text
stringlengths 251
780k
| id
stringlengths 47
47
| dump
stringclasses 96
values | url
stringlengths 13
6.62k
| date
stringdate 2013-05-18 14:13:05
2024-04-25 16:02:03
| file_path
stringlengths 125
155
| language
stringclasses 1
value | language_score
float64 0.64
1
| language_script
stringclasses 1
value | minhash_cluster_size
int64 1
357k
| top_langs
stringlengths 23
555
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Saaremaa Muuseumi põhimäärus
Vastu võetud 08.07.2013 nr 27
Määrus kehtestatakse muuseumiseaduse § 17 alusel.
1. ÜLDSÄTTED
§ 1. Saaremaa Muuseum
- Saaremaa Muuseum (edaspidi muuseum) on Kultuuriministeeriumi hallatav riigiasutus ja riigimuuseum muuseumiseaduse tähenduses.
- Muuseumil on oma nimega pitsat, oma eelarve ning õigusaktidega kooskõlas olev sümboolika.
§ 2. Muuseumi asukoht ja postiaadress
- Muuseum asub Kuressaares.
- Muuseumi postiaadress on Lossihoov 1, Kuressaare, 93815 Saare maakond.
- Muuseumi struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress tuuakse ära struktuuriüksuse põhimääruses.
2.TEGEVUS JA ÜLESANDED
§ 3. Muuseumi ülesanded
- Muuseumi põhiülesanne on Saare maakonnaga seotud kultuuriväärtusliku materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
- Muuseum:
- kogub Saare maakonna looduse, ajaloo ja tänapäevaga seotud kultuuriväärtuslikku materjali;
- säilitab kogutud museaale, korraldab nende dokumenteerimist ja kirjeldamist muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekogus ning vajaduse korral konserveerimist ja restaureerimist;
- esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;
- teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;
- teeb oma põhiülesandest lähtuvat uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid muuseumi ainevaldkonnale vastavaid väljaandeid;
- osaleb vastavalt võimalustele miljööväärtuslike alade ja kultuurmaastike seires, Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade mälestisteks tunnistamiseks;
- teeb koostööd teiste muuseumide ja muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;
- viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise muuseumi ainevaldkonnale vastava materjali kohta;
- juhendab teisi muuseume oma ainevaldkonnas;
- täidab muid ülesandeid, mis on muuseumile pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktidega;
- arvestab oma ülesannete täitmisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi.
- Muuseum koostab arengukava koos iga-aastase tegevuskavaga, kooskõlastab selle enne kinnitamist Eesti Rahva Muuseumiga ja esitab Kultuuriministeeriumile teadmiseks.
- Muuseumil on õigus koostada uuringu, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid ning muinsuskaitse eritingimusi, teha arheoloogilisi ning muid uuringuid ja ekspertiise, konserveerida ja restaureerida ning teostada muinsuskaitselist järelevalvet muinsuskaitseseaduses sätestatud korras.
- Muuseumil on õigus osutada muuseumi põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid vastavalt kultuuriministri määrusega kehtestatud loetelule.
§ 4. Muuseumikogu
- Muuseum täiendab muuseumikogu eesmärgipäraselt, lähtudes muuseumi koostatud kogumispõhimõtetest ning muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjoni otsustest.
- Kultuuriväärtusega asja museaalina arvele ja muuseumisse hoiule võtmine, märgistamine, säilitamine, muuseumikogust väljaarvamine ja üleandmine toimub muuseumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
3. JUHTIMINE JA STRUKTUUR
§ 5. Muuseumi juhtimine
- Muuseumi juhib direktor, kellega sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks kultuuriminister.
- Muuseumi direktori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
- Direktorit asendab tema äraolekul direktori määratud töötaja.
- Muuseumi tegevuse põhisuundade kavandamiseks, muuseumi töö paremaks korraldamiseks, tema tegevuse hindamiseks ja kultuuriministrile vastavate ettepanekute esitamiseks on muuseumil kuni üheksaliikmeline nõuandva õigusega nõukoda.
- Muuseumi nõukotta kuuluvad Kultuuriministeeriumi, Muinsuskaitseameti, kohaliku omavalitsusüksuse ning kultuuri- ja majandusvaldkonna esindajad.
- Muuseumi nõukoja koosseisu kinnitab kultuuriminister direktori ettepanekul.
§ 6. Muuseumi direktori ülesanded
Muuseumi direktor:
- planeerib ja juhib muuseumi tegevust ning vastutab muuseumile põhimäärusega pandud ülesannete täitmise eest;
- vastutab muuseumi tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest;
- kinnitab muuseumi struktuuriüksuste põhimäärused;
- korraldab ja koordineerib muuseumi struktuuriüksuste tööd;
- esitab kultuuriministrile kinnitamiseks muuseumi koosseisu;
- sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud muuseumi töötajatega, kuulutab vajaduse korral töökoha täitmiseks välja konkursi;
- korraldab muuseumis tervisekaitse-, tööohutus-, töötervishoiu- ja tuleohutusnõuetest kinnipidamist;
- esindab oma pädevuse piires muuseumi ja volitab selleks vajaduse korral teisi isikuid;
- sõlmib juriidiliste ja füüsiliste isikutega lepinguid ning sooritab muid tehinguid;
- kasutab ja käsutab muuseumi valduses olevat riigivara ja muuseumi rahalisi vahendeid ning tagab nende säilimise, sihipärase ja otstarbeka kasutamise;
- annab muuseumi tegevuse juhtimiseks ja korraldamiseks käskkirju;
- kinnitab seadustega kehtestatud korras muuseumi töökorralduse reeglid, valitsusasutuste asjaajamiskorra alustest lähtudes asjaajamiskorra, samuti muud muuseumisisesed eeskirjad ning kontrollib nende täitmist;
- kinnitab muuseumi põhitegevusega seotud teenuste eest võetava tasu määrad, muuseumikogu korralduse põhimõtted ning muuseumi kogumispõhimõtted, arvestades muuseumiseaduses kehtestatud nõudeid;
- moodustab vajaduse korral muuseumi juurde nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone ja töörühmi ning määrab nende ülesanded, töökorra ja koosseisu;
- hoiab muuseumi pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
- täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
§ 7. Muuseumi struktuur
- Muuseumis on järgmised struktuuriüksused:
- Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum, mille põhiülesanne on Johannes ja Joosep Aaviku elu ja tegevuse tutvustamine ning mälestuse jäädvustamine;
- Saare arhiivraamatukogu, mille põhiülesanne on Saaremaa-aineliste raamatute, ajakirjanduse ja käsikirjade kogumine ja säilitamine ning uurijatele kättesaadavaks tegemine;
- Mihkli talumuuseum, mille põhiülesanne on ajaloolise taluarhitektuuri säilitamine, endisaegse talu eluolu tutvustamine ja rahvapäraste ürituste korraldamine;
- ekspositsiooniosakond, mille põhiülesanne on püsinäituste ja ajalooliste ruumide eksponeerimisega seotud tegevuste korraldamine;
- kogude osakond, mille põhiülesanne on muuseumikogu täiendamine, museaalide säilitamine, dokumenteerimine ja kirjeldamine;
- kultuurharidustöö osakond, mille põhiülesanne on näituste ja ürituste korraldamine, pedagoogiline töö, kirjastustegevus ning suhtlemine avalikkusega;
- majandus-turundusosakond, mille põhiülesanne on muuseumi varustamine, ruumide ja territooriumi korrashoid, kaubandus-, toitlustus- ja muude tasuliste teenuste osutamine ja pääsmete müük.
- Muuseumi struktuuriüksuse juhtimine, juhi ülesanded, õigused ja kohustused, alluvus ja asendamine määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimääruses.
- Muuseumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuvad töötajad, kes toetavad muuseumi põhiülesande täitmist ja alluvad vahetult direktorile.
4. VARA, RAHASTAMINE, ARUANDLUS JA JÄRELVALVE
§ 8. Vara ja rahastamine
- Muuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub riigivaraseaduses sätestatud korras, arvestades muuseumiseaduse erisusi.
- Muuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvest ning muuseum võib saada rahalisi vahendeid toetustest, annetustest ja oma põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, mida võib osutada tingimusel, et see ei takista muuseumi ülesannete täitmist.
- Muuseumi eelarve kinnitamine ja raha kasutamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 9. Aruandlus ja järelvalve
- Muuseum peab finants-, statistilist ja raamatupidamisarvestust ja esitab aruandeid seadusega kehtestatud korras.
- Muuseumi finantsmajanduslikke, tulemus- ja vastavusauditeid viivad läbi Kultuuriministeerium, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused.
- Teenistuslikku järelevalvet muuseumi tegevuse üle teostab kultuuriminister või tema volitatud isik.
- Riiklikku järelevalvet muuseumi muuseumikogu korralduse üle teostab Kultuuriministeerium muuseumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
5. ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 10. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Muuseumi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. juulil 2013. a.
Rein Lang
Minister
Paavo Nõgene
Kantsler
|
<urn:uuid:cc7dacd5-26a8-48f3-9274-7b9b78f6e591>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.saaremaamuuseum.ee/muuseum/dokumendid/saaremaa-muuseumi-pohimaarus/
|
2014-11-01T13:39:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414637906909.58/warc/CC-MAIN-20141030025826-00179-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1 |
Latn
| 38 |
{"ekk_Latn_score": 1.000000238418579}
|
Foucault' pendel
|See artikkel räägib pendlist; Umberto Eco raamatu kohta vaata artiklit "Foucault' pendel (raamat)"|
Foucault’ pendel on pikk vabalt võnkuv pendel, mida kasutatakse Maa pöörlemise demonstreerimiseks. Pendel on nimetatud prantsuse füüsiku Léon Foucault' järgi. Kuigi juba varem teati, et Maa pöörleb, oli Foucault’ pendli esmakordne esitlemine 1851. aastal esimene lihtne eksperiment, tõestamaks Maa pöörlemist. Tänapäeval on Foucault’ pendlid populaarsed teadusmuuseumides ja ülikoolides.
Sisukord
Esimene Foucault’ pendel[muuda | redigeeri lähteteksti]
Foucault’ pendlit demonstreeriti esimest korda 1851. aastal Pariisi observatooriumis. Mõni nädal hiljem ehitas Foucault oma kuulsaima pendli, riputades 67-meetrise messingiga kaetud tinapommiga pendli Pariisi Panthéoni kupli alla. Pendli võnkumistasand pöördus hoone suhtes 11° tunnis ja tegi täisringi 32,7 tunniga. 1855. aastal viidi pendel Conservatoire national des arts et métiers`i (rahvuslik kunsti ja käsitöö konservatoorium) Pariisis.
Muuseumi rekonstrueerimise ajal riputati pendel ajutiselt uuesti Pariisi Panthéoni (1995), kuid pärast Musée des arts et métiers (kunsti ja käsitöö muuseum) taasavamist 2000. aastal viidi pendel muuseumisse tagasi.[1] 6. aprillil 2010 katkes pendli tross. Pendli kukkumise tagajärjel purunesid nii originaalpendel kui ka muuseumi marmorpõrand.[2][3] Alates 1995. aastast ripub originaalpendli täpne koopia Pariisi Panthéoni kupli all.
Pendli ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Katseseade koosneb pikast suvalise vertikaaltasandi suhtes vabalt võnkuvast pendlist. Maa pöörlemise tõttu pendli vertikaalne võnkumistasand pöördub.
Kui pendel on riputatud ekvaatorile, siis võnkumistasand Maa suhtes ei muutu. Seega on tasandi pöörlemise kiirus suurim poolustel ja ekvaatori poole liikudes see väheneb. Nurkkiirus ω (päripäeva vaadatuna on ω ühikuks radiaan sideerilises päevas) võrdeline laiuskraadi siinusega φ:
-
- ,
kus põhja- ja lõunalaiuskraad ekvaatorilt vaadates on defineeritud vastavalt positiivselt ja negatiivselt. Näiteks 30° lõunalaiusel asuv pendel pöördub vastupäeva 360° kahe päevaga, kui seda Maa suunas ülevalt alla vaadelda.
Tõestamaks Maa pöörlemist ja jättes kõrvale laiuskraadidest tulenevad komplikatsioonid, kasutas Foucault 1852. aasta eksperimendis güroskoopi. Güroskoobi pöörlev rootor oma asendit tähtede suhtes ei muuda. Kui Maa on olenemata laiuskraadist teinud ühe täispöörde, on güroskoobi telgede asend sama mis päev varem. Tegemist ei ole pendlile selle geomeetrilise asümmeetrilisuse tõttu mõjuva tasakaalustamata Coriolisi jõuga.
Foucault’ pendli ülesseadmine nõuab suurt hoolt, sest väikseimgi konstruktsiooni ebatäpsus põhjustab võnkumistasandi lisapöördumist ja maine efekt jääb tagaplaanile. Samuti on väga oluline pendlile võnke andmine. Traditsiooniline viis selleks oli põletada läbi nöör, mis ajutiselt pendli pommi algasendis hoidis. Sellega välditi pendli kõrvalekaldumist. Kuna õhutakistus summutab võnkumist, siis kasutavad muuseumid tihti Foucault’ pendliga ühendatud elektromagnetilist või muud ajamit, et hoida pendlit võnkumas. Muudel juhtudel pannakse pendel võnkuma tavapärasel viisil, millega tihti kaasneb eriline tseremoonia.
Pendlipäev on periood, mille jooksul teeb pendli võnkumistasand arvestatava täispöörde. Foucault’ pendli pendlipäev on võrdeline sideerilise päevaga ja pöörvõrdeline laiuskraadi siinusega.[4]
Pretsessiooni paralleelne lüke[muuda | redigeeri lähteteksti]
Maa pinnaga seotud intertsiaalses taustsüsteemis, mis Maa pöörlemise tõttu liigub, olev pendel joonistab selle kinnituspunkt ühe sideerilise päevaga ringi. Pariisi laiuskraadil võtab täielik pöörlemistelje asendi muutus aega 32 tundi. See tähendab, et ühe sideerilise päeva jooksul, kui Maa on pöörlemisega jõudnud samasse punkti, kus ta üks sideeriline päev varem oli, on võnkumistasand teinud 90-kraadise pöörde. Kui alguses toimub võnkumine põhja ja lõuna suunas, siis päev hiljem ida ja lääne suunas. Järelikult on toimunud impulsivahetus: Maa ja pendli pomm vahetavad impulsi. Kuna Maa on palju massiivsem kui pomm, siis impulsi vahetus Maad ei mõjuta. Kuna pendli pommi võnkumistasand on nihkunud, siis jäävusseaduste kohaselt pidi toimuma impulsside vahetus.
Impulsi muutumise järgimise asemel saame võnkumistasandi pretsessiooni kirjeldada ka selle paralleellükke kaudu. Selleks eeldame, et pretsessiooni kiirus on võrdeline Maa nurkkiiruse projektsiooniga Maa pöörlemisteljel. Gaussi-Bonnet’ teoreemi kohaselt on pendli võnkumistasandi alg- ja lõpporientatsiooni vahe α=−2 sin(φ) α on pendli geomeetriline faas. Vaadates Maaga seotud liikumisi, ei ole Maa taustsüsteemina enam inertsiaalne, kuid selle efektiivne nurkkiirus on 2π sin(φ) radiaani päevas. Lihtne viis selleks, kuidas kasutada paralleellüket Foucault’ pendli võnkumistasandi pöördenurga kirjeldamiseks, on vaadata paralleellüket koonusekujulise puutuja tasandil Maa pinnal.[5][6]
Vaadatuna Maa pinnaga seotud taustsüteemist, mille x-telg on suunatud põhja ja y-telg itta, kirjeldab pendli pretsessiooni Coriolisi jõud. Oletagem, et pendli võnkesagedus on ω, see võngub tasapinnal ja võnkeamplituud on väike. Pendli pommi mõjutavad kaks jõudu: gravitatsiooni ja trossi tekitatud taastav jõud ning Coriolisi jõud. Corliolisi jõud laiuskraadil φ on horisontaalne pendli väikse amplituudiga. Coriolisi jõud on esitatud järgmiselt:
kus Ω on Maa pöörlemissagedus, Fc,x Coriolisi jõud x-telje suunaline komponent ja Fc,y y-telje suunaline komponent.
Taastavad jõud väikse amplituudi korral on esitatud järgmiselt:
Newtoni seaduste kohaselt saame järgmise võrrandisüsteemi:
Minnes üle kompleksmuutujatele z = x + iy, saame võrrandid kujul:
Selle võrrandi lahendiks on
Kui mõõdame aega päevades, siis Ω=2π. Näeme, et ühe päeva jooksul teeb pendel pöörde −2π sin(φ).
Sarnased füüsikalised süsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Paljude füüsikaliste süsteemide pöörlemistelje asend muutub samal viisil kui Foucault’ pendlil. 1851. aastal kirjeldas Charles Wheatstone[7] seadet, mis kujutas endast keerleva ketta külge kinnitatud võnkuvat vedru. Vedru ja ketta vahel on fikseeritud nurk . Vedru liikumist on piiratud selliselt, et ta võnguks ühel tasandil. Kui ketast keerata, muutub ka võnkumistasand ketta suhtes sarnaselt Foucault’ pendli võnkumistasandi muutumisega Maa suhtes laiuskraadil .
Sarnase katse saab teha täiuslikult tasakaalus oleva algselt mittepöörleva jalgratta rattaga, mis on omakorda asetatud pöörlevale kettale nii, et nende pöörlemisteljed moodustavad nurga . Kui ketas teeb päripäeva täispöörde, siis ratas oma algpositsiooni tagasi ei jõua, vaid tema pöörlemistelg on läbinud pöörde suurusega .
Foucault’ pendli võnkumistasandile sarnaselt pretsesseerib ka ringorbitaalil liikuv pöörlev relativistlik osake. Relativistliku kiiruse paiknemist Minkowski aegruumis saab vaadelda kui sfääri S3 neljamõõtmelises eukleidilises ruumis, kus raadius ja ajakoordinaat on imaginaarsed. Paralleelse lükke polarisatsiooni vektorid mööda sfääri (Maa pinda) moodustavad Thomase pretsessiooni, mis on analoogne Foucault’ pendli võnkumistasandi pöörlemisega, kui vaadata paralleelset kulgemist sfääri S2 kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis.[8]
Foucault’ pendel lõunapoolusel[muuda | redigeeri lähteteksti]
Selle pendliga korraldati katse lõunapoolusel. Lõunapooluse pendliprojekti, nagu seda on kirjeldatud ajalehes "The New York Times"[11] ja tsiteerituna raamatust Seven Tales of the Pendulum[12], püstitasid ja katsetasid lõunapoolusel asuvas Amundsen-Scotti polaarjaamas seiklushimulised John Bird, Jennifer McCallum, Michael Town ja Alan Baker. Nende mõõtmised on tõenäoliselt täpseimad, mis iial Maa poolustel teostatud. Pendel püstitati poolusele ehitatava jaama kuuenda korruse trepile. Tingimused olid keerulised: kõrgust umbes 3300 meetrit, atmosfäärirõhk vaid umbes 65% merepinnal olevast. Temperatuur kütmata trepil oli umbes −68 °C. Pendli pikkus oli 33 meetrit ja pommi raskus 25 kg.
Ainult poolusel tõestab Foucault' katse Maa tegelikku pöörlemiskiirust: pendel pöörleb vastupäeva ühe täisringi iga 24 tunni jooksul. Seega võlgnesid nad teadusele selle lugupidamisavalduse. Uus jaam pakkus Foucault` pendlile häid tingimusi. Selle kõrgus kindlustas täpse tulemuse, mida ei saanud häirida õhu liikumine. Nädalavahetustel tagas inimtegevuse vähesus vibreerimise peaaegu täieliku puudumise. Lisaks tagab poolusel madal õhurõhk väiksema õhutakistuse. Isegi algelise pendli sellistes tingimustes püstitamine oleks olnud keeruline. Kuid kui takistused ületati, kinnitasid uurijad, et võnkumistasandi pöörlemise periood on umbes 24 tundi.
Foucault’ pendel Tartus[muuda | redigeeri lähteteksti]
1978. aasta märtsis avati Tartu Tähetornis Hugo Raudsaare püstitatud Foucault’ pendel. Pendel oli 7 m pikk ja kaalus 30 kg. Pendel ei olnud statsionaarne ja igaks demonstratsiooniks tuli see alguses kokku ja lõpus lahti monteerida. Viimati töötas pendel 1990. aastal.[13]
1982. aastal Tartu Ülikooli 350. aastapäeva ajal tekkis Henn Voolaiul, Matt Ansol, Malle Fischeril ja Matti Laanel idee püstitada Tartu Tähe tänava füüsikahoonesse uus Foucault’ pendel. Pendli projekteeris, valmistas ja paigaldas H. Kruuv. Alusplatvormi kujundas I. Kruuv. Pendel avati Tähe perepäeval 6. novembril 1999.[14]
|Kinnitustraadi pikkus||16,76 m|
|Mass||75 kg|
|Periood||7,8 s|
|Alusringi läbimõõt||2,0 m|
|Täisringi sooritamiseks kuluv aeg||28 h 6 min|
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Joe Kissell. Foucault’s Pendulum: Low-tech proof of Earth’s rotation. Interesting thing of the day, 8. november, 2004. Kasutatud 6. oktoober, 2012. (inglise)
- Boris Thiolay. Le pendule de Foucault perd la boule. L'Express, 28. aprill, 2010. Kasutatud 6. oktoober, 2012. (prantsuse)
- Foucault's pendulum is sent crashing to Earth. Times Higher Education, 13. mai, 2012. Kasutatud 6. oktoober, 2012. (inglise)
- Pendulum day. American Meteorological Society. Kasutatud 6. oktoober, 2012. (inglise)
- W. B. Somerville, "The Description of Foucault's Pendulum", Q. J. R. Astron. Soc. 13, 40 (1972).
- J. B. Hart, R. E. Miller ja Robert Mills, "A simple geometric model for visualizing the motion of a Foucault pendulum", Am. J. Phys. 55, 67-70 (1987).
- Charles Wheatstone Wikisource: "Note relating to M. Foucault's new mechanical proof of the Rotation of the Earth", pp 65–68
- M. I. Krivoruchenko, "Rotation of the swing plane of Foucault's pendulum and Thomas spin precession: Two faces of one coin", Phys. Usp. 52, 821–829 (2009)
- "Geometric Phases in Physics", toim. Frank Wilczek ja Alfred Shapere (World Scientific, Singapur, 1989).
- L. Mangiarotti, G. Sardanashvily, Gauge Mechanics (World Scientific, Singapur, 1998)
- Here They Are, Science's 10 Most Beautiful Experiments. The New York Times. Kasutatud 6.oktoober, 2012. (inglise)
- Baker, G. P. (2011). Seven Tales of the Pendulum. Oxford University Press, 388. ISBN 978-0-19-958951-7.
- Taavi Tuvikene. Foucault’ pendli ajaloost. 3. mai, 2000. Kasutatud 6. oktoober, 2012.
- Taavi Tuvikene. Foucault’ pendel füüsikahoones. 4. mai, 2000. Kasutatud 6. oktoober, 2012.
|
<urn:uuid:6be4feae-e591-4361-b436-644c5f60e61e>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Foucault'_pendel
|
2014-10-21T05:35:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507443901.32/warc/CC-MAIN-20141017005723-00028-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999798 |
Latn
| 81 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997984766960144}
|
Renoveeritud aastal 2006, garanteerib Holiday Inn Macau Hotel külalistele mõnusa viibimise Macau's äri või puhkuse eesmärgil. Linna keskus on vaid 1.0 km kaugusel ja lennujaama jõuab 15 minutiga. Oma mugava asukoha tõttu pakub hotell lihtsat pääsu linna kohustuslike vaatamisväärsuste juurde.
Võimalused ja teenused, mida pakub Holiday Inn Macau Hotel, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Majutudes selles suurepärases hoones, võivad külalised nautida koosolekuruumid, concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja), suitsetamisala, kohvik, vahendid erivajadustega külalistele.
Hotellis on 323 imeilusat numbrituba, paljud neist sisaldavad konditsioneer, föön, Mittesuitsetajate toad, triikimine, ligipääs VIP salongi. Hotell pakub suurepärast puhkuseteenuste valikut, sealhulgas sisebassein, kümblustünn, saun, massaaž, aurusaun. Kui otsid mugavat ja muretut majutust Macau's, tee Holiday Inn Macau Hotel'st oma asenduskodu.
|
<urn:uuid:d46fc254-3943-4c4b-8cb5-42b02e0b9e44>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.agoda.com/et-ee/holiday-inn-macau-hotel/hotel/macau-mo.html?asq=VaJJF7UUCIoI4c6xrWALEu0VTiMSJEaO7ibV4QIADeO3kMdxrqaaf%2fAyI6LUp%2bb%2fnyGPqgeYpFi5mFYGd9ZAAQ%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-10-21T05:23:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507443901.32/warc/CC-MAIN-20141017005723-00028-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999916 |
Latn
| 10 |
{"ekk_Latn_score": 0.999915599822998}
|
Alates maist 2011.a. on VTA abiga valminud vabatahtlike andmebaas, millega on kõigil vabatahtlikel võimalik liituda.
Andmebaasist leiab Sinu andmed organisatsioon, kes tahab Sinu oskuste ja kogemustega inimest oma tegevusse kaasata.
Kui oled huvitatud uute kogemuste omandamisest vabatahtlikuna, siis liitu kindlasti andmebaasiga!
Andmebaasi loomist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital projekti:
"Läänemaa vabatahtlike võrgustiku loomine ja tegevuse käivitamine" raames.
Andmebaasiga saab liituda siin:
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Vabatahtlikule/Registreeri-vabatahtlik
|
<urn:uuid:4b0e750a-1af6-4d55-9f0a-8a97cc7ebd70>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.kklm.ee/2522
|
2014-10-21T05:19:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507443901.32/warc/CC-MAIN-20141017005723-00028-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999933 |
Latn
| 35 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999334812164307}
|
Eesti juhitud läbirääkimiste tulemusena tõhustatakse ÜRO arenguabi süsteemi ning luuakse võrdõiguslikkust ja naiste õigusi edendav agentuur
03.07.2010
Eile, 2. juulil võttis ÜRO peaassamblee vastu otsuse, mis sisaldab samme ÜRO arenguabi süsteemi tõhustamiseks ja peab andma olulise tõuke ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. Intensiivsed läbirääkimised kokkuleppe leidmiseks ÜRO liikmesriikide vahel kestsid Eesti ja Tuneesia suursaadikute juhtimisel kuus kuud.
"Usun, et saavutasime parima võimaliku tulemuse," ütles Eesti suursaadik ÜRO juures Tiina Intelmann. "Läbirääkimised 192 osapoole vahel on alati väga keerukad, kuid õnneks on kõik liikmesriigid ühel meelel, et arengueesmärkide saavutamiseks tuleb järgmise viie aasta jooksul teha äärmiselt suuri pingutusi."
Kokkuleppe olulisust märkis otsuse vastuvõtmisel ka ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon, kes rõhutas, et ÜRO peaassamblee otsusega on tegemist on väga julge ja epohhi loova saavutusega. „Mul on väga hea meel, et läbirääkimised Eesti ja Tuneesia suursaadikute juhtimisel viidi läbi hõlmaval, läbipaistval ja tõhusal moel,” ütles ÜRO peaseretär.
2. juuli otsusega loodi ÜRO-s agentuur, mis hakkab tegelema naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusega laiemalt, kuid samas ka ellu viima aktiivseid ja selgelt suunatud programme naiste olukorra parandamiseks arenguriikides. „Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et just vähene tähelepanu naiste tervishoiule, haridusele ja kohale ühiskonnas on oluliseks takistuseks paljude majanduslikult halvemal järjel olevate riikide arengus,“ selgitas Eesti suursaadik ÜRO juures.
Otsusega vaadatakse kriitiliselt üle ka kogu ÜRO arenguabi süsteemi toimimine, luues arenguriikidele paremad võimalused saada arenguabi läbi ÜRO fondide ja programmide kooskõlas riikide endi koostatud ühtsete arengukavadega ning tagatakse neile ulatuslikumad võimalused kaasa rääkida ÜRO otsustusmehhanismides. Samuti on eesmärgiks hoida kokku raha programmide haldamise pealt.
ÜRO aastatuhande arengueesmärgid lepiti kokku 2000. aastal ning need sisaldavad konkreetseid sihte 2015. aastaks. Eesmärgid hõlmavad vaesuse vähendamise erinevaid aspekte, sealhulgas alghariduse tagamist, tervishoiuprobleemide ja keskkonnaküsimuste lahendamist ning soolise võrdõiguslikkuse edendamist. ÜRO aastatuhande arengueesmärkidest on saanud rahvusvahelise arengukoostöö alustalad nii arengumaade, doonorriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusele.
ÜRO aastatuhande arengueesmärkide täitmisest tehakse vahekokkuvõte 2010. septembris toimuval ÜRO tippkohtumisel New Yorgis.
|
<urn:uuid:59f61b40-b8a9-4a57-8238-c430dad0a812>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.un.estemb.org/est/uudised/aid-669
|
2014-10-21T05:17:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507443901.32/warc/CC-MAIN-20141017005723-00028-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99999 |
Latn
| 41 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999901056289673}
|
Maximilian Schell
Tema isa oli Šveitsi kirjanik Hermann Ferdinand Schell ja ema Austria näitlejanna Margarethe Noé von Nordberg. Peres oli peale Maximiliani veel kolm last, kes kõik tegelesid näitlemisega. Õde Maria Schell ja vend Karl Schell olid vanemad, õde Immy Schell oli pere noorim laps. Pärast anšlussi, aastal 1938 asus perekond elama Šveitsi Zürichisse.
Aastal 1962 võitis ta parima meespeaosatäitja Oscari kaitseadvokaat Hans Rolfe rolli eest filmis "Nürnbergi protsess". Sama rolli eest sai ta ka Kuldgloobuse. Oscari nominentide hulgas oli ta veel kahel korral. Aastal 1976 rolli eest filmis "The Man in the Glass Booth" ja 1978. aastal meeskõrvalosatäitja kategoorias rolli eest filmis "Julia".
Maximilian Schell oli Angelina Jolie ristiisa.
|
<urn:uuid:3cb128e1-f019-42a5-b17e-fc17d31d7758>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Maximilian_Schell
|
2014-10-22T21:52:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507447657.38/warc/CC-MAIN-20141017005727-00027-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.998739 |
Latn
| 51 |
{"ekk_Latn_score": 0.9987391829490662}
|
Kinnisvara haldusfirma järgib korteriühistu asutamise peamist eesmärki - tagada korteriomanike ühises omanduses oleva hoone hea säilimine võimalikult efektiivselt majandades, pakkudes kliendile parimat kvaliteeti koos usaldusväärse partneri olemasoluga. Reeglina suudab haldusfirma pakkuda kinnisvaraomanikele kvaliteetsemaid teenuseid parema hinnaga kui korteriühistu ise majandades.
Teeme väikseid ja lihtsaid asju, lihtsalt ja kiiresti (kvaliteetse haldus-, hooldus- ja koristusteenuse osutamine). Ainult teadmisest, kuidas teha, ei piisa. Paljudel on sellel alal pädevad teadmised, kuid ainult teoreetilistest teadmistest jääb enamasti väheseks.
Seame endale reaalseid eesmärke. Ainult järjepidev kvaliteetse teenuse osutamine annab tunnustust ettevõttele ja toob uusi kliente. Järjepidevus, millega me oma väärtusi järgime, on meie peamine konkurentsieelis.
Meie tegevusalade hulka kuuluvad kinnisvarahaldus, kinnisvara hooldamine, kinnisvara arendus ning kinnisvara varahaldus.
Tere tulemast OÜ Südalinna Kinnisvarahaldus kodulehele!
Südalinna töömesilased :)
OÜ Südalinna Kinnisvarahaldus, telefon 628 2390, e-post info ät sydalinna dot ee
|
<urn:uuid:ab888f9b-c916-4e0f-be1a-7fa897356f75>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://sydalinna.ee/
|
2014-10-22T21:40:23Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507447657.38/warc/CC-MAIN-20141017005727-00027-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999975 |
Latn
| 77 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999748468399048}
|
Reisijatele, kes soovivad koguda linna Hongkong vaatamisväärsusi ja helisid, on Charterhouse Causeway Bay ideaalne valik. Hotell asub 1 km kaugusel kesklinnast ja tagab juurdepääsu linna tähtsatele rajatistele. Neile teist, kes tahavad välja minna, on Vietnami Sotsialistliku Vabariigi konsulaat, Paapua Uus-Guinea konsulaat, Trinidad ja Tobago konsulaat vaid mõned külalistele saadaolevad vaatamisväärsused.
Charterhouse Causeway Bay's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Kui nimetada vaid mõni hotelli võimalustest, oleksid need koosolekuruumid, suitsetamisala, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, parkla, restoran.
Hotelli majutusteenused on hoolikalt valitud, et saavutada kõrgeima astme mugavust ja heaolu. Mõnest toast võivad külalised leida traadita internetiühendus (tasuta), telefon, vann, triikimine, in room safe. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Naudi Charterhouse Causeway Bay ainulaadset teenindust ja mainekat asukohta.
|
<urn:uuid:557e33b4-d542-4848-a042-3373d400d47b>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.agoda.com/et-ee/charterhouse-causeway-bay/hotel/hong-kong-hk.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtLSGGuKePbhkYUeVFkky2%2balvKNBNYWCs9M%2bD9%2fzVSpa&setcookienew=1
|
2014-10-22T21:53:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507447657.38/warc/CC-MAIN-20141017005727-00027-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999886 |
Latn
| 28 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998860359191895}
|
Foto Hotel, asudes paigas Kata, Phuket, on reisijatele populaarne valik. Paiknedes vaid 16.8 Km kaugusel linna keskusest, on külalised heas positsioonis, et nautida linna vaatamisväärsusi ja tegevusi. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Phuket Surf, Kata Noi rand, Kata vaatekoht.
Foto Hotel pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Külaliste mugavuse ja heaolu eesmärgil pakub hotell toateenindus, parkimisteenindus, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, ärikeskus, concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja).
Külalised võivad valida 79 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Hotell pakub fantastilisi teenuseid, sealhulgas treeningkeskus, välibassein, massaaž, spaa, et aidata Sul lõõgastuda peale tegevusterohket päeva linnas. Oma ideaalse asukoha ja sobivate võimalustega tabab Foto Hotel märki mitmel viisil.
|
<urn:uuid:07199792-13e7-41e2-a6da-9930bb38a516>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.agoda.com/et-ee/foto-hotel/hotel/phuket-th.html
|
2014-10-22T21:44:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507447657.38/warc/CC-MAIN-20141017005727-00027-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999853 |
Latn
| 20 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998526573181152}
|
Thule rihmahoiustaja 521-1
Nutikas tarvik, mis aitab hoida rihmu organiseeritult ning kasutusvalmis.
Otsi müügiesindajat
Lisa ostunimekirja
-
Seab rihma kiiresti korda. Kinnitage klamber avasse kerel, siis pöörake pidemeid selle taga rihma kokkukerimiseks. Rihma kasutamiseks tõmmake see lihtsalt tagasi välja.
-
Toote komplekti kuulub tugev rihm tõmbetugevusega 300 kg.
-
Pikkus: 275 cm
|
<urn:uuid:df936609-ec8b-4c63-ae8b-630065514834>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.thule.com/et-ee/ee/products/carriers-and-racks/roof-racks/load-accessories/thule-rihmahoiustaja-521-1-_-521100
|
2014-10-22T21:44:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413507447657.38/warc/CC-MAIN-20141017005727-00027-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99939 |
Latn
| 33 |
{"ekk_Latn_score": 0.9993895292282104}
|
Perekond Dorbek ründab viiekesi Eesti meistrikuldasid
Peatreener Allan ning mängijad Karl-Peeter ja Erik Dorbek moodustavad korvpalliperekonnast kolm viiendikku. Aga just neil on perekonnas puudu tänavune meistrikuld.
Noorim vend, 14-aastane Martin tuli oma vanuseklassis Eesti noortemeistriks ning valiti ühtlasi parimaks mängijaks.
Tervet seda meesteväge kantseldab ema Maia – loomulikult korvpallitreener –, kes viis Siili Palliklubi 13- ja 14-aastased tüdrukud noortemeistri tiitlini.
Kõik pereliikmed kummutavad väite, et Dorbekute kodus muust ei räägita kui korvpallist. “Varem oli kodus korvpallijuttu rohkem, nüüd räägime kõik asjad trennis ära,” ütleb vanim poegadest, 25-aastane Karl-Peeter. “ Kui harjutad kaks korda päevas ja pärast kodus ka korvpallilainel jätkad, võid hulluks minna.”
Ema Maia ütleb lõbusalt, et õhtul kodus leiab ta eest kolm meest (23-ne Erik elab omaette), kes tahavad süüa saada. “Ise ka tahad. Argiasjad tulevad peale,” räägib ta. “Korvpalijutt oleneb emotsioonidest. Kui võidad, tahad ikka rõõmu teistega jagada. Kaotused jätan rohkem endasse.”
Ema satub poegadest rääkides üha rohkem hoogu – ikka ju tahad, et lastel hästi läheks. “Kui Balti liigas saadi esimene võit, siis terve järgmise päeva ma nagu lendasin,” lausub Maia. “Nüüd on ärevus nii suur, et ma ei suuda play-off-mänge vaatamas käia. Eks mängu ajal tasapisi ikka uurin, kuidas seis on.”
Pojad käreda isaga harjunud
Paljudele kõrvaltvaatajatele tundub, et Allan on oma käe all mängivate poegade vastu liiga karm. “Isa käe all mängida pole kergem ega raskem kui mõne teise treeneri käe all,” arvab Erik. “Palliplatsil ei võta ta meid kui poegi, vaid kui mängijaid. Ta kohtleb kõiki ühtemoodi, ma ei tunne, et nõuaks meilt rohkem kui teistelt.”
Karl-Peeter torkab vahele: “Meil on eksimisvõimalus väiksem. Isa tunneb meid läbi-lõhki ja teab võimeid, hinnaalandust me ei saa.”
Ja resümeerib: tema Erikuga on treeneri nõudlikkusega ammu harjunud. “Väljaspool korvpalli on isa hoopis teine inimene,” kinnitab vanim poeg.
Maia nendib, et Allan võib vahel tunduda käreda ütlemisega, aga ta on emotsionaalne ja tõmbab sellega pallurid mängu kaasa. “Treener ei saa väliselt liiga külmaks jääda,” ütleb ta kindlalt.
Kui isa ja ema on korvpallitreenerid, siis on vist loogiline, et pojadki sama ala peale satuvad? “Kõik poisid on väiksest peale saalis elanud, siin üles kasvanud,” meenutab Maia Sõpruse puiesteel valges spordimajas möödunud päevi emaliku heldimusega. “Roninud ühest võimlast teise, maganud mattidel, pinkidel.”
Kas Allanil pereisana on hea meel, et järeltulijaid korvpall tõmbab? “Pean kooli tähtsamaks, see annab ameti,” kinnitab isa. “Korvpall ei toida kaua, 30-selt peaks tagataskust olema võtta ka muu amet.”
Ehitustööriistas üritavad päris paljud mängimise kõrvalt õppida. “Kaks korda päevas treenimise kõrvalt pole muidugi kerge õppida,” lisab isa Allan.
Andekas Martin
Ema ütleb, et kõik poisid on erinevad. Küll nimetavad pereliikmed üksmeelselt andekaimaks noorimat võsu Martinit. “Ta on tehnika ja mõtlemise poolest vast teraseim. Eks näis, kuidas ta kasvab,” mõtiskleb isa. “Aga küll sirgub – ta on hilise kasvuga.”
“Tal on väga head mängujuhiomadused, füüsiliselt peab paremaks saama,” räägib noorimast vennast Karl-Peeter. “Martin on väga hea platsinägemisega,” täiendab ema Maia.
Eesti koondise kandidaatide sekka on seni mahtunud Erik. Ta käis end hooaja alguses ka välismaal proovimas, kuid Hollandi liiga poolfinalisti Nijmegeni põhimõtted arenevale mehele ei sobinud.
“Iga esimese hüüde peale ma enam pea laiali välismaale ei torma. Balti liiga oli väga kõva sõna, nüüd astuks koos Ehitustööriistaga heameelega sammu edasi,” valgustab Erik lähituleviku plaane.
Eesti liigas teeb mehetegusid veel üks Dorbek – Kalevi ridadesse kuuluv Gert. Sugulusside oma mitme poolfinaalivastasega on olemas – ta on üks Allani onu järeltulijatest.
Teatavasti on Gert ka tähtmängija Aivar Kuusmaa õepoeg – spordigeenid missugused.
Dorbekute südamevalu – lapsed on palju õrnemad kui varem
Treenerid Maia ja Allan Dorbek jõuavad jutu sees iseenesest välja teemadeni, mis suurt muret valmistavad.
"Kui hakkan gruppidesse lapsi valima, läheb ülesanne järjest raskemaks. Üldiselt on teise-kolmanda klassi lapsed palju õrnemad kui varem,” ütleb Maia. “Kas ei joosta enam õues? Või on põhjused mujal? Õppekoormus koolis suureneb üha. Et lapsed on füüsiliselt viletsamaks jäänud, seda räägivad ka teised treenerid."
Allan kahetseb, et iseseisvusajal on spordikoolide süsteem lõhutud ja tulemuslikku noortetööd palju raskem korraldada. "On olnud paremaid aegu, spordikoole ja klubisid ei saa võrrelda. Kui poliitikud ja spordijuhid ükskord aru saaksid, et üks asi on ära lõhutud,” raiub ta.
“Praeguse rahastamissüsteemi juures ei ole võimalik Läti-Leeduga võidelda. Seal eksisteerivad klubid ja spordikoolid paralleelselt. Meil ühed veedavad niisama vaba aega, teised tahavad heaks saada. Raha saavad aga mõlemad ühepalju." Ville Arike
|
<urn:uuid:ba6a109f-f6f5-479c-b17a-eaa4d41315cd>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://epl.delfi.ee/news/sport/perekond-dorbek-rundab-viiekesi-eesti-meistrikuldasid.d?id=51009795
|
2014-10-23T13:43:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413558066654.17/warc/CC-MAIN-20141017150106-00026-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999904 |
Latn
| 28 |
{"ekk_Latn_score": 0.999903678894043}
|
Zimbabwe
|Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
|Zimbabwe Vabariik
inglise Republic of Zimbabwe
|Riigihümn||Blessed be the land of Zimbabwe|
|Pealinn||Harare|
|Pindala||390 757 km²|
|Riigikeel(ed)||inglise, šona, ndebele|
|Rahvaarv||12 619 600 (2012 hinnang[1])|
|Rahvastikutihedus||32,2 in/km²|
|Riigikord||parlamentaalne valitsus|
|President||Robert Mugabe|
|Iseseisvus||11. november 1965 ja
18. aprill 1980
|SKT||$5,916 miljardit (2011 hinnang[1])|
|SKT elaniku kohta||$500 (2011 hinnang[1])|
|Rahaühik||Oma valuuta puudub, selle asemel Lõuna-Aafrika rand (R), Botswana pula (P), Briti nael (£), USA dollar ($) ja euro (€)[1]|
|Usund||Kristlus, Mbira Dza Vadzimu|
|Ajavöönd||maailmaaeg +2|
|Tippdomeen||.zw|
|ROK-i kood||ZIM|
|Telefonikood||263|
Zimbabwe (varasem nimi Rodeesia) on merepiirita riik Aafrika lõunaosas. Piirneb idas Mosambiigi, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigi, edelas Botswana ning põhjas Sambiaga. Pealinn on Harare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valgete vähemuse valitsus ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida rahvusvaheliselt tunnustati.
Zimbabwel on kolm ametlikku keelt: inglise, šona ja ndebele. Zimbabwe sai alguse Briti isemajandava Lõuna-Rodeesia kolooniana, mille maad võeti Briti Lõuna-Afrika Kompaniilt. President Robert Mugabe on riigipea ja sõjaväe ülemjuhataja olnud alates riigi iseseisvumisest aprillis 1980. Peaminister on Morgan Tsvangirai.
Sisukord
Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]
Zimbabwe on olnud tuntud kui Lõuna-Rodeesia (1923), Rodeesia (1965) ja Zimbabwe Rodeesia (1979). Nime Zimbabwe tutvustati 1960. aastatel võimaliku nimena iseseisvale riigile ja seda kasutasid iseseisvust nõudvad liikumised.
Nimi tuleb šona keelest ja see tähendab kas kivimaja või iidset varemet, mis on nüüd püha koht. Zimbabwet mainiti esmakordselt kui Symbaoe aastal 1531 Vicente Pegado poolt, kes oli Sofala Portugali garrisoni kapten.
Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]
Zimbabwe on ilma merepiirita riik Lõuna-Aafrikas. Riik asub laiuste 15° ja 23°S ning pikkuste 25° and 34°E vahel.
Loodus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pinnamood[muuda | redigeeri lähteteksti]
Enamik riigist asub keskplatool, mis ulatub edelast loodesse kõrguste 1200 ja 1600 m vahel. Riigi idapoolne ala on mägine ning seal asub 2592 m kõrge Nyngani mägi. Umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa (veld), mis asub madalamal kui 900 m. Victoria juga, üks maailma suurimaid, asub Zimbabwe loodeosas Zambezi jõel. Kliima on troopiline ning vihmaperiood on oktoobri lõpust märtsini. Kliima muudab mõõdukamaks kõrgus merepinnast.
Taimed ja loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Savannid moodustavad suurema osa riigist, kuigi niiskes ja mägises idas leidub troopilisi igihaljaid taimi. Zimbabwes kasvavad puud nagu tiikpuu, mahagon, msasa ja ahvileivapuu. Lillede hulgas on hibiskus, ämblikliilia, leonotis ja kassia.
Roomajaid ja madusid on palju. Suurim roomaja on varaan, kuid jõgedes elavad mitmed krokodilliliigid. Lisaks on Zimbabwe koduks üle 500le linnuliigile ja lugematule hulgale putukatele.
Zimbabwe looduslik mitmekesisus on suur, kuid leidub ka tavapärast troopilist Aafrika floorat ja faunat. Riigi tähtsaimad loomad on lõvi, elevant, Aafrika pühvel, leopard, ninasarvik, mõned primaadid ja antiloop. Kalaliike on 131.
Keskkonnaprobleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad metsad, milles oli palju erinevaid liike. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine viisid metsade maharaiumiseni, mis omakorda vähendas tunduvalt metsiku looduse hulka. Metsade hävimine ja erosioon on tõsised probleemid ning põllumajanduseks sobiva maa hulk on kahanenud. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Enne koloniseerimist (1000–1887)[muuda | redigeeri lähteteksti]
Proto-šona keelt rääkivad kogukonnad tekkisid 9. sajandil Limpopo jõe oru keskosas. Seal liikusid nad edasi Zimbabwe mägismaale. 10. sajandil sai Zimbabwe kõrgplatoo Šona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid nad kauplema araabia kaupmeestega, mis aitas kaasa Mapungubwe kuningriigi õitsengule 11. sajandil. See riik oli võimsamate Šona riikide eelkäija, mis domineerisid piirkonda 13. kuni 15. sajandi.
13.–15. sajandil asus riigi territooriumil Suur-Zimbabwe riik. Riigi jõukus põhines maavaradel (kuld, vask, tina). Elanikud hülgasid teadmata põhjustel umbes 1450. aasta paiku riigi pealinna ning läksid elama põhjapoolsetele aladele. Kui 19. sajandi keskel avastasid Euroopa maadeuurijad Suur-Zimbabwe linna, siis ei uskunud nad, et võimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele. Selle linna säilinud tornid, müürid ja templid näitavad, et see riik oli võimas.
Uut riiki kutsuti Monomotapa ehk Makaranga (Päikeseriik) ning selle õitseaeg oli 15.-17. sajandil. Monomotapa tuntuim kuningas Mutopa valitses 15. sajandi algul. Tema ajal ulatas šonade riigi mõjupiirkond India ookeanini. Peamiselt kauples riik kulla, elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Sisse veeti Araabia maitseaineid, India kangaid ja Hiina portselani.
Koloniaalaeg (1888–1965)[muuda | redigeeri lähteteksti]
1880. aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundma Cecil Rhodese Briti Lõuna-Afrika Kompanii. Rhodes sai ndebele rahva käest kaevandusõiguse aastal 1888 ning seejärel alistas ta šona ja ndebele hõimude riigid. 1890 sai ta Briti valitsuselt nende maade haldamise ainuõiguse.
Zimbabwes valitsevad soodsad looduslikud tingimused meelitasid sinna valgeid koloniste. Aafrika hõimud tõrjuti vähem viljakatesse reservaatidesse. Nii tagati eurooplaste istanduste odav tööjõud ning hakati kasvatama tubakat, suhkruroogu ja tegelema karjakasvatusega.
1923. lõppes Lõuna-Aafrika Kompanii ainuvalitsemine Rodeesias ning maa jagati piki Zambezi jõge Briti Lõuna-Rodeesia (praegune Zimbabwe) ja Põhja-Rodeesia (praegune Sambia) krooniasumaaks. Lõuna-Rodeesia valgetele anti omavalitsuse õigused.
1953. aastal ühendati mõlemad Rodeesiad ja Njassamaa (praegune Malawi) Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks, mille pealinnaks sai Harare. Tekkis liitriik, kus võim kuulus valgele vähemusele. See riik lagunes musta elanikkonna survel 1963. aastal, kes tahtsid iseseisvust. Ka Lõuna-Rodeesia valged hakkasid nõudma iseseisvust, kuid Suurbritannia valitsus soovis enne garantiid, et kehtestataks enamuse võim.
Iseseisvus ja kodusõda (1965–1979)[muuda | redigeeri lähteteksti]
Rodeesia mustanahaline elanikkond alustas Smithi valitsuse vastu relvastatud võitlust. Šona hõimud toetasid Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZANU), mida juhtis Robert Mugabe. Ndebeled toetasid oma hõimupealikku Joshua Nkomet ja tema Zimbabwe Aafrika Rahvusliitu (ZAPU). 1976 ühendati jõud Isamaarindeks (PF).
Tänu Lõuna-Aafrikale sai Rodeesia ÜRO majanduslikest sanktsioonidest mööda hiilida, aga kodusõda kurnas riiki. 1979. aastal loobus Smith peaministri kohast musta piiskopi Abel Muzorewa kasuks, kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks. Algasid läbirääkimised, mille tulemusel toimusid 1980. aastal valimised. Võitjaks osutus Isamaarinne ja Zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt. Valitsusjuhiks sai Robert Mugabe, kes on alates 1988 olnud president.
Alates 1980. aastast[muuda | redigeeri lähteteksti]
Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Riigi põhitulud pärinevad põllumajandustoodete (peamiselt tubaka) müügist.
Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Zimbabwe on jaotatud 8 provintsiks, millele lisandub 2 provintsiõigustega linna.
|Provints||Keskus|
|Bulawayo||Bulawayo|
|Harare||Harare|
|Ida-Mashonaland||Marondera|
|Kesk-Mashonaland||Bindura|
|Lõuna-Matabeleland||Gwanda|
|Lääne-Mashonaland||Chinhoyi|
|Manicaland||Mutare|
|Masvingo provints||Masvingo|
|Midlandsi provints||Gweru|
|Põhja-Matabeleland||Lupane|
Provintside nimed tulevad Mashonlandi ja Matabelandi jagamisest kolonisatsiooni käigus. Mashonlandi okupeeris Briti Lõuna-Afrika Kompanii pioneeriüksus ja Matabeland vallutati Esimese Matabele sõja käigus. See jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist.
Provintsi valitseb provintsikuberner, kelle määrab ametisse president.
Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]
Zimbabwe rahvaarv on 12 miljonit[1].
Zimbabwe arvukaim rahvus on šonad (82%), kes elavad riigi kesk- ja idaosas. Arvukuselt teine rahvas on lääne- ja lõunapiirkondi asustavad ndebeled (17%). Suurim vähemus on valged, keda on vähem kui 1% rahvaarvust. Valged on enamasti inglise päritolu, kuid leidub ka buuride, kreeklaste, portugallaste, prantslaste ja hollandlaste esindajaid. Valgete kogukond oli arvukaim 1975, kui neid oli umbes 278 000 ehk 4,3% rahvastikust. Tänapäeval on neid vähem kui 50 tuhat.
Umbes 75% elanikest on vähemalt osaliselt kristlased[1] ning 24% usuvad muistseid jumalaid.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Zimbabwe riigipeade loend
- Zimbabwe valitsusjuhtide loend
- Zimbabwe maareform
- Zimbabwe jalgpallikoondis
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Doubts linger over Zimbabwe deal, BBC NEWS, 22. juuli 2008
- Zimbabwe neegrid hoiavad oma raha turvaliselt… pärakus
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
|Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.|
-19.0166666730.01666667
|
<urn:uuid:cb4bb75e-83ce-44af-a673-5540ba679168>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Zimbabwe
|
2014-10-23T13:56:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413558066654.17/warc/CC-MAIN-20141017150106-00026-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999601 |
Latn
| 107 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996005892753601}
|
Clinton kinnitas telekanali ABC saates «This Week», et Ühendriigid soovivad vägivalla ja provokatsioonide lõppemist Egiptuses, vahendas uudisteagentuur AFP.
Samas lisas Clinton, et Egiptuse president Hosni Mubarak pole teinud piisavalt jõupingutusi ega vastanud oma rahva nõudmistele. Seejuures kutsus Clinton Egiptuse võime üles astuma samme demokraatlike ja majanduslike reformide läbiviimiseks.
«Me julgustame endiselt võimul olevat Mubaraki valitsust ja mõjukat sõjaväge, et nad teeksid kõik võimaliku selleks, et julgustada korrapärast üleminekut,» lisas Clinton.
USA on Egiptusse tohutult investeerinud, andes riigile Financial Timesi andmetel enam kui 1,3 miljardit sõjalist abi aastas ning rohkem kui 28 miljardit dollarit arenguabi alates aastast 1975.
|
<urn:uuid:a12b90a4-f6d6-413b-989c-532ee377af46>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.postimees.ee/380109/usa-lubas-egiptusele-jatkuvalt-abi
|
2014-10-23T13:45:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1413558066654.17/warc/CC-MAIN-20141017150106-00026-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999799 |
Latn
| 32 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997994303703308}
|
Lerna hüdra
Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud. Pole ka välistatud, et ta sündis mitmepäisena.
Hüdrat leida oli väga lihtne. Selleks, et mürgiaurud vähem segaksid, mässis Herakles riide ümber pea ja hingas läbi riide. Teda abistas tema vennapoeg Iolaos, kes iga kord, kui Herakles mõne pea maha lõi, kõrvetas kaelakönti tuletukiga. Siis ei kasvanud sealt uusi päid asemele. Võimalik, et sellist nõu andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla.
Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb.
Herakles kastis oma nooled tapetud hüdra verre (mõne versiooni järgi sappi). Niisugused mürginooled tapsid kõik, kes nendega pihta said, näiteks tappis Herakles nendega Nessose. Kreekakeelsed sõnad noole (toxon) ja mürgi (toxis) kohta on väga sarnased.
Esialgu pidi Herakles sooritama Eurystheuse valitud 10 vägitegu. Eurystheus sai teada, et Iolaos aitas Heraklest, ega võtnud hüdra tapmist arvesse. Augeiase tallide puhastamine oli teine, mis talle ei kõlvanud, ja nii pidi Herakles 12 vägitegu toime panema. Seda on nähtud kompromissina osas Heraklese-legendides esinenud 10 ja osas olnud 12 vägiteo vahel.
Lerna hüdra kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]
|Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lernaean Hydra|
|
<urn:uuid:90a878e2-38a7-4c56-8d81-5f9071a1afe7>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Lerna_h%C3%BCdra
|
2014-10-24T14:48:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119646180.24/warc/CC-MAIN-20141024030046-00166-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999951 |
Latn
| 86 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999513626098633}
|
Taastuv energiaressurss
|Taastuvad energiaressursid|
|Biokütus
Biomassienergia
Geotermaalenergia
Hüdroenergia
Päikeseenergia
Loodete energia
Laineteenergia
Tuuleenergia
Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia) või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks.
Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib. S.t. kui taastuvat ressurssi ei kasutata ülemäära, saab seda sama intensiivsusega kasutada tuhandeid aastaid.
Sisukord
Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Enne 19. sajandi keskpaika olid peaaegu kõik energiaressursid liigitatud taastuvateks. Peaaegu kindlalt võib väita, et vanimad kasutatud taastuvenergiad on biomassi energia ja biokütus, mis on umbes 790 000 aastat vana. Biokütust hakati kasutama 200 000 aastat hiljem.[1]
Ajalugu näitab, et esimesed taastuvenergiad olid inim- ja loomtööjõud, vee-energia ja tuuleenergia ning puidu põletamine. USA energiakasutuse graafik näitab, et kuni 1900. aastani olid õli ja maagaas sama tähtsad kui tuuleenergia ja päikeseenergia 2010. aastal.
1873. aastal oli probleemiks, et kivisüsi võib otsa saada ning selle tulemusena hakati katsetama päikeseenergiaga.[3] Päikesemootorit arendati kuni esimese maailmasõja puhkemiseni. 1911. aastal avaldati Ameerika Ühendriikides teaduslik artikkel päikeseenergia olulisusest, milles väideti, et päikeseenergia on kauges tulevikus ainus energiaressurss.[4]
Taastuvate energiaressursside tehnoloogiad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Tuuleenergia
Tuuleenergia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud.
Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks akupankadesse või mehaaniliseks energiaks, pumbates vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse. Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa soojuseks kaduma.
Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Avamere elektrituulikud on võimelised ära kasutama seal tihedamini esinevaid tugevamaid tuuli kui maismaa omad ja nii muudavad nad maastiku ilmet vähem, kuid ehituskulud on sellevõrra tunduvalt kõrgemad.[5]
Hüdroenergia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd.[6]
Päikeseenergia[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Päikeseenergia
Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse.[7]
Biomassienergia[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus
Bioenergia ehk biomassienergia on taastuvenergia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest (hrl põletamisest). See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomass on taimne materjal, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Siia kuuluvad puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne.
Biomassi baasil toodetav energia on alternatiiv fossiilkütusest toodetavale energiale, juhul kui tootmises ei kulu fossiilenergiat rohkem või sama palju, kui bioenergiat saadakse, ning biomassi kasvatamine energiaallikana ei vähenda toiduvilja kättesaadavust. Põletamisel eraldunud süsihappegaasi ei arvestata kliimamuutuse põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil[8].
Biomassi kuivaine keskmine kalorsus on 20 kuni 26 kJ/g. Näiteks tüvepuidul 20,0–20,5 kJ/g, tüvekoorel 20–23 kJ/g.
Biokütus[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Biokütus
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav gaasiline, vedel- või tahkekütus[9], keemiliselt orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.
Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka.
Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie (sh raiejäätmed), heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel).
Geotermaalenergia[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Geotermaalenergia
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aja jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.
Järjest sügavamale Maa keskpunkti poole minnes tõuseb sealsete kivimite temperatuur. Vahekaugust, mille võrra sügavamale minnes maakoore temperatuur 1 °C võrra tõuseb, nimetatakse geotermiliseks astmeks. Keskmiselt on geotermiline aste 33 m. Selle vastand on geotermiline gradient, mis näitab kivimite temperatuuri tõusukiirust Maa keskme poole liikudes. See on keskmiselt 0,03 °/m.[10]
Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada. Termaalvett saadakse puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermiliste elektrijaamade rajamine on suhteliselt odav ja lihtne, kuid termaalvee halbade omaduste tõttu (200 °C on suhteliselt madal temperatuur) pole nad eriti ökonoomsed[10]. Nende rajamine on õigustatud üksnes seal, kus termaalvesi paikneb maapinnale küllalt lähedal[10].
Taastuvate energiaressursside kasutamine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast umbes 90 % saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 % tuleb maagaasist ning ülejäänu tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud pole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest jätkub Eestis põlevkivi vaid 20 kuni 50 aastaks ja seega on alternatiivsed energiaallikad peagi vägagi aktuaalsed. Samuti oleks vaja vähendada igapäevakütuste põletamisel tekkivate kasvuhoonegaaside emissiooni – lihtsalt öeldes on vaja hoida keskkonda.[11]
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Taastumatu energiaressurss
- Taastuv ressurss
- Alternatiivenergia
- Bioenergia
- Põhjamaade Tippteaduse Algatus
- Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus
- Eesti Taastuvenergia Koda
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- K. Kris Hirst. The Discovery of Fire Kasutatud 27.09.2013.
- "The Encyclopedia of Alternative Energy and Sustainable Living" Kasutatud 27.10.2013
- [1], "The surprising history of sustainable energy". Kasutatud 28.10.2013.(inglise).
- "In the far distant future, natural fuels having been exhausted solar power will remain as the only means of existence of the human race" – “Power from Sunshine”: A Business History of Solar Energy Kasutatud 27.10.2013
- "The Wind Industry's Experience with Aesthetic Criticism". Leonardo.
- EE 3. köide, 1988.
- [2], "Solar Energy Perspectives: Executive Summary". Kasutatud 27.10.2013.(inglise).
- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [3] Kasutatud 29.10.2013
- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [4] Kasutatud 30.10.2013
- Tehnikaleksikon, lk. 126
- [5], Eesti Energia. Kasutatud 28.10.2013.
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
|
<urn:uuid:fedccb88-a71b-4ada-8b19-fbfaf075ae9e>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss
|
2014-10-24T14:43:29Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119646180.24/warc/CC-MAIN-20141024030046-00166-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999941 |
Latn
| 153 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999407529830933}
|
Loodud selleks, et tuua välja operatsioonisüsteemi Windows 8.1 parimad omadused, uusimad arvutid on saadaval mitmes rabavas stiilis, alustades õhukestest, kaasaskantavatest ja universaalsetest tahvelarvutitest ning lõpetades ruumisäästvate, suurte ja ilusate ekraanidega kõik ühes lauaarvutitega.
Operatsioonisüsteemiga Windows 8.1 uue põlvkonna tahvelarvutid, sülearvutid ja kaks-ühes-arvutid on õhukesed, kerged, vastupidavad ja võimsad, nii et saate oma arvuti kõikjale kaasa võtta ning säilitada kogu päevaks laetud oleku ja ühenduse.
Suhelge meili teel, valmistage ette esitlus, tehke Skype’i kõne. Surfake veebis, laadige alla uus mäng, vaadake lemmikfilmi. Operatsioonisüsteemiga Windows 8.1 arvutid annavad teile lõputult valikuid tootlikkuse ja meelelahutuse tagamiseks.
Windows 8.1 annab teile tuttava töölaua tegumiriba ja Start-nupuga ning peale selle uue ilusa avakuva, mida saate kohandada oma lemmikrakenduste, -inimeste ja -saitidega.
Vastused Windows 8.1 kohta käivatele küsimustele.
Vaadake Windows 8.1 ja selle kõikide omaduste kohta lisateavet.
Muutke arvuti isikupäraseks, kasutades keeli, kujundusi ja taustpilte.
Vaadake, mida saate teha Windowsi poe suure rakendustevalikuga.
|
<urn:uuid:c1a9f8df-f3ad-48c8-a9fb-d9b3556ed8e1>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-8/windows-pcs
|
2014-10-24T15:12:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119646180.24/warc/CC-MAIN-20141024030046-00166-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999948 |
Latn
| 537 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999483823776245}
|
21.01.2010
BAFTA nominendid on selgunud!
PIINAKAMBER, Avatar ja An Education kandideerivad kõik võrdselt kaheksale Briti Filmiakadeemia Auhinnale.
PIINAKAMBER kandideerib BAFTALE järgmistes kategooriates:
parim film, lavastaja (Kathryn Bigelow), originaalstsenaarium, meespeaosa (Jeremy Renner), operaatoritöö (Barry Ackroyd) , montaazh, heli, eriefektid.
Link BAFTA kandidaatide väljakuulutamisele: http://www.youtube.com/watch?v=vXTgemojowI ...
veel
18.01.2010
Kõigi aegade ühele paremale filmilavastajale MARTIN SCORSESELE andsid tänavusel Kuldgloobuse galal üle elutöö auhinna Robert De Niro ja Leonardo DiCaprio. Tipplavastaja värskeim linateos SULETUD SAAR Leonardo DiCaprioga peaosas juba 26. veebruarist ka Eesti kinoekraanidel!
Vaata videot auhinna üleandmisest:
http://www.youtube.com/watch?v=IK3cDHo87qk
http://www.youtube.com/watch?v=Ey5HNWb8Gdg&feature=related
...
veel
11.01.2010
Skandaalne lavastaja ROMAN POLANSKI on tagasi!
THE GHOST WRITER, mille peaosades Ewan McGregor, Pierce Brosnan, Kim Cattrall ja Olivia Williams linastub Eesti kinodes 26. märtsist.
Vaata treilerit siit: http://www.youtube.com/watch?v=lSzmd3Q5zLo
...
veel
04.01.2010
ROBERT PATTINSON alias Videviku Edward rõõmustab meid JUBA APRILLIS suurele ekraanile naasmisega. Seekord on tegemist romantilise draamaga REMEMBER ME, kus Pattinsoni kõrval LOSTI seriaalist tuttav Emilie de Ravin. Dark Horizons filmist REMEMBER ME:Girl #1: "OMG did you hear? Edward, I mean Robert Pattinson, has a new movie"Girl #2: "Seriously? God he's so hot. ...
veel
20.12.2009
Lavastaja MARTIN SCORSESE põnevik SULETUD SAAR Leonardo DiCaprioga peaosas esilinastub BERLIINI FILMIFESTIVALIL 2010.
Film põhineb Dennis Lehane raamatul. Põneviku sündmused leiavad aset 1954. aastal Massachusettsi ranniku lähedal asuva eraldatud saare psühhiaatriahaiglas, kuhu föderaalametnik Teddy Daniels (Leonardo DiCaprio) saadeti uurima müstilisel kombel põgenenud patsiendi juhtumit.
Berliini Filmifestivalil linastub ka ROMAN POLANSKI põnevik THE GHOST WRITER, Ewan McGregori ...
veel
14.12.2009
Kathryn Bigelow sõjadraama PIINAKAMBER valiti Los Angelese filmikriitikute poolt 2009. aasta parimaks filmiks ja Bigelow aasta parimaks lavastajaks.
Võitjate ja teiste kandidaatide nimekiri siin:
Film: "Piinakamber" (The Hurt Locker)Runner-up: "Õhus" (Up in the Air)
Lavastaja: Kathryn Bigelow, "Piinakamber"Runner-up: Michael Haneke, "Valge lint" (The White Ribbon)
Meespeaosa: Jeff Bridges, "Crazy Heart"Runner-up: Colin Firth, "A Single Man"
Naispeaosa: ...
veel
|
<urn:uuid:f0426cd5-41cd-496a-9f7e-19cba62f96f8>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.acmefilm.ee/ee/filmnews/index/page/9/
|
2014-10-24T14:38:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119646180.24/warc/CC-MAIN-20141024030046-00166-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.989669 |
Latn
| 11 |
{"ekk_Latn_score": 0.9896687865257263}
|
DMW-FL220 on kompaktne ja kerge väline välklamp valguse automaatse reguleerimise funktsiooniga TTL. See kiirgab valgust kuni tugevusega GN22 ja katab 24 mm laiuse vaatenurga (35 mm kaamera ekvivalent). Sobib hästi stseenide jaoks, kus sisseehitatud välgu valgustugevusest ei piisa*. Töötab sünkroonis kaamera välgu juhtimisega, sealhulgas punasilmsuse tõrje ja aeglase sünkroonimisega.
* Välgu tõhusus sõltub pildistamiskaugusest.
• Mõned funktsioonid ei ole olenevalt kaamerast saadaval.
|
<urn:uuid:6eef70ee-907f-43f0-921f-a7f21120fd20>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.panasonic.com/ee/consumer/kaamerad/tarvikud/dmw-fl220e.html
|
2014-10-24T14:55:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119646180.24/warc/CC-MAIN-20141024030046-00166-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999968 |
Latn
| 47 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999675750732422}
|
Õnn ja õnnetus
Allikas: Vikitsitaadid
- Tõeline õnn seisneb raskuste ületamises, mitte neile alistumises.
- Õnn on see, mis juhtub ettevalmistuse ja võimaluse kohtumisel.
Kirjandusteosed[muuda]
- Möödunud õnn on surnud õnn.
- Inimene usub, et õnn on seda suurem, mida rohkem tal on.
- Ta ei teadnud siis veel, et õnn on hirmus keeruline asi. Ta ei teadnud, et vahel otsib inimene meelega õnnetust, kuigi sina annaksid talle õnne kasvõi sületäite viisi...
Vanasõnad[muuda]
- Õnn ei tiku korduma, kuid õnnetused ei tule kunagi ühekaupa.
- Kes tahab selle maailma muresid vältida, jäägu parem sündimata.
- Südamevalu on kui sügelev koht, mis läheb kratsimisest vaid hullemaks.
- Jaapani]]
|
<urn:uuid:348cca03-1c4a-4d27-b088-6a121ca79cad>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikiquote.org/wiki/%C3%95nn_ja_%C3%B5nnetus
|
2014-10-26T09:25:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119662145.58/warc/CC-MAIN-20141024030102-00016-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999972 |
Latn
| 39 |
{"ekk_Latn_score": 0.999971866607666}
|
Lammutustöödeks tegi parima pakkumise OÜ Eldostar ning need lähevad maksma 34 800 eurot. Maja lammutustööd kestavad 2-3 nädalat.
Lammutamisele läheb kunagise Valdeku koolimaja 1980. aastatel ehitatud osa, mis oli rajatud väga kehva ehituskvaliteediga. Osast säilib vaid spordisaali ja söökla pool.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuuakse endise koolimaja stalinistliku arhitektuuriga peahoonesse tulevikus nõmmelastele erinevaid teenuseid pakkuvad linnaasutused. Samuti koondatakse sinna ka linnaosavalitsuse osakonnad, mis praegu paiknevad kolmes erinevas kohas.
«Endise sööklaosa esimesele korrusele, mis samuti renoveeritakse, tuleb uus saun, teisele korrusele aga spordisaal,» lisas ta.
Valdeku 13 hoones saab uued ruumid Nõmme sotsiaalkeskus. «Esimesele korrusel planeerime ruumid raske ja sügava puudega laste ja noorte päevahoiuteenuse osutamiseks. Sellist teenust pole ei Nõmmel ega ka Mustamäel. Samuti on Valdeku 13 hoone valmimisega seotud MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa eri vanuses erivajadustega inimestele,» tutvustas Korp.
Kuna renoveeritavas majas on ka saal, saab seda kasutada halduskogu koosolekute pidamiseks, kuid muul ajal linnaosale vajalike ürituste korraldamiseks.
Renoveerimistöid finantseeritakse olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest. Praeguste kavade kohaselt lõppevad renoveerimistööd 2014. aasta lõpus.
|
<urn:uuid:7fcbd787-1b38-4c11-ab60-d3be042fd012>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://tallinncity.postimees.ee/836934/com/algas-endise-valdeku-kooli-osaline-lammutamine/
|
2014-10-26T09:30:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119662145.58/warc/CC-MAIN-20141024030102-00016-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999975 |
Latn
| 68 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999754428863525}
|
Paiknedes armsas Taipa / Cotai's, naudib Sheraton Macao Hotel, Cotai Central juhtivat positsiooni Macau ööelu, kasiinod, poodlemine südames. Kesklinna põnevus on vaid 6 Km kaugusel. Linnaekskursioonide tingimusi ja kohalikke vaatamisväärsusi ei pea otsima kaugelt, kuna hotell rõõmustab Sands Cotai Central kasiino, Plaza Casino, Kasiino Veneetslane vahetu lähedusega.
Sheraton Macao Hotel, Cotai Central pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Peretuba, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, baar, parkla, kasiino on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Sheraton Macao Hotel, Cotai Central esile teiste linna hotellide seast.
Lisaks on kõigil külalistubadel erinevad mugavused. Paljud toad pakuvad isegi minibaar, traadita internetiühendus (lisatasu eest), LCD/plasmaekraaniga teler, satelliit/kaabel TV, internetiühendus (lisatasu eest), et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist. Hotelli spaa, aurusaun, välibassein, bassein (lastele), saun on ideaalsed kohad kiire päeva pingete maandamiseks ja lõõgastumiseks. Sheraton Macao Hotel, Cotai Central on Sinu sihtkoht Macau kvaliteetse majutuse otsinguil.
|
<urn:uuid:774f55e3-ce4f-4609-a55d-c8fc3fd35fa3>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.agoda.com/et-ee/sheraton-macao-hotel-cotai-central/hotel/macau-mo.html?asq=VaJJF7UUCIoI4c6xrWALEu0VTiMSJEaO7ibV4QIADePYzW8X63UeTqx3DPtPK1hRm2gh4Sig6bkvAB%2bdTorwOA%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-10-26T09:26:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119662145.58/warc/CC-MAIN-20141024030102-00016-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999625 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996249675750732}
|
Laadib
Valige keel, mida eelistate. Veebileht on saadaval eesti keeles ja 41 teises keeles.
Eestis olevad külastajad kasutavad enim neid keeli
Kõik keeled
Laadib
2 Clarence Gardens, Shanklin, PO37 6HA, Suurbritannia – Näita kaarti
Madalad hinnad
Ei mingit broneeringutasu • Säästa raha! Parima hinna garantii – hindade nägemiseks sisestage kuupäevad!
73 majutusasutust sihtkohas Shanklin
Sealhulgas hotellid, apartemendid, villad ja palju muud.
Oma broneeringute haldamine internetis
41 ehtsat arvustust
Seal räägitakse teie keelt
Majutusasutuses Clarence House B and B kõneldavad keeled: prantsuse, hispaania, inglise
Broneerimine on turvaline
Broneeringu tegemise ajal kaitseme teie andmeid turvalist ühendust kasutades.
Internet
Tasuta!
WiFi-ühendus on saadaval terves hotellis ja on tasuta.
Parkimine
Tasuta!
Tasuta privaatne parkimine on võimalik kohapeal (eelnev broneerimine ei ole vajalik).
Tasuta!
Tasuta avalik parkimine on võimalik hotelli lähedal (eelnev broneerimine ei ole võimalik).
Üldine
Kogu majutusasutus mõeldud mittesuitsetajatele
prantsuse keeles, hispaania keeles, inglise keeles
Sisseregistreerimine
kella 16.00 - 21.00
Väljaregistreerimine
kella 10.00 - 11.00
Tühistamine/
ettemakse
Tühistamise ja ettemaksu tingimused sõltuvad toa tüübist. Palun sisestage peatumise kuupäevad ja kontrollige valitud toale kehtivaid tingimusi.
Lapsed ja lisavoodid
Lapsed, kes on vanemad kui 12 aastat on teretulnud.
Vastavalt toa maksimaalsele mahutavusele on toas lubatud 0 lisa- või lastevoodit.
Lemmikloomad
Lemmikloomad ei ole lubatud.
Kaardid, mida see majutusasutus aktsepteerib
Täpsema teabe saamiseks liikuge hiirega üle kaartide.
Põhineb 41 arvustusel
Puhtus
9,3
Hubasus
8,8
Asukoht
8,6
Mugavused
8,9
Personal
9,2
Hinna ja kvaliteedi suhe
8,8
WiFi
8
Näita arvustusi:
Houseboat Harbourside View is a family-run bed and breakfast moored on Bembridge harbour, with fantastic sea views.
Keskmine hinne 131 arvustuse põhjal Erakordne
Built in 1941, Xoron Floatel was formerly a gun boat which served for the Royal Navy’s coastal defence forces.
Keskmine hinne 28 arvustuse põhjal Väga hea
The Snowdon is a 4-star family run guest house situated 100 metres away from spectacular cliff walks and views of Shanklin Beach.
Keskmine hinne 63 arvustuse põhjal Ülihea
Overlooking a 20-acre lake, and in 17 acres of grounds, this 4-star hotel has an indulgent spa and free Wi-Fi throughout the building. Lakeside Park Hotel offers dining options with picturesque views....
Keskmine hinne 168 arvustuse põhjal Väga hea
Oleme pidanud läbirääkimisi tuhandete hotellidega, et saada vaid nende parimaid pakkumisi. Me nimetame neid salapakkumisteks ning need on saadaval vaid piiratud aja jooksul.
Saate neid pakkumisi tasuta, kui registreerute meie uudiskirja lugejaks. Saate isegi valida oma lemmiksihtkohad ning seejärel saada pakkumisi nendesse sihtkohtadesse.
Sisestage oma e-posti aadress ning alustage kohe! Saadame teile otsekohe lingi meie pakkumisotsija juurde.
Muretsemiseks pole põhjust! Teie e-posti aadress on meiega heades kätes. Me ei jaga teie isiklikke andmeid mitte kunagi kellegi teisega ning teil on võimalik iga hetk uudiskirjadest loobuda.
|
<urn:uuid:aead69e9-bd46-466c-ba81-931ab8e0ff85>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://www.booking.com/hotel/gb/clarence-house-b-and-b.et.html
|
2014-10-26T09:44:45Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414119662145.58/warc/CC-MAIN-20141024030102-00016-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99991 |
Latn
| 3 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999104738235474}
|
Kas sa Lauri ei karda, et kui sind kaks meest korraga tätoveerivad, siis saab see tõsiselt valus olema?
Ma ei taha ennast üles kütta sellele mõeldes, et see saab jube valus olema. Mida rohkem seda endale sisendan, seda valusam see tegelikult ju ongi.
Ma ausalt öeldes hetkel juba kahtlen oma vaimses tervises.
Kuidas nüüd on?
Jalgade siseküljed on väga tundlikud, aga välisküljed on jumala okeid. Kuna valu on pidev ja püsiv, siis see teeb selle asja raskeks. Aaaahh... Jube valus on!
Vaata, kuidas Lauri läbi valu ja pisarate oma sääremarjadele tätokad sai!
|
<urn:uuid:83003318-7db9-4b7b-9c0b-a9b0207478db>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://elu24.postimees.ee/117746/lauri-pedaja-koges-ooklubis-maailma-valusamat-valu
|
2014-10-31T17:44:38Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414637900032.4/warc/CC-MAIN-20141030025820-00067-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999976 |
Latn
| 36 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999762773513794}
|
Euroopa jalgpallimeistrivõistlused toimuvad 8. juunist kuni 1. juulini Ukrainas ja Poolas, edastab Reuters.
Eile teatas Ukraina, et seal toimuvate matšide võitjaid hakkab ennustama selgeltnägijast siga.
Teine korraldajamaa Poola valis ennustajaloomaks kaheksajalast ja seast märgatavalt suurema looma – elevandi.
EMi matšide ametlikuks ennustajaks valiti Krakovi loomaaias elav emaelevant Citta.
33-aastane Citta valiti pärast seda, kui ta suutis õunte järgi ennustada, et Meistrite Liiga võidab Chelsea meeskond.
Aeg näitab, kas see elevant saab ennustamisega hakkama sama hästi kui kaheksajalg Paul.
Kaheksajalg Paul ennustas jalgpalli MMi ajal õigesti kaheksa matši võitja, sealhulgas ka maailmameistri. Finaalis võitis Hispaania Hollandit 1:0.
|
<urn:uuid:7d0b2b56-0466-42b2-bf74-b7670463cbc3>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://elu24.postimees.ee/850746/poolas-ennustab-jalgpalli-emi-matside-voitjaid-elevant
|
2014-10-31T17:53:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414637900032.4/warc/CC-MAIN-20141030025820-00067-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999872 |
Latn
| 68 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998716115951538}
|
Saint-Sulpice'i kirik
|Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Saint-Sulpice'i kirik on üks Pariisi kummalisema ajalooga ehitis. Egiptuse jumalanna Isise iidse templi varemetele püstitatud kiriku arhitektuur sarnanes tollipealt Notre-Dame'i omaga. Selles pühamus on ristitud markii de Sade ja Charles Baudelaire ning abiellunud Victor Hugo. Kiriku juurde kuuluvas seminaris valitses mitteortodoksne vaim, nagu ürikud kindlalt tõestasid, ja see oli kunagi olnud nii mõnegi salaühingu varjatud kohtumispaik.
Poolviltu üle kirikupõranda libiseb kuldne kitsas poleeritud vaskriba, millel on märgid nagu joonlaual. See on tunnipakk, päiksekellaga sarnanev paganlik astronoomiline vahend – Roosijoon. See on kiriku sümmeetriaga täielikus vastuolus ja libiseb üle peaaltari, lõikab kaheks armulauavõre ja läbib siis kogu kiriku, jõudes lõpuks Egiptuse obeliski jalamile, kus pöördus 90-kraadise nurga all üles ja tõusis mööda obeliski tahku püramiidja tipuni, kus lõpuks katkes. See oli omamoodi säile vanast templist, mis kunagi oli samas paigas seisnud. Lõunamüüris olevast ümaraknast sisse paistvad päikesekiired liikusid iga päev piki seda triipu, osutades aja möödumist ühest pööripäevast teise.
Roosi sümbolit oli seostatud kaartidega ja pidi juhtima hingi õiges suunas, algselt nimetati tuulteroosiks (kompass roosi kujutisega) ehk kompassiroosi 32 tuule suunda, nüüdseni on oluline navigatsioonivahend kompassiroos, kus põhjasuunda osutab nooleots – fleur-de-lis (Prantsuse monarhia sümbol).
Maakera roosijoon on meridiaan – mis tahes läbi põhja ja lõunapooluse tõmmatud kujuteldav joon. Algsed navigaatorid otsustasid, et nulljoon on see, mis oli Pariisis ja läbis Saint-Sulpice'i kirikut, kuigi 1888 röövis Prantsusmaa pealinnalt selle au Greenwich. Nii et Sulpice'i roosijoon St-Sulpice'i kirikus on ka omamoodi mälestusmärk maailma esimesele algmeridiaanile.
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
|Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Saint-Sulpice'i kirik|
48.851111112.33472222
|
<urn:uuid:cff0ea72-9d0d-4052-b404-1de3df80c512>
|
CC-MAIN-2014-42
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Saint-Sulpice'i_kirik
|
2014-10-31T18:09:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-42/segments/1414637900032.4/warc/CC-MAIN-20141030025820-00067-ip-10-16-133-185.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999798 |
Latn
| 67 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997979998588562}
|
Nikolai Poska
Sündis Laiuse Jumala Ema Sünni õigeusu kiriku köstri pojana. Õppis aastatel 1879–1889 Riia vaimulikus koolis ja Riia vaimulikus seminaris. Aastal 1894 lõpetas Moskva Vaimuliku Akadeemia. Pühitseti aastal 1895 preestriks.
Oli aastatel 1895–1898 Arusaare Issanda Taevaminemise koguduse ja 1898-1906 Riia Peeter Pauli koguduse preester. Aastal 1906 sai Türi Püha Kolmainu koguduse preestriks, hiljem oli preestriks Kuremäe kloostris[1].
Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Jaan Poska oma ja meie ajas. Artikleid ja mälestusi. Tallinn 2010. lk.133–134
|
<urn:uuid:c3f6e094-0d51-4953-b58b-ac3645abaf46>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Poska
|
2014-11-22T23:55:09Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400378815.18/warc/CC-MAIN-20141119123258-00257-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.990898 |
Latn
| 54 |
{"ekk_Latn_score": 0.9908981323242188}
|
Suhhona (vene Сухона) on jõgi Euroopas Venemaa põhjaosas.
Algab Kubena järvest Vologda oblastis, voolab itta. Ülemjooksul voolab aeglaselt laias orus, lisajõgede suurvee ajal aga tagurpidi. Kesk- ja alamjooksul voolab sügavas orus, kohati on kärestikke.
Suhhona ühinemisel Veliki Ustjugis Jugi jõega saab alguse Dvina jõgi.
Suhhona ülemjooks on laevatatavate kanalite kaudu ühenduses Volga-Läänemere kanaliga.
Jõe pikkus on 558 km, valgla 50 300 km².
60.7316666746.33166667
|
<urn:uuid:41b32d0e-a7d2-40af-8fce-509152d6207f>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Suhhona
|
2014-11-22T23:55:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400378815.18/warc/CC-MAIN-20141119123258-00257-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999934 |
Latn
| 62 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999339580535889}
|
Artikli ID: 2290390 - Vaadake tooteid, millega see artikkel seostub.
SBS 2003 konsooli jõudluse aruanne või meili teel saadetud serveri olekuaruanne võib viidata sellele, et teenus Microsoft.NET Framework NGEN v4.0.30319_X86 pole käivitunud, kuigi tegu on automaatselt käivituva teenusega.
Ahenda see piltLaienda see pilt
See võib juhtuda siis, kui SBS 2003 serverile on installitud pakett Microsoft .NET Framework v4.0.
Selle probleemi automaatseks lahendamiseks klõpsake lingil Lahenda see probleem. Seejärel klõpsake dialoogiboksis File Download (Faili allalaadimine) käsul Run (Käivita) ja järgige selle viisardi juhiseid.
Lahenda see probleem
Microsoft Fix it 50509
Märkus. See viisard võib olla saadaval ainult inglise keeles. Automaatne lahendus töötab siiski ka muukeelsete Windowsi versioonidega.
Märkus. Kui te ei kasuta praegu arvutit, milles probleem tekkis, võite salvestada automaatse lahenduse USB-mäluseadmele või CD-le ja selle seejärel probleemiga arvutis käivitada.
Selle probleemi ise lahendamiseks toimige järgmiselt.
Selline käitumine, mille korral teenus Microsoft .NET Framework NGEN v4.0.30319_X86 ei käivitu, kuigi tegu on automaatselt käivituva teenusega, on kõnealuse teenuse puhul normaalne. Kui teenusel pole midagi teha, peatub see automaatselt.
Note This is a "FAST PUBLISH" article created directly from within the Microsoft support organization. The information contained herein is provided as-is in response to emerging issues. As a result of the speed in making it available, the materials may include typographical errors and may be revised at any time without notice. See Terms of Use
(http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=151500)for other considerations.
Artikli ID: 2290390 - Viimati läbi vaadatud: 8. oktoober 2010 - Redaktsioon: 1.0
KEHTIB JÄRGMISE LÕIGU KOHTA:
Contact us for more help
|
<urn:uuid:bd6e86b0-d4ae-4614-bde5-9d2f1213678b>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://support.microsoft.com/kb/2290390/et
|
2014-11-23T00:03:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400378815.18/warc/CC-MAIN-20141119123258-00257-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999689 |
Latn
| 14 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996894598007202}
|
«Kui ikka ühendust ei saa, hakkab see kokkuvõttes mainele mõjuma. Jääb mulje, et ma üldse ei tööta,» pahandab Õhtulehe veergudel riigikogulane Margus Tsahkna, kelle sõnul mobiilsideoperaatorid küsivad teenuste eest kopsakaid summasid, ise ei aga vastuta millegagi eest.
Tehnilise järelevalve ameti sideteenuste osakonna juhataja Oliver Gailani tõdemusel pole täheldatud märke kvaliteedi halvenemisest, ka pole viimasel ajal mingeid anomaaliaid.
Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu kinnitusel tuleb kõnedekatkemisi ette, kuigi nende osakaal on suhteliselt madal.
EMT raadiovõrgu ja transmissiooni osakonna juhataja Ermo Pohla arvates on levi Lõuna-Eesti kuplite vahel keerulisem kui Põhja-Eesti lagedatel väljadel ning igasse orgu ega nõkku ei saa maksimumtugevusega levi tagada.
Pohla kinnitusel tekitavad leviprobleeme ka tormised tugeva tuulega äikeseilmad - kuna mastid on kõrged, võib äike mõnikord sinna sisse lüüa.
|
<urn:uuid:6272682e-6242-4c15-8f46-6a240b08fa6e>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://tarbija24.postimees.ee/924066/com/saadik-kurdab-kehva-mobiililevi-ule/
|
2014-11-22T23:38:43Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400378815.18/warc/CC-MAIN-20141119123258-00257-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999945 |
Latn
| 65 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999450445175171}
|
Merkantilism
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks [1] ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18-sajandi viimaste kümnenditeni [2], kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama 17.sajandi keskel, mil hakkas levima füsiokratism.
Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse [3]. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne [4].
Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (1584–1656), W. Stafford (1554–1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571–1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal.
Merkantilismi periood oli aeg, mil rahvusriikide vahel oli rohkem sõjalisi konflikte kui ühegi teise perioodi ajal ajaloos on olnud. Iga riigi esmane majanduslik eesmärk oli omada piisavalt valuutat, et pidada ülal tugevat sõjaväge, mis kaitseks teiste riikide rünnakute eest ja samal ajal ka vallutaks riigile uusi valdusi [5].
Sisukord
Merkantilismi peamised printsiibid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni);
- Väliskaubandust tuleks reguleerida soodustamaks väärismetallide riiki sissevoolu;
- Toetada poliitikaid, mis edendasid odava tooraine sissevedu, lisaväärtuse andmist kohalikus tööstuses ning lõpptoodangu väljavedu (eksporti);
- Toetada importtolle, mille eesmärgiks on kohalike tootjate kaitsmine ja kulla ning muude väärismetallide väljaveo takistamine;
- Toetada poliitikaid, mis suurendaksid rahvastiku juurdekasvu;
- Hoida palgad madalal.
Merkantilismi teke[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kõige tähtsam otsene merkantilismi tekkepõhjus oli see, et feodaalvaldused asendusid rahvusriikidega [6]. Lisaks põhjustas merkantilismi koloniseerimine. Kolooniad andsid riikidele võimaluse oma varanduse suurendamiseks, sest nende kaudu said riigid juurdepääsu eksklusiivsetele kaupadele (isegi näiteks väärismetallidele), mida oli väga kasulik eksportida [7]. Kui merkantilism 15-sajandi keskel tekkis, määras riigi rikkuse see, kui palju kulda ja hõbedat ta omas. Kuld ja hõbe olid ka valuutad, mida riigid omavahelisel kauplemisel kasutasid. Kui riik tahtis oma kulla ja hõbeda varusid suurendada, pidi ta kaupu eksportima. Importimine aga tähendas seda, et kulla ja hõbeda varud vähenesid. Sellise seisukorra tulemusena tekkiski merkantilism. Riigid tahtsid imporida nii vähe kui võimalik ja selleks määrati imporditavale kaubale tollimaksud ja kvoodid, eksporti aga propageeriti. [8].
Merkantilismi kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]
Paljud majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni. Merkantilismi teooriat on teiste seas kritiseerinud nii Adam Smith, David Hume, John Locke ja David Ricardo.
Adam Smith näiteks väidab oma raamatus "Rahvaste rikkus" ("The Wealth of Nations"), et riigi jõukus ei kasva mitte selle kaudu kui palju kulda ja hõbedat riik omab, vaid selle kaudu kui palju on riigil kapitali ja kui palju kaupu on tal võimalik osta. Sellega pani Adam Smith aluse laissez faire printsiibile.[9]
Merkantilism tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]
Merkantilism on säilinud kuni tänapäevani neo-merkantilismi kujul. Seega võrdsustab neo-merkantilism poliitilise võimu majandusliku võimuga ning majandusliku võimu kaubavahetuse saldo ülejäägiga. Kriitikude kohaselt käituvad ka tänapäeval mitmed riigid merkantilistlike põhimõtete järgi, näiteks on selles süüdistatud Hiinat - väidetavalt hoiab Hiina oma valuutakursi kunstlikult madala võrreldes Ameerika Ühendriikide dollariga, et niiviisi müüa Ameerikasse rohkem kaupu kui ta sealt impordib ning koguda suuri välisvaaluta varusid. [10]
Merkantilismi käsitlevad tööd[muuda | redigeeri lähteteksti]
- J. W. Horrocks, "A Short History of Mercantilism" (1925)
- D. C. Coleman, ed., "Revisions in Mercantilism" (1969)
- R. B. Ekelund, Jr., and R. D. Tollison, "Mercantilists as a Rent-Seeking Society" (1982)
- J. C. Miller, "Way of Death: Merchant Capitalism and the Angolan Slave Trade" (1988).
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Hill, Charles W. L. 2011. International Business: Competing in the Global Marketplace. New York: McGraw/Irwin
- LaHaye, Laura. 2008. The Concise Encyclopedia of Economics. Mercantilsim. http://www.econlib.org/library/Enc/Mercantilism.html, vaadatud 03.01.2012
- name="Hill, Charles W. L."
- Oatley, Thomas. 2004. International Political Economy: Interests and Institutions in the Global Economy. New York: Pearson Longman
- name="LaHaye, Laura"
- name="LaHaye, Laura"
- Kegley Jr, Charles W. ja Eugene R. Wittkopf. 1993. World Politics: Trend and Transformation. NEw York: St. Martin's Press. p.121; viidatud Cohen 1973 järgi
- name="Hill, Charles"
- name="Kegley Jr, Charles W. ja Eugene R. Wittkopf"
- name="Hill, Charles"
|
<urn:uuid:a03f9757-d655-4515-a863-84a4813c3fd7>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Merkantilism
|
2014-11-24T15:21:25Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400380683.31/warc/CC-MAIN-20141119123300-00197-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999738 |
Latn
| 88 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997380375862122}
|
Disainitud nii äri- kui ka puhkusereisideks, paikneb Gunung Merta Bungalows ideaalselt Ubud's; ühes linna populaarseimas paigas. Hotell asub 0.5 km kaugusel kesklinnast ja tagab juurdepääsu linna tähtsatele rajatistele. Külalised lihtsalt armastavad selle hotelli asukohta, mis on kohe linna peamiste vaatamisväärsuste Jooga laut, Ubud botaanikaaed, Seniwati galerii naabruses.
Pakkudes hotelli külalistele parimat teenindust ja laia valikut lisamugavusi, võtab Gunung Merta Bungalows kohustuse tagada, et Sinu sealviibimine oleks nii meeldiv kui võimalik. Hotellikülalised võivad nautida kohapealseid võimalusi, nagu autorent, pesuteenus, keemiline puhastus, jalgrattarent, kiirbussi teenus.
Astu ühte 10-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil, nagu mõnest toast leitav föön, vann, minibaar, internet access – wireless, laud. Kas oled fitness'i entusiast või otsid vaid viisi end peale rasket päeva lõdvestada - meelelahutust leiad tippklassi teenuste hulgast, nagu aed, välibassein, massaaž. Gunung Merta Bungalows on Sinu sihtkoht Bali kvaliteetse majutuse otsinguil.
Nyepi usupüha
Palun pange tähele, et allmärgitud kuupäevadel tähistatakse Bali saarel nyepi (vaikuse) päeva. Nyepi (vaikuse) päeval valitseb kogu saarel täielik vaikus. Väljas pole lubatud ükski tegevus, kaasa arvatud hotelli saabumine ja sealt lahkumine. 23. märts 2012 | 12. märts 2013 | 31. märts 2014 | 21. märts 2015 | 9. märts 2016 | 28. märts 2017
|
<urn:uuid:ec85eae7-a92a-4a99-a647-a06d3008a785>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/gunung-merta-bungalows/hotel/bali-id.html
|
2014-11-27T02:58:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931007720.74/warc/CC-MAIN-20141125155647-00069-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999708 |
Latn
| 59 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997081756591797}
|
Sa oled siin
Põhja-Läti (Vidzeme)
Vidzeme mitmekesine loodus pakub hulgaliselt võimalusi rahulikeks jalutuskäikudeks kivisel mererannal, samuti paadimatkadeks ja suusatamiseks. Siin saab imetleda looduse suursugusust ja ilu ning tunda iidset väge, mis voolab tänaseni läbi iidsete losside ja vanade linnatänavate.
Loodus
Vidzeme rannik on ainus rändrahnudega rannik Lätis. Vidzemes on ka Läti kõrgeim mägi Gaizinš.
Gauja Rahvuspargist lookleb läbi Läti pikim jõgi Gauja, mille kaldal on Läti suurim koobas Gūtmaņala, samuti on seal müütilised männimetsad ja rannakaljud, nende hulgas muljet avaldav Sietiņiezis.
Põhja-Vidzeme Biosfäärikaitsealal hõlmab maalilisi Salaca rannaalasid ja selle ümbrust Burtnieksi järvest Vidzeme rannikuni.
Vidzeme linnad
Vidzeme rannikul paiknevad Saulkrasti, Ainaži ja Salacgrīva. Linnade vaikus võimaldab katkematult lõõgastuda ning kiviseid kaldaid ja kaljusid nautida. Juuli alguses kaluritepäeval elavdavad randa suitsukalalõhn, laadad ja kontserdid.
Gauja Rahvuspargi linnad on rikkad keskaegse arhitektuuri ning Gauja jõe orule iseloomulike kaunite maastike ja küngaste poolest.
Riiast 40 kilomeetri kaugusel asuv Sigulda on Läti ilusamaid linnu. Unustamatud vaated Gauja orule avanevad köisraudteelt, mis ühendab kahte jõekallast.
Cēsis loob oma keskaegse lossi ja pargiga romantilise meeleolu. Cēsise vanalinna munakivitänavad on säilitanud oma keskaegse paigutuse, seal on vanad punase kivikatuse, kinniste hoovide ja renoveeritud fassaadiga majad.
Huviväärsused
Vidzeme on piirkond, kus asuvad Läti vanimad lossimäed, lossid ja mõisamajad. Need on pärit erinevatest ajaloo perioodidest: Liivi ordu lossi maalilised varemed Cēsises, barokne Dikli loss Valmiera lähedal ja Āraiši järvelinnus, ainulaadne arheoloogiline monument, mis kirjeldab IX ja X sajandi latgalite elu.
Palju huvitavaid vaatamisväärsusi võib leida Līgatnes, kus Gauja jõel sõidab puupraam ja mille loodusradadel võib kohata Läti metsloomi. Līgatne rehabilitatsioonikeskuses hoiab salajane Nõukogude punker nõukogudeaegseid mälestusi ja tekitab külmavärinaid.
Üks huvitav atraktsioon Vidzemes on Läti ainus kitsarööpmeline raudtee, Gulbene–Alūksne liin, millel sõidavad tänaseni reisijad.
Aktiivne puhkus
Vidzeme on suurepärane sihtkoht aktiivse puhkuse harrastajatele. Looklev Gauja jõgi ja Amata kärestikud kutsuvad paadisõitjaid, kallastelt võib näha muljet avaldavaid kaljusid ja teisi loodusimesid. Matkarajad jõgede ääres on suurepärased kohad jalutamiseks, lõõgastumiseks ja looduse vaatlemiseks.
Jalgratturid võivad sõita Gauja Rahvuspargi teedel, linnades või mööda kivist randa Salacgrīvast Tūjasse.
Sigulda tuuletunnelis Aerodium saate nautida hingematvat lendu, sealsamas lähedal saavad ekstreemseiklejad proovida oma julgust benji-hüppega Sigulda köisraudteelt otse Gauja jõe kohal. Talvel tehakse Sigulda, Cēsise ja Valmiera ümbruses suusaradu
Segu ajaloost, loodusimedest ja põnevatest tänapäeva meelelahutusvõimalustest teevad Vidzemest ihaldatava reisisihtkoha nii peredele, paaridele kui ka eakatele.
|
<urn:uuid:7f77ca45-c2f1-4e61-9096-61dfd6530ce4>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.latvia.travel/et/artikkel/vidzeme?page=4
|
2014-11-27T03:26:21Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931007720.74/warc/CC-MAIN-20141125155647-00069-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999831 |
Latn
| 27 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998306632041931}
|
Positsioneerudes sobivalt Kuchingi kesklinn's, on M Hotels - Tower A ideaalne koht väljasõitudeks Kuching ekskursioonidele. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. See modernne hotell on linna popimate vaatamisväärsuste, nagu Tua Pek Kong, Hong San Temple, Fort Margherita, läheduses.
Kasuta ületamatute teenuste ja mugavuste küllust selles Kuching hotellis. Hotelli parimate omaduste hulka kuuluvad: restoran, poed, ärikeskus, parkla, tasuta WiFi-ühendus kõigis tubades.
Astu ühte 178-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil, nagu mõnest toast leitav Mittesuitsetajate toad, tasuta pudelivesi, pimendavad kardinad, dušš, internetiühendus (tasuta). Hotell pakub paljusid ainulaadseid puhkusevõimalusi, nagu välibassein, treeningkeskus, bassein (lastele). M Hotels - Tower A on tark valik Kuching reisijatele, pakkudes igal ajal lõõgastavat ja muretut peatuskohta.
|
<urn:uuid:efd9def7-89d8-421a-8188-4b113e3d070a>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/m-hotels-tower-a/hotel/kuching-my.html
|
2014-11-21T09:06:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400372743.62/warc/CC-MAIN-20141119123252-00191-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999714 |
Latn
| 154 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997135996818542}
|
Asudes Tiong Bahru südames, on Porcelain Hotel by JL Asia ideaalne punkt, millest avastada Singapur. Olles 1 km kaugusel linna keskusest ja 25 km kaugusel lennujaamast, võlub see 3-tärni hotell arvukalt külalisi igal aastal. Neile teist, kes tahavad välja minna, on Hiinalinna pärandikeskus, Õnnelik hiinalinn, Yue Hwa ehitis vaid mõned külalistele saadaolevad vaatamisväärsused.
Porcelain Hotel by JL Asia pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Pakihoid, seifid, lift, WiFi , concierge (eraldi infotöötaja ja lisateenuste korraldaja) on vaid mõned võimalustest, mis tõstab Porcelain Hotel by JL Asia esile teiste linna hotellide seast.
Kõigi majutuste tunnusjooneks on läbimõeldud valik mugavusi, et tagada külalistele võrratu heaolutunne. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Oma ideaalse asukoha ja sobivate võimalustega tabab Porcelain Hotel by JL Asia märki mitmel viisil.
|
<urn:uuid:4d209a55-828a-4c1b-8d69-37444de6c93e>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/porcelain-hotel-by-jl-asia/hotel/singapore-sg.html
|
2014-11-21T08:28:48Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400372743.62/warc/CC-MAIN-20141119123252-00191-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999813 |
Latn
| 461 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998132586479187}
|
Põhjamaade Teoreetilise Füüsika Instituut
Põhjamaade Teoreetilise Füüsika Instituut (NORDITA; islandi keeles Norræna stofnunin í kennilegri eðlisfræði, norra keeles Nordisk institutt for teoretisk fysikk, rootsi keeles Nordiska institutet för teoretisk fysik, soome keeles Teoreettisen fysiikan pohjoismainen laitos, taani keeles Nordisk institut for teoretisk fysik) on Põhjamaade Ministrite Nõukogu alluvuses tegutsev teadusasutus.
Instituudi eesmärk on edendada Põhjamaade koostööd teoreetilise füüsika vallas, eelkõige astrofüüsika, biofüüsika, kondensaine füüsika ja osakestefüüsika alal. Instituut korraldab kursusi, töötubasid, loenguid ja konverentse nii üksi kui ka koostöös teiste asutustega.
Asutus loodi aastal 1957 Kopenhaagenis Niels Bohri ja Rootsi poliitiku Torsten Gustafssoni algatusel Põhjamaade Teoreetilise Aatomifüüsika Instituudi nime all ning see tegutses alguses Niels Bohri Instituudi katuse all. Alates 1. jaanuarist 2007 tegutseb instituut Stockholmis AlbaNova keskuses. Selle tegevust administreerivad Kuninglik Tehnikakõrgkool ja Stockholmi Ülikool.[1]
Kuni 2006. aastani rahastasid instituudi tegevust Põhjamaad ühiselt Põhjamaade Ministrite Nõukogu vahendusel, seejärel võtsid finantseerimise üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Kuninglik Tehnikakõrgkool ja Stockholmi Ülikool.[1]
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
59.35318.058
|
<urn:uuid:d15c5849-351a-4ac4-92f0-bc68ba0379d3>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjamaade_Teoreetilise_F%C3%BC%C3%BCsika_Instituut
|
2014-11-23T18:46:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379636.59/warc/CC-MAIN-20141119123259-00097-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99801 |
Latn
| 47 |
{"ekk_Latn_score": 0.9980103373527527}
|
Korvpalli rahvuskoondise peatreener Tiit Sokk nimetas need mängijad, kes tõmbavad suvel selga sini-must-valge võistlusvormi ja asuvad võitlusesse pääsu eest Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile.
Käesolevast suvest heitleb Eesti meeste rahvuskoondis taas Euroopa ja maailma parimate võistkondadega samas "kaalukategoorias", sest möödunud hooaja alagrupivõiduga ning B-divisjoni kadumisega seoses avaneb koondisel võimalus püüda otsepääsu EM finaalturniirile 2013. aasta septembris Sloveenias.
Uus kvalifikatsioonisüsteem toob lisaks oluliselt tugevamatele vastastele ka rohkem mänge. Kui möödunud kahel aastal pidas rahvuskoondis suvel vaid 3 ametlikku kohtumist, siis käesoleval aastal rõõmustatakse spordifänne 10 ametliku ja 6 sõpruskohtumisega.
Kuueliikmelises kvalifikatsioonimängude alagrupis ollakse vastamisi Euroopa tippmeeskondade Serbia, Iisraeli, Montenegroga. Lisaks korvpalliriikidena vähem tuntud Slovakkia ja Island, kes samas on viimastel aastatel jõuliselt arenenud ning ohtlikud vastased.
"Selliste vastastega mängimine peaks olema igal mehel auasi ja suur väljakutse," arvas peatreener Sokk.
"Väljakutse nii sportlikus mõttes kui ka õnnestumise puhul enda näitamise mõttes. Mida tugevama vastasega mängitakse, seda suurem võimalus on tugevamate klubide huviorbiiti sattuda. Serbia treenerid ning agendid on maailma korvpallis kõige mõjukamatel positsioonidel ning nendele mulje avaldamine avaks meie mängijatele kindlasti olulisi uksi nende edasise karjääri osas," lisas Sokk.
Kandidaatide nimistus mitu uut nime, kellest mõned proovivad põhikoosseisu pääsemist esmakordselt ja mõned kes said kutse peale mõneaastast pausi.
Ainsa probleemina näeb Sokk mängijaid kimbutavaid vigastusi. "Õnneks on meestel minimaalselt kuuajane mängupaus vigastuste ravimiseks ja taastumiseks. Vaadates meie mängude graafikut, siis on selline treeningpaus hädavajalik!"
Kandidaatide nimekirjas on 17 mängijat, kellest 14 kutsutakse esimesse laagrisse.
Rahvuskoondis alustab tegevust 2. juulil kui kogunetakse kahenädalaseks füüsise ladumiseks Arigato spordiklubisse. Alates 16. juulist kolib põhitegevus Saku Suurhalli ja esimesed kontrollmängud peetakse Nelja Rahvuse Karikal (29.-31. juuli) Tšehhi ja Gruusia rahvuskoondiste ning USA üliõpilaskoondise vastu.
Seejärel osaletakse turniiril Gruusias 6.-9. augustil, kus on vastasteks Valgevene, Gruusia ja Ukraina. Kvalifikatsioonimängud algavad 15.08 kodumänguga Slovakkia vastu.
Kandidaadid:
Nr 1
1 Sten Timmu Sokk
2 Tanel Sokk
3 Martin Dorbek
Nr 2-3
4 Gert Dorbek
5 Rain Veideman
6 Gregor Arbet
7 Tanel Kurbas
8 Kristo Saage
Nr 3-4
9 Kristjan Kangur
10 Siim-Sander Vene
11 Timo Eichfuss
Nr 4-5
12 Rain Raadik
13 Kristjan Kitsing
14 Joosep Toome
15 Reinar Hallik
16 Vallo Allingu
17 Janar Talts
EM kvalifikatsioonimängude graafik:
11.08-11.09.2012 - EM mängud
15.08 Eesti - Slovakkia
18.08 Iisrael - Eesti
21.08 Eesti - Montenegro
24.08 Serbia - Eesti
27.08 Island - Eesti
30.08 Slovakkia - Eesti
02.09 Eesti - Iisrael
05.09 Montenegro - Eesti
08.09 Eesti - Serbia
11.09 Eesti - Island
|
<urn:uuid:fb4ee22c-107e-425c-9283-7b12d5b45db0>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.ohtuleht.ee/478159/sokk-nimetas-suvisteks-em-mangudeks-korvpallikoondise-17-kandidaati
|
2014-11-23T18:31:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379636.59/warc/CC-MAIN-20141119123259-00097-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999891 |
Latn
| 35 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998911619186401}
|
Oti esinemiskostüüm Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalis on saanud kuhjaga kiitvaid kommentaare. Meie armastatud laulja seksika väljanägemise taga on andekas moelooja ja stilist Gely Tinn.
Gerly Tinn: Mina pakkusin Otile välja visuaalse kuvandi, milline ta võiks suurel Eurovisioonilaval Bakuus välja näha. Tippfotograaf Toomas Volkmann oli suuresti abiks. Ta tegi Otist pilte erinevates kostüümides ning selle põhjal oli juba kergem ka Baltmanile, kes kogu asja teostas, juhtnööre jagada.
Tihe koostöö käis ka moelooja Antonioga, kes vastutas kanga ja ülikonna lõike eest. Otil oli valida, kas pintsak või vest. Ott otsustas lõpuks vesti kasuks.
Kõige tähtsam, et Ott ise jäi lõpptulemusega väga rahule. Meie võime siin kraaksuda palju tahame, et pane selga see või teine ülikond, aga lavale astub ju Ott ja tema peab lõppkokkuvõttes end mugavalt tundma.
Me ei hakka ju talle vägisi selga toppima kärtspunast ülikonda ja kelladega mütsi! Eurovisioonilaval võib neid müstilistes kostüümides võimlevaid artiste näha piisavalt.
Esinemiskostüüm peab toetama laulu ja seda see ka suurepäraselt tegi. Laval esitas supervinge loo seekord väga seksikalt stiilne mees!
Kas Ott vahetab finaalis vesti pintsaku vastu, selgub juba homme õhtul.
Kuidas meeldis Oti esinemiskostüüm sulle?
|
<urn:uuid:38f94110-09f2-4023-a635-b11e6276a2c7>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://elu24.postimees.ee/854660/oti-esinemiskostuumi-stiliseeris-gerly-tinn
|
2014-11-26T06:16:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931006064.45/warc/CC-MAIN-20141125155646-00101-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999423 |
Latn
| 67 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994227886199951}
|
Rafael Márquez
Rafael Márquez Álvarez (sündinud 13. veebruaril 1979 Zamoras) on Mehhiko jalgpallikoondise kaitsja, kes mängib Mehhikos Club Leónis. Ta on ainukene Mehhiko jalgpallur, kes on võitnud Euroopa Meistrite Liiga
Márquez alustas karjääri elukutselise jalgpallurina Atlas de Guadalajaras, mida ta esindas kolm hooaega enne kui siirdus Prantsusmaa liigasse AS Monaco rivistusse. Monacos tõusis ta üheks parimaks Euroopas kaitsemängijaks ja 2003–2004 hooajal siirdus ta FC Barcelonasse, kus ta on võitnud Hispaania meistritiitli ja Hispaania Supercupi. Monacos mängides võitis ta Prantsusmaa meistritiitli, Prantsusmaa Liigacupi ja Prantsusmaa Supercupi.
Mehhiko rahvuskoondises on Márquez üks põhitegijaid. Ta on koondise suurim täht ja tõenäoliselt praegusel hetkel tuntuim mehhiklasest mängija. Rahvuskoondise rivistuses on parimaid saavutusi 1999. aastal Confederations Cup-i võit ja 2003. aasta Gold Cup-i võit.
Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]
Rafael Márquez on 182 cm pikk ja kaalub 74 kg.
|
<urn:uuid:ac23ae99-3113-4719-8aaa-a88ccb6ab17a>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Rafael_M%C3%A1rquez
|
2014-11-26T06:40:23Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931006064.45/warc/CC-MAIN-20141125155646-00101-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999785 |
Latn
| 33 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997851252555847}
|
Käsitletakse tähtajatu töölepingu ülesütlemist. Algatuseks peaks tähelepanu pöörama järgmistele aspektidele:
1) kas esineb alus töölepingu ülesütlemiseks, formuleeri see paragrahvina seadusest;
2) pane tähele, kas erakorraline lepingu ülesütlemine eeldab eelnevat hoiatust;
3) analüüsi, kas esinevad piirangud või erisused töölepingu ülesütlemiseks;
4) vormista põhjendatud ülesütlemise avaldus ning konsulteeri selleks advokaadiga;
5) veendu, et ülesütlemise avalduse kättetoimetamist töötajale on võimalik hiljem tõendada.
Kui rääkida tööandja õigustest ja kohustustest töölepingu ülesütlemisel, siis on oluline pöörata tähelepanu sellele, et töölepingu ülesütlemiseks peab olema alus ning tööandaja peab suutma selle paragrahvi näol formuleerida.
Vastupidiselt töötajale ei ole tööandjal õigust töölepingut korraliselt üles öelda. Seega juhul, kui töölepingu soovib üles öelda tööandja, peab esinema töötajast tulenev mõjuv põhjus, v.a koondamise situatsioon. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel jälgima ka, et see oleks formaalselt õigesti vormistatud.
Näiteks mõned põhjused eeldavad, et lepingu ülesütlemisele eelneb hoiatus. Selle vormi seadus küll ette ei kirjuta, aga seda peaks tööandjal hiljem vaidluse korral olema võimalik tõestada. Lepingu ülesütlemiseks tuleb koostada avaldus, kus on ka viide, millise töölepingu seaduse paragrahvi alusel leping üles öeldakse. Jälgima peab ka seda, et töötaja avalduse kindlasti kätte saaks ning kui seda ei anta töötajale isiklikult üle, siis peaks kasutama kullerit või tähitud kirja avalduse edastamiseks, et hiljem oleks võimaliku vaidluse korral võimalik avalduse üleandmist tõendada.
Enne töölepingu ülesütlemist peaks analüüsima, kas seadusest võivad tuleneda piirangud või erisused, näiteks lapsehoolduspuhkusel oleva või ajateenistuses oleva töötajaga seoses.
Kuna töölepingu ülesütlemise avalduse sisust sõltub tööandja edukus võimalikus hilisemas vaidluses, on otstarbekas hilisemate kulude vältimiseks konsulteerida advokaadiga ning võimalusel paluda temal avaldus koostada.
Töötaja puhul kehtivad järgmised võimalused töölepingu lõpetamiseks:
1) töölepingu saab üles öelda nii mõjuva põhjusega kui ka põhjust avaldamata;
2) erakorraliselt võib töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul pärast alusest teadasaamist;
3) ülesütlemiseks tuleb esitada avaldus.
Samaselt tööandjale peab töötaja töölepingu ülesütlemiseks esitama avalduse, kuid korralise ülesütlemise juhul ei ole tarvidust avaldust põhjendada. Siiski, erakorralise ülesütlemise korral peab ka töötaja avaldust põhjendama. Oluline on tähele panna, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt, st esineb näiteks tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine, üles öelda vaid mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama ülesütlemise alustest. Toomata konkreetset näidet võiks öelda, et ei ole põhjendatud töölepingut erakorraliselt üles öelda aasta või paar pärast seda, kui tööandjapoolne oluline rikkumine toimus.
Etteteatamistähtajad lepingu ülesütlemisel
Töölepingu seaduses on selgelt sätestatud, millise etteteatamistähtajaga töölepingu üles öelda võib:
1) Katseajal võivad mõlemad pooled töölepingu 15-päevase etteteatamisega üles öelda;
2) Erakorralise lepingu ülesütlemise puhul sõltub etteteatamistähtaeg sellest, kui kaua on töösuhe kestnud:
- Alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva
- 1-5 aastat – vähemalt 30 kalendripäeva
- 5-10 aastat – vähemalt 60 kalendripäeva
- 10 ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva
Juhul kui tööandja ei soovi, et töötaja teeb tema heaks tööd ka veel seaduses sätestatud etteteatamistähtaja jooksul, võib lühema etteteatamistähtaja töötajale rahaliselt kompenseerida.
Kollektiivse koondamise puhul on nii etteteatamistähtajad kui ka protseduur ise mõnevõrra erinevad.
Töötaja võib töölepingu korraliselt üles öelda 30-päevase etteteatamistähtajaga ning erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjat ette teavitama ning ülesütlemine jõustub kohe, kui tööandja on avalduse kätte saanud. Selline töötajapoolne tegutsemine ei ole siiski enamjaolt hea usu ning lojaalsuspõhimõttest johtuvalt põhjendatud. Seega peaks ka töötaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui see on asjaoludest tulenevalt võimalik.
Milliste kuludega peab tööandja töötaja lahkudes arvestama?
Töölepingu seaduse järgi muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded selle lõppemisel sissenõutavaks, seega peab töötajana lõpparvena kätte saama kõik tasud, milles on kokku lepitud.
Lõpparve võib koosneda järgnevast:
1) saamata töötasu;
2) hüvitis kasutamata puhkuse eest;
3) hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest;
4) tasu ületunnitöö eest;
5) kokkulepitud preemiad ning boonused jne. Koondamise korral lisandub siia ka koondamishüvitis.
Kui töötaja lahkub töölt omal soovil, siis peab tööandja kindlasti arvestama uue töötaja leidmisega seonduvate kulude kandmisega. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemine on tööandjapoolne ning töötaja vaidlustab selle, võib tööandjale kaasneda täiendava hüvitise maksmise kohustus. Samuti võivad vaidlusega kaasneda kulud õigusabile. Eelneva tõttu võib olla otstarbekam konsulteerida enne töölepingu ülesütlemist advokaadiga.
|
<urn:uuid:92997498-53d0-4d19-8fa2-a3896180faf7>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://majandus24.postimees.ee/1277238/toolepingu-ulesutlemisest-puust-ja-punaselt
|
2014-11-26T06:07:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931006064.45/warc/CC-MAIN-20141125155646-00101-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000006 |
Latn
| 23 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000056028366089}
|
Ideaalne lõbuks ja lõõgastuseks, paikneb Pestana Berlin Tiergarten linna Berliin alal Tiergarten. Kesklinna põnevus on vaid 1.0 km kaugusel. Oma mugava asukoha tõttu pakub hotell lihtsat pääsu linna kohustuslike vaatamisväärsuste juurde.
Pestana Berlin Tiergarten pakub laitmatut teenindust ja kõiki olulisi mugavusi reisijate kosutamiseks. Hotell teeb kättesaadavaks küllusliku teenustepaketi, sealhulgas vahendid erivajadustega külalistele, lift, toateenindus, valuutavahetus, peretuba.
Hotelli majutusteenused on hoolikalt valitud, et saavutada kõrgeima astme mugavust ja heaolu. Mõnest toast võivad külalised leida sülearvuti turvakarp, küte, in room safe, dušš, föön. Terve päeva võid nautida spaa, sisebassein, aurusaun, treeningkeskus, saun lõõgastavat atmosfääri. Naudi Pestana Berlin Tiergarten ainulaadset teenindust ja mainekat asukohta.
|
<urn:uuid:cb5bf055-c40f-4703-964f-b9009f2db878>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/pestana-berlin-tiergarten/hotel/berlin-de.html?cid=-1&urltogo=%2feurope%2fgermany%2fberlin%2fpestana_berlin_tiergarten.html&asq=S1%2bEK%2bZ0CDAN9fhHeuyZmowM%2fFOLp1AmVc8sTJmT4gmoxUSUTdSkn1yEUK2Ys2uya7IPAGQtFHnGtOVEP3Whfw%3d%3d&cklg=1&setcookienew=1
|
2014-11-26T06:34:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931006064.45/warc/CC-MAIN-20141125155646-00101-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999178 |
Latn
| 5 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991779327392578}
|
Kuidas muude Interneti lehtedega on? On ka liiga väikeses kirjas?
Firefox-il teeb kirju/sisu väiksemaks Ctrl ja - ning suuremaks Ctrl ja +
algseisu viib Ctrl ja 0.
Äkki sa aga puuvaates nn zuumisid liialt välja?
Siis keri hiirerullikut endast eemale või lohista liugurit (see "regulaator" puuvaates vasakul) ülesse poole.
Aitäh Lauri! Imelikul kombel on kõik iseenesest taastunud. Tõsi, ma kirjutasin eile ka geni enda uuenduste lehele, kus 9 inimesel ka puuga probleem oli.
Aga õpetused kuluvad ikka ära, kasvõi teiseks korraks.
|
<urn:uuid:3ef925bc-344d-434e-a534-0b7f2ca52284>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.geni.com/discussions/92995
|
2014-11-27T23:24:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009292.37/warc/CC-MAIN-20141125155649-00037-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999832 |
Latn
| 31 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998323321342468}
|
Kahjuks ei saa selles hotellis koguda Welcome Rewards® öid
Sellest hotellist ei ole fotosid.
Hotell Santiago Suites Apartment asukohaga Santiago, Tšiili
FULLY EQUIPPED APARTMENTS DECORATED IN A MODERN STYLE, DESIGNED TO MAKE YOUR VISIT COMFORTABLE AND PLEASANT; ITS FEATURES MAKE OF THIS HOTEL THE BEST CHOICE OF ACCOMMODATION FOR BUSINESS OR PLEASURE TRIPS IN SANTIAGO DE CHILE. IT IS LOCATED IN THE CITY'S FINANCIAL DISTRICT. THERE ARE PLENTY OF SHOPS AND RESTAURANTS IN THE NEIGHBORHOOD SHOPS, AND THE MAIN TOURIST HOT SPOTS SUCH AS SAN CRISTOBAL HILL, PLAZA DE ARMAS AND LA MONEDA PALACE ARE WITHIN WALKING DISTANCE. ***CHILEAN CUSTOMERS MUST PAY 19% VAT ON ARRIVAL. FOREIGN CLIENTS SHOWING THEIR PASSPORTS OR PROOF OF ENTRY IN THE COUNTRY WILL BE EXEMPT. IN CASE OF NO SHOW, THE TAX WILL BE LEVIED, REGARDLESS OF NATIONALITY. IN CASE OF RESERVATIONS INCLUDING BREAKFAST, THIS WILL BE SERVED IN ROOM.
Selles hotellis ei pakuta invateenuseid. Kui soovite broneerida invateenustega tuba, valige teine hotell.
Kuvatud hinnad kehtivad ühe öö eest ühes toas ühele või kahele inimesele vastavalt teie näidatud täiskasvanute arvule. NB! Täiskasvanud ja alaealiste lisakülastajate, lahtikäivate voodite ja lisakülastajatega kaasnevate teenuste eest võib saabumisel lisanduda eraldi tasu.
Hinnad kehtivad vabade tubade olemasolul ning neile võivad lisanduda maksud ja hotelli kehtestatud lisatasud. Osa hindade puhul võib vajalik olla eraldi kinnitus.
Lisasime kõik hotelli poolt meile teatatud tasud. Võtke siiski arvesse, et tasude määrad võivad muutuda vastavalt majutuse kestusele või toa liigile.
|
<urn:uuid:72154e7a-5131-4f89-b93f-15e8a6840013>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.hotels.com/ho396468/santiago-suites-apartment-santiago-tsiili/
|
2014-11-23T05:00:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379083.43/warc/CC-MAIN-20141119123259-00217-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.998549 |
Latn
| 13 |
{"ekk_Latn_score": 0.9985487461090088}
|
Raivo Vare
|See artikkel on ettevõtjast; maalikunstnikust vaata artiklit Raivo Vare (kunstnik)|
Raivo Vare on Eesti Arengufondi nõukogu esimees, Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees, Presidendi mõttekoja, Tartu Ülikooli kuratooriumi ja mitme ettevõtte nõukogu liige. Vare kuulub ka Trilateraalsesse komisjoni.[1]
- Riigiminister üleminekuvalitsuses 1990–1992.
- Teede- ja sideminister 1996–1999.
Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]
Raivo Vare isa oli kindralmajor Vello Vare. Lapsepõlves oli Raivo Vare iluuisutamise olümpialootuste kooli kasvandik.
|
<urn:uuid:d809aaae-c59f-418f-b607-07279305a859>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_Vare
|
2014-11-23T04:39:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379083.43/warc/CC-MAIN-20141119123259-00217-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.997625 |
Latn
| 43 |
{"ekk_Latn_score": 0.9976249933242798}
|
Muusikarakendus
CD-de rippimine ja kirjutamine
Muusikarakendused Windowsi poes
Teatud funktsioonid, nagu lugude pukseerimine ja muusika avakuvale kinnitamine, on saadaval ainult operatsioonisüsteemides Windows 8.1 Update ja Windows RT 8.1 Update. Lisateavet leiate jaotisest Installige Windows 8.1 Update (KB 2919355).
Muusikarakendus, mille saate tasuta koos Windows 8.1 ja Windows RT 8.1iga, saate mängida ja hallata kogu muusikat oma muusikakogumis, sealhulgas CD-delt ripitud albumeid, teistest muusikateenustest ostetud lugusid ja enda loodud esitusloendeid.
Teie muusika korrastatakse kasulikesse kategooriatesse, mida saate lehitseda, nt esitaja nimi või loo pealkiri, samuti saate otsida esitaja, loo või albumi järgi, nii et saate kiiresti mängida seda, mida soovite.
Kui avate töölaual muusikafaili, esitatakse seda enamiku lauaarvutite puhul Windows Media Playeris. Kui eelistate avada muusikafaile muusikarakenduse või muu programmiga, siis paremklõpsake või puudutage ja hoidke muusikafaili töölaual, puudutage või klõpsake käsku Ava rakendusega ja seejärel puudutage või klõpsake käsku Vali vaikeprogramm.
Libistage sõrme kuva paremast servast keskkoha poole ja seejärel koputage nuppu Otsing.(Kui kasutate hiirt, viige kursor kuva paremasse allnurka, nihutage kursorit ülespoole ja klõpsake siis nuppu Otsing.)
Sisestage muusika ja seejärel puudutage või klõpsake suvandit Muusika.
Kui avate muusikarakenduse esimest korda, leiab see automaatselt muusika, mis on salvestatud teie arvuti kausta Muusika. Kui soovite lisada veel CDsid, õppige muusikat rippima (kopeerima).
Klõpsake või koputage vasakul linki Kogumik
Otsige muusikat albumite, esitajate või lugude vahekaardi abil või sorteerige kuupäeva, žanri ja nime järgi.
Valige lugu või album ja puudutage või klõpsake nuppu Esita.
Teie praegu esitatava sisu loend tühjendatakse. Selle vältimiseks võite lisada lood praegu esitatava sisu loendisse ja kasutada seda järgmiste lugude vaatamiseks.
Kasutage ekraani allosas olevaid nuppe esitamiseks, peatamiseks, vahelejätmiseks ja teiste taasesitusvõimaluste jaoks
Kui soovite kuulata muusikat teise rakenduse kasutamise ajal, muutke muusikarakenduse suurust ja kasutage taasesitusnuppe väiksemas aknas või avage teine täissuuruses aken ja kasutage klaviatuuril olevaid taasesitusnuppe (kui teil on klaviatuur).
Kui olete avakuval ja kuulate lugusid muusikarakendusega, saate lugusid esitada, peatada ja vahele jätta, ilma et peaksite muusikarakenduse uuesti avama. Võite osutada hiirekursoriga tegumiribal olevale muusikarakenduse nupule või kasutada igal ajal klaviatuuri meediumsisu juhtimise klahve või seadme helitugevuse nuppe.
Paremklõpsake üksust, mille soovite kinnitada, või nipsake sellel. Üksus võib olla album, artist, lugu, raadiojaam või esitusloend.
Puudutage või klõpsake valikut Rohkem ja seejärel käsku Kinnita avakuvale.
Puudutage või klõpsake avakuval paani, et kohe sisu esitada.
Üksuse avakuvalt eemaldamiseks paremklõpsake rakenduses üksust või nipsake sellel, seejärel puudutage või klõpsake valikut Rohkem. Võite ka avakuval paani paremklõpsata või puudutada ja hoida ning seejärel puudutada või klõpsata käsku Eemalda avakuvalt.
Kas soovite valida muusikat teatud tuju või erilise sündmuse jaoks? Tehke järgmist.
Puudutage või klõpsake vasakul linki Uus esitusloend, sisestage nimi ja puudutage või klõpsake seejärel käsku Salvesta.
Puudutage või klõpsake vasakul suvandit Kogumik, puudutage või klõpsake laulu, puudutage või klõpsake nuppu Pluss ja seejärel puudutage või klõpsake esitusloendi nime.
Lisage esitusloendisse nii palju lugusid, kui soovite.
Puudutage või klõpsake vasakul esitusloendit ja seejärel puudutage või klõpsake nuppu Esita.
Lugude järjekorra muutmiseks valige lugu, selleks vajutage ja hoidke seda all ning vedage soovitud kohta, või paremklõpsake lugu ja seejärel puudutage või klõpsake nuppu Nihuta üles või Nihuta alla.
Loo eemaldamiseks valige see ja puudutage või klõpsake nuppu Eemalda.
Esitusloendi muutmiseks võite ka lugusid ja albumeid pukseerida. Näiteks saate rakenduses kust tahes pukseerida lugusid ja albumeid ning lisada need esitusloendisse. Võite ka lugude järjekorra muutmiseks lugusid esitusloendis pukseerida.
|
<urn:uuid:d43d308a-17e1-4bb4-9afb-c96489e18681>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/windows-8/music
|
2014-11-23T04:48:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379083.43/warc/CC-MAIN-20141119123259-00217-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999926 |
Latn
| 133 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999260902404785}
|
Otepää Vallavolikogu algatas 19.04.2012.a istungil otsusega nr 1-4-26 Pühajärve külas asuva Sireti kinnistu detailplaneeringu.
Detailplaneeringuala hõlmab Otepää vallas Pühajärve külas asuva Sireti kinnistut (katastritunnus 63601:001:0033), mille maa kastutuse sihtotstarve katastriüksuse järgi on maatulundusmaa. Pühajärve valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuga kavandataval maa-alal tootmismaa sihtotstarve. Kinnistul asub vana väetise küün, mille asemele soovitakse 3 korruseline korterelamu püstitada.
Rohkem infot: Kadri Ader 7664820,
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
|
<urn:uuid:8357f6d7-a71c-4d22-a73e-aa33a65c5a43>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.otepaa.ee/areng-ja-planeerimine/planeeringud/planeeringute-avalikustamine/1979-sireti-kinnisti-dp-algatamine
|
2014-11-23T04:23:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379083.43/warc/CC-MAIN-20141119123259-00217-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999516 |
Latn
| 22 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995158910751343}
|
«Ma tunnen teda juba päris kaua ja päris mitu puuda soola on ära söödud koos,» lausub Märt Kroonikale antud intervjuus.
Märt ütleb, et suurem sõprus algas neil esimese kursuse poole lavakas.
Asi, mida Avandi Sepa puhul kõrgelt hindab ja väga imetleb, on tema eluterve hoiak: «Ta teeb oma asju hinge ja kirega ja samas ei põe ülearu, kui asi hästi ei õnnestu. Teeb, tunneb rõõmu ja teda ei huvita, mida teised arvavad.»
|
<urn:uuid:aef8128f-8828-4b2d-8da9-ef2687bab980>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://elu24.postimees.ee/888078/com/mida-hindab-mart-avandi-ott-sepa-juures-eriti-korgelt/
|
2014-11-24T21:24:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400382386.21/warc/CC-MAIN-20141119123302-00157-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999899 |
Latn
| 28 |
{"ekk_Latn_score": 0.99989914894104}
|
Zurab Tsereteli
Zurab Tsereteli (Зураб Константинович Церетели; gruusia keeles ზურაბ წერეთელი (Zurab Tseretheli); sündinud 4. jaanuaril 1934 Thbilisis) on gruusia päritolu Venemaa skulptor, Venemaa Kunstide Akadeemia president 1997. aastast alates.
Tema looming on pälvinud Venemaa riigivõimu (eelkõige aga Moskva endise linnapea Juri Lužkovi) poolehoiu, avalik ja kriitikute arvamus on olnud sageli halvakspanev. Talle on heidetud ette Moskva monumentaalprojektide monopoliseerimist ja pealinna stilistilise ühtluse rikkumist, gigantomaaniat, ebaproportsionaalsust ja halba maitset.
|
<urn:uuid:78cb616f-8a7b-49dc-b09d-3a43e78801e5>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Zurab_Tsereteli
|
2014-11-24T21:44:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400382386.21/warc/CC-MAIN-20141119123302-00157-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999919 |
Latn
| 48 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999185800552368}
|
Romulus Augustulus
Flavius Romulus Augustus, enamasti tuntud kui Romulus Augustulus, oli viimane Lääne-Rooma keiser.
Romulus Augustuse nimetas Rooma keisriks tema isa, Pannooniast pärit Rooma patriits Flavius Orestes 31. oktoobril 475 pärast viimase seadusliku keisri Julius Nepose kukutamist. Orestes oli enne Nepose kukutamist magister militum ja jäi ka pärast Romuluse võimuleseadmist sõjaväe ülemjuhatajaks. Romulus polnud tollal täiskasvanud, mistõttu Orestes sai Lääne-Rooma sisuliseks valitsejaks.[1]
Romulusel puudus rahvusvaheline tunnustus. Teda ei tunnistanud keisrina Ida-Rooma riik, Gallia valitseja Syagrius ega Dalmaatsias valitsenud Nepos[1]. Ida-Rooma riigis toimus tollal kodusõda Zeno ja Basiliscuse vahel, kellest kumbki Orestese ega Romuluse võimu ei tunnustanud. Dalmaatsia ja Gallia kuulusid tollal formaalselt Lääne-Rooma riiki, nii et Romulusel polnud võimu kaugeltki kogu tollase Lääne-Rooma üle. Tal oli võimu üksnes tänapäeva Itaalias.
Orestese sõjavägi koosnes peamiselt idagermaani palgasõduritest. Need nõudsid endale palgaks kolmandikku Itaaliast, kuid Orestes ja Romulus keeldusid[1]. Seejärel hakkasid palgasõdurid mässama ja kutsusid 23. augustil 476 oma kuningaks Odoakeri[1]. 28. augustil langes Orestes Piacenza lähedal palgasõdurite kätte vangi ja hukati kiiresti. 4. septembril 476 kukutati Romulus troonilt ja pagendati Kampaaniasse, kus kunagi asusid Luculluse luksuselamud[1].
Pärast Romuluse kukutamist saatis Romulus saadikud Ida-Rooma keisri Zeno juurde palvega võtta Lääne-Rooma riigi juhtimine üle. Palves oli kirjas: «Lääs ei vaja enam oma keisrit, ühest keisrist piisab maailmale.» Zeno juhtis tähelepanu sellele, et see palve olnuks kohane esitada kõigepealt Julius Neposele, aga sellegipoolest võttis ta selle vastu. Odoaker valitses Itaalia kuninga tiitli all Ida-Rooma vasallina, kuid sisuliselt sõltumatu riigi valitsejana[1].
Traditsiooniliselt peetakse Romuluse kukutamist Lääne-Rooma riigi lõpuks[1], samuti vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Omas ajas ei olnud see siiski kuigi tähtis sündmus. Lääne-Rooma oli juba varem kaotanud sisulise võimu provintside üle ja germaanlased olid Itaalias domineerinud juba aastakümneid. Kuna Orestes ja Romulus olid olnud usurpaatorid, siis pidas eelviimane keiser Julius Nepos end Lääne-Rooma keisriks edaspidigi, kuni oma surmani 480, ja sellele keegi õigupoolest vastu ei vaielnud, lihtsalt tema võimu all olev riik piirdus üksnes Dalmaatsiaga. Majanduslikult tabas Itaaliat veelgi hullem allakäik järgmisel sajandil, kui Justinianus I selle taas vallutas ja Bütsantsiga liitis.
Romulusele määrati elamiseks riiklik pension, mida viimati pikendati 511. Kuid muus osas pole tema elust pärast kukutamist teada midagi, ei eraelu ega surmaaega.
Romulus Augustulus kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]
Friedrich Dürrenmatt kirjutas 1950 "ebaajaloolise ajaloolise komöödia" "Romulus Suur". Seda on etendatud ka Eestis, kusjuures nimi- ja peategelane Romulus ei olnud alaealine, vaid üle keskea mees, keda mängis Enn Kraam.
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Antiigileksikon, 2. kd., lk. 141
||Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Romulus Augustulus|
|
<urn:uuid:08edfbf1-9591-42fc-b99b-b2f8d7c61188>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Romulus_Augustulus
|
2014-11-27T08:23:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931008215.58/warc/CC-MAIN-20141125155648-00061-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999629 |
Latn
| 76 |
{"ekk_Latn_score": 0.9996285438537598}
|
Accessibility tools
Service tools
Language selector
Left navigation
Additional tools
Euroopa Komisjon
Pressiteade
Brüssel, 28. jaanuar 2013
Grafeeniprojekt ja inimaju projekt pälvivad läbi aegade suurima tippteaduse auhinna, samas kui jätkub võitlus teaduse püsiva rahastamise pärast
Euroopa Komisjon kuulutas täna välja mitme miljardi euro suuruse auhinnarahaga tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate valdkonna konkursi võitjad. Võidukaks osutunud grafeeniprojekt (Graphene flagship) ja inimaju projekt (Human Brain Project) saavad kumbki miljard eurot, mis võimaldab nende raames teostada kümne aasta vältel maailmatasemel teadusuuringuid teaduse ja tehnoloogia ristteel. Kumbagi algatusse on kaasatud vähemalt 15 ELi liikmesriigi teadlased ja ligikaudu 200 teadusasutust.
Grafeeniprojekti raames uuritakse ja kasutatakse grafeeni kui revolutsioonilise süsinikupõhise materjali unikaalsed omadusi. Grafeeni füüsikaliste ja keemiliste omaduste kombinatsioon on erakordne: see on õhim materjal, sellel on vasest palju parem elektrijuhtivus, see on terasest 100–300 korda tugevam ning selle optilised omadused on unikaalsed. Grafeeni kasutuselevõtt 2004. aastal sai teoks tänu Euroopa teadlastele ning sellest saab eeldatavasti 21. sajandi imematerjal, nagu oli plast 20. sajandil. Muu hulgas on sellega võimalik asendada räni IKT-toodete puhul.
Inimaju projektiga luuakse maailma suurim katserajatis kõige täpsema ajumudeli ehitamiseks, et uurida inimaju tegevust ning lõppkokkuvõttes töötada välja neuroloogiliste ja seonduvate haiguste personaliseeritud ravi. Uuringutega luuakse teaduslik ja tehniline alus meditsiini arenguks ning nendel on potentsiaal parandada oluliselt miljonite eurooplaste elukvaliteeti.
Euroopa Komisjon toetab grafeeniprojekti ja inimaju projekti kui tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatusi kümne aasta vältel oma teadusuuringute ja uuendustegevuse rahastamise programmide kaudu. Projekte rahastatakse püsivalt kogu nende kestuse vältel ELi teadusuuringute raamprogrammidest, peamiselt programmist Horisont 2020 (2014–2020), mille üle praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus läbirääkimisi peetakse.
Euroopa Komisjoni asepresident Neelie Kroes sõnas: „Euroopa juhtiv positsioon teadmiste vallas sõltub julgusest mõelda suurelt ja parimate ideede rakendamisest. See mitme miljardi euro suuruse auhinnarahaga võistlus premeerib ELi teaduslikke läbimurdeid ja näitab, et sihiteadlikult tegutsedes suudame teha Euroopas kõrgeimal tasemel teadust. Selleks et säilitada Euroopa konkurentsivõimelisus ning Euroopa teaduse tipptase, peavad ELi riikide valitsused leppima lähinädalatel kokku programmi Horisont 2020 mahukas eelarves.”
Grafeeniprojekti eesotsas on professor Jari Kinaret Rootsi Chalmersi ülikoolist. Juhtalgatuse kallal töötab üle 100 uurimisrühma ja 136 juhtivteadlast, kelle hulka kuulub neli Nobeli preemia laureaati. Inimaju projekti on kaasatud 87 uurimisasutuse teadlased ja seda juhib professor Henry Markram Lausanne'i École Polytechnique Fédérale’ist.
Infotehnoloogia ja teaduse tulevik rajaneb koostööl. Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgutuste programm on maailma ulatuslikem püüdlus selle hüppelaua ärakasutamiseks. Juhtalgatuste võistlus on soodustanud koostöö ulatust ja kestust. Tavapäraste 2-4-aastaste rahastamistsüklitega võrreldes on kümneaastane kestus ja ulatuslik rahaline stiimul tõstnud olulisel määral projektitaotluste teaduslikku taset, mis toob Euroopale pikemas perspektiivis suuremat kasu, näiteks uue tehnoloogia ja kiirema innovatsiooni näol.
Taustteave
Horisont 2020 on ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm ning osa komisjoni esitatud ELi 2014.–2020. aasta eelarveprojektist. Selleks et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni kui majanduskasvu ja tööhõivet soodustavaid tegureid, pakkus komisjon seitsmeks aastaks välja ambitsioonika 80 miljardi euro suuruse eelarveprojekti; see hõlmab ka tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgutuste programmi.
Võitjatele eraldatakse Euroopa Komisjoni IKT 2013. aasta tööprogrammist kuni 54 miljonit eurot. Projektid saavad täiendavalt vahendeid edasistest ELi teadusuuringute raamprogrammidest ning erasektori partneritelt, sealhulgas ülikoolidelt, liikmesriikidelt ja ettevõtetelt.
Grafeeniprojekt: grafeenist näib pikas perspektiivis saavat sama oluline materjal kui teras või plast. Grafeenile pühendatud teadusuuringud on näide tekkivast nanotehnoloogia siirdest, mille puhul teaduslaborite avastused võetakse kiiresti kasutusele rakendustes ja kaubandustoodetes. Grafeen ja sellega seotud materjalid võivad lühemas ja pikaajalises perspektiivis mõjutada suurel määral IKT-d, kui grafeenist komponendid integreeritakse ränipõhisesse elektroonikasse ja asendavad järk-järgult räni või teevad võimalikuks täiesti uute rakenduste väljatöötamise. Lisaks IKT-le avaldab grafeeni vallas tehtav teadustöö märkimisväärset mõju energia-, transpordi- ja ka tervishoiuvaldkonnale.
Inimaju projekt: selle algatuse tulemusena kogutakse ja koondatakse neuroteaduste ja neuroinformaatika valdkonnas aju simulatsiooni abil katseandmeid, mis võimaldavad tuvastada ja täita meie teadmistelünki. Meditsiinis aitavad projekti tulemused kombineerituna haiguste ja ravimite simulatsiooniga parandada diagnoosimist. Infotehnoloogia valdkonnas mõjutavad uued interaktiivsete superarvutirakenduste tehnoloogiad aju simulatsiooni vajadustest ajendatuna paljusid tegevusalasid. Samas ületatakse aju järgi modelleeritud seadmete ja süsteemidega tänapäeva tehnoloogia põhipiirangud seoses energiatõhususe, usaldusväärsuse ja programmeeritavusega, rajades teed süsteemidele, mis töötavad inimmõistusele sarnaselt.
Kasulikud lingid
Vt MEMO/13/36
Neelie Kroesi veebisait
Neelie Kroes Twitteris
|
<urn:uuid:1e2b2e92-0a99-4e3d-9700-6b0fb34f46e3>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-54_et.htm?locale=EN
|
2014-11-28T23:14:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931011032.12/warc/CC-MAIN-20141125155651-00249-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999981 |
Latn
| 88 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999810457229614}
|
Eesti
Äripartnerite leidmine
Ajakohastatud 07/2012
Õiguslikud nõuded
Julgustamaks nii potentsiaalseid kui ka turul juba tegutsevaid Eesti eksportööre uute partnerite otsingule, saab esile tuua välisettevõtete kasvavat huvi Eesti kaupade ostmise ja koostööpartnerite leidmise vastu. Eesti välisesindused saavad aastas kokku üle tuhande vastava infopäringu, mis edastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS). Kontakteerudes EAS-iga, võib koostööst huvitatud Eesti ettevõtja leida kontakti välisettevõttega, kes on vastavate toodete ostmise vastu juba otsest huvi üles näidanud.
Üks parimaid võimalusi koostööpartnerite leidmiseks on messide külastamine ja oma väljapanekuga esinemine.
Topeltmaksustamise vältimine
Topeltmaksustamise vältimiseks on Eesti sõlminud mitmete riikidega tulu- ning kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingud.
Ettevõtet on võimalik laiendada ka olemasoleva ettevõtte ülevõtmise, teise ettevõttega ühinemise või teises ELi liikmesriigis filiaali avamise teel.
Haldusmenetlused
Lepingute liigid
Koostöölepinguga lepivad pooled kokku vastastikuses koostööprogrammis vastavalt poolte majandus- ja kutsetegevusele. Koostööleping võib hõlmata väga mitmeid erinevaid koostöövõimalusi (teenuste osutamine, müük jne). Leping reguleerib poolte suhteid ekspordi alustamise ettevalmistavas faasis.
Frantsiisileping on olemuselt segaleping, millega frantsiisiandja annab kogumis üle oma majandustegevusega seotud teabe ja õiguste (ärikontseptsioon, meetodid, strateegiad, dokumentatsioonivormid, ärilahendused, kaubamärk, äriline tähistus jne) kasutusõiguse frantsiisivõtjale, kes saadud teabe ja õiguste abil saab ja on kohustatud korraldama äritegevust sarnaselt frantsiisiandjale.
Vahendid
Välisministeeriumi veebilehelt võib leida nii täpsema ülevaate eri riikide majandusest kui ka teavet ettevõtlustingimuste kohta välismaal ja nõuandeid välisturgudele sisenemiseks.
Programmid
Erinevate toetuste kohta leiab informatsiooni järgnevalt veebilehelt:
|
<urn:uuid:90b43c3a-d77e-4c6e-bba9-eaf6da139856>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://europa.eu/youreurope/business/expanding-business/finding-business-partners/estonia/index_et.htm
|
2014-11-28T23:03:46Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931011032.12/warc/CC-MAIN-20141125155651-00249-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.99998 |
Latn
| 18 |
{"ekk_Latn_score": 0.999980092048645}
|
8. juunil esinevad Tallinna Lauluväljakul festivalil Back To The 90´s legendaarsed tantsumuusika suurnimed Sabrina, Rednex ja East 17. Esimest korda Eestis toimuva nostalgilise tantsumuusika festivalil on lisaks plaanis lavale tuua ka meie 90´ndate superstaarid.
1987. aastal meela bikiinirohke videoga suurt kõmu tekitanud itaalia muusikaparnassi staar Sabrina on tänaseni ülitiheda esinemisgraafikuga laulja, mistõttu ongi tema siia meelitamine senini ebaõnnestunud.
Festivali piletid on alates tänasest müügis Piletilevis. Esimesed tuhat piletit tulevad müüki hinnaga 19 eurot, seejärel hind tõuseb.
|
<urn:uuid:ce851d82-5c23-42b7-b3ea-f09a5a5f9a9b>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://meestekas.net/sabrina-tuleb-eestisse-2-pilti-video/
|
2014-11-28T22:42:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931011032.12/warc/CC-MAIN-20141125155651-00249-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999775 |
Latn
| 29 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997748732566833}
|
Eesti hobuse aretajatel on tööd kuhjaga(1)
Eesti hobuse kehaehitus on sageli selline, et teda on raske ratsahobusena kasutada. Hobuste aretusse valimisel ning paaridevalikul tuleks seetõttu eriti hoolikas olla.
Eesti tõugu hobustel on juba kehaehitusest tulenevalt tasakaalukese esiotsale suunatud ning esiots on võrreldes tagaosaga kiitsakas. Saduldamisel tekivad sellest probleemid.
Esimese otsa madalamal asetsemine tingib ettepoole langeva joonega selja. Rinnakorv on sageli väga ümar ning tirib sadulavöö kaenlasse. Selg on lisaks langevusele ka pudelikujuline ehk ettepoole kitsenev. Sellisele seljale sadulat asetades ei ole tal madala turja korral mitte mingit pidepunkti, mis sadulat ette liikumast takistaks. Sadula liikumise katkestab alles abaluu. Abaluule suruv sadul piirab kogu hobuse esijalgade liikuvuse ning põhjustab olulisi pingeid.
Kas aretusega on võimalik neid vigu vältida? Loe eesti hobuse blogi, saad teada.
|
<urn:uuid:681382c5-de80-4b9c-b0e7-b815e17b8406>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/eesti-hobuse-aretajatel-on-tood-kuhjaga.d?id=33662929
|
2014-11-21T18:45:50Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400373301.1/warc/CC-MAIN-20141119123253-00246-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999968 |
Latn
| 33 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999678134918213}
|
Immediate Family
About Xenia (Ksenia) Poska
Xenia Poska (ka Ksenia Poska; 26. detsember 1896 Tallinn – 1. detsember 1964 Haapsalu) oli eesti arst. Ta lõpetas aastal 1915 Tallinna Tütarlaste gümnaasiumi, sooritades küpsuseksamid Tallinna Kroonugümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta aastatel 1915–1918 Peterburi Nais-Meditsiini Instituudis; aastatel 1919–1921 jätkas ta õpinguid Pariisis Sorbonne'i ülikooli arstiteaduskonnas. Aastal 1921 pöördus ta tagasi kodumaale, kus asus õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1923. Akadeemiliselt kuulus ta naiskorporatsiooni Amicitia. Ta oli aastal 1924 Tallinna Keskhaigla sisehaiguste osakonna volontäärassistent ja ta jäi sinna töötama aastani 1940 sisearstina nooremordinaatori ja ordinaatori kohustes. Aastatel 1937, 1938 ja 1939 täiendas ta ennast Budapestis, Debrecenis ja Szegedis. Ta valdas peale eesti, vene, saksa, prantsuse ja inglise keelele veel rootsi ja ungari keelt. Ta kuulus Rahvusvahelisse Soroptimistide Klubisse. Aastal 1940 saadeti ta sundkorras Tallinnast välja ja ta töötas määramise korras Järva maahaiglas Paides, kuid kommunistlikule juhtkonnale ei tundunud see veel küllaltki kauge väljasaatmisena ja aastal 1941 saadeti ta Haapsalu Haigla siseosakonda ordinaatoriks; aastal 1945 sai ta siseosakonna juhatajaks ja oli sellel ametikohal surmani. Aastal 1944 päästis ta arvukalt eesti noori haavatuid leegionäre kommunistide kätte sattumisest, paigutades nad nakkusosakonda tüüfuse sildi all. Aastal 1945 täiendas ta ennast Leningradis Pasteuri instituudis, aastal 1947 Leningradi Arstide täiendusinstituudis ja aastal 1951 Moskvas. Haapsalus olles oli ta kohakaasluse alusel tööl ka Haapsalu Tuberkuloosi Dispanseris. Dr. Xenia Poska suri 1. detsembril 1964 Haapsalus ja ta maeti Tallinna Aleksander Nevski kalmistule.
|
<urn:uuid:2f7e2e5d-b250-415f-aea7-5445055ff8b9>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.geni.com/people/Xenia-Poska/6000000005797879179
|
2014-11-24T00:21:02Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400380233.64/warc/CC-MAIN-20141119123300-00057-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999801 |
Latn
| 46 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998012185096741}
|
Terapeudi sõnul tõmbab meid elus nende inimeste poole, kes toovad esile meie parimad omadused ja tekitavad sellega hea tunde.
«Kui meil juhtub elus midagi halba, siis sageli soovime, et keegi meie elus olnud sõpradest oleks sellel hetkel meiega, et meid hoida ja lihtsalt kuulata,» selgitas ta. «Sõbrad tekitavad turvalise tunde ja nad tasakaalustavad meid teadmisega, et saame kellegi peale loota ja teada, et kuskil on keegi.»
Tammingu selgitusel ei saa ükski ema või abikaasa katta teise inimese jaoks kogu hingeliste vajaduste vikerkaart. «Selleks, et meie isiklikus hingelises vikerkaares oleksid esindatud kõik värvid, vajame me erinevaid tegevusi ja koduväliseid sündmusi. Me vajame ka sõpru, kellega teha hulljulgeid tempe, mida üksi oleks igav ja mõttetu teha - naerda, tantsida ja tunda, et hallis argipäevas on olemas värvid.»
Vanad sõbrad on väärtuslikud
Sageli paneb teadmatus ja sellest tulenev hirm tundmatu tuleviku ees meid otsima minevikusuhteid ja -sõpru. «On ju tore meenutada vanade sõpradega minevikus olnut,» selgitas ta.
Oma töös terapeudina on naine üha sagedamini kuulnud just keskealistelt inimestelt, et nad on interneti vahendusel otsinud üles oma vanu lapsepõlvesõpru ja omaealisi sugulasi, kellega suhtlemine on erinevatel põhjustel katkenud.
«Nende nägudele ilmub neist ammustest suhetest rääkides midagi erilist ja nad tunduvad siis viis kuni kümme aastat nooremad,» rääkis ta. «Vananedes hakkavad inimesed hindama ja väärtustama lapsepõlve- ja noorukiea suhteid.»
Terapeut selgitas, et lapsepõlves ja noorukieas alanud sõprussuhted on erilise tähendusega, sest enamasti on need suhted soojad, avatud, siirad, emotsionaalsed ja hulljulged. Sellest tulenevalt on Tammingu sõnul vanemas eas uute sõprussuhete loomine keerulisem ja sageli jäävad need pindmisemaks või seotuks teatud valdkonna või klubilise tegevusega.
Terapeudi sõnul on tavaline, et elu jooksul kaob osa sõpru meie ümber ära ja asendub uutega. «On perioode elus, kus me lihtsalt «kasvame» osast sõpradest välja. Mida nooremad me oleme, seda enam on meil «sõpru». Vastavalt meie sisemisele arengule ja väärtushinnangutele muutuvad meie suhted ja ka sõpruse tähendus,» selgitas ta. «Pärast murdeiga liigitub suhtlusringkond tuttavateks, lähedasteks tuttavateks ja sõpradeks.»
Inimene peab olema sõber iseendaga
Psühhoterapeut Tamming selgitas, et on neid inimesi, kel on suurel arvul sõpru ning kes sõltuvad neist liialt, sest nad elavad väljapoole ja teiste jaoks. «See aga on sisemiste piiride ja eneseväärtustamise teema,» nentis ta.
Sageli oleme me terapeudi sõnul teiste jaoks olemas nõnda, nagu sooviksime, et teised oleksid meile. Kui aga tunneme end selle tõttu kurnatuna ja oleme üksi, siis kui vajaksime ise tuge ja ei oska seda väljendada, siis on see Tammingu selgitusel kindlasti äratundmise hetk, kus tuleks oma elu ning käitumist kõrvalt vaadata ja teha muudatusi, et õppida teadvustama oma vajadusi ja piire.
«Ka «ei» ütlemise oskusest on abi. Kui avad ennast oma lähedasele sõbrale, võid saada osa tema tähelepanust ja toetusest, andes sellega temale võimaluse olla hea. Kui pelgad, et jääd sõpradest ilma, lubades enda tõelisel olemusel ja vajadustel avalduda, siis tea, et tõeline sõber jääb sinuga,» selgitas ta. «Inimene peab eelkõige olema sõber iseendaga. Hea, oma vajadusi austav ja ennast armastav inimene on ka heaks võrdväärseks suhtluspartneriks sõbrale.»
Sõpruse hoidmisest rääkides lõi terapeut paralleele ilukirjandusega, milles sõprust on võrreldud taimega, mida tuleb aeg-ajalt kasta. «Pigem on küsimus selles, kuidas sõprussuhteid luua,» nentis ta. «Kui sõprussuhe on saavutanud sügava ja usaldusliku tasandi, siis pole seda vaja hoida - selle jaoks tuleb leida aega - tehes koos asju ja jagades oma mõtteid, muresid ja rõõme,» rõhutas ta.
Sõbrapäev teeb eestlastele head
Tammingu sõnul jõudis sõbrapäev meieni Soomest 1980ndatel aastatel. «Ka Ameerika traditsioonidel on sellele oma mõju olnud. Algselt oli see levinud koolides ja lasteaedades, levides vaikselt igas vanuses inimesteni,» selgitas ta.
Psühhoterapeudi meelest on see tore, et Eestis on see muutunud päevaks, mil peetakse meeles lähedasi inimesi. «Jätkuvalt toimuvad sellel päeval üritused lasteaedades ja koolides, kus käsitletakse sõprusetemaatikat ja selle olulisust. Ameerikalik versioon sõbrapäevast oleks meie ühiskonnale pisut võõrapärane, aga see vorm, mille ta viimase aastakümne jooksul on saavutanud, on tore.»
Ta selgitas, et Eesti on riik, kus sõbralikest pilkudest ja sõnadest kunagi küllalt ei saa ning kui korra aastas käib sellest üle «sõbralik laine», on see igati teretulnud.
Aili Tamming lisas veel, et sõprusest ja armastusest on läbi ajaloo räägitud ja kirjutatud väga palju. «See on inspireerinud luuletajaid, kirjanike ja filosoofe. Sõprus on sügav, hell ja intiimne side, mis eeldab usaldust, pühendumist ja avameelsust.»
Terapeut tsiteeris Cicerot, kes on öelnud, et kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu. «Võime armastada ja luua avatud ja usaldusväärseid suhteid saab alguse lapsepõlves. Esimesteks sõpradeks on lapsele tema vanemad ja muud lähedased inimesed. Kui need suhted on olnud usaldusväärsed, turvalised ja rõõmupakkuvad, siis julgeb ka laps tulevikus luua sama avatud suhteid.»
|
<urn:uuid:f563f387-9541-481b-bd60-7acc93b54440>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://naine24.postimees.ee/737460/psuhhoterapeut-ukski-ema-voi-abikaasa-ei-saa-katta-vajadusi-mida-katab-sober
|
2014-11-28T04:01:36Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009751.93/warc/CC-MAIN-20141125155649-00029-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999981 |
Latn
| 38 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999812841415405}
|
Asume 60 km kaugusel Tallinnast, ürgse männimetsa ja kauni mereranna romantilises keskkonnas. Jalutades jõuab mere äärde kõigest mõne minutiga, saatjaks männimetsa hõrgud aroomid.
Pakume suurepäraseid võimalusi ettevõtetele seminaride korraldamiseks eraldatud keskkonnas, suve-ja talvepäevade pidamiseks (k.a suurettevõtted), sünnipäeva tähistamiseks, pulmade korraldamiseks, puhkuseks või mõneks muuks erakordseks sündmuseks.
Meie missiooniks on pakkuda Teile suurepäraseid elamusi ja tagada Teie rahulolu, et Te ikka jälle sooviksite meile tagasi tulla!
Kahekorruseline hotell, konverentsikeskus, söögituba ja terrassid, eraldiseisev külalistemaja
250 meetri kaugusel majadest, oma rand ja liivariba, rannavolle plats
10x 8 meetrit, elekter 32A valgusele, 16A helile ning 16A täiendav heli & muu
Toitlustuse katusealused, istekohti kuni 200-le
|
<urn:uuid:f31db351-c1f2-4be8-9beb-e2301aa07b83>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.pedase.ee?lang=et
|
2014-11-28T03:57:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009751.93/warc/CC-MAIN-20141125155649-00029-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999938 |
Latn
| 156 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999384880065918}
|
Kongregatsioon
Kongregatsioon tähendab liitu.
Katoliku kiriku kanoonilise õiguse kohaselt on kongregatsioon vaimulike ühendus, mille liikmed (preestrid, vennad, õed) annavad niinimetatud lihtsad tõotused. Tegu on lihtsustatud variandiga orduliikmete poolt antavatest pühalikest tõotustest vaesusele, kasinusele ja kuulekusele.
Enamus pärast 16. sajandit katoliku kirikus asutatud vaimulike ühendusi on kanoonilise õiguse järgi just kongregatsioonid, mitte ordud.
Katoliiklikus kontekstis võib kongregatsioon tähendada ka kloostrite liitu. Sellises tähenduses on see sõna näiteks kasutusel Püha Benedictuse Ordus, mis koosneb peamiselt geograafilistel põhimõtetel välja kujunenud kongregatsioonidest ehk kloostriliitudest.
Samuti nimetatakse kongregatsioonideks Rooma kuuria allüksusi. Kaasajal eksisteerib üheksa kongregatsiooni: usudoktriini, idakirikute, jumalateenistuse, piiskoppide, katoliikliku hariduse, pühakuks kuulutamise, vaimulikkonna, evangelisatsiooni ning pühitsetud elu institutsioonide kongregatsioonid.
|
<urn:uuid:ac6e1802-4ee6-4f1f-99cc-7190979d33cf>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Kongregatsioon
|
2014-11-23T08:46:10Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379404.25/warc/CC-MAIN-20141119123259-00177-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000007 |
Latn
| 61 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000073909759521}
|
Emmaste on väikese karika võitja aastast 2010, Ararat-TTÜ triumfeeris aastail 2006-2008 kolm korda järjest ehk kahtlemata on tegemist kahe Eesti amatöörjalgpalli suurnimega.
Poolfinaalis alistas Emmaste 6:2 III liiga klubi FC Kose, Ararat-TTÜ võitis 2:1 mullu Esiliigas mänginud TJK Legioni, kus juures 45. minutil jäädi 1:0 eduseisul arvulisse vähemusse.
|
<urn:uuid:4d6ab444-c61c-41b9-923b-0d99f135c3d3>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.ohtuleht.ee/489432/vaikese-karika-finaalis-kohtuvad-emmaste-ja-ararat-ttu
|
2014-11-25T20:36:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931003959.7/warc/CC-MAIN-20141125155643-00117-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999723 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.999723494052887}
|
Väikelinnale iseloomulikult ei olnud üritusele tulnuid palju, kuid ettevõtmise ühe korraldaja Hanna Kannelmäe sõnul ei panustagi nad niivõrd kvantiteedile, kuivõrd kvaliteedile. “Seekordne üritus oli neljas – varem oleme tegutsenud Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Pärnu on veel aprillikuus ees,” rääkis Kannelmäe.
Päeva esimene pool kulges õpitubades ning oli mõeldud neile, kellel on homoseksuaalsuse ja seksuaalvähemuste kohta küsimusi. “Hommikune vestlusring oli mõeldud kõikidele inimestele, olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist ja ka sellest, mil määral ollakse varem seksuaalvähemustega kokku puutunud. Nende inimeste puhul, kes puutuvad noortega palju kokku, näiteks õpetajad ja noorsootöötajad, on eriti vajalik, et nad teaksid seksuaalvähemuste kohta kõige olulisemaid fakte,” selgitas korraldaja ürituse kaugemaleulatuvaid eesmärke.
MTÜ Eesti Gei Noored üks suundadest on kummutada seksuaalvähemusi puudutavaid eelarvamusi. “Me usume, et enamasti tekivad eelarvamused sellepärast, et inimesed ei tea, kuidas olukord tegelikult on. Tihti kujundatakse oma arvamus, ilma et teataks isiklikult ühtegi homoseksuaalset inimest. Selline suhtumine põhineb kuuldustel või eeldustel. Sellepärast käime ka Eesti väikelinnades, et inimesed saaksid selgitusi oma kõrvaga kuulda ja küsida vajadusel üle. Küsida võib ka ebaviisakaid küsimusi või midagi, mis on teadmatusest tingitud,” kõneles Kannelmäe. Näitena tõi ta küsimused, kas homod lapsi ei saagi ja kas homoseksuaalsus on Eesti iibelanguse põhjuseks.
Samuti kohal viibinud ja ürituse korraldamisega seotud Eero Rauni sõnul küsitakse tihti ka seda, kas homoseksuaalsuse puhul on tegemist inimese isikliku valikuga või mitte. Või kas lapsevanem on kuidagi süüdi ning saab mõjutada oma lapse seksuaalset orientatsiooni.
“On selliseid vanemaid, kes ütlevad, et minu lapsest küll ei kasva homo, aga antud juhul on tegemist selgelt eksiarvamusega, sest vanemad ei saa seda tegelikult üldse ühes või teises suunas mõjutada. Ainsana saavad nad ehk mõjutada seda, kas laps neile oma seksuaalset orientatsiooni tunnistab,” rääkis Raun sellest, milliste valearusaamade kummutamisega aktiivsetel noortel oma ettevõtmistes tegeleda tuleb.
“Inimese teadlik valik saab olla see, kas ta on ühiskonna, oma lähedaste ja endaga aus. Aga seda, kellesse inimene armub, ta valida ei saa.” Raun tõi näitena sageli esineva olukorra, kuidas geidest ja lesbidest halvasti arvanud inimene on muutnud oma suhtumist, kui on mõnd geid või lesbit isiklikult tundma õppinud ja veendunud, et tegemist on toreda ja meeldiva inimesega.
Hanna Kannelmäe sõnul võib esilekerkivaid eel- ja valearvamusi loetleda sadu. Näitena tõigi ta iibeküsimuse, mida sageli tõstatatakse, kuid mis on üsna naiivne, sest olukord, kus naine on suhtes teise naisega ei tähenda, et nende füsioloogilised funktsioonid kuidagi teistsugused oleksid.
Samasooliste paaride lapsesaamisele ollakse ühiskonnas sageli vastu ka selle põhjendusega, et nendel lastel oleks raske lasteaias ja koolis hakkama saada. Eero Rauni sõnul ei ole aga lapsed iseenesest üksteise vastu õelad, vaid räägitakse ikka seda, mida kuuldakse kodus vanemaid kõnelevat. Kui täiskasvanud suhtuksid tolereerivalt perekonda, kus last kasvatavad kaks ema või kaks isa, ei oleks probleeme ka lapsel.
Seksuaalvähemustesse halvasti suhtuvate inimeste seas on levinud seisukoht, mis võrdsustab neid pedofiilide, nekrofiilide ja teiste seksuaalselt hälbinutega. Kannelmäe arvates on ka siin tegemist puuduliku informeerituse ja eksiarvamusega, sest homoseksuaalse suhte puhul on tegemist kahe täiskasvanu vahelise suhtega, mis põhineb vastastikusel armastusel, kellelegi ei suruta suhet peale ning kõik toimib täisealiste ja otsustusvõimeliste inimeste kokkuleppel. “Kahe täiskasvanu omavaheline suhe ei kahjusta kumbagi osapoolt, mida ei saa öelda aga laste, loomade või teiste nõrgemate suhtes toime pandud seksuaalkuritegude kohta.”
Küsimusele, kas MTÜ Eesti Gei Noorte tegevus on kandnud ka vilja ning kas Eesti ühiskonnas võib täheldada suhtumise muutumist, vastas Kannemäe jaatavalt, kuigi nentis, et kõik toimub pikkamisi ja aastate jooksul.Oma neljaaastase töökogemuse tulemusena kinnitas ta, et ka geid ja lesbid ise on julgemaks muutunud ega karda enam olla ausad oma vanemate, sõprade ja kolleegidega. Hirm hukkamõistu ees on muutunud väiksemaks, kasvanud on julgus riskida ka sõprade kaotusega või suhete purunemisega.
Inimeste informeeritus seksuaalvähemusi puudutavatel teemadel on Eero Rauni meelest olulisim, et saavutada tolerantsust. “Terve nõukogude aja ei korraldatud ühtegi paraadi, aga inimeste suhtumine ei olnud samuti hea, seega ei saa arvata, et paraadide korraldamine või avalikkuse ette tulek ühiskonna suhtumist halvemaks muudaks. Kas just paraadid olid need, mis kaasa aitasid, aga suurem nähtavus ja nähtaval olemine aitab kindlasti tolerantsusele kaasa. Jutt, et püsige kapis ja kõik on hästi, on täielik jaburus,” rääkis ta.
Kolleegi seisukohaga oli nõus ka Hanna Kannelmäe, kes lisas, et inimestel on oluline teada, milline on seksuaalvähemuste elu Eesti vabariigis, ning vahel pole paha asetada end teise inimese rolli ja kujutada ette näiteks olukorda, kus sinu raskes seisundis elukaaslane on haiglas, aga selle tõttu, et oled temaga samast soost, jäävad haigla uksed sulle suletuks.
Rakveres avaldati mõtteid seksuaalvähemustest
Möödunud laupäeval toimus Rakveres oma maailma avardamise päev, mil kohale tulnud MTÜ Eesti Gei Noored liikmed vastasid rakverlaste küsimustele seksuaalvähemuste teemal.
|
<urn:uuid:61388ed3-5f25-4f67-a602-7986f1ec6095>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.virumaateataja.ee/818974/rakveres-avaldati-motteid-seksuaal-vahemustest
|
2014-11-25T20:33:33Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931003959.7/warc/CC-MAIN-20141125155643-00117-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999987 |
Latn
| 32 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999868869781494}
|
Maitsev toit on ilusa päeva oluline osa. Hea kõhutäis hommikul garanteerib rõõmsa tuju pikaks ajaks!
Lõuna ja õhtusöögi nautimiseks on Tervise Paradiisis mitu erinevat õdusat paika. Tervise Paradiisi kokad hoolitsevad selle eest, et pakkuda Teile meeldivaid elamusi kõigis meie restoranides ja kohvikutes.
Mitmekülgne hommikusöök meie buffet restoranis sisaldab nii traditsioonilisi hommikutoite kui eriliselt tervislikke komponente.
Eriti hõrgutavad road ja peakoka parimad meistriteosed ootavad teid a’la carte restoranis. Pärnu linna parim merevaade saab võimalikuks Romantic baaris, maitsvad pannkoogid ja grillroad ootavad Teid kiirtoidurestoranis Neptun Grill. Aqua baar võimaldab kokteile nautida otse varbad basseinis ja bowlingus olev Bowlingu baar pakub kehakinnitust kuuliveeretamise vahele.
Head isu!
Tervise Paradiis
|
<urn:uuid:651ac728-79f6-4cba-b4eb-5e5ab3b68706>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.terviseparadiis.ee/sook_jooket/bowlingu_menuuet
|
2014-11-27T12:57:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931008520.8/warc/CC-MAIN-20141125155648-00053-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999879 |
Latn
| 131 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998786449432373}
|
Teno (saami Deatnu, norra Tana) on jõgi Skandinaavia poolsaare põhjaosas Norras ja Soomes. Pikkus 348 km. Teno on 256 km ulatuses Soome ja Norra piirijõgi.
Jõgi saab alguse Kárášjohka ja Anárjohka ühinemiskohast 3 km kaugusel Karigasniemi külast. Suubub Tanafjordenisse.
Teno on tuntud väga lõherikka jõena. 1929. aastal püüti sealt õngeridvaga 36 kilone lõhe.
1948 ehitati üle jõe 220 meetri pikkune rippsild.
Jõe järgi on nime saanud Deatnu vald.
70.5197222228.37
|
<urn:uuid:59f08d1b-919f-4543-aa98-1d29c5f77f50>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Teno
|
2014-11-29T03:42:08Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931012025.85/warc/CC-MAIN-20141125155652-00241-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999277 |
Latn
| 63 |
{"ekk_Latn_score": 0.9992774128913879}
|
Raplamaa Vahastu Tuule Äri poeletil laiutav puunuppudega arvelaud on tänapäeval juba haruldus, ometi on just see tööriist koos kalkulaatoriga praegu maapoekese ainsad arvestusvahendid, kirjutab Rapla Sõnumid. Poes oli mõni aeg tagasi kasutusel ka kassaaparaat, aga selle lõhkusid ära aastajagu tagasi poodi sisse murdnud vargad.
Nädalapäevad tagasi Vahastu poes kontrollkäigul olnud Tarbijakaitseamet sellise töökorraldusega päri ei olnud ja nõudis kaupluse omanikelt kassaaparaadi ja elektronkaalu soetamist.
Hiljuti oma viieteistkümnendat sünnipäeva pidanud Tuule Ärile käib selline väljaminek müüja Ene Liivari sõnul ilmselgelt üle jõu. Pahatihti on metsade ja rabade vahel asuvas kaupluses ka elektrikatkestused, mistõttu elektrilist kassaaparaati pole võimalik alati kasutadagi. Liivar sõnas, et selle kuu alguses arutatakse poeomanikega läbi, kas Tarbijakaitseameti ettekirjutusi on võimalik täita või ootab poodi ees sulgemine.
Piirkonna ainsa kaupluse kinnipanek oleks aga kohalikele elanikele raskeks hoobiks, sest lähim pood asub viieteist kilomeetri kaugusel.
|
<urn:uuid:266fdb09-e5ef-4978-9198-b16848358690>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://tarbija24.postimees.ee/831998/arvelaua-kasutamine-voib-saada-maapoele-saatuslikuks
|
2014-11-29T03:23:12Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931012025.85/warc/CC-MAIN-20141125155652-00241-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999919 |
Latn
| 47 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999186992645264}
|
Tulemas ülivinged WP koodilaagrid nii Tallinnas (31. märts) kui Tartus (7. aprill). Kohal abistavad mentorid ja söök-jook, et ägedate rakenduste arendusel ning disainimisel energiast puudus ei tuleks.
Parima rakenduse teinud tiimile auhinnaks kuni 4 uhiuut Nokia Lumia 800 nutitelefoni ja teisi vingeid auhindu sponsoritelt.
Vaata lisa ja rega end:
Küsimuste korral võta julgelt sõna Eneta foorumis, kuhu on oodatud ka rakenduste ideed ja muu koodilaagrite diskussioon.
Jälgi sündmust ja pane end kirja ka Facebookis.
|
<urn:uuid:a7d3fefd-b390-4dbf-9690-bc4977d92d8d>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.eneta.ee/uudised/teated/Lehed/windows-phone-24h-koodilaager.aspx
|
2014-11-29T03:20:11Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931012025.85/warc/CC-MAIN-20141125155652-00241-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999913 |
Latn
| 21 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999128580093384}
|
Mai lõpus valmis Eino Puhilasel mälestusteraamat, mis räägib keerulistest aegadest ja läbielamistest tõetruult, lapse ja nooruki silmade läbi.
Puhilase raamatu näol on ühest küljest tegemist kronoloogiaga, sündmustega, mis juhtusid tema endaga ja tema ümber, teisalt on mälestused kirja pandud haaravate lugudena.
Autor leiab, et kõik me oleme siin päikese all rändurid, kel on käia oma rada sünnist surmani.
“Ometi liigume lõpp-punkti poole mööda erinevaid teid, kohtudes ja lahkudes, üksteist toetades, aga vahel ka tõugates. II maailmasõja päevil paisati paljud inimesed mööda maailma laiali, kus neil oli raske üksteist taas leida või koju naasta. Nende ellujäämise üle otsustas salapärane saatus, õnn või mingi sarnane jõud. Ka minu ja paljude teiste laste saatusi kujundas sõda,” kirjutab Puhilas
mälestusteraamatu lõppsõnas.
Eino Puhilas on sündinud 1936. aastal toonases Leningradi oblastis, külas, mis asus linnast mõne kilomeetri kaugusel. “Minu rahvuseks sünnitunnistusel ja passis on märgitud финн (soomlane). Isa töötas kolhoosis brigadirina, ema kanafarmis. 1941. aasta sügisel sattus meie küla koos linnaga blokaadirõngasse, eraldatuna muust maailmast,” meenutab Eino Puhilas.
Perekond oli algselt üheksaliikmeline, kuhu kuulusid ema-isa, viis venda, õde ja vanaema. Elati majas, mille ehitas Eino vanaisa, kes tuli kunagi Karjalast Leningradi (praegusesse Peterburi) tööd otsima.
Mürin kuulutas sõda
“Ühel päeval hakkasime kuulma mingit mürinat, mis iga päevaga muutus järjest valjemaks. Räägiti jällegi mingisugusest sõjast ja hiljem blokaadist. Sõda ja blokaad olid minu jaoks arusaamatud sõnad. Arvasin, et sõda on isade sõjamäng päris püssidega, mis pauku teevad, mitte see puupüssidega sõjamäng, mida suuremad poisid liivakarjääris mängisid,” on Eino Puhilas kirja pannud esimesed mälestused II maailmasõjast.
Ta meenutab, et kui Saksa väed Leningradi alla jõudsid, piirasid nad linna koos ümberkaudsete küladega ümber.
“Toiduainete müük tsiviilelanikele katkestati kohe.
Leningradis algas näljaperiood. Elanikele jagati leivatalongid, päevanormiks oli 200 grammi, kuid see päevanorm vähenes pidevalt, lõpuks oli normiks ainult 125 grammi leiba. Räägiti, et söödi koeri ja kasse, isegi inimliha olevat olnud turul müügil,” mäletab palju läbi elanud mees.
Ajal, kui linn oli piiramisrõngas - ei pääsetud ei sisse ega välja -, leiti 1942. aasta kevadel võimalus inimeste Siberisse küüditamiseks.
“Ühel märtsiõhtul tulid külasse sõjaväelased. Külaelanikele anti käsk kahe tunni pärast maanteele minna. Kaasa soovitati võtta riideid ja majapidamisesemeid. See korraldus kehtis ainult soome päritolu inimeste kohta. Külas elavatele venelastele see korraldus ei laienenud,” kirjeldab Eino Puhilas pika tee algust Siberisse.
Öösel viidi küüditatud lähimasse raudteejaama, laaditi loomavagunitesse, kus polnud istepinke, ning sõidutati Laadoga järve äärde. Sealt edasi läks aga teekond eriti ohtlikuks.
“Meid laaditi autodesse ja suunati järve jääle maha märgitud trassile. Autod sõitsid väikse kiirusega ja tuledeta. Saksa vägede lennukid pommitasid jääd, lendasid piki jäätrassi ja valasid kuulipildujatega üle kõik, mis lumisel jääl näha oli. Varsti kolonn peatati, meile anti korraldus autodest lahkuda ja minna trassist eemale,” mäletab Puhilas.
Küüditatud liikusid jäätrassist eemale, istusid jääle ning varjasid end valgete linade all, et jääda lenduritele märkamatuks. Jääle märgiti uus tee ja sõit läks edasi. Olid veel mõned peatused, mille ajal ehitati jääle sillad.
“Seda teed nimetati Eluteeks, aga oleks võinud nimetada ka Surmateeks,” märgib Puhilas. Teekond Siberisse jätkus loomavagunites.
Leningradis blokaadi ajal ja hiljem Siberis kandis pere palju kaotusi ning ellu jäid vaid Eino ning tema kaks vanemat venda.
Lootus isa leida
1946. aastal alustasid vennad, kümneaastane Eino ja seitsmeteistkümnene Paul koduteed Leningradi, lootuses, et isa, kes tegelikult vangilaagrisse saadeti, on kodus ja ootab neid seal. Juho, vendadest vanim, oli saadetud kaugetele metsatöödele. Eino Puhilas kirjeldab ohtlikku reisimist Siberi külmas kaubarongide lahtistel platvormidel, reisirongide katustel ja treppidel.
Mõnikord õnnestus siiski ka valvuritega kokkuleppele saada, et tamburis sõita või vagunis sõjaväelastega koos edasi pääseda. Need sõidud olid aga üürikesed.
Kuigi koduküla oli alles, ei oodanud poisse seal keegi – vastupidi, nad olid dokumentideta illegaalid. Heade inimeste abiga õnnestus poistel pääseda Eestisse.
Orbudest illegaalidena polnud elu algul ka Eestis lihtne. Kõigepealt sai Eino karjaseks ühte taluperre, kus anti vähe süüa, tuli teha ränkrasket tööd ning kust ära saadeti ta aasta pärast, keset külma talve.
Raamat jutustab veel paljust muust: enese varjamisest Eestis, tööst mitme peremehe juures ning kolhoosi algusaastatel; sellest, kuidas tal õnnestus lõpuks viis klassi kooliharidust saada ning pääseda poolvalede abil põllumajanduse mehhaniseerimise kooli; uudismaa harimisest suure kodumaa avarustes ning sõjaväeaastatest, mille järel mees Eestisse tagasi pöördus.
Pärast lühikest teenistust kaevanduses asus Puhilas 1961. aastal tööle Viru-Nigulasse Oktoobri kolhoosi, kus töötas mitmel ametikohal kuni kolhooside likvideerimiseni.
Praegu pensionäripõlve pidav Puhilas loeb 1961. aastat elus pöördeliseks: elu hakkas kulgema mööda normaalset rada.
Küüditatu kirjutas oma mälestused raamatuks
Viru-Nigula mees Eino Puhilas on sündinud Leningradi lähedal soome peres, väikese poisina blokaadi ajal Siberisse küüditatud, seal orvuks jäänud ning koos vennaga Eestisse põgenenud.
|
<urn:uuid:e0e4e80b-152a-4e97-85b7-e8966d96847f>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.virumaateataja.ee/286756/kuuditatu-kirjutas-oma-malestused-raamatuks
|
2014-11-29T03:18:57Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931012025.85/warc/CC-MAIN-20141125155652-00241-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999854 |
Latn
| 40 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998544454574585}
|
Kahjuks ei saa selles hotellis koguda Welcome Rewards® öid
Sellest hotellist ei ole fotosid.
Hotell Best Western Windsor Pointe asukohaga San Antonio, Texas, Ameerika Ühendriigid
- Hotel Year Built - 2006 Additional Property Description - Located in the heart of the city, this hotel is minutes away from attractions such as the AT T Center, the Alamo, Fort Sam Houston, Brook Army Medical Center and much more. Welcome to the BEST WESTERN Windsor Pointe Hotel Suites- AT T Center, where customer service and convenience are key. This San Antonio hotel is centrally located just off Texas Interstate 35 to offer convenient access to many local attractions including the AT T Center, the Freeman Coliseum and the Tower of Americas. Each of the 54 spacious, well-appointed guest rooms features a microwave, refrigerator, cable satellite television and high-speed Internet access. The hotel also offers Business rooms, perfect for the corporate traveler and family suites. Start the day off with a delicious complimentary continental breakfast before exploring all that San Antonio has to offer. Hotel amenities include an outdoor swimming pool, exercise facility, guest laundry and full business services. Spend an afternoon wandering through the local botanical gardens or visit the Far West Rodeo. Families especially will enjoy visiting the nearby San Antonio Zoo, Six Flags San Antonio and SeaWorld. Soak up some of Texas history at the Alamo, La Villita and the San Antonio River Walk. The friendly staff at the BEST WESTERN Windsor Pointe Hotel Suites- AT T Center is ready to ensure an enjoyable and memorable stay in San Antonio, Texas. Make a reservation today and save
Selles hotellis ei pakuta invateenuseid. Kui soovite broneerida invateenustega tuba, valige teine hotell.
Kuvatud hinnad kehtivad ühe öö eest ühes toas ühele või kahele inimesele vastavalt teie näidatud täiskasvanute arvule. NB! Täiskasvanud ja alaealiste lisakülastajate, lahtikäivate voodite ja lisakülastajatega kaasnevate teenuste eest võib saabumisel lisanduda eraldi tasu.
Hinnad kehtivad vabade tubade olemasolul ning neile võivad lisanduda maksud ja hotelli kehtestatud lisatasud. Osa hindade puhul võib vajalik olla eraldi kinnitus.
Lisasime kõik hotelli poolt meile teatatud tasud. Võtke siiski arvesse, et tasude määrad võivad muutuda vastavalt majutuse kestusele või toa liigile.
|
<urn:uuid:60bb030e-4b64-4ab7-8dba-26d70a21ce7f>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.hotels.com/ho256478/best-western-windsor-pointe-san-antonio-ameerika-uhendriigid/
|
2014-11-25T20:47:05Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931003959.7/warc/CC-MAIN-20141125155643-00117-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.7923 |
Latn
| 13 |
{"ekk_Latn_score": 0.7922996878623962, "eng_Latn_score": 0.1780528724193573}
|
Outils d'accessibilité
Outils
Sélecteur de langues
Left navigation
Additional tools
Euroopa Komisjon
Pressiteade
Brüssel, 10. juuli 2013
Euroopa Komisjon investeerib 600 miljonit eurot teadusuuringutesse, et vähendada Euroopa õhuruumi ülekoormatust
Euroopa Komisjon teatas täna kavatsusest investeerida veel 600 miljonit eurot Euroopa õhuruumi ülekoormatuse vähendamiseks. Kuna lendude arv suureneb prognoosi kohaselt järgmise 10–20 aasta jooksul 50%, püüab komisjon suurendada õhuruumi läbilaskevõimet. Eesmärk on töötada välja uus tehnoloogia, mis on vajalik selleks, et viia ellu Euroopa ühtse taeva algatus. Tegemist on laiahaardelise projektiga reformida Euroopa õhuruumi, kahekordistada selle läbilaskevõimet ja vähendada lennuliikluse haldamise kulusid poole võrra.
Seoses sellega märkis ELi transpordivolinik Siim Kallas järgmist: „Euroopa õhuruum ja lennujaamad on ülekoormatud. Kui me probleemiga kohe praegu ei tegele, tekivad meie õhuruumis varsti tõeliselt suured ummikud ja täielik kaos. Ka lennujaamad on üha enam ülekoormatud. Ennustuste kohaselt tekib olukord, kus kahel miljonil lennul saab olema probleeme õhkutõusmine või maandumisega. Ülekoormatuse tõttu võib väheneda ohutustase, üha enam lende võib hilineda ja suurenevad kulud. Praegune investeering on äärmiselt oluline 21. sajandi keskkonnahoidlikuma ja tõhusama õhuruumi vajadustele vastava tehnoloogia väljatöötamiseks.”
Euroopa õhuruumi killustatus tekitab lennuettevõtjatele ja nende klientidele igal aastal ligikaudu viis miljardit eurot täiendavaid kulusid. Hilinemised ja pikemad marsruudid muudavad iga lennu keskmiselt 42 kilomeetrit pikemaks, mistõttu õhusõidukid ja nende käitajad on sunnitud kulutama rohkem kütust, tekitama rohkem heitkoguseid, maksma suuremaid kasutustasusid ja kavandatust hiljem sihtpunkti jõudma. Ameerika Ühendriigid kasutavad sama suurt ja veelgi tihedama liiklusega õhuruumi, kuid nende kulud on poole väiksemad.
Teadusuuringute abil on võimalik ellu viia ühtse Euroopa taeva juhtalgatus ja luua ühtne Euroopa õhuruum, st kolmekordistada õhuruumi läbilaskevõimet ja vähendada lennuliikluskulusid poole võrra. Ühtse Euroopa taeva projekti juhib jätkuvalt Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi väljaarendamiseks loodud ühisettevõte SESAR, kelle volitusi pikendatakse veel kaheksa aastat, st 2024. aastani.
Teadusuuringute eesmärk on muuta lennuliiklus keskkonnasäästlikumaks, odavamaks ja ohutumaks. Rahastamisel keskendutakse järgmistele põhiülesannetele:
Projekti kaasatakse üle 2500 eksperdi, et hõlmata kõiki lennuliikluse korraldamise aspekte. Nende ülesanne on koordineeritult jätkata teadus-, arendus- ja valideerimistööd lennuliikluse korraldamise valdkonnas, sh korraldada ulatuslikke esitlusi.
Ühisettevõtte SESAR volituste pikendamine annab tunnistust komisjoni kindlast tahtest viia ellu ühtse Euroopa taeva projekt (vt IP 13/523) ja kinnitab seni tehtu olulisust.
Ühisettevõtte SESAR tegevust kaasrahastavad Eurocontrol ja lennundussektor. EL eraldab ühisettevõtte edasiseks tegevuseks maksimaalselt 600 miljonit eurot, mis saadakse programmist „Horisont 2020”, mis on ELi uue mitmeaastase finantsraamistiku üks osa. Nimetatud summa on osa ühisettevõtte SESAR laiendatud tegevuseks eraldatavast 1,6 miljardi suurusest eelarvest. Kava kohaselt rahastatakse sellest eelarvest lennuliikluse korraldamisega seotud teadusuuringuid (6%), rakendusuuringuid (47%), tootmisele eelnevat arendustegevust (28%) ja ulatuslikke esitlusi (9%).
Taust
Ühisettevõte SESAR on ainulaadne avaliku ja erasektori partnerlusvorm, mille eesmärk on töötada välja lennuliikluse korraldamise uue põlvkonna süsteem, mis vastab suuremate lennumahtude vajadustele ning millega tagatakse kõige ohutumad, kulutõhusamad ja keskkonnasõbralikumad tingimused. Samuti on tema ülesanne „hoida silma peal” Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimisel. Üldkava näol on tegemist SESARi tegevuse ja edasise arengu suunistega.
Ühisettevõte SESAR loodi 2007. aastal, et koordineerida lennuliikluse korraldamisega seotud teadus- ja arendustegevust ELis 2007.—2013. aasta finantsperspektiivi raames, mistõttu oli ette nähtud, et ettevõte tegutseb kuni 31. detsembrini 2016.
SESARi kaks asutajaliiget (EL ja Eurocontrol) ning ülejäänud 15 liiget, kelleks on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud asutused, nt õhusõidukitootja Airbus, suured riiklikud aeronavigatsiooniteenuste osutajad, lennujaamad ja seadmetootjad, nt Thales, Indra, Alenia Aermacchi, Frequentis, Selex SI ja Honeywell, on juba kinnitanud oma soovi jätkata tööd SESARis.
SESARil on täita äärmiselt oluline roll ühtse Euroopa õhuruumi kujundamiseks vajaliku tehnoloogia väljatöötamises. Põhieesmärkideks on seatud:
Lisateave:
Jälgi asepresidenti Kallast Twitteris
|
<urn:uuid:0c3e1f18-a72b-4476-8741-a5f899562cea>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-664_et.htm?locale=FR
|
2014-11-22T03:16:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400376197.4/warc/CC-MAIN-20141119123256-00067-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999998 |
Latn
| 67 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999984502792358}
|
Nafta asendamiseks puudub üks kindel energiaallikas. Selle asemel oleme tunnistajaks suure hulga erinevate alternatiivsete kütuste ja toitesüsteemide arengule, mis kõik sobivad eri eesmärkideks. Volvo osaleb aktiivselt selles arenguprotsessis ja on otsustanud keskenduda peamiselt nendele alternatiividele, mis vastavad kõige karmimatele standarditele nii energiasäästlikkuse kui ka väikese keskkonnamõju osas alates toormaterjali ekstraheerimisest kuni tarbimiseni – nn „puuraugust rattani” lähenemine.
Tulevikukütused
Volvo Trucks on esimene veokitootja, kes teeb klientide seas laiaulatuslikke katseid biokütuse ja dimetüüleetriga. Samuti on Volvo esimene tootja, kes tõi välja metaangaasiga töötava diiselmootori, mis kasutab veidi diislit vaid süütamiseks ja müüdi valitud turgudel kuni 2013. aasta lõpuni. Veoki Euro 6 mootor on arendamisel ja jõuab müügilettidele 2015. aasta lõpuks.
|
<urn:uuid:9a239389-ba13-410c-b635-d26a727a6cc7>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.volvotrucks.com/TRUCKS/ESTONIA-MARKET/ET-EE/ABOUTUS/ENVIRONMENT-NEW/OUR-TRUCKS-AND-SERVICES/Pages/Alternative-fuels.aspx
|
2014-11-22T03:12:03Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400376197.4/warc/CC-MAIN-20141119123256-00067-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000003 |
Latn
| 52 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000032186508179}
|
«Okupeeritud Palestiinas (Iisraelis) on sihtmärke, mida võib väikese hulga rakettidega rünnata,» ütles Nasrallah.
«Kui me oleme sunnitud neid oma rahva ja riigi kaitsmiseks kasutama, ei kõhkle me seda tegemast... ja see teeb sadade tuhandete sionistide elu põrguks,» ütles ta Al-Qudsi (Jeruusalemma) päeva puhul peetud kõnes.
Nasrallah ähvardas «kümnete tuhandete, mitte vaid 300-500 hukkunuga» ning lisas, et Iraani ja Süüria toetusega Hezbollah on sihtmärgid juba välja valinud.
Kui Iisrael ründab Iraani selle vastuolulise tuumaprogrammi pärast, «on vastulöök tohutu», hoiatas ta. Selline samm annaks Teheranile «võimaluse, millest see on unistanud» alates islamivabariigi loomisest 1979. aastal.
Iisraeli ja Liibanoni vahel valitseb ametlikult sõjaseisukord ning 2006. aastal pidas juudiriik Hezbollah'ga maha laastava sõja.
Eelmisel kuul väitis Iisrael, et Iraan ja Hezbollah kavandavad rünnakuid«"enam kui 20-s riigis». Mõni päev varem oli terrorirünnak Bulgaarias tapnud viis Iisraeli turisti ja bulgaarlasest bussijuhi.
Iraan eitas süüdistusi, kuid Hezbollah keeldus kommentaaridest.
Hezbollah järgib Iraani eeskuju, tähistades Qudsi päeva, millega avaldatakse palestiinlastele toetust vaidluses püha linna Jeruusalemma üle.
|
<urn:uuid:8daa98e9-8da5-4ab6-b880-9c09ae415f96>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.postimees.ee/943828/hezbollah-ahvardab-iisraellaste-elu-porguks-teha
|
2014-11-24T05:02:37Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400380368.73/warc/CC-MAIN-20141119123300-00017-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.997181 |
Latn
| 34 |
{"ekk_Latn_score": 0.9971808791160583}
|
See veebileht on kättesaadav 23 keeles
Uued kättesaadavad keeled:
BG - CS - ET - GA - LV - LT - HU - MT - PL - RO - SK - SL
We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.
Do you have any questions? Contact us.
Üldnormid: tooteohutus
AKT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta (ELT L 11, 15.1.2002).
KOKKUVÕTE
Seda direktiivi kohaldatakse teatud tootekategooriate ohutust reguleerivate Euroopa erieeskirjade puudumisel või kui need erieeskirjad (valdkondade eeskirjad) on lünklikud. Selle direktiivi kohaldamine ei piira puudusega toodete eest vastutamist käsitleva direktiivi 85/374/EMÜ kohaldamist.
Üldine ohutusnõue
Direktiiv kehtestab üldise ohutusnõude kõigi toodete kohta, mis tuuakse turule ja mis on mõeldud tarbijatele või mida tarbijad võivad kasutada, sealhulgas toodete kohta, mida tarbijad kasutavad teenuse osutamiseks. Seda nõuet ei kohaldata kasutatud kaupade suhtes, millel on antikvaarne väärtus või mis vajavad parandamist.
Ohutu toode on toode, mis ei põhjusta ohtu või põhjustab minimaalset ohtu (vastavalt toote kasutusele) ning mida loetakse aktsepteeritavaks seoses inimeste ohutuse ja tervise kaitse kõrge tasemega.
Toode loetakse ohutuks, kui see vastab Euroopa õigusaktide ohutussätetele või kui see selliste sätete puudumise korral vastab liikmesriigi riiklikele erieeskirjadele, mis puudutavad toote turustamist. Samuti loetakse toode ohutuks, kui see vastab mingile Euroopa standardile, mis on kehtestatud käesolevas direktiivis ettenähtud korras. Selliste eeskirjade või standardite puudumisel on toote vastavuse hindamise aluseks
- vabatahtlikud riigisisesed standardid (millega võetakse üle asjakohased Euroopa standardid), komisjoni soovitused (millega antakse suunised toote ohutuse hindamiseks);
- liikmesriigi tootmis- ja turustamisstandardid;
- ohutuse ja tervise kaitse suhtes kehtivad head toimimistavad;
- teadmiste ja tehnoloogia tase;
- tarbija ootused ohutusele.
Tootjate ja levitajate kohustused
Tootjad peavad turule tooma tooteid, mis täidavad üldist ohutusnõuet. Lisaks peavad nad
- andma tarbijatele asjakohast teavet, et võimaldada neil hinnata tootega kaasnevaid ohte, kui need ei ole ilmselged;
- rakendama nende ohtude vältimiseks asjakohaseid meetmeid (nt toodete kõrvaldamine turult, tarbijate hoiatamine, juba tarnitud toodete tagasivõtmine tarbijatelt jne).
Levitajad on samuti kohustatud
- tarnima tooteid, mis täidavad üldist ohutusnõuet;
- jälgima turule toodud toodete ohutust;
- esitama toodete päritolu kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid.
Kui tootjad või levitajad konstateerivad mingi toote ohtlikkust, peavad nad hoiatama pädevaid asutusi ja võimaluse korral tegema nendega koostööd. Seda teabe edastamise kohustust täpsustatakse direktiivi I lisas.
Liikmesriikide kohustused
Liikmesriigid veenduvad, et tootjad ja levitajad täidavad oma kohustusi. Nad loovad struktuurid, millel on järgmised ülesanded:
- kontrollida toodete vastavust ohutusnõudele;
- võtta ohtlike toodete korral asjakohased meetmed (nt turustamise keelamine) ja teatada neist komisjonile.
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad rikkujate karistamiseks ja hoolitsevad selle eest, et tarbijatel oleks kaebuste käsitlemise süsteemist kasu.
Komisjoni roll
Komisjon võtab Euroopa standardiasutuste volituste määratlemisel arvesse üldist ohutusnõuet ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas viited Euroopa standarditele, mille abil saab üldisele ohutusnõudele vastavust tagada. Komisjon juhib kiirhoiatussüsteemi RAPEX ja võib koostöös liikmesriikidega võtta erakorralisi meetmeid.
Süsteem RAPEX: kiire sekkumine toodete puhul, mis kujutavad endast tõsist ohtu
Liikmesriigid identifitseerivad tooted, mis kujutavad endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele. Nad võtavad tarbijate kaitseks meetmeid, et kiirelt sekkuda. Sel juhul informeerivad liikmesriigid kohe komisjoni süsteemi RAPEX (EN) kaudu. See süsteem on vahend kiireks infovahetuseks liikmesriikide ja komisjoni vahel. See võimaldab piirata või vältida ohtlike kaupade levikut. Süsteemi RAPEX töökorda on kirjeldatud direktiivi II lisas.
Toiduaineid ning farmaatsia- ja meditsiinitooteid jälgivad teised sekkumissüsteemid.
Süsteemi RAPEX kasutamise korral peavad liikmesriigid andma komisjonile vähemalt järgmist teavet:
- teave, mis võimaldab toote identifitseerimist;
- tootega kaasneva ohu kirjeldus ja dokumendid, mis võimaldavad seda hinnata;
- juba võetud meetmed;
- teave toote levitamise kohta.
Komisjon võib rakendada kiireid meetmeid ka Euroopa tasandil, kui saab teavet konkreetsest tootest tulenevast tõsisest ohust. Komisjon võib pärast liikmesriikidega konsulteerimist vastu võtta otsuseid, mis kehtivad üks aasta ja mille kehtivust saab samaks perioodiks pikendada. Need otsused võivad eeskätt
- kehtestada eriohutusnõudeid;
- keelata teatud ainete kasutamist või
- kohustada tootjaid panema oma toodete peale hoiatusi.
Komiteemenetlus
Kui võetakse erakorralisi meetmeid ja tehakse standardiseerimisega seotud otsuseid, siis aitab komisjoni tarbekaupade ohutuse regulatiivkomitee.
Komisjoni abistab tarbekaupade ohutuse regulatiivkomitee, kui võetakse erakorralisi meetmeid ja tehakse standardiseerimisega seotud otsuseid.
Läbipaistvus
Teave ohtude kohta, mis toodetega kaasnevad, tuleb avalikustada. Ametisaladusi avaldatakse vaid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Kontekst
See direktiiv on 29. märtsi 2000. aasta aruande tulem. Aruanne puudutas üldist tooteohutust käsitleva direktiivi 92/59/EMÜ rakendamisest saadud kogemusi, komisjon esitas selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Direktiiv tunnistab alates 15. jaanuarist 2004 kehtetuks direktiivi 92/59/EMÜ (DE) (EN) (ES) (FR) üldise tooteohutuse kohta.
VIITED
|Akt
||Jõustunud
||Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg
||Euroopa Liidu Teataja
Direktiiv 2001/95/EÜ (vastuvõtmine: kaasotsus COD/2000/0073)
15.1.2002
15.1.2004
ELT L 11, 15.1.2002
|Muutmisakt(id)
||Jõustunud
||Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg
||Euroopa Liidu Teataja
Määrus (EÜ) nr 765/2008
1.1.2010
–
ELT L 218, 13.8.2008
Määrus (EÜ) nr 596/2009
7.8.2009
–
ELT L 188, 18.7.2009
SEONDUVAD ÕIGUSAKTID
Komisjoni teatis, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (üldine tooteohutus) rakendamisega (EMPs kohaldatav tekst) (ELT C 38, 17.2.2009).
Komisjon avaldab direktiiviga 2001/95/EÜ ühtlustatud standardite pealkirjad ja viited.
Komisjoni 14. jaanuari 2009. aasta aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EL (üldine tooteohutus) rakendamise kohta (COM(2008) 905 lõplik – ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas).
Ühenduse tooteohutusraamistiku tõhusus on alates direktiivi 2001/95/EÜ rakendamisest suurenenud. Euroopa teavitus- ja hoiatussüsteem on võimaldanud kõrvaldada turult suure hulga ohtlikke tooteid. Siiski on teatud aspekte täieliku tarbijakaitse tagamiseks võimalik veel parandada. Käesolev aruanne teeb kindlaks prioriteedid järgmistes valdkondades:
- tarbekaupade ohutus eeskätt toote päritolu kindlakstegemise kaudu, tugevdades toodete, tootja või tarnija identifitseerimise kohustust.
- ühest küljest turuseire liikmesriikide parema kooskõlastamise teel, mis põhineb teabe ja heade tavade vahetamisel (kaasa arvatud tollikoostöös); teisest küljest süsteemi RAPEX avamine kolmandate riikide rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele organisatsioonidele;
- standardiseerimine teatud tootekategooriaid puudutavate menetluste lihtsustamise teel ja luues eelduse, et need standardid vastaksid üldistele ohutusnõuetele;
- kiirhoiatussüsteemi RAPEX raames võetavad erakorralised meetmed, mis võidakse teha määravaks, et tagada ohtlike toodete tagasivõtmine.
Direktiivi 2001/95/EÜ kohaldamisala hõlmab ka tarbijaile osutatud teenuste ohutust. See on võetud üle kõigis liikmesriikides.
RAPEX
Komisjoni otsus 2010/15/EL, 16. detsember 2009, milles sätestatakse direktiivi 2001/95/EÜ (üldise tooteohutuse direktiiv) artikliga 12 ette nähtud ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi RAPEX ja artikliga 11 ette nähtud teavitamise korra haldamise suunised (ELT L 22, 26.1.2010).
Komisjon võtab vastu uued suunised, mis peavad hõlbustama süsteemi RAPEX haldamist ja ohtlikest toodetest teavitamise korda. Need suunised on mõeldud riiklikele turujärelevalveasutustele.
MUUSIKAMÄNGIJAD
Komisjoni otsus 2009/490/EÜ, 23. juuni 2009, ohutusnõuete kohta, millele peavad vastama muusikamängijaid käsitlevad Euroopa standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 161, 24.6.2009).
Komisjon on kehtestanud ohutusnõude, mis on mõeldud ära hoidma muusikamängijate helitaseme tõttu tekkivaid kuulmiskahjustusi tarbijaile, kes kasutavad neid tingimustes, mis on põhjendatult eeldatavad. Seda nõuet tuleb arvesse võtta muusikamängijate konstrueerimisel ja valmistamisel. Seda kasutavad standardiasutused kehtestatavate standardite määramisel. Samuti tuleb lisada toodetele hoiatus, et tarbijaid olemasolevate ohtude eest teavitada.
TULEMASINAD
Komisjoni otsus 2009/298/CE, 26. märts 2009, otsuse 2006/502/EÜ (millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turule viimine ning keelustada uudsete tulemasinate turule viimine) kehtivuse pikendamise kohta [teatavaks tehtud numbri K(2009) 2078 all] (EMPs kohaldatav tekst).
Komisjoni otsus 2006/502/EÜ (muudetud otsustega 2007/231/EÜ ja 2008/322/EÜ), 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 198, 20.7.2006).
See, et väikelapsed väärkasutavad tulemasinaid (mänguasjadena), põhjustab ELis 1500–1900 vigastust ja 34–40 surmajuhtumit aastas. Selliste õnnetuste vältimiseks on olemas laste ohutust tagavad mehhanismid, mille kasutamine on olnud Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal kohustuslik kümmekond aastat. Laste ohutust tagavate nõuete rakendamine Ühendriikides vähendas õnnetusjuhtumite arvu 60 %.
Uute õnnetuste vältimiseks võttis komisjon 11. mail 2006 vastu otsuse 2006/502/EÜ, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turule viimine ning keelustada uudsete tulemasinate turule viimine.
Komisjoni otsus 2008/357/EÜ, 23. aprill 2008, laste ohutust tagavate konkreetsete nõuete kohta, millele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt peavad Euroopa tulemasinate standardid vastama (ELT L 120, 7.5.2008).
Tuleb koostada laste ohutust tagavad nõuded tulemasinate kohta vastavalt direktiivi 2001/95/EÜ artiklile 4, et taotleda standardiametitelt standardi EN 13869 läbivaatamist ja avaldada läbivaadatud standardi viide Euroopa Liidu Teatajas.
See otsus kehtestab ohutusnõuded, mille alusel peab Euroopa standardiasutus CEN (Euroopa Standardikomitee) läbi vaatama normi EN 13869 tulemasinate ohutuse ja katsemeetodite kohta.
SIGARETID
Komisjoni otsus 2008/264/EÜ, 25. märts 2008, tuleohutusnõuete kohta, millele peavad vastama sigarette käsitlevad Euroopa standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ (ELT L 83, 26.3.2008).
Süüdatud ja järelevalveta jäetud sigaretid kujutavad endast olulist ohtu tarbijate ohutusele. Hinnanguliselt põhjustavad need ühenduses umbes tuhat surmajuhtumit aastas. On siiski olemas põlemise aeglustamise tehnikaid, millega kutsutakse esile sigareti kustumine – sigaretipaberisse vahedega pandud paberiribad. Tõepoolest, sellist tehnikat kasutades valmistatud järelevalveta jäetud põlev sigaret enamikul juhtudel kustub õhupuuduse tõttu.
See otsus kehtestab ohutusnõuded, mille alusel täidab Euroopa standardiasutus CEN (Euroopa Standardikomitee) nõude vastu võtta standard sigarettide süttivuse vähendamiseks. See sigarettide ohutuse kohustus põhineb direktiivil 2001/95/EÜ.
Selle standardi tõhusust kontrollitakse turule viidud sigarettide hulgast katseks võetud sigarettide abil, millest võib lõpuni põleda maksimaalselt 25 %.
IMIKUD JA VÄIKELAPSED
Komisjoni otsus 2010/9/EL, 6. jaanuar 2010, ohutusnõuete kohta, millele peavad vastama imikute ning väikelaste vannitoole, vannitamise abivahendeid, vanne ja vannijalgu käsitlevad Euroopa standardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/95/EÜ [teatavaks tehtud numbri K(2009) 10290 all] (EMPs kohaldatav tekst).
Imikute ja väikelaste vannitamiseks mõeldud tooted peavad täitma üldist tooteohutusnõuet. Selleks peavad Euroopa standardiasutused kehtestama ohutusstandardid järgmistele toodetele:
- vannitoolid: kasutamiseks üksnes laste puhul, kes suudavad istuda, kuid mitte seista;
- vannitamise abivahendid: võimaldavad hoida lapsi tahapoole nõjatuvas või pikali asendis, ette nähtud kasutamiseks nende sünnist alates kuni ajani, mil nad suudavad abita istuda;
- vannid kuni 12 kuu vanustele lastele: tooted, mis asetatakse tavalisse vanni või kinnitatakse vanni serva külge ning mida võib panna ka põrandale või vannijalgadele.
Komisjoni otsus 2010/11/EL, 7. jaanuar 2010, ohutusnõuete kohta, millele peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ kohaselt vastama akende ja rõduuste isepaigaldatavaid lapsekindlaid lukustusseadmeid käsitlevad Euroopa standardid [teatavaks tehtud numbri K(2009) 10298 all] (EMPs kohaldatav tekst).
Teatud isepaigaldatavaid seadmeid laste läbipääsu takistamiseks akna või avauste ees müüakse lahti monteeritult. Nende seadmete jaoks, mis on mõeldud kasutamiseks alla 51 kuu vanuste laste puhul, tuleb vastu võtta erilised Euroopa ohutusstandardid.
BIOTSIIDID
Komisjoni otsus 2009/251/EÜ, 17. märts 2009, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks (ELT L 74, 20.3.2009) (EMPs kohaldatav tekst).
Dimetüülfumaraat on biotsiid, mis on mõeldud teatud tarbekaupade (nt mööbel, jalatsid, nahast rõivad jne) konserveerimiseks nende ladustamise või transportimise ajaks. Dimetüülfumaraat võib tekitada nahaprobleeme (kontaktdermatiiti), selle kahjulik toime on kliiniliste uuringutega kindlaks tehtud.
Alates 1. maist 2009 jälgivad liikmesriigid, et dimetüülfumaraati sisaldavate toodete turustamine ja kättesaadavaks tegemine oleksid keelatud. Tooted, mis on juba turul kättesaadavad, tulevad tagasi võtta ja tarbijaid tuleb nende toodetega seotud ohtudest teavitada. Dimetüülfumaraati sisaldavaks tooteks loetakse toodet, mis sisaldab üle 0,1 mg dimetüülfumaraati kilogrammi toote või toote osa kohta.
Otsus kehtib 15. märtsini 2010 ja seda võib pikendada.
Viimati muudetud: 10.02.2010
|
<urn:uuid:c7d3caf0-b8c1-40bd-afa1-14eec8249104>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://europa.eu/legislation_summaries/consumers/consumer_safety/l21253_et.htm
|
2014-11-26T16:20:30Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931007150.95/warc/CC-MAIN-20141125155647-00085-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 1.000002 |
Latn
| 36 |
{"ekk_Latn_score": 1.0000017881393433}
|
Reedel, 26. septembril kell 18–21 Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudis, Rüütli 10
Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi teadlased jutustavad keskaja inimeste eluolust läbi viie põneva loengu. Astu sisse vanalinnas aadressil Rüütli 10 asuvasse keskaegsesse majja.
Kell 18–19.30:
- Raili Allmäe “Mida räägivad inimluud minevikuinimese tervisest? Tutvume TLÜ Ajaloo Instituudi luukoguga”
- Priit Raudkivi “Elu ja surma vahel – elutingimustest keskaegsel Liivimaal”
Kell 19.30–21:
- Jüri Peets ”Vägivaldne surm – taplejate argipäev. Juttu tuleb Salme laevaleiu relvadest”
- Ülle Tamla, Mauri Kiudsoo ”Kuidas vanasti pensionipõlve kindlustati? (Maapõue peidetud aaretest)”
- Inna Jürjo, Erki Russow ”Söök ja jook – hea tervise alus. Arutleme keskaegse toidukultuuri üle toitude ning köögi- ja lauanõude põhjal”
Kõik huvilised oodatud!
11. juulil avati Itaalias Viterbo Rahvuslikus Etruski muuseumis (Museo Nazionale Etrusco di Viterbo – Rocca Albornoz; Piazza della Rocca 21b) näitus “5000 aastat ehtekunsti Eestis”. Väljapaneku vanimad leiud on pärit Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogudest ja annavad ülevaate Eesti alal elanud inimeste ehteasjadest ajavahemikus 3000 eKr – 16.-17. saj. Samas on eksponeeritud tunnustatud moekunstniku Vilve Undi efektsed rõivakomplektid, mida kaunistavad Kärt Summataveti valmistatud ehted. Mõlemad autorid on lähtunud oma loomingus arheoloogilistest ja etnograafilistest eeskujudest. Näituse teise osa moodustab nüüdisaja Eesti nimeka ehtekunstniku Jaan Pärna merevaigust ehete kollektsioon. See seob ajaloolised merevaiguleiud kaasaegse eesti ehtega, mida näituse kolmandas osas näeb Eesti Metallikunstnike Liidu 24 autori loomingus. Valiku arheoloogilistest leidudest tegi Ülle Tamla, kes ühtlasi koostas ka ekspositsiooni tutvustavad tekstid.
Viterbos jääb näitus avatuks kuni 14. septembrini 2014.
Foto autor Ülle Tamla
Foto autor Ülle Tamla
Rändnäitust “Arheoloogilisi avastusi Eestis 2013″ eksponeeritakse alates 09.05.2014. Harjumaa Muuseumis Keilas. Samal päeval kl 14.00 toimub Harjumaa Muuseumi teaduspäev, kus esinevad TLÜ Ajaloo Instituudi arheoloogid kahe ettekandega: Ülle Tamla tutvustab 2013. aastal Harjumaalt Kõue külast avastatud hõbeaarde ja peitleiu uurimistulemusi ja Mauri Kiudsoo räägib 2013. aastal avastatud aardeleidudest.
Näitus jääb avatuks kuni 8. juunini.
2013. aasta arheoloogilisi avastusi kajastav rändnäitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2013″ on avatud alates 5. märtsist Anija mõisas.
Kontakt Kaiti Kartusov http://anijamois.ee/
6. detsembril 2013. aastal avati Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi rändnäituste saalis (Rüütli tn 10) 2013. aasta arheoloogilisi avastusi kajastav näitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2013″. Tegemist on Eesti arheoloogide traditsioonilise ettevõtmisega, millega tuuakse laiema avalikkuse ette möödunud välitööaasta tähelepanuväärsemad arheoloogilised uudised. Seekord koostati 17 stendi, mis annavad ülevaate Eestimaa eri paigus toimunud välitööde olulisematest tulemustest ja põnevamatest avastustest.
Tallinnas jääb rändnäitus avatuks 17. jaanuarini ning sellega saab tutvuda tööpäeviti kl 9 kuni 18ni. Sissepääs tasuta!
Alates 22. jaanuarist on näitus avatud Saaremaa Muuseumis Kuressaares.
|
<urn:uuid:73ed9dcd-c3f9-42a7-b4bb-e46ac5668494>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.arheoloogia.ee/
|
2014-11-28T09:20:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009968.66/warc/CC-MAIN-20141125155649-00021-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999519 |
Latn
| 7 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995187520980835}
|
Jäär
Oled rahutu ega suuda kuigi kaua ühe koha peal püsida. Peale selle käitud paljudes olukordades nagu elevant portselanikaupluses ja võid sellega üsna koomilisse olukorda sattuda.
Sõnn
Muutus seisab ehk ukse ees või istub juba su uksematil. Seega tee uks lahti ja kutsu ta sisse, ajage juttu ja vaata, mis tal sulle öelda on. Tõenäoliselt muretseb ta su toas oleva läpanud õhu pärast.
Kaksikud
Tegele rohkem sellega, mis on konkreetselt sinu rida – ära sekku asjadesse, milles sa pole eriti kodus. Võtad sõna seal, kus oleks parem teisi kuulata. Keegi su sõber või tuttav võib abi vajada.
Vähk
Oma koha eest Päikese ja tähtede all tuleb seista – see tõde saab järgnevatel päevadel sulle vägagi selgeks. Samas tunnedki endas võitlusvaimu kasvavat ning paned paika strateegia.
Lõvi
Sinu eneseuhkus on ülikergesti riivatav. Solvud tühiste asjade peale ja kipud stseene korraldama. Käitud kui näitleja draamaetenduses. Noortel võivad suhted vanematega olla pingelised.
Neitsi
Koristamine või süstematiseerimine võiks olla tänase päeva sisuks. Seega siis muudatused pisiasjade ja olme tasandil. Samas on suurenenud traumade ja konfliktide tõenäosus.
Kaalud
Ruttad sündmustest ette ja teed ennatlikke järeldusi. Sulle ei meeldi rutiin ja sa teed kõik selleks, et olla võimalikult hullumeelses seltskonnas. Inimtüüpidest meeldivad sulle eriti maailmavalus poeedid.
Skorpion
Ajalõigu muster tekitab kas kummalise või lihtsalt nostalgilise meeleolu. Mälestused tekitavad igatsuse. Hing oleks justkui veidi haige, kuna sa ei suuda oma meeleolule vastavat partnerit leida.
Ambur
Suudad oma mõtetes luua korraga palju seoseid – nähes vana tuttavat, tuleb sulle hetkega meelde terve sündmuste jada, mis selle isikuga seotud. Täna soovitaks siiski lasta mõistusel rohkem puhata.
Kaljukits
Kadedus on vaid iseenda alaväärsuskompleksi tagajärg. Kui pead lugu endast ja teistest, ei saa kadeduseuss su südamesoppe nii kergesti vallutada.
Veevalaja
Kuu on Veevalajas. Mida rohkem liigud, seda kasulikum su vaimule ja kehale. Liikumine aitab probleemil lahenduse suunas liikuda. Kui aga pead igavat tööd tegema, väsid kiiresti ja kannatad keskendumisraskuste käes.
Kalad
Keegi üritab sulle läheneda, kuid sina ei saa saadud signaalist õigesti aru. Veelgi hullem – tõlgendad seda valesti. Ja kuna su keha on su hinge asupaik, tuleks selle eest ikka hoolt kanda.
|
<urn:uuid:c410a5e2-7df4-4bb3-be9e-03e930b1ac16>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.ohtuleht.ee/466411/kommentaarid
|
2014-11-28T09:33:42Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009968.66/warc/CC-MAIN-20141125155649-00021-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999838 |
Latn
| 26 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998376369476318}
|
Nabla on sümbol ∇. Nimetus tuleb kreeka keelest, kus see tähendab naablit (heebrea harfi), mille kuju on sarnane sümboliga. Selle tähendusega seotud sõnad on ka aramea ja heebrea keeles.
Nablat kasutatakse matemaatikas nabla-operaatori tähistamiseks. Esimesena tegi seda William Rowan Hamilton sellisel kujul: ⊲.
Nabla kujutab endast tagurpidi kreeka tähte delta. Kreeka keeles on sümboli nimetus ανάδελτα (anádelta), mis tähendab 'tagurpidi delta'.
|
<urn:uuid:ac90773d-60f4-4ac6-8d1f-c0901830339c>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Nabla_(s%C3%BCmbol)
|
2014-11-23T13:40:22Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379512.32/warc/CC-MAIN-20141119123259-00137-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999985 |
Latn
| 59 |
{"ekk_Latn_score": 0.999984860420227}
|
23.-25. oktoobril toimus meie viimane matk sellel aastal, sügisene paadimatk. Jällegi olime usinalt matkapäevikut täitmas ning sealtvõetud jupikestest moodustub ilus ülevaade meie matkast.
23. oktoober
Siin me jälle oleme. Eelmisest matkast on alles jäänud Marleen, Triin, Betty, Vallo, Mairo ja Tanis ning uuteks kamraadideks on Deivy, Eda, Kalle ja Toivo. Alustasime Põltsamaa lähedalt Külmojalt ning plaanime jõuda niikaugele kui jõuame. Täna, 23. Oktoobril, on olnud äärmiselt ekstreemne päev, meil oli peaaegu kaks kärestikku ning enamus ajast vool puudus. Saime ka vihma. Tegime paar kiirendust, rekordiks saime 9 km/h. Õhtul jagasime seltskonnaga oma hirme. Kui enamustel oli üks või kaks hirmu, siis Deivy omadest me parem ei räägi..
Betty
Üldpilt on hetkel selline, et meid on raftinguparves 8, Kalle on põline tüürimees, ning Tanis ja Mairo luusivad süstadega meie ümber. Paratamatult tuleb meil need 3 päeva ühes paadis veeta, seega põgeneda pole kuskile ja otsustasime mängima hakata. Kõige raskem töö oli vast sõnade meeldejätmismäng, kus lõpuks pidi 34 sõna õiges järjekorras mäletama. Pimedas jõudsime ööbimiskohta, järgmisel hommikul avastasime, et tegu on karjamaaga ja lehmad olid seda samuti värskelt külastanud.
Vallo
24. oktoober
Päev algas lootusrikkalt..
Betty ja Marleen soovisid midagi ekstreemsemat, teistsugust. Tahtsime sõita pimedas, taskulambid põlemas, täielikus vaikuses- kus kuulda oleks olnud ainult vee liikumist. Pimedad kaldad, mis kubisesid meid jälgivatest killeritest. Mairo lubas, et lahendame need erimeelsused hääletusega nagu demokraatlikus riigis kombeks.
Kuid päev võttis ootamatu pöörde..
Betty
Täna oli küllaltki intriigiderohke päev, näiteks mängisime maffiat. Ööbimispaika jõudes hakkas Kalle kohe hauda kaevama, seejärel läks aga üllatuslikult hoopis kalale. Just siis, kui esimest korda kala näkkama hakkas, hüüdis keegi kaldalt, et „Kalle, kuidas võtab kah?“, Kalle ehmatas ja nii ta läkski. Kala me ei saanud. Õhtu oli pikk ja aega palju, Deivy ja Toivo käisid näiteks süstadega Emajõel ära. Seejärel arvas Toivo, et teiselpool jõge on kuivemad oksad ja lohistas nad mööda vett üle jõe ja siis nad enam nii kuivad ei olnud.. lõkkesse läksid nad igaljuhul.
Õhtul rääkisime Kristlikud Matkad logokonkursist, palju õnne võitjale! Loosisime ka hääletajate vahel loosiauhindu igasuguste eri viisidega..
Vallo
25. oktoober
Tere. Olen Deivy. Ärkasin täna kuue aeg. Mõlema suure varba jalad olid külmunud. Mõtlesin, et teen lõkke ja soojendan varbad üles. Nii tegingi. Praeguseks oleme üleval Mina, Danielson ja Eda. Teised magavad. Kalle on tubli ja tõi vett ning pani tulele keema. Aaa, Vallo ka vahepeal ärkas, tegi mõne pildi, mõtles et läheb ujuma ka, aga läks hoopiski magama tagasi. Ilm tuleb ilus. Mõtleme siin Kallega, et laseme tüdrukutel puhata ja teeme ise süüa. Mõtleme mida teha, kas tatart või suppi, aga tundub et tatart polegi. Siis tuleb vist supp.
Eile olime Toivo ja Mairoga üheni üleval, Vallo võitles, aga üle 00:00 ei suutnud. Meil toimus aga võistlus, mille Toivo võitis. Naerda sai ikka nii, et kõhulihased siiani valusad. Nüüd tuli plaan teised üles ajada, siinsele seltskonnale meeldib mu äratus „Spordimehe laul“. (Hiljem muutus see matka hümniks)
Deivy
Hommikust! Kalle siinpool. Öö oli külmem seekord. Hommikul oli telk pealt jääs. Õnneks oli magamiskotis soe olla. Paat ja süstad olid ka üleni jääs. Ei tahaks nagu eriti sinna istudagi, aga küll päike ta varsti üles sulatab. Muide toit on suht otsakorral, aga jah, loodetavasti peame matka lõpuni vastu. Käreveresse me seekord välja ei jõua. Igatahes tüdrukute telgist kostub jälle killerite teemat. Majake, kus sööme, on pidevalt lõkketossu täis. Isegi tüdrukud ütlesid oma spetsialisti pilguga ehitist hinnates, et valesti ehitatud..
Kalle
Nii, jõudsime nüüd siis matka lõpppunkti ja avastasime, et siin ongi päris killerid. Keegi Eino Tihane mõrvati siinsamas aasal 1966, st et mõrvar võib olla 60-70 aastat vana Appi!
Triin
Viimane peatuspaik enne ärasõitu. Istume ümber pika laua ja söömine on just lõppenud. Selline mõnus hetk. Matkapinge hakkab kaduma ja asendub kerge rammestusega. Matk on olnud suurepärane mõnedest eriarvamustest hoolimata. Sügisene loodus, päikesesillerdus veel või isegi väike päevane vihmasabin- see jääb kauaks meelde. Mulle oli ka esmakordne kogemus sügisel telgis ööbida.
Eda
Rohkem lugemist leiad meie matkapäevikust. Tule matkama!
|
<urn:uuid:583fd1e4-6b56-45ab-bdcb-2ca3c91bde4b>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.advent.ee/artikkel/41799/kristlikud-matkad-sugisene-paadimatk/
|
2014-11-23T12:56:07Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379512.32/warc/CC-MAIN-20141119123259-00137-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999732 |
Latn
| 93 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997320771217346}
|
Disainitud nii äri- kui ka puhkusereisideks, paikneb Casa Vagator Hotel ideaalselt Anjuna's; ühes linna populaarseimas paigas. Linna keskus on vaid 18.0 kmKm kaugusel ja lennujaama jõuab 90 minutiga. Hotelli külalised võivad nautida linna tipp-vaatamisväärsuste ringreisi: Ozran rand, Vagator rand, Chapora Fort.
Võimalused ja teenused, mida pakub Casa Vagator Hotel, tagavad külalistele meeldiva viibimise hotellis. Hotell teeb kättesaadavaks küllusliku teenustepaketi, sealhulgas restoran, ekskursioonid, pesuteenus, seifid, WiFi .
Külalised võivad valida 20 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Hotelli aed, saun, massaaž, välibassein, aurusaun on ideaalsed kohad kiire päeva pingete maandamiseks ja lõõgastumiseks. Casa Vagator Hotel on tark valik Põhja-Goa reisijatele, pakkudes igal ajal lõõgastavat ja muretut peatuskohta.
|
<urn:uuid:36b7adb2-5fb8-49e6-babb-0f00575cc529>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/casa-vagator-hotel/hotel/north-goa-in.html?asq=DLR0XceFbU2CrtGB14%2bqv9pWCqEMl6nlcWrpTXv6vwWTDCWC56fJxv%2bArOlGGbo9fJ32wM%2fTShjrP5wxCXivFg%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-11-23T13:30:27Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379512.32/warc/CC-MAIN-20141119123259-00137-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999859 |
Latn
| 11 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998589754104614}
|
Juhataja. – (FR) Järgmine päevakorrapunkt on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel Paul Rübigi koostatud raport teadus- ja arendustegevuses osalevate VKEde toetamise kohta (KOM(2007)0514 – C6-0281/2007 – 2007/0188(COD)) (A6-0064/2008).
Janez Potočnik, komisjoni liige. − Proua juhataja, täna tegeleme me komisjoni ettepanekuga toetada ühisprogrammi ja tänan teid võimaluse eest mõne minuti jooksul selgitada selle algatuse iseloomulikke jooni ja tähtsust.
Eurostarsi ühisprogrammi eesmärk on toetada teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid. Tänu oma vahenditega tehtavale teadus- ja arendustegevusele on need VKEd võimelised uusi tooteid ja teenuseid turule tooma. Neil on ambitsioone ja kasvuruumi, et saada homseteks „tähtedeks“.
EUREKA 29 riigist koosnev võrgustik ja nüüd ka Luksemburg, mis on just avaldanud soovi ühineda, on otsustanud välja arendada ühisprogrammi, mis on spetsiaalselt suunatud VKEde toetamisele, mis teevad koos oma partneritega ise teadus- ja arendustööd.
Algatuse mõju parendamiseks on komisjon, tuginedes asutamislepingu artiklile 169, teinud Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku osaleda Eurostarsi ühisprogrammis rahalise toetusega summas 100 miljonit eurot. See summa annab lisajõudu osalevate riikide eraldatavale 300 miljonile eurole järgmise kuue aasta jooksul.
Käesoleva algatuse peamine aspekt on see, et osalevad riigid pühenduvad riiklike programmide integreerimisele, et luua ühine Euroopa programm. Lisaks tugevdab Eurostars koostööd 7. raamprogrammi ja EUREKA vahel. Neil põhjustel pean ma seda algatust edasiviivaks sammuks Euroopa teadusruumi loomisel.
Olen tänulik raportöör härra Rübigile ja ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liikmetele hea koostöö eest ja paranduste eest, mida nad tegid komisjoni ettepanekusse. Komisjoni nimel võin teatada, et teie ettepanekud on vastu võetud.
Iseäranis kõrgelt hindan ma teie nõusolekut käsitleda ettepanekut sujuvalt, nii saame anda panuse Eurostarsi esimesel projektikonkursil. Kiire vastuvõtmine parlamendi ja nõukogu poolt saadab tõepoolest tugeva signaali VKEde kogukonnale, et jätkuv investeerimine teadus- ja uuendustegevustesse on konkurentsivõime säilitamise ja parandamise põhitegur.
Eurostars on hea näide liikmesriikide koostööst, mille käigus riiklikud programmid lähendatakse üksteisele ja ühendusepoolne rahastamine muudab programmi mõjusamaks, millest võidab terve Euroopa VKEde kogukond ja loomulikult on see ka Euroopale laiemalt.
Paul Rübig, raportöör. − (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, kõigepealt sooviksin ma tänada ka eesistujariiki Sloveeniat, sest see on teinud viimase minutini kõik endast oleneva, et käesolev programm rakenduks õigeaegselt.
Loomulikult sooviksin samuti tänada kõiki kaasliikmeid, sest taas oleme näidanud, kui tõhus võib Euroopa õigusloome tegelikult olla. Kui mõelda sellele, et raportit tutvustati alles jaanuaris ja homme me juba hääletame selle üle, siis te näete, et täiskogu, eesistujariik ja komisjon on võimelised tegema väga tulemuslikku koostööd. Võime selle üle erakordselt uhked olla.
Sooviksin tänada ka tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni sekretariaati, sest niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul ei ole lihtne pidada läbirääkimisi, järelikult ka ette valmistada ja rakendada peamisi põhimõtteid suhteliselt keeruka teema osas. Me oleme väga õnnelikud selle üle, et Slovakkia, Ühendkuningriik ja viimasel minutil ka Luksemburg, millest saime teada alles eile, on avaldanud viimaste nädalate jooksul soovi programmiga liituda. Ma teen homme suulise parandusettepaneku, millega palun eesistujariiki nimetada programmiga liitunud liikmesriikide ettelugemisel ka Luksemburgi, nii saavad ka Luksemburgi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted võimaluse osaleda edukalt programmis.
Parlamendis toimunud läbirääkimiste jooksul oleme rõhutanud tõhusa, kuid läbipaistva ja eelkõige bürokraatiavaba teadustegevuse edendamise programmi vajalikkust. Eriti oluline ka, et see võimaldaks täita meie tõsise soovi teha ühekordseid väljamakseid ja võtta vastu kiireid otsuseid, et ettevõtetel oleks teadustegevuseks vajalikud rahalised vahendid kohe olemas ja nad ei pea eelnevalt pangalaenusid võtma ja siis sageli pikka aega ootama raha saabumist.
Volinik Potočnik, ma usun, et käesolev programm annab märku paremast korraldusest ja et meil on tõesti õnnestunud VKEsid puudutavad eesmärgid ellu viia ja seitsmenda raamprogrammi raames tehtavaid teadusuuringuid asjakohaselt korraldada. Eureka osalemine ja juhtimine on samuti näiteks, sest Eureka on võimeline selle teema suhtes tegema väga asjatundlikke ja kiireid otsuseid ning lõppkokkuvõttes võtma enda kanda ka suurema osa vastutusest.
Kokkuvõttes annab ühendus toetust kuni ühe kolmandiku ulatuses. Volinik, nagu te juba olete öelnud, räägime 100 miljonist eurost. Selle programmi puhul on uudne asjaolu, et see on tõeliselt alt üles lähenemisviisiga programm, mille algatus tuleb äriringkondadelt, s.o teadustegevusest huvitatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetelt. Tegelikult olen väga uhke selle üle, et Eurostati sekretariaat Brüsselis tegutseb koostöös riiklike rahastamisasutustega selles valdkonnas väga tulemusrikkalt ja kiiresti ning sellest tulenevalt võimaldab keskenduda turusuunitlusega teadustegevusele, mis püüdleb lühikese kuni keskpika kestusega kaubanduslikke tulemuste poole.
See on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töö võtmeküsimus ja see peaks olema kulusäästlik. Protsess ei tohiks tuua ettevõtetele ega asutustele kaasa suuri kulusid, vaid kõik peaks olema selgelt ja arusaadavalt sõnastatud, et iga üksik ettevõte oleks võimelina vastama oma tegevusi puudutavatele küsimustele tohutuid kulusid tegemata. Me kontrollisime seda hiljuti. See on olnud väga edukas.
Erna Hennicot-Schoepges, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FR) Proua juhataja, esmalt soovin õnnitleda raportöör Paul Rübigit raporti puhul ja tänan, et ta nõustus esitama suulise parandusettepaneku Luksemburgi kaasamiseks kõnesolevasse programmi ja nii heastama administratiivsest logelemisest tingitud puudujäägi.
Volinik, me oleme teadnud vähemalt alates Lissaboni protsessi esimesest hindamisaruandest, et VKEd mängivad peamist rolli teadustegevuses ja innovatsioonis. Siiski ei vasta nende osalusmäär veel ootustele ja viimased investeeringute numbrid on selle kinnituseks.
Käesolev eriprogramm peaks hõlbustama VKEde osalemist ning samuti vähendama ülemäärast bürokraatiat. Tegelikult asetab see asjad mingil määral oma kohale, sest katab riske ja hajutab ettevõtete kahtlusi teadus- ja innovatsioonitegevusse investeerimisel, mis on võib-olla ka Euroopa ühise kutsealaga tegelevate ühingute arusaama viga.
Õnnitlen raportööri selle eest, et ta nõuab vastuvõtmist esimesel lugemisel, mis peaks kiirendama käesoleva programmi elluviimist, tagama selle tõhususe ja tõestama, et Euroopa õigusloome ei ole nii koormav kui inimesed mõnikord süüdistavad, vaid see on võimeline kodanike huvides tulemusrikkalt toimima.
Teresa Riera Madurell, fraktsiooni PSE nimel. – (ES) Tänan teid, proua juhataja. Volinik, tänan arutelul osalemise eest. Esmalt soovin raportööri õnnitleda tema töö puhul.
Juba mõnda aega on eri foorumitel ja ka parlamendis toimunud analüüs ja arutelu võimalike sidemete üle ühenduse seitsmenda raamprogrammi ja valitsustevaheliste organisatsiooni EUREKA vahel, sest mõlema tegevus hõlmab märkimisväärse abi osutamist VKEdele. Nende sünergia tulemus on Eurostarsi programmi rahastamine ühenduse poolt asutamislepingu artikli 169 alusel, see programm täiendab raamprogrammi, nagu mina seda mõistan, EUREKA peamiste heade omaduste kaudu: selle alt üles suunatud struktuur, mis võimaldab paremat kohandamist VKEde vajadustele ja hõlbustab osalemist, võttes arvesse, et seitsmendas raamprogrammis osalemiseks nõutav bürokraatia on paljudel juhtudel lisakoormus, mida paljud VKEd pole võimelised kandma.
Parlament on alati pooldanud VKEde teadus- ja arendustegevusse suurema integreerimise toetamist ja Eurostarsil võib selles olla märkimisväärne mobiliseeriv toime. Seetõttu tervitame kõnealust algatust eriti.
Mieczysław Edmund Janowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, Hr Rübig on nagu alati esitanud hiilgava raporti. Õnnitlen teda.
Kõnealune teema on väga tähtis, sest VKEde kaudu on võimalik suhteliselt kiiresti rakendada teadusuuringute tulemused tööstusesse ja äritegevusse. See on Lissaboni strateegia peamine aspekt. Niisiis on hea, kui Eurostarsi programm suurendab seitsmenda raamprogrammiga hõlmatud rahvusvaheliste ettevõtete koostööd ja rahastab teaduse ja tehnoloogia alast tööd, mida VKEd saavad kasutada koostöös kõrgemate õppeasutuste, teadusasutuste ja teiste ettevõtetega, just suurte ettevõtetega.
Teadusuuringute suund on samuti oluline; see peaks olema turule suunatud ja võimalikult kiiresti praktikasse rakendatav. Ettevõtete algatusi toetav hea idee peaks olema bürokraatiavaba ja selge, sealhulgas ka rahalised aspektid. See on oluline kõikide partnerite jaoks, eriti ärikogukonnale. Kõnesoleva programmi edu loob hea eeskuju tulevikuks. Loodame, et meie sada miljonit eurot ei lähe raisku.
ISTUNGIT JUHATAB: LUIGI COCILOVO Asepresident
Miloslav Ransdorf, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (CS) Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted annavad Euroopa Liidus tööd 70% inimestele. Sealjuures investeerivad kõnealused ettevõtted teadusesse, uuringutesse ja tehnoloogilisse arendamisesse ainult 4%, mis on kahtlemata põhjus, miks need ei kasuta paremini oma ettevõtete potentsiaali. Uuendatud Lissaboni strateegia raames peame me väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali arendama. Selleks leidub eri vahendeid: võimaldada neile parem juurdepääs informatsioonile, pakkuda neile soodsamaid laenuvõimalusi, luua paremad tingimused koostööks avaliku sektoriga ning aidata neil tugevdada sidemeid suurettevõtetega, et seostada vastastikku väikesed ja suured süsteemid. Ma usun, et see on võimalik ja teostatav suhteliselt lühikese aja jooksul.
Nils Lundgren, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (SV) Härra juhataja, EL laiendab oma haaret üha rohkematesse valdkondadesse. Probleem on selles, et puudub põhimõte, mille alusel otsustada ELi tegevuse vajalikkuse üle. Üks aluspõhimõte, mis kajastub poliitikute küll kõnedes, kuid millest otsustamisel mööda vaadatakse, on subsidiaarsuse põhimõte. See kõneleb vastu teadus- ja arendustegevuse tsentraliseerimisele, kui see ei puuduta väga laiaulatuslikke projekte nagu Galileo või termotuumaenergeetika. Suurte organisatsioonide bürokratiseerunud teadus- ja arendustegevuse tulemused toodavad sissepandud rahaga võrreldes miinust ja ei jääda plussi. Liikmesriikidel on vaevalt mingit põhjust saata raha Brüsselisse ja hiljem lasta oma teadlastel seda tagasi küsida. See hinnang kehtib eriti olukorras, kui me räägime väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arendus- ja teadustegevusest. Teadlaste ja ettevõtete entusiasm on tingitud asjaolust, et neid on hoolega õpetatud mõtlema, et see võimaldab üldiselt suuremaid rahalisi vahendeid. Miski ei viita sellele, et käesoleval juhul nii ka on. Tänan teid tähelepanu eest.
Ján Hudacký (PPE-DE). – (SK) Kõigepealt lubage mul tänada raportööri suurepärase töö eest käesoleva raportiga. Arvan, et peamiselt tänu härra Rübigile on parlamendil õnnestunud leida kompromiss, mis on vastuvõetav nii komisjonile kui nõukogule ning mille tulemus peaks olema selle ettepaneku vastuvõtmine esimesel lugemisel.
Ma usun, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teadus- ja arendustegevusele suunatud EUREKA algatus on äriringkondade poolt soojalt vastu võetud. Nii paljude riikide osalemine käesolevas algatuses kinnitab, et enne kõnesolevat programmi puudus huvi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete probleemide lahendamise vastu.
Hoolimata parlamendi pingutustest ei ole teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamise seitsmes raamprogramm lahendanud küsimust, kuidas teha VKEdele kättesaadavaks neile teadusuuringute, arendus- ja uuendustegevuste toetamiseks eraldatud rahalised vahendid. Seetõttu on erakordselt julgustav, et see altpoolt üles suunatud algatus on leidnud laialdase heakskiidu asjaomastes Euroopa institutsioonides. Pole kahtlustki, et on saavutatud teatavat edu, kuid tõsi on, et paljud küsimused on siiani vastuseta jäänud. Pean siin silmas VKEde abikõlblikkuse kriteeriumeid, eriti teadustegevusele pühendatud ajakulu ja aastakäibe suhet.
Mina isiklikult olen arvamusel, et kriteeriumide seadmisel peaksime laiemalt mõtlema ning kaaluma Eurostarsi programmi avamist väiksematele ettevõtetele, millel väiksusest hoolimata on reaalne uuendamise ja arendamise potentsiaal.
Lõpetuseks soovin ma öelda, et olen ülimalt rahul sellega, et ka minu riik, Slovakkia, on kaasatud koostöösse: see peaks parandama innovatiivsete väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda, kelle areng on käesoleval ajal teatud määral maha jäänud.
Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Kõigepealt õnnitlen raportöör Rübigit ja ma soovin täpsustada teatud elemente. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine rakendusuuringutes on Euroopa Liidu majanduslikule konkurentsivõimele peamine.
Eurekasse kuuluvad 22 liikmesriiki ja veel 5 riiki, mis on otsustanud koos komisjoniga investeerida 400 miljonit eurot väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete teadustegevuse toetamiseks, annavad panuse Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks.
Me ei tohiks unustada, et VKEd moodustavad 99% Euroopa ettevõtete koguarvust. Eurostars programmi kaudu rahastatavate projektide valimine peab toimuma vastavalt nende teaduslikele saavutustele ja majanduslikule mõjule.
Kõigest hoolimata pööran teie tähelepanu sellele, et nõutav projektikulude rahastamise tagamine 50% ulatuses valmistab paljudele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele raskusi.
Paljud väikeettevõtted rakendavad oma spetsialistid pigem kiiret tulu toovatesse projektides, mis kahjustab pikaajalisi teadusuuringute programme.
Samuti võib väikeettevõtete rahastamine äriplaani alusel otsustada väga suure arvu VKEde osalemist Euroopa teadustegevuses.
Ma loodan, et programmi kulgedes jätkub ka noortele ettevõtjatele mõeldud Erasmuse programm.
Joel Hasse Ferreira (PSE). – (PT) Volinik, daamid ja härrad, ma pean väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamist erakordselt oluliseks, samuti nende teadus- ja tehnoloogiaarengu alase tegevuse ergutamist. VKEd vajavad tugevat tehnoloogilist alust, et anda oma panus majanduskasvu ja arengu hoogustamisele.
Reeglina on VKEdel tugev algatus- ja kohanemisvõime, sest neid ei lämmata bürokraatia ja tavaliselt juhivad neid ettevõtjad ja juhid, kes on täielikult pühendunud jõukuse loomisele oma töö kaudu. See algatus- ja kohanemisvõime muudab lihtsamaks uute äriideede teostamise, hõlmates uute toodete tootmist ja/või turustamist või uute teenuste osutamist, mis on välja töötatud vastavalt tarbijate või teiste ettevõtete vajadustele.
Need uued tooted ja teenused vajavad sageli tugevamat tehnoloogilist baasi kui on paljude väikeettevõtete käsutuses, seepärast on Eurostarsi ühine VKEde teadus- ja arendustegevuse toetamisele suunatud programm väga tähtis, sest sellel on potentsiaalne mõju „reaalmajandusele”. Nii aitab see parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete oskusi eri Euroopa riikides, teenides nii kodanike kui tarbijate huve ja Euroopa majandust. Kõiki neid põhjuseid arvestades on härra Rübigi raporti väga kasulik.
Dragoş Florin David (PPE-DE). – (RO) Esmalt sooviksin õnnitleda härra Rübigit korraliku ja kiire tegutsemise eest käesoleva raportiga.
Kaasates VKEd teadustegevusse loob käesolev raport eeldused uueks lähenemisviisiks Lissaboni strateegiale. Sel viisil anname me konkurentsivõimele uue väärtuse ja uue hoo alustavatele ettevõtetele, milleks on innovatiivsed VKEd. Eurostars peaks saama Euroopa majandusliku aktiivsuse taastamise lähtepunktiks, Euroopa innovatiivsete tähtede programmiks, mis on läbipaistev, paindlik ja bürokraatiavaba.
Ma lõpetan palvega komisjonile julgustada ja edendada koos kõikide programmis osalevate riikidega seda programmi, mis on tihedalt seotud Euroopa prioriteetsete teemadega: kliimamuutus, energiatõhusus, taastuvenergia vahendite edendamine ja lõpuks, ning mitte vähem tähtsana, võitlus vähktõve vastu.
Miroslav Mikolášik (PPE-DE). – (SK) Eurostarsi teadus- ja arendustegevuse ühisprogramm toetab teadus- ja arendustegevuses osalevaid VKEsid riikidevahelistes projektides turule suunatud teadusuuringute tegemisel, mida viivad ellu eri VKEde ühendused.
Ma sooviksin rõhutada teadmussiirde erilist tähtsust ja ettevõtete vahelise koostöö, samuti nende koostöö vajadust teiste asutustega tööstuslike ja majanduslike partnerluste kaudu käesoleva programmi raames. Väga positiivne aspekt on see, et programm on altpoolt üles suunatud ning otseselt kohandatud selles osalevate teadusuuringutega tegelevate ettevõtete vajadustele. Võtmeküsimus on, et teadusuuringud peaksid olema turule suunatud ja püüdlema lühikese kuni keskpika kestusega kaubanduslike tulemuste poole.
Ma soovin mainida ka selle programmi ühte uut omadust, nimelt riskijagamisrahastu tutvustamine, mille kaudu rahastatakse riskantsemaid teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse (TTA) projekte.
Péter Olajos (PPE-DE). – (HU) Tänan teid väga, härra juhataja. Soovin samuti õnnitleda härra Potočnikit ja härra Rübigit. Eurostarsi ühisprogramm on suurepärane vahend Lissaboni eesmärkide saavutamiseks, milleks on konkurentsivõime parendamine ja uuenduslikkuse tugevdamine. Teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEd, mis kulutavad vähemalt 10% käibest teadus- ja arendustegevusele, mängivad selles valdkonnas võtmerolli.
Ungari on programmi liige ja huvi selle vastu on olnud enneolematult suur. Üle 200 kriteeriumidele vastava ettevõtte on teinud avalduse, kuigi nüüd ilmneb probleem, et liikmesriigid ei ole selleks varunud piisavalt vahendeid. Näiteks Ungari saab võimaldada ainult 500 000 eurot, millest piisab ainult 2–3 projekti jaoks. Ma arvan, et järelikult peaksid liikmesriigid igal juhul suurendama selleks otstarbeks eraldatud vahendeid, või püüdma kulutada teadus- ja arendustegevusele vähemalt 3% SKTst, et olla konkurentsivõimelised ka maailmaklassi tasemel. Usun, et Eurostars ja EUREKA on sellised programmid, mille vahendite abil on võimalik see eesmärk saavutada. Veelkord õnnitlused.
Zbigniew Zaleski (PPE-DE). – (PL) Härra juhataja, lihtsasti väljendudes, väikeettevõtetesse tasub investeerida.
Teaduslikud uuringud on näidanud, et lihtsaid tehnoloogiaid kasutavatel väikeettevõtetel on uuenduste jaoks arenguruumi, see on asjaolu, mida soovin eriti rõhutada. Sama kehtib perefirmade kohta, kus investeeritakse oma pere järeltulijasse, mis tagab teatava järjepidevuse, ja ma pean sellist tegevust edasimineku väga tugevaks aluseks. Enamgi veel, neid firmasid iseloomustab suur paindlikkus, väikeste kulutustega on nad võimelised liikuma ühest kohast teise ja samuti muutma toodangut; härra juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et kui VKEd annavad ELis üle 60% inimeste sissetulekust, siis oleks meie poolt andestamatu viga kokku hoida nendesse investeerimise ja nende arenemise arvelt.
Janez Potočnik, komisjoni liige. − Härra juhataja, ma soovin alustada kõigi tänamisega, kes lisaks toetavatele ettepanekutele raporti koostamisel tegid veel enamat, nad toetasid VKEsid. VKEd on Euroopa majanduse elutähtis osa ja siin Eurostarsi programmis, nagu ma juba ütlesin, räägime me VKEdest, millest saavad tuleviku „tähed”.
See on uuenduslik lähenemisviis. Raske on juurutada lähenemisviise, mille puhul me kombineerime liikmesriikide raha ühenduse rahaga, kuid kindlasti on asi seda väärt, sest see on täpselt õige suund tulevikku sammumiseks. Me ühendame parima EUREKA programmist – paindlikkus, lihtsus, detsentraliseeritud lähenemine, orienteeritus turule – parimaga seitsmendast raamprogrammist: tsentraliseeritud juhtimine, ühtne hindamine ja ühtne valikumeetod. Ma võin teile kinnitada, et ka kõikides teistes raamprogrammi tegevustes peame me suure hoolega silmas VKEde huvisid.
Mängu nimi on lihtsustamine, nagu te ilmselt teate, oleme me VKEde jaoks kehtestanud kõrgema rahastamismäära kui teiste jaoks. Nii on neil raamprogrammis kaasrahastamismäär 75%, samal ajal, kui teistel suurematel äriühingutel on see 50%, mis tähendab, et me ergutame nende osalemist. Me oleme loonud tagatisrahastu, mis väga suures osas lihtsustab raamprogrammis osalemist, sest varasem pangagarantiide esitamine oli üks VKEde põhiline probleem; ja me kavatseme samuti tutvustada „unikaalset registreerimisvahendit”, mis jälle kergendab tööd, sest kui ettevõte on korra taotuse esitanud, siis selle andmed salvestatakse ja järgmine taotlemine toimub automaatselt.
Seepärast, kui me heidame pilgu esimese aasta tulemustele – te teate, et me leppisime kokku eesmärgis rahastada programmi koostöö poolelt 15% ulatuses VKEdele eraldatavaid rahalisi vahendeid – siis võib öelda, et see töötab. Kui kuuenda raamprogrammiga me ei saavutanud püstitatud eesmärke, siis nüüd võib esimeste hindamiste ja tulemustega põhjalikuma tutvumise põhjal öelda, et see number on lähemal 20%-le kui 15%-le, mis on suur samm edasi.
Teeme tööd ka komisjonis. Tulin just konkurentsivõime töörühma koosolekult, kus arutati väikeettevõtete seaduse üle – see on tööpealkiri – milles me soovime käsitleda kõiki VKEdega seotud probleeme korrastatud kujul. Ma sooviksin samuti mainida, et kuigi me täna otsustame ühenduse rahalise osalemise üle, on programm tegelikult juba alanud ja esimesele konkursikutsele on laekunud rohkem kui 200 avaldust, mis on oluline edu.
Lõpetuseks soovin veel öelda, et olen erakordselt rõõmus Luksemburgi ühinemisotsuse üle. Põhimõtteliselt ei ole sellega probleeme. Me kõik peame andma parima, et tagada programmile võimalikult kiire juurdepääs.
Paul Rübig, raportöör. − (DE) Härra juhataja, volinik Potočnik, daamid ja härrad, kokkuvõtteks võime öelda, et oleme taas seadnud endale Lissaboni tegevuskavale keskenduva eesmärgi. Ma loodan, et teadusuuringute tulemuste kiire kasutamine loob uusi töökohti ja toob kaasa palgatõusu. Loomulikult on innovatsiooni peamine tunnus uute kaupade pakkumine ja sellest tulenev ärialane edu.
Samuti valmistab mulle heameelt, et koostöös Euroopa Investeerimispangaga on meil õnnestunud luua täiendav riskijagamisvahend ja neid summasid saab edaspidi märkimisväärselt kasutada. Me oleme ka välja töötanud hindamiskorra, et kontrollida raha tegelikku kasutamist ja jälgida, et Euroopa Parlament ei pea jälle tegema kärpeid eelmisel aastal täielikult kasutamata jäänud rahaliste vahendite arvelt, nagu see juhtub teiste programmidega.
Usun, et käesoleva programmi eraldised kasutatakse täielikult ära ja palun kaasliikmeid, et nad tagaksid ka liikmesriikides plaanipärase kaasrahastamise. Selle programmi hea algus on meie kõigi huvides. Ma usun, et seda ka kajastatakse vastavalt.
Samuti palun ma volinik Potočnikul korraldada koos komisjoni asepresidendi Wallströmiga käesoleva programmi esitlemine avalikkusele kui näidisprogrammi: see on osa protsessist. Ma soovin veelkord õnnitleda eesistujariiki Sloveeniat: see on toode ja projekt, mis annab põhjuse tõeliselt uhke olla.
Juhataja. − Arutelu on lõppenud.
Hääletus toimub homme.
Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)
Jorgo Chatzimarkakis (ALDE), kirjalikult. – (DE) Volinik Potočnik, siin täiskogus on peetud kõnesid VKEde rolli kohta. Tõepoolest, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on ELi majanduse selgroog.
Üksnes Saksamaal on peaaegu 20 miljonit inimest, kes töötavad, tegelevad teadus- ja arendustegevusega rohkem kui 3,3 miljonis väikeses ja keskmise suurusega ettevõttes. Euroopa kasv või mandumine sõltub peamiselt nendest. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted esitavad rohkem patenditaotlusi ja uuendusettepanekuid ning loovad rohkem töökohti kui suured konglomeraadid. Siiski kestab olukord, kus VKEdel on puudulik juurdepääs laenudele ja rahastamisprogrammidele.
Eurostars on hea näide, kuidas asi töötab. Erinevalt seitsmendast raamprogrammist, mis põhineb ülevalt alla lähenemisviisil koos ELi tsentraalse rahastamisega, on Eureka ja Eurostars rajatud altpoolt üles lähenemisviisile. Programme haldab Eureka algatuse võrgustik. See on hea lahendus ja ehk võiks see olla eeskujuks meie seitsmendale raamprogrammile.
Eurostarsi programmi eelised on alljärgnevad:
• juhtimisega peab tegelema teadusvõimekas VKE
• abikõlblikkust kontrollivad ja hindavad rahvusvahelised eksperdid
• ühtlustatud konkursikutsed ja tegevuskorraldus kõikides liikmesriikides
• kiire rahastamisotsuse tegemine: 14 nädalat pärast lõpptähtaega
• täiendavad lisatasud komisjoni poolt
• rahastamine toimub eranditult tagastamatute toetuste vormis (rahaline toetus)
Soovin raportööri tehtud töö eest soojalt õnnitleda. Ma soovin programmile palju edu.
Anna Záborská (PPE-DE), kirjalikult. – (SK) Paul Rübigi raporti poolt hääletades saadab Euroopa Parlament liikmesriikide väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele selge signaali. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on sageli teadus- ja arendustegevusest tõhusad partnerid, kuid neil tuleb läbi ajada vähem soodsate tingimustega võrreldes nendega, mis on suurtel rahvusvahelistel äriühingutel.
Nüüdsest alates saavad teadus- ja arendustegevuses osalevad VKEde ühendused kasutada Euroopa rahalist toetust ja tegutseda koos teiste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega Euroopa võrgustiku raames. Nii on Slovakkia VKEdel võimalus teadmiste ja võimekuse kaudu anda oma panus Euroopa teadus- ja arendustegevuse sektorisse.
Slovakkias asuvad paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted vähem arenenud infrastruktuuriga maapiirkondades, mis takistab nende arengut. Paljud naised töötavad teadus- ja arendustegevuses osalevates VKEdes, kas otseselt või kaudselt. Euroopa rahaline panus on kasulik, sest see annab VKEle lähte ja lubab rakendada nende kutsealased oskused üldiste huvide teenistusse.
Eurostarsi programm tegeleb uute toodete ja teenuste teadus- ja arendustegevusega Euroopa Liidu tasandil. VKEd mängivad Eurostarsi projektides juhtivat rolli. On tõesti kahju, et Slovaki Vabariik, ELi liikmesriik, ei osale käesolevas programmis. Järelikult puudub Slovakkia väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel juurdepääs märkimisväärsele rahalisele toetusele, mida võimaldatakse uute toodete, tehnika ja teenuste tulemuslikuks arendamiseks.
|
<urn:uuid:fc74b1cf-0730-4418-8cda-cae8b9896c27>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?type=CRE&reference=20080409&secondRef=ITEM-023&language=ET&ring=A6-2008-0064
|
2014-11-23T13:28:32Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416400379512.32/warc/CC-MAIN-20141119123259-00137-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999996 |
Latn
| 32 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999964237213135}
|
Asudes mugavalt Hongkong's, on The Fleming suurepärane baas, millest avastada seda elavat linna. Paiknedes vaid 1.7 km kaugusel linna keskusest, on külalised heas positsioonis, et nautida linna vaatamisväärsusi ja tegevusi. Hästisäilinud miljöö ja lähedus kohtadele Pakistani konsulaat, Hiina Rahvavabariigi viisaosakond, Soome Vabariigi konsulaat annavad sellele hotellile erilise šarmi.
Pakkudes hotelli külalistele parimat teenindust ja laia valikut lisamugavusi, võtab The Fleming kohustuse tagada, et Sinu sealviibimine oleks nii meeldiv kui võimalik. Hotellis saab nautida valikut tippklassi võimalusi, nagu kohvik, lift, restoran, koosolekuruumid, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi.
Külalised võivad valida 66 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Mis iganes on Sinu Hongkong külastuse põhjus, on The Fleming perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:d60f42b2-cfb1-44f9-be6c-23c074f096e4>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/the-fleming/hotel/hong-kong-hk.html?asq=5VS4rPxIcpCoBEKGzfKvtDxVT3ykB98yM0n86ghI0Dx5iqMlJc%2fybVqXlfnh1xil&setcookienew=1
|
2014-11-26T01:42:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931004988.25/warc/CC-MAIN-20141125155644-00109-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999916 |
Latn
| 17 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999164342880249}
|
・ 150 × 230 mm MIPP koonusekujuline madalsageduskõlar
・ 60 mm metalliseeritud PEI kesksageduslik koonuskõlar
・ 25 mm metalliseeritud PEI tasakaalustatud kõrgsageduskõlar
・ 10 mm kuppelkõlar
・ Võimas strontsiummagnet dünaamilise madalsageduskarakteristiku tagamiseks
Uuendage oma kõlareid, et saada maksimaalne võimsus
GOOD-tootesari (SRG)
Lihtsaim viis tehases paigaldatud süsteemi uuendamiseks. Clarioni GOOD-tootesari (komponentsüsteemi kõlarid / mitmeteljelised kõlarid / koaksiaalsed kõlarid / topeltkoonusega kõlarid / tasakaalustatud kõrgsageduskõlarid) annavad sama eelarve piirides parema heli. Sõidukiga sobitamiseks on saadaval erinevat tüüpi mudelid.
Realistlik laiahaardeline heli mitmeteljelise neljasuunalise võimsusega
SRG6943R jätab erakordse mitmeteljelise neljasuunalise disainiga uskumatu mulje. Kõlaril on erinevad draiverid helispektri erinevate ulatuste jaoks, mis tähendab, et kõlar suudab esitada ülireaalselt esitada nii võbelevaid kõrgsagedushelisid, sooje kesksageduslikke helisid kui ka kõmisevaid madalsagedushelisid.
MIPP koonusega madalsageduskõlar tagab väikse moonutuse ja suure karakteristiku
See vilgukiviosakeste ja polüpropüleeni segust survevalu-koonus tagab suurepärase karakteristiku, mis teeb valjuhääldist ideaalse valiku digitaalallikate jaoks.
Metalliseeritud PEI tasakaalustatud kõrgsageduskõlar kesk- ja kõrgsagedushelide rikkalikuks taasesituseks
Kõlaril on metalliseeritud membraan ülimaks karakteristikuks ja PEI tasakaalustatus, mis vähendab massi ja täiustab oluliselt dünaamilist vahemikku. Sagedusvahemikuga 25 Hz kuni 35 kHz on taasesitus täpne ja selge.
Võimas strontsiummagnet dünaamilise madalsageduskarakteristiku tagamiseks
Strontsiummagentite magnetvoo tihedus on palju suurem kui tavalistel ferriitmagnetitel, mis võimaldab dünaamilisi bassihelisid taasesitada võrdlemisi väikesest võnkepoolist.
|
<urn:uuid:fd117543-3b7a-4cda-9e22-8a0f90a6f5f8>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.clarion.com/ee/et/products-personal/speaker/SRG6943R/index.html
|
2014-11-26T01:22:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931004988.25/warc/CC-MAIN-20141125155644-00109-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999983 |
Latn
| 61 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999834299087524}
|
Uss (programm)
Uss ka ussviirus on iseseisev ennast edasi levitav kahjulik arvutiprogramm, mis ei vaja võrgus levimiseks kasutajapoolset tegevust. Tavaliselt üritab varjata enda olemasolu.
Usse võib liigitada järgnevalt:
- Harilikud ussid - kasutavad TCP/IP protokollil põhinevaid otseühendusi, et rünnata turvaauke operatsioonisüsteemides ja rakendustes.
- Meiliussid - levitavad ennast e-posti teel.
- Mircosoft Windowsi failijagamise ussid - kasutavad levimiseks protokolle SMB ja CIFS.
Ussi toimelaengul võib olla mõni järgnev eesmärk:
- toimelaenguta - ussid, mis ei tee midagi peale levimise
- kaugjuurdepääsu andmine
- ummistusrünne
- rämpspostivahendus
- väljapressimine
- andmepüük
- andmehävitus, vandalism
- jne
Usside rünnaku vastu aitab õigesti seadistatud tulemüür ning turvaparanduste õigeaegne rakendamine.
Heatahtlikud ussid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Alustades esimese uurimustööga ussidest Xerox PARC-is on üritatud teha kasulikke usse. Näiteks Nachi perekonna ussid üritasid Microsofti lehelt Windowsi värskendusi alla laadida ja neid installeerida. Tegelikkuses võib see küll teha Windowsi turvalisemaks, kuid tekitas palju võrguliiklust, taaskäivitas arvutit installeerimise käigus etteteatamata ja tegi kogu oma töö ilma kasutajalt küsimata.
Mõned ussid, nagu XSS ussid on loodud uurimaks usside levikut, näiteks läbi sotsiaalvõrkude. Teised ussid on pigem naljana mõeldud, nagu uss, mis saatis arvuti printimisjärjekorda öökulli pildi repliigiga: "O RLY?".[1]
|
<urn:uuid:4b0cc698-42a5-4511-aed2-9723bae8ee12>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Uss_(programm)
|
2014-11-27T18:28:54Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009004.88/warc/CC-MAIN-20141125155649-00045-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999971 |
Latn
| 34 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999712705612183}
|
Kultuuripealinna turundusjuht Katrin Remmelkoor ütles, et kogu kultuuripealinna turunduse kontseptsioon on kantud rohelisest mõtteviisist. «Kõik meie meened ja tooted proovime teha taaskasutatud materjalist või ökoloogilisest toormest.»
«Seega iga meie meene kannab mingit lugu ja need lood on väga värvikad,» jutustas Remmelkoor. Ta tõi näiteks tootevalikusse kuuluvad footbag'id, mis on valmistatud politseinike vanadest vormiriietest. Pallid on kokku õmmelnud aga Harku naistevangla vangid. Küll ei osanud Remmelkoor vastata küsimusele, kas ka vangid ise teadsid, mis riidest nad õmblustööd teevad.
Teised näited huvitavates kultuuripealinna promotoodetest on taaskasutatud paberist pastakas, taaskasutatud PVC-materjalist kotid või Sokos Hotel Viru voodilinadest valmistatud kandekotid.
Kultuuripealinna rinnamärk on valmistatud 2002. aasta tulekahjus kannatada saanud Tallinna Pühavaimu kiriku vaskkiivrist, mille paigaldas kirikule 1688. aastal vasksepp David Hübner.
Remmelkoor lubas, et kultuuripealinna tooted järgivad keskkonnasäästlikkuse, taaskasutuse, praktilisuse ja pikaealisuse põhimõtet ning oodata ei ole kohe prügikasti lendavate mõtetute asjade uputust.
Ideestik on Remmelkoore sõnul välja töötatud koos moekunstnik Reet Ausiga, kes on tuntud loodussõbraliku elustiili propageerija.
Remmelkoor kutsub kõiki üles andma kultuuripealinn Tallinna kasutusse regulaarselt tekkivat taaskasutatavat materjali.
Alates homsest saavad kõik huvilised meeneid osta kultuuripealinna kodulehelt.
|
<urn:uuid:f8b2624d-4b87-4a36-af69-296cccc58ea0>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://tallinncity.postimees.ee/141528/kultuuripealinna-meened-jutustavad-oma-rohelist-lugu
|
2014-11-27T18:17:24Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009004.88/warc/CC-MAIN-20141125155649-00045-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999938 |
Latn
| 40 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999377727508545}
|
Saaremaa on olnud asustatud umbes 8000 aastat. Selle aja jooksul on saarlased näinud mitmeid lahinguid ning saar on kuulunud Saksa, Taani, Rootsi ja Venemaa koosseisu.
Saaremaa on tänu asupaigale ja isoleeritusele säilitanud oma unikaalsuse. Külades on senini kiviaiad ja rookatustega majad. Saaremaa sümboliteks peetakse dolomiiti, tuulikuid ja kuulsat kohalikku koduõlut.
Saaremaa pealinn ja üldse ainus linn saarel on Kuressaare, mida teatakse kui muistset turu- ja kaubavahetuskohta. Kuressaare pargi keskel asub piiskopilinnus, mis on Balti riikides ainus täielikult säilinud keskaegne kindlus. Praegu asub lossis muuseum, kus on üleval näitused linna ajaloost. Linnuses jalutades saab imetleda selle hästi restaureeritud interjööri ja „nautida“ kõhedaid detaile piinariistadest vangikoobasteni.
Aastal 1840 avati Kuressaares esimene sanatoorium ja sellest ajast peale on Saaremaa hinnatud puhke- ja tervisekeskus.
Tänu pehmele merekliimale ja lubjarikkale pinnasele on Saaremaal rikkalik floora ja fauna. Igal aastal külastavad saart sajad tuhanded rändlinnud, nende hulgas ka mitmed kaitsealused liigid, näiteks valgepõsk-lagle või kühmnokk-luik. Lisaks Viidumäe looduskaitsealale ja Vilsandi rahvuspargile on kaitse all üle kahesaja loodusliku objekti. Kaali meteoriidikraater on Euroopa suurim ning külastajatele kergesti ligipääsetav. Angla kõrgendikul aga asuvad tuntuimad Saaremaa tuulikud.
Igal suvel toovad kultuuriüritused Saaremaale tuhandeid külastajaid. Huviline võib valida Kuressaare ooperipäevade, Merefestivali, Lossipäevade või mitmete teiste ürituste vahel. Kes on huvitatud spordist, võiksid külastada Saaremaad juunis Velotuuri aegu või hoopis oktoobris, mil toimub Saaremaa Ralli.
Saaremaa on sõltuvust tekitav, külastajad tulevad siia ikka ja jälle tagasi. Perepuhkuseks on ideaalne külastada spaa- ja tervisekeskusi. Kes on väsinud linnakärast, võib lõõgastuda erinevates Saaremaa turismitaludes või naabersaarel Muhus. Kui on aga plaanis perega kalale minna, on Kalaküla, Pähkla ja Pidula ideaalseteks sihtkohtadeks.
Mida Saaremaal ja selle lähistel näha-teha?
- Külastada Kuressaare vanalinna
- Imetleda Kuressaare linnust
- Külastada Maasilinna ordulossi
- Sõita Koguva külasse
- Külastada keskaegseid kindlustatud Muhu, Pöide, Karja, Kihelkonna, Kaarma, Valjala ja Püha kirikuid.
- Külastada Angla tuulikuid
- Külastada Kaali meteoriidikraatrit
- Kõõluda Panga pangal
- Sõita Sõrve poolsaarele ja külastada sealseid militaarrajatisi
- Sõita Harilaiule
- Külastada Mihkli talumuuseumi
- Lõõgastuda Järve rannas ja liivaluidetel
- Külastada Jööri külamuuseumi
- Külastada Kõljala mõisa
- Jalutada Kübassaare laialehelises metsas
|
<urn:uuid:f931894b-f975-4a7c-8236-ca8ba1d68258>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/saaremaa?site_preference=normal
|
2014-11-27T18:24:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009004.88/warc/CC-MAIN-20141125155649-00045-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999982 |
Latn
| 126 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999822378158569}
|
Ärge laske kodustel oodata
Miks jätta nende „seda nad küll ei usuks” hetkede jäädvustamine mobiiltelefoni kaamera hooleks? Laadige kvaliteetne tõestusmaterjal viivitamatult Facebooki (või eriti muljetavaldava kaadri puhul oma kohtinguportaali profiili). Samsungi SMART-kaamerad võimaldavad teil postitada oma fotosid ja videoid telefonist otse Facebooki, YouTube’i, Picasasse ja muudele saitidele.
Kui soovite jagada materjali kitsama seltskonnaga, kasutage oma hotelli Wi-Fi-ühendust, et värskeim kraam otse oma kaamerast e-posti teel koju saata. Ükskõik, kuidas soovite oma kaadreid jagada – enam ei pea te internetikohvikut otsima ega kaablitega mässama, et oma fotod esmalt arvutisse liigutada.
Nutikamad viisid jagamiseks
Kui olete oma sõprade või perega mõnda aega teel olnud, pole paremat võimalust nende premeerimiseks, kui nendega reisi ajal jäädvustatud vapustavaid pilte jagada (no võibolla võiksite haarata ka pudeli head veini). Teie Samsungi SMART-kaamera suudab saata fotod otse mis tahes nutitelefoni, millel on Samsungi rakendus Mobile Link. Teil pole selleks vaja isegi Wi-Fi-võrku. See tähendab, et saate jagada olulisi kaadreid ka reisikaaslastega.
Kuid ärge piirduge jagamisel nutitelefoniekraanidega. Fotosid on lihtne vaadata nende täies hiilguses, kuvades need mis tahes juhtmevaba ühendust toetava kõrglahutusega teleri ekraanile. Samsungi funktsioon TV Link pakub mugavat võimalust oma pilte teleriekraanil täpselt hinnata ja valida välja parimatest parimad. Tagasi koju jõudes võite aga üllatada oma sõpru nende endi teleris kuvatava mugava slaidiesitlusega.
Jätke mured seljataha
Kaamera kaotamine võib teha tuska, kuid elu vingeimal seiklusel jäädvustatud mäletustest ilma jäämine lööb täiesti rööpast välja. Nüüd võite selle võimaluse kõrvale heita, isegi kui võtate oma kaamera kaasa kaljudel ronimisele või mis tahes lõbusõidule. SMART-kaameraga saate pildimaterjali juhtmevaba ühenduse kaudu andmepilve salvestada, kasutades teenuse AllShare Play või Microsoft SkyDrive tasuta salvestusruumi, ning hiljem selle oma arvutisse laadida.
See pole ainus mure, mida Samsung SMART-kaamera reisil vältida aitab. Samsung WB850F-il on sisseehitatud GPS-funktsioon, mis ei lase teil ära eksida. See tähendab, et leiate kõrvalises kohas asuva jäädvustamispaiga eraldi navigatsiooniseadme abita. Kaamera suudab tuvastada isegi kaadrisse jäävad vaatamisväärsused – see funktsioon on kasuks nende kummaliste hoonete või muljetavaldavate monumentide nimede meelde jätmisel.
Vältige tardunud irve sündroomi
Eks me oleme kõiki neid taimeriga tehtud grupifotosid näinud: rühm kummastava irvega ja pingsalt silmi pärani hoidvaid inimesi ning üks hägune kogu teiste poole sööstmas, et pildile jõuda. Pärast mõnda aia taha läinud katset on tavaliselt pildistaja ainus, kes veel naeratada viitsib. Samsungi funktsioon Remote Viewfinder (kaugpildiotsija) võimaldab teil kasutada oma nutitelefoni, et SMART-kaamera päästik aktiveerida, kui kõik on valmis. Ja enne, kui nad teie suhtes vaenulikuks muutuvad.
Loomulikult ei pea te kõigi nende hüvede kasutamiseks olema paadunud maailmarändur. Samad kaamerad võivad lihtsustada suurepäraste fotode jagamist ja talletamist ka kodus. Teil avaneb võimalus oma fotosid rohkem nautida sõltumata sellest, kas reisite ümber maailma või ümber kvartali. Ja just seda peakski üks suurepärane kaamera pakkuma.
|
<urn:uuid:b32b8ce1-7842-4b7d-bccb-269b0f29b830>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.samsung.com/ee/article/share-photos-on-the-go-with-smart-cameras/
|
2014-11-27T18:36:53Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931009004.88/warc/CC-MAIN-20141125155649-00045-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999877 |
Latn
| 22 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998770952224731}
|
Kas oled turist või hoopis ärireisil, The Center Suites on suurepärane valik majutuda, kui külastate linna Cebu. Linna keskus on vaid 1 Km kaugusel ja lennujaama jõuab 25 minutiga. Mitte vähem erandlik pole ka lihtne juurdepääs hotellist linna lugematutele vaatamisväärsustele ja maamärkidele, nagu Ayala Center, Cebu Doctor's haigla, Rizal Memorial raamatukogu ja muuseum.
Kasuta ületamatute teenuste ja mugavuste küllust selles Cebu hotellis. Kui nimetada vaid mõni hotelli võimalustest, oleksid need koosolekuruumid, WiFi , suitsetamisala, peretuba, parkla.
46 tuba jagunevad 2 korruse vahel, pakkudes sooja ja mõnusat kodutunnet kodust eemal. Valitud tubadest võib leida moodsad mugavused, nagu äratuskell, LCD/plasmaekraaniga teler, istumisala, Mittesuitsetajate toad, teler. Hotell pakub suurepärast puhkuseteenuste valikut, sealhulgas aed. Mis iganes on Sinu Cebu külastuse põhjus, on The Center Suites perfektne tegevuskoht virgutavale ja põnevale seiklusele.
|
<urn:uuid:ca3a446d-63a8-4d4e-8bff-57f4c0fa1895>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.agoda.com/et-ee/the-center-suites/hotel/cebu-ph.html?asq=Qn%2fkrjDS01nsvdfoyKRYRiaQX%2bAltM3zYjW6uDLIZenwRUfR1IppNVuXabEx%2fj%2fbYjFAtTLYa9%2f7xNZhJyNklg%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-11-29T08:32:00Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931014329.94/warc/CC-MAIN-20141125155654-00233-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999956 |
Latn
| 16 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999558925628662}
|
We are migrating the content of this website during the first semester of 2014 into the new EUR-Lex web-portal. We apologise if some content is out of date before the migration. We will publish all updates and corrections in the new version of the portal.
Do you have any questions? Contact us.
Laevade põhjustatud reostus ja kriminaalkaristused
Soovitud teave ei ole valitud keeles kättesaadav.
Et tutvuda teabega saadaval olevates keeltes, valige palun üks järgmistest viitadest.
- Znečištění z lodí a trestní sankce
- Verschmutzung durch Schiffe und strafrechtliche Sanktionen
- Ship-source pollution and criminal penalties
- Contaminación procedente de buques y sanciones penales
- Pollution causée par les navires et sanctions pénales
- Inquinamento provocato dalle navi e sanzioni penali
- Hajók által okozott környezetszennyezés és büntetőjogi szankciók
- Zanieczyszczenie pochodzące ze statków i sankcje karne
- Poluarea cauzată de nave şi sancţiunile penale
|
<urn:uuid:6846bb1a-ac55-4631-9d6a-015b4b7e80e3>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://europa.eu/legislation_summaries/justice_freedom_security/fight_against_organised_crime/l24123_et.htm
|
2014-11-27T05:00:04Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931007797.72/warc/CC-MAIN-20141125155647-00101-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.67731 |
Latn
| 29 |
{"ekk_Latn_score": 0.6773095726966858, "hun_Latn_score": 0.0810532420873642, "eng_Latn_score": 0.04175562039017677, "pol_Latn_score": 0.03131021186709404, "lvs_Latn_score": 0.023591171950101852, "fin_Latn_score": 0.021060293540358543, "slk_Latn_score": 0.020782696083188057, "slv_Latn_score": 0.015868302434682846, "swe_Latn_score": 0.01317964680492878, "nld_Latn_score": 0.012869179248809814, "lit_Latn_score": 0.011555539444088936}
|
Salsa
|See artikkel räägib muusikastiilist; kastme kohta vaata artiklit Salsa (kaste)|
See stiil kujunes välja 1960.–1970. aastatel Põhja-Ameerikas Ladina-Ameerika immigrantidest muusikute hulgas, sulatades mõjusid Kuubalt, mujalt Ladina-Ameerikast ja ka Aafrikast, samuti džässmuusikast. Salsamuusikale on iseloomulikud kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid, iseloomult on tegu peamiselt tantsumuusikaga.
Salsa tants kuulub Ladina-Ameerika tantsude hulka. Liikumine tantsupõrandal toimub võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi üks-kaks-kolm-stopp, viis-kuus-seitse-stopp. Salsat tantsitakse nii paaris kui soolotantsuna. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerikas kujunenud palju erinevaid stiile: Kuuba, Colombia, Los Angelese, New Yorki stiil, rueda de casino, salsa suelta ja mitmed teised. 20. sajandi lõpust alates on salsa kogunud populaarsust ka Euroopas.
|
<urn:uuid:9f1e5d3e-d6de-4148-8c84-990f827a560b>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Salsa
|
2014-11-28T14:43:15Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931010469.50/warc/CC-MAIN-20141125155650-00013-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999901 |
Latn
| 76 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999014139175415}
|
Pärnu Käsitöö Salong
|Aadress:||Vee tn 6, Pärnu | Näita kaardil|
|Telefon:||(+372) 442 5121|
|Koduleht:||http://www.aale.ee|
|Makseviis:||Kaardimakse, Sularaha|
Pärnu Käsitöö Salongist saab osta eesti rahvuslikku käsitööd. Pakume laias valikus klaasi ja keraamikat, metallehistöid, puidu- ja nahatöid, tekstiili, suveniire ja käsitöötarbeid.
Oma toodetes kasutame naturaalseid materjale – villast, linast, puuvillast, vastavalt kliendi soovile.
Meilt saab tellida rahvarõivaid üksikisikutele ja kollektiividele nii tervet komplekti kui ka üksikuid detaile!
Ajad ja hinnad
|Esmaspäev–reede:||10:00 - 19:00|
|Laupäev:||10:00 - 16:00|
|Pühapäev:||suletud|
Tasuta.
|
<urn:uuid:bd9812e4-073b-4f02-8e60-f580b64a6759>
|
CC-MAIN-2014-49
|
http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-kasitoo-salong?site_preference=normal
|
2014-11-28T14:29:40Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-49/segments/1416931010469.50/warc/CC-MAIN-20141125155650-00013-ip-10-235-23-156.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.998516 |
Latn
| 74 |
{"ekk_Latn_score": 0.9985158443450928}
|
Täpselt aasta tagasi kirjutasin siia blogisse esimese avaliku esinemisega seotud loo. Kokku on neid aasta jooksul siin ilmunud 72. Täna aga toon välja 10 lugu, mida selle aja jooksul kõige rohkem loetud on – ehk leiad endagi jaoks midagi põnevat. Pealkirjal klikkides pääsed otse loo enda juurde.
Ta istub seal saalis ja tema ainukeseks eesmärgiks on sind häirida. Ta ise ei arva, et see tema eesmärgiks on, aga sina ja ülejäänud kuulajad saavad sellest sedaviisi aru. Ta ei kuula sinu sõnumi tervikut vaid keskendub üksikutele osadele. Ta segab sinu esinemist lausetega stiilis “See, mis te räägite on ju tore ja südantliigutav, aga mina arvan, et….”. Sa küsid, kes see kuulaja on? Saa tuttavaks, tegu on ninatargaga.
Diplomitöö kaitsmine tekitab väga paljudes inimestes tavapärasest suuremat esinemishirmu. See kvalifitseerub ilmselt esinemishirmu põhjustajana valdkonda “Esinemise tähtsusest tulenev hirm”. Selles postituses olevas videos räägin, mida teha selleks, et diplomitöö edukalt ära kaitsta.
Lugu sellest, kuidas esineja otsustas enne kõne pidamist väikese hot-dogi võtta… Ja sellest, mis edasi sai.
Jah, ega igalpool Eestis lumi ei paki. Ainult Pärnu maakonnas ja väikeses osas Viljandi maakonnast. Ülejäänud Eesti inimesed kergitavad segaduses olles ainult kulmu, kui neile öelda “sa vaata aga- lumi pakib täna”. Mis on sellel esinemisega pistmist? Loe postitusest.
Sarnaselt grafoprojektorile on ka PowerPoint masin, mis osavates kätes teeb kõik selleks, et kuulajaid ära tappa. Mõned esinejad teevad seda tahtmatult või oskamatusest, teised aga ükskõiksusest oma publiku vastu. Lugu viitab humoorikale videoklipile, mis selle kõik kokku võtab.
Veenmiskõne eesmärk ei ole olla erapooletu. Vastupidi- sinu eesmärk on oma veenmiskõnet pidades panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. See lugu meenutab, kuidas me esimesel kohtingul tavaliselt “müügitööd” teeme.
Esinemine algab sellega, et kuulajad peavad sind märkama. Kuivõrd tähelepanu äratamine on esineja mure, mitte kellegi teise oma, siis täna räägin ühe loo näitel, mida sa selleks teha võiksid.
Esineja on keset kibedamat minekut kui ühel hetkel jõuab siiski kätte see aeg, et kuulajad hakkavad talle küsimusi esitama. Küsimuste-vastuste voor on samas aga selline koht, mida üsna paljud kardavad.
Enne veel, kui laiadesse esinejate puhul massidesse jõudis stiil “Tapan teid PowerPointiga”, oli nö “turuliidriks” grafoprojektor. Neile teadmiseks, kellele see sõna esiotsa midagi ei ütle- tegu on masinaga, mille abil esinejad suurtes kogustes kilesid oma loengutes seina peale manavad.
Olgem ausad, keegi meist ju ei soovi istuda neli tundi koolitusel ja tulla sealt tagasi mõttega “Ähh… mõttetu koolitus, ma ei saanud mitte mingisugust tolku sellest!” Kõigi meie peades tiksub saalis istudes mõte “Aga millist kasu mina sinu esinemisest saan?”
|
<urn:uuid:8e1cb4a3-16a2-49fd-bc08-e87f31f9ac4e>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://avalikesinemine.net/10-loetuimat-avaliku-esinemise-blogi-lugu/
|
2014-12-17T19:54:01Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802764752.1/warc/CC-MAIN-20141217075244-00120-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999899 |
Latn
| 68 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998989105224609}
|
Antoine Lavoisier
Lavoisier sündis jõuka advokaadi perekonnas. Tema ema suri noorelt. Ta õppis 1754–1761 Mazarini kolledžis keemiat, botaanikat, astronoomiat ja matemaatikat. Tema haridust mõjutasid valgustuse ideaalid. Seejärel õppis ta Sorbonne'is õigusteadust, kuulas ka loodusteaduslikke loenguid ning lõpetas ülikooli 1764 õigusteadlasena. Ta kuulus ka advokatuuri, kuid juristina kunagi ei praktiseerinud.
Sisukord
Teadustegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Lavoisier' esimene teadustöö ilmus 1764. 1767. aastal uuris ta Alsace'i ja Lorraine'i geoloogiat. Kõigest 25-aastaselt (1768) valiti ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks tänavavalgustust käsitleva essee eest. 1769 töötas ta välja Prantsusmaa esimese geoloogilise kaardi.
Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. Ta uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. Ta demonstreeris ka hapniku rolli roostetamises ning loomade ja taimede hingamises. Koos Pierre-Simon Laplace'iga näitas ta, et hingamise käigus seguneb orgaaniline materjal hapnikuga. Need 1774 tehtud katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille järgi põlemise käigus eraldub flogiston. 1780. aastal lõi ta põlemise hapnikuteooria. Ta kordas teiste teadlaste (näiteks Carl Wilhelm Scheele ja Joseph Priestley) katseid, kuid tõlgendas neid uutmoodi, vastavalt põlemise hapnikuteooriale.
Lavoisier oli üks keemiliste elementide ja ainete nimede ja liigituse (liht- ja liitained) väljatöötajaid 1786–1787. Tema poolt antud nimetusi käibib tänapäevalgi: hapnik – oxygenium (happe tekitaja), vesinik – hydrogenium (vee tekitaja), lämmastik – nitrogenium (nitraatide tekitaja), azote (elutu).
Tema 3-osaline "Keemia algkursus" (1789) oli esimene tänapäevane keemia õpik. Seal oli massi jäävuse seadus, samuti põlemise hapnikuteooria ning eitatud flogistoni olemasolu. Samuti defineeriti seal keemiline element kui aine väikseim osake, mis keemilistes reaktsioonides ei lagune. Niisugustena olid määratletud hapnik, lämmastik, vesinik, fosfor, elavhõbe, tsink ja väävel, kuid samuti valgus ja soojus.
Töö[muuda | redigeeri lähteteksti]
Alates 26. eluaastast (1769) kuni peaaegu surmani töötas ta eraettevõttes Ferme Générale, mis kogus makse kogu Prantsusmaal. Ta tegutses maksusüsteemi reformimise ja meetermõõdustiku juurutamise nimel, et kogu riigis kehtiksid ühtsed mõõdud. Ta oli ka Kuningliku Panga (praegu Prantsusmaa Pank (Banque de France) nõukogu esimees.
Abikaasa[muuda | redigeeri lähteteksti]
1771 abiellus Antoine Lavoisier 13-aastase Marie-Anne Pierette Paulze'ga, Ferme'i kaasomaniku tütrega. Naine oli talle ka assistendiks, tõlkides talle ingliskeelseid raamatuid, näiteks Richard Kirwani "Essee flogistonist", samuti Joseph Priestley uurimusi. Ta kujundas ja kaunistas laboratooriumivarustust. Tema pidudele ja vastuvõttudele kogunesid teadlased oma teooriaid arutama. Pärast mehe surma toimetas ja avaldas ta oma mehe mälestused.
Raske on kindlaks teha, milline osa Lavoisier'de loomingust kuulub Marie-Annele, kuid paljugi Antoine Lavoisier' loomingust kannab tema käejälgi.
Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]
Tähtsate ametite pidamise tõttu Antoine Lavoisier giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal reeturina 8. mail 1794 ühena 28 ebapopulaarseks muutunud Ferme Générale'i maksukogujast. Vahistamine, kohtupidamine ja hukkamine toimusid samal päeval. Lavoisier' kaitseks astus välja matemaatik Joseph Louis Lagrange, kes kirjutas, et pea võib ühe hetkega küll maha võtta, ent teist sellist pead ei pruugi Prantsusmaal kasvada saja aasta jooksul. Kohtunik vastas, et vabariik ei vaja geeniusi (või, sõltuvalt tõlkest, teadlasi).
Kas kehata pea võib olla teadvusel?[muuda | redigeeri lähteteksti]
Legend räägib, et Lavoisier tegi viimase teadusliku eksperimendi veel pärast oma surma. Ta pilgutas pärast pea maharaiumist silmi nii kaua kui suutis ja palus hukkamist jälgival sõbral silmapilgutused kokku lugeda. Neid olevat olnud 15–20.
Tema kaasaegsed niisugust seika ei maini. See võib olla hilisem väljamõeldis. Seda, kas kehata pea võib olla teadvusel, arutab järgmine ingliskeelne lehekülg.
Pärast surma[muuda | redigeeri lähteteksti]
Juba poolteise aasta pärast rehabiliteeris Prantsusmaa valitsus Lavoisier' täielikult ning tema lesele tagastati Lavoisier' varandus, mis vahepeal oli konfiskeeritud.
Sada aastat hiljem püstitati Lavoisier'le Pariisi mälestussammas, kuid mõne aja pärast selgus, et skulptor oli sellele andud markii de Condorcet' pea, kes Lavoisier' ajal oli olnud Prantsuse Teaduste Akadeemia sekretär. Prantslased ei hakanud rahapuudusel kuju muutma, väites, et kõik parukates mehed on niikuinii ühesugused. Teise maailmasõja ajal sulatati ausammas üles ja seda ei taastatud.
|
<urn:uuid:45ea2113-dad1-41f5-b3e6-121b44ac8067>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Antoine_Lavoisier
|
2014-12-17T19:57:18Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802764752.1/warc/CC-MAIN-20141217075244-00120-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999888 |
Latn
| 95 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998877048492432}
|
Rudolf Otto
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]
Otto sündis Hannoveri lähistel Peines. Õppis Erlangeni ülikoolis ja Göttingenis, kus ta kaitses doktorikraadi Martin Lutherist ja Immanuel Kantist. 1906 sai temast erakorraline professor ja 1910 ta sai Giesseni ülikooli audoktoriks. 1915 sai Ottost professor Breslau Ülikoolis ja 1917 hakkas ta professoriks Marburgis, kus oli toona kuulsaim protestantlik seminar maailmas. Marburgi jäi ta oma elu lõpuni. 1929 läks ta pensionile ning suri kaheksa aasta pärast, pärast kukkumist 20 m kõrgusest tornist. Palju on ka spekuleeritud ka, kas ta sooritas elu lõpus enesetapu, ent andmed seda ei kinnita.
"Pühaduse idee"[muuda | redigeeri lähteteksti]
Otto kuulsaim töö, "Pühaduse idee", on üks edukamaid Saksa teoloogilisi raamatuid 20. sajandil. Sellest on tehtud arvukalt kordustrükke ja seda on tõlgitud 20 keelde. Raamat defineerib pühaduse mõistet ja ideed kui midagi, mis on "numinoosne". "Numinoosse" all mõistab Otto midagi, mis on "ebaratsionaalne ja meeltega tajumatu kogemus või tunne, mille peamine objekt on väljaspool iset (selfi), inimest ennast, kui midagi "täiesti teistsugust"
Mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]
On raske leida 20. sajandi esimesel poolel teoloogi, kes ei olnud Ottost mõjutatud. Mõjukad teoloogid ja antropoloogid Paul Tillich, Mircea Eliade ja Gustav Mensching on kõik tunnistanud, et on olnud Ottost paljuski mõjutatud oma teoloogias.
|
<urn:uuid:17217810-dac1-4336-8f89-e341417d33e9>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Otto
|
2014-12-19T16:30:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802768741.35/warc/CC-MAIN-20141217075248-00024-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999717 |
Latn
| 71 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997166991233826}
|
Kas oled turist või hoopis ärireisil, Pangil Beach Resort on suurepärane valik majutuda, kui külastate linna Currimao. Paiknedes vaid 3.0 km kaugusel linna keskusest, on külalised heas positsioonis, et nautida linna vaatamisväärsusi ja tegevusi. Oma mugava asukoha tõttu pakub hotell lihtsat pääsu linna kohustuslike vaatamisväärsuste juurde.
Pangil Beach Resort's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Et kindlustada oma külalistele parimad mugavused, hoolitseb hotell järgmiste teenuste kättesaadavuse eest: baar basseini kõrval, vahendid erivajadustega külalistele, parkla, transfeer lennujaamast hotelli ja tagasi, VIP korrus.
Kogege siin majutudes kõrgekvaliteedilise toa võimalusi. Mõned toad sisaldavad traadita internetiühendus (lisatasu eest), traadita internetiühendus (tasuta), mis aitavad külalistel end peale pikka päeva laadida. Kas oled fitness'i entusiast või otsid vaid viisi end peale rasket päeva lõdvestada - meelelahutust leiad tippklassi teenuste hulgast, nagu spaa, välibassein, erarand, bassein (lastele), aed. Pangil Beach Resort on tark valik Currimao reisijatele, pakkudes igal ajal lõõgastavat ja muretut peatuskohta.
|
<urn:uuid:9cf84126-c760-4dff-9476-f67a6842aa08>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://www.agoda.com/et-ee/pangil-beach-resort/hotel/currimao-ph.html?asq=QPRLMPvOdEaiH1dbzNUHnMYa01A4mzZ7oXVxaLWB7xMoAlRHX1%2b1veqHr%2fvLTt7YDQmESGSe%2bbOLrSyb87Wg0g%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-12-21T02:40:52Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802770616.6/warc/CC-MAIN-20141217075250-00104-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999934 |
Latn
| 14 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999344348907471}
|
Lanna Thai Guesthouse, asudes paigas Ööturg, Chiang Mai, on reisijatele populaarne valik. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. See modernne hotell on linna popimate vaatamisväärsuste, nagu Fah Lanna massaaž, Lanna Come Spa, Ööpalee turg, läheduses.
Lanna Thai Guesthouse's muudavad laitmatu teenindus ja ülihead võimalused Sinu siinviibimise unustamatuks. Kui nimetada vaid mõni hotelli võimalustest, oleksid need ekskursioonid, parkla, restoran, toateenindus, jalgrattarent.
Astu ühte 28-st kutsuvast numbritoast ja põgene päeva stresside eest laia mugavuste valiku abil, nagu mõnest toast leitav satelliit/kaabel TV, ventilaator, tasuta pudelivesi, internet access – wireless, dušš. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Lanna Thai Guesthouse on tark valik Chiang Mai reisijatele, pakkudes igal ajal lõõgastavat ja muretut peatuskohta.
|
<urn:uuid:105e5954-67a7-490a-ae66-292c71f13fa5>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://www.agoda.com/et-ee/lanna-thai-guesthouse/hotel/chiang-mai-th.html?cid=-1&type=2&urltogo=/et-ee/lanna-thai-guesthouse/hotel/chiang-mai-th.html&asq=b6flotzfTwJasTr423srr3Dd6n8voAwRKcEWiT2mIdrTdTrvhjJwxQOKkwfc6fqqQw1cOX1QFoTkPv2IkEtAYeL2AUnfOhFRTEDVteJxPyI%3D&cklg=1
|
2014-12-26T03:35:23Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1419447548601.48/warc/CC-MAIN-20141224185908-00084-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999576 |
Latn
| 6 |
{"ekk_Latn_score": 0.9995757937431335}
|
Sumeri keel
Esimesed mälestised pärinevad ajast umbes 3100 eKr (dateeringud lahknevad, ulatudes 28. sajandist 32. sajandini eKr). Tegemist on savitahvlitele ja kujukestele kirjutatud tekstidega, mis on leitud väljakaevamistel Mesopotaamias.
Savitahvlid sisaldavad sõnapaare sumeri ja akkadi keeles, mille järgi on saanud sumeri keelt tundma õppida.
Sumeri keele ajaloos eristatakse järgmisi perioode:
- vanasumeri keel (umbes 2600–2200 eKr)
- uussumeri keel (umbes 2200–2000 eKr)
- järelsumeri keel (umbes 2000 kuni ajaarvamise vahetuseni)
Sumeri keelt peetakse vanimaks teadaolevaks kirjakeeleks. Selle kirjutamiseks kasutati kiilkirja, mida hiljem kasutati ka akadi keele, ugariidi keele ja eelami keele ülesmärkimiseks. Algul oli tegemist ideograafilise kirjaga, hiljem tekkis kirjasüsteem, kus ideogrammide kõrval kasutati fomeetilist printsiipi.
Sumeri keeles oli kasutusel ergatiivne lausekonstruktsioon.
Erinevalt teistest piirkonna keeltest taasavastati sumeri keel alles 19. sajandil.
Paljude ärilise ja juriidilise sisuga tekstide kõrval on savitahvlitel säilinud ka jutustusi poolmüütilise kangelasi Bilgamesi ehk Gilgameši tegemistest, mille põhjal valmis hiljem akkadikeelne eepos. On säilinud ka mitmeid teisi sumerikeelseid kirjandusteoseid.
|
<urn:uuid:19bda2c1-7ceb-41b8-a3db-6d9fea8d1dda>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Sumeri_keel
|
2014-12-19T03:17:14Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802768197.70/warc/CC-MAIN-20141217075248-00016-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999972 |
Latn
| 90 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999717473983765}
|
Ehitatud 1984, on Presidente Hotel linna Macau eristav lisa ja tark valik reisijatele. 1 km kaugusel linnaelevusest, asub see 4-tärni hotell suurepärases kohas ja pakub ligipääsu linna suurimatele vaatamisväärsustele. Varjupaigana puhkamiseks ja lõõgastumiseks pakub hotell täielikku uuendust vaid loetud sammude kaugusel linna paljudest vaatamisväärsustest, nagu Casino President, Kasiino StarWorld, Casino Kam Pek.
Presidente Hotel pakub paljusid võimalusi, et rikastada Sinu viibimist Macau's. Hotellikülalised võivad nautida kohapealseid võimalusi, nagu 24-tunnine vastuvõtt, lift, vahendid erivajadustega külalistele, peretuba, ekskursioonid.
Külalised võivad valida 212 toa seast, millest kõigist õhkub rahu ja harmooniat. Pealegi, hotelli vaba aja veetmise info tagab, et Sul siinviibimise ajal ettevõtmistest puudu ei tuleks. Kui otsid mugavat ja muretut majutust Macau's, tee Presidente Hotel'st oma asenduskodu.
|
<urn:uuid:ed9305df-7b88-44e9-9dbe-d589e46cae0b>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://www.agoda.com/et-ee/presidente-hotel/hotel/macau-mo.html?asq=VaJJF7UUCIoI4c6xrWALEu0VTiMSJEaO7ibV4QIADePMQU2W5poKRaDzyZyQoR%2faph%2f3rJZUm2J2QgrJAEvtmg%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-12-19T03:14:26Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802768197.70/warc/CC-MAIN-20141217075248-00016-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999898 |
Latn
| 25 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998984336853027}
|
Ordinaalarv
|See artikkel räägib hulgateooria mõistest; ordinaalarvudeks nimetatakse ka järgarve|
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Positsioone jadades käsitatakse naturaalarvudena (mida väljendatakse järgarvudega "esimene, teine, kolmas, …" (element)), mis moodustavad lõplikud ordinaalarvud. Selle üldistuse juures on otsustav, et nagu ka jadade korral, on olemas vähim positsioon (ordinaalarv null) ja igal elemendil (välja arvatud võib-olla leiduv viimane element) on üheselt määratud järglane. Et (lineaarsetel) järjestustel, mis neid tingimusi täidavad, võib ikka veel olla väga erinevaid struktuure, siis lisatakse tingimus, et iga alamhulga korral leidub minimaalne positsioon, ning jõutakse täielike järjestusteni.
Ordinaalarvud võimaldavad üldistada jadadega piirduva tõestusmeetodi matemaatilise induktsiooni kui tahes suurtele hulkadele või ka pärisklassidele, mis on täielikult järjestatud. Matemaatilise induktsiooni üldistust nimetatakse transfiniitseks intuitsiooniks.
Seevastu hulga suuruse (elementide arvu) kirjeldus viib kardinaalarvu mõisteni ("üks, kaks, kolm, …").
Georg Cantoril oli idee, kuidas saab mõlemat mõistet (arv kui suurus ja arv kui positsioon) hulgateooria raames lõpmatutele hulkadele üldistada; sest kuna nad lõplike hulkade korral langevad kokku, tuleb neid lõpmatute hulkade korral eristada. Kardinaalarvud defineeritakse ordinaalarvude erijuhuna. Ordinaalarvude kogum, mida enamasti tähistatakse või , ei moodusta tänapäeva hulgateoorias – täpselt nagu ka mitte kardinaalarvude kogum – hulka, vaid pärisklassi.
Ordinaalarvud on olulised hulgateoorias. Teistes matemaatika valdkondades kasutatakse ka teisi üldistatud indekseeringuid, mis opereerivad täielikust järjestusest erinevate järjestustega. Näiteks topoloogias kasutatakse võrke ja filtreid, mis üldistavad koonduvuse mõistet.
Sisukord
Avastuslugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Tänapäevase ordinaalarvude mõiste töötas olulises välja Georg Cantor. Põhiidee leidis ta uurides reaalmuutuja funktsioonide trigonomeetriliste ridadena esitamise ühesust. Siiski ei osutunud ordinaalarvude teooria nendes uurimustes lõpuks viljakaks.
Eduard Heine töödest oli teada, et vahemikus pidevatel funktsioonidel on alati ühene esitus trigonomeetrilise reana. Cantor näitas (1870), et see on õige iga funktsiooni korral, mille trigonomeetriline rida kõikjal koondub. Küsimusele, kas on olemas teisi funktsiooniklasse, millel on see omadus, ei ole sellega aga veel vastatud. Juba Heine teoreem on õige funktsioonide korral, mis on peaaegu kõikjal pidevad, st lõpliku hulga mittepidevuskohtadega. Ühesuse küsimus on samaväärne küsimusega, kas trigonomeetrilise rea
võrdumine nulliga hulgal \ toob kaasa ka koefitsientide ja nulliga võrdumise. Selle omadusega hulki nimetatakse U-tüüpi hulkadeks (prantsuse sõnast unicité 'ühesus') ja kõiki teisi hulki M-tüüpi hulkadeks (multiplicité 'mitmesus').[1] Lõplikud hulgad on seega U-tüüpi hulgad. Funktsiooni kahekordsel integreerimisel saadakse Riemanni funktsioon:[2]
Kui on lineaarne, siis on kõik ja võrdsed -iga. Nii et kui mingi hulga kohta tõestataks, et sellest, et \ , järeldub funktsiooni lineaarsus, siis oleks sellega ka tõestatud, et on U-tüüpi hulk. Cantor kasutab seda ideed artiklis "Über die Ausdehnung eines Satzes aus der Theorie der trigonometrischen Reihen"[3] aastast 1871 ja näitab: "Kui (p,q) on mingi vahemik, milles on vaid lõplik arv hulga P punkte, siis on F(x) selles vahemikus lineaarne …" (seal lk 131)
Kui on lõpmatu, siis on tal vähemalt üks kuhjumispunkt. Cantor nimetab hulga kuhjumispunktide hulka tuletatud hulgaks ja tähistab seda , hulga tuletatud hulka tähistab ta jne. (vt hulga tuletis). Kui pärast lõplikku arvu samme jõutakse lõpliku hulgani , siis nimetab Cantor hulka -liiki hulgaks. Cantor teeb kindlaks, et funktsiooni lineaarsust vahemikus sab tõestada ka siis, kui hulka kuulub lõplik arv hulga punkte, kusjuures selle väite korrektsus ei sõltu naturaalarvu väärtusest. Tühja mitmekordse tuletisega hulgad on alati U-tüüpi.
Selles artiklis ei välju Cantori kaalutlused veel lõplike iteratsiooniprotsesside raamidest; ent seal sisalduvad juba mõttemustrid, mis hiljem hakkasid kujundama kogu hulgateooriat. Ta omistab reaalarvude näitlikustamisele geomeetriliste punktidega teisejärgulise rolli, defineerides reaalarve Cauchy jadadena ratsionaalarvude hulga A elementidest. Nende jadade hulka tähistab ta B ja defineerib seal A korral kasutusel olevad tehted. Cauchy jadad hulga B elementidest moodustavad uue hulga C. Seda protsessi saab teoreetiliselt lõpmatuseni jätkata. Cantor hakkab nüüd mõistma punkti all mingite hulkade A, B, C, … elemente. Niisuguste korrastatud hierarhiate ehitamine, mille korral üleminek ühelt astmelt teisele toimub piirprotsesside kaudu, on hiljem saanud uute hulgateoreetiliste mõistete kasutuselevõtu sagedaseks vahendiks. Selline hierarhia on äratuntav ka ordinaalarvude puhul.
Pärast seda tööd trigonomeetriliste ridade kohta nõrgenes Cantori huvi funktsioonide trigonomeetrilistesse ridadesse arendamise ühesuse tarviliku ja piisava tingimuse vastu. Seda küsimust uurisid hiljem väga intensiivselt Paul Du Bois-Reymond, Charles-Jean de La Vallée Poussin, William Henry Young, Arnaud Denjoy, Nina Bari, Raichmann ja Dmitri Menšov, jõudmata siiski rahuldava tulemuseni.[1] Cantor ise pühendus ülesandele klassifitseerida punktihulki selle järgi, millal tuletamise protsess lõpeb. Hulki, mille korral see toimub lõpliku arvu sammud järel, nimetab Cantor esimest liiki hukadeks. Hulk on täpselt siis esimest liiki hulk, kui ühisosa
on tühi. Loomulik mõte on seejuures teha just see hulk esimeseks tuletiseks teist liiku hulkade transfiniitses järjestuses. Cantor tähistan selle . Sellele järgnevad tuletised
Cantor kirjutab artiklis "Über unendliche, lineare Punktmannichfaltigkeiten" aastast 1880:[4] "Konsekventsel edasiminekul saadakse suktsessiivselt edasised mõisted:
jne; me näeme siin dialektilist mõistemoodustust, mis viib üha edasi ning jääb seejuures igasugusest suvast vabana iseeneses paratamatuks ja konsekventseks."
Selles mitte viie leheküljegi pikkuses artiklis on välja joonistatud sama hästi kui kogu tee, kuidas naturaalarvudest saab arendada täieliku transfiniitse ordinaalarvude süsteemi. Ordinaalarvude mõiste defineeris ta siis kahes artiklis "Beiträge zur Begründung der transfiniten Mengenlehre" (1895/97)[5] täielikult järjestatud tüüpide järjestustüübina.
Naturaalarvud ja järjestatud hulgad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ordinaalarvud on tänapäeva matemaatikas hulgateooria mõiste. Et defineerida neid naturaalarvude üldistusena, on loomulik paigutada naturalarvud hulgateoreetilisse hierarhiasse.[6] Sealjuures kuulutatakse tühi hulk naturaalarvude jada nulliks. Tühi hulk on niisiis naturaalarvude Peano aksiomaatikas spetsiaalselt esiletõstetud ja ekspolitsiitselt defineerimata ilma eelkäijata arv. John von Neumanni ettepaneku järgi defineeritakse siis iga järgmist arvu juba defineeritud arvude hulgana: [7]
- …
- …
Hulgad , , on kuulumisseose () suhtes täielikult järjestatud. Näiteks on arvul 4 elemendid 0, 1, 2, 3, mis järjestatakse 0 < 1 < 2 < 3. Sellepärast kirjutatakse ka . Niisiis on naturaalarv väiksem kui arv , kui on hulga element. Kogu naturaalarvude hulga kohta määratletakse: . Hulk on Peano aksiomaatika mudel. Selle olemasolu tagatakse Zermelo-Fraenkeli hulgateoorias lõpmatuse aksioomiga.
Motivatsioon ja definitsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]
Ordinaalarvude teooria on abstraheeriv teooria, mis abstraheerub hulga elementide "tegelikust loomusest" ning uuritakse ainult niisuguseid omadusi, mida saab tuletada elementide järjestusest. Edasi defineeritakse: bijektsiooni → täielikult järjestatud hulgalt ≤ täielikult järjestatud hulgale ≤ nimetatakse järjestusisomorfismiks ehk sarnaseks teisenduseks, kui ≤ ja ≤ on kõikide korral ekvivalentsed. Öeldakse, et hulgad ja on järjestusisomorfsed (ehk sarnased) ja kirjutatakse , kui ja vahel on järjestusisomorfism gibt. Kõigi omavahel järjestusisomorfsete hulkade kogum on ekvivalentsusklass, mida nimetatakse järjestustüübiks.
Saab näidata, et iga lõplik täielikult järjestaud hulk on järjestusisomorfne (täpselt) ühe naturaalarvuga. Peale selle on täiesti järjestatud hulga kohta kolm väidet ekvivalentsed: 1.) Ta on lõplik. 2.) Pöördjärjestus on täielik. 3.) Igal mittetühjal alamhulgal on suurim element.
See pakub aluse naturaalarvude üldistamiseks ordinaalarvudeks, mis valitakse spetsiaalsete täielikult järjestatud hulkadena nõnda, et iga täiesti järjestatud hulk on järjestusisomorfne täpselt ühe ordinaalarvuga. Niisiis on iga ordinaalarv ühe teatud järjestustüübi esindaja. Järgnev definitsioon parandab Cantori lähenemist ja selle andis esimesena John von Neumann:[7]
Definitsioon I. (eeldab regulaarsuse aksioomi: Hulka nimetatakse ordinaalarvuks, kui hulga iga element on ka hulga osahulk ning on sisaldumisseose suhtes täielikult järjestatud.
Niisugune hulk on automaatselt täielikult järjestatud tulenevalt regulaarsuse aksioomist, mis ütleb: igal mittetühjal hulgal on element , millel ei ole ühisosa hulgaga . Naturaalarvud on selle definitsiooni järgi ordinaalarvud. Näiteks on arvu element ja ühtlasi alamhulk. on samuti ordinaalarv, vähim transfiniitne (igast naturaalarvust suurem) ordinaalarv. Neumanni definitsioonil on esimese definitsiooni ees see eelis, et ta määratleb aksiomaatilise hulgateooria raames laitmatult defineeritud hulgateoreetilise objekti. Iga täielikult järjestatud hulk on järjestusisomorfne täpselt ühe ordinaalarvuga, mida enamasti tähistatakse .
Märkused ja teised definitsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kõikide hulkade ekvivalentsusklassid järjestusisomorfismi suhtes on tänapäeva matemaatika seisukohast problemaatilised, sest nad on "haaramatult suured objektid", mis erinevalt von Neumanni ordinaalarvudest on defineeritud geneetiliselt, mitte substantsiaalselt. Nende olemasolu eeldatakse naiivses hulgateoorias ilma eksplitsiitse põhjenduseta ja Zermelo-Fraenkeli hulgateooria raames ei saa seda ordinaalarve kasutamata põhjendada.
Igas hulgateoorias nimetatakse ordinaalarvudeks niisuguseid objekte, mis rahuldavad ordinaalarvu aksioomi.[8] See ütleb: igale täielikult järjestatud hulgale (või ka muule täielikult järjestatud struktuurile) saab omistada ordinaalarvu nõnda, et suvalised kahele eri hulgale omistatud ordinaalarvud on võrdsed täpselt siis, kui need kaks hulka on omavahel järjestusisomorfsed. Kõikides aksiomaatilistes hulgateooriates püütakse uute fundamentaalobjektide sissetoomise vältimiseks leida sobivaid teooriaga ette antud objekte, mis rahuldavasd ordinaalarvu aksioomi. Üks võimalus selleks seisneb spetsiaalsete hulkade hierarhiate (näiteks von Neumanni arvude hierarhia) ehitamises.
Milliste raskustega sellistest hierarhiatest loobumine võib seotud olla, on näha üldiste lineaarsete järjestuste pealt, mille jaoks sobivat hulkade hierarhiat pole teada (2004). Järjestustüüpide eksisteerimise postuleerimist saab sel juhtumil vältida ainult järgu- ja astmetüüpide abil.[9] Kui spetsiaalsed objektid, mis oleksid ordinaalarvude sissetoomiseks sobivad, on juba nimetatud, siis ordinaalarvu aksioom elimineeritakse (kui see on üldse võimalik), st taandatakse teoreemi staatusesse. ZFC puhul kasutatakse selleks Adolf Abraham Halevi Fraenkeli poolt 1922 Zermelo aksiomaatikale spetsiaalselt lisatud asendamisaksioomi.[10]
Kui suur on ordinaalarvu aksioomi hulgateoreetiline tugevus, seda näitab tõsiasi, et "paljude" von Neumanni ordinaalarvude olemasolu tõestamiseks tuleb appi võtta lõpmatuse aksioom, asendamise aksioom ning mõnel juhtumil koguni valikuaksioom.[11] Von Neumanni ordinaalarvude definitsioon on tänapäeval kõige kasutatavam. Ent ka aksiomaatilistes hulgateooriates leidub ordinaalarvude definitsioone, mis põhinevad ekvivalentsusklasside moodustamisel. Vastuolude vältimiseks moodustatakse need ekvivalentsusklassid aga teatud kitsendustega. Nii näiteks konstrueeritakse loenduvate ordinaalarvude hulk Friedrich Moritz Hartogsi järgi nii: see defineeritakse ekvivalentsusklasside hulgana hulga täielikult järjestatud elementide alamhulgas, kui . Seejuures on kaks alamhulka ekvivalentsed, kui nad on järjestusisomorfselt teineteisele kujutatavad.[12] on järjestuse suhtes täielikult järjestatud hulk.[13] Seda hierarhiat saab jätkata, postuleerides ning moodustades hulgad , kus . Hartogsi definitsioon ei kasuta esindajate valikut ning on piisav paljudeks ordinaalarvude rakendusteks analüüsis ja topoloogias. Järjestusisomorfsete hulkade ekvivalentsusklasid moodustatakse ka astmeteoreetilise ülesehitusega hulgateooriates (Bertrand Russell,[14] Willard Van Orman Quine,[15] Dana Scott,[16] Dieter Klaua jt). Näiteks Klaua üldises hulgateoorias on kõik hulgad universaalhulkade elemendid.[17] Täielikult järjestatud hulga ordinaalarv on siis kõikide hulgaga järjestusisomorfsete elementide ekvivalentsusklass vähimas universaalhulgas, mis sisaldab hulgaga järjestusisomorfseid hulki.[18] Scotti-Potteri hulgateoorias, mis on ilma asendusaksioomita hulgateooria näide, nimetatakse von Neumanni ordinaalarve pseudoordinaalarvudeks. [19],[20] Ordinaalarvud selles hulgateoorias defineeritakse iga täielikult järjestatud kollektsiooni jaoks kui [21] ning täielikult järjestatud hulkade ordinaalarve nimetatakse väikesteks ordinaalarvudeks. on väikeste ordinaalarvude kollektsioon ja on vähim suur ordinaalarv. Kõikide ordinaalarvude kollektsiooni Scotti-Potteri hulgateoorias ei ole.
On juba mainitud, et ordinaalarvude täieliku järjestatuse saab ZF-is tuletada regulaarsuse aksioomist. Aga hulgateoreetilises kirjanduses on tavaks sõnastada definitsioone aksioomidest võimalikult sõltumatult.
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- S. Natanson, 1977, ptkX., § 6.
- vt Riemann Function (MathWorld).
- Mathematische Annalen 5 (1872) lk 123–132
- 2. artikkel ajakirjas Mathematische Annalen 17 (1880) 357j
- Mathematische Annalen 46 (1895) lk 499 ja Mathematische Annalen 49 (1897) lk 207
- Mis on ka matemaatika enese jaoks sellepärast soodne, et seeläbi saavad arvukad muud matemaatilise mõisted hulgateoreetilise tõlgenduse.
- 15. august 1923 – Johann von Neumanni kiri Ernst Zermelole (vt H. Meschkowsk. Problemgeschichte der neueren Mathematik, B.I.-Wissenschaftsverlag, 1978, ISBN 3-411-01542-X. XIV.1. ja tahvel 10.)
- vt Bachmann, 1968, § 3.5
- Fundeerimata hulgauniversumite puhul ei pruugi niisugust funktsiooni olla.
- A. Fraenkel: Zu den Grundlagen der Cantor-Zermeloschen Mengenlehre. – Mathematische Annalen, 86, 1922, lk 230–237
- vt Deiser, 2004, 2.6., lk 256 ja 3.1, lk 433 ning Bachmann, 1968, § 6., § 38., § 42.
- Vt: O. Deiser. Reelle Zahlen. Das klassische Kontinuum und die natürlichen Folgen, Springer, 2007, ISBN 978-3-540-45387-1, lk 382–386
- Tõestamiseks, et on hulk, mitte pärisklass, on ZFC raames tarvis asendamise aksioomi (vt Zuckerman, 1974, 5.12)
- Ordinaalarvude kohta Russelli ja Alfred North Whiteheadi mõttes vt: J. Rosser. Logic for mathematicians, McGraw-Hill Book Company, 1953, ISBN 0-8284-0294-9, XII.
- W. Quine. New Foundations for Mathematical Logic. – American Mathematical Monthly, 44, 1937, lk 70–80
- D. Scott: Axiomatizing Set Theory. – Proceedings of Symposia in Pure Mathematics. 13, 2, American Mathematical Society, 1971, lk 207–214
- AM: Allgemeine Mengenlehre (üldine hulgateooria) – vt Klaua, 1968 ja Klaua, 1969
- Vt Klaua, 1974 ja D. Klaua. Eine axiomatische Mengenlehre mit größtem Universum und Hyperklassen. – Monatshefte für Mathematik. 92, 3, 1981, lk 179–195.
- Vt Potter, 1994, 6.2
- Pseudoordinaalarvud olid küll enne 1923. aastat Zermelole ja Mirimanoffile teada. Ent nende tähtsus ZFC raames kasvas alles siis, kui von Neumann sai teada, et asendamise aksioomist järeldub järgufunktsiooni olemasolu kõigi hulkade jaoks ja ordinaalarvufunktsiooni olemasolu kõigi täielikult järjestatud hulkade jaoks. Sellepärast on pseudoordinaalarvud tänapäeval tuntuf eelkõige von Neumanni arvude mõiste kaudu.
- Siin on , kusjuures on hulga seose suhtes vähim element ja , , .
|
<urn:uuid:3c8c825f-a9c4-4f84-a6b8-11ffaaa177bb>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.wikipedia.org/wiki/Ordinaalarv
|
2014-12-22T00:43:16Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802772897.141/warc/CC-MAIN-20141217075252-00000-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999955 |
Latn
| 74 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999552965164185}
|
Jõhvi Balletifestival
|Telefon:||(+372) 334 2000|
|Koduleht:||http://www.concert.ee/johvi|
|E-post:||[email protected]|
Rahvusvahelise Jõhvi Balletifestivali eesmärgiks on tutvustada tantsuhuvilistele klassikalise tantsu põnevat maailma, arendada Eesti balletiharidust, luua uusi võimalusi koostööks ning hoida Ida-Virumaa kultuurielus rahvusvahelisel tasemel, pikema perspektiiviga ning laiema kõlapinnaga kultuurifestival.
Läbi klassikalise tantsu soovime elavdada ja arendada Ida-Virumaa kultuurielu suunas, mis võiks olla siduvaks sillaks eesti ja vene kogukonna, samuti Ida ja Lääne tantsukoolkondade jaoks.
Jõhvi Balletifestivalil peaesineja on Balletto di Milano.
|
<urn:uuid:34d78e29-e63d-4391-9861-3e3e25507285>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://www.puhkaeestis.ee/et/johvi-balletifestival?site_preference=normal&site_preference=normal
|
2014-12-22T00:36:41Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802772897.141/warc/CC-MAIN-20141217075252-00000-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999192 |
Latn
| 132 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991915822029114}
|
Accessibility tools
Service tools
Language selector
Left navigation
Additional tools
IP/11/104
Brüssel, 28. jaanuar 2011
Volinik Piebalgs rõhutab Aafrika Liidu tippkohtumisel vajadust suurema stabiilsuse järele jätkusuutliku arengu nimel
Euroopa Komisjoni arenguvolinik Andris Piebalgs osaleb 30.−31. jaanuaril toimuval Aafrika Liidu tippkohtumisel. Poliitikajuhid kohtuvad, et arutada tippkohtumise peateema üle, milleks on „Suurem ühtsus ja integratsioon läbi jagatud väärtuste”. Euroopa Liit teeb Aafrika Liiduga tihedat koostööd hea valitsemistava, õigusriigi, inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja kultuuri edendamisel. Samuti osaleb volinik Ban-Ki-Mooni eesistumisel toimuval kohtumisel, kus arutatakse olukorra üle Somaalias, ja peab ka ise rea kahepoolseid kohtumisi Aafrika mandri võtmeesindajatega, et arutada nendega poliitilisi ja abi andmist puudutavaid küsimusi.
„Aafrika Liidu tippkohtumise rõhuasetus suuremale ühtsusele ja jagatud väärtusele on eelkõige Aafrika viimase aja poliitiliste sündmuste valguses erakordselt ajakohane. Osalen tippkohtumisel, et kinnitada ELi täielikku toetust Aafrika arengule suurema integratsiooni, demokraatia ja hea valitsemistava suunas. Need kolm aspekti moodustavad hädavajaliku aluse, mille pinnalt saab pikemas perspektiivis võrsuda Aafrika majanduse õitseng ja kasu tema rahvale,” sõnas volinik Piebalgs enne ärasõitu.
Osana 2007. aastal loodud ja 2010. aastal läbivaadatud Aafrika ja ELi partnerlusest teeb EL Aafrika Liiduga (AL) aktiivset koostööd, et aidata tal välja arendada tulevane Aafrika juhtimisstruktuur. See juhtimisstruktuur hõlmab endas mitmeid normatiivseid ja institutsionaalseid vahendeid ja asutusi, nagu inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta, Inimõiguste ja Rahvaste Õiguste Aafrika Kohus ja Üleaafrikaline Parlament ning Aafrika Liidu konventsioon korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse kohta.
EL toetab Aafrika Liidu tööd inimõiguste kaitse ja demokraatia levitamisel ka rahaliselt, panustades sellesse ajavahemiku 2007−2013 jooksul 2 miljardit eurot. Aafrika ja ELi partnerluse peamiste saavutuste hulka selles valdkonnas kuuluvad järgmised meetmed.
EL toetab ALi valimisabi fondi 1 miljoni euroga.
2010. aasta novembris loodi Brüsselis Aafrika-ELi platvorm valitsemistavade ja inimõiguste üle peetavaks dialoogiks. Pakkudes avatud foorumit peamistele huvirühmadele, institutsioonidele, valitsustele ja kodanikuühiskonnale, aitab see kaasa demokraatlikku valitsemistava järgiva poliitika ja inimõiguste tagamise edendamisele mõlemal mandril.
Kaks näidet ELi toetusest demokraatlikule valitsemistavale ja inimõigustele
Tansaania: Pärast 2007. aasta valimisi toetas Euroopa Komisjon 1,4 miljoni euroga programmi, mis on aidanud parandada riigieelarve parlamendis läbivaatamise kvaliteeti ning seaduseelnõude kontrolli parlamendikomisjonide esimeeste poolt. Lisaks suurendas see parlamendi ja kodanikuühiskonna vahelist dialoogi. Kodanikuühiskonna kaasamine seaduseelnõude läbivaatamisse on suurendanud tema mõju seadusloomes.
Sudaan: EL toetas 80 000 euroga projekti, millega saavutati edu Sudaani naiste ja maapiirkondade (eelkõige Nuubia kogukonna) elanike teadlikkuse tõstmisel enne 2010. aasta valimisi. Projekti raames tõsteti teadlikkust kodanikuõigustest, rahvaloendusest ja hääletajate registreerimisest. Samuti suurendas see kohalike kogukondade juhtide võimalusi valimistel osaleda ja neid jälgida.
Komisjoni volinik Piebalgs'i päevakava
Tippkohtumise raames kohtub volinik Piebalgs ka Aafrika Liidu Komisjoni esimehe Jean Pingi ning rahu ja julgeoleku voliniku Ramtane Lamamraga.
Samuti on tal kohtumised Keenia, Benini, Cabo Verde, Nigeeria, Senegali, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Uganda ja Sambia esindajatega.
Tippkohtumine annab võimaluse kohtuda ka Bill Gatesiga, kes on Bill ja Melinda Gatesi sihtasutuse asepresident, ja Mo Ibrahimiga, kes juhib Mo Ibrahimi sihtasutust.
Taust
2007. aastal käivitasid Euroopa ja Aafrika riigipead ja valitsusjuhid Aafrika ja ELi ühise strateegilise partnerluse, et toetada traditsioonilisest arengupoliitikast kaugemale ulatuvaid ühist huvi pakkuvaid valdkondi. Algatati kaheksa temaatilist partnerlust, et tagada meetmete võtmine järgmistes valdkondades: rahu ja julgeolek; demokraatlik valitsemistava ja inimõigused; kaubandus ning piirkondlik integratsioon ja infrastruktuur; aastatuhande arengueesmärgid; energeetika; kliimamuutused; ränne, liikuvus ja tööhõive; teadus, infoühiskond ja kosmos.
2010. aasta novembris toimunud kolmandal Aafrika ja ELi tippkohtumisel kinnitasid Aafrika ja Euroopa liidrid oma pühendumust partnerlusele ja võtsid vastu teise tegevuskava, mis hõlmab kõiki kaheksat valdkonda ajavahemikul 2011−2013.
Täiendav teave:
IP/10/1605, mis käsitleb Aafrika ja ELi kolmandat tippkohtumist Liibüas
MEMO/10/604 Aafrika ja ELi kolmanda tippkohtumise kohta
Arengu ja koostöö peadirektoraadi EuropeAidi veebisait:
Euroopa Komisjoni arenguvoliniku Andris Piebalgsi veebisait:
Aafrika ja ELi partnerluse veebisait:
|
<urn:uuid:5348ec74-082e-4a44-afb5-68c8014870f4>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://europa.eu/rapid/press-release_IP-11-104_et.htm
|
2014-12-25T06:03:51Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1419447546043.1/warc/CC-MAIN-20141224185906-00084-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999955 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999551773071289}
|
George Villiers, esimene Buckinghami hertsog
George Villiers, esimene Buckinghami hertsog (28. august 1592 – 23. august 1628) oli Inglismaa kuninga James I favoriit ning mõne allika väitel ka armuke.[1] Vaatamata kesistele poliitilistele ja sõjalistele saavutustele jäi ta kuninga soosingusse ka Charles I valitsusaja esimesel kahel aastal, kuni John Felton hertsogi mõrvas. Ta oli üks paremini tasustatud õukondlasi kogu Inglise õukonna ajaloos.
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- "The Western Heritage" 8th Ed., chapter 13, page 420
|
<urn:uuid:6a31275e-d63a-4bb2-8bda-e04af55b4bf1>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.wikipedia.org/wiki/George_Villiers,_esimene_Buckinghami_hertsog
|
2014-12-18T05:41:35Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802765616.69/warc/CC-MAIN-20141217075245-00064-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999445 |
Latn
| 65 |
{"ekk_Latn_score": 0.9994452595710754}
|
8
fade
TouchWebHero
Täiuslikult puutetundlik
Lähenege veebile värske pilguga
Otsige veebist otse aadressiribalt. Sirvimiseks sisestage lihtsalt otsingusõna või URL.
Lapake kiirelt läbi oma lemmiksaitide sisu.
Saate kiirelt suurte, puutesõbralike vahekaartidega saite vahetada.
Vaadake teisi rakendusi brauseriga kõrvuti, et lihtsustada multitegumtööd.
Kinnitage oma lemmiksaidid ühe puudutusega juurdepääsuks otse
avakuvalt.
Internet Explorer
rakendab riistvaralise kiirenduse võimsust, nii et saidid laadivad kiiremini ja sirvivad sujuvamalt.
Internet Explorer äratab veebi ellu rikkaliku, rakendustele sarnase kogemusega, võrratu graafika ja veelgi ilusama sirvimisega.
Saate aidata oma arvutit kaitsta. Tipptehnoloogiline SmartScreen-filter aitab kaitsta teie arvutit ründevara ja teiste pahategijate eest. Internet Explorer blokeerib 99,9% suhtlusrakenduste ründevarast. Siin on tõestus.
Saate aidata oma privaatsust kaitsta. Teie sirvimisajalugu läheb teile korda. Sellepärast lõi Internet Explorer sisseehitatud funktsiooni Ära jälgi , olemas on InPrivate-sirvimine ja teie isikustatav jälgimiskaitse.
Internet Explorer blokeerib 99,9% suhtlusrakenduste ründevarast.
Kus te ka ei asuks, Internet Explorer on täiuslik mängude mängimiseks, lugemiseks, videote vaatamiseks ja muidugi veebi sirvimiseks. Kasutage kiiret ja sujuvat Internet Explorerit kõikides Windowsi seadmetes – tahvelarvutis, Windows Phone'is ja Xboxiga Xbox Live Goldi tellimusega telerites.
Avastage suurepäraseid uusi veebisaite, mis on loodud koostöös Internet Exploreriga.
|
<urn:uuid:a35131ba-5f1b-44ec-97fd-1c9d1749b747>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://windows.microsoft.com/et-ee/internet-explorer/browser-ie?T1=t3
|
2014-12-18T06:02:56Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802765616.69/warc/CC-MAIN-20141217075245-00064-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999196 |
Latn
| 200 |
{"ekk_Latn_score": 0.9991963505744934}
|
Hotel Tanjung Emas, asudes paigas Surabaya keskus, Surabaya, on reisijatele populaarne valik. Siit võivad külalised nautida lihtsat ligipääsu kõigele, mida pulbitseval linnal pakkuda on. Hästisäilinud miljöö ja lähedus kohtadele Jaapani saatkond, Keputrani turg, Pasar Keputran annavad sellele hotellile erilise šarmi.
Pakkudes hotelli külalistele parimat teenindust ja laia valikut lisamugavusi, võtab Hotel Tanjung Emas kohustuse tagada, et Sinu sealviibimine oleks nii meeldiv kui võimalik. Hotell teeb kättesaadavaks küllusliku teenustepaketi, sealhulgas toateenindus, parkla, seifid, WiFi , poed.
Lisaks on kõigil külalistubadel erinevad mugavused. Paljud toad pakuvad isegi satelliit/kaabel TV, dušš, konditsioneer, teler, istumisala, et rahuldada ka kõige nõudlikumat külalist. Hotell pakub fantastilisi teenuseid, sealhulgas aed, et aidata Sul lõõgastuda peale tegevusterohket päeva linnas. Hotel Tanjung Emas on Sinu sihtkoht Surabaya kvaliteetse majutuse otsinguil.
|
<urn:uuid:00264ebd-25b2-44da-abda-5698d41409a6>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://www.agoda.com/et-ee/hotel-tanjung-emas/hotel/surabaya-id.html?asq=Vd1wBkaMeHCEXNzdOnI9B%2bclbL6c7CH33QwZDRmAQxsQFZmgGoJVxEZzfPWeI27lhrm3vO3KZnMthRJc%2bOwMzg%3d%3d&setcookienew=1
|
2014-12-18T05:54:17Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802765616.69/warc/CC-MAIN-20141217075245-00064-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999901 |
Latn
| 42 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999009370803833}
|
Comfort Inn hotellid Brownwood – Hotels.com abiga on lihtne leida hea hinnaga Comfort Inn hotell City, võrrelda tubade hindu ja kohe vaadata vabade kohtade olemasolu. Iga hotelli kirjeldus on varustatud kaardiga. Oleme lisanud ka külastajate hinnangud ja pikemad arvustused. Meie kliendiprogrammiga Welcome Rewards liitudes teenite iga 10 öö eest 1 öö tasuta.
Comfort Inn hotellid Brownwood
Brownwood Comfort Inn hotellide kaart
|
<urn:uuid:761623df-0e9b-4ad6-80aa-599ea4e36ab2>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.hotels.com/de1517738-br5/otsiterminiga-comfort-inn-hotellid-asukohas-brownwood-texas/
|
2014-12-19T21:03:39Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802768957.83/warc/CC-MAIN-20141217075248-00144-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999855 |
Latn
| 8,934 |
{"ekk_Latn_score": 0.9998550415039062}
|
MIDI
|See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982 määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad valgustusseadmed teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida. Eelduseks on, et seadmed toetavad MIDI standardit ja nende vahel on MIDI-ühendus (standardne MIDI-kaabel või näiteks USB-MIDI kasutajaliides) või WIDI-ühendus ("traadita" MIDI ehk Wireless MIDI). MIDIks nimetatakse ka kaabli või WIDI kaudu edastatavat MIDI teavet.
MIDI standard ei edasta heli- või näiteks valgussignaali, vaid edastab digitaalsed käsklusi – sündmussõnumeid. Muusikariistades edastatav info hõlmab teavet, näiteks tempo, helikõrguse, oktaavi, helitugevuse, modulatsiooni, helipanoraamis paiknemise jne kohta.
MIDI on alates oma ilmumisest 1983. aastast saanud levinud standardiks muusikariistade (näiteks elektroonilised klahvpillid, kitarriprotsessorid, trummimasinad, sekventserid jne) juhtimisel ja sünkroonimisel.
Sisukord
- 1 MIDI lühiajalugu
- 2 Standardsed MIDI rakendused
- 3 MIDI-ga komponeerimine
- 4 Teisi MIDI rakendusi
- 5 MIDI-instrumendid
- 6 MIDI-seadmestik
- 7 MIDI andmevorming
- 8 Sõnumitüübid
- 9 Andmetüübid
- 10 Vaata ka
- 11 Välislingid
- 12 Viited
MIDI lühiajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]
Elektrooniliste muusikainstrumentide algusaastatel olid süntesaatorid tavaliselt monotoonsed seadmed. Piirangust, taasesitada üht nooti korraga, läksid elektrooniliste muusikainstrumentide tootjad mööda tehnoloogiaga, mis võimaldas luua elektrilise ühenduse erinevate süntesaatorite vahel. Üks süntesaator määrati ülemaks ja sellega võimaldati juhtida alluvate helimoodulite taasesitusparameetreid. Nimetatud ülem-alluv-süsteemi juhtimiseks töötati välja algeline juhtsignaal. Süsteem põhines varajaste süntesaatorite omadusel, kus nende mängimisel tekkiva alalispingega oli võimalik juhtida teise instrumendi pingega juhitud võnkumisi ja pingega juhitud võimendeid. Kuna mitmed sel ajal kasutusel olnud süntesaatorid genereerisid alalissignaali, mille pinge suurenes ühe voldi võrra okaatvi kohta, siis oli võimalik kasutada seda juhtpinget normpingena. See võimaldas edastada helikõrgust sisaldavat informatsiooni teistele süntesaatoritele. Nootide algushetke ja kestuse sünkroonimiseks kasutati väravsignaali, kuid kuna tootjad kasutasid oma elektroonilistes instrumentides erinevaid sünkroonimisimpulsside taktsagedusi, oli mitteühilduvate seadmete sünkroonimine keerukas ja nõudis lisaseadmeid. Digitaalelektroonika areng võimaldas otsida alternatiive analoogjuhtimisele, mistõttu alustasid David Smith ja Chet Wood digitaalset elektrooniliste instrumendi juhtreeglistiku arendamist. Väljatöötatav protokoll nimetati süntesaatori universaalliideseks ja 1981. aasta sügisel tutvustati juhtreeglistikku heliinsenerluse kogukonnale (AES). Kahe järgmise aasta jooksul tehti koostöös elektrooniliste instrumentide suurtootjatega protokolli standardis muudatusi ja 1983. aastal nimetati süntesaatori universaalliides ümber MIDI-ks.
Standardsed MIDI rakendused[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI võimaldab elektrooniliste instrumentide vahel suhtluse ja teeb võimalikuks ühel seadmel juhtida teist. Näiteks MIDI-instrumendil noodi mängimine genereerib digitaalsignaali, millega on võimalik mängida noot teisel elektroonilisel instrumendil. MIDI juhtimine võimaldab instrumete paigutada väiksematesse moodulitesse ja neid samaaegselt kasutada. Samuti on MIDIga võimalik instrumendi helisid programmeerida ja muuta helide sigaalide kuju. Filtrite rakendamine võimaldab muuta helide tämbrit ning luua funktsioone, mis on suutelised filtrite parameetreid määratud aja jooksul muutma. Tarkvaraliste ja riistvaraliste muusikainstrumentide juhtnuppude ja parameetrite juhtimine on võimalik määrata MIDI kontrolleri füüsiliste lülitite alla. Kasutades muundureid, mis teisendavad MIDI signaale analoogjuhtsignaalideks, on võimalik MIDI-seadmetega juhtida ka analoogsüntesaatoreid.
MIDI-ga komponeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]
Arvutitarkvara või spetsiaalsete riistavaraliste tööjaamade abil on võimalik heliloomingu ja –töötluse eesmärgil MIDI sündmusi järjestada, muuta ja luua. Nii saab modifitseerida MIDI arranžeeringu tempot, helistikku ja instrumente ilma, et ühtegi instrumenti peaks uuesti salvestama. MIDIt kasutatakse ka kõrgekvaliteediliste digitaalsete helisämplite juhtimiseks. Mitmetesse tarkvaralistesse helindustööjaamadesse (DAW) on projekteeritud MIDI implementatsioonide funktsionaalsus. Teiste funktsionaaluste seas kuulub helindustööjaamade võimekusse graafiliselt esitada MIDI nootide andmeid ja neid töödelda. Muuta saab MIDI nootide vältust, helikõrgust, helitugevust ning lisada modulatsiooniefekte, nootide libistamist ühelt helikõrguselt teisele.
Teisi MIDI rakendusi[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI reeglistikku on rakendatud ka mittemuusikaliste süsteemide juhtimiseks. MIDI-t on kasutatud lavavalgustussüsteemide lülitamiseks, sünkroonimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtte Apple tarkvara „Apple Motion“ võimaldab MIDI-ga juhtida videotöötlusparameetreid. 1987. aastal kasutati MIDI protokolli arvutite omavahelisse võrku lülitamiseks, eesmärgiga mängida arvutimängu „Oxyd“. Lisaks kasutatakse MIDI-t kodudes valgustuse ja kodumasinate juhtimiseks.
MIDI-instrumendid[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI-instrument sisaldab MIDI-sõnumite edastamiseks ja vastuvõtmiseks sisend- ja väljundpesasid, protsessorit sisend- ja väljundsignaalide töötlemiseks, kasutajaliidest, mis võimaldaks seadet programmeerida, heli tekitamiseks vajalikku elektrilist lülitust ja juhtsüsteemi. Tavaliselt salvestatakse MIDI-instrumendi helid ja operatsioonisüsteem instrumendi püsimällu. MIDI-instrumendiks võib olla ka klaverilaadsete klahvideta üksikmoodul.
MIDI-seadmestik[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI riistvaraline liides töötab asünkroonse jadaühendusena boodikiirusega 31,25 kbd (+/- 1%), kusjuures andmeedastuseks kasutatakse üht algusbitti, kaheksat andmebitti ja lõppbitti. Paarsusbitte MIDI andmevahetuse käigus ei saadeta. Kokku edastatakse 320 mikrosekundilise ajavahemiku vältel 10 bitti ühe jadamisi saadetud baidi kohta. Edastatavates baitides saadetakse vähima kaaluga bitt esimesena. Algusbitt on määratud loogilise nullina ja lõppbitt loogilise ühena. Maanduskontuuride ja andmevigade vältimiseks on saatja elektriline lülitus ning vastuvõtja elektriline lülitus teineteisest optoisolaatoriga eraldatud. Ahelas kasutatava optoisolaatori tõusuaeg ja langeaeg peab olema väiksem kui 2 mikrosekundit. Vastuvõtja elektriahel peab sisselülitamiseks tarbima vähem kui 5mA voolu. Viie kontakttihvtiga 180 kraadine DIN pesa. MIDI andmevahetuses ei kasutata ning sellest tulenevalt ei ühendata kontakttihvte 1 ja 3 saatja ning vastuvõtja elektriahelatesse. MIDI sisendpistikseadise kontakttihvt 2 jääb samuti ühendamata. MIDI pesade ning pistikseadiste varjestusühendusi ei lülitata ühtegi MIDI riistvaraahelasse ega korpuse maandusesse. MIDI peegelduspesa kasutamisel võib MIDI sisendpesa ja peegelduspesa vahelises andmevahetuses esineda signaali degradeerumine nelinurksignaali tõusva ja langeva serva vahel. See on tingitud optoisolaatori reageerimiskestusest. Reageerimiskestusest tingitud ajastusvead seavad jadamisi MIDI ahelasse lülitatavate MIDI seadmete arvule piirangu. MIDI seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatavate kaablite maksimaalne pikkus on, veatõrjekoodi puudumise tõttu, 15 meetrit. Kasutatavaks kaabliks on varjestatud keerdpaarkaabel, mille mõlemas otsas on viie kontakttihvtiga DIN pistikseadis. Kaabli varjestus on ühendatud pistikseadiste teise kontakttihvtiga.
Jadasiinide spetsifikatsioone MIDI süsteemides[muuda | redigeeri lähteteksti]
USB[muuda | redigeeri lähteteksti]
USB võimaldab süsteemi lisada kuni 127 välist seadet, mis on tinginud MIDI tööstuses tendentsi luua süsteeme, kus seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse minimaalsel hulgal lisaühendusi. USB-ühendused võimaldavad lisaseadme ja arvuti vahel kahepoolse ühenduse, mis lihtsustab lõppkasutaja jaoks süsteemi kasutamist. Lõppkasutaja kasutajamugavuse suurendamiseks võimaldatakse ka USB-seadmete käigultvahetus. USB 1.0 ja USB 2.0 standardite seadmetevahelise ühenduskaabli maksimaalne pikkus on viis meetrit ning seadmeid, mille voolutarve on suurem kui 500 mA, tuleb elektrienergiaga varustada välise toiteseadme kaudu.
FireWire[muuda | redigeeri lähteteksti]
FireWire võimaldab, kiudoptilisi kaableid kasutades, edastada MIDI juhtimissignaale kuni saja meetri kaugusele. FireWire on suuteline MIDI süsteemi ühendama kuni 63 välist seadet ning, sarnaselt USB standardiga, kasutab kahepoolseks suhtluseks keerdpaarkaablit. FireWire süsteemid toetavad käigultvahetust.
MIDI andmevorming[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI suhtlus saavutatakse mitmebaidiliste andmekogumitega, mis koosnevad ühest seisundibaidist, millele järgnevad üks või kaks andmebaiti. Tavaliselt ehitatakse MIDI instrumenti nii saatja kui ka vastuvõtja, kuid MIDI seade võib olla ka varustatud ainult ühega. Vastuvõtja teostab MIDI käsklusi ja võtab vastu MIDI andmeformaadis sõnumeid. Vastuvõtja riistvara koosneb optoisolaatorist, UART – seadmest ning muust kindla funktsiooni täitmiseks vajalikust riistvarast. MIDI andmevormingus informatsiooni edastamiseks kasutab MIDI saatja UART-seadet ja signaalivõimendit. MIDI-sõnumeid võib edastada kuni üle 16 kanali ja sõnum koosneb ühest või enamast baidist.
Sõnumitüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI sõnumid jaotatakse kahte põhikategooriasse: kanalisõnumid ja süsteemisõnumid
Kanalisõnumid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kanalisõnum kasutab sõnumi edastamiseks ühele kanalile seisundibaidist nelja bitti ning järelejäänud nelja bitti kasutatakse sõnumi defineerimiseks. Seega on kanalisõnumid mõeldud vastuvõtjatele, mille kanalinumber on kodeeritud kanalisõnumi seisundibaiti. MIDI sõnumeid on võimalik edastada rohkem kui ühele kanalile korraga. Kanalit, millele edastatakse põhikäsud, nagu näiteks millisel programminumbril olla ning millist töörežiimi kasutada, nimetatakse kanali baaskanaliks. MIDI seadet on võimalik seadistada mitmel kanalil informatsiooni vastuvõtmiseks. Selliseid kanaleid nimetatakse häälkanaliteks. Eristatakse kaht tüüpi kanalisõnumeid: häälsõnumid ning töörežiimisõnumid. Häälsõnumeid kasutatakse MIDI instrumendi häälte juhtimiseks ning neid edastatakse üle häälkanalite. Töörežiimisõnumeid kasutatakse, et defineerida MIDI instrumendi reageerimine häälsõnumile. Töörežiimisõnumid edastatakse üle baaskanali.
Süsteemisõnumid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Süsteemisõnumid ei sisalda kanalinumbreid. Kokku on võimalik eristada kolme tüüpi süsteemisõnumeid: Ühissõnumid on, olenemata kanalist, adresseeritud kõigile vastuvõtjatele. Reaalajasõnumeid kasutatakse sünkroonimiseks ning on mõeldud kõigile taktipõhistele süsteemiosadele. Reaalajasõnumid edastavad ainult seisundibitte. Reaalajasõnumeid on võimalik saata igal ajal, ka erineva staatusega sõnumi baitide vahel. Sel juhul reaalajasõnumile reageeritakse või seda ignoreeritakse, seejärel jätkub viimane vastuvõtmisprotsess. Süsteemi eksklusiivsõnumid võivad sisaldada suvalise arvu andmebaite ning sõnumite edastamine lõpetatakse eksklusiivsõnumi lõppbaidi (EOX) või suvalise teise seisundibaidiga. Lõppbait tuleks alati edastada süsteemi eksklusiivsõnumi lõpus. Sõnumid sisaldavad tootja identifitseerimiskoodi. Kui vastuvõtja ei tunne identifitseerimiskoodi, tuleks koodile järgnevaid andmeid ignoreerida. MIDI-seadmete tootjatel on kohustus avalikustada identifitseerimiskoodile järgnev sõnumite andmevorming. See võimaldab kasutajatel ja arendajatel tootjate MIDI-seadmetele ligi pääseda.
Andmetüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI edastab kaht tüüpi baite: seisundibaite ning andmebaite
Seisundibaidid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Seisundibaidid on kaheksabitised kahendsüsteemi numbrid, milles suurima kaaluga bitt on määratud loogilise ühena. Seisundibaitide ülesanne on määrata sõnumitüüp, ehk seisundibaidile järgnevate andmebaitide ülesanne. Uued seisundibaidid (v.a reaalajasõnumid) määravad vastuvõtja seisundi ka juhul, kui viimase sõnumi käsud jäid täitmata.
Seisundi säilitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]
Kehtib häälsõnumite ja töörežiimisõnumite puhul. Seisundibaidi vastuvõtmisel ja tema käsu täitmisel jääb vastuvõtja seisundibaidi edastatud seisundisse seni, kuni vastu võetakse teistsugune seisundibait. Seetõttu on võimalik korduva seisundibaidi edastamise puhul korduvate baitide saatmine ära jätta ning edastada ainult andmebaite. Järelikult on seisundi säilitamise korral võimalik edastada sõnumeid, mis koosnevad ainult andmebaitidest. Seisundi säilitamise lõpetab suvalise teistsuguse seisundibaidi edastamine. Reaalajasõnumid ei tohi seisundi säilitamist mõjutada. Kõiki vastuvõetud seisundibaite ja nendele järgnevad andmebaite, mille ülesannet vastuvõtjas ei täideta, ignoreeritakse.
Määratlemata seisund[muuda | redigeeri lähteteksti]
MIDI seadmed ei tohi edastada määratlemata seisundiga baite. MIDI süsteemis häirete vältimiseks tuleb määratlemata seisundiga baite ignoreerida. MIDI seadme käivitamisel ning väljalülitamisel ei tohi MIDI seade väljundpesast mürasignaale edastada, kuna see võib põhjustada andmevigu või andmete valest alguskohast lugemist.
Andmebaidid[muuda | redigeeri lähteteksti]
Andmebaidid (v.a reaalajasõnumid) edastatakse pärast seisundibaiti. Sõnumi sisu kannavad üks või kaks kaheksabitilist andmebaiti, mille suurima kaaluga bitt on alati määratud loogilise nullina. Iga seisundibaidi kohta tuleb edastada õige arv andmebaite. Vastuvõtjad peavad enne sõnumi täitmist ootama, kuni kõik andmebaidid on vastu võetud. Andmebaite, millele ei eelnenud valiidne seisundibait, tuleks ignoreerida juhul, kui tegemist ei ole seisundi säilitamisega.
Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]
Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]
|Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:MIDI|
|Üldine|
|Standardid|
|Sülearvutid|
|Salvestusseadmed|
|Välisseadmed|
|Vanemad
siinid
|
<urn:uuid:2669e386-f45d-4f46-907c-ab1c7b69ffa7>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://et.wikipedia.org/wiki/MIDI
|
2014-12-21T06:56:44Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802770747.108/warc/CC-MAIN-20141217075250-00048-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999957 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.9999573230743408}
|
|TAGASI||
ORDINATSIOONIKÕNE
Kuuldud evangeeliumisõnas rõhutas Jeesus: ”Ma olen teised seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja!”
Veidi varem on ta kõnelnud endast kui viinapuust ja ütelnud: „Mina olen viinapuu ja teie oksad, kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha”.
Meie vaimulik töö ja teenimine kasvab välja Kristuse tööst ja teenimisest, on tema töö jätk. Oleme tema halastuse ja lunastuse vahendajad, nagu ütleb kirikulaul: „Su töö on see, mis meie käes….”
Apostel Paulus kirjutab: „Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid lepitada Jumalaga!” (2Kr 5:20)
Eile oli suursündmus, Richard Wagneri ooperi „Parsifal” esietendus Eestis. Ooper kõneleb Püha Graali hoidvatest rüütlitest, kes teenivad Issandat. Graal on karikas, mida Issand oma viimasel õhtusöömaajal kasutas ja millesse Aramaatia Joosep olevat kogunud Kristuse haavadest voolanud verd. Wagneri ooperis väljendab Graal Lunastaja ennastohverdavat teenimist, kannatust ja ristisurma, aga ka selle tervendava väe kandmist maailma.
Wagner esitab seda kui inimkonna suurimat kutsumust ja missiooni. Kuid vaid kaastundlikud, ainult narrid – need, kes kaastundmuses ja armastuses saavad teadjaks ja targaks, saavad seda teoks teha, olla kaasosalised Kristuse lunastustöös.
Sageli tundub see ülejõukäiv ja inimlikult võimatu. Mäletan üliõpilaspõlvest, et imestasin, miks Michel Quoist oma palveraamatus „Issand, siin ma olen” kõneleb inimesest, kes koos Kristusega peab lunastama ja päästma maailma.
Kas pole see inimese jumalikustamine? Mis on nõdral ja patusel inimesel pistmist pääste ja lunastusega? Teisalt võib aga ka küsida, kuidas saaks Kristus teenida inimest, päästa ja uuendada maailma ilma inimesteta? Ilma teenijateta, ilma päästjateta, ilma lunastajateta, kes tema tunnistajatena kui oksad viinapuus, kui liikmed ihu küljes, kannavad ja edasi annavad Kristuse lunastuse karikat – tema Sõna ja Sakramenti?
Wagneri ooperi läbiv idee on: meie inimlik soov uuendada ja parandada maailma on mõttetu, kui meil pole Graali – kui meil pole jumalateenistust, kui me pole osalised Jumala armuteos, kui meil pole osa lunastusest Kristuses.
Teenija vajab teenimist, päästja vajab päästmist, lunastaja vajab lunastamist. Ning Graal ise – Kristus – kutsub oma teenijad, on vaid vaja olla valgustatud, märgata teed, olla ustav.
Nii on Kristus kutsunud ka teid, armsad ordineeritavad, et te läheksite ja kannaksite vilja. Et te teeksite Jumala tegusid, oleksite tema tööriistaks, tema armu ja lunastuse karikaks. Selleks õnnistagu teid Jumal. Aamen.
Andres Põder
Peapiiskop
26.08.2011 Tallinna Piiskoplik Toomkirik
|
<urn:uuid:32bd13f3-fc2b-4c07-bf01-28091ef58f89>
|
CC-MAIN-2014-52
|
http://www.eelk.ee/jutlus.php?id=226
|
2014-12-21T06:48:59Z
|
s3://commoncrawl/crawl-data/CC-MAIN-2014-52/segments/1418802770747.108/warc/CC-MAIN-20141217075250-00048-ip-10-231-17-201.ec2.internal.warc.gz
|
ekk
| 0.999701 |
Latn
| 30 |
{"ekk_Latn_score": 0.9997007846832275}
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.