title
stringlengths 12
119
| lang
stringclasses 1
value | source_name
stringclasses 1
value | format
stringclasses 2
values | category
stringclasses 1
value | cefr_level
stringclasses 4
values | license
stringclasses 1
value | text
stringlengths 126
36.9k
|
|---|---|---|---|---|---|---|---|
C1 2018 I_001-122 (b09cfc5a-c147-456a-9f0f-7d8645760fa1).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Mina osalesin mitu päeva tagasi ühiskondliku sallivuse ümarlaual.
Kus rääggiti olulistest ühikondikest teemadest.
Kuuldu põhjal ma kirjutan nendest olulistest teemadest millest räägiti ümmarlauas.
Esiteks räägiti lugupidamisest teiste kultuuride vastu.
Mina arvan, et teisse riiki tulles elama peab alati austama teiste rahvust, kultuuri ja kombeid, sest see on põhimõtteliselt miks see rahvus üldse on olemas ja toimib.
Võib olla, et ilma mingi kombeta seda riiki või rahvust üldse ei oleks olemas.
See tähendab, et austamine on kõige vähem tegu mida me saame teha selle riigi kasvuks.
Väga tähtis oskus teises riigis olles on osata nende keelt või vähemalt proovida seda õppida.
See on minu arvates väga tähtis aspekt kultuuri lugupidamisel.
Tulles teisse riigi sa ei tohi ka ise unustad kust sa pärined, sest oma identiteedi hoidmine on oluline.
Tavaliselt saad sa oma kultuuri ka võõrriigis näidata ja tavaliselt seda austatakse.
Samas sa ei tohi teisi segada oma kultuuri toomisega, sest austus peab alati olema mõlemal poolel, ning siis nad võtavad su vastu just kui enda.
Kuigi oma rahvusliku omapära hoidmine on raske seda alati tuleks teha kas või enda pärast.
Kõik inimesed pärivad kusagilt oma kultuuriga ja kommetega.
Tulles teisse riiki peavad mõlemad poled austama üks teist.
Kui üks pooltest ei jälgi reegleid, siis toimuvad konfliktid.
Vastuolude mitte tekkimiseks austame üks teist ja räägime sellest probleemist rohkem.
See ongi põhjus miks maailmas sõjad tekkivad. |
C1 2018 I_001-130 (826055b0-2e5f-491a-9341-f6041e64b6c2).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen osalenud ühiskondliku sallivuse ümarlaual.
Antud teema on väga oluline ja aktuuaalne, see on väga tänapäevane peaaegu üle kogu maailma.
Seda on raske ülehinnaata, kuna see keskendub inimeste - ja nende rahvuste identiteedi säilitamisel ja selle kaitsmisel, mis otseselt puutub kokku ka inimõigustega.
Üheks ümarlaua peamiseks teemaks oli lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keelte vastu.
Selle põhiideeks oli iga rahvuse eripärasus kogu selle kultuuri mitmekülgsusega, mis võimaldab kõikidel rahvuse liikmetel elada, käituda ja rääkida selliselt, kuidas nad on harjunud, kui see ei tee liiga ümbritsevatele.
Tänu sellele on võimalik viia läbi kultuuridevahelist struktureeritud dialoogi, mis pakuks lahendusi erinevatele probleemidele ja konfliktidele erinevatest vaatenurkadest, ning sellise dialoogi tulemus ehk kokkuvõte oleks täisulatuses objektiivne.
Samas see annaks võimaluse kõikidele õppida tundma erinevaid kultuure, nende esindajaid ja keele, mis avardaks inimeste maailmavaadet ja suhtumist erinevatesse teemadesse.
Teiseks peamiseks arutlemisteemaks oli inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteedi ka võõrsil.
Selle teema põhiküsimuseks oligi see, kas tänapäeva inimene soovib ja suudab hoida oma kultuuri ja olla selle liikmeks igal pool, kuhu ta ei läheks.
Minu veendumuseks on see, et sellises multikultuurses maailmas, mis meil hetkel on, on raske isegi soovi korral pühendada kõike ja elada üheainsa kultuuri ja rahvuslikku identiteedi raames.
Inimestel on mugav võimalus kasutada interneti ja reisida, mis rikastab nende silmaringi, suurendab suhtlusringi, õpetab uusi enne teadmata oskusi.
Seega kõik oleneb sellest, kuivõrd inimene ise soovib pidada ühte kultuuri või olla mitme kultuuri liikmeks ja luua enda individuaalse identiteedi.
Tänapäeval on oluline suhtuda lugupidamisega igasse kultuuri ja selle esindajatesse, mis avardaks inimeste maailmavaadet.
Samuti see võimaldaks kultuuride jagamist inimeste vahel ja nende omamoodi segunemist. |
C1 2018 I_002-030 (64be36a9-2697-4166-a2ac-5e104a544e34).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin ühiskondliku sallivuse ümarlaual ning tekkis soov avaldada oma arvamuse sallivuse teemadel, mida käsitleti sellel konverentsil.
Kirjutan teemadest, mis olid olulisemad antud üritusel.
Lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu.
Arutleti ühiskonna käitumise ja sajandite jooksul kujunenud pingete üle.
Rõhutati, et just meie riigis eksisteerib pinge kahe rahvuse vahel.
Nendeks on eestlased ja venelased.
Just need rahvused ei suuda kokkuleppida.
Esinevad konfliktid, vaidlused ning erinevat sorti kokkupõrked.
Kahjuks puudub inimestel: suhtemisoskus, jareleandmiseoskus ja ratsionaalne vaatenurk konfliktide lahendamiseks.
Samuti kõneldi ka sellest, et tihti võib kohata sallivat käitumist erinevate rahvuse, riikide ja ühiskondlike kihtide vahel.
Heaks näiteks toodi ka Eesti naaberriikide "kingitusi" Eesti Vabariigi sajandaks iseseisvusaastaks.
Nimelt on Soome ühe telekanali uudistes ette kantud ilma prognoosi eesti keeles.
Lisaks saatsid õnnitlused ka Venemaa, Läti ja Leedu.
Arvan, et see teema oli üpris aktuaalne ning selle teemal arutletakse ka edaspidi
Inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil.
Arutelu puudutas eesti rahvuse indentiteeti sälitamise välismaal, miks on seda vaja teha, kas sellega saadakse hakkama ja kuidas saab aidata meie rahvas ja riik.
Nenditi, et indentideedi hoidmine võõrsil mõjutab meie riiki tugevalt.
See toob kaasa rahvuse püsimise, turistide meelitamise ja ka kodu tunde.
Kuna konverentsil osalesid ka eestlased, kes elavad välismaal, siis said nad jagada informatsiooni sellest, kas identideeti säilitatakse ja kuidas.
Enamus neist osalejatest märkis, et sellega tegelevad institutsioonid saavad hakkama ning ka nemad panustavad omalt poolt seesse.
Mõnikord osutub raskeks valmistada sarnast toitu või lugeda emakeelset kirjandust just toiduainete ja raamatute nappuse tõttu.
Riik omalt poolt võiks panustada luues spetsiaalsed organisatsioonid, mis tutvustasksid meie kultuuri välismaal, toetaksid eestlasi eriliste abivahenditega ja tekitaks sellega ka välismaal rahvuslusele arengu ruumi.
Oli rõõm kuulda, et meie inimesed osalevad aktiivselt meie kultuuri propageerimises.
Arvan, et korraldatud ümarlaud laiendas osalejate silmaringi, tekitas palju uusi mõtteid ning edaspidi liitub suurem arv inimesi, et vestelda, arutada ühiskondlike probleemide üle ja leida ka neile lahendusi. |
C1 2018 I_002-034 (fa92e09e-a074-4dbe-8508-0a8270995cdf).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eesti on juba ammu multikultuurne riik ja me elame siin kõrvuti väga paljude rahvustega.
Iga rahvus omab ja hoiab enda kultuuri.
Ennekõike tulebki igal rahval hoida enda rahvusliku identiteeti, kultuuri ning hoida keelt võimalikult puhtana ja seda edasi tulevastele põlvedele üle anda.
Ka võõrsil olles peab säilitama seda mis sulle kaasa on antud samas austada teiste kombeid.
Lugupidamine teiste rahvuste kultuuri vastu võimaldab ka neil vastastikku lugupidamist.
Näiteks Eestis elavad venelased peavad tähtsamaid pühi koos eestlastega, teavad riigis olevat rahvussümboolikat ja peavad lugu rahvustoidust.
Samas on neil ka enda tähtpäevad meeles ja keegi ei takista neid pidamast.
Mis puudutab rahvustoite siis ukraina boršš on juba ammu eestlaste toidulaual nagu ka kiievi kotlet või tuntud salat "Olivje".
Oleme selles multikultuurses ruumis nii põimunud, et kohati ei teagi kus on oma ja kus mujalt tulnud komme või toit.
Võõrsil kasvavad noored on tihti "juurleta" sest nad ei huvitu piisaval maaral või ei hooligi oma rahvuslikust identiteedist.
Ja see tahendab seda, et noortega tuleb tegeled selleks et kombed ei hääbuks.
See on meie teha.
Iga inimese kohustus ja rahvuslik vajadus.
Kui sellega ei tegeleta siis oleme kõik varsti "juurteta" inimesed kes elavad teiste rahvuskommete järgi. |
C1 2018 I_002-037 (2103104e-2fed-47af-aab7-db1998912932).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere päevast härrased kolleegid!
Eile, laupäeval sain osaleda ühiskondliku sallivuss ümarlaul.
See oli tõesti suurepärane üritus ja ka kogemus.
Sain kuulata üle kümne erinevaid rahvusest inimesi, kes tahtsid anda parema mõtteviisi ja kogemust.
Meie olulisemad teemad olid: lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu.
See on väga tähtis ja ka oluline teema tänasepäeval.
Kuna igal pool inimesed immigreerivad, otsivad parimaid elutingimusi, peame ka valmis olema inimesi vastu võtma ja kiiresti neid sisseviima meie põhilisele eluprotsessidele.
Peame välja selgitama meie põhinõuded mida kõik inimesed, kes elavad siin peavad täitma selleks, et edukalt areneda.
Kindlasti peame arvestama nende inimeste kultuuri, kommete ning traditsioone selleks, et nad tundsid ennast õigel kohal ja andsid ennast maksimumi, et ühiskonnas probleemi ei tekkiks keelega ja käitumisega.
Arvestades nende kultuuriga peame kindlasti näitama teiste rahvuste inimestele meie armastuse, meie rõõmu, meie soojakäitumise nende vastu.
Sain seda aru, et peame rohkem rõhu panna õppimisele, käitumis normidele ja juba lapsepõlvest õppetama ja selgitama, et kõiki inimesi peab austama.
Kindlasti rääkisime ka sellest, et teiste rahvuste austus ei tähenda seda, et peame murdma oma kultuuri ja kommete.
Peave vaid leidma sarnasusi meie ja teistes kultuurides ja läbi meedia kui ka koolides selgitama, et liigume koos kõikidega üles paadis.
Teiseks põhiteemaks oli: Inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil.
Siin samuti väga palju rääkisime lapsest, kuna kõik selliseid põhi mõtteid peab juba kooli algklassidest välja selgitama.
Peame ka täiskasvanutele näitama ja valmistuda neid selleks, et hea on hõda rahvuslikku identiteeti ka võõrsil.
Lõppkokkuvõtteks tahaksin öelda seda, et peame alati arenema, selleks, et olla kursis tänasepäevasega mailmaga, uute kursidega ja õigeaegselt reageerida raskustele, mis välja tulevad meie elus.
Lugupidamisega, teie kolleeg Anton. |
C1 2018 I_003-002 (ff490864-2f63-4024-aa25-714f5c4e5e50).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Sallivus on hädavajalik
Kaasaegses maailmas tekivad tihti konfliktid inimeste rahvuste, kultuuri, kommete ja keelte erinevuste põhjal.
Kahjuks ei saa meie ühiskonnas kõik teineteist aktsepteerida ning lugupidevalt suhtuda, rääkimata sallivusest.
Minu meelest, peab rohkem tolerantsuse teemal rääkima ning arutlema seda, sest ainult nii võib sallimatuse probleemi lahendada.
Isegi meie väikses Eestis elavad palju erinevaid rahvaid ning mitte kõik saavad sellega hakkama.
Tavaliselt neid inimesi ignoreeritakse, nagu neid üldse ei ole.
Aga kui me vaatame sallivuse mõistet, siis saame teada, et se tähendab just teiste inimeste aktsepteerimist, lugupidamist, vaid mitte eitamist.
Arvan, et kui inimene on teist rahvust või tal on teine emakeel, ei tähenda see, et teda võib kuidagi tagakiusata.
Keegi ju ei saa oma rahvust muuta, sama asi kehtib ka emakeele, kultuuri puhul.
Me ei vali, kellena me sündime!
Arvan, et küll inimestel on olemas nii valmisolek kui ka võimalused hoida oma rahvuslikku identiteeti ka võõrsil.
Aga selleks on vaja luua endast positiivse mulje ning proovida olla lugupidev teiste rahvuste vastu.
Praegu on maalmas miljoneid põgenike ning need on teiste kultuuride kandjad, kes proovivad meie elusse integreeruda.
Jah, ometi see on väga raske, aga selleks, et oma identiteeti säilitada nad ei unusta oma kommetest ning kultuuridest.
Meve, kohalikud inimesed, peame sallivalt nendesse suhtuma ning isegi kui tekivad mingid raskused, peame koos lahendusi otsima, et olukorrast jagu saama. |
C1 2018 I_003-006 (0af51c7c-d760-4035-95b0-965316cdadf5).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, nagu teie kõik teate, mina osalesin ümarlaual ja tahaksin täna oma mõtteid teiega jagada.
Ümarlaua teemaks oli ühiskondlik sallivus ja see paistas minule üsna aktuaalne, sest tänapäeval inimesed väga tihti vaidlevad omavahel sellel teemal.
Esiteks rääkisime lugupidamisest teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu.
Minu arvamus oli varem selline, et igaühel on oma traditsioonid ja kui mina olen toleraantne nende vastu, siis nad on samasugused minu kommete vastu.
Nüüd aga sain aru, et maailmas on väga palju huvitavat inimeste jaoks ja seepärast mina ei pea ainult oma traditsioone järgida.
Tuleb võtta endale ka teiste rahvuste teadmisi ja kombeid, arendada ennast ja seda, mis teid ümbritseb.
Sama lugu on teiste keeltega.
Neid tuleb õppida mitte ainult selleks, et olla tark ja saada erinevate inimestega hakkama, aga ka selleks, et meie maailm oleks ühine, et igaüks saaks leida ühist keelt isegi rasketes situatsioonides.
Ühtekuuluvus tunne on nüüd minu meelest kõige olulisemaid tundeid, sest see teeb kõiki üheks suureks pereks.
Kui iga inimene hakkab teiste vastu lugu pidama, meie maailm saab rahulikuks ja meil ei oleks enam neid sõdu jne.
Teiseks teemaks oli meil inimeste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil.
Sellest tegin järelduse, et kõik sõltub meist endast.
Selles küsimuses on umbes sama lugu, nagu oli esimeses: lugupidamine on kõige vajalikum.
Seega saan öelda, et kui inimesed on valmis pidama lugu teiste rahvaste vastu, siis meie koos saame vahetada valitseva situatsiooni ehk korralageduse inimestevahelistes suhtes.
Teine võimalus on mitte nii positiivne: on võimalik lihtsalt ignoreerida teisi kultuure ja elada eraldi neist.
Näiteks kui sa põrkad teise rahvuse inimesega kokku, sina ei pööra temale mingit tähelepanu, teed nägu, et midagi ei toimu jne.
Peamiseks mõteks on see, et kõige valedam on vihata inimesi ainult nende kultuuri pärast.
Sellest ümarlauast saan teha järelduse, et on oluline hoida ennast kättes olla teistega tollerantne.
Lugupidamine ja ühiskondlik sallivus teeb meid ühiseks! |
C1 2018 I_003-026 (3b8600de-5eca-4722-8031-b1c46c7d5394).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Sallivus on tänapäeval väga aktuaalne teema, millest või kuulda nii raadiost kui ka telerist või internetist.
Tänu sellele, et inimestel on rohkem võimalusi reisida ja teistesse riikidesse kolida, on nii Euroopas kui ka Ameerikas palju migrante teistest riikidest.
Selle tulemusena muutuvad ühiskonnad mitmekesisemateks ja toimuvad eri kultuuride kokkupuutumised.
Kui inimene tuleb teisesse riiki elama, võib tal tekkida igatsus kodumaa järele ning tema jaoks on tähtis säilitada vähemalt kombeid ja keelt.
Võib aga juhtuda nii, et selle riigi elanikud, kuhu ta tuli elama, ei ole nõus sellega, et neile tuldi "külla" ja elatakse oma kommetega.
Sellepärast võivad tekkida paljud konfliktid, mida võiks ära hoida.
Immigrantidel ja vähemuste esindajatel peab olema võimalus oma kultuuri säilitada ja oma kommete järgi elada, kui nad ei solva ja ei sega sellega teisi inimesi.
Nad peavad teiste kombeid austama ja ei tohi omasid kindlasti peale suruda, sest siis tekkivadki konfliktid.
Peamine asi on selles, et kõik peavad teiste kombeid ja hoiakuid austama, mitte nii, et põliselanikud peavad teisi sallima, aga need teised võivad oma kombeid peale suruda.
See on täiesti loomulik, et inimesed tahavad tihti oma rahvuslikku identiteeti hoida ka võõrsil ning sageli on neil võimalusi seda teha.
Kui nad elavad suurtes linnades, on seal arvatasti rühmitused või ühendused, kus inimesed saavad leida teisi inimesi oma isamaalt, nendega suhelda, sidemeid luua ja niimoodi säilitada nii identiteeti kui ka kultuuri.
Konflikte erinevate rahvuste esindajate vahel tekib palju aga neid võib vältida, kui inimesed austavad teiste arvamusi.
Oma kultuuri ja identiteeti säilitamiskes võib inimene liituda mõne rühmituse või ühendusega, kus on inimesi tema isamaalt. |
C1 2018 I_003-028 (ab03198e-59bc-42a0-8231-e918b45954a4).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeval ühiskonna sallivuse teema on hea arutlemiseks.
Selles ilmnevad ühiskonna probleemid, mille lahendades saaks parandada ja muuta inimeste elu paremaks.
Just sellist teemast räägiti ja arutleti konverentsil, millel ma hiljuti käsin.
Tahaksin ka avaldada teile oma arvamust kuuldu põhjal, kuna arvan, et teema on päris aktuaalne iga inimese jaoks.
Üks käsitletud teemasid oli "Lugupidamine teiste rahvuste, nende kultuuri, kommete ning keele vastu".
Sellel teemal oli palju erinevaid arvamusi, mis olid hästi argumenteeritud.
Näiteks globaliseerumise tõttu, meie maailm on muutunud üha avaramaks.
Seega, igas riigis elavad erinevad rahvused.
Peab muidugi olema tolerantne sisserändjatele, kuna nad saavad aidata riigi arenemiseks.
Seoses sellega erinevate kultuuri esinejatele on tarvis vahetada teineteisega oma kombeid, tavad ja üldse kultuuri.
Teise jaoks aga ei pea segama kultuure, rahvuseid.
Iga riik peab säilitama oma kultuuri.
Kui toimub segamine teiste kultuuridega siis kaotakse põhilisi kultuuri või rahvuste tavaid.
Samuti esinejad arutlesid teemal: "Inimste valmisolek ja võimalused hoida rahvuslikku identiteeti ka võõrsil".
Arvatatakse, et vaatamata sellele, kus inimene elab - kas oma rahvuse riigis või võõrasmaal, siis ei tohi tal unustada oma kultuuri identiteeti säilitamisest.
Olles võõras riigis, saab korraldada rahvuse pidu, päevi.
Saab luua ka oma rahvuse klubi, kus räägitakse emakeeles ning kuhu saab oma lapsi ka viia.
Lastele on vaja õpetada oma rahvuse kultuurist, et nad hoidaksid oma rahvuslikku identiteeti.
Niisiis, saab öelda, et meie maailm tõesti muutub ja mõnikord inimestel on soov immigreeruda teistesse riikidesse.
Seoses sellega inimesed peavad olema valmis osutada võõras kultuuris, kus on erinevad tavad ja kombed, traditsioonid.
Kuid ikkagi säilitada oma rahvuse kultuuri ei ole võimatu asi, peab lihtsalt mõtisklema ja kasutama kõikevõimalikku.
Ühiskonna sallivus teiste rahvuste vastu on tõesti lai ja päevakohane teema.
Kõigepealt inimesed peavad ise mõtlema millises ühiskonnas nad tahavad elada ja seoses sellega vastavaid meetmeid ette võtma - näiteks oma kultuuri säilitamise kohta.
Kahtlemata, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi. |
C1 2018 I_004-002 (03547cfb-b0c0-4148-80ac-2ae64c04ec50).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid!
Osalesin 28. veebruaril 2018 Tallinnas aset leidnud sallivuse ümarlaual, mille korraldajaks oli Kultuuriministeerium.
Ümarlaua peamisteks arutatavateks teemadeks olid lugupidamine teiste rahvuste ja nende kultuuri vastu ning inimeste valmisolek ja võimalused oma rahvuslikku identiteeti võõrisl hoidmiseks.
Tahan jagada teiega oma arvamust ümarlaual kuuldu põhjal.
Teema, millega alustati, oligi lugupidamine teiste rahvuste kultuuri vastu.
Ümarlaual viibinud rahvus- ja keelevähemuste esindajad Eestis ütlesid kohe, et nende kultuurist, kommetest, keelest ning neist endist ei peeta Eesti riigis piisavalt lugu ning neid lausa diskrimineeritakse.
Näiteks toodi välja venekeelse hariduse osakaalu pidevat vähendumist riigi ja omavalitsuste poolt ning muukeelsete elanike väike esindatus riigiasutustes, sh rangete keelenõuete tõttu.
Ma arvan, et rahvusvähemused on Eesti Vabariigis ikkagi piisavalt kaitstud.
Kõige arvukamale ehk venekeelsele vähemusele on riigi poolt tagatud võimalus õppida oma emakeelt ja kirjandust, alg- ja põhiharidus on valdavalt vähemuse keeles, ka keskharidus on osaliselt muukeelne.
Venekeelsel kogukonnal on olemas oma televisioon (ETV+), raadio (Raadio4), mida toetab riik, aga ka ajalehed ja netiportaalid, ilmuvad venekeelsed raamatud ja muu kirjandus.
Koolides ja ülikoolides on praegu tõhus keeleõpe.
Kui keel on selge, võib vabalt riigiasutustele tööle minna.
Selliseid positiivseid näiteid on küll ja veel.
Eesti elanikud austavad üksteise kultuuri.
Pärast rahvusvähemuste küsimust kerkis esile rahvusliku identiteedi võõrsil hoidmise teema.
Sõna said USA-s ja Venemaal elavate eestlaste esindajad, kes ütlesid, et väliseestlastel on selline valmisolek olemas mitte kõigil ning oma rolli mängib siin ka see, et riigipoolne tugi rahvusidentiteedi hoidmiseks praktiliselt puudub, seega ka võimalused selleks on praaegu olematud.
Ma arvan, et välismaal elavad eestlased ehk väliseestlased, sealhulgas ka need, kes on majandusemmigrandid, võiksid tagasi kodumaale pöörduda.
Meil on ilus ja edukas riik (ka oma muredega) mida peaksime üheskoos veelgi paremaks muutma.
Meil on tööjõupuudus, mida tagasi tulnud inimesed saaksid lahendada.
Ka Eesti võimud peaksid panustama, näiteks stimuleerides majanduslike soodustuste või tingimustega väliseestlaste (sõltumata nende emakeelest) tagasitulekut.
Ümarlaual öeldu ja kuuldu põhjal võib järeldada, et sellised kohtumised on vajalikud üksteise murede tundmiseks, kuid edaspidi võiksid sellised üritused keksendude probleemidele lahenduste otsimisele, mitte lihtsalt arutamisele. |
C1 2020 III_002-018 (a28a4499-a03a-44de-bb46-f5e1da34a9bb).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kuidas meie ametlik keel saab teha selgemaks
Eelmisel nädalal Tallinna ülikoolis toimus konverents "Selge keel", kus osalesid nii teoreetikud (peamiselt teadlased) kui ka praktikud (poliitikud, keeleõpetajad, IT-töötajad ning ajakirjanikud). Konverents oli pühendatud probleemile, mis üha enam muutub aktuaalsemaks nimelt kuidas kasutada keelt niimoodi, et säilitada selle arusaadavuse ja samal ajal mitte ümber vormistada seda muuseumieksponaadiks. Konverentsil oli kaks olulisemat teemat: keele kasutamine asjaajamises riigi jm asutustes ning info esitamine avalikes suhtes. Mõlemad teemad demonstreerivad erinevaid tendentse keelekasutamises. Asjaajamine asutustes (eriti riigi omas) peab kasutama väga täpset keelt. See tähendab, et ametlik keel saab muuta väga bürokraatiliseks, selle selgus ja arusaadavus vähenevad. Vastupidi info, mida produtseerivad riigiasutused, on nii oluline, et peab olema esitatud avalikusele nii kiire kui võimalik ühest küljest, aga samal ajal maksimaalselt selges ja arusaadavas vormis - kes tegeleb reklaamiga teab, et info peab peatama jooksvat inimest. Nende vastuolude olemasolemine tähendab, et riigi jm asutused vajavad neid inimesi, kes saavad "tõlkida" bürokraatilisest keelest tavaliste elanike keelde. Need "tõlkijad" vajavad oma instrumente, mille abiga oleks võimalik väga kiiresti visualiseerida ning esitada olulist infot. Nende viiside ja võimaluste arendamine peab saama keeleteoreetike ja praktike koostöö tulemuseks. |
C1 2020 III_002-027 (9cf77a89-0719-471e-8ce0-2c75450a1b61).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeval on info andmine, vastu võtmine ja vahetus väga kättesaadav. Kiiresti arenenud tehnilised lahendused annavad meile võimalust jagada infot üks kõik kust kohast ja mis ajal aga seega kasvab ka vastutus: kuidas ja kui täpselt ja selgelt on info saajale edastatud. Info jagamise kohta viiakse erinevaid tunde nii õppeasutustes kui ka täiendkoolitusi ja kursuseid tavalistele inimestele, kelle, näiteks, tegevusala nõuab seda. Ühest sellisest konverentsist tahaks kirjutada. Üks oluline teema on selges ja arusaadavas keeles asjaajamine riigi ja teistes asutustes. Nii varem, kui ka eriti tänapäeval paljud protsessid olenevad sellest, kuidas ja kui kiirest info on saajale jõudnud. Koolides õpetatakse lapsepõlvest, et info peab olema üle antud võimalikult selgelt, lühidalt ja konkreetselt. See on vajalik nii hädaolukorras, kui ka tulevikus. Rohkem ja rohkem infot jagatakse arvutisüsteemide abil. Kõik ametlikud kirjad saadetakse tänapäeval digitaalselt. Konverentse viiakse läbi interneti. Võimalusi on väga palju: kirjalik "online" vestlus, videokohtung, kiri või tavaline kõne. Nii paljude võimaluste olemasolu tekitab tihti olukorda, kus infot on liiga palju ja just selleks vajalik osata väljendada vajalikku infot ja maksimaalselt selgeks ja arusaadavas keeles. Esiteks, olenemata info jagamise viisilt, peab täpselt olema info sisu läbi mõeldud. Juhul, kui me vestleme ametnikuga, siis ei tohiks anda liiga palju infot vaid vastata konkreetsetele küsimustele. Kasutades side-ja videovahendeid, peame veenduma, et nende tehniline seisund võimaldab kasutada neid efektiivselt. Hea võimalus harjutada infot selgelt ja lühidalt edastada on valida mingi teema ja teha selle kohta ka kokkuvõte või ettekanne olles, näiteks, esialgu üksi ja siis harjutada oma lähedaste ringis. Inimene saab ennast hinnata iseseisvalt. Selleks on vajalik enda esitlust kas heli-või videosalvestusele panna ja pärast kuulata ja otsustada kas sa tahaksid, et sulle oleks info sellisel viisil üle antud. Teema "infovahetamine" või selle selges keeles teostamine võib kõõlada väga tavalisena kuid tihti see oskus on tõenäoliselt puudub. |
C1 2020 III_002-028 (840a7592-3372-4620-9fa3-e0fc0fe2dbcd).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Üks tähtsamaid teemasid tänapäeval on selge keel. Just sellele teemale arutasime konverentsil, milles ma hiljuti võtsin osa. Sooviksin nüüd Teile kuuldust teada anda ning oleksin väga õnnelik, kui Te saaksite ka oma arvamusega jägada e-posti teel. Oma mõtteid on võimalik avaldada kirjutades meile e-mailile [email protected]. Esimene selge keele konverentsi teema oli "Selges ja arusaadavas keeles asjaajamise olulisus riigi- jm asutustes". Sellele teemale osalejates oli palju ernevaid arvamusi, näiteks mõned arvasid, et nii suuline kui ka kirjalik kommunikatsioon on oluline ja peab olema selge ainult riigi asutustes. Teised väitasid, et nii asjaajamine kui ka teised protsessid peavad olema selged ja arusaadavas keeles igas organisatsioonis. Lõpuks tulid osalejad kokkuleppele, et ikkagi asjaajamis protsess peab olema selges keeles, sest niimoodi on lihtsam säilitada kogu dokumentatsiooni õiges ja arusaadavas vormis. Kuid kommunikatsioon tegelikult saab olla keskmisel tasemel, sest meie ühiskonnas on palju teisi keeli ning mitte kõik saavad selgelt oma arvamust väljendada. Teine teema oli: "Viisid ja võimalused, kuidas infot selgelt ja arusaadavalt esitada". Üks osaleja pakkus ette kohe mitu varianti. Näiteks, esimene viis võiks olla presentatsioon koos piltidega, sest niimoodi saavad inimesed palju parem aru, millest räägitakse. See viis on kasulik pigem neile, kelle emakeel ei ole eesti keel. Teine huvitav variant oli see, et saaks filmida videot, milles samamoodi on näha kogu infot. Minu pakkumine oli see, et inimene, kes jagab infot võiks oma esinemise lõppus esitada kuulajatele palju küsimusi, et nad saaksid peegeldada esinejale. Selle viisi abil saab esineja endale selget pilti, et kas kuulajad said aru. Selge keele teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest me elame kiiresti muutuvas maailmas ning on oluline aru saada mis toimub ja samuti on oluline saada kogu infot arusaadavas keeles. |
C1 2020 III_002-074 (f415eb05-b6ef-4ec4-948e-359ffef05af5).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tere päevast! Kaks päeva tagasi olen osalenud selge keele konverentsil ning see on mind tugevasti mõjutanud. Kirjutan käesoleva arvamuslugu selleks, et enda positsiooni selgeks teha, kuna valitud teema on universiaalne ja puudutab iga inimest. Saab kindlalt kinnitada, et asjaajamine ning enda mõtete avaldamine nõuab selget ja arusaadavat keelt. See faktor puudutab erinevaid struktuure nii sotsiaalses, kui ka poliitilises ja majanduslikus sektoris. Esimene sobiv näide, mida on võimalik eespool esitatud argumendi kohta tuua, on haridus ning sellega seotud asutused. Koolide peamine ülesanne on anda teatud sihtgruppi inimestele võimaluse arenemiseks ja kavamiseks. Eesmärgi saavutamiseks on nõutud hea selgitamisoskus, mida omavad kõik õpetajad ja lektorid tänu suurepärasele, selgele keelele. Samuti vajavad arusaadavat keelt ka poliitikud, kuna riigi edu ja kasv sõltuvad tihti selle esindajate oskusest läbirääkimisi viia. Raske on eitada, et ka paljude majandusliku struktuuri töötajate keel peab olema grammatiliselt korrektne, et esitada selget tagasisidet nii oma projektide kui ka üldise majandusliku olukorra kohta. Teema juurde sobib ka meelelahutus, ning teater ja kirjandus, kus keel on põhiliseks informatsiooni edasiandjaks. Kuigi arusaadava keele valdamine on äärmiselt tähtis, selle saavutamise viisid on kasutatud vähem, kui arvata võiks. Esineva isiku hääl peab olema piisvalt vali ning inimene peab ennast tundma enesekindlalt. Esineja peab valdama teemat, kasutama mitmekesiseid võrdlusi ja sünonüüme ning kontrollima enda hääle kõlavärvi. Toodud argumentide põhjal saab järeldada, et selges keeles asjaajamine on tõesti oluline ja seda oskust on võimalik õpida, kuigi see nõuab harjutamist. Lugupidamisega, Ajalehe Lugeja |
C1 2020 III_002-083 (40a4bfda-4e78-4b94-8c56-e591e107e645).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal võtsin osa selge keele konverentsist, mis leidis aset Saku Suurhallis. Kuna konverentsil käsitletud teemad tundusid mulle huvitavad ja tänapäevases maailmas ka väga tähtsad, tahaks nüüd teile sellest rääkida. Üks tähtsamatest teemadest oli see, kui oluline on riigiastustes ning ka mujal kasutada selget arusaadavat keelt. Tihti nii valitsuse ja rahva vahelised või mõne asutuse sisesed arusaamatused tulenevad liiga keerukate keelestruktuuride kasutamisest. Samuti tekitab probleeme ka asjaolu ebaselge sõnastus. Selliste olukordade vältimiseks tuleks asutustes nii juhtidel kui ka tavalistel töötajatel lihtsamat keelt kasutada. Ühe programmeerimiskeele looja kirjutas väikest poeemi, kus väitis, et "Lihtne on parem kui keerukas" - seda nii programmeerimises, kui ka elus. Pärast ettekannet arutati viise, kuidas võiks võimaldada info selget ja arusaadavat edastamist. Oli tehtud palju ettepanekuid, alustades rangete piirangute kehtestamisega ning lõpetades komisjonide asutamisega, kes kontrolliks edastatava info selgust. Lõpuks osalejad jõudsid kokkuleppeni, et kõige parem viis eesmärgi saavutamiseks on jälgida järgnevaid nõuandeid. Vältida professionaalsete terminite üleliigset kasutamist ning teha kindlaks, et tekst on igale inimesele arusaadav. Vältida ka selliseid sõnastusi, millel on kaks või rohkem tähendust - seda selleks, et teha kindlaks, et edastatavat sõnumit saadetakse aru õigesti. Neid soovitusi peaks jälgima iga inimene oma igapäevases elus, sõltumata sellest kas ta on ametnik, juht või tavaline töötaja. Alati on parem sõnastada mõte lihtsamas viisis ning teha kindlaks, et sind saadetakse aru, kui näidata, kuivõrd tark sa oled ning jätta kuulajaid mõtlema sellest, mida sa just ütlesid. Selles seisnebki selge keele kasutamise põhimõtte. |
C1 2020 III_002-107 (9b8a2d23-1905-48b8-bede-e17370c7717b).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Selge keele konverentsi arvamuslugu. Peale antud konverentsil osalemist, tekkis mul tugev vajadus oma arvamust esitada ning käsitleda paar vajalikku mõttet. Järgnevates lõikudes hakkan mõtisklema järgmistel teemadel: "Selge keel riiklikutes jm asutustes" ning "Viisid, kuidas infot selgelt esitada". Esimest teemat vaadeldes, kõigepealt oleks õige mainida, et riiklikutes jm asutustes selge keele kasutamis olulisus on vaieldamatu ning peab olema kahtlematu kohustuslik. Erinevate asutuste asjaajamine toimub riigi mastaabis ning on eeskujuks kõigile Eestimaa elanikele. Teiseks argumendiks oleks mul see, et asjaajamisel tegemist on ikkagi ametlike dokumentide töötlemisega. Ehk see tähendab seda, et need ametlikud paberid peavad vastama neile ette nähtud normidele ning standartidele. See peab olema nii sellepärast, et dokumentides peab olema mingi konkreetne struktuur. Teist teemat arutades, oleks kompetentne esitada mingit konkreetset reeglite nimekirja, mis kirjeldaks minu isiklikke seisukohta. Esimeseks oleks see, et tuleb võimalikult palju vältida erinevaid kõnekeelseid ning slängi fraase, et keel oleks selge ning arusaadav kõigile. Teine on see, et kirjaliku ning suulise teksti sees ei või olla liiga palju keerulisi termineid, mis võiksid tekkitada rahva sees segadust. Kolmas on aga see, et üks parimaid võimalusi tagada selget info esitamist on korraldada kohustuslikud keeletestid riigi ametnikele. Kokkuvõttes, tahaks veel kord rõhutada seda, et riigi tasemel selge keele kasutamine on ülioluline, sest võimaldab ametnike ning elanike vahel side loomist. Riigis, kus kasutatakse riiklike asjade ajamisel liiga keerulist või ebaselget keelt ei või olla head suhtumist ametnikesse. |
C1 2020 III_003-055 (d3220763-598f-439c-b945-1a2966b07404).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tehnoloogia sajandil on omad võlud ja valud ning kommunikatsioon on üks nendest, mis sisaldab endas mõlemat. Hiljuti õnnestus mul osaleda selge keele konverentsil, mis käsitles mitmeid huvitavaid teemasid, kuid esile tuua tahaks vaid kahte. Esimene oluline teema, mille kohta avaldan oma arvamust, oli "Selges ja arusaadavas keeles asjaajamise olulisus riigi- jm asutuses". Teema oli vägagi aktuaalne, sest aina rohkem viiakse asjaajamist digimaailma ja iseteenindusse, kus inimene järgides juhiseid toimetab täitsa iseseisvalt. Ma ei vaidlegi selle üle, et see on üsna mugav mõlemale osapoolele, kuid on üks väike "AGA" ehk tingimus, et asjaajamine toimub väga selges ja tavainimesele arusaadavas keeles, mida ta on võimeline mõista ja toodud info töödelda. Eriti on see tähtis, kui tegemist on riigiasutusega. Samas ka teised asutused võiksid ja peaksid sellega arvestama. Kui asjaajamise keel on keeruline ja mitmetimõistetav toob see kaasa vaid ohtu ja riski, kus inimene tahtmata teeb midagi valesti või esitab ebakõlblikke või valesid andmeid, rääkimata sellest, et inimene võib kogemata eksida ja see toob kaasa ka materiaalset eht rahalist vastutust. Olgu asjaajamine tavainimese sõbralik, lihtne ja mugav. Teiseks oluliseks teemaks oli "Viisid ja võimalused, kuidas infot selgelt ja arusaadavalt esitada". Nagu oli alguses öeldud, on tehnoloogia juures on omad võlud ja valud. Ning mul on hea meel, et oma arvamuslugu lõpus saan rääkida ikka võludest ja rõõmudest. Tänasel päeval on lai nimekiri võimalustest, kuidas infot esitada ning konverentsil osalejad said selle teadmise võrra rikkamad. Peamine kommunikatsiooni reegel on see, et ennekõike tuleb teha selgeks, kellele on sinu info ehk sõnum suunatud. Kui sellega on pilt selge, siis lähtuvalt sihtrühma profiilist valida saab ka vastavad viisid. Peab meeles pidama seda, et kasuta nii vähe sõnu kui võimalik, kuid täpselt nii palju kui vajalik, et kogu vajalik info oleks edastatud. Info esitamisel on väga tähtsad süsteemsus, struktureeritus ning konkreetsus, olgu see kirjalik või suuline viis, olgu see esitlus, ettekanne, vestlus või läbirääkimised. Siiralt loodan, et minu arvamusloost oli Sul kasu ning Sina lugedes mõtlesid kaasa. Tänan ka konverenti osalejaid aktuaasete teemade esile toomise eest. |
C1 2020 II_002-006 (a1640968-ec47-4c56-99fe-3f427b267538).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tööturu teema on üks tähtsamaid teemasid. Viimasel ajal on tihti kuulda, et inimestel tekkivad probleemid töö leidmises. Ma osalesin ümarlaual, mille raames käsitleti selliseid teemasid nagu "Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused" ning "Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega". Ma tahaksin kuuldust Teile teada anda ja oleksin õnnelik, kui Te minuga kaasa mõtleksite ning oma mõtteid nendel teemadel avaldaksite. Esimesel teemal oli palju erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on ameti oskused esimesel kohal. Nende argumentide hulgas oli selline, et inimesed, kes õppisid kutsehariduskeskuses, peavad oskama teha just seda tööd, mis on nende eriala osa, näiteks pagar valmistab kooke, aga keevitaja keevitab toru. Teiste osalejate jaoks on isikuomadused väga olulised. Nad esitasid hästi argumenteeritud mõtteid, näiteks kui inimene ei ole sõbralik ega ei oska teha koostööd, siis on raske tema jaoks töötada kollektiivis. Tagajärjeks võib olla madal produktiivsus. Lõpuks tulid ümarlaua osalejad kokkuleppele, et ameti oskused ja isikuomadused on tähtsad samal määral. Tööturul ei tekki probleemi leida tööd nendele, kes on professionaal oma erialal ning samal ajal omandab selliseid inikuomadusi nagu vastutustunne, lugupidamine. Teisel teemal oli ka tõsine arutlemine. Kõik osalejad olid nõus, et kaasaegne tööturg on paindlik ja muutub pidevalt. Seega tööotsijad peavad olema valmis ümber õppima. Ühiskonnas on tänapäeval palju uusi nõudeid, näiteks kaasaegsel õpetajal peab olema digipäevus oma õppemeetodite hulgas. Kaasaegne õpetaja peab kasutama digitehnoloogiaid, kui tekkib selline vajadus, näiteks distantsõppe korraldamises. Tööturu teema on väga sügav, aga iga inimene peab töötama iseendaga ja teha valikuid ise, et saavutada püüstitud eesmärke. |
C1 2020 II_002-011 (49fa3ab4-967e-4503-80c1-778d6bfcd5dd).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeval töö ja töö otsimine mängib olulist rolli inimeste elus, sest iga isik tahab olla tööturul edukas. Ma osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual, kus arutleti aktuaalseid küsimusi ja ma tahan jagada oma mõtteid Teiega. Üks käsitletud teemasid on tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused. Tööandja tihti küsib tuleviku töötajale isikuomadustest, sest see annab võimalust inimeste paremini aru saada. Tööandjad arvavad, et pingetaluvus on väga mõjutav oskus, sest tihti töötajad peavad olema eriollukordades, kus on vajalik kiiresti reageerida ning lahendust leida. Suur mõju töö otsimises mägib haridus, sest see teeb otsimise protsess lihtsamaks. Minu isiklik kogemus näitab ka, et kui inimene valdab rohkem kui kaks keelt, ta võib leida tööd kiiremini. Tahan lisada, et oluline iseloomujoon on abivalmis, sest iga inimene töötab kollektiivis nagu üks meeskond. Selleks et lahkarvamused ei tekki kollektivis peab olema arusaamine ning lahke õhkkond. Teine teema oli "Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega". See oli väga aktuaalne teema ümarlaual, sest seoses eriolukorraga ning kriisiga olukord on natuke muutunud riigis. Olen kuulnud ajalehest, et koronaviiruse tõttu inimesed jäid töötu. Mõned asutused, kauplused, hotellid, restoraanid on suletanud. Kaks või kolm kuud inimesed üldse ei töötanud ja leidsid töökohta infoportaalis nagu cvkeskus.ee ja Eesti Töötukassas. Kui vaatas, kuidas muutus olukord, siis praegu põllumajanduse sektor nõuab töötajad. Seoses suure koormusega koolis ning õppeasutuses on vajalik õpetajad, eriti need, kes orienteeruvad hästi IT-keskkonnas, sest õppeprotsess toimub veebi keskkonnas. Arstid, õed on väga levinumad tööportalis, selleks et nad võivad ja peavad töötada nii Eestis kui ka väljaspool. Võrreldes 2019. aastaga kõige populaarsemad ametid olid ettekandjad, müüjad ja hotellide administraatorid, aga turundus ei arenenud üldse. Lõpetuseks, võin öelda, et koosolek Eesti Töötukassas oli väga huvitav ja effektiivne nii töötajatele kui ka tööandjale. Ma sain uusi teadmisi ja võin kasutada neid oma tuleviku töö planeerimiseks. |
C1 2020 II_002-037 (8d088547-6bf2-4b10-a702-e73549146222).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tahan jagada oma arvamust selle kohta, mida olen kuulnud, osaledes Eesti Töötukassa ümarlaual. Üritusel käsitleti üsna levinud ning kasulikke teemasid mitte ainult nendele, kes otsivad tööd, aga ka tööandjatele ja nendele kes juba töötavad. Kavas olid järgmised teemad: 1. Tänapäeva tööturul vajalikud oskused isikuomadused; 2. Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega. Minu arvates, oli väga õigesti öeldud, et inimese isikuomadused on vajalikum, kui oskused. On palju tähtsam saada aru, et kui inimene ise tahab õppida midagi uut, ta on hea suhtleja, alati kipub likvideerida oma nõrgad küljed, siis ta on see, kes saab hakkama iga raskusega ning kohaneb igal töökohal. Kui ta midagi ei oska, pole hullu, teda saab suunata vajalikele kursustele ehk koolitustele, kus ta saab soovi korral väärikaks töötajaks. Teine teema on seotud esimesega: tööturg lihtsalt saab võita tööpuudust, kui loobub otsimast valmis professionaale ning pühendub nende tegemisse (valmistamisse). Kui tööandja hakkab õpetama endale töötajaid, siis tööjõupuudus (mis Eestis elab koos tööpuudusega) oleks minimaalne. See on täielik probleem ühiskonnas - inimestel pole kogemust, mingeid teadmisi (ei räägi Kõrgharidusest), siis nad jaavad töötuks, aga tööandja jaab töötajateta. Ma olen sellega täiesti nõus ning ei saa aru tööandjate nördimusi selle peale, et meil ei piisa inimesi. Aga kui keegi kandideerib töökohale, nad vastuvad eitusega, sest: "meile on vaja sellist inimest, kellel on suur töökogemus selles valdkonnas". kokkuvõteks ütlen, et olen väga rõõmus, et neid teemasid püstitati selles ürituses ning loodan, et tööandjad teevad oma õiged kokkuvõted ning muudavad om suhtumist inimestesse. |
C1 2020 II_002-039 (20fbcf13-4829-4714-a7b2-2461414ec075).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Mul õnnestus osaleda ümarlaual, mis oli organiseeritud Töötukassakeskuse poolt Jõhvis. Läbiviimise kohaks valiti kultuurikeskus, mis omab suurt ja avarat auditooriumit. Seminaril osalesid arenguosakonna spetsialistid, potentsiaalsed töötajad ja tööandjad. Ma tunnen huvi selle tema vastu ja võtsin heameelega seminarist osa. Esimene esines oma kõnega arenguosakonna spetsialist, kes tervitas kõiki kohalviibijaid, selgitades kui olulisema teema aruteluks me kõik siia kogunesime. Ta rõhutas, et elame kiiresti muutuvas maailmas ning tänapäeval nõutakse töötajatelt rohkem oskusi, hõlmates ka digioskusi. Teholoogiad puudutavad peaaegu kõiki valdkondi ning ühiskond vajab kõrgekvalifikatsiooniga inimesi, seepärast tänapäevane töötaja peab orieteeruma IT-valdkonnas, et olla edukas. Tema kolleeg juhis tähelepanu ka sellistele omadustele nagu pädevus. Tööandja peab olema kindel töötajas ning selline omadus nagu pädevus aitab inimest oma tööd hästi teha, mis omakorda mõjutab positiivselt ettevõtte käekäiku. Peale selle sihikindlus ja töökus aitavad saavutada eesmärgi. Teema oli päevakohane sest kõik rääkisid elavalt kaasa. Teisena esines oma kõnega teenindusosakonnast inimene, et inimese haridus vastaks tööturu nõuetele, ent kahjuks pidevalt muutuvas maailmas sellest ei piisa. Selleks on loodud erinevad koolitused ja täiendõpped, kus töötaja võib tõsta oma eriala kompetentsi ja saada konkurentsivõimeliseks. Selleks, et pidada sammu ühiskonnas, inimesel tuleb aeg-ajalt pingutada. Eriti see on tähtis praegu, kuna olukord tööturul on raske ja inimesed elavad stressis. Peale kõnet, arutasime töörühmades, mida inimene peab tegema et olla edukas ja oskaks tõusta karjääriredelil. Selgus, et inimesed ei tea kuhu pöörduda, et saada konsultatsiooni või info tasuta koolitustest aga kõik olid ühel meelel, et pidev eneseareng on tähtis ning tööandja hindab seda kõige rohkem oma töötaja juures. Ühesõnaga, seminariteema oli minu jaoks kasulik. Peale spetsialistide esinemist iga võis nendega rääkida ja abi ja tuge küsida. Kõik jäid seminariga rahule ja nüüd teavad kust võivad saada infot tasuta koolituste kohta. |
C1 2020 II_002-050 (e16a01f7-9db4-4b1b-a938-d4dc62ff4eef).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Ma olen osalenud üsna paljudel ümarlaudadel, kuid eelmisel nädalal toimunud Töötukassa korraldatud üritus pani mind mõtlema nende teemade üle millest vähe räägitakse. Meie kiiresti muutuvas maailmas pole praegu piisav oskustest mis olid hädavajalikud isegi kümme aastat varem, nt lihtne arvutioskus. Nõutav on suurte andmebaasidega töötada oskav inimene, kes saaks internetist leida sobivat infot üsaldusväärsest allikast mis tahes valdkonnas. Kuna enamus veebilehti on saadav ainult võõrkeeles ning Eesti firmad teevad üha rohkem koostööd välisriikidega nõutavad tihti tööandjad vähemalt inglise keele oskust vähemalt B2 tasemel. Väärtustatakse nii Eesti naaberriikide kui ka Kaugida keeli oskavaid inimesi. Mis puutub töötajatelt eelistatavaid isikuomadusi, siis nad ka erinevad eelmistest. Selle tõttu, et päris palju tööülesandeid tehakse kodust väljumata, seltskondlikus pole praegu sama oluline kui oskus ennast distsiplineerida. Kahjuks kui mõni mainitud oskus puudub, täiskavanutel ja eakastel selle omandamine võtab palju aega ja vaeva. Selleks, et nad ei jääks töötuks, peab korraldada koolitusi ja kursuseid töötajate jaoks ning mul on rõõm, et sellega juba tegeletakse, kuid praegu on palju firmasid, kes nõuavad oskavat töötajat ega taha oodata, et keegi lõpuks omandab oskust ning seega kiputakse tööle võtta nooremaid spetsialiste, kes olid lapseeast uues maailmas elanud ning tihti oskavad rohkem kui eelmine põlvkond. |
C1 2020 II_003-010 (3debf067-f56f-471a-b6fd-22299b83228e).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual ning kuulsin palju uusi mõtteid ja ideid. Nüüd soovin teiega seda jagada. Ümarlaua ajal käsitleti kaks põhilist teemat: tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused ning tööturu kohanemine ühiskonnas. Kõigepealt räägiti seal, et tänapäeval, kus kõik muutub väga kiiresti on kohanemisvõime just see oskus, mis läheb vaja igal tööotsijal. Olen selle väidega täiesti nõus, kuid saan ka aru, et vanemaealiste inimeste puhul see võib osutuda suuremaks väljakutseks, kui nooremale inimesele. Peale selle arutati ka seda, et tööotsija peab olema kohusetundlik ning hoolas. See tähendab seda, et tööline peab ajast kinni pidama ning tööd teha korralikult. Veel räägiti sellisest oskusest nagu digipädevus. Tänapäeval, igas kohas vaja tehnoloogiat või osata arvutit kasutada. Ümarlaua ajal meile öeldi, et tööpakkumiste kirjeldustes on kirjas, et peab oskama kasutada Word-i, Excel-i, kuid oli ka selliseid tööpakkumisi, kus on vaja osata kasutada ainult e-posti. Pärast seda, kui me rääkisime tööotsija vajalikudest oskustest ning isikuomadustest, osutasime arutleda, kuidas peab tööturg ise kohanema, kui ühiskonnas toimuvad muutused. Kellelegi pole saladus, et tööotsija sõltub tööturust ning vastupidi. Kui ümbruskonnas toimuvad muutused, näiteks inimesed soovivad suuremat palka, siis peab tööturg kuidagi kohaneda ning suutma inimestele sellist võimalust pakkuda, muidu tuleb tööjõu puudus. Selget näidet võib tuua sellest sunest kus on väga puudu maasikakorjajatest. Tööturg aina teeb pakkumisi, kuid keegi ei lähe töötama, sest palk on väike, päevad pikkad ning töö on füüsiliselt raske. Selle tõttu tööandjad tõstavad palka, pakkuvad eritingimusi (näiteks transport, lõunasöök tasuta jne). Kokkuvõtteks võin öelda, et ümarlaual arutletud teemad on tänapäeval aktuaalsed, kuid neid peab veel rohkem arutleda. Enda jaoks ma sain palju uut teada ning mu silmaring laienes. |
C1 2020 II_004-012 (6d9f49a5-acf7-4731-a79d-27a5633b37f3).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Viimasel ajal on ühiskonnas üha rohkem juttu sellest, et tänapäeva tööturg on nõudlik ja ootab inimesi, kellel on palju oskusi ja vajalikke isikuomadusi. Oluliselt tähtis teema, arvestades seda, et praegu on palju töötuid inimesi, aga töökohtade arv on piiratud. Eelkõige inimesel, kes tahab tööturul edukas olla, peab olema hea keeleoskus nii emakeeles, kui ka riigikeeles ja võõrkeeles. Keel võib aidata töötajal suhelda kollegide või klientidega, mis tihtipeale ootavad tööandjad. Ei saa jätta tähelepanuta hariduskvalifikatsiooni, sest mida targem inimene, seda rohkem toovõimet on temal. Eelistatakse ka inimesi, kellel on eelnev kogemus juba olemas. Seoses sellega, et Eesti on e-riik, töötaja peab valdama erinevaid arvutioskusi ning infotehnoloogiaid. Isikuomadused ka mängivad suurt rolli tööotsimisel, sest tööandjad tahavad näha tarkust, ausust ja töökast. Oodatakse ka tööle inimesi, kes on abivalmis ja alati valmis välislähetustele vajadusel minema. Tihti on inimestel segadust külvatud ja nad arvavad, et lastakse džiini pudelist väljä ja kohe töö leiab neid. Aga tuleb tunnistada, et see pole nii. Töö otsimine ja leidmine sõltub iseendast. On arusaadav, kui töötu ootab toetamist riigi poolt, kuid kõik eeldused on tema kätes. Riik ka võib panustada haridusse, et näiteks koolitusi läbi viia või keelekursuseid korraldada. Loomulikult see nõuab rohkem süvenemist, aga plaan, kuidas laiendada inimeste oskusi peab olema tasakaalukas ja hästi läbimõeldud. Lõpuks tuleb märkida, et kõiki sobivaid oskusi ja isikuomadusi on võimatu saada, aga peabki inimene endale eesmärke pustitama ja arendama oma parimaid külgi. Muutuv tööturg ootab tarku inimesi, kelle jaoks elukestev õpe ei ole tühi sõna. Omakordselt riigiasutused on alati avatud ja valmis inimest õigesti suunama ja toetama. |
C1 2020 II_004-018 (f442bfda-21b4-409b-80bf-fafc282044cf).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual. See oli väga positiivne ja produktiivne üritus. Arvan, et kõige tähtsam teema kõlas, nagu tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused. Maailm muutub väga kiiresti. Ja paljud inimesed ei jõua valmistuda selle protsessi jaoks. Tänased üliõpilased rahulikult õpivad kõrgkoolides ja ei kujuta ette, et 5-10 aastat pärast need erialad lähevad ära ja tulevad teised nende asemele. See on väga oluline ja raske protsess. Aga see ei tähenda, et inimesed ei pea tegema mitte midagi ja saavad ainult oodata, mis tulevik näitab neile, mis muutused toimuvad maailmas; mis uued erialad ilmuvad, uurida, kuidas teha tööprotsessi kergem. Arvan, et kõige vajalikum isikuomadus on soov ja oskus õppida. 50-100 aastat tagasi sa said valida endale elutegevust ja olla kindel, et kasutad oma oskusi terve elu jooksul. Nüüd kõik on teistmoodi. Inimene peab olema alati valmis õppima edasi ja isegi muutma erialat. Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega oli ka väga tähtis teema, mida me arutasime. Ühiskonnas toimuvad muutused seoses sellega, et iga aastaga töö on rohkem automatiseeritud. Kui me tuleme poodi, siis näeme, et peaaegu kõik kassapidajad ilmusid, nende asemel on kassaautomaadid. Ja isegi vanad inimesed oskavad juba kasutada neid. Paljud protsessid lähevad juba interneti kaudu. Roobot toob meile toidu poest. Tehastes, ehitusplatsil ja n.e. paljud tööd on ka automatiseeritud. See tähendab, et inimesed kaotavad tööd. Arvan, et ühiskond ja eriti riigi valitsus peavad mõtlema selle peale. Töötukassa tegeleb sellega juba täna. Iga inimene, isegi kui tal töökoht on olemas, saab konsulteerida töötukassa spetsialistiga ja arutada, mis koolitust ta tahaks valida. Valmistada end tööturu muutmiseks. See on meie vastutus ka. |
C1 2020 II_004-048 (fa925fc8-10c4-4c1f-9769-f3df5af699e7).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, Eesti Töötukassa ümarlaual räägiti väga olulistest teemadest, mida tahaksin kommenteerida. Kõigepealt tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused. Meie vestluse jooksul tulid välja mitu oskused, mida peetakse tähtsaks. Ma kaldun arvama, et kõige tähtsam nendest on oskus töötada meeskonnas. Kõik firmad Eestis muutuvad suuremaks ning nende töötajate arv suureneb. Seetõttu on hädavajalik, et kolleegid leiaksid ühist keelt ja saaksid teha koostööd. Teine oluline oskus, milleta on raske leida tööd on kahtlemata keeleoskus. Eesti on mitmekultuuriline riik ning selleks, et olla edukas tööturul peab inimene valdama vähemalt eesti ja vene keelt. Oleks veelgi parem, kui vähemalt veel üks keel oleks õppitud ära, näiteks inglise või soome keel. Viimane oskus, mida tahaksin rõhutada on oskus kiiresti õppida ja kohaneda erinevate situatsioonidega. See on enesemõistetav, sest meie maailma ja tööturu ootused muutuvad väga kiiresti. Tuleb mainida ka need isikuomadused, mis kindlasti tulevad kasuks tööturul. Esiteks on julgus ja ettevõtlikkus, sest tööandjad ihkavad leida töötajaid just selliste isikuomadustega. Teiseks on tarkus ja rahulikus, sest iga töötaja peab võtma ennast kätte isegi stressiajal. Viimane on orienteerumine edule. Ainult need inimesed, kes on valmis pingutama ja palju töötama võivad olla kindlad, et nad leiavad tööd. Meie koosolekul räägiti ka sellest, et tööturu peab kohanema muutustega, mis toimuvad ühiskonnas. See on täiesti nii! Enamik inimestest töötasid eriolukorra ajal kodust ning nüüd kindlasti peab suurenema tööpakkumiste arv, mis võimaldaks töötada kontori eemal. Lisaks sellele lapse olemisolu ei saa takistada emale töökoha otsimist, sest tänapäeva naised jõuavad teha kõike ning ei taha istuda lapsepuhkusel kolm aastad. Tööturu võiks olla avalikum ja sõbralikum ning suhtuda nendesse nagu lapseta naistesse. Sellega tahan lõpetada ning tänada teid tähelepanu eest! Tallinn 28.06.2020 |
C1 2020 II_004-059 (edc0036d-2bde-4bcd-8ff2-600b5f5f3179).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid! Mina osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual ja tahan jagada oma arvamust. Seal esitati palju teemasid ja suurim osa neist olid väga olulised tänapäevases Eestis. Kõigepealt räägiti sellest, millised oskused ja isikuomadused on kõige vajalikumad tänapäeva tööturul. Kuulates Töötukassa spetsialiste, ma tulin järeldusele, et kõigepealt inimene peab eesti keelt valdama, see ongi kõige tähtsam oskus tänapäeva Eestis. Mis puutub teistesse valdkondadesse, praegu on vähe kvaliteetseid IT-spetsialiste, sest IT-valdkond areneb iga päev ja need spetsialistid, kes õppisid mitu aastat tagasi, peavad kogu aeg midagi juurde õppima. Ja see pärast võib tõestada, et väga kasulik isikuomadus on olla valmis kogu aeg midagi õpima. Töötukassa ümarlaual räägiti ka, et logistika valdkonnas on liiga vähe autojuhte, kellel on olemas C-kategooria. See võib olla sellest, et C-kategooria õppe on liiga kallis ja töötukassa peab rohkem maksma selle eest. Üks oluline teema oli ka selles, et kuidas tööturu hakkab kohanema ühiskonnas aaset leidvate muutustega. Tegelikult Eesti on IT-riik, ja paljud võivad töötada kodus arvutis. Tuldi järeldusele, et tööandjate peamine eesmärk on teha võimalik kodus töötada. See pärast on päris hea, et Eesti on IT-riik ja paljud ettevõtlused võivad kolida netti. Aga nendes valdkondades, kus ei ole see võimalik, peavad tööandjad muutma tööprotsessi turvalisemaks ning jalgima, et kõik töötajad järgivad uusi reegleid. Eksperdid ütlevad, et algab majanduslik kriisis, ja inimestel on soovitav leida seda valdkonda, mida kriisis ei mõjuta. Niimoodi saame hakkama! Lugupidamisega, Toomas Tamm |
C1 2020 II_004-063 (d9aa22fc-7ee3-4177-8744-90c34a8965b0).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Põhiline, kuidas ma võiksin karakteriseerida tänapäevane tööturg on MUUTUV. Elu on praegu nii kiire, kõik areneb kosmose kiirusega, inimeste nõudlused samuti. Nii et olla konkurentselt võimeline lihtsalt peab kogu aeg oma teadmisi areneda. Loomulikult, kergem on kui inimesel on hea ja tugev haridus, siis tal on kergem ajaga koos minna. Eriti kui aru saada et keele oskused annavad tööturul plussid, kuna Euroopa riik on avatud ja soovi korral on võimalik leida hea ja hästi tasustav töö peaaegu igal pool. Aga see ei tähenda, et kui sul ei ole hea haridust siis on lõpp. Väga tähtis on inimese isikuomadused Minu arust tahtmine ja töökus on kaks asja mis võivad igaühe tipuni viia. Mitte kunagi ei ole hilja alustada. Inimene on unikaalne, ja kui hakata endaga tegutseda, areneda, suhelda, mitte karta midagi uut siis tööturg varsti on sellise inimese taskus. Aga kui uuesti rääkida sellest, et muutused on meie argipäevade lahutamatust osaks saanud, siis see on tõesti igalpool. Heaks näideks toon just toimunud koronaviiruse pandeemia tagantjärjed. Paljud inimesed lihtsalt kaotasid oma töökoha, väikesed ärimehed läksid pankrotti, suured firmasid olid omadega nii hädas et pöördusid riigi poole et saada toetust. Mis see tähendab? Tuleb otsida uued võimalused, mitte käed alla lasta, aru saada et elus on nii mustad kui ka valged jooned. Ja võib olla rääkida on lihtne, aga muud võimalust ma ikka ei näe. Näiteks mul on tuttavad, kes jäid töötuks, kuna hotell kus nad töötasid pani uksed kinni. Naisterahvad ei hakanud nutma, läksid poe tööle. Panevad kaup välja. Jah palk on väiksem, jah töö on raskem. Aga ma usun et just niisugused inimesed võidavad tööturul, kuna nad ei anna alla! |
C1 2020 II_004-073 (33973d0a-976a-4d69-bdcc-d37c4de1ba1f).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eesti töötukassa ümarlaual osalemine oli väga huvitav ja kasulik minu jaoks. Kõige olulisemad teemad olid seotud tänapäeva tööturul vajalikkude oskuste ja isikuomadustega ning tööturu kohanemisest ühiskonnas aset leidvate muutustega. Tänapäeva suurim probleem on selles, et noored inimesed, kes alles lõpetasid gümnaasiumi või õpivad ülikoolis soovivad töötada ainult suure palga eest, aga ise ei paku mitte midagi vastu. Iga töö juures peavad olema teatud oskused, aga üldises mõttes tööotsija (ka nooremad inimesed) peab alati oskama põhilisi asju - lugemine, arvutamine, kuulamine. Kõige rohkem tööpakkumisi on Eestis klienditeeninduses, nii et peaaegu iga tööotsija peab oskama suhelda klientidega. Kui me räägime isikuomadustest, siis siin on väga tähtis vastutustundlikus, lahkus, täpsus ning hea stressitaluvus. Muidugi kõige tähtsam on vastutustundlikus, sest mitte ükski tööandja ei tahaks võtta tööle inimest, kes ei hakka võtma vastutust enda tegevuse järgi. Samuti me rääkisime ka kiiresti muutuvast maailmast ja sellest, mis toimub praegu seoses koroonaviirusega. Tööturg alati kohaneb muutustega, hea näide on see, et kui algas koroonaviirus, siis paljud ettevõtted ei suutnud enam töötada ning inimesed kaotasid tööd. Aga samal ajal näiteks toidukullerite firmad hakkasid kohe inimesi enda juurde kutsuma, sest tööd oli nende jaoks liiga palju, aga liiga vähe inimesi. Just nii sai osa inimestest endale tööd. Ning see on ainult üks näidistest, mida me käsitlesime ümarlaual. Minu arust on praegune maailm väga muutuv, aga meil ei ole vaja seda karta, meie tööturg muutub sellega koos. Ainuke asi on see, et me peame ise midagi oskama ja olla sellised, et tööandja sooviks meile ise midagi pakkuda. |
C1 2020 II_005-001 (43282af5-fb08-442b-b682-3b1052ab1a43).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, eelmisel nädalal olin ma osalenud Eesti Töötukassa ümarlaual, seal oli arutlenud kaks väga olulisemaid temasid. Esimene teema oli: "Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused" ja teine teema oli "Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega". Diskussion oli väga konstruktiivne ja produktiivne, sest teemad on praeguses kriisiolukorras hädavajalikud. Tahan jägade teiega järeldustega ja oma arvamusega. Me elame sellises keskonnas, kus on austatud elukestev õpe: see ei tähenda, et pärast ülikooli lõpetamist lõpeb ka meie õppimine. Et oma kvalifikatsiooni mitte kaotada ja karjääriredelil tõusta, peame õppima kogu elu: erinevad kursused, mis korraldatakse riigi toetusel annavad inimestele võimalusi ühiskonnas konkureerida ja oma teadmisi erinevates valdkondades süveneda. Mitte saladus, et elus jõuda, peab ka inimene oma isikuomadustega töötama. Jõukas inimene peab olema paindlik, et erinevaid stressiolukordasid vastu pidada, peab olema vastutustundlik, et oma tööd hästi teha. Hädavajalik ka selline omadus nagu kohanemisvõime, sest kui inimene ei saa uute muutustega kohaneda, see ka tekitab muret ja stressi, aga kokku see võib viia terviseprobleemide juurde. Meie ühiskonna muutused on aga nii kiired, et mul tekitab küsimus: kas me ikka jõuame kohaneda? Tehnoloogilised muutused on aga üsna kiired, kui sotsiaane ja genetiline vahetus. Uued tehnoloogiad loovad ka erinevaid võimalusi tööturul ja eriolukorra keskel, kui kontorid olid kinni, paljud inimesed hakkasid töötama kodukontoris. Kas kodukontor on meie tulevik? Olen veendunud on ikkagi jah. See on meie reaalsus ja me ei saa supelda voolu vastu. Infoühiskond dikteerib oma tingimusi ja meie ülesanne on sellega kohaneda. Lõpetuseks, tahtsin öelda, et olen uhke, et elan Eestis, meie riik on kaasaegne, Eesti kannab E-riigi tiitli, meie riik annab võimalusi õppida kõigile tasuta, vanuses tingimata, (meie riik) toetab üliõpilasi toetustega, et anda nendele võimalusi keskenduda õppimise protsessis aga mitte raha teenimises. Lugupeetud kolleegid, loodan, et minu ülekanne oli kasulik teie jaoks ja tahtsin ka kuulda teie arvamust sellistel teemadel. |
C1 2020 II_005-009 (288ae542-c88e-4efb-b9ef-b2ddd41680b6).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Austatud kolleegid, nagu Teie kõik teate, ma osalesin 2 nädalat tagasi Eesti Töötukassa ümarlaual. Seal oli palju erinevaid spetsialiste ja ettevõttete esindajaid. Ümarlaua põhilised teemad olid: "Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused ning tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega". Oleksin õnnelik, kui teie saaksite koos minuga mõelda ja oma mõtteid jagada kommentaarides. Need teemad on kahtlemata väga aktuaalsed tänapäeval. Tööturg kiiresti muutub ja see tähendab, et inimesed peavad suutma muuta oma oskused ja isikuomadused vastavalt tööturu vajadusele. Näiteks, eelmise sajandi keskel oli väga palju töölisi põllumajanduses. Aga nüüd nii palju vajadusi ei ole. Aeg läheb kiiresti, tehnoloogia muutub pidevalt. Meil IDA-Virumaal rohkem vaja eriarste, keemikuid, nõustajaid, õmblejaid, insenere. Läbi töötukassa on võimalik ümber kvalifitseerida nii töötu inimesele, kui töötava inimesele. Ümarlaual räägiti palju, millised oskused ja isikuomadused on vajalikud praegu. Iga inimene peab olema julge, kiiresti mõtlev, avatud uutele asjadele. Ei ole kunagi hilja alustada õppimist isegi nullist. Töötukassa ja meie ettevõte toetab täiskasvanute töötajate õppimist. Tänu erinevate koolitustele töötajad saavad muuta oma oskused paremaks. Kui töötaja ei taha õppida või ei julge õppida, siis võib juhtuda nii, et ta lihtsalt ei saa hakkama oma tööülesandedega. See tähendab, et see inimene võib jääda töötuks. Kokkuvõteks võib öelda, et pidev inimese eneseareng nii oskuste, kui isikuomaduste suhtes on väga tähtis tänapäeval. Igaüks peab mõtlema ise, mis oskused tal on puudu ja arendada neid vastavalt vajadusele. Osalemine Eesti Töötukassa ümarlaual oli väga huvitav ja vajalik kõikidele.
Jään tagasisidet ootama
Anastassia ... personalijuht. |
C1 2020 II_005-012 (0b441d54-e619-48c7-9f47-c742c4c2da95).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Hiljuti osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual, kus käsitleti väga oluliseid teemasid ja tänapäeval väga aktuaalseid probleeme. Pean oluliseks teiega kuuldut infot jagada. Ümarlaua teemaks oli tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused ning tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega. Nagu me teame, et seoses maailma kriisiga, mis on põhjendatud koroonaviirusega, palju inimesed kaotasid oma töökoha ja nüüd nende ees seisab raske ülesanne - uue töökoha leidmine. See sugugi lihtne ei ole, aga kui sa tead, mida täna on tööturul vaja, see lihtsustab sinu väljakutset. Minu seisukoha pealt, tööturul on vaja aktiivseid, uudishiimulikud inimesed, kes armastavad õppida, ei karda raskusi ja oskad uue olukorraga kohaneda. Samuti on hädavajalik arvuti kasutamise oskus, juhiload ja kindlasti ka keele oskus. Vaatamata töö valdkonnale sa pead riigikeelt valdama ja lisaks sellele oleks hea inglise keelt või mingit muud keelt tundma. Keele tundmine laiendab sinu suhtlusoskust ja annab palju eeldusi sulle. Kuna Eesti on IT-riik inimene peab tundma arvutit heal tasemel. Lisaks sellele, Eesti on väga kiiresti arendav riik. Iga aastaga aina rohkem ilmuvad uued teenused ja asutused. Eesti muutub koos terve maailmaga ja Eesti tööturg kohaneb muutustega väga kiiresti. Kui me jälle tuleme koronaviiruse kriisi juurde, siis me selgelt näeme kui kiiresti reageerib tööturg muutustele ja uutele vajadustele. Näiteks, inimesed enam ei saanud tavaliselt poes käi, tööturg kohe hakkas pakkuma tööd toidukulleritele, kes turvaliselt viib tellitud toitu ukse ette. Praegusel hetkel on Töötukassa andmetel palju töötu inimesed, aga mis paneb mind rõõmustama on see, et meie kiiresti arendavas riigis asjad kiiresti paranevad. |
C1 2020 II_005-015 (bd590e73-e00b-4c64-a1b3-079e8037db3e).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud kolleegid, eelmisel nädalal osalesin Eesti Töötukassa ümarlaual ning sooviksin kirjutada teile omaenda arvamust kuuldu põhjal. Kõige olulisemad teemad olid "Tänapäeva tööturul vajalikud oskused ja isikuomadused" ning "Tööturu kohanemine ühiskonnas aset leidvate muutustega". Kui teil on tekkinud mingisugused mõtted nende teemade kohta, saate avalikult kirjutada enda kommentaare. Alustan esimesest teemast, mille põhilised punktid olid oskused ja isikuomadused, mis praegu tähistatakse tööturul. Kõik diskussiooni liikmed aktiivselt arutlesid ning avastasid enda arvamust. Kõik argumendid olid ka hästi põhjendatud. Mina ise arvan, et praegu tööturul väga tähistatakse suhtlemisoskust ja keelevaldamist, sest just need oskused aitavad kontakteerida tarbijatega. Tarbijad on väga oluline tööturu osa ning seda tuleks loomulikult arvestada. Isikuomadustest ma valiksin sõbralikkust ja enesekindlust, sest selliste omadustega inimene saab edukalt leida endale töökoha ning samal ajal moodustada kasulikke tutvusi. Teise teema kohta arvamusevahetus oli ka aktiivne ja produktiivne. Mõtteid oli palju, sest praegu muutuste küsimus on väga aktuaalne. Mulle tundub, et uued tehnoloogiad natuke raskendavad tööturu kohanemist, sest on vaja arvestada rohkem faktoreid nagu sotsiaalmeediad jms. Samal ajal saan ka leida plusse, sest sotsiaalmeediad annavad palju reklaami võimalusi ning töötajate otsingu. Soovin siis lisada, et kui on olemas sümbioos tarbijate ja teenuste andjate vahel, siis tööturu kohanemine õnnestub. Kokkuvõtteks on võimalik öelda, et kiiresti muutuvas ühiskonnas muutuvad ka paljud asjad tööturul. On väga tore, et korraldatakse üritusi, kus saab arutleda aktuaalsete teemade põhjal. Arvan, et sõbralikkus, keelte- ja suhtlemisoskused aitavad tööturul hakkama saama. Õnnestub ka tööturu kohanemine, kui on olemas sümbioos ning mõned muutused võivad abivahendiks olla. |
C1 2020 IV_002-001 (f00a5b6c-a95a-4aee-b9e5-e18fc8f271c5).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Arvamuslugu
Möödunud nädalavahetusel toimus haridusteemal teabepäev. Sellel üritusel oli kaks olulist teemat millest ma tahaksin rääkida. Esimesena oli õpingu jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Tänapäeval aina vähem ja vähem noori lähevad õppima edasi pärast kooli lõppetamist. Noored valivad käia tööl ja teenida raha. Teine variant on ka selline, et nad võtavad vaba aasta puhkamiseks, teenivad raha tulevikkule ja kui tuleb sisseastumise aeg siis nad ei taha omandada oma haridust edasi, motivatsioon on juba kadunud. Pärast rääkisime kutseõppe võimalustest noortele ja eakatele. Paljud noored lähevad kutseõppeasutusse, sest sinna on lihtsam astuda või kui ei ole teisi mõtteid mida õppida. Aga mida teha eakatele inimestele kellel juba olemas kesk- või Kõrgharidus? On olemas palju inimesi kellele juba ei meeldi nende eriala, nad on väsinud üksluisest tööst ja tahavad proovida midagi uut ja mis veel toob raha. Võib minna õppima või täiendada oma haridust. Aga rohkem inimestest valivad saada täiesti uut haridust, sest meie eelised muutuvad ja me tahame proovida midagi uut. Ülikooli astumisega on raskem, sest noored pärast gümnaasiumi lõppetamist tahavad saada Kõrgharidust. Selle pärast on olemas kutseõppeasutused. Seal on palju huvitavaid erialasid ja võib olla leiad enda jaoks midagi täiesti uut ja sulle see hakkab meeldima. Oma haridust võib täiendada, parandada terve elujooksul, meie õppime terve elu. Kõik õppeasutused ootavad rohkem õppureid igat vanust. Kui sul on soov saada uut või täiendada oma haridust siis tee seda. Koos me teeme sind õnnelikkumaks. Ei pea olema häbi, et õpid edasi, see võib näidata teistele inimestele, et on olemas sellised võimalused. |
C1 2020 IV_002-010 (e99a71e0-e1df-4774-a814-03d7521f5f02).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Üle-Eestiline haridusteabepäev
Kaks nädalt tagasi Loksa noortevolikogu liikmed said võimaluse osaleda üle-Eestilises haridusteemalises teabepäevas. Esimeseks arutletud teemaks sai haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Arutamise jooksul sai selgeks, et arvamused jagunesid pooleks. Üks pool oli kindel, et pärast põhikooli lõpetamist tuleb kindlasti soovitada noortele minna gümnaasiumi, et omada rohkem teadmisi ja saada osaks millestki suuremat, nagu näiteks kooli õpilasesindus või noortevolikogu. Teine pool aga arvas, et kolm aastat peale põhikooli saavad kasulikumalt veedetud kutsekoolis, kus on võimalik õppida mõne ameti põhiteadmisi, et edaspidi olla oma tulevikus kindlam. Järgmisena oli püstitatud kutseõppe võimaluste küsimus, noorte ja eakate tööhõive parandamisel, milles oli kõikide teabepäeva osalejate arvamus ühtne. Oli kindlaks tehtud kogunenute soov anda nii noortele kui ka eakatele rohkem võimalusi astuda kutsekooli, et aidata leida neil oma elukutse vaatamata vanusele ning lisaks ka lahendada tööhõive probleem. Selleks oli otsustatud algatada projekti kutseõppe populariseerimiseks ja selle võimaluste arendamiseks. Üle-Eestilises haridusteemalises teabepäevas osalemine oli Loksa noortevolikogu liikmete jaoks äärmiselt kasulik. Sai kuulata erinevaid arvamusi ja nende vastu ning poolt argumente, osaleda Eesti haridust puudutavas vestluses, laiendada oma silmaringi, püstitada uusi eesmärke ja alustada nende poole liikumist. Sellised üritused aitavad meil kõigil aru saada, et ka polaarsete arvamuste puhul saame ikkagi koos ehitada Eesti paremat tulevikku. |
C1 2020 IV_002-031 (b1dc6b2e-23e2-44da-a61a-e1cb9c091b49).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Möödunud nädalal toimus Tallinnas iga-aastane haridusteemaline teabepäev, kus arutati sellistel teemadel nagu haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ning kutseõppe võimalused tööhõive parandamisel. Arutledes esimesel teemal suurem osa osalejatest arvas, et haridustee jätkamine peale gümnaasiumi lõpetamist on ikka pigem kasulik. Jätkates õpinguid ülikoolis, kõrgkoolis või ka mõnes kutsekoolis on tulevikus kergem leida tööd ning saab olla edukas. Kõrgharidusega on rohkem võimalusi paremaks tööks kõrgema palgaga. Muidugi on vaieldamatu see, et on võimalik elus hakkama saada ka ilma kõige selleta, kuid Kõrgharidus on ikka väga suur pluss, mis aitab inimesel elus edukam olla. Kõrghariduse juures on mugav see, et inimene saab jätkata haridusteed siis, kui ta ise soovib. Ei ole kohustuslik minna õppima kohe peale gümnaasiumi lõpetamist. Võib aasta või isegi kaks puhata ning otsida endale sobivat teed. Eestis on olemas palju kutseharidus võimalusi, mis sobivad absoluutselt iga ühele. Nii noored kui ka vanad inimesed saavad arendada ennast mõnes neile sobivas valdkonnas. Kutseõppe on ka hea võimalus riigi tööhõive parandamisel. Mõnda kutset saab kiiresti kursustel ära õppida ning üsna koheselt ka tööle astuda. Suur pluss on see, et enamasti on kutseõppe tasuta ehk vaja on ainult inimese suurt tahet. Paljud arvavad, et kutseõppe on halvem kui ülikool, kuid ka kutseõppel on palju positiivseid külgi. Kokkuvõttes saab öelda, et igasugune haridus on enesearendamine. Enesearendamine on omakorda aga suur pluss inimese elus ning see kunagi ei saa tuua inimese ellu negatiivset mõju. Iga ühe arvamus on oluline ning inimene valib ise, missugune haridustee on talle sobivam ja meeldivam. |
C1 2020 IV_002-065 (12f42d60-08d0-4cfc-9630-f131c64d4514).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal mul õnnestus võtta osa ühel haridusteemalisel teabepäeval, mis toimus Kultuurikatlas, Tallinnas. Seal käsitleti palju huvitavaid ja tähtsaid teemasid, nendest kõige olulisemad, minu arvates, olid haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ning kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Kui nüüd rääkida põhjalikult haridustee jätkamist pärast kohustusliku koolihariduse omandamist, siis leian, et see on ülimalt oluline, mitte ainult õppuritele vaid ka kogu meie ühiskonnale. Haritud noored on meie tulevik, riigi vara, kui nii võib neid nimetada. Omades kõrgemat haridust, kahtlemata on rohkem võimalusi, ning see avab palju rohkem uksi ja kindlustab ka tuleviku. See laiendab silmaringi ning paneb rohkelt võimalusi ka ennast täendada mitte ainult siin, kodumaal, vaid ka välismaal. Tänu sellele, et Kõrgharidus on meil nüüd tasuta, on see kindlasti suuremale õpilaste arvule kättesaadav. Erinevad ülikoolid ja ka kutsekoolid pakuvad rohkelt valikus erinevaid ameteid ja õppeharusid. Tänapäeva abiturientidel on tõesti palju võimalusi ennast harida ja arendada, samuti ka täendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Kui nüüd rääkida kutseõppe võimalustest nii noorte, kui ka eakate tööhõive parandamiseks, siis ka selles valdkonnas on võimalusi palju. Paljud kutsekoolid võtavad meelsasti õppima eri vanuses soovijaid, sisseastumisi korraldatakse mitu korda aastas, ning ka õppekorraldus on seotud nii, et ka tööl käiv inimene, saaks õppida ja uusi teadmisi omandada. See on väga oluline, sest vaadates tänapäeva olukorda ülemaalmse majandusliku kriisi ja kogu praegust olukorda riigis, kus igapäevaselt kaotab tööd päris suur hulk inimesi. Kui nad teavad, et saavad ennast koolitada, või ümber õppida, siis neil on kindlasti suurem eelis tööturul ja nad on konkurentsivõimelisemad ja kindlasti ka palju enesekindlamad. Haridus, olgu ta kõrg- või kutseharidus, annab vabaduse ja kahtlemata ka kindluse homses päevas. |
C1 2020 IV_002-085 (b989b370-b5ce-465e-a299-bca5822c410a).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eelmisel nädalal osalesin haridusteemalisel teabepäeval. Arutlesime sellistel teemadel nagu hariduse jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ning kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Arutlused olid väga huvitavad ja ma soovin seda infot nüüd teiega jagada. Haridus on suur ja oluline osa inimese elus. Selle omandamine annab meile võimaluse leida paremat tööd ja olla edukas. Kooliharidus on hea alus selleks, et jätkata õpinguid ning omandada kutse- või Kõrgharidust. Esineja rõhutas, et haridus ei anna sajaprotsendilist garantiid, et kohe pärast selle saamist leiab inimene suurepärase töökohta. Kuid samas see on väga hea viis ennast areneda ning saada uusi teadmisi endale huvitavas valdkonnas. Esineja mainis, et paljud noored inimesed ei tea, mida nad tahavad oma elus teha. Sellisel juhul soovitati võtta aasta või paar aastat selleks, et töötada erinevates valdkondades ning aru saada, kas on üldse soov haridust jätkata. Samuti arutlesime kutseõppe võimalustest noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Esineja ütles, et praegu on rohkem ja rohkem võimalusi teha distantsõpet. Samuti lähevad aina paremaks töökohad, mis on eakatele mõeldud. Nende töökohtate arv kasvab iga aastaga, mis on väga hea tendents. Kokkuvõtteks võib öelda, et on väga hea, et Eestis toimuvad sellised üritused, kus inimesed saavad oma kogemusest rääkida ning seda teistega jagada. Mul on väga hea meel et osalesin, kuna sain midagi uut ja huvitavat teada. Soovitaksin seda üritust kindlasti ka teistele. |
C1 2020 IV_002-086 (c38a17f6-e0b2-4620-833e-b9bff4efe7b3).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Haridusteemalised teabepäevad on väga tähtsad. Kõik teavad et hariduse omandamine on tähtis ja vajalik ja õige valik sellel valdkonnal on eduka elu võti. Aga kuidas seda õiget valikut teha? Selleks ongi vaja infot haridusvõimalustest. Kas on lihtne teha õige otsus siis kui oled värskelt kooli lõpetanud? Siis kui oled noor ja veel ei tea mida täpselt tahad oma elus teha. See ei ole lihtne. Et õiget valikut teha peab mõtlema mida teha soovid, mida tehes saab kasulik teistele ka olla. Sellest valikust oleneb meie elu, karjäär, millist keskkonda me loome, kas me oleme ka õnnelikud. Võimalustest peab noortele rääkima. Nad peavad teadma mis võimalused neil on. Teabepäevatel tulevased tööandjad võivad rääkida hariduse kasust. Samas inimene õpib oma terve elu jooksul. Elu muutub, muutub ka inimene ise. On väga tähtis et inimesel oleks võimalik areneda. Selleks on võimalus õppida. Ei ole kunagi hilja uusi teadmisi ja oskusi omandamiseks. Kutseõppe annab sellist võimalust nii noortele kui ka vanematele ja juba töötavatele inimestele. See on hea võimalus oma tööelu paradamiseks, elu kvaliteedi tõstmiseks. Sellistel teabepäevadel osalemine on igaühe jaoks kasulik vajaliku informatsiooni saamiseks, oma väärtuse tööturul tõstmiseks. |
C1 2020 IV_002-135 (56384554-9af9-48f9-bd26-c61a345a7809).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kallid lugejad! Peale haridusteemalisel teabepäeval osalemist tahaksin teiega enda kogemusi jägada ning ka oma arvamust sellel teemal avaldada. Peab tunnistama, et tänases maailmas, kus kogu aeg räägitakse tehisintelliktist ning kuidas see asendab inimesi, on hariduse omandamine väga aktuaalne. Meil on juba teada, et robotid suudavad inimtöötajäid asendada ainult teatud valdkonnas. Jääb vajadus just sellistele spetsialistidele, kes peale kohustusliku koolihariduse omandamist jätkavad õppimist, sest lihttöölised kaovad tööturult esimesena ära. Nii et milliseid valikuid peab siis peale kooli tegema? Eelkõige õpetamine ja arstiteadus ning muud distipliinid, kus on oluline inemestega suhtlemine. Põhjus on lihtne - emotsionaalne intellekt on robotitel ikka puudu. Üllatuslikult, oli teabepäeval palju informatsiooni ka sellest, millest tavapäraselt keegi ei rääki. Nimelt, saavad koolivilistlased ka liikuda mehhaanikakoolidesse, kus õpetatakse, kuidas roboteid arendada ning hooldada. Oli näidatud, et see on ka tulevikus prestiiziala, kust saaks teenida kõrgemat palka. Teine sihtrühm teabepäeval olid töötud noored ja eakad ning nendele suunatud abimeetmed. Pakutakse näiteks kutseõppe võimalusi erinevates koolides. Tavaliselt sellised programmid kestavad paar aastat ning on mõeldud oma oskusi arendamiseks või parendamiseks. Kõige huvitavam ning võib olla ka aktuaalsem päevateema valguses on programeerimise suund. Sealt võib omandada teadmisi, mis praktiliselt garanteerivad tööd praegu ja tulevikus. Kuigi õppimine seal pole lihtne ning eeldab põhjalikke teadmisi matemaatikas, see valik kindlasti maksaks ära. Eestis on hästi arendatud haridussüsteem, mis võimaldab meie ühiskonnal liikuda uute trendidega käsi käes helgemasse tulevikusse. Minu üleskutse on väga lihtne - minge ja õppige, arendage oma oskusi ja teadmisi. Paraku jäävad maha ainult need, kes ei viitsi oma haridusteed jätkata. |
C1 2020 IV_002-159 (afe25485-2f13-4039-9498-2c6046ff05d6).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Arvamuslugu. Hiljuti osalesin haridusteemalisel teabepäeval, kus olulisemad teemad olid: haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ja kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. On väga huvitavad teemad ja ma sooviksin selle kohta mõned oma mõtted esitada. Tänasepäeval haridusteema on väga tähtis meie jaoks. Juba kooli õppimiseajal, me peame mõtlema ja arutlema, kelleks me tahame saada, kuhu me võime edasi minna õppima ja millega me üldse tahaks tegeleda. Ja pärast kooli lõpetamist, me peame olema juba kindel oma valikus. Muidugi võib juhtuda, et me lähme proovima ja ei õnnestu, aga sellel juhul me kohe peame seda situatsiooni kuidagi oma poole pöörduma ja aega mitte kaotada. Me peame haridust omandama, ennast arenema ja koolitama. Tänasepäeval meie ümber on nii suur valik kuhu me võime edasi minna õppima, peame lihtsalt aru saama millises valdkonnas me oleme kasulikud ja saaksime olla edukamad. Kõik algas haridusest, meie kõik edasine elu sõltub haridusest. Kui ma natuke pööran teisele poole ja arutan teine teema mis oli teabepäeval - kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel, siis esimene mõte mis mulle tuleb - meil päris õnnestus sellega, meie riigis on kutseõppe võimalused hästi arenenud ja võimalusi on nii palju, ainult võib öelda - mine ja õpi! Samal ajal kui rääkida nii ainult noorte kohta, kui ka eakate kohta. Praegu kutsekoolid, teised koolid, koolitusfirmad pakkuvad erinevad õppeprogrammid ainult põhikooli lõpetamise baasil. See tähendas, et igaüks võiks minna ennast arenema ja proovile panema. Ainult mis on vaja - soove! Meie riik on kogu aeg olnud väga heasõbralik inimestele kes tahaks õppida. |
C1 2020 IV_002-164 (0e85d3f8-128e-49bd-8a71-30b1fa393c16).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Haridus mängib meie ühiskonnas väga suurt rolli. Räägitakse, et inimene peab õppima terve elu jooksul. Kuid mõned inimesed jäävad selle väide vastu ja ei tegele haridusega ülikooli pärast. Osalesin haridusteemalisel teabepäeval, kust sain uut informatsiooni ning tahan teistele inimestele seda edastada. Üks käsitletud teemasid oli "Haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist". Enamus inimesi ikkagi arvab, et kooliharidust mei ühiskonnas ei piisa ning igaüks peaks minema edasi õppima. See on oluline mitte ainult sissetuleku pärast vaid ka seepärast, et Kõrgharidus muutub inimesi seest poolt. Ülikoolis õppimise ajal inimesed loevad väga palju kirjandust, asendavad kohusetunnet ning kohtuvad uusi inimesi, kellega pärast elus edasi suhtlevad. See on suurepärane kogemus, mis valmistab meid raskusi üle elamiseks. Samuti oli räägitud teemal "Kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel". Räägiti sellest, kas on lisa koolitused vaja selleks, et tööhõive parandada. Muidugi kutseõppe võimalused annavad rohkem võimalusi ja see ei ole halb aga see ei ole kohustuslik ja iga inimese enda valik. Kuid minu arvates see on tähtsam eakate jaoks, sest nende teadmised ei ole enam nii aktuaalsed ja neid peaks uuendama. Kutseõppe kindlasti mängib suurt rolli tööhõive parandamisel, sest mida targem on töötaja, seda rohkem teda austakse ja väärtustakse. Firmad tahavad töötada haritute spetsialistitega ning kutseõppe saab anda rohkem võimalusi hea ametikoha leidmiseks. Kokkuvõteks, mõlemad teemad on väga aktuaalsed ja iga inimese arvamus selle kohta on erinev aga võiks ikkagi pöörata rohkem tähelepanu enda hariduse ja ka oma laste haridusele, sest sellest sõltub meie tulevik ja meie sissetulek. |
C1 2020 IV_002-166 (4c6c5bfd-0a49-48a6-a23e-c9d7b8322092).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Kutseõppe tähtsust on raske üle hinnata eriti praegusel ajal, mis on määratud nii kutsespetsialistide puudujäägi kui samaaegselt kasvava töötusega kutseõppeasutused on hädavajalikud nendele noortele, kes ei soovi või ei pääse gümnaasiumisse. Just nimelt täpne spetsialiseerumine konkreetse eriala õppimisele võimaldab uusi kvalifitseeritud spetsialistide tööturule ilmnemist. Asendamatu õppeosa kuulub praktika läbiviimisele. Põhjalikud teoreetilised teadmised ilma praktikata ei anna kahjuks enekindluse tunnet ega taga tuleva töökoha leidmist. Kogemuse saamiseks on väga kasulikud kutseõppeasutuste ja ettevõtjate tihe koostöö. Töötukassal on samuti tähtis roll tööotsijate ja tööpakkujate kokkuviimiseks. Kui noortel spetsialistidel puudub tihti töökogemus konkreetse eriala järgi, siis eakatel tööotsijatel vastupidi. Mitmekümneaastane kogemus on olemas, kuid puuduvad kaasaegsed teadmised. Teadus ja tööstus arenevad pidevalt ning kutsetöökohale kanditeerimiseks peab tööotsija vastama tänapäevastele nõudmistele. Eakate inimeste täiendas kütseõpe ongi ettenähtud selleks, et abistada neid sobiva töökoha leidmisel. Levinumad meetodid on igasugused tööhõiveteematilised vestlused, konsultatsioonid, mille käigus saab valida pakutavate kursuste hulgast. Värskete teadmistega ja infotenoloogia vahenditega tutvunud inimestel on palju kergem uue töökoha leida. |
C1 2020 IV_002-168 (3a6c5d46-f22e-47eb-9a34-c125a3c608bd).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Üks olulisemaid teemasid tänapäeval on haridus. Tihi saab kuulda arutlusi antud teemal nii noorte, kui ka eakate seas. Mina sain osaleda haridusteemalisel teabepäeval ning hea meelega jagaksin Teiega millest seal räägiti. Esimeseks teemaks oli: "Hariduse jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist". Arvamusi oli palju, mõne jaoks oli oluline inimeste haridustase ehk kui hästi saab ta asjadest aru ning sellest põhines, et tuleks ikka gümnaasiumi ja ülikooli minna, et olla tulevikus edukas. Teise jaoks ei olnud oluline, mis haridus inimestel on, vaid kuidas inimene saab hakkama oma eluteel ilma Kõrghariduseta. Samuti, pakkusid ka, et alternatiiviks haridusele võiksid olla erinevad kursused või näiteks oma ettevõtte avamine ja selle arenemine. Mõlemad pooled jõudsid kokkuleppele, et haridusteed oleks ikka vaja jätkata, kuna juhul, kui õppimist inimene ei jätka, ei jõua ta ka elus päris kaugele. Samuti teiseks teemaks oli: "Kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel". Noorte kohta on tihti nii, et neil puudub vajalik haridus konkreetse töö tegemiseks, seega ei võeta neid tööle. Eakatega on muidu vastupidi, neil on olemas haridus ja kogemus, vaid see töö ei ole enam eriti ühiskonnas vajalik ning neile oleks vaja uut tööd olemasoleva kogemusele juurde õppida. Seetõttu, kutseasutused, mis pakuvad täiendavaid õppet noortele ja eakatele võivad parandada nende tööhõive. Paljud arvasid, et selline võimalus võib ka parandada majanduslikku olukorra riigis ning anda suurepärast võimalust inimestele arendada ja olla edukas elus. Kokkuvõteks võiks öelda, et oluline on see, et inimene ei jäta oma haristeed pooleli pärast koolihariduse omandamist, vaid jätkab samas vaimus enesearenguga edasi. Tänapäeval pole vaja karta, et ühiskond muutub ja tööhõive langeb, vaid oleme sihikindlad ning kasutame kutseõppe võimalused enda elu parandamiseks. |
C1 2020 IV_002-171 (9620d7cf-f4c6-440e-86bd-9415d660da05).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Lugupeetud "Postimees" lugejad,
Käesolevaga lubage jagada oma arvamust teiega haridusteemal. Minu arvamus on tekkinud peale teabepäeva, mille ma kuulsin ja kus arutleti tänapäeva aktuaalsed probleemid. Esimeseks teemaks oli haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Arvan, et enamik õpilastest tahavad ja suudavad peale põhikooli omandada kindla ameti või astuvad gümnaasiumisse, et pärast saada Kõrgharidust. Õnneks, meie Eestimaa on hästi arenenud ja kaitstud riik, kus kõik lapsed saavad tasuta põhikooliharidust. Meil on palju tasuta kohti kõrgkoolides ja mõned ülikoolid, nagu Tartu Ülikool, TalTech (ehk Tallinna Tehnikakool), on tuntuvad üle maalma. Usun, et eesti haridus on väga kõrgel tasemel momendil tänu valitsuse toetusele ja haritud eesti inimeste patriotismile. Paljud õpetajad ja professorid on tõelised fännid ning elavad oma töö pärast. Samuti loodan, et õppejõudu palgad tõstetakse nii nagu poliitikud lubasid. Teiseks teemaks oli kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisel. Töötukassa ja Haridusamet edukalt töötavad selle nimel, et eakad saaksid omandada kutseharidust. Üle Eesti on päris palju kutsekoole, kust saab õppida erinevaid praktilisi ameteid ja oskusi. Eesti inimene, kodanik võib õppida lisa ameti või omandada teist taseme haridust tasuta, riigi toetusega, kui tal on suur tahe ja soov. Kahjuks, paljud töötajad kolivad teiste riigidesse kõrgema palga tõttu, mille pärast Eestis on suur professionaalse tööjõudu puudus. Järelduseks soovin jagada arvamust, et Eesti on tore, ilus ja mõnus maa, kust saab nautida elu ja töö, kui inimene ise ei ole laiskvorst ja tahab elu elada mitte ainult eksisteerida. Hirmsasti toetan eesti hariduse arengut ja väga austan kõike, kes on seotud selle valdkonnaga. Teie kommentarid on teretulnud. Tänan väga. |
C1 2020 IV_003-019 (1e143b79-c1eb-4804-82ec-5c1fe784a6c1).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Hariduse edukas omandamine on tänapäeval tähtis ja vajalik, sest haridus avab uksed uutele töövõimalustele ja edukale elule. Valikuid, millist haridust ja kus omandada, on palju ning igaüks ise valib mida, kus ja kuidas õppida. Eestis on põhiharidus kohustuslik ning selle peab igaüks omandama. Edasine õppimine ja eriala omandamine on inimese enda valida. Peale põhihariduse omandamist võib õpet jätkata gümnaasiumis ning peale gümnaasiumi võib minna ülikooli, et omandada Kõrgharidust. Samuti saab ka minna kutseharidusasutusse kohe peale põhikooli, et mingit eriala omandada ning siis minna ülikooli Kõrghariduse saavutamiseks. Mõlema valiku puhul on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Gümnaasiumi minek tähendab seda, et peale Keskhariduse omandamist ei ole inimesel erialast haridust ning õpinguid tuleb jätkata, kas ülikoolis või kutseõppekeskuses. Gümnaasiumihariduse ja sellejärgse erialase hariduse omandamine kestab vähemalt kuus aastat. Selle tõttu paljud valivad kutsehariduse, kohe pärast põhikooli lõpetamist, sest nii saab kiiremini kätte erialase hariduse. Kuid samal ajal on Kõrgharidusega inimene tööturul rohkem nõutud ning Kõrghariduse omandamine peale kutseharidust tekitab raskusi, tihti tuleb võtta lisakursuseid jne, et ülikooli sisseastuja nõudmistega sobida. Tööhõive parandamisel mängivad tähtsat rolli kutseõppeasutused, sest need pakuvad täiendõpet ja tihti ka kvalifikatsiooni tõstmist. Tänapäeva maailm areneb kiiresti ning selle tõttu on tähtis kogu aeg uusi teadmisi eriala kohta omandada. Töötukassa pakub töötutele ja noortele täiendõpet ja mitmeid kursuseid, et neil oleks piisavalt teadmisi tööle asumiseks. Üsna tihti on need kursused tasuta ning on vaja ainult tahet ja avaldust kursusel osalemise soovist. Iga inimese elukäik sõltub ainult temast endast. Võimalusi ennast arendada on piisavalt, tuleb ainult natuke vaeva näha, et soovitud eriala omandada või et paremat haridust saada. |
C1 2020 IV_003-033 (80115031-a46f-47e4-b9a5-5ba0ceddbff8).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Hiljuti ilmus meie linnas haridusteemaline infopäev, kus räägiti hariduse jätkamisest pärast põhihariduse saamist ja samas kutseõppe võimalustest tööhõive parandamisel. Teabepäeva ettekanded osutusid igati kasulikeks ja mõtteainet pakkuvateks. Üheks oluliseks teemaks sai seekord haridustee jätkamine pärast 9. klassi lõpetamist ehk kohustusliku koolihariduse omandamist. Tänapäeval mõtleb üha rohkem ja rohkem õpilasi, et nad tahavad Kõrghariduse saada, seega astuvad 10. klassi ehk gümnaasiumi sisse, et oma eesmärgi poole liikuda. Arvatakse, et Kõrgharidus on väga mainekas, kuid kui me vaatame tänapäevast tööturgu, siis nõutakse ka oskuslikke kutseharidusega spetsialiste. Kahju on sellest, et kutsekoolidesse ei lähe eriti andekad teismelised. Tavaliselt targeimad ja usinaimad jäävadki gümnaasiumi. On käimas müüt, et kutseharidus on vähem andekamate jaoks sobivaim koht. Ei saa sellega nõustuda. Praktika näitab, et kutsehariduse osatähtsus on viimaste aastate jooksul üles kasvanud. Tööandjad ootavad just praktilised oskused saanud noori, kuna Kõrgharidus on enamuses teoreetilised teadmised. Võiks arvata, et aja jooksul see tendents kasvab ja noored hakkavad julgemini ka kutseõppe variandile tähelepanu pöörama. Teiseks oluliseks teemaks oli kutseõppe võimalused tööhõive parandamisel. Räägiti mitte ainult noortest kui ka eakatest. Kutsekeskused on töötanud erinevad täiendõppe ja ümberõppe programmid välja, et nii noored kui ka eakad inimesed saaksid vajadusel oma elukutse muuta. Nii pakutakse noortele palju lühiajalisi koolitusi, mis võimaldavad õige ettekujutuse tahetud elukutsest saada. Eakatele on mõeldud nii lühikesed kui ka pikaajalised ümberõppe variandid, mis loodetavasti annavad neile tulevikus töökohad või vähemalt võimaluse olla natuke konkurentsivõimelisem tööturul. Töötavatele inimestele pakuvad kutsekoolid hulganisti õhtuseid kursusi ja täiendkoolitusi. Igaüks saab leida endale meelepärasema. Üldiselt oli teabepäev üsna inforikas. Kõlas palju kasulikke jutte elukestvast õppest kui meie ühiskonna heaoluga kaasnevast tegurist. Nii, et haridustee jätkamine ja tööhõive parandamine on nii indiviidi kui ka terve ühiskonna eesmärk. |
C1 2020 IV_004-008 (12207713-b8e3-4919-8dd1-e3c8f5c80ff7).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Minu arvamus haridusteemalisest teabepäevast. Käisin eile (21.11.20) haridusteemalisel teabepäeval, kus olulisemaks teemadeks olid: haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist ja kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamisele. Esimeseks teemaks, mida käsitleti oli haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist. Seal toodi välja, et õpilased, kes jätkavad oma haridusteed pärast kohustusliku koolihariduse omandamist on tööturul rohkem konkurentsivõimelised kui need, kes pärast põhikooli lõpetamist lähevad kohe tööle. Ma arvan, et see on tõsi, kuna tööandjad otsivad oma ala tippspetsialiste ja need on tavaliselt inimesed, kes on üsna haritud, kes teab palju antud alast. Teiseks, öeldi, et haridustee jätkamine pärast kohustusliku koolihariduse omandamist on väga oluline selleks, et pärast tulevikus oleks hea ja stabiilne palk. Haridusteemalisel teabepäeval osales ka Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps, ta rääkis sellest, kui tähtis on enda haridusteed jätkata ja mis võimalused sulle avanevad, kui jõudsid otsusele, et sa jätkad enda haridusteed, jätkad enesearendamisega. Ma olin väga üllatunud, kui nägin ministri kõne pidamas, soovitan kõigile järgmine kord teabepäeval osaleda, see oli väga põnev. Teiseks ja viimaseks teemaks, mida käsitleti oli kutseõppe võimalused noorte ja ka eakate tööhõive parandamiseks. Seal räägiti sellest, kuidas kutseõppe võimalused parandavad noorte ja ka eakate tööhõivet. Motiveeriti astuda õppida kutsehariduskeskusesse, et omandada kutseharidust ja leida endale sobiv töökoht. Räägiti ka riigipoolsetest toetustest, kui inimene leiab, et ta ikkagi tahab enda haridusteed jätkata. Mina avastasin enda jaoks seda, et kutseõppe võimalusi enda haridusteed jätkata on väga palju, ma ei oleks nendest iial teada saanud, kui ma ei oleks külastanud haridusteemalist teabepäeva. Kokkuvõteks tahan öelda seda, et see üritus oli väärt tulemist, seal käsitleti minu jaoks olulisi teemaid, ma sain palju uut teada sellest, millised on haridustee jätkamise viisid pärast koolihariduse omandamist ja seda kuidas saab kutseõppe parandada noorte ja ka eakate tööhõivet. |
C1 2020 I_001-018 (01afdfd2-8f31-4674-ba3f-54ad29d07694).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Inimkond astus XXI sajandisse koos aastatega kogutud keskkonna probleemidega. Kütuse põletamine toob endaga kaasa süsinikdioksiidi koguse suurenemise atmosfääris, inimkonna arvu kasv on põhjuseks maade ja metsade hävimisele ning ookeani reostusele. Oluline on probleeme lahendade komplektselt ja ülemaailmselt. Eestis väga palju tehakse keskkonnakaitse valdkonnas. Üheks peamiseks ülesandeks on hiiglaslikul kujul kogunevate jäätmete sorteerimine. Milleks on see vajalik? Vastus lihtne - selleks, et kergem oleks jäätmeid ümbertöödelda ja taaskasutada. Näiteks biolagunevad jäätmed võivad olla aluseks biokütuse valmistamisel; plastpakend peale ümbertöötlemis etappe, võib jälle muutuda uute pakendite tooraineks. Kuigi siin kohal peaksime mainima, et plastikute korjamine ja ümbertöötlemine on ka loodusele väga vajalik. Maailma ookean on niivõrd reostatud plastikuga, et keset ookeani hõljuvad suured plastikust saared. Kogu Aasia piirkonna rannad on küllastunud plast toodetest. Hetkel on käimas suured ookeani puhastus programmid, kuid ka nendest ei piisa. Plastmassi mikroosad satuvad loomade ja lindude hingamisteedesse, mis tihti peale toob nende tervise kahjustuse, kala satub ookeanist inimesete toidulauale ning sammuti ei too inimestele midagi head. Üheks põhiliseks ülesandeks, mida me saame teha on tavaline olmejäätmete sorteerimine. Selles etapis on väga oluline hoiduda sorteerimise põhimõtetest ja jälgida tabelist kus milline materjal panna. Linnade ja asulate hoovid peaksid olema varustatud vajalike konteineritega. Kohalikud omavalitsused peaksid kontrollima nõuete taitmist olmejäätmete sorteerimisel: kogumist majade juurest kuni ümbertöötlemiseni spetsiaalsetes tehastes. Sammuti suur roll on ka ohtlikute jäätmete kogumisel: sest ohtlikud jäätmed vajavad suuremat tähelepanu kogumises ja ladustamises. Sellised punktid on igas asulas. |
C1 2020 I_002-058 (5b9588ce-d780-4390-97c5-4e2c5a53ff4c).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin hiljuti Keskkonnaameti teabepäeval, kus olulisemad teemad olid: 1. Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused 2. Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Arutleme mõlemad teemad. Esiteks, jäätmete sorteerimine on tänapäeval tõesti väga vajalik ja oluline teema. Väga positiivne, et tänapäeval selle kohta väga palju infot saab leida internetis, kuidas õigesti teostada jäätmete sorteerimist. Antud teema põhimõtte on paljudele inimestele selge, et iga prügi jaoks olemas oma prügikonteiner. Minu arvates tänapäeval selleks on tehtud kõik võimalused. - iga maja hoovis vastavad konteinerid olemas. Teiseks, iga inimene on tähtis jäätmemajanduse edendamisel ja samas ka kohalik omavalitsus. Tänapäeval selle kohta juba palju räägitakse lastele lasteaiades ja koolides ning korraldatakse väga palju üritusi selle kohta. Minu arvates, see on väga positiivne, et juba lapsepõlvest inimesed on juba informeeritud jäätmete probleemi kohta ning teavad, kuidas on vaja käituda jäätmetega. Kohaliku omavalitsuse roll antud teemal on regulaarselt korraldada loengud ja teabepäevad oma kodanikutele antud teema kohta, jälgida, et oleksid töökorras jäätme konteinerid. Kokkuvõtteks tahan öelda, et see oli väga huvitav ja kasulik teabepäev. Ma sain väga palju uusi teadmisi ja nüüd tean rohkem, mida mina ja teised inimesed peaksid tegema, selleks et säästa meie loodust ja maailma. |
C1 2020 I_002-072 (e642c5e8-7d7d-4277-aa8b-460dec19ef7d).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Prügimajanduse ning jäätmetesorteerimise küsimustest on viimasel ajal taas hakatud rääkima ja kirjutama. Eriti kuumaks meie planeedi plastikusse uppumise probleemi tegi tänavune erakorraliselt soe ja lumeta talv. Keskkonnaameti teabepäevale, mille raames käsitleti jäätmete sorteerimise küsimusi, olid kutsutud nii ajakirjanikud, kui ka keskkonna tegelaste vabaühendused esindajad ja tavakodanikud. Keskkonnaameti töötajad tutvustasid oma jäätmesorteerimisplaani, mis sai nime 3 sorti. Kolm sorti - just niipalju, ametnike sõnul, toodab prügi üks inimene. Ja nendest kolmest on kaks, mida saab kogukonna jaoks ohutult taaskasutada või erineval moel utiliseerida. Kolmas on aga see, mis on tekitanud keskkonnaaktivistides üle maailma väga palju pahameelt ehk plastik. Just sellele probleemile oli pühendatud lõviosa ametnike ettekannetest. Siiski tuleb tunnistada, et uut Ameerikat tänasel teabepäeval avastada ametnikel ei õnnestunud. Küll räägitud vajalikusest korduvalt kasutada kilekotte, küll koputati südamele hüuetega, mis oma dramatismi poolest võinuksid kadedaks Mait Malmsteinit teha, et maailm upub plastikusse ja hüljed surevad, ent kõik just lõppeski sellega, nagu ajakirjanikud ja vabaühendusete esindajad tavakodanikega oleksid koolis pahandust teinud ja kurjad onud-tädid õpetajate hulgast neid noomima hakanud. Võrreldes mitte kõige paindlikuma riigimasinaga, palju elavamad ja asjakohasemad olid erasektori esindajate etteasted. Siin juba ilma liigse draamata räägiti sellest, et rahvast ei pea hirmutama vaid harima. Suurima jäätmesorteemiskeskuse juht pakkus välja, et õige sorteerimine eeldab siiski teadmisi, kuidas üksikisik või leibkond peavad probleemisse suhtuma. Käidi välja ideega, et olgu plastikule eraldi konteinerid, mis aitab säästa loodust ning vähendab ettevõtete endi kulud, mis paratamatult tekivad, kui kogu prügi tuleb ühes osas ning sorteerimisjaamades käsitsi sellega tegeleksid jaamade töötajad. Erasektori esindajad viskasid ka nalja, et tänapäeval Eestis on lahendatud plastiktaara probleem. Ettevõtjate sõnul, kui tavakodanik ei oska pudelit taarapunkti viia, siis tema eest viib asotsiaalsema eluviisiga eestimaalane. Millist rolli näeksime aga kohalikel omavalitsustel jäätmete sorteerimisel. Kas passiivse vaatleja või tegusa peremehe oma? Hetkel küll kovid on esimeses rollis, ent just koostöös erasektoriga võivad KOVidel avaneda võimalused leibkondade informeerimisel ning prügisorteerimise korraldamisel. Hetkel olukord on aga selline, et prügi- ja jäätmemajandus on KOVidega seoses rohkem politsei vaateväljas. Aga sellest teabepäeval ei räägitud. |
C1 2020 I_002-081 (5c8967bf-584d-499b-8670-fff46733b170).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Reedel, 24. aprillil toimus Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäev teemal "Jäätmete sorteerimine". Teema olulisust tõestas osalejate aktiivsus ja avameelsus. Esimesena räägiti teemal, miks jäätmete sorteerimine on üldse oluline ja vajalik. Esinejad rõhutasid, et tänapäeval on äärmiselt oluline rääkida sellest, mis toimub prügiga looduses, kuidas toimuvad lagunemisprotsessid ja millised on meie võimalused hoolitseda meie looduse eest. Võimalused on väga erinevad kuid eelkõige jäätmete sorteerimine peaks olema prioriteet number 1. kodus. Alustada oleks vaja mõistmisega, et on prügi, mis looduses laguneb kiiresti ja on selline, mille lagunemisprotsess võib võtta aastaid või aastakümneid, näiteks, plasttooted. Samuti on tooted, mida võib suunata ümbertöötlemisele, näiteks, papp, riided jne. Järgmisena räägiti sellest, kuidas elanikud ja omavalitsus peaksid tegema koostöö ja mis on nende roll jäätmemajanduse edendamisel. Arvamused olid väga erinevad, kuid põhiinfo oli, et omavalitsus peaks aktiivselt tegutsema ja toetama inimesi valikute tegemisel. Näiteks, omavalitsus lubas hoolitseda selle eest, et igas majapidamises oleksid kõik võimalused prügi sorteerimiseks, nimelt, erinevate prügikonteinerite saadavus vastavalt kokkuleppitud graafikule ja tasuta. Inimestele aga pandi südamele, et kohustusi tuleb täita ning küsimuste korral on oluline järgi uurida, kas kõik toimub plaanipäraselt. Samuti Keskkonnaameti esindajad palusid edastada informatsiooni juhul, kui elanikud on avastanud ebaseaduslikuid tegevusi, näiteks prügikonteinerite kuritarvitamine või prügi sorteerimata jätmine ja viskamine valedesse konteineritesse. Järgmine Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäev toimub juba juuni alguses. Selle eesmärk on hinnata, kuidas toimub sorteerimine ja koostöö. |
C1 2020 I_002-086 (e88abba5-c780-49b2-8e54-1f53efd46c30).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Eile, 29. veebruaril, käisin meie Keskkonnaameti teabepäeval, kus räägiti kahel, väga olulisel teemal, mis on seotud jäätmete sorteerimisega ja jäätmemajandusega. Esimene teema oli jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused. Seal näidati ja räägiti kuidas me saame sorteerida prügi ja milleks see on üldse vajalik meie ühiskonnale, loodusele ja põhimõtteliselt tervele maailmale. Minu arvates on jäätmete sorteerimine vajalik, sest see kaitseb meie loodust kahjulikedest jäätmetest ja ainetest, mis seda saastavad ja aitab ka töölistele kiiremini jäätmeid ümberpaigutada ja teha uuesti ekoloogiliselt puhtaid asju. Jäätmete sorteerimise võimalusi on inimestel väga palju, aga mitte kõik lihtsalt seda tahavad. Võib endal kodus organiseerida näiteks kolm prügikasti, kus üks neist on pabertoodete jaoks, teine - toidu jääkainete jaoks ja kolmas - plastmassi jaoks. Teabepäeval näidati palju erinevaid variante, aga see on kõige lihtsam ja effektiivsem, mida inimene saab ise teha. Teine, väga huvitav ja oluline teema, oli üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Minu arvamus peale kõike kuuldud on selline, et igal inimesel ja kohalikul omavalitsusel on väga suur roll. On see kas korteriühistu omavalitsus või mingi piirkonna, linna omavalitsus, see koosneb inimestest ja see tähendab, et iga inimene peab aitama jäätmemajanduse edendamisele. Üksikisik peab enda kodus sorteerima prügi, aga kohalik omavalitsus juba organiseerima erinevaid prügikaste jäätmete sorteerimise jaoks, organiseerima kas või infopäevi, kus räägitakse jäätmete sorteerimisest või teha projekte, kus osalevad kõik selle piirkonna elanikud. Kokkuvõttes saan öelda, et teabepäev oli väga huvitav ja informatsiooni poolt mahukas ja minu arvates, iga inimene sai sellest kasu ja nüüd teab kuidas saab kaitsta meie loodust ja sorteerida prügi õigesti. |
C1 2020 I_002-089 (28a90dc4-45d8-49a2-ad0d-2112039db8f9).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Jäätmete sorteerimise vajadus. Meie elame tarbimisühiskonnas. Me tarbime igapäevaselt tohutul hulgal ja toodame prügi. Oluline on teadvustada mida ja kui palju tarbida ja küsida iseendalt kuidas minu tarbimine mõjutab mind ümbritsevat keskkonda, kuidas ma võiksin tarbida võimalikult ökonoomselt ja planeeti reostamata? Tarbimine tekitab paratamatult jäätmeid. Inimestena me vajame igapäevaselt toitu, et elada, me käime kauplustes ostame toiduained, need on peamised allikad millest tekib prügi. Meil on võimalus valida, kas me tahame hoida oma keskkonda või suhtume sellesse ükskõikselt, hävitame oma kodu või mitte, see on meie enda valik ja otsus. Jäätmete sorteerimine peaks olema igas kodus tavaline rutiine tegevus. Klaaspakendite, papi ja paberi, plastmassi eraldi sorteerimine on tähtis, kindlasti ka ravimid, lambipirnid, patareid jm. tuleb eraldi sorteerida. Selleks, et oleks lihtne tegeleda jäätmete sorteerimisega, peab kindlasti kohalik omavalitsus paigaldama võimalikult tihedasti jäätmete sorteerimiseks vajalikke konteinereid. Jäätmete sorteerimine algab kodust. Kortermajade õuedel, peaks kindlasti olema erinevate jäätmete jaoks erinev konteiner. Kõikidel ei ole võimalik kasutada autot, on oluline, et jäätmete sorteerimiseks vajalikud konteinerid oleksid inimasulates lihtsasti kättesaadavad, see kindlasti lihtsustaks jäätmete sorteerimisega seonduvaid muresid, nagu näiteks sorteeritud jäätmete ühest kohast teise vedamine - see on tülikas toiming, eriti veel indiviidile kellel pole võimalik kasutada selleks toiminguks transporti sõiduauto näol. Oluline on kindlasti rohkem meedias kajastada jäätmete sorteerimise vajalikkust, samuti võiksid kohalikud omavalitsused jäätmete sorteerimise vajalikkust ja põhimõtteid ka reklaamida linnapildis, samuti on oluline sellest juba varakult lasteaedades ja koolides rääkida. Meie keskkond on meie enda kätes. Peame seda hoima ja õpetama selle hoidmist järetulevatele põlvkondadele. |
C1 2020 I_002-096 (aa3af96c-d137-467e-a157-da263c48e547).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Keskkonnaameti teabepäeval tõsteti esile kaks tähtsamat teemat. Need on "Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused" ning "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel". Vaatamata sellele, et tänapäeval inimesed juba on teadlikud, kuidas sorteerida jäätmed, milleks seda on vaja teha ning mis võimalused praegu selleks on, ikkagi siiamani tekkivad vaidlusküsimused nendel teemadel. Minu arvates inimene üksinda ei saa siin midagi teha. Need küsimused on vaja arutada kohaliku omavalitsusega, korteriühistustega, aiandusühistustega jne. Need organisatsioonid peavad sellest rääkima ühiskoosolekutel, teha reklaami stendile, õpetada kuidas sorteerida jäätmeid. Muidugi, enne seda ühistuste inimesed peavad ise käima koolitustel, et edasi õiget infot anda. Mina arvasin, et inimestel siiamani puudub õige info, kuidas sorteerida jäätmed ja mitte kõik jälgivad seda. Teabepäeval räägiti, kuidas parandada olukorda, mida veel Keskkonnaamet võib pakkuda inimestele, et kõik hoiaksid meie loodust, puhtust tänavatel. Ning räägiti sellest, et üksikisik ja kohalik omavalitsus peavad koostööd teha ja igal on oma roll selles situatsioonis. Kõik saavad aru, et kaasaegses maailmas toimub erinevate asjade ületarbimine, seetõttu inimesed peavad ka aru saama, et nii palju jäätmeid on juba raske sorteerida prügilas, tihti visatakse üldprügikasti mürgiseid aineid, mis on väga ohtlikud ja võivad saada, põhjustada ohuolukordi. Kokkuvõttes võib öelda, et üksikisik ja omavalitsus peavad tegema koostööd ning igaüks peab teadma ja aru saama jäätmete sorteerimise vajalikkusest, põhimõtest ja võimalustest. Ning peab olema vastutustundlik selles küsimuses. |
C1 2020 I_002-097 (3940f483-47c9-465e-bdf7-1c8d3a6d1e62).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tänapäeval on raske leida inimest, kes ei teaks, et jäätmete sorteerimine on üks tähtsamaid teemasid. Sellel teemal räägiti ka teabepäeval, millest ma hiljuti võtsin osa. Arutelu, mis toimus teabepäeval, ei jäätnud mind ükskõikseks ning nõutas tahtmist avaldada oma arvamust kirjutades arvamuslugu. Kõigepealt käsitleti teemat "Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused". Selles osas, et jäätmete sorteerimine on vajalik ning ilma selleta ei ole võimalust kaitsta loodust reostamisest, osalejad olid ühel meel. Keskonnasõbralikkus on primaarne eesmärk riigi poliitikas ning, kui ei pea seda oluliseks, siis see tekitab suure ohu edasiseks eluks maailmal. Need ongi põhimõtted, mis sundivad jäätmete sorteerimisest mõelda ja rääkida. Võimalusi on pakkutud palju. Mõned rõhutavad sellele, et kõik sõltub inimestest, kasvatusest ja harjumusest. Tuleb rohkem rääkida koolides, asutustes ning isegi lasteajadest, see aitab inimest seda harjumust sisse viia oma ellu. Teised aga pakkusid trahvida ning karistada. Teine teema oli "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel". Kuna isikute vastutusest palju räägiti esimeses osas, siis teises enamasti esinesid ametnikud, kes küll ei vähenda oma rolli edendamisel, aga väidavad, et nende poolt on juba pälju tehtud, näiteks ehitatud prügimajad, ilusad ja puhtad, paigaldatud prügikastid erinevate jäätmete kogumiseks jne. Nende sõnade alusel jäi mul tunne, et kõik nüüd sõltub ainult ühiskonnast. Sellega ei ole ma kindlasti nõus ja loodan, et lugejad on minuga kaasa mõtlevad. Valitsused peavad ühisknda toetama, ainult sel juhul me saame kaitsta ja hoida meie ilusat, maalilist loodust. |
C1 2020 I_002-104 (02193e92-aa39-444f-ac0f-5cd191222278).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Arvamuslugu. Käisin eelmisel Keskonnaameti poolt korraldatud teabepäeval, mille jooksul oli arutletud seotud jätmetega olulised küsimused. Ürituse kava oli jagatud kaheks osaks: alguses oli diskussioon, mille teema oli jäätmete sorteerimine, aga pärast pausi hakkas koosolek üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse esindajatega. Oli väga huvitav kuulata teiste inimeste arvamusi selle globaalse probleemi kohta. Külalised omavalitsustest jutustasid meie suurimast prügimäest, mis mõjub negatiivselt õhu kvaliteedile ja teeb oma panuse kasvuhoone effekti laienemisesse. Olid kutsutud ka ettevõtjad, kellel oli võimalus esitada oma ideed ja lahendused, kuidas oleks võimalik tulevikus prügi sorteerida ja utiliseerida. Muidugi seal ei olnud esitatud põletamisega seotud meetmed, vaid ainult täiesti uued ja kaasaegsed tehnoloogiad. Üks mure, mis tekkis iga esitamise lõpus oli selle meetme hind, mis jäi ebaratsionaalseks ja võimetuks praeguseks hetkeks. Sel põhjusel see küsimus jäi edasi lahtiseks. Enne teabepäeva lõppu üks teema jäi arutlemata ja see oli majandus, mis on väga tähtis tänapäevases maailmas. Meie riigis ei ole palju firmasid, mis tegeleb jäätmetega, sel põhjusel klientidel ei ole suurt ja laia valikut prügiveo teenuse tellimisel. See asi toob kaasa erinevaid majanduslikke raskusi ja kohaliku omavalitsuse esindaja ütles, et ta loodab tulevikus näha Eestis rikkalikku valikut firmasid ja vähem seda, mis puutub vee reostamisse ja keskkonna säästamisesse. Selle teabepäeva külastamine pani mind rohkem mõtlema jäätmete teemadele ja nüüd soovin olla teadlik ja suunata teisi inimesi õigele teele ka. |
C1 2020 I_002-105 (37b6417b-1df1-496e-b839-a00d4c3938f8).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Jäätmete temaatika ja probleemid. Pühapäeval, 1. märtsil osalesin Keskkonnaameti teabepäeval, mille käigus arutleti jäätmete sorteerimise olulisusest ja omavalitsuse rollist jäätmemajanduse poliitikas. Huvi nende teemade vastu väljendas suures osalejate hulgas. Esimene teema oli jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused. Paljud inimesed rääkisid eriti sorteerimise vajalikkusest looduses. Teised keskendusid rohkem sorteerimise süsteemi võimalustele. Mõlemad teemad on aktuaalsed ja toovad inimestele palju muret, kuna see ei toimi hästi. On palju hulk inimesi, kes ei tunne huvi jäätmete sorteerimise vastu, aga riigiga on selleks loodud üsna häid võimalusi: hulk erinevaid konteinereid, reklaam, infovoldikud. Ma arvan, kaaludes mõlemaid argumente, et tegelikult põhi asi on inimese sisemises kultuuris. Mõni peab oluliseks hoida looduse puhtana, mõni ei tunne huvi selle vastu. Teisena võib nimetada pere kasvatus, kui inimene lapsepõlvest õppis säilida looduse puhtana, siis ta õpib ka oma lapsi samal viisil käituma. Teine teema keskendus "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse rollile jäätmemajanduse edendamisel. Osalejad süüdistasid kohaliku omavalitsuse esindajaid, sorteerimise võimaluste puudumistest väikestes maakondades. Palju arutleti ka selle süsteemi puudumisest Peipsi Järve kaldal, kus ei ole ühtegi konteinerit. Sellele omavalitsuse esinejaid pakkusid pöördudu sellele vastutava isiku juurde ja tegelikult küsi mus jäi lahendamata. Minu arvamus on järgmine, et väikestes maakondades puuduvad raha, neil ei ole toetust. Seetõttu neil ei ole võimalusi organiseerida prahti viimise korralikult. Teiseks, arvan, et asi on inimese maksmise võimaluses. Peipsi Järve kaldal peaaegu elavad vanad inimesed, kellel on halb majanduslik olukord ja nad ei saa maksta selle eest. Riik peab muutma seda süsteemi ja arvestada nende teguritega, mida ma tõin üleval. Sorteerimine on vajalik, aga tuleb luua võrdseid võimalusi kõigile ja see tuleb kõigil kasuks: meile ja riigile. |
C1 2020 I_002-106 (2a4afd15-8aeb-4c64-8320-d09be9185edb).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Jäätmete sorteerimine. Feebruaris toimus Keskkonnaameti teabepäev. Sellel teabepäeval käsitleti kaht olulist teemat: "Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused" ja "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel". Mõlema teema puhul esinesid sõnavõtuga Keskkonnaameti spetsialistid. Mis puutub jäätmete sorteerimise vajalikkusesse, põhimõtetesse ja võimalustesse, siis siinkohal võib öelda, et Eesti elanikud peaksid seda rohkem kaaluma. Info prügisorteerimise kohta on kõigile kättesaadav, kõik võimalused on selleks loodud, näiteks on paigaldatud konteinerid, kuhu kogutakse jäätmeid. On paigaldatud konteinerid klaastaara jaoks, paberjäätmete jaoks, riiete jaoks, toidujäätmete jaoks. Niisugune käitumine on kindlasti vajalik, sest see säästab loodust ja keskkonda, inimesed õpivad keskkonnasäästlikult käituma. Riiete puhul on näiteks eriti moes taaskasutus, mitte üleliigne tarbimine. Jäätmete sorteerimine loob inimeses nö "rohelist" mõtteviisi. Kui mõelda üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse rollist jäätmemajanduse edendamisel, siis võib öelda, et siinkohal võiks toimida koostöö. Näiteks kohalik omavalitsus võiks teha jäätmete sorteerimise infopäevi. Nendest võiksid osa võtta kõik soovijad, kuid kohustuslik oleks see korteriühistu esimeestele. Omavalitsus koostöös korteriühistu esimehega võiks kaaluda prügikonteinerite paigaldamist elumajade juurde, kuhu tavakasutajatel on rohkem ligipääsu. Väga oluline roll on ka erinevatel aktsioonidel nagu "Teeme ära!" ja "Tule talgutele!" Niisuguste aktsioonide läbiviimine tekitab inimestes arusaama, et just nemad on need kes säästavad loodust. Niisiis rohkem loodust ja sorteerigem prügi! |
C1 2020 I_002-107 (ad558d00-b01c-4704-a8b7-abf6bb736fe0).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin Keskkonnaameti teabepäeval. Seal arutati kaks olulist teemat: "Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused" ja "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel". Esimesena rääkis jäätmejaama direktor, Siim Pudel, kes ütles, et prügi sorteerimine on esimene samm selle effektiivseks ümbertöötlemiseks. Põhimõtte on see, et jäätmed jagunevad grupideks. Esimene grupp on biojäätmed: toit, toidujäägid, jne; teine grupp on paber ja papp; kolmas on klaas; neljas grupp on olmejäätmed ja teised. Erinevate gruppide prügi töödeldakse erinevalt: biojäätmed põlevad elektri saamiseks, klaasist ja paberist tehakse uued klaas-ja paberpakendid. Olmejäätmetest tihti tehakse materjale. Näiteks plastpudelitest ja pakendist võib teha kampsuni. Igaühel on võimalus jäätmete sorteerimiseks. Kodudes ja koolides on olemas spetsiaalsed prügikastid, mille peale on kirjutastud mis tüübi jäätmed võib siia panna. Poodides on olemas klaaspudelite ja taaravastuvõttuautomaadid. Üksisiku ja kohaliku omavalitsuse rollist jagas infot Keskkonnaameti esindaja Liina Vaarik. Tema ütles, et igaühe oluline roll on selles, et olla teadlik tarbija. Selleks tuleb vältida ületarbimist, kasutada biolagunevaid pakendeid, püüda piirata kilekottide kasutamist. Ta rõhutas, et jäätmete sorteerimine on ka väga tähtis, kuna prügi saastab keskkonda ja ohustab loomi. Selleks, et prügi ei tekitas keskkonnaprobleemi on vaja seda sorteerida ja ümbertöödelda. Viimane on juba kohaliku omavalitsuse roll. Jäätmemajanduse edendamsieks peab ta ehitama ja toetama jäätmejaama, selleks et teha prügi töötlemist lihsam ja luua uusi töökohti. Kokkuvõtteks saab öelda, et igaüks peab olema teadlik tarbija - sorteerida prügi ja tarbida targalt. |
C1 2020 I_002-114 (e5cd529f-f72d-40fe-8e29-39bebe07e209).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen hiljuti osalenud Keskkonnaameti teabepäeval, kus räägiti väga olulistest asjadest. Esimeseks teemaks, mida arutleti ja millest mina hakkan rääkima oli jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused. Mina arvan, et tänapäeval see on aktuaalne teema. Olen kindel, et jäätmeid on vaja sorteerida, sellepärast, et see aitab plastpakendeid ümbertöödelda ning teha seda sama paberi ja papiga. Biojäätmeid saab kompostina kasutada, mis on põllumajandusele kasuks. Jäätmete sorteerimise põhimõtted on väga lihtsad: biojäätmed, pakend ja paberjäätmed. Taarat oleks tore eraldi sorteerida ja taaraautomaatidesse viia, sest et selle ümbertöötlemine on teise põhimõttega, kui pakendi oma. Mina arvan, et selleks, et jäätmeid sorteerida, on olemas palju võimalusi: on olemas sorteerimisprügikastid ja muidugi peab ka kodus jälgima seda, et kõik jäätmete liigid oleksid eraldi: Teiseks teemaks oli jäätmemajandus ja isiku ja omavalitsuse roll selle edendamisel. Jäätmemajandus võib olla väga edukas, kui iga inimene jälgib seda, kuidas ja kuhu ta oma prügi ära viskab, kasutab ainult neid prügikaste, kus saab prügi sorteerida. Kohaliku omavalitsuse roll on ka väga tähtis; sest et keskkonnasõbralik piirkond on omavalitsuse vastutus. Kohalik oma valitsus võiks teha nii, et kõik piirkonna prügikastid oleksid sorteerimisvõimalusega ja jälgima seda, et inimesed sorteeriksid. Need on väga lihtsad tegevused, aga kui nendega harjuda, siis ühiskond hakkab vähemalt sellega loodust kaitsma ning on ju väga korralik, kui kõik prügi ei ole segamini, aga on ilusti eraldi üks teisest. Lõpuks tahaks öelda, et peame keskkonna eest hoolitsema ja jälgima ise, et kõik meie ümber oleks korras. |
C1 2020 I_002-115 (3989385c-6b0b-4c48-9829-2bd2d72c107a).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Austatud lugejad! Paljud teist nagu minagi tunnevad huvi jäätmete sorteerimise vastu. Hiljuti tekkis mul võimalus külastada Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäeva. Järgnevalt ma tahaksin anda lühikest ülevaadet olulisematest teemadest, millest tuli jutu teabepäeval. Esimeseks teemaks oli "Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused". Paljud osalejad avaldasid arvamust, et jäätmete sorteerimine on vajalik, sest meie kõigi ülesandeks on säilitada loodus puhtana. Leidus aga ka neid, kes pidasid jäätmete sorteerimist ebavajalikuks ja inimeste poolt tekitatud jäätmete kahjuliku mõju loodusele ülespaisutatuks. Sellise arvamuse pooldajad jäid õnneks vähemusse. Osalejad rõhutasid, et jäätmete sorteerimise põhimõtted ei ole keerulised ja igaüks võib neid järgida. Üheks oluliseks põhimõtteks toodi välja vajadus hoida toidujäägid lahus muust olmeprügist (nt paber, papp jne). Tuletati meelde, et loodust kahjustavad esemed (nt vanad patareid ja lambid) tuleks ära viia poodi, kus on spetsiaalsed konteinerid taolise olmeprügi jaoks. Osalejad märkisid, et tänapäeval on loodud palju võimalusi jäätmete sorteerimiseks. Paljude majade juurest leiduvad konteinerid erinevate jäätmete jaoks. Teiseks oluliseks teemaks oli "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel". Selle teema juures avaldasid paljud teabepäeval osalenud meie linna elanikud positiivset tagasisidet kohaliku omavalitsuse töö kohta jäätmete sorteerimise vajalikkuse tutvustamiseks ja edendamisel. Paljud soovisid, et kohalik omavalitsus jätkaks ka edaspidi jäätmete sorteerimist käsitlevate infomaterjalide jagamist ja infopäevade korraldamist. Lõpetuseks tahaksin tuletada meelde, et jäätmete sorteerimine on kahtlemata vajalik. See aitab säilitada meie linna puhta ja ilusana. |
C1 2020 I_003-022 (5dbb578e-57fc-4730-bb7c-c13fcb7fb939).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Osalesin eelmisel nädalal Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäeval. Teabepäev oli väga inforikkas ja huvitav. Mina isiklikult sain palju väärikat teabet. Sooviksin esitleda oma arvamuslugu teabepäeval käsitletud puhul. Teabepäeva üheks põhisõnaks on jäätmed. Esiteks esitleti meile infot jäätmete sorteerimise vajalikkusest. Jäätmete sorteerimise põhimõtteks on teha meie ümbruskonna puhtamaks. Käesoleval ajal on välja töötatud palju tehnoloogiaid jäätmete ümbertöötamiseks sh nendest uue toodangu tootmiseks. Sorteerimine aitab kaasa antud juhul säästa rahavahendeid jäätmete sorteerimiseks sorteerimiskeskustes. Võiks küll mitte sorteerida, kuid see oluliselt raskendab jäätmeid ümber töötleda. Jäätmeid on erinevat liiki. On olemas ohtlike jäätmeid, mida tuleb teistest erinevalt utiliseerida ja nende sattumine jäätmehoidlasse saab ohustada keskkonda. Sellised jäätmed ei lagune nii kiiresti või sisaldavad keskkonnale ohtlike aineid. Ühe sõnaga jäätmete sorteerimine aitab meil säästa raha, hoida keskkonda puhtamaks ja ümber töötleda jäätmeid mõistlikult. Veel üheks aruteluteemaks oli üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmete teemal. Igaüks meist saab pannustada jäätmemajaduse edendamisel. Tuleb alati alata endast. Eelkõige me võime ise muuta oma suhtumist jäätmete töötlemisse. Näiteks toota vähem jäätmeid. See tähendab, et kui me läheme poodi, siis võtame kodust kangast kotti, valmistoodete ostmiseks oma taara, joogitaara anname taara vastuvõttupunkti. Samuti on siin väga oluline mitte jätta oma jäätmeid loodusesse. Kõik algab meie endast. Jäätmetemajandus on üks kohaliku omavalitsuse ülesannetest. Kohalik omavalitsus peab kohalikul tasandil edendama riigipoolset jäätmemajanduse poliitikat. Arvan, et kohalik omavalitsus peab rohkem inimestele infot jagama jäätmete käitlemisest, soodustada jäätmetete sorteerimiseks konteinerite soetamist, teha õigel ajal järelevalvet ja teavitustööd. Kokkuvõtvalt on õige öelda, et alustagem enda kodust: sorteerigem oma jäätmeid, puhastagem meie kodukohta ja märkagem teiste tegusid! |
C1 2020 I_003-061 (e2deb5a9-1f35-475c-879e-9ea928032b5d).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Sorteeri! Niisuguse üleskutsega alustas oma kõnet Keskkonnaameti juht Andres Lehismets. Esimesel nädalal oli läbi viidud teabepäev, mille teemaks oli jäätmete sorteerimise vajalikkus. Iga osaleja kohustus on levindada saadud infot teiste inimeste seas. Miks see on nii oluline? Kes oli isegi üks kord oma elus näinud, näiteks meie linna prügimägi, saab ette kujutada prügimürgituse olukorda maailmas. Uus aeg tõi uusi materjale ja suurendas jäätmete hulka ja liiki. Eelmine jäätmete kogumise süsteem ei saa hakkama, sest jäätmete ära põletamine kahjustab loodust mitte vähem kui nende kogumine. Seepärast on leitud uus meetod - jäätmete uuskasutusele suunamine, aga see ei ole võimalik ilma jäätmete sorteerimiseta. Eestis selle süsteemi toetab klaas- ja plastmassist taara kogumine, see on kättesaadav kõigile ja see on veel inimestele soodne. Veel on Eestis hästi levinud uuskasutuskeskused ja nn second-hand poed, kuhu iga inimene võib tuua oma asju, mis on veel head aga ei ole vajalikud. Riideesemeid, mis on lõppuni kasutatud, võib tuua H&M poodi, mis suunab neid ümbertöötlemisse. Kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel on päris suur. Nad on võimelised paigutada jäätmetekogumispunktid, kuhu iga inimene võib tuua oma asju, et neid pärast õigesti suunati ümbertöötlemisele. Tihti inimesi peatab fakt, et jäätmete ümbertöötlemisele toomine ei ole tasuta. Võib olla kohalik omavalitsus korraldab mingisugust tasuta kampaaniat. Iga inimene peab jäätmeid sorteerida, ja nad on suutelised seda teha. Iga maja ääres on paigutatud prügikastid paber-, pakendi- ja olmejäätmete jaoks. See on see väike, mida iga inimene saab teha keskkonnakaitse heaks. |
C1 2020 I_003-072 (473eb7df-ae7a-4ddd-902e-fe0df33ab1ae).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Üks tähtamaid teemasid meie ajastul on looduse säilitamine, kuna keskkond on ohustatud inimeste tegevuse tõttu ja iga aastaga situatsioon jätab ainult paremat soovida. See teema on üha rohkem päevakajaliseks muutunud ning üks meetmest loodust hoidmiseks on jäätmete sorteerimine. Just nendel teemadel räägiti Keskkonnaameti teabepäeval, millel ma hiljuti käisin. Nüüd sooviksin Teile, head lugejad, kuuldust teada anda ja oleksin õnnelik, kui te minuga kaasa mõtleksite ja oma arvamusi avaldaksite. Esialgu arutati teemat "Jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused". Kahtlemata vajalikkusest rääkides, kõik osalejad tulid kokkuleppele, et see on väga hädavajalik, kuna inimesed on juba harjunud loodust reostama ja nad lihtsalt ei märka, kuidas nad sellega aitavad kliima muutmisele kaasa. Mõned arvasid ka, et probleem on inimeste teadlikuses ehk inimesed ei tea, miks see oluline, kuidas seda õigesti teha jne. Üks esineja pakkus idee, et oleks hea algata seda teadlikust tõstma alates lapsepõlvest, näiteks koolis loodusõpetuse tunnis. Seda mõtet paljud toetasid ning lubasid seda edasi arendada. Pärast hakati käsitlema põhimõtteid ja tehti järeldust, et peamine põhimõte on selles, et jäätmed peavad erinema rühmade järgi näiteks: toit (olmejäätmed), klass, paber, metall, ohtlikud jäätmed jne. Praegu on tihti kuulda omavalitsustest, et seda on raske ellu viia raha nappuse tõttu ja seega tuldi teise teema juurde: "Üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel". Teist teemat arutades, oli öeldud, et selles olukorras omavalitsusel tuleb teiste valdkondade arvelt raha säästa, sest tänapäevases prioriteedis peab olema just looduse kaitse. Peale sorteerimist rahastamise, on vaja seda tegevust nö reklaamida, et üha rohkem inimesi selles kääsa lööksid. Samuti oli pakutud üsna radikaalne idee-karistada ehk trahvida neid kes loobub jäätmete sorteerimisest, et loodust hoolida, kuna kõik me oleme ikka loodusest osa ning elame sellel planeedil just tänu sellele. Kui soovime kauaks ellu jääda, kõigepealt peame keskkonna peale mõtlema. |
C1 2020 I_003-093 (41c40023-0c1c-48c6-bfdf-ac5450f7391e).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Narva Linnaleht
Raahu 24 Narva
Arvamuslugu
Lugupeetud ajalehe koostaja! Ma olen osalenud Keskkonnaameti poolt korraldatud infopäeval, mille peamine teema oli ümberkäimine jäätmetega ühiskonnas. Seal olid vaadeldud küsimused, puutuvad jäätmete soorteerimise vajalikusse, võimalustesse ja põhimõtetesse ning erinevate inimeste rollid edendamisel. Jäätmeid on vaja sorteerida mitmete põhjuste järgi. Esiteks, mõni prügi on võimalik ümbertöödelda ja pärast seda taaskasutada. Selleks on vaja esimesel etapil seda eristada ning selle tõttu see vajab sorteerimist. Näiteks, plastpakendeid on võimalik eraldi panna, et viia neid ümbertöötlemiskeskusesse ning kasutades seda taas kordi, niiviise hoides maavarade resursse. Samuti, mõnda prahti viiakse prügimägedele, kus see laguneb keskkonnasõbralikult. Kuid aga, sel juhul, kui sinna sattuvad ained, mis ei lagune või sisaldavad kemikaale, nad saavad reostada ümbruskonna. Et seda vältida on väga vajalik sorteerida prügi. Sorteerimiseks riik hakkas paigaldama erinevaid prügikaste, mõeldud erinevatele prügide liikidele olmeprügist murtud elektrimasinateni. Inimesed viivad prahi nende konteeneritesse ning niimoodi toimub sorteerimine. Infopäeval mainiti, et mõlemad elanikud ja omavalitsus mängivad suurt rolli jäätmemajanduse edendamisel. Tavainimesed on kasutajad ja nad maksavad selle eest, et nad viskavad prügi välja. Omavalitsus omajagu teeb prahi välja viimist võimalikuks ja saab selle eest tasu majade ühistustest või käibemaksutest. Selle tõttu nad sõltuvad teine teisest ja nende rollid on ülehindamatud.
Lugupidamisega
Toomas Leht
1. märts 2020 |
C1 2020 I_003-107 (59c49406-17e1-43bb-b852-6ed6d4a65950).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Keskonnaameti teabepäeval käsitlesime kaks teemat: jäätmete sorteerimise vajalikkus, põhimõtted ja võimalused, ning üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Üritus algas keskkonnaministri kõnega. Tema rääkis sellest, et tänapäevases maailmas on tohutult palju keskkondlikke probleeme: globaalne soojenemine, veereostus, õhusäästmine, müra ja nii edasi. Kõne lõpus mul tekkis päris kurb tunne, et maailma päästmine nendest probleemidest on saanud peagi võimatuks. Minister rõhutas, et kui meie tahame päästa keskkonda meie järglaste nimel, me peame kindlasti jäätmeid sorteerima. Panustada negatiivse keskkonnamõju vähendamisse võib igaüks muudates oma igapäevaseid harjumusi, ning alustada tuleb lihtsalt prügi sorteerimisega. Selline võimalus aga siiamaani puudub mõnedes omavalitsustes, millest pikemalt räägiti paneeldiskussioonis ürituse teises osas. Diskussiooni ajal publikus esindati tavarahvast ja paneelis istusid Eesti suurimate omavalitsuste esindajad. Tunni vältel ei saanud kokku leppida, kes vastutab prügi soorteerimise korralduse eest: kas rahvas või valitsust. Sellest, minu arust, tulenebki meie võimetus korralikult organiseerida sorteerimise süsteemi. Lõpuks aga tulime järeldusele, et igaüks vastutab oma panuse eest, mingit omavalitsused peavad initsiatiivi ise näitama, et olla eeskujuks üksikisikutele ja sorteerimisele sobiv infrastruktuur saaks oma alguse. Kanepi vallavalitsuse esindajal tekkis mõte luua fondi, mis rahastaks linnade ja vallade üleminekut jäätme majandusele, mis võimaldab jäätmete sorteerimist. Teabepäeva peamiseks mõteks pean seda, et jäätmemajandusega seotud probleemid ei ole üksnes valitsuse omad. Me kõik saame midagi ette võtta, et vähendada oma keskkonamõju. (Keskkonna)muutus algab minust. |
C1 2020 I_004-011 (f27bda17-7b25-4e79-a297-9c40935b9fbd).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Viimati toimus Keskkonnaameti teabepäev. Seal arutleti jäätmete sorteerimisega ning üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse panusega seotud muresid. Jäätmete sorteerimisest räägiti nagu tõsisest probleemist. Alguses oli juttu selle vajalikkusest. Näiteks, oli mõte, et sorteerimise teel saan materjale eraldada ja pärast taaskasutada. See tähendab, et uusi materjale ei pea tegema nii palju, mis omakorda säästab keskkonda. Materjalid, mida saab ainult üks kord kasutada reostavad maailmaookeani ja õhku ning muudavad seda elu jaoks mittesobilikuks. Põhiline loegumõte oli see, et prügisorteerimine on väike asi, mida igaüks saab enda kodus teha, kuigi see panustab terve maailma ja tulevaste põlvkondade paremasse ellu. Jäätmete sorteerimise võimalusi on tänapäeval üpris palju. Näiteks paljud elamuomanikud tellivad kodu lähedale prügisorteerimiskonteinereid, kus on eraldi kastid pappi, olmejäätmete, plastiku ja pudelite jaoks. Suure töö teevad ka vabatahtlikud, kes omal vabal ajal koristavad tänavaid ja istutavad puid. Samas oli oluliseks teemaks üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll jäätmemajanduse edendamisel. Teemahuvilised ja oma valdkonna spetsialistid mainisid, et iga inimene peaks panustama nii palju kui saab. Peaasi, et kõik tegeleksid ühise eesmärgi nimel. Kui igaüks teeb kasvõi väikese asja, siis tulemusena üldine olukord maailmas muutub oluliselt. Kohalik omavalitsus omakorda peab näitama elanikele eeskuju, kuidas käituda. Näiteks, korraldada koristamispäevi, kus iga linnaelanik saaks aru, et ta pole ainuke, kes teeb seda. Selliste ürituste käigus tõuseb ka ühinemistunne ja linn ise muutub ilusaks. Kokkuvõtteks saab mainida, et jäätmete sorteerimine on tänapäeval suur probleem ja lahendada seda tuleb kõik koos. |
C1 2020 I_004-012 (2ddcd2ec-f27d-4b48-aab3-933700ad4d19).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Veebruari kolmandal päeval korraldas tänapäeval olulist rolli mängiv Keskkonnaamet ürituse, mis oli suunatud inimeste informeerimisele selle kohta, kui tähtis on keskkonna hoidmine ja mil viisil seda tuleks teha. Räägin ja arutlen kahest olulisemast teemast, mis olid teabepäeval kajastatud. Kõik me puutume iga päev kokku jäätmetega, kuid ei pruugi alati õigesti käituda nende äraviskamisel. Miks on nii oluline eraldada plasttops akust ja mis oleksid need võimalused kuhu kõik see prügi ära viia? Sorteerimisel tuleb esialgu pöörata tähelepanu sellele, mis liiki prügi on. Selleks, et meie maakeral oleks vähem jäätmeid ja inimestel kes tegelevad ebavajalikke ning minema visatud asjadega oleks lihtsam, tuleb iga sorti prügi asetada selleks ettenähtud kotti, kohta või konteinerisse. Tavaliselt tehakse prügikott lahti ja silmad kinni visatakse kõik ühte hunnikusse. Tegelikkuses ei ole ju absoluutselt raske eraldada vähemalt paber/kartong, toidujäätmed, pudelid ja pakendid üks teisest. Sama jutt käib ka ohtlike jäätmete, pehme mööbli ja muu kohta. Iga maja ees peab seisma kindel arv konteinereid, kuhu saab juba soorteeritud prügi minema visata. Muude jäätmete jaoks on olemas spetsiaalsed vastuvõtupunktid, mille asukoha leidmiseks piisab paar klõpsu hiirega internetis. Kõik suured asjad algavad alati pisematest. Iga inimene on võimeline tegema kõike selleks, et hoida ümbrus puhtana ja ilusana, kuid arvan, et kohalik omavalitsus on just see organ, mis peab inimestele alati meelde tuletama, et meil kõigil on ainult üks ainus Maakera. Ma pooldan kõiki üritusi, mida korraldatakse näiteks ümbruskonna koristamiseks ja arvan, et seda tuleks teha tihedamini ja haarata aina rohkem vabatahtlikke. Omavalitsuse üheks ülesandeks on kontrollida ja reguleerida elanike heaolu ning see haarab ka keskkonna teemat, millele on vaja pöörata rohkem tähelepanu. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et meie ümbruskond on täpselt nii hea ja korralik kui me seda teeme, seega iga inimese huvides peaks olema muretsemine keskkonnast ja meie tulevikust. |
C1 2020 I_004-017 (251b21e2-c642-41cd-9bde-d96454de910b).txt | et | elle | paragraph-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Olen möödunud laupäeval külastanud Keskkonnaameti poolt korraldatud teabepäeva. Päeva jooksul Keskkonnaameti ametnikud rääkisid publikule jäätmete sorteerimise vajalikkusest, selle põhimõttest ning millised on tänapäeval võimalused nende ideede realiseerimiseks. Umbes 20 astat tagasi keegi polegi kuulnud jäätmete sorteerimisest. Aga aeg läheb, tarvitamine kasvab, sellega tuleb vajadus progressi tulemustega arvestada ja leida kaasaegne lahendus. Praegu iga Eesti linnas ja suuremas külas on olemas võimalus jäätmete sorteerimiseks. Aga teabepäeval ametnikud mainisid, kuna see oli täielikult uus valdkond Eesti jaoks, siis oli ka tehtud ka palju vigu. Esiteks see oli rahvuse kehv informeering, inimesed lihtsalt ei teadnud mida tuleb teha nende uutega prügikastidega. Puudus kindel loetelu, mis kuhu läheb. Sellega inimesed pidid seda endale ise välja mõtlema. Tulemus ei olnud alati õige, sellega inimesed ajasid sassi kastid või milline prügi kuhu läheb. Teiseks, inimestele ei selgitatud seda, et enne prügi väljaviskamist seda tuleb ettevalmistada. Peale seda, kui ametnikud tunnistasid oma vigu ja rääkisid sellest, mis oli tehtud antud probleemide lahendamiseks. Läksid nemad järgmise olulise teema juurde ehk üksikisiku ja kohaliku omavalitsuse roll antud küsimuses. Ametnikud ei ole füüsiliselt võimalust tulla igale inimesele külla ja selgitada talle jätmete sorteerimise olulisust. Suur roll on just kohalikul omavalitsusel, kes peab selgitama inimestele, kooskõlastades Keskkonnaameti ametnikutega läbiviia koolitused korteriühingute esimeeste hulgas. Omajärel nemad juba edastavad informatsiooni kortermaja või küla elaniketele. Aga iga muutus algab kõigepealt ise ennast. Iga üks peab teha endale selgeks jäätmete sorteerimise olulisust ja enda näitel teha seda selgeks teiste inimeste jaoks. Näidata initsiatiivi, mis küll ei ole eestlastele kohane. Aga Eesti parima tuleviku jaoks peab ennast üle astuma! |
Eesti kirjanduskursus (d134ad00-d996-4704-ac53-54b0d2049c02).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Tekst 1 Eesti kirjanduskursus Essee: Psühholoogiline romaan mõisa poisijõmpsikast Friedebert Tuglase romaan "Väike Illimar" on rahulik ja aeglane lugu noorest poisist, kes elab oma perega suures eesti mõisas.
Illimari seiklustes tutvub lugeja mõisa hoonete, looduse ja loomadega.
Kõige huvitavamad on siiski mõisa talumehed, töötajad, teenijad ja külalised, kellega Illimar saab tuttavaks.
Mulle meeldib eriti see, kuidas Illimar ehk Illi jälgib oma ümbrust.
Ta näeb asjad lapse vaatenurgast, mis on tihti humoristlik aga mõnikord ka armutu aus.
Niisiis on "Väike Illimar" ka kurb lugu sellest, kuidas kaotab poisslaps oma lapseusu ära.
Kõigepealt on hea tuletada meelde, missuguses olukorras Tuglas kirjutas "Väikest Illimari".
Eestikeelse Vikipeedia järgi jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi.
Esimene oli otsingute ja katsetuste periood, teine kõrgperiood ja kolmas psühholoogilise realismi periood.
"Väike Illimar" on kirjutatud järgmise perioodi alguses ehk 1937. aastal.
Niisiis on see väga realistlik, isegi nii reaalne, et selles pole üldse samasugust sü˛eed nagu romantismiaegsetes romaanides.
Vastupidi on "Väikse Illimari" sü,zee äärmiselt ühtlane ja rahulik.
Kõik asjad räägitakse nagu need on.
"Väike Illimar" pole siiski igav.
Lugeja saab tuttavaks mitu eriti huvitava inimesega.
Haige-Jakob näiteks kaitseb mõisa linde väikses linnumajas.
Linnud on talle nagu perekond ja ta valvab neid hoolega.
Illimari naaber on aga Hirmu Juhan, kellega ta joob mängult viina.
Kahjuks lõpevad need pidud alati tüli ja nutuga, sest lõpuks ütleb Juhan: "Nii jah, Illi-pojukene, siin me nüüd oleme, täna sööme ja joome, homme sureme ära!
" Toon veel ühe näite: Illimar palub mõisa virtina Sohvi kätt.
Sohvi on emalikult hell ja temast jääb mulje, nagu oleks ta rõõmus.
Aga millegi pärast on ta ka natuke kurvameelne.
Raamatu kõige põnevam peatükk on see, milles Illimar läheb jääle ema hoiatusest hoolimata.
Õnneks on jää kõva ja kannab teda, aga siis jääb Illimar haigeks.
Haigus kange palavikuga on nagu karistus tema teo eest.
Illimaril kasvab surmahirm ja ta näeb nülitud hobust unes.
Seesugustes stseenides on Tuglase psühholoogiline realism kõige tugevam.
Lõbusaid juhtumeid on ikkagi niisama palju kui põnevaid.
Ükskord tapavad mõisa mehed kuke.
Kahjuks laseb Kotli, kes hoiab kukke paigal, käed hetkeks selle küljest lahti ja peata kukk tõuseb lendu.
"See polnud õieti lend, vaid pöörane kukerpallitamine õhus, kuna verenire nagu raketi saba ta ümber keerles.
Seda pritsis inimestele näkku, pritsis sepikoja katusele .
ja siis oli kukk äkki kadunud.
" Pärast jõule tekkib Hull-Juhan probleeme saunas, aga mõisa mehed leiavad hea nõu.
Nad panevad endale kohutavad riided selga ja võttavad ahjuroobid kätte nii, et nad näevad kuradid välja.
Siis ehmatavad mehed Hull-Juhanit ega ta käi enam iialgi samas saunas.
"Väike Illimar" on ka elu- ja ajalooline romaan.
Tuglas räägib selles oma lapsepõlvest ja samal ajal paneb kirja suure hulga mõisa traditsioone.
Lugeja saab muu hulgas selgeks, kuidas endisel ajal peeti pulmi, kadripäeva, jõulupühi või jaanipäeva.
Lisaks lugeja õpib tundma vana argielu.
Jutustaja räägib, mis sööti, millest ajeti juttu ja kuidas tehti tööd.
Enne jõule tapetakse Illimar kodu eeskojas lehm.
Illimar näeb, kuidas vana Hirmu kirves langeb hirmsa hooga alla, otse lehma sarvede vahele.
Siis jälgib Illi, mida lihakehale tehakse.
Hirmus veretöö on talle vastik kogemus, aga sellest hoolimata sööb ta hea meelega suluseast tehtud suitsusinki.
"Kuid elvast seast suitsutatud singini oli juba väga pikk maa, nii et lein igasuguse teravuse kaotas.
Ja kõigepealt: see maitses nii hästi!
" Missugune Illimari pere siis on?
Lühidalt öeldes hea.
Illimaril on rahulik isa ja heasüdamlik ema ning vend Karla, kes on vanem kui ta ja käib juba koolis.
Siis kui Karla on kodus, kiusab ta Illimari igasuguste juttudega, aga Illi taipab, et Karla tahab teda ainult narrida.
Raamatu lõpul saab Illimar võimaluse linna oma vanematega minna ja selle pärast on Karla tema peale kade.
"No mis sa seal siis nägid?
" küsib Karla.
Kahjuks ei oska Illimar kohe vastata.
"Päh, ta pole linna näinudki!
Mis sihukest sinna viiagi!
" jätkab vend.
Kohe tuleb ema ja ütleb: "Ära kiusa last.
Eks näe linnas kord ühte, kord teist.
Kord on pärdik, kord karussell, kord jälle midagi muud.
See on lausa õnneasi.
Ega ole sinagi kõike näinud.
" Ja kõik läheb jälle hästi.
Sissejuhatavas peatükis kirjutabki Tuglas, et hoolimata kõigest kibedusest oli väikse Illimari elu õnnelik ja et ta tahaks olla alles väike Illimar.
"Väike Illimar" lõpeb natuke kehvasti.
Illimar käib mitu tundi juudi pillimeeste kannul.
Kui nad tulevad vanakõrtsi mäest alla, isa näeb teda ja ütleb karmilt: "No mis sina siin?
Tee, et koju saad!
" Aga Illimar ei kuula isa sõna, vaid jätkab oma reisi.
Lõpuks ütlevad pillimehed Illimarile: "Terve peiv keib sinu meiega.
Ja raha sinul ei olep.
" Siis selgub Illimarile tema seisukord ja ta hakkab koju jooksma.
Võid arvata, et tema vanemad on kurja näoga.
Ja Illimari valdab kurbus.
"Ta ei suutnud seda sõnastada.
Kuid see oli murevärss, nagu iga muugi, mis on sõnadeks saanud.
" Niimoodi saab "Väike Illimar" läbi. |
Eesti sõnavarakursus Seminari ettekanded (53db08c2-307e-4fee-8e4b-13bd4ad5247a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | Mida õpin oma ettekannet tehes?
Oma ettekannet tehes oli mulle üllatus, et eesti keele vanasõnades esineb nii tihti valge hobune ja et eriti valget värvi looma peetakse müstiliseks ja ebaharilikuks.
Eesti keeles olevat lisaks väga palju selliseid kõnekäände ja vanasõnu, mis soome keeles ei tuntakse, näiteks Tigedat tüdrukud ega valget varssa ei keski näind ja valetab kui vana valge hobune.
Mida õpin teiste üliõpilaste ettekandeist?
Jouni töös kõige huvitavam detail oli Uue-Guinea arvsõnade 1-23 moodustamine keha osadega.
Katja töö õpetas mulle, et ka Eestis eriti harilikud sugulussõnad ei ole enam tihti kasutusel vaid nii, nagu soome keeles kasutatakse pikemaid vorme, näiteks õemees.
Olin sellel arvamusel, et Eestis kasutatakse neid rohkem, kui Soomes.
Niina --rääkis oma ettekandes niisugusest mulle tundmatust asjast, et keegi on saanud oma perekonnanimeks esimese sõna, mida ta on öelnud, näiteks Tuttav.
Paula töös kõige huvitavam asi oli see, et koera kohta on eesti keeles nii palju erinevaid väljendeid.
Aino ettekannet kuulates õpin, et hoidjakeelel on nii palju sünonüüme: lastekeel, ammede keel, ninnutamine.
Niina --- saatis mulle oma ettekande, ja selle asjad olid mulle tuttavad, näiteks see, et valge on tõe, aususe, kerguse ja puhtuse, aga ka kahvatuse värv; must viha, surma ja kurbuse värv; punane palavuse ja pingutuse värv jne. |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151101 (15824c48-85bf-4480-bff8-d8857324225e).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordiüritused Tahan alustada sellest, et sport, kui ka tervislik elu, on Elu!
Statistika andmete nähtub, et varem Tartu maratonis osalesid rohkem inimesi, aga Tallinna Maijooks - naised ei osalenud.
Miks?
Võib olla varem oli vahem mure ja inimesed elasid paremini.
Nendes diagrammides on kajastatud, et praegu naised jooksevad rohkem, umbes 12000 inimesi.
Aga kui me räägime Tartu maratonist, siis praegu jooksevad vahem, osalejate arv on 8000 inimesi.
Mina olen veendunud, et naised jooksevad praegu rohkem, sest nad tahavad olla ilusam.
1988 aastas naised ei tahtnud joosta, sest nendel oli teised mured: pere, mees, lapsed ja kuidas teha elu parem.
Praegu, naised töötavad rohkem, loevad ajalehte, kus on stereotüüp, et ei saa olla paks.
1988 aastast osalejate arv jooksus alustas suureneda, aga 1987 aastast osalejate arv Tartu maratonis jooksis vähem.
Alates 2010 aastast osalejate arv maratonis on 8000 inimesi.
Mulle ka meeldib spordi tegeleda, kahjuks ei ole nii palju aega veeta spordiklubis.
Aga mina, kui ka teised naised, armastan teha kõike selleks, et saada ilusamaks.
Võin oletada, et 2015 aastas Tallinna Maijooksus osalejate arv hakkab tõusma.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere kallid kolleegid!
Mina osalesin konverentsil ja tahan jutustada teile mõned huvipakkuvad küsimused sellest konverentsist.
Näiteks: naiste ja meeste võimalused tööturul, stereotüüpid ja nii edasi.
Me kõik teame, et praegu vaga raske leida hea töö.
Vaatamata sellele inimesed teavad kõike selleks, et anda oma lastele hea elu ja haridus.
On pered kus töötab ainult üks inimene.
Tekkib küsimus, kellele on lihtsam leida töö, kellel on rohkem võimalusi tööturul?
Kõik me oleme tehtud samast riidest ja probleemid võivad tabada igaühte meist.
Mis puutub mind, siis mina võin ütelda, et töötan juba 5 aastat ja õppin ülikoolis veel.
Minu vanemad ka töötavad, muidugi on raskused.
Kui me külastame töötukassa, siis seal me võime näha, et tahavad töötada kui ka mehed, kui ka naised.
Mõned juhatajad tahavad võtta mehe tööle.
Miks?
Sest on stereotüüp, et mehed võivad töötada rohkem, nad on tugevad, aga naistel on palju mõtted elust ja lapsest ja sellest nad ei saa töötada sajaprotsendiliselt.
See on vale.
Kahjuks, juhatajad ei mõtle sellest, et vahetevahel inimesed tulevad ots otsaga kokku.
Jaa, olen nõus sellega, et haridus mängib suur roll aga kõikidel peab olema võimalus.
Mina ei saa ütelda, et meestel on rohkem võimalusi tööturul.
Kõik sõltub inimestest, kui ta tahab töötada, ta võib leida enda jaoks parim töö.
Me peame tegema kõike, selleks, et vältida paha elu.
Me elame 21 sajandil ja naised, kui ka mehed võivad leida töö.
Võib jareldada, et kui te tahate sulle parem elu, siis on vaja teha midagi.
Kõikidel on samasugused võimalused.
Teil on soov?
Tule tööle!
Sõnu 606 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151102 (79652df0-a97b-4328-bb8f-6649e5c9773e).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Eestis on rahvaspord.
Kahekümne aasta jooksul populaarsed rahvaspordid, näiteks, on niisugused võistlused: Tallinna Maijooks, Tartu maraton.
Esimeses korras Tallinna Maijooks viib läbi tuhande üheksasaja kaheksakümne kaheksandal aastal.
Osalejate arv oli ümbes 150 inimest, kui rääkida täpsustamalt, osalejad olid ainult naised.
Tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendas aastal Tartus juba oli maraton, kus osalevad 14000 inimest.
Kahe aasta tagasi Tallinnas osalesid 12000 naist, aga sellel aastal Tartus osalesid 8000 inimest.
Statiistika räägib, et Tallinna Maijooks on väga populaarne rahvaspord naiste jaoks.
Miks Tallinna Maijooksu populaarsus on rohkem?
Võib olla see on seotud sellega, et kaasaegne naine on aktiivne, naised armastavad tegeleda spordiga.
Samuti, Tallinna elanikud, võib olla, aktiivsed.
Veel, ma arvan, et maratonis on vaja palju aega, see on raske.
Kui me räägime rahvaspordist Eestis, siis on vaja täpsustada, et kahetuhande kümnendal aastal osalejate arv oli ümbes 20000 inimest.
On või teha kokkuvõte, et Eestis inimesed armastavad spordi, igal aastal osalejate arv on rohkem, rahvaspord on populaarne.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud koleegid!
Aprillis ma osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.
Teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Ma arvan, et valitud teema on väga huvitav ja tähtis.
Ma olen kindel, et kaasaaegses ühiskonnas on probleemid, need on seotud naiste ja meeste võimalusega tööturul.
Sellest ma kuulsin konverentsil, see oli esimene küsimus.
Präegu Eestis peamiselt naised on töötu.
Sellest räägib statistika.
Erinevad organizatsioonid pakuvad tööd meestele.
Mõned mehed peavad minema välismaal.
Naised töötavad, peamiselt, niisugustes sfäärides: haridus, meditsiin, teenistus.
Tavaliselt naistel on hea haridus, näiteks, kõrgharidus.
Aga seda ei aita.
Selle pärast tekib probleem - naised on töötu.
Samuti ühiskonnas on stereotiip: naised peavad olema kodus, tegelevad lastega, see on piisavalt.
Selle pärast naised ei taha töötada.
Nad mõtlevad, et mehed peavad töötama ja tooma palka.
Veel, ühiskonna arvamus, kui naised töötavad, siis nad peavad töötama, näiteks, koolis, haiglas, kaupluses.
Naine - direktor, naine - ministr, naine - autojuht, naine - puusepp!
Ei ole võimalusi!
Minu arvamus, naised saavad töötama, peavad töötama, arendama.
Präegu elutase on langenud, tööturul on palju probleeme, noored õppivad välismaal.
Selle pärast naised - see on hea võimalus teha elu kvaliteetselt.
Muidugi, on vaja õppida inimestele, kuidas on vaja valida oma elukutse, kuhu minema töötada pärast kooli.
Peavad olema palju võimalusi täienduskolituse jaoks.
Näiteks, inimene (naine või mees) töötab koolis algklassideõpetajana.
Tal on peab olema võimalus käia erinevadel kursustel ja pärast saab teine elukutse, näiteks, matemaatika õpetamine.
Naistel ja meestel peavad olema tasakaalud võimalused tööturul, elus.
Sõnu 567 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151104 (ebc390f2-b9b3-4387-9a21-49c2e396218b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Tallinna ja Tartu maratonid.
Graafikutes on kajastatud Tallinna ja Tartu linnade rahvaspordiürituste osavõtu statistika ajavahemikul 1987-2010.
Tallinnas organiseeriti maijooksu, milles osalesid ainult naised, Tartus aga maratoni.
Võreldes kaht tabelit, kohe torkab silma Tallinna spordiüritustes osalejate hulk 2010. aastal.
Sellel aastal osalesid pealinna maijooksul 12000 naist.
Tartus aga võttis osa maratonist ainult 8000 inimest.
See näitab seda, et tallinnlased on aktiivsemad sportlased.
Huvitav aga märgata, e varem oli kõik teistmoodi: Nimelt see, et 1987. aastal Tartu maratonis osales rohkem kui 14000 inimest, see arv on pidevalt suurem kui 2010. aastal.
Kuigi 1993. aastani see arv vähenes, mida võib seostada NSVL langemisega.
Kui võrelda kaht tabelit tervikuna võib kohe märgata, et aastate jooksul on rahvaspordiürituste osavõtjate hulk kasvanud.
See on seotud sellega, et inimesed üha rohkem ja rohkem hakkavad väärtustama oma tervist, hoolitsema selle eest.
Sport on aga hea viis enda vormis hoidmiseks.
Lisaks sellele tuleb öelda, et Tartus rahvaspordiürituste osavõtjate hulga kasv on sujuvam ja pehmem Tallinnaga kõrvutades.
Selle põhjuseks võib olla see, et viimane on ikkagi meie riigi pealinn ning kõik: politika- ja kultuurielu, võivad avaldada mõju spordile.
Seda tõestab näiteks 2007-2008 ajavahemikus osavõtjate vähenemine kui meie riigis oli majanduskriis.
Kokkuvõtteks tahaks öelda, et liikumine on elu ning mind rõõmustab see, et meie riigis tegeldakse spordiga.
Kuid minu arvates me võime end veel arendada ja täiendada ning muutuda aktiivsemateks inimesteks.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Eelmisel nädalal, 10. mail toimus Tartus konverents teemal "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Sellel üritusel võttis osa umbes sada inimest, kell hulgas olid nii naised kui mehed ning nii tööga inimesed kui ka töötud.
Konverentsil käsitleti kolm peamist teemat, millest ma tahaksin põhjalikumalt teile rääkida.
Esimest teemat "Naiste ja meeste võimalused tööturul" tutvustas meile aktisaseltsi Tartu Leib juhataja Sirje Külmoja.
Ta alustas sellega, et vanasti arvati, et iga soo jaoks on oma töö, s. t. seda, et naised ei saa teha meeste tööd ja vastupidi.
Niimoodi meid kõiki kasvatati.
Kuigi tegelikkuses naised võivad teha meestetööd ja seda näitab meile ka praktika.
Meil ju olemas autojuhid - naised, politseinikud - naised, tuletõrjujad - naised ning vastupidi ilmub rohkem ja rohkem meeste hulgas kassiire, koristajaid jne.
"Ma arvan, et on olemas ikkagi piirangud ning on olemas erialad, milleks naised ikkagi ei saa õppida.
Kuigi elu näitab, et naistel on suured võimalused tööturul ning nad võivad teha ka meeste tööd", lisas Sirje.
Samuti mulle meeldisid tema isiktikud näidised.
Ta räägis sellest, kuidas ta alustas oma äri ning sellest, et paljud rääkisid talle: "Sa ei saa selle äriga hakata saama, sa oled ja naine".
Lõppude lõpuks ta tõestas kõikidele vaenlastele ja kadestajatele, et ta on suuteline oma äriga edukalt tegelama.
Praegu Sirje toetab nn noori ärinaisi, kes tahavad oma firmat avada.
Teise ettekande teema oli "Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas".
Selle teemaga esines Tartu ülikooli professor Ago Rand.
Tema ettekande põhimõtteks oli see,et me tõepoolest peame teadvustama soolise võrdõiguslikkuse vajalikkust ühiskonnas - see on esimene samm.
"Teiseks me peame alustama koostööd selle saavutamiseks", ütles Ago.
Pärast seda ta tegi kaht ettepanekut.
Esimeseks tuleb selgitada teistele edasi, et naisel ja mehel on õigus olla võrdsel tasemel tööturul ning soost ei pea sõltuma see, kas mind võetakse tööle v mitte.
Teiseks ta pakus teha 6. juunil veel ühe koosoleku, kus võiks põhjalikumalt käsitleda seda teemat ning mõelda koos, kuidas saavutada soolist võrdõiguslikkust.
Kolmanda teema autoriks oli Andrus Vanamölder.
Ta pidi rääkima teemal "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas", kuigi esimesed kaks teemad võtsid palju aega ning seda teemat käsitleme ka 6. juunil.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et see oli väga kasulik koosolek, kus võiksid osaleda nii tööga inimesed kui töötud ning saada sellest koosolekust kasu.
Seega kutsun kõiki 6. juunil teisele koosolekule mis toimub Narvas aadressil Kerese 14 kell 11.
00.
Sõnu 780 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151105 (665c00d3-cfe9-4975-972a-7c9a3378bec7).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Eestis.
Praegu rahvaspordiüritused on väga populaarsed.
Paljud inimesed osalevad maratonites ja jooksevad ja tegelevad spordiga.
Aastatega inimeste arv, kes osaleb rahvaspordis suureneb, sest ühiskond näeb vajalikkus spordi teha.
Näiteks Tartus küllaltki tihti toimub rahvamaraton.
Maratoni osalejate arv hakkas suurendada alates 2000. aasta.
2000. aastas inimeste arv oli umbes 3000, aga 2010 aastas juba 8000 inimesi osalesid maratonis.
Tallinas on ka niisugused spordiüritused.
Näiteks igal aastal toimub SEB Maijooks.
Statiistilised andmed näitavad, et naiste arv aastatega kasvab.
Arvan, et rahvaspordiüritused on kasulikud ühiskonna jaoks.
Rahvaspordiüritustes osavõtt annab võimalus suhelda, tutvuda ja teeb inimesi lähedal.
Sest on vaja tihti organiseerida neid.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Sooline võrdõiguslikkus Eestis.
Osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, mille teema oli pühendatud soolisele võrdõiguslikkusele Eestis.
Kõigepealt tahaks öelda, et konverents oli väga hästi organiseeritud.
Spikev huvitavalt jutustab sellest probleemidest ja pärast toimus diskussioon teema järgi.
Osalejad rääkisid naiste ja meeste võimalustest tööturul.
Arvan, et naiste ja meeste võimalused on erinevad.
Meestele lihtsam tööd leida, kuna nad võivad teha keerulist ja rasket tööd.
Naistelte on füüsiliselt raske tegelda selle tööga.
Kuid saab öelda, et naistele lihtsam leida töö teenuste sfääril.
Peamiselt naised koostavad teenuste personaal.
Veel me arutasime soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkust ühiskonnas.
Arvan, et muidugi on vaja teadvustada selle probleemidest.
Kõigepealt on vaja teha selle probleemi pühendatud telerisaateid, organiseerida loenguid ja seminareid, et rääkida sellesta ja proovida leida otsuseid.
Sõnu 400 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151106 (17bd5747-8612-476e-addd-b6ab3d6ef510).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi analüüs.
Kõige populaarsem sport Eesti maalaste hulka on jooksmine.
Jooksmine toetatakse erinevate ettevõtete poolt, jooksmisel võttavaid osa nii mehed kui ka naised.
Võistlused toimuvad üle Eesti, tihti lõuna Eestis, näiteks Tartus.
Praega proovime võrrelda jookse maaratini tulemused.
Need on osalejate sugu, arv ja aasta.
Aitab seda teha meile kaks tabelit.
Nad nimetatakse "SEB Tallinna Maijooks", kus võttavad osa ainult naised.
Jah, teise tabeli nimi on "Osavõtt Tartus maratonist".
Nagu me näeme kõige aktiivsemaid võitsid osa maratonist naised 2010-ndal aastal.
Kui me võrrelde osalejate arv 2010-ndal aastal (jooks oli korraldatud Tallinna SEB panka poolt) osalejate arvuga samal aastal (maraton oli korraldatud Tartu vallitsuse poolt) siis näeme, et inimeste arv mitte paranes.
Tallinnas 2010-ndal aastal võtsid osa umbes 12.
000 naist vaid Tartus samal aastal ainult 8000 inimest.
See näitab, et naiste hulgas, kes elavad Tallinnas on jooksmine populaarsem spordiviis võrreldes Tartu elanikutega.
Teises tabelis me näeme, et varem, 1987-nadla aastal olukord oli üldse teine.
Tartu maratonis võitsid osa üle 14000 inimest võrreldes Tallinnaga, kus see arv oli alla 2000 inimest (Tallinnas arvestatakse ainult naised).
Kokkuvõtteks, võime öelda, et 1987-nadal aastal Tartu maratonis võitsid osa vähem inimesi kui 2010 aastal võrreldes Tallinnaga, kus jooksmine praegu populaarsem ja võttavad osa rohkem inimesi.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
"Sooline võrdõiguslikkus Eestis", see on konverentsi nimetus.
Konverents oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poolt.
Minu arvamust, see konverents oli päris huvitav ja kasulik.
Konverentsis vaadeldakse erinevaid aspekte vaid kõige lühemalt arutatakse kahe temade üle.
Esimene teema oli naiste ja meeste võimalused tööturul.
Ma arvan, et see on päris libe teema, võrreldatakse naiste võimalused tööturul Ameerikas Europaga.
Palju inimesi, nende hulgast oli palju naisi, räägiti, et olukord mis oli Ameerikas tööturul 1960-ndal ja 1970-ndal aastal saab praegu võrrelda tööturuga Ida Europas, ainult kõige tähtsam võrreldes on sellega, et Ameerikas see oli 1960-st -1970 ni aga Ida Europas 2010-ndal aastal.
Ameerika tööturul naiste ja meiste võimalused on sarnased vaid Ida Europas on üldse teistmoodi.
Üks naine, kes tegeleb analüüsidega naiste ja meeste võimalustega tööturul tõi näited diagrammi abiga.
Diagrammis oli kujutatud, et valdkonnas,mis on seotud äri-, poliitika või õigusega.
Selles valdkonnas rohkem töötavad mehed.
Nad on 70% terve hulgast ja ainult 30% on naist.
Ta ütles, et võrreldes viimase kolme aastaga see olukord paranes.
Tema ettekanne pärast oli pikk diskussion.
Palju inimesi oli tema poolt teised tema vastu.
Mina ei tegele selle temaga, aga minu arvamus, see on päris libe tema ja ei saa võrrelda Ameerika Euroopaga, sest Euroopas on palju riike erinevate kultuuridega ja sotsiaalse olukorraga.
Teine ettekanne, mille kohta oli ka pikk diskussioon nimetatakse "soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas".
Sellese kohta võis inimesed, kes võitsid osa konverentsil räägisid, et soostereotüüpid on olemas.
Konverents oli rahvusvaheline ja nendel võitsid osa palju inimesi, kes tulid Aasia- ja Idamaadest.
Minu arvamust, ei saa vastata "jah", on olemas negatiivne mõju või "ei, seda mõju ei olnud".
Päris palju sõltub sellest, mis kultuuris elab inimene, mis riigis.
Ühele inimesele see on, normaalne olukord, teine ütleb, et see on ebaõigus.
Kokkuvõttes, minu soovitan kõigile võtta osa konverentsil.
Järgmine konverent korraldatakse kahe nädala pärast.
See konverent laiendas minu silmaring ja aitas tutvustada paljude inimestega.
Kõige paremat.
Sõnu 693 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151107 (437ede4b-c82f-4991-9b3c-3d26f69d18bf).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Eestis.
Aastal 2010 viidi läbi Eesti rahvaspordi populaarsuse uuring, mille käigus arvestatakse ja hinnatakse inimesi aktiivsus, osaleda rahvaspordiüritustel.
Uuringul osalevad inimesi pidid hinnata oma aktiivsus rahvaspordis, ja nimelt SEB Tallinna Maijooks.
Arvestatakse ainult naisi osakaal.
Aastal 2010 viidi analoogiline uuring läbi ka Tartus, kus arvestatakse naisi osavõtt Tartu maratonis.
Vaatlus viidi läbi umbes 22 aasta jooksul, et selgitada, kas kakskümne kahe aastaga on midagi muutunud, mis moodi muutused on toimunud.
Kahe uuringu tulemusi analüüsimisel selgeb, et 22 aasta jooksul rahvaspordi populaarsus on üldjuhul sai parane.
Selline kokkuvõte tuleb järgmistest näitatest.
Kui võrrelda Tallinna ja Tartu maakondi, tartlased, rohkene külastavad spordiüritustel, umbes 14000 inimesi 20 aastat tagasi.
Pärast see näit langes kuni 2000 inimesi.
Tartu maratonis osalejate arv pikkamisi kasvas järgmistel aastatel.
SEB Tallinna Maijooksis osalejate arv viimastel aastatel kasvas kuni 12000 inimesi, kuigi veel umbes 20 aastat tagasi see ei oli nii populaarne.
Aastal 2010 kõige rohkem külastavad spordiüritusi Tallinnas, osalejate arv on 12000 naisi.
Samal ajal Tartus see näit on madalane, ainult 8000 naisi.
See tendentsi põhjuseks võiks nimetatada, see et praegu Tallinn on rohkem arenenud.
Üsna paljud inimesed on hakanud aru saama, et sport see on oluline elu aspekt, ja alanud rohkem osalema erinevates spordiüritustes.
Mida olukord muutub, näitab aeg.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Reedel, 8. juunil toimus Narvas sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverents, mille teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Teema aktuaalsusest tõestas vestlusringi osalejate aktiivsus.
Esimesena arutleti, kuidas on erinenud naiste ja meeste võimalused tööturul.
Ühelt poolt märgati nigatiivseid tegurid: vaatamata sellele, et naised on haritud parem, kui mehed, nende võimalused tööturul on vähem.
Lisaks töötavad naised peamiselt teenistuste valdkonnas, õppevaldkonnas.
Teiselt poolt juhtisid osa osalejatest tähelepanu sellele, et siiski võib naine töötada, näiteks juhina, kui tal on piisavalt teadmisi.
Seejärel käsitleti soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
Kõik olid nõus öelda, et mõned tööandjad oma põhimõttetest lähtuda, ei taha võtta tööle naisi.
Samal ajal rõhutati, et praegu Eestis eksisteerivad haridusvaldkonnad, mis sobivad ainult naistele või ainult meistele.
Lisaks ei tohiks jätta tähelepanuta, et isegi kõrgharidusega naised saavad umbes 20%-le vähem palka, kui madalama haridusega mehed.
Eesti mees võib lihtsane karjääri teha.
Lõpuks tuli esile soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise teema.
Osalejad arvasid, et on kindlasti see on ühiskonna vajaliku aspekt, teadvustada võrdõiguslik.
Samal ajal rõhutati, et riik peab olema aktiivne selles küsimuses, ja esinema võrdõiguslikke vastu.
Toodi esile Soome näidis, kus presidentina oli naine.
Seal naine võib edukas tegeleda poliitikuga.
Naine võib töötada näiteks juhina ettevõtes.
Täheldati siiski, et viimastel aastatel on Eestis toimunud nii suuri muudatusi; et praegu tänu kaasaja tehnoloogiale, naistel rohkem aega.
Nad võiksid ka teha edukalt oma karjääri.
Kokkuvõtteks, võime öelda, et konverents oli eriti viljakas.
Siis võimaldas nüanseerida mõtet, et sooline võrdõiguslikkus Eestis, see on aktuaalne küsimus, mis jääb avatud tänaseks.
Soostereotüüpide negatiivne mõju töö ja haridusvaldkonnas, asjaolu mis häirib inimesi.
Ainult siis, kui me teadvustame selle probleem, võimalik leida probleemi lahenemine.
Sõnu 647 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151111 (7f68373d-a718-4d53-9c85-04d237f09c4e).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
"Spordijooks Eestis".
Minu eest on tabelid, mis näitavad palju inimesed Eestis osalevad maratonis ja palju naisi osalesid "SEB Tallinna Maijooksul".
Jooks on üks populaarsem spordiala Eestis.
Andmete põhjal on näha, et naisedel Tallinna Maijooksul on kõige suurim arv 2010 aastal.
Rõõm näha, et selle aastani see arv jarskelt tõusis 2008 võrra.
Kõige madala osalejade arv on 1988 aastal.
Näiteks, 1990 aastal osalejaid olid ainult umbes 9000.
2010 aastal see arv tõusis juba peaaegu 12000 inimesi võrra.
Enamasti võib öelda, et osalejade arv Tallinna Maajooksis algusest pidevalt kasvab ja huvi selle spordiüritusele naisedel tõuseb.
Teisel graafikul on andmed, kus on näha osalejate arv Tartu maratonis.
Tartu maraton on väga populaarne jooks Eestis.
Osalejaid tulevad Eestisse teisest riigidest, ainult selleks, et osaleda maratonis.
Andmete põhjal on näha, et kõige suurim arv osalejatedest oli alles 1987.
Sellel aastal osalejaite arv oli natuke rohkem kui 14000 inemesi.
Kurb vaadata, et peale selle aastast osalejate arv jarskult langes, ja juba 1993 aastal osalejaete arv Tartu maratonis oli ainult alla 2000 inemest.
Aasta aastast peale seda arv enam vahem hakkas tõusma, mis näitab et Tartu maraton hakkas järele huvitama.
Juba 2007 aastal see arv tõusis kolme korra võrra.
1993 a. sai umbes 6000 osalejaid.
Mullu korraldusid Tartu Maratoni, Tartu linnas.
Osalejade arv oli 8000 inimesi.
Loodan, et tulevikus see arv hakkas tõusma, sest jooks on tervisele väga vajalik.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kollegid, tahan teiega rägida selle temale nagu sooline võrdõiguslikkus Eestis.
Eest turg on suunatud Soome, Rootsi ja Venemaa turule.
Kõige suurim arv meie toodest müüavad Eestis ja Euroliidu territooriumil.
Minu andmetel on naisedel ja meestedel sellel turul on õigused täitsa sarnased.
Mehed ja naised saavad kõik oma võimalused elule viida.
Kes oskab nendest ajuga mõtlema siis nad saavad hakkama kindlasti tööturul.
Naised ikka ei hakka tööd tegema tehases, kus on vaja meeste jõud.
Kui ta tahaks siis saab aga naisedes on minu arust peab olema informativne töö, näitek administratorina.
Õppisin koolis ja tean, et parim õppetaja on naisterahvas, mitte meesterahvas.
Naisedel on võimalused väga suured.
Kui ta tahaks siis leiab endale töö.
Näiteks restoraanides, baarides, koolides ja lasteajades.
On sellised tööd, kus naisedele on raske tööd tegema.
Jah, keegi nendele ei keela seal tööd tegema, aga see on raske nende jaoks.
Nende asi on lapsed kasvatama, ja nendele leiakse teised tööd.
Näiteks selline töö on autojuht või politseinik.
Nad hakkavad selle tööl hakkama, aga mehed ikka parem saavad sellega hakkama.
Keegi ei piira mitte keegil nende võimalused tööturul.
Vanasti oli nii, et haigedele oli keelatud töötama.
Ja see oli teisedes riikides.
Ning see oli juba ammu aega tagasi.
Perekonnades on meil ka kõik voimalused ja kohustused on sarnased.
On sellised inimesed kes jagab inimesed soolise võrdõiguslikku tunnistuse järgi.
Mina nendega nõus ei ole.
Kõik meil oleme inimesed ning ei ole õige meid jagada naisedele ja mehedele tööturul, töö- ja haridusvaldkonnas.
Mina ei näe selles suur probleem Eestis.
Sõnu 648 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151112 (a4d87341-8edb-4d93-a237-2385c4db7a1a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Eesti statistikaamet korraldas uuringu, et välja selgitada suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu inimese arv.
Uuringu käigus kasutati periood alates 1987.
a kuni 2010. aastani, ning võrdletati osalejate arv SEB Tallinna Maijooksis ning Tartu maratonis.
On vaja arvestada, et SEB Tallinna Maijooksis osalejad olid ainult naised.
Uuringu käigus on välja selgitatud, et SEB Tallinna Maijooksu huvi kasvab aasta aastaga.
Nii, 1998.
a osalesid Maijooksis vähem kui 2000 osalejate, kuid 2010.
a neid olid juba 12000 inimest.
Võib oletada, et spordi huvi naiste hulgas on suur.
Tänapäevased naised tegelevad spordiga rohkem, nad jälgivad oma tervise eest praegu rohkem.
Kui me vaatame statistikat Tartu maratonis, siis võib oletada, et aasta aastaga osalejate arv on langenud - 1987.
a võtsid osa maratonis rohkem kui 14000 inimest, kuid 2010. a. ainult 80000 inimest.
Kõige vähem inimesed võtsid osa selles maratonis 1993.
a - ainult 2000inimest.
Võib olla seda sõltub sellest, et maraton korraldavad Tartus ja mõned inimesed ei ole võimalusi võtta osa maratonis.
Arvan, et hea reklaam ja võib olla tasuta transport võiks lahendada seda probleem.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et see uuring annab muidugi mõtlemisaine ja loodan, et uuring paneb oma elu üle järele mõtlema.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Sellel nädalal ma osalesin konverentsil teemal " Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Konverents oli korraldatud sotsiaalministeeriumi ja arvan, et seal rägitakse erinevatest küsimustest, millist ma tahan teid tutvustada.
Kõige pealt on vaja selgitada kas naistel on samasugused võimalused tööturul kui meestel?
Konverentsil arutletakse seda küsimust.
Praegu mehel on rohkem võimalusi tööturul.
See sõltub muidugi meie majanduseolukorrast.
Naisel on rohkem ülesandeid kodus.
Ta peab kasvama lapsed, tegelema kodus.
Mees peab kõige pealt töötama.
Praegu meil on palju töökohaid, kus on vaja ainult mehed.
Kõige pealt see on ehitamine, ning mehed võivad töötada mitte ainult Eestis, kuid testest riigides.
Muidugi, meil on elukutsed, kus töötavad rohkem naised, näiteks õppetajad, arstid, kasvatajad, jne, kuid kui on võimalus valida meeste ja naiste vahel, siis tööandja sagedali valib meeste.
Võib oletada, et mehedel on rohkem jõudu, nad võivad rohkem aega veeda tööl, kuid naistel on lapsed ja kodu.
See soostereotüüpide negatiivne mõjuvad töö- ja haridusvaldkonnas.
Sõltumata sellest, et meie riigis on sarnased võimalused nii mehel kui ka naisel, on töökohad, kus meestel võimalused rohkem kui naistel.
Näiteks, politsei- ja piirivalveametis.
Siin töötavad mehed rohkem kui naised.
Samuti rohkem mehed õppivad Sissekaitseakadeemias, sest arvestatakse, et selles valdkonnad peavad töötama mehed.
Võib olla see on õige, kuid see arvamus negatiivne mõjub töö- ja hariduses.
Arvan, et me kõik võime valida kus me tahame õppida ja töötada, ja soostereotüüpid ei saa mõjuda meie arvamusele, konverentsi ajal arutletakse erinevaid huvitavaid küsimusi, ja võib oletada, et Eestis praegu rohkem võimalusi nii meeste kui ka naiste jaoks, et valida elukutse mida nad tahavad, ja valida ka haridusevaldkond, kus nad tahavad õppida.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et loodan, et meie riik ja ühiskond leiab võimalusi soostereotüüpide probleeme lahendamiseks ja meeste ja naiste võimalusi ühendamiseks.
Sõnu 646 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151114 (d0f6cfd0-ca44-4434-ac99-86fec83e9dc1).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahva Sport Eestis.
Lugupeetud lugejad.
Ma tahaksin Teid tutvustada Eesti suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistikaga, nimelt SEB Tallinna Maijooksiga ja Tartu maratoniga.
SEB Tallinna Maijooksi andmeid osalejate vahel on ainult naised.
Ajavahemikul 1988 aastast kuni 2010 aastani SEB Tallinna Maijooksis osaletud erinevate osalejate arv.
Väiksem arv oli 1988 aastal, umbes 500 inimestest.
Kõige suurem osa oli 2010 aastal, millal oli juba 12000 osalejatest.
Vastupidi, Tartu maratonis 1987 aastal oli 15000 osalejatest ja 2010 aastal oli 8000 osalejate arv.
Samal ajal Tartu maratoni osalejate arv, nimelt 1500 oli aastal 1993 ja peale seda osalejate arv ainult suurendab.
Me võime teha kokkuvõte, et Eestis rahvaspordiüritusi on väga populaarne ja osalejate arv ainult suurendab.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid.
Ma osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", kus osalejad lahendasid erinevad küsimusi ja arutasid teemad.
Esimese teema arutamiseks oli: Naiste ja meeste võimalused tööturul.
Praegu on raske elu ja vaja teenida raha.
Mõned inimesi lahkuvad regioon, kus nad elasid ja otsivad töö välismaal või teistel Eesti regioonidel.
Ma mõtlen ja sellest ma räägis konverentsil, lihtsam leida töö inimestele kellel on kõrgharidus, kas teab ja valdab keelteks, näiteks inglise ja vene keelteks.
Samuti vaja teada erinevate arvutiprogrammi.
Rohkem arv noorukidest kõik see teavad.
Eakaside jaoks, kes kaotas oma töö, praegu organiseeritakse erinevate kursuste, kus nad võivad lisada oma haridust.
Tööturul naisteks on võimalused leida kergetööd, näiteks töötada riigiasutustes, kus vaja mõelda ja töötada põhilises oma peaga ja füüsiliste töö siin ei ole vaja.
Samuti nad võivad leida töö poodides ja kaubanduskeskustes ja on olemas muude võimalusi.
Meeste jaoks tööturul on võimalused töötada rasketööle, kus vaja rakendada füüsilist jõud, näiteks ehitajana.
Konverentsil kõik osalejad nõusid sellega, et soostereotüüpid negatiivselt mõjuvad inimestele töö- ja haridusvaldkonnas.
Siiamani inimesed arvasid, et riik, ametnikud ja veel keegi, hakkavad lahendada probleemi, mis on inimese juures.
Kõigepealt ise inimene peab otsima parem elu enda jaoks ja riik samal ajal peab selles abistama temale.
Sõnu 489 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151115 (5b4be6cf-d0ce-4daa-af2f-d36f00860811).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
"Inimeste osavõtt rahvaspordiürituses".
Tänapäeval sport ja spordiga tegelemine on väga populaarne terves maailmas ning Eesti ka pole erand.
Tervislik eluviis aitab mitte ainult vähem haige olla, kuid kõik teavad et terves kehas on terve vaim.
Eestis erinevaid organisatsioonid ja linnade valitsused korraldavad inimeste jaoks erinevaid spordiüritusi.
Näiteks iga kaks aastat SEB pank korraldab Tallinnas Maijooks naistele alates 1988. a. On võimalik öelda et selle üritusi naiste osalejate arv on olnud tõstnud alates 1988 a. kuni 2002. a. ning osalejate arv on olnud umbes 7900 naisi.
Pärast 2002.
a kuni 2008. a. nende arv on kukkunud kuni 4500 naisi.
Aga alates 2008. a. SEB Tallinna Maijooks on saanud tõesti väga populaarseks, sest et naiste osalejate arv on suurendanud rohkem kui 11000 naisi, nii näitavad statistika andmed.
Aga Tartu linnas on natuke teine situatsioon.
Nagu näitab statistika 1987. a. Tartu maratonis on võtnud osa rohkem kui 14000 inimesi, aga juba 1993. a. selle üritusi osalejate arv on vähenenud kuni 1900 inimesi, on aru saadav et see on kurb andmed.
Kuid statistika näitab ka seda, et osavõtt Tartu maratonis iga kord saab paremaks ning aastale 2010 osalejate arv on kasvanud kuni 8000 inimesi.
Kahjuks seda ei saa võrrelda 1987 aastaga, aga loodame et selle üritusi osalejate arv muutub veel paremaks.
Võib-olla on vaja anda rohkem informatsiooni selle kohta teistele inimestele, et nad ka tahaksid selles ürituses osa võtta.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Olen võtnud osa sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.
Konverentsi teema oli " Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Nüüd tahaksin anda oma ülevaadet sellest üritusest.
Kõige rohkem mulle meeldis see fakt, et seal esinesid väga palju professorid ja tuntumaid inimesi, oli huvitav selle inimesi kuulata.
Palju räägiti sellest et missugused võimalused on praegu olemas tööturul nii naistele, kui ka meestele.
Olen nõus selle mõttega et tänapäeval mehed ja naised on võrdsad mõnedel osal.
Iga üks nendest võib saada seda haridust missugune ta ise tahab, ning seoses sellega ka töötada seal kus talle rohkem meeldib.
Kuid ainult tihti tekkib niisugune probleem et tööturul on mõnikord raske leida niisugust tööd.
Näiteks kui tööandja on veendunud et just see amet sobib ainult meestele, siis muidugi ta valib just teda, vaid mitte naist, või siis vastupidi.
Aga nad peavad ka aru saama et mõned naised võivad teha oma tööd mõnikord parem kui mehed.
See sõltub nii kogemusest, kui ka haridusest, ning enne otsustamise võtmist on vaja väga korralikult kõik kandidatuuri läbi vaadata.
Aga igal juhul tänapäeval tööturu situatsiooni on muutunud paremaks pärast maailma kriisi, ning nii mehed kui ka naised võivad leida endale tööd.
Ainult on vaja olla aktiivne ja osaleda erinevatest konkursis, mis korraldavad tööandjad tööotsijatele.
Palju oli rääginud ka sellest et missugune soostereotüüpide negatiivme mõju teeb töö- ja haridusvaldkonnas.
Sellest räägiti palju aga kahjuks mõnikord oli rakse aru saada millest ta räägib, sest et mõnikord on olnud probleemid aparatuuriga.
Aga teisel kõik oli suurepäraselt organiseeritud.
Loodan et sotsiaalministeerium veel korraldab midagi samasugune.
Sõnu 644 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151116 (bb6f6e9f-11d6-4c8e-9200-9d58547e576b).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
"Vabatahtlikud rahvaspordiüritused Eestis".
Meie riigis toimuvad tihti vabatahtlikud rahvaspordiüritused, millistest võib osa võtta iga soovija.
Need üritused tõstavat tervise taset, ühinevad rahvast ning annavad võimaluse toredalt vedada vaba aega.
Seb Tallinna Maijooksul, milles osa võtavad ainult naised, osalejate hulk aina kasvab.
Asutamismomendilt kuni tänapäevani juba möödunud kaksteist aastat.
Kaugel 1988. aastal osalejaid oli alla tuhande.
Ja iga tulevase aastaga osalejate arv hakkas kasvama tuhande võrra kuni kahetuhande teise aastani.
See räägib meile sellest, et see rahva üritus naiste seast, saab üha populaarsemaks.
Vaid peale kahetuhande teist aastat mingil põhjusel populaarsus sai langema.
Vaatamata sellele tänapäeval jälle toimub kiiresti osavõtjate arv ning maijooks saab kindlaks rahvaürituseks, mis ühineb kokku eesti rahvast.
Samuti võib rääkida Tartu maratonist, mis kiirelt kaotas oma populaarsust asustamismomendilt kuni 1993 aastani.
Seda võib selletada sellega, et tol ajal riigis olid tohutud muutused ning rahvas oli muretsenud oma murede- ning probleemidega.
Peale 1993 aastat Tartu maraton taastas tasapisi oma populaarsuse ning osalejate arv hakkas kasvama iga aastaga kuni tänapäevani.
Minu arvates see on väga tore, et meie riigis viiakse läbi sellisi üritusi ning et nendest võib osa võtta tasuta iga soovija!
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Hiljuti võtsin osa sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", mis toimus eelmisel nädalal.
Kallid kollegid tahaksin teid tutvustada selle konverentsi lühikese ülevaadega.
Konverents toimus Talllinnas suures Tondi ärimajas, avaras auditooriumis.
Osavõtjad oli nii palju, igalt poolt Eestit, et auditoorium ei mahtunud kõiki soovitajaid.
Osa inimesi võtsid osa seistes.
Osavõtjaid oli nii naised kui mehed.
Enamik oli naisterahvast vähemalt mulle tundus nii.
Sellepärast, et naisterahvas muretseb väga oma soolise võrdõiguslikkuse kohta meie riigis, see oli üks arutatutest teemadest konverentsil.
Miks siis naiste- ning meesterahva õigused tööturul ebavõrdsed?
Naisterahval on ikkagi vähem võimalusi tööturul leida hea töökoha.
Kui ülemus saab teada, näiteks, et naine planeerib perekonda laiendada last sündides, sest ta kindlasti ei võta seda naist tööle.
Varsti tal läheb vaja minna sünnituspuhkusele, tähendab tema ei ole suuteline oma tööga toime tulema.
Ülemusel tuleb leida uue inimese tema ametikohale, et teda asendada ligi 1,5 aastat.
Sellele firmal lähevad lisakulud.
Peale selle lapsekasvatamisele kaasnevad samuti mõned lisapuhkused, vabad päevad, teised soodsad töötingimused jne.
Mõnedel erialadel see on üldse vastuvõetamatu.
Teiseks peateemadeks oli "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas".
Arutati selle üle, et mõned elukutsed on täitsa meeste jaoks mõeldud ning teised naiste jaoks.
Näiteks, et olla "õpetaja" meeste jaoks ei ole prestiizne ega kasumlik töö.
Teiselt poolt, näiteks, "keevitaja" juhtimistöö, ning teised "mehelikud" elukutsed ei ole üldse mõeldud naiste rahva jaoks ja naisterahvas saavat hakkama sellega palju halvem.
Minu arvates ei ole selliseid erialasid, mida võib jagada mehelikuks ning naiselikuks.
Kõik sõltub inimesest iseendast, kui tal see töö läheb hästi ja sujuvalt, näiteks, mehel õpetajana olla, kui tal on annet seda tegema ja talle see väga meeldib, siis miks mitte las ta teeb seda tööd.
Iga inimene valib endale elukutse.
Ise käisin palju aega välismaal ning nägin, et naised teevat meeste tööd" ning vastupidi.
Jätame soostereotüübid minevikusse!
Sõnu 658 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151117 (3425ea1b-debf-4fda-813f-aa09b4e92048).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsusest Eestis.
Sport on meie elu vajalik osa.
Ilma sportita ei saa kujutada ette inimeste elu.
Viimasel ajal on väga populaarne jooksemine.
Inimesed jooksevad kui tervest nii hinga jaoks.
Iga aasta toimuvad Eestis erinevad maratonid, kõige populaarsed neist on SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad ainult naised ja Tartu maraton.
Iga aasta osalejate arv on erinev.
Näiteks, 1988 aastal SEB Tallinna Maijoostel osalevad umbes 200 naist, kindlasti on see väike osalejate arv, kuid see võib seostada sellega, et sel aastal just hakkab toimuma SEB Tallinna Maijooks.
Võrreldes sellega Tartu maratonis aastal 1988 osalevad rohkem, kui 1000 Eesti elanikuid.
Ei saa unustada, et Tartu maratonis jooksevad mitte ainult naised, kui mehed ka.
Kuid juba aastal 1993 osalejate arv Tartu maratonis erines, mis on umbes 1800 osalejaid.
Arvan, et siin mängis rolli Venemaa aja katkestus, inimeste eludel olid vahetasid.
Sama ajalugu on SEB Tallinna Maijooksiga.
Kui 1992 aastal osalejate arv oli umbes 5000, siis 1993 aastal jooksete arv vähenes, mis oli vähene, kui 4000.
Kuid juba pärast aasta 2008 kui SEB Tallinna Maijookse, nii Tartu maratoni osalejate arv iga aasta just suureneb.
Minu meeles, see seotud sellega, et Eesti elanikudel elu paraneb, seepärast nad hakkavad annavad tähelepanut oma isiklikule elule ja kindlasti soovitusele.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere, Maaris Kui ma ütlesin enne, osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Tean, et sa ei saa osaleda konverentsil ise, seepärast sooviks sulle kirjutada lühike ülevaade, et sa tead millest räägiti seal.
Seal räägiti kolmale teemale.
Ma peatun lähemalt kahel seal arutatud teemal, mis on "Naiste ja meeste võimalused tööturul" ja "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
" Konverentsil juutustati, et naiste ja meeste võimalused tööturul on sarnased, kuid minu meeles on see vale väide.
Arvan, et erinevatel valdkonnas mestel ja naistel on erinevad võimalused töötama.
Näiteks, teeninduses, eelistatakse, et töötab naine, sest mõnedel naistel on meeldiv välimus ja nad suhtlevad klientidega korrektsem kui mehed.
Mul on küsimus sulle, kas sa kohtusid mehed, kes töötavad kindlustusnõustajana?
Mina ei!
Vot sellest ma räägin.
Kui 10 naist ja sama arv meest saadavad oma CV-d kandiderimisele kindlustusnõustaja kohale, mis arvad, palju naist ja meest kutsuvad osaleda konkursil.
Ma arvan, 8 naist ja maksimum 2 meest ja see on seepärast, et tööturul on ikka erinevad võimalused naiste ja meeste jaoks.
Sama ajalugu infotehnoloogidega.
Isiklikult ma ise tean rohkem meest, kes töötavad sellises valdkonnas, kui naist.
Teine teema, mis oli konverentsil on "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
Räägiti konverentsil sellest, et stereotüüp mängib suur rolli ja kindlasti on vaja sellega midagi tegema.
Minu meeles iga töö- ja haridusvaldkonna positsioneerimine on väga vajalik osa, millega peame töötama.
Näiteks, enamik inimest arvavad, et õppima Ülikoolis materiaali ümbertöötamine pole vajalik.
Kõik on selge ilma õppimiseta.
Kuid kes siis saab uut tehnoloogiat mõelda ümber, kui keegi ei õppi seda ülikoolis.
Stereotüüp mängib rolli ka töösfääris.
Kõik arvavad, et töötama kontoris on kõige parem, kuid, näiteks, müüma midagi kaupluses on paha töö.
Aga ma arvan, et mõnikord töö kaupluses annab rohkem palka, kui töö kontoris.
Mis sa sellest arvad?
Kokkuvõtteks saab öelda, et mulle meeldis konverentsil osaleda.
Soovin järgmiseks korraks minna sinna sinuga koos.
Sõnu 687 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151118 (0307510d-4546-4424-9bbb-80f378ff8511).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
10 mail, reedel statistikaamet tegi uuringu rahvaspordiürituste kohta.
Uurijad tehti kaks tabelit.
Ühes tabelis nad uurisid SEB Tallinna maijooks, kus osalejad olid ainult naised.
Aga teisel tabelis uurijad analüüsiti osavõtt Tartu maratonist.
Siin osalejad olid kõik soovijad inimesed: eraldita.
Uuringute tulemused olid järgmised: Esimene tabel näitab, et SEB Tallinna Maijooks alatest 1988-2010 aastani on kõige populaarne rahvasport Eestis.
Alates 1990-1992. a. osalejate arv oli umbes 4500 inimest, juba 2000-2004 - umbes 8000 inimest; 2010 aastal osalejate hulk oli juba umbes 12000.
See on väga hea tendents.
Võib oletada, et nimelt naised on vaga sportlikud inimesed.
See on tore, sest et sport on hea hobbi ja mõjub väga hästi inimese tervisele.
Teine tabel näitab, et osavõtt Tartu maratonist on langenud.
Diagram näitab, et alates 1987-1993a.
oli umbes 15000 osalejat; juba 1999 a. - umbes 4000 osalejaid, aga 2010.
osalejate arv natuke tõstas, aga mitte eriti.
2010 a. oli umbes 8000 osalejaid.
Sellised olid uuringu tulemused.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Reedel mina osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.
See toimus 10 mail.
Millest räägiti ja arutati konverentsil võib teada saada sellest ülevaadest: Konverentsi teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Minu arvates see on tegelikult väga aktuaalne teema, millest tuleb rääkida, mõtelda ja analüüsida.
Konverentsil arutati kaht allateemad mis on täiestu seotud pea teemaga.
Esimene allateema kõlab nii: "Naiste ja meeste võimalused tööturul".
Siin räägiti sellest, et naistel ja meestel on erinevad füüsilised võimalused.
See on väga tähtis faktor ja seetõttu meestel kergem leia töökohti.
Maailmas on sellised töid, nii nimetatud "Mustad tööd" või "Rasked tööd".
Neid töid on suurem, mis ei sobi naistele.
Nastele sobib kerge töö, selline töö kus ei vaja suur füüsiline koormus.
Teine alateema kõlas nii "Sooline võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas".
Mehed ja naised saavad aru ja teadvustavad oma füüsilised võimalused.
Sellest tuleb, et inimesed teavad missugused võimalused neil on tööturul.
Kuigi on väike protsent selliseid inimesi, kes ei teadvustavad oma soolise võrdõiguslikkus vajalikkus ühiskonnas.
On selliseid noored neiud, kes soovivad töötada naiteks ehitajaks.
Aga minu arvates see on tõesti väga raske töö neiu jäoks.
Neiul ei ole selliseid füüsilised võimalusi.
Veel väga tähtis, et tulevikus tal peavad olla lapsed.
Seetõttu naistele ei tohi ülepingutada.
Paljud tööandjad teavad sellest, aga mõnikord teevad oma silmad kinni selle situatsiooni asudes.
Ikkagi hea, et suurem osa inimest teadvustab soolise võrdõiguslikkus ühiskonnas.
Inimesed saavad aru ja teadvustavad oma võimalused tööturul.
Sõnu 562 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151119 (2172ceb1-cb7b-43f2-bce4-e81a0b58dfca).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Sotsiaalministeerium kirjutas meile oma statistikat rahvaspordi populaarsusest.
Esimene tabel puudutab SEB Tallinna Maijooksu, milles osalevad ainult naised.
Selles tabelis on näha, et esimene kord seda jooks oli läbi viidud 1988. aastal, ja sellest ajast iga kahe aastaga osalejate arv kasvab.
See võib olla põhjustatud sellega, et naised alati mõtlevad oma füüsilisest vormist ja püüavad seda näidata.
Sellepärastki neid on iga kaheaastaga on rohkem ja rohkem.
Teises tabelis, meile näitavad andmeid Tartu maratoni kohta.
Siin on näitajad ootamatult langevad umbes 1990. aastal.
Miks?
Võib olla see on põhjustatud sellega, et tol ajal inimesed rohkem mõtlesid majandus stabiilsusest, ja ei olnud aega tegeleda spordiga.
Aga iga aastaga, aeglaselt, aga näitajad kasvavad ja kõige suurem näitaja on 2011. aastal.
Seda võib olla põhjustatud, sellega, et spordiga tegelemine ja harrastamine inimeste vahel kasvab.
See näitab, inimeste huvi nii spordi, kui ka oma tervise vastu.
Kui vaadata neid kaks tabelit koos, võib tunda, et Maijooksu osalejate arv rohkem, kui Tartu maratoni.
See ei ole nii, sest Tartu maratonis võtavad osa nii mehed kui ka naised.
Lõpetuseks, tahan lisada, et nende maratonite osalejate arves erinevus, võib olla põhjustatud sellega, et neid viivad läbi erinevates hooajates.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere lugupeetud kolleeg!
Eelmisel nädalal osalesin ma sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil.
Konverentsi teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Kuna Teid seal ei olnud, tahan Teile anda lühikest ülevaadet konverentsilt.
Esimeseks arutlesime seal, naiste ja meeste võimalused tööturul.
Siin rääkisime sellest, et naised on juba ammu ei ole võrdsed meestele tööturul, et naist alandavad.
Paljud ettevõtted kiiremini tööle võtavad mehi kui naist.
Miks?
Arvatakse, et mehed on sihikindlamaid kui naised ja neil ei ole sellist probleeme nagu lapsed.
Teiselt poolt oli selline arvamus, et see ei ole aus naiste suhtes, nad ka tahavad karjääri teha, aga kõik ülemused arvavad, et naistel on ainult perekond ja lapsed peas.
Lõpetades seda teemat me tegime järelduse, et on vaja põhjalikum sellest mõelda, võib olla tõesti, praegu paljud naised mõtlevad karjäärist, mitte perest.
Teine küsimus mida me arutasime puudutas soostereotüüpide negatiivse mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
See oli ka väga raske teema igaühele kohalviibijatest.
Arutasime kaua.
Peamiseks küsimuseks olid inimeste stereotüüpid.
Ühiskond arvab, et naised rohkem omandavad pedagoogilist haridust ja töötavad selles valdkonnas, mehed aga kõikidel teistel.
Miks nii?
Kui naine tahab, näiteks, ehitajaks olla, mida on hirmutavat selles?
Otsustasime, et ühiskonnale on vaja vabaneda stereotüüpidest ja võta situatsiooni vastu sellisena nagu ta on.
Samas selgitada meie vanematele ja vanavanematele, et praegu see on normaalne, kui mees on õpetaja, aga naine on ehitaja.
Mis puudutab minu arvamust, ma arvan, et ei ole midagi hirmutavat selle, et kõik oleksid võrdsed.
See kergendaks meie elu.
Kui igaüks saaks vabalt valida, milles valdkonnas talle tööd otsida, siis kõik oleksid omal kohal ja teeksid oma tööd hea meelega.
Sellega, aga lõpetan minu kirja.
Loodan, et Teile on kõik arusaadav, minu austatud kolleeg.
Kui tekkivad küsimused, küsige vabalt, vastan hea meelega.
Lugupidamisega, Teie kolleeg ... Sõnu 659 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151120 (b7b38ee9-cb23-40fc-b64f-9484d65d72fc).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvasport Eestis Käesolevaga soovin rääkida rahvaspordiüristusest Eestis, kuna viimasel ajal rahvasport meie riigis saab populaarseks, spordiga tegeledakse kogu perega.
Aga nüüd täpsemalt sellest.
Kui graafikutest nähtub, kõige tutuvam on Eestis SEB Tallinna Maijooks, kus osalejad ainult naised, ning Tartu maraton.
See on loogiline, sest Tartu ja Tallinn on kõige suuremad eesti linnad ja seal elab palju noori.
Seejärel saaksin öelda, et kõige populaarsem on praegu SEB Tallinna Maijooks, sest 2010. a. seal osalesid 12000 naist.
Ma mõtlen, et see sõltub sellest, et viimasel ajal naised tegelevad spordiga rohkem.
Aga see ei olnud nii alati.
Näiteks, 1988. a. , millal toimus esimene Maijooks, ei osalenud mitte keedagi.
Üldiselt on see, et 1987. a. toimus esimene Tartu maraton ning seal osalesid 15000 inimest.
Aga 2010. a. võttasid osa ainult 8000 inimest.
Võib olla see sõltub sellest, et Tartus tegeledakse teiste spordiga.
Kokkuvõteks tahaksin öelda, et rahvasport Eestis saab populaarseks, sest inimesed hoiavad oma tervist.
Sport maandab stressi, tugevdab organismi ja tõstab toonus ning seda viimasel ajal on väha tähtist.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil, milline teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Kõigepealt soovin rääkida naiste ja meeste võimalustest tööturul.
Praegu on tihti diskriminatsioon naiste vastu.
Naised saavad vähem palka ning mehel on rohkem võimalusi tööd saama.
Mõned juhed ei taha naisi tööle võtta, kui naisel on väike laps.
Esimesel poolt see on loogiline, sest väike laps võib tihti haige olla.
Kui peres ei ole kedagi, kes võib istuda lapsega kodus, teeb seda naine ning juht maksab naisele haigestusleht.
Aga juhele seda ei meeldi ning ta võtab tööle meest hea meelega.
Teisel poolt see on halvasti, sest naine ei saa töötada, temale ei ole raha oma last hoidma.
Viimasel ajal on tihti pered lapseta.
Meie ühiskonnas on stereotüüpid, et mõnedel tööasutusel võivad töötada ainult naised või mehed.
Ma mõtlen, et see sõltub meiest, kuidas me vaatame sellest probleemist.
Näiteks, koolides töötab rohkem naist, kui mehest, sest mehed ei taha töötada õpetajana.
Aga mõnikord oleks hea, kui mees on õpetaja, sest lastele meeldib mees - õpetaja.
Ma loodan, et tulevikus seda vahetab ning meie koolis hakkab rohkem meest töötama.
Seejärel ma lõpetasin.
Tänan tähelepanu eest.
Kui Teil on küsimusi, sest ma vastan hea meelega.
Kokkuvõteks tahaksin öelda, et meie ühiskonnas viimasel ajal on muutused ning ma loodan, et tulevikus naistel ja meestel ei ole diskriminatsiooni tööturul ning soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
Sõnu 562 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151201 (c837ae2d-0527-40d9-b2c7-3a36b2436825).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Eestis ajavahemikul 1987-2010.
Lugupeetud kolleegid!
Ma tahan teid tutvustada Statiistikaameti tehtud uurimuse tulemustega, mis puutuvad rahvaspordipopulaarsust Eestis ajavahemikul 1987-2010.
Kõigepealt tahan peatuda sellest, et alates 1990. aastast osavõtjate arv nii Tartu maratonis kui ka SEB Tallinna maijooksul kasvab.
Näiteks, aja vahemikul 1994-1998 osalejate arv mõlemal jooksudel oli kasvanud kahekordselt.
Seda võib põhjendada sellega, et Eesti majanduslik seisund oli stabiilne ja inemesed saaksid oma tervisee eest hoolitseda.
Aga kui vaatame perioodi algusse, siis saame näha ühel juhul (Tartu maraton) suur langemine ja see on seotud NSVL-i lagunemisega, aga teisel juhul (Tallinna maijooks) vastupidi - kasva.
Aga on oluline ka see, et naiste osavõtt on kõrgem kui üldine osavõtt.
Ja seda demonstreerib uuringu lõpperiood, kus märkame suurt osaliste kasvu eriti Tallinna Maijooksul 2010 aastal.
Aga üldine populaarsuse tendents on seesamal ajavahemikul stabiliseerus, sest majanduskriis ei saa inimestele (eriti meestele) nii palju võimalust oma tervisega tegelda ja spordi massiüritustel aktiivselt osaleda.
Kokkuvõtteks saan öelda, et rahvaspordipopulaarsus Eestis on ajavahemikul 1987/88-2010 kasvanud, sest inimesed algasid oma tervise eest hoolitseda.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Eile toimus konverents, mille teemaks oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Konverentsil arutati sellist teemat: Naiste ja meeste võimalused tööturul; soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas ja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Ja ma tahan peatuda kahel eriarvamusi tekitaval küsimustel.
Kõige rohkem arutati seda, et kas on vajalik soolist võrdõiguslikust ühiskonnas teadvustada ja kui sügav me peame seda teha.
Suur osa osalistest väitis, et meie ühiskonnas on tänapäeval see võrdõiguslikkuse liik ei ole hästi teadvustatud ja me peame kindlasti seda mõtteviisi, et meeste ja naiste õigused on võrdsed sügavamini kui täna teadvustada.
Nad toodi näidet, kus juttu oli meie põhjanaabrite - Soome ja Rootsi kohta.
Ja selle näide järgi oli selge see, et Soomes ja Rootsis naistel on rohkem õigust, kui meie naistel.
Vähem osa osalistest väitis aga seda, et meie riigis on sam sammult liikumine sügava teadvustamisele soolise võrdõiguslikkuse suunas tehtud ja ühiskona saab seda vajalikkust hästi aru.
Aga mida puutub minusse, saan öelda, et meie riigis ühiskondlik teadvustamine selles küsimuses nõrk, aga riik teeb palju, selleks et seda teadvustamist tugevdada ja suureneda.
Ka arutati naiste ja meeste võimalused tööturul.
Üks "laager" oli veendunud selles, et naistel on meie tööturul ei ole pisav võimalust.
Ja nad toodi näidet, kus naine ei saada ettevõtte ülemusena või ei saa pääseda linnavoolikogusse ametnikut kohta.
Aga teine "laager" väitis, et naistel on olemas kõik võimalused ja täna juba rohkem, kui meestel, sest majanduskriis tõttu just mehed kaotasid kõige rohkem töökohti.
Aga ma arvan nii, et naistel on võimalused (ja suured võimalused) tööturul oma kohta leida, aga ühiskond riik peab rohkem tähelepanu selle küsimustele pöörata.
Ja lõpuks käsitleti stereotüüpide negatiivset mõjut töö- ja haridusvaldkonnas, aga see küsimus ei tekki eriarvamust.
Kokkuvõtteks saan öelda, et toimuval konverentsil käsitleti tähtsat teemat, mida saab aidata sotsiaalse probleemide lahendamisele kaasa.
Sõnu 640 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151203 (69b97223-c315-4297-85f8-16bf928e4187).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordiüritustest osavõtu statiistika Kaks antud tabelit annavad informatsiooni SEB Tallinna Maijooksust ja Tartu maratonist osavõtu kohta aastast 1987 aastani 2010.
Rääkides SEB Tallinna Maijooksust on vaja mainima selle asjaolu, et osalejaks võivad saada ainult naised.
Aastal 1988 osalejate hulk oli väga väike, aga see suurenes järsult 5 aastani 1991, milles oli juba 5000 osalejat.
Pärast osalejate arv natuke vähenes vaid aastal 1994 kasv jätkus ja aastal 2001 üritusest võtsid osa juba 7500 inimest.
Aastani 2008 SEB Tallinna Maijooksu populaarsus langes ning aastal 2008 oli ainult 4200 osalejaid.
Pärast seda osalejate hulk suurenes järsult ja aastal 2010 oli peaaegu 12000 osalejat.
Olukord Tartu maratoniga oli aga teine.
Perioodi alguses osalejate arv vähenes 15000 inimestest 1800 inimeseni.
aastaks 1993.
Ülejäänud perioodi jooksul osalejate arv aeglaselt suurenes ja aastaks 2010 oli juba 8000 osalejat.
Tartu maratoni populaarsus langes natuke 2000 aastal, aga see olukord kohe paranes, siis see asjaolu pole märkimisväärne.
Kokkuvõtteks võib märkida, et rahvaspordiüritustes osalejate arv väheneb, kui majandus on mõõnas.
Samal ajal julgen oletada, et tervislik eluviis muutub järjest.
populaarsemaks ning spordiüritustes osalejate hulk jätkub kasvama.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Tahaks Teid tutvustada konverentsiga "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", mis oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poole ning millest ma võtsin osa.
Teatavasti naistel ja meestel on võrdsed õigused tööturul.
Vaatamata sellele, sotsiaalministeeriumi ametniku Toomas Metsa sõnadel erinevate soode võimalused tööturul on väga erinevad.
Härra T. Mets tõi näiteks asjaolu, et suurima osa töötajatest elukutsedes madala palgaga (näiteks müüad, koristajad, jne) koostavad naised.
Samal ajal ettevõtete juhid ja direktorid on tavaliselt mehed.
Selline olukord on eriti hästi näha poliitikas.
Olid mainitud Riigikogu spiikeri Enne Ergma sõnad, kes ütles, et poliitikas meestele annakse andeks nende vead rohkem, kui naistele ning selleks, et naisele olla nii edukas kui mees, ta peab olla kolm korda parem ja töötada kolm korda rohkem, kui mees.
Märkimisväärne asjaolu on selline, et praegu Riigikogus 101 liikmest on ainult 8 naist.
T. Mets ütles, et olukorra parandamiseks ning ülekohuse vältimiseks mõnedes riikides, näiteks Saksamaal, on seaduslikult kinnitatud, et naiste osakaal parlamendis peab olema meeste osakaaluga võrdne.
Teise sotsiaalministeeriumi ametniku Mari Tammiste sõnadel, suurt rolli mängivad negatiivsed stereotüübid töö- ja haridusvaldkonnas.
Oli öeldud, et palju inimesi arvab, et naised on liiga emotsionaalsed ning vastutusrikkas töö nendele ei sobi.
Konverentsi osalejad lisasid, et naised ei saa teha arukaid otsusi nende iseloomu tõttu.
Vaatamata sellele, et on juba teada, et naiste ja meeste vaimsed võimalused on võrdsed, on veel olemas need arvamused nagu ülalmainitud.
On vaja arvestada ka seda, et naised tavaliselt hoolitsevad ka laste eest ning see võtab palju jõudu.
Konverentsi lõppes me jõudsime kokkuvõtteks, et naised peaks olema enesekindlam ja see aitaks nendele olla konkurentsivõimelised meestega ning stereotüüpidest vabanemisest on vaja aega.
Sõnu 617 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151204 (401d5963-3917-4efb-b1f4-01b8f336b62a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
"Rahvajooks" Statistikaameti poolt oli läbi viidud uuringu "Rahvajooks", mille eesmärgiks oli hinnata ja selgitada välja rahvajooksu osalejate osakaalu.
Antud uuringus oli võetud erinevate aastate jooksu osalejate andmed.
Võrdlemiseks samuti oli võetud 2 erinevad grupid.
Esimene grupp moodustas SEB Tallinna Maijooksu osalejaid.
Teises grupis oli Tartu maratonis osalejad.
Kui me võtame näiteks teine grupp, siis on selline lugu.
Kuni 1993. a. Tartu maratonis osalejate hulk kiiresti langes, aga nõukogude ajal see arv oli piisavalt kõrge.
Loomulikult osalejate nii suur vähenemine seondub Nõukogu Liidu langetamisega ja Eesti raske aja tekitamisega.
Aga kui me vaatame järgmised andmed siis me pöörame tähelepanu sellele, et peale Eesti taasiseseisvust kuni käesoleva ajani Tartu maratonis osalejate arv hakkas kiiresti kasvama.
Kui meie riik sai iseseisvust, siis inimesed jälle hakkasid paremini elama ja tundma huvi spordi (eriti jooksu) vastu.
Sama situatsioon SEB Tallinna Maijooksu osalejate kohta, milles osalejate arv iga aastaga kasvas.
Aga võrreldes Tartu maratonis osalejate andmetega võib öelda nii, et oleks 2008.
a Tallinna Maijooksu osalejate arv hakkas kiiresti kasvama.
Tartus maratoni kohta andmetel seda ei ole märgitud.
See sõltub sellest, kes on sponsorid ja erinevad toetajad.
Muidugi viimastel aastatel SEB pank toetas palju raha selle projektile ja seetõttu jooksu osalejate arv kasvabki.
Läbiviidud Statistikaameti poolt uuringu põhjal võib järeldada, et vaatamata sellele milles linnas toimub jooks, kui palju rahas selles projektis jne, meie kodanikud hakkasid tundma spordi vastu ja osalema erinevates pordiüritustes.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Eelmisel nädalal ma osalesin ühe väga huvitava konverentsil mille teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Antud konverentsi oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poolt, kus osalesid paljud erinevad spetsialistid.
Näiteks olid sotsiaalministeeriumi töötajad, Töötukassa töötajad, erinevate kooliõpetajad, spordiliidu liikmed ja Naisterahva ühiskonna organisatsiooni liikmed.
Konverentsil arutleti kaks küsimusi.
Esimene oli - naiste ja meeste võimalused tööturul.
Teine küsimus oli - soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Proovin Teile lahti kirjutada selle teema ülevaade.
Esimesel küsimusel konverentsil oli suur diskussioon.
Muidugi meie riigis naiste ja meeste tööturul võimalused on väga erinevad.
Mehed otsivad endale tööd kiirem kui naised ja antud probleem on väga aktuaalne mitte ainult meie riigis, vaid terves maailmas.
Naisterahva ühiskonna organisatsiooni esindajad (loomulikult kõik naised) olid väga aktiivsed selle küsimuse lahendamisel.
Üks naine ütles:" Põhiseaduse järgi kõikide inimeste õigused on võrdsed sõltumata soost jne".
Samuti tema ütles, et igas valdkonnas toimub naiste diskrimineerimine.
Tema vastu vaidles üks töötukassa töötaja, kes ütles, et kahjuks viimastel aastatel võetakse tööle ainult ehitajaid kellest nõutakse palju jõud, mida naistel ei ole.
Samuti antud töötaja tunnistas, et tegelikult naiste ja meeste palgad on väga erinevad ja see sõltub jälle füüsilistest võimalustest.
Konverentsil osalenud naised hakkasid jälle vaidlema ja rääkima sellest, et võrreldes mehest naised võivad ka teenida suurt raha, mõned naised on targem kui mehed, palju naised on väga haritud kellel on kõrgharidus jne.
Konverentsil arutleti liiga palju sellel küsimusel, aga tulid järeldusele, et naiste võimalusi tööturul tuleks piisavalt tõstada ja teha võrdsed võimalused tööle võtmisel.
Teise küsimuse kohta ei ole nii palju räägitud kui esimesel küsimusel, aga järeldasid seda, et nii koolis kui juba lasteaias õpetajad peavad õpetama lapsi ja rääkima nendele, et nii mehed kui naised on meie ühiskonnas omavahel võrdsed.
Poisid ei pea soolvama tüdrukuid, peavad hästi suhtuma neid ja ei pea unustama, et tüdrukud on kõigepealt tulevikus emad kelle roll on väga kõrgemal kohal.
Samuti ei tohi ka unustada, et naised füüsiliselt nõrgem kui mehed ja sellele tuleks ka teha aktsenti.
Kui kooliõpetajad alustavad õpetada elementaarseid teemasid, siis loomulikult soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine piisavalt tõstab meie ühiskonnas.
Sellega on meie konverents oli lõpenud ja kõik osalejad olid rahul, et ühel on samavõrdsed mõted soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Sõnu 757 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151205 (461e79fb-a38c-477b-b0c0-8102f416d26a).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Teksti ei ole kirjutatud.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere kallid kollegid.
Olin eelmisel nädalal sotsiaalministeeriumi konverentsil, mis teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Konverents oli väga huvitav selle pärast, et palju inimesi räägisid oma vahel, aga mul oli oma arvamus ka.
Mina arvan, et meie riigis tänapäeval on suur probleem tööturuga.
See probleem on seotud ökonoomikaga.
Tänapäeval Eestis on nii vähem töökohti, kui tahaks.
Ma tean, et palju noorinimesi kõrgharidusega ei saavad leida endale töö selle pärast, et pärast ülikooli lõpetamist nendel ei ole töökogemusi.
Mida teha sellel juhul?
Kuulsin, et mõned noorinimesed töötavad restonaanis, öökluubis, kaupluses, aga nende haridus ei seotud selle töökohaga.
Mina praegu õpin Eesti erakosmeetikakoolis.
Selles koolis pool asta ma õppisin teooria, aga praegu mul on kümne kuud praktikat klientidega.
Pärast lõpetamist mul võib olla palju kogemusi klientiteenindusega ja ma tean, et palju tööandjaid tahaksid minuga töötada.
Arvan, et haridussüsteemis peab olema palju praktikat töökohal, et üliõpilased pärast lõpetamist saaksid teha oma töö hästi.
Mul oli ka veel üks arvamus sellel konverentsil.
Arvan, et naiste võimalused tööturul on samad, kui meeste.
Tänapäeval töökollektiivis ei ole erinevusi kes ja kellena töötab.
Naised ja mehed saavad sama haridust.
Mul tundub, et tööandja ei vaata inimeste sugule, kui nendel on hea kogemus või haridus.
Sõnu 381 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151207 (211d5095-a1d8-4430-80ce-8639df92915d).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
SEB Tallinna Maijooksi- ja Tartu maratoniüritustest osavõtu statistika.
Selle kokkuvõtte siht on näidata rahvaspordiürituste populaarsust ja võrrelda SEB Tallinna Maijooksi, kus osalevad ainult naised, ja Tartu maratoni andmed.
1987. aastal Tartu maratonist osalesid üle 14000 inimest, see on kõige kõrgem inimeste arv, mis on osalenud rahvaspordiüritustest.
Minu arvates, see oli seetõttu, et SEB Tallinna Maijooks ainult hakkas korraldama oma üritused ning ei olnud nii populaarne, sest seal 1988.
a aastal osales umbes 100 inimest.
Kuid 1993. aastaks inimeste hulk, kes osalesid Tartu maratonist madales 1000-ni, aga Tallinna Maijooksi tulnud inimesi arv suurenes 5000 inimeseni, selline populaarsus võiks olla selllest, et SEB andis auhindu inimestele, kes võttis nendest üritust osa või nendele, kes võidas.
1994.
-st kuni 2008.
-ni enamik eestlastest võttis osa SEB Maijooksist, mis on 4000 inimesest kuni 8000 inimeseni ning Tartu maratonis oli tulnud 2000-st kuni 6000.
inimeseni, mis on palju vähem, kui Tallinnas.
Tallinnas korraldatud üritused on populaarsem, sest seal on rohkem ka linnaelanikke.
2008.
-st aastast alates inimesed muutusid huvitatumaks ning 2012. aastaks SEB Tallinna Maijooksist osalesid ligi 11000 inimest ning Tartu maratonist rohkem kui 8000 inimest.
Kokkuvõttes, rahvaspordiüritused Eestis muutuvad populaarsemaks iga aastaga eestlaste hulgas.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid!
Mina olen osalenud konverentsil.
"Sooline võrdõiguslikkus Eestis", mille korraldas sotsiaalministeerium.
Tahaksin esitada Teile sellest konverentsist ülevaade.
Sellel konverentsil loeti loengut soolisest võrdõiguslikkust ning selle mõjutamisest meie ühiskonnas.
Räägiti sellest, et naistel ja meestel on ühised õigused ja kohustused ja see on ebaõiglane, kui naistel on vähem võimalusi midagi suurt muutada.
Enamikul naistel tänapäeval on olemas nii põhi- kui ka kõrgharidus, niimoodi nendel on niisamad tingimused oma unistust saavutada kui ka meestel.
Konverentsil me arutlesime ka sellest, et kui me oleme üks rahvas, valdame üht keelt, meil on ühesugune haridus, siis meeste ja naiste vahel ei pea olema võrdsust.
Me rääkisime tagajärjestest ning tulemustest, mis võivad ilmuda meie elus.
Üks peateemast oli olukord tööturul naiste ja meeste jaoks.
Kahjuks, Eestis naistel on madalam palk, kui naistel ning sotsiaalministeeriumi spetsialistid ei saa selgetada seda probleemi.
Naiste suhteliselt, neid harvem võetakse tööle, nendel on ka vähem vaheajad, meestega võrreldes, ning sellele ei ole põhjusi.
Uuringug näitasid, et naised valdavad keelt samal tasemel kui mehed või isegi parem, nendel on mõnikord kvaliteetsem kõrgharidus, kuid neid ikkagi deskrimineeritakse.
Lisaks sellele, lektorid jutustasid soosstereotüüpide mõjust erinevatele valdkondadele.
Need stereotüübid allandavad naisterahvast ning lapsepõlvest uuendavad neid, et mehed on tähtsam ning edukam, kui nad on.
Seetõttu naistel on madal ennesehindamine ja nad tihti kahtlevad oma jõudus.
Soostereotüüpid tappavad inimestel soove hästi õppida ma saavutada kõrgeid tippusid.
Seepärast Eestis on iga aastaga väheneb arv inimest kõrgharidusega, ning ka palju inimesi koolivad teistele riikidele õppimiseks ja töö leidmiseks.
Mina leidsin seda loengut väga kasulikuna ja otsustasin, et pean ka Teile need teemad ümber jutustada.
Loodan, et üks kord Te võtate osa samast konverentsilt.
Lugupidamisega, ... Sõnu 635 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151208 (3837eacc-d90e-4454-b4ee-0c93a12862b1).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sport Eestis viimase kakskümnenda aasta Viimastel aastal Eestis on suur huvi spordi kõrval.
Eriti kevadel ja suvel saab näha palju inimesed, kes jooksivad või lihtsalt kiiresti jalutavad tänaval.
Arvan, et inimesed hoolitsevad oma kehasse, tihti naised, kui mehed.
Praegu sageli korraldatakse maratonid töötst, ülikoolist või koolist.
Aga nii ei ole alati.
Mõtlen, et viis aastat tagasi inimesed tegelevad spordi spodi klubis või ei tegelnud.
Miks?
Võib olla, et sport maksab palju raha ja võtab aega.
Nii näiteks, kui vaadata staatistika admet, siis me nägime, et ükstuhande üheksasaja viiendaks kaks tuhandini inimesed jooksivad vähem.
Aeg oli raske ja mitte keegi ei motelnud oma terve veel on vaja rääkida sellest, et varem inimesed jooksivad surem väikeses linnas, sellepärast et seal on vaikne, vähem autot ja paju kaunised paigad, näiteks on hästi jooksma metsas.
Tänapäeval inimesed jooksivad kui suurtes lindades nii väikstes.
Inimesed armastavad TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere päevast kolleegid!
Möödunud nädalas olin konverentsil.
Seal oli teema "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Arvan, et teema on väga raske meie ajas.
Telerist ja ajalehest räägitakse, et naised on "hädas".
Meie konverentsil räägiti sellest.
Põhiküsimus oli sellest, millised on naiste ja meeste võimalused tööturul.
Räägiti, et võimalused on, kahjuks erinevad ja metud vajasid tööle suurem kui naised.
Miks see on nii?
Peapõhjus, et naised on rasedat, aga meie riik annab palju sotsiaalgarantiid, ainult maksab mitte riik, aga tööandja.
Seepärast tööandja ei taha võtta tööle naine sest, et pärast on vaja palju raha maksta.
Teine põhjus, et turul praegu on vaja tavaline tööjõu, näiteks keevijad, valvejad jne, aga tihti ei tööta naised selles erialades, ja kes töötavad, nad töötavad halvem, kui mehed.
Järgmine mõtte oli soostereotüüüpide negatiivne mõju töö ja haridusvaldkonnas.
Pea soostereotüüp, et mehed teevad kõik parem kui naised.
See ei ole nii.
Näiteks, naised sõidavad parem rooli taga.
Samuti naised töötavad keevijana ja valvejana.
Ikkagi mina arvan, et naised pea ainult lapsed kasvama, aga töötavad parem mehed.
Ja viimane mõtte oli soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikus ühiskonnas.
Viimases aastas naised kõik aja sõjavad mehega.
Ja praegu nad saavd seista mehest lähedal.
Aga minu arvamus, et mehed peab olema tugevam ja targem kui naine.
Tänapäeval naised tahavad ja tegivad kõik et see ei ole nii.
Lõpetuseks sooviks rääkida, et meie elu on raske, ja loodus tegi nii, et mees on tugevam, arvan et see peab olema nii.
Sõnu 558 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151210 (f282c9eb-79c6-40d7-ba03-10e12bb7b97c).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Eestis.
Selles uuringute tulemuste järgi koostatud tabelites esitatud arvulised andmed annavad ülevaate, kui populaarne on rahvasport Eestis.
Kaks rahvaspordiüritused olid korraldatud, aga praegu võrdlevad nende vahel.
Need on SEB Tallinna Maijooks, kust võtsid osa ainult naised ja osavõtt Tartu maratonist.
Võrreldes eelmiste uuringute andmetega, võib öelda, et tõekspidamised on muutunud.
Statistikast selgus, et enamik naisi osalesid ürituses 2010. aastas, aga kõige suurem hulk Tartu maratoni osalejatest võtsid osa ainult 1987. aastas.
Imekspandav on see asjaolu, et naiste spordihuvi alati sureneb Talllinnas, aga osavõtt maratonist peetakse teises Eesti riigis, Tartus inimeste ringis teistjärguliseks.
Alguses kodanikud olid huvitanud spordiüritustest, kahjuks, et umbes 1990. aastast nende huvi väheneb piisavalt.
Teiselt poolt, osalejate arv Tartu maratonis on muutunud paremaks umbes 2010. aastas ja praegu on stabiilne.
Enda poolt võin lisada, et rahvasport mängib tegelikult väga suurt rolli inimeste elus ja on lahutamatu osa inimestest.
Arvan, et lapsed, täiskasvanud inimesed ja isegi eakad peavad olema huvitanud meie riigi üritustest.
Kõigepealt, spordiüritused peavad torkama meie silmi.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere päevast, lugupeetud kolleegid!
Sooline võrdõiguslikkus Eestis on tänapäeva aktuaalne teema, millega me kohtume iga päev.
Võrdõiguslikkus mängib tegelikult väga suurt rolli inimeste elus ja on nende lahutamatu osa.
Ühelt poolt, naised juba ammu saavutavad võrdseid võimalusi ja õigusi meestega.
Oleks otstarbekas märgata, et nad teevad seda aktiivselt, iseseisvalt ja edukalt.
Jah, tegelikult nendel on edu nendes tegevustes.
Öeldakse ju, kodanikualgatus on iga inimese südameasi.
Kui inimene tegelikult midagi soovib, ta saavutab selle kindlasti.
Kahjuks, et soostereotüüpidel on negatiivne mõju nii töö kui ka haridusvaldkonnas, sest inimesed väga tihti ei arvesta ja ei austa teineteist, eriti naiste ja meeste vahel selline prioriteet mängib tähtsat rolli.
Inimesed hakkavad põgenema ja jälgima ainult oma isiklikke soove ja eesmärke.
Kõigepealt, arvan, et peavad olema targad ja kvalifitseeritud spetsialistid oma tegevuses, aga mitte konkurentss.
Teiselt poolt, kõik inimesed on samasugused.
Meil on oma reeglid, kohustused ja õigused, mis on võrdsad meeste ja naiste ringis.
Iga inimene tahab midagi saavutada elus, näidata oma isiku, oskusi ja võimalusi.
Vanasõna kõlab, kuidas töö nõnda palk, seepärast naised väga tihti ei soovi sõltuda meestest.
Tänapäeval see on prioriteetne valik.
Me peame tänapäeval loodama ja mõtlema ainult endast ka oma perest, et ei jäi meie elu kõigepealt hammasrataste vahele, seepärast võin öelda, et sooline võrdõiguslikkus Eestis on vajalik.
Väga tähtis olla õigel ajal, õiges kohas, vaatamata sellele, et Te olete naine või mees.
Kõigepealt, Te olete isik.
Kui inimene sai seda aru, siis ta võib öelda endale, et mina vajan soolises võrdõiguslikkus.
See on õige!
Sõnu 589 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151211 (e5f899d5-62d4-4500-ae38-8e965ae86584).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Eesti rahvaspordiürituste statistika.
Meie ajal viiakse läbi kõikvõimalikke uuringuid.
Käesolev uuring näitab meile 2 tabelit.
Esimeses tabelis on nähtud, kui palju inimesi osalesid SEB Tallinna Maijookses, ja selles ürituses võtsid osa ainult naised.
Naiste arv on tõusnud 2010. aastal ja see võiks seotud sellega, et pangas töötavad rohkem naist.
Teises tabelis näeme statistikat, kui palju inimesi erinevates aastates osalesid Tartu maratonis.
Selles maratonis osalesid kõik soovijad.
Nõukogude ajal osalemine erinevates spordiüritustes oli kohustuslikult ja sellepärast osalejate arv oli üsna suur.
Pärast seda, kui Eesti sai iseseisvaks, tulid rasked ajad ning osalejate arv on langenud.
Alates 2010. aastast osalejate arv sai suureneda.
Võime öelda, et see on seotud majanduse olukorra parandamisega.
Mõlemad tabelid näitavad meile, et inimesed said rohkem jälgida oma tervise eest.
Nad külastavad erinevaid spordiüritusi ja püüavad osaleda nendes.
Selle jaoks korraldatakse tasuta asutuste või linna poolt üritused, kus kõik soovijad oma perekonnadega võivad osaleda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik uuringud tahavad välja selgitada rahva suhtumine probleemisse.
Uuringu vastused aitavad muuta elu paremaks.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Sooline võrdõiguslikkus Eestis.
Tänapäeval meie ühiskonnas arutletakse teema "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Kui Euroopas naised ja mehed suhteliselt võrdsed, kuid Eestis me näeme soo diskriminatsioon.
Eriti see on nähtud tööturul.
Enne majanduse kriisi tööturul naistel ja meestel olid võrdsed võimalused.
Kõik ettevõtted arenesid, tööd oli palju.
Pärast kriisist, kui palju ehitusfirmad läksid pankrotiks, meeste arv töötute seas on suurenenud.
Asutused, kes tegelevad klienditeenindusega ja selles valdkonnas on rohkem naisi, töötavad edasi edukalt.
See võib seotud sellega, et esialgselt mehed positsioneerivad enda ainult keevitajaks, ehitajaks jne ning ei taha töötada nii nimetatud naiselikkus elukutses.
Kui vaatame tööpakkumisi Internetist, siis võime öelda, et vajatakse õmblejaid, müüjad, kokad, koristajad.
Need on naiste jaoks sobivad ametikohad.
Nii saab, et naised töötavad, aga mehed ootavad sobiva töökohta.
Haridusvaldkonnas on ka kohtutakse soostereotüüpide negatiivne mõju.
Alati arvestatakse, et arst on naise elukutse, aga ehitaja on ainult meeste elukutse.
Kuid me unustame seda, et inimeste aju struktuur on ühesugune.
Me võime mõelda, mõtiskleda, analüüsida, fantaseerida.
Kui me vaatame moedisaineri poole, need on kõik mehed enamasti.
Kui võtame armee, seal on ka olemas naised.
Me harjusime näha ainult stereotüüpid.
Maailm muutub ja me muutume ka.
Kuidas parandada selline olukord?
Võib olla riik pöörab tähelepanu sellele ebaõiglusele.
Riigikogu arutleb koos tööandjatega, kuidas tegutseda selles situatsioonis ja otsivad lahendust, mis rahuldatakse kõik pooled.
Üks asi on selge, et Eestis on selline probleeme ja probleem peab olema lahendatud.
Omalt poolt sooviksin öelda, et Eesti on noor riik Euroopa Liidus.
Sooline diskriminatsioon on aktuaalne probleem meie ühiskonnas.
Ühest võimalikest lahendusest võiks olla Euroopa Liidu riikide kogemus, kuidas nad tulid toime probleemiga.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et probleem on olemas ja lahendada on vaja kõrgemal tasemel, ehk riigi tasemel.
Sõnu 621 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151212 (ae08be7b-44fc-449b-b86d-f72f76048143).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Tere, lugupeetud kolleegid!
Praegune meie eluviis on küllaltki istuv.
Inimesed ei liigu palju, nad palju istuvad tööl, kodus teleri või arvuti taga ja autos.
Seepärast paljude inimestel on probleemid tervisega.
Nendel, kes ei liigu palju on tavaliselt probleemid vereringi süsteemiga.
Aga hiljuti oli korraldatud uuring inimestest, kes osalesid Tallinna Maijookses ja Tartu maratonist.
Kahjuks, te ei näe neid diagramme, kus on andmed.
Esimeses diagrammis on andmed Tallinna Maijookse osalejatest.
Selles jookses osalesid ainult naised.
1988. aastas, millal oli korraldatud esimene jooksest võtsid osa vähem kui pool tuhat naist.
Aga pärast peaaegu iga aastaga osalejate arv suurenes ja 2010. aastas jookses osalesid umbes kaksteist tuhat.
Aga Tartus ei ole nii head olukorda.
1987. aastas Tartu maratonis osalesid umbes viisteist tuhat inimest nii naist, kui ka meest.
Kahjuks järgmises aastas osalesid ainult umbes kaks tuhat.
Õnneks, iga aastaga osalejate arv suures.
2010. aastas Tartu maratonist võtsid osa kaheksa tuhat inimest.
Loodan, et järgmistel aastatel rohkem inimesi tahaks osaleda maratonis.
Kokkuvõteks, tahan öelda, et minu arvates, paljud inimesed ei taha istuda kogu päeva ja seepärast nad osalevad maratonides ja jooksetest.
Nad arvavad, et liikumine on elu ja ma olen täiesti nõus nendega.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere, lugupeetud kolleegid!
Te teate, et hiljuti ma olin Tallinnas konverentsil, mille teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", ja mina tahan öelda teile sellest.
Me oleme harjunud, et naistel on vähem võimalusi tööturul, kui meestel.
Ühelt poolt, ma olen nõus sellega.
Praegu on meie elus tööd, kus võib töötada ainult mehed, näiteks ehitaja.
Mina kunagi ei ole näinud naist, kes töötas ehitajana.
Veel hiljuti ma olen keemia tehases, seal ma ka ei ole näinud naisi.
Seal olid ainult suured ja tugevad mehed.
Samuti naised ei tööta laevatel.
Minu isa oli laeva kapten, mis püüdis kala.
ja temal ei oli naist laeval.
Lisaks, piletid, minu arvates, see on meeste tööd, sest sellel tööl on vaja olla tugev, vastutustundlik.
Aga teiselt poolt on niisugesed tööd, kus töötavad peamiselt naised.
Näiteks, lasteaiad.
Seal töötavad naised.
Minu vanaema ja ema töötavad lasteaias.
Praegu on raske leida meest, kes töötab lasteaias õpetajana.
Minu arvates, lasteaedades töötavad naised, sest nad sajandite jooksul hoolitsesid laste eest.
Koolidel töötavad ka peamiselt naised.
Ma mõtlen, et naistel on rohkem mõju noortele, kui meestel.
Kahjuks, meies ühiskonnas on soostereotüüpid.
See ei või olla hästi, sest mõnikord naistel on rohkem oskusi, kui mehel ja vastupidi.
Paljud mehed mõtlevad, et naine peab olema kodus, aga nais peab töötama.
Ma arvan, et nad mõtlevad halvasti.
Mitu sajandit tagasi naistel umbes ei olnud õigust, aga praegu kõikjal inimestel on samasugused õigused.
Aga jäid need, kes arvab, et naistel ei pea olema õigusi.
See ei või hästi mõjuda haridus- ja töövaldkonnale, sest naistel on mõnikord rohkem oskusi, nt.
õppida tehnika teaduskonnas, aga me oleme harjunud, et ainult mehed õpivad ja pärast töötavad tehnikavaldkonnas.
Kokkuvõtteks, tahan öelda, et mõnikord see on hästi, kui meestel ja naistel on võrdsed õigused, aga peamiselt see ei ole nii.
Sõnu 658 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151213 (43c83574-2c76-4c40-9b26-336dc3cbb1b9).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvasport on Eestis populaarsus Alates 1995 aastal Eestis rahvaspordialad, kus osalevad eesti elanikud igal aastal hakkasid kasvama.
Võttame näideks SEB Tallinna Maijooks kus osalevad ainult naised ja Tartu maraton.
Tartu maratonis osalevad palju meest aga naised ka osalevad.
1994 aastal Tallinnas Maijookses võtsit osa 4000 naist.
Kui võrrelda Tartu maratoniga, siis seal sellel aastal võtsit osa ümbes 2000 inimest.
Me saame öelda, et 1994 aastal Tallinna Maijooks oli populaarsem, kui Tartu maraton.
Alates 1994 aastal kuni 2002 aastal inimeste arv, kes võttis osa Tallinna Maijooksul suuremates ja 2002.
a osaletaja arv oli 8000 naist.
Sellel ajal Tartu maratonis inimeste arv, kes võttis osa, ka kasvas, aga vähem ja 2002 a. oli umbes 3500 inimest.
Alates 2002 a. Tallinna Maijooksul inimeste arv, kes võtsid osa hakkas langema ja 2008 a. nende arv oli 4000 naist.
Alates 2008 a. SEB Tallinna Maijooksu populaarsust kiiresti läks ülese ja 2010 a. oli juba 12000 naist.
Me loodame, et see arv hakkab kasvama ja kasvama.
Tartu maratonis alates 2002 a. osalejate arv igal aastal oli suurem ja 2010 a. oli juba 8000 inimest.
Kui võrrelda neid üritusi, siis me näeme, et praegu SEB Tallinna Maijooks on populaarsem, kui Tartu maraton.
Aga põhjus on see, et Tartu maratonis osalevad suusatajad, aga kõigil suuski ei ole ja nad ei saa võtta osa selles maratonis.
Aga ükskõik rahvaspordiürituset on populaaret.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tere paevast Georg!
Kaks päevad tagasi osalesin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Tahan kirjutada sulle oma arvamus sellest üritustest.
Esimene teema oli "Naiste ja meeste võimalused tööturul".
Ma mõtlen, et see teema on väga aktualne, sest et minu arvates, meestel on rohkem võimalusi tööturul.
Näiteks mees ja naine osalevad konkursil ameti töö kohale.
Nendel on niisama haridus, nad on 30 aastat vana jne.
Ettevõte juhataja hakkab nendega rääkima.
Tema küsib, kas olete abielus, kas Teil on lapsed, kui vanad on lapsed.
Kui naine vastab, et temal on väike laps, siis juhataja hakkab mõtlema, et mida ma võttan naist.
Temal on väke laps, laps võibolla sageli on haige, nii laps on haige, siis ema läheb haigelehele.
Haigelehel ema võib olla nädal ja kaks, aga kes siis töötab?
Sellel juhul juhataja võtab tööle meest.
Veel mida ma mõtlen, et mehed ja naised teevad nii saama tööt, aga palka rohkem saavad meehed.
Ehituses meil töötab palju meest.
Naist seal on väga vähe.
Minu arvates, et ehituses on raske töö ja naisel seal on raske töötada.
Ehituses juhatajad esitavad meest, aga mõnikord naised ka saavad teha niisama töö kui meered.
Teine teema mida oli konverentsil oli Soolise vordõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Sõnu 601 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151216 (635ee1ee-0094-4105-b55d-a38c1c74b9ff).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Aktiivne sport kui tähtsaim puhkuse osa.
Viimastel aastatel on meie ühiskonnas populaarsed erinevate uuringute läbiviimine erinevatel teemadel ja eesmärkidel.
Kui vaadata uuringu tulemusi, siis olen nõus uuringufirma valikuga, mis valis teema rahvaspordi populaarsusest Eestis, mis väga huvitab kõiki eestimaalasi.
Uuringu tulemus näitab, et osavõtt SEB Tallinna Maijooksust ja Tartu maratonist on erinevad.
Nõukogude ajal suurem osa osalejatest võtavad osa Tartu maratonist, neid oli kõige suurem hulk ja aastast aastasse võib vaadelda, et nende arv vähenes.
Võib olla see on seotud sellega, et 1987. aastal ainult viidi erinevaid spordialasid ja kõik inimesed olid väga huvitatud sellest.
Aga SEB Tallinna Maijooksul oli algul väga vähe rahvast ja igal aastal nende arv kasvas ja 2010. aastaks üsna kasvab.
Võib olla see on seotud sellega, e varem inimesed pidevalt töötasid ja nendel pole aega midagi muutega tegeleda.
Tänapäeval inimesed üha rohkem puhkavad aktiivselt, valides erinevaid spordialasid, mis on kasulik nii tervisele kui ka mõnus ajaviide.
Igal aastal korraldatakse erinevaid jooksed, mis pühendatud tervislike eluviisidele.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et kui neid uuringuid mõjutavad midagi, siis neil tuleb sagedamini korraldada.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Tänapäeval meil on üsna arenenud ühiskond ning igal aastal luuakse kõik, et eestimaalastel oleks paremini elada.
Praegu pole probleemi, mis puudutab soolist erinevust meeste ja naiste vahel.
Olen kuulnud, et varem, Nõukogude ajal, rohkem eelistatakse meeste töö, sest see oli kvaliteetsem, kuid praegu arvestatakse nii naiste, kui ka meeste töö.
Meedias üha rohkem trükitakse sellest, kuidas laiendada naiste ja meeste populaarsus tööturul.
Selleks, et naised rohkem töötavad, riik peab kõigepealt looma soodsaid töötingimusi.
Suur osa oma elus inimesel tuleb töötada ja sellest, millistes tingimustes nendel peab töötama sõltub palju, sealhulgas ka tervis.
Igal tööandjal on tarvis ohtlikest ja kahjulikest töötlusmõjude alandada, mille tõttu inimestel võivad tekkida tõsiseid terviseprobleeme.
Praegu suur hulk meie naisi töötavad kontorites, mis põhjustab tõsiseid haigusi.
Arvuti taga töötav inimene peab hoidma suhteliselt liikumatu asendit, mis negatiivselt mõjub selgroole ja kogu keha vereringlusele.
Vale ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, monitoori, hiire asendist.
Samuti töötades kontorites pingulduvad meie silmad, sest teksti kaugus silmadeni pidevalt jääb sama ja silmadelihased on pingul.
Tänapäeval tööandjad üha rohkem muretsevad oma töötajate tervise eest korraldades erinevaid ühised käigud saunas, ujulas, spordisaalis, samuti populaarne organiseerida pidusid, mille eesmärgiks on puhata töölt, lõõgastuda ja kollektiivi liikmete ligistamine.
Samuti aitab teha inimeste soolisi võrdlusi sujuv töögraafik, mis annaks töötajatele rohkem puhata, sest puhkus on meie elu pant.
Meie arenenud ühiskonnas üha enam käsitöö asendatakse masinatööga ja seepärast töö, mis varem oli ainult meestele jõukohaselt, nüüd teevad ka naised ning ei teki probleemi naise tööl võtmisel.
Viimasel aastal on levinud arvamus, et õpetajad peavad olema kindlasti naised, sest see on nende töö ja nad paremini sellega saavad hakkama.
Selle mõjul langeb õpetajate töö maine meeste hulgas.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et tänapäeval ei ole nii probleemi, mis on seotud soolise erinevustega.
Nii naise, kui ka meeste töö hinnatakse võrdseks.
Sõnu 650 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151217 (b10123a1-8022-4309-a3e6-eb54fe304942).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Eestis Suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika näitab andmeid rahvaspordi populaarsuse kohta.
Esimeses tabelis on vaatluse all SEB Tallinna Maijooksu naissoost osalejate osakaal.
Teises tabelis on Tartu maratoni osalejate arv.
Andmed on antud esimesel juhul alates 1998. aastast, teisel juhul on andmed alates 1987. aastast.
Mõlemad graafikud käsitlevad statistikat kuni 2010. aastani.
Statistiliste andmete põhjal võib öelda, et alates 1998. aastast toimus SEB Tallinna Maijooks naissoost osalejate arvu kasv: 1990. aastal Maijooksul osales umbes 5000 naist.
Kuid 1994. aastal langes osalejate arv - 4000 naist osales Maijooksul.
Seejärel toimus jälle osalejate arvu kasv - 2001. aastal osales jooksul juba 7000 naist.
Kuni 2008. aastani osalejate arv jäi stabiilseks ja 2008. aastal toimus osalejate arvu suur kasv, nii et 2010. aastal võttis Maijooksust osa 12000 naist.
Tartu maratoni populaarsuse kohta võib järeldada, et 1990-ndate alguses osalejate arv vähenes: 1987. aastal oli 14000 osalejat ja 1993. aastal ainult 1000 osalejat.
Siis jäi osalejate arv stabiilseks kuni 2005. aastani.
2005. aastal suurenes osalejate osakaal, nii et 2010. aastal võttis Tartu maratonist osa 8000 inimest.
Kokkuvõttes võib öelda, et viimastel aastatel rahvasport muutub populaarseks.
1990-ndatel ei tundud inimesed suurt huvi rahvaspordi vastu, kuid naiste huvi oli tunduvalt suurem.
kui näiteks Tartu maratonist mõlemast soost osalejate oma.
Samuti võib järeldada, et Tartu Maraton ei ole praegu nii populaarne, kui see oli 1987. aastal, kuna maratoni osalejate arv vähenes umbes 40% võrra.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Sooline võrdõiguslikkus Eestis Sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsi teemaks oli sooline võdõiguslikkus Eestis.
Arutleti naiste ja meeste võimalused tööturule, soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas ning soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Naiste roll ühiskonnas on viimastel aastatel muutunud.
Praegu on täiesti normaalne, kui organisatsioonil on naissoost juht.
Naised on edukad ettevõtjad, poliitikud, juhatajad.
Kuid on teada, et nt saada edukaks naissoost poliitikuks on palju raskem, kui seda teeks meessoost inimene.
Teoreetiliselt on naiste ja meeste võimalused tööturul võrdsed.
Kuid praktikas me näeme, et naiste õigused ei ole täidetud ja paronteeritud täiel määral.
Näiteks paljudel naistel on raske leida tööd pärast lapsehoolduspuhkust, kuna nad olid kaua töötud ehk nende töökogemus on katkene.
Asutuste juhid ei taha võtta tööle, kui naisel on väike laps kodus, sest nende arvates on laps tihti haige ja seega, naine, isegi kui ta on hea spetsialist, puudub tihti töökohal, mis ei ole hea organisatsiooni jaoks.
Teine põhjus miks naiste võimalused tööturul on tunduvalt väiksem, kui meeste võimalused on see, et paljude töökohustuste täitmine nõuab füüsilist jõudu.
Sellepärast on vähe naissoost ehitajaid, keevitajaid jne.
Aga kui naisel on ainult keskharidus või kutseharidus, siis tal on raske leida sobiva töö, kus ei nõuta füüsilist jõudu.
Ühiskonnas on levinud palju soostereotüüpe.
Näiteks paljud arvavad, et naistel iseloom ei võimalda olla heaks juhiks: nad on liiga sõbralikud, leebed, allutavad meestele, ei oska oma seisukohti tõestada ja muidugi on rumalam kui mehed.
Meeste elukestev õppe peatakse normaalseks.
Samal ajal kui naine, kellel on mees ja lapsed, peab olema koduperenaisena hoolitsema oma perekonna eest, ja tal ei jätku aega selleks et töö kõrval ka õppida ülikoolis, kursustel jne.
Soostereotüüpide järgi on naise koht köögis, kas ta valmistab toitu oma tööga hõivatud mehe eest.
Esiteks naine peab olema hea abikaasa, hea ema ja juba teiseks ta võiks lubada endale mingi harrastust või õppida ülikoolis.
Kõik need arvamused on soostereotüüpid, mis segavad palju naisi realiseeruda oma elus, olla mitte ainult hea naise ja emana, vaid ka eduka naisena karjääriks.
Võrdõiguslikkuse teadvustamine on vajalik selleks, et naised oleksid õnnelikud, et nad elaksid tasakaalus endaga.
Samuti on oluline, et mehed saaksid aru, et tema naine ei saa olla ainult koduperenaiseks, et tal on oma soovid ja huvid, ta tahab töötada, saada häid palka jne.
On vaja seletada poistele juba lapsepõlvest, et naine on isiksus.
Sõnu 780 |
EKSAMITÖÖ KOOD 0151301 (3346f18c-8d4a-4122-83ec-599c9aedf317).txt | et | elle | document-level | learner | C1 | CC BY 4.0 | I OSA.
KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised) Aasta Osalejate arv 1998 100 1990 3000 1992 5000 1994 3800 1996 4300 1998 5300 2000 6000 2002 7700 2004 5800 2006 6000 2008 4300 2010 10300 TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist Aasta Osalejate arv 1987 14700 1993 1700 1995 2000 1997 3600 1999 3900 2002 3000 2005 4700 2007 5400 2010 8000 Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi populaarsus Eestis.
Analüüsimiseks on esitatud kaks tabelit, kus viidi läbi uuring rahvaspordi populaarsusest Eestis.
Esimeses tabelis on esitatud andmed SEB Tallinna Maijooksu kohta ning teises tabelis on osavõtt Tartu maratoni kohta.
Nende kahe tabeli uuringu jooksul selgub, et tänapäeval inimestele väga meeldib tegeleda spordiga.
Need andmed on esitatud esimesel ja teisel tabelil ehk Tartu maratonis ning SEB Tallinna Maijookses.
Alates 2008. aastast osalejate arv on hästi tõusis.
Huvitav on see, et kahel tabelil on nähtud, et 2000. aastatel inimeste huvi spordile on kasvanud umbes 6000 kuni 8000ni naisi ja mehi tundis huvi sellele.
Kui vaatame ajaloost, siis on selge mäletame, et nõukogude ajal oli populariseeritud palju spordialasi ning oli palju olüümpia mänguid ja need faktid rõhutab teine tabel, et rohkem kui 14000 inimest osalesid Tartu maratonis ja pärast 1992. aasta osalejate arv on kiiresti langes.
Järgmised aastad olid mitte populaarsed, et osaleda sellises ürituses.
Kui vaatame SEB Tallinna Maijooksu kohta siis näeme, et selle tabeli esitatud perioodi jooksul osalejate arv oli tegelikult kõrge.
Seos võib sellega, et Tallinnas on rohkem võimalusi ning inimesi, et organiseerida jooksud.
Tänapäeval me vaatame, et igal aastal inimestel, eriti naistel on suur huvi osaleda spordi üritusel, kas taoline tendents jätkub, näitab aeg.
TEINE ÜLESANNE Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1. 1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.
2. 2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
3. 3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Sooline võrdõiguslikkus pärit ajaloost, kui naised tahtsid olla sotsiaal ja poliitilisel tasandil võrdsed meestega.
Tol ajal oli keelatud seadusega, et naisel oli mingi hääl poliitilises valdkonnas ning ta ei saanud midagi soovida oma mehele kõigis teistes valdkondades.
Tema elu oli ainult istuda kodus ning kasvatada lapsi.
Mehed otsustasid kõik naiste eest.
Tänapäeval tol ajased reeglid on muutunud ja ühiskonnas on olemas arvamus, et naine on tugev, edukas ja oma elus eesmärgipärane isik.
Sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil arutatu palju teemasid ja küsimusi.
Üks nendest on naiste ja meeste võimalused tööturul.
Meie ajal me teame, e sooline võrdõiguslikkus on normaalne olukord.
Naised on väga edukad kui poliitikas kui ka tööturul.
Tööturg on niisugune valdkond, kus osalejad peab aru saama, et nende tegemisel tähtis osa on haridus.
Tänapäeval on palju võimalusi õppida ja saada kõrgharidust.
Veel on palju kursse, kus on võimalik tõsta oma kvalifikatsiooni.
Tööturul on vaja teada, mis millega praegu tegeleb teie konkurent ning on vaja teada, mis teenused ja tooded on aktuaalsed.
Nii naised kui ka mehed tegelevad sellega edukalt, sellepärast et haridus võimalused on kätte saadavad.
Teine teema konverentsil oli seotud sellega, et soostereotüübid mõjutavad negatiivselt töö- ja haridusvaldkonna.
Eestis on see teema või probleem vähem populaarne, kui teistes riikides.
Eestis on hea see, et ühiskonnas kõik on võrdsed nii naised kui ka mehed.
Tööl meil on sõbralikud kollektiivid ja soostereotüüp on loodud seadusega, et igal inimesel on õigus elada ja tegelda kõikidega, mis ei ole piiratud seadusega.
Haridusvaldkonnas on ka niisugune olukord, et tüdrukud ja poissid peavad austama teine teist.
Muidugi kui riigis on teiselt loodud soostereotüüpid, siis tekkib negatiivne mõju mitte ainult töö- ja haridusvaldkonnas, vaid sotsiaalvaldkonnas ka.
Konverentsil arutatud teemad on aktuaalsed meie ühiskonnas.
Sooline võrdõiguslikkus Eestis on loodud seadusega ning naiste ja meeste võimalused kõigis valdkonnas on võrdsed.
Õigesti loodud soostereotüüpid mõjutavad positiivselt ühiskonnaelule.
Sõnu 678 |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.