text
stringlengths 251
780k
| id
stringlengths 47
47
| dump
stringclasses 96
values | url
stringlengths 13
6.62k
| date
stringdate 2013-05-18 14:13:05
2024-04-25 16:02:03
| file_path
stringlengths 125
155
| language
stringclasses 1
value | language_score
float64 0.64
1
| language_script
stringclasses 1
value | minhash_cluster_size
int64 1
357k
| top_langs
stringlengths 23
555
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kalda tõdes, et töövõimetuspensioni saajaid on juurde tulnud, kuid selles on tema hinnangul süüdi majanduslangus, mis on vähendanud inimeste sissetulekuid ja suurendanud tööpuudust. Seda näitab ka statistika, mille järgi on just madalama sissetuleku ja suurema töötusega piirkondades töövõimetute arv kõige enam kasvanud.
See, et inimesed hakkavad otsima muid võimalusi oma toimetuleku parandamiseks, tuleneb tema sõnul sotsiaalsüsteemi puudustest, mitte aga arstide tegevusest. «Kõigepealt tuleks vaadata, mida riik saab teha selliste inimeste aitamiseks. Tihtipeale on nii, et inimene ei saa küll samal tööl jätkata, kuid võiks teha midagi muud, aga selleks puuduvad tal võimalused.»
Asi on selles, et töötuks jäädes kaotab inimene ka ravikindlustuse. Samas võib tema tervislik seisund nõuda analüüse ja uuringuid, sealt edasi ravimeid ja vahel ka haiglaravi. «Sellisel juhul vaatame tõesti üle, kas tema haigused annavad välja 40 protsendi suuruse töövõimetuse, mis tagab ravikindlustuse,» rääkis Kalda. See raha, mida selline isik riigilt saama hakkab, on ju väga väike – 130 eurot ehk pisut üle 2000 krooni kuus.
Inimene ise taotleb töövõimetust
Tegelikult algatab töövõimetuspensioni taotlemise pensioniametis inimene ise ja perearst
pensioniametile esitatud taotluses kirjeldab inimene oma terviseprobleemist tulenevat toimetulekut ja sellega seotud lisakulutusi kokku ligi neljakümnel leheküljel. Edasi tuleb taotlus isiku terviseseisundi kirjeldamiseks perearstile ja teistele tohtritele, kellega patsient kokku puutunud. Perearst peab need andmed koos vajalike dokumentide ja analüüside tulemustega edastama 15 päeva jooksul.
Arstliku ekspertiisi komisjon vaatab nii inimese enda kui arsti esitatud paberid läbi ja langetab otsuse töövõime kohta. «Paljudel juhtudel on perearsti hinnang isegi leebem kui komisjoni antu,» sõnas Kalda. Ta lisas, et töövõimetuspaberite kokkupanek ja hinnangu koostamine on perearstile küllaltki aeganõudev lisatöö, mida tehakse õhtuti ja mille eest ei maksa haigekassa sentigi. Ühe inimese puhul kulub selleks umbes tund, nädalas võib selliseid olla aga kuni kümme.
Perearst kahe tule vahel
Perearstid on aastaid teinud ettepanekuid süsteemi muutmiseks, nii et neid ei saaks süüdistada subjektiivsuses. Praegu heidetakse neile ühelt poolt ette liigset leebust patsientide suhtes, teisalt tahaksid patsiendid hoopis karmimat hinnangut. Nõnda on perearstid justkui kahe tule vahel.
Üks võimalus oleks anda juurdepääs inimese terviseinfole erapooletutele ekspertarstidele, kes praegu arstlikus tööekspertiisi komisjonis olemas. Teise võimalusena võiks patsiendi pensioniametisse pöördumisel töövõimetuse saamiseks olla ees mingi filter, kust tühiste hädadega läbi ei pääseks. Samas peab kõigil olema õigus taotlust esitada.
Kumbagi ettepanekut pole seni kuulda võetud. Vajadusele muuta kehtivat süsteemi juhtis tähelepanu ka riigikontrolli audit.
|
<urn:uuid:5c645b99-37a4-4501-83b0-729c63037a66>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://tarbija24.postimees.ee/413578/kalda-toovoimetus-tuleb-elust-endast
|
2014-07-30T23:16:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510271862.24/warc/CC-MAIN-20140728011751-00437-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999978 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999784231185913}
|
Kaminad
Aeg soosib kaminaid.
Inimeste soovid ja vajadused erinevad ja sõltuvad kodu küttesüsteemist. Soovi korral võib ehitada kamina, millega terve kodu soojaks kütta. Tuleilu nautimiseks pakuvad tootjad kaminaid väga laias valikus. Kamin peab sobima kogu kujunduskontseptsiooniga, tuleb vaid leida see õige.
Ei ole päris ükskõik, kus kamin ruumis paikneb. Kaminatuli võib olla väga madalal, põrandapinnast veidike kõrgemal, aga ka päris kõrgel seinal. Kamina võib paigutada ruumi keskele, riputada lakke või süvistada põrandasse. Otsus tehakse selle järgi, kuhu koguneb seltskond, kes end tulepaistele mõnulema seab.
Kamin peaks olema hästi vaadeldav. Kui ruumis on juba olemas kivikorsten, siis on kaminakoht sellega määratud, täpsemat kavandit tehes tuleb vaid jälgida, et kaminasuu jääks õigesse suunda. Moodulkorstent ei saa ka päris igale poole paigaldada, eriti siis, kui lae kohal on järgmised korrused.
Kõige rohkem on levinud kaminasüdamikud, millele kipsplaadist korpus ümber ehitatakse. Uudsemad on valmistoodanguna pakutavad vahva kujundusega disainkaminad.
Kaminate ehitamisel on kindlasti tähtis jälgida tuleohutus nõudeid. Lihtsam on välikaminate ehitus, millega tõepoolest paljud hakkama võivad saada. Kõike saab alati uuesti teha, ka tehtud vigu parandada. Eriti lihtne on kaminasüdamiku ümber ehitatud korpusele uut kuju või nägu anda. Kivist kaminad on väga kapitaalselt tehtud ja tavaliselt neid ei muudeta. Muidugi võib väliskujunduses midagi juurde ehitada või viimistlust muuta (näiteks üle krohvida või värvida). Mõnikord on vanad kaminahjud nii unikaalsed, et neid tasub kindlasti säilitada. Teisalt võib kaminahi olla lihtsalt interjööriga sobiv meeleolukas või vaimukas detail, mida pole mõistlik maha lõhkuda.
JÄRGI ÕIGE KÜTMISE JUHISEID
Põlemine vajab õhku
1 kg puidu põlemiseks läheb tarvis 9 m3 õhku. Kui õhu juurdevoolu piirata tekib mittetäielik põlemine ja sooja eraldub kuni 70% vähem.
Siiber peab olema kogu kütmise aja täielikult avatud. Peamiseks viletsa tõmbe põhjuseks on puudulik värske õhu juurdevool ruumi. Hoonete renoveerimise ja soojustamise käigus jätke hoonele õhu sissevõtuavad.
Väldi ülekütmist
Metallkaminatel järgi valmistaja poolt etteantud kütusekoguseid ja kütmise kestvust.
Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga. Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt ja ahju müüritis hakkab pragunema.
Liigkütmine on hoone süttimise üheks levinumaks põhjuseks.
Vali sobiv küttematerjal
Ahju, pliiti ja kaminat küta halupuuga, puitbrikett jäta metallkamina või saunaahju jaoks.
Küte olgu kuiv
Märjast puidust eraldub väga palju veeauru, mis ladestub korstnalõõri seintele. Selle tagajärjel kattub lõõr pigiga, mis võib süttida ja tekitada tuleohltiku olukorra.
Ära põleta prügi
Kasuta küttekoldes vaid kütteseadme valmistaja poolt soovitatud küttematerjali.Prügi vii prügikasti.
Kui korsten läks põlema
Kui avastad korstnapõlengu, sulge siibrid ja õhuluugid. Kontrolli, et korstna läheduses ei oleks süttivaid materjale. Peale korstna põlengut kutsu korstnapühkija.
Soojus hubasest kaminast
Õiget kaminat leida ei ole tõesti lihtne, sest kaminate valik on meeletu, ning enne kauplusesse minekut tasuks väike kodutöö endal ära teha. Võiks osata vastata vähemalt mõnele küsimusele, nagu näiteks: mis otstarbel kaminat koju soovitakse?
Õdus kamin kodus on väga tähtis, sest lisaks ilusale hubasele tulele ja disainielemendile, oodatakse healt kaminalt ka soojuse salvestamist. Kaminaprojekti loomine on tõsine meeskonnatöö, millest võtavad osa müügiinimene, disainer, kujundaja, projektijuht ning pottsepp. Kuigi ka korteritesse ja valmismajadesse on võimalik kaminat panna, on siin mitmeid takistavaid asjaolusid. Lihtsam ning tolmuvabam on kaminat paigaldada siis, kui on olemas sobivate parameetritega korsten, optimaalsete mõõtmetega – pikkus 4 m ja diameeter 200 mm. Korstna mõõtmed määravad suures osas ära, millist kaminat tohib kasutada. Näiteks avatud koldega kaminat ei ole võimalik ehitada väikse diameetriga korstnalõõri külge. Uuemates majades on üldjuhul arvestatud kaminapaigalduse võimalusega, s.t korterisse on toodud moodulkorsten. Kuid samuti on vanemate korterelamute ülemise korruse elanikel võimalik paigaldada kamina jaoks roostevaba moodulkorsten. Luba on vaja hankida kas ühistult, linna- või valla ehitusspetsialistilt. On olnud juhtumeid, kui luba on antud ka allpoolasuvatele korteritele, seal paigaldatakse korsten välisseina, kus ei ole aknaid. Põhimõtteliselt sobib korterelamusse enamik kaminaid, ahjud aga oma suure kaalu pärast mitte. Seega sobib korterisse lisakütteseadmena kerge valmiskamin, sest põranda kandetalad ei pea mitmetonnise ahju raskusele vastu. Kaminaga kütmisel on toaõhk mahedam ning mõnusam, korter ise väärikam ning meeleolu erilisem. Põhimõtteliselt saab ka kaminat paigaldada kortermaja mõnele teisele korrusele peale viimase, kuid selleks tuleb püstitada mööda välisseina jooksev lõõr, mille paigaldus vajab ühistu luba.
Alustage kamina otstarbest ning eelarvest
Millest alustada kamina valikul? Kamina ostmisel on kõige olulisem edasine kasutuseesmärk – kas see on põhiliselt dekoratiivne või mõeldud tõsise küttekaminana. Asjalik küttekamin salvestab soojust. Disaini poolest on vanaaegsemad tellis- või pottkaminad. Samas võib mõlemaid vastavalt oma soovile ümber kujundada – tellise üle krohvida ning ka pottkamina värvi ning kujundust saab valida.
Peenemad näevad välja keraamiliste plaatidega kaetud ahjud ning kaminad ja voolukiviahjud. Põhjamaise päritoluga voolukiviahjud on suured ahjumonstrumid, mis salvestavad kivimassi kuumust ja püsivad peale ühekordset kütmist soojana kuni kolm ööpäeva. Suur ja massiivne ahi tagab väiksema massiga ahjudest ühtlasema ja pikema soojuse eraldumise. Voolukiviahjus akumuleerib soojust tavalisest tellisest kuni kolm korda suurema erikaaluga voolukivi. Kuna ahi on suure massiga, tuleb ahi ehitada tugevale aluspõhjale.
Kamina valikul on tähtis koostada eelarve, et kui palju ollakse nõus kaminale kulutama ning hea oleks teada, mis eesmärk kaminal peaks olema. On kaminaid, millega oleks võimalik kütta kuni 150 m² pinda, ning ka selliseid, mis pakuvad vaid tuleilu ning hubasust.
Kamina otstarve ja maitse
Kamina tüüp sõltub maitsest ja vajadusest. Teatud kaminad on tõesti ettenähtud peamiselt meeleolu loomiseks, nt. dekoratiivkaminad. Soojasalvestamise funktsiooni täidavad paremini massiivsemad ahjud. Aga näiteks korteri viimasele või maja teisele korrusele, suuri ahje nende massiivsuse tõttu kasutada ei saa, võib paigaldada kaalult kergemad, kuid ka soojussalvestamise võimega küttekolded. Näiteks kergema kaaluga kaminahjud, mis hoiavad sooja hommikuni. Või siis metallist ning voolukivist kombineeritud valmiskaminahjud. Kõige odavamad on malmist või metallist kaminad, mis annavad sooja senikaua, kui tuli on all.
Vastavalt otstarbele võib kaminad jaotada enamvähem neljaks kategooriaks:
1) metallist või malmist kaminasüdamiku baasil ehitatavad kaminad
2) valmiskaminad ehk disainkaminad
3) lahtise koldega kaminad
4) soojust akumuleerivad kamin-ahjud.
Malmist või metallistkaminasüdamiku baasil ehitatava kaminaga on võimalik kütta pea kogu maja. Malmist või terasest südamiku peale ehitatakse soojakapp/kubu, mis on seest kaetud fooliumvillaga. Külm õhk juhitakse kaminasüdamiku ja kesta vahele, kus toimub õhu paisumine ning siis surutakse soe õhk torustikku, mille kaudu soojus jõuab teistesse ruumidesse. Kamin viimistletakse reeglina kas dolomiidi, marmori,graniidi või muu kattekiviga.
Kaminakütet kasutatakse mitmetes uuselamurajoonides põhiküttena, miinuseks on vaid see, et sooja saab vaid siis, kui kaminas on tuli. On ka selliseid kaminasüdamikke, kus toimub topeltpõlemine ehk puugaasi järelpõlemine ning põletatavatest puudest on võimalik saada rohkem energiat. Tõmbe abil juhitakse õhk esmaseks põlemiseks läbi seinte ja tagumisest seinast juhitakse juurde lisaõhk ning leegis tekib kõrgemal temperatuuril veel järelpõlemine.
Valmiskamina võib paika panna ilma eelneva projektita. Poest ostetud kamina paigaldab meister paari-kolme tunniga ning seetõttu sobivad just valmiskaminad korteritesse või valmismajadesse. Valmiskaminad on arvestatavad ainult lisakütteallikana, mitte põhiküttena.
Valmiskaminate kolded on tavaliselt tunduvalt väiksemad, nende põlemisaeg ja küttevõimsus sellepärast ka piiratud. Kuid väikese kaminaga saab samuti luua õdusat meeleolu ning kaminasoojus on ikka midagi muud kui keskkütte oma. Keraamilise ümbrisega kaminad kiirgavad õhku, kasulikke negatiivseid ioone, mis annavad inimorganismile energiat.
Lahtise tulekoldega kaminad on ilma metallist südamiku ning ilma klaasita. Lahtiste kaminate kasutegur on alla 20%; pigem viivad lahtised kaminad sooja õhku toast välja ning seega ei sobi need kaminad kütteallikana. Samuti on puidu põlemisaeg väga lühike (ca 30 minutit), kuna kamin saab liiga palju hapnikku peale, kinnises kaminas põlevad puud aga u 3–5 tundi. Samuti laseb lahtine kamin suitsu ruumi tagasi ning võib tuhka ning tahmagi sisse lüüa.
On olemas nn. kaminahjud, mis on tegelikult tavapärased ahjud, klaasustega. Efekt kaminahjul on tavalise ahjuga võrreldes lühema perioodiga. Ahi töötab soojuskiirguse põhimõttel. Kaminahi köetakse ca 2 tunniga soojaks, suitsugaasid soojendavad soojustsalvestava kivimassi ning ahi annab edasi soojuskiirgust ca 24–48 tunni jooksul, kütma peaks kord päevas. Soojust akumuleerib ainult mass, seetõttu peaksid korralikud ahjud kaaluma 1500–2500 kg. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma kaalu poolest.
Kuhu kamin paigaldada, keset tuba, nurka või seinaäärde?
Päris põnevad tunduvad nn. keset ruumi paigutatavad küttekolded. Aga mis on nende plussid ja miinused? Keset tuba paigaldatavad kaminad eeldavad väga suurt ruumi, kus see ei segaks igapäevaelu ning liikumist. Peamiselt on keset ruumi ja lakke kinnitatavad kaminad kena disainiga ning mõjuvad ka ilma tuleta disainielemendina, keerleva kamina aga võib keerata vastavalt vajadusele kas eluruumi või söögitoa poole. Aga kui tegemist on lahtise kaminaga, siis iga päev seda ei köeta; ning suvel on see kamin ruumis ülearune. Enamasti on sellised kaminad avatud küttekoldega, mis aga ei ole meie kliimas just parim valik, sest: esiteks ei ole avatud kamin kütmiseks efektiivseim valik (puudekulu kütmisel kordades suurem); risk, et lahtisest koldest pillub sädemeid, on kordades suurem.
Keset tuba paigaldatavaid kaminaid on kahte sorti – massiivsemad ja suuremad kaminad/ahjud ning kaminad, mis on mõeldud pigem tule iluks.
Kütte kamina/ahju eesmärki täitvad keset tuba paigutatavaid kaminaid saab kasutada ka ruumieraldajana, nt. köögi ning elutoa vahele, kus elutoapoolel on klaasist uks tule vaatamiseks ning köögipoolel praeahi. Aga klaasist uksed võivad olla ka mõlemale poole. Kütte kaminahjud on kas tellistest, voolukivist ja/või kaetud keraamiliste plaatidega.
Soodsam soojus
Soodsam, aga samas väiksema küttekasuteguriga variant on ehitada küprokplaadist sein, isoleerida see tulekindlavillaga ning paigaldada kahepoolsete ustega malmist või metallist kaminasüdamik.
Põhiliselt dekoratiivkasutuseks on ümara kujuga valmiskaminad päris keset tuba.
Ohutuse seisukohalt on valmiskaminate puhul tuleõnnetuse oht väiksem, täiskasvanud inimene ei pea palju muretsema. Ikkagi tasub arvestada, et kamina klaas ning uks on kuumad. Lastel tuleks ükskõik millise kütteseadme puhul silma peal hoida. Lastele on keset tuba asetsevad disainkaminad suuremaks ohuks kui nurgas või seinaääres asuvad küttekolded, ning siis peaks kaminale aia ümber ehitama.
Kui on võimalus paigaldada koju nurgakamin kui ka sirgeseinakamin, siis milline valik on eesmärgipärasem? Nurgakaminate konstruktsioon on keerulisem ning raskemad kui otse seina äärde paigaldatavad kaminad ning selletõttu on nende hind veidi kallim. Aga samas annab suurem kaal nurgakaminale suurema ja pikemaajalise soojasalvestamisvõime. Nurgakaminale on seinaäärse kaminaga võrreldes lihtsam ruumis koht leida. Seinakamina soojajaotus on parem, kui nurgakamin levitab kuuma õhku ruumi ühest seinast, siis seinakamina saab paigutada keset ruumi ning kamin on avatud kolmest küljest. Seinakaminate valik on suurem ja parem.
Värskendus vanale kaminale
Mida teha vana kaminaga, mille välimust on ajahammas räsinud? Kas saab kaminat lihtsate vahenditega parandada? Üks võimalus on katta vana kamin looduskiviga, keraamilise plaadiga või vajadusel krohvida ning värvida.
Kui vanast kiviahjust on kivid välja kukkunud, tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta, pigem on odavam juba ehitada uus. Uue ahju kasuks räägib ka kasutusmugavus, paremad kaasaegsed ökonoomsed materjalid ning välimus.
Kui aga ahi on säilinud ilusa ning kasutuskõlblikuna, siis miks mitte renoveerida. Samuti on pliitide jaoks müügil pliidiukse- ja praeahjukomplektid. Paljud neist toodetakse Eestis, arvestades pottseppade nõuandeid ning vanade pliitide standardseid mõõtmeid. Pliidiust on lihtne vahetada, vana pliidikolle tuleb puhastada ning uus uks sisse panna. Tulemus näeb vägagi kaasaegne välja.
Väliste vigastuste korral on kõige lihtsam uuendada telliskivikaminat. Näiteks uuendada kivide vahelised vuugid ning puhastada kivid liivapaberi või traatharjaga. Ning siis võib kivid üle krohvida sobivasse tooni. Saab ka nii metall- kui malmkamina ust ning ka väliskesta kuumakindla värviga üle värvida.
|
<urn:uuid:1da7f88b-cf21-4bda-b60f-aab112d635d7>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.kaminakeskus.ee/kaminad/
|
2014-07-30T23:15:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510271862.24/warc/CC-MAIN-20140728011751-00437-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999976 |
Latn
| 153 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999760389328003}
|
Tarvastu vald on nii pindalalt kui rahvaarvult Suure-Jaani
valla järel suuruselt teine omavalitsus Viljandimaal. Tarvastu vald paikneb maakonna kaguosas Sakala kõrgustiku maalilistel aladel. Valla keskus asub Mustlas, mis paikneb Viljandi-Rõngu maantee 25.kilomeetril. Teised peamised keskused on Kärstna, Suislepa, Väluste ja Soe küla.
Valla pindala on 409 km2, elanike arv on (01.09.2012 seisuga) 3772. Valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu - Võrtsjärv. 39% valla pindalast on kaetud metsaga.
Tarvastu vallas asub 4 kooli - Suislepa Lasteaed-Algkool, Kärstna Kool, Tarvastu Gümnaasium ja Ämmuste Kool. Tarvastu Gümnaasiumi juures tegutseb Tarvastu Muusika- ja Kunstikool. Lasteaiad on Mustlas, Soel ja Kärstnas. Mustlas paikneb Eesti vanim rahvaraamatukogu (1860), raamatukogud on veel Kärstnas, Suislepas, Välustes. Vallas on 3 rahvamaja - Mustlas, Suislepas, Kärstnas.
Valla juhtimine on aktiivne, palju tehakse väliskoostööd, nii sotsiaal- kui haridus- ja noorsootöö vallas.
|
<urn:uuid:3a4c729f-57e1-4e01-b0a5-faf00bb916f1>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.tarvastu.ee/
|
2014-07-30T23:15:36Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510271862.24/warc/CC-MAIN-20140728011751-00437-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999643 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996429681777954}
|
Paistab et tuule tellis Koebergi tuumaelektrijaam, mis asub Melkbosist umbes 5 km põhja pool otse mere ääres ja mille “tünnid” siit kenasti näha on. Tänane 3.3 meetrine laineennustus koos 20 m/s lähedase tuulega teab mis nauditavaid tingimusi ei tekitanud, ja pole ka ime, kuna vähemalt mulle pole lainesõiduks kaugeltki nii palju tuult vaja, hoopis enam abi oleks suuremast lainest. Alar, Jaan ja Penny ei viitsinudki kuigi kaua mööda vett põrgelda, ma sain oma 3 tundi ikka täis. Abi oleks muidugi ka väiksemast lauast ning purjest, aga 1-2 päeva pärast neid siia kaugele maale kaasa tassida ei ole ka sügavat mõtet. Lihtsuses peitub võlu.
Tugevama tuulega on mul juba mõnda aega omad lainesõidunipid: surun jalad veeel sügavamale aasadesse, võtan, kui meeles on, bottom turn'i ajal tagumise käega poomist kaugemalt kinni, muidugi üritan leida siledamaid laineid, mida enamasti sellise tuulega kusagilt võtta pole, ja proovin laineliini mööda võimalikult käppelt allatuult liikuda. See viimane ei tule küll veel hästi välja ja väga lihtne on end lainesse kinni sõita ja hoogu kaotada, mille tulemusena purjes kohe jälle rohkem tuult on. Igatahes oli hea näha, et osasid hüppajaid ja veidi kogenenumaid sõitjaid tänane liigne tuul ei seganud. Ja vilksamisi nägin jälle delfiine, veidike allpool veepiiri, üksteise kõrval läbi vee tuhisemas.
surfikoht: Melkbos
|
<urn:uuid:447dc531-3a3c-48a9-b5d8-7750e7b28827>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://maui.ee/8325
|
2014-08-01T07:47:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510274866.27/warc/CC-MAIN-20140728011754-00485-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999525 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995253086090088}
|
Praktika Riigikogu Kantseleis
Praktikale Riigikogu Kantseleisse võib üldjuhul kandideerida üliõpilane, kes omandab kõrgharidust ja on läbinud õppeaineid vähemalt kahe õppeaasta ainepunktide ulatuses, valdab vabalt eesti keelt ja tunneb huvi Riigikogu ja Riigikogu Kantselei tegevuse vastu.
Taotlusele palume lisada CV, praktikajuhend, akadeemiline õiend või väljavõte õpinguraamatust ning motivatsioonikiri. Praktika ei ole tasustatud.
Vabad praktikakohad.
Praktika koht: Riigikogu õiguskomisjon
Praktika aeg: 12.05-19.06
Õpitav eriala: õigusteadus
Praktika lühisisu: komisjoni istungite ettevalmistamine ja protokollimine, eelnõude menetlemine, arvamuste ja muude dokumentide koostamine.
Praktikakoht: Riigikogu kultuurikomisjon
Praktika aeg: ajavahemikus 1.09-28.11
Õpitav eriala: õigusteaduse magistriõpe
Praktika lühisisu: eelnõude menetlemine komisjonis ja täiskogus (menetlusetapid, muudatusettepanekud, tekstid ja seletuskirjad), parlamentaarsed kuulamised (komisjoni istung, avalik istung, oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutamine), asjaajamine.
Täiendavad praktikakohad avaldame jooksvalt.
Lisainfo irina dot kova at riigikogu dot ee (Irina Kõva, personaliosakonna nõunik)
Praktika taotluse vorm
30.07.2014
30.07.2014
|
<urn:uuid:e0fb83e7-a6aa-487f-b02f-45f79537d625>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.riigikogu.ee/index.php?id=56705
|
2014-08-01T07:47:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510274866.27/warc/CC-MAIN-20140728011754-00485-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99997 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999699592590332}
|
Asudes Medan piirkond südames, on Madani Syariah Hotel ideaalne punkt, millest avastada Medan. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Käeulatuses on ka Tobali Tour & Travel, Grand mošee, Maimoon palee.
Madani Syariah Hotel's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Külaliste mugavuse ja heaolu eesmärgil pakub hotell pesuteenus, kohvik, 24-tunnine toateenindus, ärikeskus, salong.
Kogege kõrgekvaliteedilise toa võimalusi, muuhulgas ajalehed, filmid, konditsioneer, teler, satelliit/kaabel TV, mis aitavad teil end laadida peale pikka päeva. Hotelli aed on ideaalsed kohad kiire päeva pingete maandamiseks ja lõõgastumiseks. Oma ideaalse asukoha ja sobivate võimalustega tabab Madani Syariah Hotel märki mitmel viisil.
|
<urn:uuid:4b28f581-7fa4-4e24-9950-7b42991589b7>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/madani-syariah-hotel/hotel/medan-id.html?cid=-1&urltogo=%2fasia%2findonesia%2fmedan%2fmadani_syariah_hotel.html&asq=gvEVize7Ve2IBERUnlz%2fr9pWCqEMl6nlcWrpTXv6vwUq7kNBUnT0CdxvlciR6Q0ZC%2fxIJEnXOFxhp6bLkf5UDg%3d%3d&cklg=1&setcookienew=1
|
2014-07-13T14:14:17Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1404776438296.25/warc/CC-MAIN-20140707234038-00078-ip-10-180-212-248.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999885 |
Latn
| 9 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998846054077148}
|
Gruusia
Gruusia on kaua olnud Euroopa külaliste popimate sihtkohtade nimekirjas. Agoda.com mõistab, et reisija tahab saada parimat diili. Seepärast pakumegi Sulle parimaid internetihindu 530 hotelli seas üleriigiliselt. 64 eri regiooniga, pakub see maa oma külalistele tohutut mitmekesisust nii imeilusates maastikes kui ka elavas kultuuris ja eluviisis. Võid leida perfektse hotelli madalaima hinnaga oma peatusel linnades, nagu Tbilisi, Batumi, Kutaisi. Agoda.com pakub suurepärast valikut vastupandamatuid hotellitehinguid. Lehitse julgelt paljusid hotelle, et saada parimad internetihinnad.
|
<urn:uuid:52af50e2-b11b-4216-980e-e7220553591a>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/country/georgia.html?cid=-1&type=2&urltogo=/et-ee/country/georgia.html&asq=bs17wTmKLORqTfZUfjFABre0Ap77AcGs8I58LRVR9oIhN9zmDKAYTB1qhCq1lurT&cklg=1
|
2014-07-23T10:41:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997877693.48/warc/CC-MAIN-20140722025757-00234-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999061 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9990609288215637}
|
Alt
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
|Hääleliigid|
|Vaata ka|
Kontraalt on algselt märkinud nais- või meeshäält (kastraati). Kõige madalam ulatus (diapasoon) on neil väikese oktaavi g. Paljudes ooperites kujutab madal naishääl vanemat naist. Kontraalt on väga haruldane hääl ja heliloojad on kirjutanud sellele vaid väheseid ooperirolle.
- Erda, Nibelungide sõrmus (Wagner)
- Ulrica, Maskiball (Verdi)
- Lucretia, Lucretia teotamine (Britten; kirjutatud Kathleen Ferrier'le)
|
<urn:uuid:315ac3e5-4d0a-4d4f-818e-bcd750401987>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Alt
|
2014-07-24T16:59:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997889379.27/warc/CC-MAIN-20140722025809-00170-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999842 |
Latn
| 86 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998424053192139}
|
Firmadele
Firma edu võtmeks on tema meeskond!
Selleks, et meeskond toimiks eduka ja õnnelikuna, on oluline leida üles iga inimese unikaalsus ning toetada seda unikaalsust ühise meeskonna heaks.
Kui sa soovid oma meeskonnaliikmeid õnnelikena näha ja teada saada, mis teeb neid õnnelikuks, siis meie pakume sulle lahendusi.
Selleks oleme kokku pannud koolituse “Kuidas leida enda jaoks õnnevalem?”
Kui sa soovid koos oma meeskonnaga midagi põnevat ette võtta, siis pakume sulle toiduvalmistamise töötuba
“Kuidas koos meeskonnaga mõnusalt aega veeta, koos kokata ja maitseelamusi nautida?”
Meeskonnakoolituste kokkupanemisel lähtume sinu meeskonnaliikmetest ja vajadustest.
Leiame parima lahenduse sinu meeskonna jaoks!
Meeskonnakoolitus: „Kuidas leida enda jaoks õnnevalem?“
Koolitus annab osavõtjale võimaluse avardada oma silmapiiri ja saada teadlikuks sellest, kuidas meis kõigis peitub jõud muuta oma elu, kui oleme valmis muutma oma mõtlemist ja lahti laskma mõttemallidest, mis hoiavad meid kinni minevikus. Kui on olemas soov, siis on võimalik oma meeles, kehas ja elus läbi viia muutusi, avastades, et igal inimesel on jõud muuta oma elu, kasutades oma sisemist tarkust ja tugevust.
Koolitusel kasutatakse peamiselt Louise L. Hay ja teiste tuntud õpetajate õpetusi, nt. Bob Proctor, T. Harv Eker.
Eesmärk:
Luua osalejatele tugev aluspõhi oma eesmärkide, unistuste ja enese leidmise teekonnal. Koolitusel õpetatakse parandama elumudelit, et tunda ennast õnnelikuna nii tööl, kodus, kui ka puhkehetkel. Koolitusel osaleja saab kõik vajalikud teadmised selleks, et kasutada jõudu enda sees, mille läbi paranevad nii enesetunne, suhted kui ka sisemine motivatsioon.
Koolitusel kajastatavad teemad, millele osaleja saab vastused:
- kuidas iseennast rohkem tundma õppida ja motiveerida
- kuidas igaüks personaalselt mõjutab koostööd meeskonnas
- kuidas igaühe heaolust sõltub meeskonna sisekliima, rahulolu ja tulemused
- kuidas mõista ja vabaneda vanadest harjumustest
- kuidas panna asjad meeskonnas enda kasuks tööle, nii et kokkuvõttes kõik võidavad
- kuidas leida enda jaoks õnnevalem nii tööl, kodus, kui ka puhehetkel
Tagasiside meeskonnakoolitusele:
Jäin teie koolitusega väga rahule! Soovitan kõigile!
Selliseid päevi võiks olla igas kvartalis vähemalt üks!
Kõik me vajame kiires argipäevas (nii töö kui eraelus) selliseid “õlalekoputusi”. Need aitavad kurssi hoida.
Koolituse tellisin sellepärast, et hoolin oma kolleegidest. Hea kolleeg ja hea töötaja on endaga sõber, teab oma eesmärke, armastab ennast ja teisi, teab oma õnne valemit!
Mulle väga meeldis teie sarm ja teie omavaheline klapp, nakatav positiivsus ja elurõõm!
Keegi meie tüdrukutest ütles filmilõigu kohta “Õnnelikud inimesed on tüütud ja käivad närvidele”.
Teie kohta see ei käi! See oli üks neist 8-tunnistest koolitustest, kus mul uni peale ei tulnud:)))
Korralduse poolest oli koolitus üle minu ootuste.
Nii nagu restoraniäris on ka koolituse puhul olulised detailid.
Oli näha, et olite vaeva näinud ja kõik detailideni läbi mõelnud, näiteks pingeid mahavõttev sissejuhatus, teemat hästi sissejuhatav filmilõik, sobiv taustmuusika alguses ja grupi/individuaalsete tööde ajal, koolitajate sõnajärje üksteisele andmine jne, jne.
Kõik jättis väga põhjaliku ja professionaalse mulje!
Mis mulle eriti meeldis, oli see, et olite mõelnud natuke kaugemale ja pakkusite rohkem, kui tellisime. Ehk siis koolituse esimene osa oli tegelikult see, mida ootasime, kuid teine osa (sh meeskonnatöö osa ja kahvli-ülesanne) sobis sinna järgi ideaalselt.
Siinkohal teadsite meist kui tellijatest paremini, mida me tegelikult vajame. See on veelkord märk professionaalsusest.
Oma õnne valemi leidsid need, kes “kohal olid”.
On vähemalt kaks inimest majas, kelles olen tajunud peale koolitust märgatavaid muutusi.
See on suur asi. Suur tänu selle eest!
Kokkuvõttes: “tee seda, mida kõige rohkem oskad ja armastad siis saadab sind edu”
Oli näha, et teete oma asja südamega, armastate seda teemat, see sobib teile, ise oletegi see teema.
Enam ma ei kujutagi teid ette midagi muud tegemas.
Teil on oma õnne valem teada!
Jätkake samas vaimus!
Vildes näeme!
Edu!
Priit
Tagasiside Swedbankis toimunud koolitusele:
Anni Lillepea, Swedbanki Valgamaa kontorite juhataja
Teadsin Merikest juba mõned aastad ja teadsin tema tööd iseendaga positiivse mõttelaadi ja ellusuhtumise arendamisel. Olin näinud tema tulemusi uute valikute tegemisel ja ellu viimisel.
Ühel hetkel oli mul meeskonnas kujunenud üsna segane olukord. Töötajatel oli probleeme prioriteetide seadmisel ning iseenda ja oma tööga hakkamasaamisel.
Mõtlesin, et kuluks ära üks meeskonnakoolitus n.ö pehmetel teemadel. Et inimesed saaksid rohkem selgust iseendas ja oma soovides.
Keda kutsuda läbiviijaks?
Kaalusin erinevaid võimalusi ja kuna mulle tuttav Merike oli alustanud koolitaja teed, siis otsustasin tema kasuks.
Enne koolitust arutasin Merikesega läbi hulgaliselt teemasid, mille käsitlemist soovisin.
Nii aja kui raha ressursist tulenevalt sai koolituse piiriks 3 tundi.
Tagantjärgi mõeldes andsin Merikesele tohutu ülesande väga paljude erinevate teemade näol. Ja tuleb tõdeda – Merike sai sellega hakkama.
Koolitusel oli palju arutlemist teemal, mis on meile meie elus kõige tähtsam ehk suhete püramiid.
Oli eesmärkide seadmist (mida oma elus tegelikult tahan), positiivse mõtlemise tähtsustamist, oli mõtteharjutusi ja mediteerimist, isegi filmilõigu vaatamist.
3 tundi läks lennates ja raske oli lahkuda. Paljud meie hulgast polnud sellistele teemadele varem üldse mõelnud. Teised leidsid kinnitust oma senistele mõtetele ja tunnetele. Tean, et paljud meie hulgast suhtlesid hiljem Merikesega personaalselt.
Nüüd, veidi rohkem kui aasta möödudes, võin öelda, et minu meeskonnas on toimud suured muutused. Ajaliselt võiks seda kirjeldada nii. Enne koolitust oli palju segadust. Ega Merike saanud midagi sõrmenipsuga ja hetkega muuta. Kuid mõtted hakkasid liikuma. Võib öelda, et algul läks isegi hullemaks. Kuid hiljem paremaks. On olnud lahkumisi meeskonnast – mõni pingelisem, mõni teine pingevabam. Praegu on õhkkond meie meeskonnas soe, sõbralik ning üksteist mõistev ja toetav. Siin on kindlasti oma suur osa sellel, millele Merike meid mõtlema pani.
|
<urn:uuid:e478da4c-22e1-4ed7-8590-b45db7465cd8>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.paremelu.ee/koolitused/firmadele/
|
2014-07-24T15:25:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997889379.27/warc/CC-MAIN-20140722025809-00170-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999968 |
Latn
| 51 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999681711196899}
|
Hotellid Kopenhaagen, Taani - teie põnevate linnaretkede alguspaik.
Frederiksberg hotellid orientiiri Frederiksbergi aed ümbruses – Hotels.com abiga on lihtne leida Frederiksberg hotell orientiiri Frederiksbergi aed ümbruses, võrrelda hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Meie veebilehel on imelihtne leida ja broneerida Frederiksberg hotell orientiiri &Landmarks ümbruses. Iga majutuskoha kirjeldus on varustatud kaardiga. Lisaks tubade kirjeldustele ja fotodele oleme lisanud külastajate hinnagud ja pikemad arvustused, kus on juttu asukohast, mugavusest ja ümbruskonna meelelahutusvõimalustest. Meie kliendiprogrammiga Welcome Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
|
<urn:uuid:756578e2-d9f3-4a56-85f7-d606cfca8f56>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.hotels.com/de1773263/hotellid-frederiksbergi-aed-lahedal-kopenhaagen-taani/
|
2014-07-26T03:19:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894976.0/warc/CC-MAIN-20140722025814-00106-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999816 |
Latn
| 12 |
{"ekk_Latn_score": 0.999816358089447}
|
Ideaalne lõbuks ja lõõgastuseks, paikneb Thaison Palace Hotel linna Hanoi alal Hoan Kiemi piirkond - vana kvartal. Kesklinna põnevus on vaid 0. Km kaugusel. See modernne hotell on linna popimate vaatamisväärsuste, nagu Thang Long Water Puppet Theatre, Ngoc Son Temple, Ba Kieu Temple, läheduses.
Thaison Palace Hotel's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Hotell teeb kättesaadavaks küllusliku teenustepaketi, sealhulgas toateenindus, vahendid erivajadustega külalistele, WiFi , salong, seifid.
Lisaks on kõigil tubadel erinevaid mugavusi, näiteks külmik, vann, hommikumantlid, kohvi/teekeedukann, internet access – wireless, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist. Hotelli massaaž, mängude tuba, kümblustünn, kalastamine, spaa on ideaalsed kohad kiire päeva pingete maandamiseks ja lõõgastumiseks. Kui otsid mugavat ja muretut majutust Hanoi's, tee Thaison Palace Hotel'st oma asenduskodu.
|
<urn:uuid:97e3b80f-b5f6-4d82-a313-c9004098ba86>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/thaison-palace-hotel/hotel/hanoi-vn.html
|
2014-07-26T03:11:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894976.0/warc/CC-MAIN-20140722025814-00106-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999706 |
Latn
| 130 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997059106826782}
|
Kuid me teame, et raha ei ole see, mis maailma keerlema paneb. See on hoopis armatsemine/seksimine/selle tegemine, mis tuleb loomulikult… ükskõik, milleks sa seda siis kutsuda tahad.
Läbi aastate oleme õppinud piisavalt, et pakkuda sulle mõningaid vihjeid ja nõuandeid selle kohta, kuidas asjadega algust teha.
Nii et hakkame aga pihta… alustame kehakeelega.
Kui sa tahad teada, mida keegi tegelikult mõtleb, ära vaata nende silmadesse, vaata nende jalgu.
Kui sa flirdid kellegagi, osutavad sinu jalad temale – alateadlikult, andes märku kiindumusest. Kui nende jalad osutavad tagasi sinule, on tunne vastastikune.
Meestele meeldib ennast kohendada selle ees, keda nad peavad võluvaks. Kas siis oma juukseid või riideid – kui mees tahab olla kindel, et ta näeb võimalikult hea välja, siis tead, et sa said ta tähelepanu osaliseks!
Samamoodi meeldib naistele end kohendada potentsiaalsete partnerite ees, tavaliselt mängitakse juustega või lakutakse huuli.
Samuti paljastavad naised oma randmed neile, kellest nad on romantiliselt huvitatud. Randmete puudutamist ja silitamist peetakse erootiliseks, kuna see võimendab pulsipunkte.
Kehakeel on suurepärane viis välja uurida, mis kellegi mõtetes toimub, kuid pea meeles, et alati ei ole seal garantiid – seetõttu ära võta seda, mida näed, liiga täht-tähelt!
|
<urn:uuid:a7d101a2-ca08-45c8-811f-009dd39f75a7>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.durex.com/ee-ee/sexuallifestyle/better%20sex/pages/in%20the%20mood.aspx
|
2014-07-26T03:07:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894976.0/warc/CC-MAIN-20140722025814-00106-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999982 |
Latn
| 178 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999817609786987}
|
Tehnika
Tulikivi disainkaminate südameks on puhtalt põlev küttekolle. Kamina suur klaasist luuk ja kamina teraskonstruktsioonid tagavad kiire soojusülekande ruumi kohe esimesest puusületäiest alates. Kaminate kere on voolukivist, kust kamina kütmise ajal salvestunud soojus liigub aeglaselt meeldiva kiirgussoojusena ruumi. Tänu põlemisõhu juhtimisele leegitseb kaminatuli ka väiksema puukoguse juures.
Disainkaminate kergeimad mudelid võib paigaldada ka puitpõranda peale. Aluse pinnamaterjal peab olema süttimatust materjalist. Selleks sobivad näiteks metallplaat või voolukiviplaadid, mis paigaldatakse nii, et need moodustavad ahju ette ja küljele ka vajaliku sädemekaitse. Kontrolli alati üle, kas põrandakonstruktsioon ahju kaalule ikka vastu peab.
Kui Sa paigaldad disainkamina nurka, tuleb ühendada suitsulõõr pealt. Kaminaid põhikütteallikaks ei soovitata, need on pigem tunde loomiseks ja täiendavaks kütteallikaks mõne muu küttevormi kõrval, näiteks põrandaküttega majades. Seetõttu sobivad disainkaminad erineva suurusega ruumidesse. Põrandakonstruktsioon tuleb siiski alati üle kontrollida.
1. Ülespoole avanev luuk hoiab ruumi kokku. Tänu kallutusfunktsioonile on klaasi puhastamine lihtne.
2. Automaatne õhujuhtmine ja –reguleerimine tagavad kauni põlemise.
3. Kaita i12 mudelis suurendavad soojustsalvestavad kivid kamina kaalu ja parandavad seeläbi ka selle soojust salvestavaid omadusi.
4. Voolukivist ümbrisesse kogunev soojus vabaneb ruumi meeldiva kiirgussoojusena.
5. Esmane soojus vabaneb toaõhku koheselt peale kütmise algust.
Kivivooderduste pindala-kaalutud temperatuurid disainkaminate mudelite Kaita i11 (470 kg) ja Kaita i12 (880 kg) puhul. Kütmisaeg kasutusjuhendis oleva puukogusega 6 tundi.
|
<urn:uuid:14d219c8-1caa-43ad-83f9-be1da4f5abf5>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.tulikivi.com/ee/Tooted/disainkaminad_Tehnika
|
2014-07-26T03:05:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894976.0/warc/CC-MAIN-20140722025814-00106-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999919 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999186992645264}
|
Paiknedes sobivalt Berliin kultuur, vaatamisväärsused, poodlemine alas, lubab Hotel AMANO Sulle tõhusaima puhkekoha, et teha paus oma kiiretes päevades. Paiknedes vaid 0 km kaugusel linna keskusest, on külalised heas positsioonis, et nautida linna vaatamisväärsusi ja tegevusi. Hästisäilinud miljöö ja lähedus kohtadele Sophie-Gips-Höfe & Sammlung Hoffmann galerii, Galerie Goff + Rosenthali galerii, Puppentheater Firlefanz teater annavad sellele hotellile erilise šarmi.
Võimalused ja teenused, mida pakub Hotel AMANO, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), pakihoid, koosolekuruumid , seifid, vahendid erivajadustega külalistele on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Hotel AMANO esile teiste linna hotellide seast.
Lisaks on kõigil tubadel erinevaid mugavusi, näiteks kohvi/teekeedukann, Mittesuitsetajate toad, internetiühendus (tasuta), kööginurk, dušš, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist. Hotell pakub imelisi puhkuseteenuseid, nagu aed, et teha Sinu siinviibimisest tõeliselt meeldejääv. Naudi Hotel AMANO ainulaadset teenindust ja mainekat asukohta.
|
<urn:uuid:6963a3b0-f616-44d8-b877-9ddfac913d42>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/hotel-amano/hotel/berlin-de.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtFYPqm%2b4cb%2fAeFDpyYy5WnKqqA9%2fYIBR3aoVWnZuV7jx&setcookienew=1
|
2014-07-31T19:39:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273663.2/warc/CC-MAIN-20140728011753-00467-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999912 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999120235443115}
|
Renoveeritud aastal 2012, garanteerib Ovolo Hotel 286 Queen's Road Central külalistele mõnusa viibimise Hongkong's äri või puhkuse eesmärgil. Paiknedes vaid 0 km kaugusel linna keskusest, on külalised heas positsioonis, et nautida linna vaatamisväärsusi ja tegevusi. Mitte vähem erandlik pole ka lihtne juurdepääs hotellist linna lugematutele vaatamisväärsustele ja maamärkidele, nagu Amelia Johnson Contemporary, Antiigi tänav / Hollywoodi tee, Man Mo Temple.
Ovolo Hotel 286 Queen's Road Central pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Hongkong's. Külaliste mugavuse ja heaolu eesmärgil pakub hotell kiire sisse-/väljaregistreerimine, ajalehed, WiFi , transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, pesuteenus.
Astu ühte 60-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil: laud, konditsioneer, LCD/plasmaekraaniga teler, satelliit/kaabel TV, kohvi/teekeedukann. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Ovolo Hotel 286 Queen's Road Central on tark valik Hongkong reisijatele, pakkudes igal ajal lõõgastavat ja muretut peatuskohta.
|
<urn:uuid:2fd93ef2-f774-4d6e-a775-7918029f05ef>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/ovolo-hotel-286-queen-s-road-central/hotel/hong-kong-hk.html
|
2014-07-31T19:37:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273663.2/warc/CC-MAIN-20140728011753-00467-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999507 |
Latn
| 88 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995065927505493}
|
Asudes Jimbaran südames, on Coco de Heaven ideaalne punkt, millest avastada Bali. Olles 1. Km kaugusel linna keskusest ja 0.5 Km kaugusel lennujaamast, võlub see 2-tärni hotell arvukalt külalisi igal aastal. Külalised lihtsalt armastavad selle hotelli asukohta, mis on kohe linna peamiste vaatamisväärsuste Ngurah Rai riiklik lennujaam, Plaza Bali Duty Free, Putu Manuaba haigla naabruses.
Coco de Heaven pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Bali's. Hotellikülalised võivad nautida kohapealseid võimalusi, nagu transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, baar, WiFi , ekskursioonid, 24-tunnine vastuvõtt.
Coco de Heaven on koduks 45 maitsekalt sisustatud magamistoale, et pakkuda mugavusi, nagu in room safe, eraldi dušš ja vann, Mittesuitsetajate toad, föön, minibaar. Terve päeva võid nautida välibassein lõõgastavat atmosfääri. Mis iganes on Sinu Bali külastuse põhjus, on Coco de Heaven perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
Nyepi Religious Day
Please be informed that Bali island celebrates Nyepi (Silent) Day each year on below dates. The Nyepi (Silent) Day is a day of absolute silence throughout the island. No outdoor activities are allowed including check in and check out from hotels. March 23, 2012 | March 12, 2013 | March 31, 2014 | March 21, 2015 | March 9, 2016 | March 28, 2017
|
<urn:uuid:4231e922-9eb0-4326-85d7-a02fd5af7360>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/coco-de-heaven/hotel/bali-id.html
|
2014-07-11T15:57:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1404776428273.44/warc/CC-MAIN-20140707234028-00078-ip-10-180-212-248.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.998909 |
Latn
| 105 |
{"ekk_Latn_score": 0.9989087581634521}
|
Tänavuse vormel-1 hooaja üks debütantidest Virgin Racing tutvustab oma meeskonda ning selle hooaja masinat tuleval kolmapäeval.
Meeskonna presentatsioon toimub Inglismaal Sheffieldi lähistel ning üritusest tehakse ka otseülekanne internetti.
Inglismaal baseeruv Virgin Racing sai FIAlt rohelise tule kuninglikus vormelisarjas osalemiseks eelmise aasta novembris. Meeskonna sõitjad on sakslane Timo Glock ja brasiillane Lucas di Grassi.
Meeskonna masinad hakkavad sõitma Virgin VR-01 šassii ning Cosworthi mootoritega.
SPORT-EKSPRESS/ERR SPORT
Lugeja küsib: intervjuu Aivar Kuusmaaga|
Kuusmaa mainis, et klubil on plaan osaleda järgmisel hooajal ka FIBA EuroCup sarjas.
Terevisioon: täna avatakse rulluisutamise selleaastane välihooaeg|
Pühapäeval aga sõidetakse Tallinna Rulluisumaraton.
Terevisioonis käisid Maijooksu korraldajad|
Sel aastal on end jooksule registreerinud üle 10 000 naise, mis on jooksu ajaloo suurim hulk osalejaid.
Heitjate seeriavõistluse avaetapil võitis odaviske Risto Mätas|
Mätas võidutses 77.63-ga Timo Moorasti ja Andrus Värniku ees.
Londoni OM-ile on eestlastel võimalus pääseda viies paadiklassis|
Enamus olmüpiapiletitest jagatakse välja detsembris Austraalias toimuval MM-il.
Eesti Võimlemisliidu uueks presidendiks valiti Riigikogu aseesimees Laine Randjärv|
Randjärv vahetab välja 21 aastat alaliitu juhtinud Mehis Pilve.
Ragbikoondise kapten: maailmatasemeni on veel pikk maa|
"Terevisioonis" tutvustati 2016. aastal olümpiaalaks saavat Ragbi 7-t.
|
<urn:uuid:c3d2880c-d37d-4367-94c1-ce0da64161cf>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://arhiiv.sport.err.ee/index.php?06104925
|
2014-07-22T19:20:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997862121.60/warc/CC-MAIN-20140722025742-00014-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999921 |
Latn
| 15 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999209642410278}
|
Võistluste peadirektor Indrek Kelk on rõõmus, et vaprad suusatajad Tartu maratoni rada naudivad. «Mul on hea meel, et vaatamata veidi keerulistele ilmastikuoludele jõudis finišisse nii suur hulk suusatajaid. Katkestajaid oli väga vähe, mis tähendab, et 41. Tartu maratoni said täies pikkuses nautida väga paljud suusasõbrad,» rääkis Kelk.'
Meditsiiniteenistuse ülem Andras Laugamets kinnitab, et tänavune maraton möödus rahulikult: «Maraton möödus ilma eriliste vahejuhtumiteta. See on viide sellest, et inimesed teavad oma piire, millal katkestada ja valivad endale parima tempo. Inimesed on ka teiste suhtes hoolivad ning aitavad üksteisel maratoni läbida.»
Klubide arvestuses sai esmaste mitteametlike tulemuste alusel esimese koha Sparta Spordiselts, teise koha Areal Team ning kolmanda meeskond Rakvere Siplased/CRAFT/Electrolux. Klubide arvestuses osales maratonil kokku 33 erinevat meeskonda. Ettevõtete arvestuses on esikohal Swedbank, teise koha saavutas Sampo pank ning kolmandal kohal ettevõtete arvestuses on Eesti Posti Spordiklubi. Kokku oli oma meeskonnaga väljas 23 erinevat ettevõtet.
Stardiprotokollide järgi oli 18.02 õhtu seisuga starti minemas kokku 7488 suusatajat, neist 5610 60 km distantsile ning 1878 suusatajat 31 km distantsile.
|
<urn:uuid:f0be71b7-d67e-4f51-9b0f-137999f7bbe2>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://sport.postimees.ee/745716/41-tartu-maraton-toi-rekordarvu-lopetajaid
|
2014-07-24T02:10:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997884795.6/warc/CC-MAIN-20140722025804-00202-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999908 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999079704284668}
|
Tatar on üks igavesti huvitav tera, tervislik ja pealekauba on tatra vili tegelikult hoopis pähkel. Ja maitsev on ta ka, eriti pudruna! Kuna tatras on suhteliselt palju rauda, tuleks tatart keeta piimata ja ka süüa piimatoodeteta, et keha selle raua sealt kätte saaks. Mina tatraga nii tervislikult ümber ei käi. Nagu ka riisi puhul, tagab sõmeruse just rasvainega läbi praadimine. Ja praadimiseks peab tatar olema täitsa kuiv. Pestud tatra praadimine seda efekti ei anna.
Tatar meeldib mulle võiga praetuna, pudruks hautatuna ja ohtra hea paksu hapukoore ning tibakese soolaga. Nii sõin ma tatart juba päris väiksena ja nii sööb seda ka mu enda pisike tütar, küll täna veel lisasoolata. Muid kastmeid ja lihalisi ma tatra kõrvale ei soovi. Lihtne lihata lõuna, aga kui maitsev!
Sõmer tatrapuder
1 osa tatart
2 osa vett
võid
soola
serveerimiseks hapukoort
Mõõda valmis tatar ja vesi. Sulata haudepotis lahke tükk võid ja aja kõrval vesi keema. Lisa tatar võile ja kuumuta segades paar minutit, nii et kõik tatraterad oleks kuuma võiga kergelt kaetud. Lisa keev vesi ja sool. Lase kõik koos veel korraks keema. Keera pliidil tuli madalaks, nii et tatar veel vaevu keeb ja hauta ca 25-30 minutit, kuni tatar on pehme ja vedelik imendunud. Serveeri hapukooresilma ja natukese soolaga.
Tatar on hea ka teisel päeval, kui see kergelt üle praadida.
|
<urn:uuid:7e383c29-4df5-4566-a518-4bdf6d3c6730>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://thredahlia.blogspot.com/2012/10/tartrast-putru.html
|
2014-07-24T02:08:47Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997884795.6/warc/CC-MAIN-20140722025804-00202-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99966 |
Latn
| 80 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996597766876221}
|
Drex. Tegemised
26 Juuni 2008
Klaaspärlid kollases teemas ja
klaaspärlid roosas teemas.
ja niipea, kui jätsin teadlikult sammumise jälgimiseni, tegin neid kohe palju rohkem,
asi kah selles, et käisin täna jala palju, rahakott jäi tööle, seega linnaliini buss ja jala, kerge reis Lasnakale.
nüüd on samme juba rohkem.
drex posted @ 18:55 - Link
- kommentaarid (2)
24 Juuni 2008
Vihmane ilma peaks/ võiks soosida käsitöö tegemist, aga vat kui on ilm niru, on käsitöö kah selline pisut-pistu nikedamist ainult. Paistaks päike kööki oleks mõnusam..
aga vaevalt ma siis köögis tegutsekski, ikka aias.
tegin natuke kõrvukaid, muideks ühest neist oli üks valmis juba nädala, aga vat teiseni ei jõudnud kuidagi
, töömahukad , nagu nad on, eksju
siis nokitsesin ammu teenimatult tahaplaanile vajunud teokarbi kallal.
peamine, et oleks sinine ja hõbedasega, no lisasin pisut valget ja musta... ei mõelnud enne, lihtsalt sobisid need värvid, nüüd vaatan, et selline rahvuslik toon.
ja ripats, kus "pidi" olema kass või kaks, no ma panin kolm
Jaanipäev oli nagu ikka. Olime suvilas. Oma pere ja ühed naabrid. Kahjuks on mitmes lähisuvilad käinud ostu-müügi tagajärjel käest-kätte ja seega oli lähedal teise lõkke ääres selline pesakond tundmatuid ja üsna purjus inimesi
Õnneks nad meie juurde lällama ei tulnud, küll aga sõitsid meie õuest oma platsile, kuna meil erastatud maa, aga aeda ees pole, siis saab ju sealt üle sõita... vabanduseks ei öelda midagi, aga kunagi ammu on sealt mingi rada käinud, meie maa peal aga lõppeb see tee ära, mille me ise oleme rajanud... ah, ükskord me paneme sinna aia ette, siis sõitku teist kaudu, või kasvõi helikopteriga, mitte ei paaruta meie muru sea songermaaks
drex posted @ 19:44 - Link
- kommentaarid (3)
20 Juuni 2008
Küsimused
Nii, sain teatepulga Minuliisult
ja Triin27-lt
.
eks ma nüüd üritan
algtekst
Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
1. Mida sa tegid kümne aasta eest?Olin tööl leivakombinaadi vahvlitorditsehhis, iga päev küünarnukini šokolaadine . Lapsed olid siis 7, just 11 saanud, ja 12,5, Käsitööalased tegemised piirdusid mõne seinapildiga, või siis kinnaste kudumisega.
2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?Korrastada arvuti ümbrus (et arvuti ka üles leiaks)helmekarpidest ja sorteerida neid pisut, koristada suvilas talvine rottide pummelung lõpuni, pisut rohida, pääsusaba kududa, tuunika heegeldamist alustada
3. Lemmiknäksid?pole, kui vaja, eelistan miskit soolasemat, näiteks snäkkvorste või piknikujuustu
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?Võimaldaksin pojal auto korda teha (sõideti segamini), alustaks maja ehitamisega kohe, mitte ei ootaks... midagi
5. Kohad, kus oled elanud?Paide-Tallinn-Tarbja (Paide vald)-Paide
Edasi annan teatepulga:Minni, bastet, Hetty, Eria
, Kulla385
drex posted @ 17:37 - Link
- kommentaarid
18 Juuni 2008
Üllatuslikult avastasin täna, et vaatamata suurele suvele, (no täna sadas, aga see erand)
olen ma suutnud endale kuidagimoodi palaviku hankida. Kaua see mul juba on , ei tea, aga selline laialivalguv, ja eriti S**** olek on juba mõnedki päevad, seega arvan, et on juba üle minemas... vist.
aga mingi aeg tagasi olen mõningaid asju teinud
lipsukestest kaelakee
ja täna lõpetasin oma mobiilile sooja pesu.
kotis eraldi lahtrikest mobiilile pole (seal ei püsiks see kah kuidagi), siis tahan säästa telefoni pundi võtmete eest, mis teadagi kriibivad
et tegelikult mäletan, kuis kudumine käis
teise pildi värv õigem, või noh külm lillakas-roosa.
drex posted @ 18:24 - Link
- kommentaarid (6)
14 Juuni 2008
Viimastel päevadel, või kestab see juba nädala ....
ei mäleta täpselt,
aga see ehtemeisterdus-soolikas on kapitaalselt umbes olnud. see vähenegi, mis nikedada sai, pole oma valmisolekut näinud, ja jupiti ikka karbis - oma aega ootamas, kunagi...
tänane tühi-jama-nätske-kurb .. ja mis kõik veel päev, laskis mul lihtsalt üksi köögilaua taga nikerdada.
kudumist-heegeldamist pole täna olnud, ja kõndimisega on täna siiani ka pisult nirult
valmis tegin ühe taku (?) nööril kaelaehte ja kolm paari kõrvukaid
Ilm läks pilve, ja AB läige läks helmestel kaduma
drex posted @ 14:53 - Link
- kommentaarid (4)
06 Juuni 2008
Eile kisasin et hakkasin helekollast asja aretama. vat see aretus ei arene kuskitpidi. Nimelt arvutamisega on raskusi, ju see käsitööalane matemaatika lonkab kahe jalaga
Asi ise selline
ja minu pingutused, 1 kera siin, aga silmnähtavalt jääb väikeseks (kitsaks), arvasin, et see muster laieneb jõudsamalt.
See ON helekollane! ausalt
selle tõmban keansti taas kerasse, ja leiutan kuidagi muud moodi, kuigi sellel pildil olev keep mulle meeldib.
Nüüd aga sain kiirõppetunni Helen312-lt, kuidas alustada rätiku kudumist. Peaks sellele keskenduma, saaks räti oma nappidest ajavarudest enne talve valmis
tegelikult ma peaaegu mäletan, mismoodi see kudumine käis. Helen õpetas ka õigemaid võtteid.
drex posted @ 19:43 - Link
- kommentaarid (3)
05 Juuni 2008
Tahtsin teha midagi oma kuldkollastest klaaspärlitest. olemas oli segu, erinevates suurustes, ja pakk 12 mm kuulikesi. Helmetraadil töö.
pilti tehes avastasin
et kollane, mis kollane.
Tehelikult aretan oma kollast asja. mõõdan ja teen, ehk saan valmis ka kunagi. Varutud on 7 rulli
helekollast heegelniiti Killukalli käest.
aga seekordne kollane
kee ja kahed kõrvukad
drex posted @ 18:45 - Link
- kommentaarid (6)
02 Juuni 2008
Kolm päeva Jäneda Aia- ja Lillepäevadel rikkus paljugi. Samme teha ei saanud, no kuidas kõnnid oma boksis, nagu oleks pidevalt pissihäda, eksju.
Vahepeal käisin küll mööda oma "ostutänavat" no kaua ikka jaksad, niigi oli tolmu, mis jube, siis veel ise kah keeruta seda üles
aru-ma-ei-näe, miks inimesed käivad nagu ninasarvikud... tamp-tamp-tamp, jalge alt lööb tolm pilvedena üles..
ah näeh, elan edasi. Käsitööga oli ka nirult. Letitaga ma ikka tegin üht-teist, viskasin hommikul kotti tangid ja helmed, mis eelmisel õhtul (tegelikult öösel) valmis otsisin, ja nikerdasin vaikselt. Samas sai ka näitlikult helmetüü võtteid näidatud. Üks valminud kee osteti kohe ära, seega pilti pole.
Võtsin kaasa peoga kollakaid-pruune ja musti-rohelisi, ning tegin kaks käevõru. Linca blogis oli ka selliseid, kenamaid muidugi.
drex posted @ 20:09 - Link
- kommentaarid (1)
870184 visitors
|
<urn:uuid:75442964-d7a0-4cd4-831a-e260f9997256>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=159&curmese=Juuni%202008
|
2014-07-24T02:10:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997884795.6/warc/CC-MAIN-20140722025804-00202-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999289 |
Latn
| 54 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992889761924744}
|
Kahjuks ei saa selles hotellis koguda Welcome Rewards® öid
Sellest hotellist ei ole fotosid.
Hotell Delsuites Forest View asukohaga Toronto, Ontario, Kanada
Year Built - 2002 Additional Property Description - Forest Vista is located in Scarborough/ at the southwest corner of McCowan and Highway 401. This location is perfect for those seeking a relaxed residential atmosphere for an extended stay. Our one/ two and three bedroom apartment rentals are conveniently located near Scarborough Town Center/ Scarborough Hospital. Guests of DelSuites are also served by a variety of transportation options including the Scarborough RT/ TTC/ and Highway 401. This building features a Fitness Centre/ Aerobic and Exercise Room/ Indoor Pool and Whirlpool/ Change rooms with Saunas/ Billiard Room/ Theatre Room and Games Room with Ping Pong Table. Building Amenities A Tridel built/ 21-Storey High Rise Condominium Indoor Parking 24 Hours security 24 Hour Security Desk in Lobby Indoor Pool and Whirlpool Fitness Centre/ Aerobic and Exercise room Change Rooms with Saunas Games Room with Ping Pong Table Theatre Room Billiard Room
Selles hotellis ei pakuta invateenuseid. Kui soovite broneerida invateenustega tuba, valige teine hotell.
Kuvatud hinnad kehtivad ühe öö eest ühes toas ühele või kahele inimesele vastavalt teie näidatud täiskasvanute arvule. NB! Täiskasvanud ja alaealiste lisakülastajate, lahtikäivate voodite ja lisakülastajatega kaasnevate teenuste eest võib saabumisel lisanduda eraldi tasu.
Hinnad kehtivad vabade tubade olemasolul ning neile võivad lisanduda maksud ja hotelli kehtestatud lisatasud. Osa hindade puhul võib vajalik olla eraldi kinnitus.
Lisasime kõik hotelli poolt meile teatatud tasud. Võtke siiski arvesse, et tasude määrad võivad muutuda vastavalt majutuse kestusele või toa liigile.
|
<urn:uuid:37bbb4c8-6705-4dfa-8df6-23a068877ddb>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.hotels.com/ho447683/delsuites-forest-view-toronto-kirdeosa-kanada/
|
2014-07-25T06:54:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997893881.91/warc/CC-MAIN-20140722025813-00138-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.992857 |
Latn
| 9 |
{"ekk_Latn_score": 0.9928569197654724}
|
Kuu kõige külmemaks piirkonnaks on kraatriteala, milleni Päike mitte kunagi ei ulatu.
Teadlaste sõnul on nende kraatrite temperatuur 238 kraadi alla nulli. See on ainult 35 kraadi kõrgem kui teada olev võimalik kõige madalam temperatuur.
Pluto on Kuu kraatritest vähemalt ühe kraadi võrra soojem, hoolimata sellest, et asub 40 korda Päikesest kaugemal.
«Meie Päikesesüsteemi kõige külmem paik asub tegelikult Maa «tagaaias». Kuu kõige külmemad kraatrid kannavad nimesid Faustini, Shoemaker ja Haworth. Kuid on kraatreid, mida ei ole veel uuritud ja neil ei ole ka nimesid,» selgitas California ülikooli teadlane David Paige.
Paige lisas, et aastaaegade vaheldudes muutub Kuu lõunapoolus pisut soojemaks ja põhjapoolus jahedamaks.
Teadlase Richard Vondraki kinnitusel on väga madala temperatuuriga alad tähtsad, kuna võivad sisaldada aurustuvaid aineid nagu vett ja metaani. Sealse vee ja metaani uurimine võib anda uut informatsiooni Päikesesüsteemi varajase etapi kohta.
Ka avastas Kuu-uurimise aparaat jälgi selle taevakeha jääs olevast vesinikust.
«Kuu lõunapoolus oli siiani uurimata. Meil ei olnud varem aimugi, kuidas sealne pind välja näeb,» lisas Vondrak.
|
<urn:uuid:072bee63-dedc-4c53-8e79-1c206986e084>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.postimees.ee/165479/paikesesusteemi-koige-kulmem-paik-asub-maa-tagaaias
|
2014-07-25T06:45:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997893881.91/warc/CC-MAIN-20140722025813-00138-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999935 |
Latn
| 40 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999352693557739}
|
Dinner in the Sky® on täiesti unikaalne ja kordumatu kogemus, mis on ühendatud parima kulinaarse naudinguga.
Külalised saavad 50 meetri kõrgusel nautida unustamatut vaadet ja meelepärast üritust - koos heade sõprade, söögi ja joogiga. Kingituseks saavad kõik külastajad ka fotojäädvustused.
Tegu on erakordselt elegantse ja põnevust täis seiklusega taevasse!
Vaata, kes nautisid eksklusiivset atmosfääri, meeliköitvat vaadet Tallinna vanalinnale ning neljakäigulist õhtusööki, 6. juuli õhul!
|
<urn:uuid:04d8cc65-28b4-4333-895a-8d7c95b8219c>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://elu24.postimees.ee/899386/com/galerii-taevalik-ohtusook-jaani-kiriku-torni-tipu-korgusel/
|
2014-07-28T10:19:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510258086.28/warc/CC-MAIN-20140728011738-00347-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999962 |
Latn
| 26 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999618530273438}
|
Kui see mida otsid, on mugavalt paiknev hotell Surabaya's, ära vaata kaugemale kui Hotel Majapahit. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Käeulatuses on ka Museum Perjuangan Surabaya, Pasar Genteng, Tunjungani väljak.
Hotel Majapahit's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Külaliste mugavuse ja heaolu eesmärgil pakub hotell concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), kohvik, pakihoid, parkimisteenindus, kiire sisse-/väljaregistreerimine.
Astu ühte 143-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil: traadita internetiühendus (tasuta), triikimine, kohvi/teekeedukann, internetiühendus, külmik. Hotelli tenniseväljakud, kümblustünn, aurusaun, aed, bassein (lastele) on ideaalsed kohad kiire päeva pingete maandamiseks ja lõõgastumiseks. Mis iganes on Sinu Surabaya külastuse põhjus, on Hotel Majapahit perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:6f06d5d4-1fa8-4cc9-a392-8bb21b1854be>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/hotel-majapahit/hotel/surabaya-id.html?cid=-1&urltogo=%2fasia%2findonesia%2fsurabaya%2fhotel_majapahit.html&asq=Vd1wBkaMeHCEXNzdOnI9B%2bclbL6c7CH33QwZDRmAQxvOTWTgZmSkJvJAm%2bTWjHIDZWgDs0YqF5zNaMHclqxHCw%3d%3d&cklg=1&setcookienew=1
|
2014-08-01T12:04:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510274979.56/warc/CC-MAIN-20140728011754-00491-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999759 |
Latn
| 124 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997585415840149}
|
Paiknedes sobivalt Surabaya poodlemine, restoranid, äri alas, lubab Tjahaja Baroe Homestay Sulle tõhusaima puhkekoha, et teha paus oma kiiretes päevades. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Linnaekskursioonide tingimusi ja kohalikke vaatamisväärsusi ei pea otsima kaugelt, kuna hotell rõõmustab Museum 45, Hiina saatkond, Golden City Mall vahetu lähedusega.
Pakkudes hotelli külalistele parimat teenindust ja laia valikut lisamugavusi, võtab Tjahaja Baroe Homestay kohustuse tagada, et Sinu sealviibimine oleks nii meeldiv kui võimalik. Hotellikülalised võivad nautida kohapealseid võimalusi, nagu toateenindus, ajalehed, pesuteenus, 24-tunnine toateenindus, parkla.
Tjahaja Baroe Homestay õhkkond peegeldub igas numbritoas. rõdu/terrass, dušš, teler, konditsioneer, laud on vaid mõned võimalustest, mis on Sinu kasutuses. Hotelli puhkuseteenused, mis sisaldavad aed, on loodud põgenemiseks ja lõdvestumiseks. Naudi Tjahaja Baroe Homestay ainulaadset teenindust ja mainekat asukohta.
|
<urn:uuid:36528445-0855-4854-a662-a24515fae827>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/tjahaja-baroe-homestay/hotel/surabaya-id.html?asq=Vd1wBkaMeHCEXNzdOnI9B%2bclbL6c7CH33QwZDRmAQxsQFZmgGoJVxEZzfPWeI27lhrm3vO3KZnMthRJc%2bOwMzg%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-08-01T12:04:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510274979.56/warc/CC-MAIN-20140728011754-00491-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999786 |
Latn
| 43 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997856020927429}
|
A–Y
Tehniline abi
Sidusrühmadel on võimalik saada tehnilist abi, et aidata neil rakendada komisjoni rahastatavaid programme ja projekte. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames võib asjaomast rahalist toetust kasutada ettevalmistus-, haldus-, hindamis-, seire-, auditeerimis- ja kontrollitegevusega seotud kulude katteks.
Vahendid kõnealuste tegevuste jaoks eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist.
ELi eeskirjade kohaselt on rakenduskavade raames tehnilisele abile eraldatavad vahendid piiratud. Komisjoni algatusel ja/või nimel rahastatava tehnilise abi puhul on piirmääraks 0,25 % iga fondi aastaeraldisest. Kui tehnilise abi algatus pärineb liikmesriigilt, siis on piirmäärad järgmised:
- 4 % - rakenduskavad lähenemiseesmärgi ning piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärgi raames
- 6 % - rakenduskavad Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames
|
<urn:uuid:58ec126b-fb31-4cc3-8417-82ce1c7b668f>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://ec.europa.eu/regional_policy/glossary/technical_assistance_et.cfm
|
2014-07-25T11:45:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894250.40/warc/CC-MAIN-20140722025814-00130-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000005 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000051259994507}
|
We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.
Do you have any questions? Contact us.
Selle saidi kohta
Veebisaidil „ELi õiguse kokkuvõtted” esitatakse lühidalt, kättesaadavalt ja objektiivselt peamised Euroopa Liidu (ELi) õiguse aspektid. See on osa ELi institutsioonide portaalist Europa.
Veebisait on koos EUR-Lex'i, PreLex'i ja Europe Direct'iga eriteabe allikas. Olgugi et EUR-Lex'is on kõik ELi õigusaktid tervikuna, võimaldab PreLex jälgida ELi institutsioonide otsustusprotsessis kõiki seaduseelnõusid ja Europe Direct vastab kodanike küsimustele ELi kohta. Käesolev veebisait täiendab nimetatud vahendeid ja pakub kasutajasõbralikke kokkuvõtteid Euroopa õiguse kohta, mille õigusaktid on vahel üsna pikad ja tehnilised.
Õiguse kokkuvõtted
Veebisaidilt leiab teabelehtede kujul ligikaudu 3 500 Euroopa õiguse kokkuvõtet, mis on jaotatud 32ks Euroopa Liidu tegevusi käsitlevaks teemavaldkonnaks. Teemad ulatuvad põllumajandusest transpordini, pakkudes ELi õiguse kohta põhjalikku ja ajakohastatud teavet. Üksnes lühiajaliselt päevakajalisi teemasid siiski ei käsitleta.
Veebisait „ELi õiguse kokkuvõtted” on kättesaadav 11 keeles (ELi ametlikud keeled enne 1. maid 2004). Samuti on 11 keeles kättesaadavad enamike kodanike huve käsitlevad teabelehed. Rohkem spetsialiseerunud teabelehed on kättesaadavad viies keeles (hispaania, saksa, inglise, prantsuse ja itaalia keeles). Veebisaidi keelte valikut laiendatakse peatselt. Lähikuudel on veebisait kättesaadav 23s ELi keeles. Praegu 11s keeles kättesaadavate teabelehtede keeltele lisandub veel neli uut keelt (tšehhi, ungari, poola ja rumeenia keel). Veel lisandub praegu enamike viies keeles kättesaadavate teabelehtede keeltele kuus keelt (taani, kreeka, hollandi, portugali, soome ja rootsi keel). Lisateavet Europa keelepoliitika kohta leiate siit.
Teabelehed
Teabelehtede eesmärk on pakkuda kiiret ja lihtsalt loetavat ülevaadet ELi õiguse kohta. Igas teabelehes tehakse kokkuvõte kehtivatest õigusaktidest, näiteks direktiivist, määrusest või otsusest. Esitatud on ka ettevalmistavate ja muude õigusaktide kokkuvõtted. Alati esitatakse veebilink EUR-Lex või PreLex veebisaidile, kust leiab õigusakti ametliku ja täieliku versiooni. Teabelehti ajakohastatakse korrapäraselt, et võtta arvesse hiljutisi muudatusi õigusaktides; kokkuvõttes käsitletakse ka õigusakti muudatusi või seonduvate õigusaktide vastuvõtmist.
Õigustoimetajate meeskond jälgib õigusaktides toimuvaid muudatusi ja koostab standardmudeli alusel teabelehed. Komisjoni asjaomased talitused kiidavad teabelehed heaks, et need oleksid täpsed.
ELi õiguse kokkuvõtteid levitatakse üksnes informatiivsel eesmärgil. Juriidilist väärtust neil ei ole.
Vahendid
Tänu mitmetele vahenditele, nagu interaktiivne menüü, Europa veebisaidi üldine otsingumootor, indeks ja sõnastik, on veebisaidil hõlpsam orienteeruda. Veel on olemas lingid muudele asjaomastele või seonduvatele veebisaitidele. Veebisaidi kasutamise kohta lisateabe saamiseks lugege palun juhendit.
Küsimused
ELi õiguse kokkuvõtteid käsitlevate küsimuste korral külastage palun veebilehte Kontakt.
|
<urn:uuid:e68b9813-f583-4a18-a6d4-e703c366ca7c>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://europa.eu/legislation_summaries/about/index_et.htm
|
2014-07-25T11:34:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894250.40/warc/CC-MAIN-20140722025814-00130-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999997 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999973773956299}
|
Versioon 0.9.5 ilmus mitte liiga kaua aega tagasi, ja täisversioon 0.9.5.1 ilmus ka. Võite küsida, Ma otsin uuendused minu WordPress armatuurlauale ja ma ei näe midagi, kuidas tuleb?
See on täpne põhjus 0.9.5 tuli elu, oli kriitiline viga, mis on seotud tehtud muudatus upgrade api WordPress 3.8 mis tehtud Transposh blokeerida kõik uuendused (sealhulgas oma) armatuurlauale.
Nii, mida teha?
Selleks, et uuendada uusimale täisversioon, seal on mõned valikud:
- keelata praeguse Transposh plugin, kontrollida uuendusi, uuendada versioonile 0.9.5 alates wordpress.org, aktiveerida plugin, märk “võimaldab uuendus täisversioon” ja uuesti värskendada
- kustutada oma praeguse versiooni plugin ja installi versiooni wordpress.org ja järgida uuendatud kord
- käsitsi alla laadida uusima versiooni ja lihtsalt asendada faili oma serverisse.
Meil on väga kahju sellest ebamugavust
Mida veel uut?
Rohkem keeli lisati Google mootor, muutes koguarvu 82 Toetatud keelte!
Aga 0.9.4?
See oli armas versioon, fikseeritud küsimusi Google proxy tuge, me oleks kirjutanud täielikku postitus umbes see liiga, nii 0.9.4, Palume vabandust
Naudi uue versiooni, ja ärge kartke teatada meile mingeid probleeme
Nad ei lähe väga kaugele, palun vaadake seda videot või lugege juhiseid.
Mida teha, et saada neid tagasi?
Just uuendama täisversioon kasutades järgmisi juhiseid:
- Uuendada uusima versiooni wordpress.org (mis on viimane, seal)
- Kontrollima “võimaldab uuendada täisversioon” aasta seaded
- Saate uuendamine ja täidab upgrade, see on kõik!
Mis on uut versioonis 0.9.3:
- Uuenda töötab meie saidi
- Mõned veaparandused
- Võime eemaldada rel = asendaja, mis ei olnud alati kasulik
- (0.9.3.1) Oleme avaldanud sub versioon lisada uusi keeli toetab Google, muutes meie kogunäidu – 73! (Kui keegi siin räägib hmongi, võtke meiega ühendust)
Loodame, et naudite seda versiooni.
Neli aastat pärast läheb WordPress hoidla, ja 189,795 downloads hiljem, Transposh lahkub wordpress.org hoidla.
Ilmselt, Kogu selle aja jooksul meie vidin oli link meie veebilehele, ja kuigi see oli võimalik eemaldada, see oli vastu wordpress.org suunised.
See on suunis, et me ei saa nõustuda, me usume, et me väärivad meie töö. Vähemalt twitter, Facebook, või mõni muu tuntud ettevõte, mis pakub kolmanda osapoole vidinad seal.
Samuti ei saa nõustuda asjaoluga, et meie plugin eemaldatakse etteteatamata, ja ilma mis tahes ajal teha muudatusi, õigus välja sinine.
Me ei saa nõustuda sellega, et sõnumid, mida me postitada plugin foorum eemaldatakse lihtsalt, kuna moderaatorid ei meeldi neile, või otsustada, et nad on vastu eeskirjad, mis nad on loonud ise. Reeglid nad ei taha vaadata.
Neil on õigus teha otsus neile meeldib, ju, selle oma hosting ja nende eeskirjade. Ei saa eirata, et, Õnneks me ei pea vastu võtma.
Kui soovite esitada kaebust, ei kurda siin, proovida ja kurdavad foorumid, kuid ma arvan, et teil on modereeritud, wordpress.org ei ole demokraatia, samuti ei ole see GPL ühilduv site, kõik peab olema tasuta, kulude, ja kõne, see on põhjus, sul tonni halvatud pluginaid kasutada vaid edutamise pro versioon. See on ka see, mida nad näitasid, et me teeme Transposh. Ja me ei meeldi, mitte karvavõrdki.
Kui järgmise versiooni kunagi üles laadida selle saidi, siis on halvatud versioon, (ilma lingid siin, kindlalt) ja mitte kõige kasutatav versioon. Viimane versioon (ei halvanud) saab kätte siinsamas allalaadimise lehele. Et mis me nüüd lisada värskendamisega.
Julgelt seda arutada siin kommenteerimise.
Nii kaua wordpress.org, ja tänu kogu kala.
Jah, ta oli nelja aasta jooksul alates esimese versiooni Transposh WordPress ilmus. Ja tõepoolest, oleme jõudnud väga kaugele,.
Transposh on kasutatud tuhandeid saite kogu veebist, ja meil on palju õnnelik kasutajad (ja mõned vähem õnnelikud need ).
See versioon, 0.9.2, ei ole tõesti, mida me ootasime, et on nüüdseks, nelja aasta pärast oleks meil oodata versiooni üks (võibolla isegi kaks) juba on vabastatud. Aga ilmselt, elu ei harva toimitakse te kavatsete seda.
Pealkirjas postitusi tähistab tegelikult uue käitumist meie parser, kui olime harjunud, et tekib (mis peaks olema mitte-breaking space) me tegelikult murdis fraas kaheks, mis on üsna täpselt vastupidine sellele, mida asjad oleks pidanud. Loodetavasti see on nüüd kindlaks, ja me ei ole enam murda!
Muud muutused hõlmavad:
- Basic toetust Woocommerce integratsioon
- Alistamine juhul, kui muud pluginad või teemade põhjustada process_page nimetati enneaegselt
- Fix vastik bug kui sama tõlge ilmus lõikes rohkem kui üks kord
- Bing on lisatud kahes keeles
- Fix bug teatas dserber lubades keelevaliku kohta postitus, kus translate_on_publish blokeeriti
- Uuenda jaoks. Po failid, Türgi Tõlge poolt Ömer Faruk Khan
Sa naudid seda versiooni! See on selleks,!
Kui on postitatud varem umbes 0.9.1 mis on üsna kena versioon koos mõne kena paranemist. Aga me oleme oodanud seda äärmiselt kena animatsioon, tehtud Fiverr poolt hämmastav animaator, mis juhtub olema suguluses et meeskond siin
Oleme loonud ka kena Widget Galerii lehekülg, minge ja vaadake!
Muud muutused hõlmavad:
- Lisatud on abi sees Admin liides väga tavalised küsimused (võtmed – aastal, sa ei pea võtmeid vaikimisi)
- Laske jQueryUI versioon olevat ümber lükatud, lahendada paljusid konflikte (vana teemat, kõik omamoodi komponendid koos sorteerimata versioonid jQuery ja jQueryUI)
- Fix kui halbu pluginaid lisada. Css sobimatul viisil (Selle keelanud võimaluse näha, milliseid keeli olid selecred)
- Lisatud transposh_echo funktsioon – vaata meie areng sait Dokumentide ja kasutamine
- Määratakse vidinad, lihtsam kaasamise shortcodes, vana Dropbox parandused, IDS eemaldatud
- Lisades touch Punch admin, võimaldades keelevaliku kohta puuteseadmed
- Määratakse väiksemad küsimused avastas alates 0.9.0
Mida sa veel ootad? Lae uusim versioon nüüd!
On 12/12/12 (Milline kena kuupäev) juures 20:12 (sobival ajal). Meil on avaldatud versiooni 0.9.0 meie plugin. See versioon sisaldas suur ümberkirjutamine meie seaded ja administreerimise lehel. Liikumine ühe väga pika lehekülje oh nii palju võimalusi õlilaik kaartidega liides.
See versioon ei ole ainult kosmeetiline, kuid see sisaldas ka kaks suurt lubatavad funktsioonid seaded uue vahekaardi Täpsemalt:
1. Lisatakse silumine toetust: Nüüd on meil võimalik anda teile paremat tuge kasutades plugin võime luua logisid, ja võimaldavad kaugsilumiseks.
2. Täpsem parsing eeskirjad: See funktsioon võimaldab teil muuta seda, kuidas tekste rikutakse tõlkimiseks saidil. See võimaldab palju peenem granuleerimise ja paigaldamiseks mootori oma konkreetse kasutamise puhul.
Siiski – hoiatatakse, need omadused, kuigi edukalt katsetatud on tähistatud arenenud ja eksperimentaalne. Kasutage neid ainult siis, kui sa mõistad, mida te teete.
Seal on nii palju muid funktsioone ja veaparandusi lisatud, et paljud neist väärivad oma postitus, kuid nüüd, läheme üle Muudatuste logi:
* Uus keelevaliku vidina põhineb Valik2 (Väga kena valige kasti lipud)
* Lisatud ctrl klahvi kiiret navigeerimist eelmise / järgmise plokid (Parandab kiirust töötamise liides)
* Uus variant, mis võimaldab taastada konfiguratsioonifaili soovitatud, vaikimisi
* Css fikseerib kakskümmend 12 teema
* Vältida asetamist subwidgets on admin leheküljed
* Eemaldatud vahet muuta ja vaadata keeles, nüüd keel saab olla ainult aktiivne või puudega
* Uuendan jQueriUI kuni 1.9.2 (jQuery peaks nüüd olema 1.6+)
* Määrata z-indeksi vana stiil rippmenüüst (plaaster poolt chemaz)
* Määrata bug ühendada hiina lihtne ja traditsiooniline
* Fix bug ennetada uuendate väga vanad versioonid
* Ignoreerimine teadaandeid, kui vidinad on loodud otse meie funktsioon
* Korduvate URLid vaikekeele, peamiselt toimub canonicals
* Meie skript on vajalik vidin võimaldab seadmine vaikimisi keel
* Lõpuks lahendas probleemi MSN tõlkida ja CR / LF
Järgnevatel päevadel esimest vabastamist, 3 vead on katmata ja fikseeritud, kui midagi lihtsat ei tööta, veenduge, et värskendada oma faile.
Naudi seda versiooni!
Versioon on juba läbi paar päeva, kuid tegelik probleem muutub postitus live oli leida pilti. Me ei ole päris kindel, et see on kõige sobivam pilt, kuid vähemalt see riimub.
Naudi seda uut versiooni.
Meil on väga hea meel tutvustada seda vabastamist meie plugin.
See versioon, Lisaks tavalisele lisaseadmeid ja veaparandusi, lõpuks integreerib professionaalne inimtõlge põhi integratsiooni OneHourTranslation.com professionaalse tõlke teenus.
Kuidas see toimib on järgmised:
- Mine OneHourTranslaion.com ja luua konto
- Kasutage konto andmed loodud ja pange need Transposh seaded leheküljel
- Kui kasutate tõlke liides, admin (ja ainult admin) näete “Üks tund Tõlge järjekorda” nuppu
- Selle nupu vajutamine lisab fraasi järjekorda, teine klõps dequeue kirje
- 10 minutit pärast viimase lause lisati tõlkimise projekti tekivad ühel tund tõlge
- Anna see tund (või vähem meie kogemus) ja tõlked ilmuvad saidil
- Igaüks on õnnelik, ja te tegelikult toetada Transposh projekti (Jee!)
See on üsna uus, nii et kui Murphy lööb, võtke meiega ühendust ja me teeme, mis meie võimuses, et muuta asju töö.
Nüüd, kogu ülejäänud selles versioonis:
- Fikseeritud lipu suahiili Tansaaniasse nagu märkis Ed Jordaania
- Palju parandusi backup teenus
- Fix jaoks parser viga, kui võttes tõlkida vaikekeele pärast valige element
- Fikseeritud XSS teatatud Infern0_ (suur tänu!)
- Programmeerijatele: Lisatud globaalne funktsioon tagastab praeguse keel “
transposh_get_current_language()“
- Tundub Liibüa on uue lipu liiga
- Fikseeritud vidina ID sisaldavad längkriips nii et me edasi W3C kinnitamine
- Uuendatud jQueryUI kuni 1.8.23 vältida konflikti jQuery 1.8 mida mõned teemad
- Portugali (Brasiilia) tõlge Amilton Junior
Meie ettevõtjad ootavad teid tagasiside, kui sa saad hõivatud signaali, proovida meiega uuesti!
PS. See on kõige esimene versioon läbinuks 1,000 iga päev downloads, oleme alandlikuks.
See versioon parandab mõningaid vigu ja lisab toetust kena shortcode mis võimaldab panna vidina sees ametikohale
Näiteks, see:
[tp widget="flags/tpw_flags_css.php"]
Kuvatakse:
See on olnud 3 aastat (ja 3 päeva, ja 33 tundi) kuna esimene versioon Transposh plugin on eetris wordpress.org plugin hoidla.
Time kindlasti lendab.
See on esimene liigaasta (29veebruaril) ja tõeline hüpe aastal Transposh. Plugin on alla laaditud hoidlast üle 50,000 korda sel aastal ja on teinud pidevat kasvu funktsioone ja koguarv languages supported. Ja täna, lisaks hmongi Daw oleme esimesed plugin toetama koguarv 66 keeles.
See oli tõesti huvitav (nagu, on huvitav elu) aastal automaatne tõlge tööstuse ja pluginad, kus Google on peaaegu langenud oma API tugi (ainult minna maksma mudel) samas Bing kehtestatud uusi piiranguid. Transposh edukalt võitnud need muudatused, samal ajal kui teised pluginad ei jäänud.
Mida toob tulevik Transposh? Me aeglaselt keemiseni mõned uued asjad, töötavad meie visioon, et parandada veebilehe tõlkimine, kui asjad on valmis – nad on välja. Vahepeal, oma jätkuvat toetust on meile oluline, mõnikord lihtsalt e-kirja “sinu plugin on suur” sunnib meid jätkama. Nii et kui te arvate, teeme hästi, tilk meile rida, kui te arvate, me peaks parandama asju, tilk meile teadmiseks, ja kui sa arvad, et me imeda, me ei suuda mõista, miks oled lugenud seda teadet kuni käesoleva punkti
Soovides end suureks 4. aasta, võibolla see lõpeb suurem kook
|
<urn:uuid:efee5a21-64e2-47ae-8100-c507431ab94f>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://transposh.org/et/?=depth=1=depth=2=depth=3=depth=4=endflati.it/?feed=atom
|
2014-07-29T22:54:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510267876.49/warc/CC-MAIN-20140728011747-00401-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999993 |
Latn
| 677 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999934434890747}
|
Täna hommikupoolikul istusid Toompeal esimest korda ühe laua taha riigikogu fraktsioonide ja demokraatide ühenduse esindajad, et alustada parlamendiliikmete eetikakoodeksi loomist.
Koos eestvedaja Kaja Kallasega (RE) koodeksit menetlev Andres Anvelt (SDE) ütles avakoosoleku järel, et tegelikult pole veel otsustatud, millist nime koodeks kandma hakkab ja mis vormis see vastu võetakse. Sellele küsimusele peavad vastuse andma juristid. Kindel on, et koodeks ei saa olema tavamõistes õigusakt, vaid kokkulepe, mille peab heaks kiitma parlamendi suur saal.
«Eetikakoodeks ei ole kindlasti rikkumiste koodeks, ta on pigem positiivne dokument, mis annab parlamendiliikmele käitumisjuhise võimalikes olukordades, et ära hoida ka näiline jokk-skeem või korruptsioonioht,» sõnas Anvelt.
Kindlasti saavad koodeksis olema riigikogulaste huvide konflikti kirjeldavad sätted; kingituste ja soodustuste vastuvõtmist ning riigi raha, sealhulgas kuluhüvitiste, kasutamist puudutavad punktid. Neile lisanduvad head käitumistavad riigikogu saalis ja riigi hea maine hoidmise soovitused.
Kaalumise all on küsimus, kas ja kuidas tagada kontroll eetikakoodeksi punktide täitmise üle. Ühe lahendusena võib kõne alla tulla eetikakomisjoni loomine, kuhu kuuluksid nii riigikogu liikmed kui ka eksperdid eetikakeskusest või ühendusest Korruptsioonivaba Eesti. «Nad võiksid hinnata erinevaid tekkivaid olukordi, anda hinnanguid ja soovitusi ka avalikkusele,» kirjeldas Anvelt, kes avaldas lootust, et koodeksist kujuneb positiivne juhend kogu rahvale.
Anvelti sõnul tõotab järgmistel koosistumistel tulla pingsam arutelu teemal, kas ja millised võiksid olla sanktsioonid eetikakoodeksi vastu eksinud saadikule. «Mis võiks olla karistuseks ühele poliitikule? Näiteks kasvõi see, et riigikogu puldis öeldakse maha, et tema käitumine ei olnud kõige õigem,» pakkus ta.
Töögrupi järgmine koosolek on 8. augustil. Millal eetikakoodeks valmida võiks, saab Anvelti sõnul ennustada siis, kui valmib dokumendi eelnõu ja algavad arutelud fraktsioonides.
|
<urn:uuid:a9a21390-5679-47a0-abe0-2390db855f7b>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.andresanvelt.com/riigikogulaste-esindus-asus-esimest-korda-eetikakoodeksit-looma
|
2014-07-29T22:53:06Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510267876.49/warc/CC-MAIN-20140728011747-00401-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999963 |
Latn
| 48 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999631643295288}
|
Ideaalne lõbuks ja lõõgastuseks, paikneb Marco Polo HongKong Hotel linna Hongkong alal Tsim Sha Tsui. Vaid 1. Km linna keskusest, lubab hotelli strateegiline asukoht külalistel kiiresti ja lihtsalt jõuda paljudesse kohalikesse huvipunktidesse. See modernne hotell on linna popimate vaatamisväärsuste, nagu Grand Ocean Cinema, Watertours, 1881 pärandi ostukompleks, läheduses.
Marco Polo HongKong Hotel's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Hotelli parimate omaduste hulka kuuluvad: seifid, lift, WiFi , restoran, valuutavahetus.
Külalised võivad valida 665 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Hotelli treeningkeskus, välibassein on ideaalsed kohad kiire päeva pingete maandamiseks ja lõõgastumiseks. Kui otsid mugavat ja muretut majutust Hongkong's, tee Marco Polo HongKong Hotel'st oma asenduskodu.
|
<urn:uuid:c080a971-29bb-4688-9c0e-7cf6266845ff>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/marco-polo-hongkong-hotel/hotel/hong-kong-hk.html
|
2014-07-31T07:29:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510272680.42/warc/CC-MAIN-20140728011752-00449-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999775 |
Latn
| 15 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997754693031311}
|
Hiljuti Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) juhatuse esimeheks valitud Indrek Rohtma soovib muuta liidu aktiivseks, nähtavaks ja tugevaks organisatsiooniks.
Rohtma kinnitas Tööstusuudistele, et liidu areng on juba pikemat aega paigal püsinud ning uue juhatuse põhieesmärgiks on senine paigalseis murda.
Esimesed muutused on juba toimunud. Kui veel möödunud aasta kevadel oli masinatööstuse liidul üle 60 liikme, siis tänaseks on see number kahanenud 41-ni. Nimelt toimus liidus vahepeal üsna tõsine pereheitmine.
„Paljud liikmed oli huvi EMLi tegevuse vastu kaotanud ning põhikirjajärgsest liikmekohustusest – liikmemaksu tasumisest – loobunud. Samas aga ei astutud ka liidust välja, vaid jäädi ebamääraste fantoomliikmetena liidu nimekirja edasi püsima,“ selgitas Rohtma.
Olukorra parandamiseks otsustas EML juhatus viia läbi liikmeskonna revisjon, mille tulemusena mõned fantoomliikmed avaldasid soovi liiduga põhikirjajärgset koostööd jätkata.
Meilt on juba küsitud, et mis kasu nad liikmeks olemisest saavad,“ märkis Rohtma, kelle hinnangul näitab selline suhtumine, et uued tuuled liidu juhtimises lähevad korda ka sektori ettevõtetele.
Eesti Masinatööstuse Liidu värske juhatuse esimees on samas asunud liidus erinevaid muutusi ellu viima. Ühe esimese asjana on kavas liidule koostada arengukava, mis seni puudus. Samuti on plaanis muuta liikmeks astumine võimalikuks füüsilistele isikutele, olgu selleks siis FIE, eraisik või insener.
Mõtteid on Rohtmal teisigi. „Tööstushariduskeskuste juurde on tänaseks tekkinud korralikud masinapargid, mida saab sektori edendamiseks ära kasutada. Samuti on mõte hakata masinaehitust juba algklassidest peale promoma – ehk siis taaselustada kunagised tehnikaringid. Me peame hakkama oma mainet tõstma, muidu arvatakse, et tööstussektor ongi nii jube valdkond, kus inimesed ainult käsi ja jalgu tööõnnetuste tõttu kaotavad,“ märkis liidu juht.
Rohtma on isiklikult asunud erinevate osapooltega ka võimalikke koostöövõimalusi arutama. Näiteks on EASiga juba peetud plaani, kuidas koolitada sektori keskastmejuhte ning millised on võimalused saata neid mõnda megatehasesse 2-3 kuuks praktikale. Samuti on EASiga pooleli arutelu selle üle, kuidas masinatööstuse sektori ettevõtteid ja nende toodangut senisest aktiivsemalt välismessidel tutvustada. Eesti Energiaga on aga alustatud dialoogi teemal, millised on liidu liikmete võimalused grupiostu korral soodsamat elektrienergia hinda saada.
„Minult on küsitud, et mis kasu mina saan liidu arendamisest. Minu vastus on, et kui masinatööstuse sektoril tervikuna läheb hästi, läheb ka minu ettevõttel hästi,“ ütles Rohtma, kes kuulub ka metallitöötlemisseadmeid ning nende hooldust ja remonti pakkuva ettevõtte Vondarsoun OÜ juhatusse.
Allikas: Äripäeva Tööstusuudised
27. märtsil 2014.a. algusega kell 12 toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses EML liikmete Üldkogu. Lisaks juhatuse ja büroo ettekannetele esines ettekandega ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja, härra Kaupo Reede, kes tutvustas oma ettekandes ministeeriumi nägemust Eesti majanduse kasvuvaldkondadest.
Tähtsamate otsuste seas kinnitati järgmiseks kaheks aastaks uue juhatuse koosseis:
1. Kristo Karjust- TTÜ mehaanikateaduskonna masinaehituse instituudi direktor,
2. Marek Pakkin- TTK mehaanikateaduskonna lektor,
3. Indrek Rohtma- Vondarsoun OÜ juhatuse liige,
4. Aivar Koplimets- Terasman OÜ juhatuse esimees,
5. Tõnis Raamets- Silwi Autoehitus AS juhatuse esimees,
6. Peeter Tees- Wärtsila BLRT Estonia OÜ tegevjuht,
7. Tõnu Lelumees- IMECC OÜ nõukogu esimees,
8. Paul Alekand- TTHK direktor
21. märtsil 2014.a. toimus IMECC Tööstusakadeemia poolt korraldatav TEHNOLOOGIAPÄEV.
Toimumiskoht Tallinna Tehnikakõrgkool (Pärnu mnt 62, Tallinn)
Sihtgrupp: APJ tööpinkidega seotud spetsialistid ja huvilised, insenertehniline personal, arendus- ja
tehnikadirektorid.
Loe edasi…
Kursusel õpitakse kasutama joonestusprogrammi Solid Edge, milline on masinaehituslike jooniste, detailide ja koostude kolmemõõtmeliste mudelite valmistamiseks automatiseeritud joonestusprogramm. Õpitakse tundma programmi erinevaid keskkondi, erinevaid menüüsid ja käske.
|Sihtrühm
||Mehaanika erialade insenerid, CAD projekteerijad , hooldusinsenerid, mehaanikud
|Toimumisaeg
||31.03.-12.05.2014
Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev kell 17.00-20.15
|Kursuse maht
||75 tundi
|Õppekeel
||Eesti keel
|Õppevorm
||Kontaktõpe, veebipõhine õpe
|Koolituse hind
||750 €
|Korraldav struktuuriüksus
||Tallinna Tehnikakõrgkooli Avatud Kõrgkool, Reaalainete Keskus
Lisainfo: http://www.tktk.ee/kursus/cad-projekteerimise-kursus-solid-edgega-algajatele
13.11-15-11-2013 toimus Eesti Näituste messikeskuses järjekordne rahvusvaheline tootearenduse-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ka tehnohooldusmess Instrutec 2013, kus oli väljas ligi 70. organisatsiooni, k.a Eesti Masinatööstuse Liit.
Lisaks messiekspositsioonile viidi näituse raames läbi teabe-, nõustamis- ja koolitusüritused. Seminaridekava, mille pani kokku EML, kätkes endas ettekandeid ettevõtete koostööst erinevate organisatsioonidega, teaduslikest projektidest ja arengusuundadest ning erinevatest tehnoloogiatest.
Loe edasi…
27. septembril 2013.a. tähistas TTÜ mehaanikateaduskond oma 77 sünnipäeva konverentsiga, millele järgnes uue teaduslaborite hoone tutvustamine. Loe edasi…
Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus korraldasid 26.septembril algusega kell 14:00 Lundi (Rootsi) rajatava Euroopa neutronkiirgusallika infokoosoleku Tallinnas. Üritus oli suunatud eelkõige Eesti ettevõtete esindajatele, et selgitada neile võimalusi osaleda rajatava Euroopa teaduse suurobjekti ehitusel. Koosolekul anti lühiülevaade ESS projektist, ülevaade riikide võimalusest panustada „in kind„ vormis ja hankekonkursside korraldusest. Loe edasi…
Suvel avaldas Suurbritannia valitsus autotööstuse sektori tegevuskava- Driving Success. Tegevuskava sätestab ühised tööstuse poliitika suunad Suurbritannia autotööstust puudutavatele väljakutsetele ja võimalustele. Tegevuskavas sätestatakse, kuidas Suurbritannia saaks kindlustada tööstuse pikaajalise tuleviku järgmise 20-30 aasta jooksul, kasvatades Suurbritannia osa väärtusahelas ning olles edukas madala süsinikusisaldusega sõidukite uurimus- ja arendustöös. Loe edasi…
07.06.2013 Külastas EML-i juhatus ja büroo Riias paiknevat Elme Metalli(BLRT Grupi metalli töötlemise ja müügiga tegelev tütarettevõte) uut teeninduskeskust CUTCENTRE, mille 20 000 m2 tootmispinda hõlmavad kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi suuregabariidiliste toorikute ja pooltoodete töötlemiseks.
Lisaks kohtuti Läti Masinatööstuse Liidu presidendi hr. Rantinšiga. Vahetati infot masina- ja metallitööstuse olukorrast Lätis ja Eestis, ning arutati ka kutsealase väljaõppega seonduvaid küsimusi. Täpsemalt meie järgmises infolehes.
|
<urn:uuid:9adc8049-ad44-4edb-adee-c9ec32647ca2>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.emliit.ee/
|
2014-07-31T07:22:13Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510272680.42/warc/CC-MAIN-20140728011752-00449-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999954 |
Latn
| 10 |
{"ekk_Latn_score": 0.999954104423523}
|
Külastades linna Cebu, tunnete end nagu kodus hotellis Alpa City Suites Hotel, mis pakub kvaliteetset majutust ja suurepäraseid teenuseid. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Külalised lihtsalt armastavad selle hotelli asukohta, mis on kohe linna peamiste vaatamisväärsuste Casa Gorordo Museum, Crossroads Cebu, SM Linn Cebu naabruses.
Võimalused ja teenused, mida pakub Alpa City Suites Hotel, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Pesuteenus, ajalehed, WiFi , kohvik, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Alpa City Suites Hotel esile teiste linna hotellide seast.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Hotellis on saadaval täielik loetelu puhkuseteenustest, sisaldades massaaž. Mis iganes on Sinu Cebu külastuse põhjus, on Alpa City Suites Hotel perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:e7c4a01a-1cbe-43f8-b23c-9ad87afc206f>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/alpa-city-suites-hotel/hotel/cebu-ph.html?asq=Qn%2fkrjDS01nsvdfoyKRYRiaQX%2bAltM3zYjW6uDLIZenwRUfR1IppNVuXabEx%2fj%2fbYjFAtTLYa9%2f7xNZhJyNklg%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-08-01T22:43:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510275393.46/warc/CC-MAIN-20140728011755-00000-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999956 |
Latn
| 2 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999555349349976}
|
Pakosta hinnangul on kuritööde avastamise kasvu taga mitu asjaolu ja kindlasti tulen kiita inimesi kelle töö tõttu on hakatud juhtumeid rohkem avastama. Samuti kiitis Pakosta kodanikuaktiivsust.
«See on äärmiselt oluline, et perverdid ei saaks tegutseda karistamatult - hirm hoiab uute kuritegude sooritamise eest ja meie eesmärk on ju, et neid kuritegusid ei juhtuks,» sõnas ta.
Pakosta sõnul on inimesed nendegi poole pöördunud kahtlustega mõne lähedase või tuttava suhtes, kuid samas pole inimesed olnud kindlad, et mida ja kuidas ette võtta.
«Oleme siis palunud politseisse pöörduda ja paluda täielikku anonüümsust ja veennud, et politsei kontrollib kõigepealt asjaolusid väga delikaatselt,» selgita ta. «Oleme ka öelnud, et mõelge nende laste peale ja, et mida teie vapper tegu saaks ära hoida.»
Teine põhjus on Pakosta hinnangul sotsioloogide-psühholoogide laual, et selgitada, kas toimunud on perverssete kuritegude kasv või on hakatud sellest lihtsalt rohkem rääkima.
«Kas ühiskond on muutunud koos vabameelsusega ka sedapidi, et perverdid tunnetavad suuremat tegutsemisõigustust?» küsis ta. «Kas ühiskond, kus soositakse oma tunnete vabamat väljendamist, kompab liiga julgelt ka niiöelda piiripealseid alasid?»
Pakosta tõstis eraldi esile politsei tööd ja seda, et tööle on võetud erioskustega inimesed ning oluliselt rohkem hakanud ka meedia kaudu peresid harima.
Tema hinnangul saab politsei ennetustööna teha kahte asja. Esiteks harida, teavitada ja õpetada ning teadmisi vajavad nii vanemad, pedagoogid, sotsiaaltöötajad, perearstis, poliitikud kui ka kolleegid politseis, kellel pole vastavat ettevalmistust.
Teiseks tuleks tagada, et mistahes pöördumine saaks kõige parema reageeringu.
«Probleem on nimelt selles, et osad pöördumised jäävad väidetavalt ikkagi adekvaatse tähelepanuta või siis ka reageeritakse üle - kumbagi ei tohiks juhtuda ehkki see on väga keeruline,» selgitas ta.
Pakosta sõnul ei tohiks kõige selle taustal aga lolliks minna, sest kui meestreener kallistab võidukalt esinenud poissi või kui naisõpetaja embab oma väiksemaid õpilasi, on see täiesti normaalne.
«Ehk nagu luuletaja Sang väga täpselt ütles: võileib pauna, suudlus palgele, nendest inimlaps saab jaksu jalgele,» sõnas Pakosta.
|
<urn:uuid:a455f9bf-1c30-4ef7-84d7-4accac82a1a7>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.postimees.ee/507964/pakosta-on-oluline-et-perverdid-ei-saaks-tegutseda-karistamatult
|
2014-08-01T22:29:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510275393.46/warc/CC-MAIN-20140728011755-00000-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 38 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999712705612183}
|
Kuldnebors.ee Töö ja koolitus sõidukid autod kinnisvara ja muud kuulutused, Kuldne Börs
What is Kuldnebors.ee?
Tasuta kuulutused, tasuline kuulutamine. Soov osta ja müüa - lisa oma kuulutus. The owner of the site is Kuldnebors.ee. Töö ja koolitus sõidukid autod kinnisvara ja muud kuulutused. Kuuluta tasuta!. Töö ja koolitus sõidukid autod kinnisvara ja muud kuulutused, Kuldne Börs.
- Kuldnebors Blog Forum Wiki Kuldne Börs , http://seksi.fi/addclick.php?bannerid=15 kuldnebors.ee kuldne børs kuldne börs.ee
Additional Information
- Where does this information come from?
- How can I contact the owner of this domain?
- Where are they located?
- Kuldnebors.ee's domain statistics have been reviewed from both domain registration and web host DNS records to create a website profile.
- Email the owner of Kuldnebors.ee at [email protected]
- Pärnu mnt 102c Tallinn, Harjumaa Estonia
What sites are similar to this one?
Which websites share web hosting?
Show off your website's popularity with our free badge
Copy code and paste on your website
What else can you tell me about Kuldnebors.ee?
- Who does Kuldnebors.ee use for web hosting?
- How are statistics meausured?
- Snippet of domain content "Kuldse Börsi kaudu saad oma kuulutust näidata mitmetel populaarsetel veebilehtedel näiteks: · auto24.ee· kava.ee· kodukauniks.ee· infoweb.ee· aripaev.ee· logistikauudised.ee· ehitusuudised.ee· soome.ee· koolitamine.ee. 1600.-."
- Dedicated hosting on a managed server with the address www.kuldnebors.ee. The domain name Kuldnebors.ee uses a generic TLD and has an Unknown hosting company.
More: 81 82 83 84
- Kuldnebors.ee's rank is based on the top 25,543,353 domain names on the internet and the daily pageviews are an estimate based on the site's rank and whois records.
|
<urn:uuid:3c7b88c5-543a-4cbd-bd2c-24ffeb325dea>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://stats.nerdydata.com/kuldnebors.ee
|
2014-07-29T22:54:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510267876.49/warc/CC-MAIN-20140728011747-00401-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.865951 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.8659510612487793, "eng_Latn_score": 0.0976010411977768, "fin_Latn_score": 0.010358639992773533}
|
Ehitatud 2011, on Hanoi Victory Hotel linna Hanoi eristav lisa ja tark valik reisijatele. Linna keskus on vaid 0. Km kaugusel ja lennujaama jõuab 45 minutiga. Neile teist, kes tahavad välja minna, on Hang Ngang Hang Dao, Iseseisvuse Muuseum, Cau Go tänav vaid mõned külalistele saadaolevad vaatamisväärsused.
Kasuta ületamatute teenuste ja mugavuste küllust selles Hanoi hotellis. Peretuba, 24-tunnine toateenindus, lastehoid, ekskursioonid, salong on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Hanoi Victory Hotel esile teiste linna hotellide seast.
Hotellis on 14 imeilusat numbrituba, igaühes in room safe, külmik, sülearvuti turvakarp, kohvi/teekeedukann, tasuta pudelivesi. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Kui otsid mugavat ja muretut majutust Hanoi's, tee Hanoi Victory Hotel'st oma asenduskodu.
|
<urn:uuid:c6cb643d-f218-461f-8b07-b1ffa29a2efd>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/hanoi-victory-hotel/hotel/hanoi-vn.html?cid=-1&type=2&urltogo=/et-ee/hanoi-victory-hotel/hotel/hanoi-vn.html&asq=b6flotzfTwJasTr423srrwZigg6BnoNbc3CoWSytutDb3ck1h54wc%2B2V0vBbrYcrRh4Jh9VT0ifWbCgwZAlPreL2AUnfOhFRTEDVteJxPyI%3D&cklg=1
|
2014-07-14T02:59:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1404776439852.43/warc/CC-MAIN-20140707234039-00078-ip-10-180-212-248.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999734 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997335076332092}
|
Kevadel avaldatud lugu «Friday» oli Youtube'is vaadatud 170 miljonit korda, kuni see autoriõiguste pärast Youtube'ist eemaldati.
Rebecca on ise soovi avaldanud, et teda muusikuna tõsiselt võetaks.
«Ma ei taha, et mind tuntaks igavesti kui «Friday»-tüdrukut. Loodetavasti hakatakse mind teadma kui Rebecca Blacki. Olen alati tahtnud saada tõeliseks artistiks,» ütles 14-aastane neiu.
Vaata uut videot! Kas «My Moment» on parem kui «Friday»?
|
<urn:uuid:b79ed2dd-0395-435f-a49d-1a6a37374ed9>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://elu24.postimees.ee/502628/rebecca-black-avaldas-uue-video-kuidas-meeldib
|
2014-07-23T13:57:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997878518.58/warc/CC-MAIN-20140722025758-00226-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99992 |
Latn
| 35 |
{"ekk_Latn_score": 0.999920129776001}
|
Uuendatud: 09.05.2013, kell 15:33
Scoutspataljoni ülem on major Andrus Merilo
Postiaadress:
Scoutspataljon
Rae põik 1
76806 Paldiski
Erinevalt teistest väeosadest ei ole Scoutspataljonis ajateenijaid. Kogu isikkoosseis koosneb kaadrikaitseväelastest. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus.
Scoutspataljoni kõikide allüksuste, nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii prioriteet on eelkõige arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi, kuid vähemtähtis ei ole ka füüsiline ettevalmistus ja keeleõpe.
Elatakse remonditud kasarmus – korralikud toad, WCd, pesemisvõimalused, igal korrusel olmeruumid vaba aja veetmiseks. Scoutspataljonis on ka raamatukogu ja sõdurikodu. Pataljon organiseerib pidevalt nii kino-, teatri- kui ka muuseumikülastusi.
Pidevalt korraldatakse väeosa tutvustavaid presentatsioone Paldiski elanikele, lisaks tehakse koostööd Läänemaa skautide malevaga.
Pataljonis on jõusaal, lisaks sellele on võimalik kasutada Paldiski gümnaasiumi võimlat ja staadioni ning Scoutspataljonis teenijad saavad käia tasuta Keila tervisekeskuses ujumas. Pataljonis on ka sõjalis-sportlikeks harjutusteks mõeldud takistusriba.
Asutati 21. detsembril 1918
Taasasutati 29. märtsil 2001
Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, puudus ka riigiaparaat.
Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.
1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.
17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.
Esimesel jõulupühal sai skautide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti kaitseväes vabatahtlikud vannutas.
Energilised juhid eesotsas kapten Friedrich Pinkaga, hea varustus, ainulaadsed eraldusmärgid USA eeskujul, veidi salapärane nimi – kõik see ümbritses skaute algusest peale mingi kuulsuseoreooliga ja andis meestele löögiväeosas hädavajaliku üleolekutunde nn polgumeeste (mobiliseeritute) suhtes.
Pataljoni taasasutamise aastapäeval toimub Skautspartakiaad, lisaks toimuvad kaks korda aastas pataljoni laskevõistlused ja rännakud.
Traditsioon on ka suvealguse orienteerumine ja pataljoni grillpidu ning pataljoni aastapäeva ball.
E pluribus unum logol tähendab „üks paljudest”, tähistades Vabadussõja võitlejate valmisolekut alati üksteise eest seista, olla üks paljudest, ent ometi üks, ühtne ja raudne rahvas.
Põdra pea sümboliseerib valvsust, erksust ja kiirust. Ehatäht põdra pea kohal räägib Scoutspataljoni võitlejate sihikindlusest, alalisest valmisolekust ja alistamatusest.
Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.
Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
www.mil.ee lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
|
<urn:uuid:28bde34a-5273-4602-b86f-1f627bc788f2>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/1-jalavaebrigaad/scoutspataljon
|
2014-07-24T19:17:06Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997890199.39/warc/CC-MAIN-20140722025810-00162-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999935 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999352693557739}
|
Üldplaneering
Üldplaneering on ruumiline planeering, mille eesmärk valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Üldplaneering tugineb valla või linna arengustrateegiale ja peab olema kooskõlas valla või linna (kohaliku omavalitsuse) arengukavaga.
Üldplaneering valmistab ette alused detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks. Väljapool detailplaneeringu kohustuseta alasid või juhtusid on üldplaneering otseseks maakasutuse- ja projekteerimistingimuste väljastamise aluseks. Seda, sest planeerimisseaduse järgi võib kinnisomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
- detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
- detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel.
Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringut võib koostada teemaplaneeringuna (näiteks rohevõrgustiku teemaplaneering, teede teemaplaneering jne).
Üldplaneeringutega saab reeglina tutvuda maavalitsuses või kohalikus omavalitsuses. Enamasti on üldplaneeringud tutvumiseks üleval ka valla või linna ametlikul kodulehel.
|
<urn:uuid:93dfa396-8070-4969-9f75-3c113fb440f6>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldplaneering
|
2014-07-26T11:21:55Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997901076.42/warc/CC-MAIN-20140722025821-00098-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000005 |
Latn
| 85 |
{"ekk_Latn_score": 1.000004529953003}
|
Suured ummikud tekkisid Ülemiste ristmikul juba täna hommikul. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul oli selle põhjus mitme halva asja kokkusattumine.
«Üks asi oli see, et juhtus liiklusõnnetus, teiseks hakkas üks BMW suitsema, kolmandaks muutusid liiklejad närviliseks ja sõitisd foori keelava tule all ristmikule välja ning blokeerisid teise sõidusuuna ära ja ristmik läks umbe,» selgitas Rüütelmaa.
Ta lisas, et kohale saadeti mupo reguleerijad, kes hakkasid tekkinud ummikut lahti harutama ning mingil hetkel jõudis ka politsei kohale ning hakkas liiklusõnnetusega tegelema.
«Tavaliselt on nii, et kui suur ummik tekib, siis võtab selle lahtiharutamine aega mitu tundi, nii ka täna hommikul,» ütles Rüütelmaa.
Rüütelmaa sõnul saab Ülemiste ristmikul liikluskorralduse osas üht-teist paremaks muuta, näiteks foorirežiimi kohandada, kuid autojuhid peavad igal juhul sellega arvestama, et Tartu maanteelt enam Peterburi teele pöörata ei saa, seda nii kesklinnast kui Järvevana teelt tulles.
Peterburi teele tohivad sõita vaid ühissõidukid ja seal elavad inimesed. Kui keegi teine hakkab «telliskivi» ehk sissesõitu keelava liiklusmärgi alt sisse sõitma, siis tegeleb asjaga politsei.
Rüütelmaa selgitas, et kesklinna poolt tulles saavad autod pöörata korda tehtud Pallasti tänavale ning edasi Majaka tänava kaudu uuesti Peterburi teele sõita. Järvevana teelt või mööda Tartu maanteed linna sisenevad autod peavad aga keerama kas Suur-Sõjamäe tänavale ning mööda Smuuli teed Peterburi teele liikuma või siis sõitma raudteeviadukit alt läbi ning siis Pallasti tänavale keerama. Tuleb teha küll väike ring, aga muud võimalust pole.
«Loomulikult võiks autojuht mõelda, kuhu ta sõita tahab,» ütles Rüütelmaa. «Kui näiteks suund on võetud Piritale, siis oleks mõistlik sõita läbi kesklinna. Samuti võiks hommikul natuke aega varem kodunt välja tulla või võimalusel tipptund ära oodata ja siis liikuma hakata.»
Ülemiste keskuse juures täna pärastlõunal oma autot tankinud Kristo Kaljuvee sõnul tuleb tekkinud olukord lihtsalt ära kannatada. Tema sõidab pidevalt Pirita ja Mustamäe vahet ning on kasutanud selleks Ülemiste ristmikku, kuid nüüd püüab seda kohta vältida – ajakulu on küll suurem, kuid mujalt sõites saab lihtsalt normaalselt liigelda ja ei ole vaja ummikutes seista.
«Muidugi neile, kes esimest korda Tallinna satuvad, on olukord päris keeruline,» ütles Kaljuvee Postimehele.
Taksojuht Enn mainis, et kõige hullem on see, et närvilised autojuhid sõidavad viimasel hetkel Ülemiste ristmikule välja ning blokeerivad niimoodi ka teistest suundadest sõitjate liikumistee. Seda näitas ka tänahommikune juhtum. Kuidas olukorda lahendada, ei osanud ta ütelda, kuid võibolla oleks mõistlik panna välja liikluse reguleerijad, kes lihtsalt ei lase ristmikku kinni sõita.
Ülemiste keskuse parklas seisnud Arno ja Tormi olid seisukohal, et liiklussõlme ehitus võiks kiiremini käia, et jamadest võimalikult ruttu lahti saada. Samas võiksid aga ka autojuhid oma liikumist planeerides arvestada asjaoluga, et Ülemistes võivad ummikud tekkida. Kindel on aga see, et liiklussõlm tuleb valmis ehitada ning ebamugavustega tuleb arvestada.
|
<urn:uuid:087bf51c-ffb3-47cb-bf29-3b006464a7db>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://tallinncity.postimees.ee/856804/ulemistel-laheb-liiklemine-veelgi-keerulisemaks
|
2014-07-26T11:10:13Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997901076.42/warc/CC-MAIN-20140722025821-00098-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999874 |
Latn
| 86 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998742341995239}
|
BitLockeri draivikrüptimisega saate kaitsta oma operatsioonisüsteemi draivi (draiv, kuhu on Windows installitud), fikseeritud andmedraivi (näiteks sisene kõvaketas) või eemaldatavat andmedraivi (näiteks USB-mäluseade). Krüptitud draivi vabastamisviis sõltub kahest asjast:
millise draiviga on tegemist;
millise vabastamismeetodi valisite BitLockeri häälestamisel sellel draivil.
Kui olete oma operatsioonisüsteemi draivi jaoks BitLockeri sisse lülitanud, siis palutakse teil arvuti sisselülitamisel sisestada BitLockeri PIN-kood või parool või USB-mäluseade, mis sisaldab käivitusvõtit. See tuleb teha enne sisselogimist.
Sisestage oma BitLockeri PIN-kood või parool ja vajutage seejärel sisestusklahvi (Enter).
Või sisestage oma kiipkaart (nimetatakse ka turbekaardiks), sisestage kiipkaardi PIN-kood ja vajutage sisestusklahvi.
Akna Arvuti avamiseks libistage sõrme kuva paremast servast keskkoha poole, koputage nuppu Otsing (või kui kasutate hiirt, osutage kursoriga kuva paremasse ülanurka ja klõpsake siis nuppu Otsing), sisestage otsinguväljale tekst Arvuti, koputage või klõpsake nuppu Rakendused ja seejärel koputage või klõpsake käsku Arvuti.
Topeltkoputage või -klõpsake draivi, mille soovite avada.
Sisestage oma BitLockeri parool ja seejärel koputage või klõpsake käsku Vabasta.
Või sisestage oma kiipkaart, koputage või klõpsake nuppu Veel suvandeid, suvandit Kasuta kiipkaarti, sisestage kiipkaardi PIN-kood ja vajutage sisestusklahvi.
Kui lülitate BitLockeri sisse oma operatsioonisüsteemi draivi jaoks, siis saate määrata BitLockeriga kaitstud fikseeritud andmedraivi automaatse vabastamise Windowsi käivitamisel.
BitLockeri draivikrüptimise avamiseks nipsake kuva paremast servast keskkoha poole, koputage nuppu Otsing (või kui kasutate hiirt, osutage kursoriga kuva paremasse ülanurka, nihutage kursorit allapoole ja klõpsake siis nuppu Otsing), sisestage otsinguväljale tekst BitLocker, koputage või klõpsake kategooriat Sätted ja seejärel üksust BitLockeri draivikrüptimine. Valige draiv, mille jaoks soovite lubada automaatse vabastamise, ja siis koputage või klõpsake käsku Lülita sisse automaatne vabastamine.
Teilt võidakse küsida administraatoriparooli või valiku kinnitamist.
Sisestage draiv arvuti USB-porti.
Koputage või klõpsake teadet Vabasta draiv.
BitLockeriga kaitstud eemaldatava andmedraivi jaoks saate määrata automaatse vabastamise Windowsi käivitamisel. Sisestage eemaldatav andmedraiv, mille jaoks soovite lubada automaatse vabastamise, koputage või klõpsake nuppu Veel suvandeid ja märkige seejärel ruut Vabasta selles arvutis automaatselt. (Enne automaatse vabastamise jõustumist peate draivi üks kord veel vabastama.)
BitLockeri draivikrüptimine on saadaval ainult väljaannetes Windows 8 Pro ja Windows 8 Enterprise.
BitLockeri kaitse saate ajutiselt välja lülitada (näiteks uue tarkvara installimiseks, mida BitLocker võib muidu blokeerida), samuti saate BitLockeri välja lülitada. Viimasel juhul draiv dekrüptitakse ja see pole enam kaitstud. Lisateavet leiate teemast Failide kaitsmine BitLockeri abil.
Vaadake kõiki turbe, privaatsuse ja kontodega seotud tugilehti.
Esitage oma küsimus
veebifoorumites.
|
<urn:uuid:59663ecd-5608-4154-9fab-2b60bc43b72e>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-8/unlock-bitlocker-protected-drive
|
2014-07-26T11:37:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997901076.42/warc/CC-MAIN-20140722025821-00098-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999307 |
Latn
| 49 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993067979812622}
|
You are here
Miks õppida füüsikuks, kui on võimalik saada tema ülemuseks
Juunikuu keskpaiku külastas Eestit rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi president hollandlane HANS JORDENS. Millised olid presidendi muljed siinsest ettevalmistustööst seoses olümpiaadiga, seda uuris olümpiaadi meediatiimi liige, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane Kristiina Štõkova.
Kellele antakse õigus korraldada rahvusvaheline füüsikaolümpiaad?
Riigil, mis korraldab rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi, on õigus kutsuda osalema uusi riike, ning vastavalt statuudile peab uus riik viie aasta jooksul deklareerima, millal nad ise kavatsevad olümpiaadi korraldada. Seega ütleksin, et see on pigem kohustus kui õigus. Eesti hakkas osalema 1992. aastast ning 1996 andsite lubaduse korraldada füüsikaolümpiaad siin 2012. aastal. Nagu näha, on ajavahe, mil lubadus antakse ning millal üritus tegelikult korraldatakse, väga suur. Siit tulenevad mitmed piirangud: lubaduse andmise ajal pole teada, mitu riiki üritusele saabub ning kui palju selleks raha kulub. Enamasti on aga kulud võrdelised võistlejate arvuga. See muudab lubaduse andmise ja täitmise üsna raskeks.
Kuidas olete rahul senise ettevalmistus- ja korraldustööga Eestis? Kas on ka mingeid suuri erinevusi võrreldes eelnevate aastatega?
Olen väga rahul, ja ma ei ütle seda ainult teie meelitamiseks, vaid tõepoolest olete suurepärase töö ära teinud. Alguses olin natuke mures, et võistlus peetakse kahes linnas, Tartus ja Tallinnas, sest arvasin, et ei saa kirjutada töid, teha neist koopiaid ning edastada neid juhendajatele, kui vahemaa on 200 kilomeetrit. Esmakordsel külaskäigul Eestisse selgitati mulle põhjalikult süsteemi, kus kõik on tehtav interneti teel. Saan aru, et Skype on eestlaste fetiš, kuid sellegipoolest avaldab niisugune korraldus muljet. Olen kindel, et süsteem töötab ja on eeskujuks tulevastele korraldajariikidele. Mul on isegi kahtlusi, kas järgmine riik on võimeline füüsikaolümpiaadi niisama hästi läbi viima kui Eesti.
Kas ja miks arvate, et reaalained on õpilaste seas üha populaarsemaks muutumas?
Omal ajal levis ütlus: „Miks õppida füüsikuks, kui on võimalik saada tema ülemuseks?” Niisiis valitses Lääne-Euroopas aeg, mil paljud hakkasid õppima ärijuhtimist. Meil on veel praegugi erialasid, kus tuhanded noored õpivad juhtimist ja majandust. Kuid mida tähendab juhtimine? Need tudengid tahavad saada ülemuseks. Minu kogemus ütleb, et kui mõni säärane üliõpilane oli laborisse tulemas, valda hirm, et nüüd peab jälle midagi hullu juhtuma. Nad käisid ringi nagu väikesed ministrid, seljas ülikond, kaelas lips, käes kohver, ja neil oli juba varakult kamandav toon. Õnneks mõistavad tudengid praegu üha enam, et õppida tuleb midagi palju keerulisemat ja tõsisemat.
Kuidas hindate võistlusel osalevate noorte teadmisi?
Võite ette kujutada, et tippvõitjale ei ole ülesanded eriti keerulised, ilmselt valdab ta küsitavaid teemasid väga hästi. Loomulikult on ülesannete tase palju kõrgem kui gümnaasiumis üldiselt, ent ka ettevalmistus on õpilastel vastav. Näiteks rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil on igal aastal eelnevalt välja pakutud teatud teema või teemade valdkond, sest võimatu on teada kõiki reaktsioone peast. Sellest tulenevalt teavad osalejad, mis suunas ettevalmistusi teha. Kuid IPhO-l võime küsida kõike, kuni see on füüsikaga seotud. Siin aitab osalejaid intuitsioon, mis paneb nad vastavalt tegutsema.
Mida annab osalemine rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil?
Peamine – igale võistlejale fantastilise kogemuse. Igal aastal kinnitavad osalenud, et see avardab silmaringi ning annab tõuke karjääri alustamiseks füüsikas. Võistlejad saavad endale huvipakkuvas valdkonnas uusi sõpru ning tutvusi kogu eluks. Säärase võrgustiku loomine on oluline – teadus on rahvusvaheline äri.
Milline on Teie isiklik suhe füüsikaga?
Õpinguid alustasin teoreetilise ning lõpetasin molekulaarfüüsika erialal. Olin pea kümme aastat keskkooliõpetaja, siis läksin kaheks aastaks perega Aafrikasse, kus õpetasin ülikoolis füüsikat prantsuse keeles. Tulnud tagasi Hollandisse, töötasin kolmkümmend aastat Groningeni ülikoolis. 1982. aastal kutsus Saksamaa Hollandit esmakordselt rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile. Mitmel põhjusel jäi osalemise organiseerimine minu ja ühe mu kolleegi õlgadele. Meil oli aega paar kuud, et kutsuda kokku oma riigi koolid, teha väike test ning esmakordselt valida Hollandi esindusmeeskond.
Kuidas Teist sai IPhO president?
Olin Hollandi meeskonna juht ja ühtlasi riikliku olümpiaadi korraldaja aastani 2006. Tol ajal arvasin, et kakskümmend viis aastat on piisav aeg, et olümpiaadiga seotud tegevusest loobuda. Kahjuks suri 2007. aasta IPhO ajal tollane president ning sellesse ametisse vajati uut inimest. Olin küll mängust väljas, kuid sellest hoolimata kirjutasid mulle mõned sõbrad-kolleegid, küsides, miks ma ei kandideeri. Siis mõtlesingi: „Miks mitte?” Panin end kandidaatide nimekirja, osalesin valimistel ning osutusin valituks.
Milliste mõtetega kodumaale tagasi sõidate, et olümpiaadi avamise ajaks uuesti tagasi olla?
Tahaksin öelda midagi julgustavat korraldajatele, avaldada tänu, sest nad on juba mõnda aega selle ürituse nimel teinud täiskohaga tööd. Olümpiaadi toimumise ajal, nende kümne päeva jooksul juulis, tekib kindlasti hetk, mil mõni neist mõtleb: „Miks ma seda teen?” Kuid lõputseremoonial ringi vaadates nad siiski mõistavad, et see on tõelist rahuldust pakkuv tegevus.
|
<urn:uuid:5182d07a-234b-442d-9288-60fb2aa40a57>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.horisont.ee/node/1894
|
2014-07-29T06:37:30Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510266597.23/warc/CC-MAIN-20140728011746-00377-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999967 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999674558639526}
|
Archie ja Violet D`Mello külastasid aprilli lõpul Port Elizabethi lähedal asuvat Kragga Kammani looduskaitseala, edastab AP.
Turistid viidi aedikusse, kus elavad nii-öelda taltsutatud gepardid.
Šotlanna Violet D`Mello astus ühe gepardi taha, et mees teda koos loomaga pildistada saaks.
Olukord muutus järsku kriitiliseks, kui üks gepard ründas samuti seda paika külastanud teismelist tüdrukut, kes kuulus turismigruppi. Tüdruk sai kergelt vigastada.
Kaks gepardit aga võtsid ette Violet D´Mello. Naine sai üsna suure haava pähe ja marrastusi.
Archie D´Mello jäädvustas juhtunu oma kaameraga. Gepardite rünnakust kirjutas ka kohalik meedia.
«Need gepardid ei tahtnud kedagi tappa. Mõistsime üsna kiiresti, et nad on kaslased, kes tahtsid vaid mängida,» lausus Violet D´Mello.
Šotimaalt pärit turistid jätkasid oma Lõuna-Aafrika Vabariigi turismireisi pärast seda, kui naine oli saanud esmaabi.
|
<urn:uuid:55dcd21c-afd0-4e3f-b41a-e7cd242a7069>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://elu24.postimees.ee/832468/com/pildid-sotlanna-sai-gepardite-runnakus-vigastada/
|
2014-07-31T23:41:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273766.32/warc/CC-MAIN-20140728011753-00473-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999847 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998465776443481}
|
Saksamaa
Saksamaa on jäänud populaarseks sihtkohaks Euroopa's reisijatele. Agoda.com mõistab, et reisija tahab saada parimat diili. Seepärast pakumegi Sulle parimaid internetihindu 20576 hotelli seas üleriigiliselt. Kui oled seal, avasta enda jaoks kindlasti ka erinevad regioonid, sealhulgas Baierimaa, Baden-Württembergi liidumaa, Nordrhine-Westfalen liidumaa. Kuigi igas linnas on midagi põnevat, ületavad Berliin, Munich, Frankfurt am Main teisi Sinu tähelepanu püüdmisel. Andes parima hinna garantii, oleme kohustatud pakkuma Sulle parimaid hotelle kõige parema hinnaga.
|
<urn:uuid:49fc1d31-ab6c-4810-95df-4cf3b37ed80f>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/country/germany.html?cid=-1&urltogo=/et-ee/country/germany.html&asq=bs17wTmKLORqTfZUfjFABl0BXSjF7yTRn7UlOBKYSeEstwM%2F3M8U7oDEkeizMZbX&cklg=1
|
2014-07-12T14:59:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1404776434088.75/warc/CC-MAIN-20140707234034-00078-ip-10-180-212-248.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999802 |
Latn
| 4 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998020529747009}
|
Asudes mugavalt Phuket's, on Aochalong Villa & Spa suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Hotell asub 9.0 Km kaugusel kesklinnast ja tagab juurdepääsu linna tähtsatele rajatistele. Käeulatuses on ka Ao Chalong kai, Phuket loomaaed, Wat Chalong.
Aochalong Villa & Spa pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Phuket's. Kohvik, kiirbussi teenus, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, restoran, WiFi on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Aochalong Villa & Spa esile teiste linna hotellide seast.
Lisaks on kõigil tubadel erinevaid mugavusi, näiteks rõdu/terrass, külmik, traadita internetiühendus (tasuta), kohvi/teekeedukann, tasuta pudelivesi, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist. Hotelli puhkuseteenused, mis sisaldavad spaa, aed, välibassein , aurusaun, massaaž, on loodud põgenemiseks ja lõdvestumiseks. Ülim teenindus ja suurepärane asukoht teevad Aochalong Villa & Spa'st perfektse baasi Sinu Phuket's viibimise nautimiseks.
|
<urn:uuid:23383fc3-0ab5-44b1-80dd-6ea76602c3ee>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/aochalong-villa-spa/hotel/phuket-th.html?cid=-1&type=2&urltogo=/et-ee/aochalong-villa-spa/hotel/phuket-th.html&asq=QDWG2%2Bo444qISVMz1PxBbql%2BMczi7%2BgrnkolTZLXRUzyJhT23HAcxZDFXjj%2BZI6e3oxcxCpPgXF8NEs9i3OCjvWTJD5CxCr0DiZSZRhdveE%3D&cklg=1
|
2014-07-23T02:22:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997872002.22/warc/CC-MAIN-20140722025752-00250-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99981 |
Latn
| 92 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998102784156799}
|
Tallinna linnavolikogu võttis mullu 16. juunil vastu otsuse, millega kehtestati Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering, millega muu hulgas määrati ehitusõigus 16 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ülikooli õppehoone rajamiseks.
Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutus eelmine, 2001 aastal kehtestatud, detailplaneering kehtetuks.
Kaebuse esitaja taotles nimetatud otsuse tühistamist ja põhjendas kaebust põhiliselt väidetega, et Tallinna linn ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud kaebaja haldusmenetluses esitatud vastuväidetega ning detailplaneering rikub tema õigusi seoses insolatsiooni vähenemisega alla õigusaktidega ettenähtud normi kahes kaebajale kuuluvas korteris.
Samuti oli kaebaja seisukohal, et EKA hoone rajamiseks kavandatud süvendamiste käigus võib kaebaja hoone vajuda kuni 10 cm.
Vastustaja Tallinna linn pidas kaebust põhjendamatuks ning palus selle rahuldamata jätta.
Vastustaja leidis muu hulgas, et kaevatav otsus on tehtud põhjaliku kaalutluse järel, see ei riku kaebaja õigusi ega piira kaebaja vabadusi ning kaebaja õiguste kaitse seoses insolatsiooni vähenemisega on tagatud sisuliselt samaväärselt 2001. aastal kehtestatud eelmise detailplaneeringuga.
Lisaks on detailplaneeringus ette nähtud vajalikud ning põhjendatud meetmed ehitamise ohutuse tagamiseks naaberhoonete suhtes.
EKA nõustus ja ühines Tallinna linna esitatud seisukohtadega ja põhjendustega, mis puudutasid otsuse, planeeringumenetluse ja detailplaneeringu õiguspärasust ning tõi eraldi välja, et haldusmenetluse käigus on kaebajale tehtud mitmesuguseid ettepanekuid insolatsiooni vähenemisega tekkiva kahju kompenseerimiseks. Kaebaja ei ole nendega nõustunud.
Kohus leidis otsuses, et Tallinna linn on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja seaduslikult kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase planeerimisotsuse.
Kohus selgitas, et planeerimismenetluse tulemuseks olev planeering ei rahulda linnaoludes paljudel juhtudel kõigi asjast huvitatud isikute vajadusi ja huvisid.
Seadusest ja õiguspraktikast tulenevalt on kohus veendumusel, et planeerimismenetluse üheks peamiseks eesmärgiks on erinevate ja sageli üksteisele vastukäivate huvide vahel tasakaalu leidmine, et maksimaalselt suurendada üldist hüvet.
Käesoleval juhul on vastustaja kohtu arvates õigesti kaalunud ja tasakaalustanud menetlusosaliste huvisid ja vajadusi arvestades nii era- kui ka avalike huvidega.
Kohus leidis, et kaebuse üks põhilisi argumente, et vastustaja ei ole teostanud piisavalt kaalutlusõigust ja on ignoreerinud piirkonna elanike ning kaebaja huve, ei ole põhjendatud ja asjaolusid arvestades ka sisuliselt õige.
Detailplaneeringu menetluse käigus tehtud insolatsiooniga seotud küsimuste analüüsi tulemusi kaebaja ei vaidlustanud, mis näitab, et ta nendega nõustus.
EKA on kaebajale teinud korduvalt mitmesuguseid ettepanekuid insolatsiooniküsimusega seotud korterite probleemide lahendamiseks, kuid kaebajaga kokkulepet saavutatud ei ole. Käesoleval juhul kaaluvad üldised huvid kohtu hinnangul erahuvid üles ja seetõttu on vastustaja detailplaneeringus õiguspäraselt ette näinud võimaluse kaebaja kinnisomandi sundvõõrandamiseks, kui muud kokkulepet ei saavutata.
Kohus märkis ka, et kuigi ükski ehituse ohutuse tagamiseks ettenähtud meetmetest ei anna ilmselt 100 protsendilist garantiid, et ehituse käigus kaebaja hooned ühel või teisel viisil kahjustada ei saa, võib detailplaneeringus ettenähtud meetmeid pidada asjakohasteks kaebaja ehitiste ohutuse tagamiseks ja nendele ehituse käigus võimalikult tekkivate kahjude minimeerimiseks ja kompenseerimiseks.
Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule esitada otsuse avalikustamisest 30 päeva jooksul.
|
<urn:uuid:78a18cc0-a1b6-4b9b-8b3d-f742ca4f7654>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://tallinncity.postimees.ee/856434/com/kohus-jattis-eesti-kunstiakadeemia-naabri-kaebuse-rahuldamata/
|
2014-07-24T12:15:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997888283.14/warc/CC-MAIN-20140722025808-00186-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000004 |
Latn
| 83 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000042915344238}
|
Ideaalne lõbuks ja lõõgastuseks, paikneb V Hotel Bencoolen linna Singapur alal Bugis. Olles 1. Km kaugusel linna keskusest ja 18.5 Km kaugusel lennujaamast, võlub see 4-tärni hotell arvukalt külalisi igal aastal. Oma mugava asukoha tõttu pakub hotell lihtsat pääsu linna kohustuslike vaatamisväärsuste juurde.
Võimalused ja teenused, mida pakub V Hotel Bencoolen, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Et kindlustada oma külalistele parimad mugavused, hoolitseb hotell järgmiste teenuste kättesaadavuse eest: peretuba, valuutavahetus, restoran, lift, kohvik.
Hotelli majutusteenused on hoolikalt suunatud kõrgeima astme mugavuse ja heaolu saavutamiseks; igal toal on külmik, in room safe, satelliit/kaabel TV, konditsioneer, Mittesuitsetajate toad. Terve päeva võid nautida aed, välibassein lõõgastavat atmosfääri. Naudi V Hotel Bencoolen ainulaadset teenindust ja mainekat asukohta.
|
<urn:uuid:d1440e1f-03fd-489b-bf0d-df013ce1bd19>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/v-hotel-bencoolen/hotel/singapore-sg.html?cid=-1&type=2&urltogo=/et-ee/v-hotel-bencoolen/hotel/singapore-sg.html&asq=v1pcxRmVpIl6u24pSiV%2Bl%2FM4dmLGcGEXhKPtmo8391ljUpiyFG2vnvlSfL8xUUP%2BaM7z4XTzlE9PJx5Wtnz7jA%3D%3D&cklg=1
|
2014-07-25T16:07:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894319.36/warc/CC-MAIN-20140722025814-00122-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99994 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999396800994873}
|
Suhted kolmandate riikidega RSS
Andmekaitse, kurjategijate kohtu alla andmise, uimastiäriga võitluse ja muude selliste küsimuste piiriülese olemuse tõttu on tõhusa reageerimise tagamiseks põhiline rahvusvaheline koostöö. Üleilmastunud maailmas, kus inimesed, kaubad, teave ja kapital liiguvad vabalt üle piiride, muutub õigusalane koostöö laiemalt kui ELi tasemel aina tähtsamaks.
Euroopa Liidu leping kohustab ELi oma väärtusi kaitsma ja edendama ning toetama inimõiguste kaitset suhetes kogu maailmaga.
Õigusvaldkonnas on välistegevusel kaks eesmärki:
- toetades põhiõiguste ja -väärtuste kaitset ELis toetatakse nende edendamist ka mujal maailmas. ELi välissuhete poliitilised eesmärgid selles valdkonnas hõlmavad inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtete edendamist;
- üleilmastunud maailma tihedate majandussidemetega peab kaasnema põhiõiguste ja õigusalane koostöö. ELi kandidaatriikide osas on liikmeks saamise eeltingimus kohtute, põhiõiguste ja õigusalase koostöö kooskõlastamine ühenduse õigustikuga ning ka piisav suutlikkus ühenduse õigustikku rakendada.
Õiguskoostöö elluviimine toimub tihedas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ning samuti ka strateegiliste partnerluste ning partnerlus- ja koostöölepingute raames. See on samuti ELi laienemis- ja naabrus poliitika osa.
Koostöövormide paljusus peegeldub ka selle rakendamiseks ettenähtud õigusaktide mitmekesisuses, mille hulka kuulub lepinguid, deklaratsioone, tegevuskavasid, ekspertide ja ministrite kohtumisi, järelevalvet, hindamisi ja abiprogramme.
|
<urn:uuid:745e0346-9e65-4d87-a2a6-55f593525bfa>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://ec.europa.eu/justice/international-relations/index_et.htm
|
2014-07-28T18:26:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510261771.50/warc/CC-MAIN-20140728011741-00359-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1 |
Latn
| 24 |
{"ekk_Latn_score": 1.0}
|
Philip Köster televisioonis, ja kauba peale veel mõnusaid tuttavaid kaadreid Vargasest, Pozost ja mujalt.
Boardseeker testis suuri 2011 aasta veivikaid ja paistab, et Goya Custom Quad ja Quatro Twin teevad teistele pika puuga ära ; ) Testi tulemused avaldatakse 29. oktoobril. Mõned head lauad on küll seekord testist välja jäänud, aga eks nad seletavad ise lähemalt, miks just selline valik tehti. Loe lähemalt…
foto: boardseekermag.com
Jälle 2 järjestikust päeva paradiisis – Ristnas. Esmaspäeval puhus korralikult edelast, ja laineliinid ulatusid maailma serva taha. Võistluse päeval tulid ilusad lained settidena, mida pidi päris hoolega passima. Mõned liinid olid ülipuhtad ja -pikad, sõitsime 4,7 m2 purjedega.
Algus oli väga paljutõotav, aga siis keeras tuule kagusse, millega EMHI tegelikult ka ähvardas, ja lisaks vaikis ära ka. Veel napp tund aega ja oleksime double-elimination’i ära jõudnud sõita. Nüüd jäid miinusringis õige mitu põnevat sõitu pidamata ja plussringi finaal (Penny ja mina) samuti, millest oli veidike kahju. Pennyt ma küll nagunii võitnud ei oleks, kuid võimalus eesti meistrikatel kolmanda koha peale sõita lipsas täiesti teenimatult käest : )
Võistluse katkestamise otsus oli väga õige. Üksnes single elimination, mille finaali üritasime pärast sooja suppi ja pikka passimist siiski ära sõita, ei oleks pooltki nii huvitav, kuna jätab liiga palju juhuse hooleks. Ilmselt oleksid paljud väljalangenud olnud suht pettunud.
PWA eeskujul hindasid kohtunikud kahte parimat lainet ja kahte parimat hüpet, heat’i kestus oli 8 minutit. Risnas on aga 8 minutit selgelt liiga lühike aeg – näiteks minu ja Erno heat‘is, kus lained olid tõeliselt ilusad ja õigeid laineid selle võrra lihtsam valida, jõudsime teha välja minnes 1 hüppe, siis kaks pikka lainesõitu, ja oligi aeg otsas.
Eesti Meistrivõislus lainesõidus on endiselt popp, meelitab isegi sellise jahedamapoolse ilmaga ligi väga toreda ja armsa seltskonna, ja selle eest väärivad aplausi kõik korraldajad, kohtunikud, kaasaelajad, sponsorid ja muidugi osavõtjad. Ah jaa, medaleid ei saanud seekord küll keegi, aga auhind parima lainesõidu eest – kast õlut – anti mulle. Kas see on nagu rändkarikas, eks? ; ))
Veidi pilte on Jaanuse lehel jree.ee
fotograaf: Jaanus Ree
Ristna on ikka müstiline koht. Isegi peaaegu-kagutuulega jõuavad lained just sellesse kõige õigemasse lahte ning sõjaväeossa ei olegi vaja minna.
Ilusad siledad lained tekivad muuli otsast veidi paremale, kus kaguga on täiega maatuul. Ja ega jahedama veega ei olegi enam tark sinna sellise tuule-suunaga ronida. Teisel päeval, kui kaldale hakkasime tulema, maandusime kõik üsna erinevates kohtades. Tublimad tulid muuli mööda jala ja julgemad ujusid ; ) Ma ujusin ca. 200 meetrit rinnuli-selili segatehnikas, ja katsetasin erinevaid taktikaid. Muuli suunas ujumisest ei olnud erilist abi, püüdsin kurssi võimalikult otse majaka suunas hoida, ja mitte Tõnise kombel maailma serva poole tüürida. Purje hoidsin siis meelega vees, et maatuul – olgugi et nõrk – ei segaks. Mingil hetkel hakkasid lained ka kaasa aitama, kuid õige vähe, sest uuesti murduma hakkasid nad alles vahetult kalda läheduses, kus jalad niigi kohe-kohe põhja ulatusid.
Aga jah, vesi oli veel mõnusalt soe ja päike soojendas käsi. Mõtisklesin seal näiteks, et kas kusagilt kaugemalt selliselt tagasi ujudes tunneksin veel ära selle õige hetke, mil taglas laua küljest lahti harutada, sellele hea tuju ja tänutundega järele lehvitada ja siis ainult lauaga kaldale ujuda? Või siis hoopis üritada märku anda, et on abi vaja. Ega 12-kraadises vees päris lõpmatuseni ka ei mõnule, ja seda, et kui kiiresti jahtumine tuleb – seda kogemust ja teadmist ju tegelikult ei ole.
Jaanus valis koolitöö tegemiseks päris hea koha – seisis aga muuli peal suure kivi otsas ja muudkui klõpsis pilte : ) Eks ta paneb need oma lehele kunagi üles ka. Ah jaa, see imepisike videojupp seal all näitab, et igat värvi quad’idega saab täitsa mõnusasti sõita ; ) Oi küll oli mõnus Ristna-tripp.
surfikoht: Ristna
fotograaf: Jaanus Ree
|
<urn:uuid:cb7ef9c6-803e-444d-aa89-cd0ad4c5b94c>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://maui.ee/date/2010/10
|
2014-07-28T18:26:34Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510261771.50/warc/CC-MAIN-20140728011741-00359-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999858 |
Latn
| 36 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998581409454346}
|
8 Uudised
Energia
10 Elektrituulikute uus tulek
Kuigi ühtse regulatsiooni puudumise ja mõnede tehniliste probleemide tõttu võib väikeste elektrituulikute kasutussevõtt vahel olla keeruline, pole looduslikud tingimused tuule püüdmiseks Eestis sugugi laita.
15 Ka Eestis toodetakse elektrituulikuid
AS Konesko on välja töötanud 10 ja 20 kW väiketuulikud, mida saab käesoleva aasta algusest juba tellida. Praegu on lepingujärgne ooteaeg 16 nädalat.
18 Kamina valik tuleb hoolikalt läbi mõelda
Hõõguv kamin meie kodudes on väga armastatud – see pakub nii sooja kui silmailu. Mille järgi sobivat valida ning kuidas teha soojapidavamaks juba olemasolev küttekeha.
24 Passiivmaja ehitamine
Passiivmaja ehitus on jõudnud karkassi püstitamiseni. Selles etapis tehtul on suurim mõju kogu energia tarbimisele hoone elutsükli jooksul.
28 Kondenskatel välisõhku ei soojenda
Kondensatsioonikatel ehk kondenskatel kasutab ära gaasi põlemisel ning vee kondenseerumisel vabaneva soojuse. Katel ei vaja eraldi tulekindlat sektsiooni ega lõõre, jahtunud põlevgaas juhitakse välja vastava kanali kaudu seinas.
Radoon
32 Radooni saab maja alt välja imeda
Jälgime radooni tõrjetöid, kus ühe korteri õhus mõõdeti lubatust suurem radoonisisaldus. Lahendus oli radooni ventileerimine hoone all olevast pinnasest.
36 Radooni tõrjevahendite valik on lai
Radooni olemasolu ei ole tõenäoliselt enam paljudele saladus. Sellest on viimasel ajal palju räägitud-kirjutatud.vaatame lähemalt ka võimalusi, kuidas radooni tõrjuda.
Põrand
38 Parkett läikima!
Hoolimata mitmesuguste parkettide, laminaatide ja kivipõrandate ahvatlevalt laiast valikust, on ka vana laudpõrand täiesti taastatav. Seda isegi omal jõul.
Tee ise
41 Nostalgia esikusse
Vanasti võeti kübarariiulist eeskuju riidenagi jaoks. Jalatsiriiuli idee sai alguse vanaaegsest laudriiulist.
Puit
44 Roheline Vauban
Vaubanis kütab suuremat osa majadest puiduhaket põletav kombijaam. Enamik hoonetest on madala energiatarbega, 100 on passiivmajad ja 59 neist moodustavad plussenergia asula.
Sisustus
46 Ostame uue diivani!
Elutuba on enamasti koht, kus kulub kõige enam ärkvelolekul kodus oldud ajast. Kogu pere koguneb teleri ette, seades ennast sisse mugaval diivanil.
50 Kui lastele on vaja oma tuba
Laste kasvades on tihti vaja teha elamises muudatusi. Tekib vajadus lisaruumide järele. Varem vanemate toas maganud laps vajab oma tuba või ei mahu kaks ühte ruumi ära.
Aed
56 Saak oma rõdult
Üheks käepäraseks viisiks näpud mullaseks saada on meisterdada oma väike aiamaa rõdule.
58 Eramaja kaldaed
Maja lääneküljele ehitati puidust trepid ja osa aiast kaeti betoonkividega. Taimealad piirati kivimüüriga ning maatüki piirile püstitati ilus maakivist aed. Kaldaed nõudis ka turvalisi trepikäsipuid.
62 Lõika mõistlikult
Kui saabub kevad, otsivad aiaomanikud välja oksakäärid. Ent kõigepealt tuleb endale selgeks teha, mida taimede kevadine hoolduslõikus õieti tähendab.
|
<urn:uuid:faf85b3c-6cb2-4325-b583-1a8e47678405>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=300
|
2014-07-28T18:36:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510261771.50/warc/CC-MAIN-20140728011741-00359-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999923 |
Latn
| 32 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999227523803711}
|
Windows Fotogalerii on kavandatud automaatselt kuvama pilte ja videoid, mis on salvestatud arvuti kataloogi Pildid. Te saate muuta Fotogalerii sisu igal ajal, lisades või eemaldades kaustasid; see on mugav, kui te salvestate mõned pildid ja videod mujale kui arvuti kausta Pildid. Samuti on võimalik lisada üksikuid pilte ja videoid Fotogaleriisse ilma terve kausta lisamiseta.
Kui lisate kausta Fotogaleriisse, siis kõik kaustas olevad pildid ja videod kuvatakse seal. Pidage meeles, et saate korraga lisada Fotogaleriisse ainult ühe kausta, nii et peate kordama neid samme iga kausta jaoks, mida soovite lisada.
Avage suvand Windows fotogalerii, klõpsates nuppu Start, klõpsates nuppu Kõik programmid ning seejärel klõpsates nuppu Windows Fotogalerii.
Klõpsake menüül Fail ja seejärel käsul Lisa kaust galeriisse.
Klõpsake kaustal, mis sisaldab pilte ja videoid, mida soovite lisada ja seejärel klõpsake nuppu OK.
Peaksite vältima teatud kaustade lisamist Fotogaleriisse. Kohaliku ketta kataloogi näiteks nimetatakse juurkaustaks, sest see esindab tervet kõvaketast. Selle kausta lisamine Fotogaleriisse muudab selle väga aeglaseks. Peaksite vältima kausta Windows ja teiste süsteemiasukohtade lisamist Fotogaleriisse sarnastel põhjustel.
Võite lisada üksikuid pilte või videoid Fotogaleriisse ilma automaatselt teisi samasse kausta salvestatud faile kaasa arvamata.
Avage kaust, mis sisaldab pilti või videod, mida soovite Fotogaleriisse lisada.
Lohistage pilt või video kaustast Fotogalerii aknasse.
Pilt või video on kopeeritud kausta Pildid ja automaatselt lisatud Fotogaleriisse.
Fotogaleriisse saab lisada ainult pilte ja videoid. Kui püüate lisada muud tüüpi faili, siis see kopeeritakse kausta Pildid, kuid ei ilmu Fotogaleriisse.
Pilte on mitut tüüpi, kuid mitte kõiki neid ei kuvata fotogaleriis. Näiteks ei kuvata fotogaleriis pilte, mille failinime laiend on .gif.
Kui eemaldate kausta Fotogaleriist, siis te ei kustuta seda arvutist. Kui eemaldate kausta, siis Fotogalerii ei kuva enam pilte ja videoid, mis selles kaustas olid, kuid kaust jääb arvutisse alles.
Te võite eemaldada lisatud kaustu Fotogaleriist igal ajal, kuid te ei saa eemaldada kaustu, mis on Fotogaleriis vaikimisi. Kausta eemaldamine takistab selle kuvamist Fotogaleriis. Kuigi on võimalik eemaldada kaustu Fotogaleriist, ei saa te eemaldada üksikuid pilte või videoid. Seevastu saate igal ajal kustutada pilte Fotogaleriist. Kui kustutate pildi, siis see kustutatakse arvutist nagu oleksite kustutanud selle kaustast Pildid.
Lisaks ei ole võimalik eemaldada alamkausta ilma ülemtaseme kausta eemaldamiseta. Näiteks saate eemaldada kausta Perekond, mis eemaldab ka kõik alamkaustad. Ent te ei saa eemaldada kausta Lapsed või Vanavanemad.
Paremklõpsake Navigeerimispaani kaustal, mida soovite eemaldada ja seejärel klõpsake käsku Eemalda galeriist.
Fotogalerii on üks võimalus vaadata ja rühmitada pilte ja videoid. See kuvab pildid ja videod, mis te olete salvestanud kausta Pildid ja teistesse arvuti kaustadesse. See ei ole kaustade asendus arvutis. Ei tohiks kustutada pilte Fotogaleriist ega kaustast Pildid, kui just tegelikult ei taha neid pilte arvutist kustutada. Kui kustutate, siis need kustutatakse arvutist ja enam ei ilmu ei kausta Pildid ega Fotogaleriisse.
|
<urn:uuid:a697eae9-5a2d-489f-81a8-12a84fed1916>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-vista/choose-which-pictures-and-videos-are-displayed-in-windows-photo-gallery
|
2014-07-30T03:09:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510268533.31/warc/CC-MAIN-20140728011748-00407-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.9999 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.999900221824646}
|
Kui see mida otsid, on mugavalt paiknev hotell Hongkong's, ära vaata kaugemale kui Canadian Hostel. Vaid 45 km kaugusel, on pääs lennujaamast sellesse 1-tärni hotelli väga lihtne. Hästisäilinud miljöö ja lähedus kohtadele Chungking Mansions, Peninsula Hong Kong, Hong Kong kosmosemuuseum annavad sellele hotellile erilise šarmi.
Canadian Hostel pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Hongkong's. Hotelli parimate omaduste hulka kuuluvad: peretuba, WiFi , lift, pesuteenus.
Astu ühte 13-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil: satelliit/kaabel TV, kohvi/teekeedukann, tasuta pudelivesi, LCD/plasmaekraaniga teler, internet access – wireless. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Canadian Hostel on ideaalne peatuskoht reisijatele, kes otsivad võlu, mugavust ja hüvesid Hongkong's.
|
<urn:uuid:914e71b1-a3d9-4692-ab76-db9313553f65>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/canadian-hostel/hotel/hong-kong-hk.html?asq=OaR%2fX73nCKxzkRzqFuUWofd7qRO%2fMj6jBiIYBoy8hxFEvf5GABF88DiPMnU%2biXSsE%2bvSfHrgGHsWzXNN1lmSvA%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-07-30T03:07:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510268533.31/warc/CC-MAIN-20140728011748-00407-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999203 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.99920254945755}
|
Linkur
|See artikkel räägib arvutiprogrammist, veebiviite kohta vaata hüperlink|
Linkur ehk linkija (inglise keeles linker) on arvutiprogramm, mis võtab erinevad objektikoodi ja teegifailide nn importteegid ning ühendab need kokku ühtseks, käivitatavaks programmiks (või ka uueks programmiteegiks).
Tavaliselt on iga arvutiprogramm lingitud ka mitme operatsioonisüsteemi teegi külge.
On olemas kaks põhilist linkimise viisi:
- Staatilise linkimise puhul toimub sümbolite lahendamine vahetult pärast programmi kompileerimist; kõik viidatud teegiosad kopeeritakse samasse binaarfaili koos programmi enda koodiga.
- Dünaamilse linkimise puhul toimub sümbolite lahendamine programmi käivituse vői töö ajal. Mällu laetakse eraldi programmi binaarfail kui ka teegifailid, ning programmis kasutatud sümbolite viidad suunatakse teegifailile. Windows operatsioonisüsteemidel tunneb ära dünaamilised teegifailid nende laiendi ".DLL" järgi; Unix-laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse eesliidet "lib" ning laiendit ".so".
Staatilise linkimise ajal kopeeritakse osa teekide sisust binaarfaili (programmifaili). See tähendab, et kui mitu binaarfaili kasutavad samu osasid teegist, eksisteerib neist arvutis mitu koopiat. See-eest ei jää programmikood sõltuvaks süsteemis eksisteerivast teegifailist. Viimane võib olla probleemiks näiteks siis, kui mitu programmi nõuavad erinevaid versioone samast teegist. Seda fenomeni kutsutakse vahel DLL-põrguks ("DLL hell").
Nagu eelpool mainitud, dünaamiline linkimine viiakse läbi programmi käivitamise ajal. Seetõttu ei ole programmi binaarfail iseseisev, vaid jääb sõltuvaks välistest teegifailidest. Sarnaselt staatilise linkimisega lahendab linkur binaarfaili loomise ajal programmis kasutatud sümbolid, kuid neid ei panda programmifaili sisse, vaid märgitakse ära, kust teegifailist neid käivituse ajal otsida.
Dünaamilist linkimist kasutatakse ära olukordades, kus olenevalt käivituskeskkonnast täidetakse teatud toiminguid erinevatel viisidel, näiteks erinevates versioonides samast operatsioonisüsteemist. Seda kasutavad ära ka erinevate operatsioonisüsteemide ühenduskihid, näiteks Wine tarkvara Windowsi programmide kasutamiseks Unix-laadsetel platvormidel.
Dünaamilist linkimist võib veel jagada kaheks: laadimisaegseks ning on-demand linkimiseks. Nagu nimedest võib järeldada, täidetakse üks programmi käivitamise ajal ning teine siis, kui mõne linkimata sümboli poole pöördutakse. Viimane lähenemine on populaarne uutes programmeerimiskeeltes, kus eraldi linkimisfaasi ega sümboleid ei olegi (küll aga võidakse linkida programmikoodi interpretaator).
|
<urn:uuid:f2a5ce7a-887c-4f38-b946-4a72c3298ebc>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Linkur
|
2014-07-31T11:33:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273012.22/warc/CC-MAIN-20140728011753-00455-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999984 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999841451644897}
|
Märkasime, et kasutad brauseri Internet Explorer vanemat versiooni. Käesolev veebisait on optimeeritud kasutamiseks Internet Explorer 9 või uuema versiooniga. Võiksid kaaluda oma brauseri uuendamist, et saaksid kasutada veebisaidi kõiki funktsioone. Internet Exploreri uuema versiooni allalaadimiseks külasta Microsofti veebisaiti http://www.microsoft.com.
Teave vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta
Teave töökohtade, ettevõtluse, praktika ja tööpuhkuse kohta
Õppimis- ja koolitusvõimalused Euroopas
Ütle oma arvamus poliitika ja ühiskonna kohta ning osale struktuurses dialoogis
Kunst ja meelelahutus, teadus ning innovatsioon sinu käeulatuses
Kõik tervise, heaolu ja spordi kohta
Õigused ning teenused, et tunda end kindalt ja turvaliselt
Avasta maailma väljaspool Euroopat
Praktiline teave Euroopas reisimiseks
Õpi töötades
The EESC is an advisory body that gives Europe's civil society organisations the chance to express their views at European level, including employers, trade unions, farmers' associations, consumers.
Long-term traineeships offered by the EESC last for five months and are arranged twice a year: from 16 February to 15 July (spring in-service training period) and from 16 September to 15 February (autumn in-service training period).
In order to apply, you should:
Application deadlines
Please note that applications are submitted by using the on-line application form.
Good luck with your application!
|
<urn:uuid:f73d99b1-7dfe-425c-b989-e2b4aeb6f46a>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://europa.eu/youth/node/14781_et
|
2014-07-31T11:58:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273012.22/warc/CC-MAIN-20140728011753-00455-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.998805 |
Latn
| 11 |
{"ekk_Latn_score": 0.9988048076629639}
|
Reisijatele, kes soovivad koguda linna Singapur vaatamisväärsusi ja helisid, on Porcelain Hotel by JL Asia ideaalne valik. Vaid 1 km linna keskusest, lubab hotelli strateegiline asukoht külalistel kiiresti ja lihtsalt jõuda paljudesse kohalikesse huvipunktidesse. Neile teist, kes tahavad välja minna, on Hiinalinna pärandikeskus, Õnnelik hiinalinn, Yue Hwa ehitis vaid mõned külalistele saadaolevad vaatamisväärsused.
Porcelain Hotel by JL Asia pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Hotell teeb kättesaadavaks küllusliku teenustepaketi, sealhulgas vahendid erivajadustega külalistele, WiFi , pesuteenus, 24-tunnine vastuvõtt, seifid.
Külalised võivad valida 138 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Hotell pakub suurepärast puhkuseteenuste valikut, sealhulgas aed, massaaž. Avasta kütkestav segu Porcelain Hotel by JL Asia professionaalsest teenindusest ja mitmekesistest teenustest.
|
<urn:uuid:da852e03-9740-4b01-b735-4120554c22ee>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/porcelain-hotel-by-jl-asia/hotel/singapore-sg.html
|
2014-07-31T11:33:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273012.22/warc/CC-MAIN-20140728011753-00455-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99987 |
Latn
| 223 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998704195022583}
|
Quo vadis
See artikkel räägib ladinakeelsest fraasist; Henryk Sienkiewiczi romaani kohta vaata artiklit Quo vadis (Sienkiewicz); teiste samanimeliste kunstiteoste ja muude asjade kohta vaata lehekülge Quo vadis (täpsustus)
"Quo vadis" on ladinakeelne fraas, mis tähendab 'Kuhu lähed' või 'Kuhu sa lähed'.
See fraas on saanud kõnekäänuks, mis vihjab Johannese evangeeliumile (16:5), kus Jeesus ütleb jüngritele: Aga nüüd ma lähen tema juurde, kes minu on saatnud, ja keegi teist ei küsi minult: "Kuhu sa lähed?" Ladinakeelses Nova Vulgata's kõlab see kirjakoht nii: At nunc vado ad eum, qui me misit, et nemo ex vobis interrogat me: "Quo vadis?".
|
<urn:uuid:f1eda557-bd5b-4302-a200-96f74656fde5>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Quo_vadis
|
2014-08-02T02:34:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510276250.57/warc/CC-MAIN-20140728011756-00006-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999572 |
Latn
| 78 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995718598365784}
|
Toimus koolitus "Kutse andmisega seotud seadusandlus"
25.08.2010
24. augustil toimus Tartus, Dorpat hotelli- ja konverentsikeskuses kutset andvate organite esindajatele koolitus
"Kutse andmisega seotud seadusandlus".
Koolitusel keskenduti kutse andjate jaoks olulistele juriidilistele küsimustele, nagu "Milliseid õigusakte peab
kutse andja tundma?" ja "Kuidas toimida, kui kutse taotleja on esitanud vaide?".
Koolitajateks olid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jurist Mait Palts (esitlus) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi
esindaja Kati Uusmaa (esitlus).
|
<urn:uuid:c4f68a77-40da-42e8-b4c3-fd50140ae509>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.kutsekoda.ee/et/uudised/view/10372170
|
2014-08-02T02:46:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510276250.57/warc/CC-MAIN-20140728011756-00006-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99957 |
Latn
| 35 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995703101158142}
|
Ideaalne lõbuks ja lõõgastuseks, paikneb Bangtao Private Villas linna Phuket alal Bang Thao / Laguna. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Hotelli külalised võivad nautida linna tipp-vaatamisväärsuste ringreisi: Bang Tao rand, Laguna Phuketi golfiklubi, Banyan Tree golfiklubi.
Võimalused ja teenused, mida pakub Bangtao Private Villas, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Et kindlustada oma külalistele parimad mugavused, hoolitseb hotell järgmiste teenuste kättesaadavuse eest: grillimisvahendid, peretuba, autorent, parkla, ekskursioonid.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Hotellis on saadaval täielik loetelu puhkuseteenustest, sisaldades sukeldumine, massaaž, solaarium, aed, golfirada (3 km raadiuses). Mis iganes on Sinu Phuket külastuse põhjus, on Bangtao Private Villas perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:a3b0ea0f-d9d5-4309-b225-7913599ceb90>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/bangtao-private-villas/hotel/phuket-th.html
|
2014-07-10T18:20:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1404776420978.98/warc/CC-MAIN-20140707234020-00078-ip-10-180-212-248.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99984 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998397827148438}
|
«Virmaliste nägemiseks on vaja kolme asja. Et enne oleks magnettorm ja see oli paar päeva tagasi, kui väikeste vahedega oli mõõdukas torm,» rääkis Ain Kallis. Teiseks peab olema pime aeg ning kolmandaks on vaja, et taevas oleks selge. «Viimased ööd on olnud selged, nii et praegu on täiesti head võimalused virmaliste vaatamiseks,» kinnitas Kallis. Klimatoloogi sõnul imestas ta endamisi, miks keegi pole virmalistest teatanud, aga nüüd siis antigi sellest teada.
Kui on huvi virmalisi näha, soovitab Kallis linnast lahkuda, et tänavavalgustus ei segaks. Ka võib nende nägemist takistada kuuvalgus. «Kui on ikka täiesti pimedad ööd, siis peaks olema virmalisi näha,» lubas Kallis. Ta selgitas, et virmaliste nägemine sõltub ka laiuskraadist. «Näiteks Põhja-Norras ja Alaskal on umbes 95 protsendil pimedatest öödest võimalik virmalisi näha, Helsingis on see viiel protsendil öödel,» rääkis klimatoloog.
Kallise sõnul on Tõraveres soomlaste paigutatud magnetomeeter, mis registreerib virmalisi ja mis olevat väidetavalt kõige lõunapoolsem selline aparaat. «Me oleme tänu sellele saanud teavet, et Tartu kohal on virmalisi ka siis, kui me neid ei näe, sest pilved on ees,» rääkis Kallis.
Virmaliste sagedusest rääkides pakkus Kallis, et pigem on neid viimastel aastatel olnud vähem, sest magnettorme on vähem ja päikeseaktiivsus on madalam olnud. «Mina nägin neid varem suhteliselt sageli, aga viimastel aastatel ei tule kordagi meelde, et oleks neid näinud, isegi kui olen maal olnud,» tunnistas teadlane.
Millal võiks olla järgmine hea aeg uuesti virmalisi näha, Kallas öelda ei osanud. «Virmaliste nägemine sõltub päikesest. Kui on magnettormid ja need pursked on suunatud Maa poole, siis on meil üpris suur võimalus näha virmalisi. Aga magnettormide ennustamine on palju raskem kui ilma ennustamine,» tõdes Kallis.
Väga tugevate magnettormide puhul võib virmalisi näha ka lõunapoolsetel laiustel, näiteks isegi Itaalia pealinnas Roomas. «See tekitab seal paanikat, sest nemad ei tea, mis asi on virmalised. Meie oleme neist kuulnud ja kui midagi taevas sähvib, siis teame, mis asi see on,» rääkis Kallis.
Postimehe lugeja Jüri Voit saatis foto virmalistest. Pilt on tehtud 12. märtsil Harjumaal Andineemes.
|
<urn:uuid:07e1aa31-2ca5-47ba-a04a-adc6146c810b>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://ilmajaam.postimees.ee/771980/praegu-on-hea-aeg-virmaliste-nagemiseks
|
2014-07-23T18:04:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997882928.29/warc/CC-MAIN-20140722025802-00218-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999955 |
Latn
| 37 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999548196792603}
|
Asudes mugavalt Phuket's, on The Residence Resort & Spa Retreat suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Kesklinna põnevus on vaid 30. Km kaugusel. See modernne hotell on linna popimate vaatamisväärsuste, nagu Bang Tao rand, Laguna Phuketi golfiklubi, Laem Singhi rand, läheduses.
The Residence Resort & Spa Retreat pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Phuket's. Et kindlustada oma külalistele parimad mugavused, hoolitseb hotell järgmiste teenuste kättesaadavuse eest: pesuteenus, kiirbussi teenus, concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, baar.
Hotelli majutusteenused on hoolikalt suunatud kõrgeima astme mugavuse ja heaolu saavutamiseks; igal toal on vann, hommikumantlid, in room safe, laud, traadita internetiühendus (lisatasu eest). Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. The Residence Resort & Spa Retreat on ideaalne peatuskoht reisijatele, kes otsivad võlu, mugavust ja hüvesid Phuket's.
|
<urn:uuid:1f141b1a-55d7-4f63-a0e9-5411c699c9a5>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/the-residence-resort-spa-retreat/hotel/phuket-th.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtHU%2bs3SrHtqDquPMBVLqBqPvRbXiAm0ggyHPKxk5oruP&setcookienew=1
|
2014-07-23T18:04:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997882928.29/warc/CC-MAIN-20140722025802-00218-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999799 |
Latn
| 8 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997988343238831}
|
Nõukogu koosseisud
ELi Nõukogu on üks juriidiline isik, kuid tuleb kokku kümnes eri koosseisus, sõltuvalt arutlusel olevast teemast:
Nõukogu koosseisude vahel puudub hierarhia, kuigi üldasjade nõukogul on eriline koordineeriv roll ja ta vastutab institutsiooniliste, haldus- ja horisontaalküsimuste eest. Välisasjade nõukogul on samuti eriline pädevus.
Kuna nõukogu on üks juriidiline isik, võib igaüks tema kümnest koosseisust võtta vastu teise koosseisu pädevusse kuuluva nõukogu akti. Seetõttu ei mainita ühegi nõukogu poolt vastu võetud seadusandliku akti puhul koosseisu.
Üles
Üldasjade nõukogu
Üldasjade nõukogu koordineerib Euroopa Ülemkogu kohtumiste (ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised) ettevalmistamist. Üldasjade nõukogu ülesanne on tagada, et töö nõukogu eri koosseisudes oleks järjepidev.
Lisaks koostab üldasjade nõukogu ELi mitmeaastase finantsraamistiku (ELi seitsme aasta eelarve, millega nähakse ette kõigi programmide ja tegevuste rahastamine), teostab järelevalvet ELi laienemisprotsessi ja ühinemisläbirääkimiste üle ning tegeleb ELi institutsionaalset ülesehitust puudutavate küsimustega.
Samuti võib Euroopa Ülemkogu teha üldasjade nõukogule ülesandeks käsitleda mis tahes muid küsimusi.
Kuidas üldasjade nõukogu töötab?
Üldasjade nõukokku kuuluvad peamiselt kõigi ELi liikmesriikide Euroopa asjade ministrid. Euroopa Komisjoni esindab sõltuvalt arutluse all olevast teemast tavaliselt institutsioonidevaheliste suhete volinik.
Üldasjade nõukogu istungid toimuvad kord kuus.
Üles
Välisasjade nõukogu
Välisasjade nõukogu vastutab ELi välistegevuse eest, hõlmates suurt hulka teemasid, alates välis- ja kaitsepoliitikast kuni kaubanduse, arengukoostöö ja humanitaarabini. Ta töötab Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud suuniste alusel välja ja viib ellu ELi välis- ja julgeolekupoliitikat.
Välisasjade nõukogu peamine ülesanne on koos Euroopa Komisjoniga ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja toetusel tagada liidu välistegevuse ühtsus, järjepidevus ja tõhusus.
Kõrge esindaja ja liikmesriigid võivad esitada välisasjade nõukogule ettepanekuid ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Euroopa Komisjon võib samuti esitada ühiseid ettepanekuid koos kõrge esindajaga ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas.
Kuidas välisasjade nõukogu töötab?
Välisasjade nõukogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide välisministritest. Sõltuvalt päevakorrast tulevad selles nõukogus kokku ka:
- kaitseministrid (ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika)
- arenguministrid (arengukoostöö)
- kaubandusministrid (ühine kaubanduspoliitika).
Välisasjade nõukogu istungeid juhatab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja – praegu on sellel ametikohal Catherine Ashton.
Siiski, kui välisasjade nõukogu arutab ühise kaubanduspoliitika küsimusi, juhatab istungit ELi Nõukogu kuuekuulist eesistumist teostava liikmesriigi esindaja.
Kõrget esindajat abistab Euroopa välisteenistus (EEAS).
Välisasjade nõukogu tuleb kokku üks kord kuus.
Üles
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN)
TMajandus- ja rahandusküsimuste nõukogu vastutab ELi poliitika eest kolmes põhivaldkonnas: majanduspoliitika, maksuküsimused ja finantsteenuste reguleerimine.
Tema pädevusse kuuluvad ka ELi ühisraha eurot puudutavad õiguslikud ja praktilised küsimused. Samuti koordineerib ta ELi seisukohti selliste rahvusvahelisel tasandil kohtumiste jaoks nagu G-20, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank ning vastutab kliimamuutuste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate rahvusvaheliste läbirääkimiste finantsaspektide eest.
Kuidas ECOFINi nõukogu töötab?
ECOFINi nõukogusse kuuluvad kõikide liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid. Istungitel osalevad ka asjaomased Euroopa Komisjoni volinikud.
ECOFINi nõukogu tuleb kokku ka spetsiaalseteks istungiteks, millel osalevad liikmesriikide eelarveministrid ning Euroopa Komisjoni eelarve ja finantsplaneerimise volinik, et koostada ELi iga-aastane eelarve.
ECOFINi nõukogu istungid toimuvad üldiselt kord kuus.
Üles
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu arendab koostööd ja ühist poliitikat mitmesugustes piiriülestes küsimustes, eesmärgiga luua kogu ELi hõlmav õigusel rajanev ala.
Piiriülesed küsimused hõlmavad põhiõiguste tagamist, kodanike vaba liikumist, kodanikukaitset, varjupaiga- ja sisserändeküsimusi, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ühist uurimist, ELi julgeolekustrateegiat, sealhulgas terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust, küberkuritegevust ja vägivaldset radikaliseerumist.
Kuidas justiits- ja siseküsimuste nõukogu töötab?
Justiits- ja siseküsimuste nõukogusse kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide justiits- ja siseministrid. Justiitsministrid tegelevad õigusalase koostööga nii tsiviil- kui kriminaalõiguse valdkonnas ning siseministrid vastutavad muu hulgas piirihalduse ja politseikoostöö eest.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu tuleb kokku tavaliselt iga kahe kuu tagant.
Taani, Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale täielikult teatavate justiits- ja siseküsimustega seotud meetmete rakendamises või osalevad selles teatud tingimustel.
Üles
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu teeb tööd tööhõive tasemete suurendamise ning elu- ja töötingimuste parandamise nimel, tagades inimeste tervise ja tarbijate kaitse kõrge taseme ELis.
Kuidas tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu töötab?
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus tulevad kokku kõikide ELi liikmesriikide tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste eest vastutavad ministrid. Istungitel osalevad ka asjaomased Euroopa Komisjoni volinikud.
Üldiselt toimub neli tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungit aastas. Kaks istungit pühendatakse tavaliselt üksnes tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaga seotud teemadele.
Üles
Konkurentsivõime nõukogu
Konkurentsivõime nõukogu teeb tööd konkurentsivõime tugevdamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks ELis. Konkurentsivõime nõukogu tegeleb nelja suurema poliitikavaldkonnaga, milleks on siseturg, tööstus, teadus- ja innovatsioonitegevus ning kosmos.
Kuidas konkurentsivõime nõukogu töötab?
Sõltuvalt päevakorrast kohtuvad konkurentsivõime nõukogus kõikide liikmesriikide ministrid, kes vastutavad kaubanduse, tööstuse, teadus- ja innovatsioonitegevuse, majanduse ja kosmosevaldkonna eest. Istungitel osalevad ka asjaomased Euroopa Komisjoni volinikud.
Istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas.
Üles
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu teeb tööd selle nimel, et täita ELi eesmärgid transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika valdkonnas, milleks on kaasaegsete, konkurentsivõimeliste ja tõhusate turgude ja infrastruktuuride rajamine ning üleeuroopaliste transpordi-, side- ja energiavõrkude loomine.
Kuidas transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu töötab?
Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu koosseis ja istungite arv varieerub sõltuvalt arutluse all olevatest päevakorrapunktidest:
- transpordiministrid kohtuvad tavaliselt neli korda aastas;
- energeetikaministrid kohtuvad kolm või neli korda aastas;
- telekommunikatsiooniministrid kohtuvad kaks korda aastas.
Istungitel osalevad ka asjaomased Euroopa Komisjoni volinikud.
Üles
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu võtab vastu õigusakte mitmetes valdkondades, mis on seotud toiduainete tootmise, maaelu arengu ja kalavarude majandamisega.
Kuidas põllumajanduse ja kalanduse nõukogu töötab?
Põllumajanduse ja kalanduse nõukogus kohtuvad ministrid igast ELi liikmesriigist. Enamikku liikmesriike esindab mõlema sektori puhul üks minister, osa liikmesriike aga saadab kaks ministrit – ühe ministri põllumajanduse ja teise ministri kalandusvaldkonna jaoks.
Istungitel osaleb ka Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik või merenduse ja kalanduse volinik.
Istungid toimuvad tavaliselt kord kuus.
Üles
Keskkonna nõukogu
Keskkonna nõukogu vastutab ELi keskkonnapoliitika eest, sealhulgas keskkonnakaitse, ressursside mõistliku kasutamise ja inimeste tervise kaitse eest. Keskkonna nõukogu tegeleb ka rahvusvaheliste keskkonnaküsimustega, eelkõige kliimamuutuste valdkonnas.
Kuidas keskkonna nõukogu töötab?
Keskkonna nõukogusse kuuluvad ministrid, kes vastutavad konkreetselt keskkonnaga seotud küsimuste eest. Euroopa Komisjoni esindavad istungitel nii keskkonnavolinik kui kliimameetmete volinik.
Keskkonna nõukogu kohtub umbes neli korda aastas.
Üles
Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu
Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu käsitletavad poliitikavaldkonnad kuuluvad liikmesriikide pädevusse. ELi roll hariduse, noorte, kultuuri ja spordi valdkonnas on seega näha ette liikmesriikide vahelise koostöö raamistik teabe ja kogemuste vahetamiseks ühist huvi pakkuvates valdkondades.
Mõnel juhul, kui aluslepingud seda lubavad, võib EL võtta ka seadusandlikke meetmeid. Näiteks audiovisuaalküsimustes ja diplomite vastastikuse tunnustamise valdkonnas.
Hariduspoliitika on samuti strateegia „Euroopa 2020” üks põhielement.
Kuidas hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu töötab?
Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukokku kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide hariduse, kultuuri, noorte, meedia, kommunikatsiooni ja spordi valdkondade eest vastutavad ministrid. Nõukogu täpne koosseis sõltub konkreetsel istungil arutatavatest teemadest.
Nõukogu istungitel osaleb ka Euroopa Komisjoni esindaja – tavaliselt hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik.
Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu tuleb kokku kolm või neli korda aastas, sh kaks korda täies koosseisus.
Üles
|
<urn:uuid:897e9b65-53db-44bc-9a69-f241d694965d>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.consilium.europa.eu/council/council-configurations?lang=et
|
2014-07-23T18:03:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997882928.29/warc/CC-MAIN-20140722025802-00218-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000001 |
Latn
| 185 |
{"ekk_Latn_score": 1.000001072883606}
|
It’s Play time!
Durex presents a whole new range of lubes designed to give you more pleasure – a silky, sensuous treat.
Sa ei ole kindel, milline toode sobib sinule?
Las Durexi tootevalija aitab sind
Puuviljalõhnaline ja -maitseline lõbu teie mõlema jaoks!
Unikaalne kaks ühes sensuaalne massaažigeel ja libesti on nüüd paremaks muudetud!
Tundlikkus kõrgeneb, kui kasutad Play Heat’ut. Proovi seda – sa soojened kindlasti.
Ideaalne nii sulle, kes sa proovid libestit esimest korda …. kui ka sulle, kes sa seda sagedasti kasutad.
|
<urn:uuid:d56f0ae9-4de3-402a-a6d8-391069655c59>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://durex.com/ee-ee/products/lubes/pages/lubeshomepage.aspx
|
2014-07-24T21:39:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997891953.98/warc/CC-MAIN-20140722025811-00154-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999297 |
Latn
| 233 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992966055870056}
|
Fotod: Arne Ader
Ohakaliblikas
Pikamaa rändureid, ohakaliblikaid ja admirale (Vanessa atlanta) on lendlemas näha. Tavaliselt näeb aastati ühe liigi isendeid rohkem. Miks? Sellele teadlased veel täpselt vastust ei anna.
Ohakaliblikat võib trehvata kõikjal Eestis, kuid nemad pole kunagi sedavõrd arvukad kui admiralid. Juulist, kuni septembrini näeme ohakaliblikate, meil arenenud põlvkonna valmikuid, koos teise laine sisserändajatega.
Ohakaliblikad ei olevat võimelised meil talvituma. Kas toimub tagasiränne? Seegi hüpotees vajab uurimist.
Ohakaliblika alatiivad
Ohakaliblika ja admirali tiibade alaküljed on väga sarnased nagu ladinakeelsetest nimedest näha – sugulaste värk. Õienektarist toituvaid ohakaliblikaid saame mõnusalt jälgida või pildistada sest toitudes on teised nad päris hooletud ümbruse suhtes.
Admiral
|
<urn:uuid:b7bab9d6-8274-41f6-91d5-50ad61e1df0a>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.looduskalender.ee/en/node/13866
|
2014-07-26T19:18:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997904391.23/warc/CC-MAIN-20140722025824-00090-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999958 |
Latn
| 34 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999580383300781}
|
Välisminister Urmas Paet: naistevastase vägivallaga võitlemiseks ei piisa vaid strateegiatest
06.03.2013
Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis Naiste staatuse komisjoni istungjärgul, et Eesti peab väga oluliseks rahvusvahelisi kokkuleppeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Eesti välisministri sõnul ei piisa vaid strateegiatest, et naistevastase vägivallaga võidelda. „Selleks on vaja mitmeid omavahel seotud tegevusi – ennetavaid tegevusi, millesse on kaasatud elanikkond laiemalt ning valitsusvälised organisatsioonid. Samuti on vajalik toetussüsteem – varjupaigad ja abitelefonid – vägivalla ohvritele,“ märkis Paet. „Väga oluline on aga ka koostöö kõigi osapoolte – kodanikuühiskonna ja valitsuse, erinevate asutuste vahel,“ lisas ta.
Paeti sõnul on naiste õiguste edendamiseks oluline ka seadusandlik raamistik – Eestis on olemas arenguplaan vägivalla vähendamiseks ning kriminaalpoliitika arendamiseks, samuti on vastu võetud tegevuskava julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks. Eesti välisminister tähtsustas ka Pekingi deklaratsiooni põhimõtteid ja nende täitmiseks koostatud tegevuskavast kinnipidamise vajadust.
Selleaastase Naiste staatuse komisjoni istungi peateema on võitlus naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu. Lisaks ohvritele kvaliteetsete teenuste tagamisele on võtmesõnaks esmane ennetus, mis on paljus hariduse ja hoiakute muutmise küsimus.
Eesti esmase ennetuse positiivseid praktikaid tutvustas istungjärgu kõrgetasemelises ekspertide paneeldiskussioonis ka sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter. „Soopõhine vägivald on üks julmemaid soolise ebavõrdsuse ilminguid,“ ütles Kanter. „Muudatused paremuse poole algavad esmalt julgusest näha ja tunnistada ebavõrdsust. Samas on väga raske tunnistada, et elame ebaturvalises ühiskonnas, kus vägivalla ohvriks langetakse ainuüksi soolise kuuluvuse tõttu. Seetõttu peamegi tähtsaks inimeste teadlikkuse tõstmist oma õigustest, aga ka abisaamise võimalustest. Igal inimesel on õigus turvalisele ja vägivallavabale elule,“ rõhutas Kanter.
Naiste staatuse komisjon on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste tagamiseks loodud ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu alamkomisjon, mis koosneb 45 liikmest. Eesti on komisjoni liige 2011-2015. Igal aastal kogunevad liikmesriikide esindajad ÜRO peakorterisse New Yorki, et anda hinnang soolise võrdõiguslikkusega seotud arengutele, rääkida väljakutsetest ning tõhustada rahvusvahelisi standardeid soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks. Istungil osalevad koos valitsusesindajatega ka vabaühendused.
Käimasoleval 57. istungil on naistevastase vägivalla probleemi käsitlemise kõrval tähelepanu all ka naiste ja meeste võrdsed kohustused, sealjuures HIV/AIDSi haigestumise ärahoidmisel ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamine aastatuhande arengueesmärkide täitmisel. Kaks nädalat vältava kõrgetasemelise debati ja ümarlaudadega paralleelselt töötavad riigid lõppjärelduste tekstiga. Lõppjärelduste eesmärk on teadvustada naistevastase vägivalla erivormide vastase võitluse ja ennetusega seotud probleeme ning pakkuda neile rahvusvahelise kandepinnaga lahendusi.
|
<urn:uuid:cb5c00b8-db28-4e9b-8f9c-9830f764aa42>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.un.estemb.org/est/uudised/aid-875
|
2014-07-26T19:14:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997904391.23/warc/CC-MAIN-20140722025824-00090-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999983 |
Latn
| 72 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999830722808838}
|
Rūḩollāh Khomeynī
|Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Khomeynī sündis 20. sajandi alguses Mustafa Musavi perekonnas, oma lisanime Khomeynī sai ta sünnikoha järgi. Tema täpset sünniaastat ja kuupäeva pole teada, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse 1902. aastat. Tema peret loetakse põlvnevat šiiitide 12-st pühast imaamist, kes omakorda olid Muhamedi järglased. Seetõttu nimetati ka Khomeynīd sayyidiks ehk Muhamedi veresugulaseks.
1918. aastal hakkas ta õppima õigusteadust, kuid 1922. aastal otsustas ta selle asemel pühenduda teoloogiale, õppides seda Qomi ülikoolis. Ta huvitus ka luulest ning filosoofiast. Teda mõjutasid nii Aristoteles kui ka Platon, peamiselt aga siiski islamifilosoofid Ibn Sīnā (Avicenna) ja Mulla Şadrā, viimane oli Iraani ja kogu islamimaailma mõjukaim filosoof 17. sajandil.
Juba 1930. aastatel sai temast üks silmapaistvamaid iraani usutegelasi. 1942. aastal ilmus ta esimene raamat, kus Khomeynī võttis ägedalt sõna Pahlaviidide dünastia poolt valitsetavas Iraanis toimuva sekulariseerumise vastu. Siiski jäi ta kuni 1963. aastani, mil temast oli saanud suur ajatolla ehk marja, otsesest poliitikast veel kõrvale. Samal aastal algatas Moḩammad Reẕā Pahlavī "Valge revolutsiooni", mis püüdles maa jätkuva moderniseerimise ja sekulariseerimise poole. See oli läänelikus mõttes igati edumeelne, kuid nii vaimulikkond kui ka aristokraatia olid uuendustele tugevalt vastu. Peagi tõusiski Khomeynī šahhivastase opositsiooni etteotsa. Ta vastustas teravalt šahhi poliitikat ning juba samal aastal ta vangistati ja pandi koduaresti, kust ta vabanes 1964. aastal. Kuid ta jätkas valitsuse kritiseerimist ja nõnda vahistati ta uuesti. Khomeynīd, kel oli usklike ja eriti usufanaatikute seas suur mõju, püüti järgnevalt veenda oma valitsusvastasest poliitikast loobuma, kuid ta keeldus, jäädes oma põhimõtetele rangelt kindlaks. Mitmed šahhi kaaskondlased soovitasid tal Khomeynī tappa, kuid too otsustas Khomeynī siiski vaid eksiili saata.
1964. aastal saabus Khomeynī Türki, kus viibis aga vähem kui aasta. 1965. aastast oli ta eksiilis Iraagis, kust ta aga Şaddām Ḩusayni survel pidi 1978. aastal Prantsusmaale lahkuma. Seal asus ta plaanitsema tõsistesse probleemidesse sattunud šahhivalitsuse kukutamist. Ehkki ta varem oli pooldanud konstitutsioonilist monarhiat, leidis Khomeynī 1970. aastate lõpuks, et parimaks lahenduseks oleks siiski teokraatlik vabariik. Kui 1979. aasta alguses puhkes Iraani islamirevolutsioon, hakkaski Khomeynī oma eesmärki ellu viima. 1. veebruaril saabus ta tagasi Iraani ning 11. veebruaril võttis ta võimu üle. Ehkki šahhi kukutamises oli suur osa olnud ka ilmalikel radikaalidel ja demokraatlikel jõududel, suutis Khomeynī nad peagi võimult eemaldada ning kehtestas teokraatliku valitsusvõimu.
Khomeynī kuulutati peagi vastu võetud Iraani Islamivabariigi konstitutsiooni kohaselt riigi kõrgeimaks juhiks (rahbar), ilmalik võim, presidendikoht, jäi esialgu ilmikutele, kuid 1981. aastal vallandas Khomeynī presidendi ning nimetas ametisse vaimuliku, 'Alī Khāmene'ī, kellest hiljem sai ka tema järglane Iraani kõrgeima juhi kohal. Nii oli teokraatia Iraanis muutunud kõigiti domineerivaks.
1980. aastal oli aga puhkenud Iraagi-Iraani sõda. Iraak oli esialgu ründavaks pooleks ja suutis mitmeid Iraani asulaid vallutada. Revolutsioonist alles toibuv ja mitte veel kuigi tugeva keskvõimuga Iraani suutis alates 1981. aastast siiski ka tõsiseid vastulööke anda, seda suuresti tänu šahhivalitsuse ajal muretsetud moodsale relvastusele. Khomeynī kuulutas, et Şaddām Ḩusayn on Allahist hüljatud hirmuvalitseja, kes tuleks võimult kukutada. Seda Iraani väed siiski ei suutnud ja 1988. aastal olid riigid sunnitud piirimuutusteta rahu sõlmima.
1989. aastal, mõned kuud enne oma surma, mõistis Khomeynī surma Suurbritannia kirjaniku Salman Rushdie tema kirjatöö Saatanlikud värsid eest, mida ajatolla pidas islamit solvavaks. Siiani pole seda suudetud siiski täide viia.
|Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rūḩollāh Khomeynī|
|Eelnev:
puudus
|Iraani kõrgeim juht
1979–1989
|Järgnev:
‘Alī Khāmene'ī
|
<urn:uuid:25aaac23-9127-4ba1-9bc7-75d4c15fbe55>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.wikipedia.org/wiki/R%C5%AB%E1%B8%A9oll%C4%81h_Khomeyn%C4%AB
|
2014-07-29T10:56:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510267075.55/warc/CC-MAIN-20140728011747-00383-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999644 |
Latn
| 93 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996438026428223}
|
Mullmälu
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
|Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
|Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!|
|Arvuti mälu tüübid|
|Haihtuvad ehk hävimälud|
|RAM|
|Kavandatav (arendamisel)|
|Mitte haihtuvad ehk säilmälud|
|Püsimälu|
|Kavandatav (arendamisel)|
|Ajaloolised|
Mullmälu (inglise keeles bubble memory) on säilivat tüüpi arvuti mälu, mis kasutab õhukest magnetilist filmi materjali, et hoida väikseid magnetiseerituid alasid, tuntud kui mulli või domeenina, igaüks talletab ühe bitti jagu andmeid. Mullmälu tehnoloogia alustas paljutlubavalt 1970. aastatel, kuid põrus kaubanduslikult kuna kõvaketaste jõudluse ja maksumuse paranemine 1980. aastatel trumpas tema eeliseid.
Sisukord
Eelajalugu: Twistor mälu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Mullmälu on ühe inimese vaimusünnitus, Andrew Bobeck. Bobeck töötas mitmesuguste magnetitega seotud projektidega läbi 1960. aastate ja kaks tema projekti panid ta suhteliselt heale kohale arendamaks mullmälu. Esiteks arendati esimene magnetiline tuum mälu süsteem mida juhtis transistoribaasil kontroller ja teiseks arendati twistor memory.
Twistor memory baasiks oli magnetostriktiivsus, efekt millega sai liigutada magnetilisi bitte. Kui muster panna meediumile (näiteks, magnetiline kasett)ja sellest vool läbilasta, siis mustrid "lükatakse" aeglaselt kasettist allapoole, kuid mustrid ise jäävad muutumata.Paigutades detektorid mõnedele kohtatele kasetil, siis vool möödub nende alt ilma igasuguse füüsilise liikumisega. Tegelikult on see tahkes vormis olev versioon üherealisest drum memory-st. AT&T kasutas Twistorit 1960. aastatel mitmetes programmides.
Magnetic bubbles(Magnetilised mullid)[muuda | redigeeri lähteteksti]
Bobeck ühines Bell Labs meeskonnaga 1967. aastal ja alustas tööd, et arendada Twistorit. Ta mõtles et, kui ta suudab leida materjali mis lubaks väljade liikumist kergelt ainult ühes suunas,sellist materjali ribal võiks olla ühe asemel mitmeid read/write päid selle ääres.Mustreid tutvustatakse materjali ühes servas ja lükatakse edasi nagu Twistoril,kuid kuna neid sai liigutada ainult ühes suunas, moodustatksid nad looduslikult "radu" üle pinna, suurendades pindalapõhise tiheduse. See looks mingit sorti "2D Twistor"-i.
Paul Charles Michaelis töötas Permalloy õhukeste magnetiliste filmidega avastas, et on võimalik levitada magnetilisi domeene ortogonaalsel suunal filmil. See töö viis teda patendilisele aplikatsioonile.Mälu seade ja paljundamise meetod oli kirjeldatud paberil mis esitati 13. Annual Conference on Magnetism and Magnetic Materials, Boston, Massachusetts, September 15, 1967.See seade kasutas anisotroopset õhukest magnetilist filmi mis vajas erinevaid magnetilisi pulsi kombinatsioone ortogonaalse paljundamise suunas. Paljundamise kiirus olenes ka raskest ja kergest magnetilisest teljest.See erinevus näitas, et isotroopne magnetiline meedium on soovitav.
Alustades tööd laiendada seda kontseptsiooni kasutades orthoferrite, märkas Bobeck huvitavat efekti. Koos magnetilise kaseti materjaliga, mida kasutati Twistoris, pidavat andmed talletuma suhteliselt suurtele laikudele tuntud kui "domeenid". Väiksemate alade magnetiseerimis üritused kukkusid läbi. Orthoferrittidega, kui paik oli kirjutatud ja siis magnetiline laine rakendati tervele materjalile, siis paik kahanes väikeseks ringiks, mida ta kutsus mulliks.Need mullid olid väiksemad kui normaalse meedia suguse kaseti "domeenid", mis näitas, et väga suure ala tihedus on võimalik.
Mulli süsteemi ei saa kirjeldada ühegi üksiku leiutisega, kuid siiski ülemiste avastustega. Andy Bobeck oli ainu leiutaja (4) ja(5) ja kaasleiutaja (2) ja (3); (1) oli esitatud P. Bonyhardi grupis.Ühel hetkel, üle 60 teadlase töötasid projekti kallal Bell Labis,paljud neist on teeninud tunnustuse sellel alal. Nagu näiteks, Septemberis 1974, H.E.D. Scovil, P.C. Michaelis ja A.H.Bobeck töötades Bell Labsis New Jersey-s, autasustati IEEE Morris N. Liebmann Memorial Award IEEE poolt koos järgmise tsitaadiga: For the concept and development of single-walled magnetic domains (magnetic bubbles), and for recognition of their importance to memory technology.
Läks aega ennem kui leiti täiuslik materjal, kuid nad avastasid granaadil on need õiged omadused. Mullid tekkisid kergelt selles materjalis ja neid sai lükkata edasi üsna kegelt. Järgmine probleem oli kuidas panna nad liikuma õigesse positsiooni kus saaks neid ka uuesti välja lugeda-Twistor oli juhe ja oli ainult üks koht kuhu minna, kuid 2D lehel pole asjad nii kerged.Erinevalt originaal eksperimendist, granaat ei piiranud mulle liikuma ainult ühes suunas, kuid tema mulli omadused olid liiga kasulikud, et neid ignoreerida.
Lahendus oli trükkida väiksed magnetilised trelli mustrid granaadi pinnale. Kui väike magnetväli rakendati, magnetiseerusid need, ja mullid "kleepusid" ühte otsa. Välja teistpidi muutmisega muutub neile aktiivseks teine ots, liikudes mõõda pinda. Veel üks muutmine viskab nad järgmisele trellile järjekorras.
Mälu seade on moodustatud väikeste elektomagnetidega ühes otsas ja detektoritega teises otsas. Sisse kirjutatud mullid lükatakse aeglaselt teise otsa, moodustades lehe Twistoreid üksteise kõrvale järjestatuna. Ühendades output detektorist tagasi elektromagnetiteks muudab lehe mitmeks silmuseks, mis suudab hoida informatsiooni nii kaua ku vaja.
Mulli mälu on säilivmälu. Isegi kui vool eemaldada siis mullid säilivad, just nagu mustrid teevad kõvakettal. Parem veel, mulli mälu seade ei vaja liikuvaid osi:väli mis lükkas mulle mõõda pinda tekitati elektriliselt, aga media sugused kasetid ja kettaseaded vajavad mehaanilist liikumist. Lõpuks, kuna mullide suurus oli väike siis teoreetiliselt oli tihedus palju suurem kui olemasolevatel magnetilistel salvestusseadmetel. Ainuke miinus oli jõudlsu; kuna mullid pidid liikuma ühest otsast teise, et neid saaks lugeda.
Seeriatootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]
Bobeck'si rühm valmistas varsti 1cm ruudu mis salvestas 4096 bitti, sama nagu sellel ajal kasutatavad standard tuum mälud. See tekitas suurt huvi tööstusele. Mitte ainult ei suutnud mulli mälu asendada tuuma vaid ka kasette ja diskette sama hästi. Tegelikult tundus, et mulli mälust saab ainuke mälu tüüp paljudes aplikatsioonides, kuid suure jõudlusega turgu ei suutnud nad teenida.
1970. aastate keskpaigaks, töötasid pea kõik suuremad elektroonika firmade meeskonnad mullmälu kallal. 1970. aastate lõpuks olid väljas mitmed tooted ja Intel väljastas oma 1-megabitise versiooni," 7110". Siiski muutus mullmälu 1980. aastate alguses tupikuks, kuna turule tulid suurema tihedusega, kiirusega ja madala hinnaga kõvaketta süsteemid. Peaaegu igasugune töö lõpetati.
Mullmälu leidis kasutatavuse niši turul läbi 1980. aastate süsteemides mis pidid vältima rikkeid mis olid omased ketta seadmetele, ja süsteemidele mis töötasid kõva vibratsiooni või karmide tingimustega keskkonnas. See aplikatsioon muutus vananenuks kuna arendati välja välkmälu, mis tõi omakorda kaasa jõudluse, tiheduse ja maksumuse eelised.
Üks aplikatsioonidest oli Konami's Bubble System video mängu süsteem, mida tutvustati 1984. The Bubble System vajas soojenemiseks 20 sekundit enne, kui mäng oli laetud, kuna mulli mälu tuleb soojendada 30-40 °C-ni , et see töötaks korralikult. Sharp kasutas mullmälu nende PC 5000 series, läptopi sarnane kaasaskantav arvuti 1983. aastast. Nicolet kasutas mulli mälu mooduleid, et salvestada lainevorme nende Model 3091 oscilloscope. GRiD Systems Corporation kasutas seda nende varajastes sülearvutites.
Edasised kasutusalad[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIT teadlased pakkusid 2007. aastal, et mikrovedeliku mulle võiks kasutada loogikana (mitte mäluna). Mulli loogikat saaks kasutada nanotehnoloogias ja on ka demonstreeritud, et tal on juurdepääsu kordi 7 ms mis on kiirem kui 10 ms juurdepääsu kordi mis hetkel kasutatavatel kõvaketastel on, kuigi see on aeglasem kui juurdepääsu aeg traditsionaalsel RAM-il ja traditsionaalsel loogika vooluringil, mis teeb väljapakutud turunduslikult mitte praktiliseks hetkel.
Miks ei kasutata enam[muuda | redigeeri lähteteksti]
Esiteks tuli välja, et mulli mälu on palju raskem teha kui arvati. Tootmisprotsess ei olnud kunagi sujuv või odav, et võistelda teiste tehnoloogiatega. Lisaks vajas selline mälu väga keerulist kontrollerit, mitte nagu kõvaketaste kontroller, et süsteem toimiks. Halb oli veel see, et ta nõudis palju energiat, et liigutada neid mulle ringi. Kasutajad leidsid, et tõrked andmetes olid probleemiks. Ja lõpuks oli ka selline süsteem aeglane.
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Great Microprocessors of the Past and Present. Appendix F: Memory Types – Web site by John Bayko
- Whatever Happened to Bubble Memory?
- Magnetic Bubble Memories - Web site by George S. Almasi
|
<urn:uuid:e5a7515e-651c-4cf8-86d6-f84438add463>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Mullm%C3%A4lu
|
2014-08-01T03:57:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510274289.5/warc/CC-MAIN-20140728011754-00479-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99992 |
Latn
| 70 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999200105667114}
|
Postimees saatis Raepressile päringu sooviga tutvuda meedias palju küsimusi tekitanud Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi USA reisi lähetusaruandega.
«Erki Korp esitas lähetustulemuste ja -kulude aruande koos lisamaterjalidega esmaspäeval, 21. mail Tallinna linnapeale ning Nõmme linnaosa valitsusel ega ka Erki Korpil endal sellest koopiat ei ole,» teatas selle peale Nõmme linnaosa pressiesindaja Jukko Nooni. Pressiesindaja lisas, et reisi kohta võib lugeda linnaosavanema Nõmme Sõnumites ilmunud artiklist.
Raepress teatas korduva päringu peale, et «Erki Korpi lähetusaruanne koos mahukate lisadega on dokumendimenetluses ega ole veel linnakantselei välissuhete ja protokolli osakonda laekunud.»
«Kui käid kodust ära, saad ennast harida ja silmaringi laiendada ning väga positiivsete inimestega kohtuda, siis tunned, kuidas oled valmis jagama seda positiivset energiat ja veelgi rohkem panustama oma kogukonda.» Korpi sõnul oli kaheksapäevane seminar sisuliselt juhtimiskoolitus, mis oli mõeldud nii koguduse ja kohaliku omavalitsuse juhtidele kui ka äriliidritele. Ülejäänud nelja päeva jooksul pärast õppeprogrammi tutvus ta Destini linna juhtimisega. Oli mitu kohtumist alates linnapeast Sarah «Sam» Seeversist ja linna tegevjuhist Maryann Ustickist ning lõpetades erinevaid teenuseid, ettevõtlust, linnaplaneerimist, ehitust jms kureerivate inimestega. Samuti osales ta Destini Rotary klubi miitingul, kus andis üle tervitused Nõmme rotariaanidelt.
Seminarilt ja kohtumistelt sai Korp enda sõnul päris palju mõtteid, mida saab arvestada uue Nõmme arengukava koostamisel aastateks 2013–2017. «Paljut Destinis nähtut saab ka Nõmmel rakendada. Samuti on ameeriklastel Nõmmelt nii mõndagi õppida. Destini linna ja Nõmme linnaosa koostöö jätkub. Ühe esimese asjana, mida püüame ka Nõmmel ellu viia, on sealses raamatukogus välja töötatud programm, kuidas panna lapsi suvel lugema. Arutasime selle teema kolmapäeval ka Nõmme raamatukogude juhtidega läbi.»
Korpi sõnul oli meeldiv näha, et Destinis inimesi austatakse ja nende heaks pingutatakse, kuid veelgi tähtsamaks peetakse linna peamist tuluallikat – turismi, mis suurendab hooajal linna elanike arvu 12 000-lt inimeselt mõnikord isegi 60 000-le! «Mis oleks see, mis Nõmmele turiste tooks?» küsis linnaosavanem oma leheloos.
Lugu kaunistavad ohtrad fotod, muuseas ka kohalikust volikogust, raamatukogust ja koerte jalutusplatsist.
|
<urn:uuid:f085ebec-2df6-4d80-8231-64c77febf38a>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://tallinncity.postimees.ee/853800/erki-korpi-reisiaruande-avalikustamine-venib
|
2014-08-01T03:44:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510274289.5/warc/CC-MAIN-20140728011754-00479-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999956 |
Latn
| 62 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999557733535767}
|
Õhutemperatuur tõuseb öösel, päevast rääkimata. Sooja jõulist pealetungi on juba raske peatada, kuid kevadpäeva nautimist võivad segada läänetaevasse ilmuvad pilved ja peagi jõuavad kätte ka esimesed soojad kevadvihmad.
Homme on Ida-Eestis pilvi vähe ja ilm sajuta, Lääne-Eestis on pilvisem ja ennelõunal vähese vihma võimalus. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10, rannikul puhanguti 12-14 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 6-11, Lõuna-Eestis kuni 13 kraadini.
|
<urn:uuid:8b695555-fd75-467e-920b-993539949c09>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://ilmajaam.postimees.ee/803388/ilm-laheb-iga-paevaga-soojemaks
|
2014-07-23T05:44:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997876165.43/warc/CC-MAIN-20140722025756-00242-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999999 |
Latn
| 36 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999990463256836}
|
Microsoft on pakkunud Windows XP tuge viimased 12 aastat. Nüüd aga soovime koos riist- ja tarkvarapartneritega investeerida oma ressursid uuemate tehnoloogiate tugiteenustesse, et saaksime jätkuvalt suurepäraseid uusi kogemusi pakkuda. Selle tulemusena pole Windows XP tehniline abi, sh arvutit kaitsvad automaatsed värskendused, enam saadaval.
Microsoft ei paku enam ka rakenduse Microsoft Security Essentials allalaadimisvõimalust operatsioonisüsteemis Windows XP. Kui teil on Microsoft Security Essentials juba installitud, saate teatud aja jooksul jätkuvalt ründevaratõrje signatuuride värskendusi. Arvestage siiski sellega, et rakenduse Microsoft Security Essentials (või mis tahes muu viirusetõrjetarkvara) tõhusus on piiratud arvutites, kus puuduvad viimased turbevärskendused. See tähendab, et operatsioonisüsteemiga Windows XP arvutid pole turvalised ja võivad ikkagi nakatuda.
Kui jätkate Windows XP kasutamist pärast toe lõppu, siis teie arvuti küll töötab, kuid võib olla turbeohtude ja viiruste suhtes haavatavam.
Ka Internet Explorer 8-t ei toetata enam, seega kui teie Windows XP arvutil on Interneti-ühendus ja kasutate veebis surfamiseks Internet Explorer 8-t pärast selle toe lõppemist, võite arvutile lisaohtu põhjustada. Kuna aina suurem osa tark- ja riistvaratootjaid optimeerivad jätkuvalt uuemate Windowsi versioonide jaoks, võite kokku puutuda üha rohkemate rakenduste ja seadmetega, mis ei tööta Windows XP-ga.
Mida minu arvutis kasutatava Windowsi versiooni toe lõppemine endaga kaasa toob?
Milline Windowsi versioon mul on?
Kaitse säilitamiseks nüüd, kui tuge enam ei pakuta, on kaks võimalust.
Väga vähesed vanemad arvutid suudavad käitada operatsioonisüsteemi Windows 8.1, mis on Windowsi uusim versioon. Soovitame alla laadida ja käivitada Windowsi täiendusabilise, et kontrollida, kas teie arvuti vastab operatsioonisüsteemi Windows 8 süsteeminõuetele. Kui teie arvuti vastab nõuetele, järgige juhendis esitatud toiminguid versiooni täiendamiseks. Süsteeminõuded operatsioonisüsteemide Windows 8.1 ja Windows 8 puhul on peaaegu samad, seega kui teie arvutis töötab Windows 8, saate enamikul juhtudest tasuta värskendada operatsioonisüsteemile Windows 8.1. Lisateabe saamiseks lugege KKK-d.
Laadige alla Windowsi täiendusabiline kontrollimaks, kas teie arvuti suudab käitada operatsioonisüsteemi Windows 8
Juhend. Täiendage versioonilt Windows XP versioonile Windows 8.1
Kui teie praegune arvuti operatsioonisüsteemi Windows 8.1 käitada ei suuda, võiksite kaaluda uue arvuti ostmist. Tutvuge kindlasti meie uute arvutite suurepärase valikuga. Need on võimsamad, kergemad ja stiilsemad kui kunagi varem ning keskmise hinnaga, mis on märkimisväärselt odavam kui keskmise arvuti hind 12 aastat tagasi.
Saate Windows XP asju teisaldada Laplinkiga, tasuta andmemigratsioonilahendusega, mis juhendab teid failide, sätete ja kasutajaprofiilide viimisel Windows XP-ga arvutist uude Windowsi süle-, laua- või tahvelarvutisse. (Pange tähele, et andmete migreerimiseks on teil vaja Windows XP arvutit ja migreerida saab vaid arvutisse, kus töötab Windows 7, Windows 8 või Windows 8.1.)
Lisateave *
* Selle lehe sisu võib olla saadaval ainult ingliskeelsena.
Windows 8.1 muudab lihtsaks kõigi toimingute tegemise, mida olete harjunud Windows XP-ga tegema, kuid avab teile avastamiseks ja nautimiseks täiesti uute võimaluste maailma.
Lugege, mida põnevat saate uue Windowsiga teha
Kaitske oma ettevõtet ka nüüd, kui Windows XP tugi on lõppenud.
Lisateave Office 2003 toe lõppemise kohta.
|
<urn:uuid:a36b8684-51b1-46b1-9c5d-ae684994a297>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows/end-support-help?os=xp
|
2014-07-23T05:58:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997876165.43/warc/CC-MAIN-20140722025756-00242-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999941 |
Latn
| 258 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999408721923828}
|
Gondola Hotel Hanoi, asudes paigas Hoan Kiemi piirkond - Hoan Kiemi järv, Hanoi, on reisijatele populaarne valik. 0.1 KM kaugusel linnaelevusest, asub see 3.5-tärni hotell suurepärases kohas ja pakub ligipääsu linna suurimatele vaatamisväärsustele. Oma mugava asukoha tõttu pakub hotell lihtsat pääsu linna kohustuslike vaatamisväärsuste juurde.
Gondola Hotel Hanoi pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Hanoi's. Hotelli parimate omaduste hulka kuuluvad: seifid, kohvik, parkla, parkimisteenindus, ekskursioonid.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Gondola Hotel Hanoi on Sinu sihtkoht Hanoi kvaliteetse majutuse otsinguil.
Book a stay in any room type or rate plan now - September 15, 2014 for travel during the same period and receive the following:
- Room upgrade
- Early check-in starting at 10:00 AM
- Late check-out up to 2:00 PM
Room upgrade is subject to availability. Please see more details at check-in. Other restrictions may apply.
|
<urn:uuid:c2db4e08-8d90-4d2e-b9c4-3917f129e856>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/gondola-hotel-hanoi/hotel/hanoi-vn.html?asq=pJQAi1qv4G3e0Vhqz8sXJCaQX%2bAltM3zYjW6uDLIZelDoY3ew7r%2fpKFy3ACRFJTUESD9wLOtjqCapiDYQ265lA%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-07-23T05:50:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997876165.43/warc/CC-MAIN-20140722025756-00242-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.996064 |
Latn
| 95 |
{"ekk_Latn_score": 0.9960639476776123}
|
Kuuekordne Grammy auhinna võitja ja tänapäeva üks edukamaid heliloojaid tuleb Tallinna koos oma viiest muusikust koosneva rokkansambliga. Kavas on suurimad hitid läbi aegade, teatas kontserdi pressiesindaja Ilja Judeikin.
Esimest korda esines sir Elton John (sündinud Reginald Kenneth Dwaight) Tallinnas oma soolokontserdiga 2001. aasta 22. juulil. Lauluväljakule tuli maestro virtuoosset esinemist kuulama üle 30 000 inimese.
«Loomulikult ma mäletan Eltoni soolokontserti hästi,» rääkis mõlema kontserdi produtsent Peeter Rebane. «Publik võttis Eltoni väga soojalt vastu, natuke vaid kurvastati, et ta esines ilma bändita.»
«Mul on ülihea meel, et sir Elton Johni mänedžment leidis selle aasta tihedas tuurigraafikus vaba kuupäeva ja pakkus BDG’le võimalust korraldada kontsert Tallinnas 15. septembril. Eriti kuna seekord tuleb Elton ju Tallinna koos oma live bändiga. Elton John on kahtlemata kõige suurem staar ajaloos, kes on Saku Suurhalli laval käinud,» kommenteeris Rebane.
Vaid 7800 piletit Elton Johni kontserdile tuleb müügile esmaspäeva, 27. augusti hommikul kell 10 kõigis Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades üle Eesti. FBI Concert Clubi liikmed saavad aga pileteid osta juba homsest.
|
<urn:uuid:7852ae5d-364d-4490-870d-34f8e76b1561>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://elu24.postimees.ee/1491/elton-john-annab-tallinnas-eksklusiivse-kontserdi
|
2014-07-24T13:04:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997889001.72/warc/CC-MAIN-20140722025809-00178-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.998552 |
Latn
| 36 |
{"ekk_Latn_score": 0.9985519647598267}
|
Elust enesest: Vilumuseta töötaja väljaõppeta jätmine oleks peaaegu elu maksnud(3)
Igapäevaselt juhtub kümneid tööõnnetusi, kuid üldjuhul jõuab see meieni vaid statistiliste numbritena. Kannatanu seisukohalt on aga õnnetus täis traagikat ja füüsilist valu. Vaevalt, et enne õnnetust keegi mõtleb, et just minuga võib taoline asi juhtuda. Mõtlematult ja kergekäeliselt võetakse ette juhuslikud tööotsad ning seetõttu on ka õnnetused kerged tulema. Ühest sellisest juhtumist järgnevalt.
Üheksakümnendate algusaastail olid meie metsad palgimaterjali täis ja iga vähegi täisjõus mees lootis ruttu rikkaks saada. Metsa jätkus ja turustamisega polnud probleeme. Ajapikku tulid ka vilumus ja kogemused ning tööturg oli sel ajal oskajaid töömehi täis. Mingil hetkel liikusid paljud oskustöölised aga metsast ära tulusamatele ehitustöödele. Ettevõtjad soetasid samal ajal metsa võimsad, tootlikud ja pidevalt töös olevad langetustraktorid ning saemehi enam ei vajatud. Kuid päris inimtööjõuta kõiki töid siiski ära teha ei saa ning praegu tuleb paratamatult rakendada kohati mitte nii vilunud töötajaid.
2011. aasta lõpus palkas metsatöödega tegelev firma suulise lepingu alusel kolm töömeest metsa langetama soiselt alalt, kuhu langetustraktor juurde ei pääsenud. Töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kaardile võeti meestelt allkirjad, et neile on esmased ohutusalased juhiseid antud, ja saadetigi nad metsa. Kätte anti professionaalsed mootorsaed. Tegemist oli segametsaga ja mehed asusid üksteise võidu puid langetama. Töö sujus keskpäevani. Kella 14 ajal langetasid kaks meest paaris männipuud. Tehtud oli puule sisselõige ja teine mees oli hargiga abiks puu tõukamisel. Samal ajal oli neist umbes 15 m kaugusel kolmas töötaja hakanud langetama teist puud. Viimane võttis langetamisel vale suuna ja kukkus eemal saega puud langetanud töötajale peale. Saadud löögist kukkus mees pikali ja jäi lamama. Kohalekutsutud kiirabi toimetas kannatanu haiglasse, kus tal tuvastati roiete hulgi murrud ja murrud reieluukaelal ning niudeharjal. Asjale võib vaadata ka nii, et sel korral läks töötajal veel isegi õnneks - vaatamata hulgi murdudele ta paranes ja on tänaseks haiglavoodist väljas.
Mis läks valesti? Sündmuskohal käies selgus, et langetatud oli 28 cm läbimõõduga männipuu pikkusega umbes 22 m. Langemishoogu olid pidurdanud langemisteele ette jäänud kased ja mänd ning kukkumisel oli puu jäänud paindesse. Puu tüvi oli täielikult läbi lõigatud ja õige langetussuuna tagamiseks polnud jäetud pideriba. Seetõttu polnud puu langemissuunda võimlik üldse kontrollida. Puu oli langenud ettenähtust umbes 120 kraadi eemale.
Tööandja ohutusjuhendite kohaselt oli kehtestatud puude langetamise kohast 50 meetri kaugusele ulatuv ohtlik tsoon, mille pidi tähistama ohumärkidega. Tähistamise eest vastutas metsalangetaja. Langetamise ohtlikku tsooni võis minna ainult langetaja loal. Reaalselt viibisid aga kõik kolm töötajat langetustsoonis ja tsoon oli tähistamata.
Järelikult polnud tööohutusjuhendi tutvustamine töötajatele piisav, veendumaks, et töötajatel on vajalikud oskusteadmised töö tegemiseks. Selliste teadmiste andmiseks tuleb korraldada eraldi väljaõpe, määrates juhendaja ja väljaõppe kestuse. Tööandja peab veenduma, et töölistel on vajalikud oskusteadmised ja praktiline töökogemus olemas, enne kui nad lubatakse iseseisvale tööle. Juhutöölistega tööd tehes võid küll esialgu materiaalselt võita, kuid tööõnnetused on kerged tulema ning siis läheb see rahaliselt kordades kallimaks. Halvimal juhul võib see vastutavale isikule lõppeda vanglamüüride taga.
|
<urn:uuid:6477cb38-688a-416a-9232-6adceaf2887b>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://eestielu.delfi.ee/eesti/polvamaa/rapina/elu/elust-enesest-vilumuseta-tootaja-valjaoppeta-jatmine-oleks-peaaegu-elu-maksnud.d?id=64008973
|
2014-07-25T20:34:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894782.90/warc/CC-MAIN-20140722025814-00114-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000003576278687}
|
Pakkudes kvaliteetset majutust Bali ööelu, rannad, poodlemine piirkonnas, on The Pavilion Hotel Kuta populaarne valik nii äri- kui ka puhkusereisiks. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Linnaekskursioonide tingimusi ja kohalikke vaatamisväärsusi ei pea otsima kaugelt, kuna hotell rõõmustab Hollandi konsulaat, Supernova, Kuta väljak vahetu lähedusega.
The Pavilion Hotel Kuta teeb kõik endast oleneva, et teha külaliste olek mugavaks. Selleks pakub hotell parimat teenindust ja teenuseid. Et kindlustada oma külalistele parimad mugavused, hoolitseb hotell järgmiste teenuste kättesaadavuse eest: parkla, pakihoid, pesuteenus, concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), WiFi .
14 tuba, mis jagunevad 2 korruse vahel, pakuvad sooja ja mõnusat kodutunnet ja moodsaid mugavusi, nagu rõdu/terrass, laud, Mittesuitsetajate toad, in room safe, teler. Kas oled fitness'i entusiast või otsid vaid viisi end peale rasket päeva lõdvestada - meelelahutust leiad tippklassi teenuste hulgast, nagu aed, välibassein , bassein (lastele). The Pavilion Hotel Kuta on ideaalne peatuskoht reisijatele, kes otsivad võlu, mugavust ja hüvesid Bali's.
Nyepi Religious Day
Please be informed that Bali island celebrates Nyepi (Silent) Day each year on below dates. The Nyepi (Silent) Day is a day of absolute silence throughout the island. No outdoor activities are allowed including check in and check out from hotels. March 23, 2012 | March 12, 2013 | March 31, 2014 | March 21, 2015 | March 9, 2016 | March 28, 2017
|
<urn:uuid:b40b1dbc-b0ca-47d7-a4d0-102c9efb8d82>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/the-pavilion-hotel-kuta/hotel/bali-id.html?cid=-1&type=2&urltogo=/et-ee/the-pavilion-hotel-kuta/hotel/bali-id.html&asq=b6flotzfTwJasTr423srrwteugK0AStcX9q%2FUeBndPRgK9%2BcRfex0WOPNdluBJSdi2%2BRyt%2Bh89V8eF%2FngLl8kvWTJD5CxCr0DiZSZRhdveE%3D&cklg=1
|
2014-07-25T20:47:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894782.90/warc/CC-MAIN-20140722025814-00114-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999471 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994710087776184}
|
Darwini «Liikide tekkimist» peetakse üheks mõjusaimaks loodusteaduslikuks raamatuks maailmas alates selle ilmumisest 1859. aastal, mil Londonis müüdi ühe päevaga läbi esimese trüki kõik 1250 eksemplari, teatas Tartu Ülikool.
Raamatu üks toimetajatest, TÜ geoloogia osakonna vanemteadur Oive Tinn ütleb, et «Liikide tekkimine» on loodusteaduste alusteos, millega ka tänapäeval ei suuda konkureerida ükski teooria ega hüpotees.
Raamat ilmub Eesti Looduseuurijate Seltsi sarjas «Loodusteaduste klassikuid». Varem on selles sarjas ilmunud Darwini autobiograafia (2006). Teadaolevalt on eesti keel neljakümnes keel, millesse see teos on tõlgitud.
Raamatu tõlkis Mart Niklus, toimetasid Mart Viikmaa, Ivar Puura ja Oive Tinn. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Looduseuurijate Selts ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
|
<urn:uuid:f40e656e-0e5d-4446-a830-29a47440666f>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.postimees.ee/974904/darwini-liikide-tekkimine-ilmub-esmakordselt-eesti-keeles
|
2014-07-25T20:34:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1405997894782.90/warc/CC-MAIN-20140722025814-00114-ip-10-33-131-23.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999963 |
Latn
| 43 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999631643295288}
|
Kas meditsiini ja wellnessi saab ühe mõiste alla kokku võtta?
„Medical Wellness“ üritab seda ja saavutab juba edugi. Aga asja tasub lähemalt vaadata.
Mõiste „medical wellness“ on alles õige noor ja seni pole veel ühtset arusaama sellest, mida ta suudab ja mida mitte. Kindlasti aga võib see olla kasulik edasiarendus klassikalistele wellness-teenustele.
Medical wellnessi kvaliteetteenused mõjuvad ühelt poolt preventiivsena ning aitavad saavutada tasakaalu ja heaolu. Seejuures on otsustav teenusepakkuja usaldusväärsus ja tervishoiualane kompetents ning teenuse tõestatud toime. Arstlik järelevalve ja hoolikalt väljatöötatud individuaalsed ravisoovitused on vältimatult vajalikud. Jätkusuutlikkus, autentsus ja toimivus on mõtteka ja tervikliku medical wellnessi teenuse olulised kriteeriumid.
Kes avastab enda jaoks meditsiinilised heaoluteenused, tunneb end paremini, avab endas uued jõureservid, muutub teovõimelisemaks – järelikult valib teadlikuma elustiili. Silla ehitamine klassikalise meditsiini ja wellness-liikumise vahele: nii võiks medical wellness aidata meie tervisekäsituses paradigmamuutust läbi viia ja inimesed selleni viia, et nad hoiaksid oma tervist aktiivsemalt, teadlikumalt ja rõõmsamalt – ning naudiksid seda.
|
<urn:uuid:7e20db0f-72ba-46f4-a7d2-82148a41a848>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.germany.travel/ee/puhkus-ja-loogastus/tervis-ja-heaolu/heaolu/medical-wellness.html
|
2014-07-28T23:10:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510263423.17/warc/CC-MAIN-20140728011743-00365-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99999 |
Latn
| 21 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999901056289673}
|
Positsioneerudes sobivalt Patong's, on Baan Ketkeaw ideaalne koht väljasõitudeks Phuket ekskursioonidele. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Patongi haigla, Sphinx teater, All 4 Diving.
Baan Ketkeaw pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Kui nimetada vaid mõni hotelli võimalustest, oleksid need WiFi , ekskursioonid, seifid, restoran.
Baan Ketkeaw on koduks 16 maitsekalt sisustatud magamistoale, et pakkuda mugavusi, nagu rõdu/terrass, külmik, traadita internetiühendus (tasuta), tasuta pudelivesi, teler. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Baan Ketkeaw on ideaalne peatuskoht reisijatele, kes otsivad võlu, mugavust ja hüvesid Phuket's.
|
<urn:uuid:ddc199f5-3c2b-4749-ba97-35f902d2beb1>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/baan-ketkeaw/hotel/phuket-th.html?asq=QDWG2%2bo444qISVMz1PxBbg7uDHCY59p3662dDR5I9rzPD4HfGCTJoNP7RMklRBM6TfTjJgVt130zg3FP9U4W2Q%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-07-30T07:11:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510268734.38/warc/CC-MAIN-20140728011748-00413-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99988 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.999880313873291}
|
2013.04.01 09:01
autor: ReisiGuru.ee
Ukrainat külastab aastas üle 20 miljonit välisturisti. Viimase kümne aasta parematel aastatel on välisturiste olnud Ukrainas peaaegu 25 miljonit ja siis on kuulutud maailma kümne kõige populaarsema turismimaa hulka.
Sunflowers, Ukraine
Ukraina on looduse poolest väga vaheldusrikas maa. Maa idaosas asuvad Ida-Karpaatide mäestikupiirkond, mis sobib hästi mäesuusatamiseks, mägironimiseks, aga ka jahipidamiseks ja kalastamiseks. Karpaadid ei ole väga kõrged mäed. Kõrgeim tipp Ukraina Karpaatides on Goverla (2061m). Rohkem kui oma kõrguse poolest, on Karpaadid tuntud oma ilu, puutumatu looduse ja eheda elulaadi poolest. Maa lõunaosa paikneb aga Musta mere ääres ja on sobiv kõikvõimalikeks merega seotud tegevusteks. Mitmel pool Ukraina sisemaal on suurel hulgal maalilisi maastikke.
Lisaks huvitavale loodusele on Ukrainas suur hulk tähelepanuväärseid kultuuriobjekte. Seal on mitmeid laia tuntusega ajaloolisi vanalinnu, kindlusi, kirikuid, kloostreid, aga ka kuulsaid veiniistandusi. Lõuna-Ukrainas asuv Odessa, mis kunagi on olnud ukraina-, vene, armeenia-, juudi- saksa- ja kreeka kultuuride segunemise paigaks, suudab ka kaasajal pakkuda väga eriilmelisi ja kohati ootamatuid kultuurisündmusi. Nii võib täie kindlusega väita, et vaatamata Ukraina majanduslikule vaesusele, on see maa turistile pakutavate elamuste poolt äärmiselt rikas.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Ukrainast neli kultuurilist objekti ja üks looduslik objekt. Kultuurilised objektid on Põhja-Ukrainas asuvad Kiievi Sofia katedraal ja kloostrihooned selle juures ning Kiievi koobasklooster; Lääne-Ukrainas asuv Lvivi vanalinn; Struve geodeetilised kaared Ukraina lääneosas; Dalmaatsia ja Bukoviina metropoliitide palee Ukraina edelaosas. Loodusobjektidest kuulub nimistusse pöögi ürgmets Ukraina Lääneosas Karpaatides.
Panorama of Kyiv from Saint Sophia Monastery
Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Parim külastusaeg on aprilli lõpust juuni alguseni, Musta mere äärseid kuurorte aga mai lõpust septembrini (Odessa).
Kui olete Ukrainat külastanud ning soovite veel midagi huvitavat lisada, siis ootame Teie pajatusi arutelu alla.
Täpsem info tegevuste kohta Ukrainas siit
|
<urn:uuid:22eb83c8-919b-4b20-9e0d-e3bf52e5956c>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.reisiguru.ee/lugu/295
|
2014-07-30T07:00:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510268734.38/warc/CC-MAIN-20140728011748-00413-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99988 |
Latn
| 64 |
{"ekk_Latn_score": 0.999880313873291}
|
Positsioneerudes sobivalt Mongkok's, on Metropark Hotel Kowloon ideaalne koht väljasõitudeks Hongkong ekskursioonidele. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Hotelli külalised võivad nautida linna tipp-vaatamisväärsuste ringreisi: Suure sajandi koht, Spordiriiete tänav, Kwong Wah Hospital.
Metropark Hotel Kowloon pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. VIP korrus, poed, concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), parkla, seifid on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Metropark Hotel Kowloon esile teiste linna hotellide seast.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Ülim teenindus ja suurepärane asukoht teevad Metropark Hotel Kowloon'st perfektse baasi Sinu Hongkong's viibimise nautimiseks.
Hotel renovation work on main house rooms on the 11th, 12th, 14th and 18th Floors will be carried out from 2 July 2014 for about three months. There will be no visual disturbance but some construction work from 11:00 AM to 6:00 PM.
|
<urn:uuid:228a6a40-1852-43f9-8b66-804eeaa536e3>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://www.agoda.com/et-ee/metropark-hotel-kowloon/hotel/hong-kong-hk.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtDxVT3ykB98yM0n86ghI0Dx5iqMlJc%2fybVqXlfnh1xil&setcookienew=1
|
2014-07-31T15:33:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510273381.44/warc/CC-MAIN-20140728011753-00461-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999611 |
Latn
| 10 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996107220649719}
|
Üle ukseläve beebituppa pääsevad vaid talitajad ja arstid, sest loomad on vaktsineerimata ja suures haigusteohus, vahendas TV3 «Seitsmesed uudised».
«Kolme tunni tagant tuleb sööta ja vaja on ka masseerida. Looduses teeb seda kõike ema. Ka iseloomud on neil erinevad, mõne toitmise peale läheb viis minutit, teise peale läheb 20 minutit,» rääkis Tallinna loomaaia asedirektor Vladimir Fainštein.
Vihikusse pannakse kõik täpselt kirja, kes kui palju päevas kosub. Kutsikaid toidetakse kitsepiimaga ja vutimunakollasega.
«Loodame, et kõik läheb hästi ja lõpuks need väiksed lumeleopardid kasvavad suurteks võimsateks loomadeks,» rääkis Fainštein.
Haiguste ja pisikute eest kaitstud beebituppa jäävad karvapallid veel kolmeks kuuks, siis pääsevad nad edasi suurde aedikusse ja umbes aasta pärast viib juba tee piiri taha mõnda teise loomaaeda.
|
<urn:uuid:ae8720e7-6826-4822-b14d-d14231e5ab7e>
|
CC-MAIN-2014-23
|
http://tallinncity.postimees.ee/838650/com/tv3-lumeleopardi-kutsikad-kosuvad-kitsepiima-ja-vutimunadega/
|
2014-08-02T06:33:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-23/segments/1406510276584.58/warc/CC-MAIN-20140728011756-00012-ip-10-146-231-18.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99994 |
Latn
| 67 |
{"ekk_Latn_score": 0.999940037727356}
|
Clifford May
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Clifford D. May (sündinud 1951) on Foundation for the Defense of Democracies president ja Committee on the Present Dangeri poliitikakomitee osakonna esimees. Ta on kolumnist, kelle kirjutised on ilmunud väljaannetes nagu National Review Online ja The American Spectator. Ta oli 2007. aasta oktoobris koostatud ajalehe The Daily Telegraph mõjukate konservatiivide edetabelis 94. kohal ning ta liigitati vabariiklastest neokonservatiivide sekka.[1]
|
<urn:uuid:2e19f03b-adbc-44e1-875e-60dbe33e2f6d>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Clifford_May
|
2014-08-21T22:00:19Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500821666.77/warc/CC-MAIN-20140820021341-00250-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999571 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995710253715515}
|
Laadib
Valige keel, mida eelistate. Veebileht on saadaval eesti keeles ja 41 teises keeles.
Eestis olevad külastajad kasutavad enim neid keeli
Kõik keeled
Laadib
Beverly Hills Plaza Hotel
10300 Wilshire Boulevard, Westwood, Los Angeles, CA 90024 – Näita kaarti
Saage kohene kinnitus koos TASUTA tühistamisega enamike tubade puhul!
Viimane broneering sellesse hotelli tehti 22. aug, kell 00.59, Ameerika Ühendriikidest.
6 põhjust, et valida Beverly Hills Plaza Hotel
Madalad hinnad
Ei mingit broneeringutasu • Säästa raha! Parima hinna garantii – hindade nägemiseks sisestage kuupäevad!
453 majutusasutust sihtkohas Los Angeles
Sealhulgas hotellid, apartemendid, villad ja palju muud.
Oma broneeringute haldamine internetis
357 ehtsat arvustust
Me räägime teie keelt
Majutusasutuses Beverly Hills Plaza Hotel kõneldavad keeled: inglise
Broneerimine on turvaline
Broneeringu tegemise ajal kaitseme teie andmeid turvalist ühendust kasutades.
Õueala
Välibassein, Aed
Tegevused
Golfirada (maksimaalselt 3 km kaugusel), Spordisaal, Massaaž, Mullivann
Toit ja jook
Restoran, Baar
Internet
Traadiga internet on saadaval mõningates hotellitubades ja maksab USD 10 24 tunni eest.
Parkimine
Privaatne parkimine on võimalik kohapeal (eelnev broneerimine ei ole vajalik). Maksumus on USD 28 parkimiskoha kohta päevas.
Teenused
Toateenindus, Autorent, Ööpäevaringne vastuvõtt, Turismiinfopunkt , Piletite müügipunkt, Pagasihoid, Pangaautomaat kohapeal, Concierge-teenus, Pesumaja, Keemiline puhastus, Koosolekuruum/banketisaal, Ärikeskus, Faks/Paljundusmasin, Suveniiri-/kingitustepood
Üldine
Ajalehed, Seif, Toad mittesuitsetajatele, Toad/vahendid erivajadustega külalistele, Peretoad, Lift, Küte, Kogu majutusasutus mõeldud mittesuitsetajatele, Suitsetamiseks ettenähtud kohad
Sisseregistreerimine
Alates kella 15.00
Väljaregistreerimine
Kuni kella 12.00
Tühistamine/
Hotellid, mida olen seni vaadanud
KKK
Located along Los Angeles’s Sunset Boulevard, this modern hotel is just a 6-minute drive from Jackie Robinson Stadium. It features an on-site restaurant, a spa, and rooms with free Wi-Fi.
Keskmine hinne 394 arvustuse põhjal Väga hea - 8,4/10
Just half a mile from shopping and dining on Rodeo Drive, this Beverly Hills boutique hotel features modern Eastern-inspired décor and free Wi-Fi. A restaurant and bar is located on site.
Keskmine hinne 257 arvustuse põhjal Ülihea - 8,7/10
This Los Angeles hotel is less than 1 mile from shopping at Rodeo Drive and the Museum of Tolerance. It features an outdoor pool and spacious rooms with a 42-inch flat-screen TV.
Keskmine hinne 162 arvustuse põhjal Keskmine hinne - 6,9/10
Boasting an outdoor infinity pool, this hotel is a short walk from 20th Century Fox Studios and is less than 1.5 miles from Rodeo Drive. All spacious rooms offer a private terrace with city views.
Keskmine hinne 493 arvustuse põhjal Väga hea - 8/10
Oleme pidanud läbirääkimisi tuhandete hotellidega, et saada vaid nende parimaid pakkumisi. Me nimetame neid salapakkumisteks ning need on saadaval vaid piiratud aja jooksul.
Saate neid pakkumisi tasuta, kui registreerute meie uudiskirja lugejaks. Saate isegi valida oma lemmiksihtkohad ning seejärel saada pakkumisi nendesse sihtkohtadesse.
Sisestage oma e-posti aadress ning alustage kohe! Saadame teile otsekohe lingi meie pakkumisotsija juurde.
Muretsemiseks pole põhjust! Teie e-posti aadress on meiega heades kätes. Me ei jaga teie isiklikke andmeid mitte kunagi kellegi teisega ning teil on võimalik iga hetk uudiskirjadest loobuda.
|
<urn:uuid:f87c5d42-11c0-443e-a13a-6ce6ce0e268f>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.booking.com/hotel/us/beverly-hills-plaza.et.html
|
2014-08-21T22:48:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500821666.77/warc/CC-MAIN-20140820021341-00250-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999427 |
Latn
| 1 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994267225265503}
|
Kahjuks ei saa selles hotellis koguda Welcome Rewards® öid
Sellest hotellist ei ole fotosid.
Hotell Taburiente asukohaga Santa Cruz de Tenerife, Tenerife, Hispaania
This Hotel Is Strategically Situated In The Heart Of Santa Cruz And Is A Centre Of Business Activity With Conference Rooms For 14 To 200 People. The Hotel Also Has The Aspect Of A Charming Family Hotel With 116 Elegantly Decorated And Furnished Rooms With Complete Bathrooms, Colour Tv, Pipped Music, Direct Dial Phone, Refrigerator And Sales. There Is A Swimming Pool With Solarium, Sauna And Jacuzzi For The Guests. It Also Has A Boutique With Pret-a-porter Clothes, A Magnificent Restaurant With International Cuisine, A Nice Care, Parking Facilities And A Garage.
Selles hotellis ei pakuta invateenuseid. Kui soovite broneerida invateenustega tuba, valige teine hotell.
Kuvatud hinnad kehtivad ühe öö eest ühes toas ühele või kahele inimesele vastavalt teie näidatud täiskasvanute arvule. NB! Täiskasvanud ja alaealiste lisakülastajate, lahtikäivate voodite ja lisakülastajatega kaasnevate teenuste eest võib saabumisel lisanduda eraldi tasu.
Hinnad kehtivad vabade tubade olemasolul ning neile võivad lisanduda maksud ja hotelli kehtestatud lisatasud. Osa hindade puhul võib vajalik olla eraldi kinnitus.
Lisasime kõik hotelli poolt meile teatatud tasud. Võtke siiski arvesse, et tasude määrad võivad muutuda vastavalt majutuse kestusele või toa liigile.
|
<urn:uuid:caebc0c3-f050-4f23-b0f4-abb9166c5162>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://et.hotels.com/ho231182/taburiente-tenerife-hispaania/
|
2014-08-28T03:11:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500830074.72/warc/CC-MAIN-20140820021350-00134-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999353 |
Latn
| 12 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993531107902527}
|
Hindustani poolsaar
Hindustani poolsaar ehk Hindustan ehk India poolsaar on poolsaar Euraasia lõunaosas Lõuna-Aasias. Poolsaare tinglikuks piiriks loetakse Induse suudme ja Gangese suudme vahelist joont, tema kaldaid uhuvad Araabia meri lääne ja Bengali laht idas. Hindustani poolsaarest lõunas asub Sri Lanka saar.
Hindustani poolsaare pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane. Läänerannikul paiknevad Lääne-Ghatid, idarannikul paiknevad Ida-Ghatid. Nende vahel paikneb tasane Dekkani platoo. Hindustani poolsaare keskosas asuvad Vindhya mäed, Satpura mäed ja Chota-Nagpuri platoo. Hindustani poolsaare põhjaosa ulatub Induse-Gangese madalikule.
Kogu Hindustani poolsaare territoriumil valitseb mussoonkliima. Talv on kuum ja kuiv, suve on kuum ja niiske. Aasta jooksul sajab ebaühtaselt, kõige suurem sademete hulk on suvel ja kõige vähem sajab talvel.
Hindustani poolsaar on tekkinud India laama, millel asub Hindustani poolsaar, kokkupõrkel Euraasia laamaga. Nende kahe laama piirialal kulgevad Induse-Gangese madalikku põhjakaarest piiravad mäestikud.
|
<urn:uuid:98b7a063-f907-401c-8431-fa297cb2c62c>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Hindustani_poolsaar
|
2014-08-28T03:17:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500830074.72/warc/CC-MAIN-20140820021350-00134-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999926 |
Latn
| 19 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999262094497681}
|
○Saate tegumiriba suurust muuta, et luua nuppudele ja tööriistaribadele lisaruumi.
Paremklõpsake tegumiriba tühjal alal. Kui suvandi Lukusta tegumiriba kõrval on märge, on tegumiriba lukustatud. Vabastage see, klõpsake märke eemaldamiseks käsul Lukusta tegumiriba.
Tegumiriba suurust saab nuppudele ja tööriistaribadele lisaruumi tegemiseks muuta.
Paremklõpsake tegumiriba tühjal alal. Kui ruut Lukusta tegumiriba on märgitud, on tegumiriba lukustatud. Eemaldage lukustus, tühjendades selleks märkeruudu Lukusta tegumiriba.
Vaadake kõiki isikupärastamise ja hõlbustusega seotud tugilehti.
Esitage oma küsimus
veebifoorumites.
|
<urn:uuid:892135a4-5764-41be-bff1-5c26fcca7f36>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/resize-taskbar
|
2014-08-28T03:25:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500830074.72/warc/CC-MAIN-20140820021350-00134-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999702 |
Latn
| 64 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997023344039917}
|
Artikli ID: 977999 - Vaadake tooteid, millega see artikkel seostub.
Täiendate oma arvutisse Windowsi varasema versiooni Windows 7 või Windows Server 2008 R2. Siis ei tööta kolmanda osapoole rakendus, mis kasutab Citrix DNE, native Windows 7 Mobile Broadband juht.
Märkmed
Praeguses väljalaskes Citrix DNE on NDIS vahe juht, mis põhineb NDIS 5.0. Siiski native Windows 7 Mobile Broadband juht ja ühilduvad seadmed põhinevad NDIS 6.2. Varem Edasijõudnu draiverid, mis põhinevad NDIS 4.x või NDIS 5.x on tuntud kokkusobivuse küsimuses Windows 7 Mobile Broadband emakeelena juht.
Saate värskendada oma NDIS vahe juht et NDIS 6.x-põhise kerge kaal Filter (LWF). Citrix DNE tugiteenusega värskendada oma Citrix DNE Citrix DNE LWF, saada e-kiri e-posti aadressil:
[email protected]
(mailto:[email protected])
Citrix DNECitrix DNE kohta lisateabe saamiseks külastage järgmist Citrix veebisaiti:
http://www.Citrix.com/Lang/English/LP/lp_1680845.asp
(http://www.citrix.com/lang/English/lp/lp_1680845.asp)
Kooskõlas VPN klienteKolmanda osapoole VPN kliente, mis töötavad Windows 7 kohta lisateabe saamiseks külastage järgmist Microsofti veebisaiti:
http://technet.microsoft.com/en-us/Library/dd787668 (WS.10) .aspx
(http://technet.microsoft.com/en-us/library/dd787668(WS.10).aspx)
Mobiilse lairibaühenduseKontrollimaks, kas teie Mobile Broadband seade ühildub native Windows 7 Mobile Broadband draiverit, külastage järgmist Microsofti veebisaiti:
Windows 7 ühilduvuskeskusEt kontrollida, kas kasutate native Windows 7 Mobile Broadband juht,
(http://www.microsoft.com/Windows/compatibility/windows-7/en-us/Browse.aspx?type=Hardware&category=Networking&subcategory=Mobile%20Broadband)
Klõpsake nuppu AlgusKäesolevas artiklis käsitletavaid teiste tootjate programme kolmandate isikute tooteid valmistatakse ettevõtted, mis pole seotud Microsoftiga. Microsoft ei garanteeri, kaudset ega jõudlusele ega töökindlusele nende toodete kohta.
, tüüp ncpa.cpl otsinguväljale ja vajutage siis sisestusklahvi ENTER.
Ahenda see piltLaienda see pilt
Kui te kasutate emakeelena Mobile Broadband juht ja seade on ühendatud, sa näed adapterit, mis kuvatakse "Lairibamobiilside."
Artikli ID: 977999 - Viimati läbi vaadatud: 6. juuni 2013 - Redaktsioon: 1.0
Kehtib järgmise lõigu kohta:
Masintõlgitud
NB! Artikkel on tõlgitud Microsofti masintõlketarkvaraga ja seda saab parandada Kogukonnapõhise tõlkeraamistiku (CTF) tehnoloogiaga. Microsoft pakub masintõlgitud, kogukonna järeltöödeldud ja inimtõlgitud artikleid, et anda mitmekeelne juurdepääs kõigile meie teabebaasi artiklitele. Masintõlgitud ja järeltöödeldud artiklites võib olla sõnavara-, süntaksi- ja/või grammatikavigu. Microsoft ei vastuta mingite ebatäpsuste, tõrgete ega kahjude eest, mis on tulenenud sisu valest tõlkest või selle kasutamisest meie klientide poolt. Lisateavet CTF-i kohta leiate aadressilt http://support.microsoft.com/gp/machine-translation-corrections.
Artikli ingliskeelse versiooni kuvamiseks klõpsake siin: 977999
(http://support.microsoft.com/kb/977999/en-us/ )
|
<urn:uuid:f5b4c501-5388-4d91-a1bc-51654704f662>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://support.microsoft.com/kb/977999/et
|
2014-08-29T21:10:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500833115.44/warc/CC-MAIN-20140820021353-00076-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999633 |
Latn
| 8 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996330738067627}
|
Immediate Family
About Elsa Adelheid Lasn
Johann ja Minna Lasni lapsed kujunesid igaüks isesuguseks... (katkend Johann Lasni pere loost. Rohkem saad teada JOHANN LASNi isikuandmete juurest)
Teine tütar Elsa Adelheid oli vastupidiselt Olgale väga seltskondlik, tragi ja ettevõtlik. Tema riietumisstiil oli tolleaegses Pärnus üldiselt tooniandev. Klaverimäng, laulmine ja maalimine olid hobid, mille arendamisega saanuks tuua au ja kuulsust oma perele. Kord haigestunud lauljanna asemel Endlas üles astunud Elsal oli enneolematu menu ja talle õmmeldi võimalikke uusi esinemisi arvestades kiirkorras kogu uus kostüümivalik. Sellele järgnes aga veidi pikantne tagasilöök. Osaliste teadmata olevat seda etendust sattunud vaatama ka tolleaegne Estonia teatri direktor. Paar päeva hiljem jalutasid uulitsal kahe teatrimaja juhid vastu isaga koos olnud preili Elsale. Kuna Endla direktor oli paariga linna seltsielu tõttu tuttav, siis palunud pealinna mees end noorele sopranile esitleda ja teinud piigale väga ahvatleva ettepaneku kõrge honorari eest tema teatri truppi tulla. Isa võttis härrasmehena pakutu kaalumisele kuid kodus sai Elsa suure peapesu osaliseks – kuidas võis tütar oma lugupeetud isale sellist häbi valmistada, mis andnuks kellelgi alust arvata, et nende perest keegi võib raha eest laval esineda. Ilma tasuta, seltskondliku abistamise korras esinemine on isegi au asi ja vaheldus, kuid rahaliseks pajatsiks hakkamine häbistab kogu suguvõsa. Isa oli kõlbluse kohalt väga range. Eriti seepärast, et Elsa oli juba kord eksliku valiku teinud...
Perspektiivika kunstiandega tütar pandi omal ajal Moskvasse kõrgemasse kunstide (vist Strogonovi) kooli õppima. Elsa jagas Moskvas pansionituba siniverelise tütarlapsega, kes viis ka Pärnu neiu seltskonda, milles ise liikus. Selles käis koos nii Gruusia kui Venemaa vürstide võsukesi, harrastati mitmeid kõrgema seltskonna narrusi ja seal hulgas ka moodi tulnud spiritismi. Ainukese seansi järel, kuhu Elsa nõustus minema, sai ta aga nii tugeva närvivapustuse, et haigestus ja isa Johann kutsuti talle kiirkorras järele. Mis Moskvas tegelikult toimus ja millist laadi tütarlapse üleelamised olid, ei soostunud Elsa hiljem kunagi meenutama. Kodus võttis tema tervenemine veel pika aja. Liikus ka jutte, et isa Moskvasse kutsumise põhjustanud Elsa morganaatiline suhe kellegi väga kõrge ja keisrile lähedal seisva isikuga.
Elsal ei olnud mingit kindlat töökohta, ta tegeles seltskonna rõõmuks “kaunite kunstidega” ja oli armunud Helmuth Foelshi, kelle vend oli Miliza Korjuse peigmees. Noored liikusid palju koos ja Elsa ei näinud ka kannatavat eriti isa keelu tõttu üles astuda Estonias, kuigi teater eelistas Elsat Milizale. Helmuth oli aga tuntud elu- ja naistemees ning eelistas omakorda Elsa nooremat õde Margat. Elsa jäigi preiliks ja põhjendas hilisemalt kõikide kosilaste tagasilükkamist sellega, et nii rikast, kes teda kätel kannaks, ei leidu ja veidigi vaesema juures teenijaks või teenijate väejuhiks ta hakata ei taha. Sellest hoolimata oli tema Johanni tütardest kõige söakam, korraldas rohtaia majandamist, peale isa surma ka poe rentimist, juhtis seltskondlikke vägesid ja tema arvamusega arvestati.
|
<urn:uuid:d70fb0a1-dbba-49db-87f8-f6a66ca6b058>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.geni.com/people/Elsa-Lasn/6000000005851796015?tracking_source=records
|
2014-08-31T06:45:20Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500836108.12/warc/CC-MAIN-20140820021356-00018-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999813 |
Latn
| 44 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998133778572083}
|
Seetõttu on veelgi üllatavam see, kui palju suurepäraseid restorane on avatud ning kui palju andekaid ja noori, kuid juba rahvusvahelise kogemuse saanud kokki neis töötab.
Läti restoranides pakutakse kerget Vahemere kööki ja maitseainerikast idamaade kööki, temperamentset kaukaasia sööki ja õrna Jaapani kööki, kaasaegset fusion’it, „Slow Food'i” ja paljusid teisi kööke, rääkimata Läti söökidest ja sellistest Vene delikatessidest nagu pannkoogid kaaviari ja viinaklaasiga.
Lätis asuvad ajaloolised lossid ja mõisad, millesse on tänapäeval rajatud hotellid ja restoranid. Ka seal kostitatakse tavaliselt kõrgetasemeliste apartementide vääriliselt ja pakutakse gurmaanidele rõõmu.
|
<urn:uuid:9e3ac7ec-c796-49b8-8239-38ded9d993bb>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.latvia.travel/et/koduleht/restoranid?page=12
|
2014-08-31T06:31:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500836108.12/warc/CC-MAIN-20140820021356-00018-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999996 |
Latn
| 350 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999955892562866}
|
Ehitatud , on Mercure Berlin Tempelhof Airport Hotel linna Berliin eristav lisa ja tark valik reisijatele. Kesklinna põnevus on vaid kaugusel. See modernne hotell on linna popimate vaatamisväärsuste, nagu Stadtbad Neukolln supelhoone, Neukollner Oper teater, Moviemento kino, läheduses.
Võimalused ja teenused, mida pakub Mercure Berlin Tempelhof Airport Hotel, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. VIP korrus, 24-tunnine toateenindus, baar, salong, koosolekuruumid on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Mercure Berlin Tempelhof Airport Hotel esile teiste linna hotellide seast.
Külalised võivad valida 216 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Hotell pakub imelisi puhkuseteenuseid, nagu treeningkeskus, saun, et teha Sinu siinviibimisest tõeliselt meeldejääv. Mis iganes on Sinu Berliin külastuse põhjus, on Mercure Berlin Tempelhof Airport Hotel perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:dac129dc-01e3-4010-9467-4dd27b783e12>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.agoda.com/et-ee/mercure-berlin-tempelhof-airport-hotel/hotel/berlin-de.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtFYPqm%2b4cb%2fAeFDpyYy5WnKqqA9%2fYIBR3aoVWnZuV7jx&setcookienew=1
|
2014-09-02T19:17:03Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1409535922763.3/warc/CC-MAIN-20140909051056-00284-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999861 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998610019683838}
|
Universaalkerega autod on alati Volvo toodangus tähtsat rolli mänginud. Erandiks ei ole ka jätkuvalt tootmises olev teise põlvkonna V70, mida esitleti 2000. aastal.
Kui esimesed S70/V70-seeria Volvod olid sisuliselt kõigest moderniseeritud 850-seeria, siis 2000. aastal esitletud auto sai täiesti uus. Muide, sedaankerega S70 kadus siis üldse tootmisest. V70 baseerus suurema venna S80 platvormil ning sai senisest suurem ja mugavam. Kes töösõitudeks või perele suuremat universaali vajab ning soovib, et auto oleks võimalikult turvaline, sellel tasuks kindlasti kaaluda ka Volvo V70 ostu. Kasutatuna on kolme-nelja aasta vanune Volvo V70 kordi soodsam kui sama varustusega auto poes.
1998. aastal oli Volvo välja toonud senistest mudelitest märksa kumeramate vormidega suurauto Volvo S80, mille peadisaineriks oli Peter Horbury. Kaks aastat hiljem esitletud V70 juures kasutati sarnaseid jooni nii esi- kui ka tagaosas, kus domineerivad vertikaalsed tagatuled.
V70 projekteeriti täisverelise universaalina, kogu kerestruktuur ning kõik ohutus-elemendid integreeriti töötama ühtse tervikuna. Kere sai 50% jäigem kui eelkäijal, seda tänu kerepaneelide nn liimimisele. Aktiivne turvavarustus sai samuti eeskujulik, mitmesugused turvasüsteemid (SIPS, WHIPS ja IC, lahtiseletatuna külgturvapadjad ja turvakardinad) kuulusid põhivarustusse.
Autos on ruumi nii ees kui ka taga, pakiruum on samuti piisavalt mahukas. Miinusena võib märkida, et tagaluuk ei avane piisavalt kõrgele ja pikemat kasvu inimesel on ligipääs ebamugav. Massiivne armatuurlaud on pisut juhi poole pööratud keskkonsooliga, millesse on integreeritud kõik vajalikud lisaseadmete lülitid, stereosüsteem ja osal variantidest ka telefon.
Mudelivaliku tipus on maastikusuunitlusega mudel V70 XC Cross Country (hiljem XC70) ja sportlik V70 R. XC sai tava 70-st pikem, laiem ja lisaks suurema kliirensiga (200 mm +60 mm), laiemaks tehti ka esirataste rööbe. V70 R-i välimuses torkab silma muudetud esikaitseraud ja iluvõre ning 18tollised rattad, sõitjateruumis kasutatakse naturaalnahka ja alumiiniumi.
Nagu Volvol juba kombeks, esitleti uut V70 põlvkonda kõigepealt võimsamate mootorivariantidega. Alguses pakuti viiesilindrilist 2,5liitrist turbomootorit 200- ja 2,3liitrist turbomootorit 250hobujõulises seades, viimase mudelitähiseks sai T5. Hiljem võeti kasutusele ka kaheliitrine turbomootor võimusega 180 hj. V70 R-il kasutatava 2,5liitrise turbomootori näitajad on juba 300 hj ja 400 Nm.
Kahes võimsuses 2,4liitrised vabalthingavad mootorid olid tootmisesse võetud 1998. aastal. Probleemsena on algusaastate V70-tel nimetatud bensiinimootorite elektroonilist gaasiklappi (ETM, hind orienteeruvalt 11 000 krooni). Alguses vahetati neid garantiikorras, hiljem muudeti konstruktsiooni ja probleem kadus. Turbod peaksid kestma sama kaua kui mootorid ise, mõistlik oleks pärast pikemat sõitu lasta mootoril tühikäigul veidi töötada.
Suurtel Volvodel kasutati juba varem Audi diisleid, ka uuel V70-l kasutati 2,5liitrist TDI-mootorit (103 kW). Volvo 2,4liitrine viiesilindriline D5-mootor valmis 2001. aastal ning sai alumiiniumist plokikaane, teise põlvkonna ühis-anumapritse ja muutuva geomeetriaga turbokompressori. See oli saadavas kahes seades: 96 kW ja 120 kW, viimase maksimaalne pöördemoment 340 Nm. Algselt oli probleeme turbolõdvikutega, mis kippusid purunema, nende koostematerjali muudeti. Tegu on töökindlate mootoritega, kuigi väga kehva kütust ei talu nemadki.
Kui enamik mudeleid olid esiveolised, varustati V70 ka nelikveoga, seda nii “tsiviilvariandi” kui ka kangema V70 XC Cross Country puhul. Käigukaste on kolm: viiekäigulised manuaal ja automaat, lisaks Geartronic, mis lubab juhile kaht lülitusmoodust.
Manuaalkäigukastid on töökindlamad kui automaadid. Probleeme võib hakata esinema, kui pole korralikult kinni peetud automaatkäigukasti õlivahetusvälbast või kui läbisõit on väga suur. Vigade kõrvaldamiseks piisab enamasti õlivahetusest, pesemisest või tarkvara uuendamisest.
V70-l kasutatakse ees MacPherson-tüüpi, taga mitmehoovalist (multi-link) vedrustust. Nelikveolise V70R-il kasutatakse elektrooniliselt juhitavat vedrustust Four C, mis võimaldab kolme seadistust.
Tagasilla detailid nõuavad harva tähelepanu, rohkem kipuvad väsima esisilla osad. Teistest detailidest sagedamini tuleb vahetada sisemisi rooliotsi ja stabilisaatorivarda liigendeid, nende eluiga on orienteeruvalt 40 000 – 60 000 kilomeetrit. Aeg-ajalt tuleb vahetada ka õõtshoova sisemisi pukse. Sisemise rooliotsa eest küsitakse esinduses 1806 ja välimise eest 1436 krooni, õõtshoova puksi hinnaks on 850 krooni.
Vaatluse all oleval autol mainitud väsinud stabilisaatorivarda sisemisi pukse eraldi vahetada ei saa. Kui need puksid on kulunud, võib esisild kuuldavalt kolisema hakata. Tuleb tellida uus stabilisaatorivarras, mille hinnaks on orienteeruvalt 3000 krooni. Kui läbisõit ulatub 100 000 km-ni, on tavaliselt tulnud vahetada kas esimesi või ka tagumisi rattalaagreid.
Esimeste pidurklotside eluiga on orienteeruvalt 40 000 – 50 000 kilomeetrit, tagumistel 10 000 – 15 000 enam. Klotside hinnad esinduses on vastavalt 2155 ja 1670 krooni.
Kuni 2005. aastal toodetud autode hooldusintervall nii bensiini- kui ka diiselmootoriga oli 15 000 kilomeetrit, hiljem 20 000 kilomeetrit. Suuremad hooldused on 90 000 / 100 000 ja 120 000 kilomeetri järel, viimase puhul vahetatakse mootoririhm ja rullikud.
Euroopas on rihmavahetuse intervall küll 160 00 km, kuid meie tingimusi (sool ja pori) arvestades on see varasemaks toodud. Kui rihm juhtub purunema, on kahjustused põhjalikud ja remondisumma esinduses võib ulatuda 30 000 kroonini. Rihmavahetuse hind koos rullikute ja veepumbaga on orienteeruvalt 7000 krooni.
Kuna praeguse põlvkonna V70 debüteeris juba 2000. aastal, on Eestis müügil olevate autode valik väga lai. Esindatud on kõik mootorivariandid ja erinevad tootmisaastad. Kõige rohkem pakutakse D5-diiselmootoriga autosid, mis on ühtlasi ka optimaalseim valik.
Kõige odavamate autode hinnad algavad 150 000 krooni piirimailt, valida võib kas 2,4liitrise 140hobujõulise, 170hobujõulise või T5-mudeli vahel, tootmisaastad 2000–2001. Odavamate diiselmootoriga autode eest küsitakse 170 000 krooni.Omanik
Auto soetamisel oli peamiseks kriteeriumiks see, et tegu peab olema universaalkerega mudeliga, mis jõuaks ka haagist vedada. Mootorieelistuseks oli ökonoomsuse ja kulude huvides diisel. Nii jäigi silma Volvo V70, mille läbisõit oli veidi üle 200 000 kilomeetri.
Auto on piisavalt võimas ja särtsaks, seda nii tühjalt kui ka käruga liikudes. Mootori suur pöördemoment tagab selle, et ka möödasõidud maanteel toimuvad hetkega. Märkimist väärt on loomulikult diiselmootori ökonoomsus. 80liitrise paagi kõrini täis tankides näitab pardakompuuter, et sõita saab 1600 kilomeetrit. Maanteel on keskmine kütusekulu tühjalt sõites 4,6 l ja käruga liikudes 6,5 l / 100 km kohta. Linnas jääb kütusekulu 8–9 liitri vahele.
Praeguseks olen sõitnud veidi üle 10 000 kilomeetri ja probleeme esinenud ei ole, vahepeal sai tehtud ka üks õlivahetus. Pärast kiiret sõitu tagurdama hakates käigukast aeg-ajalt jõnksutab, rahulikult sõites seda probleemi ei ole. Väidetavalt tahab tarkvara uuendamist.
Ülevaatusel ilmnenud vead on plaanis üsna ruttu kõrvaldada. Minu jaoks on oluline see, et auto oleks võimalikult heas seisukorras ning probleemivaba.Spetsialist
Enne V70 või ükskõik millise Volvo soetamist tasuks korra meie käest järele uurida, mis auto tegelik läbisõit võib olla. Elu on näidanud, et spidomeetri näit võib reaalsest läbisõidust isegi kordades erineda. Suuremat läbisõitu võib eeldada diiselmootoriga autodel, mis on olnud Saksamaal või Rootsis kasutusel taksodena. Ise olen näinud autot, mille odomeetril seisis arv 595 000.
Praeguse Volvo V70 puhul on tegemist ühe vastupidavaima Volvoga üldse. Üheks nõrgaks kohaks oli esimestel autodel elektrooniline gaasiklapp (ETM – electronic throttle module), mille konstruktsiooni hiljem muudeti. Mootorid on üldiselt töökindlad, rihmavahetusega ei tasuks väga venitada, kuna remont on kulukas. Koos rihmaga tasuks vahetada ka rullikud. Üksikutel diiselmootoritel on kehva kütuse tõttu tulnud vahetada pihusteid.
Probleemid on tihti ka suures läbisõidus kinni, seda nii veermiku kui ka jõuülekande osas. Automaatkäigukasti probleemide puhul aitab tavaliselt tarkvara uuendamine. Esisillas kuluvad peamiselt sisemised rooliotsad ja õõtshoova puksid. Aeg-ajalt esineb ka mõningaid elektroonikaprobleeme, kuid need on tänapäeval kõrgtehnoloogiat täis autodel tavalised.Ülevaataja
Tegemist on üldiselt heas korras autoga, kuid üht-teist tuleks siiski teha. Vahetada tahavad esimese stabilisaatorvarda puksid kere küljest ja käigukasti keskmine alumine padi. Kerge õlileke on klapikambrikaane vahelt. Tagurdamisel hakkab käigukast n-ö hakkima.
Hea disain, lai valik mootoreid, vastupidav
Esisild tahab tähelepanu, tagaluuk avaneb vähe, suur pöörderaadius
-
|
<urn:uuid:58921f60-b033-4a1a-8a4d-05e043c3f6a2>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.autoleht.ee/testid/kasutatud?id=2006
|
2014-09-02T18:48:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1409535922763.3/warc/CC-MAIN-20140909051056-00284-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999955 |
Latn
| 22 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999548196792603}
|
Rulli pärmi-lehttainas veidi õhemaks. Määri pealt pohlamoosiga ning pudista ühtlaselt üle verivorstisisu või hakitud verivorstiga. Soovi korral puista peale veidi kuivatatud vorstirohtu ehk majoraani.
Keera tihedasti rulli (suupisterullide jaoks kasuta umbes 10-15 cm kõrgust lehttainaplaati, siis ei tule rullid nii laiad).
Lõika rull 2 cm paksusteks juppideks, tõsta need paberist muffinivormidesse ja seejärel ahjuplaadile. Pintselda pealt munaga.
Küpseta 225kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni pirukad on kenasti kerkinud ja pealt kaunilt kuldsed.
Serveeri soojalt või jahtunult.
Retseptiidee on pärit Tallinna Teeninduskooli kokkade täiendkursustelt (Kaasaegne jõululaud, november 2008)
Mina tegin neid ja tulid imehead. Kasutasin tavalist lehttainast. Kõik kiitsid ning ei arvanud, mis seal vahel on!
(27.12.2010 11:48:30)
Väga maitsvad saiakesed! Rullisin tavalise lehttainga üsna õhukeseks ja panin nii moosi kui ka verivorsti ohtralt. Isegi külmalt ja järgmisel päeval imehead.
(16.01.2012 10:50:28)
they were so tasty, we forgot to get a photo of the finished product! Thanks for the recipe Pille!
(2.12.2012 17:53:10)
Väga maitsvad, hea idee jõululauale. Teen kindlasti veel, lisasin ka peenikesi peekoniviile-sobis imehästi!
(14.12.2013 22:11:44)
Otsin retsepte jõululaupäeva brantšiks ja see retsept tundub ideaalne! Tekkis ainult üks pisike mõttekoht, et verivorst on enne ikka ju küpsetatud? Ja kas väga valmis või pooltoores? Igatahes läheb tegemiseks!
(17.12.2013 9:23:50)
Kodukatt, verivorst on juba poest ostes kuumtöödeldud, nii et võid siia piruka sisse panna otse pakist. Kui Sul aga jõululaual mõni vorst üle jääb, võid ka neid kasutada. Vahet pole!
|
<urn:uuid:b09abc91-d5ba-4d9d-9b4a-b3a6db5238fc>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/8705/
|
2014-09-02T18:49:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1409535922763.3/warc/CC-MAIN-20140909051056-00284-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99779 |
Latn
| 19 |
{"ekk_Latn_score": 0.9977896809577942}
|
Tänu UHS-I standardile vastavatele kiirusnäitajatele ja maksimaalsele andmeedastuskiirusele kuni 90 MB/s võimaldab see uus Panasonicu SDHC-mälukaart kasutajatel nautida suurepärast jõudlust, kasutades HD-helivideokaamerat või vahetatava objektiiviga digikaamerat, näiteks kaamerat Panasonic LUMIX DMC-G5, et võimaldada fotode salvestamisel suure kiirusega sarivõtteid.
Rasketes kasutustingimustes vastupidamiseks on RP-SDUB 16 GB SDHC-mälukaardid varustatud ka “Proof 6” (vee-, löögi-, magnetkiirguse-, röntgenikiirguse- ja temperatuurikindluse) funktsiooniga. Panasonicu SD-mälukaardid on ohutud, sest nendesse on sisse ehitatud kaitse. See väldib kaardi ülekuumenemist või süttimist.
Panasonicu SD-mälukaardid sisaldavad meie unikaalset üliarukat kontrollerit, mis tagab pikema kasutamisaja ja suurema töökindluse. See kaitseb teie tähtsaid andmeid väga erinevates kasutustingimustes ning võimalike õnnetuste puhul.
Ülesalvestuste arvu suurenemisel salvestamisele kuluv aeg väheneb. Sellist laadi kasutamisel on vajalikud Panasonicu SD-mälukaardid MLC-välkmäluga. Võrreldes kolmekihilise elemendiga välkmäluga (Triple-Layer Cell – TLC) saab MLC-välkmälu üle salvestada kuni 10 korda rohkem. See tähendab, et need mälukaardid peavad vastu 10 korda kauem.
Ülikõrge salvestuskiirus kuni 45 MB/s (UHS-I-ga ühilduv) aitab tabada sekundi murdosa kestvaid pildistushetki ning tagada kõrge kvaliteediga ja suure kiirusega järjestikused võtted.
|
<urn:uuid:23745309-079f-4b84-92ab-9babef69a38f>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.panasonic.com/ee/consumer/heli/tarvikud/rp-sdub16gak.html
|
2014-09-02T19:06:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1409535922763.3/warc/CC-MAIN-20140909051056-00284-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999956 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999560117721558}
|
1
Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd sõnumit otsimas
Kui Helen koos Jimiga rohelise maja juurde jõudsid, oli bändiproov juba alanud.
Meie vokalist Vana Kartul hakkas kohe pahandama: „Miks te jälle hilinesite? Kas bänditegemine pole siis teie prioriteet?”
„Kas peab oleme prioriteet? Mina teen bändi lihtsalt hobi korras, et ei peaks pärast tööd niisama telekat vaatama,” protestis Helen Hüva, kes mängib meil basskitarri ja laulab ka.
Helen on tuntud Tartu elukunstniku Erkki Hüva üks paljudest tütardest. Olles lõpetanud Tartu Ülikooli geenitehnoloogina, töötab Helen nüüd Maarjamõisa kliinikus fekaali-, uriini- ja spermauurijana.
„Palun vabandust,” kratsis meie kitarrist Jimi Hendrix [1] kukalt, „ma saan aru küll, et rocknroll on meie prioriteet, kuid ma pean lisaks ka peret toitma. Ma teen tõesti kõik, mis suudan, et mitte hilineda.”
Teadmiseks lugejale: see pole see Jimi Hendrix, kes okse sisse lämbus, vaid maailmakuulus loomaökoloog, kes on spetsialiseerunud ühiskondlike protsesside uurimisele ning liblikamunade loendamisele.
„Kuulge, teeks selle asja nüüd selgeks,” pöördus Kartul kaaslaste poole, „miks me ikkagi bändi teeme, kas lihtsalt oma lõbuks või eesmärgiga maailma paremaks muuta?”
„Mul on maailmaparandajate suhtes allergia,” ütles Jimi.
„Miks osad inimesed arvavad, et nad on teistest niipalju targemad, et tulevad õpetama, kuidas keegi peab elama?” „Kevadbändi eesmärgist ei tea ma midagi,” nentis bändi direktor Rolf, kes mängib meil soolokitarri. „Mina tahan, et oleks seiklusi!”
„Aga sina, Kalev?” pöördus Kartul trummari poole.
„Miks ka mitte bändi teha,” arutles Kalev, kes õpib arstiks.
„Midagi peab ju inimene tegema.”
„Mina tunnen lihtsalt laulmisest rõõmu,” ütles kevadbändi pühak Maarja, kes on meie vokalist ja metallofonimängija ning lisaks geoloogiamagistrand. „Mingit sotsiaalset sõnumit mul ausalt öeldes ei ole.”
Kartul vaatas masendunult oma bändikaaslasi. „Eesti ühiskond on Läänest maha jäänud, meie inimeste vaimne tase on primitiivne ja see pärsib edasist arengut. Vabanemine Nõukogude okupatsioonist ja eurointegratsiooniprotsess on meie majandust ja ühiskonda meeletult arendanud, kuid rahva mõistus pole sellele järele tulnud. Meil oleks vaja edendada osalusdemokraatiat, teadmistepõhist majandust, keskkonna- ja ühiskonnakorraldust. Kuid inimeste teadvus ei vasta nendele nõuetele, siit ei pigista konkurentsivõimelist riiki välja. Me peame hakkama kontserte andma, edastades seejuures oma sotsiaalset sõnumit!”
„Väga tore, aga siin on kaks häda,” kritiseeris Jimi.
„Esiteks, kuna rahvas on loll, siis ei saa keegi meie sõnumist aru...”
„Üheksakümmend protsenti ei saa jah,” väitles Kartul, „kuid kümme protsenti inimestest on võimelised meie bändi mõistma. Need kümme protsenti on reeglina suure autoriteediga seltskond, kelle sõna ja eeskuju maksab: poliitikud, suuromanikud, loomeinimesed, teadlased. Kui me suudaksime neid kuidagi mõjutada, siis mõjutaksid nemad omakorda kogu eesti rahvast.”
„Ma küll arvan, et ka näiteks poliitikud ei saa meist aru,” ütles Jimi, „kuid teine väike jama on veel. Nimelt, minu teada meil polegi mingit sõnumit peale selle, et inimesed ei tohiks ennast pesta ega habet ajada. Kas seda sõnumit hakkamegi edastama poliitikutele, omanikele, loomeinimestele ja teadlastele?”
„Kuulge, teeme juba proovi, ma ei jõua teie lõputut vaidlemist kuulata!” nõudis unine Helen kitarri häälestades.
Tal oli plaanis kohe pärast proovi magama heita.
„Sul on õigus, Jimi,” ütles Kartul Helenit kuulmata. „Me peame sõnumi alles välja töötama. Pärast proovi keegi koju ei lähe, vaid hakkame kirjutama oma filosoofilist platvormi. Teeme neljaosalise arengukava: poliitika jagu, ettevõtluse jagu, kultuuri jagu ja teaduse jagu.”
Sisse astus kevadbändi teine trummar, varumees Veiko.
„Niisuguseid arengukavu ei viitsi keegi lugeda. Lugema meelitab seks ja vägivald.” Veiko tunneb asja, ta on katoliku kiriku diakon. Tema osalusest kahtlase kuulsusega kevadbändis ei tea Eesti piiskop õnneks midagi.
„See on hea mõte,” kiitis Kartul, „põimime oma programmdokumenti igale poole mehemoodi seksi ja vägivalda, küllap see siis lugejaid leiab.”
„Seksi ja vägivalda kohtame niikuinii igal sammul, seda pole meil tarvis välja mõelda,” näitas Jimi meile aknast paistvat vägistamist Toomemäel. „Kuid ma ei usu, et me suudame sulepeast välja imeda kõikehõlmava retsepti Eesti arendamiseks. Me peame lugema kõiki seni kirjutatud arengukavu ja analüüse ning kohtuma paljude inimestega alates prükkar Raidist ja lõpetades suurmees Jaan Krossiga.”
„Väga tore,” rõõmustas Rolf, „meid ootavad ees vägevad seiklused: võtame prükkar Raidi enda saksofonimängijaks, sööme Jaan Krossiga pannkooke, anname kontserdi president Ilvese pingviinide paraadil.” Rolf ei teadnud, et meid ootavad ees veel palju karmimad ja samas palju lõbusamad seiklused
„Mul on teile ka sõnum,” teatas varumees Veiko. „Vaadake, meie oleme siin rohelises majas ju ainult rentnikud. Maja kuulub Noorte Meeste Kristlikule Ühingule, mille juht Kristjan Valge peab siin homme sünnipäeva. Seetõttu peavad nii kevadbänd kui ka minu süldibänd oma kola siit ära tõstma.”
„Mis toimub?” pahandas Helen. „Kumb on tähtsam, kas meie bändiproovid või mingi veidriku sünnipäev?”
„Vaiki, Helen,” katkestas teda Jimi. „Sa ei tea pooli asjugi. Jah, Kristjan Valge tõstab meid välja, et pidada oma sünnipäeva. Meile näib see küündimatu ja absurdne, kuid selle nähtuse nimeks on konservatism. Konservatiivid peavad sünnipäeva, sest nii õpetati neid lapsepõlves. Ennastsalgava energiaga likvideerivad nad kõiki takistusi, mis võivad sünnipäeva pidamist ohustada. Ära küsi konservatiivilt, miks ta sünnipäeva peab, kui sellega kaasnevad vaid suured väljaminekud, külalistelt tögada saamine ja läbu koristamise rõõm. Konservatiivid on evolutsionistid: aastasadade jooksul on välja kujunenud parim ühiskonnakord. Igasugune muutus elus on ohtlik.”
„Ahoi, rokimehed!” astus ootamatult sisse Meelis Tasur, meie akadeemiline isa. „Kuidas te siis olete siin majas kohanenud? Kuidas sobivad omavahel kokku radikaalne kevadbänd ja konservatiivne YMCA?”
„Me peame seda konservatismi vist alles õppima,” nähvas Helen. „Jimi väidab, et konservatiivid ei salli mingeid muutusi. Nad ei taha, et elu paremaks läheks, hääletavad kõige vastu ja on progressi vastased. Nisukesed parajad tropid.”
„Päris nii see pole,” juhendas Meelis. „Käisin just eelmisel nädalal Helsingborgis konservatismi seminaril. Konservatismi idee seisneb inimese sisemiste väärtuste edendamises, inimese enda ressursside realiseerimises. Konservatiivne poliitika järelikult ei tegele mitte raha jagamisega, vaid hingelise ja vaimse sfääriga.”
„Tähendab, kevadbänd on siis ju ka konservatiivne bänd!” hüüatas Helen.
„Aga muidugi, kallikesed!” kiitis Meelis. „Näiteks teie hitid „Kas ma olen nõme?” ja „Liigjoomine Järva-Jaanis” on padukonservatiivsed.”
„Väga huvitav,” kratsis Rolf kukalt. „Imelik, et Eestis mingit konservatiivset parteid ei ole.”
„On küll, Isamaa ja Res Publika Liit üritab formeeruda konservatiivseks erakonnaks.”
„Mis, IRL?” imestas Kartul. „Nende idee on ju venevastasus. Kuidas saab IRL olla konservatiivne erakond, kui nende juht Laar on maailma kõige radikaalsem liberaal?”
„Seal Helsinborgis oli ka üks IRL-i noorpoliitik, Margus Tsahkna. Usun, et küllap kuuleme peagi ühenderakonna uuest poliitikast. Aga kuulge, täna õhtul on ju ülikooli kohvikus IRL-i valimiskampaania. Lähme, uurime seda asja!”
„Mina üldiselt parteilastega ei viitsi suhelda,” mõmises Jimi, „aga olgu, kui seal tasuta küpsiseid saab, ma tulen kaasa.”
Tee peal, raekoja platsil nägime oma üllatuseks tohutut IRL-i välireklaami „Õnn ei ole rahas!”
„Noh, näete!” rõõmustas Meelis. „Margus Tsahkna on rõõmusõnumi oma koduerakonda viinud!”
Jõudsime kampaaniaüritusele, kus Mart Laar vastas ajakirjanike küsimustele ja naeris ise seejuures, nii et igemed välkusid. Kõige raskemaid küsimusi esitas tookord veel suhteliselt tundmatu reporter Veiko Taluste Kanal 2-st.
„Väidate, et õnn ei ole rahas, kuid kus see õnn siis on?” küsis Veiko jultunult.
Laar kratsis kukalt: „Noh, pereväärtused, pereelu, peretoetused, perekesksus. Tegelikult, me ka täpselt ei tea. Olgu pealegi, võtame need reklaamid pealegi maha. Tegelikult on inimesel vist ikka raha ka vaja.”
„Kuidas käsid, härra Laar. Juba homme on plats puhas,” ütles Margus Tsahkna ametlikul toonil. Ta oli muidugi löödud, et tema katse importida Eestise konservatismi läbi kukkus. Ta läigatas poolmeelega Veiko Talustele kuuma kohvi särgi peale.
„Ei-ei, ärge võtke neid imelisi reklaame maha!” sekkus jutusse konservatismist haaratud Kartul. „Tõesti, ma soovin teie erakonnale edu. Õnn ei seisne tõesti rahas. Mõelge see asi uuesti läbi ja töötage välja oma poliitika, mis toimib ka ilma pronkssõdurita ja mida kuidagimoodi ei lämmata Reformierakond.”
Mart Laar, Ene Ergma, Taavi Veskimägi, Tõnis Lukas, Peeter Tulviste, Juhan Parts ja teised ühenderakondlased jätsid sumisemise ning jäid pilves nägudega Kartulit kuulama.
„Õnn tõesti ei seisne ainult madalates maksudes või suurtes rahalistes toetustes,” kuulutas Kartul, kes oli endas leidnud prohveti. „Juba ammu oleks aeg hakata arendama inimest ennast, ja ühiskonda ennast. Kui inimene on vaene, siis võib aidata täiendav abiraha, kuid aidata võib ka suurem töökus. Inimesed peaksid hakkama rohkem iseenda eest vastutama, õppima toimetulekut. Konservatiivide pereväärtused pole muud kui toimetulekugrupi tugevdamine. Mida tugevam pere, seda vähem vaeseid üksikuid vanainimesi, lasteaialapsi ja üksikemasid.”
„No vott, mis minagi rääkisin - pereväärtused!” ütles Laar võidukalt.
„Teine oluline toimetulekugrupp on ettevõte, milles kehtivad solidaarsusprintsiibid,” jätkas Kartul, ehkki keegi ei saanud midagi aru ja publik hakkas juba nõutult ringi vahtima. Turvamees vaatas küsivalt Laarile otsa, kuid Laar andis märku, et Kartul võib edasi kõnelda. „Konservatism pole seega mingi nišš, vaid eesti poliitika peatee. Inimesed peavad hakkama saama paremat haridust. Firmad peavad muutuma töötajasõbralikemateks. Mitte majandus, vaid ühiskond ehk inimesed tuleb maha rahustada. Ellujäämisvõitlus tuleb asendada rahumeelsete tulevikupüüdlustega. Armastus ja hoolivus toovad õnne.”
„Jah, embame üksteist!” hüüdis nüüd justkui unest ärganud Ene Ergma. Tema parteikaaslased aga tegid, nagu poleks teda kuulnud. Kogu lugupidamises akadeemiku ja aatekaaslase vastu ei tormanud nad higist mutti kallistama. Näiteks, Margus Tsahkna oleks parema meelega emmanud hoopis Kadri Musta. Vaat nii vastuoluline on poliitika!
„Kuule sina,” pöördus Kartuli poole Andres Herkel. „Isamaa ja Res Publika Liit pole mingi krišnaiidide kogudus. Meil on rahvuslik erakond, mis kaitseb eestlaste huve. Eesti rahva säilitamiseks tuleb pidevalt rõhutada isamaalisust.”
„Ja venelased käigu kuradile!” lisas prükkar Rait, Kartuli vana tuttav Kruusaaugu kontserdi ajast. Raitki oli tulnud tasuta küpsiseid sööma ja vana head Isamaaliidu meelsust üles kütma. See ongi bändimeeste eelis, et nad võivad vabalt suhelda nii riigimeeste kui prükkaritega. Sedakorda isegi korraga.
„Isamaalisus on teil väga õige teema,” rääkis Kartul muudkui edasi. Viisi ta ei pea, kuid kompenseerib selle rohke mölaga. „Aga kui te ei taha jääda pensionäride ja harimatute valikuvõimaluseks, siis võiksite rahulikult liikuda Jakob Hurda isamaalisusest edasi globaalsesse patriotismi. Venelaste ja sakslastega tuleb tegelikult endiselt hästi läbi saada. Vähe sellest, pool eesti rahvast suhtub venkudesse täitsa positiivselt. Eesti on ju globaliseerunud. Isamaalisus peab nüüd välistama ksenofoobia ja kolkapatriotismi. Eestis on tekkinud tugev keskklass, kellel on raha täitsa piisavalt ning kes suhtlevad vabalt kõigi Euroopa rahvastega.
Russofoobia tekitab neis vaid piinlikkust. Nemad vajavad tõesti niisugust poliitikat, mis suudaks sissetuleku transformeerida õnneks. IRL võiks saada valimisvõidu, mõelge vaid, kust tuleb see õnn.”
„Noh, Jimi, nüüd sööd siin IRL valimiskampaanial tasuta küpsiseid. Järgmisena lähme Keskerakonna promoüritusele, kus pakutakse tasuta õlut ja viina!” õrritas Kartul, kes teadis, et Keskerakond on Jimile nagu härjale punane rätt.
„Kurat, tasuta õlut ja viina tahaks küll,” võitles Jimi Saatanaga, „kuid ei, Keskerakonna üritusele ma ei tule!”
„Miks? Ega Keskerakond pole juba ammu enam halvem kui teised erakonnad. Ega neid poliitikuid ei saa kusagil usaldada. Samas, nendega tuleb elus arvestada.”
„Keskerakond on lihtsalt kurjategijate jõuk. Ennem esineksin vanglas. Seal inimesed vähemalt teesklevad, et on oma kuritegudest aru saanud ja kahetsevad neid. Kesikud aga laiavad täie rinnaga edasi ja teevad veel õige inimese nägu. Isegi vabandamisest on asi kaugel, ammu siis kahetsemisest. Päris lõbus tõesti - Kevadbänd, Mait Maltis ja Vanilla Ninja - ei no tore playlist oleks! Täielik saast, okse tuleb peale.”
„Aga nad on üks Eesti suuremaid parteisid. Nad mõjutavad Eestit väga palju. Näiteks, nad valitsevad Tallinnat, Eesti pealinna. Ma arvan, et me võiksime anda kontserdi Keskerakonna suvepäevadel, sellisel moel saaksime Eestit paremaks muuta.”
„Öäk, Keskerakonna suvepäevadel! Ma kujutan ette, et see võib olla maailma kõige rõvedam üritus, kus esineda.”
„Me peame ennast ohverdama. Meil on ju sõnum!”
„Nojah, ma saan aru küll, mis sa mõtled. Aga me võime endil margi täis teha. Kas sa ei arva, et kui me Keskerakonnale laulame, siis hakatakse arvama, et me isegi mõtleme keskerakondlikult?”
„Ei, ma ei arva nii. Me oleme sõltumatu bänd ja esineme rahulikult kõikidele poliitikutele.”
„Tead, Kartul, sa ajad nii entusiastlikult seda poliitika asja, aga poliitikud on ju nii lollid, et nad ei saa meie bändist sittagi aru. Poliitikutele esinemine on mahavisatud aeg.”
„Nojah, kuna poliitikud on masendavalt alamakstud, siis tõeliselt targad ja edukad inimesed poliitikasse ei püüdle. Poliitikute näol on tegemist suhteliselt juhmide inimestega, kellel samas tohutu võim. Seetõttu tunnen ma tõesti moraalset kohustust poliitikutele kontserte anda, näiteks Reformierakonna suurkogul. Kuid kuna neil on sõnumi mõistmisega raskusi, siis tuleme välja lihtsustatud programmiga: võtame salme vähemaks, laulame refrääni kolm korda, esitame ainult lihtsamaid lugusid. Aga olgu pealegi, ma säästan sind esialgu Keskerakonnast.”
Me vaidlesime veel pikalt ja tuliselt poliitikute juhmuse teemal ja töötasime välja strateegia oma lihtsustatud sõnumi neile edastamiseks. Vaidlemise käigus ei märganudki me, et olime jäänud kohvikusse kahekesi. Kohvikutädid kandsid ka laua tühjaks ning asemele toodi õlled-viinad. Me ei märganud ka seda, et uus seltskond valgus tasapisi kohvikusse. „Oo, tasuta õlut jagatakse!” rõõmustasid Kartul ja Jimi ning nööpisid kohe kaks pudelit lahti. Kuna kohviku laval hakkasid parajasti oma esinemist üles sättima mingid striptiisitarid, läks jutt poliitikalt naistele ja see pani meie silmi muidugi ruumis ringi vaatama.
„Kohutav lugu,” läks Jimi äkki näost valgeks. „Kuhu me oleme sattunud? Vaata neid inimesi! Ega need pole ometi...” Jah, kuigi enamikud näod olid tundmatud, ei saanud siin olla kahtlust: Keskerakond. Me ei teadnudki, et IRL-l oli kohvik kinni pandud kella kaheksani ja sealt edasi algas juba Keskerakonna jooming. Nüüd sõelusid kohvikus mitmed tuntud keskerakondlased: Heimar Lenk, Peeter Võsa, Kalev Kallo, Arne Otter, Valdur Lahtvee, Evelyn Sepp, Valeri Korb ja teised. Peame tunnistama, et ehkki nad on küll suhteliselt ilased tüübid, pole nad siiski mingid kuuevarbased haisvad härjapõlvlased nagu rahvas kipub arvama.
„Põgeneme siit!” sosistas Jimi.
„Võtame rahulikult õlle lõpuni, põgenemine pole soliidne,” ütles Kartul. „Nad ei ole vägivaldsed ega katkuhaiged. Nad on meie jaoks täiesti ohutud korruptandid ja alkohoolikud. Nende hulgas võib olla ehk ka paar-kolm taskuvarast, kuid ega meil ju raha ei ole. Vaata muidugi, et moblast ilma ei jää.”
„Kuule, võtame õlled kaasa ja joome peahoones Jaagupi juures edasi,” pani Jimi ette.
„Olgu pealegi.”
Tõusime, et välja hiilida, kui meid peatas vene aktsendiga reibas hääl: „Tere, Jimi ja Kartul! Kuidas teil läheb?” See oli Daniil, meie kunagine soolokitarrist. Kui me Daniili oma bändi võtsime, olime algul väga optimistlikud, sest annelinlane väänas vägevaid soolosid. Kuid, eks need venelased ole ikka vähe teistsugused. Nendega saab koos töötada ja pidutseda, kuid ühisbändi nendega siiski ei tee.
„Daniil! Rõõm sind näha! Räägi ometi, millal sa siis Keskerakonda astusid?”
„Kohe pärast pronksiööd. Keskerakond ju maksis mulle, et ma Tartus tänavarahutusi korraldaksin. Ka Edgar Savisaare maailmavaade on mulle väga südamelähedane. Siin on ka palju minu sõpru.” Tõepoolest, nägimegi bassimeest Olegi Mailis Repsiga lobisemas, samuti Ženjat - Vana Kartuli kunagist pruuti Mustamäelt, kes lasi end nüüd Ain Seppikul käperdada. Meid üllatas ka see, et Keskerakond suhtles isekeskis vene keeles, isegi kui ühtki venelast parajasti juures polnud. Läksimegi Olegi juurde, et tallegi tere öelda. „Kuule, Oleg. Kas mitte meie mikrofon ei jäänud sinu poole?”
„On vist jah,” ütles Oleg. „Anna mulle oma telefoninumber, ma toon selle ise ära.”
„Ma näen, et olete bändikaaslased, venelased ja eestlased segamini,” sekkus Mailis. „Laiemalt rääkides, kuidas seda integratsiooni asja teie meelest peaks ajama?”
„Aga mis asi see integratsioon üldse on?” filosofeeris Kartul. „Kas see pole mitte läbipõimumine, üksteisega arvestamine ja tunnustamine? Integratsiooni üks elemente peaks olema igaühele väärilise niši leidmine. Integratsiooni peamiseks takistuseks on olnud see, et eestlased pole tahtnud venelastega integreeruda. Ükski partei pole ka sellega tegelenud. Seega, reaalselt on eestlased oodanud lihtsalt venelaste assimileerimist.”
„Aga nahhui,” ütles Oleg.
„Ma pean sinuga nõustuma, Oleg,” jätkas Kartul. „Eestlased lähtuvad oma rahvast ja Eestist kui rahvusriigist, mis on üdini hea ja õige, samas kui venelastes nähakse olemuslikku vaenlast. Venelaste patriotism aga ei põhine mitte Vene riigil, vaid vene rahval, mis paratamatult ulatub ka Eestisse. Kui Eesti lõi Venemaast riigina lahku, ei andnud see Eestile „õigust” Eesti venelasi marginaliseerida. Kui endine kakskeelne territoorium kuulutati üleöö eestikeelseks, muutusid siinsed venelased enda seisukohast automaatselt diskrimineeritud vähemuseks. Vene ja eesti patriotism on mõlemad positiivsed nähtused, mis võimaldavad toimida mõlemal riigil, üksteist tunnustada ja koostööd teha. Ometi on sellel patriotismil konfliktne osa - Eestis elavad venelased. See konfliktne osa tuleks kaotada. Selleks tuleks patriotismi täpsemalt suunata, fookusega mittekonfliktsele patriotismile.”
„Mis siis peab tegema?” raputas Mailis Reps mõistmatult pead, võttis sõprusbändide ehmatuseks holpsti ühe rinna välja ja hakkas last tissitama.
„Ma heidan ette seda,” seletas Kartul, püüdes rääkida Mailisele ning samas mitte näha-kuulda tema kõnet lõikavaid imetamislurtsatusi, „et Eesti ajalugu praeguses käsitluses pole mitte niivõrd Eesti territooriumi ajalugu kuivõrd eestlaste ajalugu, kus teised rahvad, eriti venelased, pole mitte omad, vaid vaenulikud eestlasi rõhuvad võõrad. Ometi on niisugune lähenemine vaieldav ja müütiline, sest rahvusena teadvustusid eestlased alles 19. sajandi teisel poolel, moondudes identiteedi mõttes maarahvast ehk madalast ühiskonnaklassist rõhutud rahvuseks. Klassivõitlus transformeerus rahvuse vabaduseihaks ning sakslaste ja venelaste vaenamiseks. Niisugune lähenemine on aga ilmselgelt anakronistlik, konfliktne ja ksenofoobne. Eesti ajalookäsitlus võiks vaadelda 19. sajandi olukorda pigem klassivõitluse kui rahvusliku rõhumise seisukohast, eriti arvestades asjaolu, et rahvuslik rõhumine oligi kaheldav: eestlastel oli võimalus saada ise mõisnikeks, raehärradeks, üliõpilasteks jne - reaalselt see nii oligi. Kui rahvusliku rõhumise müüt kummutatakse, siis peaks ka ksenofoobia vähenema.”
„Tähendab, me polegi eestlastele midagi halba teinud?” küsisid Daniil ja Oleg.
„Loomulikult mitte. Tõsi, te andsite mulle ükskord Annelinna Gümnaasiumi ees koduteel peksa ja võtsite mult pritsipudeli ära, kuid see pole rahvuslik rõhumine. See on lihtsalt poisikeste värk, selle sidumine rahvusküsimusega oleks kunstlik. Eestlastel pole mingit põhjust pidada endisteks rõhujateks nõukogudeaegseid immigrante, kellede enamus oli ja on madalapalgaline, marginaliseeritud poliitilise jõuga töölisklass. Need immigrandid peaksid olema täisväärtuslik osa Eesti ajaloost, kelle tööga loodi nüüdisaegne Eesti energeetika ja rasketööstus. Ühesõnaga, Eesti ajalugu ja Eesti üldse peaks hõlmama kõiki Eesti territooriumi inimesi.”
„Mina õppisin ka ajalugu eesti õpikust,” nentis Daniil. „Seal on kirjas, et minu esivanemad on aastasadu eestlastele kõvasti liiga teinud. Ma õppisin koolis, et meie, venelased, oleme kõikides konfliktides süüdlased, ja et ometi saime eestlaste käest lõpuks häbiväärselt siiski lüüa nii Vabadussõjas kui Laulvas revolutsioonis.”
„Kallis Daniil,” ahastas Kartul murtud häälel, „kas sa tõesti uskusid seda kõike? Ja kui, siis ütle, kuidas on kujunenud sinu identiteet?”
„Muidugi ma uskusin seda õpikut,” ütles Daniil. „Mul ei turgatanud pähegi, et kooliõpik võiks segast panna. Kuid tõesti, mul oli vaja mingit identiteeti ja Eesti kooliõpik seda mulle ei andnud. Olegiga omal ajal arutasime seda asja palju.”
„Jah,” kinnitas Oleg. „Minu idee oli, et me olemegi suure pättrahva esindajad ja meie missiooniks on teha pisikuritegusid, kuni Eesti politsei meid vangi paneb.”
„Nii see oli. Ma ise tegin ka pätti nii nagu Laari ajalooõpik mulle soovitas,” ütles Daniil. „Kuid hiljem hakkasin vaatama Vene telekanaleid, mis andsid mulle uue, konfliktse, šovinistliku suur-vene identiteedi. See on palju väärikam. Ootan igatsusega uusi tänavarahutusi.”
„See on meie integratsioonipoliitika tegematajätmine,” pahandas Kartul. „Daniilile, Olegile, Ženjale ja Valeri Korbale tuleks pakkuda väärikat identiteeti Eesti riigi osana või rahumeelset, piiriülest vene rahvuslikku identiteeti!”
„Minu meelest selle identiteedi küsimusega tegelebki meie rahvastikuminister Urve Palo,” märkis Jimi. „Aga identiteet on sügaval inimese sees ja päevapealt pole seda võimalik muuta. Näita näiteks Olegile uut Eesti Integratsioonistrateegiat 2008 - 2013 ja ütle talle, et ta pole tänasest päevast alates mitte venelane, vaid eestlane.”
„Kuule, Oleg,” prooviski Kartul järele, „Uue seaduse järgi pole sa enam venelane, vaid eestlane. Kuidas tundub?”
„Nahui,” ütles Oleg. „Ma olen ikka venelane. Aga ma toon sulle mikrofoni ja pritsipudeli tagasi.”
„Jah, sul on õigus, Jimi. Päevapealt identiteeti ei muuda. Kuid ma väidan, et kui Eesti venelaste identiteediga oleks tegeldud aastast 1991, siis pronksiööd poleks olnud. Ma olen nõus, et niisugust aastakümnetega kuhjunud probleemi saab lahendada samuti ainult aastakümnetega.”
„Jutt on sul hea,” ütles Mailis Reps ja pani kõigi kergenduseks ometi oma tissi tagasi pluusi sisse. „Aga ikkagi, mida konkreetset Keskerakond peaks tegema?”
„Pakun konkreetse poliitilise lahendusena Keskerakonna ja IRL-i ühisdeklaratsiooni, milles seatakse eesti identiteet uutele alustele,” kuulutas Kartul. „Kui seni on IRL lähtunud esimesest Eesti Vabariigist ja Keskerakond taasiseseisvumisest, siis võiks uue kokkuleppena lähtuda Eesti vabanemisest mandrijää alt, tunnustades seega kõike, mis sellel territooriumil pärast seda juhtunud on ning pidades võrdseteks kõiki inimesi, kes siin on elanud.”
„Oot-oot, see on hea plaan,” ütles just sisse marssinud Edgar Savisaar. „Kadri Must peabki parajasti ülisalajasi koalitsiooniläbirääkimisi IRL saadikurühma esimehe Margus Tsahknaga. Ma helistan kohe Kadrile.”
Kuid Kadri Must oli telefoni välja lülitanud. Savisaar proovis siis helistada otse Tshahknale, kuid ka tema ei vastanud.
Jimil polnud aga kellelegi helistada. Tema telefon oli ära varastatud.
Ükskord toimus Ramma kultuurimajas kevadbändi kolmepäevane rocknrolli laager, mille eesmärgiks oli välja mõelda uusi lugusid, harjutada selgeks vanad lood ja lindistada kõik CD-plaadile.
„Me peame looma kevadbändi poliitilise platvormi!” teatas Kartul. „Ilma poliitilise platvormita pole me mingi tõsiseltvõetav bänd.”
„Miks?” küsis Helen. „Kas lihtsalt lugudest ei piisa? Kas me ei või jätta poliitika poliitikute hooleks?”
„Mina arvan, et me ei jõua omavahel selles platvormis kokkuleppele,” kahtles Jimi, „sest mina olen roheline, Kartul sots, ...”
„Mina olen konservatiiv!” ütles Rolf.
„Jah, ja Maarja on võib-olla liberaal, Helen anarhist ja Kalev kommunist,” jätkas Kartul rahulikult. „Väga hea, kõik need poliitikad tegelevad tegelikult vajalike asjadega ja võib-olla polegi nende vahel vastuolu. Põimime sellest kõigest kokku kõikehõlmava poliitilise agenda, mida võiks järgida kõik parteid, riigikogu, valitsus, president, ...”
„No tervist, Kartul ja sõbrad!” astusid laia naeratusega sisse Ivari Padar ja teised Kartuli kamraadid sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. „Me ei tahaks teie bändiproovi eriti segada, aga meil on sulle, Kartul, tähtis sõnum. Nimelt, tahaksime, et looksid siia Rammale sotside parteiraku. Võib-olla sinu bändikaaslased ühinevad ka meiega?”
„Kuid mis on Rammal sotsiaaldemokraatlik poliitika?” küsis Kartul. „Kas see on sotsiaaldemokraatia kui külateest sõidab teehöövel üle? Või on see konservatism? Mis poliitika see on, kui renoveeritakse kultuurimaja, suletakse kool, pannakse käima uus bussiliin, väljastatakse raieluba?”
„Sa saad aru küll, mis ma silmas pean,” ütles peasekretär Randel Länts. „On vaja arendada kohalikku sotsiaaldemokraatlikku võrgustikku, teavitama inimesi meie olemasolust, saada kaks kohta Järva-Jaani vallavalitsusse ja Järvamaalt Sven Mikser Riigikokku.”
„Vabandage minu teadmatust, aga mis asi see sotsiaaldemokraatia üldse on?” küsis Rolf. „Kas see on mingi punane värk, et töökatelt ja jõukatelt inimestelt võetakse nende majad ja autod käest ära ja antakse asotsiaalidele lõhkuda?”
Selle peale Ivari Padar naeris umbes minut aega. „Varade ümberjagamine on muidugi tähtis küsimus ja asotsiaalid tuleb ühiskonda tagasi integreerida. Kuid sotsid on tegelikult alati keskendunud tööle. Me usume, et kui inimesel on töö, siis on ta õnnelik.”
„Mina küll ei ole!” lõikas Helen. „Ma töötan ainult raha pärast.”
„Mina kohe üldse ei taha tööd teha,” sekundeeris Jimi. „Parafraseeriksin Ivarit, et kui mul on töö, siis olen ma õnnetu. Aga võib-olla on see ainult minu probleem.”
„Ma ka ei saa aru,” pahandas ka Kartul. „Miks ma peaksin rabama, kui masinad ja hiinlased minu eest pingutavad? Mis mõttega me siis tehnoloogiat ja maailmamajandust soosime? Ja kui ei soosi, kas liigume siis tagasi feodaalaega, kus kõigil oli oi-oi kui palju tööd?”
„See pole feodaalaega tagasiminek,” vaidles Padar, „et just tänases Eestis on tööpuudus praktiliselt kaotatud. See on majanduslik areng, kus kõigil on töö ja see töö on meil tänu tehnoloogia arengule ja tänu globaliseerumisele. Eesti suudab just tänu tehnoloogia arengule pakkuda midagi maailmaturule, ja see annab meile tööd.”
„Ma pole üldse nõus!” raius Kartul oma. „Pärast imelist aastat 2007 ei leia me enam tööd ja hakkame üha enam sõltuma töötu abirahast. Sa ju näed, et madalapalgalised töökohad elektroonikas ja kergetööstuses migreeruvad Aasiasse. Kõrgtehnoloogiat meie väikeriigis aga tegelikult ei ole ega tule. Sotside ülesanne, ärgem magagem seda maha, ongi valmistada ette eesti rahva töötuksjäämine.”
Kevadbänd ja sotsid vaatasid hirmunult üksteisele otsa. Nii halba uudist polnud Ramma Kultuurimaja enne kuulnud.
„Mida me peame tegema?” sosistas Ivari Padar.
„Töötute abirahasid tuleb katsuda suurendada. Euroopa Liidus võiks katsuda sõlmida mingi kaval direktiiv, mis võtaks meie töötud Brüsseli kaitse alla.”
„Kuidas ma vaatan oma rumalatele valijatele silma, kui ma ise tean, et nad jäävad töötuteks?” hädaldas rahandusminister.
„Võta oma valimisloosungiks „Leiba ja vaatemängu!”” õpetas Kartul. „Algata elamuprogramm töötute hordide paigutamiseks spetsiaalsetesse ühikatesse kesklinna lähiste getodes. Nendes getodes on odavad kinod, säästumarketid, tsirkus, teenindusmaja, tasuta televisioon ja internet. Inimesed istuvad päevad otsa teleka ees, vaatavad „Tantse tähtedega”, rüüpavad pilkut ja söövad rämpstoitu. Aeg-ajalt ilmub ekraanile optimistlik ülevaade Eesti majanduse jätkuvast kasvust, nii et jõuame kohe-kohe Luksemburgile järele. Vaat nii võiksid sotsid edu saavutada.”
„Ma ei tea, ma ei tea,” raputas Ivari õnnetult pead. „See kõik tuleb nii ootamatult. Ma pean selle üle järele mõtlema. Me ei sega teid rohkem. Soovin teile head bändiproovi.” Ja parteišefid kihutasid edasi.
Aga meie bändiproov ei edenenud. Kõik tundsid nagu mingit kivi endale südamele vajunud.
„Kas see jutt on tõsi, mis sa neile rääkisid?” küsis Kalev Kartulilt.
„Oh, ma veel säästsin neid. Kui võtame aluseks Jeremy Rifkini 20:80 nägemuse, siis meie bändist ainult üks leiab tulevikus tööd.”
„Mina see küll ei ole,” ütles Jimi. „Ma ei suudakski end hommikuti üles ajada.”
„Ega mulle vist ka tööd ei leita,” kahetses Maarja.
„Mina ei tee põhimõtteliselt tööd, alates sellest hetkest, kui ma Ward-s Islandi sillapostil nägin graffitit „Never work!”” kuulutas Kartul. „Meie hulgast on ainult Helenil potentsiaali tulevikus tööd saada. Heleni palk hakkab olema umbes kuuskümmend tuhat. Helen maksab ka kõik bändi kulud, sealhulgas kola uuendamise ja õlle. Meie, ülejäänud, saame töötu abiraha kolm tuhat krooni kuus ning lisaks tagab riik meile tasuta elamispinna, televisiooni ja supiköögid.”
„Mis mõttega ma teie peale oma raha raiskan?” küsis Helen.
„Sa paned bändi alla tühised viis tuhat krooni kuus ja bänd tagab sulle lõõgastuse. Meie jaoks on see nii suur summa, et me ei näe seda kunagi. Sinu jaoks on see ainult üheksa protsenti sissetulekust. Lisaks bändile hakkad sa ülal pidama võrkpallinaiskonda ja laulukoori. Sellisel põhimõttel hakkabki ühiskond toimima. Kõrgepalgalised töötajad peavad üleval töötuid, kes nende meelt lahutavad.”
„Mina ei taha olla Heleni meelelahutaja,” protestis Jimi.
„Aga mis sul muud üle jääb?” naeris Kartul „Tööd sul ei ole, raha ei ole. Telekat sa päevad läbi ei viitsi vaadata. Ainus viis end teostada on sul läbi bändi. Kui inimesed ei nälgi surnuks ega tee igavusest enesetappu - vaat seda nimetan mina sotsiaaldemokraatiaks.”
Järgnevatel lehekülgedel tuleb juttu Sensatsioonilise Tartu Kevadbändi jõulutuurist Tallinna. Asi on selles, et me saime valmis oma esimese täispika plaadi ja uued lood ning pidime nüüd tõesti tuurile minema.
Kui Tallinnasse jõudsime, saime teada, et meie pealinna fännidel on palgad väga kõrgeks läinud. Literaat Mihkel Kaevats oli asunud tööle reklaamifirmasse copywriterina, palgaga kakskümmend tuhat. Veiko Taluste palgale Kanal Kahes oli just pool juurde pandud. Ka riigikogu saadik Toomas Trapido polnud unustanud oma palka viie tuhande võrra tõsta. Metsjeesus, kes on elektriinsener, ei jõudnudki oma palka ära kulutada, tuli vahelduse mõttes üldse töölt ära ja otsustas minna lihtsalt laia maailma rändama.
Istusime Kuku klubis ja lõime aega surnuks, oodates oma kontserdiaega. „Mäletad, Mihkel, ülikooli ajal sa rääkisid, et palganumber pole sulle tähtis ja et sul on peamine iseenda väljendamise võimalus,” heitis Kartul ette. „Kuid nüüd oled asunud tööle pornotööstusesse. Kui sa töötaksid näiteks kusagil kirjastuses, oleks su palk ehk kaks korda madalam, kuid sinu ajusid ei kepitaks.”
„Aga miks minu, tööka, andeka ja haritud inimese palk peaks olema kaks korda madalam?” küsis Mihkel.
„Asi on lihtsalt selles, et sa oled unustanud need väga õiged põhimõtted, mis sa semiootikaloengus välja mõtlesid. Kus on sinu elu piirang? Kas selleks on palgamäär?”
„Palgaga mõõdetakse minu panust ühiskonda.”
„Millal sa, Mihkel, Eesti arengust niimoodi maha jäid? Kümme aastat tagasi oli muidugi palk tähtis, sest madalapalgalised olid õnnetud. Selleks, et saada õnnelikumaks, oli vaja suuremat palka, mis võimaldas kvaliteetsemat toitu ja riietust ning kütta eluruume. Tänases Eestis on need vajadused sul niikuinii rahuldatud. Uuringute andmetel, kui palgad veel tõusevad, siis inimesed sellest õnnelikumaks enam ei saa.”
„Asi pole õnnes. Palga kaudu võrdlen ma end teiste inimestega.”
„See on ummiktee, mõttetu võistlus kõrgema palga pärast. Mind ei heidutagi see, et see palgaamokk viib tööstuse Eestist Aasiasse. Las minna! Mind ei heiduta ka see, et kallis tööjõud asendatakse odavate robotitega. Miks peakski inimene roboti tööd tegema? Ma muretsen hoopis selle kõrge palga pärast, mis sa saad. Mis sa selle rahaga teed? Liisid Lexuse ja sõidad end surnuks?”
Keegi kopsis üleval Kuku ukse taga. Meie mänedzher Riho Rausma lasi sisse mõned reformierakondlased: Laine Jänes, Hannes Astok, Andrus Ansip ja Silver Meikar.
„Ei tea, mis värk see on, et Tartu inimesed kohtuvad peamiselt Tallinnas?” naljatas Astok. „Peame kohe ette vabandama, et me kahjuks pikalt teie kontserdile ei saa jääda, sest lähme edasi Polümeeri Diletantide Avangardile, kus peagi esineb ka ansambel Kurjam.”
„Pole midagi,” ütles Kartul. „Muuseas, mis poliitikat te nüüd üldse teete, kui inimeste palgad juba niigi kõrged on?”
„See on tegelikult valus küsimus,” ütles peaminister Ansip.
„Omavahel öeldes, terve rida rahvusvahelisi ettevõtteid sulgeb kohe-kohe oma tegevuse Eestis, nii et küsimus polegi enam niivõrd palga suuruses kuivõrd selles, kas leidub üldse palga maksjaid. Kriis on tulemas. Me praegu mõtleme, kuidas võim IRL-le ja Keskerakonnale sokutada. Skeem on meil praegu selline, et Silver lööb Margus Tsahkna juuresolekul Kadri Mustale külge, seepeale Margus läheb armukadedaks ja kutsub Kadri kohtamisele, ja siis Kadri juba mässib ühenderakonna ümber sõrme.”
„See on halb plaan,” vaatas Jimi etteheitvalt Andruse ja Silveri peale. „Selle asemel võiksite teha ühe kangelasteo ja Eesti kriisist välja tuua.”
„Me oleme kõik variandid läbi kaalunud, kuid eesseisvat kriisi pole võimalik ennetada,” kurtis Ansip. „Meid päästaks teadmistepõhine ja kõrgtehnoloogiline majandus, kuid selle loomisega oleme lootusetult hiljaks jäänud. Meil pole tõsiseltvõetavaid ülikoole ja seetõttu ei saa ka ettevõtteid arendada. Firmadel pole kusagilt tootearendust tellida. Ülikoolid ei suuda spinnoffe rajada ega patente teha. Mis siin rääkida, ülikoolid on vene ajast tänaseni lihtsalt stagneerunud. Tegelikult pole infrastruktuuregi, kus midagi leiutada saaks.”
„Aga oot-oot,” sekkus Rolf. „Eesti on ju tohutu IT-riik, maailma kõige internetiseeritum riik.”
„Oli kunagi jah, kuid üheksakümmend protsenti sellest internetist oli pornosaitide allalaadimine. Kahjuks porno meid ei aidanud ja IT-mull lõhkes. Püüdsime skaibi ja reidi najal veel midagi ära teha, kuid tasuta teenustega ikka riiki soost välja ei tõmba. Õnneks aitasid meid valimiskampaania ajal veel börsimull ja kinnisvaramull, kuid nüüd on needki katki. Viimases hädas tegime veel hästi suure riigieelarve, kuid kes selle sada miljardit kokku korjab?” hädaldas Ansip ja vaatas maha, nagu lootnuks Kuku klubi põrandast leida salakäiku Pirita kloostrisse.
Laua ümber saabus vaikus. Kõik mõistsid nüüd olukorra kogu traagikat.
„Silver, millal sa jälle lähed reisima?” ei pidanud Helen lõpuks vastu. „Ma tahaksin sinuga kaasa tulla.”
„Lähengi Aasiasse, vaatan, kuhu need meie töökohad siis migreeruvad,” naljatas Silver Meikar. „Täpsemalt, lähen Pakistani valimisi vaatlema. Kui julged, tule kaasa!”
Tuli Riho Rausma ning käskis meil lavale ronida ja kontserdiga pihta hakata. Kuid palusime talt viis lisaminutit, et Eesti majandus kriisist välja tõmmata.
„Kas Eesti globaliseerumist ei saaks kuidagi pidurdada?” küsis Jimi. „Kehtestaks mingid tollid või kvoodid?”
„Unusta see,” tõstis Ansip käe. „Mul pole praegu aega seletada, aga see on tõesti võimatu.”
„Tähendab, makse te ei saa tõsta, sest see viiks Eestist raha välja,” arutles Kartul. „Järelikult, pensione, arstiabi ja töötu abiraha ka tõsta eriti tõsta ei saa. Sellisel juhul peate te tegema kahte asja. Esiteks, te olete juba piisavalt arendanud Eesti majandust ja viimaseil aastail tublisti ka sotsiaalpoliitikaga tegelenud, ehk hoolitsenud majanduse produkti jõudmise eest inimeseni. Tänu teie liberaalsele poliitikale on nüüd Eestis raha palju ja inimesed on tõesti jõukad. Kuid nüüd on teil aeg hakata vaatama inimese sisse. Te olete vast märganud, et võrreldes Läänega Eesti inimesed ei oska oma suurt raha kasutada. Näiteks, minu noor kõrgepalgaline sõber Mihkel liisib Lexuse ja sõidab end surnuks.”
„Ah, mine perse, saa üle oma Lexusest” ägestus Mihkel. „Ärge kuulake teda, härra peaminister, ta on punkar.”
„Aga punkarid on kõige ausamad inimesed,” teadis Ansip.
„Räägi edasi, Kartul! Ma ei saanud aru, miks ma pean inimeste sisse vaatama. Minu asi on ju inimesi majanduslikult kindlustada, mitte neile hingeabi anda.”
„See on tüüpiline liberaalide viga!” hõiskas Kartul kahjurõõmsalt. „Te ei tegele inimeste vaimse arendamisega. Sellest ongi tekkinud vastuolu. Majandus ja kommunikatsioon on juba globaalne, aga inimeste vaimne areng ei suuda sammu pidada. Puudust on ratsionaalsusest, hoolivusest, tolerantsist, õiglusest. Globaalne majandus nõuab globaalset mõtlemist.”
„Sa oled utopist!” katkestas Ansip. „Ühe valitsemisperioodiga ei tee keegi jõmmidest pühakuid. Pealegi, ega raha sellest juurde ei tule kui jõmmid pühakuteks saavad.”
„Ära ole nii pessimistlik,” rääkis Kartul kiirustades, sest Riho Rausma hiilis jälle lähemale, et bändi lavale kupatada. „Mõned pühakud meil juba on. Näiteks, Hannes Tamjärv, kes luges Coelho „Alkeemikut” ja sattus transsi. Täitsa arenenud on ka Ene Ergma, Ülo Vooglaid ja Hardo Aasmäe. Tegelikult ei peagi kõiki jõmme pühakuteks arendama, piisab, kui eliidi ja arvamusliidrite enamus kolkamentaliteedist edasi jõuab ja keskklassi lurtsti kaasa tõmbab.”
„Aga raha sellest ikka ei teki.”
„Tekib küll. Vaata, me jõudsime arusaamisele, et makse ei saa tõsta, sest see viiks investeeringud Eestist välja. Tähendab, riik ei saa lubada rasvaseid sotsiaalseid garantiisid. Pääsetee on järelikult suurendada ühiskonna solidaarsust ja sidusust, et edukad inimesed ise hädasolijaid aitaksid. Ja seda kõike saab teha ühe valitsemisperioodiga.”
Oravad vaatasid üksteisele otsa. Nende nupp nokib väga hästi. Nad taipasid, et neil on võimalik edasi võimule jääda.
„Tähendab, kodanikualgatusliku heategevuse korras päästame Eesti sotsiaalsest katastroofist?” küsis Ansip.
„Jah, aga ma pole veel lõpetanud,” läks Kartul ülbeks. "Teiseks, te peate hoidma käigus meie majanduse põhimootorid.”
„Mis? Põhimootorid? Mis sa nende all silmas pead?” küsis Ansip.
„Nii, lobisemine jätta ja marss lavale,” lõikas meid Riho Rausma. Rahvas skandeeris juba tükk aega: „Kevadbänd! Kevadbänd!” Kartul püüdis veel Ansipile midagi seletada, kuid kuulda polnud enam midagi. Algas lugu „Näu-näu”.
Meie Tallinna tuuri teine päev oli ühtlasi maailma esimene rahvusvaheline puudekallistamise päev. Kuna meil oli paras pohmakas ja pealegi me armastame kangesti puid, siis ühinesime meiegi inimketti: laulsime puudele regivärsse ja embasime neid. Muuseas, soovitame kõigil proovida - esialgu tabab teid foobia, et teid võidakse pidada mingiks veidrik-kiimakotiks, kuid karjakesi seda tehes koguneb julgus ja imeline äratundmine, et oled kõva loodusemees. Meid juhatasid sellesse uude maailma Leanne Barbo ja Mari Jüssi, kelledel me hoidsime käest kinni ja laulsime nende järel.
„Miks me puude ümber niisuguseid ringmänge mängime?” küsis Rolf. „Kas me oleme mingid nõiad, et anname puudele nõnda suurema elujõu? Või vastupidi, kas ma pean uskuma, et puud hoiavad mul lupjumise ära?”
„See on sinu enda usu küsimus,” jutlustas Leanne, „Aga vaata, lisaks popmuusikale elab meis endiselt juba väljasurnuks peetud regilaul. Teiseks, meie esivanemad oletasid, et puul on hing. Ma ei tea, kas see on tõsi, kuid ma näitan sulle, et puud võib kohelda võrdselt inimesega,” ja ta silitas oksavahele kasvanud samblatutti nagu oleks see tõepoolest olnud tema mees.
„See on tõesti äärmiselt avar maailmavaade,” vaimustus Kartul, „hoolida, tunda kaasa ja kaitsta kõiki marginaliseeritud vähemusi, olgu nendeks regilaul, puud, lendorav, inimtühi mererand või Kalamaja töölisnoored. Vat selline peakski olema roheline poliitika. Intelligentsem rahvas valiks siis kõik rohelisi.”
„Kuule nüüd, rohelised peaksid tegelema looduse ja ressursside säästmisega mitte igasuguste kõrvaliste asjadega!” vaidles Helen.
„Ei-ei,” hüüdis Kartul. „See ongi point, et niinimetatud kõrvalised asjad tuleb väärtustada. See rikastab tohutult ühiskonda. Eesti intelligents sellise pluralismiga peamiselt tegelebki, kuid rohelised võiksid selle baasil poliitika välja töötada - lipukirjaks hoolivus, märkamine, õiglus, tundlikkus. Keskkonnakaitse kuulub elementaarselt selle ideoloogia juurde.”
„Kuid ikkagi,” kahtles Rolf, „need vanad, seest mädad pärnad raiutakse ju detailplaneeringu alusel peagi maha ja asemele ehitatakse kolmekorruseline eluhoone. Mis see puukallistamine aitab?”
„Ega me siis ainult kallistamisega piirdu,” sekkus jutusse Mari Jüssi, ja ta rebis Rolfi käest, nii et meie kitarristil küünarnukk ragises „Me kogume pidevalt igasuguseid protestiallkirju, kiusame linnapead, teavitame ajakirjandust. Näe, praegugi ETV kaamera filmib, kuidas sa mune sügad. Noh, rahvas, kas laulame nüüd ka Haanja meest?”
„Jah, puukallistamisega peavad kaasnema konkreetsed tegevused,” teadis ka Jimi, „Me peame säästma Eesti põlevkivi varusid oma lastele ja lastelastele. Praegune Eesti valitsus lagastab loodust, et tulevased põlved imegu käppa. Aga miks sina, Traps, meiega „Kes aias” ei tantsi, vaid ainult eemalt kiikad?” Tõepoolest, Toomas Trapido jõlkus kõik aeg meie sabas nagu lapsehoidja, kuid puid ei kallistanud.
„Noh, ma ei tea,” naeratas Traps häbelikult, „te olete ju täitsa toredad, aga mina olen rahvasaadik. Mulle teeb muret see, et riigieelarve pole piisavalt öko ja ei arvesta nafta hinna tõusu maailmaturul. Nafta on taastumatu ressurss ja me peaksime arendama rohkem tuuleenergeetikat.”
„Nafta hind tõuseb ja langeb,” õiendas Kartul, „sellega te järgmisel korral valimiskünnist ei ületa! Näita lihtsalt üles oma hoolivust ning valijad kiidavad su õigeks. Näe, tee sellele mädanenud voodrilauale pai ja ütle otse kaamerasse, et see maja jutustab meile kodulinna ajaloost, õnnest ja valust.” Uudisnäljas telekaamera pöörduski tuntud protestpoliitiku poole, kuid Traps pidas paremaks jalga lasta - kurat teab, mis maausuliseks Ansip ja Savisaar teda pärast pilkavad.
Tol õhtul juhtus esimest korda, et kevadbänd rakendati kommertsi vankri ette - nimelt Uue Maailma ökopoodi avama. Seal müüdi mahetoidukaupu ja muid ökotooteid, mis kõik vähendasid tarbija ökoloogilist jalajälge. Kuid üks asi tegi meile muret - kas ökotooted lõppkokkuvõttes vähendavad tarbimist või on see veel üks täiendav müüginišš, millega saab ka tarbimisvastased kaubandusvõrku meelitada? Isegi meie, kevadbänd, kes me oleme tuntud tarbimisvastased, reklaamisime nüüd sulnilt sadu tooteid ja kohaletulnud šoppajad aplodeerisid meile. Aga kuidas tegelikult uut ja paremat maailma luua?
Kontserti anda oli tore, lõbus oli ka aftekas Tallinna linna peal, mis lõppes Balti jaama tšeburekikohvikus. Kuid sugugi polnud lõbus kui öösel kell pool viis avastasime, et meil pole kusagile öömajale minna, sest meie Tallinna fännidel kas polnud ruumi või ei tahtnud nad meist midagi teada. Enamikud kasutasid lihtsalt seda kavalust, et lülitasid oma telefonid välja. Oleksimegi vist tänavale jäänud, kui Kartuli tädipoeg, suurettevõtja Priit Haller poleks meid enda juurde majutanud. Pole tõsi, et ärimehed on külmad ja kalgid inimesed. Näiteks, Priit on väga südamlik ja aitab alati hädasolijaid.
Kui hiigelsuurde apartementi jõudsime, pidi Priit vabandama, sest mõlemas külalistetoas olid juba öömajalised sees, nende hulgas Kartuli allakäinud väikevend, kaks Priidu asotsiaalset klassikaaslast, keegi noormees, kes väitis end olevat geograafiatudengi, töötuks jäänud endine õiguskantsler Allar Jõks ja lisaks mõned Priidu naise vaesed sugulased. „Mis ma pean tegema?” küsis Priit iseendalt. „Kelle ma välja viskan ja kelle jätan? See on minu archilleuse kand, et ma nii heasüdmlik mees olen ja oma kodus niisugust laatsaretti pean. Katsuge end kuidagi ära mahutada. Soovi korral võite ööbida ka minu jõusaalis või talveaias. Head ööd!”
Me magasime mõnusalt lõunani ja hakkasime siis mööda maja ringi seiklema eesmärgiga leida külmkapp. Sattusime aga külalistetuppa, kus Priit parajasti külalisi võõrustas.
„Tulge aga sisse, bändimehed on kõikjal teretulnud!” Viipas Priit meile lahkesti. „Ma rääkisin teist juba oma sõpradele. Saage tuttavaks - Vjatšeslav Leedo, Ain Hanschmidt, Tiit Vähi ja Aare Kilp! Teisi te ilmselt teate ajakirjandusest, Aare aga on aga minu kursavend, kellega me kunagi tudenginaljana Hoiupanga põhja lasime.”
„Tere hommikust!” ütles Helen reipalt. „Kas ma võin selle mahla ära juua?”, ta tsorkas oma näpud Ain Hanschmidti taldrikusse ja õngitses sealt hapukurgiviilu.
„No küll on tore näha korraga nii palju jõukaid mehi!” heitis Kartul virilat nalja, ehkki tal hääl värises. Need mehed ei paistnud kuidagi ohtlikud, kuid nii suure rahahunniku ees tekib paratamatult aukartus. Mis Helenil viga, tema rikkumata bioloogiajule ei öelnud need väärikad nimed midagi.
„Andestage meile meie materialistlik juhmus,” vabandas Priit, „aga me hakkasime just arutama, kellel meist kõige suurem laev on. Kellel on kõige suurem, see siis ongi tegija.” Kõik prahvatasid naerma ja patsutasid Ainile tunnustavalt õlale. Teenijad tõi meile kohvi. Hakkasime end juba mõnusamalt tundma.
„Ah, te praegu tögate Eesti ärimehi, kes võistlevad tõsimeeli, kellel on suurem auto, maja, kaater või isegi mõni õhusõiduk,” naeris ka Kartul. „Aga samas, mis seal ikka tögada? Need kallid asjad peegeldavad enam-vähem tõepäraselt omaniku edukust.”
„No aga miks nad peavad oma edukusega kekutama?” küsis Ain, kes suutis mitu aastat üle saada kiusatusest kekutada, et talle kuulub Eesti suurim laev. „Minu meelest võiks selle lolluse Eesti kultuurist välja juurida. Vaadake, välismaa kolleegid naeravad meie nn rikkurite üle. Mis seal salata, sõidan minagi Hummeriga, kuid Ingvar Rootsist tunneb mulle kaasa: „Miks sa nii suure auto ostsid? See on ju mõeldud Sahara kõrbes mässuliste mahasurumiseks, mitte kesklinnas parkimiseks.” Aga mis teha, seisus kohustab Hummeriks.”
„Just,” kinnitas ka Priit. „Seisus kohustab. Kas te arvate, et mul nii suurt maja vaja on? Mul pole aegagi siin elada. Naine ja teenija peavad hommikust õhtuni tolmu pühkima. Arvukatesse tühjadesse tubadesse kipuvad imbuma tüütud vaesed sugulased. Suvemajades aga põhjustavad hiired-rotid pidevalt tehnilise valve alarmi, igal talvel külmub mingi toru lõhki ja põhjustab suure veeuputuse. Ole sa nii rikas kui tahes, sa pead ikka ise oma neetud majadega tegelema. Oleks siis vähemalt aega suvel tõesti suvemaja verandal õlut limpsida!”
„Püha müristus, müü need majad maha, koli tavalisse neljatoalisse korterisse ja laiuta seal täiega!” pahvatas Rolf.
„Keegi ei võtaks mind siis tõsiselt. Transiidilepingud jääksid sõlmimata.”
„Aga edukusvõistlus on isastele ürgomane!” ütles Jimi. „See on alati olnud ja seda ei saa keegi välja juurida.”
„Jah, lihtsalt võistlusreeglid muutuvad,” lisas Kartul.
„Andres ja Pearu mäletatavasti võtsid lihtsalt kõrtsis oma rahakotid välja ja hakkasid sajalisi võistu laua peale lööma. Kellel rahatähti kauemaks jätkus, oli võidumees. Aga kohe selgus ka reeglite nõrkus. Nimelt, Andres võistles laenatud rahadega. Võistlusel oli ka teisi hädasid: Pearul oli kodus veel lisaks kõvasti kartuleid, mis ei läinud arvesse; mõlemal võis osa raha ka kodus sukasääres olla. Sellepärast ongi välja töötatud tänapäevane edukusvõistlus.”
„Aga kuidas Ingvar oma edukust demonstreerib kui ta Hummeriga ei sõida?” küsis Rolf.
„Ingvar, Ingvar..” pingutas Panga-Ain oma ajusid. „Tema on sihuke rootslane. Ta sõidab tõesti mingi suvalise parsaga ringi. Võib-olla on ta mingi impotent.”
„Aga kas temaga transiidilepinguid sõlmitakse?”
„Noh, ma ei tea, ta tegeleb mööbliga. Muide, ta on maailma rikkaim inimene.”
„Kuidas inimesed seda usuvad? Kas tal on kaasas mingi kilomeetri paksune portfell, milles sees miljard aktsiat?”
„Bingo!” hüppas Hanschmidt äkki õhku. „Ingvar jagab kogu aeg annetusi. Lastekodudele, koerte varjupaikadele, aidsihaigetele. Miljonid pidevalt lendavad. Keegi ei suuda nii palju annetada. Seetõttu polegi mingit küsimust - tema ongi kõige edukam. Ja kui ma järele mõtlen, siis kõik Rootsi rikkurid annetavad võistu. Naljakas, neil on sõlmitud isegi sponsorlepingud, milledest nad vahel kinni ei suuda pidada, ägavad nende lepingute all, maksavad intresse ja viiviseid.”
„Selleks, et edukusvõistlust võita!” jätkas Jimi. „Täpselt nagu meil liisitakse luksusautosid, nii et hing kinni. Aga Rootsi ühiskond on selle võrra efektiivsem, sest luksuskaubad on ju ressursi raiskamine. Samas, lastekodusid ja aidsihaigeid peab niikuinii keegi üleval pidama.”
„Muidugi!” hõiskas nüüd ka Vähja Tiit. „Teeme meie ka nii! Müüme maha oma mõttetud kaatrid ja suvemajad, milledega on nii palju stressi! Hakkame selle asemel lihtsalt annetama ja jõuamegi oma Lääne kolleegidele järele!”
„Pidage muidugi silmas, et teie konkurendid ja ajakirjandus saaks arvet pidada, kes kui palju annetanud on!” manitses Kartul. „Muidu läheb teie raha lihtsalt kaotsi.”
„Jaa-jaa,” kiitis Leedo. „Kutsume kohe ajakirjanduse kohale. Nii-nii, kellele me siis annetame?”
„Kevadbändile!” hõikas Helen.
Helenile õlu selle idee eest. Suurärimehed võtsid läpakad välja ja logisid end internetipanka. Ainult Aarele tuli meelde, et ta pidi juba ammu kodus olema. Vjatšeslav annetas meile sissejuhatuseks miljon krooni. Ain pani ka miljoni. Seepeale tõstis Tiit panuse kahele miljonile kroonile. Priit muheles ja annetas kolm miljonit, et kevadbänd võiks ise endale Tallinnasse neljatoalise korteri osta. Vjatšeslav lootis nüüd mängu kinni panna sellega, et kirjutas kevadbändile välja joonelt kümme miljonit krooni. Sellega oligi Ain audis - kes seda oleks oodanud! Kuid Tiit ei andnud alla ja lisas omalt poolt kümme miljonit krooni rocknrolli heaks. Priit tõstis käed üles ja naeris vabandavalt.
Vjatšeslav aga lajatas veel kümme miljonit kevadbändi arvelduskontole.
„Könn!” röögatas selle peale Tiit, kes on muuseas tuntud muldmetallide tootja ja naftavedaja, ning vastas samuti kümne miljoniga.
Nüüd üllatas kõiki Vjatšeslav, Saaremaa ärihai, kellel muidu teatakse olevat raha nagu muda. Ta lisas meie järgmiste tuuride heaks ainult viis miljonit krooni.
„Könn!” röögatas veelkord ekspeaminister, ja käis välja veel kümme miljonit, mille peale Leedo ainult punastas ja seejärel tugitooli kössi vajus.
Vähi oli juba võitnud, kuid ilmselt suurest armastusest pungi aate vastu annetas ta veel viisteist miljonit. Pärast seda ta ainult kisendas suurest võidurõõmust, konkureerivad suurettevõtjad, kevadbänd ja kohale saabunud ajakirjanikud tormasid teda õnnitlema ja viskasid teda tooliga õhku. Oli sündinud Eesti annetusrekord - ühelt mehelt 47 miljonit krooni.
Lõpetuseks, nendele, keda huvitavad meie rahaasjad: kevadbändi tuur jõudis kasumisse ja me võisime rahulikult Tartusse tagasi hääletada.
„Meie laulusalmid pole küllalt rütmikalt sõnastatud” kurtis Rolf bändiproovis. „Lähme Elleni juurde konsultatsioonile.”
„Lähme jah,” rõõmustas Helen. „Polegi juba ammu pannkooke söönud.”
Ellen Niit pakkus meile lahkelt pannkooke toormoosiga nagu alati. Ta seadis paremasse rütmi laulud „Kalli inimese hais” ja „Parm”. Kuid ta oli sel päeval väga murelik.
„Minu mees Jaan Kross on suremas,” kurtis lastekirjanik. „Tal oli kavas kirjutada romaan tänapäeva Eestist, süvenedes erinevate ühiskonnakihtide hingeellu, põimides need kokku terviklikuks ühiskonnaks. Kuid Jaani tervis ei luba enam ühtki raamatut kirjutada. Rolf, sina kui kõige noorem, vii Jaanile see tass ravimteed.”
Rolf viiski Jaan Krossile surivoodi juurde naistepunateed. Suurmees tänas teda ja palus tal hetkeks istuda. „Andrus Kivirähk pidi täna mulle külla tulema ja ma pidin talle andma suunised uue romaani kirjutamiseks. Ma ei tea, kas ma selles elus saangi enam temaga kokku, seepärast räägin igaks juhuks sulle. Eesti kirjanduses pole ühtki laialt tänapäeva kirjeldavat romaani. Võib-olla Eestis polegi lihtsalt ühtki kirjanikku, kes oleks võimeline seda tegema. Meil pole ühtki prohvetit ega isegi kedagi, kes üritaks prohvet olla. Terves riigis pole ühtki inimest, kes mõistaks ja tahaks kirja panna, mis üldse toimub.”
„Kuidas nii?” imestas Rolf. „Eesti kirjandus on viimaseil aastail teinud arenguhüppe, Göteborgi raamatumesski oli väga edukas. Silmapaistvaimate teoste hulgas on Sass Henno „Ma olin siin”, Kiviräha „Ussisõnad”, Vigala Sassi „Kuldmamma” ja Jaan Kaplinski „Seesama jõgi”, ehkki seda viimast, tüütut raamatut, ma küll lõpuni ei viitsi lugeda.”
„Kuid miks, tubli noormees, peame kõiki neid raamatuid lugema salaja?” kritiseeris vanameister. „Kui nendest teostest juttu tuleb, siis on haritud seltskonnas kena komme end vabandada, et noh, ma natuke sirvisin seda raamatut, aga ega see õige asi ole. Kahjuks on needki romaanid niivõrd küündimatud, et endast lugupidav inimene ei taha end nendega seostada. Kõik need raamatud kirjeldavad kas ühe tänapäeva traagilise inimese eluvõitust või annavad mingi ajaloolise ühiskonnapildi. Aga seni, kuni kõikehõlmavat tänapäevaromaani pole, rähklemegi kaoses ja teadmatuses. Eestil on vaja rahvast ühendavat punane niiti, tulevikunägemust, eesmärke.”
„Aga öelge ometi, mis on siis see punane niit, mis Eestile mõtte annaks?” küsis Rolf hämmeldunult.
Kuid Kross oli juba surnud. Kevadbänd avaldas Ellen Niidule kaastunnet, tänas pannkookide eest ja asutas minekule, kuid ukse peal tuli meile vastu Andrus Kivirähk, rästik lipsuks kaelas. Kuulnud traagilist uudist, jäi ta meie ja Elleniga juttu ajama ja meiegi ei kiirustanud lahkumisega.
„Kross saatis sulle minu kaudu sõnumi,” ütles Rolf Kivirähale, hääl erutusest värisemas. „Sa pead kirjutama romaani tänapäeva Eestist.”
„Oh, ma vaidlen temaga sel teemal viimased viis aastat,” rehmas mees, kes teab ussisõnu. „Tegelikult minu raamatud jutustavadki tänapäevast, ehkki tegevus toimub vormiliselt tuhat aastat tagasi.”
„Niimoodi saavad su raamatud käsitleda vaid igavikulisi probleeme,” vaidles Kartul. „See, mida sa viljeled, on tavaline postkolonialistlik rahvuslik identiteediotsing. Sellele on pühendunud kõik eesti kirjanikud alates Kristjan Jaak Petersonist, sealhulgas Koidula, Tammsaare ja Kross. Miks ei võiks eesti romaanikirjanikud ometi sellisest arhailisest probleemipüstitusest edasi areneda?”
Natuke aega oli köögis kuulda vaid susinat kui Kivirähk oma rästikust sõbraga nõu pidas. „Võib-olla peaksin jah tänapäevase romaani kirjutama” ütles Ivana Orava ristiisa viimaks. „Huvitav tõesti, et nii mina kui eesti kirjandus tervikuna arenenud maailmast sada viiskümmend aastat maha on jäänud. Millest see küll tuleb?”
Kartul teadis vastust: „Eesti kultuuri suureks hädaks on rahva väiksus, mistõttu pole piisavalt kandepinda kõrgkultuurile. Juhmide masside meelelahutusega tullakse toime piisavalt hästi, aga vaimu ülendamine ei taha edeneda. Lihtsustatult, 20. sajandi esimene pool möödus maailmas modernismi ja teine pool postmodernismi tähe all. Tänaseks on maailm jõudnud mingisse postmodernismi järgsesse ajastusse, mille nime me ei tea. Eesti kõrgkultuur aga ei suuda maailmakultuuri midagi muud panustada kui tragikoomilist väikerahva identiteediheitlust: Balti Kett, laulupeod, vanalinn, Sügisball, Keisri hull. Jah, mitte kahekümnendas, vaid 19. sajandis oleme alles oma vaimse tasemega, kui mõtleme kasvõi peatselt rajatavale Vabadussõja monumendile ja Tallinna lahe Kalevipojale. Seda kõike on kultuurrahvastel tore ja nostalgiline pealt vaadata, kuid ise niisuguses arhailises kultuurikeskkonnas elada on ikkagi totter.”
„Aga kas väike rahvas üldse vajab prantsuse ja saksa tasemel kõrgkultuuri?” kahtles Jimi. „Mis praktilist kasu sellest sünniks kui Andrus nüüd kirjutakski valmis tänapäevase romaani, mis saab Nobeli kirjanduspreemia? Võib-olla peakski arhailine väikerahvas ratsutama kõrgkultuuride hobustel - lugema tölkeid nende raamatutest ja luuletustest ja sellega leppima? Mida Kross selle kohta ütles?”
„Kross ütles, et Eestil on ikka vaja oma terviklikku visiooni,” vahendas Rolf. „Muidu võime ilmselt poe kinni panna ja hakata osariigiks. Kuid siis ta suri ära...” lisas ta kurvalt.
„Nojah, ilma tervikliku, ühendava nägemuseta pole lootustki tõeliseks ühiskondlikuks kokkuleppeks,” lisas Kartul. „Ainus eesmärk, mida seni kuulda olnud, on et aastaks 2050 oleks eestlasi kaks miljonit. Kuidas on kaks miljonit parem kui üks miljon? Milleks? Ahjaa, Ansip tahtis meid ühendada ühise lipu alla, et viia Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopas. Keda, küsin ma, keda igatseks ta meist teha vaesemaks? Need eesmärgid on küündimatud! Me väärime paremat eesmärki!”
„Te räägite praegu sellest, et on vaja tekitada ühtne tulevikunägemus,” vaidles pluralist Jimi. „Kuid Eesti tugevus seisneb hoopis arvamuste paljususes. Kui me osad arvamused elimineerime ja teised domineeriva arvamuse alla marginaliseerime, siis saavutame küll ühe tervikliku nägemuse, kuid kaotaksime selle kaudu palju ideid. Minu meelest on Eestis kõik korras, et kogu rahvas ei jookse ühtse kriitikavaba massina mingi suure idee nimel, mis hiljem võib osutuda lolluseks.”
„Ma ei räägi arvamuste elimineerimisest ja marginaliseerimisest,” väitles Kartul nii hoogsalt, et isegi surnud Jaan Kross korraks istukile tõusis. „Ma räägin sellest, et kõik ühiskonnas levinud tähtsamad ideed kokku sünteesida. Arvamuste paljusus on ainult ehituskivid. Ma ei taha neid ehituskive minema visata ega kõveraks painutada. Keegi peab lihtsalt nendest maja ehitama!”
„Kuulge, me pidime ju Riho Baumanni juurde ka minema!” kibeles Maarja.
„Õige jah, lähme ruttu, enne kui see taat ka hinge heidab!” muretses Rolf.
Tõttasime tehnikaülikooli raamatukokku, kus rokitaadi vormitu kogu oli vajunud tugitooli röötsakile.
„Surnud!” karjatasime me.
„Veel mitte,” hingitses rokitaat vaevaliselt. „kuigi tunnen, et mul on jäänud viimased hingetõmbed. Aga kui te mind tähelepanelikult kuulate, siis jõuan teile siinsamas edasi anda oma viimase tahte.” Ja ta ilastas habemesse.
„Räägi ometi, me teeme kõik, mis nõuad!” hüüdis Helen läbi pisarate. Nii kahju oli näha vägevat vanameest lahkumas.
„Kuulake nüüd!” leidis Baumann endas rääkimisjõudu. „Mõttetu on rääkida mingitest filharmoonia kammerkooridest, rahvusmeeskooridest ja Tõnu Kaljuste orkestritest. Nad viljelevad surnud muusikat, mis ei saa kuidagi elu edasi viia. Paremal juhul toimuvad mingid rahvapärased meelelahutusprojektid, kus tehakse koostööd Metsatölli või Noorkuuga. Austria klassikalise muusika esitamine on sama väärtuslik kui klassikaliste viini vorstide tootmine Rakvere lihakombinaadis. Suurejoonelistel estraadiüritustel, näiteks heategevuslikel aastalõpukontsertidel, on progressiivne iva juba ette lämmatatud. Mingi ime läbi õnnestus Chaliissil tungida presidendi vastuvötule, aga ta jäi hüüdjaks hääleks kõrbes. Riiklikult rahastatava muusika laeks jääb nn kvaliteetne meelelahutus, mis ei taotlegi ühiskonna arengut. Taotleb vaid tööliste töövõime säilitamist.”
„Jah-jah, me teame juba, et interpreedid on tegelikult tühised meelelahutajad,” hüüdis Rolf oma iidolile. „Aga enne kui vedru välja viskad, ütle ometi välja oma jutu iva! Mis oli sinu elu mõte, mida meie peame edasi kandma?”
Kuid, mis teha, ebaõnn tabas Eesti rokki - Riho Baumann sulges nii suu kui silmad, õhk tema kopsust jooksis välja ning nägu vajus lumivalgeks. Katsusime pulssi - see ei töötanud. Aega viitmata paiskas Helen laiba põrandale ja peksis rusikaga ta rindkeret. Kalev tegi suust suhu hingamist. Baumann avaski silmad.
„Ah te otsite iva!” rõõmustas taat. „Iva tuleks otsida amatöörsetest rohujuurealgatustest, kus mingi laulja, bänd või koor leiab vabaduse, inspiratsiooni ja mõistuse teha midagi uut ja paremat. Siin on aga kaks probleemi. Esiteks, vabadus, inspiratsioon ja mõistus kohtuvad väikeses Eesti muusikamaailmas haruharva. Teiseks, tõeliselt head tegijad ei leia laialdast mõistmist ega kommunikatsioonikanalit meie ülekoormatud meedias, mistõttu nende mõju võib jääda nullilähedaseks. Tähendab, Eestil on vaja mingit tõeliselt tegijat punti, mis mingi ime läbi suudab end suruda läbi küündimatu meedia.”
„Aga oot-oot, need oleme ju meie, Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd!” hüüdis Helen.
„Muidugi, mu lapsed!” rõõmustas Baumann. „Nüüd võin ma ometi rahus surra, sest teie jätkate mu elutööd.”
„Me lubame sulle!” hüüdsime me rokitaadile järele, kui tema hing läbi raamatukogu lae igavikku otsima läks. Surusime laibal silmad kinni, teatasime surmast hädaabisse ja läksime kohvikusse vana hipi mälestuseks viina jooma.
Kohvikus aga kohtasime oma üllatuseks Tanel Padarit ja Lenna Kuurmaad.
„Kellel meist on ikka see Eesti parim bänd?” pidi Kartul kohe õli tulle valama.
„Sorry, Kartul,” ütles Lenna. „Kevadbändil on küll palju häid ideid ja doktorikraadid ja nii edasi, aga, tõesti, meie Taneliga oleme bänditegemises ikka professionaalid.”
„Mis mõttes?”
„No vaata, sa ei pea tegelikult viisigi. Sul pole sportlikku vormi, hingeldad lava peal kuidagi küürakil. Ah, mis me siin üldse räägime.”
„Aga sa ütlesid, et meil on head ideed,” arutles Jimi. „Kas teie saate neist kuidagi kasu?”
„Mis? Kas te tahate meile oma ideid müüa?” kohmas Tanel Padar.
„Mis neist ikka müüa, käige lihtsalt meie ja teiste underground-loojate kontsertidel ja noppige head ideed üles. Meie, amatöörid, ise ei suuda neid ideid ju levitada, aga teie saate. Nii võime üheskoos toimides päästa maailma.”
„Heh, kas meie peaksime mingites higistes urgastes käima, märkmik ja pliiats peos?”
„Nojah,” seletas Kartul kannatlikult. „Kui te ei vaevu häid ideid üles korjama, siis käite te vaikselt alla, publik kaotab teie vastu huvi ja olete homenjad valmis.”
Nüüd juhtus midagi täiesti uskumatut. Meie lauda istus Riho Baumann, elus ja terve. Kevadbänd ahhetas.
„Sa peaksid ju surnud olema!” pahandas Helen.
„Ääh, parameedikud tegid mulle elektrišoki ja äratasid ellu. Ega ma olen ikka vägev rokitaat, niisama lihtsalt te minust lahti ei saa. Ma sõin, näete, halvaks läinud kotletti ja sain mürgituse. Hea veel, et te hädaabisse helistasite ja profid kohale kutsusite. Arstid ütlesid mulle, et kui ma rohkem riknenud toitu ei söö, siis elan veel vast paar-kolmkümmend aastat. Antagu mulle nüüd üks pits viina, see tõmbab soolikad puhtaks.”
„Aga me hakkasime juba sinu testamenti ellu viima!” protesteeris Helen.
„Hoi, sellepärast ma ei saanudki veel ära surra. Teist, kevadbändist, pole ju tegelikult asja. Enne te ikka rokkisite täiega, aga nüüd teete nisukest imalavõitu pehmet värki, lugu „Tissid ja kuu” pole ma kontserdil juba ammu kuulnud. Teie viimane plaat mulle ei meeldi. Ma ei saa teid usaldada. Rokin ikka ise täiega edasi mõne aastakümne, seni kuni tervis vastu lööb.” Vaat selline ongi siis Eesti roki vanaisa.
Vanainimesed on tihti pateetilised, näiteks tundes surma lähedust, kuid kõbusamal hetkel lööb neis kohe välja usaldamatus ja ihnus.
„Miks me peame rokki tegema?” vaidles ka Jimi. „Mina usun, et bänd peab tegema seda, mis südamest tuleb, mitte lähtuma mingist täiesti vaieldavast rokiideest. Pealegi ei suuda me niikuinii usutavalt teha midagi, mille vorminõuded juba ette antud.”
Kuid Riho Baumann oli juba oma lilledega kübara pähe pannud ja siirdunud Von Krahli Mutant Diskole.
Meie meelest on totter teha bändi meelelahutuse pärast. Bänditegemine õigustab end siis, kui teed tõelist kunsti. Seetõttu oleme õnnelikud, et Albert Gulk meie juhendajana töötab. See tekitab lootust, et kunagi saame meiegi päris kunstnikeks. Oleme Gulki ka korduvalt palunud, et ta võtaks meid Kursi Koolkonda, kuid Eesti parim joonistaja vaikib siinkohal ja vaatab kaugustesse.
Oma viimase kontserdi andsime tuntud kunstniku ja sadisti Sandra Jõgeva videoinstallatsiooninäituse avamisel Tallinna kunstihoones. Esineda kunstiüritustel - see ongi kevadbändi ainus õlekõrs, sest ega peale kunstirahva keegi meid ju ei mõista.
Muidu tuntud kui feminist esitas Sandra seekord globaliseerumisvastaseid äriuudised. Võisime kergendatult ohata - kuna meie kunstnikud käivad välismaal, siis pole neil muu maailmaga võrreldes vaimset mahajäämust ja nad käsitlevad täitsa küpselt postmodernistlikke probleeme. Juba kümme aastat tagasi Seksi-Kristi maalis tupega. Tänapäeva tegijate hulgas on globaalseid läbilööjaid või selle poole liikujaid: kolekunstnik Jüri Arrak, MTV staar Priit Pärn, njuujorklane Jaanika Peerna ja teised.
„Üks asi teeb mulle muret,” ütles Kartul, „Kunst tundub olevat ainus asi, millega inimesel on mõtet tegeleda, sest Asimov soovitas aastal 1975 kõik muud tööd robotitele delegeerida. Kuid ometi, mis kasu on kunstist?”
„Kunst avardab inimmõtlemise piire!” hüüdis Jimi. „Kunst on see, kui sa teed midagi uut. Seda nimetan ma progressiks.”
„Tänapäeval ei usu enam keegi, et kunstnikud võiksid teadlastele teenäitajaiks olla või inspireerida insenere uutele leiutistele inimkonna hüvanguks,” vaidles Kartul. „Hea kunst ei paku ka niivõrd meelelahutust kuivõrd pigem ängi, nii et kaudsest rahvamajanduslikust kasust pole ka mõtet rääkida.”
„Jah,” nõustus kurvalt tuntud performance-kunstnik ja maalija Jane Remm, kes noorusajal kevadbändi kodulehe tegi. „Ega meist vist kellelegi kasu ole.”
„Seepärast ongi vist kunstnik olemuselt ülalpeetav,” noogutas maalikunstnik Priit Petrov, kes siiski suudab ka ise perekassasse lisa teenida, meisterdades treppe ja pildiraame. Paistab, et kunstniku mõte piirdubki peamiselt kunstnikuks olemise sügavalt inimliku idee levitamises. Oled lihtsalt kunstnik koos isetegemise rõõmu ja sellega kaasnevate piinadega, kunstnik heas ja halvas. Seetõttu püüame ka ise kunstnikud olla, ehkki ei taotle sellega midagi.
Sel õhtul täitus Kartuli unistus, kes on alati üritanud jõuda lähedale professionaalsetele kunstnikele. Me suutsime kunstihoone kontserdil saja krooni eest maha müüa ühe oma duubelplaadi, nii et Kartul sai osta Sandralt tund aega peksmisteenust.
„Nüüd on meil siis ometi plaat välja antud ja tuur tehtud,” ütles Kartul rahulolevalt. „Kas kellelgi on ideed, mida edasi teha?”
„Minul on idee,” kuulutas Maarja. Kõik vaatasid imestunult Maarja poole, sest seni polnud ta kunagi midagi rääkinud, ainult laulnud oli. „Minu idee on, et me võiksime minna Antarktika tuurile. Võiksime anda kolm kontserti: ameeriklaste baasis, jaapanlaste baasis ja venelaste baasis. Usun, et raha saame Eesti Teadusfondist.”
„Jess, see on väga hea idee,” vaimustus Helen. „Meie Antarktika tuur toob Eestile kõvasti tuntust ja parandab Eesti teaduse mainet maailmas. Samuti aitab see kaasa teaduse populariseerimisele Eestis, mis on aluseks teadmistepõhise ühiskonna ülesehitamisele.”
„Vat see on alles seiklus!” kiitis ka Rolf. „Mina igatahes külma ei karda ja võin nüüd kõigile näidata, et olen tegija. Eesti riik peab meid varustama kõige soojemate ja mugavamate riietega, ja projekti eelarvesse võiks ära peita ka uue, kangiga soolokitarri. Aga, Maarja, miks me peame esinema teiste maade baasides? Me võiksime rajade Antarktikasse kevadbändi oma baasi, kuhu kogu maailma pungisõbrad meid kuulama tulevad."
See oli lihtsalt nii hea idee, et rääkisime sellest samal õhtul Püssirohukeldris haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. „Meil on vaja teadusraha umbes kakskümmend või kolmkümmend miljonit,” seletasime põõsaspäisele ministrile. „Me lähme Antarktikasse ja toome sealt Eestile konkurentsivõimelise teaduse!”
Tõnis, kes on meie vastu alati väga sõbralik, vangutas nüüd pead. „Võib-olla peaksite Eestist raha küsides siiski piirduma Eesti-keskse teadusega ning uurima näiteks lubjakivikaevanduste infraheli kahjulikku mõju inimese tervisele või Eesti limuste ökoloogiat. Nende küsimustega ei tegele meil praegu keegi. Aga mis kasu on Eestile antarktikateadusest? See kurnab meie rahvamajandust. Las Antarktikat uurivad suurriigid! Meie, eestlased, peaksime lihtsalt käima rahvusvahelistel teadusseminaridel ja lugema olulisemaid Antarktikat käsitlevaid teadusaruandeid. Vaadake näiteks Tiit Kändlerit, kes loeb New Scientisti! Tänu temale teame me osooniaugust lõunapooluse kohal ja mandriliustike sulamisest. Kas Kändler tükib ise Antarktikasse? Milleks?”
„Ma ei ole võimeline teadusartikleid lugema,” solvus Helen. „Ma tahan ise Antarktikat uurida!”
„Meil, Hollandis, kerkib ka aeg-ajalt see debatt üles,” sekkus jutusse Daniel Mourad, kes on Hollandi haridus- ja teadusministri nõunik teaduse alal - just õige mees sõna sekka ütlema. „Hollandi lihtrahvas kaebab, et teadlased raiskavad nende raha oma seiklusiha rahuldamiseks kaugetel maadel. Näiteks, mina käsitlesin oma doktoritöös Peipsi järve vesikonna keskkonnaprobleeme. Osadele Hollandi maksumaksjatele ei tarvitse see meeldida. Ometi on Holland aastasadu püsinud maailmakaardil ja ma usun, et tänu sellele, et Holland on ise seda maailmakaarti joonistanud. Samas, ma pean tunnistama, et mul on olnud siin Eestis tõesti väga vinged seiklused, eriti tänu kevadbändile, kelle andunud fänn ma olen elu lõpuni,” ja ta naeratas vabandavalt. Lukas kuulas Danieli väga tähelepanelikult, kuid tema tuhmid silmad ei selginenud. „Teate, mina lihtsalt niisama teile raha anda ei saa. Peate kirjutama teadusfondi granditaotluse ja komisjon otsustab.”
„Mida kuradit!” kirus Helen. „Meie - Antarktika uurijad - peame näpp ninas mingit granti kirjutama nagu mingid nohikteadlased. Meile tuleks see raha kohe eraldada, see on hädavajalik Eesti riigi säilimiseks.” Ta kõndis demonstratiivselt minema ja kirjutas Postimehesse vihase artikli küündimatust ministrist, kes ei näe maailma küllalt avaralt ja summutab kõik progressiivse bürokraatiavõrku. Ent parata polnud midagi. Kirjutasimegi teadusfondi taotluse vastavalt taotlusvormile. Kuna tegemist oli tõesti väga hea ideega, kutsus teadusfondi nõukogu esimees professor Jüri Allik meid vestlusele.
„Teil on väga huvitav projekt, mis kahtlemata viib kogu Eestit innovatsioonile ja suurendab meie eksporti,” kiitis Jüri. „Kuid enne rahastamisotsuse langetamist on mul teile paar tõsist küsimust. Kõigepealt, mis on kevadbändil pistmist teadusega? Kuidas saab teadusfond rahastada mingit bändi?”
„Me teeme küll bändi, kuid lisaks oleme ka teadlased,” vaidles Kartul. „Maarja on geoloog ja ta kavatseb uurida, kas Antarktika liustike all leidub Eestile täiendavaid põlevkivivarusid. Seda pole keegi maailmas seni uurinud. Jimi Hendrix, tuntud liblikauurija püüab kindlaks teha, kas Antarktikas tõesti ühtki liblikat pole. Helen aga kavatseb loomulikult uurida pingviinide kakat, uriini ja spermat.”
„Aga miks te ei võiks minna tuurile mõnda lähemasse kohta?” küsis Eesti teadusjuht. „Näiteks Gröönimaale. See oleks piisavalt odav. Ma võiksin kasvõi praegu teile raha laenata.” Ta tõmbas oma rahakotist välja mõned viiesajased.
„Nojah, teadust saaksime teha ka Gröönimaal,” nentis Kartul, „kuid ei, me lähme siiski Antarktikasse.”
„Aa,” taipas teadusfondi referent Kati, „teil on seikluste janu!” ja ta vaatas meid emalikult hoolitseva pilguga.
Seepeale sigines kaustu ja aruandeid täis kabinetti minutiline vaikus. Kõik tundsid piinlikkust, kuid välja öeldud rumalaid sõnu polnud enam võimalik Kati suhu tagasi panna.
„Nojah, ilmselt küll,” köhatas Kartul häbelikult. „Aga samas, kui ikka kevadbänd käib ära Antarktikas, siis arendab see tohutult eestlaste maailmapilti. See oleks piltlik, sümboolne demonstratsioon, et Eesti ja maailm on üks. Moonakamentaliteet asendub globaalse mõtlemisega. See annab Eestile uue tõuke osalemaks globaalses koostöös. Väheneks ksenofoobia ja rassism ning meie konkurentsivõime maailmamajanduses suureneks. Uskuge, professor Allik, ühe korraliku Antarktika tuuri loodushariduslik mõju Eesti ühiskonnale on kümme korda suurem kui mingi Looduse Omnibussi tuurid vahemikus 2001-2007.” Muidu siiras visionäär, lööb Kartulis raha taotlemisel välja omakasupüüdlik liialdaja.
„Olgu-olgu,” lõi Jüri käega. „Ma rahuldan teie taotluse täies mahus. Üks väike jama on veel. Teie kakskümmend üheksa miljonit krooni on rohkem kui Eesti Teadusfondi bio- ja geoteaduste real üldse raha on. Ma pean põllumajandusteaduste rea pealt teile natuke juurde näpistama. Lisaks, teie tuuri pärast jäävad tänavu teadusrahadest ilma kõik teised loodusteadlased. Nelisada viiskümmend kaks granditaotlust tuleb mul nüüd tagasi lükata, sealhulgas Ain Heinaru, Richard Villems, Andres Metspalu, Toivo Maimets, Endel Lippmaa, Anto Raukas ja Hendrik Relve. Kuid tühja kah, need mehed on niikuinii viimased viisteist aastat ainult bluffinud. ”
„No-noh,” käratas just sisse astunud Toivo Maimets, teadusfondi keskkonna ja eluslooduse valdkonna peaekspert. „Minu ekspertkomisjon pole mingi kummitempel. Minu ettepanek on kevadbändi taotlust siiski kärpida. Ma tõmbaks maha kangiga soolokitarri, rekkatäie limonaadi ja varumees Veiko. Kui selgub varumehe vajadus, siis selle finantsi võiks leida riigi reservfondist. Nüüd saime miljon krooni vabaks ning selle eest rahastame Anto Raukase salajasi gaasitoru-uuringuid ja minu GMO-sid.”
„Hea küll. Kevadbänd, võite minna. Me Toivoga peame siin veel natuke asju arutama.” Jüri Allik naeratas meile vabandavalt.
Me läksime küll kabinetist välja, kuid jäime siiski kõrv vastu ust kuulatama, et ega need säinad meie eelarvest veel midagi maha tõmba.
„Tahtsin rääkida sinu GMO-dest,” ütles Jüri Toivole. „GMO-d ei ole leidnud Euroopas ega Eestis heakskiitu. Veel paar aastat tagasi nii perspektiivikana paistnud teadusharu tuleb järelikult koomale tõmmata. Selle asemel oleks nüüd vaja töötada energiatehnoloogiatega, sest päevakorda on tõusnud Eesti ja Euroopa energiajulgeolek. Sa võiksid näiteks aidata Voltal uut tüüpi tuulegeneraatorit välja töötada. Ega nad ilma ülikoolide abita hakkama saa.”
„Mind ei huvita energiatehnoloogiad,” protestis Maimets nagu tita. „Mind huvitavad GMO-d! Ma andsin ka juba tänasele Aktuaalse Kaamera põhisaatele intervjuu, kus ma valetan, et GMO-d pole üldse ohtlikud ja et Euroopa Liit lubab Eestile siin erandit. Vaata, Jüri, meie, teadlaste käes on tõemonopol. Valitsus, KAPO, ajakirjandus - keegi ei saa midagi teha ja nad peavad lihtsalt uskuma, et me töötame rahva huvides!” Ootamatult kurja naeru tuli selle pealtnäha heasüdamliku teadlase suust, kes osutus nüüd tegelikult reeturiks.
„Vaat sellepärast ei saagi Eestist kunagi teadmistepõhist ühiskonda,” ahastas Jüri Allik. „Iga teadlane tegeleb täpselt sellega, millega tal lihtsalt meeldib tegeleda. Milleks me kirjutame neid Lissaboni teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiaid kui keegi neid ei loe! Meil on vaja, et politoloogid looksid aluse iseseisva Eesti institutsionaalseks toimimiseks, kuid selle asemel uurivad nad endiselt marksismi tugevusi ja nõrkusi ning püüavad ennustada valimistulemusi. Meie ajaloolaste ülesandeks oleks anda Eesti identiteedile teaduslikud alused, kuid selle asemel kirjutavad nad mingeid skandaalseid muinasjutte vastavalt oma fantaasiale. Meie keeleteadlased ...”
Kuid me ei kuulnudki, kuidas ka keeleteadlased teevad seda, mis ise tahavad ega järgi riiklikke arengukavu, sest jäime pealtkuulamisega vahele. Kaitseminister Jaak Aaviksoo lähenes pikkade sammudega: „Kas te olete mingid nuhid või seisate siin järjekorras, et arutada Jüri Allikuga Eesti teaduse tulevikku?” Täpsustuseks peab lisama, et Aaviksoo on tegelikult kuivik ega tea kevadbändist tuhkagi.
„Tegelikult me juba rääkisime Jüri Allikuga,” tunnistas Jimi, kes oma aususega alati kõik ära rikub. „Kuid praegu on tal kohtumine Toivo Maimetsaga. Ma mõtlen, et kuna te niikuinii peate siin ukse taga kohtumist ootama, siis võiksite te kui ülikooli eksrektor meile tutvustada oma põhiseisukohti Eesti teaduse arendamisest. Asi on selles, et meil seisab ees terve rida kontserte Eesti teadlastele ja me peame oma sõnumit lihvima.”
„Nojah, minu põhiline mure on Eesti teadlaste usaldusväärsus,” võttis Aaviksoo istet ja piilus oma kullisilmadega Maarja rindu. „Näiteks, Lippmaa hirmutab avalikkust küll Eesti biorelvaga, küll gaasitoru plahvatusega, mis olevat viiskümmend Hiroshimat - kõik näevad ju, et see on ilmne lollus. Pronksikriisi ajal aga naeruvääristasid sotsiaalteadlased end sellega, et väitsid eestlasi venelasi vihkavat. Ilmjärv aga eksitas Eesti avalikkust nagu olnuks Päts Vene spioon. Kõik see kahjustab kogu teaduse mainet kui lugupeetud teadlased võtavad muudkui sõna, aga jutt on täiesti ebateaduslik.” Ta võttis välja oma läpaka ja hakkas enda rahustamiseks Solitaire’i laduma.
„Jah, see on ka meie sõnum,” nõustus Jimi. „Riik on saanud aru, et teadus on vajalik. Kuid samas on teadlaste käes suur võim sest riik on võimetu teadustööd evalveerima. Seetõttu rahastab riik teadusliku retoorika valdajaid pimesi ja huupi. Seega on teadlane riigi ees nagu suur poiss väikse ees, kes võib tolle vastuhakuta selili väänata ja talt lutsukommi ära võtta. Aga seda ei maksa siiski teha, see poleks viisakas. Lisaks briljantse rahataotluse koostamisele, Solitaire’i mängimisele ja Havai saartel konverentsil käimisele võiksid teadlased vahest mõelda, kuidas pisut edendada inimkonna arusaama maailmas valitsevaist seostest - teisisõnu, teha pisut teadust.”
Fuajees oli kuulda kärbse suminat. Aaviksoo oli mõttesse vajunud.
President Toomas Hendrik Ilvese mõttekoja koosolekul esines professor Jüri Allik ettekandega „Eesti poliitiise, äri- kultuuri-, ja vaimueliidi roll ühiskonna arendamisel”. Ettekande point oli, et riigi konkurentsivõime tugevdamiseks oleks vaja tugevdada eliiti, kuna eliidil on suur mõju ülejäänud ühiskonnale. Ülekoormatud taat polnud ise suutnud midagi välja mõelda ja refereeris peamiselt kevadbändi juhtkirja, jättes vahele seksi ja vägivalla kohad.
„Aga kuidas me peame siis seda eliiti tugevdama?” mõtiskles president. „Kas korraldame mingeid eriti kõrgetasemelisi koolitusi? Kutsume Rooma Klubist endile koolitajad?”
„Mina teadsin kogu aeg, et rahvas on loll ja meie siin targad, aga nüüd tuleb välja, et oleme ise ka lollid,” naljatas taimetark Toomas Kukk.
„Kala mädaneb peast!” targutas Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor. „Sedavõrd, kuidas me ise mädaneme, mädaneb kogu Eesti,” ja ta pigistaski oma põsel olevast paisest portsu mäda välja. Mõttetargad vaatasid üksteisele hirmunult otsa.
„Püüdes vastata härra presidendi küsimusele eliidi tugevdamisest,” kõneles arvutiekraani tagant filmimees Ilmar Raag, ise kevadbändi kodulehte sirvides, „siis ükskõik, kust otsast me ka ei vaataks, jõuame ühiskonna sidususeni. Kui sidusust lahata inimese tasandini, jõuame tagasi selleni, mida vanaema meile õpetas: hoolivus, mõistvus, tähelepanelikkus. Kas me peame tõesti kutsuma Lester Browni seda meile üle rääkima?”
„Teate,” hüüdis nüüd kirjanik Tõnu Õnnepalu, „ma sattusin hiljuti ühele ülendavale gospelkontserdile, kus võhivõõrad inimesed võtsid üksteist emmata. Muidu ajab gospel mind öökima oma pealetükkiva võltssüdamlikkusega, kuid see ansambel oli täiesti aus ja vabastav. Kuna kontserdil oli paaritu arv inimesi, siis ma ise kallistasin lihtsalt puud. Ma mõtlen, et see oleks ehk midagi võõrandumise vastu ja ühiskonna sidususe suurendamiseks.”
„Mis ansambel see oli ja mis lugu nad esitasid?” küsis president lootusrikkalt. „See võiks päästa Eesti. Ma tahan, et nad esineksid 24. veebruaril minu pidulikul vastuvõtul”
„Ansambli nimi on Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja loo pealkiri oli „Kuri munn”. Mul on ka nende telefoninumber,” kuid mobiiltelefon, millele Tõnu helistas, oli kas välja lülitatud või väljaspool võrgu teeninduspiirkonda.
Nüüd märkasid kõik, et Jüri Allik on näost punane nagu vähk.
„Kas sina, Jüri, tead sellest kevadbändist midagi?” küsis Toomas Hendrik karmilt.
„Ma saatsin nad Antarktikasse tuurile,” kogeles Jüri ja mudis oma käsi. „Ma ei teadnud, et neid läheb hoopis Eestis vaja.”
„Tähendab, nad on kas hukkunud või puudub Antarktikas rahuldav mobiililevi,” konstateeris Jaan Tallinn, kes ongi kommunikatsioonitehnoloogiate ekspert.
„Vait, sina seal,” käratas president Ilves löödult. „Koosolek on lõppenud. Lükkan Eesti päästmise määramatusse tulevikku.”
„Armu, härra president,” palus Jüri Allik, „ma jätsin väga ettenägelikult kevadbändi varutrummari Veiko Eestisse. Ehk saab tema siiski Eesti päästa.”
Ilves helistaski viimases hädas varumees Veikole, kes väga abivalmilt oma süldibändi aega viitmata kohale organiseeris.
Juba samal õhtul sai presidendi mõttekoda kuulda „Valgeid roose” ja Saaremaa valssi.
1
[1]
|
<urn:uuid:0366b849-ca79-47b5-8245-2fec2a72fa95>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=415
|
2014-08-21T10:08:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500815861.64/warc/CC-MAIN-20140820021335-00094-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99956 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995598196983337}
|
Koeru viburada kutsub Teid koos pere, sõprade või töökaaslastega vibu laskma Eestimaa loodusesse.
Broneerimine: +372 50 400 72
Vibulaskmine ja viburada asub Kesk-Eestis, Järvamaal, Koerus, Otsa talus kaunite põldude ja talude vahel. Vibulaskmine toimub vabas looduses ja igal aastaajal. Sellega võivad tegeleda kõik inimesed, kellel soov, huvi ja tahtmine. Hea sportlik tegevus, meelelahutus ja ajaviide tervele perele. Eelnev kogemus ei ole vajalik, kuna vibulaskmine on kergesti ja kiiresti õpitav.
Nagu ees mainitud toimub tegevus looduses ning viburada, mida mööda liikuma hakatakse kulgeb üle niitude, karjamaa, mäe, oru ja läbi metsa. Selline ülesehitus lisab tegevusele elamust, põnevust ja vaheldusrikkust. Sihtmärgiteks viburajal on 3D loomad ja linnud näiteks: ilves, karu, rebane, öökull ja faasan. Kujud on päris loomadele väga sarnased ning erinevate suurustega ja värvidega, mis omakorda muudab “veretu jahi” põnevaks. Maastikuviburada on varustatud harjutusväljakuga ning koosneb 14 sihtmärgist.
Esmakordsel külastajal kulub viburaja läbimiseks koos juhendajaga 2,5 – 3 tundi. Selle aja sisse kuulub väljaõpe, eelnev harjutus ning ohutusnõuetega tutvumine.
Pärast viburaja läbimist on võimalik mõnusalt terve seltskonnaga istuda ümber lõkke ja vahetada muljeid. Kõik osalejad saavad mälestuseks tunnistuse.
Tule vibu laskma Koeru viburajale – vibulaskmine ergutab keha ja vaimu !
Koeru viburada
|
<urn:uuid:e1c6d9a0-cfc2-4052-88af-3c98b59f5946>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://vibulaskmine.ee/
|
2014-08-22T19:38:28Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500824445.9/warc/CC-MAIN-20140820021344-00036-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999867 |
Latn
| 50 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998666048049927}
|
Tapjanälkjad ja muud sissetungijad - Euroopa bioloogiline mitmekesisus kaob murettekitaval kiirusel
- Bulgarian (bg)
- Czech (cs)
- Danish (da)
- German (de)
- Greek (el)
- English (en)
- Spanish (es)
- Estonian (et)
- Finnish (fi)
- French (fr)
- Irish Gaelic (ga)
- Hungarian (hu)
- Icelandic (is)
- Italian (it)
- Lithuanian (lt)
- Latvian (lv)
- Maltese (mt)
- Dutch (nl)
- Norwegian (no)
- Polish (pl)
- Portuguese (pt)
- Romanian (ro)
- Slovak (sk)
- Slovenian (sl)
- Swedish (sv)
- Turkish (tr)
Tapjanälkjat (lusitaania teetigu - Arion lusitanicus) kutsutakse ka „Hispaania nälkjaks”, sest ta on pärit Ibeeria poolsaarelt. Nälkjas on hermafrodiit ja võib levida väga kiiresti. Ta on agressiivsem kui kohalik must seatigu ja ta sööb nõrgemaid nälkjaid.
Tapjanälkjas hakkas Euroopas levima umbes 30 aastat tagasi, levides potitaimede mullas leiduvate munade kaudu. Selle allika kaudu levivad kahjurid suures osa ka tänapäeval.
Tapjanälkjas on vaid üks näide laiemast ohust Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele, kui võõrliigid asuvad elama ja levivad inimtegevuse tagajärjel üle kogu kontinendi. Enamik neist saabub piletita reisijana ja neid transporditakse teadmatult üle kogu maailma. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon peab sissetungivaid võõrliike üheks suurimaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele kogu maailmas.
Võõrliigid on uutesse kohtadesse saabunud sama kaua, kui inimesed on reisinud ja kaubavahetusega tegelnud. Suurenenud kaubavahetuse, uurimisretkede ja koloniseerimisega algas alates 1600. aastatest tõeline invasioon ning tähelepanuväärsed liigid, nagu rändrott, saabusid esimest korda laevadega Aasiast.
Euroopas on registreeritud umbes 10 000 võõrliiki. Mõned, nagu kartul ja tomat, toodi sisse tahtlikult ja on tänaseni majanduslikult olulised. Teised, mida kutsutakse „sissetungivateks võõrliikideks”, tekitavad nakkusi kandvate kahjurliikidena tõsiseid probleeme aiandusele, põllumajandusele ja metsandusele ning kahjustavad ehitisi, nagu näiteks maju ja paisusid.
Sissetungivad võõrliigid muudavad ka nende uueks elukohaks saanud ökosüsteeme ja mõjutavad teisi liike neis ökosüsteemides. Näiteks hiljutine kirburohu (toodi 19. sajandil Aasiast Euroopasse dekoratiivtaimena) uuring näitas, et see kiiresti leviv invasiivne taim tekitab Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal tõsist kahju taime- ja putukaliikidele.
Kahju
Sissetungivad võõrliigid on oma uute kodude jaoks tihti väga kulukad.
Võõrad umbrohud vähendavad Euroopa põllumajanduse saaki ning jalakasurm, mida põhjustab sisse toodud seen, on laastanud jalakaid Kesk-Euroopa metsades. Ühendkuningriiki toodud hallorav mitte ainult ei võidutse loodusliku punaorava üle – mõju, mida on keeruline rahaliselt mõõta –, vaid kahjustab ka okaspuid ja vähendab nende puidu väärtust.
Sissetungivate võõrliikide tekitatud kahju ja selle kontrollimise hind on Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 80 miljardit eurot aastas. Esialgsete hinnangute järgi kulub Euroopas selleks enam kui 10 miljardit eurot aastas. Siia hulka ei arvestata peamiste inimpatogeensete haigustekitajate (nagu HIV või gripp) kulu või erakorralisi haiguspuhanguid loomade hulgas.
Korralduslikud meetmed kodunenud sissetungivate võõrliikide vähendamiseks (või hävitamiseks) on keerulised, vaevalised ja kulukad. Euroopa Komisjon toetab liikmesriikide looduskorraldusprojekte ELi LIFEmääruse kaudu. LIFE-i rahasid kasutatakse üha enam sissetungivate võõrliikide alaste projektide jaoks ja kolmeaastase perioodi eelarve on ligikaudu 14 miljonit eurot.
Bioloogiline mitmekesisus — laiem kontekst
Bioloogiline mitmekesisus viitab elu mitmekesisusele maal. See peegeldab planeedi looduslikku rikkust ja annab seega aluse meie elule ja heaolule. Bioloogiline mitmekesisus toetab paljusid põhivajadusi, millest me sõltume, nagu näiteks vesi, mida me joome, ja õhk, mida hingame. See aitab tolmendada põllukultuure, toob toidu meie lauale, reguleerib ilmastikku ning koristab meie jäätmed.
Ilma bioloogilise mitmekesisuseta ei jääks me ellu. See on nagu kindlustuspoliis, mille annab meile meie planeet. Selle väärtust võib võrrelda finantsturgudega, kus liikide varude hajutatud portfell, nagu ettevõtete aktsiate hajutatud portfellgi, võib olla puhvertsooniks, mis kaitseb meid häirete eest.
Praegu haihtub bioloogiline mitmekesisus murettekitaval kiirusel peamiselt seetõttu, et kasutame loodust valesti toetamaks tootmist, tarbimist ja kaubandust meid ümbritsevas globaliseerunud majanduses. Elupaikade kadumine ja killustumine, mida põhjustab metsade ja looduslike alade puhastamine elamute, teede ja põllumajanduse jaoks, märgalade kuivendamine ja jõgedele tammide ehitamine põllumajanduse nimel ning merede tühjendamine kalast, on peamine bioloogilise mitmekesisuse kadumise põhjus.
Paljud looduskaitsjad peavad sissetungivaid võõrliike teiseks kõige suuremaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele kogu maailmas. Olenemata sellest, kas nad kodustati tahtlikult või kogemata, võivad sellised liigid tuua kahju inimestele, ökosüsteemidele ja olemasolevatele looduslikele taime- ja loomaliikidele. Oletatakse, et võõrliikide probleem muutub eeloleval sajandil tõsisemaks kliimamuutuste, suureneva kaubavahetuse ja turismi tõttu.
Teised suured ohud bioloogilisele mitmekesisusele tulenevad reostusest, kliimamuutustest ja ressursside liigsest kasutamisest. Kuna prognooside järgi kasvab maailma elanikkond tänaselt 6,7 miljardilt inimeselt üheksale miljardile inimesele 2050. aastaks, eeldatakse, et praeguste peamiste ohtude mõju bioloogilisele mitmekesisusele kasvab ja kahjud suurenevad.
Sissetungivate võõrliikide mõju suurenemine Euroopas
Võõrliike võib leida kõikides Euroopa ökosüsteemides. Üleilmastumise, eelkõige kaubanduse ja turismi kasvu tõttu on Euroopasse saabuvate võõrliikide arv ja tüübid kiiresti kasvanud.
Merelisi ja rannikualasid mõjutab järsult suurenenud laevandus ja kanalite ehitamine eraldatud merede vahele – Suessi kanali kaudu siseneb endiselt Vahemerre suur osa uusi liike. Laevadelt välja lastud ballastvesi on nii suur uute organismide allikas, et loodud on rahvusvaheline konventsioon laevade ballastvee ja selle sette kontrolli ja käitlemise kohta, et sel viisil ennetada, minimeerida ja lõpuks kaotada kahjulike veeorganismide ja patogeenide transportimine.
Tõrjemeetmed
Kõige tõhusam kaitse sissetungivate võõrliikide vastu on ennetamine, uute liikide sisenemist tõkestav piiripatrull. Teine samm on varajane avastamine ja tõrje.
Erakordne näide on hiid-karuputk, Heracleum mantegazzianum, mis toodi dekoratiivtaimena Euroopasse 19. sajandil. Taime jaoks kasutatakse nüüd märkimisväärseid kohalikke tõrjemeetmeid, sest see kasvab heinamaadel, piki raudteesid, teeäärtel ja jõgede kallastel.
Moodustades tihedaid kogumeid, sunnib hiid-karuputk kohalikke taimi koomale tõmbama. Taim on ka mürgine ja otsekontakt nahaga võib põhjustada nahapõletikku. Täna ei ole tõenäoliselt võimalik enam hiid-karuputke Euroopas välja juurida, samas kui varajasel tegevusel (kuni 1950. aastateni) oleks arvatavasti olnud paremad väljavaated.
Sellega seoses rõhutas Euroopa Komisjon hiljutises bioloogilise mitmekesisuse alases teatises vajadust sissetungivate võõrliikide varajase hoiatamise mehhanismi järele. Vastusena sellele kavatseb EKA koos oma liikmete ja koostööd tegevate riikide võrgustikuga rajada üleeuroopalise teabesüsteemi, mis teeb kindlaks, avastab, hindab ja võtab meetmeid uute ja laienevate invasioonide suhtes.
Tagaotsitavate nimekiri
Võõrliike on igal kujul ja kõikides suurustes. Mõned tuuakse tahtlikult sisse ja on majanduslikult olulised, teistel on vähe mõju, aga üsna paljud on olnud hävitavad. Seetõttu on esimene samm tõrje- ja majandamisabinõude väljatöötamisel teha kindlaks kõige agressiivsemad liigid, et jõupingutused nende vastu suunata.
Selleks et saada paremini aru sissetungivatest võõrliikidest ja nende mõjust Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele, on EKA mitmete ekspertide toel koostanud nimekirja Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavatest kõige ohtlikematest sissetungivatest võõrliikidest.
Nimekirjas on praegu 163 liiki või liikide rühma. Liigid lisatakse nimekirja, kui nad on levinud väga laialdaselt ja/või kui nad põhjustavad oma uutes elupaikades olulisi probleeme bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele.
Nimekirjas olevatel taimedel, mille hulgas kõige tavalisemad on soontaimed (39 kannet), on kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele märkimisväärne mõju geneetilisel, liikide või ökosüsteemi tasandil. Paljud mõjutavad ka inimeste tervist ja majandust. Alates 1950. aastast koduneb igal aastal keskmiselt enam kui üks nimekirja liikidest ja selle olukorra paranemise kohta märgid puuduvad ( Joonis 1).
Vaadates tulevikku
Sissetungivate võõrliikide vastu võitlemine hõlmab majandamise ja taastamise meetmeid, mis on tavaliselt keerulised ja kulukad.
Näiteks on tapjanälkja vastased tõrjeabinõud olnud tülikad ja neil on tihti vaid kohalik või ajutine toime. Samas on need ikkagi olulised.
ELis tehakse juba jõupingutusi, et võidelda sissetungivate võõrliikidega majandamis- ja taastamismeetmete kaudu, mida rahastab LIFE-määrus.
Aastatel 1992–2002 eraldati 40 miljonit eurot projektidele, mis tegelevad sissetungivate võõrliikidega. Seda investeeringut suurendatakse veelgi. EL rahastab neid uuringuid ka teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse programmi kaudu.
Sissetungivate võõrliikide probleem ei kao kuhugi. Üleilmastumine ja kliimamuutused (liigid kolivad muutuste tõttu nende loodulikus elupaigas) tähendavad seda, et üha rohkem inimesi puutub nende liikidega kokku. Seega on vaja suurendada avalikkuse ja poliitikute teadlikkust, et paigutada vahendeid peamiste sissetoomise teede kontrollimisse, riskipiirkondade seiresse varajase avastamise eesmärgil ja valmisolekusse koheselt tegutseda soovimatute liikide kõrvaldamiseks.
Kirjandus
DAISIE, 2008. Delivering Alien Invasive Species
Inventories for Europe.
EKA, 2007. Euroopa keskkond — neljas hindamisaruanne. Kopenhaagen.
Euroopa Komisjon, 2006. Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda. Säästvad ökosüsteemi teenused inimeste hüvanguks. KOM/2006/0216 lõplik.
Kettunen, Genovesi, Gollash, Pagad, Starfinger, ten Brink & Shine, pooleliolev töö.
Scalera, R., 2008.
How much is Europe spending for invasive alien species? Aruanne
EKA-le.
Weidema, I., 2000. Introduced Species in the Nordic Countries. Nord Environment 2000:13.
|
<urn:uuid:036edfaa-afdd-4519-b409-40b7702a2fb5>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.eea.europa.eu/et/articles/tapjanalkjad-ja-muud-sissetungijad-euroopa-bioloogiline-mitmekesisus-kaob-murettekitaval-kiirusel
|
2014-08-22T20:26:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500824445.9/warc/CC-MAIN-20140820021344-00036-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999992 |
Latn
| 64 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999920129776001}
|
Gérard Latortue
Latortue õppis Haitis ja Prantsusmaal juurat ja majandust.
Märtsis 2003 kirjutas Latortue: "Meie maa on pankrotis. Meie rahva krooniline viletsus ei ole kunagi olnud suurem." Ta pidas nii ühiskonda kui ka keskkonda nii suures ohus olevaks, et kaalul on rahva edasine eksistents. Ta pidas relvastatud rühmituste desarmeerimist hädavajalikuks. "Kogu rahvas võtab avasüli vastu need, kes saavad ja tahavad meil aidata korraldada vabad ja õiglased valimised, kehtestada õigusriik ja jõugud desarmeerida."
Ta lootis, et Haiti iseseisvuse 200. aastapäeva pidustused vallandavad muutused.
Latortue valiti nelja kandidaadi seast. Eesmärgiks oli leida sõltumatu ja kompetentne peaminister. Endise valitsuse minister Leslie Voltaire nimetas teda patsifistiks ja kompromisside meheks.
Endise presidendi Jean-Bertrand Aristide'i pooldajad teatasid, et ei tunnusta Latortue'd. Ka mässulised, kes kutsusid esile Aristide'i lahkumise, olid valikus pettunud. Nad oleksid eelistanud kindral Hérard Abrahami, sest korra jaluleseadmiseks on tarvis tugevat isiksust. Nüüd olevat tarvis leida tugev siseminister.
Latortue ülesandeks oli moodustada valitsus ning korraldada koos ajutise presidendi Boniface Alexandre'iga vabad valimised. Peale selle peab ta püüdma tagada riigis turvalisuse, saavutada rahvusliku leppimise lõpule viima rahuliku väljumise Haitit taganud kaosest.
Floridas ütles äsja ametisse nimetatud Latortue: "Ma saan kaasa aidata rahvuslikule leppimisele. Sellel 200. juubeli aastal on meil aeg unustada oma erimeelsused ning ühineda riigiks." Ta lubas relvastatud rühmitused desarmeerida.
10. märtsil 2004 jõudis ta Haitisse. Tema sõnul peavad võõrväed jääma Haitisse nii lühikeseks ajaks kui võimalik, kuid esialgu on nende kohalolek vähese turvalisuse ja politsei nõrkuse tõttu hädavajalik. Ta kutsus üles kõiki haitilasi, hoolimata sotsiaalsest päritolust ja poliitilisest mõtteviisist, uue Haiti rajamisele kaasa aitama. Latortue rõhutas, et ta tahab läbi rääkida kõigi rühmitustega. Oma esimeseks ülesandeks nimetas ta endise presidendi Jean-Bertrand Aristide'i vastaste ja pooldajate lepitamist.
Tema valitsuses osalesid nii Aristide'i pooldajad kui ka vastased.
Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]
Latortue on abielus ja tal on kolm last. Tema äi oli Haiti diplomaat Mauclair Zéphirin. Koos abikaasa ja ämmaga haldab ta äia poolt kogutud väärtuslikku raamatukollektsiooni Haiti ajaloost.
|
<urn:uuid:b3640f1d-9e46-4271-902b-cb9bb1c6977c>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://et.wikipedia.org/wiki/G%C3%A9rard_Latortue
|
2014-08-29T05:32:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500831903.50/warc/CC-MAIN-20140820021351-00394-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99995 |
Latn
| 43 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999498128890991}
|
Tere tulemast!
Estonian Cat Association ESTICAT MTÜ on ainus ja esimene TICA (The International Cat Association) liige, mis asub Eestis. See on suur samm nii meile kui Põhjamaadele üldiselt, sest arendab tegevust ja inimesi, keda köidavad kassid.
TICA on kõige kõrgemini hinnatud süsteem kassikasvatajate seas, kus töötavad kvalifitseeritud rahvusvahelised kohtunikud ning kus näituste tulemused omavad väga suurt tähtsust.
TICA on maailma suurima registriga süsteem, mis ühendab tõukasside kui ka kodukasside huvilisi, kasvatajaid jne. See ühendus on alguse saanud Ameerika Ühendriikidest ning hetkel katab juba väga suurt osa maailmast. TICAl on kõige rohkem liikmeid ning nende arv kasvab iga päevaga.
Meie eesmärkideks on:
- toetada kõikide kassitõugude, ka kodukasside (tõuta kassid), heaolu;
- näituste ja teiste ürituste kaudu tõsta huvi ja teadlikkust kõikide kasside kohta;
- kasvatada sõprust kassiomanike, -huviliste ja -kasvatajate vahel;
- edendada aretamist TICA standardite järgi ning kanda kasse TICA registrisse;
- toetada heasoovlikkust kõigi loomade suhtes ning aidata kaasa loomade väärkohtlemise ennetustöös;
- edendada kõikide tõukasside kastreerimist/steriliseerimist, keda ei kasutata professionaalses aretustöös, et vähendada hüljatud ja koduta kiisude arvukust;
- edendada TICA tööd Skandinaavia piirkonnas, eriti Eestis.
TICA süsteemist on siinmaal ammu puudust tuntud ning loodame, et tegevus saab hea hoo sisse!
Teretulemast ESTICAT liikmeks!
Meie klubi peasponsor on ROYAL CANIN
|
<urn:uuid:14eb77f4-4d4c-44d1-acf2-04739b5786ad>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.esticat.org/
|
2014-08-29T05:17:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500831903.50/warc/CC-MAIN-20140820021351-00394-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999995 |
Latn
| 68 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999949932098389}
|
Kas oled turist või hoopis ärireisil, Peninsula Excelsior Hotel on suurepärane valik majutuda, kui külastate linna Singapur. Linna keskus on vaid 1. Km kaugusel ja lennujaama jõuab 20 minutiga. Hotelli külalised võivad nautida linna tipp-vaatamisväärsuste ringreisi: Funan Digital ostukeskus, Civil Defence Heritage galerii, Singapuri filateeliamuuseum.
Peninsula Excelsior Hotel teeb kõik endast oleneva, et teha külaliste olek mugavaks. Selleks pakub hotell parimat teenindust ja teenuseid. Hotellis saab nautida valikut tippklassi võimalusi, nagu restoran, seifid, lift, poed, 24-tunnine toateenindus.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Hotell pakub fantastilisi teenuseid, sealhulgas välibassein , treeningkeskus, saun, et aidata Sul lõõgastuda peale tegevusterohket päeva linnas. Naudi Peninsula Excelsior Hotel ainulaadset teenindust ja mainekat asukohta.
|
<urn:uuid:14e50a73-6555-4955-b99b-7b61f666a6b7>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.agoda.com/et-ee/peninsula-excelsior-hotel/hotel/singapore-sg.html?cid=-1&urltogo=%2fasia%2fsingapore%2fsingapore%2fpeninsula_excelsior_hotel.html&asq=v1pcxRmVpIl6u24pSiV%2bl4wM%2fFOLp1AmVc8sTJmT4gmVXOgroa%2fFezAiTwVXJWU226Rhx8zSJtqae6eg%2bgK5Pw%3d%3d&cklg=1&setcookienew=1
|
2014-09-02T04:54:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1409535921550.2/warc/CC-MAIN-20140901014521-00174-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999543 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995429515838623}
|
Paiknedes sobivalt Phuket restoranid, perekondlik ajaveetmine, rannad alas, lubab Karon Living Room Hotel Sulle tõhusaima puhkekoha, et teha paus oma kiiretes päevades. Vaid 15 km.Km linna keskusest, lubab hotelli strateegiline asukoht külalistel kiiresti ja lihtsalt jõuda paljudesse kohalikesse huvipunktidesse. Käeulatuses on ka Karon rand, Dino Park, Phuketi suur Buddha.
Võimalused ja teenused, mida pakub Karon Living Room Hotel, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Hotellikülalised võivad nautida kohapealseid võimalusi, nagu ekskursioonid, restoran, seifid, parkla, pesuteenus.
Kogege kõrgekvaliteedilise toa võimalusi, muuhulgas traadita internetiühendus (tasuta), külmik, internetiühendus (tasuta), kohvi/teekeedukann, vann, mis aitavad teil end laadida peale pikka päeva. Hotelli puhkuseteenused, mis sisaldavad massaaž, on loodud põgenemiseks ja lõdvestumiseks. Avasta kütkestav segu Karon Living Room Hotel professionaalsest teenindusest ja mitmekesistest teenustest.
|
<urn:uuid:3aae2af2-e550-4869-8170-b1e6cffabd18>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.agoda.com/et-ee/karon-living-room-hotel/hotel/phuket-th.html?cid=-1&urltogo=%2fasia%2fthailand%2fphuket%2fkaron_living_room_hotel.html&asq=QDWG2%2bo444qISVMz1PxBbg7uDHCY59p3662dDR5I9ryfmFF6JtBM9q2TL8B2fpSLkxGPx3vGOlgMZ8xEIThHbA%3d%3d&cklg=1&setcookienew=1
|
2014-08-20T16:43:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500811391.43/warc/CC-MAIN-20140820021331-00360-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999858 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998582601547241}
|
Share
Oma Messengeri kontaktidega saad nüüd suhelda Skype'i kaudu
Head uudised – Skype ja Messenger panevad leivad ühte kappi ja ühiseks nimeks saab “Skype”. See tähendab, et miljonid Messengeri kasutajad saavad kõik oma sõbrad-tuttavad nüüdsest Skype’i kaudu kätte, nii tšättides kui videokõnesid tehes.
Selle sammu esimeseks verstapostiks oli paar nädalat tagasi välja lastud Skype 6.0 Windowsile ja Macile, mis lubab Skype’i sisse logida ka oma Microsofti kontoga. Seega piisab, kui Messengerikasutajad laadivad alla Skype’i uusima versiooni, logivad oma Microsofti kontoga sisse ja – voilá – kõik Messengeris resideeruvad kontaktid on olemas.
Miks nii? Meie eesmärgiks on luua suhtlemiseks parim lahendus kõigile ja kõikjal. Messengeri pensionile saatmine laseb meil rohkem keskenduda asjade lihtsamaks ja kasutuskogemuse sujuvamaks muutmisele. Seetõttu otsustasimegi Messengeri ülemaailmselt hiljemalt 2013. a esimese kvartali jooksul pensionile saata (erandiks on Hiina RV, kus Messenger jääb esialgu veel turule).
Mida võivad Messengeri kasutajad Skype’i uusimast versioonist oodata:
- parem erinevate platvormide tugi, kaasa arvatud iPad ja Androidi tahvelarvutid,
- kõik koos: tšätid, videokõned, helistamine mobiilidele ja lauatelefonidele,
- ekraani jagamine,
- videokõned mobiiltelefonidele,
- videokõned sõpradele Facebookis,
- grupivideokõned.
Katsume Messengeri kasutajaid järgmiste kuude jooksul igati aidata, et üleminek Skype’ile oleks võimalikult sujuv. Abiks võivad olla ka mõned eripakkumised, mida plaanime veel selle aasta lõpuotsa. Usume, et Skype meeldib teile – laadige alla meie värskeim versioon, logige oma Microsofti kontoga sisse ning proovige ise!
Siin on lühike ülevaade, kuidas senine Messengeri kasutaja saab Skype’is oma Messengeri kontaktidega suhelda:
Esmalt vali sisselogimisaknas Microsofti kontoga sisenemine, misjäreluuritakse, kas Sul on Skype’i konto juba olemas või oled täiesti uus kasutaja.
Kui sa kasutadki Skype’i ja Messengeri mõlemat, saad oma kontod nüüd ühendada – nii tekib üks Microsofti konto.
Nüüd on Skype’is su senine Messengeri kontaktinimekiri ilusti liidetud Skype’i kontaktidega.
Ja tšättimine alaku!
Meil on hea meel, kui jagad meiega ka tagasisidet – oma mõtteid ja ideid. Üks suuremaid kanaleid selleks on Skype Support Network (ingl. k.), samuti on abiks Twitter (teema: #SkypeWLM). Oleme igati abiks!
|
<urn:uuid:3e4490fe-dd7e-450f-a1b7-7c6c44f93642>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://blogs.skype.com/2012/11/06/messengerikasutajad-nuud-koik-skypeis/comment-page-1/
|
2014-08-22T02:03:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500822407.51/warc/CC-MAIN-20140820021342-00302-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999689 |
Latn
| 61 |
{"ekk_Latn_score": 0.999688982963562}
|
EST:
Eestimaa Rahvaliit (ERL) oli rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv Eesti erakond. Eestimaa Rahvaliit moodustati 2000. aastal kolme erakonna liitumisel. Alates 2012. aastast kannab erakond Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nime. Rahvaliidu eesmärgiks oli oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel.
Esimees: Margo Miljand
Asutatud: 1994
Ideoloogia: agraartsentrism
allikas
ENG:
The ...
Taavi Pirk, foto: Rahvaliit
Eestimaa Rahvaliit ühineb Indrek Tarandi sooviga, et kommunistliku taustaga parteid saaksid eelolevatel valimistel oma vitsad kätte.
„Kui me vaatame, mis toimub nende parteide juhtimisel meie riigis ja pealinnas, siis näeme ühelt poolt soovi iga hinna eest võimul püsida, kasvatades bürokraatiat ja luues seaduste arutu vorpimisega õigusruumi, kus kodanikel pole majanduslikel põhjustel võimalik kohtus isegi parkimistrahve vaidlustada. Teiselt poolt põrkume kokku lokkava ...
Veel pool aastat tagasi oli Andrus Blok ühe tavalise väikevalla (Rakke) tavaline vallavanem. Täna sikutab ta esimehena Eestimaa Rahvaliitu reele tagasi ja kandideerib nimetatud erakonna esinumbrina Riigikokku.
Andrus Bloki häältesaak erinevatel valimistel on kogu aeg tõusnud. Kas sel korral pääseb ta ka Riigikokku?
Kodukandis väikeettevõtlusega tegelenud Blok ilmus poliitilisele areenile esmakordselt 1999. aastal, mil kandideeris Rakke vallavolikokku, sai 77 häält ja pääses koosseisu. Alates sellest ...
Eestimaa Rahvaliit esitas täna riigikogu valimisteks oma valimisnimekirja, milles on 88 Rahvaliidu liiget või üksikkandidaati-vabameest.
Rahvaliidu nimekirja vaadates torkab silma kohaliku võimu valitud esindajate rohkus – tervelt 20 inimest eri maakondadest, sealhulgas pürgib riigikokku kuus vallavanemat, selgitas erakonna peasekretär Taavi Pirk. Esindatud on teadlasi (2 doktorit), 20 väike- ja keskmise suurusega ettevõtjat, samuti lauljaid, sportlasi ja ajakirjanikke.
Eelmistel valimistel kuus kohta saanud, kuid praegu ...
Seisame Eesti maa ja rahva kestmajäämise eest Rahvaliidu volikogu otsuse kohaselt peab erakond jätkama oma missiooni. Rahvaliit tunneb endal kohustust seista Eesti rahva püsimajäämise eest ning hoida põliselanikele alles meie maa, ilma milleta ei saa olla Eesti riiki.Alates 1. maist kaovad põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele ning nad võivad hakata meie odavat maad hulgi kokku ostma. Rahvaliit on kindlal seisukohal, et põlisrahvavaenuliku seadusemuudatuse jõustumine tuleb esmalt vähemalt viieks aastaks külmutada ning hiljem uuesti kriitiliselt üle vaadata.„Maa on rahvuse eluruum. Need rahvad, kellel pole oma maad ega oma riiki, on määratud väljasuremisele. Kui meie põllu- ja metsamaad lähevad odavalt välismaalaste kätte, kaotab Eesti põliselanik varsti omal maal peremehestaatuse,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Pealegi tuleb maamüügipiirangute kaotamine meie inimestele majanduslikult täiesti sobimatul ajal: olles kitsikuse tõttu sunnitud müüma oma maa võileivahinna
Rahvaliit: piiranguteta maamüük välismaalastele tuleb vähemalt viieks aastaks külmutada Eestimaa Rahvaliidu pressiteade2. märts 2011Rahvaliidu kandidaadid on maakondades valijatega kohtudes täheldanud, et valitsusliit on jätnud Eesti rahva täielikku teadmatusse seadusemuudatusest, mis kaotab alates 1. maist põllumajandus- ja metsamaa müügi piirangud välismaalastele. „Inimesed on hämmingus, kui kuulevad, et neile majanduslikus mõttes kõige ebasobivamal ajal kaovad maamüügipiirangud ning meie põllu- ja metsamaad lähevad odavalt välismaalaste kätte. Selle tagajärjel võib siinne põliselanik varsti kaotada omal maal peremehestaatuse,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok.Rahvaliit on kindlal seisukohal, et põlisrahvavaenuliku seadusemuudatuse jõustumine tuleb esmalt edasi lükata ja hiljem uuesti kriitiliselt üle vaadata.„Kutsume kõiki, kellele Eestimaa on kallis, valima Riigikokku neid, kes on valmis tõkestama maa müüki lubava seaduse ega lase Vabadussõjas esiisade verega kättevõidetud pinda poolmuidu ära anda,“ lisas Blok. Lisainfo:And
Jaan Toots: riigieelarve täitmine trahvidega mõjub politsei mainele halvasti Kuigi politseist kinnitatakse avalikkusele, et mingisuguseid norme trahvide kogumiseks ei ole, kirjutatakse riigieelarve tulude poolele juba aastaid suuri summasid, mis tuleb politseil korjata kodanike taskust. Möödunud aastal oli eelarvetuludes trahvidena ette nähtud üle 250 miljoni krooni.„Sellise süsteemi tõttu kannatavad nii politseinikud ja kodanikud kui ka usaldus meie õigussüsteemi vastu. Ei ole normaalne, et riigieelarvesse planeeritakse sisse tulud seaduserikkumistelt ja siis sunnitakse politseinikke protokolle välja kirjutama,“ ütles Rahvaliidu nimekirjas Riigikokku kandideeriv Jaan Toots.Tema sõnul on selge, et surve täita riigieelarvet trahvidega ei mõju hästi politseinike igapäevatööle, sest seadusevalvurid tahaksid mõne rikkumise puhul piirduda näiteks vaid hoiatusega, kuid ei saa, sest eelarvest tulenevalt eelistatakse rahalisi trahve.„Rahvaliit teeb Riigikogus kõik selleks, et riik ei trahviks oma kodanikke vägisi vaid seepärast, et eelarve v
Mai Treial: Ansipi kiidetud heaolu kasv läheb lihtsast inimesest mööda Eestimaa Rahvaliidu pressiteade4. märts 2011Väsimata kiitmast valitsuse, sealhulgas enda saavutusi, hiilib peaminister mängeldes mööda tõsiasjast, et selle kõlavalt kuulutatud „edu“ eest on pidanud ränka hinda maksma Eesti inimene. Valitsus pole pidanud vajalikuks kaaluda, kas on eetiline eelarveaukude lappimiseks hindu tõsta ehk teisisõnu võtta see raha tarbija taskust, samas kui näiteks valitsussektori eelarvet on vähendatud vaid mõni protsent.Riigikogu liige Mai Treial ütleb, et Ansipi juttu pensionitõusust ei saa kuidagi võtta tõena, iga vähegi mõtlev inimene teab niigi, et selle kasvu on ammu ära söönud elukalliduse tõus. Isegi kui pensione praegu veidi tõsta, nagu Ansip lubab, ei korva see elukalliduse tõusu. Viimased üheksa kvartalit on ostujõud vähenenud, reaalpalk langeb ka tänavu esimeses kvartalis. Tõstetud on tarbimismakse, sealhulgas ravimite käibemaksu umbes kaks korda, kallinenud on toasoe, toiduained ja esmatarbekaubad, bensiinihind p
|
<urn:uuid:3d2a4283-1303-492e-9adc-76cca87fb91b>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://electionsmeter.com/polls/eestimaa-rahvaliit?title=Estonia
|
2014-08-22T01:59:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500822407.51/warc/CC-MAIN-20140820021342-00302-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999907 |
Latn
| 112 |
{"ekk_Latn_score": 0.999907374382019}
|
Kas oled turist või hoopis ärireisil, Hyatt Regency Sha Tin Hotel on suurepärane valik majutuda, kui külastate linna Hongkong. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Käeulatuses on ka Sha Tin võidusõidurada, Prince of Wales haigla, 10,000 Buddhas Monastery.
Pakkudes hotelli külalistele parimat teenindust ja laia valikut lisamugavusi, võtab Hyatt Regency Sha Tin Hotel kohustuse tagada, et Sinu sealviibimine oleks nii meeldiv kui võimalik. Et kindlustada oma külalistele parimad mugavused, hoolitseb hotell järgmiste teenuste kättesaadavuse eest: kohvik, lift, suitsetamisala, concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), baar basseini kõrval.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Hotell pakub suurepärast puhkuseteenuste valikut, sealhulgas kümblustünn, lasteklubi, välibassein , massaaž, bassein (lastele). Ülim teenindus ja suurepärane asukoht teevad Hyatt Regency Sha Tin Hotel'st perfektse baasi Sinu Hongkong's viibimise nautimiseks.
|
<urn:uuid:84f637b5-e64f-4116-af6f-3bace7ba21ce>
|
CC-MAIN-2014-35
|
http://www.agoda.com/et-ee/hyatt-regency-sha-tin-hotel/hotel/hong-kong-hk.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtNpg6kbIoNXhfNj87zFuYkC18eKZW3HLwDpnxOXJofeY&setcookienew=1
|
2014-08-23T11:30:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-35/segments/1408500826016.5/warc/CC-MAIN-20140820021346-00244-ip-10-180-136-8.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999712 |
Latn
| 10 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997119307518005}
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.