text
stringlengths 251
780k
| id
stringlengths 47
47
| dump
stringclasses 96
values | url
stringlengths 13
6.62k
| date
stringdate 2013-05-18 14:13:05
2024-04-25 16:02:03
| file_path
stringlengths 125
155
| language
stringclasses 1
value | language_score
float64 0.64
1
| language_script
stringclasses 1
value | minhash_cluster_size
int64 1
357k
| top_langs
stringlengths 23
555
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Sõltumata sellest, kas nimetada Eesti regionaalhalduse ümberkorraldamist haldusreformiks või riigireformiks, on vajadus muudatuste järele Eesti haldusstruktuuris muutunud üha selgemaks. Justiitsministri algatatud täiendav diskussioon sel teemal on tervitatav.
Regionaalse haldustemaatika käsitlemine on tihtipeale takerdunud küsimuse taha, kes kaotab. Olgu selleks ühendatavad väikevallad või koondatavad maavanemad, ikka tõuseb reformikava ümber toimuva arutelu keskmesse küsimus, kes peab lahkuma. Kuna aga inimloomus on kord juba selline, et keegi vabatahtlikult lahkuda ei soovi, on tulemuseks kaevikusõda, kus üksteise poole pillutakse ohtralt verbaalseid granaate. Otsustavat läbimurret ei saavuta keegi.
Muutuste käimatõmbavaks jõuks on teadmine, et vanaviisi edasi minna pole võimalik. Kui see olukord on teadvustatud, muutub ka vaidlus konstruktiivseks ja hakatakse otsima lahendusi, mitte õigustusi. Nagu näha, pole regionaalse haldustemaatikaga seni kuigi kaugele jõutud. Ju siis on vanaviisi veel võimalik hakkama saada. Ent kui kaua?
Meie omavalitsuste ja maavalitsuste süsteem on jäänud toppama eelmisse sajandisse, kuigi vahepeal on aeg kiiresti edasi läinud. Maakondades ning regioonides laiemalt on paljud asjad liikunud isevooluteed, mis paraku pole olnud tihti parim lahendus. Nii on enamik Eesti ametkondi jaganud riigi oma parema äranägemise järgi neljaks piirkonnaks ilma, et kohalikel inimestel ja võimuesindajatel oleks olnud selles osas mingit kaasarääkimisõigust. Et niinimetatud ametkondliku või hiiliva haldusreformi viljad pole alati kõige paremad, sellele viitas oma aastapäevakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. Samuti on haldusreformi vajadust korduvalt rõhutanud riigikontrolör, õiguskantsler, OECD. Jüri Raidla on olukorda, kus suur osa Eesti väikestest omavalitsustest ei suuda oma inimestele avalikke teenuseid kvaliteetselt osutada, nimetanud põhiseadusvastaseks.
Olevik näitab, et täna on võib-olla isegi viimane aeg keskenduda tulevikule. Mõelda sellele, kuidas korraldada Eesti regionaalne haldussüsteem selliseks, et oleks tagatud avaliku teenuse kättesaadavus, selle efektiivsus ja kestlikkus.
Maakond kui regionaalse halduskorralduse süda
Taasiseseisvumisjärgsete aastate jooksul on Eesti praegused 15 maakonda tõestanud oma elujõulisust. Maakond on määrav inimese identiteedi kujundaja ja seejuures tihtipeale palju olulisem kui omavalitsus (kindlasti mitte alati). Sestap on maakonna kui iseseisva üksuse tugevdamine vajalik.
Minu nägemus on, et maakond peaks olema Eesti uue regionaalhalduskorralduse aluseks. Koos 2017. aasta kohalike valimistega võiksid maakonnad võtta üle omavalitsuse ülesanded ja õigused. See ei tähenda, et praegused vallad kaoksid kaduvikku. Tänastest valdadest, kui nad vahepeal ei otsusta ühineda, saaksid reformi tulemusel niinimetatud osavallad.
See looks olukorra, kus üks osa otsusest langetatakse suurvalla ja teine osa osavalla tasandil, sõltuvalt sellest, kuidas on üht või teist valdkonda mõistlik korraldada. Osavalla ülesandeks peaks kindlasti jääma sotsiaalhoolekande küsimuste lahendamine, lasteaiad, algkoolid, heakord ja nii edasi. Need on teenused, mille kättesaadavus peaks olema inimesele võimalikult lähedal. Peale sotsiaaltöötaja peaks igal osavallal olema ka vallavanem, vallasekretär. Nemad oleksid lüli kohaliku elaniku ja maakonnakeskuses asuva omavalitsuse vahel. Millised ametnikud veel peaksid osavallas tööle jääma, sõltuks kohalikust eripärast ja vajadusest.
Seevastu näiteks arstiabi, põhi- ja gümnaasiumihariduse, ühistranspordi, ehitus- ja planeerimisküsimused ning mitme teise suurema valdkonna korraldamine võiks käia maakondlikul ehk suurvalla tasandil. Maakondlik kohalik omavalitsus oleks võimalik komplekteerida parimate spetsialistidega, kes teenindaksid inimesi nii maakonna keskuses kui ka korraldaksid vastuvõtte osavaldades. Kindlasti ei tohiks seada eesmärki, et uued suurvallad on täpselt tänaste maakondade piires. Siin tuleks vaadata ikka, kus on tõmbekeskused ja millised piirkonnad jäävad selle tõmbekeskuse tagalateks.
2017. aastal toimuvatel kohalike volikogude valimistel peaks jääma mandaadid seniste omavalitsuste piiridesse. See kindlustaks, et igast piirkonnast oleks esindaja volikogus. Et vallavanemale anda tugevam mandaat, võiks vallavanem olla valitud otse rahva poolt, siis ei peaks ta tõmblema poliitika tuultes. Osavallavanema määraks uus valitav volikogu, kuid sama piirkonna saadikutel peaks olema vetoõigus ka esimese kahe kandidaadi puhul. Tegu on sama süsteemiga, mida kasutati maavanema määramisel, kui vetoõigus oli kohalike omavalitsuste liidul. Riigipoolset kontrolli maakondliku omavalitsuse otsuste üle jääks tegema tänane maasekretär oma bürooga, ent maavalitsus lõpetaks praegusel kujul tegevuse, sest nende funktsioonid võtaks üle uus omavalitsus.
Praegustel maavanematel, kes ju nime poolest võiksid või peaksid olema maakonna juhid, pole tegelikult selliseid volitusi. Nad peaksid seaduse järgi tagama maakonna tasakaalustatud arengu, ent vahendeid ei ole neile selleks antud. Kohalikud omavalitsused jällegi osutavad mitmeid avalikke teenuseid, mida oleks mõistlik korraldada maakondlikult, kuid mida ühel või teisel põhjusel ei tehta. Kui ühistranspordi ja tervishoiu korraldamine on Eestis maakonnapõhine, siis samahästi võiks maakonnapõhiselt korraldada ka näiteks gümnaasiumiharidust, tee-ehitust, jäätmekäitlust.
Kuidas täpselt toimuks teenuste jagunemine maakondliku ja osaomavalitsuse vahel, sõltuks kohalikust kokkuleppest. Miks mitte panna maakondades käima omavalitsuse teenusbussid, mis regulaarselt tooks külasse vajalikud ametnikud, nii nagu täna tuuakse külasse posti- ja pangateenused.
Maavalitsuste asemele riigi regionaalsed esindused
Maakondliku omavalitsuse sünni korral lõpetaksid maavalitsused praegusel kujul oma töö ja selle poolt pakutavad teenused liiguksid valdavas osas maakondliku omavalitsuse pädevusse. See aga ei tähenda, et riik kaotaks piirkondades oma esindatuse. Vastupidi: seda peab tugevdama.
Tänase 15 maavalitsuse asemele tuleks luua riigi regionaalsed esindused eesotsas maavanemaga. Kas neid regioone on Eestis neli-viis, rohkem või vähem, tuleb riigil kiirelt otsustada. Oluline on see, et piirkonna juhil oleks reaalne võim ja õigus rääkida valitsuses kaasa piirkonna jaoks tähtsate otsuste tegemisel. Maavanemaga tuleks kooskõlastada kõik tähtsamad otsused, mida riik regioonis planeerib. See looks olukorra, kus ministeeriumid ja riigiametid peaksid oma struktuurimuutuste läbiviimisel arvestama rohkem kohalike oludega, kohaliku regioonijuhi seisukohtadega. Viis aastat peaks olema piisav aeg, et need lahendused ellu viia ja samas ka võimaldama tänastel ametnikel teha otsuseid, kuidas ja kus nad näevad ennast viie aasta pärast.
Välja pakutud lahendus ei tekita juurde uut bürokraatiat ega suurenda riigi halduskoormust. Küll muudaks selle ellurakendamine paljude otsuste tegemise lihtsamaks ja mis peamine - võimaldaks ka edaspidi saada inimestel kvaliteetset avalikku teenust.
|
<urn:uuid:c5103941-d69f-43ee-9a9c-afda88a08184>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arvamus.postimees.ee/914228/aivar-kokk-kaevikusoda-peab-muutuma-koostooks/
|
2013-05-19T23:48:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999995 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999953508377075}
|
Kui Tallinna Stroomi ranna vetelpäästja, laps süles, tema ukse taha jõudis, polnud ema tütre kadumist veel märganud. Hetkest, mil alasti tüdruk rannavalvur Danieli tähelepanu köitis, oli möödas paar tundi.
"Tüdruk jooksis paljalt ringi, ta jalal olid marrastus ja sinikad. Küsisin: kus su ema on ja kus riided?" räägib Daniel. Laps sibas üleeile sihitult ringi ja just see rannavalvuris kahtluse tekitaski. "Tüdruk käitus rahulikult ja ei tahtnud minuga üldse rääkida. Ta teadis kindlalt, kus on ja mida teeb," jätkab Daniel. Et last üldse tähele pandi, oli suur juhus - kuigi vesi oli külm, oli ilm soe ja inimesi rannas palju.
Lõpuks selgus, et tüdruku ema on kodus ja tütre rannaskäigust pole tal õrna aimugi. Seepeale otsustas Daniel lapse rannahoonesse G4S ruumidesse viia, et talle kas või kommi pakkuda ja midagi selga panna.
Kui pisipiiga koduuksest sisse astus, paistis sealt ema, kes istus arvuti ees. Avatud oli suhtlusportaal. Ta tunnista lapse omaks, polnud aga tema kadumist märganudki.
Edasi saad lugeda paber- või digilehest, või tellides artikli veebist!
|
<urn:uuid:f77e67c8-6e2e-4af5-ae21-2af4d7d57887>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://ohtuleht.ee/483281
|
2013-05-20T00:23:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999489 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.999488890171051}
|
Südamlik tervitus!
Oleme siiralt meelitatud, et külastate meie kodulehte. GMP Clubhotel on Otepääl, Pühajärve kaldal paiknev ainulaadne hotell Eestis, kus saate privaatselt puhata luksuslikult sisustatud mugavates korterites. Eriliseks teeb meie maja veel see, et soovi korral on võimalus korter ka endale osta. Lisaks majutusele tegutseb Clubhotel-is legendaarne Pühajärve restoran, mida peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks.
Peatse kohtumiseni,
Margus Mäll
GMP Clubhotel
Otepää majutus
Juhataja
Otepää majutus otepää hotell
|
<urn:uuid:449c81c6-d372-4d98-af17-33fc1cdf163a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.clubhotel.ee/et/
|
2013-05-20T00:01:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999892 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998918771743774}
|
Firmast
AS Kiirkandur on asutatud 1994.aastal. Meie põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine. Purustame materjali mobiilsetes purustites ja sõelume teede- ja tavaehitustel vajalikeks fraktsiooniks. Firma teeb kokkuleppeliselt ka teenustööd tellija karjäärides.
Purustame ja fraktsioneerime ka ehitusjäätmeid. Hetkel on meil kaevandamisluba 19 karjääris üle Eesti.
Oleme ka kivipurustite ja sõelade müügiesindaja Eestis (Powerscreen ja Pegson).
|
<urn:uuid:e548e6d2-284b-46b3-8672-f3f51ec88193>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kiirkandur.ee/
|
2013-05-20T00:01:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999949 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999494552612305}
|
Renoveeritud aastal 2011, garanteerib Berlinquartier Apartments külalistele mõnusa viibimise Berliin's äri või puhkuse eesmärgil. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Heinrich-Heine-Straße metroojaam, Märkisches muuseum, Historischer Hafen Berlin.
Kasuta ületamatute teenuste ja mugavuste küllust selles Berliin hotellis. See hotell pakub arvukalt kohapealseid võimalusi, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist.
3 tuba, mis jagunevad 10 korruse vahel, pakuvad sooja ja mõnusat kodutunnet ja moodsaid mugavusi, nagu internetiühendus (tasuta), föön, triikimine, teler, DVD/CD mängija. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Oma ideaalse asukoha ja sobivate võimalustega tabab Berlinquartier Apartments märki mitmel viisil.
|
<urn:uuid:f2c89bbe-436f-4e4e-be6a-f222ba1f1b0a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.co.ee/europe/germany/berlin/berlinquartier_apartments.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtKPkMFvdcLenT%2FOR%2FJbxoaSPTwRpeibot9yRb3lYWDnm
|
2013-05-22T19:41:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368702414478/warc/CC-MAIN-20130516110654-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999871 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.999871015548706}
|
Uudiseid momendil rohkem ei ole.
Teated
- Hiiumaa loomakaitse otsib ...
- Purjetamise treeningud jahtklubis Dago
- Hiiumaa inspiratsioonipäev 2013 "Leia OMA algatus"
- Hellamaa Laulupidu
- Kärdla Avatud Noortekeskus pakub tööd!
- Noorte Nõustamiskabineti vastuvõtud mais
- Laste- ja noortepsühhiaater dr Lea Kalvo vastuvõtt
- Ohtlike jäätmete kogumisringid
- Naiskodukaitse ootab konkursile fotosid Eestimaa elust
- Hiiumaa loomakaitse otsib jätkuvalt ...
- Ulatuslikud ümberkorraldused bussiliikluses
- Kuulikodu kevadkampaania
- Ärajäävad reisid Lennujaama bussiliinil
- Tasuta juriidiline nõustamine
- Tuuru 2013 I poolaasta koolituskalender
- Positiivse vanemluse teematoad
- Ettevõtja, värskenda oma andmed maakondlikus infoportaalis!
- Hiiumaa Muuseum otsib koostööpartnereid
|
<urn:uuid:4bbb8fa0-daff-4273-acb5-7780ef9d2938>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.hiiumaa.ee/teated/2705
|
2013-05-25T03:26:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705407338/warc/CC-MAIN-20130516115647-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99989 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998904466629028}
|
Kaksikpumpadel on kaheosaline pumba pesa ja vaid ühed äärikliidesed - seega ei vajata enam kui vaid üks paar sulgventiile. Pumpade vahelduv töö on lihtsalt automatiseeritav, sest torustikul paiknevaid ventiile pole vaja avada ega sulgeda.
Kaksikpumpadele on võimalik tellida täiendav hoolduskaas, milline paigaldatakse hooldust vajava ühiku asemele ja teist võib samaaegselt töös hoida.
Standartse materjalina on kasutatud hallmalmi EN-GJL-200.
|
<urn:uuid:736d5ab1-a82f-49d1-ba79-bf3c49b93ee9>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kolmeks.fi/ee/tooted/pumbad/in-line-kaksikpumbad
|
2013-05-25T03:26:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705407338/warc/CC-MAIN-20130516115647-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000001 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000014305114746}
|
Lugeja küsib: intervjuu Aivar Kuusmaaga|
Kuusmaa mainis, et klubil on plaan osaleda järgmisel hooajal ka FIBA EuroCup sarjas.
Terevisioon: täna avatakse rulluisutamise selleaastane välihooaeg|
Pühapäeval aga sõidetakse Tallinna Rulluisumaraton.
Terevisioonis käisid Maijooksu korraldajad|
Sel aastal on end jooksule registreerinud üle 10 000 naise, mis on jooksu ajaloo suurim hulk osalejaid.
Heitjate seeriavõistluse avaetapil võitis odaviske Risto Mätas|
Mätas võidutses 77.63-ga Timo Moorasti ja Andrus Värniku ees.
Londoni OM-ile on eestlastel võimalus pääseda viies paadiklassis|
Enamus olmüpiapiletitest jagatakse välja detsembris Austraalias toimuval MM-il.
Eesti Võimlemisliidu uueks presidendiks valiti Riigikogu aseesimees Laine Randjärv|
Randjärv vahetab välja 21 aastat alaliitu juhtinud Mehis Pilve.
Ragbikoondise kapten: maailmatasemeni on veel pikk maa|
"Terevisioonis" tutvustati 2016. aastal olümpiaalaks saavat Ragbi 7-t.
|
<urn:uuid:2cbaee6f-50e1-49b8-bae4-4857a6bad9b9>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?052815941858
|
2013-06-19T17:24:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708946676/warc/CC-MAIN-20130516125546-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999814 |
Latn
| 9,185 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998137354850769}
|
Asudes mugavalt Berliin's, on Apartments Victoria suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Hästisäilinud miljöö ja lähedus kohtadele Augsburger Straße metroojaam, Euroopa-Keskus, Kadewe annavad sellele hotellile erilise šarmi.
Võimalused ja teenused, mida pakub Apartments Victoria, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Hotelli parimate omaduste hulka kuuluvad: lift, parkla.
Hotellis on 5 imeilusat numbrituba, igaühes mikrolaineahi, külmik, kööginurk, kohvi/teekeedukann, triikimine. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Mis iganes on Sinu külastuse põhjus, Apartments Victoria on suurepärane valik Sinu viibimisel Berliin's.
|
<urn:uuid:d0d04d7e-b8ce-4db3-a222-d23f8b042938>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.com/et-ee/apartments-victoria/hotel/berlin-de.html?asq=S1%2bEK%2bZ0CDAN9fhHeuyZmiaQX%2bAltM3zYjW6uDLIZelDoY3ew7r%2fpKFy3ACRFJTUESD9wLOtjqCapiDYQ265lA%3d%3d&setcookienew=1
|
2013-06-19T17:19:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708946676/warc/CC-MAIN-20130516125546-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999753 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997525811195374}
|
MIS ON BIOREVITALISATSIOON?
Kui tõlkida sõna sõnalt saame tähenduse - Bioloogiline elustamine
See on uudne ja tõhus metoodika naha toonuse ja elastsuse taastamiseks, et saavutada noore ja terve naha värv ja jume.
Kui Te arvate, et see metoodika põhineb ainult kortsude täitmisel – vastame EI. Antud metoodika mitte ainult tasandab naha pinda, vaid parandab naha väljanägemist ja taastab noorele nahale omase epidermise keskkonna ning aeglustab märgatavalt naha vananemist.
CRM Soft kasutatakse edukalt nii monoteraapias, kui ka naha vananemise profülaktika ja korrigeerimise kompleksprogrammide koosseisus.
Kellele on mõeldud CRM Soft?
CRM Soft on kõikidele klientidele, kellel on kahjustunud naha terve jume, vähenenud naha elastsus. Sõltumata põhjusest, kas on see siis naha vananemine, UV päikse kiirtest tekkinud kahjustus, nahal olnud haige-stumised, või siis kiire kehakaalu kaotus ja muud, saame tõhusalt taastada nahka CRM Soft abil.
Millistel naha tsoonidel saab kasutada CRM Soft?
CRM Soft saab kasutad kõikidel naha piirkondadel, mis vajavad taastamist. Sageli kõige kiiremini naha elastsus kaob avatud piirkondadel, mida mõjutavad päikse kiired: nägu, kael, dekoltee, käed, ning kõige rohkem vajame just nendele piirkondadele hooldust.
|
<urn:uuid:1b2bb228-ef1f-45fd-85fc-ac2dd6b896e3>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.vita.ee/dyna/site/mis_on_biorevitalisatsioon.html
|
2013-06-19T17:25:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708946676/warc/CC-MAIN-20130516125546-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999956 |
Latn
| 8 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999556541442871}
|
|ELF räägib Läänemere kaitsest otse reisilaeval|
Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös Tallinki ja teiste partneritega kolmapäeval, 28. märtsil Tallinna ja Helsingi vahel seilaval reisilaeval Superstar Läänemere teabepäeva.
Loeng naftareostusest. Laval on vabatahtlikud kaitsekostüümidesse riietumas.
Kell 14.00 Tallinnast ja kell 17.30 Helsingist väljuvate regulaarreiside vältel räägivad esinejad ELFist, Eesti Meresüsteemide Instituudist ja Turu Rakenduskõrgkoolist merekaitsest. Reisijatele tutvustatakse naftareostustõrjet , Läänemere ökosüsteeme ning merealade uurimist. Pikkade loengute asemel toimuvad erinevad mängud täiskasvanutele ja lastele, avatakse Läänemere-teemaline fotonäitus ja kõik soovijad võivad osaleda suure merefotomosaiigi loomises. Infot jagavad looduskaitse- ja teadusmaailma eksperdid . Üritus toimub paralleelselt eesti, soome ja inglise keeles.
Muuhulgas tutvustatakse ELFi projekti ,,Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur" tulemusi. 2011. aasta märtsist kuni 2012. aasta veebruarini viis ELF läbi Kõpu poolsaare ümbruse mereala uuringud, mille eesmärk on kaasa aidata mere bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele.
ELF ja AS Tallink Grupp on pikaajalised koostööpartnerid ning pooled peavad üheks olulisemaks ühiseks eesmärgiks inimeste teavitamist Läänemerega seonduvatest võimalustest kui ka probleemidest. Teabepäeva Läänemerel viiakse läbi esmakordselt.
Reisijaid saatis Läänemere-teemaline väljapanek
Merefotomosaiik tuleb kokku piltidest, kus inimesed näitavad enda lemmikpaiku Läänemere ääres. Ka Superstari laeval said reisijad enda eelistusi jagada
Uudist täiendatud piltidega 2. aprillil 2012.
Lisainfo:
Vaata lisa Läänemere kohta ka portaalist www.balticseanow.info
|
<urn:uuid:db830898-4b39-4c8f-b898-9ba2b402c282>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1444-elf-raeaegib-laeaenemere-kaitsest-otse-reisilaeval
|
2013-05-18T14:55:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382450/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999962 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999624490737915}
|
Osaleja ülesanne on valmistada oma lemmikfilmi plakat sellisena, nagu ta seda ise soovib. See võib olla kujundatud arvutiprogrammide abil või valmistatud lihtsalt markeritega paberile joonistades, lõigates ja kleepides või kuidas iganes autori arvates parem tundub. Piiranguid töövahendite kasutamises ei ole. Oluline on loomingulisus.
Parima töö autorile on auhinnaks Viljandi PÖFF-i pass ning lisaks üllatusi.
Konkursist võivad osavõtta kõik vähemalt 15-aastased Viljandimaal elavad inimesed. Igal osalejal on õigus esitada kuni kaks plakatit vähemalt A3 formaadis.
Tööd on oodatud 30. novembrini. Teosed tuleb toimetada Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse üliõpilasesinduse ruumi nr. 229 aadressil Posti tänav 1, 71004 Viljandi.
20. novembril leiab aset plakatimeisterdamise töötuba, mida juhendab Eesti kunstiakadeemia graafilise disaini õppejõud ja plakatijahi žürii liige Kristjan Mändmaa. Töötoa toimuise paik ja algusaeg on veel selgitamisel.
Viljandis näeb tänavust Pimedate Ööde filimifestivali programmi 8.—12. detsembrini pärimusmuusika aidas.
|
<urn:uuid:27dd79ac-d238-41df-b3ee-50ab3e941b98>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.sakala.ajaleht.ee/335523/alanud-on-plakatijaht/
|
2013-05-23T23:38:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704075359/warc/CC-MAIN-20130516113435-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999976 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.999976396560669}
|
Loe, mida kirjutavad värsked Eesti ajalehed jalgpallist:
ÕL: Marek Lemsalu: "Õhuvõitlusesse läks Klopp võimsalt, hambad ristis nagu Piiroja!"
ÕL: Lõpuks ometi! FC Florat ootab enneolematu euronauding!
EPL: Moyes räägib Rooneyle auku pähe
Vaata lisaks!
Loe intervjuusid huvitavate persoonidega Eesti jalgpallist:
Loe Eesti vuti mõttekoja värskeid postitusi:
Sisene blogisse!
Ennusta meistri- ja esiliiga tulemusi ning võida Nike putsad, pall või koondisesärk!
Sisene ennustusmängu!
Loe põhjalikke lugusid uutest ja vanematest tähtedest:
Kuum kaup:
Pilk tagasi:
|
<urn:uuid:3dd0f41b-44bf-4e2b-a61b-30557238bedc>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.soccernet.ee/
|
2013-05-23T23:59:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704075359/warc/CC-MAIN-20130516113435-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999674 |
Latn
| 13 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996738433837891}
|
Rakvere maleklubist vaid 20 aastat noorem Leo Poltan meenutas, kuidas 1930. aastatel rahvamajas turniire peeti. “Tagatoas mängisid tippmehed turniirikelladega, eestoas olid aga need maletajad, kes tahtsid kunagi tagatuppa jõuda,” rääkis Poltan, kes 1938. aastal oli poisikesena osalenud Paul Kerese antud simultaanil. Seal oli 58 osavõtjat ning simultaan kestis kella kaheni öösel. Vahepeal aeti maletajad välja, et tube tuulutada.
Veel meenutas Poltan tõika, kuidas Rakverest mindi viiekümne mehega Tartusse suurkohtumisele, sõiduks kasutati rongi.
Kuigi vahepeal kolis Poltan Narva, esindas ta Rakvere maleklubi veel 1940. aastal.
Pühapäeval Art Cafésse tulnud kunagised aktiivsed maleklubi naisliikmed meenutasid, et omal ajal oli palju naisteturniire, mis viimastel aastatel õige harvaks jäänud.
Maleklubi liige Ando Leps võttis kokku maleklubi ajaloo, kasutades selleks klubi kunagise suure eestvedaja Voldemar Matsoni päevikut, mille ta seejärel muuseumile kinkis.
Omapoolse õnnitluse saatis ka Nikolai Kristoffel.
Ta kirjutas: “Õnnitlen kõiki Rakvere endisi ja praegusi malesõpru meie armsa kodulinna maleklubi 100. aastapäeval! Tahaksin hea sõnaga meenutada endast vanemaid malekolleege eesotsas malejuht Voldemar Matsoniga, samuti Karl Kaalepit, Alfred Intsaart, Heino Seppa ja omaealisi: pinginaaber Aleksander Einpauli ja August Noodlat, vendasid Pariise ning Julius Korkmanni.”
Rakvere maleklubi esimees Eino Vaher nentis, et praegu asub Rakvere maleklubi seal, kus saja aasta eest alustati: entusiaste on vähe ja noorte pealekasv kesine, sest pole, kes nendega tegeleb.
Näiteks Rakvere maleklubi juubelipäevale ei saanudki tulla tunnustatud malepedagoog Jakob Kiik, kes oli tervisega kimpus, kuid ta saatis oma sõnumi telefoni teel.
Eino Vaher on siiski lootusrikas, nõnda oli ta vaimustatud malelegendi Garri Kasparovi ideest viia koolides sisse maleõpe.
Esmaspäeval allkirjastasidki Eesti Maleliidu president Andrei Korobeinik ja malehariduse arendamisega tegeleva rahvusvahelise fondi Kasparov Chess Foundation president Garri Kasparov Tallinnas programmi “Male koolidesse” raamlepingu ning veel tänavu sügisel on kavas alustada maleõpet pilootprojektina vähemalt tosinas Eesti koolis.
Andrei Korobeiniku sõnul on male viimine koolidesse üks maleliidu olulisemaid eesmärke. “Male populaarsus ei saa kasvada, kui puudub võimalus seda mängu õppida ja harrastada juba väikese lapsena,” selgitas alaliidu president, kelle sõnul on kaugem eesmärk maleõppe lisandumine kooliprogrammi ametliku valikainena.
Garri Kasparovi sõnul õpetab male noortele nii keskendumisvõimet kui loogilist mõtlemist.
Loomulikult võeti Rakvere maleklubi juubeliüritusel välja ka malenupud ning peeti kiirelt spontaanne turniir. Esikoha sai Eesti mullune meister Pavel Vorobjov, kes oli tulnud sõpradele külla koos Tartu maleklubiga. Teist kohta jagas võõrustaja Eino Vaher, samuti ühe Tartu maleklubi liikmega. Parimaks naismaletajaks tuli endine rakverlane Karmen Viikmaa.
|
<urn:uuid:19fc3eb3-7d0a-40c0-a0b9-4aded23fd133>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.virumaateataja.ee/845312/rakvere-maleklubi-vottis-kokku-oma-sajandi/
|
2013-05-24T00:00:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704075359/warc/CC-MAIN-20130516113435-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999642 |
Latn
| 34 |
{"ekk_Latn_score": 0.999642014503479}
|
juuni
1
2010
Kristiina: Suur täna vastamast mulle Heather. Olles disainer ise, olen ma sinu loomingust jahikujunduses lummatud. Minu üks unistustest on sisekujundada luksusjahte. Sinu profiilis on kirjutatud põnevatest projektidest ja kooostööpartneritest, ehk valgustaksid natukene ka meid.
Heather: Ma olen äsja lõpetanud SCAD, Savannah College of Art and Design / US. Kuid kooli ajal oli mul võimalus osaleda mitmes sponsoreeritud klassides kus otsesed suurfirmad töötasid koos õpilastega. See viis ka edasi mõningatele freelance projektidele ja mul on ka oma klientuurivõrgustik.
Kristiina: Meil siin selline tööstuslikdisain merendus alal on üsnagi eksootiline. Kui palju tegelikult peaks üks sisekujundaja teadma jahi enda disainist ja tehnilisest küljest?
Heather: Suureks eeliseks on teadmised jahi enda väliskujundusest ja tehnilistest teadmistest kuidas üks jaht liigub vees, vorm ja kuju ja kuidas see ehitatud on. Sisekujundaja olles on sama moodi ka tähtis arvestada esteetilist poolt ja inimeste vajadusi. Trikk on kombineerida esteetiline ja tehniline ning luua kaunis lõpptulemus. Kristiina: ALIZ, mulle väga meeldib see jaht. Milline võiks hind olla sellisele reaalsele prototüübile?
Heather : ALIZ on kontseptsioon jaht / projekt. Kuid siiski iga detail on lõpuni läbimõeldud. Eriti on tähelepanu pööratud välise – ja sise omavahelisele harmooniale. Jahi kujunduses oli eesmärk võimendada kogemust veepeal olles, suurte ja avarate akendega ning välisspindadega. Keskmiselt sellise suurusega jaht võiks umbes maksta 30 miljonit USD.
Kristiina: Milline on üldse turg selliste projektidele?
Heather: Praegusel ajal loomulikult on majandussurutis oma töö teinud, kuid arvan et luksuslikkuse turg jääb alati, mõnevõrra ollakse võibolla ettevaatlikum kuidas ja kuhu oma investeeringuid tehakse.
Kristiina: Mis on sinu jaoks põhilised erinevused jahi kujunduses versus kodukujundamine?
Heather: Mitmeid erinevusi on. Jahtidel on enamus siseseinad kumerad, ei kasutata kergseinu. Kõige tähtsam on aga see , et need liiguvad. Sellepärast on enamus mööblit sisse-ehitatud, et stabiliseerida. Samuti katta elektrijuhtmeid, torusid jne. Sisse-ehitatud mööbliga on võimalik ka ära kasutada maximaalselt ruumi.
Kristiina: Soovita mõni hea kool kus saavad noored minna õppima? Kas arvad, et kujundajatel nagu mina kellel on ligi 10 a kujundamis kogemust võiks lihtsamalt juurde õppida baas teadmisi jahi kujundusest või piisaks ka lihtsalt arvestades eripärasid?
Heather: Ma arvan, et on suurepärane pluss kui sul on taust sisekujundajana ning siis spetsialiseeruda jahi kujundamisele. Samas baas teadmised jahi väliskujundusest ja tehnilisest poolest tulevad suureks kasuks.
Kristiina: Suured tänud sulle Heather, soovin sulle palju edu ja loomingulisust.
Kool mida Heather lõpetas on SCAD Savannah College of Art and Design
|
<urn:uuid:84fdfc9b-9e7c-422b-8cd8-4ed6a8667df1>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://blog.sisustus.ee/tag/heather-witkop/
|
2013-05-26T07:31:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706637439/warc/CC-MAIN-20130516121717-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99998 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999802112579346}
|
...tervis pole parim. ja vein pole hea.
aga siiski sai seda eile õhtul võetud. paras niiduk oli.
kirss, puine, kuid mitte kuiv, pigem just selline mahlane. kerge mulliga.
ja siis kella kolmeni lolli juttu ja muud möllu. ja tuttu.
hommikul käis keegi, tõi mulle jäätisekokteili öökapi peale. kahjuks ärkasin ma natuke hilja, et seda juua, sest see näeb ikka korralikult rõve välja.
|
<urn:uuid:fca51f22-2ab7-437d-824b-f51a32fe8303>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://joodikonkurb.blogspot.com/2012/03/utlemeee-et.html
|
2013-05-26T08:04:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706637439/warc/CC-MAIN-20130516121717-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.997895 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.9978953003883362}
|
Murelik fänn uuris Twitteris, kas Coco ahter on ehtne, millele naine vastas: «Jah, see on sajaprotsendiliselt naturaalne! Pean seda pidevalt kinnitama. Hämmastav, kui paljud inimesed mind ei usu!»
Coco on samas tunnistanud, et lasi oma rindu kirurgiliselt järele aidata.
«Ma ei kahetse, et nii suured implantaadid panin. Armastan neid. Tegelikult lasin neid vähendada - nad olid enne palju suuremad!» ütles naine.
Coco on WhoSay
|
<urn:uuid:56b9a639-580b-4922-a591-24b8e043d6b9>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.elu24.ee/896140/kuku-pikali-kas-coco-massiivne-peff-on-toesti-ehtne/
|
2013-05-20T07:55:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698554957/warc/CC-MAIN-20130516100234-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999892 |
Latn
| 33 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998921155929565}
|
Immediate Family
About Mall Hellam (Tiismus)
Mall Hellam (sündinud 4. mail 1957 Tallinnas) on eesti kultuuritegelane ja hõimuliikumise tegelane.[1] Mall Hellam lõpetas 1975. aastal Tallinna 2. Keskkooli, õppis aastatel 1975–1977 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ning lõpetas 1983. aastal Budapesti Eötvös Lorándi Ülikooli ungari filoloogina. Aastal 1994 lõpetas ta Eesti Diplomaatide Kooli. Aastatel 1983–1987 töötas Mall Hellam Eesti Majandusuuringute ja Informatsiooni Instituudis tõlk-referendina, seejärel oli ta aastatel 1987–1989 Eesti Sõprusühingu referent ja 1989–1990 Eesti Kultuurifondi ekspert. Alates 1990. aastast juhib ta Avatud Eesti Fondi. 1980. aastate lõpus oli Mall Hellam üks hõimuliikumise taaselustajaid ja osales hõimupäevade korraldamisel. Alates 1994. aastast on Mall Hellam Ungari aukonsul Eestis. Ta oli aastal 1988 üks Eesti-Ungari Seltsi taasasutajaid ja on alates 1994. aastast seltsi esimees. Mall Hellam on aktiivne kodanikuühiskonna eestkõneleja. Ta on üks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu asutajaid.
|
<urn:uuid:343b5a04-5ff9-4e3a-83b5-27f36e3f3a26>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.geni.com/people/Mall-Hellam-Tiismus/6000000008542728914
|
2013-05-20T07:31:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698554957/warc/CC-MAIN-20130516100234-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999865 |
Latn
| 23 |
{"ekk_Latn_score": 0.999864935874939}
|
Keskkooli lõpetamise järel teeninduskombinaadis Leola kellassepaõpilasena tööd alustanud Ilmar Haukanõmm on sättinud tuhandete kellade pisikesi hammasrattaid. Keerukaimad on meistri sõnul parandada naiste tibatillukesed käekellad ja vanaaegsed seinakellad. Selles töös peab ta terava nägemise kõrval tähtsaks kindlaid ja tundlikke käsi.
Keegi pole kokku lugenud inimesi, kelle ajanäitajad Haukanõmme käe all uuele elule on ärganud, ega neidki, kes aastakümnete jooksul Immi laulu saatel tantsu on löönud. Viimaseid on kindlasti märksa rohkem.
Vaevalt leidub keskealist põlisviljandlast, kes ei ole seda kordagi teinud.
Laulmine on Haukanõmme saatnud kogu elu. See algas keskkoolis sõpradega bändi tegemisest. Noored mehed mängisid koolisaalis vaheldumisi mitut pilli, kuni tekkis jaotus: kellele kitarr, kellele trummid, kellele klahvpillid.
Laulda proovisid esialgu kõik, kuid üsna ruttu sai selgeks, et kõige paremini tuleb see välja Ilmaril.
Haukanõmm meenutab kauget aega, mil kitarr tuli endal vineerist välja saagida. Ega teisigi pille olnud kerge hankida. Võimendusena said poisid mõnikord kasutada kino oma.
«Tegime kaaslastega suvel ühiskondlikult kasulikku tööd, ladusime puid kooli kuuri, kui tuli jooksuga meie bändi liider Meelis Punder ja sosistas mulle kõrva, et saime kultuurimajas prooviruumid. Seal oli võimalik lugusid õppida ja harjutada ning hiljem organiseeris kultuurimaja direktor meile ka esinemisi.»
Mängust saab töö
Elu muutus hoopis teiseks, kui selgus, et esinemise eest võib saada raha. Esialgu andis energiat ja pani südame kiiremini põksuma ainuüksi võimalus teistele esineda.
Ansambel Kärjed kuulus möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Eesti levimuusika tippude hulka. Haukanõmm kutsuti sellesse laulma, sest eelmine solist Leo Priivits oli saadetud Vene kroonut teenima. Siis avanes Viljandi noormehe ees juba lai maailm.
«Koos Tõnis Mäega olime mitu nädalat reisil. Esinemised algasid Pihkvast, järgnesid Velikije Luki ja Taurage.»
Ilmar Haukanõmm meenutab, et Kärjed oli üsna suur ansambel. Sellesse kuulusid tuntud viljandlased Ants Helinurm, Üllo Kaur, Toomas Sarri, Jaan Teder, Neeme Punder, Helju Meriste ja Velli Joonas. Väikestel pidudel polnud nii suure koosseisuga otstarbekas esineda, seepärast lõid Haukanõmm ja Mati Allik bändi Mesilased. Selles tegi kaasa ka nüüdne tunnustatud koorijuht Aarne Saluveer.
Haukanõmm on laulnud kümmekonnas ansamblis. Nendega koos on ta risti-põiki läbi sõitnud kogu Eesti ning esinenud küll juubelitel, küll nääri-, jõulu- ja lõikuspidudel, rääkimata suvepäevadest ja tantsuõhtutest. Ta on musitseerinud koos Marju Kuudi, Anne Adamsi, Andres Põldroo, Ain Agana, Tõnu Kallaste, Evald Raidma ja paljude teistega.
Oma põhitööks peab mees siiski Viljandi restorani orkestrandi ametit. Kuuel õhtul nädalas neli tundi laulmist on Haukanõmme häält nii kõvasti treeninud, et see ei ilmuta väsimuse märke ka nüüd.
Hääle kaotust polevat ta kunagi kogenud, ent Vikerkaare restoranis esinedes tajus mõne minuti vältel, et on kurt. «Lugu käis, nägin liikumist ja tundsin rütmi. Laul oli selge ja püüdsin läbi häda jätkata. Paari minutiga kuulmine õnneks siiski taastus.»
Restorani aeg õpetas Ilmar Haukanõmme kohanema kiirete muutustega. Pillimehed vahetusid sageli: kes läks sõjaväkke, kes kõrgkooli, keda ei lubanud naine enam kodust välja. «Ühel õhtul olime basskitarristiga kahekesi. Kõhe oli küll, aga täitsime õhtu muusikaga ja mängisime isegi lisalugusid,» meenutab ta.
Lisalood tõid tol ajal muusiku leivale vorsti, kuid eeldasid alati kelnerite nõusolekut. Olles otsustanud tööpäeva lõpetada, kasutasid nood köögi seinale selleks otstarbeks paigutatud lülitit, millel seisis sõna «orgestrant».
Nupulülitus jättis ansambli elektrita ja saabuski öörahu.
Restoranimuusiku leib vahetus piiride avanedes laevalauliku omaga. «Nädal laevas, kolm vaba,» jutustab Haukanõmm oma graafikust. Ta leiab, et laevas töötamiseks peab olema hea tervis, mis talub pidevat vibratsiooni. Soome liinil päevast päeva Saaremaa valssi kõõrutanud laulumees on nende aastatega rahul: teenistus andis võimaluse teha kodus korralik remont.
Ilmar Haukanõmm ütleb, et tal on elus vedanud. Ennekõike peab ta silmas abikaasa Üllet, kellega on koos elanud juba kolmkümmend viis aastat. Mingil moel võib vedamiseks pidada isegi lapsena saadud seljavigastust, mis hakkas end teismeliseeas tunda andma ning päästis noormehe Nõukogude armeest, Tšernobõlist ja Afganistanist.
Haukanõmm peab sõprade teeneks, et on ilmunud tema lauludega kassett ja CD ning teda on kutsutud esinema telesaadetesse. Viimati astus ta üles «Õhtusöögis viiele». Muusik arvab, et võiks ühe plaadi veel teha.
Plaadil ja kassetil on kirjas, et nendel laulab Im. Täisnime esimesest ja viimasest tähest koosneva lühendiga olevat teda kutsuma hakanud Viljandi restorani ajutiselt tööle tulnud Kohtla-Järve klahvpillimängija. Aastaid üksnes tuttavate kõnepruugis figureerinud nimi on nüüd saanud artistile nõnda omaseks, et selle järgi tunnevad teda nii raadiokuulajad kui peoõhtul tantsukeerutajad.
Tähtsad päevad
Ilmar Haukanõmm ütleb, et sünnipäevad, jaanipäev ja jõulud on tähtsad ning neid tuleb tähistada. «Paljud mu sõbrad on juba siitilmast läinud ja allesjäänute puhul on iga sünnipäev nagu juubel,» sõnab ta.
Maiade kalendris väljapakutud ilmalõpu kuupäeva järgi jääks Haukanõmme 57. sünnipäev 22. detsembril tähistamata. Tema maailmalõputeooriat ei usu ning loodab sel päeval ikka kallite inimeste ja sõpradega koos olla.
Ehkki Kanakülas sündinud, on Haukanõmm veetnud kogu elu Viljandis. Lapsepõlves algas pidev koduigatsus. «Vanemad rabasid kahel kohal tööd teha, et jalgu alla saada. Mind viidi esmaspäeva hommikul nädalasse lastesõime, kus lapsed pandi aeg-ajalt pimedasse ruumi karistust kandma,» meenutab ta nõukogudeaegset kasvatussüsteemi.
Kodu on mehele nii kallis, et tungiva vajaduseta ta enam välja ei lähe. «Kui kutsutakse ja kohale viiakse, käin veel mõnikord esinemas, aga ise pole ma ennast pakkunud,» jutustab ta harvadest ülesastumistest.
Vanaisaroll on toonud talle uusi ülesandeid: Haukanõmm käib kaheksa-aastast tütretütart Norat trennist toomas ja õpetab talle malemängunippe.
Ilmar Haukanõmm räägib, et kass äratab ta hommikul kella nelja paiku. «See on ilus päikesetõusu aeg. Vaatan aknast välja ja vägisi meenuvad ajad, kui varahommikuses vaikuses töölt koju jõudsin.»
|
<urn:uuid:eea40093-e426-4447-8b4a-412aca751114>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.sakala.ajaleht.ee/923544/com/mees-laulab-end-elust-labi/
|
2013-05-23T02:18:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368702749808/warc/CC-MAIN-20130516111229-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999589 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995893836021423}
|
Teine reis suvisele Läänemaale 3.–4. augustini09.05.2012 | ek | Rubriik: Esileht, Uudised
Vastu tulles lehelugejate palvele korraldab toimetus sel suvel ka teise reisi Läänemaale.
Et 20.–21. juunil toimuv reis täitus väga kiiresti ja joone alla jäi palju soovijaid, korraldame samal marsruudil ja samadel tingimustel (vt marsruuti 7. märtsi lehest) teise reisi, mis toimub 3.–4. augustini, maksumusega 70 eurot. Kõik need, kes on end registreerinud ja esimesele reisile ei pääsenud, on kantud lisareisi nimekirja.
Lisareisile on registreerimine avatud tel 733 7790 või e-posti teel [email protected]. Varem nimekirjas olnud saavad oma osalussoovist kinnitust anda rahaülekande tegemisega. Palun kanda SA Ajaleht Eesti Kirik pangaarvele 221024169298 pool summast ehk 35 eurot 20. maiks ja ülejäänud 35 eurot 10. juuniks.
Sel ajal on Haapsalus Valge Daami päevad ja 4. augustil saame osa Pikavere palvemaja aastapäevast.
|
<urn:uuid:92ed0d8b-b491-486a-ba34-d9673132ba7b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eestikirik.ee/node/14402
|
2013-05-25T10:32:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705936437/warc/CC-MAIN-20130516120536-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999783 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997827410697937}
|
Oleme veendunud, et lapsed on väärt parimat sellest, mida meie, suured, pakkuda suudame. Sellepärast lõime lasteasutustele ja peredele suunatud graafilise disaini teenuse Põnnidisaini.
Põnnidisain on lõbus, mänguline ja üllatav.
Miks mitte rõõmustada oma pereliikmeid, sõpru-sugulasi, õpetajaid või partnereid enda välja mõeldud ning kujundatud vahvate ja ainulaadsete kingitustega?
Meie valikus on palju põnevaid ja huvitavaid mänguasju ning muid tooteid, millega meeles pidada lapsi ja nende õpetajaid või ennast ning oma peret. Pakume idee, leiame lahenduse, teeme kujunduse, trükime ja pakime ning seda kõike toreda hinnaga.
Teil on küsimus, meil on lahendus. Teil on mõte, meil on teostus.
Ootame oma klientideks nii eraisikuid kui ka lasteasutusi ning ettevõtteid, kes soovivad meeles pidada oma töötajate lapsi (nt jõulupakkidega).
|
<urn:uuid:81a8ac2b-b8b2-413f-83e8-d0465b389ffe>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.lelulaegas.eu/ponnidisain/
|
2013-05-25T10:58:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705936437/warc/CC-MAIN-20130516120536-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000001 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 1.000001311302185}
|
Evelin Ilves külastas Läti Ülikooli kliinilist lastehaiglat
06.06.2012
Evelin Ilves, kes viibib koos president Toomas Hendrik Ilvesega kolmepäevasel riigivisiidil Läti Vabariigis, külastas täna Riias Läti Ülikooli kliinilist lastehaiglat.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Evelin Ilvese sõnul oli huvitav külastada haiglat, kus ühe suunana juurutatakse põhimõtet, et kõige parem on last ravida kodus. "Lapsed viibivad haigla jälgimisosakonnas kõige rohkem 24 tundi, selle aja jooksul teevad arstid raviplaani ning juhendavad lapsevanemaid, kuidas last kodus ravida," ütles Evelin Ilves.
Täna tehti Läti Ülikooli kliinilises lastehaiglas ka esimene südamesiirdamise operatsioon.
Lisaks lastehaiglale külastas Evelin Ilves täna ökokosmeetika tootjat "Madara Cosmetics", tekstiilidisainistuudiot "Studio Natural", looduslike toiduainetega tegelevat firmat "Grauda spēks" ning koos presidendiga Riia Eesti kooli.
"Mul oli hea meel külastada ettevõtteid, kes väärtustavad loodust. On tore, et "Madara Cosmetics'i" asutajaid kasutavad kosmeetika valmistamisel mitmeid põhjamaised taimi, millel on tervisele kasulik mõju," sõnas Evelin Ilves.
Firma "Grauda spēks" müüb jahu ja looduslikke teeseguseid ning küpsetab väikeses poes kohapeal leiba. "Ka Tallinna vanalinna sobiks väikesed poed, kus jahvatatakse sinu silmade all jahu ning pakutakse võimalust osta kaasa värskeltküpsetatud leiba. Tõeliselt inspireeriv ettevõtmine," lisas Evelin Ilves.
Evelin Ilves kinkis Läti Ülikooli kliinilisele lastehaiglale Ilon Wiklandi maali "I lively walk through Tallinn", ökokosmeetika tootjale "Madara Cosmetics" ja tekstiilidisainistuudiole "Studio Natural" Piret Pupparti teose "Eesti rahvarõivas ja mood", firmale "Grauda spēks" "Gurmee raamatu" ning vabaõhumuuseumile enda kokaraamatu "Kingitud maitsed" ja iseküpsetatud leiva.
Tagasi Eestisse jõuavad president Ilves ja Evelin Ilves ööl vastu 8. juunit.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
|
<urn:uuid:be0760be-37b2-400c-b03e-1bd1c3d53798>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.president.ee/et/vabariigi-president/evelin-ilves/evelin-ilves-meedia/7578-evelin-ilves-kuelastas-laeti-uelikooli-kliinilist-lastehaiglat/index.html
|
2013-05-25T10:30:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705936437/warc/CC-MAIN-20130516120536-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999356 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993564486503601}
|
Ah, Euroopa!*
Kas me võime täheldada ühtse Euroopa avalikkuse või kultuuriruumi kujunemist? Kas me võtame selle arengust osa? Kas me peaksime seda toetama?
Küsimus võib tunduda veider. Kas ei peaks me siis teistele Euroopa publikutele ja kultuuridele tähelepanu pöörama? Kas ei peaks me siis jätkama vestlust oma naabritega? Muidugi peaksime. Kas meil siis pole juba üleeuroopalise orientatsiooniga ajakirju ja muid väljaandeid? Kas meil pole siis hulganisti konverentse, kohtumisi ja festivale, mis on pühendatud meie ühisele Euroopa kultuurile, nii selle minevikule kui tulevikule? Muidugi on.
Europe talks to Europe
The European integration project has made the discussion about transnational spaces for cultural and political debate acute. Can there at all be a common Europe without a pan-European public sphere, where potentially common values and ideas can be formed and transnational political institutions can find their legitimacy?
Introduction
Europe talks to Europe: Towards a European public sphere?
Geert Lovink
Blogging, the nihilist impulse
Bernhard Peters
"Ach Europa"
Carl Henrik Fredriksson
Energizing the European public space
Leonard Novy
The silence within the Union
Thierry Chervel
Europe loses ground
Marie-Luise Knott
"That was my Beresina"
Peter Preston
Dialogue of the deaf
Peter Preston
Tomorrow the world? Unlikely
Craig Calhoun
The democratic integration of Europe
Robert Darnton, Marek Tamm
Interview with Robert Darnton
Andreas Hepp
Networks of the media
Vahest oli see kõigest ajutine nähtus, mis hõlmas üksnes sõjajärgset Saksamaad ja vaid üht põlvkonda, kes otsis uut algust ning tahtis põgeneda kohutava mineviku ja lämmatava oleviku eest? Ma poleks selles nii kindel.
Mis on avalik sfäär?
Changing Europe
The European Union has been far more successful than anyone expected when the Treaty of Rome was signed half a century ago, on 25 March 1957. But as political Europe turns 50, the questions about its future are as open as ever. [ more ]
Jan-Werner Müller
A "pause for thought" without the thought? Possible ways to talk about the future of the EU today
Jacques Rupnik
Anatomy of a crisis. The Referendum and the dilemmas of the enlarged European Union
Rainer Bauböck
Who are the citizens of Europe?
Timothy Snyder
Balancing the books
Slavenka Drakulic
Who's afraid of Europe? Opening address at the 14th European Meeting of Cultural Journals
Reinhold Vetter
Who are the true Europeans? Central eastern Europe and the EU crisis
Karl Schlögel
Europe tests its boundaries. A searching movement
Ales Debeljak
Elusive common dreams. The perils and hopes of a European identity
Göran Rosenberg
A pluralist democracy
Bernhard Peters
"Ach Europa". Questions about a European public space and ambiguities of the European project
Carl Henrik Fredriksson
Energizing the European public space
Ivaylo Ditchev
Crossing borders
Caroline Moorehead
Necessary lies
Georg Vobruba
Expansion without enlargement. The EU Neighbourhood Policy in the dynamic of Europe
Claus Leggewie
From neighbourhood to citizenship. EU and Turkey
Mischa Gabowitsch
At the margins of Europe. Russia and Turkey
Larry Wolff, Alexander Yanov
Is Russia a European country? A correspondence
Marco Pautasso
Ich wäre gerne European
Stig Saeterbakken
My heart belongs to Europe. Therefore it is broken
György Spiró
Commission for European Standards: Literary
Adam Michnik
Confessions of a converted dissident. Essay for the Erasmus Prize 2001
Claudio Magris
The fair of tolerance. Essay for the Erasmus Prize 2001
Georges Niangoran Bouah
Leave us alone!
Debatt on seotud argumentide, tõlgenduste, analüüside esitamisega, hinnangute ja kriitika põhjendamisega jne. Kui otsime avalikke debatte, siis üks koht, kust neid leida võib, on mitteametlikel kokkusaamistel ja rahvakogunemistel toimuvad mõttevahetused. Massimeedias ujutatakse arutlus sageli kas kõikvõimaliku meelelahutusega üle või siis maetakse lihtsalt informatsiooni või "uudiste" alla. Aga elektroonilises meedias leidub analüüsi, kommentaari ja mõnikord ka eestkõne sugemetega vorme nagu uudistekommentaar, uudistemagasin ning dokumentaalfilmid, samuti mitmesuguseid väitlus- ja vestlussaateid (millest paljud on küll ennekõike meelelahutuseks ja enesenäitamiseks). Trükisõnas leiame suurel hulgal arutlev-analüüsivat sisu nii aimeraamatutes kui ka perioodiliste väljaannetes – ajalehekommentaaride, arvamuslugude, analüüside, toetusavalduste või esseede ja süvenevamate arutlus¾anride vormis. Saksamaal näiteks on eriti levinud eraldi "Feulleiton'i"-rubriik nii päeva- ja nädalalehtedes kui isegi intellektuaalsetes või kultuuriajakirjades. Selline meedias toimuv arutlus on kindlasti kõige tähtsam ja mõjukam osa avalikust diskursusest üldse.
Avaliku debati all ei mõtle ma muidugi ainult poliitilist debatti sõna kitsamas mõttes. Mitmetes valdkondades toimub tähtsaid debatte, mis ei tegele sugugi ainult eesseisvate poliitiliste otsuste või probleemidega, vaid ka üldisemate kultuuriliste arusaamadega, individuaalse ja kollektiivse enesemõtestamisega, ühiskonna- ja kultuurikriitikaga, minevikutõlgenduste ning tulevikupürgimuste ja -muredega, "ajastu diagnoosidega" jne. Avalikud arutelud leiavad enamasti aset teatud kindlapiirilistes sfäärides – eraldiseisvais, peamiselt rahvuslik-üleriigilistes "avalikes sfäärides" või "avaliku arutelu sfäärides". Üleriigilised seadused ja määrused ja rahvuskeel löövad oma templi igale avalikule sfäärile. Rahvuslikud poliitikad, valitsused, parteid, vaheorganisatsioonid ja ühingud varustavad neid teemade ja materjaliga. Rahvuslik-üleriigiline massimeedia toimib avaliku diskursuse kanali või kandjana. Aga see kirjeldus pole mõistagi kõikehõlmav. Sidususe ja seotuse elemente on rohkem kui need, enamalt jaolt välised tingimused. Leidub sisemise eristumise tähtsaid vorme. Ja mõistagi toimub rahvuslike avalikkuste või avalike sfääride vahel vastastikune vahetus ja üksteise jälgimine. Kui rääkida eristumisest, siis tuleb rõhutada, et avalik arutelu ei toimu homogeense üldsuse seas. See üldsus on väga mitmeti eristunud. Üldsus, ütleme rahvuslik üldsus, jaguneb poliitilisteks või ideoloogilisteks leerideks, piirkondlikeks üldsusteks ja/või teemapõhisteks üldsusteks, millel on teatud teemavaldkondades oma erihuvid.
Avalikkus on ka tugevasti kihistunud. Avalikkuse sfääri struktuurile on omane ebavõrdsus ehk hierarhilisus. See kihistunud struktuur ilmneb nii kõnelejate (või kirjutajate) kui ka auditooriumide puhul. Avalikel esinejatel on väga erineval määral mõju. Mõned auditooriumi osad võivad olla tähelepanelikumad ja informeeritumad kui teised. Meediakanaleid võib eristada leviku, aga ka intellektuaalse prestii¾i järgi. Keerukam on siin rakendada avaliku mõju mõistet, mis on intellektuaalse prestii¾iga seotud, ent mitte sellega identne, sest siis tuleks meil eristada lühi- ja pikaajalisi mõjusid. Selle juurde naasen ma veel hiljem.
Prestii¾i mõistet kasutada on ehk pisut kergem, kuid ikkagi üsna ohtlik. Võtkem sellise prestii¾i näiteks, nagu ma silmas pean, üleriigiliste kvaliteetlehtede fenomen. Enamalt jaolt peetakse neid arvamusliidriteks (poliitilise, sotsiaalse või kultuurieliidi ning muu meedia seas), kuigi neil harilikult pole kuigi suurt levikut võrreldes populaar- või kohaliku ajakirjandusega.
Teist liiki prestii¾ piirdub kitsamalt kultuuri- või intellektuaalse sfääriga. Siin tulevad teiste seas mängu väga väikese lugejaskonnaga kultuuriajakirjad, mille mõju igapäevaarvamusele või poliitilistele päevaküsimustele on üsna küsitav, kuid mis on kõrgelt hinnatud haritud klasside seas ning millel võib olla kaugem mõju kultuuri arengule laiemas mõttes, kusjuures seda kaugemat mõju on empiiriliselt väga raske hinnata.
Lihtsustagem siinse arutluse huvides asju ning piirdugem vaid avaliku arutelu ehk debati kihistuste eristamisega – on nimelt olemas üldine diskursus, mis on suunatud näiteks üleriigilise kvaliteetpressi keskmisele lugejale (kes on muidugi juba spetsiifiline osa riigi elanikkonnast), ja intellektuaalne ehk kõrgdiskursus, mis on suunatud kultuuri- või intellektuaalsele eliidile, aga mõnel puhul ka tehnilisele, majanduslikule või poliitilisele eliidile. Esitan sellise väga lihtsustatud jaotuse sellepärast, et see on tähtis riigiüleste üleeuroopaliste avalike ruumide tekkimise seisukohalt. Selles mõttes kuuluvad kultuuriajakirjad muidugi kõrgdiskursuse sfääri.
Kuidas saab öelda, et sisemiselt niivõrd eristunud või koguni killustunud avalik sfäär on ikkagi tervik? Esiteks, iga piiritletud ja terviklikku avaliku arutelu sfääri (üleriigilist avalikku sfääri) iseloomustab suur kommunikatsioonivoogude tihedus; nagu on osutanud poliitikateadlane Karl Deutsch, on sisemine kommunikatsioon selles tihedam kui piirideülene kommunikatsioon. Avalikke sfääre ühendavad ka domineerivad päevaküsimused, probleemide ja teemade ring, mis kerkib üheaegselt esile mitmesugustes massimeediumides ja teistes avaliku diskursuse vormides. Samuti on ühe riigi piires piisavalt ühist arusaamist selle kohta, mida vaieldud probleemid endast kujutavad, kuidas eri seisukohti mõista ja tõlgendada, millised on tähtsad ja vaieldavad aspektid ning mida pidada enam-vähem enesestmõistetavaks.
Niisiis mis mõttes me saame rääkida avaliku diskursuse muutumisest rahvusüleseks, täpsemalt: rahvusüleste avalike sfääride või avalike ruumide kujunemisest, näiteks Euroopa avaliku ruumi tekkest?
Me saame rääkida ühisest diskursiivsest universumist mingi geograafilise ala, näiteks Euroopa piires ainult siis, kui selles ringlevad kommunikatsioonivood, ideede ja argumentide, raamatute, perioodiliste väljaannete, artiklite, filmide ja teiste kultuurinähtuste vood, mis ületavad riikide piire, läbistades risti-rästi kogu Euroopa sfääri.
Teatud määrani leiavad seesugused riikidevahelised kultuurilevi ja -vahetuse protsessid aset terves maailmas. Euroopa avalikust ruumist kõnelemine nõuab vähemalt kahe lisatingimuse täitmist. Esiteks – selline kommunikatsioonivoog Euroopa sees, täpsemalt Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende avalikkuste vahel, peaks olema tunduvalt tihedam kui kommunikatsioonivoog üle Euroopa Liidu piiride (näiteks tihedam kui kommunikatsioonivahetus Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel). Ilmselt nõuab see liikmesriikide kultuuride mõningast lähenemist, nii et vastastikune mõistmine muutuks hõlpsamaks ja debatid koordineeritumaks. Ja teiseks on tarvis midagi ühise avaliku identiteedi taolist, mis looks neile debattidele tausta. Rahvuslikes debattides mitte üksnes ei suhestuta omaenese rahvuslike poliitiliste üksuste ja institutsioonidega, vaid samastutakse sageli kaudselt või otseselt üldrahvusliku üldsusega, mis püüab moodustada avalikku arvamust. Avalike debattide tõelise euroopastumise võtmetingimuseks on kujuteldava kollektiivse "meie" laiendamine üle riigipiiride (nt "Euroopale" või "Lääne kogukonnale") – ja võibolla ka vastava eristumistunde tähtsustumine (nt eristumisena "Idast", "Aasiast" või kui tuua olulisem näide, siis "Ameerikast").
Milline tulevik ootab Euroopa avalikku sfääri ?Kas on praegu kujunemas sellist tõeliselt üleeuroopalist kommunikatiivset ruumi? Ja kui on, siis mil määral ja kui kiiresti? Empiirilist materjali selle üle otsustamiseks on veel vähe. Avaldatud empiirilised uurimistulemused on napid, selgete järeldusteta ja osalt vasturääkivad. Meie enda uurimus (Bremeni ülikoolis) tundub näitavat, et piirideülesed kommunikatsioonivood kasvavad parimal juhul aeglaselt ning et mingit ühist Euroopa "meiet" avalike debattide püsiva tausta või viitealusena tegelikult ei eksisteeri. Ometigi leidub mõningat segmenteerunud euroopastumist neis valdkondades, mida ma nimetasin eespool kõrgdiskursuseks. Näiteks ilmub rahvusvaheline finantsajakirjandus, mis oma vaateviisilt ja levikult on üpris transnatsionaalne. Ja elitaarses intellektuaalses ja kultuurimeedias, nagu kultuuriajakirjad, toimub elavam kultuurivahetus ja tõeliselt rahvusvaheline debatt. Ometigi pole kindel, kas säärane kõrgkultuuri sfääris toimuv vahetus on tänapäeval kaugemale edenenud, kui olid rahvuslike üldsuste vahelised kommunikatsioonivood 19. sajandi teisel poolel.
Mida me võime loota tulevikult? Mis on praeguse olukorra põhjused? Ja kas seda tuleb kahetseda?
Ma oletan, et lähimas tulevikus, nii umbes kahe järgmise aastakümne jooksul, jääb avaliku diskursuse euroopastumine üsna kitsaks ja piirdub peamiselt vaid teatud eliitidega või segmenteerunud rahvusülesusega ega ole mingil juhul võrreldav rahvussiseste arutelude tiheduse ja intensiivsusega. Selle ennustuse taustaks on teatud teoreetilised eeldused nende arengute või arengupeetuste põhjuste kohta.
Lubage mul täpsustada. Euroopa avalikust sfäärist räägitakse väga sageli teatud raamistuses, mida võiks nimetada kultuurilise mahajäämuse raamistuseks: eeldatakse, et rahvusülesus või eriti euroopastumine on majanduses ja ametlikus või seadusandlikus poliitikas (n-ö ülalt lähtuvas poliitikas) kaugemale jõudnud kui kultuurivahetuses ja avalikes aruteludes demokraatia üle ehk altpoolt lähtuvas poliitikas. Ja et kõik see sünnitab Euroopa Liidu jaoks demokraatia defitsiiti ehk legitiimsuse defitsiiti. Ei saa salata, et sellises tõlgenduses on terake tõtt.
Üldiselt võttes aga toetub see pilt siiski üsna küsitavatele eeldustele Euroopa Liidu iseloomu ja väljavaadete kohta. Ma ei hakka sellest liiga pikalt rääkima, ütlen ainult, et Euroopa Liidu sisene poliitiline ühtlustumine või tsentraliseerumine on ikka veel piiratum, kui sageli arvatakse, et rahvusriikide roll on jäänud palju tähtsamaks, kui seda sageli arvatakse, et tundub ebatõenäoline, nagu muutuks see väga ruttu või põhjalikult, ning et on üsna küsitav, kas meil on vaja proovida seda kiiresti või põhjalikult muuta.
Nende väidete kiireks selgituseks mainitagu Harvardi poliitikateaduste professori ja Euroopa Liidu spetsialisti Andrew Moravcsiku hiljutist artiklit, kus väidetakse, et Euroopa Liit on ikka veel põhiliselt majandusliit ehk vabakaubandustsoon vastavate määrustike ja vabadustega. Nagu ta ütleb: "Sellega jääb paljugi Euroopa Liidu poliitilisest päevakorrast välja – maksustamine ja eelarveprioriteetide korraldamine, sotsiaalhoolekande vahendid, kaitse- ja politseijõud, haridus- ja kultuuripoliitika, mittemajanduslik tsiviilõigus, otsene kultuuri edendamine ja korraldamine, tsiviilinfrastruktuuride finantseerimine ning enamik regulatiivpoliitikast, mis pole seotud piirideülese majandustegevusega... Laias laastus võib öelda, et Euroopa Liit ei maksusta, ei kuluta, ei jõusta ega sunni, ning paljudes valdkondades ei ole tema käes avaliku võimu juriidilist monopoli."[2] Mida see legitiimsusele, demokraatiale ning üldsuse või avaliku arutelu rollile tähendab? Kordan, et teema on liiga keeruline, et seda siin tervikuna arutada, ja nii osutan vaid ühele järeldusele, viidates taas Moravcsikule, kes ütleb, et need teemad ja probleemivaldkonnad, millega Euroopa Liit tegeleb, ongi just needsamad, mis riigi tasandil üldsuse tähelepanu eriti ei köida. Nagu ta ütleb: "Lääne-Euroopa demokraatiate viiest kõige tundlikumast valdkonnast – tervishoid, haridus, õigus ja kord, pensionid ja sotsiaalkindlustus ning maksustamine – ei kuulu ükski otseselt Euroopa Liidu pädevusse." Ma lisaksin, et sellesse ei kuulu ka välis- ja julgeolekupoliitika – st sõja ja rahu küsimused.
Moravcsik järeldab: "Üleeuroopalist poliitilist osalust võib kitsendada pigem huvipuudus kui võimaluste puudus." Võime seda huvipuudust ju taunida, aga võttes arvesse meie piiratud tähelepanuulatust ning tunnetus- (ja võibolla ka tundmis-) võimeid, tähendaks see kõigest vaga soovi, et pöörataks rohkem tähelepanu neile peamiselt üpris tehnilistele ja tehniliselt keerukatele regulatsioonidele, millega Euroopa Liit tegeleb.
Muidugi me võiksime väita, et Euroopa Liidu pädevust tuleb tunduvalt suurendada, sest see võimaldaks üleeuroopalistel poliitikatel atraktiivsemaks muutuda. See avaks aga veel ühe vaidluse: millistel põhjustel tasuks üldse toetada Euroopa Liidu edasist poliitilist integratsiooni? Saamata seda debatti siin isegi alustada, pean siiski märkima, et nende asjade üle arutletakse ja polemiseeritakse avalikkuses kõrgemal intellektuaalsel tasemel tegelikult üllatavalt vähe. Tundub, et nn euroskeptitsismi suhtutakse suuresti nagu intellektuaalsesse paariasse, just nagu oleks selle taga ainult populistide poolt eksitatud valgustamata massid või leedi Thatcheri juhitud kitsarinnalised briti konservatiivid ning samavõrd kitsarinnalised riigikesksed prantsuse vasakpoolsed, kes endiselt otsivad teed sotsialismi ülesehitamiseks ühel eraldiseisval maal.
Paistab, et vasakpoolsed, tsentristlikud ja isegi mõõdukalt parempoolsed intellektuaalsed ringkonnad ei näe siin üldse probleemi. Ent kas pole vähemalt pisut üllatav näha nii paljusid vasakpoolseid ja liberaalseid intellektuaale ja publitsiste pooldavat üha suuremat poliitilist tsentraliseerimist tõeliselt suures mõõtkavas? Vähemalt kunagi oli aeg, mil enamik vasakpoolseid pooldas vägagi detsentralisatsiooni, eriti reaktsioonina riigisotsialismile.
Jätan selle teema aga sinnapaika ning nendin vaid, et adun siin avalike debattide kahtlast sumbumist, jäägitut toetust poliitilisele ja võibolla ka kultuurilisele Euroopa-projektile, mis vajaks kindlasti avatumat ja analüütilisemat tuulutust.
Rahvusliku sfääri visa vastupidavusMis seletab rahvuslik-riiklike avalike sfääride püsimise inertsi või visadust? Tüüpilisel Euroopa Liidu poliitikal pole küllaldaselt n-ö seksapiili, et pälvida laialdast avalikku tähelepanu, kuid leidub ka sügavamaid põhjusi ning neid tahaksingi nüüd välja tuua.
Rahvuslikke avalikke sfääre iseloomustavad spetsiifilised kommunikatsiooni infrastruktuurid ja kultuurilised iseärasused, mis avalduvad tõlgendusmallides, relevantsusstruktuurides, kollektiivsetes mälestustes ja teistes kultuuriressurssides. Need erinevused ei eksisteeri aga sõltumatult vastavate ühiskondade muudest eripäradest. Paljudel juhtudel on nad seotud sotsiaalsete praktikate ja institutsiooniliste struktuuridega, mis mõjutavad avaliku sfääri iseloomu ja kultuuri taastootmise viisi.
Teisisõnu: avalikel sfääridel on oma sotsiaalne ja kultuuriline baas, mis ulatub tublisti sügavamale meediaturgudest ja -organisatsioonidest. Siin mängivad oma osa veel mitmed tegurid, mis mõjutavad intellektuaalset toodangut ja selle vastuvõtmist, kollektiivseid huve ja probleemimääratlusi. Nende struktuuride hulka kuuluvad haridus- ja teadusasutused, ajakirjandus ja teised kutsealad, kultuurilise ja intellektuaalse omandi tootjate võrgustikud (ja kildkonnad), huvide artikuleerimise ja koondamise struktuurid nagu poliitilised parteid, huvigrupid ja ühiskondlikud organisatsioonid ja sotsiaalsed miljööd. Üks põhjusi, miks isegi intellektuaalne ehk kõrgdiskursus püsib suhteliselt visalt rahvusliku tasandi piires, võib olla seotud tõigaga, et selles kõnelejad resideeruvad suurel määral rahvuslikes akadeemilistes või meediainstitutsioonides.
Aga kõiki neid omavahel põimunud infrastruktuurilisi tingimusi ei ole Euroopa tasandil sugugi hõlbus taastoota. Muidugi pole see üldse mingi argument kultuurivahetuse, -dialoogi ja -koostöö vastu. See tähendab vaid seda, et pole tõenäoline, et me Euroopa tasandil niipea jõuaksime võrreldava tihedusega integreerunud avaliku sfäärini.
Euroopa kommunikatsioonivood transatlantiliste vastuLõpuks peame arvesse võtma veel üht huvitavat aspekti, mis kaasneb avaliku arutelu muutumisega rahvusüleseks. Kaardistades riigipiire ületavaid kommunikatsioonivooge, eriti avaliku diskursuse või debati valdkonnas (ehkki ka üldisem pilt kommunikatsioonivoogude liikumisest ei tundu olevat palju erinev), märkame teatud kindlat mustrit, mis püsib läbi aja üsna muutumatuna. Selgub, et piiriüleste kommunikatsiooni- ja ideevoogude kasv ei seisne niivõrd üleeuroopaliste, vaid pigem transatlantiliste voogude tihenemises.
See tähendab, et kultuurivahetus, ideede, argumentide, raamatute, ajakirjaartiklite, ajalehelugude ja -reportaa¾ide vood, vastastikused viited artiklites jne on märksa tihedamad Euroopa maade ja Põhja-Ameerika, täpsemalt Ameerika Ühendriikide vahel kui Euroopa-siseselt. Ma viitan siin esialgsele andmekogule, mille oleme koostanud Bremeni ülikoolis. See käsitleb eriti artiklite ja viidete "importi" teiste maade üleriigilistesse kvaliteetlehtedesse. Andmed pole veel eriti täpsed, kuid üldine pilt tundub olevat selge ning paistab ka vastavat meie igapäevakogemusele. Eksisteerib tõepoolest kommunikatsioonivoogude võrgustik, mis hõlmab kogu Läänt ning ühendab endasse Põhja-Ameerika ja Euroopa (alates 1989. aastast ka Kesk-Euroopa postkommunistlikud maad).
Muidugi esineb selles silmatorkavaid asümmeetriaid. Mõnede Euroopa maade avalik sfäär on Ühendriikidega tihedamalt seotud. Selliste tugevate kultuurisidemete näiteks on Saksamaa ja Suurbritannia. Selle üldpildi teiseks tunnusjooneks on asjaolu, et kõnealuse transatlantilise piirkonna sees on kommunikatsioonivood mitme magnituudi võrra tugevamad kui selle ala piire ületavad analoogilised kommunikatsioonivood.
Ühendriikide ja Euroopa vahelises kultuuriühikute vahetuses valitseb samuti teatav asümmeetria – Ühendriikidel tundub olevat just nagu kaubandusülejääk. Ja see ei kehti mitte ainult massikultuuriartiklite puhul, nagu vahel arvatakse, vaid ka tõsiste raamatute, tõsiste poliitiliste ja intellektuaalsete ajakirjade ja muu perioodika, samuti muus vormis tõsise intellektuaalse panuse puhul. Me oleme harjunud taunima Ameerika domineerimist enamikul massikultuurialadest (olgu siis põhjusega või mitte). Ent kui võtame vaatluse alla kõrgkultuuri, eriti akadeemilise ja teadusliku kultuuri, ning kõrgdiskursuse, siis näeme, et Ühendriigid mängivad siingi olulist, kui ka mitte just sama domineerivat rolli nagu massikultuuris.
Kokkuvõtteks: otsides rahvusüleseid avalikke ruume, avaliku diskursuse ruume eespool kirjeldatud tähenduses, mis koosneksid piiriülestest avaliku kommunikatsiooni või diskursuse voogudest, ei leia me eest mitte üleeuroopalist, vaid pigem transatlantilise avaliku sfääri. Nii et mu isiklikud mälestused ei paistagi enam nii ainulaadsed.
Mida me siis sellest järeldada saame? Kas on siit ehk midagi kõrva taha panna? Võime muidugi kaevelda ja arutleda kultuuriimperialismi üle, vajaduse üle teha lõpp Ameerika domineerivale asendile ning moodustada kultuuriühendus, mis tasakaalustaks Ameerika ülemvõimu. Millised ka oleksid selliste kaalutluste voorused reaalpoliitika või üldise kultuuridiskursuse vallas (massikultuur kaasa arvatud), intellektuaalsete debattide ja ideevahetuse seisukohalt ei näi neil olevat küll mingit mõtet. Võibolla ei taba ma asja tuuma, kuid ma ei näe mingit mõtet selles, kui hakatakse võistlema intellektuaalse turuosa pärast ning moodustama selleks riiklikke alliansse või mingit rahvusvahelist, võibolla üleeuroopalist kultuuri- ja vaimuleeri.
Intellektuaalne ja kultuurikonkurents, kui üldse mõtet selles valdkonnas on niisugust terminit kasutada, ei käi liitude või kaubandusühenduste vmt moodustamise kaudu. Intellektuaalset ja kultuurilist loovust saab suurendada muuhulgas ka kultuurivahetuse abil. Kuid see ei anna mingit erilist eelist just nimelt piirkondlikule intellektuaalsele koostööle ja vahetusele. Huvi kultuurilise produktiivsuse ja uuenduslikkuse vastu peaks õhutama avatust kõigile võimalikele mõjudele ja intellektuaalsetele sisestustele, mis suudaksid rikastada meie debatte.
Teisalt ei tähenda see tingimata, et me ei peakski kultuurilist lähedust arvesse võtma. N-ö igapäevane kultuurivahetus on palju lihtsam ja keskmiselt palju rikastavam, kui leidub ühist kultuurilist arusaamist ja repertuaari ning ühilduvaid avaliku debati ja kultuurivahetuse sotsiaalseid ja institutsionaalseid infrastruktuure. Nii et me peaksime kindlasti püüdma olla kosmopoliidid, avama end tervele maailmale, kuid me jätkame siiski peamiselt Euroopa ja Põhja-Ameerika kvaliteetlehtede, ajakirjade jms lugemist, ja seda põhjendatult. Tegelikult me juba moodustame mingi kommunikatsiooni- ja arutelukogukonna ning me peaksime seda edasi arendama, ehitades edasi juba olemasolevale alusmüürile. See ei pea olema just tähtsam ülesanne kui kultuurisilla ehitamine maailma muude osadeni, ent see on teistsugune ülesanne.
On meil ehk siiski mingeid häid põhjusi eelistada Euroopa kui ühise kultuuriprojekti või avaliku ruumi arendamist juba olemasolevale transatlantilisele avalikule kultuuriruumile? Muidugi võib meil olla vägagi häid pragmaatilisi põhjusi, et kaasa aidata spetsiaalselt üleeuroopalisele intellektuaalsele koostööle ja vahetusele. Need pragmaatilised põhjused võivad ulatuda geograafilise läheduse lihtsast tõsiasjast kuni erihuvideni teatud küsimustes, mis on piirkonnale spetsiifilised või erilise tähtsusega – olgu siin üheks näiteks kommunistliku mineviku pärand mõnedes Euroopa osades. Kuid sellised kaalutlused osutavad vaid avaliku diskursuse teatud aladele, teatud teemadele või teemavaldkondadele. Kuid kas on põhjust mõelda ka üleeuroopalisele diskursiivsele või kultuuriprojektile, mis ulatuks sellest kaugemale?
Üks võimalikke argumente on seotud etteheidetega Ameerika domineerimisele või konkreetsetele Ameerika poliitikatele. Pole ju raske mõista, et leidub tõsiseid põhjusi seista vastu Ameerika praeguse valitsuse jõhkrale poliitikale. Ent sealt edasi muutub asi kahtlasemaks. Jätan kõrvale küsimuse, kas Ameerika majanduslikule ja sõjalisele ülekaalule oleks mõttekas vastu seista mingi üleeuroopalise bloki moodustamisega. Kuid ma ei taipa, kuidas ja miks peaks selline vastuseis valitsuspoliitikale viima intellektuaalse või kultuuribloki moodustamiseni.
Vaadelgem üht üleskutset Euroopa progressiivsetele kultuurijõududele kujundada säärast vastukaalu Ameerika Ühendriikidele, mis ei põhineks üksnes poliitilistel, vaid ka kultuurilistel alustel. Millegi selletaolisega on välja tulnud Jürgen Habermas ja Jacques Derrida. Paistab, et nad kutsuvad üles kaitsma Euroopa ainulaadset poliitilist ja kultuurilist mudelit teatava Ühendriikidega seostuva mudeli vastu, mida nad kirjeldavad hegemoonilise, neoliberaalse ja unilateralistlikuna. Nad osutavad väärtusmallide erinevustele sotsiaalprogrammide, ebavõrdsuse aktsepteerimise, riigi rolli ja mandaadi, karistussüsteemi ja välispoliitilise multilateralismi vallas. Muidugi ei kahtle ju eriti keegi, et mis tahes Euroopa riigi ja Ühendriikide vahel valitsevad teatavad väärtusmallide ja poliitilise orientatsiooni erinevused. Kuid arvatavasti pole need suuremad kui erinevused Euroopa leeri sees. Ja vaateviiside, orientatsiooni, poliitiliste hoiakute ning isegi ajaloolise kogemuse põhjapanevad ühisjooned kaaluvad need suuresti üles. Kuid isegi kui oleks olemas mingi kasvav lõhe, mis ulatuks kaugemale rahvusvahelise poliitika küsimustest ning sisepoliitilisest sotsiaalhoolde või kriminaalõiguse vallast – üldisemasse kultuurivalda, ja isegi kui see lõhe eraldaks meid (mis on väga ebatõenäoline) mitte üksnes Ühendriikide poliitilistest ja majanduseliitidest, vaid ka intellektuaalidest, õppejõududest, ajakirjanikest, kirjanikest ja ajakirjatoimetajatest – neist, kes peaksid olema meie esmased arutluspartnerid –, siis kas ei peaks see meid õhutama pigem tihendama intellektuaalset ja kultuuridialoogi ning -vahetust, kui et sundima end pöörduma eeskätt sissepoole, oma Euroopa naabrite poole? (Ma arvan, et ka Habermas ise toetaks just seda varianti.)
Kokkuvõtteks: kultuuriajakirjade roll Euroopa avalikus sfäärisLubatagu mul lõpetada teemal, mis tekitab ehk vähem vastuolusid – intellektuaalsete ja kultuuriajakirjade avaliku või ühiskondliku rolliga. Mingis mõttes ei vaja selliste väljaannete tegemine, lugemine ja nautimine mingit avalikku või ühiskondlikku õigustust ega arutelu nende avaramate ühiskondlike või kultuuriliste mõjude üle. Minu meelest on need juba iseenesest väärt ja rõõmupakkuvad tegevused. Aga sotsiaalteadlasena tunnen ma ikkagi uudishimu nende avaramate intellektuaalsete ja kultuurifunktsioonide või -mõjude vastu. Eriti tahaksin ma uurida hüpoteesi n-ö kultuurilisest ja intellektuaalsest allavalgumisefektist. Nagu tavaliselt ja küllap õigesti arvatakse (ja mõnikord, võibolla asjatult, ka hukka mõistetakse), ei avalda pühendunud intellektuaalide ja kultuuritegelaste väikesed rühmad just palju otsest poliitilist ja kultuurilist mõju laiemale ühiskondlikule, kultuurilisele ja poliitilisele maastikule. Kui heidame pilgu kaugemale ja pisut teise nurga alt, võivad asjad tunduda aga hoopis teistsugused. Jälgides sügavamaid kultuurimuutusi ja -uuendusi, mõjukate avalike ideede arengut ning tõepoolest ka selliste arengute praktilisi tagajärgi nii poliitika kui ka igapäevaelu jaoks, võib see pilt muutuda. Neis valdkondades on umbes kahe viimase sajandi jooksul tegelikult toimunud olulisi muutusi ning ma arvan, et neid on tõepoolest mõjutanud niisugused vähemusdiskursused intellektuaalses ja kultuuri vallas. Kui võtta ainult paar viimast aastakümmet, siis mõelgem, millised muutused on toimunud neis üldsuse arusaamades, mis puudutavad sõda ja rahu, maailmas valitsevat vaesust, inimõigusi, soo- ja perekonnasuhteid, meie suhteid loodusega, oma keha ja järglastega, ühiskondlike ja kultuurivähemuste olukorda, kõike seda, mida me peame oma kultuurirepertuaaris tähtsaks. Mitte alati pole need muutused jõudnud enamuse arvamustesse ning kindlasti ei ole vaidlusi ja lahkarvamusi vähemaks jäänud, kuid avalikult väljendatud ja kaitstud ideede spekter on muutunud ning tekkinud on uusi lähenemisviise ja argumente. Ühesõnaga: intellektuaalne ja kultuuriline maastik on muutunud. Seda kõike ei ole mõjutanud ainuüksi nn kõrgdiskursus. Mõju on avaldanud ka kollektiivsed kogemused ja ühiskondlikud konfliktid, samuti muutused töö- ja eluviisides. Kuid need muutused poleks olnud võimalikud, kui need väiksemad ja mõnes mõttes elitaarsed avalikud sfäärid poleks neid ideesid produtseerinud ja katsetanud. Kusagilt pidid need ideed ju tulema, vähemalt nii palju võime küll oletada. Kuid sellest, millised olid need kultuuriproduktsiooni, -levi ja -muutumise protsessid täpsemalt, teame me vähe.
Samuti teame väga vähe nendest võrgustikest ning mitteametlikest või poolametlikest mehhanismidest, mis edendavad piirideülest intellektuaalset ja kultuurivahetust või mis teevad intellektuaalsed ja kultuuriajakirjad ning perioodilised väljaanded üldse võimalikuks. Kindlasti tahaksin ma näha rohkem koostööd ühiskonnateadlaste ja näiteks kultuuritootjate ja -levitajate vahel, et heita neile protsessidele rohkem valgust. Eurozine ja selle liikmed võiksid saada ka niisuguse ideedevahetuse foorumiks.
*Ettekanne Euroopa kultuuriajakirjade 17. kohtumisel "Kirjasõna vabariik? Kultuuriajakirjad Euroopa avalikkuse sfääris" Tallinnas 15. mail 2004. aastal.
- [1] Amerikahäuser – US Information Agency'le alluvad Ameerika kultuuri- ja teabekeskused Saksamaal. Esimene asutati 1946. aastal. Toim.
- [2] A.M. Moravcsik, In Defense of the 'Democratic Deficit': Reassessing Legitimacy in the European Union. Journal of Common Market Studies vol. 40, 2002, nr 4, lk 607.
Published 2005-09-08
Original in English
Translation by Ann Must
First published in Vikerkaar 4-5/2005 (Estonian version)
Contributed by Vikerkaar
© Bernhard Peters
© Eurozine
|
<urn:uuid:6235088f-2b2d-4ead-8710-9b004be8e3fc>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eurozine.com/articles/article_2005-09-08-peters-et.html
|
2013-06-19T23:48:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999957 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999573230743408}
|
Tootmine
JAA Disaini tootmise all on ca 700m¬≤ k√∂etavat pinda. Ruumid on ehitatud 2006. aastal ning seega kaasaegsed ja vastavuses k√Ķikidele normidele. Kuna meil avanes v√Ķimalus ise projekteerimishetkel s√Ķna sekka √∂elda, siis saime kogu tootmise paigaldada loogiliselt, just reklaamide valmistamiseks sobilikul moel. Suurest t√∂√∂kojast on eraldatud spetsiifilisemateks t√∂√∂deks olulised ruumid nagu n√§iteks freesiruum, keevitus- ja v√§rviruum, s√Ķidukite kiletamisruum, neooniruum, fotoprindituba, kiletuba ning muidugi ka kontor. T√∂√∂koda ja sellega kaasnevad ruumid on varustatud kaasaegse, valgusreklaamide valmistamiseks toodetud spetsiaalpinkidega. Nendest olulisim on ehk spetsiaalne, t√§isprogrammeritav valgust√§heservade valmistamise t√∂√∂pink Arete Return Shop. See pink on ainulaadne nii Eestis kui ka paljudes naaberriikides. Samuti ei puudu meie tootmisest t√§nap√§eva valgusreklaamide tootmiseks vajalikud elementaarsed t√∂√∂pingid nagu freespink, klintsherid, erinevad metallit√∂√∂pingid, alumiiniumkeevitus, neoontorude valmistamise pink, suureformaadiline digiprinter, plotter jpm. Reklaamide paigaldamiseks ja hoolduseks on meil kolm selleks spetsiaalset ette valmistatud v√§ikekaubikut. K√Ķikide nende vahendite taga on v√§gagi kogenud JAA Disain'i t√∂√∂tajad. Paljud nendest on meiega koos kogemusi omandanud enam kui 10 aastat. Aastal 2010 on meie t√∂√∂kollektiivis olenevalt ajahetkest 15-20 t√∂√∂tajat.
|
<urn:uuid:efa1dcfd-01d9-4ccc-a78b-b20271b8f6b6>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.jaadisain.ee/et/tootmine.html
|
2013-06-19T23:47:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999937 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999371767044067}
|
Pidulik teelesaatmine toimub Paide kiriku tagusel platsil kell 10, esimene peatus on kell 11 Sargveres. Kauplusauto hakkab teenindama Paide, Väätsa, Roosna-Alliku, Kareda, Koigi ja Imavere valla elanikke.
Möödunud aasta novembrini teenindas maainimesi Järva Tarbijate Ühistu, kes lõpetas aga teenuse pakkumise. Uus teenusbuss on väiksem, seal käib teenindamine luugi kaudu.
Homsel pidulikul teelesaatmisel allkirjastavad vallavanemad koostöölepingu ning esineb Teet Tihvani puhkpilliorkester.
Kaspar Pokk
Kuma raadio
|
<urn:uuid:97e9fc9c-0ac9-46e3-80e3-3df527e84f33>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.jarva.ee/index.php?article_id=1212&page=654&action=article
|
2013-06-20T00:00:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999811 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998111128807068}
|
Aktiivne puhkus
Majutus & Hinnakiri
Reisikiri
Kolmandal korrusel toimus jahu jahvatamine kahe paari veskikivide abil.
Kolmanda korruse suur ümmargune ruum leiab tänapäeval kasutamist seminaride, koolituste ja ärinõupidamiste korraldamiseks.
Ajaleht "Eesti Päevaleht" 7. mai 2005.a.
Vanasti olnud Eestis üle tuhande tuuliku. Üks uhkem kui teine. Tänaseks on neist osast järel vaid varemed, mis annavad aimu kunagi- sest tuuleveskite hiilgeajast. Mõned jälle on eeskujulikult restaureeritud.
Pivarootsi mõisa tuuleveski.
Ilmekaks näiteks, et lootusetus seisus olevast tuulikust võib hea pealehakkamise korral imet teha, on Läänemaal asuv kunagine Pivarootsi mõisa tuuleveski. 1869. aastal ehitatud hollandi tuulikus jahvatati vilja viimati 1920. aastatel, kuid Teise maailmasõjani jäi veskiümbrus külanoortele meelepäraseks kogunemis- ja peopaigaks.
Pärast sõda mõnda aega Nõukogude piirivalve vaatetornina kasutamist leidnud tuulik jäi peagi otstarbeta ning 1990. aastate alguseks olid temast alles vaid murenevad paekivimüürid. Pärast viieaastast taastamist rajati Pivarootsi tuulikusse Peeter Punga eestvõtmisel suurejooneline puhkekompleks. Tuuliku neljal korrusel asuvad söögi- ja kaminasaal, koosolekuruum, saunakompleks ning kahekohaline sviit ööbijatele, samuti väike muuseum. Kahtlemata on just võimas, valgeks krohvitud tuuleveski see, mis muudab Pivarootsi puhkeküla ainulaadseks.
Kuke küla tuuleveski.
Läänemaal Hanila vallas Kuke külas asub üks vähestest Eesti tuuleveskitest, mis on kohendatud elamuks. Veski talule kuulunud hollandi tuulik on ehitatud 1890. aastal ning selle peremeheks enne Teist maailmasõda oli Mihkel Multrom.
Kuke küla tuuleveski on huvitav veel selle poolest, et selle alumine korrus, mis moodustab ühtlasi ka ringgalerii, on maakividest, neljakorruseline ülaosa aga puidust. Kahe paari jahvatuskividega tuulik töötas viimati 1950. aastate algul ja jäi siis kasutult seisma.
1993. aastal ostis laguneva tuuliku Peeter Pung ning restaureeris selle omapäraseks elukohaks.
Märkimisväärne on asjaolu, et elamu sisustamisel säilitati seal olulised allesolevad veskimehhanismid, nagu võllid, hammasrattad, jahvatuskivid jne. Väheste teiste Eestis elamuks ümberehitatud hollandi tuuleveskite, näiteks kivist Hagudi tuuliku ja Rannamõisa tuuliku kõrval, on Kuke veski vist ainus puithoone. Rõõmsalt punaseks värvitud Kuke küla tuuleveski püüab pilku ka kauni maamärgina.
|
<urn:uuid:fed79031-ce67-47b5-94ac-e15c38036bc2>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.pivarootsi.ee/est/76/kolmas-korrus/
|
2013-06-19T23:47:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999897 |
Latn
| 31 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998973608016968}
|
«Sellest hoolimata ei väidaks ma, et Eesti erakondade sisedemokraatia lääne keskmise erakonnaga võrreldes midagi eriskummalist oleks. Sisedemokraatia on asi, millega on kõikjal alati probleeme. Ei saa öelda, et Eesti erakonnad oleks vähem demokraatlikumad kui Läti või Soome omad,» hindas Lumi.
«Ma arvan, et sisedemokraatia on Eestis praeguseks muutunud,» sõnas Lumi. «Res Publicas olid need kandideerimise reeglid omal ajal väga jäigad ja selgelt paigas. Reeglid peaksid erakonna sees kindlasti olema maksimaalselt paigas. Iseküsimus, kas need peaksid olema igal erakonnal samasugused.»
Nimelt võib Lumi sõnul eristada kolme-nelja erakonna juhtimismudelit, millest tulenevad ka sisedemokraatia tüübid ja tüüphäired. Nii kujuneb tugeva juhiga erakonnas teistsugune sisedemokraatia kui grupikeskse juhtimisega erakonnas.
«Kõige selgem näide sisedemokraatiast ongi see, et kõik erakonnad, milles on suuremad sisemised lahkhelid olnud, on pidanud oma debatti ka avalikkuse ja meedia vahendusel. See on positiivne.» Viimane näitab Lumi sõnul ilmekalt, et erakondadele endale on oluline, et nende valikud ühiskonnale läbipaistvad oleksid.
Tänases Postimehes kirjutas ajakirjanik Kalle Muuli, et erinevalt näiteks USA presidendivalimistest, kus on pikka aega enne valimisi teada kandidaadid ja nende vaated, valitseb Eestis erakondade sisevalimisel manipuleerimist võimaldav ebamäärasus. Muuli nentis IRL-i näitel, et demokraatia ei peaks tähendama ainult võimalust hääletada, vaid ka seda, et hääletajad saavad on oma arvamuse aegsasti kujundada. Samuti võiks Muuli sõnul enne valimisi lukku panna isikute nimekirja, kel on erakonna sisevalimistel hääletamisõigus, et vältida «viimase minuti manipuleerimist» hääletajatega.
|
<urn:uuid:954e2d03-fe2e-4411-a124-31a76e848ad3>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arvamus.postimees.ee/694356/lumi-eesti-parteide-sisedemokraatia-ei-erine-laane-omast/
|
2013-05-19T00:23:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999987 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999872446060181}
|
Kolm uut beetaversiooni
Lõppeval nädalal sai valmis ei rohkem ega vähem kui kolm uut beetaversiooni Skype’ist selle erinevates vormides. Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutite kasutajad saavad nüüd alla laadida kolmanda beetaversiooni Skype 4.0-st. Võrreldes eelnevatega on lihtsam arhiivist vanu vestluseid otsida ning kõnede ning videokõnede kvaliteet on parem, sest Skype kohandub rutem muutustele internernetiühenduse kiiruses. Lisaks värksendasime uusima beetaversiooni disaini – peale selle, et Skype näeb silmale ilusam välja, on nüüd hõlpsam tekstivestluseid lugeda.
Skype sinu mobiiltelefonis
Minu käest on palju küsitud, millal tuleb välja järgmine Skype’i versioon Windows Mobile’i kasutavate nutitelefonide jaoks. Siin ta on. Skype for Windows Mobile 2.5 on kiirem ja parema kõnekvaliteediga kui eales varem ning see töötab ka mõnede uuemate telefonide peal, kus eelmisest versioonist palju abi ei olnud. Värskendatud on ka disaini.
Ja kolmandaks tuli välja uus beetaversioon nö. õhukesest Skype’ist tavaliste mobiiltelefonide jaoks. Sellega saab teha tasuta Skype’i kõnesid ning pidada sõnumsidet ka nende Nokia, Sony Ericssoni, Motorola, LG ja Samsungi telefonimudelitega, millel pole WiFi- või 3G-ühendust.
Head beetaversioonide kasutamist! Jääme ootama tagasisidet kas kommentaaridena siinsamas või siis Skype 4.0 puhul läbi tagasiside lehe. Nõustud ilmselt, et sellise beetaversioonide väljastamise tempoga on varsti Skype olemas absoluutselt iga kodus leiduva seadme jaoks, võibolla välja arvatud saumikserid.
|
<urn:uuid:49cf5372-cea7-475a-98b4-85b4a2527add>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://blogs.skype.com/2008/12/13/kolm-uut-beetaversiooni/comment-page-1/
|
2013-05-18T23:59:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999706745147705}
|
Breckenridge hotellid
–hotels.com pakub Breckenridge hotellide suurepäraseid viimase hetke tehinguid ja tubade sooduspakkumisi. Tellige endale juba täna on-line’is Breckenridge linnas tuba. Kõik, mida selleks vaja on:
- Leidke ja võrrelge erinevaid hotelle Breckenridge linnas vastavalt tärnidele, mugavustele, kujundusele või kaubamärgile.
- Valige sobivaim hotell Breckenridge linnas ja vaadake tubade hindu, hotelli kirjeldust, ülevaateid ja fotosid.
- Broneerige endale juba täna on-line’is hotellituba!
- Saate oma on-line tellimuse ja hotellibroneeringu detailide kohta e-postiga kinnituse.
|
<urn:uuid:f4247ea5-a2d0-45de-8732-7950a09ab374>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://et.hotels.com/de1534062/hotellid-asukohas-breckenridge-minnesota/
|
2013-05-19T00:23:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999112 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991120100021362}
|
Noore autori esikkogu
Uue ja silmapaistva Eesti noorautori esikteos, mis ületab žanripiirid ning seob endaga absurdi, groteski, ulme, draama ning komöödia tunnused läbi tosinate lühilugude. Mikk Pärnits (kes kasutab võrgus kirjutades ka pseudonüümi Adrian Shepard) on ilma kahtluseta kirjanduslikult andekas. Eriti tema vanust 19 aastat silmas pidades on paljutõotav isegi vähe öeldud. Omamoodi mõtlemine ja uudne lähenemine iseenesest pole muidugi veel trumbid, millest piisaks kirjandusliku elamuse tekitamiseks, kuid Pärnitsal on oskust neid trumpe efektselt lauale heita.
Just sellist teksti võib lugeda Mikk Pärnitsa esikkogu «Näiv on jääv» tagakaanelt. Reaalsus on aga pisut teistsugune: autori ainsaks saavutuseks kirjanduspõllul on senini 6-7. koha jagamine ajakirja «Algernon» Jaanipäeva jutuvõistlusel tekstiga «Ööbik». Ka pole end kirjanikuna tõestanud ei Adrian Shepard, ei Pink Jackal... ajakirjas «Algernon» leiab need nimed vaid kirjanurgas laamendamast.
Kõvaköitelise raamatu avaldas kirjastus «j&o Art cologne».
|
<urn:uuid:c3f0e24a-ba1c-422e-a5ab-b64eca0d0fc8>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://ulme.ee/Uudised/Naeiv-on-jaeaev
|
2013-05-19T00:00:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999751 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997512698173523}
|
e-äriregistrist saab kõigi Eesti ettevõtete, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja füüsilisest isikust ettevõtjate juriidilisi ja statistilisi andmeid. Registrikaart (B-kaart), maksuvõla info ja lihtandmed on TASUTA!
Otsi ettevõtjat:
Ettevõtjaportaal on keskkond, mis võimaldab Äriregistrile esitada majandusaasta aruandeid ja dokumente elektrooniliselt. Portaali kaudu saab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks.
Ametlike Teadaannete lehel avaldatakse kõik teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teadaandeid saab soovitud märksõna järgi otsida ja need on kõigile tasuta kättesaadavad.
Infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluses elektrooniliselt. E-toimiku kaudu saab esitada menetlejale dokumente ja jälgida menetluse käiku.
|
<urn:uuid:b306cd5c-7df6-4fc0-b0e5-38c47acb171a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.rik.ee/
|
2013-05-19T00:16:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999972 |
Latn
| 29 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999724626541138}
|
Mul on õigus privaatsusele
- Enne kui internetti midagi postitad, mõtle sellele, kes seda lugeda võiks. Internet on avatud, seal on nii häid ja toredaid inimesi nagu sõbrad, õpetajad, vanemad kui ka ebameeldivaid inimesi, kelle kavatsused võivad olla ebaausad.
- Tihti avaldatakse internetis materjale, mis võivad kahjustada Sinu mainet. Näiteks nalju, mis on tegelikult laim või pilte, mis on tehtud salaja või üritustel, kus tundsid ennast liiga vabalt. Need tekstid ja pildid jäävad sinna igaveseks ja on kättesaadavad pea kõikidele.
- Kindlasti peaksid internetis kasutama paroole, mida teistel on keeruline ära arvata. Hea parool on nagu hambahari – isegi sõbrale ei anna ja vahetad seda kord kuus. Kõige parem on, kui kasutad eri keskkondades ka erinevaid paroole.
Mul on õigus olla omaette (ilma torkimise ja kiusamiseta)
- Suheldes erinevate inimestega ootad ja loodad, et Sinuga käitutakse hästi. Nii nagu päriselus, nii ka internetis, ei ole kõik inimesed heatahtlikud. Võib juhtuda, et Sinu usaldust kuritarvitatakse. Ole enda kohta infot jagades ettevaatlik! Lähtu põhimõttest- mida vähem, seda parem.
- Veebisõbrad on toredad, kuid vahel tekib soov nendega kohtuda ka päriselus. Selline kohtumine peaks aset leidma avalikus kohas, kindlasti anna sellest teada ka oma sõpradele ja vanematele. Võid ka mõne sõbra kaasa kutsuda. Kui veebisõber tahab olla sinu päris sõber, siis ei karda ta kohtumist sinu teiste sõpradega.
- Kui keegi käitub sinuga internetis ebameeldivalt ( näiteks saadab sulle seksuaalse alatooniga pilte), siis räägi sellest mõnele täiskasvanule või jaga oma muret sõbraga. Sa ei pea kartma, sina ei ole midagi valesti teinud.
- Teiste kiusamine internetis (solvamine, ahistamine, laimamine, paroolide varastamine, varikontode tegemine jmt) ei ole lubatud. Sa ei pea seda kannatama – räägi sellest koheselt mõne täiskasvanuga, kes oskab sind aidata.
Mul on õigus saada infot
- Vahel on raske teada saada, kes on informatsiooni taga, mis on üles laetud internetti ja kui usaldusväärne see on. Internetis esitatakse vahel fakte, mis ei ole tõesed. Kontrolli infot vähemalt kolmest erinevast allikast ja alles seejärel kasuta seda oma koolitöös.
- Kui mõni pakutav teenus tundub liiga hea, siis kontrolli infot kindlasti. Anna oma vanematele teada, kui soovid mõne teenusega liituda – koos olete targemad ja ei lase ennast petta. Krediitkaardi andmeid ei tohi kellelegi avaldada, kasuta e-poest ostmiseks näiteks PayPal teenuse abi (www.paypal.com).
Ka teistel veebikasutajatel on tunded
- Ka veebis kohatud inimesed on tegelikud inimesed- neil on tunded ja mõtted nagu sinulgi.
- Kui järgid ise hea käitumise reegleid, siis enamasti käitutakse nii ka sinuga. Kui keegi käitub sinuga ebameeldivalt, siis ära karda teda korrale kutsuda, võid lõpetada temaga suhtlemise ning ta blokeerida.
Mul on õigus olla looja
- Kui oled midagi loonud ( video, teksti, luuletuse, laulu jmt) , siis võid selle soovi korral internetis teistele kättesaadavaks teha. Teised peavad sinu tehtut austama ja seda kasutades viitama sulle kui autorile.
- Sinu tööd ei tohi teisi inimesi solvata ega neile haiget teha.
- Kui kasutad kellegi teise tööd enda töö sees või alusena, siis pead viitama selle töö päritolule.
Kasutatud materjal http://www.tietoturvakoulu.fi/en/index/oppilaille/nuortennetiketti.html
|
<urn:uuid:48c59df6-68e9-4690-9636-e14fb58a798a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.targaltinternetis.ee/noortele/opilase-e-turvalisuse-netikett/
|
2013-05-18T23:53:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 26 |
{"ekk_Latn_score": 0.999970555305481}
|
Kuressaare üheks olulisemaks eesmärgiks on parandada ettevõtluskeskkonda, et tagada maksujõulise elanikkonna püsimajäämine ja elamaasumine Kuressaarde. Ettevõtluse arendamisel on oluline osa investeerimiskliima kujundamisel.
Kuressaare on püüdnud igati suurendada rahavooge linna infrastruktuuride arendamiseks. Perioodil 1998 - 2007 investeeriti linna projektide läbi üle 700 miljoni krooni, millest 80% on tulnud eelarvevälistest vahenditest. Selline suhe on jätkunud ka järgnevatel aastatel.
Riigiportaal Eesti.ee Riigiportaal on koht, kus kodanikud, ettevõtjad ja ametnikud saavad kasutada avalikke e-teenuseid ja otsida riigi kohta käivat info. Portaalis on paarsada erinevat teenust, mida saavad kasutada Eesti elanikud, ettevõtjaid ja ametnikud.
Innovatsiooniaasta ja in.ee Innovatsiooniaasta on kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele.
Osale.ee Ühiskonda ei ehitata üksi ning kabinetis sündinud otsused on kehvad otsused. Osalusveebi osale.ee kaudu saavad kodanikud riigiasjades sõna sekka öelda.
|
<urn:uuid:ca02352a-abaf-4d2a-b255-8fbbea6f74e2>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kuressaare.ee/uus/ettevotjale/
|
2013-05-21T22:00:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368700795821/warc/CC-MAIN-20130516103955-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000006 |
Latn
| 24 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000064373016357}
|
Teretulemast Lätti!
-
Vidzeme on kultuuriajalooline piirkond Läti kirdeosas. Vidzemest leiame iidsed linnad Sigulda ja Cēsise ning Läti kõrgeima tipu Gaiziņši, mis on suurepärane koht talispordiks.
-
Tērvete looduspark on vapustav koht, kus üheskoos leidub ainulaadset loodust ja kultuuripärandit. See on suurepärane koht puhkuseks lastega peredele või sõprade ringis. Tērvete looduspark tunnistati 2009. aastal EDENi sihtpunktiks.
|
<urn:uuid:d2838106-ee9c-45ba-a1be-71cd2124bfda>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.latvia.travel/et
|
2013-05-21T22:32:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368700795821/warc/CC-MAIN-20130516103955-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999879 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998794794082642}
|
Lavendli brüleekreem kummitas mind juba sellest ajast, kui Champagnes käies seda õhtusöögi lõpetuseks proovisin. Just täpselt selline paras õrn ja delikaatne lavendli maitse, mida aimad, aga mis ei tekita tunnet, justkui oleks desserdi sisse seepi segatud. Ja kuna meil Umamis on müügil eriti aromaatsed Prantsuse lavendlid, mis on lisaks veel täiesti BIO ja see tuleb ju ainult kasuks, kui on plaanis lilled ära süüa, siis läkski brüleekreemi keetmiseks. Pakun siin välja ühe retsepti, aga pean tegelikult ütlema, et igaüks võib kasutada oma lemmikut brüleekreemi retsepti, lihtsalt lavendliga maitsestamise osa tuleb siis võtta siit.
Vaja läheb (4-le):
* 400 ml vahukoort
* 2 spl lavendli kuivatatud õisi
* 5 munakollast
* 100 g tuhksuhkrut
* 4 spl suhkrut brüleekihi jaoks
Kuumuta ahi 160 kraadini.
Aja potis vahukoor keema, keera tuli maha. Sega lavendel vahukoore sisse. Lase ca 8 minutit maitsestuda. Maitse vahepeal, kui tunned, et Sinu jaoks on koorel juba piisavalt lavendli maitset, siis kurna lavendliõied koorest välja.
Vahusta munakollased tuhksuhkruga heledaks vahuks. Lisa pidevalt vispliga segades peene joana soe vahukoor ja sega ühtlaseks. Jaota brüleekreemi segu portsjonvormide vahel ära. Kata iga vorm fooliumiga ja tõsta suurde kõrgete äärtega ahjuvormi. Vala ahjuvormi kuuma vett nii palju, et vesi ulatuks portsjonvormidel üle poole kõrguse. Pista ahjuvorm koos portsjonvormidega ahju ja lase seal tunnikese küpseta. Kui tund on möödas, kontrolli, kui tundub, et brüleekreem on veel liiga vedel, jäta veel mõneks ajaks ahju. Tõsta vormid ahjust välja, lase jahtuda ja tõsta siis veel 4 tunniks kuni üleöö külmkappi.
Enne serveerimist puista igale vormile ühtlane õhuke kiht suhkrut. Pruunista suhkrukiht kergelt gaasipõletiga või hästi kuumaks aetud ülagrilli all.
|
<urn:uuid:4ea705e1-ccd1-4272-9aff-9218e11d83bb>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://jucjaco.blogspot.com/2012/11/lavendli-bruleekreem.html
|
2013-05-24T06:51:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704253666/warc/CC-MAIN-20130516113733-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999843 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998427629470825}
|
… et kondoom tõkestab mu vereringe?
See on müüt!
Durex on välja töötanud „kergelt peale” kujuga kondoomid, mis võimaldab neid kergemini ja kiiremini peale panna ja need on kasutamisel mugavamad.
Meil on samuti kondoome erinevates suurustes, seega vali, mis sinule sobib!iin
Kliki siin, et vaadata Durexi kondoome
Miks valida Durex?
Uuri järele, miks me oleme maailmas nr 1.
Kliki siin
Me uurimeMe kuulameMe uuendame
Tahad rohkem teada…
|
<urn:uuid:31c23333-b2cb-48e2-a507-4e7d53564aaa>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.durex.com/ee-EE/AskDurex/Myth%20Buster/pages/condomcirculation.aspx
|
2013-05-24T06:59:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704253666/warc/CC-MAIN-20130516113733-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999995 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999953508377075}
|
Tabelit juhivad Prantsusmaa, Hispaania, Taani ja Brasiilia 30 tasustatava puhkusepäevaga, mis kõik ka ära kasutatakse, vahendab CNNi ajaveeb. Sakslased jätavad küsitluse kohaselt 30 päevast kaks välja võtmata. USA-s on töötajatele ette nähtud keskmiselt vaid 14 vaba päeva, millest kasutatakse 12.
Veelgi puhkusepõlglikumad on Aasia riigid. Küsitlused kohaselt saavad jaapanlased 11 puhkusepäeva aastas, ent kasutavad neist vaid viit. Lõuna-Koreas lastakse käiku seitse puhkusepäeva kümnest.
Tõelised töömurdjad elavad ka Indias, kus töötajaskond jätab kasutamata viis puhkusepäeva 20st. «Indias suhtutakse puhkamisse süütundega,» märkis Expedia India esindaja Manmeet Ahluwalia. «Tervelt 54 protsenti indialastest veedavad puhkuse salaja e-kirju kontrollides.»
|
<urn:uuid:d8ca8660-699f-4fc4-8b26-706e4ab0f917>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.tarbija24.ee/777998/millise-riigi-tootajad-votavad-enim-puhkust/
|
2013-05-24T06:52:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704253666/warc/CC-MAIN-20130516113733-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999948 |
Latn
| 37 |
{"ekk_Latn_score": 0.999948263168335}
|
Peaminister Andrus Ansip loodab, et isegi kui tänasel Andrus Veerpalu pressikonverentsil peaks tulema halbu uudiseid, ei tohiks see suusataja saavutusi mõjutada, vahendab ERR-i uudisteportaal.
"Loodan, et uudised on positiivsed. Aga kui sel pressikonverentsil on tulemas Eesti rahvale mitte ootuspäraseid uudised, ei peaks need kuidagi tumestama kõiki varasemaid saavutusi," rääkis Ansip valitsuse pressikonverentsil.
Peaminister andis mõista, et tippsportlasi testitakse suurvõistluste ajal alati ning medalivõidud on ausad.
Suusasõbrana tuntud peaminister lisas veel, et keelatud ainete maailma on muutunud tänapäeval eriti keeruliseks ning ta isegi on sellega kokku puutunud.
Ta rääkis, et kui sattus mõne aasta eest Leedus ootamatult haiglase, sai ta süsti, mis sisaldas steroide, mis spordimaailmas on keelatud.
"Aga medalivõit keelatud aineid kasutades ei ole siiski kuidagi aktsepteeritav," rõhutas ta.
ERR SPORT
Lugeja küsib: intervjuu Aivar Kuusmaaga|
Kuusmaa mainis, et klubil on plaan osaleda järgmisel hooajal ka FIBA EuroCup sarjas.
Terevisioon: täna avatakse rulluisutamise selleaastane välihooaeg|
Pühapäeval aga sõidetakse Tallinna Rulluisumaraton.
Terevisioonis käisid Maijooksu korraldajad|
Sel aastal on end jooksule registreerinud üle 10 000 naise, mis on jooksu ajaloo suurim hulk osalejaid.
Heitjate seeriavõistluse avaetapil võitis odaviske Risto Mätas|
Mätas võidutses 77.63-ga Timo Moorasti ja Andrus Värniku ees.
Londoni OM-ile on eestlastel võimalus pääseda viies paadiklassis|
Enamus olmüpiapiletitest jagatakse välja detsembris Austraalias toimuval MM-il.
Eesti Võimlemisliidu uueks presidendiks valiti Riigikogu aseesimees Laine Randjärv|
Randjärv vahetab välja 21 aastat alaliitu juhtinud Mehis Pilve.
Ragbikoondise kapten: maailmatasemeni on veel pikk maa|
"Terevisioonis" tutvustati 2016. aastal olümpiaalaks saavat Ragbi 7-t.
|
<urn:uuid:7235bcac-37aa-4511-845e-3b1caa3d122f>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?06123158
|
2013-06-19T04:33:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999945 |
Latn
| 15 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999451637268066}
|
Lugones hotellid
–hotels.com pakub Lugones hotellide suurepäraseid viimase hetke tehinguid ja tubade sooduspakkumisi. Tellige endale juba täna on-line’is Lugones linnas tuba. Kõik, mida selleks vaja on:
- Leidke ja võrrelge erinevaid hotelle Lugones linnas vastavalt tärnidele, mugavustele, kujundusele või kaubamärgile.
- Valige sobivaim hotell Lugones linnas ja vaadake tubade hindu, hotelli kirjeldust, ülevaateid ja fotosid.
- Broneerige endale juba täna on-line’is hotellituba!
- Saate oma on-line tellimuse ja hotellibroneeringu detailide kohta e-postiga kinnituse.
|
<urn:uuid:0f723f33-c28c-4516-8823-45fee42f2be7>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://et.hotels.com/de1695143/hotellid-asukohas-lugones-hispaania/
|
2013-06-19T04:14:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999432 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994322061538696}
|
Zele Racingu värvides kihutav Pentus tegi korraliku stardi, tõusis boksipeatusega viiendaks ning möödus siis veel ühest konkurendist. Sõidu võitis norralane Pål Varhaug (Virtuosi Racing) vähem kui sekundilise eduga Adrian Quaife-Hobbsi (Supernova) ees. Kolmas oli Sergei Sirotkin (Euronova). Pentus kaotas Varhaugile finišijoonel 10,524 sekundiga.
Sarja kokkuvõttes hoiab neljast etapist vaid kahel osalenud Pentus 14 punktiga 14. kohta. Järgmine etapp sõidetakse 2. ja 3. juunil Portugalis Portimao ringrajal.
|
<urn:uuid:2da3ad85-6119-4723-86c6-a3da367d32d0>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://sport.postimees.ee/831620/pentus-sai-ungaris-neljanda-koha
|
2013-06-19T04:33:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999593 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995926022529602}
|
Paiknedes armsas Friedrichshain's, naudib Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain juhtivat positsiooni Berliin ööelu, vaatamisväärsused, restoranid südames. Olles 3.4 Km kaugusel linna keskusest ja 16.5 Km kaugusel lennujaamast, võlub see 3-tärni hotell arvukalt külalisi igal aastal. Külalised lihtsalt armastavad selle hotelli asukohta, mis on kohe linna peamiste vaatamisväärsuste Frankfurter Tor Metroojaam, Samariterstraße metroojaam, Skatehalle Berliin naabruses.
Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Baar/pubi, toateenindus, ööpäevaringne toateenindus, jalgrattarent, ärikeskus on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain esile teiste linna hotellide seast.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Avasta kütkestav segu Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain professionaalsest teenindusest ja mitmekesistest teenustest.
|
<urn:uuid:b889f332-f9e6-49bf-a120-6ecdd648dc81>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.com/et-ee/hotel-apartments-zarenhof-berlin-friedrichshain/hotel/berlin-de.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtOfBVirhLyw0Zgiam9TpAhnz5dlHMb9UcnH6ug%2bxvdIZ&setcookienew=1
|
2013-06-19T04:28:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999268 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992683529853821}
|
Volvo Museum ootab külastajaid avastama Volvo arengut ja edulugu – alates 1920ndate lõpust kuni tänapäevani – kõik see ühe katuse all Rootsis Gothenburgis. Muuseum annab ülevaate klassikaliste väärtuste kujundamisest, millele tuginedes on Volvost saanud maailma võimsamaid ja hinnatumaid kaubamärke.
Volvo Museum on avatud:
Teisipäevast reedeni kell 10.00-17.00
Laupäeval ja pühapäeval kell 11.00-16.00
Kuidas jõuda Volvo MuseumiGöteborgi kesklinnast ühistranspordiga:
trammiga nr 5, 6 või 10 Eketrägatani peatusse edasi bussiga nr 32 Sörredi suunas. Väljuda Götaverken Arendali või Arendal Skansi peatuses. Edasi tuleb vaid järgida Volvo Museumi viitu.
Autoga – maanteelt E6 või E20 pöörata teele 40 või 45, sõita Hisingeni poole ja pöörata teele nr 155, Öckerö/Torslanda poole. Järgida Volvo Arendali ja Volvo Museumi viitu.
Lisainfo telefonil 46 31 664814 või e-postiaadressil [email protected].
Volvo Museumi tutvustava brošüüri allalaadimiseks klõpsa siin.
|
<urn:uuid:ab1923f0-6173-4bd5-8dc5-6cd6d7af3a8c>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.volvocars.com/ee/top/community/heritage/pages/museum.aspx
|
2013-06-19T04:10:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999339 |
Latn
| 25 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993393421173096}
|
Eilne öö möödus äikesevihmas Poola metsas. Kes magas autos, kes telgis, kes käru all... Hetkel sööb FS Team Tallinn Poola McDonald'sis hommikust ning valmistub jätkama sõitu Austria poole.
Siiani on sõit kulgenud edukalt ja takistusteta, kui välja arvata kohtumine Poola piiriametnikega, kes ei suutnud ära imestada, miks Markko ID-kaardil on sünnikohaks märgitud Aruküla, mitte Eesti nagu kõigil teistel...
Eilsest meenub, et kiiremad mehed jõudsid ka Lätis ujumas käia, kuid üldiselt on reis möödunud auto istmeid kulutades. Nüüdki jätkame Poola vallutamist ja hoiame lippu kõrgel!!!
Kommentaarid
|
<urn:uuid:571cbb7c-837a-4c2a-8326-b4ce9ac66c84>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.formulastudent.ee/uudised/2-paev-poola
|
2013-05-23T09:30:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703108201/warc/CC-MAIN-20130516111828-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999977 |
Latn
| 14 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999772310256958}
|
Uudised
Külmutatud projektid sulavad aeglaselt(04.06.2011) Autor: TÕNU TOOMPARK
Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud.
Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige korterite turul Tallinna kesklinnas ja selle lähipiirkonnas. Asukohast tulenevalt on seal riskid oluliselt väiksemad kui põllupealsetes uuselamurajoonides. “Aktiivsus pealinnas on loomulik, sest tegemist on kõige kallima ja seega enim kasumi teenimise võimalust pakkuva piirkonnaga, kus lisaks on keskmisest kõrgem likviidsus,” ütles Tõnu Toompark Adaur Grupist.
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt selgitas, et massilist kinnisvaraarendust piirab Tallinnas pigem ostujõud, sest ainuüksi kesklinnas on detailplaneeringuid tuhandetele korteritele, seega maast puudust ei ole. Kuna tarbija on praeguses majandussituatsioonis Räti ütlusel hinnatundlik, siis eriti äärelinna arendusprojektide müük sõltub paljuski pakutavast hinnatasemest. Äärelinnas on arendaja jaoks edukaks müügiks vajalik hinnatase üldjuhul 850-1200 eurot/m2, kesklinnas ja selle lähipiirkonnas 1400-1900 eurot/m2.”
Võrreldes buumi tippajaga 2007. aasta kevadel on näiteks Tallinnas korterite hinnalangus olnud 40-50%. Tallinna kesklinnas oli buumi ajal uute korterite hinnatase tavaliselt 2500-4000 eurot/m2, siis nüüd on hinnatase 1700-2500 eurot/m2. Äärelinna korterite keskmised hinnad uutel alustatud projektidel on langenud 1200-1300 eurot/m2 suurusjärku, buumi ajal alustatud projektide puhul on võimalik ka alla 1000 eurot/m2 hinnaga uus elamispind leida, kuid sellised pakkumisi jääb kiiresti järjest vähemaks. Kõige rohkem on langenud n-ö põllupealsete elamumaa kruntide hinnad.
Pangad lubavad turule vähe uusi projekte. Massilist kinnisvaraarengut piirab praegu euro tulekust tingitud toidukorvi ja kütuse tugev kallinemine ning kahtlused elektri hinnas.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et need, kellel oli majanduslanguses ressurssi oma projektid külmutada, tegid seda. “Kõige lihtsam on muidugi külmutada maad võimalusega sellele hiljem uus, vähemlennukam projekt lasta teha,” nentis ta. “Aga paljud arendusprojektidest on praegu pankade kontrolli all, kes on oma vara suhtes väga tähelepanelikud. Uusi projekte tilgutatakse turule suhteliselt aeglaselt ja see on tore, kuna kogu buumijärgse jäägi korraga turule paiskamine tekitaks suure ülepakkumise.”
Sooman tõi näitena panga kontrolli all olnud korterelamu aadressil Juurdeveo 19, mille pindu hakati müüma alles paar nädalat tagasi. “Vaikselt lõpetati seal tööd, tehti maja “söödavaks” ning algas sujuv müük. See on hea näide, kuidas veidi uppiläinud äri uue omaniku all taas turule tuleb.”
Uued arendused tehakse lihtsamad. Toomparki hinnangul paistab selgelt uute projektide juures välja, et kesklinnast kaugemad projektid on projekteeritud lihtsamaks ja odavamaks, kui nad ehk veel kriisiaastate alguses olid. Sisemised ruumilahendused aga vaadatakse arendusettevõtetes vägagi kriitilise pilguga üle, et toonased lohakusvead kõrvaldada. “Enamik uusi, 2009.-2011. aastal alustatud arendusprojekte on müünud päris tempokalt. Siiski mütsiga lüüa ei tohiks, sest praegused kliendid on väga kriitilised ja nõudlikud,” ütles ta.
“Pole mõtet ju pakkuda, kui tahtjaid pole,” nentis Sooman. “Ainus, kes kõiki oma projekte raskel ajal ei külmutanud, oli Merko Ehitus, sest nemad suutsid hoida kvaliteedimärki ja mitte lihtsalt müüa oma projekte masu ajal, vaid teha seda ka teistest kallimalt.”
Kuna buumi ajal toimus Räti sõnul kohati metsik arendustegevus, siis hoiatas ta, et ostja peab kõigepealt veenduma ehitise seaduslikkuses. Uurima peab detailplaneeringut, ehitus- ja kasutusluba, liitumisi tehnovõrkudega ja muidugi ehitise kvaliteeti.
Kinnisvaraturul uued pidurid
Tänavu märtsis ja aprillis tehti Tallinnas 10% vähem korteriomanditehinguid kui aasta tagasi samal ajal.
“Kus on loogika, kui pangad annavad taas lõdvemalt laenu, oleme saanud euro ning SKP on tõusuteel?” esitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Soomann küsimuse.
“Tegelikult on toidukorv lihtsalt nii palju kallimaks läinud, et inimesed ootavad praegu sügist, mil on näha, kas hinnatõus saab läbi ja palju tõuseb elektri hind. Sel aastal tabas meid täiesti uus põhjus, mis ehmatas inimesi,” arvas ta.
Samal arvamusel on ka Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt, kes ütles, et tänavu sügisel-talvel on selge, kes praegustest arendajatest on turusituatsiooni ja arendusriske adekvaatselt hinnanud.
Eluasemeturgu hakkab mõjutama uute korterite pakkumiste kasv, laenudega seotud Euribori ja eluaseme sundkulutuste tõus.
Üks küsimus
Millised masu ajal seisma jäänud arendused on jälle hoo sisse saanud?
Aivar Roosik, ASi DTZ Kinnisvaraekspert maaklerteenuste direktor
Selliseid arendusi on nii Tallinna, Tartu kui ka Pärnu lähiümbruses piisavalt. Edukaks on osutunud arendused, mis sattusid raskustesse arendaja vähese kogemuse tõttu, kuid paiknevad piirkondades, mille vastu on ostuhuvi olemas. Kui uus arendaja on suutnud need korralikult lõpuni ehitada ning sealjuures osanud arvestada turuväärtusega, siis on korterid ka edukalt müüdud. Hea näitena võib tuua korterelamud Rae vallas, Järvekülas Kaare teel ja ridaelamud Saue vallas Alliku külas Tammele tänaval.
Agur Tammistu, OÜ 1Partner Kinnisvaragrupp elamispindade osakonnajuht
Majandusliku madalseisu ajal seiskunud, kuid nüüd taasalustatud elamuehitused on NCC Pärnaõue, Kogeri Sipelgapesa, Kogeri Kuldala, YIT Mäekalda. Praegu on nendes arendustes pakutavate korterite hinnad kohati kuni 30% madalamad buumi tipu hindadest.
http://www.aripaev.ee/5062/new_eri_artiklid_506202.html
Tagasi
|
<urn:uuid:8d8a01f9-3a33-4099-9408-85d9845843d3>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.raid.ee/?sisu=uudis_edasi&mid=7&id=673&lang=est
|
2013-05-23T09:51:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703108201/warc/CC-MAIN-20130516111828-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99998 |
Latn
| 15 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999797344207764}
|
Rohuneeme-Pirita teekond on mugav selle poolest, et liikumisvahendeid saab valida laial skaalal igal aastaajal. Võid kulgeda nagu presidendiproua rulluiskudel, nagu tehnofriik Segwayga või elektrirulaga, muidugi on sõidetav kogu vahemaa ka rattaga või jalutatav jalgsi. Talvel proovisime teekonna läbi isegi tõukekelkudel.
Tallinnast tulles saab marsaga nr 260 (25 EEK) otse poolsaare tippu. jalgrattaid peale ei võeta. Aega Rohuneemelt Piritale jalutamiseks võib arvestada 3 tundi (12 km). Teel on näha mitmeid erineva nurga alt kilukarbisiluette.
Alusta koordinaatidelt N59 33,8686' E024 48,1786'.
Teekond on GPS-telefoniga salvestatud varatalvel. Läbitav igal aastaajal.
|
<urn:uuid:a9ec6dac-7ce1-486f-bea7-e34857185abf>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.reisijutud.com/taxonomy/term/62
|
2013-05-23T09:24:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703108201/warc/CC-MAIN-20130516111828-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999884 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998836517333984}
|
Täna toimub aktus keelekümblusprogrammi esimese lennu tunnustamiseks
19.06.2012
Tänavu kevadel lõpetab gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi (VKK) järgi õppinud õpilasi, mille puhul toimub täna, 19. juunil programmi lõpetanutele, nende õpetajatele ja vanematele pühendatud pidulik aktus.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogramm korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Tartus VKK esimese lennu gümnaasiumi lõpetamisele pühendatud piduliku aktuse, kus osaleb kokku enam kui 200 keelekümblusprogrammi koolijuhti, pedagoogi, õpilast ja nende lapsevanemat.
Varase keelekümblusprogrammi esimese lennu saadavad tänavu kevadel teele Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool.
„Keelekümblusprogrammi õpilasi ja nende õpitulemusi on Eestis väga palju uuritud ning tuginedes teadusuuringutele võib kindalt väita, et ainete teises keeles õppimine keelekümblusprogrammis ei vähenda mingil määral aineteadmisi, pigem on keelekümblusklasside õpilaste nii õpitulemuste kui ka -oskuste keskmised tulemused tavaklasside õpilastest paremad,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina.
Kokku lõpetab kooli 82 esimest varase keelkümblusprogrammi õpilast, neist 11 kuld- ja 10 hõbemedaliga.
Aktusel esinevad tervituste ja heade soovidega haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Kanada suursaadik John Morrison ning Riigikogu liige Tõnis Lukas. Lisaks õnnitleb programmi abituriente ka Gerry Connely, kes sõlmis 2000. aastal Kanada riigi esindajana Eesti-Kanda keelekümbluse rakendamise lepingu. Haridusministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustab õpilaste uuringute- ja eksamitulemusi. Pidulikule üritusele Haridus- ja Teadusministeeriumis järgneb Kanada suursaadiku vastuvõtt Tartu Botaanikaaias.
Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel alates 2000. aastast. Tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 38 lasteaeda ja 36 kooli ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.
Lisainfo:
Natalja Mjalitsina
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Keelekümblusprogrammi juht
Tel 659 9854
E-post [email protected]
|
<urn:uuid:83063dae-e6cb-4aa4-91e5-da5445840d51>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.meis.ee/uudised?news_id=657
|
2013-05-25T17:46:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706009988/warc/CC-MAIN-20130516120649-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999186 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991862177848816}
|
Pariisi meeskonna Katarist pärit omanikud on tüdinenud, et suurte mängijate meeskonda toomine on niivõrd keeruline. Seega plaanitakse nüüd teha Manchester Unitedile selline pakkumine, mida on väga raske tagasi lükata, kirjutab Hispaania väljaanne Sport.
Profikarjääri Evertonis alustanud ja 2004 aastal Manchester Unitediga liitunud Rooneyt on varem seostatud ka üleminekuga Manchester City meeskonda. See saaga lõppes sellega, et Rooney pikendas Unitediga lepingut.
|
<urn:uuid:f526bc6e-b8df-4b7a-a310-60de782bb309>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://sport.postimees.ee/860512/com/rooney-eest-pakutakse-150-miljonit-eurot/
|
2013-06-20T07:01:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368710605589/warc/CC-MAIN-20130516132325-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.999970555305481}
|
TeliaSonera vahetas kõigil enda alla kuuluvatel ettevõttetel logo välja uue ja meeldiva vastu (Hendrik Roonemaa seda oma Twitteris eile, kui logovahetus polnud veel ametlik). ERR andmetel läheb logovahetus EMT’le ja Elionile kahepeale kokku maksma ligi €700 000. Positiivse muutusena saab nüüd Elionist ka erakliendid tellida ka internetti ilma Nuti-TV’ta ja EMT klientidele meeldib kindlasti roamingu hindade langus.
Praeguseks hetkeks, on juba ka autod uue värvilahendusega ning kodulehtedel uued paketid ning välimus. Ülevalpool oleva pildi autor on Tanel Raud, HinnaVaatlusest.
Vaata ka videot mis tutvustab Elioni uusi pakette.
|Vaata pressiteadet: EMT ja Elion tulevad turule uute pakkumistega ning uuendavad välimust||SelectNäita>|
|
<urn:uuid:3472834e-8614-48d5-9dab-fdbdceadb88d>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.battleit.eu/emt-ja-elion-tulevad-valja-uute-pakkumistega-vahetasid-logo/
|
2013-06-20T06:48:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368710605589/warc/CC-MAIN-20130516132325-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999916 |
Latn
| 24 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999160766601562}
|
Oksjon on lõppenud
|Lõpphind:||103.00 EUR|
|Pikenev lõpp:||5 minutit|
|Algusaeg:||27.03.2012 19:31:35|
|Lõpuaeg:||24.04.2012 19:44:35|
|Vaadatud:||1504|
|Viimati pakkus:||Kerr22 100%|
Salomon Pilot V Pro 3D customfit Pro rulluisud naistele .
Suurus 39 , sisetald 25 cm .
Kasutatud aga vägakorralikud.
Hea võimalus saada kvaliteetsed rullikad soodsamalt!
Edukat pakkumist !
eurokas küsis 23.04.2012 11:08
Tere. Kas need on alumiiniumraamiga? Mis number ABEC laagrid?
Mojocat vastas 23.04.2012 19:39
Tere, Need on alumiiniumraamiga jah. Aga kus seda ABEC numbri vaadata saab ma ei tea kahjuks :(
BELLAKE küsis 24.04.2012 17:48
Superhead,endal olemas, kestavad ka hästi, isegi medal võidetud nendega eestikatel aastaid tagasi, soovitan!
Mojocat vastas 24.04.2012 18:07
Tanud :)
|
<urn:uuid:94167225-3bfe-4110-93b2-efba18683f52>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.osta.ee/salomon-pilot-v-pro-rulluisud-25625150.html
|
2013-06-20T06:50:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368710605589/warc/CC-MAIN-20130516132325-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999223 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992225170135498}
|
Kergliiklusteede toetusskeem
Viimati uuendatud (Teisipäev, 09 August 2011 12:33) Neljapäev, 03 Märts 2011 14:36
Kergliiklusteede toetamise eesmärk ja toetatavad tegevused
Toetusskeemi eesmärk on aidata kaasa liiklusohutuse suurendamisele kergliiklusteede rajamise toetamisega.
Toetusskeemi raames toetatakse nõuetekohast uute kergliiklusteede projekteerimist, omanikujärelevalve läbiviimist ja ehitamist (sh turvapiirete, valgustite, pinkide ja prügikastide paigaldamine).
Toetusskeemi abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Pärnu linn.
Kes saavad toetust taotleda?
Toetusskeemi raames saavad taotlejaks ja kaastaotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksused.
Toetust saab taotleda kergliiklusteede kava alusel, mille kinnitab regionaalminister. Kergliiklusteede kavasse nimetatud projektide osas tuleb taotlus esitada EASile hiljemalt 31.12.2011. Reservprojektide osas võib taotlusi esitada kuni 31.12.2012 juhul, kui kergliiklusteede kavasse kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid.
Kui suur on toetus?
Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 320 000 eurot, millele peab lisanduma oma- ja/või kaasfinantseering vähemalt 15% projekti kogumaksumusest. Toetust makstakse maksimaalselt 160 eurot rajatava kergliiklustee jooksva meetri kohta.
Lisainfo:
Priit Koppel
Tel: 627 9789
priit.koppeleas.ee
|
<urn:uuid:9bdaba44-3e23-45ee-98ca-efcb6fb49a7b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://veeb.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/kergliiklusteede-toetusskeem/ueldist
|
2013-05-19T07:50:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696384213/warc/CC-MAIN-20130516092624-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999962 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999616146087646}
|
Väljakutse kirikule02.05.2012 | Liina Raudvassar | Rubriik: Uudised, Vasak
Võru praostkonna 11 koguduse esindajad kogunesid sinodikoosolekule Mehikoormasse.
Päeva alustati armulauaga jumalateenistusega ajaloolises pastoraadis, mida Mehikoorma kogudus kiriku puudumisel kasutabki kirikuruumina, ning jätkati rahvamajas. Teel ühest hoonest teise vaadati, mis 1895. aastal Räpina abikirikuks ehitatud pühakojast alal on. Viimases sõjas kannatada saanud hoone varemed lammutati toonaste võimude lahkel loal uute hoonete rajamise ettekäändel.
Rahvapärimuses on tallel, et Tartu endine bussijaam oli ehitatud Lämmijärve kaldalt veetud pühitsetud maakividest, samuti kohalik sigala ning koolimaja. «Rahvas jaguneb oma meelsuselt, osa rõhutab võla tagasimaksmise kohustust,» tegi ekskursiooni Rõuge õpetaja Mait Mölder, kelle vaimulikutee praktikandina algas 1998. a Mehikoormas. Noort ametivenda täiendas peapiiskop Andres Põder, kes oli siin karjaseks murranguaastatel 1983–1990.
Tegemata töö väsitab
Praost Urmas Nagel rõhutas praostkonna rõõme-muresid vaagides, et need on sarnased üldkiriklikega. Negatiivsest on siingi nimetada arvnäitajate vähenemist. Suured Võrumaa kogudused peavad leppima traditsioonide katkemisega, ei ole enam nii enesestmõistetav, et inimesed oma elukaare murdepunktid – lapse sünd, täisealiseks saamine, laulatus ning matus – seovad kirikuga.
Nagu kogu EELKs on uus paradigma väljakutseks ka Võru praostkonnale. «Ei väsi rõhutamast vajadust leida pühapäevaste jumalateenistuste kõrvale uusi töövorme, mis laieneksid ka argipäeva,» toonitas praost, lisades, et ootab vaimulikelt pidevat enesetäiendamist, et vastata ka haritud koguduseliikmete ootustele.
Positiivsest vaatenurgast nimetas praost Võrumaa koguduste omapärast tugevat kirikuvanemate institutsiooni: «Peame traditsioonist kinni hoidma ja väärtustama seda, et kõikides kogudustes on ametis tublid kirikuvanemad, kes pakuvad vaimulikule olulist tuge.»
«Õpetajad ei väsi sellest, et on palju tööd, vaid ennekõike seepärast, et ei saa teha seda, mis on kutsumus – jumalateenistusi,» laiutas praost käsi, lisades, et jumalateenistus annab ka vaimulikule endale hingepidet.
Praost kiitis vaimulikke ja nende kokkuhoidmist. Lisaks kaheksale korralisele vaimulikule aitavad vajadusel asendamistega kaks vikaardiakonit ning Võru sõjaväeosas kaplanina töötav õp Anna-Liisa Vaher.
Katekismuse asemel «Väike prints»
Kanepi koguduse õpetaja Margit Laili repliigist, et rida leerikooli registreerunuid taandas ennast ootamatu põhjendusega kiriku kuvandi mittevastavusest nende ootustele, kasvas välja tõsine arutelu. Ametikaaslased uurisid üksikasju ning said teada, et potentsiaalsed leerilapsed kujundasid koguduseliikmeks olemise ettekujutuse õpetaja poolt kodulugemiseks jagatud materjali põhjal, aga ei täpsustanud oma ootusi.
Keskustellu sekkunud peapiiskop soovitas leerikursust alustada mitte väikese katekismuse, vaid Saint-Exupéry «Väikese printsiga». Küsimuseks võeti, kas mitte asendada väidetavalt kirikukaugetele ehmatav termin leerikool arusaadavamaga, näiteks Alfa-kursusega.
Sinodipäeva lõpetas koosoleku juhatajale laekunud kiirteade, et kohalik kalapood hoiab sinodilistele uksed valla, kuniks huvi jätkub.
Liina Raudvassar
Võru praostkond
Territooriumiks 4469 km2
11 kogudust
3551 liikmesannetajat
11 vaimulikku
Omapäraks jõuline kirikuvanemate institutsioon
|
<urn:uuid:272b19ba-2379-4646-8837-2de8fae8d962>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eestikirik.ee/node/14358
|
2013-05-19T07:44:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696384213/warc/CC-MAIN-20130516092624-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999931 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999306201934814}
|
Kõik sai alguse sellest, et Rool võitis suhtlusportaali Facebook kaudu EM finaali VIP-paketi, mis sisaldas lennureise, hotellimajutust ja mänguõhtul enam kui 1500 euroni küündinud mängupääsmeid. Et pakett oli mõeldud kahele, võttis Rool kaasa ka oma jalgpallifännist sõbra Saare.
Eestist Ukrainasse lendasid sõbrad laupäeva pärastlõunal, finaalini jääva aja veetsid nad kohalike vaatamisväärsustega tutvudes, jalgpallikuulsustega bankettidel kohtudes, ansambli Queen ja
Elton Johni esinemisi vaadates ning pühapäeva õhtuks seadsid nad end valmis Hispaania ja Itaalia vaheliseks duelliks.
Robert Rool õnnestus telefoni teel tabada esmaspäeva hommikul kella 11 paiku, kusjuures pikaleveninud finaaliõhtu lõppes noormeeste jaoks alles loetud tunnid varem. Rooli sõnul võtsid nad jalgpallistaadionil kogetud melust viimast. «Finaalõhtut ja sealset melu tuleks ühel spordisõbral kordki elus kogeda – see oli lausa fantastiline!» muljetas ta.
Loosiõnn on järvakaid jalgpalli suurvõistlustele lennutanud ka varasemalt. Mäletatavasti oli 2010. aasta suvel just tollane Paide linnameeskonna mängija Martin Saar see, kes samas suhtlusvõrgustikus toimunud online jalgpallimängu võitjana sai võimaluse elada kaasa Lõuna-Aafrika vabariigis peetud jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumisele Hispaania ja Hollandi vahel. Antud mäng lõppes muide samuti hispaanlaste võiduga 1:0.
|
<urn:uuid:7cfccbe4-6caf-4735-8298-d383b2624956>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.jt.ee/895194/com/jalgpall-osutus-kiievis-suuremaks-kui-elu/
|
2013-05-19T07:35:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696384213/warc/CC-MAIN-20130516092624-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999523 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995225667953491}
|
SWAP 21\\\" toru suurendamaks sinu markeri täpsust!!!
Õhupudeli täittenipli kaitsekork
BT markerile mõeldud käepide
Hea mask hea hinna eest
Täiesti uus ja väga töökindel marker rendiks ja tavakasutajale!
Kvaliteetne termoklaasiga mask JT Proshield thermal
ülerõhuklapp Kõrgsurve õhu regulaatorile
Vajalik varuosa sinu BT markerile
Battle testsd BTU püksid on kvaliteetsed ja vastupidavad.
Püstol firmalt Empire Battle Tested
Termoklaas SLY Profit maskile
Termoklaas V-Force Grill maskile
Üks parimatest ja mugavamatest maskidest, mis praegusel ajal saada on.
Treeningud algajatele, edasijõudnutele ja professionaalidele
Täis-sõrmkindad
Loaderi kael Tippmann 98 custom markerile
Varustus ja 500 palli kõigest 20 eurot!!!
|
<urn:uuid:e49f52c2-65fd-490f-8744-164bbc0ac624>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.paintball24.ee/index.php?new
|
2013-05-22T05:44:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368701370254/warc/CC-MAIN-20130516104930-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999489 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994890093803406}
|
Interflora on juhtiv Interneti lillepood, kes viib teie lilled kohale mitte üksnes samal või järgmisel päeval, vaid üle kogu maailma. Meil on pea 100-aastane kogemus, kuidas väljendada tundeid läbi lillede. Me mõistame, kui tähtis on kingituse eest hellalt hoolt kanda. Interflora müügimeeskond ja klienditeenindus töötavad selle nimel, et pakkuda teile parimat teenust ja kogemust lillede ja kingituste saatmisel. Meie lilleseadete maitseka kujunduse ja personaalse kättetoimetamise eest hoolitsevad enam kui 100 kutselist lillepoodi üle Eesti ja 25 000 kutselist lillepoodi üle Euroopa. Kõigil meie lilleseadjatel on kirg lillede ja kingitustevastu, selle kire sõlmivad nad ka teie tellimusse. Sel aastal oleme lillede ja kingituste valikutveelgi laiendanud – pakume variatsioone traditsioonilistest lilledest kaasaegsete ja luksuslike lillede ning stiilsete taimedeni. Samuti on meil peen valik gurmeekingitusi ning kvaliteetseid šhampanjasid ja veine, mis sobivad hinnaliste ja oluliste sündmuste tähistamiseks. Vilunud kingiekspert Interflora viib täiusliku kingituse kohale sünnipäevaks,aastapäevaks, lapse sünni tähistamiseks, soolaleivaks, pulmadeks või saadab lihtsalt õnnitlused. Lai valik lilli ja kingitusi igal aastaajal ja igaks tähtpäevaks – jõuludeks, sõbrapäevaks, emadepäevaks!
Enam lihtsam ei saa lillede ja kingituste saatmine olla kui Interflora e-poe kaudu. Lilled ja kingitused Internetist! Interflora, teie kingiekspert.
|
<urn:uuid:031c1db0-6cbf-4799-92bb-2b0a77557a82>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.interflora.ee/?1323
|
2013-05-24T13:50:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704662229/warc/CC-MAIN-20130516114422-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999911 |
Latn
| 356 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999109506607056}
|
Tartu ülikoolis käib uute tudengite vastuvõtt
Alates 25. juunist kuni 6. juulini saab SAISis esitada avaldusi Tartu ülikooli õppima asumiseks. Vastuvõetute nimekirju hakatakse avaldama jooksvalt, lõplik selgus on käes 18. juuliks.
25. juunist 6. juulini saab avaldusi esitada bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppesse päevasesse õppesse õppima asumiseks. Paberkandjal avaldusi on võimalik esitada 2.−6. juulini ülikooli peahoones või kolledžites kohapeal.
TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo paneb üliõpilaskandidaatidele südamele, et ülikooli sisseastumine on vastutusrikas protsess, mille puhul tuleb endale hästi selgeks teha tähtajad ja tingimused. „Eriti puudutab see tähtajaliselt avalduse esitamist ja hiljem õppimatuleku kinnitamist,“ ütles Karo.
Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes selle aasta vastuvõtuks ühtegi uut õppekava ei avatud. Magistriõppes muudeti aga mitme õppekava sisu ja nimetust, nt organisatsiooni infotöö; kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja ning hariduskorraldus.
Sisseastumiseksamid Tartu ülikooli toimuvad pärast dokumentide esitamist ning neile eraldi registreeruda ei ole tarvis. Erandiks on akadeemiline test, millele registreerumine on avatud 25. juunist 6. juulini aadressil http://www.ut.ee/sisseastumine. Akadeemiline test on kohustuslik ainult ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, Eesti viipekeele tõlgi, psühholoogia, riigiteaduste ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavadel. Teistele õppekavadele kandideerijatele on akadeemiline testi sooritamine vabatahtlik.
Rohkem infot sisseastumise kohta leiab Tartu ülikooli SISSEASTUJATE VEEBIST.
Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse hiljemalt 18. juulil SAISis.
Lisainfo: Kaja Karo, TÜ õppeosakond, vastuvõtu peaspetsialist, tel 737 6391, e-post kaja [dot] karo [ät] ut [dot] ee
Anneli Miljan
Tartu ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee
|
<urn:uuid:b0298822-3aeb-436b-9a23-72d882f0df5a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikoolis-kaib-uute-tudengite-vastuvott
|
2013-05-24T13:44:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704662229/warc/CC-MAIN-20130516114422-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999807 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998067021369934}
|
Kuidas osta Läätsed.com e-poest?
Tahame pakkuda lihtsaimat ning kiireimat läätsede ostmise kogemust ning loodame, et antud juhend aitab Sul kogu ostuprotsessist kiire ülevaate saada.
Ostuprotsess koosneb 5-st etapist
1. Toodete valimine
Huvipakkuva toote saad valida mitmel viisil, kasutades otsinguid, kategooriaid, brände, kordustellimuse nuppu jne. Kui oled endale sobiva toote leidnud kliki toote pealkirjal või "Lisa ostukorvi" nupul. Antud nupul klikkimine ei kohusta Sind veel millekski, niiet kasuta seda julgesti :)
2. Kontaktäätsede retsepti sisestamine
Retsepti leiad enda vanalt kontaktläätsede pakendilt või arsti või optometristi poolt välja kirjutatud retseptilt. Kõigepealt määra ära kogus(OD = parem silm, OS = vasak silm). Pea meeles et koguse all mõeldakse soovitud pakkide kogust. Ühes pakis sisalduvate läätsede arv on ära näidatud tootenimes (2tk tähendab 2 läätse pakis).
Seejärel määra läätsede tugevus. Kui Sul on mõlemad silmad ühe tugevusega, siis täida ära ainult parema silma näitajad. Kui tegemist on värviliste läätsedega, siis määra ka soovitud värvus.
Kui kõik andmed on sisestatud siis vajuta nuppu "Lisa ostukorvi".
3. Ostu vormistamine
Siin lehel saad lisada tooteid ja sisestada allahindluse koodi. Teeme aeg ajalt kampaaniaid, seega liitu meie uudiskirja ja Facebooki fännilehega, et koodid Sinuni jõuaksid. Kui oled valmis, siis vajuta nupul "Vormista ost"
4. Tellimuse kinnitamine
Täida palun kontaktandmed, määra, kuidas soovid tooteid kätte saada (NB! Kui tellid ka hooldusvedelikku, siis Eesti Post viib selle Sinule lähimasse postkontorisse.) Määra ära sobiv pank ning nõustu tingimustega. Seejärel kliki lingil "Soorita ost". Seejärel suunatakse Sind panka makse teostamise juurde.
5. Maksmine
Peale makse teostamist vajuta kindlasti nupul "Tagasi kaupmehe juurde". Palju õnne, tellimus edukalt sooritatud! Saad selle kohta ka e-posti aadressile kinnituse. Kontaktläätsed toimetatakse Sinuni valitud transpordiviisi kaudu.
Kordustellimus
Kui oled registreerunud Läätsed.com kasutajaks, siis saad järgmine kord sooritada kordustellimuse paari hiireklikiga! Kordustellimuse teostamiseks vali vasakust menüüst "Kordustellimus" ning näed, mis tooteid Sa eelmine kord ostsid ning saad kiiresti ja lihtsasti kordusostu teha. Kuna läätsekandjad eelistavad enamasti kindlaid tooteid, siis nii on oluliselt mõnusam endale uued kontaktläätsed ja/või hooldusvedelik soetada.
Küsimuste korral võta meiega julgelt ühendust:
Telefon: 52 98 061
e-post: info ät laatsed.com
|
<urn:uuid:d2c873a6-f414-478f-895f-42fdb882f76b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.laatsed.com/kuidas-osta
|
2013-06-19T03:33:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707440693/warc/CC-MAIN-20130516123040-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999869 |
Latn
| 38 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998693466186523}
|
Skype nüüd heade mõtete linnas
Täna ava(si)me Skype’i kontori Tartus. Saime enda käsutusse kunagise polikliinikumaja viimase korruse, kus saame endale varsti naabriks linnaametnikud, nagu [Postimees](http://www.postimees.ee/090606/tartu_postimees/uudised/204790.php) kirjutas.
Me ei plaani siiski saba ja karvadega Tallinnast ära kolida. Skype’i suurimaks kontoriks maailmas jääb ka edaspidi Tallinna oma. Meie Tartu pööningu eesmärk on pakkuda töökohta nendele eks-tartlastele, kes tahavad nüüd tagasi kolida. Või siis kutsuda tööle mõned inimesed, kellega tahaksime koos töötada, kuid kes ei soovi pealinna kolida.
]]>Siin ka esimesed pildid uuest kontorist. Natuke mööblit (ja seda kasutavaid inimesi) on veel puudu
Piltmõistatus – leia pildilt Asko. Ja muuseas, tühjale pinnale pildi keskel juba tassitakse tugitoole.
Marek, Ott ja teine Asko testivad uut kontorit. Otil on muuseas jalad laua peal kogu aeg, mitte ainult siin pildil.
|
<urn:uuid:6399c7ae-bda1-487b-a844-bdeef51eee42>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://blogs.skype.com/2006/06/09/skype-nueued-heade-motete-linn/
|
2013-05-21T08:22:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368699798457/warc/CC-MAIN-20130516102318-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999744 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997441172599792}
|
Rumala punase kaardi saanud patuoinas John Terry palus meeskonnakaaslastelt andestust. «Mul on poiste pärast hea meel. Tahan nende ja fännide ees vabandada. Tunnen, et vedasin neid alt. Chelsea on suurepärane klubi ja väärib finaalipääsu,» lausus Londoni meeskonna kapten Terry.
Viimase väravaga kangelaseks kerkinud Fernando Torres lohutas kaotajaid: «Jalgpall on juba kord selline – alati ei võida parim meeskond või favoriit. Austame Barcelonat väga, sest nad on maailma parim meeskond,» lausus hispaanlane. «Punase kaardi järel näis, et kõik on kadunud, kuid siis lõi Ramires selle värava. Meie mäng polnud ilus, aga Barcelona ei suutnud ise oma võimalusi ära kasutada.»
Frank Lampard nimetas mängu üheks ilusaimaks Chelsea särgis kogetud hetkeks. «Milline esitus! Ma tean, et rahvas tahab näha ilusat jalgpalli, aga alati ei saa seda pakkuda. Näitasime üles uskumatut võitlusvaimu.»
«Ära tegime!»hõiskas väravavaht Petr Cech. «Mis ma oskan öelda – võitlesime esimeses mängus kõik 90 minutit, täna jäime kümnekesi ja kahe väravaga taha. Kuid andsime endast 150 protsenti ja saime väärilise tasu.»
|
<urn:uuid:47224124-b877-4c7e-bb46-c9331d2a4eee>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://sport.postimees.ee/819738/patuoinas-terry-andke-mulle-andeks/
|
2013-05-21T08:15:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368699798457/warc/CC-MAIN-20130516102318-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999628 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996275901794434}
|
Avasime juuni viimasel päeval uue Tallinna esinduse, mis meie põhiväärtuste kõrval koondab endas ka uut tehnoloogiat, kunsti ja üritusi.
Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Tallinna suurimal ehk 120 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 300 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süstem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt sadu tuhandeid kontakte nädalas.
Lisaks võimaldab tehnoloogia meie uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele.
Tehnoloogia kõrval pakub kesklinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida kuni keskmise suurusega kunstinäituseid.
Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Ja kuigi esimesed kokkulepped on sõlmitud, mahub meile alati ära näiteks üks vanu Tallinna linnavaateid tutvustav fotonäitus.
Kõige eelneva kõrval leidsime, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust!
Veendumaks, et kõik toimib, toimus 29. juunil esimene üritus, kuhu kutsusime kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasaaidanud inimesed. Teemaüritusel tutvustasime meie erinevate tööpiirkondade ehk Tallinna, Pärnu ja Saaremaa piirkondade toite. Neh’i peakoka Peeter Pihel’i abiga valmisid näiteks Tallinna vürtsikilu & vutimuna, Pärnu lahe siiamari & rukkijahu profitroolid ja Saare lihaveis & marineeritud karulauk.
Allikas: Ingmar Saksing/LVM Kinnisvara
|
<urn:uuid:5dd9ab83-aa31-4989-af1b-d4c889ab9838>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/lvm-kinnisvara-uue-kontseptsiooniga-esindus-muudab-kinnisvaramuugi-pohimotteid/
|
2013-05-21T08:22:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368699798457/warc/CC-MAIN-20130516102318-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999944 |
Latn
| 16 |
{"ekk_Latn_score": 0.999943733215332}
|
Ligi: Kreeka paketi ülevaatamine on loomulik, järeleandmisi ei tule(26)
"Ülevaatamine on loomulik protseduur uue valitsuse puhul. Aga järeleandmise ruumi minu arvates pole, on võimalus teatud sisemisteks kohendamisteks. Abistavate riikide kannatus on pingul ja see on esimene sõnum Kreeka uuele valitsusele," kommenteeris Ligi BNS-ile.
Ligi väljendas põhimõttelist toetust hoiakule, et lisaaega ei peaks Kreekale andma. Samas märkis ta, et enne värsket analüüsi ja läbirääkimisi on küsitav sõnastada kategoorilisi positsioone.
Rahandusministrite neljapäevane otsus Hispaania pankade päästmiseks kiiresti tegutseda väljendab Ligi sõnul pretensiooni taotlusega venitamise ja numbrite nappuse pärast.
Ligi kommenteeris ka küsimust, kas abi Hispaaniale peaks tulema Euroopa Finantsstabiilsusfondist (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM). "Algusest peale räägime mõlemast, sest ESM-i käivitumine võib venida ja algus jääda EFSF-ile," märkis minister.
Ligi osales neljapäeval Luksemburgis euroala rahandusministrite kohtumisel ja võtab reedel osa Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN koosolekust.
|
<urn:uuid:f7b8d5d1-ad2d-4287-a1b8-7f5abfc1e67c>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/ligi-kreeka-paketi-ulevaatamine-on-loomulik-jareleandmisi-ei-tule.d?id=64581888
|
2013-05-23T17:01:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703592489/warc/CC-MAIN-20130516112632-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999941 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999407529830933}
|
Meeskonna loomine
Viimati uuendatud (Esmaspäev, 12 November 2012 12:08) Pühapäev, 29 Jaanuar 2012 20:44
Kui soovid rajada jätkusuutliku ettevõtte, siis on teiste ressursside kõrval oluline leida väärtuslikud inimesed ja luua neist tulemusrikkalt koos tegutsev meeskond.
Keda kaasata meeskonda?
Mõtle läbi tegevused, mis on sinu äriidee elluviimiseks olulised. Mõtle, millised peavad olema inimeste teadmised, oskused, kogemused, et nende ülesannetega toime tulla. Arukas on vältida meeskonna palkamist niikaua kui võimalik või luua meeskond minimaalse suurusega.
Kust leida meeskonda liikmeid?
Pane kirja, milles vajad nõuannet, toetust, kogemust, tuge või partnerit. Küsi endalt, miks peaks keegi sinu ettevõtmise vastu huvi tundma. Räägi oma ideest sõpradele ja tuttavatele. Nii võid leida sobivad meeskonnaliikmed kas või oma suhtlusringkonnast. Tööturult töötajate leidmiseks uuri personali värbamise ja valiku võimalusi. Mõtle läbi, kes meeskonnas mida teeb ja mille eest vastutab.
Kuidas kavatsed inimesi motiveerida?
Mõtle sellele, miks peaksid inimesed liituma sinu ettevõttega. Mida saad neile pakkuda (eneseteostust, kaasosalust, häid töötingimusi, võimalust muuta oma ideed praktilisteks lahendusteks või tasu).
Testi ennast, kas oled meeskonna moodustamiseks valmis.
Loe lisaks, millised on meeskonna loomise alused [juhtimine.ee].
Vaata ettevõtluskonkursi „Ajujaht” Taavi Kotka (Webmedia) videoettekannet „Võitjameeskonna DNA”.
|
<urn:uuid:0c0690f9-bdca-471a-b3e8-56f277c27839>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/personal-ja-toeoekohtade-loomine/meeskonna-loomine
|
2013-05-23T16:55:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703592489/warc/CC-MAIN-20130516112632-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999954 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999542236328125}
|
Asudes mugavalt Tallinn's, on Taanilinna Hotel suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Dominiiklaste Kloostri muuseum, Linnamuuseum, Katariina käik.
Taanilinna Hotel teeb kõik endast oleneva, et teha külaliste olek mugavaks. Selleks pakub hotell parimat teenindust ja teenuseid. See hotell pakub arvukalt kohapealseid võimalusi, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist.
Hotelli majutusteenused on hoolikalt suunatud kõrgeima astme mugavuse ja heaolu saavutamiseks; igal toal on laud, Mittesuitsetajate toad, dušš, eraldi dušš ja vann, föön. Hotell pakub imelisi puhkuseteenuseid, nagu saun, et teha Sinu siinviibimisest tõeliselt meeldejääv. Mis iganes on Sinu Tallinn külastuse põhjus, on Taanilinna Hotel perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:9cbf5c3b-1abf-4a78-aebd-957872a6b054>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.co.ee/europe/estonia/tallinn/taanilinna_hotel.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtDbotB0GOLDmNYRbynS8M3znyzbOzM%2FxIN0kMbnZ2jcU
|
2013-05-26T01:04:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706474776/warc/CC-MAIN-20130516121434-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999974 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999744892120361}
|
Tere tulemast Mission-Net Eesti grupi lehele!
See riiklik leht on sulle ja teistele Eestist, et saaksime omavahel suhelda teemal, kuidas elada misjonimeelset elustiili Eestis ja kaugemal.
Võid siia postitada ideid, lugusid, teatada ürituste kohta ja jagada palvesoove.
Mission-Net ei ole huvitatud lihtsalt fantastilise kongressi korraldamisest, vaid püüab ellu kutsuda liikumist, mis ühendaks eurooplasi, kes on sügavalt armunud Jeesusesse ja tahavad teiste abiga muuta maailma nende ümber. Selleks on iga Kristuse ihu liige oluline ja igal riigil on oma unikaalne osa selles.
|
<urn:uuid:641389e7-40b8-43e0-81a4-32bbfcc80f21>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://mission-net.org/es/estonia/
|
2013-05-22T12:35:36Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368701670866/warc/CC-MAIN-20130516105430-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999949 |
Latn
| 21 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999487400054932}
|
Vidzeme mererand algab sealt, kus Koiva suubub merre. Selles osas paistab rand silma kõrgete luidetega, unikaalsete piirkonna järvedega. Näiteks Garezersi luite ja 20 m kõrge ning mitme kilomeetri pikkuse Lilaste luitega, samuti ühe ilusaima mereäärse luitega Lätis – Valge luitega Pabažis Inčupe suudmes.
Seal on populaarne suvine puhkekoht Vidzeme mererannas – Saulkrasti. Selle nimi (Päikese kallas) näitab juba ise selle koha väärtust – 19. sajandi lõpus muutusid kohalikud kalurikülad riialaste suverõõmude soositud nautimiskohaks ja sellisena on ta püsinud tänaseni – laiad liivarannad, roheline männimets ja vaikne mereäärne küla suvilatega, puhkemajadega, suvemajadega, kohvikutega ja värskelt suitsutatud kala müügipaviljonidega.
Salacgrīvast põhja poole kõrguvad mere rannas Lauču kivid – ühed suurimad rändrahnud Läti mererannikul. Suurt Lauču kivi, mis on 4,3 m pikk ja 3,1 m lai ning 3,1 m kõrge, nimetatakse Kivikuningaks.
Mõne kilomeetri kaugusel on juba Duntes, mis on kuulus maailmas tuntud valetaja parun von Münchauseni muuseumi poolest, sest parun veetis parimad aastad oma elust just Vidzeme mereäärses piirkonnas. Duntesist põhja suunas, Tūja ja Vitrupe vahel, on Vidzeme mererand eriti ilus – mere uhutud rannalõik ebatavalise rändrahnude klastriga, maaninadega, liivakivikaljude ja koobastega. Kogu see Vidzeme kivine rand on looduskaitseala, kus kõige atraktiivsemad kohad on Ķurmrags merre uhutud majakaga ja Veczemju kaljud – kuni 6 m kõrge punasest liivakivist mereäärne pankrannik.
Vahemikus kuni Salacgrīvani voolab merre mitu ilusat jõekest – Vitrupe, Svētupe, omakorda Svētciemsi taga mererannikul paistavad taas silma mitmed ebatavalised kivikogumid kalda lähedal – Svētciemsi ja Krauja kivisaarekesed. Aga maaliliselt ilusa ja Lätis olulise lõhejõe Salatsi (Salaca) suudme lähedal asub sümpaatne sadamalinn Salacgrīva, kus alates 5. sajandist on olnud liivlaste asupaik.
Salacgrīva meelitab turiste suurepärase mererannaga ja üritustega – kaluritepäeva ja nüüd isegi väljaspool Läti piire populaarse festivaliga „Positivus”. Loodushuvilisi ahvatlevad laiad rannaniidud, mis asuvad Salcagrīvast põhjas. Need on suurimad mereäärsed niidud ja unikaalne looduslik moodustis, mida iseloomustab suur bioloogiline mitmekesisus ja olulised lindude pesitsuspaigad. Seetõttu on loodussõprade jaoks rannaniitudele rajatud loodusrajad ning linnuvaatlusplatvormid.
Vidzeme mereranna põhjaosas, Läti-Eesti piiril on üks vaiksemaid Läti väikelinnu Ainaži. 19. sajandi Ainažis loodi esimene merekool Lätis, linn muutus oluliseks merenduskeskuseks laevatehastega, kus kümmekonna aasta vältel ehitati 50 ookeani purjelaeva. Ainaži on nüüd vaikne väikelinn huvitava rannaga, turistide tähelepanu köidavad ka vanad laod (kaubalaod), kivimuul, kus kunagi liikus kitsarööpmeline raudtee, ja tuuleenergiajaam.
|
<urn:uuid:a69323c7-797c-4b75-a259-cc65bf863995>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.latvia.travel/et/artikkel/vidzeme-mereaeaerne
|
2013-05-22T12:42:49Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368701670866/warc/CC-MAIN-20130516105430-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999939 |
Latn
| 12 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999388456344604}
|
27.04.2012
Aeg: 19.00
Koht: Pärimusmuusika Aida suur saal
Pilet: 8.50 / 6.50 €. Kontserdipäeval 10 €. Piletid on müügil Piletilevis ja Statoilis.
1. aprillini kõik piletid 5 €.
(Mini)festivali passid (väga väikeses koguses) müügil Viljandi I - punktis.
NB! Piletilevist ostetud pilet tagab sissepääsu ka Vocamble kontserdile!
Tingvall Trio – ECHO auhind, parim saksa jazzansambel 2010.
Martin Tingvall – klaver
Omar Rodriguez Calvo – kontrabass
Jürgen Spiegel – trummid
Rootslane, kuubalane ja sakslane mängivad muusikat, mis põhineb nii Skandinaavia rahvaviisidel kui rocki vahetul toimemehanismil. Trio asutas 2003. aastal Hamburgis Martin Tingvall, koosseis on tänaste aegade vaimus rahvusvaheline, sellega sarnaselt on üle geograafiliste piiride ja źanrijaotuste küündiv ka nende muusika.
Nad arendavad improvisatsioone rahvamuusikast tuntud meloodiate ümber, ning publikule meeldib, et nad ei häbene popmuusikast tuttavat rütmi- ja struktuurilihtsust, millega liitub kõrge energianivoo, mis haarab kuulaja oma lummusesse.
Kriitikud on trio muusikat võrrelnud sõiduga ameerika mägedel, kus laugjas – aeglased poeetilised mõtisklused vahelduvad lustaka peomeeleoluga.
Korraldaja: Muusika Viljandi Büroo
Info ja tellimine: [email protected], 5665 9257
|
<urn:uuid:cd392c52-d208-498f-a0f1-ae9ebe677675>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.folk.ee/et/Sundmused&nID=1506
|
2013-05-24T20:25:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705043997/warc/CC-MAIN-20130516115043-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999216 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992163777351379}
|
Keskkond: vee kvaliteet jätkuvalt kõrge kogu ELis
Puhas ujumisvesi on ELi kodanikele väga oluline ning see teave võimaldab neil nõuda järve-, jõe ja rannavete kõrgeimat kvaliteeti. Üldsuse osalemine on Euroopa suplusvete pideval jälgimisel oluline, seda eriti siis, kui kliima muutumise mõju muutub nähtavamaks.
Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade
Parim tulemus oli Küprosel, kus 100% supluskohtade veest vastas nõuetele, järgnesid Horvaatia (97,3%), Malta (95,4%), Kreeka (94,2%) ja Iirimaa (90,1%). Tulemused on võetud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastasest suplusvee aruandest, kus võrreldakse EL 27 liikmesriigi rannikuäärse ja sisemaal asuva rohkem kui 21 000 supluskoha vee kvaliteeti. Samuti on komisjon võtnud vastu uued märgid ja sümbolid, mida hakatakse kasutama inimeste teavitamiseks suplusvee klassifikatsioonide ja ujumispiirangute kohta (vt allpool link).
Keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Mul on hea meel, et Euroopa suplusvee kvaliteet on jätkuvalt kõrge, kuigi seda saaks veelgi parandada. Puhas vesi on hindamatu allikas ning me ei tohi pidada seda iseenesestmõistetavaks. Tahan julgustada liikmesriike tagama, et kuigi kvaliteet eelmisel aastal veidi halvenes, hakkab see järgmisel aastal jälle paranema.”
Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade lisas: „Puhas ujumisvesi on ELi kodanikele väga oluline ning see teave võimaldab neil nõuda järve-, jõe ja rannavete kõrgeimat kvaliteeti. Üldsuse osalemine on Euroopa suplusvete pideval jälgimisel oluline, seda eriti siis, kui kliima muutumise mõju muutub nähtavamaks.”
Aruanne annab põhjaliku ülevaate ELi liikmesriikide suplusvee kvaliteedi kohta 2010. aasta suplushooajal, nii et ujujad näevad, kus peaks vee kvaliteet olema hea 2011. aastal. Samuti on selles esitatud suplusvee kvaliteedi trendid alates 1990. aastast.
Analüüs võtab kokku rohkem kui 21 000 Euroopa supluskoha (umbes 70% rannikul ja ülejäänud sisemaal) andmed. Supluskohad on klassifitseeritud kolmeks: vastavad kohustuslikele nõuetele, vastavad rangematele soovituslikele nõuetele, ei vasta nõuetele.
Suplusvee kvaliteet on kõrge hoolimata erinevatest tulemustest 2010. aastal
2010. aastal vastas 92,1% Euroopa rannikuäärsest suplusveest ja 90,2% sisemaa suplusveest kvaliteedi miinimumnõuetele. Ainult 1,2% rannikuäärsest suplusveest ja 2,8% sisemaa suplusveest ei vastanud nõuetele. Ülejäänud ei ole klassifitseeritud andmete ebapiisavuse tõttu.
Üldiselt rannikuäärse suplusvee kvaliteet 2009–2010 halvenes, kohustuslikke nõudeid täitvate suplusasutuste arv vähenes 3,5%, soovituslikele nõuetele vastajate arv vähenes 9,5%.
Samuti langes sisevete kvaliteet. Soovituslikke norme täitvate jõgede ja järvede hulk vähenes 10,2%, kuigi kohustuslike nõuete täitmine jäi peaaegu samale tasemele. Eriti probleemsed olid jõed, kuna ainult 25% jõgede suplusvetest vastas soovituslikele nõuetele.
Taust
Suplusvesi peab Euroopas vastama standarditele, mis on sätestatud suplusvee direktiivis (2006/7/EÜ, vastu võetud 2006. aastal) ning millega ajakohastatakse ja lihtsustakse varasemaid õigusakte. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 2008. aasta märtsiks, kuigi liikmesriikidel on 2014. aasta detsembrini aega seda rakendada. 2010. aasta suplushooajal jälgisid 20 liikmesriiki suplusvee kvaliteeti ja andsid selle kohta aru vastavalt uutele sätetele.
Euroopa kodanikud saavad teavet meelisranna vee kvaliteedi kohta Euroopa veeteabesüsteemi vahendusel. Veebilehelt saavad kasutajad laadida alla andmeid ja vaadata interaktiivseid kaarte nii Euroopa tasandil kui ka üksikute seirejaamade kaupa. Inimesed saavad saata teavet kohaliku veekogu seisundi kohta portaalis Eye On Earth.
Lisateave:
Uued märgid allalaadimiseks: http://ec.europa.eu/environment/water/water-bathing/signs.htm
|
<urn:uuid:1945c621-a3bf-4f7c-9cba-33e70b293c19>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eea.europa.eu/et/pressroom/newsreleases/keskkond-vee-kvaliteet-jaetkuvalt-korge
|
2013-06-19T10:36:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708690512/warc/CC-MAIN-20130516125130-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999988 |
Latn
| 98 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999876022338867}
|
Rovaniemi
Rovaniemi on Soome kõige põhjapoolsem linn ja ka ametlik jõuluvana kodulinn. Suvel on see kauge sihtkoht suurepärane välisteks tegevusteks ning kanuumatkad, kärestikusõit ja kalastamine on eriti populaarsed. Aasta lõpu poole, kui metsad säravad vapustavates sügisestes värvides, pakub see piirkond suurepäraseid matkamisvõimalusi.
Kogu aasta jooksul saab külastada Arktikumi muuseumit ja jõuluvana küla, mis asub täpselt polaarjoonel.
Broneerige lend Rovaniemisse juba täna!
|
<urn:uuid:f012f801-1d7f-45c5-b9b5-fa92123f904c>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.finnair.com/EE/ET/destinations/finland/rovaniemi
|
2013-06-19T10:41:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708690512/warc/CC-MAIN-20130516125130-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999979 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999788999557495}
|
Vahetuspere
VAP koolitus 21.07.201221.07.2012
Kindlasti on paljudel peredel küsimusi, kuidas olla vahetuspere nende perre saabuvale vahetusõpilasele. Selle koolituse eesmärk on anda kogu vajalik informatsioon peredele ning vastata nende küsimustele. Kõik saab selgemast selgemaks.
Uutele vahetusperedele toimub sel suvel esimene koolitus 21. juulil algusega kell 12:00 ning orienteeruv lõppaeg on 17:00. Teine võimalik kuupäev on 04.08.2012.
|
<urn:uuid:3fe4a1b8-36b7-439f-bb81-cc859f05843b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.yfu.ee/kalender/?date=21.7.2012
|
2013-06-19T10:16:58Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708690512/warc/CC-MAIN-20130516125130-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999927 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.999927282333374}
|
- Viimased sebimised enne reisi2 päeva on veel jäänud reisini:) Nagu lubatud, sean sisse reisiblogi, et koha pealt otseülekandeid teha ja võimalikult palju kohe kirja panna. Nii ei pea hiljem pead murdma, et kus ma käisin, kellega, milleks ja millal:)
Emotsioon. Mõnus ootusärevus on Posted by gerli in gerli | Feb 4, 2008
- nüüd siis on see aeg käesKallid sõbrad...nagu kõikidele teada, pühn mina koos oma kahe kalli sõbraga 31.12.07 maarjamaa pori saabastelt..määrin nad esiteks punase liiva karva ja julgetes unistustes ei jää nad puutumata ka jaki sitast :D
Püüan vastata mõningatele küsimustele, ehk Posted by siim in Shangri-La | Dec 25, 2007
- Seljakoti sisuKirjutan siia mõned asjad, mis minu jaoks olulised ning mis lähipäevil minu seljakotti sisenevad.
• Kõrge säärisega matkasaapad - hüppeliigese välja väänamine on väga lihtne ja võib tekitada vääääga suuri probleeme matkal olles;
[img=http://www.trav Posted by jakokruuse in Jako Ladina-Ameerikas | Oct 12, 2007
- Testing 1,2,3Esimene sissekanne. Katsetan, kuidas see asjandus üldse töötab. Ei ole siiani olnud au oma blogi pidada. Esimese ülekande lõpp.
Täiendus 02. detsember 2007. Panen igaks juhuks siia oma kontaktid ka:
E-post: [email protected]
Facebook: Jako Kruuse Posted by jakokruuse in Jako Ladina-Ameerikas | Sep 24, 2007
- Tallinn, Pirita Beach - Foto
Album Fotografico (http://www.paololattanzio.info/foto/pirita/) Posted by paolino79 in Paolo Lattanzio's Travel | Sep 15, 2007
- Tallinn - Foto
Album Fotografico (http://www.paololattanzio.info/foto/tallinn/) Posted by paolino79 in Paolo Lattanzio's Travel | Sep 15, 2007
- Tallinn by GisellaLa capitale più graziosa ed elegante delle Repubbliche Baltiche è: Tallin.
Il delizioso ed accogliente centro storico (Vanalinn), diviso in città alta (Toompea) e città bassa, fa rimanere incantato chiunque lo visiti. A partire dalla piazza centrale in c Posted by paolino79 in Paolo Lattanzio's Travel | Sep 4, 2007
- I haven't washed my jeans for three months or more...And so the post match wrap up that was Russia at its best and worst . . .and we had very dirty jeans but they were still good, bless denim....
Can't believe that a month slipped by so quickly and so Posted by adamandmeg in Gone for good | May 20, 2007
- TallinnaPikainen visiitti etelänaapuriin.
Pomppivan Ponin tunnelmat. Sää olisi voinut olla keväisempikin.
[img= Posted by vilmalotta in Levoton sielu | Apr 23, 2007
- Tallinni know it's eastern europe but it's supposed to be about 10 degrees. No way is it 10 degrees. The wind just cuts right through you - it's unreal and it's almost may.
When we were queuing up for our passports Posted by okidoki in EstoniaLithuaniaLatvia | Apr 18, 2007
- TallinnTallinn, Estonia, July 2006
I´d been wanting to go to Estonia for some time....the first Estonians I ever met were at the Sydney Olympics in 2000. Erik Nool, an Estonian athlete had just won the decathlon and we happened to jump Posted by Backpasher in Backpashing Europe | Aug 1, 2006
- KOKKUVÕTTEKS[b]TAGASI KODUS
Olemegi taas Eestis, kus on nii kole külm, et tõusis väike palavikki. Kuid see võib olla ka emotsioonide rohkusest, millele peab nüüd andma aega, et jahtuda ja teha rahulikult järeldusi.
Meie viimane peatuspaik oli Keenia Peetel Nai Posted by taneliina in Aafrika 2006 | Dec 21, 2006
- Meie marsruutSiin on nüüd siis meie reisi marsruut!
Algus on Nairobis ja järgmised peatuspunktid on märgitud numbritega.
1. 19. nov Keenia Peetel
2. 21. nov Uganda Posted by taneliina in Aafrika 2006 | Nov 5, 2006
- EttevalmistusedNüüd on siis aeg nii kaugel, et alla kuu on jäänud veel reisini. Täna tegin siis päeviku valmis ja loodan, et reisil leiame võimalusi siia meie tegemised kirja panna.
Seni oleme teinud ära vaktsiinid (kollapalavik, teetanus, difteeria, kõhutüüfus ja a-he Posted by taneliina in Aafrika 2006 | Oct 24, 2006
- TallinnTallinn, Estonia, July 2006
I´d been wanting to go to Estonia for some time....the first Estonians I ever met were at the Sydney Olympics in 2000. Erik Nool, an Estonian athlete had just won the decathlon and we happened Posted by Backpasher in Backpashing Belinda | Aug 1, 2006
- Medieval TallinnHelicopter? What the?
Yep! I've been in helicopters before, but for sight-seeing flights, and never just for 'travel' but with a regular service between Helsinki and Tallinn, here was my chance. I like helicopters, as long as they don't crash, Posted by TheWandera in Scandinavian Sojourn 2006 | Jun 3, 2006
- Tallinn Posted by vilmalotta in Levoton sielu | Feb 13, 2006
- TallinnTook the bus from Riga to Tallinn. Saw the frozen Baltic Sea, and lots more frozen lakes with men fishing on them.
Tip for arriving in Tallinn (probably a good tip for anywhere) - know the street you're going to - Posted by magykal1 in Riga and Tallinn | Feb 9, 2006
- Impressions of Tallinn, EstoniaWe selected Tallinn due to its remoteness, while still offering a direct flight from London. Apparently, with only 400,000 living there, it's the most un-densely populated city in Europe. The historic old town has a remarkable sense of Posted by KathleenMc in Where's McD? | Dec 6, 2005
- How many showers does it take........To get the rank smell of the mud bath off of my body?? Well, I cant tell you the answer to that but I do know that it is not two, because, I have had two and in certain Posted by jwoodson in Eastern Europe | Sep 7, 2005
- Estonian night lifeWell yesterday i walked around the city and took some pictures and tried to find a place to have a glass of wine and damn it if i couldn't find a little bar to have a glass of wine in Posted by missmadrid in My Trip in Eastern Europe | Jul 29, 2005
- 2 days of travellingSWEDEN
First impression: "Damn look at all these white people!
Last impression : Damn look at all these white people!
ESTONIA
First Impression: "Feels like you are walking through a Disney Fairy tale with cone shaped tops on all th Posted by missmadrid in My Trip in Eastern Europe | Jul 28, 2005
|
<urn:uuid:ebb7d572-b3fe-4870-81e0-424d8ae08121>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.travellerspoint.com/blogs/Estonia/101/
|
2013-12-12T18:06:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164663335/warc/CC-MAIN-20131204134423-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.87955 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.8795499801635742, "eng_Latn_score": 0.07228171080350876}
|
Neli San Carlos Desert Showdown
28. juuli - 4. august, 2012
SoloSports pakub erilist $1,500.00 hind nädala võistlus sealhulgas kõik toidus ja jookides (me sööme nagu kuningad). Joogid kuuluvad õlu, vein, alkohol, kokteile ja meie maailma tuntud Baja FOGs. Kasutage kõigi mänguasjad nagu lainelauad, püsti mõla lauad, kajakid, Maastikurattad ja rohkem kaasatakse. Iga külaline saada on deluxe mini salongi telk täielikult koormatud padjad, padjad ja värskelt pestud magamiskotid. Igapäevane kuum dušš, Internet, ja kasutamise mängutoa, TV / DVD, piljardilaud, nooled, foosball ja raamatukogu on ka olemas. Saate lisada lend San Diego laager $650.00 neile, kes soovivad uuendada.
|
<urn:uuid:a763a6a1-3d01-4a7e-9616-ab7715693156>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://americanwindsurfingtour.com/venues/baja/?lang=et&nggpage=20&show=slide
|
2013-12-05T14:27:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163046151/warc/CC-MAIN-20131204131726-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999893 |
Latn
| 831 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998928308486938}
|
How do I get back to the Adaptive Search Screen after I browsed a folder?
Seda teemat ei täiendata enam, selle sisu võib olla aegunud.
Meie kangelased ei ole seda teemat veel tõlkida jõudnud. Ühine meiega ja aita teema ära tõlkida!
Tap the X just left to the folder’s name.
OR tap the home button.
Share this article: http://mzl.la/1bYfDxW
|
<urn:uuid:36fab6cc-46ad-4b8a-bfa5-a5652e986f87>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://support.mozilla.org/et/kb/how-do-i-get-back-adaptive-search-screen-after-i-b
|
2013-12-05T14:41:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163046151/warc/CC-MAIN-20131204131726-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.993991 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9939905405044556}
|
Holism
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Holism on arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu.
Holism on vastandvaade reduktsionismile (reduktsionismi kohaselt on iga süsteemi käitumine taanduv selle osakeste käitumisele). Teisalt on holism ja reduktsionism komplementaarsed kirjeldusviisid, mille koosrakendamine võimaldab keerukate süsteemide käitumist teaduslikult selgitada.
Holismi mõiste tuli kasutusele Jan C. Smutsi teose "Holism ja evolutsioon" (1926) kaudu.
|
<urn:uuid:088644da-5431-4185-853c-ebb760dd7049>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Holism
|
2013-12-09T02:33:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163848048/warc/CC-MAIN-20131204133048-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999985 |
Latn
| 74 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999854564666748}
|
Mehhiko alistas olümpiamängude finaalis BrasiiliaPronks Lõuna-Koreale(24)
Võrdsete võimalustega mängu avavärav sündis juba kohtumise esimesel minutil (27. sekundil), kui palli suunas väravasse Oribe Perelta. 75. minutil suurendas sama mees eduseisu kahele väravale. Hulk vähendas 90. minutil vahe minimaalseks, aga vaatamata heale võimalusele viimasel lisaminutil enam lähemale ei jõutudki. Mehhikole oli see esimene medal olümpiamängude jalgpalliturniirilt.
Pronksmedali teenis Lõuna-Korea, kes alistas samuti Aasia meeskonna Jaapani 2:0.
Korealased läksid 38. minutil Chu-Jong Parki tabamusest juhtima ning jaapanlaste lootused kustutati 57. minutil, kui Ja-Cheol Koo eduseisu suurendas.
Londoni mängudel osalesid meeste jalgpalliturniiril kuni 23-aastased mängijad. Igas võistkonnas võis olla lisaks ka kolm sellest vanemat meest.
|
<urn:uuid:6f4c06bd-03f0-4b12-ab04-880e61331d64>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://sport.delfi.ee/archive/mehhiko-alistas-olumpiamangude-finaalis-brasiilia.d?id=64809100
|
2013-12-10T11:10:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164016462/warc/CC-MAIN-20131204133336-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999907 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999070167541504}
|
Jäär
Taevas moodustuv kosmogramm annab lootust põnevale arengule seltskondlikus plaanis. Kui sul on kallim, siis lisab see aspekt teie ühistele hetkedele erilise vibratsiooni ja tunnetuse.
Sõnn
Võnge toob fookusesse mineviku ja mälestused. Uusi projekte ära täna ette võta, vaid ürita lõpetada kõik poolik. Kipud liialdama söögi ja joogiga. Kodus võid käituda ülearu emotsionaalselt.
Kaksikud
Teed liiga suuri plaane või võtad enda peale üle jõu käivaid ülesandeid. Kui keegi teeb sulle ahvatleva pakkumise, säilita ikka kaine mõistus. Suhe bossi või mõne muu autoriteediga vajab psühholoogilist lähenemist.
Vähk
Raha, omamine, saamine, kasutamine, – nende märksõnadega seoses kipub nüüd keerukusi ja vastuolusid tekkima. Praegu on justkui raske midagi jagada – selline «küüned oma poole»-tunne...
Lõvi
Kuu on Lõvis. Oled nagu säde, mis võib iga hetk leegiks lahvatada. Ja kui sind millegagi solvatakse, siis reageerid liiga ägedalt – emotsioonid domineerivad mõistuse üle.
Neitsi
Suhetes võib nüüd segadusi ette tulla. Samuti ole liikluses tähelepanelik. Teisel tasandil on sul suurepärane fantaasia ja võime näha asjade varjatud tagamaid.
Kaalud
Valitsev kosmiline muster toob sinu ellu uusi tuuli – need võivad olla nii värskendava kui ka veidi ehmatava iseloomuga. Elu pakub nüüd nii vaheldust, kruttides kõik värvid eredamaks ja kirevamaks.
Skorpion
Täna võiksid terasema vaatluse alla võtta oma perekondlikud kohustused. Kui sul on õrnas eas laps, siis jaga talle oma elutarkusi. Teisel tasandil võib kummitada armukadedus.
Ambur
Sinu koleeriline pool saab täna uut tuld juurde – seega enne ikka mõtle ja alles siis ütle või tegutse! Muidu võid kedagi oma otsekohesusega solvata. Samas võib su siirus olla ka väga võluv.
Kaljukits
Oled ülemäära nõudlik nii enese kui ka teiste suhtes. Kriitika asemel parem kiida oma lähedasi ja viska mõnusat nalja. Sa ei ole eksamil, vaid oma perekonna keskel!
Veevalaja
Tunned end vaba ja sõltumatu inimhingena, kel on tahe ja jõud asju muuta. See tunne tekitab vajaduse tegutseda ja soovi saada üle surnud punktist. See peaks nüüd ka tavalisest kergemini õnnestuma – käes on aeg läbimurdeks!
Kalad
Võta tänast päeva rahulikumalt – luba endale passiivset puhkust, lülita end korraks välja nii sotsiaalsetest võrgustikest kui ka telefonist. Naudi vaikust, mediteeri, visualiseeri kõike meeldivat!
|
<urn:uuid:832d4398-274e-4005-bef6-4932345c12ec>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ohtuleht.ee/486732/kommentaarid
|
2013-12-22T11:51:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1387346051826/warc/CC-MAIN-20131218055411-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999599 |
Latn
| 22 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995985627174377}
|
Avastage Mount Olive
Hotellid Mount Olive – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Mount Olive, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Mount Olive hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Welcome Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
|
<urn:uuid:ef31b4da-ed57-4123-a7e2-ba746a88efdb>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.hotels.com/de1494936/hotellid-asukohas-mount-olive-north-carolina/
|
2013-12-05T18:46:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163047212/warc/CC-MAIN-20131204131727-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99991 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999101161956787}
|
Kindlasti pole Savisaar ainus populistlik ja korruptsiooniga flirtiv poliitik Eestis. On ka teisi, võib-olla küll mitte nii silmatorkavaid. Kindlasti pole Savisaar ka ainus poliitik, kelle lahkumine tuleks kasuks kogu Eesti demokraatia arengule. On ka teisi.
Ehk on Savisaarel isegi vahel õigus, et temale või Keskerakonnale pööratakse liiga palju tähelepanu. Tõepoolest, kapo sahmerdamine mingi 500-eurose altkäemaksu ümber sunnib küsima proportsionaalsuse kohta.
Võib isegi olla, et liigne tähelepanu sellisele «minikorruptsioonile» annab Savisaarele kergesti kätte tavapärased kaebeargumendid («Näete, meid kiusatakse!»), ja – mis veelgi olulisem – paneb meid unustama tõeliselt suuri ja tähtsaid asju: kuidas Tallinna linna juhitakse, kuidas impeeriumimeelsed šovinistid sinna endale mugava platsdarmi on loonud, kuidas ekskagebiitide ja praeguste efesbeelastega (ühiseid?) asju aetakse ...
Selge on muidugi see, et Savisaar on ammu oma aja ära elanud. Juba 10–15 aastat pole tal Eesti poliitikas enam midagi uut öelda. Teda on vahel küll nimetatud suureks kombinaatoriks, niiditõmbajaks ja geniaalseks poliitmaletajaks, aga mida ta sellega on saavutanud?
Jah, Keskerakonda juhib ta kindlalt, aga kas ka mõni suur reform, oluline muutus Eestis, tähtis seadus ... Ei tule nagu meelde. Võib isegi öelda, et alates 1992. aasta jaanuarist, mil Edgar Savisaar lahkus peaministri kohalt, pole ta suutnud enda või oma valijate soovitud suunas mõjutada ühtegi suurt arengut Eestis, olgu nendeks siis majandusreformid, sotsiaalvaldkond, välissuhted või Euroopa Liit.
Pöördelistel momentidel on ta ikka jäänud kaotajate poolele. Isegi Savisaare võidud nagu võimu monopoliseerimine Tallinnas on omamoodi Pyrrhose võidud, mille hind on poliitiline isoleeritus ja riigi juhtimisest eemalejäämine.
Savisaar on nagu veskikivi jala küljes, mis lohiseb järel ja takistab, veab tagasi minevikku.
Kui vaadata ka uusi nimesid, keda ta on viimastel aastatel Tallinna ning Keskerakonna juhtimise juurde toonud, on needki tühised, napakad, veidrikud, kibestunud paranoikud või lihtsalt sulid.
Lugedes Savisaare intervjuusid, siis pole need ammu enam huvitavad ja isegi mitte vihaleajavad, pigem veidrad ja piinlikud.
Ammu pole enam ka mingit huvi temaga vaielda või talle oponeerida. Pigem on see kõik kokku tüütu. Savisaar ise on jube tüütu. Mingis mõttes on temast isegi kahju.
Kultuurikava | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Mängib video:
Edgar Savisaar
foto: A.Peegel
Tüütu Savisaar
Kas Edgar Savisaar on ehitanud üles Tallinna populistliku ja korrumpeerunud linnavalitsemise? Muidugi. Kas sama kehtib Keskerakonna juhtimise kohta? Ikka. Kas Edgar Savisaare rahaasjad – Šveitsi fond; Panama, Antigua ja Briti Neitsisaarte off-shore’ide kaudu raha liigutamine ja lähemalt seletamata laenud – on tipp-poliitikule sobimatud? Muidugi. Kas see kõik on aga ka ebaseaduslik ja kas prokuratuur suudab seda tõestada? Ei tea. Kahtlane. Võib-olla.
|Sinu nimi:||Sõbra nimi:|
|Sinu meiliaadress:||Sõbra meiliaadress:|
- * 11:06 Nils Niitra: kiidulaul Jürgen Ligile
- * 10:50 Juhtkiri: vang ja president
- * 10:00 Ere Uibo: Euroopa Liit suurendab filmitoetusi (1)
- * 09:33 Kui kana Number seitse vait jäi...
- * 00:26 Värske tüürimees
- * 00:21 5867 kangelast (2)
- * 00:16 Harjunud võitma
- * 00:11 Leebe kindlus (1)
- * 19:49 06.12 Enn Tammaru: diagnoos on pandud. Alustame raviprotseduure!
- * 18:16 06.12 Virve Sarapik: sirbiga teadusväljal (2)
|
<urn:uuid:55448edd-fcad-4415-abbe-1c53e9ccf185>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://arvamus.postimees.ee/921442/tuutu-savisaar
|
2013-12-07T09:43:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163053921/warc/CC-MAIN-20131204131733-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999917 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999173879623413}
|
Projektipõhine juhtimine 2-päevane koolitus
Projektijuhtimist peetakse väga sageli lihtsakoeliseks juhtimistegevuseks, kus tuleb etteantud aja ja ressurssidega jõuda mingi väga konkreetse ning selge tulemini. Samamoodi arvatakse, et iga inimene saab projekti juhtimisega hakkama. Tegelikkuses on tegemist aga väga keeruka juhtimisülesandega, mis nõuab teadmisi, oskusi ja kogemust. Kogu programmi vältel käsitletakse teemasid konkreetse organisatsiooni vaatenurgast. Lähtudes realiseeritavatest projektidest.
Koolituse alguses saavad osalejad välja öelda oma ootused üritusele ja püstitada küsimused, millele isiklikult oodatakse vastust. Lepitakse kokku ühistes eesmärkides.
Koolituse tulemusena on osalejad:
- saanud ülevaate kuidas rakenda projektijuhtimise metoodika organisatsioonis nii, et sellest tõuseks tulu nii klientidele kui tööde teostajatele;
- saanud üldise struktureeritud ülevaate projektipõhisest juhtimisprotsessist;
- teadvustanud juhtide rollist projektipõhise juhtimismeeskonna loomisel;
- leidnud võimalusi oma tegevuse muutmiseks tulemuslikumaks.
Koolitaja: Algis Perens, EBS Juhtimiskoolituse Keskuse koolitaja & koostööpartner
Koolitus kestab kaks päeva.
Toimumise aeg: 14.-15. mai 2013;
Järgmine koolitus toimub: 18.-19. september 2013
Osavõtutasu: 380 EUR + km (hind sisaldab õppematerjale ja kohvipause).
Toimumiskoht: EBS Juhtimiskoolituse Keskus, Tallinn, Lauteri 3, IV korrus.
Koolituspäevade kestus on 9.30-16.45.
Lisainfo telefonil 6651 323 või koolitus at ebs dot ee
|
<urn:uuid:24979379-ce8e-44a4-82f9-ae724fa6e023>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ebs.ee/ee/taiendkoolitus/uudised-2/?id=21501
|
2013-12-07T09:41:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163053921/warc/CC-MAIN-20131204131733-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999988 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999879598617554}
|
Teadmisjuhtimine
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Teadmisjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organsiatsioonides kasutatavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teataks ja õpitaks.
Teadmisjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon.
Sisukord
Teadmisjuhtimise käsitlused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Teadmisjuhtimise käsitlusi on palju ja ühtne määratlus puudub. Käsitlused varieeruvad autoriti ja koolkonniti. Näiteks võib teadmisjuhtimist vaadelda järgmistest seiuskohtadest: tehnotsentristlik - keskendub tehnoloogiatele, üldjuhul neile, mis hõlbustavad teadmiste jagamist või suurendamist, sageli tehnoloogiatele, mis töötlevad keerulist informatsiooni; organisatsiooniline - kuidas peab organisatsioon olema üles ehitatud, et toetada teadmistega seotud protsesse, millised organisatsioonid toimivad kõige paremini ja milliste protsessidega; ökoloogiline - inimeste, identiteedi, teadmiste ja keskkonnaga seotud tegurite tunnetamine keeruka kohanemissüsteemine.
Teadmiste omandamise etapid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Teadmisi on võimalik omandada kolmes etapis: enne ja pärast teadmistega seotud tegevusi ja nende ajal. Näiteks võivad organisatsioonis uue projektiga alustavad isikud pöörduda teabeallikate poole, et tutvuda parimate kogemustega, mis on seotud varasemate sarnaste projektidega; et uurida, kuidas lahendada kerkinud probleeme ja millised oleksid projektijärgsed tegevused ja kontroll. Teadmusjuhtimisega tegelevad praktikud pakuvad süsteeme, andmebaase ja kogemusi, et hõlbustada ja formaliseerida neid tegevusi. Teadmisi võib ka omandada ja kirja panna enne projekti rakendamist, näiteks siis, kui projekti meeskond tegeleb projekti esialgse analüüsiga. Samuti võib protokollida projekti käigus omandatud kogemusi ning ka projekti tulemuste läbivaatamisel võidakse saada uusi teadmisi ning kogemusi, mis jäädvustatakse tuleviku tarvis.
Erinevad organisatsioonid on rakendanud erinevaid teadmiste omandamise motivatsioone, sh kohustuslikku aruandlust ja tulemuslikkuse mõõtmise plaanides kavandatud preemiaid. Arvamused selle kohta, kas need ergutused toimivad või mitte, on vastuolulised ja kindlale ühisele seisukohale ei ole jõutud.
Teadmiste juhtimise vahendid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ajalooliselt on teadmusjuhtimisel organisatsioonis kasutatud erinevaid vahendeid, sh ekspertsüsteeme, teadmiste andmebaase, infojuhtimise erinevaid liike, tarkvaraalast nõustamist, dokumendihaldussüsteeme ja muid infotehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad teadmisvoogude liikumist organisatsioonis.
Interneti arenguga lisandus uusi abivahendeid, sh e-õpe, veebikonverentsid, koostöötarkvara, sisuhaldussüsteemid, firmade kataloogid, meililistid, viki-veebilehed, blogid ja muud tehnoloogiad. Kõik abistavad tehnoloogiad avardavad töötajate päringuvõimalusi, andes samas suuniseid konkreetsete eesmärkide saavutamiseks või meetmete rakendamiseks. Teadmiste juhtimine areneb koos koostöörakenduste, visuaalsete abivahendite ja muude tehnoloogiate arenguga. Alates ajast, mil elanikkond ja äriringkonnad võtsid omaks interneti, on intensiivistunud loominguline koostöö, õppe- ja teadustegevus, e-kaubandus ning kiirteavitamine. On olemas ka mitmeid teadmiste juhtimise organisatsioonilisi vahendeid, sh praktikarühmad, arutelud enne ja pärast tegevust ning selle ajal, kolleegide abistamine, teabesüsteemid, koolitus, juhendamine jne.
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Teadmiste juhtimine, tasuta e-õppe video 43 minutit
|
<urn:uuid:4796fcbb-f22f-4305-8449-39cda6313de8>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Teadmisjuhtimine
|
2013-12-10T15:35:17Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164021066/warc/CC-MAIN-20131204133341-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99999 |
Latn
| 54 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999901056289673}
|
Ülikoolis on minu seni kõige kontimurdvam aine olnud statistika. Ei jõua nende seoste loogika mulle kohale. Ja reaalses elus tunduvad need numbrid veelgi ähmasemad. Ka rahvaloendus on minu meelest petlik. Praegustel andmetel elab Eestis peaaegu 1,3 miljonit inimest. Pole paha, võiks öelda.
Kuid üks välismaal töötav tuttav mainis, et tedagi loeti tänu puhkusele Eesti püsielanikuks. Siin ei ela ta aga juba pikemat aega. Ja paljud, kes välismaal pere loovad, sinna ju jäävadki. Ei tõsta nad Eesti iivet ega kuulu enam siinsete püsielanike hulka. Karta on, et nende inimeste arv kasvab veelgi. "Talendid koju" kõlab hästi, kuid pigem kibelevad talendid ikka maailma avastama.
Loodan, et Eestis ei hakata edaspidi rahvastiku kohta järeldusi tegema rahvastikuregistri põhjal. E-riik võime ju olla, ent see moonutaks tegelikkust veelgi. Pilt on trööstitu – maainimeste arv väheneb, kuid register ilustab seda olukorda. Paljud noored, kes elavad ammu Tallinnas või Tartus, on sisse kirjutatud vanematekoju. Paberite järgi elan praegugi väikeses maakohas, sest pealinna üürikorteri sissekirjutust mul pole.
|
<urn:uuid:079bb9ab-7bc9-40c0-8510-e74ec4a0a594>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ohtuleht.ee/479818
|
2013-12-10T15:35:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164021066/warc/CC-MAIN-20131204133341-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999958 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999575614929199}
|
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species".
Sisukord
"The Origin of Species"[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis The Origin of Species
Darwinil tekkis tema vastseist kirjutistest ajendatuna kirjavahetus Alfred Russel Wallace'iga, kes töötas Vaikse ookeani lõunaosas. 1. juulil 1858 kanti Londoni teadusseltsis Linnean Society of London koos Wallace'i kirjutisega ette Darwini kirjutis "The Origin of Species by Means of Natural Selection".
Darwini raamat "On the Origin of Species by Means of Natural Selection" ilmus aasta hiljem ning müüdi läbi esimese päevaga.
Kirik vastas raevukalt. Oxfordis korraldati koosolek, kus Oxfordi piiskop Samuel Wilberforce, paljud vaimulikud ja laeva HMS Beagle kapten Robert FitzRoy ründasid Darwinit, Thomas Henry Huxleyt ja teisi evolutsiooni pooldajaid. Kui Wilberforce küsis Huxleylt, kas ta põlvneb ahvidest vanaema või vanaisa poolt, pomises Huxley just nagu endamisi: "Issand andis ta minu kätte", ja vastas, et ta "põlvneks parema meelega ahvist kui haritud mehest, kes on kasutanud oma kultuuri- ja kõneosavuseande eelarvamuste ja vääruse teenistuses".
Oma hilisemates raamatutes "The Variation of Animals and Plants Under Domestication" (1868), "The Descent of Man, and Selection in Relation to Sex" (1871) and "The Expression of Emotions in Animals and Man" (1872), kirjutas ta detailsemalt mitmel teemal, millest raamatus Origin of Species juba juttu oli.
Darwini evolutsiooniteooria[muuda | redigeeri lähteteksti]
Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel põhilisel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Need tähelepanekud ja järeldused on Ernst Mayr kokku võtnud nii:
- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab.
- Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega.
- Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega. Nendest kolmest tähelepanekust võib järeldada, et sellises keskkonnas tekib isendite vahel olelusvõitlus. (Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.)
- Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur.
- Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. (See on jällegi nõrk järeldus, sest "paremad" on siin määratletud tautoloogiliselt.)
Need soodsad tunnused pärivad järgmised põlvkonnad ning aja jooksul muutuvad need populatsioonis valdavaks. See on looduslik valik. Edasi võib järeldada, et loomulik valik kutsub populatsioonides pikapeale esile muutusi, nii et lõpuks tekivad uued liigid. Neid tähelepanekuid on bioloogias laialdaselt tõestatud, ja isegi fossiilid näitavad nende tõesust.
Darwini vaadete kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]
Darwini seisukoht, et eluslooduse liigid evolutsioneeruvad, võeti pärast "Liikide tekke" ilmumist kiiresti omaks enamiku bioloogide poolt. Vaadet, et liigid evolutsioneeruvad, olid ka juba varem põhjendanud Jean-Baptiste Lamarck, Erasmus Darwin, Alexander Friedrich von Keyserling, Karl Ernst von Baer, jt. Liikide evolutsioneerumist ehk evolutsionismi ei ole omaks võtnud kreatsionismi pooldajad.
Darwini seisukoht evolutsiooni peamise mehhanismi osas, milleks ta pidas looduslikku valikut, võeti laialdaselt omaks alles 1930. aastail, mil formuleeriti sünteetiline evolutsiooniteooria. See vaade on olnud evolutsioonibioloogias domineeriv kuni 20. sajandi lõpuni.
Darwinlikku evolutsiooni mehhanismi käsitlust on palju kritiseeritud. Radikaalsemate kriitikute hulka kuuluvad Karl Ernst von Baer, Samuel Butler, Lev Berg, Aleksandr Ljubištšev, Sergei Meien, Lynn Margulis jt. Mõõdukamad kriitikud on olnud James Mark Baldwin, Conrad Hal Waddington, Stephen Jay Gould jt.
Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Sünteetiline evolutsiooniteooria
- Darvinism
- Neodarvinism
- Pangenees
- Darwini auhind
- Darwini mäed
- Darwini mägi
Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]
- “Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"”. Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk.
- “Mälupildid minu teadvuse ja iseloomu arenemisest” Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Raun. MR Piller, Tartu, 2005, 120 lk. ISBN 9985959612
- “Autobiograafia”. Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus; teine eessõna: Ivar Puura. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk.
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Tiit Kändler, "Charles Darwini õpetus aina levib ja laieneb", Eesti Päevaleht, 17. november 2006
- Toomas Tiivel, "Darwin, darvinism ja evolutsioon", Horisont, veebruar 2007
- Tiit Kändler, Darwini juubel: laulev evolutsioon, EPL, 12. veebruar 2009
|Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Charles Darwin|
- Darwini veebileht (sisaldab täielikku biograafiat ja kogutekste) [inglise keeles]
|
<urn:uuid:f557669f-1cc9-449e-844a-0c225bbb4f39>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin
|
2013-12-13T14:38:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164949664/warc/CC-MAIN-20131204134909-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999849 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998490810394287}
|
Artikli ID: 2290714 - Vaadake tooteid, millega see artikkel seostub.
Office 2010 installimisel Windows 7-ga arvutis võidakse kuvada järgmine tõrketeade:
Installiprogramm ei saa jätkata, kuna järgmised tõrked: Microsoft Office 2010 installimiseks peab teie arvutisse olema installitud MSXML-i versioon 6.10.1129.0. Installige see komponent ja käivitage uuesti seadistamisel.
See probleem ilmneb juhul, kui määratud valede õigustega registri kande.
Oluline See osa, meetod või ülesanne sisaldab juhiseid, mis õpetavad registrit muutma. Registri ekslik muutmine võib samas põhjustada tõsiseid probleeme. Seega veenduge, et te järgite neid samme hoolikalt. Täiendavaks kaitseks varundage register enne selle muutmist. Seejärel saate registri taastada mõne probleemi ilmnemisel. Kuidas varundada ja taastada registri kohta lisateabe saamiseks klõpsake Microsofti teabebaasi artikli kuvamiseks järgmist artiklinumbrit:
322756Selle probleemi lahendamiseks toimige järgmiselt.
(http://support.microsoft.com/kb/322756/ )Varundamine ja taastamine Windows registry
Artikli ID: 2290714 - Viimati läbi vaadatud: 7. juuni 2013 - Redaktsioon: 1.0
Kehtib järgmise lõigu kohta:
Masintõlgitud
NB! Artikkel on tõlgitud Microsofti masintõlketarkvaraga ja seda saab parandada Kogukonnapõhise tõlkeraamistiku (CTF) tehnoloogiaga. Microsoft pakub masintõlgitud, kogukonna järeltöödeldud ja inimtõlgitud artikleid, et anda mitmekeelne juurdepääs kõigile meie teabebaasi artiklitele. Masintõlgitud ja järeltöödeldud artiklites võib olla sõnavara-, süntaksi- ja/või grammatikavigu. Microsoft ei vastuta mingite ebatäpsuste, tõrgete ega kahjude eest, mis on tulenenud sisu valest tõlkest või selle kasutamisest meie klientide poolt. Lisateavet CTF-i kohta leiate aadressilt http://support.microsoft.com/gp/machine-translation-corrections/et.
Artikli ingliskeelse versiooni kuvamiseks klõpsake siin: 2290714
(http://support.microsoft.com/kb/2290714/en-us/ )
|
<urn:uuid:69dd79d8-3c76-490d-b837-8e6b8e45709f>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://support.microsoft.com/kb/2290714/et
|
2013-12-06T14:44:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163051984/warc/CC-MAIN-20131204131731-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999926 |
Latn
| 13 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999260902404785}
|
Andrei Gromõko
Andrei Gromõko (valgevene keeles Андрэй Грамыка; vene keeles Андрей Андреевич Громыко, 18. juuli 1909 Staryja Hramyki ehk Starõja Gramõki Homieli lähistel – 2. juuli 1989 Moskva) oli valgevene šlahtast pärit Nõukogude poliitik ja diplomaat, kes sündis oma aadliperekonna iidsetes valdustes.
Gromõko töötas 1939 NSV Liidu välisasjade rahvakomissariaadis Ameerika osakonna juhatajana. 1939–1943 oli ta NSV Liidu täievolilise esinduse nõunik USA-s. Aastatel 1943–1946 oli ta NSV Liidu suursaadik USA-s, osaledes Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsil, ning ühtlasi saadik Kuubal.
1946–1948 oli Gromõko Nõukogude Liidu esimene alaline esindaja ÜRO-s. Sellel ametikohal kasutas 26 korda vetoõigust. Ühtlasi oli ta 1946–1949 NSV Liidu asevälisminister ja 1949–1952 välisministri esimene asetäitja. 1952. aasta juunist 1953. aasta aprillini oli ta NSV Liidu suursaadik Suurbritannias. 1953. aasta märtsist 1957. aasta veebruarini oli ta taas välisministri esimene asetäitja. Aastatel 1957–1985 oli Gromõko Nõukogude Liidu välisminister ja ühtlasi alates 24. märtsist 1983 kuni 2. juulini 1985 NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja.
Aastatel 1946–1950 ja alates 1958. aastast kuni surmani oli Gromõko NSV Liidu Ülemnõukogu saadik. Aastatel 1985–1988, pärast Gorbatšovi valimist NLKP KK peasekretäriks oli ta NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Sellega rikuti aastast 1977 kahtinud tava, mille kohaselt NLKP KK peasekretär ja NSVL Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli sama isik.
Andrei Gromõko on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.
Oma paindumatuse eest diplomaatilistel läbirääkimistel sai Gromõko hüüdnime Härra Ei. Gromõko ise kommenteeris seda: "Mina kuulen nende eid märksa sagedamini kui nemad minu oma." [1]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Leonid Mletšin, "Välisministrid". Vene keelest tõlkinud Margus Leemets. Varrak, Tallinn 2004, lk. 336–421 (peatükk ""Härra Ei" diskreetne võlu")
|
<urn:uuid:1a23e2bc-5d9d-4cf9-8251-9196af7ed551>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Andrei_Grom%C3%B5ko
|
2013-12-08T13:36:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163065790/warc/CC-MAIN-20131204131745-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99938 |
Latn
| 35 |
{"ekk_Latn_score": 0.999379575252533}
|
Positive Innovations on ettevõtte, mis keskendub uute innovaatiliste ideede genereerimisele ning elluviimisele. Innovatsioon on tee tulevikku, läbi mille saab luua oma ettevõtte jaoks uusi väärtusi ning võimalusi.
Kui sul on ettevõte või idee, mis vajab oma nägu internetis, siis võta meiega kindlasti ühendust. Kui sul on äriidee, mis vajab internetikeskkonda või ongi peamiselt internetis, siis saame sind kindlasti aidata!
Innovatsiooniprojektide arendus
Meie ettevõte omab kogemusi ning pakub oma klientidele võimalust alustada erinevate IT lahendust pakkuvate projektide või arenduste väljatöötamist koostöös EU erinevate rahastus ning toetusvõimalustega. Oleme osalenud mitmete projektide väljaarendamise erinevates etappides ning omame kogemusi erinevates majandusvaldkondades
IT lahenduste ja projektide väljatöötamine ning modifitseerimine
Positive Innovations töötab välja erinevaid IT lahendusi erinevate rakenduste, portaalide ning lahenduste näol, mis vastavad kliendi nõudmistele ning vajadustele. Samuti aitame täiustada juba olemasolevaid ning töötavaid lahendusi või leida neile juurde lisandväärtust andvaid elemente.
Kodulehekülgede ning lahenduste väljaarendamine
Ettevõte meeskond töötab välja ning arendab kodulehti vastavalt kliendi vajadustele ning soovidele. Samuti modifitseerime ja täiustame juba olemasolevaid lahendusi.
Käesolevaks hetkeks on meil kaks põhilist suunda. Esimene neist on IT lahenduste pakkumine või edasiarendus kliendile ning teine on Innovatsiooniprojektide väljatöötamine ning elluviimine. Seoses sellega on Positive Innovations teostanud alljärgnevaid töid:
IT arendused ning projektid. Kunra OY, OÜ Euroamerica-international Cranes Machinery ning muude kodulehekülgede väljatöötamine.
Merimetsa Hambakliiniku veebilehe tõstmine Saurus CMS sisuhaldussüsteemi peale.
Innovatsiooniprojektid.
Kohalikku äritegevust edendav infoportaal.
Paravirtualiseerimise pilve teenus.
API tehnilise lahenduse dokumentatsiooni valmistamine käigupõhise lauamängu toomiseks interaktiivsesse online keskkonda.
Trükifirma projektihaldussüsteemi prototüübi väljaarendus.
Päikesepaneeli elektroonilise juhtimissüsteemi prototüübi väljaarendamine.
Eramajade ehitamise eelarvestaja arendus.
Asukohapõhise virtuaalse autolammutuse süsteemi arendamine.
Alan Kesselmann
Omab pikaajalist kogemust infotehnoloogia ning arvutite vastu. On osalenud erinevate projektide läbiviimise juures erinevates ettevõtetes ning saanud seeläbi laiapõhjalise ning tugeva kogemuste pagasi, mis kombineeritult võimega genereerida uusi ideid tagab selle, et iga projekt saab oma näo ning täidab talle pandud ootused. Antud hetkel tegeleb erinevate arendustegevustega ning projektide elluviimisega ettevõttes. On laia koguemuste ja oskuste pagasiga CCS’st ja HTML’st kuni JavasScripti, PHP ja Pythonini samuti omab pädevust Graafikas ja küljendamises (Gimp & Photoshop).
Hardi Ots
On töötanud avalikus sektoris ning samuti eraettevõtluses. Omab pikaajalist ettevõtluskogemust ja on olnud mitme äriühingu asutamise, loomise ning ülesehituse juures. Oma kogemustega seadusandluse ning ettevõtete juhtimise koha pealt teeb temast ideaalse inimese, kes on võimeline teid aitama iga veebiprojekti ning arendusega. Omab kogemust protsessi juhtimise ning kaardistamine alal ning samuti omab pädevust Euroopa Liidu struktuurfondide erinevate rahastusvõimaluste osas.
|
<urn:uuid:3fb6c9d0-15fb-46b6-9bea-cfa42b5b8a89>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://pin.ee/
|
2013-12-08T13:20:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163065790/warc/CC-MAIN-20131204131745-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999997 |
Latn
| 56 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999971389770508}
|
Ближайшие родственники
About Aivar Mäe
Aivar Mäe (sündis 12. mail 1960) on eesti koorijuht ja teatrijuht. Arsise kellade ansambli dirigent ja kunstiline juht. Muusikahariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ning Tallinna Konservatooriumis (praegune Eesti Muusikaakadeemia), kus õppis professor Ants Söödi juures dirigeerimist. Ta on juhatanud mitmeid koore nii Eestis kui ka välismaal: Rootsis ja USAs, esinenud koorimuusika seminaridel, olnud rahvusvaheliste koorifestivalide eestvedajaks. 1991. aastal viibis Aivar Mäe Ameerika Ühendriikides pool aastat, täiendades end Portlandi ülikoolis professor Bruce Browne'i juures. 2000. aastast alates on ta olnud Eesti Kontserdi direktor ja aastast 2004 Vanemuise teatrijuht. 17. novembril 2008 valis Rahvusooper Estonia nõukogu Aivar Mäe rahvusooperi uueks peadirektoriks. Tema volitused algasid 1. septembril 2009.
|
<urn:uuid:23b3a50f-6b65-4a94-b383-af9d55f52b47>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.geni.com/people/Aivar-M%C3%A4e/6000000004089729471?tracking_source=records
|
2013-12-08T13:24:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163065790/warc/CC-MAIN-20131204131745-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999853 |
Latn
| 57 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998525381088257}
|
1
Aeg on kirja panna üks hea põhjus, miks ma füüsikaõpingud pooleli jätsin. Muude segaste teemade kõrval oli oluliseks põhjuseks arusaam valguse kiirusest. Viimase aja CERNi eksperimentide valguses tuleks siis vana teooria üle vaadata. [1]
Kahjuks on mul meelest läinud see nimi ja raamat, kus üks valgevenelane kritiseeris erirelatiivsusteooriat, väites, et pigem tuleks jääda ikkagi Newtoni arusaamade juurde. Tema õhukeses veneaegses bro˛üürikeses oli kena kriitika koos valemitega. Kuna ma keeruliste valemitega väga palju peale füüsikaõpinguid tegelenud ei ole, siis katsuks küsimust seletada rohkem inimkeeli.
Einsteini viga, mis viis valguse kiiruse kui ülima kiiruslimiidi kehtestamiseni, tuli kahe vaatepunkti - objektiivse ja subjektiivse segiajamisest. Eelmise sajandi alguses oli maailmas suur tung relatiivsuse ülimaks tunnistamise järele. Misjärel, kui maagiline valguskiiruskoefitsent oli ülimaks absoluudiks tunnistatud, ja ülejäänud miskiks abstraktseks relatiivseks, siis sai hakata lammutama vanu absoluute - jumalaid ja usku. Inimesed soovisid jumalate asemele uusi absoluute ja relatiivsusi. Füüsikateemaline sõnademäng sobis selleks. Piltlikult - pime inimene, kes suhtles mõlemat pidi maailmaga vaid helilainete vahendusel, üritas õuna helikiirusele kiirendada röökimise abiga. Leidnud selle raske olevat, leiutas ta väga kooskõlalise matemaatilise aparaadi, mis (korrektselt) tõestas, et see üritus nõuab lõpmatu hulga energiat. Kõige lõppu tegi aga ühe vale järelduse - et miski ei saagi helikiirusest kiiremini liikuda. Kuna ühiskond vajas mingit uut absoluuti, siis juhtumisi sai see fakt ka keskseks mõtteks, mida oli ühiskondlikust teadvusest raske tagasi lükata.
Viga loogilises arutluskäigus tekkis, kui ühel hetkel öeldi, et „miski ei saa liikuda valgusest kiiremini“, selle asemel, et öelda „me ei saa midagi tunnetada liikumas valgusest kiiremini“. Ehk siis - subjektiivne arusaam võeti objektiivse arusaama pähe. Nüüd aga teeb üks osakene kiirendusrajal valguse kiirusele silmad ette - kuna me ei tunneta teda liikumas mitte valguse, vaid loogika abil - lugedes ringiaega. Valgevenelase raamatus oli näide kääridega - et kui kääriotsad liiguvad üksteise poole valguse kiirusega, siis kääride lõikepunkt peaks ju edasi liikuma tükilt nobedamalt - isegi kui me seda oma silmade piiratuses ei näe.
Mõistmaks, miks terve sajandi füüsikud on seda tõde kiitnud, tuleb mõista tautoloogiat. Tautoloogia on ühe mõiste defineerimine kas tema enda läbi, või ringiga. Sarnaselt tekib füüsikas tautoloogia, kui kõik reaalsed ja mõttelised eksperimendid kasutavad erinevaid valguse kiirusel liikuvaid füüsikalisi välju või objekte, mõõtmaks erinevaid valguse kiirusel liikuvaid välju või objekte. Pimedal inimesel võib kergesti tekkida sama süsteem helikiirusega - juhul kui tal pole muid mõõtmisvahendeid käepärast. Seejuures on kõik valemid omavahel kenasti kooskõlas. Kui me kõiki objekte mõjutame häälega ja maailma mõõdame ainult kuulmise läbi, siis on võimalik konstrueerida matemaatiline aparaat, mille juures on lihtne segi ajada subjektiivne ja objektiivne reaalsus. Puht-subjektiivselt me ei oma palju puutumust häälest kiiremini liikuvate objektidega ja väga kerge on seda võttagi objektiivse reaalsusena.
Kuidas siis jääb tuumapommi ja muude, E=mc2 valemi praktiliste tõestustega? Nendega jääb kõik nii nagu oli - võibolla koefitsent muutub natuke. Eeldades, et massi moodustav substants on oma sisemises liikumises valguse kiirusega ja massi lõhustumisel „paneb kiirgus samal kiirusel plehku“, saamegi säärase tulemuse.
Kuidas jääb väitega, et valguse kiiruseni kiirendamiseks on vaja lõpmatult energiat? Sarnaselt heliga - üritades puhta röökimise teel mõnd keha helikiirusele saada, peame ka endast kõik andma ja natuke peale. Sestap, praktilistes aspektides on relatiivsusteooriad igati mõnusad.
Mis muutub Newtoni dünaamika tagasitulekul?
Eelkõige arusaamad teaduse ja usu suhetest. Niivõrd elementaarse loogilise vea mittemärkamine terve sajandi jao füüsikute poolt tõstatab elava huvi teaduse ja usu vahekorra üle polemiseerimise järgi.
Füüsikas avanevad uued võimalused - osatakse süstemaatiliselt otsitada vastasmõjusid ja välju, mis ületavad valguse kiirust.
1
[1] Võimalik teistsugune seletus: http://www.novaator.ee/ET/idee/koigest_kaablirike_mitte_valgusest_kiiremad_neutriinod/
|
<urn:uuid:c6d70d4b-842a-4e4b-9838-4579e5027422>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=571
|
2013-12-08T13:35:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163065790/warc/CC-MAIN-20131204131745-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999942 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999418258666992}
|
Positsioneerudes sobivalt Ubud's, on Yuliati House ideaalne koht väljasõitudeks Bali ekskursioonidele. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Neile teist, kes tahavad välja minna, on Seniwati galerii, Low Art galerii, Ubud Palace vaid mõned külalistele saadaolevad vaatamisväärsused.
Pakkudes hotelli külalistele parimat teenindust ja laia valikut lisamugavusi, võtab Yuliati House kohustuse tagada, et Sinu sealviibimine oleks nii meeldiv kui võimalik. Kui nimetada vaid mõni hotelli võimalustest, oleksid need ekskursioonid, lemmikloomad lubatud, lastehoid, pesuteenus/keemiline puhastus, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi.
Astu ühte 9-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil: ventilaator, internetiühendus (tasuta), in room safe, vann, rõdu/terrass. Hotell pakub fantastilisi teenuseid, sealhulgas aed, et aidata Sul lõõgastuda peale tegevusterohket päeva linnas. Yuliati House on Sinu sihtkoht Bali kvaliteetse majutuse otsinguil.
Nyepi usupüha
Palun pange tähele, et allmärgitud kuupäevadel tähistatakse Bali saarel nyepi (vaikuse) päeva. Nyepi (vaikuse) päeval valitseb kogu saarel täielik vaikus. Väljas pole lubatud ükski tegevus, kaasa arvatud hotelli saabumine ja sealt lahkumine. 23. märts 2012 | 12. märts 2013 | 31. märts 2014 | 21. märts 2015 | 9. märts 2016 | 28. märts 2017
|
<urn:uuid:ef2c5de9-4bc4-4346-9e99-c5879b3b22b5>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.agoda.com/et-ee/yuliati-house/hotel/bali-id.html?asq=n1YJ8Iau3QmcSfTTdMO1rKatveY4%2FpjMjnRwPr0UEzSTDCWC56fJxv%2BArOlGGbo9hZS%2FpMlOsdeJBvp%2FmTDc2REg%2FcCzrY6gmqYg2ENuuZQ%3D
|
2013-12-09T22:44:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164000853/warc/CC-MAIN-20131204133320-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999845 |
Latn
| 73 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998453855514526}
|
Rokkar on korraldajalt palunud riietusruumi 24 pudelit alkoholivaba õlut, 30 purki Coca Lighti, 12 purki energiajooki, 12 pudelit Gatorade'i, 48 pudelit gaseerimata vett, 1 liitri piima, banaane, apelsine, õunu jne. Lisaks on korraldajaile saadetud raideris kirjas palve varustada riietusruum 12 paari valget värvi ja 12 paari musta värvi sokkidega.
Tuntud muusiku, laulja ja helilooja Zakk Wylde'i poolt 1999. aastal moodustatud Black Label Society on raskerockibänd, mis on muusikasõprade hulgas hinnatud kui väga hea kontsertbänd.
Uksed kontserdile avatakse kell 19.00, soojendusbänd alustab kell 20.00.
|
<urn:uuid:3d795bf8-c542-4a6e-a3f5-67c9af8abdee>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.elu24.ee/840638/com/zakk-wylde-palub-korraldajailt-12-paari-valgeid-ja-12-paari-musti-sokke/
|
2013-12-11T12:55:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164036407/warc/CC-MAIN-20131204133356-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999616 |
Latn
| 26 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996158480644226}
|
Kriminaalasi lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur. Samas edastas prokuratuur osa uurimismaterjalidest politseile, et kaaluda väärteomenetluse alustamist poliitilise välireklaami keelu võimaliku rikkumise asjus.
Tammemäge kahtlustati 11 791,17 euro Tallina linna raha omastamises 2011. aasta riigikogu valimiste kampaania läbiviimiseks ja 264,4 euro suuruse pistise võtmises ühelt ettevõtjalt, keda kahtlustati omakorda talle pistise andmises.
Uurimisel tuvastati, et Tammemägi tellis 2010. aasta detsembris Põhja-Tallinna valitsuse nimel linna raha eest 10 000 Põhja-Tallinna valitsuse logoga seinakalendrit ning korraldas 2011. aasta jaanuari lõpus tervisepäeva, mille reklaamimiseks valmistati 100 plakatit ja 4000 kutset. Kõigil neil trükistel oli kesksel kohal Tammemägi foto.
Ekspertiisi hinnangul on arvestades trükiste kujundust, arvu ning valmistamise ja levitamise aega tegemist Tammemägi isikliku valimisreklaamiga. Kuivõrd trükised telliti Põhja-Tallinna valitsuse kulul, kahtlustati Karin Tammemäge linna vara omastamises.
Kannatanu esindaja, Tallinna linna õigusdirektor Priit Lello ütles aga ülekuulamisel, et linnale ei ole kahju tekitatud, sest selliste ürituste korraldamine ja reklaamimine ning seinakalendrite hankimine on üks osa linnaosavalitsuse tavapärasest tegevusest.
Tallinn kahju ei näe
Tallinna linna esindaja ütlusi arvestades asus prokuratuur seisukohale, et tervisepäeva korraldamine ja reklaamimine ning seinakalendrite tellimine linnaosavalitsuse eelarvest on iseenesest põhjendatud. Uurimisel ei ole ka tuvastatud, et Tammemägi fotode asendamine muude kujunduselementidega oleks trükiste hinda vähendanud.
Kindlasti oleks kulutusi vähendanud ürituse reklaamimine väiksemas mahus, samuti kalendrite väiksem trükiarv, kuid reklaami mahu ja kalendrite arvu põhjendatuse üle otsustamine ei kuulu õiguskaitseasutuste pädevusse. Selline õigus on vaid vara omanikul ehk Tallinna linnal.
Prokuratuur nendib kriminaalasja lõpetamise määruses, et kui vara omanik peab selle arvelt tehtud kulutusi põhjendatuks, siis ei ole menetlejal õigust astuda omaniku asemele ning otsustada tema eest, et tegemist ei ole otstarbeka vara kasutamisega. Seda ka juhul, kui vara omanik on riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik.
Prokuratuur ei näe ka mõistlikke võimalusi lisatõendite kogumiseks, sest kannatanu seisukohta, mille järgi ei ole tema vara omastamist toimunudki, ei ole täiendavate uurimistoimingute abil võimalik ümber lükata.
Võimaliku pistisekuriteo uurimisel tuvastati, et Karin Tammemäele riigikogu valimisteks plakateid ja visiitkaarte müünud ettevõtja kulutas nende valmistamisele 392,4 eurot, aga esitas Tammemäele ainult 128 euro suuruse arve. Kahtlustuse järgi oli nende kahe summa vahe 264,4 eurot pistis selle eest, et Tammemägi on linnaosa vanemana tellinud sellelt samalt ettevõtjalt ka linnale teenuseid ja teeb seda ka tulevikus.
Uurimise käigus kogutud tõendid ei kinnita aga seda, et Tammemägi osutas ettevõtjale selle raha eest ametisikuna vastuteeneid. Teadaolevalt ei andnud ettevõtja Tammemäele kunagi mõista, et teeb talle isikliku soodustuse vastutasuna selle eest, et Põhja-Tallinna valitsus kasutab tema firma teenuseid.
Põhja-Tallinna valitsus tellis selle ettevõtja firmalt töid kuuel korral kokku 3 373,48 euro eest. Pärast seda, kui Tammemägi sai soodsama hinnaga valimismaterjalid, osutas see firma Põhja-Tallinna valitsusele teenuseid vaid ühe korra.
Prokuratuur märgib, et soodustuse tegemine on majandustegevuses üldiselt aktsepteeritud kliendi lojaalsuse kujundamise ja säilitamise võte, mis ei viita otseselt kuriteole. Lisaks on oluline see, et Tammemägi küsis hinnapakkumist ka ühelt teiselt ettevõttelt, mis pakkus talle reklaammaterjale soodsama hinna eest, kui kahtlusalune ettevõtja.
Kahtlustatavana üle kuulatud ettevõtja põhjendas ise Tammemäele tehtud allahindlust sellega, et Tammemägi on tema ammune tuttav ja perekonnasõber ning osa valimismaterjale osutus praagiks.
Lisatõendite kogumine enam kui aasta tagasi aset leidnud sündmuse kohta, kus tuvastamata on kahe inimese vaheliste kokkulepete olemasolu, ei ole prokuratuuri hinnangul täiendavate uurimistoimingutega võimalik.
Seetõttu otsustas prokuratuur lõpetada uurimise kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu nii võimaliku omastamise kui ka pistisekuriteo episoodis.
Samas asus prokuratuur seisukohale, et tervisepäeva reklaamplakatite paigutamine avalikku linnaruumi võis rikkuda aktiivse valimisagitatsiooni ajal kehtivat poliitilise välireklaami keeldu ja prokuratuur edastab materjalid politsei- ja piirivalveamet korruptsioonikuritegude büroole, et kaaluda väärteomenetluse alustamist.
Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi kaitsepolitseiamet ja seda juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.
Tammemägi peab uurimist jandiks
«Olin kindel, et see farss, eesti keeles jant, just nii lõppeb. Üllatuseks oli pigem see, et õiguskaitseorganid seda eile tegid, arvasin, et venitavad ikka kohalike valimisteni välja,» ütles Põhja-Tallinna linnaosa vanema Katrin Tammemägi. Ta lisas, et selliselt kokkuklopsitud «kriminaalasi» ei saanudki süüdistusega päädida.
Linnaosa juhi sõnul jäävad õhku mitmed küsimused, kuigi prokuratuur nõustus täielikult tema esindaja vandeadvokaat Aadu Lubergi taotlusega ja lõpetas kriminaalasja igasuguse aluse puudumise tõttu.
«Olles tutvunud põhjalikult minu kohta kapo poolt koostatud toimikuga, olen kindel, et mingil põhjusel on osa menetlustoiminguid jäätud selles kajastamata ja kogu tegevus oli suunatud ehk vastust ootab küsimus - kes oli tellija? On kahetsusväärne, et sellisel viisil kulutatakse riigi raha, kahjustatakse inimeste tervist ning raisatakse meie kõigi tööaega,» sõnas Tammemägi.
|
<urn:uuid:2989b659-7929-4901-949d-92f26312769f>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.tallinncity.ee/833386/com/prokuratuur-lopetas-pohja-tallinna-linnaosavanema-kriminaalasja/
|
2013-12-11T12:56:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164036407/warc/CC-MAIN-20131204133356-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99993 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999303817749023}
|
Hindamisanalüüsid hõlmavad ettevõtte, selle osakute, materiaalsete ja immateriaalsete varade hindamist.
Hindamine on keerukas ning sageli vastuoluline teema - see nõuab arusaamist turust, ettevõttest, selle konkurentidest ning juriidilisest ja regulatiivsest keskkonnast. Omame kogemusi osakute, ettevõtete, materiaalsete ning immateriaalsete varade hindamisel.
Osutame hindamisteenust muuhulgas järgmistes kontekstides:
* M&A ja investeerimisanalüüs
* Kohtuvaidlused, arbitraaž, eksperthinnangud
* Re-organiseerimine, turnaround ja re-kapitaliseerimine
* Finants-, maksu- ja regulatiivne aruandlus
* Intellektuaalne vara ja immateriaalne vara
|
<urn:uuid:82d76816-4474-43b4-879a-7b406e9eaba5>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.deloitte.com/view/et_EE/ee/teenused/finantsnoustam/fasanalys/index.htm
|
2013-12-12T22:31:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164737564/warc/CC-MAIN-20131204134537-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99998 |
Latn
| 12 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999803304672241}
|
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Jacek Protasiewicz, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Charles Tannock, Jacek Saryusz-Wolski, Elmar Brok, Colm Burke, Esther De Lange ja Vytautas Landsbergis
fraktsiooni PPE-DE nimel
Valgevene
Euroopa Parlamendi resolutsioon Valgevene kohta
B6‑0032/2009
Euroopa Parlament,
–
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Valgevene olukorra kohta, eriti 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni;
–
võttes arvesse nõukogu 13. oktoobri 2008. aasta järeldusi Valgevene kohta, milles kaotati keeld sõlmida poliitilisi kontakte Valgevene võimudega ja peatati kuueks kuuks viisakeeld Valgevene ametiisikutele, sealhulgas president Aleksjandr Lukašenkale;
–
võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2008. aasta ELi inimõiguste aastaaruannet 2008;
–
võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2008. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule idapartnerluse kohta;
–
võttes arvesse OSCE/ODIHRi valimiste vaatluse missiooni 27. novembri 2008. aasta lõplikku aruannet;
–
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A.
arvestades, et EL tõlgendas poliitvangide vabastamist Valgevenes olulise sammuna demokraatlike põhiväärtuste omaksvõtu ning inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamise suunas, samas oli see üks eeltingimusi, et vaadata läbi piirangud, mis kehtivad praegu teatavate Valgevene poliitiliste juhtfiguuride suhtes, ning taastada järkjärguliselt suhted Valgevenega;
B.
arvestades, et suhete taastamiseks ja piiravate sanktsioonide peatamise pikendamiseks pärast 2009. aasta aprilli algavale perioodile tuleb tagada ka sõnavabadus Valgevenes;
C.
arvestades, et EL on valmis jätkama positiivset hõlvamist, taastades Valgevenega järk-järgult läbikäimise, kui riigi valitsus näitab üles soovi parandada inimõiguste olukorda, tagada ajakirjandusvabadus ja viia läbi vabad ja ausad valimised;
D.
arvestades, et OSCE/ODIHRi valimiste vaatluse missioon teatas oma lõpparuandes, et kuigi märgati mõningaid paranemismärke, ei vastanud 28. septembri 2008. aasta valimised, mis korraldati rangelt kontrollitud keskkonnas vaevu märgatava kampaaniaga ja mida iseloomustas läbipaistvuse puudumine häältelugemisel ning häälte liitmine mitmete valimisjaoskondade vahel, kokkuvõttes siiski rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatia standarditele;
E.
arvestades, et Valgevene majandus seisab silmitsi suurte probleemidega, mille on toonud kaasa ülemaailmne finantskriis, nagu selgesõnaliselt väljendus president Lukašenka oma uusaastakõnes;
F.
arvestades, et keskvalimiskomisjoni esimees Lidija Jermošina tunnistas, et "Euroopa partnerid ei tunnistanud septembris toimunud valimisi täieliult ja tingimusteta rahvusvahelistele standarditele vastavaks", mis tähendab, et valimiste kaugeim eesmärk jäi täitmata,
1.
tõdeb, et Valgevenes pole enam poliitvange, kuid hr Aljaksandr Kazulin, hr Sjarhei Parsjukevitš ja hr Andrei Kim ei saa kasutada kõiki kodanikuõigusi, mis on Valgevene Vabariigi põhiseadusega kodanikele antud, ning paljud teised peavad taluma vabaduse piiramist, teiste hulgas Aljaksandr Barazenka, keda hoiti nädalaid vahi all, et mõista tema üle kohut 2008. aastal meeleavalduses osalemise tõttu;
2.
avaldab rahulolu selle üle, et registreeriti kaks sõltumatut ajalehte, Narodnaja Volja and Naša Niva, ning anti neile võimalus kasutada riiklikku levivõrgustikku; tuletab meelde, et veel 13 sõltumatut ajalehte ootab registreerimist;
3.
tervitab asjaolu, et võimud on konsulteerinud Valgevene ajakirjanike ühinguga interneti kasutamise reguleerimise ja meediaseaduse muutmise suhtes; loodab, et sellest kasvab välja sõltumatute ajakirjanikega peetav täisväärtuslik dialoog ajakirjandusvabaduse tingimuste üle Valgevenes;
4.
tervitab Aljaksandr Milinkevitši juhitud vabadusliikumise registreerimist; väljendab samal ajal muret selle suhtes, et justiitsministeerium on seadnud kahtluse alla Valgevene Rahvarinde noorteorganisatsiooni legitiimsuse;
5.
tervitab Valgevene presidendi soovitust valitsusasutustele konsulteerida OSCE/ODIHRiga Valgevene valimisnormide muutmise küsimuses, et viia need vastavusse rahvusvaheliste standarditega;
6.
meenutab, et 28. septembril 2008. aastal Valgevenes toimunud valimised ei vastanud, hoolimata mõnest paranemismärgist, Euroopa demokraatia standarditele, ning kutsub sellega seoses Valvevene valitsust üles astuma samme tõeliselt demokraatlike ja rahvusvahelistele demokraatia standarditele vastavate valimiste pidamiseks tulevikus, muutes valimisseadust ja -tavasid järgmiselt;
(a)
luues kõikidele kandidaatidele õiglased tingimused ja võimalused tõelise valimiskampaania korraldamiseks;
(b)
tagades, et kõikidel valimistel osalevatel parteidel on oma esindajad valimiskomisjonide kõikidel tasemetel, eelkõige ringkonna valimiskomisjoni tasandil;
loobudes eelhääletusest või vähemalt tagades, et varem antud häälte suhtes kasutatakse teistsugust menetlust kui üldhääletuse suhtes ning eelhääletuse tulemused registreeritakse valimisprotokollis eraldi;
7.
ärgitab Valgevene valitsust austama inimõigusi ning:
(a)
tegema vajalikud muudatused Valgevene kriminaalkoodeksisse, tühistades artiklid 193, 367, 368, 369-1, millest osa, eelkõige artikkel 193, on Amnesty Internationali nimekirjas, kuna seda kasutatakse represseerimisvahendina;
(b)
loobuma ähvardamast kohtu alla andmisega üliõpilasi, kes on ülikoolist välja heidetud oma seisukohtade pärast ning sunnitud õpinguid jätkama välismaal, sealhulgas sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise puhul;
(c)
eemaldama kõik takistused, mis ei lase valitsusvälistel organisatsioonidel end Valgevenes korralikult registreerida; mitte kasutama finantsvahendeid, nagu kõrge rendihind, valitsusväliste organisatsioonide tõhusa tegevuse takistamiseks;
(d)
parandama suhtumist ja austust rahvusvähemustesse – sh tunnustades Poolakate Liidu seaduslikult valitud organit, mida juhib Andżelika Borys –, kultuuri, kirikutesse, haridussüsteemi ning ajaloolisesse ja materiaalsesse pärandisse,
et teha lõpp riigi enda põhjustatud isolatsioonile ülejäänud Euroopast ning parandada märgatavalt ELi ja Valgevene vahelisi suhteid;
8.
tuletab meelde, et Euroopa Liit teatas 21. novembril 2006. aastal oma valmisolekust uuendada Euroopa naabruspoliitika raames suhteid Valgevene ja Valgevene rahvaga niipea, kui Valgevene valitsus näitab üles austust demokraatlike väärtuste ja Valgevene rahva põhiõiguste vastu; tervitab Euroopa Komisjoni Minski delegatsiooni asutamise nõusoleku ratifitseerimist;
9.
kutsub nõukogu ja komisjoni üles jätkama tegevust Valgevene kodanike viisamenetluste lihtsustamiseks, kuna see on oluline vahend ELi Valgevene-poliitika peamise eesmärgi saavutamiseks: inimestevaheliste kontaktide lihtsustamiseks ja tihendamiseks ning demokraatia edendamiseks riigis; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kaaluksid sellega seoses võimalust alandada Valgevene kodanike jaoks Schengeni territooriumile sisenemisel nõutava viisa lõivu, mis on ainus võimalus hoida ära Valgevene ja tema kodanike süvenevat isolatsiooni; kutsub Valgevene ametivõime üles loobuma tavast väljastada oma kodanikele, eriti lastele ja üliõpilastele väljasõiduviisasid;
10.
tervitab Valgevene võimude otsust kaotada ajutiselt reisimiskeeld suure hulga Tšernobõli katastroofi ohvrite jaoks, et võimaldada neil osaleda puhke- ja taastusprogrammides, ning loodab, et pikemas perspektiivis leitakse probleemidele struktuurilised lahendused; ärgitab ELi eesistujat Tšehhi Vabariiki pidama oluliseks üleeuroopalise kokkuleppe sõlmimist Valgevene võimudega, et võimaldada lastel rännata Valgevenest kõikidesse ELi liikmesriikidesse, mis sellistest puhke- ja taastusprogrammides osalevad;
11.
palub nõukogul ja komisjonil kaaluda võimalust Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi(1) ning Euroopa demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi(2) valikuliseks kohaldamiseks Valgevenele, pakkudes rohkem toetust Valgevene kodanikuühiskonnale, ning eelkõige suurendada sõltumatule ajakirjandusele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja välismaal õppivatele Valgevene üliõpilastele antavat rahalist abi; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon annab rahalist toetust Vilniuses (Leedu) asuvale Valgevene Euroopa Humanitaarteaduste Eksiilülikoolile; palub nõukogul ja komisjonil kutsuda Valgevene valitsust hea tahte ja positiivse muutuse märgina üles võimaldama Vilniuse Valgevene Euroopa Humanitaarteaduste Eksiilülikoolil naasta seaduslikult Valgevenesse ja taastada oma tegevus normaalsetes tingimustes edasiseks arenguks Minskis; kutsub nõukogu ja komisjoni üles andma rahalist abi Valgevene sõltumatule telekanalile Belsat;
12.
palub nõukogul ja komisjonil kaaluda meetmeid, mille abil parandada ärikliimat, kaubandust, investeeringuid, energia- ja transpordiinfrastruktuuri ning piiriülest koostööd ELi ja Valgevene vahel, et anda panus Valgevene kodanike heaolu ja jõukuse arengusse ning sellega seoses nende võimalustele suhelda Euroopa Liiduga ning sinna vabalt reisida; kutsub komisjoni üles viima lõpule Euroopa Komisjoni ja Valgevene vahelist energiadeklaratsiooni, millele tugineda tulevases energiakoostöös, mis peaks hõlmama muu hulgas fossiilsete kütuste transiiti ja energiasektori reforme;
13.
avaldab muret seoses otse ELi piiri äärde kavandatava uue tuumajaama ehitustööde algusega, kui tegemist on Tšernobõli-tüüpi jaamaga, kuna see oleks ELile vastuvõetamatu ja võib seada küsimuse alla ELi rahalise toe Valgevenele;
14.
avaldab muret selle üle, et 22. detsembril 2008. aastal toimunud kohtumisel arutasid Valgevene ja Venemaa president tervet hulka sõjalis-poliitilisi lepinguid koostöö tugevdamise kohta Valgevene ja Venemaa relvajõudude vahel, sealhulgas ühtse õhukaitsesüsteemi lepingut, mis saab president Lukašenka sõnul valmis allkirjastamiseks jaanuari lõpus;
15.
kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaaluma võimalust, et Euroopa Investeerimispank osaleb Valgevene energiatransiidi infrastruktuuri investeeringutes; rõhutab, kui oluline on Euroopa ettevõtjate osalemine Valgevene erastamisprotsessis;
16.
peab kahetsusväärseks, et Valgevene ametivõimud on viimase paari aasta jooksul korduvalt keeldunud andmast riiki sisenemiseks viisat Euroopa Parlamendi liikmetele ja liikmesriikide parlamendiliikmetele; kutsub Valgevene ametivõime üles loobuma Euroopa Parlamendi Valgevenega suhtlemise delegatsioonile riigi külastamisel takistuste loomisest; on seisukohal, et Valgevene ametnike suhtes kohaldatud viisakeelu lõpetamisele peab Valgevene valitsus vastama tagatisega anda ELi õigusloojatele täielik sissepääsuõigus Valgevene territooriumile ning vabadus kohtuda kodanikuühenduste ja erakondadega;
17.
kutsub Valgevene võime üles austama usuvabadust; mõistab hukka selle, et Euroopa kodanikke ja sealhulgas preestreid saadetakse regulaarselt Valgevenest välja;
18.
tervitab Valgevene rahva tahet tagada riigi iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus;
19.
mõistab hukka asjaolu, et Valgevene on ainus riik Euroopas, kus vastuolus üleeuroopaliste väärtustega kehtib endiselt surmanuhtlus;
20.
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, ÜRO peasekretärile, OSCE ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, SRÜ sekretariaadile ning Valgevene parlamendile ja valitsusele.
|
<urn:uuid:fb9242c1-787c-4b6e-b5af-662796082188>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=MOTION&reference=B6-2009-0032&language=ET
|
2013-12-12T22:29:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164737564/warc/CC-MAIN-20131204134537-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999987 |
Latn
| 32 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999872446060181}
|
Kaupmeeste liidu juhatuse liige ning kaubakettide ABC King ja Shu juht Enn Parel ütles, et eksiarvamus tuleb sellest, et sageli aetakse segi juurdehindluse ja kasumimarginali mõisted.
Ta selgitas, et suurima osa kauba hinnast moodustab sisseostuhind, mis sisaldab lisaks tootmishinnale aktsiise, märgistamist ja transporti. Juurdehindlus on kaubagrupiti erinev ja sellest kaetakse kõik vajalikud kulud, millest suurimad on tööjõukulud, aga järjest tõusnud kommunaalkulud, elekter jm. Sinna hulka käib ka kasum.
Ehk kui kaup osteti sisse 100 euroga ja müüdi maha 120 euroga, siis on juurdehindluseks 20 ja marginaaliks 16,67 protsenti. Juurdehindlus on kauba sisseostuhinnale lisatud summa, marginaal aga kaupmehele jääv osa kauba lõpphinnast.
«Euroopa riikide võrdlus näitab, et Eestis pole sugugi kõige ahnemad kaupmehed oma 24-25 protsendi suuruse juurdehindlusega. Inglastel on see näiteks üle 50 protsendi, Soomes 40 ja Lätis 30 protsenti,» rääkis Parel.
See, et suurematel turgudel on suurem juurdehindlus, on ka mõistetav, sest meil ostetakse sisse väikesi partiisid. Näiteks kingi tavaliselt 300 paari kaupa.
Eesti jaekaupmeeste koondkasum oli mullu 83 miljonit eurot, rentaablus (puhaskasumi marginaal) kõikus kvartali lõikes 2 protsendi kandis. Igalt kliendi kulutatud eurolt jäi kaupmehe kasumina taskusse seega vaid 2 senti.
Kaupmeeste liidu juhtide sõnul pole suur juurdehindlus üldse kaupmeeste huvides, vaid edu toob eelkõige suur müügimaht.
.
|
<urn:uuid:36e96280-ed29-4b9b-a53e-89d5303baef8>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.tarbija24.ee/859240/com/kaupmehed-me-ei-ole-roovlid/
|
2013-12-12T22:27:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164737564/warc/CC-MAIN-20131204134537-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99995 |
Latn
| 65 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999501705169678}
|
Alpid
Alpides asuvad järgmiste riikide kõrgeimad tipud: Prantsusmaa ja Itaalia (Mont Blanc, 4808 m), Šveits (Monte Rosa, 4634 m), Austria (Groglockner, 3798 m), Saksamaa (Zugspitze, 2962 m), Sloveenia (Triglav, 2864 m), Liechtenstein (Grauspitz, 2599 m) ja Monako (Chemin des Révoires, 161 m).
Etümoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Sõna "Alpid" on pärit ladina keelest (Alpes). Minevikus arvati, et see tuleneb ladina sõnast albus ('valge'). Tänapäeva õpetlased seda üldiselt ei usu. Saksa sõnad Albe, Alpe ja Alp, ülemsaksa sõna alpä, oksitaani sõna Alp/Aup ja prantsuse sõnad alpage ja alpe tähendavad ainsuses alpikarjamaad ja üksnes mitmuses mäestikku tervikuna.
Teise teooria järgi on see sõnatüvi mitteindoeuroopa päritolu. Vahemeremaades on see kõrgete mägede ja mäeahelike juures tavapärane. Oletatavasti oli sõna algkuju *alb ja see tähendas 'mägi'. Sellest sõnast on tuletatud ka Albaania nimi. Albaanlased pole indoeurooplased, kuid nendegi jaoks on see võõrast päritolu sõna ja enda maa kohta nad seda ei kasuta. Läbi aegade on nimetust "Albaania" kasutatud paljude piirkondade kohta Euroopas ja selle läheduses, mis kõik on olnud mägised. Antiikajal kutsuti Kaukasuse idaosa Albaaniaks ja inglise keeles on nime Albania või Albany kasutatud Briti saarte kõige mägisema ala Šotimaa kohta.
Geoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Alpid on tekkinud Aafrika ja Euroopa laama kokkupõrkel. Selle käigus kadus Tethyse ookeani lääneosa, mis neid laamasid minevikus eraldas. Aafrika laam liikus põhja poole, Euroopa laam seisis paigal. Kokkupõrge toimus põhiliselt oligotseenis ja miotseenis. Kokkupõrke käigus rakendus ookeani põhjas olevatele settekivimitele määratu surve. Need settekivimid olid moodustunud põhiliselt keskaegkonnas ja varases uusaegkonnas. Kokkupõrke käigus suruti maapind ja merepõhi kortsu ja seda nimetatakse kurrutuseks. Kurdusid surus surve samuti põhja poole, tihti kurrud murdusid või libisesid üksteise peale, moodustades hiiglaslikke kerkemurranguid. Alpides keskosas paljanduvad kristalse aluskorra kivimid ja nendest on moodustunud ka Alpide kõrgeimad tipud.
Seevastu Vahemeri on tekkinud suhteliselt hiljuti. Vahemeri ei ole Aafrika laama põhjaserv.
Alpid on Lääne-Euroopa peamine veelahe. Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes. Kuigi Alpid on teravate tippude ja sügavate orgudega mäestik, on ta kurude ja tunnelite (Mont Blanci, Simploni ja Mont Cenis' tunneli) kaudu kergesti läbitav. Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond.
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Teise Puunia sõja ajal ületas Kartaago väejuht Hannibal 218 eKr edukalt Alpid 38 tuhande mehelise jalaväe, 8 tuhande mehelise ratsaväe ja 37 sõjaelevandiga. See oli antiikse sõjaajaloo üks kõige väljapaistvamaid saavutusi. Alles pärast seda sattusid Alpid kreeklaste ja roomlaste vaatevälja[1].
Antiikajal Alpe kui loodusnähtust ei uuritud. Inimesed huvitusid üksnes nende majanduslikust küljest. Sealt saadi puitu, piima, kulda ja rauda. Rahulduti maanteede ehitamisega, mis muutusid aktuaalseks Caesari peetud Gallia sõja ajal, aga maanteed sai rajada alles pärast seda, kui Augustus oli Alpides elanud rahvad alistanud.[1]
Peamised Alpe läbivad maanteed antiikajal olid Liguuria rannikutee ehk Via Augusta, Mont-Genvre ehk Alpis Cottia, Väike Sankt Bernhard ehk Alpis Graia, Suur Sankt Bernhard ehk Alpis Poenina, Splügen, Septimer, Julier, Reschen ehk Via Claudia Augusta, Brenner, Plöcken, Saifnitzi kuru ja Birnbaumerwald ehk Alpis Julia.[1]
6.–13. sajandil asusid Alpidesse elama germaani hõimud (langobardid, alemannid ja bajuvaarid). Kohalikku ajalugu ei saa Alpides üldjuhul viia ajas tagasi kaugemale kui Karolingide riigi lagunemiseni 10. ja 11. sajandil.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Antiigileksikon, 1. kd., lk. 35
||Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Alpid|
|
<urn:uuid:294656b0-1df3-430e-be85-e1973369d5f2>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Alpid
|
2013-12-06T00:24:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163048688/warc/CC-MAIN-20131204131728-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999857 |
Latn
| 87 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998569488525391}
|
Toimetas Kirsikka Kurg
Teadlased on avastanud, et astrotsüütidel on ajus märgatavalt rohkem võimu kui varem arvatud. Siiani arvati, et rikkalikult esinevate rakkude peamine ülesanne on hoida aju koos, mistõttu nad said sageli vähem teadlaste tähelepanu kui sünapseid vahendavad neuronid. Nüüd on aga tehtud kindlaks, et astrotsüüdid on hädavajalikud, loomaks aju tööks sobiva keskkonna.
USA Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse neuroteadlased leidsid, et need rakud mängivad võtmerolli aju elektriliste signaalide vähendamises või peatamises. See annab astrotsüütidele aktiivse ülesande määrata kindlaks, millal neuronid „tulistavad" ja millal mitte.
See on suur samm edasi, kuna pikka aega on astrotsüüte kutsutud aju „majapidamisrakkudeks", kelle tööks on toetada ja toita neuroneid ning koristada nende järelt. Tuleb välja aga, et nad võivad neuronite tegevust ka kõrgemal tasemel mõjutada.
Ajutegevus tuginev miljarditel elektrilistel signaalidel. Nende toimimiseks peab neuroneid ümbritsema sobiv keskkond erinevatest kemikaalidest (naatrium, kaltsium, kaalium). Kui neuron saadab impulsi, tõuseb rakku ümbritseva kaaliumi tase hüppeliselt. Pikka aega on teatud, et astrotsüüdid taastavad kiirelt normaalse kemikaalide tasakaalu, võimaldades sellise tegevusega aju töö jätkumist ja impulsi efektiivset levikut.
Nüüd on aga jõutud selgusele, et lisaks üleliigse kaaliumi neelamisele suudavad astrotsüüdid kaaliumi taset ka allapoole normi langetada, mis peatab neuronite signalisatsiooni. Teadlaste sõnul demonstreerib see selgelt, et astrotsüütidel pole ainult passiivne roll neuronite töö regulatsioonis. Nende lihtne, kuid mõjuvõimas töömehhanism suudab kiirelt modulleerida neuronite aktiivsust.
Uurimuse juhi Maiken Nedergaardi sõnul on avastus oluline näiteks epilepsia ravimisel, mille puhul ajurakkude vaheline signalisatsioon ei ole piisaval määral kontrollitud. Astrotüütide tegevuses ilmneb probleeme ilmselt ka insuldi, Alzheimeri tõve ja seljaaju vigastuste korral.
Nedergaard lisab, et astrotsüütide keerukus ja suurus on üks väheseid omadusi, mis eristab inimese aju näriliste omast. Meie astrotsüüdid on suuremad, kiiremad ja palju kompleksemad nii struktuuri kui funktsiooni poolest. Ka selle põhal võiks eeldada, et neil on tähtsam funktsioon kui pelgalt neuronite järel koristamine.
Vaata veel: Once Considered Mainly 'Brain Glue,' Astrocytes' Power Revealed (Science Daily)
Teoste avaldamine sel lehel on kooskõlastatud EAÜ/NCB-ga
|
<urn:uuid:1b501903-97f6-45ec-bc66-d597db296d69>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://teadus.err.ee/artikkel?id=6729&cat=1&pg=20
|
2013-12-09T10:37:18Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163956743/warc/CC-MAIN-20131204133236-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999991 |
Latn
| 10 |
{"ekk_Latn_score": 0.999990701675415}
|
Mäginulg
|Mäginulg|
Mäginulud Mount Rainier'i rahvuspargis
|Kaitsestaatus|
|Taksonoomia|
|Ladinakeelne nimetus|
|Abies lasiocarpa
(Hook.) Nutt., 1849
Levikuala kaart
|Sünonüümid|
Sisukord
Teisendid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Liigil eristatakse kahte teisendit:
- Abies lasiocarpa var. lasiocarpa ehk tüüpteisend kasvab Alaskal, Kanada idaosas ja USA kirdeosas.
- Abies lasiocarpa var. arizonica ehk korginulg kasvab levila lõunaosas USA-s Colorado, New Mexico ja Arizona osariigi mägedes.
Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Puu kasvab tavaliselt 15–30, harva kuni 50 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on 30–60 (harva kuni 100) cm. Puu eluiga on 150–250 (harva 300) aastat. Võra on kitsaskoonusja kujuga ja ulatub tihti maapinnani. Tavaliselt sihvakas puu võib päikesepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madala kasvuga ja põõsakujuline.
Tüüpteisendi tüve koor on praktiliselt sile, pruunikashall, rohkete vaigumuhkudega, vanematel puudel rõmeline ja kestendav. Vanadel puudel muutub tüvi konarlikuks ja praguliseks. Erinevalt tüüpteisendist on korginulu tüve koor heledam, paksem, korkjas ja vaigumuhkudeta. Noored võrsed on tuhkjashallikad, kaetud lühikeste karvakestega, mis aasta pärast muutuvad pruunikashalliks.
Pungad on ümarad, hallikaspruunid, vaigused. Okkad on 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga. Okkad paiknevad kasvul spiraalselt, aga asuvad selle ülapoolel või küljel, kasvu alapoolel okkaid tavaliselt ei leidu. Okastele tehtud värsked kriimustused muutuvad punakaks.
Puu kasvab hästi varjus, aga ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. Väikestel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.
Levikuala ja ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mäginulg kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika kirde- ja keskosa mägedes. Levila lõunaosas kasvab ta 2400–3650 m kõrgusel üle merepinna, tõustes metsapiirini. Levila põhjaosas kasvab ta ka madalamal, 300–900 m kõrgusel, kasvades levila põhjapiiril ka merekaldail.
Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]
Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Levikuala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni −45 °C-ni. Lõunaosas kasvab mäginulg aga merepinnast kõrgel, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus −3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.
Kasvupinnas[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab ta väikestel kõrgustel jõelammidel ja liustike poolt mahajäetud moreenil, kõrgemal aga hästi dreneerival (peene või keskmise fraktsiooniga) liiv- ja liivsavimuldadel, mis on moodustunud peamiselt basaldist, andesiidist ja kildast. Kesisemalt kasvab ta jämeda fraktsiooniga purdpinnasel ja veega küllastunud pinnasel. Samas asustab mäginulg pioneerliigina laavaga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja laviinide poolt rajatud "koridore".
Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:
- leetmullad — õhukese huumusekihiga happelised okaspuumetsade mullad
- punapruunid lateriitmullad — moodustunud laavast
- liiv- ja liivsavimullad
- erodeerunud mullad
- turbamullad
- gleimullad
Muldade keskmine pH on vahemikus 4,5—5,9.
Kaasliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesine pinnas). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste, peamiselt okaspuudega). Mäginulu kaaspuuliigid on järgmised:
Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mäginulg on ühekojaline okaspuu. Ta paljuneb peamiselt seemnete abil, rasketes pinnaseoludes sageli ka vegetatiivselt (alumiste okste juurdumisega). Sellised iseloomulikud kohad on laavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.
Valgusküllases kasvukohas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.
Okstel püsti seisvad käbid on 6–12 cm pikkused, silinderjas-ellipsoidsed, vaigused, noorelt tumepurpurpunased kuni hallikassinised, küpsedes muutuvad pruuniks ja lagunevad ise, paisates seemned tuulde. Seemned on tiibadega ja valmivad sügisel. Seemne mass on 10–12 mg.
Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Ületalve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad nad mõni päev pärast lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.
Puidu omadused ja kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mäginulu puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse väände- ja survetugevusega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga kvaliteetset tselluloosi. Mäginulu puitu kasutatakse peamiselt sisetingimustes: ehituskonstruktsioonides ja pooltoodete valmistamisel. Välitingimustes saab seda kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna laguneb kiiresti.
Kasvatamine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mäginulg pole Eestis levinud. Meil kasvavad nii tüüpteisend kui korginulg. Suuremad puud (kuni 12 m) kasvavad Järvseljal, Lasila pargis, Vana-Varbla pargis jm. Puudusteks on väga aeglane kasv ja vastuvõtlikkus mustale pahktäile.[3]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
|Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mäginulg|
|
<urn:uuid:2fb66fb5-846e-4ca1-8326-a478a83bbf0e>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4ginulg
|
2013-12-10T19:51:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164024169/warc/CC-MAIN-20131204133344-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999656 |
Latn
| 66 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996559619903564}
|
Kes teadis, et Zac Posen on ka köögis kibe käsi? Moediasainer näitab oma võimeid Eric Riperti veebiseriaalis On The Table.
Me kõik võime süüa nagu Gwyneth Paltrow (kui meil juhtub olema üleliigseid miljoneid eurosid), kuid Marc Jacobsi kombel söömiseks vajame me erakokka. Marc Jacobsi kokk Laura Gerrie paljastab, kuidas ta Marci iga päev söödab.
Mõned tsitaadid:
„Tal on kaks kööki. Üks on alumise korruse sahver. Ma ei tee seal tegelikult süüa, aga ma teen seal ettevalmistustöid.“
„Ma valmistan talle midagi, mille nimi on Fourteenth Hour – see koosneb macast ja värskelt pressitud õunamahlast. Ta joob seda pärastlõunal kohvi asemel.“
„See on kodune köök ja selle disainis kaunilt Bulthaup.“
„Ma olen köögitoimkonnas.“
„Show’de ajal väsib ta tõeliselt, tõeliselt ära ja niisiis hoian ma teda Volcano peal – see koosneb sidruni- või laimimahlast, ingverist, cayenne’i-piprast ja oreganoõlist.“
„Ned mahlad on Marci kõvasti laiendanud.“
„Ei, ei, ta ei planeeri midagi. Ta tahab, et mina selle eest hoolitseksin.“
Ja veel:
„Ta tõesti armastab mandlivõid.“
„Ta on kõva snäkkija.“
„Ta armastab porgandikooki.“
„Ta armastab maiustusi.“
„Ta armastab kardemonipiima.“
„Ta ei söö eriti happelisi toite, nii et tomatitega tuleb piiri pidada.“
Tehke järele.
10. detsembril kogunes XPRS Deli eestvedamisel Kristiine Keskusesse 24 rõõmsat ja moekat tiimi – nende seas ka ajakiri Mood – et koos valmistada Eesti pikim võileib! Ajakirja Mood naiskond koosseisus Britt Samoson, Egle Haidak, Laura Kallasvee ja Kristi Pärn-Valdoja võikujupp koosnes krabilihast, tilli-jogurtikastmest,kapparitest ja muust maitsvast. Võileivameistrite seas oli peale Moe veel näiteks Estraveli, Pepe Jeansi, Matinique´i, Figuurisõprade jpt mees-ja naiskondi ning üheskoos tegime uue eesti rekordi – valmis võileib, mille pikkuseks sai 198 meetrit! Seni oli Eesti pikimaks võileivaks 1988.aastal tehtud 183 m ja 60 cm pikkune võiku. Rekordvõileib söödi õhtu jooksul nii osalejate kui ka külaliste poolt üheskoos ära, lisaks koguti raha Toidupangale ning kokku saadi 10 000 krooni.
Maailmas on võileivarekordeid püstitatud varemgi, seda nii võileiva hinna, kaalu, kui pikkuse osas. 2010 aasta kalleim võileib tehti Cheddari juustu, valgete trühvlite ja sajandivanuse palsamiäädikaga, millele raputati kullatolmu. Võileiva hinnaks tuli 110 naela ehk umbes 2035 krooni. Maailma suurim võileib tehti 2005. aastal Michiganis ning see kaalus 2,467.5 kg. Maailma pikim võileib valmistati 1997. aastal ja see oli 762 meetrit pikk. Aastal 2008. valmistati Iraanis lausa pooleteise kilomeetri pikkune võileib, kuid paraku lõppes ettevõtmine kaosega, sest rahvas sõi võileiva enne, kui see jõuti üle mõõta.
Kui kõik hästi läheb, on meil 2015. aastal laual vananemisvastane jäätis ja kortsuvastane vaarikamoos – toiduainete ning kodu- ja hügieenitarvete hiigelkompanii Unilever ja biotehnoloogia grupp Ampere Life Sciences on sõlminud viieaastase lepingu, et asuda üheskoos arendama antioksüdantidel põhinevaid vananemisvastaseid tooteid.
Unilever lubab oma pressiteates “antioksüdante sisaldavaid tooteid mitmes tootekategoorias”. Järeldus: koostöös Ampere Life’iga astutakse Dove’i nahahooldustoodetest ja Ben & Jerry jäätisest samm edasi. Nii võib tõesti juhtuda, et mõne aasta pärast määrime saiale kortse peletavat pähklivõid ning rüüpame kõrvale tsellluliidivastast mahla.
|
<urn:uuid:c02f24fe-69d3-4180-ad5d-c041c2341523>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ajakirimood.ee/silt/toit/
|
2013-12-10T20:13:05Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164024169/warc/CC-MAIN-20131204133344-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999925 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999254941940308}
|
José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra (PPE). – (ES) Austatud juhataja! Eilsel arutelul seoses resolutsiooni ettepanekuga, mille üle me nüüd hääletame, väljendasime oma kurbust Orlando Zapata Tamayo surma pärast. 42-aastane Zapata Tamayo oli ehitaja ja Kuuba poliitvang, kes suri pärast näljastreiki ning aastatepikkust meelevaldset, ebaõiglast, ebainimlikku ja julma vangistust.
Eile mõistis volinik Georgieva siin täiskogul selle juhtumi väga jõuliselt hukka. Kutsun teid, austatud juhataja, parlamendi nimel üles saatma oma kaastundeavaldused Orlando Zapata Tamayo perele, keda isegi Orlando Zapata matustel taga kiusatakse.
Palun teil väljendada Kuuba ametivõimudele oma ranget hukkamõistmist seoses surmajuhtumiga, mida oleks saanud ära hoida ja mida Kuuba Inimõiguste ja Rahvusliku Lepituskomisjoni juht Elizardo Sánchez õigluseks maskeeritud mõrvaks nimetas. Ma loodan, austatud juhataja, et selle surma tõttu hakkavad mõtlema need, kes tahavad heast tahtest või lihtsalt naiivsusest muuta nõukogu ühist ja auväärset seisukohta, millega tahetakse siduda igasugused arengud paremuse poole seoses Kuubaga kohe inimõiguste ja põhivabadustega, mida aga endiselt rikutakse, nagu me nägime.
(Aplaus)
– Pärast muudatusettepaneku 3 hääletust
Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja, head kolleegid! Teen suulise muudatusettepaneku panna osade kaupa hääletusele järgmine teksti osa lõikes 10: „peab asjakohatuks lisada nimetatud kontseptsioon rassismi, rassilist diskrimineerimist, ksenofoobiat ja kõiki diskrimineerimise vorme käsitlevasse täiendavate normide protokolli”. See väga oluline osa nõuab osade kaupa hääletust, sest ma ei mõista, miks me need asjad omavahel seome ja ei ütle selgelt välja, et peame võitlema usuvähemuste diskrimineerimise vastu sama innukalt kui kõikide teiste diskrimineerimise liikide vastu. See, et meetmed usuvähemuste diskrimineerimise vastu võitlemiseks on vähem rangemad, on vastuvõetamatu. Seepärast peaks meil olema võimalus selle üle osade kaupa hääletada.
Parlament lükkas taotluse seoses osade kaupa hääletusega tagasi)
– Enne hääletust lõike 20 üle
Elmar Brok (PPE). – (DE) Austatud juhataja! Soovin osade kaupa hääletust ka seoses sõnade „ELi seisukohtadesse” kustutamisega viimasest lausest. Tekst kõlaks siis järgmiselt: „nõuab, et soovitused ja sellega seotud märkused kaasataks ELi dialoogidesse mõlema osapoolega, samuti mitmepoolsetel foorumitel”. Sõnad „ELi seisukohtadesse” oleksid kustutatud. Palun panna antud punkt osade kaupa hääletusele.
(Parlament lükkas taotluse seoses osade kaupa hääletusega tagasi)
|
<urn:uuid:64a67dd1-52f5-4dcc-abb9-f457499d6cef>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=CRE&reference=20100225&secondRef=ITEM-007-03&language=ET&ring=B7-2010-0123
|
2013-12-10T20:28:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164024169/warc/CC-MAIN-20131204133344-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999944 |
Latn
| 65 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999440908432007}
|
Jäär
Kuu liigub Jääras. Kuna oled elurõõmus ja loominguline, soovid seda kõike kellegagi jagada. Su armuhetkedes on uut tundlikkust ning see toob kaasa suurema arusaamise oma partneri tegelikest vajadusest.
Sõnn
Võid täna endast petliku ja võltsi mulje jätta. Sa ei ärata inimestes kuigivõrd usaldust, mistõttu nii mõneski situatsioonis võidakse sinust lihtsalt mööda vaadata. 22.40 – Kuu Sõnnis.
Kaksikud
Uute tutvuste puhul ole valvas ja tähelepanelik – võimalik, et isik, kellega kohtud, pole aus või üritab sinuga lihtsalt manipuleerida. Ka suuremaid ja kallimaid asju pole soovitatav osta – praagi otsa sattumise oht!
Vähk
Võid sattuda olukorda, kus sul tuleb esineda. Igatahes ollakse sind valmis kuulama ja kasuta siis võimalust oma ideede tutvustamiseks. Kasulik oleks teha ka kaugemaid tulevikuplaane.
Lõvi
Täna võid ootamatult sattuda tähelepanu keskmesse – seda nii heas kui halvas mõttes. Positiivsel juhul sind imetletakse. Negatiivsel juhul on võimalik kriitika ja tagarääkimine.
Neitsi
Kuna su tunded ja mõistus on kenasti tasakaalus, suudad edukalt lahendada ka neid probleeme, mis tavaliselt ei taha õnnestuda. Õhtul võib keegi su lähedane või pereliige sinu nõuannet vajada.
Kaalud
Kui oled eelnevatel päevadel midagi kahe silma vahele jätnud, siis nüüd võib see hooletus tunda anda. Üldse võivad välja lüüa halvasti tehtud tööde tagajärjed. Oled vastuvõtlik ka teiste inimeste negatiivse mõju suhtes.
Skorpion
Vajalik on täpsus ja detailsus ning maksimaalne tähelepanu! Tähtsaid otsuseid ei ole soovitatav vastu võtta. Samuti tuleks hoolikalt ümber käia ametlike dokumentidega ja tähtsate paberitega.
Ambur
Täna peaksid oma käitumist suutma kõrvalt jälgida – võimalik, et käitud viisil, mis jätab sinust teistele vale mulje – eriti neile, kes sind veel piisavalt ei tunne. Võid kergesti sattuda «valesse rolli».
Kaljukits
Sinus on palju loomingulist energiat. Kui oled loovisik, koged tõenäoliselt sellist inspiratsiooni, millest juba kaua oled ilma olnud. Väärtustad ka seda, mis on seotud elu püsiväärtustega.
Veevalaja
Seisad justkui keset ristteed ja pead kiiruga otsustama, millises suunas edasi minna. Hetk võib olla seotud tõsiste valikuraskustega, mis panevad su otsustusvõime proovile.
Kalad
Hoia sotsiaalses ja ühiskondlikus plaanis madalat profiili. Võid teha midagi sellist, mis näitab sind teistele vales valguses. Hoia oma mainet ja head nime!
|
<urn:uuid:08a6eb44-0591-4b13-a7a7-5eeee2eafa43>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ohtuleht.ee/487454/kommentaarid
|
2013-12-12T09:49:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164575861/warc/CC-MAIN-20131204134255-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999869 |
Latn
| 146 |
{"ekk_Latn_score": 0.999868631362915}
|
Keelatud on vaid kerjata teisi inimesi häirival moel. «Kui ligi tulnud inimese käitumine häirib, võib pöörduda politseisse, kes saab segaja väärteo korras vastutusele võtta avaliku korra rikkumise eest,» nentis Sepa. «Binokli või muude esemete müüjate puhul on võimalik karistus tegevusloata majandustegevuse eest.»
«Kõige lihtsam soovitus inimestele on selliseid tegelasi ignoreerida,» sõnas Sepa. «Mida vähem on lilleostjaid-annetajaid, seda kiiremini kuivab see tegevus ka kokku. Kui aga politsei kutsuda, siis peaks kutsuja olema valmis toimunu kohta tunnistusi andma.»
Politsei peab vajalikuks hoiatada, et kui keegi astub tänaval ligi ning üritab inimest eksitada, peaks tähelepanelik olema. Ka taskuvargad kasutavad tihti skeemi, kus inimese tähelepanu üritatakse mõne küsimusega hajutada ning samal ajal kotist või taskust mõni ese kaasa haarata.
Kerjamine pole keelatud
Rahalunijad võivad rahulikult tegutseda, sest Eesti seadused kerjamist ei keela. «Kerjamine iseenesest keelatud ei ole ning ka küsijale raha andmine on sügavalt iga inimese sisetunde küsimus, mingit kohustust selleks ei ole,» selgitas Tallinna kesklinna konstaablijaoskonna vanem Uudo Sepa.
|
<urn:uuid:b81b191e-c948-4fdb-94d7-d2436e081a93>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.tallinncity.ee/831954/com/kerjamine-pole-keelatud/
|
2013-12-05T05:20:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163040022/warc/CC-MAIN-20131204131720-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999788 |
Latn
| 103 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997883439064026}
|
Keskkonnanõuded
Ajakohastatud 07/2011
Ettevõtete mõju keskkonnale on suur ning nad peavad järgima ELi keskkonnaalaseid eeskirju paljudes valdkondades, nagu õhukvaliteet, kemikaalid või jäätmekäitlus.
Saaste vähendamine, kliimamuutustega võitlemine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade mõistlikum kasutamine kuuluvad keskkonnasäästliku ettevõtluse juurde ning on nimetatud ELi kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetideks.
Panustamine säästvasse arengusse on teie ettevõttele justkui pikaajaline kasumlik investeering. Keskkonnanõuete järgimine aitab ka luua uusi turge keskkonnasõbralikele toodetele ning ergutab teadusuuringuid ja innovatsiooni.
ELi keskkonnapoliitika raames peetakse kinni kahest aluspõhimõttest:
- ettevaatusprintsiip – kui meetme või poliitikaga kaasneb oht kahjustada keskkonda või inimeste tervist, võetakse koheseid meetmeid;
- põhimõte „saastaja maksab” – saastaja on kohustatud ennetama ja heastama keskkonnale tehtud kahju.
ELi ettevõtted peavad järgima teatavaid keskkonnaalaseid eeskirju muu hulgas järgmistes valdkondades:
Heitkogustega kauplemise süsteem
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kulutasuval viisil on ELis loodud heitkogustega kauplemise süsteem. See hõlmab selliseid käitisi nagu elektrijaamad, põletuskäitised, nafta rafineerimistehased, raua- ja terasetehased, aga ka tsemendi-, klaasi-, lubja-, tellise-, keraamika-, paberimassi-, paberi- ja papivabrikud.
Selliste käitiste käitajad peavad jälgima oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja neist teavitama. Iga õhkupaisatud kasvuhoonegaasi tonni eest peavad saastajad tagastama ühe saastekvoodi. Saastekvootide koguhulk süsteemis (nn ülemmäär) on kindlaksmääratud ning väheneb aja jooksul, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine.
Osa saastekvootidest jagatakse tasuta, kuid käitajad võivad saastekvoote osta ka enampakkumiste kaudu või teistelt kasvuhoonegaaside tekitajatelt. Käitajad võivad:
- kasutada oma saastekvoote tagastamiskohutuste täitmiseks (s.t oma heitkoguste katmiseks);
- või võtta meetmeid oma heitkoguste vähendamiseks.
Sellisel juhul võivad nad üleliigsed saastekvoodid müüa nendele turuosalistele, kes eelistavad osta täiendavaid saastekvoote oma heitkoguste katmiseks. Sel viisil vähendatakse süsteemis heitkoguseid seal, kus see on kõige odavam.
2009. aastal otsustasid Euroopa seadusandjad süsteemi täiustada:
- tsentraliseerides saastekvootide ülemmäära kehtestamise;
- minnes üle saastekvootide eraldamisele enampakkumise teel;
- kehtestades kogu ELi hõlmavad eeskirjad seoses saastekvootide tasuta eraldamisega;
- lisades süsteemi muud kasvuhoonegaasid ning majandussektorid.
Jäätmekäitlus
Ettevõtted peavad järgima jäätmete korduvkasutamist ning nende tekitamise vältimist käsitlevaid õigusakte.
Energiat tarbivate toodete ökodisain
Energiatõhusust tuleb arvestada juba toote kavandamise varajases etapis. EL on võtnud vastu õigusaktid, mille kohaselt tuleb energiat tarbivate toodete kavandamisel pidada silmas suuremat energiatõhusust (eriti selliste toodete puhul, millel on suur energiasäästu potentsiaal, nagu elektrilised ja elektroonilised seadmed ning kütteseadmed).
REACH – kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine
Kemikaalimääruse REACH eesmärk on tagada, et kõige ohtlikumad ained asendatakse ohutumate alternatiividega. Ettevõtted peavad tõestama, et nende toodetavad või kasutatavad ained on ohutud.
Kõigile kemikaale tootvatele või kasutavatele ettevõtetele pannakse kemikaalimäärusega REACH teatavad kohustused.
Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC)
IPPC hõlmab väga saastavaid tööstusettevõtteid energeetika, metallitootmise, mäetööstuse, kemikaalide, jäätmekäitluse ja loomakasvatuse valdkondades.
Nimetatud sektorites tegutsevad teatavat suurust ületavad käitised peavad omandama tegevusloa ning vastama teatavatele kriteeriumitele seoses parima võimaliku tehnoloogia kasutamisega saaste vältimiseks, energiatõhususe tagamiseks ja jäätmete kõrvaldamiseks. Lube väljastavad riiklikud ametiasutused.
Rohkem kui on nõutud
Ettevõtetel on vabadus teha omaalgatuslikult rohkem, kui on sätestatud õiguslike keskkonnaalaste miinimumnõuetega.
Programmi LIFE+ raames antakse eritoetusi keskkonna- ja looduskaitseprojektidele. Ajavahemikul 2007–2013 on kõnealuse programmi eelarve 2,1 miljardit eurot ning selle raames kaasrahastatakse järgmistesse valdkondadesse kuuluvaid projekte: loodus ja bioloogiline mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja juhtimistava, teave ja teabevahetus.
Keskkonnanõuete järgimise abiprogramm on suunatud väikestele ettevõtetele, eelkõige mikroettevõtetele, kellel sageli puuduvad vahendid ja teadmised keskkonnamõjude mõistmiseks ja asjaomaste küsimustega tegelemiseks. Programmi raames aidatakse sellistel ettevõtetel hankida ressursse, teavet ja vahendeid, mis on vajalikud keskkonnasäästlikuks tegevuseks. Ettevõtetele antakse nende keskkonnaalase tegevuse parandamiseks abi erinevatest allikatest.
Enterprise Europe Network pakub ettevõtetele teavet ja nõuandeid keskkonnanõuete valdkonnas.
|
<urn:uuid:7e77d8ee-6d73-45fe-b75c-2f97340a6d54>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://europa.eu/youreurope/business/doing-business-responsibly/keeping-to-environmental-rules/index_et.htm
|
2013-12-08T17:48:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163728657/warc/CC-MAIN-20131204132848-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000003 |
Latn
| 16 |
{"ekk_Latn_score": 1.000003457069397}
|
Sissejuhatus
Arvutiga pildistamine
Fotode vaatamine
Fotode töötlemine
Fotode salvestamine SkyDrive'i
Fotode ühiskasutus ja printimine
Fotod aitavad mälestusi elustada. Windows 8.1 aitab teil mälestusi jäädvustada, alates pildistamisest ja fotode töötlemisest kuni nende jagamiseni sõprade ja perekonnaga.
Kui teie arvutil on sisseehitatud kaamera või olete ühendanud veebikaamera, siis saate rakenduse Kaamera abil teha fotosid ja panoraampilte. Mõned tahvelarvutid teevad iga foto korral automaatselt mitu fotot järjest (nimetatakse fotosarjaks), et saaksite kindlasti täiuslikku võtte.
Fotode vaatamine
Opsüsteemis Windows 8.1 on fotode vaatamiseks mitu viisi, nagu rakendused Fotod, Kaamera ja SkyDrive. Lisaks saate arvutit isikupärastada, kui kasutate oma fotosid lukustuskuva või fotopaani jaoks.
Mõnikord on parima hetke esiletoomiseks vaja fotot veidi töödelda. Rakendus Fotod teeb automaatparandused teie eest, aga saate katsetada ka valguse ja värvi korrigeerimist, efekte ning iluvigade eemaldamist, samuti lõikamist ja pööramist.
Videote salvestamine SkyDrive'i
Kui salvestate videod SkyDrive'i, saate kasutada mahukat salvestusruumi, hõlpsalt videoid jagada ja pääsete neile peaaegu igal pool juurde. Saate ka oma kaamera või telefoni häälestada automaatselt videoid SkyDrive'i üles laadima.
Fotode jagamine
Kui olete fotode töötlemise lõpetanud, saate neid meili teel saata, postitada veebi või printida neid rakendusest lahkumata. Rohkemate jagamissuvandite kasutamiseks otsige Windowsi poest rakendusi, mis postitavad teie lemmiksuhtlusvõrku või fotode jagamise saitidele. Saate lemmikfotosid oma arvutis kuvada, määrates foto või slaidiseansi lukustuskuvaks või kasutades piltparooli. Need on ainult mõned võimalused, kuidas Windows saab teie elu fotodega täita.
Järgmine: arvutiga pildistamine
|
<urn:uuid:8205dd12-a5d6-453b-8e8a-36a954019f9d>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-8/photos
|
2013-12-08T17:44:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163728657/warc/CC-MAIN-20131204132848-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.9999 |
Latn
| 19 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998999834060669}
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.