"Only locations in Eastern and Northern Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liigi seisundist Eestis.","translated_text":"State of the species in Estonia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Liblikõielised Kategooria:Eesti oalaadsed Kategooria:II kaitsekategooria taimeliigid","translated_text":"Categories:Flowering species Categories:Estonian species Categories:Protected species of category II","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Onobrychis arenaria","wikicode":"#suuna[[Liiv-esparsett]]","hash":"741274046a101863a3ba79f465a7dbf8aedf8b35f76b38952ab763ae47dbf1de","last_revision":"2010-02-17T16:52:36Z","first_revision":"2010-02-17T16:52:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.609495","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaLiiv-esparsett\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaLiiv","translated_text":"DirectionAlgae","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-esparsett","translated_text":"-especially","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Troonist loobumine","wikicode":"'''Troonist loobumine''' ehk '''abdikatsioon''' on valitseva [[monarh]]i vabatahtlik või sunnitud lahtiütlemine monarhivõimust ning monarhitiitlist ja sellega kaasnevatest õigustest. Ka [[troonipretendent]] võib oma pretensioonist loobuda.\n\nTroonist loobuda võib kas ainult enda, kõigi oma pärijate või pärast troonist loobumist sündida võivate pärijate eest. \n\n==Vana-Rooma==\n[[Vana-Rooma keiser|Vana-Rooma keisritest]] loobus esimesena vabatahtlikult troonist [[Diocletianus]] [[1. mai]]l [[305]], kes tundis end valitsemiseks liiga nõrgana.\n\nViimane [[Lääne-Rooma keiser]] [[Romulus Augustulus]] sunniti troonist loobuma [[4. september|4. septembril]] [[476]].\n\n==Paavstivõimust loobumine==\nVabatahtlikku loobumist paavsti tiitlist ja õigustest nimetatakse [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] järgi ''renuntiatio''.\n\n[[Coelestinus V]] loobus võimust [[13. detsember|13. detsembril]] [[1294]], et naasta erakuellu. \n\n[[Gregorius XII]] loobus võimust [[4. juuli]]l [[1415]], tehes lõpu [[Suur Skisma|Suurele Skismale]]. \n\n[[Pius XII]] määras, et kui Saksamaa võimud ta arreteerivad, tähendab see automaatselt paavstivõimust loobumist. \n\n==Vaata ka==\n*[[Tagasiastumine]]\n\n[[Kategooria:Valitsemine]]","hash":"3cbc62ae294a0816bac43abd2c03433ff1138b060cf06481213e08559b6c18a6","last_revision":"2013-03-14T17:14:16Z","first_revision":"2010-02-17T16:53:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.666572","cross_lingual_links":{"ar":"التنازل عن العرش","az":"Abdikasiya","bg":"Абдикация","bs":"Abdikacija","ca":"Abdicació","cs":"Abdikace","cy":"Ymddiorseddu","da":"Abdikation","de":"Abdikation","en":"Abdication","eo":"Abdiko","es":"Abdicación","fa":"کنارهگیری","fi":"Abdikaatio","fr":"Abdication","fy":"Troansôfstân","gl":"Abdicación","he":"ויתור על הכס","hr":"Abdikacija","id":"Turun takhta","it":"Abdicazione","ja":"退位","kk":"Абдикация","ko":"퇴위","lmo":"Abdicazion","mk":"Абдикација","ms":"Turun takhta","nl":"Abdicatie","nn":"Abdikasjon","nb":"Abdikasjon","pl":"Abdykacja","pt":"Abdicação","ro":"Abdicare","ru":"Абдикация","sh":"Abdikacija","simple":"Abdication","sk":"Abdikácia","sr":"Абдикација","sv":"Abdikation","th":"การสละราชสมบัติ","uk":"Абдикація","ur":"دستبرداری","vi":"Thoái vị","zh":"逊位","zh-yue":"退位"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Troonist loobumine ehk abdikatsioon on valitseva monarhi vabatahtlik või sunnitud lahtiütlemine monarhivõimust ning monarhitiitlist ja sellega kaasnevatest õigustest. Ka troonipretendent võib oma pretensioonist loobuda.\n\nTroonist loobuda võib kas ainult enda, kõigi oma pärijate või pärast troonist loobumist sündida võivate pärijate eest.\n\nVana-Rooma keisritest loobus esimesena vabatahtlikult troonist Diocletianus 1. mail 305, kes tundis end valitsemiseks liiga nõrgana.\n\nViimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus sunniti troonist loobuma 4. septembril 476.\n\nVabatahtlikku loobumist paavsti tiitlist ja õigustest nimetatakse kanoonilise õiguse järgi renuntiatio.\n\nCoelestinus V loobus võimust 13. detsembril 1294, et naasta erakuellu.\n\nGregorius XII loobus võimust 4. juulil 1415, tehes lõpu Suurele Skismale.\n\nPius XII määras, et kui Saksamaa võimud ta arreteerivad, tähendab see automaatselt paavstivõimust loobumist.\n\nTagasiastumine\n\nKategooria:Valitsemine\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Troonist loobumine ehk abdikatsioon on valitseva monarhi vabatahtlik või sunnitud lahtiütlemine monarhivõimust ning monarhitiitlist ja sellega kaasnevatest õigustest.","translated_text":"abdication or abdication is the voluntary or forced abdication of the monarchy and the monarchy and its associated rights.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka troonipretendent võib oma pretensioonist loobuda.","translated_text":"Even the pretender to the throne can give up his claim.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Troonist loobuda võib kas ainult enda, kõigi oma pärijate või pärast troonist loobumist sündida võivate pärijate eest.","translated_text":"To relinquish the throne can be done either for himself, for all his heirs, or for those born after relinquishing the throne.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vana-Rooma","translated_text":"Ancient Rome","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vana","translated_text":"Old man","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Rooma keisritest loobus esimesena vabatahtlikult troonist Diocletianus 1. mail 305, kes tundis end valitsemiseks liiga nõrgana.","translated_text":"The first Roman emperor to voluntarily abdicate the throne was Diocletian on May 1, 305, who felt too weak to rule.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus sunniti troonist loobuma 4. septembril 476.","translated_text":"The last Western Roman emperor, Romulus Augustus, was forced to abdicate on September 4, 476.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Paavstivõimust loobumine","translated_text":"Resignation from the Papacy","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vabatahtlikku loobumist paavsti tiitlist ja õigustest nimetatakse kanoonilise õiguse järgi renuntiatio.","translated_text":"A voluntary renunciation of the papal title and rights is called a renunciation under canon law.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Coelestinus V loobus võimust 13. detsembril 1294, et naasta erakuellu.","translated_text":"Coelestinus V abdicated on December 13, 1294, to return to private life.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Gregorius XII loobus võimust 4. juulil 1415, tehes lõpu Suurele Skismale.","translated_text":"Gregory XII abdicated on July 4, 1415, ending the Great Schism.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pius XII määras, et kui Saksamaa võimud ta arreteerivad, tähendab see automaatselt paavstivõimust loobumist.","translated_text":"Pius XII decreed that if the German authorities arrested him, it would automatically mean abdicating the papacy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tagasiastumine","translated_text":"Refunds","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Valitsemine","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdikatsioon","wikicode":"#suuna[[troonist loobumine]]","hash":"02d6b13125157824c5c406db309ba426f3d4cb6bf697c0e56f97610b2e7fdb80","last_revision":"2010-02-17T16:54:27Z","first_revision":"2010-02-17T16:54:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.729979","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunatroonist loobumine\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunatroonist loobumine","translated_text":"Relinquishment of the steering wheel","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kõrge mesikas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kõrge mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Melilotus altissima.jpg\n| pildi_seletus = Kõrge mesikas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''Kõrge mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus altissimus''\n| binaarse_autor = [[Jean Louis Thuillier|Thuill.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}\n\n'''Kõrge mesikas''' (''Melilotus altissimus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mesikas|mesika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[rohttaim]].\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Melilotus altissimus}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Mesikas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"1635a715383dd4fec2e6efa1aa63a5f1bd1ca3db3e2a80fae17eca0bf5f6622d","last_revision":"2023-06-29T15:46:20Z","first_revision":"2010-02-17T16:58:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.785375","cross_lingual_links":{"ast":"Melilotus altissimus","az":"Hündür xəşənbül","ceb":"Melilotus altissimus","cs":"Komonice nejvyšší","cy":"Yr wydro dal","de":"Hoher Steinklee","en":"Melilotus altissimus","es":"Melilotus altissimus","fi":"Isomesikkä","fr":"Mélilot élevé","hsb":"Wysoki komonc","nl":"Goudgele honingklaver","pl":"Nostrzyk wyniosły","ru":"Донник рослый","sv":"Stor sötväppling","uk":"Буркун високий","vi":"Melilotus altissimus","war":"Melilotus altissimus"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Kõrge mesikas (Melilotus altissimus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.\n\nKategooria:Mesikas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kõrge mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Melilotus altissima.jpg\n| pildi_seletus = Kõrge mesikas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''Kõrge mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus altissimus''\n| binaarse_autor = [[Jean Louis Thuillier|Thuill.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõrge mesikas (Melilotus altissimus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.","translated_text":"High beetle (Melilotus altissimus) is an herb of the family beetles of the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Mesikas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure related to the implementation of the programme.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Melilotus altissimus","wikicode":"#suuna[[Kõrge mesikas]]","hash":"40fb53d6af53d5cae666241b2f2c41b85b9e6655bab5176ef0e45878fdaca8a5","last_revision":"2010-02-17T16:58:44Z","first_revision":"2010-02-17T16:58:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.852127","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKõrge mesikas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKõrge mesikas","translated_text":"In the direction of the tall bee","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kollane mesikas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kollane mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref = \n| pilt = Bombus lapidarius - Melilotus officinalis - Tallinn.jpg\n| pildi_seletus = Kivikimalane kollase mesika õisikul\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''Kollane mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus officinalis''\n| binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]]) [[Peter Simon Pallas|Pallas]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}\n[[Pilt:Melilotus officinalis Citroengele honingklaver bloeiwijze.jpg|pisi|Kollane mesikas]]\n\n'''Kollane mesikas''' (''Melilotus officinalis'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[mesikas|mesika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kaheaastane taim|kaheaastaste]] [[rohttaim]]ede [[liik (bioloogia)|liik]].\n\n==Morfoloogia==\n30–90 cm kõrgune [[vars]] on [[püstine vars|püstine]] ja [[harunenud vars|harunenud]]. [[Leht|Lehed]] [[kolmetine leht|kolmetised]], pika[[leheroots|rootsulised]], pealt sinakasrohelised, alt kahvatud. Kollased [[õis|õied]] asetsevad [[kobar]]ates. \n\n==Levila==\nLõuna- ja Kesk-[[Euroopa]]s, vähem põhjapoolsetel aladel, Lääne- ja Ida-[[Siber]]is, Kesk-, Kagu- ja Väike-[[Aasia]]s. \n\nEestis tavaline, rohkem levinud Eesti lääne- ja põhjaosas (seal sage).\n\n==Kasvukoht== \nTeeservadel, põllupeenardel, [[raudteetamm]]idel, elamute ümbruses. Sagedamini [[looaruniit|loo-]] ja päris[[aruniit]]udel. Eelistab kuivemaid lubjarikka pinnasega kasvukohti.\n\n==Kasutamine==\nOn kasutatud [[maitsetaim]]ena. Kollases mesikas sisalduv [[kumariin]] annab [[ürdijuust]]ule, [[liköör]]idele ja [[nastoika]]dele kumariini lõhna ja soolakasmõrkja maitse. Värskeid juuri kasutati [[Taga-Kaukaasia]]s [[köögivili|köögiviljana]][Issako, L., Maitsetaimed, Valgus, Tallinn, 1977]. \n\n[[Ravimtaim]]ena on kasutatud välispidisena [[paise]]te ja mädanevate haavade raviks.\n\nJuurtel esinevate [[mügarbakter]]ite tõttu kasutatakse [[haljasväetis]]ena. \n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Melilotus officinalis}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Mesikas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"8fc052e98afd50d1dcd04da17b08bec5600659a2044fcdb4ff1e6f3e51634b42","last_revision":"2023-06-29T15:57:21Z","first_revision":"2010-02-17T17:10:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.934422","cross_lingual_links":{"ar":"حندقوق طبي","arz":"حندقوق طبى","ast":"Melilotus officinalis","az":"Dərman xəşənbülü","azb":"سهبهرگه یونجاسی","ba":"Ҡандала үләне","bg":"Жълта комунига","ca":"Melilot","ce":"Дарбане аларт","ceb":"Melilotus officinalis","cs":"Komonice lékařská","csb":"Żôłti miodownik","cy":"Yr wydro resog","de":"Gelber Steinklee","en":"Melilotus officinalis","es":"Melilotus officinalis","eu":"Itsabalki arrunt","fi":"Rohtomesikkä","fr":"Mélilot officinal","ga":"Crúibín cait","gl":"Meliloto","gu":"ઝરેર (વનસ્પતિ)","hsb":"Žołty komonc","hu":"Orvosi somkóró","hy":"Իշառվույտ դեղատու","is":"Mánasteinsmári","it":"Melilotus officinalis","ka":"ყვითელი ძიძო","kk":"Сары түйежоңышқа","la":"Melilotus officinalis","lt":"Geltonžiedis barkūnas","lv":"Ārstniecības amoliņš","mk":"Коњска детелина","mn":"Эмийн хошоон","myv":"Ормаменьксэнь цивця","nl":"Citroengele honingklaver","nb":"Legesteinkløver","pl":"Nostrzyk żółty","pms":"Melilotus officinalis","pt":"Melilotus officinalis","ro":"Sulfină galbenă","roa-rup":"Sulfinâ","ru":"Донник лекарственный","sl":"Navadna medena detelja","sr":"Melilotus officinalis","sv":"Gul sötväppling","tg":"Асалришқа","uk":"Буркун лікарський","vi":"Melilotus officinalis","war":"Melilotus officinalis","zh":"黄香草木樨"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Kollane mesikas (Melilotus officinalis) on liblikõieliste sugukonna mesika perekonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede liik.\n\n30–90 cm kõrgune vars on püstine ja harunenud. Lehed kolmetised, pikarootsulised, pealt sinakasrohelised, alt kahvatud. Kollased õied asetsevad kobarates.\n\nLõuna- ja Kesk-Euroopas, vähem põhjapoolsetel aladel, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias.\n\nEestis tavaline, rohkem levinud Eesti lääne- ja põhjaosas (seal sage).\n\nTeeservadel, põllupeenardel, raudteetammidel, elamute ümbruses. Sagedamini loo- ja pärisaruniitudel. Eelistab kuivemaid lubjarikka pinnasega kasvukohti.\n\nOn kasutatud maitsetaimena. Kollases mesikas sisalduv kumariin annab ürdijuustule, likööridele ja nastoikadele kumariini lõhna ja soolakasmõrkja maitse. Värskeid juuri kasutati Taga-Kaukaasias köögiviljana.\n\nRavimtaimena on kasutatud välispidisena paisete ja mädanevate haavade raviks.\n\nJuurtel esinevate mügarbakterite tõttu kasutatakse haljasväetisena.\n\nKategooria:Mesikas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kollane mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref = \n| pilt = Bombus lapidarius - Melilotus officinalis - Tallinn.jpg\n| pildi_seletus = Kivikimalane kollase mesika õisikul\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''Kollane mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus officinalis''\n| binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]]) [[Peter Simon Pallas|Pallas]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kollane mesikas (Melilotus officinalis) on liblikõieliste sugukonna mesika perekonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede liik.","translated_text":"The golden bee (Melilotus officinalis) is a species of herbaceous perennial plant in the pea family of butterflies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Morfoloogia","translated_text":"Morphology","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"30–90 cm kõrgune vars on püstine ja harunenud.","translated_text":"30 ⁇ 90 cm high, standing and trained.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lehed kolmetised, pikarootsulised, pealt sinakasrohelised, alt kahvatud.","translated_text":"The leaves are triangular, elongated, brownish-brown on the upper surface, brown underneath.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kollased õied asetsevad kobarates.","translated_text":"The yellow flowers are in the cowards.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Levila","translated_text":"For the purposes of this Regulation:","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lõuna- ja Kesk-Euroopas, vähem põhjapoolsetel aladel, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Kagu- ja Väike-Aasias.","translated_text":"Southern and Central Europe, less northern areas, Western and Eastern Siberia, Central, Eastern and Central Asia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis tavaline, rohkem levinud Eesti lääne- ja põhjaosas (seal sage).","translated_text":"Common in Estonia, more widespread in the western and northern parts of Estonia (here the sage).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kasvukoht","translated_text":"Area of growth","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teeservadel, põllupeenardel, raudteetammidel, elamute ümbruses.","translated_text":"On the terraces, on the fields, on the railroad tracks, around the dwellings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sagedamini loo- ja pärisaruniitudel.","translated_text":"Most often in fiction and nonfiction.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eelistab kuivemaid lubjarikka pinnasega kasvukohti.","translated_text":"Prefers a drier leafy soil for growth.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kasutamine","translated_text":"Use","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"On kasutatud maitsetaimena.","translated_text":"It's been used as a spice.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kollases mesikas sisalduv kumariin annab ürdijuustule, likööridele ja nastoikadele kumariini lõhna ja soolakasmõrkja maitse.","translated_text":"The coumarin contained in the yellow beetle gives the scent of coumarin to heart cheeses, liqueurs, and snacks, as well as the taste of a salt-killer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Värskeid juuri kasutati Taga-Kaukaasias köögiviljana.","translated_text":"Fresh root was used as a vegetable in the Transcaucasian region.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Issako, L., Maitsetaimed, Valgus, Tallinn, 1977]","char_index":52,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ravimtaimena on kasutatud välispidisena paisete ja mädanevate haavade raviks.","translated_text":"As a medicinal plant, it has been used as an external aid for swelling and rotting wounds.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu kasutatakse haljasväetisena.","translated_text":"Because of the mosquito germs present in the roots, it is used as an edible mushroom.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Mesikas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure related to the implementation of the programme.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"On kasutatud maitsetaimena. Kollases mesikas sisalduv kumariin annab ürdijuustule, likööridele ja nastoikadele kumariini lõhna ja soolakasmõrkja maitse. Värskeid juuri kasutati Taga-Kaukaasias köögiviljana.","translated_text":"It's been used as a spice. The coumarin contained in the yellow beetle gives the scent of coumarin to heart cheeses, liqueurs, and snacks, as well as the taste of a salt-killer. Fresh root was used as a vegetable in the Transcaucasian region.","citations":[{"content":"[Issako, L., Maitsetaimed, Valgus, Tallinn, 1977]","char_index":205,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Melilotus officinalis","wikicode":"#suuna[[Kollane mesikas]]","hash":"eba9fd56aaf3ab4265c097a9b7ad0ddeee7cf6dfc0c1c9740e72117f39a7b3a3","last_revision":"2010-02-17T17:11:38Z","first_revision":"2010-02-17T17:11:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:50.987818","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKollane mesikas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKollane mesikas","translated_text":"In the direction of the Golden Bee","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"India mesikas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = India mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Melilotus indicus (Flower).jpg\n| pildi_seletus = India mesikas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''India mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus indicus''\n| binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]]) [[Carlo Allioni|All.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}\n\n[[File:Melilotus indicus MHNT.BOT.2011.3.80.jpg|thumb|India mesikas]]\n\n'''India mesikas''' (''Melilotus indicus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mesikas|mesika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[rohttaim]].\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Melilotus indicus}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Mesikas]]","hash":"bed03274154e87afd7a614244ddbc35b5f97f80c9b218da55fbf7036f7d1581a","last_revision":"2023-06-29T15:44:54Z","first_revision":"2010-02-17T17:16:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.048358","cross_lingual_links":{"ar":"حندقوق هندي","arz":"حندقوق هندى","az":"Hind xəşənbülü","ceb":"Melilotus indicus","cy":"Yr wydro blodau mân","de":"Kleinblütiger Steinklee","en":"Melilotus indicus","es":"Melilotus indicus","fa":"یونجه زرد هندی","fi":"Intianmesikkä","hsb":"Kwěćikaty komonc","ne":"मेथी घाँस","nl":"Kleine honingklaver","pa":"ਜੰਗਲੀ ਸੇਂਜੀ","pnb":"جنگلی سینجی","pt":"Melilotus indicus","ru":"Донник индийский","sv":"Dvärgsötväppling","uk":"Буркун індійський","vi":"Melilotus indicus","war":"Melilotus indicus","zh":"印度草木犀"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"India mesikas (Melilotus indicus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.\n\nKategooria:Mesikas\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = India mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Melilotus indicus (Flower).jpg\n| pildi_seletus = India mesikas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''India mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus indicus''\n| binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]]) [[Carlo Allioni|All.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"India mesikas (Melilotus indicus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.","translated_text":"The Indian bee (Melilotus indicus) is an herb belonging to the family of butterfly beetles.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Mesikas","translated_text":"Categories:Food and feed","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Melilotus indicus","wikicode":"#suuna[[India mesikas]]","hash":"8097abf85b2c92cee6f092c886d2be31f9c646ff650a452df79d9918f6624a99","last_revision":"2010-02-17T17:17:14Z","first_revision":"2010-02-17T17:17:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.106055","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIndia mesikas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIndia mesikas","translated_text":"Southern Indian honey bee","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vene mesikas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Vene mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''Vene mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus wolgicus''\n| binaarse_autor = \n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}\n\n'''Vene mesikas''' (''Melilotus wolgicus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mesikas|mesika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[rohttaim]].\n\nEestis kasvab väga haruldase tulnukana.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Mesikas]]","hash":"740e5838d14ac9130034ccc667740c8e2d50047bc32b57b21173781d4cce2ce8","last_revision":"2023-06-29T16:02:36Z","first_revision":"2010-02-17T17:22:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.169590","cross_lingual_links":{"be":"Баркун волжскі","ceb":"Melilotus wolgicus","en":"Melilotus wolgicus","es":"Melilotus wolgicus","fi":"Volganmesikkä","hsb":"Rutenski komonc","pl":"Nostrzyk wołżański","ru":"Донник волжский","sv":"Rysk sötväppling","uk":"Буркун волзький","vi":"Melilotus wolgicus","war":"Melilotus wolgicus"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Vene mesikas (Melilotus wolgicus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.\n\nEestis kasvab väga haruldase tulnukana.\n\nKategooria:Mesikas\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Vene mesikas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Mesikas]] ''Melilotus''\n| liik = '''Vene mesikas'''\n| binaarne = ''Melilotus wolgicus''\n| binaarse_autor = \n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vene mesikas (Melilotus wolgicus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.","translated_text":"The Russian beetle (Melilotus wolgicus) is an herbaceous plant in the family beetles of the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis kasvab väga haruldase tulnukana.","translated_text":"In Estonia, a very rare foreign chicken grows.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Mesikas","translated_text":"Categories:Food and feed","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Melilotus wolgicus","wikicode":"#suuna[[Vene mesikas]]","hash":"43f3ae83bd8b37b0f0bb280d6bbb51673cc07fc4d390d84b65c7ff55b6986911","last_revision":"2010-02-17T17:24:02Z","first_revision":"2010-02-17T17:24:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.239517","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVene mesikas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVene mesikas","translated_text":"directionVenezuelan beetle","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Araabia lutsern","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Araabia lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = (MHNT) Medicago arabica.jpg\n| pildi_seletus = Araabia lutsern\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Araabia lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago arabica''\n| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]]) [[William Hudson (botanist)|Huds.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n'''Araabia lutsern''' (''Medicago arabica'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lutsern]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Medicago arabica}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Lutsern]]","hash":"7eccc99793b9fd22042bcae1d683ce3605d29a4bb8a028c1c85e804a3ef66fe9","last_revision":"2023-06-29T15:54:58Z","first_revision":"2010-02-17T17:32:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.298845","cross_lingual_links":{"ar":"فصة عربية","arz":"فصه عربيه","ceb":"Medicago arabica","co":"Medicago arabica","cy":"Maglys brith","de":"Arabischer Schneckenklee","en":"Medicago arabica","eo":"Arabia medikago","es":"Medicago arabica","fa":"یونجه عربی","fr":"Luzerne d'Arabie","hsb":"Arabska šlinčina","hy":"Առվույտ արաբական","lv":"Arābijas lucerna","nl":"Gevlekte rupsklaver","pt":"Medicago arabica","sv":"Fläcklusern","uk":"Люцерна арабська","vi":"Linh lăng Ả Rập","war":"Medicago arabica","zh":"褐斑苜蓿"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.378208","text":"Araabia lutsern (Medicago arabica) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Lutsern\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Araabia lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = (MHNT) Medicago arabica.jpg\n| pildi_seletus = Araabia lutsern\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Araabia lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago arabica''\n| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]]) [[William Hudson (botanist)|Huds.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araabia lutsern (Medicago arabica) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.","translated_text":"The Arabian lily (Medicago arabica) is a plant in the lily family of butterflies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lutsern","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Medicago arabica","wikicode":"#suuna[[Araabia lutsern]]","hash":"4228115f7b5b5448aeab4e0e5d96af95ad46aab698ed333d8ff2fa486c90bbd9","last_revision":"2010-02-17T17:32:30Z","first_revision":"2010-02-17T17:32:30Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.362802","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAraabia lutsern\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAraabia lutsern","translated_text":"the southern Arabian lynx","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ogaviljane lutsern","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Ogaviljane lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Ogaviljane lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago denticulata''\n| binaarse_autor = \n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Ogaviljane lutsern''' (''Medicago denticulata'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lutsern]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Lutsern]]","hash":"b6bb0311850e666406db1dbdb81c8ad1eb360061aec52165294ec731d244bd3c","last_revision":"2023-06-29T15:48:08Z","first_revision":"2010-02-17T17:43:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.440506","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Ogaviljane lutsern (Medicago denticulata) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Lutsern\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Ogaviljane lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Ogaviljane lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago denticulata''\n| binaarse_autor = \n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ogaviljane lutsern (Medicago denticulata) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Medicago denticulata is a species of flowering plant in the legume family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lutsern","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Medicago denticulata","wikicode":"#suuna[[Ogaviljane lutsern]]","hash":"edd4fd46a51c4dac0b18731fb2c9e26c095fec600f8bee317438f3b9f39cd868","last_revision":"2010-02-17T17:44:23Z","first_revision":"2010-02-17T17:44:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.498841","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaOgaviljane lutsern\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaOgaviljane lutsern","translated_text":"In the direction of vegetable lucerne","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lõhine lutsern","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Lõhine lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Lõhine lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago laciniata''\n| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]]) Miller\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Lõhine lutsern''' (''Medicago laciniata'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lutsern]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Medicago laciniata}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Lutsern]]","hash":"8cc9c38074741808a3fc2016b6cd34031e6261741381a70cbbb75ac3aa7db819","last_revision":"2023-06-29T15:58:30Z","first_revision":"2010-02-17T17:49:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.554510","cross_lingual_links":{"ar":"فصة رثة","arz":"فصه رثه","ceb":"Medicago laciniata","cy":"Maglys carpiog","en":"Medicago laciniata","es":"Medicago laciniata","fa":"یونجه پارهپاره","sv":"Schimperlusern/traslusern","vi":"Linh lăng lá khía","war":"Medicago laciniata"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Lõhine lutsern (Medicago laciniata) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Lutsern\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Lõhine lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Lõhine lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago laciniata''\n| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]]) Miller\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lõhine lutsern (Medicago laciniata) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Medicago laciniata is a species of flowering plant in the legume family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lutsern","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Medicago laciniata","wikicode":"#suuna[[Lõhine lutsern]]","hash":"947809221ad91936a7cbb3f7672e370fb88e2ffc4ab6f25db725532e83f8be30","last_revision":"2010-02-17T17:49:28Z","first_revision":"2010-02-17T17:49:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.613840","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaLõhine lutsern\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaLõhine lutsern","translated_text":"DirectionLittle lucerne","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Margareta Eriksdotter (Vasa)","wikicode":"[[Pilt:Margareta Eriksdotter Vasa.jpg|pisi|Margareta Eriksdotter]]\n'''Margareta Eriksdotter''' ([[1497]] – [[31. detsember]] [[1536]] [[Tallinn]]) oli [[Rootsi]] aadlidaam, [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Gustav I]] õde.\n\nMargareta Eriksdotter sündis [[Erik Johansson (Vasa)|Erik Johansson]]i ja [[Cecilia Månsdotter]]i tütrena.\n\n[[30. märts]]il [[1516]] abiellus ta [[Joakim Brahe]]ga.\n\n[[1520]]. aastal hukati tema abikaasa ja isa [[Stockholmi veresaun]]a käigus. Margareta ja tema ema, õed, vanaema ja tädi [[Christina Gyllenstierna]] võeti vangi ning viidi [[Kopenhaagen]]isse, kus neid [[Sinine torn|Sinises tornis]] vangistuses hoiti. Mitmed neist, muuhulgas Margareta ema ja õed, surid katku.\n\n[[1524]]. aastal ta vabastati ning ta naasis Rootsi, kus tema vend Gustav oli kuningaks saanud. [[15. jaanuar]]il [[1525]] abiellus Margareta [[Hoya krahv|Hoya]] ja [[Brockenhuseni krahv]]i [[Johann (Hoya)|Johanniga]]. Oma isalt oli Margareta pärinud [[Rydboholmi linnus]]e.\n\n[[1528]]–[[1529]] külastas ta [[Saksamaa]]d ja [[Lübeck]]it. [[Jönköping]]i linnapea [[Nils Arvidsson]] lasi Rootsi naasnud Margareta parasjagu käimasoleva mässu tõttu vangistada.\n\nHiljem Margareta ja tema abikaasa suhted kuningas Gustaviga halvenesid. [[1534]]. aastal lahkusid Margreta ja Johann Rootsist Saksamaale.\n\n[[1535]]. aastal sai Johann [[Krahvisõda|Krahvisõjas]] surma. Hoolimata kuninga saadetud palvekirjadest, ei naasnud Margareta Rootsi, kartes, et Gustav I võib teha viga tema lastele. Margareta suri 1536. aastal Tallinnas ja maeti [[Tallinna toomkirik]]usse tolleaegse peaaltari ette; kiriku interjöör hävis 1684. aasta tulekahjus ning 1910. aastal välja antud J. Ploompuu kirjastuse \"Tallinna juht\" kirjutas, et Margareta haua täpne asukoht on \"kaotsis\".[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Tallinna juht|aasta=1910|koht=Tallinn|kirjastus=J. Ploompuu kirjastus|lehekülg=9|url=}}]\n\n==Perekond==\n[[30. märts]]il [[1516]] abiellus Margareta [[riiginõunik (Rootsi)|riiginõunik]] [[Joakim Brahe]]ga. Abielust sündisid:\n*Brita Brahe\n*krahv [[Per Brahe vanem]] (1520–1590), Rootsi riiginõunik\n\n[[15. jaanuar]]il [[1525]] abiellus Margareta [[Hoya krahv|Hoya]] ja [[Brockenhuseni krahv]]i [[Johann (Hoya)|Johanniga]]. Abielust sündisid:\n*Jobst (1527–1560)\n*Johann (1530–1574)\n\n===Sugupuu===\n{{Sugupuu\n|nimi=Margareta Eriksdotter
(1497–1536)\n|isa= [[Erik Johansson (Vasa)|Erik Johansson]]
(suri 1520)\n|isaisa= [[Johan Kristiernsson]]
(1426–1477)\n|isaisaisa=[[Krister Nilsson]]
(suri 1442)\n|isaisaema=[[Margareta Eriksdotter Krummedige]]
(suri 1451)\n|isaema= [[Birgitta Gustavsdotter]]
(suri 1472)\n|isaemaisa= [[Gustav Anundsson]]\n|isaemaema= [[Birgitta Stensdotter]]\n|ema= [[Cecilia Månsdotter]]
(suri 1522)\n|emaisa= [[Måns Karlsson]]\n|emaisaisa= [[Karl Magnusson (Eka)|Karl Magnusson]]\n|emaisaema= [[Birgitta Arentsdotter Pinnow]]\n|emaema= [[Sigrid Eskilsdotter]]
(suri 1528)\n|emaemaisa= [[Eskil Isaksson]]\n|emaemaema= [[Cecilia Haraldsdotter]]\n}}\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Vasad]]\n[[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1497]]\n[[Kategooria:Surnud 1536]]\n[[Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud]]","hash":"fd486b7566003dae28f6fb5e870f2ac4457f92f461371ec7b0f27ce9fde76590","last_revision":"2020-12-25T14:56:15Z","first_revision":"2010-02-17T18:04:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.668506","cross_lingual_links":{"de":"Margarete Eriksdotter Wasa","en":"Margareta Eriksdotter Vasa","it":"Margareta Eriksdotter Vasa","nl":"Margareta Eriksdotter Wasa","pt":"Margarete Eriksdotter Wasa","ru":"Маргарета Эриксдоттер Ваза","sv":"Margareta Eriksdotter (Vasa)","uk":"Маргарета Еріксдоттер Ваза"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Margareta Eriksdotter (1497 – 31. detsember 1536 Tallinn) oli Rootsi aadlidaam, Rootsi kuninga Gustav I õde.\n\nMargareta Eriksdotter sündis Erik Johanssoni ja Cecilia Månsdotteri tütrena.\n\n30. märtsil 1516 abiellus ta Joakim Brahega.\n\n1520. aastal hukati tema abikaasa ja isa Stockholmi veresauna käigus. Margareta ja tema ema, õed, vanaema ja tädi Christina Gyllenstierna võeti vangi ning viidi Kopenhaagenisse, kus neid Sinises tornis vangistuses hoiti. Mitmed neist, muuhulgas Margareta ema ja õed, surid katku.\n\n1524. aastal ta vabastati ning ta naasis Rootsi, kus tema vend Gustav oli kuningaks saanud. 15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga. Oma isalt oli Margareta pärinud Rydboholmi linnuse.\n\n1528–1529 külastas ta Saksamaad ja Lübeckit. Jönköpingi linnapea Nils Arvidsson lasi Rootsi naasnud Margareta parasjagu käimasoleva mässu tõttu vangistada.\n\nHiljem Margareta ja tema abikaasa suhted kuningas Gustaviga halvenesid. 1534. aastal lahkusid Margreta ja Johann Rootsist Saksamaale.\n\n1535. aastal sai Johann Krahvisõjas surma. Hoolimata kuninga saadetud palvekirjadest, ei naasnud Margareta Rootsi, kartes, et Gustav I võib teha viga tema lastele. Margareta suri 1536. aastal Tallinnas ja maeti Tallinna toomkirikusse tolleaegse peaaltari ette; kiriku interjöör hävis 1684. aasta tulekahjus ning 1910. aastal välja antud J. Ploompuu kirjastuse \"Tallinna juht\" kirjutas, et Margareta haua täpne asukoht on \"kaotsis\".\n\n30. märtsil 1516 abiellus Margareta riiginõunik Joakim Brahega. Abielust sündisid: Brita Brahe krahv Per Brahe vanem (1520–1590), Rootsi riiginõunik\n\n15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga. Abielust sündisid: Jobst (1527–1560) Johann (1530–1574)\n\nKategooria:Vasad Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud Kategooria:Sündinud 1497 Kategooria:Surnud 1536 Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Margareta Eriksdotter (1497 – 31. detsember 1536 Tallinn) oli Rootsi aadlidaam, Rootsi kuninga Gustav I õde.","translated_text":"Margareta Eriksdotter (1497 ⁇ 31 December 1536 in Tallinn) was a Swedish noblewoman, sister of King Gustav I of Sweden.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Margareta Eriksdotter sündis Erik Johanssoni ja Cecilia Månsdotteri tütrena.","translated_text":"Margareta Eriksdotter was born the daughter of Erik Johansson and Cecilia Månsdotter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"30. märtsil 1516 abiellus ta Joakim Brahega.","translated_text":"On March 30, 1516, she married Joachim Brahe.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1520. aastal hukati tema abikaasa ja isa Stockholmi veresauna käigus.","translated_text":"In 1520, her husband and father were executed in a bloodbath in Stockholm.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Margareta ja tema ema, õed, vanaema ja tädi Christina Gyllenstierna võeti vangi ning viidi Kopenhaagenisse, kus neid Sinises tornis vangistuses hoiti.","translated_text":"Margareta and her mother, sisters, grandmother and aunt Christina Gyllenstierna were taken prisoner and taken to Copenhagen, where they were imprisoned in the Blue Tower.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mitmed neist, muuhulgas Margareta ema ja õed, surid katku.","translated_text":"Several of them, including Margareta's mother and sisters, died of a broken heart.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1524. aastal ta vabastati ning ta naasis Rootsi, kus tema vend Gustav oli kuningaks saanud.","translated_text":"In 1524, he was released and returned to Sweden, where his brother Gustav had become king.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga.","translated_text":"On 15 January 1525, Margaret married John, Count of Hoya and Brockenhousen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Oma isalt oli Margareta pärinud Rydboholmi linnuse.","translated_text":"From her father, Margaret had inherited the Rydboholm bird.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1528–1529 külastas ta Saksamaad ja Lübeckit.","translated_text":"In 1528-1529, he visited Germany and Lübeck.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jönköpingi linnapea Nils Arvidsson lasi Rootsi naasnud Margareta parasjagu käimasoleva mässu tõttu vangistada.","translated_text":"The mayor of Jönköping, Nils Arvidsson, had Margaret, who had returned to Sweden, imprisoned because of an ongoing riot.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hiljem Margareta ja tema abikaasa suhted kuningas Gustaviga halvenesid.","translated_text":"Later, Margaret and her husband's relationship with King Gustav deteriorated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1534. aastal lahkusid Margreta ja Johann Rootsist Saksamaale.","translated_text":"In 1534, Margaret and John left Sweden for Germany.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1535. aastal sai Johann Krahvisõjas surma.","translated_text":"In 1535, John was killed in the War of the Earls.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hoolimata kuninga saadetud palvekirjadest, ei naasnud Margareta Rootsi, kartes, et Gustav I võib teha viga tema lastele.","translated_text":"Despite the king's letters of prayer, Margaret did not return to Sweden, fearing that Gustav I might harm her children.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Margareta suri 1536. aastal Tallinnas ja maeti Tallinna toomkirikusse tolleaegse peaaltari ette; kiriku interjöör hävis 1684. aasta tulekahjus ning 1910. aastal välja antud J. Ploompuu kirjastuse \"Tallinna juht\" kirjutas, et Margareta haua täpne asukoht on \"kaotsis\".","translated_text":"Margareta died in Tallinn in 1536 and was buried in the parish church of Tallinn in front of the then head altar; the interior of the church was destroyed in a fire in 1684.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Tallinna juht|aasta=1910|koht=Tallinn|kirjastus=J. Ploompuu kirjastus|lehekülg=9|url=}}]","char_index":267,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Perekond","translated_text":"Family","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"30. märtsil 1516 abiellus Margareta riiginõunik Joakim Brahega.","translated_text":"On March 30, 1516, Margaret married Joachim Brahe, a councillor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Abielust sündisid: Brita Brahe krahv Per Brahe vanem (1520–1590), Rootsi riiginõunik","translated_text":"Born out of wedlock: Count of Brita Brahe, Elder Per Brahe (1520 ⁇ 1590), Swedish State Counsellor","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga.","translated_text":"On 15 January 1525, Margaret married John, Count of Hoya and Brockenhousen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Abielust sündisid: Jobst (1527–1560) Johann (1530–1574)","translated_text":"Born from marriage: Job (1527 ⁇ 1560) John (1530 ⁇ 1574)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Sugupuu","translated_text":"Family tree","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Vasad Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud Kategooria:Sündinud 1497 Kategooria:Surnud 1536 Kategooria:Tallinna toomkirikusse maetud","translated_text":":Vads Category:Persons related to the history of Estonia Category:Born in 1497 Category:died in 1536 Category:buried in the Cathedral of Tallinn","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"1535. aastal sai Johann Krahvisõjas surma. Hoolimata kuninga saadetud palvekirjadest, ei naasnud Margareta Rootsi, kartes, et Gustav I võib teha viga tema lastele. Margareta suri 1536. aastal Tallinnas ja maeti Tallinna toomkirikusse tolleaegse peaaltari ette; kiriku interjöör hävis 1684. aasta tulekahjus ning 1910. aastal välja antud J. Ploompuu kirjastuse \"Tallinna juht\" kirjutas, et Margareta haua täpne asukoht on \"kaotsis\".","translated_text":"In 1535, John was killed in the War of the Earls. Despite the king's letters of prayer, Margaret did not return to Sweden, fearing that Gustav I might harm her children. Margareta died in Tallinn in 1536 and was buried in the parish church of Tallinn in front of the then head altar; the interior of the church was destroyed in a fire in 1684.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Tallinna juht|aasta=1910|koht=Tallinn|kirjastus=J. Ploompuu kirjastus|lehekülg=9|url=}}]","char_index":431,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Maria Avdjushko","wikicode":"#suuna[[Maria Avdjuško]]","hash":"da6f7612ff9948741d22105f8803090aa9336427c80be238a27edadb294984a9","last_revision":"2010-02-17T18:18:32Z","first_revision":"2010-02-17T18:18:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.731168","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMaria Avdjuško\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMaria","translated_text":"the direction of Maria","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Avdjuško","translated_text":"of which:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülmecit II","wikicode":"[[Pilt:AbdulmecidII.jpg|thumb]]\n'''Abdülmecit II''' ([[29. mai]] [[1868]] [[İstanbul]] – [[23. august]] [[1944]] [[Pariis]]) oli [[Osmanite dünastia]] viimane [[kaliif]] ([[19. november]] [[1922]] – [[3. märts]] [[1924]]). \n\nAbdülmecit oli [[Türgi sultan]]i [[Abdülaziz]]i poeg. \n\nTa ei huvitunud poliitikast, vaid harrastas [[maalikunst]]i. Üks tema maal oli [[1900]] eksponeeritud [[Pariis]]is. Aastal [[1918]] olid [[Viin]]is eksponeeritud tema maalitud [[Ludwig van Beethoven]]i, [[Johann Wolfgang von Goethe]] ja [[Selim I]] portree. Ta oli Osmanite riigi kunstnike ühingu esimees. Tal oli kindrali auaste. \n\nKui [[4. juuli]]l [[1918]] astus troonile [[Mehmet VI]], sai Abdülmecitist kroonprints. [[Talât-paşa]] ja hiljem [[Mustafa Kemal]] püüdsid asjatult teda poliitikasse kaasa tõmmata.\n\nKui sultan Mehmet novembris 1922 Briti sõjalaeva [[Malaya]] pardal riigist põgenes, kuulutas usuasjade minister välja [[fetvaa]] tema tagandamiseks. [[Türgi sultan|Sultan]]iamet kaotati, kuid [[kaliif]]iamet, mis oli olnud sultaniametiga ühitatud, jäi alles. 19. novembril 1922 valis [[Türgi Suur Rahvuskogu]] [[Ankara]]s Abdülmeciti uueks kaliifiks. Seni kasutusel olnud ametisse pühitsemise tseremooniatest loobuti. Ametisse astumine leidis aset [[Topkapı palee]]s. \n\nTemast sai 101. kaliif ja 37. [[Osmanite dünastia]] pea. Kaliifi võim oli väike. [[Mustafa Kemal]]i juhtimisel liikus riik vabariigi suunas. \n\nTürgi Suur Rahvuskogu otsustas kaliifiameti kaotada. 3. märtsil 1924 Abdülmecit tagandati ning ta pidi koos kaaskonnaga riigist lahkuma. Võimud viisid ta oma paleest [[Idaekspress]]i. Ta asus oma perekonnaga elama Pariisi. Seal suri ta oma majas [[Boulevard Suchet]]'l [[Pariisi 16. linnajagu|Pariisi 16. linnajaos]]. Tema surnukeha viidi [[Mediina]]sse. \n\n[[Kategooria:Kaliifid]]\n[[Kategooria:Osmanid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1868]]\n[[Kategooria:Surnud 1944]]","hash":"91dd0b4afb2bb3abf7ca426c69254260e182ce3015b794c3346eca32b8a61464","last_revision":"2017-02-23T23:26:36Z","first_revision":"2010-02-17T18:34:04Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.784113","cross_lingual_links":{"af":"Abdülmecid II","ar":"عبد المجيد الثاني","arz":"عبد المجيد التانى","az":"II Əbdülməcid","azb":"ایکینجی عبدالمجید","bg":"Абдул Меджид II","bn":"দ্বিতীয় আবদুল মজিদ","bs":"Abdulmedžid II","ca":"Abdülmecit II","ckb":"عەبدولمەجیدی دووەم","cs":"Abdulmecid II.","de":"Abdülmecid II.","el":"Αμπντούλ Μετζίτ Β΄","en":"Abdülmecid II","es":"Abdülmecid II","eu":"Abdulmezid II.a","fa":"عبدالمجید دوم","fi":"Abdul Mejid II","fr":"Abdülmecid II","frr":"Abdülmedschid II.","he":"אבדילמג'יט השני","hi":"अब्दुल मजीद द्वितीय","hr":"Abdul Medžid II.","hu":"II. Abdul-Medzsid oszmán kalifa","id":"Abdul Mejid II","it":"Abdülmecid II","ja":"アブデュルメジト2世","jv":"Abdul Mejid II","ka":"აბდულმეჯიდ II","kk":"II Әбділмәжит","ko":"압뒬메지트 2세","lv":"Abdulmedžids II","ml":"അബ്ദുൽ മജീദ് II","ms":"Abdülmecid II","mzn":"عبدالمجید دوم","nl":"Abdülmecit II","nb":"Abdülmecid II","pl":"Abdülmecid II","pnb":"عبد المجید ثانی","ps":"عبدالمجيد ثاني","pt":"Abdul Mejide II","ro":"Abdul Medjid al II-lea","ru":"Абдул-Меджид II","sh":"Abdul Medžid II","sl":"Abdulmedžid II.","sq":"Abdylmexhiti II","sr":"Абдулмеџид II","sv":"Abd ül-Mecid II","tr":"Abdülmecid Efendi","tt":"II Габделмәҗит","uk":"Абдул-Меджид II","ur":"عبد المجید ثانی","uz":"Abdulmajid II","vi":"Abdulmecid II","zh":"阿卜杜勒-迈吉德二世","zh-yue":"阿卜杜勒邁吉德二世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Abdülmecit II (29. mai 1868 İstanbul – 23. august 1944 Pariis) oli Osmanite dünastia viimane kaliif (19. november 1922 – 3. märts 1924).\n\nAbdülmecit oli Türgi sultani Abdülazizi poeg.\n\nTa ei huvitunud poliitikast, vaid harrastas maalikunsti. Üks tema maal oli 1900 eksponeeritud Pariisis. Aastal 1918 olid Viinis eksponeeritud tema maalitud Ludwig van Beethoveni, Johann Wolfgang von Goethe ja Selim I portree. Ta oli Osmanite riigi kunstnike ühingu esimees. Tal oli kindrali auaste.\n\nKui 4. juulil 1918 astus troonile Mehmet VI, sai Abdülmecitist kroonprints. Talât-paşa ja hiljem Mustafa Kemal püüdsid asjatult teda poliitikasse kaasa tõmmata.\n\nKui sultan Mehmet novembris 1922 Briti sõjalaeva Malaya pardal riigist põgenes, kuulutas usuasjade minister välja fetvaa tema tagandamiseks. Sultaniamet kaotati, kuid kaliifiamet, mis oli olnud sultaniametiga ühitatud, jäi alles. 19. novembril 1922 valis Türgi Suur Rahvuskogu Ankaras Abdülmeciti uueks kaliifiks. Seni kasutusel olnud ametisse pühitsemise tseremooniatest loobuti. Ametisse astumine leidis aset Topkapı palees.\n\nTemast sai 101. kaliif ja 37. Osmanite dünastia pea. Kaliifi võim oli väike. Mustafa Kemali juhtimisel liikus riik vabariigi suunas.\n\nTürgi Suur Rahvuskogu otsustas kaliifiameti kaotada. 3. märtsil 1924 Abdülmecit tagandati ning ta pidi koos kaaskonnaga riigist lahkuma. Võimud viisid ta oma paleest Idaekspressi. Ta asus oma perekonnaga elama Pariisi. Seal suri ta oma majas Boulevard Suchet'l Pariisi 16. linnajaos. Tema surnukeha viidi Mediinasse.\n\nKategooria:Kaliifid Kategooria:Osmanid Kategooria:Sündinud 1868 Kategooria:Surnud 1944\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülmecit II (29. mai 1868 İstanbul – 23. august 1944 Pariis) oli Osmanite dünastia viimane kaliif (19. november 1922 – 3. märts 1924).","translated_text":"Abdülmecit II (29 May 1868 İstanbul ⁇ 23 August 1944 Paris) was the last Caliph of the Ottoman dynasty (19 November 1922 ⁇ 3 March 1924).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Abdülmecit oli Türgi sultani Abdülazizi poeg.","translated_text":"Abdülmecit was the son of the Turkish sultan Abdulaziz.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta ei huvitunud poliitikast, vaid harrastas maalikunsti.","translated_text":"He was not interested in politics. He was interested in painting.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üks tema maal oli 1900 eksponeeritud Pariisis.","translated_text":"One of his paintings was on display in Paris in 1900.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1918 olid Viinis eksponeeritud tema maalitud Ludwig van Beethoveni, Johann Wolfgang von Goethe ja Selim I portree.","translated_text":"In 1918 his portraits of Ludwig van Beethoven, Johann Wolfgang von Goethe, and Selim I were exhibited in Vienna.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli Osmanite riigi kunstnike ühingu esimees.","translated_text":"He was president of the Ottoman State Artists' Association.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tal oli kindrali auaste.","translated_text":"He had the honor of a general.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kui 4. juulil 1918 astus troonile Mehmet VI, sai Abdülmecitist kroonprints.","translated_text":"When Mehmet VI ascended the throne on July 4, 1918, Abdülmeç became crown prince.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Talât-paşa ja hiljem Mustafa Kemal püüdsid asjatult teda poliitikasse kaasa tõmmata.","translated_text":"Talât-paşa and later Mustafa Kemal tried in vain to drag him into politics.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kui sultan Mehmet novembris 1922 Briti sõjalaeva Malaya pardal riigist põgenes, kuulutas usuasjade minister välja fetvaa tema tagandamiseks.","translated_text":"When Sultan Mehmet fled the country aboard the British warship Malaya in November 1922, the Minister of Religious Affairs issued a proclamation for his return.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sultaniamet kaotati, kuid kaliifiamet, mis oli olnud sultaniametiga ühitatud, jäi alles.","translated_text":"The sultanate was abolished, but the caliphate, which had been united with the sultanate, remained.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"19. novembril 1922 valis Türgi Suur Rahvuskogu Ankaras Abdülmeciti uueks kaliifiks.","translated_text":"On November 19, 1922, the Turkish Grand National Assembly in Ankara elected Abdülmeç as the new caliph.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seni kasutusel olnud ametisse pühitsemise tseremooniatest loobuti.","translated_text":"The inauguration ceremonies used up to now have been abandoned.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ametisse astumine leidis aset Topkapı palees.","translated_text":"The inauguration took place at the Topkapı Palace.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Temast sai 101. kaliif ja 37.","translated_text":"He became the 101st Caliph and 37th.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Osmanite dünastia pea.","translated_text":"The head of the Ottoman dynasty.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaliifi võim oli väike.","translated_text":"The power of the Caliph was small.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mustafa Kemali juhtimisel liikus riik vabariigi suunas.","translated_text":"Under Mustafa Kemal, the country was moving towards a republic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Türgi Suur Rahvuskogu otsustas kaliifiameti kaotada.","translated_text":"The Grand National Assembly of Turkey has decided to abolish the caliphate.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"3. märtsil 1924 Abdülmecit tagandati ning ta pidi koos kaaskonnaga riigist lahkuma.","translated_text":"On March 3, 1924, Abdülmeç was deported, and he and his companions had to leave the country.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võimud viisid ta oma paleest Idaekspressi.","translated_text":"The authorities took him from his palace to the Eastern Express.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta asus oma perekonnaga elama Pariisi.","translated_text":"He moved to Paris with his family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal suri ta oma majas Boulevard Suchet'l Pariisi 16. linnajaos.","translated_text":"There he died at his home on Boulevard Suchet in the 16th arrondissement of Paris.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema surnukeha viidi Mediinasse.","translated_text":"His body was taken to Medina.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kaliifid Kategooria:Osmanid Kategooria:Sündinud 1868 Kategooria:Surnud 1944","translated_text":"He was born in 1868 and died in 1944.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abdülmecid II","wikicode":"#suuna[[Abdülmecit II]]","hash":"14fa24606235546f791c4c8158e26435630db8537e9d42b6215f5edde414a97e","last_revision":"2010-02-17T18:37:51Z","first_revision":"2010-02-17T18:37:51Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.852776","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAbdülmecit II\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAbdülmecit","translated_text":"in the direction of Abdülmecit","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"II","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Väike lutsern","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Väike lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Medicago minima W.jpg\n| pildi_seletus = Väike lutsern\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Väike lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago minima''\n| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Väike lutsern''' (''Medicago minima'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lutsern]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Medicago minima}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Lutsern]]","hash":"9de243c3188cf38bd2be30f354a3d4693ad4957091a32356d08f9fcdc117ddf5","last_revision":"2023-06-29T16:02:53Z","first_revision":"2010-02-17T18:51:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.909610","cross_lingual_links":{"ar":"فصة صغيرة","arz":"فصه صغيره","ast":"Medicago minima","ceb":"Medicago minima","cy":"Maglys bach","da":"Liden sneglebælg","de":"Zwerg-Schneckenklee","en":"Medicago minima","es":"Medicago minima","fa":"یونجه صغیر","fr":"Medicago minima","hr":"Sićušna vija","hsb":"Drobna šlinčina","ka":"პატარა იონჯა","kk":"Қырымошаған","nl":"Kleine rupsklaver","pl":"Lucerna kolczastostrąkowa","pt":"Medicago minima","sv":"Sandlusern","uk":"Люцерна маленька","vi":"Linh lăng nhỏ","war":"Medicago minima","zh":"小苜蓿"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Väike lutsern (Medicago minima) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Lutsern\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Väike lutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Medicago minima W.jpg\n| pildi_seletus = Väike lutsern\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Väike lutsern'''\n| binaarne = ''Medicago minima''\n| binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väike lutsern (Medicago minima) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.","translated_text":"The small lucerne (Medicago minima) is a plant in the lucerne family of the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lutsern","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Medicago minima","wikicode":"#suuna[[Väike lutsern]]","hash":"058ffec7765dd59aab0c0e322377bfa41b24a6764c4bd9f5cfdc66960ebcdc04","last_revision":"2010-02-17T18:52:26Z","first_revision":"2010-02-17T18:52:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:51.962517","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVäike lutsern\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVäike","translated_text":"Direction Small","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"lutsern","translated_text":"Fresh or chilled","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hübriidlutsern","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Hübriidlutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Medicago x varia eF.jpg\n| pildi_seletus = Hübriidlutsern\n| pildi_laius = 250 px\n| pilt2 = Bombus pascuorum (male) - Medicago x varia - Keila.jpg\n| pildi2_laius = 250 px\n| pildi2_seletus = Põldkimalane hübriidlutsernil\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Hübriidlutsern'''\n| binaarne = ''Medicago x varia''\n| binaarse_autor = [[Thomas Martyn|Martyn]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Hübriidlutsern''' (''Medicago × varia'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[lutsern]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Medicago × varia}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Lutsern]]","hash":"b52cc6fdb0bbb2018a0419d8305b050bb6863a6404f07fa37f81a7992c3c85ce","last_revision":"2023-06-29T15:56:21Z","first_revision":"2010-02-17T18:58:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.016414","cross_lingual_links":{"de":"Bastard-Luzerne","fr":"Medicago varia","hsb":"Přeměnita šlinčina","nl":"Bonte luzerne","pl":"Lucerna pośrednia","vi":"Medicago varia","zh":"杂交苜蓿"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Hübriidlutsern (Medicago × varia) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Lutsern\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Hübriidlutsern\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Medicago x varia eF.jpg\n| pildi_seletus = Hübriidlutsern\n| pildi_laius = 250 px\n| pilt2 = Bombus pascuorum (male) - Medicago x varia - Keila.jpg\n| pildi2_laius = 250 px\n| pildi2_seletus = Põldkimalane hübriidlutsernil\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Lutsern]] ''Medicago''\n| liik = '''Hübriidlutsern'''\n| binaarne = ''Medicago x varia''\n| binaarse_autor = [[Thomas Martyn|Martyn]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hübriidlutsern (Medicago × varia) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Hybrid lucerne (Medicago × varia) is a plant in the lucerne family of the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Lutsern","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Veebimail","wikicode":"#suuna [[Veebimeil]]","hash":"dc6cca1b22da9622cee505a9abf27b4692548250adcd28ab3481125932121c5e","last_revision":"2010-02-17T18:58:26Z","first_revision":"2010-02-17T18:58:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.078090","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Veebimeil\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Veebimeil","translated_text":"In the direction of Webmeil","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Medicago x varia","wikicode":"#suuna[[Hübriidlutsern]]","hash":"a1273554dd1e6392e57a3cf0b5ac3ae58eced2fa00c8b9e7d7e53c271cad7edf","last_revision":"2010-02-17T18:58:47Z","first_revision":"2010-02-17T18:58:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.140876","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHübriidlutsern\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHübriidlutsern","translated_text":"In the direction of the Hybrid Lighter","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Roomassaare liitsihi alumine tulepaak","wikicode":"#suuna[[Roomassaare alumine tulepaak]]","hash":"9950cd06503bff5a03680b51592dcd4ba9b07568e01e7d14697317045a89137d","last_revision":"2010-02-17T19:06:14Z","first_revision":"2010-02-17T19:06:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.197997","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaRoomassaare alumine tulepaak\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaRoomassaare alumine tulepaak","translated_text":"In the direction of the lower flame of the Roman mass","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kjeld Abell","wikicode":"'''Kjeld Abell''' ([[25. august]] [[1901]] [[Ribe]] – [[5. märts]] [[1961]] [[Kopenhaagen]]) oli [[taanlased|taani]] kirjanik, lavastaja ja teatrikunstnik. Ta oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid taani [[näitekirjanik]]ke. \n\n== Filmistsenaariumid ==\n\n* \"[[Millionærdrengen]]\" (1936)\n* \"[[Tak fordi du kom, Nick]]\" (1941)\n* \"[[Regnen holdt op]]\" (1942)\n* \"[[Ta' briller på]]\" (1942)\n\n== Näidendeid==\n* \"[[Melodien der blev væk]]\" (\"Kadunud meloodia\"; 1935)\n* \"[[Anna Sophie Hedvig]]\" (1939)\n* \"[[Dage paa en sky]]\" (\"Päevad pilvel\", 1937)\n* \"[[Den blå pekingeser]]\" (\"Sinine pekinglane\", 1954)\n\n\n{{JÄRJESTA:Abell, Kjeld}}\n[[Kategooria:Taani kirjanikud]]\n[[Kategooria:Teatrilavastajad]]\n[[Kategooria:Teatrikunstnikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1901]]\n[[Kategooria:Surnud 1961]]","hash":"9910639a6ee11672020c07b941ccc3be957accd9aa4e8f031e3d91e9424cde5e","last_revision":"2020-10-06T11:07:32Z","first_revision":"2010-02-17T19:20:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.254763","cross_lingual_links":{"arz":"كچيلد ابيل","az":"Kyell Abell","azb":"کیلد آبل","be":"К’ель Абель","ca":"Kjeld Abell","cs":"Kjeld Abell","da":"Kjeld Abell","de":"Kjeld Abell","en":"Kjeld Abell","es":"Kjeld Abell","fa":"کیلد آبل","fi":"Kjeld Abell","fr":"Kjeld Abell","he":"קייל אבל","it":"Kjeld Abell","ja":"ケル・アベル","nl":"Kjeld Abell","nn":"Kjeld Abell","nb":"Kjeld Abell","pl":"Kjeld Abell","pt":"Kjeld Abell","ru":"Абелль, Кьелль","sk":"Kjeld Abell","sv":"Kjeld Abell","tr":"Kjeld Abell","tt":"Кьелл Абел","uk":"К'єлль Абелль"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Kjeld Abell (25. august 1901 Ribe – 5. märts 1961 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, lavastaja ja teatrikunstnik. Ta oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid taani näitekirjanikke.\n\n\"Millionærdrengen\" (1936) \"Tak fordi du kom, Nick\" (1941) \"Regnen holdt op\" (1942) \"Ta' briller på\" (1942)\n\n\"Melodien der blev væk\" (\"Kadunud meloodia\"; 1935) \"Anna Sophie Hedvig\" (1939) \"Dage paa en sky\" (\"Päevad pilvel\", 1937) \"Den blå pekingeser\" (\"Sinine pekinglane\", 1954)\n\nKategooria:Taani kirjanikud Kategooria:Teatrilavastajad Kategooria:Teatrikunstnikud Kategooria:Sündinud 1901 Kategooria:Surnud 1961\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kjeld Abell (25. august 1901 Ribe – 5. märts 1961 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, lavastaja ja teatrikunstnik.","translated_text":"Kjeld Abell (born 25 August 1901 in Ribe ⁇ 5 March 1961 in Copenhagen) was a Danish writer, director and theatre artist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid taani näitekirjanikke.","translated_text":"He was one of the most prominent Danish illustrators of the 20th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Filmistsenaariumid","translated_text":"Film scripts","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Millionærdrengen\" (1936) \"Tak fordi du kom, Nick\" (1941) \"Regnen holdt op\" (1942) \"Ta' briller på\" (1942)","translated_text":"\"Millionærdrengen\" (1936) \"Tak fordi du kom, Nick\" (1941) \"Regnen holdt op\" (1942) \"Ta' briller på\" (1942)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Näidendeid","translated_text":"Samples","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\"Melodien der blev væk\" (\"Kadunud meloodia\"; 1935) \"Anna Sophie Hedvig\" (1939) \"Dage paa en sky\" (\"Päevad pilvel\", 1937) \"Den blå pekingeser\" (\"Sinine pekinglane\", 1954)","translated_text":"\"Melodien der blev væk\" (\"Lost melody\"; 1935) \"Anna Sophie Hedvig\" (1939) \"Dage paa en sky\" (\"Days in the clouds\", 1937) \"Den blå pekingeser\" (\"The Blue Peking\", 1954)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Taani kirjanikud Kategooria:Teatrilavastajad Kategooria:Teatrikunstnikud Kategooria:Sündinud 1901 Kategooria:Surnud 1961","translated_text":"Category:Danish writers Category:Theatrical directors Category:Theatrical artists Category:Born in 1901 Category:died in 1961","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Rühm (haridus)","wikicode":"'''Rühmaks''' nimetatakse [[õppegrupp]]i [[haridusasutus]]es, millel on ühtne [[tegevuskava]] ning ühtsed [[õpieesmärk|õpieesmärgid]]. Rühmad võivad olla nii püsiva iseloomuga kui ka näiteks [[ainerühm]]ad, mis on selekteeritud õpilaste ainealaste oskuste taseme järgi.\n\n==Lasteaiarühmad==\n[[lasteaed|Lasteaias]] nimetatakse rühmaks õppegruppi, kus vastavalt rühma päevakavale ja laste eale on ühine [[päevarütm]], vahelduvad igapäevatoimingud, laste [[mäng]], [[vabategevus]]ed ja [[pedagoog]]i kavandatud õppe- ja [[kasvatustegevus]]ed. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, [[temaatika]], [[õppesisu]] ja -tegevused.\n\nKoolieelse lasteasutuse juhataja võib vastavalt vajadusele moodustada järgnevaid rühmi:\n#[[sõimerühm]] (kuni 3aastased), suurus kuni 14 last\n#[[noorem rühm]] - (3-5 aastased), suurus kuni 20 last\n#[[keskmine rühm]] - (5-6 aastased), suurus kuni 20 last\n#[[vanem rühm]] - (6-7 aastased), suurus kuni 20 last\n#[[liitrühm]] - (2-7 aastased), suurus kuni 18 last\n\n===Rühmad [[hariduslik erivajadus|HEV]] lastele===\n*[[erirühm (haridus)]]\n*[[sobitusrühm]]\n\n==Seotud mõisted==\n*[[huvialarühm]]\n*[[pikapäevarühm]]\n*[[tasemerühm]]\n*[[võõrkeelerühm]]\n\n==Välislingid==\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12970917 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava]\n*[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197929 KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS]\n\n[[Kategooria:Pedagoogika]]","hash":"1dc69432cfa16bbb4bf8ae2c1cc399439beae9e54d37105badb4887122143b5b","last_revision":"2015-01-03T21:12:14Z","first_revision":"2010-02-17T19:48:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.311780","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Rühmaks nimetatakse õppegruppi haridusasutuses, millel on ühtne tegevuskava ning ühtsed õpieesmärgid. Rühmad võivad olla nii püsiva iseloomuga kui ka näiteks ainerühmad, mis on selekteeritud õpilaste ainealaste oskuste taseme järgi.\n\nLasteaias nimetatakse rühmaks õppegruppi, kus vastavalt rühma päevakavale ja laste eale on ühine päevarütm, vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused.\n\nKoolieelse lasteasutuse juhataja võib vastavalt vajadusele moodustada järgnevaid rühmi: sõimerühm (kuni 3aastased), suurus kuni 14 last noorem rühm - (3-5 aastased), suurus kuni 20 last keskmine rühm - (5-6 aastased), suurus kuni 20 last vanem rühm - (6-7 aastased), suurus kuni 20 last liitrühm - (2-7 aastased), suurus kuni 18 last\n\nerirühm (haridus) sobitusrühm\n\nhuvialarühm pikapäevarühm tasemerühm võõrkeelerühm\n\nKoolieelse lasteasutuse riiklik õppekava KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS\n\nKategooria:Pedagoogika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rühmaks nimetatakse õppegruppi haridusasutuses, millel on ühtne tegevuskava ning ühtsed õpieesmärgid.","translated_text":"A group is called a study group in an educational institution with a common action plan and common learning objectives.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühmad võivad olla nii püsiva iseloomuga kui ka näiteks ainerühmad, mis on selekteeritud õpilaste ainealaste oskuste taseme järgi.","translated_text":"Groups may be either permanent or, for example, sub-groups selected according to the students' skill level in the subject matter.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Lasteaiarühmad","translated_text":"Children's groups","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lasteaias nimetatakse rühmaks õppegruppi, kus vastavalt rühma päevakavale ja laste eale on ühine päevarütm, vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.","translated_text":"In kindergarten, a group is called a study group, with a common daily rhythm, alternating daily activities, children's play, leisure activities and educational activities planned by the teacher, according to the group's schedule and children's age.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi (nädal, kuu vm) eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused.","translated_text":"When planning the group's learning and training activities, the objectives, themes, content and activities of the planned period (week, month, etc.) shall be presented.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koolieelse lasteasutuse juhataja võib vastavalt vajadusele moodustada järgnevaid rühmi: sõimerühm (kuni 3aastased), suurus kuni 14 last noorem rühm - (3-5 aastased), suurus kuni 20 last keskmine rühm - (5-6 aastased), suurus kuni 20 last vanem rühm - (6-7 aastased), suurus kuni 20 last liitrühm - (2-7 aastased), suurus kuni 18 last","translated_text":"The head of the pre-school childcare centre may, as appropriate, form the following groups: working group (up to 3 years of age), size up to 14 children younger group - (3-5 years of age), size up to 20 children middle group - (5-6 years of age), size up to 20 children older group - (6-7 years of age), size up to 20 children group - (2-7 years of age), size up to 18 children","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rühmad HEV lastele","translated_text":"Groups for children with HEV","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"erirühm (haridus) sobitusrühm","translated_text":"Special group (education) matching group","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Seotud mõisted","translated_text":"Related concepts","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"huvialarühm pikapäevarühm tasemerühm võõrkeelerühm","translated_text":"interest group long-term group level group foreign language group","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS","translated_text":"The national curriculum for pre-school children's institutions","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Pedagoogika","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Olaus Petri","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Olaus Petri''' (harvem '''Olavus Petri''', latiniseering [[rootsi keel|rootsikeelsest]] nimest '''Olof Persson''' või '''Pettersson'''; [[6. jaanuar]] [[1493]] [[Örebro]] – [[19. aprill]] [[1552]] [[Stockholm]]) oli rootsi usu-uuendaja, [[kirikuõpetaja]], [[õigusteadlane]], piiblitõlkija ja [[ajaloolane]].\n\nTema vennast [[Laurentius Petri]]st (Lars Persson) sai Rootsi esimene luteri peapiiskop, kelle [[Rootsi kuningas]] [[Gustav I Vasa]] määras [[Reformatsioon Rootsis|Rootsi reformeeritud kiriku]]s ilma [[Paavst|Rooma paavst]]i kinnituseta [[Uppsala peapiiskop]]iks.\n\n{{commons|Olaus Petri}}\n\n{{JÄRJESTA:Petri, Olaus}}\n[[Kategooria:Rootsi ajaloolased]]\n[[Kategooria:Rootsi luteriusu piiskopid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1493]]\n[[Kategooria:Surnud 1552]]","hash":"dd0af165d27fa6299cb5ec2f555f136ab7f267fecd15c9a46e19d64ea842a7c9","last_revision":"2024-04-25T19:06:27Z","first_revision":"2010-02-17T19:56:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.390190","cross_lingual_links":{"arz":"اولاوس پيترى","cs":"Olaus Petri","da":"Olaus Petri","de":"Olaus Petri","en":"Olaus Petri","eu":"Olaus Petri","fi":"Olaus Petri","fr":"Olaus Petri","hu":"Olaus Petri","io":"Olaus Petri","it":"Olaus Petri","ja":"オラフ・ペーテルソン","ko":"울라우스 페트리","lb":"Olaus Petri","nl":"Olaus Petri","nb":"Olaus Petri","pl":"Olaus Petri","pt":"Olaus Petri","ru":"Петри, Олаус","sk":"Olaus Petri","sv":"Olaus Petri","uk":"Олаус Петрі","zh":"奧勞斯·彼得里"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Olaus Petri (harvem Olavus Petri, latiniseering rootsikeelsest nimest Olof Persson või Pettersson; 6. jaanuar 1493 Örebro – 19. aprill 1552 Stockholm) oli rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane.\n\nTema vennast Laurentius Petrist (Lars Persson) sai Rootsi esimene luteri peapiiskop, kelle Rootsi kuningas Gustav I Vasa määras Rootsi reformeeritud kirikus ilma Rooma paavsti kinnituseta Uppsala peapiiskopiks.\n\nKategooria:Rootsi ajaloolased Kategooria:Rootsi luteriusu piiskopid Kategooria:Sündinud 1493 Kategooria:Surnud 1552\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Olaus Petri (harvem Olavus Petri, latiniseering rootsikeelsest nimest Olof Persson või Pettersson; 6. jaanuar 1493 Örebro – 19. aprill 1552 Stockholm) oli rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane.","translated_text":"Olaus Petri (rarely Olavus Petri, Latinised Olof Persson or Pettersson; 6 January 1493 Örebro ⁇ 19 April 1552 Stockholm) was a Swedish religious reformer, church teacher, jurist, Bible translator and historian.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema vennast Laurentius Petrist (Lars Persson) sai Rootsi esimene luteri peapiiskop, kelle Rootsi kuningas Gustav I Vasa määras Rootsi reformeeritud kirikus ilma Rooma paavsti kinnituseta Uppsala peapiiskopiks.","translated_text":"His brother Laurentius Peter (Lars Persson) became Sweden's first Lutheran archbishop, appointed Archbishop of Uppsala by King Gustav I Vasa in the Reformed Church of Sweden without the confirmation of the Pope of Rome.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi ajaloolased Kategooria:Rootsi luteriusu piiskopid Kategooria:Sündinud 1493 Kategooria:Surnud 1552","translated_text":":Swedish historians Category:Swedish Lutheran bishops Category:Born in 1493 Category:died in 1552","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Maya Ababadjani","wikicode":"'''Maya Ababadjani''' (tuntud ka kui '''Maya Sørensen'''; sündinud [[3. jaanuar]]il [[1984]] [[Liibanon]]is) on [[Taani]] filminäitleja. Ta sündis Liibanoni kristlaste peres, kuid adopteeriti [[Taani]] varases lapseeas.\n\nTa tegi filmidebüüdi pornofilmides \"Maya\" ja \"Maya's dating\". Hiljem on ta mänginud filmides \"[[Pusher II]]\" (2004) ja \"[[Betonhjerter]]\" (2005).\n\nTa on korduvalt saanud Taani muslimitest araablastelt tapmisähvardusi.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.imdb.com/name/nm1715096/ IMDb]\n*[http://search.intelius.com/Maya-Ababadjani/pictures Foto]\n\n{{JÄRJESTA:Ababadjani, Maya}}\n[[Kategooria:Taani pornonäitlejad]]\n[[Kategooria:Albaania pornonäitlejad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1984]]","hash":"212532f757d10e1bddd5ce9599da8d7b632b2a161213ff78dbd1bcffc7354048","last_revision":"2017-11-21T22:38:13Z","first_revision":"2010-02-17T20:04:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.452075","cross_lingual_links":{"da":"Maya Ababadjani","ko":"마야 아바바자니"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Maya Ababadjani (tuntud ka kui Maya Sørensen; sündinud 3. jaanuaril 1984 Liibanonis) on Taani filminäitleja. Ta sündis Liibanoni kristlaste peres, kuid adopteeriti Taani varases lapseeas.\n\nTa tegi filmidebüüdi pornofilmides \"Maya\" ja \"Maya's dating\". Hiljem on ta mänginud filmides \"Pusher II\" (2004) ja \"Betonhjerter\" (2005).\n\nTa on korduvalt saanud Taani muslimitest araablastelt tapmisähvardusi.\n\nIMDb Foto\n\nKategooria:Taani pornonäitlejad Kategooria:Albaania pornonäitlejad Kategooria:Sündinud 1984\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maya Ababadjani (tuntud ka kui Maya Sørensen; sündinud 3. jaanuaril 1984 Liibanonis) on Taani filminäitleja.","translated_text":"Maya Ababadjani (born 3 January 1984 in Lebanon) is a Danish film actress.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sündis Liibanoni kristlaste peres, kuid adopteeriti Taani varases lapseeas.","translated_text":"He was born into a Christian family in Lebanon but was adopted as an early child in Denmark.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta tegi filmidebüüdi pornofilmides \"Maya\" ja \"Maya's dating\".","translated_text":"She made her film debut in the pornographic films Maya and Maya's Dating.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem on ta mänginud filmides \"Pusher II\" (2004) ja \"Betonhjerter\" (2005).","translated_text":"He later starred in the films Pusher II (2004) and Betonhjerter (2005).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on korduvalt saanud Taani muslimitest araablastelt tapmisähvardusi.","translated_text":"He has repeatedly received death threats from Muslim Arabs in Denmark.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"IMDb Foto","translated_text":"IMDb Photo","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Taani pornonäitlejad Kategooria:Albaania pornonäitlejad Kategooria:Sündinud 1984","translated_text":"For the purposes of this section, please refer to:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Maya Sørensen","wikicode":"#suuna[[maya Ababadjani]]","hash":"e6fa104b482f3cf420a52f657bb3cc51cc200d6af2a55d06ca7f34a0521ac74c","last_revision":"2010-02-17T20:48:59Z","first_revision":"2010-02-17T20:48:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.522844","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunamaya Ababadjani\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunamaya Ababadjani","translated_text":"Directional aid","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"PEST-analüüs","wikicode":"{{vikinda}} {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2021}} {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}\n'''PEST-analüüs''' (inglise keeles PEST – ''political, economical, social and technological analysis'' ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.\n\nPEST-analüüsi, mida on täiendatud õigusaktide analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina. Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. Tänapäeval on analüüsi veelgi täiendatud. STEEPLE ja STEEPLED analüüsides käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid ning haridus- ja rahvastikunäitajad.\n\nAnalüüs on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.\n\nKeskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa „rohelise majanduse“ sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku. STEER analüüs võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (õigusaktid, standardid, tavad).\n\n== Osaanalüüsid ==\n\n'''Poliitiline analüüs''' kirjeldab, kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse. Poliitiline analüüs kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööõigust, keskkonnaõigust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust. Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab. Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule.\n\n'''Majanduslik analüüs''' kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda.\n\n'''Sotsiaalne analüüs''' kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid).\n\n'''Tehnoloogiline analüüs''' kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, automatiseerimine, tehnoloogiatoetused ja tehnoloogiliste muutuste kiirus. Nad kirjeldavad sisenemisbarjääride suurust ja väiksemat efektiivse tootmise taset ning mõjutavad allhanke ostmise otsuseid. Tehnoloogianihked võivad mõjutada kulusid, kvaliteeti ja tuua kaasa innovatsiooni.\n\n'''Keskkonnaanalüüs''' käsitleb ilma, kliimat ja kliimamuutusi, mille suhtes on eriti tundlikud sellised majandusharud nagu turism, põllumajandus ja kindlustus. Keskkonnateadlikkus mõjutab ettevõtete käitumist ja tootevalikut – mõlemad loovad uusi turge ja toovad kaasa olemasolevate turgude hääbumise või kadumise.\n\n'''Õigusaktide analüüs''' kirjeldab õigusakte, mis käsitlevad diskrimineerimist, tarbijaõigusi, truste, tööõigust, töötervishoidu ja tööohutust. Õigusaktid mõjutavad ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele.\n\n==Rakendamine==\n\nKonkreetsete osaanalüüside tähtsus ettevõtte jaoks sõltub tema tegevusvaldkonnast ja pakutavatest toodetest/teenustest. Näiteks tarbijatele ja teistele ettevõtetele teenuseid pakkuvad ettevõtted on enim mõjutatud sotsiaalsetest teguritest, samas kui globaalne relvatööstuse ettevõte on sõltuv poliitilistest teguritest. Samuti on vajalik läbi viia analüüsid valdkondades mis enim mõjutavad ettevõtte tulevikku lähtuvalt ettevõtte situatsioonist või toodetest. Näiteks peab suurt laenukoormat kandev ettevõte jälgima hoolega majandust iseloomustavaid tegureid – antud juhul intressimäärade muutumist.\nSuured ettevõtted, mis toodavad erinevaid tooteid (Sony, Disney või BP) võivad pidada vajalikuks analüüsida ettevõtte tegevust osakondade lõikes, analüüsides ennekõike neid valdkondi, mis on konkreetse osakonna tooteid arvestades vajalik.\n\nEttevõtted võivad analüüside läbiviimisel lähtuda geograafilistest erisustest, nagu kohalik, rahvuslik ja globaalne (tuntud kui LoNGPESTEL). \n\n==PEST ja muud analüüsimeetodid==\n\nPEST-analüüsi tulemused koos ettevõtte väliskeskkonna tegurite mikroanalüüsiga võib rühmitada [[SWOT-analüüs]]i võimaluste ja ohtudena.\n\n== Vaata ka ==\n*[[SWOT-analüüs]]\n\n[[Kategooria:Majandusteadus]]","hash":"05f935a09d272ea19789ef96dff1a60385c3fb20216d76e52292d532297c3816","last_revision":"2021-12-24T13:40:12Z","first_revision":"2010-02-17T21:00:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.574539","cross_lingual_links":{"ar":"تحليل البيئة الخارجية والمحيطة","az":"PEST analizi","bg":"ПЕСТ анализ","bs":"PEST analiza","ca":"Anàlisi PESTEL","cs":"PEST analýza","cy":"Dadansoddiad PESTEL","da":"PEST-analyse","de":"STEP-Analyse","el":"Ανάλυση PEST","en":"PEST analysis","eo":"Analizo PEST","es":"Análisis PEST","fa":"آنالیز پیئیاستی","fr":"Analyse PESTEL","he":"ניתוח PEST","hi":"पेस्ट विश्लेषण","hy":"PEST անալիզ","id":"Analisis PEST","it":"Analisi PEST","ja":"PEST分析","ka":"PEST-ანალიზი","kn":"ಪಿಇಎಸ್ಟಿ ವಿಶ್ಲೇಷಣೆ","ko":"PEST 분석","mn":"PEST-анализ","nl":"STEP-analyse","pl":"PEST","pt":"Análise PEST","ru":"PEST-анализ","si":"PEST විශ්ලේෂණය","sl":"PEST analiza","sr":"PEST analiza","sv":"PEST-analys","uk":"PEST-аналіз","vi":"Phân tích PEST","zh":"PEST分析"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"PEST-analüüs (inglise keeles PEST – political, economical, social and technological analysis ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.\n\nPEST-analüüsi, mida on täiendatud õigusaktide analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina. Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. Tänapäeval on analüüsi veelgi täiendatud. STEEPLE ja STEEPLED analüüsides käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid ning haridus- ja rahvastikunäitajad.\n\nAnalüüs on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.\n\nKeskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa \"rohelise majanduse\" sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku. STEER analüüs võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (õigusaktid, standardid, tavad).\n\nPoliitiline analüüs kirjeldab, kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse. Poliitiline analüüs kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööõigust, keskkonnaõigust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust. Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab. Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule.\n\nMajanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda.\n\nSotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid).\n\nTehnoloogiline analüüs kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, automatiseerimine, tehnoloogiatoetused ja tehnoloogiliste muutuste kiirus. Nad kirjeldavad sisenemisbarjääride suurust ja väiksemat efektiivse tootmise taset ning mõjutavad allhanke ostmise otsuseid. Tehnoloogianihked võivad mõjutada kulusid, kvaliteeti ja tuua kaasa innovatsiooni.\n\nKeskkonnaanalüüs käsitleb ilma, kliimat ja kliimamuutusi, mille suhtes on eriti tundlikud sellised majandusharud nagu turism, põllumajandus ja kindlustus. Keskkonnateadlikkus mõjutab ettevõtete käitumist ja tootevalikut – mõlemad loovad uusi turge ja toovad kaasa olemasolevate turgude hääbumise või kadumise.\n\nÕigusaktide analüüs kirjeldab õigusakte, mis käsitlevad diskrimineerimist, tarbijaõigusi, truste, tööõigust, töötervishoidu ja tööohutust. Õigusaktid mõjutavad ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele.\n\nKonkreetsete osaanalüüside tähtsus ettevõtte jaoks sõltub tema tegevusvaldkonnast ja pakutavatest toodetest/teenustest. Näiteks tarbijatele ja teistele ettevõtetele teenuseid pakkuvad ettevõtted on enim mõjutatud sotsiaalsetest teguritest, samas kui globaalne relvatööstuse ettevõte on sõltuv poliitilistest teguritest. Samuti on vajalik läbi viia analüüsid valdkondades mis enim mõjutavad ettevõtte tulevikku lähtuvalt ettevõtte situatsioonist või toodetest. Näiteks peab suurt laenukoormat kandev ettevõte jälgima hoolega majandust iseloomustavaid tegureid – antud juhul intressimäärade muutumist. Suured ettevõtted, mis toodavad erinevaid tooteid (Sony, Disney või BP) võivad pidada vajalikuks analüüsida ettevõtte tegevust osakondade lõikes, analüüsides ennekõike neid valdkondi, mis on konkreetse osakonna tooteid arvestades vajalik.\n\nEttevõtted võivad analüüside läbiviimisel lähtuda geograafilistest erisustest, nagu kohalik, rahvuslik ja globaalne (tuntud kui LoNGPESTEL).\n\nPEST-analüüsi tulemused koos ettevõtte väliskeskkonna tegurite mikroanalüüsiga võib rühmitada SWOT-analüüsi võimaluste ja ohtudena.\n\nSWOT-analüüs\n\nKategooria:Majandusteadus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"PEST-analüüs (inglise keeles PEST – political, economical, social and technological analysis ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.","translated_text":"The PEST analysis (political, economic, social and technological analysis) describes aspects of the economic environment and is used to analyse the business environment.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"PEST-analüüsi, mida on täiendatud õigusaktide analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina.","translated_text":"The PEST analysis, supplemented by the analysis of legislation, is known as the SLEPT analysis.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina.","translated_text":"As a result of the addition of the environmental analysis, the extended analysis is known as the PESTEL or PESTLE analysis.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeval on analüüsi veelgi täiendatud.","translated_text":"Today, the analysis has been further refined.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"STEEPLE ja STEEPLED analüüsides käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid ning haridus- ja rahvastikunäitajad.","translated_text":"The STEEPLE and STEEPLED analyses shall consider educational indicators and educational and demographic indicators, respectively.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Analüüs on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus.","translated_text":"The analysis is part of the analysis of an enterprise's external environment, which is carried out in the course of preparing an enterprise's strategic analysis or market research.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama.","translated_text":"The analysis provides an overview of the various environmental factors that an enterprise needs to take into account.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.","translated_text":"Analysis is a tool for understanding changes in the market, assessing a firm's position and opportunities, and planning a firm's activities.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa \"rohelise majanduse\" sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku.","translated_text":"The increasing importance of environmental protection in the first decade of the 21st century has led to the birth of the 'green economy' and the spread of the extended version of the PEST analysis, STEER.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"STEER analüüs võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (õigusaktid, standardid, tavad).","translated_text":"The STEER analysis takes into account socio-cultural, technological, economic and environmental factors and different regulatory mechanisms (legal acts, standards, practices).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Osaanalüüsid","translated_text":"Share analyses","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poliitiline analüüs kirjeldab, kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse.","translated_text":"Political analysis describes how and to what extent the central government intervenes in the economy.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poliitiline analüüs kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööõigust, keskkonnaõigust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust.","translated_text":"Political analysis certainly describes tax policy, labour law, environmental law, trade restrictions, tariffs and political stability.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab.","translated_text":"Political analysis may describe goods and services that are promoted or restricted by the government.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule.","translated_text":"In addition, central governments have a significant impact on the development of healthcare, education and infrastructure.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära.","translated_text":"Economic analysis describes the development of the economy, interest rates, exchange rate and inflation rate.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist.","translated_text":"The above factors have a significant impact on the decisions and behaviour of undertakings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb.","translated_text":"For example, interest rates affect the price of capital and thus the rate at which the company grows and expands.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda.","translated_text":"Exchange rates affect the cost of the goods exported and the quantity and price of the goods imported into the country.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus.","translated_text":"Social analysis includes cultural aspects such as health awareness, population growth, age distribution, career aspirations and risk-taking.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb.","translated_text":"Changes in social preferences affect the demand for the company's products and the way the company operates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu).","translated_text":"For example, an ageing population results in a smaller and lower labour market (which increases labour costs).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid).","translated_text":"On this basis, the company can adapt its management strategies (e.g. hiring older workers).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tehnoloogiline analüüs kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, automatiseerimine, tehnoloogiatoetused ja tehnoloogiliste muutuste kiirus.","translated_text":"Technological analysis describes indicators such as R&D activity, automation, technology support and the rate of technological change.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad kirjeldavad sisenemisbarjääride suurust ja väiksemat efektiivse tootmise taset ning mõjutavad allhanke ostmise otsuseid.","translated_text":"They describe the size of barriers to entry and the lower level of efficient production and influence purchasing decisions for subcontractors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tehnoloogianihked võivad mõjutada kulusid, kvaliteeti ja tuua kaasa innovatsiooni.","translated_text":"Technological breakthroughs can affect costs, quality and lead to innovation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaanalüüs käsitleb ilma, kliimat ja kliimamuutusi, mille suhtes on eriti tundlikud sellised majandusharud nagu turism, põllumajandus ja kindlustus.","translated_text":"Environmental analysis deals with weather, climate and climate change, which are particularly vulnerable to economic sectors such as tourism, agriculture and insurance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkonnateadlikkus mõjutab ettevõtete käitumist ja tootevalikut – mõlemad loovad uusi turge ja toovad kaasa olemasolevate turgude hääbumise või kadumise.","translated_text":"Environmental sensitivity affects business behaviour and product choice ⁇ both create new markets and lead to the disappearance or disappearance of existing markets.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Õigusaktide analüüs kirjeldab õigusakte, mis käsitlevad diskrimineerimist, tarbijaõigusi, truste, tööõigust, töötervishoidu ja tööohutust.","translated_text":"The analysis of legislation describes legislation on discrimination, consumer rights, trusts, labour law, occupational health and safety.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õigusaktid mõjutavad ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele.","translated_text":"Legislation affects business behaviour, costs and demand for products.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rakendamine","translated_text":"Implementation of this Regulation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Konkreetsete osaanalüüside tähtsus ettevõtte jaoks sõltub tema tegevusvaldkonnast ja pakutavatest toodetest/teenustest.","translated_text":"The importance of specific cross-sectional analyses for an enterprise depends on its field of activity and the products/services it offers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks tarbijatele ja teistele ettevõtetele teenuseid pakkuvad ettevõtted on enim mõjutatud sotsiaalsetest teguritest, samas kui globaalne relvatööstuse ettevõte on sõltuv poliitilistest teguritest.","translated_text":"For example, companies that provide services to consumers and other businesses are most affected by social factors, while the global arms industry depends on political factors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti on vajalik läbi viia analüüsid valdkondades mis enim mõjutavad ettevõtte tulevikku lähtuvalt ettevõtte situatsioonist või toodetest.","translated_text":"It is also necessary to carry out analyses in the areas most affected by the company's future, based on the company's situation or products.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks peab suurt laenukoormat kandev ettevõte jälgima hoolega majandust iseloomustavaid tegureid – antud juhul intressimäärade muutumist.","translated_text":"For example, a firm with a large borrowing burden must closely monitor the economic factors ⁇ in this case the change in interest rates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suured ettevõtted, mis toodavad erinevaid tooteid (Sony, Disney või BP) võivad pidada vajalikuks analüüsida ettevõtte tegevust osakondade lõikes, analüüsides ennekõike neid valdkondi, mis on konkreetse osakonna tooteid arvestades vajalik.","translated_text":"Large companies producing a variety of products (Sony, Disney or BP) may find it necessary to analyse the company's activities by department, analysing in particular those areas that are necessary in the light of the products of a particular department.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ettevõtted võivad analüüside läbiviimisel lähtuda geograafilistest erisustest, nagu kohalik, rahvuslik ja globaalne (tuntud kui LoNGPESTEL).","translated_text":"Companies may base their analyses on geographical differences such as local, national and global (known as LONGPESTEL).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"PEST ja muud analüüsimeetodid","translated_text":"PEST and other methods of analysis","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"PEST-analüüsi tulemused koos ettevõtte väliskeskkonna tegurite mikroanalüüsiga võib rühmitada SWOT-analüüsi võimaluste ja ohtudena.","translated_text":"The results of the PEST analysis, together with a micro-analysis of external factors in the business environment, can be grouped as the possibilities and risks of the SWOT analysis.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SWOT-analüüs","translated_text":"SWOT analysis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Majandusteadus","translated_text":"Category:Science of the environment","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eduardo Abela","wikicode":"'''Eduardo Félix Abela Villarreal''' ([[1889]][[http://www.gallerymiami.com/abela00.html gallerymiami.com]][[http://alocubano.com/eduardo_abela.htm alocubano.com]] [[San Antonio de los Baños]] – [[1965]][[http://www.gallerymiami.com/abela00.html gallerymiami.com]] [[Havanna]]; teistel andmetel 1892[ENE 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 263]–1966[[http://www.artnet.com/artist/608094/eduardo-abela.html artnet.com]]) oli Kuuba maalikunstnik ja karikaturist.\n\n1920. aastatel viibis ta [[Pariis]]is, kus [[Alejo Carpentier]] julgustas teda kujutama Kuuba motiive. Teda mõjutas [[Jules Pascin]]i ja [[Marc Chagall]]i looming. \n\nKuuba ajalehes [[El Diario de la Marina]] ilmus aastatel 1930–1934 tema loodud karikatuurisari, mis oli [[Gerardo Machado]] valitsuse vastane ja mille tegelane oli El bobo. \n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[http://www.gallerymiami.com/abela00.html Sissekanne veebisaidil gallerymiami.com]\n*[http://alocubano.com/eduardo_abela.htm Sissekanne veebisaidil alocubano.com]\n*[http://www.cubanet.org/lee/abela.html Sissekanne veebisaidil cubanet.org]\n*[http://www.artnet.com/artist/608094/eduardo-abela.html Sissekanne veebisaidil artnet.com]\n\n{{JÄRJESTA:Abela, Eduardo}}\n[[Kategooria:Kuuba inimesed]]\n[[Kategooria:Karikaturistid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1889]]\n[[Kategooria:Surnud 1965]]","hash":"7179e3327c2bf7d320011dc2ce64222ed3994b4def2352ed158030554eb2cab4","last_revision":"2024-04-20T10:58:34Z","first_revision":"2010-02-17T21:27:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.636024","cross_lingual_links":{"en":"Eduardo Abela","es":"Eduardo Abela"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Eduardo Félix Abela Villarreal (1889 San Antonio de los Baños – 1965 Havanna; teistel andmetel 1892–1966) oli Kuuba maalikunstnik ja karikaturist.\n\n1920. aastatel viibis ta Pariisis, kus Alejo Carpentier julgustas teda kujutama Kuuba motiive. Teda mõjutas Jules Pascini ja Marc Chagalli looming.\n\nKuuba ajalehes El Diario de la Marina ilmus aastatel 1930–1934 tema loodud karikatuurisari, mis oli Gerardo Machado valitsuse vastane ja mille tegelane oli El bobo.\n\nSissekanne veebisaidil gallerymiami.com Sissekanne veebisaidil alocubano.com Sissekanne veebisaidil cubanet.org Sissekanne veebisaidil artnet.com\n\nKategooria:Kuuba inimesed Kategooria:Karikaturistid Kategooria:Sündinud 1889 Kategooria:Surnud 1965\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eduardo Félix Abela Villarreal (1889 San Antonio de los Baños – 1965 Havanna; teistel andmetel 1892–1966) oli Kuuba maalikunstnik ja karikaturist.","translated_text":"Eduardo Félix Abela Villarreal (1889 San Antonio de los Baños ⁇ 1965 Havana; other sources 1892 ⁇ 1966) was a Cuban painter and cartoonist.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.gallerymiami.com/abela00.html gallerymiami.com]]","char_index":36,"name":null,"url":"http://www.gallerymiami.com/abela00.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":93,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:49.657566-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (7 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://alocubano.com/eduardo_abela.htm alocubano.com]]","char_index":36,"name":null,"url":"http://alocubano.com/eduardo_abela.htm","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":1066,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:50.418943-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.gallerymiami.com/abela00.html gallerymiami.com]]","char_index":68,"name":null,"url":"http://www.gallerymiami.com/abela00.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":93,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:49.657566-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (7 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[ENE 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 263]","char_index":99,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.artnet.com/artist/608094/eduardo-abela.html artnet.com]]","char_index":104,"name":null,"url":"http://www.artnet.com/artist/608094/eduardo-abela.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":1032,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:50.464497-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (6 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1920. aastatel viibis ta Pariisis, kus Alejo Carpentier julgustas teda kujutama Kuuba motiive.","translated_text":"In the 1920s, he was in Paris, where Alejo Carpentier encouraged him to depict Cuban motifs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda mõjutas Jules Pascini ja Marc Chagalli looming.","translated_text":"He was influenced by the work of Jules Pascini and Marc Chagall.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuuba ajalehes El Diario de la Marina ilmus aastatel 1930–1934 tema loodud karikatuurisari, mis oli Gerardo Machado valitsuse vastane ja mille tegelane oli El bobo.","translated_text":"In the Cuban newspaper El Diario de la Marina, a cartoonist he created between 1930 and 1934, opposed to the government of Gerardo Machado, was featured in El bobo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sissekanne veebisaidil gallerymiami.com","translated_text":"It is available at gallerymiami.com.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sissekanne veebisaidil alocubano.com","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Plants, Animals and Food.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sissekanne veebisaidil cubanet.org Sissekanne veebisaidil artnet.com","translated_text":"The Commission shall adopt delegated acts in accordance with the opinion of the Standing Committee on Plants, Animals, Food and Rural Affairs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kuuba inimesed Kategooria:Karikaturistid Kategooria:Sündinud 1889 Kategooria:Surnud 1965","translated_text":"People from Cuba Category:Cartoonists Category:Born in 1889 Category:Dead in 1965","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Eduardo Félix Abela Villarreal (1889 San Antonio de los Baños – 1965 Havanna; teistel andmetel 1892–1966) oli Kuuba maalikunstnik ja karikaturist.","translated_text":"Eduardo Félix Abela Villarreal (1889 San Antonio de los Baños ⁇ 1965 Havana; other sources 1892 ⁇ 1966) was a Cuban painter and cartoonist.","citations":[{"content":"[[http://www.gallerymiami.com/abela00.html gallerymiami.com]]","char_index":36,"name":null,"url":"http://www.gallerymiami.com/abela00.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":93,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:49.657566-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (7 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://alocubano.com/eduardo_abela.htm alocubano.com]]","char_index":36,"name":null,"url":"http://alocubano.com/eduardo_abela.htm","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":1066,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:50.418943-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.gallerymiami.com/abela00.html gallerymiami.com]]","char_index":68,"name":null,"url":"http://www.gallerymiami.com/abela00.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":93,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:49.657566-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (7 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[ENE 1. väljaanne, kd 4, 1972, lk 263]","char_index":99,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.artnet.com/artist/608094/eduardo-abela.html artnet.com]]","char_index":104,"name":null,"url":"http://www.artnet.com/artist/608094/eduardo-abela.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":1032,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:50.464497-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (6 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Paavo Väyrynen","wikicode":"{{Infokast ametiisik\n| nimi = Paavo Väyrynen\n| pilt = Paavo Väyrynen 2017 03.jpg\n| pildiallkiri =\n| amet = Soome väliskaubandus- ja arenguminister\n| ametiajaalgus = [[19. aprill]] [[2007]]\n| ametiajalõpp = [[22. juuni]] [[2011]]\n| eelmine = [[Paula Lehtomäki]]\n| järgmine = [[Alexander Stubb]] (väliskaubandusminister)
[[Heidi Hautala]] (arenguminister)\n| amet2 = Soome välisminister\n| ametiajaalgus2 = [[26. aprill]] [[1991]]\n| ametiajalõpp2 = [[5. mai]] [[1993]]\n| eelmine2 = [[Pertti Paasio]]\n| järgmine2 = [[Heikki Haavisto]]\n| amet3 = Soome tööminister\n| ametiajaalgus3 = [[26. september]] [[1976]]\n| ametiajalõpp3 = [[15. mai]] [[1977]]\n| eelmine3 = [[Paavo Aitio]]\n| järgmine3 = [[Arvo Aalto]]\n| amet4 = \n| ametiajaalgus4 = \n| ametiajalõpp4 = \n| eelmine4 = \n| järgmine4 = \n| amet5 = \n| ametiajaalgus5 = \n| ametiajalõpp5 = \n| eelmine5 = \n| järgmine5 = \n| amet6 = \n| ametiajaalgus6 = \n| ametiajalõpp6 = \n| eelmine6 = \n| järgmine6 = \n| amet7 = \n| ametiajaalgus7 = \n| ametiajalõpp7 = \n| eelmine7 = \n| järgmine7 = \n| amet8 = \n| ametiajaalgus8 = \n| ametiajalõpp8 = \n| eelmine8 = \n| järgmine8 = \n| sünninimi = Paavo Matti Väyrynen\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1946|9|2}}\n| sünnikoht = [[Keminmaa vald]], [[Soome]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| rahvus = \n| partei = [[Soome Keskerakond]]
[[Seitsme Tähe Liikumine]]\n| abikaasa = \n| vanemad =\n| lapsed =\n| sugulased = \n| elukoht =\n| alma_mater = [[Helsingi Ülikool]]
[[Åbo Akademi]]\n| elukutse = \n| tegevusala = \n| autasud = \n| allkiri = \n| moodul = \n}}\n'''Paavo Matti Väyrynen''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1946]] [[Keminmaa vald|Keminmaa vallas]]) on [[Soome]] [[poliitik]], [[Matti Vanhase teine valitsus|Matti Vanhase teise valitsuse]] ja [[Mari Kiviniemi valitsus]]e väliskaubandusminister.\n\nPaavo Väyrynen on ühiskonnateaduste doktor. Ta kuulus 2018. aastani [[Soome Keskerakond]]a ning tuli poliitikasse [[Urho Kekkonen|Urho Kekkose]] soosikuna. Aastatel [[1972]]–1980 oli ta erakonna aseesimees ja [[1980]]–[[1990]] oli ta erakonna esimees.\n\nAastal [[1982]] põhjustas skandaali asjaolu, et Väyrynen oli kasutanud väljaspool [[Helsingi]]t elavatele parlamendiliikmetele makstavat toetust, mis pärast [[maksud]]e mahaarvamist oli 4100 [[Soome mark]]a kuus. Kuid tema koduks nimetataval aadressil [[Keminmaa vald|Keminmaa vallas]] [[Lapimaa]]l oli üksnes mõne ruutmeetri suurune teisaldatav aiamaja, kus Väyrynen oma perega tegelikult ei elanud.[[http://suomenkuvalehti.fi/jutut/politiikka/paavo-vayrysen-oudot-paivarahat Paavo Väyrysen oudot päivärahat] Suomen Kuvalehti 1982 (soome keeles)]\n\nAastal [[1988]] kirjutas ta [[doktoritöö]], milles püüdis näidata, et [[NSV Liit]] on igavene ja [[Lääne-Euroopa]] integratsioon jääb tulevikus seisma. [[Edgar Savisaar]]e hinnangul ei pooldanud Väyrynen välisministrina [[Eesti]] iseseisvust[[https://web.archive.org/web/20120609203747/http://www.hs.fi/english/article/Former+Estonian+PM+criticises+Finnish+leaders+actions+during+independence+process/1101978294179 Former Estonian PM criticises Finnish leaders' actions during independence process]. Helsingin Sanomat (inglise keeles)].\n\nTa on olnud [[Eduskunta|eduskunna]] liige alates [[1970]]. aastast. Aastatel [[1995]]–[[2007]] kuulus ta [[Euroopa Parlament]]i, kuigi osutus valituks ka eduskunda nii 1995. kui ka 1999. aasta valimistel. Alates [[2007]]. aastast on ta uuesti eduskunna liige.\n\nTa on olnud [[Soome haridusminister]] ([[1975]]–[[1976]]), [[Soome tööminister|tööminister]] (1976–[[1977]]) ja [[Soome välisminister|välisminister]] (1977–[[1982]], [[1983]]–[[1987]] ja [[1991]]–[[1993]]). \n\nPaavo Väyrynen oli Keskerakonna presidendikandidaat [[1988. aasta Soome presidendivalimised|1988. aastal]], mil kaotas [[Mauno Koivisto]]le, ja [[1994. aasta Soome presidendivalimised|1994. aastal]], mil jäi esimeses voorus [[Martti Ahtisaari]] ja [[Elisabeth Rehn]]i järel kolmandaks.\n\nAastal [[1982]] toetas Väyrynen Keskerakonna presidendikandidaadi valimisel [[Ahti Karjalainen|Ahti Karjalaist]], kes kaotas hiljem [[Johannes Virolainen|Johannes Virolaisele]]. Hiljem on ilmnenud, et Väyrynen oli otsinud Karjalaisele salaja toetust [[Venemaa]] suursaatkonnast.\n\nEnne Soome liitumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] oli ta üks häälekamaid liitumise vastaseid.\n\n9. septembril [[2011]] valis Keskerakond Paavo Väyryse oma kandidaadiks [[2012]]. aasta jaanuaris peetavatel [[2012. aasta Soome presidendivalimised|presidendivalimistel]]. Ta tuli valimiste 1. voorus 3. kohale kogudes 17,6% häältest.\n\n2018. aastal asutas ta uue erakonna, [[Seitsme Tähe Liikumine|Seitsme Tähe Liikumise]].[{{Netiviide |url=http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-03 |arhiivimisaeg=2020-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |url-olek=ei tööta }}] Ta sai [[2019. aasta Soome parlamendivalimised|2019. aasta Soome parlamendivalimistel]] [[Uusimaa valimisringkond|Uusimaa valimisringkonnas]] 1235 häält ja ei osutunud valituks.[https://yle.fi/uutiset/3-10738853]\n\n== Viited ==\n\n\n==Välislingid==\n* [https://www.paavovayrynen.fi/ Koduleht]\n* [http://seitsemäntähdenliike.fi/ Seitsme Tähe Liikumine]\n\n{{JÄRJESTA:Väyrynen, Paavo}}\n[[Kategooria:Soome välisministrid]]\n[[Kategooria:Soomest valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]\n[[Kategooria:Sündinud 1946]]","hash":"874001519243976805a8c786436055d0f55d7b83f2d80db3db5e50477ad227c9","last_revision":"2024-04-25T14:24:44Z","first_revision":"2010-02-17T21:32:25Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.684849","cross_lingual_links":{"arz":"پاڤو ڤايرينين","cs":"Paavo Väyrynen","de":"Paavo Väyrynen","en":"Paavo Väyrynen","eo":"Paavo Väyrynen","es":"Paavo Väyrynen","fi":"Paavo Väyrynen","fr":"Paavo Väyrynen","id":"Paavo Väyrynen","io":"Paavo Väyrynen","ka":"პაავო ვიაიურიუნენი","pl":"Paavo Väyrynen","ro":"Paavo Väyrynen","ru":"Вяюрюнен, Пааво","sv":"Paavo Väyrynen","tr":"Paavo Väyrynen","uk":"Пааво Вяюрюнен"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Paavo Matti Väyrynen (sündinud 2. septembril 1946 Keminmaa vallas) on Soome poliitik, Matti Vanhase teise valitsuse ja Mari Kiviniemi valitsuse väliskaubandusminister.\n\nPaavo Väyrynen on ühiskonnateaduste doktor. Ta kuulus 2018. aastani Soome Keskerakonda ning tuli poliitikasse Urho Kekkose soosikuna. Aastatel 1972–1980 oli ta erakonna aseesimees ja 1980–1990 oli ta erakonna esimees.\n\nAastal 1982 põhjustas skandaali asjaolu, et Väyrynen oli kasutanud väljaspool Helsingit elavatele parlamendiliikmetele makstavat toetust, mis pärast maksude mahaarvamist oli 4100 Soome marka kuus. Kuid tema koduks nimetataval aadressil Keminmaa vallas Lapimaal oli üksnes mõne ruutmeetri suurune teisaldatav aiamaja, kus Väyrynen oma perega tegelikult ei elanud.\n\nAastal 1988 kirjutas ta doktoritöö, milles püüdis näidata, et NSV Liit on igavene ja Lääne-Euroopa integratsioon jääb tulevikus seisma. Edgar Savisaare hinnangul ei pooldanud Väyrynen välisministrina Eesti iseseisvust.\n\nTa on olnud eduskunna liige alates 1970. aastast. Aastatel 1995–2007 kuulus ta Euroopa Parlamenti, kuigi osutus valituks ka eduskunda nii 1995. kui ka 1999. aasta valimistel. Alates 2007. aastast on ta uuesti eduskunna liige.\n\nTa on olnud Soome haridusminister (1975–1976), tööminister (1976–1977) ja välisminister (1977–1982, 1983–1987 ja 1991–1993).\n\nPaavo Väyrynen oli Keskerakonna presidendikandidaat 1988. aastal, mil kaotas Mauno Koivistole, ja 1994. aastal, mil jäi esimeses voorus Martti Ahtisaari ja Elisabeth Rehni järel kolmandaks.\n\nAastal 1982 toetas Väyrynen Keskerakonna presidendikandidaadi valimisel Ahti Karjalaist, kes kaotas hiljem Johannes Virolaisele. Hiljem on ilmnenud, et Väyrynen oli otsinud Karjalaisele salaja toetust Venemaa suursaatkonnast.\n\nEnne Soome liitumist Euroopa Liiduga oli ta üks häälekamaid liitumise vastaseid.\n\n9. septembril 2011 valis Keskerakond Paavo Väyryse oma kandidaadiks 2012. aasta jaanuaris peetavatel presidendivalimistel. Ta tuli valimiste 1. voorus 3. kohale kogudes 17,6% h��ältest.\n\n2018. aastal asutas ta uue erakonna, Seitsme Tähe Liikumise. Ta sai 2019. aasta Soome parlamendivalimistel Uusimaa valimisringkonnas 1235 häält ja ei osutunud valituks.\n\nKoduleht Seitsme Tähe Liikumine\n\nKategooria:Soome välisministrid Kategooria:Soomest valitud Euroopa Parlamendi liikmed Kategooria:Sündinud 1946\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast ametiisik\n| nimi = Paavo Väyrynen\n| pilt = Paavo Väyrynen 2017 03.jpg\n| pildiallkiri =\n| amet = Soome väliskaubandus- ja arenguminister\n| ametiajaalgus = [[19. aprill]] [[2007]]\n| ametiajalõpp = [[22. juuni]] [[2011]]\n| eelmine = [[Paula Lehtomäki]]\n| järgmine = [[Alexander Stubb]] (väliskaubandusminister)
[[Heidi Hautala]] (arenguminister)\n| amet2 = Soome välisminister\n| ametiajaalgus2 = [[26. aprill]] [[1991]]\n| ametiajalõpp2 = [[5. mai]] [[1993]]\n| eelmine2 = [[Pertti Paasio]]\n| järgmine2 = [[Heikki Haavisto]]\n| amet3 = Soome tööminister\n| ametiajaalgus3 = [[26. september]] [[1976]]\n| ametiajalõpp3 = [[15. mai]] [[1977]]\n| eelmine3 = [[Paavo Aitio]]\n| järgmine3 = [[Arvo Aalto]]\n| amet4 = \n| ametiajaalgus4 = \n| ametiajalõpp4 = \n| eelmine4 = \n| järgmine4 = \n| amet5 = \n| ametiajaalgus5 = \n| ametiajalõpp5 = \n| eelmine5 = \n| järgmine5 = \n| amet6 = \n| ametiajaalgus6 = \n| ametiajalõpp6 = \n| eelmine6 = \n| järgmine6 = \n| amet7 = \n| ametiajaalgus7 = \n| ametiajalõpp7 = \n| eelmine7 = \n| järgmine7 = \n| amet8 = \n| ametiajaalgus8 = \n| ametiajalõpp8 = \n| eelmine8 = \n| järgmine8 = \n| sünninimi = Paavo Matti Väyrynen\n| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1946|9|2}}\n| sünnikoht = [[Keminmaa vald]], [[Soome]]\n| surmaaeg = \n| surmakoht = \n| rahvus = \n| partei = [[Soome Keskerakond]]
[[Seitsme Tähe Liikumine]]\n| abikaasa = \n| vanemad =\n| lapsed =\n| sugulased = \n| elukoht =\n| alma_mater = [[Helsingi Ülikool]]
[[Åbo Akademi]]\n| elukutse = \n| tegevusala = \n| autasud = \n| allkiri = \n| moodul = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavo Matti Väyrynen (sündinud 2. septembril 1946 Keminmaa vallas) on Soome poliitik, Matti Vanhase teise valitsuse ja Mari Kiviniemi valitsuse väliskaubandusminister.","translated_text":"Paavo Matti Väyrynen (born 2 September 1946 in Keminmaa) is a Finnish politician, Minister of Foreign Trade in the second government of Matti Vanha and the government of Mari Kiviniemi.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavo Väyrynen on ühiskonnateaduste doktor.","translated_text":"Paavo Väyrynen is a doctor of social sciences.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta kuulus 2018. aastani Soome Keskerakonda ning tuli poliitikasse Urho Kekkose soosikuna.","translated_text":"He was a member of the Finnish Central Committee until 2018 and entered politics as a supporter of Urho Kekkos.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1972–1980 oli ta erakonna aseesimees ja 1980–1990 oli ta erakonna esimees.","translated_text":"From 1972 to 1980, he was vice-chairman of the party and from 1980 to 1990, he was chairman of the party.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1982 põhjustas skandaali asjaolu, et Väyrynen oli kasutanud väljaspool Helsingit elavatele parlamendiliikmetele makstavat toetust, mis pärast maksude mahaarvamist oli 4100 Soome marka kuus.","translated_text":"In 1982, the scandal was caused by the fact that Väyrynen had used a subsidy to Members of Parliament living outside Helsinki, which after tax reductions amounted to 4100 Finnish marks per month.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid tema koduks nimetataval aadressil Keminmaa vallas Lapimaal oli üksnes mõne ruutmeetri suurune teisaldatav aiamaja, kus Väyrynen oma perega tegelikult ei elanud.","translated_text":"However, at the address he called his home in Lapland, near Keminmaa, there was only a few square meters of transferable garden where Väyrynen did not actually live with his family.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://suomenkuvalehti.fi/jutut/politiikka/paavo-vayrysen-oudot-paivarahat Paavo Väyrysen oudot päivärahat] Suomen Kuvalehti 1982 (soome keeles)]","char_index":165,"name":null,"url":"http://suomenkuvalehti.fi/jutut/politiikka/paavo-vayrysen-oudot-paivarahat","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":118528,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:50.516575-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.9375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1988 kirjutas ta doktoritöö, milles püüdis näidata, et NSV Liit on igavene ja Lääne-Euroopa integratsioon jääb tulevikus seisma.","translated_text":"In 1988, he wrote his doctoral thesis in which he sought to show that the USSR was eternal and that Western European integration would stand still in the future.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Edgar Savisaare hinnangul ei pooldanud Väyrynen välisministrina Eesti iseseisvust.","translated_text":"According to Edgar Savisaare, as Foreign Minister, Väyrynen did not support Estonia's independence.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20120609203747/http://www.hs.fi/english/article/Former+Estonian+PM+criticises+Finnish+leaders+actions+during+independence+process/1101978294179 Former Estonian PM criticises Finnish leaders' actions during independence process]. Helsingin Sanomat (inglise keeles)]","char_index":81,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20120609203747/http://www.hs.fi/english/article/Former+Estonian+PM+criticises+Finnish+leaders+actions+during+independence+process/1101978294179","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:52.616009-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on olnud eduskunna liige alates 1970. aastast.","translated_text":"He's been a member since 1970.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1995–2007 kuulus ta Euroopa Parlamenti, kuigi osutus valituks ka eduskunda nii 1995. kui ka 1999. aasta valimistel.","translated_text":"Between 1995 and 2007 he was a member of the European Parliament, although he was elected as a candidate in both the 1995 and 1999 elections.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alates 2007. aastast on ta uuesti eduskunna liige.","translated_text":"Since 2007, he has been a member of the Progressive Alliance again.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on olnud Soome haridusminister (1975–1976), tööminister (1976–1977) ja välisminister (1977–1982, 1983–1987 ja 1991–1993).","translated_text":"He has been Minister of Education (1975 ⁇ 1976), Minister of Labour (1976 ⁇ 1977) and Minister of Foreign Affairs (1977 ⁇ 1982, 1983 ⁇ 1987 and 1991 ⁇ 1993).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Paavo Väyrynen oli Keskerakonna presidendikandidaat 1988. aastal, mil kaotas Mauno Koivistole, ja 1994. aastal, mil jäi esimeses voorus Martti Ahtisaari ja Elisabeth Rehni järel kolmandaks.","translated_text":"Paavo Väyrynen was the presidential candidate of the Centre Party in 1988, when he lost to Mauno Koivisto, and in 1994, when he finished third after Martti Ahtisaar and Elisabeth Rehn.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1982 toetas Väyrynen Keskerakonna presidendikandidaadi valimisel Ahti Karjalaist, kes kaotas hiljem Johannes Virolaisele.","translated_text":"In 1982, Väyrynen supported Ahti Karjalais, who later lost to Johannes Virolais.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem on ilmnenud, et Väyrynen oli otsinud Karjalaisele salaja toetust Venemaa suursaatkonnast.","translated_text":"It was later revealed that Väyrynen had been seeking secret support for Karjalais from the Russian Embassy.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enne Soome liitumist Euroopa Liiduga oli ta üks häälekamaid liitumise vastaseid.","translated_text":"Before Finland joined the European Union, he was one of the most vocal opponents of accession.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"9. septembril 2011 valis Keskerakond Paavo Väyryse oma kandidaadiks 2012. aasta jaanuaris peetavatel presidendivalimistel.","translated_text":"On 9 September 2011, the Centre elected Paavo Väyryse as its candidate in the January 2012 presidential election.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta tuli valimiste 1. voorus 3. kohale kogudes 17,6% häältest.","translated_text":"He came in third in the first round of the election with 17.6% of the vote.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2018. aastal asutas ta uue erakonna, Seitsme Tähe Liikumise.","translated_text":"In 2018, he founded a new party, the Seven Star Movement.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-03 |arhiivimisaeg=2020-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":60,"name":null,"url":"http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=iso-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":199,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:55.796413-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (9 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-03 |arhiivimisaeg=2020-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":60,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:55.996448-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sai 2019. aasta Soome parlamendivalimistel Uusimaa valimisringkonnas 1235 häält ja ei osutunud valituks.","translated_text":"He won 1235 votes in the 2019 Finnish parliamentary election in the New Zealand constituency and was not elected.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://yle.fi/uutiset/3-10738853]","char_index":107,"name":null,"url":"https://yle.fi/uutiset/3-10738853","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":201636,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:56.066780-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (77 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koduleht Seitsme Tähe Liikumine","translated_text":"The Movement of the Seven Stars","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Soome välisministrid Kategooria:Soomest valitud Euroopa Parlamendi liikmed Kategooria:Sündinud 1946","translated_text":":Finnish Foreign Ministers Category:Members of the European Parliament elected from Finland Category:Born in 1946","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Aastal 1982 põhjustas skandaali asjaolu, et Väyrynen oli kasutanud väljaspool Helsingit elavatele parlamendiliikmetele makstavat toetust, mis pärast maksude mahaarvamist oli 4100 Soome marka kuus. Kuid tema koduks nimetataval aadressil Keminmaa vallas Lapimaal oli üksnes mõne ruutmeetri suurune teisaldatav aiamaja, kus Väyrynen oma perega tegelikult ei elanud.","translated_text":"In 1982, the scandal was caused by the fact that Väyrynen had used a subsidy to Members of Parliament living outside Helsinki, which after tax reductions amounted to 4100 Finnish marks per month. However, at the address he called his home in Lapland, near Keminmaa, there was only a few square meters of transferable garden where Väyrynen did not actually live with his family.","citations":[{"content":"[[http://suomenkuvalehti.fi/jutut/politiikka/paavo-vayrysen-oudot-paivarahat Paavo Väyrysen oudot päivärahat] Suomen Kuvalehti 1982 (soome keeles)]","char_index":362,"name":null,"url":"http://suomenkuvalehti.fi/jutut/politiikka/paavo-vayrysen-oudot-paivarahat","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":118528,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:50.516575-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.9375}]},{"text":"Aastal 1988 kirjutas ta doktoritöö, milles püüdis näidata, et NSV Liit on igavene ja Lääne-Euroopa integratsioon jääb tulevikus seisma. Edgar Savisaare hinnangul ei pooldanud Väyrynen välisministrina Eesti iseseisvust.","translated_text":"In 1988, he wrote his doctoral thesis in which he sought to show that the USSR was eternal and that Western European integration would stand still in the future. According to Edgar Savisaare, as Foreign Minister, Väyrynen did not support Estonia's independence.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20120609203747/http://www.hs.fi/english/article/Former+Estonian+PM+criticises+Finnish+leaders+actions+during+independence+process/1101978294179 Former Estonian PM criticises Finnish leaders' actions during independence process]. Helsingin Sanomat (inglise keeles)]","char_index":217,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20120609203747/http://www.hs.fi/english/article/Former+Estonian+PM+criticises+Finnish+leaders+actions+during+independence+process/1101978294179","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:52.616009-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2018. aastal asutas ta uue erakonna, Seitsme Tähe Liikumise.","translated_text":"In 2018, he founded a new party, the Seven Star Movement.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-03 |arhiivimisaeg=2020-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":60,"name":null,"url":"http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=iso-8859-1","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":199,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:55.796413-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (9 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-03 |arhiivimisaeg=2020-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/ |url-olek=ei tööta }}]","char_index":60,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20200817025826/http://xn--seitsemnthdenliike-rtbc.fi/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:55.996448-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"2018. aastal asutas ta uue erakonna, Seitsme Tähe Liikumise. Ta sai 2019. aasta Soome parlamendivalimistel Uusimaa valimisringkonnas 1235 häält ja ei osutunud valituks.","translated_text":"In 2018, he founded a new party, the Seven Star Movement. He won 1235 votes in the 2019 Finnish parliamentary election in the New Zealand constituency and was not elected.","citations":[{"content":"[https://yle.fi/uutiset/3-10738853]","char_index":168,"name":null,"url":"https://yle.fi/uutiset/3-10738853","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":201636,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:56.066780-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (77 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Paavo Matti Väyrynen","wikicode":"#suuna[[Paavo Väyrynen]]","hash":"4ef3b2d05a958d42bb033aa569cdbca644f77b12b487440140408aa237256998","last_revision":"2010-02-17T21:33:54Z","first_revision":"2010-02-17T21:33:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.741229","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaPaavo Väyrynen\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaPaavo","translated_text":"Directions to Paavo","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Väyrynen","translated_text":"For the purposes of this Regulation:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Amilcar Cabral","wikicode":"#suuna[[Amílcar Cabral]]","hash":"c2fcc6cb8fd1ecbabfbe864fe0abd9bceda0549347a8fb64875f4816759bf283","last_revision":"2010-02-17T21:35:22Z","first_revision":"2010-02-17T21:35:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.798810","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAmílcar Cabral\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAmílcar","translated_text":"Direction of Amílcar","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cabral","translated_text":"Cabral","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sune Sik","wikicode":"'''Sune Sik''', ka '''Simon Sik''' ja '''Suno Syk''' (ka vanem Sune Sik) oli [[Rootsi]] ülik, kuningas [[Sverker vanem]]a poeg.[[[Nils Ahnlund]]. ''Historisk tidskrift'' [[1945]] lk. 332-351]\n\nVõib-olla oli tema ema üks kahest Sverkeri kuningannast.\n\nAndmed Sune Siki kohta pärinevad [[Olaus Petri]] ja [[Johannes Bureus]]i tehtud sugupuust. Vaid Olaus Petri väidab, et Sune Sik oli [[Ingrid Ylva]] isa. Bureuse tehtud sugupuu-uuringus seda aga pole.\n\nSelle üle, kas Sune Sik oli kuningapoeg, vaieldakse tänaseni. [Lars Lagerqvist ja Nils Åberg. \"''Litet lexikon över Sveriges regenter''\" Vincent förlag, Boda kyrkby [[2004]] ISBN 91-87064-43-X s. 13]. Mõned asjatundjad kahtlevad aga üldse tema olemasolus, väites, et tegemist on ühe teise (hilisema) Sune Sikiga, keda mainitakse [[14. sajand]]i allikates ning kes olevat [[13. sajand]]i lõpus olnud [[Vreta klooster|Vreta kloostri]] rahaline toetaja.[[http://fornvannen.se/pdf/1920talet/1921_022.pdf Natanael Beckman. \"''Kungagravar och medeltidshistoria''\". 1921]] \n\n== Viited ==\n\n\n[[Kategooria:Rootsi inimesed]]","hash":"31c80aa2f646ec37ac413a31f6733e133122221291d171831cded0e13d1147f7","last_revision":"2013-03-14T17:11:03Z","first_revision":"2010-02-17T22:21:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.862076","cross_lingual_links":{"de":"Sune Sik","el":"Σούνε Σικ","en":"Sune Sik","fr":"Sune Sik","pt":"Sune Sik Sverkersson","ru":"Суне Сик","sv":"Sune Sik (Sverkersson)","uk":"Суне Сік"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Sune Sik, ka Simon Sik ja Suno Syk (ka vanem Sune Sik) oli Rootsi ülik, kuningas Sverker vanema poeg.\n\nVõib-olla oli tema ema üks kahest Sverkeri kuningannast.\n\nAndmed Sune Siki kohta pärinevad Olaus Petri ja Johannes Bureusi tehtud sugupuust. Vaid Olaus Petri väidab, et Sune Sik oli Ingrid Ylva isa. Bureuse tehtud sugupuu-uuringus seda aga pole.\n\nSelle üle, kas Sune Sik oli kuningapoeg, vaieldakse tänaseni. . Mõned asjatundjad kahtlevad aga üldse tema olemasolus, väites, et tegemist on ühe teise (hilisema) Sune Sikiga, keda mainitakse 14. sajandi allikates ning kes olevat 13. sajandi lõpus olnud Vreta kloostri rahaline toetaja.\n\nKategooria:Rootsi inimesed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sune Sik, ka Simon Sik ja Suno Syk (ka vanem Sune Sik) oli Rootsi ülik, kuningas Sverker vanema poeg.","translated_text":"Sune Sik, also Simon Sik and Suno Syk (also older Sune Sik) was a Swedish nobleman, the eldest son of King Sverker.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[[Nils Ahnlund]]. ''Historisk tidskrift'' [[1945]] lk. 332-351]","char_index":101,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võib","translated_text":"I might.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-olla oli tema ema üks kahest Sverkeri kuningannast.","translated_text":"- that his mother was one of the two queens of Skerker.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Andmed Sune Siki kohta pärinevad Olaus Petri ja Johannes Bureusi tehtud sugupuust.","translated_text":"The data on Sune Siki comes from the genealogy of Olaus Petri and Johannes Bureus.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vaid Olaus Petri väidab, et Sune Sik oli Ingrid Ylva isa.","translated_text":"Only Olaus Petri claims that Sune Sik was the father of Ingrid Ylva.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bureuse tehtud sugupuu-uuringus seda aga pole.","translated_text":"But that's not the case with the Bureau's genealogy study.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Selle üle, kas Sune Sik oli kuningapoeg, vaieldakse tänaseni. .","translated_text":"Whether Sune Sik was the son of a king is disputed to this day.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Lars Lagerqvist ja Nils Åberg. \"''Litet lexikon över Sveriges regenter''\" Vincent förlag, Boda kyrkby [[2004]] ISBN 91-87064-43-X s. 13]","char_index":62,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Mõned asjatundjad kahtlevad aga üldse tema olemasolus, väites, et tegemist on ühe teise (hilisema) Sune Sikiga, keda mainitakse 14. sajandi allikates ning kes olevat 13. sajandi lõpus olnud Vreta kloostri rahaline toetaja.","translated_text":"However, some scholars question his existence at all, claiming that he is another (later) Sune Sikh mentioned in 14th-century sources who may have been the financial backer of the Vreta monastery at the end of the 13th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://fornvannen.se/pdf/1920talet/1921_022.pdf Natanael Beckman. \"''Kungagravar och medeltidshistoria''\". 1921]]","char_index":222,"name":null,"url":"http://fornvannen.se/pdf/1920talet/1921_022.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":1815,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:57.060972-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (9 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Rootsi inimesed","translated_text":"Category:People of Sweden","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Sune Sik, ka Simon Sik ja Suno Syk (ka vanem Sune Sik) oli Rootsi ülik, kuningas Sverker vanema poeg.","translated_text":"Sune Sik, also Simon Sik and Suno Syk (also older Sune Sik) was a Swedish nobleman, the eldest son of King Sverker.","citations":[{"content":"[[[Nils Ahnlund]]. ''Historisk tidskrift'' [[1945]] lk. 332-351]","char_index":101,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Selle üle, kas Sune Sik oli kuningapoeg, vaieldakse tänaseni. .","translated_text":"Whether Sune Sik was the son of a king is disputed to this day.","citations":[{"content":"[Lars Lagerqvist ja Nils Åberg. \"''Litet lexikon över Sveriges regenter''\" Vincent förlag, Boda kyrkby [[2004]] ISBN 91-87064-43-X s. 13]","char_index":62,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Selle üle, kas Sune Sik oli kuningapoeg, vaieldakse tänaseni. . Mõned asjatundjad kahtlevad aga üldse tema olemasolus, väites, et tegemist on ühe teise (hilisema) Sune Sikiga, keda mainitakse 14. sajandi allikates ning kes olevat 13. sajandi lõpus olnud Vreta kloostri rahaline toetaja.","translated_text":"Whether Sune Sik was the son of a king is disputed to this day. However, some scholars question his existence at all, claiming that he is another (later) Sune Sikh mentioned in 14th-century sources who may have been the financial backer of the Vreta monastery at the end of the 13th century.","citations":[{"content":"[[http://fornvannen.se/pdf/1920talet/1921_022.pdf Natanael Beckman. \"''Kungagravar och medeltidshistoria''\". 1921]]","char_index":286,"name":null,"url":"http://fornvannen.se/pdf/1920talet/1921_022.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":1815,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:57.060972-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (9 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kauripuu","wikicode":"{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}}\n{{Taksonitabel \n| nimi = Kauripuu\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Kauri Te Matua Ngahere.jpg\n| pildi_seletus = [[Uusmeremaa kauripuu]]\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Araukaarialised]] ''Araucariaceae''\n| perekond = '''Kauripuu''' ''Agathis''\n| liik = \n| binaarne = \n| perekonna_autor = [[Richard Anthony Salisbury|Salisb.]], ''nom. cons.''\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t \n| alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]\n| alamrühmad = vaata artiklist\n}}\n'''Kauripuu''' (''Agathis'') on [[igihaljus|igihaljaste]] [[okaspuud]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[araukaarialised|araukaarialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].\n\nPerekonda kuulub 21 või 22 [[liik (bioloogia)|liiki]].\n\n'''Kirjeldus'''\n\nUusmeremaa kauripuu ''(Agathis australis)'' on Uus-Meremaa põhjaosas kasvav okaspuu. Kauripuu on mahu järgi Uus-Meremaa suurim, kuid mitte kõrgeim. Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed. Kauripuu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, ta on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik. Suurim kauripuu on Tane Mahuta (maoori keeles 'metsa isand'), mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõduga 13,7 meetrit ning ligikaudu 1300 aastat vana.[{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Agathis_australis|Pealkiri=Agathis australis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}]\n\n'''Ajalugu'''\n\nKauripuu puit on tugev ning vastupidav, 1830. aastatel hakati metsi üles töötama nii kohaliku turu kui ekspordi jaoks ning tänapäeval on kunagistest kaurimetsadest järel 7000 ha ehk 4%, mis on range kaitse all. 1940. aastaks oli enamik kaurimetsadest maha võetud või põletatud. Alles siis kehtestati kauripuu raiumiseks erikord, kuid nõnda pikaealise puu jaoks oli juba hilja. Puitu eksporditi Austraaliasse ja Suurbritanniasse ning kasutati põhiliselt laeva- ja majaehituses. \n\n'''Levik''' \n\nKauripuitu leidub ka soostunud aladel. Tänapäeval kaevatakse maapõuest neid puid, mis kunagistel aegatel on tormide tõttu maha jäänud. Puidu kännu osa on erilise tekstuuriga ning hinnatud oma ilu poolest. Eriti sobib see puit mööbli, tsisternide, vaatide ja aedade valmistamiseks. Poleeritud puidu värvus varieerub beežist tumepruunini. \n\nNüüdseks on alles jäänud ainult mõned looduskaitse all olevad reservid, mis meelitavad kohale palju turiste.\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n==Liigid==\n* ''Agathis atropurpurea'' ([[purpur-kauripuu]]; kasvab [[Queensland]]is)\n* ''Agathis australis'' ([[uusmeremaa kauripuu]]; kasvab [[Põhjasaar]]el)\t\n* ''Agathis borneensis'' ([[borneo kauripuu]]; kasvab [[Malaisia]] idaosas, [[Borneo]]l)\t \n* ''Agathis brownii'' ([[Browni kauripuu]]) \n*''[[Agathis corbassonii]]'' (kasvab [[Uus-Kaledoonia]]s)\n* ''Agathis dammara'' ([[dammara-kauripuu]]; kasvab Malaisia idaosas)\n*''[[Agathis endertii]]'' (kasvab Borneol)\n*''[[Agathis flavescens]]'' (kasvab Borneol)\n*''[[Agathis kinabaluensis]]'' (kasvab Borneol)\n* ''Agathis labillardieri'' ([[kõrge kauripuu]]; kasvab [[Uus-Guinea]]l)\n*''[[Agathis lanceolata]]'' (kasvab Uus-Kaledoonias)\n*''[[Agathis lenticula]]'' (kasvab Borneol)\n*''Agathis macrophylla'' ([[suurelehine kauripuu]]; kasvab [[Fidži|Fidžil]], [[Vanuatu]]l, [[Saalomoni saared|Saalomoni saartel]])\n* ''Agathis microstachya'' ([[väikesetähaline kauripuu]]; kasvab Queenslandis)\n*''[[Agathis montana]]'' (kasvab Uus-Kaledoonias)\n* ''Agathis moorei'' ([[Moore'i kauripuu]]; kasvab Uus-Kaledoonias)\n*''[[Agathis orbicula]]'' (kasvab Borneol)\n*''[[Agathis ovata]]'' (kasvab Uus-Kaledoonias)\n*''[[Agathis philippinensis]]'' (kasvab [[Filipiinid]]el, [[Sulawesi]]l)\n* ''Agathis robusta'' ([[tüse kauripuu]]; kasvab Queenslandis ja Uus-Guineas)\t \n*''[[Agathis silbae]]'' (kasvab Vanuatul)\n*''[[Agathis spathulata]]'' (kasvab Paapua Uus-Guineas)\n\n[[Kategooria:Okaspuulaadsed]]","hash":"c2cce7a1597f8d66fcd202225a3a55f1a0edb3cfd237d926b9bc828dd99296b4","last_revision":"2020-03-04T15:40:26Z","first_revision":"2010-02-17T22:28:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.918193","cross_lingual_links":{"ar":"أغاتس","arz":"اغاتس","az":"Aqatis","be":"Агаціс","ca":"Agathis","cs":"Damaroň","da":"Agathis","de":"Kauri-Bäume","en":"Agathis","eo":"Agatido","es":"Agathis (planta)","fa":"درختان کائوری","fi":"Kaurit","fr":"Agathis","frr":"Kauribuumer","ga":"Camhraí","gl":"Agathis","hr":"Kaurijska jela","hu":"Kaurifenyő","hy":"Ագատիս","id":"Damar (tumbuhan)","is":"Kárítré","it":"Agathis","ja":"ナギモドキ属","ka":"აგათისი","kn":"ಅಗಾಥಿಸ್","koi":"Агатис","kv":"Агатис","mrj":"Агатис","ms":"Agathis","nl":"Agathis (plantengeslacht)","nn":"Agathis","nb":"Kaurislekten","pl":"Agatis","pt":"Agathis","ru":"Агатис","simple":"Agathis","sv":"Agathis (barrträdssläkte)","tr":"Agathis","udm":"Агатис","uk":"Агатис","uz":"Agathis","zh":"贝壳杉属"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Kauripuu (Agathis) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub 21 või 22 liiki.\n\nKirjeldus\n\nUusmeremaa kauripuu (Agathis australis) on Uus-Meremaa põhjaosas kasvav okaspuu. Kauripuu on mahu järgi Uus-Meremaa suurim, kuid mitte kõrgeim. Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed. Kauripuu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, ta on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik. Suurim kauripuu on Tane Mahuta (maoori keeles 'metsa isand'), mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõduga 13,7 meetrit ning ligikaudu 1300 aastat vana.\n\nAjalugu\n\nKauripuu puit on tugev ning vastupidav, 1830. aastatel hakati metsi üles töötama nii kohaliku turu kui ekspordi jaoks ning tänapäeval on kunagistest kaurimetsadest järel 7000 ha ehk 4%, mis on range kaitse all. 1940. aastaks oli enamik kaurimetsadest maha võetud või põletatud. Alles siis kehtestati kauripuu raiumiseks erikord, kuid nõnda pikaealise puu jaoks oli juba hilja. Puitu eksporditi Austraaliasse ja Suurbritanniasse ning kasutati põhiliselt laeva- ja majaehituses.\n\nLevik\n\nKauripuitu leidub ka soostunud aladel. Tänapäeval kaevatakse maapõuest neid puid, mis kunagistel aegatel on tormide tõttu maha jäänud. Puidu kännu osa on erilise tekstuuriga ning hinnatud oma ilu poolest. Eriti sobib see puit mööbli, tsisternide, vaatide ja aedade valmistamiseks. Poleeritud puidu värvus varieerub beežist tumepruunini.\n\nNüüdseks on alles jäänud ainult mõned looduskaitse all olevad reservid, mis meelitavad kohale palju turiste.\n\nAgathis atropurpurea (purpur-kauripuu; kasvab Queenslandis) Agathis australis (uusmeremaa kauripuu; kasvab Põhjasaarel) Agathis borneensis (borneo kauripuu; kasvab Malaisia idaosas, Borneol) Agathis brownii (Browni kauripuu) Agathis corbassonii (kasvab Uus-Kaledoonias) Agathis dammara (dammara-kauripuu; kasvab Malaisia idaosas) Agathis endertii (kasvab Borneol) Agathis flavescens (kasvab Borneol) Agathis kinabaluensis (kasvab Borneol) Agathis labillardieri (kõrge kauripuu; kasvab Uus-Guineal) Agathis lanceolata (kasvab Uus-Kaledoonias) Agathis lenticula (kasvab Borneol) Agathis macrophylla (suurelehine kauripuu; kasvab Fidžil, Vanuatul, Saalomoni saartel) Agathis microstachya (väikesetähaline kauripuu; kasvab Queenslandis) Agathis montana (kasvab Uus-Kaledoonias) Agathis moorei (Moore'i kauripuu; kasvab Uus-Kaledoonias) Agathis orbicula (kasvab Borneol) Agathis ovata (kasvab Uus-Kaledoonias) Agathis philippinensis (kasvab Filipiinidel, Sulawesil) Agathis robusta (tüse kauripuu; kasvab Queenslandis ja Uus-Guineas) Agathis silbae (kasvab Vanuatul) Agathis spathulata (kasvab Paapua Uus-Guineas)\n\nKategooria:Okaspuulaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kauripuu\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Kauri Te Matua Ngahere.jpg\n| pildi_seletus = [[Uusmeremaa kauripuu]]\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Araukaarialised]] ''Araucariaceae''\n| perekond = '''Kauripuu''' ''Agathis''\n| liik = \n| binaarne = \n| perekonna_autor = [[Richard Anthony Salisbury|Salisb.]], ''nom. cons.''\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t \n| alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]\n| alamrühmad = vaata artiklist\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kauripuu (Agathis) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.","translated_text":"The oak tree (Agathis) is a family of old-growth oak trees in the family Araucariidae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Perekonda kuulub 21 või 22 liiki.","translated_text":"The family includes 21 or 22 species.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirjeldus","translated_text":"Description of the product","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Uusmeremaa kauripuu (Agathis australis) on Uus-Meremaa põhjaosas kasvav okaspuu.","translated_text":"The New Zealand oak tree (Agathis in Australia) is an evergreen tree that grows in northern New Zealand.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kauripuu on mahu järgi Uus-Meremaa suurim, kuid mitte kõrgeim.","translated_text":"The oak tree is the largest in New Zealand by volume, but not the tallest.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed.","translated_text":"The tree has a smooth crust and small oval leaves.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kauripuu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, ta on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik.","translated_text":"The oak tree can grow up to 50 meters in height and live for more than 2,000 years, making it the second largest tree in the world after the hedgehog.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suurim kauripuu on Tane Mahuta (maoori keeles 'metsa isand'), mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõduga 13,7 meetrit ning ligikaudu 1300 aastat vana.","translated_text":"The largest oak tree is the Tane Mahuta (Maori for 'lord of the forest'), which is 51 meters high, has a trunk circumference of 13.7 meters, and is about 1,300 years old.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Agathis_australis|Pealkiri=Agathis australis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}]","char_index":150,"name":null,"url":"https://en.wikipedia.org/wiki/Agathis_australis","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":205685,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:59.771741-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7373046875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kauripuu puit on tugev ning vastupidav, 1830. aastatel hakati metsi üles töötama nii kohaliku turu kui ekspordi jaoks ning tänapäeval on kunagistest kaurimetsadest järel 7000 ha ehk 4%, mis on range kaitse all.","translated_text":"Cedar wood is robust and durable, and in the 1830s, forests began to be cleared for both the local market and exports, and today 7,000 hectares, or 4%, of former cedar forests are under strict protection.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1940. aastaks oli enamik kaurimetsadest maha võetud või põletatud.","translated_text":"By 1940, most of the grasslands had been cleared or burned.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Alles siis kehtestati kauripuu raiumiseks erikord, kuid nõnda pikaealise puu jaoks oli juba hilja.","translated_text":"It was not until then that a special arrangement was established for the pruning of oak trees, but for such a long-lived tree it was already too late.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puitu eksporditi Austraaliasse ja Suurbritanniasse ning kasutati põhiliselt laeva- ja majaehituses.","translated_text":"The timber was exported to Australia and the United Kingdom and was mainly used in shipbuilding and building.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Levik","translated_text":"Spread","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kauripuitu leidub ka soostunud aladel.","translated_text":"There's also an oak tree in the surrounding areas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeval kaevatakse maapõuest neid puid, mis kunagistel aegatel on tormide tõttu maha jäänud.","translated_text":"Today, trees that were left behind by storms in the past are being dug out of the ground.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puidu kännu osa on erilise tekstuuriga ning hinnatud oma ilu poolest.","translated_text":"The bark of the tree has a distinctive texture and is valued for its beauty.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eriti sobib see puit mööbli, tsisternide, vaatide ja aedade valmistamiseks.","translated_text":"It is particularly suitable for furniture, cisterns, garments, and gardens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poleeritud puidu värvus varieerub beežist tumepruunini.","translated_text":"The color of polished wood varies from beige to dark brown.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nüüdseks on alles jäänud ainult mõned looduskaitse all olevad reservid, mis meelitavad kohale palju turiste.","translated_text":"At present, only a few nature reserves remain, attracting many tourists.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Liigid","translated_text":"Species","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Agathis atropurpurea (purpur-kauripuu; kasvab Queenslandis)","translated_text":"Agathis atropurpurea (purple oak tree; grown in Queensland)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis australis (uusmeremaa kauripuu; kasvab Põhjasaarel)","translated_text":"Agathis in Australia (New Zealand oak tree; growing in the North Island)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis borneensis (borneo kauripuu; kasvab Malaisia idaosas, Borneol)","translated_text":"Agathis borneensis (borneo oak tree; grown in the eastern part of Malaysia, Borneo)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis brownii (Browni kauripuu)","translated_text":"Agathis brownii (Brown oak tree)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis corbassonii (kasvab Uus-Kaledoonias)","translated_text":"Agathis corbassonii (grown in New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis dammara (dammara-kauripuu; kasvab Malaisia idaosas)","translated_text":"Agathis dammara (dammara maple tree, growing in eastern Malaysia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis endertii (kasvab Borneol)","translated_text":"Agathis endertii (which grows in Borneo)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis flavescens (kasvab Borneol)","translated_text":"Agathis flavescens (grown in Borneo)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis kinabaluensis (kasvab Borneol)","translated_text":"Agathis kinabaluensis (which grows in Borneo)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis labillardieri (kõrge kauripuu; kasvab Uus-Guineal)","translated_text":"Agathis labillardieri (high oak tree, growing in New Guinea)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis lanceolata (kasvab Uus-Kaledoonias)","translated_text":"Agathis lanceolata (which grows in New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis lenticula (kasvab Borneol)","translated_text":"Agathis lenticula (grows in Borneo)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis macrophylla (suurelehine kauripuu; kasvab Fidžil, Vanuatul, Saalomoni saartel)","translated_text":"Agathis macrophylla (green oak tree; grown in Fiji, Vanuatu and the Solomon Islands)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis microstachya (väikesetähaline kauripuu; kasvab Queenslandis)","translated_text":"Agathis microstachya (small-leaved oak tree, growing in Queensland)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis montana (kasvab Uus-Kaledoonias)","translated_text":"Agathis montana (grows in New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis moorei (Moore'i kauripuu; kasvab Uus-Kaledoonias)","translated_text":"Agathis moorei (Moore oak tree, growing in New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis orbicula (kasvab Borneol)","translated_text":"Agathis orbicula (grows in Borneo)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis ovata (kasvab Uus-Kaledoonias)","translated_text":"Agathis ovata (grows in New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis philippinensis (kasvab Filipiinidel, Sulawesil)","translated_text":"Agathis philippinensis (grown in the Philippines, Sulawesi)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis robusta (tüse kauripuu; kasvab Queenslandis ja Uus-Guineas)","translated_text":"Agathis robusta (empty oak tree; grown in Queensland and New Guinea)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis silbae (kasvab Vanuatul)","translated_text":"Agathis silbae (grows in Vanuatu)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Agathis spathulata (kasvab Paapua Uus-Guineas)","translated_text":"Agathis spatulata (growing in Papua New Guinea)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Okaspuulaadsed","translated_text":"Categories:Flowering plants","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed. Kauripuu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, ta on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik. Suurim kauripuu on Tane Mahuta (maoori keeles 'metsa isand'), mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõduga 13,7 meetrit ning ligikaudu 1300 aastat vana.","translated_text":"The tree has a smooth crust and small oval leaves. The oak tree can grow up to 50 meters in height and live for more than 2,000 years, making it the second largest tree in the world after the hedgehog. The largest oak tree is the Tane Mahuta (Maori for 'lord of the forest'), which is 51 meters high, has a trunk circumference of 13.7 meters, and is about 1,300 years old.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Agathis_australis|Pealkiri=Agathis australis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}]","char_index":334,"name":null,"url":"https://en.wikipedia.org/wiki/Agathis_australis","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":205685,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:59.771741-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7373046875}]}]}
+{"title":"Agathis","wikicode":"#suuna[[Kauripuu]]","hash":"354aa6ff50fdb01e76664ba8740947d8092ddc485976ac7c9f789a12a65bf3c0","last_revision":"2010-02-17T22:30:01Z","first_revision":"2010-02-17T22:30:01Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:52.980924","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKauripuu\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKauripuu","translated_text":"In the direction of Kauri Tree","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Amílcar Cabral","wikicode":"[[File:Amilcar Cabral FOCR.jpg|thumb|Amílcar Cabral ja [[Nicolae Ceaușescu]] (1972)]]\n\n'''Amílcar Lopes Cabral''' (varjunimi '''Abel Djassi'''; [[12. september]] [[1924]] [[Bafatá]], [[Portugali Guinea]] – [[20. jaanuar]] [[1973]] [[Conakry]]) oli [[Portugali Guinea]] ja [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] vabadusvõitleja.\n\nTema vanemad olid pärit Roheneemesaartelt, kuid isa töötas Portugali Guineas õpetajana. Kui poiss oli kaheksa-aastane, naasis perekond Roheneemesaartele. Nad elasid [[Mindelo]]s. Õpilasena töötas Amílcar raadiojaamas ning kirjutas luuletusi ja poliitilisi artikleid Roheneemesaarte identiteedi toetuseks. Aastal 1943 lõpetas ta kooli ning 1944 kolis perekond [[Praia]]sse, kus Amílcar töötas trükikojas, kuni ta sai 1945 stipendiumi [[Lissabon]]is troopilise põllumajanduse õppimiseks. Seal moodustasid Aafrikast pärit üliõpilased poliitilisi ringe. Pärast agronoomiahariduse saamist 1950 töötas Amílcar Cabral kaks aastat Portugalis [[Santarém (Portugal)|Santarémis]]. \n\nAastal 1952 asus ta agronoomina tööle Guinea-Bissaus. Jälitatuna poliitilise kihutustöö pärast talupegade seas põgenes Cabral [[Angola]]sse. Koos [[Aristides Pereira]], oma poolvenna [[Luís de Almeida Cabral]]i ja teistega asutas ta [[1956]] partei, mis peagi sai nimeks [[Guinea ja Roheneeme Sõltumatuse Aafrika Partei]] (PAIGC). \n\nAastal [[1963]] tuli partei põranda alt välja ja avas büroo [[Guinea]]s. Samal aastal, pärast [[Pidjiguiti veresaun]]a, alustas PAICG relvastatud ülestõusu, mis laienes 1974. aastani kestnud [[Guinea-Bissau vabadussõda|koloniaalsõjaks]].\n\nCabral kaitses Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitlust [[ÜRO]]-s, [[1970]] privaataudientsil paavst [[Paulus VI]] juures, Euroopa parlamentides, Aafrika poliitikute ees ning ajakirjanduses. Ta tegi koostööd [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaaliga]] ning oli [[Olof Palme]] ja [[François Mitterrand]]i sõber. Sotsialistidele avaldasid muljet tema kolonialismivastasus, toetus [[mitteühinemisliikumine|mitteühinemisliikumisele]] ja veenev intellektuaalsus. \n\nPortugali sõjavägi ja salapolitsei [[PIDE]] püüdsid korduvalt Cabrali tappa. Novembris 1970 püüti [[operatsioon Mar Verde|operatsiooni Mar Verde]] käigus tappa nii Cabral kui ka [[Guinea president]] [[Ahmed Sékou Touré]] ning hävitada Guinea sõjalennukid maa peal. Cabrali perekond pääses ehmatusega, kuid tema kõrvalkorteris elanud arsti perekond sai raskesti haavata ning üks lastest sai surma. \n\n[[20. jaanuar]]il [[1973]] püüdis osa PAICG-i kukutada armeest partei Roheneemesaarte päritolu juhtkonda. Cabral peeti koos abikaasa Maria Helenaga nende korteri ees kinni. Cabral ei lasknud end aheldada ning PAICG-i mereväeohvitser [[Inocêncio Cani]] laskis ta maha. Selle teo motiivid on tänini ebaselged. \n\nAmílcar Cabrali surmapäev on Roheneemesaarte rahvuspüha.\n\n{{JÄRJESTA:Cabral, Amilcar}}\n[[Kategooria:Roheneemesaarte inimesed]]\n[[Kategooria:Sündinud 1924]]\n[[Kategooria:Surnud 1973]]\n[[Kategooria:Vabadusvõitlejad]]","hash":"42cfeaecd32f90c93d325b88238c99fb3ff9b3111847ba8733b6f24e2f7c0fc0","last_revision":"2023-09-10T09:34:25Z","first_revision":"2010-02-17T22:30:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.040218","cross_lingual_links":{"af":"Amílcar Cabral","am":"አሚልካር ካብራል","ar":"أميلكار كابرال","arz":"اميلكار كابرال","az":"Amilkar Kabral","bg":"Амилкар Кабрал","br":"Amílcar Cabral","ca":"Amílcar Cabral","cs":"Amílcar Cabral","da":"Amílcar Cabral","de":"Amílcar Cabral","el":"Αμίλκαρ Καμπράλ","en":"Amílcar Cabral","eo":"Amílcar Cabral","es":"Amílcar Cabral","eu":"Amílcar Cabral","fa":"امیلکار کابرال","fi":"Amílcar Cabral","fr":"Amílcar Cabral","gl":"Amílcar Cabral","he":"אמילקר קברל","hy":"Համիլկար Կաբրալ","id":"Amílcar Cabral","it":"Amílcar Cabral","ja":"アミルカル・カブラル","kk":"Амилкар Кабрал","ko":"아밀카르 카브랄","ln":"Amílcar Cabral","lt":"Amílcar Cabral","mwl":"Amílcar Cabral","nds":"Amílcar Cabral","nl":"Amílcar Cabral","nn":"Amílcar Cabral","nb":"Amílcar Cabral","pl":"Amílcar Cabral","pt":"Amílcar Cabral","ru":"Кабрал, Амилкар","sr":"Амилкар Кабрал","sv":"Amílcar Cabral","sw":"Amílcar Cabral","tr":"Amílcar Cabral","uk":"Амілкар Кабрал","yo":"Amilcar Cabral","zh":"阿米爾卡·卡布拉爾"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Amílcar Lopes Cabral (varjunimi Abel Djassi; 12. september 1924 Bafatá, Portugali Guinea – 20. jaanuar 1973 Conakry) oli Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja.\n\nTema vanemad olid pärit Roheneemesaartelt, kuid isa töötas Portugali Guineas õpetajana. Kui poiss oli kaheksa-aastane, naasis perekond Roheneemesaartele. Nad elasid Mindelos. Õpilasena töötas Amílcar raadiojaamas ning kirjutas luuletusi ja poliitilisi artikleid Roheneemesaarte identiteedi toetuseks. Aastal 1943 lõpetas ta kooli ning 1944 kolis perekond Praiasse, kus Amílcar töötas trükikojas, kuni ta sai 1945 stipendiumi Lissabonis troopilise põllumajanduse õppimiseks. Seal moodustasid Aafrikast pärit üliõpilased poliitilisi ringe. Pärast agronoomiahariduse saamist 1950 töötas Amílcar Cabral kaks aastat Portugalis Santarémis.\n\nAastal 1952 asus ta agronoomina tööle Guinea-Bissaus. Jälitatuna poliitilise kihutustöö pärast talupegade seas põgenes Cabral Angolasse. Koos Aristides Pereira, oma poolvenna Luís de Almeida Cabrali ja teistega asutas ta 1956 partei, mis peagi sai nimeks Guinea ja Roheneeme Sõltumatuse Aafrika Partei (PAIGC).\n\nAastal 1963 tuli partei põranda alt välja ja avas büroo Guineas. Samal aastal, pärast Pidjiguiti veresauna, alustas PAICG relvastatud ülestõusu, mis laienes 1974. aastani kestnud koloniaalsõjaks.\n\nCabral kaitses Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitlust ÜRO-s, 1970 privaataudientsil paavst Paulus VI juures, Euroopa parlamentides, Aafrika poliitikute ees ning ajakirjanduses. Ta tegi koostööd Sotsialistliku Internatsionaaliga ning oli Olof Palme ja François Mitterrandi sõber. Sotsialistidele avaldasid muljet tema kolonialismivastasus, toetus mitteühinemisliikumisele ja veenev intellektuaalsus.\n\nPortugali sõjavägi ja salapolitsei PIDE püüdsid korduvalt Cabrali tappa. Novembris 1970 püüti operatsiooni Mar Verde käigus tappa nii Cabral kui ka Guinea president Ahmed Sékou Touré ning hävitada Guinea sõjalennukid maa peal. Cabrali perekond pääses ehmatusega, kuid tema kõrvalkorteris elanud arsti perekond sai raskesti haavata ning üks lastest sai surma.\n\n20. jaanuaril 1973 püüdis osa PAICG-i kukutada armeest partei Roheneemesaarte päritolu juhtkonda. Cabral peeti koos abikaasa Maria Helenaga nende korteri ees kinni. Cabral ei lasknud end aheldada ning PAICG-i mereväeohvitser Inocêncio Cani laskis ta maha. Selle teo motiivid on tänini ebaselged.\n\nAmílcar Cabrali surmapäev on Roheneemesaarte rahvuspüha.\n\nKategooria:Roheneemesaarte inimesed Kategooria:Sündinud 1924 Kategooria:Surnud 1973 Kategooria:Vabadusvõitlejad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Amílcar Lopes Cabral (varjunimi Abel Djassi; 12. september 1924 Bafatá, Portugali Guinea – 20. jaanuar 1973 Conakry) oli Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja.","translated_text":"Amílcar Lopes Cabral (pronounced Abel Djassi; born 12 September 1924 in Bafatá, Portuguese Guinea ⁇ 20 January 1973 in Conakry) was a freedom fighter in Portuguese Guinea and the Green Islands.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema vanemad olid pärit Roheneemesaartelt, kuid isa töötas Portugali Guineas õpetajana.","translated_text":"His parents were from the Green Islands, but his father worked as a teacher in Portuguese Guinea.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui poiss oli kaheksa-aastane, naasis perekond Roheneemesaartele.","translated_text":"When the boy was eight years old, the family returned to the Green Islands.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad elasid Mindelos.","translated_text":"They lived in Mindelo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpilasena töötas Amílcar raadiojaamas ning kirjutas luuletusi ja poliitilisi artikleid Roheneemesaarte identiteedi toetuseks.","translated_text":"As a student, Amílcar worked at a radio station and wrote poems and political articles in support of the Green Islands' identity.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1943 lõpetas ta kooli ning 1944 kolis perekond Praiasse, kus Amílcar töötas trükikojas, kuni ta sai 1945 stipendiumi Lissabonis troopilise põllumajanduse õppimiseks.","translated_text":"In 1943 he graduated from school, and in 1944 the family moved to Praica, where Amílcar worked in a printing house until he received a scholarship in 1945 to study tropical agriculture in Lisbon.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal moodustasid Aafrikast pärit üliõpilased poliitilisi ringe.","translated_text":"There, African students formed political circles.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast agronoomiahariduse saamist 1950 töötas Amílcar Cabral kaks aastat Portugalis Santarémis.","translated_text":"After graduating in 1950 with a degree in agronomy, Amílcar Cabral worked for two years in Santarém, Portugal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1952 asus ta agronoomina tööle Guinea-Bissaus.","translated_text":"In 1952, he moved to Guinea-Bissau to work as an agronomist.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jälitatuna poliitilise kihutustöö pärast talupegade seas põgenes Cabral Angolasse.","translated_text":"Tracked by political agitation among the peasants, Cabral fled to Angola.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koos Aristides Pereira, oma poolvenna Luís de Almeida Cabrali ja teistega asutas ta 1956 partei, mis peagi sai nimeks Guinea ja Roheneeme Sõltumatuse Aafrika Partei (PAIGC).","translated_text":"Together with Aristides Pereira, his half-brother Luís de Almeida Cabral, and others, he founded in 1956 the party that soon became the Guinea-Green Party (PAIGC).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastal 1963 tuli partei põranda alt välja ja avas büroo Guineas.","translated_text":"In 1963, the party went underground and opened an office in Guinea.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal, pärast Pidjiguiti veresauna, alustas PAICG relvastatud ülestõusu, mis laienes 1974. aastani kestnud koloniaalsõjaks.","translated_text":"That same year, following the Easter Massacre, the PAICG launched an armed uprising that extended into a colonial war that lasted until 1974.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Cabral kaitses Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitlust ÜRO-s, 1970 privaataudientsil paavst Paulus VI juures, Euroopa parlamentides, Aafrika poliitikute ees ning ajakirjanduses.","translated_text":"Cabral defended the freedom struggle of Portuguese Guinea and the Green Islands at the United Nations in 1970 in a private audience with Pope Paul VI, in European parliaments, African politicians, and in the press.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta tegi koostööd Sotsialistliku Internatsionaaliga ning oli Olof Palme ja François Mitterrandi sõber.","translated_text":"He worked with the Socialist International and was a friend of Olof Palme and François Mitterrand.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sotsialistidele avaldasid muljet tema kolonialismivastasus, toetus mitteühinemisliikumisele ja veenev intellektuaalsus.","translated_text":"The socialists were impressed by his anti-colonialism, his support for the Non-Aligned Movement, and his persuasive intellectuality.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Portugali sõjavägi ja salapolitsei PIDE püüdsid korduvalt Cabrali tappa.","translated_text":"The Portuguese military and the PIDE secret police have repeatedly tried to kill Cabral.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Novembris 1970 püüti operatsiooni Mar Verde käigus tappa nii Cabral kui ka Guinea president Ahmed Sékou Touré ning hävitada Guinea sõjalennukid maa peal.","translated_text":"In November 1970, during Operation Mar Verde, attempts were made to kill both Cabral and Guinea's President Ahmed Sékou Touré and to destroy Guinea's warplanes on land.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cabrali perekond pääses ehmatusega, kuid tema kõrvalkorteris elanud arsti perekond sai raskesti haavata ning üks lastest sai surma.","translated_text":"Cabral's family escaped unscathed, but the family of the doctor living next door suffered serious injuries and one of the children died.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"20. jaanuaril 1973 püüdis osa PAICG-i kukutada armeest partei Roheneemesaarte päritolu juhtkonda.","translated_text":"On 20 January 1973, part of the PAICG attempted to overthrow the Green Party leadership from the army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cabral peeti koos abikaasa Maria Helenaga nende korteri ees kinni.","translated_text":"Cabral and his wife Maria Helena were detained outside their apartment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cabral ei lasknud end aheldada ning PAICG-i mereväeohvitser Inocêncio Cani laskis ta maha.","translated_text":"Cabral refused to be hanged, and PAICG naval officer Inocêncio Cani shot him.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle teo motiivid on tänini ebaselged.","translated_text":"The motives for this act are still unclear.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Amílcar Cabrali surmapäev on Roheneemesaarte rahvuspüha.","translated_text":"Amílcar Cabral's day of death is a national holiday in the Green Islands.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Roheneemesaarte inimesed Kategooria:Sündinud 1924 Kategooria:Surnud 1973 Kategooria:Vabadusvõitlejad","translated_text":"People from the Rhine Islands Category:Born in 1924 Category:Dead in 1973 Category:Freedom fighters","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Amílcar Lopes Cabral","wikicode":"#suuna[[Amílcar Cabral]]","hash":"c2fcc6cb8fd1ecbabfbe864fe0abd9bceda0549347a8fb64875f4816759bf283","last_revision":"2010-02-17T22:33:06Z","first_revision":"2010-02-17T22:33:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.110036","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAmílcar Cabral\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAmílcar","translated_text":"Direction of Amílcar","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cabral","translated_text":"Cabral","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"PEST(EL)","wikicode":"#suuna [[PEST-analüüs]]","hash":"e6c53a22f5bb6cd19f246d188fa65b801837644a8ceb9aea0e5d6e67aeb77157","last_revision":"2010-02-17T22:33:23Z","first_revision":"2010-02-17T22:33:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.163130","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna PEST-analüüs\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna PEST-analüüs","translated_text":"directional PEST analysis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Abel Djassi","wikicode":"#suuna[[Amílcar Cabral]]","hash":"c2fcc6cb8fd1ecbabfbe864fe0abd9bceda0549347a8fb64875f4816759bf283","last_revision":"2010-02-17T22:33:57Z","first_revision":"2010-02-17T22:33:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.218763","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAmílcar Cabral\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAmílcar","translated_text":"Direction of Amílcar","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Cabral","translated_text":"Cabral","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aditiivne funktsioon","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}\n'''Aditiivne funktsioon''' on [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]] ''f'', mis iga ''x'' ja ''y'' korral oma [[määramispiirkond|määramispiirkonnast]] rahuldab tingimust[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]\n: \n\nKui ''f'' on kujutus ühest [[vektorruum]]ist teise, siis kasutatakse nimetust '''aditiivne operaator'''. Näiteks iga [[lineaarne operaator]] on aditiivne.\n\n== Aditiivne funktsioon arvuteoorias ==\n\n[[Arvuteoorias]] nimetatakse '''aditiivseks funktsiooniks''' sellist funktsiooni, mis iga [[ühistegu]]rita [[naturaalarv]]ude paari ''n'' ja ''m'' korral rahuldab tingimust[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":102,"name":"Kaasik","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kui f on kujutus ühest vektorruumist teise, siis kasutatakse nimetust aditiivne operaator.","translated_text":"If f is an image from one vector space to another, the name additive operator is used.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Näiteks iga lineaarne operaator on aditiivne.","translated_text":"For example, every linear operator is additive.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Aditiivne funktsioon arvuteoorias","translated_text":"Additive function in computer theory","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Arvuteoorias nimetatakse aditiivseks funktsiooniks sellist funktsiooni, mis iga ühistegurita naturaalarvude paari n ja m korral rahuldab tingimust f(nm) = f(n) + f(m). \\,","translated_text":"In arithmetic, an additive function is a function that satisfies the condition f ((nm) = f ((n) + f ((m) for each natural number pairs n and m without a common factor.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":146,"name":"Kaasik","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Aditiivne hulgafunktsioon","translated_text":"Additive mass function","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hulgafunktsiooni nimetatakse aditiivseks, kui see iga ühisosata hulkade paari A ja B korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(A\\cup B) = f(A) + f(B).","translated_text":"A mass function is said to be additive if it satisfies the condition f ((A\\cup B) = f ((A) + f ((B) for each set of sets A and B from its area of assignment.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":135,"name":"Kaasik","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nimetatud omadusega hulgafunktsiooni nimetatakse ka lõplikult aditiivseks funktsiooniks.","translated_text":"A multiplicative function with this property is also called a finite additive function.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juhul kui viimane omadus kehtib lõputu (täpsemalt loenduva) paarikaupa ühisosata hulkade süsteemi jaoks, siis nimetatakse sellist funktsiooni loenduvalt aditiivseks funktsiooniks.","translated_text":"If the latter property applies to a system of integers of infinite (more precisely enumerated) pairs, such a function is called a enumerated additive function.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Subaditiivne funktsioon Superaditiivne funktsioon Multiplikatiivne funktsioon Lineaarne funktsioon","translated_text":"Subdivided function Superdivided function Multiplied function Linear function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Arvuteooria","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Aditiivne funktsioon on funktsioon f, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) = f(x) + f(y). \\,","translated_text":"An additive function is a function f that satisfies the condition f (x+y) = f (x) + f (y) for each x and y of its domain. \\,","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":102,"name":"Kaasik","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Arvuteoorias nimetatakse aditiivseks funktsiooniks sellist funktsiooni, mis iga ühistegurita naturaalarvude paari n ja m korral rahuldab tingimust f(nm) = f(n) + f(m). \\,","translated_text":"In arithmetic, an additive function is a function that satisfies the condition f ((nm) = f ((n) + f ((m) for each natural number pairs n and m without a common factor.","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":146,"name":"Kaasik","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Hulgafunktsiooni nimetatakse aditiivseks, kui see iga ühisosata hulkade paari A ja B korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(A\\cup B) = f(A) + f(B).","translated_text":"A mass function is said to be additive if it satisfies the condition f ((A\\cup B) = f ((A) + f ((B) for each set of sets A and B from its area of assignment.","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":135,"name":"Kaasik","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Aditiivne operaator","wikicode":"#suuna[[Aditiivne funktsioon]]","hash":"9a0bac4b7bdcc84673210b70f9790fd2564503e3e78d1fee3427c14ac2287132","last_revision":"2010-02-17T22:43:56Z","first_revision":"2010-02-17T22:43:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.334855","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAditiivne","translated_text":"Directional additive","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"funktsioon","translated_text":"Function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"PEST","wikicode":"#suuna[[PEST-analüüs]]","hash":"23134f9f16dbc8c09fe57b26c51eb72d68b3a659b6b9cdde663cfc997418b525","last_revision":"2010-02-17T22:44:08Z","first_revision":"2010-02-17T22:44:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.388773","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaPEST-analüüs\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaPEST-analüüs","translated_text":"the directionPEST analysis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Endomorfism","wikicode":"'''Endomorfismiks''' nimetatakse [[algebra]]s [[algebraline süsteem|algebralise süsteemi]] [[homomorfism]]i iseendasse.[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]\n\n== Viited ==\n\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Algebra]]","hash":"b018f066aadc2584ac3ada987f6f2d2d0e9761f9a2046b03a00ee3e034c55204","last_revision":"2013-03-14T17:12:40Z","first_revision":"2010-02-17T22:55:02Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.449792","cross_lingual_links":{"ar":"تداكل","ca":"Endomorfisme","da":"Endomorfi","de":"Endomorphismus","en":"Endomorphism","es":"Endomorfismo","eu":"Endomorfismo","fr":"Endomorphisme","gl":"Endomorfismo","he":"אנדומורפיזם","ia":"Endomorphismo","it":"Endomorfismo","ja":"自己準同型","ko":"자기 사상","nl":"Endomorfisme","pa":"ਐਂਡੋਮੌਰਫਿਜ਼ਮ","pl":"Endomorfizm","pt":"Endomorfismo","ru":"Эндоморфизм","sl":"Endomorfizem","sr":"Ендоморфизам","uk":"Ендоморфізм","zh":"自同态"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Endomorfismiks nimetatakse algebras algebralise süsteemi homomorfismi iseendasse.\n\nKategooria:Algebra\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Endomorfismiks nimetatakse algebras algebralise süsteemi homomorfismi iseendasse.","translated_text":"Endomorphism is called the homomorphism of the algebraic system itself.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":81,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Algebra","translated_text":"Category:Algebraic languages","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Endomorfismiks nimetatakse algebras algebralise süsteemi homomorfismi iseendasse.","translated_text":"Endomorphism is called the homomorphism of the algebraic system itself.","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":81,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Eskil Magnusson","wikicode":"'''Eskil Magnusson''' (sündis umbes 1170–1175, suri umbes 1227) oli [[Västergötland]]i [[seadusekuulutaja]].\n\nEskil Magnusson oli [[Magnus Minnisköld]]i poeg esimesest abielust ja seega [[Birger jarl]]i poolvend.\n\nTa abiellus umbes 1217 Kristina Nilsdotter Blakega, kes oli kuningas [[Erik Püha]] tütretütar ja [[Norra]] [[jarl]]i [[Håkon Hull]]u lesk.\n\nEskil Magnussonit mainitakse kirjalikult juba kuningas [[Knut Eriksson]]i valitsemisaja lõpul. Tema olevat kirjutanud [[Västergötlandi seadus]]e (''Västgötalagen''). \n\nEskil Magnussoni kodus [[Skara]]s oli hoitud lippu, mille all kuningas [[Erik Knutsson]]i väed võitlesid [[Gestilreni lahing]]us. Eskil aga kinkinud lipu [[1219]]. aastal austusavaldusena teda külastanud [[Island]]i seadusekuulutajale [[Snorre Sturlasson]]ile.\n\n[[Kategooria:Rootsi inimesed]]\n[[Kategooria:Folkunga suguvõsa]]","hash":"81501cd27c4756716a70cc10e638bab203158c7e505c391c3afe1d02bda7bf4a","last_revision":"2017-12-17T10:03:23Z","first_revision":"2010-02-17T22:56:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.508771","cross_lingual_links":{"ar":"إسكيل ماجنوسون","de":"Eskil Magnusson","el":"Έσκιλ Μάγκνουσον","en":"Eskil Magnusson","es":"Eskil Magnusson","fr":"Eskil Magnusson","nb":"Eskil Magnusson","pt":"Ésquilo da Gotalândia Ocidental","sv":"Eskil Magnusson","uk":"Ескіль Маґнуссон"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Eskil Magnusson (sündis umbes 1170–1175, suri umbes 1227) oli Västergötlandi seadusekuulutaja.\n\nEskil Magnusson oli Magnus Minnisköldi poeg esimesest abielust ja seega Birger jarli poolvend.\n\nTa abiellus umbes 1217 Kristina Nilsdotter Blakega, kes oli kuningas Erik Püha tütretütar ja Norra jarli Håkon Hullu lesk.\n\nEskil Magnussonit mainitakse kirjalikult juba kuningas Knut Erikssoni valitsemisaja lõpul. Tema olevat kirjutanud Västergötlandi seaduse (Västgötalagen).\n\nEskil Magnussoni kodus Skaras oli hoitud lippu, mille all kuningas Erik Knutssoni väed võitlesid Gestilreni lahingus. Eskil aga kinkinud lipu 1219. aastal austusavaldusena teda külastanud Islandi seadusekuulutajale Snorre Sturlassonile.\n\nKategooria:Rootsi inimesed Kategooria:Folkunga suguvõsa\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eskil Magnusson (sündis umbes 1170–1175, suri umbes 1227) oli Västergötlandi seadusekuulutaja.","translated_text":"Eskil Magnusson (born about 1170 ⁇ 1175, died about 1227) was a law clerk in Västergöttland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eskil Magnusson oli Magnus Minnisköldi poeg esimesest abielust ja seega Birger jarli poolvend.","translated_text":"Eskil Magnusson was the son of Magnus Minnisköld from his first marriage and thus the half-brother of Earl Birger.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta abiellus umbes 1217 Kristina Nilsdotter Blakega, kes oli kuningas Erik Püha tütretütar ja Norra jarli Håkon Hullu lesk.","translated_text":"He married about 1217 Kristina Nilsdotter Blaek, a daughter of King Erik the Holy and widow of Håkon Hullu, Earl of Norway.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eskil Magnussonit mainitakse kirjalikult juba kuningas Knut Erikssoni valitsemisaja lõpul.","translated_text":"Eskil Magnusson is mentioned in writing at the end of King Knut Erickson's reign.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema olevat kirjutanud Västergötlandi seaduse (Västgötalagen).","translated_text":"He is said to have written the Västergötland Act (Västgottalagen).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eskil Magnussoni kodus Skaras oli hoitud lippu, mille all kuningas Erik Knutssoni väed võitlesid Gestilreni lahingus.","translated_text":"At Eskil Magnusson's home in Skaras, there was a flag under which King Erik Knutson's troops fought at the Battle of Gestilren.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eskil aga kinkinud lipu 1219. aastal austusavaldusena teda külastanud Islandi seadusekuulutajale Snorre Sturlassonile.","translated_text":"In 1219, however, Eskil presented the flag as a tribute to the Icelandic law clerk Snorre Sturlasson, who visited him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi inimesed Kategooria:Folkunga suguvõsa","translated_text":"Swedish people Category:Folkunga family","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hulk (matemaatika)","wikicode":"#suuna[[hulk]]","hash":"64a4ec9dfe546bfb185a00be54cd67531e58be518dd11bca830de01140e0a1f8","last_revision":"2010-02-17T22:59:41Z","first_revision":"2010-02-17T22:59:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.564722","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunahulk\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunahulk","translated_text":"Directional area","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Julia Mancuso","wikicode":"[[Pilt:Julia Mancuso 2.jpg|pisi|Julia Mancuso]]\n'''Julia Marie Mancuso''' (sündinud [[9. märts]]il [[1984]] [[Reno]]s) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mäesuusatamine|mäesuusataja]], olümpiavõitja (2006).\n\n==Saavutused==\n=== [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===\n\n* [[Mäesuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s\n** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja'''[[Mäesuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#Suurslaalom 2| suurslaalomis]]\n* [[Mäesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]]is\n** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Mäesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#Kiirlaskumine 2|kiirlaskumises]]\n** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Mäesuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#Alpi kahevõistlus 2|suures Alpi kahevõistluses]]\n* [[Mäesuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel|2014]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]]s\n** [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] pronksmedal [[Mäesuusatamine 2014. aasta taliolümpiamängudel#Alpi kahevõistlus 2|Alpi kahevõistluses]]\n\n=== [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===\n\n* [[2005. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Bormio]]s\n** {{pronks}} pronksmedal [[2005. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ülisuurslaalom 2|ülisuurslaalomis]]\n** {{pronks}} pronksmedal [[2005. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#suurslaalom 2|suurslaalomis]]\n* [[2007. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Åre vald|Åres]]\n** {{Hõbe}} hõbemedal [[2007. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Alpi kahevõistlus 2|suures Alpi kahevõistluses]]\n* [[2011. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|2011]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Garmisch-Partenkirchen]]is\n** {{Hõbe}} hõbemedal [[2011. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ülisuurslaalom 2|ülisuurslaalomis]]\n* [[2013. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|2013]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Schladming]]is\n** {{Hõbe}} pronksmedal [[2013. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Ülisuurslaalom 2|ülisuurslaalomis]]\n\n=== [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|Maailma karikasarjas]] ===\n\n==== Maailma karikas ====\n\n* Üldkarikas\n** 3. koht: 2007\n* Kiirlaskumise karikas\n** 2. koht: 2007\n\n* Alpi kahevõistluse karikas\n** 2. koht: 2007\n\n==== Maailma karikasarja etapivõidud====\n\nJulia Mancuso on osalenud (seisuga 23. jaanuar 2015) 390 maailma karikasarja etapil ja jõudnud poodiumile 36 korral, millest 7 korda kõige kõrgemale astmele.\n\n{| class=\"wikitable\"\n|-\n!Jrk-nr\n!Aasta\n!Kuupäev\n!Koht\n!Riik\n!Ala\n|-\n|align=\"center\"|'''1.'''\n|align=\"center\"|[[2006]]\n|[[19. detsember]] \n|[[ Val-d'Isère]]\n|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n|[[kiirlaskumine]]\n|-\n|align=\"center\"|'''2.'''\n|align=\"center\"|[[2007]]\n|[[14. jaanuar]] \n|[[Altenmarkt im Pongau ]]\n|{{PisiLipp|Austria}}\n|[[suur alpi kahevõistlus|suur Alpi kahevõistlus]]\n\n|-\n|align=\"center\"|'''3.'''\n|align=\"center\"|[[2007]]\n|[[19. jaanuar]] \n|[[ Cortina d'Ampezzo]]\n|{{PisiLipp|Itaalia}}\n|[[ülisuurslaalom]]\n|-\n|align=\"center\"|'''4.'''\n|align=\"center\"|[[2007]]\n|[[3. märts]] \n|[[ Tarvisio]]\n|{{PisiLipp|Itaalia}}\n|[[kiirlaskumine]]\n|-\n|align=\"center\"|'''5.'''\n|align=\"center\"|[[2011]]\n|[[16. märts]] \n|[[Lenzerheide]]\n|{{PisiLipp|Šveits}}\n|[[kiirlaskumine]]\n|-\n|align=\"center\"|'''6.'''\n|align=\"center\"|[[2012]]\n|[[5. veebruar]] \n|[[Garmisch-Partenkirchen]]\n|{{PisiLipp|Saksamaa}}\n|[[ülisuurslaalom]]\n|-\n|align=\"center\"|'''7.'''\n|align=\"center\"|[[2012]]\n|[[21. veebruar]] \n|[[Moskva]]\n|{{PisiLipp|Venemaa}}\n|[[paralleelslaalom]]\n|}\n\n== Välislingid ==\n* [http://data.fis-ski.com/dynamic/athlete-biography.html?sector=AL&competitorid=37327&type=result Julia Mancuso FIS-i kodulehel (fis-ski.com)]\n\n{{JÄRJESTA:Mancuso, Julia}}\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide mäesuusatajad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1984]]","hash":"6608ef92e1284b4657fbfcd1eb17f89ae28807f00e4b2635a96bdfe409b30f53","last_revision":"2024-03-10T07:51:19Z","first_revision":"2010-02-17T23:06:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.621758","cross_lingual_links":{"arz":"چوليا مانكوسو","be":"Джулія Манкуса","ca":"Julia Mancuso","cs":"Julia Mancusová","de":"Julia Mancuso","en":"Julia Mancuso","es":"Julia Mancuso","eu":"Julia Mancuso","fa":"جولیا مانکوسو","fi":"Julia Mancuso","fr":"Julia Mancuso","hr":"Julia Mancuso","id":"Julia Mancuso","it":"Julia Mancuso","ko":"줄리아 맨쿠소","lv":"Džūlija Mankuso","mn":"Жулиа Манкусо","nl":"Julia Mancuso","nn":"Julia Mancuso","nb":"Julia Mancuso","pl":"Julia Mancuso","pt":"Julia Mancuso","ro":"Julia Mancuso","ru":"Манкусо, Джулия","sk":"Julia Mancusová","sl":"Julia Mancuso","sr":"Џулија Манкусо","sv":"Julia Mancuso","tr":"Julia Mancuso","uk":"Джулія Манкузо","zh":"朱莉娅·曼库索"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Julia Marie Mancuso (sündinud 9. märtsil 1984 Renos) on Ameerika Ühendriikide mäesuusataja, olümpiavõitja (2006).\n\n2006 Torinos olümpiavõitja suurslaalomis 2010 Vancouveris hõbemedal kiirlaskumises hõbemedal suures Alpi kahevõistluses 2014 Sotšis pronksmedal Alpi kahevõistluses\n\n2005 Bormios pronksmedal ülisuurslaalomis pronksmedal suurslaalomis 2007 Åres hõbemedal suures Alpi kahevõistluses 2011 Garmisch-Partenkirchenis hõbemedal ülisuurslaalomis 2013 Schladmingis pronksmedal ülisuurslaalomis\n\nÜldkarikas 3. koht: 2007 Kiirlaskumise karikas 2. koht: 2007\n\nAlpi kahevõistluse karikas 2. koht: 2007\n\nJulia Mancuso on osalenud (seisuga 23. jaanuar 2015) 390 maailma karikasarja etapil ja jõudnud poodiumile 36 korral, millest 7 korda kõige kõrgemale astmele.\n\nJulia Mancuso FIS-i kodulehel (fis-ski.com)\n\nKategooria:Ameerika Ühendriikide mäesuusatajad Kategooria:Sündinud 1984\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Julia Marie Mancuso (sündinud 9. märtsil 1984 Renos) on Ameerika Ühendriikide mäesuusataja, olümpiavõitja (2006).","translated_text":"Julia Marie Mancuso (born March 9, 1984 in Renos) is an American mountaineer and Olympic champion (2006).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Saavutused","translated_text":"Accomplishments","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Olümpiamängudel","translated_text":"Olympic Games","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2006 Torinos olümpiavõitja suurslaalomis 2010 Vancouveris hõbemedal kiirlaskumises hõbemedal suures Alpi kahevõistluses 2014 Sotšis pronksmedal Alpi kahevõistluses","translated_text":"2006 Olympic champion in Torino at the Grand Slam 2010 Vancouver silver medal in the high jump at the Grand Alpine biathlon 2014 Bronze medal at the Sochi Alpine biathlon","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Maailmameistrivõistlustel","translated_text":"World championships","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2005 Bormios pronksmedal ülisuurslaalomis pronksmedal suurslaalomis 2007 Åres hõbemedal suures Alpi kahevõistluses 2011 Garmisch-Partenkirchenis hõbemedal ülisuurslaalomis 2013 Schladmingis pronksmedal ülisuurslaalomis","translated_text":"2005 Bormios bronze medal in the high jump 2007 Åres silver medal in the high jump 2011 Garmisch-Partenkirchen silver medal in the high jump 2013 Schladming bronze medal in the high jump","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Maailma karikasarjas","translated_text":"The World Series of Sheep","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Maailma karikas","translated_text":"The Shepherd of the World","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Üldkarikas 3. koht: 2007 Kiirlaskumise karikas 2. koht: 2007","translated_text":"Third place in the General Charter: 2007 Second place in the Charter of Urgency: 2007","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alpi kahevõistluse karikas 2. koht: 2007","translated_text":"2nd place in the Alpine biathlon: 2007","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Maailma karikasarja etapivõidud","translated_text":"World series winners","level":4,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Julia Mancuso on osalenud (seisuga 23. jaanuar 2015) 390 maailma karikasarja etapil ja jõudnud poodiumile 36 korral, millest 7 korda kõige kõrgemale astmele.","translated_text":"Julia Mancuso has participated (as of 23 January 2015) in 390 World Championship events and reached the podium 36 times, including 7 times the highest stage.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\"\n|-\n!Jrk-nr\n!Aasta\n!Kuupäev\n!Koht\n!Riik\n!Ala\n|-\n|align=\"center\"|'''1.'''\n|align=\"center\"|[[2006]]\n|[[19. detsember]] \n|[[ Val-d'Isère]]\n|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}\n|[[kiirlaskumine]]\n|-\n|align=\"center\"|'''2.'''\n|align=\"center\"|[[2007]]\n|[[14. jaanuar]] \n|[[Altenmarkt im Pongau ]]\n|{{PisiLipp|Austria}}\n|[[suur alpi kahevõistlus|suur Alpi kahevõistlus]]\n\n|-\n|align=\"center\"|'''3.'''\n|align=\"center\"|[[2007]]\n|[[19. jaanuar]] \n|[[ Cortina d'Ampezzo]]\n|{{PisiLipp|Itaalia}}\n|[[ülisuurslaalom]]\n|-\n|align=\"center\"|'''4.'''\n|align=\"center\"|[[2007]]\n|[[3. märts]] \n|[[ Tarvisio]]\n|{{PisiLipp|Itaalia}}\n|[[kiirlaskumine]]\n|-\n|align=\"center\"|'''5.'''\n|align=\"center\"|[[2011]]\n|[[16. märts]] \n|[[Lenzerheide]]\n|{{PisiLipp|Šveits}}\n|[[kiirlaskumine]]\n|-\n|align=\"center\"|'''6.'''\n|align=\"center\"|[[2012]]\n|[[5. veebruar]] \n|[[Garmisch-Partenkirchen]]\n|{{PisiLipp|Saksamaa}}\n|[[ülisuurslaalom]]\n|-\n|align=\"center\"|'''7.'''\n|align=\"center\"|[[2012]]\n|[[21. veebruar]] \n|[[Moskva]]\n|{{PisiLipp|Venemaa}}\n|[[paralleelslaalom]]\n|}"},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Julia Mancuso FIS-i kodulehel (fis-ski.com)","translated_text":"In addition, the Commission considers that it is appropriate to take the necessary measures in order to ensure that the Commission is able to take appropriate measures to ensure that such measures are implemented effectively.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide mäesuusatajad Kategooria:Sündinud 1984","translated_text":"Category:Mountaineers of the United States of America Category:Born in 1984","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Loenduvalt aditiivne funktsioon","wikicode":"'''Loenduvalt aditiivne funktsioon''' ehk '''täielikult aditiivne funktsioon''' on [[hulgafunktsioon]] ''μ'', mis oma [[määramispiirkond|määramispiirkonna]] [[Paarikaupa ühisosata hulgad|paarikaupa ühisosata hulkade]] suvalise [[jada]] {''A''n} korral rahuldab tingimust[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]\n\n: \n\nIga loenduvalt aditiivne funktsioon on [[aditiivne funktsioon|aditiivne]], kuid vastupidine üldjuhul ei kehti.\n\n== Vaata ka ==\n\n* [[Mõõt (matemaatika)|Mõõt]]\n* [[Loenduvalt subaditiivne funktsioon]]\n\n== Viited ==\n\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Mõõduteooria]]","hash":"b91aa5b9e3b1a191f8bf0b16fe39257fd3ad225064591aae79ceb676ce3b20b3","last_revision":"2013-03-14T17:12:36Z","first_revision":"2010-02-17T23:12:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.683176","cross_lingual_links":{"de":"Σ-Additivität","en":"Sigma-additive set function","eo":"Sigma adicieco","es":"Sigma aditividad","fr":"Sigma additivité","he":"סיגמא-אדיטיביות","hu":"Σ-additivitás","it":"Sigma additività","ja":"完全加法的集合関数","uk":"Сигма-адитивність","zh":"可加性"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Loenduvalt aditiivne funktsioon ehk täielikult aditiivne funktsioon on hulgafunktsioon μ, mis oma määramispiirkonna paarikaupa ühisosata hulkade suvalise jada {Aₙ} korral rahuldab tingimust\n\n\\mu(\\bigcup_{n=1}^\\infty A_n) = \\sum_{n=1}^\\infty \\mu(A_n).\n\nIga loenduvalt aditiivne funktsioon on aditiivne, kuid vastupidine üldjuhul ei kehti.\n\nMõõt Loenduvalt subaditiivne funktsioon\n\nKategooria:Mõõduteooria\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Loenduvalt aditiivne funktsioon ehk täielikult aditiivne funktsioon on hulgafunktsioon μ, mis oma määramispiirkonna paarikaupa ühisosata hulkade suvalise jada {Aₙ} korral rahuldab tingimust","translated_text":"A readily additive function, or fully additive function, is a mass function μ that satisfies the condition for the random sequence of quantities {An} as a common component of the pair of its designated area","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":189,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\\mu(\\bigcup_{n=1}^\\infty A_n) = \\sum_{n=1}^\\infty \\mu(A_n).","translated_text":"This is the maximum amount of time required for the calculation of the calculation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Iga loenduvalt aditiivne funktsioon on aditiivne, kuid vastupidine üldjuhul ei kehti.","translated_text":"Each enumerated additive function is additive, but generally the reverse is not true.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõõt Loenduvalt subaditiivne funktsioon","translated_text":"Measure the Countable Subsiditive Function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Mõõduteooria","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Loenduvalt aditiivne funktsioon ehk täielikult aditiivne funktsioon on hulgafunktsioon μ, mis oma määramispiirkonna paarikaupa ühisosata hulkade suvalise jada {Aₙ} korral rahuldab tingimust","translated_text":"A readily additive function, or fully additive function, is a mass function μ that satisfies the condition for the random sequence of quantities {An} as a common component of the pair of its designated area","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":189,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Hulgafunktsioon","wikicode":"'''Hulgafunktsiooniks''' nimetatakse fikseeritud [[hulk|hulga]] ''H'' teatud [[alamhulk]]ade [[hulkade süsteem|süsteemil]] [[määramispiirkond|määratud]] [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]i, mille väärtuseks on [[arv]].[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ] Selleks alamhulkade süsteemiks võib olla näiteks ''H'' kõigi alamhulkade hulk või mõni hulgal ''H'' määratud [[sigma-algebra]].\n\n== Vaata ka ==\n\n* [[Aditiivne funktsioon]]\n* [[Loenduvalt aditiivne funktsioon]]\n\n== Viited ==\n\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Mõõduteooria]]\n[[Kategooria:Hulgateooria]]","hash":"546d29005f59a66a02f1c7cfbbdf06ff23d761dc3b69d5b5136299af6dc72a7f","last_revision":"2013-03-14T17:14:11Z","first_revision":"2010-02-17T23:23:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.739587","cross_lingual_links":{"de":"Mengenfunktion","en":"Set function","ja":"集合函数","ru":"Функция множеств"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Hulgafunktsiooniks nimetatakse fikseeritud hulga H teatud alamhulkade süsteemil määratud funktsiooni, mille väärtuseks on arv. Selleks alamhulkade süsteemiks võib olla näiteks H kõigi alamhulkade hulk või mõni hulgal H määratud sigma-algebra.\n\nAditiivne funktsioon Loenduvalt aditiivne funktsioon\n\nKategooria:Mõõduteooria Kategooria:Hulgateooria\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hulgafunktsiooniks nimetatakse fikseeritud hulga H teatud alamhulkade süsteemil määratud funktsiooni, mille väärtuseks on arv.","translated_text":"A bulk function is called a fixed bulk H, a function defined on a particular subbulk system whose value is a number.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":126,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Selleks alamhulkade süsteemiks võib olla näiteks H kõigi alamhulkade hulk või mõni hulgal H määratud sigma-algebra.","translated_text":"For this subgroup system, for example, H can be the sum of all subgroups or some sigma algebra defined by H.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aditiivne funktsioon Loenduvalt aditiivne funktsioon","translated_text":"Additive function Listed additive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Mõõduteooria Kategooria:Hulgateooria","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development and related expenditure.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Hulgafunktsiooniks nimetatakse fikseeritud hulga H teatud alamhulkade süsteemil määratud funktsiooni, mille väärtuseks on arv.","translated_text":"A bulk function is called a fixed bulk H, a function defined on a particular subbulk system whose value is a number.","citations":[{"content":"[ Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. ]","char_index":126,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Lõplikult aditiivne funktsioon","wikicode":"#suuna[[aditiivne funktsioon]]","hash":"5efea35bf4ee86b871409fe41e1f9fc94639ac7f9787e862471f40f1b678c71e","last_revision":"2010-02-17T23:33:22Z","first_revision":"2010-02-17T23:33:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.799264","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaaditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaaditiivne funktsioon","translated_text":"Directional additive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Loenduv aditiivsus","wikicode":"#suuna[[loenduvalt aditiivne funktsioon]]","hash":"92bfcb94c2af5ec25f4f6cf3d4dbf4958c72674159f5435f3591ddd2b1c12a4d","last_revision":"2010-02-17T23:35:21Z","first_revision":"2010-02-17T23:34:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.855507","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon","translated_text":"a directional additive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Loenduvalt aditiivne kujutus","wikicode":"#suuna[[loenduvalt aditiivne funktsioon]]","hash":"92bfcb94c2af5ec25f4f6cf3d4dbf4958c72674159f5435f3591ddd2b1c12a4d","last_revision":"2010-02-17T23:36:17Z","first_revision":"2010-02-17T23:36:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.905782","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon","translated_text":"a directional additive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Täielik aditiivsus","wikicode":"#suuna[[loenduvalt aditiivne funktsioon]]","hash":"92bfcb94c2af5ec25f4f6cf3d4dbf4958c72674159f5435f3591ddd2b1c12a4d","last_revision":"2010-02-17T23:42:13Z","first_revision":"2010-02-17T23:41:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:53.964430","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon","translated_text":"a directional additive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lineaaroperaator","wikicode":"#suuna [[Lineaarkujutus]]","hash":"bbd69c85bcb1f2879f12cdf1cd764ee9633892400fb10cc0df6313ef1d4d4c7e","last_revision":"2010-02-19T10:49:42Z","first_revision":"2010-02-17T23:48:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.046554","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Lineaarkujutus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Lineaarkujutus","translated_text":"Direction Linear pattern","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Täielikult aditiivne funktsioon","wikicode":"#suuna[[loenduvalt aditiivne funktsioon]]","hash":"92bfcb94c2af5ec25f4f6cf3d4dbf4958c72674159f5435f3591ddd2b1c12a4d","last_revision":"2010-02-18T00:01:28Z","first_revision":"2010-02-18T00:01:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.102936","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaloenduvalt aditiivne funktsioon","translated_text":"a directional additive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Subaditiivne funktsioon","wikicode":"'''Subaditiivne funktsioon''' on [[reaalarv|reaalarvulise]] väärtusega [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], mis iga ''x'' ja ''y'' korral oma [[määramispiirkond|määramispiirkonnast]] rahuldab tingimust\n: \n\nSubaditiivne funktsioon on [[aditiivne funktsioon|aditiivne]] parajasti siis, kui see on ühtlasi [[superaditiivne funktsioon|superaditiivne]].\n\n== Näited ==\n\nEt iga aditiivne funktsioon on ühtlasi subaditiivne, siis on triviaalne näide subaditiivsest funktsioonist on arvuga ''a'' korrutamine ehk funktsioon ''f(x) = ax''.\n\nNäiteks [[ruutjuur]] on [[mittenegatiivne arv|mittenegatiivsetel arvudel]] määratud subaditiivne funktsioon, sest kehtib\n: \n\n[[Norm (matemaatika)|Norm]] ja [[poolnorm]] on vektorruumil määratud subaditiivsed funktsioonid.\n\n== Vaata ka ==\n\n* [[Loenduvalt subaditiivne funktsioon]]\n\n[[Kategooria:Matemaatiline analüüs]]","hash":"c9b7868d0e8b1c4bc94a9e23eb2a48cecf0eb409a5b6d90073554bf747831d53","last_revision":"2013-03-14T17:14:14Z","first_revision":"2010-02-18T00:07:54Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.157853","cross_lingual_links":{"de":"Subadditivität","en":"Subadditivity","es":"Subaditividad","fr":"Sous-additivité","it":"Funzione subadditiva","ja":"劣加法性","ko":"준가법성","pt":"Subaditividade","ru":"Полуаддитивность","vi":"Subadditivity","zh":"次可加性"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Subaditiivne funktsioon on reaalarvulise väärtusega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) \\leq f(x) + f(y).\n\nSubaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi superaditiivne.\n\nEt iga aditiivne funktsioon on ühtlasi subaditiivne, siis on triviaalne näide subaditiivsest funktsioonist on arvuga a korrutamine ehk funktsioon f(x) = ax.\n\nNäiteks ruutjuur on mittenegatiivsetel arvudel määratud subaditiivne funktsioon, sest kehtib \\sqrt{x+y} \\leq \\sqrt{x} + \\sqrt{y}.\n\nNorm ja poolnorm on vektorruumil määratud subaditiivsed funktsioonid.\n\nLoenduvalt subaditiivne funktsioon\n\nKategooria:Matemaatiline analüüs\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Subaditiivne funktsioon on reaalarvulise väärtusega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) \\leq f(x) + f(y).","translated_text":"A subdivided function is a real-valued function that satisfies the condition f ((x+y) \\leq f ((x) + f ((y) for every x and y in its domain.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Subaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi superaditiivne.","translated_text":"A sub-additive function is an additive if it is also superadditive.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Näited","translated_text":"Examples","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Et iga aditiivne funktsioon on ühtlasi subaditiivne, siis on triviaalne näide subaditiivsest funktsioonist on arvuga a korrutamine ehk funktsioon f(x) = ax.","translated_text":"Since every additive function is also sub-additive, then the trivial example of a sub-additive function is multiplication by the number a, i.e. the function f(x) = ax.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Näiteks ruutjuur on mittenegatiivsetel arvudel määratud subaditiivne funktsioon, sest kehtib \\sqrt{x+y} \\leq \\sqrt{x} + \\sqrt{y}.","translated_text":"For example, a square root is a subdivided function assigned to nonnegative numbers because \\sqrt{x+y} \\leq \\sqrt{x} + \\sqrt{y}.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Norm ja poolnorm on vektorruumil määratud subaditiivsed funktsioonid.","translated_text":"The norm and the half-value are subdivided functions defined by the vector space.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Loenduvalt subaditiivne funktsioon","translated_text":"For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Matemaatiline analüüs","translated_text":"Category:Mathematical analysis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Superaditiivne funktsioon","wikicode":"'''Superaditiivne funktsioon''' on [[reaalarv|reaalarvuliste]] väärtustega [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]], mis iga ''x'' ja ''y'' korral oma [[määramispiirkond|määramispiirkonnast]] rahuldab tingimust\n: \n\nSuperaditiivne funktsioon on [[aditiivne funktsioon|aditiivne]] parajasti siis, kui see on ühtlasi [[subaditiivne funktsioon|subaditiivne]].\n\n== Näited ==\n\nEt iga aditiivne funktsioon on ühtlasi superaditiivne, siis on triviaalne näide subaditiivsest funktsioonist on arvuga ''a'' korrutamine ehk funktsioon f(x) = ax.\n\nNäiteks [[mittenegatiivne arv|mittenegatiivsete arvude]] ruutuvõtmine on superaditiivne funktsioon, sest kehtib\n: \n\n[[Kategooria:Matemaatiline analüüs]]","hash":"0256c5dcde91d275b7abcfebd052cf39ed7e91a56c8b8b66374eba9a460cf31c","last_revision":"2013-03-14T17:14:15Z","first_revision":"2010-02-18T00:11:45Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.219805","cross_lingual_links":{"en":"Superadditivity","es":"Superaditividad","fr":"Superadditivité","ja":"優加法性","ru":"Супераддитивность"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Superaditiivne funktsioon on reaalarvuliste väärtustega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) \\geq f(x) + f(y).\n\nSuperaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi subaditiivne.\n\nEt iga aditiivne funktsioon on ühtlasi superaditiivne, siis on triviaalne näide subaditiivsest funktsioonist on arvuga a korrutamine ehk funktsioon f(x) = ax.\n\nNäiteks mittenegatiivsete arvude ruutuvõtmine on superaditiivne funktsioon, sest kehtib (x+y)^2 \\geq x^2+y^2.\n\nKategooria:Matemaatiline analüüs\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Superaditiivne funktsioon on reaalarvuliste väärtustega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) \\geq f(x) + f(y).","translated_text":"A superadditive function is a real-valued function that satisfies the condition f ((x+y) \\geq f ((x) + f ((y) for every x and y in its range.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Superaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi subaditiivne.","translated_text":"A superadditive function is an additive if and only if it is also subadditive.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Näited","translated_text":"Examples","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Et iga aditiivne funktsioon on ühtlasi superaditiivne, siis on triviaalne näide subaditiivsest funktsioonist on arvuga a korrutamine ehk funktsioon f(x) = ax.","translated_text":"If every additive function is also superadditive, then the trivial example of a subadditive function is multiplication by a, i.e. the function f (x) = ax.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Näiteks mittenegatiivsete arvude ruutuvõtmine on superaditiivne funktsioon, sest kehtib (x+y)^2 \\geq x^2+y^2.","translated_text":"For example, taking the squares of nonnegative numbers is a superadditive function because it applies to (x+y)^2 \\geq x^2+y^2.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Matemaatiline analüüs","translated_text":"Category:Mathematical analysis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Subaditiivsus","wikicode":"#suuna[[Subaditiivne funktsioon]]","hash":"45b80aa5c0973a3505f411422b6e3e470f3e10df592b663790af93da15b71dec","last_revision":"2010-02-18T00:14:03Z","first_revision":"2010-02-18T00:14:03Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.277483","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSubaditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSubaditiivne funktsioon","translated_text":"direction Subdivided function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Superaditiivsus","wikicode":"#suuna[[Superaditiivne funktsioon]]","hash":"c42ab503db1fad7e2e4ed80a9c5c88570dd14f329bb2c1803175d593197d7f26","last_revision":"2010-02-18T00:14:28Z","first_revision":"2010-02-18T00:14:28Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.331722","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSuperaditiivne funktsioon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSuperaditiivne funktsioon","translated_text":"direction Superadditive function","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Richard Anthony Salisbury","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Richard Anthony Salisbury''' ([[2. mai]] [[1761]] [[Leeds]] – [[23. märts]] [[1829]] [[London]]) oli Briti [[botaanik]].\n\nTa oli [[Carl von Linné]] loodud süstemaatika äge vastane ega olnud seetõttu kolleegide seas tunnustatud. Aastal [[1809]] ilmus Salisbury sõbra [[Joseph Knight]]i nime all teos ''On the cultivation of the plants belonging to the natural order of Proteeae'', mille tegelikuks autoriks peetakse Salisburyt. Hiljem selgus, et selles teoses avaldati hulk taimenimesid, mis pärinesid šoti botaaniku [[Robert Brown]]i veel avaldamata tööst. Salisburyt süüdistati [[plagiaat|plagiaadis]] ning ta sattus teadlaste hulgas põlu alla.\n\nOsa avaldatud [[prootealised|prootealiste]] nimetuste autorina on ka tänapäeval kirjas Joseph Knight.\n\nRichard Anthony Salisbury kirjeldatud [[takson]]ite juurde märgitakse autorilühend '''Salisb.'''.\n\n==Tunnustus==\n*1787 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks\n\n==Teoseid==\n* ''Icones Stirpium rariorum'', 1787\n* ''Prodromus Stirpium in horto ad Chapel Allerton'', 1796\n* ''Dissertatio botanica de Erica'', 1800\n* ''Genera of Plants'', 1866\n\n==Välislingid==\n* [http://books.google.com/books?id=wU4DAAAAQAAJ&printsec=frontcover&dq=Richard+Anthony+Salisbury&cd=5#v=onepage&q=&f=false The genera of plants], Google Books\n* [http://books.google.com/books?id=ZnsCAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=Richard+Anthony+Salisbury&cd=1#v=onepage&q=&f=false The paradisus londinensis], Google Books\n\n{{JÄRJESTA:Salisbury, Richard Anthony}}\n[[Kategooria:Suurbritannia teadlased]]\n[[Kategooria:Botaanikud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1761]]\n[[Kategooria:Surnud 1829]]","hash":"446fe5dfe5b9d5a7a825ade68fea7905d06b7c6ad28fdedf1d6094521d9e6392","last_revision":"2021-12-02T11:35:26Z","first_revision":"2010-02-18T01:00:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.388114","cross_lingual_links":{"ar":"ريتشارد أنطوني سالزبوري","arz":"ريتشارد انطونى سالزبورى","ast":"Richard Anthony Salisbury","be":"Рычард Энтані Солсберы","ca":"Richard Anthony Salisbury","de":"Richard Anthony Salisbury","en":"Richard Anthony Salisbury","es":"Richard Anthony Salisbury","fr":"Richard Anthony Salisbury","it":"Richard Anthony Salisbury","pt":"Richard Anthony Salisbury","ru":"Солсбери, Ричард Энтони","sv":"Richard Anthony Salisbury","tr":"Richard Anthony Salisbury","uk":"Річард Солсбері","zh":"理查德·安东尼·索尔兹伯里"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.455563","text":"Richard Anthony Salisbury (2. mai 1761 Leeds – 23. märts 1829 London) oli Briti botaanik.\n\nTa oli Carl von Linné loodud süstemaatika äge vastane ega olnud seetõttu kolleegide seas tunnustatud. Aastal 1809 ilmus Salisbury sõbra Joseph Knighti nime all teos On the cultivation of the plants belonging to the natural order of Proteeae, mille tegelikuks autoriks peetakse Salisburyt. Hiljem selgus, et selles teoses avaldati hulk taimenimesid, mis pärinesid šoti botaaniku Robert Browni veel avaldamata tööst. Salisburyt süüdistati plagiaadis ning ta sattus teadlaste hulgas põlu alla.\n\nOsa avaldatud prootealiste nimetuste autorina on ka tänapäeval kirjas Joseph Knight.\n\nRichard Anthony Salisbury kirjeldatud taksonite juurde märgitakse autorilühend Salisb..\n\n1787 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks\n\nIcones Stirpium rariorum, 1787 Prodromus Stirpium in horto ad Chapel Allerton, 1796 Dissertatio botanica de Erica, 1800 Genera of Plants, 1866\n\nThe genera of plants, Google Books The paradisus londinensis, Google Books\n\nKategooria:Suurbritannia teadlased Kategooria:Botaanikud Kategooria:Sündinud 1761 Kategooria:Surnud 1829\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Richard Anthony Salisbury (2. mai 1761 Leeds – 23. märts 1829 London) oli Briti botaanik.","translated_text":"Richard Anthony Salisbury (2 May 1761 Leeds ⁇ 23 March 1829 London) was a British botanist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli Carl von Linné loodud süstemaatika äge vastane ega olnud seetõttu kolleegide seas tunnustatud.","translated_text":"He was a fierce opponent of Carl von Linné's system of injection and was therefore unrecognized by his colleagues.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1809 ilmus Salisbury sõbra Joseph Knighti nime all teos On the cultivation of the plants belonging to the natural order of Proteeae, mille tegelikuks autoriks peetakse Salisburyt.","translated_text":"In 1809, Salisbury's friend Joseph Knight published On the cultivation of the plants belonging to the natural order of Proteeae, of which Salisbury is believed to be the actual author.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hiljem selgus, et selles teoses avaldati hulk taimenimesid, mis pärinesid šoti botaaniku Robert Browni veel avaldamata tööst.","translated_text":"It was later revealed that the work included a number of plant names derived from unpublished work by Scottish botanist Robert Brown.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Salisburyt süüdistati plagiaadis ning ta sattus teadlaste hulgas põlu alla.","translated_text":"Salisbury was accused of plagiarism, and he came under scorn among scientists.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osa avaldatud prootealiste nimetuste autorina on ka tänapäeval kirjas Joseph Knight.","translated_text":"Joseph Knight is also the author of a number of published Protestant names.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Richard Anthony Salisbury kirjeldatud taksonite juurde märgitakse autorilühend Salisb..","translated_text":"To the taxons described by Richard Anthony Salisbury, the car link to Salisb.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tunnustus","translated_text":"Confession","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1787 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks","translated_text":"1787 ⁇ Elected a Fellow of the Royal Society of London","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Teoseid","translated_text":"Works of art","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Icones Stirpium rariorum, 1787 Prodromus Stirpium in horto ad Chapel Allerton, 1796 Dissertatio botanica de Erica, 1800 Genera of Plants, 1866","translated_text":"Icones Stirpium rariorum, 1787 Prodromus Stirpium in horto ad Chapel Allerton, 1796 Dissertatio botanica de Erica, 1800 Genera of Plants, 1866","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"The genera of plants, Google Books The paradisus londinensis, Google Books","translated_text":"The genera of plants, published by Google Books The paradisus londinensis, published by Google Books","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Suurbritannia teadlased Kategooria:Botaanikud Kategooria:Sündinud 1761 Kategooria:Surnud 1829","translated_text":"British scientists Category:Botanists Category:Born in 1761 Category:died in 1829","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aditiivsus","wikicode":"{{täpsustus}}\n{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}}\n\n\n'''Aditiivsus''' on mitmetähenduslik sõna.\n\n*'''[[Aditiivsus (suuruse omadus)|Aditiivsus]]''' on suuruse (nt keha ruumala, süsteemi impulsi) omadus.\n*'''Aditiivsus''' on kujutuse ('''[[aditiivne kujutus]]''') omadus, mille korral suuruste summa (ühendi) kujutis võrdub liidetavate kujutiste summaga.\n**[[Aditiivne funktsioon]]\n*[[Aditiivne arvuteooria]]\n*[[Aditiivne tunnus]]\n\n==Vaata ka==\n*[[Aditiiv]]\n\n== Kirjandus ==\n*[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 1. köide, 1985.","hash":"3e2a3921691d79e5b7c5950871ce96c1bd8c4c5fc9781ed8eb5af0f84a92bb4c","last_revision":"2023-03-30T01:01:42Z","first_revision":"2010-02-18T01:04:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.445620","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Aditiivsus on mitmetähenduslik sõna.\n\nAditiivsus on suuruse (nt keha ruumala, süsteemi impulsi) omadus. Aditiivsus on kujutuse (aditiivne kujutus) omadus, mille korral suuruste summa (ühendi) kujutis võrdub liidetavate kujutiste summaga. Aditiivne funktsioon Aditiivne arvuteooria Aditiivne tunnus\n\nAditiiv\n\nEE 1. köide, 1985.\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aditiivsus on mitmetähenduslik sõna.","translated_text":"Addiction is a word with multiple meanings.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aditiivsus on suuruse (nt keha ruumala, süsteemi impulsi) omadus.","translated_text":"Addiction is a property of size (e.g. body space, system pulse).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aditiivsus on kujutuse (aditiivne kujutus) omadus, mille korral suuruste summa (ühendi) kujutis võrdub liidetavate kujutiste summaga.","translated_text":"Additiveness is the property of an image (additive image) in which the sum of the quantities (units) of an image is equal to the sum of the images to be combined.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aditiivne funktsioon Aditiivne arvuteooria Aditiivne tunnus","translated_text":"Additive function Additive computing theory Additive feature","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aditiiv","translated_text":"Additives","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"EE 1. köide, 1985.","translated_text":"EE 1 rope, 1985.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Antisionism","wikicode":"[[Pilt:NKUSA.ORG_at_AIPAC_protest_2005.JPG|pisi|Neturei Karta meeleavaldus [[Washington]]is, mai 2005]]\n'''Antisionism''' on [[sionism]]ivastane ideoloogia, mil võib olla mitmesuguseid põhjendusi. Enamasti on antisionism vastureaktsioon sionismile, kuid antisionismiga võidakse põhjendada ka tavalist [[antisemitism]]i.\n\n[[Ortodoksne judaism|Ortodoksse juudi]] rühmituse [[Neturei Karta]] liikmed usuvad, et traditsioonilise [[judaism]]i järgi on [[Iisrael]] paik, mille andis [[Jumal]] israeliitidele, ning ehkki [[Juudid|juutide]] õigus sellele maale on alaline ja võõrandamatu, peab [[messias]] tulema enne, kui Iisrael võib naasta juutide kontrolli alla.\n\n== Antisionistlikud organisatsioonid ==\n* [[Nõukogude ühiskonna antisionistlik komitee]] ([[1983]]–[[1994]]; [[Vene keel|vene]]: ''Антисионистский комитет советской общественности'')\n\n==Vaata ka==\n*[[Antisemitism]]\n\n==Välislingid==\n*[http://www.nkusa.org/ Neturei Karta koduleht]\n*[http://www.jewsnotzionists.org/ Neturei Karta seisukohti selgitav veebileht]\n\n[[Kategooria:Iisrael]]\n[[Kategooria:Poliitika]]\n[[Kategooria:Politoloogia]]","hash":"4566d3ec0e8659c539aadf0280a9feb453251086e7ec271ec4a0c16733658fd8","last_revision":"2015-11-04T12:37:20Z","first_revision":"2010-02-18T02:24:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.509685","cross_lingual_links":{"ar":"معاداة الصهيونية","bg":"Антиционизъм","ca":"Antisionisme","ceb":"Antisiyonismo","ckb":"دژە زایۆنیزم","cs":"Antisionismus","da":"Antizionisme","de":"Antizionismus","en":"Anti-Zionism","eo":"Kontraŭcionismo","es":"Antisionismo","eu":"Antisionismo","fa":"صهیونیسمستیزی","fi":"Antisionismi","fr":"Antisionisme","he":"אנטי-ציונות","hu":"Anticionizmus","id":"Antizionisme","it":"Antisionismo","ja":"反シオニズム","ko":"반시온주의","lt":"Antisionizmas","lv":"Anticionisms","mg":"Antiziônisma","nl":"Antizionisme","nb":"Antisionisme","pl":"Antysyjonizm","pnb":"صہیون مخالفت","ps":"د صهیونیزم ضد","pt":"Antissionismo","ru":"Антисионизм","sd":"صيهونيت ورڌ","simple":"Anti-Zionism","sv":"Antisionism","tl":"Anti-Siyonismo","tr":"Antisiyonizm","uk":"Антисіонізм","ur":"صہیون مخالفت","wa":"Sconte-Siyonisse","yi":"אנטי ציוניזם","zh":"反錫安主義"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Antisionism on sionismivastane ideoloogia, mil võib olla mitmesuguseid põhjendusi. Enamasti on antisionism vastureaktsioon sionismile, kuid antisionismiga võidakse põhjendada ka tavalist antisemitismi.\n\nOrtodoksse juudi rühmituse Neturei Karta liikmed usuvad, et traditsioonilise judaismi järgi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide õigus sellele maale on alaline ja võõrandamatu, peab messias tulema enne, kui Iisrael võib naasta juutide kontrolli alla.\n\nNõukogude ühiskonna antisionistlik komitee (1983–1994; vene: Антисионистский комитет советской общественности)\n\nAntisemitism\n\nNeturei Karta koduleht Neturei Karta seisukohti selgitav veebileht\n\nKategooria:Iisrael Kategooria:Poliitika Kategooria:Politoloogia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Antisionism on sionismivastane ideoloogia, mil võib olla mitmesuguseid põhjendusi.","translated_text":"Anti-Zionism is an anti-Zionist ideology that can be justified for a variety of reasons.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enamasti on antisionism vastureaktsioon sionismile, kuid antisionismiga võidakse põhjendada ka tavalist antisemitismi.","translated_text":"For the most part, anti-Zionism is a reaction to Zionism, but anti-Zionism can also justify common anti-Semitism.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ortodoksse juudi rühmituse Neturei Karta liikmed usuvad, et traditsioonilise judaismi järgi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide õigus sellele maale on alaline ja võõrandamatu, peab messias tulema enne, kui Iisrael võib naasta juutide kontrolli alla.","translated_text":"Members of the Orthodox Jewish group Neturei Karta believe that, according to traditional Judaism, Israel is a place given by God to the Israelites, and although the Jewish right to that land is permanent and inalienable, the Messiah must come before Israel can be restored to Jewish control.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Antisionistlikud organisatsioonid","translated_text":"Anti-Zionist organisations","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nõukogude ühiskonna antisionistlik komitee (1983–1994; vene:","translated_text":"The anti-Zionist Committee of the Soviet Union (1983-1994; Russian:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Антисионистский комитет советской общественности)","translated_text":"(Anti-Zionist Committee of the Soviet Communist Party)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Antisemitism","translated_text":"Anti-Semitism","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Neturei Karta koduleht Neturei Karta seisukohti selgitav veebileht","translated_text":"Home page of Neturei Karta The website explaining the views of Neturei Karta","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Iisrael Kategooria:Poliitika Kategooria:Politoloogia","translated_text":"This is a list of political parties in the United Kingdom.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kovariantne tagastustüüp","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}\n\n[[Objektorienteeritud programmeerimine|Objektorienteeritud programmeerimises]] on võimalik alamklassides meetodeid üle kirjutada. Kui muuta ülekirjutatud meetodi tagastustüüpi, siis seda tehnikat nimetatakse '''kovariantseks tagastustüübiks'''.\n\nKovariantsed tagastustüübid on [[Java]]s lubatud alates JDK5.0 versioonist, seega järgnev näide ei töötaks varasemates versioonides:\n\n\nclass A {\n}\n\nclass B extends A {\n}\n\nclass C {\n A getFoo() {\n return new A();\n }\n}\n\nclass D extends C {\n B getFoo() {\n return new B();\n }\n}\n\n\nTavaliselt kovariantse tagastustüübi puhul peab alamklassi meetodis deklareeritav tagastustüüp jääma samaks, või olema üks selle tagastustüübi alamklassidest, järgides [[Liskovi asendusprintsiip]]i.\n\n[[Kategooria:Programmeerimine]]","hash":"98a4a116e366e630edff1e7e48b6c106f0d711fb7932bcd325da25d53a4af366","last_revision":"2020-04-19T10:05:33Z","first_revision":"2010-02-18T06:18:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.568305","cross_lingual_links":{"en":"Covariant return type","zh":"协变返回值类型"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Objektorienteeritud programmeerimises on võimalik alamklassides meetodeid üle kirjutada. Kui muuta ülekirjutatud meetodi tagastustüüpi, siis seda tehnikat nimetatakse kovariantseks tagastustüübiks.\n\nKovariantsed tagastustüübid on Javas lubatud alates JDK5.0 versioonist, seega järgnev näide ei töötaks varasemates versioonides:\n\nTavaliselt kovariantse tagastustüübi puhul peab alamklassi meetodis deklareeritav tagastustüüp jääma samaks, või olema üks selle tagastustüübi alamklassidest, järgides Liskovi asendusprintsiipi.\n\nKategooria:Programmeerimine\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Objektorienteeritud programmeerimises on võimalik alamklassides meetodeid üle kirjutada.","translated_text":"In object-oriented programming, methods can be rewritten in subclasses.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui muuta ülekirjutatud meetodi tagastustüüpi, siis seda tehnikat nimetatakse kovariantseks tagastustüübiks.","translated_text":"If the type of return of the overwritten method is changed, this technique is referred to as the covariant type of return.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kovariantsed tagastustüübid on Javas lubatud alates JDK5.0 versioonist, seega järgnev näide ei töötaks varasemates versioonides:","translated_text":"Covariant return types are allowed in Java from version JDK5.0, so the following example would not work in earlier versions:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"code","language":"java","content":"\nclass A {\n}\n\nclass B extends A {\n}\n\nclass C {\n A getFoo() {\n return new A();\n }\n}\n\nclass D extends C {\n B getFoo() {\n return new B();\n }\n}\n"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tavaliselt kovariantse tagastustüübi puhul peab alamklassi meetodis deklareeritav tagastustüüp jääma samaks, või olema üks selle tagastustüübi alamklassidest, järgides Liskovi asendusprintsiipi.","translated_text":"Typically, in the case of a covariant return type, the return type declared in the subclass method shall remain the same or be one of the subclasses of that return type, following the Liskov replacement principle.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Programmeerimine","translated_text":"Programming:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Pliiaku","wikicode":"[[Pilt:Photo-CarBattery.jpg|pisi|Autoaku]]\n\n'''Pliiaku''' (ka '''happeaku''') on levinud [[elektriakumulaator]]i tüüp.\n\nKuigi pliiakul on suhteliselt väike [[energia]] ja [[mass]]i, samuti energia ja [[ruumala]] suhe, on tema eeliseks väga suur võimalik [[voolutugevus]] ning seetõttu suur [[võimsus]]e ja massi suhe. Nende omaduste pärast on pliiakud laialt kasutusel käivitusakudena [[liiklusvahend]]eil (autoakud] ja statsionaarse (paikse) [[puhvertoiteallikas|puhvertoiteallikana]] katkematu elektertoite tagamiseks.\n\nPliiaku on kõige vanemat tüüpi elektriaku, mille leiutas [[1859]]. aastal prantsuse [[füüsik]] [[Gaston Planté]].\n\n== Ehitus ==\nPõhimõtteliselt töötaks pliiaku ka kahe [[plii]]st lehega, kuid juba [[Gaston Planté]] sai aru, et on tarvis suurendada plaatide efektiivset pindala. Tema plaatide loomise meetod on tänaseni suures osas kasutatav statsionaarsete akude loomisel. [[Camille Alphonse Faure]] täiustas Planté pliiakut märkimisväärselt. Tema meetodil käib tänapäeva autoakude elementide loomine, mida on järgnevalt kirjeldatud.\n\nKõigepealt luuakse pliist ristkülikulise struktuuriga võrk, millele on mehaaniliste omaduste parandamiseks lisatud väike kogus [[antimon]]i, [[tina]], [[kaltsium]]i või teisi aineid. Võrgu tühimikud täidetakse [[pasta]]ga, mis koosneb [[plii(II,IV)tetroksiid]]ist (punasest pliist) ja \n33%-lisest väävelhappelahusest. Pasta pressitakse pliisse tehtud aukudesse, kus väävelhape reageerib pliiga ja suurendab sedasi pliist võrgu pindala.\n\nPlaadid ([[elektrood]]id) ühendatakse elektriliselt üle ühe plaadi ja eraldatakse [[separaator]]itega. Tavaliselt paigaldatakse positiivseid plaate üks rohkem kui negatiivseid, mistõttu mõlemad äärmised plaadid on positiivsed. Plaatide vahele valatakse [[väävelhape]].\n\nAku esmalaadimisel muutuvad positiivsed plaadid šokolaadipruuniks [[pliidioksiid]]iks ja negatiivsed halliks poorseks pliiks. Tänapäeva akude plaadid on enamasti juba formeeritud, s.t eelnevalt muudetud pliiks ja pliidioksiidiks, ning pärast happe lisamist on akud juba kasutatavad.\n\nAku tühjenemisel plaatide plii või pliidioksiid reageerib väävelhappega japlaadid muutuvad [[plii(II)sulfaat|plii(II)sulfaadiks]], kusjuures plaatide maht suureneb. Aku laadimisel toimub vastupidine protsess ja plaatide suurus väheneb. Selline pidev suuruse muutumine põhjustab plaatidesse pressitud pasta järkjärgulist eraldumist ja aku põhja [[sadestumine|sadestumist]]. Kui [[sade]]t on kogunenud nii palju, et see puutub plaatide vastu altpoolt, on tulemuseks [[lühis]]tatud element.\n\nSeparaatorid eraldavad plaate, et vältida lühist omavahelise kontakti tõttu. Nad suurendavad aga ka elemendi [[sisetakistus]]t, sest takistavad [[ioon]]ide liikumist plaatide vahel. Separaatoreid on tehtud erinevatest materjalidest, nagu [[puit]], [[kummi]], [[klaaskiud|klaaskuidmatt]], [[tselluloos]], [[polüvinüülkloriid]] ja [[polüetüleen]].\n\nKirjeldatud avatud akutüüpide kõrval on kasutusel ka suletud akud, milles tekkiv hapnik ja vesinik rekombineeruvad suures osas uuesti veeks. Kui aga tekib ülerõhk, eraldub gaas ventiili kaudu väliskeskkonda. Sellised akud on reeglina hooldusvabad. Neid võib jagada vastavalt elektrolüüdi hoidmise viisile AGM-akudeks ja geelakudeks.\n\n== Elektrokeemia ==\nLaetud olekus sisaldab iga pliiaku element kahte [[elektrood]]i, millest üks on peaaegu puhtast, kuid urbsest [[plii]]st (Pb), teine aga [[pliidioksiid]]ist (PbO2). Elektroodid asetsevad [[elektrolüüt|elektrolüüdis]], milleks on [[väävelhape|väävelhappe]] (H2SO4) 33,6%-line [[vesilahus]] (ruumala järgi).\n\nTühjakslaetud olekus on mõlemad elektroodid muutunud [[plii(II)sulfaat|plii(II)sulfaadiks]] (PbSO4), samas on elektrolüüt kaotanud enamiku väävelhappest ja muutunud põhiliselt [[vesi|veeks]] (H2O).\n\nPraktikas kasutatavad elektroodid sisaldavad lisaks pliile [[antimon]]i, [[tina]], [[kaltsium]]i ja/või [[seleen]]i.\n\nEt suurem vee [[kontsentratsioon]] tõstab lahuse [[sulamistemperatuur|külmumistemperatuur]]i, jäätub pooltühja aku elektrolüüt talveilmadega kergemini kui täis aku elektrolüüt.\n\n=== Keemilised reaktsioonid ===\n[[Anood]] ([[oksüdatsioon]]):\n\n:\n\n[[Katood]] ([[reduktsioon (keemia)|reduktsioon]]):\n:\n\nSelgituseks: ''s'' – [[tahkis]], ''aq'' – vesilahus, ''l'' – [[vedelik]], ε0 – [[potentsiaal]] [[vesinikelektrood]]i suhtes.\n\nLaadimine on eespool toodud reaktsioonides vaadeldav vasakult paremale ja tühjendamine paremalt vasakule. Ühe elemendi pinge on anoodi ja katoodi potentsiaalide vahe.\n\nLiiga kõrge [[pinge (elekter)|pingega]] või liiga suure [[voolutugevus]]ega laadimine (ülelaadimine) põhjustab [[vee elektrolüüs]]i tõttu [[hapnik]]u ja [[vesinik]]u intensiivse eraldumise. Selline [[gaas]]ide segu on väga plahvatusohtlik.\n\n== Elektrilised omadused ==\nKõige sagedamini moodustatakse pliiaku kuuest elemendist, mis ühendatakse järjestikku ehk [[jadaühendus|jadamisi]], kuid on ka muid konfiguratsioone.\n\n=== Pinge ===\n*Aku elemendi nimipinge on 2,105 V ([[volt]]i).\n*Pideva laadimisrežiimi pinge on 13,4–13,8 V.\n*Tavalise laadimisrežiimi pinge on 14,2–14,5 V.\n*Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4 V juures.\n*Pärast laadimist langeb pinge kiiresti 13,2 voldini ja siis aeglaselt 12,6 voldini.\n*Täislaetud aku pinge koormuseta (tarbijata) on 12,6–12,8 V.\n*Tühjakslaetud aku pinge koormuseta on 11,8–12,0 V.\n*Tühjakslaetud aku pinge tarbijaga on 10,5 V.\n\nKõik pinged on toodud 20 °C juures ja neid peab temperatuuri muutumisel kompenseerima −0,022 V/°C (soojem aku vajab vähem pinget).\n\nPliiaku laetuse taset on kõige lihtsam määrata siiski elektrolüüdi [[tihedus]]t [[areomeeter|areomeetriga]] mõõtes. Täis akul on see 1,27 g/cm³ ja tühjal akul 1,12 g/cm³.\n\n=== Mahutavus ===\nPliiaku [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)|mahutavust]] mõõdetakse ampertundides (Ah). Valdavalt on see näidatud 10- või 20-tunnise tühjenemise korral. Seda, kui palju energiat aku suudab säilitada, näidatakse ka vatt-tundides (Wh).\n\nPliiaku mahutavus sõltub sellest, kui kiiresti seda tühjaks laaditakse. Mida suurem on voolutugevus, seda väiksem on mahutavus. Seda tuntakse [[Peukerti seadus]]e all.\n\nPliiakudel on valdavalt järgmised iseloomulikud näitajad: energia/mass 30–40 Wh/kg, energia/ruumala 60–75 Wh/kg, võimsus/mass 180 W/kg.\n\nLaadimise ja tagasisaadava energiahulga suhe on vahemikus 50–92%.\n\nPliiaku tühjeneb ühes kuus 3–20%.\n\nAkut on võimalik laadida sadu kordi sõltuvalt sellest, kui tühjaks aku iga tsükli järel saab. Mida rohkem energiat on akusse jäänud tühjendamise lõpuks, seda rohkem kordi saab akut laadida.\n\n[[Pilt:UL20712.jpg|pisi|Ventiilreguleeritav aku]]\n\n==Pliiakude liigid==\nPliiakud võivad olla avatud (FLA, ''Flooded Lead Acid''), avatud toruplaatakud (OpzS), suletud (AGM, ''Absorbed Glass Mat''), geelakud ja geel-toruplaatakud (OpzV).\n\n===Avatud akud===\nSee akutüüp on kasutusel akud päikese- ja tuuleenergia salvestamisel. Võrreldes suletud pliiakudega on neil suurem laadimis-tühjendustsüklite arv ja madalam hind. Avatud akud vajavad võrreldes suletud akudega rohkem hooldust. Kuna laadimisel eraldub akudest vesinik, mis on õhuga segunedes plahvatusohtlik, siis peavad avatud akud asuma ventileeritavas ruumis, samuti tuleb jälgida elektrolüüdi tihedust ja taset akupurkides. Kui õhutemperatuur akuruumis ei lange alla 0 °C, võib paigaldada elektrolüüdi taseme jälgimise automaatika, mis lisab purki vastavalt vajadusele destilleeritud vett.\n\n===Suletud pliiakud=== \nSuletud pliiakud tüübitähisega VRLA (''Valve-Regulated Lead-Acid battery'' „ventiilreguleeritav plii-happeaku“) jagunevad lameplaatidega AGM-akudeks (''Absorbed Glass Mat battery'') ja lame- või toruplaatidega geelakudeks (''gel cell battery''). AGM-akude puhul on akuplaatide vahel klaaskiudmaterjal, mis on immutatud elektrolüüdiga. Geelakude puhul on elektrolüüt geeli kujul.\n\nSuletud pliiakud on hooldusvabad ja ohutumad, sest elektrolüüt ei voola kohe purunenud korpusest välja. Neid ei pea hoidma ventileeritavas ruumis, sest laadimisel tekkinud gaas ei pääse aku korpusest välja ning kondenseerub uuesti veeks. Tuleb jälgida, et laadimiskontroller võimaldaks häälestada laadimisprotsessi parameetreid VRLA-akudele sobivaks. Ülekoormuse korral tõuseb aku korpuses surve ja avaneb VRLA kaitseventiil (kork või klapp), sest elektrolüüdi aurud ei jõudnud jooksvalt veeks kondenseeruda. Kui kaitsekorgid on purgi sisemise surve tõttu avanenud, muutub see aku kuivamise tõttu väga kiiresti kasutuskõlbmatuks.\n\n===Käivitusakud ehk autoakud===\nKäivitusakud võivad olla avatud, AGM- või geeltüüpi. Nad võimaldavad tugevat voolu lühikese aja jooksul. Puudusteks on piiratud laadimis-tühjendustsüklite arv ja see, et süvatühjendamine lühendab aku eluiga.\n\nStarteriga auto käivitamiseks loodud pliiakud (käivitusakud, autoakud) ei ole mõeldud pidevate voolutarbijate energiaallikaks. Neil on õhukesed plaadid, et saavutada maksimaalne pindala ja voolutugevus (lühiajaliselt). Selliseid plaate saab sügava tühjakslaadimisega kergesti kahjustada.\n\nMõnd liiki autode ja väikelaevade tarvis toodetakse käivitusakusid, mis on võimelised töötama ka süvatühjenemisrežiimis. Eestis on need akud kasutusel väikestes autonoomsetes taastuvenergia süsteemides. 50% tühjenemise puhul on nende käivitusakude tsüklite arv 200–500.\n\n===Statsionaarsed ehk UPS-akud===\n[[Puhvertoiteallikas|Puhvertoiteallikatele]] sobivad AGM- ja geelakud, sest neil on pikk eluiga laadimise ooterežiimis ja vastupidavus sügavtühjendamisele, näiteks elektrikatkestuse korral. Statsionaarseid akusid kasutatakse UPS-ide ja signalisatsiooniseadmete reservtoiteks, kus on vaja tagada elektrivarustus lühiajaliste katkestuste korral.\n\n== Ohud ==\nPliiakud sisaldavad väävelhapet, mis on söövitav.\n\nÜlelaadimine põhjustab intensiivse vesiniku ja hapniku segu eraldumise. Selle võib [[säde]] või lahtine [[leek]] kergesti süüdata. Kui plahvatus toimub elemendi sees, võib tekkinud gaasi [[rõhk]] aku pealt või ümbert plasti purustada või minema \"puhuda\". Plastitükid ja pritsiv hape võivad inimest raskelt vigastada.\n\nAkude klemmidele võib imbuda hapet, mis reageerib klemmidega. See põhjustab valge pulbri, plii(II)sulfaadi tekkimise, mis toimib [[mürk|mürgina]] [[hingamine|sissehingamisel]], [[neelamine|neelamisel]], [[silm]]ade või [[nahk|nahaga]] kokkupuutel. Sageli soovitatakse selle eemaldamiseks kasutada kõigepealt [[traathari|traatharja]], seejärel [[söögisooda]] vesilahust ja lõplikuks puhastamiseks puhast vett.\n\nPliiakude [[taaskasutus]] on üks edukamaid maailmas. 2004–2009 taaskasutati [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] rohkem kui 97% akude pliist.[[http://www.batterycouncil.org/LeadAcidBatteries/BatteryRecycling/tabid/71/Default.aspx Battery Council International]. Vaadatud 18.02.2010] Sellele vaatamata satub palju akusid [[prügimägi|prügimäele]] või looduskeskkonda reostama.\n\nEestis saab pliiakusid tasuta ära anda mitmes ohtlike jäätmete kogumispunktis, aga mõned firmad ka maksavad neile viidud vanade akude eest.[[http://www.kuusakoski.ee/inet/Kuusakoski/EE/ContMan.nsf/0/6AACA8531199F0CFC225717E002F7D56 Kuusakoski hinnakiri]. Vaadatud 18.02.2010]\n\n== Viited ==\n{{Viited}}\n\n{{Keemilised vooluallikad}}\n\n[[Kategooria:Keemilised vooluallikad]]\n[[Kategooria:Alalisvool]]","hash":"e1fae1b431fa0796e633b1ae13a4c049607d60304179d6b1b8f038cd65714b4d","last_revision":"2020-08-17T07:21:57Z","first_revision":"2010-02-18T10:27:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.627795","cross_lingual_links":{"ar":"بطارية الرصاص","be-x-old":"Алавяна-кіслотны акумулятар","bg":"Оловно-киселинна батерия","bn":"লেড এসিড ব্যাটারি","ca":"Bateria de plom i àcid","cs":"Olověný akumulátor","da":"Bly-syre-akkumulator","de":"Bleiakkumulator","el":"Αποθείωση","en":"Lead–acid battery","es":"Batería de plomo y ácido","eu":"Berun-azido bateria","fa":"باتری اسید-سرب","fi":"Lyijyakku","fr":"Batterie au plomb","he":"סוללת עופרת-חומצה","hi":"लेड-एसिड बैटरी","id":"Baterai asam timbal","is":"Blýsýrurafgeymir","it":"Batteria piombo-acido","ja":"鉛蓄電池","ko":"납 축전지","lt":"Rūgštinis akumuliatorius","ml":"കാരീയ-അമ്ല ബാറ്ററി","ms":"Bateri asid-plumbum","ne":"लिड एसिड ब्याट्री","nl":"Loodaccu","nb":"Blybatteri","pa":"ਲੈੱਡ-ਐਸਿਡ ਬੈਟਰੀ","pl":"Akumulator kwasowo-ołowiowy","pnb":"لیڈ ایسڈ بیٹری","pt":"Bateria chumbo-ácido","ro":"Acumulator cu plumb","ru":"Свинцово-кислотный аккумулятор","sco":"Lead–acid battery","simple":"Lead acid battery","sk":"Olovený akumulátor","sv":"Blyackumulator","ta":"ஈய-அமில மின்கலம்","th":"แบตเตอรี่แบบตะกั่ว-กรด","uk":"Свинцево-кислотний акумулятор","zh":"铅酸蓄电池","zh-yue":"鉛酸電池"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.\n\nKuigi pliiakul on suhteliselt väike energia ja massi, samuti energia ja ruumala suhe, on tema eeliseks väga suur võimalik voolutugevus ning seetõttu suur võimsuse ja massi suhe. Nende omaduste pärast on pliiakud laialt kasutusel käivitusakudena liiklusvahendeil (autoakud] ja statsionaarse (paikse) puhvertoiteallikana katkematu elektertoite tagamiseks.\n\nPliiaku on kõige vanemat tüüpi elektriaku, mille leiutas 1859. aastal prantsuse füüsik Gaston Planté.\n\nPõhimõtteliselt töötaks pliiaku ka kahe pliist lehega, kuid juba Gaston Planté sai aru, et on tarvis suurendada plaatide efektiivset pindala. Tema plaatide loomise meetod on tänaseni suures osas kasutatav statsionaarsete akude loomisel. Camille Alphonse Faure täiustas Planté pliiakut märkimisväärselt. Tema meetodil käib tänapäeva autoakude elementide loomine, mida on järgnevalt kirjeldatud.\n\nKõigepealt luuakse pliist ristkülikulise struktuuriga võrk, millele on mehaaniliste omaduste parandamiseks lisatud väike kogus antimoni, tina, kaltsiumi või teisi aineid. Võrgu tühimikud täidetakse pastaga, mis koosneb plii(II,IV)tetroksiidist (punasest pliist) ja 33%-lisest väävelhappelahusest. Pasta pressitakse pliisse tehtud aukudesse, kus väävelhape reageerib pliiga ja suurendab sedasi pliist võrgu pindala.\n\nPlaadid (elektroodid) ühendatakse elektriliselt üle ühe plaadi ja eraldatakse separaatoritega. Tavaliselt paigaldatakse positiivseid plaate üks rohkem kui negatiivseid, mistõttu mõlemad äärmised plaadid on positiivsed. Plaatide vahele valatakse väävelhape.\n\nAku esmalaadimisel muutuvad positiivsed plaadid šokolaadipruuniks pliidioksiidiks ja negatiivsed halliks poorseks pliiks. Tänapäeva akude plaadid on enamasti juba formeeritud, s.t eelnevalt muudetud pliiks ja pliidioksiidiks, ning pärast happe lisamist on akud juba kasutatavad.\n\nAku tühjenemisel plaatide plii või pliidioksiid reageerib väävelhappega japlaadid muutuvad plii(II)sulfaadiks, kusjuures plaatide maht suureneb. Aku laadimisel toimub vastupidine protsess ja plaatide suurus väheneb. Selline pidev suuruse muutumine põhjustab plaatidesse pressitud pasta järkjärgulist eraldumist ja aku põhja sadestumist. Kui sadet on kogunenud nii palju, et see puutub plaatide vastu altpoolt, on tulemuseks lühistatud element.\n\nSeparaatorid eraldavad plaate, et vältida lühist omavahelise kontakti tõttu. Nad suurendavad aga ka elemendi sisetakistust, sest takistavad ioonide liikumist plaatide vahel. Separaatoreid on tehtud erinevatest materjalidest, nagu puit, kummi, klaaskuidmatt, tselluloos, polüvinüülkloriid ja polüetüleen.\n\nKirjeldatud avatud akutüüpide kõrval on kasutusel ka suletud akud, milles tekkiv hapnik ja vesinik rekombineeruvad suures osas uuesti veeks. Kui aga tekib ülerõhk, eraldub gaas ventiili kaudu väliskeskkonda. Sellised akud on reeglina hooldusvabad. Neid võib jagada vastavalt elektrolüüdi hoidmise viisile AGM-akudeks ja geelakudeks.\n\nLaetud olekus sisaldab iga pliiaku element kahte elektroodi, millest üks on peaaegu puhtast, kuid urbsest pliist (Pb), teine aga pliidioksiidist (PbO₂). Elektroodid asetsevad elektrolüüdis, milleks on väävelhappe (H₂SO₄) 33,6%-line vesilahus (ruumala järgi).\n\nTühjakslaetud olekus on mõlemad elektroodid muutunud plii(II)sulfaadiks (PbSO₄), samas on elektrolüüt kaotanud enamiku väävelhappest ja muutunud põhiliselt veeks (H₂O).\n\nPraktikas kasutatavad elektroodid sisaldavad lisaks pliile antimoni, tina, kaltsiumi ja/või seleeni.\n\nEt suurem vee kontsentratsioon tõstab lahuse külmumistemperatuuri, jäätub pooltühja aku elektrolüüt talveilmadega kergemini kui täis aku elektrolüüt.\n\nAnood (oksüdatsioon):\n\n\\mbox{PbSO}_{4} (s) +5\\mbox{H}_2\\mbox{O} (l) \\leftrightarrow \\mbox{PbO}_{2} (s) +3\\mbox{H}_3\\mbox{O}^+ (aq)+\\mbox{HSO}_{4}^{-} (aq) +2e^- \\quad\\epsilon^o = 1.685 \\ \\mathrm{V}\n\nKatood (reduktsioon): \\mbox{PbSO}_{4} (s) +\\mbox{H}_3\\mbox{O}^+ (aq)+2e^- \\leftrightarrow \\mbox{Pb} (s) +\\mbox{HSO}_{4}^{-} (aq) +\\mbox{H}_2\\mbox{O} (l) \\quad\\epsilon^o = -0.356 \\ \\mathrm{V}\n\nSelgituseks: s – tahkis, aq – vesilahus, l – vedelik, ε⁰ – potentsiaal vesinikelektroodi suhtes.\n\nLaadimine on eespool toodud reaktsioonides vaadeldav vasakult paremale ja tühjendamine paremalt vasakule. Ühe elemendi pinge on anoodi ja katoodi potentsiaalide vahe.\n\nLiiga kõrge pingega või liiga suure voolutugevusega laadimine (ülelaadimine) põhjustab vee elektrolüüsi tõttu hapniku ja vesiniku intensiivse eraldumise. Selline gaaside segu on väga plahvatusohtlik.\n\nKõige sagedamini moodustatakse pliiaku kuuest elemendist, mis ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, kuid on ka muid konfiguratsioone.\n\nAku elemendi nimipinge on 2,105 V (volti). Pideva laadimisrežiimi pinge on 13,4–13,8 V. Tavalise laadimisrežiimi pinge on 14,2–14,5 V. Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4 V juures. Pärast laadimist langeb pinge kiiresti 13,2 voldini ja siis aeglaselt 12,6 voldini. Täislaetud aku pinge koormuseta (tarbijata) on 12,6–12,8 V. Tühjakslaetud aku pinge koormuseta on 11,8–12,0 V. Tühjakslaetud aku pinge tarbijaga on 10,5 V.\n\nKõik pinged on toodud 20 °C juures ja neid peab temperatuuri muutumisel kompenseerima −0,022 V/°C (soojem aku vajab vähem pinget).\n\nPliiaku laetuse taset on kõige lihtsam määrata siiski elektrolüüdi tihedust areomeetriga mõõtes. Täis akul on see 1,27 g/cm³ ja tühjal akul 1,12 g/cm³.\n\nPliiaku mahutavust mõõdetakse ampertundides (Ah). Valdavalt on see näidatud 10- või 20-tunnise tühjenemise korral. Seda, kui palju energiat aku suudab säilitada, näidatakse ka vatt-tundides (Wh).\n\nPliiaku mahutavus sõltub sellest, kui kiiresti seda tühjaks laaditakse. Mida suurem on voolutugevus, seda väiksem on mahutavus. Seda tuntakse Peukerti seaduse all.\n\nPliiakudel on valdavalt järgmised iseloomulikud näitajad: energia/mass 30–40 Wh/kg, energia/ruumala 60–75 Wh/kg, võimsus/mass 180 W/kg.\n\nLaadimise ja tagasisaadava energiahulga suhe on vahemikus 50–92%.\n\nPliiaku tühjeneb ühes kuus 3–20%.\n\nAkut on võimalik laadida sadu kordi sõltuvalt sellest, kui tühjaks aku iga tsükli järel saab. Mida rohkem energiat on akusse jäänud tühjendamise lõpuks, seda rohkem kordi saab akut laadida.\n\nPliiakud võivad olla avatud (FLA, Flooded Lead Acid), avatud toruplaatakud (OpzS), suletud (AGM, Absorbed Glass Mat), geelakud ja geel-toruplaatakud (OpzV).\n\nSee akutüüp on kasutusel akud päikese- ja tuuleenergia salvestamisel. Võrreldes suletud pliiakudega on neil suurem laadimis-tühjendustsüklite arv ja madalam hind. Avatud akud vajavad võrreldes suletud akudega rohkem hooldust. Kuna laadimisel eraldub akudest vesinik, mis on õhuga segunedes plahvatusohtlik, siis peavad avatud akud asuma ventileeritavas ruumis, samuti tuleb jälgida elektrolüüdi tihedust ja taset akupurkides. Kui õhutemperatuur akuruumis ei lange alla 0 °C, võib paigaldada elektrolüüdi taseme jälgimise automaatika, mis lisab purki vastavalt vajadusele destilleeritud vett.\n\nSuletud pliiakud tüübitähisega VRLA (Valve-Regulated Lead-Acid battery \"ventiilreguleeritav plii-happeaku\") jagunevad lameplaatidega AGM-akudeks (Absorbed Glass Mat battery) ja lame- või toruplaatidega geelakudeks (gel cell battery). AGM-akude puhul on akuplaatide vahel klaaskiudmaterjal, mis on immutatud elektrolüüdiga. Geelakude puhul on elektrolüüt geeli kujul.\n\nSuletud pliiakud on hooldusvabad ja ohutumad, sest elektrolüüt ei voola kohe purunenud korpusest välja. Neid ei pea hoidma ventileeritavas ruumis, sest laadimisel tekkinud gaas ei pääse aku korpusest välja ning kondenseerub uuesti veeks. Tuleb jälgida, et laadimiskontroller võimaldaks häälestada laadimisprotsessi parameetreid VRLA-akudele sobivaks. Ülekoormuse korral tõuseb aku korpuses surve ja avaneb VRLA kaitseventiil (kork või klapp), sest elektrolüüdi aurud ei jõudnud jooksvalt veeks kondenseeruda. Kui kaitsekorgid on purgi sisemise surve tõttu avanenud, muutub see aku kuivamise tõttu väga kiiresti kasutuskõlbmatuks.\n\nKäivitusakud võivad olla avatud, AGM- või geeltüüpi. Nad võimaldavad tugevat voolu lühikese aja jooksul. Puudusteks on piiratud laadimis-tühjendustsüklite arv ja see, et süvatühjendamine lühendab aku eluiga.\n\nStarteriga auto käivitamiseks loodud pliiakud (käivitusakud, autoakud) ei ole mõeldud pidevate voolutarbijate energiaallikaks. Neil on õhukesed plaadid, et saavutada maksimaalne pindala ja voolutugevus (lühiajaliselt). Selliseid plaate saab sügava tühjakslaadimisega kergesti kahjustada.\n\nMõnd liiki autode ja väikelaevade tarvis toodetakse käivitusakusid, mis on võimelised töötama ka süvatühjenemisrežiimis. Eestis on need akud kasutusel väikestes autonoomsetes taastuvenergia süsteemides. 50% tühjenemise puhul on nende käivitusakude tsüklite arv 200–500.\n\nPuhvertoiteallikatele sobivad AGM- ja geelakud, sest neil on pikk eluiga laadimise ooterežiimis ja vastupidavus sügavtühjendamisele, näiteks elektrikatkestuse korral. Statsionaarseid akusid kasutatakse UPS-ide ja signalisatsiooniseadmete reservtoiteks, kus on vaja tagada elektrivarustus lühiajaliste katkestuste korral.\n\nPliiakud sisaldavad väävelhapet, mis on söövitav.\n\nÜlelaadimine põhjustab intensiivse vesiniku ja hapniku segu eraldumise. Selle võib säde või lahtine leek kergesti süüdata. Kui plahvatus toimub elemendi sees, võib tekkinud gaasi rõhk aku pealt või ümbert plasti purustada või minema \"puhuda\". Plastitükid ja pritsiv hape võivad inimest raskelt vigastada.\n\nAkude klemmidele võib imbuda hapet, mis reageerib klemmidega. See põhjustab valge pulbri, plii(II)sulfaadi tekkimise, mis toimib mürgina sissehingamisel, neelamisel, silmade või nahaga kokkupuutel. Sageli soovitatakse selle eemaldamiseks kasutada kõigepealt traatharja, seejärel söögisooda vesilahust ja lõplikuks puhastamiseks puhast vett.\n\nPliiakude taaskasutus on üks edukamaid maailmas. 2004–2009 taaskasutati Ameerika Ühendriikides rohkem kui 97% akude pliist. Sellele vaatamata satub palju akusid prügimäele või looduskeskkonda reostama.\n\nEestis saab pliiakusid tasuta ära anda mitmes ohtlike jäätmete kogumispunktis, aga mõned firmad ka maksavad neile viidud vanade akude eest.\n\nKategooria:Keemilised vooluallikad Kategooria:Alalisvool\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.","translated_text":"A common type of electrical accumulator is the adhesive (including oxygen).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuigi pliiakul on suhteliselt väike energia ja massi, samuti energia ja ruumala suhe, on tema eeliseks väga suur võimalik voolutugevus ning seetõttu suur võimsuse ja massi suhe.","translated_text":"Although lead has a relatively low energy-to-mass ratio, as well as an energy-to-spatial ratio, it has the advantage of a very high potential flow resistance and therefore a high power-to-mass ratio.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende omaduste pärast on pliiakud laialt kasutusel käivitusakudena liiklusvahendeil (autoakud] ja statsionaarse (paikse) puhvertoiteallikana katkematu elektertoite tagamiseks.","translated_text":"As a result of these characteristics, lead is widely used as a starting fuel for road vehicles (auto batteries) and as a stationary (local) source of steam to provide uninterruptible power.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiaku on kõige vanemat tüüpi elektriaku, mille leiutas 1859. aastal prantsuse füüsik Gaston Planté.","translated_text":"The electric fuse is the oldest type of electric fuse, invented in 1859 by French physicist Gaston Planté.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ehitus","translated_text":"Construction","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Põhimõtteliselt töötaks pliiaku ka kahe pliist lehega, kuid juba Gaston Planté sai aru, et on tarvis suurendada plaatide efektiivset pindala.","translated_text":"Basically, lead would also work with two lead sheets, but Gaston Planté realized the need to increase the effective surface area of the plates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema plaatide loomise meetod on tänaseni suures osas kasutatav statsionaarsete akude loomisel.","translated_text":"His method of making plates is still largely used today in stationary batteries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Camille Alphonse Faure täiustas Planté pliiakut märkimisväärselt.","translated_text":"Camille Alphonse Faure has significantly improved Planté's pencil.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema meetodil käib tänapäeva autoakude elementide loomine, mida on järgnevalt kirjeldatud.","translated_text":"His method involves creating elements of modern automobile parts, as described below.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõigepealt luuakse pliist ristkülikulise struktuuriga võrk, millele on mehaaniliste omaduste parandamiseks lisatud väike kogus antimoni, tina, kaltsiumi või teisi aineid.","translated_text":"First, a rectangular mesh of lead is created with a small amount of antimony, tin, calcium or other substances added to improve its mechanical properties.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võrgu tühimikud täidetakse pastaga, mis koosneb plii(II,IV)tetroksiidist (punasest pliist) ja 33%-lisest väävelhappelahusest.","translated_text":"The net vacuum is filled with a paste consisting of lead (II,IV) tetroxide (red lead) and a 33% sulphur solution.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pasta pressitakse pliisse tehtud aukudesse, kus väävelhape reageerib pliiga ja suurendab sedasi pliist võrgu pindala.","translated_text":"The paste is pressed into lead holes where the sulfuric acid reacts with the lead and increases the surface area of the lead network.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Plaadid (elektroodid) ühendatakse elektriliselt üle ühe plaadi ja eraldatakse separaatoritega.","translated_text":"Plates (electrodes) are electrically connected over one plate and separated by separators.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tavaliselt paigaldatakse positiivseid plaate üks rohkem kui negatiivseid, mistõttu mõlemad äärmised plaadid on positiivsed.","translated_text":"Usually, positive plates are placed one more time than negative plates, so both ends are positive.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Plaatide vahele valatakse väävelhape.","translated_text":"Sulphuric acid is poured between the plates.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aku esmalaadimisel muutuvad positiivsed plaadid šokolaadipruuniks pliidioksiidiks ja negatiivsed halliks poorseks pliiks.","translated_text":"When the battery is first charged, the positive plates turn to chocolate brown lead oxide and the negative plates to gray lead.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeva akude plaadid on enamasti juba formeeritud, s.t eelnevalt muudetud pliiks ja pliidioksiidiks, ning pärast happe lisamist on akud juba kasutatavad.","translated_text":"Today's battery plates are usually already formed, i.e. preformed into lead and lead oxide, and after the acid is added, the batteries are already usable.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aku tühjenemisel plaatide plii või pliidioksiid reageerib väävelhappega japlaadid muutuvad plii(II)sulfaadiks, kusjuures plaatide maht suureneb.","translated_text":"When the battery is emptied, lead or lead oxide from the plates reacts with sulphuric acid and the plates are converted into lead (II) sulphate, increasing the volume of the plates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aku laadimisel toimub vastupidine protsess ja plaatide suurus väheneb.","translated_text":"The reverse process occurs when the battery is charged and the plate size decreases.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selline pidev suuruse muutumine põhjustab plaatidesse pressitud pasta järkjärgulist eraldumist ja aku põhja sadestumist.","translated_text":"This constant change in size causes the paste pressed into plates to gradually break down and the bottom of the battery to fall off.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui sadet on kogunenud nii palju, et see puutub plaatide vastu altpoolt, on tulemuseks lühistatud element.","translated_text":"If the rain has accumulated so much that it hits the plates from below, the result is a shortened element.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Separaatorid eraldavad plaate, et vältida lühist omavahelise kontakti tõttu.","translated_text":"Separators separate the plates to avoid short contact between them.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad suurendavad aga ka elemendi sisetakistust, sest takistavad ioonide liikumist plaatide vahel.","translated_text":"However, they also increase the strength of the element by inhibiting the movement of ions between the plates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Separaatoreid on tehtud erinevatest materjalidest, nagu puit, kummi, klaaskuidmatt, tselluloos, polüvinüülkloriid ja polüetüleen.","translated_text":"The separators are made of different materials such as wood, rubber, glassware, cellulose, polyvinyl chloride and polyethylene.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kirjeldatud avatud akutüüpide kõrval on kasutusel ka suletud akud, milles tekkiv hapnik ja vesinik rekombineeruvad suures osas uuesti veeks.","translated_text":"In addition to the described open batteries, closed batteries are used in which the oxygen and hydrogen produced are largely recombined back into water.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui aga tekib ülerõhk, eraldub gaas ventiili kaudu väliskeskkonda.","translated_text":"However, when an overpressure occurs, the gas is released through a valve into the external environment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellised akud on reeglina hooldusvabad.","translated_text":"As a rule, these batteries are free of charge.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neid võib jagada vastavalt elektrolüüdi hoidmise viisile AGM-akudeks ja geelakudeks.","translated_text":"They may be divided into AGM cells and gel cells according to the method of electrolyte storage.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Elektrokeemia","translated_text":"Manufacture from materials of any heading, except:","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Laetud olekus sisaldab iga pliiaku element kahte elektroodi, millest üks on peaaegu puhtast, kuid urbsest pliist (Pb), teine aga pliidioksiidist (PbO₂).","translated_text":"In its charged state, each lead element contains two electrodes, one almost pure but pure lead (Pb) and the other lead oxide (PbO2).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Elektroodid asetsevad elektrolüüdis, milleks on väävelhappe (H₂SO₄) 33,6%-line vesilahus (ruumala järgi).","translated_text":"The electrodes are in the electrolyte, which is a solution of 33,6% sulphuric acid (H2SO4) in water (by surface area).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tühjakslaetud olekus on mõlemad elektroodid muutunud plii(II)sulfaadiks (PbSO₄), samas on elektrolüüt kaotanud enamiku väävelhappest ja muutunud põhiliselt veeks (H₂O).","translated_text":"In the vacuum state, both electrodes have been converted to lead (II) sulphate (PbSO4), while the electrolyte has lost most of the sulphuric acid and has become mainly water (H2O).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Praktikas kasutatavad elektroodid sisaldavad lisaks pliile antimoni, tina, kaltsiumi ja/või seleeni.","translated_text":"In addition to lead, electrodes used in practice contain antimony, tin, calcium and/or selenium.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Et suurem vee kontsentratsioon tõstab lahuse külmumistemperatuuri, jäätub pooltühja aku elektrolüüt talveilmadega kergemini kui täis aku elektrolüüt.","translated_text":"For a higher water concentration to raise the freezing temperature of the solution, the half-battery electrolyte freezes more easily in winter weather than the full-battery electrolyte.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Keemilised reaktsioonid","translated_text":"Chemical reactions","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Anood (oksüdatsioon):","translated_text":"Anode (oxidation):","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"\\mbox{PbSO}_{4} (s) +5\\mbox{H}_2\\mbox{O} (l) \\leftrightarrow \\mbox{PbO}_{2} (s) +3\\mbox{H}_3\\mbox{O}^+ (aq)+\\mbox{HSO}_{4}^{-} (aq) +2e^- \\quad\\epsilon^o = 1.685 \\ \\mathrm{V}","translated_text":"In addition to the above, it is possible to calculate the value of the data in accordance with paragraph 1 of this Article.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Katood (reduktsioon): \\mbox{PbSO}_{4} (s) +\\mbox{H}_3\\mbox{O}^+ (aq)+2e^- \\leftrightarrow \\mbox{Pb} (s) +\\mbox{HSO}_{4}^{-} (aq) +\\mbox{H}_2\\mbox{O} (l) \\quad\\epsilon^o = -0.356 \\ \\mathrm{V}","translated_text":"This is the total number of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows of rows.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Selgituseks: s – tahkis, aq – vesilahus, l – vedelik, ε⁰ – potentsiaal vesinikelektroodi suhtes.","translated_text":"For clarification: s ⁇ solid, aq ⁇ in aqueous solution, l ⁇ liquid, ε0 ⁇ potential for hydrogen electrode.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Laadimine on eespool toodud reaktsioonides vaadeldav vasakult paremale ja tühjendamine paremalt vasakule.","translated_text":"Loading is shown from left to right in the above reactions and emptying from right to left.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ühe elemendi pinge on anoodi ja katoodi potentsiaalide vahe.","translated_text":"The pressure of an element is the difference between the potential of the anode and the cathode.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Liiga kõrge pingega või liiga suure voolutugevusega laadimine (ülelaadimine) põhjustab vee elektrolüüsi tõttu hapniku ja vesiniku intensiivse eraldumise.","translated_text":"Charging (overloading) with too high a voltage or too high a current strength causes the electrolysis of water to cause intense separation of oxygen and hydrogen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selline gaaside segu on väga plahvatusohtlik.","translated_text":"This mixture of gases is highly explosive.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Elektrilised omadused","translated_text":"Electrical properties","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõige sagedamini moodustatakse pliiaku kuuest elemendist, mis ühendatakse järjestikku ehk jadamisi, kuid on ka muid konfiguratsioone.","translated_text":"Lead is most commonly formed from six elements connected in a sequence, or yarns, but there are other configurations.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pinge","translated_text":"Pressure","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aku elemendi nimipinge on 2,105 V (volti).","translated_text":"The name of the battery element shall be 2,105 V (volts).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pideva laadimisrežiimi pinge on 13,4–13,8 V. Tavalise laadimisrežiimi pinge on 14,2–14,5 V. Hapnikku ja vesinikku hakkab eralduma 14,4 V juures.","translated_text":"The continuous loading mode voltage is 13,4 ⁇ 13,8 V. The normal loading mode voltage is 14,2 ⁇ 14,5 V. Oxygen and hydrogen begin to separate at 14,4 V.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast laadimist langeb pinge kiiresti 13,2 voldini ja siis aeglaselt 12,6 voldini.","translated_text":"After loading, the pressure drops rapidly to 13.2 volts and then slowly to 12.6 volts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Täislaetud aku pinge koormuseta (tarbijata) on 12,6–12,8 V. Tühjakslaetud aku pinge koormuseta on 11,8–12,0 V. Tühjakslaetud aku pinge tarbijaga on 10,5 V.","translated_text":"The voltage of the fully charged battery without load (uncharged) shall be 12,6 ⁇ 12,8 V. The voltage of the empty battery without load shall be 11,8 ⁇ 12,0 V. The voltage of the empty battery with the consumer shall be 10,5 V.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõik pinged on toodud 20 °C juures ja neid peab temperatuuri muutumisel kompenseerima −0,022 V/°C (soojem aku vajab vähem pinget).","translated_text":"All voltages are produced at 20 °C and must be offset at a temperature change of −0,022 V/°C (a warmer battery requires less voltage).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiaku laetuse taset on kõige lihtsam määrata siiski elektrolüüdi tihedust areomeetriga mõõtes.","translated_text":"However, it is the easiest to measure the electrolyte density with an areometer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Täis akul on see 1,27 g/cm³ ja tühjal akul 1,12 g/cm³.","translated_text":"It's 1.27 g/cm3 on a full battery and 1.12 g/cm3 on an empty battery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mahutavus","translated_text":"Sweetness","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiaku mahutavust mõõdetakse ampertundides (Ah).","translated_text":"The adhesive capacity shall be measured in ampere hours (Ah).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Valdavalt on see näidatud 10- või 20-tunnise tühjenemise korral.","translated_text":"It is most commonly seen in 10- or 20-hour emptying.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda, kui palju energiat aku suudab säilitada, näidatakse ka vatt-tundides (Wh).","translated_text":"The amount of energy the battery can store is also expressed in watt-hours (Wh).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiaku mahutavus sõltub sellest, kui kiiresti seda tühjaks laaditakse.","translated_text":"The capacity of the sheet depends on how quickly it is emptied.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mida suurem on voolutugevus, seda väiksem on mahutavus.","translated_text":"The higher the current resistance, the smaller the capacity.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda tuntakse Peukerti seaduse all.","translated_text":"It's known as the Peukert Act.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiakudel on valdavalt järgmised iseloomulikud näitajad: energia/mass 30–40 Wh/kg, energia/ruumala 60–75 Wh/kg, võimsus/mass 180 W/kg.","translated_text":"The following characteristic indicators are predominantly present in the panels: energy/mass 30 ⁇ 40 Wh/kg, energy/space 60 ⁇ 75 Wh/kg, power/mass 180 W/kg.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Laadimise ja tagasisaadava energiahulga suhe on vahemikus 50–92%.","translated_text":"The charge-to-return ratio is 50 ⁇ 92%.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiaku tühjeneb ühes kuus 3–20%.","translated_text":"In one month, the plaque is emitted by 3 ⁇ 20%.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Akut on võimalik laadida sadu kordi sõltuvalt sellest, kui tühjaks aku iga tsükli järel saab.","translated_text":"The battery can be charged hundreds of times depending on how empty the battery becomes after each cycle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mida rohkem energiat on akusse jäänud tühjendamise lõpuks, seda rohkem kordi saab akut laadida.","translated_text":"The more energy left in the battery at the end of the drain, the more times the battery can be charged.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pliiakude liigid","translated_text":"Species of flies","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiakud võivad olla avatud (FLA, Flooded Lead Acid), avatud toruplaatakud (OpzS), suletud (AGM, Absorbed Glass Mat), geelakud ja geel-toruplaatakud (OpzV).","translated_text":"It can be open (FLA, Flooded Lead Acid), open pipe plates (OpzS), closed (AGM, Absorbed Glass Mat), gel plates and gel plates (OpzV).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Avatud akud","translated_text":"Open baths","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"See akutüüp on kasutusel akud päikese- ja tuuleenergia salvestamisel.","translated_text":"This type of battery is used for storing solar and wind energy in batteries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võrreldes suletud pliiakudega on neil suurem laadimis-tühjendustsüklite arv ja madalam hind.","translated_text":"They have a higher number of loading cycles and a lower price compared to closed lead.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Avatud akud vajavad võrreldes suletud akudega rohkem hooldust.","translated_text":"Open batteries require more maintenance than closed batteries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna laadimisel eraldub akudest vesinik, mis on õhuga segunedes plahvatusohtlik, siis peavad avatud akud asuma ventileeritavas ruumis, samuti tuleb jälgida elektrolüüdi tihedust ja taset akupurkides.","translated_text":"Since the charging process separates hydrogen from the battery, which is explosive when mixed with air, the open batteries must be located in the ventilable chamber and the density and level of the electrolyte in the batteries must be monitored.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui õhutemperatuur akuruumis ei lange alla 0 °C, võib paigaldada elektrolüüdi taseme jälgimise automaatika, mis lisab purki vastavalt vajadusele destilleeritud vett.","translated_text":"If the ambient air temperature does not drop below 0 °C, an automatic electrolyte monitoring machine may be installed, which adds distilled water to the flask as necessary.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Suletud pliiakud","translated_text":"Closed lead","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suletud pliiakud tüübitähisega VRLA (Valve-Regulated Lead-Acid battery \"ventiilreguleeritav plii-happeaku\") jagunevad lameplaatidega AGM-akudeks (Absorbed Glass Mat battery) ja lame- või toruplaatidega geelakudeks (gel cell battery).","translated_text":"Closed lead batteries with a VRLA (Valve-Regulated Lead-Acid battery) type shall be divided into AGM batteries (Absorbed Glass Mat battery) and gel cells (gel cell battery) with plate or tube batteries.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"AGM","translated_text":"AGM","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-akude puhul on akuplaatide vahel klaaskiudmaterjal, mis on immutatud elektrolüüdiga.","translated_text":"- in the case of acupuncture, there is glass material between the acupuncture plates that has been absorbed by the electrolyte.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Geelakude puhul on elektrolüüt geeli kujul.","translated_text":"In the case of gelatin, the electrolyte takes the form of a gel.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Suletud pliiakud on hooldusvabad ja ohutumad, sest elektrolüüt ei voola kohe purunenud korpusest välja.","translated_text":"Closed plumbing is more maintenance-free and safer because the electrolyte does not immediately break out of the body.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neid ei pea hoidma ventileeritavas ruumis, sest laadimisel tekkinud gaas ei pääse aku korpusest välja ning kondenseerub uuesti veeks.","translated_text":"They do not need to be stored in a ventilable room because the gas generated during charging does not escape from the battery body and recondenses into water.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuleb jälgida, et laadimiskontroller võimaldaks häälestada laadimisprotsessi parameetreid VRLA-akudele sobivaks.","translated_text":"It should be ensured that the loading controller enables the loading process parameters to be sounded in accordance with VRLA standards.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ülekoormuse korral tõuseb aku korpuses surve ja avaneb VRLA kaitseventiil (kork või klapp), sest elektrolüüdi aurud ei jõudnud jooksvalt veeks kondenseeruda.","translated_text":"In the event of an overload, the pressure on the body of the battery increases and the VRLA protective valve (cork or valve) opens up because the electrolyte vapours have not been able to condensate into running water.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui kaitsekorgid on purgi sisemise surve tõttu avanenud, muutub see aku kuivamise tõttu väga kiiresti kasutuskõlbmatuks.","translated_text":"If the safety-cartridges have been opened due to the internal pressure of the container, it will become very quickly unusable due to the drying of the battery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Käivitusakud ehk autoakud","translated_text":"Starting doors or car doors","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Käivitusakud võivad olla avatud, AGM- või geeltüüpi.","translated_text":"The start-up gaps may be open, AGM or gel type.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad võimaldavad tugevat voolu lühikese aja jooksul.","translated_text":"They allow for a strong current in a short time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puudusteks on piiratud laadimis-tühjendustsüklite arv ja see, et süvatühjendamine lühendab aku eluiga.","translated_text":"The disadvantages are the limited number of charge-reflection cycles and the shortening of the battery life by deep reflection.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Starteriga auto käivitamiseks loodud pliiakud (käivitusakud, autoakud) ei ole mõeldud pidevate voolutarbijate energiaallikaks.","translated_text":"Lead designed to start a starter car (starting batteries, car batteries) is not intended to be an energy source for continuous power users.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neil on õhukesed plaadid, et saavutada maksimaalne pindala ja voolutugevus (lühiajaliselt).","translated_text":"They have thin plates to achieve maximum surface area and current stability (for a short time).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selliseid plaate saab sügava tühjakslaadimisega kergesti kahjustada.","translated_text":"Such plates can be easily damaged by deep vacuum loading.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõnd liiki autode ja väikelaevade tarvis toodetakse käivitusakusid, mis on võimelised töötama ka süvatühjenemisrežiimis.","translated_text":"For some types of cars and small boats, start-up cases are manufactured which are capable of operating even in deep cooling mode.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eestis on need akud kasutusel väikestes autonoomsetes taastuvenergia süsteemides.","translated_text":"In Estonia, these batteries are used in small autonomous renewable energy systems.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"50% tühjenemise puhul on nende käivitusakude tsüklite arv 200–500.","translated_text":"In the case of a 50% discharge, the number of cycles of these start-ups shall be 200 ⁇ 500.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Statsionaarsed ehk UPS-akud","translated_text":"Stationary batteries or UPSs","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Puhvertoiteallikatele sobivad AGM- ja geelakud, sest neil on pikk eluiga laadimise ooterežiimis ja vastupidavus sügavtühjendamisele, näiteks elektrikatkestuse korral.","translated_text":"AGM and gels are suitable for steam fuels because they have a long life in charging standby mode and resistance to deep cooling, such as in the event of a power failure.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Statsionaarseid akusid kasutatakse UPS-ide ja signalisatsiooniseadmete reservtoiteks, kus on vaja tagada elektrivarustus lühiajaliste katkestuste korral.","translated_text":"Stationary batteries are used as spare parts for UPSs and signalling devices to ensure electricity supply in the event of short-term outages.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ohud","translated_text":"The dangers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiakud sisaldavad väävelhapet, mis on söövitav.","translated_text":"The flakes contain sulphuric acid, which is corrosive.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ülelaadimine põhjustab intensiivse vesiniku ja hapniku segu eraldumise.","translated_text":"Overloading results in the separation of an intense hydrogen-oxygen mixture.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle võib säde või lahtine leek kergesti süüdata.","translated_text":"It can be easily ignited by lightning or flames.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui plahvatus toimub elemendi sees, võib tekkinud gaasi rõhk aku pealt või ümbert plasti purustada või minema \"puhuda\".","translated_text":"If the explosion occurs inside the element, the pressure of the gas generated on the battery or around the plate may break or go away.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Plastitükid ja pritsiv hape võivad inimest raskelt vigastada.","translated_text":"Plastic and pulp can cause serious injury to a person.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Akude klemmidele võib imbuda hapet, mis reageerib klemmidega.","translated_text":"Acid can be absorbed into the batteries' clamps, which react with the clamps.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See põhjustab valge pulbri, plii(II)sulfaadi tekkimise, mis toimib mürgina sissehingamisel, neelamisel, silmade või nahaga kokkupuutel.","translated_text":"This causes the formation of a white powder, lead sulphate, which acts when the toxin is inhaled, inhaled, exposed to the eyes or skin.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sageli soovitatakse selle eemaldamiseks kasutada kõigepealt traatharja, seejärel söögisooda vesilahust ja lõplikuks puhastamiseks puhast vett.","translated_text":"It is often recommended to remove it first with a trachea, then with an aqueous solution in the pantry, and finally with clean water for cleaning.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pliiakude taaskasutus on üks edukamaid maailmas.","translated_text":"The recycling of plywood is one of the most successful in the world.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2004–2009 taaskasutati Ameerika Ühendriikides rohkem kui 97% akude pliist.","translated_text":"More than 97% of battery lead was recycled in the United States between 2004 and 2009.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.batterycouncil.org/LeadAcidBatteries/BatteryRecycling/tabid/71/Default.aspx Battery Council International]. Vaadatud 18.02.2010]","char_index":74,"name":null,"url":"http://www.batterycouncil.org/LeadAcidBatteries/BatteryRecycling/tabid/71/Default.aspx","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":146,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:59.991919-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (3 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sellele vaatamata satub palju akusid prügimäele või looduskeskkonda reostama.","translated_text":"Nevertheless, many batteries pollute landfills or the natural environment.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis saab pliiakusid tasuta ära anda mitmes ohtlike jäätmete kogumispunktis, aga mõned firmad ka maksavad neile viidud vanade akude eest.","translated_text":"In Estonia, pencils can be given away free of charge at several hazardous waste collection points, but some companies also pay for old batteries.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.kuusakoski.ee/inet/Kuusakoski/EE/ContMan.nsf/0/6AACA8531199F0CFC225717E002F7D56 Kuusakoski hinnakiri]. Vaadatud 18.02.2010]","char_index":139,"name":null,"url":"http://www.kuusakoski.ee/inet/Kuusakoski/EE/ContMan.nsf/0/6AACA8531199F0CFC225717E002F7D56","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":15339,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:00.359515-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (54 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Keemilised vooluallikad Kategooria:Alalisvool","translated_text":":Chemical sources of current Category:Continuous flow","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Pliiakude taaskasutus on üks edukamaid maailmas. 2004–2009 taaskasutati Ameerika Ühendriikides rohkem kui 97% akude pliist.","translated_text":"The recycling of plywood is one of the most successful in the world. More than 97% of battery lead was recycled in the United States between 2004 and 2009.","citations":[{"content":"[[http://www.batterycouncil.org/LeadAcidBatteries/BatteryRecycling/tabid/71/Default.aspx Battery Council International]. Vaadatud 18.02.2010]","char_index":123,"name":null,"url":"http://www.batterycouncil.org/LeadAcidBatteries/BatteryRecycling/tabid/71/Default.aspx","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":146,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:59.991919-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (3 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eestis saab pliiakusid tasuta ära anda mitmes ohtlike jäätmete kogumispunktis, aga mõned firmad ka maksavad neile viidud vanade akude eest.","translated_text":"In Estonia, pencils can be given away free of charge at several hazardous waste collection points, but some companies also pay for old batteries.","citations":[{"content":"[[http://www.kuusakoski.ee/inet/Kuusakoski/EE/ContMan.nsf/0/6AACA8531199F0CFC225717E002F7D56 Kuusakoski hinnakiri]. Vaadatud 18.02.2010]","char_index":139,"name":null,"url":"http://www.kuusakoski.ee/inet/Kuusakoski/EE/ContMan.nsf/0/6AACA8531199F0CFC225717E002F7D56","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":15339,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:00.359515-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (54 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Pliiakumulaator","wikicode":"#SUUNA [[Pliiaku]]","hash":"955f2e52eb7cdd0e0ad007384b04b295b6e6b1c88216f6d79194166840f37b16","last_revision":"2010-02-18T10:28:23Z","first_revision":"2010-02-18T10:28:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.692166","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA Pliiaku\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA Pliiaku","translated_text":"This is not the case.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Emil Ever","wikicode":"{{allikad}}\n'''Emil Arnold Ever''' ([[7. august]] [[1898]] [[Tallinn]] – [[22. september]] [[1944]] [[Võhma]]) oli eesti [[arst]].\n\nTa osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]].\n\nTa lõpetas 1919. aastal [[Tallinna Poeglaste Gümnaasium]]i. Aastatel [[1921]]–[[1929]] õppis ta [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]], mille lõpetas arsti diplomiga. Akadeemiliselt oli ta [[korp! Vironia]] liige.\n\nAlates 1929. aastast oli ta [[Leisi]], [[Järvakandi]] ja [[Võhma]] jaoskonnaarst.\n\nTa oli [[Kaitseliidu Saaremaa malev]]a liige ja [[Kaitseliidu Leisi malevkond|Kaitseliidu Leisi malevkonna]] arst. \n\nLasti maha Nõukogude patrulli poolt ja maeti hiljem [[Tallinna Vana-Kaarli kalmistu]]le.\n\n==Välislingid==\n*[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=892 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944'']\n*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000214241 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]\n*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=8ZKgAwM5vNkX Haud Tallinna Vana-Kaarli kalmistul]\n{{JÄRJESTA:Ever, Emil}}\n[[Kategooria:Eesti arstid]]\n[[Kategooria:Arstide Koja liikmed]]\n[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]\n[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]\n[[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]]\n[[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed]]\n[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]\n[[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1898]]\n[[Kategooria:Surnud 1944]]","hash":"148a445835a065ca112267ac224582e7ff1c13abf7d0616969d207d06b41e13e","last_revision":"2020-03-27T11:12:22Z","first_revision":"2010-02-18T10:45:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.753993","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Emil Arnold Ever (7. august 1898 Tallinn – 22. september 1944 Võhma) oli eesti arst.\n\nTa osales Vabadussõjas.\n\nTa lõpetas 1919. aastal Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1921–1929 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti diplomiga. Akadeemiliselt oli ta korp! Vironia liige.\n\nAlates 1929. aastast oli ta Leisi, Järvakandi ja Võhma jaoskonnaarst.\n\nTa oli Kaitseliidu Saaremaa maleva liige ja Kaitseliidu Leisi malevkonna arst.\n\nLasti maha Nõukogude patrulli poolt ja maeti hiljem Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.\n\nAlbum Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991 Haud Tallinna Vana-Kaarli kalmistul\n\nKategooria:Eesti arstid Kategooria:Arstide Koja liikmed Kategooria:Vabadussõja veteranid Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed Kategooria:Eesti represseeritud isikud Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1898 Kategooria:Surnud 1944\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Emil Arnold Ever (7. august 1898 Tallinn – 22. september 1944 Võhma) oli eesti arst.","translated_text":"Emil Arnold Ever (born 7 August 1898 in Tallinn ⁇ 22 September 1944 in Võhma) was an Estonian doctor.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta osales Vabadussõjas.","translated_text":"He fought in the War of Independence.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta lõpetas 1919. aastal Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi.","translated_text":"He graduated from Tallinn Boys' High School in 1919.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastatel 1921–1929 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti diplomiga.","translated_text":"Between 1921 and 1929 he studied medicine at the University of Tartu, graduating with a medical degree.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Akadeemiliselt oli ta korp!","translated_text":"Academically, he was a corpse!","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vironia liige.","translated_text":"A member of Vironia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alates 1929. aastast oli ta Leisi, Järvakandi ja Võhma jaoskonnaarst.","translated_text":"From 1929, he was a physician in the department of Leis, Järvakandi and Ohma.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli Kaitseliidu Saaremaa maleva liige ja Kaitseliidu Leisi malevkonna arst.","translated_text":"He was a member of the Saaremaa Guild of Protectors and a physician of the Leis Guild of Protectors.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lasti maha Nõukogude patrulli poolt ja maeti hiljem Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.","translated_text":"He was shot down by a Soviet patrol and later buried in Tallinn's Old Karl Cemetery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991 Haud Tallinna Vana-Kaarli kalmistul","translated_text":"Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944 Victims of the Estonian Communism 1940 ⁇ 1991 Tomb of the Tallinn Old Card","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti arstid Kategooria:Arstide Koja liikmed Kategooria:Vabadussõja veteranid Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed Kategooria:Eesti represseeritud isikud Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1898 Kategooria:Surnud 1944","translated_text":":Estonian physicians Category:Members of the Armed Forces Category:Veterans of the War of Independence Category:Friends of Adolfi Gymnasium Category:Friends of the Faculty of Medicine of the University of Tartu Category:Corporation Vironia Members Category:Defense League Saaremaa low-income Members Category:Repressed persons Category:Born in 1898 Category:Sudden death 1944","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Emil Arnold Ever","wikicode":"#SUUNA [[Emil Ever]]","hash":"1f77701834c9fb041c085f6f9a46b44273598a12b3ac53c1c345d98efc4d76ab","last_revision":"2010-02-18T10:46:34Z","first_revision":"2010-02-18T10:46:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.816966","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA Emil Ever\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA Emil Ever","translated_text":"The story of Emil Ever","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hilda Espenberg","wikicode":"'''Hilda Espenberg''' (kuni 1931. aastani '''Hilda Habak'''; [[24. veebruar]] [[1904]] [[Tallinn]] – [[9. märts]] [[1980]] Tallinn) oli eesti [[arst]].\n\nTa õppis 1924–1931 [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonnas, lõpetas selle arsti astmega. [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]i [[vilistlane]].\n\nTöötas arstina [[Kõrgessaare]]s, [[Mehikoorma]]s, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Kadrina]]s. 1933–1935 oli ta [[Naiskodukaitse]] Kõrgessaare jaoskonna esinaine.\n\n{{JÄRJESTA:Espenberg, Hilda}}\n[[Kategooria:Eesti arstid]]\n[[Kategooria:Arstide Koja liikmed]]\n[[Kategooria:Naiskodukaitse liikmed]]\n[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]\n[[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]]\n[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1904]]\n[[Kategooria:Surnud 1980]]","hash":"a3b31dc50aa35a305fcf17a26b2697821f2658b82e9a6c37088ddcf6dec7b58c","last_revision":"2016-12-28T02:02:32Z","first_revision":"2010-02-18T10:53:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.870024","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Hilda Espenberg (kuni 1931. aastani Hilda Habak; 24. veebruar 1904 Tallinn – 9. märts 1980 Tallinn) oli eesti arst.\n\nTa õppis 1924–1931 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetas selle arsti astmega. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nTöötas arstina Kõrgessaares, Mehikoormas, Kohtla-Järvel ja Kadrinas. 1933–1935 oli ta Naiskodukaitse Kõrgessaare jaoskonna esinaine.\n\nKategooria:Eesti arstid Kategooria:Arstide Koja liikmed Kategooria:Naiskodukaitse liikmed Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1904 Kategooria:Surnud 1980\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hilda Espenberg (kuni 1931. aastani Hilda Habak; 24. veebruar 1904 Tallinn – 9. märts 1980 Tallinn) oli eesti arst.","translated_text":"Hilda Espenberg (until 1931 Hilda Habak; 24 February 1904 in Tallinn ⁇ 9 March 1980 in Tallinn) was an Estonian physician.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta õppis 1924–1931 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetas selle arsti astmega.","translated_text":"He studied medicine at the University of Tartu from 1924 to 1931, graduating as a doctor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.","translated_text":"She is a Fellow of the Society of Estonian Women Students.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Töötas arstina Kõrgessaares, Mehikoormas, Kohtla-Järvel ja Kadrinas.","translated_text":"He worked as a doctor in the Highlands, Mexico, Kohtla-Järvel and Kadrinas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1933–1935 oli ta Naiskodukaitse Kõrgessaare jaoskonna esinaine.","translated_text":"From 1933 to 1935 she was the representative of the High Island Women's Protection Department.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti arstid Kategooria:Arstide Koja liikmed Kategooria:Naiskodukaitse liikmed Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1904 Kategooria:Surnud 1980","translated_text":"Category:Estonian doctors Category:Members of the Faculty of Physicians Category:Members of the Women's Home Guard Category:Members of the Faculty of Medicine of the University of Tartu Category:Members of the Estonian Women's Students Association Category:Born in 1904 Category:Dead in 1980","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Hilda Habak","wikicode":"#SUUNA [[Hilda Espenberg]]","hash":"85ba603434c48c35efa0292f081b7b3c785f8eadb59f5eff5713489aab2d8a44","last_revision":"2010-02-18T10:54:15Z","first_revision":"2010-02-18T10:54:15Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.923943","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA Hilda Espenberg\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA Hilda Espenberg","translated_text":"How did you know that?","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kakkpapagoi","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kakkpapagoi\n| värvus = linnud\n| seisund = CR\n| seisundi_süsteem = iucn3.1\n| seisundi_ref =\n| Aasta | Isendeid | Aasta | Isendeid |
|---|
\n| 1986 | 22 | 2001 | 62 |
\n| 1991 | 50 | 2002 | 86 |
\n| 1992 | 49 | 2003 | 86 |
\n| 1993 | 49 | 2004 | 83 |
\n| 1994 | 47 | 2005 | 86 |
\n| 1995 | 49 | 2007 | 85 |
\n| 1996 | 51 | 2008 | 91 |
\n| 1997 | 54 | 2009 | 125 |
\n| 1998 | 55 | 2011 | 129 |
\n| 1999 | 62 | 2014 | 126 |
\n| 2000 | 62 | 2019 | 200[https://twitter.com/takapodigs/status/1162835621523664898] |
\n
\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad=\n[{{netiviide | url = http://www.teara.govt.nz/en/large-forest-birds/5| pealkiri = Story: Large forest birds| väljaanne = www.teara.govt.nz| vaadatud = 03.12.2011| keel = inglise}}]\n[\"[[Loomade elu]]\", 6. kd., lk. 266–267]\n[{{IUCN | ID=2268524 | nimi = ''Strigops habroptila''| hindaja = [[BirdLife International]] | aasta = 2013 | IUCN_aasta = 2013.2}}]\n[[http://www.kakaporecovery.org.nz/index.php?option=com_content&view=article&id=80&Itemid=177 A Plan for the Future]]\n[[http://www.kakaporecovery.org.nz/index.php?option=com_content&view=article&id=159:kakapo-chicks-relocate-to-maximise-survival&catid=47:media-releases&Itemid=221 Kakapo chicks relocate to maximise survival]]\n}}\n\n== Välislingid ==\n{{Commonscat|Strigops habroptila}}\n*[http://www.kakaporecovery.org.nz/ Kakkpapagoide taastamisprogrammi koduleht]\n\n[[Kategooria:Papagoilased]]\n[[Kategooria:Lennuvõimetud linnud]]\n[[Kategooria:Uus-Meremaa]]","hash":"192977a0b653ed3a5e35f47e25042e200d60010b14f63948beb02de815bbed76","last_revision":"2023-09-01T10:56:25Z","first_revision":"2010-02-18T11:00:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:54.995066","cross_lingual_links":{"an":"Strigops habroptilus","ar":"سداف","arz":"كاكابو","avk":"Zertekiz (Strigops)","az":"Kakapo","azb":"کاکاپو","be":"Какапа","be-x-old":"Какапа","bg":"Какапо","bn":"কাকাপো","br":"Kakapo","ca":"Kàkapo","ceb":"Strigops habroptila","cs":"Kakapo soví","cy":"Cacapo","da":"Kakapo","de":"Kakapo","el":"Κακάπο","en":"Kākāpō","eo":"Kakapo","es":"Strigops habroptilus","eu":"Kakapu","fa":"کاکاپو","fi":"Kakapo","fr":"Strigops kakapo","ga":"Cacapó","gl":"Strigops habroptilus","gn":"Kakapo","he":"קאקאפו","hi":"काकापो","hr":"Kakapo","hu":"Kakapó","ia":"Kākāpō","id":"Kakapo","ie":"Kakapo","is":"Kakapó","it":"Strigops habroptila","ja":"フクロウオウム","jv":"Kakāpō","ka":"კაკაპო","kk":"Какапо","ko":"카카포","lt":"Kakapo","lv":"Kakapo","mi":"Kākāpō","mk":"Какапо","ml":"കാകാപോ","mrj":"Тымана попугай","ms":"Kakapo","nl":"Kakapo","nn":"Kakapo","nb":"Kakapo","nv":"Tsídii yáłtiʼí doo naatʼáʼii","pa":"ਕਾਕਾਪੋ","pl":"Kakapo","pnb":"کاکاپو","pt":"Cácapo","ru":"Какапо","sco":"Kakapo","sh":"Kakapo","simple":"Kakapo","sk":"Kakapo","sl":"Kakapo","sr":"Какапо","sv":"Kakapo","szl":"Kakapo","ta":"ஆந்தைக் கிளி","th":"นกแก้วคาคาโป","tl":"Kakapo","tr":"Strigops habroptila","uk":"Какапо","vi":"Kakapo","war":"Strigops habroptila","wuu":"鸮鹦鹉","zh":"鸮鹦鹉","zh-yue":"鴞鸚鵡"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habroptila ehk S. habroptilus ) on papagoilaste sugukonda kakkpapagoi perekonda kuuluv Uus-Meremaal elav lind, ainuke lennuvõimetu papagoilane.\n\nKakkpapagoi on kakkpapagoilaste alamsugukonna ainus liik. Uus-Meremaal elavad papagoilastest veel kea ja kaaka, kes on nestorlaste alamsugukonna ainsad liigid.\n\nAlgselt oli kakkpapagoi levinud Uus-Meremaa mõlemal saarel, ilmselt ka Stuarti saarel ja Chathami saartel. Nüüd elab ta vaid mõnel Lõunasaare lähedal asuval pisisaarel. Tema levila on väga ahtaks muutunud ja ta on väljasuremise piiril.\n\nKakkpapagoi elab tasandikel ja mägedes, tõustes 1400 m kõrguseni üle merepinna, kus sademete hulk on 1900–6250 mm aastas, seega niisketes paikades.\n\nKakkpapagoi kehapikkus on kuni 60 cm ja kaal 1–4 kg. Isaslind on suurem kui emane. Tal on hea varjevärvus. Sulestik on samblaroheline, ülapoolel mustade, tumepruunide, sidrunkollaste ja kollakasroheliste vöötidega. Näosulestik on hästi arenenud nagu kakulistel ja sellest on kakkpapagoi oma nimegi saanud.\n\nKakkpapagoi on ainus lennuvõimetu papagoilane. Tema tiivad on hästi arenenud, aga nõrkade lennulihaste ja madala rinnakukiilu tõttu ei suuda ta lennata. Ta saab üksnes 25–30 m kaugusele planeerida.\n\nKakkpapagoi on taimtoiduline. Ta toimub peamiselt põõsastel kasvavaist marjadest. Nende lemmiktoiduks on küpress-vaigupuu viljad. Toitu otsides kõnnib ta mööda kindlaid endatallatud radu.\n\nTema lauluks on omapärane kõmin, mis meenutab trummipõrinat. Seda võib kuulda suvel ehk novembrist veebruari keskpaigani.\n\nArvatakse, et ta võib elada 90-aastaseks. Tänapäeval on vanim kakkpapagoi 35–50 aastat vana. Emaslinnud saavad suguküpseks 9.–10. eluaastal. Ta talub puuris pidamist hästi, kuid ei sigi vangistuses.\n\nPesa teeb emaslind maapinnale suurtesse kaljulõhedesse või puujuurte vahele, tiheda taimestiku varju või õõnsa kännu sisse. Tihti viib pesaurgu kaks käiku, mis võivad olla mitu meetrit pikad. Sügaval urus paikneb umbes 30 cm kõrgune ja 60 cm läbimõõduga pesakamber.\n\nKakkpapagoi ei pesitse igal aastal. Ehkki ta \"Loomade elu\" andmetel teeb seda üle aasta, pole see siiski päris täpne: mõnikord jääb mitu aastat järjest vahele, teinekord sigib ta mitmel järjestikusel aastal. Pesitsema asub ta suhteliselt hilja, munedes peamiselt jaanuaris ja veebruaris. Tõenäoliselt on see seotud linnu põhitoidu, marjade ilmumisega. Emaslind muneb 1–4 muna, mida ta haub üksinda umbes 30 päeva.\n\nInimese toodud röövimetajate leviku tõttu surid kakkpapagoid peaaegu välja. Neid hakati kaitsma juba 19. sajandi lõpus, kuid kaitsemeetmed ei olnud tõhusad. Pärast 1970. aastat ei leitud Lõunasaarelt enam emaslinde ja tekkis hirm, et kakkpapagoi sureb välja.\n\nLõpuks leiti 1977 Stewarti saarelt väike rühm linde, kuid neid ohustasid saarel elavad hulkuvad kassid, kes murdsid keskmiselt 56% kakkpapagoidest aastas. Sellistes tingimustes vähenes kakaapode asurkond sealgi järjekindlalt. Alles 1982 võeti vastu seadus, mille alusel hakati Stewarti saarel hulkuvaid kasse hävitama, ja see pani kakaapode arvu vähenemisele piiri. Pärast seda pole enam leitud ühtki kassi murtud kakaapot.\n\nSiiski tekkis kartus, et need abinõud pole piisavad. Terve kakaapode asurkond viidi röövloomadest ja isegi pärismaalastest lindudest veekadest tühjendatud väikestele Codfishi (14 km²) ja Anchori saarele (13,8 km²) . Sobilike saarte hulka arvati veel Maudi saar (3,2 km²), Hauturu (28 km²), Mana saar (2,1 km²) ja Chalky saar (5,1 km²). Mõnda saart oli vaja mitu korda üle puhastada, kui kassid, kärbid ja rotid ikka välja ilmusid. Hauturu tunnistati lõpuks sobimatuks liiga tasase pinnamoe ja paksu metsa tõttu ning rottidest seal lahti ei saadudki.\n\nAsurkonna säilitamiseks on kasutusele võetud erakordsed abinõud. Iga lind on varustatud raadiosaatjaga, iga teadaolev pesa on varustatud pesakaameraga. Pesakaamera otsib infrapunase valguse abil pesale lähenevaid pisiimetajaid ning on valmis neid pisikese paugu ja valgussähvatuste abil minema peletama. Sageli kasutatakse kunstlikku haudumist. 2008. aastal oli kakkpapagoidest viiendik kunstlikult välja hautud. Igale vähemalt aasta vanusele linnule on antud nimi. Kuut kõige rohkem armastatud toitu (õunad, maguskartulid, mandlid, parapähklid, päevalilleseemned ja kreeka pähklid) saavad linnud nii palju kui tahavad.\n\nJuhuks, kui kakkpapagoide arvukus veelgi kasvab, on ette valmistatud kaks uut saart, Muhu-suurune Resolution (208,6 km²) ja Vormsi-suurune Secretary (81,4 km²), kuhu saab kakkpapagoid ümber asustada.\n\nKakkpapagoide taastamisprogrammi koduleht\n\nKategooria:Papagoilased Kategooria:Lennuvõimetud linnud Kategooria:Uus-Meremaa\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kakkpapagoi\n| värvus = linnud\n| seisund = CR\n| seisundi_süsteem = iucn3.1\n| seisundi_ref =\n| Aasta | Isendeid | Aasta | Isendeid |
|---|
\n| 1986 | 22 | 2001 | 62 |
\n| 1991 | 50 | 2002 | 86 |
\n| 1992 | 49 | 2003 | 86 |
\n| 1993 | 49 | 2004 | 83 |
\n| 1994 | 47 | 2005 | 86 |
\n| 1995 | 49 | 2007 | 85 |
\n| 1996 | 51 | 2008 | 91 |
\n| 1997 | 54 | 2009 | 125 |
\n| 1998 | 55 | 2011 | 129 |
\n| 1999 | 62 | 2014 | 126 |
\n| 2000 | 62 | 2019 | 200[https://twitter.com/takapodigs/status/1162835621523664898] |
\n
"},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kakkpapagoide taastamisprogrammi koduleht","translated_text":"Home page of the parrot restoration programme","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Papagoilased Kategooria:Lennuvõimetud linnud Kategooria:Uus-Meremaa","translated_text":"Categories:Papaguans Categories:Flightless birds Categories:New Zealand","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habroptila ehk S. habroptilus ) on papagoilaste sugukonda kakkpapagoi perekonda kuuluv Uus-Meremaal elav lind, ainuke lennuvõimetu papagoilane.","translated_text":"The cockroach (Strigops habroptila or S. habroptilus) is a bird in the cockroach family, the only flightless parrot in New Zealand.","citations":[{"content":"
\nkt õppeprorektor Ingrid Vetka (2022–2023)
[[Marek Link]] (2019–2022)
[[Katri Raik]] (2015–2018)
[[Lauri Tabur]] (2010–2015)
[[Priit Männik]] (2005–2010)
[[Peeter Järvelaid]] (2003–2005 kt)
[[Heiki Loot]] (1998–2003)
[[Eduard Raska]] (1991–1998)\n| akadeemilisi_töötajaid = \n| tugitöötajaid = \n| üliõpilasi = \n| bakalaureuseõppes = \n| magistriõppes = \n| asukoht = [[Kase tee]] 61, 12012 Tallinn\n| endised_nimed = Eesti Sisekaitse Akadeemia (1992–1993), Eesti Riigikaitse Akadeemia (1993–1998)\n| maskott = Kadett Kotkas\n| laiuskoordinaat = 59.455425\n| pikkuskoordinaat = 24.84335\n}}\n'''Sisekaitseakadeemia''' ('''SKA''';[[https://www.riigiteataja.ee/akt/30759 Eesti Riigikaitse Akadeemia reorganiseerimine], RT I 1995, 42, 623], kui kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste ja Kaitseväe Väljaõppekeskuse liitmisel moodustati [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused]] ning kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste baasil moodustati rakenduslik kõrgkooli staatuses Eesti [[Kaitseväe Akadeemia]] Kaitseministeeriumi valitsemisalas.\n\nAkadeemia nimetati 1998. aastal valitsuse määrusega Sisekaitseakadeemiaks.[[https://pealinn.ee/2022/11/07/sisekaitseakadeemias-tuvastati-kuue-tulirelva-kadumine-rektor-lahkub-ametist/ Sisekaitseakadeemias kadus kuus tulirelva ära, rektor lahkub ametist], pealinn.ee, 7. november 2022]\n* [[Ingrid Vetka]], rektori kohusetäitja õppeprorektor, 2022–2023\n*[[Kuno Tammearu]], akadeemia rektor 5. juuni 2023[[https://www.err.ee/1608898433/sisekaitseakadeemia-uueks-rektoriks-sai-kuno-tammearu Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks sai Kuno Tammearu], www.err.ee, 27. veebruar 2023]–\n==Viited==\n{{viited|allikad=\n[Sisekaitseakadeemia koduleht [https://web.archive.org/web/20120724133134/http://www.sisekaitse.ee/ska/] (vaadatud 15.01.2016)]\n[[[Eduard Raska]], [[Ivar Aimre]]. \"On aeg tehtule tagasi vaadata ja edaspidiseks sihte seada\", Verbis aut Re (1995), nr 17]\n[Rein Vaher. \"Akadeemia looja\", Verbis aut Re (2005), nr 2, lk 2, 3]\n[\"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007\", Tallinn 2007, lk 13–31.]\n[\"Eesti Riigikaitse Akadeemia 1992–1998\", [[Tallinn]] [[1998]], lk 7–8]\n\n\n\n[Maarja-Liisa Maasik. \"Maskotikonkurss\", Verbis aut Re (2011), nr 7, lk 3]\n[Jüri Pihl. \"Hea lugeja\", \"Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992–2007\", Tallinn 2007, lk 5]\n[{{Netiviide |URL=https://www.siseministeerium.ee/en/media/748/download |Pealkiri=Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (PDF; lk 47) |Väljaandja=[[Siseministeerium]] |Kasutatud=16. august 2022}}]\n[[https://www.riigiteataja.ee/akt/28504 Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia moodustamise kohta], RT 1991, 4, 66]\n[[https://www.riigiteataja.ee/akt/24229 Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 24. detsembrist 1991.a. nr. 274]]\n[[https://www.riigiteataja.ee/akt/23748 Eesti Riigikaitse Akadeemia ümbernimetamine Sisekaitseakadeemiaks ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse kinnitamine], RT I 1998, 51, 770]\n[{{Netiviide|autor=|url=https://www.sisekaitse.ee/et/22-veebruaril-avati-sisekaitseakadeemia-uus-oppehoone?language_content_entity=et|pealkiri=22. veebruaril avati Sisekaitseakadeemia uus õppehoone|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}]\n}}\n\n==Välislingid==\n{{Commonscat}}\n*[http://sisekaitse.ee/ Koduleht]\n*[http://www.postimees.ee/?id=291965 \"Sisekaitseakadeemia katsetel põrus viis inimest kuuest\"] Postimees, 26. juuli 2010\n*http://www.postimees.ee/3113773/sisekaitseakadeemia-rektoriks-saab-katri-raik\n\n{{Eesti kõrgkoolid}}\n\n[[Kategooria:Eesti kõrgkoolid]]\n[[Kategooria:Sisekaitseakadeemia| ]]\n[[Kategooria:Pirita linnaosa]]","hash":"8d5a9883f63a9fb6b41cebdf9963f8991d13384dc809ef793718502322e0e684","last_revision":"2024-04-19T07:30:52Z","first_revision":"2010-02-18T11:39:48Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.277209","cross_lingual_links":{"be":"Эстонская акадэмія ўнутраных спраў","en":"Estonian Academy of Security Sciences","fa":"آکادمی علوم امنیتی استونی","fr":"Académie estonienne des affaires intérieures","hy":"Էստոնիայի անվտանգային գիտությունների ակադեմիա","ru":"Эстонская академия внутренней безопасности"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Sisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).\n\nSisekaitseakadeemia missioon on aidata sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele riigis. Kooli visioon on olla 2025. aastaks innovatiivne rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.\n\nAkadeemia põhiväärtused, millest kõik kooli töötajad ja kadetid oma tegevustes peaksid lähtuma, on \"5 A-d\": ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng.\n\nEesti riigi taasiseseisvudes ei olnud noorel riigil ühtegi kõrgharidusasutust, mis koolitanuks spetsialiste sisekaitseteenistusele ja kaitseväele. Eesti Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1991. a. määrusega nr. 6, 1. märtsist 1991 moodustati «Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Politseiakadeemia». Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia valmistas ette kõrg- ja keskeriharidusega politseiametnikke ning korraldas nende täienduskoolitust ja ümberõpet. 1991. aastal sõnastas toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi kantselei nõunik Eduard Raska Sisekaitseakadeemia loomise kontseptsiooni, mille Eesti Vabariigi Valitsus 1991. aasta juulis põhimõtteliselt heaks kiitis. 24. detsembril 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu määruse \"Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli ülevõtmise kohta\". 1992. aasta jaanuaris alustas Siseministeeriumi juures tööd akadeemia asutamistoimkond, mida juhtis Eduard Raska. Toimkonna ülesandeks oli loodava kooli ajutise põhikirja eelnõu koostamine.\n\nEesti Sisekaitse Akadeemia loodi 15. aprillil 1992 Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr 117.. Antud määrusega kinnitati ka kooli põhikiri, mille kohaselt oli akadeemia riiklik kõrgharidust andev õppeasutus, mis valmistas ette korra- ja riigikaitse spetsialiste ning ametnikke. Koos sisekaitseakadeemia asutamisega otsustas valitsus anda õppeasutusele üle Tallinnas Maarjamäel asunud endise Tallinna Ehitusvägede Kõrgema Poliitilise Sõjakooli territooriumi ning seal asuvad hooned, rajatised ja muu vara. Algselt asus sisekaitseakadeemia Kultuuri- ja Haridusministeeriumi haldusalas, kuid alates 1. juulist 1995 kuulus kool Siseministeeriumi haldusalasse.\n\nÕppetöö ühe kursuse ehk 180 kadetiga algas 12. oktoobril 1992, s.o 2,5 kuud pärast Nõukogude armee lahkumist akadeemia territooriumilt. Esialgsesse struktuuri kuulusid kaitseväekolledž (piirivalve ja kaitseväe suunaga), politseikolledž, korrektsioonikolledž ja tollikolledž (tolli ja kohtueelse uurimise õppesuunaga). 1993. aastal alustas tööd päästekolledž. Akadeemia algusaastad olid väga keerulised. Ühelt poolt oli küsimuse all kooli staatuse erinev tõlgendamine Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ja kooli enda poolt – algse põhimääruse kohaselt oli tegu ülikooli tasemele vastava õppeasutusega, kuid ministeerium nägi akadeemias eelkõige rakenduskõrgkooli. Samuti tekitas ohtralt ebakõlasid sõjaväelaste ja tsiviilisikute koos koolitamine.\n\n1993. aasta 7. juulil nimetati õppeasutus ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks, kuna oli selge, et algse nimetusega Eesti Sisekaitse Akadeemias ei sobi koolitada kaitseväelasi ning kaitseväekolledži uueks nimeks sai Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutused. Akadeemia koosseisu kuulusid politseikolledž, korrektsioonikolledž, päästekolledž, tollikolledž ja kaitsejõudude (hilisema kaitseväe) ühendatud õppeasutused.\n\n1. juulist 1995. aastal nimetati Eesti Riigikaitse Akadeemia ümber Eesti Sisekaitse Akadeemiaks, kui kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste ja Kaitseväe Väljaõppekeskuse liitmisel moodustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ning kaitsejõudude ühendatud õppeasutuste baasil moodustati rakenduslik kõrgkooli staatuses Eesti Kaitseväe Akadeemia Kaitseministeeriumi valitsemisalas.\n\nAkadeemia nimetati 1998. aastal valitsuse määrusega Sisekaitseakadeemiaks. Uues põhimääruses sätestati ka, et tegemist on riigi rakenduskõrgkooliga, kus haridust on võimalik omandada diplomiõppe õppekava alusel.\n\nAsutamismäärusega 1992. aastal sai kool endale Tallinnas Pirita-Kosel (aadressiga Kase 61) asuva 14 hektari suuruse krundi koos seal asuvate endise Nõukogude armee Tallinna Kõrgema Poliitilise Ehitussõjakooli hoonete ja varadega. Tegelikult sai akadeemia asutamistoimkond esialgu enda käsutusse vaid kaks tuba. Ülejäänud hoonetes paiknes endise Nõukogude Armee sõjakooli personal. Ülevõtmise ajal asusid territooriumil ka Loode Väegrupi Ehitusvalitsuse 1382. sõjaväeehitussalk (s/o 69727), mis loodi sõjakooli ehitamiseks, ent tegi ka muid üldehitustöid maaväe, õhukaitse ja lennuväe objektidel ning Tallinna mereväebaasi raadiotehnilise jaoskonna 74. vaatlusrajooni (s/o 63840), raadiolokatsioonluure pataljon. Väeosale allusid Eesti saartel ja poolsaartel asunud raadiotehnilised rühmad. Läbirääkimiste tulemusena läksid hooned ja varad järk-järgult akadeemiale. 22. veebruaril 2019 avati sisekaitseakadeemia uus õppehoone Tallinnas Maarjamäe ja Pirita-Kose piiril, aadressil Kase 61. Uues hoones on ca 11 000 ruutmeetrit kasulikku pinda. Auditooriumite ja administratiivruumide kõrval on hoones spetsiifilised ruumid siseturvalisuseks vajaliku õppe läbiviimiseks, virtuaalsimulatsioonivahendite kasutamiseks, tuleohutus- jm laboratooriumid, vangla õppekambrid, spordisaalid, siselasketiir jne. Sisekaitseakadeemia õppekeskused asuvad Tallinnas, Paikusel, Väike-Maarjas ja Narvas, kus kõikjal on ühel territooriumil koos nii kool kui ka ühiselamud ja spordirajatised. Õppekeskustes on loodud kõik tingimused nii sportimiseks, puhkamiseks kui ka õppetööks.\n\nSisekaitseakadeemia sümboolika ja selle statuut on loodud Priit Herodese juhtimisel ning kinnitatud 1992. aastal. Sisekaitseakadeemia logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.\n\nSisekaitseakadeemia deviis on \"Verbis aut Re\" (ladina keeles 'sõna või teoga'). Sama nime kannab ka kooli ajakiri.\n\n\"Siim\" on sisekaitseakadeemia A-korpuses asuv patenteeritud kipskuju, mille lõi skulptor Jaak Soans 1993. aastal Põltsamaa Vabadussõja mälestussamba alusel. Nime Siim andsid kujule toonased kadetid ning praegu toimuvad tema juures mitmed akadeemiale olulised üritused.\n\nAlates 2011. aastast on sisekaitseakadeemia maskott Kadett Kotkas.\n\nSisekaitseakadeemia töö toimub neljas õppekeskuses: Sisekaitseakadeemias Tallinnas Pirita-Kosel Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse õppekeskuses Pärnumaal Päästekolledži Väike-Maarja õppekeskuses Lääne-Virumaal Narva õppekeskuses\n\nLisaks sellele on sisekaitseakadeemias järgmised üksused: Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus Merikülas Sisekaitseakadeemia täiendusõppe keskus Sisejulgeoleku Instituut Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus\n\nRändevõrgustiku kontaktpunkt Eestis (EMN Eesti) asub alates 1. jaanuarist 2020 Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudis.\n\nSisekaitseakadeemia valmistab ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele nii kutse-, kõrg- kui ka magistrihariduse tasemel. Sisekaitseakadeemias on kolledžite juures olnud mitmesuguseid õppesuundi (näiteks 1996. aastal alustati rahvastikukorralduse õppesuunaga).\n\n2021. aasta seisuga on sisekaitseakadeemias järgmised kolledžid: Finantskolledž Justiitskolledž Politsei- ja piirivalvekolledž Päästekolledž\n\n2009. aastast on sisekaitseakadeemias sisejulgeolekualane magistriõpe.\n\nSisekaitseakadeemia eripäraks on sidusus kooli ja tööandjate vahel, kus tulevad tööandjad osalevad aktiivselt õppeprotsessi korraldamises (näiteks avanud organisatsioonid praktika- ja õppekeskustena).\n\nKuna sisekaitseakadeemias õpetati alguses nii tsiviilerialade kui ka sõjaväeliste erialade õpilasi, siis kehtis kuni 1998. aastani koolis üsna sõjaväestatud kodukord. Sellel ajal olid üliõpilaste õppeplaanis ettenähtud 5 päeva õppimiseks ning laupäeviti toimus reservohvitseriõpe. Samuti tuli osaleda graafiku järgi akadeemia valveteenistuses ja olla päevnik ühiselamus, ei lubatud ilma loata akadeemia territooriumilt lahkuda ning vormi kandvate teenistuste erialade üliõpilastele oli vormi kandmine kohustuslik. Sel perioodil loeti Eesti Sisekaitse Akadeemia üliõpilaste õppeaeg ja ohvitseri koosseisulisel kohal teenimise aeg võrdseks tegevteenistusega Eesti kaitseväes ning akadeemia kooliperet Eesti kaitsejõudude reserviks.\n\nSisekaitseakadeemias õpib igal aastal aasta ligi 1000 üliõpilast ja nüüdseks möödub sisekaitseakadeemia üliõpilaste õpiaeg nagu teisteski Eesti kõrgkoolides. Kaugemalt pärit üliõpilaste päralt on ühiselamud. Lisaks õppekavadele pannakse õppetöös suurt rõhku võõrkeeltele ja innustatakse kasutama spordikeskust. Samuti on võimalik külastada akadeemia raamatukogu, mis on heal tasemel erialaraamatukogu. Kooli õppurite huve esindab üliõpilasesindus.\n\nJuba akadeemia loomisest peale on akadeemial olnud väga palju Eesti siseseid koostööpartnereid: ministeeriumid (näiteks Siseministeerium ja Justiitsministeerium), mitmesugused ametid ja asutused (näiteks Päästeamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus), maavalitsused, mitu rakenduskõrgkooli (näiteks Eesti Mereakadeemia) ning Eesti Politsei Naisühendus. 2001. aastal avati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga haldusjuhtimise magistriõpe, mis kestis kuni 2009. aastani. 2003–2005 loodi koostöös Tartu Ülikooliga magistri- ja doktoriõppe programm finantskolledži lõpetajatele, koos Tallinna Tehnikaülikooliga magistriprogramm päästekolledži lõpetajatele ning üldine magistriprogramm ka Tallinna Ülikooliga.\n\nSisekaitseakadeemia välissuhete loomisega tegi akadeemia esimene rektor Eduard Raska algust juba enne akadeemia rajamist. 1991. aastal reisis ta USA-sse, et leida Eesti päritolu sisejulgeoleku asjatundjaid. Koolil on häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Norras, Poolas, Ungaris, Suurbritannias, Lätis, Venemaal jne. Sisekaitseakadeemia õppejõud on pidanud partnerkoolides loenguid ja välismaised lektorid on õpetanud sisekaitseakadeemias. Samuti on akadeemia üliõpilased käinud välismaal (Soomes ja Rootsis) praktikal.\n\nMuutunud on ka akadeemia välissuhete iseloom: kui varem tulid väliskülalised akadeemiasse uudishimust ja abipakkumisega, siis üha rohkem on väliskoostööpartnereilt tulnud koostöö- ja abisaamissoove. Viimastel aastatel on sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele Gruusia, Ukraina, Tadžikistani ja Moldova spetsialistide täiendkoolitusele. Samuti on koolil Ameerika Ühendriikides head suhted Virginia Militaarinstituudi ja Florida St Petersburgi kolledžiga. Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega Soomes, Lätis jt riikides.\n\n2005. aastal sai sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledž on Euroopa Politseikolledži CEPOL-i liige. Samuti tehakse koostööd teiste sisejulgeoleku valdkonnas oluliste organisatsioonidega (näiteks FRONTEX, AEPC, EFSCA).\n\nEduard Raska, akadeemia rektor 1991–1998 Heiki Loot, akadeemia rektor 1998–2003 Peeter Järvelaid, akadeemia rektor 2003–2005 (kohusetäitja) Priit Männik, akadeemia rektor 2005–2010 Lauri Tabur, akadeemia rektor 2010–2015 Katri Raik, akadeemia rektor 2015–2018 Marek Link, akadeemia rektor 2019–2022 Ingrid Vetka, rektori kohusetäitja õppeprorektor, 2022–2023 Kuno Tammearu, akadeemia rektor 5. juuni 2023–\n\nKoduleht \"Sisekaitseakadeemia katsetel põrus viis inimest kuuest\" Postimees, 26. juuli 2010\n\nKategooria:Eesti kõrgkoolid Kategooria:Sisekaitseakadeemia Kategooria:Pirita linnaosa\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Infokast ülikool\n| nimi = Sisekaitseakadeemia\n| deviis = ''Verbis aut Re''\n| pilt = SKA embleem.jpg\n| pildi_seletus = SKA embleem\n| asutatud = 1992\n| tüüp = riigi [[rakenduskõrgkool]]\n| rektor = [[Kuno Tammearu]] (2023)
\nkt õppeprorektor Ingrid Vetka (2022–2023)
[[Marek Link]] (2019–2022)
[[Katri Raik]] (2015–2018)
[[Lauri Tabur]] (2010–2015)
[[Priit Männik]] (2005–2010)
[[Peeter Järvelaid]] (2003–2005 kt)
[[Heiki Loot]] (1998–2003)
[[Eduard Raska]] (1991–1998)\n| akadeemilisi_töötajaid = \n| tugitöötajaid = \n| üliõpilasi = \n| bakalaureuseõppes = \n| magistriõppes = \n| asukoht = [[Kase tee]] 61, 12012 Tallinn\n| endised_nimed = Eesti Sisekaitse Akadeemia (1992–1993), Eesti Riigikaitse Akadeemia (1993–1998)\n| maskott = Kadett Kotkas\n| laiuskoordinaat = 59.455425\n| pikkuskoordinaat = 24.84335\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).","translated_text":"The Estonian Academy of Security Sciences (SKA; formerly the Estonian Academy of Homeland Security, Estonian Academy of National Defence; in English the Estonian Academy of Security Sciences) is an applied higher education institution under the administration of the Ministry of the Interior that prepares specialists at professional, higher and master level for a wide range of internal security services (including police, border guards, rescue, as well as the judiciary and the tax and customs system).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://www.riigiteataja.ee/akt/30759 Eesti Riigikaitse Akadeemia reorganiseerimine], RT I 1995, 42, 623]","char_index":95,"name":null,"url":"https://www.riigiteataja.ee/akt/30759","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:01.436901-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Akadeemia nimetati 1998. aastal valitsuse määrusega Sisekaitseakadeemiaks.","translated_text":"The Academy was renamed the Academy of Internal Defence by decree of the Government in 1998.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[https://pealinn.ee/2022/11/07/sisekaitseakadeemias-tuvastati-kuue-tulirelva-kadumine-rektor-lahkub-ametist/ Sisekaitseakadeemias kadus kuus tulirelva ära, rektor lahkub ametist], pealinn.ee, 7. november 2022]","char_index":298,"name":null,"url":"https://pealinn.ee/2022/11/07/sisekaitseakadeemias-tuvastati-kuue-tulirelva-kadumine-rektor-lahkub-ametist/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":45257,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:01.918929-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (15 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://www.err.ee/1608898433/sisekaitseakadeemia-uueks-rektoriks-sai-kuno-tammearu Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks sai Kuno Tammearu], www.err.ee, 27. veebruar 2023]","char_index":404,"name":null,"url":"https://www.err.ee/1608898433/sisekaitseakadeemia-uueks-rektoriks-sai-kuno-tammearu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6297,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:02.454263-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Koduleht \"Sisekaitseakadeemia katsetel põrus viis inimest kuuest\" Postimees, 26. juuli 2010","translated_text":"Homepage \"Five out of six people lost their lives in the National Defence Academy tests\" in the Post Office, July 26, 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti kõrgkoolid Kategooria:Sisekaitseakadeemia Kategooria:Pirita linnaosa","translated_text":"For the purposes of this Regulation, the following shall apply:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Sisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).","translated_text":"The Estonian Academy of Security Sciences (SKA; formerly the Estonian Academy of Homeland Security, Estonian Academy of National Defence; in English the Estonian Academy of Security Sciences) is an applied higher education institution under the administration of the Ministry of the Interior that prepares specialists at professional, higher and master level for a wide range of internal security services (including police, border guards, rescue, as well as the judiciary and the tax and customs system).","citations":[{"content":"[[https://www.riigiteataja.ee/akt/30759 Eesti Riigikaitse Akadeemia reorganiseerimine], RT I 1995, 42, 623]","char_index":95,"name":null,"url":"https://www.riigiteataja.ee/akt/30759","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:01.436901-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Akadeemia nimetati 1998. aastal valitsuse määrusega Sisekaitseakadeemiaks.","translated_text":"The Academy was renamed the Academy of Internal Defence by decree of the Government in 1998.","citations":[{"content":"[[https://pealinn.ee/2022/11/07/sisekaitseakadeemias-tuvastati-kuue-tulirelva-kadumine-rektor-lahkub-ametist/ Sisekaitseakadeemias kadus kuus tulirelva ära, rektor lahkub ametist], pealinn.ee, 7. november 2022]","char_index":298,"name":null,"url":"https://pealinn.ee/2022/11/07/sisekaitseakadeemias-tuvastati-kuue-tulirelva-kadumine-rektor-lahkub-ametist/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":45257,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:01.918929-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (15 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[https://www.err.ee/1608898433/sisekaitseakadeemia-uueks-rektoriks-sai-kuno-tammearu Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks sai Kuno Tammearu], www.err.ee, 27. veebruar 2023]","char_index":404,"name":null,"url":"https://www.err.ee/1608898433/sisekaitseakadeemia-uueks-rektoriks-sai-kuno-tammearu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6297,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:02.454263-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Juhan Piir","wikicode":"'''Juhan Piir''' (ka '''Johan Piir'''; [[12. detsember]] [[1886]] [[Päri vald (Viljandi kihelkond)|Päri vald]], [[Viljandimaa]] – [[1974]])[[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015 kalmistud.ee]] oli [[Puiatu vald (Kõpu kihelkond)|Puiatu]] ja [[Raudna vald (1939)|Raudna]] vallavanem.\n\nTa oli õpetaja aastail 1904–1917, kuni ostis Laiakivi talu Puiatu valda.\n\nTa on maetud Viljandi Pauluse koguduse kalmistule.[[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015 kalmistud.ee]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Kirjandus==\n* Puiatu vallavanem 50-aastane. [[Vaba Maa]], 11. detsember 1936, nr. 284, lk. 7. \n\n{{JÄRJESTA:Piir, Juhan}}\n[[Kategooria:Eesti vallavanemad]]\n[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]\n[[Kategooria:Eesti õpetajad]]\n[[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]]\n[[Kategooria:Sündinud 1886]]\n[[Kategooria:Surnud 1974]]","hash":"72b9c0fed092d98c8737bea9da810c8521cbebb77d044717fdb9e0d43498dc3e","last_revision":"2023-08-16T07:01:33Z","first_revision":"2010-02-18T12:04:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.340235","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Juhan Piir (ka Johan Piir; 12. detsember 1886 Päri vald, Viljandimaa – 1974) oli Puiatu ja Raudna vallavanem.\n\nTa oli õpetaja aastail 1904–1917, kuni ostis Laiakivi talu Puiatu valda.\n\nTa on maetud Viljandi Pauluse koguduse kalmistule.\n\nPuiatu vallavanem 50-aastane. Vaba Maa, 11. detsember 1936, nr. 284, lk. 7.\n\nKategooria:Eesti vallavanemad Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed Kategooria:Eesti õpetajad Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1886 Kategooria:Surnud 1974\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juhan Piir (ka Johan Piir; 12. detsember 1886 Päri vald, Viljandimaa – 1974) oli Puiatu ja Raudna vallavanem.","translated_text":"Juhan Piir (also Johan Piir; born 12 December 1886 in Pari vald, Viljandimaa ⁇ 1974) was the only grandfather of Puiatu and Iron.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015 kalmistud.ee]]","char_index":76,"name":null,"url":"https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":36087,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:02.924007-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (20 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta oli õpetaja aastail 1904–1917, kuni ostis Laiakivi talu Puiatu valda.","translated_text":"He was a teacher from 1904-1917, until he bought Laiakiv's farm in Puiatu valley.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ta on maetud Viljandi Pauluse koguduse kalmistule.","translated_text":"He is buried in the churchyard of Viljandi Paul.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015 kalmistud.ee]]","char_index":50,"name":null,"url":"https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":36087,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:02.924007-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (20 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Puiatu vallavanem 50-aastane.","translated_text":"He's a 50 year old single parent.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vaba Maa, 11. detsember 1936, nr. 284, lk. 7.","translated_text":"Free Earth, December 11, 1936, No. 284, p. 7.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti vallavanemad Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed Kategooria:Eesti õpetajad Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud Kategooria:Sündinud 1886 Kategooria:Surnud 1974","translated_text":":Estonian single parents Category:Community members Category:Estonian teachers Category:Born in 1886 Category:died in 1974","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Juhan Piir (ka Johan Piir; 12. detsember 1886 Päri vald, Viljandimaa – 1974) oli Puiatu ja Raudna vallavanem.","translated_text":"Juhan Piir (also Johan Piir; born 12 December 1886 in Pari vald, Viljandimaa ⁇ 1974) was the only grandfather of Puiatu and Iron.","citations":[{"content":"[[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015 kalmistud.ee]]","char_index":76,"name":null,"url":"https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":36087,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:02.924007-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (20 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ta on maetud Viljandi Pauluse koguduse kalmistule.","translated_text":"He is buried in the churchyard of Viljandi Paul.","citations":[{"content":"[[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015 kalmistud.ee]]","char_index":50,"name":null,"url":"https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=424015","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":36087,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:02.924007-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (20 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Johan Piir","wikicode":"#SUUNA [[Juhan Piir]]","hash":"61d6bf83ab7a14816ea86cacc49def71b0864e7f24147f2469427b497909623b","last_revision":"2010-02-18T12:05:25Z","first_revision":"2010-02-18T12:05:16Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.396566","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA Juhan Piir\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA Juhan Piir","translated_text":"The Boundary of the Road","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Albert Frederick Arthur George","wikicode":"#suuna[[George VI]]","hash":"ebc0f3298f1d9202cf85107e438fa63d9fbf1a824bd219810f85a45755c7d2c0","last_revision":"2010-02-18T12:22:23Z","first_revision":"2010-02-18T12:22:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.446819","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaGeorge VI\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaGeorge VI","translated_text":"In the direction of George VI","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eesti Sisekaitse Akadeemia","wikicode":"#suuna[[sisekaitseakadeemia]]","hash":"24fc982e81ef1de57778a81f2fb71d0011dcfc5e53ecf94b14a7625d9c856629","last_revision":"2010-02-18T12:27:22Z","first_revision":"2010-02-18T12:27:08Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.508013","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunasisekaitseakadeemia\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunasisekaitseakadeemia","translated_text":"Directional defence academy","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"James Smith (ihtüoloog)","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''James Leonard Brierley Smith''' ([[26. oktoober]] [[1897]] – [[7. jaanuar]] [[1968]]) oli [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[ihtüoloog]].\n\n{{JÄRJESTA:Smith, James}}\n[[Kategooria:Sündinud 1897]]\n[[Kategooria:Surnud 1968]]\n[[Kategooria:Ihtüoloogid]]","hash":"b26cdfd6f8db82467337fa4d86cddc6b042118e1f94596bb7a9ba7d95176c402","last_revision":"2021-04-08T20:28:29Z","first_revision":"2010-02-18T12:37:20Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.569974","cross_lingual_links":{"af":"James Leonard Brierley Smith","ar":"جيمس سميث (عالم)","arz":"جيمس سميث (اكاديمى)","de":"James Leonard Brierley Smith","en":"J. L. B. Smith","es":"James Leonard Brierley Smith","fr":"James Leonard Brierley Smith","it":"James Leonard Brierley Smith","ko":"J. L. B. 스미스","nl":"James Leonard Brierley Smith","pt":"James Leonard Brierley Smith","ru":"Смит, Джеймс Леонард Брирли","sv":"James Leonard Brierley Smith","tr":"James Leonard Brierley Smith","uk":"Джеймс Леонард Брірлі Сміт"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"James Leonard Brierley Smith (26. oktoober 1897 – 7. jaanuar 1968) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog.\n\nKategooria:Sündinud 1897 Kategooria:Surnud 1968 Kategooria:Ihtüoloogid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"James Leonard Brierley Smith (26. oktoober 1897 – 7. jaanuar 1968) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog.","translated_text":"James Leonard Brierley Smith (October 26, 1897 - January 7, 1968) was an ethnologist from South Africa.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sündinud 1897 Kategooria:Surnud 1968 Kategooria:Ihtüoloogid","translated_text":"Category:Born in 1897 Category:Dead in 1968 Category:Ithyologists","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"James Leonard Brierley Smith","wikicode":"#suuna [[James Smith (ihtüoloog)]]","hash":"993385fd3f1a91ab02bbfc877daa59806babee35d66bf63035fbe68c99f87117","last_revision":"2010-02-18T12:58:18Z","first_revision":"2010-02-18T12:37:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.627188","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna James Smith (ihtüoloog)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna James Smith (ihtüoloog)","translated_text":"Directed by James Smith (ecologist)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"J. L. B. Smith","wikicode":"#SUUNA [[James Smith (ihtüoloog)]]","hash":"2528f3b0c93e74b377ab72f5f05903b6729d33fa0c67d9840cb2ef5d702ea953","last_revision":"2010-02-18T12:58:52Z","first_revision":"2010-02-18T12:37:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.682736","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"SUUNA James Smith (ihtüoloog)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"SUUNA James Smith (ihtüoloog)","translated_text":"By James Smith (Ithiologist)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"James Smith","wikicode":"{{täpsustus}}\n\nNime '''James Smith''' on kandnud või kannavad:\n\n* '''[[James Leonard Brierley Smith]]''' (1897–1968), Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog","hash":"a3ba1b652ef72a9b28a3cb99206591ac71119db7e21ea52cbe64015d591c508d","last_revision":"2014-11-29T07:46:26Z","first_revision":"2010-02-18T12:40:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.745791","cross_lingual_links":{"cs":"James Smith","de":"James Smith","en":"James Smith","es":"James Smith","fa":"جیمز اسمیت","fi":"James Smith","fr":"James Smith","it":"James Smith","ja":"ジェームズ・スミス","ko":"제임스 스미스","nds":"James Smith","nl":"James Smith","nb":"James Smith","pl":"James Smith","ru":"Смит, Джеймс","sv":"James Smith"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Nime James Smith on kandnud või kannavad:\n\nJames Leonard Brierley Smith (1897–1968), Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nime James Smith on kandnud või kannavad:","translated_text":"The name James Smith has or shall bear:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"James Leonard Brierley Smith (1897–1968), Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog","translated_text":"James Leonard Brierley Smith (1897 ⁇ 1968), ethnologist of the Republic of South Africa","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Maud Carnegie","wikicode":"#suuna [[Maud, Southeski krahvinna]]","hash":"ccd6cbd7279b3aa07a501a3fcb666cc84aa4512c012fe69a520bc227120c53df","last_revision":"2010-02-19T10:51:42Z","first_revision":"2010-02-18T12:41:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.800184","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Maud, Southeski krahvinna\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Maud, Southeski krahvinna","translated_text":"Maud, Countess of Southesk.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Printsess Maud, Southeski krahvinna","wikicode":"#suuna [[Maud, Southeski krahvinna]]","hash":"ccd6cbd7279b3aa07a501a3fcb666cc84aa4512c012fe69a520bc227120c53df","last_revision":"2010-02-18T12:43:58Z","first_revision":"2010-02-18T12:43:58Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.851212","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Maud, Southeski krahvinna\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Maud, Southeski krahvinna","translated_text":"Maud, Countess of Southesk.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Maud Alexandra Victoria Georgina Bertha","wikicode":"#suuna[[Maud, Southeski krahvinna]]","hash":"a8e6d2b7086e31c7b49bc5d6c0b0cd775bd681a9e91bfc62d668a2c45e371745","last_revision":"2010-02-18T12:55:23Z","first_revision":"2010-02-18T12:55:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.925369","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMaud, Southeski krahvinna\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMaud, Southeski krahvinna","translated_text":"Maud, Countess of Southesk","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Rühm","wikicode":"{{täpsustuslehekülg}}\nSõnal \"'''rühm'''\" on mitu tähendust.\n\n*'''[[Grupp|Rühm]]''' on eestikeelne vaste võõrsõnale [[grupp]] (vt ka [[Grupp (sõjandus)]]).\n*'''[[Rühm (sõjandus)|Rühm]]''' on sõjaväeline allüksus.\n*'''[[Rühm (matemaatika)|Rühm]]''' on mõiste [[algebra]]s.\n*'''[[Rühm (muusika)|Rühm]]''' on [[seriaalne meetod|seriaalse meetodi]] juurde kuuluv mõiste.\n*'''[[Rühm (haridus)|Rühm]]''' on õpilaste kogum [[pedagoogika]]s.\n*'''[[Rühm (keemia)|Rühm]]''' on keemia mõiste.\n*'''\"[[Rühm (film)|Rühm]]\"''' (originaalpealkirjaga '''\"Platoon\"''') on [[Oliver Stone]]'i 1986. aasta film (sõjadraama).","hash":"1b992e90431c9f9abaaad1e8db5cd267daa4aff4dc9ffde7781b513ebb9f368e","last_revision":"2022-03-08T14:47:20Z","first_revision":"2010-02-18T13:10:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:55.996953","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Sõnal \"rühm\" on mitu tähendust.\n\nRühm on eestikeelne vaste võõrsõnale grupp (vt ka Grupp (sõjandus)). Rühm on sõjaväeline allüksus. Rühm on mõiste algebras. Rühm on seriaalse meetodi juurde kuuluv mõiste. Rühm on õpilaste kogum pedagoogikas. Rühm on keemia mõiste. \"Rühm\" (originaalpealkirjaga \"Platoon\") on Oliver Stone'i 1986. aasta film (sõjadraama).\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõnal \"rühm\" on mitu tähendust.","translated_text":"The word \"group\" has several meanings.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rühm on eestikeelne vaste võõrsõnale grupp (vt ka Grupp (sõjandus)).","translated_text":"The group is an Estonian-language response group to a foreign word (see also Grupp (media)).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühm on sõjaväeline allüksus.","translated_text":"The group is a military unit.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühm on mõiste algebras.","translated_text":"The group is an algebraic concept.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühm on seriaalse meetodi juurde kuuluv mõiste.","translated_text":"Group is a concept that belongs to the serial method.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühm on õpilaste kogum pedagoogikas.","translated_text":"The group is a group of students in education.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rühm on keemia mõiste.","translated_text":"A group is a chemical concept.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Rühm\" (originaalpealkirjaga \"Platoon\") on Oliver Stone'i 1986. aasta film (sõjadraama).","translated_text":"\"The Group\" (originally titled \"Platoon\") is a 1986 war film by Oliver Stone.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Siberi seedermänd","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Siberi seedermänd\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus sibirica|aasta=1998|ID=42415|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Pinus-sibirica-6411 2.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 275 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''\n| perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus''\n| liik = '''Siberi seedermänd'''\n| binaarne = ''Pinus sibirica''\n| binaarse_autor = Du Tour (1803)\n| levikukaart = \n| sünonüümid = *''Pinus cembra'' var. ''sibirica'' (Du Tour) G. Don (1830)\n*''Pinus cembra'' subsp. ''sibirica'' (Du Tour) Krylov (1914)\n*''Pinus coronans'' Litv. (1913)\n*''Pinus hingganensis'' H.J. Zhang (1985)\n*''Pinus sibirica'' var. ''hingganensis'' (H.J. Zhang) Silba (1990)[\n}}\n'''Siberi seedermänd''' (''Pinus sibirica'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]]. Ta kuulub [[viieokkalised männid|viieokkaliste mändide]] hulka ([[alamperekond]] ''Strobus'').\n\nVahel käsitletakse siberi seedermändi [[alpi seedermänd|alpi seedermänni]] (''P. cembra'') [[alamliik|alamliigina]]. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm [[vaigukanal]]it, mitte kaks.][\n\nSiberi seedermänni venekeelse nime \"siberi seeder\" (''сибирский кедр'') järgi on seda puud vahel ka [[seeder|seedriks]] nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.\n\n== Kirjeldus ==\n[[Pilt:Pinus sibirica Urals1.jpg|pisi|vasakul|Okkad ja käbid]]\nPuu kasvab tavaliselt 20–25, harva kuni 40 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] l��bimõõt on 0,6–1,2 (harva 1,5–2,0][ [[Sajaanid]]e idaosa ja [[Altai]] suurematel kõrgustel kasvab siberi seedermänd ka põõsakujulisena, meenutades väga [[kääbus-seedermänd]]i][.\n\nPuu eluiga on üldjuhul kuni 400–500][, harva kuni 850 aastat][.\n\n[[Võra]] on noores eas võrdlemisi kitsas, munajas või koonusjas, vanemas eas laiem ja ümaram. Tihedamas puistus on vanemad puud sageli mitmeladvalised, et võimalikult rohkem käbisid kanda][. Tüve koor on tuhkjashallikas, mis vananedes pakseneb ja rõmeliseks muutub. Noored [[võrse]]d on jämedad ja karvadega kaetud.][\n\n[[Juurestik]] on plastiline ja hästi välja arenenud. Sügavates [[mullahorisont]]ides areneb välja võimas [[peajuur]], mägedes ja [[igikelts]]a aladel on juurestik tavaliselt maapinnalähedane, kuid hästi laiali hargnenud.][ Õhukestel muldadel on juured hästi laiali hargnenud ning lähedalseisvate puude juurtega kokku kasvanud, see aga soodustab puude vastupanu tugevatele tuultele][.\n\n[[Okas|Okkad]] on viiekaupa kimbus, 7–10 (13) cm pikad, kolmnurksed, püsivad võrsetel 3–6 (harva kuni 8][) aastat. [[Isasõis]]ikud on oranžika kuni vaarikapunase värvusega. [[Käbi]]d on õitsemisel violetse tooniga, valminult pruunid, munajasovaalse kujuga, 5–10 (15) cm pikkused, kahe või enama kaupa koos, noorte võrsete tipus. [[Seeme|Seemned]] on tiivata, 9–12 mm pikkused, söödavad. Tuhande seemne mass on 240–290 g.][\n\n== Levikuala ja ökoloogia ==\n[[Pilt:Pinus sibirica Urals2.jpg|pisi|vasakul|Siberi seedermänni mets Uuralis]]\nSiberi seedermänni levila laiub väga suurel territooriumil. See ulatub [[Ida-Siber]]ist [[Stanovoi ahelik]]ust, mis asub [[Jakuutia]] lõunaosas 126° idapikkusel, üle [[Uural|Uurali]] [[Euroopa]]sse, ning [[Igarka]]st, mis asub [[Jenissei]] alamjooksul 68° põhjalaiusel, kuni 45° põhjalaiusel asuvate Kesk-[[Mongoolia]] ja Põhja-[[Hiina]]ni. Metsi, kus siberi seedermänd on [[enamuspuuliik]], on [[Euraasia]]s ligi 55 miljonit [[hektar]]it.][\n\nLevila põhjaosas ja Lääne-Siberis kasvab siberi seedermänd tavaliselt tasandikel ja jõeorgudes, 100–200 m kõrgusel merepinnast. Levila lõunaosas on ta mägede puu, kasvades 1000–2400 m kõrgusel, sageli metsade levikupiirini. Mägedes esineb siberi seedermänd kõige rohkem niiskematel läänenõlvadel. Optimaalne kasvukoha kõrgus Kesk-[[Uural|Uuralis]], Sajaanides ja Altais on 700–1300 m. Lisaks mäestike metsadele leidub teda nii [[okaspuu]]metsades kui ka [[segamets]]ades, [[tundra]]s, [[taiga]]s, [[soo]]des ja [[raba]]des.][\n\n=== Kliima ===\nSiberi seedermänni levilas valitseb mõõdukalt niiske kontinentaalne [[kliima]]. Talved on seal pikad ja väga külmad, suved võrdlemisi soojad ja lühikesed. Aasta keskmine [[õhutemperatuur]] levila lõunaosas on 1,5 °C ja kirdeosas –8,5 °C. Juuli keskmised maksimumtemperatuurid on vahemikus 29–36 °C ning talvekuude keskmised miinimumtemperatuurid langevad kuni –46...–62 °C. Aasta keskmine [[sademete hulk]] varieerib levila põhjaosa 450 mm ja Siberi lõunaosa mägede 1800 mm vahel. Parimad puistud kasvavad niiskemas kliimas, kus suhteline [[õhuniiskus]] on suvel 60–70% ning aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 950–1400 mm.][\n[[Pilt:Streifenhoernchen.jpg|pisi|Burundukkide arvukus seedermänni metsades sõltub eelkõige valminud seemnete hulgast]]\n\n=== Kasvupinnas ===\nSiberi seedermänd kasvab looduslikus levilas väga erinevatel kasvupinnastel: alates rabade [[turvasmuld]]adest ja rasketest [[gleimuld]]adest kuni kergemate hästi vett läbilaskvate [[liivmuld|liiv-]], [[leetmuld|leet-]] ja [[pruunmuld]]adeni. Levila põhjaosas kasvab ta õhukestel igikeltsaalade muldadel ning eelistab levila Lääne-Siberi lõunaosas külmemaid rabamuldasid. Mulla reaktsioon on üldjuhul [[happeline keskkond|happeline-]] või väga happeline. Kõige paremini kasvab ta aga parasniisketel ja keskmiselt vett läbilaskvatel [[liivsavimuld|liivsavi-]] ja [[saviliivmuld]]adel (turvasmullad, leetmullad), mille [[pH]] on alla 5,5 ja [[huumus]]esisaldus kuni 12%.][\n\n=== Siberi seedermänni metsad ===\nSiberi seedermänd moodustab ulatuslikke taigametsi, kus esinevad veel [[siberi kuusk]] ja [[siberi nulg]], harvem [[siberi lehis]] ja [[harilik mänd]].][ Levila idapiikonnas kasvab koos temaga ka [[dauuria lehis]], [[arukask]], [[sookask]] ja [[harilik haab]]. Õlirikkad seemned on metsades toiduks [[pähklimänsak]]utele, [[harilik orav|oravatele]], [[vöötorav]]atele ([[burundukk|burundukid]]), [[soobel|sooblitele]], [[metsis]]tele, [[laanepüü]]dele, [[musträhn]]idele ja teistele väikeloomadele.][\n\nJõgede ja järvede lähedal kasvavatel siberi seedermänni metsadel on oluline roll [[vesikond|vesikonna]] kaitsel, mägedes aga [[erosioon]]i tõkestamisel. Metsapõlengud ja illegaalsed lageraied tekitavad metsadele suurimat kahju. Suurema intensiivsusega metsapõlengutes ei suuda õhema koorega puud ellu jääda ning põlengute järel ründavad puid mitmesugused kahjurputukad.][\n\n== Paljunemine ja kasv ==\n[[Pilt:Two month age sprouts of siberian pine.jpg|pisi|Kahekuused seemikud]]\n[[Pilt:Spotted Nutcracker.jpg|pisi|Pähklimänsak on kõige olulisem seemnete leviataja]]\nSiberi seedermänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Puu õitseb tavaliselt juunis, umbes 10 päeva hiljem kui [[harilik mänd]].][ Tolmuterad on varustatud õhupõitega, mistõttu võivad nad väga kaugele lennata. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta augusti lõpus või septembri alguses ning varisevad seejärel koos seemnetega maha. Valminud käbide hulka võivad oluliselt vähendada hiliskülmad, [[põud]] või liigne vihm.][\n\nÜhes käbis on 100–140 seemet. Õlirikka seemne tuuma mass moodustab ligi 45% seemne kogumassist. Raskete ja tiivata seemnete tõttu on siberi seedermänni looduslik uuenemine raskendatud. Sellele aitavad kaasa linnud ja loomad, kellest kõige tähtsam on [[pähklimänsak]], kes kogub suurel hulgal siberi seedermänni seemneid tagavaraks, tagades puude leviku üsna kaugele.][.\n\nSoodsatel tingimustel hakkab puu viljuma umbes 30-aastaselt, puistus aga alles 50–70 aasta vanuselt][. Valgusküllases kasvukohas võivad üksikud käbid ilmuda ka varem, alates 15. eluaastast. Käbide hulk suureneb üldjuhul kuni 160.–260. eluaastani ning seejärel väheneb järk-järgult. Seemneid saab tavaliselt koguda vaid headel seemneaastatel, sest tavalistel aastatel korjavad linnud ja oravad peaaegu kõik seemned juba enne nende valmimist. Tavalisel seemneaastal pole puul rohkem kui 15–30 käbi (ühel oksal 1–5). Headel seemneaastatel on puudel tavaliselt 80–100, harva kuni 140 käbi.][ Seemnesaak on suurim 120–160-aastastel puudel. Head seemneaastad korduvad 4–6 aasta järel.][ Seemnete idanevus on kuni 85% ning nad on idanemisvõimelised kahe aasta jooksul pärast valmimist. [[Idand]]id on tumerohelised ja 10–12 [[iduleht|idulehega]].][\n\nPuude kasvatamisel seemnetest peab need 3–4 kuud enne kevadist külvi [[Stratifitseerimine (põllumajandus)|stratifitseerima]], st allutama nad talvisele jahedamale režiimile. Ettevalmistamata seemned lähevad idanema alles järgmisel kevadel ja sedagi oluliselt madalama idanevusprotsendiga. Seemneid külvatakse tavaliselt aprillis-mais 2–3 cm sügavusele. Esimese viie aasta jooksul kasvavad nad 25–35 cm kõrguseks, 10-aastaste puude kõrgus on tavaliselt 0,8–1,5 m.][\n\nEsimestel eluaastatel on puu kasv üsna aeglane. Juveniilses staadiumis talub ta üsna hästi varju ning suudab pikemat aega elada väiksemate lehtedega [[lehtpuu]]de ([[arukask]], [[harilik haab]]) varjus või rohkem avatud okaspuumetsade varjus (harilik mänd, siberi lehis ja dauuria lehis). Pärast 10–15 aastat näitab ta parimat kasvu siiski valgusküllases kasvukohas.][\n\n== Kasutamine ==\n[[Pilt:Seeds of Pinus sibirica.jpg|pisi|Seemned]]\n[[Pilt:Кедровая роща зимой, Коряжма.JPG|pisi|Kultiveeritud puud talvel]]\n{{lisa viide 2|Siberi seedermänd on üks tähtsamaid metsapuid [[Siber]]is. Kasutatakse seedermänni seemneid, [[puit]]u, [[vaik]]u ja okkaid.}}\n\nSeemned on söödavad ja neid müüakse [[seedermännipähkel|seedripähkli]] nime all ka toiduks. Levila põhjaosas saadakse seemnesaaki hektarilt 10–20 kg, keskosas 40–60 kg, lõunaosas 135–160 kg, Altai kirdeosa ümbritsevates metsades 200–300 kg ning spetsiaalselt rajatud kasvandustes 800–3000 kg.][ Seemned on väga õlirikkad: nad sisaldavad 60–70% [[õli]], 17% kergesti omastatavaid [[valgud|valke]], 12% [[süsivesikud|süsivesikuid]], 4% [[kiudained (toit)|kiudaineid]], 2% [[tuhk]]a ning [[vitamiin]]e ([[A-vitamiin|A]], [[B1-vitamiin|B1]], [[B2-vitamiin|B2]], [[B3-vitamiin|B3]], [[D-vitamiin|D]] ja [[E-vitamiin|E]]). Valgud sisaldavad 19 [[aminohape]]t, millest märkimisväärse osa moodustavad [[arginiin]] (valkudest kuni 21%), [[lüsiin]] (kuni 12,4%), [[metioniin]] (kuni 5,6%) ja [[trüptofaan]] (kuni 3,4%). Süsivesikud sisaldavad [[glükoos]]i, [[fruktoos]]i, [[sahharoos]]i ja [[tärklis]]t. Samuti leidub tuumas [[letsitiin]]i ja [[jood]]i.][\n\nSeedermänni puit on kreemikaskollane, roosaka [[lülipuit|lülipuiduga]], hea tekstuuriga, kerge, hästi töödeldav. Tugevusomadustelt jääb see aga oluliselt alla siberi kuuse ja hariliku männi puidule. Puidust valmistatakse ümarpalki, saematerjali, küttepuid, poste, kaevandustugesid, kergemaid ehituskonstruktsioone, paate, tünne, voodrilaudu, raudteeliipreid, kaste, konteinereid, käsitööriistu, mänguasju, muusikainstrumente, saepuruplaate, mööblit, [[vineer]]i, [[pliiats]]eid, [[puugaas]]i, [[puitvill]]a, [[tselluloos]]i jm.][\n\n{| class=\"wikitable\"\n|+Tähtsamad füüsikalised ja mehaanilised omadused][\n! width=200| Omadus\n! width=80| Väärtus\n! width=40| Ühik\n|- \n| [[Tihedus]]*\n| align=\"center\"| 436–455\n| align=\"center\"| kg/m3\n|- \n| [[Paindetugevus]]*\n| align=\"center\"| 54,1–79,9\n| align=\"center\"| MPa\n|- \n| [[Survetugevus]]*, pikikiudu\n| align=\"center\"| 33,7–40,6\n| align=\"center\"| MPa\n|- \n| [[Tõmbetugevus]]*, pikikiudu\n| align=\"center\"| 78,8–90,2\n| align=\"center\"| MPa\n|- \n|colspan=\"3\" |* puidu niiskusesisaldus 12%\n|}\n\nVäga hinnatud on ka seedermänni vaik, millest saadakse [[kampol]]it, [[tärpentin]]i ja palsamit, mida omakorda kasutatakse [[liim]]imisel, [[meditsiin]]is ja [[immersiooniõli]]na [[mikroskoop]]ides. Okastest saadakse [[Eeterlikud õlid|eeterlikku õli]] ja [[C-vitamiin]]i.][\n\nLisaks looduslikus levilas kultiveeritud metsadele on siberi seedermändi kasvatatud veel [[Soome]]s, [[Ukraina]]s ja [[Valgevene]]s][. Lisaks kasvatatakse teda [[ilupuu]]na [[park]]ides ja suurtes [[aed]]ades, eriti külma kliimaga paikades, näiteks [[Kanada]]s. Seal kasvab ta paljudes kohtades küllalt jõudsalt, kuigi mitte kiiresti. Siberi seedermänni metsad on väga puhta õhuga, kuna üks hektar siberi seedermänni metsa eraldab ligi 30 kg lenduvaid [[fütontsiid]]e, mis on antibakteriaalse toimega.][\n\nSiberi seedermänd, nagu teisedki [[Euraasia]] männid, on väga vastupidav [[männi-koorepõletik]]ule. See [[seenhaigus]] viidi kogemata Euroopast [[Põhja-Ameerika]]sse, kus ta tekitas suurt kahju sealsetele männiliikidele, eriti [[valgetüveline seedermänd|valgetüvelisele seedermännile]]. Siberi seedermänd on väärtuslik puude [[hübriid|hübridiseerimise]] ja geneetiliste muudatuste uurimisel, et aretada ka Põhja-Ameerika mändidel välja suurem vastupidavus männi-koorepõletiku vastu.][\n\n== Kasvatamine Eestis ==\nSiberi seedermänd jõudis üksikute isenditena [[Eesti]] alale arvatavasti juba [[18. sajand]]il. Selle liigi esmaste isendite kasvatamist Eestis ei ole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet. Siberi seedermändi on kasvatatud [[Väimela]], [[Olustvere]], [[Toila-Oru park|Toila-Oru]] ja [[Räpina]] pargis, Luua ja [[Mihkel Rand|Mihkel Ranna]] [[arboreetum]]is, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaias]] ja [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]], samuti [[Tartu]] linna haljastuses.][ Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid [[liivsavimuld|liivsavi-]] ja [[saviliivmuld]]i][ ning kasvab halvasti sügavatel [[liivmuld]]adel ja kuivadel [[lubjakivi]]st aluspõhjaga muldadel.][\nTa on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid.][\n\nSiberi seedermändi kasvatatakse nii parkides kui koduaedades üksikpuudena ja rühmadena. Vanuse lisandudes muutub puu üha valgusnõudlikumaks, mistõttu peaks naaberpuud olema piisavas kauguses (umbes 10 m ja rohkem). Kõige paremini peaks siberi seedermännile sobima Ida- ja Kagu-Eesti, kus talved on külmemad ja suved kuumemad. Seda eelkõige seetõttu, et liik on pärit kontinentaalse kliimaga piirkondadest. Meil on siberi seedermändi hakatud rohkem kasvatama pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]]. Tunduvalt paremini kasvab siberi seedermänd Soomes, kus talved on külmemad.][\n\n== Haigused ja kahjurputukad ==\n[[Pilt:Phellinus pini.jpg|pisi|Männitaelik]]\n[[Pilt:Monochamus sutor female side.JPG|pisi|Suur puidusikk]]\n\n=== Seenhaigused ===\nKõige sagedasemad seenhaigused, mis kahjustavad noorte puude okkaid taimlates ja looduses on [[männi pudetõbi]] (tekitajaks ''Lophodermium pinastri''), [[männi-koorepõletik]] (tekitajaks ''Cronartium ribicola'') ja [[okaspuu-nõgihallitus]] (tekitajaks on harilik nõgisasi ehk ''Herpotrichia juniperi''). Okstel parasiteerib sageli [[männi-tsenangioos]]i tekitaja ''Cenangium ferruginosum''. Tüvemädanikku tekitavad enamasti [[männitaelik]] (''Phellinus pini'') ja ''Stereum abietinum''. Juuremädanikku põhjustavad [[juurepess]] (''Heterobasidion annosum'') ja [[juurepruunik]] (''Phaeolus schweinitzii'').][ Meil kasvavatele siberi seedermändidele teeb sageli kahju ka [[okaspuu-võrsevähk]], mille tekitajaks on seen ''Gremmeniella abietina''. See hariliku männi puistutes epideemiliste puhangutena esinev [[patogeen]] säilitab nakkusalge pikal perioodil meile introdutseeritud mändide seas. Peale siberi seedermänni on haigusele vastuvõtlikud ka [[alpi seedermänd]], [[korea seedermänd]], [[keerdmänd]], [[kääbus-seedermänd]] ja [[vaigumänd]]. Haigestunud puul saavad kahjustada võrsed ja pungad, võrsetest tungib seen ka okastesse. Haigus on nakatunud taimedele üldjuhul surmav.][\n\n=== Kahjurputukad ===\nPeamised käbisid ja seemneid kahjustavad putukad on ''Dioryctria abietella'' (kuulub leediklaste sugukonda) ja [[kuuse-puidusikk]] (''Monochamus sutor''). [[Suur puidusikk]] (''Monochamus urussovi'') ja ''[[Pineus cembrae]]'' kahjustavad noori võrseid. [[Siberi männikedrik]] (''Dendrolimus sibiricus'') ja [[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar'') söövad suurtel aladel siberi seedermänni metsades puud okastest paljaks.][\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad=\n][{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648424| pealkiri = Conifer database: ''Pinus sibirica''.| väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| vaadatud = 04.06.2010| keel = inglise}}]\n[Compiled from the Forestry Compendium, CAB International. \"Pines of Silvicultural Importance\", CABI Publishing, 2002. ISBN 085199539X.]\n[[[Endel Laas]]. \"Dendroloogia\", Tallinn: Valgus, 1987.]\n[{{netiviide| url = http://www.golkom.ru/price/group/3907.html| pealkiri = \"Кедр сибирский (кедровая сибирская сосна) - ''Pinus sibirica''\".| väljaanne = www.golkom.ru| vaadatud = 28.10.2010| keel = vene| arhiivimisaeg = 15.05.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110515141530/http://www.golkom.ru/price/group/3907.html| url-olek = ei tööta}}]\n[Шиманюк А.П.. \"Дендрология\", Москва: Лесная промышленность, 1974.]\n[{{netiviide | url = http://les.novosibdom.ru/node/447| pealkiri = \"Кедр сибирский\".| väljaanne = www.greeninfo.ru| vaadatud = 15.11.2010| keel = vene}}]\n[{{netiviide | url = http://www.greeninfo.ru/decor_trees/pinus_sibirica.html/Article/_/aID/3039| pealkiri = \"Как самому вырастить кедр\".| väljaanne = www.greeninfo.ru| vaadatud = 15.11.2010| keel = vene}}]\n[{{netiviide | url = http://www.kedrs.ru/content/kedr-sibirsky.php| pealkiri = Кедр и его древесина и кедровая сосна| väljaanne = www.kedrs.ru| vaadatud = 11.10.2010| keel = vene}}]\n[{{netiviide| url = http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=270424/mets_44-10.pdf| pealkiri = Eesti võõrokaspuud Aleksei Paiveli käsitluses 1950. ja 1960. aastatel| autor = [[Heldur Sander]]| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = mivana.emu.ee| aeg = 2006| koht = | väljaandja = Eesti Maaülikool| vaadatud = 27.10.2010| keel = }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}]\n[[[Eino Laas]]. \"Okaspuud\", Tartu: Atlex, 2004.]\n[{{netiviide| url = http://www.naturallywood.com/uploadedFiles/General/Wood_Products/Tree-Species-Western-White-Pine.pdf| pealkiri = Seenhaiguste genees metsataimlates, -kultuurides ja puistutes. – Metsanduslikud uurimused XXXVIII| autor = Märt Hanso, Silja Hanso| failitüüp = PDF| täpsustus = ISSN 1406-9954| väljaanne = mivana.emu.ee| aeg = 2003| koht = Tartu| väljaandja = Eesti Maaülikool| vaadatud = 11.11.2010| keel = inglise}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}]\n[{{netiviide | url = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=197| pealkiri = Okaspuu-võrsevähk on ohtlik ja salakaval mändide haigus| väljaanne = MTÜ Loodusajakiri. .| vaadatud = 11.11.2010| keel = eesti}}]\n[{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/Pinus_cembra.php| pealkiri = ''Picea cembra''| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 15.07.2011| keel = inglise}}]\n[{{netiviide | url = http://www.fs.fed.us/rm/pubs/rmrs_p032/rmrs_p032_064_072.pdf| pealkiri = Five-Needle Pines in Russia: Introduction and Breeding| autor = Anatoly I. Iroshnikov, Dmitri V. Politov| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.fs.fed.us| aeg = 2004| koht = | väljaandja = | vaadatud = 15.07.2011| keel = inglise}}]\n}}\n\n== Välislingid ==\n{{commons|Pinus sibirica}}\n* {{Elurikkus}}\n\n*[http://info.sotvorenie.kiev.ua/content/family_estate/plants/kinds/trees/pinus_sibirica/pinus_sibirica_big13.jpg Lisafoto nr 1. Isasõisik]\n*[http://info.sotvorenie.kiev.ua/content/family_estate/plants/kinds/trees/pinus_sibirica/pinus_sibirica_big03.jpg Lisafoto nr 2. Hiljuti tärganud idand]\n*[http://info.sotvorenie.kiev.ua/content/family_estate/plants/kinds/trees/pinus_sibirica/pinus_sibirica_big01.jpg Lisafoto nr 3. Pargipuud]\n*[http://www.conifers.org/pi/Pinus_sibirica.php Gymnosperm Database: ''Pinus sibirica'']\n*[http://forest.geoman.ru/books/item/f00/s00/z0000002/map001.shtml Seedermändide levila kaart (vene keeles)]\n\n[[Kategooria:Männilised]]","hash":"f732ff17502674c2d8dfffe2f7f0162fc45d6a6d164c43eba2331ed52cc5e101","last_revision":"2024-02-06T21:36:53Z","first_revision":"2010-02-18T13:11:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.052989","cross_lingual_links":{"arz":"صنوبر سيبيريكا","az":"Sibir sidrağacı","azb":"سیبیر سیدر آغاجی","be":"Хвоя сібірская кедравая","bxr":"Хуша","ca":"Pi de Sibèria","ceb":"Pinus sibirica","cs":"Borovice sibiřská","cv":"Çĕпĕр кетăрла хырĕ","de":"Sibirische Zirbelkiefer","en":"Pinus sibirica","eo":"Siberia pino","es":"Pinus sibirica","fa":"کاج سیبری","fi":"Siperiansembra","fr":"Pin de Sibérie","gl":"Pinus sibirica","is":"Síberíufura","it":"Pinus sibirica","ka":"ციმბირული ფიჭვი","kk":"Самырсын қарағай","koi":"Суспу","la":"Pinus sibirica","lt":"Sibirinė pušis","nl":"Siberische den","nn":"Sibirfuru","nb":"Sibirsk sembrafuru","oc":"Pinus sibirica","os":"Сыбираг нæзы","pl":"Sosna syberyjska","pt":"Pinus sibirica","ro":"Pin siberian","ru":"Сосна сибирская кедровая","sah":"Луҥту","sv":"Pinus sibirica","tr":"Sibirya çamı","tt":"Себер эрбет нараты","tyv":"Пөш","udm":"Сибирьысь кедр","uk":"Сосна сибірська","vi":"Thông Siberi","war":"Pinus sibirica","zh":"新疆五针松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).\n\nVahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni (P. cembra) alamliigina. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm vaigukanalit, mitte kaks.\n\nSiberi seedermänni venekeelse nime \"siberi seeder\" (сибирский кедр) järgi on seda puud vahel ka seedriks nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.\n\nPuu kasvab tavaliselt 20–25, harva kuni 40 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva 1,5–2,0) m. Sajaanide idaosa ja Altai suurematel kõrgustel kasvab siberi seedermänd ka põõsakujulisena, meenutades väga kääbus-seedermändi.\n\nPuu eluiga on üldjuhul kuni 400–500, harva kuni 850 aastat.\n\nVõra on noores eas võrdlemisi kitsas, munajas või koonusjas, vanemas eas laiem ja ümaram. Tihedamas puistus on vanemad puud sageli mitmeladvalised, et võimalikult rohkem käbisid kanda. Tüve koor on tuhkjashallikas, mis vananedes pakseneb ja rõmeliseks muutub. Noored võrsed on jämedad ja karvadega kaetud.\n\nJuurestik on plastiline ja hästi välja arenenud. Sügavates mullahorisontides areneb välja võimas peajuur, mägedes ja igikeltsa aladel on juurestik tavaliselt maapinnalähedane, kuid hästi laiali hargnenud. Õhukestel muldadel on juured hästi laiali hargnenud ning lähedalseisvate puude juurtega kokku kasvanud, see aga soodustab puude vastupanu tugevatele tuultele.\n\nOkkad on viiekaupa kimbus, 7–10 (13) cm pikad, kolmnurksed, püsivad võrsetel 3–6 (harva kuni 8) aastat. Isasõisikud on oranžika kuni vaarikapunase värvusega. Käbid on õitsemisel violetse tooniga, valminult pruunid, munajasovaalse kujuga, 5–10 (15) cm pikkused, kahe või enama kaupa koos, noorte võrsete tipus. Seemned on tiivata, 9–12 mm pikkused, söödavad. Tuhande seemne mass on 240–290 g.\n\nSiberi seedermänni levila laiub väga suurel territooriumil. See ulatub Ida-Siberist Stanovoi ahelikust, mis asub Jakuutia lõunaosas 126° idapikkusel, üle Uurali Euroopasse, ning Igarkast, mis asub Jenissei alamjooksul 68° põhjalaiusel, kuni 45° põhjalaiusel asuvate Kesk-Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Metsi, kus siberi seedermänd on enamuspuuliik, on Euraasias ligi 55 miljonit hektarit.\n\nLevila põhjaosas ja Lääne-Siberis kasvab siberi seedermänd tavaliselt tasandikel ja jõeorgudes, 100–200 m kõrgusel merepinnast. Levila lõunaosas on ta mägede puu, kasvades 1000–2400 m kõrgusel, sageli metsade levikupiirini. Mägedes esineb siberi seedermänd kõige rohkem niiskematel läänenõlvadel. Optimaalne kasvukoha kõrgus Kesk-Uuralis, Sajaanides ja Altais on 700–1300 m. Lisaks mäestike metsadele leidub teda nii okaspuumetsades kui ka segametsades, tundras, taigas, soodes ja rabades.\n\nSiberi seedermänni levilas valitseb mõõdukalt niiske kontinentaalne kliima. Talved on seal pikad ja väga külmad, suved võrdlemisi soojad ja lühikesed. Aasta keskmine õhutemperatuur levila lõunaosas on 1,5 °C ja kirdeosas –8,5 °C. Juuli keskmised maksimumtemperatuurid on vahemikus 29–36 °C ning talvekuude keskmised miinimumtemperatuurid langevad kuni –46...–62 °C. Aasta keskmine sademete hulk varieerib levila põhjaosa 450 mm ja Siberi lõunaosa mägede 1800 mm vahel. Parimad puistud kasvavad niiskemas kliimas, kus suhteline õhuniiskus on suvel 60–70% ning aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 950–1400 mm.\n\nSiberi seedermänd kasvab looduslikus levilas väga erinevatel kasvupinnastel: alates rabade turvasmuldadest ja rasketest gleimuldadest kuni kergemate hästi vett läbilaskvate liiv-, leet- ja pruunmuldadeni. Levila põhjaosas kasvab ta õhukestel igikeltsaalade muldadel ning eelistab levila Lääne-Siberi lõunaosas külmemaid rabamuldasid. Mulla reaktsioon on üldjuhul happeline- või väga happeline. Kõige paremini kasvab ta aga parasniisketel ja keskmiselt vett läbilaskvatel liivsavi- ja saviliivmuldadel (turvasmullad, leetmullad), mille pH on alla 5,5 ja huumusesisaldus kuni 12%.\n\nSiberi seedermänd moodustab ulatuslikke taigametsi, kus esinevad veel siberi kuusk ja siberi nulg, harvem siberi lehis ja harilik mänd. Levila idapiikonnas kasvab koos temaga ka dauuria lehis, arukask, sookask ja harilik haab. Õlirikkad seemned on metsades toiduks pähklimänsakutele, oravatele, vöötoravatele (burundukid), sooblitele, metsistele, laanepüüdele, musträhnidele ja teistele väikeloomadele.\n\nJõgede ja järvede lähedal kasvavatel siberi seedermänni metsadel on oluline roll vesikonna kaitsel, mägedes aga erosiooni tõkestamisel. Metsapõlengud ja illegaalsed lageraied tekitavad metsadele suurimat kahju. Suurema intensiivsusega metsapõlengutes ei suuda õhema koorega puud ellu jääda ning põlengute järel ründavad puid mitmesugused kahjurputukad.\n\nSiberi seedermänd on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Puu õitseb tavaliselt juunis, umbes 10 päeva hiljem kui harilik mänd. Tolmuterad on varustatud õhupõitega, mistõttu võivad nad väga kaugele lennata. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta augusti lõpus või septembri alguses ning varisevad seejärel koos seemnetega maha. Valminud käbide hulka võivad oluliselt vähendada hiliskülmad, põud või liigne vihm.\n\nÜhes käbis on 100–140 seemet. Õlirikka seemne tuuma mass moodustab ligi 45% seemne kogumassist. Raskete ja tiivata seemnete tõttu on siberi seedermänni looduslik uuenemine raskendatud. Sellele aitavad kaasa linnud ja loomad, kellest kõige tähtsam on pähklimänsak, kes kogub suurel hulgal siberi seedermänni seemneid tagavaraks, tagades puude leviku üsna kaugele. Ta peidab seemned tavaliselt väikeste kogumitena sambla alla, kus need säilivad ühtlasel temperatuuril üle talve.\n\nSoodsatel tingimustel hakkab puu viljuma umbes 30-aastaselt, puistus aga alles 50–70 aasta vanuselt. Valgusküllases kasvukohas võivad üksikud käbid ilmuda ka varem, alates 15. eluaastast. Käbide hulk suureneb üldjuhul kuni 160.–260. eluaastani ning seejärel väheneb järk-järgult. Seemneid saab tavaliselt koguda vaid headel seemneaastatel, sest tavalistel aastatel korjavad linnud ja oravad peaaegu kõik seemned juba enne nende valmimist. Tavalisel seemneaastal pole puul rohkem kui 15–30 käbi (ühel oksal 1–5). Headel seemneaastatel on puudel tavaliselt 80–100, harva kuni 140 käbi. Seemnesaak on suurim 120–160-aastastel puudel. Head seemneaastad korduvad 4–6 aasta järel. Seemnete idanevus on kuni 85% ning nad on idanemisvõimelised kahe aasta jooksul pärast valmimist. Idandid on tumerohelised ja 10–12 idulehega.\n\nPuude kasvatamisel seemnetest peab need 3–4 kuud enne kevadist külvi stratifitseerima, st allutama nad talvisele jahedamale režiimile. Ettevalmistamata seemned lähevad idanema alles järgmisel kevadel ja sedagi oluliselt madalama idanevusprotsendiga. Seemneid külvatakse tavaliselt aprillis-mais 2–3 cm sügavusele. Esimese viie aasta jooksul kasvavad nad 25–35 cm kõrguseks, 10-aastaste puude kõrgus on tavaliselt 0,8–1,5 m.\n\nEsimestel eluaastatel on puu kasv üsna aeglane. Juveniilses staadiumis talub ta üsna hästi varju ning suudab pikemat aega elada väiksemate lehtedega lehtpuude (arukask, harilik haab) varjus või rohkem avatud okaspuumetsade varjus (harilik mänd, siberi lehis ja dauuria lehis). Pärast 10–15 aastat näitab ta parimat kasvu siiski valgusküllases kasvukohas.\n\nSeemned on söödavad ja neid müüakse seedripähkli nime all ka toiduks. Levila põhjaosas saadakse seemnesaaki hektarilt 10–20 kg, keskosas 40–60 kg, lõunaosas 135–160 kg, Altai kirdeosa ümbritsevates metsades 200–300 kg ning spetsiaalselt rajatud kasvandustes 800–3000 kg. Seemned on väga õlirikkad: nad sisaldavad 60–70% õli, 17% kergesti omastatavaid valke, 12% süsivesikuid, 4% kiudaineid, 2% tuhka ning vitamiine (A, B1, B2, B3, D ja E). Valgud sisaldavad 19 aminohapet, millest märkimisväärse osa moodustavad arginiin (valkudest kuni 21%), lüsiin (kuni 12,4%), metioniin (kuni 5,6%) ja trüptofaan (kuni 3,4%). Süsivesikud sisaldavad glükoosi, fruktoosi, sahharoosi ja tärklist. Samuti leidub tuumas letsitiini ja joodi.\n\nSeedermänni puit on kreemikaskollane, roosaka lülipuiduga, hea tekstuuriga, kerge, hästi töödeldav. Tugevusomadustelt jääb see aga oluliselt alla siberi kuuse ja hariliku männi puidule. Puidust valmistatakse ümarpalki, saematerjali, küttepuid, poste, kaevandustugesid, kergemaid ehituskonstruktsioone, paate, tünne, voodrilaudu, raudteeliipreid, kaste, konteinereid, käsitööriistu, mänguasju, muusikainstrumente, saepuruplaate, mööblit, vineeri, pliiatseid, puugaasi, puitvilla, tselluloosi jm.\n\nVäga hinnatud on ka seedermänni vaik, millest saadakse kampolit, tärpentini ja palsamit, mida omakorda kasutatakse liimimisel, meditsiinis ja immersiooniõlina mikroskoopides. Okastest saadakse eeterlikku õli ja C-vitamiini.\n\nLisaks looduslikus levilas kultiveeritud metsadele on siberi seedermändi kasvatatud veel Soomes, Ukrainas ja Valgevenes. Lisaks kasvatatakse teda ilupuuna parkides ja suurtes aedades, eriti külma kliimaga paikades, näiteks Kanadas. Seal kasvab ta paljudes kohtades küllalt jõudsalt, kuigi mitte kiiresti. Siberi seedermänni metsad on väga puhta õhuga, kuna üks hektar siberi seedermänni metsa eraldab ligi 30 kg lenduvaid fütontsiide, mis on antibakteriaalse toimega.\n\nSiberi seedermänd, nagu teisedki Euraasia männid, on väga vastupidav männi-koorepõletikule. See seenhaigus viidi kogemata Euroopast Põhja-Ameerikasse, kus ta tekitas suurt kahju sealsetele männiliikidele, eriti valgetüvelisele seedermännile. Siberi seedermänd on väärtuslik puude hübridiseerimise ja geneetiliste muudatuste uurimisel, et aretada ka Põhja-Ameerika mändidel välja suurem vastupidavus männi-koorepõletiku vastu.\n\nSiberi seedermänd jõudis üksikute isenditena Eesti alale arvatavasti juba 18. sajandil. Selle liigi esmaste isendite kasvatamist Eestis ei ole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel. Ta on meil täiesti külmakindel, tolmleb ja kannab vähesel määral käbisid.\n\nSiberi seedermändi kasvatatakse nii parkides kui koduaedades üksikpuudena ja rühmadena. Vanuse lisandudes muutub puu üha valgusnõudlikumaks, mistõttu peaks naaberpuud olema piisavas kauguses (umbes 10 m ja rohkem). Kõige paremini peaks siberi seedermännile sobima Ida- ja Kagu-Eesti, kus talved on külmemad ja suved kuumemad. Seda eelkõige seetõttu, et liik on pärit kontinentaalse kliimaga piirkondadest. Meil on siberi seedermändi hakatud rohkem kasvatama pärast teist maailmasõda. Tunduvalt paremini kasvab siberi seedermänd Soomes, kus talved on külmemad.\n\nKõige sagedasemad seenhaigused, mis kahjustavad noorte puude okkaid taimlates ja looduses on männi pudetõbi (tekitajaks Lophodermium pinastri), männi-koorepõletik (tekitajaks Cronartium ribicola) ja okaspuu-nõgihallitus (tekitajaks on harilik nõgisasi ehk Herpotrichia juniperi). Okstel parasiteerib sageli männi-tsenangioosi tekitaja Cenangium ferruginosum. Tüvemädanikku tekitavad enamasti männitaelik (Phellinus pini) ja Stereum abietinum. Juuremädanikku põhjustavad juurepess (Heterobasidion annosum) ja juurepruunik (Phaeolus schweinitzii). Meil kasvavatele siberi seedermändidele teeb sageli kahju ka okaspuu-võrsevähk, mille tekitajaks on seen Gremmeniella abietina. See hariliku männi puistutes epideemiliste puhangutena esinev patogeen säilitab nakkusalge pikal perioodil meile introdutseeritud mändide seas. Peale siberi seedermänni on haigusele vastuvõtlikud ka alpi seedermänd, korea seedermänd, keerdmänd, kääbus-seedermänd ja vaigumänd. Haigestunud puul saavad kahjustada võrsed ja pungad, võrsetest tungib seen ka okastesse. Haigus on nakatunud taimedele üldjuhul surmav.\n\nPeamised käbisid ja seemneid kahjustavad putukad on Dioryctria abietella (kuulub leediklaste sugukonda) ja kuuse-puidusikk (Monochamus sutor). Suur puidusikk (Monochamus urussovi) ja Pineus cembrae kahjustavad noori võrseid. Siberi männikedrik (Dendrolimus sibiricus) ja käsnalainelane (Lymantria dispar) söövad suurtel aladel siberi seedermänni metsades puud okastest paljaks.\n\nLisafoto nr 1. Isasõisik Lisafoto nr 2. Hiljuti tärganud idand Lisafoto nr 3. Pargipuud Gymnosperm Database: Pinus sibirica Seedermändide levila kaart (vene keeles)\n\nKategooria:Männilised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Siberi seedermänd\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus sibirica|aasta=1998|ID=42415|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Pinus-sibirica-6411 2.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 275 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''\n| perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus''\n| liik = '''Siberi seedermänd'''\n| binaarne = ''Pinus sibirica''\n| binaarse_autor = Du Tour (1803)\n| levikukaart = \n| sünonüümid = *''Pinus cembra'' var. ''sibirica'' (Du Tour) G. Don (1830)\n*''Pinus cembra'' subsp. ''sibirica'' (Du Tour) Krylov (1914)\n*''Pinus coronans'' Litv. (1913)\n*''Pinus hingganensis'' H.J. Zhang (1985)\n*''Pinus sibirica'' var. ''hingganensis'' (H.J. Zhang) Silba (1990)[\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.","translated_text":"The Siberian cypress (Pinus sibirica) is a species of tree in the pine family of the male genus.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).","translated_text":"He belongs to the family of five octaves (the Strobus family).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni (P. cembra) alamliigina.","translated_text":"The Siberian seederman is sometimes considered a subspecies of the Alpine seederman (P. cembra).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm vaigukanalit, mitte kaks.","translated_text":"The Siberian Seedman has slightly larger fangs than the last one, and the branches have three calming channels, not two.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":98,"name":"conifers","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siberi seedermänni venekeelse nime \"siberi seeder\" (сибирский кедр) järgi on seda puud vahel ka seedriks nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.","translated_text":"From the Russian name \"siber seeder\" (сибирский кедр) of Siberian seederman, it is also called seeder among trees, but this is incorrect, since seeds are not part of the mint family but belong to their own family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjeldus","translated_text":"Description of the product","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Puu kasvab tavaliselt 20–25, harva kuni 40 m kõrguseks.","translated_text":"The tree usually grows to a height of 20 ⁇ 25, rarely up to 40 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva 1,5–2,0) m.","translated_text":"The diameter of the tube is 0,6 ⁇ 1,2 (rarely 1,5 ⁇ 2,0) m.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":43,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sajaanide idaosa ja Altai suurematel kõrgustel kasvab siberi seedermänd ka põõsakujulisena, meenutades väga kääbus-seedermändi.","translated_text":"In the eastern part of the Sajan and the higher altitudes of the Altai, the Siberian seedling also grows as a bushy seedling, reminiscent of the dwarf seedling.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":126,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Puu eluiga on üldjuhul kuni 400–500, harva kuni 850 aastat.","translated_text":"The lifespan of a tree is generally up to 400 ⁇ 500, rarely up to 850 years.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":35,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][","char_index":93,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tüve koor on tuhkjashallikas, mis vananedes pakseneb ja rõmeliseks muutub.","translated_text":"The bark is a source of ash, which becomes thick and cloudy as it ages.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Noored võrsed on jämedad ja karvadega kaetud.","translated_text":"The young ones are coarse and covered in hair.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":45,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Juurestik on plastiline ja hästi välja arenenud.","translated_text":"The rootstock is plastic and well developed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sügavates mullahorisontides areneb välja võimas peajuur, mägedes ja igikeltsa aladel on juurestik tavaliselt maapinnalähedane, kuid hästi laiali hargnenud.","translated_text":"A powerful root grows in deep soil horizons, and in mountains and highlands, the root is usually close to the ground but well spread.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":157,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Okkad on viiekaupa kimbus, 7–10 (13) cm pikad, kolmnurksed, püsivad võrsetel 3–6 (harva kuni 8) aastat.","translated_text":"The eggs are five-legged, 7 ⁇ 10 (13) cm long, triangular in shape, and can survive on the bark for 3 ⁇ 6 (rarely up to 8) years.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":33,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Levikuala ja ökoloogia","translated_text":"Species and ecology","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siberi seedermänni levila laiub väga suurel territooriumil.","translated_text":"The Siberian seederman's range extends over a very large area.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See ulatub Ida-Siberist Stanovoi ahelikust, mis asub Jakuutia lõunaosas 126° idapikkusel, üle Uurali Euroopasse, ning Igarkast, mis asub Jenissei alamjooksul 68° põhjalaiusel, kuni 45° põhjalaiusel asuvate Kesk-Mongoolia ja Põhja-Hiinani.","translated_text":"It extends from the Stanovo chain in eastern Siberia, at 126° east longitude in southern Yakutia, across the Urals to Europe, and from Igarkast, at the lower reaches of the Jenissei at 68° north, to central Mongolia and northern China at 45° north.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Metsi, kus siberi seedermänd on enamuspuuliik, on Euraasias ligi 55 miljonit hektarit.","translated_text":"Forests where the Siberian seeder is the dominant tree species cover about 55 million hectares in Eurasia.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":86,"name":"sibirskii","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Levila põhjaosas ja Lääne-Siberis kasvab siberi seedermänd tavaliselt tasandikel ja jõeorgudes, 100–200 m kõrgusel merepinnast.","translated_text":"In northern Levila and western Siberia, the Siberian seeder is usually found in the plains and river basins, at an altitude of 100~200 m above sea level.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Levila lõunaosas on ta mägede puu, kasvades 1000–2400 m kõrgusel, sageli metsade levikupiirini.","translated_text":"In the southern part of Levila, it is a mountain tree, growing at elevations of 1,000 to 2,400 m, often as a forest cover.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mägedes esineb siberi seedermänd kõige rohkem niiskematel läänenõlvadel.","translated_text":"In the mountains, the Siberian seeder game occurs most frequently on the wetter western slopes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Optimaalne kasvukoha kõrgus Kesk-Uuralis, Sajaanides ja Altais on 700–1300 m.","translated_text":"The optimum height of the place of growth in the Central Ural, Sajanides and Altai is 700 ⁇ 1300 m.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks mäestike metsadele leidub teda nii okaspuumetsades kui ka segametsades, tundras, taigas, soodes ja rabades.","translated_text":"In addition to the mountainous forests, it is found in both coniferous and mixed forests, tundra, grassland, grassland, and scrub.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":135,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Levila idapiikonnas kasvab koos temaga ka dauuria lehis, arukask, sookask ja harilik haab.","translated_text":"The eastern peak of Levila is accompanied by the leaves of the dauria, the spider, the spider, and the common wound.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õlirikkad seemned on metsades toiduks pähklimänsakutele, oravatele, vöötoravatele (burundukid), sooblitele, metsistele, laanepüüdele, musträhnidele ja teistele väikeloomadele.","translated_text":"The oil-rich seeds are used in the forests to feed peanut butterflies, squirrels, beetles, seals, wild boar, shrimp, and other small animals.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":83,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ühes käbis on 100–140 seemet.","translated_text":"There's 100 to 140 seeds in one seed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õlirikka seemne tuuma mass moodustab ligi 45% seemne kogumassist.","translated_text":"The mass of the oil-rich seed nucleus is approximately 45% of the total mass of the seed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Raskete ja tiivata seemnete tõttu on siberi seedermänni looduslik uuenemine raskendatud.","translated_text":"Due to the heavy and winged seeds, the natural regeneration of the Siberian seederman has been hampered.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellele aitavad kaasa linnud ja loomad, kellest kõige tähtsam on pähklimänsak, kes kogub suurel hulgal siberi seedermänni seemneid tagavaraks, tagades puude leviku üsna kaugele.","translated_text":"This is helped by birds and animals, the most important of which is the peanut bean, which collects large quantities of seederman seeds as a backup, ensuring that the trees spread far and wide.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":112,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Soodsatel tingimustel hakkab puu viljuma umbes 30-aastaselt, puistus aga alles 50–70 aasta vanuselt.","translated_text":"Under favorable conditions, the tree begins to bear fruit at about 30 years of age, but the garden is only 50 to 70 years old.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":99,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Valgusküllases kasvukohas võivad üksikud käbid ilmuda ka varem, alates 15. eluaastast.","translated_text":"Individual flies may appear earlier in the light-colored growth area, starting at age 15.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Käbide hulk suureneb üldjuhul kuni 160.–260. eluaastani ning seejärel väheneb järk-järgult.","translated_text":"The number of passes usually increases to 160, ⁇ 260, and then decreases gradually.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seemneid saab tavaliselt koguda vaid headel seemneaastatel, sest tavalistel aastatel korjavad linnud ja oravad peaaegu kõik seemned juba enne nende valmimist.","translated_text":"Seeds can usually be harvested only during good seed years, for in normal years the birds and owls harvest almost all the seeds before they are ripe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tavalisel seemneaastal pole puul rohkem kui 15–30 käbi (ühel oksal 1–5).","translated_text":"In a typical seeding year, the tree has no more than 15 ⁇ 30 cubes (1 ⁇ 5 per branch).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Headel seemneaastatel on puudel tavaliselt 80–100, harva kuni 140 käbi.","translated_text":"In good seed years, trees typically have 80~100, rarely up to 140 cubes.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":71,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Seemnesaak on suurim 120–160-aastastel puudel.","translated_text":"The seed sack is the largest in 120-160-year-old trees.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Head seemneaastad korduvad 4–6 aasta järel.","translated_text":"Good seedlings multiply every 4 ⁇ 6 years.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":43,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Seemnete idanevus on kuni 85% ning nad on idanemisvõimelised kahe aasta jooksul pärast valmimist.","translated_text":"The yield of the seeds is up to 85% and they are capable of germination within two years of germination.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Idandid on tumerohelised ja 10–12 idulehega.","translated_text":"The eggs are tumorous and 10 ⁇ 12 leaves.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":109,"name":"paljundus","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimestel eluaastatel on puu kasv üsna aeglane.","translated_text":"In the first few years of life, the tree grows rather slowly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juveniilses staadiumis talub ta üsna hästi varju ning suudab pikemat aega elada väiksemate lehtedega lehtpuude (arukask, harilik haab) varjus või rohkem avatud okaspuumetsade varjus (harilik mänd, siberi lehis ja dauuria lehis).","translated_text":"In the juvenile stage, it can tolerate shade quite well and can live longer in the shade of small-leaved deciduous trees (arucus, common wound) or in the shade of more open coniferous forests (shrubbery, leafy, and dairy).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast 10–15 aastat näitab ta parimat kasvu siiski valgusküllases kasvukohas.","translated_text":"After 10 ⁇ 15 years, however, it shows the best growth in the luminous growth zone.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":41,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seedermänni puit on kreemikaskollane, roosaka lülipuiduga, hea tekstuuriga, kerge, hästi töödeldav.","translated_text":"Seederman's wood is cream-colored, rose-colored, well-textured, lightweight, well-processed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tugevusomadustelt jääb see aga oluliselt alla siberi kuuse ja hariliku männi puidule.","translated_text":"However, in terms of strength, it is significantly inferior to that of the common pine tree.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Puidust valmistatakse ümarpalki, saematerjali, küttepuid, poste, kaevandustugesid, kergemaid ehituskonstruktsioone, paate, tünne, voodrilaudu, raudteeliipreid, kaste, konteinereid, käsitööriistu, mänguasju, muusikainstrumente, saepuruplaate, mööblit, vineeri, pliiatseid, puugaasi, puitvilla, tselluloosi jm.","translated_text":"Wood is used for the manufacture of cork, sawdust, firewood, posts, mines, lighter construction structures, boats, tunnels, bed lining, railway tiles, boxes, containers, hand tools, toys, musical instruments, sawing plates, furniture, vines, pencils, cotton gas, wood pulp, cellulose, etc.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][\n! width=200| Omadus\n! width=80| Väärtus\n! width=40| Ühik\n|- \n| [[Tihedus]]*\n| align=\"center\"| 436–455\n| align=\"center\"| kg/m3\n|- \n| [[Paindetugevus]]*\n| align=\"center\"| 54,1–79,9\n| align=\"center\"| MPa\n|- \n| [[Survetugevus]]*, pikikiudu\n| align=\"center\"| 33,7–40,6\n| align=\"center\"| MPa\n|- \n| [[Tõmbetugevus]]*, pikikiudu\n| align=\"center\"| 78,8–90,2\n| align=\"center\"| MPa\n|- \n|colspan=\"3\" |* puidu niiskusesisaldus 12%\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väga hinnatud on ka seedermänni vaik, millest saadakse kampolit, tärpentini ja palsamit, mida omakorda kasutatakse liimimisel, meditsiinis ja immersiooniõlina mikroskoopides.","translated_text":"Also highly prized is the seedermann silk, which is the source of camphor, tarpentine, and palsamite, which is used in adhesives, medicine, and immersion microscopes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Okastest saadakse eeterlikku õli ja C-vitamiini.","translated_text":"The oak produces essential oil and vitamin C.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":48,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lisaks looduslikus levilas kultiveeritud metsadele on siberi seedermändi kasvatatud veel Soomes, Ukrainas ja Valgevenes.","translated_text":"In addition to the forests cultivated in the wild, the Siberian seedermond is also grown in Finland, Ukraine and Belarus.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":162,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siberi seedermänd, nagu teisedki Euraasia männid, on väga vastupidav männi-koorepõletikule.","translated_text":"The Siberian grasshopper, like other Eurasian males, is highly resistant to pine bark burns.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See seenhaigus viidi kogemata Euroopast Põhja-Ameerikasse, kus ta tekitas suurt kahju sealsetele männiliikidele, eriti valgetüvelisele seedermännile.","translated_text":"This fungal disease was accidentally brought from Europe to North America, where it caused great damage to the pineapple species there, especially the white-bellied seederman.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siberi seedermänd on väärtuslik puude hübridiseerimise ja geneetiliste muudatuste uurimisel, et aretada ka Põhja-Ameerika mändidel välja suurem vastupidavus männi-koorepõletiku vastu.","translated_text":"Siberian seeds are valuable in the study of tree hybridization and genetic modification to develop greater resistance to pine bark burns in the fields of North America as well.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":183,"name":"blister","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kasvatamine Eestis","translated_text":"Growing up in Estonia","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siberi seedermänd jõudis üksikute isenditena Eesti alale arvatavasti juba 18. sajandil.","translated_text":"The Siberian seeder game arrived in the Estonian territory as a single host probably as early as the 18th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle liigi esmaste isendite kasvatamist Eestis ei ole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet.","translated_text":"It is not possible to explain the breeding of the first inhabitants of this species in Estonia because no distinction was made between the seederman of the Alps and the seederman of the Siberian Peninsula.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses.","translated_text":"The Siberian seederman has been bred in Väimela, Olustvere, Toila-Oru and Räpina parks, Luua and Mihkel Ranna arboretums, the University of Tartu Botanical Gardens and Tallinn Botanical Gardens, as well as in the Tartu city forest.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":203,"name":"Paivel","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik.","translated_text":"Generally speaking, the Siberian seedling grows well among us, but it is comparatively demanding for clay.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel.","translated_text":"It prefers rich sandstone and gravel molds and grows poorly in deep sandy soils and in dry limestone-based soils.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":49,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][","char_index":73,"name":"Paivel","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siberi seedermändi kasvatatakse nii parkides kui koduaedades üksikpuudena ja rühmadena.","translated_text":"Siberian seedermonds are grown both in parks and in homes as individual trees and in groups.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vanuse lisandudes muutub puu üha valgusnõudlikumaks, mistõttu peaks naaberpuud olema piisavas kauguses (umbes 10 m ja rohkem).","translated_text":"As the age increases, the tree becomes increasingly light-demanding, so neighbouring trees should be at a sufficient distance (about 10 m or more).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kõige paremini peaks siberi seedermännile sobima Ida- ja Kagu-Eesti, kus talved on külmemad ja suved kuumemad.","translated_text":"The Siberian Mediterranean region should be best suited to eastern and southern Estonia, where winters are colder and summers hotter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seda eelkõige seetõttu, et liik on pärit kontinentaalse kliimaga piirkondadest.","translated_text":"This is mainly due to the fact that the species is native to continental climates.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Meil on siberi seedermändi hakatud rohkem kasvatama pärast teist maailmasõda.","translated_text":"We have begun to grow more Siberian seedlings after World War II.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tunduvalt paremini kasvab siberi seedermänd Soomes, kus talved on külmemad.","translated_text":"In Finland, where winters are colder, the Siberian seedling grows considerably better.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":75,"name":"okaspuud","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Haigused ja kahjurputukad","translated_text":"Diseases and pests","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Seenhaigused","translated_text":"Fungal diseases","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kõige sagedasemad seenhaigused, mis kahjustavad noorte puude okkaid taimlates ja looduses on männi pudetõbi (tekitajaks Lophodermium pinastri), männi-koorepõletik (tekitajaks Cronartium ribicola) ja okaspuu-nõgihallitus (tekitajaks on harilik nõgisasi ehk Herpotrichia juniperi).","translated_text":"The most common fungal diseases affecting the branches of young trees in plants and in the wild are pine bark (pronounced Lophodermium pinastri), pine bark inflammation (pronounced Cronartium ribicola) and oak tree disease (pronounced Herpotrichia juniperi).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Okstel parasiteerib sageli männi-tsenangioosi tekitaja Cenangium ferruginosum.","translated_text":"Oysters are often parasitised by the pine tetanus agent, Cenangium ferruginosum.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tüvemädanikku tekitavad enamasti männitaelik (Phellinus pini) ja Stereum abietinum.","translated_text":"The male spider is most commonly produced by the male spider (Phellinus pinus) and Stereum abietinum.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juuremädanikku põhjustavad juurepess (Heterobasidion annosum) ja juurepruunik (Phaeolus schweinitzii).","translated_text":"The root canal is caused by the rootspex (Heterobasidion annosum) and the rootworm (Phaeolus schweinitzii).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"][","char_index":46,"name":"uurimused","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][","char_index":46,"name":"loodusajakiri","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kahjurputukad","translated_text":"Fresh or chilled","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peamised käbisid ja seemneid kahjustavad putukad on Dioryctria abietella (kuulub leediklaste sugukonda) ja kuuse-puidusikk (Monochamus sutor).","translated_text":"Dioryctria aidetella (a member of the genus Lydica) and the monarch squirrel (Monochamus sutor) are the main insects responsible for pollinating and damaging seeds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suur puidusikk (Monochamus urussovi) ja Pineus cembrae kahjustavad noori võrseid.","translated_text":"The large woodpecker (Monochamus urussov) and Pineus cembrae damage the young's veins.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siberi männikedrik (Dendrolimus sibiricus) ja käsnalainelane (Lymantria dispar) söövad suurtel aladel siberi seedermänni metsades puud okastest paljaks.","translated_text":"In large areas, the Siberian pine (Dendrolimus sibiricus) and the Lymantria dispar (Lymantria dispar) eat bare branches of trees in the forests of the Siberian plateau.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"][","char_index":178,"name":"conifers","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Puu kasvab tavaliselt 20–25, harva kuni 40 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva 1,5–2,0) m.","translated_text":"The tree usually grows to a height of 20 ⁇ 25, rarely up to 40 m. The diameter of the tube is 0,6 ⁇ 1,2 (rarely 1,5 ⁇ 2,0) m.","citations":[{"content":"][","char_index":99,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Puu kasvab tavaliselt 20–25, harva kuni 40 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on 0,6–1,2 (harva 1,5–2,0) m. Sajaanide idaosa ja Altai suurematel kõrgustel kasvab siberi seedermänd ka põõsakujulisena, meenutades väga kääbus-seedermändi.","translated_text":"The tree usually grows to a height of 20 ⁇ 25, rarely up to 40 m. The diameter of the tube is 0,6 ⁇ 1,2 (rarely 1,5 ⁇ 2,0) m. In the eastern part of the Sajan and the higher altitudes of the Altai, the Siberian seedling also grows as a bushy seedling, reminiscent of the dwarf seedling.","citations":[{"content":"][","char_index":226,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Puu eluiga on üldjuhul kuni 400–500, harva kuni 850 aastat.","translated_text":"The lifespan of a tree is generally up to 400 ⁇ 500, rarely up to 850 years.","citations":[{"content":"][","char_index":35,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][","char_index":183,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Tihedamas puistus on vanemad puud sageli mitmeladvalised, et võimalikult rohkem käbisid kanda. Tüve koor on tuhkjashallikas, mis vananedes pakseneb ja rõmeliseks muutub. Noored võrsed on jämedad ja karvadega kaetud.","translated_text":"The denser the garden, the older trees are often multilevered to carry as much as possible. The bark is a source of ash, which becomes thick and cloudy as it ages. The young ones are coarse and covered in hair.","citations":[{"content":"][","char_index":215,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Juurestik on plastiline ja hästi välja arenenud. Sügavates mullahorisontides areneb välja võimas peajuur, mägedes ja igikeltsa aladel on juurestik tavaliselt maapinnalähedane, kuid hästi laiali hargnenud.","translated_text":"The rootstock is plastic and well developed. A powerful root grows in deep soil horizons, and in mountains and highlands, the root is usually close to the ground but well spread.","citations":[{"content":"][","char_index":362,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Okkad on viiekaupa kimbus, 7–10 (13) cm pikad, kolmnurksed, püsivad võrsetel 3–6 (harva kuni 8) aastat.","translated_text":"The eggs are five-legged, 7 ⁇ 10 (13) cm long, triangular in shape, and can survive on the bark for 3 ⁇ 6 (rarely up to 8) years.","citations":[{"content":"][","char_index":233,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Siberi seedermänni levila laiub väga suurel territooriumil. See ulatub Ida-Siberist Stanovoi ahelikust, mis asub Jakuutia lõunaosas 126° idapikkusel, üle Uurali Euroopasse, ning Igarkast, mis asub Jenissei alamjooksul 68° põhjalaiusel, kuni 45° põhjalaiusel asuvate Kesk-Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Metsi, kus siberi seedermänd on enamuspuuliik, on Euraasias ligi 55 miljonit hektarit.","translated_text":"The Siberian seederman's range extends over a very large area. It extends from the Stanovo chain in eastern Siberia, at 126° east longitude in southern Yakutia, across the Urals to Europe, and from Igarkast, at the lower reaches of the Jenissei at 68° north, to central Mongolia and northern China at 45° north. Forests where the Siberian seeder is the dominant tree species cover about 55 million hectares in Eurasia.","citations":[{"content":"][","char_index":385,"name":"sibirskii","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Mägedes esineb siberi seedermänd kõige rohkem niiskematel läänenõlvadel. Optimaalne kasvukoha kõrgus Kesk-Uuralis, Sajaanides ja Altais on 700–1300 m. Lisaks mäestike metsadele leidub teda nii okaspuumetsades kui ka segametsades, tundras, taigas, soodes ja rabades.","translated_text":"In the mountains, the Siberian seeder game occurs most frequently on the wetter western slopes. The optimum height of the place of growth in the Central Ural, Sajanides and Altai is 700 ⁇ 1300 m. In addition to the mountainous forests, it is found in both coniferous and mixed forests, tundra, grassland, grassland, and scrub.","citations":[{"content":"][","char_index":135,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Siberi seedermänd moodustab ulatuslikke taigametsi, kus esinevad veel siberi kuusk ja siberi nulg, harvem siberi lehis ja harilik mänd. Levila idapiikonnas kasvab koos temaga ka dauuria lehis, arukask, sookask ja harilik haab. Õlirikkad seemned on metsades toiduks pähklimänsakutele, oravatele, vöötoravatele (burundukid), sooblitele, metsistele, laanepüüdele, musträhnidele ja teistele väikeloomadele.","translated_text":"The Siberian grassland forms extensive grasslands, where there is still a Siberian moose and a Siberian zero, a rarer Siberian leaf, and a common grassland. The eastern peak of Levila is accompanied by the leaves of the dauria, the spider, the spider, and the common wound. The oil-rich seeds are used in the forests to feed peanut butterflies, squirrels, beetles, seals, wild boar, shrimp, and other small animals.","citations":[{"content":"][","char_index":287,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Õlirikka seemne tuuma mass moodustab ligi 45% seemne kogumassist. Raskete ja tiivata seemnete tõttu on siberi seedermänni looduslik uuenemine raskendatud. Sellele aitavad kaasa linnud ja loomad, kellest kõige tähtsam on pähklimänsak, kes kogub suurel hulgal siberi seedermänni seemneid tagavaraks, tagades puude leviku üsna kaugele.","translated_text":"The mass of the oil-rich seed nucleus is approximately 45% of the total mass of the seed. Due to the heavy and winged seeds, the natural regeneration of the Siberian seederman has been hampered. This is helped by birds and animals, the most important of which is the peanut bean, which collects large quantities of seederman seeds as a backup, ensuring that the trees spread far and wide.","citations":[{"content":"][","char_index":379,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Soodsatel tingimustel hakkab puu viljuma umbes 30-aastaselt, puistus aga alles 50–70 aasta vanuselt.","translated_text":"Under favorable conditions, the tree begins to bear fruit at about 30 years of age, but the garden is only 50 to 70 years old.","citations":[{"content":"][","char_index":99,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Seemneid saab tavaliselt koguda vaid headel seemneaastatel, sest tavalistel aastatel korjavad linnud ja oravad peaaegu kõik seemned juba enne nende valmimist. Tavalisel seemneaastal pole puul rohkem kui 15–30 käbi (ühel oksal 1–5). Headel seemneaastatel on puudel tavaliselt 80–100, harva kuni 140 käbi.","translated_text":"Seeds can usually be harvested only during good seed years, for in normal years the birds and owls harvest almost all the seeds before they are ripe. In a typical seeding year, the tree has no more than 15 ⁇ 30 cubes (1 ⁇ 5 per branch). In good seed years, trees typically have 80~100, rarely up to 140 cubes.","citations":[{"content":"][","char_index":303,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Headel seemneaastatel on puudel tavaliselt 80–100, harva kuni 140 käbi. Seemnesaak on suurim 120–160-aastastel puudel. Head seemneaastad korduvad 4–6 aasta järel.","translated_text":"In good seed years, trees typically have 80~100, rarely up to 140 cubes. The seed sack is the largest in 120-160-year-old trees. Good seedlings multiply every 4 ⁇ 6 years.","citations":[{"content":"][","char_index":162,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Head seemneaastad korduvad 4–6 aasta järel. Seemnete idanevus on kuni 85% ning nad on idanemisvõimelised kahe aasta jooksul pärast valmimist. Idandid on tumerohelised ja 10–12 idulehega.","translated_text":"Good seedlings multiply every 4 ⁇ 6 years. The yield of the seeds is up to 85% and they are capable of germination within two years of germination. The eggs are tumorous and 10 ⁇ 12 leaves.","citations":[{"content":"][","char_index":288,"name":"paljundus","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Esimestel eluaastatel on puu kasv üsna aeglane. Juveniilses staadiumis talub ta üsna hästi varju ning suudab pikemat aega elada väiksemate lehtedega lehtpuude (arukask, harilik haab) varjus või rohkem avatud okaspuumetsade varjus (harilik mänd, siberi lehis ja dauuria lehis). Pärast 10–15 aastat näitab ta parimat kasvu siiski valgusküllases kasvukohas.","translated_text":"In the first few years of life, the tree grows rather slowly. In the juvenile stage, it can tolerate shade quite well and can live longer in the shade of small-leaved deciduous trees (arucus, common wound) or in the shade of more open coniferous forests (shrubbery, leafy, and dairy). After 10 ⁇ 15 years, however, it shows the best growth in the luminous growth zone.","citations":[{"content":"][","char_index":282,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Seedermänni puit on kreemikaskollane, roosaka lülipuiduga, hea tekstuuriga, kerge, hästi töödeldav. Tugevusomadustelt jääb see aga oluliselt alla siberi kuuse ja hariliku männi puidule. Puidust valmistatakse ümarpalki, saematerjali, küttepuid, poste, kaevandustugesid, kergemaid ehituskonstruktsioone, paate, tünne, voodrilaudu, raudteeliipreid, kaste, konteinereid, käsitööriistu, mänguasju, muusikainstrumente, saepuruplaate, mööblit, vineeri, pliiatseid, puugaasi, puitvilla, tselluloosi jm.","translated_text":"Seederman's wood is cream-colored, rose-colored, well-textured, lightweight, well-processed. However, in terms of strength, it is significantly inferior to that of the common pine tree. Wood is used for the manufacture of cork, sawdust, firewood, posts, mines, lighter construction structures, boats, tunnels, bed lining, railway tiles, boxes, containers, hand tools, toys, musical instruments, sawing plates, furniture, vines, pencils, cotton gas, wood pulp, cellulose, etc.","citations":[{"content":"][","char_index":223,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Lisaks looduslikus levilas kultiveeritud metsadele on siberi seedermändi kasvatatud veel Soomes, Ukrainas ja Valgevenes.","translated_text":"In addition to the forests cultivated in the wild, the Siberian seedermond is also grown in Finland, Ukraine and Belarus.","citations":[{"content":"][","char_index":346,"name":"kedr","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Siberi seedermänd, nagu teisedki Euraasia männid, on väga vastupidav männi-koorepõletikule. See seenhaigus viidi kogemata Euroopast Põhja-Ameerikasse, kus ta tekitas suurt kahju sealsetele männiliikidele, eriti valgetüvelisele seedermännile. Siberi seedermänd on väärtuslik puude hübridiseerimise ja geneetiliste muudatuste uurimisel, et aretada ka Põhja-Ameerika mändidel välja suurem vastupidavus männi-koorepõletiku vastu.","translated_text":"The Siberian grasshopper, like other Eurasian males, is highly resistant to pine bark burns. This fungal disease was accidentally brought from Europe to North America, where it caused great damage to the pineapple species there, especially the white-bellied seederman. Siberian seeds are valuable in the study of tree hybridization and genetic modification to develop greater resistance to pine bark burns in the fields of North America as well.","citations":[{"content":"][","char_index":425,"name":"blister","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Siberi seedermänd jõudis üksikute isenditena Eesti alale arvatavasti juba 18. sajandil. Selle liigi esmaste isendite kasvatamist Eestis ei ole võimalik selgitada, sest alpi ja siberi seedermännil ei tehtud vahet. Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses.","translated_text":"The Siberian seeder game arrived in the Estonian territory as a single host probably as early as the 18th century. It is not possible to explain the breeding of the first inhabitants of this species in Estonia because no distinction was made between the seederman of the Alps and the seederman of the Siberian Peninsula. The Siberian seederman has been bred in Väimela, Olustvere, Toila-Oru and Räpina parks, Luua and Mihkel Ranna arboretums, the University of Tartu Botanical Gardens and Tallinn Botanical Gardens, as well as in the Tartu city forest.","citations":[{"content":"][","char_index":416,"name":"Paivel","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Siberi seedermändi on kasvatatud Väimela, Olustvere, Toila-Oru ja Räpina pargis, Luua ja Mihkel Ranna arboreetumis, Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja Tallinna Botaanikaaias, samuti Tartu linna haljastuses. Üldiselt kasvab siberi seedermänd meil hästi, kuid mullastiku suhtes on ta võrdlemisi nõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi ning kasvab halvasti sügavatel liivmuldadel ja kuivadel lubjakivist aluspõhjaga muldadel.","translated_text":"The Siberian seederman has been bred in Väimela, Olustvere, Toila-Oru and Räpina parks, Luua and Mihkel Ranna arboretums, the University of Tartu Botanical Gardens and Tallinn Botanical Gardens, as well as in the Tartu city forest. Generally speaking, the Siberian seedling grows well among us, but it is comparatively demanding for clay. It prefers rich sandstone and gravel molds and grows poorly in deep sandy soils and in dry limestone-based soils.","citations":[{"content":"][","char_index":348,"name":"dendro","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][","char_index":308,"name":"Paivel","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Seda eelkõige seetõttu, et liik on pärit kontinentaalse kliimaga piirkondadest. Meil on siberi seedermändi hakatud rohkem kasvatama pärast teist maailmasõda. Tunduvalt paremini kasvab siberi seedermänd Soomes, kus talved on külmemad.","translated_text":"This is mainly due to the fact that the species is native to continental climates. We have begun to grow more Siberian seedlings after World War II. In Finland, where winters are colder, the Siberian seedling grows considerably better.","citations":[{"content":"][","char_index":233,"name":"okaspuud","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Okstel parasiteerib sageli männi-tsenangioosi tekitaja Cenangium ferruginosum. Tüvemädanikku tekitavad enamasti männitaelik (Phellinus pini) ja Stereum abietinum. Juuremädanikku põhjustavad juurepess (Heterobasidion annosum) ja juurepruunik (Phaeolus schweinitzii).","translated_text":"Oysters are often parasitised by the pine tetanus agent, Cenangium ferruginosum. The male spider is most commonly produced by the male spider (Phellinus pinus) and Stereum abietinum. The root canal is caused by the rootspex (Heterobasidion annosum) and the rootworm (Phaeolus schweinitzii).","citations":[{"content":"][","char_index":268,"name":"uurimused","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"][","char_index":268,"name":"loodusajakiri","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Peamised käbisid ja seemneid kahjustavad putukad on Dioryctria abietella (kuulub leediklaste sugukonda) ja kuuse-puidusikk (Monochamus sutor). Suur puidusikk (Monochamus urussovi) ja Pineus cembrae kahjustavad noori võrseid. Siberi männikedrik (Dendrolimus sibiricus) ja käsnalainelane (Lymantria dispar) söövad suurtel aladel siberi seedermänni metsades puud okastest paljaks.","translated_text":"Dioryctria aidetella (a member of the genus Lydica) and the monarch squirrel (Monochamus sutor) are the main insects responsible for pollinating and damaging seeds. The large woodpecker (Monochamus urussov) and Pineus cembrae damage the young's veins. In large areas, the Siberian pine (Dendrolimus sibiricus) and the Lymantria dispar (Lymantria dispar) eat bare branches of trees in the forests of the Siberian plateau.","citations":[{"content":"][http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2001] ja on õppinud [[Tartu Ülikool]]is ajalugu{{lisa viide}}.\n\nLeitmaa töötas aastatel 2007–2013 [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] ajakirjanikuna, seejärel asus tööle [[Eesti Ekspress]]i. Tema artikkel Eesti Ekspressis paljastas Reformierakonna sisevalimiste pettuse.{{lisa viide}} Leitmaale antud intervjuus paljastasid [[Henri Kaselo]], [[Tarmo Lausing]] ja [[Mart Viisitamm]] Keskerakonna musta rahastamise.{{lisa viide}}\n\nDannar Leitmaa sai koos [[Margus Järv]]ega 2013. aastal [[Bonnieri preemia]]{{lisa viide}}.\n\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n{{JÄRJESTA:Leitmaa, Dannar}}\n[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]\n[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]\n[[Kategooria:Sündinud 1982]]","hash":"1e957ecdb2dc913113f952d985a12f1c4b27c2ca7b28a813a8c9b1631070d2d5","last_revision":"2021-04-02T10:47:39Z","first_revision":"2010-02-18T14:11:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.105945","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Dannar Leitmaa (sündinud 15. oktoobril 1982) on eesti ajakirjanik.\n\nDannar Leitmaa lõpetas aastal 2001 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu.\n\nLeitmaa töötas aastatel 2007–2013 Eesti Päevalehe ajakirjanikuna, seejärel asus tööle Eesti Ekspressi. Tema artikkel Eesti Ekspressis paljastas Reformierakonna sisevalimiste pettuse. Leitmaale antud intervjuus paljastasid Henri Kaselo, Tarmo Lausing ja Mart Viisitamm Keskerakonna musta rahastamise.\n\nDannar Leitmaa sai koos Margus Järvega 2013. aastal Bonnieri preemia.\n\nKategooria:Eesti ajakirjanikud Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Sündinud 1982\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Dannar Leitmaa (sündinud 15. oktoobril 1982) on eesti ajakirjanik.","translated_text":"Dannar Leitmaa (born 15 October 1982) is an Estonian journalist.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Dannar Leitmaa lõpetas aastal 2001 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu.","translated_text":"Dannar Leitmaa graduated from Hugo Treffner High School in 2001 and has studied history at the University of Tartu.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2001]","char_index":61,"name":null,"url":"http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2001","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":35673,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:03.938701-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.802734375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Leitmaa töötas aastatel 2007–2013 Eesti Päevalehe ajakirjanikuna, seejärel asus tööle Eesti Ekspressi.","translated_text":"Leitma worked as a journalist for the daily newspaper Estonian daily between 2007 ⁇ 2013, after which she joined Estonian Express.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema artikkel Eesti Ekspressis paljastas Reformierakonna sisevalimiste pettuse.","translated_text":"His article in Estonian Express exposed the fraud of the Reform Party's internal elections.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Leitmaale antud intervjuus paljastasid Henri Kaselo, Tarmo Lausing ja Mart Viisitamm Keskerakonna musta rahastamise.","translated_text":"In an interview with Leithland, Henri Kaselo, Tarmo Lausing and Mart Viisitamm revealed the black funding of the Centre.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Dannar Leitmaa sai koos Margus Järvega 2013. aastal Bonnieri preemia.","translated_text":"Dannar Leitmaa was awarded the Bonnier Prize together with Margus Järva in 2013.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti ajakirjanikud Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased Kategooria:Sündinud 1982","translated_text":":Estonian journalists Category:Hugo Treffner High School alumni Category:Born in 1982","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Dannar Leitmaa lõpetas aastal 2001 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu.","translated_text":"Dannar Leitmaa graduated from Hugo Treffner High School in 2001 and has studied history at the University of Tartu.","citations":[{"content":"[http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2001]","char_index":61,"name":null,"url":"http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2001","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":35673,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:03.938701-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.802734375}]}]}
+{"title":"Maailmanäitus","wikicode":"'''Maailmanäitus''' ('''Expo''') on mitmes riigis ebaregulaarselt toimuv näitus, kus paljud riigid tutvustavad oma kultuuri ja vaatamisväärsusi. Algselt oli selle eesmärk tutvustada inimkonna (algnimetuses \"kõikide rahvaste\") [[tööstus]]e ja [[põllumajandus]]e [[Tehnoloogia|tehnoloogilisi]] tippsaavutusi.\n\nEsimest korda toimus see ülemaailmsena 1851. aastal Londonis [[Hyde Park]]is nimega \"Great Exhibition of the Works of Industry of All Nations\". Üleilmse maailmanäituse traditsiooni kujundamisel lähtuti Prantsuse Tööstusnäituste eeskujust.\n\nExpo maailmanäitust peetakse tänapäeval maailma suuruselt kolmandaks ürituseks [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ja [[Olümpiamängud|olümpiamängude]] järel. Varem peeti seda üritust aga vaieldamatult maailma esiürituseks.\n\n==Toimumiskohad==\n{| class=\"wikitable sortable\" href=\"Jaapan\"\n! href=\"Hispaania\" |Kuupäevad\n!Näituse nimi\n! href=\"Hiina\" |Riik\n!Toimumiskoht\n! href=\"Expo 2012\" |Kategooria\n! class=\"unsortable\" href=\"Lõuna-Korea\" |Teema\n|-\n| data-sort-value=\"1851_04\" href=\"Expo 2015\" |04/1851 – 10/1851\n| href=\"Itaalia\" |[[1851. aasta maailmanäitus|The Great Exhibition]]\n| href=\"Expo 2016\" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}\n| href=\"Expo 2017\" |[[London]]\n|Maailmanäitus\n| href=\"Araabia Ühendemiraadid\" |Rahvaste tööstus\n|- href=\"Argentina\"\n| data-sort-value=\"1855_05\" href=\"Kategooria:Maailmanäitused\" |05/1855 – 11/1855\n|Exhibition Universelle \n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|[[Pariis]]\n|Maailmanäitus\n|Põllumajandus, tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1862_05\" |05/1862 – 11/1862\n|Great London Exposition\n|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}\n|London\n|Maailmanäitus\n|Tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1867_04\" |04/1867 – 11/1867\n|[[1867. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Universelle]] (1867)\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Põllumajandus, tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1873_05\" |05/1873 – 10/1873\n|[[1873. aasta Viini maailmanäitus|Weltausstellung 1873 Wien]]\n|{{Riigi ikoon|Austria-Ungari}}\n|[[Viin]]\n|Maailmanäitus\n|Kultuur ja haridus\n|-\n| data-sort-value=\"1876_05\" |05/1876 – 11/1876\n|[[Centennial International Exhibition]]\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Philadelphia]]\n|Maailmanäitus\n|Maa ja maapõue tooted ja toodang\n|-\n| data-sort-value=\"1878_05\" |05/1878 – 11/1878\n|Exposition Universelle (1878)\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Uued tehnoloogiad\n|-\n| data-sort-value=\"1880_10\" |10/1880 – 04/1881\n|Melbourne International Exhibition\n|{{Riigi ikoon|Austraalia}} \n|[[Melbourne]]\n|Maailmanäitus\n|Rahvaste kunst, käsitöö, põllumajandus- ja tööstussaavutused\n|-\n| data-sort-value=\"1888_04\" |04/1888 – 12/1888\n|Exposición Universal de Barcelona (1888)\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Barcelona]]\n|Maailmanäitus\n|Kunst ja tööstuskunst\n|-\n| data-sort-value=\"1889_05\" |05/1889 – 10/1889\n|[[1889. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Universelle (1889)]]\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Prantsuse revolutsioon\n|-\n| data-sort-value=\"1893_05\" |05/1893 – 10/1893\n|World's Columbian Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Chicago]]\n|Maailmanäitus\n|Ameerika avastamine\n|-\n| data-sort-value=\"1897_05\" |05/1897 – 11/1897\n|Exposition Internationale de Bruxelles\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Brüssel]]\n|Maailmanäitus\n|Moodne elu\n|-\n| data-sort-value=\"1900_04\" |04/1900 – 11/1900\n|[[1900. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Universelle (1900)]]\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|19. sajand: ülevaade\n|-\n| data-sort-value=\"1904_04\" |04/1904 – 12/1904\n|Louisiana Purchase Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Saint Louis]]\n|Maailmanäitus\n|Louisiana ostud\n|-\n| data-sort-value=\"1905_04\" |04/1905 – 11/1905\n|Exposition Universelle et Internationale de Liège\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Liège]]\n|Maailmanäitus\n|Iseseisvuse 75. aastapäevale pühendatud\n|-\n| data-sort-value=\"1906_04\" |04/1906 – 11/1906\n|L'Esposizione Internazionale del Sempione\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Milano]]\n|Maailmanäitus\n|Transport\n|-\n| data-sort-value=\"1910_04\" |04/1910 – 11/1910\n|Exposition Universelle et Internationale\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|Brüssel\n|Maailmanäitus\n|Rahvaste kunsti, teaduse, põllumajanduse ja tööstuse saavutused \n|-\n| data-sort-value=\"1913_04\" |04/1913 – 11/1913\n|Exposition universelle et internationale\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Gent]]\n|Maailmanäitus\n|Rahu, tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1915_02\" |02/1915 – 12/1915\n|Panama–Pacific International Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[San Francisco]]\n|Maailmanäitus\n|Panama kanali avamine\n|-\n| data-sort-value=\"1929_05\" |05/1929 – 01/1930\n|Exposició Internacional de Barcelona de 1929\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Barcelona]]\n|Maailmanäitus\n|Kunstid, tööstus ja sport\n|-\n| data-sort-value=\"1933_05\" |05/1933 – 10/1934\n|The Chicago World's Fair\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|Chicago\n|Maailmanäitus\n|Iseseisvad tööstus- ja teadusuuringud \n|-\n| data-sort-value=\"1935_04\" |04/1935 – 11/1935\n|Exposition Universelle et Internationale Bruxelles de 1935\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|Brüssel\n|Maailmanäitus\n|Transpordivahendid\n|-\n| data-sort-value=\"1936_05\" |05/1936 – 06/1936\n|ILIS 1936 Internationella Luftfartsutställningen i Stockholm\n|{{Riigi ikoon|Rootsi}}\n|[[Stockholm]]\n|Erinäitus\n|Lennundus\n|-\n| data-sort-value=\"1937_05\" |05/1937 – 11/1937\n|[[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne]]\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Moodsa aja kunst ja tehnoloogia \n|-\n| data-sort-value=\"1938_05\" |05/1938 – 05/1938\n|SILI II ilmailunäyttely 1938\n|{{Riigi ikoon|Soome}}\n|[[Helsingi]]\n|Erinäitus\n|Lennuruum\n|-\n| data-sort-value=\"1939_04\" |04/1939 – 10/1940\n|New York World's Fair\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[New York]] \n|Maailmanäitus\n|Ehitades homset\n|-\n| data-sort-value=\"1939_05\" |05/1939 – 09/1939\n|Exposition internationale de l'eau (1939)\n| style=\"white-space:nowrap;\" |{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Liège]]\n|Erinäitus\n|Veekunst\n|-\n| data-sort-value=\"1947_07\" |07/1947 – 08/1947\n|Exposition Internationale de l’habitation et de l’urbanisme\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Erinäitus\n|Urbanism ja elamuehitus\n|-\n| data-sort-value=\"1949_07\" |07/1949 – 08/1949\n|The Universal Exhibition of Sport of Lingiad\n|{{Riigi ikoon|Rootsi}}\n|[[Stockholm]]\n|Erinäitus\n|Sport ja kehakultuur\n|-\n| data-sort-value=\"1949_09\" |09/1949 – 10/1949\n|Foire de Lyon\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|[[Lyon]]\n|Erinäitus\n|Maaelu\n|-\n| data-sort-value=\"1949_12\" |12/1949 – 06/1950\n|Exposition internationale du bicentenaire de Port-au-Prince\n| style=\"white-space:nowrap;\" |{{Riigi ikoon|Haiti}}\n|[[Port-au-Prince]]\n|Maailmanäitus\n|Rahufestival\n|-\n| data-sort-value=\"1951_04\" |04/1951 – 05/1951\n|Exposition textile internationale, 1951\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|[[Lille]]\n|Erinäitus\n|Tekstiil\n|-\n| data-sort-value=\"1953_07\" |07/1953 – 10/1953\n|EA 53 Esposizione internazionale dell'agricoltura di Roma 1953\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Rooma]]\n|Erinäitus\n|Põllumajandus\n|-\n| data-sort-value=\"1953_09\" |09/1953 – 10/1953\n|Conquest of the Desert. International Exhibition and Fair Jerusalem Israel\n|{{Riigi ikoon|Iisrael}}\n|[[Jeruusalemm]]\n|Erinäitus\n|Kõrbe vallutamine\n|-\n| data-sort-value=\"1954_05\" |05/1954 – 10/1954\n|Mostra Oltremare. Fiera internazionale della navigazione\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Napoli]]\n|Erinäitus\n|Navigatsioon\n|-\n| data-sort-value=\"1955_05\" |05/1955 – 06/1955\n|Esposizione Internazionale dello Sport di Torino del 1955\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Torino]]\n|Erinäitus\n|Sport\n|-\n| data-sort-value=\"1955_06\" |06/1955 – 08/1955\n|Helsingborgutställningen\n|{{Riigi ikoon|Rootsi}}\n|[[Helsingborg]]\n|Erinäitus\n|Moodne inimene ja keskkond\n|-\n| data-sort-value=\"1956_05\" |05/1956 – 06/1956\n|The International Exhibition of Citriculture\n|{{Riigi ikoon|Iisrael}}\n|[[Beit Dagan]]\n|Erinäitus\n|Tsitrus\n|-\n| data-sort-value=\"1957_07\" |07/1957 – 09/1957\n|Interbau 57\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}\n|[[Berliin]]\n|Erinäitus\n|Hansapiirkonna rekonstrueerimine\n|-\n| data-sort-value=\"1958_07\" |07/1958 – 09/1958\n|[[Expo '58|Expo '58 Brusselse Wereldtentoonstelling]]\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|Brüssel\n|Maailmanäitus\n|Maailmavaade: uushumanism\n|-\n| data-sort-value=\"1961_05\" |05/1961 – 10/1961\n|Expo '61 Esposizione Internazionale del Lavoro 1961\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|Torino\n|Erinäitus\n|100 aastat Itaalia ühendamisest\n|-\n| data-sort-value=\"1962_04\" |04/1962 – 10/1962\n|Century 21 Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Seattle]]\n|Maailmanäitus\n|Inimene kosmoseajastul\n|-\n| data-sort-value=\"1965_06\" |06/1965 – 10/1965\n|IVA '65 Internationale Verkehrsausstellung 65\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}\n|[[München]]\n|Erinäitus\n|Transport\n|-\n| data-sort-value=\"1967_04\" |04/1967 – 10/1967\n|Expo '67\n|{{Riigi ikoon|Kanada}}\n|[[Montreal]]\n|Maailmanäitus\n|Man and His World\n|-\n| data-sort-value=\"1968_04\" |04/1968 – 10/1968\n|HemisFair '68\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[San Antonio]]\n|Erinäitus\n|Tsivilisatsioonide kokkupuutepunkt Ameerika\n|-\n| data-sort-value=\"1970_03\" |03/1970 – 09/1970\n|Expo '70 Nihon Bankoku Hakuran-kai\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Osaka]]\n|Maailmanäitus\n|Progress ja harmoonia kogu inimkonnale\n|-\n| data-sort-value=\"1971_08\" |08/1971 – 09/1971\n|Expo '71 Expo Budapest\n|{{Riigi ikoon|Ungari}}\n|[[Budapest]]\n|Erinäitus\n|Jaht üle maailma\n|-\n| data-sort-value=\"1974_05\" |05/1974 – 11/1974\n|Expo '74\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Spokane]]\n|Erinäitus\n|Pühendusega homsele uuele keskkonnale\n|-\n| data-sort-value=\"1975_07\" |07/1975 – 01/1976\n|Expo '75 Okinawa kokusai kaiyou hakurankai\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Okinawa]]\n|Erinäitus\n|Meie soovide meri\n|-\n| data-sort-value=\"1981_06\" |06/1981 – 07/1981\n|Expo '81\n|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}\n|[[Plovdiv]]\n|Erinäitus\n|Jahindus\n|-\n| data-sort-value=\"1982_05\" |05/1982 – 10/1982\n|Knoxville International Energy Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Knoxville]]\n|Erinäitus\n|Energia muudab maailma\n|-\n| data-sort-value=\"1984_05\" |05/1984 – 11/1984\n|Louisiana World Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[New Orleans]]\n|Erinäitus\n|Jõgede maailm – puhas vesi kui eluallikas\n|-\n| data-sort-value=\"1985_03\" |03/1985 – 09/1985\n|Kokusai Kagaku Gijutsu Hakurankai\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Tsukuba]]\n|Erinäitus\n|Elamud ja seda ümbritsev – teadus ja tehnoloogia inimese kodus\n|-\n| data-sort-value=\"1985_11\" |11/1985 – 11/1985\n|Expo 85\n|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}\n|Plovdiv\n|Erinäitus\n|Leiutised\n|-\n| data-sort-value=\"1986_05\" |05/1986 – 10/1986\n|Expo '86 World Exposition on Transportation and Communication\n|{{Riigi ikoon|Kanada}}\n|[[Vancouver]]\n|Erinäitus\n|Transport ja kommunikatsioon: maailm liikumises – maailm kokkupuutes\n|-\n| data-sort-value=\"1988_04\" |04/1988 – 10/1988\n|Expo '88\n|{{Riigi ikoon|Austraalia}}\n|[[Brisbane]]\n|Erinäitus\n|Puhkus tehnoloogiaajastul\n|-\n| data-sort-value=\"1991_06\" |06/1991 – 07/1991\n|EXPO Plovdiv 1991\n|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}\n|Plovdiv\n|Erinäitus\n|Noored maailma rahu teenistuses \n|-\n| data-sort-value=\"1992_04\" |04/1992 – 10/1992\n|Exposición Universal de Sevilla 1992\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Sevilla]]\n|Maailmanäitus\n|Avastuste ajastu\n|-\n| data-sort-value=\"1992_05\" |05/1992 – 08/1992\n|L'Esposizione Internazionale Specializzata Genova '92 - Colombo '92\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Genova]]\n|Erinäitus\n|Christopher Columbus, laev ja meri\n|-\n| data-sort-value=\"1993_08\" |08/1993 – 11/1993\n|Expo '93\n|{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}\n|[[Daejeon]]\n|Erinäitus\n|Uute arengusuundade väljakutse \n|-\n| data-sort-value=\"1998_05\" |05/1998 – 09/1998\n|Exposição Internacional de Lisboa de 1998\n|{{Riigi ikoon|Portugal}}\n|[[Lissabon]]\n|Erinäitus\n|Ookeanid: tuleviku pärand\n|-\n| data-sort-value=\"2000_06\" |06/2000 – 10/2000\n|Expo 2000\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}\n|[[Hannover]]\n|Maailmanäitus\n|Inimene, loodus, tehnoloogia\n|-\n| data-sort-value=\"2005_03\" |03/2005 – 09/2005\n|Expo 2005 Ai-chikyūhaku\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Aichi]]\n|Erinäitus\n|Looduse tarkus\n|-\n| data-sort-value=\"2008_06\" |06/2008 – 09/2008\n|Expo 2008\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Zaragoza]]\n|Erinäitus\n|Vesi ja jätkusuutlik areng\n|-\n| data-sort-value=\"2010_05\" |05/2010 – 10/2010\n|Expo 2010\n|{{Riigi ikoon|Hiina}}\n|[[Shanghai]]\n|Maailmanäitus\n|Parem linn, parem elu\n|-\n| data-sort-value=\"2012_05\" |05/2012 – 08/2012\n|Expo 2012\n|{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}\n|[[Yeosu]]\n|Erinäitus\n|Elav ookean ja rannik\n|-\n| data-sort-value=\"2015_05\" |05/2015 – 10/2015\n|Expo 2015\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|Milano\n|Maailmanäitus\n|Toites planeeti, elu energia\n|-\n| data-sort-value=\"2017_06\" |06/2017 – 09/2017\n|Expo 2017\n|{{Riigi ikoon|Kasahstan}}\n|[[Astana]]\n|Erinäitus\n|Tuleviku energia\n|-\n|10/2021 – 04/2022\n|Expo 2020\n|{{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}}\n|[[Dubai]]\n|Maailmanäitus\n|Connecting Minds, Creating the Future\n|}\n\n[[Kategooria:Maailmanäitused| ]]","hash":"d82dfdb9ddd4c22e8013a9c8f7edad55c7465529a347e9f3d077ccefe22ad022","last_revision":"2023-06-08T11:34:40Z","first_revision":"2010-02-18T14:43:43Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.160687","cross_lingual_links":{"af":"Wêreldtentoonstelling","ar":"معرض عالمي","ast":"Esposición Universal","az":"Ümumdünya sərgisi","bg":"Световно изложение","bs":"Svjetska izložba","ca":"Exposició universal","cs":"Světová výstava","da":"Verdensudstilling","de":"Weltausstellung","en":"World's fair","eo":"Internacia ekspozicio","es":"Exposición Universal","eu":"Nazioarteko erakusketa","fa":"نمایشگاه جهانی","fi":"Maailmannäyttely","fr":"Exposition internationale","fy":"Wrâldútstalling","gl":"Exposición Universal","he":"תערוכה עולמית","hr":"Svjetska izložba","hu":"Világkiállítás","hy":"Համաշխարհային ցուցահանդես","hyw":"Միջազգային Ցուցահանդէս","id":"Pameran Dunia","io":"Mondo-expozo","it":"Esposizione universale","ja":"国際博覧会","ka":"მსოფლიო ექსპოზიცია","kk":"Дүниежүзілік көрме","ko":"세계 박람회","la":"Expositio mundana","lb":"Weltausstellung","lt":"Pasaulinė paroda","lv":"Pasaules izstāde","mk":"Светска изложба","ms":"Pameran Sedunia","mzn":"اکسپو","nl":"Wereldtentoonstelling","nn":"Verdsutstilling","nb":"Verdensutstilling","pl":"Wystawa światowa","pt":"Exposição mundial","ro":"Expoziție universală","ru":"Всемирная выставка","sh":"Svjetska izložba","simple":"World's Fair","sk":"Expo","sl":"Svetovna razstava","sq":"Panairi i botës","sr":"Светска изложба","sv":"Världsutställning","th":"งานนิทรรศการโลก","tr":"Expo","uk":"Всесвітня виставка","vec":"Espozision universałe","vi":"Triển lãm toàn cầu","wuu":"世界博览会","xmf":"მოსოფელიშ ექსპოზიცია","zh":"世界博覽會","zh-classical":"萬國博覽會"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Maailmanäitus (Expo) on mitmes riigis ebaregulaarselt toimuv näitus, kus paljud riigid tutvustavad oma kultuuri ja vaatamisväärsusi. Algselt oli selle eesmärk tutvustada inimkonna (algnimetuses \"kõikide rahvaste\") tööstuse ja põllumajanduse tehnoloogilisi tippsaavutusi.\n\nEsimest korda toimus see ülemaailmsena 1851. aastal Londonis Hyde Parkis nimega \"Great Exhibition of the Works of Industry of All Nations\". Üleilmse maailmanäituse traditsiooni kujundamisel lähtuti Prantsuse Tööstusnäituste eeskujust.\n\nExpo maailmanäitust peetakse tänapäeval maailma suuruselt kolmandaks ürituseks jalgpalli maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude järel. Varem peeti seda üritust aga vaieldamatult maailma esiürituseks.\n\nKategooria:Maailmanäitused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maailmanäitus (Expo) on mitmes riigis ebaregulaarselt toimuv näitus, kus paljud riigid tutvustavad oma kultuuri ja vaatamisväärsusi.","translated_text":"The World's Fair (Expo) is an informal exhibition held in several countries, where many countries present their culture and sights.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Algselt oli selle eesmärk tutvustada inimkonna (algnimetuses \"kõikide rahvaste\") tööstuse ja põllumajanduse tehnoloogilisi tippsaavutusi.","translated_text":"Initially, the aim was to introduce technological advances in industry and agriculture to mankind (hereinafter referred to as 'All Nations').","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Esimest korda toimus see ülemaailmsena 1851. aastal Londonis Hyde Parkis nimega \"Great Exhibition of the Works of Industry of All Nations\".","translated_text":"It was first held worldwide in 1851 at London's Hyde Park as the \"Great Exhibition of the Works of Industry of All Nations\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üleilmse maailmanäituse traditsiooni kujundamisel lähtuti Prantsuse Tööstusnäituste eeskujust.","translated_text":"The World Exhibition tradition was shaped by the example of the French Industrial Exhibition.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Expo maailmanäitust peetakse tänapäeval maailma suuruselt kolmandaks ürituseks jalgpalli maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude järel.","translated_text":"The World Expo is now considered the world's third-largest event after the World Cup and the Olympics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varem peeti seda üritust aga vaieldamatult maailma esiürituseks.","translated_text":"In the past, however, this event was undoubtedly considered a world premiere.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Toimumiskohad","translated_text":"Locations of operation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\" href=\"Jaapan\"\n! href=\"Hispaania\" |Kuupäevad\n!Näituse nimi\n! href=\"Hiina\" |Riik\n!Toimumiskoht\n! href=\"Expo 2012\" |Kategooria\n! class=\"unsortable\" href=\"Lõuna-Korea\" |Teema\n|-\n| data-sort-value=\"1851_04\" href=\"Expo 2015\" |04/1851 – 10/1851\n| href=\"Itaalia\" |[[1851. aasta maailmanäitus|The Great Exhibition]]\n| href=\"Expo 2016\" |{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}\n| href=\"Expo 2017\" |[[London]]\n|Maailmanäitus\n| href=\"Araabia Ühendemiraadid\" |Rahvaste tööstus\n|- href=\"Argentina\"\n| data-sort-value=\"1855_05\" href=\"Kategooria:Maailmanäitused\" |05/1855 – 11/1855\n|Exhibition Universelle \n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|[[Pariis]]\n|Maailmanäitus\n|Põllumajandus, tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1862_05\" |05/1862 – 11/1862\n|Great London Exposition\n|{{Riigi ikoon|Suurbritannia}}\n|London\n|Maailmanäitus\n|Tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1867_04\" |04/1867 – 11/1867\n|[[1867. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Universelle]] (1867)\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Põllumajandus, tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1873_05\" |05/1873 – 10/1873\n|[[1873. aasta Viini maailmanäitus|Weltausstellung 1873 Wien]]\n|{{Riigi ikoon|Austria-Ungari}}\n|[[Viin]]\n|Maailmanäitus\n|Kultuur ja haridus\n|-\n| data-sort-value=\"1876_05\" |05/1876 – 11/1876\n|[[Centennial International Exhibition]]\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Philadelphia]]\n|Maailmanäitus\n|Maa ja maapõue tooted ja toodang\n|-\n| data-sort-value=\"1878_05\" |05/1878 – 11/1878\n|Exposition Universelle (1878)\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Uued tehnoloogiad\n|-\n| data-sort-value=\"1880_10\" |10/1880 – 04/1881\n|Melbourne International Exhibition\n|{{Riigi ikoon|Austraalia}} \n|[[Melbourne]]\n|Maailmanäitus\n|Rahvaste kunst, käsitöö, põllumajandus- ja tööstussaavutused\n|-\n| data-sort-value=\"1888_04\" |04/1888 – 12/1888\n|Exposición Universal de Barcelona (1888)\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Barcelona]]\n|Maailmanäitus\n|Kunst ja tööstuskunst\n|-\n| data-sort-value=\"1889_05\" |05/1889 – 10/1889\n|[[1889. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Universelle (1889)]]\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Prantsuse revolutsioon\n|-\n| data-sort-value=\"1893_05\" |05/1893 – 10/1893\n|World's Columbian Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Chicago]]\n|Maailmanäitus\n|Ameerika avastamine\n|-\n| data-sort-value=\"1897_05\" |05/1897 – 11/1897\n|Exposition Internationale de Bruxelles\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Brüssel]]\n|Maailmanäitus\n|Moodne elu\n|-\n| data-sort-value=\"1900_04\" |04/1900 – 11/1900\n|[[1900. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Universelle (1900)]]\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|19. sajand: ülevaade\n|-\n| data-sort-value=\"1904_04\" |04/1904 – 12/1904\n|Louisiana Purchase Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Saint Louis]]\n|Maailmanäitus\n|Louisiana ostud\n|-\n| data-sort-value=\"1905_04\" |04/1905 – 11/1905\n|Exposition Universelle et Internationale de Liège\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Liège]]\n|Maailmanäitus\n|Iseseisvuse 75. aastapäevale pühendatud\n|-\n| data-sort-value=\"1906_04\" |04/1906 – 11/1906\n|L'Esposizione Internazionale del Sempione\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Milano]]\n|Maailmanäitus\n|Transport\n|-\n| data-sort-value=\"1910_04\" |04/1910 – 11/1910\n|Exposition Universelle et Internationale\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|Brüssel\n|Maailmanäitus\n|Rahvaste kunsti, teaduse, põllumajanduse ja tööstuse saavutused \n|-\n| data-sort-value=\"1913_04\" |04/1913 – 11/1913\n|Exposition universelle et internationale\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Gent]]\n|Maailmanäitus\n|Rahu, tööstus ja kunst\n|-\n| data-sort-value=\"1915_02\" |02/1915 – 12/1915\n|Panama–Pacific International Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[San Francisco]]\n|Maailmanäitus\n|Panama kanali avamine\n|-\n| data-sort-value=\"1929_05\" |05/1929 – 01/1930\n|Exposició Internacional de Barcelona de 1929\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Barcelona]]\n|Maailmanäitus\n|Kunstid, tööstus ja sport\n|-\n| data-sort-value=\"1933_05\" |05/1933 – 10/1934\n|The Chicago World's Fair\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|Chicago\n|Maailmanäitus\n|Iseseisvad tööstus- ja teadusuuringud \n|-\n| data-sort-value=\"1935_04\" |04/1935 – 11/1935\n|Exposition Universelle et Internationale Bruxelles de 1935\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|Brüssel\n|Maailmanäitus\n|Transpordivahendid\n|-\n| data-sort-value=\"1936_05\" |05/1936 – 06/1936\n|ILIS 1936 Internationella Luftfartsutställningen i Stockholm\n|{{Riigi ikoon|Rootsi}}\n|[[Stockholm]]\n|Erinäitus\n|Lennundus\n|-\n| data-sort-value=\"1937_05\" |05/1937 – 11/1937\n|[[1937. aasta Pariisi maailmanäitus|Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne]]\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Maailmanäitus\n|Moodsa aja kunst ja tehnoloogia \n|-\n| data-sort-value=\"1938_05\" |05/1938 – 05/1938\n|SILI II ilmailunäyttely 1938\n|{{Riigi ikoon|Soome}}\n|[[Helsingi]]\n|Erinäitus\n|Lennuruum\n|-\n| data-sort-value=\"1939_04\" |04/1939 – 10/1940\n|New York World's Fair\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[New York]] \n|Maailmanäitus\n|Ehitades homset\n|-\n| data-sort-value=\"1939_05\" |05/1939 – 09/1939\n|Exposition internationale de l'eau (1939)\n| style=\"white-space:nowrap;\" |{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|[[Liège]]\n|Erinäitus\n|Veekunst\n|-\n| data-sort-value=\"1947_07\" |07/1947 – 08/1947\n|Exposition Internationale de l’habitation et de l’urbanisme\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|Pariis\n|Erinäitus\n|Urbanism ja elamuehitus\n|-\n| data-sort-value=\"1949_07\" |07/1949 – 08/1949\n|The Universal Exhibition of Sport of Lingiad\n|{{Riigi ikoon|Rootsi}}\n|[[Stockholm]]\n|Erinäitus\n|Sport ja kehakultuur\n|-\n| data-sort-value=\"1949_09\" |09/1949 – 10/1949\n|Foire de Lyon\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|[[Lyon]]\n|Erinäitus\n|Maaelu\n|-\n| data-sort-value=\"1949_12\" |12/1949 – 06/1950\n|Exposition internationale du bicentenaire de Port-au-Prince\n| style=\"white-space:nowrap;\" |{{Riigi ikoon|Haiti}}\n|[[Port-au-Prince]]\n|Maailmanäitus\n|Rahufestival\n|-\n| data-sort-value=\"1951_04\" |04/1951 – 05/1951\n|Exposition textile internationale, 1951\n|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}\n|[[Lille]]\n|Erinäitus\n|Tekstiil\n|-\n| data-sort-value=\"1953_07\" |07/1953 – 10/1953\n|EA 53 Esposizione internazionale dell'agricoltura di Roma 1953\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Rooma]]\n|Erinäitus\n|Põllumajandus\n|-\n| data-sort-value=\"1953_09\" |09/1953 – 10/1953\n|Conquest of the Desert. International Exhibition and Fair Jerusalem Israel\n|{{Riigi ikoon|Iisrael}}\n|[[Jeruusalemm]]\n|Erinäitus\n|Kõrbe vallutamine\n|-\n| data-sort-value=\"1954_05\" |05/1954 – 10/1954\n|Mostra Oltremare. Fiera internazionale della navigazione\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Napoli]]\n|Erinäitus\n|Navigatsioon\n|-\n| data-sort-value=\"1955_05\" |05/1955 – 06/1955\n|Esposizione Internazionale dello Sport di Torino del 1955\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Torino]]\n|Erinäitus\n|Sport\n|-\n| data-sort-value=\"1955_06\" |06/1955 – 08/1955\n|Helsingborgutställningen\n|{{Riigi ikoon|Rootsi}}\n|[[Helsingborg]]\n|Erinäitus\n|Moodne inimene ja keskkond\n|-\n| data-sort-value=\"1956_05\" |05/1956 – 06/1956\n|The International Exhibition of Citriculture\n|{{Riigi ikoon|Iisrael}}\n|[[Beit Dagan]]\n|Erinäitus\n|Tsitrus\n|-\n| data-sort-value=\"1957_07\" |07/1957 – 09/1957\n|Interbau 57\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}\n|[[Berliin]]\n|Erinäitus\n|Hansapiirkonna rekonstrueerimine\n|-\n| data-sort-value=\"1958_07\" |07/1958 – 09/1958\n|[[Expo '58|Expo '58 Brusselse Wereldtentoonstelling]]\n|{{Riigi ikoon|Belgia}}\n|Brüssel\n|Maailmanäitus\n|Maailmavaade: uushumanism\n|-\n| data-sort-value=\"1961_05\" |05/1961 – 10/1961\n|Expo '61 Esposizione Internazionale del Lavoro 1961\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|Torino\n|Erinäitus\n|100 aastat Itaalia ühendamisest\n|-\n| data-sort-value=\"1962_04\" |04/1962 – 10/1962\n|Century 21 Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Seattle]]\n|Maailmanäitus\n|Inimene kosmoseajastul\n|-\n| data-sort-value=\"1965_06\" |06/1965 – 10/1965\n|IVA '65 Internationale Verkehrsausstellung 65\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}\n|[[München]]\n|Erinäitus\n|Transport\n|-\n| data-sort-value=\"1967_04\" |04/1967 – 10/1967\n|Expo '67\n|{{Riigi ikoon|Kanada}}\n|[[Montreal]]\n|Maailmanäitus\n|Man and His World\n|-\n| data-sort-value=\"1968_04\" |04/1968 – 10/1968\n|HemisFair '68\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[San Antonio]]\n|Erinäitus\n|Tsivilisatsioonide kokkupuutepunkt Ameerika\n|-\n| data-sort-value=\"1970_03\" |03/1970 – 09/1970\n|Expo '70 Nihon Bankoku Hakuran-kai\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Osaka]]\n|Maailmanäitus\n|Progress ja harmoonia kogu inimkonnale\n|-\n| data-sort-value=\"1971_08\" |08/1971 – 09/1971\n|Expo '71 Expo Budapest\n|{{Riigi ikoon|Ungari}}\n|[[Budapest]]\n|Erinäitus\n|Jaht üle maailma\n|-\n| data-sort-value=\"1974_05\" |05/1974 – 11/1974\n|Expo '74\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Spokane]]\n|Erinäitus\n|Pühendusega homsele uuele keskkonnale\n|-\n| data-sort-value=\"1975_07\" |07/1975 – 01/1976\n|Expo '75 Okinawa kokusai kaiyou hakurankai\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Okinawa]]\n|Erinäitus\n|Meie soovide meri\n|-\n| data-sort-value=\"1981_06\" |06/1981 – 07/1981\n|Expo '81\n|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}\n|[[Plovdiv]]\n|Erinäitus\n|Jahindus\n|-\n| data-sort-value=\"1982_05\" |05/1982 – 10/1982\n|Knoxville International Energy Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[Knoxville]]\n|Erinäitus\n|Energia muudab maailma\n|-\n| data-sort-value=\"1984_05\" |05/1984 – 11/1984\n|Louisiana World Exposition\n|{{Riigi ikoon|USA}}\n|[[New Orleans]]\n|Erinäitus\n|Jõgede maailm – puhas vesi kui eluallikas\n|-\n| data-sort-value=\"1985_03\" |03/1985 – 09/1985\n|Kokusai Kagaku Gijutsu Hakurankai\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Tsukuba]]\n|Erinäitus\n|Elamud ja seda ümbritsev – teadus ja tehnoloogia inimese kodus\n|-\n| data-sort-value=\"1985_11\" |11/1985 – 11/1985\n|Expo 85\n|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}\n|Plovdiv\n|Erinäitus\n|Leiutised\n|-\n| data-sort-value=\"1986_05\" |05/1986 – 10/1986\n|Expo '86 World Exposition on Transportation and Communication\n|{{Riigi ikoon|Kanada}}\n|[[Vancouver]]\n|Erinäitus\n|Transport ja kommunikatsioon: maailm liikumises – maailm kokkupuutes\n|-\n| data-sort-value=\"1988_04\" |04/1988 – 10/1988\n|Expo '88\n|{{Riigi ikoon|Austraalia}}\n|[[Brisbane]]\n|Erinäitus\n|Puhkus tehnoloogiaajastul\n|-\n| data-sort-value=\"1991_06\" |06/1991 – 07/1991\n|EXPO Plovdiv 1991\n|{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}\n|Plovdiv\n|Erinäitus\n|Noored maailma rahu teenistuses \n|-\n| data-sort-value=\"1992_04\" |04/1992 – 10/1992\n|Exposición Universal de Sevilla 1992\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Sevilla]]\n|Maailmanäitus\n|Avastuste ajastu\n|-\n| data-sort-value=\"1992_05\" |05/1992 – 08/1992\n|L'Esposizione Internazionale Specializzata Genova '92 - Colombo '92\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|[[Genova]]\n|Erinäitus\n|Christopher Columbus, laev ja meri\n|-\n| data-sort-value=\"1993_08\" |08/1993 – 11/1993\n|Expo '93\n|{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}\n|[[Daejeon]]\n|Erinäitus\n|Uute arengusuundade väljakutse \n|-\n| data-sort-value=\"1998_05\" |05/1998 – 09/1998\n|Exposição Internacional de Lisboa de 1998\n|{{Riigi ikoon|Portugal}}\n|[[Lissabon]]\n|Erinäitus\n|Ookeanid: tuleviku pärand\n|-\n| data-sort-value=\"2000_06\" |06/2000 – 10/2000\n|Expo 2000\n|{{Riigi ikoon|Saksamaa}}\n|[[Hannover]]\n|Maailmanäitus\n|Inimene, loodus, tehnoloogia\n|-\n| data-sort-value=\"2005_03\" |03/2005 – 09/2005\n|Expo 2005 Ai-chikyūhaku\n|{{Riigi ikoon|Jaapan}}\n|[[Aichi]]\n|Erinäitus\n|Looduse tarkus\n|-\n| data-sort-value=\"2008_06\" |06/2008 – 09/2008\n|Expo 2008\n|{{Riigi ikoon|Hispaania}}\n|[[Zaragoza]]\n|Erinäitus\n|Vesi ja jätkusuutlik areng\n|-\n| data-sort-value=\"2010_05\" |05/2010 – 10/2010\n|Expo 2010\n|{{Riigi ikoon|Hiina}}\n|[[Shanghai]]\n|Maailmanäitus\n|Parem linn, parem elu\n|-\n| data-sort-value=\"2012_05\" |05/2012 – 08/2012\n|Expo 2012\n|{{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}}\n|[[Yeosu]]\n|Erinäitus\n|Elav ookean ja rannik\n|-\n| data-sort-value=\"2015_05\" |05/2015 – 10/2015\n|Expo 2015\n|{{Riigi ikoon|Itaalia}}\n|Milano\n|Maailmanäitus\n|Toites planeeti, elu energia\n|-\n| data-sort-value=\"2017_06\" |06/2017 – 09/2017\n|Expo 2017\n|{{Riigi ikoon|Kasahstan}}\n|[[Astana]]\n|Erinäitus\n|Tuleviku energia\n|-\n|10/2021 – 04/2022\n|Expo 2020\n|{{Riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}}\n|[[Dubai]]\n|Maailmanäitus\n|Connecting Minds, Creating the Future\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Maailmanäitused","translated_text":"Category:Worldwide exhibitions","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Charles Mountbatten-Windsor","wikicode":"#suuna [[Charles III]]","hash":"6d26552a005b2cb4a7980f0674b191ab60c4f832d86252e84602a8e17e517b9b","last_revision":"2022-09-08T19:07:51Z","first_revision":"2010-02-18T15:01:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.215528","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Charles III\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Charles III","translated_text":"In the direction of Charles III","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Muhu dessant","wikicode":"'''Muhu dessant''' oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon [[Muhu]] saarele 1941. aasta 14. septembri varahommikul.[\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad=\n][[http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5475 Võitjate tõde Saaremaa lahingutest EPLO] - Eesti Elu, 1. november 2003]\n\n}}\n\n== Välislingid ==\n*[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=137&Itemid=165&lang=et#5 Muhu vallutamisest 1941.aasta septembris]\n\n{{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}}\n\n[[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal]]\n[[Kategooria:Suvesõda]]\n[[Kategooria:Dessandid]]","hash":"1855e4f5a984b2344a75e790daba4770a0e4d4593a9eb14a6b22c3b18fada28f","last_revision":"2021-10-11T13:13:04Z","first_revision":"2010-02-18T15:05:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.274799","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Muhu dessant oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon Muhu saarele 1941. aasta 14. septembri varahommikul.\n\nMuhu vallutamisest 1941.aasta septembris\n\nKategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal Kategooria:Suvesõda Kategooria:Dessandid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Muhu dessant oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon Muhu saarele 1941. aasta 14. septembri varahommikul.","translated_text":"The Muhu Desant was the German regular army's desantoperation of the island of Muhu on the early morning of 14 September 1941.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[","char_index":109,"name":"ee_ca1","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Muhu vallutamisest 1941.aasta septembris","translated_text":"From the conquest of Muhu in September 1941.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal Kategooria:Suvesõda Kategooria:Dessandid","translated_text":"Category:Warrior activities in Estonia in 1941 Category:Summer war Category:Dissendants","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Muhu dessant oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon Muhu saarele 1941. aasta 14. septembri varahommikul.","translated_text":"The Muhu Desant was the German regular army's desantoperation of the island of Muhu on the early morning of 14 September 1941.","citations":[{"content":"][","char_index":109,"name":"ee_ca1","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Alexander Duff (Fife'i hertsog)","wikicode":"#suuna [[Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog]]","hash":"3f5f0cbb28e2135e7cd9f5a60595193262c89129a942c9acce0ead7ce5d0ec7c","last_revision":"2020-04-23T17:51:56Z","first_revision":"2010-02-18T15:14:00Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.336121","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Alexander Duff, esimene Fife'i hertsog","translated_text":"In the direction of Alexander Duff, first Duke of Fife.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Keskkonnaamet","wikicode":"{{See artikkel| räägib Eesti Vabariigi valitsusasutusest. Tallinna linna, kui kohaliku omavalitsusüksuse loodud ametiasutuse kohta vaata artiklit [[Tallinna Keskkonnaamet]].}}\n\n{{Asutus\n| Nimi = Keskkonnaamet\n| Embleem = \n| Embleemiallkiri = \n| Pilt = \n| Pildiallkiri = \n| lühend = KeA\n| moodustatud = [[1. veebruar]]il [[2009]]\n| likvideeritud = \n| tüüp = riigiasutus\n| eesmärk = \n| peakorter = [[Pärnu]]s\n| asukoht = [[Roheline tänav (Pärnu)|Roheline]] 64, Pärnu\n| piirkond = [[Eesti Vabariik]]\n| kõrgemalseisev_asutus = [[Keskkonnaministeerium]]\n| alluv_asutus = \n| töötajad = \n| eelarve = \n| veebileht = [https://www.keskkonnaamet.ee// Keskkonnaameti koduleht]\n}}\n\n'''Keskkonnaamet''' ([[lühend]] '''KeA''')][{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/118112022002?leiaKehtiv |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}] on [[Keskkonnaministeerium]]i valitsemisalas tegutsev [[valitsusasutus]]. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti tutvustus {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]. \n\nKeskkonnaamet loodi [[1. veebruar]]il [[2009]] maakondlike [[keskkonnateenistus]]te,[[Riiklik Looduskaitsekeskus | Riikliku Looduskaitsekeskuse]] ja [[Kiirguskeskus]]e baasil. [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[2021]] liideti Keskkonnaametiga [[Keskkonnainspektsioon]]. \n\nKeskkonnaamet korraldab igal aastal kõigile [[keskkonnaharidus]]e edendajatele ning huvilistele [[Keskkonnahariduse konverents|Keskkonnahariduse konverentsi]][{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnahariduse konverents {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-konverents |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}].\n\n== Juhtimine ==\nKeskkonnaameti peadirektorid:\n\n* 2009-2018: [[Andres Onemar]],\n* 2019-2021: [[Riho Kuppart]],\n* 2021: [[Olav Avarsalu]],\n* alates 2022: [[Rainer Vakra]].\n\nKeskkonnaamet koosneb valdkondadest, osakondadest ja büroodest (seisuga 01.01.2023)[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/118112022002?leiaKehtiv |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}]","char_index":26,"name":null,"url":"https://www.riigiteataja.ee/akt/118112022002?leiaKehtiv","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:04.460170-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist.","translated_text":"The task of the Environment Agency is to implement the Estonian State's policy on environmental use, nature protection and radiation safety and to monitor compliance with laws and regulations for the protection of the natural environment.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti tutvustus {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]","char_index":194,"name":":0","url":"https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6309,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:04.949465-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaamet loodi 1. veebruaril 2009 maakondlike keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil.","translated_text":"The Environment Agency was established on 1 February 2009 on the basis of the Regional Environmental Services, the National Centre for Nature Conservation and the Centre of Excellence.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1. jaanuaril 2021 liideti Keskkonnaametiga Keskkonnainspektsioon.","translated_text":"On 1 January 2021, the Environmental Inspectorate was merged with the Environment Agency.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaamet korraldab igal aastal kõigile keskkonnahariduse edendajatele ning huvilistele Keskkonnahariduse konverentsi.","translated_text":"The Environmental Committee organises an annual Conference on Environmental Education for all environmental education promoters and interested parties.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnahariduse konverents {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-konverents |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]","char_index":121,"name":null,"url":"https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-konverents","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6309,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:05.447498-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Juhtimine","translated_text":"Management","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaameti peadirektorid:","translated_text":"The Director-General of the Environment Agency:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"2009-2018: Andres Onemar, 2019-2021: Riho Kuppart, 2021: Olav Avarsalu, alates 2022: Rainer Vakra.","translated_text":"He is also a member of the Board of Directors of the National Association of Broadcasters.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaamet koosneb valdkondadest, osakondadest ja büroodest (seisuga 01.01.2023):","translated_text":"The Environmental Committee shall consist of the following departments, departments and offices (as of 01.01.2023):","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti tutvustus {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]","char_index":83,"name":":0","url":"https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6309,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:04.949465-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Eluslooduse valdkond: Eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakond Looduskaitse korraldamise osakond Maahoolduse büroo Loodushoiutööde büroo Jahinduse ja vee-elustiku büroo Looduskaitse planeerimise osakond Liigikaitse büroo Looduskasutuse osakond Metsaosakond Keskkonnahariduse osakond Juhtimise valdkond: Haldusosakond Teenindusosakond Personaliosakond Strateegia- ja analüüsiosakond Järelevalve valdkond: Järelevalveosakond bürood kõigis maakondades Keskkonnatasuosakond Uurimisosakond Õigusosakond Keskkonnakasutuse valdkond: Keskkonnakasutuse ja järelevalve arendusosakond Kliima- ja kiirgusosakond Kiirguskaitsebüroo Kiirgusseirebüroo Kliima- ja välisõhubüroo Ringmajanduse osakond Jäätmebüroo Maapõuebüroo Keskkonnakorralduse büroo Veeosakond","translated_text":"Environmental area: Division of Wildlife and Fisheries Supervision Development Division of Wildlife Management Bureau of Agriculture Bureau of Wildlife Management Bureau of Wildlife Management Bureau of Hunting and Water Resources Bureau of Wildlife Planning Division of Wildlife Management Department of Forestry Department of Environmental Education Department of Management Department of Management Department of Services Department of Personnel Department of Strategy and Analysis Department of Supervision Department of Supervision Offices in all counties Department of Environmental Affairs Department of Research Department of Law Department of Central Administration Department of Law Department of Central Administration and Development Department of Radiation and Radiation Department of the Bureau of Circulation Department of the Bureau of Circulation and Circulation Department of the Bureau of Environmental Affairs Department of the Department of the Environmental and the Department of the Environmental Protection Department","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liikmesus","translated_text":"Membership","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaamet on EUROPARCi (Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon) liige (Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni ja Riikliku Looduskaitsekeskuse õigusjärglasena).","translated_text":"The Environment Agency is a member of EUROPARC (Federation of European Parks and National Parks) (as a legal entity of the Netherlands National Park Administration and the National Nature Conservancy Centre).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Euroopa Keskkonnaamet","translated_text":"The European Environment Agency","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Keskkonnaameti veebileht Keskkonnaameti põhimäärus (Riigi Teataja)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Keskkonnaministeerium Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid","translated_text":":Ministry of the Environment Category:Estonian environmental protection organisations","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus.","translated_text":"The Environment Agency (abbreviated as KeA) is a government agency within the Ministry of the Environment.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/118112022002?leiaKehtiv |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}]","char_index":26,"name":null,"url":"https://www.riigiteataja.ee/akt/118112022002?leiaKehtiv","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:04.460170-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Keskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist.","translated_text":"The Environment Agency (abbreviated as KeA) is a government agency within the Ministry of the Environment. The task of the Environment Agency is to implement the Estonian State's policy on environmental use, nature protection and radiation safety and to monitor compliance with laws and regulations for the protection of the natural environment.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti tutvustus {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]","char_index":287,"name":":0","url":"https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6309,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:04.949465-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Keskkonnaamet korraldab igal aastal kõigile keskkonnahariduse edendajatele ning huvilistele Keskkonnahariduse konverentsi.","translated_text":"The Environmental Committee organises an annual Conference on Environmental Education for all environmental education promoters and interested parties.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnahariduse konverents {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-konverents |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]","char_index":121,"name":null,"url":"https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-konverents","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6309,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:05.447498-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Keskkonnaamet koosneb valdkondadest, osakondadest ja büroodest (seisuga 01.01.2023):","translated_text":"The Environmental Committee shall consist of the following departments, departments and offices (as of 01.01.2023):","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=Keskkonnaameti tutvustus {{!}} Keskkonnaamet |url=https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus |vaadatud=2023-03-12 |väljaanne=keskkonnaamet.ee}}]","char_index":83,"name":":0","url":"https://keskkonnaamet.ee/keskkonnaametist-uudised-kontakt/organisatsioon/keskkonnaameti-tutvustus","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6309,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:04.949465-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Erik Eriksson","wikicode":"{{See artikkel|räägib Rootsi kuningast; teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[Erik Eriksson (täpsustus)]]}}\n{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Erik Eriksson''' ehk '''Erik XI''', hiljem on teda nimetatud ka '''Erik Kokutav ja Lombakas''' ([[1216]] [[Taani]]s – [[2. veebruar]] [[1250]]) oli [[Rootsi kuningas]] esmalt alaealisena [[1222]]–[[1229]] ja hiljem alates [[1234]] kuni oma surmani.\n\nErik XI-ks on teda nimetatud üksnes tagantjärele. Ta ise nimetas ennast '''Erik III'''-ks [Claes Gejrot. \"''Diplomata Novevallensia. The Nydala Charters 1172–1280''\". Stockholm [[1994]], lk. 206]. Ta oli kuningas [[Erik Knutsson]]i ainus poeg. \n\nErik sündis pärast oma isa surma ja asus kuningatroonile 1222 pärast kuningas [[Johan Sverkersson]] noorema surma. Juba [[1216]], kui Johan Sverkersson kuningaks valiti, tahtis [[paavst]] vastsündinud Erikut Rootsi monarhiks. Rootsi kõrgülikud eelistasid siiski Johanit, kes siis oli 15-aastane ja seega küps ise otsustama.\n[[File:Erik-eriksson-laspe.gif|thumb|200px|left| Kuningas Erik Kokutav ja Lombakas pitsat]]\nPärast 7 aastat troonil alaealisena kukutati Erik võimult pärast lüüasaamist [[Olustra lahing]]us aastal [[1229]]. Rootsit oli selle aja jooksul juhtinud nõukogu, millesse kuulus võimu haaranud [[Knut Holmgersson]] hüüd nimega Pikk. Aastal [[1234]] [[Knut II]] suri ja Erikust sai taas kuningas. Ta püsis troonil kuni oma surmani (1250). Eriku valitsemise ajast ([[1224]]) pärineb Rootsi kuninglik vapp. Vapil on kujutatud kolme kroonitud [[leopard]]i.\n\nTema [[jarl]]iks oli esmalt [[Ulf Fase]] ja pärast [[Birger jarl]] ehk Birger Magnusson, kes oli abielus Eriku õe [[Ingeborg Eriksdotter]]iga. \n\nErik oli abielus [[Katarina Sunesdotter]]iga [[Bjälbo suguvõsa|Bjälbo suguvõsast]], kuningas [[Sverker Karlsson noorem]]a tütretütrega. Ta suri lastetult ja on maetud [[Varnhemi kloostrikirik]]usse.\n\n[[Eriku kroonika]] kohaselt oli kuningas Erik lombakas ja kokutas. Sellest lähtudes on teda edaspidi kirjanduses nimetatudki ”Erik Lombakaks ja Kokutajaks”.[[http://litteraturbanken.se/forfattare/Anonym/titlar/Erikskronikan/sida/28/etext Texten om Erik läspe och halte i Erikskrönikan på Litteraturbanken]]\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev | eelnev=[[]] | nimi=[[Rootsi kuningas]] | aeg=[[1222]]–[[1229]] | järgnev=[[Knut II]]}}\n{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Knut II]] | nimi=[[Rootsi kuningas]] | aeg=[[1234]]–[[1250]] | järgnev=[[Valdemar Birgersson]]}}\n{{lõpp}}\n==Viited==\n\n\n[[Kategooria:Sündinud 1216]]\n[[Kategooria:Surnud 1250]]\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]","hash":"1690e78e6a6f3e9a8c5840260be7e8c95221e3be4fe1c91a2b9b6b91c8d285a2","last_revision":"2021-04-04T13:30:04Z","first_revision":"2010-02-18T16:47:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.458143","cross_lingual_links":{"be":"Эрык Шапялявы","ca":"Èric XI","cs":"Erik XI. Švédský","da":"Erik Eriksson","de":"Erik XI.","el":"Ερρίκος ΙΑ΄ της Σουηδίας","en":"Erik Eriksson","es":"Erico XI Eriksson","fa":"اریک یازدهم","fi":"Eerik XI Eerikinpoika","fr":"Éric XI de Suède","he":"אריק האחד עשר, מלך שוודיה","hu":"XI. Erik svéd király","hy":"Էրիկ XI","is":"Eiríkur hinn smámælti og halti","it":"Erik XI di Svezia","ja":"エリク11世 (スウェーデン王)","ko":"에리크 11세","nl":"Erik XI van Zweden","nb":"Erik Eriksson (konge)","pl":"Eryk XI Eriksson","pt":"Érico XI da Suécia","ru":"Эрик Шепелявый","sh":"Erik XI od Švedske","simple":"Eric XI of Sweden","sl":"Erik XI. Švedski","sr":"Ерик XI Муцави и Хроми","sv":"Erik Eriksson (kung)","uk":"Ерік XI Шепелявий","zh":"埃里克·埃里克松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Erik Eriksson ehk Erik XI, hiljem on teda nimetatud ka Erik Kokutav ja Lombakas (1216 Taanis – 2. veebruar 1250) oli Rootsi kuningas esmalt alaealisena 1222–1229 ja hiljem alates 1234 kuni oma surmani.\n\nErik XI-ks on teda nimetatud üksnes tagantjärele. Ta ise nimetas ennast Erik III-ks . Ta oli kuningas Erik Knutssoni ainus poeg.\n\nErik sündis pärast oma isa surma ja asus kuningatroonile 1222 pärast kuningas Johan Sverkersson noorema surma. Juba 1216, kui Johan Sverkersson kuningaks valiti, tahtis paavst vastsündinud Erikut Rootsi monarhiks. Rootsi kõrgülikud eelistasid siiski Johanit, kes siis oli 15-aastane ja seega küps ise otsustama.\n\nPärast 7 aastat troonil alaealisena kukutati Erik võimult pärast lüüasaamist Olustra lahingus aastal 1229. Rootsit oli selle aja jooksul juhtinud nõukogu, millesse kuulus võimu haaranud Knut Holmgersson hüüd nimega Pikk. Aastal 1234 Knut II suri ja Erikust sai taas kuningas. Ta püsis troonil kuni oma surmani (1250). Eriku valitsemise ajast (1224) pärineb Rootsi kuninglik vapp. Vapil on kujutatud kolme kroonitud leopardi.\n\nTema jarliks oli esmalt Ulf Fase ja pärast Birger jarl ehk Birger Magnusson, kes oli abielus Eriku õe Ingeborg Eriksdotteriga.\n\nErik oli abielus Katarina Sunesdotteriga Bjälbo suguvõsast, kuningas Sverker Karlsson noorema tütretütrega. Ta suri lastetult ja on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.\n\nEriku kroonika kohaselt oli kuningas Erik lombakas ja kokutas. Sellest lähtudes on teda edaspidi kirjanduses nimetatudki \"Erik Lombakaks ja Kokutajaks\".\n\nKategooria:Sündinud 1216 Kategooria:Surnud 1250 Kategooria:Rootsi monarhid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik Eriksson ehk Erik XI, hiljem on teda nimetatud ka Erik Kokutav ja Lombakas (1216 Taanis – 2. veebruar 1250) oli Rootsi kuningas esmalt alaealisena 1222–1229 ja hiljem alates 1234 kuni oma surmani.","translated_text":"Erik Eriksson or Erik XI, later also called Erik Kokutav and Lombakas (1216 in Denmark ⁇ 2 February 1250) was King of Sweden first as a minor in 1222 ⁇ 1229 and later from 1234 until his death.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik XI-ks on teda nimetatud üksnes tagantjärele.","translated_text":"Erik XI has only been appointed for a second term.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta ise nimetas ennast Erik III-ks .","translated_text":"He called himself Erik III.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Claes Gejrot. \"''Diplomata Novevallensia. The Nydala Charters 1172–1280''\". Stockholm [[1994]], lk. 206]","char_index":34,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ta oli kuningas Erik Knutssoni ainus poeg.","translated_text":"He was the only son of King Erik Knutson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik sündis pärast oma isa surma ja asus kuningatroonile 1222 pärast kuningas Johan Sverkersson noorema surma.","translated_text":"Erik was born after his father's death and ascended the throne in 1222 after the death of King Johan Sverkersson the Younger.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Juba 1216, kui Johan Sverkersson kuningaks valiti, tahtis paavst vastsündinud Erikut Rootsi monarhiks.","translated_text":"As early as 1216, when Johan Sverkersson was elected king, the pope wanted his newborn son Erik to be king of Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rootsi kõrgülikud eelistasid siiski Johanit, kes siis oli 15-aastane ja seega küps ise otsustama.","translated_text":"However, the Swedish upper class preferred Johan, who was 15 at the time and thus mature enough to make his own decision.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast 7 aastat troonil alaealisena kukutati Erik võimult pärast lüüasaamist Olustra lahingus aastal 1229.","translated_text":"After seven years on the throne as a minor, Erik was deposed after his defeat at the Battle of Olstra in 1229.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rootsit oli selle aja jooksul juhtinud nõukogu, millesse kuulus võimu haaranud Knut Holmgersson hüüd nimega Pikk.","translated_text":"Sweden was led during this time by a council that included the ruling Knut Holmgersson, nicknamed Pikk.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastal 1234 Knut II suri ja Erikust sai taas kuningas.","translated_text":"In 1234, Knut II died and Erikus became king again.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta püsis troonil kuni oma surmani (1250).","translated_text":"He remained on the throne until his death in 1250.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eriku valitsemise ajast (1224) pärineb Rootsi kuninglik vapp.","translated_text":"The Swedish royal coat of arms dates from the time of Spear (1224).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vapil on kujutatud kolme kroonitud leopardi.","translated_text":"The flag depicts three crowned leopards.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tema jarliks oli esmalt Ulf Fase ja pärast Birger jarl ehk Birger Magnusson, kes oli abielus Eriku õe Ingeborg Eriksdotteriga.","translated_text":"His earl was first Ulf Fase, and then Earl Birger, known as Birger Magnusson, who was married to Erik's sister, Ingeborg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Erik oli abielus Katarina Sunesdotteriga Bjälbo suguvõsast, kuningas Sverker Karlsson noorema tütretütrega.","translated_text":"Erik was married to Catherine Sunesdotter of the Bjälbo family, the younger daughter of King Sverker Karlsson.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta suri lastetult ja on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.","translated_text":"She died childless and is buried in the monastery of Varnhem.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eriku kroonika kohaselt oli kuningas Erik lombakas ja kokutas.","translated_text":"According to a special chronicle, King Erik was a baker and cook.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest lähtudes on teda edaspidi kirjanduses nimetatudki \"Erik Lombakaks ja Kokutajaks\".","translated_text":"On this basis, he is referred to in literature as \"Erik the Slave and the Hound\".","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://litteraturbanken.se/forfattare/Anonym/titlar/Erikskronikan/sida/28/etext Texten om Erik läspe och halte i Erikskrönikan på Litteraturbanken]]","char_index":89,"name":null,"url":"http://litteraturbanken.se/forfattare/Anonym/titlar/Erikskronikan/sida/28/etext","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":17588,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:05.929514-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Sündinud 1216 Kategooria:Surnud 1250 Kategooria:Rootsi monarhid","translated_text":"Category:Born in 1216 Category:died in 1250 Category:Swedish monarchs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Erik XI-ks on teda nimetatud üksnes tagantjärele. Ta ise nimetas ennast Erik III-ks .","translated_text":"Erik XI has only been appointed for a second term. He called himself Erik III.","citations":[{"content":"[Claes Gejrot. \"''Diplomata Novevallensia. The Nydala Charters 1172–1280''\". Stockholm [[1994]], lk. 206]","char_index":84,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eriku kroonika kohaselt oli kuningas Erik lombakas ja kokutas. Sellest lähtudes on teda edaspidi kirjanduses nimetatudki \"Erik Lombakaks ja Kokutajaks\".","translated_text":"According to a special chronicle, King Erik was a baker and cook. On this basis, he is referred to in literature as \"Erik the Slave and the Hound\".","citations":[{"content":"[[http://litteraturbanken.se/forfattare/Anonym/titlar/Erikskronikan/sida/28/etext Texten om Erik läspe och halte i Erikskrönikan på Litteraturbanken]]","char_index":152,"name":null,"url":"http://litteraturbanken.se/forfattare/Anonym/titlar/Erikskronikan/sida/28/etext","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":17588,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:05.929514-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Kategooria:Ameerika Ühendriikide bobisõitjad","wikicode":"[[Kategooria:Bobisõitjad]]\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sportlased|Bobisõitjad]]","hash":"c70162d7c63c28222e9ec251bf90da7bd31da7270f8bdb9e7d1bc9b3c5b1f250","last_revision":"2010-02-18T16:56:42Z","first_revision":"2010-02-18T16:56:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.516643","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:متزلجون ومتزلجات جماعيون أمريكيون","be":"Катэгорыя:Бабслеісты ЗША","ca":"Categoria:Corredors de bobsleigh estatunidencs","cs":"Kategorie:Američtí bobisté","da":"Kategori:Bobslædeførere fra USA","de":"Kategorie:Bobfahrer (Vereinigte Staaten)","en":"Category:American bobsledders","es":"Categoría:Pilotos de bobsleigh de Estados Unidos","fa":"رده:ورزشکاران بابسلد اهل ایالات متحده آمریکا","fi":"Luokka:Yhdysvaltalaiset rattikelkkailijat","gl":"Categoría:Pilotos de bobsleigh dos Estados Unidos de América","it":"Categoria:Bobbisti statunitensi","ja":"Category:アメリカ合衆国のボブスレー選手","kk":"Санат:АҚШ бобслейшілері","ko":"분류:미국의 봅슬레이 선수","lv":"Kategorija:ASV bobslejisti","mn":"Ангилал:АНУ-ын бобслейчин","nl":"Categorie:Amerikaans bobsleeër","nn":"Kategori:Bobkøyrarar frå USA","nb":"Kategori:Bobkjørere fra USA","pl":"Kategoria:Amerykańscy bobsleiści","pt":"Categoria:Pilotos de bobsleigh dos Estados Unidos","ro":"Categorie:Boberi americani","ru":"Категория:Бобслеисты США","simple":"Category:American bobsledders","sl":"Kategorija:Ameriški tekmovalci v bobu","sr":"Категорија:Амерички возачи боба","sv":"Kategori:Amerikanska bobåkare","uk":"Категорія:Бобслеїсти США","zh":"Category:美国雪车运动员"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Kategooria:Bobisõitjad Bobisõitjad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Bobisõitjad Bobisõitjad","translated_text":"♪ The Bobs ♪ The Bobs ♪","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Louise","wikicode":"'''Louise''' on naisenimi.\n\nSee nimi on moodustatud mehenimest [[Louis]].\n\n[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on selle nime populaarsus aja jooksul oluliselt vähenenud. Aastail 1908–1920 kuulus see 20 kõige populaarsema tüdrukutele pandava nime hulka ja kõrgeim koht oli 17. Seevastu 1938. aastal langes nimi välja 50 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1949. aastal 100 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1961. aastal 200 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1972. aastal 500 populaarsema tüdrukunime hulgast ja 1992. aastal 1000 populaarsema tüdrukunime hulgast.[[https://web.archive.org/web/20180202070118/https://www.ssa.gov/cgi-bin/babyname.cgi Popular Baby Names] USA populaarseimad lapsenimed]\n\n==Nime kandjaid==\n*[[Louise (Savoia)|Louise]] (1476–1531), [[François I]] ema ja Prantsusmaa regent\n*[[Louise de Coligny]] (1555–1620), Hollandi kuninganna\n*[[Louise (Taani ja Norra kuninganna)|Louise]] (1724–1751), Taani ja Norra kuninganna\n*[[Louise (Taani ja Norra printsess, 1726–1756)|Louise]] (1726–1756), Taani ja Norra printsess, Christian VI tütar\n*[[Louise (Taani ja Norra printsess, 1750–1831)|Louise]] (1750–1831), Taani ja Norra ning [[Hessen]]i printsess, Frederik V tütar\n*[[Louise Charlotte]] (1789–1864), Taani printsess ja [[Hessen-Kassel]]i maakrahvinna\n*[[Luise Karoline (Hessen-Kasseli printsess)|Louise-Karoline]] (1789–1867), Taani ja Hessen-Kasseli printsess\n*[[Louise Rasmussen]] (1815–1874), taani näitleja ja kuninganna\n*[[Louise (Taani kuninganna)|Louise]] (1817–1898), Taani kuninganna\n*[[Louise Michel]] (1830–1905), Prantsusmaa revolutsionäär\n*[[Louise Rayner]] (1832–1924), inglise akvarellikunstnik\n*[[Louise Campbell]] (1848–1939), Suurbritannia printsess, Argylli hertsoginna\n*[[Lou Andreas-Salomé|Louise Andreas-Salomé]] (1861–1937), saksa kirjanik ja psühhoanalüütik\n*[[Louise Duff]] (1867–1931), Suurbritannia printsess, Fife'i hertsoginna\n*[[Louise Hoover]], USA presidendi [[Herbert Hoover]]i abikaasa\n*[[Louise (Rootsi)|Louise]] (1889–1965), Rootsi kuninganna\n*[[Louise Brooks]] (1906–1985), USA tummfilminäitleja\n*[[Louise Bourgeois]] (1911–2010), USA kunstnik ja skulptor\n*[[Louise Reiss]] (1920–2011), USA arst\n*[[Lady Sovereign|Louise Harman]] (1985–), inglise räppar\n*[[Wessexi printsess Louise]] (2003–)\n*[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] (1964–), Norra sõjaväelane\n*[[Orléansi Marie Louise]] (1662–1689), Hispaania kuninganna\n*[[Marie-Louise O'Murphy]] (1737–1814), prantsuse modell ja õukondlane\n*[[Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun]] (1755–1842), prantsuse kunstnik\n*[[Mary-Louise Parker]] (1964–), USA näitleja\n*[[Christina Louise Silfverschiöld]] (1966–), Rootsi aadlik\n*[[Märtha Louise]] (1971–), Norra printsess\n\n==Vaata ka==\n*[[Luise]]\n\n== Viited ==\n{{Viited}}\n\n[[Kategooria:Naisenimed]]","hash":"f7370659588e2f42391f7a487189b1d3491e7c3bf7cd4b4b04239556ddf54e9e","last_revision":"2023-08-22T14:04:37Z","first_revision":"2010-02-18T16:58:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.570550","cross_lingual_links":{"az":"Luiza","ba":"Луиза","da":"Louise","el":"Λουίζα (όνομα)","en":"Louise (given name)","eo":"Ludovikino","fa":"لوئیز (نام کوچک)","fi":"Louise","fr":"Louise (prénom)","nl":"Louise (voornaam)","nn":"Louise","nb":"Louise","ru":"Луиза","sv":"Louise"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Louise on naisenimi.\n\nSee nimi on moodustatud mehenimest Louis.\n\nAmeerika Ühendriikides on selle nime populaarsus aja jooksul oluliselt vähenenud. Aastail 1908–1920 kuulus see 20 kõige populaarsema tüdrukutele pandava nime hulka ja kõrgeim koht oli 17. Seevastu 1938. aastal langes nimi välja 50 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1949. aastal 100 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1961. aastal 200 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1972. aastal 500 populaarsema tüdrukunime hulgast ja 1992. aastal 1000 populaarsema tüdrukunime hulgast.\n\nLouise (1476–1531), François I ema ja Prantsusmaa regent Louise de Coligny (1555–1620), Hollandi kuninganna Louise (1724–1751), Taani ja Norra kuninganna Louise (1726–1756), Taani ja Norra printsess, Christian VI tütar Louise (1750–1831), Taani ja Norra ning Hesseni printsess, Frederik V tütar Louise Charlotte (1789–1864), Taani printsess ja Hessen-Kasseli maakrahvinna Louise-Karoline (1789–1867), Taani ja Hessen-Kasseli printsess Louise Rasmussen (1815–1874), taani näitleja ja kuninganna Louise (1817–1898), Taani kuninganna Louise Michel (1830–1905), Prantsusmaa revolutsionäär Louise Rayner (1832–1924), inglise akvarellikunstnik Louise Campbell (1848–1939), Suurbritannia printsess, Argylli hertsoginna Louise Andreas-Salomé (1861–1937), saksa kirjanik ja psühhoanalüütik Louise Duff (1867–1931), Suurbritannia printsess, Fife'i hertsoginna Louise Hoover, USA presidendi Herbert Hooveri abikaasa Louise (1889–1965), Rootsi kuninganna Louise Brooks (1906–1985), USA tummfilminäitleja Louise Bourgeois (1911–2010), USA kunstnik ja skulptor Louise Reiss (1920–2011), USA arst Louise Harman (1985–), inglise räppar Wessexi printsess Louise (2003–) Louise Kathrine Dedichen Bastviken (1964–), Norra sõjaväelane Orléansi Marie Louise (1662–1689), Hispaania kuninganna Marie-Louise O'Murphy (1737–1814), prantsuse modell ja õukondlane Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun (1755–1842), prantsuse kunstnik Mary-Louise Parker (1964–), USA näitleja Christina Louise Silfverschiöld (1966–), Rootsi aadlik Märtha Louise (1971–), Norra printsess\n\nLuise\n\nKategooria:Naisenimed\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Louise on naisenimi.","translated_text":"Louise is a girl's name.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"See nimi on moodustatud mehenimest Louis.","translated_text":"This name is a compound of the male given name Louis.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ameerika","translated_text":"The United States","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ühendriikides on selle nime populaarsus aja jooksul oluliselt vähenenud.","translated_text":"In the United States, its popularity has declined significantly over time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Aastail 1908–1920 kuulus see 20 kõige populaarsema tüdrukutele pandava nime hulka ja kõrgeim koht oli 17. Seevastu 1938. aastal langes nimi välja 50 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1949. aastal 100 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1961. aastal 200 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1972. aastal 500 populaarsema tüdrukunime hulgast ja 1992. aastal 1000 populaarsema tüdrukunime hulgast.","translated_text":"In 1908-1920, it was among the 20 most popular names given to girls, peaking at 17, but in 1938 it dropped out of the 50 most popular girls' names, from the 100 most popular girls' names in 1949, from the 200 most popular girls' names in 1961, from the 500 most popular girls' names in 1972, and from the 1,000 most popular girls' names in 1992.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20180202070118/https://www.ssa.gov/cgi-bin/babyname.cgi Popular Baby Names] USA populaarseimad lapsenimed]","char_index":389,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20180202070118/https://www.ssa.gov/cgi-bin/babyname.cgi","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:06.445577-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Nime kandjaid","translated_text":"Name carriers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Louise (1476–1531), François I ema ja Prantsusmaa regent Louise de Coligny (1555–1620), Hollandi kuninganna Louise (1724–1751), Taani ja Norra kuninganna Louise (1726–1756), Taani ja Norra printsess, Christian VI tütar Louise (1750–1831), Taani ja Norra ning Hesseni printsess, Frederik V tütar Louise Charlotte (1789–1864), Taani printsess ja Hessen-Kasseli maakrahvinna Louise-Karoline (1789–1867), Taani ja Hessen-Kasseli printsess Louise Rasmussen (1815–1874), taani näitleja ja kuninganna Louise (1817–1898), Taani kuninganna Louise Michel (1830–1905), Prantsusmaa revolutsionäär Louise Rayner (1832–1924), inglise akvarellikunstnik Louise Campbell (1848–1939), Suurbritannia printsess, Argylli hertsoginna Louise Andreas-Salomé (1861–1937), saksa kirjanik ja psühhoanalüütik Louise Duff (1867–1931), Suurbritannia printsess, Fife'i hertsoginna Louise Hoover, USA presidendi Herbert Hooveri abikaasa Louise (1889–1965), Rootsi kuninganna Louise Brooks (1906–1985), USA tummfilminäitleja Louise Bourgeois (1911–2010), USA kunstnik ja skulptor Louise Reiss (1920–2011), USA arst Louise Harman (1985–), inglise räppar Wessexi printsess Louise (2003–) Louise Kathrine Dedichen Bastviken (1964–), Norra sõjaväelane Orléansi Marie Louise (1662–1689), Hispaania kuninganna Marie-Louise O'Murphy (1737–1814), prantsuse modell ja õukondlane Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun (1755–1842), prantsuse kunstnik Mary-Louise Parker (1964–), USA näitleja Christina Louise Silfverschiöld (1966–), Rootsi aadlik Märtha Louise (1971–), Norra printsess","translated_text":"Louise (1476 ⁇ 1531), the mother of François I and regent of France Louise de Coligny (1555 ⁇ 1620), Queen Louise of the Netherlands (1789 ⁇ 1751), Princess Louise of Denmark and Hesse (1726 ⁇ 1756), Princess Louise of Denmark and Norway, daughter of Christian VI (1750 ⁇ 1831), Princess Louise of Denmark and Norway, Princess Louise of the French Revolution (1830 ⁇ 1924), Princess Louise of France (1789 ⁇ 1864), Princess Louise of Hesse and the Crown Prince of the Netherlands Louise-Caroline (1789 ⁇ 1867), Princess Louise of Denmark and Hesse and Norway (1726 ⁇ 1756), Princess Louise of Denmark and Norway (1815 ⁇ 1874), Princess Louise of Denmark (1817 ⁇ 1898), Princess Louise of Denmark (1830 ⁇ 1905), Princess Louise of the French Revolution (1830 ⁇ 1924), Princess Louise of France (1832 ⁇ 1924), Princess Louise of France (1939 ⁇ 19), Princess Louise of France (1939 ⁇ 19), Princess Louise of France (1869 ⁇ 19), Princess Louise of the United States (1869 ⁇ 19), Princess Louise of France (1869 ⁇ 19), Princess Louise of France (1869 ⁇ 19), Princess Louise of the United States (1869","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Luise","translated_text":"Flowers","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Naisenimed","translated_text":"Category:Female names","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Ameerika Ühendriikides on selle nime populaarsus aja jooksul oluliselt vähenenud. Aastail 1908–1920 kuulus see 20 kõige populaarsema tüdrukutele pandava nime hulka ja kõrgeim koht oli 17. Seevastu 1938. aastal langes nimi välja 50 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1949. aastal 100 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1961. aastal 200 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1972. aastal 500 populaarsema tüdrukunime hulgast ja 1992. aastal 1000 populaarsema tüdrukunime hulgast.","translated_text":"The United States In the United States, its popularity has declined significantly over time. In 1908-1920, it was among the 20 most popular names given to girls, peaking at 17, but in 1938 it dropped out of the 50 most popular girls' names, from the 100 most popular girls' names in 1949, from the 200 most popular girls' names in 1961, from the 500 most popular girls' names in 1972, and from the 1,000 most popular girls' names in 1992.","citations":[{"content":"[[https://web.archive.org/web/20180202070118/https://www.ssa.gov/cgi-bin/babyname.cgi Popular Baby Names] USA populaarseimad lapsenimed]","char_index":471,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20180202070118/https://www.ssa.gov/cgi-bin/babyname.cgi","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:06.445577-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"I aastatuhat eKr","wikicode":"#suuna[[1. aastatuhat eKr]]","hash":"6a608ad3daa1e615d1ad66aa3bd9a50dd484df5f0bde8949f40bcfe783c0207d","last_revision":"2010-02-18T17:35:57Z","first_revision":"2010-02-18T17:35:57Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.633276","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna1. aastatuhat eKr\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna1. aastatuhat eKr","translated_text":"Direction 1 millennium BC","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Louise (eesnimi)","wikicode":"#suuna[[Louise]]","hash":"0eb3c6a5789bf1dcaa5c4e2ce366d50d1d194fd58c8068d319e6df5519af93b2","last_revision":"2010-02-18T17:40:49Z","first_revision":"2010-02-18T17:40:49Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.685481","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaLouise\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaLouise","translated_text":"the direction of Louis","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"HRL","wikicode":"#suuna[[Hard Rock Laager]]","hash":"5e6b9e745ddf09d2f57e1de3d22f186b1e27f1576d77e666f0f4a6457921bf41","last_revision":"2010-02-18T17:46:30Z","first_revision":"2010-02-18T17:46:30Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.743090","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHard Rock Laager\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHard Rock Laager","translated_text":"This is Hard Rock Camp.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Soo-nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Soo-nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Starr 020808-0013 Lotus uliginosus.jpg\n| pildi_seletus = Soo-nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Soo-nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus uliginosus''\n| binaarse_autor = [[Christian Schkuhr|Schkuhr]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = ''Lotus pedunculatus'' [[Antonio José Cavanilles|Cav.]]\n}}\n\n'''Soo-nõiahammas''' (''Lotus uliginosus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Lotus uliginosus}}\n* {{Elurikkus}}\n\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"0866aaf878ce9a16f939ac9a3f65144f66325a5ab88b97c1d4b25e7fc5ad20b6","last_revision":"2023-06-29T16:01:20Z","first_revision":"2010-02-18T17:47:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.805596","cross_lingual_links":{"ar":"لوطس سبخي","arz":"لوطس سبخى","ast":"Lotus pedunculatus","az":"Lotus pedunculatus","ceb":"Lotus pedunculatus","co":"Lotus pedunculatus","cs":"Štírovník bažinný","cy":"Pysen-y-ceirw fawr","da":"Sumpkællingetand","de":"Sumpf-Hornklee","en":"Lotus pedunculatus","es":"Lotus pedunculatus","fi":"Isomaite","fr":"Lotus pedunculatus","ga":"Crobh éin corraigh","hsb":"Bahnowy ledźbjenc","lt":"Pelkinis garždenis","lv":"Dūkstu vanagnadziņš","nl":"Moerasrolklaver","pl":"Komonica błotna","pt":"Lotus pedunculatus","sv":"Stor käringtand","uk":"Lotus pedunculatus","vi":"Lotus pedunculatus","war":"Lotus pedunculatus"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Soo-nõiahammas (Lotus uliginosus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Soo-nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Starr 020808-0013 Lotus uliginosus.jpg\n| pildi_seletus = Soo-nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Soo-nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus uliginosus''\n| binaarse_autor = [[Christian Schkuhr|Schkuhr]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = ''Lotus pedunculatus'' [[Antonio José Cavanilles|Cav.]]\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Soo-nõiahammas (Lotus uliginosus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"The female ant (Lotus uliginosus) is a species of butterfly in the family Fabaceae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus uliginosus","wikicode":"#suuna[[Soo-nõiahammas]]","hash":"9e07bcfa89d68bdb742c913bd74821ca1652a605e40d58c22a806a7a2c0193d1","last_revision":"2010-02-18T17:47:41Z","first_revision":"2010-02-18T17:47:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.861593","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSoo-nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSoo-nõiahammas","translated_text":"In the direction of the Suez Canal","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus pedunculatus","wikicode":"#suuna[[Soo-nõiahammas]]","hash":"9e07bcfa89d68bdb742c913bd74821ca1652a605e40d58c22a806a7a2c0193d1","last_revision":"2010-02-18T17:48:11Z","first_revision":"2010-02-18T17:48:11Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.917906","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSoo-nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSoo-nõiahammas","translated_text":"In the direction of the Suez Canal","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kaheldav nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kaheldav nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = Kaheldav nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Kaheldav nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus ambiguus''\n| binaarse_autor = Besser ex Spreng.\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Kaheldav nõiahammas''' (''Lotus ambiguus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"6b73c07be9e0f422969b31dfad22cebf039066beb4b7895a162a44c6c5daee04","last_revision":"2023-06-29T15:45:06Z","first_revision":"2010-02-18T18:00:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:56.977072","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kaheldav nõiahammas (Lotus ambiguus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Kaheldav nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = Kaheldav nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Kaheldav nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus ambiguus''\n| binaarse_autor = Besser ex Spreng.\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kaheldav nõiahammas (Lotus ambiguus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Doubtful witch-tooth (Lotus ambiguus) is a plant in the witch-tooth family of the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus ambiguus","wikicode":"#suuna[[Kaheldav nõiahammas]]","hash":"30895ca6e9fb9334b93b9d76f8875c1fbed460466a35fa128662b806e40536a7","last_revision":"2010-02-18T18:00:59Z","first_revision":"2010-02-18T18:00:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.032936","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKaheldav nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKaheldav nõiahammas","translated_text":"In a witch's tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Balti nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Balti nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = Balti nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Balti nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus balticus''\n| binaarse_autor = Miniaev\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Balti nõiahammas''' (''Lotus balticus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"e7039e9e24b9ae4b896a67a90bc70fd51e5bf30bf07a4f3ef59319c2116bbd80","last_revision":"2023-06-29T15:43:24Z","first_revision":"2010-02-18T18:12:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.086021","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Balti nõiahammas (Lotus balticus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Balti nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = Balti nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Balti nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus balticus''\n| binaarse_autor = Miniaev\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Balti nõiahammas (Lotus balticus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"The Baltic witch-tooth (Lotus balticus) is a plant in the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus balticus","wikicode":"#suuna[[Balti nõiahammas]]","hash":"a947f7a9163f1e95327f5daf686b824bf0ebc05832c0a3c409f3e05ab408ad46","last_revision":"2010-02-18T18:13:26Z","first_revision":"2010-02-18T18:13:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.144180","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaBalti nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaBalti nõiahammas","translated_text":"direction in the Baltic witch's tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ruprechti nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Ruprechti nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = Ruprechti nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Ruprechti nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus ruprechtii''\n| binaarse_autor = Miniaev\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Ruprechti nõiahammas''' (''Lotus ruprechtii'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"42e1e08bec0c76c2b6ea1100148c471237bc4c972b147a7b08bf462aa2ccd7b2","last_revision":"2023-06-29T15:49:46Z","first_revision":"2010-02-18T18:19:19Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.208764","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Ruprechti nõiahammas (Lotus ruprechtii) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Ruprechti nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = Ruprechti nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Ruprechti nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus ruprechtii''\n| binaarse_autor = Miniaev\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ruprechti nõiahammas (Lotus ruprechtii) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Ruprecht's witch-tooth (Lotus ruprechtii) is a plant in the witch-tooth family of butterflies.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus ruprechtii","wikicode":"#suuna[[Ruprechti nõiahammas]]","hash":"067287625df99224b1fd2a1cec72e88de349af55e42282192374805433c7cef6","last_revision":"2010-02-18T18:19:53Z","first_revision":"2010-02-18T18:19:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.274802","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaRuprechti nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaRuprechti nõiahammas","translated_text":"Direction in the witch's tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Harilik nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Harilik nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Lotus corniculatus infloerscence - Keila.jpg\n| pildi_seletus = Harilik nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Harilik nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus corniculatus''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Harilik nõiahammas''' (''Lotus corniculatus'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Lotus corniculatus}}\n* {{Elurikkus}}","hash":"dfccc1f08de5865c1b155fb5867ed459453a716b2600006a365c16e952e6c2e4","last_revision":"2023-06-29T15:33:57Z","first_revision":"2010-02-18T18:28:13Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.327446","cross_lingual_links":{"ar":"لوطس قرني","arz":"لوطس يابانى","az":"Lotus corniculatus","be":"Рутвіца рагатая","ca":"Lot corniculat","ceb":"Lotus corniculatus","co":"Lotus corniculatus","cs":"Štírovník růžkatý","cy":"Pys y ceirw","da":"Almindelig kællingetand","de":"Gewöhnlicher Hornklee","en":"Lotus corniculatus","es":"Lotus corniculatus","eu":"Mendiko uso-belar","fa":"آهوماش زرد","fi":"Keltamaite","fr":"Lotier corniculé","frr":"Henk an Höön","gl":"Corniños","hsb":"Łučny ledźbjenc","hu":"Szarvaskerep","hy":"Եղջերառվույտ եղջրավոր","is":"Akurmaríuskór","it":"Lotus corniculatus","ja":"ミヤコグサ","ko":"서양벌노랑이","lt":"Paprastasis garždenis","lv":"Ragainais vanagnadziņš","nl":"Lotus corniculatus","nn":"Tiriltunge","nb":"Tiriltunge","pl":"Komonica zwyczajna","pt":"Lotus corniculatus","ru":"Лядвенец рогатый","sco":"Lotus corniculatus","sl":"Navadna nokota","sr":"Звездан (биљка)","sv":"Käringtand","tr":"Gazelboynuzu","tt":"Чыпчык борыны","udm":"Сюрокӧжы","uk":"Лядвенець рогатий","vi":"Lotus corniculatus","war":"Lotus corniculatus","zh":"百脉根"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.521124","text":"Harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Harilik nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Lotus corniculatus infloerscence - Keila.jpg\n| pildi_seletus = Harilik nõiahammas\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Harilik nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus corniculatus''\n| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"The common witch-tooth (Lotus corniculatus) is a plant in the witch-tooth family of the butterfly family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus corniculatus","wikicode":"#suuna[[Harilik nõiahammas]]","hash":"51f6eef34f3bfe6be7502276440707f9423b1383e4e26b74c812bee801e34310","last_revision":"2010-02-18T18:28:39Z","first_revision":"2010-02-18T18:28:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.381336","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaHarilik nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaHarilik nõiahammas","translated_text":"In the direction of a witch's tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Nõmm-nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Nõmm-nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Nõmm-nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus callunetorum''\n| binaarse_autor = (Üksip) Miniaev\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Nõmm-nõiahammas''' (''Lotus callunetorum'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"0c00048a2db37256ba13be84baea49880670931104f30e6444e1236bda5bb94e","last_revision":"2023-06-29T15:48:04Z","first_revision":"2010-02-18T18:34:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.437629","cross_lingual_links":{"ceb":"Lotus callunetorum","sv":"Lotus callunetorum","vi":"Lotus callunetorum","war":"Lotus callunetorum"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Nõmm-nõiahammas (Lotus callunetorum) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Nõmm-nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Nõmm-nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus callunetorum''\n| binaarse_autor = (Üksip) Miniaev\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nõmm-nõiahammas (Lotus callunetorum) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Lotus callunetorum is a species of beetle in the family long-horned beetles.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus callunetorum","wikicode":"#suuna[[Nõmm-nõiahammas]]","hash":"009032786ebf30809f58d8715b6fb7bf0a9da323ff0075950489d678ca0c39b2","last_revision":"2010-02-18T18:34:59Z","first_revision":"2010-02-18T18:34:59Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.493048","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaNõmm-nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaNõmm-nõiahammas","translated_text":"Direction In the tooth of the nose","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Aru-nõiahammas","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Aru-nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Aru-nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus arvensis''\n| binaarse_autor = [[Christiaan Hendrik Persoon|Pers.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}\n\n'''Aru-nõiahammas''' (''Lotus arvensis'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[nõiahammas|nõiahamba]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv taim.\n\n== Välislingid ==\n* {{Elurikkus}}\n\n[[Kategooria:Nõiahammas]]\n[[Kategooria:Eesti oalaadsed]]","hash":"479fb9ae4e166d94219f19d942bb0bd28f2255175ab1d19e769506e8f6e5b4bb","last_revision":"2023-06-29T15:43:16Z","first_revision":"2010-02-18T18:40:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.542787","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Aru-nõiahammas (Lotus arvensis) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n\nKategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Aru-nõiahammas\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = \n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''\n| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''\n| selts = [[Oalaadsed]] ''Fabales''\n| sugukond = [[Liblikõielised]] ''Fabaceae''\n| perekond = [[Nõiahammas]] ''Lotus''\n| liik = '''Aru-nõiahammas'''\n| binaarne = ''Lotus arvensis''\n| binaarse_autor = [[Christiaan Hendrik Persoon|Pers.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aru-nõiahammas (Lotus arvensis) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.","translated_text":"Lotus arvensis is a species of flowering plant in the legume family, Fabaceae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Nõiahammas Kategooria:Eesti oalaadsed","translated_text":"Categories:Family of the European Union","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Lotus arvensis","wikicode":"#suuna[[Aru-nõiahammas]]","hash":"c4a52434cd0ce6eff824927c0f34b62bdecaa9f1f859d2b7f94c739af9a49c24","last_revision":"2010-02-18T18:40:52Z","first_revision":"2010-02-18T18:40:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.607188","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAru-nõiahammas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAru-nõiahammas","translated_text":"In the direction ofAru tooth","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"9. Üksik Jalaväepataljon","wikicode":"{{väeüksus\n | nimi = Pärnu kaitsepataljon
9. Jalaväepolk
9. Üksik Jalaväepataljon\n | pilt = \n | pildiallkiri = \n | algusaeg = 1918\n | lõpuaeg = 1940\n | aeg = \n | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]\n | kuuluvus = [[Eesti Rahvavägi]] [[2. Diviis]], [[3. Diviis]]
[[Eesti Kaitsevägi]]
[[Eesti sõjavägi]] [[2. Diviis]]\n | haru = [[Eesti maavägi]]\n | liik = [[jalavägi]]\n | ülesanne = \n | suurus = [[pataljon]]/[[polk]]/pataljon\n | alluv = \n | garnison = [[Pärnu Garnison]]\n | garnisonisilt = \n | hüüdnimi = \n | patroon = \n | deviis = \n | värvid = \n | värvisilt = \n | marss = \n | maskott = \n | tähtpäevad = [[16. jaanuar]] \n | varustus = \n | varustusesilt = \n | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]\n*[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinne]]\n*[[Landesveeri sõda]]\n*[[Viru rinne]]\n*[[Operatsioon Valge Mõõk]]\n**[[Krasnaja Gorka operatsioon]]\n | lahingusilt = \n | aumärgid = \n | autasud = \n | lõpetatud = \n | lennutunnid = \n\n | praegune_ülem = \n | praegune_ülem_silt = \n | tseremoniaalne_ülem = \n | tseremoniaalne_ülem_silt = \n | rügemendi_kolonel = \n | rügemendi_kolonel_silt = \n | märkimisväärsed_ülemad = \n\n | märk = \n | märk_silt = \n | märk_2 = \n | märk_2_silt = \n | märk_3 = \n | märk_3_silt = \n | märk_4 = \n | märk_4_silt = \n\n | ründelennuk = \n | pommituslennuk = \n | elektrooniline_lennu = \n | hävituslennuk = \n | helikopter = \n | rünnakhelikopter = \n | püüdehävituslennuk = \n | patrulllennuk = \n | luurelennuk = \n | õppelennuk = \n | transportlennuk = \n}}\n\n'''9. Üksik Jalaväepataljon''' (algselt '''Pärnu kaitsepataljon''' ja '''9. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa [[Pärnu]]s.\n\n{{Sisukord paremale}}\nPolgu, hilisema [[Üksikud jalaväepataljonid|üksikpataljoni]] asutamise päevaks loeti [[16. jaanuar]]i 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Kaitseliidu Pärnu malev]]a liikmetest ja mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.\n\nPärast [[Tartu rahuleping]]u sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, [[1. jaanuar]]ist kuni 12. juulini [[1921. aasta Eestis|1921]] kuulus pataljon IX pataljonina [[1. Jalaväepolk]]u.\n\n[[12. juuli]]st 1921 kuni 1. oktoobrini [[1928. aasta Eestis|1928]]. aastal kuulus pataljon [[6. Jalaväerügement|6. jalaväepolgu]] koosseisu.\n\n8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud ''REGIMENTUM INFANTERIAE IX''.\n\nPataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril [[1940. aasta Eestis|1940]]. aastal seoses [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavä]]e üldise likvideerimisega.\n\n==Juhtkond ja koosseis==\n*[[16. jaanuar]] 1919 – 6. märts 1919, leitnant [[Georg Zimmermann]], Pärnu Kaitsepataljoni ülem[[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/01/20/54 Pärnu Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk – üksik Jalaväepataljon 20-aastane], Postimees (1886-1944), nr. 19, 20 jaanuar 1939]\n* [[1919]] – , [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Johan Schmidt]] (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem\n**1919, [[kapten]] (ülendati 07.11.1919 [[alampolkovnik]]uks) [[Verner Trossi]], 9. Jalaväepolgu ülema abi\n*1930–1934 kolonel [[Verner Trossi]], 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem\n*[[1939]], [[kolonel]] [[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]], 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem\n\n===Koosseis===\n29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest [[Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda)|kaitsepataljon]]. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati [[Pärnu kaitsepataljon]]. Pataljoniülemaks määrati leitnant [[Georg Zimmermann]]. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood), enamiku isikkoosseisust moodustasid [[Orajõe (Häädemeeste)|Orajõe]] kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati [[Häädemeeste]] komandandikomando ja kaitseliidu salgad [[Jäärja]]s (82 meest), [[Mõisaküla]]s (56 meest) ja [[Kilingi-Nõmme]]s (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595[[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee].\n\n===Pärnu Kaitsepataljon===\n*Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant [[Arnold Tiss]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant [[Ilja Jahnov]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate [[komando (sõjandus)|komando]]\n*Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando\n*Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando\n*Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando\n*Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando\n\n===9. Jalaväepolk===\n*9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant [[Jaan Kinger]]\n**9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant [[Kristoph Maasik]]\n**9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant [[Juhan Maisma|Joosep Mühlbach]]\n**9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik [[Johann Tomson]]\n**9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik [[Peeter Rosenbladt]]\n*9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant [[Karl-Johann Laurits]]\n**9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik [[Tõnis Ventsel]]\n**9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant [[Paul Lilleleht|Paul Lilienbladt]]\n**9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant [[Peeter Kolts]]\n**9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss\n*Kuulipildurite rood, ülem lipnik [[Jüri Kibbar]]\n*Jalamaakuulajate komando, ülem junkur [[Friedrich Reinhold]]\n*Suurtükipatarei, ülem junkur [[Rudolf Kehkla]]\n\n==Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas==\n[[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] Pärnumaa piirkonnas jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine [[Mõisaküla]]st Liivi lahe rannikuni [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse[[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee].\n\n[[File:Vabadussõda Erküla, 1919.jpg|thumb|9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal Erküla (Arciemsi) järve ääres, juuni 1919]]\n1919. aasta [[16. jaanuar]]il formeeritud [[Pärnu kaitsepataljon]] sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] kaitsele ca 50 km pikkusel joonel [[Ikla]] - [[Tautse]] - [[Puksi]] - [[Saidometsa]]. 8. veebruaril ründas Tali piirivalve poolroodu üks valveposti Läti poolt tulnud salk ja piirikaitsjad taandusid arvulises üleolekus ründajate eest ja veebruari algul ilmusid [[Heinaste]] ümbrusesse [[Nõukogude Läti armee]] [[7. Läti kütipolk|7. Läti kütipolgu]] osad. 13. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks ja vallutasid Heinaste alevi.Samal ajal tungisid Tali, Pati, Jäärja ja Kilingi kaitseliitlastest koostatud kaitsepataljoni salgad ligi kümne kilomeetri sügavuselt Läti punaste kontrollitavasse alasse. [[Laiksaare]] suunast lähtunud grupp lõi [[Kiusumets|Kiusumetsa]] külast välja enamlaste eelposti ja jõudis [[Tikmatši sild|Tikmatši sillani]] [[Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee|Heinaste–Volmari raudtee]]l. Suurem grupp alustas retke [[Tuuliku]]lt, jõudis üle soode [[Väike-Kodjaku mõis|Väike-Kodjaku karjamõis]]ani ning lühiajalise lahingu ja vaenlase valvetõkke taandumise järel vallutati [[Kodjaku mõis]].\n\n1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon [[2. Diviis]]i [[6. Jalaväepolk|6. jalaväepolgu]] operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis [[Viru rinne|Viru rindel]] asuvate [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] vägedega Eesti iseseisvust ohustavate [[Nõukogude Läti armee]] vägede vastu.\n\n1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] [[Lemsalu]] piirkonnas. \n{{Vaata|Lemsalu ja Roopa lahing#20. juuni}}\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*Külli Lainevool, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6575/Lainevool-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal], [[Tartu Ülikool]]i [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]\n\n{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}\n \n[[Kategooria:9. Üksik Jalaväepataljon| ]]","hash":"58e2bde27b8178f0300b19fa183369b869ffeec32d185abe005a8e576c2c0c02","last_revision":"2023-02-28T10:49:20Z","first_revision":"2010-02-18T18:54:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.659632","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"9. Üksik Jalaväepataljon (algselt Pärnu kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Pärnus.\n\nPolgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 16. jaanuari 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati Kaitseliidu Pärnu maleva liikmetest ja mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.\n\nPärast Tartu rahulepingu sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, 1. jaanuarist kuni 12. juulini 1921 kuulus pataljon IX pataljonina 1. Jalaväepolku.\n\n12. juulist 1921 kuni 1. oktoobrini 1928. aastal kuulus pataljon 6. jalaväepolgu koosseisu.\n\n8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud REGIMENTUM INFANTERIAE IX.\n\nPataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril 1940. aastal seoses Eesti sõjaväe üldise likvideerimisega.\n\n16. jaanuar 1919 – 6. märts 1919, leitnant Georg Zimmermann, Pärnu Kaitsepataljoni ülem 1919 – , kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Johan Schmidt (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem 1919, kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Verner Trossi, 9. Jalaväepolgu ülema abi 1930–1934 kolonel Verner Trossi, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem 1939, kolonel Ants Lõhmus, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem\n\n29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest kaitsepataljon. Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati Pärnu kaitsepataljon. Pataljoniülemaks määrati leitnant Georg Zimmermann. Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn. Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood), enamiku isikkoosseisust moodustasid Orajõe kaitseliitlased. 12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood. 3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati Häädemeeste komandandikomando ja kaitseliidu salgad Jäärjas (82 meest), Mõisakülas (56 meest) ja Kilingi-Nõmmes (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595.\n\nPärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant Peeter Kolts Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant Jaan Kinger Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant Ilja Jahnov Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate komando Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando\n\n9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant Jaan Kinger 9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik 9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant Joosep Mühlbach 9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik Johann Tomson 9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik Peeter Rosenbladt 9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant Karl-Johann Laurits 9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik Tõnis Ventsel 9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt 9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant Peeter Kolts 9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss Kuulipildurite rood, ülem lipnik Jüri Kibbar Jalamaakuulajate komando, ülem junkur Friedrich Reinhold Suurtükipatarei, ülem junkur Rudolf Kehkla\n\nLõunarinde Pärnumaa piirkonnas jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine Mõisakülast Liivi lahe rannikuni Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastutusele. Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse.\n\n1919. aasta 16. jaanuaril formeeritud Pärnu kaitsepataljon sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega Lõunarindel kaitsele ca 50 km pikkusel joonel Ikla - Tautse - Puksi - Saidometsa. 8. veebruaril ründas Tali piirivalve poolroodu üks valveposti Läti poolt tulnud salk ja piirikaitsjad taandusid arvulises üleolekus ründajate eest ja veebruari algul ilmusid Heinaste ümbrusesse Nõukogude Läti armee 7. Läti kütipolgu osad. 13. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks ja vallutasid Heinaste alevi.Samal ajal tungisid Tali, Pati, Jäärja ja Kilingi kaitseliitlastest koostatud kaitsepataljoni salgad ligi kümne kilomeetri sügavuselt Läti punaste kontrollitavasse alasse. Laiksaare suunast lähtunud grupp lõi Kiusumetsa külast välja enamlaste eelposti ja jõudis Tikmatši sillani Heinaste–Volmari raudteel. Suurem grupp alustas retke Tuulikult, jõudis üle soode Väike-Kodjaku karjamõisani ning lühiajalise lahingu ja vaenlase valvetõkke taandumise järel vallutati Kodjaku mõis.\n\n1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon 2. Diviisi 6. jalaväepolgu operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis Viru rindel asuvate Nõukogude Venemaa Punaarmee vägedega Eesti iseseisvust ohustavate Nõukogude Läti armee vägede vastu.\n\n1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales Lõunarindel Landesveeri sõjas Lemsalu piirkonnas.\n\nKülli Lainevool, Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia\n\nKategooria:9. Üksik Jalaväepataljon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"9.","translated_text":"I've got nine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksik Jalaväepataljon (algselt Pärnu kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Pärnus.","translated_text":"The only Infantry Battalion (originally the Pärnu Defence Battalion and the 9th Infantry Regiment) was part of the Estonian People's Army, Defence Force and Army forces in Pärnu.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Polgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 16. jaanuari 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati Kaitseliidu Pärnu maleva liikmetest ja mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.","translated_text":"On 16 January 1919, the day of the formation of the later single battalion was counted, and on 4 May 1919, the 9th Infantry Regiment of the 9th Infantry Regiment, composed of members of the Infantry Regiment of the Defence League and mobilized.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Tartu rahulepingu sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, 1. jaanuarist kuni 12. juulini 1921 kuulus pataljon IX pataljonina 1. Jalaväepolku.","translated_text":"Following the signing of the Treaty of Tartu, the 1st Infantry Regiment continued to carry out border surveillance on the border, from 1 January to 12 July 1921 the battalion was part of the 1st Infantry Regiment as the 9th Battalion.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"12. juulist 1921 kuni 1. oktoobrini 1928. aastal kuulus pataljon 6. jalaväepolgu koosseisu.","translated_text":"From July 12, 1921, to October 1, 1928, the battalion was part of the 6th Infantry Division.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud REGIMENTUM INFANTERIAE IX.","translated_text":"On the silver plate of the flag donated on 8 July 1928, the regiment is designated REGIMENTUM INFANTERIAE IX.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril 1940. aastal seoses Eesti sõjaväe üldise likvideerimisega.","translated_text":"The battalion was finally disbanded on 21 December 1940 in connection with the general liquidation of the Estonian army.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Juhtkond ja koosseis","translated_text":"Management and composition","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"16. jaanuar 1919 – 6. märts 1919, leitnant Georg Zimmermann, Pärnu Kaitsepataljoni ülem 1919 – , kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Johan Schmidt (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem 1919, kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Verner Trossi, 9. Jalaväepolgu ülema abi 1930–1934 kolonel Verner Trossi, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem 1939, kolonel Ants Lõhmus, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem","translated_text":"16 January 1919 ⁇ 6 March 1919, Lieutenant Georg Zimmermann, Chief of the Pärnu Defence Battalion 1919 ⁇ , Captain (renamed Lieutenant Colonel on 7 November 1919) Johan Schmidt, 9th Infantry Brigade Chief 1919, Captain (renamed Lieutenant Colonel on 7 November 1919) Verner Trossi, 9th Infantry Brigade Chief of Staff 1930 ⁇ 1934 Colonel Verner Trossi, 9th Infantry Brigade Chief 1939, Colonel Ants Lahmus, 9th Infantry Brigade Chief","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/01/20/54 Pärnu Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk – üksik Jalaväepataljon 20-aastane], Postimees (1886-1944), nr. 19, 20 jaanuar 1939]","char_index":87,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/01/20/54","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":82621,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:06.515744-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Koosseis","translated_text":"Combined","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"29. detsembril 1917 andis sõjavägede ülemjuhataja käsu moodustada igas maakonnas vabatahtlikest kaitsepataljon.","translated_text":"On December 29, 1917, the commander-in-chief of the armed forces ordered the formation of a volunteer defense battalion in each county.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärnus asuti selle käsu täitmisele 16. jaanuaril ja moodustati Pärnu kaitsepataljon.","translated_text":"Pärnu was established on 16 January and the Pärnu Defence Battalion was formed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pataljoniülemaks määrati leitnant Georg Zimmermann.","translated_text":"Lieutenant Georg Zimmermann has been appointed battalion commander.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pataljoni esimese allüksusena formeeriti nn.","translated_text":"The first battalion was formed as the so-called.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Läti (piiriruumi) kaitserood (hilisem 1. rood), enamiku isikkoosseisust moodustasid Orajõe kaitseliitlased.","translated_text":"The Latvian Defence Force (Border Force) (Figure 1 below), most of the personnel were formed by the Alliance for the Defence of the River Oryjo.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"12. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja üleüldine 18 - 45-aastaste meeste Kaitseliitu mobiliseerimine ja I kategooria kaitseliitlased saadeti kaitsepataljoni, kaitseliitlastest õnnestus kokku saada veel kaitsepataljoni 2. rood.","translated_text":"On 12 February 1918, a general mobilization of men aged between 18 and 45 years of age was announced, and the category I defense allies were sent to the defense battalion, the defense allies managed to assemble another battalion of the defense battalion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest.","translated_text":"Rows 3 and 4 were formed from volunteers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaitsepataljoni koosseisu arvati Häädemeeste komandandikomando ja kaitseliidu salgad Jäärjas (82 meest), Mõisakülas (56 meest) ja Kilingi-Nõmmes (29 meest).","translated_text":"The composition of the Defence Battalion was composed of the Order of the Horde and the defence forces of the Confederation in Jeri (82 men), the Village of Reason (56 men) and the Kiling-Nøm (29 men).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595.","translated_text":"By the end of February, the battalion's outnumber of 1,000 men was 595 defense allies.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee]","char_index":75,"name":null,"url":"https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:07.564280-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pärnu Kaitsepataljon","translated_text":"Proper Defence Battalion","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärnu Kaitsepataljoni 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik Pärnu Kaitsepataljoni 2. rood, ülem leitnant Peeter Kolts Pärnu Kaitsepataljoni 3. rood, ülem leitnant Jaan Kinger Pärnu Kaitsepataljoni 4. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss Pärnu Kaitsepataljoni 5. rood, ülem leitnant Ilja Jahnov Pärnu Kaitsepataljoni 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt Pärnu Kaitsepataljoni Kuulipildujate komando Pärnu Kaitsepataljoni Jalamaakuulajate komando Pärnu Kaitsepataljoni Õppekomando Pärnu Kaitsepataljoni Töökomando Pärnu Kaitsepataljoni Laevakomando","translated_text":"Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lieutenant Lie","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"9. Jalaväepolk","translated_text":"9th Infantry Division","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"9. jalaväepolgu I pataljon, ülem leitnant Jaan Kinger 9. jalaväepolgu 1. rood, ülem alamleitnant Kristoph Maasik 9. jalaväepolgu 2. rood, ülem alamleitnant Joosep Mühlbach 9. jalaväepolgu 3. rood, ülem lipnik Johann Tomson 9. jalaväepolgu 4. rood, ülem lipnik Peeter Rosenbladt 9. jalaväepolgu II pataljon, ülem leitnant Karl-Johann Laurits 9. jalaväepolgu 5. rood, ülem lipnik Tõnis Ventsel 9. jalaväepolgu 6. rood, ülem alamleitnant Paul Lilienbladt 9. jalaväepolgu 7. rood, ülem leitnant Peeter Kolts 9. jalaväepolgu 8. rood, ülem alamleitnant Arnold Tiss Kuulipildurite rood, ülem lipnik Jüri Kibbar Jalamaakuulajate komando, ülem junkur Friedrich Reinhold Suurtükipatarei, ülem junkur Rudolf Kehkla","translated_text":"Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Infantry Regiment, Lieutenant Colonel of the 9th Inf","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk Vabadussõjas","translated_text":"Defence Battalion ⁇ 9th Infantry Regiment in the War of Independence","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lõunarinde Pärnumaa piirkonnas jäi kogu lõunapiiri kaitsmise organiseerimine Mõisakülast Liivi lahe rannikuni Kaitseliidu Pärnumaa maleva vastutusele.","translated_text":"The organisation of the defence of the entire southern border in the Pärnuma region remained the responsibility of the Pärnuma Defence Union declining from the Cape to the coast of the Gulf of Libya.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased.","translated_text":"The use of the mainland slope was only unsuitable for military use and most were without military experience and local defense allies were not trained.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed.","translated_text":"Fortunately, the Red Army did not have significant forces on the mainland, and the existing forces were relatively passive.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse.","translated_text":"It was confined to the border villages of Estonians with robberies.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee]","char_index":62,"name":null,"url":"https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:07.564280-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1919. aasta 16. jaanuaril formeeritud Pärnu kaitsepataljon sai esimese lahinguülesande 23. jaanuaril, asuda allüksustega Lõunarindel kaitsele ca 50 km pikkusel joonel Ikla - Tautse - Puksi - Saidometsa.","translated_text":"Formed on 16 January 1919, the Pärnu Defence Battalion received its first combat mission on 23 January, to deploy its sub-units to the Southern Defence Force on the line of about 50 km between Ikla - Tautse - Puksi - Saidometsa.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"8. veebruaril ründas Tali piirivalve poolroodu üks valveposti Läti poolt tulnud salk ja piirikaitsjad taandusid arvulises üleolekus ründajate eest ja veebruari algul ilmusid Heinaste ümbrusesse Nõukogude Läti armee 7.","translated_text":"On February 8th, a checkpoint from Latvia attacked the halfway point of the Tali border guard, and the border guards retreated in numerical superiority to the attackers, and in early February the Soviet Latvian Army 7 appeared around Heinas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Läti kütipolgu osad.","translated_text":"Parts of the Latvian hunting trail.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"13. veebruaril organiseeris leitnant Jahnov kaitsepataljoni rühma ja kohalike kaitseliitlaste ühisretke Heinaste alevi ründamiseks ja vallutasid Heinaste alevi.Samal ajal tungisid Tali, Pati, Jäärja ja Kilingi kaitseliitlastest koostatud kaitsepataljoni salgad ligi kümne kilomeetri sügavuselt Läti punaste kontrollitavasse alasse.","translated_text":"On 13 February, Lieutenant Jahnov organized a joint expedition of the Defence Battalion Group and local Defence Allies to attack the Heinas Alevi and capture the Heinas Alevi. At the same time, the ships of the Defence Battalion composed of the Tali, Pat, Jarja and Kiling Defence Allies penetrated the Red controlled area of Latvia from a depth of about ten kilometers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Laiksaare suunast lähtunud grupp lõi Kiusumetsa külast välja enamlaste eelposti ja jõudis Tikmatši sillani Heinaste–Volmari raudteel.","translated_text":"Starting from the direction of Laiksaare, the group established a majority outpost in Kiusumetsa village and reached Tikmatch on the Heinaste ⁇ Volmar railway.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suurem grupp alustas retke Tuulikult, jõudis üle soode Väike-Kodjaku karjamõisani ning lühiajalise lahingu ja vaenlase valvetõkke taandumise järel vallutati Kodjaku mõis.","translated_text":"A larger group set out on a tour of Windy, crossed over to the lovely Little Cottage, and after a short battle and the retreat of the enemy's guard, the Cottage was captured.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1919. aasta veebruarini asus kaitsepataljon kaitses, kuid veebruaris asus pataljon 2. Diviisi 6. jalaväepolgu operatiivalluvuses pealetungile Läti okupeerinud ja Põhja-Eestis Viru rindel asuvate Nõukogude Venemaa Punaarmee vägedega Eesti iseseisvust ohustavate Nõukogude Läti armee vägede vastu.","translated_text":"Until February 1919, the Defence Battalion was deployed in defense, but in February the battalion was deployed under the operational authority of the 6th Infantry Battalion, 2nd Division, against the forces of the Soviet Latvian Army, which occupied Latvia and threatened Estonia's independence with the Soviet Red Army troops stationed at the Viru border in northern Estonia.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1919. aasta mais liideti Pärnu Kaitsepataljon, 9. Jalaväepolguga ning osales Lõunarindel Landesveeri sõjas Lemsalu piirkonnas.","translated_text":"In May 1919, he was attached to the 9th Infantry Battalion of the Pärnu Defence Battalion and took part in the Battle of Landeserver in the Lemsalu region in the Southern Army.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Külli Lainevool, Pärnu Kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk Vabadussõjas 1918.-1920. aastal, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia","translated_text":"Visiting the Wainevool, the Pärnu Guards Battalion and the 9th Infantry Regiment in the War of Independence, 1918-1920, Viljandi Cultural Academy of the University of Tartu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:9.","translated_text":"Categories include:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksik Jalaväepataljon","translated_text":"One Infantry Battalion","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"16. jaanuar 1919 – 6. märts 1919, leitnant Georg Zimmermann, Pärnu Kaitsepataljoni ülem 1919 – , kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Johan Schmidt (Johann Schmidt), 9. Jalaväepolgu ülem 1919, kapten (ülendati 07.11.1919 alampolkovnikuks) Verner Trossi, 9. Jalaväepolgu ülema abi 1930–1934 kolonel Verner Trossi, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem 1939, kolonel Ants Lõhmus, 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem","translated_text":"16 January 1919 ⁇ 6 March 1919, Lieutenant Georg Zimmermann, Chief of the Pärnu Defence Battalion 1919 ⁇ , Captain (renamed Lieutenant Colonel on 7 November 1919) Johan Schmidt, 9th Infantry Brigade Chief 1919, Captain (renamed Lieutenant Colonel on 7 November 1919) Verner Trossi, 9th Infantry Brigade Chief of Staff 1930 ⁇ 1934 Colonel Verner Trossi, 9th Infantry Brigade Chief 1939, Colonel Ants Lahmus, 9th Infantry Brigade Chief","citations":[{"content":"[[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/01/20/54 Pärnu Kaitsepataljon – 9. Jalaväepolk – üksik Jalaväepataljon 20-aastane], Postimees (1886-1944), nr. 19, 20 jaanuar 1939]","char_index":87,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/01/20/54","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":82621,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:06.515744-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}]},{"text":"3. ja 4. rood formeeriti vabatahtlikest. Kaitsepataljoni koosseisu arvati Häädemeeste komandandikomando ja kaitseliidu salgad Jäärjas (82 meest), Mõisakülas (56 meest) ja Kilingi-Nõmmes (29 meest). Veebruari lõpuks oli pataljoni umbkaudu tuhandest mehest kaitseliitlasi 595.","translated_text":"Rows 3 and 4 were formed from volunteers. The composition of the Defence Battalion was composed of the Order of the Horde and the defence forces of the Confederation in Jeri (82 men), the Village of Reason (56 men) and the Kiling-Nøm (29 men). By the end of February, the battalion's outnumber of 1,000 men was 595 defense allies.","citations":[{"content":"[[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee]","char_index":273,"name":null,"url":"https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:07.564280-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Pärnumaa maleva kasutada olid vaid väeteenistuseks kõlbmatud ja enamuses ilma sõjalise kogemuse ning väljaõppeta kohalikud kaitseliitlased. Õnneks polnud punaväel Pärnumaa suunal märkimisväärseid jõude ja olemasolevad olid suhteliselt passiivsed. Asi piirdus vaid röövkäikudega piiriäärsetesse eesti küladesse.","translated_text":"The use of the mainland slope was only unsuitable for military use and most were without military experience and local defense allies were not trained. Fortunately, the Red Army did not have significant forces on the mainland, and the existing forces were relatively passive. It was confined to the border villages of Estonians with robberies.","citations":[{"content":"[[https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu Vabariigi sünd ja Kaitseliit Pärnumaal.], parnu.kaitseliit.ee]","char_index":309,"name":null,"url":"https://parnu.kaitseliit.ee/et/ajalugu","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6315,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:07.564280-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"9. Jalaväe polk","wikicode":"#suuna[[9. Üksik Jalaväepataljon]]","hash":"f5b8152e17814fc73d52326ffc97128645d0aa0c76b755cd5525c95df228b82d","last_revision":"2010-02-18T18:57:01Z","first_revision":"2010-02-18T18:56:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.725333","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna9. Üksik Jalaväepataljon\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna9.","translated_text":"Direction nine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksik Jalaväepataljon","translated_text":"One Infantry Battalion","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Expo maailmanäitus","wikicode":"#suuna [[Maailmanäitus]]","hash":"0f8667a6852e3273152cd38e8b26812bbc26d9c6fbbfdf69c18aaafbf56460fa","last_revision":"2010-02-18T19:03:47Z","first_revision":"2010-02-18T19:03:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.787672","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Maailmanäitus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Maailmanäitus","translated_text":"The World's Fair","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"EXPO","wikicode":"#suuna[[maailmanäitus]]","hash":"374716566045309e959e5b5411edb774cae78402c3c12c49d37d7f27a0054581","last_revision":"2010-02-18T19:05:07Z","first_revision":"2010-02-18T19:05:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.840526","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunamaailmanäitus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunamaailmanäitus","translated_text":"Directional world view","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"5. Üksik Jalaväepataljon","wikicode":"{{väeüksus\n | nimi = 5. Jalaväepolk
5. Üksik Jalaväepataljon\n | pilt = \n | pildiallkiri = \n | algusaeg = 1918\n | lõpuaeg = 1940\n | aeg = \n | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]]\n | kuuluvus = [[Eesti sõjavägi]]\n | haru = [[Eesti maavägi]]\n | liik = [[jalavägi]]\n | ülesanne = \n | suurus =[[polk]]/[[pataljon]]\n | alluv = [[1. Diviis]]\n | garnison = Rakvere, Kasarmud [[Nortsu tee]] 3\n | garnisonisilt = \n | hüüdnimi = \n | patroon = \n | deviis = \n | värvid = \n | värvisilt = \n | marss = \n | maskott = \n | tähtpäevad = [[21. november]] [[1918]]\n | varustus = \n | varustusesilt = \n | lahingud = [[Eesti Vabadussõda]]\n*[[Viru rinne]]\n | lahingusilt = \n | aumärgid = \n | autasud = \n | lõpetatud = \n | lennutunnid = \n\n | praegune_ülem = -\n | praegune_ülem_silt = \n | tseremoniaalne_ülem = \n | tseremoniaalne_ülem_silt = \n | rügemendi_kolonel = \n | rügemendi_kolonel_silt = \n | märkimisväärsed_ülemad = \n\n | märk = \n | märk_silt = \n | märk_2 = \n | märk_2_silt = \n | märk_3 = \n | märk_3_silt = \n | märk_4 = \n | märk_4_silt = \n\n | ründelennuk = \n | pommituslennuk = \n | elektrooniline_lennu = \n | hävituslennuk = \n | helikopter = \n | rünnakhelikopter = \n | püüdehävituslennuk = \n | patrulllennuk = \n | luurelennuk = \n | õppelennuk = \n | transportlennuk = \n}}\n'''5. Üksik Jalaväepataljon''' (algselt '''5. Jalaväepolk''') oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]], [[Eesti Kaitsevägi|Kaitseväe]] ja [[Eesti sõjavägi|sõjaväe]] väeosa [[Rakvere]]s.\n\nJalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti [[21. november]] 1918 – päev, mil [[Eesti Ajutine Valitsus]] võttis vastu otsuse [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] [[1. Diviis]]i ja selle koosseisu kuuluvate [[väeosa]]de, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.\n\nVäeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.\n{{Sisukord paremale}}\n\n==Juhtkond ja koosseis==\n*21. november 1918 – 20. veebruar 1919, [[Kindralstaabi kapten|kindralstaabi kapten]] [[Nikolai Reek]], 5. Jalaväepolgu ülem\n*10. märts – 27. juuni 1919, [[polkovnik]] [[Siegfried Pinding]], 5. Jalaväepolgu ülem\n**[[1919]]. aastal [[alamkapten]] (ülendati 7. novembril 1919 [[kapten]]iks) [[Jakob Munner]], 5. Jalaväepolgu ülema abi\n*1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem\n*märts 1924 – aprill 1924, [[Oskar Johann Percy Schmidt]][[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&ctl00_ContentPlaceHolder3_ctl00_RadGrid1ChangePage=408 Oskar Johann Percy Schmidt]], 5. Jalaväerügemendi ülem,\n*– 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 [[Hendrik Pallandi]]), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem\n*1934 – 1935, kapten [[Viktor Koern]], 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem\n\n*5. jalaväepolgu I pataljon, ülem kapten [[Hugo Jürgenson]] (1894–08.12.1918 [[Kõrve lahing]])[[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19658 EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Hugo Jürgenson]], kapten [[Artur Saueselg]]\n**1. rood, ülem [[alamkapten]] [[Adolf Markevitš]], kapten [[Voldemar Karing]]\n**2. rood, ülem [[staabikapten]] [[Hartvig Reinvald]]\n**3. rood, \n**4. rood, ülem alamkapten [[Peeter Plado]]\n*5. jalaväepolgu II pataljon\n\n== 5. Jalaväepolk Vabadussõjas==\n5. Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik [[Nikolai Reek|Nikolai Reegi]] poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes [[Viru rinne|Viru rindel]].\n==1920–1940==\nPärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu üksused [[Rakvere]]s. Vanemate aastakäikude sõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest ning polgust kujunes aprillis 1920 [[pataljon]]isuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando ja komandandikomando. Pärast Vabadussõja lõppu paiknes polk algul Rakvere linna majades [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna tn]] 3 ja 3-a ning endistes [[Rakvere mõis]]ahoonetes. \n\n1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga [[Sakala Partisanide Pataljon]]. 12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon [[Viljandi]]sse ja ülejäänud osa 5. jalaväepolgust suundus Rakverre. [[1922]]. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri \"Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias\" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega ([[rood]]ud – [[kompanii]]deks ja [[polk|polgud]] [[rügement]]ideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.\n\n1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu [[Nortsu tee]] 3).[Mart Kalm, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND], Tallinn 2010, leht 21][[http://www.rakvere.ee/pildid/aadressid/Nortsu%20tee%20Kasarmu%20pildid Nortsu tee kasarmu pildid]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}][[https://www.muis.ee/museaalview/1262783 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres]. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22] 5. jalaväepataljoni kasarm planeeriti osana suuremast [[Rakvere sõjaväelinnak]]ust, kuhu kuulusid spordiväljakud, köögiviljaaiad, laod, lasketiir ning muid abihooneid. Rakvere sõjaväelinnaku koosseisu kuulusid lisaks 5. jalaväepataljonile [[1. Diviis|1. diviis]]i [[2. Suurtükiväegrupp|2. suurtükiväegrupp]] ja [[Õhukaitse|lennuväe]] [[1. Lennuväedivisjon|eskadrill nr 1]] koos lennukiangaaride ja komandopunktidega. Rakvere linna territooriumil jätkus ka üksikute hoonete kasutamine ([[Ohvitseride kasiino|ohvitseride kasiino]], 2. suurtükiväegrupi [[staap]] kuni 1930. aastani) jätkus peale sõjaväelinnaku valmimist. 1920.-1940. aastatel asus Rakvere linnas, endises [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i hoones [[1. Diviis|1. diviis]]i staap.\n{{vaata|Üksikud jalaväepataljonid}}\n===5. Üksik Jalaväepataljon===\nSeoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati [[rügement]] ümber 5. Üksikuks [[pataljon|Jalaväepataljon]]iks.\n\n== Vaata ka ==\n*[[1. Jalaväerügement]]\n*[[2. Üksik Jalaväepataljon]]\n*[[3. Üksik Jalaväepataljon]]\n*[[4. Jalaväerügement]]\n*[[6. Üksik Jalaväepataljon]]\n*[[7. Jalaväerügement|7. Üksik Jalaväepataljon]]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}\n\n[[Kategooria:5. Üksik Jalaväepataljon| ]]\n[[Kategooria:1. Diviis]]","hash":"4df09527117a12a0dda36a75f374f7297f6f3e416f939bfb40201e807be5bd34","last_revision":"2023-03-01T20:40:24Z","first_revision":"2010-02-18T19:06:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.902087","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"5. Üksik Jalaväepataljon (algselt 5. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Rakveres.\n\nJalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918 – päev, mil Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.\n\nVäeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.\n\n21. november 1918 – 20. veebruar 1919, kindralstaabi kapten Nikolai Reek, 5. Jalaväepolgu ülem 10. märts – 27. juuni 1919, polkovnik Siegfried Pinding, 5. Jalaväepolgu ülem 1919. aastal alamkapten (ülendati 7. novembril 1919 kapteniks) Jakob Munner, 5. Jalaväepolgu ülema abi 1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem märts 1924 – aprill 1924, Oskar Johann Percy Schmidt, 5. Jalaväerügemendi ülem, – 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 Hendrik Pallandi), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem 1934 – 1935, kapten Viktor Koern, 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem\n\n5. jalaväepolgu I pataljon, ülem kapten Hugo Jürgenson (1894–08.12.1918 Kõrve lahing), kapten Artur Saueselg 1. rood, ülem alamkapten Adolf Markevitš, kapten Voldemar Karing 2. rood, ülem staabikapten Hartvig Reinvald 3. rood, 4. rood, ülem alamkapten Peeter Plado 5. jalaväepolgu II pataljon\n\n5. Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik Nikolai Reegi poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes Viru rindel.\n\nPärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu üksused Rakveres. Vanemate aastakäikude sõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest ning polgust kujunes aprillis 1920 pataljonisuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando ja komandandikomando. Pärast Vabadussõja lõppu paiknes polk algul Rakvere linna majades Tallinna tn 3 ja 3-a ning endistes Rakvere mõisahoonetes.\n\n1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga Sakala Partisanide Pataljon. 12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon Viljandisse ja ülejäänud osa 5. jalaväepolgust suundus Rakverre. 1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri \"Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias\" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.\n\n1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu Nortsu tee 3). 5. jalaväepataljoni kasarm planeeriti osana suuremast Rakvere sõjaväelinnakust, kuhu kuulusid spordiväljakud, köögiviljaaiad, laod, lasketiir ning muid abihooneid. Rakvere sõjaväelinnaku koosseisu kuulusid lisaks 5. jalaväepataljonile 1. diviisi 2. suurtükiväegrupp ja lennuväe eskadrill nr 1 koos lennukiangaaride ja komandopunktidega. Rakvere linna territooriumil jätkus ka üksikute hoonete kasutamine (ohvitseride kasiino, 2. suurtükiväegrupi staap kuni 1930. aastani) jätkus peale sõjaväelinnaku valmimist. 1920.-1940. aastatel asus Rakvere linnas, endises Rakvere Õpetajate Seminari hoones 1. diviisi staap.\n\nSeoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati rügement ümber 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks.\n\n1. Jalaväerügement 2. Üksik Jalaväepataljon 3. Üksik Jalaväepataljon 4. Jalaväerügement 6. Üksik Jalaväepataljon 7. Üksik Jalaväepataljon\n\nKategooria:5. Üksik Jalaväepataljon Kategooria:1. Diviis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"5. Üksik Jalaväepataljon (algselt 5. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Rakveres.","translated_text":"The 5th Infantry Battalion (originally the 5th Infantry Regiment) was an army unit of the Estonian People's Army, Defence Force and Army in Rakvere.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918 – päev, mil Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.","translated_text":"The establishment of the Infantry Regiment, the later single battalion, took place on 21 November 1918 ⁇ the day the Estonian Provisional Government adopted the decision to form the 1st Division of the Estonian People's Army and its components, including the 5th Infantry Regiment.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Väeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.","translated_text":"The regiment was assigned to the 5th Infantry Division from 1 October 1928.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Juhtkond ja koosseis","translated_text":"Management and composition","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"21. november 1918 – 20. veebruar 1919, kindralstaabi kapten Nikolai Reek, 5. Jalaväepolgu ülem 10. märts – 27. juuni 1919, polkovnik Siegfried Pinding, 5. Jalaväepolgu ülem 1919. aastal alamkapten (ülendati 7. novembril 1919 kapteniks) Jakob Munner, 5. Jalaväepolgu ülema abi 1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem märts 1924 – aprill 1924, Oskar Johann Percy Schmidt, 5. Jalaväerügemendi ülem, – 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 Hendrik Pallandi), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem 1934 – 1935, kapten Viktor Koern, 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem","translated_text":"21 November 1918 ⁇ 20 February 1919, General Staff Captain Nikolai Reek, 5th Infantry Regiment Commander 10 March ⁇ 27 June 1919, Colonel Siegfried Pinding, 5th Infantry Regiment Commander In 1919, Lieutenant Commander (renamed Captain on 7 November 1919) Jakob Munner, 5th Infantry Regiment Chief of Staff 1 July 1919 ⁇ 1920, Lieutenant Commander Johan Schmidt, 5th Infantry Regiment Commander March 1924 ⁇ April 1924, Oskar Johann Percy Schmidt, 5th Infantry Regiment Commander, ⁇ 1934, Colonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavi, since Hendrik Pall), 5th Infantry Regiment Commander 1934 ⁇ 1935, Captain Viktor Koern, 5th Infantry Regiment Commander","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&ctl00_ContentPlaceHolder3_ctl00_RadGrid1ChangePage=408 Oskar Johann Percy Schmidt]]","char_index":397,"name":null,"url":"http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&ctl00_ContentPlaceHolder3_ctl00_RadGrid1ChangePage=408","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":209677,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:08.151300-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.70703125}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"5. jalaväepolgu I pataljon, ülem kapten Hugo Jürgenson (1894–08.12.1918 Kõrve lahing), kapten Artur Saueselg 1. rood, ülem alamkapten Adolf Markevitš, kapten Voldemar Karing 2. rood, ülem staabikapten Hartvig Reinvald 3. rood, 4. rood, ülem alamkapten Peeter Plado 5. jalaväepolgu II pataljon","translated_text":"First Battalion of the 5th Infantry Regiment, Commander Captain Hugo Jürgenson (1894-8 December 1918 Battle of the Bulge), Captain Arthur Saueselg 1st Battalion, Commander Lieutenant Adolf Markevich, Commander Voldemar Karing 2nd Battalion, Chief of Staff Captain Hartvig Reinvald 3rd Battalion, 4th Battalion, Commander Lieutenant Peeter Plado 5th Infantry Regiment 2nd Battalion","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19658 EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Hugo Jürgenson]]","char_index":85,"name":null,"url":"http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19658","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":179397,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:08.862686-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7138671875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"5. Jalaväepolk Vabadussõjas","translated_text":"5th Infantry Regiment in the War of Independence","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"5","translated_text":"5","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". Jalaväepolk formeeriti Eesti Vabadussõja alguses Rakveres, alampolkovnik Nikolai Reegi poolt ning väeosa osales taganemislahingutes 1918. aasta lõpus ning 1919. aasta jaanuaris alanud pealetungilahingutes Viru rindel.","translated_text":"The infantry regiment was formed at the beginning of the Estonian War of Independence by Lieutenant-Colonel Nikolai Reg and took part in the withdrawal campaigns at the end of 1918 and in the offensive campaigns on the Viru frontier that began in January 1919.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"1920–1940","translated_text":"20s and 40s","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Vabadussõja lõppu dislotseerusid 5. jalaväepolgu üksused Rakveres.","translated_text":"After the end of the War of Independence, units of the 5th Infantry Division disbanded at Rakvere.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vanemate aastakäikude sõjaväelased vabastati sõjaväeteenistusest ning polgust kujunes aprillis 1920 pataljonisuurune väeosa, kuhu kuulusid 3 laskurroodu ja 8. raskekuulipilduja rood, õppekomando, jalamaakuulajatekomando, ratsamaakuulajatekomando, sidekomando, sapöörikomando ja komandandikomando.","translated_text":"In April 1920, a battalion-sized battalion, consisting of 3 gunners and 8 heavy machine guns, a training command, an infantry command, a cavalry command, a liaison command, a sailor command, and a commanding command, was formed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast Vabadussõja lõppu paiknes polk algul Rakvere linna majades Tallinna tn 3 ja 3-a ning endistes Rakvere mõisahoonetes.","translated_text":"After the end of the War of Independence, the regiment was initially located in the houses of the town of Rakvere on 3rd and 3rd streets of Tallinn and in the former Rakvere mansion buildings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1. jaanuaril 1921. aastal ühendati 5. jalaväepolguga Sakala Partisanide Pataljon.","translated_text":"On 1 January 1921, the Sakala Partisan Battalion was attached to the 5th Infantry Regiment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"12. juulil 1921 pidid kõik väeosad asuma oma formeerimise paikadesse, selle tulemusena lahkus Sakala Partisanide Pataljon Viljandisse ja ülejäänud osa 5. jalaväepolgust suundus Rakverre.","translated_text":"On 12 July 1921, all troops had to return to their formation sites, resulting in the departure of the Sakala Partisan Battalion to Viljand and the remainder of the 5th Infantry Regiment to Rakverre.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1922. aastal toimus Vabariigi Valitsuse 1921. aasta 3. novembri \"Seadluse muudatuste kohta kaitseväe organisatsioonis ja terminoloogias\" alusel Eesti rahvaväe venepäraste väeosade nimetuste asendamine Lääne-Euroopas kasutatavate maa- ja mereväe sõjaväeosade nimetustega (roodud – kompaniideks ja polgud rügementideks ning muudeti ka sõjaväe auastmete tabel.","translated_text":"In 1922, the Government of the Republic, on the basis of the Act of 3 November 1921 \"Amendments to the Organization and Terminology of the Defence Forces\", replaced the names of the Russian units of the Estonian Army with the names of the military units of the Land and Navy used in Western Europe (reduced to ⁇ companies and polgu into regiments), and the table of military honours was amended.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu Nortsu tee 3).","translated_text":"In 1927, a barracks (now Nortsu road 3) was built for the regiment.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Mart Kalm, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND], Tallinn 2010, leht 21]","char_index":62,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":5375,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:09.727576-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.rakvere.ee/pildid/aadressid/Nortsu%20tee%20Kasarmu%20pildid Nortsu tee kasarmu pildid]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}]","char_index":62,"name":null,"url":"http://www.rakvere.ee/pildid/aadressid/Nortsu%20tee%20Kasarmu%20pildid","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":193370,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:10.191332-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.1014404296875},{"content":"[[https://www.muis.ee/museaalview/1262783 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres]. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22]","char_index":62,"name":null,"url":"https://www.muis.ee/museaalview/1262783","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14837,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:11.386414-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (82 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"5. jalaväepataljoni kasarm planeeriti osana suuremast Rakvere sõjaväelinnakust, kuhu kuulusid spordiväljakud, köögiviljaaiad, laod, lasketiir ning muid abihooneid.","translated_text":"The barracks of the 5th Infantry Battalion were planned as part of a larger Rakvere military fortification, which included sports fields, vegetable gardens, stalls, cannon field and other auxiliary buildings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rakvere sõjaväelinnaku koosseisu kuulusid lisaks 5. jalaväepataljonile 1. diviisi 2. suurtükiväegrupp ja lennuväe eskadrill nr 1 koos lennukiangaaride ja komandopunktidega.","translated_text":"In addition, the 5th Infantry Battalion comprised the 2nd Artillery Group of the 1st Division and the 1st Air Force Squadron, with air guns and command posts.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Rakvere linna territooriumil jätkus ka üksikute hoonete kasutamine (ohvitseride kasiino, 2. suurtükiväegrupi staap kuni 1930. aastani) jätkus peale sõjaväelinnaku valmimist.","translated_text":"On the territory of the city of Rakvere, the use of individual buildings (official casino, 2nd Artillery Brigade headquarters until 1930) continued after the construction of the military fort.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1920.-1940. aastatel asus Rakvere linnas, endises Rakvere Õpetajate Seminari hoones 1. diviisi staap.","translated_text":"In the 1920s and 1940s, the staff of the 1st Division was based in the former Rakvere Teachers' Seminary building in the city of Rakvere.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"5. Üksik Jalaväepataljon","translated_text":"5th Infantry Battalion","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seoses üldise sõjaväe reorganiseerimisega 1928. aastal kujundati rügement ümber 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks.","translated_text":"In connection with the general army reorganization in 1928, the regiment was redesignated as the 5th Infantry Battalion.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1. Jalaväerügement 2. Üksik Jalaväepataljon 3. Üksik Jalaväepataljon 4. Jalaväerügement 6. Üksik Jalaväepataljon 7. Üksik Jalaväepataljon","translated_text":"1st Infantry Regiment 2nd Infantry Regiment 3rd Infantry Regiment 4th Infantry Regiment 6th Infantry Regiment 7th Infantry Regiment","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:5.","translated_text":"Category five.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üksik Jalaväepataljon Kategooria:1.","translated_text":"One Infantry Battalion, category one.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Diviis","translated_text":"Division","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"21. november 1918 – 20. veebruar 1919, kindralstaabi kapten Nikolai Reek, 5. Jalaväepolgu ülem 10. märts – 27. juuni 1919, polkovnik Siegfried Pinding, 5. Jalaväepolgu ülem 1919. aastal alamkapten (ülendati 7. novembril 1919 kapteniks) Jakob Munner, 5. Jalaväepolgu ülema abi 1. juuli 1919 – 1920, alamkapten Johan Schmidt, 5. Jalaväepolgu ülem märts 1924 – aprill 1924, Oskar Johann Percy Schmidt, 5. Jalaväerügemendi ülem, – 1934, kolonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavijaan, aastast 1938 Hendrik Pallandi), 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem 1934 – 1935, kapten Viktor Koern, 5. Üksiku jalaväepataljoni ülem","translated_text":"21 November 1918 ⁇ 20 February 1919, General Staff Captain Nikolai Reek, 5th Infantry Regiment Commander 10 March ⁇ 27 June 1919, Colonel Siegfried Pinding, 5th Infantry Regiment Commander In 1919, Lieutenant Commander (renamed Captain on 7 November 1919) Jakob Munner, 5th Infantry Regiment Chief of Staff 1 July 1919 ⁇ 1920, Lieutenant Commander Johan Schmidt, 5th Infantry Regiment Commander March 1924 ⁇ April 1924, Oskar Johann Percy Schmidt, 5th Infantry Regiment Commander, ⁇ 1934, Colonel Heinrich-Michael Paavijan (Paavi, since Hendrik Pall), 5th Infantry Regiment Commander 1934 ⁇ 1935, Captain Viktor Koern, 5th Infantry Regiment Commander","citations":[{"content":"[[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&ctl00_ContentPlaceHolder3_ctl00_RadGrid1ChangePage=408 Oskar Johann Percy Schmidt]]","char_index":397,"name":null,"url":"http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&ctl00_ContentPlaceHolder3_ctl00_RadGrid1ChangePage=408","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":209677,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:08.151300-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.70703125}]},{"text":"5. jalaväepolgu I pataljon, ülem kapten Hugo Jürgenson (1894–08.12.1918 Kõrve lahing), kapten Artur Saueselg 1. rood, ülem alamkapten Adolf Markevitš, kapten Voldemar Karing 2. rood, ülem staabikapten Hartvig Reinvald 3. rood, 4. rood, ülem alamkapten Peeter Plado 5. jalaväepolgu II pataljon","translated_text":"First Battalion of the 5th Infantry Regiment, Commander Captain Hugo Jürgenson (1894-8 December 1918 Battle of the Bulge), Captain Arthur Saueselg 1st Battalion, Commander Lieutenant Adolf Markevich, Commander Voldemar Karing 2nd Battalion, Chief of Staff Captain Hartvig Reinvald 3rd Battalion, 4th Battalion, Commander Lieutenant Peeter Plado 5th Infantry Regiment 2nd Battalion","citations":[{"content":"[[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19658 EESTI SÕJAMUUSEUM - KINDRAL LAIDONERI MUUSEUM. EESTI OHVITSERID 1918-1940. Hugo Jürgenson]]","char_index":85,"name":null,"url":"http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=19658","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":179397,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:08.862686-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7138671875}]},{"text":"1927. aastal ehitati rügemendile kasarm (praegu Nortsu tee 3).","translated_text":"In 1927, a barracks (now Nortsu road 3) was built for the regiment.","citations":[{"content":"[Mart Kalm, [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND], Tallinn 2010, leht 21]","char_index":62,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laane-virumaa/Laane-Virumaa.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":5375,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:09.727576-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[http://www.rakvere.ee/pildid/aadressid/Nortsu%20tee%20Kasarmu%20pildid Nortsu tee kasarmu pildid]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}]","char_index":62,"name":null,"url":"http://www.rakvere.ee/pildid/aadressid/Nortsu%20tee%20Kasarmu%20pildid","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":193370,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:10.191332-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.1014404296875},{"content":"[[https://www.muis.ee/museaalview/1262783 5.jalaväepataljoni kasarm Nortsu tee ääres]. Virumaa Muuseumite fotokogu, RM F 1701:22]","char_index":62,"name":null,"url":"https://www.muis.ee/museaalview/1262783","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14837,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:11.386414-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (82 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Pinus sibirica","wikicode":"#suuna[[Siberi seedermänd]]","hash":"8aa8a9da441f5b2a521af955f79092608f78ac27b0ffae71d0d54abf49ff2689","last_revision":"2010-02-18T19:15:27Z","first_revision":"2010-02-18T19:15:27Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:57.963159","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSiberi seedermänd\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSiberi seedermänd","translated_text":"directionSiberian seeder game","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Sõmerpalu vasallilinnus","wikicode":"[[File:KursellWappen.jpg|120px|pisi|Kursellide aadliperekonna vapp. Nimi võib viidata nende algsele elukohale Kuramaal]]\n'''Sõmerpalu vasallilinnus''' ([[saksa keel]]es ''Sommerpahlen'') oli [[Kursell]]ide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal. Tänapäeval jääb see [[Võrumaa]]le[https://balticmaps.eu/lv/c___2981655.60-7917003.42-11/f___p-fueT0rWmw5-p-pSRY0hgcR6-p-bidR0jtdS6-p-XnlT0freR6-p-rmoV0fdWS6-p-vosS0jeWS6-p-fwdT0pXWS6-p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl Lõuna-Eesti kaart], [[Võru vald]]a, [[Sõmerpalu]] aleviku territooriumile ja paikneb Võhandu jõe paremal kaldal, enne selle suubumist Vagula järve[https://balticmaps.eu/lv/c___2987364.98-7937866.58-14/f___p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl Sõmerpalu kaart].\n\n[[File:Sõmerpalu vasallilinnus 1.jpg|thumb|Vaade hilisema mõisa hoovis paiknevale kunagise torn- või majalinnuse asukohale kagust]]\n\n==Nimekujud==\n* 1556 – Sommerpalen[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk, ISBN 5-460-00216-8],\n* 1558 – Korslav, Kurslav (venelastel),\n* 1564 – Kursten e. saksa keeles Samorpal (venelastel)[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442],\n* 1582 – Kurslowium (poolakatel)[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442].\n\nNimetus \"Kursi liin\" tuli kohalike elanike hulgas kasutusele ilmselt seoses linnuse ja mõisa pikaajalise kuulumisega Kursellide aadlisuguvõsale. \"Liin\" ehk linn tähistab võru murret kõnelevale inimesele linnusekohta ja see on sarnane mitmete teiste sealtkandi linnusekohtade nimedega, nagu Vastseliina, Aluliina, Koivaliina, Luigaliina, Lukkaliina jne.\n\n[[File:Sõmerpalu vasallilinnus 2.jpg|thumb|Vaade kunagise torn- või majalinnuse asukohas maapinnal paljastuvatele vundamendimüüridele]]\n\n==Ajalugu==\nLinnuse kujunemine on tõenäoliselt seotud Kursellide perekonnaga, kes valdasid Sõmerpalu mõisat arvatavasti vähemalt juba XV sajandi II poolest.\n\n[[1412]]. aasta paiku saabus üks esimestest Kursellidest teadaolevalt [[Saksamaa]]lt [[Vestfaal]]i linnast [[Jülich]]ist [[Kuramaa]]le. [[1442]] elas üks Jürgen Kurselli nimeline orduvend [[Kandava foogtilinnus]]e piirkonnas Kuramaal ja omas seal mõisat. [[1479]] oli üks teine Jürgen Riia peapiiskopkonnas asuva [[Koknese piiskopilinnus]]e foogt. Tartu piiskopi vasall oli sellal Klaus Kursell, Arendi isa[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119].\n\n[[1456]] on ühes keskaegses ürikus mainitud Osulast pärit inimesi – ''die Leute von Ossel''. Osula oli \"rootsi ajal\" Sõmerpalu mõisale kuulunud küla, mis asus linnusest u 3,5 km põhja pool Võhandu jõe ääres. Ilmselt kuulus see ka keskajal Sõmerpalu linnusepiirkonda[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB#v=onepage&q=Sommerpahlen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 413; samuti Liefländische Güterurkunden I, nr. 375].\n\n[[1536]] suri [[Arend von Kursell]], kes oli abielus Gertrude Doenhoffiga (Gertrud von Dönhoff). On märgitud, et juba XV sajandi lõpul oli Sõmerpalu linnuse omanik Arend Kursell, kellele kuulusid siis ka Kärgula (''Kerjel''), Rõuge (''Rauge'') ja Nursi (''Nursie'') mõis. Arend oli ka Tartu rüütelkonna liige[https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg Kursellide sugupuu ja https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html Kursellid-baltisaksa aadlisuguvõsa]. Samuti oli Arendi oma ''Toywel''i mõis. Kursellid kuulusid nn linnustega aadli hulka – \"''myt dem groten Husze''\"[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]. Sõnaga „Hus“ või „Haus“ tähistati tollal väikest kivilinnust või kindlustatud mõisamaja. Ka baltisaksa ajaloouurijad kirjutavad aastat ja nime küll mainimata, et Sõmerpalu linnuse rajas üks Kursellidest[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]. Kuna linnuseehitust on oletatud XV ja XVI sajandi vahetuse kanti, siis pidi see toimuma arvatavasti Arend Kurselli valitsemisajal.\n\n[[1539]]. aasta 2. juulil suri [[Jürgen I von Kursell]], Arendi poeg, kes oli pidanud [[1532]]–[[1535]] piiskopi juures [[Tartu stiftifoogt]]i ametit. Ilmselt elas temagi Sõmerpalus, lisaks kuulusid talle Soontaga (''Sontacken'') ja ''Toywel''i mõis[https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297 Geni, Jürgen I von Kursell ja https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]. Jürgen oli abielus Alu mõisniku Reinhold von Roseni tütrega.\n\n[[1555]] on Sõmerpalu kirjas Tartu piiskopkonna vasallilinnuste nimestikus. Siis on seda esimest korda kirjalikult nimeliselt mainitud.\n\nAastaid [[1556]]-[[1561]] käsitlevat kroonikat \"Liivimaa ajalugu\" kirjutanud Johann Renner on Sõmerpalut (''Sommerpalen'') nimetanud Tartu piiskopkonna aadlile kuuluvaks linnuseks[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk, ISBN 5-460-00216-8].\n\n[[1558]]. aasta paiku suri eelneva Jürgeni vanem poeg [[Jürgen II von Kursell]], Sõmerpalu lossi ning Kärgula, Rõuge ja Nursi omanik, kes oli [[1545]]–[[1549]] pidanud Tartu stiftifoogti ametit ja [[1544]]–[[1550]] oli ka piiskop [[Jodokus von der Recke]] ametlik esindaja nõupidamistel. Jürgen oli abielus [[Velise vasallilinnus]]e omaniku Reinhold von Üxkülli tütre Ebbaga. Sageli on arvatud, et Kursellid said nii Sõmerpalu linnuse kui ka Rõuge ja Nursi mõisa Ebba kaasavarana oma valdusse, kuid kuna Velise asus Saare-Lääne piiskopkonnas ja Ebba on pärit sealsest Üxküllide harust, siis tõenäoliselt mitte.\n\n1558, päris Sõmerpalu Jürgeni vanem poeg Klaus Kursell, kellest sai [[1561]]. aasta juunis Tallinnas õukonna rittmeister Rootsi kuninga [[Erik XIV]] teenistuses. [[1567]]–[[1570]] oli ta Rootsi väliooberst kuni oma surmani 3. juunil hukkamise läbi Tallinnas. [[1563]] päris Haeska mõisa Läänemaal. 1567. aastast oli ta Lihula linnusepealik ja käsutas ka Matsalu mõisat.\n\n[[1558]] algas suur [[Liivi sõda]]. Kui Sõmerpalust ida pool asuva [[Kirumpää piiskopilinnus]]e panid [[Valga]] poole taganedes põlema orduväed ise, siis Sõmerpalu linnuse ja mõisaasula põletasid juuli algul maha juba moskoviitide väed. Vene leetopissides on kirjas, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi[Polnoje sobranije russkih letopiseij, XXI köite II osa, Sankt-Petersburg 1913, lk 655-662; samuti Litovskaja voina, I osa, N. Kostromarov, Sankt-Petersburg 1864, lk. 35]\n\n[[1564]]. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas moskoviitidele jäänud Tartu piiskopkonnas nimetanud ka Sõmerpalu vasallilinnust (''Gorod Kursten'')[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442], mille juures märksõna \"gorod\" e linn on tähendanud ka linnuse juures olnud asulat.\n\n[[1582]]. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit [[Antonio Possevino]] vahendusel sõlmitud [[Jam Zapolski vaherahu]]ga said [[Rzeczpospolita]] poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad endale. Sõmerpalu läks venelastelt üle poolakatele.\n\n[[1599]] sai Sõmerpalu omanikuks mässu eest hukatud Klausi üks noorematest vendadest Wolter von Kursell (abielus Anna Taubega, kes oli [[Angerja vasallilinnus]]e omaniku Jürgen Üxkülli lesk), kes [[1572]]. aastast oli rootslaste teenistuses, kuid läks [[1579]] poolakate teenistusse üle[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Sommerpahlen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 87]. Rootslaste saabudes [[1600]] pakkus Wolter ilmselt neile omi teeneid ja sai [[1602]] Haapsalu komandandiks. Talle kuulus ka Haeska mõis Läänemaal. Poolakad vallutasid aga Lõuna-Eesti tagasi ja Wolter jäi arvatavasti Sõmerpalust ilma. Samal, 1599. aastal eraldati Sõmerpalu alt Kärgula, Rõuge ja Nursi mõis ning need sai endale Wolteri vanem vend, Rootsi sõjaväe leitnant Heinrich von Kursell, kes asus [[1603]]. aastast samuti Haapsalus[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=137]. [[1608]] surnud Wolter jättis endast maha 3 tütart.\n\n[[File:Sõmerpalu vasallilinnus 3.jpg|thumb|Vaade põhjast linnusealal paiknevatele kunagise torn- või majalinnuse asukohale ja hilisemale mõisahäärberile]]\n\n[[1627]] rootslaste tehtud revisjonis räägitakse Sõmerpalus mõisast, linnust mainitud ei ole. Mõis kuulus siis riigile[Das Dorpater Land 1624-1627, Hefte zur Landeskunde Estlands, Heft I, Oleg Roslavlev, Wolfratshausen-Waldram 1965, lk. 59] Arvatavasti oli linnus vaenutegevustes purustatud, on mainitud, et mõis oli mahapõletatud olukorras. Sellal nõudsid Sõmerpalu linnusmõisat enda omandisse ka Wolteri arvukad tütrepojad: rittmeister Robrecht Rosen, leitnant Ungern, Thomas Wrangell Roelast ja ka teised pärijad: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg ja Heinrich Schilling. Pärijad ei saavutanud peale mõne väikese maatüki eraldamise siiski midagi[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Sommerpahlen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 87]. Sõmerpalu alla kuulus ka Osula küla – ''Dorf Osell unter Sommerpahlen''[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB#v=onepage&q=Sommerpahlen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 413; samuti Liefländische Güterurkunden I, nr. 375].\n\n[[1631]] müüs [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] Sõmerpalu mõisa hollandi päritolu Tallinna pürjelile Hans Ohmile[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 8] võla katteks, kuna viimane oli tema sõjaväge 2000 taalri ulatuses moonaga varustanud.\n\n[[1638]]. aastal maarevisjoni ajal on mõisast koostatud üksikasjalik aruanne. Kirjeldatud on põhjalikult mõisamaid, külasid (''Sommer Pahll, Ossula, Pilepahll, Pylepahll, Koyger''), kalastusjärvi (Vagula ja veel 2 järve) ja veskeid (Osula ja veel 2 veskit). Ilmselt märgistavad need valdused ka kunagist linnusepiirkonda. Kivist mõisamaja ehk siis arvatavasti vana kivilinnus ise[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 12] oli purustatud seisundis ja tühi[Liivimaa 1638. a. maarevisjon, Tartu 1941, lk. 146]. Kivilinnuse remontimiseks ei olnud tarvidust, vahendeid ega vajadustiki, kuna omanik seal tõenäoliselt ei elanud ja põhitähelepanu pöörati ainult põllumajanduseks hädatarvilike hoonete olemasolule. Sõjategevus oli jätnud Liivimaale rängad jäljed ja mõisatesse elumajadeks rajati Rootsi ajal lihtsamaid palkhooneid. XVII sajandi mõisaperioodi ajaloouurijate käsitluse kohaselt oli 360 tolleaegsest härrastemajast vaid 15 kivihooned ja neist vaid 1 tollasel Tartumaal[Die älteren baltischen Herrenhöfe in Estland, Gustav Ränk, Uppsala 1971, lk. 37-50, 55, samuti KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 13].\n\n[[File:Mülleri (Kunda) suguvõsa aadlivapp.jpg|thumb|Mülleri (Kunda) suguvõsa aadlivapp]]\n\n[[1652]] müüs H. Ohm mõisa koos Osula (''Osell''), Järvere (''Jerrewer'') ja Soeküla (''Soyeküll'') külaga major Diedrich Müllerile (Dietrich Möller), kes oli ilmselt Tallinna raehärra Johann [[Müller]]i poeg ja paari aasta eest rootslaste poolt just aadeldatud. Reduktsioonist jäi mõis puutumata, kuid Müllerid pidid selle [[1682]] komisjoni otsusel [[1698]] loovutama vabahärra von [[Ungern-Sternberg]]ile, kes arvatavasti oli Wolteri kunagise tütrepoja järglane. [[1718]]. aasta Tartu Ülemmaakohtu otsusega said Müllerid mõisa tagasi ja abielu kaudu läks see Saaremaa aadlist pärinevale [[Möller]]ite perekonnale. Mülleritele-Mölleritele kuulus see kokku peaaegu 250 aastat kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt [[1920]]. aastal.\n\nXIX sajandi algul oli linnusest veel säilinud kõrgemaid müüriosi, mille põhjal kohalik ajaloouurija [[Eduard Philipp Körber]] visandas linnuse umbmäärase plaani. XIX sajandi I poolest on säilinud ka Carl von Ungern-Sternbergi joonistus linnusevaremetest, millel on näha ka veel kõrgemaid müüriosi.\nIlmselt lammutati neid müüre järgnevatel mõisa-aastatel vajalike põllumajandushoonete ehituste tarbeks.\n\n[[1852]]. aastaks taastati terviklik Sõmerpalu aadlimõis, mis vahepeal oli peaaegu 90 aastat olnud jagatud suguvõsa eri liikmete vahel. [[1860]].–[[1870]]. aastatel valmis Sõmerpalus uus suur historitsistlik härrastemaja endisest linnusevarest paarkümmend meetrit ida poole. [[1889]]. aasta mõisaplaanil on uus peahoone juba olemas[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 22].\n \n[[1917]] olevat väheseid veel allesjäänud linnusemüüre lõhkunud ka Vene sõdurid, kes sealt „varandust“ otsisid.\n\n[[1940]]. aasta paiku on linnusteuurija [[Armin Tuulse]] kirjutanud, et linnuse kunagisest peahoonest on säilinud veel mõned vähesed maakividest müürijäänused[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266].\n\n==Ehitus==\nEd. Ph. Körberi plaani järgi oletades saab öelda, et pealinnuse puhul oli tõenäoliselt tegemist [[kastell]]ilaadse pikliku rajatisega, mille kolmes nurgas asusid flankeerivad ümartornid, neljandas aga nelinurkne rajatis. Hilisema [[Liivimaa konföderatsioon]]ile järgneva Kuramaa hertsogkonna alal on selliseid nurgatornidega eluhooneid teada näiteks [[Ķērkliņi vasallilinnus]]e puhul ja ilmselt ka [[Rundāle vasallilinnus]]es. Armin Tuulse on oma linnusteraamatus kirjutanud, et linnuseala moodustab oma piirjoontega reeglipärase rajatisega planeeringu. Ilmselt ei ole siin mõeldud mitte kitsalt pealinnuseala, vaid ala laiemalt keskse elumaja ümber, lähtudes tiikide-vallikraavide paiknemisest. Sõmerpalus paistab olevat asunud mõis ja linnus koos – pealinnus-eluhoone linnuseala keskel ja võimaliku pihtaia või kivimüüriga piiratud majandushoonetega hoov seda ümbritsemas. Sealjuures tundub arhailine olevat ka väravaava ja lisaks asub hilisem mõisa peahoone mingi varasema kivihoone vundamentidel. Omapärased kivist madalad väravahooned pealinnust ümbritseval majandushoovil olid iseloomulikud mitmetele väiksematele vasallilinnustele Kuramaal, nagu näiteks [[Priekule vasallilinnus]]el, [[Šlokenbeka vasallilinnus]]el ja [[Nurmuiža vasallilinnus]]el. Ka Kursellid olid Kuramaaga seotud. Armin Tuulse paigutab Sõmerpalu vabakujulise laagerkastelli hulka kuuluvaks.[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266, 431] Säilinud vundamendijäänuste järgi otsustades oli pealinnus-eluhoone ehitatud maakividest ja tellistest.\n\n==Praegune seisukord==\nTänapäevaks on linnus täielikult hävinud, alles on vaid väike küngas [[Sõmerpalu mõis]]a pargis, mis sisaldab kohati tellistest vundamendimüüre. Selguse toomiseks põhiplaani kujundusse ja linnusela kujunemisse oleks tarvis korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.\n\n==Pildid==\n\nSõmerpalu vasallilinnus 4.jpg|Vaade linnusemäele ja linnuse kõrval olnud hilisemale mõisahäärberile idakirdest, Pühajõe poolt\nSõmerpalu vasallilinnus 5.jpg|Mõisahäärberi läänekülg kirdest. Hilisem peahoone on ehitatud varasema kivihoone müüridele\nSõmerpalu vasallilinnus 6.jpg|Tõenäoliselt hilisema mõisa aegsed võlvkeldrid. Vaade mõisahäärberist lõuna pool asuvate keldrite sisselangenud edelanurgale\nSõmerpalu vasallilinnus 7.jpg|Vaade edelast mõisahäärberile, mis on püstitatud mingi varasema kivihoone vundamentidele\nSõmerpalu vasallilinnus 8.jpg|Vaade oletatava maja- või tornlinnuse asukohale lõunast\nSõmerpalu vasallilinnus 9.jpg|Vaade linnusekünkale põhjast\nSõmerpalu vasallilinnus 11.jpg|Linnuse asukohal on tellistest ja maakividest vundamendimüürid\nSõmerpalu vasallilinnus 12.jpg|Linnuse asukoha kõrval asetsev mõisahäärber on ehitatud mingi varasema kivihoone vundamentidele. Peahoone juurest viib tee kaarega linnuseasukohast lääne poolt mööda\nSõmerpalu vasallilinnus 13.jpg|Vaade endisele linnusekünkale kirdest. Ida poolt on linnusealal vall ja maapind alaneb Pühajõe suunas\nSõmerpalu vasallilinnus 14.jpg|Mõisahäärberi läänepoolses küljes on mingi varasema kivihoone kinnimüüritud keldriaknad\nSõmerpalu vasallilinnus 15.jpg|Vaade edelast mõisahäärberi kinnimüüritud keldriakendele. Vanad aknakohad ei sobitu kokku hilisema häärberi väliskujundusega\nSõmerpalu vasallilinnus 16.jpg|Linnuseala ümbritsesid tõenäoliselt põhjast ja idast vallikraavid ja neisse ülespaisutatud tiigid. Vaade üle põhjapoolse vallikraavijäänuki loodesse\nSõmerpalu vasallilinnus 17.jpg|Põhjakülje vallikraavi poolitab hilisemal ajal jalakäijate jaoks rajatud teetamm\nSõmerpalu vasallilinnus 18.jpg|Vaade värava servjoonvõlvidega kangialusele. Ka seal võib mõni ehitusdetail pärineda mõisahäärberieelsest ajast\nSõmerpalu vasallilinnus 19.jpg|Vaade linnuseala vallile põhjast. Vasakul on võimalik kunagise vallikraavi asukoht\nSõmerpalu vasallilinnus 20.jpg|Vaade põhjapoolse vallikraavi idaotsale või linnuseala kirdenurgale\n\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n*{{kultuurimälestis|ID=14107}}\n\n{{Coordinate|NS=57.850173|EW=26.825753|type=landmark|region=EE}}\n\n[[Kategooria:Eesti linnused]]\n[[Kategooria:Võru vald]]\n[[Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused]]\n[[Kategooria:Võru maakonna kultuurimälestised]]","hash":"49cbf77cf4e6075412368d7f2f32ad78b5899dfb0e1d65db3329d6dd2d4119b8","last_revision":"2022-12-27T21:06:41Z","first_revision":"2010-02-18T19:22:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.025194","cross_lingual_links":{"lv":"Zommerpāles pils"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal. Tänapäeval jääb see Võrumaale, Võru valda, Sõmerpalu aleviku territooriumile ja paikneb Võhandu jõe paremal kaldal, enne selle suubumist Vagula järve.\n\n1556 – Sommerpalen, 1558 – Korslav, Kurslav (venelastel), 1564 – Kursten e. saksa keeles Samorpal (venelastel), 1582 – Kurslowium (poolakatel).\n\nNimetus \"Kursi liin\" tuli kohalike elanike hulgas kasutusele ilmselt seoses linnuse ja mõisa pikaajalise kuulumisega Kursellide aadlisuguvõsale. \"Liin\" ehk linn tähistab võru murret kõnelevale inimesele linnusekohta ja see on sarnane mitmete teiste sealtkandi linnusekohtade nimedega, nagu Vastseliina, Aluliina, Koivaliina, Luigaliina, Lukkaliina jne.\n\nLinnuse kujunemine on tõenäoliselt seotud Kursellide perekonnaga, kes valdasid Sõmerpalu mõisat arvatavasti vähemalt juba XV sajandi II poolest.\n\n1412. aasta paiku saabus üks esimestest Kursellidest teadaolevalt Saksamaalt Vestfaali linnast Jülichist Kuramaale. 1442 elas üks Jürgen Kurselli nimeline orduvend Kandava foogtilinnuse piirkonnas Kuramaal ja omas seal mõisat. 1479 oli üks teine Jürgen Riia peapiiskopkonnas asuva Koknese piiskopilinnuse foogt. Tartu piiskopi vasall oli sellal Klaus Kursell, Arendi isa.\n\n1456 on ühes keskaegses ürikus mainitud Osulast pärit inimesi – die Leute von Ossel. Osula oli \"rootsi ajal\" Sõmerpalu mõisale kuulunud küla, mis asus linnusest u 3,5 km põhja pool Võhandu jõe ääres. Ilmselt kuulus see ka keskajal Sõmerpalu linnusepiirkonda.\n\n1536 suri Arend von Kursell, kes oli abielus Gertrude Doenhoffiga (Gertrud von Dönhoff). On märgitud, et juba XV sajandi lõpul oli Sõmerpalu linnuse omanik Arend Kursell, kellele kuulusid siis ka Kärgula (Kerjel), Rõuge (Rauge) ja Nursi (Nursie) mõis. Arend oli ka Tartu rüütelkonna liige. Samuti oli Arendi oma Toyweli mõis. Kursellid kuulusid nn linnustega aadli hulka – \"myt dem groten Husze\". Sõnaga \"Hus\" või \"Haus\" tähistati tollal väikest kivilinnust või kindlustatud mõisamaja. Ka baltisaksa ajaloouurijad kirjutavad aastat ja nime küll mainimata, et Sõmerpalu linnuse rajas üks Kursellidest. Kuna linnuseehitust on oletatud XV ja XVI sajandi vahetuse kanti, siis pidi see toimuma arvatavasti Arend Kurselli valitsemisajal.\n\n1539. aasta 2. juulil suri Jürgen I von Kursell, Arendi poeg, kes oli pidanud 1532–1535 piiskopi juures Tartu stiftifoogti ametit. Ilmselt elas temagi Sõmerpalus, lisaks kuulusid talle Soontaga (Sontacken) ja Toyweli mõis. Jürgen oli abielus Alu mõisniku Reinhold von Roseni tütrega.\n\n1555 on Sõmerpalu kirjas Tartu piiskopkonna vasallilinnuste nimestikus. Siis on seda esimest korda kirjalikult nimeliselt mainitud.\n\nAastaid 1556-1561 käsitlevat kroonikat \"Liivimaa ajalugu\" kirjutanud Johann Renner on Sõmerpalut (Sommerpalen) nimetanud Tartu piiskopkonna aadlile kuuluvaks linnuseks.\n\n1558. aasta paiku suri eelneva Jürgeni vanem poeg Jürgen II von Kursell, Sõmerpalu lossi ning Kärgula, Rõuge ja Nursi omanik, kes oli 1545–1549 pidanud Tartu stiftifoogti ametit ja 1544–1550 oli ka piiskop Jodokus von der Recke ametlik esindaja nõupidamistel. Jürgen oli abielus Velise vasallilinnuse omaniku Reinhold von Üxkülli tütre Ebbaga. Sageli on arvatud, et Kursellid said nii Sõmerpalu linnuse kui ka Rõuge ja Nursi mõisa Ebba kaasavarana oma valdusse, kuid kuna Velise asus Saare-Lääne piiskopkonnas ja Ebba on pärit sealsest Üxküllide harust, siis tõenäoliselt mitte.\n\n1558, päris Sõmerpalu Jürgeni vanem poeg Klaus Kursell, kellest sai 1561. aasta juunis Tallinnas õukonna rittmeister Rootsi kuninga Erik XIV teenistuses. 1567–1570 oli ta Rootsi väliooberst kuni oma surmani 3. juunil hukkamise läbi Tallinnas. 1563 päris Haeska mõisa Läänemaal. 1567. aastast oli ta Lihula linnusepealik ja käsutas ka Matsalu mõisat.\n\n1558 algas suur Liivi sõda. Kui Sõmerpalust ida pool asuva Kirumpää piiskopilinnuse panid Valga poole taganedes põlema orduväed ise, siis Sõmerpalu linnuse ja mõisaasula põletasid juuli algul maha juba moskoviitide väed. Vene leetopissides on kirjas, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi\n\n1564. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas moskoviitidele jäänud Tartu piiskopkonnas nimetanud ka Sõmerpalu vasallilinnust (Gorod Kursten), mille juures märksõna \"gorod\" e linn on tähendanud ka linnuse juures olnud asulat.\n\n1582. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad endale. Sõmerpalu läks venelastelt üle poolakatele.\n\n1599 sai Sõmerpalu omanikuks mässu eest hukatud Klausi üks noorematest vendadest Wolter von Kursell (abielus Anna Taubega, kes oli Angerja vasallilinnuse omaniku Jürgen Üxkülli lesk), kes 1572. aastast oli rootslaste teenistuses, kuid läks 1579 poolakate teenistusse üle. Rootslaste saabudes 1600 pakkus Wolter ilmselt neile omi teeneid ja sai 1602 Haapsalu komandandiks. Talle kuulus ka Haeska mõis Läänemaal. Poolakad vallutasid aga Lõuna-Eesti tagasi ja Wolter jäi arvatavasti Sõmerpalust ilma. Samal, 1599. aastal eraldati Sõmerpalu alt Kärgula, Rõuge ja Nursi mõis ning need sai endale Wolteri vanem vend, Rootsi sõjaväe leitnant Heinrich von Kursell, kes asus 1603. aastast samuti Haapsalus. 1608 surnud Wolter jättis endast maha 3 tütart.\n\n1627 rootslaste tehtud revisjonis räägitakse Sõmerpalus mõisast, linnust mainitud ei ole. Mõis kuulus siis riigile Arvatavasti oli linnus vaenutegevustes purustatud, on mainitud, et mõis oli mahapõletatud olukorras. Sellal nõudsid Sõmerpalu linnusmõisat enda omandisse ka Wolteri arvukad tütrepojad: rittmeister Robrecht Rosen, leitnant Ungern, Thomas Wrangell Roelast ja ka teised pärijad: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg ja Heinrich Schilling. Pärijad ei saavutanud peale mõne väikese maatüki eraldamise siiski midagi. Sõmerpalu alla kuulus ka Osula küla – Dorf Osell unter Sommerpahlen.\n\n1631 müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sõmerpalu mõisa hollandi päritolu Tallinna pürjelile Hans Ohmile võla katteks, kuna viimane oli tema sõjaväge 2000 taalri ulatuses moonaga varustanud.\n\n1638. aastal maarevisjoni ajal on m��isast koostatud üksikasjalik aruanne. Kirjeldatud on põhjalikult mõisamaid, külasid (Sommer Pahll, Ossula, Pilepahll, Pylepahll, Koyger), kalastusjärvi (Vagula ja veel 2 järve) ja veskeid (Osula ja veel 2 veskit). Ilmselt märgistavad need valdused ka kunagist linnusepiirkonda. Kivist mõisamaja ehk siis arvatavasti vana kivilinnus ise oli purustatud seisundis ja tühi. Kivilinnuse remontimiseks ei olnud tarvidust, vahendeid ega vajadustiki, kuna omanik seal tõenäoliselt ei elanud ja põhitähelepanu pöörati ainult põllumajanduseks hädatarvilike hoonete olemasolule. Sõjategevus oli jätnud Liivimaale rängad jäljed ja mõisatesse elumajadeks rajati Rootsi ajal lihtsamaid palkhooneid. XVII sajandi mõisaperioodi ajaloouurijate käsitluse kohaselt oli 360 tolleaegsest härrastemajast vaid 15 kivihooned ja neist vaid 1 tollasel Tartumaal.\n\n1652 müüs H. Ohm mõisa koos Osula (Osell), Järvere (Jerrewer) ja Soeküla (Soyeküll) külaga major Diedrich Müllerile (Dietrich Möller), kes oli ilmselt Tallinna raehärra Johann Mülleri poeg ja paari aasta eest rootslaste poolt just aadeldatud. Reduktsioonist jäi mõis puutumata, kuid Müllerid pidid selle 1682 komisjoni otsusel 1698 loovutama vabahärra von Ungern-Sternbergile, kes arvatavasti oli Wolteri kunagise tütrepoja järglane. 1718. aasta Tartu Ülemmaakohtu otsusega said Müllerid mõisa tagasi ja abielu kaudu läks see Saaremaa aadlist pärinevale Möllerite perekonnale. Mülleritele-Mölleritele kuulus see kokku peaaegu 250 aastat kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt 1920. aastal.\n\nXIX sajandi algul oli linnusest veel säilinud kõrgemaid müüriosi, mille põhjal kohalik ajaloouurija Eduard Philipp Körber visandas linnuse umbmäärase plaani. XIX sajandi I poolest on säilinud ka Carl von Ungern-Sternbergi joonistus linnusevaremetest, millel on näha ka veel kõrgemaid müüriosi. Ilmselt lammutati neid müüre järgnevatel mõisa-aastatel vajalike põllumajandushoonete ehituste tarbeks.\n\n1852. aastaks taastati terviklik Sõmerpalu aadlimõis, mis vahepeal oli peaaegu 90 aastat olnud jagatud suguvõsa eri liikmete vahel. 1860.–1870. aastatel valmis Sõmerpalus uus suur historitsistlik härrastemaja endisest linnusevarest paarkümmend meetrit ida poole. 1889. aasta mõisaplaanil on uus peahoone juba olemas.\n\n1917 olevat väheseid veel allesjäänud linnusemüüre lõhkunud ka Vene sõdurid, kes sealt \"varandust\" otsisid.\n\n1940. aasta paiku on linnusteuurija Armin Tuulse kirjutanud, et linnuse kunagisest peahoonest on säilinud veel mõned vähesed maakividest müürijäänused.\n\nEd. Ph. Körberi plaani järgi oletades saab öelda, et pealinnuse puhul oli tõenäoliselt tegemist kastellilaadse pikliku rajatisega, mille kolmes nurgas asusid flankeerivad ümartornid, neljandas aga nelinurkne rajatis. Hilisema Liivimaa konföderatsioonile järgneva Kuramaa hertsogkonna alal on selliseid nurgatornidega eluhooneid teada näiteks Ķērkliņi vasallilinnuse puhul ja ilmselt ka Rundāle vasallilinnuses. Armin Tuulse on oma linnusteraamatus kirjutanud, et linnuseala moodustab oma piirjoontega reeglipärase rajatisega planeeringu. Ilmselt ei ole siin mõeldud mitte kitsalt pealinnuseala, vaid ala laiemalt keskse elumaja ümber, lähtudes tiikide-vallikraavide paiknemisest. Sõmerpalus paistab olevat asunud mõis ja linnus koos – pealinnus-eluhoone linnuseala keskel ja võimaliku pihtaia või kivimüüriga piiratud majandushoonetega hoov seda ümbritsemas. Sealjuures tundub arhailine olevat ka väravaava ja lisaks asub hilisem mõisa peahoone mingi varasema kivihoone vundamentidel. Omapärased kivist madalad väravahooned pealinnust ümbritseval majandushoovil olid iseloomulikud mitmetele väiksematele vasallilinnustele Kuramaal, nagu näiteks Priekule vasallilinnusel, Šlokenbeka vasallilinnusel ja Nurmuiža vasallilinnusel. Ka Kursellid olid Kuramaaga seotud. Armin Tuulse paigutab Sõmerpalu vabakujulise laagerkastelli hulka kuuluvaks. Säilinud vundamendijäänuste järgi otsustades oli pealinnus-eluhoone ehitatud maakividest ja tellistest.\n\nTänapäevaks on linnus täielikult hävinud, alles on vaid väike küngas Sõmerpalu mõisa pargis, mis sisaldab kohati tellistest vundamendimüüre. Selguse toomiseks põhiplaani kujundusse ja linnusela kujunemisse oleks tarvis korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.\n\nKategooria:Eesti linnused Kategooria:Võru vald Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused Kategooria:Võru maakonna kultuurimälestised\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal.","translated_text":"Sommerpahlen (German: Sommerpahlen) was a noble family of the Kurzel family in the bishopric of Tartu, located in the parish of Urva in the later Võrumaal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeval jääb see Võrumaale, Võru valda, Sõmerpalu aleviku territooriumile ja paikneb Võhandu jõe paremal kaldal, enne selle suubumist Vagula järve.","translated_text":"Today, it remains in the territory of the Province of Strand, the Vale of Strand, the Fingerfield District, and lies on the right bank of the Võhandu River, before it empties into Lake Vagal.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2981655.60-7917003.42-11/f___p-fueT0rWmw5-p-pSRY0hgcR6-p-bidR0jtdS6-p-XnlT0freR6-p-rmoV0fdWS6-p-vosS0jeWS6-p-fwdT0pXWS6-p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl Lõuna-Eesti kaart]","char_index":29,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2981655.60-7917003.42-11/f___p-fueT0rWmw5-p-pSRY0hgcR6-p-bidR0jtdS6-p-XnlT0freR6-p-rmoV0fdWS6-p-vosS0jeWS6-p-fwdT0pXWS6-p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:12.986386-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2987364.98-7937866.58-14/f___p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl Sõmerpalu kaart]","char_index":149,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2987364.98-7937866.58-14/f___p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.350573-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Nimekujud","translated_text":"Notwithstanding the provisions of this Regulation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1556 – Sommerpalen, 1558 – Korslav, Kurslav (venelastel), 1564 – Kursten e. saksa keeles Samorpal (venelastel), 1582 – Kurslowium (poolakatel).","translated_text":"1556 ⁇ Sommerpalen, 1558 ⁇ Korslav, Kurslav (for the Russians), 1564 ⁇ Kursten e. in German Samorpal (for the Russians), 1582 ⁇ Kurslowium (for the Poles).","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk, ISBN 5-460-00216-8]","char_index":18,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":110,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":142,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nimetus \"Kursi liin\" tuli kohalike elanike hulgas kasutusele ilmselt seoses linnuse ja mõisa pikaajalise kuulumisega Kursellide aadlisuguvõsale.","translated_text":"The name \"Kursi line\" was probably coined by the local population in connection with the long association of the castle and the manor with the noble line of the Kurselites.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\"Liin\" ehk linn tähistab võru murret kõnelevale inimesele linnusekohta ja see on sarnane mitmete teiste sealtkandi linnusekohtade nimedega, nagu Vastseliina, Aluliina, Koivaliina, Luigaliina, Lukkaliina jne.","translated_text":"\"Line\", or city, denotes a bird's nest for the person speaking, and it is similar to the names of several other bird's nesting places, such as Vastseliina, Aluliina, Koivaliina, Luigaliina, Lukkalina, etc.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnuse kujunemine on tõenäoliselt seotud Kursellide perekonnaga, kes valdasid Sõmerpalu mõisat arvatavasti vähemalt juba XV sajandi II poolest.","translated_text":"The formation of the bird is most likely related to the Kursell family, who occupied the Manor of Fingerball probably as early as the second half of the 15th century.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1412. aasta paiku saabus üks esimestest Kursellidest teadaolevalt Saksamaalt Vestfaali linnast Jülichist Kuramaale.","translated_text":"In 1412, one of the earliest Kurzels is known to have arrived from the German city of Westphalia, from Jülich to Kurama.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1442 elas üks Jürgen Kurselli nimeline orduvend Kandava foogtilinnuse piirkonnas Kuramaal ja omas seal mõisat.","translated_text":"In 1442, an orderly named Jürgen Kurzel lived in the foothills of Kandava in Kurama and owned a mansion there.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1479 oli üks teine Jürgen Riia peapiiskopkonnas asuva Koknese piiskopilinnuse foogt.","translated_text":"1479 was another flag of the bishopric of Cognac in the archdiocese of Jürgen-Ria.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tartu piiskopi vasall oli sellal Klaus Kursell, Arendi isa.","translated_text":"The bishop of Tartu's vassal was Klaus Kursell, Arend's father.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":58,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":13,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.703166-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1456 on ühes keskaegses ürikus mainitud Osulast pärit inimesi – die Leute von Ossel.","translated_text":"1456 is mentioned in a medieval inscription ⁇ die Leute von Ossel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Osula oli \"rootsi ajal\" Sõmerpalu mõisale kuulunud küla, mis asus linnusest u 3,5 km põhja pool Võhandu jõe ääres.","translated_text":"Osula was a village in \"Swedish times\" belonging to the Manor of Kmerpalu, located about 3.5 km north of the castle on the Võhandu River.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt kuulus see ka keskajal Sõmerpalu linnusepiirkonda.","translated_text":"Apparently, it was also part of the Bird's Nest area in the Middle Ages.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB#v=onepage&q=Sommerpahlen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 413; samuti Liefländische Güterurkunden I, nr. 375]","char_index":57,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49248,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.143669-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1536 suri Arend von Kursell, kes oli abielus Gertrude Doenhoffiga (Gertrud von Dönhoff).","translated_text":"In 1536, Arend von Kursell, who was married to Gertrud von Dönhoff, died.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"On märgitud, et juba XV sajandi lõpul oli Sõmerpalu linnuse omanik Arend Kursell, kellele kuulusid siis ka Kärgula (Kerjel), Rõuge (Rauge) ja Nursi (Nursie) mõis.","translated_text":"It is noted that as early as the end of the 15th century, Arend Kursell owned the castle of Palmerpalu, which then included the castles of Kärgula (Kerjel), Rõuge (Rauge) and Nursi (Nursie).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Arend oli ka Tartu rüütelkonna liige.","translated_text":"Develop was also a member of the Tartu Cavalry.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg Kursellide sugupuu ja https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html Kursellid-baltisaksa aadlisuguvõsa]","char_index":36,"name":null,"url":"https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg","source_text":null,"source_code_content_type":"image/jpeg","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.455546-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg Kursellide sugupuu ja https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html Kursellid-baltisaksa aadlisuguvõsa]","char_index":36,"name":null,"url":"https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":142999,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.953614-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.77197265625}],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti oli Arendi oma Toyweli mõis.","translated_text":"Arend was also at his Toywell mansion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kursellid kuulusid nn linnustega aadli hulka – \"myt dem groten Husze\".","translated_text":"The courtiers belonged to the so-called nobility with birds ⁇ \"myt dem groten Husze\".","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":69,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":13,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.703166-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sõnaga \"Hus\" või \"Haus\" tähistati tollal väikest kivilinnust või kindlustatud mõisamaja.","translated_text":"At that time, the word \"Hus\" or \"Haus\" referred to a small stone house or fortified manor house.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka baltisaksa ajaloouurijad kirjutavad aastat ja nime küll mainimata, et Sõmerpalu linnuse rajas üks Kursellidest.","translated_text":"Baltic historians also record the year and name without mentioning that Fingerpaul Castle was built by one of the Kursells.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":113,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kuna linnuseehitust on oletatud XV ja XVI sajandi vahetuse kanti, siis pidi see toimuma arvatavasti Arend Kurselli valitsemisajal.","translated_text":"Since the castle is thought to have been built between the 15th and 16th centuries, it probably took place during the reign of Arend Kurzel.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1539. aasta 2. juulil suri Jürgen I von Kursell, Arendi poeg, kes oli pidanud 1532–1535 piiskopi juures Tartu stiftifoogti ametit.","translated_text":"On July 2, 1539, Jürgen I von Kursell, son of Arend, who had held the office of Steffifoog of Tartu under the bishopric from 1532 to 1535, died.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt elas temagi Sõmerpalus, lisaks kuulusid talle Soontaga (Sontacken) ja Toyweli mõis.","translated_text":"He probably lived in the Fingerpaul, and he also owned the mansions of Sontacken and Toywell.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297 Geni, Jürgen I von Kursell ja https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":90,"name":null,"url":"https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":64880,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.142600-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (43 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297 Geni, Jürgen I von Kursell ja https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":90,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":13,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.703166-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Jürgen oli abielus Alu mõisniku Reinhold von Roseni tütrega.","translated_text":"Jürgen was married to the daughter of Reinhold von Rosen of the castle of Alu.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1555 on Sõmerpalu kirjas Tartu piiskopkonna vasallilinnuste nimestikus.","translated_text":"In 1555, Fingerpalu is listed in the Register of Vassals of the Diocese of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siis on seda esimest korda kirjalikult nimeliselt mainitud.","translated_text":"That is the first time it has been mentioned in writing by name.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Aastaid 1556-1561 käsitlevat kroonikat \"Liivimaa ajalugu\" kirjutanud Johann Renner on Sõmerpalut (Sommerpalen) nimetanud Tartu piiskopkonna aadlile kuuluvaks linnuseks.","translated_text":"Johann Renner, who wrote a chronicle of the years 1556-1561, called the Fingerpole (Sommerpalen) a castle belonging to the nobility of the diocese of Tartu.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk, ISBN 5-460-00216-8]","char_index":167,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1558. aasta paiku suri eelneva Jürgeni vanem poeg Jürgen II von Kursell, Sõmerpalu lossi ning Kärgula, Rõuge ja Nursi omanik, kes oli 1545–1549 pidanud Tartu stiftifoogti ametit ja 1544–1550 oli ka piiskop Jodokus von der Recke ametlik esindaja nõupidamistel.","translated_text":"In 1558, Jürgen's eldest son, Jürgen II von Kursell, owner of Fingerpole Castle and Kärgula, Rõuge and Nurse, who held the office of Steffifoog of Tartu from 1545 to 1549, died and was also Bishop Jodokus von der Recke's official representative at the 1544-1550 meetings.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jürgen oli abielus Velise vasallilinnuse omaniku Reinhold von Üxkülli tütre Ebbaga.","translated_text":"Jürgen was married to Ebba, the daughter of Reinhold von Üxküll, the owner of the Velise Vestablishment.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sageli on arvatud, et Kursellid said nii Sõmerpalu linnuse kui ka Rõuge ja Nursi mõisa Ebba kaasavarana oma valdusse, kuid kuna Velise asus Saare-Lääne piiskopkonnas ja Ebba on pärit sealsest Üxküllide harust, siis tõenäoliselt mitte.","translated_text":"It has often been assumed that the Kursells took possession of both the Fingerpin Castle and the mansion of Rõuge and Nursi as co-owner of Ebba, but since Velise was located in the bishopric of the Western Isles and Ebba was descended from the local Üxkülli tribe, it is likely not.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1558, päris Sõmerpalu Jürgeni vanem poeg Klaus Kursell, kellest sai 1561. aasta juunis Tallinnas õukonna rittmeister Rootsi kuninga Erik XIV teenistuses.","translated_text":"In 1558, the eldest son of Jürgen the Elder, Klaus Kursell, became court knight in June 1561 in Tallinn in the service of King Erik XIV of Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1567–1570 oli ta Rootsi väliooberst kuni oma surmani 3. juunil hukkamise läbi Tallinnas.","translated_text":"1567 ⁇ 1570 He was the Swedish foreign operative until his death on 3 June by execution in Tallinn.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1563 päris Haeska mõisa Läänemaal.","translated_text":"1563 real Haeska mansion in the West.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1567. aastast oli ta Lihula linnusepealik ja käsutas ka Matsalu mõisat.","translated_text":"From 1567, he was the mayor of Lihula and commanded Matsalu Castle.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1558 algas suur Liivi sõda.","translated_text":"In 1558 the Great Libyan War began.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kui Sõmerpalust ida pool asuva Kirumpää piiskopilinnuse panid Valga poole taganedes põlema orduväed ise, siis Sõmerpalu linnuse ja mõisaasula põletasid juuli algul maha juba moskoviitide väed.","translated_text":"When the armies of the Order set fire to the bishopric of Kirumpapi, east of Fingerpal, as they retreated to the White, the armies of the Muscovites already burned the castle and the monastery at the beginning of July.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vene leetopissides on kirjas, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi","translated_text":"According to Russian leetopices, during the same war, many castles, such as Aluliina (Alukme), Fingerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva and Kiltz (Askislus), and the surrounding villages were burned, people (bombs) were defeated, and many were taken prisoner.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Polnoje sobranije russkih letopiseij, XXI köite II osa, Sankt-Petersburg 1913, lk 655-662; samuti Litovskaja voina, I osa, N. Kostromarov, Sankt-Petersburg 1864, lk. 35]","char_index":294,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1564. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut.","translated_text":"In September 1564, a seven-year Treaty of Tartus was signed between Russia and Sweden, recognizing the Swedish conquest of Tallinn, Pärnu, Paide and other areas and towns in Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas moskoviitidele jäänud Tartu piiskopkonnas nimetanud ka Sõmerpalu vasallilinnust (Gorod Kursten), mille juures märksõna \"gorod\" e linn on tähendanud ka linnuse juures olnud asulat.","translated_text":"One of the authors of the treaty was Schafirov, a Russian, who also named the \"Gorod Kursten\" in the bishopric of Tartu, which was left to the Muscovites, among the towns and most important points.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":196,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1582. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad endale.","translated_text":"In January 1582, by the papal legate of the Jesuits, signed by Antonio Possevino, Jam Zapolski, the Poles of Rzeczpospolita received from the Grand Duchy of Moscow the territories of the former diocese of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõmerpalu läks venelastelt üle poolakatele.","translated_text":"Finger pain was transmitted from the Russians to the Poles.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1599 sai Sõmerpalu omanikuks mässu eest hukatud Klausi üks noorematest vendadest Wolter von Kursell (abielus Anna Taubega, kes oli Angerja vasallilinnuse omaniku Jürgen Üxkülli lesk), kes 1572. aastast oli rootslaste teenistuses, kuid läks 1579 poolakate teenistusse üle.","translated_text":"In 1599, Klaus, one of the younger brothers of Wolter von Kursell (married to Anna Taube, widow of Jürgen Üxküll, owner of the Anger Castle), who had been in the service of the Swedes since 1572, was executed for rebellion.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Sommerpahlen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 87]","char_index":270,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Rootslaste saabudes 1600 pakkus Wolter ilmselt neile omi teeneid ja sai 1602 Haapsalu komandandiks.","translated_text":"When the Swedes arrived in 1600, Wolter probably offered them his own services and became commander of the Sick Room in 1602.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Talle kuulus ka Haeska mõis Läänemaal.","translated_text":"He also owned Haeska Castle in the West.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poolakad vallutasid aga Lõuna-Eesti tagasi ja Wolter jäi arvatavasti Sõmerpalust ilma.","translated_text":"But the Poles recaptured South Estonia, and Wolter probably lost the Fingerprint.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal, 1599. aastal eraldati Sõmerpalu alt Kärgula, Rõuge ja Nursi mõis ning need sai endale Wolteri vanem vend, Rootsi sõjaväe leitnant Heinrich von Kursell, kes asus 1603. aastast samuti Haapsalus.","translated_text":"At the same time, in 1599, the Manor of the Finger was separated from the Manor of Sparrow, Rõuge, and Nurse, and it became the property of Walter's older brother, Swedish Army Lieutenant Heinrich von Kursell, who also lived in Haapsalus from 1603.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=137]","char_index":198,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=137","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.359177-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"1608 surnud Wolter jättis endast maha 3 tütart.","translated_text":"Wolter, who died in 1608, left behind three daughters.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1627 rootslaste tehtud revisjonis räägitakse Sõmerpalus mõisast, linnust mainitud ei ole.","translated_text":"In a 1627 Swedish revision, there is no mention of the bird in the Fingerprint.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõis kuulus siis riigile Arvatavasti oli linnus vaenutegevustes purustatud, on mainitud, et mõis oli mahapõletatud olukorras.","translated_text":"The castle belonged to the state at the time. The castle was probably destroyed in hostilities. It is said that the castle was burned to the ground.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Das Dorpater Land 1624-1627, Hefte zur Landeskunde Estlands, Heft I, Oleg Roslavlev, Wolfratshausen-Waldram 1965, lk. 59]","char_index":24,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sellal nõudsid Sõmerpalu linnusmõisat enda omandisse ka Wolteri arvukad tütrepojad: rittmeister Robrecht Rosen, leitnant Ungern, Thomas Wrangell Roelast ja ka teised pärijad: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg ja Heinrich Schilling.","translated_text":"Several of Wolter's daughters-in-law also claimed the throne of Fingerpaul: Rittmeister Robrecht Rosen, Lieutenant Ungern, Thomas Wrangell Roelas and other heirs: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg and Heinrich Schilling.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärijad ei saavutanud peale mõne väikese maatüki eraldamise siiski midagi.","translated_text":"However, the heirs achieved nothing, except to separate a few small pieces of land.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Sommerpahlen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 87]","char_index":73,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Sõmerpalu alla kuulus ka Osula küla – Dorf Osell unter Sommerpahlen.","translated_text":"The village of Osula also belonged to Dorf Osell unter Sommerpahlen.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB#v=onepage&q=Sommerpahlen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 413; samuti Liefländische Güterurkunden I, nr. 375]","char_index":67,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49248,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.143669-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1631 müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sõmerpalu mõisa hollandi päritolu Tallinna pürjelile Hans Ohmile võla katteks, kuna viimane oli tema sõjaväge 2000 taalri ulatuses moonaga varustanud.","translated_text":"In 1631, King Gustav II of Sweden sold the manor to Hans Ohm, a Dutch nobleman from Tallinn, to cover his debt, as his army had supplied 2,000 tails of pineapple.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 8]","char_index":106,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1638. aastal maarevisjoni ajal on mõisast koostatud üksikasjalik aruanne.","translated_text":"During the land survey of 1638, a detailed account of the mansion was compiled.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kirjeldatud on põhjalikult mõisamaid, külasid (Sommer Pahll, Ossula, Pilepahll, Pylepahll, Koyger), kalastusjärvi (Vagula ja veel 2 järve) ja veskeid (Osula ja veel 2 veskit).","translated_text":"The villages (Sommer Pahl, Ossula, Pilepahll, Pylepahll, Koyger), the fishing lake (Vagla and 2 more lakes) and the ponds (Osula and 2 more ponds) are described in detail.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt märgistavad need valdused ka kunagist linnusepiirkonda.","translated_text":"Apparently, these properties also mark a former bird area.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kivist mõisamaja ehk siis arvatavasti vana kivilinnus ise oli purustatud seisundis ja tühi.","translated_text":"The stone quarry, perhaps the old stone quarry itself, was in a ruined condition and empty.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 12]","char_index":57,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Liivimaa 1638. a. maarevisjon, Tartu 1941, lk. 146]","char_index":90,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kivilinnuse remontimiseks ei olnud tarvidust, vahendeid ega vajadustiki, kuna omanik seal tõenäoliselt ei elanud ja põhitähelepanu pöörati ainult põllumajanduseks hädatarvilike hoonete olemasolule.","translated_text":"There were no needs, resources or necessities for the repair of the quarry, as the owner was unlikely to have lived there and the main focus was on agriculture only.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõjategevus oli jätnud Liivimaale rängad jäljed ja mõisatesse elumajadeks rajati Rootsi ajal lihtsamaid palkhooneid.","translated_text":"The war had left a scarce mark on Livonia, and in the days of Sweden, simpler tenements were built into manor houses.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"XVII sajandi mõisaperioodi ajaloouurijate käsitluse kohaselt oli 360 tolleaegsest härrastemajast vaid 15 kivihooned ja neist vaid 1 tollasel Tartumaal.","translated_text":"According to 17th-century palace historians, of the 360 mansions of the time, only 15 were stone buildings, of which only 1 was in the ancient Tartum.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Die älteren baltischen Herrenhöfe in Estland, Gustav Ränk, Uppsala 1971, lk. 37-50, 55, samuti KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 13]","char_index":150,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1652 müüs H.","translated_text":"In 1652 H.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ohm mõisa koos Osula (Osell), Järvere (Jerrewer) ja Soeküla (Soyeküll) külaga major Diedrich Müllerile (Dietrich Möller), kes oli ilmselt Tallinna raehärra Johann Mülleri poeg ja paari aasta eest rootslaste poolt just aadeldatud.","translated_text":"Ohm owned the manor with the villages of Osula (Osell), Järvere (Jerrewer) and Soekylla (Soyeküll) to Major Diedrich Möller, who was probably the son of the Earl of Tallinn, Johann Möller, and had just been knighted by the Swedes a few years earlier.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Reduktsioonist jäi mõis puutumata, kuid Müllerid pidid selle 1682 komisjoni otsusel 1698 loovutama vabahärra von Ungern-Sternbergile, kes arvatavasti oli Wolteri kunagise tütrepoja järglane. 1718. aasta Tartu Ülemmaakohtu otsusega said Müllerid mõisa tagasi ja abielu kaudu läks see Saaremaa aadlist pärinevale Möllerite perekonnale.","translated_text":"The reduction remained intact, but the Müllers had to surrender it in 1682 by decision of the 1698 Commission to Freemason von Ungern-Sternberg, who was probably a descendant of Walter's ex-daughter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mülleritele","translated_text":"For the Müller","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Mölleritele kuulus see kokku peaaegu 250 aastat kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi poolt 1920. aastal.","translated_text":"- The millers owned it for almost 250 years until it was expropriated by the Republic of Estonia in 1920.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"XIX sajandi algul oli linnusest veel säilinud kõrgemaid müüriosi, mille põhjal kohalik ajaloouurija Eduard Philipp Körber visandas linnuse umbmäärase plaani.","translated_text":"At the beginning of the 19th century, the castle still had higher walls, on the basis of which a local historian, Eduard Philipp Körber, drew up a plan for the construction of the castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"XIX sajandi","translated_text":"19th century","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"I poolest on säilinud ka Carl von Ungern-Sternbergi joonistus linnusevaremetest, millel on näha ka veel kõrgemaid müüriosi.","translated_text":"On the one hand, Carl von Ungern-Sternberg's drawing of bird carvings has survived, showing even higher murals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt lammutati neid müüre järgnevatel mõisa-aastatel vajalike põllumajandushoonete ehituste tarbeks.","translated_text":"Apparently, these walls were demolished in the following five years for the construction of the necessary farmhouses.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1852. aastaks taastati terviklik Sõmerpalu aadlimõis, mis vahepeal oli peaaegu 90 aastat olnud jagatud suguvõsa eri liikmete vahel. 1860.–1870. aastatel valmis Sõmerpalus uus suur historitsistlik härrastemaja endisest linnusevarest paarkümmend meetrit ida poole. 1889. aasta mõisaplaanil on uus peahoone juba olemas.","translated_text":"By 1852, the entire nobility of Kmerpalu was restored, which had been divided between the different members of the family for almost 90 years. In the 1860s-1870s, a new large historic mansion was completed in Kmerpalu, a couple of hundred metres east of the former castle.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 22]","char_index":315,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1917 olevat väheseid veel allesjäänud linnusemüüre lõhkunud ka Vene sõdurid, kes sealt \"varandust\" otsisid.","translated_text":"In 1917, the few remaining walls of the city were also destroyed by Russian soldiers who were looking for \"treasure\".","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1940. aasta paiku on linnusteuurija Armin Tuulse kirjutanud, et linnuse kunagisest peahoonest on säilinud veel mõned vähesed maakividest müürijäänused.","translated_text":"In the 1940's, ornithologist Armin Tuulse wrote that there are still a few remnants of earthstone walls from the original main building of the bird.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266]","char_index":150,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ehitus","translated_text":"Construction","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ed. Ph.","translated_text":"Ed Ph.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Körberi plaani järgi oletades saab öelda, et pealinnuse puhul oli tõenäoliselt tegemist kastellilaadse pikliku rajatisega, mille kolmes nurgas asusid flankeerivad ümartornid, neljandas aga nelinurkne rajatis.","translated_text":"According to Körber's plan, the capital was likely to be a long waterfall with flanking towers at three corners and a rectangular structure at the fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hilisema Liivimaa konföderatsioonile järgneva Kuramaa hertsogkonna alal on selliseid nurgatornidega eluhooneid teada näiteks Ķērkliņi vasallilinnuse puhul ja ilmselt ka Rundāle vasallilinnuses.","translated_text":"In the territory of the Duchy of Kurama following the later Libyan Confederation, such cornered houses are known, for example, in the case of Ķērkliņi vassal and probably also in Rundāle vassal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Armin Tuulse on oma linnusteraamatus kirjutanud, et linnuseala moodustab oma piirjoontega reeglipärase rajatisega planeeringu.","translated_text":"Armin Windse has written in his aviation diary that the aviation sector, with its boundary lines, forms a planning with a regular structure.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt ei ole siin mõeldud mitte kitsalt pealinnuseala, vaid ala laiemalt keskse elumaja ümber, lähtudes tiikide-vallikraavide paiknemisest.","translated_text":"Apparently, this is not intended to be a narrow area of the capital, but rather an area around the center of the house, given the location of the tick-tailed deer.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sõmerpalus paistab olevat asunud mõis ja linnus koos – pealinnus-eluhoone linnuseala keskel ja võimaliku pihtaia või kivimüüriga piiratud majandushoonetega hoov seda ümbritsemas.","translated_text":"The fingerprint appears to be located in the manor and the castle, with the ⁇ capital residence in the centre of the castle area and a courtyard surrounding it with possibly stone or stone wall-bound economic areas.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sealjuures tundub arhailine olevat ka väravaava ja lisaks asub hilisem mõisa peahoone mingi varasema kivihoone vundamentidel.","translated_text":"It also appears to be an archaeological gateway, and the later manor house is located on the foundations of an earlier stone building.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Omapärased kivist madalad väravahooned pealinnust ümbritseval majandushoovil olid iseloomulikud mitmetele väiksematele vasallilinnustele Kuramaal, nagu näiteks Priekule vasallilinnusel, Šlokenbeka vasallilinnusel ja Nurmuiža vasallilinnusel.","translated_text":"The distinctive low stone gatehouses of the economic centre surrounding the capital were characteristic of several smaller vassals in Kurama, such as the Prieku vassal, the Šlokenbeka vassal and the Nurmuiža vassal.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka Kursellid olid Kuramaaga seotud.","translated_text":"The Kursals were connected to the Devil, too.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Armin Tuulse paigutab Sõmerpalu vabakujulise laagerkastelli hulka kuuluvaks.","translated_text":"Armin Winds is placing Fingerpole as part of a free-standing camping castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266, 431]","char_index":76,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Säilinud vundamendijäänuste järgi otsustades oli pealinnus-eluhoone ehitatud maakividest ja tellistest.","translated_text":"Judging by the preserved remains of the foundation, the capitol building was built of earthstone and brick.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Praegune seisukord","translated_text":"The current situation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tänapäevaks on linnus täielikult hävinud, alles on vaid väike küngas Sõmerpalu mõisa pargis, mis sisaldab kohati tellistest vundamendimüüre.","translated_text":"To date, the castle has been completely destroyed, leaving only a small corner in the park of Fingerball Manor, which sometimes contains a brick foundation wall.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selguse toomiseks põhiplaani kujundusse ja linnusela kujunemisse oleks tarvis korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.","translated_text":"Archaeological excavations would be needed to clarify the basic design and bird design.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pildid","translated_text":"The pictures","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti linnused Kategooria:Võru vald Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused Kategooria:Võru maakonna kultuurimälestised","translated_text":":Estonian castles Categories:Eastern region Categories:Cities of the Diocese of Tartu Categories:Cultural monuments of the province of Tartu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Sõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal. Tänapäeval jääb see Võrumaale, Võru valda, Sõmerpalu aleviku territooriumile ja paikneb Võhandu jõe paremal kaldal, enne selle suubumist Vagula järve.","translated_text":"Sommerpahlen (German: Sommerpahlen) was a noble family of the Kurzel family in the bishopric of Tartu, located in the parish of Urva in the later Võrumaal. Today, it remains in the territory of the Province of Strand, the Vale of Strand, the Fingerfield District, and lies on the right bank of the Võhandu River, before it empties into Lake Vagal.","citations":[{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2981655.60-7917003.42-11/f___p-fueT0rWmw5-p-pSRY0hgcR6-p-bidR0jtdS6-p-XnlT0freR6-p-rmoV0fdWS6-p-vosS0jeWS6-p-fwdT0pXWS6-p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl Lõuna-Eesti kaart]","char_index":206,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2981655.60-7917003.42-11/f___p-fueT0rWmw5-p-pSRY0hgcR6-p-bidR0jtdS6-p-XnlT0freR6-p-rmoV0fdWS6-p-vosS0jeWS6-p-fwdT0pXWS6-p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:12.986386-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://balticmaps.eu/lv/c___2987364.98-7937866.58-14/f___p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl Sõmerpalu kaart]","char_index":326,"name":null,"url":"https://balticmaps.eu/lv/c___2987364.98-7937866.58-14/f___p-neoU0dtTS6-p-pqgR0TtdU6/bl___cl","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":26844,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.350573-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1556 – Sommerpalen, 1558 – Korslav, Kurslav (venelastel), 1564 – Kursten e. saksa keeles Samorpal (venelastel), 1582 – Kurslowium (poolakatel).","translated_text":"1556 ⁇ Sommerpalen, 1558 ⁇ Korslav, Kurslav (for the Russians), 1564 ⁇ Kursten e. in German Samorpal (for the Russians), 1582 ⁇ Kurslowium (for the Poles).","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk, ISBN 5-460-00216-8]","char_index":18,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":110,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":142,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1442 elas üks Jürgen Kurselli nimeline orduvend Kandava foogtilinnuse piirkonnas Kuramaal ja omas seal mõisat. 1479 oli üks teine Jürgen Riia peapiiskopkonnas asuva Koknese piiskopilinnuse foogt. Tartu piiskopi vasall oli sellal Klaus Kursell, Arendi isa.","translated_text":"In 1442, an orderly named Jürgen Kurzel lived in the foothills of Kandava in Kurama and owned a mansion there. 1479 was another flag of the bishopric of Cognac in the archdiocese of Jürgen-Ria. The bishop of Tartu's vassal was Klaus Kursell, Arend's father.","citations":[{"content":"[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":254,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":13,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.703166-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1456 on ühes keskaegses ürikus mainitud Osulast pärit inimesi – die Leute von Ossel. Osula oli \"rootsi ajal\" Sõmerpalu mõisale kuulunud küla, mis asus linnusest u 3,5 km põhja pool Võhandu jõe ääres. Ilmselt kuulus see ka keskajal Sõmerpalu linnusepiirkonda.","translated_text":"1456 is mentioned in a medieval inscription ⁇ die Leute von Ossel. Osula was a village in \"Swedish times\" belonging to the Manor of Kmerpalu, located about 3.5 km north of the castle on the Võhandu River. Apparently, it was also part of the Bird's Nest area in the Middle Ages.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB#v=onepage&q=Sommerpahlen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 413; samuti Liefländische Güterurkunden I, nr. 375]","char_index":257,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49248,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.143669-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1536 suri Arend von Kursell, kes oli abielus Gertrude Doenhoffiga (Gertrud von Dönhoff). On märgitud, et juba XV sajandi lõpul oli Sõmerpalu linnuse omanik Arend Kursell, kellele kuulusid siis ka Kärgula (Kerjel), Rõuge (Rauge) ja Nursi (Nursie) mõis. Arend oli ka Tartu rüütelkonna liige.","translated_text":"In 1536, Arend von Kursell, who was married to Gertrud von Dönhoff, died. It is noted that as early as the end of the 15th century, Arend Kursell owned the castle of Palmerpalu, which then included the castles of Kärgula (Kerjel), Rõuge (Rauge) and Nursi (Nursie). Develop was also a member of the Tartu Cavalry.","citations":[{"content":"[https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg Kursellide sugupuu ja https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html Kursellid-baltisaksa aadlisuguvõsa]","char_index":288,"name":null,"url":"https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg","source_text":null,"source_code_content_type":"image/jpeg","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.455546-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://www.rambow.de/images/Stammtafel-Kursell.jpg Kursellide sugupuu ja https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html Kursellid-baltisaksa aadlisuguvõsa]","char_index":288,"name":null,"url":"https://www.rambow.de/adelsgeschlecht-kursell.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":142999,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.953614-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.77197265625}]},{"text":"Arend oli ka Tartu rüütelkonna liige. Samuti oli Arendi oma Toyweli mõis. Kursellid kuulusid nn linnustega aadli hulka – \"myt dem groten Husze\".","translated_text":"Develop was also a member of the Tartu Cavalry. Arend was also at his Toywell mansion. The courtiers belonged to the so-called nobility with birds ⁇ \"myt dem groten Husze\".","citations":[{"content":"[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":143,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":13,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.703166-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kursellid kuulusid nn linnustega aadli hulka – \"myt dem groten Husze\". Sõnaga \"Hus\" või \"Haus\" tähistati tollal väikest kivilinnust või kindlustatud mõisamaja. Ka baltisaksa ajaloouurijad kirjutavad aastat ja nime küll mainimata, et Sõmerpalu linnuse rajas üks Kursellidest.","translated_text":"The courtiers belonged to the so-called nobility with birds ⁇ \"myt dem groten Husze\". At that time, the word \"Hus\" or \"Haus\" referred to a small stone house or fortified manor house. Baltic historians also record the year and name without mentioning that Fingerpaul Castle was built by one of the Kursells.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":273,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1539. aasta 2. juulil suri Jürgen I von Kursell, Arendi poeg, kes oli pidanud 1532–1535 piiskopi juures Tartu stiftifoogti ametit. Ilmselt elas temagi Sõmerpalus, lisaks kuulusid talle Soontaga (Sontacken) ja Toyweli mõis.","translated_text":"On July 2, 1539, Jürgen I von Kursell, son of Arend, who had held the office of Steffifoog of Tartu under the bishopric from 1532 to 1535, died. He probably lived in the Fingerpaul, and he also owned the mansions of Sontacken and Toywell.","citations":[{"content":"[https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297 Geni, Jürgen I von Kursell ja https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":221,"name":null,"url":"https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":64880,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.142600-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (43 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[https://www.geni.com/people/J%C3%BCrgen-I-von-Kursell/6000000008831963297 Geni, Jürgen I von Kursell ja https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=136&fip=193.174.98.30 Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Otto Magnus von Stackelberg, I köide, Görlitz 1931, Kursell, lk. 119]","char_index":221,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":13,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:13.703166-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Aastaid 1556-1561 käsitlevat kroonikat \"Liivimaa ajalugu\" kirjutanud Johann Renner on Sõmerpalut (Sommerpalen) nimetanud Tartu piiskopkonna aadlile kuuluvaks linnuseks.","translated_text":"Johann Renner, who wrote a chronicle of the years 1556-1561, called the Fingerpole (Sommerpalen) a castle belonging to the nobility of the diocese of Tartu.","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006, tõlge Ivar Leimus, lk, ISBN 5-460-00216-8]","char_index":167,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1558 algas suur Liivi sõda. Kui Sõmerpalust ida pool asuva Kirumpää piiskopilinnuse panid Valga poole taganedes põlema orduväed ise, siis Sõmerpalu linnuse ja mõisaasula põletasid juuli algul maha juba moskoviitide väed. Vene leetopissides on kirjas, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi","translated_text":"In 1558 the Great Libyan War began. When the armies of the Order set fire to the bishopric of Kirumpapi, east of Fingerpal, as they retreated to the White, the armies of the Muscovites already burned the castle and the monastery at the beginning of July. According to Russian leetopices, during the same war, many castles, such as Aluliina (Alukme), Fingerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva and Kiltz (Askislus), and the surrounding villages were burned, people (bombs) were defeated, and many were taken prisoner.","citations":[{"content":"[Polnoje sobranije russkih letopiseij, XXI köite II osa, Sankt-Petersburg 1913, lk 655-662; samuti Litovskaja voina, I osa, N. Kostromarov, Sankt-Petersburg 1864, lk. 35]","char_index":515,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1564. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel 7 aastaks Tartus vaherahuleping, millega Venemaa tunnistas Tallinna, Pärnu, Paide ja teiste Eestimaal asuvate alade ja linnuste Rootsi võimu alla minekut. Lepingu üks koostajatest on olnud ka venelane Schafirov, kes on linnuste ja tähtsamate punktide seas moskoviitidele jäänud Tartu piiskopkonnas nimetanud ka Sõmerpalu vasallilinnust (Gorod Kursten), mille juures märksõna \"gorod\" e linn on tähendanud ka linnuse juures olnud asulat.","translated_text":"In September 1564, a seven-year Treaty of Tartus was signed between Russia and Sweden, recognizing the Swedish conquest of Tallinn, Pärnu, Paide and other areas and towns in Estonia. One of the authors of the treaty was Schafirov, a Russian, who also named the \"Gorod Kursten\" in the bishopric of Tartu, which was left to the Muscovites, among the towns and most important points.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB#v=onepage&q=Hof%20Randen&f=false Die gegenwärtige Verfassung der Rigischen und der Revalschen Statthalterschaft zur Ergänzung der topographischen Nachrichten von Lief- und Ehstland, August Wilhelm Hupel, Drückerei Hartknoch, Riga 1789 lk. 442]","char_index":406,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=TKpKAAAAcAAJ&pg=PA473&lpg=PA473&dq=Hof+Randen&source=bl&ots=yhJPATUT78&sig=ACfU3U2PwOMDKeXHL-iuSuDugtP25dyX0w&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwiZm8LD4p7oAhXtkYsKHbWEAo44ChDoATAAegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":65446,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:38.215146-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1599 sai Sõmerpalu omanikuks mässu eest hukatud Klausi üks noorematest vendadest Wolter von Kursell (abielus Anna Taubega, kes oli Angerja vasallilinnuse omaniku Jürgen Üxkülli lesk), kes 1572. aastast oli rootslaste teenistuses, kuid läks 1579 poolakate teenistusse üle.","translated_text":"In 1599, Klaus, one of the younger brothers of Wolter von Kursell (married to Anna Taube, widow of Jürgen Üxküll, owner of the Anger Castle), who had been in the service of the Swedes since 1572, was executed for rebellion.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Sommerpahlen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 87]","char_index":270,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Talle kuulus ka Haeska mõis Läänemaal. Poolakad vallutasid aga Lõuna-Eesti tagasi ja Wolter jäi arvatavasti Sõmerpalust ilma. Samal, 1599. aastal eraldati Sõmerpalu alt Kärgula, Rõuge ja Nursi mõis ning need sai endale Wolteri vanem vend, Rootsi sõjaväe leitnant Heinrich von Kursell, kes asus 1603. aastast samuti Haapsalus.","translated_text":"He also owned Haeska Castle in the West. But the Poles recaptured South Estonia, and Wolter probably lost the Fingerprint. At the same time, in 1599, the Manor of the Finger was separated from the Manor of Sparrow, Rõuge, and Nurse, and it became the property of Walter's older brother, Swedish Army Lieutenant Heinrich von Kursell, who also lived in Haapsalus from 1603.","citations":[{"content":"[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=137]","char_index":324,"name":null,"url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=137","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.359177-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1627 rootslaste tehtud revisjonis räägitakse Sõmerpalus mõisast, linnust mainitud ei ole. Mõis kuulus siis riigile Arvatavasti oli linnus vaenutegevustes purustatud, on mainitud, et mõis oli mahapõletatud olukorras.","translated_text":"In a 1627 Swedish revision, there is no mention of the bird in the Fingerprint. The castle belonged to the state at the time. The castle was probably destroyed in hostilities. It is said that the castle was burned to the ground.","citations":[{"content":"[Das Dorpater Land 1624-1627, Hefte zur Landeskunde Estlands, Heft I, Oleg Roslavlev, Wolfratshausen-Waldram 1965, lk. 59]","char_index":114,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Mõis kuulus siis riigile Arvatavasti oli linnus vaenutegevustes purustatud, on mainitud, et mõis oli mahapõletatud olukorras. Sellal nõudsid Sõmerpalu linnusmõisat enda omandisse ka Wolteri arvukad tütrepojad: rittmeister Robrecht Rosen, leitnant Ungern, Thomas Wrangell Roelast ja ka teised pärijad: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg ja Heinrich Schilling. Pärijad ei saavutanud peale mõne väikese maatüki eraldamise siiski midagi.","translated_text":"The castle belonged to the state at the time. The castle was probably destroyed in hostilities. It is said that the castle was burned to the ground. Several of Wolter's daughters-in-law also claimed the throne of Fingerpaul: Rittmeister Robrecht Rosen, Lieutenant Ungern, Thomas Wrangell Roelas and other heirs: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg and Heinrich Schilling. However, the heirs achieved nothing, except to separate a few small pieces of land.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Sommerpahlen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 87]","char_index":463,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Sellal nõudsid Sõmerpalu linnusmõisat enda omandisse ka Wolteri arvukad tütrepojad: rittmeister Robrecht Rosen, leitnant Ungern, Thomas Wrangell Roelast ja ka teised pärijad: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg ja Heinrich Schilling. Pärijad ei saavutanud peale mõne väikese maatüki eraldamise siiski midagi. Sõmerpalu alla kuulus ka Osula küla – Dorf Osell unter Sommerpahlen.","translated_text":"Several of Wolter's daughters-in-law also claimed the throne of Fingerpaul: Rittmeister Robrecht Rosen, Lieutenant Ungern, Thomas Wrangell Roelas and other heirs: Arend Kursell, Detlof Moller, Johann von Mehden, Johann Bronnberg and Heinrich Schilling. However, the heirs achieved nothing, except to separate a few small pieces of land. The village of Osula also belonged to Dorf Osell unter Sommerpahlen.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB#v=onepage&q=Sommerpahlen&f=false Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Hans Feldmann, Heinz von Zur Mühlen, Gertrud Westermann, Böhlau Verlag, Köln 1985, lk. 413; samuti Liefländische Güterurkunden I, nr. 375]","char_index":406,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=T7XEBNSgjloC&pg=PA413&lpg=PA413&dq=Sommerpahlen&source=bl&ots=kNxq8dkstL&sig=ACfU3U1cd7b1w1hgFUGuL3tQhLurmxXfzA&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi26rXtzILqAhW05KYKHWhGDn44ChDoATACegQICRAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":49248,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:14.143669-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (26 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1631 müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sõmerpalu mõisa hollandi päritolu Tallinna pürjelile Hans Ohmile võla katteks, kuna viimane oli tema sõjaväge 2000 taalri ulatuses moonaga varustanud.","translated_text":"In 1631, King Gustav II of Sweden sold the manor to Hans Ohm, a Dutch nobleman from Tallinn, to cover his debt, as his army had supplied 2,000 tails of pineapple.","citations":[{"content":"[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 8]","char_index":106,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kirjeldatud on põhjalikult mõisamaid, külasid (Sommer Pahll, Ossula, Pilepahll, Pylepahll, Koyger), kalastusjärvi (Vagula ja veel 2 järve) ja veskeid (Osula ja veel 2 veskit). Ilmselt märgistavad need valdused ka kunagist linnusepiirkonda. Kivist mõisamaja ehk siis arvatavasti vana kivilinnus ise oli purustatud seisundis ja tühi.","translated_text":"The villages (Sommer Pahl, Ossula, Pilepahll, Pylepahll, Koyger), the fishing lake (Vagla and 2 more lakes) and the ponds (Osula and 2 more ponds) are described in detail. Apparently, these properties also mark a former bird area. The stone quarry, perhaps the old stone quarry itself, was in a ruined condition and empty.","citations":[{"content":"[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 12]","char_index":297,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[Liivimaa 1638. a. maarevisjon, Tartu 1941, lk. 146]","char_index":330,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kivilinnuse remontimiseks ei olnud tarvidust, vahendeid ega vajadustiki, kuna omanik seal tõenäoliselt ei elanud ja põhitähelepanu pöörati ainult põllumajanduseks hädatarvilike hoonete olemasolule. Sõjategevus oli jätnud Liivimaale rängad jäljed ja mõisatesse elumajadeks rajati Rootsi ajal lihtsamaid palkhooneid. XVII sajandi mõisaperioodi ajaloouurijate käsitluse kohaselt oli 360 tolleaegsest härrastemajast vaid 15 kivihooned ja neist vaid 1 tollasel Tartumaal.","translated_text":"There were no needs, resources or necessities for the repair of the quarry, as the owner was unlikely to have lived there and the main focus was on agriculture only. The war had left a scarce mark on Livonia, and in the days of Sweden, simpler tenements were built into manor houses. According to 17th-century palace historians, of the 360 mansions of the time, only 15 were stone buildings, of which only 1 was in the ancient Tartum.","citations":[{"content":"[Die älteren baltischen Herrenhöfe in Estland, Gustav Ränk, Uppsala 1971, lk. 37-50, 55, samuti KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 13]","char_index":465,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1852. aastaks taastati terviklik Sõmerpalu aadlimõis, mis vahepeal oli peaaegu 90 aastat olnud jagatud suguvõsa eri liikmete vahel. 1860.–1870. aastatel valmis Sõmerpalus uus suur historitsistlik härrastemaja endisest linnusevarest paarkümmend meetrit ida poole. 1889. aasta mõisaplaanil on uus peahoone juba olemas.","translated_text":"By 1852, the entire nobility of Kmerpalu was restored, which had been divided between the different members of the family for almost 90 years. In the 1860s-1870s, a new large historic mansion was completed in Kmerpalu, a couple of hundred metres east of the former castle.","citations":[{"content":"[KRPI, Sõmerpalu mõisa ajalooline õiend, Tallinn 1990, koostanud Olev Suuder, lk. 22]","char_index":315,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1940. aasta paiku on linnusteuurija Armin Tuulse kirjutanud, et linnuse kunagisest peahoonest on säilinud veel mõned vähesed maakividest müürijäänused.","translated_text":"In the 1940's, ornithologist Armin Tuulse wrote that there are still a few remnants of earthstone walls from the original main building of the bird.","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266]","char_index":150,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Omapärased kivist madalad väravahooned pealinnust ümbritseval majandushoovil olid iseloomulikud mitmetele väiksematele vasallilinnustele Kuramaal, nagu näiteks Priekule vasallilinnusel, Šlokenbeka vasallilinnusel ja Nurmuiža vasallilinnusel. Ka Kursellid olid Kuramaaga seotud. Armin Tuulse paigutab Sõmerpalu vabakujulise laagerkastelli hulka kuuluvaks.","translated_text":"The distinctive low stone gatehouses of the economic centre surrounding the capital were characteristic of several smaller vassals in Kurama, such as the Prieku vassal, the Šlokenbeka vassal and the Nurmuiža vassal. The Kursals were connected to the Devil, too. Armin Winds is placing Fingerpole as part of a free-standing camping castle.","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266, 431]","char_index":354,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Sõmerpalu linnus","wikicode":"#suuna[[Sõmerpalu vasallilinnus]]","hash":"27e0654faf73635fe219d721341d8f4291379e85255599a428d704ce5e3e43d7","last_revision":"2010-02-18T19:22:46Z","first_revision":"2010-02-18T19:22:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.083664","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSõmerpalu vasallilinnus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSõmerpalu vasallilinnus","translated_text":"In the direction of the Black-tailed eagle","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Magnus Aidalukk","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Magnus Aidalukk''' ([[rootsi keel]]es '''Magnus Ladulås'''; [[1240]] – [[18. detsember]] [[1290]] [[Visingsö]]), '''Magnus Birgersson''' ([[jarl]] [[Birger jarl|Birger Magnussoni]] poeg), teistes keeltes tihti '''Magnus III''', oli [[Rootsi kuningas]] aastatel [[1275]]–[[1290]].\n[[Image:Magnus III Barnlock of Sweden effigy by Lucas van der Werdt in 1574.jpg|thumb|left|Magnuse haud [[Riddarholmi kirik]]us [[Stockholm]]is]]\n[[Image:Magnus Ladulas sigill.jpg|thumb|kuningas Magnus Aidaluku pitsat]]\n\nSai peale oma venna [[Valdemar Birgersson]]i kukutamist taanlaste abiga troonile. Tugevdas [[rüütel|rüütliväele]], alam- ja kesk[[feodaal]]idele ning kirikule toetudes kuningavõimu Rootsis. \n\n[[1279]]. aastal lõi ta [[Alsnö statuut|Alsnö statuudiga]] maksuvabade meeste (''frälse'') seisuse. Magnus Aidalukk piiras [[läänimees]]te omavoli [[talupoeg]]ade suhtes, kuid samas vabastas kiriku [[1281]]. aastal riigimaksust, mis tõstis talupoegade maksukoormust.[ EE nr. 6, lk 112]\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Valdemar Birgersson]] | nimi=[[Rootsi kuningas]] | aeg=[[1275]]–[[1290]] | järgnev=[[Birger Magnusson]]}}\n{{lõpp}}\n== Viited ==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[https://www.delfi.ee/artikkel/43812419 Rootsi kuningas kaevatakse hauast välja], DELFI.ee, 13. aprill 2011\n\n[[Kategooria:Rootsi monarhid]]\n[[Kategooria:Sündinud 1240]]\n[[Kategooria:Surnud 1290]]\n[[Kategooria:Folkungid]]","hash":"630cd576822117cb574569c6dd4f660519b941c33c858f61d228c625345a20e5","last_revision":"2023-07-27T18:59:52Z","first_revision":"2010-02-18T19:35:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.139845","cross_lingual_links":{"be":"Магнус I Ладулас","bg":"Магнус Ладулос","ca":"Magnus III","cs":"Magnus III. Švédský","da":"Magnus Ladelås","de":"Magnus I. (Schweden)","el":"Μάγκνους Γ΄ της Σουηδίας","en":"Magnus Ladulås","es":"Magnus Ladulás","fi":"Maunu Ladonlukko","fr":"Magnus III de Suède","he":"מגנוס השלישי, מלך שוודיה","hu":"III. Magnus svéd király","is":"Magnús hlöðulás","it":"Magnus III di Svezia","ja":"マグヌス3世 (スウェーデン王)","ko":"망누스 3세 (스웨덴)","la":"Magnus III (rex Sueciae)","mk":"Магнус III од Шведска","nl":"Magnus I van Zweden","nn":"Magnus Ladulås","nb":"Magnus Ladulås","pl":"Magnus I Birgersson","pt":"Magno III da Suécia","ro":"Magnus al III-lea al Suediei","ru":"Магнус Ладулос","sh":"Magnus III od Švedske","simple":"Magnus III of Sweden","sr":"Магнус III Ладулос","sv":"Magnus Ladulås","tr":"III. Magnus (İsveç kralı)","uk":"Маґнус III Ладулос","zh":"馬格努斯·拉杜洛斯","zh-min-nan":"Magnus Ladulås"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Magnus Aidalukk (rootsi keeles Magnus Ladulås; 1240 – 18. detsember 1290 Visingsö), Magnus Birgersson (jarl Birger Magnussoni poeg), teistes keeltes tihti Magnus III, oli Rootsi kuningas aastatel 1275–1290.\n\nSai peale oma venna Valdemar Birgerssoni kukutamist taanlaste abiga troonile. Tugevdas rüütliväele, alam- ja keskfeodaalidele ning kirikule toetudes kuningavõimu Rootsis.\n\n1279. aastal lõi ta Alsnö statuudiga maksuvabade meeste (frälse) seisuse. Magnus Aidalukk piiras läänimeeste omavoli talupoegade suhtes, kuid samas vabastas kiriku 1281. aastal riigimaksust, mis tõstis talupoegade maksukoormust.\n\nRootsi kuningas kaevatakse hauast välja, DELFI.ee, 13. aprill 2011\n\nKategooria:Rootsi monarhid Kategooria:Sündinud 1240 Kategooria:Surnud 1290 Kategooria:Folkungid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Magnus Aidalukk (rootsi keeles Magnus Ladulås; 1240 – 18. detsember 1290 Visingsö), Magnus Birgersson (jarl Birger Magnussoni poeg), teistes keeltes tihti Magnus III, oli Rootsi kuningas aastatel 1275–1290.","translated_text":"Magnus Aidalukk (Swedish: Magnus Ladulås; 1240 ⁇ 18 December 1290 Visingsö), Magnus Birgersson (son of Earl Birger Magnusson), often referred to in other languages as Magnus III, was King of Sweden from 1275 to 1290.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sai peale oma venna Valdemar Birgerssoni kukutamist taanlaste abiga troonile.","translated_text":"After his brother Valdemar Birgersson was overthrown by the Danes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tugevdas rüütliväele, alam- ja keskfeodaalidele ning kirikule toetudes kuningavõimu Rootsis.","translated_text":"Strengthened the cavalry, the lower and middle nobility, and the church by supporting royal power in Sweden.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1279. aastal lõi ta Alsnö statuudiga maksuvabade meeste (frälse) seisuse.","translated_text":"In 1279, he created the status of tax-exempt men (French) by the statute of Alsnö.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Magnus Aidalukk piiras läänimeeste omavoli talupoegade suhtes, kuid samas vabastas kiriku 1281. aastal riigimaksust, mis tõstis talupoegade maksukoormust.","translated_text":"Magnus Aidalukk restricted Western peasants' right to self-determination, but at the same time exempted the church from state taxation in 1281, which increased the tax burden on peasants.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ EE nr. 6, lk 112]","char_index":154,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Rootsi kuningas kaevatakse hauast välja, DELFI.ee, 13. aprill 2011","translated_text":"The King of Sweden is being exhumed, DELFI.ee, April 13, 2011","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Rootsi monarhid Kategooria:Sündinud 1240 Kategooria:Surnud 1290 Kategooria:Folkungid","translated_text":"Swedish monarchs Category:Born 1240 Category:Dead 1290 Category:Folks","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"1279. aastal lõi ta Alsnö statuudiga maksuvabade meeste (frälse) seisuse. Magnus Aidalukk piiras läänimeeste omavoli talupoegade suhtes, kuid samas vabastas kiriku 1281. aastal riigimaksust, mis tõstis talupoegade maksukoormust.","translated_text":"In 1279, he created the status of tax-exempt men (French) by the statute of Alsnö. Magnus Aidalukk restricted Western peasants' right to self-determination, but at the same time exempted the church from state taxation in 1281, which increased the tax burden on peasants.","citations":[{"content":"[ EE nr. 6, lk 112]","char_index":228,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Intel 4004","wikicode":"{{Toimeta|kuu=august|aasta=2021}}[[Pilt:Intel_4004.jpg|thumb|Intel 4004]]\n\n'''Intel 4004''' ehk '''4004''' oli 4-bitine [[Intel]]i [[Keskseade|keskprotsessor]], mis tuli müügile [[1971]]. aastal. Tegemist oli esimese [[Mikroprotsessor|mikroprotsessoriga]][{{Netiviide|autor=|url=https://www.intel.co.uk/content/www/uk/en/history/museum-story-of-intel-4004.html|pealkiri=Intel's First Microprocessor|väljaanne=intel.co.uk|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}], mille tegi võimalikuks räni laialdasem kasutuselevõtt loogikalülituste tootmisel. 4004 loojaks oli [[Federico Faggin]], kes juhtis projekti algusest lõpuni 1971. aastal. [[Marcian Hoff]] sõnastas ja juhtis arhitektuurilist ettepanekut 1969. aastal ning [[Masatoshi Shima]] andis oma panuse arhitektuuri ja hiljem ka loogika kujundamises. Täielikult töötava 4004 esimene tarnimine toimus 1971. aasta märtsis Jaapani ettevõttele Busicom Corp, 141-PF printimiskalkulaatori tehnilise prototüübi jaoks.\n\n4004 oli esimene juhuslik loogikalülitus, mis oli integreeritud ühte kiipi, kasutades MOS (metalli-oksiid-pooljuht) [[silicon gate|''silicon gate'']] tehnoloogiat (SGT).\n\nNovember 1971 tehti prohvetliku reklaamiga: \"Uue ajastu kuulutamine integreeritud elektroonikas\", 4004 turul üldsusele kättesaadavaks. 4004 oli esimene monoliitne protsessor, mis oli täielikult integreeritud ühte väikesesse kiipi[{{Netiviide|autor=|url=https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor|pealkiri=Chip Hall of Fame: Intel 4004 Microprocessor|väljaanne=spectrum.ieee.org|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]. Selline integreerimine oli võimalik tänu uue ''silicon gate'' tehnoloogia kasutusvõtule integraallülituste jaoks.\n\nMikroprotsessor 4004, 4001 ROM, 4002 RAM ja 4003 Shift Register moodustasid Intel MCS-4 kiibikomplektis neli kiipi. Nende komponentide abil saab ehitada väikeseid arvuteid erineva mälumahuga ja I/O-võimalustega.[[Fail:4004 arch.png|pisi|Intel 4004 arhitektuuriline plokkskeem]]\n[[Fail:4004 dil.svg|pisi|Intel 4004 DIP kiibi pinout]]\n\n== Tehnilised andmed ==\n\n* Maksimaalne taktsagedus on 740 kHz.[{{Netiviide|autor=|url=http://www.applelogic.org/files/4004Data.pdf|pealkiri=4004 datasheet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]\n* Käskude täitmise aeg minimaalselt 10,8 mikrosekundit.\n* Käskude täitmise aeg 1 või 2 masinatsüklit (10,8 või 21,6 µs), 46 250 – 92 500 käsku sekundis.\n** Lisades kaks 8-kohalist numbrit (32 bitti, eeldades 4-bitist BCD numbrit) lisamine võtab väidetavalt 850 µs ehk umbes 79 masinatsüklit, keskmiselt veidi alla 10 tsükli numbripaari kohta ja töökiirus 1176 × 8-kohalist liitmist sekundis.\n*Eraldi programm ja andmesalvestus. Vastupidi [[Harvardi arhitektuur|Harvardi arhitektuuri]] konstruktsioonidele, mis kasutavad eraldi siine, kasutab 4004 koos vajadusega hoida tihvtide loendust vähem, ühe teisaldatud 4-bitise siini edastamiseks:\n**12-bitiseid aadresse\n**8-bitiseid käske\n**4-bitiseid andmesõnu\n*Võimalik otse adresseerida RAM-i 5120 bitti (vastab 640 baiti), salvestatud 1280 neljabitiste \"märkidena\" ja rühmadesse, mis esindavad 1024 \"andmeid\" ja 256 \"olekut\" (512 ja 128 baiti). \n*Võimalik otse adresseerida 32 768 bitti ROM-i, mis on võrdeline ja on paigutatud 4096 kaheksabitiste sõnadena.\n*Käsukomplekt sisaldas 46 käsku (millest 41 olid 8 bitti laiad ja 5 olid 16 bitid laiad).\n*Registrikomplekt sisaldab 16 registrit, milles on 4 bitti.\n*Sisemine alamprogrammide pinu, 3 taset sügav.\n\n=== Loogika tasemed ===\n{|class=wikitable\n! Sümbol !! Min !! Max !! Ühik\n|-\n| VSS-DD || +15-5% || +15+5% || V\n|-\n| VIL || VDD || VSS−5.5 || V\n|-\n| VIH || VSS−1.5 || VSS+0.3 || V\n|-\n| VOL || VSS−12 || VSS−6.5 || V\n|-\n| VOH || VSS−0.5 || VSS || V\n|}\n\n=== Tugikiibid ===\n\n* 4001: 256-baidine ROM (256 8-bitist programmikäsku) ja üks sisseehitatud 4-bitine I/O-port. 4001 ROM + I/O kiipi ei saa süsteemis kasutada koos 4008/4009 paariga.\n* 4002: 40-baidine RAM (80 4-bitist andmesõna) ja üks sisseehitatud 4-bitine väljundport; kiibi RAM-i osa on jagatud nelja 4-bitise sõna neljaks \"registriks\":\n** 16 andmesõna (mida kasutatakse kalkulaatori algses kujunduses mantissanumbrite jaoks), mille juurde pääseb suhteliselt standardsel viisil, ja\n** 4 olekusõna (kasutatakse eksponentnumbrite ja märkide jaoks kalkulaatori algses kujunduses), millele pääseb juurde sisendkanali asemel I/O tüüpi käskudega\n* 4003: 10-bitine paralleelväljundi nihke register klaviatuuride, kuvarite, printerite jne skaneerimiseks.\n* 4008: 8-bitine aadressiriiv standardsetele mälukiipidele juurdepääsu saamiseks ja üks sisseehitatud 4-bitine kiibi valik ja I/O-port.\n* 4009: programmi- ja I/O-pöördusmuundur standardmälu ja I/O-kiipide jaoks.\n* 4269: klaviatuuri või kuvari liides\n* 4289: mäluliides (4008 ja 4009 ühendatud funktsioonid)\n\n=== Pakendid ===\nMCS-4 protsessorite versioone valmistati mitmeid. Varaseimad versioonid, tähistatud C-ga (nagu C4004), olid keraamilised. Kiipide järgmine põlvkond oli tavaliselt valged keraamilisest (samuti tähisega C) ja seejärel valmistati tumehallid keraamilisest (D). Paljud MCS-4 perekonna uuematest versioonidest toodeti ka plastist (P).\n\n{| align=\"center\"\n| [[Image:Intel_C4004_b.jpg|thumb|Keraamiline C4004 variant.]]\n| [[Image:Intel_D4004.jpg|thumb|Keraamiline D4004 variant.]]\n| [[Image:Intel_P4004.jpg|thumb|Plastikust P4004 variant.]]\n|}\n\n==Valmimise lugu==\n\nJaapani firma Busicom soovis välja töötada uut arvutipõhist kalkulaatorit. Busicom ja Intel sõlmisid 1969. aasta aprillis Inteliga ajutise lepingu kalkulaatorile kohandatud kiibikomplekti arendamiseks. Insener Masatoshi Shima pakkus välja kaheksakiibilise süsteemi: kolm kiipi välisseadmete (klaviatuur ja printer) liidestamiseks, üks kiip andmete salvestamiseks, üks kiip programmi koodi salvestamiseks ja kaks kiipi, mis koos moodustaksid protsessori.\n\nInteli rakenduste osakonna juhataja Marcian Hoff oli mures, et Intel ei tule toime nii suure koguse kiipide tootmisega. Ta tegi ettepaneku vähendada kiipide arvu poole võrra: üks 256-baidine programmi mälukiip, nimega 4001, üks 40-baidine andmemälu kiip 4002, perifeerse liidese kiip 4003 ja üks CPU kiip 4004. See süsteem sai endale nimeks MCS-4. Süsteem oli 4-bitine, mis vähendas oluliselt kiipide ühendamiseks vajalike tihvtide arvu. Hoff tõi sisse kolmanda inseneri: Stanley Mazor. Koos nad panid kokku iga kiibi jaoks spetsifikatsioonide komplekti ja kavandatud tootmisgraafiku.\n\nIntel esitas oma ettepaneku järgmisel koosolekul 1969. aasta oktoobris. Busicomi oli nõus ja Shima naasis Jaapanisse uue kalkulaatori prototüübi jaoks, veendumaks, et MCS-4 arhitektuur oleks kooskõlas Busicomi vajadustega. Kokkulepe sõlmiti 1970. aasta veebruaris ja kiibid viidi tootmisse.\n\nShima ja Busicomi teadmata oli 4004-projekt juba 1970. aasta alguses peatunud. Probleem seisnes selles, et Hoff ja Mazor ei olnud kiibidisainerid – inimesed, kes saavad spetsifikatsioone koostada ja üksikasjalikke loogikaväravaskeeme luua. Neid diagramme kasutatakse omakorda selleks, et täpselt välja töötada, kuidas ja kus transistorid ja muud komponendid tuleb füüsilisel kiibil mustrisse panna. Tegelikult polnud Intelis kedagi, kes oleks olnud selle ülesandega võimeline toime tulema, kuna ettevõte oli sellel ajal keskendunud mälukiipide arendamisele. Lõpuks palkas Intel Frederico Faggini: noore inseneri, kes sobis ainulaadselt selleks tööks.\n\nAlgne ajakava sobis ainult mälukiipide tootmise jaoks, mis kasutasid paljusid korduvaid elemente, mitte protsessorikiipide jaoks, mis kasutavad keerulisi ja mitmekesiseid loogikalülitusi. Lisaks polnud Fagginil abipersonali ega ühtegi tööriista ja infrastruktuuri, ettevõtted kasutasid digitaalse loogika kujunduse loomisel ja testimisel.\n\nMõni päev pärast Faggini tööleasumist läks Shima Ameerika Ühendriikidesse tehtud tööd kontrollima. Shima eeldas, et ta näeb kiipide jaoks tarviliku loogikatasemelist plaani, mida ta saaks kontrollida vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonidele. Kuid Shima pidi vihastama, sest tegelikult polnud viimase viie kuu jooksul midagi saavutatud.\n\nFaggin koostas uue ajakava ja Intel palkas rohkem inimesi projekti jaoks. Faggin hakkas töötama 80 tundi nädalas. Ta töötas läbi kiibid nende keerukuse järjekorras: 4001 [[Püsimälu|ROM]], järgnedes 4003 liidese kiip, siis 4002 [[Muutmälu|RAM]] ja lõpuks 4004 CPU. Shima kontrollis kiipide loogikat ja andis tagasisidet, kuidas need sobiksid Busicomi kalkulaatori tehnilisse lahendusse. 1970. aasta lõpus oli kiibi kujundus valmis. Faggin lisas protsessori serva oma initsiaalid, mikroskoopilise “F.F.”, mis sai söövitatud igasse valminud 4004-sse. Busicomil oli lõpuks täielik komplekt MCS-4 kiipe 1971. aasta märtsis.\n\nKuna Busicom oli kiibistiku tellinud, oli neil disainilahendusele ainuõigus, mis takistas Intelil müüa protsessorit kellelegi teisele. Pärast Hoffi veenmist protsessori võimekuses, tegi Intel Busicomile pakkumise alandada kiipide maksumust, juhul kui Intel saab võimaluse 4004 perekonda müüa rakenduste jaoks, mis ei olnud kalkulaatorid. Busicom nõustus, ja Intel alustas 1971 novembris 4004 reklaamimist, kuulutades välja integreeritud elektroonika uue ajastu.[{{Netiviide|autor=|url=https://www.intel.co.uk/content/www/uk/en/history/museum-story-of-intel-4004.html|pealkiri=Intel's First Microprocessor|väljaanne=intel.co.uk|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":39,"name":null,"url":"https://www.intel.co.uk/content/www/uk/en/history/museum-story-of-intel-4004.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":468,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.682943-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (15 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"4004 loojaks oli Federico Faggin, kes juhtis projekti algusest lõpuni 1971. aastal.","translated_text":"4004 was created by Federico Faggin, who led the project from start to finish in 1971.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Marcian Hoff sõnastas ja juhtis arhitektuurilist ettepanekut 1969. aastal ning Masatoshi Shima andis oma panuse arhitektuuri ja hiljem ka loogika kujundamises.","translated_text":"Marcian Hoff formulated and led the architectural proposal in 1969, and Masatoshi Shima contributed to the design of architecture and later logic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Täielikult töötava 4004 esimene tarnimine toimus 1971. aasta märtsis Jaapani ettevõttele Busicom Corp, 141-PF printimiskalkulaatori tehnilise prototüübi jaoks.","translated_text":"The first fully operational 4004 was delivered in March 1971 to the Japanese company Busicom Corp for the technical prototype of the 141-PF printing calculator.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"4004 oli esimene juhuslik loogikalülitus, mis oli integreeritud ühte kiipi, kasutades MOS (metalli-oksiid-pooljuht) silicon gate tehnoloogiat (SGT).","translated_text":"The 4004 was the first random logic switch to be integrated into a single chip using MOS (metal oxide semiconductor) silicon gate technology (SGT).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"November 1971 tehti prohvetliku reklaamiga: \"Uue ajastu kuulutamine integreeritud elektroonikas\", 4004 turul üldsusele kättesaadavaks.","translated_text":"In November 1971, a prophetic advertisement entitled \"Declaring a New Age in Integrated Electronics\" was made available to the public at market 4004.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"4004 oli esimene monoliitne protsessor, mis oli täielikult integreeritud ühte väikesesse kiipi.","translated_text":"The 4004 was the first monolithic processor to be fully integrated into a single small chip.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor|pealkiri=Chip Hall of Fame: Intel 4004 Microprocessor|väljaanne=spectrum.ieee.org|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":94,"name":":0","url":"https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":425,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.822584-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (13 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Selline integreerimine oli võimalik tänu uue silicon gate tehnoloogia kasutusvõtule integraallülituste jaoks.","translated_text":"This integration was made possible by the introduction of the new silicon gate technology for integrated circuits.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mikroprotsessor 4004, 4001 ROM, 4002 RAM ja 4003 Shift Register moodustasid Intel MCS-4 kiibikomplektis neli kiipi.","translated_text":"The microprocessor 4004, 4001 ROM, 4002 RAM and 4003 Shift Register made up four chips in the Intel MCS-4 chipset.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende komponentide abil saab ehitada väikeseid arvuteid erineva mälumahuga ja I/O-võimalustega.","translated_text":"These components can be used to build small computers with different memory capacities and I/O capabilities.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Tehnilised andmed","translated_text":"Technical data","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Maksimaalne taktsagedus on 740 kHz.","translated_text":"Maximum frequency is 740 kHz.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://www.applelogic.org/files/4004Data.pdf|pealkiri=4004 datasheet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":35,"name":null,"url":"http://www.applelogic.org/files/4004Data.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.894848-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Käskude täitmise aeg minimaalselt 10,8 mikrosekundit.","translated_text":"The time to execute orders shall be at least 10.8 microseconds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Käskude täitmise aeg 1 või 2 masinatsüklit (10,8 või 21,6 µs), 46 250 – 92 500 käsku sekundis.","translated_text":"Time of execution of orders 1 or 2 machine cycles (10.8 or 21.6 μs), 46 250 ⁇ 92 500 orders per second.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisades kaks 8-kohalist numbrit (32 bitti, eeldades 4-bitist BCD numbrit) lisamine võtab väidetavalt 850 µs ehk umbes 79 masinatsüklit, keskmiselt veidi alla 10 tsükli numbripaari kohta ja töökiirus 1176 × 8-kohalist liitmist sekundis.","translated_text":"Adding two 8-bit numbers (32 bits, assuming a 4-bit BCD number) allegedly takes 850 μs, or about 79 machine cycles, an average of just under 10 cycles per number pair, and a working speed of 1176 × 8-bit connections per second.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eraldi programm ja andmesalvestus.","translated_text":"Separate program and data recording.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vastupidi Harvardi arhitektuuri konstruktsioonidele, mis kasutavad eraldi siine, kasutab 4004 koos vajadusega hoida tihvtide loendust vähem, ühe teisaldatud 4-bitise siini edastamiseks: 12-bitiseid aadresse 8-bitiseid käske 4-bitiseid andmesõnu Võimalik otse adresseerida RAM-i 5120 bitti (vastab 640 baiti), salvestatud 1280 neljabitiste \"märkidena\" ja rühmadesse, mis esindavad 1024 \"andmeid\" ja 256 \"olekut\" (512 ja 128 baiti).","translated_text":"In contrast to Harvard architecture constructions that use separate spaces, 4004 uses, with the need to keep the density count down, to transmit a single converted 4-bit spaceship: 12-bit addresses, 8-bit commands, 4-bit passwords. It is possible to directly address 5120 bits of RAM (equivalent to 640 bytes), stored as 1280 quadratic \"marks\" and in groups representing 1024 \"data\" and 256 \"lives\" (512 and 128 bytes).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võimalik otse adresseerida 32 768 bitti ROM-i, mis on võrdeline ja on paigutatud 4096 kaheksabitiste sõnadena.","translated_text":"It is possible to directly address 32 768 bit ROMs, which are parallel and are arranged as 4096 eight-bit words.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Käsukomplekt sisaldas 46 käsku (millest 41 olid 8 bitti laiad ja 5 olid 16 bitid laiad).","translated_text":"The instruction set contained 46 commands (of which 41 were 8 bits wide and 5 were 16 bits wide).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Registrikomplekt sisaldab 16 registrit, milles on 4 bitti.","translated_text":"The register set contains 16 registers containing 4 bits.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sisemine alamprogrammide pinu, 3 taset sügav.","translated_text":"Inside the sub-program surface, three degrees deep.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Loogika tasemed","translated_text":"Logic levels","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=wikitable\n! Sümbol !! Min !! Max !! Ühik\n|-\n| VSS-DD || +15-5% || +15+5% || V\n|-\n| VIL || VDD || VSS−5.5 || V\n|-\n| VIH || VSS−1.5 || VSS+0.3 || V\n|-\n| VOL || VSS−12 || VSS−6.5 || V\n|-\n| VOH || VSS−0.5 || VSS || V\n|}"},{"type":"heading","text":"Tugikiibid","translated_text":"Manufacture from materials of any heading, except:","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"4001: 256-baidine ROM (256 8-bitist programmikäsku) ja üks sisseehitatud 4-bitine I/O-port.","translated_text":"4001: 256-bit ROM (256 8-bit program memory) and one built-in 4-bit I/O port.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"4001 ROM + I/O kiipi ei saa süsteemis kasutada koos 4008/4009 paariga.","translated_text":"The 4001 ROM + I/O chip cannot be used in the system with the 4008/4009 pair.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"4002: 40-baidine RAM (80 4-bitist andmesõna) ja üks sisseehitatud 4-bitine väljundport; kiibi RAM-i osa on jagatud nelja 4-bitise sõna neljaks \"registriks\": 16 andmesõna (mida kasutatakse kalkulaatori algses kujunduses mantissanumbrite jaoks), mille juurde pääseb suhteliselt standardsel viisil, ja 4 olekusõna (kasutatakse eksponentnumbrite ja märkide jaoks kalkulaatori algses kujunduses), millele pääseb juurde sisendkanali asemel I/O tüüpi käskudega 4003: 10-bitine paralleelväljundi nihke register klaviatuuride, kuvarite, printerite jne skaneerimiseks. 4008: 8-bitine aadressiriiv standardsetele mälukiipidele juurdepääsu saamiseks ja üks sisseehitatud 4-bitine kiibi valik ja I/O-port. 4009: programmi- ja I/O-pöördusmuundur standardmälu ja I/O-kiipide jaoks. 4269: klaviatuuri või kuvari liides 4289: mäluliides (4008 ja 4009 ühendatud funktsioonid)","translated_text":"4002: 40-bit RAM (80 4-bit data word) and one built-in 4-bit output port; the RAM part of the kibble is divided into four 4-bit \"registers\": 16 data words (used in the calculator's original layout for mantissans numbers) accessed in a relatively standard way, and 4 status words (used in the calculator's original layout for exponential numbers and symbols) accessed with I/O type commands instead of the input channel 4003: 10-bit parallel-field register for scanning keyboards, wires, printers. 4008: 8-bit code for accessing the standard keypads, and one built-in 4-bit code for I/O/O/O and I/O/O and I/O/O and I/O/O functions: 42989 and 42969 for the integrated functions:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pakendid","translated_text":"Packages","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"MCS-4 protsessorite versioone valmistati mitmeid.","translated_text":"Several versions of the MCS-4 processors were produced.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varaseimad versioonid, tähistatud C-ga (nagu C4004), olid keraamilised.","translated_text":"The earliest versions, marked with C (like C4004), were ceramic.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kiipide järgmine põlvkond oli tavaliselt valged keraamilisest (samuti tähisega C) ja seejärel valmistati tumehallid keraamilisest (D).","translated_text":"The next generation of chips were usually white ceramic (similar to the letter C) and then black ceramic (D).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paljud MCS-4 perekonna uuematest versioonidest toodeti ka plastist (P).","translated_text":"Many of the newer versions of the MCS-4 family were also made of plastic (P).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| align=\"center\"\n| [[Image:Intel_C4004_b.jpg|thumb|Keraamiline C4004 variant.]]\n| [[Image:Intel_D4004.jpg|thumb|Keraamiline D4004 variant.]]\n| [[Image:Intel_P4004.jpg|thumb|Plastikust P4004 variant.]]\n|}"},{"type":"heading","text":"Valmimise lugu","translated_text":"The story of preparation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jaapani firma Busicom soovis välja töötada uut arvutipõhist kalkulaatorit.","translated_text":"The Japanese company Busicom wanted to develop a new computer-based calculator.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Busicom ja Intel sõlmisid 1969. aasta aprillis Inteliga ajutise lepingu kalkulaatorile kohandatud kiibikomplekti arendamiseks.","translated_text":"Busicom and Intel entered into a temporary agreement with Intel in April 1969 for the development of a computer-aided kit.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Insener Masatoshi Shima pakkus välja kaheksakiibilise süsteemi: kolm kiipi välisseadmete (klaviatuur ja printer) liidestamiseks, üks kiip andmete salvestamiseks, üks kiip programmi koodi salvestamiseks ja kaks kiipi, mis koos moodustaksid protsessori.","translated_text":"Engineer Masatoshi Shima offered an eight-chip system: three chips for connecting external devices (keyboard and printer), one chip for storing data, one chip for storing program code, and two chips that together would form a processor.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Inteli rakenduste osakonna juhataja Marcian Hoff oli mures, et Intel ei tule toime nii suure koguse kiipide tootmisega.","translated_text":"Marcian Hoff, head of Intel's Applications Division, was concerned that Intel would not be able to handle producing such a large number of chips.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta tegi ettepaneku vähendada kiipide arvu poole võrra: üks 256-baidine programmi mälukiip, nimega 4001, üks 40-baidine andmemälu kiip 4002, perifeerse liidese kiip 4003 ja üks CPU kiip 4004.","translated_text":"He proposed halving the number of chips: one 256-bit program memory called 4001, one 40-bit data memory chip 4002, a peripheral connection chip 4003, and one CPU chip 4004.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See süsteem sai endale nimeks MCS-4.","translated_text":"This system became known as MCS-4.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Süsteem oli 4-bitine, mis vähendas oluliselt kiipide ühendamiseks vajalike tihvtide arvu.","translated_text":"The system was 4-bit, which significantly reduced the number of frequencies needed to connect the chips.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hoff tõi sisse kolmanda inseneri: Stanley Mazor.","translated_text":"Hoff brought in the third engineer, Stanley Mazor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Koos nad panid kokku iga kiibi jaoks spetsifikatsioonide komplekti ja kavandatud tootmisgraafiku.","translated_text":"Together, they put together a set of specifications for each chip and a planned production schedule.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel esitas oma ettepaneku järgmisel koosolekul 1969. aasta oktoobris.","translated_text":"Intel presented its proposal at its next meeting in October 1969.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Busicomi oli nõus ja Shima naasis Jaapanisse uue kalkulaatori prototüübi jaoks, veendumaks, et MCS-4 arhitektuur oleks kooskõlas Busicomi vajadustega.","translated_text":"Busicom agreed, and Shima returned to Japan for a new prototype calculator to ensure that the MCS-4 architecture was in line with Busicom's needs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kokkulepe sõlmiti 1970. aasta veebruaris ja kiibid viidi tootmisse.","translated_text":"The agreement was concluded in February 1970 and the chips were put into production.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Shima ja Busicomi teadmata oli 4004-projekt juba 1970. aasta alguses peatunud.","translated_text":"Unbeknownst to Shima and Busicom, Project 4004 had already been halted in early 1970.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Probleem seisnes selles, et Hoff ja Mazor ei olnud kiibidisainerid – inimesed, kes saavad spetsifikatsioone koostada ja üksikasjalikke loogikaväravaskeeme luua.","translated_text":"The problem was that Hoff and Mazor weren't cable designers ⁇ people who could come up with specifications and create detailed logic gateways.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neid diagramme kasutatakse omakorda selleks, et täpselt välja töötada, kuidas ja kus transistorid ja muud komponendid tuleb füüsilisel kiibil mustrisse panna.","translated_text":"These diagrams, in turn, are used to determine exactly how and where transistors and other components are to be physically patterned.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tegelikult polnud Intelis kedagi, kes oleks olnud selle ülesandega võimeline toime tulema, kuna ettevõte oli sellel ajal keskendunud mälukiipide arendamisele.","translated_text":"In fact, there was no one at Intel who would have been able to accomplish this task, as the company was focused on memory development at the time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lõpuks palkas Intel Frederico Faggini: noore inseneri, kes sobis ainulaadselt selleks tööks.","translated_text":"Finally, Intel hired Frederico Fagen, a young engineer who was uniquely suited for the job.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Algne ajakava sobis ainult mälukiipide tootmise jaoks, mis kasutasid paljusid korduvaid elemente, mitte protsessorikiipide jaoks, mis kasutavad keerulisi ja mitmekesiseid loogikalülitusi.","translated_text":"The original timetable was only suitable for the production of memory chips using a lot of repetitive elements, not for processor chips using complex and varied logic tricks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks polnud Fagginil abipersonali ega ühtegi tööriista ja infrastruktuuri, ettevõtted kasutasid digitaalse loogika kujunduse loomisel ja testimisel.","translated_text":"In addition, Faggin had no support staff, no tools and no infrastructure, and the companies used digital logic design and testing.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõni päev pärast Faggini tööleasumist läks Shima Ameerika Ühendriikidesse tehtud tööd kontrollima.","translated_text":"A few days after Faggin took office, Shima went to the United States to check on the work done.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shima eeldas, et ta näeb kiipide jaoks tarviliku loogikatasemelist plaani, mida ta saaks kontrollida vastavalt kokkulepitud spetsifikatsioonidele.","translated_text":"Shima assumed that he would see a logical plan for the chips that he could verify in accordance with the agreed specifications.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuid Shima pidi vihastama, sest tegelikult polnud viimase viie kuu jooksul midagi saavutatud.","translated_text":"But Shima had to be upset because, in fact, nothing had been achieved in the last five months.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Faggin koostas uue ajakava ja Intel palkas rohkem inimesi projekti jaoks.","translated_text":"Faggin put together a new schedule, and Intel hired more people for the project.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Faggin hakkas töötama 80 tundi nädalas.","translated_text":"Faggin started working 80 hours a week.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta töötas läbi kiibid nende keerukuse järjekorras: 4001 ROM, järgnedes 4003 liidese kiip, siis 4002 RAM ja lõpuks 4004 CPU.","translated_text":"He worked through the chips in the order of their complexity: 4001 ROMs, followed by 4003 connector chips, then 4002 RAMs, and finally 4004 CPUs.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Shima kontrollis kiipide loogikat ja andis tagasisidet, kuidas need sobiksid Busicomi kalkulaatori tehnilisse lahendusse.","translated_text":"Shima checked the logic of the chips and provided feedback on how they would fit into the technical solution of Busicom's calculator.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1970. aasta lõpus oli kiibi kujundus valmis.","translated_text":"By the end of 1970, the design of the dome was complete.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Faggin lisas protsessori serva oma initsiaalid, mikroskoopilise \"F.F.\", mis sai söövitatud igasse valminud 4004-sse.","translated_text":"Faggin added the processor serva to his original, the microscopic \"F.F\". which was digested into the finished 4004.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Busicomil oli lõpuks täielik komplekt MCS-4 kiipe 1971. aasta märtsis.","translated_text":"Busicom finally had a complete set of MCS-4s in March 1971.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuna Busicom oli kiibistiku tellinud, oli neil disainilahendusele ainuõigus, mis takistas Intelil müüa protsessorit kellelegi teisele.","translated_text":"Since Busicom had ordered a chip, they had exclusive design rights to the solution, which prevented Intel from selling the processor to someone else.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast Hoffi veenmist protsessori võimekuses, tegi Intel Busicomile pakkumise alandada kiipide maksumust, juhul kui Intel saab võimaluse 4004 perekonda müüa rakenduste jaoks, mis ei olnud kalkulaatorid.","translated_text":"After convincing Hoff of the processor's capability, Intel made an offer to Busicom to lower the cost of chips if Intel could sell 4004 families for applications that were not calculators.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Busicom nõustus, ja Intel alustas 1971 novembris 4004 reklaamimist, kuulutades välja integreeritud elektroonika uue ajastu.","translated_text":"Busicom agreed, and Intel began advertising 4004 in November 1971, heralding a new era of integrated electronics.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor|pealkiri=Chip Hall of Fame: Intel 4004 Microprocessor|väljaanne=spectrum.ieee.org|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":123,"name":":0","url":"https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":425,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.822584-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (13 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"pMOS CMOS","translated_text":"For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Silicon Gate Technology www.intel4004.com","translated_text":"The Commission shall adopt implementing acts in accordance with the opinion of the European Parliament and of the Council.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Inteli mikroprotsessorid Kategooria:1971","translated_text":":Intel microprocessors of the following categories:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Intel 4004 ehk 4004 oli 4-bitine Inteli keskprotsessor, mis tuli müügile 1971. aastal. Tegemist oli esimese mikroprotsessoriga, mille tegi võimalikuks räni laialdasem kasutuselevõtt loogikalülituste tootmisel.","translated_text":"The Intel 4004 or 4004 was a 4-bit Intel mid-range processor that went on sale in 1971. It was the first microprocessor to allow for wider adoption in the production of logic cables.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://www.intel.co.uk/content/www/uk/en/history/museum-story-of-intel-4004.html|pealkiri=Intel's First Microprocessor|väljaanne=intel.co.uk|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":126,"name":null,"url":"https://www.intel.co.uk/content/www/uk/en/history/museum-story-of-intel-4004.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":468,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.682943-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (15 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"November 1971 tehti prohvetliku reklaamiga: \"Uue ajastu kuulutamine integreeritud elektroonikas\", 4004 turul üldsusele kättesaadavaks. 4004 oli esimene monoliitne protsessor, mis oli täielikult integreeritud ühte väikesesse kiipi.","translated_text":"In November 1971, a prophetic advertisement entitled \"Declaring a New Age in Integrated Electronics\" was made available to the public at market 4004. The 4004 was the first monolithic processor to be fully integrated into a single small chip.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor|pealkiri=Chip Hall of Fame: Intel 4004 Microprocessor|väljaanne=spectrum.ieee.org|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":229,"name":":0","url":"https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":425,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.822584-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (13 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Maksimaalne taktsagedus on 740 kHz.","translated_text":"Maximum frequency is 740 kHz.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://www.applelogic.org/files/4004Data.pdf|pealkiri=4004 datasheet|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":35,"name":null,"url":"http://www.applelogic.org/files/4004Data.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.894848-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kuna Busicom oli kiibistiku tellinud, oli neil disainilahendusele ainuõigus, mis takistas Intelil müüa protsessorit kellelegi teisele. Pärast Hoffi veenmist protsessori võimekuses, tegi Intel Busicomile pakkumise alandada kiipide maksumust, juhul kui Intel saab võimaluse 4004 perekonda müüa rakenduste jaoks, mis ei olnud kalkulaatorid. Busicom nõustus, ja Intel alustas 1971 novembris 4004 reklaamimist, kuulutades välja integreeritud elektroonika uue ajastu.","translated_text":"Since Busicom had ordered a chip, they had exclusive design rights to the solution, which prevented Intel from selling the processor to someone else. After convincing Hoff of the processor's capability, Intel made an offer to Busicom to lower the cost of chips if Intel could sell 4004 families for applications that were not calculators. Busicom agreed, and Intel began advertising 4004 in November 1971, heralding a new era of integrated electronics.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor|pealkiri=Chip Hall of Fame: Intel 4004 Microprocessor|väljaanne=spectrum.ieee.org|aeg=|vaadatud=10.05.2020}}]","char_index":461,"name":":0","url":"https://spectrum.ieee.org/tech-history/silicon-revolution/chip-hall-of-fame-intel-4004-microprocessor","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":425,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:26.822584-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (13 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"4004","wikicode":"#suuna[[Intel 4004]]","hash":"cfcdb2df61379d912846301e96b3cd0184a07473596907729db78d78210876ae","last_revision":"2010-02-18T20:00:37Z","first_revision":"2010-02-18T20:00:37Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.248288","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIntel 4004\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIntel 4004","translated_text":"the directionIntel 4004","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Intel 4040","wikicode":"[[Pilt:KL Intel D4040.jpg|right|thumb|Intel 4040]]\n'''Intel 4040''' ehk '''4040''' oli [[Intel]]i [[mikroprotsessor]], mis tuli müügile [[1974]]. aastal. See oli [[Intel 4004]] järeltulija, mida oli eelkäijaga võrreldes mõnevõrra täiustatud. \n\nIntel 4040 töötas välja [[Federico Faggin]].\n\n==Erinevused 4004 ja 4040 vahel==\n*Lisati [[Katkestus (Informaatika)|katkestused]] (''interrupts'')\n*46 asemel 60 [[käsk]]u [[käsustik]]us\n*4 kB asemel 8 kB programmimälu\n*16 asemel 24 registrit\n*3-kohalise asemel 7-kohaline [[pinu]] (''stack'') \n\n== Välislingid ==\n*[http://www.cpu-world.com/CPUs/4004/ Intel 4004, cpu-world.com]\n\n{{Inteli protsessorid}}\n\n[[Kategooria:Inteli mikroprotsessorid]]\n[[Kategooria:1974]]","hash":"9d7e8ad7ab88aadf2750d8dc8aff353b015cddd82bf7218c38dbf82c3ff7e51a","last_revision":"2019-03-28T19:23:24Z","first_revision":"2010-02-18T20:44:45Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.305771","cross_lingual_links":{"ar":"إنتل 4040","bg":"Intel 4040","ca":"Intel 4040","cs":"Intel 4040","de":"Intel 4040","en":"Intel 4040","es":"Intel 4040","fa":"اینتل ۴۰۴۰","fi":"Intel 4040","fr":"Intel 4040","hu":"Intel 4040","id":"Intel 4040","it":"Intel 4040","ja":"Intel 4040","ko":"인텔 4040","ml":"ഇന്റൽ 4040","nl":"Intel 4040","nb":"Intel 4040","oc":"Intel 4040","pl":"Intel 4040","pt":"Intel 4040","ru":"Intel 4040","sk":"Intel 4040","sr":"Intel 4040","tr":"Intel 4040","uk":"Intel 4040","vi":"Intel 4040","zh":"Intel 4040"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Intel 4040 ehk 4040 oli Inteli mikroprotsessor, mis tuli müügile 1974. aastal. See oli Intel 4004 järeltulija, mida oli eelkäijaga võrreldes mõnevõrra täiustatud.\n\nIntel 4040 töötas välja Federico Faggin.\n\nLisati katkestused (interrupts) 46 asemel 60 käsku käsustikus 4 kB asemel 8 kB programmimälu 16 asemel 24 registrit 3-kohalise asemel 7-kohaline pinu (stack)\n\nIntel 4004, cpu-world.com\n\nKategooria:Inteli mikroprotsessorid Kategooria:1974\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel 4040 ehk 4040 oli Inteli mikroprotsessor, mis tuli müügile 1974. aastal.","translated_text":"The Intel 4040 or 4040 was an Intel microprocessor that went on sale in 1974.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli Intel 4004 järeltulija, mida oli eelkäijaga võrreldes mõnevõrra täiustatud.","translated_text":"It was the successor to the Intel 4004, which was somewhat improved from its predecessor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel 4040 töötas välja Federico Faggin.","translated_text":"Intel 4040 was developed by Federico Faggin.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Erinevused 4004 ja 4040 vahel","translated_text":"Differences between 4004 and 4040","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lisati katkestused (interrupts) 46 asemel 60 käsku käsustikus 4 kB asemel 8 kB programmimälu 16 asemel 24 registrit 3-kohalise asemel 7-kohaline pinu (stack)","translated_text":"Added interrupts instead of 46, 60 commands instead of 4 kB, 8 kB program memory instead of 16, 24 registers instead of 3 stacks, 7 stacks","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel 4004, cpu-world.com","translated_text":"Intel 4004, cpu-world.com","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Inteli mikroprotsessorid Kategooria:1974","translated_text":":Intel microprocessors of the category: 1974","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kallioni teletorn","wikicode":"#suuna[[Tallinna teletorn]]","hash":"5baf1f21b964833d0547dd02d35af20ba3cf37e60316e5aed218a496d10346a8","last_revision":"2010-02-18T22:31:56Z","first_revision":"2010-02-18T22:31:56Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.362863","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTallinna teletorn\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTallinna teletorn","translated_text":"directionTallinn telegraph tower","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"4040","wikicode":"#suuna[[Intel 4040]]","hash":"18ef0d6c48ad1604ba963756035c3151ebfafb2779409633f4b8f6a506421496","last_revision":"2010-02-18T22:42:32Z","first_revision":"2010-02-18T22:42:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.424976","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIntel 4040\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIntel 4040","translated_text":"the directionIntel 4040","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bryan Ferry","wikicode":"{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}\n'''Bryan Ferry''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1945]] [[Washington (Suurbritannia)|Washington]]is [[Suurbritannia]]s) on inglise laulja ja laulukirjutaja. Ta on tunud sarmika visuaalse ja vokaalse stiiliga pälvides hüüdnime 'The Electric Lounge Lizard'. \n\nFerry sai tuntuks 1970-ndate alguses ansambli [[Roxy Music]] solisti ja peamise laulukirjutajana. 1973. aastast on tal olnud ka edukas soolokarjäär. 2001. aastal oli ta [[Grammy]]-auhinna nominent.\n\n==Diskograafia==\n* ''[[These Foolish Things]]'' ([[1973]])\n* ''Another Time, Another Place'' ([[1974]])\n* ''Let's Stick Together'' ([[1976]])\n* ''[[In Your Mind]]'' ([[1977]])\n* ''The Bride Stripped Bare'' ([[1978]])\n* ''[[Boys And Girls]]'' ([[1985]])\n* ''Bête Noire'' ([[1987]])\n* ''Taxi'' ([[1993]])\n* ''Mamouna'' ([[1994]]) \n* ''As Time Goes By'' ([[1999]]) \n* ''Frantic'' ([[2002]])\n* ''[[Dylanesque]]'' ([[2007]])\n* ''[[Olympia (album)|Olympia]]'' ([[2010]])\n* ''[[The Jazz Age]]'' ([[2012]])\n* ''[[Avonmore]]'' ([[2014]])\n* ''[[Bitter-Sweet]]'' (2018)\n\n{{JÄRJESTA:Ferry, Bryan}}\n[[Kategooria:Suurbritannia lauljad]]\n[[Kategooria:Sündinud 1945]]","hash":"cf8953b5696a9b74340a5028107e0c20c9db3b308bdcc42d3d09be7f6d8e6902","last_revision":"2022-09-23T08:13:10Z","first_revision":"2010-02-18T22:43:10Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.476184","cross_lingual_links":{"ar":"بريان فيري","arz":"بريان فيرى","azb":"برایان فری","bg":"Брайън Фери","br":"Bryan Ferry","bs":"Bryan Ferry","ca":"Bryan Ferry","cs":"Bryan Ferry","cy":"Bryan Ferry","da":"Bryan Ferry","de":"Bryan Ferry","el":"Μπράιαν Φέρι","en":"Bryan Ferry","es":"Bryan Ferry","eu":"Bryan Ferry","fa":"برایان فری","fi":"Bryan Ferry","fr":"Bryan Ferry","fy":"Bryan Ferry","ga":"Bryan Ferry","he":"בריאן פרי","hr":"Bryan Ferry","hu":"Bryan Ferry","it":"Bryan Ferry","ja":"ブライアン・フェリー","ka":"ბრაიან ფერი","ko":"브라이언 페리","la":"Brianus Ferry","mk":"Брајан Фери","nl":"Bryan Ferry","nn":"Bryan Ferry","nb":"Bryan Ferry","pl":"Bryan Ferry","pt":"Bryan Ferry","ro":"Bryan Ferry","ru":"Ферри, Брайан","sh":"Bryan Ferry","simple":"Bryan Ferry","sk":"Bryan Ferry","smn":"Bryan Ferry","sr":"Брајан Фери","sv":"Bryan Ferry","tr":"Bryan Ferry","uk":"Браян Феррі","zh":"布萊恩·費瑞"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Bryan Ferry (sündinud 26. septembril 1945 Washingtonis Suurbritannias) on inglise laulja ja laulukirjutaja. Ta on tunud sarmika visuaalse ja vokaalse stiiliga pälvides hüüdnime 'The Electric Lounge Lizard'.\n\nFerry sai tuntuks 1970-ndate alguses ansambli Roxy Music solisti ja peamise laulukirjutajana. 1973. aastast on tal olnud ka edukas soolokarjäär. 2001. aastal oli ta Grammy-auhinna nominent.\n\nThese Foolish Things (1973) Another Time, Another Place (1974) Let's Stick Together (1976) In Your Mind (1977) The Bride Stripped Bare (1978) Boys And Girls (1985) Bête Noire (1987) Taxi (1993) Mamouna (1994) As Time Goes By (1999) Frantic (2002) Dylanesque (2007) Olympia (2010) The Jazz Age (2012) Avonmore (2014) Bitter-Sweet (2018)\n\nKategooria:Suurbritannia lauljad Kategooria:Sündinud 1945\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bryan Ferry (sündinud 26. septembril 1945 Washingtonis Suurbritannias) on inglise laulja ja laulukirjutaja.","translated_text":"Bryan Ferry (born 26 September 1945 in Washington, UK) is an English singer and songwriter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta on tunud sarmika visuaalse ja vokaalse stiiliga pälvides hüüdnime 'The Electric Lounge Lizard'.","translated_text":"He's known for his charming visual and vocal style called \"The Electric Lounge Lizard\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ferry sai tuntuks 1970-ndate alguses ansambli Roxy Music solisti ja peamise laulukirjutajana.","translated_text":"Ferry rose to fame in the early 1970s as the lead singer and primary songwriter of the band Roxy Music.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1973. aastast on tal olnud ka edukas soolokarjäär.","translated_text":"Since 1973, he has also had a successful solo career.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"2001. aastal oli ta Grammy-auhinna nominent.","translated_text":"In 2001, she was nominated for a Grammy Award.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Diskograafia","translated_text":"The record label","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"These Foolish Things (1973) Another Time, Another Place (1974) Let's Stick Together (1976)","translated_text":"These Foolish Things (1973) Another Time, Another Place (1974) Let's Stick Together (1976)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"In Your Mind (1977) The Bride Stripped Bare (1978)","translated_text":"In Your Mind The Bride Stripped Bare (1978)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Boys And Girls (1985) Bête Noire (1987) Taxi (1993) Mamouna (1994)","translated_text":"Boys and Girls (1985) Bête Noire (1987) Taxi (1993) Mamouna (1994)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"As Time Goes By (1999) Frantic (2002) Dylanesque (2007) Olympia (2010) The Jazz Age (2012) Avonmore (2014) Bitter-Sweet (2018)","translated_text":"As Time Goes By (1999) Frantic (2002) Dylanesque (2007) Olympia (2010) The Jazz Age (2012) Avonmore (2014) Bitter-Sweet (2018)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Suurbritannia lauljad Kategooria:Sündinud 1945","translated_text":"British singers Category:Born in 1945","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Intel 8080","wikicode":"{{keeletoimeta}}\n[[Pilt:Intel C8080A 9064 33001 N8384 top.jpg|thumb|Intel 8080]]\n'''Intel 8080''' ehk '''8080''' on firma [[Intel]] [[mikroprotsessor]], mida esitleti [[1974]]. aasta aprillis. See oli üks esimesi 8-bitilisi laiatarbe mikroprotsessoreid.\n\n==Erinevused eelkäijast 8008==\nVõrreldes oma eelkäija [[Intel 8008]]ga on 8080-l lisaks mõned 16-bitised [[masinakäsk|masinakäsud]]. Protsessoril on seitse 8-bitist [[register (elektroonika)|registrit]] (nimedega A, B, C, D, E, H ja L), mis moodustavad 16-bitilised registripaarid (BC, DE ja HL) ja pseudoregister mäluaadressile viitamiseks (M, mis viitab baidile aadressil HL), eraldi register [[pinumälu]] viidale ja 256 sisend- ja väljund[[värat]]i aadressi.\n\n==Ajalugu==\nMikroprotsessori Intel 8080 arhitektuuri pakkus Inteli juhatusele [[1972]]. aasta alguses välja [[Federico Faggin]]. Pakkumine võeti vastu ja Faggin juhtis Intel 8080 väljatöötamise projekti kuni mikroprotsessori lõpliku valmimiseni. Faggin palkas selleks [[jaapan]]lase [[Masatoshi Shima]], kes töötas tema juhtimisel välja mikroprotsessori üksikasjaliku projekti. [[Stanley Mazor]] lisas protsessori [[käsustik]]ku paar uut [[masinakäsk]]u.\n\nIntel 8080 läks tootmisse [[1974]]. aasta aprillis ja ta töötas [[taktsagedus]]ega 2 MHz (kuni 500 000 operatsiooni sekundis).\n\n[[31. detsember|31. detsembril]] [[1974]] esitasid Faggin, Shima ja Mazor patenditaotluse, mis rahuldati [[1. märts]]il [[1977]].\n\nHiljem töötati välja terve rida täiendavaid sisend- ja väljundseadmete [[integraallülitus]]i ([[programmeeritav taimer|taimer]] 8253, [[rööpvärat]] 8255, [[DMA-kiip]] 8257, [[videkontroller]] 8275, [[katkestuskontroller]] 8259) lihtsustamaks protsessorite rakendamist personaalarvutites.\n\n==Nime jäädvustamine==\n*[[Microsoft]] valis protsessori arendamisel tehtud suure töö jäädvustamiseks oma ametlikuks [[telefoninumber|telefoninumbriks]] 425 882 8080.\n*Selle protsessori järgi on nimetatud [[asteroid]] '''[[8080 Intel]]''', mis avastati aastal [[1987]].\n\n== Vaata ka ==\n*[[KR580VM80A]]\n\n{{Inteli protsessorid}}\n\n[[Kategooria:Inteli mikroprotsessorid]]","hash":"2bb25e2284c786e4fe4488e56b123e72f2ebc08640f81438e3d5d2c61ff24f78","last_revision":"2022-06-08T11:57:37Z","first_revision":"2010-02-19T00:59:52Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.539255","cross_lingual_links":{"ar":"إنتل 8080","az":"Intel 8080","be":"8080","bg":"Intel 8080","bn":"ইন্টেল ৮০৮০","ca":"Intel 8080","cs":"Intel 8080","de":"Intel 8080","el":"Intel 8080","en":"Intel 8080","es":"Intel 8080","fa":"اینتل ۸۰۸۰","fi":"Intel 8080","fr":"Intel 8080","gl":"Intel 8080","he":"אינטל 8080","hr":"Intel 8080","hu":"Intel 8080","ia":"Intel 8080","id":"Intel 8080","it":"Intel 8080","ja":"Intel 8080","ko":"인텔 8080","lt":"Intel 8080","ml":"ഇന്റൽ 8080","nl":"Intel 8080","nb":"Intel 8080","oc":"Intel 8080","pl":"Intel 8080","pt":"Intel 8080","ro":"Intel 8080","ru":"Intel 8080","si":"ඉන්ටෙල් 8080","sk":"Intel 8080","sr":"Intel 8080","sv":"Intel 8080","tr":"Intel 8080","uk":"Intel 8080","vi":"Intel 8080","zh":"Intel 8080"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Intel 8080 ehk 8080 on firma Intel mikroprotsessor, mida esitleti 1974. aasta aprillis. See oli üks esimesi 8-bitilisi laiatarbe mikroprotsessoreid.\n\nVõrreldes oma eelkäija Intel 8008ga on 8080-l lisaks mõned 16-bitised masinakäsud. Protsessoril on seitse 8-bitist registrit (nimedega A, B, C, D, E, H ja L), mis moodustavad 16-bitilised registripaarid (BC, DE ja HL) ja pseudoregister mäluaadressile viitamiseks (M, mis viitab baidile aadressil HL), eraldi register pinumälu viidale ja 256 sisend- ja väljundvärati aadressi.\n\nMikroprotsessori Intel 8080 arhitektuuri pakkus Inteli juhatusele 1972. aasta alguses välja Federico Faggin. Pakkumine võeti vastu ja Faggin juhtis Intel 8080 väljatöötamise projekti kuni mikroprotsessori lõpliku valmimiseni. Faggin palkas selleks jaapanlase Masatoshi Shima, kes töötas tema juhtimisel välja mikroprotsessori üksikasjaliku projekti. Stanley Mazor lisas protsessori käsustikku paar uut masinakäsku.\n\nIntel 8080 läks tootmisse 1974. aasta aprillis ja ta töötas taktsagedusega 2 MHz (kuni 500 000 operatsiooni sekundis).\n\n31. detsembril 1974 esitasid Faggin, Shima ja Mazor patenditaotluse, mis rahuldati 1. märtsil 1977.\n\nHiljem töötati välja terve rida täiendavaid sisend- ja väljundseadmete integraallülitusi (taimer 8253, rööpvärat 8255, DMA-kiip 8257, videkontroller 8275, katkestuskontroller 8259) lihtsustamaks protsessorite rakendamist personaalarvutites.\n\nMicrosoft valis protsessori arendamisel tehtud suure töö jäädvustamiseks oma ametlikuks telefoninumbriks 425 882 8080. Selle protsessori järgi on nimetatud asteroid 8080 Intel, mis avastati aastal 1987.\n\nKR580VM80A\n\nKategooria:Inteli mikroprotsessorid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel 8080 ehk 8080 on firma Intel mikroprotsessor, mida esitleti 1974. aasta aprillis.","translated_text":"The Intel 8080 or 8080 is an Intel microprocessor introduced in April 1974.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See oli üks esimesi 8-bitilisi laiatarbe mikroprotsessoreid.","translated_text":"It was one of the first 8-bit high-speed microprocessors.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Erinevused eelkäijast 8008","translated_text":"Differences from the predecessor 8008","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võrreldes oma eelkäija Intel 8008ga on 8080-l lisaks mõned 16-bitised masinakäsud.","translated_text":"Compared to its predecessor Intel 8008, the 8080 also has some 16-bit home computers.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Protsessoril on seitse 8-bitist registrit (nimedega A, B, C, D, E, H ja L), mis moodustavad 16-bitilised registripaarid (BC, DE ja HL) ja pseudoregister mäluaadressile viitamiseks (M, mis viitab baidile aadressil HL), eraldi register pinumälu viidale ja 256 sisend- ja väljundvärati aadressi.","translated_text":"The processor has seven 8-bit registers (named A, B, C, D, E, H and L) which form 16-bit register pairs (BC, DE and HL) and a pseudoregister for reference to the memory address (M, which refers to the byte at HL), a separate register for pin memory reference and 256 input and output color addresses.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mikroprotsessori Intel 8080 arhitektuuri pakkus Inteli juhatusele 1972. aasta alguses välja Federico Faggin.","translated_text":"The Intel 8080 microprocessor architecture was offered to Intel's management by Federico Faggin in early 1972.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pakkumine võeti vastu ja Faggin juhtis Intel 8080 väljatöötamise projekti kuni mikroprotsessori lõpliku valmimiseni.","translated_text":"The offer was accepted and Faggin led the Intel 8080 development project until the microprocessor was finalized.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Faggin palkas selleks jaapanlase Masatoshi Shima, kes töötas tema juhtimisel välja mikroprotsessori üksikasjaliku projekti.","translated_text":"Faggin hired Masatoshi Shima, a Japanese engineer, to develop a detailed microprocessor project under his direction.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stanley Mazor lisas protsessori käsustikku paar uut masinakäsku.","translated_text":"Stanley Mazor added a couple of new chips to the processor's command line.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel 8080 läks tootmisse 1974. aasta aprillis ja ta töötas taktsagedusega 2 MHz (kuni 500 000 operatsiooni sekundis).","translated_text":"The Intel 8080 entered production in April 1974 and operated at a frequency of 2 MHz (up to 500 000 operations per second).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"31. detsembril 1974 esitasid Faggin, Shima ja Mazor patenditaotluse, mis rahuldati 1. märtsil 1977.","translated_text":"On 31 December 1974, Faggin, Shima and Mazor filed a patent application, which was granted on 1 March 1977.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hiljem töötati välja terve rida täiendavaid sisend- ja väljundseadmete integraallülitusi (taimer 8253, rööpvärat 8255, DMA-kiip 8257, videkontroller 8275, katkestuskontroller 8259) lihtsustamaks protsessorite rakendamist personaalarvutites.","translated_text":"Subsequently, a whole series of additional integrated input and output switches (Tamer 8253, rail colour 8255, DMA type 8257, area controller 8275, breakdown controller 8259) were developed to facilitate the use of processors in personal computers.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Nime jäädvustamine","translated_text":"Registration of the name","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Microsoft valis protsessori arendamisel tehtud suure töö jäädvustamiseks oma ametlikuks telefoninumbriks 425 882 8080.","translated_text":"Microsoft chose the official phone number 425 882 8080 to record the great work done in developing the processor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle protsessori järgi on nimetatud asteroid 8080 Intel, mis avastati aastal 1987.","translated_text":"This processor is named after the asteroid 8080 Intel, discovered in 1987.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"KR580VM80A","translated_text":"Manufacture from materials of any heading, except:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Inteli mikroprotsessorid","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"8080","wikicode":"#suuna[[Intel 8080]]","hash":"2d4381d84a72b514259ceb50c2c8b6fcf9375acd12682ebfc0d396997831bf7e","last_revision":"2010-02-19T01:03:32Z","first_revision":"2010-02-19T01:03:32Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.619076","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIntel 8080\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIntel 8080","translated_text":"the directionIntel 8080","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Intel 8085","wikicode":"[[Pilt:KL_Intel_P8085AH.jpg|pisi|Intel 8085]]\n'''Intel 8085''' oli 8-bitine elektron[[arvuti]] [[keskseade]]-[[kiip]], mida tootis [[Ameerika Ühendriigid|USA]] tehnoloogiaettevõtte [[Intel]]. Protsessorit esitleti esmakordselt [[1976]]. aasta märtsis. See ühildus [[tarkvara]]liselt oma eelkäija [[Intel 8080]]-ga. Erinevalt eelkäijast sai 8085-ga ehitada lihtsamaid ja odavamaid väikearvutisüsteeme, sest see vajas senisest lihtsamat +5-[[Volt|voldist]] toitepinget ja sellest tulenevalt nõudis vähemkeerukat [[riistvara]] ([[toiteplokk]]e ja lisalülitusi). Protsessorit sai kasutada arvutites, milles töötas [[CP/M]] [[operatsioonisüsteem]]. \n\n8085 liideti [[Emaplaat|emaplaadile]] 40-kontaktilise ühendusega. Kontaktikombinatsioonide maksimeerimiseks kasutas 8085 [[Multipleksimine|kordistavat]] aadressi/andmeside (AD0-AD7) [[siin]]i. 8085 [[Elektriahel|vooluahel]] nõudis 8-bitist aadressiriivi. Selleks tootis Intel mitut sisseehitatud aadressilukuga tugikiipi – 2-kilobaidise [[EPROM]]-i ja 16 [[sisend/väljund]]viiguga kiipi 8755 ning 256-[[Bait|baidise]] RAM-i, 22 sisend/väljund-viigu ja 14-bitise programmeeritava taimer/loenduriga kiipi 8155.\n\n8080 ja 8085 jäid alla [[Zilog Z80|Zilogi protsessorile Z80]], mida kasutati CP/M arvutites kõige enam. 1980. aastate algul kasutati Z80 protsessoreid palju ka [[Personaalarvuti|väikearvutites]], mille turg kiiresti kasvas. \n\n8085 oli pikka aega kasutusel tänu sisseehitatud sisend/väljundjadale ja viiele prioriteetkatkestile, millel olid mikrokontrollerilaadsed omadused, mida Z80 keskseadmel ei olnud. 1970. aastate lõpus hakati 8085-t kasutama toodetes DECtape II ja VT102 videoterminal, mis olid väga vastupidavad.\n\n8085 tootmine lõpetati [[2000]]. aastal.[{{Netiviide |pealkiri=The CPU Shack |url=https://www.cpushack.com/life-cycle-of-cpu.html |vaadatud=26.02.2024}}]\n\n== Välislingid ==\n*[http://datasheets.chipdb.org/Intel/MCS-85/datashts/ Datasheets]\n\n{{Inteli protsessorid}}\n\n[[Kategooria:Inteli mikroprotsessorid]]","hash":"8320c2b424ef9500c72de668213a61212f8239ea80f862ce52c007d657ded463","last_revision":"2024-04-06T17:38:10Z","first_revision":"2010-02-19T01:44:30Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.676098","cross_lingual_links":{"as":"ইণ্টেল ৮০৮৫","bh":"इंटेल 8085","ca":"Intel 8085","cs":"Intel 8085","de":"Intel 8085","el":"Intel 8085","en":"Intel 8085","es":"Intel 8085","fa":"اینتل ۸۰۸۵","fi":"Intel 8085","fr":"Intel 8085","hi":"इंटेल का 8085","hr":"Intel 8085","hu":"Intel 8085","id":"Intel 8085","it":"Intel 8085","ja":"Intel 8085","ko":"인텔 8085","ml":"ഇന്റൽ 8085","nl":"Intel 8085","nb":"Intel 8085","pl":"Intel 8085","pt":"Intel 8085","ru":"Intel 8085","sk":"Intel 8085","sr":"Intel 8085","sv":"Intel 8085","tr":"Intel 8085","uk":"Intel 8085","vi":"Intel 8085","zh":"Intel 8085"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Intel 8085 oli 8-bitine elektronarvuti keskseade-kiip, mida tootis USA tehnoloogiaettevõtte Intel. Protsessorit esitleti esmakordselt 1976. aasta märtsis. See ühildus tarkvaraliselt oma eelkäija Intel 8080-ga. Erinevalt eelkäijast sai 8085-ga ehitada lihtsamaid ja odavamaid väikearvutisüsteeme, sest see vajas senisest lihtsamat +5-voldist toitepinget ja sellest tulenevalt nõudis vähemkeerukat riistvara (toiteplokke ja lisalülitusi). Protsessorit sai kasutada arvutites, milles töötas CP/M operatsioonisüsteem.\n\n8085 liideti emaplaadile 40-kontaktilise ühendusega. Kontaktikombinatsioonide maksimeerimiseks kasutas 8085 kordistavat aadressi/andmeside (AD0-AD7) siini. 8085 vooluahel nõudis 8-bitist aadressiriivi. Selleks tootis Intel mitut sisseehitatud aadressilukuga tugikiipi – 2-kilobaidise EPROM-i ja 16 sisend/väljundviiguga kiipi 8755 ning 256-baidise RAM-i, 22 sisend/väljund-viigu ja 14-bitise programmeeritava taimer/loenduriga kiipi 8155.\n\n8080 ja 8085 jäid alla Zilogi protsessorile Z80, mida kasutati CP/M arvutites kõige enam. 1980. aastate algul kasutati Z80 protsessoreid palju ka väikearvutites, mille turg kiiresti kasvas.\n\n8085 oli pikka aega kasutusel tänu sisseehitatud sisend/väljundjadale ja viiele prioriteetkatkestile, millel olid mikrokontrollerilaadsed omadused, mida Z80 keskseadmel ei olnud. 1970. aastate lõpus hakati 8085-t kasutama toodetes DECtape II ja VT102 videoterminal, mis olid väga vastupidavad.\n\n8085 tootmine lõpetati 2000. aastal.\n\nDatasheets\n\nKategooria:Inteli mikroprotsessorid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Intel 8085 oli 8-bitine elektronarvuti keskseade-kiip, mida tootis USA tehnoloogiaettevõtte Intel.","translated_text":"Intel 8085 was an 8-bit electronic computer center chip manufactured by the US technology company Intel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Protsessorit esitleti esmakordselt 1976. aasta märtsis.","translated_text":"The processor was first introduced in March 1976.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See ühildus tarkvaraliselt oma eelkäija Intel 8080-ga.","translated_text":"It's software-compatible with its predecessor Intel 8080.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Erinevalt eelkäijast sai 8085-ga ehitada lihtsamaid ja odavamaid väikearvutisüsteeme, sest see vajas senisest lihtsamat +5-voldist toitepinget ja sellest tulenevalt nõudis vähemkeerukat riistvara (toiteplokke ja lisalülitusi).","translated_text":"Unlike its predecessor, the 8085 was able to build simpler and cheaper microcomputing systems because it needed a simpler +5-volt power supply than before and consequently required less flexible hardware (power units and spare parts).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Protsessorit sai kasutada arvutites, milles töötas CP/M operatsioonisüsteem.","translated_text":"The processor could be used in computers running the CP/M operating system.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8085 liideti emaplaadile 40-kontaktilise ühendusega.","translated_text":"8085 was connected to the motherboard with a 40-contact connection.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kontaktikombinatsioonide maksimeerimiseks kasutas 8085 kordistavat aadressi/andmeside (AD0-AD7) siini.","translated_text":"In order to maximize contact combinations, 8085 used a repeatable address/data set (AD0-AD7) here.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"8085 vooluahel nõudis 8-bitist aadressiriivi.","translated_text":"8085 on the power line required an 8-bit address bar.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selleks tootis Intel mitut sisseehitatud aadressilukuga tugikiipi – 2-kilobaidise EPROM-i ja 16 sisend/väljundviiguga kiipi 8755 ning 256-baidise RAM-i, 22 sisend/väljund-viigu ja 14-bitise programmeeritava taimer/loenduriga kiipi 8155.","translated_text":"For this purpose, Intel produced a multi-input address chip ⁇ 2-kilobit EPROM and 16 input/output chips 8755 and 256 bits of RAM, 22 input/output chips and a 14 bit programmable timer/reader chips 8155.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8080 ja 8085 jäid alla Zilogi protsessorile Z80, mida kasutati CP/M arvutites kõige enam. 1980. aastate algul kasutati Z80 protsessoreid palju ka väikearvutites, mille turg kiiresti kasvas.","translated_text":"The 8080 and 8085 were superseded by the Zilog processor Z80, the most widely used in CP/M computers. In the early 1980s, Z80 processors were also widely used in small computers, with a rapidly growing market.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8085 oli pikka aega kasutusel tänu sisseehitatud sisend/väljundjadale ja viiele prioriteetkatkestile, millel olid mikrokontrollerilaadsed omadused, mida Z80 keskseadmel ei olnud.","translated_text":"The 8085 was in use for a long time thanks to the built-in input/output centers and five priority tests, which had microcontroller-like properties that the Z80 centre did not have.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1970. aastate lõpus hakati 8085-t kasutama toodetes DECtape II ja VT102 videoterminal, mis olid väga vastupidavad.","translated_text":"In the late 1970s, the 8085 was used on the DECtape II and VT102 video terminals, which were very durable.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8085 tootmine lõpetati 2000. aastal.","translated_text":"Production of 8085 ceased in 2000.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=The CPU Shack |url=https://www.cpushack.com/life-cycle-of-cpu.html |vaadatud=26.02.2024}}]","char_index":36,"name":null,"url":"https://www.cpushack.com/life-cycle-of-cpu.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":27389,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:27.859837-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.720703125}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Datasheets","translated_text":"The data sheets","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Inteli mikroprotsessorid","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"8085 tootmine lõpetati 2000. aastal.","translated_text":"Production of 8085 ceased in 2000.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |pealkiri=The CPU Shack |url=https://www.cpushack.com/life-cycle-of-cpu.html |vaadatud=26.02.2024}}]","char_index":36,"name":null,"url":"https://www.cpushack.com/life-cycle-of-cpu.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":27389,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:27.859837-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.720703125}]}]}
+{"title":"8085","wikicode":"#suuna[[Intel 8085]]","hash":"ab6d1786a76806a69b359f8586928be6391b6d2daf4dbeeed617ae50c23e08d5","last_revision":"2010-02-19T01:46:53Z","first_revision":"2010-02-19T01:46:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.732181","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaIntel 8085\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaIntel 8085","translated_text":"the directionIntel 8085","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Intel 80286","wikicode":"#suuna[[80286]]","hash":"d9bf7ab31422463d651fd8eaef9dd52b9d8d80fd865a53bbb7a59b8539a1eb0b","last_revision":"2010-02-19T02:46:06Z","first_revision":"2010-02-19T02:46:06Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.789708","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna80286\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna80286","translated_text":"Direction 80286","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Intel 80386","wikicode":"#suuna[[80386]]","hash":"544658f8607219098a9d67d0f613c0364577e883b2dc96fde2baa76485aaa389","last_revision":"2010-02-19T02:46:50Z","first_revision":"2010-02-19T02:46:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.845071","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna80386\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna80386","translated_text":"Direction 80386","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Araukaaria","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Araukaaria\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Araucaria columnaris1.jpg\n| pildi_seletus = [[Sammasaraukaaria]]\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Araukaarialised]] ''Araucariaceae''\n| perekond = '''Araukaaria''' ''Araucaria''\n| liik = \n| binaarne = \n| perekonna_autor = [[Juss.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t \n| alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]\n| alamrühmad = vaata artiklist\n}}\n'''Araukaaria''' (''Araucaria'') on [[igihaljus|igihaljaste]] [[okaspuud]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[araukaarialised|araukaarialiste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]].\n\nPerekonda kuulub 19 [[liik (bioloogia)|liiki]], millest 13 on [[Uus-Kaledoonia]] [[endeem]]id. Ülejäänud araukaarialiigid kasvavad Ida-[[Austraalia]]s, [[Uus-Guinea]]l, [[Norfolki saar]]el ja [[Lõuna-Ameerika]] lõunaosas. Uus-Kaledoonial on nad säilinud saare suhtelise eraldatuse ja stabiilsuse tõttu.\n\nAraukaariad on [[Relikt (bioloogia)|reliktid]]. See perekond kujunes välja juba varases [[keskaegkond|keskaegkonnas]]. Kuni [[kriidiajastu]] lõpuni oli see ka [[põhjapoolkera]]l levinud.\n\nAraukaariad on massiivse püstise [[tüvi|tüvega]] puud, mis kasvavad 30–80 meetri kõrguseks. [[Oks]]ad on horisontaalsed; kasvavad [[männas]]tena ning on kaetud nahkjate [[okas]]tega. Mõnel liigil on okkad laiad, lehetaolised.\n\nEnamik liikidest on [[Kahekojaline taim|kahekojalised]], aga mõned ka [[ühekojaline taim|ühekojalised]] või muudavad sugu oma eluajal.\n\nEmas[[käbi]]d kasvavad tavaliselt täiesti puu ladvas, on ümmargused ja 7–25 cm läbimõõdus. Neis on 80–200 suurt söödavat [[seeme]]t, mis meenutavad [[seedermännipähkel|seedripähkleid]], aga on suuremad. Isaskäbid on väiksemad, 4–10 cm pikad ja kas kitsad või silindrilised, 1,5–5 cm läbimõõdus.\n\nAraukaariad kasvavad [[mets]]as ja [[makja]]s, eelistades avatud paiku.\n\nTuntuim sellesse perekonda kuuluv liik [[tšiili araukaaria]], mille teaduslik nimi on ''Araucaria araucana''. See nimetus tuleneb Kesk-[[Tšiili]]s ja Edela-[[Argentina|Argentinas]] elavate [[maputšed]]e [[hispaania keel|hispaaniakeelsest]] nimest ''Araucano''. Sellest on pärit ka maputšede eestikeelne paralleelnimetus \"araukaanid\". Selle rahva eluala hõlmas tšiili araukaaria põhilise levila ja rahva järgi on ka puu nimetatud. Maputšede omakeelne nimetus araukaariate kohta on Pehuén ja mõned maputšed nimetavad iseennastki nimega ''pehuenches'' ('Pehuéni inimesed'), sest nad koguvad suurel hulgal araukaariaseemneid söögiks.\n\nMõnda araukaarialiiki kasvatatakse [[ilutaim]]ena omapärase [[sümmeetria|sümmeetrilise]] [[võra]] poolest. Mõnel liigil, näiteks [[brasiilia araukaaria]]l ja [[Cunninghami araukaaria]]l, on väärtuslik [[puit]]. Paljudel liikidel on söödavad seemned.\n\nBrasiilia ja tšiili araukaariat kasvatatakse [[Must meri|Musta mere]] kaldal ja [[Kaukaasia]]s ja [[Krimm]]is vabas õhus. [[Kõrge araukaaria|Kõrget]] ja [[Bidwilli araukaaria]]t kasvatatakse ka eluruumides ja [[palmimaja]]des.\n\n==Liigid==\n[[Pilt:Auracaria angustifolia.JPG|thumb|[[Brasiilia araukaaria]] [[Paraná osariik|Paraná osariigis]] ]]\nAraukaarialiigid jagatakse kahte (mõnikord ka nelja) [[alamperekond]]a. Sulgudes on märgitud vastava liigi levila.\n\n===''Araucaria''===\nLaiade okastega, käbi läbimõõt on üle 12 cm, seemnete idanemine on [[hüpogeiline idand|hüpogeiline]]:\n* ''Araucaria angustifolia'' ([[brasiilia araukaaria]]; [[Brasiilia]] kaguosa, Argentina kirdeosa)\n* ''Araucaria araucana'' ([[tšiili araukaaria]]; Tšiili keskosa ja Argentina lääneosa)\n* ''Araucaria bidwillii'' ([[Bidwilli araukaaria]]; Austraalia idaosa; võidakse arvata ka alamperekonda ''Bunya'')\n* ''Araucaria hunsteinii'' ([[Hunsteini araukaaria]]; Uus-Guinea; võidakse arvata ka alamperekonda ''Intermedia'')\n\n===''Eutacta''===\nKitsaste nõeljate okastega, käbi läbimõõt on alla 12 cm, seemnete idanemine on [[epigeiline idand|epigeiline]]:\n* ''[[Araucaria bernieri]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria biramulata]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''Araucaria columnaris'' ([[sammasaraukaaria]]; Uus-Kaledoonia)\n* ''Araucaria cunninghamii'' ([[Cunninghami araukaaria]]; Austraalia idaosa, Uus-Guinea)\n* ''Araucaria heterophylla'' ([[kõrge araukaaria]]; Norfolki saar)\n* ''[[Araucaria humboldtensis]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria laubenfelsii]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria luxurians]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria montana]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria muelleri]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria nemorosa]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria rulei]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria schmidii]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria scopulorum]]'' (Uus-Kaledoonia)\n* ''[[Araucaria subulata]]'' (Uus-Kaledoonia)\n\n==Pilte==\n\nPilt:Juvenile Araucaria Sapling.jpg|[[Sammasaraukaaria]] istik\nPilt:araucaria_araucana_pulmari.jpg|[[Tšiili araukaaria]] salu\nPilt:Araucaria araucana Lanin.jpg|Tšiili araukaariad Argentinas [[Neuquén]]is\nPilt:Araucaria araucana cones.jpg|Tšiili araukaaria oks käbidega\nPilt:Aa 2006 05 10 araucaria sapling.jpg|Tšiili araukaaria istik\nPilt:Araucaria araucana Lanin3.jpg|Vana tšiili araukaaria\nPilt:Young Araucaria angustifolia.jpg|Brasiilia araukaariad\nPilt:Petrified Araucaria cone from patagonia-Edit3.jpg|[[Patagoonia]]st leitud [[Juura (geoloogia)|juura]] ajastust pärit araukaariakäbi [[kivistis]]\nPilt:Araucaria mirabilis.JPG|Fossiilse ''[[Araucaria mirabilis]]''e kivistis \nPilt:Araucaria_seeds.JPG|Araukaaria seemned \nPilt:Araucaria angustifolia (foliage).jpg|''Araucaria angustifolia''.\n\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Category:Araucaria}}\n* [http://www.conifers.org/ar/ar/index.html Araukaaria kirjeldus]\n* [http://rbg-web2.rbge.org.uk/Araucaria/Index.html Uurimus Uus-Kaledoonia araukaaria kohta]\n\n[[Kategooria:Okaspuulaadsed]]","hash":"a4353f357bb38899ab5cf70f3bd4808088695dc778c7b95c424df4d38f676bf5","last_revision":"2024-02-04T09:24:20Z","first_revision":"2010-02-19T06:54:44Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.905722","cross_lingual_links":{"ar":"أروكاريا","arz":"اروكاريا","ast":"Araucaria","az":"Araukariya","be":"Араўкарыя","ca":"Araucàries","ceb":"Araucaria","cs":"Blahočet","da":"Abeskræk-slægten","de":"Araukarien","el":"Αραουκάρια","en":"Araucaria","eo":"Araŭkario","es":"Araucaria","eu":"Araukaria","fa":"آروکاریا","fi":"Araukariat","fr":"Araucaria","frr":"Araukaarien","gl":"Araucaria","he":"אראוקריה","hr":"Araukarija","hsb":"Arawkarija","hu":"Délfenyő","hy":"Շքածառ","id":"Araucaria","is":"Araucaria","it":"Araucaria","ja":"ナンヨウスギ属","ka":"არაუკარია","kk":"Араукария","kn":"ಅರಕೇರಿಯ","ko":"아라우카리아속","koi":"Араукария","kv":"Араукария","lt":"Araukarija","lv":"Araukārijas","mrj":"Араукари","nl":"Araucaria","nn":"Kranstreslekta","nb":"Apeskrekkslekten","oc":"Araucaria","pl":"Araukaria","pt":"Araucaria","ru":"Араукария","sco":"Araucaria","simple":"Araucaria","sr":"Араукарија","sv":"Brödgranssläktet","ta":"ஆராக்கேரியா","tr":"Araucaria","udm":"Араукария","uk":"Араукарія","war":"Araucaria","zh":"南洋杉属"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub 19 liiki, millest 13 on Uus-Kaledoonia endeemid. Ülejäänud araukaarialiigid kasvavad Ida-Austraalias, Uus-Guineal, Norfolki saarel ja Lõuna-Ameerika lõunaosas. Uus-Kaledoonial on nad säilinud saare suhtelise eraldatuse ja stabiilsuse tõttu.\n\nAraukaariad on reliktid. See perekond kujunes välja juba varases keskaegkonnas. Kuni kriidiajastu lõpuni oli see ka põhjapoolkeral levinud.\n\nAraukaariad on massiivse püstise tüvega puud, mis kasvavad 30–80 meetri kõrguseks. Oksad on horisontaalsed; kasvavad männastena ning on kaetud nahkjate okastega. Mõnel liigil on okkad laiad, lehetaolised.\n\nEnamik liikidest on kahekojalised, aga mõned ka ühekojalised või muudavad sugu oma eluajal.\n\nEmaskäbid kasvavad tavaliselt täiesti puu ladvas, on ümmargused ja 7–25 cm läbimõõdus. Neis on 80–200 suurt söödavat seemet, mis meenutavad seedripähkleid, aga on suuremad. Isaskäbid on väiksemad, 4–10 cm pikad ja kas kitsad või silindrilised, 1,5–5 cm läbimõõdus.\n\nAraukaariad kasvavad metsas ja makjas, eelistades avatud paiku.\n\nTuntuim sellesse perekonda kuuluv liik tšiili araukaaria, mille teaduslik nimi on Araucaria araucana. See nimetus tuleneb Kesk-Tšiilis ja Edela-Argentinas elavate maputšede hispaaniakeelsest nimest Araucano. Sellest on pärit ka maputšede eestikeelne paralleelnimetus \"araukaanid\". Selle rahva eluala hõlmas tšiili araukaaria põhilise levila ja rahva järgi on ka puu nimetatud. Maputšede omakeelne nimetus araukaariate kohta on Pehuén ja mõned maputšed nimetavad iseennastki nimega pehuenches ('Pehuéni inimesed'), sest nad koguvad suurel hulgal araukaariaseemneid söögiks.\n\nMõnda araukaarialiiki kasvatatakse ilutaimena omapärase sümmeetrilise võra poolest. Mõnel liigil, näiteks brasiilia araukaarial ja Cunninghami araukaarial, on väärtuslik puit. Paljudel liikidel on söödavad seemned.\n\nBrasiilia ja tšiili araukaariat kasvatatakse Musta mere kaldal ja Kaukaasias ja Krimmis vabas õhus. Kõrget ja Bidwilli araukaariat kasvatatakse ka eluruumides ja palmimajades.\n\nAraukaarialiigid jagatakse kahte (mõnikord ka nelja) alamperekonda. Sulgudes on märgitud vastava liigi levila.\n\nLaiade okastega, käbi läbimõõt on üle 12 cm, seemnete idanemine on hüpogeiline: Araucaria angustifolia (brasiilia araukaaria; Brasiilia kaguosa, Argentina kirdeosa) Araucaria araucana (tšiili araukaaria; Tšiili keskosa ja Argentina lääneosa) Araucaria bidwillii (Bidwilli araukaaria; Austraalia idaosa; võidakse arvata ka alamperekonda Bunya) Araucaria hunsteinii (Hunsteini araukaaria; Uus-Guinea; võidakse arvata ka alamperekonda Intermedia)\n\nKitsaste nõeljate okastega, käbi läbimõõt on alla 12 cm, seemnete idanemine on epigeiline: Araucaria bernieri (Uus-Kaledoonia) Araucaria biramulata (Uus-Kaledoonia) Araucaria columnaris (sammasaraukaaria; Uus-Kaledoonia) Araucaria cunninghamii (Cunninghami araukaaria; Austraalia idaosa, Uus-Guinea) Araucaria heterophylla (kõrge araukaaria; Norfolki saar) Araucaria humboldtensis (Uus-Kaledoonia) Araucaria laubenfelsii (Uus-Kaledoonia) Araucaria luxurians (Uus-Kaledoonia) Araucaria montana (Uus-Kaledoonia) Araucaria muelleri (Uus-Kaledoonia) Araucaria nemorosa (Uus-Kaledoonia) Araucaria rulei (Uus-Kaledoonia) Araucaria schmidii (Uus-Kaledoonia) Araucaria scopulorum (Uus-Kaledoonia) Araucaria subulata (Uus-Kaledoonia)\n\nAraukaaria kirjeldus Uurimus Uus-Kaledoonia araukaaria kohta\n\nKategooria:Okaspuulaadsed\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Araukaaria\n| värvus = taimed\n| seisund = \n| seisundi_süsteem = \n| seisundi_ref =\n| pilt = Araucaria columnaris1.jpg\n| pildi_seletus = [[Sammasaraukaaria]]\n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Araukaarialised]] ''Araucariaceae''\n| perekond = '''Araukaaria''' ''Araucaria''\n| liik = \n| binaarne = \n| perekonna_autor = [[Juss.]]\n| levikukaart = \n| sünonüümid = \t \n| alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]]\n| alamrühmad = vaata artiklist\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.","translated_text":"Araucaria is a genus of evergreen conifers in the family Araucariidae.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Perekonda kuulub 19 liiki, millest 13 on Uus-Kaledoonia endeemid.","translated_text":"The family includes 19 species, 13 of which are endemic to New Caledonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ülejäänud araukaarialiigid kasvavad Ida-Austraalias, Uus-Guineal, Norfolki saarel ja Lõuna-Ameerika lõunaosas.","translated_text":"The remaining Araucaria species grow in eastern Australia, New Guinea, Norfolk Island, and southern South America.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Uus","translated_text":"New","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-Kaledoonial on nad säilinud saare suhtelise eraldatuse ja stabiilsuse tõttu.","translated_text":"In Caledonia, they've survived because of the island's relative isolation and stability.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araukaariad on reliktid.","translated_text":"Araucarians are relics.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See perekond kujunes välja juba varases keskaegkonnas.","translated_text":"This family began as early as the Middle Ages.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuni kriidiajastu lõpuni oli see ka põhjapoolkeral levinud.","translated_text":"By the end of the Cretaceous, it had spread throughout the northern hemisphere.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araukaariad on massiivse püstise tüvega puud, mis kasvavad 30–80 meetri kõrguseks.","translated_text":"Araucarians are trees with massive erect trunks that grow to a height of 30 ⁇ 80 meters.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Oksad on horisontaalsed; kasvavad männastena ning on kaetud nahkjate okastega.","translated_text":"The axes are horizontal; they grow as males and are covered with skin branches.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõnel liigil on okkad laiad, lehetaolised.","translated_text":"Some species have broad, leafy branches.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enamik liikidest on kahekojalised, aga mõned ka ühekojalised või muudavad sugu oma eluajal.","translated_text":"Most species are bipedal, but some are also monophyletic or change sex during their lifetimes.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Emaskäbid kasvavad tavaliselt täiesti puu ladvas, on ümmargused ja 7–25 cm läbimõõdus.","translated_text":"The primary stems usually grow entirely on the tree trunk, are rounded and 7 ⁇ 25 cm in diameter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Neis on 80–200 suurt söödavat seemet, mis meenutavad seedripähkleid, aga on suuremad.","translated_text":"They have 80 to 200 large edible seeds that resemble nuts, but are larger.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isaskäbid on väiksemad, 4–10 cm pikad ja kas kitsad või silindrilised, 1,5–5 cm läbimõõdus.","translated_text":"The male legs are smaller, 4 ⁇ 10 cm long and either narrow or cylindrical, with a diameter of 1,5 ⁇ 5 cm.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araukaariad kasvavad metsas ja makjas, eelistades avatud paiku.","translated_text":"Araucarians grow in forests and wetlands, preferring open spaces.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tuntuim sellesse perekonda kuuluv liik tšiili araukaaria, mille teaduslik nimi on Araucaria araucana.","translated_text":"The most well-known member of this family is the Chilean araucaria, scientifically known as Araucaria araucana.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See nimetus tuleneb Kesk-Tšiilis ja Edela-Argentinas elavate maputšede hispaaniakeelsest nimest Araucano.","translated_text":"This name is derived from the Spanish name Araucano for the Maputche people of central Chile and southern Argentina.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellest on pärit ka maputšede eestikeelne paralleelnimetus \"araukaanid\".","translated_text":"It is also the source of the Estonian equivalent term for the Maputches, \"Araucans\".","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle rahva eluala hõlmas tšiili araukaaria põhilise levila ja rahva järgi on ka puu nimetatud.","translated_text":"The habitat of this people included the main range of the Chilean araucaria, and the tree is named after the people.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maputšede omakeelne nimetus araukaariate kohta on Pehuén ja mõned maputšed nimetavad iseennastki nimega pehuenches ('Pehuéni inimesed'), sest nad koguvad suurel hulgal araukaariaseemneid söögiks.","translated_text":"Pehuén is the native name for the Araucarians, and some Maputs call themselves pehuenches ('Pehuen people') because they collect a large number of Araucari seeds for food.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõnda araukaarialiiki kasvatatakse ilutaimena omapärase sümmeetrilise võra poolest.","translated_text":"Some araucaria species are grown as an ornamental plant with their own symmetrical patterns.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõnel liigil, näiteks brasiilia araukaarial ja Cunninghami araukaarial, on väärtuslik puit.","translated_text":"Some species, such as the Brazilian orchid and the Cunningham orchid, have a valuable tree.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Paljudel liikidel on söödavad seemned.","translated_text":"Many species have edible seeds.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Brasiilia ja tšiili araukaariat kasvatatakse Musta mere kaldal ja Kaukaasias ja Krimmis vabas õhus.","translated_text":"Brazilian and Chilean araucarias are grown in the open air on the shores of the Black Sea and in the Caucasus and Crimea.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kõrget ja Bidwilli araukaariat kasvatatakse ka eluruumides ja palmimajades.","translated_text":"The High and Bidwil araucariate is also grown in living quarters and palm houses.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Liigid","translated_text":"Species","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araukaarialiigid jagatakse kahte (mõnikord ka nelja) alamperekonda.","translated_text":"Araucaria species are divided into two (sometimes four) subfamilies.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sulgudes on märgitud vastava liigi levila.","translated_text":"The closures shall indicate the width of the corresponding species.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Araucaria","translated_text":"Araucaria","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Laiade okastega, käbi läbimõõt on üle 12 cm, seemnete idanemine on hüpogeiline: Araucaria angustifolia (brasiilia araukaaria; Brasiilia kaguosa, Argentina kirdeosa) Araucaria araucana (tšiili araukaaria;","translated_text":"With wide branches, the diameter of the stem is more than 12 cm, the germination of the seeds is hypogea: Araucaria angustifolia (Brazil's araucaria; Brazil's northern part of Argentina) Araucaria araucana (Chile's araucaria;","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tšiili keskosa ja Argentina lääneosa) Araucaria bidwillii (Bidwilli araukaaria;","translated_text":"Central Chile and western Argentina) Araucaria bidwilli (Araucaria bidwilli);","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Austraalia idaosa; võidakse arvata ka alamperekonda Bunya) Araucaria hunsteinii (Hunsteini araukaaria; Uus-Guinea; võidakse arvata ka alamperekonda Intermedia)","translated_text":"Eastern part of Australia; may also include sub-family Bunya) Araucaria hunsteini (Hunsteinian araucaria; New Guinea; may also include sub-family Intermedia)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Eutacta","translated_text":"Eutacta","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kitsaste nõeljate okastega, käbi läbimõõt on alla 12 cm, seemnete idanemine on epigeiline: Araucaria bernieri (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"With branches of goat needles, with a diameter of less than 12 cm, the seeds are epigeal: Araucaria bernier (New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria biramulata (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"Fresh or chilled fruit and vegetables, fresh or chilled","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria columnaris (sammasaraukaaria; Uus-Kaledoonia)","translated_text":"Araucaria columnaris (including araucaria; New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria cunninghamii (Cunninghami araukaaria; Austraalia idaosa, Uus-Guinea)","translated_text":"Araucaria cunninghamia (Cunningham araucaria; eastern part of Australia, New Guinea)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria heterophylla (kõrge araukaaria; Norfolki saar)","translated_text":"Araucaria heterophylla (high araucaria, Norfolk Island)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria humboldtensis (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"Other, of a kind used for the manufacture of foodstuffs","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria laubenfelsii (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"Fresh or chilled eggs, fresh or chilled","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria luxurians (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria montana (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria muelleri (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"Fresh or chilled eggs, fresh or chilled","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria nemorosa (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria rulei (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"The following table summarizes the results of the calculation:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria schmidii (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"In the case of araucaria schmidia (New Caledonia)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria scopulorum (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"This Regulation shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Araucaria subulata (Uus-Kaledoonia)","translated_text":"Other, of a kind used for the manufacture of foodstuffs","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pilte","translated_text":"The pictures","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Araukaaria kirjeldus Uurimus Uus-Kaledoonia araukaaria kohta","translated_text":"Description of the araucaria New Caledonian survey of the araucaria","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Okaspuulaadsed","translated_text":"Categories:Flowering plants","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Araucaria","wikicode":"#suuna[[Araukaaria]]","hash":"b6e6b5335d3bfb10baf44ea9f01a688f7d15b3c93b688c428f4c2494e282883f","last_revision":"2010-02-19T06:57:41Z","first_revision":"2010-02-19T06:57:41Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:58.960932","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAraukaaria\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAraukaaria","translated_text":"in the direction of Araucaria","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Identiteedivargus","wikicode":"{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2010}}\n'''Identiteedivargus''' on isiku [[identiteet|identiteed]]i volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju.\n\nIdentiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks peavad.\n\nIdentiteedivargus on [[isiksusõigus]]te rikkumine. Isiksusõigusteks on\n*isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib; \n*isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab[[http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10176_47.HTM Identiteedivargusest]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[arvutimaailm.ee]], 19. jaanuar 2004]. \n\n== Identiteedivargus luureametkondade tegevuses ==\n{{vaata|Spioon#Legend}}\n*[http://www.postimees.ee/180106/online_uudised/189196.php Saksamaa varustab Iisraeli luuret passidega], Postimees, 18.01.2006 \n2010. aastal mõrvati [[Dubai]]s [[Hamas]]i üks juhte [[Mahmoud al-Mabhouh]]. Tapjaid pole veel tabatud. Tapmise motiiv oli [[Iisrael]]i luurel [[Mossad]]il, kuid ta oli tagaotsitav ka [[Jordaania]]s ja [[Egiptus]]es [[http://www.haaretz.com/hasen/spages/1146944.html \"Hamas: Dubai assassins were likely Arabs, not Israelis\"]]\n\nDubai politsei kuulutas tapmises osalemises kahtlustatavatena tagaotsitavaks 11 isikut, kasutades dokumendikoopiaid, mille politsei oli saanud nende isikute riiki sisenemisel. Pärast nende isikuandmete ja fotode avalikustamist selgus aga, et isikut tõendavate dokumentidena oli kasutatud kehtivaid [[Suurbritannia]] passe ja võltsitud [[Iiri Vabariik|Iirimaa]] passe [[http://www.dailymail.co.uk/news/worldnews/article-1251745/Hamas-assassination-Brown-pledges-probe-theft-UK-identities.html#ixzz0fyFesVgm Israeli ambassador summoned for Foreign Office meeting as hunt is launched for SECOND woman assassin in 'Mossad' hit squad]]. Kehtivate Suurbritannia passide omanikud olid eelnevalt kolinud alaliseks elamiseks Iisraeli, kus nad uute isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel olid esitanud eelneva elukoha Suurbritannia kehtiva dokumendi koopia. Nad elasid alaliselt Iisraelis ja nende isikuandmete põhjal valmistatud isikut tõendavaid dokumente kasutasid Mahmoud al-Mabhouhi tapnud luureagendid. Kolm tagaotsitavaks kuulutatud isikut kasutasid aga Austraalia kodanike isiku- ja passiandmeid[[http://www.abc.net.au/news/stories/2010/02/25/2829656.htm Australians' passports stolen for Dubai hit: Smith], abc.net.au ]\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n*[[Toomas Sildam]], [http://www.postimees.ee/leht/96/11/13/kuum.htm Politsei otsib taga infolekke oletatavat põhjustajat], Postimees, 13. november 1996\n*[http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10176_47.HTM Identiteedivargusest], [[arvutimaailm.ee]], 19. jaanuar 2004\n*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=20587284 Identiteedivargus: pätt võttis 38 000 laenu], [[delfi.ee]], 10. detsember 2008\n*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27686003 Võltsitud seksikuulutus lõi elu segi], Eesti Ekspress, 9. veebruar 2009\n*[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27685747 Uued kuriteod: identiteedivargus ja libakontode tegemine], Eesti Ekspress, 11. veebruar 2009\n*[http://www.epl.ee/artikkel/458458 Identiteedivargus muutub kuriteoks], Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009\n*[http://www.epl.ee/artikkel/458404 Kalev Rebase portaal sattus uurimise alla. kuna suhtlusportaalis on varastatud isikuandmetega kontod], Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009\n*[http://www.postimees.ee/?id=225903 Identiteedi näppamine ei osutunud kuriteoks], Postimees 17. veebruar 2010\n*[http://www.postimees.ee/?id=240194 Identiteedivargustega seotud avaldustest on menetlusse võetud alla poole], Postimees, 22. märts 2010\n*[http://www.postimees.ee/309755 Veebikülg müüb võltsitud passe], www.e24.ee, 7. september 2010\n*[http://www.postimees.ee/?id=356616 Venna identiteeti kuritarvitanu pandi vangi], Postimees, 13.12.2010\n*[http://tehnika.postimees.ee/4178357/soovitused-tavainimesele-kuidas-valtida-identiteedivarguse-ohvriks-langemist Soovitused tavainimesele: kuidas vältida identiteedivarguse ohvriks langemist?], Postimees, 14. juuli 2017\n\n[[Kategooria:Kuritegevus]]\n[[Kategooria:Luure]]\n[[Kategooria:Korraldatud kuritegevus Internetis]]","hash":"b79cd80b2806de03b21aeb7e822ac95353f5c913d3342b9a215dbda5639e9b85","last_revision":"2023-07-27T18:35:48Z","first_revision":"2010-02-19T08:49:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.060099","cross_lingual_links":{"ar":"سرقة الهوية","ca":"Robatori d'identitat","cs":"Krádež identity","da":"Identitetstyveri","de":"Identitätsdiebstahl","en":"Identity theft","eo":"Identecŝtelo","es":"Robo de identidad","fa":"سرقت هویت","fi":"Identiteettivarkaus","fr":"Usurpation d'identité","gl":"Roubo de identidade","he":"גנבת זהות","hi":"पहचान की चोरी","hr":"Krađa identiteta","hu":"Személyazonosság-lopás","id":"Pencurian identitas","it":"Furto d'identità","ja":"なりすまし","ko":"신원 도용","mk":"Кражба на идентитет","ms":"Pencurian identiti","nl":"Identiteitsfraude","nb":"Identitetstyveri","pl":"Kradzież tożsamości","ro":"Furt de identitate","ru":"Кража личности","simple":"Identity theft","sl":"Kraja identitete","sr":"Крађа идентитета на интернету","sv":"Identitetsstöld","ta":"அடையாளத் திருட்டு","tr":"Kimlik hırsızlığı","uk":"Крадіжка особистих даних","ur":"شناخت کی چوری","yi":"אידענטיטעט גניבות","zh":"身份盗窃"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju.\n\nIdentiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks peavad.\n\nIdentiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine. Isiksusõigusteks on isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib; isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab.\n\nSaksamaa varustab Iisraeli luuret passidega, Postimees, 18.01.2006 2010. aastal mõrvati Dubais Hamasi üks juhte Mahmoud al-Mabhouh. Tapjaid pole veel tabatud. Tapmise motiiv oli Iisraeli luurel Mossadil, kuid ta oli tagaotsitav ka Jordaanias ja Egiptuses\n\nDubai politsei kuulutas tapmises osalemises kahtlustatavatena tagaotsitavaks 11 isikut, kasutades dokumendikoopiaid, mille politsei oli saanud nende isikute riiki sisenemisel. Pärast nende isikuandmete ja fotode avalikustamist selgus aga, et isikut tõendavate dokumentidena oli kasutatud kehtivaid Suurbritannia passe ja võltsitud Iirimaa passe . Kehtivate Suurbritannia passide omanikud olid eelnevalt kolinud alaliseks elamiseks Iisraeli, kus nad uute isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel olid esitanud eelneva elukoha Suurbritannia kehtiva dokumendi koopia. Nad elasid alaliselt Iisraelis ja nende isikuandmete põhjal valmistatud isikut tõendavaid dokumente kasutasid Mahmoud al-Mabhouhi tapnud luureagendid. Kolm tagaotsitavaks kuulutatud isikut kasutasid aga Austraalia kodanike isiku- ja passiandmeid\n\nToomas Sildam, Politsei otsib taga infolekke oletatavat põhjustajat, Postimees, 13. november 1996 Identiteedivargusest, arvutimaailm.ee, 19. jaanuar 2004 Identiteedivargus: pätt võttis 38 000 laenu, delfi.ee, 10. detsember 2008 Võltsitud seksikuulutus lõi elu segi, Eesti Ekspress, 9. veebruar 2009 Uued kuriteod: identiteedivargus ja libakontode tegemine, Eesti Ekspress, 11. veebruar 2009 Identiteedivargus muutub kuriteoks, Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 Kalev Rebase portaal sattus uurimise alla. kuna suhtlusportaalis on varastatud isikuandmetega kontod, Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 Identiteedi näppamine ei osutunud kuriteoks, Postimees 17. veebruar 2010 Identiteedivargustega seotud avaldustest on menetlusse võetud alla poole, Postimees, 22. märts 2010 Veebikülg müüb võltsitud passe, www.e24.ee, 7. september 2010 Venna identiteeti kuritarvitanu pandi vangi, Postimees, 13.12.2010 Soovitused tavainimesele: kuidas vältida identiteedivarguse ohvriks langemist?, Postimees, 14. juuli 2017\n\nKategooria:Kuritegevus Kategooria:Luure Kategooria:Korraldatud kuritegevus Internetis\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Identiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju.","translated_text":"Identity theft is the unauthorised use of a person's identity, or the misuse of important personal data (name, personal code, document or bank card) of another person, resulting in material or moral harm to the person.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Identiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks peavad.","translated_text":"Identity means personality, which may be expressed in any of the characteristics or actions of a person that other persons consider sufficient to identify him.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Identiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine.","translated_text":"Identity theft is a violation of personal rights.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Isiksusõigusteks on isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib; isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab.","translated_text":"Individual rights include the right to self-determination on the basis of information, i.e. the right to decide what he or she wishes to reveal about himself or herself to others; the right to self-imagination, under which only a person has the right to appear for himself or herself, even if he or she so desires or considers it necessary.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10176_47.HTM Identiteedivargusest]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[arvutimaailm.ee]], 19. jaanuar 2004]","char_index":283,"name":null,"url":"http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10176_47.HTM","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6297,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:28.115490-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Identiteedivargus luureametkondade tegevuses","translated_text":"Identity transparency in the activities of intelligence agencies","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksamaa varustab Iisraeli luuret passidega, Postimees, 18.01.2006 2010. aastal mõrvati Dubais Hamasi üks juhte Mahmoud al-Mabhouh.","translated_text":"Germany is supplying Israeli intelligence with passports, Postimees. On January 18, 2006, one of the leaders of Hamas, Mahmoud al-Mabhouh, was assassinated in Dubai in 2010.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tapjaid pole veel tabatud.","translated_text":"The killers haven't been caught yet.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tapmise motiiv oli Iisraeli luurel Mossadil, kuid ta oli tagaotsitav ka Jordaanias ja Egiptuses","translated_text":"The motive for the murder was an Israeli spy in Mossad, but he was also wanted in Jordan and Egypt.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.haaretz.com/hasen/spages/1146944.html \"Hamas: Dubai assassins were likely Arabs, not Israelis\"]]","char_index":95,"name":null,"url":"http://www.haaretz.com/hasen/spages/1146944.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":37652,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:28.590528-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Dubai politsei kuulutas tapmises osalemises kahtlustatavatena tagaotsitavaks 11 isikut, kasutades dokumendikoopiaid, mille politsei oli saanud nende isikute riiki sisenemisel.","translated_text":"The Dubai police announced 11 people as suspects of involvement in the killing, using copies of documents they had received upon entering the country.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast nende isikuandmete ja fotode avalikustamist selgus aga, et isikut tõendavate dokumentidena oli kasutatud kehtivaid Suurbritannia passe ja võltsitud Iirimaa passe .","translated_text":"However, following the disclosure of these personal data and photos, it became clear that valid UK passports and counterfeit Irish passports were used as identity documents.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[http://www.dailymail.co.uk/news/worldnews/article-1251745/Hamas-assassination-Brown-pledges-probe-theft-UK-identities.html#ixzz0fyFesVgm Israeli ambassador summoned for Foreign Office meeting as hunt is launched for SECOND woman assassin in 'Mossad' hit squad]]","char_index":169,"name":null,"url":"http://www.dailymail.co.uk/news/worldnews/article-1251745/Hamas-assassination-Brown-pledges-probe-theft-UK-identities.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":764793,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:29.794062-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7705078125}],"citations_needed":[]},{"text":"Kehtivate Suurbritannia passide omanikud olid eelnevalt kolinud alaliseks elamiseks Iisraeli, kus nad uute isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel olid esitanud eelneva elukoha Suurbritannia kehtiva dokumendi koopia.","translated_text":"Holders of valid UK passports had previously moved to reside permanently in Israel, where they had submitted a copy of the valid UK document of previous residence when issuing new identity documents.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad elasid alaliselt Iisraelis ja nende isikuandmete põhjal valmistatud isikut tõendavaid dokumente kasutasid Mahmoud al-Mabhouhi tapnud luureagendid.","translated_text":"They lived permanently in Israel and the identity documents produced on the basis of their personal data were used by the intelligence agents who killed Mahmoud al-Mabhouhi.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kolm tagaotsitavaks kuulutatud isikut kasutasid aga Austraalia kodanike isiku- ja passiandmeid","translated_text":"However, the three wanted persons used the identity and passport information of Australian citizens.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[http://www.abc.net.au/news/stories/2010/02/25/2829656.htm Australians' passports stolen for Dubai hit: Smith], abc.net.au ]","char_index":94,"name":null,"url":"http://www.abc.net.au/news/stories/2010/02/25/2829656.htm","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721376,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:31.126946-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.78173828125}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Toomas Sildam, Politsei otsib taga infolekke oletatavat põhjustajat, Postimees, 13. november 1996 Identiteedivargusest, arvutimaailm.ee, 19. jaanuar 2004 Identiteedivargus: pätt võttis 38 000 laenu, delfi.ee, 10. detsember 2008 Võltsitud seksikuulutus lõi elu segi, Eesti Ekspress, 9. veebruar 2009 Uued kuriteod: identiteedivargus ja libakontode tegemine, Eesti Ekspress, 11. veebruar 2009 Identiteedivargus muutub kuriteoks, Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 Kalev Rebase portaal sattus uurimise alla. kuna suhtlusportaalis on varastatud isikuandmetega kontod, Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009 Identiteedi näppamine ei osutunud kuriteoks, Postimees 17. veebruar 2010 Identiteedivargustega seotud avaldustest on menetlusse võetud alla poole, Postimees, 22. märts 2010 Veebikülg müüb võltsitud passe, www.e24.ee, 7. september 2010 Venna identiteeti kuritarvitanu pandi vangi, Postimees, 13.12.2010 Soovitused tavainimesele: kuidas vältida identiteedivarguse ohvriks langemist?, Postimees, 14. juuli 2017","translated_text":"Toomas Sildam, the police are looking for the alleged perpetrator of the information, Postimees, 13 November 1996 Identityedivargus, computer world.ee, 19 January 2004 Identityedivargus: the head took 38 000 loans, delfi.ee, 10 December 2008 False sexual abuse confused his life, Estonian Express, 9 February 2009 New crimes: identity theft and account breaches, Estonian Express, 11 February 2009 Identityedivargus becomes a crime, Estonian Daily, 11 February 2009 Identityedivargus: the head took 38 000 loans, delfi.ee, 10 December 2008 False sexual abuse confused his life, Estonian Express, 9 February 2009 New crimes: identity theft and account breaches, Estonian Express, 11 February 2009 Identityedivargus becomes a crime, Estonian Daily, 11 February 2009 Identityedivargus was investigated on the website Ka Rebase.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Kuritegevus Kategooria:Luure Kategooria:Korraldatud kuritegevus Internetis","translated_text":":Crime Category:Intelligence Category:Organizated crime on the Internet","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Identiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine. Isiksusõigusteks on isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib; isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab.","translated_text":"Identity theft is a violation of personal rights. Individual rights include the right to self-determination on the basis of information, i.e. the right to decide what he or she wishes to reveal about himself or herself to others; the right to self-imagination, under which only a person has the right to appear for himself or herself, even if he or she so desires or considers it necessary.","citations":[{"content":"[[http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10176_47.HTM Identiteedivargusest]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, [[arvutimaailm.ee]], 19. jaanuar 2004]","char_index":330,"name":null,"url":"http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/10176_47.HTM","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6297,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:28.115490-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Saksamaa varustab Iisraeli luuret passidega, Postimees, 18.01.2006 2010. aastal mõrvati Dubais Hamasi üks juhte Mahmoud al-Mabhouh. Tapjaid pole veel tabatud. Tapmise motiiv oli Iisraeli luurel Mossadil, kuid ta oli tagaotsitav ka Jordaanias ja Egiptuses","translated_text":"Germany is supplying Israeli intelligence with passports, Postimees. On January 18, 2006, one of the leaders of Hamas, Mahmoud al-Mabhouh, was assassinated in Dubai in 2010. The killers haven't been caught yet. The motive for the murder was an Israeli spy in Mossad, but he was also wanted in Jordan and Egypt.","citations":[{"content":"[[http://www.haaretz.com/hasen/spages/1146944.html \"Hamas: Dubai assassins were likely Arabs, not Israelis\"]]","char_index":254,"name":null,"url":"http://www.haaretz.com/hasen/spages/1146944.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":37652,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:28.590528-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Dubai politsei kuulutas tapmises osalemises kahtlustatavatena tagaotsitavaks 11 isikut, kasutades dokumendikoopiaid, mille politsei oli saanud nende isikute riiki sisenemisel. Pärast nende isikuandmete ja fotode avalikustamist selgus aga, et isikut tõendavate dokumentidena oli kasutatud kehtivaid Suurbritannia passe ja võltsitud Iirimaa passe .","translated_text":"The Dubai police announced 11 people as suspects of involvement in the killing, using copies of documents they had received upon entering the country. However, following the disclosure of these personal data and photos, it became clear that valid UK passports and counterfeit Irish passports were used as identity documents.","citations":[{"content":"[[http://www.dailymail.co.uk/news/worldnews/article-1251745/Hamas-assassination-Brown-pledges-probe-theft-UK-identities.html#ixzz0fyFesVgm Israeli ambassador summoned for Foreign Office meeting as hunt is launched for SECOND woman assassin in 'Mossad' hit squad]]","char_index":345,"name":null,"url":"http://www.dailymail.co.uk/news/worldnews/article-1251745/Hamas-assassination-Brown-pledges-probe-theft-UK-identities.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":764793,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:29.794062-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.7705078125}]},{"text":"Kehtivate Suurbritannia passide omanikud olid eelnevalt kolinud alaliseks elamiseks Iisraeli, kus nad uute isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel olid esitanud eelneva elukoha Suurbritannia kehtiva dokumendi koopia. Nad elasid alaliselt Iisraelis ja nende isikuandmete põhjal valmistatud isikut tõendavaid dokumente kasutasid Mahmoud al-Mabhouhi tapnud luureagendid. Kolm tagaotsitavaks kuulutatud isikut kasutasid aga Austraalia kodanike isiku- ja passiandmeid","translated_text":"Holders of valid UK passports had previously moved to reside permanently in Israel, where they had submitted a copy of the valid UK document of previous residence when issuing new identity documents. They lived permanently in Israel and the identity documents produced on the basis of their personal data were used by the intelligence agents who killed Mahmoud al-Mabhouhi. However, the three wanted persons used the identity and passport information of Australian citizens.","citations":[{"content":"[[http://www.abc.net.au/news/stories/2010/02/25/2829656.htm Australians' passports stolen for Dubai hit: Smith], abc.net.au ]","char_index":466,"name":null,"url":"http://www.abc.net.au/news/stories/2010/02/25/2829656.htm","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":721376,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:31.126946-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.78173828125}]}]}
+{"title":"Heitmed","wikicode":"'''Heitmed''' (inglise ''emissions'', eestikeelne tõlge ''emissioonid'' on vale[[http://www.keskkonnatehnika.ee/?head=2&pageid=322&language=estonian Aleksander Maastiku keelenupud ajakirjas Keskkonnatehnika] (viimati vaadatud 19.10.2014)]\n[Maastik, A. (2008). Emissioon, heide ja heitmed [kommentaar]. Keskkonnatehnika 8: 37. [https://web.archive.org/web/20160310163748/http://www.keskkonnatehnika.ee/client/common-docs/2008_pdf/KT200808.pdf]]\n}}\n[[Kategooria:Keskkond]]\n[[Kategooria:Saastumine]]","hash":"8cfbb91e805f7c02ac999797a13276adb3c0ae060c4b0111b59063120c086875","last_revision":"2022-10-11T09:48:59Z","first_revision":"2010-02-19T09:01:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.123218","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Heitmed (inglise emissions, eestikeelne tõlge emissioonid on vale) on keskkonda heidetud mis tahes objektid, ained jne. Enamasti on need kas prügi, heitvesi vms. Mõiste \"heitmed\" (ainsuses: heide, ainsuse omastav: heitme) ei hõlma heidetud ainete kogust; viimast väljendab \"heide\" (omastav: heite) ehk \"emissioon\" või \"heitkogus(ed)\".\n\nheide ehk emissioon jäätmed\n\nKategooria:Keskkond Kategooria:Saastumine\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Heitmed (inglise emissions, eestikeelne tõlge emissioonid on vale) on keskkonda heidetud mis tahes objektid, ained jne.","translated_text":"Emissions (English emissions, Estonian translation emissions are false) are any objects, substances, etc. released into the environment.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus coulteri|aasta=1998|ID=42373|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Pinus koraiensis 01.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''\n| perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus''\n| liik = '''Korea seedermänd'''\n| binaarne = ''Pinus koraiensis''\n| binaarse_autor = [[Philipp Franz von Siebold|Siebold]] et [[Joseph Gerhard Zuccarini|Zuccarini]] (1842)\n| levikukaart = \n| sünonüümid = *''Apinus koraiensis'' (Siebold & Zucc.) Moldenke (1952)\n*''Pinus cembra'' var. ''mandschurica'' (Rupr.) Carrière (1867)\n*''Pinus mandshurica'' Rupr. (1857)\n*''Pinus prokoraiensis'' Y.T. Zhao (1990)\n*''Strobus koraiensis'' (Siebold & Zucc.) Moldenke (1939)| \n*[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis'')\n*[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense'')\n*[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis'')\n*[[amuuri pärn]] (''Tilia amurensis'')\n*[[amuuri tamm]] (''Quercus mongolica'')\n*[[dauuria lehis]] (''Larix dahurica'')\n*[[hõlmine jalakas]] (''Ulmus laciniata'')\n | \n*[[jaapani jalakas]] (''Ulmus japonica'')\n*[[kollane vaher]] (''Acer ukurunduense'')\n*[[lamedalehine kask ]](''Betula platyphylla'')\n*[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla'')\n*[[mandžuuria pähklipuu]] (''Juglans mandshurica'')\n*[[mandžuuria pärn]] (''Tilia mandshurica'')\n*[[mandžuuria saar]] (''Fraxinus mandshurica'')\n | \n*[[Maximowiczi pappel]] (''Populus maximowiczii'')\n*[[mono vaher]] (''Acer mono'')\n*[[nokjalehine saar]] (''Fraxinus chinensis'')\n*[[pärnvaher]] (''Acer tegmentosum '')\n*[[roideline kask]] (''Betula costata'')\n |
\n[[Pilt:AmurLeopard.jpg|pisi|Ohustatuselt kriitilises seisundis [[amuuri leopard]] elab korea seedermänni metsades]]\nViimase 100 aasta jooksul on korea seedermänni metsade pindala kahanenud lageraie ja [[metsapõleng]]ute tõttu.\n\nSeedermänni-laialehistes metsades on loomadele ja lindudele oluliseks toiduallikaks korea seedermänni seemned ja amuuri tamme tõrud. Loomadest on seal levinud [[punaorav]] (''Sciurus vulgaris''), [[hallkülg-leethiir]] (''Myodes rufocanus''), [[siberi vöötorav]] (''Tamias sibiricus''), [[metssiga]] (''Sus scrofa''), [[kaeluskaru]] (''Ursus thibetanus''), [[soobel]] (''Martes zibellina''), [[kolonokk]] (''Mustela sibirica''), [[amuuri leopard]] (''Panthera pardus orientalis''), [[amuuri tiiger]] (''Panthera tigris altaica''), [[tähnikhirv]] (''Cervus nippon''), [[metskits]] (''Capreolus capreolus''), [[hunt]] (''Canis lupus'') jt. Lindudest on levinud [[ida-tõmmuraag]] (''Eurystomus orientalis''), [[taigapüü]] (''Falcipennis falcipennis''), [[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), [[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos'') jt.[. [[Käbi]]d valmivad tolmlemisele järgneva aasta septembrist novembrini, sõltuvalt kasvukoha kliimatingimustest. Käbid on 10–15 (harva kuni 20) cm pikkused ja kuni 7 cm laiused, pikerguse muna kujulised, noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, kuid valminud käbi ei avane, vaid kukub koos seemnetega puu otsast alla.][ Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel][. Raskeid ja tiivakeseta seemneid levitavad peamiselt [[seedrimänsak]] ja väike[[närilised]].\n\n== Kasutamine ==\n[[Pilt:KoreanPineSeeds.jpg|pisi|175px|Seemned]]\nKorea seedermänd on üks olulisemaid majanduslikult kasutatavaid puuliike Kirde-Hiinas. Teda rekultiveeritakse langetatud metsaaladel puidu saamiseks ning tal oluline roll kasvupiirkonna [[vesikond|vesikonna]] kaitsel ja [[erosioon]]i tõkestamisel [[Väike-Hingan]]i ja [[Changbai Chang]]i mägedes. Puid kasvatatakse ka ilupuuna [[park]]ides ja muus [[haljastus]]es.][\n\nPuit sisaldab palju vaiku ning on hea kvaliteediga, kerge ja pehme [[lülipuit|lülipuiduga]], sirge tekstuuriga, kergesti töödeldav ja värvitav, heade säilivusomadustega ning keskmiste tugevusomadustega. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitustegevuses ning sellest toodetakse ümarpalke, vaiasid, prusse, põrandalaudu, laminaati, vineeri, mööblit, saepuruplaate, raudteeliipreid, poste ja maste, paate, konteinereid, kaste, puugaasi, puitvilla jne. Seda sobib samuti kasutada puidust nikerduste, muusikainstrumentide ja spordivarustuse valmistamisel.][\n\nKõrgelt on hinnatud korea seedermänni seemned, mida müüakse [[seedermännipähkel|seedripähklite]] nime all. Neid kasutatakse ka toiduainetetööstuses ning samuti valmistatakse seemnetest õli. Okastest valmistatakse [[destilleerimine|destilleerimismeetodil]] meditsiinis kasutatavat männiõli ning koorest saab toota [[tanniin]]i (looduslik parkaine)][.\n\n=== Seemnete toiteväärtus ja biokeemiline koostis ===\nPuhastatud ja kuivatatud seemnete toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites (aminohapetest on tabelis näitamata 5 väiksema osakaaluga hapet):][{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 27.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}]\n{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Toitained]]\n! Toitaine\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|- \n| [[Vesi]] || 2,28 || g\n|- \n| [[Kalorsus]] || 673 || kcal\n|- \n| [[Valgud]] || 13,69 || g\n|- \n| [[Lipiidid]] || 68,37 || g\n|- \n| [[Tuhk]] || 2,59 || g\n|- \n| [[Süsivesikud]] || 13,08 || g\n|-\n| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 3,70 || g\n|-\n| [[Tärklis]] || 1,43 || g\n|-\n|}\n\n{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Toiteelemendid]]\n! Toiteelement\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|-\n| [[Kaltsium]] (Ca) || 16,00 || mg\n|- \n| [[Raud]] (Fe) || 5,53 || mg\n|- \n| [[Magneesium]] (Mg) || 251 || mg\n|-\n| [[Fosfor]] (P) || 575 || mg\n|-\n| [[Kaalium]] (K) || 597 || mg\n|-\n| [[Naatrium]] (Na) || 2,00 || mg\n|-\n| [[Tsink]] (Zn) || 6,45 || mg\n|-\n| [[Vask]] (Cu) || 1,32 || mg\n|-\n| [[Mangaan]] (Mn) || 8,80 || mg\n|-\n| [[Seleen]] (Se) || 0,70 || μg\n|-\n|}\n\n{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Vitamiinid]]\n! Vitamiin\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|- \n| [[C-vitamiin|C]] || 0,8 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B1|B1]] || 0,36 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B2|B2]] || 0,23 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B3|B3]] || 4,39 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B5|B5]] || 0,31 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B6|B6]] || 0,09 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B4|B4]] || 55,8 || mg\n|-\n| [[A-vitamiin|A]] || 1,00 || μg\n|-\n| [[Vitamiin E|E]] || 20,48 || mg\n|-\n| [[Vitamiin K|K]] || 53,9 || μg\n|-\n|colspan=\"4\" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)\n|}\n\n{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Aminohapped]]\n! Aminohape\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|- \n| [[Glutamiinhape]] || 2,93 || g\n|-\n| [[Arginiin]] || 2,41 || g\n|-\n| [[Aspartaamhape]] || 1,30 || g\n|-\n| [[Leutsiin]] || 0,99 || g\n|-\n| [[Seriin]] || 0,84 || g\n|-\n| [[Glütsiin]] || 0,69 || g\n|-\n| [[Valiin]] || 0,69 || g\n|-\n| [[Alaniin]] || 0,68 || g\n|-\n| [[Proliin]] || 0,67 || g\n|-\n| [[Isoleutsiin]] || 0,54 || g\n|-\n| [[Lüsiin]] || 0,54 || g\n|-\n| [[Fenüülalaniin]] || 0,52 || g\n|-\n| [[Türosiin]] || 0,51 || g\n|-\n|}\n{{puhasta}}\n\n== Kasvatamine Eestis ==\n\nEestis on korea seedermänd küllalt harv. Suurim viljakandev puu asub [[Olustvere]] pargis. Teda esineb veel [[Järvselja]]l, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaias]], [[Tallinna Botaanikaaed|Tallinna Botaanikaaias]] ja [[Pataste]] koolimaja juures.[{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647868| pealkiri = Conifer database: \"''Pinus koraiensis''\"| väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| vaadatud = 02.09.2010| keel = inglise}}]\n[[[Endel Laas]]. \"Dendroloogia\", Tallinn: Valgus, 1987.]\n[Compiled from the Forestry Compendium, CAB International. \"Pines of Silvicultural Importance\", CABI Publishing, 2002. ISBN 085199539X.]\n[Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. \"Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia\", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6]\n[Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. \"Conifer Cold Hardiness\", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.]\n\n}}\n\n==Välislingid==\n{{Commons|Pinus koraiensis}}\n* {{Elurikkus}}\n\n*[http://www.conifers.org/pi/pin/koraiensis.htm The Gymnosperm Database]\n\n[[Kategooria:Männilised]]","hash":"f58e02687304e6d6021da20ec69a74665b853a8a8fab67729970156b71d0a9db","last_revision":"2023-10-22T10:44:57Z","first_revision":"2010-02-19T09:20:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.179022","cross_lingual_links":{"ar":"صنوبر كوري","arz":"صنوبر كورى","az":"Pinus koraiensis","ca":"Pi de Corea","ceb":"Pinus koraiensis","de":"Korea-Kiefer","en":"Pinus koraiensis","es":"Pinus koraiensis","fa":"کاج کرهای","fi":"Koreansembra","fr":"Pin de Corée","hu":"Koreai cirbolya","is":"Kóreufura","it":"Pinus koraiensis","ja":"チョウセンゴヨウ","ko":"잣나무","koi":"Кореяись суспу","mn":"Солонгос нарс","nl":"Koreaanse den","pl":"Sosna koreańska","pt":"Pinus koraiensis","ro":"Pin coreean","ru":"Корейский кедр","sv":"Koreatall","udm":"Кореяысь кедр","uk":"Pinus koraiensis","vi":"Thông Triều Tiên","war":"Pinus koraiensis","zh":"红松"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma ja alamperekonna Strobus sektsiooni Cembrae.\n\nPuu kasvab 25–35, harva kuni 45 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt 0,7–1,0 (harva kuni 2,5) m. Tüve maht on 15–17 m³. Puu eluiga on 400–450 (harva kuni 550) aastat. Korea seedermänd on võrdlemisi aeglase kasvuga: soodsatel tingimustel kasvab 100-aastane puu 18–20 meetri kõrguseks. Võra on tihe, ulatub madalale ja puud on sageli mitme ladvaga. Noortel puudel on võra koonusjas või munajas, vanadel puudel väljavenitatud silindri või pöördkoonuse kujuline. Puu koor on paks, veidi lõhenenud, pruunikashall punaka varjundiga.\n\nOkkad on 7–12 (harva kuni 15) cm pikkused. Nende väliskülg on roheline, siseküljel on sinakad õhulõheribad, mis annavad võrale sinaka värvuse. Okkaid on kasvudel harvemini kui siberi ja alpi seedermännil, need püsivad võrsetel 2–3 aastat. Kasvud ise on üsna pikad (7–20 cm) ja 1–1,5 cm laiad, krobelise-hambulise servaga.\n\nSeemned on õlirikkad, söödavad, paksu kestaga, ilma tiivata ning suuremad kui teistel seedermändidel (pikkus 12–16 mm, laius 8–10 mm). Seemned on üsna mitmesuguse kujuga. Seemnekest on paks. Käbis on keskmiselt 150 seemet. Seemneaastail on puudel kuni 200 käbi. 1000 seemne mass on 500–700 g. Rahvusvahelises kaubanduses on see kõige levinum seemnemänniliik.\n\nJuurestikku iseloomustavad halvasti arenenud peajuur ja arvukad külgjuured. Juurestik ei ulatu pinnasesse sügavamale kui 1 m, kuid sellegipoolest peab tuulele hästi vastu.\n\nKorea seedermänd on Ussuurimaa üks tähtsamaid puuliike. Tema levila ulatub Kaug-Idas 50. põhjalaiuskraadini, mere äärt mööda kuni Sovetskaja Gavanini. Ta kasvab veel Kirde-Hiina ja Põhja-Korea mägedes ning isoleerituna Jaapanis Honshū saare keskosa mägedes. Väga väike asurkond kasvab ka Shikoku saare keskosas serpentiinist nõlvadel ja mõned hajaasurkonnad kasvavad Lõuna-Korea mägedes. Levila põhjaosas kasvab korea seedermänd 0–900 m kõrgusel, lõunaosas tõuseb Changbai Shangi mägedes 1100–1500 m kõrgusele, Honshūl kasvab aga 1050–2600 m kõrgusel üle merepinna.\n\nLevilas valitseb mussoonparaskliima. Talved on seal kuivad ja külmad, suved niisked ja soojad. Aasta keskmine õhutemperatuur on levila mandriosas 0...+5°, Honshūl +5...+10 °C. Jaanuari keskmised õhutemperatuurid langevad sisemaal kuni –22...–26 °C, rannikul kuni –17...–21 °C. Suve keskmised õhutemperatuurid on vahemikus +15...+20 °C. Absoluutsed õhu maksimumtemperatuurid suvel võivad tõusta kuni 33...37 °C. Korea seedermänd talub talvekülma kuni –34...–40 °C.\n\nLevila mandriosas on keskmine sademete hulk aastas 600–900, Honshūl 1000 mm. Sademeid esineb kõige rohkem juulis-augustis, kuivaperiood võib kesta 3–5 kuud. Kasvuperioodi pikkus on tavaliselt 4–5 kuud. Puu elutegevus kevadel algab mahlade liikumisega, kui õhutemperatuur on üle 4,5 °C ning maa on üles sulanud. Pungad paisuvad mai keskel, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on 10...14 °C.\n\nKasvupinnase mullad on peamiselt hästi vett läbilaskvad leet- ja pruunmullad. Lähtekivimitest on esindatud andesiit, basalt, lipariit, kiltkivi, liivakivi ja tuff. Korea seedermänd kasvab kuivadel ja parasniisketel muldadel ning talub halvasti veega küllastunud kasvupinnast.\n\nKorea seedermänd talub rohkem varju kui siberi seedermänd ja uueneb ka suurte puude vahel rahuldavalt. Kasvab sageli mägede kuivadel nõlvadel, kuid ka mägijõgede madalikel, kus muld on viljakas ja parasniiske. Puhtpuistuid moodustab ta harva, kasvab tavaliselt seedermänni-laialehiste segametsade koosseisus. Seguliikidena esinevad:\n\nViimase 100 aasta jooksul on korea seedermänni metsade pindala kahanenud lageraie ja metsapõlengute tõttu.\n\nSeedermänni-laialehistes metsades on loomadele ja lindudele oluliseks toiduallikaks korea seedermänni seemned ja amuuri tamme tõrud. Loomadest on seal levinud punaorav (Sciurus vulgaris), hallkülg-leethiir (Myodes rufocanus), siberi vöötorav (Tamias sibiricus), metssiga (Sus scrofa), kaeluskaru (Ursus thibetanus), soobel (Martes zibellina), kolonokk (Mustela sibirica), amuuri leopard (Panthera pardus orientalis), amuuri tiiger (Panthera tigris altaica), tähnikhirv (Cervus nippon), metskits (Capreolus capreolus), hunt (Canis lupus) jt. Lindudest on levinud ida-tõmmuraag (Eurystomus orientalis), taigapüü (Falcipennis falcipennis), laanepüü (Tetrastes bonasia), seedrimänsak (Nucifraga caryocatactes macrorhynchos) jt.\n\nKorea seedermänd on ühekojaline taim. Vilja kandma hakkab seedermänd looduses 60–120 aasta vanuselt, aga heade kasvutingimuste korral, näiteks kultuurtaimena kasvatamisel 20–30 aasta vanuselt. Isasõied on punased kuni kollased, emaskäbid punakaslillad. Ta \"õitseb\" (tolmleb) juunis (Jaapanis mais). Tolmlemine kestab 3–5 ööpäeva, ning langeb kokku kõige intensiivsema okaste kasvuperioodiga. Käbid valmivad tolmlemisele järgneva aasta septembrist novembrini, sõltuvalt kasvukoha kliimatingimustest. Käbid on 10–15 (harva kuni 20) cm pikkused ja kuni 7 cm laiused, pikerguse muna kujulised, noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, kuid valminud käbi ei avane, vaid kukub koos seemnetega puu otsast alla. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel. Raskeid ja tiivakeseta seemneid levitavad peamiselt seedrimänsak ja väikenärilised.\n\nKorea seedermänd on üks olulisemaid majanduslikult kasutatavaid puuliike Kirde-Hiinas. Teda rekultiveeritakse langetatud metsaaladel puidu saamiseks ning tal oluline roll kasvupiirkonna vesikonna kaitsel ja erosiooni tõkestamisel Väike-Hingani ja Changbai Changi mägedes. Puid kasvatatakse ka ilupuuna parkides ja muus haljastuses.\n\nPuit sisaldab palju vaiku ning on hea kvaliteediga, kerge ja pehme lülipuiduga, sirge tekstuuriga, kergesti töödeldav ja värvitav, heade säilivusomadustega ning keskmiste tugevusomadustega. Puitu kasutatakse laialdaselt ehitustegevuses ning sellest toodetakse ümarpalke, vaiasid, prusse, põrandalaudu, laminaati, vineeri, mööblit, saepuruplaate, raudteeliipreid, poste ja maste, paate, konteinereid, kaste, puugaasi, puitvilla jne. Seda sobib samuti kasutada puidust nikerduste, muusikainstrumentide ja spordivarustuse valmistamisel.\n\nKõrgelt on hinnatud korea seedermänni seemned, mida müüakse seedripähklite nime all. Neid kasutatakse ka toiduainetetööstuses ning samuti valmistatakse seemnetest õli. Okastest valmistatakse destilleerimismeetodil meditsiinis kasutatavat männiõli ning koorest saab toota tanniini (looduslik parkaine).\n\nPuhastatud ja kuivatatud seemnete toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites (aminohapetest on tabelis näitamata 5 väiksema osakaaluga hapet):\n\nEestis on korea seedermänd küllalt harv. Suurim viljakandev puu asub Olustvere pargis. Teda esineb veel Järvseljal, Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Tallinna Botaanikaaias ja Pataste koolimaja juures.\n\nThe Gymnosperm Database\n\nKategooria:Männilised\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Korea seedermänd\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Pinus coulteri|aasta=1998|ID=42373|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Pinus koraiensis 01.jpg\n| pildi_seletus = \n| pildi_laius = 250 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''\n| perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus''\n| liik = '''Korea seedermänd'''\n| binaarne = ''Pinus koraiensis''\n| binaarse_autor = [[Philipp Franz von Siebold|Siebold]] et [[Joseph Gerhard Zuccarini|Zuccarini]] (1842)\n| levikukaart = \n| sünonüümid = *''Apinus koraiensis'' (Siebold & Zucc.) Moldenke (1952)\n*''Pinus cembra'' var. ''mandschurica'' (Rupr.) Carrière (1867)\n*''Pinus mandshurica'' Rupr. (1857)\n*''Pinus prokoraiensis'' Y.T. Zhao (1990)\n*''Strobus koraiensis'' (Siebold & Zucc.) Moldenke (1939)| \n*[[ajaani kuusk]] (''Picea jezoensis'')\n*[[amuuri korgipuu]] (''Phellodendron amurense'')\n*[[amuuri nulg]] (''Abies nephrolepis'')\n*[[amuuri pärn]] (''Tilia amurensis'')\n*[[amuuri tamm]] (''Quercus mongolica'')\n*[[dauuria lehis]] (''Larix dahurica'')\n*[[hõlmine jalakas]] (''Ulmus laciniata'')\n | \n*[[jaapani jalakas]] (''Ulmus japonica'')\n*[[kollane vaher]] (''Acer ukurunduense'')\n*[[lamedalehine kask ]](''Betula platyphylla'')\n*[[mandžuuria nulg]] (''Abies holophylla'')\n*[[mandžuuria pähklipuu]] (''Juglans mandshurica'')\n*[[mandžuuria pärn]] (''Tilia mandshurica'')\n*[[mandžuuria saar]] (''Fraxinus mandshurica'')\n | \n*[[Maximowiczi pappel]] (''Populus maximowiczii'')\n*[[mono vaher]] (''Acer mono'')\n*[[nokjalehine saar]] (''Fraxinus chinensis'')\n*[[pärnvaher]] (''Acer tegmentosum '')\n*[[roideline kask]] (''Betula costata'')\n |
"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Viimase 100 aasta jooksul on korea seedermänni metsade pindala kahanenud lageraie ja metsapõlengute tõttu.","translated_text":"Over the past 100 years, the area of North Korean forests has declined due to logging and forest fires.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seedermänni","translated_text":"Seedermann","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-laialehistes metsades on loomadele ja lindudele oluliseks toiduallikaks korea seedermänni seemned ja amuuri tamme tõrud.","translated_text":"- in broadleaf forests, the seeds of the Korean seederman and the stems of the amur dam are an important food source for animals and birds.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Loomadest on seal levinud punaorav (Sciurus vulgaris), hallkülg-leethiir (Myodes rufocanus), siberi vöötorav (Tamias sibiricus), metssiga (Sus scrofa), kaeluskaru (Ursus thibetanus), soobel (Martes zibellina), kolonokk (Mustela sibirica), amuuri leopard (Panthera pardus orientalis), amuuri tiiger (Panthera tigris altaica), tähnikhirv (Cervus nippon), metskits (Capreolus capreolus), hunt (Canis lupus) jt.","translated_text":"Some of the animals included the redhead (Sciurus vulgaris), the yellow-billed leatherhead (Myodes rufocanus), the blackhead (Tamias sibiricus), the wild boar (Sus scrofa), the black bear (Ursus thibetanus), the eagle (Martes zibellina), the coconut (Mustela sibirica), the amulet leopard (Panthera pardus orientalis), the amulet tiger (Panthera tigris altaica), the cobra (Cervus nippon), the wild boar (Capreolus capreolus), the wolf (Chera lupus), etc.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lindudest on levinud ida-tõmmuraag (Eurystomus orientalis), taigapüü (Falcipennis falcipennis), laanepüü (Tetrastes bonasia), seedrimänsak (Nucifraga caryocatactes macrorhynchos) jt.","translated_text":"The birds included the eastern longhorn (Eurystomus orientalis), the taiga (Falcipennis falcipennis), the longhorn (Tetrastes bonasia), the seedling (Nucifraga caryocatactes macrorhynchos), etc.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 27.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}]","char_index":171,"name":"toit","url":"http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":179,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.719880-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (3 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 27.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}]","char_index":171,"name":"toit","url":"http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":179,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.719880-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (3 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Toitained]]\n! Toitaine\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|- \n| [[Vesi]] || 2,28 || g\n|- \n| [[Kalorsus]] || 673 || kcal\n|- \n| [[Valgud]] || 13,69 || g\n|- \n| [[Lipiidid]] || 68,37 || g\n|- \n| [[Tuhk]] || 2,59 || g\n|- \n| [[Süsivesikud]] || 13,08 || g\n|-\n| [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 3,70 || g\n|-\n| [[Tärklis]] || 1,43 || g\n|-\n|}"},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Toiteelemendid]]\n! Toiteelement\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|-\n| [[Kaltsium]] (Ca) || 16,00 || mg\n|- \n| [[Raud]] (Fe) || 5,53 || mg\n|- \n| [[Magneesium]] (Mg) || 251 || mg\n|-\n| [[Fosfor]] (P) || 575 || mg\n|-\n| [[Kaalium]] (K) || 597 || mg\n|-\n| [[Naatrium]] (Na) || 2,00 || mg\n|-\n| [[Tsink]] (Zn) || 6,45 || mg\n|-\n| [[Vask]] (Cu) || 1,32 || mg\n|-\n| [[Mangaan]] (Mn) || 8,80 || mg\n|-\n| [[Seleen]] (Se) || 0,70 || μg\n|-\n|}"},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Vitamiinid]]\n! Vitamiin\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|- \n| [[C-vitamiin|C]] || 0,8 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B1|B1]] || 0,36 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B2|B2]] || 0,23 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B3|B3]] || 4,39 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B5|B5]] || 0,31 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B6|B6]] || 0,09 || mg\n|-\n| [[Vitamiin B4|B4]] || 55,8 || mg\n|-\n| [[A-vitamiin|A]] || 1,00 || μg\n|-\n| [[Vitamiin E|E]] || 20,48 || mg\n|-\n| [[Vitamiin K|K]] || 53,9 || μg\n|-\n|colspan=\"4\" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)\n|}"},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable\" align=left style=\"font-size: 87%;\"\n|+[[Aminohapped]]\n! Aminohape\n! Väärtus
100 g kohta\n! Ühik\n|- \n| [[Glutamiinhape]] || 2,93 || g\n|-\n| [[Arginiin]] || 2,41 || g\n|-\n| [[Aspartaamhape]] || 1,30 || g\n|-\n| [[Leutsiin]] || 0,99 || g\n|-\n| [[Seriin]] || 0,84 || g\n|-\n| [[Glütsiin]] || 0,69 || g\n|-\n| [[Valiin]] || 0,69 || g\n|-\n| [[Alaniin]] || 0,68 || g\n|-\n| [[Proliin]] || 0,67 || g\n|-\n| [[Isoleutsiin]] || 0,54 || g\n|-\n| [[Lüsiin]] || 0,54 || g\n|-\n| [[Fenüülalaniin]] || 0,52 || g\n|-\n| [[Türosiin]] || 0,51 || g\n|-\n|}"},{"type":"heading","text":"Kasvatamine Eestis","translated_text":"Growing up in Estonia","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eestis on korea seedermänd küllalt harv.","translated_text":"In Estonia, Korean seeder is quite rare.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suurim viljakandev puu asub Olustvere pargis.","translated_text":"The largest fruit-bearing tree is in Olustver Park.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teda esineb veel Järvseljal, Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Tallinna Botaanikaaias ja Pataste koolimaja juures.","translated_text":"He is also represented in the Lake District, the University of Tartu Botanical Garden, the Tallinn Botanical Garden and the Schoolhouse of the Deaf.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 27.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}]","char_index":171,"name":"toit","url":"http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":179,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.719880-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (3 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = USDA National Nutrient Database| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 27.11.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}]","char_index":171,"name":"toit","url":"http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":179,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.719880-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (3 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eestis on korea seedermänd küllalt harv. Suurim viljakandev puu asub Olustvere pargis. Teda esineb veel Järvseljal, Tartu Ülikooli Botaanikaaias, Tallinna Botaanikaaias ja Pataste koolimaja juures.","translated_text":"In Estonia, Korean seeder is quite rare. The largest fruit-bearing tree is in Olustver Park. He is also represented in the Lake District, the University of Tartu Botanical Garden, the Tallinn Botanical Garden and the Schoolhouse of the Deaf.","citations":[{"content":"
[[Frank Jack Fletcher]]
[[Raymond Spruance]]\n| väejuht2 = [[Isoroku Yamamoto]]
[[Nobutake Kondō]]
[[Chūichi Nagumo]]\n| väejuht3 = \n| jõud1 = 3 lennukikandjat
7 raskeristlejat
1 kergeristleja
15 hävitajat
233 lennukikandjatel baseerunud lennukit
127 maismaal baseerunud lennukit
16 allveelaeva\n| jõud2 = 4 lennukikandjat
2 lahingulaeva
2 raskeristlejat
1 kergeristleja
12 hävitajat
248 lennukikandjatel baseerunud lennukit
16 vesilennukit\n| jõud3 = \n| kaotused1 = 1 lennukikandja
1 hävitaja
~150 lennukit
307 hukkunut\n| kaotused2 = 4 lennukikandjat
1 raskeristleja
1 raskeristleja vigastatud
248 lennukit
3057 hukkunut
37 vangi võetud\n| kaotused3 =\n| märkused = \n}}\n'''Midway lahing''' oli [[4. juuni]]st kuni [[7. juuni]]ni [[1942]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] [[Midway saared|Midway saartel]] [[USA]] ja [[Jaapan]]i merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. \n[[File:PacificTheaterAug1942.jpg|pisi|left|[[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lahingutander 1942. aastal]]\nJaapan soovis pärast [[Pearl Harbori ründamine|rünnakut Pearl Harborile]] elimineerida USA mereväe võitlusvõime, et sundida USA sõjast väljuma. Jaapanlased lootsid, et veel üks raske kaotus sunniks Ameerika Ühendriigid [[Kapitulatsioon|kapituleeruma]] ja see oleks võimaldanud jaapanlastel kehtestada [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] Jaapani ülemvõimu. Jaapanlaste lahinguplaani õnnestumisel oleks USA lennukikandjad lõksu meelitatud ja hävitatud, ning see oleks võimaldanud valmistuda [[Fidži]], [[Samoa]] ja [[Hawaii saared|Hawaii]] vallutamiseks[{{netiviide |pealkiri=What If Japan Had Won The Battle of Midway? |väljaanne=The Diplomat |url=https://thediplomat.com/2016/01/what-if-japan-had-won-the-battle-of-midway/ |vaadatud=23. oktoober 2017 }}]\n[{{netiviide |pealkiri=Battle of Midway |väljaanne=History.com |url=http://www.history.com/topics/world-war-ii/battle-of-midway |vaadatud=23. oktoober 2017 }}]\n[{{netiviide |pealkiri=Battle of Midway |väljaanne=Encyclopædia Britannica |url=https://www.britannica.com/event/Battle-of-Midway |vaadatud=24. oktoober 2017 }}]\n}}\n\n== Kirjandus ==\n*Tim Newark. ''Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu''. (Tallinn: Varrak, 2002), lk 112–115\n\n{{Coordinate |NS=28.2 |EW=-177.35 |type=landmark |region=UM}}\n\n[[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]]\n[[Kategooria:1942]]\n[[Kategooria:Ameerika Ühendriigid Teises maailmasõjas]]\n[[Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas]]","hash":"c76c93d28221eec7b156374a39bb011058c9375e561c65b152d82d23f82e1348","last_revision":"2020-06-14T14:04:00Z","first_revision":"2010-02-19T11:31:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.228424","cross_lingual_links":{"af":"Slag van Midway","ar":"معركة ميدواي","ast":"Batalla de Midway","az":"Miduey döyüşü","azb":"میدوی دؤیوشو","bg":"Битка при Мидуей","br":"Emgann Midway","bs":"Bitka kod Midwaya","ca":"Batalla de Midway","cs":"Bitva u Midwaye","da":"Slaget om Midway","de":"Schlacht um Midway","el":"Ναυμαχία του Μίντγουεϊ","en":"Battle of Midway","eo":"Batalo de Midway","es":"Batalla de Midway","eu":"Midwayko Gudua","fa":"نبرد میدوی","fi":"Midwayn taistelu","fr":"Bataille de Midway","fy":"Slach by Midway","ga":"Cath Midway","gl":"Batalla de Midway","he":"קרב מידוויי","hr":"Bitka za Midway","hu":"Midwayi csata","id":"Pertempuran Midway","io":"Batalio di Midway","it":"Battaglia delle Midway","ja":"ミッドウェー海戦","ka":"მიდუეის ბრძოლ��","ko":"미드웨이 해전","lt":"Midvėjaus mūšis","lv":"Midveja kauja","mk":"Битка кај Мидвеј","mr":"मिडवेची लढाई","ms":"Pertempuran Midway","my":"မစ်ဒ်ဝေးတိုက်ပွဲ","nl":"Slag bij Midway","nb":"Slaget ved Midway","oc":"Batalha de Midway","pl":"Bitwa pod Midway","ps":"مېډوې جګړه","pt":"Batalha de Midway","ro":"Bătălia de la Midway","ru":"Битва за Мидуэй","sc":"Batalla de Midway","sh":"Bitka kod Midwaya","simple":"Battle of Midway","sk":"Bitka o Midway","sl":"Bitka za Midway","sm":"Taua o Midway","sq":"Beteja e Midway","sr":"Битка код Мидвеја","sv":"Slaget vid Midway","th":"ยุทธนาวีที่มิดเวย์","tr":"Midway Muharebesi","uk":"Битва за Мідвей","ur":"مڈوے کا معرکہ","vi":"Trận Midway","zh":"中途岛海战","zh-yue":"中途島戰役"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega.\n\nJaapan soovis pärast rünnakut Pearl Harborile elimineerida USA mereväe võitlusvõime, et sundida USA sõjast väljuma. Jaapanlased lootsid, et veel üks raske kaotus sunniks Ameerika Ühendriigid kapituleeruma ja see oleks võimaldanud jaapanlastel kehtestada Vaiksel ookeanil Jaapani ülemvõimu. Jaapanlaste lahinguplaani õnnestumisel oleks USA lennukikandjad lõksu meelitatud ja hävitatud, ning see oleks võimaldanud valmistuda Fidži, Samoa ja Hawaii vallutamiseks.\n\nJaapanlaste plaan ebaõnnestus, sest ameeriklaste mereväge alahinnati ja USA signaalluure suutis määrata kindlaks rünnaku kuupäeva, asukoha ja lahinguplaani, mis võimaldas USA mereväel lahinguks valmistuda ja jaapanlasi üllatada. Jaapan kaotas lahingus kõik oma suured lennukikandjad ja raskeristleja, samas kui USA kaotas ainult ühe lennukikandja ja hävitaja. Pärast Midway lahingut ja osade Saalomoni saarte tagasivallutamist ei suutnud Jaapan oma kaotatud laevu ega meeskondi enam uutega asendada, mistõttu peetakse Midway lahingut II maailmasõja üheks pöördepunktiks.\n\nTim Newark. Murrangulised lahingud : viiskümmend lahingut, mis muutsid ajalugu. (Tallinn: Varrak, 2002), lk 112–115\n\nKategooria:Teise maailmasõja lahingud Kategooria:1942 Kategooria:Ameerika Ühendriigid Teises maailmasõjas Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega.","translated_text":"The Battle of Midway was fought from June 4 to June 7, 1942, between the U.S. and Japanese naval forces in the Midway Islands of the Pacific Ocean, ending with the defeat of the Japanese.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jaapan soovis pärast rünnakut Pearl Harborile elimineerida USA mereväe võitlusvõime, et sundida USA sõjast väljuma.","translated_text":"After the attack on Pearl Harbor, Japan wanted to eliminate the combat capabilities of the U.S. Navy in order to force the United States out of the war.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jaapanlased lootsid, et veel üks raske kaotus sunniks Ameerika Ühendriigid kapituleeruma ja see oleks võimaldanud jaapanlastel kehtestada Vaiksel ookeanil Jaapani ülemvõimu.","translated_text":"The Japanese hoped that another heavy loss would force the United States to surrender and allow the Japanese to establish Japanese dominance in the Pacific.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Jaapanlaste lahinguplaani õnnestumisel oleks USA lennukikandjad lõksu meelitatud ja hävitatud, ning see oleks võimaldanud valmistuda Fidži, Samoa ja Hawaii vallutamiseks.","translated_text":"The success of the Japanese war plan would have enticed and destroyed U.S. aircraft carriers and prepared them for the conquest of Fiji, Samoa, and Hawaii.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Uelzen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 85–86].\n\n* 1662 – Yltzen[https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Atlas_Van_der_Hagen-KW1049B10_029-LIVONIA_Vulgo_Lyetland.jpeg Livonia Vulgo Lyetland, Joan Blaeu, Koninklijke Bibliotheek Amsterdam, 1662, vasegravüür]\n\n==Ajalugu==\n[[File:POL COA Bawół I.svg|120px|pisi|Tiesenhausenite aadliperekonna vapp Poola võimuperioodi ajast Lõuna-Eestis]]\n===Linnuse ajalugu algusaegadest Liivi sõjani===\nMõnedel andmetel on Vaabina varemalt olnud [[Hülsen]]ite (''von Eckeln genannt Hülsen'') aadliperekonna pärusmõis. Liivimaa kastellaani Johann August Hülseni kroonikas \"Liivimaa tema vana ja teistsuguse ajaloo järgi\" on kirjas, et Hülsenite perekonnale kuulusid Liivimaal mitmed linnused ja mõisad: ''Salisburg'' (Mazsalaca), ''Hylsenberg'' ([[Patkule mõis]] Lazdona kihelkonnas), ''Brackhusen'', ''Ass'' (Kiltsi) ja ''Uelzen'' (Vaabina). Viimane nimi on siis tulnud Hülsenitest. Kõik Liivimaa Gilsenite nimelised aadlimehed ja ordukomtuurid on loetud samuti Hülsenite perekonna hulka kuuluvateks. [[1385]]–[[1388]] valitsenud ordumeister [[Robin von Eltz]]i (Eltzin) hüüti ka ''Lobbe Hülsen''iks, viimase vennapojad Jacob ja Heinrich aga valitsenud ülalloetletud valdusi[https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg#v=onepage&q&f=false Von den Rechten der lief- und ehstländischen Landgüter. Der nordischen Miscellaneen XXII-XXIII, August Wilhelm Hupel, Riga 1790, lk. 450–451]. Hülsenitest on teada, et nad olevat [[friisid|friisi]] päritolu, Eltzenid aga pärinevat Saksa keskmaalt [[Rein|Reini jõe]] äärest. Eesti kunstiajaloolaste viimaste uurimuste põhjal jälle saab väita, et [[Urvaste kirik|Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik]], mille rajajatena on patronaažiõiguse tõttu alati arvatud Antsla ja Vaabina mõisnikke, on püstitatud mitte enne XIV sajandi III veerandit[{{Raamatuviide|autor=Kaur Alttoa|pealkiri=Die Kirche zu Urbs. Urvaste und die Frage der Rigenser Bauschule im 13. Jahrhundert. – Baltic journal of art history. Official publication of the Chair of Art History of the University of Tartu. 6|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=University of Tartu Press|lehekülg=12}}]. Valdavalt on Urbanusele pühitsetud kirikud rajatud samanimelise paavsti valitsusajal.[{{Netiviide|autor=|url=http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|pealkiri=Urvaste kiriku ajaloost|väljaanne=EELK Püha Urbanuse Kogudus|aeg=|vaadatud=10.01.2020|arhiivimisaeg=26.12.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161226095502/http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|url-olek=ei tööta}}] Eelnevast lähtuvalt võib oletada, et Urvaste kirikut hakati rajama paavst [[Urbanus V]] (1362–1370) või [[Urbanus VI]] (1378–1389) ajal.[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Urvaste kirik. Church of Urvaste. Die Kirche Urvaste|aasta=|koht=Urvaste, 2013|kirjastus=Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Urvaste Püha Urbanuse Kogudus|lehekülg=[7]}}] Mitmed daatumid langevad ühte ajajärku. Ajaloolane Arndt tsiteerib üht käsikirja, kus ordumeister Robin von Eltzini nime kirjutatakse kujul ''Robbert von Ultzen''[https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg#v=onepage&q&f=false Von den Rechten der lief- und ehstländischen Landgüter. Der nordischen Miscellaneen XXII-XXIII, August Wilhelm Hupel, Riga 1790, lk. 450–451]. \n\n[[1413]]. aastast on Poola allikates säilinud kirjalik ülestähendus, mille järgi paavst [[Johannes XXIII]] ülesandel käis kogudust Antslas külastamas apostlik saadik Antonius Firenzest (saksa Florenz)[https://web.archive.org/web/20200813084842/https://urvaste.eelk.ee/demoleht/ Urvaste Püha Urbanuse kogudus, ajaloost]. Võimalik, et Vaabina sellal vähemalt mõisana juba eksisteeris.\n\n[[1419]] on mainitud Uldemetsa vakust (''Uldemetze Wacke''), millest arvatakse olnud tulevat saksapärane nimi Uelzen[ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Uelzen, lk. 119]\n\nVaabina linnuse ehituse algust pole teada, ja samuti ei teata millal täpselt Vaabina Tiesenhausenite kätte sattus, [[August Wilhelm Hupel|A. W. Hupel]] kirjutab vaid Hülzenite kroonikale toetudes, et see toimus ilmselt siis ordumeistri vennapoegadelt ostu teel[https://books.google.ee/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=schloss+uelzen&source=bl&ots=MBAPVfFrof&sig=ACfU3U1h45PnElC2eu0rFWJ5IKYn3Qv9Dw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi5jfvFjunpAhXOXJoKHZu2Azg4FBDoATAEegQICBAB#v=onepage&q&f=false Materialen zu einer liefländischen Adelsgeschichte, Der nordischen Miscellaneen XV, XVI, XVII köide, August Wilhelm Hupel, Riga 1788, J. F. Hartknoch, lk 151; samuti Hülsen Liefland I Theil, lk. 86 ja II Theil, lk. 16]. Kroonik Arndt kirjutab, et Vaabina linnuse ehitas üks Tiesenhausenite suguvõsa liikmetest. Küll aga tunti Tiesenhauseneid tõesti kõikjal oma valdustes agarate linnuseehitajatena[[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 3]]\n\n[[1477]] on kirjalikult esmamainitud Antsla kihelkonda, mille peakirik oli [[Urvaste kirik|Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik]]. Mõned baltisaksa uurijad on oletanud, et Vaabina linnus ja Urvaste kirik on ehitatud üheaegselt[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=205&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen lk. 189]. Igal juhul kuulusid selle kihelkonna alla tollal suured mõisad ja linnusepiirkonnad, millest lähimad olid Antsla (5 km) ja Vaabina (6 km). XV sajandi II poolel kuni aastani [[1484]] (või [[1483]]), oma surmani, tegutses ja elas Vaabina naaberlinnuses [[Antsla vasallilinnus]]es Tartu piiskopkonnas aktiivne ehitusmees olnud Peter von Üxküll, kes aitas ehitada näiteks ka [[Tartu toomkirik]]ut[ Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266]. Mõnede ajaloolaste arvates ehitati koostöös Vaabina omanikega tema ajal [[basiilika]]ks ümber ka Urvaste kirik; jällegi on teinekord omanikena oletatud Tiesenhauseneid. Sellel ajajärgul (1430–1484) elas esimene Fromholdi nimeline [[Berzaune]]st pärit Tiesenhausen ja kuna tema poja kohta on teada, et ta ei saanud Vaabinat omale ostu teel[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&dq=Schloss+Uelzen&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjSgo3woqnpAhXmk4sKHQsjCdA4FBDoAQgvMAE#v=onepage&q&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 109], vaid tõenäoliselt pärides, siis võis esimene Fromhold sellal koos Peter von Üxkülliga kihelkonnas tegutseda. Ka Fromholdi isa Peter von Tiesenhausen (1397–1435) kuulus Tartu rüütelkonda.\n\n[[1513]] kuulus Vaabina Berzaune suguvõsaharru kuuluvale [[Kavilda vasallilinnus]]e omanikule, Fromholdi poeg [[Fromhold von Tiesenhausen]]ile (Vromholdile), kelle omanduses olid veel ka [[Berzaune vasallilinnus|Berzaune]], [[Kalsnava vasallilinnus|Kalsnava]] ja [[Tirza vasallilinnus]]ed ning Uderna, Restu ja ''Fehjen''i (''Fehden'') mõisad. Samal aastal sai Fromhold nende valduste kuulumisest Tiesenhausenite \"ühistesse kätesse\" kinnituse ka paavst [[Leo X]] (Giovanni de Medici)[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=216&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen lk. 200; samuti Gadebusch I, lk. 13].\n\n[[1522]]. aasta 9. septembri pärandijaotuse transaktiga sai Vaabina koos sinna juurde kuuluva Uuemõisaga omale Fromholdi poeg [[Fabian von Tiesenhausen]], kes valdas seda 36 aastat – kuni Liivi sõjani. [[1530]]. aastast kuulus Fabianile ka [[Järvakandi vasallilinnus]] (mõis) [[Harju]]s.\n\nLinnuse täpset ehitusaega ei teata, tõenäoliselt rajati see [[15. sajand|15]]. või [[16. sajand]]il. Linnuse rajamist või mõisa ümberehitamist ja kindlustamist on seostatud ka [[Fabian von Tiesenhausen]]iga, kelle eesnime järgi hakati kohta hiljem eesti keeles kutsuma. \n\nLinnust on kirjalikult esmamainitud [[1555]]. aastal [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] aadlike linnuste nimekirjas Tiesenhausenitele kuuluvana (''Nobilium Episcopatus Dorpatens arces: Rannen, Congtal, Kawelecht, Ultzen Thiesenhausiorum'')[Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands. Band VI, Fr. G. von Bunge, Reval-Dorpat 1842–1861, lk. 126, 140]. Ülejäänud linnused kuulusid samuti Tiesenhausenitele ja asetsesid Tartu piiskopkonna lääneosas, selle Võrtsjärve-poolsel küljel.\n\n===Vaabina linnuse ajalugu Liivi sõjast tänapäevani===\n[[1558]]. aasta jaanuaris algas [[Liivi sõda]]. Ordu- ja piiskopiväed taganesid põlemasüüdatud [[Kirumpää piiskopilinnus]]e alt Valga poole ja jäid Vaabina mõisasse laagrisse. 4. juulil viibis ordumeister Fürstenberg veel Vaabinas. Pärast tema lahkumist tungisid venelased laagrisse[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, ISBN 978-9985-66-466-7] ja ilmselt põletati siis ka linnus maha. Vene leetopissid kirjutavad, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi[Polnoje sobranije russkih letopiseij, XXI köite II osa, Sankt-Petersburg 1913, lk 655–662; samuti Litovskaja voina, I osa, N. Kostromarov, Sankt-Petersburg 1864, lk. 35]. Samal aastal surid Fabian von Tiesenhausen ja tema poeg – samuti Fabian. Nad on maetud ilmselt Järvakanti, kust leiti ka nende hauaplaat (''...de olde Vabian vnd syn Sohn...'')[August Ludwig krahv Mellin, Nachricht von der alten festen Plätzen der Letten und Ehsten, Neue Nordische Miscellaneen IX-X, Riga 1794, lk. 537–538].\n\n[[1582]]. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit [[Antonio Possevino]] vahendusel sõlmitud [[Jam Zapolski vaherahu]]ga said [[Rzeczpospolita]] poolakad [[Moskva suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigilt]] endise Tartu piiskopkonna alad endale. Omandatud varade üle korraldati otsekohe revisjone. Samal aastal on vasallilinnust kirjeldatud Tartu staarostkonna inventariseerimise nimekirjas. Seal teatatakse, et Vaabina – varem Fabian Tyzenhauzenile kuulunud kivist linnus (maja) on nüüd kokku kukkunud ja rusudega kaetud. Mullavallid linnuse ümber olevat sakslased aga siis ehitanud, kui moskvalased seda piirasid[Inventarium der Starostei Dorpat, 1582, lk. 89].\n\nPoola kuninga [[Stephan Bathory]] ajal läänistati Vaabina koos kogu Tartu staarostkonna ja Tartu majandusmõisatega Rzeczpospolita (Poola-Leedu kuningriik) suurkantslerile [[Jan Zamoyski]]le[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]\n\n[[1587]] on linnust taas kirjalikult mainitud. Varsti pärast seda see aga hävis ja tänapäeval pole temast peaaegu midagi säilinud. Seetõttu pole ka teada, milline see välja nägi ja milliseid funktsioone võis täita. Poola ajal kujundati Vaabinast tulundusmõis – folvark (''Oeconomiehof'').\n\n[[1588]] kinnitas Poola kuningas [[Zygmunt III Waza]] Vaabina mõisa (linnusepiirkonna) koos samuti endises Tartu piiskopkonnas asuvate Rannu ja Kavilda kihelkonna mõisatega (Rannu, Kavilda ja Konguta vasallilinnuste piirkonnad) tänapäeval Lätis asuva [[Berzaune vasallilinnus]]e omanikule [[Heinrich von Tiesenhausen zu Behrsohn]]ile[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86], kes oli kunagise omaniku Fabiani vennapoeg. Tiesenhausenitel olid ulatuslikud maavaldused ka kunagise Riia peapiiskopkonna ida- ja keskosas. Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja. [[1577]] põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused ning ilmselt andsid poolakad talle lisaks kompensatsiooniks kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused. Üleandmine venis siiski mingil põhjusel, ning Vaabinat[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav= Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen, lk. 200] ja Kongutat Heinrich lõpuks tagasi ei saadudki. Oletatavalt seetõttu, et mainitud linnused ei kuulunud kuni Liivi sõjani otseselt Tiesenhausenite Berzaune suguvõsaharu kätte. Heinrich ise suri aastal [[1600]].\n\n[[1590]]. aastal Poola võimude koostatud nn \"Leedu meetrikas\" on suure täpsusega kirjeldatud sellal Vaabina mõisas olnud ehitisi. Teiste seas on üles loetud ka Tiesenhausenite vana kivihoone vare – ilmselt linnuse vana eluhooneblokk. Mõisas oli kirjelduse järgi (ilmselt linnuseala ühel küljel) vana elamu lihtsa ahju ja laastukatusega ning (teisel küljel) 6 ruumist koosnev ait ühise pika katuse all. Nende vahel aga paikneski vana mahajäetud kivist maja, millest vaid seinad järel olid. Lisaks kuulusid mõisa hoonete hulka hobusetallid, köök, saun ja kivist kelder juurviljaaias; mõisa all tiigi ääres oli ka väike veski[Litovskaja metrika 1590, lk 377, Vanade Aktide Riiklik Keskarhiiv Moskvas, fond 389, säilik 577]. Arvatavasti taastati \"ökonoomiamõisas\" Poola ajal eelkõige majandushooned, sest mõisast pidi omanikule eelkõige tulu saadama. Linnuse peahoone taastamiseks polnud aga vahendeid, ega vajadustki, kuna suurhetman Zamoyski ise vaevalt oma mõisaid külastas.\n\nAlles [[1605]], pärast Poola riigi suurhetmani Zamoyski surma said Tiesenhausenid Vaabinat haldama hakata; mõisa sai omale Poola ja Rootsi õuejunkur, Kirumpää, Aluksne ja Kulna (Gulbene) linnustepealik Gotthard Johann von Tiesenhausen, kunagise omaniku Fabiani pojapoeg. [[1625]] taandus ta koos poolakatega aga Rootsi vägede eest ja jäi nii oma valdustest ilma[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86].\n\n[[1627]] viisid rootslased läbi oma maarevisjoni, milles teatati lühidalt, et Vaabina on olnud Tiesenhausenite pärusmõis (''erbgutt der Thisenhausen'') ja poolakate ajal juhtis seda nendest Gotthard Johann. Mainitakse ka mõisa veskit[Jordrevision handlinger, 1627, lk. 254, koopia Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, fond 2325, säilik 132]. [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] annetas Vaabina ooberst Friedrich Rosladinile (Rotzladus), kes aga ei omanud seda eriti pikka aega[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86].\n\n[[1636]], 28. septembril läänistas Rootsi tulevase kuninganna Kristiina eestkoste-regentvalitsus Vaabina mõisa truu teenistuse eest ooberstile, hilisemale kindralmajorile, Liivimaa maanõunikule ja Rootsi vabahärrale, parun [[Johann Eberhard von Bellingshausen]]ile[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav= Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen, lk. 200], kes oli keskajal [[Lübeck]]ist Saaremaale tulnud ja Kihelkonda asunud ''Billinghusen''ite järeltulija. [[1638]] korraldati uus maarevisjon, kuid teated Vaabina kohta jäid sama lakoonilisteks, nagu eelmisegi rootslaste revisjoni ajal[Liivimaa 1638. aasta maarevisjon. Eesti NSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetised, Tartu 1941, lk. 51] Endine omanik Gotthard Johann von Tiesenhausen püüdis küll protsessida ja Vaabinat omale tagasi saada, kuid [[1643]]. aasta kohtu otsusega vabastati uus omanik kõigist endise omaniku nõuetest. [[Bellingshausen]]ite kätte jäi Vaabina ligi 90 aastaks.\n\nPärast [[Põhjasõda]] langes Vaabina [[1723]]. aastal abielu kaudu [[Schreiterfeld]]idele, neilt [[Igelström]]idele, [[Gersdorf]]idle ja [[1811]] [[Rennenkampf]]idele[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]. Bellingshausenite Eestimaa-suguvõsa meesliin suri XIX sajandiks välja.\n\n[[1802]] väljaantud käsikirjas teatab ajaloouurija Ed. Ph. Körber, et tollase Vaabina mõisa juures on linnusest veel säilinud rusukuhil ja mõned vallikraavid[Vaterländische Merkwürdigkeiten I, Ed. Ph. Körber, 1802, lk. 383].\n\nKunstiajaloolane [[Armin Tuulse]] kirjutab oma II maailmasõja ajal välja antud linnusteraamatus, et Vaabina linnusest on säilinud üksikuid müürijäänuseid, kuid lähemat ta neid ja nende paiknemist ei kirjelda, paigutab aga linnuse vabatüübiliste laagerkastellide hulka kuuluvaks[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266, 431]\n\n[[1967]] lammutati lõplikult vana Vaabina mõisa härrastemaja varemed, kuna selle koha pealt tõmmati otse läbi linnuseala ja mõisapargi uus Võru–Antsla maantee. Härrastemaja oli kunagi ehitatud linnuseala lõunakülje valli peale. Teesüvendi kaevamisel leiti veel ligi 3 m sügavuselt endiste ehitiste (mõisa härrastemaja) vundamendi osi, mille all oli õhuke söestunud kiht[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 6].\n\n[[1973]], kui ajaloospetsialist Uno Hermann koostas Vabariiklikule Restaureerimisvalitsusele Vaabina vasallilinnuse ajaloolist õiendit, sai ta Urvaste kirikuõpetajalt Kannukeselt kirja, milles viimane teatas, et kohaliku vanema inimese mälestuste järgi olla mõisapargis varemalt olnud kahe- või kolmekorruseline kivist (tellistest ja maakividest) hoone, mille lammutamisel saadud kive kasutatud Vaabina koolimaja ja selle lähedal asuva magasiaida ehituseks. Arvatavasti veeti kive kaugemalegi[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 6].\n\n==Ehitus==\nEhitusstiililt on Vaabinat paigutatud vabakujulise kastellitüübi hulka kuuluva laagerkastelli alla[Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431], kus nelinurkse kivist ringmüüri sees olid linnuse peahoone ja ülejäänud hooned toetusid vabas planeeringus kaitsemüüri seinte vastu. Teada on, et Vaabinas oli veel pärast linnuse hävitamist kivist suurem eluhoone, ning et linnuse territooriumil paiknevat hilisemat mõisaala ümbritses ka kivist aed-ringmüür, mis ühes küljes oli ehitatud maakividest ja teises küljes punastest tellistest. Liivi sõja ajal ehitasid sakslased linnuse tugevduseks tollal kindluste arhitektuuris juba levima hakanud muldkindlustusi. Säilinud muldvallide ja vallikraavide asetuse järgi saab oletada, et linnus oli nelinurkne ja selle küljed paiknesid põhiilmakaarte suundades.\n\n==Pildigalerii==\n\n\nVaabina vasallilinnus 1.jpg|Vaade läänepoolsele linnusealale põhjast. Vana maantee möödus sellest paremalt ehk lääneküljest\nVaabina vasallilinnus 2.jpg|Linnuseala lääneosa edelanukk, vaade põhjast\nVaabina vasallilinnus 3.jpg|Vaade linnuseala lääneosalt üle maantee idaosale. Uus Nõukogude okupatsiooni ajal ehitatud maantee lõikas linnuseala keskelt pooleks\nVaabina vasallilinnus 4.jpg|Vaade läänepoolsele linnusealale läänesuunast. Näha on lõunaküljee järsk kallast\nVaabina vasallilinnus 5.jpg|Vaade läänepoolse linnuseala lõunavallile lõunaedelast. Vana maantee möödus sellest vasakult ehk lääneküljest\nVaabina vasallilinnus 6.jpg|Vaade idasuunast vanalt maanteelt tiigile, mis jääb läänepoolsest linnusealast u 50 m edelasse\nVaabina vasallilinnus 7.jpg|Vaade läänepoolsele linnusealale lõunaedelast. Jõeorupoolne lõunakülg on järsem\nVaabina vasallilinnus 8.jpg|Vaade idapoolsele linnusealale lõunast. Linnuseala keskelt läheb maantee\nVaabina vasallilinnus 10.jpg|Läänepoolsele linnusealale edelanurk\n\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n*{{kultuurimälestis|ID=14121}}\n\n[[Kategooria:Eesti linnused]]\n[[Kategooria:Antsla vald]]\n[[Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused]]\n[[Kategooria:Võru maakonna kultuurimälestised]]\n[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]","hash":"0c01e1ebc1e519f0e0b4ecdd2a01e9d2461f1e9e76f474ab8aa51ec01916f55e","last_revision":"2023-04-08T18:39:50Z","first_revision":"2010-02-19T13:25:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.397749","cross_lingual_links":{"lv":"Ilcenes pils"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil. Keskaja lõpu poole, XVI sajandil kuulus see Tiesenhausenite aadliperekonnale.\n\nTänapäeval on vaadeldav linnuse lõunapoolne, kohati mitmeastmeline kaitsevall, läbi mille rajati nõukogude ajal Antsla–Vaabina maantee nr. 70. Linnusekünka ala edelaservas võib täheldada maapinnas mingite müürikatkete olemasolu. Ka omaaegne, praeguseks hävinud mõisa peahoone paiknes linnuseala lõunaküljel.\n\nPärast Liivi sõda kutsuti seda linnuse- ja mõisakohta viimase omaniku järgi kohalike eestlaste hulgas Vaabinamõisaks (Wabinamoise).\n\n1662 – Yltzen\n\nMõnedel andmetel on Vaabina varemalt olnud Hülsenite (von Eckeln genannt Hülsen) aadliperekonna pärusmõis. Liivimaa kastellaani Johann August Hülseni kroonikas \"Liivimaa tema vana ja teistsuguse ajaloo järgi\" on kirjas, et Hülsenite perekonnale kuulusid Liivimaal mitmed linnused ja mõisad: Salisburg (Mazsalaca), Hylsenberg (Patkule mõis Lazdona kihelkonnas), Brackhusen, Ass (Kiltsi) ja Uelzen (Vaabina). Viimane nimi on siis tulnud Hülsenitest. Kõik Liivimaa Gilsenite nimelised aadlimehed ja ordukomtuurid on loetud samuti Hülsenite perekonna hulka kuuluvateks. 1385–1388 valitsenud ordumeister Robin von Eltzi (Eltzin) hüüti ka Lobbe Hülseniks, viimase vennapojad Jacob ja Heinrich aga valitsenud ülalloetletud valdusi. Hülsenitest on teada, et nad olevat friisi päritolu, Eltzenid aga pärinevat Saksa keskmaalt Reini jõe äärest. Eesti kunstiajaloolaste viimaste uurimuste põhjal jälle saab väita, et Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik, mille rajajatena on patronaažiõiguse tõttu alati arvatud Antsla ja Vaabina mõisnikke, on püstitatud mitte enne XIV sajandi III veerandit. Valdavalt on Urbanusele pühitsetud kirikud rajatud samanimelise paavsti valitsusajal. Eelnevast lähtuvalt võib oletada, et Urvaste kirikut hakati rajama paavst Urbanus V (1362–1370) või Urbanus VI (1378–1389) ajal. Mitmed daatumid langevad ühte ajajärku. Ajaloolane Arndt tsiteerib üht käsikirja, kus ordumeister Robin von Eltzini nime kirjutatakse kujul Robbert von Ultzen.\n\n1413. aastast on Poola allikates säilinud kirjalik ülestähendus, mille järgi paavst Johannes XXIII ülesandel käis kogudust Antslas külastamas apostlik saadik Antonius Firenzest (saksa Florenz). Võimalik, et Vaabina sellal vähemalt mõisana juba eksisteeris.\n\n1419 on mainitud Uldemetsa vakust (Uldemetze Wacke), millest arvatakse olnud tulevat saksapärane nimi Uelzen\n\nVaabina linnuse ehituse algust pole teada, ja samuti ei teata millal täpselt Vaabina Tiesenhausenite kätte sattus, A. W. Hupel kirjutab vaid Hülzenite kroonikale toetudes, et see toimus ilmselt siis ordumeistri vennapoegadelt ostu teel. Kroonik Arndt kirjutab, et Vaabina linnuse ehitas üks Tiesenhausenite suguvõsa liikmetest. Küll aga tunti Tiesenhauseneid tõesti kõikjal oma valdustes agarate linnuseehitajatena\n\n1477 on kirjalikult esmamainitud Antsla kihelkonda, mille peakirik oli Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik. Mõned baltisaksa uurijad on oletanud, et Vaabina linnus ja Urvaste kirik on ehitatud üheaegselt. Igal juhul kuulusid selle kihelkonna alla tollal suured mõisad ja linnusepiirkonnad, millest lähimad olid Antsla (5 km) ja Vaabina (6 km). XV sajandi II poolel kuni aastani 1484 (või 1483), oma surmani, tegutses ja elas Vaabina naaberlinnuses Antsla vasallilinnuses Tartu piiskopkonnas aktiivne ehitusmees olnud Peter von Üxküll, kes aitas ehitada näiteks ka Tartu toomkirikut. Mõnede ajaloolaste arvates ehitati koostöös Vaabina omanikega tema ajal basiilikaks ümber ka Urvaste kirik; jällegi on teinekord omanikena oletatud Tiesenhauseneid. Sellel ajajärgul (1430–1484) elas esimene Fromholdi nimeline Berzaunest pärit Tiesenhausen ja kuna tema poja kohta on teada, et ta ei saanud Vaabinat omale ostu teel, vaid tõenäoliselt pärides, siis võis esimene Fromhold sellal koos Peter von Üxkülliga kihelkonnas tegutseda. Ka Fromholdi isa Peter von Tiesenhausen (1397–1435) kuulus Tartu rüütelkonda.\n\n1513 kuulus Vaabina Berzaune suguvõsaharru kuuluvale Kavilda vasallilinnuse omanikule, Fromholdi poeg Fromhold von Tiesenhausenile (Vromholdile), kelle omanduses olid veel ka Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnused ning Uderna, Restu ja Fehjeni (Fehden) mõisad. Samal aastal sai Fromhold nende valduste kuulumisest Tiesenhausenite \"ühistesse kätesse\" kinnituse ka paavst Leo X (Giovanni de Medici).\n\n1522. aasta 9. septembri pärandijaotuse transaktiga sai Vaabina koos sinna juurde kuuluva Uuemõisaga omale Fromholdi poeg Fabian von Tiesenhausen, kes valdas seda 36 aastat – kuni Liivi sõjani. 1530. aastast kuulus Fabianile ka Järvakandi vasallilinnus (mõis) Harjus.\n\nLinnuse täpset ehitusaega ei teata, tõenäoliselt rajati see 15. või 16. sajandil. Linnuse rajamist või mõisa ümberehitamist ja kindlustamist on seostatud ka Fabian von Tiesenhauseniga, kelle eesnime järgi hakati kohta hiljem eesti keeles kutsuma.\n\nLinnust on kirjalikult esmamainitud 1555. aastal Tartu piiskopkonna aadlike linnuste nimekirjas Tiesenhausenitele kuuluvana (Nobilium Episcopatus Dorpatens arces: Rannen, Congtal, Kawelecht, Ultzen Thiesenhausiorum). Ülejäänud linnused kuulusid samuti Tiesenhausenitele ja asetsesid Tartu piiskopkonna lääneosas, selle Võrtsjärve-poolsel küljel.\n\n1558. aasta jaanuaris algas Liivi sõda. Ordu- ja piiskopiväed taganesid põlemasüüdatud Kirumpää piiskopilinnuse alt Valga poole ja jäid Vaabina mõisasse laagrisse. 4. juulil viibis ordumeister Fürstenberg veel Vaabinas. Pärast tema lahkumist tungisid venelased laagrisse ja ilmselt põletati siis ka linnus maha. Vene leetopissid kirjutavad, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi. Samal aastal surid Fabian von Tiesenhausen ja tema poeg – samuti Fabian. Nad on maetud ilmselt Järvakanti, kust leiti ka nende hauaplaat (...de olde Vabian vnd syn Sohn...).\n\n1582. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad endale. Omandatud varade üle korraldati otsekohe revisjone. Samal aastal on vasallilinnust kirjeldatud Tartu staarostkonna inventariseerimise nimekirjas. Seal teatatakse, et Vaabina – varem Fabian Tyzenhauzenile kuulunud kivist linnus (maja) on nüüd kokku kukkunud ja rusudega kaetud. Mullavallid linnuse ümber olevat sakslased aga siis ehitanud, kui moskvalased seda piirasid.\n\nPoola kuninga Stephan Bathory ajal läänistati Vaabina koos kogu Tartu staarostkonna ja Tartu majandusmõisatega Rzeczpospolita (Poola-Leedu kuningriik) suurkantslerile Jan Zamoyskile\n\n1587 on linnust taas kirjalikult mainitud. Varsti pärast seda see aga hävis ja tänapäeval pole temast peaaegu midagi säilinud. Seetõttu pole ka teada, milline see välja nägi ja milliseid funktsioone võis täita. Poola ajal kujundati Vaabinast tulundusmõis – folvark (Oeconomiehof).\n\n1588 kinnitas Poola kuningas Zygmunt III Waza Vaabina mõisa (linnusepiirkonna) koos samuti endises Tartu piiskopkonnas asuvate Rannu ja Kavilda kihelkonna mõisatega (Rannu, Kavilda ja Konguta vasallilinnuste piirkonnad) tänapäeval Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanikule Heinrich von Tiesenhausen zu Behrsohnile, kes oli kunagise omaniku Fabiani vennapoeg. Tiesenhausenitel olid ulatuslikud maavaldused ka kunagise Riia peapiiskopkonna ida- ja keskosas. Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja. 1577 põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused ning ilmselt andsid poolakad talle lisaks kompensatsiooniks kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused. Üleandmine venis siiski mingil põhjusel, ning Vaabinat ja Kongutat Heinrich lõpuks tagasi ei saadudki. Oletatavalt seetõttu, et mainitud linnused ei kuulunud kuni Liivi sõjani otseselt Tiesenhausenite Berzaune suguvõsaharu kätte. Heinrich ise suri aastal 1600.\n\n1590. aastal Poola võimude koostatud nn \"Leedu meetrikas\" on suure täpsusega kirjeldatud sellal Vaabina mõisas olnud ehitisi. Teiste seas on üles loetud ka Tiesenhausenite vana kivihoone vare – ilmselt linnuse vana eluhooneblokk. Mõisas oli kirjelduse järgi (ilmselt linnuseala ühel küljel) vana elamu lihtsa ahju ja laastukatusega ning (teisel küljel) 6 ruumist koosnev ait ühise pika katuse all. Nende vahel aga paikneski vana mahajäetud kivist maja, millest vaid seinad järel olid. Lisaks kuulusid mõisa hoonete hulka hobusetallid, köök, saun ja kivist kelder juurviljaaias; mõisa all tiigi ääres oli ka väike veski. Arvatavasti taastati \"ökonoomiamõisas\" Poola ajal eelkõige majandushooned, sest mõisast pidi omanikule eelkõige tulu saadama. Linnuse peahoone taastamiseks polnud aga vahendeid, ega vajadustki, kuna suurhetman Zamoyski ise vaevalt oma mõisaid külastas.\n\nAlles 1605, pärast Poola riigi suurhetmani Zamoyski surma said Tiesenhausenid Vaabinat haldama hakata; mõisa sai omale Poola ja Rootsi õuejunkur, Kirumpää, Aluksne ja Kulna (Gulbene) linnustepealik Gotthard Johann von Tiesenhausen, kunagise omaniku Fabiani pojapoeg. 1625 taandus ta koos poolakatega aga Rootsi vägede eest ja jäi nii oma valdustest ilma.\n\n1627 viisid rootslased läbi oma maarevisjoni, milles teatati lühidalt, et Vaabina on olnud Tiesenhausenite pärusmõis (erbgutt der Thisenhausen) ja poolakate ajal juhtis seda nendest Gotthard Johann. Mainitakse ka mõisa veskit. Rootsi kuningas Gustav II Adolf annetas Vaabina ooberst Friedrich Rosladinile (Rotzladus), kes aga ei omanud seda eriti pikka aega.\n\n1636, 28. septembril läänistas Rootsi tulevase kuninganna Kristiina eestkoste-regentvalitsus Vaabina mõisa truu teenistuse eest ooberstile, hilisemale kindralmajorile, Liivimaa maanõunikule ja Rootsi vabahärrale, parun Johann Eberhard von Bellingshausenile, kes oli keskajal Lübeckist Saaremaale tulnud ja Kihelkonda asunud Billinghusenite järeltulija. 1638 korraldati uus maarevisjon, kuid teated Vaabina kohta jäid sama lakoonilisteks, nagu eelmisegi rootslaste revisjoni ajal Endine omanik Gotthard Johann von Tiesenhausen püüdis küll protsessida ja Vaabinat omale tagasi saada, kuid 1643. aasta kohtu otsusega vabastati uus omanik kõigist endise omaniku nõuetest. Bellingshausenite kätte jäi Vaabina ligi 90 aastaks.\n\nPärast Põhjasõda langes Vaabina 1723. aastal abielu kaudu Schreiterfeldidele, neilt Igelströmidele, Gersdorfidle ja 1811 Rennenkampfidele. Bellingshausenite Eestimaa-suguvõsa meesliin suri XIX sajandiks välja.\n\n1802 väljaantud käsikirjas teatab ajaloouurija Ed. Ph. Körber, et tollase Vaabina mõisa juures on linnusest veel säilinud rusukuhil ja mõned vallikraavid.\n\nKunstiajaloolane Armin Tuulse kirjutab oma II maailmasõja ajal välja antud linnusteraamatus, et Vaabina linnusest on säilinud üksikuid müürijäänuseid, kuid lähemat ta neid ja nende paiknemist ei kirjelda, paigutab aga linnuse vabatüübiliste laagerkastellide hulka kuuluvaks\n\n1967 lammutati lõplikult vana Vaabina mõisa härrastemaja varemed, kuna selle koha pealt tõmmati otse läbi linnuseala ja mõisapargi uus Võru–Antsla maantee. Härrastemaja oli kunagi ehitatud linnuseala lõunakülje valli peale. Teesüvendi kaevamisel leiti veel ligi 3 m sügavuselt endiste ehitiste (mõisa härrastemaja) vundamendi osi, mille all oli õhuke söestunud kiht.\n\n1973, kui ajaloospetsialist Uno Hermann koostas Vabariiklikule Restaureerimisvalitsusele Vaabina vasallilinnuse ajaloolist õiendit, sai ta Urvaste kirikuõpetajalt Kannukeselt kirja, milles viimane teatas, et kohaliku vanema inimese mälestuste järgi olla mõisapargis varemalt olnud kahe- või kolmekorruseline kivist (tellistest ja maakividest) hoone, mille lammutamisel saadud kive kasutatud Vaabina koolimaja ja selle lähedal asuva magasiaida ehituseks. Arvatavasti veeti kive kaugemalegi.\n\nEhitusstiililt on Vaabinat paigutatud vabakujulise kastellitüübi hulka kuuluva laagerkastelli alla, kus nelinurkse kivist ringmüüri sees olid linnuse peahoone ja ülejäänud hooned toetusid vabas planeeringus kaitsemüüri seinte vastu. Teada on, et Vaabinas oli veel pärast linnuse hävitamist kivist suurem eluhoone, ning et linnuse territooriumil paiknevat hilisemat mõisaala ümbritses ka kivist aed-ringmüür, mis ühes küljes oli ehitatud maakividest ja teises küljes punastest tellistest. Liivi sõja ajal ehitasid sakslased linnuse tugevduseks tollal kindluste arhitektuuris juba levima hakanud muldkindlustusi. Säilinud muldvallide ja vallikraavide asetuse järgi saab oletada, et linnus oli nelinurkne ja selle küljed paiknesid põhiilmakaarte suundades.\n\nKategooria:Eesti linnused Kategooria:Antsla vald Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused Kategooria:Võru maakonna kultuurimälestised Kategooria:Tiesenhausenite mõisad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil.","translated_text":"The town of Vaabina (German: Ülzen, Uelzen) was a stone town in the southern part of the diocese of Tartu, located in the territory of the village of Vaabina in the valley of Antsla in Võru county, according to the modern administrative division.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Keskaja lõpu poole, XVI sajandil kuulus see Tiesenhausenite aadliperekonnale.","translated_text":"In the late Middle Ages, in the 16th century, it belonged to the Tiesenhausen noble family.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tänapäeval on vaadeldav linnuse lõunapoolne, kohati mitmeastmeline kaitsevall, läbi mille rajati nõukogude ajal Antsla–Vaabina maantee nr. 70.","translated_text":"Today, the southern part of the castle, sometimes a multi-level defensive wall, is visible, which was built during the Soviet era as Antsla ⁇ Vaabina Highway No. 70.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnusekünka ala edelaservas võib täheldada maapinnas mingite müürikatkete olemasolu.","translated_text":"The bird's-eye view of the frontal lobe may indicate the presence of particles on the ground.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ka omaaegne, praeguseks hävinud mõisa peahoone paiknes linnuseala lõunaküljel.","translated_text":"Also a former, now ruined mansion on the south side of the castle.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Nimekujud","translated_text":"Notwithstanding the provisions of this Regulation","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Liivi sõda kutsuti seda linnuse- ja mõisakohta viimase omaniku järgi kohalike eestlaste hulgas Vaabinamõisaks (Wabinamoise).","translated_text":"After the war in Libya, the last owner of the castle and mansion was called Waabinamoise among the local Estonians.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Uelzen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 85–86]","char_index":130,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1662 – Yltzen","translated_text":"1662 ⁇ Yltzen","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Atlas_Van_der_Hagen-KW1049B10_029-LIVONIA_Vulgo_Lyetland.jpeg Livonia Vulgo Lyetland, Joan Blaeu, Koninklijke Bibliotheek Amsterdam, 1662, vasegravüür]","char_index":13,"name":null,"url":"https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Atlas_Van_der_Hagen-KW1049B10_029-LIVONIA_Vulgo_Lyetland.jpeg","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":163962,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.818781-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.306884765625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ajalugu","translated_text":"This is history.","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Linnuse ajalugu algusaegadest Liivi sõjani","translated_text":"The history of the bird from the earliest times to the Libyan War","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mõnedel andmetel on Vaabina varemalt olnud Hülsenite (von Eckeln genannt Hülsen) aadliperekonna pärusmõis.","translated_text":"According to some sources, Vaabina was formerly the ancestral home of the Hülsen noble family (von Eckeln genannt Hülsen).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liivimaa kastellaani Johann August Hülseni kroonikas \"Liivimaa tema vana ja teistsuguse ajaloo järgi\" on kirjas, et Hülsenite perekonnale kuulusid Liivimaal mitmed linnused ja mõisad: Salisburg (Mazsalaca), Hylsenberg (Patkule mõis Lazdona kihelkonnas), Brackhusen, Ass (Kiltsi) ja Uelzen (Vaabina).","translated_text":"The chronicle by Johann August Hülsen of the Livonian castle \"According to the Ancient and Different History of Livonia\" states that the Hülsen family owned several castles and mansions in Livonia: Salisburg (Mazsalaca), Hylsenberg (Patkule in the Lazdona estate), Brackhusen, Ass (Kiltz) and Uelzen (Maabina).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Viimane nimi on siis tulnud Hülsenitest.","translated_text":"So the last name came from Hülsen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kõik Liivimaa Gilsenite nimelised aadlimehed ja ordukomtuurid on loetud samuti Hülsenite perekonna hulka kuuluvateks.","translated_text":"All nobles and courtesans named after the Gilsen of Libya are also counted as members of the Hülsen family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1385–1388 valitsenud ordumeister Robin von Eltzi (Eltzin) hüüti ka Lobbe Hülseniks, viimase vennapojad Jacob ja Heinrich aga valitsenud ülalloetletud valdusi.","translated_text":"The orderly Robin von Eltzi (Eltzin), who reigned from 1385 to 1388, was also known as Lobbe Hülsen, but the last nephews Jacob and Heinrich ruled the above-listed possessions.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg#v=onepage&q&f=false Von den Rechten der lief- und ehstländischen Landgüter. Der nordischen Miscellaneen XXII-XXIII, August Wilhelm Hupel, Riga 1790, lk. 450–451]","char_index":157,"name":null,"url":"https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":47160,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.944185-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (47 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Hülsenitest on teada, et nad olevat friisi päritolu, Eltzenid aga pärinevat Saksa keskmaalt Reini jõe äärest.","translated_text":"The Hülsen are known to be of French origin, but the Elts originated in central Germany by the Rhine.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti kunstiajaloolaste viimaste uurimuste põhjal jälle saab väita, et Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik, mille rajajatena on patronaažiõiguse tõttu alati arvatud Antsla ja Vaabina mõisnikke, on püstitatud mitte enne XIV sajandi III veerandit.","translated_text":"On the basis of recent studies by Estonian art historians, it can again be argued that the ruins of St. Urbanus in Urves, whose boundaries are always included in the castles of Antsla and Vaabina due to the right of patronage, were built not before the third quarter of the fourteenth century.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Kaur Alttoa|pealkiri=Die Kirche zu Urbs. Urvaste und die Frage der Rigenser Bauschule im 13. Jahrhundert. – Baltic journal of art history. Official publication of the Chair of Art History of the University of Tartu. 6|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=University of Tartu Press|lehekülg=12}}]","char_index":246,"name":":3","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Valdavalt on Urbanusele pühitsetud kirikud rajatud samanimelise paavsti valitsusajal.","translated_text":"Most of the churches dedicated to Urban were built during the reign of the same pope.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|pealkiri=Urvaste kiriku ajaloost|väljaanne=EELK Püha Urbanuse Kogudus|aeg=|vaadatud=10.01.2020|arhiivimisaeg=26.12.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161226095502/http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|url-olek=ei tööta}}]","char_index":85,"name":":7","url":"http://urvaste.eelk.ee/demoleht/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:33.214892-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|pealkiri=Urvaste kiriku ajaloost|väljaanne=EELK Püha Urbanuse Kogudus|aeg=|vaadatud=10.01.2020|arhiivimisaeg=26.12.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161226095502/http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|url-olek=ei tööta}}]","char_index":85,"name":":7","url":"http://urvaste.eelk.ee/demoleht/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:33.214892-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Eelnevast lähtuvalt võib oletada, et Urvaste kirikut hakati rajama paavst Urbanus V (1362–1370) või Urbanus VI (1378–1389) ajal.","translated_text":"Based on the above, it can be assumed that the Urvas church was started by Pope Urban V (1362 ⁇ 1370) or Urban VI (1378 ⁇ 1389).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Urvaste kirik. Church of Urvaste. Die Kirche Urvaste|aasta=|koht=Urvaste, 2013|kirjastus=Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Urvaste Püha Urbanuse Kogudus|lehekülg=[7]}}]","char_index":128,"name":":4","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Mitmed daatumid langevad ühte ajajärku.","translated_text":"Several dates fall at a time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ajaloolane Arndt tsiteerib üht käsikirja, kus ordumeister Robin von Eltzini nime kirjutatakse kujul Robbert von Ultzen.","translated_text":"Arndt, a historian, quotes a manuscript in which the name of the organist Robin von Eltzen is written in the form of Robbert von Ultzen.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg#v=onepage&q&f=false Von den Rechten der lief- und ehstländischen Landgüter. Der nordischen Miscellaneen XXII-XXIII, August Wilhelm Hupel, Riga 1790, lk. 450–451]","char_index":118,"name":null,"url":"https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":47160,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.944185-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (47 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1413. aastast on Poola allikates säilinud kirjalik ülestähendus, mille järgi paavst Johannes XXIII ülesandel käis kogudust Antslas külastamas apostlik saadik Antonius Firenzest (saksa Florenz).","translated_text":"Written translations from Polish sources date back to 1413, according to which an apostolic envoy from Florence (Florence, Germany) called on Pope John XXIII to visit the congregation in Antslas.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://web.archive.org/web/20200813084842/https://urvaste.eelk.ee/demoleht/ Urvaste Püha Urbanuse kogudus, ajaloost]","char_index":192,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20200813084842/https://urvaste.eelk.ee/demoleht/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.351832-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Võimalik, et Vaabina sellal vähemalt mõisana juba eksisteeris.","translated_text":"It's possible that Vaabina already existed as a monastery.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1419 on mainitud Uldemetsa vakust (Uldemetze Wacke), millest arvatakse olnud tulevat saksapärane nimi Uelzen","translated_text":"1419 mentions the Uldemetze Wacke, which is thought to have been the future German name of Uelzen","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Uelzen, lk. 119]","char_index":108,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vaabina linnuse ehituse algust pole teada, ja samuti ei teata millal täpselt Vaabina Tiesenhausenite kätte sattus, A. W. Hupel kirjutab vaid Hülzenite kroonikale toetudes, et see toimus ilmselt siis ordumeistri vennapoegadelt ostu teel.","translated_text":"It is not known exactly when the castle began to be built, nor is it known exactly when it fell into the hands of the Tiesenhausen family, but A. W. Hupel, based on the Hülzen Chronicle, writes that it was probably purchased from the grandchildren of the ordermaster.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=schloss+uelzen&source=bl&ots=MBAPVfFrof&sig=ACfU3U1h45PnElC2eu0rFWJ5IKYn3Qv9Dw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi5jfvFjunpAhXOXJoKHZu2Azg4FBDoATAEegQICBAB#v=onepage&q&f=false Materialen zu einer liefländischen Adelsgeschichte, Der nordischen Miscellaneen XV, XVI, XVII köide, August Wilhelm Hupel, Riga 1788, J. F. Hartknoch, lk 151; samuti Hülsen Liefland I Theil, lk. 86 ja II Theil, lk. 16]","char_index":235,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=schloss+uelzen&source=bl&ots=MBAPVfFrof&sig=ACfU3U1h45PnElC2eu0rFWJ5IKYn3Qv9Dw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi5jfvFjunpAhXOXJoKHZu2Azg4FBDoATAEegQICBAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":67498,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.422563-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (40 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Kroonik Arndt kirjutab, et Vaabina linnuse ehitas üks Tiesenhausenite suguvõsa liikmetest.","translated_text":"According to the Arndt Chronicle, Vaabina Castle was built by a member of the Tiesenhausen family.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Küll aga tunti Tiesenhauseneid tõesti kõikjal oma valdustes agarate linnuseehitajatena","translated_text":"But the Tiesenhausen were really known all over the place as the agate builders of their lands.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 3]]","char_index":86,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.703928-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1477 on kirjalikult esmamainitud Antsla kihelkonda, mille peakirik oli Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik.","translated_text":"1477 is the first written mention of the parish of Antsla, whose headquarters was the parish of St Urbanus of the Cities.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõned baltisaksa uurijad on oletanud, et Vaabina linnus ja Urvaste kirik on ehitatud üheaegselt.","translated_text":"Some Baltic scholars have speculated that Vaabina Castle and Urva Church were built at the same time.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=205&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen lk. 189]","char_index":95,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=205&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30236,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:44.186734-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Igal juhul kuulusid selle kihelkonna alla tollal suured mõisad ja linnusepiirkonnad, millest lähimad olid Antsla (5 km) ja Vaabina (6 km).","translated_text":"In any case, the area then included large mansions and bird areas, the closest of which were Antsla (5 km) and Vaabina (6 km).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"XV sajandi II poolel kuni aastani 1484 (või 1483), oma surmani, tegutses ja elas Vaabina naaberlinnuses Antsla vasallilinnuses Tartu piiskopkonnas aktiivne ehitusmees olnud Peter von Üxküll, kes aitas ehitada näiteks ka Tartu toomkirikut.","translated_text":"Between the second half of the 15th century and his death in 1484 (or 1483), Peter von Üxküll was an active builder in the bishopric of Tartu, working and living in the nearby town of Vaabina in the canton of Antsla.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[ Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266]","char_index":237,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Mõnede ajaloolaste arvates ehitati koostöös Vaabina omanikega tema ajal basiilikaks ümber ka Urvaste kirik; jällegi on teinekord omanikena oletatud Tiesenhauseneid.","translated_text":"According to some historians, the Urva church was also rebuilt as a basilica in his day in collaboration with the owners of Vaabina.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sellel ajajärgul (1430–1484) elas esimene Fromholdi nimeline Berzaunest pärit Tiesenhausen ja kuna tema poja kohta on teada, et ta ei saanud Vaabinat omale ostu teel, vaid tõenäoliselt pärides, siis võis esimene Fromhold sellal koos Peter von Üxkülliga kihelkonnas tegutseda.","translated_text":"At this time (1430 ⁇ 1484) the first Fromhold named from Berzaun lived in Tiesenhausen and since it is known about his son that he did not acquire the Vaabina by way of purchase, but probably by inheritance, the first Fromhold may have worked there with Peter von Üxküll in betting.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&dq=Schloss+Uelzen&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjSgo3woqnpAhXmk4sKHQsjCdA4FBDoAQgvMAE#v=onepage&q&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 109]","char_index":165,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&dq=Schloss+Uelzen&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjSgo3woqnpAhXmk4sKHQsjCdA4FBDoAQgvMAE","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":33008,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:44.770108-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ka Fromholdi isa Peter von Tiesenhausen (1397–1435) kuulus Tartu rüütelkonda.","translated_text":"Fromhold's father, Peter von Tiesenhausen (1397 ⁇ 1435), was also a member of the Tartu Cavalry.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1513 kuulus Vaabina Berzaune suguvõsaharru kuuluvale Kavilda vasallilinnuse omanikule, Fromholdi poeg Fromhold von Tiesenhausenile (Vromholdile), kelle omanduses olid veel ka Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnused ning Uderna, Restu ja Fehjeni (Fehden) mõisad.","translated_text":"In 1513, Vaabina belonged to the owner of the Kavilda vassals of the Berzaune family, Fromhold von Tiesenhausen (Vromholt), son of Fromhold, who also owned the vassals of Berzaune, Kalsnava and Tirza, and the mansions of Uderna, Restu and Fehjen (Fehden).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal sai Fromhold nende valduste kuulumisest Tiesenhausenite \"ühistesse kätesse\" kinnituse ka paavst Leo X (Giovanni de Medici).","translated_text":"In the same year, Fromhold also received confirmation from Pope Leo X (Giovanni de Medici) that these lands were in the \"common hands\" of the Tiesenhausen family.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=216&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen lk. 200; samuti Gadebusch I, lk. 13]","char_index":135,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=216&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30168,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.031661-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1522. aasta 9. septembri pärandijaotuse transaktiga sai Vaabina koos sinna juurde kuuluva Uuemõisaga omale Fromholdi poeg Fabian von Tiesenhausen, kes valdas seda 36 aastat – kuni Liivi sõjani.","translated_text":"On 9 September 1522, the treaty of the division of the inheritance granted Vaabina, along with its new owner, to Fabian von Tiesenhausen, son of Fromhold, who ruled it for 36 years until the Libyan War.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1530. aastast kuulus Fabianile ka Järvakandi vasallilinnus (mõis) Harjus.","translated_text":"From 1530, Fabian also owned the Vassal Bird of the Lake of the Woods in Harjus.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnuse täpset ehitusaega ei teata, tõenäoliselt rajati see 15. või 16. sajandil.","translated_text":"The exact date of construction of the castle is unknown. It was probably built in the 15th or 16th century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuse rajamist või mõisa ümberehitamist ja kindlustamist on seostatud ka Fabian von Tiesenhauseniga, kelle eesnime järgi hakati kohta hiljem eesti keeles kutsuma.","translated_text":"The building of the castle or the enclosure and fortification of the mansion has also been linked to Fabian von Tiesenhausen, after whom the place was later called in Estonian.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Linnust on kirjalikult esmamainitud 1555. aastal Tartu piiskopkonna aadlike linnuste nimekirjas Tiesenhausenitele kuuluvana (Nobilium Episcopatus Dorpatens arces: Rannen, Congtal, Kawelecht, Ultzen Thiesenhausiorum).","translated_text":"It was first mentioned in writing in 1555 as belonging to the House of Tiesenhausen (Nobilium Episcopatus Dorpatens arces: Rannen, Congtal, Kawelecht, Ultzen Thiesenhausiorum).","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands. Band VI, Fr. G. von Bunge, Reval-Dorpat 1842–1861, lk. 126, 140]","char_index":215,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Ülejäänud linnused kuulusid samuti Tiesenhausenitele ja asetsesid Tartu piiskopkonna lääneosas, selle Võrtsjärve-poolsel küljel.","translated_text":"The rest of the fortresses also belonged to Tiesenhausen and were located on the western side of the diocese of Tartu, on the shores of Lake Erie.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaabina linnuse ajalugu Liivi sõjast tänapäevani","translated_text":"The history of the castle from the Libyan War to the present","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1558. aasta jaanuaris algas Liivi sõda.","translated_text":"In January 1558, the Libyan War began.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ordu- ja piiskopiväed taganesid põlemasüüdatud Kirumpää piiskopilinnuse alt Valga poole ja jäid Vaabina mõisasse laagrisse.","translated_text":"The military and episcopal forces retreated from the burned bishopric of Kirumpapi to the White House and remained in the camp at the Vaabina mansion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"4. juulil viibis ordumeister Fürstenberg veel Vaabinas.","translated_text":"On the 4th of July, commander Fürstenberg was still at the Freiburg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast tema lahkumist tungisid venelased laagrisse ja ilmselt põletati siis ka linnus maha.","translated_text":"After he left, the Russians invaded the camp and probably burned the castle down.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, ISBN 978-9985-66-466-7]","char_index":50,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Vene leetopissid kirjutavad, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi.","translated_text":"Russian leetopists write that during the same war, the suburbs of Alulina (Alukme), Korslav (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laius, Narva and Kiltz (Askislus) and the surrounding villages were burned down, people (bombs) were defeated and many were taken prisoner.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Polnoje sobranije russkih letopiseij, XXI köite II osa, Sankt-Petersburg 1913, lk 655–662; samuti Litovskaja voina, I osa, N. Kostromarov, Sankt-Petersburg 1864, lk. 35]","char_index":293,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal surid Fabian von Tiesenhausen ja tema poeg – samuti Fabian.","translated_text":"In the same year, Fabian von Tiesenhausen and his son ⁇ also died.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nad on maetud ilmselt Järvakanti, kust leiti ka nende hauaplaat (...de olde Vabian vnd syn Sohn...).","translated_text":"They are probably buried in the Lake District, where their gravestone was also found.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[August Ludwig krahv Mellin, Nachricht von der alten festen Plätzen der Letten und Ehsten, Neue Nordische Miscellaneen IX-X, Riga 1794, lk. 537–538]","char_index":99,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1582. aasta jaanuaris paavsti legaadi, jesuiit Antonio Possevino vahendusel sõlmitud Jam Zapolski vaherahuga said Rzeczpospolita poolakad Moskva Suurvürstiriigilt endise Tartu piiskopkonna alad endale.","translated_text":"In January 1582, by the papal legate of the Jesuits, signed by Antonio Possevino, Jam Zapolski, the Poles of Rzeczpospolita received from the Grand Duchy of Moscow the territories of the former diocese of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Omandatud varade üle korraldati otsekohe revisjone.","translated_text":"An immediate audit of the assets acquired was carried out.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samal aastal on vasallilinnust kirjeldatud Tartu staarostkonna inventariseerimise nimekirjas.","translated_text":"In the same year, the vassal was described in the inventory list of the Tartu constellation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seal teatatakse, et Vaabina – varem Fabian Tyzenhauzenile kuulunud kivist linnus (maja) on nüüd kokku kukkunud ja rusudega kaetud.","translated_text":"It reports that the stone bird (house) formerly owned by Fabian Tyzenhauzen as Vaabina ⁇ has now collapsed and is covered in debris.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mullavallid linnuse ümber olevat sakslased aga siis ehitanud, kui moskvalased seda piirasid.","translated_text":"The walls around the castle were built by the Germans when the Moscow invaded.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Inventarium der Starostei Dorpat, 1582, lk. 89]","char_index":91,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Poola kuninga Stephan Bathory ajal läänistati Vaabina koos kogu Tartu staarostkonna ja Tartu majandusmõisatega Rzeczpospolita (Poola-Leedu kuningriik) suurkantslerile Jan Zamoyskile","translated_text":"During the reign of King Stephan Bathory of Poland, Vaabina, along with the entire Tartu dynasty and Tartu's economic elite, was transferred to the Chancellor of Rzeczpospolita (Kingdom of Poland and Lithuania) Jan Zamoys.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":181,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1587 on linnust taas kirjalikult mainitud.","translated_text":"1587 is again mentioned in writing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Varsti pärast seda see aga hävis ja tänapäeval pole temast peaaegu midagi säilinud.","translated_text":"Shortly thereafter, however, it was destroyed, and today almost nothing remains of it.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu pole ka teada, milline see välja nägi ja milliseid funktsioone võis täita.","translated_text":"It is therefore not known what it looked like or what functions it might have performed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Poola ajal kujundati Vaabinast tulundusmõis – folvark (Oeconomiehof).","translated_text":"During the Polish period, the income tax system ⁇ folvark (Oeconomiehof) was created from the Free State.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1588 kinnitas Poola kuningas Zygmunt III Waza Vaabina mõisa (linnusepiirkonna) koos samuti endises Tartu piiskopkonnas asuvate Rannu ja Kavilda kihelkonna mõisatega (Rannu, Kavilda ja Konguta vasallilinnuste piirkonnad) tänapäeval Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanikule Heinrich von Tiesenhausen zu Behrsohnile, kes oli kunagise omaniku Fabiani vennapoeg.","translated_text":"In 1588, King Zygmunt III of Poland confirmed the Palace of Waza Vaabina (city area) together with the former palaces of Rannu and Kavilda in the diocese of Tartu (Rannu, Kavilda and Konguta vassal areas) to Heinrich von Tiesenhausen zu Behrsohn, the owner of the Berzaune vassal area in present-day Latvia, who was a nephew of the former owner Fabian.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":317,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Tiesenhausenitel olid ulatuslikud maavaldused ka kunagise Riia peapiiskopkonna ida- ja keskosas.","translated_text":"The Tiesenhausen also had extensive land holdings in the eastern and central parts of the former Archdiocese of Riya.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja.","translated_text":"Heinrich had great services to the Polish crown ⁇ he had been an adviser to Bishop Wilhelm and a strong supporter of the secularisation of the order and a strong Polish orientation.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1577 põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused ning ilmselt andsid poolakad talle lisaks kompensatsiooniks kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused.","translated_text":"In 1577, the Russians burned down Heinrich's mansions and castles in the Archdiocese of Riga and, apparently, the Poles also compensated him for the property of the former Diocese of Tartu, Tiesenhausen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Üleandmine venis siiski mingil põhjusel, ning Vaabinat ja Kongutat Heinrich lõpuks tagasi ei saadudki.","translated_text":"However, for some reason, the transfer came, and Heinrich's armor and coat were never recovered.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav= Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen, lk. 200]","char_index":54,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav=","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30168,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.503369-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Oletatavalt seetõttu, et mainitud linnused ei kuulunud kuni Liivi sõjani otseselt Tiesenhausenite Berzaune suguvõsaharu kätte.","translated_text":"Presumably because these fortresses did not belong directly to the Berzaune dynasty of the Tiesenhausen family until the Libyan War.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Heinrich ise suri aastal 1600.","translated_text":"Heinrich himself died in 1600.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1590. aastal Poola võimude koostatud nn \"Leedu meetrikas\" on suure täpsusega kirjeldatud sellal Vaabina mõisas olnud ehitisi.","translated_text":"The so-called \"Lithuanian Metric\" compiled by the Polish authorities in 1590 describes with great precision the buildings at the former Vaabina Palace.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teiste seas on üles loetud ka Tiesenhausenite vana kivihoone vare – ilmselt linnuse vana eluhooneblokk.","translated_text":"Among others, the ruins of the old stone building of Tiesenhausen have been listed.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mõisas oli kirjelduse järgi (ilmselt linnuseala ühel küljel) vana elamu lihtsa ahju ja laastukatusega ning (teisel küljel) 6 ruumist koosnev ait ühise pika katuse all.","translated_text":"According to the description, the house was (presumably on one side of the aviary) an old manor house with a simple stove and barn and (on the other side) a 6-room barn under a common long roof.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nende vahel aga paikneski vana mahajäetud kivist maja, millest vaid seinad järel olid.","translated_text":"Between them, however, was an old abandoned stone house with only walls.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks kuulusid mõisa hoonete hulka hobusetallid, köök, saun ja kivist kelder juurviljaaias; mõisa all tiigi ääres oli ka väike veski.","translated_text":"In addition, the mansion's buildings included a stables, a kitchen, a sauna, and a stone cellar in a vegetable garden; there was also a small pond at the edge of the mansion.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Litovskaja metrika 1590, lk 377, Vanade Aktide Riiklik Keskarhiiv Moskvas, fond 389, säilik 577]","char_index":133,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Arvatavasti taastati \"ökonoomiamõisas\" Poola ajal eelkõige majandushooned, sest mõisast pidi omanikule eelkõige tulu saadama.","translated_text":"It is likely that during the period of the 'economic boom' in Poland, economic buildings were restored in particular, as the mansion was primarily intended to generate income for the owner.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Linnuse peahoone taastamiseks polnud aga vahendeid, ega vajadustki, kuna suurhetman Zamoyski ise vaevalt oma mõisaid külastas.","translated_text":"But there was neither the means nor the need to rebuild the bird's headquarters, since the great heathen Zamoysk himself barely visited his mansions.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Alles 1605, pärast Poola riigi suurhetmani Zamoyski surma said Tiesenhausenid Vaabinat haldama hakata; mõisa sai omale Poola ja Rootsi õuejunkur, Kirumpää, Aluksne ja Kulna (Gulbene) linnustepealik Gotthard Johann von Tiesenhausen, kunagise omaniku Fabiani pojapoeg.","translated_text":"It was not until 1605, after the death of the Grand Duke of Poland Zamoyski, that the Tiesenhausen family took control of the estate; the mansion was owned by the Polish and Swedish courtier, the chief of the castles of Kirumpä, Aluksne and Kulna (Gulbene), Gotthard Johann von Tiesenhausen, grandson of the former owner Fabian.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1625 taandus ta koos poolakatega aga Rootsi vägede eest ja jäi nii oma valdustest ilma.","translated_text":"In 1625, however, he withdrew with the Poles from the Swedish forces and lost all his possessions.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":86,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1627 viisid rootslased läbi oma maarevisjoni, milles teatati lühidalt, et Vaabina on olnud Tiesenhausenite pärusmõis (erbgutt der Thisenhausen) ja poolakate ajal juhtis seda nendest Gotthard Johann.","translated_text":"In 1627, the Swedes carried out their land survey, which briefly reported that Vaabina had been a fief of the Tiesenhausen (erbgutt der Thisenhausen) and was led by Gotthard Johann of the Poles.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mainitakse ka mõisa veskit.","translated_text":"There's also a mention of the manor house.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Jordrevision handlinger, 1627, lk. 254, koopia Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, fond 2325, säilik 132]","char_index":26,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Rootsi kuningas Gustav II Adolf annetas Vaabina ooberst Friedrich Rosladinile (Rotzladus), kes aga ei omanud seda eriti pikka aega.","translated_text":"King Gustav II Adolf of Sweden donated it as an obelisk to Friedrich Rosladin (Rotzladus), who did not own it for very long.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":130,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1636, 28. septembril läänistas Rootsi tulevase kuninganna Kristiina eestkoste-regentvalitsus Vaabina mõisa truu teenistuse eest ooberstile, hilisemale kindralmajorile, Liivimaa maanõunikule ja Rootsi vabahärrale, parun Johann Eberhard von Bellingshausenile, kes oli keskajal Lübeckist Saaremaale tulnud ja Kihelkonda asunud Billinghusenite järeltulija.","translated_text":"On 28 September 1636, the regency of the protectorate of the future Queen of Sweden, Christina, was vested in the House of Vaabina for faithful service to the oobert, later Major General, Lieutenant-Counsellor of Libya and Swedish Freeman, Baron Johann Eberhard von Bellingshausen, a descendant of the Billinghusen who came to the Isles from Lübeck in the Middle Ages and settled in Kihelkon.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav= Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen, lk. 200]","char_index":256,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav=","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30168,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.503369-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"1638 korraldati uus maarevisjon, kuid teated Vaabina kohta jäid sama lakoonilisteks, nagu eelmisegi rootslaste revisjoni ajal Endine omanik Gotthard Johann von Tiesenhausen püüdis küll protsessida ja Vaabinat omale tagasi saada, kuid 1643. aasta kohtu otsusega vabastati uus omanik kõigist endise omaniku nõuetest.","translated_text":"In 1638 a new land survey was carried out, but reports of the Vaabina remained as laconic as during the previous Swedish survey. The former owner, Gotthard Johann von Tiesenhausen, tried to sue and recover the Vaabina, but a court ruling in 1643 exempted the new owner from all claims by the former owner.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Liivimaa 1638. aasta maarevisjon. Eesti NSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetised, Tartu 1941, lk. 51]","char_index":125,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Bellingshausenite kätte jäi Vaabina ligi 90 aastaks.","translated_text":"He was held by the Bellingshausen for almost 90 years.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Pärast Põhjasõda langes Vaabina 1723. aastal abielu kaudu Schreiterfeldidele, neilt Igelströmidele, Gersdorfidle ja 1811 Rennenkampfidele.","translated_text":"After the Northern War, Vaabina was married in 1723 to Schreiterfeld, Igelström, Gersdorf and Rennenkampf.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":137,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Bellingshausenite Eestimaa-suguvõsa meesliin suri XIX sajandiks välja.","translated_text":"Bellingshausen's Estonian tribal lineage died out by the 19th century.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1802 väljaantud käsikirjas teatab ajaloouurija Ed. Ph. Körber, et tollase Vaabina mõisa juures on linnusest veel säilinud rusukuhil ja mõned vallikraavid.","translated_text":"In a manuscript published in 1802, historian Ed. Ph. Körber reports that the remains of the castle, along with some shrouds, remain near the manor house of Vaabina.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Vaterländische Merkwürdigkeiten I, Ed. Ph. Körber, 1802, lk. 383]","char_index":153,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kunstiajaloolane Armin Tuulse kirjutab oma II maailmasõja ajal välja antud linnusteraamatus, et Vaabina linnusest on säilinud üksikuid müürijäänuseid, kuid lähemat ta neid ja nende paiknemist ei kirjelda, paigutab aga linnuse vabatüübiliste laagerkastellide hulka kuuluvaks","translated_text":"Armin Tuulse, an art historian, writes in his World War II flying book that the remains of Vaabina Castle have survived, but he does not describe them or their location, but places the castle as one of the unusual camping castles","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266, 431]","char_index":273,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1967 lammutati lõplikult vana Vaabina mõisa härrastemaja varemed, kuna selle koha pealt tõmmati otse läbi linnuseala ja mõisapargi uus Võru–Antsla maantee.","translated_text":"In 1967, the ruins of the old Vaabina manor house were finally demolished, as the new Võru ⁇ Antsla highway was pulled directly from the site through the bird area and the manor park.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Härrastemaja oli kunagi ehitatud linnuseala lõunakülje valli peale.","translated_text":"The mansion was once built on the south side of the bird area.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Teesüvendi kaevamisel leiti veel ligi 3 m sügavuselt endiste ehitiste (mõisa härrastemaja) vundamendi osi, mille all oli õhuke söestunud kiht.","translated_text":"During the excavation of Teeswivend, a portion of the foundation of the former buildings (some mansions) was found at a depth of about 3 m, with a thin layer of coal underneath.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 6]","char_index":141,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.703928-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1973, kui ajaloospetsialist Uno Hermann koostas Vabariiklikule Restaureerimisvalitsusele Vaabina vasallilinnuse ajaloolist õiendit, sai ta Urvaste kirikuõpetajalt Kannukeselt kirja, milles viimane teatas, et kohaliku vanema inimese mälestuste järgi olla mõisapargis varemalt olnud kahe- või kolmekorruseline kivist (tellistest ja maakividest) hoone, mille lammutamisel saadud kive kasutatud Vaabina koolimaja ja selle lähedal asuva magasiaida ehituseks.","translated_text":"In 1973, when historian Uno Hermann commissioned the Republican Restoration Government to compose a historical reportage of Vaabina's vassal bird, he received a letter from the Urva church teacher, Kannuk, in which the latter reported that, according to the memories of a local elder, the mansion park was formerly a two- or three-story stone building (of brick and earthstone) whose demolition stone was used to build the Vaabina schoolhouse and the nearby storehouse.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Arvatavasti veeti kive kaugemalegi.","translated_text":"I think the stones were transported further.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 6]","char_index":34,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.703928-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Ehitus","translated_text":"Construction","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ehitusstiililt on Vaabinat paigutatud vabakujulise kastellitüübi hulka kuuluva laagerkastelli alla, kus nelinurkse kivist ringmüüri sees olid linnuse peahoone ja ülejäänud hooned toetusid vabas planeeringus kaitsemüüri seinte vastu.","translated_text":"From the architectural style, the building is placed under a camping castle, a type of open-air waterfall, with the main building of the castle inside a rectangular stone wall and the rest of the buildings resting in free-plan against the walls of the defensive wall.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431]","char_index":98,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Teada on, et Vaabinas oli veel pärast linnuse hävitamist kivist suurem eluhoone, ning et linnuse territooriumil paiknevat hilisemat mõisaala ümbritses ka kivist aed-ringmüür, mis ühes küljes oli ehitatud maakividest ja teises küljes punastest tellistest.","translated_text":"It is to be noted that Vaabina was still home to a larger house of stone after the destruction of the castle, and that the later monastery on the territory of the castle was also surrounded by a stone garden wall, built on one side of earthen stones and on the other side of red bricks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Liivi sõja ajal ehitasid sakslased linnuse tugevduseks tollal kindluste arhitektuuris juba levima hakanud muldkindlustusi.","translated_text":"During the Libyan war, the Germans built fortifications that were already spreading in the castle's architecture to strengthen the castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Säilinud muldvallide ja vallikraavide asetuse järgi saab oletada, et linnus oli nelinurkne ja selle küljed paiknesid põhiilmakaarte suundades.","translated_text":"According to the regulations of the preserved earthworks and vaults, it can be assumed that the bird was rectangular and that its sides were oriented in the direction of the main air maps.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pildigalerii","translated_text":"Gallery of photographs","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti linnused Kategooria:Antsla vald Kategooria:Tartu piiskopkonna linnused Kategooria:Võru maakonna kultuurimälestised Kategooria:Tiesenhausenite mõisad","translated_text":"Fortress of the Diocese of Tartu","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Pärast Liivi sõda kutsuti seda linnuse- ja mõisakohta viimase omaniku järgi kohalike eestlaste hulgas Vaabinamõisaks (Wabinamoise).","translated_text":"After the war in Libya, the last owner of the castle and mansion was called Waabinamoise among the local Estonians.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=snippet&q=Uelzen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 85–86]","char_index":130,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1662 – Yltzen","translated_text":"1662 ⁇ Yltzen","citations":[{"content":"[https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Atlas_Van_der_Hagen-KW1049B10_029-LIVONIA_Vulgo_Lyetland.jpeg Livonia Vulgo Lyetland, Joan Blaeu, Koninklijke Bibliotheek Amsterdam, 1662, vasegravüür]","char_index":13,"name":null,"url":"https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Atlas_Van_der_Hagen-KW1049B10_029-LIVONIA_Vulgo_Lyetland.jpeg","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":163962,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.818781-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.306884765625}]},{"text":"Viimane nimi on siis tulnud Hülsenitest. Kõik Liivimaa Gilsenite nimelised aadlimehed ja ordukomtuurid on loetud samuti Hülsenite perekonna hulka kuuluvateks. 1385–1388 valitsenud ordumeister Robin von Eltzi (Eltzin) hüüti ka Lobbe Hülseniks, viimase vennapojad Jacob ja Heinrich aga valitsenud ülalloetletud valdusi.","translated_text":"So the last name came from Hülsen. All nobles and courtesans named after the Gilsen of Libya are also counted as members of the Hülsen family. The orderly Robin von Eltzi (Eltzin), who reigned from 1385 to 1388, was also known as Lobbe Hülsen, but the last nephews Jacob and Heinrich ruled the above-listed possessions.","citations":[{"content":"[https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg#v=onepage&q&f=false Von den Rechten der lief- und ehstländischen Landgüter. Der nordischen Miscellaneen XXII-XXIII, August Wilhelm Hupel, Riga 1790, lk. 450–451]","char_index":316,"name":null,"url":"https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":47160,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.944185-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (47 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1385–1388 valitsenud ordumeister Robin von Eltzi (Eltzin) hüüti ka Lobbe Hülseniks, viimase vennapojad Jacob ja Heinrich aga valitsenud ülalloetletud valdusi. Hülsenitest on teada, et nad olevat friisi päritolu, Eltzenid aga pärinevat Saksa keskmaalt Reini jõe äärest. Eesti kunstiajaloolaste viimaste uurimuste põhjal jälle saab väita, et Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik, mille rajajatena on patronaažiõiguse tõttu alati arvatud Antsla ja Vaabina mõisnikke, on püstitatud mitte enne XIV sajandi III veerandit.","translated_text":"The orderly Robin von Eltzi (Eltzin), who reigned from 1385 to 1388, was also known as Lobbe Hülsen, but the last nephews Jacob and Heinrich ruled the above-listed possessions. The Hülsen are known to be of French origin, but the Elts originated in central Germany by the Rhine. On the basis of recent studies by Estonian art historians, it can again be argued that the ruins of St. Urbanus in Urves, whose boundaries are always included in the castles of Antsla and Vaabina due to the right of patronage, were built not before the third quarter of the fourteenth century.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Kaur Alttoa|pealkiri=Die Kirche zu Urbs. Urvaste und die Frage der Rigenser Bauschule im 13. Jahrhundert. – Baltic journal of art history. Official publication of the Chair of Art History of the University of Tartu. 6|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=University of Tartu Press|lehekülg=12}}]","char_index":515,"name":":3","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Hülsenitest on teada, et nad olevat friisi päritolu, Eltzenid aga pärinevat Saksa keskmaalt Reini jõe äärest. Eesti kunstiajaloolaste viimaste uurimuste põhjal jälle saab väita, et Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik, mille rajajatena on patronaažiõiguse tõttu alati arvatud Antsla ja Vaabina mõisnikke, on püstitatud mitte enne XIV sajandi III veerandit. Valdavalt on Urbanusele pühitsetud kirikud rajatud samanimelise paavsti valitsusajal.","translated_text":"The Hülsen are known to be of French origin, but the Elts originated in central Germany by the Rhine. On the basis of recent studies by Estonian art historians, it can again be argued that the ruins of St. Urbanus in Urves, whose boundaries are always included in the castles of Antsla and Vaabina due to the right of patronage, were built not before the third quarter of the fourteenth century. Most of the churches dedicated to Urban were built during the reign of the same pope.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|pealkiri=Urvaste kiriku ajaloost|väljaanne=EELK Püha Urbanuse Kogudus|aeg=|vaadatud=10.01.2020|arhiivimisaeg=26.12.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161226095502/http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|url-olek=ei tööta}}]","char_index":443,"name":":7","url":"http://urvaste.eelk.ee/demoleht/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:33.214892-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide|autor=|url=http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|pealkiri=Urvaste kiriku ajaloost|väljaanne=EELK Püha Urbanuse Kogudus|aeg=|vaadatud=10.01.2020|arhiivimisaeg=26.12.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161226095502/http://urvaste.eelk.ee/demoleht/|url-olek=ei tööta}}]","char_index":443,"name":":7","url":"http://urvaste.eelk.ee/demoleht/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:33.214892-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eesti kunstiajaloolaste viimaste uurimuste põhjal jälle saab väita, et Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik, mille rajajatena on patronaažiõiguse tõttu alati arvatud Antsla ja Vaabina mõisnikke, on püstitatud mitte enne XIV sajandi III veerandit. Valdavalt on Urbanusele pühitsetud kirikud rajatud samanimelise paavsti valitsusajal. Eelnevast lähtuvalt võib oletada, et Urvaste kirikut hakati rajama paavst Urbanus V (1362–1370) või Urbanus VI (1378–1389) ajal.","translated_text":"On the basis of recent studies by Estonian art historians, it can again be argued that the ruins of St. Urbanus in Urves, whose boundaries are always included in the castles of Antsla and Vaabina due to the right of patronage, were built not before the third quarter of the fourteenth century. Most of the churches dedicated to Urban were built during the reign of the same pope. Based on the above, it can be assumed that the Urvas church was started by Pope Urban V (1362 ⁇ 1370) or Urban VI (1378 ⁇ 1389).","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Urvaste kirik. Church of Urvaste. Die Kirche Urvaste|aasta=|koht=Urvaste, 2013|kirjastus=Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Urvaste Püha Urbanuse Kogudus|lehekülg=[7]}}]","char_index":462,"name":":4","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Eelnevast lähtuvalt võib oletada, et Urvaste kirikut hakati rajama paavst Urbanus V (1362–1370) või Urbanus VI (1378–1389) ajal. Mitmed daatumid langevad ühte ajajärku. Ajaloolane Arndt tsiteerib üht käsikirja, kus ordumeister Robin von Eltzini nime kirjutatakse kujul Robbert von Ultzen.","translated_text":"Based on the above, it can be assumed that the Urvas church was started by Pope Urban V (1362 ⁇ 1370) or Urban VI (1378 ⁇ 1389). Several dates fall at a time. Arndt, a historian, quotes a manuscript in which the name of the organist Robin von Eltzen is written in the form of Robbert von Ultzen.","citations":[{"content":"[https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg#v=onepage&q&f=false Von den Rechten der lief- und ehstländischen Landgüter. Der nordischen Miscellaneen XXII-XXIII, August Wilhelm Hupel, Riga 1790, lk. 450–451]","char_index":287,"name":null,"url":"https://books.google.lv/books?id=_NlDAQAAMAAJ&pg=PA450&lpg=PA450&dq=von+Eckeln+genannt+H%C3%BClsen&source=bl&ots=mhlP8r3LuS&sig=PEgTpXJsyoymZOhN-sHqFRH-l2w&hl=lv&sa=X&ei=0LREVaqFH4ScsAGrg4D4CQ&ved=0CDsQ6AEwBg","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":47160,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:32.944185-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (47 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1413. aastast on Poola allikates säilinud kirjalik ülestähendus, mille järgi paavst Johannes XXIII ülesandel käis kogudust Antslas külastamas apostlik saadik Antonius Firenzest (saksa Florenz).","translated_text":"Written translations from Polish sources date back to 1413, according to which an apostolic envoy from Florence (Florence, Germany) called on Pope John XXIII to visit the congregation in Antslas.","citations":[{"content":"[https://web.archive.org/web/20200813084842/https://urvaste.eelk.ee/demoleht/ Urvaste Püha Urbanuse kogudus, ajaloost]","char_index":192,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20200813084842/https://urvaste.eelk.ee/demoleht/","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.351832-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1419 on mainitud Uldemetsa vakust (Uldemetze Wacke), millest arvatakse olnud tulevat saksapärane nimi Uelzen","translated_text":"1419 mentions the Uldemetze Wacke, which is thought to have been the future German name of Uelzen","citations":[{"content":"[ https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf Karl von Löwis of Menar, \"Burgenlexikon\", Riga 1922, Uelzen, lk. 119]","char_index":108,"name":null,"url":"https://dom.lndb.lv/data/obj/file/17728664.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:37.980881-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vaabina linnuse ehituse algust pole teada, ja samuti ei teata millal täpselt Vaabina Tiesenhausenite kätte sattus, A. W. Hupel kirjutab vaid Hülzenite kroonikale toetudes, et see toimus ilmselt siis ordumeistri vennapoegadelt ostu teel.","translated_text":"It is not known exactly when the castle began to be built, nor is it known exactly when it fell into the hands of the Tiesenhausen family, but A. W. Hupel, based on the Hülzen Chronicle, writes that it was probably purchased from the grandchildren of the ordermaster.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=schloss+uelzen&source=bl&ots=MBAPVfFrof&sig=ACfU3U1h45PnElC2eu0rFWJ5IKYn3Qv9Dw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi5jfvFjunpAhXOXJoKHZu2Azg4FBDoATAEegQICBAB#v=onepage&q&f=false Materialen zu einer liefländischen Adelsgeschichte, Der nordischen Miscellaneen XV, XVI, XVII köide, August Wilhelm Hupel, Riga 1788, J. F. Hartknoch, lk 151; samuti Hülsen Liefland I Theil, lk. 86 ja II Theil, lk. 16]","char_index":235,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=vqJKAAAAcAAJ&pg=PA151&lpg=PA151&dq=schloss+uelzen&source=bl&ots=MBAPVfFrof&sig=ACfU3U1h45PnElC2eu0rFWJ5IKYn3Qv9Dw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi5jfvFjunpAhXOXJoKHZu2Azg4FBDoATAEegQICBAB","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":67498,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.422563-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (40 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vaabina linnuse ehituse algust pole teada, ja samuti ei teata millal täpselt Vaabina Tiesenhausenite kätte sattus, A. W. Hupel kirjutab vaid Hülzenite kroonikale toetudes, et see toimus ilmselt siis ordumeistri vennapoegadelt ostu teel. Kroonik Arndt kirjutab, et Vaabina linnuse ehitas üks Tiesenhausenite suguvõsa liikmetest. Küll aga tunti Tiesenhauseneid tõesti kõikjal oma valdustes agarate linnuseehitajatena","translated_text":"It is not known exactly when the castle began to be built, nor is it known exactly when it fell into the hands of the Tiesenhausen family, but A. W. Hupel, based on the Hülzen Chronicle, writes that it was probably purchased from the grandchildren of the ordermaster. According to the Arndt Chronicle, Vaabina Castle was built by a member of the Tiesenhausen family. But the Tiesenhausen were really known all over the place as the agate builders of their lands.","citations":[{"content":"[[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 3]]","char_index":414,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.703928-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1477 on kirjalikult esmamainitud Antsla kihelkonda, mille peakirik oli Urvaste Püha Urbanuse kihelkonnakirik. Mõned baltisaksa uurijad on oletanud, et Vaabina linnus ja Urvaste kirik on ehitatud üheaegselt.","translated_text":"1477 is the first written mention of the parish of Antsla, whose headquarters was the parish of St Urbanus of the Cities. Some Baltic scholars have speculated that Vaabina Castle and Urva Church were built at the same time.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=205&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen lk. 189]","char_index":205,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=205&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30236,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:44.186734-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Mõned baltisaksa uurijad on oletanud, et Vaabina linnus ja Urvaste kirik on ehitatud üheaegselt. Igal juhul kuulusid selle kihelkonna alla tollal suured mõisad ja linnusepiirkonnad, millest lähimad olid Antsla (5 km) ja Vaabina (6 km). XV sajandi II poolel kuni aastani 1484 (või 1483), oma surmani, tegutses ja elas Vaabina naaberlinnuses Antsla vasallilinnuses Tartu piiskopkonnas aktiivne ehitusmees olnud Peter von Üxküll, kes aitas ehitada näiteks ka Tartu toomkirikut.","translated_text":"Some Baltic scholars have speculated that Vaabina Castle and Urva Church were built at the same time. In any case, the area then included large mansions and bird areas, the closest of which were Antsla (5 km) and Vaabina (6 km). Between the second half of the 15th century and his death in 1484 (or 1483), Peter von Üxküll was an active builder in the bishopric of Tartu, working and living in the nearby town of Vaabina in the canton of Antsla.","citations":[{"content":"[ Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266]","char_index":473,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"XV sajandi II poolel kuni aastani 1484 (või 1483), oma surmani, tegutses ja elas Vaabina naaberlinnuses Antsla vasallilinnuses Tartu piiskopkonnas aktiivne ehitusmees olnud Peter von Üxküll, kes aitas ehitada näiteks ka Tartu toomkirikut. Mõnede ajaloolaste arvates ehitati koostöös Vaabina omanikega tema ajal basiilikaks ümber ka Urvaste kirik; jällegi on teinekord omanikena oletatud Tiesenhauseneid. Sellel ajajärgul (1430–1484) elas esimene Fromholdi nimeline Berzaunest pärit Tiesenhausen ja kuna tema poja kohta on teada, et ta ei saanud Vaabinat omale ostu teel, vaid tõenäoliselt pärides, siis võis esimene Fromhold sellal koos Peter von Üxkülliga kihelkonnas tegutseda.","translated_text":"Between the second half of the 15th century and his death in 1484 (or 1483), Peter von Üxküll was an active builder in the bishopric of Tartu, working and living in the nearby town of Vaabina in the canton of Antsla. According to some historians, the Urva church was also rebuilt as a basilica in his day in collaboration with the owners of Vaabina. At this time (1430 ⁇ 1484) the first Fromhold named from Berzaun lived in Tiesenhausen and since it is known about his son that he did not acquire the Vaabina by way of purchase, but probably by inheritance, the first Fromhold may have worked there with Peter von Üxküll in betting.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&dq=Schloss+Uelzen&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjSgo3woqnpAhXmk4sKHQsjCdA4FBDoAQgvMAE#v=onepage&q&f=false Neue nordische Miscellaneen XVIII, August Wilhelm Hupel, Leipzig 1798, lk. 109]","char_index":569,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=SKdKAAAAcAAJ&pg=PA109&dq=Schloss+Uelzen&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjSgo3woqnpAhXmk4sKHQsjCdA4FBDoAQgvMAE","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":33008,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:44.770108-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (46 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1513 kuulus Vaabina Berzaune suguvõsaharru kuuluvale Kavilda vasallilinnuse omanikule, Fromholdi poeg Fromhold von Tiesenhausenile (Vromholdile), kelle omanduses olid veel ka Berzaune, Kalsnava ja Tirza vasallilinnused ning Uderna, Restu ja Fehjeni (Fehden) mõisad. Samal aastal sai Fromhold nende valduste kuulumisest Tiesenhausenite \"ühistesse kätesse\" kinnituse ka paavst Leo X (Giovanni de Medici).","translated_text":"In 1513, Vaabina belonged to the owner of the Kavilda vassals of the Berzaune family, Fromhold von Tiesenhausen (Vromholt), son of Fromhold, who also owned the vassals of Berzaune, Kalsnava and Tirza, and the mansions of Uderna, Restu and Fehjen (Fehden). In the same year, Fromhold also received confirmation from Pope Leo X (Giovanni de Medici) that these lands were in the \"common hands\" of the Tiesenhausen family.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=216&v=100&nav=&l=de Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen lk. 200; samuti Gadebusch I, lk. 13]","char_index":401,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&bandnummer=bsb00001239&pimage=216&v=100&nav=&l=de","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30168,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.031661-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Linnust on kirjalikult esmamainitud 1555. aastal Tartu piiskopkonna aadlike linnuste nimekirjas Tiesenhausenitele kuuluvana (Nobilium Episcopatus Dorpatens arces: Rannen, Congtal, Kawelecht, Ultzen Thiesenhausiorum).","translated_text":"It was first mentioned in writing in 1555 as belonging to the House of Tiesenhausen (Nobilium Episcopatus Dorpatens arces: Rannen, Congtal, Kawelecht, Ultzen Thiesenhausiorum).","citations":[{"content":"[Archiv für die Geschichte Liv-, Esth- und Curlands. Band VI, Fr. G. von Bunge, Reval-Dorpat 1842–1861, lk. 126, 140]","char_index":215,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ordu- ja piiskopiväed taganesid põlemasüüdatud Kirumpää piiskopilinnuse alt Valga poole ja jäid Vaabina mõisasse laagrisse. 4. juulil viibis ordumeister Fürstenberg veel Vaabinas. Pärast tema lahkumist tungisid venelased laagrisse ja ilmselt põletati siis ka linnus maha.","translated_text":"The military and episcopal forces retreated from the burned bishopric of Kirumpapi to the White House and remained in the camp at the Vaabina mansion. On the 4th of July, commander Fürstenberg was still at the Freiburg. After he left, the Russians invaded the camp and probably burned the castle down.","citations":[{"content":"[Johann Renner, \"Liivimaa ajalugu 1556–1561\", Olion, Tallinn, 2006 a., tõlge Ivar Leimus, ISBN 978-9985-66-466-7]","char_index":230,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"4. juulil viibis ordumeister Fürstenberg veel Vaabinas. Pärast tema lahkumist tungisid venelased laagrisse ja ilmselt põletati siis ka linnus maha. Vene leetopissid kirjutavad, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi.","translated_text":"On the 4th of July, commander Fürstenberg was still at the Freiburg. After he left, the Russians invaded the camp and probably burned the castle down. Russian leetopists write that during the same war, the suburbs of Alulina (Alukme), Korslav (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laius, Narva and Kiltz (Askislus) and the surrounding villages were burned down, people (bombs) were defeated and many were taken prisoner.","citations":[{"content":"[Polnoje sobranije russkih letopiseij, XXI köite II osa, Sankt-Petersburg 1913, lk 655–662; samuti Litovskaja voina, I osa, N. Kostromarov, Sankt-Petersburg 1864, lk. 35]","char_index":441,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vene leetopissid kirjutavad, et samal sõjakäigul põletati paljudel linnustel, nagu Aluliina (Alukme), Sõmerpalu (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laiuse, Narva ja Kiltsi (Askislus) eeslinnad ja ümberkaudu külad maha, inimesi (lahinguid) võideti ja võeti palju vangi. Samal aastal surid Fabian von Tiesenhausen ja tema poeg – samuti Fabian. Nad on maetud ilmselt Järvakanti, kust leiti ka nende hauaplaat (...de olde Vabian vnd syn Sohn...).","translated_text":"Russian leetopists write that during the same war, the suburbs of Alulina (Alukme), Korslav (Korslav), Vaabina (Babini), Tartu, Rakvere, Kärkna, Konguta, Laius, Narva and Kiltz (Askislus) and the surrounding villages were burned down, people (bombs) were defeated and many were taken prisoner. In the same year, Fabian von Tiesenhausen and his son ⁇ also died. They are probably buried in the Lake District, where their gravestone was also found.","citations":[{"content":"[August Ludwig krahv Mellin, Nachricht von der alten festen Plätzen der Letten und Ehsten, Neue Nordische Miscellaneen IX-X, Riga 1794, lk. 537–538]","char_index":467,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Samal aastal on vasallilinnust kirjeldatud Tartu staarostkonna inventariseerimise nimekirjas. Seal teatatakse, et Vaabina – varem Fabian Tyzenhauzenile kuulunud kivist linnus (maja) on nüüd kokku kukkunud ja rusudega kaetud. Mullavallid linnuse ümber olevat sakslased aga siis ehitanud, kui moskvalased seda piirasid.","translated_text":"In the same year, the vassal was described in the inventory list of the Tartu constellation. It reports that the stone bird (house) formerly owned by Fabian Tyzenhauzen as Vaabina ⁇ has now collapsed and is covered in debris. The walls around the castle were built by the Germans when the Moscow invaded.","citations":[{"content":"[Inventarium der Starostei Dorpat, 1582, lk. 89]","char_index":316,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Poola kuninga Stephan Bathory ajal läänistati Vaabina koos kogu Tartu staarostkonna ja Tartu majandusmõisatega Rzeczpospolita (Poola-Leedu kuningriik) suurkantslerile Jan Zamoyskile","translated_text":"During the reign of King Stephan Bathory of Poland, Vaabina, along with the entire Tartu dynasty and Tartu's economic elite, was transferred to the Chancellor of Rzeczpospolita (Kingdom of Poland and Lithuania) Jan Zamoys.","citations":[{"content":"[https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ#v=onepage&q=Cawelecht&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":181,"name":null,"url":"https://books.google.ee/books?id=3vNKAAAAcAAJ&pg=PA16&lpg=PA16&dq=Cawelecht&source=bl&ots=_exc9u18Jb&sig=ACfU3U0vtU9n2Q5w4Lnax0lgIH-UrTVVnQ&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwjUnpjfvL_oAhUJtYsKHZSiDBcQ6AEwBXoECAoQAQ","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":40026,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:39.716442-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1588 kinnitas Poola kuningas Zygmunt III Waza Vaabina mõisa (linnusepiirkonna) koos samuti endises Tartu piiskopkonnas asuvate Rannu ja Kavilda kihelkonna mõisatega (Rannu, Kavilda ja Konguta vasallilinnuste piirkonnad) tänapäeval Lätis asuva Berzaune vasallilinnuse omanikule Heinrich von Tiesenhausen zu Behrsohnile, kes oli kunagise omaniku Fabiani vennapoeg.","translated_text":"In 1588, King Zygmunt III of Poland confirmed the Palace of Waza Vaabina (city area) together with the former palaces of Rannu and Kavilda in the diocese of Tartu (Rannu, Kavilda and Konguta vassal areas) to Heinrich von Tiesenhausen zu Behrsohn, the owner of the Berzaune vassal area in present-day Latvia, who was a nephew of the former owner Fabian.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":317,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Heinrichil oli Poola krooni ees suuri teeneid – ta oli orduajal olnud piiskop Wilhelmi nõunik ja orduriigi sekulariseerimise ning tugeva Poola-orientatsiooni pooldaja. 1577 põletasid venelased maha Heinrichile kuuluvad Riia peapiiskopkonna mõisad ja linnused ning ilmselt andsid poolakad talle lisaks kompensatsiooniks kunagised Tiesenhausenite Tartu piiskopkonna valdused. Üleandmine venis siiski mingil põhjusel, ning Vaabinat ja Kongutat Heinrich lõpuks tagasi ei saadudki.","translated_text":"Heinrich had great services to the Polish crown ⁇ he had been an adviser to Bishop Wilhelm and a strong supporter of the secularisation of the order and a strong Polish orientation. In 1577, the Russians burned down Heinrich's mansions and castles in the Archdiocese of Riga and, apparently, the Poles also compensated him for the property of the former Diocese of Tartu, Tiesenhausen. However, for some reason, the transfer came, and Heinrich's armor and coat were never recovered.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav= Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen, lk. 200]","char_index":428,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav=","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30168,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.503369-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Mõisas oli kirjelduse järgi (ilmselt linnuseala ühel küljel) vana elamu lihtsa ahju ja laastukatusega ning (teisel küljel) 6 ruumist koosnev ait ühise pika katuse all. Nende vahel aga paikneski vana mahajäetud kivist maja, millest vaid seinad järel olid. Lisaks kuulusid mõisa hoonete hulka hobusetallid, köök, saun ja kivist kelder juurviljaaias; mõisa all tiigi ääres oli ka väike veski.","translated_text":"According to the description, the house was (presumably on one side of the aviary) an old manor house with a simple stove and barn and (on the other side) a 6-room barn under a common long roof. Between them, however, was an old abandoned stone house with only walls. In addition, the mansion's buildings included a stables, a kitchen, a sauna, and a stone cellar in a vegetable garden; there was also a small pond at the edge of the mansion.","citations":[{"content":"[Litovskaja metrika 1590, lk 377, Vanade Aktide Riiklik Keskarhiiv Moskvas, fond 389, säilik 577]","char_index":388,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Alles 1605, pärast Poola riigi suurhetmani Zamoyski surma said Tiesenhausenid Vaabinat haldama hakata; mõisa sai omale Poola ja Rootsi õuejunkur, Kirumpää, Aluksne ja Kulna (Gulbene) linnustepealik Gotthard Johann von Tiesenhausen, kunagise omaniku Fabiani pojapoeg. 1625 taandus ta koos poolakatega aga Rootsi vägede eest ja jäi nii oma valdustest ilma.","translated_text":"It was not until 1605, after the death of the Grand Duke of Poland Zamoyski, that the Tiesenhausen family took control of the estate; the mansion was owned by the Polish and Swedish courtier, the chief of the castles of Kirumpä, Aluksne and Kulna (Gulbene), Gotthard Johann von Tiesenhausen, grandson of the former owner Fabian. In 1625, however, he withdrew with the Poles from the Swedish forces and lost all his possessions.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":353,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1627 viisid rootslased läbi oma maarevisjoni, milles teatati lühidalt, et Vaabina on olnud Tiesenhausenite pärusmõis (erbgutt der Thisenhausen) ja poolakate ajal juhtis seda nendest Gotthard Johann. Mainitakse ka mõisa veskit.","translated_text":"In 1627, the Swedes carried out their land survey, which briefly reported that Vaabina had been a fief of the Tiesenhausen (erbgutt der Thisenhausen) and was led by Gotthard Johann of the Poles. There's also a mention of the manor house.","citations":[{"content":"[Jordrevision handlinger, 1627, lk. 254, koopia Riiklik Ajaloo Keskarhiiv, fond 2325, säilik 132]","char_index":225,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1627 viisid rootslased läbi oma maarevisjoni, milles teatati lühidalt, et Vaabina on olnud Tiesenhausenite pärusmõis (erbgutt der Thisenhausen) ja poolakate ajal juhtis seda nendest Gotthard Johann. Mainitakse ka mõisa veskit. Rootsi kuningas Gustav II Adolf annetas Vaabina ooberst Friedrich Rosladinile (Rotzladus), kes aga ei omanud seda eriti pikka aega.","translated_text":"In 1627, the Swedes carried out their land survey, which briefly reported that Vaabina had been a fief of the Tiesenhausen (erbgutt der Thisenhausen) and was led by Gotthard Johann of the Poles. There's also a mention of the manor house. King Gustav II Adolf of Sweden donated it as an obelisk to Friedrich Rosladin (Rotzladus), who did not own it for very long.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":357,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1636, 28. septembril läänistas Rootsi tulevase kuninganna Kristiina eestkoste-regentvalitsus Vaabina mõisa truu teenistuse eest ooberstile, hilisemale kindralmajorile, Liivimaa maanõunikule ja Rootsi vabahärrale, parun Johann Eberhard von Bellingshausenile, kes oli keskajal Lübeckist Saaremaale tulnud ja Kihelkonda asunud Billinghusenite järeltulija.","translated_text":"On 28 September 1636, the regency of the protectorate of the future Queen of Sweden, Christina, was vested in the House of Vaabina for faithful service to the oobert, later Major General, Lieutenant-Counsellor of Libya and Swedish Freeman, Baron Johann Eberhard von Bellingshausen, a descendant of the Billinghusen who came to the Isles from Lübeck in the Middle Ages and settled in Kihelkon.","citations":[{"content":"[https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav= Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands, I Theil – Der ehstnische District, Leonhard von Stryk, Dorpat (Tartu) 1877, Das Kirchspiel Anzen, Uelzen, lk. 200]","char_index":256,"name":null,"url":"https://bildsuche.digitale-sammlungen.de/index.html?c=viewer&l=de&bandnummer=bsb00001239&pimage=00216&v=100&nav=","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":30168,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.503369-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (45 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1636, 28. septembril läänistas Rootsi tulevase kuninganna Kristiina eestkoste-regentvalitsus Vaabina mõisa truu teenistuse eest ooberstile, hilisemale kindralmajorile, Liivimaa maanõunikule ja Rootsi vabahärrale, parun Johann Eberhard von Bellingshausenile, kes oli keskajal Lübeckist Saaremaale tulnud ja Kihelkonda asunud Billinghusenite järeltulija. 1638 korraldati uus maarevisjon, kuid teated Vaabina kohta jäid sama lakoonilisteks, nagu eelmisegi rootslaste revisjoni ajal Endine omanik Gotthard Johann von Tiesenhausen püüdis küll protsessida ja Vaabinat omale tagasi saada, kuid 1643. aasta kohtu otsusega vabastati uus omanik kõigist endise omaniku nõuetest.","translated_text":"On 28 September 1636, the regency of the protectorate of the future Queen of Sweden, Christina, was vested in the House of Vaabina for faithful service to the oobert, later Major General, Lieutenant-Counsellor of Libya and Swedish Freeman, Baron Johann Eberhard von Bellingshausen, a descendant of the Billinghusen who came to the Isles from Lübeck in the Middle Ages and settled in Kihelkon. In 1638 a new land survey was carried out, but reports of the Vaabina remained as laconic as during the previous Swedish survey. The former owner, Gotthard Johann von Tiesenhausen, tried to sue and recover the Vaabina, but a court ruling in 1643 exempted the new owner from all claims by the former owner.","citations":[{"content":"[Liivimaa 1638. aasta maarevisjon. Eesti NSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna toimetised, Tartu 1941, lk. 51]","char_index":478,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Pärast Põhjasõda langes Vaabina 1723. aastal abielu kaudu Schreiterfeldidele, neilt Igelströmidele, Gersdorfidle ja 1811 Rennenkampfidele.","translated_text":"After the Northern War, Vaabina was married in 1723 to Schreiterfeld, Igelström, Gersdorf and Rennenkampf.","citations":[{"content":"[https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=Randen&f=false Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, II köide, Heinrich Hagemeister, Alt-Drostenhof 1836, lk. 86]","char_index":137,"name":null,"url":"https://books.google.fi/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1&redir_esc=y&hl=et","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=windows-1257","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":57936,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:16.221207-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (49 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1802 väljaantud käsikirjas teatab ajaloouurija Ed. Ph. Körber, et tollase Vaabina mõisa juures on linnusest veel säilinud rusukuhil ja mõned vallikraavid.","translated_text":"In a manuscript published in 1802, historian Ed. Ph. Körber reports that the remains of the castle, along with some shrouds, remain near the manor house of Vaabina.","citations":[{"content":"[Vaterländische Merkwürdigkeiten I, Ed. Ph. Körber, 1802, lk. 383]","char_index":153,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Kunstiajaloolane Armin Tuulse kirjutab oma II maailmasõja ajal välja antud linnusteraamatus, et Vaabina linnusest on säilinud üksikuid müürijäänuseid, kuid lähemat ta neid ja nende paiknemist ei kirjelda, paigutab aga linnuse vabatüübiliste laagerkastellide hulka kuuluvaks","translated_text":"Armin Tuulse, an art historian, writes in his World War II flying book that the remains of Vaabina Castle have survived, but he does not describe them or their location, but places the castle as one of the unusual camping castles","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 266, 431]","char_index":273,"name":null,"url":"https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf;charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:40.736751-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1967 lammutati lõplikult vana Vaabina mõisa härrastemaja varemed, kuna selle koha pealt tõmmati otse läbi linnuseala ja mõisapargi uus Võru–Antsla maantee. Härrastemaja oli kunagi ehitatud linnuseala lõunakülje valli peale. Teesüvendi kaevamisel leiti veel ligi 3 m sügavuselt endiste ehitiste (mõisa härrastemaja) vundamendi osi, mille all oli õhuke söestunud kiht.","translated_text":"In 1967, the ruins of the old Vaabina manor house were finally demolished, as the new Võru ⁇ Antsla highway was pulled directly from the site through the bird area and the manor park. The mansion was once built on the south side of the bird area. During the excavation of Teeswivend, a portion of the foundation of the former buildings (some mansions) was found at a depth of about 3 m, with a thin layer of coal underneath.","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 6]","char_index":365,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.703928-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"1973, kui ajaloospetsialist Uno Hermann koostas Vabariiklikule Restaureerimisvalitsusele Vaabina vasallilinnuse ajaloolist õiendit, sai ta Urvaste kirikuõpetajalt Kannukeselt kirja, milles viimane teatas, et kohaliku vanema inimese mälestuste järgi olla mõisapargis varemalt olnud kahe- või kolmekorruseline kivist (tellistest ja maakividest) hoone, mille lammutamisel saadud kive kasutatud Vaabina koolimaja ja selle lähedal asuva magasiaida ehituseks. Arvatavasti veeti kive kaugemalegi.","translated_text":"In 1973, when historian Uno Hermann commissioned the Republican Restoration Government to compose a historical reportage of Vaabina's vassal bird, he received a letter from the Urva church teacher, Kannuk, in which the latter reported that, according to the memories of a local elder, the mansion park was formerly a two- or three-story stone building (of brick and earthstone) whose demolition stone was used to build the Vaabina schoolhouse and the nearby storehouse. I think the stones were transported further.","citations":[{"content":"[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394 Vaabina linnus, ajalooline õiend, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, Tallinn 1973, koostanud Uno Hermann, lk. 6]","char_index":488,"name":null,"url":"https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=4394","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":6313,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:43.703928-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (31 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Ehitusstiililt on Vaabinat paigutatud vabakujulise kastellitüübi hulka kuuluva laagerkastelli alla, kus nelinurkse kivist ringmüüri sees olid linnuse peahoone ja ülejäänud hooned toetusid vabas planeeringus kaitsemüüri seinte vastu.","translated_text":"From the architectural style, the building is placed under a camping castle, a type of open-air waterfall, with the main building of the castle inside a rectangular stone wall and the rest of the buildings resting in free-plan against the walls of the defensive wall.","citations":[{"content":"[Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431]","char_index":98,"name":null,"url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Vaabina linnus","wikicode":"#suuna[[Vaabina vasallilinnus]]","hash":"8a06aa1139c11f338c686b0e479d03814ef93e4dba5fe03b25216d70358860b0","last_revision":"2010-02-19T13:27:05Z","first_revision":"2010-02-19T13:27:05Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.465890","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVaabina vasallilinnus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVaabina vasallilinnus","translated_text":"DirectionA bird of prey","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Liverpool F. C.","wikicode":"#suuna [[Liverpool FC]]","hash":"68ad04fee1c7c49d83e7eb25d8c6412f467cd872d605bc5153933a50d7f73603","last_revision":"2011-01-20T16:11:32Z","first_revision":"2010-02-19T13:28:30Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.525021","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Liverpool FC\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Liverpool FC","translated_text":"in the direction of Liverpool FC","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Magnus Birgersson","wikicode":"#suuna[[Magnus Aidalukk]]","hash":"3965ee74fbaae76147aa402b471981f370e5e00467457d16254d915c46392801","last_revision":"2010-02-19T13:37:36Z","first_revision":"2010-02-19T13:37:36Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.579086","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaMagnus Aidalukk\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaMagnus Aidalukk","translated_text":"In the direction of Magnus Aidalukk","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)","wikicode":"{{See artikkel| räägib Kiltsi linnusest [[Läänemaa]]l, [[Lä��ne-Virumaa]]l asunud linnuse kohta vaata: [[Kiltsi vasallilinnus]]}}\n\n'''Kiltsi vasallilinnus''' ([[saksa keel]]es ''Weissenfeld'', varem ka ''Alba Curia'') oli keskaegne [[vasallilinnus]] [[Läänemaa]]l praeguse [[Kiltsi küla]] territooriumil. Selle keskaegne nimi [[Valgevälja]] on üle kandunud naabruses asuvale külale. Praegu kasutatava nime sai paikkond linnust [[16. sajand]]il vallanud [[Gilsen]]ite järgi.\n\nKiltsi mõisa on esmamainitud [[1323]]. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul. Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] mitmeid purustusi. [[17. sajand]]il kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks [[renessanss]]-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.\n\n==Kirjandus==\n*[[Ants Hein]]. ''Stenhus'id, arx'id, torne'd... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus''. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI. Tartu: ÕES, 2016, lk 63–65. \n\n==Vaata ka==\n*[[Kiltsi mõis (Ridala)]]\n\n== Välislingid ==\n*[http://www.mois.ee/laane/kiltsi.shtml Kiltsist Eesti mõisaportaalis]\n\n[[Kategooria:Eesti linnused]]\n[[Kategooria:Haapsalu linn]]\n[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna linnused]]","hash":"01719bb65522a161ea8011b6c097aa9b850e4604804267cc9553c498760fe9c7","last_revision":"2024-02-10T11:07:59Z","first_revision":"2010-02-19T13:39:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.670958","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Weissenfeld, varem ka Alba Curia) oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil. Selle keskaegne nimi Valgevälja on üle kandunud naabruses asuvale külale. Praegu kasutatava nime sai paikkond linnust 16. sajandil vallanud Gilsenite järgi.\n\nKiltsi mõisa on esmamainitud 1323. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul. Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai Liivi sõjas mitmeid purustusi. 17. sajandil kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks renessanss-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.\n\nAnts Hein. Stenhus'id, arx'id, torne'd... Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI. Tartu: ÕES, 2016, lk 63–65.\n\nKiltsi mõis (Ridala)\n\nKiltsist Eesti mõisaportaalis\n\nKategooria:Eesti linnused Kategooria:Haapsalu linn Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna linnused\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kiltsi vasallilinnus (saksa keeles Weissenfeld, varem ka Alba Curia) oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil.","translated_text":"The Kiltz vassal (German: Weissenfeld, formerly Alba Curia) was a medieval vassal in the West on the territory of the present-day village of Kiltz.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle keskaegne nimi Valgevälja on üle kandunud naabruses asuvale külale.","translated_text":"Its medieval name, Whitefield, has been transferred to a nearby village.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Praegu kasutatava nime sai paikkond linnust 16. sajandil vallanud Gilsenite järgi.","translated_text":"The present name derives from the Gilsen family who conquered the area in the 16th century.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kiltsi mõisa on esmamainitud 1323. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul.","translated_text":"Kiltz Manor was first mentioned in 1323. The castle or fortified manor house was probably built there in the following century.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai Liivi sõjas mitmeid purustusi.","translated_text":"It was probably not very strong, and it suffered several defeats during the Libyan war.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"17. sajandil kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks renessanss-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.","translated_text":"In the 17th century, the castle's main building was transformed into a two-story Renaissance-style manor house, which presumably generally retained the medieval castle's core appearance and shape.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ants Hein.","translated_text":"The Ants Hein.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stenhus'id, arx'id, torne'd...","translated_text":"The Stenhus, the Arks, the Towers...","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus.","translated_text":"The oldest layer of Estonian architecture.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Õpetatud Eesti Seltsi kirjad XI.","translated_text":"Letters of the learned Estonian Society XI.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tartu: ÕES, 2016, lk 63–65.","translated_text":"This article is intended to provide a summary of the results of the study.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kiltsi mõis (Ridala)","translated_text":"In the Castle of Kitts (Ridala)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kiltsist Eesti mõisaportaalis","translated_text":"Fresh from the Estonian Domestic Portal","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Eesti linnused Kategooria:Haapsalu linn Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna linnused","translated_text":"Estonia: Fortresses in the Western Isles","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Glehni kuusk","wikicode":"{{Taksonitabel \n| nimi = Glehni kuusk\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Picea glehnii|aasta=1998|ID=42324|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Picea glehnii2.JPG\n| pildi_seletus = Glehni kuusk [[Hokkaido]] saarel\n| pildi_laius = 275 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''\n| perekond = [[Kuusk]] ''Picea''\n| liik = Glehni kuusk \n| alamliik = \n| binaarne = ''Picea glehnii''\n| binaarse_autor = ([[Friedrich Schmidt|F. Schmidt]]) [[Maxwell Tylden Masters|Masters]] (1880)\n| levikukaart = Picea glehnii leviala.jpg\n| levikukaardi_laius = 275 px\n| levikukaardi_seletus = Levikuala kaart\n| sünonüümid = *''Abies glehnii'' F. Schmidt (1868)\n*''Pinus glehnii'' (F. Schmidt) Voss (1907)[. Tõenäoliselt kasvatati puid seemnetest, mis pärinesid levila soojemast osadest. Samas saab levila kõrgemas osas, kus on külmemad talved, kasvavaid Glehni kuuski edukalt kasvatada ka meil, kuid seda on tehtud vähe. Ta talub talvel külma kuni –29...–34 °C][{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647752| pealkiri = Conifer database: \"''Picea glehnii''\".| väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| vaadatud = 01.09.2010| keel = inglise}}]\n[James E. Eckenwalder. \"Conifers of the World: The Complete Reference\", Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743.]\n[[[Endel Laas]]. \"Dendroloogia\", Tallinn: Valgus, 1987.]\n[{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/Picea_glehnii.php| pealkiri = ''Picea glehnii''| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 04.09.2010| keel = inglise}}]\n[Yukito Nakamura, Pavel V. Krestov. \"Coniferous Forests of the Temperate Zone of Asia\", Amsterdam: Elsevier B.V, 2005. ISBN 978-0-444-81627-6]\n[{{netiviide| url = http://www.muhlenberg.edu/cultural/graver/Collections/Conifers/Picea/glehnii.htm| pealkiri = ''Picea glehnii''| väljaanne = www.muhlenberg.edu| vaadatud = 01.09.2010| keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.06.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110615185641/http://www.muhlenberg.edu/cultural/graver/Collections/Conifers/Picea/glehnii.htm| url-olek = ei tööta}}]\n[Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. \"Conifer Cold Hardiness\", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0.]\n[[[Eino Laas]]. \"Okaspuud\", Tartu: Atlex, 2004.]\n}}\n\n== Välislingid ==\n{{commons|Picea glehnii}}\n* {{Elurikkus}}\n\n*[http://www.conifers.org/pi/Picea_glehnii.php Gymnosperm Database: ''Picea glehnii'']\n\n[[Kategooria:Kuusk]]","hash":"549543f5be2f312abd175fb4c49a0f92ab4d0039311311d82bbaf85ff52e7f84","last_revision":"2023-06-29T14:56:42Z","first_revision":"2010-02-19T13:44:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.722358","cross_lingual_links":{"ar":"راتينجية غلين","arz":"تنوب غلينى","ceb":"Picea glehnii","cs":"Smrk Glehnův","de":"Sachalin-Fichte","en":"Picea glehnii","es":"Picea glehnii","fa":"کاج نوئل گلن","fi":"Glehninkuusi","fr":"Picea glehnii","hu":"Szahalini luc","is":"Glitgreni","it":"Picea glehnii","ja":"アカエゾマツ","koi":"Глен кӧз","lt":"Sachalininė eglė","pt":"Picea glehnii","ru":"Ель Глена","sv":"Picea glehnii","udm":"Глен кыз","uk":"Picea glehnii","uz":"Glen Archa","vi":"Picea glehnii","war":"Picea glehnii"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Glehni kuusk (Picea glehnii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.\n\nKuusk on nime saanud Eestis sündinud baltisaksa botaaniku Peter von Glehni (1835–1876) järgi, kes leidis Glehni kuuse Sahhalini saarelt 1861. aastal koos liigi esmakirjeldaja Friedrich Schmidtiga (1832–1908) Ida-Aasia ekspeditsiooni ajal.\n\nPuu kasvab 30–40 (50) m kõrguseks. Tüvi on sirge ja suhteliselt peenike, 0,6–0,7 (1,5) m. Tüve koor on hallikaspruun, lõhenenud ja kestendav. Oksad on lühikesed, horisontaalsed või rippuvad.\n\nPungad on punakaspruunid ja vaigused. Võrsed on esimesed paar aastat punakaspruunid, hiljem tumepruunid, tihedalt pruunide karvakestega kaetud. Okkad on üsna lühikesed, 0,6–1,2 (1,5) cm pikkused, läikivrohelised, terava tipuga, neljatahulised, kõikidel külgedel on 3–5 õhulõherida, kahe vaigukäiguga.\n\nIsasõisikud on punakaspruunid, silinderjad, 7–14 mm pikkused. Käbid on silinderjad, 4–6 (8) cm pikkused, mõlemast otsast ümarad, noorelt sinakaspunased, valminult läikivpruunid. Seemnesoomuste servad on ümarad ja ebaühtlaselt hambulised. Seemned on helepruunid, umbes 3 mm pikad, 5–6 mm pikkuse tiivakesega. Seemne mass on keskmiselt 3 mg.\n\nGlehni kuusk õitseb mais-juunis, seemned valmivad oktoobris. Puu suudab alumiste okste juurdumisega ka vegetatiivselt paljuneda.\n\nGlehni kuuse levila paikneb Kirde-Aasia saartel: Sahhalini lõunaosas, Lõuna-Kuriilidel (Iturupil, Kunaširil ja Šikotanil), Hokkaidol ja isoleerituna Honshū kirdeosas Hayachine mäe nõlvadel. Kasvukoha kõrgus on 0–1650 m üle merepinna. Suurimad isendid kasvavad Hokkaido keskosa mägedes metsa ülapiiril. Glehni kuusk kasvab vulkaanide nõlvadel, rabades, liivaluidetel ja solfataaride ümbruses.\n\nLoodusliku levila keskmine õhutemperatuur on +3,8...+8,5 °C ning keskmine sademete hulk on 800...1500 mm. Sademeid esineb märkimisväärselt kogu aasta jooksul, rohkem aasta teises pooles ja eriti rohkesti augustis-septembris.\n\nKasvupinnaseks on peamiselt leedemuld (rohttaimedeta okasmetsa happeline muld, milles huumushorisont puudub või selle paksus on alla 5 cm), turvasmuld ja savimuld. Muldade lähtekivimitest on esindatud andesiit, graniit, basalt, lipariit, kiltkivi, liivakivi, konglomeraat ja kristalne kilt. Kasvupinnas võib olla kuiv, parasniiske või veega küllastunud.\n\nGlehni kuuse looduslikku levilat iseloomustavad rasked kasvutingimused: kuivad mäenõlvad, soode ümbruse kõdurohke pinnas ja vulkaanide nõlvad metsa ülapiiril. Vulkaanilistel ja soostunud aladel kasvab Glehni kuusk puhtpuistuna, mujal segametsades. Glehni kuusk on üldjuhul domineeriv puuliik oma levila kõrgustel 5–1460 m. Seguliikidena esinevad temaga koos sahhalini nulg (Abies sachalinensis), kivikask (Betula ermanii), ajaani kuusk (Picea jezoensis), Tschonoski vaher (Acer tschonoskii), kollane vaher (Acer ukurunduense), suuretiivaline kikkapuu (Euonymus macropterus), lühiviljaline rodo (Rhododendron brachycarpum ), sahhalini pihlakas (Sorbus commixta) jt. Alusmetsas domineerib sageli viietolmukaline mensiisia (Menziesia pentandra).\n\nLoomadest võib Glehni kuusikutes kohata tähnikhirve (Cervus nippon), punaoravat (Sciurus vulgaris), siberi vöötoravat (Tamias sibiricus), punarebast (Vulpes vulpes) ja pruunkaru (Ursus arctos), lindudest jaapani punarindu (Erithacus akahige), jaapani raati (Prunella rubida), leevikest (Pyrrhula pyrrhula), pöialpoissi (Regulus regulus) ja sinisaba (Tarsiger cyanurus).\n\nGlehni kuusikud on püsinud oma kasvupiirkondades küllaltki stabiilselt, vaid Sahhalini lõunaosas raiuti neid 20. sajandi alguses intensiivselt.\n\nGlehni kuuse puit on heleda tooniga, ilusa tekstuuriga ja hinnatud ehitusmaterjal (rohkem kui samas kasvav ajaani kuusk). Puitu kasutatakse ehituskonstruktsioonide, muusikainstrumentide, tselluloosi jm valmistamisel. Puid kasvatatakse ilupuuna aedades, parkides, maastike haljastamisel ja väikeste okaste tõttu ka bonsaina. Ta võib kasvada väga happelisel ja aluselisel pinnasel, kasvukoht peaks olema valgusküllane või poolvarjus. Noored okkad on C-vitamiinirikkad ja nendest saab valmistada värskendavat teed. Toitude valmistamisel kasutatakse ka kuivatatud kambiumist valmistatud pulbrit, mida lisatakse suppide ja muude toitude paksendamiseks.\n\nEelmise sajandi keskpaigas Eestisse introdutseeritud Glehni kuusk oli meil algselt üsna külmakartlik ja katsetused ei andnud häid tulemusi. Tõenäoliselt kasvatati puid seemnetest, mis pärinesid levila soojemast osadest. Samas saab levila kõrgemas osas, kus on külmemad talved, kasvavaid Glehni kuuski edukalt kasvatada ka meil, kuid seda on tehtud vähe. Ta talub talvel külma kuni –29...–34 °C ja kasvab nii kuivadel kui ka veega küllastunud muldadel. Tänapäeval saab neid vaadata Agali arboreetumis Järvseljal ja Tallinna Botaanikaaias.\n\nGymnosperm Database: Picea glehnii\n\nKategooria:Kuusk\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Taksonitabel \n| nimi = Glehni kuusk\n| värvus = taimed\n| seisund = LR/lc\n| seisundi_süsteem = iucn2.3\n| seisundi_ref = [{{IUCN|hindaja=Conifer Specialist Group|nimi=Picea glehnii|aasta=1998|ID=42324|IUCN_aasta=2010}}]\n| pilt = Picea glehnii2.JPG\n| pildi_seletus = Glehni kuusk [[Hokkaido]] saarel\n| pildi_laius = 275 px\n| riik = [[Taimed]] ''Plantae''\n| hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta''\n| klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida''\n| selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales''\n| sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae''\n| perekond = [[Kuusk]] ''Picea''\n| liik = Glehni kuusk \n| alamliik = \n| binaarne = ''Picea glehnii''\n| binaarse_autor = ([[Friedrich Schmidt|F. Schmidt]]) [[Maxwell Tylden Masters|Masters]] (1880)\n| levikukaart = Picea glehnii leviala.jpg\n| levikukaardi_laius = 275 px\n| levikukaardi_seletus = Levikuala kaart\n| sünonüümid = *''Abies glehnii'' F. Schmidt (1868)\n*''Pinus glehnii'' (F. Schmidt) Voss (1907)[ oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati [[Hindenburgi liin]]i osana [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], kuid mis leidis rohkesti kasutust [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]].\n\nEnamasti mõeldakse Siegfriedi liini all 1930. aastatel rekonstrueeritud kaitseliini, mille sakslased võtsid kasutusele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Sakslased ise nimetasid Siegfriedi liini Läänevalliks.\n\nSiegfriedi liini kogupikkus oli 630 km, mille sisse mahtus üle 18 000 punkri, tunneli ja tankitõrjekraavi. Siegfriedi liin algas [[Holland|Hollandi]] vastast Reini äärest [[Kleve]]st, kulges mööda Saksa Keisririigi läänepiiri ning lõppes [[Šveits]]i piiri ääres.\n\nSiegfriedi liin rekonstrueeriti pigem propaganda eesmärkidel. Kaitserajatist korrastati ja ehitati üles pärast Reinimaa remilitariseerimist.\n\n== Vaata ka ==\n* [[Atlandi vall]]\n* [[Maginot' liin]]\n\n== Viited ==\n{{viited|allikad=\n][John Keegan, ''Teine maailmasõda'' (Tallinn: Varrak, 2004), lk 447]\n\n}}\n\n[[Kategooria:Esimene maailmasõda]]\n[[Kategooria:Läänerinne (Teine maailmasõda)]]\n[[Kategooria:Läänerinne (Esimene maailmasõda)]]","hash":"3c8ed41b5dea28c07e98584e790c23b6f6b24ba3c0bc53db6317c44fb71709fb","last_revision":"2021-12-16T11:33:26Z","first_revision":"2010-02-19T14:19:38Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.888060","cross_lingual_links":{"ar":"خط سيغفريد","arz":"خط سيجفريد","az":"Ziqfrid xətti","be":"Лінія Зігфрыда","bg":"Линия „Зигфрид“","br":"Linenn Siegfried","ca":"Línia Sigfrid","cs":"Siegfriedova linie","da":"Westwall","de":"Westwall","en":"Siegfried Line","eo":"Siegfried-linio","es":"Línea Sigfrido","eu":"Siegfried Lerroa","fa":"وستوال","fr":"Ligne Siegfried","fy":"Westwall","he":"קו זיגפריד","hr":"Siegfriedova linija","hu":"Siegfried-vonal","hy":"Զիգֆրիդի գիծ","it":"Linea Sigfrido","ja":"ジークフリート線","ka":"ზიგფრიდის ხაზი","ko":"지크프리트선","ms":"Garis Siegfried","nl":"Westwall","nb":"Vestvollen","oc":"Linha Siegfried","pl":"Linia Zygfryda","pt":"Linha Siegfried","ro":"Linia Siegfried","ru":"Линия Зигфрида","sk":"Siegfriedova línia","sl":"Siegfriedova linija","sr":"Зигфрид линија","sv":"Siegfriedlinjen","ta":"சிக்ஃபிரைட் கோடு","th":"แนวซีคฟรีท","tr":"Siegfried Hattı","uk":"Лінія Зігфрида","vi":"Tuyến phòng thủ Siegfried","zh":"齊格菲防線"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"Siegfriedi liin (saksa keeles: Siegfriedstellung) ka Läänevall oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati Hindenburgi liini osana Esimeses maailmasõjas, kuid mis leidis rohkesti kasutust Teises maailmasõjas.\n\nEnamasti mõeldakse Siegfriedi liini all 1930. aastatel rekonstrueeritud kaitseliini, mille sakslased võtsid kasutusele Teises maailmasõjas. Sakslased ise nimetasid Siegfriedi liini Läänevalliks.\n\nSiegfriedi liini kogupikkus oli 630 km, mille sisse mahtus üle 18 000 punkri, tunneli ja tankitõrjekraavi. Siegfriedi liin algas Hollandi vastast Reini äärest Klevest, kulges mööda Saksa Keisririigi läänepiiri ning lõppes Šveitsi piiri ääres.\n\nSiegfriedi liin rekonstrueeriti pigem propaganda eesmärkidel. Kaitserajatist korrastati ja ehitati üles pärast Reinimaa remilitariseerimist.\n\nAtlandi vall Maginot' liin\n\nKategooria:Esimene maailmasõda Kategooria:Läänerinne (Teine maailmasõda) Kategooria:Läänerinne (Esimene maailmasõda)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siegfriedi liin (saksa keeles: Siegfriedstellung) ka Läänevall oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati Hindenburgi liini osana Esimeses maailmasõjas, kuid mis leidis rohkesti kasutust Teises maailmasõjas.","translated_text":"The Siegfriedstellung (German: Siegfriedstellung) also in the Western Wall was a defensive structure consisting of anti-tank rafts and obstacles, built by the Germans and used as part of the Hindenburg Line in the First World War, but which saw extensive use in the Second World War.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[","char_index":62,"name":"K_WW2_447","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enamasti mõeldakse Siegfriedi liini all 1930. aastatel rekonstrueeritud kaitseliini, mille sakslased võtsid kasutusele Teises maailmasõjas.","translated_text":"The Siegfried Line is most often thought of as a reconstructed line of defense that the Germans used in World War II in the 1930s.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Sakslased ise nimetasid Siegfriedi liini Läänevalliks.","translated_text":"The Germans themselves called Siegfried's line the Western Wall.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siegfriedi liini kogupikkus oli 630 km, mille sisse mahtus üle 18 000 punkri, tunneli ja tankitõrjekraavi.","translated_text":"The Siegfried line had a total length of 630 km and contained over 18,000 bunkers, tunnels and anti-tank tanks.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siegfriedi liin algas Hollandi vastast Reini äärest Klevest, kulges mööda Saksa Keisririigi läänepiiri ning lõppes Šveitsi piiri ääres.","translated_text":"The Siegfried line began on the Rhine opposite the Netherlands at Klevest, ran along the western border of the German Empire and ended at the border with Switzerland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Siegfriedi liin rekonstrueeriti pigem propaganda eesmärkidel.","translated_text":"Siegfried's line was reconstructed for propaganda purposes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kaitserajatist korrastati ja ehitati üles pärast Reinimaa remilitariseerimist.","translated_text":"The shipyard was repaired and rebuilt after the reunification of the Rhineland.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Atlandi vall Maginot' liin","translated_text":"The Maginot Line crossing the Atlantic","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Esimene maailmasõda Kategooria:Läänerinne (Teine maailmasõda) Kategooria:Läänerinne (Esimene maailmasõda)","translated_text":"Category:Western (Second World War) Category:Western (First World War)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Siegfriedi liin (saksa keeles: Siegfriedstellung) ka Läänevall oli tankitõrjekraavidest ja takistustest koosnev kaitserajatis, mis ehitati sakslaste poolt ja mida kasutati Hindenburgi liini osana Esimeses maailmasõjas, kuid mis leidis rohkesti kasutust Teises maailmasõjas.","translated_text":"The Siegfriedstellung (German: Siegfriedstellung) also in the Western Wall was a defensive structure consisting of anti-tank rafts and obstacles, built by the Germans and used as part of the Hindenburg Line in the First World War, but which saw extensive use in the Second World War.","citations":[{"content":"][","char_index":62,"name":"K_WW2_447","url":null,"source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":null,"source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Läänevall","wikicode":"#suuna[[Siegfriedi liin]]","hash":"cb5362c7ff5597b6f3037a4ee75523a559ed1ec8b9c4e324346e9f84c18584e1","last_revision":"2010-02-19T14:20:39Z","first_revision":"2010-02-19T14:20:39Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:46:59.948353","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaSiegfriedi liin\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaSiegfriedi liin","translated_text":"direction of the Siegfried line","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:IT võistlus","wikicode":"#suuna[[Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus]]","hash":"289ad66d924dd6f30a12a3252bc9dc5bac818256b158a6ea96a8e8b690f4fcf9","last_revision":"2010-02-19T14:45:09Z","first_revision":"2010-02-19T14:45:09Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.006383","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaVikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaVikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus","translated_text":"DirectionWikipedia:Competition for the writing of information-related articles","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Eberhard von der Borch","wikicode":"'''Eberhard von der Borch''' (ka ''Ewerhard Borchk'') oli [[Liivi ordu]] rüütelvend, keda on mainitud [[1451]]. aasta visitatsiooniprotokollis.\n\nEberhardi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend [[Friedrich von der Borch|Friedrich]] oli samuti Liivi ordu liige ja hilisem [[Pärnu komtuur]]. Ilmselt oli ka [[Liivi ordu maameister|ordumeister]] [[Bernd von der Borch]] talle üpris lähedane sugulane. Borch sündis Lippe isandkonnas (''Herrschaft'') [[Detmold]]is. 1451. aastal on teda märgitud [[Narva]]s oleva rüütelvennana. Tema hilisemast saatusest aga midagi teada pole.\n\n==Kirjandus==\n*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 96 (lk 132).\n\n{{JÄRJESTA:Borch, Eberhard von der}}\n[[Kategooria:Liivi ordu rüütelvennad 15. sajandil]]\n[[Kategooria:Borchid]]","hash":"202d5b8ce267179e6595f7af2433497b861485237f04ec7016a8407cc895a26a","last_revision":"2010-02-19T15:12:38Z","first_revision":"2010-02-19T14:51:12Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.067122","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Eberhard von der Borch (ka Ewerhard Borchk) oli Liivi ordu rüütelvend, keda on mainitud 1451. aasta visitatsiooniprotokollis.\n\nEberhardi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend Friedrich oli samuti Liivi ordu liige ja hilisem Pärnu komtuur. Ilmselt oli ka ordumeister Bernd von der Borch talle üpris lähedane sugulane. Borch sündis Lippe isandkonnas (Herrschaft) Detmoldis. 1451. aastal on teda märgitud Narvas oleva rüütelvennana. Tema hilisemast saatusest aga midagi teada pole.\n\nRitterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 96 (lk 132).\n\nKategooria:Liivi ordu rüütelvennad 15. sajandil Kategooria:Borchid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eberhard von der Borch (ka Ewerhard Borchk) oli Liivi ordu rüütelvend, keda on mainitud 1451. aasta visitatsiooniprotokollis.","translated_text":"Eberhard von der Borch (also Ewerhard Borchk) was a knight of the Order of the Lion, mentioned in the Visitor's Protocol of 1451.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Eberhardi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend Friedrich oli samuti Liivi ordu liige ja hilisem Pärnu komtuur.","translated_text":"Eberhard's parents were Johann von der Borch and Sophia von der Lappe zu Ruhr, and his brother Friedrich was also a member of the Order of the Lion and later the Comte de Pärnu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ilmselt oli ka ordumeister Bernd von der Borch talle üpris lähedane sugulane.","translated_text":"Apparently, the master of the orchestra, Bernd von der Borch, was also a relative of his.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Borch sündis Lippe isandkonnas (Herrschaft) Detmoldis.","translated_text":"Borch was born in Detmold, in the Herrschaft of Lippe.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1451. aastal on teda märgitud Narvas oleva rüütelvennana.","translated_text":"In 1451, he is listed as a Knight of the Garter.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema hilisemast saatusest aga midagi teada pole.","translated_text":"But nothing is known of his later fate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","translated_text":"He is a member of the Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Köln: Böhlau, 1993.","translated_text":"Cologne: Böhhlau, 1993","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nr","translated_text":"No","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". 96 (lk 132).","translated_text":". 96 (page 132).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Liivi ordu rüütelvennad 15. sajandil Kategooria:Borchid","translated_text":"See also: 15th-century cavalry ships of the Livy Order","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Interpoleerimine","wikicode":"'''Interpoleerimine''' ehk '''interpolatsioon''' on [[Arvutusmatemaatika|arvutusmatemaatikas]] kasutatav meetod funktsiooni vahepealsete väärtuste hindamiseks ette antud diskreetsete väärtuste alusel.][{{Netiviide|autor=Kiisk, Valter|url=https://kodu.ut.ee/~kiisk/python/interp.html|pealkiri=Interpoleerimine|väljaanne=kodu.ut.ee|vaadatud=18.04.2022}}] Erinevalt pidevatest funktsioonidest ei kirjelda aga diskreetsed funktsioonid kõiki võimalikke muutujate väärtusi ning tihti on vaja kahe diskreetse punkti vahele jäävat väärtust hinnata interpolatsiooni teel.\n\nVahel kasutatakse interpolatsiooni ka keeruliste funktsioonide lihtsustamiseks, et vähendada arvutustele kuluvat aega ja ressursse.[{{Raamatuviide|autor=Käerdi, Helmo|pealkiri=Arvutusmeetodid|aasta=2006|lehekülg=7-8|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143|trükk=2.}}] Sellisel juhul tuleb hinnata, kas lihtsustamisest saadav arvutusressursside kokkuhoid kaalub üles interpolatsioonist tekkiva vea.\n\n== Interpolatsioonimeetodid ==\n[[File:Interpolation Data.svg|right|thumb|230px|Genereeritud punktide paigutus graafikul.]]\nLihtsaim viis interpolatsiooni idee kirjeldamiseks on teha seda näite varal. Seetõttu genereerime diskreetsete punktide kogumi:\n{| cellpadding=0 cellspacing=0\n|width=\"20px\"|\n! \n|width=\"10px\"|\n!colspan=3 align=center| \n|-\n| || 0 || ||align=right| 0\n|-\n| || 1 || ||align=right| 0 || . || 8415\n|-\n| || 2 || ||align=right| 0 || . || 9093\n|-\n| || 3 || ||align=right| 0 || . ||1411\n|-\n| || 4 || ||align=right| −0 || . || 7568\n|-\n| || 5 || ||align=right| −0 || . || 9589\n|-\n| || 6 || ||align=right| −0 || . || 2794\n|}\n\n=== Lähima naabri interpolatsioon ===\n[[File:Piecewise constant.svg|thumb|right|Lähima naabri interpolatsiooni näide.]]\nLihtsaimaks interpoleerimise viisiks on [[Lähima naabri interpolatsioon|lähima andmepunkti väärtuse valimine]].[{{Netiviide|url=https://www.giassa.net/?page_id=207|pealkiri=I – Nearest Neighbour Interpolation|vaadatud=08.05.2022}}] \n\nÜldjuhul eelistatakse sellele meetodile lineaarset interpolatsiooni, sest lihtsates süsteemides on tolle rakendamine sama raskusastmega ning tunduvalt täpsem, kuid mitme muutujaga funktsioonides võib osutuda lähima naabri interpolatsioon kasulikuks oma lihtsuse ja kiiruse tõttu.\n\nLähima naabri interpolatsioon leiab kõige rohkem kasutust [[Digitaalne pilditöötlus|pilditöötluses]].\n{{clear}}\n\n=== Lineaarne interpolatsioon ===\n[[File:Interpolation example linear.svg|right|thumb|230px|Lineaarse interpolatsiooni näide.]]\nLineaarse interpoleerimise meetodi kasutamisel [[Andmepunktide lähendamine|lähendatakse]] kahe andmepunkti vaheline funktsioon sirgega ning arvutatakse [[interpolant]] kasutades nende punktide koordinaate (''x''''0'',''y''''0'') ja (''x''''1'',''y''''1'')[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}] \n\nPraktikas on väga levinud kuupslainid siledusastmega 2.[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":165,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Inseneerias ja praktilistes teadustes kirjeldatakse süsteeme diskreetsete funktsioonide ja tabelitega, mis on saadud katsetulemuste põhjal.","translated_text":"In engineering and applied sciences, systems are described by discrete functions and tables based on test results.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Kiisk, Valter|url=https://kodu.ut.ee/~kiisk/python/interp.html|pealkiri=Interpoleerimine|väljaanne=kodu.ut.ee|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":139,"name":":1","url":"https://kodu.ut.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":3,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.241942-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]},{"text":"Erinevalt pidevatest funktsioonidest ei kirjelda aga diskreetsed funktsioonid kõiki võimalikke muutujate väärtusi ning tihti on vaja kahe diskreetse punkti vahele jäävat väärtust hinnata interpolatsiooni teel.","translated_text":"However, unlike continuous functions, discrete functions do not describe all the values of possible variables and often the value remaining between two discrete points needs to be evaluated by interpolation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Vahel kasutatakse interpolatsiooni ka keeruliste funktsioonide lihtsustamiseks, et vähendada arvutustele kuluvat aega ja ressursse.","translated_text":"Interpolation is also sometimes used to simplify complex functions in order to reduce the time and resources spent on computing.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Käerdi, Helmo|pealkiri=Arvutusmeetodid|aasta=2006|lehekülg=7-8|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143|trükk=2.}}]","char_index":131,"name":":2","url":"https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":18145,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.600517-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.89208984375}],"citations_needed":[]},{"text":"Sellisel juhul tuleb hinnata, kas lihtsustamisest saadav arvutusressursside kokkuhoid kaalub üles interpolatsioonist tekkiva vea.","translated_text":"In this case, it shall be assessed whether the savings of computational resources resulting from simplification compensate for the error arising from interpolation.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Interpolatsioonimeetodid","translated_text":"Interpolation methods","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lihtsaim viis interpolatsiooni idee kirjeldamiseks on teha seda näite varal.","translated_text":"The easiest way to describe the idea of interpolation is to do it using an example.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu genereerime diskreetsete punktide kogumi:","translated_text":"So we're going to generate a set of discrete points:","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| cellpadding=0 cellspacing=0\n|width=\"20px\"|\n! \n|width=\"10px\"|\n!colspan=3 align=center| \n|-\n| || 0 || ||align=right| 0\n|-\n| || 1 || ||align=right| 0 || . || 8415\n|-\n| || 2 || ||align=right| 0 || . || 9093\n|-\n| || 3 || ||align=right| 0 || . ||1411\n|-\n| || 4 || ||align=right| −0 || . || 7568\n|-\n| || 5 || ||align=right| −0 || . || 9589\n|-\n| || 6 || ||align=right| −0 || . || 2794\n|}"},{"type":"heading","text":"Lähima naabri interpolatsioon","translated_text":"Interpolation of nearest neighbour","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lihtsaimaks interpoleerimise viisiks on lähima andmepunkti väärtuse valimine.","translated_text":"The easiest way to interpolate is to select the value of the nearest data point.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://www.giassa.net/?page_id=207|pealkiri=I – Nearest Neighbour Interpolation|vaadatud=08.05.2022}}]","char_index":77,"name":null,"url":"https://www.giassa.net/?page_id=207","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:47.587352-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Üldjuhul eelistatakse sellele meetodile lineaarset interpolatsiooni, sest lihtsates süsteemides on tolle rakendamine sama raskusastmega ning tunduvalt täpsem, kuid mitme muutujaga funktsioonides võib osutuda lähima naabri interpolatsioon kasulikuks oma lihtsuse ja kiiruse tõttu.","translated_text":"In general, linear interpolation is preferred for this method because in simple systems it is implemented with the same difficulty and much more accuracy, but in multi-variable functions the nearest neighbour interpolation may be advantageous due to its simplicity and speed.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lähima naabri interpolatsioon leiab kõige rohkem kasutust pilditöötluses.","translated_text":"Interpolation of the nearest neighbour is most useful in image processing.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Lineaarne interpolatsioon","translated_text":"Linear interpolation","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lineaarse interpoleerimise meetodi kasutamisel lähendatakse kahe andmepunkti vaheline funktsioon sirgega ning arvutatakse interpolant kasutades nende punktide koordinaate (x₀,y₀) ja (x₁,y₁): y = y_0 + \\frac{x-x_0}{x_1-x_0} \\left( y_1-y_0 \\right) Lineaarne interpoleerimine on kiire ja lihtne, kuid tihtipeale ei ole interpoleeritavate funktsioonide puhul tegemist lineaarsete sõltuvustega.","translated_text":"Using the linear interpolation method, the function between two data points is approximated by a straight line and the interpolation is calculated using the coordinates of these points (x0,y0) and (x1,y1): y = y_0 + \\frac{x-x_0}{x_1-x_0} \\left(y_1-y_0 \\right) Linear interpolation is quick and simple, but often does not involve linear dependencies for interpolated functions.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Käerdi, Helmo|pealkiri=Arvutusmeetodid|aasta=2006|lehekülg=7-8|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143|trükk=2.}}]","char_index":189,"name":":2","url":"https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":18145,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.600517-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.89208984375}],"citations_needed":[]},{"text":"See tähendab, et lineaarne interpolatsioon üle suurte vahekauguste ei pruugi olla piisavalt täpne.","translated_text":"This means that linear interpolation over large distances may not be sufficiently accurate.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Nii konstrueeritud interpolandid ei ole diferentseeritavad nende üleminekukohtades.","translated_text":"Interpolars constructed in this way are not differentiable at their transition points.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Polünoomne interpolatsioon","translated_text":"Polynomial interpolation","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Polünoomse interpolatsiooni puhul võetakse arvesse kõiki teadaolevaid n andmepunkti ning tuletatakse nende alusel n-1 astme polünoom, mis neid kõiki läbib.","translated_text":"For polynomial interpolation, all known n data points shall be taken into account and derived from them by a polynomial of degree n-1 that passes through them all.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuleb välja, et see polünoom on üheselt määratud.","translated_text":"It turns out that this polynomial is uniquely determined.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":49,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}],"citations_needed":[]},{"text":"Sellisel viisil koostatud pidev funktsioon on igas oma punktis diferentseeritav ning on tõenäolisem, et saadav tulemus on täpsem.","translated_text":"A continuous function constructed in this way is differentiable at each point and is more likely to have a more accurate result.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Antud juhul saaksime interpolandiks kuuenda astme polünoomi kujul: f(x) = -0.0001521 x^6 - 0.003130 x^5 + 0.07321 x^4 - 0.3577 x^3 + 0.2255 x^2 + 0.9038 x.","translated_text":"In this case, we could interpolate it in the form of a sixth degree polynomial: f(x) = -0.0001521 x^6 - 0.003130 x^5 + 0.07321 x^4 - 0.3577 x^3 + 0.2255 x^2 + 0.9038 x.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Polünoomse interpolatsiooni suurimaks miinuseks on selle suur arvutuslik keerukus.","translated_text":"The greatest minus of the interpolation of a polynomial is its large computational complexity.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks on täheldatud polünoomse interpolatsiooni puhul Runge fenomeni kus kõrgemate astmete polünoomid kalduvad võnkuma ning tekitavad lainelisi artefakte.","translated_text":"In addition, in the case of polynomial interpolation, the Runge phenomenon has been observed in which higher-level polynomials tend to twist and create wave artifacts.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Kiisk, Valter|url=https://kodu.ut.ee/~kiisk/python/interp.html|pealkiri=Interpoleerimine|väljaanne=kodu.ut.ee|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":119,"name":":1","url":"https://kodu.ut.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":3,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.241942-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kuigi polünoom on diferentseeritav ning seetõttu saame me hinnata funktsiooni lokaalseid miinimume ja maksimume võivad need väärtused väljuda süsteemi teoreetilisest muutumispiirkonnast, mis võib omakorda tekitada probleeme väärtuste edasisel kasutamisel.","translated_text":"Although the polynomial is differentiable and therefore we can estimate the local minima and maxims of the function, these values may be outside the theoretical boundary of the system, which in turn can cause problems with the further use of the values.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Lisaks kõigele eelmainitule ei pruugi polünoomse interpolatsiooni kasutamisel kahe punkti vahelise kõvera kuju kokku sobida katsete käigus tuletatud teadmistega süsteemi omadustest.","translated_text":"In addition to all of the above, when using polynomial interpolation, the shape of the curve between the two points may not be consistent with the knowledge of the system characteristics derived from the tests.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"See käitumine on omakorda võimendatud Runge fenomeni poolt funktsiooni otspunktides.","translated_text":"This behavior is in turn amplified by the Runge phenomenon at the endpoints of the function.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Seda käitumist on püütakse leevendada kasutades n-1 järku polünoomide asemel Splain-interpolatsiooni või Tšebõševi polünoome.","translated_text":"This behaviour is to be mitigated by using the Splain interpolation or the Cheboshev polynomial instead of the n-1 step polynomials.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Splain-interpolatsioon","translated_text":"Splain interpolation","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Splain","translated_text":"Splain","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-interpolatsiooni puhul rakendatakse madalama astme polünoome igas vahemikus eraldi.","translated_text":"- in the case of interpolation, the lower degree polynomial shall be applied separately in each interval.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mida kõrgem on splaini sileduaste seda rohkem on võimalik vahemikku valitud polünoomi diferentseerida.","translated_text":"The higher the slope of the spline, the more it is possible to differentiate the chosen polynomial of the range.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":102,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Praktikas on väga levinud kuupslainid siledusastmega 2. See tähendab, et vahemikesse on valitud kuuppolünoomid, mida on võimalik diferentseerida vähemalt kaks korda.","translated_text":"In practice, coupling waves with a gradient of 2 are very common, which means that coupling waves can be differentiated at least twice in the range.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":55,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}],"citations_needed":[]},{"text":"Antud juhul oleks näitefunktsiooni splain-interpolant järgmine:","translated_text":"In this case, the splain interpolator of the sample function would be as follows:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"f(x) = \\begin{cases} -0.1522 x^3 + 0.9937 x, & \\text{kui } x \\in [0,1], \\\\","translated_text":"For example, if the value of the product is equal to the value of the product, the value of the product is equal to the value of the product, the value of the product is equal to the value of the product.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"-0.01258 x^3 - 0.4189 x^2 + 1.4126 x - 0.1396, & \\text{kui } x \\in [1,2], \\\\ 0.1403 x^3 - 1.3359 x^2 + 3.2467 x - 1.3623, & \\text{kui } x \\in [2,3], \\\\ 0.1579 x^3 - 1.4945 x^2 + 3.7225 x - 1.8381, & \\text{kui } x \\in [3,4], \\\\ 0.05375 x^3 -0.2450 x^2 - 1.2756 x + 4.8259, & \\text{kui } x \\in [4,5], \\\\ -0.1871 x^3 + 3.3673 x^2 - 19.3370 x + 34.9282, & \\text{kui } x \\in [5,6].","translated_text":"-0.01258 x^3 - 0.4189 x^2 + 1.4126 x - 0.1396, & \\text{if } x \\in [1,2], \\\\ 0.1403 x^3 - 1.3359 x^2 + 3.2467 x - 1.3623, & \\text{if } x \\in [2,3], \\\\ 0.1579 x^3 - 1.4945 x^2 + 3.7225 x - 1.8381, & \\text{if } x \\in [3,4], \\\\ 0.05375 x^3 -0.2450 x^2 - 1.2756 x + 4.8259, & \\text{if } x [4,5], \\\\text{if -0.1871 x3 + 3.3673 x^2 - 19.3370 x + 34.9282, & \\text{if } x \\in [5,6].","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"\\end{cases}","translated_text":"I'm not going to tell you.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Sarnaselt polünoomse interpolatsiooniga on splain-interpolandi kuju palju loomulikum ja täpsem.","translated_text":"Similar to polynomial interpolation, the shape of the spline interpolation is much more natural and precise.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas on madalama astme polünoome kergem kasutada arvutustes ning olenevalt polünoomide keerukusest on väiksem tõenäosus Runge fenomeni esinemiseks.","translated_text":"At the same time, lower-grade polynomials are easier to use in calculations and, depending on the complexity of the polynomials, the Runge phenomenon is less likely to occur.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Interpolatsioon signaalitöötluses","translated_text":"Interpolation in signal processing","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Digitaalses signaalitöötluses teostatakse interpolatsiooni üldiselt signaali diskreetimissageduse tõstmiseks kasutades erinevaid filtreid ja konvolutsiooni.","translated_text":"In digital signal processing, interpolation is generally performed by using different filters and convolutions to increase the signal discretion frequency.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Igapäevaelus on võimalik interpolatsiooniga kokku puutuda piltide skaleerimisel, kus vahepealsete tundmatute pikslite värviväärtused arvutatakse naabruses olevate pikslite väärtuste põhjal.","translated_text":"It is possible to interpolate in everyday life when scaling images, where the color values of the unknown pixels in between are calculated based on the values of the pixels in the neighborhood.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Matemaatika","translated_text":"Categories: maths and maths","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Interpoleerimine ehk interpolatsioon on arvutusmatemaatikas kasutatav meetod funktsiooni vahepealsete väärtuste hindamiseks ette antud diskreetsete väärtuste alusel.","translated_text":"Interpolation, or interpolation, is a method used in computational mathematics to estimate the intermediate values of a function on the basis of discrete values provided.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":165,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}]},{"text":"Inseneerias ja praktilistes teadustes kirjeldatakse süsteeme diskreetsete funktsioonide ja tabelitega, mis on saadud katsetulemuste põhjal.","translated_text":"In engineering and applied sciences, systems are described by discrete functions and tables based on test results.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Kiisk, Valter|url=https://kodu.ut.ee/~kiisk/python/interp.html|pealkiri=Interpoleerimine|väljaanne=kodu.ut.ee|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":139,"name":":1","url":"https://kodu.ut.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":3,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.241942-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Vahel kasutatakse interpolatsiooni ka keeruliste funktsioonide lihtsustamiseks, et vähendada arvutustele kuluvat aega ja ressursse.","translated_text":"Interpolation is also sometimes used to simplify complex functions in order to reduce the time and resources spent on computing.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Käerdi, Helmo|pealkiri=Arvutusmeetodid|aasta=2006|lehekülg=7-8|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143|trükk=2.}}]","char_index":131,"name":":2","url":"https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":18145,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.600517-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.89208984375}]},{"text":"Lihtsaimaks interpoleerimise viisiks on lähima andmepunkti väärtuse valimine.","translated_text":"The easiest way to interpolate is to select the value of the nearest data point.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://www.giassa.net/?page_id=207|pealkiri=I – Nearest Neighbour Interpolation|vaadatud=08.05.2022}}]","char_index":77,"name":null,"url":"https://www.giassa.net/?page_id=207","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:47.587352-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Lineaarse interpoleerimise meetodi kasutamisel lähendatakse kahe andmepunkti vaheline funktsioon sirgega ning arvutatakse interpolant kasutades nende punktide koordinaate (x₀,y₀) ja (x₁,y₁): y = y_0 + \\frac{x-x_0}{x_1-x_0} \\left( y_1-y_0 \\right) Lineaarne interpoleerimine on kiire ja lihtne, kuid tihtipeale ei ole interpoleeritavate funktsioonide puhul tegemist lineaarsete sõltuvustega.","translated_text":"Using the linear interpolation method, the function between two data points is approximated by a straight line and the interpolation is calculated using the coordinates of these points (x0,y0) and (x1,y1): y = y_0 + \\frac{x-x_0}{x_1-x_0} \\left(y_1-y_0 \\right) Linear interpolation is quick and simple, but often does not involve linear dependencies for interpolated functions.","citations":[{"content":"[{{Raamatuviide|autor=Käerdi, Helmo|pealkiri=Arvutusmeetodid|aasta=2006|lehekülg=7-8|url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143|trükk=2.}}]","char_index":189,"name":":2","url":"https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/143","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html;charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":18145,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.600517-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.89208984375}]},{"text":"Polünoomse interpolatsiooni puhul võetakse arvesse kõiki teadaolevaid n andmepunkti ning tuletatakse nende alusel n-1 astme polünoom, mis neid kõiki läbib. Tuleb välja, et see polünoom on üheselt määratud.","translated_text":"For polynomial interpolation, all known n data points shall be taken into account and derived from them by a polynomial of degree n-1 that passes through them all. It turns out that this polynomial is uniquely determined.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":205,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}]},{"text":"Polünoomse interpolatsiooni suurimaks miinuseks on selle suur arvutuslik keerukus. Lisaks on täheldatud polünoomse interpolatsiooni puhul Runge fenomeni kus kõrgemate astmete polünoomid kalduvad võnkuma ning tekitavad lainelisi artefakte.","translated_text":"The greatest minus of the interpolation of a polynomial is its large computational complexity. In addition, in the case of polynomial interpolation, the Runge phenomenon has been observed in which higher-level polynomials tend to twist and create wave artifacts.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Kiisk, Valter|url=https://kodu.ut.ee/~kiisk/python/interp.html|pealkiri=Interpoleerimine|väljaanne=kodu.ut.ee|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":202,"name":":1","url":"https://kodu.ut.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":3,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:46.241942-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]},{"text":"Splain -interpolatsiooni puhul rakendatakse madalama astme polünoome igas vahemikus eraldi. Mida kõrgem on splaini sileduaste seda rohkem on võimalik vahemikku valitud polünoomi diferentseerida.","translated_text":"Splain - in the case of interpolation, the lower degree polynomial shall be applied separately in each interval. The higher the slope of the spline, the more it is possible to differentiate the chosen polynomial of the range.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":194,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}]},{"text":"Praktikas on väga levinud kuupslainid siledusastmega 2. See tähendab, et vahemikesse on valitud kuuppolünoomid, mida on võimalik diferentseerida vähemalt kaks korda.","translated_text":"In practice, coupling waves with a gradient of 2 are very common, which means that coupling waves can be differentiated at least twice in the range.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|autor=Janno, Jaan|url=http://staff.ttu.ee/~jaan.janno/kaugope/rmteooria4.pdf|pealkiri=Interpoleerimine|vaadatud=18.04.2022}}]","char_index":55,"name":":0","url":"http://staff.ttu.ee/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":10701,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:45.978773-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":1,"source_quality_raw_score":0.089599609375}]}]}
+{"title":"Friedrich von der Borch","wikicode":"'''Friedrich von der Borch''' (ka ''Frederich'' või ''Friderich Borg''; surnud [[22. märts]]il [[1484]]) oli [[Liivi ordu]] liige ja [[Pärnu komtuur]] aastal [[1481]].\n\nFriedrichi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend [[Eberhard von der Borch|Eberhard]] oli samuti Liivi ordu liige. [[Liivi ordu maameister|Ordumeister]] [[Bernd von der Borch]] oli ilmselt talle üpris lähedane sugulane. Borch oli pärit Lippe isandkonnast (''Herrschaft'') [[Detmold]]ist. [[1451]]. aastal on teda mainitud rüütelvennana [[Viljandi]]s, [[1481]]. aastal oli ta aga Pärnus komtuuriks. Järgneval kolmel aastal pole tema ametikohta teada, kuid 1484. aastal langes ta [[Neuermühleni lahing]]us [[Riia]] linna vastu.\n\n==Kirjandus==\n*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Nr. 97 (lk 132-133).\n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Wennemar von Dellwig]]|nimi=[[Pärnu komtuur]]|aeg=[[1481]]|järgnev=[[Heidenreich von Walgarden]]}}\n{{lõpp}}\n\n{{JÄRJESTA:Borch, Friedrich von der}}\n[[Kategooria:Pärnu komtuurid]]\n[[Kategooria:Surnud 1484]]\n[[Kategooria:Borchid]]","hash":"67e552553829bbb8f94865a6760422bde94026dfd6b2748ce941a5c611305688","last_revision":"2010-02-19T15:13:03Z","first_revision":"2010-02-19T15:01:46Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.212429","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Friedrich von der Borch (ka Frederich või Friderich Borg; surnud 22. märtsil 1484) oli Liivi ordu liige ja Pärnu komtuur aastal 1481.\n\nFriedrichi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend Eberhard oli samuti Liivi ordu liige. Ordumeister Bernd von der Borch oli ilmselt talle üpris lähedane sugulane. Borch oli pärit Lippe isandkonnast (Herrschaft) Detmoldist. 1451. aastal on teda mainitud rüütelvennana Viljandis, 1481. aastal oli ta aga Pärnus komtuuriks. Järgneval kolmel aastal pole tema ametikohta teada, kuid 1484. aastal langes ta Neuermühleni lahingus Riia linna vastu.\n\nRitterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 97 (lk 132-133).\n\nKategooria:Pärnu komtuurid Kategooria:Surnud 1484 Kategooria:Borchid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Friedrich von der Borch (ka Frederich või Friderich Borg; surnud 22. märtsil 1484) oli Liivi ordu liige ja Pärnu komtuur aastal 1481.","translated_text":"Friedrich von der Borch (also Frederich or Friderich Borg; died 22 March 1484) was a member of the Livonian Order and Count of Pärnu in 1481.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Friedrichi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend Eberhard oli samuti Liivi ordu liige.","translated_text":"Friedrich's parents were Johann von der Borch and Sophia von der Lappe zu Ruhr, and his brother Eberhard was also a member of the Order of the Lion.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ordumeister Bernd von der Borch oli ilmselt talle üpris lähedane sugulane.","translated_text":"Sergeant Bernd von der Borch was probably a close relative of his.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Borch oli pärit Lippe isandkonnast (Herrschaft) Detmoldist.","translated_text":"Borch was a descendant of the House of Lippe (Herrschaft) in Detmold.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1451. aastal on teda mainitud rüütelvennana Viljandis, 1481. aastal oli ta aga Pärnus komtuuriks.","translated_text":"In 1451 he is mentioned as a knight in Vilnius, but in 1481 he was made Comte de Pärnus.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Järgneval kolmel aastal pole tema ametikohta teada, kuid 1484. aastal langes ta Neuermühleni lahingus Riia linna vastu.","translated_text":"For the next three years his position was unknown, but in 1484 he was defeated at the Battle of Neuermühlen against the city of Riga.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","translated_text":"He is a member of the Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Köln: Böhlau, 1993.","translated_text":"Cologne: Böhhlau, 1993","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Nr","translated_text":"No","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". 97 (lk 132-133).","translated_text":". 97 (see pages 132-133).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Pärnu komtuurid Kategooria:Surnud 1484 Kategooria:Borchid","translated_text":"This is a list of the countries of the European Union.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Sündinud 1216","wikicode":"{{synniaa|121|6}}","hash":"f3e4a09ce7de5f6b6586d53e6b3453cf4ff2117ef01ab054f6e809d683fc88a7","last_revision":"2013-03-14T17:12:12Z","first_revision":"2010-02-19T15:05:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.263340","cross_lingual_links":{"ab":"Акатегориа:1216 шықәсазы ииз","af":"Kategorie:Geboortes in 1216","an":"Categoría:1216 (naixencias)","ar":"تصنيف:مواليد 1216","arz":"تصنيف:مواليد 1216","ast":"Categoría:Persones nacíes en 1216","az":"Kateqoriya:1216-cı ildə doğulanlar","azb":"بؤلمه:۱۲۱۶-جی میلادی ایلده دوغولانلار","be":"Катэгорыя:Нарадзіліся ў 1216 годзе","be-x-old":"Катэгорыя:Нарадзіліся ў 1216 годзе","bg":"Категория:Родени през 1216 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:১২১৬-এ জন্ম","bpy":"থাক:মারি ১২১৬-এ উজ্জিসিতা","br":"Rummad:Ganedigezhioù 1216","bs":"Kategorija:Rođeni 1216.","cdo":"分類:1216 nièng chók-sié","ckb":"پۆل:لەدایکبووانی ١٢١٦","cs":"Kategorie:Narození v roce 1216","cy":"Categori:Genedigaethau 1216","da":"Kategori:Født i 1216","de":"Kategorie:Geboren 1216","en":"Category:1216 births","eo":"Kategorio:Naskiĝintoj en 1216","es":"Categoría:Nacidos en 1216","eu":"Kategoria:1216ko jaiotzak","fa":"رده:زادگان ۱۲۱۶ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuonna 1216 syntyneet","fr":"Catégorie:Naissance en 1216","gan":"分類:1216年出世","gl":"Categoría:Nados en 1216","he":"קטגוריה:ילידי 1216","hu":"Kategória:1216-ban született személyek","hy":"Կատեգորիա:1216 ծնունդներ","hyw":"Ստորոգութիւն:1216 ծնունդներ","id":"Kategori:Kelahiran 1216","is":"Flokkur:Fólk fætt árið 1216","it":"Categoria:Nati nel 1216","ja":"Category:1216年生","ka":"კატეგორია:დაბადებული 1216","ko":"분류:1216년 출생","ku":"Kategorî:Jidayikbûn 1216","lb":"Kategorie:Gebuer 1216","lmo":"Categoria:Nassud in del 1216","mk":"Категорија:Родени во 1216 година","mr":"वर्ग:इ.स. १२१६ मधील जन्म","ms":"Kategori:Kelahiran 1216","my":"ကဏ္ဍ:၁၂၁၆ မွေးဖွားသူများ","nb":"Kategori:Fødsler i 1216","oc":"Categoria:Naissença en 1216","pl":"Kategoria:Urodzeni w 1216","pnb":"گٹھ:1216 دے جم","pt":"Categoria:Nascidos em 1216","ro":"Categorie:Nașteri în 1216","ru":"Категория:Родившиеся в 1216 году","sa":"वर्गः:१२१६ जननम्","sh":"Kategorija:Rođeni 1216.","shn":"ပိူင်ထၢၼ်ႈ:ၵူၼ်းၸိူဝ်းၵိူတ်ႇ ပီ 1216","simple":"Category:1216 births","sk":"Kategória:Narodenia v 1216","sl":"Kategorija:Rojeni leta 1216","sq":"Kategoria:Lindje 1216","sr":"Категорија:Рођени 1216.","sv":"Kategori:Födda 1216","sw":"Jamii:Waliozaliwa 1216","tg":"Гурӯҳ:Зодагони соли 1216","tr":"Kategori:1216 doğumlular","tt":"Төркем:1216 елда туганнар","uk":"Категорія:Народились 1216","ur":"زمرہ:1216ء کی پیدائشیں","uz":"Turkum:1216-yilda tugʻilganlar","vi":"Thể loại:Sinh năm 1216","zh":"Category:1216年出生","zh-min-nan":"Lūi-pia̍t:1216 nî chhut-sì","zh-yue":"Category:1216年出世"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.671017","text":"","elements":[],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"2€","wikicode":"#suuna[[2-eurone münt]]","hash":"45d0e244e2e7c28a331ccc1280f0f05cc5f3636b336bc86e07b1a1b62530b6c4","last_revision":"2010-02-19T15:07:22Z","first_revision":"2010-02-19T15:07:22Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.319527","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna2-eurone münt\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna2-eurone münt","translated_text":"Directional coin of EUR 2","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Johann von der Borch","wikicode":"'''Johann von der Borch''' oli [[Saksa ordu]] liige ja [[Middelburg]]i komtuur [[Holland]]is aastal [[1455]].\n\nJohann von der Borch on ainus teadaolev suguvõsa liige, kes teenis Saksa ordu peaharus. Samas olis kolm Borchi [[Liivi ordu]] liikmed, neist üks, [[Bernd von der Borch]], sai ka [[Liivi ordu maameister|ordumeistriks]].\n\n==Kirjandus==\n*''Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens''. [[Köln]]: Böhlau, [[1993]]. Lk 131.\n\n{{JÄRJESTA:Borch, Johann von der}}\n[[Kategooria:Saksa ordu rüütelvennad]]\n[[Kategooria:Borchid]]","hash":"f8529fce425c4d7e3913c0e92a7f8a6b4dc29c9807bebf21ab7d712e336bf809","last_revision":"2017-11-12T19:54:07Z","first_revision":"2010-02-19T15:10:26Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.374957","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Johann von der Borch oli Saksa ordu liige ja Middelburgi komtuur Hollandis aastal 1455.\n\nJohann von der Borch on ainus teadaolev suguvõsa liige, kes teenis Saksa ordu peaharus. Samas olis kolm Borchi Liivi ordu liikmed, neist üks, Bernd von der Borch, sai ka ordumeistriks.\n\nRitterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Lk 131.\n\nKategooria:Saksa ordu rüütelvennad Kategooria:Borchid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johann von der Borch oli Saksa ordu liige ja Middelburgi komtuur Hollandis aastal 1455.","translated_text":"Johann von der Borch was a member of the German Order and Comte de Middelburg in the Netherlands in 1455.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Johann von der Borch on ainus teadaolev suguvõsa liige, kes teenis Saksa ordu peaharus.","translated_text":"Johann von der Borch is the only known member of the family to have served as head of the German Order.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samas olis kolm Borchi Liivi ordu liikmed, neist üks, Bernd von der Borch, sai ka ordumeistriks.","translated_text":"At the same time, three Borchi were members of the Livonian Order, one of whom, Bernd von der Borch, also became Master of the Order.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kirjandus","translated_text":"Literature","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","translated_text":"He is a member of the Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Köln: Böhlau, 1993.","translated_text":"Cologne: Böhhlau, 1993","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lk 131.","translated_text":"It's number 131.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Saksa ordu rüütelvennad Kategooria:Borchid","translated_text":"For the purposes of this Annex, the following entries are inserted:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Borchid","wikicode":"[[Kategooria:Aadlisuguvõsade kategooriad]]","hash":"8df3d22311c4f719a58c394790e9d58f9921d8be98719440963cdc8794ebaf6e","last_revision":"2023-05-02T18:59:31Z","first_revision":"2010-02-19T15:11:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.435075","cross_lingual_links":{"be":"Катэгорыя:Борхі","de":"Kategorie:Borch (westfälisches Adelsgeschlecht)","pl":"Kategoria:Borchowie herbu Trzy Kawki","ru":"Категория:Борхи","uk":"Категорія:Борхи"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Kategooria:Aadlisuguvõsade kategooriad\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Aadlisuguvõsade kategooriad","translated_text":"This appropriation is intended to cover:","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Denis' saar","wikicode":"[[Pilt:Denis Island Entrance.jpg|pisi|Denis' saar]]\n'''Denis''' on [[Seišellid]]ele kuuluv [[saar]] [[India ookean]]is. \n\nSaare pindala on 1,31 km². Saar on madal, kõrgus kuni 4 m. Saar on eraomanduses.\n\n{{Coordinate |NS=-3.8 |EW=55.66666667 |type=isle |region=SC}}\n\n[[Kategooria:Seišellide saared]]","hash":"1ff4dfc19c893a1538a1166c9a23c6d97e6f0f73549b28536e75792d67d9ff41","last_revision":"2020-01-20T15:55:59Z","first_revision":"2010-02-19T15:43:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.497262","cross_lingual_links":{"ceb":"Île Denis (pulo sa Seychelles)","de":"Denis Island","en":"Denis Island","fr":"Île de Denis","gl":"Denis, Seychelles","nl":"Denis (Seychellen)","pl":"Denis Island","pt":"Ilha Denis","ru":"Денис (остров)","tr":"Denis Adası","tw":"Denis Supɔw (Island)","uk":"Деніс","zh":"丹尼斯島"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Denis on Seišellidele kuuluv saar India ookeanis.\n\nSaare pindala on 1,31 km². Saar on madal, kõrgus kuni 4 m. Saar on eraomanduses.\n\nKategooria:Seišellide saared\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Denis on Seišellidele kuuluv saar India ookeanis.","translated_text":"Denis is a Seychelles island in the Indian Ocean.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saare pindala on 1,31 km².","translated_text":"The area of the island is 1.31 km2.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saar on madal, kõrgus kuni 4 m.","translated_text":"The island is low, up to 4 meters high.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saar on eraomanduses.","translated_text":"The island is privately owned.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Seišellide saared","translated_text":"Category:Islands of the Seychelles","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:Kanada jäähokimängijad","wikicode":"{{Commonskat|Ice hockey players from Canada}}\n[[Kategooria:Kanada sportlased|Jäähokimängijad]]\n[[Kategooria:Jäähokimängijad]]\n[[Kategooria:Kanada jäähoki]]","hash":"47f765b205636a4ea1838fdb8bb1946f7e0f8d731c94c80d6d9a480b799780ca","last_revision":"2018-07-05T19:34:40Z","first_revision":"2010-02-19T15:48:50Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.562961","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:لاعبو هوكي جليد كنديون","ba":"Категория:Канада хоккейсылары","be":"Катэгорыя:Хакеісты Канады","be-x-old":"Катэгорыя:Канадзкія хакеісты і хакеісткі","bg":"Категория:Канадски хокеисти на лед","ca":"Categoria:Jugadors d'hoquei sobre gel canadencs","cs":"Kategorie:Kanadští lední hokejisté","cy":"Categori:Chwaraewyr hoci iâ o Ganada","da":"Kategori:Ishockeyspillere fra Canada","en":"Category:Canadian ice hockey players","es":"Categoría:Jugadores de hockey sobre hielo de Canadá","eu":"Kategoria:Kanadako izotz hockey jokalariak","fa":"رده:بازیکنان هاکی روی یخ اهل کانادا","fi":"Luokka:Kanadalaiset jääkiekkoilijat","fr":"Catégorie:Joueur canadien de hockey sur glace","fy":"Kategory:Kanadeesk iishockeyer","gl":"Categoría:Xogadores de hóckey sobre xeo do Canadá","he":"קטגוריה:שחקני הוקי קרח קנדים","hr":"Kategorija:Kanadski hokejaši na ledu","hu":"Kategória:Kanadai jégkorongozók","hy":"Կատեգորիա:Կանադացի հոկեյիստներ","id":"Kategori:Pemain hoki es Kanada","is":"Flokkur:Kanadískir íshokkíleikmenn","it":"Categoria:Hockeisti su ghiaccio canadesi","ja":"Category:カナダのアイスホッケー選手","ka":"კატეგორია:კანადელი ყინულის ჰოკეისტები","kk":"Санат:Канада шайбалы хоккейшілері","ko":"분류:캐나다의 아이스하키 선수","lb":"Kategorie:Kanadesch Äishockeyspiller","lt":"Kategorija:Kanados ledo ritulininkai","lv":"Kategorija:Kanādas hokejisti","mk":"Категорија:Канадски хокеари","nl":"Categorie:Canadees ijshockeyer","nn":"Kategori:Canadiske ishockeyspelarar","nb":"Kategori:Canadiske ishockeyspillere","pl":"Kategoria:Kanadyjscy hokeiści","pt":"Categoria:Jogadores de hóquei no gelo do Canadá","ro":"Categorie:Jucători de hochei canadieni","ru":"Категория:Хоккеисты Канады","sco":"Category:Canadian ice hockey players","sh":"Kategorija:Kanadski hokejaši na ledu","simple":"Category:Canadian ice hockey players","sk":"Kategória:Kanadskí hokejisti","sl":"Kategorija:Kanadski hokejisti","sr":"Категорија:Канадски хокејаши на леду","sv":"Kategori:Kanadensiska ishockeyspelare","th":"หมวดหมู่:นักฮอกกี้น้ำแข็งชาวแคนาดา","tr":"Kategori:Kanadalı buz hokeyi oyuncuları","uk":"Категорія:Канадські хокеїсти","uz":"Turkum:Kanada xokkeychilari","vo":"Klad:Gladahokiyans Kanadänik","zh":"Category:加拿大冰球運動員"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Jäähokimängijad Kategooria:Jäähokimängijad Kategooria:Kanada jäähoki\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Jäähokimängijad Kategooria:Jäähokimängijad Kategooria:Kanada jäähoki","translated_text":"The following is a list of players who have played for the Canadian National Hockey League.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Vikipeedia:MTÜ","wikicode":"#suuna [[Wikimedia Eesti]]","hash":"a29e3b8b13e04b8c16cade3c4c16059a8d661907e6ef3e34dcba6f39983387b7","last_revision":"2012-03-21T15:41:45Z","first_revision":"2010-02-19T15:58:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.618175","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Wikimedia Eesti\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Wikimedia Eesti","translated_text":"in the direction of Wikimedia Estonia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Kategooria:2010. aasta albumid","wikicode":"[[Kategooria:2010. aastate albumid]]\n[[Kategooria:2010. aasta muusikas|Albumid]]","hash":"af626afd12713337bc516d9b9363cc537ab034f7afcae7f48946cc1e71e5662d","last_revision":"2018-08-02T18:19:04Z","first_revision":"2010-02-19T15:58:24Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.679120","cross_lingual_links":{"ar":"تصنيف:ألبومات 2010","ast":"Categoría:Discos de 2010","az":"Kateqoriya:2010-cu ilin musiqi albomları","be":"Катэгорыя:Альбомы 2010 года","be-x-old":"Катэгорыя:Альбомы 2010 году","bg":"Категория:Музикални албуми от 2010 година","bn":"বিষয়শ্রেণী:২০১০-এর অ্যালবাম","br":"Rummad:Pladennoù 2010","bs":"Kategorija:Albumi iz 2010.","ca":"Categoria:Discs del 2010","ckb":"پۆل:ئەلبومەکانی ٢٠١٠","cs":"Kategorie:Alba z roku 2010","cy":"Categori:Albymau 2010","da":"Kategori:Album fra 2010","de":"Kategorie:Album 2010","el":"Κατηγορία:Άλμπουμ του 2010","en":"Category:2010 albums","eo":"Kategorio:Muzikalbumoj aperintaj en 2010","es":"Categoría:Álbumes de 2010","eu":"Kategoria:2010eko musika diskoak","fa":"رده:آلبومهای ۲۰۱۰ (میلادی)","fi":"Luokka:Vuoden 2010 albumit","fiu-vro":"Katõgooria:2010 albomiq","fr":"Catégorie:Album musical sorti en 2010","fy":"Kategory:Album út 2010","gl":"Categoría:Álbums musicais de 2010","he":"קטגוריה:אלבומי 2010","hr":"Kategorija:Albumi iz 2010.","hu":"Kategória:2010 nagylemezei","hy":"Կատեգորիա:2010 ալբոմներ","id":"Kategori:Album tahun 2010","is":"Flokkur:Hljómplötur gefnar út árið 2010","it":"Categoria:Album del 2010","ja":"Category:2010年のアルバム","ka":"კატეგორია:2010 წლის ალბომები","kk":"Санат:2010 жылы шыққан альбомдар","ko":"분류:2010년 음반","ku":"Kategorî:Albûmên 2010an","lmo":"Categoria:Album del 2010","lt":"Kategorija:2010 albumai","lv":"Kategorija:2010. gada albumi","map-bms":"Kategori:Album tahun 2010","mk":"Категорија:Албуми од 2010","mn":"Ангилал:2010 оны цомог","ms":"Kategori:Album 2010","nl":"Categorie:Muziekalbum uit 2010","nn":"Kategori:Musikkalbum frå 2010","nb":"Kategori:Musikkalbum fra 2010","oc":"Categoria:Album musical sortit en 2010","pl":"Kategoria:Albumy muzyczne wydane w roku 2010","pt":"Categoria:Álbuns de 2010","ro":"Categorie:Albume din 2010","ru":"Категория:Альбомы 2010 года","sco":"Category:2010 albums","sh":"Kategorija:Albumi 2010.","simple":"Category:2010 albums","sk":"Kategória:Hudobné albumy z 2010","sl":"Kategorija:Albumi leta 2010","smn":"Luokka:Ive 2010 muusikalbumeh","sq":"Kategoria:Albume 2010","sr":"Категорија:Албуми 2010.","sv":"Kategori:Musikalbum 2010","sw":"Jamii:Albamu za 2010","th":"หมวดหมู่:อัลบั้มเพลงในปี พ.ศ. 2553","tl":"Kategorya:Mga album noong 2010","tr":"Kategori:2010 albümleri","uk":"Категорія:Музичні альбоми 2010","ur":"زمرہ:2010ء کی البمز","uz":"Turkum:2010-yil albomlari","vep":"Kategorii:Vn 2010 al'bomad","vi":"Thể loại:Album năm 2010","zh":"Category:2010年音樂專輯","zh-yue":"Category:2010年音樂專輯"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Kategooria:2010. aastate albumid Albumid\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:2010. aastate albumid Albumid","translated_text":"Category:Albums of the year 2010","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"TNG","wikicode":"#suuna[[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]","hash":"fca1ff6b54875dedb9040a9c70901bb6d93e85b38b7ed89484d32ecaac98c08a","last_revision":"2010-02-19T16:13:34Z","first_revision":"2010-02-19T16:13:34Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.739170","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTallinna Nõmme Gümnaasium\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTallinna Nõmme Gümnaasium","translated_text":"In the direction of Tallinn Nurse Gymnasium","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Teedelagu","wikicode":"[[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1981-149-34A, Russland, Herausziehen eines Autos.jpg|pisi|Saksa sõdurid sikutavad teel kinni jäänud autot idarindel 1941. aastal]]\n\n'''Teedelagu''' ([[vene keel]]es распутица ''rasputitsa'', [[ukraina keel]]es бездоріжжя ''bezdorižžja'') on märjemate perioodidega kaasnev looduslik nähtus, näiteks kevadel või sügisel, aga ka soojal talvel, mil liigniiskuse tagajärjel muutuvad [[pinnastee]]d mülkaks. Teedelagu tekib kevadise sula ja sügisvihmade tagajärjel.[{{Netiviide|url=https://keskkonnaamet.ee/media/2392/download|pealkiri=Avijõgi, Tagajõgi, Pada jõgi ja Pühajõgi|väljaanne=Keskkonnaamet|aeg=2010|vaadatud=4.11.2022}}][{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/7449156/mida-teeb-venemaa-edasi-esimeseks-sammuks-peaks-olema-ukraina-muda-uurimine|title=Mida teeb Venemaa edasi? Esimeseks sammuks peaks olema Ukraina muda uurimine|website=Maailm|date=8. veebruar 2022|access-date=4. novembril 2022|language=et}}][{{cite web|last=Otsmaa|first=Margitta|url=https://www.err.ee/1608493808/venemaa-voimalik-runnak-ukrainale-soltub-ka-ilmast|title=Venemaa võimalik rünnak Ukrainale sõltub ka ilmast|website=ERR|date=9. veebruar 2022|access-date=4. novembril 2022|language=et}}][{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19120313.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Poliitiline \"rasputitsa\"|väljaanne=Postimees|aeg=13.3.1912|vaadatud=4.11.2022}}]\n\n== Mõju ==\nTeedelagunemise ajal võidakse kehtestada rasketele masinatele teedel liiklus- või massipiirangud.[{{Netiviide|url=https://marjamaa.ee/documents/380075/772422/nr+14+07.04.2010.pdf/9822b4d2-726c-419e-a158-1b86fa408e6d?version=1.0|pealkiri=Rasketele autodele kehtib liikluspiirang|väljaanne=Märjamaa Nädalaleht|aeg=7.4.2010|vaadatud=4.11.2022}}][{{cite web|url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0|title=Kruusateede kandevõime nõrgenemise tõttu kehtestatakse massipiirangud|website=Transpordiamet|access-date=15 March 2023|language=et}}] Mudased teed on tingitud vihmasadudest või lumesulast. Kevadise tee muldkeha alumised kihid on jääs, ülemine kruusakiht aga kohati sulanud ja veest läbi imbunud ning see vesi ei pääse allapoole ning tihti ka mitte külgsuunas välja voolama. Raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada kandevõime täielikult.[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}] \n\nTeedelagu on andnud kaitse-eelise sõdades, kuna see takistab vaenlase liikumist, näiteid leiab mitmetest sõdadest: kevadsula säästis tõenäoliselt [[Novgorod|Novgorodi]] [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite]] vallutamisest 13. sajandil, samuti takistasid mudased teed oluliselt 1812. aastal [[Napoleoni sõjad|prantslasi]] [[Venemaa]] vallutamisel ning pärssis sakslaste pealetungi 1941. aasta oktoobrist 1942. aasta jaanuarini.[{{cite web|last=Hanson|first=Christopher|url=https://www.academia.edu/43276010/The_Mongol_Invasion_of_Russia_A_Religious_Juxtaposition_of_Necessity|title=The Mongol Invasion of Russia: A Religious Juxtaposition of Necessity|website=Academia.edu|date=1. jaanuar 2020|access-date=4. novembril 2022}}]\n\n[[Vene-Ukraina sõda|Venemaa-Ukraina]] sõja kevadel 2022. aastal takistas teedelagu pealetungivatel vägedel [[Kiiev|Kiievi]] ja teistel suundadel edenemist.[{{Netiviide|url=https://keskkonnaamet.ee/media/2392/download|pealkiri=Avijõgi, Tagajõgi, Pada jõgi ja Pühajõgi|väljaanne=Keskkonnaamet|aeg=2010|vaadatud=4.11.2022}}]","char_index":57,"name":null,"url":"https://keskkonnaamet.ee/media/2392/download","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:57.715208-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/7449156/mida-teeb-venemaa-edasi-esimeseks-sammuks-peaks-olema-ukraina-muda-uurimine|title=Mida teeb Venemaa edasi? Esimeseks sammuks peaks olema Ukraina muda uurimine|website=Maailm|date=8. veebruar 2022|access-date=4. novembril 2022|language=et}}]","char_index":57,"name":"Maailm 2022","url":"https://elu24.postimees.ee/7449156/mida-teeb-venemaa-edasi-esimeseks-sammuks-peaks-olema-ukraina-muda-uurimine","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":180846,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:58.613628-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (74 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|last=Otsmaa|first=Margitta|url=https://www.err.ee/1608493808/venemaa-voimalik-runnak-ukrainale-soltub-ka-ilmast|title=Venemaa võimalik rünnak Ukrainale sõltub ka ilmast|website=ERR|date=9. veebruar 2022|access-date=4. novembril 2022|language=et}}]","char_index":57,"name":"Otsmaa 2022","url":"https://www.err.ee/1608493808/venemaa-voimalik-runnak-ukrainale-soltub-ka-ilmast","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":126299,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:59.108700-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625},{"content":"[{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19120313.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Poliitiline \"rasputitsa\"|väljaanne=Postimees|aeg=13.3.1912|vaadatud=4.11.2022}}]","char_index":57,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19120313.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":115249,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:59.904279-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mõju","translated_text":"Effects","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teedelagunemise ajal võidakse kehtestada rasketele masinatele teedel liiklus- või massipiirangud.","translated_text":"Traffic or mass restrictions may be imposed on heavy machinery on roads during road access.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://marjamaa.ee/documents/380075/772422/nr+14+07.04.2010.pdf/9822b4d2-726c-419e-a158-1b86fa408e6d?version=1.0|pealkiri=Rasketele autodele kehtib liikluspiirang|väljaanne=Märjamaa Nädalaleht|aeg=7.4.2010|vaadatud=4.11.2022}}]","char_index":97,"name":null,"url":"https://marjamaa.ee/documents/380075/772422/nr+14+07.04.2010.pdf/9822b4d2-726c-419e-a158-1b86fa408e6d?version=1.0","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:00.771734-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0|title=Kruusateede kandevõime nõrgenemise tõttu kehtestatakse massipiirangud|website=Transpordiamet|access-date=15 March 2023|language=et}}]","char_index":97,"name":"Transpordiamet","url":"https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":189302,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:01.412487-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.94482421875}],"citations_needed":[]},{"text":"Mudased teed on tingitud vihmasadudest või lumesulast.","translated_text":"The roads are damaged by rain or snow.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kevadise tee muldkeha alumised kihid on jääs, ülemine kruusakiht aga kohati sulanud ja veest läbi imbunud ning see vesi ei pääse allapoole ning tihti ka mitte külgsuunas välja voolama.","translated_text":"In the spring, the lower layers of the soil are frozen, but the upper crust is sometimes melted and flooded, and the water does not flow downward and often not outward.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada kandevõime täielikult.","translated_text":"Under the influence of heavy loads, the crossings may be further damaged and lose their carrying capacity entirely.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{cite web|url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0|title=Kruusateede kandevõime nõrgenemise tõttu kehtestatakse massipiirangud|website=Transpordiamet|access-date=15 March 2023|language=et}}]","char_index":104,"name":"Transpordiamet","url":"https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":189302,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:01.412487-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.94482421875}],"citations_needed":[]},{"text":"Kehva drenaažiga savised teed ei jõua kuivada ning hakkavad lagunema, muutudes raskesti läbitavaks või läbitamatuks.","translated_text":"Dry roads with poor drainage cannot dry up and begin to break down, becoming difficult or impassable to pass through.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":116,"name":"Hill 2022","url":"https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":315032,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.481461-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Teedelagu on andnud kaitse-eelise sõdades, kuna see takistab vaenlase liikumist, näiteid leiab mitmetest sõdadest: kevadsula säästis tõenäoliselt Novgorodi mongolite vallutamisest 13. sajandil, samuti takistasid mudased teed oluliselt 1812. aastal prantslasi Venemaa vallutamisel ning pärssis sakslaste pealetungi 1941. aasta oktoobrist 1942. aasta jaanuarini.","translated_text":"The roadway has provided a defensive advantage in wars because it prevents the movement of the enemy, examples of which can be found in several wars: the springsaw probably saved the Mongol conquest of Novgorod in the 13th century, as well as the muddy roads significantly prevented the French conquest of Russia in 1812 and halted the German invasion from October 1941 to January 1942.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":360,"name":"Hill 2022","url":"https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":315032,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.481461-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625},{"content":"[{{cite web|last=Hanson|first=Christopher|url=https://www.academia.edu/43276010/The_Mongol_Invasion_of_Russia_A_Religious_Juxtaposition_of_Necessity|title=The Mongol Invasion of Russia: A Religious Juxtaposition of Necessity|website=Academia.edu|date=1. jaanuar 2020|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":360,"name":"Hanson 2020","url":"https://www.academia.edu/43276010/The_Mongol_Invasion_of_Russia_A_Religious_Juxtaposition_of_Necessity","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":114048,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.759943-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.6328125}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Venemaa-Ukraina sõja kevadel 2022. aastal takistas teedelagu pealetungivatel vägedel Kiievi ja teistel suundadel edenemist.","translated_text":"In the spring of the Russo-Ukrainian war of 2022, a roadblock prevented the offensive forces from advancing in Kiev and other directions.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":123,"name":"Hill 2022","url":"https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":315032,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.481461-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Pilte","translated_text":"The pictures","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Vaata ka","translated_text":"See also","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"teehooldus tee-ehitus metsatee põllutee","translated_text":"road maintenance road construction forest road farm road","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Loodusnähtused Kategooria:Teed Kategooria:Teehooldus","translated_text":"Categories:Theres:Care of the water","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Teedelagu (vene keeles распутица rasputitsa, ukraina keeles бездоріжжя bezdorižžja) on märjemate perioodidega kaasnev looduslik nähtus, näiteks kevadel või sügisel, aga ka soojal talvel, mil liigniiskuse tagajärjel muutuvad pinnasteed mülkaks. Teedelagu tekib kevadise sula ja sügisvihmade tagajärjel.","translated_text":"A road bug (Russian: распутица rasputitsa, Ukrainian: бездоріжжя bezdorižžja) is a natural phenomenon associated with wetter periods, such as spring or autumn, but also in hot winters, when the surfaces become wet as a result of erosion. The roadblocks are caused by spring salt and autumn rains.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://keskkonnaamet.ee/media/2392/download|pealkiri=Avijõgi, Tagajõgi, Pada jõgi ja Pühajõgi|väljaanne=Keskkonnaamet|aeg=2010|vaadatud=4.11.2022}}]","char_index":301,"name":null,"url":"https://keskkonnaamet.ee/media/2392/download","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:57.715208-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/7449156/mida-teeb-venemaa-edasi-esimeseks-sammuks-peaks-olema-ukraina-muda-uurimine|title=Mida teeb Venemaa edasi? Esimeseks sammuks peaks olema Ukraina muda uurimine|website=Maailm|date=8. veebruar 2022|access-date=4. novembril 2022|language=et}}]","char_index":301,"name":"Maailm 2022","url":"https://elu24.postimees.ee/7449156/mida-teeb-venemaa-edasi-esimeseks-sammuks-peaks-olema-ukraina-muda-uurimine","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":180846,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:58.613628-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is too short (74 words)","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|last=Otsmaa|first=Margitta|url=https://www.err.ee/1608493808/venemaa-voimalik-runnak-ukrainale-soltub-ka-ilmast|title=Venemaa võimalik rünnak Ukrainale sõltub ka ilmast|website=ERR|date=9. veebruar 2022|access-date=4. novembril 2022|language=et}}]","char_index":301,"name":"Otsmaa 2022","url":"https://www.err.ee/1608493808/venemaa-voimalik-runnak-ukrainale-soltub-ka-ilmast","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":126299,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:59.108700-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625},{"content":"[{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19120313.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Poliitiline \"rasputitsa\"|väljaanne=Postimees|aeg=13.3.1912|vaadatud=4.11.2022}}]","char_index":301,"name":null,"url":"https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19120313.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":115249,"source_download_date":"2024-12-05T17:55:59.904279-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":2,"source_quality_raw_score":0.33544921875}]},{"text":"Teedelagunemise ajal võidakse kehtestada rasketele masinatele teedel liiklus- või massipiirangud.","translated_text":"Traffic or mass restrictions may be imposed on heavy machinery on roads during road access.","citations":[{"content":"[{{Netiviide|url=https://marjamaa.ee/documents/380075/772422/nr+14+07.04.2010.pdf/9822b4d2-726c-419e-a158-1b86fa408e6d?version=1.0|pealkiri=Rasketele autodele kehtib liikluspiirang|väljaanne=Märjamaa Nädalaleht|aeg=7.4.2010|vaadatud=4.11.2022}}]","char_index":97,"name":null,"url":"https://marjamaa.ee/documents/380075/772422/nr+14+07.04.2010.pdf/9822b4d2-726c-419e-a158-1b86fa408e6d?version=1.0","source_text":null,"source_code_content_type":"application/pdf","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:00.771734-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{cite web|url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0|title=Kruusateede kandevõime nõrgenemise tõttu kehtestatakse massipiirangud|website=Transpordiamet|access-date=15 March 2023|language=et}}]","char_index":97,"name":"Transpordiamet","url":"https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":189302,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:01.412487-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.94482421875}]},{"text":"Mudased teed on tingitud vihmasadudest või lumesulast. Kevadise tee muldkeha alumised kihid on jääs, ülemine kruusakiht aga kohati sulanud ja veest läbi imbunud ning see vesi ei pääse allapoole ning tihti ka mitte külgsuunas välja voolama. Raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada kandevõime täielikult.","translated_text":"The roads are damaged by rain or snow. In the spring, the lower layers of the soil are frozen, but the upper crust is sometimes melted and flooded, and the water does not flow downward and often not outward. Under the influence of heavy loads, the crossings may be further damaged and lose their carrying capacity entirely.","citations":[{"content":"[{{cite web|url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0|title=Kruusateede kandevõime nõrgenemise tõttu kehtestatakse massipiirangud|website=Transpordiamet|access-date=15 March 2023|language=et}}]","char_index":344,"name":"Transpordiamet","url":"https://www.transpordiamet.ee/uudised/kruusateede-kandevoime-norgenemise-tottu-kehtestatakse-massipiirangud-0","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":189302,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:01.412487-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.94482421875}]},{"text":"Kevadise tee muldkeha alumised kihid on jääs, ülemine kruusakiht aga kohati sulanud ja veest läbi imbunud ning see vesi ei pääse allapoole ning tihti ka mitte külgsuunas välja voolama. Raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada kandevõime täielikult. Kehva drenaažiga savised teed ei jõua kuivada ning hakkavad lagunema, muutudes raskesti läbitavaks või läbitamatuks.","translated_text":"In the spring, the lower layers of the soil are frozen, but the upper crust is sometimes melted and flooded, and the water does not flow downward and often not outward. Under the influence of heavy loads, the crossings may be further damaged and lose their carrying capacity entirely. Dry roads with poor drainage cannot dry up and begin to break down, becoming difficult or impassable to pass through.","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":406,"name":"Hill 2022","url":"https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":315032,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.481461-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625}]},{"text":"Teedelagu on andnud kaitse-eelise sõdades, kuna see takistab vaenlase liikumist, näiteid leiab mitmetest sõdadest: kevadsula säästis tõenäoliselt Novgorodi mongolite vallutamisest 13. sajandil, samuti takistasid mudased teed oluliselt 1812. aastal prantslasi Venemaa vallutamisel ning pärssis sakslaste pealetungi 1941. aasta oktoobrist 1942. aasta jaanuarini.","translated_text":"The roadway has provided a defensive advantage in wars because it prevents the movement of the enemy, examples of which can be found in several wars: the springsaw probably saved the Mongol conquest of Novgorod in the 13th century, as well as the muddy roads significantly prevented the French conquest of Russia in 1812 and halted the German invasion from October 1941 to January 1942.","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":360,"name":"Hill 2022","url":"https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":315032,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.481461-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625},{"content":"[{{cite web|last=Hanson|first=Christopher|url=https://www.academia.edu/43276010/The_Mongol_Invasion_of_Russia_A_Religious_Juxtaposition_of_Necessity|title=The Mongol Invasion of Russia: A Religious Juxtaposition of Necessity|website=Academia.edu|date=1. jaanuar 2020|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":360,"name":"Hanson 2020","url":"https://www.academia.edu/43276010/The_Mongol_Invasion_of_Russia_A_Religious_Juxtaposition_of_Necessity","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":114048,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.759943-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.6328125}]},{"text":"Venemaa-Ukraina sõja kevadel 2022. aastal takistas teedelagu pealetungivatel vägedel Kiievi ja teistel suundadel edenemist.","translated_text":"In the spring of the Russo-Ukrainian war of 2022, a roadblock prevented the offensive forces from advancing in Kiev and other directions.","citations":[{"content":"[{{cite web|last=Hill|first=Alexander|url=https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html|title=“General Mud” Has Usually Been on Russia’s Side in War. Not This Time.|website=Slate Magazine|date=11. märts 2022|access-date=4. novembril 2022}}]","char_index":123,"name":"Hill 2022","url":"https://slate.com/news-and-politics/2022/03/mud-in-ukraine-history-of-russian-army-and-rasputitsa.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=utf-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":315032,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:03.481461-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.92822265625}]}]}
+{"title":"Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Uute artiklite arhiiv/veebruar 2010","wikicode":";28.\n*[[Eesti Laul 2010]]\n*[[MTV Europe]]\n\n;27.\n*[[Popidiot]], eesti ansambel\n*[[Valeri Leontjev]], vene laulja\n*[[Paulina Rubio]], Mehhiko laulja, tantsija, laulukirjutaja, produtsent ja näitleja\n\n;24.\n*[[Adam Sandler]], USA näitleja, muusik ja filmiprodutsent\n\n;20.\n*[[Dagmar Kokker]], eesti pianist\n*[[Elissa]], Liibanoni laulja\n*[[Tasmin Archer]], inglise laulja\n\n;18.\n*[[Bryan Ferry]], inglise laulja ja laulukirjutaja\n\n;15.\n*[[Braille noodikiri]]\n\n;14.\n*[[Bryan Adams]], Kanada laulja, kitarrist, muusikaprodutsent ja fotograaf\n*[[Giorgio Moroder]], Itaalia muusik ja helilooja\n\n;13.\n*[[Maria Faust]], eesti saksofonist, helilooja ja koorijuht\n*[[Priit Pajusaar]], eesti helilooja\n\n;12.\n*[[Venno Laul]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog\n*[[Kōmei Abe]], Jaapani helilooja, dirigent, tšellist ja klarnetist\n\n;11.\n*[[Balti- ja Põhjamaade Laulufestival]]\n\n;9.\n*[[Alban Berg]], Austria helilooja\n\n;8.\n*[[Thomas Newman]], Ameerika Ühendriikide helilooja\n*[[Mukaš Abdrajev]], kirgiisi helilooja ja muusikapedagoog\n*[[Sven Grünberg]], eesti helilooja\n*[[Howard Shore]], Kanada helilooja\n*[[Astor Piazzolla]], Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija\n\n;7.\n*[[Didrik Solli-Tangen]], Norra laulja\n*[[John Williams]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent\n\n;6.\n*[[Michael von der Heide]], Šveitsi laulja\n\n;5.\n*[[Kuunkuiskaajat]], Soome duett\n*[[Harel Skaat]], Iisraeli laulja\n*[[Sopho Nižaradze]], Gruusia laulja\n*[[Helen Tobias-Duesberg]], eesti helilooja ja organist\n\n;4.\n*[[Jürg Wyttenbach]], Šveitsi helilooja, dirigent ja pianist\n*[[Sohrab Uduman]], briti helilooja\n*[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja\n\n;1.\n*[[Ehitajad]], eesti ansambel","hash":"5a8ed50b582531c6b866064c040f75296c1f91c89033bd2ffe6c55d6e1766290","last_revision":"2010-03-17T14:28:52Z","first_revision":"2010-02-19T18:11:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.856653","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"28. Eesti Laul 2010 MTV Europe\n\n27. Popidiot, eesti ansambel Valeri Leontjev, vene laulja Paulina Rubio, Mehhiko laulja, tantsija, laulukirjutaja, produtsent ja näitleja\n\n24. Adam Sandler, USA näitleja, muusik ja filmiprodutsent\n\n20. Dagmar Kokker, eesti pianist Elissa, Liibanoni laulja Tasmin Archer, inglise laulja\n\n18. Bryan Ferry, inglise laulja ja laulukirjutaja\n\n15. Braille noodikiri\n\n14. Bryan Adams, Kanada laulja, kitarrist, muusikaprodutsent ja fotograaf Giorgio Moroder, Itaalia muusik ja helilooja\n\n13. Maria Faust, eesti saksofonist, helilooja ja koorijuht Priit Pajusaar, eesti helilooja\n\n12. Venno Laul, eesti koorijuht ja muusikapedagoog Kōmei Abe, Jaapani helilooja, dirigent, tšellist ja klarnetist\n\n11. Balti- ja Põhjamaade Laulufestival\n\n9. Alban Berg, Austria helilooja\n\n8. Thomas Newman, Ameerika Ühendriikide helilooja Mukaš Abdrajev, kirgiisi helilooja ja muusikapedagoog Sven Grünberg, eesti helilooja Howard Shore, Kanada helilooja Astor Piazzolla, Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija\n\n7. Didrik Solli-Tangen, Norra laulja John Williams, Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent\n\n6. Michael von der Heide, Šveitsi laulja\n\n5. Kuunkuiskaajat, Soome duett Harel Skaat, Iisraeli laulja Sopho Nižaradze, Gruusia laulja Helen Tobias-Duesberg, eesti helilooja ja organist\n\n4. Jürg Wyttenbach, Šveitsi helilooja, dirigent ja pianist Sohrab Uduman, briti helilooja Peeter Kaljumäe, eesti näitleja ja laulja\n\n1. Ehitajad, eesti ansambel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"28.","translated_text":"28th.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Eesti Laul 2010 MTV Europe","translated_text":"Estonian song 2010 MTV Europe","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"27.","translated_text":"27 of them.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Popidiot, eesti ansambel Valeri Leontjev, vene laulja Paulina Rubio, Mehhiko laulja, tantsija, laulukirjutaja, produtsent ja näitleja","translated_text":"Popidiot, Estonian ensemble Valeri Leontjev, Russian singer Paulina Rubio, Mexican singer, dancer, songwriter, producer and actress","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"24.","translated_text":"The 24th.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Adam Sandler, USA näitleja, muusik ja filmiprodutsent","translated_text":"Adam Sandler, American actor, musician and film producer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"20.","translated_text":"Twenty years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Dagmar Kokker, eesti pianist Elissa, Liibanoni laulja Tasmin Archer, inglise laulja","translated_text":"Dagmar Kokker, Estonian pianist Elisa, Lebanese singer Tasmin Archer, English singer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"18.","translated_text":"18 years.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bryan Ferry, inglise laulja ja laulukirjutaja","translated_text":"Bryan Ferry, English singer and songwriter","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"15.","translated_text":"I'm going to be 15.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Braille noodikiri","translated_text":"Braille notation","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"14.","translated_text":"I've got fourteen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Bryan Adams, Kanada laulja, kitarrist, muusikaprodutsent ja fotograaf Giorgio Moroder, Itaalia muusik ja helilooja","translated_text":"Bryan Adams, Canadian singer, guitarist, music producer and photographer Giorgio Moroder, Italian musician and composer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"13.","translated_text":"Thirteen.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Maria Faust, eesti saksofonist, helilooja ja koorijuht Priit Pajusaar, eesti helilooja","translated_text":"Maria Faust, Estonian saxophonist, composer and choir director Priit Pajusaar, Estonian composer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"12. Venno Laul, eesti koorijuht ja muusikapedagoog Kōmei Abe, Jaapani helilooja, dirigent, tšellist ja klarnetist","translated_text":"12. Venno Song, Estonian choral conductor and music educator Kōmei Abe, Japanese composer, conductor, cello and clarinetist","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"11.","translated_text":"The eleventh.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Balti- ja Põhjamaade Laulufestival","translated_text":"Baltic and Nordic Song Festival","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"9. Alban Berg, Austria helilooja","translated_text":"9. Alban Berg, Austrian composer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"8. Thomas Newman, Ameerika Ühendriikide helilooja Mukaš Abdrajev, kirgiisi helilooja ja muusikapedagoog Sven Grünberg, eesti helilooja Howard Shore, Kanada helilooja Astor Piazzolla, Argentina tangohelilooja ja lõõtsamängija","translated_text":"8th Thomas Newman, American composer Mukaš Abdrajev, Passionate composer and music educator Sven Grünberg, Estonian composer Howard Shore, Canadian composer Astor Piazzolla, Argentine tango composer and performer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"7. Didrik Solli-Tangen, Norra laulja John Williams, Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent","translated_text":"7. Didrik Solli-Tangen, Norwegian singer John Williams, United States composer and conductor","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"6. Michael von der Heide, Šveitsi laulja","translated_text":"6. Michael von der Heide, Swiss singer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"5","translated_text":"5","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":". Kuunkuiskaajat, Soome duett Harel Skaat, Iisraeli laulja Sopho Nižaradze, Gruusia laulja Helen Tobias-Duesberg, eesti helilooja ja organist","translated_text":". Danish singer, Finnish duo Harel Skaat, Israeli singer Sopho Nižaradze, Georgian singer Helen Tobias-Duesberg, Estonian composer and organist","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"4. Jürg Wyttenbach, Šveitsi helilooja, dirigent ja pianist Sohrab Uduman, briti helilooja Peeter Kaljumäe, eesti näitleja ja laulja","translated_text":"4th Jürg Wyttenbach, Swiss composer, conductor and pianist Sohrab Uduman, British composer Peeter Kaljumäe, Estonian actor and singer","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"1. Ehitajad, eesti ansambel","translated_text":"1. Builders, Estonian ensemble","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Santiago Bernabéu staadion","wikicode":"{{ Staadion \n| nimi = Santiago Bernabéu\n| hüüdnimi = \n| pilt = Estadio Santiago Bernabéu 11.jpg|pildisuurus=300px\n| pildiallkiri = Staadioni välisvaade\n| täisnimi = Estadio Santiago Bernabéu\n| endised_nimed = Nuevo Estadio Chamartín\n| asukoht = Av. de Concha Espina 1, 28036
[[Madrid]], [[Hispaania]]\n| ehitati = \n| avati = 14. detsember 1947\n| renoveeriti = 1982, 2001\n| laiendati = 1953, 1992, 1994, 2011\n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = [[Madridi Real]]\n| operaator = Madridi Real\n| kate = Mixto Hybrid\n| tabloo = \n| maksumus = 288 342 653 [[Hispaania peseeta|peseeta]]t (1 732 943 [[euro]]t)\n| arhitekt = Manuel Ronaldo MuMonasterio
\nLuis Alemany Soler
\nAntonio Lamela (laiendus)\n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| mahutavus = 100 000 (1947–1952)
\n125 000 (1952–1982)
\n98 000 (1982–1994)
\n110 000 (1994–1999)
\n85 000 (1999–2011)
\n85 454 (2016–)\n| sviidid = 245\n| rekord_pealtvaatajaid = \n| mõõtmed = 105 m × 68 m\n| pindala = \n| meeskonnad = [[Madridi Real]]\n| koduleht = http://www.realmadrid.com\n}}\n[[Pilt:Bernabeu en un Madrid-Atleti.JPG|thumb|Staadion [[Madridi Real]]i ja [[Madridi Atlético]] mängu ajal (2006).]]\n'''Santiago Bernabéu staadion''' ([[hispaania keel|hispaania]] ''Estadio Santiago Bernabéu'') on [[jalgpall]]istaadion [[Chamartín]]i linnaosas [[Madrid]]is. Staadion kuulub [[Madridi Real]]ile. Tänapäeval on Santiago Bernabéul 81 454 pealtvaatajakohta. Staadion on [[UEFA staadionikategooriad|UEFA 4. kategooria staadion]].\n\nStaadionil on peetud [[Euroopa karikas|Euroopa meistrite karikasarja]] finaalmäng aastatel [[1957]], [[1969]] ja [[1980]] ning [[2010]]. aastal toimus seal [[Meistrite liiga]] finaal. Samuti oli staadion [[1982. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1982. aasta maailmameistrivõistluste]] ja [[1964. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1964. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaalmängude toimumispaik. \n\nEnne selle staadioni valmimist oli Madridi Reali kodustaadioniks [[Chamartíni staadion]] (''Estadio de Chamartín'', ametlikult ''Campo del Real Madrid Club de Fútbol''). 1945. aastal alustati uue staadioni ehitamist. Staadion avati ametlikult [[14. detsember|14. detsembril]] [[1947]] kohtumisega Madridi Reali ja [[Portugal]]i klubi [[C.F. Os Belenenses|Os Belenenses]] vahel. Staadion kandis tollal nime ''Nuevo Estadio Chamartín''. Klubi presidendi [[Santiago Bernabéu]] nime sai staadion aastal [[1955]].\n\n==Panoraampilt==\n{{panoraampilt|Estadio Santiago Bernabéu (01).jpg|900px|Santiago Bernabéu staadioni panoraampilt}}\n\n== Välislingid ==\n*[http://www.realmadrid.com/en/santiago-bernabeu-stadium]\n\n{{Coordinate |NS=40.45305556 |EW=-3.68805556 |type=landmark |region=ES-M |dim=5000}}\n\n[[Kategooria:Hispaania jalgpallistaadionid]]\n[[Kategooria:Madrid]]","hash":"49a436a85e3168263f06c66a720ccadbeb5e236f6812bc1ca7db71fada30d396","last_revision":"2020-05-13T18:30:07Z","first_revision":"2010-02-19T18:28:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.926868","cross_lingual_links":{"an":"Estadio Santiago Bernabéu","ar":"ملعب سانتياغو برنابيو","arz":"ستاد سانتياغو برنابيو","ast":"Estadiu Santiago Bernabéu","az":"Santyaqo Bernabeu stadionu","ban":"Stadion Santiago Bernabéu","be":"Сант’яга Бернабеу (стадыён)","be-x-old":"Сант’яга Бэрнабэў (стадыён)","bg":"Естадио Сантяго Бернабеу","bn":"এস্তাদিও সান্তিয়াগো বার্নাব্যু","bs":"Stadion \"Santiago Bernabéu\"","ca":"Estadi Santiago Bernabéu","ckb":"یاریگای سانتیاگۆ بەرنابیۆ","cs":"Estadio Santiago Bernabéu","cy":"Stadiwm Santiago Bernabéu","da":"Santiago Bernabéu","de":"Estadio Santiago Bernabéu","el":"Στάδιο Σαντιάγο Μπερναμπέου","en":"Santiago Bernabéu Stadium","eo":"Stadiono Santiago Bernabéu","es":"Estadio Santiago Bernabéu","eu":"Santiago Bernabéu estadioa","fa":"ورزشگاه سانتیاگو برنابئو","fi":"Estadio Santiago Bernabéu","fr":"Stade Santiago-Bernabéu","ga":"Estadio Santiago Bernabéu","gl":"Estadio Santiago Bernabéu","ha":"Santiago Bernabéu Stadium","he":"אצטדיון סנטיאגו ברנבאו","hi":"सैंटियागो बर्नबू स्टेडियम","hr":"Stadion Santiago Bernabéu","hu":"Santiago Bernabéu stadion","hy":"Սանտյագո Բերնաբեու մարզադաշտ","id":"Stadion Santiago Bernabéu","is":"Santiago Bernabeu","it":"Stadio Santiago Bernabéu","ja":"エスタディオ・サンティアゴ・ベルナベウ","jv":"Stadion Santiago Bernabéu","ka":"სანტიაგო ბერნაბეუ (სტადიონი)","kk":"Сантьяго Бернабеу (стадион)","ko":"에스타디오 산티아고 베르나베우","lmo":"Stadi Santiago Bernabeu","lt":"Santiago Bernabéu stadionas","lv":"Santjago Bernabeu stadions","mk":"Стадион „Сантјаго Бернабеу“","ml":"സാന്തിയാഗോ ബെർണബ്യു സ്റ്റേഡിയം","mr":"सान्तियागो बेर्नाबेऊ स्टेडियम","ne":"सेन्टियागो बर्नब्यु","nl":"Estadio Santiago Bernabéu","nn":"Santiago Bernabéu","nb":"Santiago Bernabéu stadion","pa":"ਸਾਂਤੀਆਗੋ ਬੈਰਨਾਬੇਊ ਸਟੇਡੀਅਮ","pl":"Estadio Santiago Bernabéu","pt":"Estádio Santiago Bernabéu","ro":"Stadionul Santiago Bernabéu","ru":"Сантьяго Бернабеу (стадион)","sco":"Santiago Bernabéu Stadium","simple":"Santiago Bernabéu Stadium","sk":"Estadio Santiago Bernabéu","sl":"Stadion Santiago Bernabéu","sq":"Stadiumi Santiago Bernabéu","sr":"Стадион Сантијаго Бернабеу","sv":"Santiago Bernabéu-stadion","sw":"Uwanja wa michezo wa Santiago Bernabéu","tg":"Сантияго Бернабеу (варзишгоҳ)","th":"สนามกีฬาซานเตียโก เบร์นาเบว","tr":"Santiago Bernabéu Stadyumu","tt":"Сантьяго Бернабеу (стадион)","uk":"Сантьяго Бернабеу (стадіон)","ur":"سینٹیوگو برنابیو سٹیدیم","uz":"Santiago Bernabéu Stadioni","vi":"Sân vận động Santiago Bernabéu","wuu":"圣地亚哥·伯纳乌球场","xmf":"სანტიაგო ბერნაბეუ (სტადიონი)","zh":"圣地亚哥·伯纳乌球场","zh-yue":"聖地牙哥·班拿貝球場"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Santiago Bernabéu staadion (hispaania Estadio Santiago Bernabéu) on jalgpallistaadion Chamartíni linnaosas Madridis. Staadion kuulub Madridi Realile. Tänapäeval on Santiago Bernabéul 81 454 pealtvaatajakohta. Staadion on UEFA 4. kategooria staadion.\n\nStaadionil on peetud Euroopa meistrite karikasarja finaalmäng aastatel 1957, 1969 ja 1980 ning 2010. aastal toimus seal Meistrite liiga finaal. Samuti oli staadion 1982. aasta maailmameistrivõistluste ja 1964. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalmängude toimumispaik.\n\nEnne selle staadioni valmimist oli Madridi Reali kodustaadioniks Chamartíni staadion (Estadio de Chamartín, ametlikult Campo del Real Madrid Club de Fútbol). 1945. aastal alustati uue staadioni ehitamist. Staadion avati ametlikult 14. detsembril 1947 kohtumisega Madridi Reali ja Portugali klubi Os Belenenses vahel. Staadion kandis tollal nime Nuevo Estadio Chamartín. Klubi presidendi Santiago Bernabéu nime sai staadion aastal 1955.\n\nKategooria:Hispaania jalgpallistaadionid Kategooria:Madrid\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{ Staadion \n| nimi = Santiago Bernabéu\n| hüüdnimi = \n| pilt = Estadio Santiago Bernabéu 11.jpg|pildisuurus=300px\n| pildiallkiri = Staadioni välisvaade\n| täisnimi = Estadio Santiago Bernabéu\n| endised_nimed = Nuevo Estadio Chamartín\n| asukoht = Av. de Concha Espina 1, 28036
[[Madrid]], [[Hispaania]]\n| ehitati = \n| avati = 14. detsember 1947\n| renoveeriti = 1982, 2001\n| laiendati = 1953, 1992, 1994, 2011\n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = [[Madridi Real]]\n| operaator = Madridi Real\n| kate = Mixto Hybrid\n| tabloo = \n| maksumus = 288 342 653 [[Hispaania peseeta|peseeta]]t (1 732 943 [[euro]]t)\n| arhitekt = Manuel Ronaldo MuMonasterio
\nLuis Alemany Soler
\nAntonio Lamela (laiendus)\n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| mahutavus = 100 000 (1947–1952)
\n125 000 (1952–1982)
\n98 000 (1982–1994)
\n110 000 (1994–1999)
\n85 000 (1999–2011)
\n85 454 (2016–)\n| sviidid = 245\n| rekord_pealtvaatajaid = \n| mõõtmed = 105 m × 68 m\n| pindala = \n| meeskonnad = [[Madridi Real]]\n| koduleht = http://www.realmadrid.com\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Santiago Bernabéu staadion (hispaania Estadio Santiago Bernabéu) on jalgpallistaadion Chamartíni linnaosas Madridis.","translated_text":"The Santiago Bernabéu Stadium (Spanish: Estadio Santiago Bernabéu) is a football stadium in the city of Chamartín, Madrid.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion kuulub Madridi Realile.","translated_text":"The stadium belongs to Real Madrid.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäeval on Santiago Bernabéul 81 454 pealtvaatajakohta.","translated_text":"Today, the Santiago Bernabéu has 81,454 spectators.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion on UEFA 4. kategooria staadion.","translated_text":"The stadium is a UEFA Category 4 stadium.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Staadionil on peetud Euroopa meistrite karikasarja finaalmäng aastatel 1957, 1969 ja 1980 ning 2010. aastal toimus seal Meistrite liiga finaal.","translated_text":"The stadium has hosted the European Cup Final in 1957, 1969 and 1980 and hosted the Champions League Final in 2010.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Samuti oli staadion 1982. aasta maailmameistrivõistluste ja 1964. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalmängude toimumispaik.","translated_text":"The stadium was also the venue for the 1982 World Cup and the 1964 European Championship finals.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Enne selle staadioni valmimist oli Madridi Reali kodustaadioniks Chamartíni staadion (Estadio de Chamartín, ametlikult Campo del Real Madrid Club de Fútbol).","translated_text":"Prior to its completion, Real Madrid's home stadium was the Estadio de Chamartín (officially known as Campo del Real Madrid Club de Fútbol).","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"1945. aastal alustati uue staadioni ehitamist.","translated_text":"In 1945, construction began on a new stadium.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion avati ametlikult 14. detsembril 1947 kohtumisega Madridi Reali ja Portugali klubi","translated_text":"The stadium was officially opened on 14 December 1947 with a meeting of Real Madrid and Club de Portugal","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Os Belenenses vahel.","translated_text":"The part between Belenenses.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion kandis tollal nime Nuevo Estadio Chamartín.","translated_text":"The stadium was then called Nuevo Estadio Chamartín.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Klubi presidendi Santiago Bernabéu nime sai staadion aastal 1955.","translated_text":"The stadium was named after Santiago Bernabéu, the club's president, in 1955.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Panoraampilt","translated_text":"Panoramic lamps","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria","translated_text":"Categories","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":":Hispaania jalgpallistaadionid Kategooria:Madrid","translated_text":"Spanish football stadiums Category:Madrid","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Emirates Stadium","wikicode":"{{ Staadion \n| nimi = Ashburton Grove\n| hüüdnimi = \n| pilt = Emirates Stadium - East side - Composite.jpg\n| pildiallkiri = \n| täisnimi = \n| endised_nimed = \n| asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]]\n| NS = 51/33/18/N\n| EW = 0/6/29/W\n| ehitati = 2003–2006\n| avati = 22. juuli 2006\n| renoveeriti = \n| laiendati = \n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = [[Arsenal F.C.]]\n| operaator = \n| kate = [[Desso GrassMaster]]\n| tabloo = \n| maksumus = 390 miljonit naelsterlingit
470 miljonit (tänapäeval)\n| arhitekt = \n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| peatöövõtja = \n| alltöövõtja = \n| mahutavus = 60 361 [[http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/StatDoc/competitions/UCL/01/67/63/78/1676378_DOWNLOAD.pdf uefa.com] vaadatud 10.06.12]\n| sviidid = \n| rekord_pealtvaatajaid = \n| staadioniraja_pikkus = \n| mõõtmed = \n| pindala = \n| meeskonnad = \n| koduleht = \n}}\n\n'''Ashburton Grove''', sponsori järgi '''Emirates Stadium''' või ka lihtsalt '''The Emirates''', on [[jalgpallistaadion]] [[London]]is, [[Suurbritannia]] suuruselt viies staadion. \n\nEmirates Stadium kuulub klubile [[Arsenal FC]]. Staadion avati juulis [[2006]]. Selle tribüünid mahutavad 60 355 inimest. Staadioni ehitus läks maksma 390 miljonit [[naelsterling]]it (470 miljonit tänapäeva naelsterlingitesse arvutatult).\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n[[Kategooria:Suurbritannia jalgpallistaadionid]]\n[[Kategooria:Londoni ehitised]]\n[[Kategooria:Arsenal FC]]","hash":"81ad74e3616aba13fd5347f6307a55d656f77913ff35ec0bb5fbac7e5b1bf96e","last_revision":"2023-06-18T17:52:59Z","first_revision":"2010-02-19T18:34:18Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:00.988126","cross_lingual_links":{"ar":"ملعب الإمارات","arz":"ستاد الامارات","az":"Emirates (stadion)","ban":"Stadion Émirates","be":"Эмірэйтс (стадыён)","be-x-old":"Эмірэйтс (стадыён)","bg":"Емирейтс Стейдиъм","bh":"अमीरात स्टेडियम","bn":"এমিরেট্স স্টেডিয়াম","bs":"Stadion Emirates","ca":"Emirates Stadium","ckb":"یاریگای ئیمارات","cs":"Emirates Stadium","cy":"Stadiwm Emirates","da":"Emirates Stadium","de":"Emirates Stadium","el":"Emirates Stadium","en":"Emirates Stadium","es":"Emirates Stadium","eu":"Emirates Stadium","fa":"ورزشگاه امارات","fi":"Emirates Stadium","fr":"Emirates Stadium","ga":"Emirates Stadium","gl":"Emirates Stadium","gom":"अमीरात स्टेडियम","he":"אצטדיון האמירויות","hif":"Emirates Stadium","hr":"Emirates Stadium","hu":"Emirates Stadion","hy":"Էմիրեյթս (մարզադաշտ)","id":"Stadion Emirates","is":"Emirates Stadium","it":"Emirates Stadium","ja":"エミレーツ・スタジアム","jv":"Stadion Emirates","ka":"ემირეიტსი (სტადიონი)","kk":"Эмирейтс (стадион)","ko":"에미레이트 스타디움","lo":"ສະຫນາມກິລາ ເອມິເຣດ","lt":"Emirates stadionas","lv":"Emirates Stadium","mai":"अमीरात स्टेडियम","mk":"Емирејтс (стадион)","ml":"എമിറേറ്റ്സ് സ്റ്റേഡിയം","ms":"Stadium Emirates","my":"အီးမရိတ် ဘောလုံးကွင်း","ne":"इमिरेट्स रङ्गशाला","nl":"Emirates Stadium","nb":"Emirates Stadium","pa":"ਅਮੀਰਾਤ ਸਟੇਡੀਅਮ","pl":"Emirates Stadium","pt":"Emirates Stadium","ro":"Stadionul Emirates","ru":"Эмирейтс (стадион)","sco":"Emirates Stadium","sh":"Emirates Stadium","simple":"Emirates Stadium","sk":"Emirates Stadium","sr":"Стадион Емирејтс","sv":"Emirates Stadium","sw":"Emirates (uwanja wa mpira)","ta":"எமிரேட்சு விளையாட்டரங்கம்","th":"เอมิเรตส์สเตเดียม","tr":"Emirates Stadyumu","uk":"Емірейтс (стадіон)","uz":"Emirates (stadion)","vi":"Sân vận động Emirates","wuu":"酋长球场","zh":"酋长球场","zh-yue":"酋長球場"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Ashburton Grove, sponsori järgi Emirates Stadium või ka lihtsalt The Emirates, on jalgpallistaadion Londonis, Suurbritannia suuruselt viies staadion.\n\nEmirates Stadium kuulub klubile Arsenal FC. Staadion avati juulis 2006. Selle tribüünid mahutavad 60 355 inimest. Staadioni ehitus läks maksma 390 miljonit naelsterlingit (470 miljonit tänapäeva naelsterlingitesse arvutatult).\n\nKategooria:Suurbritannia jalgpallistaadionid Kategooria:Londoni ehitised Kategooria:Arsenal FC\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{ Staadion \n| nimi = Ashburton Grove\n| hüüdnimi = \n| pilt = Emirates Stadium - East side - Composite.jpg\n| pildiallkiri = \n| täisnimi = \n| endised_nimed = \n| asukoht = [[London]], [[Suurbritannia]]\n| NS = 51/33/18/N\n| EW = 0/6/29/W\n| ehitati = 2003–2006\n| avati = 22. juuli 2006\n| renoveeriti = \n| laiendati = \n| suleti = \n| lammutati = \n| omanik = [[Arsenal F.C.]]\n| operaator = \n| kate = [[Desso GrassMaster]]\n| tabloo = \n| maksumus = 390 miljonit naelsterlingit
470 miljonit (tänapäeval)\n| arhitekt = \n| projektijuht = \n| ehitusinsener = \n| peatöövõtja = \n| alltöövõtja = \n| mahutavus = 60 361 [[http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/StatDoc/competitions/UCL/01/67/63/78/1676378_DOWNLOAD.pdf uefa.com] vaadatud 10.06.12]\n| sviidid = \n| rekord_pealtvaatajaid = \n| staadioniraja_pikkus = \n| mõõtmed = \n| pindala = \n| meeskonnad = \n| koduleht = \n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ashburton Grove, sponsori järgi Emirates Stadium või ka lihtsalt The Emirates, on jalgpallistaadion Londonis, Suurbritannia suuruselt viies staadion.","translated_text":"Ashburton Grove, sponsored by Emirates Stadium or simply The Emirates, is a football stadium in London, the fifth largest stadium in the United Kingdom.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Emirates Stadium kuulub klubile Arsenal FC.","translated_text":"Emirates Stadium is owned by Arsenal FC.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadion avati juulis 2006.","translated_text":"The stadium was opened in July 2006.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selle tribüünid mahutavad 60 355 inimest.","translated_text":"It has a seating capacity of 60,355.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Staadioni ehitus läks maksma 390 miljonit naelsterlingit (470 miljonit tänapäeva naelsterlingitesse arvutatult).","translated_text":"The construction of the stadium cost £390 million (equivalent to £470 million in today's money).","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Suurbritannia jalgpallistaadionid Kategooria:Londoni ehitised Kategooria:Arsenal FC","translated_text":"Category:Football stadiums of the United Kingdom Category:London buildings Category:Arsenal FC","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Peter Stackelberg","wikicode":"'''Peter Stackelberg''' (ka '''Peter von Stackelberg'''; umbes [[1480]] – [[25. august]]il [[1545]]) oli [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] vasall, stiftifoogt aastatel [[1522]]–[[1532]] ja [[1542]]–[[1545]].[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]] \n\nPeter von Stackelbergi isa oli Tartu [[vasall]]i [[Arnd von Stackelberg]] (surnud 1504), kes [[Stackelberg]]i suguvõsa pärast pikaajalist pausi taas Liivimaale tõi. Ta sündis [[Kambja]]s umbes 1480. aastal ning võttis nooruses osa [[Wolter von Plettenberg]]i sõjakäikudest venelaste vastu [[Liivimaa-Moskva sõda|Liivimaa-Moskva sõjas]]. [[1522]]. aastal sai temast esimest korda [[Tartu stiftifoogt]], samal aastal osales ta piiskopi esindajana ka [[Liivimaa maapäev]]al. Tema ametiaeg sattus väga keerulisse perioodi, sest Liivimaale jõudis [[reformatsioon]]. Tartus puhkes vastuhakk katoliikliku piiskopi [[Johannes Blankenfeld]]i vastu ning [[1524]]. aastal ründasid linlased Toomemäge. Stackelberg astus koos väikese sõjasalgaga neile vastu ning tappis neist mitmed, kuid pidi siiski [[Tartu linnus]]esse taanduma. Pärast Blankenfeldi surma [[1527]]. aastal jäi Stackelberg endiselt stiftifoogti ametisse, kuid [[1532]]. aastal loobus ta ametist ja astus kloostrisse. Siiski jätkus peagi ka ta ilmalik elu: [[1535]]–[[1537]] võttis ta osa maapäevadest ning [[1542]]. aastal nimetati ta uuesti Tartu stiftifoogtiks. Selleks jäi ta kuni oma surmani 1545. aastal.\n\nStackelberg oli tõenäoliselt kaks korda abielus: esimene kord Anna von Buxhövdeniga, kelle vend [[Reinhold von Buxhövden|Reinhold]] oli [[Saare-Lääne piiskop]], teist korda aga Magdalena von Asserieniga. Tal oli kuus last, sealhulgas ka neli poega, kes panid aluse Stackelbergide suguvõsa erinevatele liinidele.[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Livland, Band 2, Görlitz 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=285 lk. 922]] [[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=344 lk. 344]] \n\nEt Peter von Stackelberg saavutas Tartu piiskopkonnas kõrge positsiooni ning tema lapsed olid alusepanijaks suguvõsa erinevatele harudele, võib teda nimetada ka Liivimaa Stackelbergide hiilgusele alusepanijaks.\n\n== Järglased ==\nPeter Stackelbergi poegadest põlvnesid suguvõsa peamised liinid: Vanimast pojast Reinholdist põlvnes [[Kaagvere mõis|Kaagvere]] liin, Johann vanemast põlvnes Kambja liin, Peterist Pidula liin ja Johann nooremast Haljava liin.\n* Johann vanemast (1510–1583) põlvnes [[Suure-Kambja mõis|Kambja]] liin, \n* Reinholdist (1528–{{kas|1557}}) põlvnes [[Kaagvere mõis|Kaagvere]] liin, \n* Peterist (circa 1515– circa 1589) Saaremaa [[Pidula mõis|Pidula]] liin ja \n* Johann nooremast Harjumaa [[Haljava mõis|Haljava]] liin.\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n== Välislingid ==\n*[http://www.von-stackelberg.de/personen/peter-vogt.htm Peter von Stackelbergi elulugu Stackelbergide suguvõsa kodulehel]\n\n{{algus}}\n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kersten Soye]]|nimi=[[Tartu stiftifoogt]]|aeg=[[1522]]–[[1532]]|järgnev=[[Jürgen Kursell]]}} \n{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Fromhold von Tiesenhausen]]|nimi=[[Tartu stiftifoogt]]|aeg=[[1542]]–[[1545]]|järgnev=[[Jürgen Kursell noorem]]}}\n\n{{JÄRJESTA:Stackelberg, Peter}}\n[[Kategooria:Stackelbergid|Peter]]\n[[Kategooria:Tartu stiftifoogtid]]\n[[Kategooria:Baltisakslased]]\n[[Kategooria:Surnud 1545]]","hash":"663643a2261d79be3a461e765fa930b132265150320cdca8b0d103c3b780f5cd","last_revision":"2023-03-27T10:49:26Z","first_revision":"2010-02-19T18:36:42Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.052188","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"Peter Stackelberg (ka Peter von Stackelberg; umbes 1480 – 25. augustil 1545) oli Tartu piiskopkonna vasall, stiftifoogt aastatel 1522–1532 ja 1542–1545.\n\nPeter von Stackelbergi isa oli Tartu vasalli Arnd von Stackelberg (surnud 1504), kes Stackelbergi suguvõsa pärast pikaajalist pausi taas Liivimaale tõi. Ta sündis Kambjas umbes 1480. aastal ning võttis nooruses osa Wolter von Plettenbergi sõjakäikudest venelaste vastu Liivimaa-Moskva sõjas. 1522. aastal sai temast esimest korda Tartu stiftifoogt, samal aastal osales ta piiskopi esindajana ka Liivimaa maapäeval. Tema ametiaeg sattus väga keerulisse perioodi, sest Liivimaale jõudis reformatsioon. Tartus puhkes vastuhakk katoliikliku piiskopi Johannes Blankenfeldi vastu ning 1524. aastal ründasid linlased Toomemäge. Stackelberg astus koos väikese sõjasalgaga neile vastu ning tappis neist mitmed, kuid pidi siiski Tartu linnusesse taanduma. Pärast Blankenfeldi surma 1527. aastal jäi Stackelberg endiselt stiftifoogti ametisse, kuid 1532. aastal loobus ta ametist ja astus kloostrisse. Siiski jätkus peagi ka ta ilmalik elu: 1535–1537 võttis ta osa maapäevadest ning 1542. aastal nimetati ta uuesti Tartu stiftifoogtiks. Selleks jäi ta kuni oma surmani 1545. aastal.\n\nStackelberg oli tõenäoliselt kaks korda abielus: esimene kord Anna von Buxhövdeniga, kelle vend Reinhold oli Saare-Lääne piiskop, teist korda aga Magdalena von Asserieniga. Tal oli kuus last, sealhulgas ka neli poega, kes panid aluse Stackelbergide suguvõsa erinevatele liinidele.\n\nEt Peter von Stackelberg saavutas Tartu piiskopkonnas kõrge positsiooni ning tema lapsed olid alusepanijaks suguvõsa erinevatele harudele, võib teda nimetada ka Liivimaa Stackelbergide hiilgusele alusepanijaks.\n\nPeter Stackelbergi poegadest põlvnesid suguvõsa peamised liinid: Vanimast pojast Reinholdist põlvnes Kaagvere liin, Johann vanemast põlvnes Kambja liin, Peterist Pidula liin ja Johann nooremast Haljava liin. Johann vanemast (1510–1583) põlvnes Kambja liin, Reinholdist (1528–) põlvnes Kaagvere liin, Peterist (circa 1515– circa 1589) Saaremaa Pidula liin ja Johann nooremast Harjumaa Haljava liin.\n\nPeter von Stackelbergi elulugu Stackelbergide suguvõsa kodulehel\n\nPeter Kategooria:Tartu stiftifoogtid Kategooria:Baltisakslased Kategooria:Surnud 1545\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peter Stackelberg (ka Peter von Stackelberg; umbes 1480 – 25. augustil 1545) oli Tartu piiskopkonna vasall, stiftifoogt aastatel 1522–1532 ja 1542–1545.","translated_text":"Peter Stackelberg (also Peter von Stackelberg; c. 1480 ⁇ 25 August 1545) was a bishop of the Diocese of Tartu, a suffragan bishop in 1522 ⁇ 1532 and 1542 ⁇ 1545.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]]","char_index":152,"name":"Estland","url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":28677,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:04.400278-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5390625},{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]]","char_index":152,"name":"Estland","url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":28677,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:04.400278-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5390625},{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]]","char_index":152,"name":"Estland","url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":28677,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:04.400278-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5390625}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peter von Stackelbergi isa oli Tartu vasalli Arnd von Stackelberg (surnud 1504), kes Stackelbergi suguvõsa pärast pikaajalist pausi taas Liivimaale tõi.","translated_text":"Peter von Stackelberg's father was the Tartu vassal Arnd von Stackelberg (died 1504), who brought the Stackelberg family back to Lithuania after a long break.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ta sündis Kambjas umbes 1480. aastal ning võttis nooruses osa Wolter von Plettenbergi sõjakäikudest venelaste vastu Liivimaa-Moskva sõjas. 1522. aastal sai temast esimest korda Tartu stiftifoogt, samal aastal osales ta piiskopi esindajana ka Liivimaa maapäeval.","translated_text":"He was born in Cambodia in about 1480 and as a young man took part in Wolter von Plettenberg's campaign against the Russians in the Russo-Lithuanian War. In 1522, he became the first bishop of Tartu, and in the same year he also participated as a bishop's representative in present-day Lithuania.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tema ametiaeg sattus väga keerulisse perioodi, sest Liivimaale jõudis reformatsioon.","translated_text":"His tenure came at a very difficult time, as the Reformation came to Libya.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tartus puhkes vastuhakk katoliikliku piiskopi Johannes Blankenfeldi vastu ning 1524. aastal ründasid linlased Toomemäge.","translated_text":"The plague broke out against the Catholic bishop, Johannes Blankenfeld, and in 1524 the townspeople attacked Toomeg.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Stackelberg astus koos väikese sõjasalgaga neile vastu ning tappis neist mitmed, kuid pidi siiski Tartu linnusesse taanduma.","translated_text":"Stackelberg attacked them with a small army and killed several of them, but Tartu had to retreat to the castle.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Pärast Blankenfeldi surma 1527. aastal jäi Stackelberg endiselt stiftifoogti ametisse, kuid 1532. aastal loobus ta ametist ja astus kloostrisse.","translated_text":"After Blankenfeld's death in 1527, Stackelberg remained steffifoge, but in 1532 he resigned and entered a monastery.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Siiski jätkus peagi ka ta ilmalik elu: 1535–1537 võttis ta osa maapäevadest ning 1542. aastal nimetati ta uuesti Tartu stiftifoogtiks.","translated_text":"However, he soon resumed his secular life: from 1535 to 1537 he took part in earthquakes, and in 1542 he was renamed Steffifoog of Tartu.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Selleks jäi ta kuni oma surmani 1545. aastal.","translated_text":"He remained so until his death in 1545.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Stackelberg oli tõenäoliselt kaks korda abielus: esimene kord Anna von Buxhövdeniga, kelle vend Reinhold oli Saare-Lääne piiskop, teist korda aga Magdalena von Asserieniga.","translated_text":"Stackelberg was probably married twice: the first time to Anna von Buxhövden, whose brother Reinhold was bishop of the Western Isles, and the second time to Magdalena von Asserien.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tal oli kuus last, sealhulgas ka neli poega, kes panid aluse Stackelbergide suguvõsa erinevatele liinidele.","translated_text":"He had six children, including four sons, who laid the foundation for the different lines of the Stackelberg family.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Livland, Band 2, Görlitz 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=285 lk. 922]]","char_index":107,"name":"Livland","url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=344 lk. 344]]","char_index":107,"name":"Ösel","url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Et Peter von Stackelberg saavutas Tartu piiskopkonnas kõrge positsiooni ning tema lapsed olid alusepanijaks suguvõsa erinevatele harudele, võib teda nimetada ka Liivimaa Stackelbergide hiilgusele alusepanijaks.","translated_text":"Peter von Stackelberg's high position in the diocese of Tartu and his children's role as founders of the various branches of the family can also be called the founding father of the glory of the Livonian Stackelbergs.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Järglased","translated_text":"Followers","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peter Stackelbergi poegadest põlvnesid suguvõsa peamised liinid: Vanimast pojast Reinholdist põlvnes Kaagvere liin, Johann vanemast põlvnes Kambja liin, Peterist Pidula liin ja Johann nooremast Haljava liin.","translated_text":"From the sons of Peter Stackelberg, the main lines of the family were: from the eldest son Reinhold, the line of Kaagvere, from the eldest son Johann, the line of Kambja, from Peter Pidula, and from Johann, the line of Haljava.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Johann vanemast (1510–1583) põlvnes Kambja liin, Reinholdist (1528–) põlvnes Kaagvere liin, Peterist (circa 1515– circa 1589)","translated_text":"John the Elder (1510 ⁇ 1583) of the Kambja line, Reinhold (1528 ⁇ ) of the Kaagvere line, Peter (circa 1515 ⁇ circa 1589)","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Saaremaa Pidula liin ja Johann nooremast Harjumaa Haljava liin.","translated_text":"The island's Pidula line and John the Younger's Harjuma Haljava line.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peter von Stackelbergi elulugu Stackelbergide suguvõsa kodulehel","translated_text":"Biography of Peter von Stackelberg on the website of the Stackelberg family","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Peter Kategooria:Tartu stiftifoogtid Kategooria:Baltisakslased Kategooria:Surnud 1545","translated_text":"Peter Category:Tartu stifffogs Category:Baltish Germans Category:Dead in 1545","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Peter Stackelberg (ka Peter von Stackelberg; umbes 1480 – 25. augustil 1545) oli Tartu piiskopkonna vasall, stiftifoogt aastatel 1522–1532 ja 1542–1545.","translated_text":"Peter Stackelberg (also Peter von Stackelberg; c. 1480 ⁇ 25 August 1545) was a bishop of the Diocese of Tartu, a suffragan bishop in 1522 ⁇ 1532 and 1542 ⁇ 1545.","citations":[{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]]","char_index":152,"name":"Estland","url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":28677,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:04.400278-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5390625},{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]]","char_index":152,"name":"Estland","url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":28677,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:04.400278-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5390625},{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294 lk.277], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=298 lk.281], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000601/images/index.html?seite=462 Parandused lk.47]]","char_index":152,"name":"Estland","url":"https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=294","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":28677,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:04.400278-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":3,"source_quality_raw_score":0.5390625}]},{"text":"Stackelberg oli tõenäoliselt kaks korda abielus: esimene kord Anna von Buxhövdeniga, kelle vend Reinhold oli Saare-Lääne piiskop, teist korda aga Magdalena von Asserieniga. Tal oli kuus last, sealhulgas ka neli poega, kes panid aluse Stackelbergide suguvõsa erinevatele liinidele.","translated_text":"Stackelberg was probably married twice: the first time to Anna von Buxhövden, whose brother Reinhold was bishop of the Western Isles, and the second time to Magdalena von Asserien. He had six children, including four sons, who laid the foundation for the different lines of the Stackelberg family.","citations":[{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, Livland, Band 2, Görlitz 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000559/images/index.html?seite=285 lk. 922]]","char_index":280,"name":"Livland","url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[[[Stackelberg]]id: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, 1935, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000345/images/index.html?seite=344 lk. 344]]","char_index":280,"name":"Ösel","url":"http://daten.digitale-sammlungen.de/","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14,"source_download_date":"2024-12-05T17:54:24.254297-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":"Text is empty","source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Peter von Stackelberg","wikicode":"#suuna[[Peter Stackelberg]]","hash":"4e4512a733199b82f18d4b54ad37f1fae1ff6e42f862c614b70a7eba9a3c2798","last_revision":"2010-02-19T18:37:31Z","first_revision":"2010-02-19T18:37:31Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.108057","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaPeter Stackelberg\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaPeter Stackelberg","translated_text":"Direction by Peter Stackelberg","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Newton Heath","wikicode":"#suuna [[Manchester United FC]]","hash":"9713bd2b1b88d6ca51c929242ee4f03dbdfbd6889f2a9c38925dbb10a259928f","last_revision":"2011-02-18T10:35:10Z","first_revision":"2010-02-19T18:51:53Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.162443","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Manchester United FC\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Manchester United FC","translated_text":"in the direction of Manchester United FC","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Tuum (informaatika)","wikicode":"{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2022}}\n[[Pilt:Kernel Layout.svg|right|thumb| Tuum ja infoedastus ]]\n'''Tuum''' ehk '''kernel''' on [[operatsioonisüsteem]]i keskne osa, mis suhtleb vahetult [[riistvara]]ga. Kihilise arhitektuuriga arvutisüsteemide puhul võib tuuma vastandiks mõelda [[kest]]a, mille ülesanne on suhelda kasutajaga. Tuum on ka esimene osa operatsioonisüsteemist, mis laaditakse arvuti käivitamisel mällu. Oma olulisuse pärast operatsioonisüsteemi ohjamisel, laaditakse tuuma lähtekood mälus kaitstud piirkonda, et välistada tuuma ülekirjutamist teiste programmide poolt.[http://www.linfo.org/kernel.html\n]\n\nTuuma peamine ülesanne on hallata arvuti riistvara ja ka [[Lõim (informaatika) |protsessilõimi]]. Tuum vastutab, et iga protsess saab oma arvutusaja protsessoril. Tuuma teisteks ülesanneteks on pakkuda algtasemel haldust ülejäänud süsteemikomponentide jaoks, hallates muutmälu, failiohje ning ka [[sisend/väljund]]it. \nKerneli liideseks operatsioonisüsteemis on madala taseme abstraktsioonikiht ning tuuma hallatavad protsessid peavad küsima tuuma käest ressurssi (mitte otse suhtlema seadmega), tavaliselt läbi [[süsteemikutsung]]ite.\n\n==Mälu haldamine==\n[[Muutmälu]] kasutatakse, et hoiustada nii programmi vaheandmeid kui ka koodi. Tänapäevased operatsioonisüsteemid haldavad mitmeid programme korraga ning mõnikord vajavad programmid rohkem mälu kui riistvaraliselt on saadaval. Tuuma ülesandeks on jagada programmide vahel mälu ning otsustada mida teha, kui piisavalt muutmälu ei ole saadaval\n\nKernelil on täisligipääs süsteemi muutmälule ja kernel vastutab programmidele mälu jagamise eest. Esimene samm selle tagamiseks on mälu adresseerimine, tavaliselt rakendatud läbi [[saalimine|saalimise]]. [[Aadressiruum |Adresseeritud mälu]] tõlgib füüsilised mäluaadressid virtuaalseks ning aadressiruum kahe programmi vahel võib erineda, lubades programmil käituda nagu ta jookseks peale tuuma riistvara peal üksi. \n\nTuum jagab ka muutmälu [[Virtuaalmälu|sektsioonideks]], esmalt reserveerides süsteemi tööks vajaliku osa (kerneli aadressiruum) ja siis vastavate programmide jaoks(kasutajaruum)[http://www.linfo.org/user_space.html]. Erinevate aadressiruumide vahel töötavatel programmidel ei ole õigusi teisest sektsioonist mälu lugemiseks, lisades operatsioonisüsteemi töösse turvakihi. \n\n==Seadmete haldus==\nProgrammide kasulik töö tagamiseks peab tavaliselt programmil olema ligipääs seadmetele mis on riistvaraga ühendatud. Seadmetega suhtlus kernelis käib läbi seadmedraiveri. [[Seadmedraiver]] on vaheprogramm mis suhtleb riistvaraga ning tõlgib kõrgtaseme keele suhtluse masinkoodiks. \n\nTuum haldab ka nimekirja riistvaralistest seadmetest ning tekitab vastavad ligipääsupunktid tagamiseks programmide suhtluse seadmetega. Seadmete nimekiri võib olla eelnevalt teada, näiteks sardsüsteemides, kus kerneli ülesanne on spetsiifiline ja riistvara kitsahaardeline. Seadmete nimekirja võib ka käigu pealt tekitada (isehäälestuvalt), kus seadmehaldur (kernel) kõigepealt skaneerib vastavaid riistvaralisi ühendusi ning laadib vastavad draiverid.\n\n==Kernelitüübid==\n\n===Monoliitsed===\nMonoliitse kerneli puhul kõik operatsioonisüsteemi protsessid asuvad samas mälusaalis. Monoliitne kernel sisaldab kogu vajalikku koodi mida operatsioonisüsteemil on riistvara kasutamiseks vaja ning mida ei ole pärast kerneli laadimist võimalik teegist võtta. Osa kerneli arendajatest väidab (https://www.oreilly.com/openbook/opensources/book/appa.html), et monoliitse struktuuriga kerneleid on lihtsam rakendada.(thompsoni viide) Samas, viga kerneli alammoodulis väljendub monoliitse süsteemi puhul pea alati süsteemi krahhiga.\n\nMonoliitse struktuuriga kernel kasutab oma töös peamiselt süsteemikutsungeid, sest kogu seadme funktsionaalsus on pakitud kerneliga kaasa ning väliseid teeke ei laadita.[https://wiki.osdev.org/Monolithic_Kernel]\n\nMonoliitsel disaini peamised vead:\n* Kerneli arendamine osutub tihtipeale keerulisemaks, sest kogu kerneli kood asub ühes tükis. \n* Vead ühes koodiosas väljenduvad tugevalt teises koodiosas. Kogu kernel laaditakse ühes tükis mällu ning protsessi- ja aadressiruumid ei ole eraldatud.\n* Monoliitsed kernelid on vähem vastuvõtvad riistvaramuudatustele, uue arhitektuuri kasutamiseks tuleb terve kernel üle kirjutada.\n\n===Mikrokernel===\n\nMikrokernel üritab hoida võimalikult palju protsesse kasutajaruumis, tagades süsteemi minimaalse jalajälje mälus. Mikrokernelis laaditakse süsteemimällu nii vähe kui võimalik, peamiselt implementeerides mälu- ja protsessihalduse. Ülejäänud kood jäetakse väljapoole kernelit, kas süsteemsete teenustena või kerneli moodulitena.[https://wiki.osdev.org/Microkernel] \n\nMikrokerneli peamisteks tugevusteks loetakse hallatavust ja arenduslihtsust. Lisaks loetakse mikrokerneleid stabiilsemateks, kuna ühe koodi krahhi puhul saab selle asendada toimiva koopiaga käigu pealt. \n\nKüll aga on peamiseks mikrokerneli nõrkuseks jõudlus. Suhtlus kerneli eri osade vahel tehakse läbi liideste, ning kihtide vahel tõlkimine võtab lisajõudlust erinevalt monoliitsest kernelist.. Seetõttu kasutatakse mikrokerneleid peamiselt väikestes süsteemides mille keerukus on madalam ning ei vaja sama laiahaardelist tuge kui monoliitsed kernelid.\n\n===Hübriidkernel===\n\nHübriidkerneli disainifilosoofia üritab parandada monoliitse ja mikrokerneli vigu. Hübriidkernelis laaditakse algselt ainult vajalik kood kerneli enda töö garanteerimiseks. Seadmehalduse ja muude rakenduste teostamiseks laadib hübriidkernel endale vastavalt vajadusele vahemällu mooduleid, mille ülesandeks on vastava ülesandega tegelemine. [https://wiki.osdev.org/Hybrid_Kernel]\n\nHübriidkerneli arendamine on ka hõlpsam, kuna tegu ei ole enam monoliitse koodibaasiga, vaid mooduleid saab vastavalt arendada. Lisaks saab mooduleid ka käigupealt ümber laadida, lubades arendajatel oma muudatusi testida ilma masinat taaskäivitamata.\n\n{{commonskat|Operating system kernels| OS-ide tuumad}}\n\n{{Operatsioonisüsteemid}}\n[[Kategooria:Informaatika]]","hash":"60f5413a86c4cf320beb9160e70c49f261fa33f1322730f8b70c2791d36f56d9","last_revision":"2022-05-15T00:23:51Z","first_revision":"2010-02-19T18:53:21Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.225942","cross_lingual_links":{"af":"Bedryfstelselkern","als":"Kernel","ar":"نواة (نظم تشغيل)","as":"কাৰ্ণেল","ast":"Nucleu (informática)","az":"Nüvə (kompüter)","azb":"چکیردک(ایشلتیم سیستمی)","be":"Ядро аперацыйнай сістэмы","bg":"Ядро (операционна система)","bn":"কার্নেল (কম্পিউটার বিজ্ঞান)","bs":"Kernel","ca":"Nucli del sistema operatiu","cs":"Jádro operačního systému","da":"Kerne (styresystem)","de":"Kernel (Betriebssystem)","diq":"Dendık (komputer)","el":"Πυρήνας (υπολογιστές)","en":"Kernel (operating system)","eo":"Kerno (operaciumo)","es":"Núcleo (informática)","eu":"Nukleo (informatika)","fa":"هسته (سیستمعامل)","fi":"Käyttöjärjestelmän ydin","fr":"Noyau de système d'exploitation","gl":"Kernel","he":"ליבה (מערכות הפעלה)","hi":"कर्नल (कम्प्यूटर)","hr":"Jezgra (računarstvo)","hu":"Rendszermag","ia":"Nucleo (informatica)","id":"Kernel (ilmu komputer)","ilo":"Kernel","is":"Stýrikerfiskjarni","it":"Kernel","ja":"カーネル","ka":"ოპერაციული სისტემის ბირთვი","ko":"커널 (컴퓨팅)","ku":"Kernel","la":"Nucleus (informatica)","lmo":"Kernel","lo":"ແກນກາງ","lt":"Branduolys (OS)","lv":"Kodols (operētājsistēma)","mg":"Kernel","min":"Kernel (ilimu komputer)","mk":"Јадро (информатика)","ml":"കെർണൽ (കമ്പ്യൂട്ടിങ്)","mn":"Цөмийн горим","mr":"केर्नेल","ms":"Inti (sains komputer)","my":"ကာနဲလ် (ကွန်ပျူတာ)","nl":"Kernel","nn":"Operativsystemkjerne","nb":"Kjerne (operativsystem)","pa":"ਕਰਨਲ (ਆਪਰੇਟਿੰਗ ਸਿਸਟਮ)","pl":"Jądro systemu operacyjnego","pt":"Núcleo (sistema operacional)","qu":"Chira (llamk'achiy llikacha)","ro":"Nucleu (sistem de operare)","ru":"Ядро операционной системы","scn":"Kernel","sh":"Kernel","si":"කර්නලය (පරිගණක)","simple":"Kernel (computer science)","sk":"Jadro (informatika)","sl":"Jedro (računalništvo)","sr":"Kernel","sv":"Operativsystemkärna","te":"కెర్నలు (కంప్యూటరు)","th":"ใจกลาง","tl":"Kernel","tr":"Çekirdek (bilgisayar bilimi)","uk":"Ядро операційної системи","uz":"Operatsion tizim yadrosi","vec":"Kernel","vi":"Nhân hệ điều hành","wuu":"内核","zh":"内核","zh-yue":"內核"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Tuum ehk kernel on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga. Kihilise arhitektuuriga arvutisüsteemide puhul võib tuuma vastandiks mõelda kesta, mille ülesanne on suhelda kasutajaga. Tuum on ka esimene osa operatsioonisüsteemist, mis laaditakse arvuti käivitamisel mällu. Oma olulisuse pärast operatsioonisüsteemi ohjamisel, laaditakse tuuma lähtekood mälus kaitstud piirkonda, et välistada tuuma ülekirjutamist teiste programmide poolt.\n\nTuuma peamine ülesanne on hallata arvuti riistvara ja ka protsessilõimi. Tuum vastutab, et iga protsess saab oma arvutusaja protsessoril. Tuuma teisteks ülesanneteks on pakkuda algtasemel haldust ülejäänud süsteemikomponentide jaoks, hallates muutmälu, failiohje ning ka sisend/väljundit. Kerneli liideseks operatsioonisüsteemis on madala taseme abstraktsioonikiht ning tuuma hallatavad protsessid peavad küsima tuuma käest ressurssi (mitte otse suhtlema seadmega), tavaliselt läbi süsteemikutsungite.\n\nMuutmälu kasutatakse, et hoiustada nii programmi vaheandmeid kui ka koodi. Tänapäevased operatsioonisüsteemid haldavad mitmeid programme korraga ning mõnikord vajavad programmid rohkem mälu kui riistvaraliselt on saadaval. Tuuma ülesandeks on jagada programmide vahel mälu ning otsustada mida teha, kui piisavalt muutmälu ei ole saadaval\n\nKernelil on täisligipääs süsteemi muutmälule ja kernel vastutab programmidele mälu jagamise eest. Esimene samm selle tagamiseks on mälu adresseerimine, tavaliselt rakendatud läbi saalimise. Adresseeritud mälu tõlgib füüsilised mäluaadressid virtuaalseks ning aadressiruum kahe programmi vahel võib erineda, lubades programmil käituda nagu ta jookseks peale tuuma riistvara peal üksi.\n\nTuum jagab ka muutmälu sektsioonideks, esmalt reserveerides süsteemi tööks vajaliku osa (kerneli aadressiruum) ja siis vastavate programmide jaoks(kasutajaruum). Erinevate aadressiruumide vahel töötavatel programmidel ei ole õigusi teisest sektsioonist mälu lugemiseks, lisades operatsioonisüsteemi töösse turvakihi.\n\nProgrammide kasulik töö tagamiseks peab tavaliselt programmil olema ligipääs seadmetele mis on riistvaraga ühendatud. Seadmetega suhtlus kernelis käib läbi seadmedraiveri. Seadmedraiver on vaheprogramm mis suhtleb riistvaraga ning tõlgib kõrgtaseme keele suhtluse masinkoodiks.\n\nTuum haldab ka nimekirja riistvaralistest seadmetest ning tekitab vastavad ligipääsupunktid tagamiseks programmide suhtluse seadmetega. Seadmete nimekiri võib olla eelnevalt teada, näiteks sardsüsteemides, kus kerneli ülesanne on spetsiifiline ja riistvara kitsahaardeline. Seadmete nimekirja võib ka käigu pealt tekitada (isehäälestuvalt), kus seadmehaldur (kernel) kõigepealt skaneerib vastavaid riistvaralisi ühendusi ning laadib vastavad draiverid.\n\nMonoliitse kerneli puhul kõik operatsioonisüsteemi protsessid asuvad samas mälusaalis. Monoliitne kernel sisaldab kogu vajalikku koodi mida operatsioonisüsteemil on riistvara kasutamiseks vaja ning mida ei ole pärast kerneli laadimist võimalik teegist võtta. Osa kerneli arendajatest väidab (), et monoliitse struktuuriga kerneleid on lihtsam rakendada.(thompsoni viide) Samas, viga kerneli alammoodulis väljendub monoliitse süsteemi puhul pea alati süsteemi krahhiga.\n\nMonoliitse struktuuriga kernel kasutab oma töös peamiselt süsteemikutsungeid, sest kogu seadme funktsionaalsus on pakitud kerneliga kaasa ning väliseid teeke ei laadita.\n\nMonoliitsel disaini peamised vead: Kerneli arendamine osutub tihtipeale keerulisemaks, sest kogu kerneli kood asub ühes tükis. Vead ühes koodiosas väljenduvad tugevalt teises koodiosas. Kogu kernel laaditakse ühes tükis mällu ning protsessi- ja aadressiruumid ei ole eraldatud. Monoliitsed kernelid on vähem vastuvõtvad riistvaramuudatustele, uue arhitektuuri kasutamiseks tuleb terve kernel üle kirjutada.\n\nMikrokernel üritab hoida võimalikult palju protsesse kasutajaruumis, tagades süsteemi minimaalse jalajälje mälus. Mikrokernelis laaditakse süsteemimällu nii vähe kui võimalik, peamiselt implementeerides mälu- ja protsessihalduse. Ülejäänud kood jäetakse väljapoole kernelit, kas süsteemsete teenustena või kerneli moodulitena.\n\nMikrokerneli peamisteks tugevusteks loetakse hallatavust ja arenduslihtsust. Lisaks loetakse mikrokerneleid stabiilsemateks, kuna ühe koodi krahhi puhul saab selle asendada toimiva koopiaga käigu pealt.\n\nKüll aga on peamiseks mikrokerneli nõrkuseks jõudlus. Suhtlus kerneli eri osade vahel tehakse läbi liideste, ning kihtide vahel tõlkimine võtab lisajõudlust erinevalt monoliitsest kernelist.. Seetõttu kasutatakse mikrokerneleid peamiselt väikestes süsteemides mille keerukus on madalam ning ei vaja sama laiahaardelist tuge kui monoliitsed kernelid.\n\nHübriidkerneli disainifilosoofia üritab parandada monoliitse ja mikrokerneli vigu. Hübriidkernelis laaditakse algselt ainult vajalik kood kerneli enda töö garanteerimiseks. Seadmehalduse ja muude rakenduste teostamiseks laadib hübriidkernel endale vastavalt vajadusele vahemällu mooduleid, mille ülesandeks on vastava ülesandega tegelemine.\n\nHübriidkerneli arendamine on ka hõlpsam, kuna tegu ei ole enam monoliitse koodibaasiga, vaid mooduleid saab vastavalt arendada. Lisaks saab mooduleid ka käigupealt ümber laadida, lubades arendajatel oma muudatusi testida ilma masinat taaskäivitamata.\n\nKategooria:Informaatika\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tuum ehk kernel on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga.","translated_text":"The nucleus, or kernel, is the central part of the operating system that communicates directly with the loot.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kihilise arhitektuuriga arvutisüsteemide puhul võib tuuma vastandiks mõelda kesta, mille ülesanne on suhelda kasutajaga.","translated_text":"In the case of computer systems with a seamless architecture, the opposite of a core can be thought of as a frame with the function of communicating with the user.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuum on ka esimene osa operatsioonisüsteemist, mis laaditakse arvuti käivitamisel mällu.","translated_text":"The core is also the first part of the operating system to be loaded into memory when the computer is started.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Oma olulisuse pärast operatsioonisüsteemi ohjamisel, laaditakse tuuma lähtekood mälus kaitstud piirkonda, et välistada tuuma ülekirjutamist teiste programmide poolt.","translated_text":"Due to its importance in operating system control, the kernel source code is loaded into the protected area in memory to prevent overwriting of the kernel by other programs.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[http://www.linfo.org/kernel.html ]","char_index":165,"name":null,"url":"http://www.linfo.org/kernel.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14791,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:05.292735-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.83984375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tuuma peamine ülesanne on hallata arvuti riistvara ja ka protsessilõimi.","translated_text":"The core's primary function is to manage computer hardware and process memory.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuum vastutab, et iga protsess saab oma arvutusaja protsessoril.","translated_text":"Nucleus is responsible for ensuring that each process has its own computational time on the processor.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuuma teisteks ülesanneteks on pakkuda algtasemel haldust ülejäänud süsteemikomponentide jaoks, hallates muutmälu, failiohje ning ka sisend/väljundit.","translated_text":"The core's other tasks are to provide entry-level management for the rest of the system components, including gray memory, file management and input/output.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kerneli liideseks operatsioonisüsteemis on madala taseme abstraktsioonikiht ning tuuma hallatavad protsessid peavad küsima tuuma käest ressurssi (mitte otse suhtlema seadmega), tavaliselt läbi süsteemikutsungite.","translated_text":"The core has a low-level abstraction layer as an interface to the operating system, and the processes that manage the core need to request resources from the core (rather than directly communicating with the device), usually through system calls.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mälu haldamine","translated_text":"Memory management","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Muutmälu kasutatakse, et hoiustada nii programmi vaheandmeid kui ka koodi.","translated_text":"Change memory is used to store both program intermediate data and code.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tänapäevased operatsioonisüsteemid haldavad mitmeid programme korraga ning mõnikord vajavad programmid rohkem mälu kui riistvaraliselt on saadaval.","translated_text":"Today's operating systems run several programs at once and sometimes require more memory than the hardware is available.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Tuuma ülesandeks on jagada programmide vahel mälu ning otsustada mida teha, kui piisavalt muutmälu ei ole saadaval","translated_text":"The core's job is to share memory between programs and decide what to do when not enough memory is available.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kernelil on täisligipääs süsteemi muutmälule ja kernel vastutab programmidele mälu jagamise eest.","translated_text":"The kernel has full access to system memory and the kernel is responsible for program memory sharing.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Esimene samm selle tagamiseks on mälu adresseerimine, tavaliselt rakendatud läbi saalimise.","translated_text":"The first step in ensuring this is memory addressing, usually implemented through retrieval.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Adresseeritud mälu tõlgib füüsilised mäluaadressid virtuaalseks ning aadressiruum kahe programmi vahel võib erineda, lubades programmil käituda nagu ta jookseks peale tuuma riistvara peal üksi.","translated_text":"Addressed memory translates physical memory addresses into virtual, and the address space between the two programs may differ, allowing the program to behave as if it were running on its own on core hardware.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tuum jagab ka muutmälu sektsioonideks, esmalt reserveerides süsteemi tööks vajaliku osa (kerneli aadressiruum) ja siis vastavate programmide jaoks(kasutajaruum).","translated_text":"The core is also divided into variable memory sections, reserving first the part necessary for the operation of the system (core address space) and then the user space for the corresponding programmes.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[http://www.linfo.org/user_space.html]","char_index":160,"name":null,"url":"http://www.linfo.org/user_space.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":2515,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:05.618132-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.876953125}],"citations_needed":[]},{"text":"Erinevate aadressiruumide vahel töötavatel programmidel ei ole õigusi teisest sektsioonist mälu lugemiseks, lisades operatsioonisüsteemi töösse turvakihi.","translated_text":"Programmes operating between different address spaces shall not have the right to read memory from the second section by adding a security layer to the operating system.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Seadmete haldus","translated_text":"Management of equipment","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Programmide kasulik töö tagamiseks peab tavaliselt programmil olema ligipääs seadmetele mis on riistvaraga ühendatud.","translated_text":"In order to ensure the useful functioning of the programmes, the programme must normally have access to equipment connected to the loot.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadmetega suhtlus kernelis käib läbi seadmedraiveri.","translated_text":"Communication with the devices in the kernel is through the device driver.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadmedraiver on vaheprogramm mis suhtleb riistvaraga ning tõlgib kõrgtaseme keele suhtluse masinkoodiks.","translated_text":"A device driver is an intermediate program that communicates with the hardware and translates it into high-level language communication machine code.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Tuum haldab ka nimekirja riistvaralistest seadmetest ning tekitab vastavad ligipääsupunktid tagamiseks programmide suhtluse seadmetega.","translated_text":"Nucleus also manages a list of hardware devices and generates corresponding access points for the communication devices of the programmes.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadmete nimekiri võib olla eelnevalt teada, näiteks sardsüsteemides, kus kerneli ülesanne on spetsiifiline ja riistvara kitsahaardeline.","translated_text":"The list of devices may be known beforehand, for example in saddle systems where the core function is specific and the hardware is saddled.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadmete nimekirja võib ka käigu pealt tekitada (isehäälestuvalt), kus seadmehaldur (kernel) kõigepealt skaneerib vastavaid riistvaralisi ühendusi ning laadib vastavad draiverid.","translated_text":"A list of devices may also be generated on-the-go (automatically) where the device controller (core) first scans the corresponding hardware connections and loads the corresponding drivers.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Kernelitüübid","translated_text":"Core types","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Monoliitsed","translated_text":"Manufacture from materials of any heading, except:","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monoliitse kerneli puhul kõik operatsioonisüsteemi protsessid asuvad samas mälusaalis.","translated_text":"In the case of a monolithic kernel, all operating system processes are in the same memory room.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Monoliitne kernel sisaldab kogu vajalikku koodi mida operatsioonisüsteemil on riistvara kasutamiseks vaja ning mida ei ole pärast kerneli laadimist võimalik teegist võtta.","translated_text":"The monolithic kernel shall contain all the necessary code required by the operating system to operate the hardware, which cannot be removed from the kernel after the kernel has been loaded.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Osa kerneli arendajatest väidab (), et monoliitse struktuuriga kerneleid on lihtsam rakendada.(thompsoni viide) Samas, viga kerneli alammoodulis väljendub monoliitse süsteemi puhul pea alati süsteemi krahhiga.","translated_text":"Some kernel developers claim that kernels with a monolithic structure are easier to implement. However, the error in the kernel sub-module is almost always expressed in the case of a monolithic system with a system crash.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monoliitse struktuuriga kernel kasutab oma töös peamiselt süsteemikutsungeid, sest kogu seadme funktsionaalsus on pakitud kerneliga kaasa ning väliseid teeke ei laadita.","translated_text":"The monolithic structure of the kernel mainly uses system calls in its work because the entire functionality of the device is packaged with the kernel and no external paths are loaded.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[https://wiki.osdev.org/Monolithic_Kernel]","char_index":169,"name":null,"url":"https://wiki.osdev.org/Monolithic_Kernel","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":20501,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:05.875098-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.83740234375}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Monoliitsel disaini peamised vead: Kerneli arendamine osutub tihtipeale keerulisemaks, sest kogu kerneli kood asub ühes tükis.","translated_text":"The main drawbacks of monolithic design: The development of the kernel is often more complicated because the entire kernel code is located in one piece.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Vead ühes koodiosas väljenduvad tugevalt teises koodiosas.","translated_text":"Errors in one part of the code are strongly expressed in another part.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kogu kernel laaditakse ühes tükis mällu ning protsessi- ja aadressiruumid ei ole eraldatud.","translated_text":"The entire kernel is loaded into one piece of memory and the process and address spaces are not separated.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Monoliitsed kernelid on vähem vastuvõtvad riistvaramuudatustele, uue arhitektuuri kasutamiseks tuleb terve kernel üle kirjutada.","translated_text":"Monolithic cores are less susceptible to hardware changes, so the whole kernel needs to be rewritten to use the new architecture.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Mikrokernel","translated_text":"Micro-core","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mikrokernel üritab hoida võimalikult palju protsesse kasutajaruumis, tagades süsteemi minimaalse jalajälje mälus.","translated_text":"The microkernel tries to keep as many processes as possible in user space, ensuring a minimal footprint in the system's memory.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Mikrokernelis laaditakse süsteemimällu nii vähe kui võimalik, peamiselt implementeerides mälu- ja protsessihalduse.","translated_text":"The micro-core loads as little system memory as possible, mainly by implementing memory and process management.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Ülejäänud kood jäetakse väljapoole kernelit, kas süsteemsete teenustena või kerneli moodulitena.","translated_text":"The remaining code is left outside the kernel, either as system services or as kernel modules.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://wiki.osdev.org/Microkernel]","char_index":96,"name":null,"url":"https://wiki.osdev.org/Microkernel","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":24242,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:06.098226-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.87060546875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Mikrokerneli peamisteks tugevusteks loetakse hallatavust ja arenduslihtsust.","translated_text":"The main strengths of the micro-core are manageability and ease of development.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks loetakse mikrokerneleid stabiilsemateks, kuna ühe koodi krahhi puhul saab selle asendada toimiva koopiaga käigu pealt.","translated_text":"In addition, microkernels are considered to be more stable because, in the event of a single code crash, it can be replaced by a working copy on the fly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Küll aga on peamiseks mikrokerneli nõrkuseks jõudlus.","translated_text":"But the primary weakness of the micro-core is performance.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Suhtlus kerneli eri osade vahel tehakse läbi liideste, ning kihtide vahel tõlkimine võtab lisajõudlust erinevalt monoliitsest kernelist..","translated_text":"Interaction between the different parts of the kernel is carried out through joints, and translation between layers takes on additional power as opposed to a monolithic kernel.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seetõttu kasutatakse mikrokerneleid peamiselt väikestes süsteemides mille keerukus on madalam ning ei vaja sama laiahaardelist tuge kui monoliitsed kernelid.","translated_text":"Therefore, microkernels are mainly used in small systems with lower complexity and do not require the same extensive support as monolithic kernels.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Hübriidkernel","translated_text":"For the purposes of this Regulation, the following definitions shall apply:","level":3,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hübriidkerneli disainifilosoofia üritab parandada monoliitse ja mikrokerneli vigu.","translated_text":"The hybrid kernel design philosophy seeks to correct monolithic and micro- kernel defects.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Hübriidkernelis laaditakse algselt ainult vajalik kood kerneli enda töö garanteerimiseks.","translated_text":"The hybrid kernel shall initially only load the code necessary to guarantee the kernel's proper functioning.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Seadmehalduse ja muude rakenduste teostamiseks laadib hübriidkernel endale vastavalt vajadusele vahemällu mooduleid, mille ülesandeks on vastava ülesandega tegelemine.","translated_text":"In order to perform device management and other applications, the hybrid kernel shall, as appropriate, load inter-memory modules to handle the corresponding task.","trailing_whitespace":" ","citations":[{"content":"[https://wiki.osdev.org/Hybrid_Kernel]","char_index":167,"name":null,"url":"https://wiki.osdev.org/Hybrid_Kernel","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":20379,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:06.300698-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.73388671875}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Hübriidkerneli arendamine on ka hõlpsam, kuna tegu ei ole enam monoliitse koodibaasiga, vaid mooduleid saab vastavalt arendada.","translated_text":"The development of the hybrid kernel is also easier because it is no longer a monolithic codebase, but modules can be developed accordingly.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Lisaks saab mooduleid ka käigupealt ümber laadida, lubades arendajatel oma muudatusi testida ilma masinat taaskäivitamata.","translated_text":"In addition, the modules can also be reloaded on the fly, allowing developers to test their changes without restarting the machine.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Informaatika","translated_text":"This appropriation is intended to cover expenditure on research and technological development.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Kihilise arhitektuuriga arvutisüsteemide puhul võib tuuma vastandiks mõelda kesta, mille ülesanne on suhelda kasutajaga. Tuum on ka esimene osa operatsioonisüsteemist, mis laaditakse arvuti käivitamisel mällu. Oma olulisuse pärast operatsioonisüsteemi ohjamisel, laaditakse tuuma lähtekood mälus kaitstud piirkonda, et välistada tuuma ülekirjutamist teiste programmide poolt.","translated_text":"In the case of computer systems with a seamless architecture, the opposite of a core can be thought of as a frame with the function of communicating with the user. The core is also the first part of the operating system to be loaded into memory when the computer is started. Due to its importance in operating system control, the kernel source code is loaded into the protected area in memory to prevent overwriting of the kernel by other programs.","citations":[{"content":"[http://www.linfo.org/kernel.html ]","char_index":375,"name":null,"url":"http://www.linfo.org/kernel.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":14791,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:05.292735-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.83984375}]},{"text":"Tuum jagab ka muutmälu sektsioonideks, esmalt reserveerides süsteemi tööks vajaliku osa (kerneli aadressiruum) ja siis vastavate programmide jaoks(kasutajaruum).","translated_text":"The core is also divided into variable memory sections, reserving first the part necessary for the operation of the system (core address space) and then the user space for the corresponding programmes.","citations":[{"content":"[http://www.linfo.org/user_space.html]","char_index":160,"name":null,"url":"http://www.linfo.org/user_space.html","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":2515,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:05.618132-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":5,"source_quality_raw_score":0.876953125}]},{"text":"Monoliitse struktuuriga kernel kasutab oma töös peamiselt süsteemikutsungeid, sest kogu seadme funktsionaalsus on pakitud kerneliga kaasa ning väliseid teeke ei laadita.","translated_text":"The monolithic structure of the kernel mainly uses system calls in its work because the entire functionality of the device is packaged with the kernel and no external paths are loaded.","citations":[{"content":"[https://wiki.osdev.org/Monolithic_Kernel]","char_index":169,"name":null,"url":"https://wiki.osdev.org/Monolithic_Kernel","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":20501,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:05.875098-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.83740234375}]},{"text":"Mikrokernel üritab hoida võimalikult palju protsesse kasutajaruumis, tagades süsteemi minimaalse jalajälje mälus. Mikrokernelis laaditakse süsteemimällu nii vähe kui võimalik, peamiselt implementeerides mälu- ja protsessihalduse. Ülejäänud kood jäetakse väljapoole kernelit, kas süsteemsete teenustena või kerneli moodulitena.","translated_text":"The microkernel tries to keep as many processes as possible in user space, ensuring a minimal footprint in the system's memory. The micro-core loads as little system memory as possible, mainly by implementing memory and process management. The remaining code is left outside the kernel, either as system services or as kernel modules.","citations":[{"content":"[https://wiki.osdev.org/Microkernel]","char_index":326,"name":null,"url":"https://wiki.osdev.org/Microkernel","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":24242,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:06.098226-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.87060546875}]},{"text":"Hübriidkerneli disainifilosoofia üritab parandada monoliitse ja mikrokerneli vigu. Hübriidkernelis laaditakse algselt ainult vajalik kood kerneli enda töö garanteerimiseks. Seadmehalduse ja muude rakenduste teostamiseks laadib hübriidkernel endale vastavalt vajadusele vahemällu mooduleid, mille ülesandeks on vastava ülesandega tegelemine.","translated_text":"The hybrid kernel design philosophy seeks to correct monolithic and micro- kernel defects. The hybrid kernel shall initially only load the code necessary to guarantee the kernel's proper functioning. In order to perform device management and other applications, the hybrid kernel shall, as appropriate, load inter-memory modules to handle the corresponding task.","citations":[{"content":"[https://wiki.osdev.org/Hybrid_Kernel]","char_index":340,"name":null,"url":"https://wiki.osdev.org/Hybrid_Kernel","source_text":null,"source_code_content_type":"text/html; charset=UTF-8","source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":20379,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:06.300698-05:00","source_download_error":null,"source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":4,"source_quality_raw_score":0.73388671875}]}]}
+{"title":"Kernel","wikicode":"#suuna[[Tuum (informaatika)]]","hash":"96af3459a0d99badf8248a0101372cc215bc7e578b3fda032346095b5f97696d","last_revision":"2010-02-19T18:53:55Z","first_revision":"2010-02-19T18:53:55Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.285611","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaTuum (informaatika)\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaTuum (informaatika)","translated_text":"Direction (informatics)","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Pinus koraiensis","wikicode":"#suuna[[Korea seedermänd]]","hash":"a89c7ffd5337526f43e45b69ace4a43861a5b52d27f41a46c7a82756606dde65","last_revision":"2010-02-19T19:28:07Z","first_revision":"2010-02-19T19:28:07Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.341315","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaKorea seedermänd\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaKorea seedermänd","translated_text":"South Korea midfielder","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"LFC","wikicode":"#suuna [[Liverpool FC]]","hash":"68ad04fee1c7c49d83e7eb25d8c6412f467cd872d605bc5153933a50d7f73603","last_revision":"2011-01-20T16:11:47Z","first_revision":"2010-02-19T19:45:33Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.406247","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suuna Liverpool FC\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suuna Liverpool FC","translated_text":"in the direction of Liverpool FC","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Bobisõit 2002. aasta taliolümpiamängudel","wikicode":"'''[[Bobisõit]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimus [[16. veebruar|16]].–[[23. veebruar]]ini Utah' Olympic Parkis, [[Salt Lake City]]st idas. \n\nVõistlusalasid oli kolm: meeste kahe- ja neljabobi ning esmakordselt naiste kahebobi.\n\n== Rada ==\nBobisõiduvõistlused toimusid 1335 meetri pikkusel 15 kurviga rajal, mille kõrguste vahe oli 103,5 meetrit. Raja ehitus algas 3. juunil 1994 ja lõppes 28. detsembril 1996 ning läks maksma 25 miljonit USA dollarit.\n\nVõistlust jälgis 74 187 pealtvaatajat.\n\n==Medaliriigid==\n{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\"\n|- bgcolor=\"#EFEFEF\"\n! width=50 |'''Koht'''\n! width=100 |'''Riik'''\n! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! width=50 | '''Kokku'''\n|- align=\"center\" \n| 1.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Saksamaa}}\n| 2 \n| 1 \n| 1 \n| 4\n|- align=\"center\" \n| 2.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}}\n| 1\n| 1\n| 1\n| 3\n|- align=\"center\" \n| 3.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Šveits}}\n| 0\n| 1\n| 1\n| 2\n|}\n\n==Võistlusalad==\n{|class=\"wikitable\" \n|-\n! Võistlusala\n! colspan=\"2\" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|20px]]\n! colspan=\"2\" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|20px]]\n! colspan=\"2\" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|20px]]\n|-\n| Meeste kahebobi\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-1
[[Christoph Langen]]
[[Markus Zimmermann]]|| 3.10,11 \n|{{PisiLipp|Šveits}} SUI-1
[[Christian Reich]]
[[Steve Anderhub]]|| 3.10,20 \n|{{PisiLipp|Šveits}} SUI-2
[[Martin Annen]]
[[Beat Hefti]]|| 3.10,62 \n|-\n| Meeste neljabobi\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-2
[[Andre Lange]]
[[Enrico Kühn]]
[[Kevin Kuske]]
[[Carsten Embach]]|| 3:40.42 \n|{{PisiLipp|USA}} USA-1
[[Todd Hays]]
[[Randy Jones]]
[[Bill Schuffenhauer]]
[[Garrett Hines]]|| 3:40.55\n|{{PisiLipp|USA}} USA-2
[[Brian Shimer]]
[[Mike Kohn]]
[[Doug Sharp]]
[[Dan Steele]] || 3:40.83\n|-\n| Naiste kahebobi\n|{{PisiLipp|USA}} USA-2
[[Jill Bakken]]
[[Vonetta Flowers]] || 1.37,76\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-1
[[Sandra Prokoff]]
[[Ulrike Holzner]]|| 1.38,06\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-2
[[Susi-Lisa Erdmann]]
[[Nicole Herschmann]] || 1.38,34\n|}\n\n== Meeste kahebobi ==\n\nVõistlused toimusid 16.–17. veebruaril Utah' Olympic Parkis.\n\nOsales '''38''' ekipaaži '''28''' riigist.\n\n[[Puerto Rico]] võistkond osales treeningsõitudel (toimusid 13.–14. veebruaril) saavutades esimeses kolmes sõidus 33. ja neljandas 34. koha. Enne esimest võistluslaskumist võttis Puerto Rico Olümpiakomitee võistkonna maha, sest Michael Gonzales oli elanud riigis kaks aastat ja ühe kuu. Kuigi [[ROK]]ile ja FIBTle sobiks kaks aastat, nõuab Puerto Rico paraku ise kolme.\n\n{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center\"\n|-\n!Koht !! Võistkond !! Sportlased !! 1. laskumine !! 2. laskumine !! 3. laskumine!! 4. laskumine!! Kokku\n|- \n| 1 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-1'''|| align=left| [[Christoph Langen]]
[[Markus Zimmermann]] ||47,54 || 47,52 || 47,44 || 47,61|| 3.10,11\n|- \n| 2 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-1''' || align=left| [[Christian Reich]]
[[Steve Anderhub]] ||47,52 || 47,53 || 47,45 || 47,70|| 3.10,20\n|- \n| 3 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-2'''|| align=left| [[Martin Annen]]
[[Beat Hefti]] ||47,56 || 47,64 || 47,73 || 47,69|| 3.10,62\n|-\n| 4 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-1'''|| align=left| [[Todd Hays]]
[[Garrett Hines]] ||47,71 || 47,70 || 47,61 || 47,63|| 3.10,65\n|-\n| 5 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-1'''|| align=left| [[Pierre Lueders]]
[[Giulio Zardo]] ||47,67 || 47,70 || 47,65 || 47,71|| 3.10,73\n|-\n| 6 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-2'''|| align=left| [[Rene Spies]]
[[Franz Sagmeister]] ||47,77 || 47,69 || 47,61 || 47,77|| 3.10,84\n|-\n| 7 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Austria}} '''AUT-1'''|| align=left| [[Wolfgang Stampfer]]
[[Martin Schuetzenauer]] ||47,91 || 47,78 || 47,72 || 47,75|| 3.11,16\n|-\n| 8 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-1'''|| align=left| [[Günther Huber]]
[[Antonio Tartaglia]] ||47,84 || 47,88 || 47,92 || 48,00|| 3.11,64\n|-\n| 9 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-2'''|| align=left| [[Brian Schimer]]
[[Darrin Steele]] ||47,92 || 47,99 || 48,07 || 47,95|| 3.11,93\n|-\n| 10 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-1'''|| align=left| [[Lee Johnston]]
[[Marcus Adam]] ||48,04 || 48,16 || 48,05 || 48,02|| 3.12,27\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-1'''|| align=left| [[Sandis Prusis]]
[[Marcis Rullis]] ||48,10 || 48,06 || 48,08 || 48,36|| 3.12,60\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-2'''|| align=left| [[Fabrizio Tosini]]
[[Cristian la Grassa]] ||48,04 || 48,16 || 48,03 || 48,37|| 3.12,60\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''FRA-1'''|| align=left| [[Bruno Mingeon]]
[[Emanuel Hostache]] ||48,23 || 48,03 || 48,27 || 48,15|| 3.12,68\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-2'''|| align=left| [[Gatis Guts]]
[[Intars Dicmanis]] ||48,07 || 48,22 || 48,14 || 48,25|| 3.12,68\n|-\n| 15 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-2'''|| align=left| [[Jevgeni Popov]]
[[Pjotr Makartšuk]] ||48,12 || 48,18 || 48,22 || 48,19|| 3.12,71\n|-\n| 16 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-1'''|| align=left| [[Arend Glas]]
[[Marcel Welten]] ||48,26 || 48,23 || 48,26 || 48,33|| 3.13,08\n|-\n| 16 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Tšehhi}} '''CZE-2'''|| align=left| [[Ivo Danilevic]]
[[Roman Gomola]] ||48,19 || 48,28 || 48,35 || 48,26|| 3.13,08\n|-\n| 18 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-1'''|| align=left| [[Aleksandr Zubkov]]
[[Dmitri Stepuškin]] ||48,71 || 48,16 || 48,15 || 48,07|| 3.13,09\n|-\n| 19 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Tšehhi}} '''CZE-1'''|| align=left| [[Pavel Puskar]]
[[Jan Kobian]] ||48,22 || 48,03 || 48,35 || 48,50|| 3.13,10\n|-\n| 20 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Norra}} '''NOR-1'''|| align=left| [[Amfinn Kristiansen]]
[[Bjarne Roeyland]] ||48,34 || 48,21 || 48,46 || 48,17|| 3.13,18\n|-\n| 21 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''JPN-1'''|| align=left| [[Hiroshi Suzuki]]
[[Masanori Inoue]] ||48,41 || 48,61 || 48,58 || 48,36|| 3.13,96\n|-\n| 22 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Monaco}} '''MON-1'''|| align=left| [[Patrice Servelle]]
[[Sebastien Gattuso]] ||48,37 || 48,56 || 48,43 || 48,76|| 3.14,12\n|-\n| 22 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-2'''|| align=left| [[Neil Scarisbrick]]
[[Colin Bryce]] ||48,44 || 48,46 || 48,72 || 48,50|| 3.14,12\n|-\n| 24 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-2'''|| align=left| [[Yannick Morin]]
[[John Sokolowski]] ||48,41 || 48,50 || 48,55 || 48,70|| 3.14,16\n|-\n| 25 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rumeenia}} '''ROM-1'''|| align=left| [[Florian Enache]]
[[Adrian Duminicel]] ||48,52 || 48,51 || 48,65 || 48,75|| 3.14,43\n|-\n| 26 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Iirimaa}} '''IRL-1'''|| align=left| [[Peter Donohoe]]
[[Paul Kernan]] ||48,50 || 48,95 || 48,51 || 48,51|| 3.14,47\n|-\n| 27 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} '''NZL-1'''|| align=left| [[Alan Henderson]]
[[Mark Edmond]] ||48,46 || 48,36 || 48,72 || 49,36|| 3.14,90\n|-\n| 28 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''JAM-1'''|| align=left| [[Winston Alexander Watt]]
[[Lascelles Oneil Brown]] ||48,59 || 48,58 || 49,01 || 48,76|| 3.14,94\n|-\n| 29 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''JPN-2'''|| align=left| [[Hiroaki Ohishi]]
[[Shinji Miura]] ||48,61 || 48,70 || 49,08 || 48,70|| 3.15,09\n|-\n| 30 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Slovakkia}} '''SVK-1'''|| align=left| [[Milan Jagnesak]]
[[Robert Krestanko]] ||49,00 || 48,96 || 49,28 || 48,87|| 3.16,11\n|-\n| 31 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kreeka}} '''GRE-1'''|| align=left| [[John-Andrew Kambanis]]
[[Ioannis Leivaditis]] ||49,03 || 49,06 || 49,60 || 48,97|| 3.16,66\n|-\n| 32 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} '''BUL-1'''|| align=left| [[Stefan Vasilev]]
[[Miroslav Danov]] ||49,77 || 49,35 || 49,48 || 49,42|| 3.18,02\n|-\n| 33 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Armeenia}} '''ARM-1'''|| align=left| [[Dan Janjigian]]
[[Jyorgos Alexandrou]] ||49,53 || 49,50 || 49,75 || 49,33|| 3.18,11\n|-\n| 34 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ukraina}} '''UKR-1'''|| align=left| [[Oleksandr Ivanišin]]
[[Oleksandr Streltsov]] ||49,47 || 49,43 || 49,77 || 49,75|| 3.18,42\n|-\n| 35 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Mehhiko}} '''MEX-1'''|| align=left| [[Robredo Tames]]
[[Roberto Lauderdale]] ||49,57 || 49,65 || 50,07 || 49,82|| 3.19,11\n|-\n| 36 || align=\"left\"|[[Pilt:Flag of the United States Virgin Islands.svg|30px|USA Neitsisaared]] [[USA Neitsisaared]] '''ISV-1'''|| align=left| [[Zachary Zoller]]
[[Quinn Wheeler]] ||49,81 || 49,76 || 49,86 || 50,01|| 3.19,44\n|-\n| 37 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''TRI-1'''|| align=left| [[Gregory Sun]]
[[Errol Aguilera]] ||49,74 || 50,07 || 50,68 || 49,69|| 3.20,18\n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Puerto Rico}} '''PUR-1'''|| align=left| [[Michael Gonzales]]
[[Manuel Aguilera]] ||ei startinud || || || || \n|}\n\n== Meeste neljabobi ==\n\nVõistlused toimusid 22.–23. veebruaril Utah' Olympic Parkis.\n\nOsales '''33''' ekipaaži '''26''' riigist.\n\n{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center\"\n|-\n!Koht !! Võistkond !! Sportlased !! 1. laskumine !! 2. laskumine !! 3. laskumine!! 4. laskumine!! Kokku\n|- \n| 1 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-2'''|| align=left| [[Andre Lange]], [[Enrico Kühn]], [[Kevin Kuske]], [[Carsten Embach]] \n||46,71 || 46,64 || 46,84 || 47,32|| 3.07,51\n|-\n| 2 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-1'''|| align=left| [[Todd Hays]], [[Randy Jones]], [[Bill Schuffenhauer]], [[Garrett Hines]] \n||46,65||46,61||47,22||47,33|| 3.07,81\n|-\n| 3 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-2'''|| align=left| [[Brian Shimer]], [[Mike Kohn]], [[Doug Sharp]], [[Dan Steele]] \n||46,83||46,82||46,98||47,23|| 3.07,86\n|-\n| 4 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-1'''|| align=left| [[Martin Annen]], [[Silvio Schaufelberger]], [[Beat Hefti]], [[Cedric Grand]] \n||46,72||46,63||47,11||47,49|| 3.07,95\n|-\n| 5 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''FRA-1'''|| align=left| [[Bruno Mingeon]], [[Eric le Chanony]], [[Christophe Fouquet]], [[Alexandre Arbez]] \n||46,92||46,86||47,25||47,53|| 3.08,56\n|-\n| 6 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-2'''|| align=left| [[Christian Reich]], [[Steve Anderhub]], [[Guido Acklin]], [[Urs Aeberhard]] \n||46,71||46,93||47,25||47,53|| 3.08,59\n|-\n| 7 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-1'''|| align=left| [[Sandis Prusis]], [[Marcis Rullis]], [[Janis Silarajs]], [[Jānis Ozols (bobisõitja)|Jānis Ozols]] \n||46,99||46,82||47,60||47,65|| 3.09,06\n|-\n| 8 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-1'''|| align=left| [[Jevgeni Popov]], [[Pjotr Makatšuk]], [[Sergei Golubev]], [[Dmitri Stepuškin]] \n||47,14||46,98||47,45||47,58|| 3.09,15\n|-\n| 9 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-1'''|| align=left| [[Pierre Lueders]], [[Ken Leblanc]], [[Giulio Zardo]], [[Pascal Caron]] \n||47,12||46,97||47,41||47,67|| 3.09,17\n|-\n| 10 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''FRA-2'''|| align=left| [[Bruno Thomas]], [[Michel Andre]], [[Thibault Giroud]], [[Philippe Paviot]] \n||46,88||47,03||47,47||47,82|| 3.09,20\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-1'''|| align=left| [[Neil Scarisbrick]], [[Scott Rider]], [[Philip Goedluck]], [[Dean Ward]] \n||47,09||47,05||47,44||47,79|| 3.09,37\n|-\n| 12 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-2'''|| align=left| [[Gaitis Guts]], [[Intars Dicmanis]], [[Maris Rozentals]], [[Gunars Bumbulis]] \n||46,99||46,99||47,80||47,66|| 3.09,44\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Austria}} '''AUT-1'''|| align=left| [[Wolfgang Stampfer]], [[Michael Müller]], [[Klaus Seelos]], [[Martin Schuetzenauer]] \n||47,19||47,27||47,51||47,60|| 3.09,57\n|-\n| 14 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-2'''|| align=left| [[Lee Johnston]], [[Philip Harries]], [[David McCalla]], [[Paul Attwood]] \n||47,06||47,32||47,41||47,98|| 3.09,77\n|-\n| 15 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Tšehhi}} '''CZE-1'''|| align=left| [[Pavel Puskar]], [[Ivo Danilevic]], [[Milan Studnicka]], [[Jan Kobian]] \n||47,23||47,17||47,58||47,95|| 3.09,93\n|-\n| 16 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-2'''|| align=left| [[Aleksandr Zubkov]], [[Aleksei Seliverstov]], [[Filipp Jegorov]], [[Aleksei Andrinin]] \n||47,26||47,09||47,76||48,04|| 3.10,15\n|-\n| 17 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-1'''|| align=left| [[Arend Glas]], [[Arnold van Calker]], [[Timothy Beck]], [[Marcel Welten]] \n||47,15||47,18||47,82||48,23|| 3.10,38\n|-\n| 18 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Poola}} '''POL-1'''|| align=left| [[Tomasz Zyla]], [[Dawid Kupczyk]], [[Krzystof Sienko]], [[Tomasz Gatka]] \n||47,22||47,48||47,93||48,10|| 3.10,73\n|-\n| 19 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-1'''|| align=left| [[Fabrizio Tosini]], [[Andrea Pais de Libera]], [[Massimiliano Rota]], [[Giona Cividino]] \n||47,48||47,40||48,11||47,97|| 3.10,96\n|-\n| 20 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''JPN-1'''|| align=left| [[Hiroshi Suzuki]], [[Shinji Miura]], [[Shinji Doigawa]], [[Masanori Inoue]] \n||47,65||47,46||47,92||48,14|| 3.11,17\n|-\n| 21 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rumeenia}} '''ROM-1'''|| align=left| [[Florian Enache]], [[Adrian Duminicel]], [[Iulian Pacioianu]], [[Teodor Demetriad]] \n||47,59||47,66||48,19||48,22|| 3.11,66\n|-\n| 22 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ukraina}} '''UKR-1'''|| align=left| [[Oleg Polivaš]], [[Bogdan Zamostjanik]], [[oleksandr Ivanišin]], [[Juri žuravski]] \n||48,03||48,09||48,76||48,89|| 3.13,77\n|-\n| 23 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ungari}} '''HUN-1'''|| align=left| [[Nicholas Frankl]], [[Peter Pallai]], [[Bertalan Pinter]], [[Zsolt Zsombor]] \n||48,26||48,18||49,03||49,08|| 3.14,55\n|-\n| 24 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Slovakkia}} '''SVK-1'''|| align=left| [[Milan Jagnesak]], [[Brano Prielozny]], [[Marian Vanderka]], [[Robert Krestanko]] \n||47,80||47,88||51,10||48,64|| 3.15,42\n|-\n| 25 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} '''YUG-1'''|| align=left| [[Boris Radjenovic]], [[Dalibor Djurdjic]], [[Raso Vucinic]], [[Vuk Radjenovic]] \n||48,66||48,79||48,97||49,13|| 3.15,55\n|-\n| 26 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Horvaatia}} '''CRO-1'''|| align=left| [[Ivan Sola]], [[Boris Lovric]], [[Duliano Koludra]], [[Niki Drpic]] \n||48,84||48,45||49,17||49,68|| 3.16,14\n|-\n| 27 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''BRA-1'''|| align=left| [[Eric Maleson]], [[Matheus Inocencio]], [[Edson Bindilatti]], [[Cristiano Rogerio Paes]] \n||48,91||48,76||49,44||49,62|| 3.16,73\n|-\n| 28 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Monaco}} '''MON-1'''|| align=left| [[Albert II (Monaco vürst)|Albert Grimaldi]], [[Charles Oula]], [[Jean-Francois Calmes]], [[Patrice Servelle]] \n||47,82||48,02||52,44||48,91|| 3.17,19\n|-\n| 29 || align=\"left\"|[[Pilt:Flag of Chinese Taipei for Olympic games.svg|30px]] [[Taiwan]]'''TPE-1'''|| align=left| [[Chen Chin-San]], [[Chen Chien-Li]], [[Lin Ruei-Ming]], [[Chen Chien-Sheng]] \n||48,86||49,19||50,03||49,68|| 3.17,76\n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Norra}} '''NOR-1'''|| align=left| [[Arnfinn Kristiansen]], [[Ole Christian Stromberg]], [[Bjarne Roeyland]], [[Mariusz Konrad Musial]] \n||47,02||47,18||47,84||DSQ|| \n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-1'''|| align=left| [[Christoph Langen]], [[Markus Zimmermann]], [[Franz Sagmeister]], [[Stefan Barucha]] \n||46,91||46,77||DNS|||| \n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} '''NZL-1'''|| align=left| [[Alan Henderson]], [[Steve Harrison]], [[Angus Ross]], [[Mark Edmond]] \n||50,67||DNS|| || || \n|-\n| || align=\"left\"|[[Pilt:Flag of the United States Virgin Islands.svg|30px|USA Neitsisaared]] [[USA Neitsisaared]] '''ISV-1'''|| align=left| [[Keith Suzdziarski]], [[Paul Zar]], [[Christian Brown]], [[Michael Savitch]] \n||51,36||DNS|| || || \n|}\n\nSaksamaa I võistkond ei saanud Christophe Langeni jalavigastuse tõttu kolmandal laskumisel startida.\n\nNorra diskvalifitseeriti, kuna võistlejad hilinesid neljanda laskumise starti.\n\n== Naiste kahebobi ==\n\nVõistlused toimusid [[19. veebruar]]il Utah' Olympic Parkis\n\nOsales '''15''' ekipaaži '''11''' riigist.\n\nNaiste bobisõit oli olümpiakavas esmakordselt. Võitjanaiskonna pidurdaja [[Vonetta Flowers]] sai esimeseks mustanahaliseks sportlaseks, kes on võitnud taliolümpiamängudelt kuldmedali.\n\n{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center\"\n|-\n!Koht !! Võistkond !! Sportlased !! 1. laskumine !! 2. laskumine !! Kokku\n|- \n| 1 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-2'''|| align=left| [[Jill Bakken]], [[Vonetta Flowers]] ||48,81 || 48,95 || 1.37,76\n|- \n| 2 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-1'''|| align=left| [[Sandra Prokoff]], [[Ulrike Holzner]] ||49,10 ||48,96 ||1.38,06\n|-\n| 3 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-2'''|| align=left| [[Susi-Liisa Erdmann]], [[Nicole Herschmann]] ||49,19 ||49,10 ||1.38,29\n|-\n| 4 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-1'''|| align=left| [[Francoise Burdet]], [[Katharina Sutter]] ||49,28 ||49,06 ||1.38,34\n|-\n| 5 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-1'''|| align=left| [[Jean Prahm|Jean Racine]], [[Gea Johnson]] ||49,31 ||49,42 ||1.38,73\n|-\n| 6 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-1'''|| align=left| [[Eline Jurg]], [[Nannet Kiemel]] ||49,64 ||49,54 ||1.39,18\n|-\n| 7 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-1'''|| align=left| [[Gerda Weissensteiner]], [[Antonella Bellutti]] ||49,66 ||49,55 ||1.39,21\n|-\n| 8 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-1'''|| align=left| [[Viktoria Tokovaja]], [[Kristina Bader]] ||49,72 ||49,55 ||1.39,27\n|-\n| 9 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-1'''|| align=left| [[Christina Smith]], [[Paula McKenzie]] ||49,60 ||49,75 ||1.39,35\n|-\n| 10 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-2'''|| align=left| [[Ilse Broeders]], [[Jeanette Pennings]] ||49,70 ||49,67 ||1.39,37\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-2'''|| align=left| [[Michelle Coy]], [[Jackie Davies]] ||49,77 ||49,78 ||1.39,55\n|-\n| 12 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-1'''|| align=left| [[Cheryl Done]], [[Nicola Gautier]] ||50,10 ||49,79 ||1.39,89\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ungari}} '''HUN-1'''|| align=left| [[Ildiko Strehli]], [[Eva Kurti]] ||49,99 ||49,92 ||1.39,91\n|-\n| 14 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rootsi}} '''SWE-1'''|| align=left| [[Karin Olsson]], [[Lina Engren]] ||50,37 ||49,93 ||1.40,30\n|-\n| 15 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rumeenia}} '''ROM-1'''|| align=left| [[Erika Kovacs]], [[Maria Spirescu]] ||50,12 ||50,62 ||1.40,74\n|}\n\n[[Kategooria:2002. aasta taliolümpiamängud]]\n[[Kategooria:Bobisõit olümpiamängudel]]","hash":"4f04cde4c99cf54db25d49aa22757f61968caf52041f49851f208b7cac321017","last_revision":"2023-06-25T19:00:17Z","first_revision":"2010-02-19T19:51:29Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.463314","cross_lingual_links":{"ca":"Bobsleigh als Jocs Olímpics d'Hivern de 2002","cs":"Boby na Zimních olympijských hrách 2002","de":"Olympische Winterspiele 2002/Bob","en":"Bobsleigh at the 2002 Winter Olympics","es":"Anexo:Bobsleigh en los Juegos Olímpicos de Salt Lake City 2002","fi":"Rattikelkkailu talviolympialaisissa 2002","fr":"Bobsleigh aux Jeux olympiques de 2002","fy":"Bobslydzjen op de Olympyske Winterspullen 2002","hu":"Bob a 2002. évi téli olimpiai játékokon","it":"Bob ai XIX Giochi olimpici invernali","ja":"2002年ソルトレークシティオリンピックのボブスレー競技","ko":"2002년 동계 올림픽 봅슬레이","nl":"Bobsleeën op de Olympische Winterspelen 2002","nb":"Bobsleigh under Vinter-OL 2002","pl":"Bobsleje na Zimowych Igrzyskach Olimpijskich 2002","pt":"Bobsleigh nos Jogos Olímpicos de Inverno de 2002","ru":"Бобслей на зимних Ол��мпийских играх 2002","sl":"Bob na Zimskih olimpijskih igrah 2002","sv":"Bob vid olympiska vinterspelen 2002","uk":"Бобслей на зимових Олімпійських іграх 2002"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Bobisõit 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus 16.–23. veebruarini Utah' Olympic Parkis, Salt Lake Cityst idas.\n\nVõistlusalasid oli kolm: meeste kahe- ja neljabobi ning esmakordselt naiste kahebobi.\n\nBobisõiduvõistlused toimusid 1335 meetri pikkusel 15 kurviga rajal, mille kõrguste vahe oli 103,5 meetrit. Raja ehitus algas 3. juunil 1994 ja lõppes 28. detsembril 1996 ning läks maksma 25 miljonit USA dollarit.\n\nVõistlust jälgis 74 187 pealtvaatajat.\n\nVõistlused toimusid 16.–17. veebruaril Utah' Olympic Parkis.\n\nOsales 38 ekipaaži 28 riigist.\n\nPuerto Rico võistkond osales treeningsõitudel (toimusid 13.–14. veebruaril) saavutades esimeses kolmes sõidus 33. ja neljandas 34. koha. Enne esimest võistluslaskumist võttis Puerto Rico Olümpiakomitee võistkonna maha, sest Michael Gonzales oli elanud riigis kaks aastat ja ühe kuu. Kuigi ROKile ja FIBTle sobiks kaks aastat, nõuab Puerto Rico paraku ise kolme.\n\nVõistlused toimusid 22.–23. veebruaril Utah' Olympic Parkis.\n\nOsales 33 ekipaaži 26 riigist.\n\nSaksamaa I võistkond ei saanud Christophe Langeni jalavigastuse tõttu kolmandal laskumisel startida.\n\nNorra diskvalifitseeriti, kuna võistlejad hilinesid neljanda laskumise starti.\n\nVõistlused toimusid 19. veebruaril Utah' Olympic Parkis\n\nOsales 15 ekipaaži 11 riigist.\n\nNaiste bobisõit oli olümpiakavas esmakordselt. Võitjanaiskonna pidurdaja Vonetta Flowers sai esimeseks mustanahaliseks sportlaseks, kes on võitnud taliolümpiamängudelt kuldmedali.\n\nKategooria:2002. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Bobisõit olümpiamängudel\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bobisõit 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus 16.–23. veebruarini Utah' Olympic Parkis, Salt Lake Cityst idas.","translated_text":"The 2002 Winter Olympics bobsleigh was held from February 16-23, 2002 at Utah's Olympic Park east of Salt Lake City.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlusalasid oli kolm: meeste kahe- ja neljabobi ning esmakordselt naiste kahebobi.","translated_text":"There were three competitions: men's doubles and women's fours and, for the first time, women's doubles.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Rada","translated_text":"Railway","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Bobisõiduvõistlused toimusid 1335 meetri pikkusel 15 kurviga rajal, mille kõrguste vahe oli 103,5 meetrit.","translated_text":"The bobsleigh races were held on a 1,335-meter [1,335 m] 15-curve track with an altitude difference of 103.5 meters.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Raja ehitus algas 3. juunil 1994 ja lõppes 28. detsembril 1996 ning läks maksma 25 miljonit USA dollarit.","translated_text":"Construction of the line began on 3 June 1994 and ended on 28 December 1996 at a cost of US$25 million.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlust jälgis 74 187 pealtvaatajat.","translated_text":"The competition was watched by 74,187 spectators.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Medaliriigid","translated_text":"Countries of medals","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{| class=wikitable cellspacing=\"1\" cellpadding=\"3\" style=\"border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%\"\n|- bgcolor=\"#EFEFEF\"\n! width=50 |'''Koht'''\n! width=100 |'''Riik'''\n! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|16px|Kuld]]\n! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|16px|Hõbe]]\n! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|16px|Pronks]]\n! width=50 | '''Kokku'''\n|- align=\"center\" \n| 1.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Saksamaa}}\n| 2 \n| 1 \n| 1 \n| 4\n|- align=\"center\" \n| 2.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|USA}}\n| 1\n| 1\n| 1\n| 3\n|- align=\"center\" \n| 3.\n| align=\"left\" |{{PisiLipp|Šveits}}\n| 0\n| 1\n| 1\n| 2\n|}"},{"type":"heading","text":"Võistlusalad","translated_text":"Competition areas","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"table","content":"{|class=\"wikitable\" \n|-\n! Võistlusala\n! colspan=\"2\" |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|20px]]\n! colspan=\"2\" |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|20px]]\n! colspan=\"2\" |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|20px]]\n|-\n| Meeste kahebobi\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-1
[[Christoph Langen]]
[[Markus Zimmermann]]|| 3.10,11 \n|{{PisiLipp|Šveits}} SUI-1
[[Christian Reich]]
[[Steve Anderhub]]|| 3.10,20 \n|{{PisiLipp|Šveits}} SUI-2
[[Martin Annen]]
[[Beat Hefti]]|| 3.10,62 \n|-\n| Meeste neljabobi\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-2
[[Andre Lange]]
[[Enrico Kühn]]
[[Kevin Kuske]]
[[Carsten Embach]]|| 3:40.42 \n|{{PisiLipp|USA}} USA-1
[[Todd Hays]]
[[Randy Jones]]
[[Bill Schuffenhauer]]
[[Garrett Hines]]|| 3:40.55\n|{{PisiLipp|USA}} USA-2
[[Brian Shimer]]
[[Mike Kohn]]
[[Doug Sharp]]
[[Dan Steele]] || 3:40.83\n|-\n| Naiste kahebobi\n|{{PisiLipp|USA}} USA-2
[[Jill Bakken]]
[[Vonetta Flowers]] || 1.37,76\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-1
[[Sandra Prokoff]]
[[Ulrike Holzner]]|| 1.38,06\n|{{PisiLipp|Saksamaa}} GER-2
[[Susi-Lisa Erdmann]]
[[Nicole Herschmann]] || 1.38,34\n|}"},{"type":"heading","text":"Meeste kahebobi","translated_text":"Men's doubles","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlused toimusid 16.–17. veebruaril Utah' Olympic Parkis.","translated_text":"The games took place on February 16-17 at Utah's Olympic Park.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osales 38 ekipaaži 28 riigist.","translated_text":"38 crews from 28 countries participated.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Puerto Rico võistkond osales treeningsõitudel (toimusid 13.–14. veebruaril) saavutades esimeses kolmes sõidus 33. ja neljandas 34. koha.","translated_text":"The Puerto Rican team took part in the training sessions (February 13-14), finishing 33rd in the first three races and 34th in the fourth.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Enne esimest võistluslaskumist võttis Puerto Rico Olümpiakomitee võistkonna maha, sest Michael Gonzales oli elanud riigis kaks aastat ja ühe kuu.","translated_text":"Before the first competition, the Puerto Rico Olympic Committee withdrew the team because Michael Gonzales had lived in the country for two years and one month.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Kuigi ROKile ja FIBTle sobiks kaks aastat, nõuab Puerto Rico paraku ise kolme.","translated_text":"Although ROK and FIBT would be good for two years, Puerto Rico itself, unfortunately, requires three.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center\"\n|-\n!Koht !! Võistkond !! Sportlased !! 1. laskumine !! 2. laskumine !! 3. laskumine!! 4. laskumine!! Kokku\n|- \n| 1 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-1'''|| align=left| [[Christoph Langen]]
[[Markus Zimmermann]] ||47,54 || 47,52 || 47,44 || 47,61|| 3.10,11\n|- \n| 2 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-1''' || align=left| [[Christian Reich]]
[[Steve Anderhub]] ||47,52 || 47,53 || 47,45 || 47,70|| 3.10,20\n|- \n| 3 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-2'''|| align=left| [[Martin Annen]]
[[Beat Hefti]] ||47,56 || 47,64 || 47,73 || 47,69|| 3.10,62\n|-\n| 4 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-1'''|| align=left| [[Todd Hays]]
[[Garrett Hines]] ||47,71 || 47,70 || 47,61 || 47,63|| 3.10,65\n|-\n| 5 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-1'''|| align=left| [[Pierre Lueders]]
[[Giulio Zardo]] ||47,67 || 47,70 || 47,65 || 47,71|| 3.10,73\n|-\n| 6 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-2'''|| align=left| [[Rene Spies]]
[[Franz Sagmeister]] ||47,77 || 47,69 || 47,61 || 47,77|| 3.10,84\n|-\n| 7 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Austria}} '''AUT-1'''|| align=left| [[Wolfgang Stampfer]]
[[Martin Schuetzenauer]] ||47,91 || 47,78 || 47,72 || 47,75|| 3.11,16\n|-\n| 8 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-1'''|| align=left| [[Günther Huber]]
[[Antonio Tartaglia]] ||47,84 || 47,88 || 47,92 || 48,00|| 3.11,64\n|-\n| 9 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-2'''|| align=left| [[Brian Schimer]]
[[Darrin Steele]] ||47,92 || 47,99 || 48,07 || 47,95|| 3.11,93\n|-\n| 10 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-1'''|| align=left| [[Lee Johnston]]
[[Marcus Adam]] ||48,04 || 48,16 || 48,05 || 48,02|| 3.12,27\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-1'''|| align=left| [[Sandis Prusis]]
[[Marcis Rullis]] ||48,10 || 48,06 || 48,08 || 48,36|| 3.12,60\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-2'''|| align=left| [[Fabrizio Tosini]]
[[Cristian la Grassa]] ||48,04 || 48,16 || 48,03 || 48,37|| 3.12,60\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''FRA-1'''|| align=left| [[Bruno Mingeon]]
[[Emanuel Hostache]] ||48,23 || 48,03 || 48,27 || 48,15|| 3.12,68\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-2'''|| align=left| [[Gatis Guts]]
[[Intars Dicmanis]] ||48,07 || 48,22 || 48,14 || 48,25|| 3.12,68\n|-\n| 15 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-2'''|| align=left| [[Jevgeni Popov]]
[[Pjotr Makartšuk]] ||48,12 || 48,18 || 48,22 || 48,19|| 3.12,71\n|-\n| 16 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-1'''|| align=left| [[Arend Glas]]
[[Marcel Welten]] ||48,26 || 48,23 || 48,26 || 48,33|| 3.13,08\n|-\n| 16 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Tšehhi}} '''CZE-2'''|| align=left| [[Ivo Danilevic]]
[[Roman Gomola]] ||48,19 || 48,28 || 48,35 || 48,26|| 3.13,08\n|-\n| 18 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-1'''|| align=left| [[Aleksandr Zubkov]]
[[Dmitri Stepuškin]] ||48,71 || 48,16 || 48,15 || 48,07|| 3.13,09\n|-\n| 19 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Tšehhi}} '''CZE-1'''|| align=left| [[Pavel Puskar]]
[[Jan Kobian]] ||48,22 || 48,03 || 48,35 || 48,50|| 3.13,10\n|-\n| 20 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Norra}} '''NOR-1'''|| align=left| [[Amfinn Kristiansen]]
[[Bjarne Roeyland]] ||48,34 || 48,21 || 48,46 || 48,17|| 3.13,18\n|-\n| 21 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''JPN-1'''|| align=left| [[Hiroshi Suzuki]]
[[Masanori Inoue]] ||48,41 || 48,61 || 48,58 || 48,36|| 3.13,96\n|-\n| 22 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Monaco}} '''MON-1'''|| align=left| [[Patrice Servelle]]
[[Sebastien Gattuso]] ||48,37 || 48,56 || 48,43 || 48,76|| 3.14,12\n|-\n| 22 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-2'''|| align=left| [[Neil Scarisbrick]]
[[Colin Bryce]] ||48,44 || 48,46 || 48,72 || 48,50|| 3.14,12\n|-\n| 24 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-2'''|| align=left| [[Yannick Morin]]
[[John Sokolowski]] ||48,41 || 48,50 || 48,55 || 48,70|| 3.14,16\n|-\n| 25 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rumeenia}} '''ROM-1'''|| align=left| [[Florian Enache]]
[[Adrian Duminicel]] ||48,52 || 48,51 || 48,65 || 48,75|| 3.14,43\n|-\n| 26 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Iirimaa}} '''IRL-1'''|| align=left| [[Peter Donohoe]]
[[Paul Kernan]] ||48,50 || 48,95 || 48,51 || 48,51|| 3.14,47\n|-\n| 27 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} '''NZL-1'''|| align=left| [[Alan Henderson]]
[[Mark Edmond]] ||48,46 || 48,36 || 48,72 || 49,36|| 3.14,90\n|-\n| 28 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''JAM-1'''|| align=left| [[Winston Alexander Watt]]
[[Lascelles Oneil Brown]] ||48,59 || 48,58 || 49,01 || 48,76|| 3.14,94\n|-\n| 29 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''JPN-2'''|| align=left| [[Hiroaki Ohishi]]
[[Shinji Miura]] ||48,61 || 48,70 || 49,08 || 48,70|| 3.15,09\n|-\n| 30 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Slovakkia}} '''SVK-1'''|| align=left| [[Milan Jagnesak]]
[[Robert Krestanko]] ||49,00 || 48,96 || 49,28 || 48,87|| 3.16,11\n|-\n| 31 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kreeka}} '''GRE-1'''|| align=left| [[John-Andrew Kambanis]]
[[Ioannis Leivaditis]] ||49,03 || 49,06 || 49,60 || 48,97|| 3.16,66\n|-\n| 32 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} '''BUL-1'''|| align=left| [[Stefan Vasilev]]
[[Miroslav Danov]] ||49,77 || 49,35 || 49,48 || 49,42|| 3.18,02\n|-\n| 33 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Armeenia}} '''ARM-1'''|| align=left| [[Dan Janjigian]]
[[Jyorgos Alexandrou]] ||49,53 || 49,50 || 49,75 || 49,33|| 3.18,11\n|-\n| 34 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ukraina}} '''UKR-1'''|| align=left| [[Oleksandr Ivanišin]]
[[Oleksandr Streltsov]] ||49,47 || 49,43 || 49,77 || 49,75|| 3.18,42\n|-\n| 35 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Mehhiko}} '''MEX-1'''|| align=left| [[Robredo Tames]]
[[Roberto Lauderdale]] ||49,57 || 49,65 || 50,07 || 49,82|| 3.19,11\n|-\n| 36 || align=\"left\"|[[Pilt:Flag of the United States Virgin Islands.svg|30px|USA Neitsisaared]] [[USA Neitsisaared]] '''ISV-1'''|| align=left| [[Zachary Zoller]]
[[Quinn Wheeler]] ||49,81 || 49,76 || 49,86 || 50,01|| 3.19,44\n|-\n| 37 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''TRI-1'''|| align=left| [[Gregory Sun]]
[[Errol Aguilera]] ||49,74 || 50,07 || 50,68 || 49,69|| 3.20,18\n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Puerto Rico}} '''PUR-1'''|| align=left| [[Michael Gonzales]]
[[Manuel Aguilera]] ||ei startinud || || || || \n|}"},{"type":"heading","text":"Meeste neljabobi","translated_text":"Men's fours","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlused toimusid 22.–23. veebruaril Utah' Olympic Parkis.","translated_text":"The games were held on February 22-23 at Utah's Olympic Park.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osales 33 ekipaaži 26 riigist.","translated_text":"33 crews from 26 countries participated.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center\"\n|-\n!Koht !! Võistkond !! Sportlased !! 1. laskumine !! 2. laskumine !! 3. laskumine!! 4. laskumine!! Kokku\n|- \n| 1 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-2'''|| align=left| [[Andre Lange]], [[Enrico Kühn]], [[Kevin Kuske]], [[Carsten Embach]] \n||46,71 || 46,64 || 46,84 || 47,32|| 3.07,51\n|-\n| 2 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-1'''|| align=left| [[Todd Hays]], [[Randy Jones]], [[Bill Schuffenhauer]], [[Garrett Hines]] \n||46,65||46,61||47,22||47,33|| 3.07,81\n|-\n| 3 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-2'''|| align=left| [[Brian Shimer]], [[Mike Kohn]], [[Doug Sharp]], [[Dan Steele]] \n||46,83||46,82||46,98||47,23|| 3.07,86\n|-\n| 4 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-1'''|| align=left| [[Martin Annen]], [[Silvio Schaufelberger]], [[Beat Hefti]], [[Cedric Grand]] \n||46,72||46,63||47,11||47,49|| 3.07,95\n|-\n| 5 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''FRA-1'''|| align=left| [[Bruno Mingeon]], [[Eric le Chanony]], [[Christophe Fouquet]], [[Alexandre Arbez]] \n||46,92||46,86||47,25||47,53|| 3.08,56\n|-\n| 6 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-2'''|| align=left| [[Christian Reich]], [[Steve Anderhub]], [[Guido Acklin]], [[Urs Aeberhard]] \n||46,71||46,93||47,25||47,53|| 3.08,59\n|-\n| 7 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-1'''|| align=left| [[Sandis Prusis]], [[Marcis Rullis]], [[Janis Silarajs]], [[Jānis Ozols (bobisõitja)|Jānis Ozols]] \n||46,99||46,82||47,60||47,65|| 3.09,06\n|-\n| 8 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-1'''|| align=left| [[Jevgeni Popov]], [[Pjotr Makatšuk]], [[Sergei Golubev]], [[Dmitri Stepuškin]] \n||47,14||46,98||47,45||47,58|| 3.09,15\n|-\n| 9 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-1'''|| align=left| [[Pierre Lueders]], [[Ken Leblanc]], [[Giulio Zardo]], [[Pascal Caron]] \n||47,12||46,97||47,41||47,67|| 3.09,17\n|-\n| 10 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''FRA-2'''|| align=left| [[Bruno Thomas]], [[Michel Andre]], [[Thibault Giroud]], [[Philippe Paviot]] \n||46,88||47,03||47,47||47,82|| 3.09,20\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-1'''|| align=left| [[Neil Scarisbrick]], [[Scott Rider]], [[Philip Goedluck]], [[Dean Ward]] \n||47,09||47,05||47,44||47,79|| 3.09,37\n|-\n| 12 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Läti}} '''LAT-2'''|| align=left| [[Gaitis Guts]], [[Intars Dicmanis]], [[Maris Rozentals]], [[Gunars Bumbulis]] \n||46,99||46,99||47,80||47,66|| 3.09,44\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Austria}} '''AUT-1'''|| align=left| [[Wolfgang Stampfer]], [[Michael Müller]], [[Klaus Seelos]], [[Martin Schuetzenauer]] \n||47,19||47,27||47,51||47,60|| 3.09,57\n|-\n| 14 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-2'''|| align=left| [[Lee Johnston]], [[Philip Harries]], [[David McCalla]], [[Paul Attwood]] \n||47,06||47,32||47,41||47,98|| 3.09,77\n|-\n| 15 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Tšehhi}} '''CZE-1'''|| align=left| [[Pavel Puskar]], [[Ivo Danilevic]], [[Milan Studnicka]], [[Jan Kobian]] \n||47,23||47,17||47,58||47,95|| 3.09,93\n|-\n| 16 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-2'''|| align=left| [[Aleksandr Zubkov]], [[Aleksei Seliverstov]], [[Filipp Jegorov]], [[Aleksei Andrinin]] \n||47,26||47,09||47,76||48,04|| 3.10,15\n|-\n| 17 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-1'''|| align=left| [[Arend Glas]], [[Arnold van Calker]], [[Timothy Beck]], [[Marcel Welten]] \n||47,15||47,18||47,82||48,23|| 3.10,38\n|-\n| 18 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Poola}} '''POL-1'''|| align=left| [[Tomasz Zyla]], [[Dawid Kupczyk]], [[Krzystof Sienko]], [[Tomasz Gatka]] \n||47,22||47,48||47,93||48,10|| 3.10,73\n|-\n| 19 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-1'''|| align=left| [[Fabrizio Tosini]], [[Andrea Pais de Libera]], [[Massimiliano Rota]], [[Giona Cividino]] \n||47,48||47,40||48,11||47,97|| 3.10,96\n|-\n| 20 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''JPN-1'''|| align=left| [[Hiroshi Suzuki]], [[Shinji Miura]], [[Shinji Doigawa]], [[Masanori Inoue]] \n||47,65||47,46||47,92||48,14|| 3.11,17\n|-\n| 21 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rumeenia}} '''ROM-1'''|| align=left| [[Florian Enache]], [[Adrian Duminicel]], [[Iulian Pacioianu]], [[Teodor Demetriad]] \n||47,59||47,66||48,19||48,22|| 3.11,66\n|-\n| 22 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ukraina}} '''UKR-1'''|| align=left| [[Oleg Polivaš]], [[Bogdan Zamostjanik]], [[oleksandr Ivanišin]], [[Juri žuravski]] \n||48,03||48,09||48,76||48,89|| 3.13,77\n|-\n| 23 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ungari}} '''HUN-1'''|| align=left| [[Nicholas Frankl]], [[Peter Pallai]], [[Bertalan Pinter]], [[Zsolt Zsombor]] \n||48,26||48,18||49,03||49,08|| 3.14,55\n|-\n| 24 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Slovakkia}} '''SVK-1'''|| align=left| [[Milan Jagnesak]], [[Brano Prielozny]], [[Marian Vanderka]], [[Robert Krestanko]] \n||47,80||47,88||51,10||48,64|| 3.15,42\n|-\n| 25 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} '''YUG-1'''|| align=left| [[Boris Radjenovic]], [[Dalibor Djurdjic]], [[Raso Vucinic]], [[Vuk Radjenovic]] \n||48,66||48,79||48,97||49,13|| 3.15,55\n|-\n| 26 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Horvaatia}} '''CRO-1'''|| align=left| [[Ivan Sola]], [[Boris Lovric]], [[Duliano Koludra]], [[Niki Drpic]] \n||48,84||48,45||49,17||49,68|| 3.16,14\n|-\n| 27 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''BRA-1'''|| align=left| [[Eric Maleson]], [[Matheus Inocencio]], [[Edson Bindilatti]], [[Cristiano Rogerio Paes]] \n||48,91||48,76||49,44||49,62|| 3.16,73\n|-\n| 28 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Monaco}} '''MON-1'''|| align=left| [[Albert II (Monaco vürst)|Albert Grimaldi]], [[Charles Oula]], [[Jean-Francois Calmes]], [[Patrice Servelle]] \n||47,82||48,02||52,44||48,91|| 3.17,19\n|-\n| 29 || align=\"left\"|[[Pilt:Flag of Chinese Taipei for Olympic games.svg|30px]] [[Taiwan]]'''TPE-1'''|| align=left| [[Chen Chin-San]], [[Chen Chien-Li]], [[Lin Ruei-Ming]], [[Chen Chien-Sheng]] \n||48,86||49,19||50,03||49,68|| 3.17,76\n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Norra}} '''NOR-1'''|| align=left| [[Arnfinn Kristiansen]], [[Ole Christian Stromberg]], [[Bjarne Roeyland]], [[Mariusz Konrad Musial]] \n||47,02||47,18||47,84||DSQ|| \n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-1'''|| align=left| [[Christoph Langen]], [[Markus Zimmermann]], [[Franz Sagmeister]], [[Stefan Barucha]] \n||46,91||46,77||DNS|||| \n|-\n| || align=\"left\"|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} '''NZL-1'''|| align=left| [[Alan Henderson]], [[Steve Harrison]], [[Angus Ross]], [[Mark Edmond]] \n||50,67||DNS|| || || \n|-\n| || align=\"left\"|[[Pilt:Flag of the United States Virgin Islands.svg|30px|USA Neitsisaared]] [[USA Neitsisaared]] '''ISV-1'''|| align=left| [[Keith Suzdziarski]], [[Paul Zar]], [[Christian Brown]], [[Michael Savitch]] \n||51,36||DNS|| || || \n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Saksamaa I võistkond ei saanud Christophe Langeni jalavigastuse tõttu kolmandal laskumisel startida.","translated_text":"The German I team was unable to start on the third lap due to Christophe Langen's leg injury.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Norra diskvalifitseeriti, kuna võistlejad hilinesid neljanda laskumise starti.","translated_text":"Norway was disqualified because the competitors delayed the start of the fourth landing.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Naiste kahebobi","translated_text":"Women's shoes","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Võistlused toimusid 19. veebruaril Utah' Olympic Parkis","translated_text":"The competition was held on February 19 at Utah's Olympic Park.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Osales 15 ekipaaži 11 riigist.","translated_text":"15 crew members from 11 countries participated.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Naiste bobisõit oli olümpiakavas esmakordselt.","translated_text":"Women's bobsleigh was in the Olympics for the first time.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Võitjanaiskonna pidurdaja Vonetta Flowers sai esimeseks mustanahaliseks sportlaseks, kes on võitnud taliolümpiamängudelt kuldmedali.","translated_text":"Winner's brake Vonetta Flowers became the first black athlete to win an Olympic gold medal.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"table","content":"{| class=\"wikitable sortable\" style=\"text-align:center\"\n|-\n!Koht !! Võistkond !! Sportlased !! 1. laskumine !! 2. laskumine !! Kokku\n|- \n| 1 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-2'''|| align=left| [[Jill Bakken]], [[Vonetta Flowers]] ||48,81 || 48,95 || 1.37,76\n|- \n| 2 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-1'''|| align=left| [[Sandra Prokoff]], [[Ulrike Holzner]] ||49,10 ||48,96 ||1.38,06\n|-\n| 3 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''GER-2'''|| align=left| [[Susi-Liisa Erdmann]], [[Nicole Herschmann]] ||49,19 ||49,10 ||1.38,29\n|-\n| 4 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Šveits}} '''SUI-1'''|| align=left| [[Francoise Burdet]], [[Katharina Sutter]] ||49,28 ||49,06 ||1.38,34\n|-\n| 5 || align=\"left\"|{{PisiLipp|USA}} '''USA-1'''|| align=left| [[Jean Prahm|Jean Racine]], [[Gea Johnson]] ||49,31 ||49,42 ||1.38,73\n|-\n| 6 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-1'''|| align=left| [[Eline Jurg]], [[Nannet Kiemel]] ||49,64 ||49,54 ||1.39,18\n|-\n| 7 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''ITA-1'''|| align=left| [[Gerda Weissensteiner]], [[Antonella Bellutti]] ||49,66 ||49,55 ||1.39,21\n|-\n| 8 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''RUS-1'''|| align=left| [[Viktoria Tokovaja]], [[Kristina Bader]] ||49,72 ||49,55 ||1.39,27\n|-\n| 9 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Kanada}} '''CAN-1'''|| align=left| [[Christina Smith]], [[Paula McKenzie]] ||49,60 ||49,75 ||1.39,35\n|-\n| 10 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Holland}} '''NED-2'''|| align=left| [[Ilse Broeders]], [[Jeanette Pennings]] ||49,70 ||49,67 ||1.39,37\n|-\n| 11 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-2'''|| align=left| [[Michelle Coy]], [[Jackie Davies]] ||49,77 ||49,78 ||1.39,55\n|-\n| 12 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''GBR-1'''|| align=left| [[Cheryl Done]], [[Nicola Gautier]] ||50,10 ||49,79 ||1.39,89\n|-\n| 13 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Ungari}} '''HUN-1'''|| align=left| [[Ildiko Strehli]], [[Eva Kurti]] ||49,99 ||49,92 ||1.39,91\n|-\n| 14 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rootsi}} '''SWE-1'''|| align=left| [[Karin Olsson]], [[Lina Engren]] ||50,37 ||49,93 ||1.40,30\n|-\n| 15 || align=\"left\"|{{PisiLipp|Rumeenia}} '''ROM-1'''|| align=left| [[Erika Kovacs]], [[Maria Spirescu]] ||50,12 ||50,62 ||1.40,74\n|}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:2002. aasta taliolümpiamängud Kategooria:Bobisõit olümpiamängudel","translated_text":"Category:2002 Summer Olympics Category:Bobby riding at the Olympics","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Picea glehnii","wikicode":"#suuna[[Glehni kuusk]]","hash":"156e6053f11167b8aa62375fb0a783edac476404c57e8f8d51d1156d2d56e557","last_revision":"2010-02-19T20:06:23Z","first_revision":"2010-02-19T20:06:23Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.517230","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaGlehni kuusk\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaGlehni kuusk","translated_text":"In the direction of the moon","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Newfoundlandi konverents","wikicode":"#suuna[[Atlandi harta]]","hash":"d896918d1637793c98ac23ff5d941b16a3b4a70c62eeae68dd245c4a759bf9d4","last_revision":"2010-02-19T20:48:47Z","first_revision":"2010-02-19T20:48:47Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.575355","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaAtlandi harta\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaAtlandi harta","translated_text":"Charter of the South Atlantic","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Ruhja piirkond","wikicode":"{{Provints\n| nimi = Ruhja piirkond\n| nimi1_keel = läti | nimi1 = Rūjienas novads\n| lipp = Flag of Rūjienas novads.png\n| lipu_link = \n| vapp = Rūjienas novads COA.svg\n| vapi_link = \n| pindala = 352,2\n| elanikke = \n| keskuse_nimi = [[Ruhja]]\n| asendikaardi_pilt = Rūjienas novada karte.png\n}}\n\n'''Ruhja piirkond''' ([[läti keel]]es ''Rūjienas novads'') oli [[2009]]–[[2021]] [[1. järgu haldusüksus]] Lätis. Piirnes põhjas Eestiga. \n\nPiirkonna keskuseks oli [[Ruhja]] linn.\n\nArvestuslikel andmetel oli [[1. jaanuar]]il [[2011]] Ruhja piirkonna elanikest [[lätlased|lätlasi]] 90,52%, [[venelased|venelasi]] 4,14%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 1,34%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,96%.[{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2016-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |url-olek=ei tööta }}]\n\nPiirkond asus [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal Valmiera rajooni [[Ipiku vald|Ipiku]], [[Jeri vald|Jeri]], [[Loodi vald|Loodi]] ja [[Vilpulka vald|Vilpulka vallast]]. 2021. aastal liideti Ruhja piirkond [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnaga]].\n\n==Viited==\n{{viited}}\n\n==Välislingid==\n{{Commonskat-tekstina}}\n\n{{LAT2}}\n\n{{koord|tüüp=haldus2}}\n\n[[Kategooria:Läti endised piirkonnad]]","hash":"b4ee6660dea742c4815c4c9abdfcc6dfe7525f39848ffbec26c4e621bab88ac2","last_revision":"2023-03-20T19:44:49Z","first_revision":"2010-02-19T20:55:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.629335","cross_lingual_links":{"ar":"بلدية روجينا","be":"Руіенскі край","be-x-old":"Руенскі край","ca":"Municipi de Rūjiena","ceb":"Rūjienas Novads","de":"Bezirk Rūjiena","en":"Rūjiena Municipality","es":"Municipio de Rūjiena","eu":"Rūjiena udalerria","fa":"شهرداری رویینا","fr":"Rūjiena (novads)","hy":"Ռույիենայի շրջան","id":"Munisipalitas Rūjiena","it":"Rūjiena","ka":"რუიიენის მხარე","ko":"루이에나시","lt":"Rūjienos savivaldybė","lv":"Rūjienas novads","mk":"Рујиена (општина)","nl":"Rūjienas novads","pl":"Gmina Rūjiena","ru":"Руйиенский край","sv":"Rūjiena kommun","uk":"Руїенський край","zh":"魯伊耶納市鎮","zh-min-nan":"Rūjiena Chū-tī-thé"},"cross_lingual_links_access_date":"2025-01-10T12:52:14.812779","text":"Ruhja piirkond (läti keeles Rūjienas novads) oli 2009–2021 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes põhjas Eestiga.\n\nPiirkonna keskuseks oli Ruhja linn.\n\nArvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ruhja piirkonna elanikest lätlasi 90,52%, venelasi 4,14%, valgevenelasi 1,34%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,96%.\n\nPiirkond asus Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal Valmiera rajooni Ipiku, Jeri, Loodi ja Vilpulka vallast. 2021. aastal liideti Ruhja piirkond Valmiera piirkonnaga.\n\nKategooria:Läti endised piirkonnad\n","elements":[{"type":"infobox","content":"{{Provints\n| nimi = Ruhja piirkond\n| nimi1_keel = läti | nimi1 = Rūjienas novads\n| lipp = Flag of Rūjienas novads.png\n| lipu_link = \n| vapp = Rūjienas novads COA.svg\n| vapi_link = \n| pindala = 352,2\n| elanikke = \n| keskuse_nimi = [[Ruhja]]\n| asendikaardi_pilt = Rūjienas novada karte.png\n}}"},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Ruhja piirkond (läti keeles Rūjienas novads) oli 2009–2021 1. järgu haldusüksus Lätis.","translated_text":"The Ruhja Region (Latin: Rūjienas novads) was the first administrative unit of the 2009 ⁇ 2021 succession in Latvia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]},{"text":"Piirnes põhjas Eestiga.","translated_text":"Bordered to the north by Estonia.","trailing_whitespace":" ","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Piirkonna keskuseks oli Ruhja linn.","translated_text":"The center of the district was the city of Ruhja.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ruhja piirkonna elanikest lätlasi 90,52%, venelasi 4,14%, valgevenelasi 1,34%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,96%.","translated_text":"As of 1 January 2011, the population of the Ruhja region was 90,52%, Latvian, Russian, 4,14%, Belarusian, 1,34%, Ukrainian, 1,04% and non-Russian, 2,96%.","trailing_whitespace":"","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2016-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |url-olek=ei tööta }}]","char_index":178,"name":null,"url":"http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:06.529276-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2016-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |url-olek=ei tööta }}]","char_index":178,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:16.877682-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Piirkond asus Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.","translated_text":"The area was part of the Biosphere Reserve of North Vietnam.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Piirkond moodustati 2009. aastal Valmiera rajooni Ipiku, Jeri, Loodi ja Vilpulka vallast. 2021. aastal liideti Ruhja piirkond Valmiera piirkonnaga.","translated_text":"The region was formed in 2009 from the areas of Ipiku, Jeri, Lodi and Vilpulka in Valmiera District. In 2021, the Ruhja region was merged with the Valmiera Region.","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]},{"type":"heading","text":"Viited","translated_text":"References","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"heading","text":"Välislingid","translated_text":"Excluded","level":2,"citations":[],"citations_needed":[]},{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"Kategooria:Läti endised piirkonnad","translated_text":"Category:Former regions of Latvia","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[{"text":"Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ruhja piirkonna elanikest lätlasi 90,52%, venelasi 4,14%, valgevenelasi 1,34%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,96%.","translated_text":"As of 1 January 2011, the population of the Ruhja region was 90,52%, Latvian, Russian, 4,14%, Belarusian, 1,34%, Ukrainian, 1,04% and non-Russian, 2,96%.","citations":[{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2016-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |url-olek=ei tööta }}]","char_index":178,"name":null,"url":"http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:06.529276-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null},{"content":"[{{Netiviide |url=http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-07-16 |arhiivimisaeg=2016-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD |url-olek=ei tööta }}]","char_index":178,"name":null,"url":"https://web.archive.org/web/20160826085313/http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/iedzivotaju.html;jsessionid=CFE4247332782EE3346614ADA5648DCD","source_text":null,"source_code_content_type":null,"source_code_num_bytes":null,"source_code_num_chars":null,"source_download_date":"2024-12-05T17:56:16.877682-05:00","source_download_error":"Download is empty","source_extract_error":null,"source_snippet":null,"source_quality_label":null,"source_quality_raw_score":null}]}]}
+{"title":"Rūjiena piirkond","wikicode":"#suuna[[Ruhja piirkond]]","hash":"3c4a912f645460b3eec1cf249ffba18823af9db7e3ad1b401ac2ba14274cdecb","last_revision":"2010-02-19T20:59:14Z","first_revision":"2010-02-19T20:59:14Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.686009","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaRuhja piirkond\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaRuhja piirkond","translated_text":"directionRichha region","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"Openstreetmap","wikicode":"#suuna[[OpenStreetMap]]","hash":"ecda7b34c6294e2272c5c76cc9e30cb78b0828e00c7dba60890d749873d2f2cb","last_revision":"2010-02-19T21:13:17Z","first_revision":"2010-02-19T21:13:17Z","first_revision_access_date":"2025-01-16T09:47:01.742920","cross_lingual_links":null,"cross_lingual_links_access_date":null,"text":"suunaOpenStreetMap\n","elements":[{"type":"paragraph","sentences":[{"text":"suunaOpenStreetMap","translated_text":"the direction of OpenStreetMap","trailing_whitespace":"","citations":[],"citations_needed":[]}]}],"excerpts_with_citations":[]}
+{"title":"2-eurone münt","wikicode":"{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}}\n{{Münt\n| maa = [[euroala]]\n| nimiväärtus = kaks eurot\n| väärtus = 2\n| ühik = [[Euro|eurot (€)]]\n| mass = 8,5\n| läbimõõt = 25,75\n| paksus = 2,2\n| serv = servatekst, peen rihveldus\n| materjal = äär: [[kupronikkel]]; keskosa: kolmekihiline: [[nikkelpronks]], [[nikkel]], nikkelpronks\n| vermimisaastad = [[2002]]–...\n| tiraaž = \n| esikülje pilt =\n| esikülje kujundus = [[Euroopa Liit]] enne [[1. mai]] [[2004]] laienemist; pärast 2007 väljastatud müntidel Euroopa geograafiline kaart\n| esikülje kujundaja = [[Luc Luycx]]\n| tagakülje pilt = \n| tagakülje kujundus = mitmesugune\n| tagakülje kujundaja = paljud\n}}\n\n'''[[euro|Kaheeuro]]ne [[euromünt|münt]]''' on [[Euroala|euroalal]] käibel olev suurima väärtusega münt. See on käibel alates 2002. aastast. Euromündi [[avers]] ehk esikülg on kõigil riikidel ühine, [[revers]] ehk tagakülg on riikidel erinev.\n\n== Kujundus ==\nMünt koosneb kahest [[sulam]]ist. Sisemine ring koosneb kolmest kihist: [[nikkelpronks]], [[nikkel]] ja nikkelpronks ning välimine osa [[kupronikkel|kuproniklist]]. See annab mündile kaks värvi, hõbedase ja kuldse. Mündi läbimõõt on 25,75 mm, paksus 2,20 mm ja kaal 8,5 grammi. Servad on peenelt rihveldatud, kuid serva kujundus varieerub riigiti. Mõni riik on servale pannud mündi üldnimetuse või oma riigi nime.\n\n==Ühine külg==\nMündi pealmise külje on kujundanud [[Luc Luycx]]. Sellel kujutatakse Euroopa kaarti, kus pole peal [[Island]]it, [[Küpros]] on rohkem läänes kui peaks ja [[Malta]]t on suurendatud, et seda näha oleks. Kaarti läbivad mere kohalt 6 põhja-lõunasuunalist joont, mis katkevad maa kohalt. Kõige läänepoolsem joon kulgeb umbes [[Oslo]]-[[Elba]] [[meridiaan]]il, kõige idapoolsem umbes [[Laadoga]]-[[İstanbul]]i joonel. Joonte mõlemas otsas on täht, kokku on tähti 12 ja need on sellised kui [[Euroopa Liidu lipp|Euroopa Liidu lipul]]. Risti üle kaardi on idas suurelt sõna EURO ja läänes number 2. Küprose kõrval on disaineri initsiaalid LL.\n\n==Rahvuslik külg==\n'''[[Austria]]''' mündil kujutatakse patsifisti [[Bertha von Suttner]]it, kes sümboliseerib Austria jõupingutusi võitluses [[rahu]] eest paljude aastakümnete vältel.[\n\n'''[[Belgia]]''' euromündid on kujundanud [[Turnhouti kunstiakadeemia]] direktor [[Jan Alfons Keustermans]]. Mündil kujutatakse kuninga [[Albert II (Belgia)|Albert II]] portreed. Mündil on veel kuninga [[monogramm]] ja siseosas mündi väljalaskeaasta.][ Mündi 1. seeriat vermiti [[2002]]–2007 ja 2. seeriat alates [[2008]].\n\n'''[[Eesti]]''' euromüntide kujundamise konkursi, mis korraldati [[2004]]. aasta detsembris, võitis rahvahääletuse teel [[Lembit Lõhmus]]e kujundus. Sellel kujutatakse Eesti kaarti ja sõna \"EESTI\".][\n\n'''[[Hispaania]]''' mündil kujutatakse kuninga [[Juan Carlos I]] portreed.]