title
stringlengths 12
119
| lang
stringclasses 1
value | source_name
stringclasses 1
value | format
stringclasses 2
values | category
stringclasses 1
value | cefr_level
stringclasses 4
values | license
stringclasses 1
value | text
stringlengths 126
36.9k
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|
C1 2017 III_003-010 (4418a1cd-e867-41ef-b291-5431ff7b159a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Meedia roll meie elus.
20. septembril 2017 toimus rahvusvaheline meediafoorum millest ma võtsin osa.
Selle foorumi teemaks oli "Meedia roll meie elus".
Mulle väga meeldisid arutatud teemad ja ma arvasin, et inimestel võiks tekkida huvi selle foorumi vastu.
Foorumil oli 2 olulisemat teemat ja ma tahaks nendest lühidalt kirjutada.
Esimene teema oli "Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel".
Seda teemat tutvustas meile oma ettekannega tuntud ekspert meedia valdkonnas Joseph Russo.
Tema ettekannele järgnes diskusioon.
Diskusioon oli mahukas ja sisukas ja sellest teha kokkuvõtte, et meedia on üks võimsetest väärtushinnangute kujundajatest.
Kõik eksperdid ütlesid ühehäälselt, et meedial on selle jaoks (väärtushinnangute kujundamiseks) kõik vajalikud tööristad ja tingimused olemas.
Inimesed usaldavad seda, mis on kirjutatud meedias ja pole vahet mis meedia allikast nad saavad infot.
See on eriti tähtis tänapäeval, sest just internetis on kõige rohkem levinud vale info, mis võiks viia negatiivsete väärtuste tekkimiseni (nt stereotüüpideni).
Teiseks väga tähtsaks tingimuseks on meedia massilisus, ehk lugejate suur arv.
Meedia mõjutab suure inimeste hulga ja kui tuletada meelde, et paljud lugejatest usaldavad seda, mis on kirjas, siis meedia on väga hea töörist väärtushinnangute kujundamisel.
Mõned riigid kasutavadki meediat propoganda tööristana nende põhjuste tõttu.
Pärast seda pidas kõnet tuntud USA ajakirjanik Mathew hi.
Oma kõnes ta rõhutas sellele, et meedial on väga palju erinevaid rolle meie elus, näiteks meedia on teavitaja ja meelelahutaja.
Väga tähtis roll on medial ka harijana.
Erinevad meedia allikad täidavad oma rolli, nt ajalehedel on teavitaja roll jne.
Mathew rääkis sellest, et erinevad meedia allikad peaksid oma rollist kinni pidama.
Kõik nõustusid tema arvamusega ja ütlesid, et meedia rollid on erinevad ja neid peab täitma ausalt ning mitte unustada seda, et meedia eesmärgiks pole raha teenimine ega skandalite loomine.
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et meedia on väga tähtis meie elus, sellel on olemas erinevad rollid ja inimesed peaksid rohkem teadma sellest kuidas meedia töötab ja et autorid oleksid ausamad oma lugejatega.
Loodan, et sellised foorumid toimuvad tihedamini. |
C1 2017 III_003-058 (fa5c5140-5357-403d-8ee9-d56b149a38a5).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Meedia võimalused tänapäeval
Hiljuti mina osalesin meediafoorumil, kus arutleti meedia osatähtsust meie elus.
Tahan ka Teile kuuldust teada anda, et saaksite koos minuga kaasa mõelda.
Üks käsitletuid teema oli "Meedia võimalused väärtushinnangute kujudamisel".
Meediafoorumi osalejad jutustasid sellest, et täna meedial on tähtis roll meie elus ja see kujundab meie väärtushinnangut.
Mina olen esinejatega täiesti nõus.
Tõepoolest meedia ümbritseb meid igal pool.
Internet, raadio, televisioon ja ajalehed - meie kõik puudutame sellega iga päev.
Meedial on suurepärased võimalused kujundada inimeste väärtushinnangut.
Näidena võib olla tervisliku eluviisi propageerimine.
Igal pool võib näha spordiklubi või sporditoitumise reklaame.
Tänapäeval sportlik elustiil on väga populaarne teema.
Minu arvates tervislik eluviis sai oma populaarsuse just meedia tõttu.
Teine teema mis oli esitatud meediafoorumil, oli meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana.
Foorumi esinejatel oli hästi argumenteeritud mõtted ja faktid, mis näitavad, et meedial on tähtis roll esiteks teavitajana.
Olen täiesti nõus, et meedia esmane ja kõige tähtsam ülesanne on info edastamine.
Enamus inimestest kasutab meediat just informatsiooni saamiseks.
Kuid ei saa unustada sellest, et meedia võib pakuda võimalusi hariduse ja meelelahujuse valdkonnas.
Minu arvates meedia roll hariduses on väga oluline.
Esiteks on loodud igasugused õppefoorumid, õppematerjalid, mida saab iga üks külastada või kasutada.
Meelelahutuse valdkond pakub täna palju võimalusi.
Kõige populaarsem on meedias pakutav meelelahutus.
Paljud inimesed eelistavad pärast tööd telerit vaadata, internetis surfata, foorumites suhelda.
Meedia on lihtne ja kättesaadav kõigile viis end meelelahutada ja aega veeta.
Kokkuleppeks tahan öelda, et meedia roll tänapäeval on tõepoolest väga tähtis.
Meedia pakub palju võimalusi, mida saab iga üks kasutaja. |
C1 2017 III_003-072 (60b82708-7901-4286-8c8c-ecdce979a282).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Üks tähtsamaid teemasid tänapäeval on meedia roll tavaliste inimeste elus.
Viimasel aja on tihti kuulda, et meedial on suur tähtsus inimeste, eriti noorte väärtuste kujundamisel.
Just nendel teemadel räägiti meediafoorumil, kus mina, nagu ajalehe esindaja, hiljuti käisin.
Tahaksin ka Teile, lugupeetud lugejad, kuuldust teada anda, kuna arvan, et see teema on päris aktuaalne iga inimeste jaoks, kuna me kõik puutume erinevate infoallikatega kokku meie argielus.
Oleksin õnnelik, kui Te minuga kaasa mõtleksite ja oma mõtted meie ajalehe saitis kommentaarides avaldaksite.
Üks käsitletud teemasid oli "Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel".
Kõik, mida me näeme, loeme ajalehtedest, kuulame raadiost, kõigel on oma mõju meie tulevastele otsustele.
Meile meeldib arvata, et meid keegi ei kasuta oma eesmärkides ja meid ei juhi.
Tegelikult aga nii ei ole.
Iga päev meile on vaja otsusi teha ja valikuid ja just meediast saadud info aitab meil see teha.
Siin aga peitub suur oht.
Meie ühiskonnas on liiga palju müüte ja väärtus, mis tunduvad inimestele nende endi oma.
See on seotud sellega, et praegune ühiskond on nö infoühiskond.
Need ideed, mis on meie ümber ja on transleeritud meedia abil, häälestavad meid midagi teha või ei teha.
Noorte teadvus ja väärtussüsteem on veel nõrgad ja seetõttu vanematele on vaja neid jälgida mõistlikus piirangus.
Selles suhtes mina olin esinejatega nõus, nende mõtted olid ka päris hästi argumenteeritud.
Samuti, arutasid ka teemal: "Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana".
Me elame praegu väga kiiresti muutuvas maailmas ja iga päev ärgates, ärkame me juba muutunud olukordades - Meedia tähtsaim roll seisneb selles, et aidata inimestel nende olukordadega kohaneda.
Kuidas see toimub?
Inimene saab vajalikku info telerit vaadates nii sellest, mis toimub isamaal, kui ka selle kohta, mis toimub ka isegi teistes riikides.
See, kui palju infot tuleb inimesele hankida, sõltub, näiteks, tema ametist.
Ärimehed peavad iga päev kursis olema, kuidas muutub riigis majanduslik olukord, milline situatsioon on turul.
Mõnikord meedia petab inimesi nö poliitika huvides.
On väga raske infot filtreerida, kuid väga tähtis.
See oskus kujuneb aastatega.
Meedia on ka otsitud meelelahutaja, kuna ka uudised kipuvad tihti vaatajate meelt lahutama.
Kokkuvõtteks võib märkida, et kõik esinejad tulid lõpuks kokkuleppele, et meediata me elada ei saa.
See on nagu eluvajalik asi, kuigi mõnikord see mõjub inimestele halvasti.
Ilma meediata oleks aga palju raskemini eluga toime tulla.
Soovin Teil olla tähelepanelik meedia kanalite valimisel, et vältida kulujutte. |
C1 2017 III_004-003 (995a02b7-782f-45d6-b256-4708387e3c5b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Hiljuti möödunud meediafoorumil oli esitatud erinevad ettekanded, kus räägiti meedia võimalustest väärtushinnangute kujundajana ning selle rollist meie ühiskonnas.
Üks käsitletud teemasid oli "Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel".
See teema on saanud aktuaalseks eriti viimasel ajal.
Meediafoorumil oli esitatud erinevad arvamused selle probleemi üle.
Ühed arvasid, et praegune meedia annab rohkesti infot edasi inimestele, info on kättesaadav ning kõigile sobib.
Teised olid sellega vastuolus.
Nende arvates on tänapäevased meediakanalid seotud poliitikaga.
Iga meediaallikas annab infot omamoodi vastavalt tellimusele.
Nende arvates on oluline, et meedia oleks iseseisev ning kajastaks sündmusi nii nagu tõeliselt oli.
Muidugi korruptsioon meediakanalites on saanud probleemiks tänapäeval.
Iga kanal väärtustab seda, mille eest talle makstakse.
Meedia ei hoolitse väärtushinnangute kujundamisest inimestel ning ei pane tähele kui suur mõju see avaldab.
Praegune meedia ei ole, kahjuks, infokandja vaid on vahend inimestega mannipuleerimiseks ja nende arvamustega mängimiseks.
Foorumi osalejad jõudsid kokkuvõttele, et igal sõnal peab olema oma mõte.
Sõnaga on võimalik nii õnnelikuks teha kui ka tappa.
Sõnadel on mõju, eriti siis kui neid kantakse massmeedia kaudu.
Osalejad leppisid kokku punktis, et on vaja muuta midagi meedias, et kõigepealt see peab kasvatama inimestel väärtusi kultuuri, ajaloo ning ühiskonna vastu.
Teine teema, millest räägiti meediafoorumil oli "Meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana".
Nagu eelnevalt oli mainitud meedias on suur roll meie ühiskonnas.
Kõigepealt see peab infot edasi andma, kasvatama inimväärtusi ja hinnanguid, tutvustama kultuuri ning just viimasena olema meelelahutaja rollis.
Foorumi osalejad jõudsid arvamusele, et praegu ei ole rangeid piiranguid meedias.
Varem oli vanusepiirang, mõned saateid, näiteks, oli keelatud eetrisse panema enne kella 22.00, sest meedia hoolitses sellest, mida ta kajastab ning mis mõju see kannab.
Praegu on olukord, kahjuks, teistsugune.
Televiisorites, raadios, Internetis on võimalik leida kõike, ei ole piiranguid ega filtreid.
Isegi väikelaps võiks sattuda seal sinna, kus liigipääs peaks talle olema keelatud.
Osalejad arutasid ka sellest, mida on võimalik ette võtta, et seda probleemi vältida.
Meedia teemast on võimalik kaua rääkida, sest see on saanud, kahjuks, meie ühiskonna probleemiks.
Kuid tuleb ka ise valikut teha, millele pöörata tähelepanu meedias ning mida tuleb ignoreerida.
Iga inimene vastutab oma väärtushinnangute kujundamise eest, meedia siin on ainult vahend. |
C1 2017 III_004-025 (21f2fc27-f2e2-46ae-b4df-d0f95cfda7dd).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Möödunud reedel 22. septembril toimus meediafoorum, kus selle osalejad vaatlesid selliseid teemasid nagu "Meedia võimalused väärtushinnangute kujundamisel" ja meedia roll teavitajana, harijana ja ka meelelahutajana".
Meediast saame teada palju uut ja huvitavat maailmast.
Selles informatsioonis on meditsiini ja teiste teaduste avaldused, toimunud kunsti festivalid, poliitika muutused ja ka lugusid õnnestustest kuriteodega.
See kõik aitab kujundada meie väärtushinnanguid.
Kunagi vanemad õpetasid enda lapsi olema abivalmis, aidata teisi inimesi.
Nüüd aga õpetatakse vältida igasuguseid kontakte võõraste inimestega.
See on seotud sellega, et inimesed teavad, et nende last võõras inimene saab varastada, tappa ja teha palju muid asju meelelahutuseks.
Samuti inimesed kardavad tulla appi kusagil tänaval, kuna see võib osutada trikk nende peetmiseks eesmärgiga saada raha nedest.
Hirm olla peetud segab inimestele jälgida moraalseid printsiibe, mis varasti olid väärtustatud.
Meedia on mitmekesine, sellega saab mõjutada inimeste arvamusi ja emotsiooni.
Erinevate teavitustega saab öelda inimestele tõsi erineval moel.
Sama teavituse jutustades saab millestki vaikida või isegi kõik ümber pöörata.
Õnneks inimestel on võimalik tänapäeval saada uudisi erinevatest allikatest ja kuulata erinevaid arvamusi, mis võimaldab kogu saadud informatsiooni analüüsida ja kujundada oma arvamust.
Kuna meedia on mitmekesine, sellest saab ka midagi uut õppida.
Internetis tänapäeval on palju erialaseid loenguid.
Samuti meedias on palju meelelahutusi kas naljad videod või mänge ning saab vabalt vaadata filme ja seriaale igale maitsele.
Järelduseks saan öelda, et meedia omab suurt rolli meie elus.
See kujundab meie väärtushinnanguid, anan palju erinevat informatsiooni ning pakub igasuguseid meelelahutusi.
Analüüsi võimega inimene ei pea tundma mingeid probleeme uudiste saamise ja erinevate meelelahutuste kasutamisega.
Seega meedia ei või olla süüdi inimeste toimuvates õnnestustes. |
C1 2017 II_001-038 (4533159f-791d-45be-9a37-b05dfaaa8ef7).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal olen osalenud globaliseerumiskonverentsil, kus olulisemad teemad olid "Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed" ning "Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja".
Tänapäevadel antud teemad on väga aktuaalsed, eriti Eestis, mis asub oma tehnoloogia innovatsioonidega paljude riikide ees.
Kahjuks kodumaalt lahkumine on arenenud siin ka.
Peamised põhjused kodumaalt lahkumiseks on parema elukvaliteedi otsimine.
Praegu on suhteliselt raske leida hästi makstud tööd, seetõttu Eestis on suurenenud töötute arv.
Kui võrrelda palkasid Soomes ja Eestis, siis saab näha, et sama töö eest arst Soomes saab mitu korda rohkem raha kui Eestis.
Samuti Soomes on suur sotsiaalne toetus, korraldatakse tasuta koolitusi soome keele õppimiseks.
Inimesed tunnevad ennast riigi kaitse all, mida ei saa öelda kodumaa kohta.
Lahkumise tagajärjed on riigile tõsised ja peamine on vananenud ühiskond, kus on palju pensionääre ja vähe lapsi.
Sellisel riigil on raske tulevik: pensioonivanus kasvab, üks töötaja peab toetama palju pensionääre, noored leiavad endale parema elukohti lahkudes kodumaalt.
Järelduseks, riigil on vaja luua programmi töökohtade arvu suurenemiseks, mis aitab parandada olukorda.
Teiselt poolt tehnoloogia kiire areng annab inimestele palju võimalusi.
Üks nendest on kaugsuhtlus.
Ergsaks näideks on veebiõpe, mis võimaldab saada teadmisi igal kohal, kus on internetiside.
Loengud saavad läbi viia Skype'i teel, küsimuste tekkimisel õpilased kirjutavad õpetajale e-posti kaudu.
Samuti kõik materjalid on kättesaadavad sõltumatu ajast.
Üha rohkem inimesi kasutavad sellist õppimise viisi, mida näitab selle mugavust ja tõhusust.
Kokkuvõttes saan üelda, et riik peab toetuma oma elanikuid ja luua vastavaid elutingimusi, et ei tekiks soov kodumaalt lahkuda.
Öeldes tehnoloogia arenguks olen kindel, et see lihtsustab meie elu ja tema kättes on meie tulevik. |
C1 2017 II_001-068 (f5e66290-3bb5-4e48-a32a-a31a4850975b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Täna väga tihti saab kuulda, et toimub globaliseerumine.
Mis see tähendab ja mida see meie riigile kaasa toob?
Kas see on hea või halb?
Kas see annab lisa võimalusi, loob uusi väärtusi?
Kui suured on ohud?
Võib olla kõige lihtsam näide globaliseerumisest on inimeste liikumine ühest riigist teise, selleks peaaegu ei ole takistusi.
Inimene, kellel on hea haridus, kes on hea spetsialist oma erialal ja kes vabalt räägib inglise keeles või muud keelt, võib leida endale tööd ka üle piiri.
Miks inimesed täna lahkuvad kodumaalt?
Üks põhjus on see, et nad ei leia siin endale tööd või pakkutav töö ei pakku huvi, ei anna võimalust areneda ja ka see, et selle töö eest makstakse liiga vähe raha.
Väga palju noori sõidab ära väismaale ja jäävad sinna elama.
Põhilesed eelised mida nad toovad välja on: karjäärivõimalus, hea palk, sotsiaalseid kaitsed.
Kas see on hea riigile kui noored sõidavad ära?
Võiks öelda jah, kui noored saades kogemust tuleksid tagasi ja panustaksid oma riigi arengusse.
Kuid tihti peale nad jäävad sinna elama, seal loovad pereit, seal sündivad lapsed.
Riik kaotab, kaotab noorepõlvkonda, kaotab oma kultuurikaindjaid, edukaid inimesi, kes võiksid panustada oma riigi arengusse.
Lisaks sellele sided oma peredega ei ole juba nii tugevad, kohtutakse harvemini ja mida salada mõnedel vanematel on raske suhelda oma lastelastega, kes ei räägi juba vanemate emakeelt.
Natuke kõike need probleemi aitab lahendada kiire tehnoloogia areng.
Kõik interneti ja telefoni lahendused aitavad vähendada probleemi suhtlemises.
Skype abil sa kuulad ja näed oma lähedase.
Skype võimalus on nüüd ka mobiiltelefonis.
Ei ole vahet kui kaugel inimesed asuvad üks teisest.
Ma arvan, et tehnologia kiire areng aitab mitte ainult kaugsuhtlemisele kui ka tulevikus kaugtöötamise võimalusele.
Kus inimene ei peaks sõidma ära kodumaalt, et töötada heas ettevõttes, teenida head palka ja samas olema oma riigi arendaja, väärtuste ja kultuurikandja. |
C1 2017 II_001-129 (4e56ecea-fe7d-41bf-9e86-255ca6886e11).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel laupäval Tallinnas toimus globaliseerumiskonverents, kus ma osalesin külastajana.
Seal esitlesid erinevad teadlased Tallinna ja Tartu ülikoolidest, aga mulle jäid mõned ettekanded meelde, sest nendes räägiti kodumaalt ning tehnoloogiast.
Peamiselt tahan jutustada kodumaalt lahkumise põhjustest ja võimalikustest tagajärjedest.
Paljud teadlased rääkisid eelkõige uue kultuuriga tutvumisest, sest kui inimene sõidab välismaal, teda ootavad uued inimesed, uus keel, tundmanud kombed ja traditsioonid.
Võib olla on see peamine põhjus, et kodumaalt lahkuda.
Inimesed tahavad alusta uut elu uues riigis.
Kuid sellega on seotud mõned probleemid nagu kallid elamistingimused, madal palk, keelebarjäär ning arusaamatud traditsioonid.
Tagajärjena inimene võiks jääda koduta või sõida tagasi kodumaale.
Teine põhjus oli see, et noored tahavad proovida õppida välismaal.
Nad mõtlevad, et kui haridus on tasuta, siis nad vabalt saavad ülikooli sisse astuda ja elu lõpuni elada teises riigis.
Kuid ei mõtle, et nagu ma juba rääkisin, elutingimused, toit, üür, meelelahutused on kallid, töötada ja samal ajal õppida on raske ja noored lihtsalt ei saaks üksinda seal elada.
Samuti tekkib igatsus kodumaa järele, sest pere ja sõbrad on kaugel.
Teine olulina teema oli pühendatud tehnoloogia arengule kui kaugsuhtluse võimaldaja.
Muidugi meie pidevalt arenevas maailmas on raske elada ilma tehnoloogiata.
See teema oli ka tihedalt seotud eelmise teemaga kodumaalt lahkumisest, sest nagu toimub kiire tehnoloogi areng, inimesed võivad elada erinevates maailma otsas ning suhelda omavahel kasutades erinevaid programme.
Konverentsil teadalased rääksid peamistes suhtlusprogrammidest, nende võimalustest ja kuidas neid õigesti kasutada.
Seoses sellega on kergem reisida ja jääda sugulastega, saata nendele fotosid, helistada nendele Interneti abiga ning lihtsalt suhelda.
Kokkuvõtes mina sooviksin kõikedele külastada mingisuguseid konverentse, sest sealt igaüks saab leida uut enda jaoks.
Tehnikaga seotud teemad on praegu üsna aktuaalsed ja meie elu sõltub tehnoloogia arengust.
Seetõttu ärge unustage sõita teisele globaliseerumiskonverentsile, mis toimub järgmisel laupäeval. |
C1 2017 II_001-151 (82a7e6ad-2b67-41d5-829f-43a70fb971d5).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Maailmas üha rohkem räägitakse globaliseerumisest, mis tähendab rahvusvahelist, kõikehõlmavat ühinemist.
Globaliseerumise mõistesse kuulub tehnoloogia, immigreerimine, hariduse, kultuuri, tervishoiu küsimused ja palju muud.
See kõik pakub inimkonnale suurepäraseid võimalusi, kuid tuleb tõdida, et globaliseerimisel on samuti negatiivseid tagajärgi.
Kõigepealt tuleb mainida migreerimist, kodumaalt lahkumist.
Miks kolitakse välismaale?
Vastus ei ole keeruline: noored otsivad võimalusi tööd leida ja haridust omandada.
Nemad ei näe perspektiivseid ega mainekaid lahendusi oma kodumaal, seega otsivad neid mujalt.
Sellise nähtuse tagajärjed paistavd üsna tõsised olevat: kodumaa kannatab spetsialistide nappusest ja elanikonna vananemisest.
Peale selle, see nähtus toob kaasa elanikonna vähenemist ja riigi "väljasuremist".
Migreerimisele käib alati kaasa tehnoloogiline areng.
Kui tegemist on globaliseerumisega, eriti suurt tähelepanu pööratakse tehnoloogia kiirele arengule.
Tehnoloogiad on nüüd igas elu valdkonnas: kodus, kontoris, kaupluses, koolis ja haiglas.
Tänu kaasaegsele tehnoloogiale, on muutunud ühiskonna üldine ettekujutis sellest, mis on suhtlemine.
Areng võimaldab näha, kuulda ja vestelda nendega, kes on kaugel.
Peale tavasuhtlemisele, seda kasutatakse, näiteks, isegi loengute ja tööintervjuude läbiviimiseks.
Tehnoloogiad on muutunud maailma kiiremaks ja kergemaks, kuid ka sellel on oma puudusi.
Digisuhtluse ja anonüümsuse tõttu kaob ära isiksus ja ohutus, turvalisus.
Ükski tehnoloogia kasutaja ei ole kaitstud selliste ohtude eest, rääkimata lastest.
Kõik esiletoodud aspektid vajavad erilist tähelepanu grobaliseerumise pooldajatelt, sest ilma selleta võivad tuua rohkem kahju kui kasu.
Kokkuvõtteks, globaliseerimine toob esile üsna tõsiseid küsimusi ja probleeme, nagu kodumaalt lahkumine ja suhtlustehnoloogia ohud.
Esiletoodud võimalikud tagajärjed panevad mõtlema ja vajavad tegutsemist.
Võin oletada, et migreerimise nähtus võib olla võidetud tänu hariduselu ja riigi tööturu muutmisele ja laienemisele.
Mis aga puutub kaugsuhtlusesse, potensiaalseid ohte võib ennetada õigeaegse kontrolli abil. |
C1 2017 II_001-167 (5ea838ae-840f-4ad8-a59b-9661e62bdd55).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eile Tartu Ülikoolis toimus juba teine globaliseerumiskonverents.
Konverentsis osalesid rohkem kui sada inimest, nende hulgast olid ka külalised välismaalt.
Kahe päeva jooksul seal arutleti väga erinevaid teemasid.
Esimese päeva peateema oli "kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed"
Konverentsi konservatiine osa väidas, et peamise lahkumise põhjused on vaba liikumise võimalus Euroopa Liidus ja ebavõrde konkurents.
Tagajärjed võivad olla väga dramaatilised, kuni terve riikide kadumiseni.
Globaliseerumise pooldajad arvasid teistmoodi.
Peamise põhjusena nimetasid nad uued võimalused ja kogemus, mis kodumaal omandada ei saa.
Kodumaalt lahkumine ei tähenda ainult väljarändamist, vaid sisserändamist ka ning seetõttu lahkumine rikastab nii inimest, kui ka riiki.
Kõik see tähendab, et tagajärjed on üsna positiivsed.
Teise päeva peateema oli "Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja".
Enamik osalejatest oli nõus sellega, et tehnoloogiline areng on üldiselt positiivne nähtus ja suurepärane võimalus suhelda erinevate inimestega kogu maailmast.
Mida kiirem areneb tehnoloogia, seda rohkem võimalusi meil on suheldama ja infot vahetada.
Mõned külalised olid veendunud, et kuna tehnoloogia areneb nii kiiresti, see tõttu suhted ja suhtlemine muutuvad, ning see muutus ei ole igati positiivne.
On olemas andmed, et 80% meie suhtlemist koosneb mitteverbaalsest infost.
See tähendab, et kasutades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi suhtlemiseks me ei saa kogu info kätte saada.
Seepärast tehnoloogia ei ole ainult positiivne nähtus.
Üldiselt, võin öelda et niisugune konverents on väga kasulik.
Kõikidel oli võimalus oma arvamuse väljendamiseks, kompromissi leidmiseks.
Kõige tähtsam seal oli vist see, et keegi ei kartnud oma arvamust väljendada ja kõik arvamused olid teretulnud. |
C1 2017 II_002-007 (3716700a-41b3-488b-b474-47cf1df3897c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Globaliseerumine: risk või hea võimalus?
Tartu Ülikoolis korraldati mai alguses rahvusvaheline globaliseerumiskonverents, mis tõi kokku eksperte mitmetelt erialadelt.
Kuigi tegemist oli teaduskonverentsiga, puudutasid konverentsi jooksul kuuldud ettekanded siiski päris praktilisi küsimusi, mis on tänapäeval meie kõikide eluga seotud.
Konverentsi põhiteemaks oli globaliseerumise mõju inimeste liikumisele ja suhtlemisele.
Paljud ettekanded käsitlesid kodumaalt lahkumist: miks inimesed lahkuvad ja millised on lahkumise tagajärjed?
Mõned esinejad võtsid vaatluse alla kõrge haridustasemega lahkujad.
Ettekannete järgi on rahvusvaheline kogemus tänapäeval oluline osa akadeemilist karjääri.
Sellepärast on kodumaalt lahkumine kõrgharitud inimeste hulgas tavaline nähtus.
Eelpooltoodud moodustab väljakutset riikidele: kuidas teha riik, ja riigi poolt pakutud kõrgharidus, nii atraktiivseks, et kõrgharitud inimesed valivad just seda riiki?
Osa ettekandjatest käsitles kodumaalt lahkumise küsimust nende vaatekohast, kelle jaoks on lahkumine sõja ja ebastabiilse ühiskonna tõttu ainus võimalus.
Niisuguste rändajate puhul on riikide väljakutse üsna erinev.
Sõja tõttu kodumaalt lahkujad on grupp, millega paljud riigid ei sooviks eriti kokku puutuda.
Põnev teema konverentsil oli ka tehnoloogia kui kaugsuhtluse võimaldaja.
Ettekanded hõlmasid näiteks selliseid aspekte kui võõrkeelde õppimine Skype'i ja teiste taoliste vahendite abil, ning rahvusvaheline koostöö tehnoloogia abil.
Oli uuritud ka seda, kuidas peresid, mille üks liige elab teises maas, kasutavad tehnoloogiat.
Kokkuvõttes võib öelda, et globaliseerumine toob kaasa nii riske kui ka võimalusi - ja loodetavasti rohkem siiski positiivseid asju. |
C1 2017 II_002-009 (d87b7725-cc46-44d5-bc04-ccb89e4dc024).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Mida kaugemale, seda parem?
Globaliseerumise plussid ja minusid
17. märtsil 2017. aastal toimus Dorpati hotelli konverentsikeskuses esimene globaliseerumiskonverents.
Pealkirjaga "Kui kaugemale oleme jõudnud, kuhu me tahame veel jõua?" konverentsil käsitlesid Tartu ülikooli *1 psühholoogia, sotsiaal ja informaatikaosakonnast globaliseerumisteemat.
Konverentsi üldtoon oli väga positiivne ja entusiastlik globaliseerumise vastu, kuid mainiti ka võimalikke tagajärjeid ning aspekte, kuhu peaks tähele panema.
Ühiskonnas nagu Eestis ja teistes EL-riikides puudutab globaliseerimiskonverents olulist teemat, mida kindlasti võib riikide arengul abiks olla.
Esimeseks, peateemaks tegeleti kodumaalt lahkumise põhjuste ja võimalikute tagajärjestega.
Kodumaalt lahkumise põhjused on enamasti *1 teadlased tööga seotud, ehk parema karjääripotensiaali välismaal.
Aga ka õppimine; isiklikud põhjused nt. suhe ja isegi maailma avamine mainiti põhjuseks.
Esialgu teeb võimalus igal pool maailmas elada, kas see on nõutud või enda valik, elu põnevamaks ja värvilisemaks.
See oli üks mõte mis rõhutati enam-vähem igas ettekandes.
Samuti toob maailmarändamine eriti kui seda tehakse kauaks ajaks, ka mõned tagajärjed kaasa.
Tööga seotud raskused on esialugu võimalus pärast pikkajalist välismaal viibimist tagasi kodumaal tööd leida.
Peaküsimuseks esitati, kui palju töökogemusi välismaal tõstavad töötaja kogemusi ja seega kvaliteeti, ja millal kaob ühendust tööerialaga kodumaal ära.
Üks näide on teadlased, kes peavad edukaks karjääriks ülikoolis mõneks ajaks välismaal töötada, aga samas on ühendus koduülikooliga tagasitulemiseks väga oluline.
Peale seda rõhutati ka isiklikud tagajärjed nagu raskust elukaaslasega kaugsuhet pidada.
Teine peateema puudutas täpselt kaugsuhetega seotud raskusi ja tegeles sellega, kuidas seda võib lahendada.
Vastuseks andsid teadlased informaatika osakonnast tehnoloogia areng.
Hästi arenenud ja edasi kiiresti arenev tehnoloogia teeb inimeste suhtlemist üle pikka distantsi aina lihtsamaks.
Nii, et Skype ja teised tarkvarad võimaldavad inimeste suhtlemist igast nurgast maailmas.
Konverentsi teenoriks ja üldiseks kokkuvõteks võib seega öelda, et tänu arenenud tehnoloogiale on globaliseerumine võimalik ja kutse maailma avatamiseks. |
C1 2017 II_003-014 (2bc8f78c-f28d-4294-aa39-843617c6c53f).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Nädal tagasi Pariisis toimus globaliseerumiskonverents, mille külastajad tulid kogumaailmast.
Konverentsil osalesid erinevad eksperdid ja professorid.
Ürituse olulisemad teemad olid kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed ning tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja.
Mõlemad teemad on teravad ja tähelepanu vajavad kuna puudutavad meie ühiskonna.
Osalejad tulid järeldusele, et kodumaalt lahkumise peamised põhjused on soov raha teenida ning elamine parema sotsiaaltoetuste tagamisega riigis.
Iga inimene soovib edukaks saada ning oma elu korraldada selliselt, et tema perel oleks kõik eluks vajalik.
Paljudes riikides on madalad palgad ja kõrged hinned, mis põhjustab inimese lahkumist kodumaalt.
On teada, et on olemas riigid, kus palk on mitu korda kõrgem ning selle riigi elanike elutase on parem.
Noored eelistavad välismaal õppida kuna see soodustab nende arengut ning laiendab silmaringi.
Paljud otsustavad välismaal õppida, et oma keele oskust arendada.
Kodumaalt lahkumise tagajärjed näitavad, et paljud riigid vajavad spetsialiste ning nendel on tööjõu puudus, kuna nende riigi elanikud kolisid ära.
Riigi kohustuseks on tagada oma kodanikele õigusi ja vajalikke toetusi oma kodumaal mugavaks elamiseks.
Konverentsi osalejad heameelega arutlesid tehnoloogia arengu teemat.
Tuntumad eksperdid väidavad, et tehnoloogia kiire areng teeb käesoleval ajal ühiskonna elu lihtsamaks ning annab uued võimalused.
Tehnoloogiate abil inimesed võivad üksteisega suhelda erinevatest maailma nurgadest, mis säästab nende aega ja raha.
Kuid konverentsil olid professorid kelle arvates tehnoloogia areng toob meie ühiskonnale probleemi.
Probleem on selles, et üsna rohkem inimesi suhtlevad suhtlusvõrgustiku või Interneti kaudu.
See põhjustab inimese hirmu ja muresid isiklike kontakti korral, kuna inimene on harjunud suhelda distantsiooniliselt.
Kokkuvõteks konverentsi osalejad tulid ühele arvamusele, et riik peab oma kodanike väärtustama ning tegema kõik vajalik nende elutingimuste parandamiseks.
Samuti tehnoloogia areng peab olema riikide kontrolli all ning tehnoloogiate kasutamine peab olema mõistlikus piiris. |
C1 2017 II_003-022 (73fc8838-79e4-402b-86cf-7b8fe039030c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Selles artiklis tahan ma jagada oma mõtteid hiljuti toimunud globaliseerumiskonverentsi kohta.
Kuna maailmastumine on protsess, milles meie kõik võtame osa, usun ma, et see arvamuslugu võib teile pakkuda huvi.
Üheks oluliseks teemaks on välja kujunenud immigratsioon ning selle mõju riikidele.
Paljud inimesed rääkisid just kodumaalt lahkumise põhjustest ning nende mõjust riigi majandusele.
Konverentsi osalejad nõustusid sellega, et üks peamisi põhjusi lahkumiseks on inimeste nõrk majanduslik seis.
Ma olen sellega nõus, kuna ise olen teadlik, et paljud inimesed otsustavad kodumaalt lahkuda just sellepärast, et nad ei ole rahul nende majandusliku olukorraga.
Teine oluline põhjus kodumaalt lahkumiseks on väärtuste konflikt riigi ja inimeste vahel.
Mõned konverentsi osalejad olid veendunud, et kui inimene ei jaga oma riigi põhiväärtusi, on tal raske seal elada ning riigist lahkumine näeb välja kui probleemi lahendamine.
Mina olen sellega samuti nõus ning arvan, et kui inimene austab ning jagab oma riigi põhiväärtusi, on tal palju vähem motivatsiooni riigist lahkuda.
Rääkides immigratsiooni mõjust, toonitasid paljud osalejad fakti, et riigi majanduslik areng kannatab, kui inimesed riigist lahkuvad.
Pean seda arvamust väga õigeks, ning seda eriti Euroopa riikide puhul, kuna rahvastik nendes riikides vananeb ning iive on madal.
Teiseks oluliseks küsimuseks mille üle arutati konverentsil oli tehnoloogia areng.
Mõned konverentsi külalised mainisid, et tehnoloogia annab inimestele võimaluse suhelda teineteisega isegi siis kui nad viibivad teine teisest kaugel.
Uued võimalused lihtsustavad inimeste elu ning teevad seda mitmekesisemaks.
Paljud ärimehed ei pea enam kaugele sõitma, et pidada läbirääkimisi.
Oluliselt rohkem on võimalusi õppimiseks, kuna õppur saab leida endale õpetajat või kursusekaaslasi internetis ning suhelda nendega uute programmide või e-teenuste kaudu.
Samuti toonitasid mõned konverentsi kõnelejad fakti, et inimesed võivad õppida rohkem teistest kultuuridest ning maadest, kasutades uusi tehnilisi lahendusi.
Igaüks võib leida endale sõbra või tuttava interneti kaudu ning luua tugevaid sotsiaalseid sidemeid.
Samuti on inimestel rohkem võimalusi, et tutvustada teistele oma kultuuri ning keelt, kasutades uusi programme.
Mõlemad mainitud seisukohad olid minu jaoks väga hästi põhjendatud ning ma nõustun nendega.
Kokkuvõttes saab järeldada, et konverentsil arutati kahe olulise teema üle ning püüti näha maailmastumisel uusi võimalusi, aga ka väljakutseid. |
C1 2017 II_003-029 (c1eb12a7-0893-42fa-87b4-6fcdf9a12b84).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen hiljuti osalenud globaliseerumiskonverentsil, kus räägiti toimuvast meie ühiskonnas.
Tänapäeval on väga aktuaalne teema, miks inimesed lahkuvad kodumaalt?
Konverentsil räägiti erinevatest teemadest, mis puutuvad meie ühiskonda.
Üks olulisemaist teemadest, mina eristasin, kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed sellele.
Viimasel ajal tõesti väga palju inimesi lahkuvad kodumaalt ja sellel on mitu põhjust ja nad on väga erinevad põhjused.
Mõned lahkuvad kodumaalt, et õppida.
Keegi arvab, et välismaa koolid on paremad, kui koolid kodumaal, teiste jaoks, et kodumaa koolid, et paku võimalust õppida edasi sellel erialal, näiteks magistriks või doktoriks.
Ja kui inimene õpib juba välismaal siis tõenäosus on väga suur, et see õpilane saab endale praktika koha välismaal ja samuti ka päris tööd ja ta ei tulegi kodumaale niipea tagasi kuid mitte muidugi kõik, mõned ekka tulevad valismaalt tagasi, et teha elu kodumaal ainult paremaks.
Mõned inimesed lahkuvad töö pärast, et välismaal on suuremad palgad ja inimesed tahavadki endale paremaid tingimusi ja võimalusi mida ei saa pakkuda nendele kodumaa.
Kuna tänapäeval kogu aeg toimub tehnoloogia areng iga kuu tulevad uued ja uued võimalused, nagu näiteks Skype kus me saame tasuta suhelda oma sugulastega ja sõpradega, inimeste jaoks ei ole enam oluline päris kontakt.
Ühest küljest on väga hea, et meil on sellised võimalused, kuid teisest küljest kuhu see meid viib, kui me hakkame elama ainult virtuaal maailmas.
Tänapäeval inimestele on palju olulisem, et nendel on viimane nutitelefon või kõige parem arvuti, kuid mitte see, et mida nad söövad, kas see on kvaliteetne või mitte.
Loomulikult konverentsel räägiti veel paljudest huvitavamast teemadest, kuid sellest juba järgmises lehes.
Tänane kokkuvõte on selline, et tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja on üks võimalikest põhjustest, miks inimesed lahkuvad kodumaalt.
Tehnoloogia areng võimaldab inimestele erinevaid võimalusi, nagu suhtlemine teine teisega ükskõik kus maailma otsast.
ja nad ei pea oluliseks ega ei hooli enam koos elamisest ega pühapäeva lõunadest. |
C1 2017 II_003-073 (c7726395-8809-4ffe-bd60-f75a55cae663).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tahaksin jagada teiega oma arvamust globaliseerumiskonverentsil kuuldust.
Tehnoloogia kiire areng, kodumaalt lahkumine ja selle võimalikud tagajärjed - on tänapäeval väga olulised küsimused, need olid arutatud konverentsil.
Me sündime, omandame eluks vajalikud teadmised ja oskused, areneme, alustame maailma avastama ja ühel hetkel leiame, et soovime kodumaalt lahkuda.
Miks on see nii ja millised võimalikud tagajärjed meid ootavad?
Inimene on oma loomult uudishimulik, meile jääb väheks loetust, me soovime näha kõike oma silmadega.
Suured riigid ja linnad on justkui väljakutse!
Maailm on täis võimalusi ja see meelitab nooremat generatsiooni.
Kahjuks mündil on ka teine pool, üldjuhul lahkuvad nooremad inimesed, see omakorda toob kaasa demograafilisi probleeme niigi väikses riigis.
Olukord tööturul muutub raskemaks, spetsialistide puudumine on paljude valdkondade probleemiks muutunud.
Tehnoloogia kiire areng muudab elu meie ümber.
Kui veel mõned aastad tagasi keegi poleks uskunud, et videokõned on võimalikud, siis tänapäeval see on osa meie igapäevasest elust.
Piirid justkui haihtuvad tänu tehnoloogiale.
Paljudes peredes üks abikaasadest töötab välismaal ja ainuke side perega on kaasaegne tehnika.
Koolid ja riigiasutused kasutavad kaasaegset tehnoloogiat ja tõstavad sellega oma töö kvaliteeti.
Väga huvitav ala - on robootika.
Robotitest on saanud meie igapäevased abilised.
On olemas automaatvastused, mis sisuliselt teevad asju meie eest.
Kaugsuhtlus on tihti nii reaalne, et me praktiliselt ei tunne vahet.
Iga tänapäeva inimene teab, mis on nutitelefon, tahvelarvuti ja teised seadmed.
Tänapäeval me ei suudaks kujutada ette elu ilma tehnoloogiata!
See on meie olevik ja kindel osa tulevikust.
Kaugsuhtlus ei lase meil üksteisest kaugeneda. |
C1 2017 II_003-096 (eb288bee-55de-4b73-9e9a-20abb96425cc).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Minu nimi on Martin ---.
Olen käinud kaks päeva tagasi globaliseerumiskonverentsil, kus arutleti paljudel teemadel.
Olen esimest korda võtnud sellisest üritusest osa ning saan väita, et igaühele oleks hea saada sellist kogemust, nagu mina sain, kaasa lüüa debattides ja arutelus ning tutvuda uute inimeste ja erinevate arvamustega.
Põhilisemateks ja olulisemateks olid väga huvitavad ja aktuaalsed tänapäeval teemad.
Üks on seotud kodumaaga ja väljarändega.
Olen kuulnud palju argumente ja arvamusi, kuid mina arvan, et see on teema, millest praegu peaks tõsiselt rääkima.
Eestis toimub praegu väljaränne.
Väljarännet moodustavad peamiselt noored inimesed.
Mina olen selle vastu, sest see võib tuua halbu tagajärgi!
Väljarände ehk kodumaalt lahkumise põhjusteks on nimetatud väikesed palgad, elukvaliteet, väike arenguvõimalus ning ka õpe välisriigis.
Praegusest Eestist lahkuvad noored parema elu otsides.
Noored tahavad suuremat palka, häid elutingimusi, head töökohta ning tahavad näha enesearengut.
Paljud kolivad teise riiki õppimiseks, ent peale ülikooli lõpetamist jäävad elama sinna riiki.
Miks on see siis halb?
Halb on see, et väljaränne võib tuua tagajärgi Eestile.
Noored ja helged pead lahkuvad kodumaalt, aga kes hakkab töötama, kes hakkab arendama meie riiki, kes aga hakkab maksma makse ning mida eakatega juhtub, kui neile pensioni ei maksta.
Selle lahendamiseks mina pakuksin riigile teha sellise ettepaneku, mis jätaks noori Eestisse elama ja töötama.
Teise arutelu teema ei positiivsem ning arenenud riigina hõlmas ka Eestit vähesel määäral.
See oli seotud tehnoloogia arenguga ning sellest tuleva kaugsuhtluse võimaldamisega.
Interneti olemasoluga elu sai lihtsamaks: nüüd, et rääkida ja näha omast ei ole vaja kuhugi sõita, võib lihtsalt helistada interneti kaudu ja näha lähedast.
Eesti on sellesse ka hästi panustanud.
Juba mitmeid aastaid toimib rakendus nimega Skype.
Skype'i loomises osalesid kaks eestlast.
Nüüd seda kasutatakse kogu maailmas.
Selles seisneb minu arvamus.
Mina soovitaksin teilegi sellistes üritustes kaasa lüüa.
See aitab teil arendada endas suhtlemis-, esinemis,- ja kuulamisoskust. |
C1 2017 II_003-097 (8550b358-7c4f-425a-a4c9-137534fe62ad).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeva avatud maailmas globaliseerumis protsessid on vältimatud.
Kiire infovahetus, avatud piirid - kõigel sellel ei ole ainult positiivne külg.
Paremat elu otsides, inimesed jäätavad oma kodumaaga hüvasti ja otsivad õnne teistes maailma jagudest.
Kõige kurvem põhjus, miks inimesed kodumaalt lahkuvad, on muidugi sõda.
Kuigi see otseselt ei puuduta meie piirkonda, avatud maailmas oleme kõik sellega seotud.
Vastakuid arvamusi on küll ja küll ja inimlikult peame me neid inimesi kes sõjast põgenevat aitama, kuid tihtipeale aeg näitab, et nad on hoopis majanduspõgenikud.
Sama võib öelda ka nende inimeste kohta, kes lahkusid viimaste aastate jooksul Eestist kõrval- või kaugelasuvatesse rikkamatesse riikidesse.
Inimesed otsivad sotsiaalset kaitset majandusliku kindlustustunnet, ilusat elu või, miks ka mitte, lihtsalt paremat kliimat.
Need sammud, mis inimesed võtavad ette, on rasked nii neile kui ka riigile.
Riigile see toob otsene kahju - iga lahkunud inimene oli maksumaksja (praegune või tulevane), töötegija.
Inimestel uues kohas tekkivad probleemid integreerumisega uute ühiskonda, tihtipeale uues elukohas kaasmaalased "slummistuvad" moodustavad nii nimetatud "gettod".
Raske rääkida nende sotsiaasest kasvust.
Kuigi uus ühiskond on tihtipeale rikkam ja keskmine elutase on kõrgem, nende inimeste sotsiaalne positsioon ühiskonnas on märgatavalt madalam.
Peale majanduslike ja sotsiaalseid raskusi, inimestel tuleb tegeleda ka sisemaailma muredega.
Igatsus sõprade, sugulaste järele, koduigatsus - need on rasked tunned mis tulevad ärakolimisega kaasa. |
C1 2017 II_003-102 (b2fbb4db-68b4-4e5a-b6b5-391f532736ae).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Meie ühiskond areneb hullu kiirusega.
Iga päev pakutakse meile uusi võimalusi enda oskuste rakendamisele.
Tekkivad uued tehnoloogiat, mis muudavad meie elu lihtsamaks.
Kõik see tõmbab meie tähelepanu ning paneb tegutsema selle nimel, et saavutada veel rohkem mugavust elus.
Globaliseerumiskonverentsi üks teemadest oli "Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed".
Konverentsi osalejad jõudsid konsesusele, et kodumaalt lahkumiseks on madal kasvupotensiaal.
Eesti on väike riik, mille tõttu ei ole siin palju tarbijaid.
Noored kolivad suurematesse riikidesse, unistades headest võimalustest ja ilusast elust, kuid ei mõtle sellele, et konkurents on seal ka suurem.
Tagajärjeks on see, et Eesti riigis puudub tööjõu, mis viib maksude suurenemisele.
Eestis on üks suur pluss.
Kiire infotehnoloogiate areng.
Tänapäeval peetakse meie riiki üheks kõige arenumaks riigiks.
Just see toob meie riigile palju kasumit, kuna riigi elanikud saavad tegeleda kõikide asjadega arvuti abil.
See võimaldab ka kaugsuhtlust, mis tähendab seda, et nüüd on palju perspektiivsem jääda Eestisse, kuna tehnoloogiate abil saab arendada meie riigi toodete ekspordit.
Tehnoloogiate areng toob meie ellu palju uusi võimalusi, mis võivad olla ka globaalsemate probleemide lahenduseks.
Näiteks, Ameerikas oli loodud selline äpp, mis aitab kaasa loodusereostuse pidurdamisele.
Selles äppis on satelliitide abil näha reostusi ning iga huviline saab teha looduse puhtamaks.
Igaüks peaks võtma osa ühiskonna arengus. |
C1 2017 II_003-114 (b5cd6970-78b0-48e9-981c-e57673127a5f).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel kuul külastasin globaliseerumiskonverentsi.
Konverentsil oli kaks olulist teemad: 1 Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed; 2 Tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja.
kui me vaatame esimest teemad, siis me näeme, et meie riigi jaoks see on muutunud suureks probleemik, kuna kodumaalt viimasel ajal lahkub päris palju inimesi.
Kodumaalt lahkumis põhjus on tavaliselt üks ja sama see on parem elutase lääne riikides.
Eesti jaoks, see tähendab, et kaotame tööjõudu, majanduslikult see on väga karm.
Lähi tulevikus meil tekkib moment kus me peame tööjõudu sisse tooma teistest riikidest.
Sellel asjal on üks suur miinus, me peame neid välja õpetama, samas kui siit lahkuvad suuremas osas spetsialistid.
Selleks, et meie spetsialistid jääksid Eestisse, peame muutma oma palga süsteemi.
Kui me suudame teha oma palgasüsteemi konkurentsivõimalikuks, saaksime oma spetsialiste kodumaale tagasi.
Probleem on veel selles, et kui peres üks liige töötab välismaal kohe tekkivad suured probleemid peres, kuna teine pereliige peab kogu kodu majanduse üksi tegema.
Kui saaks teha nii, et meie spetsialistid lähevad näiteks Soome ja samas Soome spetsialistid tuleksid meile, siis see tooks meie kui ka Soome majandusele ainult head.
Teine teema mis oli konverentsil puudutas tehnoloogia kiire arengu kui kaugsuhtluse võimaldajat.
Minu arvamus on see, et see sama kiire areng on toonud meile ainult head.
Kui vanasti me pidime suhtlemiseks kirju kirjutada, siis nüüd me lihtsalt helistame üks kõik mis riiki.
Majanduslikult see tahendab meie jaoks seda, et me säästame väga palju raha ja aega.
Ma tean, et meie riik on väga suurte võimalustega riik ja me teeme kõike, et tehnoloogia kiire areng jälkaks edasi.
Kokku võtteks ütlen seda, et probleeme meil on, aga me liigume õiges suunas ja loodan et lähitulevikus me saame neist lahti. |
C1 2017 II_003-117 (23327649-560e-46cc-bc24-964636f264d3).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Elanike kodumaalt lahkumise põhjused.
Võimalikud tagajärjed.
Globaalses masstaabis, lahkutakse kodumaalt mitmel erineval põhjusel.
Väga suur protsent inimestest, lahkub kodumaatt majanduslikkel põhjustel.
Nii ütelda inimesed otsivad paremaid elutingimusi.
Suuremaid sissetulekud ja seeläbi kvaliteetsemat elu, nii endale, kui ka oma perele.
Mingi osa lahkunutest on seikluse otsijad.
Nemad ei ole kodumaal ennast leidnud ja tegid otsuse end mujal otsida.
Hetkel Euroopas käib räige põgenike kriis.
Selle põhjused on vägivald, sõda jne.
Sõjapõgenikud lahkuvat oma kodumaalt terve peredega ja suisa külade kaupa.
Vastasel korral oleks neid hukatud.
Kiire Tehnoloogia areng kui kaugsuhtluse võimaldaja.
Tänu uuele tehnoloogiale on maailm läinud väga kitsaks.
Kui vanasti kirjutati kirju paberil ja postiga oli edastatud aadressadil, umbes ühe nälaga või veel kauem.
Siis nüüd on võimalik elektroonilisi kirju saata mõne sekundiga.
Kirja saaja võib teile samuti vastata mõne sekundiga.
Internet on andnud rahvale võimale suhelda kiirelt, ja kvaliteetselt.
Kasutades erinevaid programme on võimalik suhela, mitte ainult verbaalselt, kui ka videopiliga ja reaalajas.
Sellised tehnoloogiad toovad inimesed lähemale teine teisele.
Näiteks sugulased, kes pole näinud üks teist ammu.
Saavad suhelda kodust lahkumata.
On võimalik läbi viia video konferentse.
Sellega on võimalik säästa raha ja aega seega võime kindlalt väita, et uued tehnoloogiad, pigem viivad inimesed kokku, kui viivad lahku.
Annavad suurepärase võimalus suhelda omavahel.
Kindlasti on see oluline peredele ja sõpradele. |
C1 2017 II_003-119 (784306eb-1ab3-4e2f-9e33-bcf7060a3b8e).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Globaliseerumine: kas kasulik või kahjulik
Eile toimus Tallinna Ülikoolis traditsiooniline globaliseerumiskonverents, kus mitmed Eestist ja välismaalt pärit teadlased esitasid ettekandeid kahel teemal: kodumaalt lahkumine ja tehnoloogia areng.
Kodumaalt lahkumise teemal esitati neli peamist põhjust, miks noored kolivad teistesse riikidesse: hariduse omandamine, kodumaa halb majanduslik ja poliitiline olukord, huvi teiste kultuuride vastu ja kolimine sõprade või pereliikmete juurde, kes elavad välismaal.
Oli öeldud, et peamiselt ikkagi minnakse välismaale hariduse omandamiseks, aga ülikoolis õppimise ajal harjutakse eluga uues riigis ning soov sõita tagasi kodumaale kaob.
Võimalikest kolimise tagajärgetest toodi välja nii positiivsed kui ka negatiivsed.
Positiivsete hulka kuulusid noorema põlvkonna kultuuri- ja haridustaseme tõus, kultuuriline rikastumine vastuvõtvas riigis ning vastuvõtva riigi majandusliku taseme tõus.
Negatiivsetest olid olulisemad tagajärjed lahkunute noorte kodumaa majandusliku taseme langus ning selle riigi keele ja kutuuri segunemine teiste riikide omadesse, mis on eriti halb, kui see riik on väike nagu Eesti.
Samuti kolimise tagajärjena peaks vastuvõttav riik kindlustama piisavalt töökohti uuetele elanikele.
Isiklikul tasemel on suur võimalus kolijatel kaotada kontakti oma perega, kuna paljud vanemad ei toeta oma kolinud lapsi.
Teiseks teemaks konverentsil oli tehnoloogia areng ja selle seos suhtlemisega.
Kellegile pole see uudis, et tehnoloogia ja sotsiaalvõrkude areng võimaldab suhelda kaugel asuvate inimestega.
Paljud vanemate põlvkondade esindajad on arvamusel, et tehnoloogia abil suhtlemisel on ainult negatiivsed tagajärjed nagu harjumatus näost näkku suhtlemise vastu.
Konverentsil olevad teadlased aga tõid välja mitmeid positiivseid tagajärgi, millest paljud inimesed tihti unistavad.
Esiteks, kaugsuhtluse korral on tehnoloogia ainus võimalus rääkida inimesega ning juba on olemas meetodid, mille abil saab näha või isegi katsuda inimest, kes asub mõnes kaugel olevas kohas.
Teiseks tehnoloogia abil saab korraga rääkida mitme inimese korraga, kes üldse ei pea asuma ühes kohas.
Kolmandaks lubab tehnoloogia arstidel diagnoosida kaugel asuvaid patsiente ning kirjeldada neile ravimeetodit või siis õpilastel kaitsta oma uurimistöid ilma et nad asusid õppeasutuses.
Kokkuvõttena kirjutan, et konverentsil toodi välja paljud positiivsed punktid kahe teema kohta, millesse paljud inimesed suhtuvad skeptiliselt.
Konverents näitas veel kord, et miski pole maailmas ainult hea või ainult halb, igal asjal on kaks poolt. |
C1 2017 II_003-122 (5402ee31-be05-4bf2-b643-613543158155).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Globaliseerumine ja kodumaalt lahkumine
Osalesin globaliseerumiskonverentsil kus käsitleti huvitavaid teemasid.
Konverentsil arutleti kuidas kodumaalt lahkumine mõjutab meie riigi arengud ja mille pärast inimesed lahkuvad oma kodumaalt.
Üheks teemaks globaliseerumiskonverentsil oli ka tehnoloogia kiire areng ja see kuidas tehnoloogia võimaldab kaugsuhtluse.
Konverentsil üritati leida lahendusi sellele, kuidas kodumaalt lahkumist oleks võimalik vähendata ja kuidas tehnoloogia abil saaks välismaal elavate Eesti tippspetcialistide teadmisi kasutada.
Globaliseerumisel on head ja halvad küljed.
Hea on see, et inimeste silmaring laieneb ja teadmised kõigest kahanevad.
Maailm ei tunnu enam nii suur või võõras.
Kõik tundub avatud ja huvitav.
Inimestel on võimalik reisida ja näha erinevaid asju.
Globaliseerumise halb külk on see, et inimesed üha rohkem tahavad kogemusi välismaalt, tahavad paremat palka, tahavad teha karjääri välismaal.
Kodumaalt lahkub palju erinevate alade tippspetsialiste kes tahavad teha tööd huvitavamates ärides kus makstakse rohkem.
Kodumaal ei ole töökohti, kus oma oskusi kasutada ja arendada.
Kodumaalt lahkumise tagajärgi võib näha näiteks Eesti väikke linnades, kust inimesed lähevad tööle välismaale.
Väikesed linnad ei saa hakkama ilma elanikke; viimasetgi töökohad kaduvad ära ostuvõimeliste inimeste ära kolimise tõttu.
Tagajärgi võib näha ka majanduses ja äride kolimises välismaadesse.
Tehnoloogia kiire areng võimaldab kaugsuhtluse erinevatesse riigidesse.
Info liigub kiiresti inimeste vahel.
Kodumaalt lahkunud tippspetsialistid ja teadlased võivad tehnoloogia kautu edastada oma teadmisi Eesti ettevõttete kasuks kui neil huvi on.
Eesti riik peakski tegema teadlstele pakkumisi töötada nii välismaal kui kodumaal tehnoloogia abil ja maksma palka sellest, et oma kodumaad arendada.
Globaliseerumine võimaldab meile mõningaid asju ja vahepeal tundub et riigide vahel pole enam piire.
Kuigi inimesed peaks hoolitsema oma kodumaa arengust ja proovima leida lahendusi töötada ja elada oma kodumaal hoolimata näiteks väiksest palgast. |
C1 2017 II_003-129 (b51b7a93-82d4-48d0-b346-4a0a98d0a12c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Meie maailm astub sellesse jargusse, mida nimitatakse globaliseerumiseajastuks.
See tähendab, et kaovad riikide vahel piirid ning takistused raha ja tööjõu teiseldamiseks.
See põhjustab paljudele riikidele mõningaid probleeme.
Üks neist on töötajate kolimine vaestest maadest rikastesse, sinna, kus on tööpalga tase kõrgem.
See protsess tekitab probleeme nii esimestele, kui teistele.
Riigis, kust lahkuvad töötajad, töötajatest on puudu, aga selles riigis, kuhu suunduvad inimesed, vastupidi, kasvab tööpuudus ja elanikonna rahuolematus.
Globaliseerumisele aitab kaasa tehnoloogia kiire areng.
Teiste riikidesse kolimine nüüd pole probleem inimestele.
Inimene saab pidevalt pidada ühendust oma sugulaste, sõbrate ning lähedastega.
Seda enam, töötaja on võimeline oma korterist lahkumata töötama ettevõtes, mis asub igal kohal maailmas.
Kas globaliseerumine on hüvang või hoopis kurjus inimkonnale - seda näitab ainult aeg.
Elame - näeme. |
C1 2017 II_003-140 (b58ce4dd-dcec-47e2-aea9-0f1a5139b681).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin globaliseerumiskonverentsil, kus arutleti tänapäeva väga tähtsad teemad.
Kaks nendest on väga aktuaalsed meie riigi jaoks.
Soovin nende peale tähelepanu rõhutada.
Esimesena arutleti konverentsil sellist teemat, nagu Kodumaalt lahkumise põhjused ja võimalikud tagajärjed.
Üsna rohkem inimesi sõidab välismaale tööle.
See on suur probleem Eesti jaoks.
Kodumaalt lahkumise põhjusteks on esiteks see, et välismaal pakutakse suuremat palka ning karjääri võimalused on suuremad kui kodumaal.
Sellepärast need inimesed, kes valdavad heal tasemel inglise keelt lähevad tööle välismaale.
Välismaal töötamine on ka üks võimalusest õppida kiirelt teise riigi keelt.
Kodumaalt lahkumise tagajärjed riigi jaoks on spetsialistide puudus ning vähenev iibe.
Lahkunud inimeste jaoks on ka olemas tagajärjed, näiteks lähedaste inimeste ja sõprade kaugus.
Sellel põhjusel mõned välismaal töötavad inimesed tulevad tagasi Eestisse, sest pere ja lähedased on kõige tähtsam osa nende elus, ning kõrgem töötasu ei asenda seda.
Teine teema oli tehnoloogia kiire areng kui kaugsuhtluse võimaldaja.
Tänapäeva tehnoloogiad teevad inimese elu üsna mugavamaks.
Igaühel on kodus või taskus nutiseadmed, mille abil saab suhelda inimesega sõltumata sellest, kus riigis ta asub.
See on väga mugav nii äriinimeste jaoks kui ka erainimestele.
Konverentsid toimuvad, näiteks, Skype kasutades ning selleks, et ärilepingu sõlmida ei pea lendama maailma teisele otsale.
Noored suhtlevad tänu nutiseadmetele teiste riikide noortega ning vanavanemad võivad suhelda teises riigis asuvate lapselastega.
Siin aga esineb probleem, et vanemad inimesed kardavad või ei oska kasutada nutiseadmeid või kaugsuhtluse programme.
Riik võiks neid toetada ja korraldada kursused ning tuge.
Kokkuvõtteks võin ööelda, et kodumaalt lahkub üsna rohkem inimesi, põhiliselt selleks, et leida parimat tööd.
Tänapäeval need inimesed suhtlevad oma perega kaugsuhtluse abil.
Kuid tehnoloogiad arenevad ja kaugsuhtluse programme võiks kasutada ka töötamisel.
Mõned ettevõtted on juba selle kasutusele võtnud.
Aga tuleb veel areneda selles osas.
Kaugtöö on väga mugav, sest, näiteks, Eestis elav inimene võiks teha kaugtööd teisele riigile samas Eestist lahkumata. |
C1 2017 II_004-027 (b569862b-d6ed-4295-967a-4de4b842ba6b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Sellel kevadel õnnestus mul osaleda väga huvitaval globaliseeumiskonverentsil.
See jättis ülimalt hea mulje ning äratas soovi selle põhjal arvamuslugu kirjutada.
Ettekandeid tehti väga erinevatel teemadel ja kõik nad panid millegi üle mõtisklema.
Üks huvitav teema, mis äratas minus tähelepanu, oli loeng kodumaalt lahkumise põhjustest.
Ettekandja tegi suurepärase loenguosa, kus tõi välja erinevaid aspekte, miks kodumaalt lahkuda soovitakse.
Ta räägis nii sundmigratsioonist kui ka sellest, kui inimesed kolivad teiste riikidesse parimate elu- ja töötingimuste eesmärgil.
Loengule järgnes ka diskussioon, kus kõik koos arutasime, mis tagajärjed kodumaalt lahkumisel on.
Ma olin üheks väga aktiivseks arutlejaks ja käsitlesin eelkõige seda, et noorte väljaränne on meie riigile kõige suuremaks murekohaks ja pakkusin välja ka võimalikke lahnedusi.
Teine teema, mis mulle huvi pakkus oli Saksamaalt pärit ettekandja loeng, mis oli pühendatud tehnoloogia kiirele arengule.
Sakslane räägis ka sellest, kuidas tehnolooogia mängib kaugsuhtluse võimaldaja rolli.
Igaüks meist kasutab igapäevaselt Skype'i ja Facebook'i, aga ei mõtle selle peale, et vanasti elati ilma nende rakendusteta.
Inimesed leppisid kokku kohtumise aja ning tulid alati kohale, meie aga kasutame igasuguseid suhtlusvõrgustikke ja telefone.
Kokuvõtteks tahaksin öelda, et ülalmainitud konverents pakkus väga palju huvitavat ja pani mõtlema olulistele asjadele.
Ma omalt poolt soovitan ka kõigile teistele külastada selletaolist üritust.
Igaüks leiab kindlasti enda jaoks meelepärase teema ja soovil võib ka oma arvamust väljendada.
Ma loodan, et minu väikene arvamuslugu inspireerib ka Teid globaliseeumiskonverentsil osalema!
Kohtumiseni järgmisel konverentsil 2. juunil Dorpati konverentsikeskuses Tartus! |
C1 2017 II_004-047 (97ba0e43-ecc7-44c8-8222-352d0075e134).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Viimastel ajal globaliseerumiskonveretsid said väga suurt populaarsust.
Seal käsitletakse väga erinevaid teemasid alustades perekonna muredest kuni maailma probleemideni.
Mõne aja tagasi osalesin ka ühel konverentsil, kus arutleti väga olulisemad teemad nagu ära sõtmise põhjused ja tagajärjed ning tehnoloogia kasutamise võimalused.
Minu arvates, need teemad on väga kuumad tänapäeval ning me kindlasti peame sellest rääkima.
Kahjuks, tänapäeval lahkuvad kodumaalt paljud noored inimesed.
Põhjuseks on parima elu otsimine, armastus või hariduse omandamine.
Kui rääkida Eestist, siis kõige parimaks olukorraks oleks see, kui noored inimesed omandavad haridust välismaal, läbivad seal praktikat ning tulevad tagasi uue kogemusega, huvitavate teadmistega ning hakkavad siin oma elu edasi ehitama.
Aga elu näitab, et mitte paljud tulevad tagasi.
Sellel perioodil leiavad nad juba oma elu seal, välismaal, püstitavad endale uued eesmärgid ning mitte kunagi ei taha tagasi tulla.
Tänapäeval see on väga suur probleem Eesti jaoks.
Meie ühiskond vananeb, meil on liiga vähe noori ja palja vanaseid.
Sellega kasvavad maksud, vähendavad toetused ning halveneb elanike arvamus meie elutasest.
Teiseks teemaks oli tehnoloogia kiire areng, mis tänapäeval võimaldab meid mitte piiretleda ennast ainult kohalike informatsiooniga.
Tehnoloogia arenguga saime me kodust suhelda, raamatuid lugeda, töö leida ja isegi töötada.
Praegu ei ole probleemiks see, et sinu äripartner on hiinlane ning teie ei kohtunud mitte kunagi.
Eesti on selles mõttes väga arendatud riik.
Meil on võimaliki dokumente digitaalselt allakirjutada, naiteks Saksamaal selles ei kuulnud mitte keegi.
Aga ka see on üheks põhjuseks miks inimesed lahkuvad, sest meil ei ole piiri, me võime töö Interneti kaudu leida ja lepingu sõlmida.
Hea on see, et tehnoloogia areng avaneb piiri, ainult on vaja seda targalt kasutada ning õpetada seda teha ka meie lapsi.
Osa võtmine sellest konverentsilt laiendas minu mõtteid, andis alust edasiliikumiseks.
Kuulsin väga erinevaid ja huvitavai arvamusi ning leidsin strateegiat ka enda jaoks.
Loodan, et panin teid ka mõtlema kuidas edasi pihta. |
C1 2017 IV_001-009 (059e219b-3a9b-460a-b431-64afa39215c0).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kallid kolleegid!
Tänapäeval on linnastumisteema eriti aktuaalne.
On tihti kuulda, et linnades ja ääremaadel on ebavõrdsed tingimused.
Just nendel teemadel arutati seminaril, kus ma hiljuti käisin.
Tahan ka teile kuuldust teada anda, sest arvan, et käesolev teema on tähtis iga inimese jaoks.
Olen õnnelik, kui teie mulle kaasa mõtleks ning oma arvamusi samuti avaldaksite.
Üks käsitletud teemasid oli "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel".
Kuna seminaril osalesid inimesed täiesti erinevatest Eestimaa kohtadest, jagasid nad oma arvamusi eriti aktiivselt.
Enamik inimestest on arvanud, et teenused ja kultuurielu eri paigades on tõepoolest märgatavalt ebaühtlaseks muutunud.
Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et valitsus peab kindlasti midagi ette võtma, et muuta olukorda paremaks ning seega ka õiglasemaks.
Järgmine teema oligi seotud lahenduste otsimisega: "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Tänapäeval inimesed otsivad rohkem ja rohkem võimalusi oma elu parandamiseks.
Urbanisatsiooni tõttu linnade osakaal suureneb ning enamus ääremaade elanikudest ruttavad kolida linna, kus on arenenud majandus, haridus, meditsiin ja infrastruktuur.
See tekitab tööjõudu puudust ääremaadel ning selle tõttu teenused, kultuurielu ja töökohtade pakkumised on külades ja maadel halvem.
Kolleegid pakkusid korraldada rohkem kursuseid ning seminare õpetajatele ja teenistuses töötavatele inimestele.
Suurepärane idee oli ka teha vahetusi linnade ja maade töötajate vahel.
Sellest võiks veel kaua rääkida, kuid pean lõpetama.
Igaüks teeb ise endale kindlaks mis on õige ja mis vale. |
C1 2017 IV_001-028 (e636a856-311c-44c7-85fd-31504f20ba16).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Praegu maailmas kõikides arenenud riikides on üks ja samasugune probleem - urbaniseerimine ehk linnastumine.
See tähendab, et rohkem inimesi eelistavad kolida linnadele või ääremaadele.
Viimasel esmaspäeval mul oli suurepärane võimalus osaleda linnastumisteemalisel seminaril, kus esinesid selle teema spetsialistid.
Mina otsustasin jagada Teiega sellist kogemust.
Esiteks, selleks et aru saada sellest probleemist on vaja teada, miks elu linnades meeldib inimestele rohkem kui maadel.
Seminaril me proovisime võrrelda elu kolme punkti järgi.
Esimene punkt olid teenused.
See ei ole saladus, et linnas on väga palju teenusi ja see teeb inimeste elu lihtsaks.
Näiteks, kui mina olen väsinud ja mul on nälg siis mul on võimalus minna kohvikusse, kui maal mul tuleks ise toitu teha, mis on mõnikord raske.
Teine punkt oli kultuurielu.
Nagu me saame märkata Eestis on teatrid ja kinoteatrid ainult suurtes linnades.
Need asutused teevad iga inimese elu huvitavaks ja need, kes elavad maal, tunnevad nende puudust ja seepärast otsustavad elada linnades või ääremaadel.
Ja kolmas kui ka kõige oluline punkt olid töökohad.
Töö on see, mis annab meile raha selleks et me elaksime.
Seepärast tööpuudus on väga suur probleem, mille pärast inimesed mõnikord kolivad linnadesse, selleks et töökoha leida.
Linnades on tehased ja teised asutused, kust igaüks võib leida oma kohta, kuna maadel võib töötada põllumajanduses, kus, kahjuks, poole piisavaid töökohti.
Kui see probleem on arusaadev, siis teine küsimus on kuidas riik sõib tagada kõigi piirkondade ühtlase arengu võimalusi.
Seminaril teadlased ütlesid, et kõigepealt riik peab toetama ja stimuleerima inimesi, selleks et nad avaksid oma firmaid maadel.
See võib aidata ka kohalikele elanikele, sest need firmad annavad uusi teenusi ning uusi töökohti.
Selles olukorras, kui keegi ei taha avada midagi maadel, võib riik ise avada oma tehaseid või vaabrikuid.
See lahendus on kasulik nii riigile, kui ka elanikutele.
Viimane võimalus on põllumajanduse toetamine, mis võib aidata moodustada rohkem töökohti maadel.
Lõpus tahaksin öelda, et see oli väga huvi seminar ja mina arvan, et iga riik peab pöörduda tähelepanu linnastumise probleemidele, sest see on tõeline oht kõigi piirkondade ühtlase arengule.
Selleks et seda peatuda on vaja teha võrdsaid tingimused nii linnades ja ääremaadel, kui ka maadel. |
C1 2017 IV_001-029 (f5cc12f6-5575-4808-8874-7d42304a9a0c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, Eelmisel nädalal ma osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Teemad, mida me arutlesime, olid "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel" ja "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Seminar oli väga põnev ja ma tahaksin selle kohta oma arvamust teiega jagada.
Kahjuks Eestis on praegu niisugune situatsioon, et peaaegu kõik toimub ainult pealinnas.
Tallinnas on suurim teenuste valik, kõige "värvilisem" kultuurielu ning muidugi kõige rohkem töökohtu.
Probleem on selles, et teistest linnadest kolivad inimesed Tallinnasse ja teised linnad muutuvad tühjaks.
Nad ei saa nii arendada.
Aga teistes linnades on arendamiseks palju resurssi ja võimalusi ja hiljem terve riik saaks sealt ka sama palju tulusid saada.
Mina ise olen pärit Narvast.
Mul on kurb näha, et ettevõtjad ja isegi noored, kes on seal sündinud, ei ole huvitatud linna elu parandamises.
Noored ei taha sinna jätta, sest nad ei tunne, et saaksid end selles linnas hästi väljendada.
Ma mõtlen, et esimeseks sammuks lahenamise suunas saab olla erinevate ettevõtluste filiaalide avastamine.
Tore, et Narvas on Tartu Ülikooli kolledž, ja, et Tartusse üks ministeerium kolis.
Me saame rohkem teha!
Ääremaadel inimesed ei ela nagu linnades muidugi, aga seal saab ka uusi meelelahutuskeskusi rajada, uusi huvikooli ehitada.
Me oleme kõik ühe riigi elanikud ja peame üksteise eest hoolitsema.
Need ei ole kulud, need on investeeringud!
Ääremaadel peab ka hästi transport arenenud olema, et inimestel oleks alati võimalus linnadesse minna.
Mida te ise mõtlete selliste teemade kohta?
Kas olete minuga nõus?
Jään teie vastust ootama.
Parimate soovidega, Kadri --- |
C1 2017 IV_001-032 (7a583fc4-101a-4b43-a39a-dec5561df338).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Hiljuti mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Olulisemad teemad olid järgmised:
1. Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel.
2. Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused.
Oli arutelu, et linnades ja ääremaadel on rohkem võimalusi teenuste, kultuurielu ja töökohtade valdkonnas.
Tundub, et point on selles, et mida suurem on linn, seda rohkem sellel on ressursi.
Suuredes linnades on rohkem raha linnavalitsuses, rohkem inimesi osalevad selle kultuurielus, rohkem pakutakse igasuguseid ideid ja on ka rohkem tööjõudu.
Väiksemates maades aga elavad põhiliselt eakad inimesed.
Probleem aga koosneb sellest, et see on nagu nõiaring.
Noorus on jõud.
Aga kõik see jõud on suuredes linnades just sellepärast, et väiksetes kohtades on pigem eakad inimesed ja ei ole hea kvaliteedi teenuste puhul, ei ole eriti kultuurielu ega töökohta.
Minu arvates, riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused on järgmised:
Peaks rohkem toetada noori ja lapsi igas riigi piirkonnas.
Näiteks, võiks ka väikse linna kultuurimajas teha tasuta üritused, milles oleksid huvitatud noored ja lapsed.
See võiks olla linna sünnipäev, Uus aasta või Jõulu kontsert.
Eriti seda võiks teha kuskil maal.
Mida rohkem noori on huvitatud kultuurielust, seda rohkem nendest jäävad elama väikses linnas või maal.
Kontserti läbiviijale võiks maksta kas või minimaalset palga.
Rohkem noori võiks kutsuda töötama kultuurimajasse, poodidesse, kooli ja lasteaia.
Kui on lastekasvatajad ja õpetajad on kohal, siis ei lapsed pea käima suures linnas koolis või lasteaias.
Siis maal ja üldse igas piirkonnas on rohkem noori ja siis on rohkem arengu võimaluseid. |
C1 2017 IV_001-056 (28967425-51b4-4a98-b6c6-394054a9821f).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kallid kolleegid!
Mõne aega tagasi osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Tahaksin jagada teiega saadud informatsiooni ja väljendada ka oma arvamust.
Üheks olulisemaks seminari teemaks oli "Teenused, kulturielu ja töökohad linnades ja ääremaadel.
Selle teema põhjal räägiti plaanidest ja üldiselt probleemidest, mis tekkivad arengu protsessis.
Arvan, et töökohti ääremaadel ei piisa.
Seal inimesed elavad ja tihti sõidavad linna tööle.
Üldiselt probleem on selles, et ääremaadel ei ole ressurse, et luua rohkem töökohti.
Samuti on kultuurieluga ja teenustega.
Mulle tundub, et selleks, et need käsiteltud kolm aspekti arendada ja suurendada on vaja luua uued üksused, mis hakkavad sellega tegeleda.
Linndes ju on peaegu kõik korras.
Kui me räägime kindlasti suurtest linnadest.
Väikeste linnade probleem on samuti selles, et ei piisa üksusi kes tegeleski arenguga ja ei piisa finatseerimist.
Teiseks teemaks oli "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Siin võib rääkida kohalike omavalitsuste reformi kohta.
Olen arvamusel, et ei saa kõike piirkondi ühtlasi arendada niikaua kui erinevatel piirkondadel ja nende KOVidel on erinevad ressursid ja võimalused.
Iga piirkond on erinev maa suuruse ja elanikkonna arvult.
Kõigi seminaril räägitu põhjal ma saan öelda ainult seda, et peaegu ühtlase arenguks võimalusi pole.
Kindlasti neid võimalusi otsitakse ja tehakse kõike vajalikku selle jaoks aga sellest ei ole kahjuks piisav.
Kui tulla tagasi KOV reformi juurde, siis arvan, et see on hea võimalus, sest kui natuke ühtlustatad piirkondade valitsust, siis võib ühtlustada ka arengu tagamise võimalusi.
Kokkuvõteks üten, et seminar oli üldiselt väga kasulik ja info rikkas.
Olen kindel, et sellistel seminaridel oleks vaja osa võtta. |
C1 2017 IV_001-094 (c569218a-b8ff-40d9-8f64-ffe454a76b95).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Linnastumine ehk urbanisatsioon toimub tänapäeval väga kiiresti.
Kuna selle kiirus aastatega ainult suureneb, sellega kaasnevad nii puudused kui ka eelised.
Esiteks, üks kõige suurematest probleemidest on töökohtade puudus.
Inimesed ääremaadest kolivad linnadesse ning rahvaarv suureneb, kuigi töökohtade arv jääb samaks.
Kui rääkida teenustest, siis linnades selle arv suureneb, sest mõned linna kolivad inimesed saavad äri luua.
Sellega kaasneb ka teenustearvu suurenemine.
Kuna teenuseid linnades saab rohkem, inimeste elutingimused ka saavad paremaks.
Teenuste kõrval saab rohkem kultuurielu arendamiseks rohkem võimalusi.
Ühe sõnaga linnaelanikud saavad rohkem eeliseid ja arenemisvõimalusi.
Ainuke probleem võib olla töökoha leidmisel.
Ääremaade elutingimused aga linnastumisel halvenevad.
Linnustumisel enamasti kolivad linnadesse noored, mis tähendab, et ääremaadesse jäävad pesnionäärid ehk töövõimetu inimesed.
Linnastumise tulemuseks on tavaliselt ärimaade elutase madaldamine.
Kuna inimesi on vähem, teenuseid on ärimaades ka vähem, kuna noored tavaliselt ei soovi teha karjääri või luua äri ärimaades, mis tähendab, et seal ei toimu nii palju uuendusi.
Sama asi on ka kultuurieluga.
Linnustamine on väga tõsine probleem riigi jaoks, sest riigi piirkonnad arenevad mitteühtlaselt.
Suurtes linnades on nähtav ülekaal, ääremaadel aga ei ole piisavalt teenuseid, ei ole nii palju kutuurielu arenemisvõimalusi ning üldine elutase saab madalamaks.
Aga mida saaks teha riik kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamiseks?
Kindlasti rohkem toetuda äremaades olevaid äre ja üldse inimesi.
Näiteks saaks tõsta esimeses sektoris töötavad inimeste palga ääremaades, sest see kaasneks noorte spetsialistide tulekut ja töökohtade täitmist.
Peale seda saaks vähendada makseid ääremaades, mis jälle saaks olla põhjuseks, et noored koliksid ääremaadesse.
Lõpuks, linnastumisel linnade elutingimused saavad paremaks, aga ääremaade omad vastupidi.
Parandada aga seda saab kõigepealt riik, mis saaks toetada just, ärimaasid, et elutase saaks kõrgemaks. |
C1 2017 IV_001-095 (59e09822-5a25-4217-af4b-3cd48d36927c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kallid kolleegid!
Tahaksin teiega oma arvamust möödunud seminari kohta jagada.
Nagu te kõik mäletate, seminari põhiteemaks oli linnastumine - tänapäeval väga oluline teema.
Üheks olulisemaks vestlusteemaks oli teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel.
On teatud, et linnades on alati olnud rohkem töövõimalust, kui ääremaadel ning töötingimused on ka paremad.
Sellepärastki, paljud maaelanikud käivad tööl linnas, mis toob kaasa palju ökoloogiliseid ja sotsiaalseid probleeme.
Ühel ajal otsustavad inimesed kolida töö lähedale ning saavad linnaelanikuks.
Maal elab aga iga aastaga vähem ja vähem inimesi, seetõttu kohalikomavalitsus ei saa riigist piisavalt raha oma asula või valla arendamiseks.
Sellega, tekkib situatsioon, kui noored sõidavad maalt linna ning ääremaade jäävad ju vanemad inimesed.
Seega ei ole ettevõttetele kasulik avada sinna oma vabrikuid või tehaseid ning ei ole maal töökohti ja kultuurielu, sest neid inimesi, kellele on see mõelnud ka ei ole.
Siis meil oli ka teine teema - riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimaluseks.
Minu, arvates, riik võiks rohkem toetada väikseid asulaid.
Väga suureks sammuks oleks ühistranspordi olukorra parandamine, et linnast maale ja tagasi oleks lihtsam sõita.
Veelgi saaksid siis kooliõpilased käia koolis, näiteks linnas, aga elada maal.
Aga teisest poolest ei ole maal huviringe ning elada on seal palju igavam, mistõttu sõidavad pärast koolilõpetamist inimesed linna õppimas, aga ei lähe tagasi.
Ma arvan, et riigis võiks arendada haridust just nendel väiksetel kohtadel ning riik võiks toetada neid tootjaid, kes tegutsevad väkestes valdades.
Üldiselt, tahaksin lisada, et on linnastumiseprobleem väga tähtsaks probleemiks Eestis ning kui riik sellega ei tegele siis saab maa - ja linnaelanikke vahel erinevus ainult suuremaks.
Aga meie seminari kohta võin lisada see, et see oli üks kõige parematest loengutest ma olen osa võtnud ning minu jaoks oli väga meeldiv kuulata teiste inimeste arvamust ja avaldada isiklikke mõtteid ka. |
C1 2017 IV_001-102 (2f06b103-30f1-4ea9-a293-9dacb1dcf686).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud koleegid!
Üheks kõige olulisemaks probleemiks tänapäeval peetakse linnastumist ja sellega kaasnevaid raskusi.
Möödunud nädalavahetusel mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril.
Soovin jagada teiega oma arvamust selle teema kohta.
Esimeseks teemaks, mida seminaril käsitleti oli teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel.
Seminaril olid pakutud võimalused, kuidas võib rikastada inimeste elu ääremaadel.
Nende hulka kuulusid uute ettevõtete loomine ja selle kaudu tööjõu näitaja kasvu.
Kultuurielu rikastamiseks oli pakutud mitmesuguste festivalide ja kontsertide läbiviimine.
Kohaliku omavalitsuse jõu suunamine rahvusvaheliste lauljate ja näitlejate kutsele oli ka käsitletud.
Kõige rohkem räägiti aga ääremaade poolt pakutud teenustest.
Neid praegusel seisundil on üsna vähe ning seminari osalejatel paluti pakkuda oma ideid.
Sellest kokkuvõttet tehakse hiljem.
Kõige vähem räägiti nende tegurite arendamisest linnades, sest kohaliku onavalitsuse ning seminari läbiviijate arvates linnad on juba piisavalt arenenud ning tuleb pigem mõelda ääremaade arenemisest.
Teine uur teema oli riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused.
Peamiseks teguriks selle prombleemi lahendamiseks peetakse inimeste seas levinud usku, et kõige paremini elatakse pealinnas.
Inimesed arvavad, et ainult pealinnas neil on piisavalt võimalusi selleks, et luua perekonda ning teha karjääri.
Selle pärast pealinn ja seda ümbritsevad alad on asutatud rohkem, kui ülejäänud riigi alad.
Selle probleemi lahendamiseks oli loodud projekt, mille eesmärgiks on riigi piirkondade ühtlase arengu tagamine inimeste teadvuste kaudu.
Inimestele tutvustatakse erinevate paikade tugevaid külge erinevate viideote ja reklaami kaudu ning motiveeritakse neid vaadelda seda oma järgmiseks elupaigaks.
Niimoodi valitsus mitte ainult püüab motiveerida inimesi elada ühtlaselt riigi purkondadel, vaid ka tagab ühtlast arengut, kuna elanikute kasv kutsub esile piirkonna infrastruktuuri, kultuurielu ning teenuste arengut.
Piirkonnad, kus on rohkem elanikke, saavad rohkem toetust ning niimoodi on võimalik tagada ühtlast arengut.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et linnastumisteemaline seminaar oli praegusel hetkel ülitähtis ning meie kõik peame teadvustama, et meie riigi seisund sõltub ainult meist.
Lugupidamisega, Mari --- |
C1 2017 IV_001-104 (cb61f06b-c31d-4494-b9d5-4c275cc78c2a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Linnastumisteemalisel seminaril rääkisime väga paljudest olulistest teemadest.
Tahaks oma arvamusi nende kohta Teile samuti jagada.
Üks olulisemast teemadest oli "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel".
Minu arvates, meie riigis peamine probleem seisneb just töökohtade arvu erinevuses.
Paljud inimesed peavad raiskama oma aega ning raha teele, mis viib tööle.
Sellest võib tekkida stress, unepuudus ning teised tervisega seotud probleemid.
Minu arvates, oleks mõistlik välja mõelda mingit täpset süsteemi, mille põhjal inimestel oleks koguaeg võimalus leida endale tööd sobivas nendele kohas (kodu lähedal) sobiva nendele palkaga.
Kultuurielust rääkides saan oletada, et Eestimaa piirides väga hoolitakse ning säilitakse kultuuri ning püüakse teha kultuurielu mitmekesiseks isegi kõige väiksemates külades.
Linnastumisteemalisel seminaril olin rääkinud kui isiklikult olin käinud väikses Klooga külas puhkpillide orkestri kontserdil.
Oli suur avastus minu jaoks, et selle orkestri liikmed on kõik Kloogast pärit ning selliseid üritusi seal korraldatakse pidevalt.
Samuti ka internetis näen väga palju ürituste reklaami ja need üritused toimuvad mitte alati suurtes linnades, vaid tihti üle kogu Eestimaa väiksetes külades.
Arvan, et teenuste kvaliteed nii linnades kui ka ääremaadel sõltub elanikute mentaliteedist.
Olen märkanud, et näiteks Ida-Virumaal, kus enamik elanikutest on vene rahvusest, teenuste kvaliteed on samuti paha, nagu Venemaal.
Venemaal on säilinud nõukogude aja teenindamise kultuur, mis on palju kehvam, kui Euroopa oma.
Aga teenuste arv on minu meelest piisav elaniku arvele kui linnas nii ka ääremaal.
Juuksureid jätkub kõikidele igalpool, aga kui on näiteks juristi abi vaja, siis meie riigi suurused annavad võimalust kiiresti neid suurtes linnades saada.
Teine ja viimane oluline teema, millest ma rääkida tahaks, on "Riigi kõige piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Minu arvates, ääremaadel tehakse kõike võimalikku, et ühtlase arengu tagada.
Külades avatakse gümnaasiumid, rajatakse sportkompleksid ning püüakse anda abi elanikutel küsimustes, mis seisnevad probleemidest, mis on tingitud ääremaade puudustega.
Põhjenduseks saan äelda, et minu õde õpib ja elab väikeses Paldiski linnas, mille linnavalitsus koguaeg sponseerib ekskursioone, sõidukit foorumitele või haridusega seotud üritustele teiste linnadesse, peamiselt Tallinnasse.
Lõppus tahaks öelda, et minu arvates Eesti on õiges arenemissuunas.
On väga meeldiv jälgida, et meie kodumaa ääremaad arenevad ning võimalusi igal pool leidub rohkem ja rohkem. |
C1 2017 IV_001-132 (a89ffd35-75e7-428f-8d15-d5be5c46838c).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kas me saame võidelda ääremaastumise vastu?
Võitlus ääremaastumise vastu on suur väljakutse nii Eestis kui ka teistes riikides.
Suured linnad kujunevad tõmbekeskusteks, kuhu nii töökohad, teenused, kui ja kultuurielu koonduvad.
Kas väikestel küladel ja linnadel on ülde lootust säilitada oma elujõud, kui noored haritud inimesed kolivad suurematesse linnadesse ja väiksete linnade rahvastik väheneb ja vananeb?
Internet võimaldab inimestel teha paljusid töid kaugtööna ja ka teenused on viidud suureks osaks interneti.
Samas tuleb tunnistada et interneti ja selle võimalustesse suhtuti liialt optimistiliselt 90ndatel aastatel.
Inimesed tahavad elada linnades kus elu, elav kultuurelu, restoranid ja kohvikud, kus sõbradega kohtuda.
Seega pean üsna lootusetuks väikeste linnade ja külade tuleviku.
Olulisemaks näen, et Tallinn ja mõni teine Eesti linn suudab konkureerida Euroopa teiste tõmbe keskustega.
Ja tulla võitjate seas välja. |
C1 2017 IV_001-133 (a6a889c1-7ce3-4cc9-b003-6859ba0dfd3d).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere, kallid kolleegid!
Eelmise nädala lõpuks toimus Narvas linnastumisteemaline seminaar, millel ka minul oli võimalus osa võtta.
Sellel seminaaril toimunust tahangi Teid lühidalt informeerida.
Olulisemateks teemadeks seekord olid "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremadel" ja "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Kokku seminaril oli liigi 100 osalejat.
Enamus nendest tulid Võrumaalt, Põlvamaalt, Ida- ja Lääne Virumaalt ning Järvamaalt.
Oli võimalik osaleda kolmes töötoas.
Mina valisin endale tuba, kus arutleti kultuurielu kättesaadavust ääremaadel.
Tundub, et viimasel ajal selles valdkonnas on juba näha positiivseid muudatusi.
Informatsioon on tänu internetile on lihtsamini kättesaadav ka väljaspool linna elavatel inimestel.
Korraldatakse ka bussireise spetsiaalselt teatri külastajatele.
On olemas liikuv raamatukogu.
Filme saab vaadata ka oma arvutis.
Nii et olukord on paranemas.
Lugupidamisega Polina --- |
C1 2017 IV_001-135 (a1f877b4-0119-489a-a370-8199dee97cbf).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Arvamus seminaari kohta
Viimasel ajal linnastumisküsimustele pöörakse palju tähelepanu.
Eriti tähtsaks peetakse kultuuri- ning sotsiaalse valdkonda ja nende arendamise võimalusi.
Üks tähtsamaid teemasid arutletud seminaari käigus oli linnade ja ääremaade teenuste, kultuurielu ning töökohtade võrdlus.
Kellelegi pole saladus, et tavaliselt linnad on palju arenenud kultuuri- ja teenuste sfääris.
Kõigepealt, linnades on rohkem kultuuriasustusi, suurem elanikkonna protsent on hõivatud kunsti ja selle arendamisega.
Võrreldes linnadega, ääremaade piirkonnad ei saa kahjuks uhkledada sama arenenud kultuurieluga.
Samuti teenustega - tohutu suur konkurents linnades sunnib firmasid pidevalt areneda ja paremaks saada.
Nendel on vaja rohkem kliente peibutada, seepärast erinevad meetmed mõteldakse välja ja üldiselt pakutakse rohkem.
Ääremaades puudub selline vajadus, seetõttu jäädakse rahule vähemaga.
Lähtudes esimesest teemast meile pakuti diskuteerida riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu võimalustest.
Vaatamata sellele, et alguses see küsimus võib tunduda eriti raske, seminaaris arutleti mitu potensiaalset arengu võimalust.
Näiteks, ääremaade kultuurielu rikastamiseks pakuti rohkem üritusi korraldada kultuuritegijaid linnadest kutsudes.
See võiks soodustada kohalikke teatrite ja kultuurimajade arengu ja võimaldaks erinevate piirkondade elanike vahel suhtlemist.
Rääkides teenuste varieeruvusest ääremaadel, võib pakkuda suurtele firmadele laieneda ja areneda väikestes linnades ning asulates.
See saaks mitte ainult nendele rohkem kasumit tuua, kuid ka ääremaade piirkondi aidata.
Kokkuvõteks tasub öelda, et ühest teemakohast seminaarist kindlasti ei piisa selleks et olukorda parandada.
Kõige paremaks lahenduseks võiks olla linnade ja ääremaade elanike aktiivne tegevus arengu nimel. |
C1 2017 IV_001-136 (1bf88ca7-4441-400e-bd3e-0d5bbf467a78).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere, armsad kolleegid!
Olen käinud möödunud reedel linnastumisteemalisel seminaril.
Teemadeks oli meil hästi palju erinevaid ja huvitavaid asju.
Nüüd aga soovin teile neid asju tutvustada.
Kõigepealt räägiti sellel seminaril linnade, linnaäärde ning teiste piirkondade kultuurielust ja ka üldse võimalustest.
Küll on linnakodaniku ja maaelaniku elus on palju erinevusi, kuid leidub ka sarnast.
Eestis on väga tugev kultuurielu.
See puudutab mitte ainult linna elanikke: hästi palju kontserte, näitusi ja muid kultuurisündmusi toimub igas Eesti kandis - suurtes ja väikestes kohtades, mõisadel ja metsades, saartel ja rannakul.
Ei imesta enam keegi, kuuldes näileks Suure-Jaani muusikafestivalil, et klassikaline muusika võib kõlada ka vana veski seest!
Kuid töökohtadega olukord pole sugugi nii lõbus.
Töökohti maakandis on väga vähe.
Noored ei suuda käia pikka maad linna tööle ja kolivadki linnadesse.
Toodi meile näide, et paljud isegi Ida-Virumaa elanikud peavad käima tööl Tallinnas.
Sellega peab midagi ette võtma.
Ja oligi ettepanek: luua uusi töökohti maal, hea koormuse ja piisava palgaga, et mainida sinna noori spetsialiste.
Selline kampaania võiks väga aidata tagada Eesti riigi kõigi piirkondade ühtlast arengut.
Veel üheks suureks ja tugevaks abiks on infotehnoloogiad ja e-riigi teenused.
Tõepoolest, kui inimene kasutab e-riigi teenusi; allkirjastab midagi digitaalselt või maksab pangaarveid, siis vahet ei ole üldse, kas ta elab pealinnas või kuskil Ruhnu saarel.
Internetist saab leida endale sobivat tööd, mida saab teha ka arvuti kaudu.
Kokkuvõtteks ütlen teile, et seminar näitas, et Eestis on palju võimalusi areneda igas oma kandis, nii virtuaalses, kui ka reaalses elus.
Tänan teid tähelepanu eest! |
C1 2017 IV_001-154 (d43fe3ee-4fb4-4041-aec7-eb91bf167322).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere Karl!
Eelmisel nädalal osalesin linnastumisteemalisel seminaaril, mida korraldas meie linnavalitsus.
Seminaari käigus käsitleti kaht olulisemat teemat ning räägiti sellest, mida saab teha probleemide lahendamiseks.
Kõik osalejad olid oodatud oma arvamust avaldama ning igaühel oli võimalus oma ettepanekutest rääkida.
Esimeseks teemaks oli teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremadel.
See on üks teravamatest teemadest meie riigis üldse ning sellest arutleti kõige rohkem.
Minu arvates erineb linnaelanike elu ääremaade elanike elust väga.
Linnades on alati rohkem võmalusi töötamiseks ja raha teenimiseks, rohkem teenusi ja meelelahutusi, kuid kultuurielu on ääremaades tavaliselt tugevam, kui linnas.
Inimesed, kes elavad külades, tahavad linna kolida ning linnastumisprobleem on üsna tõsine: linnad kasvavad suuremaks, aga külad ja talud jäävad tühjaks.
Mulle tundub, et probleem oleks lahendatud siis, kui ääremadel oleksid suuremad palgad.
Ääremadel on suur spetsialistide vajadus - vallakoolides on vähe õpetajaid, kes saab gümnaasiumi astmes töötada ning haiglates on nii vähe arste, et tasuta vastuvõttu peab ootama vähemalt kaks-kolm kuud.
Linnas on selliseid probleeme vähem ning need pole märgatavad, kuna kõik spetsialistid on tavaliselt linnadesse kogunenud.
Linnas on töökohti alati palju, kuid konkurents on suurem.
Mõnende teenuste saamine on ääremaadel praktiliselt võimatu.
Isegi juuksuriteenusteks peavad ääremade elanikud linna sõitma.
Nagu ma mainisin, on kultuurielu ääremaadel rohkem arenenud, mille põhjuseks on meelelahutuste puudumine.
Selleks, et elu poleks igav, organiseerivad ääremaade elanikud rahvalaulu- ja tantsukontserte, üritusi, korraldavad huviringe ja teevad vabatahtlikut tööd.
Teiseks teemaks oli riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused.
Minu ettepanekuks oli ääremade ja linnade eelarve ühtlustamine või suurendamine, mis annaks ääremaadele rohkem vabadust ja toetust riigi poolt.
Veel võiks rohkem töökohti luua külades ning toetada neid töötavaid inimesi kas rahaliste toetuste või boonustega.
Oleks kasulik ka soodsete tingimuste loomine külades asuvates koolides ja haiglates.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et linnastumisteemaline seminar oli minu jaoks väga huvitav ning seal püstitatud küsimused olid tõsiselt olulised. |
C1 2017 IV_001-157 (ffed7d92-48b8-4244-b86a-9aa144b73d1b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Mina osalesin linnastumisteemalisel seminaril, mille teemad olid "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel". ning "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused".
Nende teemade raames me väga palju rääkisime sellest, kuidas me saame muuta olukorda paremaks.
Kõik me teame, et Eestis on üks probleemidest see, et ääremaadel ei piisa töökohti ning üldse töövõimalusi.
Selleks, et saada näiteks kõrgharidust, inimesed peavad minema pealinna või Tartusse, et õpinguid jätkata.
Veel kõik teavad, et ääremaadel on vähem võimalusi erinevate teenuste saamiseks.
Näiteks arsti teenus ääremaadel on üks väga oluline probleem, sest nendel piirkondadel pole palju arste, kes saavad aidata haigetele inimestele.
See probleem on olemas sellepärast, et ääremaadel, nagu ma juba mainisin, pole piisavalt töökohti, kuid suurtes linnades neid on palju.
Kogu kultuurielu on ka pigem suunatud pealinna, sest seal on rohkem inimesi, kes saab osaleda erinevates üritustes, mida pakub linn ise kultuurielu aredamiseks.
Sellest infost lähtuvalt oli püstitatud konkreetne küsimus, missugused võimalused on olemas, et tagada riigi kõigi piirkondade ühtlast arengut.
Pakuti erinevaid variante ning need olid väga konkreetsed.
Esimene võimalus oli selline, et valitsus peab rohkem kontrollima seda, et igas väikeses linnas ning ääremaadel oleks piisavalt töökohti.
Selle sihini jõudmiseks peab riik tagama neid töökohti ehitades erinevaid hooneid, haiglasid, poode ning üldiselt neid kohti, kus inimesed saavad töötada.
Veel, et tagada ühtlast arengut peab riik organiseerima erinevaid üritusi mitte ainult suurtes linnades, vaid kogu Eesti piirkonnas, et kõik osaleksid Eesti kultuurielus.
Selleks, et inimesed mitte sõidaks pealinna hariduse saamiseks, siis peab olema Eestis rohkem ülikoole erinevate maakondade lähedal, et noored tahaks oma kodulinna jääda.
Veel oli pakutud selline asi, et Eesti arenes ühtlaselt, siis iga inimene, kes elab ääremaal või väikeses linnas, peab ise olema valmis selleks, et muuta oma ümbrust paremaks.
Selleks peab valitsus olema valmis aidata neid rahaliselt.
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kindlasti suurtes linnades on rohkem võimalusi töötamiseks, õppimiseks ning üldiselt elamiseks, kui ääremaadel ning selle probleemi lahendamiseks peab riik olema valmis muuta seda olukorda, aga ise elanikud ka.
Et tagada Eestile ühtlast arenguvõimalust peab ehitama rohkem ülikoole ning koole ja hooneid ning asutama rohkem firmasid seal, kus on vähe töökohti. |
C1 2017 IV_002-003 (7d33a4b5-e001-4d26-96b6-2d4e1bd1b52f).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | 26. septembril Tallinna linnavalitsuses toimus sotsiaalministeeriumiga korraldatud seminar.
Seminari olulised teemad olid "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel" ja "Riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused: Teemad pakuvad elavat huvi ning seda tõestas ka seminaril osalejate aktiivsus.
Soovin heameelega kuuldust teada anda ning väljendada oma arvamust nende huvitavate teemade kohta.
Kaaldun arvama, et need teemad on aktuaalsed tänapäeval ning on palju arvamusi nende kohta.
Seminaril avaldati erinevaid mõtteid, kuid olid kõik hästi argumenteeritud ja lõpuks esinejad tulid kokkuleppele.
Alustati esimesest teemast ning "Teenused, kultuurielu ning töökohad linnades ja ääremaadel: Oldi nõus, et teema on tõsine ja hõlmab palju aspekte.
Samuti räägiti, et eksisteerib palju sellega seotud probleeme meie riigis.
Vaatamata sellele, et Eesti majandus on tõusuteel, valitseb tööpuudus paljudes linnades ja ääremaadel.
Ma olen taiesti nõus seminari osalejatega, et see küsimus nõuab riigipoolsest toetust.
Kui rääkida teenustest ja kultuurielust, siis oli meeldiv kuulda, et omavalitsused panustavad palju jõudu ja energiat, et rahuldada oma elanikke soove.
Ma olen täiesti veendunud, et on praegu linnade kultuurielu mitmekesisem ja huvitavam ning teenuste valik on suurem.
Seejärel käsitleti riigi kõigi piirkondade ühtlase arengu tagamise võimaluste teemat.
Seminari osalejad ja mina olime üksmeelselt nõus, et riik peab toetama erinevaid üritusi, mänge jne, mis oma korda ühendavad kõigi piirkondi.
Samuti on oluline toetada organisatsioone, mis tegelevad nende ürituste korraldamisega.
Kokkuvõttes, seminar oli viljakas.
Kõik küsimused said oma vastuseid.
Oldi üksmeelselt nõus, et linnastumisteemalistel küsimustel mängib suur roll riigipoolne toetus ja abi |
C1 2017 IV_002-011 (89e1e1e9-08d0-4eae-9e6c-dee67828def6).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | 26. novembril võtsin seminarilt, mis oli pühendatud linnastumisele, osa.
Mul oli suurepärane võimalus sellesse teemasse süveneda, sest olid esitatud mitmeid teemalisi ettekandeid.
Toon alla põhipunkte ning avaldan oma arvamust oluliste teemade põhjal.
Üheks huvitavamaks teemaks oli linnades ja ääremaadel pakutavate teenuste ja kultuurielu mitmekesisuse võrdlus.
Loomulikult selgus, et linnas võimalusi on palju rohkem, mis on arusaadav, sest seal on rohkem spetsialiste ning arenguvõimalusi.
Kultuurisündmused tavaliselt nõuavad ruumi, nt. kontsertide läbiviimiseks on vaja korralikku platsi või lava, näituse korraldamiseks avarat ruumi.
Mainiti ka, et leida tööd väljaspoolt linna on praktiliselt võimatu, kuna kõik suured ettevõtted ja firmad on koondatud kesklinna nn. bussines center-isse.
Minu arvates, selline asjaolu tänapäevases maailmas on täitsa normaalne ning kuna praktiliselt igaühel on olemas oma isiklik auto, siis takistusteta võib huvipakkuvaid sündmusi külastada ja sobivat tööd leida.
Üks tähelepanutõmbavatest teemadest oli erinevate piirkondade ühtlase arengu tagamise võimalused.
Sellel teemal olid esitatud mitut ettekannet, esinesid Eesti auväärsed poliitikud ja asjatundjad.
Just see seminari osa oli väga info rikkas.
Nüüd tean, et arengukava neljaks aastaks on juba koostatud ning meie riik on huvitatud kõigi piirkondade arendamisest.
Maal hakatakse looma põllumajandusega seotud töökohti ning võimaluse korral rajatakse uusi suuri tööstusi vähe arenenud piirkondadesse.
Olen veendunud, et see on väga hea idee, kuna paljud inimesed ei soovi elukoha muuta ning laitmatult riigi poolt välja töötatud plaan toob vilju.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et sellistel seminaridel osalemine pole üldse aja raiskamine, kuid vastupidi annab juurde teadmisi ja laiendab silmaringi. |
C1 2017 IV_003-015 (16c3dcb8-db1f-442e-8b6e-937ce0e283d1).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, osalesin linnastumisteemalisel seminaril ning tahan kuuldu põhjal oma arvamust avaldada.
Arvan, et on see teema väga oluline tänapäeval ja kõik peaksid olema sellega kursis.
Esiteks seal räägiti teenustest, kultuurielust ja töökohtadest linnades ning ääremaadel.
Seminari läbiviija mainis, et linnades on palju rohkem kultuurielu ja erinevad teenused arendatud, kuid see peaks olema kõikjal ühtlane.
Seepärast on selline mõtte, nagu linnastumine.
Mulle väga meeldis, kuidas seal mainiti ka töökohtadest.
Seminaril jutustati, et paljud ääremaade elanikud on töötu ning nendel pole isegi võimalust minna iga hommik tööle linna.
See on teema, mille üle tasuks mõelda ning otsustada, kuidas neid inimesi aidata.
Jagasin ka seminaril oma idee - transpordi korraldamine.
Minu arvates peaks rohkem olema busse, mis viiksid inimesi ääremaadelt linna töötama.
Samuti arutati seal uute töökohtade tekkitamist.
Näiteks midagi põllumajandusega seotud.
Seal elab võimeline rahvas, jäi ainult tööd neile leida.
Väga oluline aspekt on ka kultuurielu.
Ääremaadel korraldatakse väga vähe kultuurisündmusi, kuigi iga inimene vajab neid külastada.
See on omakorda ka enese arendamine.
Seminaril paljudel oli ettepanek rajada sellistesse piirkondadesse kultuurimaju, see oleks esimene samm kultuuri arendamiseks.
Isiklikult mulle väga meeldis see idee.
Kultuuri tekkimisel tekiks ka palju teenuseid, mida inimesed saaksid kasutada.
Nagu ma juba mainisin alguses, et kõkjal peaks olema ühtlane areng.
See oligi meie teiseks teemaks.
Üheks võimaluseks tagada ühtlast arengud oli finantseerimine riigi poolt.
Seda võimalust peeti ka kõige olulisemaks.
Iga riigi piirkond peab valitsuse poolt toetust tundma.
Mõnes piirkonnas ei jätku lihtsalt raha, et arendada seda.
Kuid ka väga tähtis on see, et inimesed tahaksid midagi ise teha ning osaleda oma riigi arendamisel.
Väga kurb on see, et palju puutub rahasse, kuid teisiti ei saa.
Loodan, et minu arvamus motiveeris mitmeid inimesi järgmine kord osaleda sellisel seminaril.
Iga arvamus on seal oluline. |
C1 2017 IV_003-023 (6b253948-0cb5-439b-8765-934526dedbad).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kes ja kuidas muudab meie piirkonda?
Reedel 17. novembril, toimus Tallinnas linnastusteemaline seminar.
Kohale tuli palju külalislektore Eesti ülikoolidest, kes tegelevad linnastumisega seotud küsimustega.
Osalejate arv ja esinemiste rohkus näitasid teema aktuaalsust.
Kõige pealt räägiti sellest, et pakkutud võimalused linnades ja ääremaadel on häsi erinevad.
Võimaluste alt mõeldi teenuseid, kutuurielu ning töökohtade arvu.
Erinevust saab põhjendada sellega, et elanikud väikestest linnadest naasevad suurte linnadesse parima elu otsimise eesmärgiga.
Niiet nad ei püüa midagi oma piirkonnas parandada, vaid lihtsalt jooksevad ära.
Selle tulemusena on see tõepoolest nii, et ääremaadel on vähem teenuseid, kultuuri elu on tagasihoidlik või puudub üldse ning tööpuudus on väga aktuaalne teema.
Sellise olukorra taga seisab ka see, et riigi eelarvest läheb suurem summa linnade arendamiseks, seega ääremaade jaoks jääb vähem raha.
Esile kerkis ka see, et Eesti piirkonnad ei arene ühtlaselt.
Et seda parandada ei ole palju võimalusi.
Kõige pealt tuleb uurida, millest on iga piirkonnast puudu.
Seejärel võib hakkata tegutsema.
Piirkonna ühikuks oleks hea võtta eraldi 15 maakonda.
Maakondade kohalikud omavalitsused peaksid teada andma, mis on vajalik teatud piirkonna arendamiseks.
Kõige lihtsam oleks arengu jälgida teenuste, kultuurielu ja töökohtade arvu parandamise põhjal.
Kui piirkondade areng hakkab niimoodi toimima, tagab see ühtlase arengut.
Osaledes sellel seminaril hakkasin ka mõtlema, mida võiksin mina ja meie ettevõtte Ida-Virumaa arenguks teha.
Põhjused, miks meie piirkond nii aeglaselt areneb on ammu teada.
Nüüd on see aeg, kui me peame tegutsema hakkama.
Ma arvan, et meie ettevõtte poolt võiks abi pakkuda.
Seminar oli teadmiste ja arvamuste rikkas.
Ma olen siiralt tänulik kolleegidele, kes valisid mind sellel seminaril osalemiseks.
Kuuldud põhjal teen järeldust, et linnastastumise teema on ajakirjanduses tihti kajastatud ja kerkib kogu aeg.
Ma kaldun arvama, et Ida-Virumaa tulevik on osaliselt ka meie peal. |
C1 2017 I_001-006 (3e91920e-0e49-4e3c-a19b-a1d303f4a0ed).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Nädal tagasi osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval ja mul on hea meel rääkida teile oma tunnetest ja omandatud teadmistest.
Päästeamet pidas vajalikuks rahvale meelde tuletada õnnetusjuhtumite põhjustest.
Toetan nende seisukoha, et tuleb võimalikult aktiivselt seda teemat inimestele edasi anda, nii öelda valgustada neid.
Igapäeva, rutiinse elu elades automaatselt unustad autos turvavöö kinnitada.
Tundub, et tavaline olukord, igaühel juhtub ju.
Aga mõelge, millega see lõppeda saab!
Selline ohutusnõuete eiramine on mõtetu ja isegi rumal.
Ei tohi eirata ka seda, et isegi väike kogus alkoholi võib tunduvalt vähendada teie tähelepanu juhtimise ajal ning alkoholi mõju all kasvab inimesel ohutustunne, mis võib teda tappa.
Peale selle, märkas Päästeamet, et trahvide eesmärgiks ei ole teid rünnata ja rahast ilma jätta, vaid meie õigussüsteemis kannab trahv preventiivset funktsiooni, aitab hoida ära suurem osa õnnetusi.
Siin sunnimeetodid on riigi poolt valitud just sellepärast, et see ongi kõige efektiivsem viis tekkida inimestel see lihtne harjumus kinnitada turvavöö!
Teine suur ja oluline teema, mida meil oli võimalus arutleda, oli ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.
Kõige esimesena märkas Päästeamet seda, kuivõrd tähtis on õnnetusjuhtumite põhjustest rääkida koolides.
Lapsed on riigi tulevik ning lapsepõlvest alates vormistab lapse peas ohu tunne.
Haritud ühiskond - peamine meetod, millega saaks ära hoida suurem osa õnnetusi.
Rääkisime juba meie trahvisüsteemist, mis on ka efektiivne, kuid arusaadav, et see süsteem on väga ebameeldiv kõigile.
Kokkuvõtes võin järeldada, et Päästeameti teabepäev oli tohutult kasulik.
Soovitan kõigile võimalusel külastada, kuna see paneb teid veel üks korm mõtlema hakkata ja valida õiget käitumisviisi. |
C1 2017 I_001-035 (8a827f4d-e962-4dbe-81c5-f83e0c34becc).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin hiljuti Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval.
Arutatud teemad olid väga huvipakkuvad ja aktuaalsed.
Päevakavas olid järgmised teemad:
- Õnnetusjuhtumite põhjused: ohutusnõuete eiramine ja
alkoholijoove.
- Ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.
Tahaksin nendel teemadel lähemalt peatuda.
Inimese elu on kõige suurem ja tähtsam väärtus.
On kahjuks aga suur hulk neid, kes suhtuvad oma elusse kergemõistlikult.
See mõjub nende käitumist kui autoroolis, ka tööl või ühiskonnas.
Kõige traagilisemad juhtumid on üsna tihti seotud ohutusnõuete eiramisega.
Peaegu kõik reeglid ja ohutusnõued on "verega" kirjutatud.
Päästeamet väljastas andmed, et liigi 70% autojuhidest ületavad lubatud kiirusepiirangut.
Aga ületades ainult 10 km/h võrra kannatu saab drammatiliselt rohkem vigastusi.
Olukord kiirtee peal on veel kurvem.
Seal enamus tragöödijaid lõppevad surmaga.
Sageli põhjuseks on kiirusepiiri uletamine, kinnitamata turvavöö või roolis alkoholi tarvitamine.
Minu meelest vaga kurb statistika.
Aga ohutusnõued on ka teistel elukulgedel, naiteks tööl.
Eriti kannatab ehitussektor.
Seal on vaga ranged ohtusnõued, aga ikkagi siin ja seal on siiamani tihti kuulda juhtumitest, mis on lõppenud kas või surmaga või raskete vigastustega.
Ja see kõik toimub meie maailmas vaatamata sellele, et tehakse väga palju tööd õnnetuste vältimiseks.
Sotsiaalne reklaam, tervislikku eluviisi propogandeerimine, trahvide suurendamine jne.
Minu meelest kasvatamine selles suunas peab alustama lapsepõlvest - lasteaias, pärast koolis ja ülikoolis.
Inimene peab arusaama, et elu on kõige väärtuslikum asi, mis tal on.
Ja tal ei ole õigust seda ohustada ja peab austama teiste inimeste õigust väärtuslikult elad ka.
Ohutusnõued peavad olema ära seletatud ja reeglina päheõpitud lapsepõlvest saadik.
Sotsiaalmeedia roll selles küsimuse on ka väga suur.
Kõik reklaamid, mis näitavad kui traagiliselt võib lõppetada joobes autojuhtimine, roolis sms-i kirjutamine teevad head tööd.
Järelduseks võin öelda, et iga inimene vastutab oma elu eest ise ja me kõik oleme ilusa elu väärt. |
C1 2017 I_001-039 (3ed94659-d6e8-4009-be6c-8ebc2b2ab372).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Õnnetusjuhtumite põhjused ja ennetustegevuse viisid
Veebruarikuu alguses käisin ma Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval.
Sellised kampaaniad on loodud just selleks, et inimesed oleksid teadlikud sellest, miks õnnetusjutumite arv Eesti on järjest tõusnud ja kuidas õnnetusi vältida.
Üha rohkem päästjad juhivad tähelepanu sellele, et liigne alkohooli tarbimine kahjustab tervist ning häirib teiste inimeste rahuloleku.
Tavaliselt joobeseisundis olevad inimesed hakkavad teostama seadusega keelatud asju või ohustavad nii enda kui ka kaasmaalaste elu.
Isegi väike alkohooli kogus muudab inimese käitumist ja inimene ei suuda end kontrollida.
Kõige ohtlikum olukord juhtub siis kui joonud inimeste arv on suur.
Sellised gruppid ei mõista, mida nad teevad ja võib juhtuda nii, et nad tahtmata teostavada kuritegu, kas kedagi tappevad või midagi lõhuvad.
Kindlasti joobesolevatele inimestele on keelatud rooli taga istuda, seega igas gruppis peab olema vähemalt üks kaine autojuht.
Päästeameti töötajad soovitasid alati kontrollida juba joodud alkohooli arvu ja mitte juua rohkem kui organismile ettenähtud.
Alati peab olema ka kaine inimene, kes oskab hinnata olukorda ja viivitamatult parandada, kui olukord läheb kontrolli alt.
Ei tohi jääda alkohoolijoobes oleva inimest üksi, sest oksendamisel ta võib lämbuda.
Juhul kui mõni inimene jäänud õue üksi, siis sellest tuleb teavitada politsei
Veel üheks põhjuseks, miks õnnetusjuhtumid toimuvad on ohutusnõuete eiramine.
Tihti päästjad saabuvad kutsele, kus põleb maja või korter.
Põhjuseks on voodis suitsetamine või suitsuanduri puudus.
Suitsuandur võib tõesti päästa elu, sest signaal on kõva ja aitab inimesele kiiresti ärgata.
Päästeameti viimane kontroll näitas, et enamikutel eesti peredel suitsuandur eksisteerib kuid ei tööta korrektselt (kas puuduvad patareid või asub vales kohas).
Suitsuanduri koht on eluruumis, mitte köögis ning päästjad lisavad, et kodus peab olema ka tulekustuti, et kiiresti reageerida tulekahju korral.
Kokkuvõtteks saan kirjutada, et päästjad pöörasid oma tähelepanu kahele suurele probleemidele: ohutusnõuete rikkumisele ja liigse alkohooli tarvitamisele.
Ma arvan, et just selliseid probleeme peame me üheskoos lahendada ja inimestele meenutada, kuidas tuleb käituda erinevates olukordades:
Minuga olid nõus ka teabepäeva korraldajad. |
C1 2017 I_001-059 (5a9426bb-5082-4378-9696-a150851963ce).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Päästeameti korraldatud teabepäeval oli räägitud õnnetusjuhtumitest.
Vaatamata sellele, et teema on väga lai, Päästeameti esindaja esitatud seisukohad olid põhjendatud ning ei jäänud ilma statistiliste kinnitusteta.
Kõigepealt, ta rääkis õnnetusjuhtumite põhjustest.
Päästeameti päringute alusel peamiseks põhjuseks on ohutusnõuete eiramine.
40% eelmisel aastal toimunud tulekahjudest olid majades ja korterites, kus ei olnud suitsuandurit.
Minule see asjaolu tundus küll väga imeline, kuna andurid on odavad ja kättesaadavad ning oleks raske leida põhjendust sellele, miks neid oma koju ei panda.
Teiseks põhjuseks oli inimeste alkoholi kuritarvitamine.
Vaatamata kõigile riigi poolt võetud meetmetele on joobes juhtimine ikka aktuaalne probleem.
Joobes autojuhid põhjustavad rohkem kui kolm neljandikku kõikidest liiklusõnnetustest aastas ning minu arvates see tegu on vastutustundetu nii iseenda kui ka teiste inimeste suhtes, kellele see võib kahju tuua.
Teabepäeva teine osa oli pühendatud õnnetusjuhtumite ennetustegevusele.
Osa oli korraldatud seminari vormis ning enamiku osalejate arvates kõige parim viis õnnetuste ennetamiseks on ühiskonna informeerimine.
Ma olen sellega nõus, näiteks bussipeatuste reklaamide asendamine probleemi puudutava infoteabega oluliselt tõstaks inimeste teadvustatust - seda kinnitab ka päästeameti statistika
Ka mõnel määral inimeste raskest hooletustest tulenevate juhtumite sanksioneerimine võiks omakorda tuua kasu.
Probleem aga, minu arvates, seisneb selles, et seda oleks väga raske reguleerida ilma inimeste õiguste riivamiseta.
Riik saab määrata kõrgemaid trahve joobes juhtimise eest, aga üldjuhul kontrolli teostamine inimeste üle on väga problemaatiline.
Lõppkokkuvõttes, keegi ei saa sind aidata parem, kui sa aitad iseennst.
Me peame hoolitsema ja püüdma, et meie tegevus ei tooks kahju endale ega meid ümbritsevatele inimestele.
Selleks on vaja alati kontrollida oma tegevusi ja mõelda, mis tagajärgi need võivad tuua. |
C1 2017 I_001-068 (858f24c0-65be-46cc-8027-8715cff98069).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Vaatamata selle, et viimaste aastate jooksul on Eestis tehtud palju ümberkorraldusi siseriiklike asutuste töö korraldamisel tagamaks elanikonna turvalisust ja ohutust, ei vaibu ikka jutud selle kohta, et õnnetusjuhtumite arv ei vähene ja tuleb kiiremas korras midagi ette võtta.
Just sellele teemale oli pühendatud Päästeameti korraldatud teadepäev, kuhu olid kutsutud haridusasutuste, autokoolide ja korteriühistute esindajad, kelle üheks ülesandeks on erinevate õnnetusjuhtumite ennetamine.
Teabepäeva esimesel poolel Päästeameti esindajad püüdsid ära tuua kuulajatele, et õnnetusjuhtumites on suuremas jaos süüdi inimesed ise.
eirates lihtsaid ohutusnõudeid.
Õnnetusjuhtumid varjeeruvad sõltuvuses näiteks aastaajast.
Sügisel, alates 1. septembrist kasvab liiklusõnnetusete arv, kus ohvriks langevad just koolilapsed, kes ei pea kinni elementaarsetest reeglites sõiduteed ületades.
Sama rõhutati ka analüüsides liiklusolukord teedel kevadel ja suvel, kui suur õnnetusjuhtumite arv on tingitud alkoholijoobes roolis olevatest autojuhtidest, kes kipuvad ületama kiirust ja uhkustama oma sõiduoskustega.
Selle tagajärjed on aga väga traagilised.
Mainiti ka tulekahjudele väljakutsete suurendamise arvu, mille põhjuseks on suitsuandurite puudumine, vaatamata sellele, et tehakse suurt ennetustööd selles valdkonnas alates sotsiaalreklaamist lõpetades korteriomaniku isikliku nõustamisega.
Nagu oli näha väljatoodud andmetest ja statistikast, Päästeamet loodab koostööle erinevate organisatsioonidega, mis aitaksid kaasa õnnetuste vältimisel.
Koolides korraldatud liiklusturvalisuse tunnid ja üritused, kuhu on kutsutud külalisõpetajana Päästeameti esindajad, aitavad kujundada õigeid käitumismalle ja -hoiakuid; autokoolid võiksid teha oma panuse algaja-autojuhtide õpetamisel ning sihikindel seletustöö erinevatel tasanditel katlemata toob oma tulemusi.
Selle päeva motoks võib välja kuulutada "Inimeste elu on tema endi kätes" |
C1 2017 I_001-070 (38511649-6ccd-4690-b343-9ed60246e85b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Viimati osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval.
Kõige olulisemad teemad olid õnnetusjuhtumite põhjused ja ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.
Kõige levinumad õnnetusjuhtumite põhjused tänapäeval on ohutusnõuete eiramine, alkoholi joove, narkootikumide tarbimine jne.
Kahjuks paljud arvavad, et nendega ei juhtu mingit õnnetust ja nad kuidagi ei tee teistele liiga, kui näiteks inimene sõidab klubist joobes või ei pidurda seal, kus on vaja pidurdada.
Veel üks tõsine põhjus on tänapäevase inimese eluviis, igapäevased stressid ja alati on vähe aega.
Tänapäevane inimene mõtleb rohkem endast, kui teistest ja see võib ka põhjustada probleeme.
Aga siis peas tekkib küsimus, kuidas vältida õnnetusi või vähemalt proovida neid vältida.
Üks võimalustest on sotsiaalne reklaam.
Siis tulevad appi televisioon; raadio; plakatid õues, bussipeatustes, kaubanduskeskustes ja muidugi internet.
Teine võimalus on informeerida rahvast.
Tihti käiakse koolides ja jutustatakse avariidest ning teistest õnnetusjuhtumitest, mida tegelikult võiks vältida, kui inimesed natuke mõtleksid, mis nendega pärast saab.
Kolmas võimalus on muidugi trahv.
Aga tihti kui trahv on makstud, inimene võib jälle teha midagi valesti.
See viib trahvide kasvamiseks.
Korraldatud teabepäev oli kindlasti kasulik kõikidele, kes seal osalesid.
Kõik said teada palju uut, kuidas käituda kui sattusid sellisesse olukorda, mis on tegelikult õnnetusjuhtumite põhjused ja muidugi kõik koos loetlesime võimalusi õnnetuste vältimiseks.
Soovitan kõikidele lugejatele võtta osa sellisest üritusest. |
C1 2017 I_001-074 (6ecae6c2-c131-48f5-855b-eec023fe6956).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Jaanuaris oli Päästeameti poolt korraldatud teabepäev, kus olid tõstetatud väga tähtsad küsimused.
Räägiti õnnetusjuhtumite põhjustest ja nende ennetuse viisidest.
Kahjuks, antud tebepäev ei leidnud kajastust meedias.
Seega pidasin oluliseks õnnetusjuhtumite temaatikat ise tõstetama.
Esimene oluline teema oli õnnetusjuhtumite põhjused.
Sain teada, et väga tihti on õnnetused põhjustatud inimeste enda poolt.
Inimesed lihtsalt ei jälgi ohutusnõudeid.
Näiteks räägiti sellest, et suurem osa tulekahjusid on põhjustatud inimeste enda mittetähelepanelikusest.
Jõulude ajal näiteks paljud jätavad küünlasid põlema isegi siis kui magavad või üldse lahkuvad kodust.
Samuti väga palju õnnetusi on tingitud alkoholist.
Kõige rohkem avariisid Eestis põhjustavad alkoholijoobes autojuhid.
Veel üks ohutusnõue mida inimesed pidevalt eiravad on turvavöö kinnitamine.
Paljudes avariides oleks võimalik tõsisemaid tagajärge vältida kui inimestel oleks kinnitatud turvavöö.
Tebepäeval näidati statistikat, kust selgus, et umbes 30% inimesi ei kinnita autos turvavöö.
Pärast seda näidati videosid kus oli välja toodud võrdlus.
Näidati erinevaid raskeid avariisid ja nende tagajärge inimeste jaoks (võrdluses - turvavööga ja ilma).
Videod olid väga ehmatavad ja panid auditooriumi mõtlema.
Teabepäeva teine osa oli ennetustegevuse viisidest.
Suuremat osa õnnetusjuhtumeid on võimalik vältida.
Iga inimene peab endale selgeks tegema, et alkoholijoobes rooli ei istu ja, et turvavöö peab olema alati kinnitatud.
Samuti igaühel kodus peab olema suitsuandur!
Tegelikult see kõik on on ju ka seadusega määratletud.
Inimesed peavad aru saama, et seaduseid ei tehta niisama ning see kõik on nende enda heaolu jaoks.
Arvan, et selliseid teabepäevaid peaks korraldama rohkem.
Samuti võiks korraldada neid ka koolides selleks, et kohe lapsepõlvest juurutada lastele ohutusnõudeid.
Loodan, et ajalehe lugejad toetavad mu ettepanekut ja tulevikus meid ootab palju vähem õnnetusjuhtumeid, mida tegelikult oleks võimalik vältida. |
C1 2017 I_001-083 (e334a421-60d7-49a0-82e0-221d24bf8e41).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal olen osalenud Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval.
Kõige tähtsamad teemad, mis olid sellel päeval käsitletud on: õnnetusjuhtumite põhjused, näiteks ohutusnõuete eiramine ja alkoholijoove ning ennetustegevuse viisid ja võimalused õnnetuste vältimiseks.
Kuna ma ise pole varem nii palju selle teemaga kokku saanud ja üldse sellest mõelnud, sain küll päris palju uusi teada ning ise selle peale mõelda.
Palju arvamusi oli õnnetusjuhtumite põhjuste kohta.
Räägiti, et viimasel ajal väga palju reklaamitakse ja propagandeeritakse tervislikku eluviisi, et inimesed peabki mõtlema mitte ainult oma tervisest, vaid teiste inimeste tervisest ka.
Tänapaeval kõik teavad ja saavad aru ka sellest, et olles mittekaine ei tohi autoga sõita, kuid need ohutusnõuded eiratakse.
Sellepärast ongi niipalju liiklusõnnetusi ja muud olukordi, kus inimesed saavad terviserikket.
Enamasti noored inimesed ei pea oma elu tähtsaks, riskivad, lubavad endale palju ning käituvad ebaseaduslikult.
See toob palju õnnetusjuhtumeid.
Teise teema kõrval oli juba huvitav kuulata millised ennetustegevuse viise ja võimalusi õnnetuste vältimiseks pakkutakse.
Kõigepealt on vaja läbi viia rohkem koolitusi koolides ja lasteaedades.
Vanemad peavad ka teadlikud olema ja noori inimesi kontrollida.
Päästeameti töötajad võiksid korraldada erinevad õppepäevad linna elanikutele koos loengutega ja näidismaterjalidega.
Mõned rääkisid, et meedias peab tihti mainida sellest, kuidas vältida õnnetusjuhtumeid ning millised võimalused on selleks olemas.
Mõned ütlesid, et peabki keelama kuni 30. aastat noorematele alkohoolsete jookide müümist ja tarbimist ning autokoolides ja ARK eksamil välja mõelda uued kriteeriumid, mille järgi autojuhiluba välja antakse.
Samas riigipoolt võiks olla rangem kontroll erinevates linnaosades.
Vahepeal võib kassire ka kontrollida, et nad ei muuks allaealistele keelatud kaupa.
Kokkuvõtteks päev lõpes tunniajalise praktikaga ja iga osaleja ettekannega sellest konverentsil toimuvast.
Saime vaadata erinevaid pilte õnnetusjuhtumitest ning kaasa võtta väike memo, sellest, kuidas õnnetusi vältida. |
C1 2017 I_001-096 (e0867697-2d9c-4e07-99b3-f1b3ff465b6a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Päästeameti teabepäev 2017: kas oleme ikka ohutuses?
Kolmandal veebruaril toimus Päästeameti Lasnamäe häirekeskuses iga aastane teabepäev, kus olulisemateks teemadeks jäid õnnetusjuhtumite põhjused ja kohustuslik ennetustegevus.
Teabepäeva esimene osa oli pühendatud just õnnetusjutumite põhjustele.
Päästeameti andmetel olid peamisteks õnnetusjuhtumite põhjusteks ohutusnõuete eiramine ja alkoholijoove.
Osalejatele lubati, et ohutusnõuetest räägitakse hiljem, nii et oli loomulik rõhutada joodikute käitumist ja nende käitumist.
Alustati üldisematest faktidest: joobeseisundis olevad isikud põhjustavad kõige rohkem õnnetusjuhtumeid, sest nad ei saa jälgida ohutustehnikat.
Kümme minutit pühendas Päästeameti ametnik sellele, kes on ametlikult joobeseisundis isik ning millised võivad olla õiguslikud tagajärjed kui tema ikkagi põhjustab õnnetusjuhtumit.
Seejärel said osalejad kuulata Statistikameti poolt pakutud numbreid.
See "alapeatükk" kestis veel kümme minutit.
Kõneleja lahkus kui osalejate arv langes kahekümneni.
Algas teine osa, kus kõnelejaks oli päästja.
Hakati räägima sellest, kui tähtis on suitsuanduri olemasolu kodus.
Oli palju juttu ka sellest, kuivõrd efektiivne oli Päästeameti viimane kampaania suitsuandurite propageerimiseks.
See ei andnud osalejatele tunnet, ei Päästeamet pöörab võimalikult palju tähelepanu ennetustegevusele ja osalejate arv langes veel kümne võrra.
Kui lahkusin ürituselt, tekkis mul väga imelik tunne.
Ühelt poolt ma sain teada, et Päästeamet töötab riigiasutusena ülimalt produktiivselt.
Samas mina arvasingi, et Päästeameti töötajate peamine kaebus on alati see, et kodanikud ei oska säilitada ohutust nii kodupaigal kui ka tööl.
Olgem siis tähelepanelikumad ja teeme kõike, et vältida õnnetusi meie ümber!
Ostke ka veel üks suitsuandur oma kodude jaoks, muidu ei saa Päästeameti töötajad vajalikke lisapunkte aasta lõpes. |
C1 2017 I_001-097 (28056bce-3551-4bf2-89bc-ca5326a61d45).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmine nädal pidas Päästeamet teabepäeva, kus räägiti erinevatel teemadel.
Teabepäev oli väga informatiivne ja see ongi üks põhjuseks, miks soovin oma arvamuslooga antud infot edastada.
Esimeseks teemaks oli õnnetusjuhtumite põhjused.
Arutleti erinevaid põhjuseid aga pealmisteks põhjusteks on ikkagi ohutusnõuete eiramine ja alkoholijoove.
Siin puhul tekib küsimus, et kus sellised riskeerivad käitumisviisid tulevad
Kas ennetuse eiramine omandatakse lapsepõlvest või oma enda mugavusest?
Suur osa inimese käitumisest ja iseloomust tuleb ikkagi milliste eetika põhimõtetega on antud isik üles kasvanud.
Kui lapsepõlves ei ole selgeks tehtud, et alkohoolijoobes ei tohi autot juhtida, siis isik normaliseerib antud teo.
See ei kai iga inimese kohta, kuna iseloomud ja isiku omapärad on erinevad, aga põhimõte jääb samaks.
Teiseks teemaks võeti käsile ennetus viisid.
Õnnetusi saab vältida kõige paremini jälgides reegleid ja seaduse sätestatuid nõudeid.
Näiteks toodi liiklusõnnetused.
Paljud liiklusõnnetused oleks olemata, kui roolis olev isik või jalakäija jälgiks liiklusreegleid.
Igal inimesel on oma kohustus olla teadlik erinevatest reeglitest.
Väga teema kohane näide oleks, et igal inimesel on kohustus oma kodus omada suitsuandurit.
See väike aparaat võib kellegi elu päästa ja ennetada nii füüsilist kui ka psüholoogilist valu.
Kahjuks paljud inimesed näevad seda kuna ühte lisa asja mida peab nüüd täitma.
See toob meid jälle iseloomu teemale, kus isik ise valib oma eetika parameetrid.
Isiku eetika parameeter võib olla kehtestab punase fooriga sõidu aga ei võta suitsuandurit omaks.
Küsimusele kas see on õige või vale, leiab juba seaduses.
Üleüldiselt ennetuste eiramine seab ikkagi teisi ohtu ja põhjustab viga kaas kodanikutele.
Päästeamet võib korraldada teabepäevi ja teha puust ja punaseks ette, aga kui isik pole nõus seda omaks võtma, ei ole sellest palju kasu.
Loomulikult sellise pessimisti mõtlemis viisiga ei jõuame me üldse kuhugile.
Pealmine ennetus algab ikagi väiksest east ja kodust.
Kokkuvõttes seda päeva, siis teabepäeval jagati väga palju kasuliku infot nii õnnetuse põhjustest kui ka ennetusviisidest.
Soovitaksin igal lugejal kindlasti järgmine kord külastada kuna see laiendab iga inimese vaatenurkn. |
C1 2017 I_001-098 (2924f94a-609f-4b8a-8f9d-4b7e9aabcd05).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud lugejad!
Eelmisel teisipäeval sai mina võimalust Päästeameti korraldatud teabepäeval osaleda.
Nüüd aga tahaks ka teiega oma mõtteid jagada ning natuke sellist, minu arvates väga olulist teemat, valgustada siin.
Alustaks aga sellest, et kõik me teame, et iga aasta toimub tohutu hulk õnnetusjuhtumeid.
Aga kas teie ise mõtlesite kunagi, miks nad toimuvad ja kes on selle põhjuseks?
Võin kindlalt öelda, et selle põhjuseks eelkõige on ise inimene.
Sellest alustati arutlema ka teabepäeval, sest selleks, et probleemi lahendada, tuleb alati teada kust see tuleneb.
Teabepäeval osalesid mitu päästeametnikud, kes jagasid oma kogemust ka meiega.
Nende arvates kõige olulisemaks põhjuseks, miks need õnnetusjuhtumid tekkivad on ohutusnõuete eiramine.
Väga tihti inimesed arvavad, et need kõik ohutusnõuded on täiesti mõtetu ehk siis ainult inimesed, kes kardavad kõike neid järgivad.
Tegelikult aga muidugi mitte.
Ise mina väga tihti reisin bussiga ning iga kord näen sama olukorda: väga paljud inimesed ignoreerivad turvavöö kinnitamist.
Just sellest ka rääkis üks mees, kes sealhulgas näitas ka statistikat, mis üsna selgelt näitas, et peaaegu alati turvavöö võib elu päästa.
Eriti aga jäi mul meelde ühe päästeametniku jutt sellest, kui tihti inimesed alkoholijoobes lähevad vette, kus paratamatult toimub õnnetusjuhtum.
Minu jaoks jääb see arusaamatuks, miks inimesed nii teevad ning kas tõesti nad ei saa aru, mis tagajärg võib olla.
Aga kuna need probleemid on olemas, tuleb leida viise, kuidas õnnetuste vältida.
See oligi teabepäeva teiseks oluliseks teemaks.
Üheks pakkumiseks oli teha veel rohkem sotsiaalseid reklaame nagu näiteks selline, mis keelab rongteel pildi teha.
Nende reklaamide esmaseks eesmärgiks on panna inimesi mõtlemas, et äkki ta teeb midagi valesti?
Olen ise veendunud et see voib aidata.
Mulle samas meeldis ka ühe neiu ettepanek viima läbi koolitusi, kus seletakse õnnetusjuhtumite põhjusi ning võib-olla isegi õpetakse esmaabi teha.
Kokkuvõttes voin öelda, et teabepäeval osalemine oli jube kasulik.
See pani mind mõtlema ka oma käitumisest ning loodan, et minu arvamuslugu on kasulik ka teie jaoks. |
C1 2017 I_001-103 (33670fad-dd1c-47a5-b53e-536a1dd3b70a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Õnnetusjuhtumite vältimis profilaktika.
Tänapäeva keskond areneb väga kiiresti: ilmuvad uued seadmed, mis on veel paremad, palju võimsamad, kui vanad.
Väga palju rõhku pööratakse ka seadmete ohutusele, kuid tegelikult vastutab ohutu kasutamise eest hoopis inimene ise.
Päästeameti poolt korraldatud teabepäeval, mis toimus eelmisel nädal räägiti sellest, et tavaliselt õnnetusjuhtumite põhjustateks on ikkagi inimesed - mitte seadmed.
Kuidas siis õnnetusjuhtumid tekkivad?
Oletame, et töötaja nimega Mati töötab kaitseväes soomukijuhina.
Ta saab ülema käest käsu soomuki ümberparkimiseks uuele kohale.
Mati teab, et ohutusnõuete kohaselt peab soomukijuhil olema juhendaja, kes asub õues juhi vaateväljas ning käemärkide abil juhendab soomuki liikumist.
See kõik on tehtud selleks, et oleks tagatud inimeste ja vara ohutus, sest juhendaja näeb palju rohkem, kui soomukijuht...
Aga tuleme tagasi Mati juurde.
Mati näeb, et väljas sajab vihma.
Lisaks tööpäeva lõpp läheneb.
Mati on hea kolleeg ning ei taha kegagi teist endale juhendajaks kutsuda - igatahes otsustab rooli ise minna.
Tagurdades soomukiga sõitis Mati roomavast ajateenijast üle, mille tagajärjel sai sõdur surma.
Päästeameti esindaja ütles: "Ohutusjuhendi kõik punktid on "verega" kirjutatud" mis tähendab seda, et iga kirjutatud punktile eelnes õnnetusjuhtum, mis lõppes inimese surmaga voi traumaga.
Päästeameti ettekandja rääkis ka sellest, kuidas nemad teevad õnnetusjuhtumite vältimiseks ennetutööd.
Külastatakse erinevaid asutusi, osaletakse erinevatel üritustel.
Antud visiitide ajal tuletatakse meelde põhitõed, millest peaksid inimesed oma igapäevases elus lähtuma.
Lõpetuseks taha meie lugejatele südamele panna: olge valvsad, jargige ohutuseeskirju ning nõudke nende täitmist teistelt! |
C1 2017 I_001-110 (6c733a1e-fd46-4de5-8daf-9daf71316e18).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen viibinud Päästeameti korraldatud teabepäeval, kus arutleti õnnetusjuhtumite põhjuseid.
Arvan, et teile pakub huvi see info, kuna teema puudutab kõiki, vaatamata vanusele, haridustasemele või sotsiaalpositsioonile.
Põhilisteks põhjusteks toodi ohutusnõuete eiramist ja alkohoolijoovet.
Pean nõustuma sellega, et inimeste liigne enesekindlus pahatihti toob kaasa negatiivseid tagajärgi.
"Minuga see kunagi ei juhtu," - arvavad paljud.
Tundub, et häda puudutab või juhtub kindlasti kellegi teisega, kuid mitte ometi minuga".
Seda tunnet tugevdab alkohool.
Seepärast on need kaks põhjust toodud koos, nö paaris.
Õnnetus võib juhtuda ka siis kui oled kaine peaga, ning kõik võimalikud ohutusnõuded on täidetud.
Meid ümbritsev maailm on vahel vaenulik ja ettearvamatu.
Pean silmas olukorda, kui juhtumi põhjustajaks ei ole sina ise, vaid keegi teine, kelle pärast toimus üks või teine situatsioon.
Näiteks, ükskõik, kuivõrd korralik ja pedantlik korteriomanik sina ka poleks, - kui leidub keegi naaber, kelle jaoks on ümbritsev maailm vaid "ajutine elupaik" - jätab ta gaasi välja lülitamata või läheb magama põleva sigaretiga.
Ta ei hooli ei endast, ega teistest.
Paraku selliseid inimesi ei saa ümberkasvatada.
Sundida neid elama reeglite järgi kes saab? ...
Muidugi ei ole olukord nii sünge nagu eelnevast võiks järeldada.
Õnnetusi võib siiski vältida.
Kui kontrollid kodus suitsuanduri endal, - koputa naabri ukse peale, paku talle abi ka tema - anduri kontrollimisel.
Kui näed, et sõber, või lihtsalt võõras inimene läheb purjuspeaga vette, - püüa ta tähelepanu kõrvale viia, - kasvõi korralda emotsionaalse stseeni.
Las ta teisele objektile ümber lülitub.
(Siin tekib muidugi teine probleem - purjus inimese eest ohutult põgeneda.
Aga!
Ta jääb ellu.)
Pole maailmas elust midagi tähtsamat.
Tihti küsitakse: "Mis on elu mõte?
Milleks ma elan?"
Vastus on lihtne: "Elu mõte on elada".
Ainult elus inimene võib teisi aidata, kaasa tunda, päästa, halvalt teelt ära viia, nõu anda.
Üksainus mõte sellest, et keegi (ema-isa, elukaaslane, lapsed) on sul lihtsalt olemas on - annab jõudu ja soovi olla neile kasulik.
Ärme eirame Päästeameti sõnumeid: ennetada on lihtsam kui õnnetusjutumite tagajärjel nutta ja leinata.
Ka vanasõna õpetab: parem karta kui kahetseda.
Oleme arukad, lugupeetud lugejad! |
C1 2017 I_002-004 (5803e296-b9e6-4340-b61f-be346bf62535).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud ajalehe lugejad!
Osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval, mis oli pühendatud õnnetusjuhtumite põhjustele ja ennetustegevustele.
Need teemad on mõlemad aktuaalsed ja tähtsad tänapäeva elus.
Iga päev me näeme televiisorist ja kuulame radiost, et midagi juhtub.
Teabepäeva eesmärgid olid: teavitamine õnnetusjuhtumite põhjustest ja võimalustest õnnetuste vältimiseks.
Millised põhjused võivad ohtusi tekkitada?
Kõigepealt see on ohutusnõuete eiramine.
Väga tihti inimene arvab, et temaga mitte midagi ei juhtu.
Näiteks, noor pere tuleb mereranda, päike paitab, ilus ilm, lapsed lähevad vette.
Täiskasvanud ei jälgi, lapsed on ju lähedal ja mängivad veemänge, neil nii lõbus olla.
Üks hetk ja laps võib uppuda, see võib juhtuda nii ruttu, et täiskasvanud ei jõua reageerida ja aru saada, et midagi on valesti.
Iga inimene arvab, et võib kõik juhtuda, aga mitte minuga või minu perega.
Veel üks näidis on alkoholi tarbitamine.
Sõbrad saavad kokku, natukene võtavad ja peale seda istuvad rooli taha ja sõidavad koju või diskole.
Palju noori hukkuvad ja mitte keegi ei too nad tagasi ellu.
Väga tähtis teabepäeva osa: kuidas õnnetusi vältida?
Viimasel ajal Päästeameti poolt oli palju korraldatud viise: "Ära lase sõpra sõita!", "Juhin kaine peaga", "Kui juhin siis juhin", "Kui jood, siis ära uju."
Kõik need kompaniad välja mõeldud Päästeameti poolt, aga suur asi, kui iga inimene isiklikult hakkab mõtlema kompaniate peale ja selle järgi tegutsema.
Kui sina helistad sõbrannale ja ta praegu sõidab ning ikkagi räägib sinuga sellepärast ta ei kuulnud sind ammu ja igatseb.
Lõpeta ise seda kõnet, muidu oled sina süüdi, kui midagi temaga juhtub sellel hetkel.
Kui Teil on pidu, ära lase sõpru vette, muidu see lõbus õhtu võib lõppeda väga kurvalt.
Iga inimese elu on väärt, kui me ise mõtleme sellest, toetame üksteist, meiega ei juhtu mitte midagi.
Kui sa tunned, et sõber või tutav inimene teeb midagi valesti, ütle talle, võib olla sa oled praeguseks tema kaitseingel.
Hoia seda meeles, sina, kes praegu loeb minu arvamuslugu.
Iga kord mõtle iseendast, oma perest, lastest, sõpradest ja ole valmis neid kaitsta!
Sellega lõpetan. |
C1 2017 I_003-047 (eab2ccf4-0763-4f94-aaac-ec4fdabaec6b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Hiljuti osalesin Päästeameti korraldatud teabepäeval, mille teema oli seotud liiklusprobleemidega.
Teema on aktuaalne, kuna tänapäeval kasutatakse autosid igalpool.
Reeglina on igas peres olemas vähemalt 1-2 autot ning tiheda liiklusega on suurenenud liiklusõnnetused.
Esiteks käsitleti teabepäeval õnnetusjuhtumite põhjuste teemal.
Tavaliselt juhtuvad õnnetused teedel ohutusnõuete eiramise tõttu.
Praegu propageeritakse palju ohutu sõitmist teedel.
Näiteks bussidel ja bussipeatustel on kleebitud loosungid, et autojuhid oleksid tähelepanelikud.
Kahjuks inimesed on nii hõivatud oma asjadega, et ei märka, mis toimub nende ümbruses.
Tulemusena kinnitata turvavöösid, sõidetakse purjuspeaga, ületatakse kiirust ning peeta seda probleemiks.
Kahjuks kannatavad ka teised inimesed, kes ei süüdi liiklusõnnetuses.
Selles ongi probleem.
Ohutusnõuete eiramine viib selleni, et inimesed saavad vigastusi või isegi surevad.
Samuti arutleti tebepäeval olulist teemat, mis oli seotud ennetustegevuse viiside ja õnnetuste vältimiseks võimalustega.
Liiklusohutus on teema, mis puutub igasse inimesesse ning selleks, et vältida õnnetusi on vaja veenida mitte ainult sõitjaid vaid ka teisi elanikke, et tegutsedes ainult kõik koos, võib saavutada ohutu liiklust teedel.
Selleks oleks hea viida erinevaid tasuta koolitusi läbi, kus räägiksid spetsialistid, kuidas on vaja sõita ohutult.
Peale selle oleks ka vaja suurendada politseinikke teedel, et nad kontrolliksid, et teedel sõidetakse reeglite põhjal.
Koolides õpetajad peavad seletama õpilastele, kuidas on vaja käituda end teedel ning mida ei tohi teha, et ei tekiks õnnetust.
Samuti vanemad peavad näitama lastele eeskuju, kuidas üle teed käia ohutult.
Kokkuvõtteks võib teha järelduse, et teabepäev oli viljakas, sest oli käsitletud ja arutletud kõiki teemasid, mis aitaks meil parandada olukorda teedel. |
C1 2017 I_003-091 (caee1133-462d-42f4-947d-98cec08a901a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen külastanud Päästeameti poolt Nara linna päevade raames korraldatud teabepäeva, mis toimus 01.07.2016 Joaorus.
Teabepäeva eesmärk oli veelkord rääkida linnakodanikele ja külastajatele sellest, kui oluline järgida ohutusnõudeid, eriti suvel suplerandades, ning kuidas peab õigesti käituma õnnetuse puhul.
Teabepäeval tutvustati uus Päästeameti direktor Ain Seppern, kes esines õnnetusjuhtumite põhjuste teemal.
Esineja sõnul on õnnetusjuhtumite peamine põhjus ohutusnõuete eiramine kannatanu poolt.
Statistikaandmetel on 80% õnnetusjuhtumeid, mis toimuvad vees seotud sellega, et inimesed tarbivad alkoholi ning lähevad suplema olles alkoholijoobes.
Härra Sepperni sõnul tuleb avalikes kohtades keelata alkoholi tarbimine, pannes selleks keelavaid märke.
Samuti tuleb suveperioodil korraldada päästeteenus selliselt, et õpetatud päästjad viibiksid avalikes randades kellast 10.00 kellani 19.00.
Randakülastajad peavad vaatama Päästeameti informatsiooni, kas ilmatingimused konkretsel päeval lubavad minna vette suplema.
Eriti tähelepanelikud peavad olema laste vanemad, kelle kohustuseks jääb jälgida, et laps ei oleks vees valveta.
Juhul, kui rannas viibijad ohutusnõudeid ei täida, ei saa tagada ohutust ja turvalisust.
Teisena esines teabepäeval linnaarst härra Semjonov, kes rääkis, kuidas peab käituma, kui olete õnnetusjuhtumi pealtnägija ja tuletas meelde esmaabi toiminguid.
Olen täiesti nõus esinejatega, et ohutusnõudeid ei tohi eirata.
Ohutusnõuete eiramine kannatanu enda poolt viib õnnetusjuhtumini.
Õnnetuste vältimiseks suveperioodil, eriti randades, peab olema nendest ohutusnõuetest teadlik, nimelt, ei tohi minna vette tundmatus kohas, kus puuduvad ujumist lubavad märgid.
Teisena ei tohi tarbida alkoholi rannas.
Kolmadaks, ei tohi jätta valveta last ega lubada alaealistel lastel viibida rannas ilma vanemateta.
Suurem osa õnnetusjuhtumeid vees toimuvadki lastega.
Ei tohi minna ujuma, kui ilmatingimused seda ei luba ning Päästeamet on pannud ujumist keelavat lippu.
Meie kõik peame täitma ohutusnõudeid.
Kui meie seda ei tee, keegi teine ei saa tagada meie ohutust ja turalisust, ükskõik kus me viibime. |
C1 2017 I_004-025 (40fc9f4b-81d7-4a54-a068-0cf3ce2bb784).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | On igasuguseid tebepäevasid.
Ja täna juhuslikult sattusin Päästeameti korraldatud teabepäevale, kus sai kuulatud palju huvitavat.
Mõnedest teemadest tahangi teile rääkida.
Tähelepanu pöörati sellistele teemdele nagu "Õnnetusjuhtumid", nende põhjused ja "Ennetustegevuse viisid".
Miks siis juhtuvad meiega õnnetusjuhtumid?
Tihti oleme meie ise nendes juhtumites süüdi: eirame ohutusnõudeid, lootes et ei juhtu mitte midagi halba.
Näiteks autoga sõitmine, on autojuhte, kes ei kasuta oma autos turvavööd, sõites lühikest maad või oma põhimõttete pärast.
On kogunenud juhte, kes endas nii enesekindlad, räägivad, et milleks neile see turvavöö, kui nad ei põhjusta liiklusõnnetust.
Kuid need juhid on ära unustanud seda, et on ka teisi autojuhti ja üle üldse liiklejaid, kes võivad põhjustada seda õnnetust.
Ja loomulikult kannatada saab rohkem see inimene, kes on eiranud ohutusnõudeid.
Muidugi suurt osa õnnetustes mängivad ka alkohol ja muud mõjutusained.
Alkoholiga inimesel kaob hirmu tunne, reaktsioon ja muidugi käitumine ka muutub, inimene ei oska hinnata olukorda nii nagu ta teeks seda kaine peaga ja sellepärast juhtubki palju õnnetusi.
Mida me saaksime teha õnnetuste vältimiseks?
Ega ometi keelata seda kõike, mis võib põhjustada õnnetusi?
Keelata ju võib, aga õnnetusi juhtub ju ikkagi.
Ja sellele on lihtne vastus: suurem osa õnnetujuhtumitest on inimfaktori pärast.
Ainult väike protsent on selles, et võib olla tehnika on rikkis või loom jookseb tee peale auto ette.
Õnnetusi saab mingil määral vältida, kui meie, inimesed mõtleksime natuke ette, kui kirjutades alla ohutustehnika nõuete alla me ka loeksime neid.
Kui oleksime veidi tähelepanelikud ja ei eiraks seda, mis pöörab meie tähelepanu ohutusnõuetele. |
C1 2018 III_001-005 (aab43f40-7298-480b-994d-22943d942df4).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Oleme koos
Esmaspäeval 3. septembril toimus Tallinnas kodanikuühenduste konverents.
Teema aktuaalsust tõestas vestlusringi osalejate aktiivsus.
Esimesena arutati kodanikuühenduste vajaduse teemal ja nende rollist kohaliku kogukonna elus.
Peaaegu kõik osalejad arvasid, et igasugused ühistud ja seltsid peavad olema ühiskonna elus.
Ühinedes teiste inimestega, kellel on samad eesmärgid või huvid, võidab mitte ainult inimene aga kohalik kogukond ka.
Tänu sellele, areneb terve elu, kas maakonnas või riigis ka.
Koos on parem toetada mingisuguseid projekte ja hoida kultuuripärandeid.
Teiseks käsitleti vabatahtlike kaasamise teemat.
Mõned osalejad rääkisid oma panusest heategevusse.
Väga tähtis iga inimese elus, et oleks ta valmis aidata teist inimest mitte ainult raha eest.
Töötades päästeametis, töötaja võtab osa ka elupäästes.
Aga, kui inimene samal ajal või vaba ajal osaleb kuulturietenduses, tema tegevusest saab kasu palju rohkem inimesi aga teistpoolt.
Siin võiks rääkida vaimsest elust.
Vaimne elu on iga inimese eluosa.
Kui inimene on rahul oma tööga, aga vaimne elu ei ole paigas, siis võib oletada, et temal on depressiooni tekkimise oht.
Kokkuvõteks võib öelda, et konverents oli väga kasulik ja informatiivne.
Paljudel osalejatel tekis võimalus esitada oma arvamusi kodanikuühenduste teemal.
Loodame, et edaspidi rohkem inimesi võtavad osa erinevates ühendustes ja vabatahtlikult tulevad sellele, et see tegevus on väga oluline kõikide jaoks. |
C1 2018 III_003-040 (e01ce8a8-dd28-4af1-9d75-0dbf712512fa).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | "Vaba tahe" paneb ühiskonda käima
"Ühiskond sõltub sellest, mida sa sellesse panustad".
Sellised väljendid on lugenud vist igaüks kuskil oma elu jooksul.
Kas need on ainult tühjad fraasid mingist Euuropa Liidu poolt välja antud lehest või kas tegemist on hoopis ehtsa elutarkusega?
Nende küsimustega tegeles eelmisel nädalavahetusel Tartu raekojas toimunud kodanikuühenduste konverents.
Ürituste fookuses olid aktuaalsed probleemid ja šanssid kodanikuühenduste tegevuses.
Erinevate organisatsioonid osalesid viljakas arutelus.
Teema liikus kiiresti selle juurde, kuidas kodanikuühendused arendavad kohaliku kogukonna elu.
Ühine toon oli see, et kuigi nii Eesti Vabariik kui Euroopa liit panustavad aina rohkem kogukondade arengusse, ei saaks kumbki neist hakkama ilma kohalike ühingutega, ega nad kavatseksidki.
Põhipõhjus on see, et kohalikud ei investeeri ainult oma raha, jõudu või oskusi kohalikesse projektidesse, vaid ka südameverd, kreatiivsust ja emotsioone.
See, kes elab ühes kogukonnas, teab paremini, mis toimib ja mis ei toimi, mis puudub, kust leida ideid.
Just selline emotsionaalne lähenemisviis tekitab meie kogukondades kangelasi - inimesi, kellel on visioon oma kogukonna arendamiseks.
Vabatahtlike kaasamisest kultuurivaldkonda, heategevusse, loodushoidu, päästetöödesse jne. räägiti teises konverentsil toimuvas ümarlauas pikemalt.
Selle teema arutamisel tekkis siiski kaks erinevat seisukohta.
Mõned esindajad rõhutasid, et just vabatahtlike töö teeks nende tegevus spetsiaalseks.
Vabatahtlikud tegeleksid huvi pärast, mitte kohustuse pärast.
Suur hulk osalejaid arvas siiski, et vabatahtlike osakaalu kasv avalikus sfääris viiks selleni, et riik või omavalitsused tugineksid liiga mugavalt sellele olukorrale.
Mõlemad seisukohad olid hästi argumenteeritud.
Nagu alati, võib leida tõde arvatavasti kuskil positsioonide keskel.
Vabatahtlikud, ehk nende "vaba tahe", paneb ühiskonda käima, sellest pole kahtlustki.
Vabatahtliku tegevuse funktsionaalsuse nimel tuleb siiski ikka selle peale silma hoida, et vabatahtlikuid ei kasutata ära.
Siis nad jääksid selleks, kes nad on - kangelasteks. |
C1 2018 III_003-047 (a2d878e3-6e5c-45d1-8b73-b82348d07230).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kodanikuühenduste konverentsil käsitleti sellised teemad, nagu seltsid ja ühingud kogukonna elu arendajatena ning vabatahtlik kaasamine.
Loomulikult kodaniku elu tuleb alati parandada ja sündmusterikaks teha.
See võimaldab kodaniku tunnete arengut, lojaalsete kodanikete kasvatamist.
Kuidas siis teha nii, et rohkesti inimesi kuulusid kodanikuühendustele ning kuidas see aitab riiki arendada.
Esiteks, kui inimene külastab koosolekuid, kui ta võtab osa erinevatest üritustest, kui ta on mingi ühingu liige, kasvab tema suhete võrgustik, ta hakkab end turvalisem tunda.
Samuti tekib tal huvi seltskondliku elu vastu.
Selle abil tunnevad inimesed rohkem huvi riigielu vastu, nad võtavad aktiivsed osa valimistest ja avaldavad oma arvamust.
Tuleb tõsta kogukonna teadlikust ühenduste vallas ning teha nii, et võimalikult palju inimesi võisid leida endale mingisugune ühing, mille töö vastu nad tunneksid huvi.
Teiseks, kogukonna elu arengule mõjutab hästi vabatahtlike kaasamine.
Kui kogukond on kultuurivaldkonna või heategevusega kaasatud, kasvab inimeste koostunne, tekivad uued tutvused ja sidemed.
Arvatakse, et kui inimene on oma eluga rahul, kui ta tegeleb millega, mis talle meeldib, siis ei teki tal soovi oma elukohast lahkuda, kuna ta teab, et on raske parema kohta eluks leida.
Lisaks sellele, on teada, et igasugune koostöö teeb kogukonna tugevaks.
Sellega kasvavad inimeste turvalisuse- ja rahutunned
Lõpuks on vaja öelda, et erinevad ühingud, seltsid ja erinevates valdkondades tööd kasvatavad lojaalseid kodanikke.
Seega kasvab riigiga rahulolek, tugevdavad inimsuhted.
Mida rohkem on inimestel võimalusi kokku saada ja suhelda omavahel, seda aktiivsemad kodanikud nad on.
Tuleb vaeva nägema selleks, et võimalikult paljud inimesid kuulusid ühendustele ja võtsid osa kas või loodushoiust või päästetöödest - või teise riigielu valdkonnast. |
C1 2018 III_003-052 (003be087-5b8f-4e31-9cff-840de9076157).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Väga huvitav ja põnev konverents oli eelmisel nädalal meie kultuurimajas.
Erinevate ühistute, ühingute, seltside ning ka liidude liikmed esindasid oma ettekandeid, mille teemadeks olid heategevus, kultuurivaldkond, loodushoid, päästetööd.
Kuuldud ideede ja väljakutsete põhjal võib öelda, et meie riigis ikka jäid inimesed, kes suudavad vabatahtlikult aidata inimesi.
Ma ei kujutanud endale ette, et meie inimesed nii väärtustavad loodust ja hoolitsevad selle eest.
Sain teada, et meil on olemas selline "loodus hoiduselts", kes kaks korda kuus korraldab talguid ja kõik vabatahtlikud võivad seal osaleda.
Üllatuseks oli see, et neid vabatahtlikuid on üsna palju ja nende arv kasvab iga korraga.
Heategevuse kohta võin öelda, et meil eksisteerib kodanikuühistu "Lootus", kes tegeleb sellega, et aitab meie lastekodu.
Nad sõidavad üle Eesti (nendel on kuulutused sotsiaalvõrgudes, meedias) ja korjavad kokku inimestelt (mida nendel juba ei ole vaja) riided, mänguasjad, erinevad lastetarbed ja annavad lastekoju lastele.
Veel see ühistu tahab teha toidupanka meie kohalikus toidukaupluses.
Igaüks meist võiks sinna toitu panna ja pärast ühistuteliikmed saaksid toitu jagada inimeste vahel, kes seda vajavad ja kes ei saa endale rahapuudusel kõike vajalikku lubada.
Kui see inimene ei raiska raha toidu peale, siis ta võiks endale midagi "lubada", mida ta ammu tahtis.
Kultuurivaldkonnaga seotud ühing "Saame kultuursemaks" on meie uus ühing.
Ja üks nende põnevatest ideest on see, et nad tahavad teha teatri, kinohinnad soodsamaks ja praegu otsivad sponsorit.
Veel üks nende ideedest see, et meie pargis nad juba panid riiuli, kuhu igaüks võib oma vanalemmikraamatu tuua vaba kasutamiseks.
See idee juba töötab ja meie linnaelanikud päris hästi osalevad selles projektis.
Tore, et meie tänapäevainimesed loevad raamatuid!
On olemas meil ka päästetööde liit - nende liikmed on vabatahtlikud, kes aitavad tuuletõrjujatel, päästjatel inimesi päästa.
Tore teada, et meil eksisteerivad sellised suurepärased kodanikuühendused! |
C1 2018 III_003-066 (ce99a2e1-ccaf-44aa-91f0-e6ae4ad7f548).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kodanikuühendused - kohaliku kogukonna elu arendajad.
Eelmisel nädalavahetusel toimus linnaraamatukogus kodanikuühenduste tegevusele pühendatud konverents.
Sündmuse läbiviimist toetas kohalik omavalitsus ja 2 päeva jooksul oli võimalik osa võtta rohketest vestlusringidest, kuulata ettekandeid ja külastada kohalike seltse tutvustava posternäitusega.
Konverentsist võtsid osa korteriühistud, naisteklubi, ülikooli vilistlaste selts, liit "Roheline linn", "Teeme ära" liikumise aktivistid, keelekohvikute läbiviijad ja mõned välisühingute esindajad.
Allpool tahaksin jagada oma isiklikke mõtteid ja ideid kodanikuühenduste võimalikkusest meie linnaski.
Kahtlemata mängivad taolised ühendused olulist rolli kohaliku kogukonna elu arendajatena, aga lisaks sellele ka laiemalt - nö. kogukonna tunde loojatena.
Tahaksin siinkohal tuua selliseid näiteid meil naaberlinnast - sealne naisteklubi korraldas eelmisel suvel tutvumisõhtuid.
Selliste õhtude sihtrühmaks olid linna alles hiljuti kolinud pered ja ülesandeks - kaasata neid kohaliku kogukonda läbi isikliku kontakti.
Meie linngi on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja seda eelkõige sisserändajate arvelt.
Kahjuks olen märganud, et paljud uued elanikud ei osale kohalikus elus ei.
Teen siinkohal väljakutse meie kohalikele seltsidele - miks mitte korraldada meilgi sarnaseid õhtuid?
Mõni sõna ka vabatahtlikest ja nende kaasamisest kultuurivaldkonda jne.
Isiklikult leian, et tegemist on suurepärane viisiga, kuidas võiksime saada käima mõned valdkonnad, mis praegu meie linnas ripakil eelkõige ebapiisava eelarve tõttu.
Toon näiteks meie raamatukogu.
Nagu teada on see üsna halvas seisundis ja pealegi avatud ainult tööpäeviti, mistõttu töötavad inimesed ei saa võimalustki seda kasutada.
Miks mitte lahendada seda muret vabatahlike abiga?
Imselt oleksid paljud kohalikud lapsed ja muidu raamatuarmastajad huvitatud sedalaadi "hobbist".
Loodetavasti äratab mu kiri laialdasemat huvi meie linnas ja loeksin hea meelega meie linnalehe järgmistest numbritest teie tagasisidet minu mõtete kohta ja ehk ka teie ideeid. |
C1 2018 II_001-001 (6940c338-7b14-45b3-8cf7-46784584e394).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeval kasutatakse arvuteid ja nutiseadmeid väga palju.
Ilma nendeta on raske meie elu ette kujutada, sest need teevad meie elu lihtsamaks ning annavad võimalusi, mis ei olnud varem.
Üheks teemaks, mida arutati digipädevuse seminaril oli "Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus".
Nagu ma olen juba varem maininud, digipädevus on tõesti suur abistaja inimestele.
Tänu sellele on võimalik vajalikku informatsiooni kiiresti üles leida või näiteks dokumendid üle kontrollida.
Digipädevus avab meie palju uusi võimalusi töö tegemisel.
See töö, mis varem võttis palju aega ning tehti käsitsi, on nüüd võimalik, kas arvuti või teise digiseadme abil, väga kiiresti ja mugavalt ära teha.
Vaatamata sellele, et digiseadmed annavad eelduse, tuleb arvestada ka sellega, et nendel on turvariskid.
Seminaril osalemine andis hea võimaluse kaasa mõelda ja oma arvamuse avaldada sellest, kuidas oma andmeid kaitsta ning turvariskidest hoiduda.
Nüüdisajal on loodud võimsad viirused, mis nakatavad meie digiseadmeid ja varastavad informatsiooni.
Selleks, et seda ei juhtuks, on vaja ettevaatlikult kahtlevaid lehekülge avada ning osta ka rakenduse, mis võiks kontrollida arvuti või teise nutiseadme seisundit.
Seminarist osavõtmine meenutas seda, et digipädevus on meie riigi tugevam külg ning seda tuleb nutikalt ja targalt kasutada selleks, et saada veelgi suurema eelduse.
Ainult meist sõltub, kuidas digipädevus edasi areneb ning millest kasu toob. |
C1 2018 II_001-004 (1a3eb319-985b-46d5-a257-d894fa58d419).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere päevast lugupeetud kolleegid.
17. mail mul õnnestus osaleda digipädevuse seminaril, mis toimus Tallinna Tehnika Ülikoolis.
Täna ma tahan seal kuuldu teieni viia.
Konverentsil esinesid külalised Hiinast ja nende ettekanne teemaks oli "Digipädevus, kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus".
Nad rõhutasid seda, et digipädevuse kujunemist tuleb alustada juba lapsepõlvest saadik.
Miks just lapsepõlvest?
Vastus on lihtne - tänapäevane maailm on muutunud digimaailmaks, kus inimesi ümbritsevad masinad ja robotid ja last peab õpetama suhelda mitte ainult inimeste vaid ka arvutitega, et ta saaks ennast tulevases elus tunda mugavalt ja turvaliselt.
Mina olen selle mõtega osaliselt nõus, kuna tõesti digiseadmetega töötamisoskus on tõesti oluline, sest koolis on vaja hästi palju töid teha arvutiabil ning oskusest seda teha sõltub see, kas laps tunneb ennast edukas või mitte.
Kuid minu arvates palju olulisem on lapse üld- ja peenmotoorika arendamine, tema liikumisvõime, sest, et lapse loomulik asend ei ole istumine digiseadmete taga, vaid liikumine.
Kahjuks aeg nõuab teist ja ühiskond ei mõista seda, et mõne aja möödudes inimeste füüsilised võimed nõrgenevad just tänu digiajastule.
Väga olulist teemat käsitles oma ettekannes SEB-panga esimees, kes rääkis digiseadmete turvariskidest ja nendest hoidumise võimalustest.
Ta rääkis sellest, et IT-alased spetsialistid on väljatöötanud digiseadmete turvaprogramme, kuid neid ei tohi sajaprotsendiliselt usaldada, sest inimese digiseadmete turvalisus sõltub kõigepealt temast endist.
Paljud inimesed jatavad vahele väljalogimist ja see ongi üks olulisem risk just sellel ajal on võimalik nende isiklikke andmeid ja ressursse kuritarvitada.
Ma olen temaga selles osas täiesti nõus, sest et iga meist vastutab oma elu ja varanduse eest ise.
Seminaril oli palju teisi asjatundlikke esinejaid ja ma siiralt soovitan teile võtta selles seminarist osa, kui tekkib võimalus, kuna kõik käsitletud teemad on väga atraktiivsed.
Tänan teid kuulamast! |
C1 2018 II_001-011 (6f8a0eac-3c3d-43f2-afaf-423f04e59722).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Digitehnoloogiad ja digipädevus on tänapäeval väga põletavad teemad.
Hiljuti käisin seminaril, mis oli seotud nende teemadega ning tahan kuuldu materjali põhjal oma arvamust väljendada.
Esimene käsitletud teema oli "Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus".
Oli toodud tuhat plusse ja elu näiteid, kuidas digipädevus aitas igapäeval hakkama saada.
Võimalus IT-spetsialistina raha teenida võib ebareaalseks paista, aga näiteks oskus leida Internetist nõutavat infot on kasulik igaühele.
Ostud Internetist on praegu tõesti tavaline asi, mis aitab raha, aega ja närvi kokku hoida lähtub just digipädevusest.
Digimaailm on juba ammu populaarne meelelahustus ja hobbi paljudele.
Digipädevus võimaldab laiendada silmaringi, ennast arendada ja aitab mõnusalt aega veeta.
Seega on raske vaielda
Seminariumi teises osas oli jutt digiseadmete turvariskidest ja nendest hoidumise võimalustest.
IT-maailm on kuritegijaid täis.
Ebausaldusväärsed veebilehed püüavad saada mitte väga ettevaatliku kasutaja konto salasõna.
Isiklikud andmed on ka pidevalt ohus.
Mõned tavalised kasutajad võivad olla varastajad ja mõrvarid.
Igapäeval programmeeritakse uued viirused, mis teevad digiseadmetest hoopis telliskivi.
Riske pettunud olla on päris palju.
Mida aga tuleb teha katastroofi ennetamiseks?
Reeglid on lihtsad.
Esiteks kontrollid küllastavaid kodulehte.
Teiseks võimalikult vähe jätta isiklikke andmeid.
Kolmandaks uskuda ainult usaldusväärseid mainekaid portaale.
Neljandaks on tarvis välja mõelda mitu keerulist salasõna selleks, et isegi juhul, kui kuritegija sai teie konto hakkida, kõik muud veebilehtede kontod polnud tema jaoks kättesaadavad.
Viiendaks e-poes kasutatud kaardil peab olema võimalikult vähe raha, nii kuritegijal pole üldse ajendit teie peale aega raisata.
Lõpetuseks võib öelda, et digimaailm ja temaga seotud pädevus on kasulikud ja isegi hädavajalikud tänapäeval.
Aga tuleb hoida turvareegleid, et kuritegijate kätte mitte saada. |
C1 2018 II_001-016 (bc4805fc-a171-4f52-a66a-102aed24bdda).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin digipädevuse seminaril, kus räägitati digipädevusest kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldusest.
Jutustati ka digiseadmete turvariskidest ning nende hoidumise võimalustest.
Meie maailm areneb suure kiirusega ja digitehnoloogiad aitavad meil tunda ennast hästi mugavalt selles muutuvas maailmas.
Me kasutame tehnoloogiaid meie elus igal päeval.
Nii koolis kui ka tööl räägitakse digitehnoloogiatest.
Seminaril räägiti meile palju haridusest.
Tulevikus kavatsetakse koolides kasutada ainult e-õpikuid ja eksameid sooritada ainult digitaalselt.
Arvan, et see aitab õpilastel häid tulemusi saada.
Töö asutustes tuleb kõiki tööd teha ka arvuti abil.
Arvutid annavad meile palju võimalusi.
Kõigepealt töötades arvutitega me säästame palju aega.
Arvuti võib teha mingit tööd meie asemel.
Praegu meie ühiskond, eriti Eestis, püüab teha kõiki tööd digitaalselt.
Me oleme esimene riik maailmas, kus valitakse parlamendi liikmeid digitaalselt.
Arvan, et kui ühiskond kasutab e-tehnoloogiaid, siis ta areneb kiiremini.
Kui vaatame sellele küsimusele teiselt poolt, siis võime oletada, et tekkivad digiseadmete turvariskid.
Andmebaasis hoiakse inimeste isikuandmed ja seepärast on suur oht, et keegi varustab neid.
Samuti on suur probleem, et inimesed ei saa teha palju tööd ilma arvutita.
Näiteks, meie riigi arstid töötavad digitehnoloogiatega ja nad ei saa töötada, kui arvutisüsteem ei tööta.
Kui tekib probleem süsteemiga, siis arstide töö peatub ja patsiendid ei saa kvaliteetselt abi.
Minu arvates, IT-spetsialistid peavad arvuti süsteemi parandada.
Riik peab ka jälgima turvariskidest ja leidma uusi digiseadmete hoidumise võimalusi.
Lõpuks, me elame e-riigis, kus digitehnoloogiad mängivad suurt rolli.
Minu arvates, e-tehnoloogiad ja töö arvutitega on meie tulevikus. |
C1 2018 II_002-009 (fbb13aa0-7a91-4e20-a7b4-0f99aa9ca8d4).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, hiljuti ma osalesin digipädevuse seminaril, mis äratas mul mõtteid digipädevuse eeldustest ja riskidest.
Tänapäeva ühiskonnas digipädevus on üks toimetuleku eeldustest.
Kaasaegses maailmas peaaegu kõik toimingud ja tehingud on arvutiga seotud, eriti Eestis, kus on kõik pangasüsteemid, piletide ostmise punktid üle viidud digitaalsele formaadile.
Me ostame kaupu internetist, bussi tunniplaani vaatame ka internetist, pangatehinguid sooritame internetis, isegi lapse hindeid ja koduseid ülesandeid vaatame internetist.
Selleks, et konsulteerida pangatelleri või telefonioperaatori esindajaga, on vaja järjekorra aparaadi nupule vajutada.
Kõik need tehingud puutuvad meie vabasse ajasse.
Paljude inimeste töö aga on seotud arvutiga ja nad veedavad iga päev 8 töötundi arvuti taga.
Arvutioskus on tänapäeva elus loomulik ning töövestlusel on rohkem eelistusi sellel kandidaadil, kes oskab igasuguseid arvutiprogramme.
Teiselt poolt digiseadmete kasutamine tõi meie maailma palju turvariske ja ohusid.
Hiljutine olukord ID-kaartidega tõendab minu sõnu.
Mina arvasin, et pole midagi ID-kaardi kasutamisest turvalisemat.
Elu aga näitas, et olukord on teistsugune.
Internetist ostmisel on oht petmise alla sattuda, samuti pangasüsteem ei ole täiuslik.
Mõnikord annab media teada, et juhtuvad kuriteod, mis on internetiga seotud.
Samuti peab arvestama, et üsna sageli tekivad internetitõrged, sellel põhjusel ei tööta ka digiseadmed, mis omakorda viib erinevate organisatsioonide töö ajutisele peatumisele.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et tänapäevas maailmas me ikka peame digioskusi arendama, kuna kaasaegses maailmas on kõik elu valdkonnad arvutiga seotud.
Aga olgem ettevaatlikumad ja pöörakem rohkem tähelepanu hoiatustele, mis arvutikuvarile ilmuvad, millest riik annab teada või massmeedias teatatakse. |
C1 2018 II_002-062 (f6958bf6-9700-4151-bc17-7b91ca91299c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Luugupeetud kolleegid!
Osalesin digipädevuse seminaaril teemadel "Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus" ja "Digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused" ja tahaksin jagada Teiega oma mõtteid ja arvamusi nende küsimuste kohta.
Meie igapäevases elus kasutame me Interneti ja e-teenuseid tohutult ja kaasaegne ühiskond ei kujuta end ette ilma digitehnoloogiata.
Sellepärast seminaari teemad olid üsna aktuaalsed arutlemiseks ja see tekitas mul suur huvi.
Olen absoluutselt nõus, et eduka toimetuleku jaoks on digipädevus suur eeldus.
See annab võimaluse töötada erinevates valdkondades, õppida võõrkeeli, otsida vajalikku informatsiooni iga elusfääris, saada uudiseid erinevatest allikatest ja nii edasi.
E-teenuste kasutamise oskus on hädavajalik praegu.
See teeb meie elu mugavamaks, see võimaldab meil elada kiires elutempos.
Teisest küljest, digiseadmete kasutamisel on erinevad turvariskid.
Näiteks, teie isikliku andmete kasutamine erinevates pettumise skeemides, kuna Interneti kuritegijad on väga targad.
Samuti on olemas oht, et informatsioon on vale ja te olete pettunud selle abil.
Mulle tundub, et kuna me kasutame digitehnoloogiat nii tihti ja ei saa ilma selleta toime tulla, meil on tohutult vaja teada palju selle turvariskide kohta, et vältida neid.
Selleks on vaja ühiskonnas tõsta digiturvalisuse teadlikkust, olla ettevaatlikum e-teenuste kasutades.
Kokkuvõtteks, tahaksin rõhutada, et meie turvalisus on meie käes, ja me peame pöörama rohkem tähelepanu sellele, et vältida erinevaid riske digitehnoloogia valdkonnas. |
C1 2018 II_002-066 (ebee82bc-384d-406a-be01-b5ef293f6fd5).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid
Eelmisel nädalal osalesin digipädevuse seminaril.
Praegu tahaksin kirjutada Teile kuuldu põhjal oma arvamus.
See seminar oli väga kasulik ja huvitav minu jaoks.
Seminari olulisemad teemad olid: "Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus" ja teine teema oli "Digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused".
Sain palju informatsiooni, mis oleks meil kasuks.
Mis puudutab esimest teemat, võin öelda, et kindlasti digipädevus kui toimetuleku eeldus meie praeguses maailmas.
Üha rohkem inimesi kasutavad oma elus digivahendeid, nt arvutit, mobiiltelefoni jne.
Mõned töötavad kodus arvuti taga.
Paljude inimeste arvates see lihtsustab nende elu.
Kõige rohkem inimesi kasutavad digivahendeid selleks, et teada saada midagi uut.
Nad loevad uudiseid, arutlevad iga teema üle ja jaguvad oma kogemust.
Ma sain teada seminaril, et on olemas erinevad kursused ja koolitused, kus kõik soovijad saavad oma digipädevust edasi veel arendada.
Minu jaoks see on väga tore, et igaüks võib seda võimalust kasutada.
Teine teema oli minu jaoks veel kasulikum, sest seal räägiti meile sellest, mis on digiseadmete turvariskid ja kuidas me saame nendest hoiduda.
Alustan sellest, et mõnikord juhtub niimoodi, et me ei märka riske, kasutades oma arvutit ja mobiiltelefoni.
Tihti me võime saada digiseadmete ohvriks ise seda märkamata.
Internetis on liiga palju informatsiooni avalikus saadavuses.
Tihti meie lapsed kasutavad seda valesti ja seega tekivad probleemid.
Samuti tõsine probleem digiseadmetest on sõltuvus.
Selleks, et hoiduda sellest, me peame õigesti valima informatsiooni lugemiseks ja jälgima oma lapsi.
Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et digiseadmete kasutamisel on nii eeldused kui ka puudused.
Vaatamata sellele me peame oma digipädevusi arendama edasi ja kasutama digivahendeid peaga. |
C1 2018 II_003-002 (040b5993-bb73-4b5f-8603-56787c7c9bad).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere Kolleegid, Nagu te arvatavasti juba teate, osalesin eelmisel nädalavahetusel digipädevuse seminaril Tallinnas.
Ma olen seal palju õppinud ja tahaks teiega minu kogemusi jagada.
Seal käsitleti teema mis on tänapäevases digitaaliseerivas ühiskonnas vastuvaidlematu tähtsusega nimelt, nagu pealkirjast juba järeldatav, digipädevus.
Seminar oli suures osas pühendatud teemale "Digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus".
Suureks probleemiks toodi välja, et tihti eakate inimeste arvutioskused on puudlikult ja see on takistuseks tööl ja eraelus.
Tänapäeval on vaja osata arvutiga aruanded kirjutada ja Googl'i otsingu efektiivselt kasutada.
Osalejad rõhutasid muuhulgas ka, et sotsiaalmedia mängib aina suuremat rolli meie eraelus ja tuleb osata oma isikulikke andmeid ka sotsiaalmedia tõhusalt kaitsta.
Palju uuringuid näitavad, et interneti kasutajate teadlikkus privaatsusest on nii noorte kui ka eakate hulgas üsna madal, kuid kasvutrendis.
Isikuandmete kaitse ja privaatsus mängis ka teisel olulisel teemal, mida seminaril arutleti, suurt rolli, niimelt teiseks oluliseks teemaks oli "Digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused".
Krüptograafia ja seadmete turvalisus on arenenud keerukaks valdkonnaks, hajutatud erinevate spetsiaalistide vahel, mille kohta puudvad isegi ekspertidel ammendav ülevaade.
Aina tihemini avastatakse uusi turvaauke ja eeldada võiks et avastatud turvaaugud on ainult "jäämäe tipp" ja enamus turvaaukudest jäävad avastamata või ei jõua avalikusse.
Eelpool mainitud võib masendavana tunda, kuid tegelikult saab igaüks meist ennast üsna hästi kaitsta.
Niimelt turvaintsitentide statistika, et enamikul turvaintsitentidel oli põhjuseks uuendmata tarkvara või tulemüür.
Sellegipoolest saab lõppkasutaja ja süsteemihaldur ennast tõhusalt kaitsta uuendades õigeajaliselt kõike programme ja tulemüüre.
Kokkuvõttes tahan rõhutada, et seminar oli väga sisukas ja informatiivne.
Digipädevus on tehnoloogiselt arenevas ühiskonnas, sama tähtis paasoskus kui leiva ostmise oskus ja seega on digiturvalisus aina olulisem vajadus, mille nimel tuleb püüda.
Õnneks on turvariskide hoidumine pragusel tehnoloogilisel arengutamesel isegi tavainimestel väga lihtne, nimelt tuleb oma tarkvara pidevalt uuendada.
Seega loodan, et ka teie uuendate oma tulemüüre pidevalt.
Heade soovidega, Martin --- --- |
C1 2018 II_003-006 (63a35110-c5d0-4a51-9619-b3bf3ef800fa).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Möödunud nädalal võtsin osa digipädevuse seminarist, kus arutati põhjalikult digipädevuse tähtsust ja vajalikkust ning digiseadmete kasutamisega seotud turvariskid.
Kõigepealt käsitleti seminaril digipädevuse rolli tänapäeva ühiskonnas.
Osalejat jõudsid pärast pikka diskusiooni ühisele arvamusele, et tänapäeval on ligi võimatu igapäevase eluga digiseadmeid kasutamata hakkama saada ning sellepärast ongi digipädevus eeldus.
Ühest küljest nõustun selle väitega, kuna paljudes ametites näiteks on seda kindlasti vaja ning tööandjad otsivad just selliseid tehniliselt osavaid inimesi.
Samuti on palju lihtsam erinevaid digiseadmeid kasutada ning arvuti või telefoni kaudu oma maksud ära maksta, taksot kutsuda või konverentsikõnet pidada.
Teisest küljest on selline järeldus ka liiga üldine.
Mitte kõigil inimestel ei ole tööl digipädevust vaja.
Klienditeenindajad on ikka veel olemas ning igaüks võib oma asju ka "vanamoeliselt" ajada.
Seega arvan, et digipädevus ei ole igas olukorras tänapäeval toimetuleku eeldus, kuigi eeldan, et jõuame lähitulevikus ka sellise hetkeni.
Teine suur teema, mille üle arutlesime pidavalt, oli digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused.
Kõige suurem probleem, mida seminaril välja toodi, oli isiklike andmete turvalisus.
Paljud digiseadmed ja "äpid" küsivad kasutajalt vähemalt nime, sünnipäeva ja sugu.
Selle informatsiooniga ei ole võimalik inimesele palju halba teha, aga tihti on tegemist ka pangakaardi andmete, piltide, isikukoodiga.
Rõhutati korduvalt seda, et meie kõik peame ettevaatlik olema.
Tuleb alati vältida seadmeid, mis pole meie jaoks tuntud.
Peaksime alati tutvuda kasutustingimustega, kuigi see võiks olla mõnikord tüütu.
Kõik peame olema täiesti teadlik, kuidas meie andmeid kasutataske ja kelleni nad tegelikult jõuavad.
Veel üks turvarisk on seotud viirustega, mis võivad kahjustada meie telefoni või arvuti või programmi.
Nende puhul võib vähemalt endale antiviirusprogrammi üles laadida ja samuti ei peaks kasutama seadmeid, millega me pole varem kokku puutunud. |
C1 2018 II_003-008 (cf8b30f9-ab16-46fc-b9d6-bd1cc20ea974).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeva kiiresti arenev maailm toob turule igapäevaselt uusi digiseadmeid, mis muudavad meie elu mugavaks.
Tootjad eeldavad, et kõik tavakasutajad on seadmete kasutamisel pädevad.
Eesti on väga hästi suutnud arendada oma digitaalset asjaajamist.
Meil on võimalik esitada taotlusi, allkirjastada dokumente kodust lahkumata.
Digiallkirjastamine on võrdsustatud isiku tuvastamise ja originaalallkirjaga.
Allkirjastamise ja isikutuvastuse võimalus on väga mugavalt üles ehitatud ja suurepäraselt läbi mõeldud.
Isik ei vaja suuri ja kalleid lisaseadmeid, piisab vaid ID-kaardi lugejast ja kehtivatest sertifikaatidest.
Mobiiloperaatorid omalt poolt pakuvad ka mobiil-ID võimalust, mis samamoodi ei nõua erakordselt suuri väljaminekuid.
On loodud ka tasuta analooge, mille võimalused küll piiratud, kuid olulisemad igapäevased asjaajamised saavad tehtud.
Kõik need võimalused eeldavad, et isik on kasutamisel pädev ja teadlik.
Kuna kasutamise viis on lihtne ja loogiline, saavad sellega hakkama ka eakamad inimesed - neile on digivõimalus eriti kasulik ja mugav - - lihtsustab toimetulekupiirangutega inimeste elu.
Samas on jäetud elanikele ka õigus traditsiooniliseks asjaajamiseks - Riigiametid, teenuseosutajad, pangad pakuvad ka klienditeeninduse võimalusi.
Selline digitaalne asjaajamine toob endaga palju riske - küberrünnakud, virtuaalvargused ja muu.
Inimesed peavad oma diseadmetesse suhtuma väga vastutusrikkalt, peavad looma paroole, mida on raske ette arvata ja neid õigeaegselt vahetama.
Tuleb paigaldada turbe tarkvara, mis hoiaks ära võimalikud rünnakud.
Samuti, avalikes kohtades tuleb olla ettevaatlik, et keegi võõras ei näeks ära teie paroolid ja ei tekiks ahvatlus teie seade ärandada.
Ka isiklik arvuti peaks olema kaitstud ja väiksemagi kahtluse korral tuleb pöörduda IT-spetsialisti poole.
Lõppkokkuvõttes mina pooldan digiseadmeid ja soovitan üha rohkematele inimestele neid kasutada. |
C1 2018 II_003-011 (b7c896af-e74c-400c-95c6-870efc510373).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Eelmisel esmaspäeval toimus siin Tartus digipädevuse seminar.
Kuna tunnen huvi selle teema vastu, osalesin mina sellel seminaril.
Seal käsitleti paar väga olulist teemat mille kohta ma soovin Teile rääkida.
Kõigepealt, kuna me oleme e-riigis ja infotehnoloogia valdkond on väga oluline meie jaoks, tekkib küsimus kuidas saavutada digipädevuse meie ühiskonnas.
Kõik meie nii riigi kui ka tavalise elu teenused on muutunud digitaalseks.
Igal kohal võime näha nutikaid inimesi, kes on päris hästi harjunud elada meie digimaailmas.
Selle tendentsi ja eluviisi kindlasti tasub edasi areneda.
Ainult siis võime saavutada eduka tuleviku ja rahuliku ja intilligeensuse keskkonna.
Samal ajal, koos digi-arenemisega tekkivad ka digi-probleemid.
Kahjuks, praegu me ei saa täielikult vältida kõike turvariske ja võimalikke turvaauke.
Igaüks inimene peab õppima kuidas käsitleda ja kasutada tema digiseadmet õigesti.
Kasutaja on esimene barjäär, mis katkestab pahavara sisse sattumist.
Kahjuks, mitte kõik on kasutajate käes.
Näiteks, meie viimane ID-kaardi sertifikaatide turvaauk ei olnud seotud sellega, et tavaline kasutaja tegi midagi valesti.
Aga samal ajal kurjategijad said liigipääsu paljude inimeste personaalinfole.
Omalt poolt soovitan Teile lugeda digimaailma kohta iseseisvalt ja laiendada oma teadmisi ja oskust.
Kuna me veel oleme tehnoloogia arenemisel algustel etappidel.
Ja selline areng toimub väga kiiresti.
Lugupidamisega Pavel --- |
C1 2018 II_004-010 (ada98517-a161-43b4-93f7-a32fc897f907).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Mina osalesin 15. mail toimunud seminaril, kus räägiti digipädevusest.
Minu arvates, sealt saadud info oleks kasulik meie firma arendamiseks.
Selles kirjas ma tutvustan Teile seminari teemasid ning jagan oma arvamust selle kohta.
Kuna tehnoloogia ja internett on kaasaegse maailma üks olulisimatest osadest, palju firmasid, isikuid ja organisatsioone toimib internetis.
Internetis on võimalus suhelda klientidega palju kiiremini, müüa kaupu mugavamalt ja edukamalt, saada tagasisidet jne.
Isikutel on võimalik oma CV-t jagada tööandjatega just erinevate veebiportaalide kaudu.
Tänapäevane inimene peab arvestama sellega, et selleks, et elus toime tulla ning edu saamise teel ei saa loobuda digipädevusest ja internetti kasutamast.
Ma arvan,et sellega, et ühiskond kipub olema üha rohkem digialiseeritud, tuleb leppida.
Kuigi digipädevus ei ole nii mugav ja süütu nagu see praegu tundub.
On olemas hästi palju ohte ja turvariske digiseadme ja tarkvara kasutamises.
Internett omab omadust olla läbipaistev, st ükski jagatud informatsioon ei ole enam ühe inimese oma, vaid on kättesaadav paljudele inimestele.
Nõnda tuleb hästi tähelepanelikult jälgida, mida me jagame maailma võrgus.
Teiseks, digiseadmed ei ole sugugi turvalised.
Telefonidel, näiteks, on risk laadimas plahvatuda, vanad seadmed reostavad loodust.
Sellest hoidumiseks on vaja kasutada ainult kvaliteetseid laadijaid, meeles pidada seadmete instruktsioone ning olla ettevaatlikud.
Digipädevus on meie elu suur osa ning ühiskond muutub kogu aeg.
Inimesed, kes ei lepi sellega, tihti satuvad hätta teadmatuse pärast.
Mina innustan Teid kogu aeg õppima ja arvestama muudatusi maailmas.
Kui on küsimusi, siis olen alati valmis vastama nii kirjaliku vestluse kaudu, kui ka suuliselt tööl.
Tänan tähelepanu eest.
Lugupidamisega Viktor --- |
C1 2018 II_004-034 (fd8e1a4c-40b0-47b5-bd6c-a834309d5a13).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Hiljuti osalesin väga huvitaval seminaril ja sooviksin kuuldu põhjal esitada teile oma arvamust.
Seminari olulisemad teemad olid: 1) digipädevus kui tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus, 2) digiseadmete turvariskid ja nendest hoidumise võimalused.
Pole saladus, et Eesti on e-riik ja peaaegu igas eluvaldkonnas me kasutame digiallkirjad.
Tõepoolest on väga mugav digitaalselt allkirjastada dokumendid eriti kui selleks on vaja mitu inimeste allkirju.
Töödokumentide allkirjastamiseks ei pea me enam joosta ühest kabinetist teisse, piisab ainult saata vajalik dokument enda allkirjaga meili teel ja oodata vastust.
Samuti me kasutame tänapäeval digiretsepte, digi haiguslehte ja palju muid elu lihtsustavaid asju.
Küll on aga olemas mõned probleemid.
Võibolla ise olete kogenud, et teiste riikide areng (ma mõtlen digivaldkonnas) ei ole meiega sarnane.
Kahjuks ei ole võimalust Lätis ja Norras kasutada digiallkirju, kus on meil põhilised partnerid.
Nagu keegi seminaril ütles, et ei saa kahjuks tulevikust saata kirju minevikku.
Seminaril arutasid erinevate riikide it-spetsialisid võimalikud turvariskid ja nendest hoidumise võimalused.
Hiljuti ilmus meil ootamatu id-kaartide viga, mille tulemusena suurem osa meie elanikutest pidi kiiremas korras vahetama oma dokumendid.
Õnneks viga oli piisavalt varalikult leitud ja sai parandatud.
Tänapäeval ei ole võimalust hoiduda internetisulidest, kes pidevalt katsetavad lõhuda erinevaid internetportaale kas info saamiseks või oma lõbu pärast.
Selleks ongi vaja tihe koostööd erineva taseme spetsialistidega.
Kokkuvõttes võin kirjutada, et digimaailm suurel märal lihtsustab meie elu ning tänapäeval me ei kujuta juba oma elu ilma digiallkirjadest.
Samuti loodame, et targad pead teevad kõikvõimalikku, et välistada digiseadme turvariske ja me saame ka edaspidi rahulikult kasutada digiseadmeid.
Ilusat tööpäevade Teile soovides, Polina |
C1 2018 II_004-070 (f2299c9a-7856-41f2-a1d1-c3c18629ea1e).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Head kolleegid!
Hiljuti käisin digipädevuse seminaril ja sealt jäid kõlama mõtted, mis haakusid murede ja ideedega, mida ise varem mõelnud olen ja mida teiega jagada tahan.
Selge on see, et digipädevus on tänapäeva ühiskonnas toimetuleku eeldus.
Te ju teate, et mitte-digilahendused on asutustes ja ettevõtetes endiselt paraleelselt kasutuses, et ka digimaailmas vähem orienteeruvad inimesed pääseksid teenustele ligi, aga nende lahenduste tugi kipub muutuma teisejärguliseks.
Kes digi kasutab, toimetab kiiremini ja saab seeläbi eeliseid.
Näiteks kirjavahetuses, lepingute sõlmimisel, arsti retseptide kasutamisel, firma aruannete ja deklaratsioonide esitamisel.
Mulje ja maine on ka möödapääsmatud nähtused - iga firma ja nii mõnigi edasipüüdlik inimene tahab olla esirindes, et muljet avaldada - või siis hoopis teadlikult loobuda sellest, luues endale vanamoelise imago.
See viimane on küll pigem erand.
Mõtlen ja leian, et teatud vanamoelisuse alalhoid, moodsa mugava kõrval, võib olla kasulik.
Tagavarasüsteemid, mis ei põhine digitehnoloogial, tagavad toimetulekut hädaolukorras.
Räägiti seminaril värskest uudisest, et Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA viis hiljuti oma kosmoselaborisse sekstandi - jah, sellise vanaaja metallist navigatsiooniseadme - et harjutada Kuu ja tähtede abil navigeerimist arvutirikke korral.
See näide mulle meeldis.
Loomulikult tuleb mõelda turvariskide maandamisele ka tavapärasemates tingimustes, kus digisüsteemid töötavad ootuspäraselt.
Riskideks on infoleke, mis võib toimuda telefoni või sülearvuti varguse kaudu, samuti elektroonilise sissetungi või pealtkuulamise kaudu.
Tuleks olla teadlik, et lausa vabatahtlikult ei antaks luba kolmandatel osapooltel andmeid kasutada - tähelepanelik tuleks olla sotsiaalvõrgustike ja otsingumootorite tingimuste suhtes.
Identiteedivargus on ka oht.
Soovitaksin järgmisi meetmeid turvalisuse tõstmiseks:
• Võimalusel kasutada 2-astmelist autentimist
• Töö ja eraelu arvutis eraldi hoida.
• Suhelda palju päriselus ja silmast silma - et säiliks usaldus, mis võib osutuda kuldaväärt päästjaks hädaolukorras. |
C1 2018 II_004-071 (9c4f7ecc-eb01-4ce2-8084-d06c9d7f0496).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Hiljuti osalesin digipädevuse seminaril ning tahaksin natukene rääkida selliset üritusest.
Peamised seminari teemad olid seotud digiseadmete turvariskidega ning digipädevuse toimetuleku eeldusega.
Tänapäeva maailmas toimus viimaste aastate jooksul suur tehnoloogiate areng.
Seminaril öeldi, et see mõjutas tugevasti rahvusvahelist majandust ja kaubandust.
Praegu digiseadmeid kasutatakse igas valdkonnas.
Kindlasti toob see kaasa palju eeldusi.
Paljud seadmed ja tehnoloogiad aitavad majandusele ja tööstusele.
Tänu sellele on meil palju võimalusi infot kätte saada.
Samuti tänu arvutitele ja nutitelefoonidele oleme võimelised arenema.
Tänapäeval info on kättesaadav ning igaüks võib iseseisvalt õppida.
Ma arvan, et ilma selleta ei saa elada tänapäeva ühiskond.
Tänu sellele võime hästi ja mugavalt oma tööd teha.
Teiselt poolt on digiseadmetel ka miinused.
Kõige tõsisem miinus on seotud turvariskidega.
Probleem on selles, et need inimesed, kes on teadlikud sellistest süsteemidest võivad võtta teiste inimeste isiklikke andmeid.
See võib olla väga ohtlik, sest erinevad petised saavad seda kasutada oma eesmärkide jaoks.
Samuti võivad nemad saata ka viiruseid, mis võib kahjustada digiseadmet.
Aga on olemas ka sellistest riskidest hoidumise võimalused.
Esimene soovitus on selline, et kui midagi juhtus, siis kindlasti on vaja pöörduda meistri poole.
Samuti peab olema ettevaatlik sellega, kus inimene seda kasutab ja mille jaoks.
Tema peab mõtlema, kellele ta annab oma andmed.
Lõpuks, tahan öelda, et seminar mulle meeldis.
Mina sain palju teada digiseadmete kohta.
See on väga aktuaalne teema nind sellest on vaja rääkida. |
C1 2018 IV_001-005 (df1561b2-418a-4c10-893b-0374bc71c57a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, Mina osalesin tervisekonverentsil, kus räägiti sellest, kuidas tõsta inimeste tervisetaset.
Konverentsil oli pakutud kaks väga olulist teemat, mille kohta ma sain palju kasulikku infot kätte.
Esimeseks teemaks oli "Kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel".
Esimese teema kohta pakuti mitu varianti, mida kohalik omavalitsus võiks teha selleks, et elanike tervis oleks korras.
Mulle väga meeldisid järgmised ideed.
Omavalitsus võiks pakkuda rohkem võimalusi spordiga tegelemiseks.
Näiteks, linnas võiks olla mitu spordikeskust, mida inimesed saaksid külastada tasuta või väikese tasu eest.
Lisaks võiks rajada uusi loodusparke, kus elanikkond saaks tervislikult oma aega veeta.
Kohalikul omavalitsusel on ka suurepärane võimalus tervislikku eluviisi propageerida - kasutada selleks ajalehti või kohalikku televisiooni.
Peab küll vähendama kahjulike jäätmete hulka, mida jätavad erinevad ettevõtted ja autod.
Selleks võiks kasutada erinevaid loodussõbralikke aineid ja materjale ning teha üleminekut biokütusele.
Teiseks teemaks oli "Töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus".
Ma pean seda teemat väga oluliseks, sest tervis on iga inimese elu väga tähtis osa.
Konverentsil räägiti, miks on tervisekontroll nii oluline.
Alustan sellest, et paljud haigused ei anna endast teada kuni on juba liiga hilja.
Seepärast on tähtis haiguse õigel ajal üles leida.
Teiseks võivad mõned haigused ka inimese sugulaste ja tuttavate jaoks ohtlikud olla.
Selleks, et nad ei haigestuks, peab igaüks oma tervist kontrollima.
Seal räägiti ka sellest, kus võib oma tervist kontrollida, kui palju see maksab ning kelle poole peab sellega pöörduma.
Kõige olulisem mõte sellel tervisekonverentsil oli see, et arste ei tohi karta, nad teevad oma tööd ning soovivad patsientidele ainult head.
Tervis on väga tähtis asi ning sellega ei tohi mitte mingil juhul mängida või nalja teha. |
C1 2018 IV_001-009 (95d00c77-c5df-43e8-88c6-a2b088899d1a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kuulajad!
Mul oli võimalus osaleda tervisekonverentsil, mille arutelu põhiliseks teemaks oli tervis ja võimalused selle parandamiseks.
Soovin kuuldud ettekannete põhjal Teile oma arvamust jagada.
Üks esile tõstetud teemadeks oli "Kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid tervise eest hoolitsemisel".
See tekitas palju arutelu ning konverentsi osavõtjad tulid otsusele, et kohalik omavalitsus peaks kõigepealt looma võimalusi tervislikuks eluviisiks.
Ma olen selle arvamusega täiesti nõus.
Kui elanikkele on antud võimalus spordiga tegeleda, hakkab ta neid kasutama.
Kui linnas on olemas spordiplatsid, terviserajad, ujula, on saadaval spordiringid (naiteks, võrkpall, korvpall ja nii edasi), siis inimestel on võimalus spordiga tegeleda ja tervisliku eluga elada.
Teiseks käsitletud teemaks oli "Töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus".
Arutlejad tulid kokkuleppele, et kohustuslik tervisekontroll on tähtis ja ilma selleta ei ole võimalik luua inimkonna tervist.
Mulle tundub see väide õigena, kuna ilma tervisekontrollita ei ole võimalik haigusi varem avastada.
Tihti juhtub nii, et inimesel endal pole küll kaebusi, aga haigus on juba sees.
Tervisekontroll aitab haigust avastada ning ravimist varem alustada.
Kontrolli käigus saab inimene ülevaadet oma tervisest ning saab teada, mis tema kehas vajab erilist tähelepanu.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et konverentsil käsitletud teemad on praeguseks ajaks aktuaalsed ja vajavad tähelepanu.
Tervis mängib tähtsa rolli inimeste elus.
Ilma tervist ei ole võimalik õnnelik elu.
Terves kehas on terve vaim.
Meie vajame, et meie ühiskond oleks nii vaimselt kui ka füüsiliselt terve! |
C1 2018 IV_001-016 (6b973504-29e3-4b90-96e8-82ab4cce7368).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Minu arvamus tervisekonverentsi kohta
Mina osalesin eelmisel nädalal väga ebatavalisel konverendsil ning soovin oma muljedest ja arvamusest teile kirjutada.
See tervisekonverents on väga prestiižne.
See oli korraldatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ning korraldajaks oli Eesti Vabariigi tervishoisuministeerium.
Mina olin üheks paljudest kutsutud ajakirjanikkudest.
Konverentsil rääkisid erinevadest küsimustest nii edukamaid saadikud, kui ka tuntuimad arstid.
Selle konverentsi teemad olid väga aktuaalsed ja olulised.
Minu arvates oli aga kõige tähtsam arutelu sellest, mida võiksid kohaliku omavalitsuse esindajad teha selleks, et elanike tervist paremaks teha.
See puutub kõigepealt Ida-Virumaa omavalitsusse, sest selles piirkonnas me näeme väga halba tervise taset.
Ida-Virumaa on tööstuspiirkond, just see mõjub inimeste tervisele kõige tugevam.
Mina arvan ka, et Ida-Virumaa elanikkude tervise olek on väga terav küsimus.
Antud tervisekonverentsil sain mina aru, et nii riigivalitsus, kui kohalik omavalitsus üritavad koostööd teha.
See on väga suur samm.
Minu arvates, meil tuleb midagi ettevõtta ka, et see olukord paraneks.
Mina olin šokeeritud, kui räägiti statiistikast.
Ida-Virumaal on tõesti palju rohkem haigeid inimesi, kui Eesti teistes maakondades.
Üks olulisemaks küsimuseks oli ka kohustusliku tervisekontrolli, mis toimub töötervishoiuarsti juures, tähtsus.
Räägiti kaua sellest, et ei jõutsunud veel see seadus, mis teeb seda tervisekontrolli kohustuslikuks.
Praegu on see vabatahtlik ning see on põhjus, miks juhtuvad erinevad ohtlikud ja ebameeldivad situatsioonid nii tööajal, kui ka vaba ajal.
Minu meelest kõik tööandjad peavad nõudma, et nende töötajad osaleksid sellel tervisekontrollil.
See aitab inimestel vältida suuri probleeme, kui juhtub midagi nende töökohal.
Arstid andsid saadikutele teada, mida nad ootavad sellest ja teistest seadustest, mis peavad varsti jõutsuma.
Kokkuvõtteks võin öelda, et see oli väga põhjalik ja vajalik konverents. |
C1 2018 IV_001-020 (da7c75c7-9134-4bef-96f6-c6cf0a1bfb4c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere, minu lugupeetud kolleegia!
Osalesin paar päeva tagasi tervisekonverentsil ja kuulsin palju huvitavaid mõtteid.
Tahaks jagada teiega oma arvamusi.
Tervisekonverentsil oli jutt kohaliku omavalitsuse võimalustest ja viisidest elanike tervise eest hoolitsemisel.
Mulle meeldis, et sellele probleemile pööratakse nii palju tähelepanu.
Olid läbi rääkitud mõned variantid, mulle meeldis kõige rohkem aga üks.
Minu arvates tuleks teha linnas rohkem kohti, kus lapsed ja täiskasvanud inimesed saaksid tegeleda spordiga tasuta.
Tänapaeval need jõusaalid ja trennid maksavad palju raha ja mitte kõikidel on võimalus sportiga tegeleda.
Mina arvan, et võiks ehitada ka õues ja pargides rohkem sportiplattsi, kus lapsed võiksid tegeleda suvel.
Konverentsil me rääkisime ka töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisusest.
Mina olen nõus inimestega, kes rääkisid selle tervisekontrolli olulisusest.
Mina nagu töötaja tahan olla kindel, et minuga koos töötavad inimesed on terved.
Mina töötan lasteaias, kus on palju lapsi.
Minu arvates kõik inimesed, kes puutuvad kokku lastega peavad tervisekontrolli läbima.
Laste tervis on väga oluline asi ja sellessse on vaja väga tõsiselt suhtuda.
Õnneks, meil Eestis pööratakse sellele tähelepanu, ja inimene ei saa töötada ilma tervisetõendita.
Hea on ka see, et paljud tööandjad tagastavad inimestele raha.
Mulle väga meeldis osaleda tervisekonverentsil.
Teemad olid väga olulised ja aktuaalsed.
Mina sain teada palju uut ja kasulilikke informatsioone.
Minul tekkisid huvitavad mõtted ja mina tahtsin neid teile jutustada.
Võimalusel käin ka veel kord konverentsil, mis on pühendatud tervisele. |
C1 2018 IV_002-036 (6d0bab14-a8eb-474e-9427-4569ac9518df).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | 25. oktoobril Tallinnas viidi läbi tervisekonverents, mille käigus käsitleti väga palju erinevaid teemasid, mis puudutasid meie tervist.
Teema olulisust tõestas osalejate pidev aktiivsus.
Selles artiklis mina tahaksin lähemalt jutustada, millest me rääkisime.
Esimene väga huvitav teema oli niisugune: kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel.
Meeskond, mis koosnes noortest arstidest, esines selle teemaga ja nende ettepanekud on järgmised: esimene asi, mis võib meie kohalik omavalitsus teha, et parem hoolitseda kohalike elanikke terise eest on teha ravimid inimestele, kes on töötu tasuta või palju soodsamaks.
Mulle see ettepanek väga meeldis ja mina olen täiesti nendega nõus.
Nad ütlesid, et näiteks Inglismaal on juba ammu see asjaolu praktiseeritakse ning inimeste elutustase on muutunud kõrgemaks.
Lisaks sellele, oli mainitud, et tuleb korraldada erinevaid üritusi selleks, et propagondeerida tervisliku eluviisi ja võiks konsulteerida igasuguste tervisespetsialistidega.
Lõpuks, üks naine, kes oli kohaliku omavalitsuse esindaja ütles, et alates sellest aastast järjekorrad selleks, et arsti juurde sattuda vähenevad.
Ta ütles, et nad teevad koos töötervishoiuorganisatsiooniga progmmi, mis võimaldab kiiremini saada arsti nõustamist.
Teine teema, mis jäi mulle meelde, rääkis tervisekontrolli olulisust.
Töötervishoiarstid avaldasid oma arvamust selle kohta.
Nad arvavad, et tervisekontroll peab olema kohustuslik igale inimesele, eriti nendele, kes on üle 45 aastat vana.
Väga palju inimesi praegu kannatavad südame probleemide, diabeedi või perioodiliste peavalude all.
Siis selleks, et ennetada need haigusi on vaja alati kontrollida oma tervise seisundit.
Veel nad rääkisid seksuaaltervisest, et ka vaja seda kontrollida, sest Eesti on 1. kohal Euroopas HIV nakatamiselt.
Kokkuvõtteks, mulle väga meeldis see konverents, sest me rääkisime väga olulistest probleemidest seotud tervisega.
Mina pooldan iga esinejate arvamusi, aga kõige olulisem ma pean, et ikkagi tasuks teha ravimeid töötu inimestele tasuta.
Loodan, et mul võiks ka võimalus osaleda niisugustes üritustes veel kord. |
C1 2018 IV_002-071 (396a375b-3a74-454e-a40d-d23c039d8e39).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Hiljuti Narva linnavalitsus korraldas tervisekonverentsi.
Konverentsil osalemiseks oli kutsutud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja kõik, kes on huvitatud selles teemas.
Tervisekonverentsi kavas olid käsitletud sellised teemad, nagu: "Kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel". ja "Töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus".
Narva linnapea avas konverentsi tervisesõnaga ja ta rõhutas, et elanike tervis on väga tähtis mitte ainult iga inimese jaoks, aga omavalitsuse ja riigi jaoks ka.
Pärast seda moderaator andis sõna linnaarstile, kes valdas teemat väga hästi ja ta rääkis palju ja asjandlikult kohaliku omavalitsuse võimalustest elanike tervise eest hoolitsemisel.
Temale oli palju küsimusi ja ta andis konkreetsed vastused.
Tema sõnul linnavalitsus teeb palju meie elanike tervise eest hoolitsemisel, näiteks omavalitsus osaleb paljudes projektides, et parandada elanike tervist, samuti Linnavalitsus koostas eraldi linna tervise arengukava, kus esimesel kohal on elanike tervis ja konkreetsed sammud elanike tervise paranemiseks.
Meie linnas on üsna palju juba tehtud, aga muidugi mittepiisavalt ja selle probleemi tõstmiseks linnas ja koolides on läbiviidud loengud sellel teemal.
Linnaarst pööras tähelepanu sellele, et Narva Sotsiaalabiametil on olemas spetsialist, kellele võib pöörduda küsimustega ja andis kontaktid.
Teine teema puutus rohkem tööandjasse / ettevõtjasse ja lektor ministeeriumist andis ülevaade töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohusliku tervisekontrolli olulisuse kohta.
Ta nentis, et tööandja / ja ettevõtja vastutab oma töötajate tervisekontrolli eest ja peaks suunatama töötajaid töötervishoiuarsti juurde 1 kord 2 aasta jooksul ja maksma viisidi eest.
Kokkuvõtteks võin öelda, et jäin rahule, et konverentsil olulisemad käsitletavad teemad oli elaniku tervisest, sellepärast, et elanike tervis on meie tulevik. |
C1 2018 IV_002-079 (30c55bf9-9693-4096-b7be-15f81ae189ae).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal osalesin igaaastasel tervisekonverentsil.
Seal kohtusime kohaliku omavalitsuse esindaja ja tervishoiu ministriga Aive Seppiga.
Esimeseks oluliseks teemaks oli kohaliku omavalitsuse võimalused elanike tervise eest hoolitsemisel.
Seal räägiti tasuta arstikonsultatsioonidest, tervisüritustest ja uuest rattarajast.
Küsimusele "Mis ootab linnaelanikke ees?" meie omavalitsuse esindaja Kristi Tamm vastas, et plaanides on uue veekeskuse ehitada.
Tema hinnangul see aitab turismi areneda ja annab meie linnas elavatele inimestele võimalust siia trennis käia.
Kuna mina isiklikult ei ole temaga päri ja võin oletada, et oleks parem neid raha anda jalgpallistadiooni restaureerimiseks.
Veekeskustest meie piirkonnas on piisav.
Kuidas Teile meeldib idee, et peate kaks korda aastas tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde minema?
Niisugune pakkumine tegi Aive Sepp.
Tema sõnul aitab see praktika haigusi ennetada ja kindlasti garanteerub töökvaliteedi tõstmist.
Pärast seda avaldus algas konverentsil tõeline diskussioon.
Mõned arvasid, et see kohustuslik tervisekontroll rikkub inimõigusi.
Teised aga vaidlesid selle vastu, rääkides, et pole raske teha tasuta tervisekontrolli, selleks et kindel olema oma tervise seisundis.
Suureks plussiks on see, et kui tervisekontroll näitab, et töötajal on mingid probleemid tervisega, saab ta puhkust ning konsultatsiooni.
Kokkuvõtteks saan öelda, et praegu meie kohalik omavalitsus hoolitseb elanike tervise eest üsna aktiivselt ning korraldab palju üritusi selleks, et inimesed hakkasid oma tervisele rohkem tähelepanu pöörama.
Mis tervisekontrolli puutub, siis võin oletada, et see proekt toob ainult kasu nii töötajatele, kui ka tööandjate.
Loodan, et jargmisel aastal saan jälle tervisekonverentsil osaleda. |
C1 2018 IV_003-015 (aa1b52da-26ac-40b5-a467-15bfc5a4788d).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel laupäeval toimus Paides üleriigiline tervisekonverents, kus esinesid ettekannetega tuntud teadlased selles sfääris.
Tervisehoid on alati olnud üks tähtsamadest probleemidest, mis alati vajab uusi mõtteid oma peamiste ülesaanete täitmiseks.
Konverentsi käigul puuduti palju erinevaid teemasid ja ma tahaksin väljendada oma arvamust nendest olulisimatest.
Räägiti sellest, et kohaliku omavalitsuste pannus oma elanike tervise eest hoolitsemisesse peab kasvama.
On väga oluline teha arsti teenuseid kätte saadavamaks maaelanikele, milleks tuleb rajada võimalikult rohkem perearstikeskuseid ja tõsta meditsiinsfääri töötajatele palka, selleks, et rohkem inimesed tahaksid saada arstideks ning sellega võiks saavutada seda, et inimesed ei peaks enam ootama arstivastuvõttu nii kaua, kui oodatakse praegu.
Minu arvates on kohalikkutel omavalitsustel kohustus anda inimestele võimalusi teha sporti ja üldse teha tervisliku eluviise, hoidmine lihtsamaks selleks, et vältida niivõrd, kui võimalik, haiguste tekkimist.
Linnades tuleks kasuks ehitada rohkem spordiplatseid ja jalgrattaradasid, mis aitaks arendada jalgratta infrastruktuuri ja pakuks inimestele alternatiivi transpordivahendi valikus.
Maal näiteks on võimalik terviseradade rajamine, mis annaks inimestele võimalust nautida loodust mugavustega.
Käsitleti ka sellise teemaga, nagu töötervishoiuarstide juures läbiviidav tervisekontroll.
Paljud inimesed töötavad sellistes sfäärides, kus nende töö võib mõnes mõttes ähvardada ja kahjustada nende tervist, näiteks tööstus või ehitus.
Selleks, et õigel ajal märgata tervisega seotud probleeme, mille põhjuseks oli tööspetsifiika, peaksid kõik töötajad ajast ajani külastada arsti, kes teaks millele pöörata tähelepanu antud valdkonnas töötavate inimeste juhul.
Eriti see on oluline nende töötajate puhul, kelle tervise seisust sõltuvad teiste inimeste elud, näiteks bussijuhid, päästajad jne.
On küll näha, et ülesmainitud probleemidega tänapäevadel tegeldakse ja meil on põhjused olla kindel, et lähitulevikus nad saavad lahenduse ning enam nendest rääkima ei peaks.
Tähtis on ka aru saada, et kui inimene ei tegele ise oma tervisega, siis kohalikud omavalitsused ega töötervishoiuarstid ei saa ja ei pea sellega midagi tegema.
Hoolitsegem ise oma tervise eest! |
C1 2018 IV_003-019 (89a8f9fd-14f9-48d6-aba7-73f167f71043).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Osalesin hiljuti tervisekonverentsil, kus ma sain uusi mõtteid ja ideid.
Arutletud teemad olid minu jaoks väga huvitavad ning ma sooviks neid Teile tutvustada.
Esimene teema oli kohaliku omavalitsuse võimalused ja viisid elanike tervise eest hoolitsemisel.
Tervis on kõigi jaoks väga oluline, sest selleta ei saa meie hästi elada.
Tervisekonverentsil arutleti seda, et tervise eest hoolitsemine ei ole ainult inimese ülesanne.
See on samuti ka kohaliku omavalitsuse ülesanne.
Terved elanikud on vajalikud, sest just nemad suudavad muuta elu linnas või külas paremaks.
Kohalik omavalitsus saab seda teha mitmel viisil.
On võimalik korraldada sellised tervisega seotuid loenguid, kus elanikud saavad teada erinevaid tervislikke toitumisviise või hommikuvõimlemise ülesandeid.
Kohalik omavalitsus võib ehitada mänguväljakuid, kus on võimalik tegeleda spordiga.
Seal saab korraldada "spordihommikuid", kus inimesed koos saavad teha sporti.
Kohalik omavalitsus on võimeline teha tervisekontrolli tasuta elanike jaoks.
Teiseks teemaks oli töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus.
Tervisekontroll peab olema regulaarne, sest on teada, et paljudel tõsistel haigustel ei ole nähtavaid sümptome.
Kui seda tõsist haigust avastatakse kohe, siis on võimalus, et inimene saab kiiremini terveks.
Samuti arst võib soovitada erinevaid tegevusi, mis suudavad tõsta elukvaliteedi.
Elanikud peaksid läbima sellist kontrolli regulaarselt, kuna nad saavad varsti terveks, kui nad on haiged.
Inimeste elu eest hoolitsetakse ning töövõimalused ka suurenevad.
Need olid mõtted, mida soovisin Teiega jagada.
Tulevikus soovitan Teil ka osaleda sellisel tervisekonverentsil, sest seal on võimalik laiendada oma teadmisi antud teemal.
Loodan, et see pakkus Teile huvi. |
C1 2018 IV_003-025 (deaa134c-1372-4d67-882b-f0ce56674f95).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin konverentsil, kus kõike olulisemad teemad olid kohaliku omavalitsuse võimalused tervise eest hoolitsemisel.
Teine teema oli seoses töötervisehoiuga: kohustuslikud tervisekontrollid mis töötervishoiuarst viib läbi.
Minu arvates kohaliku omavalitsuse roll on eriti oluline kui rääkime elanike tervise hoolitsemisest.
Tervisehoiu puhul on tähtis teada, kuidas kohalikud elavad, millises ümbruskonnas nad tegutsevad.
Peab tundma nende erinevad vajadused, nende mitmekülgsed soovid.
Juhul kui kohalikud elanikud tunneb hästi, on võimalik ka saada aru, millised on nende igapäevased mured ja eelarvamused.
Muidugi on erinevate ametnikute koostöö eriti tähtis.
Töötervisehoiuarsti juures läbiviidavad tervisekontrollid on eriti olulised kui tahame et tööjõudu tervis on hea, töötajad ei ole tihti haiguslehel ja nad ovad jõukad ja võimalised oma töö korralikult tegema.
Väga harva inimesed lähevad arsti juurde tervisekontrolli jaoks "vabatahtlikult"
Kuigi oleks tähtis, et isegi väikesed tervisemured uuritakse.
Töötervisehoiuarsti kontrollis sellised asjad tulevad kõike paremini välja.
Ja kui räägime tervisklikust elustiilist, on tervisehoiuarst kõike parem nõustaja.
Isegi väikesed muudatused elustiilis aitavad: tervislikum toit, magamine, mõistlik alkoholi tarbimine ja suitsetamise lõpetamine vähendavad haigusi ja aega haiguslehel.
Töötervisehoiu arst tunneb töökeskkonna raskused ja nõrkused ja on võimalik nägema "suurema pilti" töökoha probleemidest.
Kokkuvõteks või öelda, et kohaliku omavalitsuse võimaluste arendamine on eriti tähtis elanike eest hoolitsemisel.
Kuigi väga olulised on ka töötervishoiuarsti kohustuslikud tervisekontrollid.
Mõlemad koos - ja loodetavasti koostöös - arendavad elanikute tervist.
See on tähtis inimeste jaoks aga ka selle tõttu, et meil oleks tervis ja tegutsev tööjõu. |
C1 2018 IV_003-037 (29496252-189b-41b4-bf29-c69f6d8e033a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeval tervis, ning sellega seotud küsimused ja probleemid huvitavad palju noori inimesi.
Seepärast ma otsustasin külastada tervisekonverentsi.
Nüüd tahaksin kuuldud informatsiooni jagada Teiega, kallid kolleegid.
Üks olulisem teema oli see, kuidas kohalik omavalitsus saaks elanike tervise eest hoolitseda.
Esinesid tervishoiu ühingute liikmed ja üks perearst.
Ma kuulsin mitu huvitavaid pakkumisi, kuidas teha meie elu tervislikumaks.
Üks nendest oli ettepanek keelata suurte kaubanduskeskuste juures suitsetamist.
Tihti võib näha, kuidas poodi juures seisavad poodi töötajad ja teevad suitsu.
Aga probleemi lahendamise jaoks võiks teha suitsetamisruumi, mida võiksid kasutada nii töötajad, kui ka poodi külastajad.
Teine ettepanek oli uue perearsti keskuse ehitamine.
Kuna igas linnaosas on vaid üks perearsti keskus, seal tekkivad järjekorrad ja inimesed peavad kaua ootama kuni nad sattuvad arsti juurde.
Seda ideed toetas omavalitsuse liige ning ütles, et sellise keskuse ehitus on tõepoolest võimalik.
Teine oluline teema oli tervishoiuarsti juures tervisekontrolli olulisus.
Oli öeldud, et paljud inimesed ei pööra piisavalt tähelepanu sellele kontrollile ning ka firmajuhid eriti ei jälgi seda.
Kuigi seda kontrolli tuleb läbida igal töötaval inimesel.
Et inimesi motiveerida, võiksid firmad maksma oma töötajate tervisekontrolli eest.
Mõned firmad juba teevad nii, aga enamik ikkagi ei pea seda nii oluliseks, ja see peegeldub töötajate tervisel.
Lõpudeks ütlen, et sellised konverentsid on väga kasulikud nii noortele, kui ka täiskavanutele.
Mina sain teada palju uut ja olen nüüd motiveeritud teha kõike mis minust sõltub, et olla terve ja töötada tervise sõbralikus keskkonnas. |
C1 2018 IV_003-069 (22d95d8e-6faa-412c-abf8-8a3baf3eb595).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal võtsin osa tervisekonverentsist, mis käsitles väga tähtsaid ja aktuaalseid teemasid.
Kaks põhi teemat oli kuidas kohalik omavalitsus saaks elanike tervise eest hoolitseda ning kohustuslike tervisekontrollide olulisus töötervishoiuarsti juures.
Kõige rohkem emotsioone tõi esile omavalitsuse ja elanike tervise teema, kuna arvamused jagunesid kaheks.
Üks osapool pakkus välja, et kohalik omavalitsus peaks aitama oma elanike täiesti tasuta ja tooma rahvale kõik juba nii öelda hõbekandikul nina ette.
Näiteks jagada tervisliku toiduga pakikesi iga nädal kuskil rahva rohkes kohas.
Kuid selle jaoks peaks omavalitsus linna eelarve üle vaatama, sest iga nädalased toidupakid värskete puu- ja juurviljadega ei ole just kõige odavamate seast.
Teine pool osalejatest pakkus välja erinevate tervise maratonide ja praegu poppulaarsete "channllgete" katsumuste läbiviimise.
See oleks kindlalt odavam ja ajaga kaasas, tänu millele õnnestuks ka rohkem noori sellesse kaasata.
Kõik osalejad nõustusid, et kohalik omavalitsus võiks korraldada tasuta loenguid huvilistele.
Andes nii võimaluse soovijatel kergelt informatsiooni kätte saada.
Teisel loengul kus käsitleti kohustusliku tervisekontrolli olulisust olid kõik osalejad ühte meelt.
Nõustudes, et töötervishoiuarsti juures läbiviidavad kohustuslikud tervisekontrollid on tähtsad.
Kuna enam jaolt inimesed on väga pasiivsed ja ei pane üldse nii suurt rõhku oma tervisele, eriti meessoost isikud, kes lähevad arsti juurde alles, siis kui viimane häda.
Sellepärast tuleks inimestele harjumuseks teha tervise kontrollimine, sest nii võidakse märgata haiguse baktereid kehas ning ennetada neid.
Tulemuseks oleks terve rahvas mis aitaks riigi üldisel pildil igas sektoris kaasa.
Isiklikult arvan, et iga ennast armastav ja austav inimene peaks võtma osa sellisest konverentsist saades nii teada üldse mis probleemid meil on ning püüdes leida lahendust. |
C1 2018 IV_003-096 (2cbbdc1e-30fa-41d5-a266-67db5c3b3afd).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Austatud koleegid!
Nagu aktiivne kodanik eelmisel nädalal ma osalesin tervise konverentsil.
Ja nüüd ma tahaksin teile oma arvamust avaldada ja edasi anda kuuldud informatsiooni.
Esimene teema oli siis seotud kohaliku omavalitsuse võimalustega ja viisidega elanike tervise eest hoolitsemisel.
Ettekandjad rääkisid sellest, mida tuleb ette võtta.
Nad pakkusid alustada erinevaid tervise programme, mis võimaldaksid hoolitseda Eesti elanike eest, kes vajavad abi.
Reklaam tervislikust eluviisist oli järgmine idee ja tundus olla väga huvitav ja kasulik.
Meie linnas on praegu palju informatsiooni erinevatest sündmustest, haridusest või kultuurielust, aga, kahjuks, tervist või ravimeid keegi ei reklaameri.
Mulle ka eriti meeldis ettepanek teha ja viia läbi loengud koolides.
Minu arvates, inimene juba lapsepõlvest peab teadma kuidas hoolitseda oma tervisest ja ka teisi aidata.
Veel ettekandjad puudutasid probleemi, et ei kõik Eesti elanikud läbivad tervisekontrolli, töötervishoiuarsti juures, aga selle olulisus on väga suur.
Räägiti sellest, et tänapäeval meil on väga palju võimalusi olla tervislikud, kuid mõnikord inimesed ei saa sellest midagi aru.
Nad arvavad, et saavad ise hakkama ja ei vaja arsti.
Kui teha tervisekontrolli kohustuslikuks siis, esiteks, me saame tervisliku ühiskonna ja, teiseks, aktiivse haiguste levimise perioodi ajal rohkem inimesi ja lapsi jäävad tervisena.
Inimesed ei levita oma bakterid, saavad nii kiiresti kui võimalik teada oma veadest organismis.
Inimesel on võimalus proovida saada terveks ja isegi pääseda surmast.
Pöörati tähelepanu ka sellele, et mõned on kartlikud või ei ole piisavalt iseseisvad tänu vanusele nii, et tuleb leida lahenduse.
Üldiselt, ma saan öelda, et see tervisekonverents oli väga hariv.
Ma kindlasti lähen järgmisel aastal ja ka teile soovitan. |
C1 2018 IV_004-006 (fae95821-c1a8-4d7b-b4de-34705759f76c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Käesoleva aasta novembris osalesin Terviseameti poolt korraldatud tervisekonverentsil.
Seoses sellega, et meie asutuse poolt sain tervisekonverentsil osaleda ainult mina, siis tutvustan Teile lühidalt konverentsil käsitletud teemasid ja kuuldud ettekannete põhjal minul tekkinud arvamuse.
Tervisekonverents algas sellega, et tutvustati kohaliku omavalitsuse võimalusi ja viise elanike tervise eest hoolitsemisel.
Esineja tutvustas kuulajatele hetkel kehtivat KOV-ide teenuste ja toetuste süsteemi ning rääkis nende arendamisplaanidest.
Arvan, et praegune süsteem toimib hästi, aga selles on ka puudujääke.
Kohalikud omavalitsused võiksid teha rohkem koostööd perearstidega, et saada rohkem infot oma valla abivajavate elanike kohta.
Kui kohalik omavalitsus oleks piisavalt informeeritud, siis tal oleks lihtsam pakkuda abi oma valla elanikkele ja ka oma eelarvet planeerida.
Probleemiks on see, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ning hetkel perearst ei tohi neid väljastada kolmandatele isikutele.
Teiseks tervisekonverentsil käsitletud teemaks oli töötervishoiuarsti juures läbiviidava kohustusliku tervisekontrolli olulisus.
Hetkel on nii, et suurem osa töötajatest on kohustatud iga teatud perioodi taga läbima tervisekontrolli, mis on tööandja poolt rahastatav.
Leian, et see on väga oluline ja vajalik algatus, kuna kahjuks Eesti elanikud ei jälgi oma tervist piisavalt ning ei külasta piisavalt pere- ja eriarste.
Kohustuslik tervisekontroll näitab töötajale, et tööandja hoolib temast ja tema tervisest, mis minu arvates peaks positiivselt mõjutama töötaja motivatsiooni.
Oleks huvitav uurida mida töötajad ise arvavad kohustusliku tervisekontrolli kohta - kas nende jaoks see on vajalik või pigem tööaja raiskamine.
Kokkuvõttes võin öelda, et konverents oli väga informatiivne kõikide osapoolte jaoks ning loodan, et õnnestub ka edaspidi osaleda sarnastel konverentsidel. |
C1 2018 I_001-027 (296b9717-1dcc-42c9-8900-d68d90665d12).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Viimati osalesin ühiskondliku sallivuse ümarlaual, kus arutlesime tänapäeval aina olulisemaks muutuvaid teemasid rahvuste kultuuri ja rahvuslikku identiteedi valdkonnas.
Seega soovin ka teile sellest kõneleda.
Tänapäeval on immigratsioon kujunenud levinud fenomeeniks, millega kaasnevad sellised teemad nagu lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning ka keele vastu ning samuti võime oma rahvusliku identiteeti säilitada.
Kõik me teame, et igal rahvusel on oma päritolu ajalugu, kultuur, tavad ja keeled, kuid mitte kõik meist osavad neid austada.
See on üks selle teemaga seotud probleem.
Igal inimesel on õigused, nende alla võib tuua ka rahvuslikku identiteeti ning inimeste õiguste piiramine ei ole õiglane.
Kuid samas tekib küsimus kultuuride segunemise kohta.
Üks rahvus võtab teise rahvuse traditsioone üle või ühe rahvuse keel mõjutab teist keelt.
Kas on see nähtus positiivsete või negatiivsete tagajärjedega?
Teine oluline teema on inimese valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku idenditeeti ka võõrsil.
Mina pooldan arvamust, et kui inimene on otsustanud kolida teise riiki, siis peab ta osama oma rahvuslikku identiteeti ka säilitada.
Teine küsimus on kuidas ta seda teeb: kas oma pere piires või üritab luua oma kultuuri hoidmise jaoks vajalikku keskkonda (erinevad organisatsioonid, üritused, huvigrupid või muu).
Näiteks rahvuste jaoks, kes on jäänud vähemuses see teema on eriti oluline, kuna kui nad ei suuda oma kultuuri hoida, siis nende surmaga võib kogu rahvus igaveseks kaduda.
Mõlemad teemad on tänapäeval palju arutletavad ning omavad nii pooldajaid kui ka vastu olevaid inimesi.
Oluline on võime jääda igas situatsioonis inimeseks, austada erinevaid rahvusi ning suhtuda lugupidamisega nende kultuuri ning keele vastu.
Kuid samal ajal ei tohi unustada oma kultuuri ja rahvuslikku identiteedi tähtsust ning peab olema valmis ka seda hoida. |
C1 2018 I_001-038 (b5173a0c-1e7e-44d4-b4c2-fab41cd3df76).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen osalenud mittu päeva tagasi ühes väga huvitavas ümarlaual, kus käsitleti ühiskondliku sallivust.
Seal osalesid erinevate riikide esindajad, kes tutvustasid meile oma rahvust, kultuuri, kombeid ja keelt.
Veel üheks oluliseks teemaks oli: "Inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil", mis käsitlemise jooksul tekkitas eriarvamusi ja isegi vaidlusi osalejate vahel.
Kõikide inimeste lojaalsus oma rahva kuuluvuse suhtes sõltub puhtalt kodu kasvatusest.
Näiteks kui lapsele lapsepõlvest õpetatakse rahvustantsu või rahvusmuusikat kuulama, siis ta õpib paremini tundma oma kultuuri ja edaspidi temast pigem saab lojaalne riigikodanik, kes väärtustab riigi kultuuri ja kombeid.
Olla mingi riigi kodanik on väga uhke, kuid mis tõesõna paneb rohkem uhkust tunma on selle riigi ja rahvuse kommete, kultuuri ja keele tundmine ja jälgimine.
Kuid mitte kõik inimesed, kes elavad oma riigis mõistavad ja jälgivad neid kombeid.
Ehe näide oleks näiteks Türgi, kus ükspool kodanikke palvetab mittu korda päevas ja ei joo alkoholi ja on teine pool, kes seda juba ei tee.
Minu arvates see pigem sõltub vanusest, kui palju neid kombeid jälgitakse.
Kahjuks noorema generatsiooni väga ei huvita riigi kultuur või kombed.
Minu arvates väga oluline aspekt, mis kujundab meie isiksust on see, kuidas me suhtume teistesse.
See ei peaks olema ainult riigi siseselt, kuid ka välismaal.
Kui reisida kuhugi välismaale, peab olema lugupidav selle riigi rahvuse, kommete ja kultuuri vastu, sest see on tegelikult peegeldab inimeste hinge ja kujundab nende isiksust.
Keegi ei tahaks kogeda lugupidamatust enda riigi või kultuuri suhtes.
Üks olulisemaid asju on jääda inimeseks ükskõik mis olukorda inimene satub.
Osalejaid ärritas ühe osaleja arvamus, et välismaal olles peab jälgima ainult enda riigi ja kultuuri kombeid ehk reeglid.
Ma ei nõustunud sellega, sest minu arvates keegi ei anna meile õigust tulla võõrsile ja dikteerida ma riigi reegleid.
Kokkuvõtteks antud ümarlaual osalemine oli mulle kasulik ja laiendas minu silmaringi ja maailma vaadet.
Soovin mõistlikult suhtuda erinevate riikide rahvustesse, kultuuri ja nende komete vastu. |
C1 2018 I_001-120 (7307e3fe-ca54-4518-852a-1adc45692ddf).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Käisin ühiskondliku sallivuse ümarlaual.
Vestlus oli üsna huvitav: räägiti peamiselt kahest teemast, kuidas peame lugu teiste kultuurite vastu ja kuidas hoida rahvuslikku identiteeti võõrsil.
Mõlemad teemad on ajakohalised.
Mõlemaid on käsitletud palju ka meedias, aga minu arvates oleks hea, kui me kõik arutleksime nende üle ka isiklikult.
Võib tunduda enesestmõistatav, et peame lugu teiste rahvuste vastu.
Aga kas me tõesti teeme seda oma igapäevase elu olukordades?
Ma osalesin mõnd aastat tagasi rahvusvahelises noorte vabatahtliku tööprojektis välismaal, mis kestis üheksa kuud.
Olin enne seda projekti arvanud, et olen salliv inimene, aga alles selle projekti jooksul sain aru, et kõik inimesest erinevatest maadest ja kultuuritest on põhimõteliselt sarnased.
See et see tähelepanek tuli mulle peaaegu üllatusena, hämmastas mind.
Ja just seepärast ma arvangi, et me ei kunagi saa tõeliselt pidada lugu teistest rahvustest, kui me ei õpi neid isiklikult tundma.
Seepärast oleks tähtis, et erinevatest kultuuritest pärinevatele inimestele pakutaks võimalusi kohtuda teine teisega.
Ja sellest saamegi järgmise küsimuse juurde: kuidas saaks meie töökoht neid võimalusi pakkud?
Teine ajakohaline teema oli võõrsil elamine.
Inimesed on alati kolinud maast teiseni, aga tänapäeval tundub et maailm on nii väikseks läinud, et mujale kolimine on kergem kui kunagi varem.
Tean ise oma elukogemusest, et võõrsil elades hakkab oma kodumaa ja selle kombed huvitama rohkem kui kodus.
Hakkab igatsus oma söökide-jookide järele, tekib tahtmine rääkida oma kodumaast, kui imelik see on.
Aga kas ma saan teistele rääkida oma kodumaast, kas ma saan igatseda, kui ma ei tea milline see on ja millised on selle kombed?
Seepärast oleks tähtis tutvuda oma maa kultuuriga juba kodumaal elades. |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.