Datasets:
Dataset Viewer
text
stringlengths 251
780k
| id
stringlengths 47
47
| dump
stringclasses 96
values | url
stringlengths 13
6.62k
| date
stringdate 2013-05-18 14:13:05
2024-04-25 16:02:03
| file_path
stringlengths 125
155
| language
stringclasses 1
value | language_score
float64 0.64
1
| language_script
stringclasses 1
value | minhash_cluster_size
int64 1
357k
| top_langs
stringlengths 23
555
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Sõltumata sellest, kas nimetada Eesti regionaalhalduse ümberkorraldamist haldusreformiks või riigireformiks, on vajadus muudatuste järele Eesti haldusstruktuuris muutunud üha selgemaks. Justiitsministri algatatud täiendav diskussioon sel teemal on tervitatav.
Regionaalse haldustemaatika käsitlemine on tihtipeale takerdunud küsimuse taha, kes kaotab. Olgu selleks ühendatavad väikevallad või koondatavad maavanemad, ikka tõuseb reformikava ümber toimuva arutelu keskmesse küsimus, kes peab lahkuma. Kuna aga inimloomus on kord juba selline, et keegi vabatahtlikult lahkuda ei soovi, on tulemuseks kaevikusõda, kus üksteise poole pillutakse ohtralt verbaalseid granaate. Otsustavat läbimurret ei saavuta keegi.
Muutuste käimatõmbavaks jõuks on teadmine, et vanaviisi edasi minna pole võimalik. Kui see olukord on teadvustatud, muutub ka vaidlus konstruktiivseks ja hakatakse otsima lahendusi, mitte õigustusi. Nagu näha, pole regionaalse haldustemaatikaga seni kuigi kaugele jõutud. Ju siis on vanaviisi veel võimalik hakkama saada. Ent kui kaua?
Meie omavalitsuste ja maavalitsuste süsteem on jäänud toppama eelmisse sajandisse, kuigi vahepeal on aeg kiiresti edasi läinud. Maakondades ning regioonides laiemalt on paljud asjad liikunud isevooluteed, mis paraku pole olnud tihti parim lahendus. Nii on enamik Eesti ametkondi jaganud riigi oma parema äranägemise järgi neljaks piirkonnaks ilma, et kohalikel inimestel ja võimuesindajatel oleks olnud selles osas mingit kaasarääkimisõigust. Et niinimetatud ametkondliku või hiiliva haldusreformi viljad pole alati kõige paremad, sellele viitas oma aastapäevakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. Samuti on haldusreformi vajadust korduvalt rõhutanud riigikontrolör, õiguskantsler, OECD. Jüri Raidla on olukorda, kus suur osa Eesti väikestest omavalitsustest ei suuda oma inimestele avalikke teenuseid kvaliteetselt osutada, nimetanud põhiseadusvastaseks.
Olevik näitab, et täna on võib-olla isegi viimane aeg keskenduda tulevikule. Mõelda sellele, kuidas korraldada Eesti regionaalne haldussüsteem selliseks, et oleks tagatud avaliku teenuse kättesaadavus, selle efektiivsus ja kestlikkus.
Maakond kui regionaalse halduskorralduse süda
Taasiseseisvumisjärgsete aastate jooksul on Eesti praegused 15 maakonda tõestanud oma elujõulisust. Maakond on määrav inimese identiteedi kujundaja ja seejuures tihtipeale palju olulisem kui omavalitsus (kindlasti mitte alati). Sestap on maakonna kui iseseisva üksuse tugevdamine vajalik.
Minu nägemus on, et maakond peaks olema Eesti uue regionaalhalduskorralduse aluseks. Koos 2017. aasta kohalike valimistega võiksid maakonnad võtta üle omavalitsuse ülesanded ja õigused. See ei tähenda, et praegused vallad kaoksid kaduvikku. Tänastest valdadest, kui nad vahepeal ei otsusta ühineda, saaksid reformi tulemusel niinimetatud osavallad.
See looks olukorra, kus üks osa otsusest langetatakse suurvalla ja teine osa osavalla tasandil, sõltuvalt sellest, kuidas on üht või teist valdkonda mõistlik korraldada. Osavalla ülesandeks peaks kindlasti jääma sotsiaalhoolekande küsimuste lahendamine, lasteaiad, algkoolid, heakord ja nii edasi. Need on teenused, mille kättesaadavus peaks olema inimesele võimalikult lähedal. Peale sotsiaaltöötaja peaks igal osavallal olema ka vallavanem, vallasekretär. Nemad oleksid lüli kohaliku elaniku ja maakonnakeskuses asuva omavalitsuse vahel. Millised ametnikud veel peaksid osavallas tööle jääma, sõltuks kohalikust eripärast ja vajadusest.
Seevastu näiteks arstiabi, põhi- ja gümnaasiumihariduse, ühistranspordi, ehitus- ja planeerimisküsimused ning mitme teise suurema valdkonna korraldamine võiks käia maakondlikul ehk suurvalla tasandil. Maakondlik kohalik omavalitsus oleks võimalik komplekteerida parimate spetsialistidega, kes teenindaksid inimesi nii maakonna keskuses kui ka korraldaksid vastuvõtte osavaldades. Kindlasti ei tohiks seada eesmärki, et uued suurvallad on täpselt tänaste maakondade piires. Siin tuleks vaadata ikka, kus on tõmbekeskused ja millised piirkonnad jäävad selle tõmbekeskuse tagalateks.
2017. aastal toimuvatel kohalike volikogude valimistel peaks jääma mandaadid seniste omavalitsuste piiridesse. See kindlustaks, et igast piirkonnast oleks esindaja volikogus. Et vallavanemale anda tugevam mandaat, võiks vallavanem olla valitud otse rahva poolt, siis ei peaks ta tõmblema poliitika tuultes. Osavallavanema määraks uus valitav volikogu, kuid sama piirkonna saadikutel peaks olema vetoõigus ka esimese kahe kandidaadi puhul. Tegu on sama süsteemiga, mida kasutati maavanema määramisel, kui vetoõigus oli kohalike omavalitsuste liidul. Riigipoolset kontrolli maakondliku omavalitsuse otsuste üle jääks tegema tänane maasekretär oma bürooga, ent maavalitsus lõpetaks praegusel kujul tegevuse, sest nende funktsioonid võtaks üle uus omavalitsus.
Praegustel maavanematel, kes ju nime poolest võiksid või peaksid olema maakonna juhid, pole tegelikult selliseid volitusi. Nad peaksid seaduse järgi tagama maakonna tasakaalustatud arengu, ent vahendeid ei ole neile selleks antud. Kohalikud omavalitsused jällegi osutavad mitmeid avalikke teenuseid, mida oleks mõistlik korraldada maakondlikult, kuid mida ühel või teisel põhjusel ei tehta. Kui ühistranspordi ja tervishoiu korraldamine on Eestis maakonnapõhine, siis samahästi võiks maakonnapõhiselt korraldada ka näiteks gümnaasiumiharidust, tee-ehitust, jäätmekäitlust.
Kuidas täpselt toimuks teenuste jagunemine maakondliku ja osaomavalitsuse vahel, sõltuks kohalikust kokkuleppest. Miks mitte panna maakondades käima omavalitsuse teenusbussid, mis regulaarselt tooks külasse vajalikud ametnikud, nii nagu täna tuuakse külasse posti- ja pangateenused.
Maavalitsuste asemele riigi regionaalsed esindused
Maakondliku omavalitsuse sünni korral lõpetaksid maavalitsused praegusel kujul oma töö ja selle poolt pakutavad teenused liiguksid valdavas osas maakondliku omavalitsuse pädevusse. See aga ei tähenda, et riik kaotaks piirkondades oma esindatuse. Vastupidi: seda peab tugevdama.
Tänase 15 maavalitsuse asemele tuleks luua riigi regionaalsed esindused eesotsas maavanemaga. Kas neid regioone on Eestis neli-viis, rohkem või vähem, tuleb riigil kiirelt otsustada. Oluline on see, et piirkonna juhil oleks reaalne võim ja õigus rääkida valitsuses kaasa piirkonna jaoks tähtsate otsuste tegemisel. Maavanemaga tuleks kooskõlastada kõik tähtsamad otsused, mida riik regioonis planeerib. See looks olukorra, kus ministeeriumid ja riigiametid peaksid oma struktuurimuutuste läbiviimisel arvestama rohkem kohalike oludega, kohaliku regioonijuhi seisukohtadega. Viis aastat peaks olema piisav aeg, et need lahendused ellu viia ja samas ka võimaldama tänastel ametnikel teha otsuseid, kuidas ja kus nad näevad ennast viie aasta pärast.
Välja pakutud lahendus ei tekita juurde uut bürokraatiat ega suurenda riigi halduskoormust. Küll muudaks selle ellurakendamine paljude otsuste tegemise lihtsamaks ja mis peamine - võimaldaks ka edaspidi saada inimestel kvaliteetset avalikku teenust.
|
<urn:uuid:c5103941-d69f-43ee-9a9c-afda88a08184>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arvamus.postimees.ee/914228/aivar-kokk-kaevikusoda-peab-muutuma-koostooks/
|
2013-05-19T23:48:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999995 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999953508377075}
|
Kui Tallinna Stroomi ranna vetelpäästja, laps süles, tema ukse taha jõudis, polnud ema tütre kadumist veel märganud. Hetkest, mil alasti tüdruk rannavalvur Danieli tähelepanu köitis, oli möödas paar tundi.
"Tüdruk jooksis paljalt ringi, ta jalal olid marrastus ja sinikad. Küsisin: kus su ema on ja kus riided?" räägib Daniel. Laps sibas üleeile sihitult ringi ja just see rannavalvuris kahtluse tekitaski. "Tüdruk käitus rahulikult ja ei tahtnud minuga üldse rääkida. Ta teadis kindlalt, kus on ja mida teeb," jätkab Daniel. Et last üldse tähele pandi, oli suur juhus - kuigi vesi oli külm, oli ilm soe ja inimesi rannas palju.
Lõpuks selgus, et tüdruku ema on kodus ja tütre rannaskäigust pole tal õrna aimugi. Seepeale otsustas Daniel lapse rannahoonesse G4S ruumidesse viia, et talle kas või kommi pakkuda ja midagi selga panna.
Kui pisipiiga koduuksest sisse astus, paistis sealt ema, kes istus arvuti ees. Avatud oli suhtlusportaal. Ta tunnista lapse omaks, polnud aga tema kadumist märganudki.
Edasi saad lugeda paber- või digilehest, või tellides artikli veebist!
|
<urn:uuid:f77e67c8-6e2e-4af5-ae21-2af4d7d57887>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://ohtuleht.ee/483281
|
2013-05-20T00:23:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999489 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.999488890171051}
|
Südamlik tervitus!
Oleme siiralt meelitatud, et külastate meie kodulehte. GMP Clubhotel on Otepääl, Pühajärve kaldal paiknev ainulaadne hotell Eestis, kus saate privaatselt puhata luksuslikult sisustatud mugavates korterites. Eriliseks teeb meie maja veel see, et soovi korral on võimalus korter ka endale osta. Lisaks majutusele tegutseb Clubhotel-is legendaarne Pühajärve restoran, mida peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks.
Peatse kohtumiseni,
Margus Mäll
GMP Clubhotel
Otepää majutus
Juhataja
Otepää majutus otepää hotell
|
<urn:uuid:449c81c6-d372-4d98-af17-33fc1cdf163a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.clubhotel.ee/et/
|
2013-05-20T00:01:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999892 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998918771743774}
|
Firmast
AS Kiirkandur on asutatud 1994.aastal. Meie põhitegevuseks on kruusa-, liiva- ja paekarjääride haldamine. Purustame materjali mobiilsetes purustites ja sõelume teede- ja tavaehitustel vajalikeks fraktsiooniks. Firma teeb kokkuleppeliselt ka teenustööd tellija karjäärides.
Purustame ja fraktsioneerime ka ehitusjäätmeid. Hetkel on meil kaevandamisluba 19 karjääris üle Eesti.
Oleme ka kivipurustite ja sõelade müügiesindaja Eestis (Powerscreen ja Pegson).
|
<urn:uuid:e548e6d2-284b-46b3-8672-f3f51ec88193>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kiirkandur.ee/
|
2013-05-20T00:01:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698150793/warc/CC-MAIN-20130516095550-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999949 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999494552612305}
|
Renoveeritud aastal 2011, garanteerib Berlinquartier Apartments külalistele mõnusa viibimise Berliin's äri või puhkuse eesmärgil. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Heinrich-Heine-Straße metroojaam, Märkisches muuseum, Historischer Hafen Berlin.
Kasuta ületamatute teenuste ja mugavuste küllust selles Berliin hotellis. See hotell pakub arvukalt kohapealseid võimalusi, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist.
3 tuba, mis jagunevad 10 korruse vahel, pakuvad sooja ja mõnusat kodutunnet ja moodsaid mugavusi, nagu internetiühendus (tasuta), föön, triikimine, teler, DVD/CD mängija. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Oma ideaalse asukoha ja sobivate võimalustega tabab Berlinquartier Apartments märki mitmel viisil.
|
<urn:uuid:f2c89bbe-436f-4e4e-be6a-f222ba1f1b0a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.co.ee/europe/germany/berlin/berlinquartier_apartments.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtKPkMFvdcLenT%2FOR%2FJbxoaSPTwRpeibot9yRb3lYWDnm
|
2013-05-22T19:41:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368702414478/warc/CC-MAIN-20130516110654-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999871 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.999871015548706}
|
Uudiseid momendil rohkem ei ole.
Teated
- Hiiumaa loomakaitse otsib ...
- Purjetamise treeningud jahtklubis Dago
- Hiiumaa inspiratsioonipäev 2013 "Leia OMA algatus"
- Hellamaa Laulupidu
- Kärdla Avatud Noortekeskus pakub tööd!
- Noorte Nõustamiskabineti vastuvõtud mais
- Laste- ja noortepsühhiaater dr Lea Kalvo vastuvõtt
- Ohtlike jäätmete kogumisringid
- Naiskodukaitse ootab konkursile fotosid Eestimaa elust
- Hiiumaa loomakaitse otsib jätkuvalt ...
- Ulatuslikud ümberkorraldused bussiliikluses
- Kuulikodu kevadkampaania
- Ärajäävad reisid Lennujaama bussiliinil
- Tasuta juriidiline nõustamine
- Tuuru 2013 I poolaasta koolituskalender
- Positiivse vanemluse teematoad
- Ettevõtja, värskenda oma andmed maakondlikus infoportaalis!
- Hiiumaa Muuseum otsib koostööpartnereid
|
<urn:uuid:4bbb8fa0-daff-4273-acb5-7780ef9d2938>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.hiiumaa.ee/teated/2705
|
2013-05-25T03:26:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705407338/warc/CC-MAIN-20130516115647-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99989 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998904466629028}
|
Kaksikpumpadel on kaheosaline pumba pesa ja vaid ühed äärikliidesed - seega ei vajata enam kui vaid üks paar sulgventiile. Pumpade vahelduv töö on lihtsalt automatiseeritav, sest torustikul paiknevaid ventiile pole vaja avada ega sulgeda.
Kaksikpumpadele on võimalik tellida täiendav hoolduskaas, milline paigaldatakse hooldust vajava ühiku asemele ja teist võib samaaegselt töös hoida.
Standartse materjalina on kasutatud hallmalmi EN-GJL-200.
|
<urn:uuid:736d5ab1-a82f-49d1-ba79-bf3c49b93ee9>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kolmeks.fi/ee/tooted/pumbad/in-line-kaksikpumbad
|
2013-05-25T03:26:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705407338/warc/CC-MAIN-20130516115647-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000001 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000014305114746}
|
Lugeja küsib: intervjuu Aivar Kuusmaaga|
Kuusmaa mainis, et klubil on plaan osaleda järgmisel hooajal ka FIBA EuroCup sarjas.
Terevisioon: täna avatakse rulluisutamise selleaastane välihooaeg|
Pühapäeval aga sõidetakse Tallinna Rulluisumaraton.
Terevisioonis käisid Maijooksu korraldajad|
Sel aastal on end jooksule registreerinud üle 10 000 naise, mis on jooksu ajaloo suurim hulk osalejaid.
Heitjate seeriavõistluse avaetapil võitis odaviske Risto Mätas|
Mätas võidutses 77.63-ga Timo Moorasti ja Andrus Värniku ees.
Londoni OM-ile on eestlastel võimalus pääseda viies paadiklassis|
Enamus olmüpiapiletitest jagatakse välja detsembris Austraalias toimuval MM-il.
Eesti Võimlemisliidu uueks presidendiks valiti Riigikogu aseesimees Laine Randjärv|
Randjärv vahetab välja 21 aastat alaliitu juhtinud Mehis Pilve.
Ragbikoondise kapten: maailmatasemeni on veel pikk maa|
"Terevisioonis" tutvustati 2016. aastal olümpiaalaks saavat Ragbi 7-t.
|
<urn:uuid:2cbaee6f-50e1-49b8-bae4-4857a6bad9b9>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?052815941858
|
2013-06-19T17:24:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708946676/warc/CC-MAIN-20130516125546-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999814 |
Latn
| 9,185 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998137354850769}
|
Asudes mugavalt Berliin's, on Apartments Victoria suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Hästisäilinud miljöö ja lähedus kohtadele Augsburger Straße metroojaam, Euroopa-Keskus, Kadewe annavad sellele hotellile erilise šarmi.
Võimalused ja teenused, mida pakub Apartments Victoria, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Hotelli parimate omaduste hulka kuuluvad: lift, parkla.
Hotellis on 5 imeilusat numbrituba, igaühes mikrolaineahi, külmik, kööginurk, kohvi/teekeedukann, triikimine. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Mis iganes on Sinu külastuse põhjus, Apartments Victoria on suurepärane valik Sinu viibimisel Berliin's.
|
<urn:uuid:d0d04d7e-b8ce-4db3-a222-d23f8b042938>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.com/et-ee/apartments-victoria/hotel/berlin-de.html?asq=S1%2bEK%2bZ0CDAN9fhHeuyZmiaQX%2bAltM3zYjW6uDLIZelDoY3ew7r%2fpKFy3ACRFJTUESD9wLOtjqCapiDYQ265lA%3d%3d&setcookienew=1
|
2013-06-19T17:19:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708946676/warc/CC-MAIN-20130516125546-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999753 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997525811195374}
|
MIS ON BIOREVITALISATSIOON?
Kui tõlkida sõna sõnalt saame tähenduse - Bioloogiline elustamine
See on uudne ja tõhus metoodika naha toonuse ja elastsuse taastamiseks, et saavutada noore ja terve naha värv ja jume.
Kui Te arvate, et see metoodika põhineb ainult kortsude täitmisel – vastame EI. Antud metoodika mitte ainult tasandab naha pinda, vaid parandab naha väljanägemist ja taastab noorele nahale omase epidermise keskkonna ning aeglustab märgatavalt naha vananemist.
CRM Soft kasutatakse edukalt nii monoteraapias, kui ka naha vananemise profülaktika ja korrigeerimise kompleksprogrammide koosseisus.
Kellele on mõeldud CRM Soft?
CRM Soft on kõikidele klientidele, kellel on kahjustunud naha terve jume, vähenenud naha elastsus. Sõltumata põhjusest, kas on see siis naha vananemine, UV päikse kiirtest tekkinud kahjustus, nahal olnud haige-stumised, või siis kiire kehakaalu kaotus ja muud, saame tõhusalt taastada nahka CRM Soft abil.
Millistel naha tsoonidel saab kasutada CRM Soft?
CRM Soft saab kasutad kõikidel naha piirkondadel, mis vajavad taastamist. Sageli kõige kiiremini naha elastsus kaob avatud piirkondadel, mida mõjutavad päikse kiired: nägu, kael, dekoltee, käed, ning kõige rohkem vajame just nendele piirkondadele hooldust.
|
<urn:uuid:1b2bb228-ef1f-45fd-85fc-ac2dd6b896e3>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.vita.ee/dyna/site/mis_on_biorevitalisatsioon.html
|
2013-06-19T17:25:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708946676/warc/CC-MAIN-20130516125546-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999956 |
Latn
| 8 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999556541442871}
|
|ELF räägib Läänemere kaitsest otse reisilaeval|
Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös Tallinki ja teiste partneritega kolmapäeval, 28. märtsil Tallinna ja Helsingi vahel seilaval reisilaeval Superstar Läänemere teabepäeva.
Loeng naftareostusest. Laval on vabatahtlikud kaitsekostüümidesse riietumas.
Kell 14.00 Tallinnast ja kell 17.30 Helsingist väljuvate regulaarreiside vältel räägivad esinejad ELFist, Eesti Meresüsteemide Instituudist ja Turu Rakenduskõrgkoolist merekaitsest. Reisijatele tutvustatakse naftareostustõrjet , Läänemere ökosüsteeme ning merealade uurimist. Pikkade loengute asemel toimuvad erinevad mängud täiskasvanutele ja lastele, avatakse Läänemere-teemaline fotonäitus ja kõik soovijad võivad osaleda suure merefotomosaiigi loomises. Infot jagavad looduskaitse- ja teadusmaailma eksperdid . Üritus toimub paralleelselt eesti, soome ja inglise keeles.
Muuhulgas tutvustatakse ELFi projekti ,,Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur" tulemusi. 2011. aasta märtsist kuni 2012. aasta veebruarini viis ELF läbi Kõpu poolsaare ümbruse mereala uuringud, mille eesmärk on kaasa aidata mere bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava informatsiooni kogumisele.
ELF ja AS Tallink Grupp on pikaajalised koostööpartnerid ning pooled peavad üheks olulisemaks ühiseks eesmärgiks inimeste teavitamist Läänemerega seonduvatest võimalustest kui ka probleemidest. Teabepäeva Läänemerel viiakse läbi esmakordselt.
Reisijaid saatis Läänemere-teemaline väljapanek
Merefotomosaiik tuleb kokku piltidest, kus inimesed näitavad enda lemmikpaiku Läänemere ääres. Ka Superstari laeval said reisijad enda eelistusi jagada
Uudist täiendatud piltidega 2. aprillil 2012.
Lisainfo:
Vaata lisa Läänemere kohta ka portaalist www.balticseanow.info
|
<urn:uuid:db830898-4b39-4c8f-b898-9ba2b402c282>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1444-elf-raeaegib-laeaenemere-kaitsest-otse-reisilaeval
|
2013-05-18T14:55:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382450/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999962 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999624490737915}
|
Osaleja ülesanne on valmistada oma lemmikfilmi plakat sellisena, nagu ta seda ise soovib. See võib olla kujundatud arvutiprogrammide abil või valmistatud lihtsalt markeritega paberile joonistades, lõigates ja kleepides või kuidas iganes autori arvates parem tundub. Piiranguid töövahendite kasutamises ei ole. Oluline on loomingulisus.
Parima töö autorile on auhinnaks Viljandi PÖFF-i pass ning lisaks üllatusi.
Konkursist võivad osavõtta kõik vähemalt 15-aastased Viljandimaal elavad inimesed. Igal osalejal on õigus esitada kuni kaks plakatit vähemalt A3 formaadis.
Tööd on oodatud 30. novembrini. Teosed tuleb toimetada Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiasse üliõpilasesinduse ruumi nr. 229 aadressil Posti tänav 1, 71004 Viljandi.
20. novembril leiab aset plakatimeisterdamise töötuba, mida juhendab Eesti kunstiakadeemia graafilise disaini õppejõud ja plakatijahi žürii liige Kristjan Mändmaa. Töötoa toimuise paik ja algusaeg on veel selgitamisel.
Viljandis näeb tänavust Pimedate Ööde filimifestivali programmi 8.—12. detsembrini pärimusmuusika aidas.
|
<urn:uuid:27dd79ac-d238-41df-b3ee-50ab3e941b98>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.sakala.ajaleht.ee/335523/alanud-on-plakatijaht/
|
2013-05-23T23:38:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704075359/warc/CC-MAIN-20130516113435-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999976 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.999976396560669}
|
Loe, mida kirjutavad värsked Eesti ajalehed jalgpallist:
ÕL: Marek Lemsalu: "Õhuvõitlusesse läks Klopp võimsalt, hambad ristis nagu Piiroja!"
ÕL: Lõpuks ometi! FC Florat ootab enneolematu euronauding!
EPL: Moyes räägib Rooneyle auku pähe
Vaata lisaks!
Loe intervjuusid huvitavate persoonidega Eesti jalgpallist:
Loe Eesti vuti mõttekoja värskeid postitusi:
Sisene blogisse!
Ennusta meistri- ja esiliiga tulemusi ning võida Nike putsad, pall või koondisesärk!
Sisene ennustusmängu!
Loe põhjalikke lugusid uutest ja vanematest tähtedest:
Kuum kaup:
Pilk tagasi:
|
<urn:uuid:3dd0f41b-44bf-4e2b-a61b-30557238bedc>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.soccernet.ee/
|
2013-05-23T23:59:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704075359/warc/CC-MAIN-20130516113435-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999674 |
Latn
| 13 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996738433837891}
|
Rakvere maleklubist vaid 20 aastat noorem Leo Poltan meenutas, kuidas 1930. aastatel rahvamajas turniire peeti. “Tagatoas mängisid tippmehed turniirikelladega, eestoas olid aga need maletajad, kes tahtsid kunagi tagatuppa jõuda,” rääkis Poltan, kes 1938. aastal oli poisikesena osalenud Paul Kerese antud simultaanil. Seal oli 58 osavõtjat ning simultaan kestis kella kaheni öösel. Vahepeal aeti maletajad välja, et tube tuulutada.
Veel meenutas Poltan tõika, kuidas Rakverest mindi viiekümne mehega Tartusse suurkohtumisele, sõiduks kasutati rongi.
Kuigi vahepeal kolis Poltan Narva, esindas ta Rakvere maleklubi veel 1940. aastal.
Pühapäeval Art Cafésse tulnud kunagised aktiivsed maleklubi naisliikmed meenutasid, et omal ajal oli palju naisteturniire, mis viimastel aastatel õige harvaks jäänud.
Maleklubi liige Ando Leps võttis kokku maleklubi ajaloo, kasutades selleks klubi kunagise suure eestvedaja Voldemar Matsoni päevikut, mille ta seejärel muuseumile kinkis.
Omapoolse õnnitluse saatis ka Nikolai Kristoffel.
Ta kirjutas: “Õnnitlen kõiki Rakvere endisi ja praegusi malesõpru meie armsa kodulinna maleklubi 100. aastapäeval! Tahaksin hea sõnaga meenutada endast vanemaid malekolleege eesotsas malejuht Voldemar Matsoniga, samuti Karl Kaalepit, Alfred Intsaart, Heino Seppa ja omaealisi: pinginaaber Aleksander Einpauli ja August Noodlat, vendasid Pariise ning Julius Korkmanni.”
Rakvere maleklubi esimees Eino Vaher nentis, et praegu asub Rakvere maleklubi seal, kus saja aasta eest alustati: entusiaste on vähe ja noorte pealekasv kesine, sest pole, kes nendega tegeleb.
Näiteks Rakvere maleklubi juubelipäevale ei saanudki tulla tunnustatud malepedagoog Jakob Kiik, kes oli tervisega kimpus, kuid ta saatis oma sõnumi telefoni teel.
Eino Vaher on siiski lootusrikas, nõnda oli ta vaimustatud malelegendi Garri Kasparovi ideest viia koolides sisse maleõpe.
Esmaspäeval allkirjastasidki Eesti Maleliidu president Andrei Korobeinik ja malehariduse arendamisega tegeleva rahvusvahelise fondi Kasparov Chess Foundation president Garri Kasparov Tallinnas programmi “Male koolidesse” raamlepingu ning veel tänavu sügisel on kavas alustada maleõpet pilootprojektina vähemalt tosinas Eesti koolis.
Andrei Korobeiniku sõnul on male viimine koolidesse üks maleliidu olulisemaid eesmärke. “Male populaarsus ei saa kasvada, kui puudub võimalus seda mängu õppida ja harrastada juba väikese lapsena,” selgitas alaliidu president, kelle sõnul on kaugem eesmärk maleõppe lisandumine kooliprogrammi ametliku valikainena.
Garri Kasparovi sõnul õpetab male noortele nii keskendumisvõimet kui loogilist mõtlemist.
Loomulikult võeti Rakvere maleklubi juubeliüritusel välja ka malenupud ning peeti kiirelt spontaanne turniir. Esikoha sai Eesti mullune meister Pavel Vorobjov, kes oli tulnud sõpradele külla koos Tartu maleklubiga. Teist kohta jagas võõrustaja Eino Vaher, samuti ühe Tartu maleklubi liikmega. Parimaks naismaletajaks tuli endine rakverlane Karmen Viikmaa.
|
<urn:uuid:19fc3eb3-7d0a-40c0-a0b9-4aded23fd133>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.virumaateataja.ee/845312/rakvere-maleklubi-vottis-kokku-oma-sajandi/
|
2013-05-24T00:00:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704075359/warc/CC-MAIN-20130516113435-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999642 |
Latn
| 34 |
{"ekk_Latn_score": 0.999642014503479}
|
juuni
1
2010
Kristiina: Suur täna vastamast mulle Heather. Olles disainer ise, olen ma sinu loomingust jahikujunduses lummatud. Minu üks unistustest on sisekujundada luksusjahte. Sinu profiilis on kirjutatud põnevatest projektidest ja kooostööpartneritest, ehk valgustaksid natukene ka meid.
Heather: Ma olen äsja lõpetanud SCAD, Savannah College of Art and Design / US. Kuid kooli ajal oli mul võimalus osaleda mitmes sponsoreeritud klassides kus otsesed suurfirmad töötasid koos õpilastega. See viis ka edasi mõningatele freelance projektidele ja mul on ka oma klientuurivõrgustik.
Kristiina: Meil siin selline tööstuslikdisain merendus alal on üsnagi eksootiline. Kui palju tegelikult peaks üks sisekujundaja teadma jahi enda disainist ja tehnilisest küljest?
Heather: Suureks eeliseks on teadmised jahi enda väliskujundusest ja tehnilistest teadmistest kuidas üks jaht liigub vees, vorm ja kuju ja kuidas see ehitatud on. Sisekujundaja olles on sama moodi ka tähtis arvestada esteetilist poolt ja inimeste vajadusi. Trikk on kombineerida esteetiline ja tehniline ning luua kaunis lõpptulemus. Kristiina: ALIZ, mulle väga meeldib see jaht. Milline võiks hind olla sellisele reaalsele prototüübile?
Heather : ALIZ on kontseptsioon jaht / projekt. Kuid siiski iga detail on lõpuni läbimõeldud. Eriti on tähelepanu pööratud välise – ja sise omavahelisele harmooniale. Jahi kujunduses oli eesmärk võimendada kogemust veepeal olles, suurte ja avarate akendega ning välisspindadega. Keskmiselt sellise suurusega jaht võiks umbes maksta 30 miljonit USD.
Kristiina: Milline on üldse turg selliste projektidele?
Heather: Praegusel ajal loomulikult on majandussurutis oma töö teinud, kuid arvan et luksuslikkuse turg jääb alati, mõnevõrra ollakse võibolla ettevaatlikum kuidas ja kuhu oma investeeringuid tehakse.
Kristiina: Mis on sinu jaoks põhilised erinevused jahi kujunduses versus kodukujundamine?
Heather: Mitmeid erinevusi on. Jahtidel on enamus siseseinad kumerad, ei kasutata kergseinu. Kõige tähtsam on aga see , et need liiguvad. Sellepärast on enamus mööblit sisse-ehitatud, et stabiliseerida. Samuti katta elektrijuhtmeid, torusid jne. Sisse-ehitatud mööbliga on võimalik ka ära kasutada maximaalselt ruumi.
Kristiina: Soovita mõni hea kool kus saavad noored minna õppima? Kas arvad, et kujundajatel nagu mina kellel on ligi 10 a kujundamis kogemust võiks lihtsamalt juurde õppida baas teadmisi jahi kujundusest või piisaks ka lihtsalt arvestades eripärasid?
Heather: Ma arvan, et on suurepärane pluss kui sul on taust sisekujundajana ning siis spetsialiseeruda jahi kujundamisele. Samas baas teadmised jahi väliskujundusest ja tehnilisest poolest tulevad suureks kasuks.
Kristiina: Suured tänud sulle Heather, soovin sulle palju edu ja loomingulisust.
Kool mida Heather lõpetas on SCAD Savannah College of Art and Design
|
<urn:uuid:84fdfc9b-9e7c-422b-8cd8-4ed6a8667df1>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://blog.sisustus.ee/tag/heather-witkop/
|
2013-05-26T07:31:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706637439/warc/CC-MAIN-20130516121717-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99998 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999802112579346}
|
...tervis pole parim. ja vein pole hea.
aga siiski sai seda eile õhtul võetud. paras niiduk oli.
kirss, puine, kuid mitte kuiv, pigem just selline mahlane. kerge mulliga.
ja siis kella kolmeni lolli juttu ja muud möllu. ja tuttu.
hommikul käis keegi, tõi mulle jäätisekokteili öökapi peale. kahjuks ärkasin ma natuke hilja, et seda juua, sest see näeb ikka korralikult rõve välja.
|
<urn:uuid:fca51f22-2ab7-437d-824b-f51a32fe8303>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://joodikonkurb.blogspot.com/2012/03/utlemeee-et.html
|
2013-05-26T08:04:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706637439/warc/CC-MAIN-20130516121717-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.997895 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.9978953003883362}
|
Murelik fänn uuris Twitteris, kas Coco ahter on ehtne, millele naine vastas: «Jah, see on sajaprotsendiliselt naturaalne! Pean seda pidevalt kinnitama. Hämmastav, kui paljud inimesed mind ei usu!»
Coco on samas tunnistanud, et lasi oma rindu kirurgiliselt järele aidata.
«Ma ei kahetse, et nii suured implantaadid panin. Armastan neid. Tegelikult lasin neid vähendada - nad olid enne palju suuremad!» ütles naine.
Coco on WhoSay
|
<urn:uuid:56b9a639-580b-4922-a591-24b8e043d6b9>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.elu24.ee/896140/kuku-pikali-kas-coco-massiivne-peff-on-toesti-ehtne/
|
2013-05-20T07:55:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698554957/warc/CC-MAIN-20130516100234-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999892 |
Latn
| 33 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998921155929565}
|
Immediate Family
About Mall Hellam (Tiismus)
Mall Hellam (sündinud 4. mail 1957 Tallinnas) on eesti kultuuritegelane ja hõimuliikumise tegelane.[1] Mall Hellam lõpetas 1975. aastal Tallinna 2. Keskkooli, õppis aastatel 1975–1977 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ning lõpetas 1983. aastal Budapesti Eötvös Lorándi Ülikooli ungari filoloogina. Aastal 1994 lõpetas ta Eesti Diplomaatide Kooli. Aastatel 1983–1987 töötas Mall Hellam Eesti Majandusuuringute ja Informatsiooni Instituudis tõlk-referendina, seejärel oli ta aastatel 1987–1989 Eesti Sõprusühingu referent ja 1989–1990 Eesti Kultuurifondi ekspert. Alates 1990. aastast juhib ta Avatud Eesti Fondi. 1980. aastate lõpus oli Mall Hellam üks hõimuliikumise taaselustajaid ja osales hõimupäevade korraldamisel. Alates 1994. aastast on Mall Hellam Ungari aukonsul Eestis. Ta oli aastal 1988 üks Eesti-Ungari Seltsi taasasutajaid ja on alates 1994. aastast seltsi esimees. Mall Hellam on aktiivne kodanikuühiskonna eestkõneleja. Ta on üks Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu asutajaid.
|
<urn:uuid:343b5a04-5ff9-4e3a-83b5-27f36e3f3a26>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.geni.com/people/Mall-Hellam-Tiismus/6000000008542728914
|
2013-05-20T07:31:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368698554957/warc/CC-MAIN-20130516100234-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999865 |
Latn
| 23 |
{"ekk_Latn_score": 0.999864935874939}
|
Keskkooli lõpetamise järel teeninduskombinaadis Leola kellassepaõpilasena tööd alustanud Ilmar Haukanõmm on sättinud tuhandete kellade pisikesi hammasrattaid. Keerukaimad on meistri sõnul parandada naiste tibatillukesed käekellad ja vanaaegsed seinakellad. Selles töös peab ta terava nägemise kõrval tähtsaks kindlaid ja tundlikke käsi.
Keegi pole kokku lugenud inimesi, kelle ajanäitajad Haukanõmme käe all uuele elule on ärganud, ega neidki, kes aastakümnete jooksul Immi laulu saatel tantsu on löönud. Viimaseid on kindlasti märksa rohkem.
Vaevalt leidub keskealist põlisviljandlast, kes ei ole seda kordagi teinud.
Laulmine on Haukanõmme saatnud kogu elu. See algas keskkoolis sõpradega bändi tegemisest. Noored mehed mängisid koolisaalis vaheldumisi mitut pilli, kuni tekkis jaotus: kellele kitarr, kellele trummid, kellele klahvpillid.
Laulda proovisid esialgu kõik, kuid üsna ruttu sai selgeks, et kõige paremini tuleb see välja Ilmaril.
Haukanõmm meenutab kauget aega, mil kitarr tuli endal vineerist välja saagida. Ega teisigi pille olnud kerge hankida. Võimendusena said poisid mõnikord kasutada kino oma.
«Tegime kaaslastega suvel ühiskondlikult kasulikku tööd, ladusime puid kooli kuuri, kui tuli jooksuga meie bändi liider Meelis Punder ja sosistas mulle kõrva, et saime kultuurimajas prooviruumid. Seal oli võimalik lugusid õppida ja harjutada ning hiljem organiseeris kultuurimaja direktor meile ka esinemisi.»
Mängust saab töö
Elu muutus hoopis teiseks, kui selgus, et esinemise eest võib saada raha. Esialgu andis energiat ja pani südame kiiremini põksuma ainuüksi võimalus teistele esineda.
Ansambel Kärjed kuulus möödunud sajandi seitsmekümnendatel aastatel Eesti levimuusika tippude hulka. Haukanõmm kutsuti sellesse laulma, sest eelmine solist Leo Priivits oli saadetud Vene kroonut teenima. Siis avanes Viljandi noormehe ees juba lai maailm.
«Koos Tõnis Mäega olime mitu nädalat reisil. Esinemised algasid Pihkvast, järgnesid Velikije Luki ja Taurage.»
Ilmar Haukanõmm meenutab, et Kärjed oli üsna suur ansambel. Sellesse kuulusid tuntud viljandlased Ants Helinurm, Üllo Kaur, Toomas Sarri, Jaan Teder, Neeme Punder, Helju Meriste ja Velli Joonas. Väikestel pidudel polnud nii suure koosseisuga otstarbekas esineda, seepärast lõid Haukanõmm ja Mati Allik bändi Mesilased. Selles tegi kaasa ka nüüdne tunnustatud koorijuht Aarne Saluveer.
Haukanõmm on laulnud kümmekonnas ansamblis. Nendega koos on ta risti-põiki läbi sõitnud kogu Eesti ning esinenud küll juubelitel, küll nääri-, jõulu- ja lõikuspidudel, rääkimata suvepäevadest ja tantsuõhtutest. Ta on musitseerinud koos Marju Kuudi, Anne Adamsi, Andres Põldroo, Ain Agana, Tõnu Kallaste, Evald Raidma ja paljude teistega.
Oma põhitööks peab mees siiski Viljandi restorani orkestrandi ametit. Kuuel õhtul nädalas neli tundi laulmist on Haukanõmme häält nii kõvasti treeninud, et see ei ilmuta väsimuse märke ka nüüd.
Hääle kaotust polevat ta kunagi kogenud, ent Vikerkaare restoranis esinedes tajus mõne minuti vältel, et on kurt. «Lugu käis, nägin liikumist ja tundsin rütmi. Laul oli selge ja püüdsin läbi häda jätkata. Paari minutiga kuulmine õnneks siiski taastus.»
Restorani aeg õpetas Ilmar Haukanõmme kohanema kiirete muutustega. Pillimehed vahetusid sageli: kes läks sõjaväkke, kes kõrgkooli, keda ei lubanud naine enam kodust välja. «Ühel õhtul olime basskitarristiga kahekesi. Kõhe oli küll, aga täitsime õhtu muusikaga ja mängisime isegi lisalugusid,» meenutab ta.
Lisalood tõid tol ajal muusiku leivale vorsti, kuid eeldasid alati kelnerite nõusolekut. Olles otsustanud tööpäeva lõpetada, kasutasid nood köögi seinale selleks otstarbeks paigutatud lülitit, millel seisis sõna «orgestrant».
Nupulülitus jättis ansambli elektrita ja saabuski öörahu.
Restoranimuusiku leib vahetus piiride avanedes laevalauliku omaga. «Nädal laevas, kolm vaba,» jutustab Haukanõmm oma graafikust. Ta leiab, et laevas töötamiseks peab olema hea tervis, mis talub pidevat vibratsiooni. Soome liinil päevast päeva Saaremaa valssi kõõrutanud laulumees on nende aastatega rahul: teenistus andis võimaluse teha kodus korralik remont.
Ilmar Haukanõmm ütleb, et tal on elus vedanud. Ennekõike peab ta silmas abikaasa Üllet, kellega on koos elanud juba kolmkümmend viis aastat. Mingil moel võib vedamiseks pidada isegi lapsena saadud seljavigastust, mis hakkas end teismeliseeas tunda andma ning päästis noormehe Nõukogude armeest, Tšernobõlist ja Afganistanist.
Haukanõmm peab sõprade teeneks, et on ilmunud tema lauludega kassett ja CD ning teda on kutsutud esinema telesaadetesse. Viimati astus ta üles «Õhtusöögis viiele». Muusik arvab, et võiks ühe plaadi veel teha.
Plaadil ja kassetil on kirjas, et nendel laulab Im. Täisnime esimesest ja viimasest tähest koosneva lühendiga olevat teda kutsuma hakanud Viljandi restorani ajutiselt tööle tulnud Kohtla-Järve klahvpillimängija. Aastaid üksnes tuttavate kõnepruugis figureerinud nimi on nüüd saanud artistile nõnda omaseks, et selle järgi tunnevad teda nii raadiokuulajad kui peoõhtul tantsukeerutajad.
Tähtsad päevad
Ilmar Haukanõmm ütleb, et sünnipäevad, jaanipäev ja jõulud on tähtsad ning neid tuleb tähistada. «Paljud mu sõbrad on juba siitilmast läinud ja allesjäänute puhul on iga sünnipäev nagu juubel,» sõnab ta.
Maiade kalendris väljapakutud ilmalõpu kuupäeva järgi jääks Haukanõmme 57. sünnipäev 22. detsembril tähistamata. Tema maailmalõputeooriat ei usu ning loodab sel päeval ikka kallite inimeste ja sõpradega koos olla.
Ehkki Kanakülas sündinud, on Haukanõmm veetnud kogu elu Viljandis. Lapsepõlves algas pidev koduigatsus. «Vanemad rabasid kahel kohal tööd teha, et jalgu alla saada. Mind viidi esmaspäeva hommikul nädalasse lastesõime, kus lapsed pandi aeg-ajalt pimedasse ruumi karistust kandma,» meenutab ta nõukogudeaegset kasvatussüsteemi.
Kodu on mehele nii kallis, et tungiva vajaduseta ta enam välja ei lähe. «Kui kutsutakse ja kohale viiakse, käin veel mõnikord esinemas, aga ise pole ma ennast pakkunud,» jutustab ta harvadest ülesastumistest.
Vanaisaroll on toonud talle uusi ülesandeid: Haukanõmm käib kaheksa-aastast tütretütart Norat trennist toomas ja õpetab talle malemängunippe.
Ilmar Haukanõmm räägib, et kass äratab ta hommikul kella nelja paiku. «See on ilus päikesetõusu aeg. Vaatan aknast välja ja vägisi meenuvad ajad, kui varahommikuses vaikuses töölt koju jõudsin.»
|
<urn:uuid:eea40093-e426-4447-8b4a-412aca751114>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.sakala.ajaleht.ee/923544/com/mees-laulab-end-elust-labi/
|
2013-05-23T02:18:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368702749808/warc/CC-MAIN-20130516111229-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999589 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995893836021423}
|
Teine reis suvisele Läänemaale 3.–4. augustini09.05.2012 | ek | Rubriik: Esileht, Uudised
Vastu tulles lehelugejate palvele korraldab toimetus sel suvel ka teise reisi Läänemaale.
Et 20.–21. juunil toimuv reis täitus väga kiiresti ja joone alla jäi palju soovijaid, korraldame samal marsruudil ja samadel tingimustel (vt marsruuti 7. märtsi lehest) teise reisi, mis toimub 3.–4. augustini, maksumusega 70 eurot. Kõik need, kes on end registreerinud ja esimesele reisile ei pääsenud, on kantud lisareisi nimekirja.
Lisareisile on registreerimine avatud tel 733 7790 või e-posti teel [email protected]. Varem nimekirjas olnud saavad oma osalussoovist kinnitust anda rahaülekande tegemisega. Palun kanda SA Ajaleht Eesti Kirik pangaarvele 221024169298 pool summast ehk 35 eurot 20. maiks ja ülejäänud 35 eurot 10. juuniks.
Sel ajal on Haapsalus Valge Daami päevad ja 4. augustil saame osa Pikavere palvemaja aastapäevast.
|
<urn:uuid:92ed0d8b-b491-486a-ba34-d9673132ba7b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eestikirik.ee/node/14402
|
2013-05-25T10:32:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705936437/warc/CC-MAIN-20130516120536-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999783 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997827410697937}
|
Oleme veendunud, et lapsed on väärt parimat sellest, mida meie, suured, pakkuda suudame. Sellepärast lõime lasteasutustele ja peredele suunatud graafilise disaini teenuse Põnnidisaini.
Põnnidisain on lõbus, mänguline ja üllatav.
Miks mitte rõõmustada oma pereliikmeid, sõpru-sugulasi, õpetajaid või partnereid enda välja mõeldud ning kujundatud vahvate ja ainulaadsete kingitustega?
Meie valikus on palju põnevaid ja huvitavaid mänguasju ning muid tooteid, millega meeles pidada lapsi ja nende õpetajaid või ennast ning oma peret. Pakume idee, leiame lahenduse, teeme kujunduse, trükime ja pakime ning seda kõike toreda hinnaga.
Teil on küsimus, meil on lahendus. Teil on mõte, meil on teostus.
Ootame oma klientideks nii eraisikuid kui ka lasteasutusi ning ettevõtteid, kes soovivad meeles pidada oma töötajate lapsi (nt jõulupakkidega).
|
<urn:uuid:81a8ac2b-b8b2-413f-83e8-d0465b389ffe>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.lelulaegas.eu/ponnidisain/
|
2013-05-25T10:58:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705936437/warc/CC-MAIN-20130516120536-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000001 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 1.000001311302185}
|
Evelin Ilves külastas Läti Ülikooli kliinilist lastehaiglat
06.06.2012
Evelin Ilves, kes viibib koos president Toomas Hendrik Ilvesega kolmepäevasel riigivisiidil Läti Vabariigis, külastas täna Riias Läti Ülikooli kliinilist lastehaiglat.
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Evelin Ilvese sõnul oli huvitav külastada haiglat, kus ühe suunana juurutatakse põhimõtet, et kõige parem on last ravida kodus. "Lapsed viibivad haigla jälgimisosakonnas kõige rohkem 24 tundi, selle aja jooksul teevad arstid raviplaani ning juhendavad lapsevanemaid, kuidas last kodus ravida," ütles Evelin Ilves.
Täna tehti Läti Ülikooli kliinilises lastehaiglas ka esimene südamesiirdamise operatsioon.
Lisaks lastehaiglale külastas Evelin Ilves täna ökokosmeetika tootjat "Madara Cosmetics", tekstiilidisainistuudiot "Studio Natural", looduslike toiduainetega tegelevat firmat "Grauda spēks" ning koos presidendiga Riia Eesti kooli.
"Mul oli hea meel külastada ettevõtteid, kes väärtustavad loodust. On tore, et "Madara Cosmetics'i" asutajaid kasutavad kosmeetika valmistamisel mitmeid põhjamaised taimi, millel on tervisele kasulik mõju," sõnas Evelin Ilves.
Firma "Grauda spēks" müüb jahu ja looduslikke teeseguseid ning küpsetab väikeses poes kohapeal leiba. "Ka Tallinna vanalinna sobiks väikesed poed, kus jahvatatakse sinu silmade all jahu ning pakutakse võimalust osta kaasa värskeltküpsetatud leiba. Tõeliselt inspireeriv ettevõtmine," lisas Evelin Ilves.
Evelin Ilves kinkis Läti Ülikooli kliinilisele lastehaiglale Ilon Wiklandi maali "I lively walk through Tallinn", ökokosmeetika tootjale "Madara Cosmetics" ja tekstiilidisainistuudiole "Studio Natural" Piret Pupparti teose "Eesti rahvarõivas ja mood", firmale "Grauda spēks" "Gurmee raamatu" ning vabaõhumuuseumile enda kokaraamatu "Kingitud maitsed" ja iseküpsetatud leiva.
Tagasi Eestisse jõuavad president Ilves ja Evelin Ilves ööl vastu 8. juunit.
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
|
<urn:uuid:be0760be-37b2-400c-b03e-1bd1c3d53798>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.president.ee/et/vabariigi-president/evelin-ilves/evelin-ilves-meedia/7578-evelin-ilves-kuelastas-laeti-uelikooli-kliinilist-lastehaiglat/index.html
|
2013-05-25T10:30:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705936437/warc/CC-MAIN-20130516120536-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999356 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993564486503601}
|
Ah, Euroopa!*
Kas me võime täheldada ühtse Euroopa avalikkuse või kultuuriruumi kujunemist? Kas me võtame selle arengust osa? Kas me peaksime seda toetama?
Küsimus võib tunduda veider. Kas ei peaks me siis teistele Euroopa publikutele ja kultuuridele tähelepanu pöörama? Kas ei peaks me siis jätkama vestlust oma naabritega? Muidugi peaksime. Kas meil siis pole juba üleeuroopalise orientatsiooniga ajakirju ja muid väljaandeid? Kas meil pole siis hulganisti konverentse, kohtumisi ja festivale, mis on pühendatud meie ühisele Euroopa kultuurile, nii selle minevikule kui tulevikule? Muidugi on.
Europe talks to Europe
The European integration project has made the discussion about transnational spaces for cultural and political debate acute. Can there at all be a common Europe without a pan-European public sphere, where potentially common values and ideas can be formed and transnational political institutions can find their legitimacy?
Introduction
Europe talks to Europe: Towards a European public sphere?
Geert Lovink
Blogging, the nihilist impulse
Bernhard Peters
"Ach Europa"
Carl Henrik Fredriksson
Energizing the European public space
Leonard Novy
The silence within the Union
Thierry Chervel
Europe loses ground
Marie-Luise Knott
"That was my Beresina"
Peter Preston
Dialogue of the deaf
Peter Preston
Tomorrow the world? Unlikely
Craig Calhoun
The democratic integration of Europe
Robert Darnton, Marek Tamm
Interview with Robert Darnton
Andreas Hepp
Networks of the media
Vahest oli see kõigest ajutine nähtus, mis hõlmas üksnes sõjajärgset Saksamaad ja vaid üht põlvkonda, kes otsis uut algust ning tahtis põgeneda kohutava mineviku ja lämmatava oleviku eest? Ma poleks selles nii kindel.
Mis on avalik sfäär?
Changing Europe
The European Union has been far more successful than anyone expected when the Treaty of Rome was signed half a century ago, on 25 March 1957. But as political Europe turns 50, the questions about its future are as open as ever. [ more ]
Jan-Werner Müller
A "pause for thought" without the thought? Possible ways to talk about the future of the EU today
Jacques Rupnik
Anatomy of a crisis. The Referendum and the dilemmas of the enlarged European Union
Rainer Bauböck
Who are the citizens of Europe?
Timothy Snyder
Balancing the books
Slavenka Drakulic
Who's afraid of Europe? Opening address at the 14th European Meeting of Cultural Journals
Reinhold Vetter
Who are the true Europeans? Central eastern Europe and the EU crisis
Karl Schlögel
Europe tests its boundaries. A searching movement
Ales Debeljak
Elusive common dreams. The perils and hopes of a European identity
Göran Rosenberg
A pluralist democracy
Bernhard Peters
"Ach Europa". Questions about a European public space and ambiguities of the European project
Carl Henrik Fredriksson
Energizing the European public space
Ivaylo Ditchev
Crossing borders
Caroline Moorehead
Necessary lies
Georg Vobruba
Expansion without enlargement. The EU Neighbourhood Policy in the dynamic of Europe
Claus Leggewie
From neighbourhood to citizenship. EU and Turkey
Mischa Gabowitsch
At the margins of Europe. Russia and Turkey
Larry Wolff, Alexander Yanov
Is Russia a European country? A correspondence
Marco Pautasso
Ich wäre gerne European
Stig Saeterbakken
My heart belongs to Europe. Therefore it is broken
György Spiró
Commission for European Standards: Literary
Adam Michnik
Confessions of a converted dissident. Essay for the Erasmus Prize 2001
Claudio Magris
The fair of tolerance. Essay for the Erasmus Prize 2001
Georges Niangoran Bouah
Leave us alone!
Debatt on seotud argumentide, tõlgenduste, analüüside esitamisega, hinnangute ja kriitika põhjendamisega jne. Kui otsime avalikke debatte, siis üks koht, kust neid leida võib, on mitteametlikel kokkusaamistel ja rahvakogunemistel toimuvad mõttevahetused. Massimeedias ujutatakse arutlus sageli kas kõikvõimaliku meelelahutusega üle või siis maetakse lihtsalt informatsiooni või "uudiste" alla. Aga elektroonilises meedias leidub analüüsi, kommentaari ja mõnikord ka eestkõne sugemetega vorme nagu uudistekommentaar, uudistemagasin ning dokumentaalfilmid, samuti mitmesuguseid väitlus- ja vestlussaateid (millest paljud on küll ennekõike meelelahutuseks ja enesenäitamiseks). Trükisõnas leiame suurel hulgal arutlev-analüüsivat sisu nii aimeraamatutes kui ka perioodiliste väljaannetes – ajalehekommentaaride, arvamuslugude, analüüside, toetusavalduste või esseede ja süvenevamate arutlus¾anride vormis. Saksamaal näiteks on eriti levinud eraldi "Feulleiton'i"-rubriik nii päeva- ja nädalalehtedes kui isegi intellektuaalsetes või kultuuriajakirjades. Selline meedias toimuv arutlus on kindlasti kõige tähtsam ja mõjukam osa avalikust diskursusest üldse.
Avaliku debati all ei mõtle ma muidugi ainult poliitilist debatti sõna kitsamas mõttes. Mitmetes valdkondades toimub tähtsaid debatte, mis ei tegele sugugi ainult eesseisvate poliitiliste otsuste või probleemidega, vaid ka üldisemate kultuuriliste arusaamadega, individuaalse ja kollektiivse enesemõtestamisega, ühiskonna- ja kultuurikriitikaga, minevikutõlgenduste ning tulevikupürgimuste ja -muredega, "ajastu diagnoosidega" jne. Avalikud arutelud leiavad enamasti aset teatud kindlapiirilistes sfäärides – eraldiseisvais, peamiselt rahvuslik-üleriigilistes "avalikes sfäärides" või "avaliku arutelu sfäärides". Üleriigilised seadused ja määrused ja rahvuskeel löövad oma templi igale avalikule sfäärile. Rahvuslikud poliitikad, valitsused, parteid, vaheorganisatsioonid ja ühingud varustavad neid teemade ja materjaliga. Rahvuslik-üleriigiline massimeedia toimib avaliku diskursuse kanali või kandjana. Aga see kirjeldus pole mõistagi kõikehõlmav. Sidususe ja seotuse elemente on rohkem kui need, enamalt jaolt välised tingimused. Leidub sisemise eristumise tähtsaid vorme. Ja mõistagi toimub rahvuslike avalikkuste või avalike sfääride vahel vastastikune vahetus ja üksteise jälgimine. Kui rääkida eristumisest, siis tuleb rõhutada, et avalik arutelu ei toimu homogeense üldsuse seas. See üldsus on väga mitmeti eristunud. Üldsus, ütleme rahvuslik üldsus, jaguneb poliitilisteks või ideoloogilisteks leerideks, piirkondlikeks üldsusteks ja/või teemapõhisteks üldsusteks, millel on teatud teemavaldkondades oma erihuvid.
Avalikkus on ka tugevasti kihistunud. Avalikkuse sfääri struktuurile on omane ebavõrdsus ehk hierarhilisus. See kihistunud struktuur ilmneb nii kõnelejate (või kirjutajate) kui ka auditooriumide puhul. Avalikel esinejatel on väga erineval määral mõju. Mõned auditooriumi osad võivad olla tähelepanelikumad ja informeeritumad kui teised. Meediakanaleid võib eristada leviku, aga ka intellektuaalse prestii¾i järgi. Keerukam on siin rakendada avaliku mõju mõistet, mis on intellektuaalse prestii¾iga seotud, ent mitte sellega identne, sest siis tuleks meil eristada lühi- ja pikaajalisi mõjusid. Selle juurde naasen ma veel hiljem.
Prestii¾i mõistet kasutada on ehk pisut kergem, kuid ikkagi üsna ohtlik. Võtkem sellise prestii¾i näiteks, nagu ma silmas pean, üleriigiliste kvaliteetlehtede fenomen. Enamalt jaolt peetakse neid arvamusliidriteks (poliitilise, sotsiaalse või kultuurieliidi ning muu meedia seas), kuigi neil harilikult pole kuigi suurt levikut võrreldes populaar- või kohaliku ajakirjandusega.
Teist liiki prestii¾ piirdub kitsamalt kultuuri- või intellektuaalse sfääriga. Siin tulevad teiste seas mängu väga väikese lugejaskonnaga kultuuriajakirjad, mille mõju igapäevaarvamusele või poliitilistele päevaküsimustele on üsna küsitav, kuid mis on kõrgelt hinnatud haritud klasside seas ning millel võib olla kaugem mõju kultuuri arengule laiemas mõttes, kusjuures seda kaugemat mõju on empiiriliselt väga raske hinnata.
Lihtsustagem siinse arutluse huvides asju ning piirdugem vaid avaliku arutelu ehk debati kihistuste eristamisega – on nimelt olemas üldine diskursus, mis on suunatud näiteks üleriigilise kvaliteetpressi keskmisele lugejale (kes on muidugi juba spetsiifiline osa riigi elanikkonnast), ja intellektuaalne ehk kõrgdiskursus, mis on suunatud kultuuri- või intellektuaalsele eliidile, aga mõnel puhul ka tehnilisele, majanduslikule või poliitilisele eliidile. Esitan sellise väga lihtsustatud jaotuse sellepärast, et see on tähtis riigiüleste üleeuroopaliste avalike ruumide tekkimise seisukohalt. Selles mõttes kuuluvad kultuuriajakirjad muidugi kõrgdiskursuse sfääri.
Kuidas saab öelda, et sisemiselt niivõrd eristunud või koguni killustunud avalik sfäär on ikkagi tervik? Esiteks, iga piiritletud ja terviklikku avaliku arutelu sfääri (üleriigilist avalikku sfääri) iseloomustab suur kommunikatsioonivoogude tihedus; nagu on osutanud poliitikateadlane Karl Deutsch, on sisemine kommunikatsioon selles tihedam kui piirideülene kommunikatsioon. Avalikke sfääre ühendavad ka domineerivad päevaküsimused, probleemide ja teemade ring, mis kerkib üheaegselt esile mitmesugustes massimeediumides ja teistes avaliku diskursuse vormides. Samuti on ühe riigi piires piisavalt ühist arusaamist selle kohta, mida vaieldud probleemid endast kujutavad, kuidas eri seisukohti mõista ja tõlgendada, millised on tähtsad ja vaieldavad aspektid ning mida pidada enam-vähem enesestmõistetavaks.
Niisiis mis mõttes me saame rääkida avaliku diskursuse muutumisest rahvusüleseks, täpsemalt: rahvusüleste avalike sfääride või avalike ruumide kujunemisest, näiteks Euroopa avaliku ruumi tekkest?
Me saame rääkida ühisest diskursiivsest universumist mingi geograafilise ala, näiteks Euroopa piires ainult siis, kui selles ringlevad kommunikatsioonivood, ideede ja argumentide, raamatute, perioodiliste väljaannete, artiklite, filmide ja teiste kultuurinähtuste vood, mis ületavad riikide piire, läbistades risti-rästi kogu Euroopa sfääri.
Teatud määrani leiavad seesugused riikidevahelised kultuurilevi ja -vahetuse protsessid aset terves maailmas. Euroopa avalikust ruumist kõnelemine nõuab vähemalt kahe lisatingimuse täitmist. Esiteks – selline kommunikatsioonivoog Euroopa sees, täpsemalt Euroopa Liidu liikmesriikide ja nende avalikkuste vahel, peaks olema tunduvalt tihedam kui kommunikatsioonivoog üle Euroopa Liidu piiride (näiteks tihedam kui kommunikatsioonivahetus Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ameerika Ühendriikide vahel). Ilmselt nõuab see liikmesriikide kultuuride mõningast lähenemist, nii et vastastikune mõistmine muutuks hõlpsamaks ja debatid koordineeritumaks. Ja teiseks on tarvis midagi ühise avaliku identiteedi taolist, mis looks neile debattidele tausta. Rahvuslikes debattides mitte üksnes ei suhestuta omaenese rahvuslike poliitiliste üksuste ja institutsioonidega, vaid samastutakse sageli kaudselt või otseselt üldrahvusliku üldsusega, mis püüab moodustada avalikku arvamust. Avalike debattide tõelise euroopastumise võtmetingimuseks on kujuteldava kollektiivse "meie" laiendamine üle riigipiiride (nt "Euroopale" või "Lääne kogukonnale") – ja võibolla ka vastava eristumistunde tähtsustumine (nt eristumisena "Idast", "Aasiast" või kui tuua olulisem näide, siis "Ameerikast").
Milline tulevik ootab Euroopa avalikku sfääri ?Kas on praegu kujunemas sellist tõeliselt üleeuroopalist kommunikatiivset ruumi? Ja kui on, siis mil määral ja kui kiiresti? Empiirilist materjali selle üle otsustamiseks on veel vähe. Avaldatud empiirilised uurimistulemused on napid, selgete järeldusteta ja osalt vasturääkivad. Meie enda uurimus (Bremeni ülikoolis) tundub näitavat, et piirideülesed kommunikatsioonivood kasvavad parimal juhul aeglaselt ning et mingit ühist Euroopa "meiet" avalike debattide püsiva tausta või viitealusena tegelikult ei eksisteeri. Ometigi leidub mõningat segmenteerunud euroopastumist neis valdkondades, mida ma nimetasin eespool kõrgdiskursuseks. Näiteks ilmub rahvusvaheline finantsajakirjandus, mis oma vaateviisilt ja levikult on üpris transnatsionaalne. Ja elitaarses intellektuaalses ja kultuurimeedias, nagu kultuuriajakirjad, toimub elavam kultuurivahetus ja tõeliselt rahvusvaheline debatt. Ometigi pole kindel, kas säärane kõrgkultuuri sfääris toimuv vahetus on tänapäeval kaugemale edenenud, kui olid rahvuslike üldsuste vahelised kommunikatsioonivood 19. sajandi teisel poolel.
Mida me võime loota tulevikult? Mis on praeguse olukorra põhjused? Ja kas seda tuleb kahetseda?
Ma oletan, et lähimas tulevikus, nii umbes kahe järgmise aastakümne jooksul, jääb avaliku diskursuse euroopastumine üsna kitsaks ja piirdub peamiselt vaid teatud eliitidega või segmenteerunud rahvusülesusega ega ole mingil juhul võrreldav rahvussiseste arutelude tiheduse ja intensiivsusega. Selle ennustuse taustaks on teatud teoreetilised eeldused nende arengute või arengupeetuste põhjuste kohta.
Lubage mul täpsustada. Euroopa avalikust sfäärist räägitakse väga sageli teatud raamistuses, mida võiks nimetada kultuurilise mahajäämuse raamistuseks: eeldatakse, et rahvusülesus või eriti euroopastumine on majanduses ja ametlikus või seadusandlikus poliitikas (n-ö ülalt lähtuvas poliitikas) kaugemale jõudnud kui kultuurivahetuses ja avalikes aruteludes demokraatia üle ehk altpoolt lähtuvas poliitikas. Ja et kõik see sünnitab Euroopa Liidu jaoks demokraatia defitsiiti ehk legitiimsuse defitsiiti. Ei saa salata, et sellises tõlgenduses on terake tõtt.
Üldiselt võttes aga toetub see pilt siiski üsna küsitavatele eeldustele Euroopa Liidu iseloomu ja väljavaadete kohta. Ma ei hakka sellest liiga pikalt rääkima, ütlen ainult, et Euroopa Liidu sisene poliitiline ühtlustumine või tsentraliseerumine on ikka veel piiratum, kui sageli arvatakse, et rahvusriikide roll on jäänud palju tähtsamaks, kui seda sageli arvatakse, et tundub ebatõenäoline, nagu muutuks see väga ruttu või põhjalikult, ning et on üsna küsitav, kas meil on vaja proovida seda kiiresti või põhjalikult muuta.
Nende väidete kiireks selgituseks mainitagu Harvardi poliitikateaduste professori ja Euroopa Liidu spetsialisti Andrew Moravcsiku hiljutist artiklit, kus väidetakse, et Euroopa Liit on ikka veel põhiliselt majandusliit ehk vabakaubandustsoon vastavate määrustike ja vabadustega. Nagu ta ütleb: "Sellega jääb paljugi Euroopa Liidu poliitilisest päevakorrast välja – maksustamine ja eelarveprioriteetide korraldamine, sotsiaalhoolekande vahendid, kaitse- ja politseijõud, haridus- ja kultuuripoliitika, mittemajanduslik tsiviilõigus, otsene kultuuri edendamine ja korraldamine, tsiviilinfrastruktuuride finantseerimine ning enamik regulatiivpoliitikast, mis pole seotud piirideülese majandustegevusega... Laias laastus võib öelda, et Euroopa Liit ei maksusta, ei kuluta, ei jõusta ega sunni, ning paljudes valdkondades ei ole tema käes avaliku võimu juriidilist monopoli."[2] Mida see legitiimsusele, demokraatiale ning üldsuse või avaliku arutelu rollile tähendab? Kordan, et teema on liiga keeruline, et seda siin tervikuna arutada, ja nii osutan vaid ühele järeldusele, viidates taas Moravcsikule, kes ütleb, et need teemad ja probleemivaldkonnad, millega Euroopa Liit tegeleb, ongi just needsamad, mis riigi tasandil üldsuse tähelepanu eriti ei köida. Nagu ta ütleb: "Lääne-Euroopa demokraatiate viiest kõige tundlikumast valdkonnast – tervishoid, haridus, õigus ja kord, pensionid ja sotsiaalkindlustus ning maksustamine – ei kuulu ükski otseselt Euroopa Liidu pädevusse." Ma lisaksin, et sellesse ei kuulu ka välis- ja julgeolekupoliitika – st sõja ja rahu küsimused.
Moravcsik järeldab: "Üleeuroopalist poliitilist osalust võib kitsendada pigem huvipuudus kui võimaluste puudus." Võime seda huvipuudust ju taunida, aga võttes arvesse meie piiratud tähelepanuulatust ning tunnetus- (ja võibolla ka tundmis-) võimeid, tähendaks see kõigest vaga soovi, et pöörataks rohkem tähelepanu neile peamiselt üpris tehnilistele ja tehniliselt keerukatele regulatsioonidele, millega Euroopa Liit tegeleb.
Muidugi me võiksime väita, et Euroopa Liidu pädevust tuleb tunduvalt suurendada, sest see võimaldaks üleeuroopalistel poliitikatel atraktiivsemaks muutuda. See avaks aga veel ühe vaidluse: millistel põhjustel tasuks üldse toetada Euroopa Liidu edasist poliitilist integratsiooni? Saamata seda debatti siin isegi alustada, pean siiski märkima, et nende asjade üle arutletakse ja polemiseeritakse avalikkuses kõrgemal intellektuaalsel tasemel tegelikult üllatavalt vähe. Tundub, et nn euroskeptitsismi suhtutakse suuresti nagu intellektuaalsesse paariasse, just nagu oleks selle taga ainult populistide poolt eksitatud valgustamata massid või leedi Thatcheri juhitud kitsarinnalised briti konservatiivid ning samavõrd kitsarinnalised riigikesksed prantsuse vasakpoolsed, kes endiselt otsivad teed sotsialismi ülesehitamiseks ühel eraldiseisval maal.
Paistab, et vasakpoolsed, tsentristlikud ja isegi mõõdukalt parempoolsed intellektuaalsed ringkonnad ei näe siin üldse probleemi. Ent kas pole vähemalt pisut üllatav näha nii paljusid vasakpoolseid ja liberaalseid intellektuaale ja publitsiste pooldavat üha suuremat poliitilist tsentraliseerimist tõeliselt suures mõõtkavas? Vähemalt kunagi oli aeg, mil enamik vasakpoolseid pooldas vägagi detsentralisatsiooni, eriti reaktsioonina riigisotsialismile.
Jätan selle teema aga sinnapaika ning nendin vaid, et adun siin avalike debattide kahtlast sumbumist, jäägitut toetust poliitilisele ja võibolla ka kultuurilisele Euroopa-projektile, mis vajaks kindlasti avatumat ja analüütilisemat tuulutust.
Rahvusliku sfääri visa vastupidavusMis seletab rahvuslik-riiklike avalike sfääride püsimise inertsi või visadust? Tüüpilisel Euroopa Liidu poliitikal pole küllaldaselt n-ö seksapiili, et pälvida laialdast avalikku tähelepanu, kuid leidub ka sügavamaid põhjusi ning neid tahaksingi nüüd välja tuua.
Rahvuslikke avalikke sfääre iseloomustavad spetsiifilised kommunikatsiooni infrastruktuurid ja kultuurilised iseärasused, mis avalduvad tõlgendusmallides, relevantsusstruktuurides, kollektiivsetes mälestustes ja teistes kultuuriressurssides. Need erinevused ei eksisteeri aga sõltumatult vastavate ühiskondade muudest eripäradest. Paljudel juhtudel on nad seotud sotsiaalsete praktikate ja institutsiooniliste struktuuridega, mis mõjutavad avaliku sfääri iseloomu ja kultuuri taastootmise viisi.
Teisisõnu: avalikel sfääridel on oma sotsiaalne ja kultuuriline baas, mis ulatub tublisti sügavamale meediaturgudest ja -organisatsioonidest. Siin mängivad oma osa veel mitmed tegurid, mis mõjutavad intellektuaalset toodangut ja selle vastuvõtmist, kollektiivseid huve ja probleemimääratlusi. Nende struktuuride hulka kuuluvad haridus- ja teadusasutused, ajakirjandus ja teised kutsealad, kultuurilise ja intellektuaalse omandi tootjate võrgustikud (ja kildkonnad), huvide artikuleerimise ja koondamise struktuurid nagu poliitilised parteid, huvigrupid ja ühiskondlikud organisatsioonid ja sotsiaalsed miljööd. Üks põhjusi, miks isegi intellektuaalne ehk kõrgdiskursus püsib suhteliselt visalt rahvusliku tasandi piires, võib olla seotud tõigaga, et selles kõnelejad resideeruvad suurel määral rahvuslikes akadeemilistes või meediainstitutsioonides.
Aga kõiki neid omavahel põimunud infrastruktuurilisi tingimusi ei ole Euroopa tasandil sugugi hõlbus taastoota. Muidugi pole see üldse mingi argument kultuurivahetuse, -dialoogi ja -koostöö vastu. See tähendab vaid seda, et pole tõenäoline, et me Euroopa tasandil niipea jõuaksime võrreldava tihedusega integreerunud avaliku sfäärini.
Euroopa kommunikatsioonivood transatlantiliste vastuLõpuks peame arvesse võtma veel üht huvitavat aspekti, mis kaasneb avaliku arutelu muutumisega rahvusüleseks. Kaardistades riigipiire ületavaid kommunikatsioonivooge, eriti avaliku diskursuse või debati valdkonnas (ehkki ka üldisem pilt kommunikatsioonivoogude liikumisest ei tundu olevat palju erinev), märkame teatud kindlat mustrit, mis püsib läbi aja üsna muutumatuna. Selgub, et piiriüleste kommunikatsiooni- ja ideevoogude kasv ei seisne niivõrd üleeuroopaliste, vaid pigem transatlantiliste voogude tihenemises.
See tähendab, et kultuurivahetus, ideede, argumentide, raamatute, ajakirjaartiklite, ajalehelugude ja -reportaa¾ide vood, vastastikused viited artiklites jne on märksa tihedamad Euroopa maade ja Põhja-Ameerika, täpsemalt Ameerika Ühendriikide vahel kui Euroopa-siseselt. Ma viitan siin esialgsele andmekogule, mille oleme koostanud Bremeni ülikoolis. See käsitleb eriti artiklite ja viidete "importi" teiste maade üleriigilistesse kvaliteetlehtedesse. Andmed pole veel eriti täpsed, kuid üldine pilt tundub olevat selge ning paistab ka vastavat meie igapäevakogemusele. Eksisteerib tõepoolest kommunikatsioonivoogude võrgustik, mis hõlmab kogu Läänt ning ühendab endasse Põhja-Ameerika ja Euroopa (alates 1989. aastast ka Kesk-Euroopa postkommunistlikud maad).
Muidugi esineb selles silmatorkavaid asümmeetriaid. Mõnede Euroopa maade avalik sfäär on Ühendriikidega tihedamalt seotud. Selliste tugevate kultuurisidemete näiteks on Saksamaa ja Suurbritannia. Selle üldpildi teiseks tunnusjooneks on asjaolu, et kõnealuse transatlantilise piirkonna sees on kommunikatsioonivood mitme magnituudi võrra tugevamad kui selle ala piire ületavad analoogilised kommunikatsioonivood.
Ühendriikide ja Euroopa vahelises kultuuriühikute vahetuses valitseb samuti teatav asümmeetria – Ühendriikidel tundub olevat just nagu kaubandusülejääk. Ja see ei kehti mitte ainult massikultuuriartiklite puhul, nagu vahel arvatakse, vaid ka tõsiste raamatute, tõsiste poliitiliste ja intellektuaalsete ajakirjade ja muu perioodika, samuti muus vormis tõsise intellektuaalse panuse puhul. Me oleme harjunud taunima Ameerika domineerimist enamikul massikultuurialadest (olgu siis põhjusega või mitte). Ent kui võtame vaatluse alla kõrgkultuuri, eriti akadeemilise ja teadusliku kultuuri, ning kõrgdiskursuse, siis näeme, et Ühendriigid mängivad siingi olulist, kui ka mitte just sama domineerivat rolli nagu massikultuuris.
Kokkuvõtteks: otsides rahvusüleseid avalikke ruume, avaliku diskursuse ruume eespool kirjeldatud tähenduses, mis koosneksid piiriülestest avaliku kommunikatsiooni või diskursuse voogudest, ei leia me eest mitte üleeuroopalist, vaid pigem transatlantilise avaliku sfääri. Nii et mu isiklikud mälestused ei paistagi enam nii ainulaadsed.
Mida me siis sellest järeldada saame? Kas on siit ehk midagi kõrva taha panna? Võime muidugi kaevelda ja arutleda kultuuriimperialismi üle, vajaduse üle teha lõpp Ameerika domineerivale asendile ning moodustada kultuuriühendus, mis tasakaalustaks Ameerika ülemvõimu. Millised ka oleksid selliste kaalutluste voorused reaalpoliitika või üldise kultuuridiskursuse vallas (massikultuur kaasa arvatud), intellektuaalsete debattide ja ideevahetuse seisukohalt ei näi neil olevat küll mingit mõtet. Võibolla ei taba ma asja tuuma, kuid ma ei näe mingit mõtet selles, kui hakatakse võistlema intellektuaalse turuosa pärast ning moodustama selleks riiklikke alliansse või mingit rahvusvahelist, võibolla üleeuroopalist kultuuri- ja vaimuleeri.
Intellektuaalne ja kultuurikonkurents, kui üldse mõtet selles valdkonnas on niisugust terminit kasutada, ei käi liitude või kaubandusühenduste vmt moodustamise kaudu. Intellektuaalset ja kultuurilist loovust saab suurendada muuhulgas ka kultuurivahetuse abil. Kuid see ei anna mingit erilist eelist just nimelt piirkondlikule intellektuaalsele koostööle ja vahetusele. Huvi kultuurilise produktiivsuse ja uuenduslikkuse vastu peaks õhutama avatust kõigile võimalikele mõjudele ja intellektuaalsetele sisestustele, mis suudaksid rikastada meie debatte.
Teisalt ei tähenda see tingimata, et me ei peakski kultuurilist lähedust arvesse võtma. N-ö igapäevane kultuurivahetus on palju lihtsam ja keskmiselt palju rikastavam, kui leidub ühist kultuurilist arusaamist ja repertuaari ning ühilduvaid avaliku debati ja kultuurivahetuse sotsiaalseid ja institutsionaalseid infrastruktuure. Nii et me peaksime kindlasti püüdma olla kosmopoliidid, avama end tervele maailmale, kuid me jätkame siiski peamiselt Euroopa ja Põhja-Ameerika kvaliteetlehtede, ajakirjade jms lugemist, ja seda põhjendatult. Tegelikult me juba moodustame mingi kommunikatsiooni- ja arutelukogukonna ning me peaksime seda edasi arendama, ehitades edasi juba olemasolevale alusmüürile. See ei pea olema just tähtsam ülesanne kui kultuurisilla ehitamine maailma muude osadeni, ent see on teistsugune ülesanne.
On meil ehk siiski mingeid häid põhjusi eelistada Euroopa kui ühise kultuuriprojekti või avaliku ruumi arendamist juba olemasolevale transatlantilisele avalikule kultuuriruumile? Muidugi võib meil olla vägagi häid pragmaatilisi põhjusi, et kaasa aidata spetsiaalselt üleeuroopalisele intellektuaalsele koostööle ja vahetusele. Need pragmaatilised põhjused võivad ulatuda geograafilise läheduse lihtsast tõsiasjast kuni erihuvideni teatud küsimustes, mis on piirkonnale spetsiifilised või erilise tähtsusega – olgu siin üheks näiteks kommunistliku mineviku pärand mõnedes Euroopa osades. Kuid sellised kaalutlused osutavad vaid avaliku diskursuse teatud aladele, teatud teemadele või teemavaldkondadele. Kuid kas on põhjust mõelda ka üleeuroopalisele diskursiivsele või kultuuriprojektile, mis ulatuks sellest kaugemale?
Üks võimalikke argumente on seotud etteheidetega Ameerika domineerimisele või konkreetsetele Ameerika poliitikatele. Pole ju raske mõista, et leidub tõsiseid põhjusi seista vastu Ameerika praeguse valitsuse jõhkrale poliitikale. Ent sealt edasi muutub asi kahtlasemaks. Jätan kõrvale küsimuse, kas Ameerika majanduslikule ja sõjalisele ülekaalule oleks mõttekas vastu seista mingi üleeuroopalise bloki moodustamisega. Kuid ma ei taipa, kuidas ja miks peaks selline vastuseis valitsuspoliitikale viima intellektuaalse või kultuuribloki moodustamiseni.
Vaadelgem üht üleskutset Euroopa progressiivsetele kultuurijõududele kujundada säärast vastukaalu Ameerika Ühendriikidele, mis ei põhineks üksnes poliitilistel, vaid ka kultuurilistel alustel. Millegi selletaolisega on välja tulnud Jürgen Habermas ja Jacques Derrida. Paistab, et nad kutsuvad üles kaitsma Euroopa ainulaadset poliitilist ja kultuurilist mudelit teatava Ühendriikidega seostuva mudeli vastu, mida nad kirjeldavad hegemoonilise, neoliberaalse ja unilateralistlikuna. Nad osutavad väärtusmallide erinevustele sotsiaalprogrammide, ebavõrdsuse aktsepteerimise, riigi rolli ja mandaadi, karistussüsteemi ja välispoliitilise multilateralismi vallas. Muidugi ei kahtle ju eriti keegi, et mis tahes Euroopa riigi ja Ühendriikide vahel valitsevad teatavad väärtusmallide ja poliitilise orientatsiooni erinevused. Kuid arvatavasti pole need suuremad kui erinevused Euroopa leeri sees. Ja vaateviiside, orientatsiooni, poliitiliste hoiakute ning isegi ajaloolise kogemuse põhjapanevad ühisjooned kaaluvad need suuresti üles. Kuid isegi kui oleks olemas mingi kasvav lõhe, mis ulatuks kaugemale rahvusvahelise poliitika küsimustest ning sisepoliitilisest sotsiaalhoolde või kriminaalõiguse vallast – üldisemasse kultuurivalda, ja isegi kui see lõhe eraldaks meid (mis on väga ebatõenäoline) mitte üksnes Ühendriikide poliitilistest ja majanduseliitidest, vaid ka intellektuaalidest, õppejõududest, ajakirjanikest, kirjanikest ja ajakirjatoimetajatest – neist, kes peaksid olema meie esmased arutluspartnerid –, siis kas ei peaks see meid õhutama pigem tihendama intellektuaalset ja kultuuridialoogi ning -vahetust, kui et sundima end pöörduma eeskätt sissepoole, oma Euroopa naabrite poole? (Ma arvan, et ka Habermas ise toetaks just seda varianti.)
Kokkuvõtteks: kultuuriajakirjade roll Euroopa avalikus sfäärisLubatagu mul lõpetada teemal, mis tekitab ehk vähem vastuolusid – intellektuaalsete ja kultuuriajakirjade avaliku või ühiskondliku rolliga. Mingis mõttes ei vaja selliste väljaannete tegemine, lugemine ja nautimine mingit avalikku või ühiskondlikku õigustust ega arutelu nende avaramate ühiskondlike või kultuuriliste mõjude üle. Minu meelest on need juba iseenesest väärt ja rõõmupakkuvad tegevused. Aga sotsiaalteadlasena tunnen ma ikkagi uudishimu nende avaramate intellektuaalsete ja kultuurifunktsioonide või -mõjude vastu. Eriti tahaksin ma uurida hüpoteesi n-ö kultuurilisest ja intellektuaalsest allavalgumisefektist. Nagu tavaliselt ja küllap õigesti arvatakse (ja mõnikord, võibolla asjatult, ka hukka mõistetakse), ei avalda pühendunud intellektuaalide ja kultuuritegelaste väikesed rühmad just palju otsest poliitilist ja kultuurilist mõju laiemale ühiskondlikule, kultuurilisele ja poliitilisele maastikule. Kui heidame pilgu kaugemale ja pisut teise nurga alt, võivad asjad tunduda aga hoopis teistsugused. Jälgides sügavamaid kultuurimuutusi ja -uuendusi, mõjukate avalike ideede arengut ning tõepoolest ka selliste arengute praktilisi tagajärgi nii poliitika kui ka igapäevaelu jaoks, võib see pilt muutuda. Neis valdkondades on umbes kahe viimase sajandi jooksul tegelikult toimunud olulisi muutusi ning ma arvan, et neid on tõepoolest mõjutanud niisugused vähemusdiskursused intellektuaalses ja kultuuri vallas. Kui võtta ainult paar viimast aastakümmet, siis mõelgem, millised muutused on toimunud neis üldsuse arusaamades, mis puudutavad sõda ja rahu, maailmas valitsevat vaesust, inimõigusi, soo- ja perekonnasuhteid, meie suhteid loodusega, oma keha ja järglastega, ühiskondlike ja kultuurivähemuste olukorda, kõike seda, mida me peame oma kultuurirepertuaaris tähtsaks. Mitte alati pole need muutused jõudnud enamuse arvamustesse ning kindlasti ei ole vaidlusi ja lahkarvamusi vähemaks jäänud, kuid avalikult väljendatud ja kaitstud ideede spekter on muutunud ning tekkinud on uusi lähenemisviise ja argumente. Ühesõnaga: intellektuaalne ja kultuuriline maastik on muutunud. Seda kõike ei ole mõjutanud ainuüksi nn kõrgdiskursus. Mõju on avaldanud ka kollektiivsed kogemused ja ühiskondlikud konfliktid, samuti muutused töö- ja eluviisides. Kuid need muutused poleks olnud võimalikud, kui need väiksemad ja mõnes mõttes elitaarsed avalikud sfäärid poleks neid ideesid produtseerinud ja katsetanud. Kusagilt pidid need ideed ju tulema, vähemalt nii palju võime küll oletada. Kuid sellest, millised olid need kultuuriproduktsiooni, -levi ja -muutumise protsessid täpsemalt, teame me vähe.
Samuti teame väga vähe nendest võrgustikest ning mitteametlikest või poolametlikest mehhanismidest, mis edendavad piirideülest intellektuaalset ja kultuurivahetust või mis teevad intellektuaalsed ja kultuuriajakirjad ning perioodilised väljaanded üldse võimalikuks. Kindlasti tahaksin ma näha rohkem koostööd ühiskonnateadlaste ja näiteks kultuuritootjate ja -levitajate vahel, et heita neile protsessidele rohkem valgust. Eurozine ja selle liikmed võiksid saada ka niisuguse ideedevahetuse foorumiks.
*Ettekanne Euroopa kultuuriajakirjade 17. kohtumisel "Kirjasõna vabariik? Kultuuriajakirjad Euroopa avalikkuse sfääris" Tallinnas 15. mail 2004. aastal.
- [1] Amerikahäuser – US Information Agency'le alluvad Ameerika kultuuri- ja teabekeskused Saksamaal. Esimene asutati 1946. aastal. Toim.
- [2] A.M. Moravcsik, In Defense of the 'Democratic Deficit': Reassessing Legitimacy in the European Union. Journal of Common Market Studies vol. 40, 2002, nr 4, lk 607.
Published 2005-09-08
Original in English
Translation by Ann Must
First published in Vikerkaar 4-5/2005 (Estonian version)
Contributed by Vikerkaar
© Bernhard Peters
© Eurozine
|
<urn:uuid:6235088f-2b2d-4ead-8710-9b004be8e3fc>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eurozine.com/articles/article_2005-09-08-peters-et.html
|
2013-06-19T23:48:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999957 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999573230743408}
|
Tootmine
JAA Disaini tootmise all on ca 700m¬≤ k√∂etavat pinda. Ruumid on ehitatud 2006. aastal ning seega kaasaegsed ja vastavuses k√Ķikidele normidele. Kuna meil avanes v√Ķimalus ise projekteerimishetkel s√Ķna sekka √∂elda, siis saime kogu tootmise paigaldada loogiliselt, just reklaamide valmistamiseks sobilikul moel. Suurest t√∂√∂kojast on eraldatud spetsiifilisemateks t√∂√∂deks olulised ruumid nagu n√§iteks freesiruum, keevitus- ja v√§rviruum, s√Ķidukite kiletamisruum, neooniruum, fotoprindituba, kiletuba ning muidugi ka kontor. T√∂√∂koda ja sellega kaasnevad ruumid on varustatud kaasaegse, valgusreklaamide valmistamiseks toodetud spetsiaalpinkidega. Nendest olulisim on ehk spetsiaalne, t√§isprogrammeritav valgust√§heservade valmistamise t√∂√∂pink Arete Return Shop. See pink on ainulaadne nii Eestis kui ka paljudes naaberriikides. Samuti ei puudu meie tootmisest t√§nap√§eva valgusreklaamide tootmiseks vajalikud elementaarsed t√∂√∂pingid nagu freespink, klintsherid, erinevad metallit√∂√∂pingid, alumiiniumkeevitus, neoontorude valmistamise pink, suureformaadiline digiprinter, plotter jpm. Reklaamide paigaldamiseks ja hoolduseks on meil kolm selleks spetsiaalset ette valmistatud v√§ikekaubikut. K√Ķikide nende vahendite taga on v√§gagi kogenud JAA Disain'i t√∂√∂tajad. Paljud nendest on meiega koos kogemusi omandanud enam kui 10 aastat. Aastal 2010 on meie t√∂√∂kollektiivis olenevalt ajahetkest 15-20 t√∂√∂tajat.
|
<urn:uuid:efa1dcfd-01d9-4ccc-a78b-b20271b8f6b6>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.jaadisain.ee/et/tootmine.html
|
2013-06-19T23:47:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999937 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999371767044067}
|
Pidulik teelesaatmine toimub Paide kiriku tagusel platsil kell 10, esimene peatus on kell 11 Sargveres. Kauplusauto hakkab teenindama Paide, Väätsa, Roosna-Alliku, Kareda, Koigi ja Imavere valla elanikke.
Möödunud aasta novembrini teenindas maainimesi Järva Tarbijate Ühistu, kes lõpetas aga teenuse pakkumise. Uus teenusbuss on väiksem, seal käib teenindamine luugi kaudu.
Homsel pidulikul teelesaatmisel allkirjastavad vallavanemad koostöölepingu ning esineb Teet Tihvani puhkpilliorkester.
Kaspar Pokk
Kuma raadio
|
<urn:uuid:97e9fc9c-0ac9-46e3-80e3-3df527e84f33>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.jarva.ee/index.php?article_id=1212&page=654&action=article
|
2013-06-20T00:00:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999811 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998111128807068}
|
Aktiivne puhkus
Majutus & Hinnakiri
Reisikiri
Kolmandal korrusel toimus jahu jahvatamine kahe paari veskikivide abil.
Kolmanda korruse suur ümmargune ruum leiab tänapäeval kasutamist seminaride, koolituste ja ärinõupidamiste korraldamiseks.
Ajaleht "Eesti Päevaleht" 7. mai 2005.a.
Vanasti olnud Eestis üle tuhande tuuliku. Üks uhkem kui teine. Tänaseks on neist osast järel vaid varemed, mis annavad aimu kunagi- sest tuuleveskite hiilgeajast. Mõned jälle on eeskujulikult restaureeritud.
Pivarootsi mõisa tuuleveski.
Ilmekaks näiteks, et lootusetus seisus olevast tuulikust võib hea pealehakkamise korral imet teha, on Läänemaal asuv kunagine Pivarootsi mõisa tuuleveski. 1869. aastal ehitatud hollandi tuulikus jahvatati vilja viimati 1920. aastatel, kuid Teise maailmasõjani jäi veskiümbrus külanoortele meelepäraseks kogunemis- ja peopaigaks.
Pärast sõda mõnda aega Nõukogude piirivalve vaatetornina kasutamist leidnud tuulik jäi peagi otstarbeta ning 1990. aastate alguseks olid temast alles vaid murenevad paekivimüürid. Pärast viieaastast taastamist rajati Pivarootsi tuulikusse Peeter Punga eestvõtmisel suurejooneline puhkekompleks. Tuuliku neljal korrusel asuvad söögi- ja kaminasaal, koosolekuruum, saunakompleks ning kahekohaline sviit ööbijatele, samuti väike muuseum. Kahtlemata on just võimas, valgeks krohvitud tuuleveski see, mis muudab Pivarootsi puhkeküla ainulaadseks.
Kuke küla tuuleveski.
Läänemaal Hanila vallas Kuke külas asub üks vähestest Eesti tuuleveskitest, mis on kohendatud elamuks. Veski talule kuulunud hollandi tuulik on ehitatud 1890. aastal ning selle peremeheks enne Teist maailmasõda oli Mihkel Multrom.
Kuke küla tuuleveski on huvitav veel selle poolest, et selle alumine korrus, mis moodustab ühtlasi ka ringgalerii, on maakividest, neljakorruseline ülaosa aga puidust. Kahe paari jahvatuskividega tuulik töötas viimati 1950. aastate algul ja jäi siis kasutult seisma.
1993. aastal ostis laguneva tuuliku Peeter Pung ning restaureeris selle omapäraseks elukohaks.
Märkimisväärne on asjaolu, et elamu sisustamisel säilitati seal olulised allesolevad veskimehhanismid, nagu võllid, hammasrattad, jahvatuskivid jne. Väheste teiste Eestis elamuks ümberehitatud hollandi tuuleveskite, näiteks kivist Hagudi tuuliku ja Rannamõisa tuuliku kõrval, on Kuke veski vist ainus puithoone. Rõõmsalt punaseks värvitud Kuke küla tuuleveski püüab pilku ka kauni maamärgina.
|
<urn:uuid:fed79031-ce67-47b5-94ac-e15c38036bc2>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.pivarootsi.ee/est/76/kolmas-korrus/
|
2013-06-19T23:47:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368709906749/warc/CC-MAIN-20130516131146-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999897 |
Latn
| 31 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998973608016968}
|
«Sellest hoolimata ei väidaks ma, et Eesti erakondade sisedemokraatia lääne keskmise erakonnaga võrreldes midagi eriskummalist oleks. Sisedemokraatia on asi, millega on kõikjal alati probleeme. Ei saa öelda, et Eesti erakonnad oleks vähem demokraatlikumad kui Läti või Soome omad,» hindas Lumi.
«Ma arvan, et sisedemokraatia on Eestis praeguseks muutunud,» sõnas Lumi. «Res Publicas olid need kandideerimise reeglid omal ajal väga jäigad ja selgelt paigas. Reeglid peaksid erakonna sees kindlasti olema maksimaalselt paigas. Iseküsimus, kas need peaksid olema igal erakonnal samasugused.»
Nimelt võib Lumi sõnul eristada kolme-nelja erakonna juhtimismudelit, millest tulenevad ka sisedemokraatia tüübid ja tüüphäired. Nii kujuneb tugeva juhiga erakonnas teistsugune sisedemokraatia kui grupikeskse juhtimisega erakonnas.
«Kõige selgem näide sisedemokraatiast ongi see, et kõik erakonnad, milles on suuremad sisemised lahkhelid olnud, on pidanud oma debatti ka avalikkuse ja meedia vahendusel. See on positiivne.» Viimane näitab Lumi sõnul ilmekalt, et erakondadele endale on oluline, et nende valikud ühiskonnale läbipaistvad oleksid.
Tänases Postimehes kirjutas ajakirjanik Kalle Muuli, et erinevalt näiteks USA presidendivalimistest, kus on pikka aega enne valimisi teada kandidaadid ja nende vaated, valitseb Eestis erakondade sisevalimisel manipuleerimist võimaldav ebamäärasus. Muuli nentis IRL-i näitel, et demokraatia ei peaks tähendama ainult võimalust hääletada, vaid ka seda, et hääletajad saavad on oma arvamuse aegsasti kujundada. Samuti võiks Muuli sõnul enne valimisi lukku panna isikute nimekirja, kel on erakonna sisevalimistel hääletamisõigus, et vältida «viimase minuti manipuleerimist» hääletajatega.
|
<urn:uuid:954e2d03-fe2e-4411-a124-31a76e848ad3>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arvamus.postimees.ee/694356/lumi-eesti-parteide-sisedemokraatia-ei-erine-laane-omast/
|
2013-05-19T00:23:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999987 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999872446060181}
|
Kolm uut beetaversiooni
Lõppeval nädalal sai valmis ei rohkem ega vähem kui kolm uut beetaversiooni Skype’ist selle erinevates vormides. Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutite kasutajad saavad nüüd alla laadida kolmanda beetaversiooni Skype 4.0-st. Võrreldes eelnevatega on lihtsam arhiivist vanu vestluseid otsida ning kõnede ning videokõnede kvaliteet on parem, sest Skype kohandub rutem muutustele internernetiühenduse kiiruses. Lisaks värksendasime uusima beetaversiooni disaini – peale selle, et Skype näeb silmale ilusam välja, on nüüd hõlpsam tekstivestluseid lugeda.
Skype sinu mobiiltelefonis
Minu käest on palju küsitud, millal tuleb välja järgmine Skype’i versioon Windows Mobile’i kasutavate nutitelefonide jaoks. Siin ta on. Skype for Windows Mobile 2.5 on kiirem ja parema kõnekvaliteediga kui eales varem ning see töötab ka mõnede uuemate telefonide peal, kus eelmisest versioonist palju abi ei olnud. Värskendatud on ka disaini.
Ja kolmandaks tuli välja uus beetaversioon nö. õhukesest Skype’ist tavaliste mobiiltelefonide jaoks. Sellega saab teha tasuta Skype’i kõnesid ning pidada sõnumsidet ka nende Nokia, Sony Ericssoni, Motorola, LG ja Samsungi telefonimudelitega, millel pole WiFi- või 3G-ühendust.
Head beetaversioonide kasutamist! Jääme ootama tagasisidet kas kommentaaridena siinsamas või siis Skype 4.0 puhul läbi tagasiside lehe. Nõustud ilmselt, et sellise beetaversioonide väljastamise tempoga on varsti Skype olemas absoluutselt iga kodus leiduva seadme jaoks, võibolla välja arvatud saumikserid.
|
<urn:uuid:49cf5372-cea7-475a-98b4-85b4a2527add>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://blogs.skype.com/2008/12/13/kolm-uut-beetaversiooni/comment-page-1/
|
2013-05-18T23:59:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999706745147705}
|
Breckenridge hotellid
–hotels.com pakub Breckenridge hotellide suurepäraseid viimase hetke tehinguid ja tubade sooduspakkumisi. Tellige endale juba täna on-line’is Breckenridge linnas tuba. Kõik, mida selleks vaja on:
- Leidke ja võrrelge erinevaid hotelle Breckenridge linnas vastavalt tärnidele, mugavustele, kujundusele või kaubamärgile.
- Valige sobivaim hotell Breckenridge linnas ja vaadake tubade hindu, hotelli kirjeldust, ülevaateid ja fotosid.
- Broneerige endale juba täna on-line’is hotellituba!
- Saate oma on-line tellimuse ja hotellibroneeringu detailide kohta e-postiga kinnituse.
|
<urn:uuid:f4247ea5-a2d0-45de-8732-7950a09ab374>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://et.hotels.com/de1534062/hotellid-asukohas-breckenridge-minnesota/
|
2013-05-19T00:23:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999112 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991120100021362}
|
Noore autori esikkogu
Uue ja silmapaistva Eesti noorautori esikteos, mis ületab žanripiirid ning seob endaga absurdi, groteski, ulme, draama ning komöödia tunnused läbi tosinate lühilugude. Mikk Pärnits (kes kasutab võrgus kirjutades ka pseudonüümi Adrian Shepard) on ilma kahtluseta kirjanduslikult andekas. Eriti tema vanust 19 aastat silmas pidades on paljutõotav isegi vähe öeldud. Omamoodi mõtlemine ja uudne lähenemine iseenesest pole muidugi veel trumbid, millest piisaks kirjandusliku elamuse tekitamiseks, kuid Pärnitsal on oskust neid trumpe efektselt lauale heita.
Just sellist teksti võib lugeda Mikk Pärnitsa esikkogu «Näiv on jääv» tagakaanelt. Reaalsus on aga pisut teistsugune: autori ainsaks saavutuseks kirjanduspõllul on senini 6-7. koha jagamine ajakirja «Algernon» Jaanipäeva jutuvõistlusel tekstiga «Ööbik». Ka pole end kirjanikuna tõestanud ei Adrian Shepard, ei Pink Jackal... ajakirjas «Algernon» leiab need nimed vaid kirjanurgas laamendamast.
Kõvaköitelise raamatu avaldas kirjastus «j&o Art cologne».
|
<urn:uuid:c3f0e24a-ba1c-422e-a5ab-b64eca0d0fc8>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://ulme.ee/Uudised/Naeiv-on-jaeaev
|
2013-05-19T00:00:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999751 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997512698173523}
|
e-äriregistrist saab kõigi Eesti ettevõtete, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja füüsilisest isikust ettevõtjate juriidilisi ja statistilisi andmeid. Registrikaart (B-kaart), maksuvõla info ja lihtandmed on TASUTA!
Otsi ettevõtjat:
Ettevõtjaportaal on keskkond, mis võimaldab Äriregistrile esitada majandusaasta aruandeid ja dokumente elektrooniliselt. Portaali kaudu saab esitada avaldusi uue ettevõtte registreerimiseks, registriandmete muutmiseks, likvideerimiseks ja registrist kustutamiseks.
Ametlike Teadaannete lehel avaldatakse kõik teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teadaandeid saab soovitud märksõna järgi otsida ja need on kõigile tasuta kättesaadavad.
Infosüsteem, mis võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel osaleda tsiviil-, haldus-, kriminaal- ja väärteomenetluses elektrooniliselt. E-toimiku kaudu saab esitada menetlejale dokumente ja jälgida menetluse käiku.
|
<urn:uuid:b306cd5c-7df6-4fc0-b0e5-38c47acb171a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.rik.ee/
|
2013-05-19T00:16:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999972 |
Latn
| 29 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999724626541138}
|
Mul on õigus privaatsusele
- Enne kui internetti midagi postitad, mõtle sellele, kes seda lugeda võiks. Internet on avatud, seal on nii häid ja toredaid inimesi nagu sõbrad, õpetajad, vanemad kui ka ebameeldivaid inimesi, kelle kavatsused võivad olla ebaausad.
- Tihti avaldatakse internetis materjale, mis võivad kahjustada Sinu mainet. Näiteks nalju, mis on tegelikult laim või pilte, mis on tehtud salaja või üritustel, kus tundsid ennast liiga vabalt. Need tekstid ja pildid jäävad sinna igaveseks ja on kättesaadavad pea kõikidele.
- Kindlasti peaksid internetis kasutama paroole, mida teistel on keeruline ära arvata. Hea parool on nagu hambahari – isegi sõbrale ei anna ja vahetad seda kord kuus. Kõige parem on, kui kasutad eri keskkondades ka erinevaid paroole.
Mul on õigus olla omaette (ilma torkimise ja kiusamiseta)
- Suheldes erinevate inimestega ootad ja loodad, et Sinuga käitutakse hästi. Nii nagu päriselus, nii ka internetis, ei ole kõik inimesed heatahtlikud. Võib juhtuda, et Sinu usaldust kuritarvitatakse. Ole enda kohta infot jagades ettevaatlik! Lähtu põhimõttest- mida vähem, seda parem.
- Veebisõbrad on toredad, kuid vahel tekib soov nendega kohtuda ka päriselus. Selline kohtumine peaks aset leidma avalikus kohas, kindlasti anna sellest teada ka oma sõpradele ja vanematele. Võid ka mõne sõbra kaasa kutsuda. Kui veebisõber tahab olla sinu päris sõber, siis ei karda ta kohtumist sinu teiste sõpradega.
- Kui keegi käitub sinuga internetis ebameeldivalt ( näiteks saadab sulle seksuaalse alatooniga pilte), siis räägi sellest mõnele täiskasvanule või jaga oma muret sõbraga. Sa ei pea kartma, sina ei ole midagi valesti teinud.
- Teiste kiusamine internetis (solvamine, ahistamine, laimamine, paroolide varastamine, varikontode tegemine jmt) ei ole lubatud. Sa ei pea seda kannatama – räägi sellest koheselt mõne täiskasvanuga, kes oskab sind aidata.
Mul on õigus saada infot
- Vahel on raske teada saada, kes on informatsiooni taga, mis on üles laetud internetti ja kui usaldusväärne see on. Internetis esitatakse vahel fakte, mis ei ole tõesed. Kontrolli infot vähemalt kolmest erinevast allikast ja alles seejärel kasuta seda oma koolitöös.
- Kui mõni pakutav teenus tundub liiga hea, siis kontrolli infot kindlasti. Anna oma vanematele teada, kui soovid mõne teenusega liituda – koos olete targemad ja ei lase ennast petta. Krediitkaardi andmeid ei tohi kellelegi avaldada, kasuta e-poest ostmiseks näiteks PayPal teenuse abi (www.paypal.com).
Ka teistel veebikasutajatel on tunded
- Ka veebis kohatud inimesed on tegelikud inimesed- neil on tunded ja mõtted nagu sinulgi.
- Kui järgid ise hea käitumise reegleid, siis enamasti käitutakse nii ka sinuga. Kui keegi käitub sinuga ebameeldivalt, siis ära karda teda korrale kutsuda, võid lõpetada temaga suhtlemise ning ta blokeerida.
Mul on õigus olla looja
- Kui oled midagi loonud ( video, teksti, luuletuse, laulu jmt) , siis võid selle soovi korral internetis teistele kättesaadavaks teha. Teised peavad sinu tehtut austama ja seda kasutades viitama sulle kui autorile.
- Sinu tööd ei tohi teisi inimesi solvata ega neile haiget teha.
- Kui kasutad kellegi teise tööd enda töö sees või alusena, siis pead viitama selle töö päritolule.
Kasutatud materjal http://www.tietoturvakoulu.fi/en/index/oppilaille/nuortennetiketti.html
|
<urn:uuid:48c59df6-68e9-4690-9636-e14fb58a798a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.targaltinternetis.ee/noortele/opilase-e-turvalisuse-netikett/
|
2013-05-18T23:53:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696382989/warc/CC-MAIN-20130516092622-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 26 |
{"ekk_Latn_score": 0.999970555305481}
|
Kuressaare üheks olulisemaks eesmärgiks on parandada ettevõtluskeskkonda, et tagada maksujõulise elanikkonna püsimajäämine ja elamaasumine Kuressaarde. Ettevõtluse arendamisel on oluline osa investeerimiskliima kujundamisel.
Kuressaare on püüdnud igati suurendada rahavooge linna infrastruktuuride arendamiseks. Perioodil 1998 - 2007 investeeriti linna projektide läbi üle 700 miljoni krooni, millest 80% on tulnud eelarvevälistest vahenditest. Selline suhe on jätkunud ka järgnevatel aastatel.
Riigiportaal Eesti.ee Riigiportaal on koht, kus kodanikud, ettevõtjad ja ametnikud saavad kasutada avalikke e-teenuseid ja otsida riigi kohta käivat info. Portaalis on paarsada erinevat teenust, mida saavad kasutada Eesti elanikud, ettevõtjaid ja ametnikud.
Innovatsiooniaasta ja in.ee Innovatsiooniaasta on kogu aastat hõlmav koostööprojekt, mis on suunatud ühiskonna uuendusmeelsuse kujundamisele.
Osale.ee Ühiskonda ei ehitata üksi ning kabinetis sündinud otsused on kehvad otsused. Osalusveebi osale.ee kaudu saavad kodanikud riigiasjades sõna sekka öelda.
|
<urn:uuid:ca02352a-abaf-4d2a-b255-8fbbea6f74e2>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kuressaare.ee/uus/ettevotjale/
|
2013-05-21T22:00:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368700795821/warc/CC-MAIN-20130516103955-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000006 |
Latn
| 24 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000064373016357}
|
Teretulemast Lätti!
-
Vidzeme on kultuuriajalooline piirkond Läti kirdeosas. Vidzemest leiame iidsed linnad Sigulda ja Cēsise ning Läti kõrgeima tipu Gaiziņši, mis on suurepärane koht talispordiks.
-
Tērvete looduspark on vapustav koht, kus üheskoos leidub ainulaadset loodust ja kultuuripärandit. See on suurepärane koht puhkuseks lastega peredele või sõprade ringis. Tērvete looduspark tunnistati 2009. aastal EDENi sihtpunktiks.
|
<urn:uuid:d2838106-ee9c-45ba-a1be-71cd2124bfda>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.latvia.travel/et
|
2013-05-21T22:32:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368700795821/warc/CC-MAIN-20130516103955-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999879 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998794794082642}
|
Lavendli brüleekreem kummitas mind juba sellest ajast, kui Champagnes käies seda õhtusöögi lõpetuseks proovisin. Just täpselt selline paras õrn ja delikaatne lavendli maitse, mida aimad, aga mis ei tekita tunnet, justkui oleks desserdi sisse seepi segatud. Ja kuna meil Umamis on müügil eriti aromaatsed Prantsuse lavendlid, mis on lisaks veel täiesti BIO ja see tuleb ju ainult kasuks, kui on plaanis lilled ära süüa, siis läkski brüleekreemi keetmiseks. Pakun siin välja ühe retsepti, aga pean tegelikult ütlema, et igaüks võib kasutada oma lemmikut brüleekreemi retsepti, lihtsalt lavendliga maitsestamise osa tuleb siis võtta siit.
Vaja läheb (4-le):
* 400 ml vahukoort
* 2 spl lavendli kuivatatud õisi
* 5 munakollast
* 100 g tuhksuhkrut
* 4 spl suhkrut brüleekihi jaoks
Kuumuta ahi 160 kraadini.
Aja potis vahukoor keema, keera tuli maha. Sega lavendel vahukoore sisse. Lase ca 8 minutit maitsestuda. Maitse vahepeal, kui tunned, et Sinu jaoks on koorel juba piisavalt lavendli maitset, siis kurna lavendliõied koorest välja.
Vahusta munakollased tuhksuhkruga heledaks vahuks. Lisa pidevalt vispliga segades peene joana soe vahukoor ja sega ühtlaseks. Jaota brüleekreemi segu portsjonvormide vahel ära. Kata iga vorm fooliumiga ja tõsta suurde kõrgete äärtega ahjuvormi. Vala ahjuvormi kuuma vett nii palju, et vesi ulatuks portsjonvormidel üle poole kõrguse. Pista ahjuvorm koos portsjonvormidega ahju ja lase seal tunnikese küpseta. Kui tund on möödas, kontrolli, kui tundub, et brüleekreem on veel liiga vedel, jäta veel mõneks ajaks ahju. Tõsta vormid ahjust välja, lase jahtuda ja tõsta siis veel 4 tunniks kuni üleöö külmkappi.
Enne serveerimist puista igale vormile ühtlane õhuke kiht suhkrut. Pruunista suhkrukiht kergelt gaasipõletiga või hästi kuumaks aetud ülagrilli all.
|
<urn:uuid:4ea705e1-ccd1-4272-9aff-9218e11d83bb>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://jucjaco.blogspot.com/2012/11/lavendli-bruleekreem.html
|
2013-05-24T06:51:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704253666/warc/CC-MAIN-20130516113733-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999843 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998427629470825}
|
… et kondoom tõkestab mu vereringe?
See on müüt!
Durex on välja töötanud „kergelt peale” kujuga kondoomid, mis võimaldab neid kergemini ja kiiremini peale panna ja need on kasutamisel mugavamad.
Meil on samuti kondoome erinevates suurustes, seega vali, mis sinule sobib!iin
Kliki siin, et vaadata Durexi kondoome
Miks valida Durex?
Uuri järele, miks me oleme maailmas nr 1.
Kliki siin
Me uurimeMe kuulameMe uuendame
Tahad rohkem teada…
|
<urn:uuid:31c23333-b2cb-48e2-a507-4e7d53564aaa>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.durex.com/ee-EE/AskDurex/Myth%20Buster/pages/condomcirculation.aspx
|
2013-05-24T06:59:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704253666/warc/CC-MAIN-20130516113733-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999995 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999953508377075}
|
Tabelit juhivad Prantsusmaa, Hispaania, Taani ja Brasiilia 30 tasustatava puhkusepäevaga, mis kõik ka ära kasutatakse, vahendab CNNi ajaveeb. Sakslased jätavad küsitluse kohaselt 30 päevast kaks välja võtmata. USA-s on töötajatele ette nähtud keskmiselt vaid 14 vaba päeva, millest kasutatakse 12.
Veelgi puhkusepõlglikumad on Aasia riigid. Küsitlused kohaselt saavad jaapanlased 11 puhkusepäeva aastas, ent kasutavad neist vaid viit. Lõuna-Koreas lastakse käiku seitse puhkusepäeva kümnest.
Tõelised töömurdjad elavad ka Indias, kus töötajaskond jätab kasutamata viis puhkusepäeva 20st. «Indias suhtutakse puhkamisse süütundega,» märkis Expedia India esindaja Manmeet Ahluwalia. «Tervelt 54 protsenti indialastest veedavad puhkuse salaja e-kirju kontrollides.»
|
<urn:uuid:d8ca8660-699f-4fc4-8b26-706e4ab0f917>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.tarbija24.ee/777998/millise-riigi-tootajad-votavad-enim-puhkust/
|
2013-05-24T06:52:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704253666/warc/CC-MAIN-20130516113733-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999948 |
Latn
| 37 |
{"ekk_Latn_score": 0.999948263168335}
|
Peaminister Andrus Ansip loodab, et isegi kui tänasel Andrus Veerpalu pressikonverentsil peaks tulema halbu uudiseid, ei tohiks see suusataja saavutusi mõjutada, vahendab ERR-i uudisteportaal.
"Loodan, et uudised on positiivsed. Aga kui sel pressikonverentsil on tulemas Eesti rahvale mitte ootuspäraseid uudised, ei peaks need kuidagi tumestama kõiki varasemaid saavutusi," rääkis Ansip valitsuse pressikonverentsil.
Peaminister andis mõista, et tippsportlasi testitakse suurvõistluste ajal alati ning medalivõidud on ausad.
Suusasõbrana tuntud peaminister lisas veel, et keelatud ainete maailma on muutunud tänapäeval eriti keeruliseks ning ta isegi on sellega kokku puutunud.
Ta rääkis, et kui sattus mõne aasta eest Leedus ootamatult haiglase, sai ta süsti, mis sisaldas steroide, mis spordimaailmas on keelatud.
"Aga medalivõit keelatud aineid kasutades ei ole siiski kuidagi aktsepteeritav," rõhutas ta.
ERR SPORT
Lugeja küsib: intervjuu Aivar Kuusmaaga|
Kuusmaa mainis, et klubil on plaan osaleda järgmisel hooajal ka FIBA EuroCup sarjas.
Terevisioon: täna avatakse rulluisutamise selleaastane välihooaeg|
Pühapäeval aga sõidetakse Tallinna Rulluisumaraton.
Terevisioonis käisid Maijooksu korraldajad|
Sel aastal on end jooksule registreerinud üle 10 000 naise, mis on jooksu ajaloo suurim hulk osalejaid.
Heitjate seeriavõistluse avaetapil võitis odaviske Risto Mätas|
Mätas võidutses 77.63-ga Timo Moorasti ja Andrus Värniku ees.
Londoni OM-ile on eestlastel võimalus pääseda viies paadiklassis|
Enamus olmüpiapiletitest jagatakse välja detsembris Austraalias toimuval MM-il.
Eesti Võimlemisliidu uueks presidendiks valiti Riigikogu aseesimees Laine Randjärv|
Randjärv vahetab välja 21 aastat alaliitu juhtinud Mehis Pilve.
Ragbikoondise kapten: maailmatasemeni on veel pikk maa|
"Terevisioonis" tutvustati 2016. aastal olümpiaalaks saavat Ragbi 7-t.
|
<urn:uuid:7235bcac-37aa-4511-845e-3b1caa3d122f>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?06123158
|
2013-06-19T04:33:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999945 |
Latn
| 15 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999451637268066}
|
Lugones hotellid
–hotels.com pakub Lugones hotellide suurepäraseid viimase hetke tehinguid ja tubade sooduspakkumisi. Tellige endale juba täna on-line’is Lugones linnas tuba. Kõik, mida selleks vaja on:
- Leidke ja võrrelge erinevaid hotelle Lugones linnas vastavalt tärnidele, mugavustele, kujundusele või kaubamärgile.
- Valige sobivaim hotell Lugones linnas ja vaadake tubade hindu, hotelli kirjeldust, ülevaateid ja fotosid.
- Broneerige endale juba täna on-line’is hotellituba!
- Saate oma on-line tellimuse ja hotellibroneeringu detailide kohta e-postiga kinnituse.
|
<urn:uuid:0f723f33-c28c-4516-8823-45fee42f2be7>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://et.hotels.com/de1695143/hotellid-asukohas-lugones-hispaania/
|
2013-06-19T04:14:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999432 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994322061538696}
|
Zele Racingu värvides kihutav Pentus tegi korraliku stardi, tõusis boksipeatusega viiendaks ning möödus siis veel ühest konkurendist. Sõidu võitis norralane Pål Varhaug (Virtuosi Racing) vähem kui sekundilise eduga Adrian Quaife-Hobbsi (Supernova) ees. Kolmas oli Sergei Sirotkin (Euronova). Pentus kaotas Varhaugile finišijoonel 10,524 sekundiga.
Sarja kokkuvõttes hoiab neljast etapist vaid kahel osalenud Pentus 14 punktiga 14. kohta. Järgmine etapp sõidetakse 2. ja 3. juunil Portugalis Portimao ringrajal.
|
<urn:uuid:2da3ad85-6119-4723-86c6-a3da367d32d0>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://sport.postimees.ee/831620/pentus-sai-ungaris-neljanda-koha
|
2013-06-19T04:33:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999593 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995926022529602}
|
Paiknedes armsas Friedrichshain's, naudib Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain juhtivat positsiooni Berliin ööelu, vaatamisväärsused, restoranid südames. Olles 3.4 Km kaugusel linna keskusest ja 16.5 Km kaugusel lennujaamast, võlub see 3-tärni hotell arvukalt külalisi igal aastal. Külalised lihtsalt armastavad selle hotelli asukohta, mis on kohe linna peamiste vaatamisväärsuste Frankfurter Tor Metroojaam, Samariterstraße metroojaam, Skatehalle Berliin naabruses.
Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Baar/pubi, toateenindus, ööpäevaringne toateenindus, jalgrattarent, ärikeskus on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain esile teiste linna hotellide seast.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Avasta kütkestav segu Hotel & Apartments Zarenhof Berlin Friedrichshain professionaalsest teenindusest ja mitmekesistest teenustest.
|
<urn:uuid:b889f332-f9e6-49bf-a120-6ecdd648dc81>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.com/et-ee/hotel-apartments-zarenhof-berlin-friedrichshain/hotel/berlin-de.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtOfBVirhLyw0Zgiam9TpAhnz5dlHMb9UcnH6ug%2bxvdIZ&setcookienew=1
|
2013-06-19T04:28:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999268 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992683529853821}
|
Volvo Museum ootab külastajaid avastama Volvo arengut ja edulugu – alates 1920ndate lõpust kuni tänapäevani – kõik see ühe katuse all Rootsis Gothenburgis. Muuseum annab ülevaate klassikaliste väärtuste kujundamisest, millele tuginedes on Volvost saanud maailma võimsamaid ja hinnatumaid kaubamärke.
Volvo Museum on avatud:
Teisipäevast reedeni kell 10.00-17.00
Laupäeval ja pühapäeval kell 11.00-16.00
Kuidas jõuda Volvo MuseumiGöteborgi kesklinnast ühistranspordiga:
trammiga nr 5, 6 või 10 Eketrägatani peatusse edasi bussiga nr 32 Sörredi suunas. Väljuda Götaverken Arendali või Arendal Skansi peatuses. Edasi tuleb vaid järgida Volvo Museumi viitu.
Autoga – maanteelt E6 või E20 pöörata teele 40 või 45, sõita Hisingeni poole ja pöörata teele nr 155, Öckerö/Torslanda poole. Järgida Volvo Arendali ja Volvo Museumi viitu.
Lisainfo telefonil 46 31 664814 või e-postiaadressil [email protected].
Volvo Museumi tutvustava brošüüri allalaadimiseks klõpsa siin.
|
<urn:uuid:ab1923f0-6173-4bd5-8dc5-6cd6d7af3a8c>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.volvocars.com/ee/top/community/heritage/pages/museum.aspx
|
2013-06-19T04:10:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707187122/warc/CC-MAIN-20130516122627-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999339 |
Latn
| 25 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993393421173096}
|
Eilne öö möödus äikesevihmas Poola metsas. Kes magas autos, kes telgis, kes käru all... Hetkel sööb FS Team Tallinn Poola McDonald'sis hommikust ning valmistub jätkama sõitu Austria poole.
Siiani on sõit kulgenud edukalt ja takistusteta, kui välja arvata kohtumine Poola piiriametnikega, kes ei suutnud ära imestada, miks Markko ID-kaardil on sünnikohaks märgitud Aruküla, mitte Eesti nagu kõigil teistel...
Eilsest meenub, et kiiremad mehed jõudsid ka Lätis ujumas käia, kuid üldiselt on reis möödunud auto istmeid kulutades. Nüüdki jätkame Poola vallutamist ja hoiame lippu kõrgel!!!
Kommentaarid
|
<urn:uuid:571cbb7c-837a-4c2a-8326-b4ce9ac66c84>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.formulastudent.ee/uudised/2-paev-poola
|
2013-05-23T09:30:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703108201/warc/CC-MAIN-20130516111828-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999977 |
Latn
| 14 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999772310256958}
|
Uudised
Külmutatud projektid sulavad aeglaselt(04.06.2011) Autor: TÕNU TOOMPARK
Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud.
Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige korterite turul Tallinna kesklinnas ja selle lähipiirkonnas. Asukohast tulenevalt on seal riskid oluliselt väiksemad kui põllupealsetes uuselamurajoonides. “Aktiivsus pealinnas on loomulik, sest tegemist on kõige kallima ja seega enim kasumi teenimise võimalust pakkuva piirkonnaga, kus lisaks on keskmisest kõrgem likviidsus,” ütles Tõnu Toompark Adaur Grupist.
Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt selgitas, et massilist kinnisvaraarendust piirab Tallinnas pigem ostujõud, sest ainuüksi kesklinnas on detailplaneeringuid tuhandetele korteritele, seega maast puudust ei ole. Kuna tarbija on praeguses majandussituatsioonis Räti ütlusel hinnatundlik, siis eriti äärelinna arendusprojektide müük sõltub paljuski pakutavast hinnatasemest. Äärelinnas on arendaja jaoks edukaks müügiks vajalik hinnatase üldjuhul 850-1200 eurot/m2, kesklinnas ja selle lähipiirkonnas 1400-1900 eurot/m2.”
Võrreldes buumi tippajaga 2007. aasta kevadel on näiteks Tallinnas korterite hinnalangus olnud 40-50%. Tallinna kesklinnas oli buumi ajal uute korterite hinnatase tavaliselt 2500-4000 eurot/m2, siis nüüd on hinnatase 1700-2500 eurot/m2. Äärelinna korterite keskmised hinnad uutel alustatud projektidel on langenud 1200-1300 eurot/m2 suurusjärku, buumi ajal alustatud projektide puhul on võimalik ka alla 1000 eurot/m2 hinnaga uus elamispind leida, kuid sellised pakkumisi jääb kiiresti järjest vähemaks. Kõige rohkem on langenud n-ö põllupealsete elamumaa kruntide hinnad.
Pangad lubavad turule vähe uusi projekte. Massilist kinnisvaraarengut piirab praegu euro tulekust tingitud toidukorvi ja kütuse tugev kallinemine ning kahtlused elektri hinnas.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et need, kellel oli majanduslanguses ressurssi oma projektid külmutada, tegid seda. “Kõige lihtsam on muidugi külmutada maad võimalusega sellele hiljem uus, vähemlennukam projekt lasta teha,” nentis ta. “Aga paljud arendusprojektidest on praegu pankade kontrolli all, kes on oma vara suhtes väga tähelepanelikud. Uusi projekte tilgutatakse turule suhteliselt aeglaselt ja see on tore, kuna kogu buumijärgse jäägi korraga turule paiskamine tekitaks suure ülepakkumise.”
Sooman tõi näitena panga kontrolli all olnud korterelamu aadressil Juurdeveo 19, mille pindu hakati müüma alles paar nädalat tagasi. “Vaikselt lõpetati seal tööd, tehti maja “söödavaks” ning algas sujuv müük. See on hea näide, kuidas veidi uppiläinud äri uue omaniku all taas turule tuleb.”
Uued arendused tehakse lihtsamad. Toomparki hinnangul paistab selgelt uute projektide juures välja, et kesklinnast kaugemad projektid on projekteeritud lihtsamaks ja odavamaks, kui nad ehk veel kriisiaastate alguses olid. Sisemised ruumilahendused aga vaadatakse arendusettevõtetes vägagi kriitilise pilguga üle, et toonased lohakusvead kõrvaldada. “Enamik uusi, 2009.-2011. aastal alustatud arendusprojekte on müünud päris tempokalt. Siiski mütsiga lüüa ei tohiks, sest praegused kliendid on väga kriitilised ja nõudlikud,” ütles ta.
“Pole mõtet ju pakkuda, kui tahtjaid pole,” nentis Sooman. “Ainus, kes kõiki oma projekte raskel ajal ei külmutanud, oli Merko Ehitus, sest nemad suutsid hoida kvaliteedimärki ja mitte lihtsalt müüa oma projekte masu ajal, vaid teha seda ka teistest kallimalt.”
Kuna buumi ajal toimus Räti sõnul kohati metsik arendustegevus, siis hoiatas ta, et ostja peab kõigepealt veenduma ehitise seaduslikkuses. Uurima peab detailplaneeringut, ehitus- ja kasutusluba, liitumisi tehnovõrkudega ja muidugi ehitise kvaliteeti.
Kinnisvaraturul uued pidurid
Tänavu märtsis ja aprillis tehti Tallinnas 10% vähem korteriomanditehinguid kui aasta tagasi samal ajal.
“Kus on loogika, kui pangad annavad taas lõdvemalt laenu, oleme saanud euro ning SKP on tõusuteel?” esitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Soomann küsimuse.
“Tegelikult on toidukorv lihtsalt nii palju kallimaks läinud, et inimesed ootavad praegu sügist, mil on näha, kas hinnatõus saab läbi ja palju tõuseb elektri hind. Sel aastal tabas meid täiesti uus põhjus, mis ehmatas inimesi,” arvas ta.
Samal arvamusel on ka Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt, kes ütles, et tänavu sügisel-talvel on selge, kes praegustest arendajatest on turusituatsiooni ja arendusriske adekvaatselt hinnanud.
Eluasemeturgu hakkab mõjutama uute korterite pakkumiste kasv, laenudega seotud Euribori ja eluaseme sundkulutuste tõus.
Üks küsimus
Millised masu ajal seisma jäänud arendused on jälle hoo sisse saanud?
Aivar Roosik, ASi DTZ Kinnisvaraekspert maaklerteenuste direktor
Selliseid arendusi on nii Tallinna, Tartu kui ka Pärnu lähiümbruses piisavalt. Edukaks on osutunud arendused, mis sattusid raskustesse arendaja vähese kogemuse tõttu, kuid paiknevad piirkondades, mille vastu on ostuhuvi olemas. Kui uus arendaja on suutnud need korralikult lõpuni ehitada ning sealjuures osanud arvestada turuväärtusega, siis on korterid ka edukalt müüdud. Hea näitena võib tuua korterelamud Rae vallas, Järvekülas Kaare teel ja ridaelamud Saue vallas Alliku külas Tammele tänaval.
Agur Tammistu, OÜ 1Partner Kinnisvaragrupp elamispindade osakonnajuht
Majandusliku madalseisu ajal seiskunud, kuid nüüd taasalustatud elamuehitused on NCC Pärnaõue, Kogeri Sipelgapesa, Kogeri Kuldala, YIT Mäekalda. Praegu on nendes arendustes pakutavate korterite hinnad kohati kuni 30% madalamad buumi tipu hindadest.
http://www.aripaev.ee/5062/new_eri_artiklid_506202.html
Tagasi
|
<urn:uuid:8d8a01f9-3a33-4099-9408-85d9845843d3>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.raid.ee/?sisu=uudis_edasi&mid=7&id=673&lang=est
|
2013-05-23T09:51:31Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703108201/warc/CC-MAIN-20130516111828-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99998 |
Latn
| 15 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999797344207764}
|
Rohuneeme-Pirita teekond on mugav selle poolest, et liikumisvahendeid saab valida laial skaalal igal aastaajal. Võid kulgeda nagu presidendiproua rulluiskudel, nagu tehnofriik Segwayga või elektrirulaga, muidugi on sõidetav kogu vahemaa ka rattaga või jalutatav jalgsi. Talvel proovisime teekonna läbi isegi tõukekelkudel.
Tallinnast tulles saab marsaga nr 260 (25 EEK) otse poolsaare tippu. jalgrattaid peale ei võeta. Aega Rohuneemelt Piritale jalutamiseks võib arvestada 3 tundi (12 km). Teel on näha mitmeid erineva nurga alt kilukarbisiluette.
Alusta koordinaatidelt N59 33,8686' E024 48,1786'.
Teekond on GPS-telefoniga salvestatud varatalvel. Läbitav igal aastaajal.
|
<urn:uuid:a9ec6dac-7ce1-486f-bea7-e34857185abf>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.reisijutud.com/taxonomy/term/62
|
2013-05-23T09:24:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703108201/warc/CC-MAIN-20130516111828-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999884 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998836517333984}
|
Täna toimub aktus keelekümblusprogrammi esimese lennu tunnustamiseks
19.06.2012
Tänavu kevadel lõpetab gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi (VKK) järgi õppinud õpilasi, mille puhul toimub täna, 19. juunil programmi lõpetanutele, nende õpetajatele ja vanematele pühendatud pidulik aktus.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogramm korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Tartus VKK esimese lennu gümnaasiumi lõpetamisele pühendatud piduliku aktuse, kus osaleb kokku enam kui 200 keelekümblusprogrammi koolijuhti, pedagoogi, õpilast ja nende lapsevanemat.
Varase keelekümblusprogrammi esimese lennu saadavad tänavu kevadel teele Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool.
„Keelekümblusprogrammi õpilasi ja nende õpitulemusi on Eestis väga palju uuritud ning tuginedes teadusuuringutele võib kindalt väita, et ainete teises keeles õppimine keelekümblusprogrammis ei vähenda mingil määral aineteadmisi, pigem on keelekümblusklasside õpilaste nii õpitulemuste kui ka -oskuste keskmised tulemused tavaklasside õpilastest paremad,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina.
Kokku lõpetab kooli 82 esimest varase keelkümblusprogrammi õpilast, neist 11 kuld- ja 10 hõbemedaliga.
Aktusel esinevad tervituste ja heade soovidega haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Kanada suursaadik John Morrison ning Riigikogu liige Tõnis Lukas. Lisaks õnnitleb programmi abituriente ka Gerry Connely, kes sõlmis 2000. aastal Kanada riigi esindajana Eesti-Kanda keelekümbluse rakendamise lepingu. Haridusministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustab õpilaste uuringute- ja eksamitulemusi. Pidulikule üritusele Haridus- ja Teadusministeeriumis järgneb Kanada suursaadiku vastuvõtt Tartu Botaanikaaias.
Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel alates 2000. aastast. Tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 38 lasteaeda ja 36 kooli ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.
Lisainfo:
Natalja Mjalitsina
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Keelekümblusprogrammi juht
Tel 659 9854
E-post [email protected]
|
<urn:uuid:83063dae-e6cb-4aa4-91e5-da5445840d51>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.meis.ee/uudised?news_id=657
|
2013-05-25T17:46:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706009988/warc/CC-MAIN-20130516120649-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999186 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991862177848816}
|
Pariisi meeskonna Katarist pärit omanikud on tüdinenud, et suurte mängijate meeskonda toomine on niivõrd keeruline. Seega plaanitakse nüüd teha Manchester Unitedile selline pakkumine, mida on väga raske tagasi lükata, kirjutab Hispaania väljaanne Sport.
Profikarjääri Evertonis alustanud ja 2004 aastal Manchester Unitediga liitunud Rooneyt on varem seostatud ka üleminekuga Manchester City meeskonda. See saaga lõppes sellega, et Rooney pikendas Unitediga lepingut.
|
<urn:uuid:f526bc6e-b8df-4b7a-a310-60de782bb309>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://sport.postimees.ee/860512/com/rooney-eest-pakutakse-150-miljonit-eurot/
|
2013-06-20T07:01:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368710605589/warc/CC-MAIN-20130516132325-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.999970555305481}
|
TeliaSonera vahetas kõigil enda alla kuuluvatel ettevõttetel logo välja uue ja meeldiva vastu (Hendrik Roonemaa seda oma Twitteris eile, kui logovahetus polnud veel ametlik). ERR andmetel läheb logovahetus EMT’le ja Elionile kahepeale kokku maksma ligi €700 000. Positiivse muutusena saab nüüd Elionist ka erakliendid tellida ka internetti ilma Nuti-TV’ta ja EMT klientidele meeldib kindlasti roamingu hindade langus.
Praeguseks hetkeks, on juba ka autod uue värvilahendusega ning kodulehtedel uued paketid ning välimus. Ülevalpool oleva pildi autor on Tanel Raud, HinnaVaatlusest.
Vaata ka videot mis tutvustab Elioni uusi pakette.
|Vaata pressiteadet: EMT ja Elion tulevad turule uute pakkumistega ning uuendavad välimust||SelectNäita>|
|
<urn:uuid:3472834e-8614-48d5-9dab-fdbdceadb88d>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.battleit.eu/emt-ja-elion-tulevad-valja-uute-pakkumistega-vahetasid-logo/
|
2013-06-20T06:48:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368710605589/warc/CC-MAIN-20130516132325-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999916 |
Latn
| 24 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999160766601562}
|
Oksjon on lõppenud
|Lõpphind:||103.00 EUR|
|Pikenev lõpp:||5 minutit|
|Algusaeg:||27.03.2012 19:31:35|
|Lõpuaeg:||24.04.2012 19:44:35|
|Vaadatud:||1504|
|Viimati pakkus:||Kerr22 100%|
Salomon Pilot V Pro 3D customfit Pro rulluisud naistele .
Suurus 39 , sisetald 25 cm .
Kasutatud aga vägakorralikud.
Hea võimalus saada kvaliteetsed rullikad soodsamalt!
Edukat pakkumist !
eurokas küsis 23.04.2012 11:08
Tere. Kas need on alumiiniumraamiga? Mis number ABEC laagrid?
Mojocat vastas 23.04.2012 19:39
Tere, Need on alumiiniumraamiga jah. Aga kus seda ABEC numbri vaadata saab ma ei tea kahjuks :(
BELLAKE küsis 24.04.2012 17:48
Superhead,endal olemas, kestavad ka hästi, isegi medal võidetud nendega eestikatel aastaid tagasi, soovitan!
Mojocat vastas 24.04.2012 18:07
Tanud :)
|
<urn:uuid:94167225-3bfe-4110-93b2-efba18683f52>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.osta.ee/salomon-pilot-v-pro-rulluisud-25625150.html
|
2013-06-20T06:50:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368710605589/warc/CC-MAIN-20130516132325-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999223 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992225170135498}
|
Kergliiklusteede toetusskeem
Viimati uuendatud (Teisipäev, 09 August 2011 12:33) Neljapäev, 03 Märts 2011 14:36
Kergliiklusteede toetamise eesmärk ja toetatavad tegevused
Toetusskeemi eesmärk on aidata kaasa liiklusohutuse suurendamisele kergliiklusteede rajamise toetamisega.
Toetusskeemi raames toetatakse nõuetekohast uute kergliiklusteede projekteerimist, omanikujärelevalve läbiviimist ja ehitamist (sh turvapiirete, valgustite, pinkide ja prügikastide paigaldamine).
Toetusskeemi abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna linn, Tartu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Pärnu linn.
Kes saavad toetust taotleda?
Toetusskeemi raames saavad taotlejaks ja kaastaotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksused.
Toetust saab taotleda kergliiklusteede kava alusel, mille kinnitab regionaalminister. Kergliiklusteede kavasse nimetatud projektide osas tuleb taotlus esitada EASile hiljemalt 31.12.2011. Reservprojektide osas võib taotlusi esitada kuni 31.12.2012 juhul, kui kergliiklusteede kavasse kantud projektide elluviimise arvelt vabaneb piisavalt vahendeid.
Kui suur on toetus?
Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 320 000 eurot, millele peab lisanduma oma- ja/või kaasfinantseering vähemalt 15% projekti kogumaksumusest. Toetust makstakse maksimaalselt 160 eurot rajatava kergliiklustee jooksva meetri kohta.
Lisainfo:
Priit Koppel
Tel: 627 9789
priit.koppeleas.ee
|
<urn:uuid:9bdaba44-3e23-45ee-98ca-efcb6fb49a7b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://veeb.eas.ee/et/avalikule-ja-mittetulundussektorile/avalike-teenuste-arendamine/kergliiklusteede-toetusskeem/ueldist
|
2013-05-19T07:50:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696384213/warc/CC-MAIN-20130516092624-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999962 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999616146087646}
|
Väljakutse kirikule02.05.2012 | Liina Raudvassar | Rubriik: Uudised, Vasak
Võru praostkonna 11 koguduse esindajad kogunesid sinodikoosolekule Mehikoormasse.
Päeva alustati armulauaga jumalateenistusega ajaloolises pastoraadis, mida Mehikoorma kogudus kiriku puudumisel kasutabki kirikuruumina, ning jätkati rahvamajas. Teel ühest hoonest teise vaadati, mis 1895. aastal Räpina abikirikuks ehitatud pühakojast alal on. Viimases sõjas kannatada saanud hoone varemed lammutati toonaste võimude lahkel loal uute hoonete rajamise ettekäändel.
Rahvapärimuses on tallel, et Tartu endine bussijaam oli ehitatud Lämmijärve kaldalt veetud pühitsetud maakividest, samuti kohalik sigala ning koolimaja. «Rahvas jaguneb oma meelsuselt, osa rõhutab võla tagasimaksmise kohustust,» tegi ekskursiooni Rõuge õpetaja Mait Mölder, kelle vaimulikutee praktikandina algas 1998. a Mehikoormas. Noort ametivenda täiendas peapiiskop Andres Põder, kes oli siin karjaseks murranguaastatel 1983–1990.
Tegemata töö väsitab
Praost Urmas Nagel rõhutas praostkonna rõõme-muresid vaagides, et need on sarnased üldkiriklikega. Negatiivsest on siingi nimetada arvnäitajate vähenemist. Suured Võrumaa kogudused peavad leppima traditsioonide katkemisega, ei ole enam nii enesestmõistetav, et inimesed oma elukaare murdepunktid – lapse sünd, täisealiseks saamine, laulatus ning matus – seovad kirikuga.
Nagu kogu EELKs on uus paradigma väljakutseks ka Võru praostkonnale. «Ei väsi rõhutamast vajadust leida pühapäevaste jumalateenistuste kõrvale uusi töövorme, mis laieneksid ka argipäeva,» toonitas praost, lisades, et ootab vaimulikelt pidevat enesetäiendamist, et vastata ka haritud koguduseliikmete ootustele.
Positiivsest vaatenurgast nimetas praost Võrumaa koguduste omapärast tugevat kirikuvanemate institutsiooni: «Peame traditsioonist kinni hoidma ja väärtustama seda, et kõikides kogudustes on ametis tublid kirikuvanemad, kes pakuvad vaimulikule olulist tuge.»
«Õpetajad ei väsi sellest, et on palju tööd, vaid ennekõike seepärast, et ei saa teha seda, mis on kutsumus – jumalateenistusi,» laiutas praost käsi, lisades, et jumalateenistus annab ka vaimulikule endale hingepidet.
Praost kiitis vaimulikke ja nende kokkuhoidmist. Lisaks kaheksale korralisele vaimulikule aitavad vajadusel asendamistega kaks vikaardiakonit ning Võru sõjaväeosas kaplanina töötav õp Anna-Liisa Vaher.
Katekismuse asemel «Väike prints»
Kanepi koguduse õpetaja Margit Laili repliigist, et rida leerikooli registreerunuid taandas ennast ootamatu põhjendusega kiriku kuvandi mittevastavusest nende ootustele, kasvas välja tõsine arutelu. Ametikaaslased uurisid üksikasju ning said teada, et potentsiaalsed leerilapsed kujundasid koguduseliikmeks olemise ettekujutuse õpetaja poolt kodulugemiseks jagatud materjali põhjal, aga ei täpsustanud oma ootusi.
Keskustellu sekkunud peapiiskop soovitas leerikursust alustada mitte väikese katekismuse, vaid Saint-Exupéry «Väikese printsiga». Küsimuseks võeti, kas mitte asendada väidetavalt kirikukaugetele ehmatav termin leerikool arusaadavamaga, näiteks Alfa-kursusega.
Sinodipäeva lõpetas koosoleku juhatajale laekunud kiirteade, et kohalik kalapood hoiab sinodilistele uksed valla, kuniks huvi jätkub.
Liina Raudvassar
Võru praostkond
Territooriumiks 4469 km2
11 kogudust
3551 liikmesannetajat
11 vaimulikku
Omapäraks jõuline kirikuvanemate institutsioon
|
<urn:uuid:272b19ba-2379-4646-8837-2de8fae8d962>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eestikirik.ee/node/14358
|
2013-05-19T07:44:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696384213/warc/CC-MAIN-20130516092624-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999931 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999306201934814}
|
Kõik sai alguse sellest, et Rool võitis suhtlusportaali Facebook kaudu EM finaali VIP-paketi, mis sisaldas lennureise, hotellimajutust ja mänguõhtul enam kui 1500 euroni küündinud mängupääsmeid. Et pakett oli mõeldud kahele, võttis Rool kaasa ka oma jalgpallifännist sõbra Saare.
Eestist Ukrainasse lendasid sõbrad laupäeva pärastlõunal, finaalini jääva aja veetsid nad kohalike vaatamisväärsustega tutvudes, jalgpallikuulsustega bankettidel kohtudes, ansambli Queen ja
Elton Johni esinemisi vaadates ning pühapäeva õhtuks seadsid nad end valmis Hispaania ja Itaalia vaheliseks duelliks.
Robert Rool õnnestus telefoni teel tabada esmaspäeva hommikul kella 11 paiku, kusjuures pikaleveninud finaaliõhtu lõppes noormeeste jaoks alles loetud tunnid varem. Rooli sõnul võtsid nad jalgpallistaadionil kogetud melust viimast. «Finaalõhtut ja sealset melu tuleks ühel spordisõbral kordki elus kogeda – see oli lausa fantastiline!» muljetas ta.
Loosiõnn on järvakaid jalgpalli suurvõistlustele lennutanud ka varasemalt. Mäletatavasti oli 2010. aasta suvel just tollane Paide linnameeskonna mängija Martin Saar see, kes samas suhtlusvõrgustikus toimunud online jalgpallimängu võitjana sai võimaluse elada kaasa Lõuna-Aafrika vabariigis peetud jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumisele Hispaania ja Hollandi vahel. Antud mäng lõppes muide samuti hispaanlaste võiduga 1:0.
|
<urn:uuid:7cfccbe4-6caf-4735-8298-d383b2624956>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.jt.ee/895194/com/jalgpall-osutus-kiievis-suuremaks-kui-elu/
|
2013-05-19T07:35:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368696384213/warc/CC-MAIN-20130516092624-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999523 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995225667953491}
|
SWAP 21\\\" toru suurendamaks sinu markeri täpsust!!!
Õhupudeli täittenipli kaitsekork
BT markerile mõeldud käepide
Hea mask hea hinna eest
Täiesti uus ja väga töökindel marker rendiks ja tavakasutajale!
Kvaliteetne termoklaasiga mask JT Proshield thermal
ülerõhuklapp Kõrgsurve õhu regulaatorile
Vajalik varuosa sinu BT markerile
Battle testsd BTU püksid on kvaliteetsed ja vastupidavad.
Püstol firmalt Empire Battle Tested
Termoklaas SLY Profit maskile
Termoklaas V-Force Grill maskile
Üks parimatest ja mugavamatest maskidest, mis praegusel ajal saada on.
Treeningud algajatele, edasijõudnutele ja professionaalidele
Täis-sõrmkindad
Loaderi kael Tippmann 98 custom markerile
Varustus ja 500 palli kõigest 20 eurot!!!
|
<urn:uuid:e49f52c2-65fd-490f-8744-164bbc0ac624>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.paintball24.ee/index.php?new
|
2013-05-22T05:44:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368701370254/warc/CC-MAIN-20130516104930-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999489 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994890093803406}
|
Interflora on juhtiv Interneti lillepood, kes viib teie lilled kohale mitte üksnes samal või järgmisel päeval, vaid üle kogu maailma. Meil on pea 100-aastane kogemus, kuidas väljendada tundeid läbi lillede. Me mõistame, kui tähtis on kingituse eest hellalt hoolt kanda. Interflora müügimeeskond ja klienditeenindus töötavad selle nimel, et pakkuda teile parimat teenust ja kogemust lillede ja kingituste saatmisel. Meie lilleseadete maitseka kujunduse ja personaalse kättetoimetamise eest hoolitsevad enam kui 100 kutselist lillepoodi üle Eesti ja 25 000 kutselist lillepoodi üle Euroopa. Kõigil meie lilleseadjatel on kirg lillede ja kingitustevastu, selle kire sõlmivad nad ka teie tellimusse. Sel aastal oleme lillede ja kingituste valikutveelgi laiendanud – pakume variatsioone traditsioonilistest lilledest kaasaegsete ja luksuslike lillede ning stiilsete taimedeni. Samuti on meil peen valik gurmeekingitusi ning kvaliteetseid šhampanjasid ja veine, mis sobivad hinnaliste ja oluliste sündmuste tähistamiseks. Vilunud kingiekspert Interflora viib täiusliku kingituse kohale sünnipäevaks,aastapäevaks, lapse sünni tähistamiseks, soolaleivaks, pulmadeks või saadab lihtsalt õnnitlused. Lai valik lilli ja kingitusi igal aastaajal ja igaks tähtpäevaks – jõuludeks, sõbrapäevaks, emadepäevaks!
Enam lihtsam ei saa lillede ja kingituste saatmine olla kui Interflora e-poe kaudu. Lilled ja kingitused Internetist! Interflora, teie kingiekspert.
|
<urn:uuid:031c1db0-6cbf-4799-92bb-2b0a77557a82>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.interflora.ee/?1323
|
2013-05-24T13:50:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704662229/warc/CC-MAIN-20130516114422-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999911 |
Latn
| 356 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999109506607056}
|
Tartu ülikoolis käib uute tudengite vastuvõtt
Alates 25. juunist kuni 6. juulini saab SAISis esitada avaldusi Tartu ülikooli õppima asumiseks. Vastuvõetute nimekirju hakatakse avaldama jooksvalt, lõplik selgus on käes 18. juuliks.
25. juunist 6. juulini saab avaldusi esitada bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppesse päevasesse õppesse õppima asumiseks. Paberkandjal avaldusi on võimalik esitada 2.−6. juulini ülikooli peahoones või kolledžites kohapeal.
TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo paneb üliõpilaskandidaatidele südamele, et ülikooli sisseastumine on vastutusrikas protsess, mille puhul tuleb endale hästi selgeks teha tähtajad ja tingimused. „Eriti puudutab see tähtajaliselt avalduse esitamist ja hiljem õppimatuleku kinnitamist,“ ütles Karo.
Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes selle aasta vastuvõtuks ühtegi uut õppekava ei avatud. Magistriõppes muudeti aga mitme õppekava sisu ja nimetust, nt organisatsiooni infotöö; kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja ning hariduskorraldus.
Sisseastumiseksamid Tartu ülikooli toimuvad pärast dokumentide esitamist ning neile eraldi registreeruda ei ole tarvis. Erandiks on akadeemiline test, millele registreerumine on avatud 25. juunist 6. juulini aadressil http://www.ut.ee/sisseastumine. Akadeemiline test on kohustuslik ainult ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, Eesti viipekeele tõlgi, psühholoogia, riigiteaduste ning sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavadel. Teistele õppekavadele kandideerijatele on akadeemiline testi sooritamine vabatahtlik.
Rohkem infot sisseastumise kohta leiab Tartu ülikooli SISSEASTUJATE VEEBIST.
Vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse hiljemalt 18. juulil SAISis.
Lisainfo: Kaja Karo, TÜ õppeosakond, vastuvõtu peaspetsialist, tel 737 6391, e-post kaja [dot] karo [ät] ut [dot] ee
Anneli Miljan
Tartu ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli [dot] miljan [ät] ut [dot] ee
www.ut.ee
|
<urn:uuid:b0298822-3aeb-436b-9a23-72d882f0df5a>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikoolis-kaib-uute-tudengite-vastuvott
|
2013-05-24T13:44:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368704662229/warc/CC-MAIN-20130516114422-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999807 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998067021369934}
|
Kuidas osta Läätsed.com e-poest?
Tahame pakkuda lihtsaimat ning kiireimat läätsede ostmise kogemust ning loodame, et antud juhend aitab Sul kogu ostuprotsessist kiire ülevaate saada.
Ostuprotsess koosneb 5-st etapist
1. Toodete valimine
Huvipakkuva toote saad valida mitmel viisil, kasutades otsinguid, kategooriaid, brände, kordustellimuse nuppu jne. Kui oled endale sobiva toote leidnud kliki toote pealkirjal või "Lisa ostukorvi" nupul. Antud nupul klikkimine ei kohusta Sind veel millekski, niiet kasuta seda julgesti :)
2. Kontaktäätsede retsepti sisestamine
Retsepti leiad enda vanalt kontaktläätsede pakendilt või arsti või optometristi poolt välja kirjutatud retseptilt. Kõigepealt määra ära kogus(OD = parem silm, OS = vasak silm). Pea meeles et koguse all mõeldakse soovitud pakkide kogust. Ühes pakis sisalduvate läätsede arv on ära näidatud tootenimes (2tk tähendab 2 läätse pakis).
Seejärel määra läätsede tugevus. Kui Sul on mõlemad silmad ühe tugevusega, siis täida ära ainult parema silma näitajad. Kui tegemist on värviliste läätsedega, siis määra ka soovitud värvus.
Kui kõik andmed on sisestatud siis vajuta nuppu "Lisa ostukorvi".
3. Ostu vormistamine
Siin lehel saad lisada tooteid ja sisestada allahindluse koodi. Teeme aeg ajalt kampaaniaid, seega liitu meie uudiskirja ja Facebooki fännilehega, et koodid Sinuni jõuaksid. Kui oled valmis, siis vajuta nupul "Vormista ost"
4. Tellimuse kinnitamine
Täida palun kontaktandmed, määra, kuidas soovid tooteid kätte saada (NB! Kui tellid ka hooldusvedelikku, siis Eesti Post viib selle Sinule lähimasse postkontorisse.) Määra ära sobiv pank ning nõustu tingimustega. Seejärel kliki lingil "Soorita ost". Seejärel suunatakse Sind panka makse teostamise juurde.
5. Maksmine
Peale makse teostamist vajuta kindlasti nupul "Tagasi kaupmehe juurde". Palju õnne, tellimus edukalt sooritatud! Saad selle kohta ka e-posti aadressile kinnituse. Kontaktläätsed toimetatakse Sinuni valitud transpordiviisi kaudu.
Kordustellimus
Kui oled registreerunud Läätsed.com kasutajaks, siis saad järgmine kord sooritada kordustellimuse paari hiireklikiga! Kordustellimuse teostamiseks vali vasakust menüüst "Kordustellimus" ning näed, mis tooteid Sa eelmine kord ostsid ning saad kiiresti ja lihtsasti kordusostu teha. Kuna läätsekandjad eelistavad enamasti kindlaid tooteid, siis nii on oluliselt mõnusam endale uued kontaktläätsed ja/või hooldusvedelik soetada.
Küsimuste korral võta meiega julgelt ühendust:
Telefon: 52 98 061
e-post: info ät laatsed.com
|
<urn:uuid:d2c873a6-f414-478f-895f-42fdb882f76b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.laatsed.com/kuidas-osta
|
2013-06-19T03:33:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368707440693/warc/CC-MAIN-20130516123040-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999869 |
Latn
| 38 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998693466186523}
|
Skype nüüd heade mõtete linnas
Täna ava(si)me Skype’i kontori Tartus. Saime enda käsutusse kunagise polikliinikumaja viimase korruse, kus saame endale varsti naabriks linnaametnikud, nagu [Postimees](http://www.postimees.ee/090606/tartu_postimees/uudised/204790.php) kirjutas.
Me ei plaani siiski saba ja karvadega Tallinnast ära kolida. Skype’i suurimaks kontoriks maailmas jääb ka edaspidi Tallinna oma. Meie Tartu pööningu eesmärk on pakkuda töökohta nendele eks-tartlastele, kes tahavad nüüd tagasi kolida. Või siis kutsuda tööle mõned inimesed, kellega tahaksime koos töötada, kuid kes ei soovi pealinna kolida.
]]>Siin ka esimesed pildid uuest kontorist. Natuke mööblit (ja seda kasutavaid inimesi) on veel puudu
Piltmõistatus – leia pildilt Asko. Ja muuseas, tühjale pinnale pildi keskel juba tassitakse tugitoole.
Marek, Ott ja teine Asko testivad uut kontorit. Otil on muuseas jalad laua peal kogu aeg, mitte ainult siin pildil.
|
<urn:uuid:6399c7ae-bda1-487b-a844-bdeef51eee42>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://blogs.skype.com/2006/06/09/skype-nueued-heade-motete-linn/
|
2013-05-21T08:22:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368699798457/warc/CC-MAIN-20130516102318-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999744 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997441172599792}
|
Rumala punase kaardi saanud patuoinas John Terry palus meeskonnakaaslastelt andestust. «Mul on poiste pärast hea meel. Tahan nende ja fännide ees vabandada. Tunnen, et vedasin neid alt. Chelsea on suurepärane klubi ja väärib finaalipääsu,» lausus Londoni meeskonna kapten Terry.
Viimase väravaga kangelaseks kerkinud Fernando Torres lohutas kaotajaid: «Jalgpall on juba kord selline – alati ei võida parim meeskond või favoriit. Austame Barcelonat väga, sest nad on maailma parim meeskond,» lausus hispaanlane. «Punase kaardi järel näis, et kõik on kadunud, kuid siis lõi Ramires selle värava. Meie mäng polnud ilus, aga Barcelona ei suutnud ise oma võimalusi ära kasutada.»
Frank Lampard nimetas mängu üheks ilusaimaks Chelsea särgis kogetud hetkeks. «Milline esitus! Ma tean, et rahvas tahab näha ilusat jalgpalli, aga alati ei saa seda pakkuda. Näitasime üles uskumatut võitlusvaimu.»
«Ära tegime!»hõiskas väravavaht Petr Cech. «Mis ma oskan öelda – võitlesime esimeses mängus kõik 90 minutit, täna jäime kümnekesi ja kahe väravaga taha. Kuid andsime endast 150 protsenti ja saime väärilise tasu.»
|
<urn:uuid:47224124-b877-4c7e-bb46-c9331d2a4eee>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://sport.postimees.ee/819738/patuoinas-terry-andke-mulle-andeks/
|
2013-05-21T08:15:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368699798457/warc/CC-MAIN-20130516102318-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999628 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996275901794434}
|
Avasime juuni viimasel päeval uue Tallinna esinduse, mis meie põhiväärtuste kõrval koondab endas ka uut tehnoloogiat, kunsti ja üritusi.
Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Tallinna suurimal ehk 120 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 300 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süstem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt sadu tuhandeid kontakte nädalas.
Lisaks võimaldab tehnoloogia meie uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele.
Tehnoloogia kõrval pakub kesklinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida kuni keskmise suurusega kunstinäituseid.
Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Ja kuigi esimesed kokkulepped on sõlmitud, mahub meile alati ära näiteks üks vanu Tallinna linnavaateid tutvustav fotonäitus.
Kõige eelneva kõrval leidsime, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust!
Veendumaks, et kõik toimib, toimus 29. juunil esimene üritus, kuhu kutsusime kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasaaidanud inimesed. Teemaüritusel tutvustasime meie erinevate tööpiirkondade ehk Tallinna, Pärnu ja Saaremaa piirkondade toite. Neh’i peakoka Peeter Pihel’i abiga valmisid näiteks Tallinna vürtsikilu & vutimuna, Pärnu lahe siiamari & rukkijahu profitroolid ja Saare lihaveis & marineeritud karulauk.
Allikas: Ingmar Saksing/LVM Kinnisvara
|
<urn:uuid:5dd9ab83-aa31-4989-af1b-d4c889ab9838>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/lvm-kinnisvara-uue-kontseptsiooniga-esindus-muudab-kinnisvaramuugi-pohimotteid/
|
2013-05-21T08:22:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368699798457/warc/CC-MAIN-20130516102318-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999944 |
Latn
| 16 |
{"ekk_Latn_score": 0.999943733215332}
|
Ligi: Kreeka paketi ülevaatamine on loomulik, järeleandmisi ei tule(26)
"Ülevaatamine on loomulik protseduur uue valitsuse puhul. Aga järeleandmise ruumi minu arvates pole, on võimalus teatud sisemisteks kohendamisteks. Abistavate riikide kannatus on pingul ja see on esimene sõnum Kreeka uuele valitsusele," kommenteeris Ligi BNS-ile.
Ligi väljendas põhimõttelist toetust hoiakule, et lisaaega ei peaks Kreekale andma. Samas märkis ta, et enne värsket analüüsi ja läbirääkimisi on küsitav sõnastada kategoorilisi positsioone.
Rahandusministrite neljapäevane otsus Hispaania pankade päästmiseks kiiresti tegutseda väljendab Ligi sõnul pretensiooni taotlusega venitamise ja numbrite nappuse pärast.
Ligi kommenteeris ka küsimust, kas abi Hispaaniale peaks tulema Euroopa Finantsstabiilsusfondist (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM). "Algusest peale räägime mõlemast, sest ESM-i käivitumine võib venida ja algus jääda EFSF-ile," märkis minister.
Ligi osales neljapäeval Luksemburgis euroala rahandusministrite kohtumisel ja võtab reedel osa Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN koosolekust.
|
<urn:uuid:f7b8d5d1-ad2d-4287-a1b8-7f5abfc1e67c>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://majandus.delfi.ee/news/uudised/ligi-kreeka-paketi-ulevaatamine-on-loomulik-jareleandmisi-ei-tule.d?id=64581888
|
2013-05-23T17:01:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703592489/warc/CC-MAIN-20130516112632-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999941 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999407529830933}
|
Meeskonna loomine
Viimati uuendatud (Esmaspäev, 12 November 2012 12:08) Pühapäev, 29 Jaanuar 2012 20:44
Kui soovid rajada jätkusuutliku ettevõtte, siis on teiste ressursside kõrval oluline leida väärtuslikud inimesed ja luua neist tulemusrikkalt koos tegutsev meeskond.
Keda kaasata meeskonda?
Mõtle läbi tegevused, mis on sinu äriidee elluviimiseks olulised. Mõtle, millised peavad olema inimeste teadmised, oskused, kogemused, et nende ülesannetega toime tulla. Arukas on vältida meeskonna palkamist niikaua kui võimalik või luua meeskond minimaalse suurusega.
Kust leida meeskonda liikmeid?
Pane kirja, milles vajad nõuannet, toetust, kogemust, tuge või partnerit. Küsi endalt, miks peaks keegi sinu ettevõtmise vastu huvi tundma. Räägi oma ideest sõpradele ja tuttavatele. Nii võid leida sobivad meeskonnaliikmed kas või oma suhtlusringkonnast. Tööturult töötajate leidmiseks uuri personali värbamise ja valiku võimalusi. Mõtle läbi, kes meeskonnas mida teeb ja mille eest vastutab.
Kuidas kavatsed inimesi motiveerida?
Mõtle sellele, miks peaksid inimesed liituma sinu ettevõttega. Mida saad neile pakkuda (eneseteostust, kaasosalust, häid töötingimusi, võimalust muuta oma ideed praktilisteks lahendusteks või tasu).
Testi ennast, kas oled meeskonna moodustamiseks valmis.
Loe lisaks, millised on meeskonna loomise alused [juhtimine.ee].
Vaata ettevõtluskonkursi „Ajujaht” Taavi Kotka (Webmedia) videoettekannet „Võitjameeskonna DNA”.
|
<urn:uuid:0c0690f9-bdca-471a-b3e8-56f277c27839>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/personal-ja-toeoekohtade-loomine/meeskonna-loomine
|
2013-05-23T16:55:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368703592489/warc/CC-MAIN-20130516112632-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999954 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999542236328125}
|
Asudes mugavalt Tallinn's, on Taanilinna Hotel suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Dominiiklaste Kloostri muuseum, Linnamuuseum, Katariina käik.
Taanilinna Hotel teeb kõik endast oleneva, et teha külaliste olek mugavaks. Selleks pakub hotell parimat teenindust ja teenuseid. See hotell pakub arvukalt kohapealseid võimalusi, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist.
Hotelli majutusteenused on hoolikalt suunatud kõrgeima astme mugavuse ja heaolu saavutamiseks; igal toal on laud, Mittesuitsetajate toad, dušš, eraldi dušš ja vann, föön. Hotell pakub imelisi puhkuseteenuseid, nagu saun, et teha Sinu siinviibimisest tõeliselt meeldejääv. Mis iganes on Sinu Tallinn külastuse põhjus, on Taanilinna Hotel perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:9cbf5c3b-1abf-4a78-aebd-957872a6b054>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.agoda.co.ee/europe/estonia/tallinn/taanilinna_hotel.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtDbotB0GOLDmNYRbynS8M3znyzbOzM%2FxIN0kMbnZ2jcU
|
2013-05-26T01:04:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368706474776/warc/CC-MAIN-20130516121434-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999974 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999744892120361}
|
Tere tulemast Mission-Net Eesti grupi lehele!
See riiklik leht on sulle ja teistele Eestist, et saaksime omavahel suhelda teemal, kuidas elada misjonimeelset elustiili Eestis ja kaugemal.
Võid siia postitada ideid, lugusid, teatada ürituste kohta ja jagada palvesoove.
Mission-Net ei ole huvitatud lihtsalt fantastilise kongressi korraldamisest, vaid püüab ellu kutsuda liikumist, mis ühendaks eurooplasi, kes on sügavalt armunud Jeesusesse ja tahavad teiste abiga muuta maailma nende ümber. Selleks on iga Kristuse ihu liige oluline ja igal riigil on oma unikaalne osa selles.
|
<urn:uuid:641389e7-40b8-43e0-81a4-32bbfcc80f21>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://mission-net.org/es/estonia/
|
2013-05-22T12:35:36Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368701670866/warc/CC-MAIN-20130516105430-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999949 |
Latn
| 21 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999487400054932}
|
Vidzeme mererand algab sealt, kus Koiva suubub merre. Selles osas paistab rand silma kõrgete luidetega, unikaalsete piirkonna järvedega. Näiteks Garezersi luite ja 20 m kõrge ning mitme kilomeetri pikkuse Lilaste luitega, samuti ühe ilusaima mereäärse luitega Lätis – Valge luitega Pabažis Inčupe suudmes.
Seal on populaarne suvine puhkekoht Vidzeme mererannas – Saulkrasti. Selle nimi (Päikese kallas) näitab juba ise selle koha väärtust – 19. sajandi lõpus muutusid kohalikud kalurikülad riialaste suverõõmude soositud nautimiskohaks ja sellisena on ta püsinud tänaseni – laiad liivarannad, roheline männimets ja vaikne mereäärne küla suvilatega, puhkemajadega, suvemajadega, kohvikutega ja värskelt suitsutatud kala müügipaviljonidega.
Salacgrīvast põhja poole kõrguvad mere rannas Lauču kivid – ühed suurimad rändrahnud Läti mererannikul. Suurt Lauču kivi, mis on 4,3 m pikk ja 3,1 m lai ning 3,1 m kõrge, nimetatakse Kivikuningaks.
Mõne kilomeetri kaugusel on juba Duntes, mis on kuulus maailmas tuntud valetaja parun von Münchauseni muuseumi poolest, sest parun veetis parimad aastad oma elust just Vidzeme mereäärses piirkonnas. Duntesist põhja suunas, Tūja ja Vitrupe vahel, on Vidzeme mererand eriti ilus – mere uhutud rannalõik ebatavalise rändrahnude klastriga, maaninadega, liivakivikaljude ja koobastega. Kogu see Vidzeme kivine rand on looduskaitseala, kus kõige atraktiivsemad kohad on Ķurmrags merre uhutud majakaga ja Veczemju kaljud – kuni 6 m kõrge punasest liivakivist mereäärne pankrannik.
Vahemikus kuni Salacgrīvani voolab merre mitu ilusat jõekest – Vitrupe, Svētupe, omakorda Svētciemsi taga mererannikul paistavad taas silma mitmed ebatavalised kivikogumid kalda lähedal – Svētciemsi ja Krauja kivisaarekesed. Aga maaliliselt ilusa ja Lätis olulise lõhejõe Salatsi (Salaca) suudme lähedal asub sümpaatne sadamalinn Salacgrīva, kus alates 5. sajandist on olnud liivlaste asupaik.
Salacgrīva meelitab turiste suurepärase mererannaga ja üritustega – kaluritepäeva ja nüüd isegi väljaspool Läti piire populaarse festivaliga „Positivus”. Loodushuvilisi ahvatlevad laiad rannaniidud, mis asuvad Salcagrīvast põhjas. Need on suurimad mereäärsed niidud ja unikaalne looduslik moodustis, mida iseloomustab suur bioloogiline mitmekesisus ja olulised lindude pesitsuspaigad. Seetõttu on loodussõprade jaoks rannaniitudele rajatud loodusrajad ning linnuvaatlusplatvormid.
Vidzeme mereranna põhjaosas, Läti-Eesti piiril on üks vaiksemaid Läti väikelinnu Ainaži. 19. sajandi Ainažis loodi esimene merekool Lätis, linn muutus oluliseks merenduskeskuseks laevatehastega, kus kümmekonna aasta vältel ehitati 50 ookeani purjelaeva. Ainaži on nüüd vaikne väikelinn huvitava rannaga, turistide tähelepanu köidavad ka vanad laod (kaubalaod), kivimuul, kus kunagi liikus kitsarööpmeline raudtee, ja tuuleenergiajaam.
|
<urn:uuid:a69323c7-797c-4b75-a259-cc65bf863995>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.latvia.travel/et/artikkel/vidzeme-mereaeaerne
|
2013-05-22T12:42:49Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368701670866/warc/CC-MAIN-20130516105430-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999939 |
Latn
| 12 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999388456344604}
|
27.04.2012
Aeg: 19.00
Koht: Pärimusmuusika Aida suur saal
Pilet: 8.50 / 6.50 €. Kontserdipäeval 10 €. Piletid on müügil Piletilevis ja Statoilis.
1. aprillini kõik piletid 5 €.
(Mini)festivali passid (väga väikeses koguses) müügil Viljandi I - punktis.
NB! Piletilevist ostetud pilet tagab sissepääsu ka Vocamble kontserdile!
Tingvall Trio – ECHO auhind, parim saksa jazzansambel 2010.
Martin Tingvall – klaver
Omar Rodriguez Calvo – kontrabass
Jürgen Spiegel – trummid
Rootslane, kuubalane ja sakslane mängivad muusikat, mis põhineb nii Skandinaavia rahvaviisidel kui rocki vahetul toimemehanismil. Trio asutas 2003. aastal Hamburgis Martin Tingvall, koosseis on tänaste aegade vaimus rahvusvaheline, sellega sarnaselt on üle geograafiliste piiride ja źanrijaotuste küündiv ka nende muusika.
Nad arendavad improvisatsioone rahvamuusikast tuntud meloodiate ümber, ning publikule meeldib, et nad ei häbene popmuusikast tuttavat rütmi- ja struktuurilihtsust, millega liitub kõrge energianivoo, mis haarab kuulaja oma lummusesse.
Kriitikud on trio muusikat võrrelnud sõiduga ameerika mägedel, kus laugjas – aeglased poeetilised mõtisklused vahelduvad lustaka peomeeleoluga.
Korraldaja: Muusika Viljandi Büroo
Info ja tellimine: [email protected], 5665 9257
|
<urn:uuid:cd392c52-d208-498f-a0f1-ae9ebe677675>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.folk.ee/et/Sundmused&nID=1506
|
2013-05-24T20:25:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368705043997/warc/CC-MAIN-20130516115043-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999216 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992163777351379}
|
Keskkond: vee kvaliteet jätkuvalt kõrge kogu ELis
Puhas ujumisvesi on ELi kodanikele väga oluline ning see teave võimaldab neil nõuda järve-, jõe ja rannavete kõrgeimat kvaliteeti. Üldsuse osalemine on Euroopa suplusvete pideval jälgimisel oluline, seda eriti siis, kui kliima muutumise mõju muutub nähtavamaks.
Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade
Parim tulemus oli Küprosel, kus 100% supluskohtade veest vastas nõuetele, järgnesid Horvaatia (97,3%), Malta (95,4%), Kreeka (94,2%) ja Iirimaa (90,1%). Tulemused on võetud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastasest suplusvee aruandest, kus võrreldakse EL 27 liikmesriigi rannikuäärse ja sisemaal asuva rohkem kui 21 000 supluskoha vee kvaliteeti. Samuti on komisjon võtnud vastu uued märgid ja sümbolid, mida hakatakse kasutama inimeste teavitamiseks suplusvee klassifikatsioonide ja ujumispiirangute kohta (vt allpool link).
Keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Mul on hea meel, et Euroopa suplusvee kvaliteet on jätkuvalt kõrge, kuigi seda saaks veelgi parandada. Puhas vesi on hindamatu allikas ning me ei tohi pidada seda iseenesestmõistetavaks. Tahan julgustada liikmesriike tagama, et kuigi kvaliteet eelmisel aastal veidi halvenes, hakkab see järgmisel aastal jälle paranema.”
Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade lisas: „Puhas ujumisvesi on ELi kodanikele väga oluline ning see teave võimaldab neil nõuda järve-, jõe ja rannavete kõrgeimat kvaliteeti. Üldsuse osalemine on Euroopa suplusvete pideval jälgimisel oluline, seda eriti siis, kui kliima muutumise mõju muutub nähtavamaks.”
Aruanne annab põhjaliku ülevaate ELi liikmesriikide suplusvee kvaliteedi kohta 2010. aasta suplushooajal, nii et ujujad näevad, kus peaks vee kvaliteet olema hea 2011. aastal. Samuti on selles esitatud suplusvee kvaliteedi trendid alates 1990. aastast.
Analüüs võtab kokku rohkem kui 21 000 Euroopa supluskoha (umbes 70% rannikul ja ülejäänud sisemaal) andmed. Supluskohad on klassifitseeritud kolmeks: vastavad kohustuslikele nõuetele, vastavad rangematele soovituslikele nõuetele, ei vasta nõuetele.
Suplusvee kvaliteet on kõrge hoolimata erinevatest tulemustest 2010. aastal
2010. aastal vastas 92,1% Euroopa rannikuäärsest suplusveest ja 90,2% sisemaa suplusveest kvaliteedi miinimumnõuetele. Ainult 1,2% rannikuäärsest suplusveest ja 2,8% sisemaa suplusveest ei vastanud nõuetele. Ülejäänud ei ole klassifitseeritud andmete ebapiisavuse tõttu.
Üldiselt rannikuäärse suplusvee kvaliteet 2009–2010 halvenes, kohustuslikke nõudeid täitvate suplusasutuste arv vähenes 3,5%, soovituslikele nõuetele vastajate arv vähenes 9,5%.
Samuti langes sisevete kvaliteet. Soovituslikke norme täitvate jõgede ja järvede hulk vähenes 10,2%, kuigi kohustuslike nõuete täitmine jäi peaaegu samale tasemele. Eriti probleemsed olid jõed, kuna ainult 25% jõgede suplusvetest vastas soovituslikele nõuetele.
Taust
Suplusvesi peab Euroopas vastama standarditele, mis on sätestatud suplusvee direktiivis (2006/7/EÜ, vastu võetud 2006. aastal) ning millega ajakohastatakse ja lihtsustakse varasemaid õigusakte. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 2008. aasta märtsiks, kuigi liikmesriikidel on 2014. aasta detsembrini aega seda rakendada. 2010. aasta suplushooajal jälgisid 20 liikmesriiki suplusvee kvaliteeti ja andsid selle kohta aru vastavalt uutele sätetele.
Euroopa kodanikud saavad teavet meelisranna vee kvaliteedi kohta Euroopa veeteabesüsteemi vahendusel. Veebilehelt saavad kasutajad laadida alla andmeid ja vaadata interaktiivseid kaarte nii Euroopa tasandil kui ka üksikute seirejaamade kaupa. Inimesed saavad saata teavet kohaliku veekogu seisundi kohta portaalis Eye On Earth.
Lisateave:
Uued märgid allalaadimiseks: http://ec.europa.eu/environment/water/water-bathing/signs.htm
|
<urn:uuid:1945c621-a3bf-4f7c-9cba-33e70b293c19>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.eea.europa.eu/et/pressroom/newsreleases/keskkond-vee-kvaliteet-jaetkuvalt-korge
|
2013-06-19T10:36:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708690512/warc/CC-MAIN-20130516125130-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999988 |
Latn
| 98 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999876022338867}
|
Rovaniemi
Rovaniemi on Soome kõige põhjapoolsem linn ja ka ametlik jõuluvana kodulinn. Suvel on see kauge sihtkoht suurepärane välisteks tegevusteks ning kanuumatkad, kärestikusõit ja kalastamine on eriti populaarsed. Aasta lõpu poole, kui metsad säravad vapustavates sügisestes värvides, pakub see piirkond suurepäraseid matkamisvõimalusi.
Kogu aasta jooksul saab külastada Arktikumi muuseumit ja jõuluvana küla, mis asub täpselt polaarjoonel.
Broneerige lend Rovaniemisse juba täna!
|
<urn:uuid:f012f801-1d7f-45c5-b9b5-fa92123f904c>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.finnair.com/EE/ET/destinations/finland/rovaniemi
|
2013-06-19T10:41:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708690512/warc/CC-MAIN-20130516125130-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999979 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999788999557495}
|
Vahetuspere
VAP koolitus 21.07.201221.07.2012
Kindlasti on paljudel peredel küsimusi, kuidas olla vahetuspere nende perre saabuvale vahetusõpilasele. Selle koolituse eesmärk on anda kogu vajalik informatsioon peredele ning vastata nende küsimustele. Kõik saab selgemast selgemaks.
Uutele vahetusperedele toimub sel suvel esimene koolitus 21. juulil algusega kell 12:00 ning orienteeruv lõppaeg on 17:00. Teine võimalik kuupäev on 04.08.2012.
|
<urn:uuid:3fe4a1b8-36b7-439f-bb81-cc859f05843b>
|
CC-MAIN-2013-20
|
http://www.yfu.ee/kalender/?date=21.7.2012
|
2013-06-19T10:16:58Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-20/segments/1368708690512/warc/CC-MAIN-20130516125130-00033-ip-10-60-113-184.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999927 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.999927282333374}
|
- Viimased sebimised enne reisi2 päeva on veel jäänud reisini:) Nagu lubatud, sean sisse reisiblogi, et koha pealt otseülekandeid teha ja võimalikult palju kohe kirja panna. Nii ei pea hiljem pead murdma, et kus ma käisin, kellega, milleks ja millal:)
Emotsioon. Mõnus ootusärevus on Posted by gerli in gerli | Feb 4, 2008
- nüüd siis on see aeg käesKallid sõbrad...nagu kõikidele teada, pühn mina koos oma kahe kalli sõbraga 31.12.07 maarjamaa pori saabastelt..määrin nad esiteks punase liiva karva ja julgetes unistustes ei jää nad puutumata ka jaki sitast :D
Püüan vastata mõningatele küsimustele, ehk Posted by siim in Shangri-La | Dec 25, 2007
- Seljakoti sisuKirjutan siia mõned asjad, mis minu jaoks olulised ning mis lähipäevil minu seljakotti sisenevad.
• Kõrge säärisega matkasaapad - hüppeliigese välja väänamine on väga lihtne ja võib tekitada vääääga suuri probleeme matkal olles;
[img=http://www.trav Posted by jakokruuse in Jako Ladina-Ameerikas | Oct 12, 2007
- Testing 1,2,3Esimene sissekanne. Katsetan, kuidas see asjandus üldse töötab. Ei ole siiani olnud au oma blogi pidada. Esimese ülekande lõpp.
Täiendus 02. detsember 2007. Panen igaks juhuks siia oma kontaktid ka:
E-post: [email protected]
Facebook: Jako Kruuse Posted by jakokruuse in Jako Ladina-Ameerikas | Sep 24, 2007
- Tallinn, Pirita Beach - Foto
Album Fotografico (http://www.paololattanzio.info/foto/pirita/) Posted by paolino79 in Paolo Lattanzio's Travel | Sep 15, 2007
- Tallinn - Foto
Album Fotografico (http://www.paololattanzio.info/foto/tallinn/) Posted by paolino79 in Paolo Lattanzio's Travel | Sep 15, 2007
- Tallinn by GisellaLa capitale più graziosa ed elegante delle Repubbliche Baltiche è: Tallin.
Il delizioso ed accogliente centro storico (Vanalinn), diviso in città alta (Toompea) e città bassa, fa rimanere incantato chiunque lo visiti. A partire dalla piazza centrale in c Posted by paolino79 in Paolo Lattanzio's Travel | Sep 4, 2007
- I haven't washed my jeans for three months or more...And so the post match wrap up that was Russia at its best and worst . . .and we had very dirty jeans but they were still good, bless denim....
Can't believe that a month slipped by so quickly and so Posted by adamandmeg in Gone for good | May 20, 2007
- TallinnaPikainen visiitti etelänaapuriin.
Pomppivan Ponin tunnelmat. Sää olisi voinut olla keväisempikin.
[img= Posted by vilmalotta in Levoton sielu | Apr 23, 2007
- Tallinni know it's eastern europe but it's supposed to be about 10 degrees. No way is it 10 degrees. The wind just cuts right through you - it's unreal and it's almost may.
When we were queuing up for our passports Posted by okidoki in EstoniaLithuaniaLatvia | Apr 18, 2007
- TallinnTallinn, Estonia, July 2006
I´d been wanting to go to Estonia for some time....the first Estonians I ever met were at the Sydney Olympics in 2000. Erik Nool, an Estonian athlete had just won the decathlon and we happened to jump Posted by Backpasher in Backpashing Europe | Aug 1, 2006
- KOKKUVÕTTEKS[b]TAGASI KODUS
Olemegi taas Eestis, kus on nii kole külm, et tõusis väike palavikki. Kuid see võib olla ka emotsioonide rohkusest, millele peab nüüd andma aega, et jahtuda ja teha rahulikult järeldusi.
Meie viimane peatuspaik oli Keenia Peetel Nai Posted by taneliina in Aafrika 2006 | Dec 21, 2006
- Meie marsruutSiin on nüüd siis meie reisi marsruut!
Algus on Nairobis ja järgmised peatuspunktid on märgitud numbritega.
1. 19. nov Keenia Peetel
2. 21. nov Uganda Posted by taneliina in Aafrika 2006 | Nov 5, 2006
- EttevalmistusedNüüd on siis aeg nii kaugel, et alla kuu on jäänud veel reisini. Täna tegin siis päeviku valmis ja loodan, et reisil leiame võimalusi siia meie tegemised kirja panna.
Seni oleme teinud ära vaktsiinid (kollapalavik, teetanus, difteeria, kõhutüüfus ja a-he Posted by taneliina in Aafrika 2006 | Oct 24, 2006
- TallinnTallinn, Estonia, July 2006
I´d been wanting to go to Estonia for some time....the first Estonians I ever met were at the Sydney Olympics in 2000. Erik Nool, an Estonian athlete had just won the decathlon and we happened Posted by Backpasher in Backpashing Belinda | Aug 1, 2006
- Medieval TallinnHelicopter? What the?
Yep! I've been in helicopters before, but for sight-seeing flights, and never just for 'travel' but with a regular service between Helsinki and Tallinn, here was my chance. I like helicopters, as long as they don't crash, Posted by TheWandera in Scandinavian Sojourn 2006 | Jun 3, 2006
- Tallinn Posted by vilmalotta in Levoton sielu | Feb 13, 2006
- TallinnTook the bus from Riga to Tallinn. Saw the frozen Baltic Sea, and lots more frozen lakes with men fishing on them.
Tip for arriving in Tallinn (probably a good tip for anywhere) - know the street you're going to - Posted by magykal1 in Riga and Tallinn | Feb 9, 2006
- Impressions of Tallinn, EstoniaWe selected Tallinn due to its remoteness, while still offering a direct flight from London. Apparently, with only 400,000 living there, it's the most un-densely populated city in Europe. The historic old town has a remarkable sense of Posted by KathleenMc in Where's McD? | Dec 6, 2005
- How many showers does it take........To get the rank smell of the mud bath off of my body?? Well, I cant tell you the answer to that but I do know that it is not two, because, I have had two and in certain Posted by jwoodson in Eastern Europe | Sep 7, 2005
- Estonian night lifeWell yesterday i walked around the city and took some pictures and tried to find a place to have a glass of wine and damn it if i couldn't find a little bar to have a glass of wine in Posted by missmadrid in My Trip in Eastern Europe | Jul 29, 2005
- 2 days of travellingSWEDEN
First impression: "Damn look at all these white people!
Last impression : Damn look at all these white people!
ESTONIA
First Impression: "Feels like you are walking through a Disney Fairy tale with cone shaped tops on all th Posted by missmadrid in My Trip in Eastern Europe | Jul 28, 2005
|
<urn:uuid:ebb7d572-b3fe-4870-81e0-424d8ae08121>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.travellerspoint.com/blogs/Estonia/101/
|
2013-12-12T18:06:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164663335/warc/CC-MAIN-20131204134423-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.87955 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.8795499801635742, "eng_Latn_score": 0.07228171080350876}
|
Neli San Carlos Desert Showdown
28. juuli - 4. august, 2012
SoloSports pakub erilist $1,500.00 hind nädala võistlus sealhulgas kõik toidus ja jookides (me sööme nagu kuningad). Joogid kuuluvad õlu, vein, alkohol, kokteile ja meie maailma tuntud Baja FOGs. Kasutage kõigi mänguasjad nagu lainelauad, püsti mõla lauad, kajakid, Maastikurattad ja rohkem kaasatakse. Iga külaline saada on deluxe mini salongi telk täielikult koormatud padjad, padjad ja värskelt pestud magamiskotid. Igapäevane kuum dušš, Internet, ja kasutamise mängutoa, TV / DVD, piljardilaud, nooled, foosball ja raamatukogu on ka olemas. Saate lisada lend San Diego laager $650.00 neile, kes soovivad uuendada.
|
<urn:uuid:a763a6a1-3d01-4a7e-9616-ab7715693156>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://americanwindsurfingtour.com/venues/baja/?lang=et&nggpage=20&show=slide
|
2013-12-05T14:27:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163046151/warc/CC-MAIN-20131204131726-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999893 |
Latn
| 831 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998928308486938}
|
How do I get back to the Adaptive Search Screen after I browsed a folder?
Seda teemat ei täiendata enam, selle sisu võib olla aegunud.
Meie kangelased ei ole seda teemat veel tõlkida jõudnud. Ühine meiega ja aita teema ära tõlkida!
Tap the X just left to the folder’s name.
OR tap the home button.
Share this article: http://mzl.la/1bYfDxW
|
<urn:uuid:36fab6cc-46ad-4b8a-bfa5-a5652e986f87>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://support.mozilla.org/et/kb/how-do-i-get-back-adaptive-search-screen-after-i-b
|
2013-12-05T14:41:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163046151/warc/CC-MAIN-20131204131726-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.993991 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9939905405044556}
|
Holism
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Holism on arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu.
Holism on vastandvaade reduktsionismile (reduktsionismi kohaselt on iga süsteemi käitumine taanduv selle osakeste käitumisele). Teisalt on holism ja reduktsionism komplementaarsed kirjeldusviisid, mille koosrakendamine võimaldab keerukate süsteemide käitumist teaduslikult selgitada.
Holismi mõiste tuli kasutusele Jan C. Smutsi teose "Holism ja evolutsioon" (1926) kaudu.
|
<urn:uuid:088644da-5431-4185-853c-ebb760dd7049>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Holism
|
2013-12-09T02:33:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163848048/warc/CC-MAIN-20131204133048-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999985 |
Latn
| 74 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999854564666748}
|
Mehhiko alistas olümpiamängude finaalis BrasiiliaPronks Lõuna-Koreale(24)
Võrdsete võimalustega mängu avavärav sündis juba kohtumise esimesel minutil (27. sekundil), kui palli suunas väravasse Oribe Perelta. 75. minutil suurendas sama mees eduseisu kahele väravale. Hulk vähendas 90. minutil vahe minimaalseks, aga vaatamata heale võimalusele viimasel lisaminutil enam lähemale ei jõutudki. Mehhikole oli see esimene medal olümpiamängude jalgpalliturniirilt.
Pronksmedali teenis Lõuna-Korea, kes alistas samuti Aasia meeskonna Jaapani 2:0.
Korealased läksid 38. minutil Chu-Jong Parki tabamusest juhtima ning jaapanlaste lootused kustutati 57. minutil, kui Ja-Cheol Koo eduseisu suurendas.
Londoni mängudel osalesid meeste jalgpalliturniiril kuni 23-aastased mängijad. Igas võistkonnas võis olla lisaks ka kolm sellest vanemat meest.
|
<urn:uuid:6f4c06bd-03f0-4b12-ab04-880e61331d64>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://sport.delfi.ee/archive/mehhiko-alistas-olumpiamangude-finaalis-brasiilia.d?id=64809100
|
2013-12-10T11:10:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386164016462/warc/CC-MAIN-20131204133336-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999907 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999070167541504}
|
Jäär
Taevas moodustuv kosmogramm annab lootust põnevale arengule seltskondlikus plaanis. Kui sul on kallim, siis lisab see aspekt teie ühistele hetkedele erilise vibratsiooni ja tunnetuse.
Sõnn
Võnge toob fookusesse mineviku ja mälestused. Uusi projekte ära täna ette võta, vaid ürita lõpetada kõik poolik. Kipud liialdama söögi ja joogiga. Kodus võid käituda ülearu emotsionaalselt.
Kaksikud
Teed liiga suuri plaane või võtad enda peale üle jõu käivaid ülesandeid. Kui keegi teeb sulle ahvatleva pakkumise, säilita ikka kaine mõistus. Suhe bossi või mõne muu autoriteediga vajab psühholoogilist lähenemist.
Vähk
Raha, omamine, saamine, kasutamine, – nende märksõnadega seoses kipub nüüd keerukusi ja vastuolusid tekkima. Praegu on justkui raske midagi jagada – selline «küüned oma poole»-tunne...
Lõvi
Kuu on Lõvis. Oled nagu säde, mis võib iga hetk leegiks lahvatada. Ja kui sind millegagi solvatakse, siis reageerid liiga ägedalt – emotsioonid domineerivad mõistuse üle.
Neitsi
Suhetes võib nüüd segadusi ette tulla. Samuti ole liikluses tähelepanelik. Teisel tasandil on sul suurepärane fantaasia ja võime näha asjade varjatud tagamaid.
Kaalud
Valitsev kosmiline muster toob sinu ellu uusi tuuli – need võivad olla nii värskendava kui ka veidi ehmatava iseloomuga. Elu pakub nüüd nii vaheldust, kruttides kõik värvid eredamaks ja kirevamaks.
Skorpion
Täna võiksid terasema vaatluse alla võtta oma perekondlikud kohustused. Kui sul on õrnas eas laps, siis jaga talle oma elutarkusi. Teisel tasandil võib kummitada armukadedus.
Ambur
Sinu koleeriline pool saab täna uut tuld juurde – seega enne ikka mõtle ja alles siis ütle või tegutse! Muidu võid kedagi oma otsekohesusega solvata. Samas võib su siirus olla ka väga võluv.
Kaljukits
Oled ülemäära nõudlik nii enese kui ka teiste suhtes. Kriitika asemel parem kiida oma lähedasi ja viska mõnusat nalja. Sa ei ole eksamil, vaid oma perekonna keskel!
Veevalaja
Tunned end vaba ja sõltumatu inimhingena, kel on tahe ja jõud asju muuta. See tunne tekitab vajaduse tegutseda ja soovi saada üle surnud punktist. See peaks nüüd ka tavalisest kergemini õnnestuma – käes on aeg läbimurdeks!
Kalad
Võta tänast päeva rahulikumalt – luba endale passiivset puhkust, lülita end korraks välja nii sotsiaalsetest võrgustikest kui ka telefonist. Naudi vaikust, mediteeri, visualiseeri kõike meeldivat!
|
<urn:uuid:832d4398-274e-4005-bef6-4932345c12ec>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ohtuleht.ee/486732/kommentaarid
|
2013-12-22T11:51:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1387346051826/warc/CC-MAIN-20131218055411-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999599 |
Latn
| 22 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995985627174377}
|
Avastage Mount Olive
Hotellid Mount Olive – Hotels.com abiga on lihtne leida sobiv hotell Mount Olive, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida reisiks soodne Mount Olive hotell. Iga hotell on varustatud kaardiga. Lisaks hotellitubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu hotelli asukohast, ümbruskonna meelelahutusvõimalustest, tubade mugavusest ning majutuse ja teenuste kvaliteedist. Meie kliendiprogrammiga Welcome Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
|
<urn:uuid:ef31b4da-ed57-4123-a7e2-ba746a88efdb>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://et.hotels.com/de1494936/hotellid-asukohas-mount-olive-north-carolina/
|
2013-12-05T18:46:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163047212/warc/CC-MAIN-20131204131727-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99991 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999101161956787}
|
Kindlasti pole Savisaar ainus populistlik ja korruptsiooniga flirtiv poliitik Eestis. On ka teisi, võib-olla küll mitte nii silmatorkavaid. Kindlasti pole Savisaar ka ainus poliitik, kelle lahkumine tuleks kasuks kogu Eesti demokraatia arengule. On ka teisi.
Ehk on Savisaarel isegi vahel õigus, et temale või Keskerakonnale pööratakse liiga palju tähelepanu. Tõepoolest, kapo sahmerdamine mingi 500-eurose altkäemaksu ümber sunnib küsima proportsionaalsuse kohta.
Võib isegi olla, et liigne tähelepanu sellisele «minikorruptsioonile» annab Savisaarele kergesti kätte tavapärased kaebeargumendid («Näete, meid kiusatakse!»), ja – mis veelgi olulisem – paneb meid unustama tõeliselt suuri ja tähtsaid asju: kuidas Tallinna linna juhitakse, kuidas impeeriumimeelsed šovinistid sinna endale mugava platsdarmi on loonud, kuidas ekskagebiitide ja praeguste efesbeelastega (ühiseid?) asju aetakse ...
Selge on muidugi see, et Savisaar on ammu oma aja ära elanud. Juba 10–15 aastat pole tal Eesti poliitikas enam midagi uut öelda. Teda on vahel küll nimetatud suureks kombinaatoriks, niiditõmbajaks ja geniaalseks poliitmaletajaks, aga mida ta sellega on saavutanud?
Jah, Keskerakonda juhib ta kindlalt, aga kas ka mõni suur reform, oluline muutus Eestis, tähtis seadus ... Ei tule nagu meelde. Võib isegi öelda, et alates 1992. aasta jaanuarist, mil Edgar Savisaar lahkus peaministri kohalt, pole ta suutnud enda või oma valijate soovitud suunas mõjutada ühtegi suurt arengut Eestis, olgu nendeks siis majandusreformid, sotsiaalvaldkond, välissuhted või Euroopa Liit.
Pöördelistel momentidel on ta ikka jäänud kaotajate poolele. Isegi Savisaare võidud nagu võimu monopoliseerimine Tallinnas on omamoodi Pyrrhose võidud, mille hind on poliitiline isoleeritus ja riigi juhtimisest eemalejäämine.
Savisaar on nagu veskikivi jala küljes, mis lohiseb järel ja takistab, veab tagasi minevikku.
Kui vaadata ka uusi nimesid, keda ta on viimastel aastatel Tallinna ning Keskerakonna juhtimise juurde toonud, on needki tühised, napakad, veidrikud, kibestunud paranoikud või lihtsalt sulid.
Lugedes Savisaare intervjuusid, siis pole need ammu enam huvitavad ja isegi mitte vihaleajavad, pigem veidrad ja piinlikud.
Ammu pole enam ka mingit huvi temaga vaielda või talle oponeerida. Pigem on see kõik kokku tüütu. Savisaar ise on jube tüütu. Mingis mõttes on temast isegi kahju.
Kultuurikava | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Mängib video:
Edgar Savisaar
foto: A.Peegel
Tüütu Savisaar
Kas Edgar Savisaar on ehitanud üles Tallinna populistliku ja korrumpeerunud linnavalitsemise? Muidugi. Kas sama kehtib Keskerakonna juhtimise kohta? Ikka. Kas Edgar Savisaare rahaasjad – Šveitsi fond; Panama, Antigua ja Briti Neitsisaarte off-shore’ide kaudu raha liigutamine ja lähemalt seletamata laenud – on tipp-poliitikule sobimatud? Muidugi. Kas see kõik on aga ka ebaseaduslik ja kas prokuratuur suudab seda tõestada? Ei tea. Kahtlane. Võib-olla.
|Sinu nimi:||Sõbra nimi:|
|Sinu meiliaadress:||Sõbra meiliaadress:|
- * 11:06 Nils Niitra: kiidulaul Jürgen Ligile
- * 10:50 Juhtkiri: vang ja president
- * 10:00 Ere Uibo: Euroopa Liit suurendab filmitoetusi (1)
- * 09:33 Kui kana Number seitse vait jäi...
- * 00:26 Värske tüürimees
- * 00:21 5867 kangelast (2)
- * 00:16 Harjunud võitma
- * 00:11 Leebe kindlus (1)
- * 19:49 06.12 Enn Tammaru: diagnoos on pandud. Alustame raviprotseduure!
- * 18:16 06.12 Virve Sarapik: sirbiga teadusväljal (2)
|
<urn:uuid:55448edd-fcad-4415-abbe-1c53e9ccf185>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://arvamus.postimees.ee/921442/tuutu-savisaar
|
2013-12-07T09:43:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163053921/warc/CC-MAIN-20131204131733-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999917 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999173879623413}
|
Projektipõhine juhtimine 2-päevane koolitus
Projektijuhtimist peetakse väga sageli lihtsakoeliseks juhtimistegevuseks, kus tuleb etteantud aja ja ressurssidega jõuda mingi väga konkreetse ning selge tulemini. Samamoodi arvatakse, et iga inimene saab projekti juhtimisega hakkama. Tegelikkuses on tegemist aga väga keeruka juhtimisülesandega, mis nõuab teadmisi, oskusi ja kogemust. Kogu programmi vältel käsitletakse teemasid konkreetse organisatsiooni vaatenurgast. Lähtudes realiseeritavatest projektidest.
Koolituse alguses saavad osalejad välja öelda oma ootused üritusele ja püstitada küsimused, millele isiklikult oodatakse vastust. Lepitakse kokku ühistes eesmärkides.
Koolituse tulemusena on osalejad:
- saanud ülevaate kuidas rakenda projektijuhtimise metoodika organisatsioonis nii, et sellest tõuseks tulu nii klientidele kui tööde teostajatele;
- saanud üldise struktureeritud ülevaate projektipõhisest juhtimisprotsessist;
- teadvustanud juhtide rollist projektipõhise juhtimismeeskonna loomisel;
- leidnud võimalusi oma tegevuse muutmiseks tulemuslikumaks.
Koolitaja: Algis Perens, EBS Juhtimiskoolituse Keskuse koolitaja & koostööpartner
Koolitus kestab kaks päeva.
Toimumise aeg: 14.-15. mai 2013;
Järgmine koolitus toimub: 18.-19. september 2013
Osavõtutasu: 380 EUR + km (hind sisaldab õppematerjale ja kohvipause).
Toimumiskoht: EBS Juhtimiskoolituse Keskus, Tallinn, Lauteri 3, IV korrus.
Koolituspäevade kestus on 9.30-16.45.
Lisainfo telefonil 6651 323 või koolitus at ebs dot ee
|
<urn:uuid:24979379-ce8e-44a4-82f9-ae724fa6e023>
|
CC-MAIN-2013-48
|
http://www.ebs.ee/ee/taiendkoolitus/uudised-2/?id=21501
|
2013-12-07T09:41:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2013-48/segments/1386163053921/warc/CC-MAIN-20131204131733-00077-ip-10-33-133-15.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999988 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999879598617554}
|
End of preview. Expand
in Data Studio
The Estonian subset of HuggingFaceFW/fineweb-2
- Downloads last month
- 199