text
stringlengths 293
804k
| language
stringclasses 4
values |
---|---|
Similar content
Umntwana wendlovu ofuna ukwazi
Umntwana wendlovu bekanemibuzo ngezinto zoke, okufaka hlangana nokuthi igulukudela lidla ini entambama.
UMgcini nendawo yakhe ekhethekileko
Indatjana imayelana nabentwana beenlwana abahlengiweko abafika eentandanini. Iinlwanyana lezi zitlhogonyelwa mumuntu okhethekileko nethimba lakhe.
UMaguru unikela imilenze
UMaguru ucabanga ukunikela zoke iimbandana imileze ukuze zithabele ukukhamba zifane nabantu.
NgoMgqibelo otjhisako ngemva kwamadina
NgoMgqibelo ngemuva kwamadina kutjhisa khulu, abentwana abathathu bayokudlala eduze nomlambo. Nalokha bangakavunyelwa bona badude, bahlubula bathoma ukuthelana ngamanzi. Kwenzeka ini ngezambatho zabo?
|
isiNdebele
|
IPILO NOMSEBENZI WOBUKRESTU—IHLELO LOMHLANGANO WEBANDLA Meyi 2017
Itjumayelo esibonelo yesiThala nokufundisa iqiniso malungana nokuthi ingomuso lisiphatheleni. Sebenzisa iimbonelwezi bona uzenzele iintjumayelo zakho.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Ngisiphi isithembiso uJehova uZimu asenzileko nakanqophisa umphorofidi uJoromiya ukuthi athenge indawo? UJehova ukutjengise njani ukulunga kwakhe?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Waba nesibindi ngokuthi athathe igadango ngokurhabako waya eKosini uTsedekhiya, wabanomusa emphorofidini kaZimu uJoromiya.
IPILO YAMAKRESTU
Iindawo esilotjhela kizo zifakaza ngebizo lakaZimu elicwengileko, yeke kuqakathekile ukuthi sizigcine zihlwengekile begodu zisebujamweni obuhle. Ngamunye wethu angahlanganyela njani ekutlhogomeleni iWolo lomBuso?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
UJoromiya neKosi uTsedekhiya kukhulunywa ngabo nakutjhatjalaliswa iJerusalema, kodwana umlandwabo bewuhlukile.
IPILO YAMAKRESTU
UJehova uziqala njani iinceku zakhe ezilupheleko esele zingasakghoni ukwenza okunengi ekonzweni?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
UBharurhu bekalotjha uJehova begodu amsizi othembekileko kaJoromiya, walahlekelwa mbono wokulinganisela. UBharurhu bekufuze enzeni nakazokusinda nakutjhatjalaliswa iJerusalema?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
IBhabheli elizikhakhazisako beliphatha abantu bakaJehova ngelunya. Ama-Israyeli aphendukileko atjhatjhululwa ekuthunjweni, kodwana kwenzekani ngeBhabheli?
|
isiNdebele
|
Ingcenye le isethulela uJosefa, uJobho, uMosi nama-Israyeli. Boke abantwaba bakghodlhelela lokha uDeveli nakabalinga. Abanye babo baphathwa kumbi, bavalelwa ejele, baba ziingqila, abanye baze babulawa nokubulawa. Kodwana uJehova wabavikela ngeendlela ezihlukahlukeneko. Njeke siza umntwanakho azwisise ukuthi iinceku zakaJehova lezo azange zikulahle ukuthembeka kwazo nanyana sezilingwa.
UJehova wasebenzisa iimBetho eziliTjhumi ukutjengisa bona unamandla kangangani kunabozinyana beGibhide. Veza ukuqakatheka kwendlela uJehova avikele ngayo abantu bakhe ekadeni, nendlela abavikela ngayo namhlanjesi.
|
isiNdebele
|
Ngabhajadiswa ngo-1941 ngineminyaka elitjhumi nambili kwaphela. Kodwana bengingalizwisisi iqiniso eliseBhayibhelini bekwaba ngo-1946. Kwenzeke njani lokho? Akhenginindlalele umlandwami.
ABABELETHI BAMI bathutha eTbilisi eseGeorgia, bathuthela eCanada ngeminyaka yabo-1910, bafika bahlala endlini eseplasini elihlanu kwePelly eSaskatchewan esetjhingalanga yeCanada. Mina-ke ngabelethwa ngo-1928 ngilandela abantwana abasithandathu. UBaba wahlongakala kusele iinyanga ezisithandathu bona ngibelethwe, uMma yena wahlongakala ngiseselisana. Udadwethu omkhulu uLucy naye wahlongakala aneminyaka elitjhumi nekhomba. Ngemva kwalokho sayokuhlala nomalume uNick satlhogonyelwa nguye.
Kwakhe kwenzeka ngesinye isikhathi ngisesemncani, abantu bekhaya bangibona ngidosana nomsila wepera eyinjomani eplasini. Bathukwa baba makhaza, basaba ukuthi ipera le ingangirarha, ngibo laba sebarhuwelela bangikhalima bona ngilise engikwenzako—kodwana akhenge ngibezwe. Ngase ngaphenduka ngabaqala, kodwana ukuzwa do. Ngetjhudu khenge ngilimale, kodwana umndeni wekhethu wakufumana mhlokho bona angizwa eendlebeni.
Umuntu ojayelene khulu nebekhaya weza nombono wokuthi ngiyokufunda esikolweni sabangezwako eendlebeni, yeke-ke umalume uNick wangitlolisa esikolweni sabangezwako esiseSaskatoon, eSaskatchewan. Nami ngakhanjiswa ngayokuhlala endaweni ekude ngama-awara ambalwa nekhaya. Ngangithukwe ngifile mhlokho ngombana bengineminyaka emihlanu. Ekhaya bengiza nakuvalwa iinkolo nangamawolideyi. Ngokukhamba kwesikhathi ngafunda ilimi lezandla. Bekumnandi nokudlala nabanye abantwana.
UKUFUNDA KWAMI IQINISO LEBHAYIBHELI
Ngo-1939, udadwethu omdala uMarion watjhada noBill Danylchuck, bese bathatha omunye udadwethu uFrances bayokuhlala naye. Ngibo-ke abathoma ukuvakatjhelwa boFakazi bakaJehova. Nakuvalwa iinkolo, bebenza koke abangakwenza bona bangihlathululele ebebakufunda eBhayibhelini. Nasengikhuluma iqiniso, bekubudisi kimi ukukhulumisana nabo ngombana bebangalazi ilimi lezandla. Bayibona indlela ebengizithanda ngayo izinto eziphathelene noZimu. Nami ngalemuka bona lokho ebebakwenza bekuvumelana nalokho okutjhiwo liBhayibheli, yeke ngagcina sengikhamba nabo esimini. Kungakayi nokuyaphi, ngase ngifuna nokubhajadiswa. Kwathi ngezi-5 Septemba 1941, uBill wangibhabhadisa edromini yesimbi ezele amanzi adoswe emthonjeni, amanzi amakhaza mpo!
Kwathi nakuvalwa iinkolo nangisekhaya, saya emhlanganweni eCleveland ese-Ohio, e-U.S.A. Ngelanga lokuthoma emhlanganweni, abodadwethu bebadlhegana ngokungitlolela amaphuzu khona ngizokuzuza emhlanganweni. Ngelanga lesibili, ngathaba kangangani nangizwa bona kunesiqhema sabangezwako emhlanganweni nomtologi ngelimi lezandla. Kwakhani-ke ngiwuthabela umhlangano, begodu bekumnandi nokulizwisisa kuhle iqiniso leBhayibheli.
UKUFUNDISA KWAMI IQINISO
IPi yePhasi yesiBili beyiqeda ukuphela emihleni leyo, nombono wokuthanda inarha umuntu abelethelwa kiyo besele ubhebhedla tle. Ngathi nangibuya emhlanganweni, ngazitjela ukuthi nakukukholwa kwami kona ngizokulwela esikolweni. Yeke ngalisa ukukhothamela iflarha yesitjhaba, ngalisa nokubhina ingoma yesitjhaba. Ngalisa nokugidinga amawolideyi nokuya emihlanganweni yesondo ebesikateleleke bona siye kiyo. Abotitjhere esikolweni khenge bakuthabele lokho, yeke bathoma baleya amala, bangithusela nokungithusela bona ngitjhugulule umkhumbulwami. Lokho kwavusa irawurawu ebantwaneni ebengifunda nabo, kwavula amathuba wokubona ngifakaze kibo. ULarry Androsoff, uNorman Dittrick , no-Emil Schneider ebengifunda nabo balamukela iqiniso, begodu basalotjha uJehova bekube namhlanjesi.
Nangivakatjhele kwamanye amadorobho, bengiqiniseka bona ngitjhumayela emuntwini ongezwako eendlebeni. Ngokwesibonelo, ngathi nangifika eMontreal esiqhemeni sabantu abangezwako eendlebeni, ngatjhumayeza uEddie Taeger, obekalilunga lesiqhema seengebengu. Bekwaba lilanga ahlongakala ngalo. Namhlanjesi umuntu loyo usebandleni labakhuluma ngezandla endaweni yeLaval eQuebec. Ngahlangana godu noJuan Ardanez obekafana nabantu beBhayibhelini beBhereya, ngombana bekahlolisisa bona umlayezo weBhayibheli uliqiniso kangangani. (IzE. 17:10, 11) Naye walamukela iqiniso, bewaba mdala weBandla le-Ottawa, Ontario, bewahlongakala athembekile.
Ngo-1950 ngathuthela eVancouver. Nanyana ngikuthanda kangaka ukutjhumayeza abantu abangezwako eendlebeni, angekhe ngilikhohlwe lamhla ngitjhumayeza umma othileko ibizo lakhe nguChris Spicer ozwako eendlebeni. Ngamthola endleleni. Wavuma ukulethelwa abomagazini qobe nyanga begodu wathi ngizokubona ubabakwakhe uGary. Yeke ngabavakatjhela kwabo, sacoca isikhathi eside, besikhuluma ngokutlolelana. Sagcinana mhlokho, bekwaba kulapho nangithi mehlo suka, napa abantu emhlanganweni omkhulu eToronto, Ontario. UGary bekazokubhajadiswa mhlokho. Koke lokho kwangihlohlozela bona ngirage nokutjhumayela ngombana asazi ukuthi iqiniso liyokumila kuphi.
Ngemva kwesikhathi ngabuyela eSaskatoon. Khonapho ngahlangana nomunye umma owangibawa bona ngifundise amadodakazakhe amawele angezwako eendlebeni, uJean noJoan Rothenberger. Abantazanaba bebafunda esikolweni engafunda kiso. Khenge kuthathe isikhathi eside, besele bacoca nabanye abafundi eklasini ngalokho abakufundileko. Abahlanu ebebafunda nabo eklasini baba boFakazi bakaJehova. Omunye wabo bekungu-Eunice Colin. U-Eunice lo ngathoma ukumbona esikolweni ngisemabangeni aphezulu. Wakhe wangipha iswidi umntazana lo, wangibawa bona sibe bangani. Kanti ngokukhamba kwesikhathi uzokuba mkami, okumumuntu oqakatheke khulu epilwenami.
Kwathi bona unina laka-Eunice ezwe bona ufunda iBhayibheli yasuka, wabawa nophrinsipala bona amlisise ukufunda. Wakhe wamthathela neencwadi zakhe zokufunda iBhayibheli. Kodwana u-Eunice bekazimisele bona anamathele kuJehova. Nasele afuna ukubhajadiswa, ababelethi bakhe bathi, “Akhube nguFakazi kaJehova nawufuna ukubona ukuthi uzokuraga nokuhlala ekhayapha na!” Vele kwaba njalo, wathi nakaneminyaka elitjhumi nekhomba, u-Eunice wakhamba ekhabo, wayokuhlala nomndeni waboFakazi owamthanda wamtlhogomela. Waraga nokufunda bewabhajadiswa. Nasitjhadako ngo-1960 ababelethi bakhe khenge beze emtjhadweni. Kodwana ngokukhamba kweminyaka, babuya basihlonipha ngebanga lalokho esikukholelwako nendlela esikhulisa ngayo abantwabethu.
UJEHOVA UNGITLHOGOMELE TLE
Njengombana sibabelethi abangezwako eendlebeni, sakhulisa abasana abalikhomba abezwa kuhle nje. Lokhu bekusitjhijilo ngombana bekufuze sibafundise ilimi lezandla khona sizabafundisa iqiniso. Abanakwethu nabodadwethu ebandleni bebasisiza kwamambala. Ngokwesibonelo, omunye umbelethi wasitjela ukuthi omunye wabasana bethu uyathukana ngesifundweni. Sakghona ukumlungisa khonapho umntwanethu. Abesana bami abane, uJames, uJerry, uNicholas noSteven balotjha uJehova nabomkabo nemindenabo. Babadala bebandla boke njalo. Ngaphezu kwalokho uNicholas nomkakhe uDeborah basebandleni labakhuluma ngezandla egatjeni leBrithani, bese uSteven nomkakhe uShannan basesiqhemeni sabatjhugululi belimi lezandla egatjeni le-United States.
Amadodanami uJames, uJerry, noSteven nabomkabo batjhumayela ngelimi lezandla ngeendlela ezinengi
Kwathi bona kusele inyanga bona sibe neminyaka ematjhumi amane sitjhadile, u-Eunice wahlongakala abulawa yikankere. Ubukghodlhelele ubudisi bokugulokho. Ukukholelwa kwakhe ekuvusweni kwabafileko bekumenza abambelele. Ngililindile ilanga engiyombona ngalo godu.
NgoFebherbari 2012, ngawa ngaphuka enyongeni, kwabonakala bona ngitlhoga isizo. Yeke, ngakhamba ngayokuhlala nomunye wabesana bami nomkakhe. Sikhuluma nje sihlanganyela ebandleni labakhuluma ngezandla eCalgary. Okwanje ngingumdala ebandlenelo. Eqinisweni ngiyathoma ukuba sebandleni lelimi lezandla. Cabanga! Bengisebandleni lesiNgisi solo kwango-1946. Uzibuze-ke ukuthi ukukholwa kwami kwathuthuka njani. UJehova usifezile isithembiso sakhe sokutlhogomela iintandani. (Rhu. 10:14) Ngibathokoza boke abantu abangisiza ngokungitlolela amaphuzu ngokuzithandela, nabafunde ilimi lezandla bona bakghone ukungitoligela ngendlela abangakghona ngayo.
Nasengikhuluma iqiniso, kwakhe kwaba nesikhathi lapho ngitjharagana khona, ngifisa ngasuthi ngingalisa ngombana ngingazwisisi ebekufundiswa sikhatheso, namkha ngibona ngasuthi abangezwako abatlhogonyelwa kuhle. Kodwana bengisolo ngicabanga ngamezwi kaPitrosi awatjela uJesu nakathi: “Kosi, sizakuya kubani na? Nguwe onamezwi wokuphila okungapheliko.” (Jwa. 6:66-68) Njengabo boke abanakwethu nabodade abangezwako engiphile nabo, kwafuze ngibekezele. Ngafunda ukulinda uJehova nehlanganwakhe, begodu lokho kungisizile tle! Okwanje sekuneencwadi ezinengi ngelimi lami, begodu ngithabela ukuba nabafowethu esifundweni nemihlanganweni emikhulu eragwa ngelimi lezandla le-Amerikha. Ngiphile ipilo ethabisako, ngizuze izinto ezinengi ngokusebenzela uJehova, uZimethu omkhulu.
|
isiNdebele
|
BEWUZOKWENZA NJANI?
Akhucabange nganapu ubujamo: UNomalanga noThokozani baneenyanga ezimbili kwaphela bathandana, kodwana indlela uNomalanga amthanda ngayo uThokozani uzizwa kwanga sekuminyaka bathandana. Bahlala batlolelana imilayezo, bakhuluma isikhathi eside ngefowunu, ekhabolakhona sebajayelene khulu! Kodwana uThokozani yena akaneliseki ngalokho abakwenzako.
Hlangana neenyanga ezimbilezo ezidlulileko uNomalanga noThokozani bewuzabafumana babambene ngezandla. Begodu nokumangana bebamangana. Kodwana uNomalanga yena wanelisekile ngalokho. Akafuni ukuhlukana noThokozani. Phela akekho umuntu omenza azizwe amuhle begodu aqakatheke ngalendlela uThokozani amenza azizwe ngayo. Uhlala azitjela athi, ‘Mina noThokozani sisemathandweni . . . ’
Nange ukhule ngokwaneleko bona ungathandana nomuntu, bewuzokwenzani ebujamwenobu?
AKHUJAME KANCANI UCABANGISISE!
Nange ungalaleli imithetho yezesayensi ekhuluma ngezinto ezivamileko epilweni, lokho kungakubangela umonakalo omkhulu. Kungenzeka okufanako nalokha nawungalaleli imithetho yeBhayibheli yokuziphatha kuhle, efana nethi: “Khambelani kude nobufebe.”—1 Thesalonika 4:3.
Ucabanga ukuthi imiphumela yokungalaleli imithetho le ingaba yini? IBhayibheli lithi: “Loyo owona ngokwamabhayi wonakalisa umzimbakhe.” (1 Korinte 6:18) Kuliqiniso kangangani lokho?
Irhubhululo litjengisa ukuthi inengi labantu abatjha abahlanganyele amabhayi ngaphambi kokuthi batjhade, baqalana nokhunye kwalokhu okulandelako.
UKUGANDELELEKA. Inengi labantu abatjha abahlanganyele emabhayini ngaphambi kokuthi batjhade bazisola khulu.
UKUNGASATHEMBANI. Abanye ngemva kokuhlanganyela emabhayini bayazibuza ukuthi, ‘Kazi umuntwami lo kukhona na omunye umuntu akhewalala naye ngaphandle kwami?’
UKUKHOHLISEKA. Abantazana abanengi bathanda ukuthandana nomuntu ozobavikela ingasi umuntu ozobagangela. Abesana bona-ke abamthandi umntazana ozokwenza koke abakufunako.
Isiphetho: Nawungahlanganyela emabhayini ungakatjhadi, umotjha into eligugu khulu. (Roma 1:24) Khumbula ukuthi umzimbakho uqakatheke khulu ukuthi ungaze uwulahle ngaleyo ndlela!
Yeke kwenze kwaziwe ukuthi ungakghona ‘ukukhambela kude nobufebe.’ (1 Thesalonika 4:3) Ngelinye ilanga ungatjhada, yeke uzokuba nelungelo lokuhlanganyela amabhayi. Uzokuthabela khulu lokho, ngani ngoba angeze ube nokuzisola namkha utshwenyeke ngemiraro ebakhona ngokuhlanganyela amabhayi kungakathathanwa.—IzAga 7:22, 23; 1 Korinte 7:3.
UCABANGANI?
Umuntu okuthandako angakufaka na ukuphila kwakho engozini?
Umuntu onendaba nawe angabufaka na ubuhlobo bakho noZimu engozini?—Hebheru 13:4.
|
isiNdebele
|
IBHAYIBHILI ayisitjeli bona uJesu wabelethwa nini. Nokho, inamabanga azwakalako wokuphetha ngokobana akhenge abelethwe ngoDisemba.
Cabangela ubujamo bezulu ngesikhathi somnyakeso eBetlehema lapho uJesu abelethelwa khona. Inyanga yamaJuda uChislev (ikhambelana noNovemba/Disemba) egade kuyinyanga yamakhaza nezulu. Inyanga elandelako gade kunguTebeth (Disemba/Janabari). Bekusikhathi esimakhaza somnyaka, esigabhogako eendaweni eziphakamileko ngezinye iinkhathi. Akhe sibone bona iBhayibhili isitjelani ngobujamo bezulu besifundeso.
Umtloli weBhayibhili u-Ezra watjengisa bona uChislev kwamambala bekuyinyanga eyaziwa ngamakhaza nezulu. Ngemva kobana ahlathulule bona isiqubuthu besibuthene eJerusalema “ngenyanga yethoba [uChislev] ngelanga lamatjhumi amabili lenyanga,” u-Ezra wathi abantu gade “bahlengezela…njengombana izulu gade lina khulu.” Malungana nobujamo bezulu ngesikhathi somnyakeso, abantu egade babuthene lapho ngokwabo bathi: “Sikhathi sezulu elikhulu, begodu akusilula ukujama ngaphandle.” (Ezra 10:9, 13; Jeremiya 36:22) Ngikho abelusi abahlala engcenyeni yesifunda ebhode iBetlehema bebaqiniseka bonyana bona nemihlambi yabo ababi ngaphandle ebusuku ngaboDisemba!
UJesu nekabelethwako, abelusi nemihlambi yabo gade bangemibundwini ebusuku
Nokho, iBhayibhili ithi abelusi gade bangemibundwini baluse imihlambi yabo ngobusuku uJesu abelethwa ngabo. Eqinisweni, umtloli weBhayibhili uLuka wathi ngesikhatheso, abelusi ‘bebahlala ngaphandle balusa imihlambi yabo ngemibundwini ebusuku’ hlanu kweBetlehema. (Luka 2:8-12, NW) Tjheja bona abelusi gade bahlala ngemibundwini, ingasi bona bebakhambakhamba ngemibundwini kwaphela emini. Gade balusa imihlambi yabo emibundwini ebusuku. Ihlathululo ethi bebahlala ngaphandle ngemibundwini, beyibufanela na ubujamo bezulu obumakhaza nezulu elinako eBetlehema ngoDisemba? Awa, gade ingabufaneli. Ngalokho-ke, ubujamo bezulu ngesikhathi sokubelethwa kwakaJesu butjengisa bona akhenge abelethwe ngoDisemba.*
ILizwi lakaZimu lisitjela ngonqophileko bona uJesu wahlongakala nini, kodwana lisinikela imininingwana embalwa ngokubelethwa kwakhe. Lokhu kusikhumbuza amezwi weKosi uSolomoni athi: “Ibizo libhedere kunamafutha amahle, nelanga lokufa libhedere kunelanga lokubelethwa.” (UMtjhumayeli 7:1) Nokho akusirari bona iBhayibhili inemininingwana eminengi malungana nekonzo nokufa kwakaJesu, kodwana ayisitjeli okunengi ngokubelethwa kwakhe.
* Ukufumana imininingwana engezelelekileko, qala amakhasi 35-9 encwadini ethi, Ukubonisana NgemiBhalo, (efumaneka ngesiZulu) egadangiswe boFakazi bakaJehova.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Matjhi 2015
Umagazini lo uneenhloko ezizokufundwa kusukela ngezi-4 kufikela ngezi-31 zakaMeyi 2015.
Kubayini eminyakeni egadungileko, iincwadi zethu bezisolo zihlathulula iindaba zeBhayibheli ngendlela ezwisiseka bulula?
Akhufunde ngehlathululo etja yomfanekiso wamatlawu alitjhumi. Umfanekiso lo unomlayezo obulula norhabileko.
Eminyakeni egadungileko iincwadi zethu azisalolo zifanekisa iindaba eziseBhayibhelini. Kubayini kunjalo?
Isihlokwesi sinehlathululo etja yomfanekiso kaJesu wamatalende.
Labo uJesu abakhethe njengezimvu babasekela njani abakhethiweko?
UZimu uyathaba lokha nakabona abantu bazimisele ukulalela iseluleko sakhe begodu ngesikhathi esifaneleko uzobabusisa.
|
isiNdebele
|
Ukuphila kwabunjwa, nofana wena umphumela wezehlakalo ezenzeke ngengozi, ezinganayo ihloso? Umbuzo lo uyindabapikiswano. Nokho, ipendulo iqakatheke kwamambala. Incwajana le idemba iimbuzo efana nale:
Iplanethi yethu yenziwa bona ibe nokuphila?
Singafundani ekubunjweni esikubona eentweni ezingokwe- mvelo?
Ifundiso yokusombuluka kwemvelo isekelwe ngokuqinileko emaqinisweni?
Isayensi iyawuphikisa umlandu weBhayibhili wokubumba?
Kubayini kunendaba bona yini oyikholelwako?
|
isiNdebele
|
Igama Lomndenazo Elijayelekileko
Catsharks
Igama Lesayensi
Scyliorhinidae
Ubukhulu
Ingakhula beyibe mamitha amathathu
Ikambiso Yokufanisa
Lapho kusuka khona izitho zayo zokuthaya zemuva ezingemva kwalezo ezisebaleni kuyindlela engekulu efaniswa ngayo. Isitho sokuthaya sesibili semuva sikhulu. Inamehlo akheke njenge qanda, begodu inokuhleleka kwemibala engakajayeleki egcwele umzimba woke.
Ilwazi Elivamileko
Umndeni we-Scyliorhinidae wakhiwe mikhakha elitjhumi nahlanu kanye nemihlobo elikhulu nahlanu. Kumndeni omkhulu wama-Shaka (sharks). Zitholakala khulu eencenyeni ezingatjhingeli khulu eziseduze neembilo lapho amanzi atjhinga ngama mitha ama-2 000. Umndeni lo utjhagala khulu ebusuku.
Zibamba ukudla ngokuvele ziziginye. Zibekela amaqanda amakhulu ngaphakathi kwesikhwanyana esithwala amaganda hlangana neziqu zeemilo zemanzini. Eminye imihlobazo ayibekeli kodwana izala amadzinyana aphila ngokuwaqoqoselela ngendeni.
Ukudla Kwazo
Ziphila ngokudla iinlwanyana ezincani ezinganamigogodlha kanye neemfesi ezincani.
Ukusabalala Kwazo
Zitholakala kiwo woke amalwandle womhlaba.
Imihlobazo Ejayelekileko
Coral catshark
Atelomycterus marmoratus
Puffadder shy shark
Haploblepharus edwardsii
Pyjama catshark
Poroderma africanum
|
isiNdebele
|
Uthuselwa maPholisa
Unyaka ka-1960 kanye no-1961 waletha ithabo kuWinnie ngebanga lokobana wabeletha indodakazi yakhe yesibili uZindziswa, begodu indodakhe uNelson Mandela watholwa anganamlandu, emlandwini ekade abekwe wona wokulinga ukuketula urhulumende athoma ukuwukhamba kusukela emnyakeni ka-1956. Ithabo lakhe khange lihlale iskhathi eside. Unelson Mandela wakateleleka bona ayokubhaqa, okwatjhugulula ubudlelwane babo. Kwanjesi kwase kutlhogakala bona ayokuhlangana nendodakhe eyabe izifihla eendaweni ezifihlakeleko. begodu azimbandakanye eendabeni zakhe zokuzifihla athanda namkhana angathandi. NgoNtaka ka-1961 bamthola uNelson bambopha. Ngeskhathesi akhange basamkhupha iminyaka eyi-27.
Ngokubona bona uWinnie angaragela phambili nomsebenzi wendodakhe wokulwa norhulumende, amapholisa amnikela umthetho wokumudingisa ngonyaka ka-1962. Ngaphasi komthetho loyo khabe angakafaneli bona asuke eJwanisbhege nokobana angena eenkolweni nanyana akhambele imihlangano enabantu abadlula ababili. Izindlu zezokurhatjha nazo kade zingakavunyelwa ukobana zitjhiqilele nanyana yini ayitjhoko. Gade atlhoriswa khulu namapholisa akhabe alinga ukumuthusela ngokobana bamngenele kwakhe babhudule indlwakhe phasi phezulu. UWinnie utlhadlhula lokho ngokobana:“Ukokoda kwabo phakathi kobusuku lokha yoke into ithulileko. Okutlhadlhula ukuphandlwa ngamatotjhi akhanyako ngeskhathi sinye evesidirini lendlwakho ngaphambi kokobana bararhe umnyango bangene. Okuqhaza ilungelo elikhethekileko lokobana amapholisa afunde yoke incwadi esemzinami. Okutjho ukufunda yoke incwadi ebekwe etjhelifini, ukuphakamisa amamada, ukuhlola ngaphasi kombhede, ukuphakamisa abentwana abaleleko phezu komatrasi bahlole ngaphasi kwamatjhidi. Okutjho ukunambitha iswigiri, ipupakho kanye nempayisi etjhelifini lakho elisekumbeni yokuphekela. Ukupakulula zoke izambatho zakho kanye nokusetjha iinkwama zakho. Ukutjho ukudoswa ebantwaneni bakho abancani abarhuwelelako, bakakarele isikeyidi sakho, bakakarela ikhuwa elidosela ummabo ngaphandle.”
Imithetho Ebudisi Yokudingiswa
NgoMrhayili wonyaka ka-1963 uNelson Mandela wathunyela ejele le-Robben Island kungakalindelwa. Lesi kwaba sikhathi esibudisi kuWinnie. Khabe kutlhogeka bona akhambe ibanga eliyi-1400 km ukusuka eJwanisbhege ukuya eKapa, abese khambe enye i-10 km ngeskepe aya eshlengeleni. Nakafika lapho, khabe avunyelwe kobana ambone imizuzu eyi-30 kwaphela, ajame ngale kwedarada. Abonogada khabe bajama eduze kobana barhone ukubezwa nabakhulumako begodu kwakufanele bakhulume ngelimi leSingisi nanyana leSibhuru kwaphela.
UWinnie bamnikeza umthetho wokumudingisa obudisi khulu ngonyaka ka-1965. Okhabe umkhandela bona angafuduka endawweni ye-Orlando West afudukele kwezinye iindawo. Kwalthogakala bona alise umsebenzakhe wokubangunohlalakuhle, begodu watlhaga ukuthola omunye ngombana amapholisa gade athusela woke umuntu omqatjhako. Amapholisa angenelela eendabeni zefundo zamadodakazi wakhe akateleleka ukobana afuduke asuke eskolweni esinye aye kwesinye ngaphambi kokobana uWinnie abathumele kobana bayokufunda eSwazini.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Amabhabhuni womhlobo we-Chacma (Papio Ursunis) akakavamisi ukudla ifuyo, nanyana ukuyeba kodwana imihlambi yawo ingabanga umonakalo omkhulu emvinini, emirorhweni kanye nengadini zokudla. Akhona eemfundeni ezihlukahlukeneko zeSewula Africa, ngaphandle kwe-Namaqualand Sandveld ngebanga lokobana inarha le yincani kobana angazifihla ebusuku.
Ajwayele inarha etjhugululwe babantu Lula, ngebanga lokobana abantu bawapha ukudla, sele ahlobanisa ukuba khona kwabantu nokudla, begodu kwenza bona ikolelo yokobana iimfene ziphezulu kunabantu, ngebanga lokobana iimfene ezinamandla zivamise ukuthathela lezo ezinganamandla ukudla.
Iimfenezi zinepumulo efana neyezinja enombala osamlotha koke nanyana opheze ubenzima nanyana umbala onzotho, zinomgogodlha onzima kanye noboya obunzima ezandleni nenyaweni. Zizimfene ezikulu. Ngokuya kokwemanuwali ye-Predation Management Manual, eziduna zinobudisi obuyi-120 cm ukuya ku-160 cm, nobudisi obuyi-25 kg ukuya ku-45 kg kanye namazinyo abukhali njengotjhefanal, anebala elinzima emahlombe kanye nemahlombe. Imisila yazo inobude obuyi-86 cm ngobude. Ezisikazi zinobude obuyi-100 cm ukuya 120 cm ngobude nobudisi obuyi-12 kg ukuya ku-20 kg. Imisila yazo inobukhulu obuyi-50 cm ukuya ku-60 cm.
Iimfene zilungela ukuya emsemeni lokha nazineminyaka emihlanu ubudala begodu ziya unyaka woke emsemeni. Zizithwala iinyanga ezisithandathu, amasana wazo abelethwe ngemva kwenyanga ezisithandathu kodwana asathembele kubomma bawo kobana babavikele zize zibeneminyaka emibili ubudala. Aboyise babavikela khulu begodu kwesinye isikhathi bayagada abentwana, lokha abomma bazo bayokuzuma ukudla.
Amabhabhuni amadala avamise ukutjhiya iinqhema zawo abelethelwe kizo begodu alinga ukuhlangana nezinye iinqhema lokha nakaneminyaka elikhomba ubudala, okuwarhelebha kobana ingabelethi khulu. Aduna alimala Lula khulu begodu akanamirhwa lokha nakafuna iinqhema ezitja. Lokha umdosiphambili wazo – asuswa esikhundleni, umdosiphambili omutjha angabulala boke abadosi phambili baphambilini bemfene ezincani. Nange kungana sana lebhabhuni elimunyako, ibhabhuni esikazi ilungela ukubeletha godu. Amabhabhuni angakhula abeneminyaka eyi-40 ubudala.
Iphetheni Yokubulala Neyokudla
Iinqhema zawo zingaba hlangana kwemabhabhuni alikhomba ukuya kwalikhulu nanyana amanengi ukudlula layo, kunalezo zekhaya ezihlangana kwe 1.5 km² ukuya ku-40 km², ngokuya kwe-The Endangered Wildlife Trust. Imihllambi emikhulu inalezo zekhaya ezinengi begodu azisizinengi khulu, lokha imihlambi ethola ukudla kwekhwalithi ephambili kanye nensetjenziswa iba nemindeni emincani.
Amabhabhuni azuma emini beze ebusuku alala emithini nanyana alale ngaophambi kokobana ilanga litjhinge. Lokha amabhabhuni adla inyama kanye nentjalo, ukudla kwawo kanengi kuzintjalo.
Ukuzuma kwenziwa ngilayo aduna kwaphela, ngokuya ngokwe-Predation Management Manual. Akalandeli iphetheni ethize lokha nakabulalako, kodwana islwane esizunywe ngiwo, sivamise ukubulawa manceba ahukahlukeneko. Izimvu ezikhulu ziphoselwa le, zilunywe isifuba, lokha ezimvana zivulwa phakathi.
Indlela ezidla ngayo iyikahlwengeki, iinlwane ezizunywe zabanjwa zisuswa isikhumba sifikiswe entanyeni nehloko. Zithoma ukudla amathumbu, ngokuwakhupha, zidabule iskhumba ukuze zithole amahlalo weslwaneso. Imbambo, izinso, amaphaphu kanye nehliziyo nazo ziyadliwa.
Ukuzitlhogomela
Amabhabhuni zinlwane ezihlakaniphe khulu, ngikho zifunda msinya ukuhlula iimvimbelo zazo. Amafensi wegezi, itjhada kanye nokuvalelwa kwefuyo, ukusetjenziswa kwabelusi kanye nokugada ifuyo kungarhelebha kobana zingadali umonakalo, kodwana irhubhululo elitjha sele lithole kobana ama-PRISM akhanyako akathusi amabhabhuni, khulukhulu lokha nakasetjenziswa eendaweni ezimadorobha lapha amabhabhuni sele ajwayele khona umkhanyo ovela emafesiderini.
Kufanele uthinte iimphathimthetho lokha nawufuna iimvume yokuthiya nanyana ukudumuza amabhabhuni, ngombana azilwane ezivikelwako esifundeni se-Western Cape, njeke abafuyi besifundesi bagadumuza amabhabhuni amabili kwaphela ngelanga asenarheni yabo, ngaphandle kwalokha banemvume yokobana bawadumuze.
Ukudumuza amabhabhuni kungenza bona umraro ukhule, ngombana kungabuya amabhabhuni amancani ngobunengi sele angalawuleki akwatile adale umonakalo omkhulu, ngokuya kwe-Baboon Matters.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Imiraro Efanako
Hlangana kwezinye iindaba, ezisimanga ngoMandela, engisithanda khulu, ngilesi engasiqoqelwa nguJules Browde, oligcwetha eliziwa khulu kwamambala eJwanisbhege owajamela abantu emilandwini yepolotiki ngesikhathi sebandlululo, iminyaka eyadlulako. Ngasebenzisa indatjana le, encwajaneni eKhuluma ngoMandela ayayitlolelwe abantwana bamabanga aphezulu eenkolweni.
uBrowde ukhumbula abikela uMandela bonyana yena nonakwakhe bathi laphanyana bathi bayazikhupha, ngobunye ubusuku, umsanyanabo weminyaka emine bamtjhiya nomma webala elinzima ebekamgada, walila umsanyana wathi yena akafuni ukusala nobuso obunzima “uBrowde watjela uMandela bonyana khenge azwisise bonyana kubayini umsanyanakhe lo, enza njalo, ngombana bona bababantu abangazwani nebandlululo, begodu emndenini wabo, awukho nomtlhala webandlululo.
uMandela wamphendula ngokobanyana awa naye unomraro ofana newakhe nje,kwakhe naye abangani bakhe abamhlophe kungasikade bekade bamvakatjhele, kuthe lokhanyana nabakhambako umntwanakhe wambuza bonyana kubayini bakweriyelwe babantu abamhlophe na? UMandela wamphendula ngokobanyana, “akusingibo boke abantu abamhlophe, abenhliziyo ezimhlophe. Abanye banenhliziyo ezinzima.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Umndeni wami, sekhe wawubona umusa kaMandela. NgoTjhirhweni wonyaka ka 1986, umsanami uGideon, waye gidinga i-bar mitzah, nokumnyanya wokobana umsana wom-Jewish angene esigabeni sokubayi yindoda nanyana ukuwela, lokhanyana eneminyaka emasumi amathathu. Bengikweriyele uMandela ngentrogweni e-Pollsmoor emvekeni ebezingaphambi komnyanya lo, ngambikela kobanyana ngizokwenzela umsanyanami lo umnyanya loyo.
Wazitswenya wathola imbapiri watlolela umsanyanami lo uGideon iinlokoto ezihle. Ngemva kweminyaka emine kwenzekile lokho, lokhanyana aphuma ngentrogweni, ngamdosela umrhala ngise-London, laphanyana besihlala khona. Ngemva kokobanyana ngimamukele ekululwekeni, nganikela uGideon umkgala, owathoma ngokobanyana athi “-Hello, Nomzana uMandela ‘wamphendula ngelizwi elikhulu, wathi yini lokho, Nomzana uMandela? Ngibiza Malume uMandela.
“Lokho kwatjhiya uGideon anenkwekwezi emehlwenakhe. Isikhatjhana godu ngemva kwesiga leso, uMandela wakgelebha indodakazi yami uJennifer.Wamvumela bonyana akhambe naye, amakhambeni waboMongameli be-Africa , lokhanyana nakakweriyela eWest Africa ngonyaka ka-1991 ihlandla lokuthoma eminyakeni emasumi amathathu,Ngesikhathi ayako ekuthomeni waye ayokukubawa ikgelebho lokusekelwa kwehlanganano ye-ANC ngemva kokuphunyurha eSewula Africa.
Kwanjesi besele anobujamo obubalulekileko, begodu bamlotjhisa ngethabo. Indodakazi yami le-yakhiqiza i-documentary ngevakatjho lakhe leli, ebizwa bonyana yi-‘the last Mile: Mandela, Africa and Democracy’.Esinye isicephu samkhombisa lapha ase- Goree Island, eDakar laphanyana iingidi nengidi zengcila zathunyelwa e-America ngomkhumbi. Beyikhombisa, nalapha bekazigedle khona, akhuluma ngepilo yakhe kanye namathemba wakhe wedemotrasi ezako eSewula Africa.Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Abafuyi abatjha abasesebancani balikusasa lezokulima zeSewula Africa. Ngaphandle kokobana babenerhono elibudisi lokulima, kutlhogeka babe nerhono elithambileko njengabafuyi abatjha. Irhono elithambileko ngelokusebenza nabantu nelokusebenza elizokuqiniseka bona barhona ukwakha ubuhlobo emaplasini - ubuhlobo hlangana kwabo njengabaqatjhi ensebenzini zabo ukuqiniseka bona barhona ukusebenzisana.
Lokha nawuhlala phasi, hlala uqonde rwe. Nange ugobana nanyana utjhelela estulweni ohlezi kiso, kungaqaleka inga ubhorekile nanyana awunakareko....more
Irhono eliqinileko lokufuya liya ngokomsebenzi owenzako. Utlhoga ukuthwasiswa ukwenza umsebenzi othize. Irhono eliqinileko lenziwa eplasini, begodu nawenza umsebenzi weplasini ukwenza isibonelo...more
Lokha nawufuyileko, awutlhogi kwaphela irhono elithambileko (isibonelo ukufunda ukutjhayela, ukuthelela, ukugoma, kanye nokupruna iintjalo) kodwana irhono elithambileko elifana nerhono lokukhuluma nabantu uzwakale...more
|
isiNdebele
|
Itjhugululwe nguNomsa Mtsweni
This story is also available in IsiZulu, English, Sepedi, Sesotho, Sestwana, Siswati, Afrikaans, isiXhosa, Tshivenda, and Tsonga.
This story was provided courtesy of the Nal’ibali National Reading-for-Enjoyment campaign – aimed at sparking children’s potential through reading and storytelling. For more information, reading tips and story ideas to share with your children or reading clubs, visit www.nalibali.org or www.nalibali.mobi, or find us at www.facebook.com/nalibaliSA and www.twitter.com/nalibaliSA.
Veza ubukghwari bakho!
Ngokusebenza ndawonye cabangani bese nakhe isenzeko esisendabeni ngokusebenzisa
izinto zebhoduluko lakho. Yakha ubujamo bepilo obufanelekileko besenzeko, nanyana nakhe isenzeko esincani sebhoksi lamanyathelo.
|
isiNdebele
|
I-MuscadeleSewula Afrika kukhulunywa nge-Muscat de Blanc à Petite Grains kuthi nawutoligwako uhlathulule umhlobo omhlophe we-Muscat ovamise ukuba namamomori amancani. Unjalo nje uthathwa njengomhlobo omdala wamaderibe obegade ukhiqiza iwayini.
ISewula Afrika ikhiqiza umhlobo wewayini ephuma phambili emhlophe, ebonakala itjhuguluka njalo, begodu ifana nomhlobo waleyo emhlophe enganawo amamomori abomvu. Umsebenzawo omkhulu kukhiqiza amawayini abizwa nge-fortified wines.
I-Muscadel begade kungeminye yemihlobo eyasetjenziselwa ukukhiqiza iwayini yokuthoma eSewula Afrika, ngeminyaka yabo-1659, lokho kwaba ngemva kweminyaka embalwa kwafika u-Jan van Riebeeck eKapa. Umhlobo omhlophe kanye nobomvu we-Muscadel, ukufaka hlangana i-Pontac ebomvu, i-Frontignac kanyene-Steen emhlophe, zibalwa hlangana neminye imihlobo eyabeka imihlobo yewayini emnandi ngokwemvelo i-Constantia emebheni ngesikhathi se-18th and 19th Century.
Umhlobo lo wewayini wafumana idumo ngaphetjheya kwamalwandle, wathandwa khulu e-royal courts of Europe, ngokuthi ubenengoma ezivunywa ngawo ezenziwa ziimbongi nabatloli abadumileko.
Hlangana nabanyeu-Jane Austen’s Mrs Jennings in Sense and Sensibility, ngomunye owaphakamisabonyana “i-Constantia bonyana inamandla wokulaphaihliziyo edanileko” kuthi u-Charles Baudelaireekondlweni yakhe yesihloko esithi: Les fleur du mal (okuhlathulula amathuthumbo wobumbi) awaqathanisa nokukarisa kothandekako.
U-Napoleon Bonaparte kuthiwa wabawa ibhodlelo lewayini le nakalele embhedeni agulela ukufa. Koke lokhu kwaphela lokha i-Phylloxera, okumhlobo weemumwama ezimunya amanzana amnandi atholakala eenthelweni, ona imitjhana eminengi enahreni yeSewula Afrika ngeminyaka yabo-1886. Ukusuka lapho imithi etantelako yasuka yasekelwa ngokuthi ifakwe beyenzelwe amano wokuthi ikghone ukujamelana neenunwanezi, ngaleso isikhathi begade ingeniswa enarheni ukusuka e-North America.
ISewula Afrika begade kungenye yeenarhaukuyela ngesikhathi se-20th Century ebegade ikhiqiza i-Muscadel ebomvu kanye nemhlophe. Nokho isimo satjhuguluka ngokukhamba kwesikhathi, kwarholela bonyana i-Muscadel ikhiqize inani elisiquntu ukusukela ngaleso isikhathi.
Kuthe endaweni zomkhiqizo ophezulu kwehla izinga lomkhiqizo ngokukhamba kweminyaka, iinthelo zomhlobo lo zisatholakala eendaweni ezinengi ezikhiqiza iwayini zenarheni le. I-Robertson Valley ngiyo enemithi eminengi ye-Muscadel, ethatha isiquntu nangaphezulu sendawo yomkhiqizo.
Umhlobo lo obomvu uthela khulu endawweni ze-alkaline, ehlabathini etjhingelako ye-Klein Karoo,kuthi umhlobo omhlophe ubonakale uncono khulu ehlabathini ebizwa nge-loamy soils. Imihlobo le yombili uzwana nendawo enobujamo bezulu obufuthumeleko nobomileko.
|
isiNdebele
|
Hoseya 5:1-15
5 “O bapristi,+ yizwani lokhu, ninake nina bendlu ka-Israyeli, bekani indlebe nani bendlu yenkosi,+ ngoba isahlulelo siphathelene nani; ngoba nibe yisicupho+ kulo iMizpa naba njengenetha elilulelwe phezu kweThabori.+ 2 Ngoba abahlubukayo bangené shí emsebenzini wokuceka,+ futhi ngangiyisikhuthazo kubo bonke.+ 3 Mina siqu ngimazile u-Efrayimi,+ no-Israyeli ngokwakhe ubengafihlekile kimi.+ Ngoba manje, wena Efrayimi, ubaphathisé okwezifebe abesifazane;+ u-Israyeli uzingcolisile.+ 4 Izenzo zabo azibavumeli ukuba babuyele kuNkulunkulu wabo,+ ngoba kukhona umoya wobufebe+ phakathi kwabo; abazange bamqaphele uJehova.+ 5 Ukuziqhenya kuka-Israyeli kufakazé kwamlahla;+ u-Israyeli no-Efrayimi benziwa bakhubeke esiphambekweni sabo.+ UJuda naye ukhubeké kanye nabo.+ 6 Bahamba nomhlambi wabo wezimvu nezimbuzi nomhlambi wabo wezinkomo beyofuna uJehova, kodwa abamtholanga.+ Wayesukile kubo. 7 Basebenzelané ngokukhohlisa noJehova ngokwakhe,+ ngoba bazale abantwana abangaziwa.+ Manje inyanga eyodwa iyobashwabadela kanye nezabelo zabo.+ 8 “Shayani uphondo+ eGibheya,+ icilongo eRama! Khamulukani ngokukhamuluka kwempi eBheti-aveni+—ngemva kwakho Bhenjamini!+ 9 O Efrayimi, uyoba yinto nje eshaqisayo ngosuku lokukhuzwa.+ Ngenzé amazwi athembekile aziwa phakathi kwezizwe zakwa-Israyeli.+ 10 Izikhulu zakwaJuda sezifana ncamashí nalabo abahlehlisa umngcele.+ Ngizothululela phezu kwazo ukufutheka kwami njengamanzi. 11 U-Efrayimi ucindezelwe, uchotshoziwe ngobulungisa,+ ngoba wayekwenze kwaba ngokwakhe ukulandela ophikisana naye.+ 12 Mina nganginjengenundu+ ku-Efrayimi nanjengokubola endlini kaJuda. 13 “U-Efrayimi wakubona ukugula kwakhe, noJuda isilonda sakhe.+ U-Efrayimi waya e-Asiriya+ wathumela enkosini enkulu.+ Kodwa yona ayikwazanga ukuniphulukisa,+ futhi ayikwazanga ukususa isilonda kini nganoma yiliphi ikhambi.+ 14 Ngoba ngizoba njengebhongo lengonyama ku-Efrayimi+ nanjengebhongo lengonyama elinomhlwenga endlini kaJuda. Mina, mina ngokwami ngizodwengula futhi ngizohamba ngifike ngithathe ngimuke nakho, ngeke abe khona umkhululi.+ 15 Ngizohamba, ngizobuyela endaweni yami baze balithwale icala labo;+ ngokuqinisekile bayobufuna ubuso bami.+ Lapho sebesebunzimeni obukhulu,+ bayongifuna.”+
|
isiNdebele
|
UJEHOVA UZIMU ukhuthaza amaKrestu bona athande ukuthula. Ufuna bona sikuqale njengento eqakatheke khulu emaphilwenethu. Nawunokuthula, lokho kuzokuphumela ekutheni abanye bakuthabele ukulotjha nawe uZimu bebathabele nokuthula. Ukuthula ebandleni kudosa abantu, khulukhulu labo abafisa ukuthula.
Ngokwesibonelo, inyanga eyaziwako eMadagascar yathi nayibona ukuthula okuhlangana naboFakazi bakaJehova, yathi, ‘Nakunekolo engingayijoyina, ngingakhetha ukulandela le.’ Ngokukhamba kwesikhathi, walisa imikhubakhe yokusebenzelana nemimmoya, walungisa nomtjhadwakhe bona uvumelane nentando kaZimu, wabe walotjha uJehova, uZimu wokuthula.
Njengendoda leyo, iinkulungwana zabantu qobe mnyaka zifumana ukuthula ebegade zikufuna ebandleni lobuKrestu. IBhayibheli likubeka emtarini ukuthi “nakunomona nobumarhamaru” ebandleni lokho kungaqeda itjhebiswano elihle lobungani kuthome iinkinga ebandleni. (Jak.3:14-16) Kuyathabisa ukwazi ukuthi iBhayibheli liyasinikela indlela yokubalekela iinkinga begodu siqinise ukuthula ebandleni. Akhesibone ukuthi lokhu kungenzeka njani, sizokuqala obunye ubujamo ekhebenzeka.
IINKINGA NEENSOMBULULO
“Bengingazwani nomfowethu ebengisebenza naye. Ngelinye ilanga nasisaphikisana kabuhlungu, kwangena abantu ababili babona ukungazwani kwethu.”—Kutjho uCHRIS.
“Udade othileko ebengijayele ukutjhumayela naye, walisa ukutjhumayela nami. Kusesenjalo, walisa nokungikhulumisa. Bengingazi bona kubayini.”—Kutjho uJANET.
“Kufunjathwakwami bengikhuluma nabantu abathathu ngasikhathi sinye. Omunye wabo wangilayelisa begodu nami ngacabanga ukuthi vele sekakhambile. Ngathoma ngakhuluma izinto ezingasizihle ngaye khonapho komunye ebengikhuluma naye kufunjathwako, kodwana ngafumana ukuthi umuntu ongilayelisileko lo bekangakawuvali ufunjathakwakhe.”—Kutjho uMICHAEL.
“Ebandleni, amaphayona amabili athoma ukungazwani. Omunye wathoma wabiza omunye ngamagama angasimahle, wamtjela kwasala angalaziko. Ukulwa kwabokhu kwabadanisa abanye.”—Kutjho uGARY.
Mhlamunye ungase ucabange ukuthi izinto ezinjalo azikajayeli ukwenzeka. Nanyana kunjalo, abantwaba bebangalimazana kabuhlungu emmoyeni bebalimaze nabanye abatjhidelene nabo basale namanceba azokuhlala isikhathi eside. Nokho kuzokuthabisa ukuzwa ukuthi ngokusebenzisa iBhayibheli, abafowethu nabodadwethwaba bakulungisa ukungazwani kwabo, baletha nokuthula ebandleni. Ngiziphi iinqophiso zeBhayibheli ocabanga bona bazisenzisa?
‘Ningaphikisani endleleni.’ (Gen. 45:24) UJosefa wayelelisa abafowakhe nabazakubuyela emuva kubababo. Amazwi la bekahlakaniphe tle! Lokha umuntu nakangakghoniko ukulawula amazizwakhe, asilingeke msinyana, lokho kungenza nabanye babe nelaka. UChris wagcina sele abonile bona ikingakhe bekukuzikhakhazisa nokungafuni ukwamukela isinqophiso. Ngombana besele afuna ukutjhugulula izinto, wabawa umzalwane lo ebebalwisana naye bona amlibalele begodu wasebenza budisi bona alawule amazizwakhe wokusilingeka msinyana. Nomuntu lo asebenza naye watjhuguluka lokha nakabona uChris alungisa ubujamo bakhe. Sikhuluma nje, bobabili abafowethwaba bathokozela ukulotjha uJehova ndawonye.
“Lapha kunganakubonisana khona, amaqhinga ayatjhabalala.” (IzA. 15:22) UJanet wayelela bona kufuze alifake ehliziyweni iqiniso. Waqunta ukukhulumisana nodade lo obekangamkhulumisiko. Lokha nabacoca, uJanet wayiraga ngokuhlakanipha ingcocwabo, wenza udade lo bona aveze izinto ezamenza waqunta ukungamkhulumisi. Ekuthomeni beyikungasi bulula ingcocwenabo le. Iye khona bekunjalo ekuthomeni, kodwana izinto zatjhuguluka njengombana bebacocisana ngobujamobu begodu lokho bebakwenza ngommoya ophasi. Nabasacoca njalo, udade lo kwamkhanyela ukuthi khenge azwisise kuhle indaba ethileko nokuthi indaba leyo, beyingamthinti nokumthinta uJanet. Wabawa ukulitjalelwa, sikhuluma nje, babambisene kuhle khulu, balotjha uJehova.
“Yeke lokha nawuletha umnikelwakho e-aldarini, khonapho bese uyakhumbula bona umfowenu unamavunda nawe, tjhiya umnikelwakho lapho phambi kwe-aldari, ukhambe khonokho uyokubuyisana naye.” (Mat. 5:23, 24) Mhlamunye nawe uyasikhumbula isiyeleliswesi uJesu asikhupha eTjumayelwenakhe yeNtabeni. UMichael nakabona ukuthi lokho bekakwenza bekungazisi nokungabacabangeli abanye, lokho kwamenza wazizwa kabuhlungu. Wazimisela ukwenza umzamo wokubuyisa ukuthula. Wazithoba wayokubawa umfowethu lo amphathe kumbi bona amlibalele. Kwaletha muphi umphumela lokho? UMichael uthi: Umfowethu wangilibalela ngokusuka ehliziyweni.” Ubungani babo balungiseka godu, baraga kuhle.
“Bekezelelanani nakube omunye uneensolo ngomunye, libalelanani.” (Kol. 3:12-14) Endabeni yokungazwani kwabodadwethu ababili esele banesikhathi eside bamaphayona, umdala webandla wabasiza ngomusa bona bacabangisise ngemibuzo nasi: ‘Inga-kghani ukhona omunye kithapha onelungelo lokuzwisa omunye ubuhlungu ngebanga lokungavumelani? Ukhona na unobangela owenza singabekezelelani besikhonze uJehova ngokuthula?’ Basamukela isikhuthazo somdala begodu benza ngokuvumelana naso. Nje bazwana kuhle, baragela phambili nokutjhumayela ngeendaba ezimnandi.
Nakhibe ukhona othileko okukhubileko, ukusebenzisa isipho seBhayibheli esikwebeKolose 3:12-14 kungasizuzisa. Inengi labantu lifumane ukuthi nalingazithoba, lingalibalela begodu likhohlwe mitjhapho eyenziwa babanye abantu. Kuthiwani-ke nakhibe kuyabonakala ukuthi kunengi okusatlhoga kulungiswe, kghani ngekhe samsebenzisa uMatewu 18:15? Isiyeleliso sakaJesu la siqalisela igadango umuntu alithathako nakenze isono engekhe seqiselwa amehlo. Kodwana nanyana kunjalo, kungatlhoga bona uwusebenzise umtlolo lo. Tjhinga kudadwenu namkha umfowenu, uzithobe begodu ngomusa linga ukukhulumisana naye nilungise indaba.
Iye, iBhayibheli lisinikela iindlela ezinengi esingazisebenzisa. Iindlelezo zoke nje singakghona ukuzisebenzisa lokha nasingathuthukisa ubuntu bethu, silwele ukuba babantu ‘abanethando, abajabulako, abanokuthula, ababekezelako, abanokulunga, abathembekileko, abamnene nabanokuzithiba.’ (Gal. 5:22, 23) Njengamafutha athambisa umtjhini, ubuntu bakaZimu benza abantu babe nokuthula.
UBUNTU OBUNGAFANIKO BUTHUTHUKISA IBANDLA
Ubuntu buyinto eligugu njengombana buhlukile, ubuntu bethu bungenza sithabele itjhebiswano elihle nabanye. Ubuntu obungafaniko ngesikhathi esifanako bungenza abantu bangazwani, balwe. Nasi isibonelo esatjhiwo ngumdala webandla ongumakad’ebona, uthi: “Umuntu oneenhloni kungaba budisi bona ahlalisane kuhle nomuntu othanda ukuba nabantu abanengi. Umehluko lo ungabonakala ngasuthi awutjho litho; kodwana ungabanga ukungezwani okukhulu.” Awucabangi ukuthi vele abantu abanobuntu obungafaniko bazokuqalana nemiraro ethileko? Akhucabange nganapa abapostoli ababili. Bekanjani uPitrosi? Ungamcabanga njengomuntu obekakhuluma khulu begodu ngezinye iinkhathi angakucabangi nalokho akukhulumako. UJwanisi yena bekanjani? Singamcabanga njengomuntu othanda abantu begodu okuqalisisako akwenzako akucabangisisa nalokho akukhulumako. Kungenzeka kunokhunye okuthileko ebebafana ngakho abapostoli ababilaba. Kodwana kubonakala ngasuthi ubuntu babo bebungafani. Nanyana kunjalo, basebenzisana kuhle bobabili. (IzE. 8:14; Gal. 2:9) Kuyafana-ke nangamaKrestu namhlanjesi, nanyana bangaba nobuntu obungafaniko, kodwana bangakghona ukusebenzisana.
Mhlamunye ebandleni lekhenu, kunomfowethu othanda ukwenza izinto ongazithandiko. Nanyana kunjalo, uyazi bona naye uJesu wamfela yeke nawe kufuze umthande. (Jwa. 13:34, 35; Rom. 5:6-8) Kunokuhlala nje ungamkhulumisi umfowenu namkha udadwenu, namkha uqede ubangani benu, zibuze imibuzo nasi: ‘Kghani umfowethu wenza okuthileko okungavumelani nemiTlolo? Inga-kghani ulinga ukukuphilisa kabuhlungu? Namkha kungombana sinobuntu obungafanikio mina naye?’ Ngaphezu kwalokho, naku omunye umbuzo oqakatheke khulu okufuze uzibuze wona: ‘Ngiyiphi ifanelo ehle anayo engangizuzisa?’
Umbuzo wokuphetha lo uqakatheke khulu. Nakhibe umuntu lo uthanda abantu khibe wena uneenhloni, cabanga bona kubulula njani ngomuntu loyo ukuthoma ingcoco esimini. Mhlamunye ungabawa ukusebenza naye esimini ubone ukuthi kukhona ongakuzuza kuye na. Nakhibe unomukghwa wokuphana, kodwana wena awunaso isandla esivulekileko kangako, kubayini ungaqali imiphumela elethwa kukupha namkha kusiza abalupheleko, abagulako, namkha abatlhogako? Iphuzu nanti: Nanyana wena nomfowenu ningaboni izinto ngokufana, kodwana ningakghona ukuzwana lokha nanidzimela ezintweni enivumelana ngazo. Ukwenza kwenu njalo ngekhe kwanenza naba bangani abakhulu nje kwaphela, kodwana kunganisiza nitjhidelane begodu nikhulise ukuthula kwenu ngitjho nebandleni.
Kungenzeka bona u-Eyodiya noSuntirhe bebenza izinto ngendlela ehlukileko begodu banobuntu obungafaniko. UPowula wabakhuthaza “bona babe nomkhumbulo munye eKosini.” (Flp. 4:2) Kghani nawe ungakwenza ukuba nokuthula kube mgomwakho ulwele nokwenza izinto eziletha ukuthula?
UNGAVUMELI UKUNGEZWANI BONA KURAGELE PHAMBILI
Njengekhula elikhula ngobunengi esimini yamathuthumbo, imizwa emimbi ngabanye abantu ingakhula ngaphakathi kithi nange sizokuhlala singayisusi siyiqede. Lokha ubumbi nabuzala ehliziyweni yomuntu, bungathinta nebandla loke. Nasimthanda uJehova nabanakwethu, sizokwenza okusemandlenethu bona sivimbe ukungazwani phakathi kwethu ukwenzela bona singathikazisi ukuthula kwebandla.
Ingasimangaza imiphumela elethwa kukuthi sihlale phasi salungisa ukungazwani kwethu sinombono wokuletha ukuthula. Akhucabange nganakhu uFakazi othileko ahlangana nakho, uthi: “Indlela omunye udade angiphatha ngayo yangenza ngazizwa ngasuthi ngimntwana omncani. Into leyo beyingiphatha kabuhlungu. Njengombana bengisebujamwenobo, ngathoma ukumkhulumisa kumbi. Nakhu engangizitjele khona: ‘Akangitjengisi ihlonipho engifaneko yeke nami angeze ngimhloniphe!’”
UFakazi lo wathoma wacabangisisa ngezenzo zakhe. Uthi: “Ngathoma ngahlolisisa ubutjhapho bami begodu akhenge ngikuthande engakubona kimi. Ngabona ukuthi kufuze ngilungise indlela engicabanga ngayo. Ngemva kokuthandaza ngikhulume noJehova, ngathengela udade lo ebengingazwani naye isipho esincani, ngamtlolela ikarada ngambawa bona angilibalele. Sasingathana, savuma ukulisa izinto zakade bona zisale emuva. Akhenge sisaba nomraro wokungazwani phakathi kwethu.”
Abantu bayakutlhoga tle ukuthula! Nanyana kunjalo, abanye abantu benza bangabi nokuthula nababathusela, yeke lokho kwenza benze izinto ngendlela enganakho ukuthula. Lokho kuliqiniso, khulukhulu ebantwini abangamlotjhiko uJehova, kodwana kilabo ababizwa ngebizo lakhe, abakhulekeli bakhe, ukuthula nobunye kufuze kwande. UJehova watjhukumisela uPowula bona atlole amezwi naka: ‘Yeke, mina sibotjhwa ngebanga leKosi ngiyanincenga bonyana niphile ipilo efanelana nokubizwa kwenu, ngokobana nizithobe ngokupheleleko, nibe mnene, ninyamezele benibekezelelane ngethando. Yenzani ngakho koke okusemandlenenu ukulonda ubunye bommoya ngesibopho sokuthula.’ (Efe. 4:1-3) ‘Ubunye nesibopho sokuthula’ kuligugu. Akhesiqiniseni ubunye nokuthula, sizimisele ukulungisa nanyana ngikuphi ukungazwani okungavela phakathi kwethu.
|
isiNdebele
|
UJosiya waba yikosi yakwaJuda nakaneminyaka ebunane. Ngesikhatheso, abantu bebenza imilingo bebalotjha neenthombe. Kuthe lokha nakaneminyaka eli-16, walinga ukufunda indlela yokulotjha uJehova elungileko. Nakahlanganisa iminyaka ema-20, wathoma ukutshidla zoke iinthombe nama-aldari ebekasenarheni. Kwathi nasele aneminyaka ema-26, wahlela bona kulungiswe ithempeli lakaJehova.
Umphristi omkhulu uRhilikhiya wafumana umsongo womthetho kaJehova ngethempelini—kungenzeka watlolwa nguMosi ngesandla sakhe. UTjhafani ongunobhala wekosi waletha umsongo loyo kuJosiya, begodu wamfundela wona ngokuzwakalako. Njengombana uJosiya alalele, walemuka bona besele kuminyaka eminengi abantu bangalaleli uJehova. Ikosi uJosiya yathi kuRhilikhiya: ‘UJehova ukwate uyadlhabhaza ngebanga lethu. Khamba uyokukhuluma naye. UJehova uzasitjela bona senzeni.’ UJehova waphendula asebenzisa umphorofidikazi uRhulda wathi: ‘Abantu bakwaJuda bangitjhiyile. Bazokujeziswa, kodwana ingasi kusabusa uJosiya, ngombana bekasolo athobekile.’
Kuthe ikosi uJosiya nayizwa umlayezo loyo, yatjhinga ethempelini beyabiza abantu bakwaJuda bona bahlangane. Ngemva kwalokho wafunda umThetho kaJehova ngokuzwakalako kiso soke isitjhaba. UJosiya nabantu bathembisa ukuthi bazokulalela uJehova ngeenhliziyo zabo zoke.
Isitjhaba sakwaJuda besele sineminyaka eminengi singagidingi iPhasika. Kodwana lokha uJosiya nakafunda emThethweni bona kufuze kugidingwe iphasika unyaka nonyaka, wathi esitjhabeni: ‘Sizokugidingela uJehova iPhasika.’ Wasuka lapho uJosiya walungiselela imihlatjelo eminengi bewahlela nekhwaya ezokuvuma ethempelini. Ngendlela leyo isitjhaba sagidinga iPhasika, besenza nomnyanya wesikwa esinganangumelo amalanga alikhomba. Bekungazange khekube nomnyanya wePhasika onjengawo kusukela ngeenkhathi zakaSamyela. UJosiya bekawuthanda kwamambala umThetho kaZimu. Uyakuthabela na ukufunda ngoJehova?
“Ilizwi lakho lisibani eenyaweni zami begodu likukhanya emzilenami.”—IRhubo 119:105
Funda Okungeziweko
FUNDISA ABANTWANA BAKHO
IBhayibheli isitjela bona bekubudisi khulu ngoJosiya ukwenza okulungileko. Funda bona abangani bakhe bamsiza njani.
|
isiNdebele
|
UDANIEL NOMIRIAM batjhada ngoSeptemba 2000 bayokuhlala edorobheli leBarcelona, eSpain. UDaniel uthi, “Besiphila ipilo ebesizitjela ukuthi ngevamile. Ngemali ebesiyifumana emsebenzinethu besikghona ukuyokudla eentolo zokudla eziphambili, sizikhuphe, simbethe nezambatho ezibizako. Isimu yona besingayivilapheli nokho.” Kodwana izinto zathoma ukugaya ngomunye umhlathi.
Umhlangano omkhulu wango-2006 waba nekulumo eyathinta ihliziyo kaDaniel, ikulumo leyo yaba nombuzo othi: “Inga-kghani senza koke okusemandlenethu bona sisize ‘abadzimelela banqombe ekubulaweni’ bona bafumane indlela eya ekuphileni okungapheliko?” (IzA. 24:11) Ikulumo le yagandelela khulu ifuneko yokuthi kufuze sitjhumayele umlayezo wokuphila. (IzE. 20:26, 27) UDaniel uyakhumbula uthi, “Ngezwa ngasuthi uJehova bekakhuluma nami.” Ikulumo le yahlathulula nokuthi ukusebenzisa isikhathi sakho ekulotjheni uJehova kuletha ithabo. UDaniel bekazi bona amezwi la aliqiniso. UMariam yena besele athomile ukuphayona begodu bekathabile tle!
UDaniel uthi, “Ngaphetha khonokho bona njenganje sikhathi sokuthi ngitjhugulule ipilwami.” Vele wenza njalo. Waphungula ama-awara emsebenzini, wathoma ukuphayona, wacabanga ngethabo yena nonakwakhe abazokuba nalo nabatjhumayela lapho kunganabatjhumayeli abaneleko khona.
KUTHOMA IINTJHIJILO KUPHETHE NGEENDABA EZIMNANDI
NgoMeyi 2007 uDaniel noMariam balisa imisebenzabo bahlela ukuya ePanama, inarha ekhe bayivakatjhela. Isimabo etja beyiseBocas del Toro ese-Archipelago eseLwandle leCaribbean beyineenhlengele ezimbalwa begodu abantu abanengi ebebahlala lapho bekubabantu bomhlobo wamaNgabe. UDaniel noMariam bacabanga ukuthi nabangasebenzisa imali ebebayibulungile bangakghona ukuhlala ePanama iinyanga ezingaba bunane.
Bakhamba iinhlengelezo ngeenkepe namabhaysgiri, basalikhumbula kuhle ikhambo labo lokuthoma ngebhaysgiri, bakhamba ibanga elingaba makhilomitha ama-32 emkhuphukelweni, ilanga lalingatjhisi lingatjhisi mhlokho. UDaniel wapheze wayatha ngebanda lokudinwa. Bathi nabafikako imindeni yamaNgabe yabaphatha kuhle khulu, khulukhulu ngemva kobana abatjhadikazaba sebafunde ukutjho amagama athileko ngelimi lakilendawo. Kungakayiphi besele baneemfundo zeBhayibheli ezingaba ma-23.
Kwathi nakuphela imali ebebayibulungile, izinto zajama ngelinye inyawo-ke nje, ithabo ebebanalwela laphenduka ukudana. UDaniel uyakhumbula: “Besineminyembezi emehlweni nasicabanga ukubuyela eSpain. Iinhliziyo zethu bezibabuhlungu tle nasicabanga ukutjhiya abantu ebesibafundela iBhayibheli.” Kodwana ngemva kwenyanga eyodwa bafumana iindaba ezimnandi kwamambala. UMariam uthi: “Samenywa bona sibe maphayona akhethekileko. Kwasithabisa khulu ukwazi bona singakghona ukuraga nesabelo sethu.”
OKWABATHABISA KHULU
Ngebanga lamatjhuguluko enziwa yihlangano ngomnyaka ka-2015, uDaniel noMariam kwathiwa bangasaba maphayona akhethekileko kodwana amaphayona wesikhathi esizeleko. Yini abayenzako ngemva kwalokho? Bathembela esithembisweni esifumaneka emtlolweni weRhubo 37:5 othi: “Nikela indlelakho [“kuJehova, NW”], umethembe.” Bafumana umsebenzi wokuziphilisa, bona barage nokuphayona, sikhuluma nje basebandleni leVeraguas, ePanama.
UDaniel nakahlathululako uthi: “Ngaphambi kobana sibuyela eSpain, besingaqiniseki ukuthi sizokukghona ukuphila ipilo elula. Sikhuluma nje, akunanto esitjhoda ngayo esingathi iqakathekile.” Alo yini ebathabisa kangaka? Nabatjhoko bathi, “Ukusiza abantu abathobekileko bafunde ngoJehova kuthabisa ukudlula nanyana yini!
|
isiNdebele
|
Asibanini labo ababhabhadiswa njengaboFakazi bakaJehova kodwana abangasatjhumayeli kwabanye, mhlamunye okungenzeka nokuthi barhurhulekile ekuzihlanganiseni nabakholwa nabo. Eqinisweni, silinga ukufikelela kibo silinge ukubasiza bavuselele ikareko yabo ezintweni ezingokomoya.
Asimani simsuse ekuhlanganyeleni umuntu owenze isono esimabhombo. Nokho, nengabe uFakazi obhabhadisiweko uba nomukghwa wokuphula umthetho weBhayibheli wokuziphatha begodu akatjhuguluki, umuntu loyo kufuze aninwe namtjhana asuswe ekuhlanganyeleni. IBhayibheli itjho ngokukhanyako ukuthi: “
Msuseni okhohlakeleko hlangana nani.”—1 Korinte 5:13.
Kuthiwani ngendoda esusiweko ekuhlanganyeleni kodwana umkayo nabantwana baseseboFakazi bakaJehova? Ubuhlobo obungokwekolo ebekanabo nomndenakhe buyatjhentjha, kodwana ubuhlobo beengazi abutjhentjhi. Ubuhlobo bomtjhado nokutjengisana ithando okujayelekileko ekusebenzelaneni komndeni kuragela phambili.
Abasusiweko ekuhlanganyeleni bangeza emihlanganweni yethu engokwekolo. Nebathandako bangafumana nesiluleko esingokomoya kubadala bebandla. Umgomo wokwenza lokho kusiza umuntu loyo bona afeneleke godu ukuba nguFakazi kaJehova. Abantu abasusiweko ekuhlanganyeleni abakwalako ukuziphatha okumbi batjengise isifiso samambala sokuphila ngemithethokambiso yeBhayibheli bahlala bamukelekile bona babe malunga webandla godu.
|
isiNdebele
|
Eskhathini esinengi abantu abatjha abafuna ukuthoma ukufuya bathoma babafundi abathwasisako/interns nanyana i–apprecentice emaplasini afuya ngokwenza inzuzo. Ihlangano ye-Future Farmers Foundation iyihlangano eyenza ikulumo pendulwano, i-interview efaka abantu endaweni lapha bazokusebenza khona emaplasini basebenze bafunda ukuze bathole ulwazi ngokusebenza eplasini. Ngemva kokuqeda i-apprentice yabo eSewula Africa, abafundi abanengi baragela phambili benze i-internship enarheni ezingaphandle. Umsunguli wehlangano le U-Judy Stuart kanye nabanye abafuyi bangomuso esele baqede iimfundo bandulo zabo babelane ngokobana uyenza njani ikulumiswano ehle.
Ekulumiswaneni Akafuneki Umaliledinini
Umaliledinini akafuneki ekulumiswaneni. Yiqime nanyana uyithiye ekhaya. Ukuphendula umaliledinini lokha usekulumiswaneni kutjengisa ukungahloniphi kanye nemirhwa emimbi. Lokha nawufuna umsebenzi utlhoga ukufika ngaphambi kwesikhathi, bazokubona bona uzimisele ngokobana uyahlonipha.
Hlwengeka
Lamba uqiniseke kobana unuka fretjhi. Yembatha kuhle. Ungambathi imbuko zelanga. Ebantwini abaduna, ukuya ekulumiswaneni ufake amacici, ukere nehloko le iintayela ngeze kwakurhelebha kobana uthole umsebenzi wemaplasini.
Momotheka
Nanyana uthukiwe lokha nawuya ekulumiswaneni linga ukumomotheka. Kuzokukara abaqatjhi lokho. Kumnandi ukusebenza nabantu abathabileko – benza bona woke umuntu osebenza nabo azizwe athabile. Zifundise ukuqhawula – qiniseka bona uqinisa isandla lokha nawuqhawulako. Lokhu kutjengisa bona uyazithemba.
Hlala Uqonde
Lokha nawuhlala phasi, hlala uqonde rwe. Nange ugobana nanyana utjhelela estulweni ohlezi kiso, kungaqaleka inga ubhorekile nanyana awunakareko. Kuyarhelebha ukobana uhlale utjhinge phambili begodu ubaqale ngemehlweni abantu okhulumisana nabo.
Buza Imibuzo
Lokha nawuye ekulumiswaneni uzokubuzwa imibuzo, otlhoga bona uyiphendule. Kodwana nawe kufanele ubuze. Yenza irhubhululo ngeplasi kanye n-omsebenzi ozabe uwu-aplayeleko. Nawazi okunengi ngeplasi ikulumiswano iba ncono. Ungabuza imibuzo mayelana neplasi, lokhu kuzokutjjengisa ikareko onalo kanye nelwazi onalo ngalo iplaseli. Lokha unekareko ngeplasi, nabo bazobakuba nekareko kuwe, begodu uzokufunda okungezelwelweko ngomsebenzi bewuthole bona kumsebenzi ofuna ukuwenza na, namkha awa. Nasele ikulumiswano iphelile, tjengisa ukuthokoza, uthokoze ebantwini egade ukhulumisana nabo ngesikhathi abakuphe sona.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Julayi 2018
IsiThalesi sineenhloko ezizokufundwa ebandleni kusukela ngoSeptemba 3-30, 2018.
THEY OFFERED THEMSELVES WILLINGLY
Kubayini aboFakazi bakaJehova abanengi bafudukela eMyanmar ukuyokusiza ngomsebenzi wokuvuna?
Sifundani endleleni uZimu atjengisa ngayo abantu bakhe ukuthi uyabathanda?
Kunengi esingakufunda emtjhaphweni kaMosi.
Singafunda endabeni kaKhayini, uSolomoni, uMosi no-Aroni ukuthi kubayini kukuhlakanipha ukuba ngehlangothini lakaJehova.
Singamthokoza ngani uJehova ngokusisiza sikghone ukuba nobuhlobo naye?
Zifundise ukurhawukela abantu njengoJehova. Lokho ungakwenza ngokuthi uzitjheje izinto abantu abazitlhogako nemiraro abaqalana nayo begodu ukufise ukusiza.
Ukufumana amagugu eliZwini lakaZimu kungakusiza khulu.
Nange abantu ababili abangakatjhadi baba sendaweni eyodwa ubusuku boke babodwa, kghani lokho kutjho ukuthi bonile?
|
isiNdebele
|
Iflarha yenarha eyathoma ukusetjwenziswa ngezi-27 kuSihlabantangana 1997, yatlanywa nguNomzana Fred Brownell, egade asithunywa semilayezo eqakathekileko wombuso wekade weSewula Afrika. Imibala nemitlamo isuselwe emlandwini wakade weflarha yeSewula Afrika. Imibala ehlukahlukeneko nendlela ehlanganiswe ngayo itjho izinto ezinengi ezahlukeneko ebantwini abathileko, ngalokho imibala leyo ayihlotjaniswa nephawu elilodwa elithileko.
Umtlamo oqakathekileko weflarha uthoma lapho ekuthoma khona iflarha lenze u-‘V’ owehlela phasi abenomsila oyaphasi lapho ekuphelela khona iflarha. Lokhu kuliphawu elitjengisa ukuzimisela kwabantu abahlukahlukeneko besitjahaba seSewula Afrika ukuthatha indlela eyaphambili ekubeni yinyanda. Ukuzimisela nokuba yinyanda kususelwa esiqubulweni esasisetjenziswa ngaphambilini sengubo yeenkhali yeSewula Afrika esithi- Unity is Strength/Ukubambana kuqina.
Ukuphaphisa Iflarha
Lokha iflarha yenarha nayizokuphaphiswa kufanele kulandelwe imigomo ethize njengoba itloliwe encwajaneni yangokomthetho enezaziso zomphakathi yombuso 22356, Notice 510 of 8 June 2001.
Lokha nawufaka iflarha yenarha yeSewula Afrika uyibeka buthabalala isibambo sayo kufanele sibe ngesinceleni ibhande laso elibovu libe ngaphezulu. Lokha nawulijamisa rwe ebodeni, kufanele ibhande ebovu libe ngesinceleni soloyomuntu ozabe aliqalile isibambo sayo sibe ngaphezulu.
Lokha nakunemihlangano yesitjhaba. Iflarha yenarha ibekwa ngaphambili nofana ngemuva kwesikhulumi, iflarha kufanele ibekwe ngehlangothini lokudla lesikhulumi. Nayibekwe kwenye indawo lokha nakunomhlangano, kufanele ibekwe ngehlangothi lesandla sokudla sabantu labo ebazokubukela.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Ibizo
I-Blesbok (Damaliscus pygargus phillipsi)
Ukwakheka Kwazo
Zona ngokwazo, eziduna nezisikazi ziqaleka zifana. Ubudisi bazo bungaba makhilogremu ama-85 kg ngokudluleleko. Itshwayo i-Blesbok ebonakala ngalo khulu liphahla elimhlophe ebusweni kanye nomtletlana ozotho obuvundla ohlukanisa iphahla ngehla kwamehlo. Inombala ozotho emzimbeni bese iba nombala okhanyelako lapha kuhlalwa kiyo ngemva, bese amahlalo wona abe nomthunzi okhanyela khulu. Imilenze izotho ibe nesichibi ngemva kwengcenye yokuthoma yemilenze engaphambili. Imilenze engenzasi yona ibe mhlotjhana. Zombili eziduna nezisikazi zineempondo, zigobene pheze zafika epenteni. Iimpondo zalezo ezisikazi ziba matsikani khulu.
Ukudla Okukhethiweko
Ama-Blesbok amhlobo odla utjani, athanda utjani obufitjhazana, begodu esikhathini esinengi athanda utjani obuhlaza tlabha obuhluma ngemva kokutjha kommango.
Ukukhulisa
I-Blesbok izala ngokweenkhathi zomnyaka. Ukujarha kwazo kwenzeka hlangana nenyanga kaNtaka nekaMrhayili. Zizala khulu hlangana nenyanga kaSinyikhaba nekaNobayeni ngemva kwesikhathi sokumitha esithatha amalanga ama-240. Asikazi azala amakonyana akhamba ngalinye.
Ukuziphatha Kwazo
Ama-Blesbok ahlobene khulu nama-Bontebok. Ngokomlando, ukuhlukaniswa kwemihlobo le bekungayafani. Ukuhlangana kukhulwe ndawonye lapha lemihlobo yomibili esele ihlala khona kubonakele. Indawo ezithanda ukuhlala kizo ngilezo ezivulekileko ezinotjani namanzi.
Lapha zitholakala khona
Ukwabiwa kwama-Blesbok kunomkhawulo eRiphabliki yeSewula Afrika. Umlando wokuhluka kwawo ufaka hlangana i-Eastern Cape, i-Free State, iingcenye zeSewula yeTransvali yakade, iindawo zakwaKwaZulu-Natal magega ukuyokufika phezulu emlanjeni i-Tugela kanye nokuyokungena ngaphakathi e-Lesotho, etjingalanga yeeNtaba ze-Maluti. Akhe aba mihlobo yeenyamazana ezitholakala ngobunengi eendaweni ze-Afrika, kodwana soloko kwangomnyaka we-1893 ama-Blesbok sekayivela kancani ngesimanga sokuzunywa kwawo kuthathwe iinkhumba zawo begodu enziwe nenyama. Mhlapha nje, sekakhona ngobunengi bawo ngesimanga sokobana sekayavikelwa abekwa eenqhiwini zeenlwana kanye nemaplasini. Ngebhadi-ke, ama-Blesbok abekwe eendaweni ezikude nemihlobo yawo yemvelo. Namhlanjesi sekatholakala lula endaweni ebiyelweko amihlanjana emincani begodu amanani abalelwa ku-ma-120 000.
Amanothi
Ngokutjhidelana nokuhlobana khulu nama-Bontebok sekube khona ukuzalelana hlangana nemihlobo bekufike lapha amanani wamambala wobudisi bamambala bomhlobo ngamunye kubonisanwa ngabo. Ibizweli libuya ethemini le-Dutch lomlilo, elitjho isiphongo nanyana ipandla emhlophe.
|
isiNdebele
|
Igama
Ihlangu (ebomvu) (Alcelaphus buselaphus caama)
Ukuvela Nokwakheka Kwayo
Ihlangu ebomvu mhlobo wenyamazana ekulu, yombala obumvu oqarheke ngokukhanyako, ibhesele ngemuva begodu inobuso obomatsikana kodwana obude. Zombili eduna kanye nesikazi zineempondo ezidege ezinama ronjwana.
Emhlobeni elisumi nambili yeenyamanezi zenarhakazini ye-Afrika, umhlobo lo weHlangu ngiwo kwaphela otholakala eSewula Afrika. Ngeenzathu zokubuyiselwa eenqiwini zembanana kanye nemaplasini sele zisabalele pheze eendaweni ezinengi khulu ukufika namhlanje.
Iinkunzi nofana eziduna zazo zinesilinganiso sobudisi obumakhilogremu alikhulu namasumi amahlanu (150 Kg), kanye nesilinganiso sobude obuphakamileko obuyimitha yinye nantathu (1.3 m), kuthi esikazi ibenesiliganiso sobudisi obumakhiliogremu alikhulu namasumi amabili.
Ukudla/Idayethi
Umhlobo lo wehlangu ebomvu uziphilela ngokudla utjani besilinganiso esiphakathi ngobukhulu kanye nalobo obusamilako lapho ebegade kutjhe umlilo nofana obutlhurhiswa kukuna kwezulu.
Ukuzala Nokukhulisa
Zivamise ukuzala ikonyana ngalinye ngaphambi kokuna kwezulu lehlobo, lokhu kwenzeka ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezibunane.
Amakonyana afihlwa eenkhothini kanye nemahlathini aminyeneko ngemva kokuzalwa kuthi ngokukhamba kwamalanga athathwe asiwe eemmhlabini.
Ukuziphatha
Iinkunzi eziphethe umhlambi zivamise ukuvela eentabeni ezikulu begodu zitshwaya iindawo zazo ngobulongwe.
Zivamise ukukhamba ngomhlambi owakheka ngamalunga amasumi amathathu, zinjalo nje zimsinya enyaweni begodu zithanda nokuhlala ndawonye, begodu ikghona ukuphalisa nabaphalali beentsikiri.
Lapho Zitholakala Khona
Zithanda iindawo ezomileko, eendaweni ezingana zulu zenarheni yeNamibia, e-Kalahari, eSewula ye-Botswana, kanye neSewula Tjingalanga yeSewula Afrika.
Ibuthhelelo Iwazi Emangwenazo
Igamalayo elithi- Hartebeest (Ihlangu) begade kunemiqabango yokobana lihlathulula ihliziyo eyakheke ngokugobana njenge mpondo zayo, nokho ilawzi esele likhona kwanjesi ngelokuthi igameli lisuselwa egameni lenarheni ye-Dutch elithi ‘hert’ elihlathulula bona yinyamazana (deer) kuthi isilungelelo u-beest sihlathulule ubukhulu bayo nofana isilwane (beast).
Igameli begade lisetjenziswa mabhuru wakade (Boers) ebegade baqabanga bona inyamazana le ifana ne-deer. Ngelimi le-Afrikaans igameli libizeka ngale indlela ethi-hartebeest.
|
isiNdebele
|
Igama
Day Waterlily or Star Lotus or Pygmy Water lily
Igama lesi-Latin
Nymphaean nouchali
Ihlathululo
Umhlobo lo wesimilo obizwa nge-The Day Water Lily similo semanzini esinamakari arondo, nazakama phezu kwamanzi ngesakhiwo sawo esi-V-notch. Iimilwezi zineziqu ezisuka ngaphasikwehlabathi begodu zibanjwe khulu lidaka elingaphasi kwamanzi, ngokuba dege, kanye nokunaba kweemirabhu. Isiqu esingaphasi kwehlabathi esibizwa nge-rhizome sinobukhulu obumasenthimitha amane ukuya kamahlanu wobubanzi, sinombala onzima begodu zisipontji. Amakaraso made azakama bekayalengelela, ukusuka esiqwini esisipontji begodu arondo kanye nesakhiwo esililedere u-‘V’ nofana asikekileko encenyenawo ephakathi ukuyela encenyeni engaphandle yesiphetho sawo.
Amathuthumbawo athwalwa magatja amade abangaphezudlwana kwamanzi, wona angaba nombala omhlophe, osarulana, ohlaza sasibhakabhaka nofana obukhobe begodu avuleka kwaphela ilanga nalihlabileko, kuthi ebusuku avaleke abuye avule ekuseni elangeni elilandelako. Anemihlobo eminengi yamathuthumbo begodu nawo anomnuko wawo. Kunemihlobo ebalelwa kemasumi asithandathu yama-Waterlilies, kodwana mhlobo omunye otholakala eSewula Afrika, obizwa nge-Waterlily. Waterlilies begodu kuziimilo ezikarisako tle.
Indawazo yemvelo
Iimilwezi zitholakala emadamini, emilanjeni emachibini nemilanjeni ekhamba buthaka begodu iyatholakala umhlaba woke okufaka hlangana nakizo zoke iimFunda zeSewula Afrika kanye nesithalelweni seenlwani i-Kruger National Park.
Isithelo
Ngemva kokuthi irhatjhwe eendaweni ezinengi ziinyosi kanye nabonambhonge, amathuthumbo avamise ukudoseleka ngaphakathi kwamanzi lapho imbewu ivuthwa khona. Imbewu evuthiweko izakama ngaphezu kwamanzi begodu amanzi ayayiratjha nofana ayisabalalise. Ithoma ngokukhula iveze iinhlokwana, bese izakame isikhatjhana kuthi ngemva kwalapho igcine sele ibambelele edakeni, lapho ithoma inabe khona.
Ibuthelelolwazi ngomangwawo
Ithuthumbeli lihlangana neemilo ezitjhejwe khulu emhlabeni zombelele begodu kuthi ngemva kokuhlongakala kwaka-Buddha amathuthumbo la amila khulu koke lapho ekhe wakhamba khona ngeenyawo zakhe. Linjalo nje lilithuthumbo lenarha ye-Bangladesh kanye ne-Sri Lanka.
|
isiNdebele
|
Emnengi Eyahlukahlukeneko Yeendawo
iMapungubwe ibonwa ngehlanganisela ye-Mopane Bushveld kanye neemila zomhlobo we-savannah. Imihlobo emnengi eyahlukahlukeneko yeendawo zemvelo esephageni le irholele ekutheni kube neenlwane ezinengi ezahlukahlukeneko. Kunemihlobo engaba ma-24 yemithi ye-Acacia kanye nema-8 yomhlobo we-Commiphora. Imuthi ye-mopane, ibonakala ngamakari wayo akheke njengeviyaviyani, begodu kuhlala khona iinondo/-mopani worms (nanyana aMasonja / Mashonza).
Iinkakaramba Zephageni
Imithi ezinkakaramba yephageni le ngokungangabazi yi-baobabs - (Adansia digitata). Imithi yakade le gade ivele iyidala lokha abantu bemaPungubwe babulunga iinkosi zabo, begodu iragela phambili ngokukhula lokha iba yidala.
Izindlovu zephasi lemithi, mikhulu idlula yoke imithi. Ubukhulu bayo obuthusako, ubude bawo kanye nokuqina kwayo yinto erara kwamanikelela. Ngesinye isikhathi ibizwa bona mimithi eqale upside-down ngombana ayinamakari, iindindi zawo ezingakahleleki kuhle kuthiwa zifana nemirabhu eqale esibhakabhakeni.
Eduze kwe-Limpopo flood plain, imithi ikhula ibeyihlathi elihlangeneko elinetende evalileko. Ihlathi lemithi womhlobo we-fever trees, leadwoods, camel thorns, ilala palms kanye ne-nyala berries (mashatu) kulapha kudlala khona umhlambi weemfene kanye neenyoni.
Iintaba kanye Nemimpoporima
Ngendela iphaga le iyihle ngayo akukajwayeleki begodu kuyababazeka. Ngale kwe-millennia kwakhe kwaba nentaba ede kodwana sele idlekile ekwenza bona kube nendawo yemilambo kanye nemimpoporima. Ekugcineni kweLimpopo, kunensalela zentaba le ezenza bona kube nendunduma eyehlela emlanyeni. Ubude bayo busuka emamitheni ayi-300 kuya ku-780 ngaphezu kwelwandle.
Iintaba ezahlukeneko kanye nesiphande se-koppies, esifana nemaMapungubwe zarholela bona kubene-Clarens Sandstone eyasuswa mamanzi, kwaze kwasala imitjhana emincani ejamileko. Ikepisi elilitje elibomveli ihlanganiswe notjani obusarulana ehlathini lipha abakweriyileko umbala okhumbulekako.
I-Reserve le Iphethe
Nanyana iphaga le ithandelwa amasiko wayo kunama-fauna wayo i-reserve le iphethe ezine kwezisihlanu iinlwane ze-Big 5. Isilwane esingekho yi-buffalo kwaphela ngombana basabela bona izakubanjwa bulwelwe bomlomo nennyawo-foot and mouth disease. Amabhubezi uyabonwa wona ngaskhathi kodwana kuqatjangwa bona angewe-Botswana nokobana akahlali lapha ngaso soke isikhathi.
Kunemihlobo eminengi yeenlwana ekubalwa hlangana amaqina, ama-eland, blue wildebeest, waterbuck, bushbuck duiker, red hartebeest, kudu, impala, klipspringer, steenbok and gemsbok. Kwezinye iinlwana ezikhona kubalwa iingungumbane, iindlovu, izinja zehlathini, iimfene, amabhubhezi, abobhejane abamhlophe, iimfarigi zommango, ama-zebra iindlulamithi ingwemabala amabadgers, kanye ne-sivets. Iingungumbani, iimfene zemhlobo we-vervet kanye ne-aardvark. Iimpisi kanye nabobhejani abamhlophe khebabomnwa kodwana bayatlhogwa.
Iphaga imihlobo eyahlukahlukeneko yamakhondlo, iinyoni, iinkghaghabi, iinyoka, iinunwanana ekubalwa ne-Big 5 ekubalwa indlovu, i-buffalo, weaver, leopard, ikghuru kanye nebhubezi. Akusikobana zoke iinlwanyana ezincani ezilapha ezincani azisiyingozi. Ama-pythons kanye ne-black mamba ziyingozi kwamambala, okungasenani kunemihlobo eyi-9 yamaphephenu ebonwe ephageni. Isikhathi sakaMatjhi nangomrhayili sikhathi esihle sokubona iinlwana, uMatjhi kanye no November sikhathi esihle sokubona iinyoni.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Abalimi abatjha bebisi kufanele bazwisise imithetho ethize ngokulima ngeenkomo kanye nebisi. Imithetho le itlhadlhula bona kungebanga lani iindlela ezithize zokuphatha zitlhogeka ukuqiniseka bona irhwebo labo liletha inzuzo. Ngombana iinkomo zebisi zimkhiqizo womhlambi webisi, iinkomo ezimunyisako kuzoba zinkomo ezithengwa kokuthoma zithengelwa ibisi elitjha. Ngendlela le, urhona ukuthola imali khonokho ngebisi ozabe ulithengisa. Umdlambi omuhle webisi kanye namakonyani wazo anobudala obungafaniko enzela ukuqiniseka bona umhlambi uyakhula lokha uragela phambili ngokukhiqiza ibisi
Isistimu Yokugaya Yeenkomo Zebisi
Iinkomo zebisi zinendlela ehlukileko ezigaya ngayo ukudla. (Iinkomo, iimbuzi, izimvu - zidla bezigaye ukudla okuzintjalo okufana notjani). Iinkomo zigaya ukudla emathunjini ahlukaniseke kane. Lokhu kuzivumela bona zisebenzise ukudla okufana nehoyi, silage, amadlelo kanye ne-straw, isibonelo ukudla akungadliwa babantu.
Hlangana kwamathumbu ahlukanise kane kubalwa i-reticulum, rumen, omasum kanye ne-abomasum eyenza i-80% yamathumbu weenkomo. Ilithumbu eliqakathekile elibilisako elimumethe i-anaerobic bacteria enengi (ekumabhakutheriya ahlala ngaphandle kwe-oxygen), i-protozoa, kanye nezinye iinunwana ezihlala e-symbiosis neenkomo zebisi. (I-Symbiosis kuhlangana kweenlwane ezimbili ezihlukeneko ngokwebhawoloji). Iinunwanezi zigaya ukudla okudliweko okuletha amandla kanye namaprotheyini ekomeni ukukhiqiza ibisi. Lokha ibhakutheriya ifa ku-abomasum isebenza njengeprotheyini yebhakutheriya ekomeni. I-rumen enepilo iya ngokobana kunenani elaneleko lokudla (utjani obubuya emadlelweni kanye nama-roughage) ekudleni kwaqobe malanga.
Nanyana kunjalo, ngombana amandla kanye namaprotheyini atholakala ekudleni kweenkom o aphasi, ukudla okufana (nesphila, ikoroyi i-barley kanye ne-oats) neminye imithombo yamaprotheyini (ukudla okunefesi,imbewu zegadoni, i-cake meal nanyana i-soyabean) kukudla okungezelela ukukhiqizwa kwebisi eenkomeni. Ukudlokhu kuvamise ukuhlanganiswa namaminerali kanye netswayi ekudleni okuphiwa iinkomo zebisi.
Umkhiqizo Webisi Elibuya Eenkomeni Zebisi
Ukuthoma iskhathi sokumunyisa (nanyana sokukhiqiza ibisi), iinkomo kufanele zibeletha kokuthoma. Kubelethwa ikunzi kanye nethokazi. Ikonyani lekunzi Iivamise ukubulawa msinya, libulawela inyama yayo (inyama yekonyani ibizwa bona yi-‘veal’ i-‘veal’ yinzama yalokha umzimba wekonyani unobudisi obungaphasi kwe-100 kg nanyana ngaphasi) nanyana lingakhuliswa ngomncopho wokukhiqiza inyama yekomo ngaphandle kwalokha ikhuliselwa kobana yenze amanye amakonyani.
Amakonyani asikazi kutlhogeka bona ajamiselele iinkomo ezibulawe emhlambini. Amakonyani la akhuliswa aze abe neenyanga eziyi-24 ubudala. Ukuphungula umnyaka wokobana athome ukuba namakonyani kuphungula iindleko. Iindleko zamakonyani la ziphela lokha nakukhiqizwa ibisi nanyana ngeskhathi sokobana zimunyise. Amakonyani asikazi angathengiswa ngenani eliphezulu kunokuwakhulisa.
Umkhiqizo webisi weenkomo zebisi uya ngesotja kanye nebhoduluko ezihlala kilo okufana nekhwalithi yokudla ezikudlako - okunomthelela omkhulu.
Ukobana zikhiqiza ibisi elingangani ngelanga kulandela iphetheni ethize. Ngemva kokuthola ikonyani, umkhiqizo webisi uyanyuka lizelifike eemvekeni ezine ukuya kwezisithandathu ngemva kokuthola ikonyani. Ngemva kokobana liphume khulu, lithoma liphunguke lokha ikonyani nalikhulako. Ukuphunguka komkhiqizo webisi ngemva kokoba liphume khulu kutjengisa ukuragela phambili kokuphuma kwebisi. Ukuragela komkhiqizo webisi kubizwa ngesimedo, isibonelo umkhiqizo webisi otholakala ngelanga lesi-250 (malitha ayi-15) nakumadaniswa nomkhiqizob otholakala ngelanga lesi-60 (okumalitha yi-20) - isibonelo amalitha ayi-15/amalitha ayi-30 = 30% nanyana - 20 litha/30 litha = 67%. Isimedo esiphezulu (isibonelo 67%), ubungcono kuragela phambili komkhiqizo webisi.
Ukuphunguka komkhiqizo webisi kuphethwe yiprogramu yokobana ikomo idla njani kanye nesotja yayo. Inani lebisi elikhiqizwa ngeskhathi sokumunyisa linomthelela ohlanganiswa kulokha ikomo ikhiqiza ibisi elinengi nalokha iragela phambili ngokukhiqiza ibisi. Ukobana ikomo likhiphe ibisi elingangani epilweni yayo kuya ngokobana ilethe inzuzo engangani ngebisi layo. Inani lebisi ikomo elikhiqiza ngemva kokuthola ikonyani lokuthoma lipha isitjengiso esihle sokobana izokurhona ukukhiqiza ibisi elingangani epilwenayo. Njeke lokhu kungaba sitjengiso esihle lokha nawuthatha isiqunto sokuthenga ikomo.
Ngemva kokobana ithole ikonyani, ikomo ivamise ukuba nebisi amalanga ayi-300 ngemva kwawo liyoma ukwenzela ukuzilungiselela isikhathi esilandelako sokumunyisa. Lokha kubudisi kobana iinkomo zimithe, zingalokhu zimunyisa amalanga adlula ayi-300, nanyana kunjalo kuvanele ome amalanga nakayi-50-60 ngaphambi kokobana ibe nelinye ikonyani.
Translated by Lizzy Shongwe
|
isiNdebele
|
ISITHALA Novemba 2015 | Babobani AboFakazi BakaJehova?
Bona ufumane ipendulo, kubayini ungayi emthonjeni othembekileko?
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Kghani lokho okutjhiwo esihlokwenesi kuyavumelana nalokho okucabangako?
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Kungakumangaza ukuthi ungahlangana nathi nanyana kukuphi.
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Enye indlela eyihloko kukuthi sikholelwa eBhayibhelini ngombana liqinisa ukukholwa kwethu.
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Ibuyaphi imali le? Isetjenziswa njani?
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Sinamabanga amathathu ayihloko asenza sitjhumayele ephasini mazombe.
UMLANDO WOKUPHILA
UMina Hung Godenzi waba sitatanyiswa angakalindeli kodwana walemuka bona ipilwakhe etjha ihlukile kunalokho ebekazitjela ukuthi izokuba ngikho.
Kunezinto esingekhe sazizwisisa ngoZimu kodwana ezingakwenza ufune ukumazi bhedere.
Khewazibuza na ukuthi ‘Kubayini uZimu avumele bona into ebuhlungu kangaka yenzeke kimi?
Ngubani ongaqeda umtlhago?
|
isiNdebele
|
ISITHALA No. 2 2016 | Kubayini UJesu Wahlunguphazwa Bewafa?
Kuqakatheke ngani kuwe ukubulawa komuntu oyedwa, eminyakeni epheze ibe yi-2 000 eyadlulako?
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Ngibuphi ubufakazi obuliqiniso bokulandisa kwamaVangeli ngoJesu?
ISIHLOKO SESIGUBUZESO
Ukufa kwakhe kukuzuzisa njani?
Inengi lamasondo amakhulu wephaseli aneendawo zokuthandazela. Kghani kuqakathekile ukuthandazela eendaweni ezinjalo?
Iimphorofido zeBhayibheli ziveza amatshwayo abonakalako ngehlekelele ezokwenzeka msinyana. Kghani uzowayelela na amatshwayo lawo?
Kubayini indlela yokunombora le ijayeleke kangaka?
Kghani kufuze utshwenyeke ngaye?
|
isiNdebele
|
Ungathanda ukusifunda ngelinye ilimi
Yazi ngemihlangano yethu. Fumana umhlangano oseduze nawo.
Kwenzekani EmiHlanganweni Yethu?
AboFakazi bakaJehova baba nemihlangano yokukhululekela kabili ngeveke. (Hebheru 10:24, 25) Emihlanganweni, okungeyawo woke umuntu othanda ukuhlanganyela kiyo, sihlolisisa lokho iBhayibheli ekutjhoko nokuthi singazisebenzisa njani iimfundiso zayo ekuphileni kwethu.
Esikwenzako kanengi kufaka hlangana imikhulumiswano nabalaleli, epheze ifane nemikhulumiswano yeklasini. Imihlangano le ivulwa beyiphethwe ngengoma nomthandazo.
Akutlhogeki ube ngomunye waboFakazi bakaJehova bona uze emihlanganweni yethu. Woke umuntu uyamenywa. Kungenwa simahla. Akuthathwa kongozelo.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Oktoba 2017
IsiThalesi sineenhloko ezizokufundwa kusukela ngoNovemba 27 ukuya kuDisemba 24, 2017.
UMLANDO WOKUPHILA
Ngo-1952, u-Olive Matthews nendodakwakhe bamukela isabelo sokuyophayona esewula ye-Ireland. UJehova wababusisa njani?
Singabonakala njani ukuthi ithando lethu ngelisuka ehliziyweni, begodu alinabuzenzisi?
Iyini ‘isabula’ uJesu athi uzayiletha, begodu wena ikuthinta njani?
Ngubani indoda le? Beyihlangana ngani noJesu? Yini eyenza indabayo ikare?
Umsongo ophaphako, umfazi ongaphakathi kwesisibekelo, nabafazi ababili abathiyelele emmoyeni. Kubayini uZimu anikela uZakariya imibono le
Iintaba zekoporo, iinkoloyana ezilungele ipi, nomphristi ophakemeko owenziwe ikosi. Umbono kaZakariya wamaswaphelo ubaqinisekisa ngani abantu bakaZimu namhlanjesi?
Kwenzeka njani ukuthi isenzo esisodwa somusa sisize umuntu obekaphikisa iqiniso bona athande iqiniso leBhayibheli?
Ngiwuphi umukghwa wabeJuda owenza bona uJesu akhandele ukufunga?
|
isiNdebele
|
Igama lomndenazo elijayelekileko
Anemones
Elinye igama ebizwa ngalo
Mathuthumbo welwandle (Flowers of the sea)
Igama lesayensi
Actiniaria
Ubukulu
Busuka esenthimitheni yinye ukuya kamabili wedayamitha
Ikambiso Yokufaniswa
Inomzimba orondo owakheke njenge tjhubhu, uhlangene nencenye yangaphasi kanye nencenye epataleleko nenamathelenoko erondo. Incenye enganamathambo indungulele umlomo. Isitho ezibamba ngazo ukudla sitholakala ngaphasi kwencenye yenyama le enganathambo. Imibalazo ihluka ukusuka kozotho, obukhobe, ophephula, osarulana kanye no-orentji ukuya kohlaza satjani kanye nobovu.
Ilwazi Elivamileko
Umhlobo wama-Actiniaria wakheke ngemindeni ematjhumi amane nane kanye nemihlobo engaphezu kwekulungwana. I-Anemones ihlobene khulu nama-corals kanye ne-jellyfish. Zineengogwana ezakheke njengama pilisi (nematocysts) atholakala encenyeni yenyama enganamathambo (tentacles) eziwasebenzisela ukubamba ukudla. Eminye imihlobazo irhubha bese ihlale ngaphasi kwesanda nofana ihlale ngaphakathi komgodi nofana iphayiphu.
Ukudla Kwazo
Ziphila ngokudla imihlobo yemfesi ezincani ezibizwa ngama-plankton kanye nezinye iimfesi ezincani.
Ukusabalala Kwazo
Zitholakala kiwo woke amalwandle womhlaba anobujamo obuthulileko kanye nalapho kwande kufuthumele khona.
Imihlobazo Ejayelekileko
Giant anemone - Heteractis magnifica
Sandy anemone - Aulactinia reynaudi
Tiger anemone - Nematanthus annamensis.
|
isiNdebele
|
Izinto ezisemifanekisweni ehlukahlukeneko zitjho ukuthini?
Ikosi ifanekisela uJesu
Iinsebenzi zifanekisela abafundi bakaJesu abazesiweko
Imali ikosi eyiphathise iinsebenzi zayo, ifanekisela ilungelo eliligugu lokwenza abafundi
Umfanekiso lo ukhuluma ngesiyeleliso esimalungana nalokho okuzokwenzeka nange abafundi abazesiweko bakaKrestu bathoma ukwenza izinto ezenziwa sisebenzi esimbi. UJesu ulindele bona abafundi bakhe basebenzise izinto zabo ngokupheleleko bona benze abafundi abangeziweko.
Ngingawalingisa njani amaKrestu azesiweko emsebenzini wokwenza abafundi?
|
isiNdebele
|
IBhayibhili yabikezela ukuthi ngemva kokufa kwakaKrestu, kuzokuvela abafundisi bamala hlangana namaKrestu wekadeni bese batjharaganisa iqiniso leBhayibhili. (IZenzo 20:
Kwafika isikhathi sokobana uJehova ambule iqiniso. Wabikezela bona ‘hlangana nesikhathi sokuphela, ilwazi leqiniso lizokuba yinala.’ (Danyela 12:4) Ngo-1870, isiqhenyana salabo egade bafuna iqiniso salemuka bona iimfundiso zamasondo bezingakasekelwa eBhayibhilini. Ngalokho, bathoma ukwenza irhubhululo lokuzwisisa iimfundiso zamambala zalokho okufundiswa yiBhayibhili, begodu uJehova wababusisa ngelemuko leemtlolo.
Amadoda athembekileko ayihlolisisa ngokuyelela iBhayibhili. AbaFundi BeBhayibhili abathembekilekwabo, ababakhambeli phambili bethu, bakhuthalela indlela yokufunda nathi esiyisebenzisako namhlanjesi. Badembamba isihloko ngasinye seBhayibhili. Nebahlangabezana neMitlolo ebudisi ukuyizwisisa, baqala eminye imitlolo bona ibatlhadlhule. Nebafinyelela isiphetho esivumelana nayo yoke iMitlolo, bebakutlola phasi lokho abakufumeneko. Ngokuvumela iBhayibhili bona izikhulumele, bafumana amaqiniso ngebizo lakaZimu nangoMbuso wakhe, umnqopho ngabantu nangephasi, ubujamo babantu abahlongakeleko kunye nethemba levuko. Irhubhululo labo labatjhaphulula eemfundisweni nezenzweni zamala.
Ngo-1879 abaFundi BeBhayibhili balemuka bona sekusikhathi sokwenza iqiniso laziwe. Ngomnyaka loyo, bathoma ukukhipha umagazini we-Sithalasokulinda Esazisa NgoMbuso KaJehova osaragela phambili ukhitjhwa nanamhlanjesi. Kwanje, sikhulumisana nabantu ngeBhayibhili eenarheni ezingaphezu kwama-230, ngeenlimi ezingaphezu kwama-600. Kuyathoma emlandweni bona ilwazi leqiniso lirhatjheke kangaka!
Ngemva kokufa kwakaKrestu, kwenzekani ngeqiniso leBhayibhili?
Khuyini okwasisiza bona sifumane iqiniso eLizwini lakaZimu?
|
isiNdebele
|
Ibizo lakhe lesiXhosa nguNomzamo: Okutjho bona“olingako”. Ibizo lakhe sele liphelele nguNomzamo Winifred Zanyiwe Madikizela.
Udume khulu ngebizo laka-Winnie Madikizela-Mandela nangokuba “ngumma wesitjhaba” begodu imitlhago ahlangabezana nayo ngokuba mfazi kaMandela lokha nakabotjhiweko. Wathoma ibizelo lakhe njengonohlalakuhle, uWinnie walahlekelwa zizinto ezinengi, wanikela ngepilo yakhe ekulwisaneni nokungabinobulungiswa kwakarhulumende ekhabe abubona, okwamenza bona abemlweli wetjhaphuluko.
I-SouthAfrica.co.za iqala iindlela ezinikela ngayo ekutheni sithole inarha esihlala kiyo namhlanye ukusukela lokha ahlala e-Transkei ukuya ekubeni ngomunye wabadosa phambili ekutjhaphululeni abantu beSewula Africa ekugandelelweni.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Ibizo
Ibhalabhala yommango nanyana Imbabala [Tragelaphus sylvaticus]
Ukwakheka Kwayo
Iimpondo zayo ezibukhali zenza bona ibhalabhala yommango ibe yingozi tle lokha nayilimeleko. Ibhalabhala yommango le ihlobene khulu ne-Kudu kanye ne-Nyala. Eziduna zazo zihle khulu nawuziqalako, zinoboya obutshetlha nobuzotho, zinamacaphazi amhlophe ngemaqadi begodu namakowusu amhlophe. Ngobude zimamilimitha ama-700 mm emahlombe, bese zibe nobudisi obungafika kumakhilogremu ama-54 kg. Ezisikazi zincazana bese kuthi lezo ezidala zazo zibe nombala okhanyako kunalezo eziduna, zibe namacaphazi amhlophe nemitletlana ebonakala khulu.
Eziduna nezisikazi zinamapetjhi amahlophe nanyana amacaphazi wejamo leembalo eengcenyeni ezinengi emzimbeni nazikhambako, eendlebeni, esilevini, emsileni, emilenzeni nentanyeni, begodu ibe nebhande elimhlophe lapha intamo ithoma khona. Kweziduna iimeregwezi zibonakala khulu lokha nazikhambako zijikisa imizimbazo begodu nalokha nazizombanako, zikhamba zithukiwe, zigadanga ngamandla. Ukukhamba ngalindlela esikhathini esinengi kwenza bona kungabi nesidingo sokulwa begodu ngemaqadi kwazo kuba khona lezo ezidala ezinande zihlola.
Ukudla ezikudlako
Ibhalabhala yommango iyathanda ukukhamba iqalaza, kodwana kwesinye isikhathi iyabudla utjani. Iyakukhetha ukudla kwayo, kodwana lokha nasele kubudisi iyakghona ukutjhuguluka emikghweni yayo yokudla ukuze iphile.
Ukukhulisa
Ngesikhathi sokumitha esithatha iinyanga ezisi-6 ukuya kwezili-7 ezinye ezisikazi ziyakghona ukuzala kabili ngomnyaka. Isikhathi esinengi sokuzala kuvamise ukuba kulokha izulu nalinako eendaweni ezomileko, kodwana eendaweni ezithandwa lizulu khona asikho isikhathi lapha uthola zizala khona khulu. Ngemva kokuzala, umma uhlwengisa ikonyana eliqeda ukubelethwa bese ngemva kwalapho udla ingubo ephuma esibelethweni.
Ikonyana alikhambi nonina isikhathi eside emini bekufike lapha liba khona neenyanga ezingaba zi-4 yeke, kufanele atjhiye ikonyana lifihleke kuhle. Lokha nakayolikweriyela ayolimunyisa, vane adle nobulongwe balo ukususa nanyana ngiliphi iphunga elingasalela elingadosa iinyamazana ezizidlanyama. Ezisikazi zikhula ngokuphelelko bezilungele ukulalana lokha nazineenyanga ezili-14. Nalokha eziduna zona zikhula ngokupheleleko bese zilungela ukuya emsemeni lokha nazineenyanga ezili-11 kodwana ngokuvamileko azihlangani nezisikazi bekufike isikhathi sokuhlalisana lokha nazineminyaka emithathu yobudala.
Ukuziphatha kwazo
Esikhathini esinengi ziba maJadu ngesikhathi sekuseni nakwenye ingcenye yebusuku. Iimbhalabhala zommango zizkhambela kwaphela ebusuku eendaweni lezo ezingathikamezwa khulu kizo emini. Lokha nazizwa umkhosi enye nenye iyazibonela bona itjhingaphi. kwesinye isikhathi zingena ngaphasi kwehlabathi zilale zibhaqe khona zingabonakali, nanyana zingeqa zibaleke, zibange itjhada leendonki nazililako. Lokha nazithukiweko emmangweni, kwesinye isikhathi ziyajama zirareke nanyana zikhamba kabuthaka zitjhinge lapha zingayokubhaqa khona. Zona zimhlobo ozikhambela ebusuku, kodwana vane zibe maJadu nemini.Zihlala imini yoke zijamile zizidlela.
Nasele kurhwalala ibhalabhala yommango iyakhamba itjhinge endaweni ehlala kiyo ebusuku iyokudla lapha ilala khona nakusako. Ibhalabhala le ngiyo kwaphela emhlobo wenyamazana ye-Afrika enganandawo ehlala kiyo begodu ethanda ukuzihlalela iyodwa ngaphandle kokuthola eziduna nanyana ezisikazi zivikela ingcenye yendawo ezihlala kizo. nalokha iimbhalabhala nazineendawo ezincani ezihlala kizo ezilakanyene nalezo zeembhalabhala ezinye, zimhlobo weenlwana ozikhambela wodwa uthole bona nalezo ezisikazi zinyula ukuzihlalela nabantwana bazo ama-iri ambalwa kwaphela. Eziduna esele zikhulile esikhathini esinengi vane ziphume elawulweni zibalekele ukuhlangana nezinye.
Indawo ezihlala kiyo
Iimbhalabhala zinyula ukuhlala emahlathini aminyeneko ngaphasi kweentaba nanyana magega nalapha kunemilambo khona. Iinyamazanezi ziyatholakala godu neduze kwamadamu wamanzi.
Lapha zitholakala khona
Ibhalabhala yommango eneenhloni begodu ehlala ithulile le ikhona eendaweni ze-sub-Saharan e-Afrika. Nge-East Afrika itholakala eendaweni ezihlukahlukeneko, nalokha kuba ziindawo ezimimango evulekileko. Iimbhalabhala zommango zinemehluko eminengi zona ngokwazo nangokweemfunda nakuqalwa imibala namaphetheni weenkhumba. Ngokuvamileko, iimbhalabhala ezihlala emahlathini anzima zinesikhumba esinzima. Zizakuhlala kwenye nenye indawo ukusukela emanzini welwandle ukutjhinga eenqongolweni zeentaba, ukusukela emahlathini ukuyokufika eendaweni ezisarhalawumba.
Iindlanyama
Iimbhalabhala ziba sengozini yokudliwa khulu ziziNgwe, maBhubesi, ziimPisi neziNgwe-siduli lokha nazibalekako, kodwana lokha nazifikelweko ezisikazi kuba ngizo ezilwa ngamandla bese nazisahlelwako zingaba zizitha eziyingozi tle. Nalokha kwesinye isikhathi iimfene zidla abantwana bazo, iimbhalabhala zisaragela phambili nokuhlala nazo, zidobhe iinthelo eziwe emthini nokunye ukudla okuwiswa ziimfene.
Iimbalobalo eziqakathekileko
Ibizo les-iLatin: Tragelaphus Scriptus
Ubudisi (Ezisikazi): 30 - 36 kg
Ubudisi (Eziduna): 40 - 77 kg
Isikhathi sokumitha: iinyanga ezisi-6
Inani labentwana: imvu eyo-1
Ukulungela ukuya emsemeni: iinyanga ezili-11 ukuya kwezili- 14
Ubudisi nazizalwako: 4 kg
Ukulandelana: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Iimpondo: 40 cm
Ukukhulisa: Ikonyana elikhamba ngalinye lizalwa nanyana kunini ngesikhathi sokumitha esithatha pheze iinyanga ezisi-6.
Ihlathululo yesiporo: Bubude bama-4 - 5 cm. Ziyazithanda begodu zincazana kune-Impala.
|
isiNdebele
|
Noticeboard
SABC TENDER
I-SABC IFUNA IKAMPANI EZOYENZELA IRHERHO LOKUHLELA NOKUPHATHWA KWEMIKHANGISO
I-SABC ifuna ikampani ezoyenzela irherho lokuhlela nokuphathwa kwemikhangiso elingadli imali enengi kodwana kube ngelinomsebenzi othe tjha, okuzokwandisa ukurhenyiswa kwamahlelo nokusetjenzwa kwemikhangiso ehleliweko nengakahlelwa.
Nawunerhuluphelo, faka isibawo ngokuthatha amaforomo wokuthendara aseemnyangweni wenarha wezeemali, inational treasury namkha ungene ku-SABC Tenders
Inomboro ye-tender ithi: RPF/IT/2020/54
Ungazokuthola ilwazi emhlaganweni ongakateleliko ozabe ubanjwe ngeenkundla zokuthintana ngomhla ka-09 april 2021 ngesimbi yetjhumi ekuseni.
Iimbawo zivalwa mhlana amalanga Alikhomba kuMrhayili 2021 ngesimbi yetjhumi nambili emini ekulu.
Nawunombuzo, thintana ne-SABC Tender Office ku- tender [email protected]
ADVERTISEMENT
|
isiNdebele
|
Igama lomndenazo elijayelekileko
Fusiliers
Igama lesayensi
Caesionidae
Ubukhulu
Ingakhula beyibe masenthimitha amatjhumi asithandathu, zikhona ezincani ezimasenthimitha amatjhumi amathathu.
Ikambiso Yokufanisa
Inomzimba orondo, obumbeke waba namahlangothi amabili aziimpenda begodu inemida ehlelekileko, ukuya esiphethweni sawo uyarhunyela. Inomsila obanzi nowakheke njenge rofogo. Kesinye isikhathi umsilayo uba nemida yemibala ohlukileko nofana amacatjhazana phezukwawo. Kanengi ibanombala osiliva okuvangeke ngohlaza sasibhakabhaka nofana imida ehlaza, kesinye isikhathi ibanomsila onzima.
Ilwazi Elivamileko
Umndeni wama-Caesionidae wakhiwe mikhakhawo emine kanye nemihlobawo ematjhumi amabili. Zihlobene khulu nomhlobo obizwa nge-snappers, kodwana zaziwa ngokudla ama-plankton ngemihlathazo ekghona ukululeka. Zidla zimhlambi omkhulu hlangana neemilo zangaphakathi kwelwandle lapho kwande khona ama-plankton. Zimhlobo obekelelela amaqanda ngaphakathi komhlobo welwandle elivulekileko (Pelagic spawners).
Ukudla Kwazo
Ziphila ngokudla ama-plankton.
Ukusabalala Kwazo
Zitholakala kiwo woke amalwandle womhlaba wobujamo bezinga elifuthumeleko kanye nelipholileko.
Imihlobazo ejayelekileko
Neon fusilier - Pterocaesio tile
Blue and gold fusilier - Caesio caerulaureu
Twinstripe fusilier - Pterocaesio marri
|
isiNdebele
|
IINTJHIJILO NAMACEBISO WOKUMUNYISA
Munyisa umntwanakho ngokurhabako ngemva kokubelethwa. Umntwana kutlhogeka amunyiswe amahlandla ali-10 namkha ngaphezulu ema-awareni ama-24. Njengombana umntwanakho amunya, kulapho ozokukhiqiza khona ibisi elingi.
UKUZIBAMBELA IBELE
-
Hlala namkha usame ngokunethezekileko.
-
Ingaphambili lomzimba wontwanakho kufuze lithinte ingaphambili lomzimbakho.
-
Ingono yakho ayithinte ipumulo yomntwana – lokhu kungasiza umntwana akhamise khulu bona ibele lingene ngokwaneleko emlonyeni.
-
Tjhideza muntwanakho khulu kuwe nangabe umntwana sekakulungele ukumunya.
I-COLOSTRUM LIBISI ELIKHETHEKILEKO OLIKHIQIZA KOKUTHOMA EMALANGENI AMBALWA UKUVIKELA UMNTWANAKHO EMAGULWENI.
-
Umntwana utlhoga elincani lalo qobe sikhathi.
UMNTWANA KUFUZE AMUNYISWE NEBUSUKU
Ibisi lebele ligayeka bulula nangokurhabako. Kungebangelo abantwana bavuka ebusuku bafune ukumunya.
-
Ukumunyisa ebusuku kukhiqiza ibisi elinengi.
-
Ungakwenza kube lula ukumunyisa ngokutjhideza umntwanakho.
UKUVUVUKA
-
Sebenzisa izinto ezimakhaza namkha amakari wekhabitjhi unciphisa ukuvuvuka lokha nawumunyisako.
-
Sebenzisa izinto ezifuthumeleko ngaphambi kokumunyisa.
-
Botjoza amabele ngesandla uputjuze ibisi.
-
Munyisa qobe!
KGHANI IBISI LIMAMANZI KHULU?
Akusinjalo! Ibisi lakho liyatjhuguluka lokha nawumunyisako. Putjuza amathonsi ambalwa ngaphambi nangemva kokumunyisa ukuze ubone umehluko. Ibisi lokuthoma nawumunyisa liba mamanzi wokukholisa ukoma komntwana. Ibisi elizokulandela lidege ukwenzela bona lisuthise umntwana endlaleni.
IINGONO EZIBUHLUNGU
Ukumunyisa akukafaneli kube buhlungu – bawa isizo nangabe ukumunyisa kubudisi namkha kubuhlungu. Ukumunyisa usendaweni enethezekileko begodu ulifake ngokwaneleko ngemlonyeni womntwana ibele kungabuphungula ubuhlungu beengono. Mmunyise ngehlangothini elingasi buhlungu qangi.
IIMBOBO EZIVALEKILEKO NE-MASTITIS (I-MILK FEVER)
Nangabe imbobo iyavaleka, kungaba nomvimbi obotjozelako ebeleni.
-
Qala indlela umntwana ahlezi ngayo ebeleni nakamunya.
-
Mmunyise qobe
-
Thoba ngento efuthumeleko
Nangabe ingcenye yebele iyaqina, iba bovu, iba buhlungu begodu iyavuvuka, kufanele kube kukuthi une-mastitis (i-milk fever). Kufuze uzwe ukutjhisa kancani namkha iinhlungu zomzimba nabantwana belothe, njengalokha nawunomgomani. Munyisa kanengi bese ulale. Nangabe akwenzeki bona uzizwe ngcono ema-awareni ama-48, kungatlhogeka uthole i-antibiotic. Utlinigi namkha udorhodere angakulayela i-antibiotic eliphephileko elikhambisana nokumunyisa.
I-THRUSH
I-Thrush kuthelekela kwekowani. Ungalunywa, ube nesikhokho namkha ingono ibe bovu. Umntwanakho angaba nesikhutha esimhlophe ngaphakathi kweensini, imihlathi, iindebe zomlomo nelimi. Kungatlhogeka bona umma nomntwana belatjhwe. Itlinigi inganikela wena nomntwanakho imithi elwisana nekowani. Kuphephile ukuraga nokumunyisa. Hlamba bewuhlanzekise zoke iingono zokufakelwa namademu nangabe uyazisebenzisa.
|
isiNdebele
|
Imbuzi zomhlobo we-Angora zingakerwa uboya qobe ngemva kwenyanga ezisithandathu. Ubudisi boboya babo budlulana ngokuya ngokobana imeminyaka emingaki – kusukela ku-500g lokha nazimaputwana ukuya lokha nasele zizidala lapha ziba nobudisi obuyi-2 kg. Uboya bazo bubizwa ngokobana yi-mohair, nanyana i-angora. Imbuzi yomhlobo we-Angorauvela emiqaseni we-Angora.
Amathiphu wokuzikera:
Imbuzi ehlwengekileko kulula ukuyisusa uboua kunaleyo engakahlwengeki.
Imbuzi kufanele ingabimanzi.
UKuziqunta kunqono kunokuziguda.
Ungagudi indawo yinye kabili, kwaphela imithiyane nayimide iletha ikhwalithi.
Nazingagudwa uboya ngeskhathi soke, zingabanjwa mapharasayidi kanye namalwelwe. Inhluthu ezide zingenza bona zingaboni kuhle begodu zingarhoni nokukhamba kuhle, ekungarholela ekutheni imbuzi zingadli zingarhoni nokusela. Kungaphazamisa nekumunye ni kwamaputwani.
Ukubanjwa Kweembuzi Zomhlobo we-Angora
Lokha ukera imbuzi yomhlobo we-Angora uboya, kufanele ibanjwe ngesineke begodu uyivumele bona yenza imikghwa yayo eyijayeleko – ihlale ihlakaniphile. Ukukera imbuzi uboya kurholela ekutheni ingandeleleko ngokomkhumbulo begodu ukukafaneli bona iibanjwe marhwarhwa. Iimbuzi zingabanjwa ngaphezu kweentende nanyana ngamaqatha okuzokuya ngokobana yidala kangangani. Kodwana akukafaneli zidoswe ngenyawo zazo. Ungasebenzisi ama-prodder wegezi embuzini.
Iimbuzi kufanele zisekelwe iinyawo zazo ngento ezisekelako. Thoma ukuzikera ngemva emsileni uye ehlokweni. Yenza buthaka ukerele eduze komzimbayo.
Ukuhlwengeka Okutlhogekala Lokha Nawukera Iimbuzi Uboya
Ukukhandela ukutheleleka ngamalwelwe kuqakathekile lokha iimbuzi nazikerwa uboya. Iinsetjenziswa zokuyikera kanye neenkero (imitjhini nanyana izandla) kungarolela ekurhatjheni amalwelwe athelelenako emhlambini nanyana emihlanjini, njeke kufanele kulandelwe iindlela ezilungileko zokubulala amagciwani. Thoma ngokukera amaputwani ukukhandela ubona angathelelwa ziimbuzi ezindala ngamalwelwe.
Ngaphambi kokobana uthome ukuzikera ishede loke lalapha uzabe uzikerela khona kufanele likulumagwe libulawe namagciwani. Ngemva kokobana uzikerile, boke uboya be-mohair kufanele bubekwe ngamananeko, bupakwe, bususwe eshedeni kubulawe namagciwani eensetjenzisweni egade zisetjenziswa. Iitjenzisweni zokukera kufanele zihlale zibulawe amagciwani lokha iimbuzi nazikerwako ukukhandela ukobana zingarhatjhi amalwelwe.
Nange umuntu ozikera uboya akera ithumba ngephoso embuzini, kufanele atjhintje ambathe iburugu elihlwengekileko. Indawo ekukerelwa kiyo nayo kufanele ibulawe amagciwane.
Iinlwane ezifileko akukafaneli zisuselwe isikhumba eshedeni lalapha kukerelwa khona imbuzi uboya begodu iinlwane ezigulako ukukafaneli zibekwe eshedeni lapha kukerelwa khona imbuzi uboya. Iinkhumba zazo akukafaneli zilatjhelwe nanyana zonyiswe nanyana zibekwe eshedeni yalapha kukerelwa khona imbuzi.
Ukukera imbuzi uboya kubancono nakwenziwa bakeri abaziwako. Qiniseka bona iinkero zokukera zilatjhwe ngeembulali magciwani kanye neelwani eziqotha iimpukani, amafutha weenlonda avikela ukungenwa malwelwe. Imbuzi kufanele zithole ukudla kanye namanzi afretjhi msinya ngendlela okungarhonakala ngayo.
Tjheja bona imbuzi zamaphondo amancani azibanjwa bujamo bezulu balokha kumakhaza nanyana izulu lina khulu. Qinisela bona zinemithunzi ufake ukudla okupha imizimba yazo umdlandla.
Translated by Lizzy Shongwe
|
isiNdebele
|
Bengisebenzela omunye umesisi ePlumstead ngemva kwalokha ngasebenzela indodakazi yakhe u-Mrs Truter endleleni u-Kloof ngedorobheni leKapa. u-Mrs Truter wangitjela bona nakukhona umuntu okokodako ebadini, ngihlole embotjaneni encani esebadinelo,nangabe lipholisa ngingaphenduli.
Mhlamunye abomakhelwani bazisa amapholisa bona, kumnontazana osebenza lapha ngaphandle kwepasi.ngombana beza bakokoda amahlandla alikhulu, kodwana khange ngivule, njeke khange bangithole, ngombana umnyango loya wawunembotjana engihlola kiyo Bengithi lokha nangihlola ngaphandle kwefesdiri ngabona ikoloyi ekulu bengizibuza bona bobani, nokobana bangiqalile na.
Nangabe ngangingirhona ukusuka ngendlinapho, ngabe ngabe gade ngizikhipha,begodu ngabe ngaba nabangani. Kodwana ngangivalelekile,njeke benginomzwangedwa,bengingakathabi. Ngasikhathi sinye bekumnandi,ngombana bengisebenzela abentwabami,bekumsebenzi lapha ngangilala khona.
Nangilala ngendlini kwakumnandi, lokha nangilala ngaphandle kwakukumbi ngomabana kwakuyingozi. Ngolosine bengingasebenzi, nalokho bekuyingozi, ngombana bekunerhonakalo lokobana ngingabhalelwa kubuyela emsebenzini ngakusasa.
Ngelinye ilanga amapholisa apheze asibamba, gade sisithandathu namkhana silikhomba.Kwathi lapha nasiphuma e-Station sestimela e-Gugugulethu, sabona ngeveni ijame phambi kwethu. Ipholisa lasirhuwelela lisevesdereni lekoloyi, ’Jamani lapho’niletheni amapasa wenu.’ Ngangidosa phambili ebantwini abalikhombaba. Indoda enye yepholisa yaphuma ngencenye yeveni.
Nakasenza njalo, ngazibuza bona kubayini ngivumela ukubuyela emgodini loya godu? Ngeze ngavuma bangibambe.’ Ngasondela evenini ngenza inga, ngiyokungena ebadini elivulekileko elingemva leveni, abantu abanye abaseduze bangihleka ngombana bebahlumbana bona, ngiyozigibelela evenini ngingakatjelwa.
Kodwana ngithe, sele ngiseduze kweveni, ngabaleka anga ngimphezulu. Abanye balandela nabo sele babaleka. Angazi bona batjhingaphi,kodwana mina ngabaleka ngangena kwenye iHostela yamadoda egade isehugwini bangivulela. Gade banemibhede emifitjhani eqinileko eneskhala ngaphasi kwamabhorodo lapha amadoda weHostela gade abeka izambatho zawo khona. Bangifihla masinya lapho eskhaleneso, omunye wahlala phezu kombhede.
Athi nakangenako amapholisa, ebekahlala ezwekala anga akwatile, begodu angarhoni ukukhuluma kuhle nabantu. Arhuwelela, ’sitjengisani lapha angene khona’ amadoda lawa aphendula ngokobana ‘akunamuntu la,’ asikaboni muntu. Amapholisa athoma angizuma bengizwa itjhada amabhudzu la ebekalenza phasi, njeke ngazi bona anzunzwana. Kodwana khange bangithole ngombana khange baqabange bona baqale ngaphasi kwamabhorodo la.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
UJoromiya wathunywa ukuthi ayokuyelelisa amaJuda ngengozi ezobehlela ngombana bakhohlwe uZimabo uJehova. (Jor 13:25) Isitjhabesi sangena njani ebujamweni obumbobu bokukhohlwa uZimu? Imindeni yama-Israyeli yenza izinto ezingamthabisiko uZimu. Abobaba besele bangasalaleli isinqophiso sakaJehova esitlolwe kuDuteronomi 6:5-7.
Imindeni ethanda uZimu inesandla ekwakheni amabandla aqinileko namhlanjesi. Abobaba bangasiza imindenabo ingakhohlwa uJehova ngokuba nehlelo lokuKhulekela koMndeni kwaqobe nokwakhako. (Rhu 22:27) Ngemva kokubukela ividiyo ethi, “Amezwi La Azakuba Sehliziywenakho”—Ikulumiswano Yomndeni, phendula nasi imibuzo:
Eminye imindeni yaqalana njani neentjhijilo zokuba nokukhulekela komndeni?
Ngiziphi iimbusiso ezifunyanwa ngilabo abanehlelo lokuKhulekela koMndeni kwaqobe nokwakhako?
Nakuziwa endabeni yokukhulekela komndeni, ngiziphi iintjhijilo enginazo, begodu ngizozilungisa njani?
|
isiNdebele
|
Abantu bakade bebawuthwala njani umlilo nabanekhambo?
IBHAYIBHELI kuGenesisi 22:6 lisitjela ngesikhathi u-Abrahamu alungiselela ukuya kude ukuze ayokwenza umhlabelo, lithi u-Abrahamu “wathwesa u-Isaka iinkuni zomhlabelo, yena-ke waphatha umukhwa namalahle avuthako. Bakhamba bobabili njalo.”
IBhayibheli alisitjeli ukuthi abantu bakade bebawubasa njani umlilo. Esinye isazi nasikhuluma ngendaba le sathi sikholelwa ukuthi kungenzeka u-Abrahamu no-Isaka “akhenge bakhambe namalahle avuthako ibanga elide.” Kodwana mhlamunye la iBhayibheli litjho ukuthi bakhamba nezinto abazozitlhoga bona babase umlilo nabafika phambili.
Kodwana abanye abantu bathi ekadeni bekungasimdlalo ukubasa umlilo. Yeke bekuba ngcono khulu nange kubasiwe kwamakhelwane, ngombana bebangaya bayokutuka. Izazi ezinengi zikholelwa ukuthi u-Abrahamu bekaphethe amalahle ngesikotlelo namkha ipoto enesibambo seketangi. Bese ngaphakathi kuba namalahle avuthako neensalelo zomlilo wangayizolo. (Isa. 30:14) Yeke umlilo nawuthuthwe ngaleyo ndlela ngitjho nanyana sewungaseselilangabi, ungenza izinto zibe lula khulu begodu bekungatukwa ngawo iinkuni kubaswe godu njengombana abantu baraga nekhambo labo.
|
isiNdebele
|
AboFakazi bakaJehova banehlelo lesifundo seBhayibheli eliphendula imibuzo eminengi, ebandakanya nale:
Ngubani uZimu?
UZimu unendaba nami na?
Ngingawuthuthukisa njani umtjhadwami?
Ngingalifumana njani ithabo ekuphileni?
Ngenzasi uzokufumana iimpendulo zemibuzo evame ukubuzwa malungana nehlelo lethu lesifundo seBhayibheli.
Siragwa njani isifundo seBhayibheli? Sithatha isihloko esinjengesithi “Zimu” namkha “umtjhado” bese sifunda amavesi weBhayibheli ahlukahlukeneko ahlobana nesihlokweso. Ngokumadanisa amavesi lawo, sibona lokho iBhayibheli iyoke ekutjhoko ngendaba leyo, ngokwenza njalo sivumela iBhayibheli izihlathulule.
Ukusisiza sitaditjhe iBhayibheli, sisebenzisa incwadi ethi Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibheli? Incwadi le iveza ngokukhanyako hlangana nezinye izinto, lokho iBhayibheli ekutjhoko kwamambala ngoZimu, uJesu, nengomuso lethu.
Sibiza malini isifundo seBhayibheli? Isifundwesi sisimahla, neencwadi ezifundwako azibhadalelwa.
Iimfundwezi zithatha isikhathi esingangani? Abantu abanengi babekela eqadi isikhathi esingaba yi-iri qobe veke bona bafunde iBhayibheli nathi. Kodwana ubude besikhathi sesifundo seBhayibheli bungatjhuguluka. Sizokwenza ubude besifundo buvumelane nobujamo bakho.
Kuzokwenzekani nengingabawa isifundo seBhayibheli? Newubawa isifundo seBhayibheli, omunye waboFakazi bakaJehova uzokuvakatjhela ngesikhathi nendaweni evumelana nawe. Uzokuthatha iimzuzu embalwa akutjengise indlela isifundo esiragwa ngayo. Nengabe uyasithanda, ungaragela phambili naso.
Nengimukela isifundo seBhayibheli, kufuze ngibe nguFakazi kaJehova? Awa. AboFakazi bakaJehova bayakuthanda ukufundisa abantu ngeBhayibheli, kodwana asikateleli muntu ukuthi abe yilunga lekolo yethu. Kunalokho, ngehlonipho sikhuluma ngalokho iBhayibheli ekutjhoko, silemuka ukuthi umuntu ngamunye unelungelo lokukhetha ukuthi yini afuna ukuyikholelwa.—1 Pitrosi 3:15.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Meyi 2013
Umagazini lo uhlathulula indlela esingafeza ngayo indimethu njengabatjhumayeli begodu uveza neemfanelo ezingasisiza sikhulumisane kuhle emndenini.
Kubayini kuqakathekile ngabantu ukuzwa iindaba ezimnandi namhlanjesi? Singayiphetha njani ngokuphumelelako indima leyo njengabavangeli?
Isihlokwesi sicoca ngendlela itjiseko yethu yomsebenzi wokutjhumayela nokuziphatha kwethu okungadosela ngayo abantu kuZimu.
Ngeenkhathi zakade iintjhaba ezinengi bezibulala iinlelelesi ngokuziphanyeka esigodweni namtjhana epalini. Kuthiwani ngesitjhaba sakwa-Israyeli sakadeni?
Ukukhulumisana okuhle kuyingcenye eqakatheke khulu yomtjhado ophumelelako. Isihlokwezi siveza iimfanelo ezingasisiza sikhulumisane kuhle.
Ngiziphi ezinye izinto ezikhandela ukukhulumisana okuhle? Zingahlulwa njani?
UMLANDO WOKUPHILA
UPatricia unabantwana ababili abanesifo esingakajayeleki esifumaneka ngefuzo. Funda ukuthi bawufumene njani umnqopho ekuphileni naphezu kobudisi abaqalana nabo.
Ngiliphi ilifa elingokomoya elibekwe phambi kwamaKrestu, begodu yini esingayifunda esibonelweni saka-Esewu esisiyeleliso?
EZIVELA EBULUNGELWENI LETHU
Funda ngendlela ukurhagala kwePi yePhasi I ngo-1914 ekwabadosela amehlo ngayo abaFundi beBhayibhili ephasini ngokukhamba kwesikhathi ngebanga lokungathathi ihlangothi kwabo.
|
isiNdebele
|
ISITHALA
Umbuzo: Isiphorofido sabakhweli beempera ezine sokupheliswa kwephasi ngesinye sezenzakalo esaziwa khulu encwadini yeSambulo. Abanye siyabathusa. Abanye siyabathabisa. Wena uzizwa njani ngesiphorofidwesi?
UmTlolo: sAm 1:3
Ozokukhambisa: IsiThalesi sihlathulula indlela isiphorofido sabakhweli beempera ezine esisilethela ngayo iindaba ezimnandi.
FUNDISA IQINISO
Umbuzo: Kufanele sisiqale njani isipho sokuphila?
UmTlolo: sAm 4:11
Iqiniso: Njengombana sazi bona ukuphila sisipho esivela kuZimu, siyakuhlonipha. Siyelela iingozi, begodu angeze sabulala omunye umuntu ngamabomu. Sisiqala njengesiligugu.
IYINI INTATHA YOKWENZA UKUPHILA KOMNDENI KUTHABISE?
Umbuzo: Tjheja umbuzo ongaphambili ephetjhaneneli neempendulo eziveziweko. Uthini umbonwakho?
UmTlolo: Luk 11:28
Ozokukhambisa: Iphetjhaneli lihlathulula bona lokho kungawuzuzisa njani umndenakho nokuthi kubayini singakukholelwa okutjhiwo yiBhayibheli.
ZENZELE ITJUMAYELWAKHO
Sebenzisa indlela engehla le uzenzele yakho itjumayelo.
|
isiNdebele
|
Sekumatjhumi weminyaka, aboFakazi BakaJehova basebenzisa amaBhayibhili ahlukahlukeneko. Kodwana sabona itlhogeko yokukhipha itjhugululo etja yeBhayibhili ezokufundeka lula nezokusiza abantu bafunde “ilwazi elinembileko leqiniso,” okuyintando kaZimu ngabo boke. (1 KuThimothi 2:
Bekutlhogeka iBhayibhili ezwisiseka bulula. Njengombana isikhathi sikhamba, iinlimi ziyatjhentjha begodu neemBhayibhili ezinengi ezitjhugululiweko zimumethe amagama abudisi nangasasetjenziswa, okwenza bona kube budisi ukuwazwisisa. Godu, kwafunyanwa neminengi yemitlolo yesandla yekadeni enembileko, efana khulu neyekuthomeni, okwaphumela elwazini elingcono leMitlolo yesiHebheru, isi-Aramu nesiGirigi.
Bekutlhogeka itjhugululo evumelana neLizwi lakaZimu. Kunokobana bafakelele imibono yabo elizwini eliphefumulelweko, abatjhugululi beBhayibhili kufuze bathembeke kilokho abakutjhugululako. Nokho, kwamanengi wamaBhayibhili, ibizo lakaZimu, uJehova, alisetjenziswa eMitlolweni eCwengileko.
Bekutlhogeka iBhayibhili ezokuletha idumo kuMitloli wayo. (2 Samuweli 23:2) Ku-New World Translation, ibizo lakaJehova labuyiselwa endaweni yalo, okukulapho livela khona iinkhathi ezingaba zi-7 000, eBhayibhilini yekadeni ebeyitlolwe ngesandla, njengombana kutjengiswe ngenzasi. (IRhalani 83:
Kubayini saqunta bona kube netjhugululo etja yeBhayibhili?
Khuyini okufuze kwenziwe ngilabo abakhanuka ukwazi intando kaZimu?
|
isiNdebele
|
OKWENZA KUQAKATHEKE: UJehova wenza imbewu yeqiniso ikhule eenhliziyweni zalabo “abazimisele ukufumana ukuphila okungapheliko.” (IzE 13:48; 1Ko 3:7) Nathi sisebenzisana naye ngokudzimelela ekutjhumayezeni labo abasilalelako. (1Ko 9:26) Abantu esifunda nabo iBhayibheli kufuze bazwisise ukuthi ukubhajadiswa babemaKrestu ngikho okuzobanikela isindiso. (1Pt 3:21) Sibasiza bona babebafundi, ngokubafundisa ukuthi benze amatjhuguluko ekuphileni kwabo, batjhumayele, bafundise begodu banikele ukuphila kwabo kuJehova.—Mat 28:19, 20.
INDLELA ESINGAKWENZA NGAYO:
Khumbuza ofunda nabo iBhayibheli ukuthi umnqopho wokufunda kubasiza ‘bazi’ uJehova begodu bamthabise.—Jwa 17:3
Basize bathuthuke ebuhlotjeni babo noZimu ngokuthi bahlule iinqabo, ezihlanganisa imikghwa emimbi kunye nokuzihlanganisa nabangani abambi
Bakhuthaze bewubaqinise ngaphambi nangemva kokubhajadiswa.—IzE 14:22
BUKELA IVIDIYO ETHI, UJEHOVA UZIMU UZOKUSIZA, BESE NIPHENDULA NASI IMIBUZO:
Ngiziphi izinto ezingariyadisa umuntu bona azinikele begodu abhajadiswe?
Abadala bangabasiza njani abantu abafundelwa iBhayibheli bona bathuthuke ebuhlotjeni babo noZimu?
U-Isaya 41:10 usifundisani ngoJehova?
Ngibuphi ubuntu obungasisiza silotjhe uJehova ngokuphumelelako ngitjho nanyana sinesono?
|
isiNdebele
|
Njengombana abapostoli bakaJesu batjhumayela eGalile, loyo owethula uJesu njengeMvana kaZimu akanayo itjhaphuluko yokwenza lokho. Pheze sekuminyaka emibili uJwanisi uMbhabhadisi asejele.
UJwanisi wamemezela tjhatjhalazi ukuthi akukavumeleki bona iKosi uHerode Antipasi itjhade noHerodiyasi, umfazi kaFlebhe ongumfowabo ngakuyise. UHerode watlhala umfazakhe wokuthoma bona atjhade noHerodiyasi. NgokomThetho kaMosi, lowo uHerode athi uyawulandela, umtjhado lo ngewobufebe begodu awusisemthethweni. Ngebanga lokukhalinywa nguJwanisi, uHerode uvalela uJwanisi ejele, mhlamunye ahlohlozelwa nguHerodiyasi.
UHerode uhlanganyelwe yihloko, akazi ukuthi enzeni ngoJwanisi ngombana abantu ‘bamthatha njengomphorofidi.’ (Matewu 14:5) NakunguHerodiyasi yena, wazi kuhle ukuthi ufuna ukwenzani. ‘Ubambele uJwanisi amavunda,’ kuhlekuhle bekasolo afunana nethuba lokumbulala. (Markosi 6:19) Ekugcineni, lafika elingaliko!
Kungasi kade kuzokuba liPhasika lomnyaka ka-32. UHerode wenza umnyanya omkhulu wokugidinga ilanga lakhe lamabeletho. Zoke iinkhulu zakaHerode neenduna zepi, kuhlanganise nabantu abadumileko beGalile, bakhona emnyanyeni lo. Phakathi nomnyanya, kuthunyelwa uSalome bona ayokugidela iimvakatjhi. USalome yindodakazi kaHerodiyasi nendodakhe yaphambilini uFlebhe. Iimvakatjhi zikuthabela khulu ukugida kwakhe.
UHerode kumthabisa khulu okwenziwa yindodakazi kaHerodiyasi esele imntwanakhe, uthi kiyo: “Bawa nanyana yini oyifunako, ngizokunikela yona.” Uyafunga nokufunga, uthi: “Nanyana yini oyibawako, ngizokunikela yona, ngitjho kungaba yingcenye yombuswami.” Ngaphambi kokuthi aphendule, uSalome uyakhamba uyokubuza unina, uthi: “Ngibaweni?”—Markosi 6:22-24.
Nanto-ke ithuba uHerodiyasi ekade alifuna! Uphendula msinyana uthi: “Ihloko kaJwanisi uMbhabhadisi.” Khonokho, uSalome ubuyela kuHerode nesibawo sakhe: “Ngibawa unginikele ihloko kaJwanisi uMbhabhadisi ngesitja khona nje.”—Markosi 6:24, 25.
Lokho kumtlhuwisa khulu uHerode, kodwana iimvakatjhi zakhe zimzwile nakafunga kuSalome. Nakangasiphethi isifungweso uzokuhlaziseka, ngitjho nanyana lokho kutjho ukuthi abulale umuntu onganamlandu. Ngalokho-ke, uHerode uthumela unogada ejele begodu umnikela iinqophiso ezihlahlathelisa umzimba. Msinyana unogada ubuya aphethe ihloko kaJwanisi ngesitja. Uyinikela uSalome, oyithathako ayoyinikela unina.
Indaba le nayifika eendlebeni zabafundi bakaJwanisi, bayakhamba bayokuthatha isidumbu sakhe bambulunge. Ngemva kwalokho babikela uJesu ngokwenzekileko.
Ngokukhamba kwesikhathi uHerode nakezwa ukuthi uJesu ulapha abantu begodu uqotha amadimoni, urhidlwa livalo. Uyazibuza ukuthi kungenzeka na bona umuntu owenza izintwezi—uJesu— akusinguJwanisi uMbhabhadisi ‘ovuswe kwabafileko.’ (Lukasi 9:7) Nje-ke, uHerode Antipasi unesifiso esikhulu sokubona uJesu, ingasi bona azokuzwa itjumayelwakhe. Kunalokho, ufuna ukubona uJesu ukuze aqinisekise ukuthi into emtshwenyako le iliqiniso namkha awa.
|
isiNdebele
|
Kubayini umkaLothi aqala emva njengombana bekabaleka eSodoma? IBhayibheli alitjho. (Gen 19:17, 26) Isiyeleliso sakaJesu siveza ukuthi kungenzeka bekacabanga ngezinto azitjhiye ngemva. (Luk 17:31, 32) Singakubalekela njani ukuthi singamukeleki kuZimu njengombana kwenza umkaLothi? Akukafuzi sivumele isifiso sokufuna izinto eziphathekako size qangi ekuphileni kwethu. (Mat 6:33) UJesu wafundisa ukuthi ‘angekhe saba ziingqila zakaZimu nezobuGwili.’ (Mat 6:24) Kuthiwani nangabe sibona ukuthi izinto eziphathekako zithoma ukusithikazisa ekulotjheni uZimu? Singathandaza kuJehova bona asisize lapho kufuze senze khona amatjhuguluko, sibawe isibindi namandla wokwenza amatjhuguluko lawo.
COCANI NGEVIDIYO ENEENGCENYE EZINTATHU ETHI, KHUMBULANI UMKALOTHI BESE NIPHENDULA IMIBUZO NASI:
Ukufuna kwakaGloria ukuba nemali enengi kwayithinta njani indlelakhe yokucabanga, yokukhuluma nezenzo zakhe?
UmkaLothi usiyelelisa njani namhlanjesi?
Ukusebenzisa iinkambisolawulo zeBhayibheli kumsize njani uJoe nomndenakhe?
Abangani baka-Anna babuthinte njani ubuhlobo bakhe noZimu?
Kubayini sitlhoga isibindi nange sigandelelwa bona sifune imali qangi ekuphileni kwethu?
UBrian noGloria babulungisa njani ubujamo babo bona babeke izinto zakaZimu qangi?
Ngiziphi iinkambisolawulo zeBhayibheli ozibone evidiyweni le?
|
isiNdebele
|
Linga ukusebenza kwepompo ngokupompa amahlandla ama-40.
Ipompo ekungiyo fanele ibuyise nanyana malitha ali-10.
Susa amaphini amabili ahlanganisa isibambo esitjhelelini.
Dosa iimbambo ezimbili zomgqala kude nesitjheleli.
Phakamisa amaphini amabili abambene nesakhelelo sepompo nesibambo siyephezulu, kusukela esakhelweleni sepompo.
Ngokuya ngegadangweli, yenza mbala bona ulekelela isibambo nehloko ngananyana ngezandla ezintathu.
Tjhelelisa ibheringhi yentonga ngaphandle kwehloko.
Hlola ibheringhi yentonga nehloko ukobana ayikasinyeki nanyana ayikarathuki.
Susa ihloko nesibambo, uzibeke endaweni ehlwengekileko ukuvimbela ukusilaphazeka.
Ngokuqina phakamisa isikhuphukeli sephayiphu edlulisa amanzi, ngezandla zombili.
Thlogomela ukobana ungawisi isikhuphukeli sephayiphu edlulisa amanzi ngombana lokho kungona ipompo nesilinda.
Sebenzisa isipanere sephayiphu ukulenza ligedle ubungaphezulu bephayiphu esikhuphukeleni.
Phakamisa isitjheleli nesikhuphukeli nephayiphu edlulisa amanzi.
Beka ipompo nentonga und Uyayiqinisa kuzungeza intonga, uyibophe uyiqinise hlangana nepompo nentonga.
Ngokutjheja yehlisa isikhuphukeli nephayiphu edlulisa amanzi nesitjheleli ukuvumela bona izithekghe phezu kwentonga kuqina.
Gedlisa bese ususa zombili ipompo nentonga bese uminyezele endaweni encani ngokungasikinyeki imbumbulu phezu kwesitjheleli.
Susa ingaphezulu lesikhuphukeli sephayiphu edlulisa amanzi, vor dem bai ayikasinyeki nanyana ayikarathuki.
Beka isitjheleli endaweni enelanga ukwenzela bona ingasilaphazeki.
|
isiNdebele
|
Ukuqinisekisa bona amahlelo ayavula begodu asebenza ngendlela ephephileko ngeeyeleliso zoke zokukhandela i-COVID-19, umbuso ufuna bona wenze woke amagadango akhethekileko azokusiza ukuphungula ingozi yobulwelwe be-Coronavirus. Umbuso unikele iKambiso yokuSebenza nemiLayo ekhethekileko eveza amagadango lawo. Ikambiso yokusebenza yethu yamaHlelo we-ECD ngesikhathi sebandulo le-COVID-19 isiza bona uwazwisise kanye nokwazi ekufanele ukwenze.
Video
Due to production issues, we unfortunately only have an English version of the training. Please accept our apologies
|
isiNdebele
|
Lingisa Ikholo Labo
Singazuza njani nje ekufundeni ngamadoda nabafazi bekholo ekukhulunywa ngabo eBhayibhelini?
Isikhathi sezenzakalo neemebhe zizokusiza ukwazi uba nesithombengqondo sokuthi abantu beBhayibhelini abathembekilekwaba ekukhulunywa ngabo bebaphila ngasiphi isikhathi neendawo ebebahlala kizo.
IsiHlopha esiBusako sikhuthaza woke umuntu ngokusuka ehliziyweni bona bazuze ngokuzeleko njengombana bazifundela bona mathupha incwadi le nalokha bayifunda njengomndeni.
IBhayibheli ineembonelo ezinengi ezihle yeendaba ezimalungana namadoda nabafazi abathembekileko. Iimbonelo zabo zingasizuzisa njani?
U-ABELA
Khuyini esingayifunda ngo-Abela nekholo lakhe njengombana kukuncani kangako okutjhiwo ngaye eBhayibhelini?
UNUWA
UNuwa nomkhakhe baqalana naziphi iintjhijilo ekukhuliseni abantwababo? Balitjengisa njani ikholo ngokwakha umkhumbi?
U-ABRAHAMA
U-Abrahama walitjengisa njani ikholo? Ngiziphi iindlela ongathanda ukulingisa ngazo ikholo laka-Abrahama?
URUDE
Kubayini uRude gade azimisele ukutjhiya abantu nenarha yekhabo? Hlobo liphi lobuntu uRude alitjengisako elamenza wathandwa nguJehova?
URUDE
Kubayini umtjhado kaRude noBhowazi bewuqakathekile? Khuyini esingayifunda kuRude noNawomi malungana nomndeni?
UHANA
Ikholo lakaHana kuJehova lamsiza wabekezelela ubujamo ebebubonakala kwanga bengekhe kwakghoneka ukuqalana nabo.
USAMUWELI
Khuyini ekungakajayeli namkha ebekurara ngokukhula kwakaSamuweli? Khuyini eyasiza bona ikholo lakhe likhule nekahlala etarbanakeli?
USAMUWELI
Soke siqalana nobudisi nokudana okulinga ikholo lethu. Ukukhuthazela kwakaSamuweli kungasifundisani?
U-ABHIIGAYILI
Singafundani emtjhadweni ka-Abhigayili obudisi?
U-ELIJA
Singasilingisa njani isibonelo saka-Elija nesibambene phasi phezulu nabaphikisana nalokho okufundiswa yiBhayibheli?
U-ELIJA
Umporofidi u-Elija watjengisa njani ukuthi bekawuphaphamele umthandazo ngesikhathi alindele bona uJehova afeze isithembiso sakhe?
U-ELIJA
Ngiziphi izehlakalo ezabangela bona u-Elija adane kangangobana bekafune nokufa?
UJONA
Ungazifaka na ebujamweni bakaJona ngokuzama ukuzwisisa isizathu sokusaba kwakhe ukwamukela isabelo? Umlando usifundisa okuqakathekileko ngesineke nangomusa kaJehova.
UJONA
Indaba kaJona ingasisiza njani bona sizihlolisise thina?
U-ESTA
Ukutjengisa ithando lokuzidela njengo-Esta, kutlhoga ikholo nesibindi.
U-ESTA
U-Esta watjengisa njani ukungabi marhamaru ngokuthatha amagadango ngebanga lakaJehova nabantu bakhe?
UMARIYA
Indlela uMariya asabela ngayo engilozini uGabhariyeli itjengisani ngekholo lakhe? Ngibuphi obunye ubuntu obuthandekako abutjengisa?
UMARIYA
Okwenzeka kumaMariya eBhetlehema kwaqinisa ikholo lakhe eenthembisweni zakaJehova.
UJOSEFA
UJosefa wawuvikela njani umndenakhe? Kubayini afudukisela uMariya noJesu eGibhide?
UMARTA
UMarta walitjengisa njani ikholo eliqinileko ngitjho nangesikhathi esibudisi sokufelwa?
UPITROSI
Ukusaba kungaba yinto elimazako enamandla. UPitrosi wakuhlula ukusaba nokuzaza kwakhe malungana nokulandela uJesu.
UPITROSI
Ikholo nokuthembeka kwakaPitrosi kwamsiza njani amukele ukulungiswa nguJesu?
UPITROSI
UPitrosi wafundani kuJesu malungana nokulibalela? UJesu watjengisa njani bona bekamlibalele uPitrosi?
|
isiNdebele
|
UYISE lakaJohn wabhajadiswa wabanguFakazi kaJehova ekupheleni kwaka-1950, wabhajadiselwa eGujarat e-India. UJohn, abafowabo abahlanu nabodadwabo kuhlanganise nommakhe bebama-staunch Roman Catholics yeke bebangayifuni ikolo kayise.
Ngelinye ilanga uyise kaJohn wamthuma bona ayokunikela umnganakhe webandleni i-emvilobhu. Ekuseni kwamhlokho uJohn bekavula idromu wazilimaza umuno kabuhlungu. Nanyana kunjalo ngombana bekafuna ukuhlonipha uyise wase wathatha itjhila wabopha umuno loyo, wathatha i-emvilobhu wayisa lapho uyise athe ayise khona.
UJohn nakafikako wafumana kunomma walapho obekanguFakazi kaJehova. Nakathatha i-emvilobhu walemuka ukuthi uJohn ulimele umuno, yeke wafuna ukumsiza. Wakhupha i-first-aid kit, wahlamba incebelo wabe wambopha ngebhanditjhi. Ngemva kwalokho wamenzela itiye, wacoca naye ngeBhayibheli.
Ngesikhatheso ihloyo kaJohn ngaboFakazi bese iya ibohla, yeke wabuza umma loyo izinto ezimbili ikolo kayise ehluke ngayo kweyakhe, ukuthi inga-kghani uJesu unguZimu, nokuthi amaKrestu kufuze athandaze kuMariya na. Umma lo watjheja ukuthi uJohn ungowekoro yama-Gujarati, yeke wamphendula ngokususela eBhayibhelini ngemva kwalokho wamnikela incwajana ethi, “This Good News of the Kingdom.”
UJohn uthe nakafunda incwajana le, wezwa ngasuthi uzwa iqiniso leBhayibheli kokuthoma epilwenakhe. Waya kumphristakhe wambuza yona imibuzo ayibuze umma onguFakazi loya. Umphristi wasilingeka, wamphosa ngeBhayibheli, wamrharameja wathi: “SewunguSathana! Ngitjengisa lapho iBhayibheli elitjho khona ukuthi uJesu akasi nguZimu. Ngitjengisa nalapho elitjho khona ukuthi akukafuzi sithandaze kuMariya. Ngitjengisa yong!” Ilaka lomphristi lo lamthusa uJohn kangangobana wabe wathi, “Angekhe ngiphinde ngibeke inyawo lami esondweni lamaKhatholika ipilwami yoke.” Kwamambala akhenge aphinde.
UJohn wathoma ukufunda naboFakazi, wakhetha iqiniso wathoma ukulotjha uJehova. Ngokukhamba kwesikhathi namanye amalunga womndeni nawo enza okufanako. Sikhuluma nje uJohn usese nesibazi emunwenakhe wesandleni sesidla, lapha azilimaza khona iminyaka ema-60 eyadlulako. Usayikhumbula indlela umma lo amtlhogomela ngayo, ithandwelo lamdosela ekutheni alotjhe uJehova.—2 Kor. 6:4, 6.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Febherbari 2015
Umagazini lo uneenhloko ezizokufundwa kusukela ngo-Apreli 6, bekube ngoMeyi 3, 2015.
Incwadi ka-1 Pitrosi 2:
IBhayibheli liyasitjela bona uJesu bekamumuntu onjani. Funda ngokuthi ungawulandela njani umtlhalakhe ekulingiseni isibindi nokuhlakanipha kwakhe.
AmaKrestu wokuthoma athuthuka njani ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi? Yini eyenza bona ukutjhumayela kube bulula ngeenkhathi zabapostoli kunanyana ngisiphi isikhathi?
Yini eyenzeka emalangeni esiphila kiwo la, esize aboFakazi bakaJehova bona baphumelele ukutjhumayela ephasini loke?
Incwadi etja enesihloko esithi: “IBhayibheli—Ivangeli NgokukaMatewu” yatjhatjhululwa eJapani. Khuyini okusencwadini le? Yenzelwani?
Ukutjhumayela iindaba ezimnandi kuqakatheke ngaphezu kwakho koke nahlanjesi. Singahlala sikhuthele njani emsebenzini wokutjhumayela?
|
isiNdebele
|
UMNYAKA ABELETHWA NGAWO: 1960
INARHA ABELETHELWA KIYO: EFRANCE
HISTORY: BEKATHANDA UKULWA, ABHEMA IINDAKAMIZWA, ANGABAHLONIPHI ABANTU BENGUBO
UKUPHILA KWAMI KWANGAPHAMBILI:
Ngabelethelwa eMulhouse, esetlhagwinipumalanga yeFrance, ethrestini elihlala abasebenzi, ebelidume ngokuba nenturhu. Izinto engizikhumbulako ebuncanini bami ziimpikiswano zokulwa kwemindeni endaweni leyo. Umndeni wekhaya bewubaqalela phasi abantu bengubo, namadoda bekungakavami bona atjele abomma nawathatha isiqunto. Nami ngakhula ngifundiswa ukuthi indawo yomuntu wengubo ingekhwitjhini kwaphela, nokutlhogomela ubaba nabantwana.
Mina ngakhula kabuhlungu. Ngathi nangineminyaka elitjhumi, ubaba wahlongakala, abulawa kusela khulu utjwala. Ngemva kweminyaka emihlanu, umfowethu omdala wazibulala. Kiwo umnyaka loyo, kwathi kusaphikiswana khona emndenina, kwabulawa umuntu ngiqalile. Isenzakalweso sangithusa kwamanikelela. Amalunga womndeni wekhethu bekangifundisa ukuthi imikhwa neengidi zisetjenziswa njani nangabe kuyalwiwa. Ngihlangahlangene nginjalo, ngathoma-ke ngadweba umzimbami woke, ngasela notjwala.
Nangineminyaka eyi-16, bengisela amabhodlelo webhiya ayi-10 kuya kwayi-15 ngelanga, ngemva kwalokho ngathoma ukubhema iindakamizwa. Imali yokuthenga iindakamizwa bengiyithola ngokuthengisa iinsimbi, kokhunye ngebe nokweba. Ngathi nangina-17 besele ngiziqede zoke iingwebo zami. Sezizoke ziyi-18, ezingezokweba nokulwa.
Nasengineminyaka engaphezu kweyi-20, ipilwami yathuwelela khulu. Bengibopha iimboza eziyi-20 ngizibheme zoke ngelanga linye, ngingezelele nge-heroin nezinye iindakamizwa. Kuneenkhathi ezimbalwa lapha engapheze ngafa khona ngebanga lokubhema ngokudluleleko. Ngathoma nokuzithengisa iindakamizwezi, ngapha ngihlala ngihlome ngemikhwa nangeengidi. Kanye epilwenami, ngalinga ukudumuza enye indoda, kodwana ngetjhudu ikule labetha phezu kwesimbi yebhande latjhinga eqadi. Ngathi nangina-24, umma wahlongakala, lokho kwenza ilaka lami labhebhedlha khulu. Abantu nabakhamba endleleni, bebathi nabangibonako bathukwe, beqe indlela bakhambele ngale kwayo. Ngebanga lokulwa, bengiqeda iimpelaveke ngisesitetjhini samapholisa namkha ngisesibhedlela ngithungwa amanceba.
Ngathi nangineminyaka eyi-28 ngatjhada. Njengombana wazi, umkami bengingamhloniphi. Bengimthuka, ngimbetha nokumbetha. Izinto besingazenzi sobabili. Bengizitjela ukuthi nangimupha ijuwelari enengi eyetjiweko ngiqedile. Kwathi kusesenjalo kwenzeka into ebengingakayilindeli. Umkami wathoma ukufunda iBhayibheli naboFakazi bakaJehova. Walisa ukubhema ngesifundo sakhe sokuthoma, wala nokuthatha imali eyetjiweko, wangibuyisela nejewelari leya engimuphe yona. Ngakwata ngadlhabhaza. Ngathoma-ke kwanjesi ngaphikisana nokufunda kwakhe iBhayibheli, kwesinye isikhathi ngibheme ngiphefumulele intuthu yegwayi ebusweni bakhe. Bengihlekisa ngaye kibomakhelwana bethu.
Ngelinye ilanga, ngidakwe ngifile ngatjhisa umuzi wethu. Ngasindiswa nguye umkami, wasindisa nendodakazethu eneminyaka emihlanu emlilweni. Ngathi nangiqaqulukako, isazelo sangidla. Ngaphakathi ehliziywenami, ngazitjela bona uZimu angekhe angilibalela nangelanga lomhlolo. Ngakhumbula ngilalele umphristi nakathi abantu abakhohlakeleko bazokuya esirhogweni. Ngitjho nodorhodere wengqondo engaya kuye wathi kimi: “Kuphelile ngawe! Angekhe usalunga.”
INDLELA IBHAYIBHELI EYATJHUGULULA NGAYO UKUPHILA KWAMI:
Ngemva kokutjhelwa mumuzi, sayokuhlala ebukhweni nababelethi bomkami. AboFakazi bathi nabeze kumkami, ngababuza ukuthi “UZimu angazilibalela na izono zami zoke?” Bangitjengisa umtlolo weyoku-1 Korinte 6:9-11 eBhayibhelini. Iveseli libala izinto uZimu angazifuniko ezimalungana nokuziphatha, bese liraga ngokuthi: “Abanye benu beninjalo.” Amezwi la angiqinisekisa ukuthi nami ngingatjhuguluka. NaboFakazi bangiqinisekisa bona uZimu uyangithanda, bangivulela incwadi yoku-1 Jwanisi 4:8. Ngikhuthazekile nginjalo, ngababawa ukuthi ngibe nesifundo seBhayibheli kabili ngeveke, ngathoma nokuya emihlanganwenabo yobuKrestu. Bengihlala ngithandaza kuJehova.
Inyanga ingakapheli, ngalisa iindakamizwa notjwala. Ngezwa ngasuthi kunepi emzimbenami! Bengibhudanga kumbi, ngiphathwe yihloko, nginghanghabale imisipha le, nezinye izinto ezenzekako umuntu nakalisa iindakamizwa. Kodwana ngesikhatheso, bengizwa bona uJehova ungibambe ngesandla begodu uyangiqinisa. Ngazizwa njengompostoli uPowula. Nakakhuluma ngendlela uZimu amsize ngayo, watlola wathi: “Ngikghona ukwenza yoke into ngaloyo ongiqinisako.” (Filipi 4:13) Ngokukhamba kwesikhathi, ngalisa nokubhema igwayi.—2 Korinte 7:1.
IBhayibheli langisiza ingasi ekulawuleni ipilwami kwaphela, kodwana nokuthuthukisa ipilo yomndenami. Indlela ebengiqala ngayo umkami yatjhentjha. Ngathoma ukumhlonipha, nokuthi nangikhuluma naye ngithi “ngiyabawa” nokuthi “ngiyathokoza.” Ngathoma nokuba ngubaba wamambala endodakazinethu. Kwathi bona ngifunde iBhayibheli umnyaka munye, ngazinikela kuJehova ngabhajadiswa ngilandela isibonelo umkami angibekele sona.
INDLELA ENGAZUZA NGAYO:
Ngiyaqiniseka ukuthi imithetho yeBhayibheli ngiyo etjhugulule ipilwami. Ngitjho neenhlobo zami ezingasiboFakazi ziyatjho ukuthi nakungimi yena ngakade ngafa, ngibulawa ziindakamizwa namkha ukulwa.
Iimfundiso zeBhayibheli zitjhugulule ipilo yomndenami, zatjho nomthwalwami njengombana ngiyindoda nobaba. (Efesu 5:25; 6:4) Sathoma ukwenza izinto sisoke simndeni. Namhlanjesi, kunokuthi ngithi umkami indawakhe ingekhwitjhini, ngiyakuthabela ukumsekela emsebenzinakhe wokuba mtjhumayeli wesikhathi esizeleko. Naye uyakuthabela ukungisekela njengombana ngimdala webandla.
Umusa nethando lakaJehova uZimu kudlale indima ekulu epilwenami. Nginesifiso esikhulu sokukhuluma ngobuntu bakhe kilabo abangasenathemba lokutjhuguluka, njengombana inengi belingithatha njalo. Ngiyazi ukuthi iBhayibheli linamandla wokusiza nanyana ngubani bona ahlanze ipilwakhe, aphile ipilo enomnqopho. IBhayibheli lingifundise ukuthanda nokuhlonipha abantu bembaji nebengubo, langifundisa nokuzihlonipha mina.
|
isiNdebele
|
UMandela ulotjhisa abamfisela okuhle ngaphandle kwe-Synagogue ePitori.
Abalweli bekululeko abanengi ukubalwa noNelson Mandela, egade eligcwetha ngeskhatheso basolwa ngumlandu wokuzama ukuketula umbuso ngeminyaka yabo 1950 yebandlululo. Abalweli bekululeko laba ekubalwa uMandela, Ruth First, Z.K Matthews kanye noLionel “Rusty” Bernstein batlama i-the Freedom Charter, eyayikhuluma ngamandla wabantu beSewula Africa. Urhulumende webandlululo wahlela ukuhlasela abalweli bekululekwaba, ekwadala bona kube ne-Treason Train yonyaka ka-1956 eyahlala iminyaka eyi-11. Ngonyaka ka-1961, boke abasolwa batjhatjhululwa.
UMandela nabanye abalweli bekululeko bebanabalandeli ebebeza ekhotho ngasosoke isikhathi lokha abasolwa bavela ekhotho. Esthombenesi sibona uMandela osesemncani ayokudlula ewomeni elivumako emlandwini wakhe ngonyaka ka-1958.
"Kungefundo bona indodakazi ye…ingaba ngudokgodere, indodana yomsebenzi wemayini ingabamphathi wemayini." ~ Nelson Mandela
Umvumi we-pop weSewula Africa uBrenda Fassie othintekileko emoyeni, usingatha uMandela....more
UNelson Mandela wabuyela emzinakhe eOrlando eSoweto ngemva kokobana bamkhiphe ngentrogweni ngonyaka ka-1990. UMandela wakhulela e-no- 8115 Vilakazi Street esele iphendulwe i-museum....more
UMandela bekathandwa balandeli bakhe, begodu iliphawu lekululeko labo boke abantu. Udlala abonwa njengoZimu eSewula Africa, bekabonwa njengesika yamandla, neyethemba...more
Ngonyaka ka-1991, uNelson Mandela wathola unongorwana wokumhlonipha eJwanibhege e-Univesithi ye-Witwatersrand ngokuzinikela kwakhe enarheni le, nokuba mdosiphambili oyikakaramba okhe wabonwa eSewula Africa....more
|
isiNdebele
|
Igama
Spekwa
Ukwakheka nokuvela
Inyoni le ngenye yalezo ezinombala ohlaza kotjani kanye nehloko yombala ozotho okuqarheke ngombala omlotha. Inombala osarulana ngaphasi phambili emaphikweni, ngetjhwa lokhu kubonakala kuhle kwaphela nayiphaphako. Inesilevu sombala osarulana. Zeenehloko zombala ezizotho zivamise ukuba nemilomo emhlotjhana, kanye nencenye yespetho somhlathi wangehla esinzima. Ukwanda kombala onzima kuya ngenyoni ngayinye.
Ezinye zeenhloko ezizotho zinamehlo osarulana kodwana amnyama nofana anzotho, okumlotha oqarheke ngobusarulana. Ezinye zazo nezikulu zinamehlo wombala omlotha okukhanyako. Amadzinyana asakhulako anamehlo wombala omlotha, pheze okunzima, kuthi kilezo ezidala ubonakala ukhanya nasele iyidala ngomnyaka. Intamazo inombala omthunzi ozotho ovamise ukubhabhukela kohlaza kotjani. Igala lazo lesisayensi kuthiwa yi-cryptoxanthus, okuhlathulula ukufihleka kobusarulana kanye nombalayo wangaphasi kwamaphiko osarulana. Umhlobo lo ungomncani kunezakwabo. Zide ngethoba (9’) nawufaka hlangana nomsilazo omfitjhani.
Ukudla
Zidla imihlobohlobo yeembewu, amantongomani, iinthelo, kanye namathuthumbo. Zidla umhlobo othileko wotjani kanye namabele, begodu zingathathwa njengeenyoni zemasimini kezinye iindawo. Zivamise ukutholakala zikhamba ngomhlambi nofana iinqhema zamalunga abalelwa amasumini amahlanu lapho kumthombo wokudla omuhle.
Ukubekela nokufukama
Zingathathwa njengezikulu ngokulingeneko nasele ziseminyakeni emibili yobudala, kodwana zivamise ukubekela bezibe neminyaka emithathu ukuya kemine. Njengezinye zekhabo (Poicephalus), zibekela bezifukame khulu ebusika, nanyana kunalezo ezivamise ukubekela kesinye nesinye isikhathi sonyaka. Ezinengi zivamise ukubekela amahlandla amabili ukuya kamathathu ngonyaka, kuthi amaqanda amabili kube ngiwo ajayelekileko mhlambe ukudlula amaqanda amathathu ukuya kamane ngesibalo sawo. Ukufukama nokuqoqosela kuthatha amalanga abalelwa emasumini amabili nobunane. Amadzinyanazo zivamise ukuwalisa nasele anemveke ezibunane ukuya kezilisumi zobudala.
Ukuziphatha
Zivamise ukutholakala ngambili kanye nangeenqhema, begodu zibonakala zithanda ukuhlala emithini emikhulu nemide. Zivamise ukuhlala esiphethweni semithi. Kuziinyoni ezinamahloni tle begodu ziphila ngokuzifihla, azikavami ukubonwa nazinga phaphi ukusuka emthini ukuya komunye. Ngokuya ngesihlathululi mezwi sama-Parrots, umhlobo lo uvamise ukutholakala uphapha nalezo zephondolwandle nofana zeKapa.
Igama lesi-Latin
Poicephalus Cryptoxanthus
Lapho zitholakala khona
Umhlobo lo weenyoni usukela epumalanga yeSewula Afrika. Kuthi esSewula-pumalanga ye-Afrika, zitholakala eencenyeni zeSewula Afrika, Kenya, Zululand, Mozambique, Tanzania, Zimbabwe, Mali kanye neenhlengeni ze-Zanzibar and Pemba.
|
isiNdebele
|
Woke umuntu ukhuluma ngamakhetho wakazweloke womnyaka ka-1994 atjhugulula iSewula Africa ekubusweni baphathi abaninana ngobuhlanga yaba ,yinarha yedomokhrasi enganinani ngobuhlanga kwabanga mkarisomraro.
Malangeni ngaphambi kobana kubenamakhetho,amalunga anomguruguru we-militarist neo Nazi AWB, namkhana i-the Afrikaner Weerstabdsbewiging (Afrikaner Resistance Movement) aphehla intukgu ,ngokutjala iinthuthumbisi ezabulala abantu abanengi.
Bekumzamabo wokujamisa amakhetho agade bawabona njengephawu elikhombisa ukuphela kwendlela yabo yokuphila eyayimnandi nanyana ingasi njalo bekuzabe kukupheliswa kwabo njengabantu. UMandela nokgulumende babhala, ukuthuseleka ikhetho laragela phambili.
Kodwana igadango amabhuru alithathakweli, ladala bonyana abanye abantu balobe iimpilo zabo begodu kwamotjheka nemakhiwo. Ikhetho laragela phambili ngomoya wokulifisela iinlokotho ezihle nokusebenzisana kwenhlanga zenarha le.Into efana nale, bengakhenge kheyibonwe lapha eSewula Africa.
Bekungathi abantu abanzima, kunye nalabo abamhlophe kukhona bazibona kokuthoma, bonyana bababantu abakhamba ikhambo linye elifanako. Ubuhlobo obukhona phakathi kwabo besigcila, nomphathi walo, ebebubabambe, iminyakanyaka kwaba anga, buphele ngathi khenge khebube khona.
Nangaphandle kokukarwa mnyanya loyo, uMongameli uMandela bekazabe angasimumuntu nakagade azange akhumbule emva, ngomvulo loya kaSihlabantangana 1964.
Qitjhe iminyaka eyi-30 eyadlulako lokhanyana ajama ngaphambi kwakaMagastrada azokuthoma ukuzijamela ngomlandu ebegade apharwe ngawo, wokumorosa ngesikhathi salokha ekwaziwa ngokobanyana yiRivonia Trail: Lokho kwakusikhathi lapha ekhotho ethulileko, afunda khona ama-iri amane isitatimende azi kuhle kobana ukumorosa mlandu omkhulu nokobana, lokho akutjhoko kungafaka intambo entanyeni zalaba ebekasebenza nabo.
Waphetha ikulumo yakhe ngokobana athi: “Ngilwe, ngilwisana nokuphathwa, ngabamhlophe, ngalwa, ngilwisana nokuphathwa ngabanzima .Ngibeke eduze kwehlizwami umbono wesitjhaba esinedemokhrasi begodu nesitjhaphulukileko, lapha boke abantu baphilisana khona ngokuthula begodu banamathuba alinganako. Kumbono engithemba ukuwuphilela ,nokuwubona uphetheka. Kodwana Zimu wami, nakunetlhogeko, kumbono engizimisele ukuwufela”.Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
UMadiba uyahleka lokha athi urarha ibholo inyathelo lakhe liphuma.
UMandela bekathandwa balandeli bakhe, begodu iliphawu lekululeko labo boke abantu. Udlala abonwa njengoZimu eSewula Africa, bekabonwa njengesika yamandla, neyethemba ebantwini abanzima bekanemithwalo yemfanelo kanye nembopho ebekufanele aziphethe, njengokuya emihlanganweni, nenkulumiswaneni, ebezitlhoga uMandela ohloniphekileko.
Ngetjhudu, bekakgona ukuya eminyanyeni eminengi atjengise ihlizwakhe ekhanyako. Komunye umnyanya onjalo, abalandeli be-African National Congress (ANC) bebamzombelezile umdosiphambili wabo lo, lokha athi urakga ibhola inyathelo lakhe liphuma ngephoso. Wahleka lokha nakathabela iskhathi sokuzigedla ngaphakathi kweenyathelo ezihlelekileko ezalandela ukukhutjhwa kwakhe ngetrongweni.
"Kesinye isikhathi ubukhulu buwela esizukulwaneni. Ungaba ngiso isizukulwane esikhulweso. Ubukhulu bakho abutjhakaze." ~ Nelson Mandela
Umvumi we-pop weSewula Africa uBrenda Fassie othintekileko emoyeni, usingatha uMandela....more
UNelson Mandela wabuyela emzinakhe eOrlando eSoweto ngemva kokobana bamkhiphe ngentrogweni ngonyaka ka-1990. UMandela wakhulela e-no- 8115 Vilakazi Street esele iphendulwe i-museum....more
Ngonyaka ka-1991, uNelson Mandela wathola unongorwana wokumhlonipha eJwanibhege e-Univesithi ye-Witwatersrand ngokuzinikela kwakhe enarheni le, nokuba mdosiphambili oyikakaramba okhe wabonwa eSewula Africa....more
Abalweli bekululeko abanengi ukubalwa noNelson Mandela, egade eligcwetha ngeskhatheso basolwa ngumlandu wokuzama ukuketula umbuso ngeminyaka yabo 1950 yebandlululo....more
|
isiNdebele
|
Longer stories meant to be read aloud for children
UNonkungu bekayokuvakatjhela umalume wakhe. Unina wamnikela isikerde esifakwe umncamo kobana asembathe. Endleleni wahlangana nomntazana owabawa uNokungu kobana amboleke isikerde sakhe esihle khulu.
UNkanyezi akazange akghone ukulinda umoya wetwasahlobo, kodwana abantu bakwaNdlovu balahlekelwe mumoya wokugidinga.
By navigating this website, you agree to the storing of cookies on your device to enhance site navigation and analyze site usage.
|
isiNdebele
|
Namhlanje ku- Iketsetse – Zenzele, uBemba owakhe waba ngilomuntu ongazi litho naziza kezokubhanka, nje sengungqondongqondo wakhona. Sebe akgona nokufundisa ngitjho no- Zack Makhathakhata.
Siyakuthokozisa Mpho Molishi othumbe iR4000 ephaliswaneni lethu nakilabo abazithumbele ama-airtime.
Nje-ke, sikhathi sokuzithumbela ama-voucher we- airtime namkha unongorwana ongomkhulu we- R4000 nawuphendula naku umbuzo olula ipendulo yakhona oyikhetha kezinengi.
Ngimuphi umkhiqizo we-Standard Bank uBemba abone kungcono ukuthi usetjenziswe yibhizinisi ka-Zack?
A. I-Blue Mobi ye-Standard Bank
B. I-ATM ye-Standard Bank ATM namkha i
C. Contract Save Account
Ukungenela sms’sela u- A,u- B namkha u-C negama, nesibongo kunye ne-ID yakho ku-31531. Iphaliswaneli livalwa ngelesibili ngezi 25 August 2015.
|
isiNdebele
|
Eencwadini zekolo, ayikho incwadi engafaniswa neBhayibheli, okuyincwadi etjhugulula ukukholwa kwabantu abanengi ngezinga elingaka. Ngakwelinye ihlangothi, ayikho enye incwadi ekhe yahlolisiswa nekhe kwalwiswana nayo kangaka.
Ngokwesibonelo, ezinye izazi ziyabilayela ukuthi amaBhayibheli wanamhlanjesi akhambisana patsi newakade, kangangokuthi omunye uphrofesa wezefundo yekolo uthi: “Nathi ngokwethu asiqiniseki ukuthi siyibuyekeze ngokunqophileko imitlolo yokuthoma yeBhayibheli, ngombana sinamakhophi anemitjhapho kwaphela, kanti-ke amanengi wamakhophi lawo enziwa ngemva kwamakhulu weminyaka imitlolo yokuthoma yenziwe, begodu amakhophi lawo ahluke ngeendlela ezinengi ezihlukahlukeneko.”
Abanye baze bakungabaze ukuthembeka kweBhayibheli ngebanga lekolo abakhuliswe ngayo. Ngokwesibonelo, uFaizal wafundiswa mndenakhe ongasi maKrestu bonyana iBhayibheli liyincwadi ecwengileko kodwana latjhugulwa lapho nalapho. Uthi: “Kungebangelo ngezinye iinkhathi bekangathandi ukuthi abantu bakhulume naye ngeBhayibheli, begodu bebanganalo iBhayibheli lamambala, ngombana nalo lelo belitjhugululiwe!”
Nje-ke, kunendaba na ukuthi iBhayibheli latjhugululwa? Khewuzibuze nasi imibuzo: Ungazithemba na iinthembiso zeBhayibheli ezikhuluma ngekusasa elihle kukulapho ungaqiniseki bona iinthembiswezo zivela emitlolweni yamambala? (Roma 15:4) Bewungazisebenzisa na iinkambisolawulo eziqakathekileko malungana nomsebenzi, umndeni, namkha zekolo, ekubeni imitlo yanje yeBhayibheli itlolwe babantu?
Nanyana imitlolo yamambala yeBhayibheli yalahleka, kodwana sineminye imitlolo eminengi yeBhayibheli esingaqalisela kiyo. Imitlolo leyo yakghona njani ukuhlala ingonakali, yaphumelela naphezu kwepikiswano ekhona ngeBhayibheli, kwaze kwaba kulapho isetjenziswa khona? Ukuphumelela kwayo kungakusiza njani bona ulithembe iBhayibheli lanamhlanjesi? Akhe sizwe iimpendulo zemibuzo leyo esihlokweni esilandelako sokuphumelela kweBhayibheli
|
isiNdebele
|
IBhayibhili alisitjeli kwaphela ngeendaba eziliqiniso ezenzeka esikhathini esidlulileko, kodwana lisitjela nangalokho okuzokwenzeka esikhathini esizako. Abantu angeze bakgone ukubikezela ingomuso. Kungalokho sazi bonyana iBhayibhili ivela kuZimu. Khuyini iBhayibhili elikubikezeleko ngengomuso?
Isitjela ngepi ekulu kaZimu. Epini leyo, uZimu uzokuhlwengisa iphasi kikho koke ukungalungi asuse nabantu abangakalungi, kodwana uzokuvikela labo abamkhonzako. Ikosi ebekwe nguZimu, uJesu Krestu, izokuqinisekisa bonyana iinceku zakaZimu zithabela ukuthula nethabo, begodu angekhe zisagula namtjhana zihlongakale.
Singathaba ngokobanyana uZimu uzokwenza iphasi ipharadeyisi elitjha, akusinjalo? Kodwana kunento ekufuze siyenze nesifuna ukuphila epharadeyisini. Endabeni yamaswaphela yencwadi le, sizokufunda bonyana yini okufuneka sinyenze bona sithabele izinto ezihle uZimu azibekele labo abamkhonzako. Ngalokho funda INGCENYE-8 uzifumanele bona khuyini iBhayibhili elikubikezelako ngengomuso.
|
isiNdebele
|
Zivela ziphosekile, zigabadula ngamaqatha! Iinjomani ezine lezi nabakhweli bazo basibeka esithombeni esikhanya bha, kangangobana indlela ezigabadula ngayo seze kwanga ziyokuphumela ngaphandle kwamakhasi weBhayibheli! Injomani yokuthoma ngemhlophe—umkhweli wayo ngundabezitha, ikosi etjha ebukhosini. Ngemva kwakhe kugabadula injomani enjengomlilo, ekhwelwe mumuntu oqeda ukuthula ephasini loke. Elandelako ngeyesithathu, enzima khwitjhi njengaphakathi namabili, umkhweli wayo uphethe isikali sokumeda esikabili umemezela ukutlhayela kokudla. Bese injomani yesine ngetshetlha ngombala, yona-ke ekhamba nesindabelaphi namalwelwe angalaphekiko, umkhweli wayo kuKufa. Kuthi ngemva kwayo kulandele iThuna elikhamba lirhurhula amaphilo wabantu!—IsAmbulo 6:1-8.
“Ngarhidlwa livalo nangisathoma ukufunda ngabakhweli beenjomani ezine. Besengicabanga bona iLanga lesiGwebo lizongithola ngingakatjheji, ngingabe ngisasinda.”—Crystal.
“Kwangikara ukufunda ngabakhweli beenjomani ezine ezinemibala engafaniko. Ngathi nangilemuka bona zitjho ukuthini, koke kwangikhanyela.”—Ed.
Kghani nawe uzizwa njengoCrystal na ngabakhweli beenjomani ezine zesAmbulo? Namkha uzizwa njengo-Ed? Kinanyana ngiyiphi indlela ozizwa ngayo, abakhweli beenjomani laba basikhanyisela indaba yokwenzeka encwadini yamaswaphela yeBhayibheli—isAmbulo. Bewazi na bona ungazuza kangangani ngokuzwisisa umbono loyo? Ibanga lalokho kukuthi uZimu uthembisa bona kunethabo lamambala elitholakala lokha nawufunda, uzwisise bewuphile nangokuvumelana nalokho okutlolwe encwadini leyo yesiphorofido.—IsAmbulo 1:1-3.
Nanyana abanye bawusaba nje umbono wabakhweli beenjomani ezine, wona nokho awukenzelwa ukusithusa. Ekhabolakhona, iingidigidi zabantu ziyakhuthazeka ekukholweni nazifunda ngombono lo, ngombana zithola ithemba elikhanyako lesikhathi esizako. Nawe ungazizwa njengabantwabo! Sibawa urage nayo indaba le.
|
isiNdebele
|
Njengombana isizi elikhulu litjhidela nje, nomsebenzethu wokutjhumayela urhabile. (IzA 24:11, 12, 20) Nasizakusiza abantu, kufuze sibanikele amakarada abazisa ukuthi bakghone ukungena ezinzolwazini lethu bebatjhinge neliZwini lakaZimu. Ikaradeli linekhowudi engena evidiyweni ethi, Kubayini Kufuze Ufunde IBhayibheli? begodu litjela umuntu ukuthi angasithinta nakafuna ukwazi okunabileko namkha abawe isifundo seBhayibheli. Abanye abantu abazithathi iincwadi zethu kodwana bangathanda ukuvakatjhela izinzolwazi lethu. Tjhaphuluka ubanikele ikaradeli. Ungalitjhiyi emuntwini ongakazimiseli ukusilalela.
Nawusaraga nokwenza izinto ozenza qobe langa, bese ufumana umuntu ofuna ukwazi okunabileko, naku ongakutjho: “Kunokuthileko engibawa ukukupha khona. Ikaradeli lizokusa ezinzolwazini lethu lasimahla, uzokufumana amavidiyo acoca ngezinto ezinengi ongathanda ukuzazi.” (Jwa 4:7) Ngebanga lokuthi mancani amakarada la, ungaphatha amanengana ozowanikela abantu nawuthola ithuba.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Julayi 2014
Umagazini lo uneenhloko ezizokufundwa ngoSeptemba 1 ukuya ku-28, 2014.
Labo abatjhumayela eenhlengeleni zePacific eziseMicronesia baqalana neentjhijilo ezintathu. Abatjhumayeli bomBuswaba baqalana njani nazo?
‘Isisekelo nephawu’ okukhulunywe ngalo kweye-2 Thimothi 2:
Amezwi athi sitjhide “ebukhohlakalini” ahlangana njani nezehlakalo zangesikhathi sakaMosi? Ngiziphi iimfundo esingazifunda ezehlakalwenezi?
UMLANDO WOKUPHILA
Funda ngomlando kaGerrit Lösch, olilunga lesiHlopha esiBusako
Kutjho ukuthini ukubizwa kwethu bona siboFakazi bakaJehova?
Kubayini uJesu athi “nizakuba bofakazi bami” ingasi bakaJehova? Singahlala njani sikhuthele emsebenzini wokufakaza lo?
|
isiNdebele
|
Ngemva kokurhola abantu bakaJehova iminyaka eminengi, uJotjhuwa wahlongakala aneminyaka eli-110. Ekuphileni kwakaJotjhuwa koke, ama-Israyeli bekalotjha uJehova. Kodwana ngemva kokuhlongakala kwakaJotjhuwa, athoma ukulotjha iinthombe njengamaKanana. Ngebanga lokobana ama-Israyeli bekangasalaleli, uJehova wavumela uJabhini, ikosi emKanana bona ibagandelele, ibenze badose nzima. Abantu barabhela uJehova bona abasize. Ngalokho uJehova wabapha umrholi omutjha, uBharakhi. Nguye ebekazokusiza abantu babuyele kuJehova.
UDibhora, umphorofidikazi wathunyelwa kuBharakhi. Bekanomlayezo ovela kuJehova othi: ‘Thatha amadoda azi-10 000, ukhambe nawo uyokuhlangana nebutho lakaJabhini emlanjeni weKhitjhoni. Kulapho uzokuhlula khona uSisera induna kaJabhini nebutho lakhe.’ UBharakhi wathi kuDibhora: ‘Ngizokukhamba kwaphela nange nawe uzokukhamba nami.’ Waphendula wathi: ‘Ngizokukhamba nawe. Kodwana kufuze wazi bona akusuwe ozokubulala uSisera. UJehova uthe uzokubulawa mfazi.’
UDibhora wakhamba noBharakhi nebutho lakhe baya eNtabeni iTabori balungiselela ipi. Msinyana ngemva kokuzwa lokho, uSisera wathatha iinkoloyana zepi nebutho lakhe batjhinga emlanjeni. UDibhora wathi kuBharakhi: ‘Namhlanjesi uJehova uzokwenza uhlule uSisera.’ UBharakhi namadoda ebekakhamba nawo azi-10 000, behla bagijima entabeni bayokuhlangana noSisera nebutho lakhe elinamandla.
UJehova wabangela bona kube nesirhurhula esivela emlanjeni iKhitjhoni. Iinkoloyana zepi zakaSisera zabhajwa edakeni. USisera wehla kweyakhe wathoma wagijima. UBharakhi nebutho lakhe bahlula ibutho lakaSisera kodwana yena wadla phasi! Wabaleka wayozifihla ngetendeni lomma ibizo lakhe elinguJayeli. Umma lo wapha uSisera ibisi wasela bewamembesa nangengubo. Ikakaramba ediniweko le yabanjwa buthongo. UJayeli warhaba wamnanabela wamvula ihloko ngesikhonkhwani setende, wambulala.
UBharakhi wafika azokufuna uSisera. UJayeli waphuma ngetendenakhe wathi: ‘Yewungene ngaphakathi. Ngizokukhombisa indoda oyifunako.’ UBharakhi wangena ngetendeni, wabona uSisera arabhalele phasi, afile. UBharakhi noDibhora babhinela uJehova ngokuthi usindise ama-Israyeli emanabenawo. Iminyaka ema-40 eyalandela, ama-Israyeli abanokuthula.
“Abafazi abanengi bamemezela iindaba.”—IRhubo 68:12; [68:11, NW]
|
isiNdebele
|
ISITHALA No. 2 2019 | Iqakathekile Na Ipilo?
Inga-kghani wakhe waqalana nobudisi kangangokuthi wafuna ukufa?
Ukuphila kuqakatheke ukudlula nanyana ngibuphi ubuhlungu esiqalene nabo.
IBhayibheli iyasitjela ukuthi yini engasisiza siqalane neenhlekelele zemvelo ngendlela ephumelelako.
Funda ngezinto ezihlanu ezizokusiza uqalane nokuhlongakalelwa ngendlela ephumelelako.
Abantu abanengi abatjhade nabantu abangakathembeki baduduzwe miTlolo.
Funda ngokuthi abanye bakghona njani ukuqalana nepilo ebogabogako.
Wakhe wagandeleleka kangangobana wazizwa sele ungasafuni ukuphila? Ngubani ongakusiza?
Kungenzeka abanye bangazwisisi ukuthi uqalene nani, qiniseka ukuthi uZimu unendaba nawe begodu ufuna ukukusiza.
Amavesi weBhayibheli la angakududuza bekakuqinise.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Apreli 2016
IsiThalesi sineenhloko ezizokufundwa kusukela ngoMeyi 30 kuya kuJuni 26, 2016.
Yini amaKrestu angayifunda emlandweni kaJafta nendodakazakhe?
Nawucwile emirarweni kusuke kubandakanyeke ini? Ngiziphi iimbonelo zabantu abakghodlhelelako ongazilingisa?
Nawuya esifundweni yazi bona lokho kuyakuthinta wena, kuyabathinta nabanye abantu noJehova. Uyakulemuka lokho na?
Amaphuzu amane angakurhelebha uzilungiselele ukuqalana neentjhijilo ezikufikela ungakatjheji.
UMLANDO WOKUPHILA
Yini eyenza abommaba batjhiya isonto labo lamaKhatholika?
Ungaba nomusa njani nawutjhumayelako uqabule abantu obatjhumayezako begodu umlayezwakho usindise ukuphila?
|
isiNdebele
|
Kubayini uJesu ezwa ubuhlungu ngendlela abadosiphambili bekolo yamaJuda abaziphatha ngayo? Kungombana benza iSabatha labamthwalo ebantwini, ngokungezelela imibandela eminengi engatjho litho. Ngokwesibonelo, ukubulala itsetse bekungakavunyelwa. Ukulapha bekuvunyelwe kwaphela nange ipilo isengozini. Lokho kutjho ukuthi ukuphuka kwamathambo namkha ukutshinyeka bekungalatjhwa ngeSabatha. Kubonakala kuhle ukuthi abadosiphambili bekolo bebanganandaba nendoda enesandla esitjhwabeneko.
Ungathanda ukusifunda ngelinye ilimi
Ulapha NgeSabatha
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Disemba 2015
IsiThalesi sineenhloko okuzokucocwa ngazo kusukela ku-Febherbari 1 bekube ngezi-28, 2016.
UZimu usebenzisa amalimi wabantu ahlukahlukeneko ukusitjela imicabangwakhe asifundise iqiniso.
Izinto ezintathu ezisize iKomiti yabatjhugululi beBhayibheli i-New World Translation.
EBhayibhelini kuneenzathu ezihle neenzathu ezingasi zihle zokunikela ngesikhathi sethu, amandlethu, nangezinto zethu.
Isibonelo sakaJesu singakurhelebha njani ukuthi wazi bona kufuze ukhulume nini, ukhulume uthini, begodu ukhulume njani?
Kufuze sibaqale njani abantu abagulako, begodu kufuze sibaphathe njani?
UMLANDO WOKUPHILA
UMichiyo Kumagai walisa ukukhonza abezimu, bathoma ukungasathelelani amanzi nommakhe. UMichiyo waba njani nokuthula?
|
isiNdebele
|
UGoldie Qyayia nendodakhe uOtto, beKhayelitsha, bebengazwisisi okunengi ngengongogwana yeHIV. Nanyana kunjalo, yathatha amaphilo wabantwababo ababili, uThumela kanye noVusi ngemva kwendodanabo enye. Kwathatha isikhathi, kodwana ekugcineni uGoldie wathola indlela yokuqalana nokuloba kwakhe abantwanokhu. Le yindatjana yakhe.
Usebenza Budisi
Ngingiqatjhwe njengomkulumagi babantu abaphethe i- Blouberg Homes, nekuyi-agency ebeyiqatjhisela abantu izindlu e Bloubergstrand.Ngasebenza lapho iminyaka emihlanu, ngihlala emzinethu eKhayelitsha lokha indoda yakwami igade omunye umzethu e Transkei. Uthumela gade akgelebha e- Blouberg Homes, begodu asebenza nzima. Nangabe umesisi athe kulumagani koke, and beni-ayine woke ama-sheet, besizakuqeda msinya, nanyana sisebenza emzini omkhulu. Uthumela gade angasabi ukusebenza budisi.
NgoMgwengweni wonyaka ka-2000, lokha aneminyaka eyi-30 saya esbhedlela semini ngombana khabe athonywa kugula, bamhlolisela ubulwelwe be-HIV. Sasilokho singazwisisi ukuthi kanti umuntu, uyithola njani ingogwana le. Safunda lokha iskhathi nasikhambako, ngombana ukuhlolelwa kwakhe ingogwana le kwabuya, nemiphumela ethi naye unayo.
Ngaphasi kweminyaka emibili, sithole bona unengogwana yentumbantonga le, wathoma wagula. Lokha sele afika esigabeni sesine sobulwelobu, kade sele ondile, anganamandla, gade sele afa. Kwamthatha inyanga yinye kusukela lokha nakathoma ukugula khulu, bona ahlongakale. Ngangimhlambisa, ngimupha iinhlanhla, begodu ngimfunza, ngombana gade anganamandla abhalelwa nakuphakamisa isgobho. Kwakubudisi ukutlhogomela umntwanami obhubhako. Lokha izinto sele zithoma ukuba zimbi khulu, samusa esbhedlela i-Groote Schuur, kwathi lokha abodorhodere basitjela bona uzokuhlongakala kungasikade, samusa e-hospice e Conradie Hospital. Wahlala lapho iimveke ezimbili ngoNtaka wahlongakala ngonyaka ka-2002.
Ngangikhona
Mina no Otto besiseKapa lokha uVusi athonywa migomani eminengi,aphathwa namathumbu nehloko ebeuhlungu.Samusa esibhedlela e-Groote Schuur lokha egade ibizwa bona yi- Jooste Hospital. Udorhodere wasitjela bona unengogwana ye- HIV, nanyana sasingazwisisi bona utjho ukuthini, udorhodere wayelokhu aragele phambili asiitjela bona kuzokuba khona ipengu-treatment ezako, engarhelebha uVusi yenze bona alulame msinya. Bamnikela amapele, nenhlanhla zobulwelwe besifuba /-TB iskhatjhana waba bhedere, waze wabuyela nemsebenzini. Kodwana ngemva kwenyanga ezisithandathu wagula godu. Ngamqala,begodu ngangiseduze kombhedakhe lokha nakabhubhako.
Translated by Lizzy Shongwe
|
isiNdebele
|
Igama Lomndenazo Elijayelekileko
Whale shark
Ezinye Zakwabo Emndenini
Ayikho
Igama Lesayensi
Rhincodon typus
Ubukhulu
Ingakhula beyibe mamitha alitjhumi nantathu (13m).
Ikambiso Yokufanisa
Inamacatjhazana wombala ahlezi buvundla kanye nalawo ehlako, kwande imida yombala omlotha begodu womhlobo lo we-Whale Shark ahlukile. Injalo nje inemida elumbanako eqaqada umzimbayo woke.
Ilwazi Elivamileko
Umndeni wama-Rhincodontidae wakhiwa mkhakhawo owodwa kanye nomhlobo munye. Ifesi le imhlobo wesilwani esikhulu kinazo zoke iinlwani eziphilako begodu ubudisi bayo bungaba matani alitjhumi nantathu (13 tons). Kanengi zivame ukubonwa zikhamba ngayinye, kodwana zisuka emhlambini wekhulu lazo. Zinokufudukela eendaweni ezande khulu ngomhlobo weemilo ezibizwa ngama-plankton. Ububanzi bomlomayo bungabalelwa emitheni yinye nahlanu (1,5m) begodu inamazinywana ahlaleleneko amatsikana angaba ma-300-350, nokho ayiwasebenziseli ukudla. Ukubulungeka kwazo kubogaboga khulu begodu akuthabisi. Zimhlobo oqoqoselela ngendeni begodu amadzinyanazo azalwa sele aphila begodu ahlume ngokwaneleko, anjalo nje asuke amasenthimitha amatjhumi amane ukuya kamatjhumi asithandathu wobude. Zinjalo nje zikghona ukuphila iminyaka beyibe likhulu.
Ukudla Kwazo
Zimhlobo okhethako kilokho ezikudlako. Zidla khulu imihlobo yeemilo ezibizwa ngama-macro-algae, krill, plankton, crustacean imihlotjana yemfesi ezincani kanye nalezo zomhlobo onganamgogodlha.
Ukusabalala Kwazo
Zitholakala umhlaba zombelele kizozoke iindawo zomhlobo we-tropical.
|
isiNdebele
|
Igama
IKhozi lenturhu
Ukwakheka nokuvela kwalo
Leli likhozi elikhulu kunawO woke we-Afrika begodu linjalo nje linamandla khulu, lingakghona ukuwisa umuntu omkhulu ngenyawo zalo. Asoselelwa ngokuthi inyawo layo elilodwa linamandla angakghona ukuphula umkhono womuntu. Ikhozeli elingelikhulu e-Afrika linesilinganiso sobudisi esimaphawundi (pounds) alisumi nane (14 pounds) nofana (6.5 kg) begodu anamaphiko amade ngamagadango asithandathu nama-intjhi amane. Lona linobude obuma-intjhi amasumi amathathu nambili. Incenye yangaphasi yomzimbalo inombala ozotho okumnyama kuthi amathumbalo abe namacatjhazana amhlophe, imilenze imhlophe kanye namazipho amakhulu khulu. Idzinyana lazo libonakala lihlukile kunezidala.
Ukudla
Kezinye iindawo adla iinyoni ezifaka hlangana iintarantara, amakhukhu nofana iinkwali, iinyoni ezikhambakhambako, kanye neenkukhu. Iinyoni ezikulu ezifana nabodoyi ababizwa i-European Stork kukhe kwagadangiswa lapho zibulawa khona likhozi elikhulweli. Kezinye iindawo zizidlela iinlwanyana zomhlobo omunyisako, ofana nembila kanye neempunzana ezincani. Zidla namalamjana weenyamazana ezifana neLiza (Impala), iinkghabu, amalamjana wembuzi zekhaya, kesinye isikhathi abulala nepaka yomango, kanye nepungutjha; iinyoka ezimbalwa kanye neembhadwa. Le kuyinyoni edla nayana yini etholakala eduze, kodwana ikhetha khulu iinyoni ezikulu, hyrax, iinkukhu zekhaya. Nokho alaziwa ngokudla ingcuba ngaphandle kwemvu efileko.
Ukuhlangana neduna nokubekela
Zakha iindleke zazo ngasosoke isikhathi emithini, kanengi zakha emithini ephakame ngamagadango amasumi amabili ukuya emasumini abunane ukusuka phasi ehlabathini, kodwana livamise ukukhethe umuthi omkhulu khulu wendawo, ovamise ukukhulela esiqongolweni nofana endaweni emakghakgha, lapho ikghona ukuphuma ngokukhululeke esidlekeni. Akhamba ngambili avamise ukuba nesidleke sinye nofana mbili, begodu azisebenzisa njengesiphephelo ngokukhamba kweminyaka, kodwana zisebenzisa sinye ukuhlangana nokubekelisana. Isakhiwo sazo sibamagadango angaba sithandathu ukuvundla kanye namagadango amane ukuminyana kwaso, begodu nazisese zitjha zakheka njengesikotlelo zinjalo njezibanzi ukudlula ukutjhingela. Zakhiwa ngeengojwana ezidege ezingaba yi-intjhi yinye nambili ububanzi bazo, zihleleka ngendlela yomuda bese kundlalwa amakari ahlaza. Isidlekeso singasetjenziswa ngezinye iinyoni iminyaka eminengi. Ukuhlangana nokubekelisana kwazo kuvamise ukuthoma ngesikhathi sokuna kwezulu, ekuthomeni kwesikhathi sesomiso, nofana ekugcineni kwaso, kuthi okunye kwalokho kudlulele esikhathini sokuna kwezulu. Ukufukama kuvamise ukwenziwa ngelisikazi, kodwana eliduna laziwa ngokuhlala kwaphela. Elisikazi liyaphuma liyokuzuma ukudla begodu alithuthelwa ukudla ngeliduna.
Ukufukama kubalelwa emalangeni angaba masumi amane nahlanu. Idzinyana layo liqoqoselwa libuthakathaka begodu lithuthumela, kodwana lithoma ukuba majadu khulu ngemva kwamalanga amasumi amabili liqoqoselwe. Emalangeni amasumi amathathu nambili lithoma ukumila iinsiba ukwehlela enzasi kuthi emalangeni amasumi alikhomba umzimba woke ube namasiba. Idzinyana lithuthelwa ukudla ngunina noyise ukufikela lapho sele linamalanga amasumi asithandathu wobudala, begodu nasele linamasiba kuhle, kanye nalokha nalikghona ukuhlephula lokho elikubulele ngokwalo. Ngesikhathi sokusingatha nofana sokubuthelela amadzinya nokuwatlhogomela ngokuwathuthela ukudla unina uhlala eduze nesidleke nofana phezu kwesidleke, kuthi eliduna lithuthe ukudla.
Elisikazi lihlala khonapho lilindele ukwamukela ukudla okuza neliduna amalanga bekabe masumi amahlanu. Ukusuka lapho liyasuka nalo lithuthele ukudla esidlekeni, kuthi eliduna livele ngakanye. Emalangeni wedzinyana wokuthoma unina ulisingatha ngamphiko, kodwana ngemva kwamalanga alisumi nane unina ulisingatha ebusuku kwaphela. Idzinyana naliqeda ukuphapha komuthoma ngemva kwamalanga alikhulu, libuyela liyokulala esidlekeni amalangana, kuthi ngemva kwamalangana lithuthuke. Lihlala liseduze nesidleke amalangana, begodu lingabonakala eduze naso iinyanga ezingaba zithandathu.
Ukuziphatha
Ikhozelikhulu le-Afrikeli, limhlobo wenyoni onganandawo eyodwa lapho liphila khona ukusuka emahlathini wameva kanye newe-savannah atholakala eendaweni ezinengi ze-Afrika, atholakala neendaweni ezivulekileko neenarheni ezisiquntu serhalawumba. Ikhozeli liqeda pheze amaphesende amasumi abunane nahlanu (85 %) lizigedlile nofana liziphumulela, kanti-ke liphapha kanengi emini yekusenie (10am). Liphumula kanengi entambama ngesikhathi (3pm) begodu livamise ukulawulwa bujamo bezulu. Anjalo nje ajayeleke khulu ngokuphumula nangokuba bazumi abayingozi khulu.
Ikhozeli ekhulweli livamise ukuphaphela phezulu emkayini ngokukhambisana nomoya ama-awara ambalwa ngaphandle kokuzuma, kanye nalokho elikubutheleleko, kodwana livamise ukuzuma ukusuka phezulu emkayini, lisahlela nofana belibulale ukusa phezulu ngokwehla ngebelo elikhulu, nofana ngokwehla buthaka lehlele emahlathini avulekileko, ukwehleko kuvamise ukulawulwa ziimpiko elivamise ukuziphakamisela ngemhlanalo. Livamse ukubulala ukusuka lapho liditjhe khona, kodwana lokhu likwenza ngakanye khulu, kuthi okhunye ukubamba kwalo kurare tle ngokuthi kube ngebelo eliphezulu ukusuka ebangeli elikude tle.
Amakhozi la akhamba ngamabili avamise ukuba nekhaya lawo elingaba yindawo emamayili amahlangothi alingana woke abalelwa emasumini amahlanu (50 squre miles), kanti-ke avamise ukujika jika kiyo yoke indawo leyo. Avamise ukuzuma endaweni eyodwa amalanga ambalwa ngaphambi kokuthuthukela kenye, njengomba kuvamise ukubikwa iinghonghoyilo ngokubulala kwalo kanengi eendaweni eyodwa. Linamahloni khudlwana ukudlula amanye amakhozi amakhulu we-Afrika, begodu lihlalela kude nabantu. Nanyana ukufuduka nokuthuthuka kungenzeki ngendlela eqinileko nje, livamise ukujikajiya eduze, okufaka hlangana ukuphapha amabanga angaba makhulu wamamayili (hundred miles), nokho akhamba ngamabili avamise ukungatholakali eendaweni eziseduze nalapho abekelisanela khona. Linomukghwa wokuzuma iinyoni zemidlalo kanye neenlwanyana zomhlobo omunyisako eendaweni ezivulekileko, kodwana abulala neenlwani zemakhaya, nanyana libulala inani eliphasi kunangendlela elisolelwa ngayo nje. Kubonakala kwanga ukunzinza kwayo kubayinzuzo ebantwini.
Lapho atholakala khona
Ikhozeli lingatholakala emahlathini womhlobo we-savannah kanye neendawo zamahlathi wameva we-Afrika esewula ye-Sarah, ukusuka e-Senegal ukuya e-Somalia kanye nesewula ukuyela eKapa. Atholakala eendaweni ezivulekileko kanye neenarheni zesiquntu zerhalawumba, kodwana akandi khulu emahlathini, nanyana avamise ukubekelisa emahlathini ukuyele esiphethweni sawo nje.
Igama lesi-Latin
Polemaetus bellicosus
|
isiNdebele
|
This story has been specially created to celebrate World Read Aloud Day 2018 by reading-for-enjoyment campaign, Nal’ibali. Find this story in all SA official languages and find out more about the project here.
***
“Ngizokufaka amagondelo amabili namhlanjesi, Baba,” kutjho uNeo lokha nakafaka amabhudzi wakhe webholo erarhwako.
“Ngizakusiza ngokungezelela ngamagondelo amathathu, Malume,” kutjho uPriya osanduku ka ekha bokaNeo nomfowabo omncani, uRahul. URahul bekaphethe ivuvuzela yakhe ekhanyako ebovu.
Uyise kaNeo wahleka. “Arha-ke, ngilindele ukukwakwazela kahlanu-ke nakunjalo!”
“Nami ngingakwakwazela Malume?” kubuza uRahul.
“Iye, msanami,” kutjho uyise kaNeo lokha nakasiza uMbali ukwembatha amanyathelwakhe. “Asikhambeni-ke kwanjesi!”
Boke bangena ngekoloyini. UNeo wahlala ngaphambili. Khewahlala kanengi lapha, ngaphambilini. Bekanesiqiniseko sokobana uyise nange angamvumela, lokha iinyawo zakhe nasele zizide ngokwaneleko, uzakukghona ukutjhayela ikoloyi. Kubonakala kulula. URahul noPriya bahlala ngemva baphahle uMbali. Bamkitakita naye wagigitheka.
Bathe bangakatjheji boke, kwabesele ba kile etatawini lebholo erarhwako. Ba ka ngesikhathi esifaneleko sokobana uPriya noNeo bahlangane nesiqhema sabo seMaqhawe Football Club bonyana bazifuthumeze. Bebazokubambana nesiqhema seDiamond Football Club namhlanjesi.
“Nikhumbule ukuqinisekisa bonyana nidarhise iDiamonds Football Club leyo, bekuthi ngemva komdlalo bafune ukutjhugulula igama labo bathi bayiCoal Football Club,” kutjho umbanduli wabo.
Kusenjalo kwabasikhathi sabadlali bonyana bagijimele ngetatawini. Usofengwana wabetha ifengwanakhe, umdlalo wase uyathoma.
Kwathoma kabuthaka, kodwana msinyana bangena emtjhovweni. Bekunetjhada elikhulu lokha imindeni yabantwana beenqhema ezimbili lezi nabakwakwazelako. Ibholo izakuba kwelinye ihlangothi isikhatjhana, kusesenjalo kubonakale ingathi iya kwelinye ihlangothi, omunye wabadlali uzakuthatha ibholo akhambe nayo! Umdlalo wakhamba ngelendlela bekwaphela isiquntu sokuthoma.
“Nginesizungu! Nithembise bonyana nizokufaka amagondelo,” uRahul utjho kuNeo noPriya lokha nabaphumela ngeqadi kwetatawu.
“Kunjalo. UMbali ufuna amagondelo, uMbali ufuna amagondelo,” kubuyelela uMbali. “UMbali uyayenda,” wangezelela ngokuzamula. UNeo banoPriya bamane bahleka nje base bayagijima babuyela emva esiqhemeni sabo.
Ifengwana yalila abadlali bagijimela etatawini ngokwesiquntu sesibili. Umdlalo waragela phambili ngendlela egade ukhamba ngayo esiquntwini sokuthoma … bekwasala umzuzu owodwa!
UNeo bekabambe ibholo. Waqala ngapha nangapha ukubona bonyana ingabe ukhona omunye weDiamond Football Club eduze kwakhe na. Awa, bekayedwa. Wagijimela phambili, atjhewa ibholo. Msinyazana umdlali weDiamond Football Club wavela. UNeo wamqala emehlweni lokha nekararha ibholo idlula phakathi kwemilenze yabanye abadlali. Ababukeli barhuwelela ngethabo.
Omunye wabadlali beDiamond Football Club wanqopha ngakuNeo ukuyomemuka ibholo. Ngokurhaba, uNeo wadlulisela ibholo kuPriya.
Omunye nomunye bekaminyile lokha uPriya nakathatha ibholo ayirarha ngamandla. LADUMA! Usomapali akhenge abe ayibone ibholo nayizako! UPriya bekafake igondelo.
Kungakadluli nomzuzwana. Lokha nakatjhugulukako athi ugidinga igondelo, usofengwana wabetha ifengwana yokugcina! IMaqhawe ithumbile!
UNeo bekathabe khulu bewagijimela kuPriya wamgugela phezulu!
Bobabili bagijimela esiqhemeni sabo nombanduli kangaphandle kwetatawu, base bayadebha boke. Ngemva kwalokho uPriya noNeo bagijimela kuyisekaNeo. URahul yena bekavuthelela ivuvuzela phezulu.
“Loyo bekumsebenzi ofanelwe yi-ayisikhrimu, Priya ninoNeo,” kutjho uyisekaNeo. “Iinkutani zethu ezimbili zingakuthabela lokho?”
“Iye! Siyayithanda i-ayisikhrimu,” kutjho uMbali abaphendulela. Bahleka boke.
UNeo waguga uMbali lokha nabayokuthenga i-ayisikhrimu. Namtjhana angakawafaki amagondelo amabili agade awafuna, kodwana usize umnganakhe omkhulu bona afake igondelo! UPriya yena bekathabile ngombana bekungekokuthoma afakela iMaqhawe igondelo. Itjhada levuvuzela kaRahul belingathi udlala umvumo omnandi.
|
isiNdebele
|
Ibizo
I-Bontebok (Damaliscus pygargus pygargus)
Ukwakheka Kwayo
I-Bontebok iyinyamazana enombala ozotho okungeneleleko, iphakathi naphakathi ngomzimba, inetshwayo elimhlophe ebusweni bayo, inombala omhlophe twa emahlalweni, emathunjini, emadolweni angemva begodu nomsila onepente enzima. Eziduna nezisikazi zazo zineempondo, nalokha iimpondo zalezo eziduna zibudisi begodu zide khulu kunezalezo ezisikazi.
Ukudla Okukhethiweko
Lezi ziinyamazana ezihlala emmangweni, zithanda ummango onobutjani obufitjhazana ngaphakathi kweemila ezisendaweni eneenthukghwana.
Ukukhulisa
Lezi ziinyamazana ezitholakala ngesikhathi esithileko somnyaka. Ezisikazi zakhona ziba majadu ekujarhaneni lokha nazineminyaka emibili ubudala. Isikhathi sokujarhana siba hlangana kwenyanga kaTjhirhweni ukuya phakathi kwenyanga kaNtaka. Amakonyana azalwa ngalinye abelethwa ngesikhathi sikaKhukhulamungu nangenyanga kaSewula ngemva kwesikhathi sokumitha samalanga ama-238 ukuya kuma-254.
Ukuziphatha Kwazo
Zithanda ukukhamba zimhlambi begodu zithanda nokuhlala ndawonye emini. Ezisikazi zona zithanda ukuhlala ndawonye bese kuthi ngesikhathi sokukhulisa kube ngizo ezivikela indawo ehlala lezo ezincani ezingezisikazi ezikhamba ngazimbili ukuya kwezibunane kanye namakonyanazo. Ezincani eziduna zona zihlala zibuthene ziimhlambi omkhulu wempohlo.
Lapha zitholakala khona
I-Bontebok yabe izunywa khulu makholonisti kwathi ngomnyaka we-1830 kwasala kwaphela ama-22. Namhlanjesi avikelwe ephageni i-Bontebok National Park, eyamenyezelwa ngomnyaka we-1931. Ngomnyaka we-1992 umhlambi lo wakhula bewayokufika ku-2000. Ngomnyaka we-1961 omunye umhlambi wesibili wamenyezelwa eduze ne-Swellendam, okuthi namhlanjesi zibe nama-bontebok ama-200-300. Ngokomlando, ukwabiwa kwama-bontebok kwabe kwenziwa kwaphela esewula-tjingalanga eKapa, ukusukela lapho athathwa asiwa kwezinye iindawo ezivikelweko ngaphandle kwendawazo yemvelo.
Amanothi
Ibizo elithi i-Bontebok lisuselwa embaleni begodu lisukela kubahlali bama-Dutch abafika ngeminyaka yabo-1600. Omunye umhlobo wama-Blesbok, emibili leyo yahlangana yazalelana ngamandla begodu kunombono hlangana nabavikeli beenlwana othi akukho ukutshwenyeka kwamambala kwananyana yini eseleko.
|
isiNdebele
|
Igama
UBhejane (omhlophe) White Rhinoceros (Ceratotherium simum)
Ukuvela nokwakheka kwakhe
Umhlobo lo wakaBhejana umhlobo wesilwani esithatha ubujamo besithathu nakubalwa iinlwani ezikulu zomhlobo omunyisako emhlabeni zombelele. Banomlomo wesakhiwo samahlangothi alingana woke, begodu umhlophe. Umhlobo lo waboBhejana abamhlophe banelunda entanyeni. Nokho baqinile, bakhulu kodwana abananturhu nofana abasibukhali njengalabo bomhlobo obizwa ngonzima (Blak Rhino). Iimpondo zakhe eembili ezisepandla, ziqinile begodu zakheke ngama-fibers kodwana azikakheki ngesakhiwo seempondo.
Iimpondo ekhe zabeka irekhodi eliphezulu ngezide ngesilinganiso esiyimitha yinye namasumi amahlanu nobunane (1.58 m). Iinkunzi zakhona, zinesilinganiso sobudisi esimakhilogremu aziinkulungwana embili (2 000 Kg), begodu ezisikazi zincani ngombana zinesilinganiso esimakhilogremu ayikulungwana namakhulu abunane (1 800 Kg). Ubude obuphakamileko beenkunzi bubalelwa emitheni yinye nobunane (1.8 m).
Inesikhumba esimlotha esipheze sangabi namaboya. Umlomakhe usisakhiwo samahlangothi alingana woke begodu ubanzi. Umhlobo lo unelunda entanyeni. Izitho zangasese zihleleke ngendlela engakajayeleki yokuqala emuva.
Ukudla
Umhlobo lo wakaBhejana silwani esiziphilela ngokudla utjani. Bazwana nokudla utjani obufitjhana, kodwana badla utjani obude lokha obufitjhani bungekho. Umlomakhe obanzi ngiwo owenza bona kube lula ukudla utjani obunengi ngesikhathi esisodwa ngokusebenzisa incenye yomlomo yangenzasi neyangehla.
Ukuzala nokukhulisa
Nanyana ukuzala okunengi kuvame ukuba ngesikhathi esinezulu, umhlobo lo waboBhejana awusiso isilwani esizala ngesikhathi esisodwa sonyaka. Bazala amakonyana ebusika ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezilisumi nesithandathu, begodu abonina bavamise ukuhlala nawo bekube minyaka emibili ukuya kemithathu, kufikela lapho bazala khona ikonyana elilandelako.
Amakonyana avamise ukuthoma ukulungela ukujarha nokujarhwa eminyakeni ebunane yobudala, kuthi aduna afinyelele kileso sigaba nakaneminyaka elisumi ukuya kelisumini nambili. Ngesikhathi sokujarhana, isenzo sokujarhana sivamise ukwenzeka isikhathi esingange awara loke nofana ngaphezulu.
Ukuziphatha
Nangaphandle kweenyawozayo ezikulu begodu ezinabileko, umhlobo lo wakaBhejana ukghona ukugijima ngebelo eliphezulu, kodwana lokhu ukwenza khulukhulu ibangana elifitjhana. Iinkunzi ezibusako zivamise ukuphatha iindawo ezingaba makhilomitha wama-squares amabili ukuya kamahlanu, kodwana yinye nofana mbili ezingezincani zivamise ukwabelana umhlambi nofana isifunda.
Imbalo yaboBhejana abasikazi, ivamise ukudlula yalabo abaduna. Ikunzi ivamise ukulinga ukuragelela leyo esikazi esele kutjhidele isikhathi sayo sokujarhwa, begodu ihlala iyivakatjhela amalanga angaba lisumi ngaphambi kwesikhathi sayo sokulungela ukujarhwa.
Lapho batholakala khona
Ngaphambilini begade ukusabalala kwazo kutholakala pheze kiwo woke amahlathi weendawo zeSewula Afrika. Esentjhurini eyadlulaka yesumi nethoba (19th century) begade zibulawa khulu bazumi, ngaphandle kwendaweni ebizwa Umfozi yaKwaZulu-Natal. Nanyana namhlanje banda khulu eencenyeni zeendawo lapho babuyiselwe khona nalapho ebegade baphila khona ngaphambilini, nokho basaqedwa bazumi nababulali bazo abangekho emthethweni.
Ibuthelelolwazi ngomangwabo
Ngebanga lokutlhayela komhlobo waboBhejana onzima nebegade kungibo abaziwa njengamalunga weenlwani ezikulu ezihlanu (Big Five) nokho njenganje sele kunguBhejana omhlophe ozitholela indawo yokuba silwani esikhulu kilezo ezivakatjhelwako ze-Afrika.
Mncani khulu umehluko okhona naziza emibaleni yomhlobo emibili le yaboBhejana (White and Black Rhino), igama elithi uBhejana omhlophe lisuselwa egameni le-Dutch elithi ‘wyd’ elihlathulula ububanzi bomlomakhe. Kukhe kwaqatjangwa bona igama lakhe kube ngelifaka umbala omhlophe (White Rhino. Nokho uBhejana lo mkhulu kunaloyo obizwa ngoBhejana onzima.
|
isiNdebele
|
A tractor with spra tank and folding spraying arms.
Amalwelwe kanye nenunwana kufanele kukhandelwe nanyana kulawulwe ngendlela elungileko, begodu akukafaneli zilimaze ibhoduluko nanyana abantu. Ngesikhathi sokutlhogonyelwa kwamalwelwe kanye nenunwana kufanele kuhlale kukhunjulwa bona abantu kufanele bathole ukudla okuvikelekileko nekwekhwalithi. Njeke umnqopho kufanele kwamuleke ngekwebhoduluko nangokuphathelene nokuhlalisana kwabantu, nangendlela zokulima. Ukwenza bona lokhu kube yipumelelo, kufanele kulandelwe amagadango alandelako ngokumayelana nokulawulwa kwamalwelwe kanye nenunwanana.
Abasebenzi ababandakanyeka ekulawulweni kwenunwanana kufanele bazibandulele ukwenza lokho Abasebenzi kufanele bahlale batjhejile lokha basebenza ngamakhemikhali Kufanele bafunde amalayibuli ngokutjheja Abasebenzi kufanele batlhogomele iinsetjenziswa Hlala wembethe izambatho ezivikelako kanye nensetjenziswa Ungadli usele, nanyana ubheme lokha nawuhlanganisa, nanyana uzesa amakhemikhali Ungathinti ubuso nanyana isikhumba ngezandla ezisuleleke ngamalwelwe begodu hlamba izandla ngaphambi kokobana udle. Hlanza izambaytho zokusebenza zodwa ungazihlanganisi nezambatho zakho zokwembatha begodu ungayi ekhaya uphethe izambatho zakho zomsebenzi ezisuleleke ngamalwelwe. Khandela umthombo wamanzi ekusilaphazekeni, ungaphalazi amakhemikhali emadamini nanyana emithonjeni.
Amalwelwe kanye neempreyi zokulawula iinunwana kufanele zibekwe ngokuya ngokwenlayelo zazo begodu zibekwe endaweni evikelekileko lapha engeze zatholwa ngunanyana ngubani Qiniseka bona iinyeleliso zokuphepha zibekiwe ngemalimi amukelekako Iinsetjenziswa zokurhaba nentjabagelo zokulwa nomlilo zihlala zikhona ukwenzela bona zisetjenziswe nakunokusuleleka ngamalwelwe Khandela ukusetjenziswa godu kwemumathi ezinganalitho zamakhemikhali ngokobana uzivule umgodi ngemva kokuzisebenzisa Qiniseka bona imindeni ehlala lapha eduze, uyaziswa ngaphambi kwesikhathi ngelenga lokupreyiwa kwamadiribe.
Vala iminyango kanye namafesidiri ususe nezambatho ezihlanziweko edaredeni. Abasebenzi akukafaneli baphage iintregera emizini yabo kanye nempopo zesipreyi, begodu abentwana abangavunyelwa ukudlala epompini yesipreyi. Abasebenzi bangadlali nabentwana nanyana baguge abentwana lokha bambethe izambatho ekungenzeka bona zisuleleke ngamalwelwe lokha bayokudla ekhaya ngeskhathi sokudla, ngombana ikhemikhali ingagena esikhunjeni somntwana. Abasebenzisi bempreyi kufanele bakuhlolwe ngudorhodere qobe mnyaka.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Abahlali bokuthoma benarha eyaziwa ngokobana yiLesotho namhlanje babathwa, abatjhiya amagwalo wabo emabodeni werholo. Abantu bokuthoma egade abazinqhema ezintathu zamaNguni amaPhatla, Polani kanye namaPhuthi, abawelela i-Drakensberg, babuya epumalanga bazinza eendaweni eziphasi zemlanjeni i - Mohokare (Caledon). Ekugcineni kwe-17th century, ubukhosi baBesotho balandela ama- Peli, Phuthing, Sia kanye namaTlokoa abuya enarheni ye-North west. Ngemva kwabo kweza iinqhema zabeSotho, ekubalwa hlangana ama-Koena, Fokeng kanye nama-Taung.
Ekuthomeni kwe-19th century lokha uShaka, nakakhulisa ubukhosi bamaZulu, kwabanehlangano hlangano enarheni ekhabe ithulile. Abesotho eentabeni kanye nendundumeni ezisepumalanga lapha sele kubizwa bona seLesotho ,ngesikhathi samakholoni bekubizwa bona se-Basutoland kanye nencenyeni ezisepumalanga zesifunda esele sibizwa bona se-Free State kwanje nazo zangameka. Ukulwa kwaba yinto ejwayelekileko,ubukhosi baphuka,amasimu oniwa, imindeni yahlukana, abantu abantu ekhabe baphelelwe lithemba kuthiwa khabe sele badlana.
UMoshoeshoe, ikosi yama-Koena, wasebenzisa iindlela zobujoni kanye nerhono lakhe lezepolotiki ukulwa namanaba. Wahlanganisa abalandeli ekhabe inani labo likhula ngamalnaga, kokubili hlangana kwamanaba ahluliweko kanye nalabo ekhabe babalekela umonakalo, ebatjhuguluka baba balandeli bakhe kanye namalunga apheleleko wobukhosi bakhe ekhabe bukhula, ebabe buyimbewu yenarha eyaba yiLesotho. UMoshoeshoe khabe anerhono lokudosela abantu bakhe endaweni ekhabe kungafikeki kiyo ephezu kwentaba, lapha khabe barhona ukuzilwela khona ngokobana balinde amanaba ekhabe abahlasela endaweni yabo, afuna Bantu azobalimaza. Wathoma ngokusebenzisa intaba ebizwa kobana yiButha Buthe eduze kwedorobha elibizwa ngebizwelo nje. Lada wathatha intaba ekuhlwana kunaleyo, iThaba Bosiu, esepumalanga yeMaseru.
Ngokusebenzisa yona, wabumba amadodakhe abamajoni angahlulwako, abetha labo abalinga ukuhlasela ngepi isifunda sakhe. Ngonyaka ka-1831, khabe sele amdosiphambili ongangatjazwako wesitjhaba esitlanywe kabutjha saBasotho enarheni ekhabe irhatjheke yayokufika emigceleni weLesotho. AbaRolong bahlala epumalanga, abaTaung bahlala etjingalanga.
UMoshoeshoe gade ayikosi ezwisisako, nephumelelako ekudlunjanwa kobana ngenye yekosi ekhamba phambili e-Africa. Ngokuhlakanipha kwakhe,isineke kanye nerhono lokurabhela, watlama isiko elifanako begodu wahlonitjhwa balandeli bakhe nangepolotiki.Wamukela i-colonazation ngokobana athathe iindlela zaBasotho zokwenza izinto kanye namasiko ngaphandle kokuzona. Kusukela ekuthomeni kweminyaka yabo-19th century, abarhwebi, abazumi kanye nama-trekkers, badlula endaweni kaMoshoeshoe ngobunengi. Wakubona lokho, kwathi lokha inani nama-colonist nalikhulako, nerhonakalo yakulwa nayo yangezeleleka.
Ngokubona itlhogeko yokobana abantu bakhe bathole ifundo yamakhuwa kobana barhone ukuphalisana nephasi elitjha, wathumela amanye amadodana wakhe kobana aye eskolweni eKapa. Wamema i-Paris Evangelical Missionary Society kobana itlame i-mission station e-Basatoland, Kanye ne-Messrs Arbousset, Casalis ne-Gosselin zazinza e-Morija, eduze kwe-Thaba Bosiu, ngoMgwengweni wonyaka ka-1833. Inani elingezelelweko lamabhuru lathoma ukutlama amaplasi esifundeni esivundileko epumalanga ye-Mohokare, igandeleleko lenarha lanyuka. Iinhlangano ezitja zepolotiki zatlanywa, ukuhlaselana hlangana kwaBasotho kanye namaBhuru bebelane ifuyo kwaba yinto evamileko.
UMoshoeshoe wabawa irhalebho lamakhuwa wamaNgisi weNdlovukazi u-Queen Victoria, abawa kobana arhelejwe ngokobana bamvikele amabhurwini. Lokhu kwenzeka ngonyaka ka-1848 abahlali bakakhomitjina babekwa endaweni yekosi. Ngemva kweminyaka esithandathu wasuswa lokha i-Basutoland inexsiwa ngaphasi kwe-Cape Colony uMoshoeshoe, ngokusaba kobana uzokuhlaselwa mabhuru, wabawa kobana iBritheyini imvikele. Ngonyaka ka-1868 kwamenzezelwa kobana i-Basutoland sele iphethwe yiBritheyini, begodu aBasotho bakaMoshoeshoe batjhuguluka baba ngebeBrithani. Ngonyaka ka-1870, ikosi yaBasotho ekhabe sele iluphele yabhubha, sele amukele kobana abantu bakhe bangaphasi kweBritheyini ngaphasi kweNdlovukazi. Ilifa lakhe elingapheliko kade liqakathekile ekububumbeni aBasotho abaseLesotho. Ngokutlama ilifanako, wenza bona aBasotho babe sitjhaba sinye esibumbeneko, wabanikeza namandla wokujamelana nezitha.
Nanyana ngesinye isikhathi aBasotho bakaMoshoeshoe gade bahlaselwa maZulu, Matabele Kanye namabhuru nama-Briton akhange khebahlulwe epini. Ngemva kokubhubha kwakhe, amadodana wakhe baragela phambili ukuqinisa isigodlo. Kuze kube namhlanje kusabusa bona, begodu ngibo bodwa iindlalifa zesigodlo sabaSotho, bazinkosi ezibusa iLesotho yoke nanye nendawo eziseduze kwayo i-Matatiele esesifundeni se-Eastern Cape. Ikosi yanamhlanje ikosi uLetsie III, wabekwa ngonyaka ka-1997.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Igama
Vlei Orchid
Igama lesi-Latin
Eulophia angolensis
Ihlathululo
Isimilwesi esihlesi i-Vlei Orchid simila besibe side ngamamitha amabili nasele sinamathuthumbo, sinamakari athambathambileko avame ukukhulela eduze naphasi ehlabathini khulu kanye namathuthumbo asarulana anomnuko. Amathuthumbalo abumbeke njengabhegere, amamilimitha amasumi amabili wobude, ikhula ukuya phezulu, kanye neenceye ezibanzi ezibhinceleka ngaphambili ngokupakelana, phezu kwencenye yesiphetho yenye. Atlhurha ngenyanga kaNobayeni ukuya kuMhlolanja.
Indawalo yemvelo
I-Vlei Orchid imila ngobunengi koke eendaweni ze-tropical Africa kanye neSewula Afrika.
Ibuthelelolwazi ngomangwawo
Umhlobo lo uvamise ukubonwa khulu eeyalweni [vleis], etjanini obusendaweni ezimanzi kanye nemibundwini yamagega nemilambu.
|
isiNdebele
|
Igama lomndenazo elijayelekileko
Pipefish
Igama lesayensi
Syngnathinae
Ubukhulu
Ingakhula beyibe masenthimitha amatjhumi asithandathu, obuncani bazo vane zibemasenthimitha alitjhumi nambili.
Ikambiso Yokufanisa
Inomzimba omncani omude nomatsikana kanye nepumudlwana ede begodu inomlomo oyintunja. Inelunga ezithaya ngalo lemhlana elilodwa. Kuthi lemsileni lona libelincani begodu lirondo. Umzimbayo woke umbeswe kuhleleka kwesikhumba. Imibalazo ihluka khulu. Eminye imihlobazo inokuba nombala okhanya khulu obovu, osarulana, kanye no-orentji.
Ilwazi Elivamileko
Umndenazo ongomncani wama-Syngnathinae wakhiwe mikhakhawo ematjhumi amabili nantathu kanye nemihlobawo elikhulu namatjhumi amabili. Zimndeni wama-seahorses. Ilungu elisemhlana ilisebenzisela ukukatelela nokusunduza. Isebenzisa indlela yokumunya ukubamba ukudla.
Eziduna zinesikhwanyana nofana isipontji lapho zibekelela amaqanda khona, beziwafukamele ukufikela lapho aqoqosela khona. Amanye wamadzinyanazo avela sele athuthuke ngokwaneleko ezinye zawo zithoma ngokuba sesigabeni sokuba sibungu.
Ukudla Kwazo
Ziphila ngokudla iinlwanyana ezincani zomhlobo onganamgogodlha.
Ukusabalala Kwazo
Zitholakala kiwo woke amalwandle womhlaba wobujamo bezinga elifuthumeleko kanye nelipholileko.
Imihlobazo ejayelekileko
Black-breasted pipefish (Corythoichthys nigripectus)
Cleaner pipefish (Doryrhamphus janssi)
Ornate ghost pipefish (Solenostomus paradoxus)
|
isiNdebele
|
IPILO NOMSEBENZI WOBUKRESTU—IHLELO LOMHLANGANO WEBANDLA Oktoba 2017
Itjumayelo esibonelo yesiThala nokufundisa iqiniso malungana neBhayibheli nesayensi. Sebenzisa iimbonelwezi bona uzenzele iintjumayelo zakho.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
UDanyela isahluko 9 sinikela imininingwana ngokufika kwakaMesiya. Ngiziphi ezinye izenzakalo ekukhulunywa ngazo esiphorofidwenesi?
IPILO YAMAKRESTU
Ukukhuthalela ukufunda iBhayibheli kungakusiza uhlale uthembekile nawuqalene neentjhijilo. Kodwana ungathoma kuphi?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
UJehova wasebenzisa umphorofidi uDanyela ukuthi abikezele ngokuvuka nokuwa kwemibuso namakhosayo wangomuso.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Khuyini ekhuthaza ukwethembeka? Ngisiphi isifundo esisifumana endabeni kaHosiya nomkakhe ongakathembeki, uGomere?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Ukunikela uJehova okungcono khulu kuyamthabisa begodu kuzuzisa wena. Ngimiphi iminikelo uJehova ayiqala njengengcono khulu?
IPILO YAMAKRESTU
Ukuphila sisipho esiligugu. Silinga ukusebenzisa amakghonwethu ukudumisa nokuphazimulisa uJehova, uMuphi wokuPhila.
|
isiNdebele
|
IPILO NOMSEBENZI WOBUKRESTU—IHLELO LOMHLANGANO WEBANDLA Janabari 2018
Iitjumayelo ezisibonelo ezimlandelande ezitjengisa indlela iBhayibheli elisisiza ngayo esikhathini sethu.
AMAGUGU ASELIZWI LAKAZIMU
UJwanisi bekaphila ipilo elula, wazinikela ngokupheleleko ekwenzeni intando kaZimu. Esikhathini sanje, ukuphila ipilo elula kusisiza bona sikghone ukwenza okwengeziweko ekulotjheni uZimu.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Kutjho ukuthini ukuphaphamela ukufunda ngezinto zakaZimu? Singayithuthukisa njani indlela esifunda ngayo ngezinto zakaZimu?
IPILO YAMAKRESTU
Khuyini uJesu ayifundisako ngokulibalela abafowethu nokulotjha uZimu ngendlela eyamukelekako?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Kizo zoke izinto esingazithandazela, ngikuphi okufuze kuze qangi?
IPILO YAMAKRESTU
Etjumayelweni yentabeni, uJesu bekatjho ukuthini nakatjela abafundi bakhe ukuthi balise ukutshwenyeka?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
UJesu nakalapha abantu abagulako, wabonakalisa amandlakhe, kodwana okuqakatheke khulu, bekanezwelo begodu abathanda abantu.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Ngelanga esabhajadiswa ngalo samukela ijogi lokuba balandeli bakaJesu, sazibopha ukuthi sizokwenza koke akutjhoko, kodwana ukwenza lokho kuyasiphumuza begodu kusilethela iimbusiso ezinengi.
|
isiNdebele
|
IPILO NOMSEBENZI WOBUKRESTU—IHLELO LOMHLANGANO WEBANDLA Disemba 2017
Itjumayelo esibonelo yesiThala nokufundisa iqiniso ngebizo lakaZimu. Sebenzisa iimbonelwezi bona uzenzele iintjumayelo zakho.
AMAGUGU ASELIZWI LAKAZIMU
Bona uJehova asivikele ngelanga lakhe lelaka, kufanele silalele isinqophiso uZefaniya asinikela ama-Israyeli.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Abantu beentjhaba zoke babuthana ndawonye namaKrestu azesiweko bona balotjhe uJehova. Kungaziphi iindlela esingasekela ngazo amaKrestu azesiweko?
IPILO YAMAKRESTU
Sifuna ukucoca nabantu boke nasitjhumayelako. Singakwenza njani lokhu?
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Ufanekiselani ‘umrhoba weentaba’? Abantu babalekela njani emrhobeni bebahlale kiwo?
IPILO YAMAKRESTU
Sebenzisa okuzokufundwa ngakho nokurekhodiweko ukuthuthukisa indlela olungiselela ngayo imihlangano nokutjhidela kuJehova.
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU
Emihleni kaMalaki, uJehova uZimu akhange abamukele labo abakhohlisa abantu abatjhade nabo. Abantu abatjhadileko bangahlala njani bathembekile?
IPILO YAMAKRESTU
UJehova ufuna umtjhado ube sibopho esihlala unomphela. Unikele amaKrestu iinkambisolawulo ezingawasiza akhethe abalingani bomtjhado ngokuhlakanipha begodu bathabe.
|
isiNdebele
|
Igama
Ihlokohloko
Ukwakheka nokuvela kwayo
Inyoni le inesililo netjhada elizwakaka njengamanzi begodu kulitjhada lenyoni elijayelekileko endaweni. Zinombala osarulana okukhanyako kanye nehloko enzima. Njengezinye iinyoni zomndenayo, inensiba zombala osarulana okukhanyako, kuthi umehluko ube yihloko yombala onzima, begodu lokho kuyiyenza ibe yinyoni ebonakala lula khulu. Nanyna inamabala arasako nofana abonakala khulu nje, kunzima ukuyibona njengombana ithanda ukuhlala hlangana namakara ahlaza wemithi emide kanye nemahlathini aminyeneko. Ivamise ukuzwakala ngetjhada layo ngaphambi kobana ibonwe, njengombana itjhada layo lihlukaniseke ngokuthoma lizwakalele phasi, kuthi ngemva kwesikhatjhana idose itjhada eliphezulu begodu livamise ukurhola ukulalelisisa komuntu.
Ihlokohlokweli linendlela emusinya nenqophileko yokuphapha ngokuhleleka, begodu isebenzisa indlela le ukufinyelela lapho kuneenthelo kanye neenunwana elizidlako. Umlomayo omude noqinileko muhle khulu ekubambeni nekuhlephuleni iinunwana, iintethe, aboqoqomela kanye nogedathuvi.
Ukudla
Ziphila ngokudla iinthelo, iinunwana, iinthelo zomango begodu kukholelwa bona zinesidlelo esimsinya khulu ekutjiseni okungathatha imizuzu emihlanu. Zakha isidleke sazo emithini, esiphethweni samagatja. Amadzinyanazo ziwafunza iintethe neenkhathaphila. Nokho alikho ilwazi ngesikhathi nesithathako nayifukamako.
Ukubekela nokufukama
Isidleko sazo sakhiwa ngendlela esikhwama esilengelelako sakhiwa ngendlela yokwakha kweswebu ngokuhlanganisa izinto ezimbalwa njengotjani esiphethweni esiphezulu khulu samagatja amatsikana wemithi.
Lapho zitholakala khona
Inyoni le itholakala eendaweni ezibanzi zeSewula Afrikas, isabalele pheze soke isiquntu sepumalanga begodu iyatholakala ukuya esewula ye-George.
Igama lesi-Latin
Oriolus larvatus.
|
isiNdebele
|
UJehova wabusisa uSolomoni ngokuhlakanipha wabe wamupha nelungelo lokwakha ithempeli. Nanyana kunjalo, uSolomoni wajikela uJehova kancanikancani. Nangabe umbelethi, hlathululela umntwanakho ukuthi ukulotjha uZimu kokuzikhuja kwenza uSolomoni wajikela uZimu. Imibuso yaphadlhuka kabili, kwathi amakhosi akhohlakeleko adurhisa iintjhaba, zathoma ukukholelwa eenhlubukini bezalotjha neenthombe. Phakathi nesikhatheso, abaphorofidi bakaJehova bebatlhoriswa bebabulawe. Indlovukazi u-Izebeli, yafaka ikosi yetlhagwini ngehloko ekolelweni yeenhlubuki. Leso kwaba sikhathi sobumnyama emlandweni wakwa-Israyeli. Khonapho, bekusesenabantu abanengi abathembekileko kuJehova phakathi kwama-Israyeli, abanye babo bekuyiKosi uJehotjhafathi nomphorofidi u-Eliya.
ENGCENYENI LE
UZimu wasamukela isibawo seKosi uSolomoni wabe wambusisa ngamalungelo.
Ama-Israyeli amanengi alisa ukulotjha uJehova.
Ngubani uZimu weqiniso? NguJehova nofana anguBhali?
Kghani nawe ucabanga ukuthi angakuqinisa?
Iimangaliso ezimbili zenzeka ngesikhathi sinye!
U-Izabebi usongela ukubulala uNabhothi bona akghone ukweba isimu yakhe yamadiribe! UJehova uZimu wayibona ikohlakalo nokukhwabanisa kwakhe.
IKosi elungileko uJehotjhafathi ibawa uZimu ngomthandazo bona abavikele emanabenabo abathuselako.
|
isiNdebele
|
Into eqakatheke khulu kubafuyi beenyosi eSewula Africa abayibatlhogako nabathoma ibubulo lokufuya iinyoso lilwazi. Uzokutlhoga ukuzwisisa iindlela ezithize ukutlhogomela iinyosi, ukobana ikhekheba lazo lakheke njani, umsebenzi wazo, umzimba wazo, nokobana zidla njani, zithanda ukudla okunjani, zizuma ini, kanye namalwelwe wazo.
Abafuyi abatjha beenyosi batlhoga nomhlambi weenyosi kanye nekhekheba lapha bazozibeka khona, eduze ngokwaneleko nokudla kwazo. Umthombo omuhle wamadlelo kanye namanzi begodu amanzi azokukhiqiza isivuno esihle senyosi. Ezembatho ezivikelako kanye namathulusi wokusebenza ekhakhebeni lazo azokutlhogeka.
|
isiNdebele
|
Igama
Impala [Aepyceros melampus]
Ukwakheka Nokuvela Kwayo
Le yinyamaza yomhlobo ojayelekileko yemahlathini weemphande zenarha yeSewula Afrika. Yihle khulu, ngemibala eqarheke ngobubovana, umbala omhlophe emathunjini, begodu inesilinganiso sobudu obuphakamileko obubalelwa emamilimithara amakhulu alithoba (900 mm). Iimpongo nofana eziduna zakhona zinesilinganiso sobudisi obungaba makhilogremu amasumi asithandathu (60 Kg), kuthi ezisikazi zibe nesilinganiso sobudisi obumakhilogremu amasumi amane (40 Kg).
Inombala onzima osuka phezulu emahlalweni wehlela kizozombili iinyonga. Iinyawo zemuva zombili zinamadlala atholakala ngaphasi koboya obunzima. Ziimpongo zazo kwaphela ezineempondo ezibumbeke ngendlela yamatshwayo womvumo atlolwephasi, begodu zinesilinganiso sobude obumamilimithara amakhulu alikhomba (700 mm).
Ukudla
Impala yinyamazana ehlangahlanganisa umhlobo wokudla kwayo. Itholakala izuma ukudla enthurhwini ezimahlathi kanye nokudla utjani eendaweni ezimabala kanye nemibundwini engasimikhulu. Idla imbewu yemithi kanye neenthelo nazikhona.
Ukuzala Nokukhulisa
Zivamise ukuzala ilamjana linye ekuthomeni kwehlobo, ngemva kwesikhathi sekambiso yokumitha emalanga alikhulu namasumi alithoba nane ukuya emakhulwini amabili (194-200). Impala esikazi ibasigabeni sokulungela ukujarhwa nayineminyaka emibili yobudala.
Amalamjana aduna athoma ukujarha nakaseminyakeni emibili yobudala, kodwana akakghoni ukwenza njalo ngokukhandelwa ngilezo eziduna nesele zikhulile begodu ezibusako emhlambini nekungizo ezinesapho.
Ilamjanna elilodwa lizalwa phakathi kwenyanga kasSewula ukuya kuTjhirhweni ngemva kwesikathi sekambiso yokumitha esiziinyanga ezisithandathu.
Ukuziphatha Kwazo
Umhlambi weenyamazanezi awukavami ukukhambela kude nomthombo wamanzi ngebanga elingaba makhilomithara abunane. Zaziwa khulu ngendlelazo yokweqa iimitjhana neenthurhu kanye nemahlahlatjhana aminyeneko lokha ziphazamisiweko nofana zisahlelwa. Isikhathi sazo sokulungela ukujarhwa sisekuthomeni kweenyanga zebusika.
Iimpala eziduna ezisese zincani ziphila emhlambini weentjhimani kuthi lezo eziqinileko nezinamandla wokuthoma ngepumelela wazo umhlambi zigcina sele zikhamba ngokuhlukana begodu zizibusa ngesikhathi sokujarha. Ezisikazi zona zihlala emhlambini wokukhulisa.
Ikhaya Lazo/Isikhundla
Zithanda ukuhlala eendaweni ezimahlatjhana aneenkhotha zeemphande zetlhagwini nepumalanga yeSewula Afrika kanye neenarheni ezinye.
Iinwani Ezidla Iimpala/ Eziyingozi Epilweni Yeempala
Impala zidliwa khulu ziinlwani ezikulu zomhlolj odla inyama kwaphela kuthi amalamjana wazo adliwe khulu ziinhlawathi. Iimpala zihlala zitjhejile begodu ziyelele khulu. Enye yazo nayibona ingozi, iyelelisa umhlambi ngokubetha isililo esifana nomlozi kuthi umhlambi uvele urhatjheke uzale umango.
Kusiphiwo sayo seemvelo ukuyibona yeqa ibanga elide ngamamitha alisumi nambili ukuya phambili (12 m), namamitha amathathu ukweqela phezulu nofana ukuphakama (3 m).
Iimbalobalo Ngepilwazo Ezirhunyeziweko
Igama lesi-Latin: Aepyceros melampus
Isilinganiso sobudisi (esikazi): 40 kg
Isilinganiso sobudisi (eduna): 50 kg
Isikhathi sekambiso yokumitha: 6,5 months
Inani/ isibalo samalamjana: 1 lamb
Ukulungela ukujarha/ ukujarhwa: 13 months
Isilinganiso sobudisi ekuzalweni: 5 kg
Irhemo /umhlobo: Artiodactyla
Umdeni: Bovidae
Iimpondo: 55 cm
Ihlathululo Yemitlhala
Ineenqatha ezibukhali, ezihlanzekileko kanye nezincophileko ezide ngama senthimitha amane ukuya kasithandathu.
Ibuthelelolwazi Lemangwenazo
Zimhlobo weenyamazana ezijayelekileko zemahlathini neenkhothini zenarhakazini ye-Afrika, impala igcine sele ibizwa nge-McDonald’s yemahlathini ngonobangela wokobana ziqothelwe khulu ziinlwani ezidla inyama kwaphela. Amatshwayo asemahlalweni ajamela itjhswayo lekampani le ngokuzeleko.
|
isiNdebele
|
Ukubonakala kwayo
Yikomo ekulu begodu enamandla, iNyathi yeAfrika ifikelela emahlombe ngobude obu-1.5m bese nobudisi obuma-750 kg. Bobubili ubulili buneempondo, bese iimpondo zekunzi zona zibonakala ngokuba zikhulu begodu ziqale phezulu.
Ukudla ekudlako
Imihlambi yeenyathi inomthelela omkhulu nendawo lapha zitholakala khona emangweni. Zidla utjani obukhulu obunengi ngesikhathi sinye, begodu ngizo ezingunobangela wokobana utjani obuphezulu buqinteke busale bubufitjhani, lokhu kusiza ezinye iinlwana ezizumako zikwazi ukudla kuhle nazo.
Ukukhulisa
Ukuhlangana nofana ukukhwelana kwazo kwenzeka hlangana noNtaka Kanye noMrhayili. Ukuzithwala kwazo kuthatha amalanga ama-330. Amakonyana ngalinye abelethwa hlangana nenyanga kaTjhirhweni noSihlabantangana bese nendlazana yamanye abelethwa ngoMhlolanja. Inyathi ye-Afrika le ikwazi ukuhlalisana nezinye iinlwana. Imihlambi yazo ivame ukubonakala ingale kwekhulwini kodwana ngesikhathi sesomiso iba yincani.
Ukuziphatha
Aye idliwe ziimbhubezi khulu. LOkha ilunga linye lomhlambi wazo lisahlelwa, zoke ziyagijima ukumsiza. Umhlambi weenyathi nawupheleleko uyaba namandla wokubulala isiqubuthu seembhubezi soke. Inyathi elimeleko ngiyo ethathwa njengeyingozi khulu bazumi, ngikho ke lesi isilwana singaphasi kweenlwana “ezihlanu ezikulu”. Lokhu kususelwa eendabeni, iinolwana kanye neensumanusmani nezehlakalweni zabazumi ezenzeka endulo.
Zitholakala kuphi
Itholakala khulu ehlathini lemithi eziingodo ezide, umhlambi omkhulu weenyathi atholakala khulu eKruger National Park, umhlambi omncazana nawo uyabonakala magegana neZulunda kanye nePumalanga Kapa.
Amanowutsi
Aye kutjhiwo bona iNyathi iqalana emehlweni kwanga uyikweleda imali, lokhu litshwayo eliqakathekileko elibonakala ngazo nawuhlangana nazo ukhamba ngeenyawo ehlathini.
IiNyathi zineengogwana yevayirasi eyingozi eenlwaneni ezitholakala ekhaya, ukulinga ukulawula lokhu iinyathi zikhuliswa ngokwesayensi eendaweni ezifana nePumalanga Kapa eSewula Afrika begodu zibiza inani eliphezulu.
|
isiNdebele
|
Igama
IDada lelwandle, Greyheaded Gull
Igama lesi-Latin
Larus cirrocephalus
Umndenazo
Laridae
Ubude
42 cm
Indawo yokuhlala/ ikhaya
Isiqhema esikhulu nofana esincani sazo sitholakala ngobunengi emaphakathini weendawo ezinamanzi (lapho zibekela khona) kanye neligwini.
Isililo senyoni
Isilo sayo singahlotjaniswa naleso elingalawulekiko nesiphezulu.
Ukubekela nokufukama
Umhlobo lo uhlangana nofana ubekelisana ne-Hartlaub's Gull. Ukubekelisana nokuhlangana kwayo kwenzeka ukusuka ngenyanga kaVelabahlinze ukuya kuSinyikhaba. Amaqandazo mabili ukuya kamathathu, anombala ohlaza kwesibhakabhaka okuqarheke nombala ohlaza satjani ukuya embaleni ozotho okunothileko kanye namacatjhaza azotho.
Ihlathululo ngamadzinyana
Amadzinyanazo anehloko yombala omhlophe okumnyama onamacatjhazana ngemva kwamehlo kanye nelingemva kwentamo, iyahluka ukusuka kileyo ebizwa i-Hartlaub's Gull ngokuba nemilenze ethambileko okuzotho, kanye nomlomo omude wombala ofana nemilenze kuthi esiphethweni sawo ubenombala onzima kanye nomsilawo unjalo.
Ihlathululo ngezidala
Ezidala zinombala omlotha umzimba woke, amehlo asarulana okumthuthu kanye nomlomo nemilenze ebomvu. Nazingabekeliko nalokho nazihlangani neziduna ihlokwazo ibamhlophe.
Ubujamo/ Isikhundla
Zibahlali abanengi nangokujayelekileko.
Ukwabeka nokusabalala kwazo
Imhlobo wenyoni ezwana nokutholakala emanzini atsengileko emachibini amakhulu kanye nemilanjeni. Ivamise ukubonwa kanengana ngokwanelisako nokho isathathwa njenge sivakatjhi esingakajayeleki esewula-tjhingalanga yeKapa ukusuka eTlhagwini.
|
isiNdebele
|
Iinyoni ezizumako kanye nabokholo zivamise ukupharwa ngomlandu ngokungakafaneli wokubulla ifuyo encani ngebanga lokobana ziragela phambili nokudla iinlwane ezifileko, okungafani nabojakalasi nama-caracal ezizifihla msinya lokha nazizwa abantu. Abokholo zinyoni ezidla inyama, njeke zidla iinlwane ezifileko. Ngesikhathi sokobana imvu esikazi ibelethe ngesinye isikhathi ziyayilinda iqede ukubeletha zikhona zidla lokhu okuphuma naziqeda ukubeletha.
Inyoni i-Verreaux (Aquila verreauxii) nanyana ukholo onzima uvamise ukutholakala eentabeni kanye nendaweni ezinamatje e-Africa. Inyoni ezinzimezi, zinenyawo ezisarulana, umlomo oqijileko ohagako kanye no-V omhlophe emgogodleni. Ukholo omdala uyi-78 cm ukuya ku-90 cm ngobude, namaphiko ayi-181 ukuya ku-219 cm. Bakha iindleke zabo ematjeni begodu basebenzisa isidlekeso iminyaka eminengi.
Abokholo bomhlobo i-(Polemaetus bellicosus) bokholo abakhulu ukubadlula boke e-Africa, batholakala enarheni ezivulekileko kanye nemahlathini. Iindleke zabo zinengodo ezikulu begodu zakhiwe ngaphasi kwemithi emide. Abokholo abadala banomzimba onzotho ngebala phezulu kanye nenyawo ezinzima. Ngaphasi bamhlophe nokunzotho babenamatjhatjhani afika eenyaweni. Imilomo yabo iyahaga begodu iqinile, begodu inombala onzima lokha amazipho wabo anombala ohlaza kwesibhakabhaka onga usamlotjhana namazipho amakhulu. Abokholo abadala bayi-78 ukuya ku-98 cm ngobude banamaphiko ahlangana kwe-188 ukuya ku-260 yama-cm. Abokholo ama-Rock dassies (hyrax) badla i-90% yokudla kwabo, lokha imiqasa, kanye nenyoni zomango kukudla kwabokholo bomhlobo we-martial eagle.
Indlela Ababulala badle Ngayo
Abokholo bomhlobo wama-Martial kanye ne-Verreaux bayingozi efuyweni encani. Lokha nabadala umonakalo kuvamise kobana udalwe bokholo abanganalo irhono lokuzuma begodu abalambe khulu. Lokha nabahlasela ifuyo nokungakavami, ifuyo ehlaselweko iba nobudisi obungaphasi kwe-5 kg.
Islwane esihlaselweko kuvamise kobana kube yikuku nanyana imvu begodu lezo ezincani ezinamalanga ambalwa ziphila. Abafuyi benkomo akunanto ekufanele bayisabe ngebanga lokobana amakonyani makhulu khulu ngitjho nokholo omkhulu ngeze awaguga.
Abokholo babulala ngamazipho wabo, babetha ifuyo ehloko nanyana bayirhame. Bayibhoboza eskhunjeni nanyana ebuqotjheni, ngemva kwalokho bayingware iphume umvuvu omkhulu ngaphasi kwesikhumba, lokhu kungabalitjhwayo lokobana gade kukhona ukholo nanyana ubulele ifuyo leyo. Khumbula bona amatjhwayo wokudla akatjengisi bona ifuyo ibulawe slwane esinjani.
Lokha abokholo nabadlako, bahluba uboya obunengi. Bavamise ukudla ukusuka ngemva baye ngaphambili bafike ehloko.
Badla maphaphu, ihliziyo kanye nezitho zomzimba zangaphakathi amathumbu abawadosa emgodini abawuvulileko. Ngomlomabo badla nenyama eduze kwamathambo batjhiya umzimba umathambo ahlwengekileko.
Ukubatlhogomela
Abokholo kanye nenyoni ezizumako zinyoni ezivikelweko, njeke akukafaneli zibulawe. Nange unobufakazi bokobana ukholo ubulele ifuywakho, abafuyi kutlhogeka bona bathinte abaphathimthetho bezokutlhogonyelwa kwemvelo abahlala eduze naye nanyana usiyazi azokurhelebha ukufudusa ukholo loyo. Yomibili imihlobo yabokholo le i-martial kanye ne-Verreaux zihlala endaweni ezikulu, njeke ukubakhona kwazo kuzokurhelebha ukuqeda amakhondlo endaweni. Njeke kuhle ukubatlhogomela labo abahlala ngekhenu.
Ukutlhogonyelwa kuhle kwefuyo kungenza bona abokholo bangagcini sele bafuna ukudla ifuywakho. Abafuyi bangenza lokho ngokobana babe namaputwana wezimvu ambalwa eenkhathini ezihlukeneko zonyaka ukwenzela bona barhone ukuzitlhogomela. Imihlambi yezimvu kufanele ingabekwa eduze kwesidleke sakakholo, kodwana ibekwe eduze kwekhaya nanyana lapha kunabantu khona. Umelusi angarhelebha ukuvikela ifuyo encani nange idla endaweni evulekileko kude nekhaya. Izimvu ezisikazi ezilahla amaputwanazo kufanele zibulawe. Iinkukhu kufanele zihlale zivalelwe.
Translated by Busisiwe Skhosana
|
isiNdebele
|
Similar content
Umqasa ngaphasi komuthi
Lokha umqasa usalele ngaphasi komuthi wamahabhula, ihabhula lawena phasi. Khona lapho umqasa wezwa ilizwi lirhuwelela "Baleka mqasa baleka!"
Ukuzimisela kukaNangila
Ingabe uNangila uzokuphumelela lapha kuhluleke khona amadoda anamandla?
Ikosi uSogada nendodakazi yayo
Indatjana yethando emayelana nekosazana ehle eyalandela ihliziyo yayo, kunokulandela iimfiso zakayise.
Amalanga wokuphumula nogogo
Abentwana ababili bathabile njengombana bazilungiselela ukuvakatjhela ugogo wabo emakhaya.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Meyi 2015
Umagazini lo uneenhloko okuzokucocwa ngazo ebandleni kusukela ngoJuni 29 kuya kuJulayi 26, 2015.
Zintathu izinto ezenza uSathana abe linaba eliyingozi khulu.
Singazibalekela njani iinthiyo zakaSathana njengokuzikhakhazisa, ukuthanda ubunjinga, nokuziphatha kumbi ngokomseme?
Amadoda nabafazi abathembekileko kuZimu basibekela isibonelo esihle sokubona izibusiso zakaZimu ezizako zingakenzeki.
Singakghona na ukubuzwisisa kuhle ubujamo esingakhenge siqalane nabo?
Ngubani uGogi wakaMagogi osencwadini kaHezekiyeli?
Kuza njani bona into ezwisa abantu ubuhlungu obungaka kube kuthi ibalungele?
|
isiNdebele
|
Inolwani Kwesukesukela Chosi!
Mamano kakatsu Ngu: AG Dlamini
Kwakukhona inja egade sele ikhulile ihlala emzini othileko, kodwana besele ingecothiweko ngekhabo ngombana bathi sele iyidala khulu ayisakhonkothi begodu ayisawenzi umsebenzayo. Abanikazi bayo bayiidima nokudla, yaakhamba inja leyo yayok’ hlala ecathi kwehheke yekhabo irhawula, ilila irarekile begodu inganatlha bona izak’ tjhingaphi. Isahlezi lapho kwafika ukatsu akhamba kancani naye arhawula, wayibona inja ihlezi phasi hlani kwehhege ibambe umhlathi icale phasi.
Ukatsu: Lotjha mkhozi!
Inja: Lotjha katsu (ngomoya ophasi khulu)
Ukatsu: Warhawula kangaka ngaka kwenzenjani?
Inja: Katsu mkhozami ngicothithiwe ekhaya bathi mina angisenamazi wokuluma iinlelesi, begodu angisakwazi nokukhonkotha, emva kweminyaka engaka ngibasebenzela. Alikho ikhaya elinye enginalo phandle kwaleli emgikhulele kilo, nanginje mbala ngirarekile.
Ukatsu: Mkhozami nami nginomraro ofanako, ekhaya bathi mina angisakgoni ukubamba amakhondlo. Ngalila ngaze ngazithulisa, ngacabanga amano amatjha ukuthi ngiyofuna umsebenzi emaplazini. Ngibona bona sikhambe sobabili siyozk’ zuma umsebezi mkhozami.
Inja: Kulungile mkhozami, singakhamba ngombana ngizokuthi ngisahlaleleni lapha.
(Bakhamba abakhozi ababili laba bayok’ zuma umsebenzi, enldeleni badibana nodumbana naye ehlezi ecathi kwehhege arlila).
Ukatsu: Hheyi dumbana mkhozi, uhlezi kabuhlungu kangaka nje kwenzenjani?
Udumbana: Hheyi mkhozami ngisemarweni lapha, ekhaya ngicothiwe kuthiwa mina angisakwa ukudosa ikoloyana yemithwalo.
Inja: cala lapha mkhozi, nathi sinomraro ofanako yekeke siyakhamba sitjhinga emaplasini siyok’ zuma umsebenzi mhlomunye bazasiqhatjha.
Udumbana: Utjho njalo? Ngiyavuma, kulungile ke singakhamba.
(Bakhamba abakhozi abathathu labo ngomnqopho wokuyok” zuma umsebenzi emaplasini. Endleleni babona umkukurumba uhlezi hlani kwehhege yekhabo ulila ngokutlhuwisako)
Ukatsu: Mkukurumaba mkhozi! Watlhuwisa kabuhlungu kangaka kwenzanjani?
Umkukurumba: Hheyi bakhozi, ngisemrarweni wokuthi ngiqothiwe ekhaya bathi angisakgoni ukubavusa ekuseni.
Udumbana: Nathi sinomraro ofanako mkhozi, ukatsu unepengu yokuthi sizitjhingele emaplasini siyofuna umsebenzi, mhlomunye singawufumana.
(Bayikhamba abakhozi indlel’ ede bekwatjhinga nelanga, sele badiniwe begodu balambile, ngombana sele kurhwacele. Babona umuzi okhanyako kujanyana nendlela, batjhinga kuwongomnqopho wokubawa indawo yokulala, mhlomunye bangawufumana nomsebenzi abawutlhogako. Batjhidela emzini loyohlangana nemithi, babhaca ngomuthi balalela, bezwa itjhadakazi elikhulu khulu nehlekokazi eliphuma emzini loyo. Bathumela ukatsu bona ananabe akhukhuthe ayohlola bona kunabobani ngendlini leyo ekhanyako. Wananaba ekhukhutha ukatsu wtjinga khona, ngombana gade bamethemba ngekgono lakhe lokunanaba angazwiwa mumuntu. Kwabarara khulu bebathuka ukuthi mhlomunye ukatsu sele abanjiwe ngebanga lesikhathi eside bamlindile. Balinda bebaphelelwa ziinhliziyo zokurhodlhelela, kuthe sele balibele wathumbuka ukatsu ebumnyameni)
Inja: Kodwana katsu usithuselani kangaka, besele sizitjela boan ubanjiwe wadliwa.
Ukatsu: Awa mkhozami, ngifikile ecathi kwendlu ngatjhidele hlani kwendlu ngahlola, ngabona amazimzim amanengi khulu azele ikumba. Ngabona amatafula achiswe kuhle nokudla okunengi khulu, okutjho bona kunomnyanya emzini lo.
Inja: Hhey mkhozi wenzani ungiphathisa indlala engaka.
Udumbana: Mnjesi ke sizobona senzeni ukufumana ukudla lokho?
Umkukurumba: Mina ngifuna isiphila namanzi kwaphela.
Inja: Sitlhoga itlha namano wokufumana ukudla lokho.
Ukatsu: Mina nginelokubodlhana, njengombana ngibubonile ubujamo, ngibona bona thina singaya siyok’ hlola bona singenza njani nasele sifikile. Amazimzim khathesi aselile awakkatjheji litho, thina nasele sifika efesdirini udumbana uzajama phasi manqopha nefesdiri, usonja akhwele phezu kwakhe, mina ngikhwele phezu kwakhe, umkukurumbe yena akhwele phezu kwani. Soke sicale phakathi ngendlini, sirhuwelele ngamezwi wethu ngendlela esingakgona ngazo, amazimzim azok’ thuka ngombana awakalindeli njenga nje.
Umkukurumba: Utjho njalo masokatsu?
Udumbana: Mina ngayamuzwa bona uthini umasokatsu, begodu kulula khulu.
Inja: Iye masokatsu amanwakho ayezwakala begodu anetlha kwamambala.
Umkukurumba: Mina angisakgoni nokulinda indlala.
(Bakhambe ngokunanaba bayok’ fika hlani kwefesdiri, bahlole bawabone amazimzim edakiwe butjwala, nokulda okunengi etafuleni. Bathome ukuzilungisa ukurhuwelela, udumbana ajame phasi, inja phezulu kukadumbana, ukatsu phezu kwenja, umkukurumba phezu kukakatsu. Bathoma barhuwelela omunye asitjho ngendlela yakhe efesdirini. Amazimzim athukwe aphume endlini abaleke ayok’ tjhinga ehlathini eliseduze angasabuyi. Abakhozi bangene endlini bazitjhudubaze ngokudla bafumane nemali etafuleni bayithathe. Khathesi babuzane ngendaba yokulala ngombana abathembi ukuthi amazimzim angabuya).
Ukatsu: Mina ngizak’ lala eziko lomlilo ngombana sele uphelile.
Umkukurumba: Mina ngitjhinga phezu kwendlu.
.Inja: Mina ngizokuba ngemva kwebadi
Udumbana: Mina ngitjhinga esibayeni.
(Balale abakhozi baphumule)
(Amazimzim ayabuzana bona khuyini lokhuya abakuzwileko emzinawo okunelizwi elizwakala kanengi kangaka. Akhethe elinye izimzim alithume khona le ekhaya bona liyok’ hlola ukuthi into leya sele ikhambile na? Nalifikako izimzim lifumane bona kuthule du! kwanga khange khe kubekhona ilitho emzinawo. Nalingena ngekumbeni likhumbule bona alinawo nomlilo wokukhanyisa bona libone kuhle ukuthi kunani ndenldini. Nalicalako eziko lomlilo, libona bona kunelahle eliseleko mhlomunye lingasiza bona kukhanye ngendlini. Litjhidele elahleni elibonakala kancani, lizame ukulirhwatha ngomuno. Kanti lilihlo likakatsu licalile bona kwenzekkani, nasifikako isandla kukatsu).
Ukatsu: Nyaaa…….wu…! (atjho ngezipho esandleni)
(Libaleke izimzim lekosi lithi liphuma emnyango inja ithumbuke emva kwebadi)
Inja: Hhawu, hhawu! (itjho ngezinyo emnkantjeni)
(Lirhuwelele izimzim libaleke liyondlula esibayeni, kanti udumbana ulilindile)
Udumbana: Dukgu!(ararhe ngeenyawo zombili)
(Izimzim liduleke phasi lirhuwelele godu, livuke lizitjathe liyok’ tjhinga ehlathini. Kanti amanye amazimzim alalele koke okwenzakalako, nawo athome abaleke acabanga ukuthi kukhulu okubonwe mnewabo, kwanga kuyeza. Amazimzim abalekele safuthi angasaphindeli emzinawo, ngaleyondlela abakhozi bazifumanele umzabo omutjha, baphile kamnandi begodu bangasatshwenywa lilitho)
Chosi chosi iyaphela.
Featured Video
|
isiNdebele
|
Igama
Umntwan’abentwana (Pineapple Flower or Pineapple Lily)
Igama lesi-Latin
Eucomis sp.
Ihlathululo
Umhlobo lo wethuthumbo ulikhambi elikghona ukuhlala limajadu unyaka woke; imirabhalo yakheke njenge lerhe, linobubanzi oburondo ngamasenthimitha alisumi begodu esithomeni salo lipatalele belinemirajana embalwa emhlophe. Amakaralo anamathela apatalale phasi ehlabathini; abalelwa kalisumi nambili. Isiqu salo (mIdrib) sidege, kuthi eencenyeni zesiphetho asongane begodu ahleleke ngendlela ephuma phambili. Atlhurha ngobunengi aminyene, begodu amathuthumbo ahlala iimveke ezinengi ngaphakathi kwamanzi. Isimilwesi sitlhurha khulu ngenyanga kaNobayeni.
Indawalo yemvelo
Ithuthumbeli limila e-Sneeuberg, Uitenhage District, Hogsback ukuya KwaZulu Natal, lapho limila khona ukusuka eligwini ukuyela entabeni ye-Drakensberg. Linaba njalo ukukhamba e-Basutoland kanye ne-Orange Free State ukuyela e-Gauteng kanye neemFundeni ezizombelezileko.
Ibuthelelolwazi ngomangwawo
Kunemihlobo elisumi yethuthumbeli (Pineapple Flower) eSewula ye-Afrika ekufaka hlangana i- Eucomis undulata kanye ne-Eucomis autumnalis.
Incenye yethuthumbeli yesakhiwo selerhe imumethe itjhefu kodwana isasetjenziswa njengesihlahla sokulapha eSewula Afrika ukulapha i-enemas, backache nokulapha amagazuko. Okhunye ekulaphakao kufaka hlangana ikinga yomthondo, amathumbu abuhlungu, umgomani, ibhabhalazi, i-colic, flatulence, kanye ne-syphilis.
|
isiNdebele
|
ISITHALA (ESIFUNDWA EBANDLENI) Matjhi 2017
IsiThalesi sineehloko ezizokufundwa kusukela ngo-Meyi 1-28 2017.
UMLANDO WOKUPHILA
Soke isikhathi uWilliam Samuelson asisebenzise ekukhonzeni uJehova isikhathi esizeleko, waphiwa imisebenzi ibeyikhamba iba budisi nethabisako.
Ngubani okufuze anikelwe idumo, begodu kubayini? Nawubadumisako abantwabo kuzokusiza ngani lokho?
Ezinye iinqunto ozenzako zizokuba nemiphumela ezokuhlala ukuphila kwakho koke. Yini engakusiza wenze iinqunto ezihle?
Amakhosi wakwajuda, u-Asa, uJehotjhafathi, uHezekhiya, noJosiya boke khebatjhapha. Nanyana kunjalo uZimu wathi ngabo babantu abamlotjha ngehliziyo epheleleko. Kubayini?
Singafumana iimfundo ezihle khulu kilabo abenza imitjhapho, lokhu kufaka hlangana nemitjhabo yabantu etloliweko eBhayibhelini.
Kungafika isikhathi sokobana umnganakho afune ukulungisa izinto. Ungamsiza njani?
Amacocwana womjeke we-Ceramic oneminyaka ezi-3 000 owafunyanwa ngomnyaka-2012 uvuse ikareko yabarhubhululi. Yini ebeyikarisa ngerhubhululweli?
|
isiNdebele
|
Ibizo
Ikonkoni eNzima nanyana ikonkoni enomsila omhlophe (Connochaetes gnou)
Ukwakheka Kwayo
Ikonkoni inomzimba ozotho ukuya konzima, noboya obude kanye nomsila omude omhlophe. Eziduna nezisikazi zineempondo ezibudisi ezigobekele phambili. Iinkunzi zimamitha ayi-1.2 emahlombe begodu zinobudisi bamakhilogremu ama-161 Kg. Iinkomo zimamitha ayi-1.16 emahlombe begodu zinobudisi bamakhilogremu ama-130 Kg. Iimpondo zamakonyana zona zinqophile, begodu zithoma ukukhula zitjengise ukugobeka nasele zineenyanga ezilithoba ubudala.
Ukudla Okukhethwako
Kuhlekuhle zidla utjani, zinyula bona khulu bese kwesinye isikhathi zidla amatjhwaba wemitjhana kanye neemila.
Indlela Yokuziphatha
Ngokwendawo yokuhlala, ikonkoni itholakala ngemihlobo yemihlambi emithathu okungileyo efaka hlangana iinkunzi zendawo eziphalisana ngokudosela iinkomo kizo, imihlambi esikazi, bese kokugcina kube mihlambi yeempohlo. Iinkunzi eziphetheko ziba ngaphetjheya kwendawo eyodwa, bese enye nenye yazo ivikelwa ngokumajadu. Ngokuvamileko esikhathini esinengi iinkunzi ezidala ziba zodwa kunomakhiwo ezinye ezihlala kiwo. Lemihlobo itjengisa ukuba khona khulu nanyana ukuthanda iindawo ezithileko, ezikhethiweko mayelana nokobana zihlale zibonakala ukuqinisekisa ukuphepha kwazo.
Indawo Yokuhlala
Zithanda ukuhlala endaweni emumango, begodu azithandi ukuhlala eendaweni ezinotjani obude namahlathi aminyeneko.
Lapha zitholakala khona
Iinkonkoni zivame ukuba khona eSewula Afrika. Ngokomlando iinkokoni bezihlala endaweni evulekileko ephakathi emmangweni onotjani wenarha, ukusuka eTlhagwini Kapa, e-Free State, eemfundeni zeSewula yendawo okwakuyiTransvaal kade, etjingalanga ye-Lesotho, etjingalanga ye-Swaziland neendaweni ezimumango ngenzasi kwe-Drakensberg ngale KwaZulu-Natal. Mhlapha nje zethulwe kwezinye iingcenye zenarha neNarha ezibomakhelwana. ngokwesibalo sazo esibalelwa kuma-12 00 azithathwa njengalezo ezisengozini yokutjhabalala.
Amanothi
Zisusiwe eendaweni ezinengi okungezazo ngokwemvelo ngesimanga sokulima, iinkokoni zisinda kwaphela emaplasini aziinqhiwi neendaweni zangasese, lapha zifuywa khona. Kungenzeka kube zisuswe kwezinye iindawo ezifana nabo-Kenya. Nalokha inani elinengi lazo lakhe latholwa kade emmangweni ephakathi kweSewula Afrika, zona azimane zifuduke zikhambe zimihlambi njengalokhu kwenza eminye imihlobo yazo ebizwa ngokuthiwa ma-Blue Wildebeest.
|
isiNdebele
|
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.